Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.47.0-wmf.19 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu 0 412 7232104 7229356 2026-09-11T10:04:59Z ~2026-49145-66 237344 /* Teosed */ 7232104 wikitext text/x-wiki {{Kirjanik | Taustavärv = | Nimi = Fjodor Dostojevski | Pilt = Dostoevsky 1872.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Fjodor Dostojevski, 1872. ([[Vassili Perov]]i portree) | Sünninimi = | Sünniaeg = [[11. november]] (vana kalendri järgi 30. oktoober) [[1821]] | Sünnikoht = [[Moskva]] | Surmaaeg = [[9. veebruar]] (vana kalendri järgi 28. jaanuar) [[1881]] | Surmakoht = [[Peterburi]] | Pseudonüüm = | Rahvus = venelane | Tegevusala = kirjanik | Haridus = Insener (Peterburi sõjaväeinseneride kool) | Tegutsemisaastad = 1846–1880 | Žanr = [[proosa]] | Kirjandusvool = [[Realism (kirjandus)|realism]] | Tuntud teoseid = "[[Idioot]]", <br> "[[Kuritöö ja karistus]]", <br> "[[Vennad Karamazovid]]" | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = | Abikaasa = [[Anna Dostojevskaja]] (1867–1881) | Allkiri = }} '''Fjodor Mihhailovitš Dostojevski''' ([[vene keel]]es vanas kirjaviisis Ѳедоръ Михайловичъ Достоевскій, tänapäeval Фёдор Михайлович Достоевский; [[11. november]] (vana kalendri järgi 30. oktoober) [[1821]] [[Moskva]] [[Maria haigla]]<ref name=":0" /> – [[9. veebruar]] (vana kalendri järgi 28. jaanuar) [[1881]] [[Peterburi]]) oli [[venelased|vene]] [[kirjanik]]. Ta kirjutas [[romaan]]e, lühijutte ja esseid ning tegeles ka [[ajakirjandus]]e ja [[filosoofia]]ga. Tema teosed käsitlevad inimpsüühikat [[19. sajand]]i [[Venemaa]] poliitilistes ja sotsiaalsetes oludes. Kirjanduskriitikud on nimetanud teda üheks maailmakirjanduse suuremaks [[psühholoog]]iks.<ref name="b5ZsB" /> Dostojevski peateosed on "[[Kuritöö ja karistus]]" (1866), "[[Idioot (Dostojevski)|Idioot]]" (1869) ja "[[Vennad Karamazovid]]" (1880). Tema loomepärandisse kuulub muude vormide kõrval 11 romaani, 17 lühiromaani ja kolm novelli. == Elukäik == Fjodor Dostojevski pärines põlis[[aadel|aadlist]]. Tema perekonnanimi tuleneb [[Valgevene]] [[Dostojevo]] küla nimest. Ta sündis Mihhail Dostojevski ja Maria Dostojevskaja (sündinud Netšajeva) teise lapsena. Kümneliikmeline<ref name=":0" /> perekond elas vaestehaigla territooriumil, kus isa arstina töötas<ref name="PJavK" />, ning noorena nägi ta haigla aedades mängides madalast sotsiaalsest klassist pärit patsiente.<ref name="breger" /> Fjodor Dostojevski puutus kirjandusega kokku juba varakult. Alates kolmandast eluaastast luges talle lugusid kangelastest, muinasjutte ja legende tema lapsehoidja, kes ta lapsepõlve palju mõjutas.<ref name="T3dXT" /> Kui ta oli nelja-aastane, hakkas ema teda piibli abil lugema õpetama. Vanemad tutvustasid talle mitmesugust kirjandust, sealhulgas vene kirjanikke, Euroopa romantikuid, seiklusjutte, sealhulgas "[[Tuhande ja ühe öö jutte]]"<ref name=":0" />, ja ka [[Homeros]]e eeposi.<ref name="cflvh" /><ref name="6tfuS" /> Talle meeldisid vene luuletajad, eriti [[Aleksandr Puškin]].<ref name=":0" /> Kuigi Dostojevski isa vaateid haridusele on kirjeldatud kui rangeid ja karme<ref name="s3WSJ" />, on Dostojevski ise öelnud, et vanemate õhtune ettelugemine pani ta kujutlusvõime elama.<ref name="breger" /> Hariduselt oli Fjodor Dostojevski insener. Ta lõpetas [[1843]]. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Pärast seda töötas insenerina [[Alamporutšik|alamporutšiku]] auastmes. 1844. aastal lõpetas ta tegevteenistuse filosoofiale keskendumiseks.<ref name=":0" /> Kirjutamist alustas ta kahekümnendates eluaastates. Esimene romaan, "[[Vaesed inimesed]]", avaldati 1846. aastal. Aastast [[1847]] olid Dostojevskil sidemed [[Mihhail Petraševski|Petraševski]] ringiga, mille tegevus kuulutati riigivastaseks [[Lääne-euroopastumine|lääne-eurooplaste]] artiklitest ja raamatutest huvitatuse tõttu<ref name=":0" />. Dostojevski vahistas oma korteris tsaar [[Nikolai I]] salapolitsei koos kolme sõbraga 1849. aasta 23. aprillil kell neli võõrkeelse ja filosoofilise kirjanduse lugemise ning sellest arutlemise tõttu.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Jensen |eesnimi=Andreas Ebbesen |kuupäev=4. august 2023 |pealkiri=Kirjanik Fjodor Dostojevski elas üle omaenda hukkamise |url=https://www.imelineajalugu.ee/kirjanik-fjodor-dostojevski-elas-ule-omaenda-hukkamise/ |vaadatud=2023-08-12 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et |arhiivimisaeg=2023-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230812222934/https://www.imelineajalugu.ee/kirjanik-fjodor-dostojevski-elas-ule-omaenda-hukkamise/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Dostojevskile määrati [[surmanuhtlus]], mis hiljem asendati [[sunnitöö]] ja asumisele saatmisega. [[Armuandmine]] kuulutati välja pärast 1849. aasta 22. detsembri<ref name=":0" /> mahalaskmistseremoonia täitmist (ära jäi ainult käsklus "tuld") [[Peterburi|Peterburis]] [[Semjonovski väljak|Semjonovski väljakul]]<ref name=":0" />. Aastatel 1850–1854 oli Dostojevski sunnitööl [[Siber|Siberis]] [[Omsk|Omski]] vangilaagris, elades sentimeetripaksuses mustuses, kogedes aeg-ajalt ärevushooge, raskeid [[Hemorroidid|hemorroide]] ja magades kuni viis tundi ööpäevas<ref name=":0" />. Aastatel 1854–1859 oli ta kohustuslikus<ref name=":0" /> väeteenistuses lihtsõdurina [[Semej|Semipalatinski]] linnas. Seal tutvus ta [[Maria Issajeva|Maria Issajevaga]], kellega abiellus 1857. aastal. Nende pulmaööl tabas Dostojevskit [[Epilepsia|epileptiline atakk]]. Mariat häiris Dostojevski epilepsia. Neil sündis Sonja, kes suri kolmekuuselt. Dostojevski kirjutas väeteenistuses olles märkmeid sõdurielust, mille põhjal avaldas hiljem romaani "[[Märkmeid surnud majast]]". Väeteenistusest vabastati Dostojevski epilepsia tõttu. Pärast väeteenistust kolis Dostojevski koos Maria ja eelmisest abielust pärit pojaga Peterburi. 1861. aastal hakkas Dostojevski koos oma venna Mihhailiga avaldama ajakirja [[Vremja (ajakiri)|Vremja]]. 1863. aastal keelustati ajakiri tsaari [[Aleksander II]] arvustamise tõttu. Vennad sulgesid ajakirja ja jäid võlgu rahastajatele 25 000 rubla. 1863. aastal külastas Dostojevski Saksamaad, kus temast sai [[Hasartmäng|hasartmängusõltlane]]. Maria suri [[Tuberkuloos|tuberkuloosi]]. Paar kuud pärast teda suri Mihhail [[Maksahaigused|maksahaigusesse]]. Dostojevski toetas Mihhaili naist ja tema nelja last. 1866. aastal avaldas romaani "[[Kuritöö ja karistus]]". Samal aastal allkirjastas lepingu kirjastajaga [[Stellovski]]. 3000 rublase ettemaksu eest lubas Dostojevski avaldada kõik oma varasemad teosed, lõpetada uue romaani sama aasta 1. novembriks, vastasel juhul võis kirjastaja avaldada järgmised üheksa aasta tema teoseid tasuta. 1866. aasta septembris palkas Dostojevski omale [[Stenografist|stenografisti]] [[Anna Snitkina]]. Mõni tund enne tähtaega andis Dostojevski uue romaani kirjastajale üle. 1867. aastal abiellus Dostojevski Anna Snitkiniga. Neil oli neli last, kellest pooled surid väikesena. Mesinädalad kestsid kolm kuud Euroopas. Sel ajal mängis Dostojevski kasiinos maha kogu koju naasmise raha. 1871. aasta suvel annetas Dostojevski tädi neile koju naasmise raha. 1872. aastal avaldas Dostojevski romaani "[[Sortsid]]". 1876. aastast avaldas ta iga kuu väljaannet "[[Kirjaniku päevik]]". 1878. aastal jõi Dostojevski teed [[Talvepalee|Talvepalees]] koos tsaar Aleksander II-ga. 1880. aastal avaldas Dostojevski romaani "[[Vennad Karamazovid]]". Seal nimetas ta inimeksistentsi saladuseks elamist ja teadmist, mille nimel elatakse.<ref name=":0" /> [[25. jaanuar]]il 1881 algas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja [[9. veebruar|9. veebruaril]] ta suri [[Kopsuemfüseem|kopsuemfüseemi]] ning epilepsiasse<ref name=":0" />. == Seosed Eestiga == [[3. juuli]]l [[1843]] saabus Fjodor Dostojevski aurikul Storfursten [[Tallinn]]a. [[Uus tänav (Tallinn)|Uuel tänaval]], majas, mis kannab praegu numbrit 10, asus [[Tallinna Insenerikomando]], kuhu sõjaväeteenistuse korras oli suunatud tema vend Mihhail. Insenerivägede ohvitserist vend oli 1842. aastal [[Tallinna Niguliste kirik]]us abiellunud Tallinnast pärit Emile Caroline [[Ditmar]]iga.<ref name="v0GKo" /> Tol ajal Peterburis õppinud kirjanik võttis tema külastamiseks 28-päevase puhkuse, et ravida end "Tallinna tervisevetel". [[Pilt:Uus tänav, 10.JPG|pisi|Hoone aadressil Uus 10]] [[9. juuni]]l [[1845]] tuli Dostojevski Tallinna teist korda. Sel aastal veetis ta Tallinnas terve suve ja töötas jutustuse "Teisik" kallal. [[25. mai]]l [[1846]] sõitis Dostojevski Tallinna viimast korda. Paljudest kirjaniku Tallinna tuttavatest said tema raamatu tegelaste prototüübid. Dostojevski ühe kuulsama teose "Sortsid" (uues tõlkes "Kurjad vaimud") tegevus pidi algul toimuma Tallinnas. == Teosed == * "Maria Stuart" (draama, 1840) * "Boriss Godunov" (draama, 1841) * "[[Vaesed inimesed]]" (''Бедные люди'', 1844; [[eesti keel]]es 1964, tõlkija [[Aleksander Raid]]), "Teisik" (''Двойник''; eesti keeles 1982, tõlkija [[Aleksander Raid]]), "Härra Prohhartsin" (1846) * "[[Valged ööd]]" (1848; eesti keeles 1971, tõlkija Aleksander Raid) * "Nitotška Nezvanova" (1849) * "[[Alandatud ja solvatud]]" (''Униженные и оскорбленные'', 1861; eesti keeles 1939) * "[[Märkmeid surnud majast]]" (''Записки из мертвого дома'', 1861–1862; eesti keeles 1940) * "Talviseid märkmeid suvistest muljetest" (''Зимние заметки о летних впечатлениях'', 1863) * "[[Ülestähendusi põranda alt]]" (''Записки из подполья'', 1864; eesti keeles 1971, 2004, tõlkijad [[Andres Ehin]], [[Lembe Hiedel]]) * "[[Kuritöö ja karistus]]" (''Преступление и наказание'', 1866; eesti keeles 1929, 1958, 1987, tõlkija [[A. H. Tammsaare]]) * "[[Mängur (Dostojevski)|Mängur]]" (''Игрок'', 1866) * "[[Idioot (Dostojevski)|Idioot]]" (''Идиот'', 1868; eesti keeles 1940, 1975, 2002, tõlkija [[Marta Sillaots]]) * "[[Kurjad vaimud (romaan)|Kurjad vaimud]]" (''Бесы'', 1871–1872; eesti keeles 1940 "Sortsid"; 1997, tõlkija [[Virve Krimm]], värsid [[Harald Rajamets]]) * "Kirjaniku päevik" (1873) * "Nooruk" (''Подросток'', 1875; eesti keeles 1940, 2021, tõlkijad Marta Pärna, [[Aleksander Raid]]) * "Kirjaniku päevik" (1876–1877) * "[[Vennad Karamazovid]]" (''Братья Карамазовы'', 1879–1880; eesti keeles 1939, 2001, tõlkija [[Aita Kurfeldt|Aita (Justa) Kurfeldt]]; 2015, tõlkija [[Virve Krimm]]<ref name="5Uj0x" />) * "Kirjaniku päevik" (1880–1881) == Dostojevski looming [[Eesti teater|Eesti teatris]] == *"Kuritegu ja karistus" (Draamateater, lavastaja [[Paul Sepp]], esietendus 9. septembril 1925) *"Kuritöö ja karistus" (Tallinna Töölisteater, lavastaja [[Priit Põldroos]], esietendus 16. novembril 1939) *"Idioot" (Ugala, lavastaja Heino Torga, esietendus 2. novembril 1976) *"Pandimaja" (Noorsooteater, lavastaja [[Kalju Komissarov]], esietendus 24. aprillil 1981) *" ...mina pean teed juua saama!" (Vanemuine, lavastaja [[Ago-Endrik Kerge]], esietendus 29. septembril 1984) *"Kosjakased 2" (Ugala, lavastaja [[Jaanus Rohumaa]], esietendus 5. septembril 1991) *"Valged ööd" (Ugala, [[Von Krahli Teater]], lavastaja [[Katri Aaslav-Tepandi|Katri Kaasik-Aaslav]], esietendus 24. veebruaril 1993) *"Majasuurune kivi (Dialoogid iseendaga)" (Noorsooteater, lavastaja [[Madis Kalmet]], esietendus 23. märtsil 1993) *"Krokodill" (Vene Teater, lavastaja Sergei Tšerkassov, esietendus 26. novembril 1996) *"Sortsid" (lavastaja [[Kalev Kudu]] "Projekt 2" Tartu Lasteteatris, esietendus 16. veebruaril 1998) *"Kuritöö ja karistus" ([[Tallinna Linnateater]], lavastaja [[Elmo Nüganen]], esietendus 19. aprillil 1999) *"Idioot" ([[Vene Draamateater]], lavastaja [[Juri Jerjomin]], esietendus 25. veebruaril 2000) *"Alandatud ja solvatud" ([[Ugala (teater)|Ugala]], lavastaja [[Vjatšeslav Gvozdkov]], esietendus 31. augustil 2001) *"Valged ööd" ([[Theatrum]], lavastaja [[Lembit Peterson]], esietendus 2. oktoobril 2006) *"Krokodill" ([[Vana Baskini Teater]], lavastaja Mark Rozovski, esietendus 28. oktoobril 2006) *"Sortsid" ([[Tartu Üliõpilasteater]], lavastaja [[Kalev Kudu]], esietendus 14. detsembril 2006) *"Sortsid" (Eesti Draamateater, lavastaja Hendrik Toompere juunior, esietendus 14. veebruaril 2007) *"Onu unenägu" (Vene Teater, lavastaja Mihhail Tšumatšenko, esietendus 15. veebruaril 2007) *"12karamazovit" (Von Krahli Teater, lavastaja Kristian Smeds, esietendus 1. oktoobril 2011) *"Idioot" (Ugala, lavastaja Vallo Kirs, esietendus 21. novembril 2012) *"Valged ööd" (Ugala, lavastaja Leino Rei, esietendus 11. juunil 2014) *"Vennad Karamazovid" ([[Eesti Draamateater]], lavastaja [[Hendrik Toompere]], esietendus 22. märtsil 2015) *"Idioot FM" (Eesti Muusikaakadeemia Kõrgem Lavakunstikool, lavastaja Aleksander Pepeljajev, esietendus 25. märtsil 2015) *"Valged ööd" (Vene Teater, lavastaja Ivan Strelkin, esietendus 15. mail 2015) *"Ülestähendusi põranda alt" (Vene Teater, lavastaja Gleb Volodin, esietendus 8. mail 2016) *"Kuritöö ja karistus" (Vene Teater, lavastaja Igor Lõssov, esietendus 20. jaanuaril 2017) *"Kuritöö ja karistus" (Eesti Draamateater, lavastajad Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo, esietendus 13. detsembril 2020) *"Rogožin" (Tallinna Linnateater, lavastajad Andreas Aadel, Markus Helmut Ilves, esietendus 25. mail 2021) == Varia == * Vene keeles avaldati aastatel [[1972]]–[[1990]] Dostojevski täielikud kogutud teosed 30 köites. * Eesti keeles avaldati aastatel [[1939]]–[[1940]] Dostojevski "Kogutud teosed" 15 köites. * [[1981]]. aastal ilmus eesti keeles raamat "Inimene on saladus" ([[Loomingu Raamatukogu]] nr 27–33, valinud, tõlkinud ja kommenteerinud [[Peeter Torop]], toimetanud [[Lembe Hiedel]]), milles on valimik katkendeid kogu Dostojevski mitteilukirjanduslikust loomingust (artiklid, kirjavahetus, "Kirjaniku päevik"). * [[2003]]. aastal ilmus eesti keeles kirjaniku teise naise [[Anna Dostojevskaja]] mälestusraamat Dostojevski elu viimasest veerandist "Elu Fjodor Dostojevski kõrval". Eesti keelde tõlkis [[Maret Kaik]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="b5ZsB">Scanlan, James Patrick (2002). [http://ndpr.nd.edu/news/23116-dostoevsky-the-thinker/ "Dostoevsky the Thinker: A Philosophical Study"]. Cornell University Press. ISBN 978-0-8014-3994-0.</ref> <ref name="PJavK">Bloom, Harold (2004). Fyodor Dostoevsky. Infobase Publishing. ISBN 978-0-7910-8117-4, p. 9.</ref> <ref name="breger">Breger, Louis (2008). Dostoevsky: The Author As Psychoanalyst. Transaction Publishers. ISBN 978-1-4128-0843-9., p. 72.</ref> <ref name="T3dXT">Leatherbarrow, William J (2002). The Cambridge Companion to Dostoevskii. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-65473-9., p. 23.</ref> <ref name="cflvh">Kjetsaa, Geir (1989). Fyodor Dostoyevsky: A Writer's Life. Fawcett Columbine. ISBN 978-0-449-90334-6., pp. 6–11.</ref> <ref name="6tfuS">Frank, Joseph (1979) [1976]. Dostoevsky: The Seeds of Revolt, 1821–1849. Princeton University Press. ISBN 978-0-691-01355-8., pp. 23–54.</ref> <ref name="s3WSJ">Mochulsky, Konstantin (1967) [1967]. Dostoevsky: His Life and Work. Minihan, Michael A. (translator). Princeton University Press. ISBN 0-691-01299-7., p. 4.</ref> <ref name="v0GKo">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.31.2.7:38?92,936,1812,274,0 Tallinna Niguliste Kogudus Verzeichniss der Verlobten, Aufgebotenen und Getrauten; TLA.31.2.7; 1834–1856]</ref> <ref name="5Uj0x">{{netiviide |Autor=[[Heili Sibrits]] |Pealkiri=Ilmunud on Dostojevski «Vennad Karamazovid» uus tõlge |Väljaanne=Postimees |Aeg=2015-11-20 |URL=http://kultuur.postimees.ee/3406625/ilmunud-on-dostojevski-vennad-karamazovid-uus-tolge |online=2016-05-09}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Oskar Urgart]], "Dostojevski". Sari [[Suurmeeste elulood]] nr 33, [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], [[Tartu]] [[1936]] * [[A. H. Tammsaare]], "Sissejuhatuseks". [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1969]], nr 8; ka Tammsaare "Valitud artiklites" ([[1976]]) ja "Kogutud teoste" 16. köites ([[1988]], lk 619–648) * [[Zara Mints]], "Inimese probleem F. Dostojevski loomingus". [[Keel ja Kirjandus]] [[1971]], nr 11, lk 641–646 * [[Stefan Zweig]], "Kolm meistrit: [[Honoré de Balzac|Balzac]], [[Charles Dickens|Dickens]], Dostojevski". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1985]] * [[Hermann Hesse]], "Vennad Karamazovid ehk Euroopa allakäik" (essee). Tõlkinud [[Krista Läänemets]]. Looming [[1995]], nr 1, lk 92–101 * [[Peeter Torop]], "Kultuurimärgid". [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2000]]; ISBN 9985878485 * [[Vladimir Iljaševitš]], "Dostojevski ja [[Reval]] (suurinkvisiitori ja teiste tegelaste prototüüpidest)". Tõlkinud [[Jüri Pärni]]. [[Tarbeinfo]], Tallinn [[2003]], ISBN 9985940393 * [[Maire Jaanus]], "Sissejuhatus "Vendadesse Karamazovitesse"". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]]. [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2010]], nr 12, lk 68–89 * [[Olev Remsu]], "München. Hitler ja Dostojevski". Go Group 2012 == Välislingid == {{vikitekstid|Autor:Fjodor Dostojevski}} {{commons|Fjodor Dostojevski}} {{vikitsitaat}} *[http://www.kiosek.com/dostoevsky/links.html Dostojevskist inglise keeles] *[http://web.archive.org/web/20070613062032/http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=54&lang=est Fjodor Dostojevski Ernst Jüngeri mõtlemises] *[http://web.archive.org/web/20070314130844/http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=75&lang=est Fjodor Dostojevski konservatiivse revolutsiooni mõjutajana] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=467 Dostojevski vaated kunstile.], Looming nr. 1/[[1931]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=299 Et mõista Dostojevskit], Looming nr. 8/[[1938]] *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120040270/essee-dostojevskit-tsiteerivad-molemad-vene-ukraina-soja-pooled-miks "ESSEE | Dostojevskit tsiteerivad mõlemad Vene-Ukraina sõja pooled. Miks?"] Eesti Ekspress, 27. juuli 2022 {{JÄRJESTA:Dostojevski, Fjodor}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1821]] [[Kategooria:Surnud 1881]] 4wslkgn9xih2jgddz5tttnnjw86599h 7232105 7232104 2026-09-11T10:05:40Z ~2026-49145-66 237344 /* Teosed */ 7232105 wikitext text/x-wiki {{Kirjanik | Taustavärv = | Nimi = Fjodor Dostojevski | Pilt = Dostoevsky 1872.jpg | Pildisuurus = 200px | Pildi info = Fjodor Dostojevski, 1872. ([[Vassili Perov]]i portree) | Sünninimi = | Sünniaeg = [[11. november]] (vana kalendri järgi 30. oktoober) [[1821]] | Sünnikoht = [[Moskva]] | Surmaaeg = [[9. veebruar]] (vana kalendri järgi 28. jaanuar) [[1881]] | Surmakoht = [[Peterburi]] | Pseudonüüm = | Rahvus = venelane | Tegevusala = kirjanik | Haridus = Insener (Peterburi sõjaväeinseneride kool) | Tegutsemisaastad = 1846–1880 | Žanr = [[proosa]] | Kirjandusvool = [[Realism (kirjandus)|realism]] | Tuntud teoseid = "[[Idioot]]", <br> "[[Kuritöö ja karistus]]", <br> "[[Vennad Karamazovid]]" | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = | Abikaasa = [[Anna Dostojevskaja]] (1867–1881) | Allkiri = }} '''Fjodor Mihhailovitš Dostojevski''' ([[vene keel]]es vanas kirjaviisis Ѳедоръ Михайловичъ Достоевскій, tänapäeval Фёдор Михайлович Достоевский; [[11. november]] (vana kalendri järgi 30. oktoober) [[1821]] [[Moskva]] [[Maria haigla]]<ref name=":0" /> – [[9. veebruar]] (vana kalendri järgi 28. jaanuar) [[1881]] [[Peterburi]]) oli [[venelased|vene]] [[kirjanik]]. Ta kirjutas [[romaan]]e, lühijutte ja esseid ning tegeles ka [[ajakirjandus]]e ja [[filosoofia]]ga. Tema teosed käsitlevad inimpsüühikat [[19. sajand]]i [[Venemaa]] poliitilistes ja sotsiaalsetes oludes. Kirjanduskriitikud on nimetanud teda üheks maailmakirjanduse suuremaks [[psühholoog]]iks.<ref name="b5ZsB" /> Dostojevski peateosed on "[[Kuritöö ja karistus]]" (1866), "[[Idioot (Dostojevski)|Idioot]]" (1869) ja "[[Vennad Karamazovid]]" (1880). Tema loomepärandisse kuulub muude vormide kõrval 11 romaani, 17 lühiromaani ja kolm novelli. == Elukäik == Fjodor Dostojevski pärines põlis[[aadel|aadlist]]. Tema perekonnanimi tuleneb [[Valgevene]] [[Dostojevo]] küla nimest. Ta sündis Mihhail Dostojevski ja Maria Dostojevskaja (sündinud Netšajeva) teise lapsena. Kümneliikmeline<ref name=":0" /> perekond elas vaestehaigla territooriumil, kus isa arstina töötas<ref name="PJavK" />, ning noorena nägi ta haigla aedades mängides madalast sotsiaalsest klassist pärit patsiente.<ref name="breger" /> Fjodor Dostojevski puutus kirjandusega kokku juba varakult. Alates kolmandast eluaastast luges talle lugusid kangelastest, muinasjutte ja legende tema lapsehoidja, kes ta lapsepõlve palju mõjutas.<ref name="T3dXT" /> Kui ta oli nelja-aastane, hakkas ema teda piibli abil lugema õpetama. Vanemad tutvustasid talle mitmesugust kirjandust, sealhulgas vene kirjanikke, Euroopa romantikuid, seiklusjutte, sealhulgas "[[Tuhande ja ühe öö jutte]]"<ref name=":0" />, ja ka [[Homeros]]e eeposi.<ref name="cflvh" /><ref name="6tfuS" /> Talle meeldisid vene luuletajad, eriti [[Aleksandr Puškin]].<ref name=":0" /> Kuigi Dostojevski isa vaateid haridusele on kirjeldatud kui rangeid ja karme<ref name="s3WSJ" />, on Dostojevski ise öelnud, et vanemate õhtune ettelugemine pani ta kujutlusvõime elama.<ref name="breger" /> Hariduselt oli Fjodor Dostojevski insener. Ta lõpetas [[1843]]. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Pärast seda töötas insenerina [[Alamporutšik|alamporutšiku]] auastmes. 1844. aastal lõpetas ta tegevteenistuse filosoofiale keskendumiseks.<ref name=":0" /> Kirjutamist alustas ta kahekümnendates eluaastates. Esimene romaan, "[[Vaesed inimesed]]", avaldati 1846. aastal. Aastast [[1847]] olid Dostojevskil sidemed [[Mihhail Petraševski|Petraševski]] ringiga, mille tegevus kuulutati riigivastaseks [[Lääne-euroopastumine|lääne-eurooplaste]] artiklitest ja raamatutest huvitatuse tõttu<ref name=":0" />. Dostojevski vahistas oma korteris tsaar [[Nikolai I]] salapolitsei koos kolme sõbraga 1849. aasta 23. aprillil kell neli võõrkeelse ja filosoofilise kirjanduse lugemise ning sellest arutlemise tõttu.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Jensen |eesnimi=Andreas Ebbesen |kuupäev=4. august 2023 |pealkiri=Kirjanik Fjodor Dostojevski elas üle omaenda hukkamise |url=https://www.imelineajalugu.ee/kirjanik-fjodor-dostojevski-elas-ule-omaenda-hukkamise/ |vaadatud=2023-08-12 |väljaanne=Imeline Ajalugu |keel=et |arhiivimisaeg=2023-08-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230812222934/https://www.imelineajalugu.ee/kirjanik-fjodor-dostojevski-elas-ule-omaenda-hukkamise/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Dostojevskile määrati [[surmanuhtlus]], mis hiljem asendati [[sunnitöö]] ja asumisele saatmisega. [[Armuandmine]] kuulutati välja pärast 1849. aasta 22. detsembri<ref name=":0" /> mahalaskmistseremoonia täitmist (ära jäi ainult käsklus "tuld") [[Peterburi|Peterburis]] [[Semjonovski väljak|Semjonovski väljakul]]<ref name=":0" />. Aastatel 1850–1854 oli Dostojevski sunnitööl [[Siber|Siberis]] [[Omsk|Omski]] vangilaagris, elades sentimeetripaksuses mustuses, kogedes aeg-ajalt ärevushooge, raskeid [[Hemorroidid|hemorroide]] ja magades kuni viis tundi ööpäevas<ref name=":0" />. Aastatel 1854–1859 oli ta kohustuslikus<ref name=":0" /> väeteenistuses lihtsõdurina [[Semej|Semipalatinski]] linnas. Seal tutvus ta [[Maria Issajeva|Maria Issajevaga]], kellega abiellus 1857. aastal. Nende pulmaööl tabas Dostojevskit [[Epilepsia|epileptiline atakk]]. Mariat häiris Dostojevski epilepsia. Neil sündis Sonja, kes suri kolmekuuselt. Dostojevski kirjutas väeteenistuses olles märkmeid sõdurielust, mille põhjal avaldas hiljem romaani "[[Märkmeid surnud majast]]". Väeteenistusest vabastati Dostojevski epilepsia tõttu. Pärast väeteenistust kolis Dostojevski koos Maria ja eelmisest abielust pärit pojaga Peterburi. 1861. aastal hakkas Dostojevski koos oma venna Mihhailiga avaldama ajakirja [[Vremja (ajakiri)|Vremja]]. 1863. aastal keelustati ajakiri tsaari [[Aleksander II]] arvustamise tõttu. Vennad sulgesid ajakirja ja jäid võlgu rahastajatele 25 000 rubla. 1863. aastal külastas Dostojevski Saksamaad, kus temast sai [[Hasartmäng|hasartmängusõltlane]]. Maria suri [[Tuberkuloos|tuberkuloosi]]. Paar kuud pärast teda suri Mihhail [[Maksahaigused|maksahaigusesse]]. Dostojevski toetas Mihhaili naist ja tema nelja last. 1866. aastal avaldas romaani "[[Kuritöö ja karistus]]". Samal aastal allkirjastas lepingu kirjastajaga [[Stellovski]]. 3000 rublase ettemaksu eest lubas Dostojevski avaldada kõik oma varasemad teosed, lõpetada uue romaani sama aasta 1. novembriks, vastasel juhul võis kirjastaja avaldada järgmised üheksa aasta tema teoseid tasuta. 1866. aasta septembris palkas Dostojevski omale [[Stenografist|stenografisti]] [[Anna Snitkina]]. Mõni tund enne tähtaega andis Dostojevski uue romaani kirjastajale üle. 1867. aastal abiellus Dostojevski Anna Snitkiniga. Neil oli neli last, kellest pooled surid väikesena. Mesinädalad kestsid kolm kuud Euroopas. Sel ajal mängis Dostojevski kasiinos maha kogu koju naasmise raha. 1871. aasta suvel annetas Dostojevski tädi neile koju naasmise raha. 1872. aastal avaldas Dostojevski romaani "[[Sortsid]]". 1876. aastast avaldas ta iga kuu väljaannet "[[Kirjaniku päevik]]". 1878. aastal jõi Dostojevski teed [[Talvepalee|Talvepalees]] koos tsaar Aleksander II-ga. 1880. aastal avaldas Dostojevski romaani "[[Vennad Karamazovid]]". Seal nimetas ta inimeksistentsi saladuseks elamist ja teadmist, mille nimel elatakse.<ref name=":0" /> [[25. jaanuar]]il 1881 algas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja [[9. veebruar|9. veebruaril]] ta suri [[Kopsuemfüseem|kopsuemfüseemi]] ning epilepsiasse<ref name=":0" />. == Seosed Eestiga == [[3. juuli]]l [[1843]] saabus Fjodor Dostojevski aurikul Storfursten [[Tallinn]]a. [[Uus tänav (Tallinn)|Uuel tänaval]], majas, mis kannab praegu numbrit 10, asus [[Tallinna Insenerikomando]], kuhu sõjaväeteenistuse korras oli suunatud tema vend Mihhail. Insenerivägede ohvitserist vend oli 1842. aastal [[Tallinna Niguliste kirik]]us abiellunud Tallinnast pärit Emile Caroline [[Ditmar]]iga.<ref name="v0GKo" /> Tol ajal Peterburis õppinud kirjanik võttis tema külastamiseks 28-päevase puhkuse, et ravida end "Tallinna tervisevetel". [[Pilt:Uus tänav, 10.JPG|pisi|Hoone aadressil Uus 10]] [[9. juuni]]l [[1845]] tuli Dostojevski Tallinna teist korda. Sel aastal veetis ta Tallinnas terve suve ja töötas jutustuse "Teisik" kallal. [[25. mai]]l [[1846]] sõitis Dostojevski Tallinna viimast korda. Paljudest kirjaniku Tallinna tuttavatest said tema raamatu tegelaste prototüübid. Dostojevski ühe kuulsama teose "Sortsid" (uues tõlkes "Kurjad vaimud") tegevus pidi algul toimuma Tallinnas. == Teosed == * "Maria Stuart" (draama, 1840) * "Boriss Godunov" (draama, 1841) * "[[Vaesed inimesed]]" (''Бедные люди'', 1844; [[eesti keel]]es 1964, tõlkija [[Aleksander Raid]]), "Teisik" (''Двойник''; eesti keeles 1982, tõlkija [[Aleksander Raid]]), "Härra Prohhartsin" (1846) * "[[Valged ööd (lugu)|Valged ööd]]" (1848; eesti keeles 1971, tõlkija Aleksander Raid) * "Nitotška Nezvanova" (1849) * "[[Alandatud ja solvatud]]" (''Униженные и оскорбленные'', 1861; eesti keeles 1939) * "[[Märkmeid surnud majast]]" (''Записки из мертвого дома'', 1861–1862; eesti keeles 1940) * "Talviseid märkmeid suvistest muljetest" (''Зимние заметки о летних впечатлениях'', 1863) * "[[Ülestähendusi põranda alt]]" (''Записки из подполья'', 1864; eesti keeles 1971, 2004, tõlkijad [[Andres Ehin]], [[Lembe Hiedel]]) * "[[Kuritöö ja karistus]]" (''Преступление и наказание'', 1866; eesti keeles 1929, 1958, 1987, tõlkija [[A. H. Tammsaare]]) * "[[Mängur (Dostojevski)|Mängur]]" (''Игрок'', 1866) * "[[Idioot (Dostojevski)|Idioot]]" (''Идиот'', 1868; eesti keeles 1940, 1975, 2002, tõlkija [[Marta Sillaots]]) * "[[Kurjad vaimud (romaan)|Kurjad vaimud]]" (''Бесы'', 1871–1872; eesti keeles 1940 "Sortsid"; 1997, tõlkija [[Virve Krimm]], värsid [[Harald Rajamets]]) * "Kirjaniku päevik" (1873) * "Nooruk" (''Подросток'', 1875; eesti keeles 1940, 2021, tõlkijad Marta Pärna, [[Aleksander Raid]]) * "Kirjaniku päevik" (1876–1877) * "[[Vennad Karamazovid]]" (''Братья Карамазовы'', 1879–1880; eesti keeles 1939, 2001, tõlkija [[Aita Kurfeldt|Aita (Justa) Kurfeldt]]; 2015, tõlkija [[Virve Krimm]]<ref name="5Uj0x" />) * "Kirjaniku päevik" (1880–1881) == Dostojevski looming [[Eesti teater|Eesti teatris]] == *"Kuritegu ja karistus" (Draamateater, lavastaja [[Paul Sepp]], esietendus 9. septembril 1925) *"Kuritöö ja karistus" (Tallinna Töölisteater, lavastaja [[Priit Põldroos]], esietendus 16. novembril 1939) *"Idioot" (Ugala, lavastaja Heino Torga, esietendus 2. novembril 1976) *"Pandimaja" (Noorsooteater, lavastaja [[Kalju Komissarov]], esietendus 24. aprillil 1981) *" ...mina pean teed juua saama!" (Vanemuine, lavastaja [[Ago-Endrik Kerge]], esietendus 29. septembril 1984) *"Kosjakased 2" (Ugala, lavastaja [[Jaanus Rohumaa]], esietendus 5. septembril 1991) *"Valged ööd" (Ugala, [[Von Krahli Teater]], lavastaja [[Katri Aaslav-Tepandi|Katri Kaasik-Aaslav]], esietendus 24. veebruaril 1993) *"Majasuurune kivi (Dialoogid iseendaga)" (Noorsooteater, lavastaja [[Madis Kalmet]], esietendus 23. märtsil 1993) *"Krokodill" (Vene Teater, lavastaja Sergei Tšerkassov, esietendus 26. novembril 1996) *"Sortsid" (lavastaja [[Kalev Kudu]] "Projekt 2" Tartu Lasteteatris, esietendus 16. veebruaril 1998) *"Kuritöö ja karistus" ([[Tallinna Linnateater]], lavastaja [[Elmo Nüganen]], esietendus 19. aprillil 1999) *"Idioot" ([[Vene Draamateater]], lavastaja [[Juri Jerjomin]], esietendus 25. veebruaril 2000) *"Alandatud ja solvatud" ([[Ugala (teater)|Ugala]], lavastaja [[Vjatšeslav Gvozdkov]], esietendus 31. augustil 2001) *"Valged ööd" ([[Theatrum]], lavastaja [[Lembit Peterson]], esietendus 2. oktoobril 2006) *"Krokodill" ([[Vana Baskini Teater]], lavastaja Mark Rozovski, esietendus 28. oktoobril 2006) *"Sortsid" ([[Tartu Üliõpilasteater]], lavastaja [[Kalev Kudu]], esietendus 14. detsembril 2006) *"Sortsid" (Eesti Draamateater, lavastaja Hendrik Toompere juunior, esietendus 14. veebruaril 2007) *"Onu unenägu" (Vene Teater, lavastaja Mihhail Tšumatšenko, esietendus 15. veebruaril 2007) *"12karamazovit" (Von Krahli Teater, lavastaja Kristian Smeds, esietendus 1. oktoobril 2011) *"Idioot" (Ugala, lavastaja Vallo Kirs, esietendus 21. novembril 2012) *"Valged ööd" (Ugala, lavastaja Leino Rei, esietendus 11. juunil 2014) *"Vennad Karamazovid" ([[Eesti Draamateater]], lavastaja [[Hendrik Toompere]], esietendus 22. märtsil 2015) *"Idioot FM" (Eesti Muusikaakadeemia Kõrgem Lavakunstikool, lavastaja Aleksander Pepeljajev, esietendus 25. märtsil 2015) *"Valged ööd" (Vene Teater, lavastaja Ivan Strelkin, esietendus 15. mail 2015) *"Ülestähendusi põranda alt" (Vene Teater, lavastaja Gleb Volodin, esietendus 8. mail 2016) *"Kuritöö ja karistus" (Vene Teater, lavastaja Igor Lõssov, esietendus 20. jaanuaril 2017) *"Kuritöö ja karistus" (Eesti Draamateater, lavastajad Ene-Liis Semper, Tiit Ojasoo, esietendus 13. detsembril 2020) *"Rogožin" (Tallinna Linnateater, lavastajad Andreas Aadel, Markus Helmut Ilves, esietendus 25. mail 2021) == Varia == * Vene keeles avaldati aastatel [[1972]]–[[1990]] Dostojevski täielikud kogutud teosed 30 köites. * Eesti keeles avaldati aastatel [[1939]]–[[1940]] Dostojevski "Kogutud teosed" 15 köites. * [[1981]]. aastal ilmus eesti keeles raamat "Inimene on saladus" ([[Loomingu Raamatukogu]] nr 27–33, valinud, tõlkinud ja kommenteerinud [[Peeter Torop]], toimetanud [[Lembe Hiedel]]), milles on valimik katkendeid kogu Dostojevski mitteilukirjanduslikust loomingust (artiklid, kirjavahetus, "Kirjaniku päevik"). * [[2003]]. aastal ilmus eesti keeles kirjaniku teise naise [[Anna Dostojevskaja]] mälestusraamat Dostojevski elu viimasest veerandist "Elu Fjodor Dostojevski kõrval". Eesti keelde tõlkis [[Maret Kaik]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="b5ZsB">Scanlan, James Patrick (2002). [http://ndpr.nd.edu/news/23116-dostoevsky-the-thinker/ "Dostoevsky the Thinker: A Philosophical Study"]. Cornell University Press. ISBN 978-0-8014-3994-0.</ref> <ref name="PJavK">Bloom, Harold (2004). Fyodor Dostoevsky. Infobase Publishing. ISBN 978-0-7910-8117-4, p. 9.</ref> <ref name="breger">Breger, Louis (2008). Dostoevsky: The Author As Psychoanalyst. Transaction Publishers. ISBN 978-1-4128-0843-9., p. 72.</ref> <ref name="T3dXT">Leatherbarrow, William J (2002). The Cambridge Companion to Dostoevskii. Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-65473-9., p. 23.</ref> <ref name="cflvh">Kjetsaa, Geir (1989). Fyodor Dostoyevsky: A Writer's Life. Fawcett Columbine. ISBN 978-0-449-90334-6., pp. 6–11.</ref> <ref name="6tfuS">Frank, Joseph (1979) [1976]. Dostoevsky: The Seeds of Revolt, 1821–1849. Princeton University Press. ISBN 978-0-691-01355-8., pp. 23–54.</ref> <ref name="s3WSJ">Mochulsky, Konstantin (1967) [1967]. Dostoevsky: His Life and Work. Minihan, Michael A. (translator). Princeton University Press. ISBN 0-691-01299-7., p. 4.</ref> <ref name="v0GKo">[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.31.2.7:38?92,936,1812,274,0 Tallinna Niguliste Kogudus Verzeichniss der Verlobten, Aufgebotenen und Getrauten; TLA.31.2.7; 1834–1856]</ref> <ref name="5Uj0x">{{netiviide |Autor=[[Heili Sibrits]] |Pealkiri=Ilmunud on Dostojevski «Vennad Karamazovid» uus tõlge |Väljaanne=Postimees |Aeg=2015-11-20 |URL=http://kultuur.postimees.ee/3406625/ilmunud-on-dostojevski-vennad-karamazovid-uus-tolge |online=2016-05-09}}</ref> }} == Kirjandus == * [[Oskar Urgart]], "Dostojevski". Sari [[Suurmeeste elulood]] nr 33, [[Eesti Kirjanduse Selts|EKS]], [[Tartu]] [[1936]] * [[A. H. Tammsaare]], "Sissejuhatuseks". [[Looming (ajakiri)|Looming]] [[1969]], nr 8; ka Tammsaare "Valitud artiklites" ([[1976]]) ja "Kogutud teoste" 16. köites ([[1988]], lk 619–648) * [[Zara Mints]], "Inimese probleem F. Dostojevski loomingus". [[Keel ja Kirjandus]] [[1971]], nr 11, lk 641–646 * [[Stefan Zweig]], "Kolm meistrit: [[Honoré de Balzac|Balzac]], [[Charles Dickens|Dickens]], Dostojevski". Saksa keelest tõlkinud [[Jaan Kross]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1985]] * [[Hermann Hesse]], "Vennad Karamazovid ehk Euroopa allakäik" (essee). Tõlkinud [[Krista Läänemets]]. Looming [[1995]], nr 1, lk 92–101 * [[Peeter Torop]], "Kultuurimärgid". [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2000]]; ISBN 9985878485 * [[Vladimir Iljaševitš]], "Dostojevski ja [[Reval]] (suurinkvisiitori ja teiste tegelaste prototüüpidest)". Tõlkinud [[Jüri Pärni]]. [[Tarbeinfo]], Tallinn [[2003]], ISBN 9985940393 * [[Maire Jaanus]], "Sissejuhatus "Vendadesse Karamazovitesse"". Inglise keelest tõlkinud [[Märt Väljataga]]. [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2010]], nr 12, lk 68–89 * [[Olev Remsu]], "München. Hitler ja Dostojevski". Go Group 2012 == Välislingid == {{vikitekstid|Autor:Fjodor Dostojevski}} {{commons|Fjodor Dostojevski}} {{vikitsitaat}} *[http://www.kiosek.com/dostoevsky/links.html Dostojevskist inglise keeles] *[http://web.archive.org/web/20070613062032/http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=54&lang=est Fjodor Dostojevski Ernst Jüngeri mõtlemises] *[http://web.archive.org/web/20070314130844/http://www.kriteerium.ee/kataloog.php?uID=75&lang=est Fjodor Dostojevski konservatiivse revolutsiooni mõjutajana] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=467 Dostojevski vaated kunstile.], Looming nr. 1/[[1931]] *[http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=299 Et mõista Dostojevskit], Looming nr. 8/[[1938]] *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120040270/essee-dostojevskit-tsiteerivad-molemad-vene-ukraina-soja-pooled-miks "ESSEE | Dostojevskit tsiteerivad mõlemad Vene-Ukraina sõja pooled. Miks?"] Eesti Ekspress, 27. juuli 2022 {{JÄRJESTA:Dostojevski, Fjodor}} [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1821]] [[Kategooria:Surnud 1881]] 1hnacr7yl00qgw8g3mfltk45ztwaxxf 0 470 7232190 7231545 2026-09-11T11:53:17Z Koidutar 212587 murrete kohta rohkem 7232190 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Hanyu.png|pisi|"Hiina keel" kirjutatuna [[Hiina kiri|hiina kirjas]] (vasakul traditsioonilises kirjas, paremal lihtsustatud kirjas)]] '''Hiina keel''' (traditsioonilises hiina kirjas 漢語; [[Hiina lihtsustatud kiri|lihtsustatud hiina kirjas]] 汉语; [[pinyin]]is ''hànyǔ''; ka 中文 ''zhōngwén'' 'hiina kirjakeel') on üldine nimetus, mida kasutatakse rühma [[Hiina-tiibeti keelkond|hiina-tiibeti keelkonda]] kuuluvate keelte kohta. Hiina keelt võib ka kutsuda hiina-tiibeti keelkonna üheks haruks või [[Makrokeel|makrokeeleks]].<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=ISO 639 Code Tables {{!}} ISO 639-3 |url=https://iso639-3.sil.org/code_tables/639/data |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260811034639/https://iso639-3.sil.org/code_tables/639/data |arhiivimisaeg=2026-08-11 |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=iso639-3.sil.org |keel=en |url-olek=töötab }}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mair |eesnimi=Victor. H. |pealkiri=What Is a Chinese “Dialect/Topolect”? Reflections on Some Key Sino-English Linguistic Terms |aasta=1991 |koht=[[Pennsylvania ülikool]], [[Philadelphia]] |lehekülg=3-5}}</ref><ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Liang |eesnimi=Sihua |pealkiri=Language attitudes and identities in multilingual China |kirjastus=Springer |aasta=2015 |isbn=978-3-319-12618-0 |koht=Sun Yat-seni ülikool, [[Guangzhou]] |lehekülg=11-14}}</ref> Üht või rohkemat Hiina keelt kõneleb maailmas 1,2 miljardit inimest peamiselt [[Hiina|Hiina Rahvavabariigis]], [[Taiwan]]il, [[Singapur]]is, [[Malaisia]]s, [[Indoneesia]]s ja mujal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=General Household Survey 2025 - Literacy and Home Language |url=https://www.singstat.gov.sg/publication-resources/general-household-survey-2025-literacy-and-home-language |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=www.singstat.gov.sg}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Indonesia |eesnimi=BPS-Statistics |pealkiri=Profile of Ethnic Groups and Regional Language Diversity Results of the 2020 Population Census Long Form |url=https://www.bps.go.id/en/publication/2024/12/12/6feb932e24186429686fb57b/profile-of-ethnic-groups-and-regional-language-diversity-results-of-the-2020-population-census-long-form.html |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=www.bps.go.id |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=MyGovernment - Government of Malaysia's Official Portal |url=https://www.malaysia.gov.my/en/government/kenali-malaysia/official-language |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=www.malaysia.gov.my}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-08-20 |pealkiri=Taiwan.gov.tw |url=http://www.taiwan.gov.tw/about.php |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=Ministry of Foreign Affairs |keel=en}}</ref> Tegemist on kõnelejate arvu poolest maailma levinuima keelega.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=What is the most spoken language? |keel=en-US |väljaanne=Ethnologue (Free All) |url=https://www.ethnologue.com/insights/most-spoken-language/ |vaadatud=2026-08-20}}</ref> Kuigi enamasti mõistetakse hiina keele all [[Põhjahiina keel|mandariini keelt]], pole hiina keel(ed) ja mandariini keel sünonüümid. Sellest hoolimata on eesti, inglise, vene, soome ja muudeski keeltes levinud nende kahe termini kokkuarvamine.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-09-07 |pealkiri=EKI keelekool: hiina keel |url=https://arvamus.postimees.ee/6771879/eki-keelekool-hiina-keel |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref><ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Mair |eesnimi=Victor. H. |pealkiri=What Is a Chinese "Dialect/Topolect"? Reflections on Some Key Sino-English Linguistic Terms |aasta=1991 |koht=[[Pennsylvania ülikool]], [[Philadelphia]] |lehekülg=6-7}}</ref> ==Variandid== Rahvusliku ühtsuse poliitika tõttu tunnustab Hiina vaid üht hiina keelt (mandariini hiina keelt e ''putonghuad'') Teised hiina keeled, mis on vanahiina või keskhiina keelest eraldi arenenud, on ametlikult standardkeele murded (''fangyanid'').<ref>{{Viide |pealkiri=方言 |kuupäev=2026-01-22 |url=https://en.wiktionary.org/w/index.php?title=%E6%96%B9%E8%A8%80&oldid=89309300 |väljaanne=Wiktionary, the free dictionary |keel=en |vaadatud=2026-08-20}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=China revises law on standard spoken, written Chinese language |url=https://english.www.gov.cn/news/202512/27/content_WS694f530ac6d00ca5f9a084bb.html |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=english.www.gov.cn}}</ref><ref name=":0" /> ===Murded=== Hiina makrokeelel on rida murdeid ja murderühmi. Nii eesti-, kui ka paljudes teistes keeltes on levinud murderühmade (e keelerühmituste) arvamine üheks murdeks või keeleks. Näiteks võib pidada [[Sjangi keel|Sjangi-Hiina]] varianti nii omaette keeleks, kui ka murderühmaks.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2024-05-17 |pealkiri=St: hiina-tiibeti keelkond 2/2 (StC–StTX) - EKI teatmik |keel=et-EE |väljaanne=EKI teatmik |url=https://teatmik.eki.ee/teatmik/st-hiina-tiibeti-keelkond-2-2-stc-sttx/ |vaadatud=2026-09-11}}</ref> Tuntuimate murrete sekka kuuluvad [[põhjahiina keel]] (e mandariini keel), [[Lõunahiina keel|lõunahiina]] keel (e kantoni keel) ja hokkieni (nn [[Taiwan|taivaani]]) keel. Lõunahiina murded (eriti Mini murderühm) sarnanevad [[vanahiina kirjakeel]]ele, samas kui põhjahiina murded sarnanevad rohkem tänapäevasele standardkeelele.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Handel |eesnimi=Zev |pealkiri=Old Chinese and Min |kirjastus=Chuugoku Gogaku (中国語学) |aasta=2010 |keel=inglise}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-03-25 |pealkiri=Teadlikkuse tõstmise minut - kes on taivanlased? {{!}} Tartu Ülikool |url=https://aasiakeskus.ut.ee/et/sisu/teadlikkuse-tostmise-minut-kes-taivanlased |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=aasiakeskus.ut.ee |keel=et}}</ref><ref name=":2" /> Murded on foneetika ja grammatika poolest nii erinevad, et eri murrete kõnelejad (näiteks mõne põhjahiina murde ja mõne [[Kantoni murded|Kantoni murderühm]]a murde kõneleja) peavad üksteiseks arusaamiseks sageli kasutama kirjamärke või ''[[putonghua]]''<nowiki>'d</nowiki>. Mõnel murdel või murderühmal on miljoneid kõnelejaid. Näiteks [[Shanghai]] ümbruses kõneldaval [[Wu murderühm]]a murdeid kõneleb emakeelena umbes 77 miljonit inimest (rohkem kui [[prantsuse keel]]t või [[itaalia keel]]t). Paljud keeleteadlased peavad hiina keele murderühmi omaette keelteks (vähemalt kuueks eri keeleks). Hiina keele murdeerinevused on nii suured, et ühtsest keelest räägitakse üksnes kirjakeele ja kultuurilise ühtsuse tõttu. Kõige suurema kõnelejate arvuga (umbes 850 miljonit) on [[põhjahiina murderühm]] (北方话, ''beifanghua'', ''běifānghuà''), millel põhineb ka ''[[putonghua]]''. Teised tähtsamad murderühmad ja murded on *[[Gani murderühm]] (20 miljonit) *[[Hakka muderühm]] (30 miljonit) *[[Jini murre]] (45 miljonit) *[[Mini murderühm]] **[[Min Bei murre]] (10 miljonit) **[[Min Nani murre]] (40 miljonit), sealhulgas [[taivani keel]] (15 miljonit) *[[Wu murderühm]] (sealhulgas [[šanghai keel]] (77 miljonit) *[[Xiangi murderühm]] (36 miljonit) *[[Kantoni murderühm]] ehk Yue murderühm (üle 80 miljoni) ==Hiina keele nimetused hiina keeles== Hiina keeles käibib hiina keele kohta mitu nimetust ja mõistet. Eeskätt kirjutatud keelt nimetatakse 中文 (''zhongwen'', ''zhōngwén''). Et kirjutamine on murdest enam-vähem sõltumatu, käib selle mõiste alla ka enamik hiina murdeid. Pigem kõneldava keele kohta kasutatakse nimetust 汉语 (''hanyu'', ''hànyǔ''), näiteks kontekstis "ma räägin hiina keelt". Et mõistemärk 汉 (''han'', ''hàn'') tähistab [[hiinlased|hiinlasi]] kui etnost (''han''), käivad selle mõiste alla kõik hiinlaste poolt kõneldavad murded. ==Tüpoloogia== ===Morfoloogiline tüpoloogia=== Hiina keel on vanemas kirjanduses sageli arvatud [[isoleerivad keeled|isoleerivate keelte]] hulka. See tähendab, et erinevalt [[aglutineerivad keeled|aglutineerivatest]] ja [[flekteerivad keeled|flekteerivatest]] keeltest on sõnad muutumatud (ei esine [[sõnamuutmine|sõnamuutmist]] ega [[sõnamoodustus]]t). Isoleerivates keeltes väljendatakse grammatilisi suhteid iseseisvate, grammatilise tähendusega sõnade lisamise teel või [[sõnajärg|sõnajärje]] abil. Tegelikult on hiina keeles olemas [[liitsõna]]d ja [[tuletis (keeleteadus)|tuletis]]ed. Tuletiste tuntumad näited on: *sõnad, mis moodustatakse [[isikuline asesõna|isikuliste asesõnade]] [[mitmus]]e[[sufiks]]i ''-men'' abil (''wǒmen'' 'meie', ''nǐmen'' (teie), ''tāmen'' (nemad) *[[nimisõna]]d, mis sisaldavad [[nominaalsufiks]]eid ''-zi'' (''háizi'' 'laps', ''zhuōzi'' 'laud') Hiinas hakati praktiliselt alles siis, kui pärast [[Hiina]] Rahvavabariigi rajamist tuli käibele [[ladina kiri|ladina kirjal]] põhinev häälikukiri ''[[pinyin]]'', teadvustama [[sõna]]piire. [[Hiina kiri|Hiina kirjas]], mis kasutab [[hiina kirjamärk]]e, sõnapiire ei märgita (nagu eesti keeles [[sõnavahe]]dega): kirjamärkide vaheline kaugus on kogu aeg ühesugune. Ladinakirjalises hiina kirjas propageeritakse Hiina Rahvavabariigis alates [[1998]]. aastast sõnade [[kokkukirjutamine|kokkukirjutamist]]. Kirjamärk on hiina kirjas üldiselt [[silp|silbi]] esitus [[grafeem]]ina. Silp moodustab tavaliselt [[morfeem]]i, kuid enamasti mitte sõna. Sõnapiiride teadvustamine ja sõna mõiste käibeletulek tõi hiina keeleteaduses 1980. aastate algusest kaasa eraldi tähelepanu pööramise [[morfoloogia]]le. Uuemas kirjanduses koostatakse sageli tuletiste ja liitsõnade liigitusi ning on olemas ka eraldi morfeemisõnastikud. Hiina keeles puudub [[tegusõna]] [[pööramine]] ja [[nimisõna]] [[käänamine]]. Hiina tegusõnadel on hulk sufikseid, mis väljendavad [[aspekt (keeleteadus)|aspekt]]i. Sellised aspektid on näiteks: *[[duratiiv]]: väljendab pidevalt ja ühtlaselt kulgevat tegevust või püsivat seisundit; sufiks ''-zhe'', näiteks: ''Qiáng shàng guàzhe yī ge páizi.'' ('Seinal ripub silt.') *[[inhoatiiv]]: väljendab tegevuse algust; sufiks ''-qilai'', näiteks: ''xiàoqilai'' ('naerma hakkama'), ''kūqilai'' ('nutma hakkama') *[[finitiiv]]: väljendab tegevuse lõppu; sufiks ''-wan'', näiteks: ''zuowan'' ('valmis tehtud') *[[resultatiiv]]: väljendab tegevuse edukat tulemust; sufiksid ''-dao'' ja ''-zhu'', näiteks: ''kàndao'' ('näha saanud olema'), ''jizhu'' ('meelde jätnud olema') Vanema hiina keele morfoloogiline uurimine ja tüpoloogiline iseloomustamine on raske. Juba 3.–5. sajandi puhul on täheldatud üksikute morfeemide [[deleksikaliseerumine|deleksikaliseerumist]] ja afiksite kujunemist. Sõnatuletuse algust on aga raske jälgida, sest [[vanahiina kirjakeel]] kivistus [[konfutsianism|konfutsiaanliku]] riigiteooria mõjul ning kõnekeel eemaldus üha enam kirjakeelest. Pealegi pole vanema hiina keele hääldus teada, mistõttu foneetiline rekonstruktsioon on ebakindel. ===Fonoloogiline tüpoloogia=== Hiina keel on ka [[toonikeel]]: [[helikõrgus]]el ja selle muutumisel ühe silbi piires on tähendust eristav iseloom. [[Toon (keeleteadus)|Toon]]ide arv on hiina keele eri variantides erinev. Putonghuas on neli tooni.<ref>{{Netiviide |url=http://mandarin.about.com/od/pronunciation/a/tones.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-04-08 |arhiivimisaeg=2016-04-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160410200418/http://mandarin.about.com/od/pronunciation/a/tones.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Šanghai keel]]es on ainult kaks selgelt väljendunud tooni, [[Kantoni murderühm]]as (kõneldakse [[Guangdong]]is ja [[Hongkong]]is) on üheksa tooni, [[Min Nani murre|Min Nani murdes]] kaheksa. ==Kiri== {{vaata|Hiina kiri}} Hiina kiri, mida kasutatakse kõikide hiina keelte kirjutamiseks, on üle 3500 aasta vanune. [[Vanahiina kirjakeel]]e sõnastikes sisaldub üle 40 000 kirjamärgi. Keskkoolis õpitakse tundma 5000 märki, lihtsa teksti lugemiseks piisab 3000 märgi tundmisest. Kiri on alates esimestest säilinud kirjamärkidest [[Shangi dünastia]] ajast muutunud. Et kirjamärke ei kasutatud üksnes [[mõistemärk]]idena, vaid ka võõrkeelsete (näiteks [[Xiongnu]] rahva keelsete) nimede ja väljendite transkribeerimiseks, saab teha järeldusi nonde keelte varasema häälduse kohta. Sõnaraamatute ülesehituse, luule rütmi ning hääldust edasiandvate tekstide järgi saab teha järeldusi ka hiina keele varasema häälduse kohta. Et hiina kiri sobib põhimõtteliselt ka teiste keelte edasiandmiseks, on seda kasutatud ka näiteks [[kitani keel]]e, [[tšurtšeni keel]]e, mõne [[tiibeti-birma keeled|tiibeti-birma keele]], [[korea keel]]e ja [[jaapani keel]]e puhul. Hiinas on peale hiina kirja kasutatud ka teisi kirju. Näiteks on [[Hunan]]i provintsis alates [[15. sajand]]ist kasutatud naistekirja ''[[nüshu]]''. Peale hiina kirja on nii ''[[putonghua]]'' kui ka murrete jaoks olemas palju [[transkriptsioon]]isüsteeme. Hiina Rahvavabariigis on ametliku [[latinisatsioon]]ina kasutusel ''[[pinyin|Hanyu Pinyin]]''. ==Mõju teistele keeltele== Hiina keel on tugevasti mõjutanud mitut Kaug-Ida keelt, mis ei ole tema suguluskeeled, eriti [[korea keel|korea]], [[jaapani keel|jaapani]] ja [[vietnami keel]]t. Neil maadel kasutati hiina kirja. Jaapanis ja Lõuna-Koreas kasutatakse hiina kirjamärke oma kirja kõrval tänini. ==Tähised== Hiina keele [[keelekood]] on standardi [[ISO 639]]-1 järgi '''zh''', standardi [[ISO 639-2]] järgi '''chi''' ja '''zho'''.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=ISO 639-2 Language Code List - Codes for the representation of names of languages (Library of Congress) |url=https://www.loc.gov/standards/iso639-2/php/code_list.php |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=www.loc.gov}}</ref> ==Vaata ka== *[[Vanahiina kirjakeel]] *[[Uushiina kirjakeel]] *''[[Putonghua]]'' *[[Keel (keeleteadus)|Keel]] *[[Hiina keelte loend|Hiina murrete loend]] *[[Hiina nimed]] *[[Mõõtsõnad hiina keeles]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Pent Nurmekund]]. ''Keeltemaailm'', [[Tartu]]: [[1997]] ISBN 9985-9085-3-8 *[[Rein Raud]]. Kiri ja pilt hiina luules. – ''[[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]]'', [[1999]], nr 5–6, lk 134–138. *[[Toivo Übi]]. ''Hiina kirjakultuur, selle peegeldus Lääne kultuuris ja Eestis'', [[bakalaureusetöö]], [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]: [[2003]] *[[Gao Jingyi]], [[Märt Läänemets]]. ''Hiina keel''. Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], 2015. ==Välislingid== {{vikipeedia/keel|zh|Hiinakeelne}} {{vikitsitaadid}} *[http://hiinakeel.ee/artiklid/igapaevane-sonade-kordamine/ Iseseisev hiina keele õppimine] *[https://www.eki.ee/dict/hiina/ Eesti-hiina sõnaraamat], Eesti keele põhisõnavara sõnastiku alusel koostanud [[Gao Jingyi]], Eesti Keele Instituut, Eesti Keele Sihtasutus, 2014. *[https://eki.ee/teatmik/hiina-nimed/ Hiina nimede kirjutus ja hääldus] EKI teatmikus [[Kategooria:Hiina keel| ]] qbcgdtdfidkcta6k05x73wjtkzjser6 0 473 7232058 7193195 2026-09-11T09:18:59Z Avjoska 1538 /* F */ 7232058 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[helilooja]]id''. {{tähed}} ==A== *[[Michel van der Aa]] (1970–), hollandi helilooja *[[Thorvald Aagaard]] (1877–1937), taani helilooja *[[Torstein Aagaard-Nilsen]] (1964–), norra helilooja *[[Truid Aagesen]] (16.–17. sajand), taani helilooja ja organist *[[Heikki Aaltoila]] (1905–1992), soome helilooja *[[Erkki Aaltonen]] (1910–1990), soome helilooja *[[Els Aarne]] (1917–1995), eesti helilooja ja muusikapedagoog *[[Evald Aav]] (1900–1939), eesti helilooja ja koorijuht *[[Juhan Aavik]] (1884–1982), eesti helilooja, dirigent ja muusikategelane *[[Taavi Aavik]] [1977–), eesti helilooja *[[Marcello Abbado]] (1926), itaalia helilooja ning pianist *[[Frank Abbinanti]] (1949), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Mukaš Abdrajev]] (1920–1979), kirgiisi helilooja *[[Keiko Abe]] (1937), jaapani helilooja ja marimbamängija *[[Kōmei Abe]] (1911–2006), jaapani helilooja *[[Rosalina Abejo]] (1922–1991), Filipiini-Ameerika helilooja, dirigent ja muusikapedagoog *[[Karl Friedrich Abel]] (1723–1787), Saksa helilooja *[[Ādolfs Ābele]] (1889–1967), läti helilooja, koorijuht, organist ja muusikapedagoog *[[Lev Abeliovitš]] (1912–1985), Poola juudi päritolu Valgevene helilooja *[[Michael Abels]] (1962), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Pál Ábrahám]] (1892–1960), ungari juudi päritolu helilooja *[[Muhal Richard Abrams]] (1930–2017), Ameerika Ühendriikide helilooja ja pianist *[[Juan Manuel Abras]] (1975), Argentina helilooja ja dirigent *[[Jean Absil]] (1893–1974), Belgia helilooja, organist ja muusikapedagoog *[[Franz Wilhelm Abt]] (1819–1885), saksa helilooja ning dirigent *[[Ella Adajevskaja]] (1846–1926), Vene helilooja ja pianist *[[Adolphe Charles Adam]] (1803–1856), Prantsuse helilooja ja muusikakriitik *[[John Coolidge Adams]] (1947), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[John Luther Adams]] (1953), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Richard Addinsell]] (1904–1977), Briti helilooja *[[John Addison]] (1920–1998), Briti helilooja *[[Thomas Ades]] (1971), Briti helilooja, pianist ja dirigent *[[Samuel Adler]] (1928), Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent *[[Lejla Agolli]] (1950), Albaania helilooja *[[Alexander Agricola]], prantsuse–flaami helilooja *[[Graciela Agudela]] (1945), Mehhiko helilooja *[[Kalevi Aho]] (1949), Soome helilooja *[[Ahn Eak-tai]] (1906–1965), Korea helilooja ja dirigent *[[Bartholomäus Aich]] (17. saj), Saksa organist ja helilooja *[[Tauno Aints]] (1975), Eesti helilooja ja klahvpillimängija *[[Doris Akers]] (1923–1995), Ameerika Ühendriikide helilooja ja laulja *[[Toshiko Akiyoshi]] (1929), Jaapani-Ameerika pianist ja helilooja *[[Necil Kazım Akses]] (1908–1999), Türgi helilooja *[[Harry Akst]] (1894–1963), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Jehan-Ariste Alain]] (1911–1940), Prantsuse helilooja ja organist *[[Isaac Manuel Francisco Albéniz]] (1860–1909), Hispaania helilooja ja pianist *[[Eleanor Alberga]] (1949), Jamaica helilooja ja pianist *[[Eugen Francis Charles d'Albert]] (1864–1932), Šoti-Saksa pianist ja helilooja *[[Domenico Alberti]] (umbes 1710–1740), Itaalia laulja, klahvpillimängija ja helilooja *[[Sef Albertz]] (1971), Venezuela kitarrist ja helilooja *[[Tomaso Giovanni Albinoni]] (1671–1751), Itaalia helilooja *[[Johann Georg Albrechtsberger]] (1736–1809) Austria helilooja, organist ja muusikateoreetik *[[Luna Alcalay]] (1928), Austria helilooja *[[Amanda Ira Aldridge]] (1866–1956), Briti helilooja *[[Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov]], Nõukogude Liidu helilooja (1883–1946) *[[Leni Alexander]] (1924–2005), Tšiili helilooja *[[Liana Alexandra]] (1947), Rumeenia helilooja *[[Franco Alfano]] (1875–1954), Itaalia helilooja ja pianist *[[Achilles Alferaki]] (1840–1919), Vene helilooja ja riigimees *[[Hugo Emil Alfvén]] (1872–1960), Rootsi helilooja, dirigent, viiuldaja ja maalija *[[Hossein Alizadeh]] (1951), Iraani helilooja *[[Franghiz Ali-Zadeh]] (1947), Aserbaidžaani helilooja ja pianist *[[Charles-Valentin Alkan]] (1813–1888), Prantsuse helilooja ja pianist *[[Gregorio Allegri]] (1582–1652), Itaalia helilooja, tenor ja vaimulik *[[Kristi Allik]] (1952), Eesti päritolu helilooja *[[Frances Allitsen]] (1849–1912), *[[Carl Jonas Love Almquist]] (1793–1866), Rootsi kirjanik, helilooja ja rännumees *[[Yardena Alotin]] (1930–1994) *[[Birgitte Alsted]] (1942) *[[Martha Alter]] (1904–1976) *[[Maria de Alvear]] (1960), Hispaania-Saksa helilooja *[[William Alwyn]] (1905–1985), Inglise helilooja, dirigent ja muusikapedagoog *[[Maryanne Amacher]] (1943), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Masamichi Amano]] (1957), Jaapani helilooja *[[Chareles Amirkhanian]] (1945), Armeenia päritolu Ameerika Ühendriikide helilooja *[[David Amram]] (1930), Ameerika Ühendriikide helilooja, muusik ja kirjanik *[[Solange Ancona]] (1943) *[[Beth Anderson]] (1950), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Ruth Anderson]] (1928), Ameerika Ühendriikide helilooja ja flötist *[[Göran Bror Benny Andersson]] (1946), Rootsi muusik ja helilooja *[[Peter Andersson]] *[[Elfrida Andrée]] (1841–1929), Rootsi helilooja, organist ja dirigent *[[Michael Andrews]], Ameerika Ühendriikide muusik ja filmihelilooja *[[Hendrik Andriessen]] (1892–1981), Hollandi helilooja ja organist *[[Louis Andriessen]] (1939), Hollandi helilooja *[[François Andrieu]] (14. saj), Prantsuse helilooja *[[Pasquale Anfossi]] (1727–1797), Itaalia helilooja *[[Helmut Aniko]] (1947–2003), eesti džässmuusik, helilooja ja muusikapedagoog *[[George Antheil]] (1900–1959), Ameerika Ühendriikide helilooja ja pianist *[[Juri Antonov]] (1945), vene helilooja ja laulja *[[Giuseppe Apolloni]] (1822–1889), Itaalia helilooja *[[Francesco Domenico Araja]] (1709–1762? või hiljem), Itaalia helilooja *[[Priit Ardna]] (1892–1981), Eesti helilooja ja organist *[[Anton Arenski]] (1861–1906), Vene helilooja ja muusikapedagoog *[[Dominick Argento]] (1927), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Harold Arlen]] (1905–1986), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Craig Armstrong]] (1958), Šoti helilooja *[[Felix Arndt]] (1889–1918), Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja *[[Juan Crisostomo Jacobo Antonio de Arriaga y Balzola]], (1806–1826), Hispaania helilooja *[[Thomas Augustine Arne]] (1710–1778), Inglise helilooja *[[David Arnold]] (1962), Inglise filmihelilooja *[[Malcolm Henry Arnold]] (1921–2006), Inglise helilooja *[[Edgar Arro]] (1911–1978), Eesti helilooja *[[Eduard Artemjev]] (1937), vene helilooja *[[Robart Ashley]] (1930), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Daniel-François-Esprit Auber]] (1782–1871), Prantsuse helilooja *[[May Frances Aufderheide]] (1888–1972), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Georges Auric]] (1899–1983), Prantsuse helilooja *[[Lydia Auster]] (1912–1993), Eesti helilooja *[[Lembit Avesson]] (1925), Eesti helilooja *[[David Axelrod]] (1933–2017), USA helilooja ja muusikaprodutsent *[[Nathaniel Davis Ayer]] (1887?–1952), Briti-Ameerika helilooja ==B== *[[Arno Babadžanjan]] *[[Milton Babbitt]] *[[Carl Philipp Emanuel Bach]] *[[Johann Ambrosius Bach]] *[[Johann Christian Bach]] *[[Johann Christoph Bach]] (1642–1703) *[[Johann Christoph Bach (1645–93)]] *[[Johann Christoph Bach (1671–1721)]] *[[Johann Christoph Friedrich Bach]] *[[Johann Sebastian Bach]] *[[Wilhelm Friedemann Bach]] *[[Tekla Badarzewska]] *[[Henk Badings]] *[[Mili Balakirev]] *[[Michael William Balfe]] *[[Pierre Barbaud]] *[[Samuel Barber]] *[[Francisco Asenjo Barbieri]] *[[Jean Barraqué]] *[[Natasha Barrett]] (1972), Briti helilooja *[[Béla Bartók]] *[[Count Basey]] *[[Veniamin Basner]] *[[Kārlis Baumanis]] *[[Arnold Bax]] *[[Amy Beach]] *[[Beck]] *[[Ludwig van Beethoven]] *[[Vincenzo Bellini]] *[[Carl Michael Bellman]], Rootsi helilooja ja poeet (1740–1795) *[[Georg Anton Benda]] *[[Arthur Benjamin]] *[[William Sterndale Bennett]] *[[Alban Berg]] *[[Luciano Berio]] *[[Lennox Berkeley]] *[[Hector Berlioz]] *[[Bernart de Ventadorn]] *[[Leonard Bernstein]] *[[Henri Jerome Bertini]] *[[Franz Berwald]] *[[Heinrich Ignaz Franz von Biber]] *[[Gilles Binchois]] *[[Harrison Birtwistle]] *[[Georges Bizet]] *[[Ketil Bjørnstad]] (1952–) *[[Matvei Blanter]] *[[Johannes Bleive]] *[[Ernest Bloch]] *[[John Blow]] *[[Aleksander Blumberg]] *[[Luigi Boccherini]] *[[Nicolas Bochsa]] *[[Joseph Bodin de Boismortier]] *[[François-Adrien Boieldieu]] *[[Arrigo Boito]] *[[Guy Bonnet]] *[[François Borne]] *[[Aleksandr Borodin]] *[[Siegfried Borris]] *[[Franjo Bosanac]] *[[Giovanni Bottesini]] *[[Nadia Boulanger]] *[[Pierre Boulez]] *[[Loys Bourgeois]] *[[William Boyce]] *[[Johannes Brahms]] *[[Evald Brauer]] *[[Havergal Brian]] *[[Frank Bridge]] *[[Benjamin Britten]] *[[Leo Brouwer]] *[[Max Bruch]] *[[Anton Bruckner]] *[[Nicolaus Bruhns]] *[[Antoine Brumel]] *[[Pablo Bruna]] *[[Gaetano Brunetti]] *[[Peter Bruun]] (1968), Taani heilooja *[[Gavin Bryars]] *[[Valentino Bucchi]] *[[Barbara Buczek]] *[[Antanas Budriūnas]] (1902–1966), leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja *[[John Bull (inglise helilooja)|John Bull]] *[[Ludwig Busbetzky]] *[[Antoine Busnois]] *[[Ferruccio Busoni]] *[[Javier Busto]] *[[Dietrich Buxtehude]] *[[William Byrd]] ==C== *[[Juan Cabanilles]] *[[John Cage]] *[[Antonio Caldara]] *[[Joseph Canteloube]] *[[Manuel Cardoso]] *[[Roberto Carnevale]] *[[Giacomo Carrissimi]] *[[Elliot Carter]] *[[Robert Carver]] *[[Alfredo Casella]] *[[Pietro Francesco Cavalli]] *[[Gustavo Cerati]] (1959–2014) *[[Emmanuel Chabrier]] *[[Cécile Chaminade]] *[[Marc Antoine Charpentier]] *[[Mános Chatzidákis]] *[[Ernest Chausson]] *[[Carlos Chávez]] *[[Luigi Cherubini]] *[[Frédéric Chopin]] *[[Frank Churchill]] *[[Francesco Cilea]] *[[Giovanni Paolo Cima]] *[[Domenico Cimarosa]] *[[Mikalojus Konstantinas Čiurlionis]] *[[Jeremiah Clarke]] *[[Muzio Clementi]] *[[Louis-Nicolas Clérambault]] *[[Albert Coates]] *[[Eric Coates]] *[[Cyril Collard]] *[[Ray Conniff]] *[[Marin Constantin]] *[[Aaron Copland]] *[[Arcangelo Corelli]] *[[François Couperin]] *[[Louis Couperin]] *[[Henry Cowell]] *[[Johann Baptist Cramer]] *[[Paul Creston]] *[[George Crumb]] *[[César Cui]] *[[José Cura]] *[[Carl Czerny]] ==D== *[[Nicolas Marie Dalayrac]] *[[Luigi Dallapiccola]] *[[Jean-Michel Damase]] *[[Jean-François Dandrieu]] *[[Louis-Claude Daquin]] *[[Aleksandr Dargomõžski]] *[[Emīls Dārziņš]] *[[Vladimir Daškevitš]] *[[Ferdinand David]] (1810–1873) *[[Peter Maxwell Davies]] *[[Taylor Davis]], Ameerika Ühendriikide viiuldaja, arranžeerija ja helilooja (1987–) *[[Achille Claude Debussy]] *[[Lèo Delibes]] *[[Frederick Delius]] *[[Alexandre Desplat]], prantsuse filmihelilooja *[[Josquin Desprez]] *[[Paul Dessau]] *[[Francois Devienne]] *[[Carl Ditters von Dittersdorf]] *[[Erno Dohnanyi]] *[[Gaetano Donizetti]] *[[Friedrich Dotzauer]] *[[John Dowland]] *[[Patrick Doyle]] *[[Guillaume Dufay]] *[[Paul Dukas]] *[[Issaak Dunajevski]] *[[Edigio Romoaldo Duni]] *[[John Dunstable]] *[[Henri Duparc]] *[[Marcel Dupre]] *[[Louis Edmond Durey]] *[[Gianmartino Durighello]] *[[Maurice Durufle]] *[[Jan Ladislav Dussek]] *[[Henri Dutilleux]] *[[Antonín Dvořák]] ==E== *[[René Eespere]] *[[Olav Ehala]] *[[herbert Eimert]] *[[Hanns Eisler]] *[[Danny Elfman]] (1953–), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Edward Elgar]] *[[Paul-Valter Elken]] *[[Heino Eller]] *[[Duke Ellington]] *[[George Enescu]] *[[Donald Erb]] *[[Gustav Ernesaks]] *[[Heinrich Wilhelm Ernst]] *[[Ēriks Ešenvalds]] *[[Andrei Ešpai]] ==F== *[[Nicola Fago]] *[[Manuel de Falla]] *[[Ferenc Farkas]] *[[Giles Farnaby]] *[[Gabriel Fauré]] *[[Maria Faust]] *[[Morton Feldman]] *[[Oskar Feltsman]] *[[George Fenton]] *[[Brian Ferneyhough]] *[[Zdeněk Fibich]] *[[John Field]] *[[Anton Filts]] *[[Michael Finnissy]] *[[Gerald Finzi]] *[[Federigo Fiorillo]] *[[Johann Caspar Ferdinand Fischer]] *[[Friedrich Flotow]] *[[Dario Fo]] *[[Giacomo Fogliano]] *[[Stephen Collins Foster]] *[[Nils-Eric Fougstedt]] *[[César Franck]] *[[Girolamo Frescobaldi]] *[[Rudolf Friml]] (1879–1972), Tšehhi päritolu USA helilooja *[[Robert Fripp]] *[[Julius Fučík (helilooja)|Julius Fučík]] *[[Wilhelm Furtwängler]] *[[Johann Joseph Fux]] ==G== *[[Wilhelm Gabriel]] *[[Andrea Gabrieli]] *[[Giovanni Gabrieli]] *[[Niels Gade]] *[[Diamanda Galás]] *[[Baldassare Galuppi]] *[[Anatoli Garšnek]] *[[Igor Garšnek]] *[[Lūcija Garūta]] *[[Constanze Geiger]] *[[Francesco Geminiani]] *[[Roberto Gerhard]] *[[Lisa Gerrard]] *[[George Gershwin]] *[[Carlo Gesualdo]] *[[Orlando Gibbons]] *[[Alberto Ginastera]] *[[Umberto Giordano]] *[[Philip Glass]] *[[Aleksandr Glazunov]] *[[Reinhold Glier]] *[[Mihhail Glinka]] *[[Christoph Willibald Gluck]] *[[Leopold Godowski]] *[[Alexander Goehr]] *[[Walther von Goethe]] *[[Kuddus Ĝojamiyarow]] *[[Carl Goldmark]] *[[Nikolai Goldschmidt]] *[[Mihhail Goltisson]] *[[Martin Gore]], ansambli Depeche Mode kitarrist, klahvpillimängija ja helilooja *[[Henryk Górecki]] *[[Francois Joseph Gossec]] *[[Louis Moreau Gottschalk]] *[[Morton Gould]] *[[Charles Gounod]] *[[Percy Grainger]] *[[Enrique Granados]] *[[Alessandro Grandi]] *[[Carl Heinrich Graun]] *[[Maurice Greene (helilooja)|Maurice Greene]] *[[Nicolas Grenon]] *[[Andre Ernest Modeste Gretry]] *[[Edvard Grieg]] *[[Charles T. Griffes]] *[[Nicolas de Grigny]] *[[Galina Grigorjeva]] *[[Rudolph Reinhold Griwing]] *[[Ferde Grofe]] *[[Heinz Karl Gruber]] *[[Sven Grünberg]] *[[Friedrich Grützmacher]] *[[Sofia Gubaidulina]] *[[Francisco Guerrero]] *[[Vittorio Gui]] *[[Alexandre Guilmant]] *[[Ivor Gurney]] *[[Kaj-Erik Gustafsson]] *[[Adalbert Gyrowetz]] ==H== *[[Iro Haarla]] *[[Üzeyir Hacıbəyov]], Aserbaidžaani helilooja (1885–1948) *[[Johann August Hagen]] *[[Fromental Halévy]] *[[Bengt Hallberg]], rootsi helilooja (1932–2013) *[[Elis Hallik]] *[[Johan Halvorsen]] *[[Marvin Hamlisch]] *[[Howard Hanson]] *[[Roy Ellsworth Harris]] *[[Hans Harthan]] *[[Karen Hatšaturjan]] *[[Aram Hatšhaturjan]] *[[Josef Matthias Hauer]] *[[Arved Haug]] *[[Haukur Tómasson]] (1960), Islandi helilooja *[[Johann Michael Haydn]] *[[Joseph Haydn]] *[[Michael Haydn]] *[[Johann David Heinichen]] *[[Pearu Helenurm]] *[[Reino Helismaa]] *[[Stephen Heller]] *[[Pierre Henry]] *[[Adolf von Henselt]] *[[Hans Werner Henze]] *[[Karl August Hermann]] *[[Otto Hermann]] *[[Ferdinand Herold]] *[[Wilhelm Herschel]] (1738–1822), Saksa päritolu Briti helilooja *[[Johann Wilhelm Hertel]] *[[Richard Heuberger]] *[[Gregor Heuer|Gregor-Konrad Heuer]] *[[Paul Hindemith]] *[[Hans Hindpere]] *[[Johannes Hiob]] *[[Liisa Hirsch]] (1984–), eesti helilooja *[[Valdur Hirvesoo]] *[[Joe Hisaishi]] *[[Gustav Holst]] *[[Alun Hoddinott]] *[[Ernst Theodor Amadeus Hoffmann]] *[[Robin Holloway]] *[[Vagn Holmboe]] *[[Gustav Holst]] *[[Ignaz Holzbauer]] *[[Leontzi Honauer]] *[[Arthur Honegger]] *[[James Horner]] *[[Toshio Hosokawa]] *[[Alan Hovhannes]] *[[Egil Hovland]] *[[Herbert Howells]] *[[Tihhon Hrennikov]] *[[Mart Humal]], eesti muusikateadlane ja helilooja (sündinud 1947) *[[Johann Nepomuk Hummel]] *[[Engelbert Humperdinck]] *[[Georg Friedrich Händel]] *[[Miina Härma]] ==I== *[[Jacques Ibert]] *[[Viktor Ignatjev]] *[[Heimar Ilves]] *[[Vincent d'Indy]] *[[John Ireland]] *[[Heinrich Isaac]] *[[Charles Ives]] *[[Airat Ichmouratov]] (1973), Kanada ja Vene helilooja ==J== *[[Mart Jaanson]] *[[Giuseppe Maria Jacchini]] *[[Erich Jalajas]] *[[Leoš Janáček]] *[[Rainer Jancis]] *[[Clement Janequin]] *[[Georg Jarno]] *[[Jean-Michel Jarre]] *[[Joseph Joachim]] *[[Antonio Carlos Jobim]] *[[Elton John]] *[[Scott Joplin]] *[[Ivo Josipović]] *[[John Joubert (helilooja)|John Joubert]] *[[Louis-Antoine Jullien]] *[[Heldur Jõgioja]] *[[Theo Jörgensmann]] *[[Liis Jürgens]] *[[Heino Jürisalu]] *[[Robert Jürjendal]] *[[Juhan Jürme]] ==K== *[[Sirje Kaasik]] *[[Dmitri Kabalevski]] *[[Kaspar Kadastik]] *[[George Wilberforce Kakoma]] *[[Tõnu Kalam]] *[[Andrus Kallastu]] *[[Imre Kálmán]] *[[Alfrēds Kalniņš]] *[[Jānis Kalniņš]] *[[Barsegh Kanahjan]] *[[Raimo Kangro]] *[[Pille Kangur]] *[[Shigeru Kan-no]] *[[Gia Kantšeli]] *[[Artur Kapp]] *[[Eugen Kapp]] *[[Villem Kapp]] *[[Johannes Kappel]] *[[Carl Friedrich Karell]] *[[Hillar Kareva]] *[[Alfred Karindi]] *[[Pávlos Karrér]] *[[Anton Kasemets]], eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978) *[[Udo Kasemets]] *[[Vili Kazasjan]] *[[Tõnis Kaumann]] *[[Ville Kell]] *[[Mihkel Kerem]] *[[Taavi Kerikmäe]] *[[August Kiiss]] *[[Kustas Kikerpuu]] *[[Ants Kiilaspea]] *[[Tiina Kiilaspea]] *[[Wojciech Kilar]] *[[Mihkel Kleis]] *[[Oliver Knussen]] *[[Zoltán Kodály]] *[[Charles Koechlin]] *[[Jaan Koha]] *[[Oskar Kolberg]] *[[Eduard Kolmanovski]] *[[Krzysztof Komeda]] *[[Komitas]] *[[Nikolai Korndorf]], vene helilooja (1947–2001) *[[Erich Wolfgang Korngold]] *[[Aleksander Kościów]] *[[Kairi Kose]] *[[Joseph Kosma]] *[[Alar Kotkas]] *[[Bernie Krause]] *[[Cyrillus Kreek]] *[[Ernst Křenek]] *[[Fritz Kreisler]] *[[Ülo Krigul]] *[[Jan Křtitel Kuchař]] *[[Diana Krull]] *[[Aare Kruusimäe]], eesti helilooja (1972–) *[[Alisson Kruusmaa]] *[[Johann Kuhnau]] *[[Raimund Kull]] *[[Theodor Kullak]] *[[Aleksander Kunileid-Saebelmann]] *[[Sven Kuntu]] *[[Toivo Kurmet]], eesti helilooja (1949–2003) *[[György Kurtág]], ungari helilooja (1926–) *[[Mati Kuulberg]] *[[Toivo Kuula]] *[[Margo Kõlar]] *[[Raivo Kõrgemägi]] *[[Boris Kõrver]] *[[Evelin Kõrvits]] *[[Harri Kõrvits]] *[[Tõnu Kõrvits]] *[[Hermann Känd]] *[[Toivo Kärki]] *[[Maian-Anna Kärmas]] *[[Füsun Köksal]] *[[Martin Körber]] ==L== *[[Neeme Laanepõld]] *[[Helmut Lachemann]] *[[Franz Paul Lachner]] *[[Francis Lai]] *[[Peeter Laja]] *[[Édouard Lalo]] *[[Constant Lambert]] *[[Francesco Landini]] *[[Yuri Landman]] *[[Wanda Landowska]] *[[Johann Georg Lang]] *[[Rued Langgaard]] *[[Joseph Franz Karl Lanner]] *[[Nathan Larson]] *[[Orlando di Lasso]] *[[Johann Friedrich Bonneval La Trobe]] *[[Urmas Lattikas]] *[[Rein Laul]] *[[Henry Lawes]] *[[Viktor Lebedev (helilooja)|Viktor Lebedev]] *[[Charles Lecocq]] *[[Simon Leduc]] *[[Voldemar Leemets]] *[[Ferenc Lehár]] *[[Tiit Lehto]] *[[Walter Leigh]] *[[Andres Lemba]] *[[Artur Lemba]] *[[Heino Lemmik]] *[[Ruggiero Leoncavallo]] *[[Leoninus]] *[[Tarmo Lepik]] *[[Hugo Lepnurm]] *[[Rolf Liebermann]] *[[György Ligeti]] *[[Marianna Liik]] *[[Indrek Liit]] *[[Marianna Liit]] *[[Eero Liives]] *[[Märt-Matis Lill]] *[[Vello Lipand]] *[[Ferenc Liszt]] *[[Henry Litolff]] *[[Anatoli Ljadov]] *[[Borõss Ljatošõnskõi]] *[[Andrew Lloyd Webber]] *[[Svetlana Loboda]] *[[Pietro Antonio Locatelli]] *[[Gerhard Lock]] *[[Hans-Gunter Lock]] *[[Matthew Locke]] *[[Carl Loewe]] *[[Frederick Loewe]] *[[Jon Lord]] *[[Albert Lortzing]] *[[Antonio Lotti]] *[[Andrea Luchesi]] *[[Jean-Baptiste Lully]] *[[Hildor Lundvik]] *[[Witold Lutosławski]] *[[Elisabeth Lutyens]] *[[Aleksei Lvov]] *[[Aleksander Läte]] *[[Raimond Lätte]] *[[Vincent Lübeck]] *[[Mihkel Lüdig]] ==M== *[[Lorin Maazel]] *[[Edward MacDowell]] *[[Guillaume de Machaut]] *[[François-Bernard Mâche]] *[[Kevin MacLeod]] *[[James MacMillan]] *[[Leevi Madetoja]] *[[Frederik Magle]] *[[Gustav Mahler]] *[[Gian Francesco Malipiero]] *[[Malle Maltis]] *[[Felix Mandre]] *[[Jüri Mandre]] *[[Francesco Onofrio Manfredini]] *[[Henning Mankell (helilooja)|Henning Mankell]] *[[Clint Mansell]] *[[Luca Marenzio]] *[[Anti Marguste]] *[[Marie-Martin Marcel Marin]] *[[Lele Marchitelli]] *[[Biagio Marini]] *[[Wynton Marsalis]] *[[Heinrich August Marschner]] *[[Francois Martin]] *[[Frank Martin]] *[[Bohuslav Martinů]] *[[Vladimir Martõnov]] *[[Pietro Mascagni]] *[[Jules Massenet]] *[[Kento Masuda]] *[[Aleksei Mažukov]] *[[Emil Mattiesen]] *[[Alo Mattiisen]] *[[Mauro Maur]] *[[Paul Mauriat]] *[[Nicholas Maw]] *[[John McLaughlin]] *[[Johann Valentin Meder]] *[[Nikolai Medtner]] *[[Etienne Nicholas Mehul]] *[[Erki Meister]] (1967–) *[[Erkki Melartin]] *[[Fanny Mendelssohn]] *[[Felix Mendelssohn-Bartholdy]] *[[Gilberto Mendes]] *[[Gian Carlo Menotti]] *[[Saverio Mercadante]] *[[Heinrich Meri]] *[[Aarre Merikanto]] *[[Oskar Merikanto]] *[[Gustav Merkel]] *[[Claudio Merulo]] *[[Andre Messager]] *[[Olivier Messiaen]] *[[Anne Metsala]] *[[Giacomo Meyerbeer]] *[[Darius Milhaud]] *[[Juri Miljutin]] *[[Glemm Miller]] *[[Ludwig Minkus]] *[[Eduard Mirzojan]] *[[Ichirō Mizuki]] *[[Nikolai Mjaskovski]] *[[Jean Molinet]] *[[Johann Melchior Molter]] *[[Jean Joseph Cassanea de Mondonville]] *[[Stanisław Moniuszko]] *[[Matthias Georg Monn]] *[[Philippus de Monte]] *[[Michel Pignolet de Monteclair]] *[[Claudio Monteverdi]] *[[Vittorio Monti]] *[[Xavier Montsalvatge]] *[[Cristobal De Morales]] *[[Thomas Morley]] *[[Giorgio Moroder]] *[[Ennio Morricone]] *[[Jelly Roll Morton]] *[[Erik Moseholm]] *[[Moritz Moszkowski]] *[[Leopold Mozart]] *[[Wolfgang Amadeus Mozart]] *[[Jean Mouton]] *[[Thea Musgrave]] *[[Modest Mussorgski]] *[[Ivar Must]] *[[Ester Mägi]] *[[Tõnis Mägi]] *[[Aarne Männik]] *[[Ferdinand Mühlhausen]] *[[August Eberhard Müller‎]] *[[Ivan Müller]] ==N== *[[Tõnu Naissoo]] *[[Uno Naissoo]] *[[Zeferino Nandayapa]] *[[Murat Nassõrov]] *[[Joachim Neander]] *[[Oskar Nedbal]] *[[Christian Gottlob Neefe]] *[[Verner Nerep]] *[[Thomas Newman]] *[[Otto Nicolai]] *[[Carl Nielsen]] *[[Luigi Nono]] *[[Rikard Nordraak]] *[[Leo Normet]] *[[Vitezslav Novak]] *[[Per Nørgård]] (1932), Taani helilooja *[[Gary Numan]] *[[Michael Nyman]] *[[Knut Nystedt]] ==O== *[[Jacob Obrecht]] *[[Johannes Ockeghem]] *[[Jacques Offenbach]] *[[Arne Oit]] *[[Eduard Oja]] *[[Valter Ojakäär]] *[[Raul Ojamaa]] (1989–), eesti kitarrist ja helilooja *[[Harry Olt]] (1929–2016) *[[Carl Orff]] *[[Riz Ortolani]] *[[Max Oscheit]] *[[Harri Otsa]] ==Q== *[[Johann Joachim Quantz]] ==P== *[[Johann Pachelbel]] *[[Fredrik Pacius]] *[[Ignacy Jan Paderewski]] *[[Vladimir Padva]] *[[Niccolò Paganini]] *[[Aleksandra Pahmutova]] *[[Giovanni Paisiello]] *[[Aksel Pajupuu]] *[[Priit Pajusaar]] *[[Riine Pajusaar]] *[[Giovanni Pierluigi da Palestrina]] *[[Andrzej Panufnik]] *[[Maria Theresia von Paradis]] *[[Ian Parrot]] *[[Hubert Parry]] *[[Boriss Parsadanjan]] *[[Erich Part]] *[[Harry Partch]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Clemens non Papa]] *[[Edward Pearce]] *[[Gunnar-Sigurd Pedraudse]] *[[Felipe Pedrell]] *[[Krzysztof Penderecki]] *[[Ruvim Pergament]] *[[Giovanni Battista Pergolesi]] *[[Jacopo Peri]] *[[Magnus Perotinus]] *[[Kristaps Pētersons]] *[[Anto Pett]] *[[Gustaf Allan Pettersson]], (1911–1980), Rootsi helilooja *[[Hans Pfitzner]] *[[Astor Piazzolla]] *[[Walter Piston]] *[[John Playford]] *[[Rein Ploom]] *[[Gennadi Podelski]] *[[Amilcare Ponchielli]] *[[Jocelyn Pook]] (1960–), inglise helilooja ja viiulimängija *[[Francis Poulenc]] *[[Bud Powell]] *[[Leonel Power]] *[[Michael Praetorius]] *[[André Previn]] *[[Sergei Prokofjev]] *[[Marcin Przybyłowicz]] (1985–), poola helilooja *[[Giacomo Puccini]] *[[Henry Purcell]] *[[Kevin Puts]] *[[Rasmus Puur]] *[[Alo Põldmäe]] *[[Arvo Pärt]] *[[Riho Päts]] *[[Tauno Pylkkänen]] ==R== *[[Joseph Joachim Raff]] *[[Manşūr ar-Raḩbānī]] *[[Sergei Rahmaninov]] *[[Kaljo Raid]] *[[Priit Raik]] *[[Anatoli Rait]] *[[Nikolai Rakov]] *[[Jean-Philippe Rameau]] *[[Rein Rannap]] *[[Arvo Ratassepp]] *[[Ülo Raudmäe]] *[[Einojuhani Rautavaara]] *[[Maurice Ravel]] *[[Anna-Maria Ravnopolska-Dean]] *[[Alan Rawsthorne]] *[[Fred Raymond]] *[[Max Reger]] *[[Aadu Regi]] *[[Steve Reich]] *[[Aribert Reimann]] *[[Villem Reimann]] *[[Johann Adam Reincken]] *[[Carl Reinecke]] *[[Jüri Reinvere]] *[[Jay Reise]] *[[Rauno Remme]] *[[Jakob-Aleksander Rennik]] *[[Ottorino Respighi]] *[[Boriss Rezņiks]] *[[Julius Reubke]] *[[Silvestre Revueltas]] *[[Franz Xaver Richter]] *[[Vittorio Rieti]] *[[Knudåge Riisager]] *[[Terry Riley]] *[[Nikolai Rimski-Korsakov]] *[[Alo Ritsing]] *[[Richard Ritsing]] *[[Markus Robam]] *[[Pierre Rode]] *[[Joaquin Rodrigo]] *[[Vicente Rodriguez]] *[[Villem Rootalu]] *[[Helmut Rosenvald]] *[[Miklós Rózsa]] *[[Olav Roots]] *[[Helmut Rosenvald]] *[[Gioacchino Antonio Rossini]] *[[Mstislav Rostropovitš]] *[[Aleksandr Rozenbaum]] *[[Nino Rota]], itaalia helilooja *[[Claude-Joseph Rouget de Lisle]] *[[Albert Roussel]] *[[Paul Rubens]] *[[Anton Rubinstein]] *[[Pierre de La Rue]] *[[Carl Ruggles]] *[[Walter Rummel]] *[[Luigi Russolo]] *[[Aleksei Rõbnikov]] *[[Selvadore Rähni]] *[[Jaan Rääts]] ==S== *[[Mart Saar]] *[[Kaija Saariaho]] *[[Lembit Saarsalu]] *[[Victor de Sabata]] *[[Friedrich August Saebelmann]] *[[Hillar Saha]] *[[Camille Saint-Saëns]] *[[Antonio Salieri]] *[[Aulis Sallinen]] *[[Esa-Pekka Salonen]] *[[Spýros Samáras]] *[[Giovanni Battista Sammartini]] *[[Gustavo Santaolalla]] *[[Claudio Saracini]] *[[Peep Sarapik]] *[[Pablo Sarasate]] *[[Francesco Sartori]] *[[Erik Satie]] *[[Kentaro Sato]] *[[Olev Sau]] *[[Alessandro Scarlatti]] *[[Domenico Scarlatti]] *[[Giacinto Scelsi]] *[[Pierre Schaeffer]] *[[Xaver Scharwenka]] *[[Heinrich Scheidemann]] *[[Samuel Scheidt]] *[[Johann Hermann Schein]] *[[Joe Schittino]] *[[Franz Schmidt]] *[[Florent Schmitt]] *[[Alfred Schnittke]] *[[Leo Schotter]] *[[Franz Schreker]] *[[Ervin Schulhoff]] *[[Ella Schultz-Adajewsky]] *[[Arnold Schönberg]] *[[Heinrich Schütz]] *[[Woldemar Schütz]] *[[Franz Schubert]] *[[Clara Schumann]] *[[Robert Schumann]] *[[Humphrey Searle]] *[[Leif Segerstam]] *[[Cecilia Seghizzi]] *[[Eerik Semlek]] *[[Leo Semlek]] *[[Ludwig Senfl]] *[[Ilmar Sepp]] *[[Evelin Seppar]] *[[Aleksander Serov]] *[[Aleksandr Serov]] *[[Roger Sessions]] *[[Giovanni Sgambati]] *[[Ravi Shankar]] *[[Howard Shore]] *[[Jean Sibelius]] *[[Mart Siimer]] *[[Arnold Siirak]] *[[Rannar Sillard]] *[[Juhan Simm]] *[[Robert Simpson]] *[[Christian Sinding]] *[[Helmer-Rainer Sinisalo]] (1920–1989), karjala helilooja ja flötist *[[Kuldar Sink]] *[[Urmas Sisask]] *[[Aleksandr Skrjabin]] *[[Ādolfs Skulte]] *[[Bedřich Smetana]] *[[Mark Snow]] *[[Michel Sogny]] *[[Antonio Soler]] *[[Arthur Somervell]] *[[Stephen Sondheim]] *[[Mart Soo]] *[[Uno Soomere]] *[[Jaan Soonvald]] *[[Kaikhosru Shapurji Sorabji]] *[[Louis Spohr]] *[[Gaspare Spontini]] *[[Władysław Szpilman]] *[[Karol Szymanowski]] *[[John Stainer]] *[[Carl Stamitz]] *[[Johann Stamitz]] *[[Charles Villiers Stanford]] *[[Tomasz Stańko]] *[[Daniel Steibelt]] *[[Max Steiner]] *[[Timo Steiner]] *[[Aleksei Stepanov]] *[[Karlheinz Stockhausen]] *[[Robert Stolz]] *[[Alessandro Stradella]] *[[Michele Stratico]] *[[Oscar Straus]] *[[Eduard Strauß]] *[[Franz Strauss]] *[[Johann Strauß (isa)]] *[[Johann Strauß (poeg)]] *[[Johann Strauß III]] *[[Josef Strauß]] *[[Richard Strauss]] *[[Igor Stravinski]] *[[Kristjan Strobel]] *[[Morton Subotnik]] *[[Josef Suk]] *[[Arthur Sullivan]] *[[Lepo Sumera]] *[[Heikki Suolahti]] *[[Franz von Suppe]] *[[Georgi Sviridov]] *[[Jan Pieterszoon Sweelinck]] *[[Karel Svoboda]] *[[Ants Sõber]] *[[Valentõn Sõlvestrov]] *[[Avo Sõmer]] *[[Peeter Süda]] *[[Franz Xaver Süßmayr]] ==Š== *[[Sten Šeripov]] *[[Juri Ševtšuk]] *[[Dmitri Šostakovitš]] ==Z== *[[Frank Zappa]] *[[Horre Zeiger]] *[[Erich Zeisl]] *[[Jan Dismas Zelenka]] *[[Carl Zeller]] *[[Alexander von Zemlinsky]] *[[Hans Zimmer]] *[[Bernard Zweers]] *[[Heinrich Zöllner]] *[[Wojciech Żywny]] ==Ž== *[[Konstantin Žigulin]] ==T== *[[Germaine Tailleferre]] *[[Arnold Taimre]] *[[Tōru Takemitsu]] *[[Johannes Tall]] *[[Thomas Tallis]] *[[Mirjam Tally]] *[[Eino Tamberg]] *[[Eduard Tamm (helilooja)|Eduard Tamm]] *[[Paul Tammeveski]] *[[Raivo Tammik]] *[[Kait Tamra]] *[[Johan Tamverk]] *[[Jüri Tamverk]] *[[Gennadi Taniel]] *[[Alexandre Tansman]] *[[Mikk Targo]] *[[Vladimir Tarkpea]] *[[Jonas Tarm]] *[[Władysław Tarnowski]] *[[Giuseppe Tartini]] *[[Evert Taube]] *[[Carl Tausig]] *[[Leo Tauts]] *[[John Tavener]] *[[John Taverner]] *[[Georg Philipp Telemann]] *[[Levon Tevanjan]] *[[Sigismond Thalberg]] *[[Mikis Theodorakis]] *[[Ambroise Thomas]] *[[Aleksander Eduard Thomson]] *[[Virgil Thomson]] *[[Lasse Thoresen]] *[[Teet Tibar]] *[[Yann Tiersen]] *[[Michael Tippett]] *[[Juri Tjulin]] *[[Rudolf Tobias]] *[[Helen Tobias-Duesberg]] *[[Roman Toi]] *[[Thomas Tomkins]] *[[Tarvo Kaspar Toome]] *[[August Topman]] *[[Giuseppe Torelli]] *[[Veljo Tormis]] *[[Jaanus Torrim]] *[[Paolo Tosti]] *[[Toomas Trass]] *[[Tõnu Trubetsky]] *[[Juhan Trump]] *[[Sulkhan Tsintsadze]] *[[Pjotr Tšaikovski]] *[[Aleksandr Tšerepnin]] *[[Eduard Tubin]] *[[David Tuhmanov]] *[[Taavi Tulev]] *[[Toivo Tulev]] *[[Helena Tulve]] *[[Franz Tunder]] *[[Joaquin Turina]] *[[Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]] *[[Geirr Tveitt]] *[[Romuald Twardowski]] *[[Konstantin Türnpu]] *[[Erkki-Sven Tüür]] ==U== *[[Sohrab Uduman]] *[[Avo Ulvik]] *[[Artur Uritamm]] *[[Edmund Balduin Uus]] *[[Pärt Uusberg]] *[[Albert Uustulnd]] *[[Patrik Sebastian Unt]] ==V== *[[Evald Vain]] *[[Vahur Valgmaa]] *[[Raimond Valgre]] *[[Andres Valkonen]] *[[Mariliis Valkonen]] *[[Joann Baptist Vanhal]] *[[Antónis Vardís]] *[[Edgar Varese]] *[[Ardo Ran Varres]] *[[Pēteris Vasks]] *[[Heldur Vatsel]], eesti operetihelilooja (1916–1982) *[[Adolf Vedro]] *[[Priit Veebel]] *[[Uno Veenre]] *[[Age Veeroos]] *[[Lembit Veevo]] *[[Aado Velmet]] *[[Francesco Veracini]] *[[Carl Verbraeken]] *[[Giuseppe Verdi]] *[[Lembit Verlin]] *[[Villu Veski]] *[[Enn Vetemaa]] *[[Tuudur Vettik]] *[[Tomás Luis de Victoria]] *[[Louis Vierne]] *[[Anatol Vieru]], rumeenia helilooja *[[Henri Vieuxtemps]] *[[Mari Vihmand]] *[[Heitor Villa-Lobos]] *[[Hillar Aleksander Vimberg]] *[[Ülo Vinter]] *[[Alfrēds Vinters]] *[[Taavo Virkhaus]] *[[Valdeko Viru]] *[[Jāzeps Vītols]] *[[Philippe de Vitry]] *[[Antonio Vivaldi]] *[[Andrei Volkonski]] *[[Toomas Voll]] *[[Enn Võrk]] *[[Peeter Vähi]] ==W== *[[Georg Christoph Wagenseil]] *[[Richard Wagner]] *[[Émile Waldteufel]] *[[William Walton]] *[[Baron Waqa]] *[[Peter Warlock]] *[[Carl Maria von Weber]] *[[Anton Webern]] *[[Thomas Weelkes]] *[[Matthias Weckmann]] *[[Kurt Weill]] *[[Jaromir Weinberger]] *[[Judith Weir]] *[[Ben Weisman]] *[[Charles Marie Widor]] *[[Henryk Wieniawski]] *[[Adolf Wiklund]] *[[John Williams]] *[[Ralph Vaughan Williams]] *[[Malcolm Williamson]] *[[Adalbert August Wirkhaus]] *[[Debbie Wiseman]] *[[Hugo Wolf]] *[[Ermanno Wolf-Ferrari]] *[[Jürg Wyttenbach]] ==Ö== *[[Anders Öhrwall]] ==X== *[[Iannis Xenakis]] ==Y== *[[Gabriel Yared]] *[[Yitzhak Yedid]] *[[Colville Young]] [[Kategooria:Heliloojad| Heliloojate loend]] [[Kategooria:Muusikute loendid]] 2tpkl47o73rv2dwmxqd9myme2tmicx0 7232119 7232058 2026-09-11T10:22:04Z Avjoska 1538 /* A */ 7232119 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[helilooja]]id''. {{tähed}} ==A== *[[Michel van der Aa]] (1970–), hollandi helilooja *[[Thorvald Aagaard]] (1877–1937), taani helilooja *[[Torstein Aagaard-Nilsen]] (1964–), norra helilooja *[[Truid Aagesen]] (16.–17. sajand), taani helilooja ja organist *[[Heikki Aaltoila]] (1905–1992), soome helilooja *[[Erkki Aaltonen]] (1910–1990), soome helilooja *[[Els Aarne]] (1917–1995), eesti helilooja ja muusikapedagoog *[[Evald Aav]] (1900–1939), eesti helilooja ja koorijuht *[[Juhan Aavik]] (1884–1982), eesti helilooja, dirigent ja muusikategelane *[[Taavi Aavik]] [1977–), eesti helilooja *[[Marcello Abbado]] (1926), itaalia helilooja ning pianist *[[Frank Abbinanti]] (1949), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Mukaš Abdrajev]] (1920–1979), kirgiisi helilooja *[[Keiko Abe]] (1937), jaapani helilooja ja marimbamängija *[[Kōmei Abe]] (1911–2006), jaapani helilooja *[[Rosalina Abejo]] (1922–1991), Filipiini-Ameerika helilooja, dirigent ja muusikapedagoog *[[Karl Friedrich Abel]] (1723–1787), Saksa helilooja *[[Ādolfs Ābele]] (1889–1967), läti helilooja, koorijuht, organist ja muusikapedagoog *[[Lev Abeliovitš]] (1912–1985), Poola juudi päritolu Valgevene helilooja *[[Michael Abels]] (1962), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Pál Ábrahám]] (1892–1960), ungari juudi päritolu helilooja *[[Muhal Richard Abrams]] (1930–2017), Ameerika Ühendriikide helilooja ja pianist *[[Juan Manuel Abras]] (1975), Argentina helilooja ja dirigent *[[Jean Absil]] (1893–1974), Belgia helilooja, organist ja muusikapedagoog *[[Franz Wilhelm Abt]] (1819–1885), saksa helilooja ning dirigent *[[Ella Adajevskaja]] (1846–1926), Vene helilooja ja pianist *[[Adolphe Charles Adam]] (1803–1856), Prantsuse helilooja ja muusikakriitik *[[John Coolidge Adams]] (1947), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[John Luther Adams]] (1953), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Richard Addinsell]] (1904–1977), Briti helilooja *[[John Addison]] (1920–1998), Briti helilooja *[[Thomas Ades]] (1971), Briti helilooja, pianist ja dirigent *[[Samuel Adler]] (1928), Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent *[[Lejla Agolli]] (1950), Albaania helilooja *[[Alexander Agricola]], prantsuse–flaami helilooja *[[Graciela Agudela]] (1945), Mehhiko helilooja *[[Kalevi Aho]] (1949), Soome helilooja *[[Ahn Eak-tai]] (1906–1965), Korea helilooja ja dirigent *[[Bartholomäus Aich]] (17. saj), Saksa organist ja helilooja *[[Tauno Aints]] (1975), Eesti helilooja ja klahvpillimängija *[[Doris Akers]] (1923–1995), Ameerika Ühendriikide helilooja ja laulja *[[Toshiko Akiyoshi]] (1929), Jaapani-Ameerika pianist ja helilooja *[[Necil Kazım Akses]] (1908–1999), Türgi helilooja *[[Harry Akst]] (1894–1963), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Jehan-Ariste Alain]] (1911–1940), Prantsuse helilooja ja organist *[[Isaac Manuel Francisco Albéniz]] (1860–1909), Hispaania helilooja ja pianist *[[Eleanor Alberga]] (1949), Jamaica helilooja ja pianist *[[Eugen Francis Charles d'Albert]] (1864–1932), Šoti-Saksa pianist ja helilooja *[[Domenico Alberti]] (umbes 1710–1740), Itaalia laulja, klahvpillimängija ja helilooja *[[Sef Albertz]] (1971), Venezuela kitarrist ja helilooja *[[Tomaso Giovanni Albinoni]] (1671–1751), Itaalia helilooja *[[Johann Georg Albrechtsberger]] (1736–1809) Austria helilooja, organist ja muusikateoreetik *[[Luna Alcalay]] (1928), Austria helilooja *[[Amanda Ira Aldridge]] (1866–1956), Briti helilooja *[[Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov]], Nõukogude Liidu helilooja (1883–1946) *[[Leni Alexander]] (1924–2005), Tšiili helilooja *[[Liana Alexandra]] (1947), Rumeenia helilooja *[[Franco Alfano]] (1875–1954), Itaalia helilooja ja pianist *[[Achilles Alferaki]] (1840–1919), Vene helilooja ja riigimees *[[Hugo Emil Alfvén]] (1872–1960), Rootsi helilooja, dirigent, viiuldaja ja maalija *[[Hossein Alizadeh]] (1951), Iraani helilooja *[[Franghiz Ali-Zadeh]] (1947), Aserbaidžaani helilooja ja pianist *[[Charles-Valentin Alkan]] (1813–1888), Prantsuse helilooja ja pianist *[[Gregorio Allegri]] (1582–1652), Itaalia helilooja, tenor ja vaimulik *[[Kristi Allik]] (1952), Eesti päritolu helilooja *[[Frances Allitsen]] (1849–1912), *[[Carl Jonas Love Almquist]] (1793–1866), Rootsi kirjanik, helilooja ja rännumees *[[Yardena Alotin]] (1930–1994) *[[Birgitte Alsted]] (1942) *[[Martha Alter]] (1904–1976) *[[Maria de Alvear]] (1960), Hispaania-Saksa helilooja *[[William Alwyn]] (1905–1985), Inglise helilooja, dirigent ja muusikapedagoog *[[Maryanne Amacher]] (1943), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Masamichi Amano]] (1957), Jaapani helilooja *[[Chareles Amirkhanian]] (1945), Armeenia päritolu Ameerika Ühendriikide helilooja *[[David Amram]] (1930), Ameerika Ühendriikide helilooja, muusik ja kirjanik *[[Solange Ancona]] (1943) *[[Beth Anderson]] (1950), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Ruth Anderson]] (1928), Ameerika Ühendriikide helilooja ja flötist *[[Göran Bror Benny Andersson]] (1946), Rootsi muusik ja helilooja *[[Peter Andersson]] *[[Elfrida Andrée]] (1841–1929), Rootsi helilooja, organist ja dirigent *[[Michael Andrews]], Ameerika Ühendriikide muusik ja filmihelilooja *[[Hendrik Andriessen]] (1892–1981), Hollandi helilooja ja organist *[[Louis Andriessen]] (1939), Hollandi helilooja *[[François Andrieu]] (14. saj), Prantsuse helilooja *[[Pasquale Anfossi]] (1727–1797), Itaalia helilooja *[[Helmut Aniko]] (1947–2003), eesti džässmuusik, helilooja ja muusikapedagoog *[[George Antheil]] (1900–1959), Ameerika Ühendriikide helilooja ja pianist *[[Arnold Anton]] (1921–2022), eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane *[[Juri Antonov]] (1945), vene helilooja ja laulja *[[Giuseppe Apolloni]] (1822–1889), Itaalia helilooja *[[Francesco Domenico Araja]] (1709–1762? või hiljem), Itaalia helilooja *[[Priit Ardna]] (1892–1981), Eesti helilooja ja organist *[[Anton Arenski]] (1861–1906), Vene helilooja ja muusikapedagoog *[[Dominick Argento]] (1927), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Harold Arlen]] (1905–1986), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Craig Armstrong]] (1958), Šoti helilooja *[[Felix Arndt]] (1889–1918), Ameerika Ühendriikide pianist ja helilooja *[[Juan Crisostomo Jacobo Antonio de Arriaga y Balzola]], (1806–1826), Hispaania helilooja *[[Thomas Augustine Arne]] (1710–1778), Inglise helilooja *[[David Arnold]] (1962), Inglise filmihelilooja *[[Malcolm Henry Arnold]] (1921–2006), Inglise helilooja *[[Edgar Arro]] (1911–1978), Eesti helilooja *[[Eduard Artemjev]] (1937), vene helilooja *[[Robart Ashley]] (1930), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Daniel-François-Esprit Auber]] (1782–1871), Prantsuse helilooja *[[May Frances Aufderheide]] (1888–1972), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Georges Auric]] (1899–1983), Prantsuse helilooja *[[Lydia Auster]] (1912–1993), Eesti helilooja *[[Lembit Avesson]] (1925), Eesti helilooja *[[David Axelrod]] (1933–2017), USA helilooja ja muusikaprodutsent *[[Nathaniel Davis Ayer]] (1887?–1952), Briti-Ameerika helilooja ==B== *[[Arno Babadžanjan]] *[[Milton Babbitt]] *[[Carl Philipp Emanuel Bach]] *[[Johann Ambrosius Bach]] *[[Johann Christian Bach]] *[[Johann Christoph Bach]] (1642–1703) *[[Johann Christoph Bach (1645–93)]] *[[Johann Christoph Bach (1671–1721)]] *[[Johann Christoph Friedrich Bach]] *[[Johann Sebastian Bach]] *[[Wilhelm Friedemann Bach]] *[[Tekla Badarzewska]] *[[Henk Badings]] *[[Mili Balakirev]] *[[Michael William Balfe]] *[[Pierre Barbaud]] *[[Samuel Barber]] *[[Francisco Asenjo Barbieri]] *[[Jean Barraqué]] *[[Natasha Barrett]] (1972), Briti helilooja *[[Béla Bartók]] *[[Count Basey]] *[[Veniamin Basner]] *[[Kārlis Baumanis]] *[[Arnold Bax]] *[[Amy Beach]] *[[Beck]] *[[Ludwig van Beethoven]] *[[Vincenzo Bellini]] *[[Carl Michael Bellman]], Rootsi helilooja ja poeet (1740–1795) *[[Georg Anton Benda]] *[[Arthur Benjamin]] *[[William Sterndale Bennett]] *[[Alban Berg]] *[[Luciano Berio]] *[[Lennox Berkeley]] *[[Hector Berlioz]] *[[Bernart de Ventadorn]] *[[Leonard Bernstein]] *[[Henri Jerome Bertini]] *[[Franz Berwald]] *[[Heinrich Ignaz Franz von Biber]] *[[Gilles Binchois]] *[[Harrison Birtwistle]] *[[Georges Bizet]] *[[Ketil Bjørnstad]] (1952–) *[[Matvei Blanter]] *[[Johannes Bleive]] *[[Ernest Bloch]] *[[John Blow]] *[[Aleksander Blumberg]] *[[Luigi Boccherini]] *[[Nicolas Bochsa]] *[[Joseph Bodin de Boismortier]] *[[François-Adrien Boieldieu]] *[[Arrigo Boito]] *[[Guy Bonnet]] *[[François Borne]] *[[Aleksandr Borodin]] *[[Siegfried Borris]] *[[Franjo Bosanac]] *[[Giovanni Bottesini]] *[[Nadia Boulanger]] *[[Pierre Boulez]] *[[Loys Bourgeois]] *[[William Boyce]] *[[Johannes Brahms]] *[[Evald Brauer]] *[[Havergal Brian]] *[[Frank Bridge]] *[[Benjamin Britten]] *[[Leo Brouwer]] *[[Max Bruch]] *[[Anton Bruckner]] *[[Nicolaus Bruhns]] *[[Antoine Brumel]] *[[Pablo Bruna]] *[[Gaetano Brunetti]] *[[Peter Bruun]] (1968), Taani heilooja *[[Gavin Bryars]] *[[Valentino Bucchi]] *[[Barbara Buczek]] *[[Antanas Budriūnas]] (1902–1966), leedu helilooja, koorijuht ja õpetaja *[[John Bull (inglise helilooja)|John Bull]] *[[Ludwig Busbetzky]] *[[Antoine Busnois]] *[[Ferruccio Busoni]] *[[Javier Busto]] *[[Dietrich Buxtehude]] *[[William Byrd]] ==C== *[[Juan Cabanilles]] *[[John Cage]] *[[Antonio Caldara]] *[[Joseph Canteloube]] *[[Manuel Cardoso]] *[[Roberto Carnevale]] *[[Giacomo Carrissimi]] *[[Elliot Carter]] *[[Robert Carver]] *[[Alfredo Casella]] *[[Pietro Francesco Cavalli]] *[[Gustavo Cerati]] (1959–2014) *[[Emmanuel Chabrier]] *[[Cécile Chaminade]] *[[Marc Antoine Charpentier]] *[[Mános Chatzidákis]] *[[Ernest Chausson]] *[[Carlos Chávez]] *[[Luigi Cherubini]] *[[Frédéric Chopin]] *[[Frank Churchill]] *[[Francesco Cilea]] *[[Giovanni Paolo Cima]] *[[Domenico Cimarosa]] *[[Mikalojus Konstantinas Čiurlionis]] *[[Jeremiah Clarke]] *[[Muzio Clementi]] *[[Louis-Nicolas Clérambault]] *[[Albert Coates]] *[[Eric Coates]] *[[Cyril Collard]] *[[Ray Conniff]] *[[Marin Constantin]] *[[Aaron Copland]] *[[Arcangelo Corelli]] *[[François Couperin]] *[[Louis Couperin]] *[[Henry Cowell]] *[[Johann Baptist Cramer]] *[[Paul Creston]] *[[George Crumb]] *[[César Cui]] *[[José Cura]] *[[Carl Czerny]] ==D== *[[Nicolas Marie Dalayrac]] *[[Luigi Dallapiccola]] *[[Jean-Michel Damase]] *[[Jean-François Dandrieu]] *[[Louis-Claude Daquin]] *[[Aleksandr Dargomõžski]] *[[Emīls Dārziņš]] *[[Vladimir Daškevitš]] *[[Ferdinand David]] (1810–1873) *[[Peter Maxwell Davies]] *[[Taylor Davis]], Ameerika Ühendriikide viiuldaja, arranžeerija ja helilooja (1987–) *[[Achille Claude Debussy]] *[[Lèo Delibes]] *[[Frederick Delius]] *[[Alexandre Desplat]], prantsuse filmihelilooja *[[Josquin Desprez]] *[[Paul Dessau]] *[[Francois Devienne]] *[[Carl Ditters von Dittersdorf]] *[[Erno Dohnanyi]] *[[Gaetano Donizetti]] *[[Friedrich Dotzauer]] *[[John Dowland]] *[[Patrick Doyle]] *[[Guillaume Dufay]] *[[Paul Dukas]] *[[Issaak Dunajevski]] *[[Edigio Romoaldo Duni]] *[[John Dunstable]] *[[Henri Duparc]] *[[Marcel Dupre]] *[[Louis Edmond Durey]] *[[Gianmartino Durighello]] *[[Maurice Durufle]] *[[Jan Ladislav Dussek]] *[[Henri Dutilleux]] *[[Antonín Dvořák]] ==E== *[[René Eespere]] *[[Olav Ehala]] *[[herbert Eimert]] *[[Hanns Eisler]] *[[Danny Elfman]] (1953–), Ameerika Ühendriikide helilooja *[[Edward Elgar]] *[[Paul-Valter Elken]] *[[Heino Eller]] *[[Duke Ellington]] *[[George Enescu]] *[[Donald Erb]] *[[Gustav Ernesaks]] *[[Heinrich Wilhelm Ernst]] *[[Ēriks Ešenvalds]] *[[Andrei Ešpai]] ==F== *[[Nicola Fago]] *[[Manuel de Falla]] *[[Ferenc Farkas]] *[[Giles Farnaby]] *[[Gabriel Fauré]] *[[Maria Faust]] *[[Morton Feldman]] *[[Oskar Feltsman]] *[[George Fenton]] *[[Brian Ferneyhough]] *[[Zdeněk Fibich]] *[[John Field]] *[[Anton Filts]] *[[Michael Finnissy]] *[[Gerald Finzi]] *[[Federigo Fiorillo]] *[[Johann Caspar Ferdinand Fischer]] *[[Friedrich Flotow]] *[[Dario Fo]] *[[Giacomo Fogliano]] *[[Stephen Collins Foster]] *[[Nils-Eric Fougstedt]] *[[César Franck]] *[[Girolamo Frescobaldi]] *[[Rudolf Friml]] (1879–1972), Tšehhi päritolu USA helilooja *[[Robert Fripp]] *[[Julius Fučík (helilooja)|Julius Fučík]] *[[Wilhelm Furtwängler]] *[[Johann Joseph Fux]] ==G== *[[Wilhelm Gabriel]] *[[Andrea Gabrieli]] *[[Giovanni Gabrieli]] *[[Niels Gade]] *[[Diamanda Galás]] *[[Baldassare Galuppi]] *[[Anatoli Garšnek]] *[[Igor Garšnek]] *[[Lūcija Garūta]] *[[Constanze Geiger]] *[[Francesco Geminiani]] *[[Roberto Gerhard]] *[[Lisa Gerrard]] *[[George Gershwin]] *[[Carlo Gesualdo]] *[[Orlando Gibbons]] *[[Alberto Ginastera]] *[[Umberto Giordano]] *[[Philip Glass]] *[[Aleksandr Glazunov]] *[[Reinhold Glier]] *[[Mihhail Glinka]] *[[Christoph Willibald Gluck]] *[[Leopold Godowski]] *[[Alexander Goehr]] *[[Walther von Goethe]] *[[Kuddus Ĝojamiyarow]] *[[Carl Goldmark]] *[[Nikolai Goldschmidt]] *[[Mihhail Goltisson]] *[[Martin Gore]], ansambli Depeche Mode kitarrist, klahvpillimängija ja helilooja *[[Henryk Górecki]] *[[Francois Joseph Gossec]] *[[Louis Moreau Gottschalk]] *[[Morton Gould]] *[[Charles Gounod]] *[[Percy Grainger]] *[[Enrique Granados]] *[[Alessandro Grandi]] *[[Carl Heinrich Graun]] *[[Maurice Greene (helilooja)|Maurice Greene]] *[[Nicolas Grenon]] *[[Andre Ernest Modeste Gretry]] *[[Edvard Grieg]] *[[Charles T. Griffes]] *[[Nicolas de Grigny]] *[[Galina Grigorjeva]] *[[Rudolph Reinhold Griwing]] *[[Ferde Grofe]] *[[Heinz Karl Gruber]] *[[Sven Grünberg]] *[[Friedrich Grützmacher]] *[[Sofia Gubaidulina]] *[[Francisco Guerrero]] *[[Vittorio Gui]] *[[Alexandre Guilmant]] *[[Ivor Gurney]] *[[Kaj-Erik Gustafsson]] *[[Adalbert Gyrowetz]] ==H== *[[Iro Haarla]] *[[Üzeyir Hacıbəyov]], Aserbaidžaani helilooja (1885–1948) *[[Johann August Hagen]] *[[Fromental Halévy]] *[[Bengt Hallberg]], rootsi helilooja (1932–2013) *[[Elis Hallik]] *[[Johan Halvorsen]] *[[Marvin Hamlisch]] *[[Howard Hanson]] *[[Roy Ellsworth Harris]] *[[Hans Harthan]] *[[Karen Hatšaturjan]] *[[Aram Hatšhaturjan]] *[[Josef Matthias Hauer]] *[[Arved Haug]] *[[Haukur Tómasson]] (1960), Islandi helilooja *[[Johann Michael Haydn]] *[[Joseph Haydn]] *[[Michael Haydn]] *[[Johann David Heinichen]] *[[Pearu Helenurm]] *[[Reino Helismaa]] *[[Stephen Heller]] *[[Pierre Henry]] *[[Adolf von Henselt]] *[[Hans Werner Henze]] *[[Karl August Hermann]] *[[Otto Hermann]] *[[Ferdinand Herold]] *[[Wilhelm Herschel]] (1738–1822), Saksa päritolu Briti helilooja *[[Johann Wilhelm Hertel]] *[[Richard Heuberger]] *[[Gregor Heuer|Gregor-Konrad Heuer]] *[[Paul Hindemith]] *[[Hans Hindpere]] *[[Johannes Hiob]] *[[Liisa Hirsch]] (1984–), eesti helilooja *[[Valdur Hirvesoo]] *[[Joe Hisaishi]] *[[Gustav Holst]] *[[Alun Hoddinott]] *[[Ernst Theodor Amadeus Hoffmann]] *[[Robin Holloway]] *[[Vagn Holmboe]] *[[Gustav Holst]] *[[Ignaz Holzbauer]] *[[Leontzi Honauer]] *[[Arthur Honegger]] *[[James Horner]] *[[Toshio Hosokawa]] *[[Alan Hovhannes]] *[[Egil Hovland]] *[[Herbert Howells]] *[[Tihhon Hrennikov]] *[[Mart Humal]], eesti muusikateadlane ja helilooja (sündinud 1947) *[[Johann Nepomuk Hummel]] *[[Engelbert Humperdinck]] *[[Georg Friedrich Händel]] *[[Miina Härma]] ==I== *[[Jacques Ibert]] *[[Viktor Ignatjev]] *[[Heimar Ilves]] *[[Vincent d'Indy]] *[[John Ireland]] *[[Heinrich Isaac]] *[[Charles Ives]] *[[Airat Ichmouratov]] (1973), Kanada ja Vene helilooja ==J== *[[Mart Jaanson]] *[[Giuseppe Maria Jacchini]] *[[Erich Jalajas]] *[[Leoš Janáček]] *[[Rainer Jancis]] *[[Clement Janequin]] *[[Georg Jarno]] *[[Jean-Michel Jarre]] *[[Joseph Joachim]] *[[Antonio Carlos Jobim]] *[[Elton John]] *[[Scott Joplin]] *[[Ivo Josipović]] *[[John Joubert (helilooja)|John Joubert]] *[[Louis-Antoine Jullien]] *[[Heldur Jõgioja]] *[[Theo Jörgensmann]] *[[Liis Jürgens]] *[[Heino Jürisalu]] *[[Robert Jürjendal]] *[[Juhan Jürme]] ==K== *[[Sirje Kaasik]] *[[Dmitri Kabalevski]] *[[Kaspar Kadastik]] *[[George Wilberforce Kakoma]] *[[Tõnu Kalam]] *[[Andrus Kallastu]] *[[Imre Kálmán]] *[[Alfrēds Kalniņš]] *[[Jānis Kalniņš]] *[[Barsegh Kanahjan]] *[[Raimo Kangro]] *[[Pille Kangur]] *[[Shigeru Kan-no]] *[[Gia Kantšeli]] *[[Artur Kapp]] *[[Eugen Kapp]] *[[Villem Kapp]] *[[Johannes Kappel]] *[[Carl Friedrich Karell]] *[[Hillar Kareva]] *[[Alfred Karindi]] *[[Pávlos Karrér]] *[[Anton Kasemets]], eesti muusikateadlane, koorijuht ja helilooja (1890–1978) *[[Udo Kasemets]] *[[Vili Kazasjan]] *[[Tõnis Kaumann]] *[[Ville Kell]] *[[Mihkel Kerem]] *[[Taavi Kerikmäe]] *[[August Kiiss]] *[[Kustas Kikerpuu]] *[[Ants Kiilaspea]] *[[Tiina Kiilaspea]] *[[Wojciech Kilar]] *[[Mihkel Kleis]] *[[Oliver Knussen]] *[[Zoltán Kodály]] *[[Charles Koechlin]] *[[Jaan Koha]] *[[Oskar Kolberg]] *[[Eduard Kolmanovski]] *[[Krzysztof Komeda]] *[[Komitas]] *[[Nikolai Korndorf]], vene helilooja (1947–2001) *[[Erich Wolfgang Korngold]] *[[Aleksander Kościów]] *[[Kairi Kose]] *[[Joseph Kosma]] *[[Alar Kotkas]] *[[Bernie Krause]] *[[Cyrillus Kreek]] *[[Ernst Křenek]] *[[Fritz Kreisler]] *[[Ülo Krigul]] *[[Jan Křtitel Kuchař]] *[[Diana Krull]] *[[Aare Kruusimäe]], eesti helilooja (1972–) *[[Alisson Kruusmaa]] *[[Johann Kuhnau]] *[[Raimund Kull]] *[[Theodor Kullak]] *[[Aleksander Kunileid-Saebelmann]] *[[Sven Kuntu]] *[[Toivo Kurmet]], eesti helilooja (1949–2003) *[[György Kurtág]], ungari helilooja (1926–) *[[Mati Kuulberg]] *[[Toivo Kuula]] *[[Margo Kõlar]] *[[Raivo Kõrgemägi]] *[[Boris Kõrver]] *[[Evelin Kõrvits]] *[[Harri Kõrvits]] *[[Tõnu Kõrvits]] *[[Hermann Känd]] *[[Toivo Kärki]] *[[Maian-Anna Kärmas]] *[[Füsun Köksal]] *[[Martin Körber]] ==L== *[[Neeme Laanepõld]] *[[Helmut Lachemann]] *[[Franz Paul Lachner]] *[[Francis Lai]] *[[Peeter Laja]] *[[Édouard Lalo]] *[[Constant Lambert]] *[[Francesco Landini]] *[[Yuri Landman]] *[[Wanda Landowska]] *[[Johann Georg Lang]] *[[Rued Langgaard]] *[[Joseph Franz Karl Lanner]] *[[Nathan Larson]] *[[Orlando di Lasso]] *[[Johann Friedrich Bonneval La Trobe]] *[[Urmas Lattikas]] *[[Rein Laul]] *[[Henry Lawes]] *[[Viktor Lebedev (helilooja)|Viktor Lebedev]] *[[Charles Lecocq]] *[[Simon Leduc]] *[[Voldemar Leemets]] *[[Ferenc Lehár]] *[[Tiit Lehto]] *[[Walter Leigh]] *[[Andres Lemba]] *[[Artur Lemba]] *[[Heino Lemmik]] *[[Ruggiero Leoncavallo]] *[[Leoninus]] *[[Tarmo Lepik]] *[[Hugo Lepnurm]] *[[Rolf Liebermann]] *[[György Ligeti]] *[[Marianna Liik]] *[[Indrek Liit]] *[[Marianna Liit]] *[[Eero Liives]] *[[Märt-Matis Lill]] *[[Vello Lipand]] *[[Ferenc Liszt]] *[[Henry Litolff]] *[[Anatoli Ljadov]] *[[Borõss Ljatošõnskõi]] *[[Andrew Lloyd Webber]] *[[Svetlana Loboda]] *[[Pietro Antonio Locatelli]] *[[Gerhard Lock]] *[[Hans-Gunter Lock]] *[[Matthew Locke]] *[[Carl Loewe]] *[[Frederick Loewe]] *[[Jon Lord]] *[[Albert Lortzing]] *[[Antonio Lotti]] *[[Andrea Luchesi]] *[[Jean-Baptiste Lully]] *[[Hildor Lundvik]] *[[Witold Lutosławski]] *[[Elisabeth Lutyens]] *[[Aleksei Lvov]] *[[Aleksander Läte]] *[[Raimond Lätte]] *[[Vincent Lübeck]] *[[Mihkel Lüdig]] ==M== *[[Lorin Maazel]] *[[Edward MacDowell]] *[[Guillaume de Machaut]] *[[François-Bernard Mâche]] *[[Kevin MacLeod]] *[[James MacMillan]] *[[Leevi Madetoja]] *[[Frederik Magle]] *[[Gustav Mahler]] *[[Gian Francesco Malipiero]] *[[Malle Maltis]] *[[Felix Mandre]] *[[Jüri Mandre]] *[[Francesco Onofrio Manfredini]] *[[Henning Mankell (helilooja)|Henning Mankell]] *[[Clint Mansell]] *[[Luca Marenzio]] *[[Anti Marguste]] *[[Marie-Martin Marcel Marin]] *[[Lele Marchitelli]] *[[Biagio Marini]] *[[Wynton Marsalis]] *[[Heinrich August Marschner]] *[[Francois Martin]] *[[Frank Martin]] *[[Bohuslav Martinů]] *[[Vladimir Martõnov]] *[[Pietro Mascagni]] *[[Jules Massenet]] *[[Kento Masuda]] *[[Aleksei Mažukov]] *[[Emil Mattiesen]] *[[Alo Mattiisen]] *[[Mauro Maur]] *[[Paul Mauriat]] *[[Nicholas Maw]] *[[John McLaughlin]] *[[Johann Valentin Meder]] *[[Nikolai Medtner]] *[[Etienne Nicholas Mehul]] *[[Erki Meister]] (1967–) *[[Erkki Melartin]] *[[Fanny Mendelssohn]] *[[Felix Mendelssohn-Bartholdy]] *[[Gilberto Mendes]] *[[Gian Carlo Menotti]] *[[Saverio Mercadante]] *[[Heinrich Meri]] *[[Aarre Merikanto]] *[[Oskar Merikanto]] *[[Gustav Merkel]] *[[Claudio Merulo]] *[[Andre Messager]] *[[Olivier Messiaen]] *[[Anne Metsala]] *[[Giacomo Meyerbeer]] *[[Darius Milhaud]] *[[Juri Miljutin]] *[[Glemm Miller]] *[[Ludwig Minkus]] *[[Eduard Mirzojan]] *[[Ichirō Mizuki]] *[[Nikolai Mjaskovski]] *[[Jean Molinet]] *[[Johann Melchior Molter]] *[[Jean Joseph Cassanea de Mondonville]] *[[Stanisław Moniuszko]] *[[Matthias Georg Monn]] *[[Philippus de Monte]] *[[Michel Pignolet de Monteclair]] *[[Claudio Monteverdi]] *[[Vittorio Monti]] *[[Xavier Montsalvatge]] *[[Cristobal De Morales]] *[[Thomas Morley]] *[[Giorgio Moroder]] *[[Ennio Morricone]] *[[Jelly Roll Morton]] *[[Erik Moseholm]] *[[Moritz Moszkowski]] *[[Leopold Mozart]] *[[Wolfgang Amadeus Mozart]] *[[Jean Mouton]] *[[Thea Musgrave]] *[[Modest Mussorgski]] *[[Ivar Must]] *[[Ester Mägi]] *[[Tõnis Mägi]] *[[Aarne Männik]] *[[Ferdinand Mühlhausen]] *[[August Eberhard Müller‎]] *[[Ivan Müller]] ==N== *[[Tõnu Naissoo]] *[[Uno Naissoo]] *[[Zeferino Nandayapa]] *[[Murat Nassõrov]] *[[Joachim Neander]] *[[Oskar Nedbal]] *[[Christian Gottlob Neefe]] *[[Verner Nerep]] *[[Thomas Newman]] *[[Otto Nicolai]] *[[Carl Nielsen]] *[[Luigi Nono]] *[[Rikard Nordraak]] *[[Leo Normet]] *[[Vitezslav Novak]] *[[Per Nørgård]] (1932), Taani helilooja *[[Gary Numan]] *[[Michael Nyman]] *[[Knut Nystedt]] ==O== *[[Jacob Obrecht]] *[[Johannes Ockeghem]] *[[Jacques Offenbach]] *[[Arne Oit]] *[[Eduard Oja]] *[[Valter Ojakäär]] *[[Raul Ojamaa]] (1989–), eesti kitarrist ja helilooja *[[Harry Olt]] (1929–2016) *[[Carl Orff]] *[[Riz Ortolani]] *[[Max Oscheit]] *[[Harri Otsa]] ==Q== *[[Johann Joachim Quantz]] ==P== *[[Johann Pachelbel]] *[[Fredrik Pacius]] *[[Ignacy Jan Paderewski]] *[[Vladimir Padva]] *[[Niccolò Paganini]] *[[Aleksandra Pahmutova]] *[[Giovanni Paisiello]] *[[Aksel Pajupuu]] *[[Priit Pajusaar]] *[[Riine Pajusaar]] *[[Giovanni Pierluigi da Palestrina]] *[[Andrzej Panufnik]] *[[Maria Theresia von Paradis]] *[[Ian Parrot]] *[[Hubert Parry]] *[[Boriss Parsadanjan]] *[[Erich Part]] *[[Harry Partch]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Clemens non Papa]] *[[Edward Pearce]] *[[Gunnar-Sigurd Pedraudse]] *[[Felipe Pedrell]] *[[Krzysztof Penderecki]] *[[Ruvim Pergament]] *[[Giovanni Battista Pergolesi]] *[[Jacopo Peri]] *[[Magnus Perotinus]] *[[Kristaps Pētersons]] *[[Anto Pett]] *[[Gustaf Allan Pettersson]], (1911–1980), Rootsi helilooja *[[Hans Pfitzner]] *[[Astor Piazzolla]] *[[Walter Piston]] *[[John Playford]] *[[Rein Ploom]] *[[Gennadi Podelski]] *[[Amilcare Ponchielli]] *[[Jocelyn Pook]] (1960–), inglise helilooja ja viiulimängija *[[Francis Poulenc]] *[[Bud Powell]] *[[Leonel Power]] *[[Michael Praetorius]] *[[André Previn]] *[[Sergei Prokofjev]] *[[Marcin Przybyłowicz]] (1985–), poola helilooja *[[Giacomo Puccini]] *[[Henry Purcell]] *[[Kevin Puts]] *[[Rasmus Puur]] *[[Alo Põldmäe]] *[[Arvo Pärt]] *[[Riho Päts]] *[[Tauno Pylkkänen]] ==R== *[[Joseph Joachim Raff]] *[[Manşūr ar-Raḩbānī]] *[[Sergei Rahmaninov]] *[[Kaljo Raid]] *[[Priit Raik]] *[[Anatoli Rait]] *[[Nikolai Rakov]] *[[Jean-Philippe Rameau]] *[[Rein Rannap]] *[[Arvo Ratassepp]] *[[Ülo Raudmäe]] *[[Einojuhani Rautavaara]] *[[Maurice Ravel]] *[[Anna-Maria Ravnopolska-Dean]] *[[Alan Rawsthorne]] *[[Fred Raymond]] *[[Max Reger]] *[[Aadu Regi]] *[[Steve Reich]] *[[Aribert Reimann]] *[[Villem Reimann]] *[[Johann Adam Reincken]] *[[Carl Reinecke]] *[[Jüri Reinvere]] *[[Jay Reise]] *[[Rauno Remme]] *[[Jakob-Aleksander Rennik]] *[[Ottorino Respighi]] *[[Boriss Rezņiks]] *[[Julius Reubke]] *[[Silvestre Revueltas]] *[[Franz Xaver Richter]] *[[Vittorio Rieti]] *[[Knudåge Riisager]] *[[Terry Riley]] *[[Nikolai Rimski-Korsakov]] *[[Alo Ritsing]] *[[Richard Ritsing]] *[[Markus Robam]] *[[Pierre Rode]] *[[Joaquin Rodrigo]] *[[Vicente Rodriguez]] *[[Villem Rootalu]] *[[Helmut Rosenvald]] *[[Miklós Rózsa]] *[[Olav Roots]] *[[Helmut Rosenvald]] *[[Gioacchino Antonio Rossini]] *[[Mstislav Rostropovitš]] *[[Aleksandr Rozenbaum]] *[[Nino Rota]], itaalia helilooja *[[Claude-Joseph Rouget de Lisle]] *[[Albert Roussel]] *[[Paul Rubens]] *[[Anton Rubinstein]] *[[Pierre de La Rue]] *[[Carl Ruggles]] *[[Walter Rummel]] *[[Luigi Russolo]] *[[Aleksei Rõbnikov]] *[[Selvadore Rähni]] *[[Jaan Rääts]] ==S== *[[Mart Saar]] *[[Kaija Saariaho]] *[[Lembit Saarsalu]] *[[Victor de Sabata]] *[[Friedrich August Saebelmann]] *[[Hillar Saha]] *[[Camille Saint-Saëns]] *[[Antonio Salieri]] *[[Aulis Sallinen]] *[[Esa-Pekka Salonen]] *[[Spýros Samáras]] *[[Giovanni Battista Sammartini]] *[[Gustavo Santaolalla]] *[[Claudio Saracini]] *[[Peep Sarapik]] *[[Pablo Sarasate]] *[[Francesco Sartori]] *[[Erik Satie]] *[[Kentaro Sato]] *[[Olev Sau]] *[[Alessandro Scarlatti]] *[[Domenico Scarlatti]] *[[Giacinto Scelsi]] *[[Pierre Schaeffer]] *[[Xaver Scharwenka]] *[[Heinrich Scheidemann]] *[[Samuel Scheidt]] *[[Johann Hermann Schein]] *[[Joe Schittino]] *[[Franz Schmidt]] *[[Florent Schmitt]] *[[Alfred Schnittke]] *[[Leo Schotter]] *[[Franz Schreker]] *[[Ervin Schulhoff]] *[[Ella Schultz-Adajewsky]] *[[Arnold Schönberg]] *[[Heinrich Schütz]] *[[Woldemar Schütz]] *[[Franz Schubert]] *[[Clara Schumann]] *[[Robert Schumann]] *[[Humphrey Searle]] *[[Leif Segerstam]] *[[Cecilia Seghizzi]] *[[Eerik Semlek]] *[[Leo Semlek]] *[[Ludwig Senfl]] *[[Ilmar Sepp]] *[[Evelin Seppar]] *[[Aleksander Serov]] *[[Aleksandr Serov]] *[[Roger Sessions]] *[[Giovanni Sgambati]] *[[Ravi Shankar]] *[[Howard Shore]] *[[Jean Sibelius]] *[[Mart Siimer]] *[[Arnold Siirak]] *[[Rannar Sillard]] *[[Juhan Simm]] *[[Robert Simpson]] *[[Christian Sinding]] *[[Helmer-Rainer Sinisalo]] (1920–1989), karjala helilooja ja flötist *[[Kuldar Sink]] *[[Urmas Sisask]] *[[Aleksandr Skrjabin]] *[[Ādolfs Skulte]] *[[Bedřich Smetana]] *[[Mark Snow]] *[[Michel Sogny]] *[[Antonio Soler]] *[[Arthur Somervell]] *[[Stephen Sondheim]] *[[Mart Soo]] *[[Uno Soomere]] *[[Jaan Soonvald]] *[[Kaikhosru Shapurji Sorabji]] *[[Louis Spohr]] *[[Gaspare Spontini]] *[[Władysław Szpilman]] *[[Karol Szymanowski]] *[[John Stainer]] *[[Carl Stamitz]] *[[Johann Stamitz]] *[[Charles Villiers Stanford]] *[[Tomasz Stańko]] *[[Daniel Steibelt]] *[[Max Steiner]] *[[Timo Steiner]] *[[Aleksei Stepanov]] *[[Karlheinz Stockhausen]] *[[Robert Stolz]] *[[Alessandro Stradella]] *[[Michele Stratico]] *[[Oscar Straus]] *[[Eduard Strauß]] *[[Franz Strauss]] *[[Johann Strauß (isa)]] *[[Johann Strauß (poeg)]] *[[Johann Strauß III]] *[[Josef Strauß]] *[[Richard Strauss]] *[[Igor Stravinski]] *[[Kristjan Strobel]] *[[Morton Subotnik]] *[[Josef Suk]] *[[Arthur Sullivan]] *[[Lepo Sumera]] *[[Heikki Suolahti]] *[[Franz von Suppe]] *[[Georgi Sviridov]] *[[Jan Pieterszoon Sweelinck]] *[[Karel Svoboda]] *[[Ants Sõber]] *[[Valentõn Sõlvestrov]] *[[Avo Sõmer]] *[[Peeter Süda]] *[[Franz Xaver Süßmayr]] ==Š== *[[Sten Šeripov]] *[[Juri Ševtšuk]] *[[Dmitri Šostakovitš]] ==Z== *[[Frank Zappa]] *[[Horre Zeiger]] *[[Erich Zeisl]] *[[Jan Dismas Zelenka]] *[[Carl Zeller]] *[[Alexander von Zemlinsky]] *[[Hans Zimmer]] *[[Bernard Zweers]] *[[Heinrich Zöllner]] *[[Wojciech Żywny]] ==Ž== *[[Konstantin Žigulin]] ==T== *[[Germaine Tailleferre]] *[[Arnold Taimre]] *[[Tōru Takemitsu]] *[[Johannes Tall]] *[[Thomas Tallis]] *[[Mirjam Tally]] *[[Eino Tamberg]] *[[Eduard Tamm (helilooja)|Eduard Tamm]] *[[Paul Tammeveski]] *[[Raivo Tammik]] *[[Kait Tamra]] *[[Johan Tamverk]] *[[Jüri Tamverk]] *[[Gennadi Taniel]] *[[Alexandre Tansman]] *[[Mikk Targo]] *[[Vladimir Tarkpea]] *[[Jonas Tarm]] *[[Władysław Tarnowski]] *[[Giuseppe Tartini]] *[[Evert Taube]] *[[Carl Tausig]] *[[Leo Tauts]] *[[John Tavener]] *[[John Taverner]] *[[Georg Philipp Telemann]] *[[Levon Tevanjan]] *[[Sigismond Thalberg]] *[[Mikis Theodorakis]] *[[Ambroise Thomas]] *[[Aleksander Eduard Thomson]] *[[Virgil Thomson]] *[[Lasse Thoresen]] *[[Teet Tibar]] *[[Yann Tiersen]] *[[Michael Tippett]] *[[Juri Tjulin]] *[[Rudolf Tobias]] *[[Helen Tobias-Duesberg]] *[[Roman Toi]] *[[Thomas Tomkins]] *[[Tarvo Kaspar Toome]] *[[August Topman]] *[[Giuseppe Torelli]] *[[Veljo Tormis]] *[[Jaanus Torrim]] *[[Paolo Tosti]] *[[Toomas Trass]] *[[Tõnu Trubetsky]] *[[Juhan Trump]] *[[Sulkhan Tsintsadze]] *[[Pjotr Tšaikovski]] *[[Aleksandr Tšerepnin]] *[[Eduard Tubin]] *[[David Tuhmanov]] *[[Taavi Tulev]] *[[Toivo Tulev]] *[[Helena Tulve]] *[[Franz Tunder]] *[[Joaquin Turina]] *[[Stefanija Turkevõtš-Lukijanovõtš]] *[[Geirr Tveitt]] *[[Romuald Twardowski]] *[[Konstantin Türnpu]] *[[Erkki-Sven Tüür]] ==U== *[[Sohrab Uduman]] *[[Avo Ulvik]] *[[Artur Uritamm]] *[[Edmund Balduin Uus]] *[[Pärt Uusberg]] *[[Albert Uustulnd]] *[[Patrik Sebastian Unt]] ==V== *[[Evald Vain]] *[[Vahur Valgmaa]] *[[Raimond Valgre]] *[[Andres Valkonen]] *[[Mariliis Valkonen]] *[[Joann Baptist Vanhal]] *[[Antónis Vardís]] *[[Edgar Varese]] *[[Ardo Ran Varres]] *[[Pēteris Vasks]] *[[Heldur Vatsel]], eesti operetihelilooja (1916–1982) *[[Adolf Vedro]] *[[Priit Veebel]] *[[Uno Veenre]] *[[Age Veeroos]] *[[Lembit Veevo]] *[[Aado Velmet]] *[[Francesco Veracini]] *[[Carl Verbraeken]] *[[Giuseppe Verdi]] *[[Lembit Verlin]] *[[Villu Veski]] *[[Enn Vetemaa]] *[[Tuudur Vettik]] *[[Tomás Luis de Victoria]] *[[Louis Vierne]] *[[Anatol Vieru]], rumeenia helilooja *[[Henri Vieuxtemps]] *[[Mari Vihmand]] *[[Heitor Villa-Lobos]] *[[Hillar Aleksander Vimberg]] *[[Ülo Vinter]] *[[Alfrēds Vinters]] *[[Taavo Virkhaus]] *[[Valdeko Viru]] *[[Jāzeps Vītols]] *[[Philippe de Vitry]] *[[Antonio Vivaldi]] *[[Andrei Volkonski]] *[[Toomas Voll]] *[[Enn Võrk]] *[[Peeter Vähi]] ==W== *[[Georg Christoph Wagenseil]] *[[Richard Wagner]] *[[Émile Waldteufel]] *[[William Walton]] *[[Baron Waqa]] *[[Peter Warlock]] *[[Carl Maria von Weber]] *[[Anton Webern]] *[[Thomas Weelkes]] *[[Matthias Weckmann]] *[[Kurt Weill]] *[[Jaromir Weinberger]] *[[Judith Weir]] *[[Ben Weisman]] *[[Charles Marie Widor]] *[[Henryk Wieniawski]] *[[Adolf Wiklund]] *[[John Williams]] *[[Ralph Vaughan Williams]] *[[Malcolm Williamson]] *[[Adalbert August Wirkhaus]] *[[Debbie Wiseman]] *[[Hugo Wolf]] *[[Ermanno Wolf-Ferrari]] *[[Jürg Wyttenbach]] ==Ö== *[[Anders Öhrwall]] ==X== *[[Iannis Xenakis]] ==Y== *[[Gabriel Yared]] *[[Yitzhak Yedid]] *[[Colville Young]] [[Kategooria:Heliloojad| Heliloojate loend]] [[Kategooria:Muusikute loendid]] njui389ukwa71g711k4oa5il6d6dteg 0 559 7232189 7230757 2026-09-11T11:52:29Z Sendrasendra 225202 7232189 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigist; saare kohta vaata artiklit [[Islandi saar]]; Küprose ansambli kohta vaata artiklit [[Island (ansambel)]]}} {{viita}} {{Riik | riiginimi = Island | omastav = Islandi | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Ísland | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of Iceland.svg | asendikaart = Iceland in Europe.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[islandi keel|islandi]] | pealinn = [[Reykjavík]] | riigipea_ametinimi = president | riigipea_nimi = [[Halla Tómasdóttir]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Kristrún Frostadóttir]] | pindala = 102 775<ref>[https://web.archive.org/web/20150315001109/http://www.ruv.is/frett/island-er-minna-en-talid-var Ísland er minna en talið var], ruv.is, 26.2.2015.</ref> | rahvaarv = 394324 (1.1.2026)<ref>[https://statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/], statice.is, 17.3.2026.</ref> | iseseisvus = 17. juunil 1944 | valuuta = [[Islandi kroon|kroon]] (ISK) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] | hümn = [[Lofsöngur]] | usund = | üladomeen = [[.is]] | telefonikood = 354 | riigikord = | SKT = 38,523 mld $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.MKTP.CD?locations=IS GDP (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | SKT_elaniku_kohta = 98 323 $ (2025)<ref>[https://data.worldbank.org/indicator/NY.GDP.PCAP.CD?locations=IS GDP per capita (current US$) – Iceland], data.worldbank.org.</ref> | rok-i_kood = ISL | märkused = }} [[Pilt:Islandi kaart.svg|pisi|Islandi kaart]] [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|Lääne-Islandi maastik]] [[Pilt:Stuðlagil Canyon 2.jpg|pisi|Droonivaade kuusnurksetele basaltsammastele [[Stuðlagili kanjon]]is]] [[Pilt:Melting glacier 1.jpg|pisi|[[Sólheimajökull]]i liustiku sulamine]] [[Pilt:Thrihnukagigur volcano, surroundings (7852402024).jpg|pisi| Þríhnúkagíguri ümbrus]] [[Pilt:Sauetransport.jpg|pisi|Vill ratastel]] [[Pilt:Rescued near Dettifoss! (16468770092).jpg|pisi|Maanteeabi [[Dettifoss]]i juures]] [[Pilt:Before The Storm (184089703).jpeg|pisi|Tormipilved kogunevad novembritaevasse]] '''Island''' ([[islandi keel]]es ''Ísland'' [ˈistlant] {{kuula|Is-Ísland.ogg|Ísland}}) ehk '''Islandi Vabariik''' (''Lýðveldið Ísland'') on [[saareriik]] [[Atlandi ookean]]i põhjaosas [[Gröönimaa]], [[Šotimaa]] ja Euroopa mandri ([[Norra]]) vahel. Island on [[Euroopa]] kõige läänepoolsem ja kõige [[rahvastikutihedus|hõredamalt asustatud]] riik, samuti üks väiksemaid ja eraldatumaid [[Põhjamaad|Põhjamaid]]. Peaaegu kogu riigi territoorium paikneb [[Islandi saar]]el. See on Euroopa suuruselt teine saar [[Suurbritannia saar]]e järel.<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Islandi pindala on 102 775 km². Islandi saar asub [[Kesk-Atlandi mäestik]]ul ja on [[vulkanism|vulkaaniliselt aktiivne]]. See on maailma suurim [[vulkaaniline saar]].<ref> [http://www.eldey.de/Fakten/fakten.html Fakten], eldey.de.</ref> Island paikneb [[Euraasia laam]]a ja [[Põhja-Ameerika laam]]a lahknemisvööndis. Island on tekkinud Atlandi ookeani keskaheliku vulkaanilise aktiivsuse tulemusel. [[Maakoor]] rebeneb seal jätkuvalt ja keskahelik laieneb igal aastal mõne sentimeetri võrra. [[Tegevvulkaan]]ide ja maakoore [[murrang]]ute vöönd läbib kogu saart [[Axafjörður]]ist põhjas kuni [[Vestmannaeyjar]]i saarestikuni lõunas. Selle haru ulatub ka [[Reykjanes]]i poolsaarele. Lääne-Islandi [[Snæfellsnes]]i poolsaart ümbritseb eraldi vulkaaniline kõrvalvöönd. Atlandi ookeani keskaheliku geoloogilist aktiivsust iseloomustavad [[geiser|geisrid]] ja sagedased [[vulkaanipurse|vulkaanipursked]]. Alates norralaste asumisest Islandile umbes 1100 aastat tagasi on aktiivsetes piirkondades toimunud 150–200 vulkaanipurset ja mõnel pool on kujunenud märkimisväärsed [[vulkaanikoonus]]ed. Edela-Islandil asuv vulkaan [[Hekla]] purskas aastatel 1100–1970 vähemalt viisteist korda. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud varajasi talusid, mis olid mattunud Hekla tuhakihi alla. Eriti ränk oli 1783.–1784. aasta [[Laki]] (Lakagígari) [[lõhevulkaan]]i purse, mis hävitas palju karjamaid ja kariloomi. Sellele järgnenud näljahäda tõttu suri umbes veerand tollasest Islandi elanikkonnast. Hilisemate vulkaanipursete tagajärjel tekkis 1963. aastal Islandi edelarannikule uus saar [[Surtsey]], 1973. aastal hävis osa [[Heimaey]] saarel asuvast [[Vestmannaeyjari linn]]ast. Riigi siseosa koosneb peamiselt vulkaanilisest [[kõrgplatoo]]st, kus leidub suuri liiva- ja laavavälju, mägesid ning liustikke. Paljud [[liustikujõgi|liustikujõed]] voolavad sealt läbi madalike merre. Islandi kliimat pehmendab [[Golfi hoovus]] ja vaatamata asukohale vahetult [[põhjapolaarjoon]]est lõuna pool on seal suhteliselt leebe kliima. Laiuskraadi ning mere mõju tõttu on suved jahedad ja suurel osal saarest valitseb [[lähispolaarne kliima]]. Islandil on ligikaudu 394 000 elanikku. See on [[NATO]] liikmesriikide seas kõige väiksem rahvaarv. Islandi pealinn ja suurim linn on [[Reykjavík]], kus 2026. aasta 1. jaanuari seisuga elas 139 804 inimest.<ref name="Popl" /> Ligikaudu 64% riigi elanikest elab pealinna [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]] Islandi edelaosas. Riigi ametlik keel on [[islandi keel]].<ref name="EBSCO" /> Island oli asustamata kuni 9. sajandini. Keskaegse käsikirja "[[Landnámabók]]" järgi algas Islandi asustamine [[874]]. aastal, kui [[Norra]] [[viiking]]ipealik [[Ingólfr Arnarson]] rajas Islandile esimese püsiasula. Enne teda olid saart külastanud ka teised inimesed, kes olid seal talvitanud. 9. sajandil asus Islandile ka keldi asunikke Briti saartelt. Järgnevate sajandite jooksul asusid Islandile elama peamiselt [[norralased]], vähemal määral ka teised skandinaavlased, kes tõid endaga kaasa [[Iirimaa]]lt ja [[Šotimaa]]lt pärit [[trääl]]e.<ref name="Fate" /> Islandit valitseti iseseisva ühisriigina kohaliku parlamendi [[Alþingi]] kaudu. Seda peetakse üheks maailma vanimaks tänapäevani tegutsevaks seadusandlikuks koguks.<ref name="History" /><ref name="Coast" /> Pärast sisevõitluste perioodi läks Island 13. sajandil Norra võimu alla. Aastal [[1380]] ühines Norra (koos Islandiga) [[personaalunioon]]ina Taaniga, kui Taani kuningas [[Olaf II]] sai pärast Norra kuninga surma ka Norra troonipärijaks. 1397. aastal sõlmiti [[Kalmar]]is ametlikult [[Kalmari unioon]], millega liitus ka [[Rootsi]]. Pärast uniooni lagunemist [[1523]]. aastal jäi Island Taani võimu alla. Taani kuningriik kehtestas 1550. aastal jõuga [[luterlus]]e. [[Kieli leping]]uga tunnistati Island [[1814]]. aastal ametlikult Taani osaks.<ref name="Forget" /> [[Prantsuse revolutsioon]]i järel Euroopas levinud [[rahvuslus]]est mõjutatuna tugevnes ka Islandi iseseisvusliikumine. Selle oluliseks verstapostiks kujunes 1918. aasta [[Taani–Islandi liiduseadus]]. Selle alusel loodi [[Islandi kuningriik]], mis oli Taaniga seotud personaaluniooniga. Teise maailmasõja ajal, kui Taani oli okupeeritud, hääletasid islandlased ülekaalukalt vabariigi loomise poolt. 17. juunil 1944 kuulutati [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik.<ref name="Republic" /> Ehkki aastal [[930]] asutatud [[Alþingi]] tegevus oli aastatel 1799–1845 peatatud, peetakse seda üheks maailma vanimaks tänapäevani säilinud parlamentaarseks institutsiooniks. Islandi [[riigipea]] on otse valitav [[Islandi president]]. Island kuulub [[NATO]]sse. 1950. aastal ühines Island [[Euroopa Nõukogu]]ga. 1994. aastal liitus Island [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonnaga]].<ref name="Direct" /> Island on ainus NATO riik, millel puudub alaline armee; riigil on üksnes kergelt relvastatud [[Islandi rannikuvalve]].<ref name="Security" /> Islandil on [[turumajandus]] ja teiste [[OECD]] riikidega võrreldes suhteliselt madalad maksud.<ref>[https://web.archive.org/web/20100125144548/http://www.oecd.org/document/60/0%2C2340%2Cen_2649_34533_1942460_1_1_1_1%2C00.html OECD Tax Database], OECD.</ref> Riigis toimib sotsiaalhoolekandesüsteem, mis tagab kõigile juurdepääsu arstiabile ja kõrgharidusele.<ref>Stefán Ólafsson. [https://web.archive.org/web/20050818131819/http://www.borg.hi.is/ChildWelfare The Icelandic Welfare State and the Conditions of Children], University of Turku, 12.5.2004.</ref> Islandil on maailma kõrgeim [[ametiühing]]utesse kuulumise määr. 20. sajandini tugines Islandi majandus suuresti kalapüügile ja põllumajandusele. Kalanduse industrialiseerimine ja pärast Teist maailmasõda saadud [[Marshalli plaan]]i abi tõid kaasa jõukuse kasvu ning Islandist sai üks maailma rikkamaid ja arenenumaid riike, millel on kõrgtehnoloogiline majandus. Island on rahvusvahelistes riikide võrdlustes kõrgelt hinnatud sellistes valdkondades nagu [[elukvaliteet]], haridus, [[kodanikuvabaduste kaitse]], [[valitsemise läbipaistvus]] ja [[majandusvabadus]]. Island on [[demokraatiaindeks]]i ja võrdsuse näitajate järgi kõrgel kohal. [[Mediaanjõukus]]e poolest täiskasvanu kohta on Island maailmas esikohal, keskmise jõukuse poolest tavaliselt viie-kuue rikkaima riigi seas. 2025. aastal tõusis Island ÜRO [[inimarengu indeks]]i järgi maailmas esikohale, edestades senist liidrit Norrat.<ref>United Nations Development Programme. ''Human Development Report 2025''.</ref> Samuti on Island juba 19 aastat järjest [[globaalne rahuindeks|globaalse rahuindeksi]] poolest esikohal. Islandi energiavarustus tugineb peaaegu täielikult [[taastuvenergia]]le. == Nimi == [[Fail:Norsemen Landing in Iceland.jpg|pisi|[[Oscar Wergeland]]. ''Normannid maabuvad Islandil''. Joonistus. 19. sajand]] Islandlaste [[saaga]]de järgi oli [[Naddodd]] (või [[Naddador]]) 9. sajandil esimene norralane, kes Islandile jõudis. Ta nimetas selle Snælandiks 'lumemaa', sest kui ta lahkus, sadas lund. Naddoddi järel saabus rootslane [[Garðar Svavarsson]], kes sõitis ümber Islandi ja nimetas selle enda järgi Garðarshólmuriks 'Garðari saar'.<ref>[http://www.northsailing.is/news/nr/1894/gardarsholmi-%E2%80%93-%E2%80%98the-isle-of-gardar%E2%80%99/ Garðarshólmur – 'The Isle of Garðar'], northsailing.is, 13.12.2005.</ref> Seejärel jõudis Islandile [[viiking]] [[Flóki Vilgerðarson]]. Tema tütar uppus teel ja tema kariloomad surid nälga. Saagade järgi ronis üsna heitunud Flóki mäele ja nägi jäämägedest tulvil fjordi ([[Arnarfjörður]]), mille järgi andis ta saarele uue ja praeguse nime Ísland 'jäämaa' (sõnadest ''ís'' 'jää' ja ''land'' 'maa'). Teooria, mille järgi Islandi viikingitest asunikud valisid selle nime selleks, et heidutada inimesi nende rohelisele saarele elama asumast, on müüt.<ref>Andrew Evans. [https://www.nationalgeographic.com/science/article/iceland-greenland-name-swap Is Iceland Really Green and Greenland Really Icy?], nationalgeographic.com, 30.6.2016.</ref> == Ajalugu == {{Vaata|Islandi ajalugu}} [[Pilt:Thingvellir 2004-2.jpg|pisi|[[Þingvellir]], paik, kus asutati [[Alþingi]]]] === Maa avastamine ja asustamine === [[Pilt:Stöng_Viking_Longhouse.jpg|pisi|Rekonstrueeritud viikingite pikkmaja]] [[Pilt:Ingolf by Raadsig.jpg||pisi|Islandi esimesed asunikud. 1850]] Islandlased on viikingitest ja keltidest asunike järeltulijad. Saare esimesed mittepüsielanikud olid [[Iirimaa]] mungad, kes viibisid tõenäoliselt 8.–9. sajandil saarel ajutiselt erakutena. Island sobis neile maailmast eemaldumiseks ja mediteerimiseks. Hilisemate Norra sisserändelainete ajal hävitati munkade väikesed eraklad ja mungad lahkusid Islandilt. Skandinaavia viiking [[Garðar Svavarsson]], kes talvitus umbes 870. aastal Põhja-Islandil [[Húsavík]]is ja nimetas saare enda järgi Garðarshólmuriks, on üks Islandi varasemaid Skandinaavia-poolseid avastajaid. "[[Landnámabók]]is" säilinud pärimuse järgi kasutas Norra meresõitja [[Flóki Vilgerðarson]] saarele purjetamiseks navigatsioonivahendina kolme [[kaaren|kaarnat]]. Üks kaarnatest lendas lõuna poole [[Fääri saared|Fääri saarte]] suunas, teine, kes mõni päev hiljem teele saadeti, keeldus laevalt lahkumast ja kolmas lendas lääne poole. Flóki järgnes viimasele ja jõudis Islandi läänerannikule. Teda peetakse üheks esimeseks Islandil viibinud Norra viikingiks. Ta sai hüüdnimeke Hrafna-Flóki 'Kaarna-Flóki'.<ref>Angus Konstam. ''Die Wikinger. Geschichte, Eroberungen, Kultur'', Wien: tosa/Carl Ueberreuthe 2007, lk 104–105.</ref> Tema kaasatoodud kariloomad surid juba esimesel talvel heinapuuduse tõttu nälga. Flóki lahkus kevadel saarelt pettununa ja nimetas selle Islandiks.<ref>''Island. Polyglott APA Guide'', Berlin, München: Langenscheidt 2007, lk 29.</ref> Island jäi peaaegu asustamata, kuni Norra viiking [[Ingólfur Arnarson]] asus 874. aastal esimese Skandinaavia püsiasunikuna elama tänapäeva [[Reykjavík]]i piirkonda. Islandi ajaloolase [[Ari Þorgilsson]]i teose "[[Íslendingabók]]" ehk "Islandlaste raamatu" (kirjutatud ajavahemikus 1122–1134) andmetel oli tema esimene Islandi püsiasunik. Seega oli Island viimane piirkond Euroopas, kuhu püsiasulaid rajati. Enne teda olevat [[9. sajand]]i keskpaigas saarel viibinud teisigi [[Norra]] meresõitjaid, kes ei püüdnud saart püsivalt asustada. Nende hulgas oli [[Naddoddur]], kes sattus Islandile tõenäoliselt teel Norrast [[Fääri saared|Fääri saartele]] ja keda peetakse üheks varajaseks Islandi avastajaks. Kindlaid [[arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogilisi tõendeid]] püsiva skandinaavlaste-eelse asustuse kohta ei ole leitud. Island asustati peamiselt ajavahemikus umbes 870–930. Sisserändajad tulid peamiselt Norrast, aga ka viikingite asundustest [[Iirimaa]]l, [[Šotimaa]]l ja mujal Briti saartel. Nendega saabusid ka keldi päritolu naised, teenijad ja orjad. Paremad põllumaad hõivati kiiresti ja asustus kujunes peamiselt rannikule, saare lõunaosa tasandikele ja teiste piirkondade orgudesse. Kõige olulisem ajalooallikas Islandi asustamise kohta on 12. sajandil tekkinud "[[Landnámabók]]" ehk "Maa asustamise raamat", mis annab üksikasjaliku ülevaate Skandinaavia sisserändest ning milles on nimetatud umbes 400–435 peamist asunikku (eri allikate järgi "umbes 400" kuni "umbes 430")<ref>Konstam 2007: 104.</ref> ning nende esiisasid ja järeltulijaid, kirjeldades, millise piirkonna igaüks neist hõivas. Teos kirjeldab, kuidas Skandinaavia meresõitjad saare väidetavalt juhuslikult avastasid. Tõenäoliselt peegeldab teos osaliselt ka hilisemat maaomandi jaotust. Ajaloolaste hinnangul tuleb Islandi asustamist vaadelda ka tolleaegse viikingikogukondade võimu ja territooriumide laienemise kontekstis: põhjuseks võisid olla Skandinaavia rahvaarvu kasv ja sellega kaasnenud põllumajandusmaa nappus.<ref> [http://wayback.vefsafn.is/wayback/20050301181233/www.iceland.is/history-and-culture/History/ History – Sources], iceland.is.</ref> Islandilt on leitud üle 300 paganliku matmispaiga, millest paljud pärinevad 9. sajandi lõpust ja [[10. sajand]]i algusest. Ajavahemikus 874–930 saarele elama asunud asunikud olid peamiselt paganlikud viikingid Norrast ja mujalt Skandinaaviast ning Briti saarte norra asundustest. Nad rajasid ranniku lähedale suuri maavaldusi ning tegelesid peamiselt karjakasvatuse ja teraviljakasvatusega. Islandile rajatud talud sarnanesid suuresti viikingitest väljarändajate asundustega Skandinaavias ning [[Shetlandi saared|Shetlandi]] ja [[Orkney]] saartel. Üks varasemaid säilinud talukohti [[Hofstaðir]]is Põhja-Islandil koosnes kesksest ruumist, selle ühes otsas paiknevast väikesest pereruumist ja kõrvalruumist. Viikingid kasutasid oma iiri orje sageli adra vedamiseks.<ref name="Konstam 2007, lk 105">Konstam 2007: 105.</ref> Rahvaarv kasvas kiiresti ja oli 930. aastaks hinnanguliselt 20 000–25 000, nii et Island oli üks tolle aja suuremaid viikingiasundusi.<ref name="Konstam 2007, lk 105" /> Islandile saabunud mehed olid suures osas Norrast pärit asunikud, kes soovisid pääseda Norra kuninga võimu alt. Vaatamata põllumeheelule Islandil jäid nad meresõitjateks ja jõudsid oma puulaevadega lääne pool asuvatele [[Gröönimaa]]le ja [[Kanada]] aladele. === Vaba riigi aeg === {{Vaata ka|Islandi vaba riik}} Nagu Põhja- ja Lääne-Norras, kust saabus enamik uusasukaid, oli ka Islandi majanduses oluline [[karjakasvatus]]. [[Põlluharimine]] oli samuti tähtis, samal ajal tegeleti [[kalapüük|kalapüügi]] ja [[kaubandus]]ega. Välja veeti [[vill]]ast tekstiili ja jahipistrikke ning pärast [[Gröönimaa]] avastamist 10. sajandi lõpus ka sealt pärit kaupu. Islandi [[skald]]id olid Skandinaavia kuningate õukondades hinnatud. Sidemed teiste maadega, eriti Norra ja Briti saartega, olid tihedad. ==== Islandi õigussüsteem: Alþingi ==== [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|W. G. Collingwood. ''Alþingi koosolek''. 19. sajandi maal]] Asunikud olid norra päritolu vabad mehed, kes rajasid ka Islandil oma traditsioonilise omavalitsusliku kogukonnakorralduse. Omavalitsusliku korralduse alged ulatuvad 10. sajandi algusse. Ajaloolise pärimuse kohaselt saadeti umbes 927. aastal Islandilt saadik nimega [[Úlfljótur]] Norrasse tutvuma Norra õigussüsteemiga ([[Gulaþingi seadused|Gulaþingi seadustega]]), et neid saaks kohandada kohalike oludega.<ref>Aryeh Grabois. ''Enzyklopädie des Mittelalters'', Zürich: Edition Atlantis 1988, lk 300.</ref> Tema kaasatoodud seadusi tunti [[Úlfljóti seadused|Úlfljóti seaduste]] nime all. Vabade meeste iga-aastasest kogunemisest kujunes järk-järgult Islandi kohtu- ja seadusandlik võim. Täidesaatvat võimu teostasid endiselt kohalikud pealikud. 930. aastal toimus esimest korda ühine ''[[þing]]'', mida nimetati Alþingiks ehk "üldkoguks" ja millest kujunes Islandi parlament. See peeti kesksel [[Þingvellir]]i tasandikul, mis oli tol ajal veel ühises omandis. Islandi Alþingi kogunes igal suvel, et arutada õigusküsimusi ja otsustada uute seaduste üle. Poliitiline võim koondus ''[[goðorð]]''{{'}}idesse, mille juhid olid ''[[goði]]''{{'}}d, kohalike mõjukate suguvõsade esindajad. Kohaliku halduse madalaim tasand olid ''[[hreppur]]''{{'}}id (mitmuses ''hreppar'') – kohalikud kogukonnad, kus maaelanikud korraldasid oma ühiseid asju. Alþingit peetakse läänemaailma vanimaks parlamendiks. Keskse valitsuse puudumise tõttu oli kohalikel pealikel suur võim ja mõju. Alþingi ajal toimus mitu olulist ajaloolist sündmust, näiteks üleminek kristlusele aastal 1000 ja esimene teise riigiga sõlmitud kokkulepe: 1022. aastal sätestasid islandlased ja Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] islandlaste õigused Norras ja Norrast pärit inimeste õigused Islandil. Rahvaarvu kasv ja jõuka maaomanike kihi kujunemine suurendasid vajadust poliitilise korralduse reformimise järele. 965. aastal jagati Island neljaks veerandkonnaks (''[[fjórðungur]]'', mitmuses ''fjórðungar''), millest igaühel oli oma kogu. ====Kristluse vastuvõtmine==== Aastal 1000 (mõningate allikate järgi 999) kuulutati [[Alþingi]] otsusega Islandil [[ristiusk]] ametlikuks usuks. Otsuse kujunemist mõjutas tugevasti Norra kuninga [[Olav Tryggvason]]i surve. Ta oli 10. sajandi lõpus saatnud saarele kristlikke misjonäre, kes kuulutasid Alþingi ees. Islandlased püüdsid vältida usulise konflikti süvenemist. Kristluse vastuvõtmisega lubati teatud tingimustel vana usu järgimist eraviisiliselt. Islandlased võtsid uue usu omaks järk-järgult, vanemaid usutraditsioone ja tavasid järgiti salaja veel pikka aega. Norra kuningas [[Olav II Haraldsson]] saatis Islandile misjonipiiskoppe. Esimene Islandi päritolu piiskop [[Ísleifr Gizurarson]] pühitseti ametisse 1056. aastal. [[11. sajand]]i teisel poolel rajati Islandi esimene piiskopkond [[Skálholt]]is ja 1106. aastal teine [[Hólar]]is. 1106. aastal otsustati rajada ka Islandi esimene klooster Põhja-Islandis asuvasse [[Þingeyrar]]i (Húnaflói lahe ääres), kuid see pühitseti sisse alles 1133. aastal; kloostrid kujunesid hiljem olulisteks kultuuri- ja hariduskeskusteks. ==== Ameerika avastamine ja kultuuriline eneseteadvus ==== 10. sajandi lõpul avastasid islandlased [[Erik Punane|Erik Punase]] eestvedamisel [[Gröönimaa]] ja rajasid sinna esimesed asulad. Islandlased olid ka esimesed eurooplased, kes (umbes aastal 1000) jõudsid [[Põhja-Ameerika]] mandrile. Katsed rajada püsiasula [[Vinland]]i piirkonda, mis asus viikingite [[Newfoundland]]i põhjaosas paiknenud tugipunktist lõuna pool, ebaõnnestusid. 11. sajand oli kasvava kultuurilise eneseteadlikkuse aeg, nagu nähtub Islandi saagadest. See areng jätkus kuni 13. sajandini. 12. sajandil kirjutati Islandil arvukalt ladinakeelseid tekste. Ajaloolast [[Ari Þorgilsson]]i ehk [[Ari Tark]]a (vanapõhja ''Ari fróði''), peetakse üheks silmapaistvamaks [[kroonik]]uks läänemaailma ajaloos. ==== Saagad ja "Eddad" ==== [[Pilt:Möðruvallabók f13r.jpg|pisi|[[Möðruvallabók]], [[käsikiri]], milles on teiste seas jäädvustatud [[Njálli saaga]] (umbes 1350)]] [[Pilt:A page of Heimskringla.jpg|pisi|Lehekülg [[Snorri Sturluson]]i "[[Heimskringla]]st"]] [[13. sajand]]it peetakse [[islandi kirjandus]]e kuldajaks. Samal ajal oli Island poliitiliste sisetülide ja võimuvõitluste tõttu rahutu ja vägivaldne. Suur osa Islandi saagadest pandi kirja just sel ajal, kuigi nende lõplik üleskirjutamine toimus peamiselt 13. ja [[14. sajand]]il. Saagad kuuluvad Euroopa keskaja kirjanduse klassikasse. Tuntuim saagaliik on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt Islandi asustamist ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne "[[Vanem Edda]]" sisaldab paganlikke jumalaid käsitlevaid lugusid ja laule ning germaani rahvaste mineviku kangelaste lugusid. 13. sajandil tegutses võimsa [[Sturlungid|Sturlungite]] suguvõsa liige [[Snorri Sturluson]] (umbes 1179 – 1241), kes oli nii poliitik kui ka kirjanik. Temalt pärinevad luulekunsti käsiraamat "[[Noorem Edda]]" ja Norra kuningate ajalugu "[[Heimskringla]]" ning tõenäoliselt ka mõni saaga, näiteks "[[Egilli saaga|Egill Skallagrímssoni saaga]]". === Norra aeg === Ajavahemikku 1220–1262, mida tuntakse ka [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajana]], iseloomustasid poliitilised tülid ja kodusõjad. 13. sajandil koondus poliitiline ja majanduslik võim üha enam mõne mõjuka suguvõsa kätte, mis süvendas nendevahelisi võimuvõitlusi ja viis Islandi vaba riigi poliitilise korra kriisi. Samal ajal suurenes [[Norra]] kuninga huvi Islandi vastu. Mõned Islandi ülikud püüdsid Norra kuninga toetust kasutada oma kohalike konkurentide vastu. Et ükski suguvõsa ei suutnud kogu saart enda kontrolli alla saada, tunnistasid islandlased aastatel 1262–1264 lepingutega Norra kuninga ülemvõimu. Islandlased muutusid Norra kuninga maksukohuslasteks ja [[Islandi vaba riik|vaba riigi aeg]] lõppes.{{lisa viide}} Norra kuninga võimu all kaotati senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem ja Islandi ülikutest said Norra kuninga ametnikud. [[Alþingi]] tegutses edasi nii seadusandliku kogu kui ka kohtuna, kuigi selle pädevus vähenes. Norra kuningas kehtestas [[kaubandusmonopol]]i, piirates islandlaste võimalusi teiste maadega otse kaubelda. See aitas kaasa Islandi majandusliku olukorra halvenemisele.{{lisa viide}} Norra kuningavõimu kehtestamise järel anti Islandile 1271–1273 esimene monarhiline seadustik "[[Járnsíða]]", mis tekitas islandlaste seas suurt vastupanu. See andis seadusandliku võimu senisest enam kuningale, kaotades muu hulgas ''goði''{{'}}de traditsioonilised õigused. See asendati 1281. aastal Islandi oludele paremini kohandatud seadustikuga "[[Jónsbók]]", mis püsis suuresti muutumatuna kuni 20. sajandi alguseni. === Taani aeg === 1380. aastal tekkis [[Taani ja Norra personaalunioon]] ning Island läks koos Norraga Taani kuninga võimu alla. Kui Norra, Taani ja Rootsi 1397. aastal [[Kalmari unioon]]iks ühinesid, sai Island Norra kuningriigi kaudu Kalmari uniooni osaks ja jäi Taani kuninga võimu alla. 13.–14. sajandil alanud [[kliima]] jahenemine mõjutas Islandi majandust ebasoodsalt. 15. sajandit nimetatakse ka Inglise sajandiks. Sel ajal oli Island tihedates suhetes Inglismaaga ja Inglise kaubalaevad külastasid regulaarselt Islandi sadamaid. Sel sajandil ka rahvaarv kahanes järsult: aastatel 1402–1404 langes [[katk]]uepideemia ohvriks suur osa islandlasi (hinnangud kõiguvad umbes veerandist kuni üle pooleni rahvastikust). [[Pilt:Gerardi Mercatoris Atlas, sive, Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Figura (24696368309).jpg|pisi|Islandi kaart Mercatori atlasest (umbes 1621)]] [[Hólari piiskop]] [[Jón Arason]] tõi 1530ndate paiku Islandile trükikunsti. Juba 1540. aastal avaldati Taanis trükitud islandi tõlkes [[Uus Testament]]. Täieliku islandikeelse [[Piibel|piibliväljaande]] andis 1584. aastal välja Hólari piiskop [[Guðbrandur Þorláksson]]. [[Reformatsioon]] viidi Taani kuninga eestvedamisel Islandil läbi 1550. aastal hoolimata kohalike katoliiklaste ägedast vastupanust. [[Luterlus]] kuulutati Islandi ametlikuks usundiks ja Taani kuningas kirikupeaks. [[Katoliku kirik]]u varad konfiskeeris Taani riik ning katoliiklik piiskop ja rahvuskangelane [[Jón Arason]] hukati kuningakoja käsul pea maharaiumise teel. Sellega tugevdas Taani kroon oma võimu Islandil. Islandlaste vabakaubandusele [[hansalinn]]ade ja [[Inglismaa]]ga andis 1602. aastal tugeva hoobi Taani kaubandusmonopol. Islandiga said kaubelda üksnes selleks õiguse saanud kaupmehed. Piirangud mõjusid saare majandusele ebasoodsalt. Monopoli leevendati 1786./1787. aastal, mil kauplemisõigus laiendati kõigile Taani ja Norra kuninga alamatele. Islandiga kauplemine muutus täielikult vabaks kõigi riikide kaupmeestele 1855. aastal (seadus võeti vastu 1854).{{lisa viide}} [[17. sajand|17.]] ja [[18. sajand]]il rüüstasid Islandit korduvalt mereröövlid. 1627. aastal ründasid [[Alžiir]]ist ja Salést pärit mereröövlid Islandi lõuna- ja idaranniku asulaid, sealhulgas Grindavíkit ja idafjorde. Nad viisid [[Islandi saar]]elt orjadeks 110 ja [[Vestmannaeyjar]]ilt 242 inimest. Vaid väike osa neist (allikate järgi 27 kuni 34) nägi hiljem oma kodumaad, kui Taani kuningas [[Christian IV]] nad vabaks ostis.<ref name="HeXu4" /> Tuntuim pääsenu oli [[Guðríður Símonardóttir]], kes naasis Islandile ja abiellus hiljem tuntud islandi poeedi [[Hallgrímur Pétursson]]iga.{{lisa viide}} 1662. aastal kehtestati ka Islandil Taanis 1661. aastal kehtestatud absolutistlik ja pärilik monarhia. Taani poliitikal olid Islandile valdavalt negatiivsed tagajärjed: [[Alþingi]] pidi loovutama Taani kuningakojale suure osa oma põhiseaduslikest õigustest, samal ajal kui Taani kaubandusmonopol pärssis Islandi majandust. 15. ja 16. sajandi kliimamuutused, millega kaasnesid külmad talved ja jahedad suved, põhjustasid toidupuudust ning süvendasid veelgi Islandi raskusi. 17. sajandil surid tuhanded islandlased nälja ja külma tõttu. Inimohvreid nõudsid ka vulkaanipursked ja maavärinad aastatel 1618, 1619, 1625 ja 1660 ning 1693. aasta Hekla purse. 18. sajandit peetakse Islandi ajaloo kõige traagilisemaks ajajärguks. Looduskatastroofide, nendega kaasnenud näljahädade ja epideemiate tõttu vähenes rahvaarv märgatavalt. Aastatel 1707–1709 levis Islandil rõugeepideemia, mis nõudis ligikaudu 18 000 inimelu. Vulkaanipursked ja maavärinad jätkusid kogu sajandi vältel, kuid kõige rängemaks peetakse [[Laki]] vulkaanipurset aastatel 1783–1784, mida on nimetatud üheks rängemaks vulkaanipurskeks Maa ajaloos. Purske tagajärjel paiskunud vulkaaniline materjal levis laialdaselt Maa atmosfääris ning sellele järgnenud näljahäda tõttu kaotas Island umbes viiendiku oma elanikkonnast.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 49.</ref> 1800. aastal saatis Taani kuningas [[Alþingi]] laiali ja selle asemele loodi ülemkohus.{{lisa viide}} [[Pilt:Sigurðsson by Þorláksson.jpg|pisi|[[Þórarinn B. Þorláksson]]. ''[[Jón Sigurðsson]]'' (1811–1879)]] 1801. aastal likvideeriti ka vanad piiskopitoolid Skálholtis ja Hólaris. Kogu maa ühendati üheks piiskopkonnaks, mille keskuseks sai pealinn Reykjavík. 1787. aastal muutsid Taani võimud kaubandusmonopoli tingimusi ja andsid kõigile Taani alamatele õiguse Islandil kaubelda. 1845. aastal, taastati [[Jón Sigurðsson]]i juhitud üliõpilasrühma algatusel nõuandva koguna Alþingi. See hakkas kogunema pealinnas Reykjavíkis. Jón Sigurðssoni peetakse Islandi rahvuskangelaseks. Tema sünnipäeva 17. juunit tähistatakse Islandi rahvuspühana. [[Þingvellir]]ist sai 1930. aastal Islandi esimene rahvuspark. Väliskaubandus liberaliseeriti täielikult 1855. aastal. Islandi kliima muutumine ja selle negatiivne mõju kohalikule põllumajandusele sundisid aastatel 1870–1914 umbes 20 000 islandlast otsima uut elupaika Põhja-Ameerikast, eelkõige [[Kanada]]st. Islandi asundused tekkisid muu hulgas [[Minnesota]] ja [[Wisconsin]]i osariigis. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli 42 000 ameeriklast Islandi immigrantide järeltulijad.<ref>{{en}} [https://www.loc.gov/teachers/classroommaterials/presentationsandactivities/presentations/immigration/scandinavian6.html ''Library of Congress: Scandinavian Immigration – Icelanders.]</ref><ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 37</ref> 1874. aastal, Islandi asustamise 1000. aastapäeva tähistamise puhul, andsid Taani võimud Islandile uue põhiseaduse ja õiguse oma rahandust korraldada. === Iseseisvumine ja uuem ajalugu === [[Pilt:Lofsöngur (first recording).ogg|pisi|Esimene Islandi hümni "[[Lofsöngur]]" salvestis, esitab [[Pjetur A. Jónsson]] (1929)]] [[Pilt:Myvatn vom Naturbad Jardboedin-10-2018-gje.jpg|pisi|Veoauto sõidab mööda [[Mývatni järv]]est. Islandil on arenenud teedevõrk. Teed on asfaltkattega, välja arvatud kaugetes ja asustamata piirkondades]] [[Pilt:ThingvellirKirche.JPG|pisi|Üksildane kirik [[Úlfarsvatn]]i järve ääres. Iseseisev Islandi Vabariik kuulutati välja 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is]] [[19. sajand]]i teisel poolel hakkasid islandlased taotlema suuremat õigust oma maa asju ise korraldada. 1874. aastal sai Island omavalitsuse ja samal aastal anti talle uus põhiseadus. 1904. aastal kehtestati Islandil omavalitsuskord (islandi ''heimastjórn'', taani ''hjemmestyre''). [[Taani valitsus]]se loodi [[Islandi minister|Islandi ministri]] ametikoht. Esimeseks Islandi ministriks sai [[Hannes Hafstein]]. Ta asus elama Reykjavíki ja vastutas [[Alþingi]] ees. 1918. aastal sõlmitud liidulepinguga tunnustas Taani Islandit suveräänse [[Islandi Kuningriik|Islandi Kuningriigina]], mis jäi Taaniga [[personaalunioon]]i: mõlema riigi monarh oli Taani kuningas [[Christian X]]. Taani ja Islandi vahelise kokkuleppe järgi vastutas Kopenhaagen Islandi välissuhete ja rannavalve eest kooskõlas Islandi valitsuse otsustega.{{lisa viide}} [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] alguses kuulutas Island end neutraalseks. 1940. aasta aprillis okupeeris Saksamaa Taani. Et Taani ei saanud enam täita oma kohustusi Islandi välissuhete korraldamisel, katkes senine kord. 10. mail 1940 okupeerisid Islandi [[Suurbritannia]] väed. 1941. aastal asendusid Briti väed [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vägedega, kes viibisid Islandil sõja lõpuni. Liitlasväed kasutasid Islandit sõja ajal sõjaliselt ja rajasid sinna [[lennuväebaas]]e. Osa okupatsioonivägedest lahkus alles 1946. aastal. Kuigi Island ise sõjategevuses otseselt ei osalenud, uputasid sõdivad pooled mitmeid Islandi laevu ja paljud islandlased kaotasid elu.{{lisa viide}} Et Islandi ja Taani vahelist uniooni ei olnud Teise maailmasõja tõttu võimalik 1944. aastal pikendada, kuulutati 17. juunil 1944 [[Þingvellir]]is välja Islandi Vabariik. Seda päeva tähistatakse Islandi [[iseseisvuspäev]]ana.{{lisa viide}} 1949. aastal asutati [[NATO]], mille asutajaliikmete hulka kuulus ka Island. NATOga ühinemist saatsid Islandil 30. märtsil 1949 [[Alþingi]] hoone ees suured protestid ja rahutused, mille käigus kasutas politsei esmakordselt Islandi ajaloos [[pisargaas]]i. 1951. aastal sõlmitud kaitselepinguga naasid Ameerika Ühendriikide väed Islandile ja kasutasid sealset [[Keflavíki lennujaam|Keflavíki lennubaasi]] kuni 2006. aastani. Islandil ei ole oma sõjaväge ja riigi kaitse tugineb koostööle Ameerika Ühendriikidega. 2016. aasta [[2. aprill]]il saatis USA NATO õhuseiremissioonide toetamiseks Islandile hävitajad [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]].<ref name="pAkmI" /> Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu. Pärast Soome ja Rootsi ühinemist NATO-ga vastavalt 2023. ja 2024. aastal kuuluvad kõik Skandinaavia riigid esimest korda pärast [[Kalmari unioon]]i lagunemist 1523. aastal taas ühte ja samasse sõjalisse liitu.<ref>Ronald D. Gerste. [https://www.zeit.de/2023/22/schweden-unabhaengigkeit-gustav-vasa-nato-beitritt Unabhängigkeit von Schweden – Alter Schwede], zeit.de, 30.5.2023. </ref><ref>Linda Koponen. [https://www.nzz.ch/international/schweden-tritt-nato-bei-was-die-erweiterung-fuer-die-ostsee-bedeutet-ld.1748476 Gewinnt die Nato nach Schwedens Beitritt die alleinige Kontrolle über die Ostsee? Es ist kompliziert – eine Analyse in Karten], nzz.ch, 28.2.2024.</ref> == Asend ja suurus== Island asub [[põhjapolaarjoon]]e lähedal 63. ja 66. [[põhjalaius]]e vahel. Islandit ümbritsevad [[Atlandi ookean]], [[Taani väin]] (Islandi ja Gröönimaa vahel) ja [[Põhja-Jäämeri]]. Riigi põhjapoolseim punkt asub põhjapolaarjoonest vaid veidi lõuna pool ja paikneb geograafiliselt ligikaudu samal laiuskraadil kui Põhja-Rootsi. Lisaks [[Islandi saar]]ele kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared, millest suurem osa on asustamata. Islandi saare pindala on ligikaudu 101 800 km². Riigi kogupindala on 103 125 km². Koos Islandi [[kalastusvöönd]]iga hõlmab riik umbes 758 000 km².<ref> [http://www.eldey.de/Geographie/Geographie/geographie.html Geografie], eldey.de.</ref> Kaugus Norra [[rannik]]uni on umbes 970 km, [[Gröönimaa]] rannikuni umbes 290 km ja [[Šotimaa]] rannikuni umbes 750 km. Islandist läänes asuva [[Kanada]] lähimad asustatud alad ([[Labrador]]) jäävad umbes 2070 km kaugusele. Islandi kaudu kulgeb üks lühemaid õhuteid [[Lääne-Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika]] idaranniku vahel.{{lisa viide}} Islandi lõunapoolseim punkt asub [[Surtsey]] saarel, mis on alates 2008. aastast kantud [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland satellite.jpg|pisi|Island talvel. Foto tegi [[NASA]] satelliit Aqua 28. jaanuaril 2004]] == Loodus == [[Pilt:Iceland Mid-Atlantic Ridge Fig16.gif|pisi|left|Islandi seos [[Atlandi ookeani keskahelik]]uga]] === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Hvalfjörður-Botnsdalur-Iceland-20030527.jpg|pisi|[[Hvalfjörður]] ja [[Botnsdalur]]]] [[Pilt:Kalfárvellir-Snæfellsnes-Iceland-20030528.jpg|pisi|[[Kalfárvellir]] [[Snæfellsnes]]i poolsaarel]] Island on geoloogiliselt väga noor ja kuulub maailma noorima maismaa hulka. Vanim pinnal [[paljand]]uv [[aluspõhi]] on umbes 16 miljonit aastat vana.{{lisa viide}} Saare teke on seotud paiknemisega [[Atlandi ookeani keskahelik]]ul [[Põhja-Ameerika laam]]a ja [[Euraasia laam]]a lahknemisvööndis. Saare kujunemisel on oluline roll ka [[Kuum täpp|kuumal täpil]], mistõttu on vulkaaniline tegevus Islandil eriti intensiivne. Arvatavasti hakkas saar [[Atlandi ookean]]ist kerkima umbes 16–20 miljonit aastat tagasi, kui kaks magmaallikat hakkasid üheaegselt vedelaid kivimeid kuhjama. See geoloogiline "sünd" kestab tänapäevani ning mitmel pool Islandil jätkub uue maismaa teke: maapõuest purskub endiselt laavat ja kuuma vett.{{lisa viide}} Vulkaanilise tegevuse tagajärjel on ookeanipõhjast kerkinud ulatuslik saarestik, mille suurim saar on Islandi saar. Islandil leidub ulatuslikke [[laavaplatoo]]sid, vulkaane, [[tuff|tufi-]] ja [[hüaloklastiit|hüaloklastiidimägesid]] ning arvukalt lõhesid ja [[murrang]]uid.{{lisa viide}} Suurem osa saarest kujunes viimase [[viimane jääaeg|viimase jääaja]] jooksul või pärast seda. Saare vanim osa asub loodeosas ning seda nimetatakse islandi keeles [[Vestfirðir]] 'Läänefjordid'. Noorim osa on [[Surtsey]] saar, mis tekkis 1963. aastal vulkaanipurske tagajärjel. === Vulkaanid === [[Pilt:Eruption of Fagradalsfjall volcano, 2021-03-24.webm|pisi|Droonivideo [[Geldingadalir]]is purskavast vulkaanist 2021. aasta kevadel]] Island on üks maailma aktiivsemaid vulkaanilisi piirkondi. Seal on umbes 200 [[vulkaan]]i, mis jagunevad ligikaudu 30 aktiivseks vulkaaniliseks süsteemiks. Vulkaaniline tegevus koondub peamiselt saare kesk- ja edelaosa läbivatesse aktiivsetesse vulkaanivöönditesse. Aktiivsetes vulkaanivööndites esineb nii [[lõhevulkaan]]ilist tegevust kui ka [[kilpvulkaan]]e ja [[kihtvulkaan]]e.{{lisa viide}} Suurim vulkaanilise tegevuse vöönd ulatub Islandi kaguosast kirdeosani ning kulgeb mööda [[Atlandi ookeani keskahelik]]ku, kus [[Euraasia laam]] ja [[Põhja-Ameerika laam]] eemalduvad teineteisest. Laamade lahknemisel tekkiv lõhe täitub pidevalt Maa sisemusest kerkiva [[laava]]ga. Keskaheliku laius on Islandi põhjaosas umbes 40 km ja lõunaosas umbes 60 km ja see hõlmab ligikaudu veerandi riigi pindalast. Keskahelikule on iseloomulikud vulkaanikraatrite vööndid, auravad [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikad]], [[solfataar]]id ja sagedased [[maavärin]]ad. Ülejäänud kaks suuremat vulkaanilise tegevuse keskust asuvad [[Snæfellsnes]]i poolsaarel ja Lõuna-Islandi sisealadel.{{lisa viide}} Alates Norra asunike saabumisest enam kui 1100 aastat tagasi on Islandil registreeritud ligikaudu 200 vulkaanipurset. Islandil toimub pidevalt väiksemaid vulkaanilisi sündmusi, suuremad pursked leiavad aset aga ebaregulaarselt.{{lisa viide}} Üks tuntumaid vulkaanilisi piirkondi on [[Laki]] ehk [[Lakagígar]], umbes 27 km pikkune lõhede ja kraatrite süsteem. Selle suurim purse toimus 1783.–1784. aastal ning põhjustas suurt keskkonna- ja majanduskahju.{{lisa viide}} Tuntud [[kihtvulkaan]] on [[Hekla]], mis on üks Islandi aktiivsemaid vulkaane.{{lisa viide}} Teiste tuntud vulkaanide hulka kuuluvad Öræfajökull, [[Eldfell]] ja [[Snæfellsjökull]]. [[Surtsey]] saar tekkis 1963. aastal vulkaanilise tegevuse tulemusena.{{lisa viide}} 2010. aasta aprillis alanud [[Eyjafjallajökull]]i purse põhjustas Euroopas ulatuslikke lennuliikluse häireid.{{lisa viide}} Märtsis 2021 algas pärast ligi 800-aastast vaheaega [[Reykjanes]]i poolsaarel [[Geldingadalir]]is [[Fagradalsfjall]]i vulkaanisüsteemi purse. Sellele järgnesid piirkonnas mitmed uued vulkaanipursked.{{lisa viide}} Mõned vulkaanid paiknevad liustike all ja nende purskamise ajal võib jää kiiresti sulada, tekitades võimsaid vee-, muda- ja kivivoolusid ehk liustikutulvi, mis liiguvad mere poole. Kõige kardetumad sellised vulkaanid on [[Grímsvötn]], mis asub [[Vatnajökull]]i jääkilbi all, ning [[Katla]], mida kutsutakse ka Vanaks Nõiaks ja mis paikneb [[Mýrdalsjökull]]i all.{{lisa viide}} <gallery> Pilt:007_Volcano_eruption_of_Litli-Hrútur_in_Iceland_in_2023_Video_by_Giles_Laurent.webm|Video tegutsevast vulkaanist [[Litli-Hrútur]]ist 2023. aastal Pilt:Surtsey eruption 1963.jpg|Uus saar [[Surtsey]] 1963. aastal, kuusteist päeva pärast seda, kui merealune vulkaan oli pursanud ja saar oli hakanud merest kerkima Pilt:Thrihnukagigur Iceland 2.jpg|[[Þríhnúkagígur]]i vulkaani magmakamber on maailmas ainus, kuhu inimesed saavad sisse minna. Külastajad laskuvad sinna köistõstukiga </gallery> ===Laavaväljad=== [[Ódáðahraun]], Islandi suurim [[laavaväli]] pindalaga 4500 km², asub [[Vatnajökull]]ist põhja pool ja on kujunenud arvukate vulkaanipursete laavavoolude tagajärjel. Laavavälja iseloomulik nimi on Kurjategijate kõrb. Tuntuim seal 18. sajandil kaks aastakümmet ellu jäänud pagendatu oli [[Fjalla-Eyvindur]]. ===Geotermiline aktiivsus=== Lisaks vulkaanipursetele esineb Islandil rohkesti [[geotermiline aktiivsus|geotermilist aktiivsust]], sealhulgas [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaid]] ja [[geiser|geisreid]]. Island on kõige kuumaveeallikaterikkam riik maailmast. Geotermilist aktiivsust kasutatakse laialdaselt [[geotermaalenergia]] tootmiseks. Üle 90 protsendi islandlastest kasutab geotermilist kütet. Geotermaalenergiat kasutatakse ka kõikjal Islandil leiduvate arvukate väikeste ujumisbasseinide soojendamiseks ja [[Hveragerði]] ümbruse kasvuhoonetes. Seal kasvatatakse lilli, köögivilju ja teadusuuringuteks isegi troopilisi puuvilju, näiteks [[apelsin]]e ja [[banaan]]e, et vähendada Islandi sõltuvust kallist imporditud põllumajandustoodangust. ===Maavärinad=== Islandil registreeritakse iga päev [[maavärin]]aid, millest enamik on nõrgad ja inimestele tuntamatud. Maavärinad on seotud nii [[laam]]ade liikumise kui ka vulkaanilise tegevusega.{{lisa viide}} [[Pilt:Iceland Snaefellsnes.jpg|pisi|left|[[Snæfellsnes]]i poolsaar]] ===Pinnamood=== Islandi mäed on valdavalt madalad ja keskmise kõrgusega. [[Lavamägi|Lavamäed]] vahelduvad [[tegevvulkaan]]ide, [[uinunud vulkaan]]ide ja [[kaldeera]]dega. Pinnamoodi on kujundanud eelkõige vulkaaniline tegevus, liustikud, vooluveed ja mere erosioon.{{lisa viide}} Kõrgeim mäetipp on [[Hvannadalshnúkur]], mis asub [[Öræfajökull]]i vulkaanimassiivis ja ulatub umbes 2110 m kõrgusele.{{lisa viide}} Islandi siseosa on suuresti asustamata ja sinna pääseb sageli ainult [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Varem pakkus raskesti ligipääsetav "[[Islandi kõrgustik]]", nagu seda sageli nimetatakse (ehkki see ei ulatu rannikualadest kuigi palju kõrgemale), varjupaika pagendatutele. === Rannik === [[Pilt:Yslandkaart.png|pisi|Islandi kaart]] Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud viljakatele rannikualadele — asustuskõlblik on hinnanguliselt vaid 20–25% saarest, valdavalt lõuna- ja idarannikul. [[Reykjavíki pealinnapiirkond]], kus elab ligikaudu kaks kolmandikku Islandi elanikkonnast, on Islandi ainus suur linnaline keskus. Loodeosas asuvatest [[Läänefjordid]]est piki põhja kuni riigi idaosani iseloomustavad rannikut suured ja väikesed [[fjord]]id ning [[laht|lahed]]. Piirkond on maastiku ja väheste teede tõttu Islandi üks raskemini ligipääsetavamaid alasid; osasse fjordidest pääseb siiani vaid nelikveoliste sõidukitega ning mõnesse kõrvalisemasse asulasse (näiteks [[Strandir]]i piirkonnas) ka talvel üksnes piiratult. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on ühendust siiski oluliselt parandanud. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920. aastatel ja on sellest ajast peale, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. Lõunas iseloomustab rannikut looduslike lahesoppide peaaegu täielik puudumine, mis tuleneb piirkonna üleujutamisest [[Vatnajökull]]i sulaveega. Läänerannikut iseloomustavad seevastu laiad fjordid ja lahed. === Kliima === [[Pilt:Iceland Köppen.svg|pisi|[[Kliimavöönd]]id [[Köppeni kliimaklassifikatsioon]]i järgi]] [[Pilt:DyrholaeyWinter.jpg|pisi|[[Dyrhólaey poolsaar]] (Lõuna-Island) talvel]] Islandi kliimat mõjutavad selle asukoht põhjapoolsetel ja lähispolaarsetel laiuskraadidel, [[Atlandi ookean]]i [[hoovus]]ed, mere lähedus ja pinnamood. Islandi kliimat pehmendavad [[Golfi hoovus]]e süsteemi kuuluvad soojad hoovused, mis kulgevad lõunaranniku ääres. Külmad hoovused mõjutavad eelkõige põhja- ja idarannikut.{{lisa viide}} Rannikualadel on suved üldiselt jahedad ja talved merelise kliima tõttu suhteliselt pehmed. Saare siseosas ja kõrgustikel on kliima külmem ning taimkate hõredam. Koos tuultega, mis puhuvad saare kohal enamasti lõunast põhja, muudavad need tegurid [[Reykjavík]]i (Edela-Islandil) kliima külmemaks kui Euroopas, kuid siiski parasvöötmeliseks. [[Akureyri]]s registreeritakse mägituulte tõttu suuri temperatuurikõikumisi.{{lisa viide}} [[Sademed|Sademeid]] on rohkem tuultele avatud lõuna- ja lääneosas ning mäestike tuulepealsetel nõlvadel. Paljudes piirkondades on sademeid palju: nende aastane hulk varieerub lõunapoolsete tasandike umbes 2000 mm-st kuni [[Vatnajökull]]il mõõdetud maksimaalselt 4000 mm-ni. Põhja-Islandi kõrgplatood on kõige kuivem piirkond, kus aastane sademete hulk jääb alla 600 mm. Suve alguskuud on aasta kuivem aeg, ehkki sademete hulk on üldiselt väga muutlik. Kirdeosa on kuivem, sest lõunast Islandi kohale liikuvad pilved annavad suure osa oma sademetest juba suure Vatnajökulli liustiku kohal. Sellepärast on [[Mývatni järv]]e ümbruses rohkem päikesepaistelisi tunde kui teistes piirkondades. Põhjatuul põhjustab vastupidise olukorra: siis sajab põhjas, samal ajal kui Lõuna-Islandil valitseb soe ja päikesepaisteline ilm. Suvised tormid häirivad mõnikord autoliiklust rannikuteedel. [[Liivatorm]]id võivad mägismaal autojuhtide nähtavust piirata.{{lisa viide}} Tänu Golfi hoovuse süsteemi soojade hoovuste mõõdukamale mõjule on Islandi kliima leebem kui teistes samal põhjalaiusel asuvates piirkondades. Saarele on iseloomulikud pehmed talved ja suhteliselt jahedad suved. Keskmine ööpäevane temperatuur jääb talvel 0–3 °C ja suvel 12–15 °C vahele, kuid sisemaal võib temperatuur olla märgatavalt madalam. Mõnes piirkonnas tõuseb temperatuur suvekuudel üle 20 °C. Kõrgeimad temperatuurid registreeritakse tavaliselt juuni keskpaigast augusti lõpuni või septembri keskpaigani. Golfi hoovuse mõju tõttu esineb Lõuna-Islandil lumesadu harva. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses on Islandil registreeritud ka kõrgemaid keskmisi temperatuure, mistõttu mõned liustikud on hakanud taanduma ja väiksemad liustikukeeled, näiteks [[Oki liustik]], on isegi täielikult sulanud. See nähtus saavutas uue kõrgpunkti 2007. aastal, mis oli üks soojemaid Islandil kunagi registreeritud aastaid: 12 kuu jooksul sulas rohkem jääd kui kogu eelnenud kümnendi jooksul. Temperatuuri tõusu ja märgatavalt väiksema lumesaju tõttu muutusid jäävabaks piirkonnad, mis olid olud alates 1550. aastast katkematult jääga kaetud.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2009''. Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2008, lk 239.</ref> === Lumeväljad ja liustikud === [[Pilt:Eyjafjallajökull.jpeg|pisi|[[Eyjafjallajökull]]i liustik koos liustikujärvega]] Maa sisemuses asuvatest magmaallikatest tekkinud Island meenutab aurukatelt, mis on endiselt rõhu all. Ometi on saare pind suurel määral kujunenud külma ja jää toimel. [[Viimane jääaeg|Viimase jääaja]] jooksul kattis Islandit ulatuslik [[jääkate]]. Kogu maa oli kaetud liustikega, mis uuristasid lääne-, põhja- ja idarannikul maismaasse [[fjord]]e ning kujundasid järsud kaljuseinad ja mäetipud.{{lisa viide}} Umbes 10 000 aastat tagasi hakkas Islandi maismaa pärast suurte ja tohutu raskusega liustike sulamist järk-järgult kerkima. Tänapäeva [[liustik]]ud ja [[jäämüts]]id, mis paiknevad peamiselt saare kõrgematel aladel, tekkisid umbes 500. aastal eKr alanud külmemal perioodil. Tänapäeval katavad [[lumeväli|lumeväljad]] ja liustikud üle 13 protsendi Islandi pindalast, sealhulgas liustikud ligikaudu kümnendiku.{{lisa viide}} Suurim liustik on [[Vatnajökull]], mille pindala on ligikaudu 8000 km². Sellest lähtuvad mitmed [[väljavooluliustik]]ud ja [[liustikujõgi|liustikujõed]]. Paljud liustikud paiknevad vulkaanidel ning vulkaanipursked võivad nendega kaasnevate [[liustikutulv]]ade tõttu kujutada kaugetes piirkondades viibivatele turistidele suurt ohtu.{{lisa viide}} Kliima soojenedes on paljud Islandi liustikud taandunud. Näiteks kaotas [[Okjökull]] 2014. aastal liustikustaatuse, sest allesjäänud jää ei vastanud enam liustiku definitsioonile.{{lisa viide}} === Meri ja siseveed === [[Pilt:Leirhnjukur.jpg|pisi|[[Leirhnjúkur]]i [[kuumaveeallikas]]]] Islandit ümbritsev meri on talvel enamasti jäävaba, kuid [[triivjää]] võib külmade hoovuste mõjul jõuda põhja- ja idarannikuni. Mõnel karmil talvel võib triivjää raskendada [[laevaliiklus]]t.{{lisa viide}} Islandil on rohkesti järvi, jõgesid, allikaid ja muid siseveekogusid. Vesi pärineb peamiselt sademetest ja liustike sulamisest. Noores ja lõhelises vulkaanilises aluspõhjas imbub suur osa veest maapõue ja moodustab ulatuslikke põhjaveesüsteeme.{{lisa viide}} ==== Jõed ==== Rannikualadel leidub rohkesti väikesi ojasid. Suuremad [[jõgi|jõed]] saavad alguse liustikest, allikatest või järvedest. [[Liustikujõgi|Liustikujõgede]] veetase sõltub tugevasti aastaajast ja on suvel, kui liustikud intensiivsemalt sulavad, tavaliselt kõige kõrgem. Liustikujõgede vesi sisaldab sageli palju peeneteralist setet, mis annab sellele iseloomuliku heleda või hallika värvuse.{{lisa viide}} Kohtades, kus jõed järsult laskuvad, leidub arvukalt [[kärestik]]ke ja [[juga]]sid. Üks tuntumaid on 44 m kõrgune [[Dettifoss]], mis on üks Euroopa veerikkaimaaid jugasid.{{lisa viide}} ==== Järved ==== Islandil on palju erineva tekkega järvi. Neid on kujundanud liustike erosioon, vulkaaniline tegevus, tektoonilised liikumised, maalihked ja jõgede tegevus. Lisaks looduslikele järvedele leidub riigis hüdroelektrijaamade rajamise tõttu tekkinud veehoidlaid.{{lisa viide}} Pindalalt on suurim [[Þórisvatn]], mille suurus on pärast veehoidla rajamist umbes 86 km². Suurim looduslik järv on [[Þingvallavatn]], mille pindala on umbes 84 km².{{lisa viide}} === Taimed === [[Pilt:Skorradalsvatn_2004.jpg|pisi|left|Metsaistandused annavad [[Skorradalsvatn]]i järve ümbrusele alpimaastikule omase ilme]] [[Taimkate]] katab Islandil suhteliselt väikese osa maismaast. Suured alad on taimkatteta või hõreda taimkattega, eriti saare siseosas ja kõrgustikel, kus kliima on jahedam, samuti laavaväljadel ja liustike ümbruses. Madalamates piirkondades on taimkate üldiselt tihedam, kuid selle levikut piiravad ja mõjutavad lähisarktiline mereline kliima, vulkaaniline aktiivsus, pinnase areng, erosioon ja karjatamine. Kõrgematel aladel muutub taimkate hõredamaks ning üle 700 m kõrgusel merepinnast on suur osa maast taimkatteta. Tänapäeva looduslikus taimkattes on olulisel kohal madalad põõsad, rohttaimed, samblad ja samblikud.{{lisa viide}} [[Pilt:Lupins-in-Iceland-20030602.jpg|pisi|[[Lupiin]]id Akureyri lähedal]] Enne Islandi asustamist oli saarel märksa rohkem puittaimestikku kui tänapäeval. [[Arukask|Arukase]] metsad ja puistud katsid hinnanguliselt 25–40% saare pindalast. Norralaste asustusega 9. sajandil kaasnes ulatuslik metsaraie ning metsade levik vähenes järsult ka karjatamise tõttu. Tänapäeval moodustavad metsad ja põõsastikud kokku umbes 2% Islandi pindalast, looduslikud kasemetsad seejuures ligikaudu 1%.{{lisa viide}} Lähisarktilise kliima ja vulkaanilise aktiivsuse tõttu on Island enamiku taimede jaoks suhteliselt ebasobiv elupaik. Jääaegade tõttu on kadunud paljud taimeliigid, sealhulgas mammutipuud ja vahtrad. Islandi tänapäevane taimestik pärineb osaliselt Põhja-Ameerikast: umbes kaheksat kuni kümmet Islandil kasvavat taimeliiki ei leidu mujal Euroopas, küll aga Gröönimaal ja Põhja-Ameerikas. Samas esineb ligikaudu 97% Islandi taimeliikidest ka Norras ja ligikaudu 87% Briti saartel. Suurimad metsaalad asuvad riigi idaosas Lögurinni (Lagarfljóti) järve ümbruses ja [[Þórsmörk]]i orus. Metsa on säilinud ka paikades, mis on tuulte eest hästi kaitstud, näiteks Akureyri lähedal [[Vaglaskógur]]is, [[Ásbyrgi]] kanjonis ja [[Skaftafelli rahvuspark|Skaftafelli rahvuspargis]]. Väikesi põõsastikke, kanarbikku ja muid taimeliike leidub mõnikord mäenõlvadel, mille lambakasvatajad on varem metsast puhastanud. Nii pärismaised kui ka kõik sissetoodud metsikud taimeliigid on kohastunud lähisarktilise kliimaga. Lupiinid, mis õitsevad juunis lillade õitega, tõi Islandi Metsandusamet saarele 1945. aastal, Teise maailmasõja järel, et tõkestada mullaerosiooni. Nende tihe ja sügavale pinnasesse ulatuv juurestik kaitseb mulda tuuleerosiooni eest ja rikastab seda lämmastikuga. Lisaks lupiinidele kasutatakse tuuleerosiooni tõkestamiseks ka luitevorme kinnistavaid kõrrelisi, näiteks [[randkaer]]a. === Loomad === [[Pilt:Icelandic Ponies2.jpg|pisi|[[Islandi hobune]] on Islandilt pärit hobusetõug]] Islandit ümbritsevates vetes leidub rohkesti [[mereimetaja]]id, sealhulgas [[vaalalised|vaalalisi]] ja [[hülglased|hülglasi]].{{lisa viide}} Enne inimasustust oli ainus maismaaimetaja [[polaarrebane]]. Hiljem on inimesed saarele toonud kodu- ja metsloomi, sealhulgas [[islandi hobune|islandi hobuse]], [[lammas|lambaid]] ja [[põhjapõder|põhjapõtru]].{{lisa viide}} Islandil on suhteliselt liigivaene maismaaelustik, kuid linnustik on rikkalik. Islandi saarel ja selle ümbruses on arvukalt merelinde. Island on mitme linnuliigi oluline pesitsus- ja rändepiirkond.{{lisa viide}} [[Roomajad]] ja [[kahepaiksed]] Islandilt looduslikult puuduvad.{{lisa viide}} Islandit ümbritsevad mered on kalarikkad. Kalandus on olnud riigi majanduses ajalooliselt väga oluline. Sisevetes elab [[lõhelased|lõhelasi]], sealhulgas lõhesid ja forelle.{{lisa viide}} ==== Linnud ==== [[Pilt:Puffin2.jpg|pisi|left|[[Lunn]] [[Látrabjargi poolsaar]]el]] [[Pilt:Manuscript Odinn.jpg|pisi|Rongad [[Huginn]] ja [[Muninn]] on [[Odin]]i silmad ja kõrvad. Islandi illustratsioon 18. sajandi käsikirjast]] Islandil elavad looduslikult paljud mere- ja maalinnud. Seal pesitseb umbes 78 linnuliiki, kes pesitsevad — sealhulgas hahad, luiged, haruldased [[pistrikulised]], [[lumepüü]]d, [[randtiir]]ud, [[lunn]]id, haruldased merikotkad ja [[suula]]d. Islandil on täheldatud üle 400 linnuliigi, nii et see on linnuvaatlejate paradiis. Mõned linnuliigid talvituvad Islandil, enne kui nad suvel oma kaugemal põhjas asuvatesse pesitsuspaikadesse tagasi lendavad. Teistele liikidele on Island ainult vahepeatus pikal teekonnal. Mõned linnud satuvad sinna kogemata tormituultega. Enamikku Islandi liike esineb ka mujal Põhja-Euroopas. [[Jääkaur]], [[läänesõtkas]] ja [[kärestikuaul]] on pärismaised ainult Islandil, Gröönimaal ja Põhja-Ameerika põhjaosas. Islandil leiavad väga sobiva elupaiga miljonid lunnid ja veelinnud (26 liiki). Erinevalt ülejäänud maailmast, kus umbes 60 protsenti kõigist linnuliikidest on [[laululised]], piirdub nende osakaal Islandil umbes 17 protsendiga — peamiselt puudel asuvate pesitsuspaikade ning sobiva toidu, näiteks putukate puuduse tõttu.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 131.</ref> [[Söödikänn]]i liha ja munad olid sajandeid islandlaste populaarne toiduaine. Rasvast liha kasutati isegi kütusena.<ref>Max Galli, Ernst-Otto Luthardt. ''Island'', Augsburg: Verlagsgruppe Weltbild 2007, lk 53.</ref> Seevastu [[ronk]]a, kelle nimi on ka ''Krummi'', austati [[Odin]]i valitud linnuna. Hiljem omistati talle ennustajavõimeid: aknalaual kraaksuvad rongad ennustasid pereliikme surma, erutunud ronk viitas ähvardavale ohule merel. Enamikul Islandi taluperemeestel oli vähemalt üks paar ronki. Mehenime [[Hrafn]] 'ronk' populaarsus viitab selle linnu erilisele rollile. [[Merikotkas]] on pistrikuliste kõrval Islandi tuntuim röövlinnuliik. Ta on kuni 90 cm pikkune ja [[tiibade siruulatus]] võib olla kuni 2,5 m. 19. sajandil oli merikotkaid hinnanguliselt 200–300 pesitsevat paari. 1920. aastaks jäi neid ainult kümme paari, sest talunikud lasksid neid maha, süüdistades neid tallede, tibude ja munade varguses. Kotkad võeti 1913. aastal kaitse alla (seadus jõustus 1. jaanuaril 1914). Tänu sellele ja 1964. aastal kehtestatud rebasemürgi keelule on populatsioon märkimisväärselt taastunud: 2023. aasta seisuga hinnati täiskasvanud lindude arvuks ligikaudu 90 pesitsevat paari, üle kolme korra rohkem kui 1960ndatel. Pesitsevate ja edukalt poegi kasvatavate paaride arv kõigub siiski jätkuvalt tugevalt. Näiteks 2025. aastal pesitses 60 paari, kellest ainult 36 kasvatas edukalt poegi. ==== Imetajad ==== [[Pilt:IcelandicHorseInWinter.jpg|pisi|Islandi hobune talvisel maastikul]] [[Pilt:Icelandic-Sheep-20030608.JPG|pisi|Islandi lambad]] Lühikese aja jooksul pärast [[viimane jääaeg|viimast jääaega]], mis lõppes umbes 10 000 aastat tagasi, ei ole jõudnud kujuneda suurt loomaliikide mitmekesisust. Praegu leidub Islandil vaid seitse looduslikku imetajaliiki: polaarrebane, põhjapõder, [[ameerika naarits]], [[rändrott]], [[kodurott]], [[metshiir]] ja [[koduhiir]].<ref> [https://vefsafn.is/is/20050301181457/www.iceland.is/country-and-nature/nature/AnimalLife/ Animal life], iceland.is.</ref> Enne 1900. aastat sattusid Islandi randa vahel ka Gröönimaalt kaugele triivinud jääpankadel [[jääkaru]]d. Polaarrebane on ainus põlisimetaja, kes elas Islandil looduslikult juba enne norralaste kolonisatsiooni. Polaarrebased jõudsid Islandile arvatavasti viimase jääaja lõpupoole üle jäätunud ookeani. Kõik teised imetajaliigid on hiljem kas tahtlikult või kogemata sisse toodud. Polaarrebase toit koosneb peamiselt [[lind|lindudest]] ja [[muna]]dest. Suve alguses langevad kergeks saagiks [[pesa]]dest välja kukkunud pojad. Lisaks toituvad polaarrebased ka raipest, sealhulgas põhjapõtrade ja [[lammas]]te korjustest. Talunikud kahtlustasid, et rebased ründavad ka elavaid lambaid, ja püüdsid neid seetõttu välja juurida. Tegelikult suudavad rebased ründama vaid haigeid loomi.<ref>[http://www.eldey.de/FloraFauna/Tierwelt/tierwelt.html#polarfuchs Tierleben: Polarfuchs], eldey.de.</ref> [[Islandi hobune|Islandi hobuste]] esivanemad tõid Islandile algsed viikingitest ja keltidest asunikud. Sellest ajast saadik on nad jäänud puhtaks põlistõuks. Islandi hobuseid tohib välja vedada, kuid hobuste sissevedu ei ole lubatud. Ka praeguse umbes 3000-pealise põhjapõdrakarja kolmteist esiisa toodi algselt Norrast sisse 1773. aastal, ent põhjapõtrade kasvatus ja jaht ei ole Islandil kunagi kujunenud tulusaks tegevusalaks. Islandi põhjapõdrad elavad praegu metsloomadena kõrgustiku idaosas. Teine kohalikele loomakasvatajatele oluline tõug, mis toodi sisse koos Norra asustuslainega, on [[islandi lammas]]. Islandi algsed suured kasemetsad raiusid varajased asunikud maha, et karjamaid juurde saada. Lambad võivad Islandi lühikese suve jooksul vabalt liikuda. Alles sügisel aetakse nad lauta tagasi. [[Islandi lambakoer]] on ainus Islandi põline [[koeratõug]], üks maailma vanimaid koeratõuge. Tema esivanemad jõudsid Islandile koos esimeste asunikega Norrast ja mujalt Põhja-Skandinaaviast, näiteks [[Finnmark|Finnmargist]] ja [[Norrbotten]]ist. Isoleeritud Islandil arenesid koerad iseseisvaks tõuks, mida leidub üle kogu maa. [[Islandi kennelklubi]] (Hundaræktarfélag Íslands) andmetel on Islandil praegu 1000–2000 islandi lambakoera ja läbi aegade on välismaale registreeritud kokku umbes 11 000 koera, aga ei ole teada, kui palju neid seal praegu on. Kuigi selle tõu populaarsus näiteks Rootsis, Taanis ja USAs kasvab, on ta endiselt suhteliselt haruldane. Hülged on Islandi rannikualadel tüüpilised. Rotid ja hiired toodi sisse laevadega. Ameerika naaritsaid kasvatatakse kohalikus karusnahatööstuses, ja loomad, kellel on õnnestunud puuridest põgeneda, on looduslike vaenlaste puudumise tõttu saanud teistele liikidele nuhtluseks ja ohuks. ==Poliitika == ===Riigikord=== [[Pilt:Johanna sigurdardottir official portrait.jpg|pisi|Endine peaminister [[Jóhanna Sigurðardóttir]] juhtis Islandi esimest vasakpoolset valitsust]] 1944. aasta [[Islandi põhiseadus]]e järgi on Island vabariik. [[Riigipea]] on [[Islandi president]], kes valitakse otse neljaks aastaks. Põhiseaduse kohaselt on [[Islandi evangeelne luterlik kirik]] [[riigikirik]], mida riik toetab ja kaitseb; president nimetab ametisse kiriku piiskopi, kuid kiriku vaimulik juht ei ole riigipea, vaid piiskop. [[Parlament]] [[Alþingi]] koosneb 63 liikmest, kes valitakse neljaks aastaks [[proportsionaalne valimissüsteem|proportsionaalse valimissüsteemi]] alusel. [[Kahekojaline parlament]] kaotati 1991. aastal. Sellest ajast alates on Alþingi [[ühekojaline parlament|ühekojaline]]. Hääleõigus on kõigil vähemalt 18-aastastel kodanikel. ====President==== Praegune president on [[Halla Tómasdóttir]], kes on ametis alates 2024. aastast. ====Parlament==== [[Pilt:Iceland Althing 2024.svg|pisi|Kohtade jaotus Islandi parlamendis pärast [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|2024. aasta Islandi parlamendivalimisi]]. Punane – S, kollane – F, oranž – C, roheline – B, sinine – D, must – M]] {{Vaata ka|2007. aasta Islandi parlamendivalimised}} Viimastel, [[2024. aasta Islandi parlamendivalimised|30. novembril 2024 toimunud valimistel]] said parlamendis kohti kuus erakonda: *[[Allianss (Island)|Allianss]] (''Samfylkingin'', lühend S, sotsiaaldemokraatlik, 15 kohta (+9)); *[[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] (''Sjálfstæðisflokkurinn'', lühend D, paremtsentristlik, 14 kohta (−2)); *''[[Viðreisn]]'', lühend C, liberaalne ja Euroopa-meelne, 11 kohta (+6)); *''[[Flokkur fólksins]]'', lühend F, populistlik ja euroskeptiline, 10 kohta (+4)); *''[[Miðflokkurinn]]'', lühend M, euroskeptiline, 8 kohta (+5)); *[[Progressipartei (Island)|Progressipartei]] (''[[Framsóknarflokkurinn]]'', lühend B, tsentristlik, 5 kohta (−8)). Parlamendist langesid välja [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] (kaotas kõik 8 kohta) ja [[Piraadipartei (Island)|Piraadipartei]] (kaotas kõik 6 kohta). ====Valitsus==== [[Pilt:Kristrún Frostadóttir 2021.jpg|pisi|[[Kristrún Frostadóttir]], Islandi praegune peaminister]] [[Pilt:Althingishusid.jpg|pisi| [[Alþingishúsið]] Reykjavíkis, Islandi parlamendi Alþingi hoone]] [[Pilt:Cabinet building, Reykjavík 2014-07-28.jpg|pisi|Islandi valitsuse ja peaministri büroo Reykjavíkis]] [[Iseseisvuspartei (Island)|Iseseisvuspartei]] ja [[Allianss (Island)|Allianss]] moodustasid 23. mail 2007 koalitsioonivalitsuse, millel oli parlamendis kahekolmandikuline enamus. Peaministriks sai Iseseisvuspartei esimees [[Geir Hilmar Haarde]], välisministriks [[Ingibjörg Sólrún Gísladóttir]] Alliansist. Valitsuse poliitika peamised eesmärgid olid majanduskasvu tempo kindlustamine (koos madala inflatsiooniga), kaubandusbilansi puudujäägi vähendamine, keskkonnakaitse esmatähtsaks pidamine ja nõue, et suured tööstusprojektid saaksid parlamendi heakskiidu ja neid ei rajataks looduskaitsealadele. Pärast rahanduskriisist tingitud meeleavaldusi astus valitsus 26. jaanuaril 2009 tagasi. 1. veebruaril 2009 sai [[Jóhanna Sigurðardóttir]] Alliansi ja Vasakpoolsete ja Roheliste Liidu ajutise koalitsioonivalitsuse peaministriks. Koalitsioonil ei olnud parlamendis enamust. Allianss ning [[Vasakpoolsete ja Roheliste Liit]] saavutasid [[2009. aasta Islandi parlamendivalimised|25. aprillil 2009 toimunud parlamendivalimistel]] koos absoluutse enamuse. [[2013. aasta Islandi parlamendivalimised|27. aprillil 2013 toimunud parlamendivalimistel]] saavutasid Iseseisvuspartei ja Progressipartei koos absoluutse enamuse. Progressipartei esimees [[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] moodustas koalitsioonivalitsuse Iseseisvusparteiga ja katkestas läbirääkimised Islandi astumiseks Euroopa Liitu. Iseseisvuspartei esimees Bjarni Benediktsson oli selles valitsuses rahandusminister. Pärast [[2017. aasta Islandi parlamendivalimised|28. oktoobril 2017 toimunud valimisi]] moodustati [[Katrín Jakobsdóttir]]i juhtimisel koalitsioonivalitsus, kuhu kuulusid Vasakpoolsete ja Roheliste Liit, liberaal-konservatiivne Iseseisvuspartei ja agraarne Progressipartei. See koalitsioon jätkas ka pärast 2021. aasta Islandi parlamendivalimised|2021. aasta valimisi. 5. aprillil 2024 esitas Katrín Jakobsdóttir lahkumisavalduse peaministri kohalt, et kandideerida eelseisvatel presidendivalimistel. 9. aprillil 2024 vahetas ta välja Bjarni Benediktsson, kes oli olnud välisminister.<ref>[https://web.archive.org/web/20240409194444/https://www.faz.net/agenturmeldungen/dpa/islands-aussenminister-benediktsson-uebernimmt-regierung-19642543.html Islands Außenminister Benediktsson übernimmt Regierung], faz.net, 9.4.2024.</ref> Bjarni Benediktssoni valitsus langes 2024. aasta oktoobris. [[2004. aasta Islandi parlamendivalimised|Novembris 2024 toimunud valimised]] võitis [[Kristrún Frostadóttir]]i juhitud Allianss.<ref>Ragnar Jón Hrólfsson, Þorgerður Anna Gunnarsdóttir. [https://www.ruv.is/frettir/innlent/2024-12-21-rikisstjorn-kristrunar-frostadottur-er-tekin-vid-voldum-431433 Ríkisstjórn Kristrúnar Frostadóttur er tekin við völdum], ruv.is, 21.12.2024.</ref> ===Ametiühingud=== Islandil kuulub ametiühingutesse üle 80% töötajatest. Islandi Tööliste Föderatsioon (''[[Alþýðusamband Íslands]]'', ASÍ) asutati 1916. aastal. Sellel on tänapäeval ligikaudu 136 000 liiget, mis moodustab umbes poole Islandi tööjõust. Suurim ametiühing on kaubandustöötajate liit [[VR (ametiühing)|VR]] (umbes 40 000 liiget), millele järgneb [[Efling]] (umbes 27 000 – 30 000 liiget). Mõlemad kuuluvad ASÍ-sse. Suurim avaliku sektori ametiühingute katusorganisatsioon on omavalitsus- ja riigitöötajate liit [[BSRB]] (''Bandalag starfsmanna ríkis og bæja''), mis tegutseb alates 1942. aastast ja ühendab ligikaudu 21 000 – 23 000 liiget 25 ametiühingus. Islandi Tööandjate Föderatsioon (praegu ''[[Samtök atvinnulífsins]]'') asutati 1934. aastal (nimega ''[[Vinnuveitendafélag Íslands]]''). Oma ühendused on loonud ka käsitöölised, tööstusettevõtjad ja põllumajandustootjad. ===Välispoliitika=== [[Pilt:Flag lowering iceland.jpg|pisi|USA andis 2006. aastal [[Keflavíki sõjaväebaas]]i Islandile üle]] Islandi välispoliitika keskendub eelkõige koostööle teiste [[Põhjamaad]]ega, [[NATO]] liikmesusele ja Ameerika Ühendriikidega sõlmitud sõjalisele kokkuleppele, Euroopa poliitikale (ehkki Island ei ole Euroopa Liidu liige) ning solidaarsusele teiste Euroopa väikeriikidega, näiteks [[Balti riigid|Balti riikidega]].<ref>[https://web.archive.org/web/20080618081841/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Aussenpolitik.html Island: Außenpolitik], Auswärtiges Amt, 18.6.2008.</ref> Koostöö arengumaadega ja Islandi osalemine rahvusvahelistel rahuvalvemissioonidel etendavad riigi välispoliitikas üha olulisemat osa. Kuigi Islandil puuduvad alalised relvajõud, osaleb ta rahvusvahelistel rahuvalve- ja muudel missioonidel peamiselt tsiviil- ja politseipersonaliga. Põhjamaade koostöö, mille aluseks on kultuurilised ja ajaloolised sidemed teiste Skandinaavia maadega, on Islandi välispoliitika keskne element. Põhjamaade passiliidu säilitamiseks pärast Taani, Rootsi ja [[Soome]] ühinemist [[Schengeni leping]]uga sõlmisid Island ja Norra 1996. aastal Schengeni riikidega assotsiatsioonilepingu. Schengeni õigustik hakkas Islandi ja Norra suhtes reaalselt kehtima alates 2001. aasta märtsist. Island on liige ka [[Läänemeremaade Nõukogu]]s ja [[Barentsi Euro-Arktika Nõukogu]]s ning [[Arktika Nõukogu]] asutajaliige. Arktika Nõukogu asutati 1996. aasta septembris. Island on ka [[NATO]] asutajaliige, ehkki riigil ei ole oma sõjaväge. NATO leping ja 1951. aastal Ameerika Ühendriikidega sõlmitud kaitseleping tagavad Islandi julgeoleku. Ehkki Ameerika Ühendriikide sõjaväebaas Keflavíkis suleti 30. septembril 2006, sõlmisid USA ja Island täiendavaid kokkuleppeid, mis reguleerivad USA julgeoleku- ja kaitsekoostööd Islandiga. Alates 2007. aastast, mil [[NATO sõjaline komitee]] vastava missiooni heaks kiitis, kaitsevad Islandi õhuruumi rahuajal kordamööda NATO eri liikmesriikide (sealhulgas sageli Norra, aga ka USA, Suurbritannia, Saksamaa jt) hävitajad missiooni [[Icelandic Air Policing]] raames. Islandi ja Norra vahel sõlmiti 2007. aastal ka kahepoolne julgeolekukoostöö memorandum, mis aga ei anna Islandile Norra-poolset julgeolekugarantiid. === Haldusjaotus === [[Pilt:Iceland, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Islandi piirkonnad]] Islandil on kaks haldustasandit: riik ja [[vald (Island)|vallad]]. ====Vallad==== {{vaata ka|Islandi valdade loend}} Islandi kohalikku haldust korraldavad [[vald (Island)|vallad]] (''sveitarfélög'', ainsus ''sveitarfélag''). 1. juunist 2026. on Islandis 61 valda (varem 62). Vallad vastutavad muu hulgas alushariduse ja põhihariduse, jäätmekäitluse, sotsiaalteenuste, ühistranspordi ning ruumilise planeerimise eest.{{lisa viide}} ====Piirkonnad==== Riik on statistika ja regionaalse korralduse eesmärgil jaotatud kaheksaks piirkonnaks (''landshluti'', mitmuses ''landshlutar''). Need ei ole iseseisvad haldusüksused, vaid neid kasutatakse muu hulgas statistika esitamiseks ja regionaalse koostöö korraldamiseks.{{lisa viide}} Piirkonnad on (sulgudes keskus): {{veergude loend|laius=22em|stiil=max-width:45em| # [[Höfuðborgarsvæðið]] (Reykjavík) # [[Suðurnes]] (''varem Reykjanes'') ([[Keflavík]]) # [[Vesturland]] ([[Borgarnes]]) # [[Vestfirðir]] ([[Ísafjörður]]) # [[Norðurland vestra]] ([[Sauðárkrókur]]) # [[Norðurland eystra]] ([[Akureyri]]) # [[Austurland]] ([[Egilsstaðir]]) # [[Suðurland]] ([[Selfoss]]) }} ====Maakonnad ja maakonna õigustega linnad==== Varem oli riik jaotatud 23 maakonnaks (''sýslur'', ainsuses ''sýsla''): {{veergude loend|laius=17em|stiil=max-width:53em| * [[Árnessýsla]] * [[Austur-Barðastrandarsýsla]] * [[Austur-Húnavatnssýsla]] * [[Austur-Skaftafellssýsla]] * [[Borgarfjarðarsýsla]] * [[Dalasýsla]] * [[Eyjafjarðarsýsla]] * [[Gullbringusýsla]] * [[Kjósarsýsla]] * [[Mýrasýsla]] * [[Norður-Ísafjarðarsýsla]] * [[Norður-Múlasýsla]] * [[Norður-Þingeyjarsýsla]] * [[Rangárvallasýsla]] * [[Skagafjarðarsýsla]] * [[Snæfellsnes-og Hnappadalssýsla]] * [[Strandasýsla]] * [[Suður-Múlasýsla]] * [[Suður-Þingeyjarsýsla]] * [[Vestur-Barðastrandarsýsla]] * [[Vestur-Húnavatnssýsla]] * [[Vestur-Ísafjarðarsýsla]] * [[Vestur-Skaftafellssýsla]] }} Lisaks maakondadele oli 14 maakonna õigustega linna (''kaupstaðir''): {{veergude loend|laius=13em|stiil=max-width:42em| * [[Akranes]] * [[Akureyri]] * [[Hafnarfjörður]] * [[Húsavík]] * [[Ísafjörður]] * [[Keflavík]] * [[Kópavogur]] * [[Neskaupstaður]] * [[Ólafsfjörður]] * Reykjavík * [[Sauðárkrókur]] * [[Seyðisfjörður]] * [[Siglufjörður]] * [[Vestmannaeyjar]] }} ===Riiki iseloomustavad indeksid=== [[Globaalne rahuindeks|Globaalse rahuindeksi]] järgi on Island maailma kõige rahulikum riik. 2026. aasta indeksis on Island 163 riigi seas 19. järjestikust aastat esikohal.<ref>[https://www.visionofhumanity.org/maps/#/ Vision of Humanity]</ref> == Rahvastik == [[Pilt:Björk - Hurricane Festival.jpg|pisi|[[Björk]] on üks tuntumaid Information slandi inimesi]] === Demograafilised näitajad === ====Rahvaarv==== Islandi rahvaarv oli 1. jaanuari 2026 seisuga 394 324.<ref>[https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ Iceland's population was 394,324 at the beginning of 2026], Statistics Iceland, statice.is.</ref> Islandi rahvaarv oli pärast asustamist sajandeid suhteliselt väike ja kõikus palju. Pärast [[Islandi asustamine|asustamisperioodi]] võis see kasvada umbes 70 000–80 000 inimeseni. Umbes 1100. aasta rahvaarvuks hinnatakse samuti 70 000–80 000 inimest. Rahvaarvu mõjutasid korduvalt külmad talved, näljahädad, nakkushaigused ja vulkaanipursked. Eriti rängalt mõjutasid rahvastikku 15. sajandi katkuepideemiad ning 18. sajandi rõugeepideemiad ja vulkaanipursked.<ref>Richard F. Tomasson. ''Iceland, the First New Society''. University of Minnesota Press, 1980, lk 63.</ref> Aastatel 1500–1804 oli Islandil 37 näljaaastat.<ref>H. O. Lancaster. ''Expectations of Life: A Study in the Demography, Statistics, and History of World Mortality''. New York: Springer-Verlag, 1990, lk 399.</ref> Esimene täielik [[rahvaloendus]] korraldati 1703. aastal. [[1703. aasta Islandi rahvaloendus]]e järgi (korrigeeritud andmetel) elas Islandil 50 358 inimest. See rahvaloendus on erakordselt oluline ajalooallikas, sest selles registreeriti kogu elanikkond koos nimede, vanuse ja ühiskondliku seisundiga. See on vanim säilinud täielik rahvaloendus maailmas, mistõttu kandis UNESCO selle 2013. aastal maailma mälu registrisse (''Memory of the World''). [[Laki]] vulkaanipurse 1783. aastal ja sellele järgnenud keskkonna- ning majanduskriis põhjustasid rahvaarvu järsu vähenemise. Aastatel 1784–1786 kaasnesid purskega ulatuslik kariloomade hukkumine, nälg ja haigused. Ajaloolise demograafia uuringute kohaselt langes Islandi rahvaarv 49 609-lt (1783. aasta algul) 40 381-ni (1786. aasta algul), seega ligikaudu 19% võrra.<ref>Guðmundur Jónsson, Magnús S. Magnússon (toim). ''Hagskinna: Icelandic Historical Statistics''. Reykjavík: Statistics Iceland, 1997.</ref><ref>Claudia E. Wieners, Guðmundur Hálfdanarson. "More poison than words can describe": What did people die of after the 1783 Laki eruption in Iceland? – ''Natural Hazards and Earth System Sciences'', 2024, 24, lk 2971.</ref> 18. sajandi lõpul oli Islandi rahvaarv seega langenud ligikaudu 40 000 inimeseni. 19. sajandil hakkas rahvaarv elutingimuste paranemise ja suremuse vähenemise tõttu jälle kasvama. 1850. aastal elas Islandil umbes 60 000 inimest, 1925. aastal umbes 100 000 inimest ja 1967. aastal umbes 200 000 inimest. Ametliku statistika järgi sündis Islandi 300 000. elanik 2006. aastal.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 15; Statistics Iceland.</ref> ====Keskmine eluiga==== [[Keskmine eluiga]] on naistel 84,2 aastat ja meestel 81,0 aastat (2025), mis on maailma kõrgeimate seas. ===Islandlased=== [[Islandlased|Islandlaste]] kujunemisel on olulist osa etendanud nii Skandinaaviast kui ka Briti saartelt pärit rahvastik. Esimesed asunikud olid peamiselt Norra päritolu viikingid, kellest paljud saabusid Briti saartel asunud Norra asundustest. Asunike naised ja orjad olid valdavalt keldi päritolu. Keldi päritolu mõju Islandi rahvastiku ja kultuuri kujunemisele on seostatud ka keldi päritolu nimede ning mõningate kirjanduslike mõjutustega, eriti [[Edda]] luules. Et Islandi on ülejäänud Euroopast geograafiline eraldatud, oli selle asustamine keeruline. [[Islandi asustamine]] 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses tõi sinna inimesi peamiselt Skandinaaviast ning Briti saartelt. Kirjalikud allikad rõhutavad eelkõige Norra päritolu asunikke, kuid geneetilised uuringud on näidanud, et Islandi algasukate hulgas oli märkimisväärselt ka Briti saartelt pärit inimesi. Varasemad uuringud, mis põhinesid tänapäeva islandlaste [[Y-kromosoom]]i ja mitokondriaalse DNA ([[mtDNA]]) võrdlusel Skandinaavia ja Briti saarte rahvastikuga, on andnud kaudseid hinnanguid asustajate päritolule. Y-kromosoomi uuringu järgi on umbes 20–25% Islandi meeste esivanematest gaeli päritolu ja ülejäänutel tõenäoliselt peamiselt põhjala päritolu.<ref>Agnar Helgason, S. Sigureth Ardóttir, J. Nicholson, B. Sykes, E. W. Hill, D. G. Bradley, V. Bosnes, J. R. Gulcher, R. Ward jt. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 67 (3): 697—717.</ref> Mitokondriaalse DNA uuringud on näidanud, et islandlaste naissoost esivanemate seas oli Briti saarte päritolu enamuses ja Skandinaavia päritolu vähemusew. Täpsemat ja otsesemat teavet on andnud 2018. aastal ilmunud iidse DNA uuring, milles analüüsiti otse 27 varaseima asunikepõlvkonna islandlase (mitte tänapäeva elanike) genoome ja võrreldi neid Skandinaavia ning Briti saarte tolleaegse rahvastikuga. Uuring näitas, et asunikud olid otseselt tuvastatavalt kas norra, gaeli või segapäritolu, kusjuures norra päritolu osakaal oli asustamise ajal ligikaudu 57%, kuid on [[geenitriiv]]i ja gaeli päritolu asunike (kelle seas oli palju orje) väiksema järglaskonna tõttu kasvanud tänapäeva islandlastel ligikaudu 70%-ni. Samuti selgus, et iidsed asunikud olid oma Skandinaavia ja Briti-Iiri lähtepopulatsioonidele geneetiliselt märgatavalt lähedasemad kui tänapäeva islandlased.<ref>S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, 360 (6392): 1028–1032.</ref> Geneetilised andmed on seega kokkuvõttes kooskõlas ajaloolise käsitlusega, mille kohaselt tõid osa Skandinaaviast pärit asunikke Islandile kaasa Briti saartelt pärit inimesi, sealhulgas orje. Islandlaste ajalooline väike arv ja pikaajaline geograafiline eraldatus on aidanud kaasa sellele, et islandlaste geneetiline ja sugulusstruktuur on hästi uuritav. Islandil on säilinud ka erakordselt rikkalik genealoogiline traditsioon. Paljud perekonnad saavad oma esivanemaid jälgida paljude põlvkondade vältel. See traditsioon on tänapäeval koondunud andmebaasi [[Íslendingabók (andmebaas)|Íslendingabók]] ("Islandlaste raamat"), mille on koostöös loonud biotehnoloogiaettevõte [[deCODE genetics]] ja tarkvaraettevõtja [[Friðrik Skúlason]]. Andmebaas püüab kaardistada kõigi kunagi elanud islandlaste omavahelisi sugulussidemeid. Avalikkusele (Islandi kodanikele ja alalistele elanikele isikukoodi (''kennitala'') alusel) tehti see kättesaadavaks 2003. aastal. See sisaldab üle miljoni isiku andmeid ja katav ligikaudu 95% pärast 1700. aastat sündinud islandlastest. Erakordselt hästi dokumenteeritud sugulusstruktuur on üks põhjusi, miks Islandist on saanud rahvastikugeneetika uurimisel maailmas juhtiv paik. === Keeled === [[Islandi keel]], mis kuulub [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keelte]] hulka, on Islandi ametlik keel (kinnitatud 2011. aasta seadusega nr 61/2011 "[[Lög um stöðu íslenskrar tungu og íslensks táknmáls]]"). Sama seaduse järgi on [[islandi viipekeel]] [[kurtus|kurtide]] [[esimene keel]]. Levinud väide, et islandi keel on umbes 97% elanikkonna emakeel, on aegunud. Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2016. aastaks oli see näitaja langenud 80% kanti. === Sisseränne === Islandi rahvastik on ajalooliselt olnud suhteliselt ühtse päritoluga. Alles 20. sajandi lõpus hakkas sisseränne etendama rahvastiku kujunemises märkimisväärsemat osa ja 21. sajandil suurenes elanikkonna päritolu mitmekesisus veelgi. 2026. aasta 31. märtsi seisuga elas Islandil 70 650 välisriikide kodanikku, kes moodustasid 17,9% riigi elanikkonnast. 2018. aasta 1. jaanuari seisuga olid need arvud 37 830 ja 10,9%.<ref name="uapoP" /> 2026. aasta andmetetel on suurim rühm [[Poola]] kodanikud (ligikaudu 6,5% kogu elanikkonnast), järgnevad [[Ukraina]] kodanikud (osakaal kasvanud oluliselt alates 2022. aastast), [[Leedu]] kodanikud (umbes 1,5%), [[Rumeenia]] kodanikud ja [[Filipiinid]]e kodanikud. === Religioon === [[Islandi põhiseadus]]e artikli 62 kohaselt toetab ja kaitseb riik [[luterlus|luterlikku]] [[riigikirik]]ut (''Þjóðkirkjan'' 'rahvuskirik'), kuhu kuulub 57,23% elanikkonnast (2025).<ref>[https://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Samfelag/Samfelag__menning__5_trufelog__trufelog/MAN10001.px Populations by religious and life stance organizations 1998-2025], Statistics Iceland.</ref> Vähemususu- ja maailmavaateühenduste seas on: *evangeelsed vabakirikud (5,28%) *[[katoliku kirik]] (3,89%) *muud kristlikud konfessioonid (1,73%, sealhulgas [[nelipühilased]] 0,52%, [[õigeusk]] 0,32%, [[seitsmenda päeva adventistid]] 0,14%, [[Jehoova tunnistajad]] 0,13%) *Sidmennt – Islandi eetilise humanismi ühendus (1,57%) *''[[ásatrú]]'' (alates 1972. aastast tunnustatud usuliikumine; 1,56%) *[[budism]] (0,42%) *[[islam]] (0,34%) *[[zuism]] (0,10%) *[[baha'i usk]] (0,08%) *muud usu- ja maailmavaateühendused (19,79%) 7,75% elanikkonnast ei kuulu ühtegi usu- ega maailmavaateühendusse. ===Asustus=== {{Vaata ka|Islandi asulate loend}} [[Rahvastiku tihedus]] on ligi 4 in/km². Island on üks maailma kõige hõredamalt asustatud riikidest. Suurem osa Islandi elanikkonnast on koondunud rannikule ja selle lähedusse, valdavalt edela- ja lõunarannikule. Islandi siseosa kõrgemad piirkonnad on elamiskõlbmatud. Asustuskõlblikuks peetakse ainult 20–25% Islandist. Ligikaudu kaks kolmandikku rahvastikust elab [[Reykjavíki pealinnapiirkond|Reykjavíki pealinnapiirkonnas]], mis on Islandi ainus üle 100 000 elanikuga linnaline keskus. Enamik teisi asulaid paikneb Lõuna- ja Lääne-Islandi viljakatel tasandikel, põhjapoolsetes orgudes ja Ida-Islandil [[Egilsstaðir]]i piirkonnas. Paljude [[fjord]]ide äärde on tekkinud [[kaluriküla]]d. Reykjavík ja teised suuremad asulad, näiteks [[Akureyri]], on [[linnastumine|linnastumise]] käigus kasvanud, maarahvastik väheneb. Islandi põhjaosa on maastiku iseloomu ja teede vähesuse tõttu üks riigi raskemini ligipääsetavaid alasid. Osani fjordidest pääseb siiani vaid [[nelikveoline sõiduk|nelikveoliste sõidukitega]]. Mõnesse kõrvalisemasse asulasse, näiteks [[Strandir]]i piirkonna põhjaosas, võib talvel olla maanteed mööda raske või võimatu pääseda, sest teed võivad lume tõttu suletud olla. 1996. aastal valminud [[Vestfjarðagöngi tunnel]] on piirkonna ühendust oluliselt parandanud, nagu ka 2020. aastal avatud [[Dýrafjarðargöngi tunnel]]. Piirkonna rahvaarv saavutas haripunkti 1920ndatel ja on sellest ajast saadik, eriti sõjajärgsel linnastumisperioodil, pidevalt vähenenud. ==Majandus== {{Vaata|Islandi majandus}} Islandi majandus on [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i (OECD) liikmesriikide seas väikseim. Riigi [[sisemajanduse kogutoodang]] (SKT) ulatub ligikaudu 30–33 miljardi euroni. Island on üks organisatsiooni jõukamaid liikmesriike: [[SKT elaniku kohta]] oli 2024. aastal ligikaudu 80 000 eurot, mis on [[Islandi Statistikaamet]]i järgi 32% üle Euroopa Liidu keskmise. Teenindussektor annab umbes kaks kolmandikku, tööstus umbes viiendiku ja kalandusklaster (kalapüük ja -töötlemine) umbes kümnendiku riigi SKP-st. Islandil leidub rikkalikke looduslikke energiaallikaid, nagu [[geotermaalenergia]] ja [[hüdroenergia]], ja selle rannavetes on rikkalikud kalavarud. Islandi majandust soodustavad asjaolud, mida tavaliselt seostatakse Põhjamaade või Skandinaavia riikidega, nagu poliitiline ja majanduslik stabiilsus, arenenud taristu, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning korruptsiooni ja halva valitsemise vähesus.<ref>[https://web.archive.org/web/20030424141209/http://www.lv.is/files/2003_2_6_Platts.THi.doc Platts Aluminium Symposium – Thorsteinn Hilmarsson: ''Energy and aluminium in Iceland''. Phoenix (Arizona), 12.–14. jaanuar 2003]</ref> Island meelitab välisinvestoreid, eriti rahvusvahelisi alumiiniumitootjaid, oma strateegilise asendiga Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel, tollimaksuvaba juurdepääsuga Euroopa turule, välisinvesteeringuid soodustava valitsuspoliitikaga, energiamahuka tööstuse jaoks odava taastuvatest energiaallikatest toodetud elektri laialdase kättesaadavusega ning konkurentsivõimelise [[ettevõtte tulumaksu määr]]aga, mis on 2026. aastal osaühingute jaoks 20 protsenti.<ref>Platts Aluminium Symposium.</ref> OECD ametliku statistika järgi kuulub Island [[ostujõu pariteedi alusel arvutatud sissetulek]]u poolest lääne jõukaimate tööstusriikide hulka. [[Töötuse määr]] oli 2026. aasta juunis Islandi Statistikaameti andmetel viis protsenti. ===Majanduskasv=== [[Pilt:Fjarðarál2 03092006.jpg|pisi|[[Fjarðaráli alumiiniumitehas]]. Tehase jaoks toodetakse elektrit [[Kárahnjúkari paisu hüdroelektrijaam]]as]] Islandit iseloomustas alates 1990ndate keskpaigast stabiilne majandusolukord. Pärast kuus aastat kestnud majandustõusu muutus majanduskasvu määr 2001. aastal liiga suureks. 2002. aastal kasvutempo veidi aeglustus, kuid 2003. aastal hakkas see taas kiirenema. 2006. aastal kasvas Islandi majandus 2,6 protsenti.<ref name="auswaertiges-amt.de"> [https://web.archive.org/web/20071018030852/http://www.auswaertiges-amt.de/diplo/de/Laenderinformationen/Island/Wirtschaft.html Island: Wirtschaft], auswaertiges-amt.de, 18.10.2007.</ref> Majanduskasvu vedasid eelkõige suured projektid energeetika- ja alumiiniumitööstuses ning ehitussektor, millele mõjusid soodsalt väga madalad [[intressimäär]]ad. Majanduskasv pidi 2007. aasta jooksul taas aeglustuma, sest muu hulgas juhtisid [[investeerimispank|investeerimispangad]] tähelepanu riigi finantsolukorraga seotud probleemidele: [[maksebilansi jooksevkonto puudujääk]] suurenes 2006. aastal 8 protsendilt 19 protsendini SKT-st ja suur välisvõlakoormus tekitas muret. Sellele vaatamata sai Islandi valitsus 2005. aasta juunis [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] (IMF) oma struktuuri- ja finantsreformide eest positiivse hinnangu.<ref>''Der Fischer Weltalmanach 2006'', Frankfurt am Main: Fischer Taschenbuch Verlag 2005, lk 236</ref> Muu hulgas erastati mitu panka ja muud varem riigi kontrolli all olnud ettevõtet. Investeerimispankade hoiatused osutusid õigustatuks. Järgnes üks rängemaid finantskriise maailma majandusajaloos – 2008. aasta pangandus- ja finantskriis. Islandi kolm suurimat panka [[Kaupþing]], [[Landsbanki]] ja [[Glitnir]], mille varad kokku olid kasvanud SKT-st ligi üheksa korda suuremaks, varisesid 2008. aasta oktoobris ühe nädala jooksul kokku. Parlament võttis 6. oktoobril vastu erakorralised õigusaktid, mis andsid Finantsjärelevalve Ametile õiguse pangad üle võtta. Landsbanki natsionaliseeriti 7., Glitnir 8. ja Kaupþing 9. oktoobril. Islandi kroon kaotas 2007–2010 umbes poole oma väärtusest, inflatsioon tõusis järsult ning töötuse määr kasvas kiiresti ligi 1 protsendilt umbes 9 protsendini. Riik kehtestas [[kapitalikontroll]]i välisvaluutatehingute peatamiseks ja pöördus abi saamiseks [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] (IMF) poole, kellelt ja Põhjamaadelt saadi kokku üle 4 miljardi euro laenu. Islandi SKT langes reaalväärtuses 2007. aasta kolmandast kvartalist kuni 2010. aasta kolmanda kvartalini kokku umbes 10%. Majanduskasv muutus taas positiivseks 2011. aastal. Kapitalikontroll, mis kehtestati 2008. aastal, hakati järk-järgult leevendama alates 2015. aastast ja see kaotati lõplikult 2017. aastal. 2016. aastaks, üheksa aastat pärast krahhi, oli Island taastanud oma kriisieelse majandusliku toodangu ja ostujõu taseme. Seda soodustas eelkõige turismisektori kiire kasv, mis muutus Islandi majanduse üheks peamiseks mootoriks kalanduse ja alumiiniumitööstuse kõrval. Sellest ajast tänapäevani on Island kasvanud üheks Euroopa kiiremini arenevaks ja jõukamaks majanduseks, kuigi majandus on jätkuvalt tsükliline ja väike, mistõttu on see altim kõikumistele (näiteks COVID-19 pandeemia mõju turismile ja taas kõikuv töötuse määr). ===Valuuta=== Islandi ametlik rahaühik on [[Islandi kroon]] (ISK; islandi keeles ''króna'', mitmus: ''krónur''). Praegu on käibel 500-, 1000-, 2000-, 5000- ja 10 000-kroonised pangatähed (viimane, suurim nimiväärtus võeti kasutusele 2013. aastal) ning 1-, 5-, 10-, 50- ja 100-kroonised mündid. Islandi kroon jagunes algselt 100 ööriks (''eyrir'', mitmus ''aurar''), kuid varasemad 5-, 10- ja 50-öörised mündid ei ole enam käibel ja summad ümardatakse lähima kroonini. 2026. aasta augusti/septembri seisuga oli ligikaudne [[vahetuskurss]] 141 ISK ühe [[euro]] vastu (kursid kõiguvad pidevalt).<ref> [http://www.xe.com/ xe.com]</ref><ref> [http://www.eldey.de/Wirtschaft/Bargeld/bargeld.html Das isländische Bargeld], eldey.de.</ref> Riigipank asutati juba 1885. aastal. Koos majanduse elavnemisega, mis kaasnes Islandi autonoomia saavutamisega, võeti 1918. aastal kasutusele ka oma rahaühik. Alates 1927. aastast (mõnede allikate järgi 1928. aastast) emiteeris [[pangatäht]]i [[Landsbanki]], rahandusministeeriumil oli [[münt]]ide vermimise monopol. Alles pärast [[Islandi Keskpank|Islandi Keskpanga]] (''[[Seðlabanki Íslands]]'') asutamist 1961. aastal ja rahvusvaluuta seaduse vastuvõtmist 1966. aastal anti kontroll Islandi krooni üle üle keskpangale. ===Hinnatase=== Mõne tooterühma puhul on hinnatase Islandil kolm kuni neli korda kõrgem kui Põhja-Ameerikas või Mandri-Euroopas. Lisaks [[käibemaks]]ule, mis on 2026. aasta seisuga 24 protsenti (toiduainetele, majutusele ja mõnele muule kauba- ja teenuserühmale kehtib 11-protsendine määr), tulenevad kõrgemad hinnad eelkõige importkaupade kõrgest hinnast. Peale mõningate kalandus- ja põllumajandustoodete, nagu kala, liha, köögivili, kartul ja piimatooted, tuleb enamik tarbekaupu importida ning jaotada importijate, hulgimüüjate, vahendajate ja jaemüüjate võrgustiku kaudu. Oma osa on ka [[imporditoll]]idel. ===Fiskaal- ja rahapoliitika=== Alates Islandi Keskpanga asutamisest 1961. aastal on see juhtinud riigi rahapoliitikat, alates 2001. aastast eelkõige inflatsioonisihtimise kaudu ja alates 2020. aastast (pärast Finantsjärelevalve Ameti ühendamist keskpangaga) kannab ta vastutust ka finantsstabiilsuse ja -järelevalve eest. Fiskaalpoliitika ehk riigieelarve ja maksustamise kujundamine kuulub Islandis valitsuse ja parlamendi ([[Alþingi]]) pädevusse. Tõhus rahapoliitika eeldab head koostööd ja kooskõla valitsuse fiskaalpoliitikaga. 1980. aastal otsustati kasutusele võtta uus rahaühik "uus kroon", mis asendas 100 "vana krooni" ja tuli ringlusse 1981. aasta algusest. Keskpangal ei õnnestunud ka järgnevatel aastatel inflatsiooni kontrolli all hoida. Islandlased pidid leppima kuni 80 protsendini ulatunud [[inflatsioonimäär]]aga. Alles 1990ndate majandustõus ja sellega kaasnenud suurenenud nõudlus Islandi kroonide järele viis inflatsioonimäära järsult vähem kui 2 protsendi. Kuni 2001. aastani oli Islandi krooni vahetuskurss seotud Islandi kaheksa tähtsaima kaubanduspartneri valuutadega ([[euro]], [[USA dollar]]i, [[Suurbritannia nael]]a, Šveitsi frangi, [[Kanada dollar]], [[Jaapani jeen]]i ja kahe Skandinaavia valuutaga) ja selle vahetuskursil lubati kõikuda vaid suhteliselt kitsas, ±9% suuruses vahemikus (vahemik laienes selle piirini 2000. aasta veebruaris). 2001. aasta märtsis kujundas Islandi Keskpank Rahvusvahelise Valuutafondi ja OECD soovitusel oma rahapoliitika ümber. Senine eesmärk hoida vahetuskurss stabiilsena asendati inflatsioonieesmärgiga. Islandi krooni vahetuskursil lubati nüüd vabalt ujuda. Algul kroon nõrgenes ja ka inflatsioonimäär tõusis, sest Island peab suurema osa tarbekaupadest välismaalt importima. Valitsus astus fiskaalpoliitika valdkonnas jõulise sammu tsüklivastase poliitika suunas. Islandi eelarvebilansis oli tollal väike ülejääk. Vabalt ujuva vahetuskursi tõttu hakkas Islandi kroon 2001. aastal märgatavalt nõrgenema. Tänu 2002. ja 2003. aasta kõrgemale vahetuskursile saavutas kroon 2004. aastal taas viimaste aastate keskmise väärtuse. Pärast tugevat tõusu 2005. aastal ja langust 2006. aastal 2001. aasta tasemele oli krooni vahetuskurss 2007. aastal 84,00 ISK ühe euro vastu. Ametlik inflatsioonimäär oli 2007. aastal 3 protsenti. 2001. aastast rakendatud inflatsioonisihtimine vabalt ujuva krooniga ei suutnud raamistik 2008. aasta pangandus- ja finantskriisi peatada: kroon odavnes 2008. aasta jooksul kahes laines kokku ligi poole võrra. Valitsus ja keskpank kehtestasid 2008. aasta novembris osana IMF-iga kokku lepitud majandusprogrammist ulatusliku kapitalikontrolli, et peatada kapitali väljavool ja stabiliseerida kurss. Aastatel 2009–2010 rahapoliitika reformiti. Keskpank muutis inflatsioonisihtimise raamistikku paindlikumaks, loodi rahapoliitika komitee jasuurendati läbipaistvust (koosolekuprotokollide avaldamine, pressikonverentsid). See aitas järgnevatel aastatel inflatsioonimäära kõikumist märgatavalt vähendada. Kapitalikontrolli järkjärguline leevendamine algas 2016. aasta lõpus ja 2017. aasta alguses. Kontroll kaotati lõplikult 2017. aastal, ilma et see saavutatud stabiilsust kahjustanud. Finantsjärelevalve koondati Keskpanka. 2019. aastal jõustunud uue Keskpangaseaduse (nr 92/2019) alusel ühines Finantsjärelevalve Amet Islandi Keskpangaga, mille mandaat laienes ametlikult ka finantsstabiilsuse tagamisele hinnastabiilsuse kõrval. 2011. aastal oli selleks juba loodud Finantsstabiilsuse Nõukogu [[makrotasandi usaldatavusjärelevalve]] koordineerimiseks (näiteks tsüklivastased kapitalipuhvrid, [[laenu ja tagatise väärtuse suhtarv]]u piirmäärad). Kriisijärgsetel aastatel tehti karme eelarvekärpeid, mis 2010ndate keskpaigaks tõid kaasa eelarveülejäägi ning riigivõla kiire vähenemise. 2010ndate teisel poolel toetas turismi järsk kasv majanduskasvu ja parandas jooksevkonto seisu (2010ndate lõpuks oli jooksevkonto ülejäägis, töötuse määr langes väga madalale, umbes 1,5%-le). 2019. aastal leidis aset majanduslangus, mille põhjustasid muu hulgas reisikorraldaja [[WOW Air]] pankrot 2019. aasta märtsis ja turismisektori tagasilöök. Keskpank langetas alates märtsist 2019 [[baasintressimäär]]asid 1,5 protsendipunkti võrra. Riik muutis riigieelarve majandust toetavamaks. Pärast 2008. aasta kriisi oli riigi rahandus nii tugevaks taastatud, et riik sai seda endale lubada. Island järgib jätkuvalt 2,5-protsendilist inflatsioonisihti, kroon on vabalt ujuv ja Keskpank vastutab nii hinna- kui finantsstabiilsuse eest. ===Kriis pangasektoris=== [[Pilt:Landsbankinn.jpg|pisi|[[Landsbanki]] kontor [[Akureyri]]s]] Islandi kolme suurima panga agressiivse rahvusvahelise laienemise tõttu (nende bilansside kogusumma ületas 2007. aastaks Islandi [[sisemajanduse kogutoodang]]u ligi üheksa korda) tabas rahvusvaheline finantskriis riiki 2008. aasta oktoobris rängalt. Riigi finantssektori kokkuvarisemise ja riigi maksejõuetuse vältimiseks võttis Islandi parlament 6. oktoobril 2008 vastu ulatuslikke erakorralisi meetmeid sätestava seaduse. 6. oktoobril andis Islandi Keskpank suuruselt kolmandale pangale [[Kaupþing]]ile 500 miljoni euro suuruse erakorralise likviidsuslaenu, tagatiseks panga osalus Taani tütarpangas [[FIH Erhvervsbank]], kuid see ei suutnud panka päästa: Kaupþing võeti erakorralise seaduse alusel riigi kontrolli alla juba 9. oktoobril. Islandi suuruselt teise panga [[Landsbanki]] võttis riik 7. oktoobril samuti üle. [[Glitnir]]i puhul oli valitsus 29. septembril 2008 kavatsenud osta 75% panga aktsiatest 600 miljoni euro eest, kuid see kokkulepe tühistati ja 8. oktoobril võeti ka Glitnir erakorralise seaduse alusel täielikult riigi kontrolli alla, nagu teisedki suurpangad. 15. oktoobril 2008 ei suutnud riigistatud Glitnir tasuda 750 miljoni dollari suurust laenumakset. Et Islandi kroon oli 2008. aasta oktoobrile eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul kaotanud euro suhtes ligikaudu 70 protsenti oma väärtusest, kehtestati kroonile ajutiselt fikseeritud vahetuskurss. 11. novembril 2008 sai Island [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvaheliselt Valuutafondilt]] 2,1 miljardi USA dollari (1,7 miljardi euro) suuruse laenu, mida vajati eelkõige krooni vahetuskursi stabiliseerimiseks ja pangandussektori ümberkorraldamiseks. IMF seadis laenu andmisele teatudd tingimused, sealhulgas ulatusliku majanduse taastamise programmi. Pärast IMFi otsust andsid ka Soome, Taani, Norra ja Rootsi Islandile täiendavalt ligikaudu 2,5 miljardi dollari ulatuses laene. Veel ligikaudu 500 miljoni dollari ulatuses laene saadi Venemaalt, Poolalt ja Fääri saartelt. Islandi finantsolukord aastatel 2008 ja 2009 tõi kaasa kiiresti kasvava töötuse, sügava majanduslanguse, suured eelarvepuudujäägid ja suure avaliku sektori võlakoormuse. Kodumaise valuutaturu kokkuvarisemine avaldas impordist eriti sõltuvale riigile täiendavat negatiivset mõju, põhjustades 2008. aasta lõpuks ja 2009. aasta alguseks ligikaudu 18 protsendini ulatunud inflatsiooni. Inflatsioon aeglustus 2009. aasta jooksul ja 2010. aastaks oli see langenud allapoole 5,5 protsendi taset. Eelarvepuudujääk ja avaliku sektori võlakoormus kasvasid 2008–2010 järsult võrreldes 2007. aasta madala tasemega. Islandi majandus kahanes nii 2009. kui ka 2010. aastal. 2008. aasta lõpust 2009. aasta alguseni toimusid suured tänavameeleavaldused, mida hakati nimetama keedunõude revolutsiooniks (''[[Búsáhaldabyltingin]]''). Rahulolematus valitsuse kriisijuhtimisega viis [[Geir Haarde]] juhitud valitsuse tagasiastumiseni 2009. aasta jaanuaris ja ajutise vähemusvalitsuse ametisse asumiseni kuni erakorraliste valimisteni. Samuti vahetati välja Islandi Keskpanga ja Finantsjärelevalve Ameti juhtkond. Endistest suurpankadest loodud uued pangad [[Landsbankinn]] ([[Landsbanki]] baasil), [[Íslandsbanki]] ([[Glitnir]]i baasil) ja [[Arion Bank]] ([[Kaupþing]]i baasil) kapitaliseeriti lõplikult ja muudeti tegevusvõimeliseks 2009.–2010. aastal, kui riik ja vanade pankade võlausaldajad jõudsid kokkuleppele varade ja kohustuste jaotuse asjus. Üheks pikaajalisemaks tagajärjeks kujunes nn Icesave'i vaidlus: Landsbanki Suurbritannias ja Hollandis tegutsenud internetihoiuste platvormi [[Icesave]] klientide hüvitamise küsimuses tekkis Islandi ning Suurbritannia ja Hollandi valitsuste vahel pikale veninud diplomaatiline ja õiguslik vastasseis. Islandi rahvas lükkas kahel rahvahääletusel (2010 ja 2011) tagasi valitsuse läbiräägitud hüvituslepingud, mis oleksid pannud olulise koormuse Islandi maksumaksjatele. Vaidlus lahenes lõplikult alles 2013. aastal, kui [[EFTA kohus]] otsustas Islandi kasuks, leides, et riigil ei olnud kohustust tagada hoiuste hüvitamist oma maksumaksjate arvel ulatuses, mis ületas Islandi hoiuste tagamise fondi vahendeid. Kriisiga seoses algatati Islandis ka kriminaalmenetlusi panganduse tippjuhtide ja poliitikute vastu, sealhulgas endise peaministri Geir Haarde vastu, keda süüdistati ametialaste kohustuste rikkumises kriisi ajal (ta mõisteti 2012. aastal osaliselt süüdi, kuid karistuseta). Island on üks vähestest riikidest, kus finantskriisiga seotud vastutus on jõudnud kriminaalkohtuni. ===Väliskaubandus ja välismaised otseinvesteeringud=== [[Pilt:Grandi fish processing conveyor belt3 2011.jpg|pisi|Kalatöötlemine [[HB Grandi]] tehases [[Reykjavík]]is]] [[Pilt:NesjavellirPowerPlant edit2.jpg|pisi|Lisaks alumiiniumi sulatamisele meelitab välisinvesteeringuid eriti Islandi energeetikasektor. Fotol on pealinna Reykjavíki soojaveevajadust rahuldav [[Nesjavelliri geotermaalne elektrijaam]]]] 2006. aastal eksportis Island kaupu 3,07 miljardi euro väärtuses, import ulatus 5,35 miljardi euroni. Väliskaubandus Euroopa Liidu liikmesriikidega moodustas tollal 72 protsenti Islandi ekspordist ja 58 protsenti impordist. Ekspordi peamised sihtriigid olid Suurbritannia, Norra ja Saksamaa, suurem osa impordist pärines Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt. 2025. aastal oli Islandi kaupade ekspordi väärtus ligikaudu 6,6 miljardi eurot ja impordi väärtus ligikaudu 10 miljardi eurot. Euroopa Liidu osakaal ekspordis on jäänud sarnaseks (umbes 72%), kuid impordis on see langenud ligikaudu 45%-le, muu hulgas sellepärast, et tollane oluline kaubanduspartner Suurbritannia ei kuulu pärast Brexitit enam Euroopa Liitu. Peamised ekspordi sihtriigid on nüüd Holland, Hispaania ja Suurbritannia. Island liberaliseeris oma väliskaubandust juba 1994. aastal [[Euroopa Majanduspiirkond|Euroopa Majanduspiirkonna]] lepingu ja 1995. aastal [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]i (WTO) lepingule vastavate lepete sõlmimisega. 1995. aastal loobus Islandi riik alkohoolsete jookide impordimonopolist ja kaotas välisaktsionäridele Islandi finantssektoris kehtinud piirangud. Kui välja arvata kala, energia ja mõned põllumajandustooted, mida toodetakse kohapeal suurte kuludega, peab Island suurema osa tarbekaupadest importima. Kala ja kalatooted moodustasid 2006. aastal 57 protsenti Islandi ekspordist. See oli järsk langus võrreldes 1970ndatega, mil kalandussektor andis ligikaudu 90 protsenti Islandi ekspordist. See osakaal on edasi langenud ja moodustab nüüdseks umbes 39%. Teised olulised ekspordiartiklid on energiamahukate tööstusharude tooted, näiteks alumiinium, mille osakaal on kasvanud 26 protsendilt (2006) umbes 37 protsendini, ja [[ravim]]id. Välisinvestoritele on vähe piiranguid, välja arvatud kalandus- ja [[lennundus]]sektoris. Välismaised otseinvesteeringud suunduvad eelkõige energeetikasektorisse ja alumiiniumitehaste laiendamisse. Islandi geotermaalenergia ja hüdroenergia potentsiaal pole kaugeltki ammendunud. 2007. aastal valmis Ida-Islandil uus suur hüdroelektrijaam (Kárahnjúkari/Fljótsdalsstöðvi jaam), mis varustab energiaga läheduses asuvat [[Alcoa]] alumiiniumisulatustehast [[Reyðarfjörður]]is. Turism on tänapäeval Islandi majanduse üks kandvamaid sambaid ja moodustab suure osa teenuste ekspordist, olles kohati isegi kaubaekspordist (kala, alumiinium) suurema kaaluga. Lõhe- ja muu kala akvakultuur on kujunenud kiirelt kasvavaks eraldi ekspordiharuks, mis erineb traditsioonilisest looduslikust kalapüügist. Soodne taastuvenergia on meelitanud ka andmekeskuste ja krüptovaluuta kaevandamise sektorit, mis on suhteliselt uus, kuid kasvav majandusharu. Lisaks Euroopa Majanduspiirkonna ja WTO liikmesusele on Island [[EFTA]] kaudu sõlminud mitmeid kahepoolseid vabakaubanduslepinguid, sealhulgas pärast Brexitit sõlmitud Suurbritannia-Islandi vabakaubandusleppe. Rahvusvahelised krediidireitinguagentuurid annavad Islandile tänapäeval [[investeerimisjärgu reiting]]u, mis peegeldab riigi majanduse taastumist ja stabiliseerumist pärast 2008. aasta finantskriisi. ===Põllumajandus=== [[Pilt:Grassodenhäuser.jpg|pisi|Mätaskatustega majad [[Skógar]]is]] [[Pilt:Auðsholt01.jpg|pisi|Ajalooline [[Auðsholti talu]] [[Hvítá]] ääres]] Jaheda kliima ja põllumajandusmaa vähesuse tõttu erineb Islandi põllumajandussektor tugevasti teiste tööstusmaade omast. Islandi talunikud on traditsiooniliselt keskendunud [[lambakasvatus]]ele. Soolatud või suitsutatud [[lambaliha]] oli sajandeid põhitoiduaine. [[Vill|Lambavilla]] ja -nahku kasutati rõivaste ja jalatsite valmistamiseks. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses elas enamik Islandi taluperesid endiselt samasugust maaelu nagu nende esivanemad viikingiajal. Alles esimese talunike ühistu asutamisega 1882. aastal algas põllumajandussektoris uus ajajärk. Talunikud hakkasid nüüd vältimama Taani vahendajaid, kes ostsid põllumajandussaadusi kokku väga madalate hindadega. Suured ühistud kujunesid järk-järgult Islandi majanduses oluliseks teguriks ja investeerisid ka teistesse sektoritesse. Toonane Islandi Ühistuste Liit ([[SÍS]]) tegeles kuni 1980ndateni, mil sattus finantskriisi ja jagunes väiksemateks ettevõteteks, panganduse, kindlustuse, kaubanduse, põllumajandustehnika tootmise, [[laevandus]]e, kalatöötlemise ja ekspordiga. 20. sajandi algusest alanud linnastumine tõi kaasa selle, et vähem perspektiivikad põllumajanduspiirkonnad, nagu kauge loodeosa, tühjenesid mõne aastakümnega peaaegu täielikult. Teistes põllumajanduspiirkondades muutsid mehhaniseerimine, uute teede rajamine ja tänapäevased sidevahendid maaelu märgatavalt. See tendents on jätkunud tänapäevani. Talude arv on jätkuvalt vähenenud, 2024. aastaks tegutses viies peamises põllumajandusharus kokku umbes 2400 ettevõtet. Jahe kliima ja lühike kasvuperiood tingivad sobivate teravilja-, näiteks [[rukis|rukki]]- ja [[oder|odra]]sortide kasvatamisel tänapäevaste väetiste kasutamise. Neid teravilju kasutatakse loomasöödaks ja nendega asendatakse kallist importi. Otra kasvatatakse ka inimtoiduks. Erosioon on endiselt Islandi talunike suurim probleem. Üle tuhande aasta kestnud inimeste asustus ja põllumajandus on Islandi tundliku looduse looduslikku tasakaalu äärmisel määral häirinud. Lahtine pinnas sisaldab vähe savi ja koosneb peamiselt ebastabiilsest vulkaanilisest peenmaterjalist. [[Landnámabók]]i järgi oli Island Norra asunike saabumise ajal veel metsane piirkond. Asunikud kasutasid palju küttepuitu, kariloomad tegid tundlikule taimkattele palju kahju. Algsest metsast, mille pindala oli 25 000 km², oli 20. sajandi keskpaigaks säilinud vaid umbes üks protsent ja 40 000 km² maad oli muutunud viljatuks.<ref>''Polyglott APA Guide'', 2007, lk 117.</ref> Tänu aktiivsele taasmetsastamisele on metsa ja põõsastikuga kaetud ala sellest ajast peale kasvanud ja katab nüüd ligikaudu 2 protsenti Islandi pindalast. Põllumajandusmaad on veel 1500 km², millest kaob igal aastal erosiooni tõttu ligikaudu 30 km². Tarbijate toitumisharjumused on järk-järgult muutunud. Peale lambaliha on üha populaarsemaks muutunud ka [[loomaliha]], [[kanaliha|kana]] ja [[sealiha]]. Aastane [[piim]]atarbimine kuulub maailma suurimate hulka. Toodetakse mitmesuguseid piimatooteid, sealhulgas erinevaid piimaliike, [[piima koor|koort]], [[juust]]u, [[või]]d, [[jogurt]]it ja Islandi traditsioonilist piimatoodet ''[[skýr]]''{{'}}i. Nõudlus köögiviljade ja puuviljade järele on viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud. Mõnel aastal on Island [[kartul]]i osas isevarustav. Näiteks [[tomat]], [[harilik kurk|kurk]], [[porgand]], [[paprika]], salat ja mitmesugused [[kapsas|kapsa]]sordid kasvavad tänu odava geotermaalenergia kättesaadavusele [[kasvuhoone]]tes hästi. ===Turism=== Turismisektoril on Islandi majanduses oluline osa. See on tänapäeval riigi juhtiv välisvaluuta teenimise allikas. Alates 2016.–2017. aastast on see mahult ületanud nii kalanduse kui ka alumiiniumitööstuse. Välisturistide arv on murranguliselt kasvanud: kui 2006. aastal külastas Islandit 422 000 ja 2011. aastal 570 000 välisturisti, 2024. aastaks oli see arv juba kasvanud ligikaudu 2,3 miljonini ning 2025. aastaks ligikaudu 2,5 miljonini. Kõige rohkem turiste tuleb 2025. aasta seisuga Ameerika Ühendriikidest, järgnevad Suurbritannia, Saksamaa, Poola ja Prantsusmaa. Turistid peavad Islandit endiselt eelkõige suvepuhkuse sihtkohaks, ent Islandi turismitööstus on üha enam hakanud riiki turundama aastaringse reisisihtkohana.<ref name="auswaertiges-amt.de" /> ===Vaata ka=== *[[Islandi kalandus]] == Kultuur == {{Vaata ka|Islandi kirjanike loend|Islandi näitlejate loend|Islandi lauljate loend}} [[Pilt:Thorarinn thingvellir.jpg|pisi|"Þingvellir" (1900). Autor on [[Þórarinn Þorláksson]], kes oli Islandi esimene kaasaegne kunstnik]] Islandil on tugev [[rahvamuusika]] traditsioon. Selle kõrval on hakatud laialt viljelema ka popmuusikat. Tuntumate artistide hulka kuuluvad näiteks keskaegset muusikat mängiv [[Voces Thules]], alternatiivrokki esitav [[The Sugarcubes]], lauljad [[Björk]] ja [[Emiliana Torrini]], [[postrokk]]i viljelev [[Sigur Rós]] ning eksperimentaalne [[múm]]. [[Kujutav kunst]] on Islandil üsna uus nähtus. Seda on tugevalt mõjutanud Islandi maastikud ja mütoloogia. ===Islandi keel=== {{Vaata|Islandi keel}} [[Pilt:Icelandic Text Extract.jpg|pisi|Katkend islandikeelsest tekstist]] Islandi keel on kujunenud [[vanapõhja keel]]est ja on säilitanud palju arhailisi jooni. Islandlased saavad tänapäevalgi aru ligi tuhande aasta vanustest islandikeelsetest tekstidest. Seevastu on islandi keel ja teised tänapäeva [[põhjagermaani keeled|põhjagermaani keeled]] vastastikku suhteliselt raskesti mõistetavad. Kuigi Island on hõredalt asustatud, ei eristata islandi keelel murdeid (on küll väikesi häälduserinevusi). Kirjakeele ja kõnekeele erinevused on väikesed. Islandi tähestikust puuduvad tähed C/c ja W/w. Täht Z/z esineb tänapäeval harva. Seda võib kohata näiteks vanemas kirjaviisis: ''Íslenzka'' 'islandi keel' tänapäevase ''Íslenska'' kõrval.<ref> Ingvar G. Brynjólfsson. ''Langenscheidts Universal-Orðabók Íslenzk'', 6. trükk, Berlin, München: Langenscheidt 1975.</ref> Islandi tähestikus kasutatakse [[diakriitik]]uga tähti, nagu Á/á, É/é, Í/í, Ó/ó, Ú/ú ja Ý/ý, millel on vastavatest diakriitikuta tähtedest erinev hääldus. Tähestiku eripärasemad tähed on Þ/[[þ]] (''thorn''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[helitu dentaalne frikatiiv|θ]] ], ja Ð/[[ð]] (''eth''), mis tähistab [[häälik]]ut [ [[heliline alveolaarne mittesibilantne frikatiiv|ð]] ]. Þ/þ oli islandi keeles kasutusel juba keskajal. Selle päritolu seostatakse germaani ruunitähestiku vastava märgiga. Samalaadne täht oli kasutusel ka vanainglise kirjaviisis. Täht Ð/ð oli kasutusel vanainglise ja vanasaksi kirjaviisis ning jõudis islandi tekstidesse 13. sajandil. {| class="wikitable" |+'''Islandi tähestik''' | A / a || Á / á || B / b || D / d || Ð / ð || E / e || É / é || F / f |- | G / g || H / h || I / i || Í / í || J / j || K / k || L / l || M / m |- | N / n || O / o || Ó / ó || P / p || R / r || S / s || T / t || U / u |- | Ú / ú || V / v || X / x || Y / y || Ý / ý || Þ / þ || Æ / æ || Ö / ö |} Islandi keeles on rikkalik [[morfoloogia]]. Säilinud on palju vanapõhja keele jooni. [[Nimisõna]]del, [[omadussõna]]del, [[asesõna]]del ja [[arvsõna]]del esinevad [[kääne|käändevormid]]. Islandi keeles on kolm [[grammatiline sugu|sugu]] – [[meessugu (keeleteadus)|meessugu]], [[naisssugu (keeleteadus)]] ja [[kesksugu]]. Omadussõnad, enamik asesõnu, [[järgarvsõna]]d ja [[põhiarvsõna]]d ühest neljani [[ühildumine|ühilduvad]]s nimisõnadega soos, [[arv (keeleteadus)|arv]]us ja käändes. [[Tegusõna]]del eristatakse [[aeg (keeleteadus)|aega]], [[isik (keeleteadus)|isik]]ut, arvu, [[kõneviis]]i ja [[tegumood]]i ([[aktiiv]] ja [[passiiv]]). Islandi keele tavaline [[sõnajärg]] on [[SVO]]. [[Lauseliige|Lauseliikmete]] järjekord võib sõltuvalt [[lause]] ehitusest ja fookusest varieeruda. Käänded näitavad lauseliikmete grammatilisi suhteid, näiteks lausetes ''Bróðir minn keypti bókina'' 'Minu vend ostis raamatu ära' ja ''Bókina keypti bróðir minn'' 'Raamatu ostis minu vend'. Kuigi 1100 aasta jooksul on islandi keele [[sõnavara]]sse lisandunud palju uusi sõnu, on [[põhisõnavara]] selle aja jooksul muutunud väga vähe. Sellised sõnad nagu ''móðir'' 'ema', ''faðir'' 'isa', ''þú'' 'sina', ''himinn'' 'taevas' ja ''haf'' 'meri' on säilinud muutumatul kujul. [[Islandi purism]]i tõttu eelistatakse [[võõrsõna]]de asemel sageli uusi [[omasõna|omasõnu]]. Alates 19. sajandist loodud arvukad [[neologism]]id põhinevad enamasti pärandsõnadel ja olemasolevatel sõnatüvedel. Nii on sõnad ''veður'' 'ilm' ja ''fræði'' 'teadus, õpetus' andnud [[liitsõna]] ''veðurfræði'' 'meteoroloogia'. Eesliitest ''al-'' ('kõik-, üld-') ja sõnast ''næmi'' 'vastuvõtlikkus' on moodustatud neologism ''alnæmi'' ('AIDS; immuunpuudulikkus'). Sõnad ''tala'' ('arv'; mitmus ''tölur'') ja ''völva'' 'nõid, ennustaja') on sõna ''tölva'' 'arvuti' aluseks. Praeguse keelepoliitika eesmärk on säilitada pärandunud grammatiline süsteem ja sõnavara, arendada islandi keelt ning soodustada selle kasutamist kõigis eluvaldkondades. Keelepurism on Islandi keelepoliitika üks silmatorkavamaid tunnuseid. Uusi teadus- ja tehnikatermineid luuakse tavaliselt olemasoleva sõnamaterjali põhjal. Islandi valitsus on toetanud [[keeletehnoloogia]] arendamist, et tagada islandi keele kasutatavus ka digitaalses keskkonnas ja infotehnoloogiavaldkonnas. Aastatel 2019–2023 viidi ellu riiklik keeletehnoloogiaprogramm, mille raames arendati islandikeelseid [[kõnetuvastus]]e, [[kõnesüntees]]i, [[masintõlge|masintõlke]] ja [[õigekirjakontroll]]i vahendeid. 2023. aastal alustas Island koostööd ettevõttega [[OpenAI]], et parandada islandi keele toimimist [[GPT-4]] mudelis. Islandi keeletehnoloogiaettevõtte [[Miðeind]] eestvedamisel treeniti mudelit vabatahtlike abiga paremini islandi keeles vastama, et tugevdada väikese keele positsiooni [[tehisintellekt]]i rakendustes. Kuigi [[Islandi keelenõukogu]] (''Íslensk málnefnd'') ei kirjuta avalikkusele ette vastloodud islandikeelsete [[oskussõna]]de kasutamist, vaid levitab teavet neologismide kohta ja annab keelealaseid soovitusi, osalevad paljud islandlased aktiivselt keelepurismi põhimõtete järgimises ning pakuvad ka ise uusi islandikeelseid sõnu uute nähtuste ja tehnoloogiate tähistamiseks. Islandi keelt on peetud üheks vanimaks teaduskeeleks, sest juba keskajal eelistasid Islandi õpetlased ja teadlased oma teoseid kirjutada islandi, mitte ladina keeles. === Isikunimed === {{Vaata|Islandi isikunimed}} [[Pilt:Icelandic Patronyms.svg|pisi|Lihtne sugupuu illustreerib Islandi isanimesüsteemi]] Erinevalt enamikust [[skandinaavlased|skandinaavlastest]] kasutavad [[islandlased]] jätkuvalt traditsioonilist nimesüsteemi, mis oli varem levinud kõigi skandinaavlaste seas. Erinevalt enamikust läänemaailma nimetavadest kasutatakse tavaliselt [[isanimi|isanime]] ja harvem [[emanimi|emanime]]. Need moodustatakse isa või ema [[eesnimi|eesnime]] põhjal, lisades selle [[omastav]]alisele vormile komponendi ''-son'' 'poeg' või ''-dóttir'' 'tütar'. Alates 2019. aastast, mil jõustus [[soolise autonoomia seadus]], võivad end [[mittebinaarne sooidentiteet|mittebinaarseks]] registreerinud inimesed kasutada sooneutraalset komponenti ''-bur''. Tavapäraseid päritavaid [[perekonnanimi|perekonnanimesid]] Islandi süsteemis üldjuhul ei kasutata, ehkki vähem kui 10%-l islandlastest on varasematest aegadest pärit pärilik perekonnanimi. Emanime kasutamine on palju haruldasem. Islandlased kõnetavad üksteist enamasti eesnime pidi. Isikunimesid järjestatakse eesnimede järgi. ===Saagad=== Islandi [[saaga]]d kujunesid 12.–14. sajandil peamiselt lühijuttude, romaanide, kroonikate ja muinasjuttude laadis. Islandi sõna ''saga'' tähendab lugu, jutustust või romaani. Ainult osa saagade autoreid on teada. Sageli ei ole selge, kas saagasid tuleks käsitada ilukirjanduse või ajaloodokumentidena. Igatahes kuuluvad need maailmakirjandusse. Neid peetakse esimesteks Euroopa proosateosteks, mida ei kirjutatud ladina keeles, vaid rahvakeeles.<ref>''Polyglott APA Guide: Island'', 2007, lk 83.</ref> Saagasid liigitatakse tavaliselt sisu järgi: *Muinasaja saagad (''Fornalda sögur''), mis käsitlevad kangelaslugusid ja muid legendaarseid motiive. Nende tegevus toimub enne Islandi asustamist või viikingiaja varasematel perioodidel. *Islandlaste saagad (''Íslendinga sögur''), mille hulka kuulub umbes 40 proosateost Islandi asustamise ja sellele järgnenud saagade ajastu kohta. Nende tegevus toimub peamiselt 9.–11. sajandil. Need käsitlevad Islandi varajaste asunike ja nende järeltulijate elu, suhteid ja konflikte. Islandlaste saagasid peetakse Islandi ainulaadseks kirjandusžanriks. Neid on võrreldud Lääne- ja Kesk-Euroopa eepilise kirjandusega. *Kuningasaagad (''Konunga sögur''), mis käsitlevad peamiselt Norra ja Taani kuningaid ning teisi valitsejaid. Mõne teose autor on teada, nende seas [[Snorri Sturluson]]. *Piiskopisaagad (''Byskupa sögur''), mis käsitlevad Islandi piiskoppide ning kiriku ja kristluse ajalugu Islandil. Lisaks Skandinaavia ainestikule avaldasid keskaegsele Islandi kirjandusele suurt mõju Mandri-Euroopa, eeskätt Prantsuse õukondlik ja rüütlikirjandus. Tekkisid ka võõrkeelsetest teostest tehtud tõlked ja töötlused, mida nimetatakse rüütlisaagadeks. Islandlaste saagad avaldasid eriti 19. sajandil märkimisväärset mõju Skandinaavia ajaloolise romaani žanrile. Islandi rahvapärimus on läbi põimunud haldjate, pahatahtlike vaimude ja teiste mütoloogiliste olenditega. Paljud islandlased usuvad, et Islandil elab endiselt varjatud rahvas (''Huldufólk''),<ref name="ap1"> [https://www.theguardian.com/world/2013/dec/22/elf-lobby-iceland-road-project Elf lobby blocks Iceland road project], theguardian.com, 22.12.2013.</ref> ning haldjatega, keda kujutatakse vaiksete, väikeste ja heatahtlike olenditena, kes elavad looduses. Rahvapärimuses on ''Huldufólk'' ja haldjad sageli seotud Islandi maastiku ja loodusega. Infrastruktuuriprojektide kavandamisega seoses on ajakirjanduses korduvalt juttu olnud ka nende olendite elupaikadega arvestamisest.<ref name="scmp1"> [https://www.scmp.com/news/world/europe/article/1944583/no-doubt-icelands-elves-exist-anthropologist-certain-creatures ‘No doubt’ Iceland’s elves exist: anthropologist certain the creatures live alongside regular folks], scmp.com, 14.5.2016.</ref> ===Raamatutööstus=== [[Pilt:Flatey-bokasafn.jpg|pisi|Islandlaste lugemisjanu kustutavad ka väiksemates asulates raamatukogud. Foto on tehtud [[Flatey]]l]] Vaatamata väikesele rahvaarvule on Islandil õitsev raamatukultuur. Kirjandus on saanud väikese rahva igapäevaelu lahutamatuks osaks. 2010. aastal osteti Islandil inimese kohta 8 raamatut aastas; 2016. aastaks oli see näitaja langenud 4,2 peale. 2013. aastal tehtud uuringu andmetel loevad umbes pooled islandlased aastas vähemalt kaheksa raamatut ja ligi 93% vähemalt ühe raamatu. Mõlemad on Põhjamaade kõrgeimate seas. Reykjavíkis on raamatupoed kauem lahti kui enamik teisi kauplusi. Enamikul Islandi majapidamistel on oma väike raamatukogu, mistõttu pole üllatav, et Islandil tegutseb arvukalt sõltumatuid kirjastusi. Vähestes teistes riikides on kirjanike osakaal elanikkonnas nii suur. Ühine keel, ajalugu ja kirjandus seovad rahva tugevaks kultuuriliseks tervikuks. Et islandi keel on sajandite jooksul suhteliselt muutumatuna püsinud, on ka keskaegsed saagad tänapäeva lugejale hõlpsasti loetavad. 2011. aastal oli Island [[Frankfurdi raamatumess]]i aukülaline. Messiga seoses avaldati saksa keeles umbes 230 Islandiga seotud või islandi kirjandusest pärinevat teost, sealhulgas uusi islandi kirjanduse tõlkeid. ===Islandi köök=== {{Vaata|Islandi köök}} Pikka aega seadsid jahe kliima ja pikad talved Islandi köögile suuri piiranguid. Islandlased olid sunnitud sööma kõike kättesaadavat. Maitseaineid tundsid nad vähe. [[Rupskid]], näiteks [[lambapea]]d, oli Islandi toidulaual sama loomulik osa nagu ''[[hákarl]]'' (kääritatud [[atlandi polaarhai]] liha). Põhitoiduained olid kala (peamiselt tursk, sealhulgas kuivatatud kujul), vaala-, hülge- ja lambaliha, lamba kõik söödavad osad ja ''[[skýr]]'' – kohupiimalaadne piimatoode. Lambad olid Islandi põllumajanduses kesksel kohal ja majanduslikult kõige olulisemad kariloomad, kuigi asunikud pidasid algusest peale ka veiseid, hobuseid, kitsi ja sigu. Toidu säilitamine, peamiselt kääritamise abil, oli pikkade talvede tõttu eluliselt vajalik. Vadak, mis saadakse juustutootmise kõrvalsaadusena, oli traditsiooniliselt mitmesuguste jookide valmistamise alus, kuid seda kasutati ka liha ja muu toidu säilitamiseks. Asukoha tõttu oli teraviljakasvatus Islandil vaevu võimalik, sellepärast ei etendanud leib ja teraviljatooted Islandi köögis sajandeid märkimisväärset osa. Mõningaid traditsioonilisi roogi pakutakse talvefestivali ''[[Þorrablót]]''{{'}}i ajal. Nende hulka kuuluvad ''hangikjöt'' (soolatud ja seejärel suitsutatud lambaliha), ''hákarl'', ''[[svið]]'' (keedetud lambapead) ja ''súr hrútspungar'' (vadakus hapendatud jääramunandid). Neid roogi süüakse koos kartulite ja porgandipudruga. Populaarne [[digestiiv]] on ''[[brennivín]]'' (kange köömnetega [[akvaviit]]). ''[[Skýr]]'' on kohalik kohupiimalaadne värske piimatoode, mis on saanud populaarseks ka välismaal, näiteks Põhja-Ameerikas. Tänapäeval on [[kohv]] Islandi populaarseim jook. Seda juuakse hommikust õhtuni (''[[kvöldkaffi]]''). Tüüpiline kohvijook on ''[[molakaffi]]'' – must kohv, mida serveeritakse suhkrutükkidega. Nagu Lähis-Idaski, võetakse suhkrutükk suhu ja kohvi juuakse läbi selle. Alates 1950ndatest on Islandi kauplustes saadaval lai valik toiduaineid. ===Meedia=== {{Vaata|Islandi meedia}} Islandi meedia tarbijaskond on ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Islandlastele on omane suur trükiajakirjanduse tarbimine. 2010. aastal olid kaks suuremat üleriigilist päevalehte [[Fréttablaðið]] ja [[Morgunblaðið]]. Fréttablaðið lõpetas 2023. aasta märtsis ilmumise. [[Raadio]]- ja [[televisioon]]imaastikul on olnud oluline roll [[rahvusringhääling]]u kanalitel. 2015. aastal läks Island [[analoogtelevisioon]]ilt lõplikult üle [[digitelevisioon]]ile. Islandi Statistikaameti andmetel kasutas 2023. aastaks juba ligikaudu 99–100% 16–74-aastastest Islandi elanikest internetti — võrreldes 2009. aasta 93%-ga on see näitaja veelgi kasvanud ja on üks maailma kõrgemaid. ==Sport== [[Pilt:Iceland's Olympic Handball Team, Beijing 2008.jpg|pisi|Islandi [[käsipall]]i rahvusmeeskond võitis [[2008. aasta suveolümpiamängud]]el hõbemedali. Käsipalli peetakse Islandi rahvusspordiks<ref name=handball />]] [[Pilt:FWC 2018 - Group D - ARG v ISL - Photo 195.jpg|pisi|Islandi fännid [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel]] Venemaal]] {{Vaata|Islandi sport}} Islandi põhiline traditsiooniline spordiala on ''[[glíma]]'', [[maadlus]]e liik, mis arvatavasti sai alguse keskajal. Populaarsete spordialade seas on [[jalgpall]], [[kergejõustik]], [[käsipall]] ja [[korvpall]]. Käsipalli nimetatakse sageli Islandi rahvusspordiks.<ref name=handball>Jonathan Wilcox, Zawiah Abdul Latif. ''Cultures of the World: Iceland'', Marshall Cavendish 2007, 978-0-7614-2074-3, lk 110.</ref> [[Islandi jalgpallikoondis]] pääses [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistlustel jalgpallis]] esimest korda valikmängudest edasi, kui jõuti välja veerandfinaali.<ref>[https://www.theguardian.com/football/2016/dec/29/2016-football-moment-to-remember-iceland-euro-2016 A 2016 football moment to remember: Iceland light up Euro 2016], 29.12.2016.</ref> Seejärel pääses Island esimest korda valikmängudest edasi [[2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2018. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustele]]. Tollal oli Island väikseima rahvaarvuga jalgpalli MM-finaalturniirile pääsenud riik. Island on ka väikseim riik, kes on kvalifitseerunud [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistlustele korvpallis]]. Ta osales [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015.]], [[2017. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2017.]] ja [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta]] turniiril ([[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aastal]] jäädi kvalifikatsioonis kõrvale). Esimesel kahel turniiril ei suutnud Island võita ühtegi mängu. Islandil on suurepärased tingimused [[suusatamine|suusatamiseks]], [[kalapüük|kalapüügiks]], [[lumelauasõit|lumelauasõiduks]], [[jääronimine|jääronimiseks]] ja [[kaljuronimine|kaljuronimiseks]], kuid elanikkond eelistab [[mägironimine|mägironimist]] ja [[matkamine|matkamist]]. Island on ka maailmatasemel sihtkoht [[mäesuusatamine|mäesuusa-]] ja [[telemark|telemarksuusatamiseks]], kus tegevuse keskuseks on Põhja-Islandil asuv [[Trolli poolsaar]]. Kuigi riigi keskkond ei ole [[golf]]i mängimiseks kuigi sobiv, on saareriigis siiski palju golfiväljakuid ning Islandil on golfimängijate osakaal olnud suurem kui Šotimaal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160614085549/http://www.thejournal.co.uk/sport/other-sport/golf/tee-midnight-sun-reykjavik-4449000 Tee Off in the Midnight Sun of Reykjavík], thejournal.co.uk, 25.6.2013.</ref> Islandil toimub igal aastal rahvusvaheline golfiturniir [[Arctic Open]], mis peetakse kesksuvel öösiti [[Akureyri golfiklubi]] väljakul.<ref>Paul Daley. ''Golf Architecture: A Worldwide Perspective, Volume 4'', Pelican Publishing 2008, ISBN 978-1-58980-616-0, lk 92.</ref> Islandlased on võitnud ka [[maailma tugevaima mehe võistlus]]el mitmeid tiitleid, sealhulgas neli [[Magnús Ver Magnússon]]i ja neli [[Jón Páll Sigmarsson]]i võidetud tiitlit ning [[Hafþór Júlíus Björnsson]]i 2018. aasta tiitli. Island on ka üks juhtivaid riike [[ookeanisõudmine|ookeanisõudmises]]. Islandi maadeavastajal ja kestvussportlasel [[Fiann Paul]]il on ühe spordiala piires kõige rohkem saavutuspõhiseid [[Guinnessi rekord]]eid, sealhulgas Ocean Explorers Grand Slami saavutus ja mitme ookeani kiireima sõudmise rekordid. [[Ujumine]] on Islandil samuti populaarne. [[Geotermaalenergia|Geotermilised]] välibasseinid on tavalised ning ujumistunnid on riikliku õppekava kohustuslik osa. [[Ratsutamine]], mis oli ajalooliselt saarel tähtsaim transpordiviis, on paljude islandlaste seas endiselt levinud ajaviide. Islandi vanim spordiala juhtorgan on 1867. aastal asutatud [[Reykjavíki laskurühing]]. [[Laskmine]] sai 19. sajandil Islandi iseseisvuse eest võitlevate poliitikute ja rahvuslaste toetuse. Tänapäeval on see endiselt oluline ajaviide.<ref>[https://web.archive.org/web/20071013013843/http://sr.is/Stofnun_og_saga_SR.htm Skotfélag Reykjavíkur]</ref> Island on andnud ka palju [[male]]suurmeistreid ning võõrustas [[1972. aasta male maailmameistrivõistlused|1972. aasta male maailmameistrivõistlusi]] [[Reykjavík]]is [[külm sõda|külma sõja]] kõrgajal. Väikest rahvaarvu arvestades on Islandi male suurmeistrite arv jätkuvalt märkimisväärne. Ka [[bridž]] on populaarne ja islandlased on osalenud mitmel rahvusvahelisel turniiril. Island tuli võitjaks [[Bridži maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel bridžis]] ([[Bermuda Bowl]]) [[Yokohama]]s [[Jaapan]]is 1991. aastal ja saavutas 1950. aastal [[Hamilton (Bermuda)|Hamilton]]is [[Bermuda]]l koos [[Rootsi]]ga teise koha.<ref>[https://www.visir.is/g/2019190629385/bermudaskalarhetja-i-ellefu-manna-heidurshopi Bermúdaskálarhetja í ellefu manna heiðurshópi], visir.is, 24.6.2019.</ref> == Vaata ka == * [[Islandi lennufirmade loend]] * [[Island Eurovisiooni lauluvõistlusel]] * [[Raudteetransport Islandil]] * [[Islandi väljak]] * [[Islandi päev]] * [[Eesti-Islandi suhted]] * [[UNESCO maailmapärand Islandil]] * [[Islandi kirjandus]] *[[Vaalapüük Islandil]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Popl">{{netiviide |pealkiri=Iceland’s population was 394,324 at the beginning of 2026 |väljaanne=Statistics Iceland |url=https://www.statice.is/publications/news-archive/inhabitants/population-1-january-2026/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="EBSCO">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Language |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/language-and-linguistics/icelandic-language |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Fate">{{netiviide |pealkiri=DNA study reveals fate of Irish women taken by Vikings as slaves to Iceland |väljaanne=The Irish Times |url=https://www.irishtimes.com/news/science/dna-study-reveals-fate-of-irish-women-taken-by-vikings-as-slaves-to-iceland-1.3521206 |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Coast">{{netiviide |pealkiri=Icelandic Coast Guard |väljaanne=nat.is |url=https://nat.is/icelandic-coast-guard/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="History">{{netiviide |pealkiri=History |väljaanne=Guide to Iceland |url=https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/althingi-parliament |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Forget">{{netiviide |pealkiri=Forget the crisis – Iceland survived 500 years of Danish rule |väljaanne=The Copenhagen Post |url=https://cphpost.dk/2016-05-24/news/forget-the-crisis-iceland-survived-500-years-of-danish-rule/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Republic">{{netiviide |pealkiri=Iceland Becomes a Republic |väljaanne=EBSCO |url=https://www.ebsco.com/research-starters/history/iceland-becomes-republic |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Direct">{{netiviide |pealkiri=Iceland |väljaanne=Europe Direct |url=https://www.strasbourg-europe.eu/iceland/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="Security">{{netiviide |pealkiri=National security |väljaanne=Goverment of Iceland |url=https://www.government.is/topics/foreign-affairs/national-security/ |vaadatud=2026-08-23}}</ref> <ref name="HeXu4">[[Jänkimees]]: "Jänkimehe heeringakirjad, Baedeckeri Islandist". [[Päevaleht (1905)|Päevaleht]]. 11. september 1932, [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=4&byea=1932&bmon=9 lk.7]</ref> <ref name="pAkmI">[https://web.archive.org/web/20160403091415/http://maailm.postimees.ee/3641385/usa-saatis-islandile-ja-hollandisse-oma-sojalennukid USA saatis Islandile ja Hollandisse oma sõjalennukid], Postimees (vaadatud 3.4.2016).</ref> <ref name="uapoP">[http://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Ibuar/Ibuar__mannfjoldi__3_bakgrunnur__Rikisfang/MAN04001.px/table/tableViewLayout1/?rxid=30a099f3-d7d3-43de-bd33-f439d8babf37 Päring Islandi Statistikaameti andmebaasis]</ref> <ref name="JEXNN">[http://www.statice.is/Statistics/Tourism,-transport-and-informati/Information-technology ''Statistics Iceland – Statistics – Tourism, transport and information technology – Information technology''] (kasutatud: mai 2010)</ref> }} == Kirjandus == *[[Halldór Kiljan Laxness]]. ''[[Iseseisvad inimesed]]'', tlk Henrik Sepamaa, 1960. *''Vanem Edda'', tlk Rein Sepp 1970, 2. trükk 2008. *''The Book of Settlements: Landnámabók'', Winnipeg: University of Manitoba Press 1972, ISBN 978-0-88755-698-2. * [[Mihhail Steblin-Kamenski]]. ''Islandi kultuur'', tlk [[Arvo Alas]], [[Eesti Raamat]] 1973. * [[Aron Gurevitš]]. ''Viikingite retked'', Tõlkinud [[Jüri Selirand]], [[Valgus (kirjastus)|Valgus]] 1975. *''Islandi novell'', tlk Arvo Alas, 1979. *''Grettir Ásmundripoja saaga'', tlk Arvo Alas 1982. *''Noorem Edda. Valik tekste'', tlk Rein Sepp, 1990. * Preben Meulengracht Sørensen. ''Saga and Society. An Introduction to Old Norse Literature'', 1993. * Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press: [[Minneapolis]] 2000. *''Njálli saaga'', tlk Arvo Alas, 2001. *Jesse L. Byock. ''Viking Age Iceland'', London/New York: Penguin Books 2001, ISBN 978-0-14-029115-5. *''The Sagas of Icelanders: A Selection'', toim Örnólfur Thorsson, eessõna Robert Kellogg, New York: Penguin Classics 2001, ISBN 978-0-14-100003-9. *''Viikingid Vínlandis'' (sisaldab Eiríkr Punase saagat ja Gröönlaste saagat), tlk Arvo Alas, 2003. *''Ynglingite saaga'' (Heimskringla esimene osa), tlk Tõnno Jonuks, 2003. *[[Jón Kalman Stefánsson]]. ''[[Himnaríki og helvíti]]'', Reykjavík: Bjartur 2007. **Jón Kalman Stefánsson.''Heaven and Hell'', tlk Philip Roughton, London: MacLehose Press 2010, ISBN 978-1-906694-53-1. ISBN 978-0-85705-020-5. *Taavo Nõmm. ''Minu Island: tule ja jää sümfoonia'', Petrone Print 2009. *Alda Sigmundsdóttir. ''The Little Book of the Icelanders'', Reykjavík: Enska Textasmiðjan 2012, ISBN 978-9935-409-11-4. *Sjón. ''The Blue Fox'', tlk Victoria Cribb, London: Telegram Books 2013, ISBN 978-1-84659-137-4. *Sarah Moss. ''Names for the Sea: Strangers in Iceland'', London: Granta Books 2013, ISBN 978-1-84708-664-1. *Andri Snær Magnason. ''On Time and Water'', tlk Lytton Smith, London: Serpent's Tail 2021, ISBN 978-1-78816-673-0. == Välislingid == {{Vikisõnastik}} {{commonskat}} {{vikitsitaadid}} * [[Krister Kivi]]. [https://ekspress.delfi.ee/d?id=27684553 Islandist: tänapäeva ragnarök] Eesti Ekspress, 31. detsember 2008 * [[Hendrik Vosman]]. [http://www.postimees.ee/?id=76421 EL lubab Islandile kiirelt ukse avada] Postimees, 31. jaanuar 2009 * [http://www.postimees.ee/?id=76730 Islandi uus valitsus püüab majanduskriisist jagu saada] Postimees, 1. veebruar 2009 {{NATOriigid}} {{Euroopariigid}} {{koord |type=country |region=IS}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Euroopa maad]] [[Kategooria:Island| ]] s1g9ffc3wanpoz1wstywsn6w93y1iiq 0 744 7232165 7167049 2026-09-11T11:12:27Z ~2026-49141-36 237351 /* R */ 7232165 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[lennuk|lennukitüüpe]]. Loetelu pole täielik.'' Teisi lennukite loendeid: *[[Allatulistatud reisilennukite loend]] *[[Reisilennukite loend mootoritüübi järgi]] *[[Vesilennukite loend]] {{tähed}} ==A== * * * [[Airbus A300]] * [[Airbus A310]] * [[Airbus A320]] * [[Airbus A321]] * [[Airbus A330]] * [[Airbus A340]] * [[Airbus A350 XWB]] * [[Airbus A380]] * [[C-27J Spartan|Alenia C-27J Spartan]] * [[Antonov A-40]] * [[Antonov An-2]] * [[Antonov An-12]] * [[Antonov An-26]] * [[Antonov An-28]] * [[Antonov An-72]] * [[Antonov An-178]] * [[Antonov An-124]] * [[Antonov An-225]] * [[Arado Ar 66]] * [[Arado Ar 95]] * [[Arado Ar 234]] * [[ATR|ATR 42/72]] * [[Avro 504]] * [[Avro 626]] * [[Avro Avian]] * [[Lockheed SR-71 Blackbird|A-12]] * [[AS-13]] ==B== * [[BAe 146]] * [[B-1B Lancer]] * [[B-2 Spirit]] * [[B-29 Bockscar]] * [[Beechcraft Model 18]] * [[Beechcraft Super King Air 350ER]] * [[Beechcraft T-6 Texan II]] * [[Bell X-2]] * [[Bell X-22]] * [[Bell Boeing V-22 Osprey]] * [[Berijev Be-6]] * [[Berijev Be-12]]' * [[Blackburn Buccaneer]] * [[Blohm & Voss BV 40]] * [[Boeing B-47 Stratojet|Boeing B-47]] * [[B-52 Stratofortress|Boeing B-52]] * [[Boeing 707]] * [[Boeing 717]] * [[Boeing 727]] * [[Boeing 737]] * [[Boeing 747]] * [[Boeing 757]] * [[Boeing 767]] * [[Boeing 767-300F]] * [[Boeing 777]] * [[Boeing 777F]] * [[Boeing 787]] * [[Bombardier CRJ]] * [[Bombardier Q]] * [[Britten-Norman Islander]] ==C== * [[Cessna 150]] * [[Cessna 152]] * [[Cessna 172|Cessna 172 Skyhawk]] * [[Cessna Citation Mustang]] * [[Chengdu J-9]] * [[Comac ARJ21]] * [[Concorde]] * [[Curtiss P-40]] * [[Curtiss-Wright X-19]] ==D== * [[Dassault Rafale]] * [[Dassault Mirage 2000N/2000D]] * [[DC-3]] * [[De Havilland Comet]] * [[De Havilland Vampire]] * [[DFS 230]] * [[DFW C.V]] ==E== * [[Embraer E-Jet]] * [[Embraer EMB 120]] * [[Embraer ERJ 145]] * [[Embraer Phenom 300]] * [[Eurofighter Typhoon]] ==F== * [[F-4 Phantom II]] * [[Northrop F-5|F-5]] * [[Grumman F-11 Tiger|F-11 Tiger]] * [[Grumman F-14 Tomcat|F-14 Tomcat]] * [[F-15 Eagle]] * [[F-16 Fighting Falcon]] * [[F/A-18 Hornet]] * [[F-20 Tigershark]] * [[F-22 Raptor]] * [[F-35 Lightning II]] * [[F-86 Sabre]] * [[General Dynamic F-111|F-111]] * [[F-117 Nighthawk]] * [[Fairchild C-123 Provider]] * [[Focke-Wulf Fw 190]] * [[Fokker]] ** [[Fokker C.V]] ** [[Fokker D.XXI]] ** [[Fokker 50]] ** [[Fokker 70]] ** [[Fokker 100]] == G == * [[GippsAero GA8 Airvan]] * [[Gourdou Leseurre GL.2]] ** [[Gourdou Leseurre GL.2|Gourdou Leseurre GL.21]] ** [[Gourdou Leseurre GL.2|Gourdou Leseurre GL.22]] ** [[Gourdou Leseurre GL.2|Gourdou Leseurre GL.23]] ** [[Gourdou Leseurre GL.2|Gourdou Leseurre GL.24]] * ==H== * [[Hanriot HD.32]] ** [[Hanriot HD.32|Hanriot HD.320]] ** [[Hanriot HD.32|Hanriot HD.321]] * [[Hawker Hunter]] * [[Hawker Hurricane]] * [[Heinkel He 50]] * [[He 60|Heinkel He 60]] * [[Heinkel He 178]] * [[Henschel Hs-126]] * [[Hiller X-18]] * [[HLK-1]] ==I== * [[I-16]] * [[Iljušin Il-2]] * [[Iljušin Il-62]] * [[Iljušin Il-76]] * [[Iljušin Il-86]] * [[Iljušin Il-96]] ==J== * [[Jakovlev Jak-3]] * [[Jakovlev Jak-9]] * [[Jakovlev Jak-12]] * [[Jakovlev Jak-40]] * [[Jakovlev Jak-42]]5 * [[Jakovlev Jak-130]] * [[Jetstream 31/32]] * [[Junkers Ju 52]] * [[Junkers Ju 87]] ==L== * [[Learjet 25]] * [[Learjet 60]] * [[LET L-13 "Blanik"]] * [[Let L-410]] * [[Letov Š-28]] * [[Lockheed AC-130]] * [[Lockheed C-5 Galaxy]] * [[Lockheed C-130 Hercules]] * [[Lockheed P-38 Lightning]] * [[Lockheed SR-71 Blackbird]] * [[Lockheed X-27]] ==M== *[[Martin Marietta X-23]] *[[Martin Marietta X-24]] * [[C-17 Globemaster III|McDonnell Douglas C-17 Globemaster III]] * [[McDonnell Douglas DC-9]] * [[McDonnell Douglas DC-10]] * [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-80]] * [[McDonnell Douglas MD-80/MD-90|McDonnell Douglas MD-90]] * [[F-4 Phantom II|McDonnell Douglas F-4 Phantom II]] * [[F-15 Eagle|McDonnell Douglas F-15 Eagle]] * [[McDonnell Douglas F-15E Strike Eagle]] * [[F/A-18 Hornet|McDonnell Douglas F/A-18 Hornet]] * [[Messerschmitt Bf 109]] * [[Messerschmitt Bf 110]] * [[Messerschmitt Bf 110E-2/N]] * [[Messerschmitt Me 163 Komet]] * [[Messerschmitt Me-262]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-1]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-3]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-15]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-17]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-21]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-23]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-25]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-27]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-29]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-31]] * [[Mikojan-Gurevitš MiG-35]] * [[Mitsubishi X-2]] ==N== *[[NASA X-43A]] *[[Nieuport 10]] *[[Nieuport 11]] *[[Nieuport 17]] *[[Nieuport 24]] *[[North American X-15]] *[[North American XB-70 Valkyrie]] *[[Northrop B-2]] *[[Northrop F-5]] *[[Northrop Grumman B-21 Raider]] *[[Northrop X-21]] ==P== * [[P-47]] * [[P-51 Mustang]] * [[Partenavia P.68]] * [[PIK-20]] * [[Piper PA-23]] * [[Piper PA-28 Cherokee]] * [[PN-3]] * [[PO-2]] * [[PON-1]] * [[PON-2]] * [[Polikarpov VIT-1]] * [[Potez 25]] * [[PZL-104 Wilga|PZL-Wilga 35A]] * [[PTO-4]] ==R== * [[Republic P-47 Thunderbolt]] * [[Royal Aircraft Factory B.E.2]] * [[Rutan Voyager]] * [[RWD-8]] * [[Ryan X-13 Vertijet]] ==S== * [[Saab 17]] * [[Saab 18]] * [[Saab 21]] * [[Saab 21R]] * [[Saab 29 Tunnan]] * [[Saab 32 Lansen]] * [[Saab 36]] * [[Saab 38]] * [[Saab 90 Scandia]] * [[Saab 105]] * [[Saab 210]] * [[Saab 340]] * [[Saab 2000]] * [[Saab 35 Draken]] * [[Saab 39 Gripen]] * [[Saab 91 Safir]] * [[Saab MFI-15 Safari]] * [[Scaled Composites Proteus]] *[[Schempp-Hirth Nimbus 4]] * [[Schweizer X-26]] * [[Short C-23 Sherpa]] * [[Sopwith Camel]] * [[Sopwith 1½ Strutter]] * [[Stampe et Vertongen SV.5]] * [[Start (lennuk)|Start]] * [[Suhhoi Su-15]] * [[Suhhoi Su-27]] * [[Suhhoi Su-34]] * [[Suhhoi Su-30]] * [[Suhhoi Su-35]] * [[Suhhoi Su-47]] * [[Suhhoi Su-57]] * [[Supermarine Spitfire]] ==T== * [[ANT-25|Tupolev ANT-25]] * [[Tupolev Tu-22]] * [[Tupolev Tu-95]] * [[Tupolev Tu-134]] * [[Tupolev Tu-144]] * [[Tupolev Tu-154]] * [[Tupolev Tu-160]] * [[Tupolev Tu-204]] * [[Tupolev Tu-334]] ==Z== * [[Zlin z-50]] [[Kategooria:Lennukite loendid| Loend]] [[Kategooria:Transpordi loendid]] 0afsnhrffbst8nx1r74svsv7n8xdhfv 0 1022 7232055 7231579 2026-09-11T09:16:59Z ~2026-40468-21 233810 /* Ettevõtlus */ kaasajastamine 7232055 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; laeva kohta vaata artiklit [[Rakvere (laev)]]; meeskoori kohta vaata artiklit [[Meeskoor Rakvere]].}} {{EestiAsula | nimi = Rakvere | pilt = Rakvere Ordensburg Rakvere Hof 24.JPG | lipp = Flag of et-Rakvere.svg | lipu_link = [[Rakvere lipp]] | vapp = Rakvere vapp.svg | vapi_link = [[Rakvere vapp]] | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru | osm = pind }} [[Fail:Drone video of Rakvere in February 2022.ogv|pisi|Droonivideo Rakvere linnusest ja linnast 2022. aasta veebruaris]] [[Fail:Rakvere, centrum.jpg|pisi|[[Turu plats (Rakvere)|Turu plats]]]] '''Rakvere''' on linn [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]], maakonna [[Halduskeskus|haldus]]-, majandus- ja kultuurikeskus. Rakvere kohal asunud keskaegset [[Tarvanpea|Tarvanpää]] kindlusasulat on esmamainitud [[1226]]. aastal. Rakvere on ametlikult [[linn]] alates 12. juunist 1302, kui [[Taani kuningas]] [[Erik VI Menved]] andis Rakverele [[Lübecki linnaõigus]]e. Kuni 20. sajandi esimese pooleni kasutati mujal maailmas Rakvere kohta enamasti nime '''Wesenberg''' (varasema nime Tarvanpää tõlkevaste [[alamsaksa keel]]es). Rakvere linn on elanike arvult [[Eesti]] suuruselt 8. [[linn]] ja 14. [[omavalitsusüksus]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=RV0240: RAHVASTIK 2017. AASTA HALDUSREFORMI JÄRGSELT, 1. JAANUAR |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/RV0240 |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2021.a andmed}}</ref> == Linnajuhtimine ja haldusorganid == [[Rakvere linnapea]] on 2019. aastast [[Triin Varek]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200809012509/https://rakvere.kovtp.ee/linnavkoosseis Rakvere Linnavalitsus], rakvere.kovtp.ee (vaadatud 02.09.2020)</ref> [[Rakvere linnavolikogu]] esimees on [[Mihkel Juhkami]].<ref>[https://web.archive.org/web/20200925214747/https://rakvere.kovtp.ee/linnavolikogu-koosseis Rakvere Linnavolikogu], rakvere.kovtp.ee (vaadatud 02.09.2020)</ref> 2021. aastal olid Rakvere linna [[eelarve]] tulud 23,8 miljonit eurot. Selle näitaja alusel on Rakvere linn [[Eesti]] [[omavalitsus]]te seas suuruselt 13. kohal. Rakvere linna [[netovõlakoormus]] on 6,4 miljonit eurot, mis moodustab 26,9% linna tuludest. Netovõlakoormuse osakaalult ollakse omavalitsusüksuste seas keskmike seas (51. kohal).<ref>{{Netiviide|url=https://andmed.stat.ee/et/stat/RR306|pealkiri=RR306: KOHALIKE OMAVALITSUSTE NETOVÕLAKOORMUS|vaadatud=14.12.2021}}</ref> == Linn ja linnaosad == Rakveres on 19 linnaosa: [[Kondivalu (Rakvere)|Kondivalu]], [[Kukeküla (Rakvere)|Kukeküla]], [[Kurikaküla]], [[Lennuvälja (Rakvere)|Lennuvälja]], [[Lepiku (Rakvere)|Lepiku]], [[Lilleküla (Rakvere)|Lilleküla]], [[Linnuriik (Rakvere)|Linnuriik]], [[Moonaküla]], [[Mõisavälja (Rakvere)|Mõisavälja]], [[Paemurru (Rakvere)|Paemurru]], [[Palermo (Rakvere)|Palermo]], [[Roodevälja (Rakvere)|Roodevälja]], [[Seminari (Rakvere)|Seminari]], [[Südalinn (Rakvere)|Südalinn]], [[Taaravainu]], [[Tammiku (Rakvere)|Tammiku]], [[Vallimäe]], [[Vanalinn (Rakvere)|Vanalinn]], [[Õpetaja Heinamaa]]. Rakvere tuumiku moodustavad kolm kõrvuti asuvat linnaosa: [[Vanalinn (Rakvere)|Vanalinn]], [[Südalinn (Rakvere)|Südalinn]] ja [[Õpetaja Heinamaa]]. Keskajast pärinev [[Vanalinn (Rakvere)|Vanalinn]] hõlmab [[Rakvere Vallimägi|Vallimäe]], selle idajalamil paikneva [[Pikk tänav (Rakvere)|Pika tänava]] piirkonna ning põhjas kunagise [[Rakvere mõis]]a südame koos [[Teatrimägi|Teatrimäe]] ja [[Rahvaaed|Rahvaaiaga]]. Seal asuvad endised ajaloolised [[Rakvere linnavalitsus]]e ja [[Viru maavalitsus]]e hooned, enamik Rakvere ajaloolisi vaatamisväärsusi, muuseumid, teater ja rahvamaja, kirik, samuti palju mälestusmärke. Tihedalt hoonestatud [[Südalinn (Rakvere)|Südalinn]] paikneb [[Carl Robert Jakobsoni tänav (Rakvere)|Carl Robert Jakobsoni]], [[Tallinna tänav (Rakvere)|Tallinna]], [[Võidu tänav (Rakvere)|Võidu]] ja [[Tuleviku tänav (Rakvere)|Tuleviku tänava]] vahel. See on eelkõige ärikeskus, kus paiknevad kauplused, turg, toitlustus-, teenindus- ja meelelahutusasutused, pangakontorid, postkontor, [[Rakvere politseiosakond|politseiosakond]] ja [[Rakvere bussijaam|bussijaam]], samuti 2004. aastal valminud moodne Rakvere keskväljak (ametlik nimi [[Turu plats (Rakvere)|Turu plats]]). Alates 2015. aastast asub ka [[Rakvere linnavalitsus]] Turu platsi ääres aadressil [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 20. Linnavalitsuse kõrval asuv [[Parkali tänav]] on alates 2018. aastast mõeldud vaid jalakäijatele; see ühendab vanalinna südalinnaga. [[Õpetaja Heinamaa]] linnaosa on saanud nime minevikus seal asunud [[Rakvere Kolmainu kirik]]u õpetaja heinamaa järgi. Seal asuvad [[Vabaduse plats (Rakvere)|Vabaduse plats]] ja park, lai [[Kastani puiestee]], [[Rakvere spordihall]] ning muud spordirajatised ja -asutused. Linna pindalast moodustab 153 [[hektar|ha]] linnale kuuluv [[metsamaa]]. == Sümboolika == Lisaks lipule ja vapile on Rakverel oma tunnuslause ja logo. Linna tunnuslauseks on "Rakvere – väge täis", mis väljendab, et Rakverel on suurel hulgal majanduslikku, vaimset ja demograafilist ressurssi. Rakvere märk kujutab tagajalgadele tõusnud valget [[tarvas]]t punasel taustal, mida ümbritseb kollane ring. Kollasel ringil asub linna nimi Rakvere ja tunnuslause "Väge täis". Märk lähtub vanimast teadaolevast Rakvere nimest – Tarvanpää. Ürgveis on iidne jõu, väe ja viljakuse sümbol. Tarva püstine asend väljendab edasipürgimist, üleküllast jõudu, kindlat vastuseisu survele. Tunnuslause ja visuaalse identiteedini jõudmisele eelnes põhjalik eeltöö: reklaamibüroo Korpus tellis [[Kantar Emor|EMOR]]-ilt alusuuringu, mis selgitas välja Rakvere tuumsümbolid. Küsitlusse kaasati nii Rakvere elanikke kui ka inimesi mujalt Eestist. == Loodus ja kliima == Rakvere asub [[Põhja-Eesti]]s [[Pandivere kõrgustik]]u põhjajalamil 20&nbsp;km kaugusel [[Soome laht|Soome lahest]]. Linna läbib [[Soolikaoja]], mis paikneb suures osas kollektoris. Linna edelaosas asub [[Rakvere tammiku maastikukaitseala]], lõunaosas asub [[Palermo mets]]. Linna järgi on nime saanud [[ordoviitsium]]i [[Rakvere lade]].<ref name="zLW8b" /> [[Rakvere tammik]]us paikneb kaitsealuse seeneliigi Eesti [[tammepässik]] leiukoht.<ref>{{Netiviide|url=https://kese.envir.ee/kese/listParameterValueNew.action|pealkiri=Kaitsealuste seeneliikide seire 2020. a|väljaanne=Keskkonnaarentuur|vaadatud=20.12.2021}}</ref> Rakvere linn paikneb Eesti tingimustes nii [[Mandriline kliima|mandrilise]] kui ka [[Mereline kliima|merelise]] kliima mõjupiirkonnas. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on 750&nbsp;mm ja lumikatte keskmine paksus 30–40&nbsp;cm. [[Aasta keskmine õhutemperatuur]] on 4,5&nbsp;°C, püsivad külmad algavad detsembris ja kestavad 80–90 päeva. == Taristu == Linna läbib [[Tallinna–Narva raudtee]], linnast põhja poole jääb [[Tallinn–Narva maantee|Tallinna–Narva maantee]]. Rakverest saab alguse [[Pärnu–Rakvere–Sõmeru maantee|Rakvere–Pärnu maantee]]. Kaugus [[Tallinn]]ast on 98&nbsp;km, [[Narva]]st 114&nbsp;km, [[Tartu]]st 126&nbsp;km ja [[Peterburi]]st 274&nbsp;km. == Rahvastik == {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rakvere elanikkonna rahvuslik koosseis rahvaloenduste andmetel |- ! rowspan="2" |Rahvus ! colspan="2" |1881 ! colspan="2" |1897<ref>{{Netiviide|url=https://dspace.ut.ee/handle/10062/49061|pealkiri=Первая всеобщая перепись населения Российской Империи, 1897 г. XLIX, Эстляндская губерния}}</ref> ! colspan="2" |1922 ! colspan="2" |1934 ! colspan="2" |1970<ref name="meiAk" /> ! colspan="2" |1979<ref name="vLXLL" /> ! colspan="2" |1989<ref name="odM9R" /> ! colspan="2" |2000<ref name="3TAay" /> ! colspan="2" |2011<ref name="XZ0dp" /> ! colspan="2" |2021 |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- |'''Kokku''' | '''3507''' | '''100''' | '''5890''' | '''100''' | '''7663''' | '''100''' | '''10&nbsp;027''' | '''100''' | '''17&nbsp;891''' | '''100''' | '''19&nbsp;011''' | '''100''' | '''19&nbsp;822''' | '''100''' | '''17&nbsp;097''' | '''100''' | '''15&nbsp;264''' | '''100''' |'''15&nbsp;141''' |'''100''' |- |[[eestlased]] | | | | | 6889 | 89,9 | 9108 | 90,83 | 13 292 | 74,29 | 14 550 | 76,53 | 14 902 | 75,18 | 14 496 | 84,79 | 13 445 | 88,08 |13 386 |88,41 |- |[[venelased]] | | | | | 304 | 3,97 | 355 | 3,54 | 3441 | 19,23 | 3326 | 17,50 | 3545 | 17,88 | 1845 | 10,79 | 1371 | 8,98 |1155 |7,63 |- |[[ukrainlased]] | | | | | | | | | 410 | 2,29 | 355 | 1,87 | 507 | 2,56 | 218 | 1,28 | 150 | 0,98 |193 |1,27 |- |[[soomlased]] | | | | | | | 10 | | 394 | 2,20 | 406 | 2,14 | 396 | 2,00 | 277 | 1,62 | 137 | 0,90 |121 |0,80 |- |[[valgevenelased]] | | | | | | | | | 106 | 0,59 | 108 | 0,57 | 171 | 0,86 | 69 | 0,40 | 46 | 0,30 |36 |0,24 |- |[[Läti|lätlased]] | | | | | | | | | | | | | | | | | | |14 |0,09 |- |[[sakslased]] | | | | | 256 | 3,34 | 281 | 2,8 | | | | | | | | | | |8 |0,05 |- |muud | | | | | | | 99 | 1,29 | 248 | 1,39 | 266 | 1,40 | 301 | 1,52 | 192 | 1,12 | 115 | 0,75 |227 |1,50 |} Rakvere elanikest moodustavad pensionärid 23,9%. Selle näitaja poolest ollakse Eestis omavalitsusüksuste seas 57. kohal. Eelnevast tulenevalt on Rakveres Eesti keskmisest väiksem pensioniealiste isikute osakaal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pension |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/statistika |url-olek=töötab |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=Aprill 2023}}</ref> [[Fail:Aerial view of Rakvere in winter of 2022 0018.jpg|pisi|Vaade linnale linnuse kohalt (veebruar 2022)]] Rakveres on [[Puue|puudega]] isikute osakaal Eesti omavalitsusüksuste üks madalamaid. 8,8% Rakvere elanikest on [[diagnoos]]itud puue (Eestis on keskmiselt diagnoositud puue 9,3% elanikest). Rakvere elanikel on kõige enam on diagnoositud liikumispuuet (40% juhtudest).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Statistika, puuded |url=https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/statistika |url-olek=töötab |arhiivimisurl= |arhiivimisaeg= |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2022. a lõpu seisuga}}</ref> [[Fail:Rakvere linna rahvastikupüramiid 2023.png|pisi|Rakvere linna rahvastikupüramiid (2023)]] == Haridus == Lääne-Viru maakonna keskusena on Rakveres arenenud koolide võrgustik, kus omandavad statsionaarses õppes haridust ligikaudu 2700 last ja noort.<ref>{{Netiviide |pealkiri=HT51U: ÕPILASED JA KLASSIKOMPLEKTID ÜLDHARIDUSE STATSIONAARSES ÕPPES |url=https://www.stat.ee/ |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2022. aasta andmete alusel}}</ref> Rakveres tegutseb 2023. aasta seisuga kuus kooli: kolm munitsipaalkooli ([[Rakvere Põhikool]], [[Rakvere Vabaduse Kool]], [[Rakvere Reaalkool]]), kaks erakooli ([[Rakvere Eragümnaasium]], [[Rakvere Waldorfkool]]), üks riigikool ([[Rakvere Riigigümnaasium]]) ja üks kutsekool ([[Rakvere Ametikool]]).<ref>[https://rakvere.ee/koolid Haridus.] Rakvere linna veebisait.</ref> Hariduslike erivajadustega lastel on võimalik õppida [[Mihkli Kool|Mihkli Koolis]]. Kuni 2019. aasta kevadeni omandada [[Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž]]is. Kuni 2020. aastani said täiskasvanud omandada põhi- ja keskharidust [[Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium]]is.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7051371/tana-lopetab-rakvere-taiskasvanute-gumnaasium-oma-tegevuse-koolina Grünfeldt, Inna. Täna lõpetab Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium oma tegevuse koolina.] Virumaa Teataja, 31. august 2020.</ref> [[Pilt:Rakvere linna elanike arvu muutus.png|alt=Rakvere linna elanike arvu muutus|pisi|Rakvere linna elanike arvu muutus]] Linnas tegutsevad veel [[Rakvere Muusikakool]], [[Maret Ani Tennisekool]] ja [[Rakvere Spordikool]] ning hulk muid huvikoole, sh [[Rajaots|Muusikakool Rajaots]], [[Esteetika ja Tantsukool]], [[Athena Maja Huvikool]], [[Muusika- ja Kunstikool KAUR|Muusika- ja Kunstikool Kaur]], [[Rakvere Loovuskeskus]]e huvikool jt.<ref name="uFiKs" /> == Majandus == Rakvere linna elanikest palgatöötajate keskmine [[brutopalk]] kuus oli 2022. aastal 1451 eurot ehk 10% väiksem kui Eesti keskmine brutopalk. Selle näitajaga ollakse omavalitsusüksuste seas 28. kohal. [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] omavalitsustest on vaid [[Kadrina vald|Kadrina valla]] elanike keskmine brutopalk kõrgem kui Rakvere linnas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ST004: PALGATÖÖTAJA KUU KESKMINE BRUTOTULU JA BRUTOTULU SAAJAD PIIRKONNA/HALDUSÜKSUSE, SOO JA VANUSERÜHMA JÄRGI |url=https://andmed.stat.ee/et/stat/ST004 |vaadatud=29.05.2023}}</ref> Rakvere linna elanikest palgatöötajate keskmine [[brutopalk]] kuus oli 2026. aasta II kvartalis 1839 eurot, mis oli väiksem Eesti keskmisest brutopalgast 2243 eurot.<ref>[https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja-toojeukulu__palk__luhiajastatistika/PA117/table/tableViewLayout2 KESKMINE BRUTOKUUPALK] Eesti Statistika</ref> === Ettevõtlus === Pea iga viies (18%) Rakverre registreeritud tegutsev ettevõtete tegutseb hulgi- ja jaekaubanduse või mootorsõidukite remondi tegevusalal. Ehituse valdkonnas tegutseb 17% ettevõtetest. Kutse-, teadus ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas tegutseb 11% ettevõtetest. Muudest valdkondades tegutseb igasühes alla 10% ettevõtetest. Linna registreeritud ettevõtete tegevusaladest on linna suurim tööandja töötlev tööstus, millele järgneb hulgi- ja jaekaubanduse valdkond. {| class="wikitable" |+Rakverre registreeritud ettevõtete üldandmed<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ettevõtluse statistika 2023 |url=https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed#ettevotluse-statistika |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=}}</ref> ! !Rakvere linn !Eesti |- |[[Juriidiline isik|Juriidiliste isikute arv]] |2 494 | |- |Tegutsevate ettevõtete arv |896 |91 734 |- |Töötajatega ettevõtete arv |686 |60 530 |- |Osakaal tegutsevatest ettevõtetest, kes omavad töötajaid (%) |77% |66% |- |Tööandjate töötajate arv |5 837 | |- |Keskmine töötajate arv ettevõttes, kes omavad töötajaid |8,5 | |} Tegutsev on ettevõte, kellel on [[töötaja]]d või [[käive]]. Tööandjate töötajate arv on piirkonda registreeritud tööandjate töötajate arv kokku. Rakverre registreeritud juriidilistest isikutest suurimad tööandjad on toodud järgnevas tabelis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Statistika, Rakvere linna registreeritud juriidilised isikud |url=https://www.teatmik.ee/ |vaadatud=29.05.2023 |täpsustus=2023. aasta I kvartali seisuga}}</ref> {| class="wikitable" |+ !Koht !Ettevõtte nimi !Töötajate arv !Põhitegevusala |- |1. |JELD-WEN EESTI AS |636 |[[Puidutööstus|Puidust uste ja akende tootmine]] |- |2. |[[Rakvere Haigla]] |460 |[[Haigla|Meditsiiniteenus]] |- |3. |Osaühing Aldar Eesti |369 |[[Jaemüük|Toidukaupade jaemüük]] |- |4. |Weekend Eesti OÜ |279 |[[Jaemüük]] posti või interneti teel |- |5. |[[Aqva Hotel & Spa|Aqva Hotels]] Osaühing |151 |[[Hotellimajandus|Hotellid]] |- |6. |Aktsiaselts Pihlaka |135 |[[Kondiitritoode|Leiva- ja saiatootmine]] |} Rakvere (koos Roodevälja ja Näpi) töötleva tööstuse 29 ettevõtte (10 ja enam töötajat) toodangu müük oli 2023. aastal umbes 300 miljonit eurot. Tähtsaimad on kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud (osatähtsus müügitulus): * [[toiduainetetööstus]] umbes 50% (5 ettevõtet sh [[Rakvere Lihakombinaat]], AS Pihlaka, Koch); * [[puidutööstus]] umbes 39% (7 ettevõtet, suuremad ettevõtted on AS JELD-WEN Eesti ja Rakvere Metsamajand OÜ), * metalli, masina, elektroonika tööstus umbes 7% (13 ettevõtet) jt. Rakvere piiril [[Roodevälja]] külas asub Eesti suurim lihatööstus [[Rakvere Lihakombinaat]], eestimaise toiduainetetööstusi koondava Maag grupi ettevõte. == Sport == [[Rakvere Spordikeskus]]e hallatav [[Rakvere linnastaadion]] on tänapäevane [[staadion]], mille kõrval paikneb [[Rakvere Spordihall|spordihall]], mis avamise ajal 20. mail 2004 oli Eesti suuruselt teine.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2273927/aasta-uue-spordihalliga Aasta uue spordihalliga.] virumaateataja.postimees.ee, 20. mai 2005</ref> Spordihallis asuvad pallimängusaalid, judo- ja aeroobikasaal, kaljuronimissein, jõusaal. Selles on peale spordivõistluste võimalik korraldada ka messe, laatu ja kontserte. Staadioni kõrval asub veel kergejõustikumaneež, neli rannavolleplatsi, jalgpalli harjutusväljak, jõulinnak. Staadionile on rajatud osalise katusega tribüün. Rakvere Spordikeskuse täismõõtmetes jalgpalli kunstmuruväljak rajati aastal 2007 ning asub aadressil Võidu 67, [[Rakvere Reaalkool]]i vahetus läheduses. 2026. aasta jaanuaris avati Piiri tänaval Rakvere Ametikooli läheduses [[Bauroc Rakvere Jalgpallihall]], milles paikneb statsionaarne 64 × 100 m mänguväljak, 190 istekohaga tribüün ning sportlastele riietusruumid, treenerite ja kohtunike ruumid, mitmesugused abiruumid.<ref>[https://rakverespordikeskus.ee/jalgpallihall/ BAUROC Rakvere Jalgpallihall] Rakvere Spordikeskus</ref> 2016. aastal avati Rakveres [[Aqva Spordikeskus]], kuhu rajati reketialade ([[tennis]], [[sulgpall]], [[lauatennis]], ''[[squash]]'') väljakud ning aeroobika-, võitluskunstide ja fitnessisaalid. Tegemist on Lääne-Virumaa suurima spordikompleksiga (pindala enam kui 5000 m²).<ref>[https://www.kuulutaja.ee/huvi-aqva-spordikeskuse-vastu-on-suur/ Huvi Aqva Spordikeskuse vastu on suur.] kuulutaja.ee, . juuli 2016</ref> Spordikompleksi omanik OÜ Aqva Sport rajas 2025. aastal uue äriplaani alusel hoones reketialade väljakute asemele elektrikartide siseraja,<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/8271087/huvasti-tennis-rakvere-aqva-spordikeskuse-sisevaljakute-asemele-rajatakse-kardirada Rakvere Aqva spordikeskuse siseväljakute asemele rajatakse kardirada] Virumaa Teataja, 18. juuni 2025</ref> mille pikkus on 320 meetrit, samuti lühikese lasteraja.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/8344645/tennisekeskuse-asemele-avatakse-sisekardirada-tennisistid-leidsid-spartaliku-treenimispaiga Tennisekeskuse asemele avatakse sisekardirada, tennisistid leidsid spartaliku treenimispaiga] Virumaa Teataja, 17. oktoober 2025</ref> Linna lõunaosas asuvas [[Palermo mets]]as on 1999. aastast avatud tervisespordirajad, kus talvel on ka suusarajad. Edukaim korvpalliklubi on olnud [[BC Rakvere Tarvas]], kes mängis [[Korvpalli Meistriliiga]]s ja [[Eesti-Läti Korvpalliliiga|Eesti-Läti korvpalli ühisliigas]] hooajani 2021/2022, parim võrkpalliklubi on meeste 2019. aastani Eesti meistriliigas mänginud ja hiljem esiliigas osalev MTÜ Rakvere Võrkpalliklubi (klubi nimetus BMF/Rakvere VK). Edukaim jalgpalliklubi on teises liigas mängiv, kuid 2016. aastal ka Eesti klubijalgpalli [[Premium liiga]]s mänginud [[Rakvere JK Tarvas]]. Rakvere kergejõustikuklubi ViKe tegutseb 1991. aastast, selle kasvandikud on edukalt esinenud mitmesugustel, ka rahvusvahelistel võistlustel võistlustel, sealhulgas Euroopa klubide karikavõistlustel.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/58228650/rakvere-vike-kergejoustiklased-olid-edukad-euroopa-klubide-karikal Rakvere ViKe kergejõustiklased olid edukad Euroopa klubide karikal.] sport.delfi.ee, 21. september 2011</ref> == Kultuur == [[Pilt:Rakvere mõisa peahoone ja teatrihoone.jpg|pisi|[[Rakvere mõisa peahoone-teatrihoone|Rakvere mõisa]] peahoone ja teatrihoone]] Toimuvad rahvuste festival Kamalammas septembris, disaininädal oktoobris, roheline keskkonnanädal mais ning mõõga ja mantlipäeva elustiililaat juulis. Alates 2010. aastast toimuvad märtsis-aprillis laste ja noorte [[vanamuusika]]ansambleid koondav festival [[Fiori musicali (festival)|Fiori musicali]] ja [[ajalooline tants|ajaloolise tantsu]] minifestival [[Rakvere Renessanss]], kus on esinenud tantsuansamblid Eestist ja ka piiri tagant ning kus lisaks kontserdile on toimunud ka meistriklassid ja töötoad. == Vaatamisväärsused == [[Fail:Aerial view of Rakvere castle in winter of 2022.jpg|pisi|Rakvere linnus (veebruar 2022)]] Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on [[Rakvere ordulinnus]]e varemed [[Rakvere Vallimägi|Rakvere Vallimäe]] [[oos]]il. Vallimäel asuvad ka [[Tarvas (skulptuur)|skulptuur Tarvas]], [[Vallimäe vabaõhukeskus]] ja [[Vallimäe tuuleveski|Vallimäe tuulik]] ning kõrgendiku lõunaosas paikneb [[Rakvere tammik]]. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis praegusel kujul 2004. aastal.<ref name="ltzFW" /><ref name="A5zAJ" /> Väljaku ääres on [[Ferdinand Adoff|Ferdinand Gustav Adoffi]] projekti järgi valminud ja [[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riiklikku registrisse]] kantud [[Rakvere turuhoone]] ja [[Eesti Pank|Eesti Panga]] Rakvere osakonna hoone. [[Rakvere vanalinn]]a kaitseks on moodustatud [[Rakvere vanalinna muinsuskaitseala]]. Eesti [[Funktsionalism|funktsionalistliku]] kooliarhitektuuri ja [[arhitekt]] [[Alar Kotli]] sõjaeelse loomingu ilmekamaid näiteid on Rakvere ühisgümnaasiumi hoone. Selle kõrval asus sama arhitekti projekteeritud [[Rakvere Pauluse kirik]], mille Arvo Pärdi muusikamajaks ringi projekteerimiseks sõlmiti leping 2018. aastal. Ümberehitus algas 2023. aasta lõpus, nurgakivi pandi 11. septembril 2024 ja hoone valmis jaanuaris 2026. Selleks, et muusikamaja ei läheks see segi Laulasmaal asuva [[Arvo Pärdi Keskus]]ega, otsustati, et Rakvere hoone hakkab kandma [[Muusikamaja Ukuaru]] nime.<ref>[https://ukuaru.ee/et/ukuaru-ajalugu Ukuaru ajalugu] Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja</ref> [[Rakvere Jumalaema Sündimise kirik]]us asuvad õigeusu preestermärter [[Sergi Florinski]] säilmed.<ref name="uFiQs" /> <gallery> Rakvere linnuse varemed vallikraaviga2.jpg|[[Rakvere ordulinnus]]e varemed Rakvere kirik 05-06-2012.jpg|[[Rakvere Kolmainu kirik]] Vallimäe tuuleveski.jpg|[[Vallimäe tuuleveski]] </gallery> === Mälestusmärgid ja skulptuurid linnaruumis === [[Fail:Fr. R. Kreutzwaldi street in Rakvere.jpg|pisi|püsti|Fr. R. Kreutzwaldi tänav (veebruar 2022)]] Rakvere kesklinnas aadressil [[Lai tänav (Rakvere)|Lai tänav]] 34 asub [[Amandus Adamson]]i kavandatud [[Rakvere Vabadussõja mälestussammas]]. Rakvere äärelinnas [[Juhan Kunderi tänav (Rakvere)|Juhan Kunderi tänava]] ääres Palermo metsas asub [[Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi]]. [[Rakvere tammik]]us paikneb mälestussammas "[[Okaskroon (mälestusmärk)|Okaskroon]]", mis on püstitatud [[Nõukogude okupatsioon]]i ajal represseeritute mälestuseks. Aadressil [[Vallimäe tee]] 5 asub [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument (Rakvere)|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi monument]]. Aadressil [[Tammiku tänav (Rakvere)|Tammiku tänav]] 1 on [[Juhan Kunderi mälestussammas]]. [[Turu plats (Rakvere)|Turu platsil]] asub koolipoisipõlve Rakveres veetnud helilooja [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] auks püstitatud skulptuur "[[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]]". == Ajalugu == {{vaata|Rakvere ajalugu}} Aastatel 1219–1220 [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|allutas ja ristis Virumaa alad]] Taani kuningas [[Valdemar II]] (vt [[Taani valdused Eestis]]). Taani kuninga vasallid asusid linnuse kohale oma kantsi rajama arvatavasti 13. sajandi II veerandil, kasutades algul eestlaste rajatud valli ja puit[[palissaad]]i. Siis rajati Rakvere Vallimäele ka [[Rakvere ordulinnus]]e esimesed kivihooned, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri katked hilisema pealinnuse edelanurgas. [[Läti Henriku kroonika]]s on Tarvanpea asulat esmamainitud 1226. aastal. 1252. aastal nimetati Taani vägede uut tugikohta ehk [[Rakvere ordulinnus|linnust]] Wesenberghiks (Tarvanpea keskalamsaksa keeles). 1267. aastal alanud sõjategevuses tungisid Novgorodi väed vürst Juri juhtimisel Virumaale Rakvereni (vanavene keeles ''Rakovor'') ning rüüstasid põhjalikult piirkonda. Kindlust aga vallutada ei suudetud, kaotati üks oma pealikest ja muid tähtsaid mehi ning pöörduti tagasi. 1268. aasta jaanuaris tuli mitu Novgorodi vürsti oma vägedega (umbes 30 000 meest) üle [[Narva jõgi|Narva jõe]] ning läks [[Rakvere lahing (1268)|Rakvere alla]]. 1302. aastal sai Rakvere ordulinnuse juurde kujunenud Wesenberghi asula Lübecki linnaõigused. 1346. aastal müüs Taani kuningas [[Valdemar IV]] pärast [[Jüriöö ülestõus]]u oma Eestimaa valdused ([[Harjumaa|Harju-]] ja [[Virumaa]] koos [[Tallinna linnus|Tallinna]], [[Rakvere linnus|Rakvere]] ja [[Narva linnus]]tega) [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] Goswin von Herikelile umbes nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pantis need 1347 [[Liivi ordu]]le. Rakvere linna arengus mõjutas linna kujunemist seda edela ja lääne poolt ümbritsenud [[Rakvere mõis]]a ja ida poolt [[Rakvere kirikumõis]]a valdused, mistõttu kujunes linn algselt põhjast kagusse suunduva kaarena, mille keskosa (Vallimäe ja [[Rakvere Mihkli kirik|kiriku]] vaheline ala) oli vaid mõnisada sammu lai. [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] (1558. aastal), pärast Narva alistamist Vene vägede poolt, jättis Rakveret kaitsnud saksa garnison linnuse maha ja ala võttis 1558. aasta augustis üle Boris Kolõtševi salk. Samal aastal sai Rakvere [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] kontrolli all oleva maakonna keskuseks ning oli tugevalt kindlustatud. Rakvere kindlusmüüri ehitamiseks aga lammutati Rakvere linnas [[frantsisklased|frantsisklaste]] [[Rakvere Püha Mihkli klooster|Püha Mihkli]] [[katoliku kirik Eestis|katoliku kiriku]] munga[[klooster]], [[Rakvere Mihkli kirik]], [[gild]]imaja ja mõned kodanike kivimajad. Järgnenud [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõjas]] (1568. aastal) piirasid edutult Rakveret, ja põletasid maha linna ümbritsenud alevi, Pärnust tulnud [[mõisamehed]], Poola kuninga pooldajad. 1572. ja 1574. aastal piirasid linnust Rootsi väed, kuid samuti tulemusteta. 1581. aastal piirast Rootsi väed uuesti [[Rakvere piiramine (1581)|linnust]] [[Pontus De la Gardie]] juhtimisel ning olid seekord edukad. Vene garnison kapituleerus 4. märtsil 1581. 1583. aastal sõlmitud [[Pljussa vaherahu]]ga läks linn Rootsi haldusse. [[Rakvere mõis]] loodi 1618. aastal, mil [[Rakvere linnus]]e ala [[lään]]istati Reinoud van Brederodele (1567–1633), kelle Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] 12. juunil 1616 oli Rakvere [[vabahärra]]ks teinud ja kes [[Hollandi Vabariik|Hollandi]] saadikuna oli osalenud [[Stolbovo rahu]]läbirääkimistel. 1631. aastal andis Gustav II Adolf Brederodele ka Rakvere linna. 1669. aastal omandasid mõisa [[Tiesenhausen]]id ning [[19. sajand]]i keskel [[Rennenkampff]]id. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (1703. aastal) koondas W. A. von Schlippenbach väed Lääne-Virumaale, kuid jättis piiräärsed idapoolsed alad Vene vägede meelevalda. Vene rüüsteväe liikumisel [[Viru-Nigula kihelkond]]a taganesid Rootsi väed Sõmerult Rakverre ja seejärel Tallinna. 5. septembril ületasid Vene väed [[Kunda jõgi|Kunda jõe]] ning eelväed tungisid Rakverre, kus viimased Rootsi väed süütasid linnas asunud moonalaod ning taganesid lahinguta. Rakverre jäänud linnaelanikud tapeti ning linn põletati Vene vägede poolt. Vene väed lõid Rakvere juurde uue tugipunkti, kust rüüstesalgad ([[kalmõkid]] jt) suundusid rüüstama ümberkaudseid [[Haljala kihelkond|Haljala]], [[Kadrina kihelkond|Kadrina]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere]], [[Viru-Jaagupi kihelkond|Viru-Jaagupi]] ja [[Simuna kihelkond]]i. Rüüstetööd viidi lõpule kahe päevaga. Virumaa järel tungisid Vene rüüstesalgad [[Järvamaa]]le. 1783. aastal kehtestati [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigis]] asehalduskonnad ja loodi [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] [[Rakvere kreis]]. [[Wesenberg]]i linn osteti [[Tiesenhausen]]ilt 45 011 rubla eest ära ning nimetati üheks [[Eestimaa kubermang]]u kreisilinnaks. 1805. aastal asutati Rakveres [[Rakvere kreiskool|kreiskool]], 1814. aastal algkool. 1870. aastal avati Rakveres Balti Raudtee Seltsi [[Tallinna-Narva raudtee|Balti raudteeliinil]] [[Rakvere raudteejaam]]. 1912. aastal asutati [[Rakvere Õpetajate Seminar]]. == Sõpruslinnad == Rakverel on üheksa sõpruslinna. {{veergude loend|laius=17em|stiil=max-width:53em| * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Cēsis]], [[Läti]] * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lappeenranta linn]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Lapua]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Lütjenburg]], [[Saksamaa]] * {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Panevėžys]], [[Leedu]] * {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Senaki]], [[Gruusia]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Sigtuna vald]], [[Rootsi]] * {{Riigi ikoon|Ungari}} [[Szolnok]], [[Ungari]] * {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Võšgorod]], [[Ukraina]] }} == Vaata ka == * [[Green Christmas]] * [[Rakvere romaan]] * [[Rakvere Pauluse kirik]] * [[Rakvere lennuväli]] * [[Lääne-Virumaa Keskraamatukogu]] * [[Eesti Ööjooks]] * [[Rakvere saksa kogudus]] * [[Rakvere Spordikeskus]] * [[Rakvere Kroonimärk]] * [[Vallimäe medal]] * [[Kalevi võimla]] * [[Rakvere Avatud Noortekeskus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="zLW8b">http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Rakvere+lade</ref> <ref name="meiAk">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="vLXLL">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="odM9R">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="3TAay">[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist] vaadatud 05. mai 2013</ref> <ref name="XZ0dp">[https://web.archive.org/web/20200605151723/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&lang=2 Päring Statistikaameti andmebaasist] vaadatud 05. mai 2013</ref> <ref name="ltzFW">[http://epl.delfi.ee/news/kultuur/superdisain-rakvere-keskvaljakul?id=50990176 Superdisain Rakvere keskväljakul] Eesti Päevaleht, 10. august 2004</ref> <ref name="A5zAJ">{{Netiviide |url=http://www.arhitektuurikeskus.ee/uudised/archello-valis-rakvere-linnavaljaku-top-10-hulka |pealkiri=Rakvere linnaväljak top 10-nes |vaadatud=2015-01-06 |arhiivimisaeg=2015-02-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150225005727/http://www.arhitektuurikeskus.ee/uudised/archello-valis-rakvere-linnavaljaku-top-10-hulka |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uFiQs">{{Netiviide |url=http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=272 |pealkiri="Rakvere reliikvia" |vaadatud=2015-02-24 |arhiivimisaeg=2015-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150224132107/http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=272 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="uFiKs">[https://web.archive.org/web/20210119190450/https://rakvere.kovtp.ee/huvikoolid-klubid-ja-ringid "Rakvere huvikoolid"] (vaadatud 07.12.2020)</ref> }} == Kirjandus == * Rakvere õudsemad päevad. [[Uus Eesti]], 2.–10. jaanuar 1936, nr 2–9 * [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=627 Rakvere ja Tallinna majanduslikud suhted XVII sajandi keskel], [[Ajalooline Ajakiri]] nr 2 1939 == Välislingid == {{commonskat|Rakvere}} {{vikitsitaadid}} * [https://rakvere.ee/ Rakvere linna koduleht] {{Eesti linnad}} {{Lääne-Virumaa}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Rakvere| ]] 2yv08ovjc4br5ksie0m9noojkdpy9r9 0 3883 7232038 7163300 2026-09-11T08:30:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7232038 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib linnast; aadlisuguvõsa kohta vaata artiklit [[Kegel (aadlisuguvõsa)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Keila (täpsustus)]].}} {{EestiAsula | nimi = Keila | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = Keila kirik 15-03-2012.jpg | foto2a = Keila kultuurikeskus.jpg | foto2b = Keila jaamahoone03.jpg | foto3a = Harju KEKi peahoone 03.jpg | foto4a = Keila View, Summer 2010.jpg <!-- --> | suurus = 250 | asend = center | vahed = 2 | värv = | ääris = 0 | tekst = Ülevalt alla, vasakult paremale: [[Keila kirik]], [[Keila kultuurikeskus]], [[Keila raudteejaam]], [[Harju KEKi tehnotalituse hoone]], vaade Keilale õhust.<hr> }} | lipp = Flag of Keila.svg | lipu_link = [[Keila lipp]] | vapp = Keila vapp.svg | vapi_link = [[Keila vapp]] | pindala = | elanikke = | maakond = Harju |osm=pind}} '''Keila''' on [[linn]] ja [[omavalitsusüksus]] [[Harju maakond|Harju maakonna]] lääneosas [[Keila jõgi|Keila jõe]] ääres, [[Tallinn]]ast 25&nbsp;km edelas. Keila piirneb kirdenurgast [[Harku vald|Harku valla]] [[Kumna]] külaga, idas [[Saue vald|Saue valla]] [[Valingu]] külaga, lõunas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju valla]] [[Ohtu]] ja [[Kulna]] külaga, lõunas ja läänes Lääne-Harju valla [[Niitvälja]] külaga ning põhjas Lääne-Harju valla [[Valkse]] ja [[Tõmmiku]] külaga. Keila idapiir kulgeb valdavalt mööda Keila jõge.<ref name="jõekaart" /> Keila pindala on 11,25&nbsp;km²<ref name="Keilatutvustus"/> ja elanike arv 2016. aasta alguse seisuga oli 9577.<ref name="stati1" /> Linn on elanike arvult [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Tallinn]]a ja [[Maardu]] järel kolmas. Keilat (''Keikæl'') on kirjalikes allikates esmamainitud 1241. aastal kümne [[adramaa]] suuruse külana.<ref name="giid"/> Hiliskeskaegses Eestis oli Keila üks viieteistkümnest linnaprivileegideta [[alev]]ist.<ref name="selart"/> [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal sai see tugevalt kannatada ning pärast sõda jäi Keilasse vaid kirikuküla.<ref name="Nurger"/> 1925. aastal sai Keilast alev ja 1. mail 1938 jõustunud [[Linnaseadus]]ega<ref>[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/27/3 Linnaseadus]. Riigi Teataja nr 43, 27. aprill 1938</ref> [[kolmanda astme linn]].<ref name="KeilaAjalugu"/> Keila oli keskajal lähipiirkonna põllumajanduslik keskus. 20. sajandi algul arenes seal tekstiilitööstus ning Nõukogude ajal üldine tööstustootmine. Tänapäeval on suurimad tööandjad [[Harju Elekter]] AS, [[Ensto Ensek]] AS ja [[Prysmian Group Baltcs]]. Tähelepanuväärseks hooneks võib pidada [[Keila kirik]]ut, mis on [[Harjumaa]] suurim [[Keskaeg Eestis|keskaegne]] maakirik<ref name="arhit20"/> ja mille [[kirikutorn]] on [[Põhja-Eesti]] maakirikute seas üks kõrgemaid (50 meetrit).<ref name="aarma"/> Keilas asus [[Keila vasallilinnus|vasallilinnus]], millest on tänapäeval alles ainult varemed. Linnusega oli seotud [[Keila mõis]], mis kujunes üheks tähtsamaks [[Liivi ordu]] tugipunktiks Tallinna ümbruses.<ref name="raid200"/> Alates 1989. aastast tegutseb mõisa peahoones [[Harjumaa Muuseum]]. Linna läbib elektrifitseeritud [[Tallinna–Keila raudtee]]liin, mis hargneb seal [[Tallinna–Paldiski raudteeliin|Paldiski]] ja [[Keila–Turba raudteelõik|Turba]] liiniks. [[Keila raudteejaam|Raudteejaam]] ise pärineb 1870. aastast ja see on mänginud olulist rolli linna arengus. == Nimi == Keilat on [[Taani hindamisraamat]]us 1241 mainitud kujul ''Keikæl'' (see kõlas arvatavasti nagu "Keikälä" või "Keikala"). Nüüdseks on nimi lühenenud. Soomes on tänapäevalgi kohanimed "[[Käikkälä]]" ja "[[Keikkala]]".<ref>[[Endel Varep]]. Keila. – Harju rajoonis. Artiklite kogumik. Tallinn 1974, lk 351</ref><ref name="Gustavson"/><ref name=Kohanimeraamat /> Nime tähendus pole selge. [[Soome keel]]e läänemurdeis tähendab ''käikäle'' või ''käikälä'' tükki või osa. Nime aluseks või vahendajaks võib olla ka algupäralt selgusetu isikunimi.<ref name=Kohanimeraamat/> Saksa keeles on Keila nimi olnud ''Kegel'', vene keeles ''Кегель''. Selle nime järgi sai ka Keilat läbinud raudtee hüüdnimeks "keeglirada" (saksa keeles "Kegelbahn").<ref name="rongiinfo" /><ref name="raudteemuuseumhap" /> Esimene Eestisse jõudnud [[elektrirong]] [[Stadler FLIRT]] sai Keila raudteejaama ajaloolise nime järgi<ref name="Goodnews" /> nimeks Kegel.<ref name="Kegel" /> == Ajalugu == {{Vaata|Keila ajalugu}} [[Pilt:Keila Jõepargi kultusekivi Orjakivi.jpg|pisi|[[Kultusekivi]] [[Jõepark|Jõepargis]]]] === Esiaeg ja muinasaja küla === Keila territooriumilt leitud seni vanimaks esemeks on [[3. aastatuhat eKr|3.]]–[[2. aastatuhat|2. aastatuhandest eKr]] pärit kivikirves, mis tuli välja vundamendiaugu kaevamisel 1930. aastal, jõest umbes 200&nbsp;m kaugusel. Samast kohast leiti ka luid ja süsi.<ref name="Nurger"/> Muinasaja vanimaks säilinud mälestiseks on [[Jõepark|Keila Jõepargi]] territooriumil asuv [[Keila Jõepargi Orjakivi|Orjakivina]] tuntud [[kultuskivi]] hiljemalt 1. aastatuhandest, millesse on uuristatud lohukesed.<ref name="Gustavson"/> 1912. aastal leiti põllu kündmisel Keila jõe lähedusest (tänapäeval raudteeülekäigukoha juures) [[Keila aardeleid|aardeleid]], kuhu kuulusid [[9. sajand|9.]]–[[10. sajand]]ist pärit pronks- ja [[Hõbemünt|hõbemündid]].<ref name="Nurger"/> Keila maa-alal asus küla juba [[muinasaeg|muinasajal]]. Asustuse jälgi on leitud peamiselt Keila jõe äärselt alalt, mida tänapäeval läbib raudteetamm. Arheoloogilistel [[proovikaevamised|proovikaevamistel]] on sealt leitud potikilde ja söestunud luid, mille järgi on oletatud, et küla eksisteeris seal 10.–15. sajandil.<ref name="Nurger"/> 1241. aastal on [[Keila küla]] (''Keikæl'') esmamainitud [[Taani hindamisraamat]]us,<ref name="giid"/> kus küla suuruseks oli märgitud kümme [[adramaa]]d.<ref name="Gustavson"/> [[13. sajand]]i algul kuulus Keila ala [[Revala]] maakonda ''[[Vomentaga|Vomentakœ]]'' [[muinaskihelkond]]a, mille nime on tõlgendatud Võhmatagusena.<ref name=Kohanimeraamat/> === Asula keskajal === [[Pilt:Keila kiriku torn.JPG|pisi|vasakul|[[Keila kirik]]u torn on Eesti maakirikute seas üks kõrgemaid]] 13. sajandi esimesel poolel rajati Keilasse [[Kirik (pühakoda)|kirik]] (arvatavalt puidust).<ref name="Gustavson"/> Sama sajandi lõpus valmis avar nelinurkne [[kabel]], kuid pikihoone ehitati arvatavasti [[14. sajand]]i esimesel poolel. 1452. aastal läks [[Keila kirik]] [[Tallinna Toomkirik]]u alluvuselt [[Tallinna komtuurkond|Tallinna Komtuurkonna]] alluvusse, mis tõi kaasa suured ümberehitused. 15.–16. sajandil oli Keila kirik üsna jõukal järjel ja seal oli neli altarit.<ref name="eelk"/> [[Pilt:Keila kindlustatud elamu varemed.jpg|pisi|[[Keila vasallilinnus]]e varemed]] 1350. aastal või veidi varem rajas [[Kegel (aadlisuguvõsa)|Kegelite suguvõsa]] Keila jõesaarele mõisa, kuhu kuulus 3–4 kiviseinte või -vundamendiga hoonet. Aastal 1433 ostis [[Liivi ordu]] mõisa Arndt Kallelt ja hakkas 1470. aastatel mõisa väikelinnuseks ümber ehitama.<ref name="Linnus"/> [[15. sajand|15]].–[[16. sajand]]il moodustus Keila kohale [[linnakodanik|kodanike]], [[bürgermeister|bürgermeistri]] ja [[gild]]iga alev, kuhu kuulusid kindlustatud ordumõis ja selle lähedal olev küla, kivist [[vesiveski]] (vabade möldritega), kirik ja selle lähedal asuv ligi 20 elamuga<ref group="m">"Keikæl. Kegel. Keila" andmetel oli tegemist kivihoonetega, "Eesti arhitektuur" räägib puumajadest.</ref> küla, kõrvalhoonete ja viie [[kõrts]]iga (pruulimisõigusega majapidamised).<ref name="Nurger"/> [[Käsitööline|Käsitöölised]] koondusid mitte ainult linnadesse, vaid ka alevitesse. Nii näiteks olid 16. sajandi esimesel poolel Keilas ametis [[pagar]], [[rätsep]], [[kingsepp]], [[köösner]], [[kangur]], [[sepp]] ja [[puusepp]].<ref name="selart230"/> Moskva väed põletasid ordumõisa maha [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal 1560. aastal. Alevi hävitasid poolakad 1567. aastal, mille järel oli Keila paar sajandit väike kirikuküla.<ref name="Nurger"/> Liivi sõja ajal, täpsemalt 1558. aastal, rüüstati ja purustati ka kirik. Selle taastamine lõpetati 1596. aastaks.<ref name="eelk"/> === Uusaeg ja uusim aeg === Rootsi ajal taastati ordumõis.<ref name="Linnus"/> [[Keila kirikuaed|Kirikuaias]] olevad mitu 17. sajandist pärit talupoegade [[rõngasrist]]i viitavad ka selle aja talupoegade heale elujärjele.<ref name="eelk" /> 1700. aasta oktoobris liikus [[Rootsi]] sõjavägi kuningas [[Karl XII]] juhtimisel [[Pärnu]]st Tallinna kaudu [[Narva]] alla. [[Märjamaa]]lt oleks ka otsemini Tallinna pääsenud, kuid vägi keeras [[Nissi]] peale ja sealt Keila kaudu Tallinna. Põiked peasuunalt kõrvale tingis asjaolu, et oli vaja täiendada [[moonavoor]]e.<ref name="raid136"/> Tugevaid kahjustusi sai vasallilinnus [[Põhjasõda|Põhjasõja]] ajal (umbes 1710) ja 1750. aastatel jäeti see maha. Üksikuid linnuseruume kasutati küll veel keldritena kuni [[19. sajand]]ini.<ref name="Linnus"/> 18. sajandil sai [[postimaantee]]ks Keilat läbinud ajalooline Tallinn–Haapsalu tee (vaata [[Tallinna–Haapsalu postimaantee]]), mille algusaja võib oletatavasti paigutada 13. sajandi esimesse poolde.<ref name="raid200"/> Postiühendus loodi 1739. aastal, kuid suleti juba 1743. Tallinna ja Haapsalu vahelise tee postijaamad, sealhulgas Keila postijaam, taasavati 1783. aastal. 1799–1804 veeti trassil ka reisijaid.<ref name="selli30"/> 1865. aastal otsustati jätta suurte kulutuste pärast Keilasse spetsiaalsed postijaamahooned ehitamata.<ref name="selli38"/> Keila vasallilinnuse kõrvale rajati juba Rootsi ajal väike kivist mõisa härrastemaja. Selle asemele ehitati aga umbes 1802. aastal uus peahoone, mis arhitektuuriliselt jäi teiste kihelkonna mõisate (nt [[Ohtu mõis|Ohtu]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Saue mõis|Saue]]) peahoonetega võrreldes tagasihoidlikuks.<ref name="Nurger"/> Tänapäevase välimuse sai [[Keila kirik]] 1851. aastal (roosaken, torni kaarmotiivid, peaportaali raamistamine sammastega jm) ning kiriku sees lõppesid viimased suuremad ehitustööd 1939.<ref name="eelk" /> 18. ja 19. sajandil muutus Keila ilme üsna vähe. Pööre saabus [[Balti raudtee]] valmimisega 1870. aastal, mis oli esimene Eestis asunud raudtee ja ühendas omavahel Paldiski, Tallinna ja Narva linnasid Peterburiga. Samuti mõjus asula kasvule soodsalt 1896. aastal alanud mõisamaa müümine ehituskruntideks.<ref name="Gustavson"/> [[Pilt:LutherKeilapostcard croped.jpg|pisi|püsti|Hävitatud [[Martin Lutheri mälestusmärk (Keila)|Martin Lutheri mälestusmärk]], mis asus Keila lähedal Kumna mõisa maadel]] Koos raudtee väljaehitamisega ühendati kõik [[raudteejaam]]ad [[Telegraafiside|telegraafiliiniga]]. Nii sai Keila esimese telegraafiühenduse 1870. aastal.<ref name="arjakas"/> 1897. aastal sai Keila telefoniühenduse Tallinnaga.<ref name="Gustavson"/> Panganduse ajalugu Keilas sai alguse 1899. aastal hoiukassa avamisega.<ref name="Gustavson"/> [[Keila–Haapsalu raudtee|Raudteeliin Keila ja Haapsalu vahel]] valmis alles 1905. Nõnda oli Keila jaam oluline peatuspaik Haapsallu suunduvatele puhkajatele ning pakkus kohalikele tööd hobutranspordi korraldamisel Keila ja Haapsalu vahel.<ref name="IA" /> Keila all peeti lahinguid nii [[Keila lahing (1918)|esimeses]] kui ka [[Keila lahing (1944)|teises]] ilmasõjas. 23. veebruaril 1918 kohtusid Keila mõisa maadel lahingus punakaartlaste ja sakslaste väeüksused.<ref name="Keila1918" /> ==== Keila alev ==== 1925. aastal sai Keila aleviõigused.<ref name="KeilaAjalugu"/> Postijaamad tegutsesid mõningail määral 1920.–1930. aastail neis paikades, kus puudusid bussiliinid.<ref name="selli38"/> 1924. aastal avati hobusepostijaam<ref name="side1927"/> ka Keilas, kuid bussiliikluse tormiline areng 1930. aastail viis Eestis postijaamade sulgemiseni.<ref name="selli121"/> Keilas tegutses [[Keila põllumeeste konvent]]. <gallery> Keila jaamahoone02.jpg|Keila jaamahoone Keila jaam.jpg|Raudteejaam nõukogude ajal Keila jaama elamu02.jpg|Elamu raudteejaama territooriumil Keila raudteejaama veetorn02.jpg|Veetorn raudteejaamas </gallery> ==== Keila linnana ==== [[19. aprill]]il 1938 võeti Eestis vastu uus [[linnaseadus]], millega muudeti [[linn]]adeks kõik Eesti alevid (v.a [[Võõpsu]]) ja Keilast sai [[Kolmanda astme linn|kolmanda järgu linn]], kuna seal oli alla 10 000 elaniku, täpsemalt – 1. mai 1938 seisuga oli Keilas 1114 elanikku. Keilale linnaõiguste andmise pidulik koosolek toimus [[13. mai]]l 1938.<ref name="linn"/> Oktoobris 1939 valiti linnavolikogu. Kandidaate oli 18, saadikukohti 12. Osavõtt valimistest oli toona koguni 89,1%. 1944. aasta 23. septembril [[Keila lahing (1944)|toimus võitlus]] Eesti üksuste ja Punaarmee 72. laskurdiviisi kiiresti edasiliikuva motoriseeritud eelsalga vahel. 1941. ja 1949. aastal oli Keila raudteejaam üheks sõlmjaamaks, kuhu koondati arreteeritud inimesed ja paigutati nad jaamas seisvatesse loomavagunitesse. Vahistamised toimusid valdavalt öösiti ja ühte rongitäit komplekteeriti paar ööpäeva. Jaamast saadeti inimesed Siberisse [[küüditamine|asumisele]]. Küüditatute mälestuseks on jaama territooriumil mälestustahvliga kivi.<ref name="Nurger"/> Aastatel 1950–1962 oli Keila linn [[Keila rajoon]]i (tänapäeva Harju maakonna lääneosa) keskus.<ref name="eha"/> Juulis 1958 jõudis Keilasse elektriraudtee<ref name="Gustavson"/>, mis pikenes [[Klooga raudteejaam|Kloogani]] sama aasta detsembris ja 1965. aastal pikendati elektriraudteed ka [[Vasalemma raudteejaam|Vasalemmani]]. Nüüdisajal on linnal elektrirongide näol hea ühendus Tallinnaga. [[Pilt:Keila ajalugu 05.jpg|pisi|Nõukogude Liidu tankipolgust alles jäänud hooned 1990. aastatel. Vasakul haigla, paremal Rõõmu kaubamaja.]] Nõukogude ajal paiknes Keila linna territooriumil [[228. tankipolk]], mille garaažides oli 1990. aasta novembris 94 [[tank]]i [[T-72]]. Väeosa üleandmine toimus Keilas 1994. aasta 25. augustil.<ref>[https://web.archive.org/web/20240908082608/https://keila.ee/wp-content/uploads/2024/09/06.09.2024.pdf Keila Leht] 06.09.2024]</ref> Tankipolgu territooriumil töötas aastatel 1990–1991 [[Interliikumine|Interliikumise]] piraatraadiojaama [[Nadežda (raadiojaam)|Nadežda]] saatja.<ref name="Nurger"/><ref>[[Pekka Erelt]]: [http://ekspress.delfi.ee/kuum/raadiohaal-keila-tankipolgust?id=69061539 Raadiohääl Keila tankipolgust] Eesti Ekspress, 17. august 2006.</ref> Nõukogude ajal kasvas linn jõudsalt. Linna äärde ehitati viiekorruseliste paneelmajade rajoon. Nende hulgas on ka kolm seitsmekorruselist korterelamut. Lisaks arenes välja Mudaaugu rajoon linna põhjaosas. Aastatel 1992–2017 asus Keilas [[Keila vald|Keila valla]] keskus, ehkki Keila linn ise Keila valda ei kuulunud. 1994. aastal valmis Mudaaugu elamupiirkonnas [[SOS-lasteküla]], millest sai esimene pere-tüüpi [[lastekodu]] Eestis.<ref name="Nurger"/> 1994–1996 oli [[Paldiski]] linn Keila linna koosseisus ühe Keila linnaosana, et seal saaks läbi viia kohaliku omavalitsuse valimisi.<ref name="Paldiski" /> See põhjustas hiljem aga pikaajalise kohtuvaidluse Keila ja Paldiski vahel, kuna viimane jättis Keila kanda ühe laenuvõla.<ref>Uwe Gnadenteich. [http://tallinncity.postimees.ee/894122/keila-ja-paldiski-kaivad-aastatetaguse-vola-parast-kohut "Keila ja Paldiski käivad aastatetaguse võla pärast kohut"]. Postimees, 2. juuli 2012</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20140413230111/http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/arvamus/erki-fels-paldiski-katlamaja-laenust-ehk-ukski-heategu-ei-jaa-karistuseta.d?id=65136768 "Erki Fels: Paldiski katlamaja laenust – ehk ükski heategu ei jää karistuseta"]. Eesti Elu, 19. oktoober 2012</ref> 2001. aastal valmis [[Keila tervisekeskus]].<ref name="Ujula" /> Linnaelanike sportimisvõimalusi on parandanud ka Keila terviseradade valmimine. 2012. aastal alustati ühinemisläbirääkimisi [[Keila vald|Keila vallaga]].<ref>[http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila-vald/elu/keila-vallajuhid-loodavad-linna-ja-valla-uhinemise-eeloleva-aasta-jooksul-ellu-viia.d?id=68140697 Keila vallajuhid loodavad linna ja valla ühinemise eeloleva aasta jooksul läbi viia]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, delfi.ee, 3. märts 2014.</ref> Linnavolikogu lükkas juunis 2014 tagasi [[Saue vald|Saue valla]] ühinemisettepaneku.<ref name="Keilalehtt" /> 2016 pakuti välja ka Lääne-Harju valla idee, kuid Keila linn ning [[Vasalemma vald|Vasalemma]] ja [[Nõva vald|Nõva vallad]] ei olnud ühinemisest huvitatud ja hiljem loobus ka [[Padise vald]]. Seetõttu oli oodata ainult Keila valla ja Paldiski linna liitumist ning Keila linna jätkamist eraldiseisva haldusüksusena.<ref>[http://uudised.err.ee/v/eesti/9d02f446-7116-42b5-8dd4-17b7222f6c1d/laane-harju-valla-moodustavad-ilmselt-paldiski-linn-ja-keila-vald "Lääne-Harju valla moodustavad ilmselt Paldiski linn ja Keila vald"] ERR, 21. detsember 2016.</ref> [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i raames plaaniti Keila linn sundliita Paldiski linna ja Keila, Padise ning Vasalemma vallaga.<ref name="sundliitmineERR" /> 6. juulil 2017 otsustas valitsus aga, et Keila linna Lääne-Harju vallaga ei sundliideta ning et ta jätkab eraldi omavalitsusena.<ref name="sundliitmineAP" /> == Loodus == [[Pilt:Surnumäe, Keila.jpg|pisi|Keila lääneosa maastik, [[Surnumäe]]]] Keila paikneb [[Harju lavamaa]]l. === Pinnamood === [[Pilt:Keila mägi.png|pisi|Keila mäe paiknemine Keila linna suhtes.<br/>Tumerohelisega on märgitud alad kõrgusega üle 45&nbsp;m üle merepinna, heledama ererohelisega alad kõrgusega 40–45&nbsp;m, tuhmrohelisega alad kõrgusega 35–40 m]] Suur osa Keilast paikneb [[Keila mägi|Keila mäel]],<ref name="Gustavson"/> mis on [[voor]]t meenutav [[paas|paest]] tuumikuga enam-vähem tasase harjaga loode-kagusuunaline [[kõrgendik]],<ref name="varep120"/> mille loodeots on [[Valkse]] külas.<ref name="Maa-amet-Reljeef"/> Selle ja kogu ümbruskonna kõrgeim looduslik punkt [[absoluutne kõrgus|absoluutse kõrgusega]] veidi üle 48&nbsp;m on linna loodeosas.<ref name="Maa-amet-1961"/> Selle punkti vahetus läheduses paikneb tehisküngas, mille absoluutne kõrgus on ligi 56&nbsp;m.<ref name="Maa-amet-Reljeef"/> Linna lõunaosa asub kõrgendiku laugjal nõlval<ref name="Maa-amet-Reljeef"/> ja idaosa paikneb Keila jõe tasastel kallastel.<ref name="Gustavson"/> Linna lääneosa on madalamal tasandikul, millele on tekkinud [[Niitvälja soo]].<ref name="Maa-amet-Reljeef"/> === Geoloogiline ehitus === [[Pilt:Keila lademe tüüppaljand Keilas.jpg|pisi|vasakul|[[Keila lade]]me tüüppaljand [[Keila paemurd|Keila paemurrus]]]] Keila asub [[Ida-Euroopa platvorm]]i äärealal. [[Kristalsed kivimid|Kristalse]] [[Aluskord|aluskorra]] pealispind asub Keila kohal 150–180 meetrit allpool merepinda.<ref name="roomus26"/> Keila ala kerkis merest umbes 8000 aastat tagasi.<ref name="Gustavson"/> Keila alune kohati maapinnani ulatuv [[paekivi]] kuulub [[Keila lade]]messe. [[Keila paemurd|Keila paemurrus]] asuval [[tüüppaljand]]il paljandub vaid kolmemeetrine sein lademe keskmisest osast.<ref name="loodusajakiri"/> Linna järgi on nime saanud nii Keila lade<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Keila%20lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> kui ka Keila kihistu, viimase asemel soovitatakse aga kasutada laiematähenduslikku [[Kahula kihistu]]t.<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Keila%20kihistu Stratigraafia terminoloogia]</ref> Keila põhjaservas Keila jõe orus [[avamusala|avanduvad]] ka [[Haljala lade|Haljala]] ja [[Kukruse lade]].<ref name="h1tK3" /> [[Kvaternaarisetted|Kvaternaarisetetest]] kattekiht ([[paerähk]]ne [[liivsavi]]) on Keila linnas õhuke (0–3&nbsp;m).<ref name="loodus8"/> Keila mägi on üks ümbruskonna paekivikõrgustikest, mida algselt peeti [[korallriff]]ideks, seejärel [[bioherm]]ideks, uuemal ajal arvatakse aga, et need on lihtsalt lubjarikka [[muda]] kuhjatised, ehkki neist on leitud koralli ''Cyathocystis rhizophora'' jäänuseid ja on võimalik, et need moodustavad seal rifisarnaseid struktuure.<ref>Keila Stage L. Hints & T. Meidla Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3</ref> Liivase ja [[kruus]]ase pinnasega kõrgendikud on endised [[rannavall]]id, mis tekkisid [[Antsülusjärv]]e kallastele 8000–9500 aastat tagasi.<ref name="loodusajakiri"/> === Kliima === [[Pilt:Keila View, Summer 2010.jpg|pisi|Keila õhust]] Selles peatükis on kasutatud [[Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut|Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi]] (EMHI) Tallinn-Harku aeroloogiajaama andmeid, mis asub Keilast linnulennult ligi 14&nbsp;km kaugusel.<ref group="m">Mõõdetud Maa-ameti kaardirakenduselt X-GIS.</ref> Keila hüdromeetriajaamas mõõdetud [[sademed|sademete]] ja [[õhutemperatuur]]ide andmed pole avalikud ning seal on õhutemperatuure registreeritud alles 2007. aastast.<ref group="m">Andmed pärinevad Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudist.</ref> Perioodil 1981–2010 oli Harku jaamas mõõdetud [[aasta keskmine õhutemperatuur]] 5,9&nbsp;°C (Eesti keskmine samal ajal vahemikus 4,9–7,1&nbsp;°C). Registreeritud õhu absoluutne maksimumtemperatuur oli +34,3&nbsp;°C ja miinimumtemperatuur −31,4&nbsp;°C. Veebruari keskmine minimaalne õhutemperatuur oli −7,1&nbsp;°C ja juuli keskmine maksimaalne õhutemperatuur oli +21,9&nbsp;°C.<ref name="emhi1"/> [[Aasta keskmine sademete hulk]] nimetatud perioodil on olnud 704&nbsp;mm, Eestis samal ajal vahemikus 578–766&nbsp;mm. Maksimaalne ööpäevas registreeritud sademete hulk 78,3&nbsp;mm.<ref name="emhi2"/> [[Suhteline õhuniiskus]] on aasta jooksul keskmiselt 81%.<ref name="ohuniiskus"/> Keskmine tuule kiirus perioodil 1981–2010 oli 3,5&nbsp;m/s, maksimaalne aga 28&nbsp;m/s (101&nbsp;km/h).<ref name="emhi3"/> Päikesepaistet esines aastas keskmiselt 1826 tundi (76 ööpäeva).<ref name="emhi4"/> === Veestik === [[Pilt:Keila maanteesild.jpg|pisi|vasakul|[[Keila jõgi]] ja vana maanteesild]] Keila idaosa asub [[Keila jõgi|Keila jõe]] kallastel. Keila jõge uuriti 1993. aastal kompleksselt mitmes lõigus, sealhulgas Keila kohal. [[Jõgi|Jõe]] laius oli Keilas 15&nbsp;m ja sügavus 0,3–0,6 (enamasti 0,5)&nbsp;m. Ligikaudne vooluhulk oli Keila linnas 1000 l/s. Kaldad olid Keilas osalt tasased ja osalt järsud. Jõepõhi oli Keilas [[kruus]]ane-kivine, paiguti pealt [[muda]]stunud. Jõe aasta üldvooluhulgast Keila linna kohal moodustab lumesulamisvesi 33%, [[vihmavesi]] 32% ja [[põhjavesi]] 35%.<ref name="Järvekülg"/> Linnaga piirnevast jõelõigust on püütud [[jõesilm]]u, [[haug]]i, [[angerjas|angerjat]], [[särg]]e, [[turb]]a ja [[roosärg]]e, harva ka [[lõhe]]t ja [[vimb]]a.<ref name="Järvekülg"/> [[Tõllaauk|Tõllaaugu]] lähedal paikneb Keila jõe lahknemiskoht, moodustades jõe parem- ja vasakpoolse haru. Ühinemiskoht asub [[Linnuse tänav (Keila)|Linnuse tänava]] silla lähedal.<ref name="haru"/> Harude vahele jääb [[Keila jõesaar|Jõesaar]]. Alates 1955. aastast on [[maaparandus]]likel eesmärkidel koostatud kaks Keila jõe süvendamise projekti Tallinna–Paldiski maantee sillast ülesvoolu kuni Tallinna–Pärnu maantee sillani. 1960. aastatel tehtud Keila jõe parempoolse haru süvendamine tõi kaasa vasakpoolse haru veetaseme alanemise. Linnuse tänava sild likvideeriti ning asendati [[pinnas]]est valliga, mis muutis vasaku haru umbseks ja veevool peatus.<ref name="haru"/> 1980. aastate uuringud on välja selgitanud, et Keila jõe parempoolse haru põhi on kohati sügavamaks kaevatud, mistõttu vasakpoolne jõe säng jäi kuivale.<ref name="haru"/> Selle tulemusel [[Supluskoht|supluskohad]] hävinesid.<ref name="jõesaar22"/> [[Pilt:Loigu keerdkadakas.jpg|pisi|püsti|Kaitsealune [[Loigu keerdkadakas]] Keila lääneosas]] 2012. aastal taasavati Keila jõe vasakharu ning taastati vee läbivool. Kuna puhastus- ja süvendustöid tehti kuni [[paekivi]]ni, siis jääb see jõeharu ikkagi suvel peaaegu kuivaks, sest paremharu on süvendatud tunduvalt rohkem.<ref name="jõesaar22"/> === Taimed === Endisel [[Keila jõesaar|Keila jõe saarel]] asub looduskaitse all olev [[Jõepark]]. Teised linna tähtsamad pargid on endise kalmistu kohal asuv [[Keskpark (Keila)|Keskpark]] ja muinsuskaitse all oleva [[Keila algkooli hoone]] taga asub Männik. Linna lääneosas asub Keila mäe lõunanõlval [[Keila tammik]]. Linna piiril kahe raudteeharu vahel ([[Kulna]] küla territooriumil) kasvab looduskaitse all olev [[Liivaaugu tamm]].<ref name="tamm"/> Teine looduskaitse all olev [[põlispuu]] on 150 aasta vanune [[Loigu keerdkadakas]].<ref name="loodusajakiri"/> [[File:Keila keskpark 1.jpg|thumb|vasakul|Keila Keskpargi kastaniallee]] Linna lääneosa soodes ja niitudel on looduskaitse all olevate taimeliikide kasvupaikasid. [[Käpalised|Käpalistest]] kasvavad Keilas [[balti sõrmkäpp]], [[hall käpp]], [[harilik käoraamat]], [[kahelehine käokeel]], [[kahkjaspunane sõrmkäpp]], [[kaunis kuldking]], [[kuradi-sõrmkäpp]], [[kärbesõis]], [[pruunikas pesajuur]], [[rohekas käokeel]], [[Russowi sõrmkäpp]], [[suur käopõll]], [[soo-neiuvaip]] ja [[vööthuul-sõrmkäpp]]. Looduskaitsealustest taimedest on veel esindatud [[eesti soojumikas]], [[harilik porss]], [[põõsasmaran]], [[kuninga-kuuskjalg]], [[kõrge kannike]], [[püst-linalehik]], [[sile tondipea]]<ref name="keskkonnainfo"/> [[paas-kolmissõnajalg]] ja [[harilik ungrukold]].<ref name="Natura" /> <gallery> Liivaaugu tamm.jpg|Kaitsealune [[Liivaaugu tamm]], mille tüve ümbermõõt on seitse meetrit<ref name="tamm"/> Loopealne Keilas 18-06-2012.jpg|Looniit Loode-Keilas Kuusk Keila-Paldiski rdt ääres.jpg|Kuusk Keila-Paldiski raudtee läheduses Pinus nigra Keila.jpg|[[Must mänd]] [[Keila Tervisekeskus]]e ees </gallery> === Loomastik === [[Pilt:Myotis daubentonii.jpg|pisi|[[Veelendlane]]]] [[Keila linnavalitsus]]e tellimusel on spetsialistid uurinud Keila [[park]]ides elunevaid [[nahkhiir]]i. [[Keila kirikuaed|Kirikuaias]] ja Keskpargis oli ainsaks kohatud [[Liik (bioloogia)|liigiks]] [[põhja-nahkhiir]]. Kõige väärtuslikumaks elupaigaks kolmest külastatud pargist osutus [[Jõepark]], kus põhja-nahkhiirele lisandusid [[veelendlane]] ja [[suurvidevlane]]. Veelendlase elupaigad on tihedalt seotud [[veekogu]]dega ja neid võibki näha suvel lendamas vastavatud jõeharu ning [[Keila jõgi|jõe]] kohal. Eesti oludes on aga kõige haruldasem vaid paiguti Eestis levinud suurvidevlane, kes on ühtlasi suurim Eestis elavatest nahkhiirtest.<ref name="nahk"/> Kõik kolm liiki on Eestis [[looduskaitse]] all, kuuludes [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis|II kaitsekategooriasse]]. Keila lääneosa on [[hiireviu]] elupaigaks.<ref name="Hiireviu" /> == Planeering == Keila linna territooriumi pindala on 11,25&nbsp;km², millest ligi pool on tiheasustusega ning ülejäänud ala moodustavad peamiselt [[mets]]ad, [[soo]]d ja looduslikud [[heinamaa]]d. Raudteest lõuna poole jääv Keila osa on valdavalt eramutega [[aedlinn]], põhjapoolne aga korruselamutega linnaosa. Linna maa-alal on ka kolm suuremat [[park]]i: Keskpark, [[Jõepark]], [[Männik (Keila)|Männik]].<ref name="Keilatutvustus"/> === Üldplaneering === Linna esimene [[Üldplaneering|generaalplaan]] valmis 1957, järgmine 1967 (arhitekt [[Elva Kilps]]). [[Elamuehitus]] kandus [[Tallinna-Paldiski maantee|Uus-Paldiski maantee]] ja [[Paldiski maantee (Keila)|Paldiski maantee]] ning Põhja-Luha ja Piiri tänava kvartalisse. Uus generaalplaan aastast 1987 ([[arhitekt]] [[Tiina Nigul]]) nägi ette linna laiendamise Tammiku ja [[Niitvälja]] aladele.<ref name="arhit20"/> 2002. aastal koostatud Keila linna [[üldplaneering]] (autorid [[Toomas Paaver]], [[Oliver Alver]], [[Indrek Peil]] ja [[Siiri Vallner]]) seadis rõhu [[linnaruum]]ile, jäädes traditsioonilise üldplaneeringuga võrreldes muudes valdkondades käsitluselt vähem põhjalikuks.<ref name="plan"/> == Arhitektuur == Keilas on kaks linnakeskust: 13. sajandil asustatud [[Keila mägi]] ja teine, [[raudteejaam]]aga seotud [[uusasula]], mis tekkis 1870. aastal. Mõlemad väljakud on praegugi dominantideks. Keskväljaku-äärsetest hoonetest kõige vanem ja väärtuslikum on põlistest puudest ümbritsetud [[Keila kirik]] koos 6 [[kabel]]i ja [[Keila kirikuaed|kirikuaiaga]]. Teised hooned Keskväljaku ääres asuvad kirikust eemal, võimaldades kirikul jääda dominandiks.<ref name="erit"/> Keila keskosa kui kesklinna miljööväärtusliku ala kohta koostas [[kunstiajaloolane]] [[Silvi Lindmaa-Pihlak]] 1997. aastal aruande "Keila keskosa arhitektuursed väärtushinnangud, arhitektuuriajaloolised eritingimused raudteejaama ümbrusele".<ref name="partei"/> [[Pilt:Harju KEKi peahoone 03.jpg|pisi|vasakul|[[Harju KEKi tehnotalituse hoone|2021. aasta alguses lammutatud Harju KEKi tehnotalituse hoone]]]] 1930. aastal valmis [[Keila algkooli hoone]] (Pargi tänav 2). See on riigis ainulaadne [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk. Sissepääsu kõrval vasakul asub [[marmortahvel]] aastaarvuga 1930 ja paremal marmortahvel tekstiga: "Austawaks mälestuseks Wabadussõjas langenuile ehitasid selle koolimaja Keila alew ja [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila wald]]".<ref name="wald"/> 1985. aastal valmis Keilas Paldiski mnt 21 arhitektide [[Ain Padrik]]u ja [[Rein Tomingas|Rein Tominga]] projekteeritud [[Harju KEKi tehnotalituse hoone]]. [[Sisekujundus]]e autor on [[Rein Laur]]. [[Krista Kodres]]e hinnanguil on tegemist Eesti interjöörikujunduse esimese ''[[high-tech]]'''i [[idee]]de kontseptuaalse rakendusega. Ruumides on kõik kommunikatsioonid nähtavale jäetud.<ref name="kodres"/> Hoone valiti 1985. aastal Eesti parimaks ehitiseks.<ref name="uudis"/> Ehitis leidis tunnustust ka ([[NSVL|NSV Liidu]]) tasandil – III üleliidulisel arhitektuuriteoste konkurss-ülevaatusel pälvis ta II preemia.<ref name="kunst"/> Hoone lammutati 2021. aasta alguses.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/91981153/jarjekordne-arhitektuuriparl-laheb-lammutamisele-auhinnatud-maja-pole-kellelegi-vaja "Järjekordne arhitektuuripärl läheb lammutamisele. Auhinnatud maja pole kellelegi vaja"]. Maaleht, 17. detsember 2020</ref> 1980. aastate lõpul jäi seisma Harju KEKi alustatud suure spordihoone ehitus, mis anti hiljem üle Keila linnale. Ehitus jätkus 2000. aastal. Keila tervisekeskuse hoone projekti autorid on arhitektid [[Ain Padrik]] ja [[Kristi Alamaa]]. Esialgu valmis [[ujula]]osa, mis avati mais 2001. Teise järguna avati sama aasta detsembris spordihall.<ref name="päike"/> Ehitis võitis konkursi "Terasehitis 2001".<ref name="teras"/> [[Pilt:Keila_Kultuurikeskus_talvel.jpg|pisi|vasakul|Keila kultuurikeskus. Valminud 1956. Foto aastast 2001]] === Stalinistlik rajoonikeskus === 1950. aastal muudeti Eestis [[Eesti haldusjaotus|haldusjaotust]] – senise 13 [[Maakond|maakonna]] asemele tekkis 39 [[Rajoon (NSVL)|rajooni]], sealhulgas [[Keila rajoon]].<ref name="atlas"/> Hoogsalt hakati rajoonikeskuseks saanud väikelinnadesse ehitama [[halduskeskus]]i.<ref name="kalm"/> Tollal [[arhitektuur]]is valitsenud [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik stiil]] eeldas, et rajoonikeskuse väljakuansambel kui [[nõukogude võim]]u [[sümbol]] pidi olema esinduslik kompositsiooniline tervik.<ref name="sada"/> [[Pilt:Keila ajalugu 19.jpg|pisi|[[Saluut (Keila)|Kino Saluut]], valmis 1952]] Keila peamised ühiskondlikud ehitised rühmitusid ümber keskväljaku. Nii kerkisidki 1952. aastal sinna 160 kohaga<ref name="kino160"/> kino [[Saluut (Keila)|Saluut]] (Keskväljak 10), 1956. aastal [[Keila kultuurimaja|kultuurimaja]] (Keskväljak 12),<ref name="kult"/> 1957. aastal<ref name="Gustavson"/> Keila Tarbijate Kooperatiivi kahekorruseline kaubamaja<ref name="kaubam"/> (Keskväljak 6) ja kultuurimaja vastas üle väljaku 1958. aastal rajooni [[EKP (NLKP)|partei]]- ja täitevkomitee hoone (Keskväljak 15).<ref name="partei"/> Iseloomulik oli, et hooneid ehitati korduvkasutusega [[Projekt (ehitus)|projekti]] järgi. Näiteks Keila kultuurimaja on arhitekt [[Arnold Matteus]]e [[Antsla]] kultuurimaja (projekt 1950) kordus<ref name="kalm"/> ja 1956. aastal projekteeritud parteikomitee hoone on sisuliselt identne [[Põlva]]sse ehitatud rajooni parteikomitee hoonega (autor [[Ilmar Laasi]]), ainult peegelpildis.<ref name="peegel"/> === Sillad === {{Vaata|Keila sillad}} Kuna [[Keila jõgi]] on Keila kandis madal ja paese põhjaga, siis sai juba kauges minevikus seda hõlpsasti ületada. Keilast üles- ja allavett on aga jõgi sügav ning ümbrus laialdaselt [[Soostumine|soostunud]], mis liiklust üksjagu takistab. Nii ongi juhtunud, et sealne iidne sillakoht on olnud [[asula]] tekkele määrava tähtsusega.<ref name="varep348"/> Esimese Keila jõge ületava kivisilla rajamise aeg pole teada. Küll olevat see aga hiljemalt 19. sajandi keskel olemas olnud, sest on dokumenteeritud juht, kus 1853. aastal olevat sild erakordselt kõrge [[suurvesi|suurvee]] tõttu avariiohtu sattunud.<ref name="matve"/> Rohkem on teada praeguse jalakäijate silla kohal asunud neljaavalise paevõlvsilla kohta, mis ehitati 1882. aastal. See oli 47,1&nbsp;m pikk ja [[sõidutee]] laiusega 4,1&nbsp;m. Üks silla [[võlv]] purustati teise maailmasõja ajal 1941. aastal ja sillati ajutise puittoestikuga.<ref name="rääsk"/> Sild lammutati jõe süvendustööde käigus 1960. aastate algul. 14.veebruaril 2023 avati samas kohas uus, jalakäijatele mõeldud ja nüüd Vesiveski nime kandev ühe-avaline terasest lihttalaga 27,6 meetri pikkune ja 4-meetri laiune sild. [[Pilt:Keila, sillaehitus.jpg|pisi|vasakul|Uue maanteesilla ehitamine 2015. aastal]] [[Fail:Keila raudteesild3.jpg|pisi|Keila raudteesild aprillis 2020]] [[Fail:Keila jalakaijate sild.jpg|alt=Keila jalakäijate sild|pisi|Keila jalakäijate sild. Valmis aastal 2019]] Mõisaaegset [[Keila jõesaar|Jõesaart]] kaunistasid mitmed kivisillad. Juba 1880. aastate lõpus mainitakse ajalooraamatutes Keila mõisa ilusaid kivisildu.<ref name="haru"/> Paekivist mitmeavaline [[võlvsild]] asus Keila jõel mõisa peahoone taga ja võimaldas otsepääsu teisele poole jõge jäävatesse mõisa valdustesse.<ref name="jõesaar22"/> Aastail 1960–1961, Keila jõe süvendamistööde käigus, sild lõhati.<ref name="jõesaar22"/> Samuti likvideeriti siis Jõesaarele viiv [[Linnuse tänav (Keila)|Linnuse tänava]] sild ning asendati pinnasest valliga.<ref name="haru"/> 2012. aastal, samaaegselt Keila jõe vasakharu puhastus- ja süvendustöödega, ehitati uus Linnuse tee sild. See on kuuemeetrise avaga [[raudbetoon]]ist talasild.<ref name="linnuse"/> Pärast Eesti ja [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[baaside leping]]u sõlmimist tekkis vajadus Keila ümbersõidutee järele.<ref name="baas"/> Seepärast projekteeriti 1940. aastal [[raudbetoonsild]] Kanama–Keila maanteele, mille ehitustööd algasid 1941. aastal. Ära jõuti teha parem [[kaldasammas]], kuid tööd katkesid sõja tõttu.<ref name="matve"/> 1950. aastal<ref name="matve"/> projekteeriti sild ümber viieavaliseks 52-meetriseks kahe [[jätkuvtala]]ga sillaks. Sild ehitati valmis 1956. aastal.<ref name="analüüs"/> 2015. aastal ehitati olemasoleva silla kõrvale uus sild, seejärel lammutati vana ja selle kohale rajati veel ka teine sild. Mõlemad uued raudbetoonsillad on kolmeavalised ja nende pikkus on 47,3&nbsp;m.<ref name="harjuelu"/> Kahe [[teras]]est talakanduriga [[raudteesild]] Haapsalu–Tallinna raudteel üle Keila jõe valmis 1903. aastal. Sild oli kaheavaline ja üldpikkusega 37,8&nbsp;m. Sild on hiljem ümber ehitatud.<ref name="rääsk"/> Arvatavasti oli esialgne sild, mis rajati aastal 1870 koos [[raudtee]]ga, [[Puit|puidust]]. 2017. aasta kevadel valmis linna seitsmenda sillana jalakäijate sild mõisapargis.<ref name="gKrUc" /><ref name="XrlrT" /> 2019. aasta 4. septembril avati 32-meetrine jalakäijate sild ja 180-meetrine jalakäijate tee lõik, mis ühendab Ülejõe linnaosa Kesklinnaga. 2022. aasta sügisel avati Keila-Valingu raudteelõigu 2. peatee. Vana raudteesilla kõrvale ehitati uus sild rongiliikluse jaoks. Uus sild tõstab liikluse tõhusust ja lubab tipptunnil panna rohkem ronge liikuma.<ref>{{Netiviide|autor=Allar Viivik|url=https://www.harjuelu.ee/lahiaja-ehitused-raudteel-keila-jaam-uus-sild-ja-teine-tee-paaskulani/|pealkiri=Lähiaja ehitused raudteel: Keila jaam, uus sild ja teine tee Pääskülani|väljaanne=harjuelu.ee|aeg=18.03.2020|vaadatud=02.07.2022}}</ref> 14. veebruaril 2023 avati Vesiveski sild vana kollase jalakäijate silla kohal. == Rahvastik == === Rahvaarv === {| class="wikitable floatright" style="font-size: 90%; text-align: center;" |+Rahvaarv<ref name="EE"/> !Aasta !Rahvaarv !Märkused |- |1922||789|| |- |1929||924|| |- |1934||969<ref name="ee" />|| |- |1939||1172|| |- |1959||3032<br />3017<ref name="tea" />|| |- |1970||5574<br />5531<ref name="tea" />|| |- |1976||6554<ref name="ee" />|| |- |1979||7194<ref name="tea" />|| |- |1980||7549|| |- |1985||8731|| |- |1990||10&nbsp;205<br />10&nbsp;702<ref name="tea" />|| |- |2000||9049<br />9410<ref name="tea" />||<br/> rännet arvestades |- |2001||10 030<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2002||10 030<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2003||9399<br />9890<ref name="dia" />||<br />1. jaanuar, Statistikaamet |- |2004||9760<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2005||9670<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2006||9590<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2007||9530<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2008||9590<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2009||9850<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2010||9430<ref name="ee" /><br />9960<ref name="dia" />||<br />1. jaanuar, Statistikaamet |- |2011||10 030<ref name="dia" /><br />9806<ref name="ppe"/>||1. jaanuar, Statistikaamet<br />1. jaanuar, Statistikaamet |- |2012||9891<ref name="dia" /><br />9811<ref name="tea" />||1. jaanuar, Statistikaamet<br />rännet arvestades |- |2013||9848<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2014||9751<ref name="stati1" />|| 1. jaanuar, Statistikaamet |- |2015||9758<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2016||9577<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |- |2017||9695<ref name="dia" />||1. jaanuar, Statistikaamet |} Keila on Harju maakonna linnade seas [[Tallinn]]a ja [[Maardu]] järel kolmandal kohal ning [[Eesti linnad#Eesti linnade loend|Eesti linnade seas]] 2015. aasta seisuga 15. kohal. === Rahvastiku ajalugu === Keila alal on olnud asustus juba muinasajast alates. 15.–16. sajandil arenes külast linnaprivileegideta alev, kus elasid peamiselt eestlased, sakslased ja rootslased. Säilinud Keila kiriku [[vöörmünder|vöörmündrite]] arveraamatu põhjal oli Keilas elanikke ligi 100.<ref name="selart"/> Liivi sõja ajal 1567. aastal hävitasid Poola väesalgad selle alevi ning paari järgmise sajandi jooksul oli Keila üsna hõredalt asustatud. Rahvastiku kasvu pärssisid ka [[katk]] (aastatel 1657 ja 1710), [[Suur nälg|näljahäda]] (1695) ja [[Põhjasõda]].<ref name="Nurger"/> 1697. aastast säilinud Keila plaanil on vaid mõned majad koos kiriku, mõisa ja kahe kõrtsiga. Oluline pööre saabus 1870. aastal, kui valmis Keilat läbiv [[Balti raudtee]], mis soodustas piirkonna majanduslikku arengut ja rahvastiku kasvu. Oluline oli ka mõisamaade müümine ehituskruntideks.<ref name="Nurger"/> [[Pilt:Keila palvemaja rahvas.jpg|pisi|vasakul|Keila palvemaja inimesed 20. sajandi algul]] Vahetult enne [[esimene maailmasõda|I maailmasõda]] elas Keilas ligi 800,<ref name="Gustavson"/> pärast sõda aga umbes 600 inimest.<ref name="Nurger"/> Pidev kasv jätkus kuni 1990. aastani, mil Keilas elas üle 10 000 inimese.<ref name="EE"/> Rahvaarvu kasvatas ka Keilas asunud Nõukogude tankipolk. [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumise]] järel hakkas Keila linna elanike arv kahaneva [[sündimus]]e ja [[väljaränne|väljarände]] tõttu vähenema ja 2000. aastaks langes see 1990. aasta tippajaga võrreldes ligi 11%. Järgmise kümne aasta jooksul pööras aga elanike arv taas tõusuteele ning 2011. aastal elas Statistikaameti andmetel Keilas 9806 inimest.<ref name="ppe"/> Linna [[asustustihedus]] on nüüdisajal 925,7 inimest ruutkilomeetri kohta. Ligi pool Keila linna territooriumist on tihedamini asustatud, ülejäänud maa-alal on metsad, heinamaad ja sood.<ref name="Keilatutvustus"/> Keila [[loomulik iive]] on viimastel aastatel olnud positiivne, 2013. aastal sündis linnas 124 last ja suri 88 inimest. [[Ülalpeetavate määr]] oli 2013. aastal 50,3.<ref name="M12KQ" /> 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Keila elanikkonnast [[eestlased|eestlasi]] 82,8%, [[venelased|venelasi]] 12,07%, [[ukrainlased|ukrainlasi]] 1,77%, [[soomlased|soomlasi]] 0,89%, [[valgevenelased|valgevenelasi]] 0,68% ja teisi rahvusi 1,79%.<ref name="stat2000"/> 2014. aasta alguse seisuga elas Keilas Statistikaameti andmetel 9751<ref name="stati1" /> ja [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmetel 9748 inimest{{lisa viide}}. {| class="wikitable" style="text-align:right" |+ Rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011 |- !rowspan="2" |Rahvus !colspan="2" |1970<ref name="OssYU" /> !colspan="2" |1979<ref name="WO8Db" /> !colspan="2" |1989<ref name="34Bue" /> !colspan="2" |2000<ref name="Duxmm" /> !colspan="2" |2011<ref name="sGUnu" /> |- !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% !arv !% |- | style="text-align:left" | [[eestlased]] | 4621 | 82,61 | 5573 | 77,47 | 7094 | 70,43 | 7773 | 82,80 | 8291 | 84,92 |- | style="text-align:left" | [[venelased]] | 673 | 12,03 | 1191 | 16,56 | 2177 | 21,61 | 1133 | 12,07 | 1078 | 11,04 |- | style="text-align:left" | [[ukrainlased]] | 79 | 1,41 | 116 | 1,61 | 299 | 2,97 | 166 | 1,77 | 139 | 1,42 |- | style="text-align:left" | [[soomlased]] | 88 | 1,57 | 105 | 1,46 | 115 | 1,14 | 84 | 0,89 | 56 | 0,57 |- | style="text-align:left" | [[valgevenelased]] | 40 | 0,72 | 60 | 0,83 | 111 | 1,10 | 64 | 0,68 | 53 | 0,54 |- | style="text-align:left" | [[leedulased]] | 20 | 0,36 | 23 | 0,32 | 24 | 0,24 | 23 | 0,24 | 24 | 0,25 |- | style="text-align:left" | [[poolakad]] | ... | ... | 8 | 0,11 | 14 | 0,14 | 10 | 0,11 | 8 | 0,08 |- | style="text-align:left" | [[tatarlased]] | ... | ... | 31 | 0,43 | 43 | 0,43 | 8 | 0,09 | 7 | 0,07 |- | style="text-align:left" | [[lätlased]] | 15 | 0,27 | 11 | 0,15 | 16 | 0,16 | 7 | 0,07 | 5 | 0,05 |- | style="text-align:left" | [[sakslased]] | ... | ... | 18 | 0,25 | 23 | 0,23 | 7 | 0,07 | 10 | 0,10 |- | style="text-align:left" | [[juudid]] | 6 | 0,11 | 5 | 0,07 | 13 | 0,13 | 1 | 0,01 | 1 | 0,01 |- | style="text-align:left" | muud | 32 | 0,57 | 53 | 0,74 | 143 | 1,42 | 112 | 1,19 | 91 | 0,93 |- ! Kokku ! 5594 ! 100 ! 7194 ! 100 ! 10072 ! 100 ! 9388 ! 100 ! 9763 ! 100 |} == Liiklus == [[Fail:Keila raudteejaama perroon.jpg|vasakul|pisi|Keila raudteejaama ooteplatvormid, vaade Tallinna poole]] [[Maantee]]dest läbivad linna [[Tallinna–Paldiski maantee]], [[Keila–Haapsalu maantee]], [[Keila–Ääsmäe tee]] ja [[Keila–Ohtu tee]]. [[Tallinna–Keila raudtee]] hargneb Keilas [[Keila–Turba raudteelõik|Turba]] ja [[Keila–Paldiski raudtee|Paldiski]] suunas. Keila siseselt liiguvad bussiliinid K11, K12, K13 ja K14.<ref name="sOCRY" /><ref>{{Netiviide|url=https://hansabuss.ee/liinireisid/keila-linnaliinid/|pealkiri=Keila linnaliinid}}</ref> == Majandus == [[Pilt:Keila linnavaade.JPG|pisi|Keila linn]] [[Keskaeg|Keskajal]] oli [[Keila mõis]] lähipiirkonna [[põllumajandus]]lik keskus. Lisaks põlluharimisele tegeleti mõisas 17. sajandi lõpus kalkunikasvatusega, 19. ja 20. sajandi vahetusel peeti friisi tõugu [[veis]]eid ja itaalia tõugu [[kana|kanu]]. [[Keila kirikumõis]]as tegeleti peamiselt [[mesindus]]ega.<ref name="Gustavson"/> 16. sajandil vabadele möldritele renditud mõisa [[vesiveski]] tegutses kuni 1940. aastateni. Veski [[pais]] purustati 1941. aastal, kuid veski töötas veel mõned aastad abimootoriga.<ref name="Nurger"/> Keskajast on olemas andmed Keilas tegutsevate kõrtside kohta (enne Liivi sõda tegutses viis kõrtsi<ref name="Nurger"/>). Mõisa pruulikoda rajati 1694. aastal, mille asemele ehitati 19. sajandil väike õllevabrik (hävis põlengus 1904. aastal), kus valmistati ka karastusjooke. Tänapäeval seisavad Keila jõe lähedal mõisa piiritusetehase varemed, mis töötas lühikest aega aastatel 1888–1896.<ref name="Gustavson"/> Keilas toodetakse taas õlut alates 2014. aastast, kui alustas tööd käsitööõlut valmistav OÜ Lehe Pruulikoda.<ref name="ZfsmO" /> 20. sajandil oli Keilas küllaltki hästi esindatud [[tekstiilitööstus]]. Sajandi alguses oli tegev [[aurumasin|aurujõudu]] kasutav mõisa värvalitöökoda. 1918. aastal hakkas tööle [[vill]]akraasimis- ja ketrusvabrik.<ref name="Gustavson"/> Tuula teel asunud riidevabriku hooned lammutati 2013. aastal. [[Võrdlev linnageograafia|Võrdlevat linnageograafiat]] uurinud [[Edgar Kant]] on kirjutanud, et Keila rahvaarvu kasv aastatel 1922–1934 (22,8%) on küll peamiselt tänu võlgu viimasel viiel aastal seal töötavale tekstiilivabrikule. 1930. aastate keskel liigitas Kant [[Majandusgeograafia|majandusgeograafiliselt]] Keilat [[Tallinna peasüsteem]]is tagamaa sõltlasasulaks – peakeskuse ja välisvööndi vahel asetseva abikeskuste vööndi lääne- ja edelasektoris [[Paldiski]] kõrval teiseks tähtsamaks asulaks.<ref name="kant"/> Pagaritooteid valmistasid Keila elanikele väikesed pagariärid. [[teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel tegutses Keilas esialgu kaks leivatehast, kus töö käis käsitsi.<ref name="Gustavson"/> 1971. aastal elektriahjudega tööd alustanud ETK leivatehas suleti 2003. aastal.<ref name="pikk"/> Hoone lammutati ja selle asemele ehitati [[Selver]]i kauplus. Keila suurim kauplus on [[Rõõmu Kaubamaja]], mis on tegutsenud [[Keila Tarbijate Ühistu]] poena eri nimede all juba Nõukogude Liidu aegadest. Keila TÜ-l on Keilas kokku kolm poodi – lisaks Rõõmu kaubamajale ka Jaama ja Keila kauplus. Samuti asub Keilas [[Rimi]] ja alates 25. juuli 2013 [[Grossi Toidukaubad]]. 12. märtsil 2015 avati [[Maxima]] X kauplus. 30. november 2011 avati [[Bauhof]] Group AS-i kauplus. 1956. aastal loodi Keilas Eesti esimene<ref name="Nurger"/> kolhoosiehituse organisatsioon – Keila KEN (Kolhoosidevaheline Ehitusnõukogu), mis sai hiljem nimeks [[Harju KEK]] (Kolhoosidevaheline Ehituskontor).<ref name="uudis"/> Harju KEK-ist sai üks olulisemaid linna arengu mõjutajaid sõjajärgsel perioodil.<ref name="erit"/> 1978. aastal seoses märkimisväärse kasvuga sai ettevõtte uueks nimeks Harju Kolhoosiehituskoondis<ref name="uudis"/> (nime [[akronüüm]] jäi endiseks). Nõukogude ajast pärit Keila kõrgeimad tööstushooned (rajatud 1976. aastal) kuulusid Keila Teraviljasaaduste Eksperimentaalkombinaadile<ref name="Gustavson"/> (rahvasuus tuntud ka kui Terko). Tänapäeval kannab ettevõte nime Keila Veskid AS. 2024. aasta seisuga tegutses Keila linnas 12 suuremat (10 ja enama töötajaga) töötleva tööstuse ettevõtet, kus töötas 1265 töötajat ning müügitulu oli 410 miljonit eurot.{{lisa viide}} Valdav on elektrotehniliste toodete sh kaablite tootmine. Suurimad ettevõtted on Prysmian GB, Glamox, Harju Elekter elektrotehnika, Legrand Estonia, Ensto Estonia. Linna joogiveega varustamisega tegeleb 1997. aastal asutatud [[AS Keila Vesi]], mis kuulub täies ulatuses linnavalitsusele.<ref name="iubpv" /> Keila joogivesi tuleb [[kambrium]]-[[Vendium|vendi]] [[põhjaveekiht|põhjaveekihist]] ning seda on kvaliteedilt nimetatud üheks Eesti parimate sekka kuuluvaks.<ref name="zdnT5" /> === Suuremad ettevõtted === [[Pilt:Keila, Ensto.JPG|pisi|Ensto Estonia tootmishoone Keilas]] Nüüdisajal on Keilas peamised [[tööandja|tööandjad]] sellised [[tööstus]]-, [[jaemüük|jaemüügi]]- ja [[transpordiettevõte|transpordiettevõtted]] nagu * [[Ensto Ensek|Ensto]] Estonia{{lisa viide}} * [[Harju Elekter]] {{lisa viide}} * [[AS KeVa]],{{lisa viide}} * Keila Tarbijate Ühistu,{{lisa viide}} * [[Prysmian Group Baltics]] (endine Draka Keila Cables),{{lisa viide}} * KMV,{{lisa viide}} * [[Glamox HE|Glamox]] {{lisa viide}} * [[Entek]] jt.{{lisa viide}} == Haridus == Esimesed jäljed Keilas toimuvast haridustegevusest ilmnesid 17. sajandist, kui kirikuõpetaja [[Anton Heidrich]] (1659–1692) andis vaimuliku sisuga õpperaamatu abil [[leer]]iõpetust. Selle juurde kuulus lugemisoskuse omandamine ning [[katekismus]]e ja kirikulaulude õppimine. Kohaliku koguduse külastamisel 1694. aastal märgiti, et nii vanad kui noored, mehed ja naised on köstri juhtimisel omandanud küllaltki hästi usumõisteid. Tol ajal (1691–1726) töötas Keilas köster-koolmeistrina [[Elias Packel]]. 1724. aastal ehitati pastoraadi juurde koolihoone. Seejärel puudub haridustegevuse kohta teave rohkem kui sajandi jooksul. 1820. aastal palkas pastor [[Otto Reinhold von Holtz]] kaks lugemisõpetajat, kes käisid [[Keila kihelkond|kihelkonnas]] lugemist ja piiblilugu õpetamas.<ref name="keilakool" /> Järjepidevus haridustegevuses sai alguse 1867. aastal, kui Keilast kolme kilomeetri kaugusel avati Väljaotsa talus (praeguse [[Valkse]] küla aladel) kool. Esialgu toimus õpe kahel, alates 1872. aastast kolmel päeval nädalas. Õpilasi oli alla kümne. 1873. aastast oli kool kaheklassiline, 1879–1880 ruumikitsikuse tõttu üheklassiline. Ruumikitsikuse tõttu koliti 1886. aastal Keilast 3 km kaugusele Kruusiaugule, kus toimus õppetöö kuni 1918. aastani. Õppetöö toimus kolmes klassis viiel päeval nädalas. Õpetati vene keelt, aritmeetikat, emakeelt, laulmist, piiblilugu ja [[katekismus]]t.<ref name="keilakool" /> [[Pilt:Keila ajalugu 16.jpg|pisi|1930. aastal Vabadussõja mälestusmärgina ehitatud [[Keila algkooli hoone]]]] [[Pilt:Keila algkooli hoone.jpg|pisi|1930. aastal Vabadussõja mälestusmärgina ehitatud algkooli hoone]] Aastatel 1907–1911 töötas Keilas [[Eesti Rahvahariduse Selts]]i eestikeelne erakool, mis oli algul kaheklassiline, 1908. aastast kolmeklassiline, kuid eestikeelne kool oli tsaarivõimule vastuvõetamatu ja see suleti. 1912. aastal alustas Keilas tööd venekeelne kolmeklassiline kool, mis tegutses kuni 1917. aastani. 1918. aastal viidi sinna üle Kruusiaugu õpilased ja õppetöö hakkas toimuma eesti keeles. Ühtlasi nimetati kool ümber Keila Kõrgemaks Rahvakooliks. Aastatel 1918–1919 juhatas kooli Hans Laagus, 1919–1920 August Käomägi. 1919. aastal muudeti kool kuueklassiliseks algkooliks ja 139 õpilasele andis õpetust viis õpetajat. Aastatel 1920–1943 oli kooli juhatajaks Konrad Preem (Brehm). Neil aastatel kasvas õpilaste arv pidevalt, sest Keila algkooliga ühendati mitmed naaberkoolid ([[Valingu]], [[Kumna]] ja [[Tuula]]). Algkoolis õpetati eesti keelt, matemaatikat, kodulugu, looduslugu ,maateadust, ajalugu, saksa keelt, usuõpetust, laulmist, käsitööd, võimlemist ja joonistamist. Suurim probleem oli koolihoone puudumine. See ehitati 1930. aastal [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] langenute mälestuseks.<ref name="keilakool" /> Aastatel 1927–1941 tegutses algkooli juures tütarlastele täiendusklass ja aastatel 1929–1947 oli [[Keila mõis]]as poiste põllutöökool.<ref name="keilakool" /> Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt muudeti Keila 6-klassiline algkool mittetäielikuks keskkooliks. Õppeainete hulgast jäeti välja usuõpetus, lisati vene keel. Emakeeleõpikud vahetati välja kõikides klassides. Saksa okupatsiooni ajal aastatel 1941–1944 jätkas kool tööd 6-klassilise algkoolina, õpikud ja õppeained olid Eesti Vabariigi aegsed. 1944. aastal muudeti kool seitsmeklassiliseks. Keilas avati ka vene kool, mis paigutati Keila algkooli ruumidesse. Seetõttu hakkas kool 1946/1947. õppeaastal tööle kahes vahetuses – eesti kool hommikupoolses ja vene kool õhtupoolses vahetuses.<ref name="keilakool" /> Aastatel 1944–1947 juhtis kooli Aleksander Rebassov. 1947. aasta märtsis ta vallandati süüdistatuna sini-must-valge lipu hoidmises, arreteeriti ja saadeti Siberisse. Direktori kohusetäitjaks määrati õppeaasta lõpuni H. Venda.<ref name="keilakool" /> Aastatel 1947–1954 töötas Keila Mittetäieliku Kooli direktorina Rudolf Oja. 1951. aastal liideti kooliga Keila venekeelne kool. 1954. aastal muudeti Keila 7-klassiline Kool Keila Keskkooliks, mille direktorina jätkas 1956. aastani Rudolf Oja. Aastatel 1959–1961 töötas Keila Keskkooli direktorina Samuel Mäe. Kooli töötingimuste parandamiseks otsustas rajooni juhtkond ehitada uue koolimaja ja õpetajatele elamu. Perspektiiv oma korter saada tõi Keilasse palju noori õpetajaid, kel kõrgharidus käes või saamisel. 1960. aastal avati vana hoone kõrval uus koolimaja, mida omakorda laiendati aastatel 1967–1968. 1961. aasta veebruarist septembrini töötas direktori kohusetäitjana Maria Vilimaa, õppealajuhatajana Eduard Lätt. Seejärel aastatel 1961–1984 (pensionini) töötas Keila Keskkooli (hiljem Keila 1. Keskkooli) direktorina [[Endel Kukner]]. 1965. aastal ületas Keila koolide õpilaste arv 1000 piiri. 1967. aastal lahutati eesti ja vene õppekeelega koolid ja need nimetati vastavalt [[Keila Kool|Keila 1. Keskkooliks]] ja [[Keila Põhikool|Keila 2. Keskkooliks]]. Eesti õppekeelega Keila 1. Keskkool kolis 3. oktoobril 1975 uude koolimajja Põhja tänaval. Uude majja asusid vaid 5.–11. klassid, nooremad jäid algkooli ja vaheehitisse. Uus maja oli küll avar, kuid lohakalt ehitatud. Maja lagunes kiiresti ja kogu ehituspraak tuli koolil oma jõududega ära parandada. Kohe pärast valmimist algas ruumide ümberehitamine, sest olemasolev ei rahuldanud kooli tegelikke vajadusi. 1978. aastal eraldati Keila 1. Keskkoolist 1.–4. klassid. Uus kool sai nimeks [[Keila Algkool]].<ref name="keilakool" /> Keila Algkool oli 1980. aastatel Eesti suurim neljaklassiline algkool. Aastatel 1984–1994 töötas Keila 1. Keskkooli direktorina Andris-Leons Selg, aastatel 1994–1996 Kaido Prink. 1995/1996. õppeaastast hakkas Keila 1. Keskkool kandma Keila Gümnaasiumi nime ning Keila 2. Keskkoolist sai Keila Vene Gümnaasium. Viimane nimetati hiljem ümber Keila Ühisgümnaasiumiks ja 2019. aastal [[Keila Põhikool]]iks). Aastatel 1996–1998 oli Keila Gümnaasiumi direktor Ants Vospert, aastatel 1998–2001 Kaider Vardja. 2001. aastal asub direktori kohusetäitjana ametisse Liivi Prink, kellest saab järgmisel õppeaastal kooli direktor. 2002. aastal avati Keila Gümnaasiumi juures eestikeelne õhtuosakond ja Keila Vene Gümnaasiumi juures venekeelne õhtuosakond. [[Keila Õhtukeskkool]] lõpetas tegevuse 21. augustil 2002. Aastatel 2006–2009 on Keila Gümnaasiumi direktor Marju Käo, aastatel 2009–2012 Gled-Airiin Saarso. 2009. aastal liideti Keila Algkool ja Keila Gümnaasium üheks [[Keila Kool]]iks, mida haldab Keila Hariduse SA.<ref name="keilakool2" /> Samal aastal suleti ka [[Keila SOS Hermann Gmeineri Kool]], mille enamik õpilasi asus õppima Keila Kooli. 2010. aasta lõpus kolis Keila Kool Põhja tänavalt uude koolihoonesse (aadressil Ehitajate tee 1).<ref name="postimees" /> Samas hoones tegutsevad ka 1964. aastal asutatud [[Keila Muusikakool]] ja [[Harju Maakonnaraamatukogu]]. Aastatel 2012–2017 oli Keila Kooli direktor Liivi Siim (Prink), alates 2017. aasta algusest Mait Tõitoja. 1. septembril 2020 liideti Keila Kooliga ka [[Keila Põhikool]]. Sestpeale tegutseb Keila Kool kolmes majas: Pargi majas õpivad 1.–4. klassi õpilased, Põhja majas 4.–12. klassi õpilased ja Loode majas eesti keelest erineva kodukeelega lapsed.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=keilaleht20200828.2.8 Käsi, Eike. See õppeaasta tuleb teisiti.] Keila Leht, 28. august 2020.</ref> 2022. aastal avati Pargi tänava ääres Loodemaja juurdeehitus. Sügisel sai omal soovil ametist lahkunud Tõitoja asemel direktoriks Martin Öövel. Keilas tegutseb ka 9-klassiline [[Waldorfi kool]] [[Läte (kool)|Läte]].<ref name="erakoollate" /> == Meedia == Eestimaa KP Keila Rajoonikomitee ja Keila Rajooni TSN häälekandjana ilmus 1953–1962 Keilas [[Kollektiivne Töö (ajaleht)|Kollektiivne Töö]], mis oli eestikeelne ajaleht. Aastatel 1950–1952 oli see tuntud nimega Bolševistlik Sõna. Ajalehe ilmumine lõppes seoses Keila rajooni liitmisega Harju rajooniga. 1991–1995 anti välja ajalehte Keila Leht, mida toimetas [[Marika Seppius]]. 1995–2006 tunti seda nime all [[Lääne-Harju Ekspress]] ning enne ilmumise lõpetamist ka lihtsalt Harju Ekspress.<ref name="CBHiL" /> 2001. aastast anti kord kuus välja Keila linna infolehte (25. mai 2001 – 21. september 2007; kokku 94 numbrit). 5. oktoobril 2007 hakkas ilmuma [[Keila Leht]]. == Kultuur == [[Pilt:Keila kultuurikeskus.jpg|pisi|Keila Kultuurikeskus]] 1865. aastal asutas [[Max Wilhelm Fick]] Keilas lühikest aega tegutsenud [[meeskoor]]i. 1876. aastal asutati [[Jakob Maaberg]]i eestvõtmisel segakoor. [[Keila Laulu ja Muusika Selts]] loodi aastal 1890 ja meeskoor uuesti aastal 1896.<ref name="Gustavson"/> 1897. aastast on andmeid ka Keilas tegutsenud puhkpilliorkestrist.<ref name="Linnaorkester" /> Aastal 1885 toimus esimene Keila laulupäev, kus osales 18 koori koos 300 lauljaga. Sellel üritusel esitati ka Keila esimene näitemäng. Järgmised laulupäevad toimusid aastatel 1895, 1897, 1898 ja 1927. Vahepealne mõõn oli tingitud sellest, et Keila Laulu ja Muusika Selts lõpetas tegevuse 1910. aastatel ning see taastati aastal 1923. Aastal 1900 asutati [[Keila Pritsimeeste Selts]] ja 1908 [[Keila Rahvahariduse Selts]].<ref name="Gustavson"/> Aastal 1935 moodustati kõikidest Keilas tegutsevatest [[selts]]idest ühine organisatsioon, mille nimeks sai Keila Rahvamaja. Rahvamaja tegutses algselt pritsumajas, kuid [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal hoone hävis ja seetõttu koliti endisse vallamajja. Aastal 1956 valmis kultuurimaja, mida alates 1997. aastast kutsutakse [[Keila Kultuurikeskus]]eks. Tänapäeval toimuvad seal kontserdid, etendused ja huvitegevus.<ref name="kult"/> Näiteks käib Kultuurikeskuses koos [[Keila Linnaorkester]].<ref name="Linnaorkester" /> Kontserttegevust korraldab ka [[Keila Muusikakool]], kus asub Keila linna uusim ja hea [[Ruumiakustika#Ruumide akustiline projekteerimine|akustikaga]] kontserdisaal. [[Pilt:Keila mõisa peahoone (Harjumaa Muuseum).jpg|pisi|vasakul|Keila mõisa endises peahoones tegutseb tänapäeval Harjumaa Muuseum]] 1883. aastal asutas [[Jakob Maaberg]] Keila esimese laenu[[raamatukogu]], mis tegutses üheksa aastat. Aastal 1919 avati lugejatele Keila Rahvahariduse Seltsi raamatukogu, mis anti 1938. aastal linnale. 1941. aastal oli raamatukogus 3500 köidet. Aastatel 1957–2012 paiknes raamatukogu kultuurimajas,<ref name="hcl1"/> misjärel koliti [[Keila Kool]]i põhikooli ja gümnaasiumi majja,<ref name="raamatukogu"/> kus tegutseb tänapäeval [[Harju Maakonnaraamatukogu]] nime all. Raamatukogus oli 2011. aasta 1. jaanuari seisuga 82 684 raamatut, millest 63 547 olid eestikeelsed.<ref name="hcl2"/> 1989. aastal sai aasta varem asutatud [[Harjumaa Muuseum]] ruumid Keila mõisa peahoones. Muuseum kogub, näitab ja säilitab [[Harjumaa]] ajaloo ja kultuurilooga seotud materjale. Muuseumil on oma kodulooline ja erialane raamatukogu.<ref name="Nurger"/> "Udupilte" näidati 20. sajandi alguses pritsimajas. Eesti iseseisvuse ajal toimusid kinoetendused rahvamajas. Pärast teist maailmasõda alustas tegevust väike[[kino]] Keila ja 1952. aastal valmis kino [[Saluut (Keila)|Saluut]].<ref name="Gustavson"/> Saluudi hiilgeaegadel olid õhtused filmiseansid koguni kolm korda päevas, lisaks päevased laste seansid. 1986. aastal valmis hoone juurdeehitis. 1995. aastal taasavati hoone moodsa meelelahutuspaigana, kus ühe katuse alla koondusid kino, [[baar]], [[Diskoteek|diskosaal]] ja [[kasiino]]. Praegusel ajal asuvad hoones [[Pank|pangakontor]] (''suleti 1. märtsil 2022<ref>{{Netiviide|url=https://www.swedbank.ee/private/home/contacts/branches|pealkiri=Esindused|väljaanne=Swedbank}}</ref>''), ilukeskus ja [[kohvik]].<ref name="kino"/> Nüüdisajal toimuvad kinoseansid paar korda kuus [[Keila Kultuurikeskus]]es. 1997. aastal asutas Keila Linnavolikogu [[Keila kultuuripreemia]].<ref name="kultpr"/> === Kultuurimälestised === {{Vaata|Keila kultuurimälestised}} Keilas asub 5 [[ajaloomälestis]]t, 4 [[arheoloogiamälestis]]t, 10 [[ehitismälestis]]t ning 40 [[kunstimälestis]]t ehk kokku 58 [[kultuurimälestis]]t ([[Keila kirikuaed]] on arvel nii arheoloogia- kui ka ehitismälestisena). <gallery> Keila Churchyard 02.JPG|[[Keila kirikuaed]] Keila kirikuaia piirdemüür väravatega,14.-19.saj.jpg|Kirikuaia piirdemüür väravatega Keila kirikuaed, ratasrist 4.jpg|[[Rõngasrist]] Keila kirikuaias Keila kirikuaia kabel 4, 19.saj.jpg|Kabel kirikuaias 19. sajandist Keila kirikuaia kabel 6, 19.saj.jpg|Von Glasenappide kabel kirikuaias Keila kirikuaia Ohtu mõisa kabel, 19. saj.jpg|[[Ohtu mõis]]a kabel kirikuaias Keila I maailmasõjas hukkunute ühishaud.jpg|I maailmasõjas hukkunute ühishaud Keila II maailmasõjas hukkunute ühishaud.jpg|II maailmasõjas hukkunute ühishaud </gallery> [[Pilt:Keila Kirik.jpg|pisi|[[Keila kirik]] on Harju maakonna suurim maakirik]] == Religioon == Keilas on esindatud erinevad konfessioonid: [[Keila Miikaeli kogudus|EELK Miikaeli kogudus]], [[Keila baptisti kirik|Keila Baptistikogudus]], [[Uusapostlik kirik|Uusapostliku Kiriku]] kogudus, [[EMK Keila kogudus|Eesti Metodisti Kiriku Keila kogudus]], [[Seitsmenda Päeva Adventistide Keila kogudus]].<ref name="n30NM" /> Lisaks Miikaeli kogudusele kuuluvale [[Keila kirik]]ule asuvad linnas veel [[Keila Uusapostlik kirik]], [[Keila baptisti kirik]], [[EMK Keila kogudus|Keila Metodisti kirik]] ja adventistide kirik. Miikaeli koguduse majas peab oma teenistusi ka [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]. Keila linnas asub samuti [[Jehoova tunnistajad|Jehoova tunnistajate]] [[kuningriigisaal]]. == Sport == Aprillis 1907 toimus Eesti esimene ametlik jooksuvõistlus. 25 versta pikkuse jooksu Keilast Tallinna võitis maadleja J. Loorberg.<ref name="xx165"/> Linna esimene spordiühing, [[Keila Spordi Ring]], loodi 1922. aastal [[Ernst Kuljus]]e ja [[Karl Vasko]] eestvõttel.<ref name="3ui3K" /> Keilaga on seotud ka 1913. aasta 30. augustil<ref name="cgEP9" /> toimunud Eesti esimene ametlik võidusõit [[auto]]dele, mis peeti [[Tallinna Eesti Põllumeeste Selts]]i näituse ajal. Sõit toimus marsruudil Tallinn–Keila–[[Risti]]–Tallinn. Läbisõiduks ettenähtud viis tundi andis keskmiseks kiiruseks 39&nbsp;km/h. Võidusõidust võttis osa kolm autot. Võitjaks tuli tallinlaste vendade Hanshofide<ref name="vende"/> juhitud [[Darracq]].<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/estdagbladet/1971/08/25/5|pealkiri=Eesti autospordi poolsajand, mis tegelikult on veel pikem|väljaanne=Eesti Päevaleht = Estniska Dagbladet|aeg=25. august 1971}}</ref> Keilas tegutsevad [[Keila JK]], [[Keila Kergejõustikuklubi TIPP]], [[Keila Korvpallikool]], [[Keila Võrkpallikool]] ja teised klubid. Linna edelaosas asuvad Keila terviserajad, kus asuvad jooksu-, suusa-, rulluisu- ja [[kettagolf]]irajad ning jalgpalliväljakud. Piirkonna haldamiseks asutas linnavalitsus 28. augustil 2007 SA Keila Terviserajad, mis anti 2013. aasta augustis üle [[Keila tervisekeskus]]ele.{{lisa viide}} Keilas on korraldatud [[kuumaõhupall]]ide võistlusi.<ref name="cgEP9" /> Esimene võistlus peeti 2000. aastal ja idee tulenes sellest, et Keila sõpruslinnad [[Birštonas]] Leedus ja [[Sigulda]] Lätis on mõlemad oma riigi kuumaõhupallinduse keskused.<ref name="ZatVW" /> <gallery> Keila ujula.JPG|Keila ujula Keila, korvpall.JPG|Tänavakorvpall Keila, sport 07.JPG|Jalgrattavõistlus Keila, sport 05.JPG|Keila terviserajad Keila, ööorienteerumine.JPG|Ööorienteerumine Kuumaõhupallid Keila kohal 05.JPG|Kuumaõhupallid Keila kohal Keila, sport 03.jpg|Kunstmuruväljak Keila, sport 10.JPG|Talv Keilas Kuumaõhupallid Keila kohal 01.JPG|Kuumaõhupallid Keila kohal Keila Terviseradade avavõistlus.JPG|Keila terviseradade avavõistlus </gallery> == Tervishoid == Aastal 1865 saabus neljaks aastaks Keilasse tööle esimene arst [[Eduard Georg Fick]]. Esimene [[apteek]] alustas tegevust aastal 1889. Seejärel oli võimalik arstiabi saada aastatel 1901–1903 ja siis mõneaastase vahega alates aastast 1907 (välja arvatud [[esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] ajal). Aastal 1909 osteti arstile oma maja ja selle kõrvalhoones avati kuue kohaga vaestehospidal, mille kohta pärinevad viimased teated aastast 1913. Iseseisvusperioodil Keilas haiglat polnud. 1930. aastate lõpus töötas linnas kolm üldarsti, üks hambaarst ja loomaarst.<ref name="Gustavson"/> Esimene haigla (linna- ja maa-ambulatoorium) hakkas Keilas tegutsema 1944. aastal vanas ja madalas puumajas ([[Jaama tänav (Keila)|Jaama]] 11, lammutati 1992. aastal). 1963. aastal koliti endisse [[Keila rajoon]]i parteikomitee hoonesse [[Keskväljak (Keila)|Keskväljakul]].<ref name="Nurger"/> 1970. aastate lõpus töötas Keila polikliinikus 29 ja haiglas 8 arsti.<ref name="Gustavson"/> Suur haiglakompleks valmis aastatel 1989–1991<ref name="Nurger"/> Keila Männiku serval Pargi 30 (voodikohtade arvu poolest vabariigi kolmas kliinik), mis sai tuntuks oma põletusravi osakonna tõttu.<ref name="err"/> Aastal 2003 lõpetati Keila haigla kui riigiasutuse tegevus ning selle vara anti üle [[sihtasutus]]ele [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] (PERH). PERH viis järk-järgult aktiivraviosakonnad Keilast oma [[Mustamäe]] korpusse ning Keilas pakuti edaspidi vaid hooldus- ja järelraviteenuseid. Aastal 2011 viis PERH järelraviosakonna üle Hiiu korpusse ning müüs Keila haigla hooldusravi kliiniku uuele omanikule, kes peaks pärast hoonete remonti osutama hooldusraviteenuseid peamiselt Lääne-Harjumaa elanikele.<ref name="hooldusravi"/> Lisaks hooldusravikliinikule töötavad Keilas veel mitu perearstikeskust,<ref name="perearstikeskus"/> mõni hambaravikabinet ja apteegid. [[Pilt:Keila päästeameti depoo.jpg|pisi|Päästeameti depoo Keilas]] == Turvalisus == Lääne-Harju politseijaoskond kolis 2014. aastal [[Saue]]lt Keilasse.<ref name="xuHaH" /><ref name="Gaqab" /> Nüüdisajal asub Keilas Lääne-Harju konstaablijaoskond.<ref name="konstaablijaoskond"/> Kohaliku tuletõrje sünniaastaks loetakse 1901. Keila päästekomando paiknes 2002. aastani Uuel tänaval raudtee ääres vabatahtliku tuletõrje hoones, kust koliti 2003 Ülejõe teele. 2014. aasta seisuga töötas komandos 1+26 meest. == Juhtimine == [[Pilt:Keila linnapea ametikett.JPG|pisi|Keila linnapea ametikett]] Keila linna juhitakse vastavalt Keila linna põhimäärusele.<ref name="ymIAX" /> Keila linnavalitsus ja linnavolikogu asuvad aadressil Keskväljak 11. 2018. aasta alguse seisuga on linnapea [[Enno Fels]]<ref name="W3U9P" /> ja linnavolikogu esimees [[Tanel Mõistus]]<ref name="ymrlt" /> ning linnavalitsuses koalitsiooni moodustavad vastavalt [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalike omavalitsuste valimise]] järel sõlmitud koalitsioonileppele [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja valimisliit [[Sõbralik Keila]].<ref name="XNDpx" /> Peaaegu kogu taasiseseisvusaja on linnavõimu eesotsas olnud Reformierakond. Vaid pool aastat (aprillist kuni oktoobrini 2006) oli võimul fraktsioon Tasakaal, mille moodustasid kaks sõltumatut volikogu liiget ning Isamaaliidu, Keskerakonna ja seni valimisliitu Linnakodanike Liit kuulunud linnavolikogu liikmed.<ref name="infoleht" /> Lähedus Tallinnale aitab kaasa sellele, et Keila kuulub Eesti jõukaimate omavalitsuste sekka.<ref name="roZsN" /> Põhiosa linna sissetulekust annab üksikisiku [[tulumaks]]u laekumine. Samas on linnajuhtidele ette heidetud suurt laenukoormust, mis moodustas 2013. aasta lõpu seisuga 117% põhitegevuse tulust, ja eelarveaukude lappimist läbi riigieraldiste mittesihipärase kasutamise.<ref name="wI8Z1" /> {|class=wikitable |+Keila linnapead, linnavanemad ja täitevkomitee esimehed<ref name="4QemY" /> !Nimi!!Ametinimetus!!Ametiaeg |- |[[Johann Nikolai Tähe]]||linnavanem||1. mai 1938 – 16. august 1940 |- |rowspan=2|[[Madis Povel]]||linnavanema asetäitja||16. august 1940 – 10. veebruar 1941 |- |täitevkomitee esimees||10. veebruar 1941 – 28. august 1941 |- |[[Gustav Kulp]]||linnavanema ajutine kohusetäitja||28. august 1941 – 12. detsember 1941 |- |[[Otto Pärnsalu]]||linnapea||12. detsember 1941 – 26. september 1944 |- !colspan=3|Täitevkomitee esimehed |- |[[Jaan Lemberg]]|| ||26. september 1944 – 31. märts 1945 |- |[[Lembit Malva]]|| ||31. märts 1945 – 23. oktoober 1946 |- |[[Voldemar Elb]]|| ||23. oktoober 1946 – 24. august 1949 |- |[[Hilli Katai]]|| ||24. august 1949 – 6. jaanuar 1951 |- |[[Sirje Kimer]]|| ||6. jaanuar 1951 – 6. detsember 1951 |- |[[Mihkel Adra]]|| ||6. detsember 1951 – 9. märts 1953 |- |[[Vladimir Merbach]]|| ||9. märts 1953 – 11. märts 1955 |- |[[Anna Laur]]|| ||11. märts 1955 – 20. märts 1957 |- |[[Ivan Ipits|Ivan (Juhan) Ipits]]|| ||20. märts 1957 – 29. märts 1963 |- |[[Ludmilla Kutnik]]|| ||29. märts 1963 – 1. juuli 1975 |- |[[Aino Kullo]]|| ||1. juuli 1975 – 30. juuni 1987 |- |[[Peeter Kõresaar]]|| ||30. juuni 1987 – 1. veebruar 1990 |- |[[Andres Pärt]]|| ||1. veebruar 1990 – 6. detsember 1990 |- !colspan=3|Linnapead |- |Andres Pärt||||6. detsember 1990 – 12. juuli 1994 |- |[[Sulev Jürgenson]]||aselinnapea linnapea kohustes||12. juuli 1994 – 10. aprill 1995 |- |[[Leino Mägi]]||||10. aprill 1995 – 21. märts 2003 |- |[[Tarvi Miilits]]||abilinnapea linnapea kohustes||21. märts 2003 – 25. märts 2003 |- |[[Ago Kokser]]|| ||25. märts 2003 – 4. aprill 2006 |- |[[Enno Fels]]||abilinnapea linnapea asendajana||4. aprill 2006 – 25. aprill 2006 |- |[[Mati Õunloo]]|| ||25. aprill – 26. september 2006 |- |[[Kaur Kaasik Aaslav]]||abilinnapea linnapea asendajana||26. september 2006 – 3. oktoober 2006 |- |[[Tanel Mõistus]]|| ||3. oktoober 2006 – 3. september 2012 |- |Enno Fels|| ||4. september 2012 – 29. aprill 2025 |- |[[Anneli Pärlin]]||esimene naislinnapea||29. aprill 2025 – 19. mai 2025 |- |[[Maret Pärnamets]] | |19. mai 2025 – 9. detsember 2025 |- |[[Keiu Valge]] | |9. detsember 2025 |} == Keilaga seotud silmapaistvaid isikuid == {{Veergude loend|laius=26em|style=max-width:45em| * [[Otto Hermann]], dirigent ja helilooja (maetud [[Keila kalmistu]]le)<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=photolibrary&action=view&id=13538 Otto Hermanni (1878-1933) haud mälestuskiviga], Kultuurimälestiste riiklik register, fotokogu.</ref> * [[Otto Reinhold von Holtz]], vaimulik ja kirjamees (sündis ja suri Keilas,<ref name="EEVA">[https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?do=autor_yldandmed&lang=2&aid=42 EEVA]</ref> teenis Keilas,<ref name="EEVA"/> maetud Keila kirikaeda{{lisa viide}}) * [[Kadri Hunt]], muusik * [[Ülo Jõgi]], vabadusvõitleja * [[Helvi Jürisson]], kirjanik (elas ja töötas Keilas) * [[Ain Kalmus]], kirjanik (elas Keilas) * [[Jakob Kukk]], vaimulik ja piiskop (teenis Keilas) * [[Jüri Kuuskemaa]], kunstiajaloolane (õppis ja elas Keilas) * [[Ilmar Külvet]], kirjanik ja ajakirjanik (sündis ja elas Keilas) * [[Tiina Laanem]], kirjanik (elab Keilas) * [[Tarmo Leinatamm]], dirigent (sündis Keilas) * [[Astrid Lepa]], kirjanik (sündis Keilas) * [[Erik Lillo]], spordiajakirjanik (õppis Keilas) * [[Toivo Lodjak]], geoloog (elanud ja töötanud Keilas) * [[Katrin Mandel]], laulja (sündis ja elas Keilas) * [[Hillar Nahkmann]], ajakirjanik ja õpetaja (õppis, elas ja töötas Keilas) * [[Andrus Nilk]], spordiajakirjanik * [[Nublu (räppar)|Nublu]], räppar (sündis ja elas Keilas) * [[Rauno Nurger]], korvpallur (sündis ja elas Keilas) * [[Hillar Palamets]], ajaloo populariseerija (elas suviti lapsepõlvekodus Keilas) * [[Rauno Pehka]], korvpallur (sündis ja elas Keilas) * [[Koit Pikaro]], politseiametnik ja poliitik (sündis Keilas) * [[Karl Friedrich von Rehbinder]], mõisnikust tööstur, Saku õlletehase rajaja (maetud Keila kirikaeda) * [[Veljo Reinik]], näitleja ja luuletaja (sündinud Keilas) * [[Philipp von Scheiding]], Eestimaa kuberner (Keila mõisnik) * [[Indrek Sei]], ujuja ja ettevõtja (tegutseb Keilas) * [[Siiri Sisask]], laulja * [[Kerttu Soans]], kirjanik ja kunstnik * [[Olev Soans]], graafik (elas Keilas)<ref>[[Riine Kallas]]. [http://www.sirp.ee/s3-pressiteated/c2-pressiteated/graafik-olev-soansi-maelestuskonverents-keilas/ Graafik Olev Soansi mälestuskonverents Keilas], sirp.ee, 25. mai 2010</ref> * [[Peeter Sookruus]], ajakirjanik * [[Oleg Sõlg]], muusik * [[Aleksei Tammiste]], korvpallur (töötas Keilas) * [[Aksel Telgmaa]], matemaatikadidaktik ja õpetaja. * [[Erik Tohvri]], kirjanik * [[Kärt Tomingas]], laulja * [[Priit Tomson]], korvpallur (töötas Keilas) * [[Heini Vaikmaa]], muusik (õppinud Keilas) * [[Eduard Vilde]], kirjanik (veetis Keilas oma viimase suve) * [[Peeter Volkonski]], näitleja (õppis Keilas) * [[Vello Vensel]], majandusteadlane (maetud Keila kirikaeda) * [[Urmas Viilma]], eesti vaimulik (teenis Keilas) * [[Arved Viirlaid]], kirjanik (kujutas Keilat oma teostes) }} == Sõpruslinnad == Keila linnal on sõprussidemed kuue linna või vallaga.<ref name="soprus"/> Tšiathuraga on sõlmitud koostöölepe. <table><tr valign=top><td> * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Barsbüttel]], [[Saksamaa]]; * {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Birštonas]], [[Leedu]]; * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Nacka vald]], [[Rootsi]]; <td> * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Huittineni linn]], [[Soome]]; * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Kerava]], Soome; * {{Riigi ikoon|Läti}} [[Sigulda]], [[Läti]] <td> * {{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Tšiathura]], [[Gruusia]]. </table> == Vaata ka == * [[Keila ajalugu]] * [[Keila linna teenetemärk]] * [[Keila linnavolinike loend 1939]] * [[Keila rahvasprint]] * [[Keila staadion]] * [[Keila tänavate loend]] == Märkused == <references group="m"/> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="stati1">{{Netiviide |url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RV0241 |pealkiri=RV0241: Rahvastik soo, vanuse ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar |väljaandja=[[Statistikaamet]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-08-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180815031123/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RV0241 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ppe">{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/ppe-46953 |pealkiri=Omavalitsusüksuste võrdlus |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2013-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130707192611/http://www.stat.ee/ppe-46953 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Nurger">Heli Nurger (2003). "Keikæl, Kegel, Keila". Keila: [[Harjumaa Muuseum]]. ISBN 9985915860.</ref> <ref name="Gustavson">Heino Gustavson (1979). "Keila". [[Eesti Raamat]].</ref> <ref name="giid">{{netiviide |url = http://www.eestigiid.ee/?CatID=27| pealkiri = Keila| väljaanne = eestigiid.ee |väljaandja=Reval Esten OÜ |vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Linnus">{{netiviide |url = http://www.hmk.ee/linnus.php| pealkiri = Linnus| väljaandja = [[Harjumaa Muuseum]] | vaadatud = 11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111110095756/http://www.hmk.ee/linnus.php |arhiivimisaeg=10. november 2011}}</ref> <ref name="KeilaAjalugu">{{netiviide |url = http://kodukohtkeila.weebly.com/ajalugu.html | pealkiri = Keila ajalugu| väljaanne = kodukohtkeila.weebly.com |vaadatud =11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Keilatutvustus">{{netiviide|url = https://www.keila.ee/tutvustus-ja-asukoht|pealkiri = Tutvustus ja asukoht|väljaandja = Keila linnavalitsus|vaadatud = 11. jaanuar 2018|arhiivimisaeg = 2014-08-24|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20140824122110/http://www.keila.ee/tutvustus-ja-asukoht|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="eelk">{{netiviide|url = http://www.eelk.ee/~kkeila/ajalugu.html|pealkiri = Keila kiriku ajalugu|väljaandja = [[EELK Keila Miikaeli kogudus]]|vaadatud = 11. jaanuar 2018|arhiivimisaeg = 2012-05-04|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20120504222125/http://www.eelk.ee/~kkeila/ajalugu.html|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="EE">[[Eesti Entsüklopeedia]], 12. köide. Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], 2003.</ref> <ref name="stat2000">{{netiviide |url = http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus.asp |pealkiri = Rahvus. Emakeel. Võõrkeelte oskus |väljaandja = Statistikaamet |vaadatud = 11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg = 2014-11-02 |arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20141102014741/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/REL2000/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus/15Rahvus._Emakeel._Veerkeelte_oskus.asp |url-olek = ei tööta }}</ref> <ref name="loodusajakiri">{{netiviide |autor=Heli Nurger |url = http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1799_1776.html| pealkiri = Retk Mudaaugu–Keila matkarajal ehk loodus linna lähedal| väljaanne = [[Eesti Loodus]] | vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="emhi1">{{netiviide |url = http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/| pealkiri = Keskmine õhutemperatuur (°C) 1981–2010| väljaandja = [[Riigi Ilmateenistus]] | vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="emhi2">{{netiviide |url = http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/| pealkiri = Sademete hulk (mm) 1981–2010| väljaandja = Riigi Ilmateenistus| vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ohuniiskus">{{Netiviide |url=http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohuniiskus/ |pealkiri=Suhteline õhuniiskus (%) 1981-2010 |väljaandja=Riigi Ilmateenistus |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="emhi3">{{netiviide |url = http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/| pealkiri = Tuule kiirus (m/s) 1981–2010| väljaandja = Riigi Ilmateenistus| vaadatud = 11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="emhi4">{{netiviide|url = http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus/|pealkiri = "Päikese paiste kestus (tundides) 1981–2010"|väljaandja = Riigi Ilmateenistus|vaadatud = 11. jaanuar 2018|arhiivimisaeg = 2019-11-02|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20191102212434/http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus/|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="soprus">{{netiviide| url = https://www.keila.ee/sopruslinnad?inheritRedirect=true| pealkiri = Sõpruslinnad| väljaandja = Keila linnavalitsus| vaadatud = 11. jaanuar 2018| arhiivimisaeg = 2018-01-11| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180111224020/https://www.keila.ee/sopruslinnad?inheritRedirect=true| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="keilakool">{{netiviide|url = http://www.keilakool.ee/et/keila-kooli-lugu|pealkiri = Koolilugu|väljaandja = [[Keila Kool]]|vaadatud = 9. november 2011|arhiivimisaeg = 2018-01-12|arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20180112042416/http://www.keilakool.ee/et/keila-kooli-lugu|url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="keilakool2">{{Netiviide |autor=[[Uwe Gnadenteich]] |url=https://tallinn.postimees.ee/158426/tana-alustas-tood-keila-kool |pealkiri=Täna alustas tööd Keila Kool |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=1. september 2009 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="erakoollate">{{Netiviide |url=http://www.late.ee/kool |pealkiri=Waldorfkool Läte |väljaandja=Haridus- ja Kultuuriselts Läte |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="postimees">{{netiviide |autor=[[Uwe Gnadenteich]] |url = http://www.tallinnapostimees.ee/360883/galerii-keila-kool-kolis-uude-majja/| pealkiri = Galerii: Keila kool kolis uude majja| väljaanne = Postimees |aeg=21. detsember 2010 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="eha">{{netiviide |url =http://www.eha.ee/labs/haldusyksused/index.php/unit/view?id=10924224&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKCMIqtDA2slErzMkv0M%252FNSUiuUgCJGVkqZKSCGoZWSuZJ1bS0AxcIQGw%253D%253D |pealkiri =Keila rajoon (1950–1962) |väljaanne =[[Rahvusarhiiv]] |vaadatud =11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg =2015-04-02 |arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20150402112829/http://www.eha.ee/labs/haldusyksused/index.php/unit/view?id=10924224&_xr=eNpLtDK0qs60MrBOtDKCMIqtDA2slErzMkv0M%252FNSUiuUgCJGVkqZKSCGoZWSuZJ1bS0AxcIQGw%253D%253D |url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="pikk">{{Netiviide |autor=Merike Teder |url=http://epl.delfi.ee/news/eesti/etk-leib-lopetab-keila-tsehhis-tootmise-ja-koondab-tootajad?id=50970211 |pealkiri=ETK Leib lõpetab Keila tsehhis tootmise ja koondab töötajad |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=26. november 2003 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="hcl1">{{Netiviide |url=http://www.hcl.ee/?leht=ajalugu |pealkiri=Ajalugu |väljaandja=[[Harju Maakonnaraamatukogu]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720125308/http://www.hcl.ee/?leht=ajalugu |arhiivimisaeg=20. juuli 2011}}</ref> <ref name="hcl2">{{Netiviide |url=http://www.hcl.ee/?leht=eestkirjandus |pealkiri=Eestikeelne kirjandus |väljaandja=[[Harju Maakonnaraamatukogu]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720125208/http://www.hcl.ee/?leht=eestkirjandus |arhiivimisaeg=20. juuli 2011}}</ref> <ref name="err">{{Netiviide |autor=Berit-Helena Lamp |url=https://www.postimees.ee/415189/patsiendi-sugulased-suudistavad-haiglat-hoolimatuses |pealkiri=Patsiendi sugulased süüdistavad haiglat hoolimatuses |väljaanne=Postimees |aeg=6. aprill 2011 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="hooldusravi">{{Netiviide |url=http://www.hooldusravi.ee/keilatutvustus |pealkiri=Keila osakond |väljaandja=[[Vändra Tervisekeskus]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150404191129/http://www.hooldusravi.ee/keilatutvustus |arhiivimisaeg=4. aprill 2015}}</ref> <ref name="perearstikeskus">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/et/perearstikeskus |pealkiri=Perearstikeskus |väljaandja=Keila linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111223957/http://www.keila.ee/et/perearstikeskus |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="raamatukogu">{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/keila-raamatukogu-joudis-koju?id=64612658 |pealkiri=Keila raamatukogu jõudis koju |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=29. juuni 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi}}</ref> <ref name="selart">[[Anti Selart]] (2012). "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg." Tartu: [[Avita]]. ISBN 978-9985-4-0723-3. lk 181.</ref> <ref name="arhit20">Villem Raam (1997). "Eesti arhitektuur III". Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]]. lk 20–21.</ref> <ref name="aarma">Liivi Aarma (2005). "Põhja-Eesti kirikud, kogudused ja vaimulikud. Matriklid 1525–1885". Tallinn: G&T Aarma Maja OÜ. ISBN 9949130565. lk 73.</ref> <ref name="raid200">Tõnu Raid (2005). "Eesti teedevõrgu kujunemine". Tallinn: Punnpaap. ISBN 9949132282. lk 200–201.</ref> <ref name="raid136">Raid (2005), lk 136</ref> <ref name="selli30">Selli (1976), lk 30–32</ref> <ref name="selli38">Selli (1976), lk 38–44</ref> <ref name="selli121">Eerik Selli (1976). "Postijaamad riigi ja reisija teenistuses". Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valus]]. lk 121–122.</ref> <ref name="side1927">(1927) "Riiklise sideteenistuse 1927.a. käsiraamat". Tallinn: [[Kirjastus Side]]. lk 88.</ref> <ref name="varep348">Vello Tarmisto (1984). "Harju rajoonis. Kodu-uurijate seminar-kokkutulek, 11.-14. juulini 1974. Artiklite kogumik". Tallinn: [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]. lk 348–353.</ref> <ref name="matve">Hubert Matve (2004). "Eesti sillaehitus. Teadusliku uurimistöö faktimaterjal". Tallinn: [[TTÜ Kirjastus]]. ISBN 9985594355. lk 77.</ref> <ref name="rääsk">Mairo Rääsk (2006). "Eesti sillad". [[Tänapäev]]. ISBN 9985-62-420-3. lk 14–15</ref> <ref name="analüüs">{{Netiviide |autor=Andres Brakmann, Ain Kendra, Peeter Škepast, Aune Aunapuu, Raul Vibo |url=http://www.mnt.ee/public/tee/8/2010-0199-Tulemuslikkuse-analuus.pdf |pealkiri=Tallinna-Paldiski mnt eelprojekt Keila linnas. Tulemuslikkuse analüüs. |väljaandja=[[Maanteeamet]] |aeg=August 2011 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |failitüüp=PDF |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140804100151/http://www.mnt.ee/public/tee/8/2010-0199-Tulemuslikkuse-analuus.pdf |arhiivimisaeg=4. august 2014}}</ref> <ref name="harjuelu">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=http://www.harjuelu.ee/2015/01/3934/keila-sild-valmib-tanavu-jouluks/ |pealkiri=Keila sild valmib tänavu jõuluks |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=30. jaanuar 2015 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150406090222/http://www.harjuelu.ee/2015/01/3934/keila-sild-valmib-tanavu-jouluks/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kalm">[[Mart Kalm]] (2001). "Eesti 20. sajandi arhitektuur". Tallinn: Prisma Print. ISBN 9985939816. lk 260.</ref> <ref name="päike">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/sport/river-tomera-keila-sport-pohineb-paljus-entusiasmil?id=67949123 |pealkiri=River Tomera: Keila sport põhineb paljus entusiasmil |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=14. veebruar 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2015-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150214224149/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/sport/river-tomera-keila-sport-pohineb-paljus-entusiasmil?id=67949123 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="teras">{{Netiviide |url=http://www.teras.ee/pages/konkurss.htm |pealkiri=Konkurss |väljaandja=[[Eesti Teraskonstruktsiooniühing]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150214231023/http://www.teras.ee/pages/konkurss.htm |arhiivimisaeg=14. veebruar 2015}}</ref> <ref name="atlas">[[Aivar Kriiska]], [[Andres Tvauri]], [[Birgit Kibal]], [[Andres Andresen]], [[Ago Pajur]] (2007). "Eesti ajaloo atlas". Tallinn: [[Avita]]. ISBN 9985-2-0915-X. lk 126.</ref> <ref name="sada">[[Leele Välja]] (2013). "Sada sammu läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri". Tallinn: [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]. ISBN 9789949907861. lk 170.<!-- – [[Lilian Hansar]]. "Stalinistlik rajoonikeskus". --></ref> <ref name="kult">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/kultuurikeskus |pealkiri=Kultuurikeskus |väljaandja=Keila linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140830032336/http://www.keila.ee/kultuurikeskus |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="partei">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-keskvaljakule-tuleb-kool?id=64443232 |pealkiri=Keila keskväljakule tuleb kool |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=25. mai 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2015-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150215002200/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-keskvaljakule-tuleb-kool?id=64443232 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="peegel">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keskvaljak-15-majal-uus-omanik?id=64312903 |pealkiri=Keskväljak 15 majal uus omanik |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=27. aprill 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2015-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150214225407/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keskvaljak-15-majal-uus-omanik?id=64312903 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="wald">{{Netiviide |url=https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=27085 |pealkiri=27085 Vabadussõja mälestusmärk – Keila algkooli hoone |väljaanne=[[Kultuurimälestiste riiklik register]] |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="kodres">[[Krista Kodres]] (2001). "Ilus maja, kaunis ruum". Tallinn: Prisma Print. ISBN 9985931610. ptk [https://web.archive.org/web/20150402115152/http://net.htg.tartu.ee/moodle/pluginfile.php/1249/mod_folder/content/0/32.Postmodernism_Eestis_1980._aastail.PDF "Postmodernism Eestis 1980. aastail"] (PDF).</ref> <ref name="uudis">{{Netiviide |url=http://www.harjukek.ee/et/uudised |pealkiri=Uudised |väljaanne=[[Harju KEK]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160714044607/http://harjukek.ee/et/uudised/arhiiv/ |arhiivimisaeg=14. juuli 2016}}</ref> <ref name="kunst">Ignar Fjuk, Ain Padrik (1988). "Ehituskunst 4/1984. Eesti NSV Arhitektide Liidu aastaraamat." [[Kunst (kirjastus)|Kunst]]. lk 26.</ref> <ref name="kino160">{{Netiviide |url=http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=87777 |pealkiri=Foto nr 0-5371 / Uus 160 kohaga kino Keilas. |väljaanne=Rahvusarhiivi fotode andmebaas |vaadatud=11. jaanuar 2018 |täpsustus=EFA.204.0–5371}}</ref> <ref name="kaubam">{{Netiviide |url=http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=28620 |pealkiri=Keila Tarbijate Kooperatiivi kaubamaja välisvaade |väljaanne=Rahvusarhiivi fotode andmebaas |vaadatud=11. jaanuar 2018 |täpsustus=EFA.364.0–87774}}</ref> <ref name="nahk">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/fotod-keila-joepark-on-koduks-suurimale-eestis-elavale-nahkhiireliigile?id=64814104 |pealkiri=FOTOD: Keila Jõepark on koduks suurimale Eestis elavale nahkhiireliigile |väljaanne=[[Keila leht]] |aeg=13. august 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2015-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150215105413/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/fotod-keila-joepark-on-koduks-suurimale-eestis-elavale-nahkhiireliigile?id=64814104 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="haru">{{Netiviide |autor=Kobras AS |url=https://www.keila.ee/documents/179240/405892/seletuskiri.pdf/cdcf51a7-1e6f-4f7e-850e-48d21d0b1592 |pealkiri=Keila jõe vasaku haru veevoolu taasavamise ja ökoloogilise t ervendamise eelprojetk. Seletuskiri ja joonised. |väljaandja=Keila linnavalitsus |aeg=juuli 2010 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-02-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150215124425/https://www.keila.ee/documents/179240/405892/seletuskiri.pdf/cdcf51a7-1e6f-4f7e-850e-48d21d0b1592 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="linn">{{Netiviide |autor=[[Eike Käsi]] |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-linna-juubel-tuleb-koos-laulupeoga?id=65548476 |pealkiri=Keila linna juubel tuleb koos laulupeoga |väljaanne=Delfi |aeg=18. jaanuar 2013 |vaadatud=11. jaanuar 2017 |arhiivimisaeg=2015-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150216230740/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/elu/keila-linna-juubel-tuleb-koos-laulupeoga?id=65548476 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="erit">{{Netiviide |autor=Anne Kose |url=http://www.keila.ee/documents/179240/3988229/Keskv%C3%A4ljak+6+kinnistu+detailplaneeringu+eskiis.pdf/3306eaeb-fc51-438f-b090-bc79820c3343 |pealkiri=Keskväljak 6 asuva kinnistu hoonestamise eritingimused |väljaandja=Keila linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-02-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150214235424/http://www.keila.ee/documents/179240/3988229/Keskv%C3%A4ljak+6+kinnistu+detailplaneeringu+eskiis.pdf/3306eaeb-fc51-438f-b090-bc79820c3343 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xx165">Allan Kasesalu, Raul Kilgas, Kristin Aasma (2002) "XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa". Tallinn: [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. ISBN 9985701070. lk 165.</ref> <ref name="selart230">Anti Selart (2012). "Eesti ajalugu II. Eesti keskaeg". ISBN 978-9985-4-0723-3. lk 230.</ref> <ref name="tamm">{{Netiviide |url=http://www.eestigiid.ee/?SCat=40&CatID=0&ItemID=1216 |pealkiri=Keila Liivaaugu tamm |väljaanne=eestigiid.ee |väljaandja=Reval Esten OÜ |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="kino">{{Netiviide |autor=Nele Kangert |url=http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/kodulugu/enne-ja-nuud-keila-kino-saluut?id=65343502 |pealkiri=Enne ja nüüd: Keila kino Saluut |väljaanne=Delfi |aeg=2. detsember 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-02-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150216230355/http://eestielu.delfi.ee/harjumaa/kodulugu/enne-ja-nuud-keila-kino-saluut?id=65343502 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="keskkonnainfo">{{Netiviide |url=http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPPTvELXr0bripSWSQPXKNORzZAcSfUy |pealkiri=Keskkonna registri avalik teenus |väljaanne=[[Keskkonnaregister]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-08-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140808063325/http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPPTvELXr0bripSWSQPXKNORzZAcSfUy |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="jõesaar22">{{Netiviide |autor=Tanel Breede, Sulev Nurme |url=http://www.keila.ee/documents/179240/407201/Keila+m%C3%B5isa+pargi+hoolduskavauus.pdf/e26a1182-4475-45d1-b1ff-037b666023b9 |pealkiri=Keila õisa pargi hoolduskava |väljaandja=Artes Terrae |aeg=2013 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |täpsustus=lk 22 |failitüüp=PDF |arhiivimisaeg=2015-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150221153614/http://www.keila.ee/documents/179240/407201/Keila+m%C3%B5isa+pargi+hoolduskavauus.pdf/e26a1182-4475-45d1-b1ff-037b666023b9 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="linnuse">{{Netiviide |autor=Valdur Vacht |url=http://www.keila.ee/documents/179240/416928/tervik_0615.pdf/2e055bb9-85ec-4be9-871a-40d3a9f57efd |pealkiri=Nädala tegija: Segei Bažeža |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=15. juuni 2012 |vaadatud= |täpsustus=lk 2 |failitüüp=PDF |arhiivimisaeg=2015-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150221153752/http://www.keila.ee/documents/179240/416928/tervik_0615.pdf/2e055bb9-85ec-4be9-871a-40d3a9f57efd |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="baas">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=http://www.harjuelu.ee/2014/10/3222/algab-paldiski-maantee-uuendamine/ |pealkiri=Algab Paldiski maantee uuendamine |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=10. oktoober 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-02-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150210030728/http://www.harjuelu.ee/2014/10/3222/algab-paldiski-maantee-uuendamine/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="vende">[[Valdeko Vende]] (1989). "Esimesest autost viimase voorimeheni". Tallinn: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]. ISBN 5797901617. lk 78–79.</ref> <ref name="plan">{{Netiviide |autor=Toomas Paaver, Oliver Alver, Indrek Peil, Siiri Valner |url=https://www.keila.ee/documents/179240/388491/Keila+linna+%C3%BCldplaneering.pdf/d0451498-1ac9-4d88-979c-6c6a15793faf |pealkiri=Keila linna üldplaneering |väljaandja=[[EKA linnaplaneerimise labor]] |aeg=2002 |failitüüp=PDF |vaadatud=2015-03-26 |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402092523/https://www.keila.ee/documents/179240/388491/Keila%20linna%20%C3%BCldplaneering.pdf/d0451498-1ac9-4d88-979c-6c6a15793faf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Natura">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU62A&user_id=at&bbox=520771.111897148,6574800.20415385,521413.734177183,6575302.14875859&LANG=1 |pealkiri=Looduskaitse ja Natura 2000 |väljaandja=[[Maaamet]] |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="kultpr">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/kultuuripreemia |pealkiri=Kultuuripreemia |väljaandja=Keila linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150420012132/https://www.keila.ee/kultuuripreemia |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kant">[[Edgar Kant]] (2007). "Eesti rahvastus ja asustus". Koostaja [[Ott Kurs]]. Tartu: [[Ilmamaa]]. ISBN 9789985772256. lk 142–145.</ref> <ref name="arjakas">[[Küllo Arjakas]] (2010). "Eesti Raudtee 140: sissevaateid ajalukku". Tallinn: Eesti Raudtee. ISBN 978-9949-21-397-9. lk 42.</ref> <ref name="Järvekülg">[[Arvi Järvekülg]] (2001). "Eesti jõed". Tartu: [[Tartu Ülikooli Kirjastus]]. lk 501–507.</ref> <ref name="varep120">Endel Varep. (1974). "Maastik" – "Harju rajoonis. Artiklite kogumik". Tallinn. lk 120.</ref> <ref name="roomus26">[[Arvo Rõõmusoks]] (1983). "Eesti aluspõhja geoloogia". Tallinn: Valgus. lk 26.</ref> <ref name="loodus8">[[Hella Kink]], [[Avo Miidel]], [[Anto Raukas]] (2003). "[http://www.gi.ee/loodusmalestised/8_Harjumaa_Harku-Keila-Padise_2003.pdf Harjumaa : Harku, Keila, Padise]" (PDF). Loodusmälestised 8. Tallinn: [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]] ISBN 9985-50-355-4. lk 26.</ref> <ref name="Maa-amet-Reljeef">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/maps/XGis?app_id=UU82A&user_id=at&LANG=1&WIDTH=1620&HEIGHT=930&zlevel=5,522404.51049806,6575774.9176027&setlegend=UUKAT1_l_82=0,UUHV_hind_82=0,SHYBR_ALUS01_82A=0,SHYBR_ALUS11_82A=1 |pealkiri=Reljeef |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Maa-amet-1961">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU41&user_id=at&bbox=521214.199226839,6575114.66582715,522268.34210008,6576069.09248265&setlegend=FUU6845=0,FUU6841=1,FUU6746i=0,FUU6748i=1&LANG=1 |pealkiri=NL topokaart 042 1:10000 (1961) |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ee">{{Netiviide |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/keila3 |pealkiri=Keila |väljaanne=[[Eesti entsüklopeedia]] veebiversioon |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="tea">{{Netiviide |url=https://www.ents.ee/ents.php?artikkel=Keila&art=ENC-34848 |pealkiri=Keila |väljaanne=[[Tea e-Entsüklopeedia]] |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="dia">{{Netiviide |url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=Rv0291 |pealkiri=RV0291: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180110174737/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=Rv0291 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Linnaorkester">{{Netiviide |url=http://www.keilalinnaorkester.ee/ |pealkiri=Meist |väljaandja=Keila Linnaorkester |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180110174241/http://www.keilalinnaorkester.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="h1tK3">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=SMA01&user_id=at&bbox=517209.584706551,6572581.64539084,526099.580649756,6577109.2982834&setlegend=HMAGAPF_01=0,HMAGAPL_01=0&LANG=1 |pealkiri=Keila Maaameti geoloogilisel kaardil |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="gKrUc">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=https://harjuelu.ee/keila-linnas-ehitatatakse-seitsmendat-silda/ |pealkiri=Keila linnas ehitatatakse seitsmendat silda |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=11. november 2016 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="XrlrT">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=http://www.harjuelu.ee/2017/05/9959/taastati-17-hektarit-keila-moisaparki/ |pealkiri=Taastati 17 hektarit Keila mõisaparki |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=26. mai 2017 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180110174240/http://www.harjuelu.ee/2017/05/9959/taastati-17-hektarit-keila-moisaparki/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="M12KQ">{{Netiviide |url=http://www.stat.ee/ppe-55754 |pealkiri=Keila linn - Valik andmeid - Piirkondlik portree Eestist |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="OssYU">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.</ref> <ref name="WO8Db">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 27</ref> <ref name="34Bue">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk 32</ref> <ref name="Duxmm">{{Netiviide |url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL222 |pealkiri=RL222: Rahvastik elukoha ja rahvuse järgi |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111224116/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL222 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sGUnu">{{Netiviide |url=http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0429 |pealkiri=RL0429: Rahvastik rahvuse, soo, vanuserühma ja elukoha järgi, 31. detsember 2011 |väljaandja=Statistikaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111224108/http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=RL0429 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="sOCRY">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/et/transport |pealkiri=Transport |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ZfsmO">{{Netiviide |autor=Raigo Neudorf |url=http://www.aripaev.ee/uudised/2014/10/09/keila-olletootja-kevadel-vajame-suuremat-tootmisvoimsust |pealkiri=Keila õlletootja: kevadel vajame suuremat tootmisvõimsust |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=9. oktoober 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="iubpv">{{Netiviide |url=http://vesi.keila.ee/index.php?page=320&lang=est |pealkiri=Tegevusalad |väljaandja=[[Keila Vesi]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140226182011/http://vesi.keila.ee/index.php?page=320&lang=est |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zdnT5">{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/keila-joogivesi-tuleb-200m-sugavuselt?id=43901155 |pealkiri=Keila joogivesi tuleb 200m sügavuselt |väljaanne=Keila Vee Leht |aeg=7. detsember 2010 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi |arhiivimisaeg=2018-01-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180110174534/http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/keila-joogivesi-tuleb-200m-sugavuselt?id=43901155 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="CBHiL">{{Netiviide |autor=Agu Veetamm |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/tana-ilmub-keila-lehe-200-number?id=63868016 |pealkiri=Täna ilmub Keila Lehe 200. number |väljaanne=[[Keila Leht]] |aeg=3. veebruar 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |koht=Delfi}}</ref> <ref name="n30NM">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/kirik-ja-kogudused |pealkiri=Kirik ja kogudused |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180111224113/https://www.keila.ee/kirik-ja-kogudused |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="3ui3K">{{Netiviide |autor=[[Rein Tammis]] |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/90-aastat-jalgpalli-keilas?id=64861314 |pealkiri=90 aastat jalgpalli Keilas |väljaanne=[[Keila Leht]] |koht=Delfi |aeg=26. august 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="cgEP9">{{Netiviide |autor=Allan Keian |url=http://www.postimees.ee/1887643/keila-kohal-hakkavad-voistlema-kuumaohupallid |pealkiri=Keila kohal hakkavad võistlema kuumaõhupallid |väljaanne=Postimees |aeg=30. august 2001 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ZatVW">{{Netiviide |autor=Enn Heinsoo |url=http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/elu/kuumaohupalliga-taevas-eufooria-tagatud.d?id=27678021 |pealkiri=Kuumaõhupalliga taevas – eufooria tagatud |väljaanne=[[Eesti Ekspress]] |aeg=25. mai 2008 |vaadatud=11. jaanuar 2018 }}{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="xuHaH">{{Netiviide |autor=Allar Viivik |url=http://www.harjuelu.ee/2014/08/2710/politsei-kolib-keilas-uude-majja/ |pealkiri=Politsei kolis Keilas uude majja |väljaanne=[[Harju Elu]] |aeg=8. august 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141016213913/http://www.harjuelu.ee/2014/08/2710/politsei-kolib-keilas-uude-majja/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Gaqab">{{Netiviide |url=http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/keila-tulevases-politseimajas-algasid-ehitustood?id=66971650 |pealkiri=Keila tulevases politseimajas algasid ehitustööd |väljaanne=[[Keila Leht]] |koht=Delfi |aeg=25. oktoober 2013 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="ymIAX">{{Netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/423102012023 |pealkiri=Keila linna põhimäärus |väljaanne=[[Riigi Teataja]] |väljaandja=Keila Linnavolikogu |aeg=19. juuni 2007 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="W3U9P">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/linnavalitsuse-koosseis |pealkiri=Linnavalitsuse koosseis |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180106065156/https://www.keila.ee/linnavalitsuse-koosseis |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="ymrlt">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/tanel-moistus-volikogu-esimees |pealkiri=Tanel Mõistus - volikogu esimees |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2018-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180106072732/https://www.keila.ee/tanel-moistus-volikogu-esimees |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="XNDpx">{{Netiviide |url=https://www.keila.ee/koalitsioonikokkulepe |pealkiri=Koalitsioonikokkulepe |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 }}{{Kõdulink|aeg=november 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="roZsN">{{Netiviide |autor=[[Ants Leemets]] |url=http://epl.delfi.ee/news/arvamus/rikkad-ja-vaesed-omavalitsused?id=50774207 |pealkiri=Rikkad ja vaesed omavalitsused |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=28. juuni 1999 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="wI8Z1">{{Netiviide |autor=Marta Jaakson |url=http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aripaev20141022.2.5.2 |pealkiri=Keila makseraskustes. Linnajuhid eitavad probleeme. |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=22. oktoober 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |täpsustus=nr. 190, lk 5}}</ref> <ref name="4QemY">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/keila-linnapead-linnavanemad-ja-taitevkomitee-esimehed |pealkiri=Keila linnapead, linnavanemad ja täitevkomitee esimehed |väljaandja=Keila Linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305115709/http://www.keila.ee/keila-linnapead-linnavanemad-ja-taitevkomitee-esimehed |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="konstaablijaoskond">{{Netiviide |url=https://www.politsei.ee/et/kontakt/politseijaoskondade-kontaktid.dot |pealkiri=Politseijaoskondade kontaktid |väljaandja=[[Politsei- ja piirivalveamet]] |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2017-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170628061507/https://www.politsei.ee/et/kontakt/politseijaoskondade-kontaktid.dot |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="infoleht">"Volikogus uus koalitsioon". Keila infoleht. 21. aprill 2006.</ref> <ref name="jõekaart">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU82&user_id=at&bbox=518083.526086957,6572994,525947.473913044,6576731&setlegend=UUKAT1_82=0,UUKAT1L_82=0&LANG=1 |pealkiri=Keila maa-ameti kaardil |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Keilalehtt">{{Netiviide |url=http://www.keila.ee/documents/179240/414159/tervik_0620.pdf/ef7d6d09-2e93-479e-a1bc-94e19dfdd8fd |pealkiri=Keila linnavalitsuses |aeg=20. juuni 2014 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |failitüüp=PDF |täpsustus=lk 4 (nr 42; 312) |arhiivimisaeg=2015-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150402182720/http://www.keila.ee/documents/179240/414159/tervik_0620.pdf/ef7d6d09-2e93-479e-a1bc-94e19dfdd8fd |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="rongiinfo">{{Netiviide |url=http://www.rongiinfo.xtreemhost.com/keila.html |pealkiri=Keila |väljaanne=rongiinfo.xtreemhost.com |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2015-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150413174450/http://www.rongiinfo.xtreemhost.com/keila.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="raudteemuuseumhap">{{Netiviide |url=http://archive-ee-2014.com/ee/j/2014-01-06_3479625_2/Kontakt-laquo-Eesti-Raudteemuuseum-Haapsalus/ |pealkiri=Kontakt |väljaandja=[[Eesti Raudteemuuseum]] Haapsalus |aeg=11. jaanuar 2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150416164238/http://archive-ee-2014.com/ee/j/2014-01-06_3479625_2/Kontakt-laquo-Eesti-Raudteemuuseum-Haapsalus/ |arhiivimisaeg=16. aprill 2015}}</ref> <ref name="Goodnews">{{Netiviide |url=http://www.goodnews.ee/elektriraudtee-kutsub-huvilisi-nimekonkursile |pealkiri=Elektriraudtee kutsub huvilisi nimekonkursile |väljaanne=GoodNews.ee |aeg=15. juuli 2013 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Kegel">{{Netiviide |autor=[[Uwe Gnadenteich]] |url=http://tallinncity.postimees.ee/1286106/elektriraudtee-liinidel-soidavad-tanasest-esimesed-uued-rongid |pealkiri=Elektriraudtee liinidel sõidavad tänasest esimesed uued rongid |väljaanne=Postimees |aeg=1. juuli 2013 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="sundliitmineERR">{{Netiviide |url=https://www.err.ee/602160/riik-ei-saasta-keilat-sundliitmisest |pealkiri=Riik ei säästa Keilat sundliitmisest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. juuni 2017 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="sundliitmineAP">{{Netiviide |url=http://www.aripaev.ee/uudised/2017/07/06/neli-valda-paasevad-sundliitmisest |pealkiri=Neli valda pääsevad sundliitmisest |väljaanne=[[Äripäev]] |aeg=6. juuli 2017 |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Kohanimeraamat">Marja Kallasmaa, Evar Saar, Peeter Päll, Marje Joalaid, Arvis Kiristaja, Enn Ernits, Mariko Faster, Fred Puss, Tiina Laansalu, Marit Alas, Valdek Pall, Marianne Blomqvist, Marge Kuslap, Anželika Šteingolde, Karl Pajusalu, Urmas Sutrop (2016). "[[Eesti kohanimeraamat]]". [[Eesti Keele Sihtasutus]]. ISBN 9789985796757. lk 182</ref> <ref name="Paldiski">{{Netiviide |url=http://www.paldiski.ee/index.php?id=10593 |pealkiri=Paldiski linna asutamise ja arengu ajaloost |väljaandja=Paldiski linnavalitsus |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2016-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160929194607/http://paldiski.ee/index.php?id=10593 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Ujula">{{Netiviide |url=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keilas-avati-tervisekeskuse-ujula.d?id=1575689 |pealkiri=Keilas avati tervisekeskuse ujula |väljaanne=Delfi |aeg=26. mai 2001 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-04-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140414015326/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keilas-avati-tervisekeskuse-ujula.d?id=1575689 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="IA">{{Netiviide |url=http://www.imelineajalugu.ee/article/2012/2/8/eesti_esimest_raudteed_kutsuti_apelsiniraudteeks |pealkiri=Eesti vanimat raudteed kutsuti apelsiniraudteeks |aeg=8. veebruar 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |väljaanne=[[Imeline Ajalugu]] |arhiivimisaeg=2015-02-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150203214325/http://www.imelineajalugu.ee/article/2012/2/8/eesti_esimest_raudteed_kutsuti_apelsiniraudteeks |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Hiireviu">{{Netiviide |url=http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU62A&user_id=at&bbox=520771.111897148,6574890.17464576,521413.734177183,6575212.17826668&LANG=1 |pealkiri=Looduskaitse ja Natura 2000 II |väljaandja=Maaamet |vaadatud=11. jaanuar 2018}}</ref> <ref name="Keila1918">{{Netiviide |url=http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/fotod-keila-aastal-1918.d?id=63956969 |pealkiri=FOTOD: Keila aastal 1918 |väljaanne=[[Keila Leht]] |väljaandja=Delfi |aeg=24. veebruar 2012 |vaadatud=11. jaanuar 2018 |arhiivimisaeg=2014-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140413221157/http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/fotod-keila-aastal-1918.d?id=63956969 |url-olek=ei tööta }}</ref> }} == Kirjandus == * [[Johanna Lahesalu]]. ''Keila minevikust'', Tallinn, 1973. * Ed. Lahesalu. ''Vene revolutsiooni- ja saksa okupatsioonipäevilt Keilas'', Keila: E. Lahesalu, 1936. * Keila linnale vapp ja lipp. [[Uus Eesti]], 1. oktoober 1938, nr 269, lk 9. * [[Heino Gustavson]]. ''Keila'', Tallinn: Eesti Raamat, 1979. * [[Mati Mandel]]. ''Sõjalõpu sündmused Keila ümbruses'', Keila: Harju Muuseum, 1994. * [[Mati Mandel]]. ''Traagiline suvi 1941 Keilas'', Keila: Harjumaa Muuseum, 2001. * ''Keila enne ja nüüd''. Koostaja Marju Niinemaa. Keila: Harjumaa Muuseum, 2015. * [[Hillar Palamets]]. ''Pajatusi Keilast ja kaugemalt'', 2017, ISBN 9789949817818. == Välislingid == {{vikisõnastikus}} {{Commonskat|Keila}} * [https://www.keila.ee/ Koduleht] * [http://www.estonia360.ee/keila/ 360° aeropanoraam / aerofoto] * [https://www.youtube.com/watch?v=BE2GzqffMck Lühifilm "Keila – Eesti kauneim väikelinn"], autor [[Norman Tamkivi]] (2010). Kolmeminutiline [[video]]. * [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel156_40.html "Keila peidetud linnaruum"] Loodusesõber, 2/2002 * [http://web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44441/Keila+linna+arengukava+aastani+2020.pdf "Keila linna arengukava aastani 2020"] Keila, 2010 * [https://pood.omniva.ee/et/margid-eestisse/300-standardmark-keila.html Eesti Posti postmark Keila vapiga (2016)] * [https://www.delfi.ee/artikkel/120348272/keila-erakordne-prugikakk-linnavalitsusel-oli-voimalus-elanikke-korgetest-prugihindadest-saasta-aga-nad-ei-teinud-seda "Keila erakordne prügikäkk. Linnavalitsusel oli võimalus elanikke kõrgetest prügihindades säästa aga nad ei teinud seda" Delfi, Tuuli Jõesaar, 08.01.2025] {{Harjumaa}} {{Eesti linnad}} {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Eesti omavalitsuslikud linnad]] [[Kategooria:Eesti endised alevid]] [[Kategooria:Keila| ]] 2r8j0mwidqle3j180d8yg56nztfuqsa 0 5212 7232052 7026040 2026-09-11T09:02:37Z Avjoska 1538 /* Märts */ 7232052 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2004]]. aastal surnud tuntud isikuid ja loomi. '' {{Surnud|2004}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Frederick Redlich]], USA psühhiaater (93) *[[2. jaanuar]] – [[Etta Moten Barnett]], [[USA]] näitleja (102) *2. jaanuar – [[Paul Hopkins]], USA pesapallur (99) *2. jaanuar – [[Lynn Cartwright]], [[USA]] näitleja (76) *2. jaanuar – [[Kemal el-Sheik]], [[Egiptus]]e [[filmirežissöör]] *2. jaanuar – [[Jessica Pacheco Calvente]], uusaastapidustuste ohver [[Puerto Rico]]s (10) *[[4. jaanuar]] – [[John Willard Toland]], [[USA]] ajaloolane (91) *4. jaanuar – [[Helena Růžičková]], tšehhi näitleja (67) *4. jaanuar – [[Joan Aiken]], inglise kirjanik (79) *4. jaanuar – [[Jake Hess]], [[USA]] [[gospel]]laulja (76) *4. jaanuar – [[Jeff Nuttall]], [[Suurbritannia|briti]] luuletaja (70) *4. jaanuar – [[Brian Gibson]], [[USA]] filmirežissöör (59) *4. jaanuar – [[Elmar Kull]], [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] õpetaja *[[5. jaanuar]] – [[Tug McGraw]], [[USA]] [[pesapall]]itäht *[[5. jaanuar]] – [[Johannes Fehring]], austria helilooja (77) *5. jaanuar – [[Charles Dumas]], USA kõrgushüppaja (66) *5. jaanuar – [[Toos Goorhuis-Tjalsma]], [[Holland]]i [[matkarada|matkaraja]] [[Pieterpad]] idee autor *5. jaanuar – [[Dorota Terakowska]], [[poola]] kirjanik *5. jaanuar – [[Ewert Karlsson]], [[rootsi]] kunstnik *5. jaanuar – [[David Lipschultz]], [[USA]] ajakirjanik *[[6. jaanuar]] – [[Pierre Charles]], endine [[Dominica]] peaminister *6. jaanuar – [[Francesco Scavullo]], [[USA]] moefotograaf *6. jaanuar – [[Ulf Isaksson]], [[rootsi]] [[jäähoki]]mängija *[[7. jaanuar]] – [[Ingrid Thulin]], rootsi näitleja (77) *8. jaanuar – [[John Gambling]], [[USA]] raadioajakirjanik *[[9. jaanuar]] – [[Norberto Bobbio]], [[itaalia]] filosoof (95) *9. jaanuar – [[Börje Dorch]], [[rootsi]] kunstnik *[[10. jaanuar]] – [[Spalding Gray]], näitleja ja stsenarist *10. jaanuar – [[Alexandra Ripley]], USA kirjanik (70) *[[12. jaanuar]] – [[Kira von Preußen]], [[Saksamaa|Saksa]] aadlidaam, printsess (60) *12. jaanuar – [[Evald Rajavee]], eesti kiirguskeemiateadlane *12. jaanuar – [[Randy VanWarmer]], [[USA]] muusik *[[13. jaanuar]] – [[Harold Shipman]], [[Suurbritannia|briti]] arst, sarimõrvar (poos end üles) *13. jaanuar – [[Arne Næss juunior]], [[norra]] alpinist ja ärimees *13. jaanuar – [[Joan Reventós i Carner]], [[Kataloonia]] poliitik *13. jaanuar – [[Hans van Wieren]], [[Holland]]i õpetaja (tapeti õpilase poolt) *13. jaanuar – [[Philip Crosby]], [[USA]] muusik *[[14. jaanuar]] – [[Ron O'Neal]], [[USA]] näitleja *14. jaanuar – [[Uta Hagen]], [[Saksamaa]]l sündinud [[USA]] näitleja *14. jaanuar – [[Jack Cady]], ulmekirjanik *[[15. jaanuar]] – [[Delia Scala]], [[itaalia]] näitleja *15. jaanuar – [[Olivia Goldsmith]], [[USA]] kirjanik *15. jaanuar – [[Gus Suhr]], endine pesapallur *15. jaanuar – [[Antoni Czortek]], Poola poksija *15. jaanuar – [[Alex Barris]], [[Kanada]] näitleja ja kirjanik *[[16. jaanuar]] – [[Kalevi Sorsa]], [[Soome]] poliitik *[[17. jaanuar]] – [[Rafael Cordero]], [[Ponce]] ([[Puerto Rico]]) linnapea *17. jaanuar – [[Harry Breechen]], [[USA]] endine pesapallur *17. jaanuar – [[Tom Rowe]], [[USA]] pesapallur *[[18. jaanuar]] – [[Noble Willingham]], [[USA]] näitleja *[[19. jaanuar]] – [[Antonious Seram]], [[Indoneesia]] profi[[poks]]ija *19. jaanuar – [[David Hookes]], [[Austraalia]] [[kriket]]imängija ja -treener *19. jaanuar – [[Jerry Nachman]], [[USA]] teleuudiste toimetaja *[[21. jaanuar]] – [[Bernard Punsley]], USA arst ja näitleja *21. jaanuar – [[August Pruuel]], Eesti Vabadussõja veteran (103) *[[22. jaanuar]] – [[Harald Tannberg]], väliseesti kunstnik ja arhitekt (93) * 22. jaanuar – [[Ann Miller]], [[USA]] tantsija *22. jaanuar – [[Billy May]], [[USA]] muusik * 22. jaanuar – [[Vambola Tõnissoo]], eesti keemik (58) *[[23. jaanuar]] – [[Helmut Newton]], fotograaf (autoõnnetus) *23. jaanuar – [[Bob Keeshan]], [[USA]] näitleja *23. jaanuar – [[Vassili Mitrohhin]], NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ohvitser ja Esimese peavalitsuse arhivaar *[[25. jaanuar]] – [[Fanny Blankers-Koen]], [[Holland]]i sportlane *25. jaanuar – [[Miklós Fehér]], [[Ungari]] jalgpallur *[[26. jaanuar]] – [[Heldia Estam]], [[eesti]] ajakirjanik, fotograaf ja luuletaja *26. jaanuar – [[Emil Laansoo]], eesti muusik *[[27. jaanuar]] – [[Jack Paar]] [[USA]] tele- ja raadioajakirjanik (85) *27. jaanuar – [[Rikki Fulton]] [[Šotimaa|šoti]] komöödianäitleja (79) *[[28. jaanuar]] – [[Eeva Joenpelto]], soome kirjanik (82) *28. jaanuar – [[Elroy Hirsch]], [[USA]] [[ragbi]]mängija (80) *28. jaanuar – [[José Miguel Agrelot]], komöödianäitleja (76) *[[29. jaanuar]] – [[Mary Margaret Kaye]], [[Suurbritannia|briti]] kirjanik (95) *29. jaanuar – [[Otto Wilhelm Fischer]], austria filminäitleja (89) *29. jaanuar – [[Helge Seip]], [[Norra]] poliitik (84) *29. jaanuar – [[Janet Frame]], [[Uus-Meremaa]] kirjanik (79) *29. jaanuar – [[Lloyd Bucher]], USA mereväelane (76) *29. jaanuar – [[Joe Viterelli]], USA näitleja (66) *29. jaanuar – [[Mary-Ellis Bunim]], USA produtsent (57) *29. jaanuar – [[Ed Sciaky]], USA raadiodiskor (55) *29. jaanuar – [[Serafim Tulikov]], [[Venemaa|vene]] helilooja *[[30. jaanuar]] – [[Robert Harth]], [[Carnegie Hall]]i juht (47) *[[31. jaanuar]] – [[Eleanor Holm]], [[USA]] ujuja (90) *31. jaanuar – [[Suraiya]], india filminäitleja (75) *31. jaanuar – [[Scott Walker]], [[USA]] poksija (34) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Valdur Prenge]], eesti kinomehaanik ja muusik *[[3. veebruar]] – [[Maria Murman]], [[vormsirootslased|vormsirootsluse]] sümbol *[[6. veebruar]] – [[Henn Mikkin]], [[eesti]] [[psühholoogia|psühholoog]] *[[9. veebruar]] – [[Mikheil Korkia]], Gruusia korvpallur (55) * 9. veebruar – [[Raimund Räämet]], eesti tehnikateadlane *[[10. veebruar]] – [[Raimonds Jumiķis]], [[Läti]] [[korvpall]]ur (suri võistlusel [[südamerike|südamerikke]] tõttu) *[[11. veebruar]] – [[Ryszard Kukliński]], [[Poola]] [[ohvitser]], [[USA]] [[spioon]] *[[13. veebruar]] – [[Zelimhan Jandarbijev]], endine [[Tšetšeenia]] president (hukkus ilmselt autopommiplahvatuses) *[[14. veebruar]] – [[Marco Pantani]], [[itaalia]] profijalgrattur *14. veebruar – [[Johan Sermon]], [[Belgia]] jalgrattur *[[15. veebruar]] – [[Hasse Ekman]], Rootsi näitleja, stsenarist ja režissöör (89) *[[17. veebruar]] – [[Shirley De La Hunty-Strickland]], Austraalia kergejõustiklane (78) *[[21. veebruar]] – [[Sergei Averintsev]], vene kirjandusteadlane (66) *21. veebruar – [[Irina Press]], vene kergejõustiklane (64) *[[22. veebruar]] – [[Bob Bednarski]], USA tõstja *[[24. veebruar]] – [[Bagrat Šinkuba]], abhaasi kirjanik, ajaloolane, keeleteadlane ja poliitik (86) *[[26. veebruar]] – [[Boris Trajkovski]], [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] president *26. veebruar – [[Adolf Ehrnrooth]], [[Soome]] kindral *[[28. veebruar]] – [[Andres Nuiamäe]], Eesti sõjaväelane *[[29. veebruar]] – [[Nina Sazonova]], [[Venemaa|vene]] näitleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Nina Sazonova]], vene näitleja *[[2. märts]] – [[Lia Nappa]], eesti keemik, tennisist ja tennisekohtunik *[[3. märts]] – [[Cecily Adams]], USA näitleja *[[4. märts]] – [[Kalev Raave]], kolhoosiesimees ja [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] õpetaja *[[5. märts]] – [[Aleksander-Henn Schipai]], Eesti ujumiskohtunik ja sporditegelane *[[6. märts]] – [[Raymond Fernandez]], maadleja *[[7. märts]] – [[Paul Winfield]], USA näitleja *[[11. märts]] – [[Borislav Brondukov]], [[ukraina]] näitleja *[[12. märts]] – [[Finn Carling]], [[norra]] kirjanik * 12. märts – [[Karel Kachyňa]], [[tšehhi]] filmilavastaja *[[13. märts]] – [[Lembe Hiedel]], eesti tõlkija ja toimetaja (77) * 13. märts – [[Ene Aurik]], eesti arhitekt *[[15. märts]] – [[John Pople]], [[USA]] keemik, [[Nobeli keemiaauhind]] [[1998]] *[[16. märts]] – [[Paul Kents]], eesti geoloog *[[17. märts]] – [[Aleksander Elango]], [[eesti]] pedagoogikateadlane *[[19. märts]] – [[Eerik Teder]], eesti kirjandusteadlane (73) *[[20. märts]] – [[Juliana (Madalmaade kuninganna)|Juliana]], endine Madalmaade kuninganna (1948–1980) *[[23. märts]] – [[Feliks Oorn]], eesti energeetik ja Eesti NSV teeneline õpetaja (79) *[[26. märts]] – [[Paula Koido]], eesti arhitekt (84) * 26. märts – [[Aavo Otsar]], eesti majandusteadlane (62) *[[27. märts]] – [[Robert Merle]], [[Prantsusmaa|prantsuse]] kirjanik *[[28. märts]] – [[Peter Ustinov]], Inglise näitleja, lavastaja ja publitsist *[[30. märts]] – [[Annika Künnap]], eesti tekstiilikunstnik *[[31. märts]] – [[Meinhard Karelson]], eesti põllumajandusteadlane ==Aprill== *[[4. aprill]] – [[Nikita Bogoslovski]], [[Venemaa|Vene]] helilooja *[[6. aprill]] – [[Larissa Bogoraz]], Vene õiguskaitsja *[[14. aprill]] – [[Hugo-Herbert Artma]], eesti sõudja, sõudetreener ja sporditegelane *[[16. aprill]] – [[Valve Saretok]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[19. aprill]] – [[John Maynard Smith]], evolutsioonibioloog *[[20. aprill]] – [[Thomas Winner]], ameerika juudi soost semiootik ja slavist *[[23. aprill]] – [[Peeter Lõuk]], eesti poksija *[[24. aprill]] – [[Lia Laats]], [[eesti]] [[näitleja]] * 24. aprill – [[Ilo Aasa]], eesti ökonomist ja seltsitegelane * 24. aprill – [[Estée Lauder]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja *[[29. aprill]] – [[Aleksandr Bovin]], ajakirjanik ja diplomaat *29. aprill – [[Gaetano Badalamenti]], [[USA]] [[maffia]]tegelane *29. aprill – [[Julius Ridal]], eesti advokaat ==Mai== *[[1. mai]] – [[Lojze Kovačič]], [[Sloveenia|sloveeni]] kirjanik *1. mai – [[Felix Haug]], [[šveits]]i popmuusik *[[2. mai]] – [[Paul Guimard]], [[Prantsusmaa|prantsuse]] kirjanik *[[3. mai]] – [[Andrew Cavendish]], üheteistkümnes Devonshire'i hertsog, [[Suurbritannia|Briti]] poliitik *3. mai – [[Darrell Johnson]], [[USA]] endine [[pesapall]]imängija *3. mai – [[Anthony Ainley]], [[Suurbritannia|briti]] näitleja *[[4. mai]] – [[Boriss Petrovski]], kirurg *4. mai – [[Coxsone Dodd]], [[Jamaica]] muusikaärimees *[[5. mai]] – [[David Reimer]], katsealune [[soovahetus]]uuringutes (enesetapp) *5. mai – [[Barney Kessel]], [[USA]] [[džäss]][[kitarr]]ist *[[6. mai]] – [[Kjell Halbing]] (pseudonüüm Louis Masterson, [[norra]] kirjanik, [[vestern]]ite autor *6. mai – [[Waldemar Milewicz]] [[poola]] ajakirjanik, sõjakorrespondent (hukkus [[Iraak|Iraagis]] sisside rünnaku ajal) *[[8. mai]] – (surnukeha leidmine) [[Nick Berg]], [[USA]] ärimees, kellel [[Iraak|Iraagis]] pea maha lõigati *[[9. mai]] – [[Ahmat Kadõrov]], [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] president *9. mai – [[Brenda Fassie]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] laulja *9. mai – [[Alan King]], [[USA]] koomik *[[12. mai]] – [[Alexander Skutch]], Ameerika Ühendriikide bioloog, filosoof ja kirjanik *[[14. mai]] – [[Karl Gustav Ströhm]], Saksamaa ajakirjanik *[[16. mai]] – [[Marika Rökk]], näitleja, tantsija ja laulja *[[17. mai]] – [[Gunnar Graps]], eesti muusik *[[21. mai]] – [[Otto Taur]], eesti lendur *[[23. mai]] – [[Ramón Margalef]], Hispaania ökoloog *[[25. mai]] – [[Gennadi Ever]], ärimees (tapeti) *[[26. mai]] – [[Leida Leivategija]], eesti entomoloog ja põllumajandusteadlane *[[27. mai]] – [[Werner Tübke]], saksa maalikunstnik ja graafik *[[28. mai]] – [[Voldemar Eller]], eesti kunstnik, kunstiteadlane ja ajakirjanik ==Juuni== *[[2. juuni]] – [[Nikolai Gjaurov]], [[bulgaaria]] laulja *[[5. juuni]] – [[Ronald Reagan]], [[USA]] [[filminäitleja]] ja [[poliitik]] * 5. juuni – [[Edgar Kõrver]], Eesti diplomaat *[[10. juuni]] – [[Ray Charles]], muusik *[[11. juuni]] – [[Xenofón Zolótas]], Kreeka poliitik *[[14. juuni]] – [[Alo Raun]], eesti keeleteadlane *[[17. juuni]] – [[Jacek Kuroń]], poola poliitik *[[20. juuni]] – [[Ülo Laumets]], korvpallur *[[24. juuni]] – [[Milvi Koidu]], eesti näitleja (74) *[[25. juuni]] – [[Riita Hansen]], [[A. H. Tammsaare]] tütar *[[26. juuni]] – [[Ott Arder]], eesti luuletaja (54; uppus) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Marlon Brando]], [[USA]] näitleja *[[2. juuli]] – [[Henno Käo]], [[eesti]] lastekirjanik ja luuletaja (62) *[[4. juuli]] – [[Andrian Nikolajev]], [[kosmonaut]] *[[Pavel Lissitsjan]], ooperilaulja *[[5. juuli]] – [[Aleksandr Lerner]], Nõukogude ja Iisraeli küberneetik *[[6. juuli]] – [[Thomas Klestil]], [[Austria]] [[Austria president|president]] *[[7. juuli]] – [[Rain Vehik]], eesti päritolu USA arheoloog *[[9. juuli]] – [[Teet Kuusmaa]], eesti kunstnik ja karikaturist *[[14. juuli]] – [[Julius Raudsepp]], [[eesti]] [[jäähoki]]mängija *[[15. juuli]] – [[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor *[[20. juuli]] – [[Veera Saar]], eesti kirjanik (82) * 20. juuli – [[Mai Mering]], eesti näitleja ja lavastaja (75) *[[21. juuli]] – [[Asta Blumenfeld]], eesti tõlkija *[[28. juuli]] – [[Francis Crick]], inglise bioloog ==August== * [[1. august]] – [[Philip Hauge Abelson]], [[USA]] füüsik ja keemik * [[2. august]] – [[Heinrich Mark]], [[Eesti Vabariigi peaminister presidendi ülesannetes]] [[1990]]–[[1992]] * [[3. august]] – [[Henri Cartier-Bresson]], prantsuse fotograaf * [[6. august]] – [[Rick James]], Ameerika Ühendriikide laulja, muusik ja muusikaprodutsent * [[9. august]] – [[Otto Kranzbühler]], Saksa jurist * [[12. august]] – [[Godfrey Hounsfield]], inglise elektriinsener * [[14. august]] – [[Czesław Miłosz]], [[poola]] luuletaja ja esseist * [[18. august]] – [[Allan Laur]], [[Eesti Kristlik Nelipühi Kirik|Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku]] [[piiskop]] * [[23. august]] – [[Leevi Selliov]], eesti tõlkija * [[24. august]] – [[Elizabeth Kübler-Ross]], Šveitsi päritolu Ameerika Ühendriikide psühhiaater * [[26. august]] – [[Laura Branigan]], USA laulja * [[Ko Young-hee]], [[Põhja-Korea]] juhi [[Kim Chŏng-il]]i lemmikarmuke ==September== *[[4. september]] – [[Kalev Urbanik]], eesti pikamaajooksja *[[16. september]] – [[Juhan Suurkivi]], eesti vaimulik *[[17. september]] – [[Evi Rauer]], eesti näitleja ja telerežissöör *[[18. september]] – [[Heino Tooming]], eesti füüsik ja bioloog (73) *[[20. september]] – [[Kalmer Tennosaar]], eesti estraadilaulja * 20. september – [[Brian Clough]], inglise jalgpallimänedžer *[[24. september]] – [[Françoise Sagan]], prantsuse kirjanik *[[25. september]] – [[Felix Johannes Oinas]], eesti keele- ja kirjandusteadlane (93) *[[28. september]] – [[Christl Cranz]], Saksamaa mäesuusataja (90) *28. september – [[Rutt Koppel]], eesti astronoom *[[29. september]] – [[Christer Pettersson]], [[Olof Palme]] mõrvas kahtlustatu *[[30. september]] – [[Ellen Plotnik]], eesti ajaloolane *30. september – [[Mildred McDaniel]], USA kergejõustiklane, kõrgushüppaja (70) ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Robert Vaidlo]], eesti lastekirjanik (83) *[[2. oktoober]] – [[Uudo Roosimaa]], eesti bioloog (68) *2. oktoober – [[Jüri Papstel]], eesti tehnikateadlane (64) *[[3. oktoober]] – [[Selma Laanes]], eesti mikrobioloog (80) *3. oktoober – [[Janet Leigh]], USA näitleja (77) *[[4. oktoober]] – [[Gordon Cooper]], USA astronaut (77) *[[5. oktoober]] – [[Maurice Wilkins]], inglise biofüüsik (87) *5. oktoober – [[Liia Leetmaa]], eesti baleriin (80) *5. oktoober – [[Rein Pähkla]], eesti farmakoloog (38) *7. oktoober – [[Howard Keel]], USA näitleja ja laulja (85) *[[8. oktoober]] – [[Jacques Derrida]], Prantsuse filosoof (74) *[[9. oktoober]] – [[Mati Kuulmann]], eesti jääpurjetaja (65) *[[10. oktoober]] – [[Christopher Reeve]], USA filminäitleja (52) *10. oktoober – [[Arthur H. Robinson]], [[USA]] geograaf ja kartograaf *[[13. oktoober]] – [[Bertram N. Brockhouse]], Kanada füüsik (86) *13. oktoober – [[Bernice Rubens]], inglise kirjanik (86) *[[15. oktoober]] – [[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti maalikunstnik (79) *[[17. oktoober]] – [[Rudolf Alari]], eesti laulja (92) *17. oktoober – [[Aino Kumari]], eesti ornitoloog (96) *17. oktoober – [[Olev Vestmann]], eesti laulja (60) *[[18. oktoober]] – [[Artur Saat]], eesti viiuldaja (102) * 18. oktoober – [[Paul Liitoja]], Eesti sõjaväelane (87) *[[19. oktoober]] – [[Paul Nitze]], USA diplomaat (97) * 19. oktoober – [[Antoine Abel]], Seišellide prantsus- ja kreoolikeelne kirjanik (69) *[[20. oktoober]] – [[Evald Saag]], eesti teoloog (91) *[[23. oktoober]] – [[Robert Merrill]], USA laulja (87) *[[24. oktoober]] – [[Maaja Ranniku]], eesti maletaja (63) *[[25. oktoober]] – [[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (80) *25. oktoober – [[John Peel]], inglise muusikaajakirjanik (75) *[[27. oktoober]] – [[Martin Flörchinger]], saksa näitleja (95) *[[29. oktoober]] – [[Ellen Uritamm]], eesti muusikakriitik (88) * 29. oktoober – [[Printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna|Printsess Alice]], Gloucesteri hertsogi abikaasa (102) *[[30. oktoober]] – [[Rein Otsason]], eesti majandusteadlane ja pangandustegelane (73) *[[31. oktoober]] – [[Valentin Nikolajev]], NSV Liidu maadleja (80) ==November== *[[2. november]] – [[Theo van Gogh]], hollandi filmirežissöör (47, tapeti) * 2. november – [[Aksel Koppel]], eesti õpetaja (74) *[[3. november]] – [[Toomas Kelder]], eesti disainer ja muusik *[[5. november]] – [[Ants Tauts]], eesti matemaatik (68) *[[7. november]] – [[Howard Keel]], USA näitleja ja laulja (85) *[[9. november]] – [[Stieg Larsson]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik (50) *9. november – [[Iris Chang]], USA ajaloolane ja ajakirjanik (36) *[[11. november]] – [[Yassir Arafat]], Palestiina juht (75) *[[12. november]] – [[Usko Meriläinen]], soome helilooja (74) *[[13. november]] – [[Carlo Rustichelli]], itaalia helilooja (87) *13. november – [[Loreida Raudsep]], eesti folklorist (82) *13. november – [[Ol' Dirty Bastard]], räppmuusik (35) *[[14. november]] – [[Mikael Ljungberg]], Rootsi maadleja (34) *[[17. november]] – [[Ilmar Kesa]] (Johannes-Franciscus Kesa), ujumistreener (ristiga mees) (69) *17. november – [[Aleksandr Ragulin]], vene jäähokimängija (63) *[[18. november]] – [[Cy Coleman]], USA helilooja (85) *[[19. november]] – [[John Vane]], inglise biokeemik (77) *[[20. november]] – [[Mihkel Hansen]], eesti advokaat ja poliitik (99) *[[24. november]] – [[Arthur Hailey]], kirjanik (84) *24. november – [[Guido Paalme]], eesti geoloog (77) *[[25. november]] – [[Eino Pillikse]], eesti elektriinsener, harrastusajaloolane ja kodu-uurija (90) *25. november – [[Julia Gorbatšjova]], Eesti politseinik (30) *[[26. november]] – [[Jüri Laurand]], eesti ajakirjanik (78) *26. november – [[Philippe de Broca]], prantsuse filmirežissöör (71) *26. november – [[Hannes Walter]], eesti sõjaajaloolane (51) *[[27. november]] – [[Arvo Mägi]], eesti kirjanik (91) *27. november – [[Gunder Hägg]], rootsi kergejõustiklane (85) *[[28. november]] – [[Concordia Klar|Concordia Ulas-Klar]], eesti graafik (66) *[[29. november]] – [[Julius Axelrod]], USA biokeemik (82) *29. november – [[John Drew Barrymore]], USA näitleja (72) ==Detsember== * [[1. detsember]] – [[Bernhard van Lippe-Biesterfeld|Prints Bernhard]], [[Holland]]i prints, kuninganna [[Beatrix (Madalmaade kuninganna)|Beatrixi]] isa (93) * 1. detsember – [[Esko Tasa]], eesti raadioajakirjanik (74) * 1. detsember – [[Enn Hango]], eesti näitleja (48) * [[2. detsember]] – [[Alicia Markova]], tantsija (94) *[[6. detsember]] – [[Erik Linnumägi]], eesti inspitsient (79) *[[8. detsember]] – [[Dimebag Darrell]], kitarrist (38) *[[9. detsember]] – [[Valter Pertel]], Eesti ajaloolane (80) * 9. detsember – [[Helgi Oidermaa]], eesti teleajakirjanik (75) *[[11. detsember]] – [[Arthur Lydiard]], Uus-Meremaa treener (87) *[[12. detsember]] – [[Lembit Kriisa]], eesti raamatukaupmees (85) * 12. detsember – [[George Hunter]], Lõuna-Aafrika poksija *[[14. detsember]] – [[Elmar Runge]], eesti maadleja (86) *[[17. detsember]] – [[Vera Afanasjeva]], Eesti arhitekt (76) *[[18. detsember]] – [[Robert Simson]], eesti jurist (83) *[[19. detsember]] – [[Herbert C. Brown]], USA keemik (92) *19. detsember – [[Renata Tebaldi]], itaalia laulja (82) * [[22. detsember]] – [[Vello Vensel]], eesti majandusteadlane (62) * [[23. detsember]] – [[Jaan Tepandi]], eesti majandusteadlane (87) * 23. detsember – [[P. V. Narasimha Rao]], India poliitik (83) * [[28. detsember]] – [[Gleb Bichele]], Eesti mehaanikateadlane (95) * 28. detsember – [[Susan Sontag]], USA esseist ja kirjanik (71) * [[30. detsember]] – [[Artie Shaw]], USA muusik (94) ==Vaata ka== *[[Surnud 2005]] [[Kategooria:2004]] [[en:Lists of deaths by year#2004]] 5ckxetk2awlun3bgxntoal9nrsxmj4o 0 5248 7231944 7231522 2026-09-10T22:50:57Z Raamaturott 56450 7231944 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1892. aasta''' ('''MDCCCXCII''') oli [[19. sajand]]i 92. aasta. == Sündmused maailmas == * [[1. jaanuar]] – [[New York|New Yorgis]] asuv [[Ellise saar]]el hakati vastu võtma sisserändajaid.<!--he immigration station on Ellis Island in New York Harbor opened, processing almost 12 million immigrants to the United States over the course of its existence.--> * [[29. veebruar]] – Suurbritannia ja USA kirjutasid alla lepingule [[hüljes|hülgepüügi]] kohta [[Beringi meri|Beringi meres]]. ([[:en:Bering Sea Arbitration|en]]) * [[28. mai]] – Šoti-ameerika looduskaitsja [[John Muir]] asutas [[San Francisco]]s looduskaitseorganisatsiooni [[Sierra Club]]. * [[3. juuni]] – Asutati Inglismaa üks edukamaid jalgpalliklubisid, [[Liverpool FC]]. * [[6. juuli]] – USA-s [[Pennsylvania]] osariigis [[Homestead]]is toimunud terasetööliste streigi mahasurumises hukkus kümme inimest. * 27. august – [[New York|New Yorgis]] sai tulekahjus tõsiselt kannatada ooperiteater [[Old Metropolitan House|Metropolitan Opera]]. * [[9. september]] – USA astronoom [[Edward Emerson Barnard]] avastas [[Licki observatoorium]]is [[Jupiter]]i viienda kaaslase [[Amalthea]]. See oli viimane planeedi kaaslane, mis avastati otsese visuaalse vaatluse tulemusena. * [[18. oktoober]] – [[Chicago]] ja [[New York|New Yorgi]] vahel avati esimene kaugekõneliin.<ref>[https://chicagology.com/goldenage/1892telephone/ "First New York to Chicago Telephone Call"]. chicagology.com. Vaadatud 10.9.2026</ref> * [[18. detsember]] – [[Peterburi]]s toimus [[Pjotr Tšaikovski]] balleti "[[Pähklipureja]]" ja ooperi "[[Jolanthe]]" esmaettekanne. == Sündmused Eestis == * [[15. jaanuar|15.]]–[[16. jaanuar]] (vkj 3.–4. jaanuar) – [[Tartu]]s toimus [[Eesti karskusliikumine|Eesti karskusseltside]] esimene kongress.<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 156</ref>. Karskusliikumise juhiks sai [[Ado Grenzstein]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * Sügisel jõudis lõpule kõikide [[üldhariduskool]]ide õppetöö üleminek venekeelseks-<ref name="Kronoloogia, 2007"/> *[[23. juuni]] (vkj 11. juuni) – Eestis jõustus uus [[linnaseadus]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> == Sündinud == * [[3. jaanuar]] – [[J. R. R. Tolkien]], inglise kirjanik * [[6. jaanuar]] – [[Ants Murakin]], eesti kunstnik *[[14. jaanuar]] – [[Martin Niemöller]], saksa teoloog * [[15. jaanuar]] – [[Hobey Baker]], USA jäähokimängija ja Ameerika jalgpallur * [[16. jaanuar]] – [[Josef Skupa]], tšehhi nukunäitleja * [[18. jaanuar]] – [[Oliver Hardy]], ameerika koomik * [[19. jaanuar]] – [[Ólafur Thors]], Islandi poliitik * [[26. jaanuar]] – [[Bessie Coleman]], USA piloot * [[29. jaanuar]] – [[Ernst Lubitsch]], saksa päritolu ameerika filmirežissöör * [[31. jaanuar]] – [[Eddie Cantor]], USA näitleja, koomik ja muusik * [[5. veebruar]] – [[Elizabeth Ryan]], USA tennisist * [[15. veebruar]] – [[Eero Liives]], helilooja * [[18. veebruar]] – [[Wendell Willkie]], USA jurist ja poliitik * [[9. märts]] – [[Vita Sackville-West]], inglise kirjanik ja maastikuarhitekt * [[10. märts]] – [[Arthur Honegger]], prantsuse/šveitsi helilooja * 10. märts – [[Gregory La Cava]], USA filmilavastaja * [[15. märts]] – [[Charles Nungesser]], Prantsuse lendur ja hävituslendur * [[16. märts]] – [[Georges Wildenstein]], Prantsuse kunstikaupmees ja kunstiajaloolane * [[22. märts]] – [[Johannes Semper]], eesti luuletaja, prosaist, tõlkija * [[30. märts]] – [[Johannes Pääsuke]], eesti filmioperaator * [[4. aprill]] – [[Edith Södergran]], soomerootsi luuletaja * [[6. aprill]] – [[Donald Wills Douglas Sr.]], USA lennukitööstur ja insener * [[8. aprill]] – [[Mary Pickford]], Kanada-Ameerika filminäitleja * 8. aprill – [[Richard Neutra]], Austria-USA arhitekt * [[14. aprill]] – [[Vere Gordon Childe]], Austraalia arheoloog * 14. aprill – [[Claire Windsor]], USA näitleja * [[2. mai]] – [[Manfred von Richthofen]], saksa hävituslendur * [[5. mai]] – [[Dorothy Garrod]], Briti arheoloog * [[7. mai]] – [[Oskar Angelus]], eesti poliitik * 7. mai – [[Josip Broz Tito]], Jugoslaavia riigijuht * [[13. aprill]] – [[Robert Watson-Watt]], šoti leiutaja * [[11. mai]] – [[Margaret Rutherford]], inglise näitleja * [[29. mai]] – [[Max Brand]], USA kirjanik * [[13. juuni]] – [[Basil Rathbone]], inglise näitleja * [[28. juuni]] – [[Edward Hallett Carr]], inglise ajaloolane ja diplomaat * [[1. juuli]] – [[James M. Cain]], USA kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist * [[5. juuli]] – [[Lauge Koch]], Taani geoloog ja polaaruurija * [[11. juuli]] – [[Thomas Mitchell]], USA näitleja * [[18. juuli]] – [[Arthur Friedenreich]], Brasiilia jalgpallur * [[23. juuli]] – [[Haile Selassie I]], [[Etioopia]] keiser * [[26. juuli]] – [[Villem Ormisson]], eesti kunstnik * [[29. juuli]] – [[William Powell]], USA näitleja * [[2. august]] – [[Jack L. Warner]], USA filmindustegelane * [[14. august]] – [[Kaikhosru Shapurji Sorabji]], inglise helilooja, pianist ja muusikakriitik * [[5. september]] – [[Joseph Szigeti]], ungari viiuldaja * [[6. september]] – [[Edward Victor Appleton]], inglise füüsik * [[26. september]] – [[Clint Benedict]], Kanada jäähokimängija * [[4. oktoober]] – [[Assis Chateaubriand]], Brasiilia ajakirjanik, meediaettevõtja ja poliitik * [[9. oktoober]] – [[Ivo Andrić]], Jugoslaavia kirjanik * [[16. oktoober]] – [[Adolf Ziegler]], Saksa maalikunstnik * [[20. oktoober]] – [[Rudolf Mager]], majaomanik Tallinnas * [[22. oktoober]] – [[Villem Eichenthal]], eesti filatelist * [[23. oktoober]] – [[Gummo Marx]], ameerika komöödianäitleja * [[31. oktoober]] või [[1. november]] – [[Aleksandr Alehhin]], vene maletaja * [[2. november]] – [[Alice Brady]], USA näitleja * [[14. november]] – [[Dieudonné Costes]], prantsuse lendur *[[21. november]] – [[Johannes Kallak]], eesti pedagoog, kooli- ja lastekirjanik * [[26. november]] – [[Charles Brackett]], USA stsenarist ja filmiprodutsent * [[4. detsember]] – [[Francisco Franco]], Hispaania riigipea * [[5. detsember]] – [[Gerhard Rägo]], eesti matemaatik * [[15. detsember]] – [[Jean Paul Getty]], USA naftatööstur * [[21. detsember]] – [[Rebecca West]], Briti kirjanik ja ajakirjanik * [[24. detsember]] – [[Ruth Chatterton]], USA näitleja == Surnud == * [[21. jaanuar]] – [[John Couch Adams]], inglise astronoom * [[31. jaanuar]] – [[Charles Spurgeon]], inglise baptistlik jutlustaja * [[11. veebruar]] – [[James Augustus Grant]], Šoti maadeuurija * [[16. veebruar]] – [[Henry Walter Bates]], inglise loodusteadlane ja maadeuurija * [[27. veebruar]] – [[Louis Vuitton]], prantsuse ärimees * [[16. märts]] – [[Edward Augustus Freeman]], inglise ajaloolane * [[21. märts]] – [[Annibale de Gasparis]], itaalia astronoom * [[15. aprill]] – [[Amelia Edwards]], inglise kirjanik ja egüptoloog * [[17. aprill]] – [[Alexander Mackenzie]], Kanada poliitik * [[5. mai]] – [[August Wilhelm von Hofmann]], saksa keemik * [[11. juuli]] – [[Ravachol]], prantsuse anarhist * [[12. juuli]] – [[Alexander Cartwright]], USA ettevõtja ja pesapallipioneer * [[2. oktoober]] – [[Ernest Renan]], prantsuse orientalist * [[6. oktoober]] – [[Alfred Tennyson]], briti luuletaja * [[2. detsember]] – [[Jay Gould]], USA ettevõtja ja finantstegelane * [[6. detsember]] – [[Werner von Siemens]], saksa tööstur * [[18. detsember]] – [[Richard Owen]], inglise bioloog, anatoom ja paleontoloog == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1892| 1892]] 78qqrj62mw3w1c4lrsvb1ae7j4kymyy 0 6889 7232120 7151257 2026-09-11T10:26:19Z Raamaturott 56450 7232120 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1789. aasta''' ('''MDCCLXXXIX''') oli [[18. sajand]]i 89. aasta. == Sündmused maailmas == *[[4. veebruar]] – [[George Washington]] valiti ühehäälselt [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] esimeseks presidendiks. *[[4. märts]] – [[New York|New Yorgis]] tuli kokku esimene [[USA Kongress]]. *4. märts – Jõustus [[Ameerika Ühendriikide põhiseadus]]. * [[7. aprill]] – Türgi sultaniks sai [[Selim III]]. [[Pilt:Mutiny_HMS_Bounty.jpg|pisi|180px|[[Bounty mäss]]]] *[[28. aprill]] – [[Bounty mäss]]. Briti laeva [[HMS Bounty|Bounty]] meeskond jättis kapten [[William Bligh]]' ja 18 madrust [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] lõunaossa paadiga triivima. [[Pilt:Gilbert_Stuart_Williamstown_Portrait_of_George_Washington.jpg|pisi|125px|left|[[George Washington]]]] *[[30. aprill]] – [[George Washington]] vannutati Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks. * [[20. juuni]] – [[Prantsuse revolutsioon]]i avalöögina kinnitasid kolmanda seisuse esindajad nn [[tenniseväljaku vanne|tenniseväljaku vandega]] oma otsustavust mitte lahkuda enne põhiseaduse kehtestamist. * [[11. juuli]] – [[Jacques Necker]] vallandati Prantsusmaa rahandusministri ametikohalt, mis tõi kaasa rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine paar päeva hiljem. [[Pilt:Prise_de_la_Bastille.jpg|pisi|180px||"Bastille'i vallutamine". Maal [[Jean-Pierre Houël]].]] *[[14. juuli]] (vkj 3. juuli) – [[Pariis]]i kodanikud [[Bastille vallutamine|vallutasid]] tormijooksuga [[Bastille|Bastille vangla]] ja vabastasid vangid. Sellega algas [[Prantsuse revolutsioon]]. *[[4. august]] – Prantsusmaal likvideeriti [[feodalism|feodaalsüsteem]]. *[[24. august]] – [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Vene-Rootsi sõda]]: Toimus [[Ruotsinsalmi esimene merelahing]] [[Rootsi]] ja [[Venemaa keisririik|Venemaa]] laevastiku vahel. *[[26. august]] – Prantsusmaa [[Rahvuslik Asutav Kogu (Prantsusmaa)|Rahvuslik Asutav Kogu]] kinnitas [[Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon|inimõiguste deklaratsiooni]]. * [[2. september]] – asutati [[Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium]]. * [[11. september]] – [[Alexander Hamilton]] sai esimeseks [[Ameerika Ühendriikide rahandusminister|Ameerika Ühendriikide rahandusministriks]]. * [[29. september]] – [[Ameerika Ühendriikide Kongress|USA Kongress]] hääletas [[Ameerika Ühendriikide armee|USA armee]] moodustamise poolt. Armee koosseisu kuulus algselt umbes 1000 ohvitseri ja sõdurit. * [[5. oktoober]] – toimus [[naiste marss Versailles'sse]]. * [[24. oktoober]] – algas [[Brabanti revolutsioon]], mida peetakse [[Belgia]] rahvusluse esimeseks ilminguks. == Sündmused Eestis == * [[Vigala mõis]]a omanik parun [[Berend Johann Uexküll]] kehtestas oma piirkonnas eraseaduse, millega reguleeris talupoegade omavahelisi ja talupoegade suhteid mõisaga. See oli esimene selletaoline Eestis.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> == Sündinud == * [[3. jaanuar]] – [[Carl Gustav Carus]], Saksa arst, maalikunstnik ja filosoof * [[17. jaanuar]] – [[August Neander]], saksa teoloog ja kirikuloolane * [[16. märts]] – [[Georg Simon Ohm]], saksa füüsik * [[24. juuni]] – [[Faddei Bulgarin]], poola päritolu Venemaa kirjanik, ajakirjanik, kirjastaja, Napoleoni armee kapten * [[30. juuni]] – [[Horace Vernet]], prantsuse maalikunstnik * [[3. juuli]] – [[Johann Friedrich Overbeck]], saksa kunstnik * [[17. juuli]] – [[Adolf von Rauch]], Eesti arstiteadlane * [[19. juuli]] – [[John Martin]], inglise kunstnik * [[6. august]] – [[Friedrich List]], saksa majandusteadlane * [[9. august]] – [[Nicolas Bochsa]], tšehhi päritolu prantsuse harfimängija ja helilooja * [[21. august]] – [[Augustin-Louis Cauchy]], prantsuse matemaatik ja füüsik * [[15. september]] – [[James Fenimore Cooper]], ameerika kirjanik * [[29. september]] – [[Peter Joseph Lenné]], preisi aednik ja maastikuarhitekt * [[8. oktoober]] – [[William John Swainson]], inglise loodusteadlane * [[28. detsember]] – [[Thomas Ewing]], USA poliitik * [[22. detsember]] – [[Levi Woodbury]], USA poliitik * [[Friedrich Sellow]], saksa loodusteadlane == Surnud == * [[8. jaanuar]] – [[Jack Broughton]], inglise poksija * [[12. veebruar]] – [[Ethan Allen]], Ameerika talunik, sõjaväelane ja poliitik * [[1. aprill]] – [[Johann Friedrich Hartknoch]], saksa kirjastaja ja raamatukaupmees * [[7. aprill]] – [[Abdülhamit I]], Türgi sultan * [[14. juuni]] – [[Tommaso Temanza]], itaalia arhitekt * [[3. detsember]] – [[Claude-Joseph Vernet]], prantsuse kunstnik * [[14. detsember]] – [[Étienne Jeaurat]], prantsuse kunstnik * [[23. detsember]] – [[Abbé Charles-Michel de l’Epée]], Prantsuse pedagoog, [[surdopedagoogika]] rajaja == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 107</ref>}} [[Kategooria:1789| 1789]] odoe18lmz2n9ly1jwmbnq6wtf7trjua 0 7279 7232025 7220402 2026-09-11T08:11:22Z Kuriuss 38125 7232025 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Sõjaväelane | Taustavärv = #EEDD82 | Pilt = Bundesarchiv Bild 183-1987-0313-507, Rudolf Hess.jpg | Pildisuurus = 180px | Pildi info = Rudolf Heß ([[1935]]) | Nimi = Rudolf Heß | Täisnimi = {{nowrap|Rudolf Walter Richard Heß}} | Hüüdnimi = Fräulein Hess; "pruun hiireke" <ref name="v55hr" />;"Jonathan" või ka "J"; | Sünniaeg = [[26. aprill]] [[1894]] | Sünnikoht = [[Aleksandria]] idapoolne eeslinn Ibrahimieh, [[Egiptus]] | Surmaaeg = [[17. august]] [[1987]] | Surmakoht = [[Lääne-Berliin]], [[Spandau vangla]] | Truudusvanded = | Teenistused = | Teenistusaeg = | Auaste = {{Lihtne loend|*reamees *alamveltveebel *kompanii jaoülem *reservleitnant *[[Jagdstaffel 35]]b hävituslennukite eskadrilli leitnant }} | Juhitud üksused = | Sõjad/lahingud = {{Lihtne loend| * [[Esimene maailmasõda]] ** lahingud [[Neuville-St. Vaast]]'i linna pärast ** [[Verduni lahing]] ** lahingud [[Rîmnicu Sărat]]i linna all * [[Hitler-Ludendorffi putš]] * [[Rudolf Hess#sõjaväelasena ja teenistuskäik. veel...]] }} | Autasud = {{Lihtne loend| * [[Esimene Maailmasõda|I Maailmasõja]] 2. klassi [[Raudrist]] * [[Sõjaline Teeneterist]] * [[Haavatu märk]] hõbedane (2. klass) * NSDAP [[Vereorden]] 02. }} | Abikaasa(d) = [[Ilse Hess]] (neiupõlvenimega Pröhl) | Allkiri = Rudolf_Hess_Signature.svg }} '''Rudolf Walter Richard Heß'''; ka '''Rudolf Hess''', ([[26. aprill]] [[1894]] [[Aleksandria]] ([[Egiptus]]) – [[17. august]] [[1987]] [[Lääne-Berliin]], [[Spandau vangla]]) oli Saksamaa maa- ja õhuväe sõjaväelane, [[NSDAP]] asefüürer, [[Hitleri saatjaskond#Hitleri sekretärid|Hitleri erasekretär]] ning [[Kolmas Riik|Kolmanda Reichi]] poliitik ja [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Riigipäeva]] liige.<ref name="Eberle440" /> Suurbritannias vangistuses olles oli tema koodnimeks "Jonathan" või ka "J". [[1946]]. aastal alanud [[Nürnbergi protsess]]il mõisteti ta eluks ajaks vangi<ref name="geschichtsthemen" />. Rudolf Heß oli [[Spandau vangla]]s kuni oma surmani [[17. august]]il [[1987]]. ==Rudolf Heßi lapsepõlv ja kooliiga== Rudolf Heßi isa [[Fritz Heß]] tegeles [[väliskaubandus]]ega ja oli kaubandusfirma [[Hess&Co]], mille asutas Rudolfi vanaisa [[Christian Hess]], omanik. Ema [[Klara Münch|Klara Heß]], tekstiilitöösturi tütar, oli kodune.<ref name="Nesbit14" /> Perekond Heß elas [[Egiptus|Egiptuses]]<ref name="Nesbit14" /> viibides suures neljakorruselises [[villa]]s, mida ümbritses aed.<ref name="Nesbit14" /> Fritzil oli maja ka [[Reicholdsgrün]]is.<ref name="Nesbit14" /> Rudolf õppis Aleksandria saksa protestantlikus koolis aastatel 1900–1906. Eratunde andis talle ja vennale egiptuse koduõpetaja efendi Abdul Aziz.<ref name="Nesbit15" /> [[1908]]. aastal saadeti Rudolf Saksamaale ja ta asus 15. septembril õppima [[Bad Godesberg]]i evangeelses koolis.<ref name="Nesbit15" /> [[1911]]. aastal saatis isa Fritz Rudolfi õppima [[Šveits]]i [[Neuchâtel]]i [[Ecole Supérieur de Commerce]] kõrgemasse kommertskooli.<ref name="Chapman" /> Rudolf lahkus sealt juba aasta pärast ([[1912]]<ref name="Chapman" />) ja alustas praktikandina tööd ühes [[Hamburg]]i ärifirmas<ref name="Nesbit15" /> [[Feldt, Stein & Co.]]<ref name="eL2eE" /> Hamburgis omandas Heß kommertskoolihariduse.<ref name="Eberle440" /> [[1919]]. aastast otsustas Rudolf haridusteed jätkata. Endise sõdurina oli ta vabastatud sisseastumiseksamitest<ref name="o38FF" /> ning ta asus õppima [[Müncheni Ülikool]]is [[majandus]]t, [[geograafia]]t ja [[geopoliitika]]t (teise allika järgi majandust ja [[ajalugu]]).<ref name="o38FF" /> Tema õpetaja ja sõber oli [[Karl Haushofer]]. ==Rudolf Heß Esimeses maailmasõjas== [[3. august]]il [[1914]] kuulutas Saksamaa sõja [[Prantsusmaa]]le. Järgmisel päeval kuulutas [[Suurbritannia]] sõja Saksamaale.<ref name="Nesbit16" /> [[Esimene maailmasõda|Esimene maailmasõda]] oli alanud. [[Saksa keisririik|saksa keisririigi]] elanikkonna suurus oli 1914. aastaks 68 miljonit elanikku.<ref name="Nesbit15" /> Heß sõitis sama aasta augustis [[Hamburg]]ist [[München]]isse, ja astus vabatahtlikuna sõjaväkke.<ref name="Nesbit16" /> [[20. august]]il võeti Heß jalaväelasena [[7. Baieri välisuurtükiväe rügement|7. Baieri välisuurtükiväe rügemendi]] (''7. Bayerischen Feldartillerie-Regiment''<ref name="Chapman120" />) koosseisu.<ref name="Nesbit16" /> Pärast [[reamees|reamehe]] (''Infanterist'') väljaõpet arvati Heß 18. septembril 1914 1. jalaväerügemendi 1. täienduspataljoni (''1. Ersatzbataillon, 1. Bayerischen Infanterie-Regiment''<ref name="Chapman120" />) 3. täienduskompaniisse, mis paiknes [[Läänerinne (Esimene maailmasõda)|läänerindel]] [[Briti ekspeditsiooniväed|Briti ekspeditsioonivägede]] vastas [[Somme]]'i ääres.<ref name="Nesbit16" /> Briti I korpuse sõduritega lahingut lüües sai Heß haavata.<ref name="Nesbit17" /> <ref name="upHdk" /> [[9. november|9. novembril]] [[1914]] viidi Heß üle 1. jalaväerügemendi 1. kompaniisse (''1. Reserve-Bataillon, 1. Bayerischen Infanterie Regiment''<ref name="Chapman120" />), mis paiknes [[Artois|Artois']] provintsis [[Arras]]e lähedal Prantsusmaal.<ref name="Nesbit17" /> Heß ülendati [[21. aprill]]il [[1915]] [[kapral]]iks (''Gefreiter''). 27. aprillil autasustati teda lahingus ülesnäidatud [[vaprus]]e eest sõjaväelise autasu – [[Raudrist]]i 2. klassiga.<ref name="Nesbit18" /> [[Pilt:EK II 1914.jpg|pisi|120px|right|I maailmasõja 2. klassi Raudrist]] 1915. aasta mai- ja augustikuu vahelisel ajal naasis Heß Saksamaale, osalemaks ''[[Heeresschule]]'' korraldatud reservohvitseri kandidaatide treeningkursusel (''ReserveOffizieranwärter Lehrgang'') [[Münster]]is.<ref name="Chapman120" /> [[1915]]. aasta augusti lõpus läks Heß kuueks nädalaks [[Munsterlager]]isse sõjaväe õppekooli kursustele. Siin sai ta [[alamveltveebel|alamveltveebli]] (''Vizefeldwebel'') auastme.<ref name="Nesbit18" /> [[22. oktoober|22. oktoobril]] andis [[Baieri kuningriik]] Heßile [[Sõjaline teeneterist|Sõjalise teeneteristi]] (''Militärisches Verdienstkreuz''). <ref name="Nesbit18" /> 20. novembril naasis Heß rindele ja liitus oma väeosaga ning osales [[Artois]]' lõigul lahingutegevuses.<ref name="Nesbit18" /> [[jõulud|Jõuluaja]] ja aastavahetuse sõdis ta [[Arras]]e all<ref name="Chapman120" />. [[1916]]. aasta alguses osales Heß lahingutes Neuville-St. Vaasti linna pärast.<ref name="Nesbit18" /> Vahepeal kimbutas Heßi [[kurgupõletik]], mille hilisem diagnoos oli akuutne kõri limaskesta põletik ([[larüngiit]]),<ref name="Chapman120" /> ning ta saadeti 20. veebruaril 1916 tagalasse. Haiglas olles suhtles ta perega, eriti [[ema]] Klaraga, kirja teel.<ref name="Chapman120" /> Väeossa saabus ta tagasi 1. mail ja osales [[Verduni lahing]]us.<ref name="Nesbit18" /> 12. juunil 1916 võitles Heß [[Douaumont]]'i läheduses asuva [[Thiaumont'i küla]] juures ning sai [[mürsukild]]udest haavata. Vigastatud vasaku [[käsi|käe]] ja [[õlavars|õlavarre]] tõttu saadeti Heß [[Bad Homburg]]i [[varuhaigla]]sse (''Reserve Lazarett'') ja viidi üle [[Ilsenburg]]i varuhaiglasse 28. juunil.<ref name="Nesbit18" /> Varuhaiglast vabanes Heß 13. juulil ja pöördus tagasi oma väeossa. 25. detsembril 1916 sai Heßist [[jaoülem]], ta viidi üle 18. Baieri jalaväe reservrügementi, mis asus [[Rumeenia]]s, ja temast sai 10. kompanii jaoülem.<ref name="Nesbit19" /> 10. kompaniiga osales Heß lahingutes [[Rîmnicu Sărat]]i linna all, umbes 120 km [[Bukarest]]ist põhjakirdes.<ref name="Nesbit19" /> 23. juulil 1917 sai Heßi vasak käsi Oituzi mäekurul taas mürsukilluga pihta, kuid ta jäi oma väeosa [[välilaatsarett]]i ravile.<ref name="Nesbit19" /> Järgmine haavatasaamine osutus aga tõsisemaks. [[8. august]]il [[1917]] lasi [[tormijooks]]u ajal [[Ungürea]]le (linn [[Karpaatide kõrgend]]ikul [[Focșani]] lähedal) Rumeenia sõdur tal [[kuul]]i läbi [[rindkere]].<ref name="Nesbit19" /> 9. augustil maandus Heß [[Ungari]]s [[sõjaväehaigla]]s 21c/ [[Bezdivasarhely]]s. Heßi haigusloos (11. augusti seisuga) oli kirjas, et kuul sisenes [[vasak]]u [[kaenal|kaenla]] lähedusest rindkeresse, läbistas [[kops]]u ja väljus [[lülisammas|lülisamba]] 4. lüli lähedal, allpool [[abaluu]]d tekitades "kirsikivisuuruse" augu.<ref name="Nesbit19" /> Heß sülitas [[veri|verd]] ja [[hingamine|hingamisel]] oli tuvastatav kahin. Vere sülgamine lõppes 20. augustil. Peagi taandus ka [[palavik]].<ref name="Nesbit19" /> Heßi prooviti kodumaale saata, kuid viidi siiski 26. augustil ravile sõjaväehaiglasse 21 B Sepsiszentgyörgys (Ungari). [[Süda]] oli tal korras, kuid hingamine veel pinnapealne ja kuna ravi võttis kauem aega, saadeti ta [[11. september|11. septembril]] haiglarongiga nr 9 kodumaa poole teele.<ref name="H9y8w" /> 17. septembrist kuni 23. oktoobrini oli Heß ravil [[Meisseni varuhaigla]]s (20 km [[Dresden]]ist).<ref name="H9y8w" /> [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1917]] ülendati Heß [[reservleitnant|reservleitnandiks]] (''Leutnant der Reserve'') ja esitati autasustamiseks 1. klassi Raudristiga. 1. klassi Raudristi ta aga ei saanud.<ref name="H9y8w" /> Heßi isa Fritz oli kirjutanud 30. septembril Meissenisse, milles palunud oma poja ületoomist [[Alexandersbadi haigla]]sse, mis asus Reicholdsgrünile lähemal. 25. oktoobril saabuski Heß sellesse varuhaiglasse. Sealsete meedikute arvamuse järgi oli Heß üldiselt hea [[tervis]]e juures, kuid pidev tervise üle kurtmine võis arstide arvates näidata kalduvust [[hüpohondria]]le. <ref name="H9y8w" /> 11. detsembril lasti Heß tervisepuhkusele ja selle veetis ta Reicholdsgrünis. Jaanuaris [[1918]] anti Heßile korraldus saata [[16. Baieri jalaväe reservrügement]] rindele, siin tuli tal ette kanda [[ülemleitnant]] [[Anton von Tubeuf|Anton vabahärra von Tuboeufile]] ja tema kõrval seisis [[kapral]], kelle nime sai ta teada aastaid hiljem, [[Adolf Hitler]].<ref name="W9Nwi" /> Arstide arvetes oli Heß sõjaväeteenistuseks kõlbulik (''Kriegsverwendungsfähig'') ja ta viidi haiglast üle 1. jalaväe täiendusrügementi Münchenis. Kuid Heß esitas 29. novembril taotluse enda üleviimiseks lennuväkke.<ref name="mDawn" /> ;Lenduri väljaõpe Jaanuaris läks Heß Münchenisse, et läbida lennuväe tarvis arstlik ja võimekuskontroll.<ref name="W9Nwi" /> Märtsi keskpaigas algasid Heßil kolmekuulised kursused. Kursuste alustuseks sai maapealne õpe [[Schleissheimi 1. Lennukool]]is (''Fliegerschule ''1).<ref name="W9Nwi" /> Mõned kuud hiljem alustas Heß ''ab initio'' treeninglende [[Lechfeldi sõjaväelaager|Lechfeldi sõjaväelaagri]] 4. lennukoolis. Tema treeningulennuki kohta täpsed andmed puuduvad, kuid see oli kahekohaline. Esimene soolotreeninglend lõppes tal [[Ried]]i lähedal [[Ammeri järv]]e äärsel vainul vastu maad prantsatamisega.<ref name="W9Nwi" /> Algõppe lõpetanud Heß määrati 1. oktoobril lennuväe transiitlaagri (''Luftpark'') teenistusse.<ref name="CK4Aa" /> Pärast seda saadeti Heß täiendõppele [[1. hävitajate eskadrilli kool]]i (''Jagdstaffelschule 1'') [[Valenciennes]]'is Prantsusmaal.<ref name="CK4Aa" /> Tema vigastused (kuul kopsust läbi) olid piisavalt rasked selleks, et teda ei lubatud enam jalaväelasena rindele, kuid [[lendur]]iks lubati tal õppida.{{lisa viide}} 14. oktoobril astus Heß Baieri hävituslennukite eskadrilli [[Jagdstaffel 35]]b.<ref name="CK4Aa" /> Nende hävituslennukite baas asus [[Givry]]s ([[Belgia]]), kuid viidi 29. oktoobril üle [[Gosselies]]'sse. Baieri hävituslennukite eskadrill oli varustatud [[Fokker D.VII]]-tega, mis jõudsid Saksa lennuväkke aprillis 1918. Neid peeti selles sõjas Saksamaa parimateks hävitajateks.<ref name="CK4Aa" /> Ta läbis väljaõppe ja teenis Jasta 35b [[eskadrill]]is [[leitnant|leitnandina]] alates [[16. oktoober|16. oktoobrist]] [[1918]].{{lisa viide}} Vähem kui kuu aega hiljem, [[11. november|11. novembril]] 1918 kell 11<ref name="CK4Aa" />, Esimene maailmasõda lõppes. Hävituslennukite eskadrill, kus Heß teenis, saadeti sõja lõppedes laiali ja liitlaste korraldusel toimetati enamik lennukeid kogumispuntidesse, lageda taeva alla roostetama.<ref name="U6xO6" /> Heßi sõjaväekarjäär lõppes 13. detsembril 1918, mil ta vabastati relvajõududest.<ref name="U6xO6" /> Sõjaväekarjääri lõppedes oli Heß 24-aastane ega omanud kindlat ametit. Pereäri, mille tegevuse jätkamiseks isa teda koolitanud oli, olid omastanud britid.<ref name="U6xO6" /> Esimese maailmasõja ajal teenis ta [[Adolf Hitler]]iga samas rügemendis. <ref name="Delaforce31" /> ==Rudolf Heßi karjäär== ;[[Thule selts]]i liikmesus [[1919]]. aasta veebruaris astus Heß [[Thule selts]]i, mille oli 1918. aastal asutanud vabahärra [[Rudolf von Sebottendorff]].<ref name="U6xO6" /> See rühm koondas [[natsionalism|natsionaliste]], kelle hulka kuulusid ka [[Hans Frank]], [[Alfred Rosenberg]] ja Adolf Hitler jmt. Nad olid meelestatud juudivastaselt ja kavatsesid ''Räterepublik''<nowiki/>'u kukutada. Sõjakalt meelestatud kommunistliku organisatsiooni [[Spartacuse Liit|Spartacuse Liidu]] (''Spartacusbund'') ja Thule liikmete vahel toimusid ägedad [[käsikähmlus]]ed. Ühel neist tänavalahinguist, mis leidis aset [[1. mai]]l Münchenis, sai Heß jalga haavata.<ref name="o38FF" /> ; [[Eppi vabakorpus]]e liikmena [[7. mai]]l sai temast vabakorpuse (''Freikorps''), mida juhatas kindral [[Franz Xaver von Epp]], liige ja jätkas selles väeosas aprilli lõpuni 1920.<ref name="o38FF" /> ;NSDAP Aasta pärast [[Versailles' rahu]] sõlmimist astus Heß juunis 1920<ref name="6UXck" /> [[NSDAP]]-sse (DAP järglane) tema liikmekaardi nr oli 16.<ref name="Eberle440" /> Parteis olles hakkas Rudolf aega veetma Adolf Hitleri seltsis, rääkis temaga igapäevaselt, sai tema kõige ustavamaks kaaslaseks. Rudolf kirjutas artikleid [[Rahvavaatleja]]le (''Völkischer Beobachter'')<ref name="54q61" /> ja keskendus partei heaks raha kogumisele ning tudengitega vestlemisele.<ref name="rjU9Q" /> [[1921]]. aasta veebruaris moodustas ta Müncheni ülikoolis natsionaalsotsialistliku rühma. [[4. november|4. novembril]] 1921 sai Heß haavata, kui kaitses Adolf Hitlerit [[marksistid]]e katsel [[Staatliches Hofbräuhaus|Hofbräuhaus]] õhku lasta. Sündmust teatakse kui "[[Sturmabteilung|SA]] tuleristseid" (''Feuertaufe der SA'').<ref name="rjU9Q" /> 1922. aastaks oli Heß ka ise SA-liige ja novembrikuu seisuga oli ta asutanud 11 üliõpilassadakonda (''[[Student-Hundertschaft]]'').<ref name="rjU9Q" /> Saksa rahval, maal ja ka NSDAP-l olid rasked ajad. [[11. jaanuar]]il [[1923]] hõivasid Prantsuse ja Belgia väed [[Ruhri piirkond|Ruhri piirkonna]]. Ruhri piirkonna hõivamise ettekäändeks sai Saksamaa reparatsioonikohustuse mittetäitmine.<ref name="rjU9Q" /> Ruhri piirkonnaga seotu kävitas [[hüperinflatsioon]]i ja põhjustas massilise [[tööpuudus]]e. NSDAP esimene parteipäev, mille Baieri politseiülem ära keelas, peeti 28. jaanuaril Münchenis.<ref name="rjU9Q" /> ;[[Hitler-Ludendorffi putš]] {{Vaata|Hitler-Ludendorffi putš}} 1923. aasta lõpuks oli [[Saksa majandus]] kokku kokkunud ja Saksa mark oma väärtuse kaotanud.<ref name="p4GjM" /> Hitler aga võttis ette riigipöördekatse Münchenis. Hitler koos oma kaaskondlaste ja SA liikmetest poolehoidjatega piiras sisse [[Bürgerbräukeller]]i, kus kohalikud võimukandjad, kelle seas olid ka Baieri peaminister, sõjaväejuht ja politseiülem, koosolekut pidasid, kuid neile lisaks oli saalis veel ligikaudu 3000 inimest, kes jõid õlut.<ref name="p4GjM" /> [[Adolf Hitler]]i eestvedamisel [[Hitler-Ludendorffi putš|Hitler-Ludendorffi putš]]il (8. novembri õhtust 9. novembri ennelõunani [[1923]]. aastal) osalenud ka Rudolf Heß <ref name="Eberle440" />. Heßi juhtimisel olevat vangi võetud mõned silmapaistvamad "[[rahvavaenlased]]", nagu [[Eugen von Knilling]], [[Franz Gürtner]], [[Franz Schweyer]], [[Johannes Wutzlhofer]], [[Karl Mantel]] jt ning viidud ööseks autoga [[Tegerni järv]]e äärde<ref name="p4GjM" />, [[Julius Lehmann]]i valdustesse. Kui Heß helistamiseks autost väljus, veennud pantvangid sohvrit, et too nad Münchenisse tagasi viiks. Heß sai ühenduse [[Ilse Pröhl]]iga, kes talle [[jalgratas|jalgratta]] tõi, sellega õnnestus Heßil Haushoferite juurde pakku minna.<ref name="p4GjM" /> Rudolfil õnnestus [[Austria]]sse põgeneda ja seal peituda, kuid Karl Haushoferi soovitusel andnud ta end üles.<ref name="LH93G" /> Pärast Hitleri vahistamist ja Leichi-äärse [[Landsbergi vangla]]sse toimetamist keelustati nii SA kui ka NSDAP. ;Rudolf Heßi vangistus [[Landsbergi vangla]]s {{vaata|Landsbergi vangla}} [[26. veebruar]]ist [[1924]] toimus 24 päeva jooksul Müncheni [[Blutenburgstrasse jalaväekool]]i kohtusaalis [[riigireetmisprotsess]] riigipöördekatse "ninamehe" Hitleri ja tema "käsilaste", nende hulgas kindral Ludendorffi, Rudolf Heßi, [[Wilhelm Frick]]i, [[Hermann Kriebel]]i, [[Emil Maurice]]'i ja [[Ernst Röhm]]i üle.<ref name="tajJo" /><ref name="ESMC8" />). Heß mõisteti pooleteiseks aastaks vangi lubadusega ta ennetähtaegselt vabastada.<ref name="LH93G" /> [[Landsbergi vangla]] esimesel korruse kongis nr 7 viibisid koos Rudolf Heßiga Adolf Hitler, [[Friedrich Weber]] ja ooberst [[Hermann Kriebel]].<ref name="Delaforce37" /> Siin dikteeris Hitler "[[Mein Kampf]]i" algul autojuht [[Emil Maurice]]'ile ja edasi Rudolf Heßile.<ref name="Delaforce37" /> Heßist sai "Mein Kampfi" käsikirja toimetaja.<ref name="LH93G" /> Heß tutvustas Hitlerit [[Müncheni ülikool]]i poliitilise geograafia professorile [[Karl Haushofer]]ile, kes käis neid mõlemat ka vanglas külastamas.<ref name="Delaforce37" /> Rudolf Heß vabastati Landsbergi vanglast 30. detsembril 1924.<ref name="LH93G" /> ;Rudolf Heß Adolf Hitleri erasekretärina Hitleri erasekretäriks oli Heß 27. veebruarist<ref name="LH93G" /> [[1925]].<ref name="Eberle440" /> aastast, töötasuga 300 [[riigimark]]a kuus.<ref name="4HtCI" /> Ta saatis füürerit paljudel reisidel, võttis vastu tema külalisi, tegeles tema kirjavahetusega.<ref name="54q61" /> Ameerika ajaloolase [[Norman J.W. Goda]] raamatu "[[Tales from Spandau: Nazi Criminals and the Cold War]]]" (2007) järgi oli Heß esimene, kes kasutas väljendeid "Minu füürer!" ja "Heil Hitler!".<ref name="54q61" /> Teise allika kohaselt oli [[Joseph Goebbels]] see, kes juurutas parteis ja rahva seas tervituse ''Heil Hitler!''<ref name="T3abP" /> Kolmanda allika kohaselt öelnud Hitler: "Mina olen füürer! Ma kehtestan tervituse "Heil Hitler!"<ref name="l7DRW" /><ref name="oCNQg" /> Heß valmistas lendlehti ja plakateid. Adolf Hitler aga moodustas Heßi abiga [[Kaitsemalev]]a (''Shutzstaffel''; ''SS''), mille liikmetel tuli Hitleri ihukaitsjatena anda füürerile isiklik truudusevanne.<ref name="LH93G" /> NSDAP poliitilise keskkomisjoni esimees alates [[1932]]. Kui Hitler sai [[1933]]. aasta [[30. jaanuar]]il Saksamaa riigikantsleriks, siis tegi ta Heßist oma asetäitja parteis [[21. aprill]]il [[1933]].<ref name="Eberle440" />{{cquote|"Mina nimetan parteikaaslase Rudolf Hessi oma asetäitjaks ja annan talle täieliku volituse võtta minu nimel vastu otsuseid kõigis partei juhtimist puudutavates küsimustes."}}<ref name="4LDBo" /> Sama aasta detsembris määras Adolf Hitler Heßi NSDAP poliitiliseks peavolinikuks ja [[Riigipäev (Kolmas Riik)|Riigipäeva]] saadikuks.<ref name="4LDBo" /> Lisaks oli Rudolf Heß alates 1933. aasta detsembrist Adolf Hitleri valitsuses portfellita minister.<ref name="Cst4a" /> Heßi haldusalas oli mitu ametkonda, nagu välisministeerium (juhatas [[Joachim von Ribbentrop]]) ja palju osakondi erinevatelt aladelt, nagu ennistustööö, ajakirjandus, rahandus, juura, haridus, ehitus, tööstus (juhatas [[Fritz Todt]]), kirjandus ja kunst (juhatas [[Philipp Bouhler]]), tervishoid ja rassiküsimused, aga ka välismaal elavad sakslased (juhatas [[Ernst W. Bohle]]).<ref name="4LDBo" /> Heßi personaliülemaks oli [[Martin Bormann]].<ref name="4LDBo" /> [[Pilt:Bundesarchiv Bild 152-08-35, Dachau, Konzentrationslager, Besuch Himmlers.jpg|pisi|Propagandafoto: [[Heinrich Himmler]] (2.&nbsp;vasakul) ja tema kõrval Rudolf Heß (2.&nbsp;paremal) [[Dachau koonduslaager|Dachau]] laagriinpektsiooni ajal [[1936]]. aastal.]] Heßi ametiruumid paiknesid [[Pruun Maja|Pruunis Majas]] Münchenis. Lisaks Pruuni Maja kontorile oli Heßi juhtimisel Berliinis paikneva [[Sidestaap|Sidestaabi]] (''Verbindungsstab'') kontor.<ref name="6n1iq" /> Samast aastast SS-i kindral ''[[Obergruppenführer]]''. Heß sai teenete eest NSDAP [[Vereorden]]i (''Blutorden'') tähisega 02. Rudolf Heß. [[4. veebruar]]il [[1938]] [[salajane kabinetinõukogu|salajase kabinetinõukogu]]<ref name="wtGdq" /> (''Geheimes Kabinettsrat'') mille liikmeks sai ka Heß. 1939 riigikaitse valitsusnõukogu liige.<ref name="Eberle440" /> Adolf Hitler sai [[Saksa kodakondsus]]e 24. veebruaril 1932.<ref name="4LDBo" /> [[1935]]. aasta septembris võeti vastu seadus, mille järgi jäeti juudid ilma Saksa kodakondsusest. ;Juudivastasne Kristallöö pogromm (1938) [[Kristalliöö]] (saksa keeles ''Kristallnacht'') Ööl vastu 10. novembrit [[1938]] toimus Kolmandas Reichis Saksamaal elavate juutide peksmine, vahistamine ja tapmine. Nende majad pandi põlema ja kauplused lõhuti. Heß palus Hitleril [[pogromm]] peatada.<ref name="v55hr" /> Ärakiri Rudolf Hessi korraldusest 10. novembril 1938 {{cquote|FÜÜRERI ASETÄITJA KORRALDUS KÕGILE MAAVALITSUSTELE VIIVITAMATUKS TÄITMISEKS Korraldus nr 174/38 München, [[10. november]] [[1938]] Kõige kõrgemalt tasemelt tulnud käsu põhjal ei tohi mitte mingil juhul ja mitte mingitel asjaoludel süüdata juudi ärisid või muid neile kuuluvaid ettevõtteid.}}<ref name="ZLWLy" /> Rudolf Heßi isiklik sekretär oli 1933. aasta juulist kuni [[1941]]. aasta maini [[Martin Ludwig Bormann]]. Pärast Heßi äralendu sai Bormannist 1941. aasta [[12. mai]]l parteikantselei juhataja.<ref name="fpBN7" /> ===Rudolf Heß lendurina=== Rudolf läbis lenduriõppe jooksul kursuseid ja treeninguid mitmetes lennukoolides, nagu [[Schleissheimi 1. Lennukool]]is (''Fliegerschule ''1)<ref name="W9Nwi" /> ja [[Lechfeldi sõjaväelaager|Lechfeldi sõjaväelaagri]] 4. lennukoolis ja täiendõppes [[1. hävitajate eskadrilli kool]]is (''Jagdstaffelschule 1'') <ref name="CK4Aa" />. Ja vaatamata sellele, et esimene soolotreeninglend oleks võinud vabalt talle ka viimaseks osutuda, kuna lõppes [[Ried]]i lähedal [[Ammeri järv]]e äärsel vainul vastu maad prantsatamisega<ref name="W9Nwi" />, otsustas Heß lendamisega jätkata. [[4. aprill]]il [[1929]] sai Heß [[Fürthi lennukool]]ist (''Fliegerschule'') (Nürnbregi lähedal) [[eralendur]]i tunnistuse. Tema [[lennuinstruktor]]iks oli [[Theo Croneiss]]. <ref name="imv7A" /> 1930. aasta juulis annetas partei ajaleht Völkischer Beobachter Heßile kerglennuki. See kahekohaline [[monoplaan]] BFW ([[Bayerische Flugzeugwerke AG]]) M23b, seerianumber D-1920, tehasenumber 497, registreeriti Heßi nimele. <ref name="imv7A" /> Heßi lendurivõimete kohta kindlad kirjeldused puuduvad, kuid kaasaegsete kirjelduste kohaselt lennanud ta poliitiliste võistlejate kokkutulekul üsna madalalt üle inimeste peade. Ühe sellise lennu tulemusel kutsuti Heß 23. septembril [[Müncheni politsei]]sse, kuna ta tiirutanud [[10. august]]il [[1930]] 2 tundi vabariiklaste vabaõhukoosoleku kohal.<ref name="4LDBo" /> Juba mais 1931 omandas Heß veel ühe [[Messerschmitt M23|BFW M23c]] (konstruktor [[Willy Messerschmitt]]), seerianumbriga D-1890.<ref name="4LDBo" /> Heß võttis osa esimesest üleriigilisest õhuvõidusõidust ümber [[Zugspitze]] mäe 10. märtsil. 12 lennukit tõusid Müncheni Oberwiesenfeldi lennuväljalt õhku ja Heßi BFW M35 oli esimene mis mäeni lendas ja kelle õhusõiduk puudutas esimesena lennuvälja. Õhuspordi riiklik juht (''[[Reichsluftsportführer]]'') [[Bruno Loerzer]] andis 24. aprillil talle üle [[Zugspitze rändkarikas|Zugspitze rändkarika]] (''Zugspitze Wanderpokal'').<ref name="uHnWJ" /> === Rudolf Heß Teises maailmasõjas === Pärast Saksa sissetungi Poolasse küsinud Heß Hitlerilt luba, et asuda lennuväkke. Hitler keelas Heßil [[Teine maailmasõda|sõja]] ajal lennukiga lendamise ära, mille peale palunud Heß tuua tähtaeg ühe aasta peale<ref name="uHnWJ" /> ja Hitler jäi nõusse. Rudolf Heßi asemel määras Hitler Poolasse sissetungi päeval Riigipäeval oma surma korral enda järglaseks [[Luftwaffe]] ülemjuhataja [[feldmarssal]] [[Hermann Göring]]i ja oma asetäitjaks [[Martin Bormann]]i.<ref name="u8FCy" /> ====Rudolf Heßi Suurbritannia lendudega seotu ja vahistamine ==== Nesbiti ja Van Ackeri (2009) arvates pidas Heß pärast Prantsusmaa kapituleerumist 25. juunil 1940 plaani sooritada isehakanud parlamentäärina lend Inglismaale. Hamiltoni hertsog ja Heß polnud kunagi kohtunud, kuid olid mõlemad viibinud [[1936. aasta suveolümpiamängud]]e ajal Berliinis korraldatud banketil 1936. aasta augustis.<ref name="9HqSZ" /> 23. septembril 1940 saatis Albrecht Haushofer Heßi nõusolekul [[Lissabon]]i kaudu Hamiltonile kirja ettepanekuga sealsamas kohtuda.<ref name="9HqSZ" /> Selle kirja pidas aga kinni [[MI5]] ja näitas seda Hamiltonile märtsis 1941. Septembri keskpaigas 1940 läks Heß [[Berliin]]i [[Tempelhofi lennuväli|Tempelhofi lennuväljale]] kindralleitnant [[Ernst Udet]]i jutule, uurimaks võimalust saada oma käsutusse kahe mootoriga hävitaja [[Messerschmitt Bf110]]. Udet, kes oli tollal lennuväe varustusülem (''[[Generalluftzeugmeister]]'') nõudis Hitleri kirjalikku luba. Ka mitmes lennukitehases sai ta eitava vastuse<ref name="9HqSZ" />, mispeale pöördus Heß oma vana sõbra [[Willy Messerschmitt]]i poole [[Augsburg]]is. Juba oktoobris alustas ta väljaõpet Messerschmitt Bf110-l, teda juhendas tehase peakatselendur [[Wilhelm Stör]].<ref name="SCJbE" /> Õppelennud toimusid enamasti laupäeva hommikuti. Tema saatjaks oli vanemadjutant [[Karl Heinz Pintsch|Pintsch]]. Mõnede allikate kohaselt oli Heßi mailend tema kolmas Šotimaa lend. 4. novembril 1940 saatnud Heß oma naisele Ilsele Berliinist kirja, mis kõlas nii: {{cquote|"Ma usun kindlalt, et sellelt lennul, mille ma lähemal ajal ette võtan, tulen ma tagasi ja seda kroonib edu. Aga kui mitte, siis väärib eesmärk, mille ma olen endale seadnud, seda ülimat pingutust. Ma tean, et teie kõik mõistate mind; te teate, et ma poleks saanud toimida teisiti."}}<ref name="4LDBo" /> [[Helmut Kaden]]i meenutuse kohaselt oli Heß ühel päeval kiitnud lennumasinat [[Bf 110]]E-1/N (raadiokood VJ+OQ, tehasenumber 3869, väljalaske kuupäev 21. november 1940), millega ta lennanud oli.<ref name="5Zii2" /> Heß küsis kas seda lennukit poleks võimalik tema jaoks varus hoida ja edaspidi lendas ta selle [[sõjalennuk]]iga. Teisel korral märganud Heß, et Kaden valmistub õhku tõusma Bf110-l, millel kaks hiiglaslikku äravisatavat 900-liitrise mahutavusega kütusepaaki. Heß päris, kas neid paake saaks ka enda lennukile monteerida lasta. Lisaks oli tal lennukis raadiokompass. Heßi köitis lisaks plaanitava lennu raadiosignaalidele ja ülekandejaamadel ka ilm. Alates 1940. aasta sügisest helistati Heßi sekretärile [[Hildegard Fath]]ile reeglipäraselt, hääl toru teises otsas edastas ilmaolud kolmes geograafilises paigas X, Y ja Z. Heß ise ei paljastanud nende sümbolite geograafilisi koordinaate kunagi.<ref name="ek1BN" /> Lendu pühendatute sisering pole täpselt teada, nii olla Heß juba jaanuaris 1941 andnud vanemadjutandi Pintschi kätte kaks pitseeritud kirja. Pintsch sai instruktsioonid avada temale adresseeritud pitseeritud kiri siis, kui Heß pole nelja tunni pärast lennult tagasi jõudnud.<ref name="ek1BN" /> Teine pitseeritud ümbrik tuli aga Hitlerile toimetada. Heßi üksiklend oli hoolikalt plaanitud. Mitu kuud enne lendu uuris ta Loode-Euroopa kaarte, millel kujutatud [[Põhjameri|Põhjamere]] ümbrus, [[Northumberland]]i põhjaosa ning Lõuna-Šotimaa. Saksa [[ilmaennustus]] näitas [[kõrgrõhkkond|kõrgrõhkkond]] [[Briti saared|Briti saartest]] läänes, Saksamaa ja [[Holland]]i kohal.<ref name="QINs4" /> 10. mai pealelõunal jättis Rudolf [[Ilse Hess|Ilsega]] kiirelt hüvasti ja lahkus nende Müncheni kodust. Koos vanemadjutandi [[Karl Heinz Pintsch]]i, isikliku käskjala [[Josef Palzer]]i ja [[ihukaitsja]] [[Franz Lutz]]iga ametiautoga [[Mercedes-Benz]] sõideti [[Haunstetteni lennuväli|Haunstetteni lennuväljale]].<ref name="hn0va" /> [[10. mai]]l [[1941]] lendas Heß üksinda [[Augsburg]]ist [[Messerschmitt Bf 110E-2/N]]-ga (raadikood VJ+0Q, tehasenumber 3869) [[Šotimaa]]le<ref name="Vf4QE" /> ([[Suurbritannia]]). [[Rudolf Heß|Heßi]] Meesrschimtti ninas oli neli [[kuulipilduja]]t, kuid tema lennul olid need [[laskemoon]]ata.<ref name="mUNqy" /> Nagu kõigi sõjalennukite juhtimisel, tuli ka Bf 110E-2/N-l alustuseks piloodil sisse lülitada [[Elektrisüsteem|elektrisüsteemi]], kontrollida teliku selektori asendit, kas on "all" ja lukus, ning seejärel keerata lahti [[kütusekraan]]id. Edasi vajutas Heß vasakpoolse mootori käivitusnuppu ja siis parempoolse mootori käivitusnuppu ja lasi enne kui andis mehaanikutele märku klotside eemaldamiseks lennukirataste eest, mootoritel minutijagu töötada. Heß sai [[lennujuhtimistorn]]ist loa õhku tõusta ja lennuk startis täpselt 17.45 Saksa suveaja järgi.<ref name="iKTur" /> Heß proovinud lennukist väljumiseks poolikut [[surmasõlm]]e teha, kuid [[tsentrifugaaljõud]] viinud [[veri|vere]] peast ja ta kaotanud [[teadvus]]e. Teadvusele tulles seisnud lennumasin püstloodis sabal.<ref name="XJH3J" /> Tema Messerschmitt Bf110E-2/N kukkus vastu maad kell 23.09 ja süttis põlema.<ref name="0xq9D" />Heß laskus [[langevari|langevarjuga]] ühte Šoti [[raba|rappa]] lõuna pool [[Glasgow]]'d<ref name="Nesbit" /> Floorsi talu lähedal, mis oli sihtkohast Dungavel House'ist 12 miili läänes. Maandumisel lõi ta end ära ja kaotas teist korda teadvuse. Talu tööline David McLean aitas ta jalule ja, märganud lendurirõivaste all võõrast mundrit, küsinud, kas ta on sakslane, ja Heß vastanud heas [[inglise keel]]es: "Jah, ma olen hauptman [[Alfred Horn]]. Mul on tähtis teade Hamiltoni hertsogile." McLean aitas ta kotedžisse ja tema ema pakkus teed.<ref name="60BBq" /> Uudis langevarjurist levis ja peagi toimetasid kodukaitse liikmed ta autoga kodukaitse peakorterisse Glasqow' lähedal Busbus.<ref name="p2xHs" /> [[Kuninglike Õhujõudude hävituslennuväe staap]] (''RAF's Fighter Command'') andis 10/11 mai ööl 1941 vaenulikule lennukile nimeks Raid 42. Ametliku raporti sõnasõnalise ärakirja OPERATSIOONIANALÜÜSI OSAKOND (FC) RAPORT NR 195 (ORS 4/14/7. JCT/CMS 18. mai 1941) 4 punkti kohaselt oli Raid 42 kõrgus oma kursil rannikule kas liiga väikese tõusunurga all või ebasobival asimuudil, et saada mõne [[radarijaam]]a poolt märgatud.<ref name="F1bG3" /> Heß laskus [[langevari|langevarjuga]] ühele Šoti [[raba]]le lõuna pool [[Glasgow]]'d<ref name="Nesbit" />, kus talle sattus peale hanguga talunik, misjärel ta vahi alla võeti.<ref name="HDOCz" /> 11. mai hommikul sai Hamiltoni hertsog, kes tollal teenis [[Suurbritannia kuninglik õhuvägi|kuningliku õhuväe]] Turnhouse'i baasis, teate selle kohta, et üks hädamaandumise teinud Saksa lendur küsib nime pidi teda.<ref name="Nesbit" /> ROC-i Šoti regiooni komandant major Graham Donald koos RAFi ohvitseriga veendusid kohapeal, et lennuk on uhiuus Me110, millelt oli relvastus maha võetud ja kütus otsas.<ref name="p2xHs" /> Hitler kuulutas Rudolf Heßi [[psühhopaat|psühhopaadiks]].<ref name="eZSfJ" /> Rudolf Heßist sai brittide vang. Seal oli ta [[Punane Rist|Punase Risti]] abiga Saksamaal elava perekonnaga kirjavahetuses.<ref name="rKgbs" /> Britte huvitas Heßi erakordne käitumine ja teda lasti uurida psühhiaatril.<ref name="eVPZb" /> ==Rudolf Heß [[Nürnbergi protsess]]il== Heß oli Nõukogude sõjaroimarite nimekirjas ja toimetati brittide poolt Nürnbergi 8. oktoobril 1945. <ref name="7TSZ5" /> Seal proovisid USA ülekuulajad murda lahti Heßi "vilkuvat" amneesiat. Heßi vastandati ärritunud [[Hermann Göring]]i ja Heßi endise sekretäri [[Hildegard Fath]]iga (tema hüüdnimi oli Freiburg). Psühhiaatrite aruannete kohaselt ei olnud Heß hull selle sõna otseses tähenduses. USA süüdistaja Robert Jacksoni meelest oli tegu "vabatahtliku amneesiaga", kuivõrd Heß keeldunud ravimitest (Märkus: Heß pooldas [[taimeravi]]). Nagu hiljem protsessil selgus oli Heß amneesiat teeselnud.<ref name="7TSZ5" /> Kohtus ütles Rudolf Heß oma viimases sõnas muuhulgas järgmist:<ref name="7B2T1" />{{cquote|"Mulle langes osaks õnn teenida pikka aega meie rahva hulgast tuhandeaastase ajaloo vältel võrsunud suurimat poega. Isegi kui ma saaksin, ei tahaks ma seda aega olematuks teha. Ma ei kahetse midagi."}} Kui kohtuostus teatavaks tehti ütles Heß [[Albert Speer]]ile, et amneesia oli teeseldud ja et ta oleks Freiburgi pisarate tõttu peaaegu enesevalitsuse kaotanud. Veel neli aastakümmet hiljem oma teadaolevalt viimases enesetapukirjas pöördus ta oma pereliikmete kaudu Freiburgi poole vabandusega.<ref name="Kti1E" /> Heßi kaitseadvokaat protsessil dr [[Alfred Seidl]], kes kaitses ka [[Hans Frank]]i, ei aidanud oma klienti. Tema ainukeseks huvitavaks lükkeks oli tollal avaldatud salajase [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]i valguses, oli pakti teine osapool [[Nõukogude Liit|NSV Liit]] sõja kaassüüdlane, mida aga nüüd tema kliendile süüks pannakse.<ref name="Kti1E" /> [[1946]]. aastal alanud [[Nürnbergi protsess]]il mõisteti ta eluks ajaks vangi.<ref name="geschichtsthemen" /> ===Rudolf Heßi vangistus [[Spandau vangla]]s=== [[Pilt:Rudolf Hess - extracto.jpg|pisi|Rudolf Heß, vang nr 7, üks Spandau vangla eluaegsetest vangidest]] Heß veetis üksikvangistuses peaaegu 40 aastat. Viimased kakskümmend eluaastat oli ta Berliini [[Spandau vangla]] ainus ja viimane vang (enne tema ainukeseks vangiks jäämist olid seal elanud ka [[Karl Dönitz]], [[Albert Speer]] jmt). Heß kirjutas Spandau vanglast oma naisele [[Ilse Heß]]ile. Esimene Spandaust saadetud kiri kandis kuupäeva 3. august 1947 ja selles kirjeldas ta oma kongi ja aiapidamist vangla mullas, kus ta kasvatas [[Tubakas (perekond)|tubakat]] ja [[tomat]]eid.<ref name="uvQip" /> 1966. aastast oli Heß Spandaus ainuke vang. Teda valvati katkematult, ka sagedase haiglas viibimise ajal.(Saxon 1987)<ref name="njVLw" /> Saksamaa ja Lääne liitlased kaalusid Heßi vabastamist inimlikel kaalutlustel, kuid Nõukogude Liidu pool ei nõustunud sellega.<ref name="Kti1E" /> Kuid Goda kohaselt ei olnud ta üksikvangistuses, ta sõi, luges, jalutas palju ja vaatas televiisorit.<ref name="l2jsC" /> Talle edastatud [[ajaleht]]i oli eelnevalt "tsenseeritud" nii, et natsionaalsotsialismi aega käsitlev osa oli välja rebitud. Heß olevat vangistuses lugenud ligi 7000 [[raamat]]ut ja enne surma olnud vaimustunud [[televiisor]]ist nähtud [[Steffi Graf]]i [[tennis]]emängust. Rudolf Heß lõpetas mõnede allikate kohaselt [[vanglaelu|elu vanglas]] [[enesetapp|enesetapuga]]<ref name="DF11f" /><ref name="ZK8TF" />, olles end [[elektrikaabel|elektrikaabliga]] üles poonud.<ref name="nKGeq" /> Teiste allikate kohaselt ei sooritanud Heß enesetappu, vaid ta tapeti.<ref name="kVmgg" /> ==Autasud== *[[Raudrist]]i teine klass (1915)<ref name="Nesbit18" />; *22. oktoobril [[Sõjaline Teeneterist]] (1915)<ref name="Nesbit18" />; *juulis 1918 [[Haavatu märk]] hõbedane (2. klass)<ref name="4VKAX" /> *NSDAP [[Vereorden]] (nr 02). ==Isiklikku== ===Heßide perekond=== *Isa [[Fritz Hess|Fritz Heß]] *ema Klara Heß (sünd [[1867]]) *vend [[Alfred Heß]] *õde Margarete (sünd 1908)<ref name="Nesbit14" /> *abikaasa Ilse Heß *poeg [[Wolf Rüdiger Hess|Wolf Rüdiger Heß]] *pojanaine Andrea Rudolfi isa [[Fritz Hess|Fritz Heß]] oli kaubandusfirma [[Hess&Co]] omanik.<ref name="Nesbit14" /> Egiptuses elas perekond Heß suures neljakorruselises [[villa]]s, mida ümbritses aed.<ref name="Nesbit14" /> Fritzil oli maja ka [[Reicholdsgrün]]is.<ref name="Nesbit14" /> Ema [[Klara Münch]] (pärast abiellumist '''Klara Heß'''; sünd [[22. jaanuar]] [[1867]]) oli [[Tüüringi]] tekstiilitöösturi [[Rudolf Münch]]i (sünd 3. detsember 1831) ja tema abikaasa [[Adelheid Ferber]]i (sünd 14. aprill 1838) tütar.<ref name="xUNm9" /> Rudolfil oli kaks nooremat õde-venda. Rudolfi vend [[Alfred Heß]] [[NSDAP/AO]] funktsionäär. Rudolfi õde Margarete sündis 1908. aastal.<ref name="Nesbit14" /> Rudolf oli kiindunud mõlemasse vanemasse, kuid ema oli see kes õpetas talle palvetamist ja Egiptuse looduselu. Klara oli pojaga ja tema abikaasaga Ilse Heßiga kirjavahetuses. [[Spandau vangla]]s ([[Spandau]]s [[Lääne-Berliin]]is) kirjutas ta emale meenutades kuidas ema lastega istus näidates ja nimetades neile taevatähti ja tähtkujusid, nagu [[Veega]], [[Aldebaran]] ja [[Kassiopeia (tähtkuju)|Kassiopeia]].<ref name="GCgA1" /> ===Tutvus ja abielu=== 1920. aasta aprillis saabus Münchenisse rongiga [[Berliin]]ist kapteni aukraadis sõjaväearsti (''[[Oberstabarzt]]'') dr [[Friedrich Pröhl]]i tütar [[Ilse Pröhl]].<ref name="o38FF" /> Ilse pidi tegema seal ülikooli lõpueksamid ja leidis eluaseme Müncheni üliõpilaskvartalis [[Schwabing]]is. See oli väike [[pansion]], mida pidas preili von Schildberg.<ref name="OT1bE" /> Esmakohutmine Rudolfiga ehmatas Ilset pisut, kui ta nägi välihallis Eppi vabakorpuse pronkslõviga mundris meest, kes naisterahvast märgates löönud kontsad kokku, kummardanud ja liikunud edasi.<ref name="OT1bE" /> Rudolf ja Ilse elanud kõrvuti tubades ja ühel päeval astunud Rudolf Ilse juurde ning palunud tal endaga ühte õllesaali, nimega Sterneckerbräu, kaasa tulla, et koos üht meest kõnelemas kuulata. Õllesaali koosoleku korraldajaks oli [[Saksa Töölispartei]] (DAP) ja kõnelejaks Adolf Hitler (kes oli autasustatud 1. klassi Raudristiga)<ref name="OT1bE" /> Rudolf Heß abiellus [[20. detsember|20. detsembril]] [[1927]] 27-aastase [[Ilse Pröhl]]iga. [[Laulatus]]el, mis kuuldavasti toimunud Adolf Hitleri soovitusel, viibinud Hitler koos Karl Haushoferiga tunnistajana.<ref name="imv7A" /> Neil sündis üks laps, poeg [[Wolf Rüdiger Hess|Wolf Rüdiger Heß]] (18. november [[1937]] – [[2001]]), kelle [[ristivanemad|ristiisa]] oli [[Adolf Hitler]]. Ilse 1941. aastal alanud tagakiusamise lõpetas Hitleri sekkumine. Rudolf kirjutas vanglast pojale, kelle hüüdnimeks oli "Buz"<ref name="QINs4" /> ("Sumistaja" <ref name="j8LXN" />). Pojast sai äärmusparempoolne Hitleri austaja ja vandenõuteoreetik. ===Sõpruskond=== Tema õpetaja ja sõber oli [[Karl Haushofer]], kellega Heß oli kohtunud 1919. aasta suvel tema kodus lõunal käies. Heß sõbrunes nii professor Haushoferi kui ka tema poja [[Albrecht Georg Haushofer|Albrecht Haushoferiga]] ([[7. jaanuar]] [[1903]] – [[23. aprill]] [[1945]]). Juutide tagakiusamine natsionaalsotsialistlikul Saksamaal algas aprillis 1933. Alguses boikoteeriti juudi ärisid ja teatud ameteid pidavaid juute. <ref name="6n1iq" /> Heßi sõbra Karl Haushoferi abikaasa oli [[Martha Mayour-Doss]] oli pooljuut, see tegi paari poegadest Albrechtist ja Heinzist veerandjuudid. Mitme allika kohaselt ei kattunud Adolf Hitleri ja Rudolf Heßi vaated juudiküsimustes. Heß saatis juunis 1933 välja kirjad, milles kinnitas, et perekond Haushoferite pojad on tema kaitse all.<ref name="6n1iq" /> ===Seksuaalne sättumus=== Heß oli nooruses hea kehaehitusega, pisut kandilise näoga. Heß oli 1,77 meetrit pikk.<ref name="OT1bE" /> Heßi hüüdnimeks sai "Fräulein Heß" või "Frau Hitler", kuid erinevalt mitmest teisest autorist oli Delaforce'i arvates tegemist siiski veendunud [[heteroseksuaalsus|heteroseksuaaliga]].<ref name="Delaforce31" /> Heß oli rangelt [[taimetoitlus|taimetoitlane]]. ===Rudolf Heßi tervis=== Heß oli pühendunud [[homöopaatia|homöopaatilisele]] meditsiinile.<ref name="uEJwq" /> [[David Irving]]i raamatu "[[The Secret Diaries of Hitler's Doctor]]" kohaselt oli Heß pühendunud [[taimeravi]]le ja [[astroloogia]]le.<ref name="5bNPQ" /> Heßi Šotimaa lennul (mai 1941) olid temaga iiklike asjadena kaasas ka [[Theodor Morell|Morelli]] ravimid.<ref name="onJMe" /> Brittide käes vangistuses elades olevat Heß alustanud enesetapukatsete seeriat: *juunis 1941 hüpanud üle käsipuu ja murdnud jala; *veebruaris 1945 äsanud endale leivanoaga ja vajanud õmblusi: *üritas end näljutada, kuid nälg ajas sööma.<ref name="cRJaP" /> 1943. aasta lõpus tabas Heßi esimene, arstide meelest teeseldud [[amneesia]]hoog. Kuulnud uudistes Saksa vägede lüüasaamisest [[Stalingradi lahing|Stalingradi]] all, hakkasid teda kimbutama väljamõeldud [[kõhukrambid]], mis edaspidi kordusid.<ref name="cRJaP" /> Briti armee psühhiaater kirjeldas Heßi kui paranoilist hüpohondrikku.<ref name="cRJaP" /> Heßi vangistuse ajal Suurbritannias liikusid tema isiku ümber mitmed kuulujutud. [[Jossif Stalin]] olla 1941. veendunud olnud, et Briti salaluure ja Kolmas Reich on sepitsenud salaplaani Nõukogude Liidu vastu ja tegu võib olla Heßi teisikuga.<ref name="cRJaP" /> ===Wunsiedeli perekonnakalmistu=== Rudolf Heß sängitati Wunsiedeli perekonnakalmistule. Tema [[hauakivi]]l seisis kiri: ''Ich hab's gewagt.'' ("Mina julgesin.").<ref name="Nesbit14" />) 2011. aastal hävitasid Saksamaa võimud tema hauapaiga [[Baieri]]s [[Wunsiedel]]is, sest seal hakkas käima liiga palju austajaid, ka neonatse. Tema säilmed kremeeriti ja tuhk puistati järve, mille nime hoitakse saladuses.<ref name="Elr8v" /> == Vaata ka == *[[Karl Heinz Pintsch]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Eberle440">Eberle ja Uhl 2006:440.</ref> <ref name="eZSfJ">Eberle ja Uhl 2006:441.</ref> <ref name="l7DRW">Eberle ja Uhl 2006:26.</ref> <ref name="oCNQg">Eberle ja Uhl, 2006</ref> <ref name="geschichtsthemen">[[Nürnbergi protsess]],[https://web.archive.org/web/20160719015247/http://www.geschichtsthemen.de/nuernbergerprz.htm Nuernberger Prozesse]</ref> <ref name="ESMC8">Delaforce, 2010</ref> <ref name="tajJo">Delaforce, 2010:36.</ref> <ref name="Delaforce31">Delaforce 2010:31.</ref> <ref name="Delaforce37">Delaforce 2010:37.</ref> <ref name="T3abP">Delaforce 2010:134.</ref> <ref name="uEJwq">Delaforce 2010:74.</ref> <ref name="Chapman">Chapman 2014:119.</ref> <ref name="Chapman120">Chapman 2014:120.</ref> <ref name="Nesbit">Nesbit ja Acker 2009:7.</ref> <ref name="QINs4">Nesbit ja Van Acker 2009:13</ref> <ref name="Nesbit14">Nesbit ja Acker 2009:14.</ref> <ref name="Nesbit15">Nesbit ja Acker 2009:15.</ref> <ref name="Nesbit16">Nesbit ja Acker 2009:16.</ref> <ref name="Nesbit17">Nesbit ja Acker 2009:17.</ref> <ref name="Nesbit18">Nesbit ja Acker 2009:18.</ref> <ref name="Nesbit19">Nesbit ja Acker 2009:19.</ref> <ref name="H9y8w">Nesbit ja Van Acker 2009:20.</ref> <ref name="mDawn">Nesbit ja Van Acker 2009:21.</ref> <ref name="W9Nwi">Nesbit ja Van Acker 2009:22.</ref> <ref name="CK4Aa">Nesbit ja Van Acker 2009:23.</ref> <ref name="U6xO6">Nesbit ja Van Acker 2009:25.</ref> <ref name="o38FF">Nesbit ja Van Acker 2009:26.</ref> <ref name="OT1bE">Nesbit ja Van Acker 2009:27.</ref> <ref name="6UXck">Nesbit ja Van Acker 2009:28.</ref> <ref name="rjU9Q">Nesbit ja Van Acker 2009:29.</ref> <ref name="p4GjM">Nesbit ja Van Acker 2009:30.</ref> <ref name="LH93G">Nesbit ja Van Acker 2009:31.</ref> <ref name="imv7A">Nesbit ja Van Acker 2009:32.</ref> <ref name="4LDBo">Nesbit ja Van Acker 2009:33.</ref> <ref name="6n1iq">Nesbit ja Van Acker 2009:34.</ref> <ref name="uHnWJ">Nesbit ja Van Acker 2009:35</ref> <ref name="wtGdq">Nesbit ja Van Acker 2009:36.</ref> <ref name="v55hr">Nesbit ja Van Acker 2009:38.</ref> <ref name="u8FCy">Nesbit ja Van Acker 2009:41.</ref> <ref name="9HqSZ">Nesbit ja Van Acker 2009:43.</ref> <ref name="SCJbE">Nesbit ja Van Acker 2009:46.</ref> <ref name="5Zii2">Nesbit ja Van Acker 2009:48.</ref> <ref name="ek1BN">Nesbit ja Van Acker 2009:49.</ref> <ref name="hn0va">Nesbit ja Van Acker 2009:55.</ref> <ref name="iKTur">Nesbit ja Van Acker 2009:57.</ref> <ref name="XJH3J">Nesbit ja Van Acker 2009:71.</ref> <ref name="0xq9D">Nesbit ja Van Acker 2009:72.</ref> <ref name="60BBq">Nesbit ja Van Acker 2009:75.</ref> <ref name="p2xHs">Nesbit ja Van Acker 2009:76.</ref> <ref name="mUNqy">Nesbit ja Van Acker 2009:89.</ref> <ref name="F1bG3">Nesbit ja Van Acker 2009:168.</ref> <ref name="ZLWLy">Nesbit ja Van Acker 2009:Lisad. Lisa A. [[David Irving]]i raamatust "[[Rudolf Hess-Ein Gescheiterter Friedensbote?]]"</ref> <ref name="fpBN7">[http://spartacus-educational.com/GERbormann.htm Martin Bormann] Spartacus Educational</ref> <ref name="54q61">[[Norman J.W. Goda|Goda]] 2007:223.</ref> <ref name="7TSZ5">[[Norman J.W. Goda|Goda]] 2007:229.</ref> <ref name="Kti1E">[[Norman J.W. Goda|Goda]] 2007:230.</ref> <ref name="cRJaP">[[Norman J.W. Goda|Goda]] 2007:228.</ref> <ref name="l2jsC">[[Norman J.W. Goda|Goda]] 2007:222.</ref> <ref name="eL2eE">[https://web.archive.org/web/20171027232253/http://www.leaders-reich.co.uk/2015/03/rudolf-walter-richard-hess.html Rudolf Walter Richard Hess], 10. märts 2015, veebiversioon (vaadatud 27. oktoober 2017) <small>inglise keeles</small></ref> <ref name="upHdk">Märkus:Adolf Hitler kuulus tol ajal 16. Baieri jalaväerügementi.</ref> <ref name="4HtCI">Irving 2010:15.</ref> <ref name="Cst4a">McGinty 2014, lk 35-36</ref> <ref name="Vf4QE">[[David Irving]] 1977:22; [[David Irving]], [http://www.whitehonor.com/HitlersWar.pdf "Hitler's War"], 1977, veebiversioon (vaadatud 7. oktoobril 2017)<small>inglise keeles</small></ref> <ref name="HDOCz">[[BBC News]],[http://www.bbc.com/news/uk-scotland-glasgow-west-13333536 Witness recalls Nazi Rudolf Hess landing in Scotland], 10. mai 2011, 22. novembril 2016</ref> <ref name="rKgbs">Lord [[James Douglas-Hamilton]], ''[https://books.google.ee/books?id=J5SyahCctVsC&printsec=frontcover&dq=James+Douglas+Hamilton+Truth+about+Hes&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwie7uaq6ZrXAhWEKJoKHXWjAzAQ6AEIJDAA#v=onepage&q=James%20Douglas%20Hamilton%20Truth%20about%20Hes&f=false The Truth About Rudolf Hess]'' ("Tõde Rudolf Hessist"), Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 31. oktoobril 2017) <small>inglise keeles</small></ref> <ref name="eVPZb">BBC News, Keith Moore, ''[http://www.bbc.com/news/magazine-17588632 Rudolf Hess: Inside the mind of Hitler's deputy]'', 9. aprill 2012, veebiversioon (vaadatud 5. oktoobril 2017) <small>inglise keeles</small></ref> <ref name="7B2T1">[[Guido Knopp]] "[[Hitleri käsilased : Goebbels, Göring, Hess, Himmler, Speer, Dönitz]]", Tallinn, 2001, lk. 173</ref> <ref name="uvQip">Eugene Davidson, [https://books.google.ee/books?id=kN-mc0QxyhYC&pg=PA124&dq=The+Spandau+prison+Hess+cell+number&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjOi9ebqIjXAhXiLsAKHYcyBlAQ6AEIUTAG#v=onepage&q=The%20Spandau%20prison%20Hess%20cell%20number&f=false The Trial of the Germans: An Account of the Twenty-two Defendants Before the ...], lk 124, [[1966]], Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 24. oktoobril 2017) <small>inglise keeles</small></ref> <ref name="njVLw">WOLFGANG SAXON, [http://www.nytimes.com/1987/08/18/nyregion/spandau-prison-hess-s-lonely-dungeon.html Spandau Prison: Hess's Lonely Dungeon], 18. august 1987, [[The New York Times]], veebiversioon (vaadatud 24. oktoobril 2017) <small>[[inglise keel]]es</small></ref> <ref name="DF11f">[https://web.archive.org/web/20161124221315/http://spandau-prison.com/promezhutochnyj-doklad-policii-tekst-doklada/ Politsei vahearuanne, 25. august 1987] (vene keeles)</ref> <ref name="ZK8TF">Rudolf Heßi surma asjaoludest kirjutas Spandau liitlasvägede vangla endine direktor Nõukogude Liidu poolt aastatel 1983–1988 V. Tšernõhh artiklis [https://web.archive.org/web/20161209132544/http://spandau-prison.com/smert-rudolfa-gessa-kak-jeto-bylo-na-samom-dele/ "Смерть Рудольфа Гесса. Как это было на самом деле." (Rudolf Hessi surm. Kuidas see tegelikult oli)]</ref> <ref name="nKGeq">Jan Friedmann ja Klaus Wiegrefe, [[Der Spiegel]], [http://www.spiegel.de/spiegel/print/d-78689605.html Wahnsinn und Wahrheit], 30.05.2011, veebiversioon (vaadatud 23. oktoobril 2017) <small>saksa keeles</small></ref> <ref name="kVmgg">[http://www.dailymail.co.uk/news/article-2414991/Nazi-Rudolf-Hess-murdered-British-agents-prison-stop-revealing-war-secrets-Scotland-Yard-told-NOT-investigate.html Nazi Rudolf Hess was 'murdered by British agents in prison to stop him revealing war secrets but Scotland Yard was told NOT to investigate'], Daily Mail, 7. september 2013, veebiversioon (vaadatud 24. oktoobril 2017) <small>inglise keeles</small></ref> <ref name="4VKAX">Chapman 2014:123.</ref> <ref name="xUNm9">[https://forum.axishistory.com//viewtopic.php?t=192440 Klara Münch the mother of Rudolf Hess], veebiversioon (vaadatud 27. oktoobril 2017) <small>inglise keeles</small></ref> <ref name="GCgA1">Irving 2010:17.</ref> <ref name="j8LXN">McGinty 2014:157</ref> <ref name="5bNPQ">Irving 1983:23.</ref> <ref name="onJMe">Irving 1983:44.</ref> <ref name="Elr8v">[http://uudised.err.ee/index.php?06231844 Rudolf Hessi hauapaik hävitati]. ERR, 21. juuli 2011 (vaadatud 22.11.2016)</ref> }} == Kirjandus == *[[Peter Chapman]],[http://www.ww1aero.org.au/members/members%20pdfs/journal%20.pdfs/2014v2/Hess.pdf DUTY, FROM FIRST TO LAST Leutnant der Reserve Rudolf Hess Jagdstaffel 35b], The ’14 -’18 Journal, [[2014]], veebiversioon (vaadatud 20. oktoobril 2017 <small>[[inglise keel]]es</small> *[[Patrick Delaforce]], "[[Hitler. Olulisi fakte]]" [[eesti keel|eestikeelsena]] Koolibri kirjastuse väljaandel [[2010]] *[[Henrik Eberle]], [[Matthias Uhl]], "Hitleri toimik. NKVD salajane ettekanne Jossif Stalinile, koostatud Hitleri isikliku adjutandi Otto Günsche ja kammerteener Heinz Linge ülekuulamise protokollide põhjal Moskvas 1948/1949", [[saksa keel]]est tõlkinud [[Toomas Huik (tõlkija)|Toomas Huik]], [[Tammerraamat]], 2006 *[[Norman J.W. Goda]], "''[https://books.google.ee/books?id=-qRVw553DTUC&pg=PA229&lpg=PA229&dq=Hildegard+Fath+Hess+secretary&source=bl&ots=aoCknUMCUa&sig=viOcq0RuzyiS8oFAG4FqTBt_Vcg&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwid84_ui43XAhWjPZoKHbBPA2EQ6AEIPTAH#v=onepage&q=Hildegard%20Fath%20Hess%20secretary&f=false Tales from Spandau: Nazi Criminals and the Cold War]''", 2007, Cambridge: [[Cambridge University Press]], Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 26. oktoobril 2017) <small>inglise keeles</small> *[[David Irving]], ''[http://www.fpp.co.uk/books/Morell/Morell.pdf "The Secret Diaries of Hitler's Doctor"]'', 1983 *[[David Irving]], [http://www.fpp.co.uk/books/Hess/Hess_2010.pdf Hess:The Missing Years 1941–1945], ISBN 1-872197-21, Parforce UK Ltd., 2010, veebiversioon (vaadatud 22. oktoobril 2017) <small>inglise keeles</small> *[[Stephen McGinty]], "[[Laager Z. Rudolf Hessi salaelu]]" Tallinn, tõlkija [[Peeter Villmann]], [[Grenader Grupp]], 2014. *[[Roy Conyers Nesbit]] ja [[Georges Van Acker]], "Rudolf Hessi lend. Müüdid ja reaalsus". [[Inglise keel]]est tõlkinud [[Hillar Tali]]. [[Olion]], [[Tallinn]] [[2009]] * [https://maailm.postimees.ee/2589536/saksamaal-ilmus-kristalloo-aastapaeva-eel-uusi-andmeid-paljastav-teos Saksamaal ilmus Kristallöö aastapäeva eel uusi andmeid paljastav teos], AFP/DW/BNS, 7. november 2013 ==Välislingid== *[[Harald Mihkelson]]. Raamat viimsest vangist Spandau liitlaste-vanglas. [[Eesti Päevaleht]], 20. aprill 1977, nr 29, lk 6; loetav ka [http://dea.nlib.ee/index.php?lid=222&byea=1977&bmon=4 digiteeritud ajalehtede aadressil] *Christopher Hudson, [http://www.dailymail.co.uk/home/books/article-2004347/Hess-eagle-landed-right-CAMP-Z-THE-SECRET-LIFE-OF-RUDOLF-HESS-BY-STEPHEN-MCGINTY.html Hess, the eagle who landed right in it], 17. juuni 2011 *Cahal Milmo, [http://www.independent.co.uk/news/uk/crime/adolf-hitlers-nazi-deputy-rudolf-hess-murdered-by-british-agents-to-stop-him-spilling-wartime-8802603.html Adolf Hitler's Nazi deputy Rudolf Hess ‘murdered by British agents’ to stop him spilling wartime secrets], [[Independent]], 6. september 2013 {{Hitleri valitsus}} {{JÄRJESTA:Hess, Rudolf}} [[Kategooria:Saksamaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Saksamaa poliitikud]] [[Kategooria:Saksa Õiguse Akadeemia liikmed]] [[Kategooria:Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei liikmed]] [[Kategooria:Müncheni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1987]] 7h93ucnwd2z71r1kmaqa07jezvz2bnp 0 7712 7231785 7024701 2026-09-10T16:27:26Z Robert Treufeldt 9117 7231785 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2012}} [[File:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg|pisi|Revali muldkindlustused enne 1710. aastat. Kollasega Dahlbergi ja Esseni projektis ette nähtud kindlustused]] [[Pilt:Reval, general view, 1890 - 1900 - edited.jpg|thumb|Vaade [[Skoone bastion]]ile ja Toompeale 19. sajandi lõpukümnendil]] [[Pilt:All-linna kindlustused4.JPG|pisi|taastatud Väikese Rannavärava bastion]] '''Tallinna bastionid''' on [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]isse kuulunud [[bastion]]id. [[17. sajand]]i lõpul alustati [[Rootsi aeg|Rootsi]] [[Läänemereprovintsid]]es [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigist]] lähtuva sõjaohu kartuses uute ning senisest hoopiski võimsamate muldkindlustiste planeerimist. [[1686]]. aastal kinnitati [[Rootsi]] riigi kõigi kindlustuste ülema [[Erik Dahlberg]]i ja Tallinna komandandi [[Paul von Essen]]i projekt, mis nägi ette 11 võimsa [[bastion]]i (mis pidid olema ristitud Rootsi riigi provintside või linnade nimedega) ja 6 [[raveliin]]i ehitamist, millega oleks muldkindlustusvööndiga ümbritsetud kogu tollane linn. *[[Skoone bastion]] ([[Rannamägi]]) *[[Ingeri bastion]] ([[Harjumägi]]) *[[Rootsi bastion]] ([[Lindamägi]]) *[[Vendide bastion]] *[[Soomemaa bastion]] *[[Eestimaa bastion]] *[[Liivimaa bastion]] *[[Karjala bastion]] *[[Breemeni bastion]] *[[Pommeri bastion]]<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50961283/rahvusooper-estonia-eest-leiti-pohjasoja-aegne-muur Rahvusooper Estonia eest leiti Põhjasõja-aegne müür], Eesti Päevaleht, 8. august 2003</ref> *[[Gootide reduut]], Toompea lääneküljel, [[Toompark|Toompargis]] [[Toompuiestee]] ääres<ref>[https://web.archive.org/web/20210629193322/https://pealinn.ee/2020/12/22/video-ja-galerii-tana-avati-varskelt-restaureerituna-enam-kui-300-aasta-vanune-gootide-reduut-toompargis/ Avati värskelt restaureerituna enam kui 300 aasta vanune Gootide reduut Toompargis], pealinn.ee, 22. detsember 2020</ref>. Bastioni projekti Põhjasõja tõttu ei teostatud, selle asemel ehitati 1704. aastaks valmis väiksem Götamaa ehk Gootide reduut. Kavandatud bastionidest jõuti valmis ehitada: Ingeri, Rootsi ja Skoone bastionid. :[[Suure Rannavärava bastion]], aastatel [[1518]]–[[1529]] :[[Väikese Rannavärava bastion]], [[1647]]. aastast ==Vaata ka== *[[Tallinna linnamüür]] *[[Tallinna kindlus]] *[[Tartu bastionid]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Jaak Naber]]. [https://www.etera.ee/zoom/89584/view?page=119&p=separate&tool=info&view=0,0,1808,2951 Riiklikud ehitus- ja kindlustustööd Tallinnas XVII sajandi lõpul, vaadelduna majanduslikust aspektist]. // Ajalooalaseid töid: TÜ ÜTÜ ajalooringi kogumik VI. Tartu 1977 ==Välislingid== {{commonskat|Bastions in Tallinn}} [[Kategooria:Tallinna muldkindlusvöönd| ]] [[Kategooria:Tallinna ajaloolised ehitised|bastion]] [[Kategooria:Eesti linnakindlustused]] 651jui7eq1m5iltvuqk4c86pfa8nu9a 0 7827 7231920 7231511 2026-09-10T21:56:49Z Sjur 66496 /* W */ 7231920 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Mehdi Baala]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Bae Jun-ho]] - [[Álex Baena]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Donovan Bailey]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Daniel Ballard]] - [[Iván Balliu]] - [[Folarin Balogun]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Gordon Banks]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Sergej Barbarez]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Brandon Barker]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Leandro Barreiro]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Enea Bastianini]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Patrick Beach]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Patrick Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Lucas Bergvall]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Alexander Bernhardsson]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Mika Biereth]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Brad Binder]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Marco Bizot]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Leonardo Bittencourt]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Andris Blicavs]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Matěj Blümel]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Moïse Bombito]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Ange-Yoan Bonny]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Olivier Boscagli]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Ralph Boston]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Elīna Ieva Bota]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Ayyoub Bouaddi]] - [[Evan Bouchard]] - [[Hicham Boudaoui]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Brian Brobbey]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Hugo Broos]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Jacob Bruun Larsen]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Adalberts Bubenko]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Imrich Bugár]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Mustapha Bundu]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Aguibou Camara]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[John Capel]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Jorge Carrascal]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Michelle Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Somkiat Chantra]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Mateo Chávez]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Faith Cherotich]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Tahith Chong]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Alessandro Circati]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Pathé Ciss]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Tina Clayton]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Emma Coburn]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Roland Collombin]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Levi Colwill]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Matt Coronato]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Jaume Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Cal Crutchlow]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Pau Cubarsí]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Promise David]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Jason Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Maxim De Cuyper]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Charles De Ketelaere]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Amar Dedić]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Cyriel Dessers]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Amad Diallo]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Habib Diarra]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Andy Díaz]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Luis Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Franka Dietzsch]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Ousmane Diomande]] - [[Yan Diomande]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Guéla Doué]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Edu Dracena]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Sebastián Driussi]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[John Egan]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Dominik Egli]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Neil El Aynaoui]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Aritz Elustondo]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Maxime Estève]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Emerse Faé]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Christian Fassnacht]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Lewis Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Raúl Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Álvaro Fidalgo]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Colette Flesch]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Yahia Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Brigitte Foster-Hylton]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Alex Freeman]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Victor Froholdt]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Luis de la Fuente]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Leon Gawanke]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Juri Gertsev]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Agustín Giay]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Morgan Gibbs-White]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Makenson Gletty]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Diego Gómez]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[Giovanni González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Anthony Gordon]] - [[Ben Gordon]] - [[Craig Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Jehue Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Artjom Gornostajev]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Amine Gouiri]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Konstantin Gradopolov]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Gravenberch]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[Clément Grenier]] - [[Jimmy Gressier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Marcelo Grohe]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Andri Guðjohnsen]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Marc Guéhi]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Brian Gutiérrez]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Erling Haaland]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Viola Hambidge]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Endrik Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Sifan Hassan]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Jorrel Hato]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Hans-Christian Hausenberg]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Vladimir Heerik]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Torbjørn Heggem]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Betty Heidler]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Ville Heinola]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jeff Henderson]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Vladõslav Heraskevõtš]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Aarne Hermlin]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Cucho Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Santiago Hezze]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Aaron Hickey]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[George Hirst]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Philipp Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Timo Horn]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Ajdin Hrustic]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Amy Hunt]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Georgia Hunter Bell]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Karel Hussar]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Hwang Hee-chan]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Lenni Hämeenaho]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Sten-Erik Iir]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Markus Ilver]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Aivar Israel]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Goran Ivanišević]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Tomoki Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Richard Jan]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Ruth Jebet]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Andres Jefanov]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Alexander Jeremejeff]] - [[Jens Jeremies]] - [[Ants Jeret]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Norah Jeruto]] - [[Jake Jervis]] - [[Celina Jesionowska]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Jason Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Gerda van der Kade-Koudijs]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Paul Kalberg]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Christopher Kalev]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Hassane Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Ditaji Kambundji]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Sigrid Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Deniss Kapustin]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Emmanouíl Karalís]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Maximilian Kastner]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Nikola Katić]] - [[Daijirō Katō]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Takamoto Katsuta]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Severi Kaukiainen]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Valter Kaup]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Martin Kaut]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Collen Kebinatshipi]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Caoimhín Kelleher]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Rani Khedira]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Kyung-jung]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Mõhhailo Kohhan]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Peeter Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Aivar Kommisaar]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Silja Kosonen]] - [[Nadežda Kossintseva]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Fjodor Krassikov]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Theodor Osvald Kreekmaa]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Filip Krovinović]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Roberts Krūzbergs]] - [[Piret Krutob]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Jaan Kruusma]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Riko Raimond Kubja]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Janne Kuokkanen]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Ilja Kurucs]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Rudolf Künnapas]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Nick Kyrgios]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Zakaria Labyad]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Gustaf Lagerbielke]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Helen Laupa]] - [[Emil Laur]] - [[Paul Richard Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Amor Layouni]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Han-beom]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Kang-in]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Ryan Leonard]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Bryan Levell]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Keane Lewis-Potter]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Lucas Lima]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Henno Linn]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Samuel Lino]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Érik Lira]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Dominic Lobalu]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Mason Lohrei]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Grigori Loorand]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Timo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Dominik Lopuhhin]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Jorge Lorenzo]] - [[Néstor Lorenzo]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Derrick Luckassen]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Yemisi Mabry]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Timothy Mack]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[Tomasz Majewski]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Erik Makke]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Karl Malve]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Elijah Manangoi]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Guntars Mankus]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Mart Markus]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Álex Márquez]] - [[Marc Márquez]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Jesse Marsch]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Jorge Martín]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Lisandro Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Linet Masai]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Maurício]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Scott Mayfield]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Brianna McNeal]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Brandon Mechele]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Cristian Medina]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Daniil Medvedev]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Irina Melešina]] - [[Birger Meling]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Zoltán Melis]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jean Meneses]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Gabriel Menino]] - [[Pietro Mennea]] - [[Gideon Mensah]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Juta Meri]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Romain Mesnil]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Mihkel Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Marc Michaelis]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Elmar Mike]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Jack Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Fraser Minten]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Joan Mir]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Sergejs Mišins]] - [[Anrijs Miška]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Anthony Modeste]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Beth Mooney]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Oliver Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Hiroaki Morishima]] - [[Ryōya Morishita]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Sergei Morozov]] - [[Serhi Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Angelica Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Yerson Mosquera]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Timothé Mumenthaler]] - [[Janne Mumme]] - [[Marshall Munetsi]] - [[Iker Muniain]] - [[Uziel Muñoz]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Raido Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Marek-Adrian Mäsak]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Markus Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Isaac Nader]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Keito Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Cherif Ndiaye]] - [[Iliman Ndiaye]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Zsanett Németh]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Pedro Neto]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Phil Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[João Neves]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Aarne Nirk]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Benjamin Nygren]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[Ørjan Nyland]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Boris Obergföll]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Kate O'Connor]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Lilian Odira]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Callum O'Dowda]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jennifer Oeser]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Ai Ogura]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Artur Ojaste]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Darius Olaru]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Michael Olise]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Rafał Omelko]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Frank Onyeka]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Karl Oole]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Christopher Opéri]] - [[Karel Opočenský]] - [[Jerome Opoku]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Marian Oprea]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Joel Ordóñez]] - [[Nico O'Reilly]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Leo Østigård]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Elisha Owusu]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Willian Pacho]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Paik Seung-ho]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Igor Paixão]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Nathan Patterson]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Aleksandar Pavlović]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Sally Pearson]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Ana Peleteiro-Compaoré]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Pepê]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Léo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Josué Pesqueira]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Vladimir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Asha Philip]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Mats Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Orbelín Pineda]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Ángelo Preciado]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Jiří Pták]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Anatoli Purtov]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Robin-Christopher Raimo]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Jacob Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Maari Randväli]] - [[Ralf Rangnick]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Toprak Razgatlıoğlu]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Tomas Ražanauskas]] - [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[David Raum]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Jonathan Rea]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Lukas Reichel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Israel Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Chadi Riad]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Franco Riccardi]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Sanya Richards-Ross]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Jorgen Rikberg]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Richard Ríos]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Mélina Robert-Michon]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Morgan Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Anna Rogowska]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Lucas Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Luis Romo]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Alex Rose]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Joe Rothwell]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Emerson Royal]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Casper Ruud]] - [[Rain Ruuder]] - [[Marie Ruumet]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Taavi Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Aatu Räty]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Vili Saarijärvi]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Noah Sadiki]] - [[Armando Sadiku]] - [[Alexis Saelemaekers]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Henri Sai]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[Nathan Saliba]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Rico Salmela]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Luis Salom]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Abderrahman Samba]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Kaishū Sano]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Zaidu Sanusi]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Garrett Scantling]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Alexander Schlager]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Romano Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Alex Scott]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Djamel Sedjati]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Barry Sheene]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[António Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Ellis Simms]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Luis Sinisterra]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Kamila Skolimowska]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Petri Skriko]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Naatan Skyttä]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Rafael Sóbis]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Ramón Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[John Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Josip Stanišić]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Renato Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Petar Sučić]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Yukinari Sugawara]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Crysencio Summerville]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Peter Šťastný]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Pavel Šulc]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Josip Šutalo]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Johann Zarco]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Piotr Zieliński]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[Maria Żodzik]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Igor Zubeldia]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Vera Zvonarjova]] - [[Dominic Zwerger]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Daijirō Takakuwa]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Chemsdine Talbi]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Asuna Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Alfred Teearu]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Marc-André ter Stegen]] - [[Miguel Terceros]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Tanner Tessmann]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Igor Thiago]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Dominic Thiem]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Brandon Thomas-Asante]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Kristian Thorstvedt]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Malik Tillman]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Cordell Tinch]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Veselin Topalov]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[Balázs Tóth]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[Ingeborg Trofimova]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Adrien Truffert]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Auston Trusty]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Julia Trynova]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Stéfanos Tsitsipás]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Olaf Tufte]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Lukas Tulovic]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Toomas Turb]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Tristan Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Ayase Ueda]] - [[Naomichi Ueda]] - [[Tadahiko Ueda]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Shinsaku Uesugi]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Mia Mireia Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Urho Vaakanainen]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Oskar Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Kristo Vaikmaa]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Alan Varela]] - [[Guillermo Varela]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Camilo Vargas]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Ronald Vargas]] - [[Kert Varik]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Augenijus Vaškys]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Renato Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Oskar Veldemann]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Hanno Velt]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Anouk Vetter]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Marcus Viks]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Cristian Volpato]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Torsten Voss]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Madis Võrk]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Jianan]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Paul Wanner]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Audrey Werro]] - [[Maddison-Lee Wesche]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Neco Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Lisanne de Witte]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Woo Sang-hyeok]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] 1vet8rs5xyuyysal9hhafrs9np876hc 0 9133 7231939 5866675 2026-09-10T22:30:08Z Nyt sivistyn 237321 Pilt 7231939 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[File:Marcus Allbäck and Erik Hamrén.jpg|thumb|right|Allbäck ja [[Erik Hamrén]] (2012)]] '''Marcus Christian Allbäck''' (hüüdnimi '''Mackan'''; sündinud [[5. juuli]]l [[1973]] [[Göteborg]]is) on [[Rootsi]] jalgpallitreener ja endine [[Rootsi jalgpallikoondis]]e ründaja. Rootsi rahvuskoondises tegi Allbäck debüüdi [[27. november|27. novembril]] [[1999]], kui mängiti [[Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallikoondis]]ega ning kaotati 0:1. Allbäck mängis rahvuskoondises 74 korda ja lõi 30 väravat. == Klubid == * [[1992]]–1997 [[Örgryte]] * 1997 [[Lyngby FC]] * [[1997]]–1998 [[AS Bari]] * [[1998]]–2002 [[SC Heerenveen]] * [[2002]]–2004 [[Aston Villa FC]] * [[2004]]–2005 [[FC Hansa Rostock]] * [[2005]]–2008 [[FC København]] * [[2008]]–2009 [[Örgryte]] == Isiklikku == Marcus Allbäck on 180 cm pikk ja kaalub 79 kg. {{JÄRJESTA:Allbäck, Marcus}} [[Kategooria:Rootsi jalgpallurid]] [[Kategooria:Rootsi jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]] [[Kategooria:Serie A mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Bundesliga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] cebe1jbt8oq2l74ak8brdeqt1y6dife 0 9512 7231937 7170739 2026-09-10T22:23:28Z Nyt sivistyn 237321 7231937 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Pilt:Haile Gebrselassie Dubai Marathon 2010.jpg|thumb|Gebrselassie (2010)]] '''Haile Gebrselassie''' (amhari ኃይሌ ገብረ ሥላሴ, haylē gebre silassē; sündinud [[18. aprill]]il [[1973]] endises [[Arsi provints]]is [[Etioopia]]s) on Etioopia endine [[kergejõustik]]lane, pikamaajooksja. Tema nimel on kehtiv [[maraton]]i tippmark 2:03:59, mille ta jooksis [[2008]]. aasta [[Berliini maraton]]il. Ta on püstitanud 26 maailmarekordit. Novembris [[2010]] teatas ta, et loobub tippspordist. 2021. aasta novembris oli Haile Gebreselassie Etioopias lahingurindel [[Tigray Rahva Vabastusrinne|Tigray mässuliste]] vastu. == Saavutused == === [[Olümpiamängud]]el === * [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996]] [[Atlanta]]s '''olümpiavõitja''' [[10 000 m jooks]]us ('''27.07,34''') * [[2000. aasta suveolümpiamängud|2000]] [[Sydney]]s '''olümpiavõitja''' 10 000 m jooksus ('''27.18,20''') === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[1993. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1993]] [[Stuttgart|Stuttgardis]] '''maailmameister''' 10 000 m jooksus ('''27.46,02''') <br>hõbemedal 5000 m jooksus ('''13.03,17''') * [[1995. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1995]] [[Göteborg]]is '''maailmameister''' 10 000 m jooksus ('''27.12,95''') * [[1997. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1997]] [[Ateena]]s '''maailmameister''' 10 000 m jooksus ('''27.24,58''') * [[1999. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1999]] [[Sevilla]]s '''maailmameister''' 10 000 m jooksus ('''27.57,27''') * [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] [[Edmonton]]is pronksmedal 10 000 m jooksus ('''27.54,41''') * [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] [[Pariis]]is hõbemedal 10 000 m jooksus ('''26.50,77''') === [[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlustel]] === * [[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1997]] Pariisis '''maailmameister''' [[3000 m jooks]]us ('''7.34,71''') * [[1999. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1999]] [[Maebashi]]s '''maailmameister''' [[1500 m jooks]]us ('''3.33,70''') <br>'''maailmameister''' 3000 m jooksus ('''7.53,57''') * [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003]] [[Birmingham]]is '''maailmameister''' 3000 m jooksus ('''7.40,97''') === [[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlustel]] === * [[2002. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|1992]] [[Kingston]]is '''juunioride maailmameister''' [[5000 m jooks]]us ('''13.36,06''') <br>'''juunioride maailmameister''' 10 000 m jooksus ('''28.03,99''') === [[Krossijooksu maailmameistrivõistlused|Krossijooksu maailmameistrivõistlustel]] === *[[1992. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1992]] [[Boston]]is juunioride hõbemedal ('''23.35''') *[[1994. aasta krossijooksu maailmameistrivõistlused|1994]] [[Budapest]]is pronksmedal ('''34.32''') === [[IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlused|IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlustel]] === *[[1995. aasta IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlused|1995]] [[Monte Carlo]]s '''1. koht''' [[3000 m jooks]]us ('''7.35,90''') *[[1998. aasta IAAF-i Grand Prix' finaalvõistlused|1998]] [[Moskva]]s '''1. koht''' 3000 m jooksus ('''7.50,00''') ===[[Poolmaratoni maailmameistrivõistlused|Poolmaratoni maailmameistrivõistlustel]] === *[[2001. aasta poolmaratoni maailmameistrivõistlused|2001]] [[Bristol]]is '''maailmameister''' poolmaratonis ('''1.00,03''') == Isiklikud rekordid == {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] ||'''3.33,73''' ||[[6. juuni]] [[1999]] || [[Stuttgart]] |- | [[1 miili jooks]] ||'''3.52,39''' || [[27. juuni]] [[1999]] || [[Gateshead]] |- | [[2000 m jooks]] || '''4.56,1''' ||[[22. august]] [[1997]] || [[Brüssel]] |- | [[3000 m jooks]] || '''7.25,09''' ||[[28. august]] [[1998]] || [[Brüssel]] |- | [[2 miili jooks]] || '''8.01,08''' || [[31. mai]] [[1997]] || [[Hengelo]] |- | [[5000 m jooks]] || '''12.39,36'''|| [[13. juuni]] [[1998]] || [[Helsingi]] |- | 10 000 m jooks || ''' 26.22,75''' || [[1. juuni]] [[1998]] || [[Hengelo]] |- | [[10 km maanteejooks]] || '''27.02''' || [[11. detsember]] [[2002]] ||[[Doha]] |- | [[15 km maanteejooks]] || '''41.38''' || [[11. november]] [[2001]] || [[Nijmegen]] |- | [[Poolmaraton]] || '''1:00.03''' || [[7. oktoober]] [[2001]] ||[[Bristol]] |- | [[30 km maanteejooks]] || '''1:29.01''' ||[[14. aprill]] [[2002]] ||[[London]] |- | [[Maraton]]|| '''2:03.59''' || [[28. september]] [[2008]] ||[[Berliin]] |} == Isiklikku == Haile Gebrselassie on 164 cm pikk ja kaalub 55 kg. == Välislingid == *{{IAAF}} {{Olümpiavõitjad meeste 10000 meetri jooksus}} {{Maailmameistrid meeste 10000 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Gebreselassie, Haile}} [[Kategooria:Etioopia pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Maratonijooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] ke86pfc7nqs949aooqr7lqrkumec2nf 0 10942 7231866 6804281 2026-09-10T20:51:15Z Kuriuss 38125 7231866 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2015}} '''Alternatiivmeditsiin''' on [[diagnostika]], [[profülaktika]] ja [[ravi]] meetodid, mille toimimisel puudub üldtunnustatud põhjendus ning mida kasutatakse [[tõenduspõhine meditsiin|tõendus- ehk teaduspõhise meditsiini]] asemel või kõrval. Paljud alternatiivmeditsiini meetodid on välja kasvanud pärimuslikust [[rahvameditsiin]]ist. Alternatiivmeditsiin on igasugune ravimeetod, mille toimimise kohta esitatud väidetel puudub teaduslik alus või mis on teadusega otseses vastuolus. Hoolimata märkimisväärsetest investeeringutest pole ükski uurimus suutnud tõestada alternatiivmeditsiini meetodite efektiivsust, isegi võrreldes [[platseeboefekt]]iga. Paljud arstid ja teadlased on nimetanud alternatiivmeditsiini ebaeetiliseks ning koguni kahjulikuks – näiteks kui kasutatav toimeaine on toksiline või kui meetodit kasutatakse tavameditsiini asemel. Enamik alternatiivmeditsiini harusid põhineb [[religioon]]il, [[ebausk|ebausul]], [[pseudoteadus]]el või pettusel.<ref>{{netiviide |URL=https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/alternatiivmeditsiin/id-77 |Pealkiri=Alternatiivmeditsiin |Autor=Andrus Lipand |Väljaanne=Haiguste ABC |Väljaandja=kliinik.ee}}</ref><ref>{{netiviide |URL=http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/9870/5057 |Pealkiri=Arstid ja alternatiivmeditsiin |Failitüüp=PDF |Autor=Arvo Tikk |Väljaanne=Eesti Arst |Väljaandja=Eesti Arstide Liit}}</ref><ref>{{netiviide |URL=http://www.nbcnews.com/id/31190909 |Pealkiri=$2.5 billion spent, no alternative cures found |Väljaanne=NBC News |Keel=inglise }}</ref> ==Alternatiivmeditsiini valdkond== Paljud alternatiivmeditsiini meetodid on välja kasvanud pärimuslikust rahvameditsiinist. Alternatiivmeditsiini kasutatakse tänapäeval paljudes maades üheaegselt teadusliku meditsiiniga, viimase puudumisel ka selle asemel. Mõnel juhul kasutavad ka [[arst]]id alternatiivmeditsiini vahendeid või teevad selle praktiseerijatega koostööd. Alternatiivmeditsiini võrgustikku püütakse klassifitseerida olemasolevaid teadusliku meditsiini meetodeid kasutades. Nii on näiteks Eesti Vabariigi tervishoiusüsteemis kasutusel anatoomilis-terapeutiline keemiliste koodide võrgustik, milles on klassifitseeritud ja registreeritud taimsed ja ravimisarnased preparaadid (rühm T – taimsed ja ravimisarnased preparaadid). ====Alternatiivmeditsiini harud==== Lihtsustatult võib alternatiivmeditsiini valdkonda kuuluvaiks lugeda ka [[ajurveeda]], [[Hiina meditsiin]]i, [[homöopaatia]], [[taimravi]], [[Tiibeti meditsiin]]i ja [[rahvameditsiin]]i. ===Alternatiivmeditsiini meetodeid=== *[[Antroposoofiline meditsiin]] *[[Aroomteraapia]] *[[Ellujäämise õpetus]] ([[Luule Viilma]] õpetus) *[[Ensüümteraapia]] *[[Homöopaatia]] *[[Jooga]] *[[Kiropraktika]] *[[Loodusravi]] *[[Muusikateraapia]] *[[Nõelravi]] (akupunktuur) *[[Refleksoloogia]] *[[Reiki]] *[[Taimravi]] (fütoteraapia) *''[[Shiatsu]]'' *[[Värviteraapia]] *[[Hüpnoteraapia]] *[[Kodeerimine (meditsiin)|Kodeerimine (meditsiiniline)]] ===Alternatiivmeditsiini preparaadid=== *[[Ensüümipreparaadid]] *[[Loodusravipreparaadid]] *[[Megavitamiiniteraapia]] *[[Taimsed preparaadid]] *[[Toidulisandid]] *[[Vitamiinid]] ===Alternatiivmeditsiini spetsialistid=== Alternatiivravi teostavad vastava väljaõppe saanud spetsialistid (mitte segi ajada teadusliku meditsiini spetsialistide klassifikatsiooniga): [[kiropraktik]], [[massöör]], [[toitumisnõustaja]] jpt. ==Alternatiivmeditsiin ja meditsiin== Alternatiivmeditsiini ja selle võrgustiku toimimisel puudub paljudes riikides üldtunnustatud [[verifikatsioon]] (sh põhjendus). Näiteks taimravi puhul peetakse suurimaks takistuseks taimravipreparaatide ehk nn [[looduslikud ühendid|looduslike ühendite]] klassifitseerimise ja patenteerimisega seotud küsimusi. Riiklikust süsteemist rahastatakse alternatiivmeditsiini meetoditest nõelravi Saksamaal.<ref>[https://www.krankenkassen.de/gesetzliche-krankenkassen/leistungen-gesetzliche-krankenkassen/gesetzlich-vorgeschriebene-leistungen/neue-leistungen/akupunktur-kassenleistung/ Krankenkassen Deutschland: Krankenkassen übernehmen Akupunktur bei Kreuz- und Knieschmerzen], vaadatud 23.09.2015.</ref> ===Eesti Vabariigi meditsiini- ja tervishoiusüsteem ning alternatiivmeditsiin=== Eesti Vabariigi tervishoiusüsteem ja sellega seotu põhineb [[solidaarne kindlustus|solidaarsel kindlustusel]]. Tervishoiusüsteemi majandab [[Sotsiaalministeerium]] koos [[Haigekassa]]ga, juhindudes riigieelarve seaduses ettenähtud kuludest ning tuludest. Eesti Vabariik püüab Euroopa Liidu liikmena juhinduda meditsiinisüsteemide haldamisel Euroopa Liidu seadustega kooskõlastatud teadusliku verifikatsiooni ning vastavate institutsioonide määrustikest. ==Vaata ka== * [[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood]] * [[Holistiline meditsiin]] * [[Rahvameditsiin]] == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * [http://koodikeskus.ravimiamet.ee/Default.aspx?pv=Pakendid.ATCPuu ATC puu, eesti keeles (vaadatud 16.04.2013)] * [http://www.sam.ee/konventsioon Euroopa Farmakopöa konventsioon] * [[Tuul Sepp]]. [http://novaator.err.ee/v/tervis/9bc8ae6f-2b26-4788-ab63-e892863fce12/tuul-sepp-miks-usaldatakse-alternatiivmeditsiini "Miks usaldatakse alternatiivmeditsiini?"] ERR Novaator, 18. juuni 2016 * [https://arileht.delfi.ee/artikkel/78608652 Uus alternatiivmeditsiini trend: naised pumpavad oma vagiinasse toksilist gaasi], Delfi, 19. juuni 2017 [[Kategooria:Alternatiivmeditsiin| ]] [[Kategooria:New Age]] [[Kategooria:Esoteerika]] px9pmgq9gp3ytu8e3ehfebv9f33pupa 0 11966 7231992 5381151 2026-09-11T06:58:40Z Kuriuss 38125 7231992 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Koigi valla vapp.gif|pisi|Koigi valla vapp]] '''Koigi valla vapp''' on [[Järva maakond|Järva maakonna]] endise [[Eesti valdade loend|Eesti haldusüksuse]] [[Koigi vald|Koigi valla]] [[vapp]]. Vapp on kinnitati [[12. mai]]l [[1995]]. ==Vapi kirjeldus== [[kilp (heraldika)|Vapikilp]] on pikuti poolitatud, vasak pool on kuldne, parem roheline. Vapi keskel asub nelja [[aste (ehitus)|astme]] ja noolekujulise [[tuulelipp|tuulelipuga]] müüritud [[astmikfrontoon]], mille pooled on alusväljadega võrreldes vastandvärvi (vasak pool roheline ja parem kuldne). Vapi vasakul väljal on veel roheline [[kuusk]] ja paremal väljal kuldne [[viljapea]]. ==Põhjendus== Tuulelipuga astmikfrontoon meenutab paikkonna üht silmapaistvamat ehitist – [[Koigi]] [[meierei]]hoonet. Meiereiga seostuvad kohalikele inimestele [[karjandus]], [[piimandus]] ja [[ühistegevus]]. Tuulelipp sümboliseerib progressi. Viljapea ja kuldne kilbipool viitavad [[põllundus]]ele kui teisele elanike põhilisele elatusallikale. Kuusk ja roheline kilpipool osutavad valla maa-alal asuvatele metsadele ja nendega seotud majandustegevusele. == Vapi kasutamise kord == Valla vappi kasutati: #[[Volikogu]], [[vallavalitsus]]e, vallavalitsuse hallatavate asutuste [[pitsat]]itel, dokumendiplankidel. #Valla piiritähistel. #Volikogu esimehe, [[vallavanem]]a ja vallaametnike visiitkaartidel. #Valla vimplil, autasudel, meenetel, trükistel, suveniiridel. #Valla ametiasutuse teadetel, kutsetel ja kaartidel. #Muudel juhtudel üksnes vallavalitsuse loal. Valla vapi või sellega äravahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine tööstustoodete kujundamisel oli keelatud. == Vaata ka == *[[Koigi valla lipp]] == Välislingid == * [http://valitsus.ee/et/riigikantselei/riigi-ja-omavalitsuste-symbolid/omavalitsuste-symbolid Omavalitsuste sümbolid Riigikantselei lehel - Koigi vald.] [[Kategooria:Järva maakonna vapid]] [[Kategooria:Koigi vald]] [[Kategooria:Eesti endiste valdade vapid]] a09kq04mdz9xv2f9650h9l53r5pi1og 0 15745 7231957 7172363 2026-09-11T00:54:46Z ~2026-49016-41 237324 /* */ 7231957 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Üliõpilasorganisatsioon | nimi=Korporatsioon Vironia | lipp=Vironia lipp.svg | vapp= | asutatud=9. detsember (vkj 26. november) 1900 | asutatud_koht=Riia | värvid=violett-must-valge | lipukiri=Ühisus, kindlus, ausus | liige=vironus (vir!), viroonlane }} [[Fail:Volber.jpg|pisi|401x401px|Korporatsiooni Vironia liikmed volbri rongkäigus (2023)]] '''Korporatsioon Vironia''' (lühendatult '''korp! Vironia''', samuti '''C!V!''') on [[9. detsember|9. detsembril]] (vkj. 26. novembril) 1900 [[Riia]]s asutatud eesti soost meesüliõpilaste organisatsioon. Vironia oli esimene eestlastest üliõpilaste [[Üliõpilaskorporatsioon|korporatsioon]] ning on vanim tegutsev üliõpilaskorporatsioon [[Eesti|Eestis.]] Vironia asutati ametlikult 1900. aastal Riia Polütehnilise Instituudi juures, kuigi Riia eesti üliõpilaste koondamine sai alguse juba 1891. aastal. Korporatsioon kolis pärast [[Vabadussõda]] Tartusse, kus osteti maja [[Lai tänav (Tartu)|Laial tänaval]], milles tegutsetakse tänini. 1936. aastast tegutseb Vironia ka [[Tallinn]]as. Pärast üliõpilasorganisatsioonide keelustamist 1940. aastal asutati mitmeid väliskoondisi, millest tänapäevani on aktiivsed koondised [[Toronto]]s ja [[USA]] Läänerannikul. Korporatsiooni Vironia tegevus Tallinnas ja Tartus taastati 1989. aastal. Korporatsioon Vironia on nimetatud [[Virumaa]] ladinakeelse nime ''Vironia'' järgi. Vironia on üks suurimaid meeskorporatsioone Eestis, mille organisatsiooni ridadesse kuulub üle 650 liikme. == Tegevuse alused == Institutsiooniliselt jaguneb tegevus Eestis kolmeks: [[Tallinn]]a konvent, [[Tartu]] konvent ja Vilistlaskogu. Neile lisanduvad välismaal tegutsevad koondlsed: [[Toronto]]s ja [[USA]] koondis, mis mõlemad hõlmavad ka kohalikke vilistlasi. Vilistlastel on koondised veel [[Austraalia]]s ja [[Rootsi]]s. Vironia tavade järgi on korporatsiooni tegevuse eesmärkideks oma liikmete kasvatamine rahvuslikus vaimus, nende harimine, samuti materiaalne toetamine. Liikmete harimine toimub peamiselt lihtliikmetele mõeldud rebastundide ning kogu tegevkonvendile või korporatsioonile mõeldud seltskondlike ürituste näol. === Liikmed === Kõiki korp! Vironia liikmed nimetatakse viroonlasteks ning ainult pärisliikmeid (värvikandjaid) vironusteks (vir!). Korporatsiooni liikmed jagunevad pärisliikmeteks ja lihtliikmeteks. Lihtliikmed on kõik noored liikmed, keda pole konvendi liikmeks vastu võetud ehk kes pole välja teeninud korporatsiooni värve. Liikmed jagunevad staatuse järgi [[vilistlane|vilistlasteks]] (lühend vil!), [[buršvilistlane|buršvilistlasteks]] (b!vil!), seltsivendadeks (sv!) ja rebasteks (reb!). Korp! Vironia ja [[Korporatsioon Rotalia|korp! Rotalia]] on ainsad, kus konvendi aktiivseid liikmeid ei nimetata kaasvõitlejateks (ksv!). Nimetus "seltsivend" tuleneb korporatsiooni ametlikule asutamisele eelnenud ajast (1891–1900), mil tegutseti algul rohkem üliõpilasseltsi kujul, eriti kuna tunnustamata organisatsioonidel oli värvitekli kandmine keelatud ning ainsateks eeskujudeks eesti üliõpilasorganisatsioonide näol olid [[Eesti Üliõpilaste Selts]] [[Tartu]]s ning [[EÜS Põhjala]] [[Peterburi]]s. Buršvilistlased on konvendi liikmed, kes on oma ülikooliõpingud jätnud pooleli ja kavatsevad lähitulevikus taas õppima asuda. Lihtliikmed jagunevad rebasteks (1.–2. semester) ja mustadeks majadeks ehk vanemateks lihtliikmeteks. Mustad majad (''schwarzes Haus'') on staatuselt samuti seltsivennad. Pärisliikmed on kõik värvikandjad olenemata nende staatusest, kaasa arvatud värvikandjad rebased. Rebane saab seltsivennaks, kui tema järel on konventi vastu võetud ülejärgmise semestri rebased. Kui mõnel semestril ühtegi rebast ei liitu, säilitab liige oma rebasestaatuse. Pärisliikmeks saadakse keskmiselt kolme semestriga. Liikmed jagunevad ka vanuse järgi: 1. semestril ollakse noor rebane (''krasser Fuchs''), 2. semestril vana rebane (''brander Fuchs''), värvikandja on 2. aastal noor maja (''junges Haus''), 3. aastal vana maja (''altes Haus''), 4. aastal sammaldunud maja (''bemostes Haus''). Alates 5. aastast on Vironia liige väga sammaldunud maja (''ur-bemostes Haus''), kusjuures iga semestriga liidetakse vanusele eesliitena üks "väga-" ("''ur-''"). Korporatsiooni vanemad liikmed saavad anda noorematele liikmetele mitmesuguseid ülesandeid ja korraldusi, kusjuures sellist vanuseprintsiipi arvestatakse konvendi, mitte bioloogilise vanuse järgi. == Välismärgid == [[Fail:Vironia eestseisuselaud.jpg|pisi|307x307px|Vironia eestseisuselaud ja vapp]] === Vapp === Vironia vapikilbil on kolm sümbolit: violetsel väljal päike, mustal väljal Vironia sirkel, ning valgel väljal kindlus. Vironia sirkel tähendab vapil ühisust, kindlus kindlust ja päike ausust. === Lipp === Korporatsioon Vironia lipp on Vironia värvides horisontaalne trikoloor. Korporatsioon Vironia värvid on: violetne, must ja valge. Violetne tähendab ühisust, must kindlust ja valge ausust. Lühikest aega olid Vironia värvid hoopis oliivroheline-must-valge, kuna [[Korporatsioon Welecja|korp! Welecja]] oli sellise värvikombinatsiooni vastu, kuna mõnel Riias tegutseval organisatsioonil olid juba rohelist värvi teklid. Nii kinnitatigi 1900. aasta sügisel Vironia uuteks värvideks hoopis violett-must-valge, sest violetne oli tehnika alal tuntud ka terase värvina. === Särbid === Pidulikel üritustel ja muudel esinduspuhkudel kannab korporatsioon Vironia konvendi eestseisus Vironia värvides särpe. === Värvirapiirid === Värvirapiirid on korvikujulise käepidemega rapiirid, mille korvi ehivad korporatsiooni Vironia värvid. === Sirkel === Vironia sirkel on põimsümbol sõnade „vivat, crescat, floreat corporatio Vironia“ („elagu, kasvagu, õitsegu korporatsioon Vironia“) algustähtedest ning hüüumärgist, mis tähistab väljendit in aeternum! („igavesti!“). == Ajalugu == {{Vaata|Korporatsioon Vironia ajalugu}} === Asutamine === [[19. sajand]]i teisel poolel omandasid eestlased kõrgharidust peamiselt kas [[Tartu]]s, [[Riia]]s või [[Peterburi]]s. Eestlaste peamise ''alma mater''<nowiki/>'i [[Tartu Ülikool]]i juurde tekkis ka esimene eestlaste üliõpilasorganisatsioon – [[Eesti Üliõpilaste Selts]]. Kahel korral prooviti ka selle pinnalt korporatsiooni luua, 1881. aastal ka korporatsiooni Vironia nime all, kuid mõlemad katsed ebaõnnestusid baltisaksa korporatsioonide vastuseisu tõttu. 1890. aastatel kasvas ka Riia eesti üliõpilaste hulk, kes olid asunud õppima Riia Polütehnikumi inseneri- ja majandusharidust omandama. Mitmed eestlased astusid seal saksa või vene korporatsioonidesse. 1891. aastal astusid kaks vastset liiget, [[Karl Ipsberg]] ja Gustav Nurm, välja vene korporatsioon Fraternitas Arctica liikmeskonnast, põhjuseks vastuseis eesti rahva ümberrahvustumisele. Omavahel läbikäivate eesti üliõpilaste ringkond kasvas 1895. aastaks üle kümne ning peagi tekkis tugevam idee asutada oma eestlaste üliõpilasorganisatsioon. Veel ei oldud kindlad, kas luua Riia Eesti Üliõpilaste Selts või korporatsioon. EÜS-i vilistlane [[Jaan Tõnisson]] soovitas luua just korporatsiooni ning EÜS-ilt nõusoleku saanuna otsustati luua korporatsioon ja sellele nimeks panna "Vironia". Kuigi EÜS oli andnud ka põhimõttelise nõusoleku kasutada sinimustvalget värvikombinatsiooni, otsustati siiski oliivroheline-must-valge kasuks. Tulevase korporatsiooni tegevuses võeti eeskujuks poola aadlikorporatsioon Arkonia, kus valitses rahvuslik vaim ja kus ei tunnistatud vana, Tartust pärit ja eriti saksa korporatsioonides levinud joomakultust. Ametlikuks asutamiseks vajalik liikmete arv (25) saadi täis sajandivahetuseks ja veebruaris 1900 esitati ka avaldus Vironia loomise kinnitamiseks Chargierten Conventile (C!C!), mis oli Riia korporatsioonide eestseisuste kolleegium. Riias tegutses tol ajal kolm saksa, kaks poola, üks vene ja üks läti korporatsioon. Vironia loomist toetasid poola, vene ja läti korporatsioonid, saksa korporatsioonid olid vastu. Eriti halvad suhted olid Vironial peamiselt eesti ja läti kadakasakslastest koosneva Fraternitas Concordia Rigensisega, mille liikmetega toimus viroonlastel arvukalt duelle ja kaklusi. 26. novembril 1900 kinnitas Riia Polütehnikumi direktor ametlikult Vironia. Esimene eesti korporatsioon oli sündinud. EÜS, kes oli toetanud Vironia asutamise ideed, saatis avakommersile oma esinduse koosseisus esimees Louis Olesk, kirjatoimetaja Bernard Steinberg ja laekahoidja [[Peeter Põld]] ning vil! [[Alexander Paldrock]].<ref name="oOta5" /> Sellest tulenevalt suheldi pärast asutamist Eesti üliõpilasorganisatsioonidest kõige rohkem just EÜS-iga. === Tegevus Riias === Saanud teiste Riia korporatsioonide tunnustuse osaliseks ja C!C! liikmeks, asus Vironia kaasa lööma kohalikus üliõpilaselus. Sajandi alguse Riias oli haritud seltskonna suhtluskeeleks saksa keel, mida rääkisid sageli omavahel ka mittesakslased. Algusest peale üritati Vironias saavutada olukorda, kus korporatsioonisiseseks keeleks oleks eesti keel. Esimestel aastatel seda siiski 100% saavutada ei suudetud, küll aga nõuti, et iga liige esineks vähemalt ühe eestikeelse ettekandega. Ka rahvuslikkuse küsimuses oldi algaastail suhteliselt liberaalsed, liikmeks võeti ka mitmeid sakslasi, kellest mõned hiljem, kui rahvuslikkust rohkem rõhutama hakati, küll välja astusid. Selleks et noor kiirelt kasvav organisatsioon seatud sihtidelt kõrvale ei kalduks, rakendati tavade ja heade kommete vastu eksinute vastu karme karistusi, kuni väljaheitmiseni. Kevadel 1909 lahkusid poliitilisel pinnal tekkinud vastuolude tõttu Vironiast 8 liiget, kes lõid [[Riia Eesti Üliõpilaste Selts]]i, hilisema [[Üliõpilasselts Liivika|Liivika]]. 1915 algatas Vironia Eesti Korporatsioonide Liidu (EKL) asutamise idee, et edendada omavahelist läbikäimist ja koostööd. Selleks ajaks oli Tartus asutatud kolm uut eesti korporatsiooni [[Fraternitas Estica]], [[Korporatsioon Sakala|Sakala]] ja [[Korporatsioon Ugala|Ugala]], mida Tartu [[Chargiertenconvent]] (Ch!C!) ei tunnustatud. Koos Peterburis asutatud Rotaliaga said antud viis korporatsiooni EKLi asutajateks. === Tegevus Moskvas === Oktoobris 1915 evakueeriti Riia Polütehnikum Moskvasse. C!C! tegevus otsustati peatada ja [[värvid]]es mitte esineda. Ajutiselt katkes ka Vironia tegevus. Saksa okupatsiooni ajal 1918 asus Riia Polütehnikum Riiga tagasi, kus jätkus ka korporatsioonide tegevus. === Korp! Vironia Eesti Vabadussõjas === Ehkki Vironia kogu oma tegevuse vältel alati Eesti ja kodumaa huve oli kaitsnud, ja tegelikult kunagi oma kaastööd ega abi ei keelanud kui selleks oli vajadus, ilmnes korporatsioonis valitsev meelsus ja isamaa-armastus kõige kujukamalt Vabadussõja puhkemisel<ref>[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1955/11/01/9 Vironia Vabadussõjas], Võitleja = The Combatant: ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 november 1955</ref>. Esimesel teatel, et [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooniväed]] jätavad maha Eesti, vabastades piire, mida nemad seni olid kaitsnud ja et Vene enamlaste väed juba sakslastele on kallale tunginud, ning ainult ootavad soodsat hetke Eesti ründamiseks, kutsuti Vironia ruumidesse 30. novembril [[1918]] aega viitmata kokku koosolek, millest paluti osa võtma ka kõiki teisi Riia eesti üliõpilasi. Sellele koosolekule jõudsid ka Tartu üliõpilasorganisatsioonide asemikkude kogu esindajana ksv! Kaiv ja sõjaväe organisatsioonide poolt kapten [[Konrad Rotschild]]. Need mõlemad tõid ligemaid teateid üldisest olukorrast kodumaal. [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutine Valitsus]] oli otsustanud piiride kaitset sakslaste taandumisel oma kätte võtta ja selle teostamiseks üleskutse avaldanud vabatahtlike kaitseväkke astumiseks. Sellele üleskutsele aga suhtuti nähtavasti umbusklikult ja loiult. Vabatahtlik mobilisatsioon ei edenenud kuigi hoogsalt. Kaitseväkke astujaid tuli kokku vähe. Tartu üliõpilased olid otsustanud olukorra parandamiseks minna igale poole maale laiali agiteerima, et selgitada noore riigi asutamise ja selle kaitsmise vajadust idast ähvardava hädaohu vastu. Täiesti aru saades selgitustöö kasulikkusest ja hädavajalikkusest, pooldas Riia üliõpilaste koosolek siiski enam tegelikku kaitseväkke astumist, vist küll lõkkele löönud isamaa-armastusest ja sissekasvatatud kohusetruudusest tingitult. Kõik tahtsid isiklikult käed külge panna ja teistele eeskujuks olla. Koosoleku protokollidest nähtub, et peale kodumaa esindajate võtsid sõna ainult viroonlased, kes soovitasid otsekohest rahvaväkke astumist. Sellekohaseks kujunes ka koosoleku lõppotsus, mille järele kõik kohustusid 4. detsembri õhtul kell 8 kokku tulema Tallinnas Estonia teatrimajas spordiseltsi Kalev ruumes. Peale selle otsustati Vironia ja [[Riia Eesti Üliõpilasselts]]i nimel polütehnikumi tahvlile välja panna vastav teadaanne ja kaasakutse kõigile eesti üliõpilasile. Vahepeal saabus Tallinnast 27 vilistlase allkirjaga kiri tegevkonvendile, milles soovitati ''in corpore'' võimalikult ruttu astuda loodavasse Eesti sõjaväkke. 2. detsembril [[1918]] peeti Vironias esmalt lahtine ja hiljem kinnine [[konvent (üliõpilased)|konvent]], kus eelkirjeldatud avaliku koosoleku seisukoha kinnitamiseks otsustati ühel ajal ja lõplikult ''in corpore'' astuda Eesti rahvaväkke ja eelnimetatud tähtpäevaks kõigil ilmuda Tallinna. 4. detsembril ilmusid kõik kaasvõitlejad kokkulepitud ajaks Estoniasse. Seal küsis vil! [[Gustav Jonson]] veel kord, kas ei leidu soovijaid maale agiteerima minemiseks. Kõik eranditult eelistasid aga otsest rahvaväkke astumist ja rindele võitlusse minekut. 29. novembril oli [[Eesti Ajutine Valitsus|Ajutise Valitsuse]] sõjaminister endise kaitseliidu ratsaosakonna nimetanud [[Ratsarügement|ratsarügemendiks]] ning selle ülemaks ja formeerijaks määranud rittmeister Jonsoni. Vististi tahtest võidelda oma kaasvõitleja juhtimisel, avaldasid kõik viroonlased soovi astuda ratsarügementi. Et aga hobuste ja varustuse puudusel ratsarügemendi formeerimine ei edenenud küllalt kiirelt, ja vahepeal lahingtegevus rindel täie hooga oli alanud, siis osa kärsitumaid astus teistesse väeliikidesse. Nii sai juba esimesel detsembripäevil soomusrongi nr. 1 dessantkomando esimeses lahingus Vaivara mägedes haavata sv! [[Aleksander Kahro]], kes saadud haavadesse ka varsti Tallinna haiglas suri. Nimetatud lahingut juhatas dessantkomando ülemana sv! [[Viktor Arak]] (alamkapten vanusega 1.07.1917). Need viroonlased, kes alles Tallinnas ootasid lahingväljale saatmist, said oma esimese langenu matusest osa võtta. Kaheksa viroonlast astusid admiral Pitka soovitusel mereväkke, kus nad määrati teenistusse sõjalaevale [[Lembit (suurtükipaat)|Lembit]] ja kui ustavaid mehi mitmesse osakonda laiali paigutati enamluseohu tõkestamiseks meeskonnas. Peaaegu kõik püsisid laevadel kuni sõja lõpuni lahinguist osa võttes. Peale selle teenisid kaks viroonlast [[Peipsi Laevastiku Divisjon|Peipsi laevastikus]]. Et ratsarügemendi komplekteerimine tehnilistel põhjustel ikka veel ei arenenud nii kiirelt, nagu seda soovis lahinguhimuline noorus, siis paljud läksid üle soomusrongidele. Lõplikult kujunes viroonlaste osavõtt Vabadussõjast arvuliselt ja väeliikide järele järgmiseks: Ratsarügemendis võitlesid oma hinnatud vilistlase Gustav Jonsoni all kaheksateist viroonlast, nendest eskadroni ülematena ohvitserid Martin Holberg, Boris Jakob Leemann; sideülemana K. Riisikamp; nooremohvitserina A. Balin. Teised teenisid allohvitseridena ja reameestena peamiselt koondatult ühte kuulipildurrühma, nende hulgas ka hilisem rahaminister [[Leo Sepp]] ja arhitekt [[Edgar Kuusik]]. Kümne mereväes teeninud viroonlase hulgas väärib erilist tähelepanu ksv! Voldemar Selling, kes PKÜ Estonia selleaegse juhatuse liikmena, kui varustaja, kohustatud ei olnud rahvaväkke astuma, kuid siiski raskeil sõjaalgpäevil lahingutest ja dessantidest kuulipildurina osa võttis. Soomusrongide koosseisu kuulus 23 viroonlast, nendest paljud ohvitseridena, – teiste hulgas Krediitpanga president [[Peeter Kurvits]]; siseministri adjutant [[Aleksander Tilger]]; Tallinna tolliülem [[Erich Espe]]; [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] direktor [[Tõnis Kint|Tõnis Kind]]; Estonia teatri kauaaegne direktor [[Hanno Kompus]], kes alglahingud kaasa tegi ratsarügemendiga; ja teised. Suurtükiväes oli üksteist viroonlast, tähtsamail kohtadel kauaaegne rahaminister [[Georg Vestel]], raske suurtüki divisjoni ülemana Narva rindel; 2. diviisi suurtükiväe ülem [[Paul Borkman]], raskepatarei ülemana; samuti [[Paul Kuusik]]. Jalaväes oli üheksa viroonlast, Tartu Panga direktor [[Felix Tannebaum]] 2. polgu pataljoni ülemana, samuti kolonel [[Eduard Liibus]]. 5. rügemendis teenis vastutusrikkail kohtadel ja oli tuntud tubli lahingumehena kapten [[Voldemar Karing]], hilisemas elus kolonel. 6. rügemendis teenis sv! Reinhold Tähti, hilisemas elus poliitilise politsei ülema Tallinnas. Staapides töötasid seitse viroonlast. Tuntud arhitekt [[Artur Perna]] oli ülemjuhataja staabis liikumise osakonna formeerijana ja ülemana, siis maakuulamisosakonna formeerijana ja ülemana ja lõpuks sõjaväe korterivalitsuse ülemana. Pärastine Kopli Kinnisvaravalitsuse direktor [[Nikolai Viitak]] teenis esimese diviisi sideülemana ja vahepeal Põhja väerinna sideülemana. Pärastine O/Ü Ekstraktor direktor [[Edgar Sulg]] oli ülemjuhataja operatiivstaabis liikumisosakonna ülemana kuni sõja lõpuni. Kaptenleitnant [[Nikolai Link]] teenis merejõudude tehnika- ja varustusameti ülemana. Lennuväes ja kaitseliidus oli kummaski üks viroonlane. Kokku kõigis väeliikides võttis Vabadussõjast osa 80 viroonlast. Siia ei ole arvatud paljud vanemad vilistlased, kes juba sel ajal olid riiklikult tähtsatel kohtadel ja sunduslikust väeteenistusest vabastatud, kuid siiski leidsid tarviliku olevat vähemalt alguses, nii kaua kui kriitiline olukord seda nõudis, astuda rahvaväkke ja osa võtta lahingutegevusest vaenlase vastu. Nii kuulusid Tallinna kaitsepataljoni osadesse ja lõid sellega koos lahinguid pärastine Vabrikantide Ühingu direktor [[Konrad Mauritz]], pärastine teedeministri abi [[Karl Jürgenson]], pärastine Tallinna Laevaühisuse direktor Artur Hüüs, nii enne Vabadussõja puhkemist kui ka edaspidiselt Seemneviljaühisuse direktor Juhan Kalm, [[Jaak Lilienkampf]], G. Toom ja teised. Sel ajal kuulus Vironiasse vilistlaste, tegev- ja lihtliikmetena 160 inimest. Nendest üle poole võttis osa otsesest lahingtegevusest. Ülejäänud töötasid innukalt kaasa tagala organiseerimisel ja noore Vabariigi sisemise elu korraldamisel. Mitmed liikmed olid alles Venemaal ja mujal, kust hiljem opteerusid Eesti kodakondsusse. Tagala organiseerimises on tähtsa töö ära teinud pärastine minister [[Karl Ipsberg]], kes esimese raudtee ülemana kiirelt teostas suurte raskustega ja takistustega seotud raudtee ülevõtmise sakslasilt, kui ka selle tarvilise korrastamise. Kui mõelda selleaegsele raudtee halvale seisukorrale ja enamlaste poolt taganemisel purustatud sildadele, mis tulid kiirelt üles ehitada – ja seda ka tehti – siis väärib Karl Ipsbergi kaastegevus sellel alal suurimat tunnustamist. Käsitledes viroonlaste tegevust Vabadussõjas, ei tohiks üleliigne olla tuletada meelde lühidalt ka nende viroonlaste tegevust, kes juba esimese maailmasõja lõppedes Vene valitsuse ajal Eesti rahvuslike väeosade asutamist õhutasid ja nende tegelikust loomisest aktiivselt osa võtsid. Esimeseks Eesti rahvusväkke astujaks osutub kaasvõitlejate hulgas Nikolai Viitak, kes juba [[12. aprill]]il [[1917]] noore [[lipnik]]una tõi [[Krasnoje Selo]]st [[Tallinn]]a Eesti Polku ühe terve roodu (umbes 250 meest) eestlasi täie varustusega. Teeninud 1. Eesti polgus Rakveres ja Haapsalus, määrati Nikolai Viitak arvates 24. detsembrist 1917 Viljandisse, sinna koondunud Eesti ratsapolgu adjutandiks, kus tema tegutses polgu laialisaatmiseni enne sakslaste sissetulekut. Eesti iseseisvuse väljakuulutamisel oli [[Nikolai Viitak]], muidugi ainult mõni päev, Pärnus miilitsaülema abiks, kuna ülemaks oli pärastine põllutööminister [[Nikolai Talts]]. Samuti olid ilmunud esimesel võimalusel kodumaale rahvuslikesse väeosadesse [[Georg Vestel]], kes valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks; Gustav Jonson, keda käsutati Taeblasse, seal asuvat Vene suurtükiväe brigaadi üle võtma, ja selle ülesande lõpetamisel määrati teenistusse Viljandi ratsapolku polguülema abiks; ja Felix Tannebaum, mes määrati 2. Eesti polku, [ja selle] tuntud Pärnu pataljoni ülemana teenis kuni pataljoni likvideerimiseni Saksa okupatsioonivõimude poolt. Nende rahvuslike väeosade loomisega oli alus pandud pärastisele vabadussõjaaegsele rahvaväele ja sellepärast ei tohi eelnimetatud seltsivendade tegevusest vaikides mööda minna, sest vastaseid ja raskusi nimetatud rahvuslike väeosade loomisel oli küllalt. === Tegevus aastatel 1920–1940 === Oktoobris 1920 jätkus tegevus Tartus Eesti Vabariigi tingimustes. 1921. aastal kolis Vironia [[konvendikorter|konvent]] Tartus aadressile [[Lai tänav (Tartu)|Lai 30]]. Oma tegevuses püüti lähtuda samadest põhimõtetest, mis olid olnud Riias. Esimestel sõjajärgsetel aastatel pöörati Vironias siiski põhitähelepanu aktiivse üliõpilaselu elamisele, mistõttu paljudel õppetöö unarusse jäi. Hiljem olukord muutus ja taas tõsteti ausse töökus ja vaimuharimine. Olgugi et Vironia tegevus oli kandunud Riiast üle Tartusse, säilisid sõprussidemed Riia C!C!-sse kuulunud korporatsioonidega. Eriti tihe oli läbikäimine läti korporatsioonide Selonia ja Talaviaga. 1930. aastal sõlmiti sõprusleping Helsingi Ülikooli Karjala osakonnaga. 1936 kirjutati alla sõprusleping Riiast Varssavisse siirdunud Poola korporatsiooniga Velecia. Paksu verd tekitasid teistes eesti korporatsioonides Vironia juba Riia aegadest pärit head suhted EÜS-iga ja sõpruslepingu sõlmimine Tartu saksa Chargierten Conventiga (Ch!C!). 5. mail 1928 sõlmiti EÜS-i ja Vironia vahel "vahekorraleping" ehk kartell-leping.<ref name="hVXBX" /> Sõprussuhteid häiris 1931. aasta aset leidnud vahejuhtum, kui vironus Begmann keeldus EÜS-i liikmele Valkile satisfaktsiooni andmast. EÜS teatas seepeale Vironiale lepingu lõpetamisest. Näiteks võttis Vironia osa 1934. aasta juuni alguses toimunud Seltsi lipu 50. juubeli pidustustest Otepääl, millesse teised EKL-i korporatsioonid hästi ei suhtunud.<ref name="bkgKv" /> Samuti jätkus ka kahe organisatsiooni vahel [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|1931. aastal alguse saanud rändkarika peale jalgpalli mängimine]]. EÜS võitis 1931 3:1, 1932 1:0, 1934 1:0 ning Vironia võitis 1933 4:1.<ref name="tI5S2" /> Tihedalt käidi läbi ka ratsarügemendiga, kus sõja ajal olid teeninud paljud vironlased. Kaitseliidus, kuhu kuulumine oli kõikidele liikmetele kohustuslik, moodustas Vironia ühe kolmerühmalise kompanii. Vironia liikmeskonnas moodustasid valdava osa juristid ja majandusinimesed. Vilistlaste seas oli ka palju Riia Polütehnikumi lõpetanud insenere. 1936 loodi korp! Vironia Tallinna koondis, et ka vastloodud [[Tallinna Tehnikaülikool]]is inseneriharidust omandavad üliõpilased saaks liituda Vironia perega. Tallinna konvent võimaldas samuti Tallinnas resideerivail vilistlastel aktiivsemalt Vironia elust osa võtta. 1940, kui Nõukogude võim oli keelustanud üliõpilasorganisatsioonide tegevuse ja nende vara konfiskeerinud ning Tartus Lai 30 asunud korporatsioonihoone andnud [[ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakond|ENSV Riigi Keskarhiivi Tartu osakonna]] kasutusse, kuulutati Vironia tegevus vägivaldselt lõppenuks. Tallinna ja Tartu konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused ning kõik lihtliikmed võeti vastu pärisliikmeteks. === Tegevus paguluses === Pärast sõda olid Vironia liikmed pillatud laiali üle terve maailma. Sellest hoolimata asuti üksteisega kontakti otsima ja koonduma. Esimesed Vironia koondised loodi 1945 Rootsis ja Saksamaal, 1950. aastate alguseks olid loodud veel Inglismaa, Toronto, Montreali, New Yorgi, Los Angelese, Sydney ja Venezuela koondised. Vironia koondised paguluses ei muutunud vanade meeste mälestuste heietamise kohaks, vaid kuna pidevalt astus juurde ka uusi liikmeid, siis jätkati jõudu mööda täisväärtusliku korporatiivse elu viljelemist. === Korp! Vironia taastamine === 1980. aastate lõpp tõi tänu poliitiliste olude muutumisele ja sellest tulenenud rahva ühiskondliku aktiivsuse plahvatuslikule kasvule kaasa arvukate uute omaalgatuslike organisatsioonide tekke ja vanade Eesti Vabariigi aegsete organisatsioonide taasasutamise. 1987.–1988. aasta vahetusel tekkis grupil valdavalt Tallinna Tehnikaülikoolis (toonases Tallinna Polütehnilises Instituudis) õppivail ja Tallinna Reaalkooli lõpetanud üliõpilastel idee luua oma organisatsioon, mille raames oleks võimalik ellu äratada unustusehõlma vajumas rahvuslikud aated, vanad üliõpilastraditsioonid ja seltskondlik elu. Tegevust otsustati alustada Üliõpilasseltsi Reaal nime all. 1988. aasta lõpul tekkisid loodaval Ü/S-il Reaal kontaktid korp! Vironia vilistlaskoguga, mille tulemusena langetati ühine otsus taastada Ü/S-i Reaal liikmeskonna baasil korp! Vironia tegevus Eestis. 23. veebruaril 1989 kinnitas Tallinna Linna RSN TK korp! Vironia põhikirja, pidulik lipu pühitsemine ja avalik taasasutamine toimus Tallinnas 13. mail 1989. Problemaatiliseks osutus Tartu koondise taastamine, kuna Vironia nimele konkureerisid kolm rivaalitsevat gruppi. Lahendus siiski leiti ja 6. oktoobril 1989 registreeriti korp! Vironia Tartu koondis Tartu Ülikooli Nõukogus. [[Fail:Tallinna konvent.jpg|pisi|305x305px|Tallinna konvendihoone aadressil Falgi tee 3]] === Tegevus tänapäeval === Vanad, enne sõda Vironiaga liitunud vilistlased jõudsid ära oodata aja, mil neil oli võimalik anda üle oma teadmised ja kogemused uuele põlvkonnale. Taasasutamisest möödunud 20 aasta jooksul on Tallinna ja Tartu konventide tegevus käima saanud ning noored vilistlased moodustavad Vilistlaskogu kandva jõu. Samuti liitub igal aastal Vironiaga toonaste taasasutajate järeltulijaid. Järjest rohkem keskendub tähelepanu sisulistele probleemidele, millele esimeste aastate jooksul ei olnud mahti mõelda. 2000. aastaks renoveeriti ulatuslikult Tartu konvent, mille renoveerimine jätkub ka osaliselt praegu. Vironiale kuuluvas majas tegutseb ka naiskorporatsioon [[Sororitas Estoniae]]. 2007. aasta sügissemestril alustas Tallinna konvent oma tegevust päris oma pinnal Uuel tänaval. 2022. aasta alguses kolis Tallinna konvent uutesse ruumidesse, mis asuvad aadressil Falgi tee 3. === Tähtsamad daatumid === * 9. detsember (vkj 26. november) [[1900]] – korporatsiooni Vironia ametlik asutamine [[Riia]] [[Riia Polütehniline Instituut|Polütehnilise Instituudi]] juures. * 1915. aasta oktoober – Vironia evakueerus koos Riia Polütehnikumiga [[Esimene maailmasõda|esimese maailmasõja]] tõttu [[Moskva]]sse. * 1918 – Saksa okupatsiooni ajal jätkub Riia Polütehnilise Instituudi õppetöö ja Vironia tegevus jätkub Riias. * 24. november 1918 – Vironia otsustab ''in corpore'' astuda loodavasse Eesti Rahvaväkke. Vabadussõjas osales 80 viroonlast, 30 said Vabadusristid, 6 hukkusid. * 1920. aasta oktoober – Vironia tegevus jätkus Tartus. * 1936 – Tallinna Tehnikaülikooli juurde loodi Vironia Tallinna koondis. * 1940 – Nõukogude okupatsioonivõimud keelustasid üliõpilasorganisatsioonide tegevuse. Vironia kuulutas oma tegevuse vägivaldselt lõppenuks ning konventide eestseisustele anti määramatuks ajaks volitused. * Pagulusperiood – pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asutasid Vironia liikmed üle maailma mitmeid väliskoondisi, millest osa tegutseb tänapäevani. * 23. veebruar 1989 – Vironia ametlik taasasutamine Eestis. * 1994 saadi tagasi Eesti Põllumajandusakadeemialt Tartu konvendihoone Lai 30. * 2007 osteti ruumid Tallinna konvendile Uus 28. * 2022 Tallinna konvent kolis uutesse ruumidesse Falgi tee 3. == Liikmete tegevus == === Konvendielu === [[Fail:Ak! organisatsioonide jalgaplliturniir.jpg|pisi|320x320px|Viroonlased akadeemiliste organisatsioonide jalgpalliturniiril (2019)]] Ühisustunde ja meeskonnatöö arendamise seisukohalt peetakse konvendis õpingute kõrval tähtsaks eri ametite pidamist. Enne ülikoolist lahkumist saavad vironused soovi korral eri ameteid pidades kogemuse, mis tuleb kasuks nii inimesele enesele, kuid mida hiljem hindavad ka tööandjad: meeskonnatöö kogemus, julgus vastutada, oskus teha õigeid otsuseid ja koordineerida projekte (alates ürituste korraldamisest ja lõpetades lihtsamate ehitustööde korraldamisega). Liikmetel on võimalik taotleda õppetöö hõlbustamiseks stipendiume, mille fondid on loonud vilistlased [[Albert Tattar]] ja [[Harald Johann Perten]]. Tegevuste hulgast ei puudu ühised jalgpallitrennid, akadeemilise vehklemise (''pauc')'' tunnid ja ühised väljasõidud. Vähemalt kord õppeaastas toimuvad tantsukursused mõne naisorganisatsiooniga. Vironias on au sees kümnevõistlus, mida korraldatakse 1996. aastast tänapäevani. Erinevus tavalise kümnevõistlusega seisneb aga selles, et kergejõustikualad tuleb läbida ühe päevaga. Sportlikest tegevustest harrastatakse veel korvpalli, kettagolfi, laskesporti, tennist ja malet. Mõned entusiastid tegelevad ka autospordiga. Vironia ning Eesti Üliõpilaste Seltsi vahel peetakse peaaegu [[EÜS-Vironia karikavõistlused jalgpallis|saja-aastase traditsiooniga jalgpallivõistlust.]]<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Karron |eesnimi=Kristjan |url=https://www.ester.ee/record=b5357818*est |pealkiri=Vironia spordiajalugu 2019 |perekonnanimi2=Karros |eesnimi2=Ivar-Anton |perekonnanimi3=Bogens |eesnimi3=Mathis |perekonnanimi4=Karron |eesnimi4=Kristjan |kuupäev=2019 |kirjastus=Vironia |koht=Tartu ; Tallinn}}</ref> Tavaks on saanud ühisüritused teiste akadeemiliste organisatsioonidega, olgu selleks ühised teatrikülastused, veinikoolitused, külalisloengud mõnelt eesti kultuuri- või ühiskonnategelaselt. == Liikmeskond == === Tuntumate liikmete loend === ==== Ühiskonnategelased ==== {{navmall | nimi = Korporatsiooni Vironia liikmetest ühiskonnategelased | päis =[[Korporatsiooni Vironia]] liikmetest ühiskonnategelased |olek = collapsed |titlestyle = |grupp1 = '''Riigipead:''' |loend1 = * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Peaminister presidendi ülesannetes eksiilis – 23.12.1970 – 01.03.1990 |grupp2 = '''Valitsuse liikmed:''' |loend2 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** Teedeminister – 16.12.1921 – 13.11.1923 ** Kaubandus- ja tööstusministri kt. – 16.12.1921 – 21.11.1922 * [[Jaan Raudsepp]], c. 1892: ** Teedeminister – 19.02.1932 – 01.11.1932 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Toitlusminister – 06.02.1919 – 09.05.1919 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** Töö- ja hoolekandeminister – 02.08.1923 – 26.03.1924 ** Sõjaminister – 26.03.1924 – 18.10.1924 ** Teedeminister – 15.12.1925 – 23.07.1926 * [[Georg Vestel]], c. 1900: ** Rahaminister – 25.01.1921 – 26.03.1924 ** Riigivanema asetäitja – 23.11.1921 – 21.11.1922 ** Kaubandus-tööstusminister – 21.11.1922 – 02.08.1923 * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II: ** Rahandusminister – 09.12.1927 – 04.12.1928 * [[Leo Sepp]], c. 1910/II: ** Rahaminister – 16.12.1924 – 09.12.1927 ** Majandusminister – 09.05.1938 – 21.06.1940 {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** Põllutööminister – 30.07.1920 – 26.10.1920 ** Põllutööminister – 02.08.1923 – 15.12.1925 ** Teedeminister – 23.07.1926 – 04.12.1928 ** Riigivanema asetäitja – 14.12.1927 – 04.12.1928 ** Põllutööminister – 09.07.1929 – 12.02.1931 ** Kaitseminister – 12.02.1931 – 01.11.1932 ** Kaitseminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II: ** Majandusminister – 18.05.1933 – 21.10.1933 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** Põllutööminister eksiilis – 12.01.1953 – 08.05.1971 ** Sõjaministri kohusetäitja eksiilis – 12.01.1953 – 23.12.1970 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 22.08.1960 – 01.01.1962 ** Peaministri kohusetäitja eksiilis – 02.02.1963 – 01.03.1964 ** Peaministri asetäitja eksiilis – 01.03.1964 – 08.05.1971 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** Teedeminister – 25.08.1937 – 21.06.1940 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Majandusminister – 21.10.1933 – 09.05.1938 ** Välisminister – 09.05.1938 – 12.10.1939 * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II: ** Haridusminister eksiilis – 08.05.1971 – 11.04.1984 {{veerud-lõpp}} |grupp3 = '''Parlamendi liikmed:''' |loend3 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige – 1919–1920 ** I [[Riigikogu]] liige – 1921 ** II Riigikogu liige – 1923, 1923–1926 * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** [[Maanõukogu]] liige – 1917–1918 ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919–1920 * [[Oskar Amberg]], c. 1899: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1924–1925 * [[Villem Aleksander Reinok]], c. 1902/II: ** I Riigikogu liige – 1922 * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II: ** Eesti Asutava Kogu liige – 1919 ** I Riigikogu liige – 1920–1921 * [[Johan Sihver]], c. 1904/II: ** IV Riigikogu liige – 1929–1932 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 ** [[Riiginõukogu]] liige – 1938–1940 * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** Riiginõukogu liige – 1938–1940 * [[Juhan Kalm]], c. 1906/II: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II: ** III Riigikogu liige – 1926–1929. {{veerud-piir}} * [[August Kerem]], c. 1912/II: ** I Riigikogu liige – 1920–1923 ** I Riigikogu II abiesimees – 04.03.1921 – 30.05.1923 ** II Riigikogu liige – 1923, 1925–1926 ** III Riigikogu liige – 1926, 1928–1929 ** IV Riigikogu liige – 1929 ** V Riigikogu liige – 1932–1934 * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II: ** [[Rahvuskogu]] liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II: ** I Riigivolikogu liige – valitud 1938 * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I: ** Maanõukogu liige – 1917–1919 * [[Karl Selter]], c. 1922/I: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I [[Riigivolikogu]] liige – 1939 * [[Viktor Päts]], c. 1924/II: ** Rahvuskogu liige – 1937 ** I Riigivolikogu liige – 1938–1940 * [[Andres Küng]], c. 1964/II: ** Rootsi [[Riksdag]]i liige – 1982–1983 ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Markus Hess]], c. 1972/II: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Juhan Ross]], c. 1989/I: ** Eesti Kongressi liige – 1990–1992 * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II: ** XII Riigikogu liige – 2012, 2014 {{veerud-lõpp}} |grupp4 = '''[[Eesti Pank|Eesti Panga presidendid]]:''' |loend4 = {{Veerud|100%}} * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897: ** Eesti Panga presidendi kt. – 1919–1921 ** Eesti Panga president – 1921–1925 {{veerud-piir}} * [[Artur Uibopuu]], c. 1897: ** Eesti Panga president – 1925–1926 * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II: ** Eesti Panga president eksiilis – 1968–1980 {{veerud-lõpp}} |grupp5 = '''Kõrgkoolide rektorid:''' |loend5 = {{Veerud|100%}} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890: ** [[Tallinna Tehnikum]]i rektor – 1918 {{veerud-piir}} * [[Hugo Kaho|Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II: ** [[Tartu Ülikool]]i rektor – 1938–1940 {{veerud-lõpp}} }} * [[Karl Ipsberg]], c. 1890 – asutajaliige, poliitik (astus 1940 korporatsioonist välja<ref name="sTirH" />) * [[Eduard Georg Aule]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja pangandustegelane * [[Artur Uibopuu]], c. 1897 – asutajaliige, poliitik ja Eesti Panga president * [[Oskar Amberg]], c. 1899 – asutajaliige, poliitik ja insener; pikka aega viimane elusolev asutajaliige paguluses * [[Georg Vestel]], c. 1900 – asutajaliige, pankur ja poliitik * [[Johan Sihver]], c. 1904/II – poliitik ja ettevõtja * [[Juhan Kukk]], c. 1905/II – poliitik, riigivanem ja ettevõtja (astus 1909 korporatsioonist välja) * [[Karl Tofer]], c. 1905/II – diplomaat * [[Anton Teetsov]], c. 1908/II – poliitik, minister ja pangandustegelane * [[Oskar Kerson]], c. 1910/II – diplomaat, tööstur ja Eesti Panga president eksiilis * [[Leo Sepp]], c. 1910/II – poliitik ja pangandustegelane, Eesti Panga direktor * [[Edgar Sulg]], c. 1911/II – poliitik ja majandustegelane (astus 1930. aastatel korporatsioonist välja) * [[August Kerem]], c. 1912/II – poliitik, agronoom ja põllumajandustegelane * [[Peeter Kurvits]], c. 1915/II – poliitik, minister ja majandustegelane * [[Tõnis Kint]], c. 1918/II – poliitik, peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis eksiilis * [[Nikolai Viitak]], c. 1918/II – poliitik * [[Albert Tattar]], c. 1920/II – diplomaat ja ärimees * [[Juhan Kurvits]], c. 1921/I – advokaat * [[Willibald Raud]], c. 1921/I – diplomaat ja majandusteadlane * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi Kantselei]] ülem * [[Valter Ever]], c. 1921/II – advokaat ja olümpiasportlane * [[Karl Selter]], c. 1922/I – poliitik, minister, diplomaat ja jurist * [[Helmut Roman]], c. 1922/II – advokaat * [[Arnold Joonson]], c. 1924/II – ajakirjanik * [[Eduard Suits (1904–1972)|Eduard Suits]], c. 1924/II – kohtunik * [[Viktor Päts]], c. 1924/II – poliitik ja jurist * [[Aleksander Massakas]], c. 1925/II – diplomaat * [[Edgar V. Saks]], c. 1928/II – poliitik, eksiilvalitsuse liige, publitsist, harrastusajaloolane ja kirjanik * [[Rudolf Jalakas]], c. 1939/I – Rootsi-Eesti pangandustegelane * [[Andres Küng]], c. 1964/II – Rootsi-Eesti ajakirjanik, kirjanik, ettevõtja ja poliitik * [[Tõnu Toome]], c. 1968/II – Kanada advokaat * [[Markus Hess]], c. 1972/II – väliseesti poliitik ja ühiskonnategelane * [[Jaan Priisalu]], c. 1988/II – Küberkaitse liidu looja ja endine RIA peadirektor * [[Märten Ross]], c. 1989/II – pangandustegelane, Eesti Panga asepresident * Ahti Noor, Keila linnavolikogu esimees, Keila kooli gümnaasiumi õppejuht. ==== Sõjaväelased ==== * [[Gustav Jonson]], c. 1901/II – kindralmajor, Vabadussõjas [[Ratsarügement|ratsarügemendi]] ülem, sõjavägede juhataja (1940) * [[Paul Johannes Borkmann]], c. 1910/II – kolonel * [[Harald Lokk]], c. 1912/II – major * [[Aleksander Tilgre]], c. 1918/II – kolonelleitnant * [[Eduard Liibus]], c. 1923/I – kolonel * [[Jaagup Leeman]], c. 1926/II – major * [[Voldemar Karing]], c. 1932/II – kolonel * [[Elias Kasak]], c. 1932/II – kolonel * [[Artur Perna]], c. 1934/II – kolonelleitnant ja arhitekt * [[Karl Linnas]], c. 1937/II – deporteeriti 1987 USA-st Nõukogude Liitu süüdistatuna sõjakuritegudes, suri enne kohtu toimumist ==== Teadlased ja õppejõud ==== * [[Eugen Habermann]], c. 1902/II – arhitekt * [[Jaan Mägi]], c. 1904/II – põllumajandusteadlane ja poliitik * [[Richard Hugo Kaho]], c. 1906/II – bioloog, [[Tartu Ülikool]]i rektor * [[Edgar Kuusik|Edgar Johan Kuusik]], c. 1906/II – arhitekt, disainer ja õppejõud * [[Evald Maltenek]], c. 1906/II – tehnikateadlane * [[Peeter Orle]], c. 1908/II – tehnikateadlane * [[Ottokar Torrim]], c. 1908/II – keemik * [[Hans Saar]], c. 1914/II – agronoom * [[Elmar Liik]], c. 1918/II – agronoom * [[Johannes Albert Semper]], c. 1918/II – agronoom * [[Elmar Tambek]], c. 1921/I – jurist * [[Madis Nõu]], c. 1921/II – keemik * [[Voldemar Ernesaks]], c. 1923/II – majandusteadlane * [[Eduard Kadai]], c. 1930/I – majandusteadlane * [[Olaf Aule]], c. 1931/II – agronoom. * [[Harald Johann Perten|Harald Perten]], c. 1931/I – põllumajandusteadlane ja keemik * [[Helmut Kolk]], c. 1932/II – agronoom * [[Harald Martin Nurk|Harald Nurk]], c. 1936/II – majandusteadlane * [[Aadu Ritso]], c. 1936/II – tehnikateadlane * [[Leo Tiik]], c. 1937/I – majandusteadlane ja ajaloolane * [[Ants Aamisepp]], c. 1938/II – põllumajandusteadlane * [[Juhan Ross]], c. 1989/I – atmosfäärifüüsik ja ökoloog * [[Leo Õispuu]], c. 1989/II - energeetik ja ühiskonnategelane ==== Kultuuritegelased ==== * [[Ernst Enno]], c. 1896 – asutajaliige, luuletaja ja lastekirjanik * [[Hanno Kompus]], c. 1909/II – teatritegelane, Estonia teatri direktor, lavastaja, arhitekt ja kunstikriitik; [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidu]] asutaja ''senior'' (1915) * [[Bernhard Talvar]], c. 1932/II – vaimulik * [[Ivar Hans Poëll]], c. 1934/I – Rannarootsi vaimulik ja teoloog * [[Aldo Vaharo]], c. 1935/I – vaimulik * [[Roman Toi]], c. 1936/II – helilooja, dirigent, organist ja muusikapedagoog * [[Boris Kõrver]], c. 1937/II – helilooja, muusik ja õppejõud. Heliloojate Liidu esimees * [[Harald Lutterus]], c. 1939/II – laulja * [[Rein Neggo]], c. 1961/I – vaimulik ==== Majandustegelased ==== * [[Fromhold Kangro]], c. 1899 – asutajaliige, ehitusinsener ja ettevõtja * [[Mats Kissa]], c. 1906/II – tööstur * [[Märt Raud (tööstur)|Märt Raud]], c. 1906/II – ehitusinsener ja põlevkivitööstur * [[Harry Männil]], c. 1939/II – suurärimees, kunstikoguja, filantroop, [[Malta Ordu|Malta ordu]] rüütel; Eesti taasiseseisvumisel majandusreformide kavandaja * [[Kalev Kallemets]], c. 1997/II – Fermi Energia AS kaas-asutaja, juhatuse esimees ning XII Riigikogu koosseisu liige * [[Tõnu Runnel]], c. 2000/II – ettevõtja == Sõprusorganisatsioonid == Korp! Vironia esimesed sõprussidemed pärinevad Riia ''Chargierterconvent''´ist ehk korporatsioonide katusorganisatsioonist, mille aktiivne liige oldi aastatel 1900–1918. Katusorganisatsiooni vanimad, [[baltisakslased|baltisaksa]] korporatsioonid [[Fraternitas Baltica]], [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] ja [[Korporatsioon Rubonia|Rubonia]] on baltisakslaste lahkumise tõttu oma tegevuse [[Baltimaad]]es lõpetanud ning [[Saksamaa]]l tegutseb edasi vaid korp! [[Corps Concordia Rigensis|Concordia Rigensis]] [[Hamburg]]is. Teiste Riia kartellikaaslastega käiakse siiani tihedamalt läbi. Poola korporatsioonidest suheldakse [[Varssavi|Varssavis]] paiknevate [[Arkonia]] ja [[Korporatsioon Welecja|Welecjaga]]. [[Korporatsioon Welecja|Korp! Welecjaga]] sõlmiti 1936. aastal ka eraldi kartell-leping. Riia läti korporatsioonidega [[Korporatsioon Selonija|Selonija]] ja [[Korporatsioon Talavija|Talavija]] peetakse spordivõistlusi. Riia vene korporatsiooni [[korporatsioon Fraternitas Arctica|Fraternitas Arcticaga]] sagenes sõprus pärast viimase lühikest tegevusaega Eestis, kui tegutseti Vironiale kuuluvas Tartu konvendi naabermajas. 2010. aastal sõlmiti Vironia ning Fraternitas Arctica vahel ka sõprusleping. Eesti korporatsioonidega tekkisid ametlikud sidemed juba 20. sajandi alguses, kui sõlmiti kartell-lepingud korp!! [[Fraternitas Estica]] (1908) ja [[Sakala]]ga (1910). 1915. aastal pandi alus [[Eesti Korporatsioonide Liit|Eesti Korporatsioonide Liidule]], mille liikmetega on tihe suhtlus kestnud pagulasperioodist tänapäevani. 2008. aastal, sada aastat pärast eelmist lepingut, sõlmiti Fraternitas Esticaga uus sõprusleping. 1930. aastatel oli Vironial kehtiv sõprusleping ka [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga. 1930. aastal sõlmis Vironia sõpruslepingu soome [[Karjala]] osakonnaga ([[soome keel|soome k.]] ''Karjalainen Osakunta'') [[Helsingi]]s, kellega on säilinud vastastikune külaskäimine ja hea läbisaamine. Pagulasperioodil tekkis Vironia Rootsi koondisel tihedam läbikäimine Karjala osakonna sõprusorganisatsiooniga, [[Uppsala Ülikool]]i [[Västmanlandi lään|Västmanlands]]-[[Dalarna lään|Dala]] natsiooniga ([[rootsi keel|rootsi k.]]: ''nation''). Lisaks on Vironial head suhted [[Kaunas|Kaunases]] tegutseva korp! [[Neo-Lithuania]]ga. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="oOta5">Korp! Vironia 1900–1950: 1951:18)</ref> <ref name="hVXBX">Vahekorraleping 5. mai 1928.</ref> <ref name="bkgKv">Korp! Rotalia 1913–1944, 1981. Lk. 209.</ref> <ref name="tI5S2">Üliõpilasleht Nr. 9. 1934:270.</ref> <ref name="sTirH">[[Karl Ipsberg]]. Mispärast ma "Vironiast" lahkusin. Rahvaleht nr 74, 29. märts 1940. Lk 2</ref> }} == Kirjandus == * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:74723 Vironia XXX aastapäeva erinumber]. Üliõpilasleht nr 12, 12. november 1930. 68 lk * [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:75286 Korp. "Vironia" erinumber]. Üliõpilasleht nr 13, 22. november 1935. 91 lk * [[Edgar V. Saks]]. ''Ernst Enno üliõpilasaastad: korp. "Vironia" arhiivi valgusel. Tartu 1935 * Korp! Vironia 1900–1950. Stockholm 1951. 87 lk * ''Album Vironorum''. Korp! Vironia, Cushing-Malloy, Inc. Toronto 1975. 135 lk * Korporatsioon Vironia Eesti Vabariigis 1918–1940. Korporatsioon Vironia ajalookomisjon. Toronto 1990. 162 lk * ''Album Vironorum II''. Korp! Vironia. Tallinn 2000. 166 lk * Korporatsioon Vironia 100. Korporatsioon Vironia Torontos. Toronto 2000. 316 lk == Välislingid == * [http://www.vironia.ee/ Korp! Vironia koduleht] * [http://www.vironia.com/ Korp! Vironia Toronto koodis] * [http://www.vironia.org/ Korp! Vironia USA Lääneranniku Koondis] *[https://dea.digar.ee/article/universitas/2000/11/24/21 Vironia vilistlaste panus Eesti ühiskonnaellu saja aasta jooksul], Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 38, 24 november 2000 {{Eesti Üliõpilasorganisatsioonid}} [[Kategooria:Eesti Korporatsioonide Liidu liikmed|Vironia]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia| ]] mhe3rt0kk1orxqykv9wei51vaaf4akk 0 17837 7231808 5272190 2026-09-10T17:53:43Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231808 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1679. aasta''' ('''MDCLXXIX''') oli [[17. sajand]]i 79. aasta. == Sündmused maailmas == * [[24. jaanuar]] – [[Charles II]] saatis laiali Inglismaa parlamendi. *[[5. veebruar]] – [[Saksa-Rooma keiser]] [[Leopold I]] ja Prantsuse kuningas [[Louis XIV]] kirjutasid alla [[Nijmegeni rahuleping]]ule. == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == * ... == Surnud == *[[4. detsember]] – [[Thomas Hobbes]], inglise filosoof [[Kategooria:1679| ]] 58lhqcqosclbzpv61y4olrpjl0i0o0c 0 17838 7231806 6938547 2026-09-10T17:52:23Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231806 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1678. aasta''' ('''MDCLXXVIII''') oli [[17. sajand]]i 78. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * Arvukalt eesti ja läti talupoegi läks [[küüdimees]]tena [[Rootsi-Brandenburgi sõda|Rootsi-Brandenburgi sõtta]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Sõjategevuses jäid paljud talupojad kaduma<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Sündmusest ja ohvriterohkest tagajärjest ajendatuna läks rahvasuus käibele ütlus "kui vägi [[Brandenburg]]i läks"<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * ... == Sündinud == * [[4. märts]] – [[Antonio Vivaldi]], Itaalia helilooja ja viiuldaja * [[7. märts]] – [[Filippo Juvarra]], Itaalia arhitekt ja teatrikunstnik * [[26. juuli]] – [[Joseph I (Saksa-Rooma keiser)|Joseph I]], Saksa-Rooma keiser == Surnud == * [[7. veebruar]] – [[Bengt Klasson Horn]], Rootsi poliitik ja väejuht * [[15. aprill]] – [[Kaspar Zuccalli (surnud 1678)|Kaspar Zuccalli]], Šveitsi päritolu arhitekt ja ehitusmeister * [[18. oktoober]] – [[Jacob Jordaens]], flaami maalikunstnik == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 84</ref>}} [[Kategooria:1678]] rg9xav77k3tdejea45xq0y9dp6b3f29 0 17839 7231803 4378678 2026-09-10T17:51:55Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231803 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1677. aasta''' ('''MDCLXXVII''') oli [[17. sajand]]i 77. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == * [[26. veebruar]] – [[Nicola Fago]], itaalia helilooja == Surnud == *[[30. juuli]] – [[Fabian von Fersen]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane * ... [[Kategooria:1677| 1677]] 8vna2ivfgahfj2fn9qrdaftsnjkzxxa 0 17841 7231802 6235743 2026-09-10T17:51:24Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231802 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1675. aasta''' ('''MDCLXXV''') oli [[17. sajand]]i 75. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * [[Johann Fischer]], kes [[1674]]. aastal oli saanud Lõuna-[[Liivimaa]] [[superintendent|superintendendiks]], saab Liivimaa [[kindralsuperintendent|kindralsuperintendendiks]]<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 83</ref>. Tema ametisoleku aeg kestab [[1700]]. aastani ja selle aja jooksul korraldab ta tulemusrikkalt siinset kultuuri- ja hariduselu<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Johann Fischer esitas [[Karl XI]]-le ulatusliku tegevuskava kiriku- ja hariduselu edendamiseks Liivimaal. Teiste seas sai heakskiidu ettepanek avada igas linnas [[vaestekool]].<ref>[[Heino Rannap]], [https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia]</ref> * Suleti [[Tallinna Oleviste gild]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Tallinnas hakkab kohaliku [[trükikoda|trükikoja]] omaniku [[Christoph Brendenken]]i toetusel ilmuma esimene nii Eesti ala kui kogu [[Baltikum]]i ajaleht [[Ordinari Post-Zeitung]]<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * ... == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1675| 1675]] f8ar5jstva28jxbx70rwixeczshahf7 0 17843 7231801 3875862 2026-09-10T17:50:44Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231801 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1673. aasta''' ('''MDCLXXIII''') oli [[17. sajand]]i 73. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == *[[16. november]] – [[Aleksandr Menšikov]], Vene sõjaväelane ja riigimees == Surnud == * [[17. veebruar]] – [[Molière]], prantsuse näitekirjanik ja teatrilavastaja * [[25. juuni]] – [[Charles de Batz-Castelmore (Artagnani krahv)|Charles de Batz-Castelmore, Artagnani krahv]], Prantsuse sõjaväelane ("d'Artagnan") [[Kategooria:1673| 1673]] bxo3zkew91kk4nchw8m25cwdaua28sz 0 17845 7231800 4215619 2026-09-10T17:50:15Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231800 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1672. aasta''' ('''MDCLXXII''') oli [[17. sajand]]i 72. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == *[[9. juuni]] – [[Peeter I]], Venemaa valitseja ([[1682]]–[[1725]]) == Surnud == * ... [[Kategooria:1672| 1672]] p1ets3iro3meszrzv49g9pjyptv83hi 0 17846 7231799 3661188 2026-09-10T17:49:44Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231799 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1671. aasta''' ('''MDCLXXI''') oli [[17. sajand]]i 71. aasta. == Sündmused maailmas == *[[9. mai]] – [[Iirimaa]] seikleja [[Thomas Blood]] varastas [[Londoni Tower]]ist Briti kroonjuveelid. == Sündmused [[Eesti]]s == *Rootsi valitsus võttis vastu [[Liivimaa kubermang]]u [[kindralkuberner]]i [[Clas Totti]] politseikorralduse (avaldatud 1668)<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. Korraldus sätestas riiklikul tasemel [[talupojad|talupoegade]] [[pärisorjus|pärisorjuslikud]] suhted, mis olid varem kehtinud [[tavaõigus]]e alusel<ref name="Kronoloogia, 2007"/>. * Narvas valmis [[Narva raekoda|raekoda]], mis on [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusajal]] Eesti alale püstitatud ehitistest suuremaid ja monumentaalsemaid<ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 83</ref>. * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * ... ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:1671| 1671]] ovrgj3a39njvg3bi8pifugeg5jnaf2g 0 17847 7231797 3485852 2026-09-10T17:49:10Z Raudbetoon 183843 Lisatud siselink. 7231797 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} {{sisukord paremale}} '''1670. aasta''' ('''MDCLXX''') oli [[17. sajand]]i 70. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == == Sündinud == * [[August II]], Poola kuningas == Surnud == * ... [[Kategooria:1670| 1670]] qkbutzl9su1ku4hlasidyz14d6647oc 0 19473 7231891 7109726 2026-09-10T21:06:44Z Kuriuss 38125 7231891 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib aastatel 1993–2017 eksisteerinud vallast; 1939 moodustatud valla kohta vaata artiklit [[Torgu vald (1939)]]; varasema valla kohta vaata artiklit [[Torgu vald (Jämaja kihelkond)]]}} {{EestiVald | nimi = Torgu vald | lipp = Flag of Torgu Parish.svg | lipu_link = [[Torgu valla lipp]] | vapp = Coat of arms of Torgu Parish.svg | vapi_link = [[Torgu valla vapp]] | pindala = | elanikke = | keskus = [[Iide]] | kaart = Eesti torgu vald.png }} '''Torgu vald''' oli [[kohaliku omavalitsuse üksus]] ([[vald]]) [[Saare maakond|Saare maakonnas]]. Kunagise valla territooriumil on moodustatud [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] koosseisu kuuluv '''Torgu [[osavald]]'''. Vald ühines 2017. aastal [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus kõigi Saaremaal asunud omavalitsustega [[Saaremaa vald|Saaremaa vallaks]].<ref name="riigiteataja2017" /> == Asustus == === Külad === [[Hänga]], [[Iide]], [[Jämaja]], [[Kaavi]], [[Kargi]], [[Karuste]], [[Kaunispe]], [[Laadla]], [[Lindmetsa]], [[Lõupõllu]], [[Läbara]], [[Lülle]], [[Maantee küla|Maantee]], [[Mõisaküla (Torgu)|Mõisaküla]], [[Mõntu]], [[Mäebe]], [[Mässa]], [[Ohessaare]], [[Soodevahe (Torgu)|Soodevahe]], [[Sääre (Torgu)|Sääre]], [[Tammuna]], [[Türju]] == Ajalugu == ==== Muinasaeg ==== [[Muinasaeg|Muinasajal]] oli Sõrvemaa eraldi saar. Seda lahutas Saaremaast kitsas [[väin]] (ehk salm), mis on tänaseks muutunud Läänemerd ja Liivi lahte ühendavaks kanal-jõeks ([[Salme jõgi]]). Muinasaegsed [[saarlased]] ning [[sõrulased]] olid põhjamaades kardetud sõdalased ja meresõitjad, keda tolleaegse Taani, Rootsi jt kirjalikes allikates tunti ühisnimetaja ''Osilians'' all. Nende elustiili dikteeris põhjalas levinud [[Viikingid|viikingikultuur]]. Eluolust muinasaegsel Sõrvemaal annavad aimu ühed Eesti vanimad kalmeehitised – [[Lülle]] küla laev[[kalme]]d ning [[Salme alevik|Salmelt]] leitud, 8. sajandi sõjategevusega seotud, viikingite kombestiku järgi teostatud [[Salme muinaslaev|laevmatused]],<ref name="s2q6A" /> mis on omataolistest leidudest ühed vanemad maailmas. ==== Privileegid ==== Muinasaja lõpuks oli Saaremaa üks Eesti tihedamalt asustatud ja arenenuim piirkond. Viikingielust tingitud strateegilistel ja taktikalistel põhjustel moodustasid [[Muinaskihelkond|muinaskihelkonnad]] seal koostöös koordineeritava [[Maakond|maakonna]] ilmselt juba 11. sajandil.<ref name="2skxq" /> Oma ajaloost tulenevalt oli Saaremaa 13. sajandi alguskümnendeil kõige organiseeritumalt ja visamalt võõrvallutajatele [[Muistne vabadusvõitlus|vastu pannud]] Eesti maakond. 1227. aastaks vallutatud saarlaste pideva vaenutegevuse suutsid [[Ristisõda|ristisõdijad]] katkestada 1231<ref name="f4vTU" /> ja 1234 (vasalli)lepingutega, mille alusel enamus muistseist vanemaist (kuningaist) astusid uute maahärrade [[vasall]]ideks. (1234 a. pärineb ka Sõrve – Sworve – kirjalik esmamainimine). Vasallilepingute tulemusena säilis kohalikele paljudes neile olulistes küsimustes eristaatus.<ref name="bA8Nq" /> Sealhulgas ülejäänud Eesti aladest suuremad vabadused nii kultuuriliste- ja religioossete traditsioonide (nt matmiskombed), kui kohaliku omavalitsusliku elukorraldatuse säilitamiseks (nt maakasutuse reguleeritus Sõrvemaal oma muistse, nn lapimaade jaotussüsteemi järgi jms). [[Pilt:OeselLivTrty1241.jpg|pisi|Vasakul|Saarlaste, ordu ja piiskopi vaheline rahuleping 1241]] Need [[privileeg]]id läksid edasi 1241. ja [[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake|1255]]. aastal [[Liivi ordu]], [[Saare-Lääne piiskop]]i ja Saaremaa ülikute vahel sõlmitud rahulepinguisse ning 1449. aasta [[Kuressaare rahuleping]]usse, jätkudes veel ka Taani ja Rootsi ülemvõimu all.<ref name="m0n4V" /> Privileegid hakkasid kaduma alles 18. sajandil, pärast nende alade sattumist [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] koosseisu, olgugi et [[Kuressaare kreis|Arensburgi kreisina]] jäi Saaremaa ka [[Liivimaa kubermang]]u osana eristaatusega piirkonnaks Venemaal (pooleldi eraldiseisvaks [[provints]]iks, pooleldi maakonnaks). Seda kuni 1917. aastani, mil Arensburgi kreis selgelt ja ühemõtteliselt [[Eestimaa kubermang|Eestimaa rahvuskubermanguga]] ühendati. ==== Varasem halduskorraldus ==== Nagu kõik Eesti maakonnad, koosnes Saaremaa muinasajal halduskorralduslikult [[Muinaskihelkondade loend maakonniti|muinaskihelkondadest]] ehk külakondadest (vanemates kirjalikes ürikutes ''kylagund, kylægund, kiligunda, kelichonta'', hilisemas mõistes [[kihelkond]]). Tänu [[Autonoomia|autonoomsusele]], kogukonnasisestele abieludele jms säilisid neis suhteliselt suletud rahvuslikes üksustes neile eriomased tavad ja kombed, keelemurded, riietumisviisid, töövõtted ning muu [[Etnograafia|etnograafiline]] pärand. Sõrve kirjalik esmamärkimine pärineb [[1234]]. aastast, mil kinnitati lepinguga Saaremaa jagamist [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]], ordu ja [[Riia linn]]a vahel (Sõrve lõunatipust, Säärelt, pärineb oluline osa liivadüünidel asuva Riia linna ehitamiseks kasutatud maakividest, mida veeti kivipargastega Sõrvest Riiga). Lepingus nimetati ''Osilia'' kuut ''kelichonta''.<ref name="AAoda" /> Neli neist olid moodustanud endile nn paariskülakondade liidud – ''Horele'' ja ''Mone'' (tänane Pöide+Muhu) ning ''Kiligunde'' ja ''Sworve'' (Kihelkonna+Sõrve). Lisaks neile koosnesid kahest selgelt väljakujunenud alampiirkonnast ka ''Carmele'' (Kaarma) ja ''Waldele'' (Valjala), mis viitab, et neis olid halduse tsentraliseerimisele suunatud protsessid tolleks ajaks juba lõpule jõudnud. Ilmselt tüüpilistest Eesti vanematest suurema võimutäiuse tõttu nimetab [[Läti Henrik]] saaremaa ülikuid sõnaga ''[[Nobiliteet|nobiles]]'' mandrieesti tavapärase ''[[Vanem|seniores]]'' või ''meliores'' asemel.<ref name="IF8Pg" /> [[Pilt:Majak.jpg|pisi|Säärele 1770 ehitatud [[Sõrve tuletorn|majakas]] ja 19. sajandi lõpus valminud kasarmuhoone]] Hilisemad [[Kirikukihelkond|kirikukogukonnad]] (''kihlakond, kihhelkond, kihhelkund'') jaotati algsete ristimiseelsete külakondade piiridesse. Sõrvemaa kuulus aastast [[1233]] Riia linna alla ja aastast [[1240]] [[Saare-Lääne piiskop]]i alla, kujutades endast eraldiseisvat [[Jämaja kihelkond|Jämaja kirikukihelkonda]] ([[Saksa keel|saksa]] ''Kirchspiel Jamma''). Kirikukihelkondadele kuulus oma maa-alade haldusõigus ning neis tegutses kihelkonnakohtunik, kuni muude haldusorganite moodustamiseni. Jätkuvate kokkupõrgete tõttu asuti peagi saarlaste viikingivaimu murdma, muuhulgas ka kihelkondi väiksemateks jaotades.<ref name="8qXBM" /> Ees-Sõrve territoorium (tänane [[Salme vald]]) lahutati 14. sajandil Sõrvest ning liideti [[Kärla kihelkond|Kärla kirikukihelkonnaga]]. 16. sajandil moodustati seal aga juba eraldi [[Anseküla kihelkond|Anseküla kirikukihelkond]]. Torgu mõis rajati 14. sajandil riigimõisana (''Gemeinde Torkenhof''). Torgu vald moodustati [[Mõisavald|mõisavallana]] esimest korda [[1866]]. aastal – üks kaheksast mõisavallast Jämaja kirikukihelkonna piirides. Samal aastal moodustati [[Jämaja kihelkond|Jämaja kihelkonnas]] ka [[Jämaja kirikuvald]] ning [[Kargi vald|Kargi]], [[Kaunispe vald|Kaunispe]], [[Mõntu-Koltse vald|Mõntu-Koltse]] ja [[Sääre vald]]. 1891 liideti kõik Jämaja kirikukihelkonna mõisad ja mõisavallad kokku omavalitsuslikuks [[Torgu vald (Jämaja kihelkond)|Torgu vallaks]] (''Torkenhof''). Iseseisvas Eestis 1922. aastal korraldatud rahvaloenduse andmetel osutus Torgu vald oma 4028 elanikuga Eesti kõige tihedamalt asustatud maapiirkonnaks. 1925. aasta haldusreformiga kaotati Eestis kõik kirikukihelkonnad, sh Taga-Sõrves Jämaja, muutes luteri usu maakogudused nende territooriumiga seostamatuiks usuühinguiks. 1938. aastal algatatud valdade reformi käigus sai Torgu vallast nn [[Torgu vald (1939)|uus Torgu vald]] (ilma varem Jämaja kihelkonda ja Torgu valda kuulunud [[Rahuste]] ja [[Ula]] külata, mis läksid üle [[Salme vald (1939)|uue Salme valla]] koosseisu). Nõukogude Vene [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|sõjaväebaaside ilmumine]] Sõrvemaale koos kohalike osalise kodudest välja ajamisega [[1939]]. aastal, kõigi [[Sõja jalus|kättesaadud]] sõrulaste [[küüditamine]] Saksamaale 1944. aastal, seejärel Sõrvemaa saamine üheks II maailmasõja kõige ägedamate lahingute tandriks<ref name="e81Gz" /> ning hiljem veel pooleks sajandiks Nõukogude Liidu kinniseks sõjaväebaaside- ja piiritsooniks – kõik see kokku muutis suurema osa varem nii rahvarohkest Taga-Sõrvest vermeis tühermaaks. Siiski naasis kodukoha varemeile elama üle tuhande tagasõrulase. 13. septembril 1945 moodustas Nõukogude okupatsioonivõim Torgu valla territooriumile [[Kargi]] [[külanõukogu]] ja Torgu külanõukogu. Torgu vald likvideeriti 1950. aastal. 1971. aastal pani Sõrvemaa liitmine üheks Sõrve (suur)[[sovhoos]]iks Taga-Sõrves rahvaarvu uuesti langema ning ka kaks sinna loodud külanõukogu liideti [[Salme külanõukogu]] alla. Sellega olid kadunud nii Torgu nime kandev haldusüksus kui ka tagasõrulaste eraldi omavalitsemise riismed. ==== Lähiajalugu ja [[Torgu Kuningriik|Torgu Kuningriik]] ==== 1989. aastal, Eesti [[Taasiseseisvumine|taasiseseisvumise]] eel toimunud rahvahääletusel, soovis umbes 470 elanikuga Taga-Sõrve enda taaseraldumist Salme külanõukogu koosseisust. [[Leevi Häng]]i algatusel loodi "[[Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts]]", mis asus pingutama Torgu valla taasloomise nimel. STAS tegeles veel sõrulaste maareformi-teemaliste muredega, võitles selle eest, et sõrulased saaksid Saksa LV-lt [[Reparatsioon|kompensatsiooni]] II maailmasõja aegse massilise Saksamaale küüditamise, hävitatud kodude ja muude sõjakahjude eest<ref name="0D5IL" /> ning abistas kohalikke teistes küsimustes. Leevi Häng, kui Saare maavalitsuse konsultant Sõrve asjus, hoidis Torgu küsimust Saare [[Maavalitsus|maakonnavalitsuses]] pidevalt ülal. Tulemusena algatatigi 1991. aasta aprillis (Salme Küla [[Rahvasaadikute nõukogu|RSN]] otsusega) Torgu valla taastamine, lähtudes 1989. aasta rahvahääletusest ning kohaliku omavalitsuse aluste seadusest. Asjaajamise eestvedajaks määrati [[Valdek Kaus]], kes asus 1. juunist 1991 tööle Salme külanõukogu juures loodud Sõrve arendusnõuniku kohale. 30. juuli 1992 seadlusega pani Eesti Vabariigi Ülemnõukogu paika uue haldusjaotuse Eestis. Selles kirjeldati kogu EV territoorium seal asuvate valdade kaudu, kuid Torgut mainiti selles vaid ühel korral, Salme vallale omavalitsusliku staatuse määramisel: /.../''"Kinnitada erandina Salme valla omavalitsuslik staatus tema praegusel haldusterritooriumil, välja arvatud endise Torgu valla maa-alal..."''/.../. Taga-Sõrvet, kunagise Torgu valla alasid, administratiivreformi järgse Eesti Vabariigi [[territoorium]]i osana ei kirjeldatud. Sel moel kuulutas EV Taga-Sõrve eksterritoriaalseks piirkonnaks, kus ''[[de jure]]'' ei kehtinud enam EV [[jurisdiktsioon]]. Sealne rahvas kaotas seega oma põhiseaduslikud õigused kohaliku elu korraldamiseks omavalitsuse kaudu, osalemiseks valimistel jne. 3. augustiks 1992 oli Valdek Kaus oma varasemate ettevalmistuste tulemusel jõudnud selleni, et Torgu vallamaja tööks olid vallakeskuses [[Iide]]l olemas meeskond ja ruumid nn "Bulla majas". Aga valda ei olnud. Ainsa ametliku organisatsioonina esindas tagasõrulasi Sõrve Taastamise ja Arendamise Selts. Selle esimees [[Leevi Häng]] kuulutas – protestiks Taga-Sõrve rahva pretsedenditu hülgamise vastu – välja [[Torgu Kuningriik|Torgu Kuningriigi]]. Selle üheks põhiülesandeks sai valla taastamine Riigikogu saadiku [[Kirill Teiter]]i, ehk Torgu kuningaks valitud Kirill I abiga. 11. märtsil 1993 võttis Eesti Vabariigi VII Riigikogu vastu otsuse nr 96, millega lõpuks taastati Torgu vald varasemates piirides. Valdek Kausist, senisest Sõrve arendusnõunikust ja Torgu Kuningriigi kindralkubernerist, sai vasttaastatud Torgu vallas vallavanema kohusetäitja, kes juhtis valda kuni järgmiste korraliste kohalike valimisteni. Märgina Torgu valla kuningriiklikust vaheetapist figureerib kuningakrooni kujutis ka tänase Torgu valla [[Torgu valla vapp|vapil]] ja vapikujutisega [[Torgu valla lipp|lipul]]. Viimased vallavanemad on olnud [[11. august]]ist [[2006]] kuni [[september 2008|2008. aasta septembrini]] [[Laine Pärn]]; septembris 2008 sai vallavanemaks [[Maile Aale]]. Detsembris 2009 sai vallavanemaks [[Tiit Põld]], kes oli 13. Torgu vallavanem. Pärast 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform|Eesti omavalitsuste haldusreformi]] ühines Torgu vald kõigi Saaremaal asunud omavalitsustega [[Saaremaa vald|Saaremaa vallaks]] ning kunagise valla territooriumil moodustati Torgu osavald.<ref name="riigiteataja2017" /> Tegu on rahvaarvult väikseima Saaremaa osavallaga. == Mõisad ja kirikud == Valla territooriumil ([[Jämaja kihelkond|Jämaja kihelkonnas]]) on olnud järgmised mõisad ja kirikud: * [[Jämaja kirikumõis]] (saksa ''Pastorat Jamma'') * [[Kargi mõis]] (saksa ''Karky'') [[rüütlimõis]] * [[Kaunispe mõis]] (saksa ''Kaunispäh'') rüütlimõis * [[Koltse mõis]] (saksa ''Koltz'') Mõntu [[kõrvalmõis]] * [[Mõntu mõis]] (saksa ''Mento'') rüütlimõis * [[Olbrüki mõis]] (saksa ''Olbrück'') Mõntu kõrvalmõis * [[Põdra mõis (Jämaja)|Põdra mõis]] (saksa ''Pödra'') Mõntu kõrvalmõis * [[Sääre mõis]] (saksa ''Zerell'') Mõntu kõrvalmõis * [[Torgu mõis]] (saksa ''Torkenhof'') [[riigimõis]] * [[Jämaja kirik|Jämaja Kolmainu Kirik]] == Transport ja liiklus == === Maanteed === {{vaata|Torgu vallateede loend}} Peamine maantee on [[Kuressaare–Sääre maantee]], mis lõpeb Läbara külas. Teised tähtsamad teed on [[Läätsa–Jämaja–Sääre–Mäebe tee]], [[Rahuste–Kaunispe tee]], [[Kaunispe–Viieristi tee]], [[Mäebe–Kargi tee]], [[Jämaja–Hänga tee]] ja [[Sääre majaka tee]]. == Loodus == === Veekogud === ==== Järved ==== [[Jaandi järv]], [[Koltse järv]] (Koltsi järv), [[Loodevahe laht]], 4 nimetut järve (keskkonnaregistri koodid VEE2159020, VEE2159010, VEE2159210, VEE2159220). ==== Vooluveekogud ==== [[Jämaja oja]], [[Sopi oja]], [[Lülle kraav]], [[Suurevare kraav]], [[Mõntu kraav]]. ==== Mereosad ==== [[Läänemeri]], [[Liivi laht]], [[Irbe väin]], [[Olavi madal]], [[Pitkasääre madal]], [[Sõrve madal]], [[Mõntu rand]], [[Laidunina–Kaavi rand]], [[Tammuna rand]], [[Ohessaare rand]], [[Kaunispe rand]], [[Türju lõpp]] (laht). Mereosad, mida keskkonnaregistrisse pole kantud: [[Berezini madal]], [[Kaavi madal]], [[Kääramadal]], [[Rabotniku madal]], [[Sääre-Laimadal]], [[Sääre laht]]. ==== Allikad ==== Valla territooriumil on kokku loetud ja registrisse kantud 9 allikat. * VEE4726900 (nimi teadmata), Kaavi küla * VEE4726700 (nimi teadmata), Kargi küla * VEE4726600 (nimi teadmata), Kaunispe küla * VEE4726300 (nimi teadmata), Lõupõllu küla * VEE4727100 (Mõntu allikad), Mäebe küla * VEE4726800 (nimi teadmata), Mäebe küla * VEE4727000 (Mõntu allikad), Mäebe küla * VEE4726500 (Viieristi allikad), Mässa küla * VEE4726400 (Viieristi allikad), Mässa küla === Maised objektid === ==== Laiud, poolsaared, neemed, pangad ==== [[Alliots]], [[Vesitükimaa]], [[Lombimaa]], [[Sõrve säär]], [[Suurrahu (Kaavi)|Suurrahu]], [[Kaavi nina]], [[Nigunina]], [[Loodenina]], [[Ohessaare pank]], [[Pitsernina]], [[Tiidunina]], [[Koplinina]], [[Laitükk]], [[Veiserahu]], [[Siiasaar]], [[Kuivasääre-maa]] ([[Pitkasääremaa]]), [[Suurrahu (Sääre)|Suurrahu]], [[Allinga nina]], [[Läbara nina]]. ==== Sadamad, tuletornid ==== [[Kaavi sadam]], [[Mõntu sadam]], [[Kaunispe sadam]], [[Sõrve tuletorn]], [[Loode tuletorn]], [[Kaavi tuletorn]]. === Kaitsealad === * [[Lindmetsa maastikukaitseala]] * [[Mõntu park]] * [[Ohessaare maastikukaitseala]] * [[Siplase looduskaitseala]] * [[Vesitükimaa laiud]] * [[Viieristi looduskaitseala]] === Hoiualad === * [[Jaandi hoiuala]] * [[Kaunispe hoiuala]] * [[Kura kurgu hoiuala]] * [[Lindmetsa hoiuala]] * [[Vesitükimaa hoiuala]] === Maavarad === Torgu vallas on registreeritud järgmised maavarade leiukohad: * [[Mäebe liivamaardla]] (15,9 ha) * [[Mõntu kruusamaardla]] (41 ha) * [[Siplase turbamaardla]] (99,2 ha) * [[Viieristi kruusa- ja liivamaardla]] (49,2 ha) == Muinsuskaitse == === Ajaloomälestised === * II maailmasõjas hukkunute ühishaud Torgu kalmistul * II maailmasõjas hukkunute ühishaud Lõopõllu külas Kargi-Lõopõllu teeristil * II maailmasõjas hukkunute ühishaud Iide külas, Torgu vallamaja esisel haljasalal * II maailmasõjas hukkunute ühishaud Iide külas, Torgu-Iide teeristil * [[Jämaja kalmistu]] Jämaja külas * [[Torgu kalmistu]] Iide külas === Arheoloogiamälestised === * Kivikalme Sääre külas * Kabeliase Sääre külas * 8 kivikalmet Lülle külas * Kalmistu "[[Kalmuväli]]" Lülle külas * Kivikalme Laadla külas * Rahvapärimustega seotud kivi "[[Kuradikivi (Kaunispe)|Kuradikivi]]" Kaunispe külas * Muistsed põllud Lindmetsa külas * 3 kivikalmet Kaunispe külas * 3 kivikalmet Lindmetsa külas * Kivikalme Jämaja külas * [[Jämaja kirikuaed]] Jämaja külas === Arhitektuurimälestised === * [[Jämaja kirik]] Jämaja külas * [[Sääre kabel]]i varemed Sääre külas === Kunstimälestised === Kõik vallas registreeritud kunstimälestised (22) on seotud Jämaja kirikuga. Mälestiste hulka kuuluvad: * [[Harmoonium]] (2 tk.) * [[Piibel]] * Kroonlühter (3 tk.) * Tornikell * [[Krutsifiks]] * Laualühter (2 tk.) * [[Ristimisvaagen]] * Veinikann * [[Oblaat]]ide toos * Altarimaal "Aita mind, Issand"”, Fritzmatt, 19. saj (õli, lõuend) * Altarisein altarivõrega, 19. saj lõpp (puit, õlivärv) * Küünlajalg (2 tk.) * [[Epitaaf]] * [[Kantsel]] * Reljeef vapiga (2 tk.) * Reljeef "Maarja kuulutus", 16.saj. (dolomiit) == Vaata ka == * [[Torgu Kuningriik]] * [[Stebeli rannakaitsepatarei]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="s2q6A">[http://www.ekspress.ee/archive/print.php?id=33128309 Salme lahing – tagasilöödud Saaremaa vallutuskatse?]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Eesti Ekspress, 14. september 2010</ref> <ref name="2skxq">{{Netiviide |url=http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KelloKarl_Saaremaa_vanad_TUNA2007_1.pdf |pealkiri=Saaremaa vanad kivikirikud: kes tegi? |vaadatud=2013-03-19 |arhiivimisaeg=2014-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140413144305/http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/KelloKarl_Saaremaa_vanad_TUNA2007_1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="f4vTU">{{Netiviide |url=http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LeimusIvar_Lura_Christianorum_TUNA2011_1.pdf |pealkiri=Iura christianorum – Läti Henriku sõnakõlks või nõks paganate alistamiseks? |vaadatud=2013-03-19 |arhiivimisaeg=2014-04-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140413145615/http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/LeimusIvar_Lura_Christianorum_TUNA2011_1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="bA8Nq">Uluots , J. ''Eestlaste lepingud võõrastega XIII sajandil''. – Eesti Muinsuskaitse Seltsi Toimetisi, 1989, 1, 9–22.</ref> <ref name="m0n4V">{{Netiviide |url=http://www.ebs.ee/public/oppeosakond/doktoriope/Arum_e_2010_varuta.pdf |pealkiri=Territoriaalne kogukond ja selle juhtimise õiguslik korraldus |vaadatud=2013-03-19 |arhiivimisaeg=2013-05-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130515044530/http://www.ebs.ee/public/oppeosakond/doktoriope/Arum_e_2010_varuta.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="AAoda">G. Westermann, H. Feldmann, H. von Zur Mühlen: ''Baltisches historisches Ortslexikon: Estland (einschliesslich Nordlivland), Volume 1'', Böhlaw Verlag, 1985, lk 412</ref> <ref name="IF8Pg">Kogumik ''Saaremaa, vol 2 (ajalugu, majandus, kultuur)'', Koolibri 2007, lk 68</ref> <ref name="8qXBM">http://www.saaremaa.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=99&Itemid=133&lang=et</ref> <ref name="e81Gz">http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=211&highlight=s%F5rve</ref> <ref name="0D5IL">Leevi Häng. ''Sõrulased ei nõua võimatut''. Rahva Hääl, 5. jaanuar 1993.</ref> <ref name="riigiteataja2017">[https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017006 Kihelkonna valla, Kuressaare linna, Laimjala valla, Leisi valla, Lääne-Saare valla, Mustjala valla, Orissaare valla, Pihtla valla, Pöide valla, Salme valla, Torgu valla ja Valjala valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse nr 159 "Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine" muutmine]</ref> }} {{koord |NS=57.97583333 |EW=22.0875 |type=adm2nd |region=EE-74}} [[Kategooria:Saare maakonna endised vallad]] [[Kategooria:Torgu vald| ]] 115qkknphjr3wo6mnpbo2p3lkrnyekk 0 19491 7232079 7219522 2026-09-11T09:27:44Z Avjoska 1538 /* Es */ 7232079 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (E)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab E-tähega. ==Ea== *[[Edward Eagan]], USA poksija ja bobisõitja (1898–1967) *[[Angela Eagle]], Suurbritannia poliitik (1961–) *[[Maria Eagle]], Suurbritannia poliitik (1961–) *[[Lawrence Eagleburger]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik (1930–2011) *[[David Eagleman]], USA teaduse populariseerija ja neuroteadlane (1971–) *[[Bronwyn Eagles]], Austraalia vasaraheitja (1980–) *[[Terry Eagleton]], briti kirjandusteadlane, kriitik ja intellektuaal (1943–) *[[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Alexandra Eala]], Filipiinide tennisist (2005–) *[[Chase Ealey]], USA kuulitõukaja (1994–) *[[Raul Eamets]], eesti majandusteadlane (1964–) *[[Amelia Earhart]], USA lennunduspioneer ja naisõiguslane (1897–1937 või hiljem) *[[Sylvia Earle]], Ameerika Ühendriikide okeanograaf ja maadeuurija (1935–) *[[Richard Earlom]], inglise graafik (1742–1822) *[[Eduard East]], Eesti poliitik (1968–) *[[Charles Locke Eastlake]], inglise kunstnik (1793–1865) *[[Elizabeth Eastlake]], inglise kirjanik (1809–1893) *[[George Eastman]], USA tööstur (1854–1932) *[[Clint Eastwood]], USA näitleja ja režissöör (1930–) *[[Eazy-E]], USA räppmuusik, produtsent ja plaadifirma omanik (1963–1995) *[[Ashton Eaton]], USA kümnevõistleja (1988–) *[[Cleveland Eaton]], USA džässmuusik ja kontrabassimängija (1939–2020) *[[Meredith Eaton]], USA näitleja (1974–) ==Eb== *[[Shīrīn ‘Ebādī]], Iraani jurist ja inimõiguste aktivist (1947–) *[[Hermann Ebbinghaus]], saksa psühholoog (1850–1909) *[[Julius Ebbinghaus]], saksa filosoof (1885–1981) *[[Eberhard I]], Württembergi krahv (1265–1325) *[[Eberhard II]], Württembergi krahv (suri 1392) *[[Eberhard V]], Württembergi krahv (1445–1496) *[[Andrei Eberhard]], Vene admiral (1856–1920) *[[August Eberhard]], eesti vaimulik (1856–1927) *[[Johann August Eberhard]], saksa filosoof (1739–1809) *[[Johann Christian Eberhard]], eesti vaimulik (1762–1834) *[[Johannes Eberhard]], eesti ja saksa vaimulik (1887–1971) *[[Otto Wilhelm Eberhard]], eesti vaimulik (1728–1795) *[[Paul Eberhard noorem]], eesti vaimulik (1865–1929) *[[Paul Eberhard vanem]], eesti vaimulik (1819–1886) *[[Samuel Eberhard]], eesti vaimulik (1905–1945) *[[Theodor Eberhard]], eesti vaimulik (1847–1881) *[[Georg Eberhardt]], sõjaväelane (1914–1943) *[[Stephan Eberharter]], Austria endine mäesuusataja (1969–) *[[Henrik Eberle]], saksa ajaloolane (1970–) *[[Jordan Eberle]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Werner Eberlein]], saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1919–2002) *[[Ernst Ebermayer]], saksa metsandusteadlane (1829–1908) *[[Georg Ebers]], saksa egüptoloog ja kirjanik (1837–1898) *[[Joseph Eberz]], saksa kunstnik (1880–1942) *[[Friedrich Ebert]], Saksamaa poliitik (1871–1925) *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]], Saksa sotsiaaldemokraatlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1894–1979) *[[Max Ebert]], saksa arheoloog (1875–1929) *[[Roger Ebert]], USA kirjanik ja filmikriitik (1942–2013) *[[Karl Joseph Eberth]], saksa arstiteadlane (1835–1926) *[[Klaus Ebner]], Austria kirjanik ja tõlkija (1964–) *[[Marie von Ebner-Eschenbach]], austria kirjanik (1830–1916) *[[Emmanuel Eboué]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–) *[[August Ebrard]], saksa teoloog ja kirjanik (1818–1888) *[[Marcelo Ebrard]], Mehhiko poliitik (1959–) *[[Ebraucus]], brittide kuningas *[[Arnold Ebrok]], eesti sõudetreener ja sporditegelane (1921–2011) *[[Naima Ebrok]], eesti rahvatantsujuht (1921–1992) *[[Imbi Ebrus]], eesti päritolu Ameerika kunstnik (1934–) *[[Tyronne Ebuehi]], Nigeeria jalgpallur (1995–) ==Ec== *[[José Maria Eça de Queiroz]], portugali kirjanik (1845–1900) *[[Johann Eccard]], saksa helilooja (1553–1611) *[[Bernie Ecclestone]], Briti ärimees (1930–) *[[Mario Echandi Jiménez]], Costa Rica diplomaat ja poliitik (1915–2011) *[[José Echegaray y Eizaguirre]], Hispaania insener, matemaatik, poliitik ja kirjanik (1832–1916) *[[Echekrates]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Jean Echenoz]], prantsuse kirjanik (1947–) *[[Guillermo Echevarría]], Mehhiko ujuja (1948–2021) *[[Javier Echevarría]], Hispaania Rooma Katoliku Kiriku piiskop (1932–2016) *[[Kazuo Echigo]], Jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Heinrich von Eck]], Järva foogt ja Liivi ordumeistri kohusetäitja 14. sajandil *[[Johann Eck]], saksa teoloog (1486–1543) *[[Leonhard von Eck]], Baieri poliitik (suri 1550) *[[Hermann von Eckardstein]], Saksamaa diplomaat *[[Julius von Eckardt]], baltisaksa publitsist ja ajaloolane (1836–1908) *[[Matthias Ecke]], Saksamaa poliitik (1983–) *[[Hugo Eckener]], saksa lennundustegelane *[[Johann Peter Eckermann]], saksa kirjanik (1792–1854) *[[Christoffer Wilhelm Eckersberg]], taani maalikunstnik (1783–1853) *[[Richard Eckersley]], inglise jalgpallur (1989–) *[[Reinhold Eckert]], Tartu kullassepp *[[Aaron Eckhart]], USA filminäitleja (1968–) *[[Meister Eckhart]], saksa teoloog, filosoof ja müstik (13.–14. sajand) *[[Tiril Eckhoff]], Norra laskesuusataja (1990–) *[[Otto Eckmann]], saksa kunstnik (1865–1902) *[[Ernst Eckstein]], saksa kirjanik (1845–1900) *[[Umberto Eco]], itaalia semiootik (1932–2016) ==Ed== *[[Yukio Edano]], Jaapani poliitik (1964–) *[[Endel Edasi]], eesti ujuja ja veepallur (1929–2002) *[[Stefan Edberg]], rootsi tennisist (1966–) *[[Arthur Stanley Eddington]], inglise astronoom (1882–1944) *[[Ayo Edebiri]], USA näitleja (1995–) *[[Abraham Niclas Edelcrantz]], rootsi luuletaja ja loodusteadlane (1754–1821) *[[Albert Edelfelt]], soome maalikunstnik (1854–1905) *[[Gerard Edelinck]], flaami graafik (1640–1707) *[[Gerald Edelman]], ameerika biokeemik, immunoloog ja neurofüsioloog (1929–2014) *[[Yuli-Yoel Edelstein]], Iisraeli poliitik (1958–) *[[Nils Edén]], rootsi ajaloolane ja poliitik (1871–1945) *[[Adolf Edenberg]], eesti arhitekt (1895–1980) *[[Éder (Portugali jalgpallur)|Éder]], Portugali jalgpallur (1987–) *[[Joseph Maria Eder]], saksa fotokeemik (1855–1944) *[[Simon Eder]], Austria laskesuusataja (1983–) *[[Ernst Ederberg]], eesti arhitekt (1891–1973) *[[Friedrich Wilhelm Ederberg]], eesti vaimulik ja kirjamees (1859–1939) *[[Hermann Johannes Ederberg]], eesti vaimulik (1893–1978) *[[Julie Wilhelmine Ederberg]], eesti luuletaja (1861–1897) *[[Bruno Ederma]], eesti vaimulik (1900–1976) *[[Vello Ederma]], eesti ajakirjanik (1934–) *[[Edgar Ætheling]], Inglismaa kuningas (11. sajand) *[[Jonny Edgar]], Briti võidusõitja (2004–) *[[Francis Edgeworth]], inglise majandusteadlane (1845–1926) *[[Mary Edgeworth]], inglise kirjanik (1767–1849) *[[Hjalmar Edgren]], rootsi keeleteadlane ja luuletaja (1840–1903) *[[İbrahim Edhem Paşa]], Türgi poliitik (1813–1893) *[[Ludwig Edinger]], Saksa anatoom ja neuroloog (1855–1918) *[[Thomas Alva Edison]], ameerika leidur ja tööstur (1847–1931) *[[Alexander Edler]], rootsi jäähokimängija (1986–) *[[Erik Edlund]], rootsi füüsik (1819–1888) *[[Eric Edmeades]], Kanada ettevõtja ja koolitaja (1970–) *[[Edmund II]], Inglismaa kuningas (suri 1016) *[[Edmund Küürselg]], Inglismaa prints, Lancasteri krahv (1245–1296) *[[Joel Edmundson]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Jóan Símun Edmundsson]], Fääri saarte jalgpallur (1991–) *[[Julius Edor]], Eesti sõjaväelane (1904–1985) *[[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Muktar Edris]], Etioopia pikamaajooksja (1994–) *[[Kasimir Edschmid]], saksa kirjanik (1890–1966) *[[Karoline Edtstadler]], Austria jurist ja poliitik (1981–) *[[Eduard, Anhalti prints|Eduard]], Anhalti hertsogliku perekonna pea (1941–) *[[Adolf Edur]], eesti veemotosportlane, spordikohtunik ja -tegelane (1912–1985) *[[Mark Edur]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Toomas Edur]], eesti balletitantsija (1969–) *[[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]], eesti päritolu Kanada jäähokimängija (1954–) *[[Edurne]], hispaania laulja ja näitleja (1985–) *[[Edward, Must Prints]], inglise väejuht (1330–1376) *[[Edward I]], Inglismaa kuningas (1239–1307) *[[Edward II]], Inglismaa kuningas (1284–1327) *[[Edward III]], Inglismaa kuningas (1312–1377) *[[Edward IV]], Inglismaa kuningas (1442–1483) *[[Edward V]], Inglismaa kuningas *[[Edward VI]], Inglismaa kuningas (1537–1553) *[[Edward VII]], Inglismaa kuningas (1841–1910) *[[Edward VIII]], Inglismaa kuningas *[[Edward (Must prints)]] (1330–1376) *[[Edward Usutunnistaja]], Inglismaa kuningas (suri 1066) *[[Edward Vanem]], Inglismaa kuningas (suri [[924]]) *[[Edward, Kenti krahv]] (1935–) *[[Edward Middlehamist]], Walesi prints (1473–1484) *[[prints Edward, Wessexi hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1964–) *[[Edward Augustus, Kenti ja Strathearni hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1767–1820) *[[Blake Edwards]], USA filmilavastaja ja stsenarist (1922–2010) *[[Dean Edwards]], Ameerika Ühendriikide koomik, laulja, näitleja ja kirjanik (1970–) *[[Huw Edwards]], Walesi päritolu Briti ajakirjanik (1961–) *[[John Edwards]], USA poliitik (1953–) *[[Jonathan Edwards (teoloog)|Jonathan Edwards]], teoloog (1703–1758) *[[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]], briti kolmikhüppaja (1966–) *[[Robert Edwards]], Briti füsioloog (1925–2013) *[[Åke Edwardson]], rootsi ajakirjanik, õpetaja ja kirjanik (1953–) ==Ee== *[[Arvo Eek]], eesti keeleteadlane (1937–2009) *[[Madis Eek]], eesti arhitekt (1966–) *[[Olev Eek]], eesti näitleja (1938–1999) *[[Peeter Eek]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Martin Eellend]], Eesti sõjaväelane (1899–1982) *[[Helje Eelma]], eesti kunstnik ja disainer (1958–) *[[Herald Eelma]], eesti graafik (1934–) *[[Kaarel Eelma]], eesti kunstnik (1973–) *[[Marje Eelma]], eesti fotograaf ja graafiline disainer (1978–) *[[Sirje Eelma]], eesti graafik (1950–) *[[Õnne Eelma]], eesti graafik (1934–2006) *[[Aleksander Eelmaa]], eesti näitleja (1946–2021) *[[Liisi Eelmaa]], eesti teatrikunstnik (1982–) *[[Taavi Eelmaa]], eesti näitleja (1971–) *[[Andrus Eelmäe]], eesti näitleja (1956–) *[[August Eelmäe]], eesti kirjandusteadlane (1931–2020) *[[Lembit Eelmäe]], eesti näitleja (1927–2009) *[[Priit Eelmäe]], eesti tervishoiujuht (1972–) *[[Urmas Eelmäe]], eesti ajaloolane (1964–) *[[Heino Eelsalu]], eesti astronoom ja teadusloolane (1930–1998) *[[August Eenlaid]], eesti põllumajandusteadlane (1905–1979) *[[Ain Eenmaa]], eesti vaimulik (1909–2001) *[[Ivi Eenmaa]], eesti poliitik ja raamatukogundustegelane (1943–) *[[Karl Eenmaa]], Eesti kohtunik (1901–1961) *[[Valter Eenmaa]], eesti poksija ja kiiruisutaja (1898–1948) *[[Eenok]], patriarh *[[Anne Eenpalu]], Eesti poliitik (1954–) *[[Kaarel Eenpalu]], Eesti poliitik (1888–1942) *[[Linda Eenpalu]], eesti naisliikumistegelane (1890–1967) *[[Viktor Eenpalu]], Eesti politsei- ja Poliitilise politsei ametnik (1906–1942) *[[Aleksander Eenpere]], eesti õpetaja, põllumees, kaitseliitlane ja omavalitsustegelane (1876–1963) *[[Eva Eensaar]], eesti näitleja (1977–) *[[Helen Eensaar]], eesti jooksja, orienteeruja ja graafiline disainer (1978–) *[[Linda Eensaar]], eesti ajakirjanik (1994–) *[[Rain Eensaar]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane (1974–) *[[Silver Eensaar]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane (1978–) *[[Ivo Eensalu]], eesti näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Marika Eensalu]], eesti ooperilaulja (1947–) *[[Leo Eentalu]], eesti veemootorisportlane (1930–2006) *[[Riina Eentalu]], eesti raadioajakirjanik (1946–) *[[Arnold Eentamm]], eesti jalgpallur ja kergejõustiklane (1906–1992) *[[Eer]], [[Juuda]] poeg *[[Laine Eerik]], eesti kergejõustikutreener *[[Aleksander Eerma]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Diana Eerma]], eesti majandusteadlane (1964–) *[[Vaike Eerma]], eesti advokaat *[[Julius Eerme]], Eesti sõjaväelane (suri 1942) *[[Kalju Eerme]], eesti astro- ja geofüüsik (1938–) *[[Karel Eerme]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Martin Eerme]], eesti mehaanikateadlane (1968–) *[[Asta Eero]], eesti pedagoog (1926–1989) *[[Endel Eero]], Eesti poliitik (1930–2006) *[[Kristel Eeroja-Põldoja]], eesti viiuldaja (1970–) *[[Arnu Eeskivi]], Eesti sõjaväelane, kalur ja poliitik (1898–1946) *[[Enn Eesmaa]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1946–) *[[Enno Eesmaa]], eesti ooperilaulja (1917–1996) *[[Lauri Eesmaa]], eesti tõlkija ja toimetaja (1980–) *[[Liisi Eesmaa]], eesti moekunstnik (1984–) *[[Sirje Eesmaa]], eesti estraaditantsija ja teleajakirjanik (1952–) *[[Tarmo Eespere]], pianist (1959–) *[[Epp Eespäev]], eesti näitleja (1961–) *[[Eero Eessaar]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Ergo Eessaar]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Jüri Eestleol]], eesti põllumees (1893–1984) *[[Kaspar Eevald]], eesti ekstreemsportlane ja alpinist (1989–) ==Ef== *[[Eldar Efendijev]], eesti poliitik (1954–) *[[Jean Effel]], prantsuse karikaturist (1908–1982) *[[Oleg Efrim]], Moldova poliitik (1975–) *[[Ariadna Efron]], vene luuletaja, memuarist, kunstnik, kunstikriitik ja tõlkija (1912–1975) *[[Zac Efron]], USA näitleja ja laulja (1987–) ==Eg== *[[John Egan]], Iirimaa jalgpallur (1992–) *[[Hans Egede]], norra misjonär (1686–1758) *[[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) (2000–) *[[Paul Egertson]], USA luterlik vaimulik (1935–2011) *[[Arnljot Eggen]], norra kirjanik (1923–2009) *[[Gjermund Eggen]], Norra murdmaasuusataja (1941–2019) *[[Konstantin Eggert]], Venemaa ajakirjanik (1964–) *[[Marta Eggerth]], ungari ja ameerika ooperilaulja ja näitleja (1912–2013) *[[Johannes Eggestein]], saksa jalgpallur (1998–) *[[Johann Lebrecht Eggink]], baltisaksa ajaloomaalija ja portretist (1784–1867) *[[Harry Egipt]], eesti reklaamfilmitegija (1950–) *[[Edgar Egipte]], eesti ennustaja (1953–2018) *[[Dominik Egli]], Šveitsi jäähokimängija (1998–) *[[Osvald Eglit]], eesti advokaat (1899–?) *[[Anšlavs Eglītis]], läti kirjanik (1906–1993) *[[Gatis Eglītis]], Läti poliitik (1978–) *[[Rein Eglon]], eesti matemaatik, õpetaja ja koolijuht (1942–) *[[Thorbjørn Egner]], norra dramaturg, laulukirjutaja ja illustraator (1912–1990) *[[Jorge Egocheaga]], Hispaania astuuri alpinist (1966–) *[[Helmuth Egorov]], eesti laulja ja laulutekstide autor (1953–) *[[Atom Egoyan]], Kanada filmirežissöör (1960–) *[[Francisco Ramón de Eguía Letona]] ==Eh== *[[Elle Eha]], eesti näitleja (1941–) *[[Jaan Eha]], eesti kardioloog (1950–) *[[Paul Eha]], Eesti Vabadussõja veteran ja maapidaja Pärnumaal (1900–1994) *[[Enn Ehala (karikaturist)|Enn Ehala]], eesti karikaturist (1936–) *[[Katrin Ehala]], eesti laulja ja muusikapedagoog (1953–2024) *[[Kertu Ehala]], eesti graafik *[[Martin Ehala]], eesti keeleteadlane (1963–) *[[Mihkel Ehala]], eesti lavakunstnik (1978–2010) *[[Olav Ehala]], eesti helilooja ja pianist (1950–) *[[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja (2000–) *[[Kaimo Ehanurm]], eesti kokk (1979–) *[[Jüri Ehasalu]], eesti jurist, ajakirjanik, äri- ja kirikutegelane ning suurannetaja (1953–2025) *[[Peep Ehasalu]], eesti kirjanik ja toimetaja (1966–) *[[Vallo Ehasalu]], eesti vaimulik (1973–) *[[Juhan Ehatamm]], Eesti politseiametnik (1890–1941) *[[Vicente Ehate Tomi]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1968–) *[[Ernst Ehaveer]], eesti korvpallur, korvpallitreener ja spordipedagoog (1924–2008) *[[Ole Ehelaid]], eesti skulptor (1913–2003) *[[Silva Eher]], eesti kunstnik (1954–2021) *[[Alice Ehin]], eesti õpetaja ja tõlkija (1908–1975) *[[Andres Ehin]], eesti kirjanik (1940–2011) *[[Kristiina Ehin]], eesti luuletaja ja proosakirjanik (1977–) *[[Piret Ehin]], eesti politoloog (1976–) *[[Nikolaj Ehlers]], Taani jäähokimängija (1996–) *[[Jaan Ehlvest]], eesti maletaja (1962–) *[[Juhan Ehlvest]], eesti arst ja arstiteadlane (1932–) *[[Jüri Ehlvest]], eesti kirjanik (1967–2006) *[[Maret Ehlvest]], eesti arst (1934–2025) *[[Kristjan Ehman]], eesti suusahüppaja (1990–) *[[Liisa Ehrberg]], eesti jalgrattur (1988–) *[[Christian Gottfried Ehrenberg]], saksa loodusteadlane, bioloog, mikrobioloog (1795–1876) *[[Ilja Ehrenburg]], nõukogude kirjanik, ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1891–1967) *[[Lauri Ehrenpreis]], eesti alpinist (1981–) *[[Johan Albrecht Ehrenström]], soome arhitekt (1762–1847) *[[Annelie Ehrhardt]], endise Saksa DV naiskergejõustiklane (1950–2024) *[[Christian Ehrhoff]], Saksamaa jäähokimängija (1982–) *[[August Ehrlich]], eesti põllumees, seltskonnategelane ja poliitik (1893–1942) *[[Olev Ehrlich]], Vikerraadio muusikajuht (1954–2013) *[[Paul Ehrlich]], saksa arst ja arstiteadlane (1854–1915) *[[Richard Ehrlich]], eesti kommunist ja kirjanik (1912–1977) *[[Üllas Ehrlich]], eesti ökoloog ja majandusteadlane (1963–) *[[Bart D. Ehrman]], Ameerika Ühendriikide Uue Testamendi ja varakristluse uurija ning tekstikriitik (1955–) *[[Adolf Ehrnrooth]], Soome sõjaväelane (1905–2004) *[[Jari Ehrnrooth]], soome filosoof (1959–) *[[Johan Casimir Ehrnrooth]], Venemaa sõjaväelane (1833–1913) *[[Taavi Ehrpais]], eesti puuraidur ==Ei== *[[Brendan Eich]], USA programmeerija (1961–) *[[Alar Eiche]], eesti advokaat ja karateka (1961–) *[[Kaisa Eiche]], eesti kunstnik, fotograaf, kunstiorganisaator, galerist ja modell (1982–) *[[Boriss Eichenbaum]], vene kirjandusteadlane (1886–1959) *[[Manfred Eicher]], saksa muusikaprodutsent ja kontrabassimängija (1943–) *[[Johan Eichfeld]], eesti bioloog, põllumajandusteadlane ja ühiskonnategelane (1893–1989) *[[Christoph Eichhorn]], Saksamaa Liitvabariigi diplomaat (1958–) *[[Hans Joachim Eichhorn]], eesti vaimulik (1909–1987) *[[Wilhelm Friedrich Eichhorn]], eesti ajakirjanik (1827–1896) *[[Bernd Eichinger]], saksa filmiprodutsent (1949–2011) *[[Linda Eichler]], eesti aktivist ja noorpoliitik (1988–) *[[Theophil Eichler]], eesti vaimulik (1685–1740) *[[Adolf Eichmann]], Saksamaa sõjaväelane (1906–1962) *[[Walther Eichrodt]], saksa protestantlik teoloog, Vana Testamendi teadlane (1890–1978) *[[Karl Eichwald]], eesti botaanik (1889–1976) *[[Karl Eduard von Eichwald]], baltisaksa geoloog ja arst (1795–1876) *[[Theodor Eicke]], Saksamaa sõjaväelane (1892–1943) *[[Johann von Eickel]], Dünaburgi ja Aluliina komtuur 16. sajandil *[[Johann von Eickel (rüütelvend)|Johann von Eickel]], Liivi ordu rüütelvend 16. sajandil *[[Bas Eickhout]], Hollandi poliitik (1976–) *[[Fadi Eid]], Liibanoni maletaja (1970–) *[[Salwa Eid Naser]], Nigeeria päritolu Bahreini kergejõustiklane (1998–) *[[Espen Barth Eide]], Norra poliitik ja politoloog (1964–) *[[Ain Eidast]], eesti merendusteadlane (1939–2013) *[[Erling Eidem]], Rootsi vaimulik (1880–1972) *[[Alfonsas Eidintas]], leedu ajaloolane, diplomaat ja kirjanik (1952–) *[[Patrīcija Eiduka]], läti murdmaasuusataja (2000–) *[[Eiður Smári Guðjohnsen]], islandi jalgpallur (1978–) *[[Eigamoiya]], Nauru kuninganna (19.–20. sajand) *[[Manfred Eigen]], saksa biofüüsik, keemik ja bioloogiateoreetik (1927–2019) *[[Ado Eigi]], eesti arhitekt (1938–2008) *[[Jaana Eigi-Watkin]], eesti teadusfilosoof (1985–) *[[Jaan Eigo]], Eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane (1866–1946) *[[Christiaan Eijkman]], hollandi arst (1858–1930) *[[Odvar Voie Eikeland]], Norra poliitik (1963–) *[[Karmel Eikner]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Andres Eilart]], eesti ajakirjanik ja kirjanik, kunstikoguja ja -tutvustaja (1978–) *[[Anton Eilart]], eesti vaimulik (1892–1972) *[[Jaan Eilart]], eesti looduskaitsja (1933–2006) *[[Billie Eilish]], Ameerika Ühendriikide laulja (2001–) *[[Bernhard Eilman]], eesti poliitik (1892–1965) *[[Evi Eilonen]], eesti õpetaja *[[Ene Eimre]], eesti pianist ja klaveriõpetaja (1944–2007) *[[August Ein]], eesti vaimulik (1893–1986) *[[Ernst Ein]], eesti õigusteadlane (1898–1956) *[[Evald Ein]], Eesti sõjaväelane (1894–1986) *[[Jaan Ein]], eesti põllumees (1876–?) *[[Margi Ein]], Eesti poliitik (1950–) *[[Ira Einama]], eesti kunstiajaloolane ja muinsuskaitsja (1940–) *[[Kaido Einama]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Einar Ágústsson]], Islandi poliitik, pangandustegelane ja diplomaat (1922–1986) *[[Einar Jónsson]], islandi skulptor (1874–1954) *[[Einar Kárason]], islandi kirjanik (1955–) *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]], Islandi poliitik (1955–) *[[Einar S. Einarsson]], islandi maletegelane (1938–) *[[Kein Einaste]], eesti murdmaasuusataja (1985–) *[[Taavi Einaste]], eesti ettevõtja (1980–) *[[Elmar Einasto]], eesti pedagoog ja koolijuht (1895–1976) *[[Jaan Einasto]], eesti astrofüüsik (1929–) *[[Liia Einasto]], eesti matemaatik ja programmeerija (1929–2003) *[[Maret Einasto]], eesti astrofüüsik (1958–) *[[Mart Einasto]], eesti sotsioloog (1969–) *[[Olga Einasto]], eesti raamatukogutöötaja, giid ja kultuuritegelane (1965–) *[[Rein Einasto]], eesti geoloog (1934–) *[[Svetlana Einasto]], Eesti tšellist ja pedagoog (1934–2024) *[[Ülle Einasto]], eesti sisearhitekt ja vabadusvõitleja (1946–2021) *[[Ludovico Einaudi]], itaalia helilooja ja pianist (1955–) *[[Friedrich Einberg]], eesti õpetaja ja koolijuht (1873–1953) *[[Hans Einberg]], eesti insener (1892–1955) *[[Veronika Einberg]], eesti tõlkija (1966–) *[[Martin Einhorn]], ameerika füüsik (1942–) *[[Helmi Einer]], eesti ooperilaulja (1888–1968) *[[Karl Einer]], eesti kirjanik ja tõlkija (1907–1968) *[[Osvald Einer]], Eesti sõjaväelane (1889–1962) *[[Roberta Einer]], eesti moedisainer (1992–) *[[Einhard]], frangi ajaloolane (suri 840) *[[Lena Einhorn]], rootsi arst, viroloog, rakubioloog, kirjanik ja filmirežissöör (1954–) *[[Koidu Einla]], eesti sõudja ja aerutaja (1927–1983) *[[Kärt Einlo]], eesti filmiprodutsent ja suhtekorraldaja *[[Eugen Einman]], eesti jalgpallur (1905–1963) *[[Eduard Einmann]], eesti kunstnik (1913–1982) *[[Martin Eino]], eesti jurist (1925–2013) *[[Raimond Eino]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Peeter Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (1954–) *[[Heiki Einpaul]], eesti ettevõtja (1962–) *[[Helmut Einpaul]], eesti aktivist (1915–2014) *[[Aleksander Einseln]], USA ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik (1931–2017) *[[Jüri Eintalu]], eesti teadusfilosoof ja tõlkija (1962–) *[[Albert Einstein]], füüsik (1879–1955) *[[Bob Einstein]], USA filminäitleja (1942–2019) *[[Willem Einthoven]], hollandi arst ja füsioloog (1860–1927) *[[August Einvald]], eesti ärkamisaja tegelane (1854–1889) *[[August Einwald]], eesti rahvusliku liikumise tegelane (1854–1889) *[[Aarne Eipre]], Eesti riigiametnik ja äritegelane (1944–2016) *[[Terje Eipre]], eesti advokaat (1968–) *[[Tiit Eipre]], eesti hüdroloog (1904–1986) *[[Eirik II]], Norra kuningas (1268–1299) *[[Eiríkr Punane]], maadeavastaja (10.–11. sajand) *[[Gabriel Eisel]], eesti luuletaja (1985–) *[[Ferdinand Eisen]], eesti haridustegelane (1914–2000) *[[Matthias Johann Eisen]], eesti rahvaluuleteadlane ja vaimulik (1857–1934) *[[Johann Georg Eisen von Schwarzenberg]], eesti vaimulik (1717–1779) *[[Jesse Eisenberg]], Ameerika Ühendriikide näitleja, näitekirjanik ja filmitegija (1983–) *[[Dwight D. Eisenhower]], USA poliitik (1890–1969) *[[Aleksander Eisenschmidt]], eesti põllumajandusteadlane (1876–1914) *[[Georg Theodor Wilhelm Eisenschmidt]], eesti vaimulik (1845–1879) *[[Wilhelm Gottfried Eisenschmidt]], eesti vaimulik (1839–1922) *[[Mihhail Eisenstein]], Liivimaa kubermangu ametnik ja arhitekt (1867–1920) *[[Sergei Eisenstein]], vene filmirežissöör ja -teoreetik (1898–1948) *[[Gerhart Eisler]], austria päritolu kommunist, kommunistliku liikumise tegelane (1897–1968) *[[Ainikki Eiskop]], eesti tekstiilikunstnik (1966–) *[[Voldemar Eiso]], eesti õigusteadlane (1904–1980) ==Ej== *[[Victor Ejdsell]], rootsi jäähokimängija (1995–) *[[Chidera Ejuke]], Nigeeria jalgpallur (1998–) ==Ek== *[[Artur Ekbaum]], eesti põllumajandustegelane, ühiskonnategelane ja pankur (1903–1976) *[[Juhan Ekbaum]], eesti vaimulik (1912–1945) *[[Salme Ekbaum]], eesti proosakirjanik ja luuletaja (1912–1995) *[[Anita Ekberg]], rootsi näitleja (1931–2015) *[[Aaron Ekblad]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Albin Ekdal]], rootsi jalgpallur (1989–) *[[Bengt Ekehielm]], Tartu ülikooli esimene üliõpilane (1612–1650) *[[Vilhelm Ekelund]], rootsi luuletaja (1880–1949) *[[Oskar von Ekesparre]] (1839–1925) *[[Helena Ekholm]], rootsi laskesuusataja (1984–) *[[Mattias Ekholm]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Andrejs Ēķis]], läti filmilavastaja ja -produtsent (1964–) *[[Kristaps Eklons]], Läti tuletõrje- ja päästetöötaja ning poliitik (1971–) *[[Verner Eklöf]], soome jalgpallur ja jalgpallitreener (1897–1955) *[[Fredrik Joachim Ekman]], soome ja eesti vaimulik (1798–1872) *[[Gösta Ekman juunior]], rootsi näitleja (1939–2017) *[[Gösta Ekman seenior]], rootsi näitleja (1890–1938) *[[Hasse Ekman]], rootsi näitleja, stsenarist ja režissöör (1915–2004) *[[Kerstin Ekman]], rootsi kirjanik (1933–) *[[Mats Ekman]], eestirootsi kirjanik (1865–1934) *[[Paul Ekman]], USA psühholoog (1934–2025) *[[Oliver Ekman-Larsson]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Valter Eks]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2011) *[[Viivi Eksta]], eesti pedagoog ja psühholoog (1933–) *[[Anna Ekston]], eesti baleriin ja balletilavastaja (1908–1992) *[[Anna Ekström]], Rootsi jurist, riigiametnik ja sotsiaaldemokraatlik poliitik (1959–) *[[Carel Gustav Ekström]], Tallinna kullassepp *[[Martin Ekström]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1887–1954) *[[Kessarin Ektawatkul]], tai naissportlane (taekwondo), filminäitleja ja laulja (1981–) *[[Maarin Ektermann]], eesti kunstiteadlane ja kuraator (1983–) ==El== ''Vaata [[Biograafiad (El)]]'' ==Em== *[[Liis Emajõe]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Rahm Emanuel]], USA poliitik (1959–) *[[Emanuele Filiberto]], Savoia kuningasoo liige (1972–) *[[Umaro Sissoco Embaló]], Guinea-Bissau politoloog, sõjaväelane ja poliitik (1972–) *[[Theodor Bernhard Embeck]], eesti vaimulik (1859–1933) *[[Breel Embolo]], Šveitsi jalgpallur (1997–) *[[Irina Embrich]], eesti vehkleja (1980–) *[[Keith Emerson]], inglise klahvpillimängija (1944–2016) *[[Michael Emerson]], USA teatri- ja filminäitleja (1954–) *[[Ralph Waldo Emerson]], ameerika kirjanik ja filosoof (1803–1882) *[[Roy Emerson]], Austraalia endine tennisist (1936–) *[[Claude Scudamore Emery]], Briti sõjaväelendur (1895–1981) *[[Jadwiga Emilewicz]], Poola poliitik (1974–) *[[Emilia (laulja)|Emilia]], Argentina laulja ja laulukirjutaja (1996–) *[[Eminem]], USA räppar (1972–) *[[Mihai Eminescu]], rumeenia kirjanik (1850–1889) *[[Emma (Madalmaade kuninganna)|Emma]], Madalmaade kuninganna (1858–1934) *[[Emmanuel (Belgia prints)|Emmanuel]], Belgia prints (2005–) *[[Claus Emmeche]], taani biosemiootik (1956–) *[[Jan Emmens]], Hollandi poliitik ja aednik (1897–1988) *[[Hermann Emminghaus]], saksa psühhiaater ja arstiteadlane (1845–1904) *[[Ado Emmo]], eesti klaverimeister ja puusepp (1884–1964) *[[Ülo Emmus]], eesti graafik ja karikaturist (1947–2016) *[[Empedokles]], vanakreeka filosoof (5. sajand eKr) *[[Mahir Emreli]], Aserbaidžaani jalgpallur (1997–) *[[Indulis Emsis]], Läti poliitik (1952–) ==En== *[[Julio Enciso]], Paraguay jalgpallur (2004–) *[[Carl Enckell]], Soome poliitik (1876–1959) *[[Eve End]], endine eesti võistlustantsija ning hilisem tantsuõpetaja (1961–) *[[Michael Ende]], saksa kirjanik (1929–1995) *[[Anthony Enden]], eesti korvpallur (1987–) *[[Heino Enden]], korvpalli maailmameister ja korvpallitreener (1959–) *[[Erwin Josef Ender]], saksa katoliku vaimulik (1937–2022) *[[Kornelia Ender]], endine Saksa DV ujuja (1958–) *[[Giulia Enders]], saksa gastroenteroloog ja aimekirjanik (1990–) *[[Ferdinand Endi]], eesti spordi- ja pangandustegelane (1876–1945) *[[Eero Endjärv]], eesti arhitekt (1973–) *[[Enn Endjärv]], eesti bridžimängija ja spordiajaloolane (1945–2019) *[[Stephan Endlicher]], Austria botaanik ja sinoloog (1804–1849) *[[Masahiro Endō]], Jaapani endine jalgpallur (1970–) *[[Shūsaku Endō]], jaapani kirjanik (1923–1996) *[[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur (1993–) *[[Yasuhito Endō]], Jaapani jalgpallur (1980–) *[[Wilken von Endorp]] *[[Sirje Endre]], eesti ajakirjanik (1945–) *[[Gerli Endrekson]], eesti sõudja (2005–) *[[Tõnu Endrekson]], eesti sõudja (1979–) *[[Sergio Endrigo]], itaalia laulja (1933–2005) *[[Jānis Endzelīns]], läti keeleteadlane (1873–1961) *[[Lūcijs Endzelīns]], läti päritolu Austraalia maletaja (1909–1981) *[[István Énekes]], ungari poksija (1911–1940) *[[Vilmos Énekes]], ungari poksija (1915–1990) *[[Tomas Eneroth]], Rootsi sotsiaaldemokraatlik poliitik (1966–) *[[Jan-Erik Enestam]], Soome poliitik (1947–) *[[Barthélemy Prosper Enfantin]], prantsuse filosoof ja sotsialist (1796–1864) *[[Lotta Engberg]], rootsi laulja (1963–) *[[Emma Engdahl-Jägerskiöld]], soome ooperilaulja (1852–1930) *[[Carl Ludvig Engel]], Saksa päritoluga soome arhitekt (1778–1840) *[[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1947–2026) *[[Orlando Engelaar]], hollandi jalgpallur (1979–) *[[Jüri Engelbrecht]], eesti mehaanikateadlane (1939–) *[[Engelbrekt Engelbrektsson]], Rootsi aadlik ja väejuht (surnud 1436) *[[Boris Engelhardt]], Venemaa sõjaväelane (sündis 1898) *[[Georg Moritz Magnus von Engelhardt]], baltisaksa poliitik (1843–1914) *[[Gustav Friedrich von Engelhardt (1732–1798)|Gustav Friedrich von Engelhardt]], baltisaksa poliitik (1732–1798) *[[Moritz Edwin Adelbert von Engelhardt]], baltisaksa poliitik (1800–1870) *[[Moritz Alexander Walter von Engelhardt]], baltisaksa aednik (1864–1940) *[[Rudolf von Engelhardt]], baltisaksa arhitekt (1857–1913) *[[Hans Egon Engell]], Saksa poliitik (1897–1974) *[[Johannes August Engelmann]], baltisaksa õigusteadlane (1832–1912) *[[Ingrid van Engelshoven]], Hollandi poliitik (1966–) *[[Knud Enggaard]], Taani poliitik (1929–2024) *[[Pal Engjëlli]] *[[Edward England]], inglise mereröövel *[[August Englas]], eesti maadleja (1925–2017) *[[Joe Engle]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane, katselendur, aeronautikainsener ja NASA astronaut (1932–2024) *[[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (1932–2026) *[[Mirko Englich]], Saksamaa maadleja (1978–) *[[Bill English]], Uus-Meremaa poliitik (1961–) *[[CariDee English]], USA modell (1985–) *[[Peter Englund]], rootsi ajaloolane ja kirjanik (1957–) *[[Arved Engmaa]], Eesti sõjaväelane (1890–1947) *[[Roland Engman]], eesti näitleja (1935–2017) *[[Stanislav Engovatov]], Venemaa jalgpallur (1991–) *[[Ludmila Engquist]], NSV Liidu ja Rootsi endine kergejõustiklane (1964–) *[[Albert Engström]], rootsi kunstnik, karikaturist, kirjanik (1869–1940) *[[Klas Engström]], Rootsi poksija *[[Stig Engström (näitleja)|Stig Engström]], rootsi näitleja (1942–) *[[Stig Engström (Skandiamannen)|Stig Engström]], Olof Palme mõrvar (1934–2000) *[[Pierre Engvall]], rootsi jäähokimängija (1996–) *[[Nambar Enhbayar]], Mongoolia poliitik (1958–) *[[Jeremy Enigk]], USA muusik (1974–) *[[Jonas Enlund]], Soome jäähokimängija (1987–) *[[Siim Ennemuist]], eesti võrkpallur (1989–) *[[Jüri Ennet]], eesti arst (1943–) *[[Priit Ennet]], eesti teadusajakirjanik (1968–) *[[Enniaunus]], brittide kuningas *[[Kalju Enniko]], eesti luuletaja ja õpetaja (1952–2012) *[[Tyler Ennis]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Jessica Ennis-Hill]], Suurbritannia seitsmevõistleja (1986–) *[[Ernst Enno]], eesti luuletaja (1875–1934) *[[Voldemar Enno]], eesti insener, ettevõtja ja hüdroelektrijaamade arendaja (1926–2023) *[[Aivar Ennok]], eesti jurist *[[Anu Ennok]], eesti võrkpallur (1992–) *[[Elvira Ennok]], Eesti näitleja (1926–1988) *[[Julius Ennok]], Eesti politseinik (1899–1944) *[[Elmar Ennomäe]], Eesti vangladirektor (1902–1975) *[[Leopold Ennosaar]], eesti graafik (1920–1999) *[[Juhan Ennulo]], eesti arstiteadlane (1898–1982) *[[Evald Ennus]], eesti ärimees (1903–1975) *[[Kaarel Ennus]], eesti ettevõtja, leivatööstur (1876–1941) *[[Ülo Ennuste]], eesti majandusteadlane (1932–) *[[Anatoli Ennvere]], eesti taimekasvatusteadlane (1900–1987) *[[Pippi Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja (2002–) *[[Rutt Enok]], eesti raamatukoguhoidja (1948–) *[[Per Olov Enquist]], rootsi kirjanik (1934–2020) *[[Thomas Enqvist]], rootsi tennisist (1974–) *[[Enrico (Parma)|Enrico]], nominaalne Parma hertsog (1873–1939) *[[Jhonas Enroth]], rootsi jäähokimängija (1988–) *[[James Ensor]], Belgia maalikunstnik ja graafik (1860–1949) *[[Karin Enström]], Rootsi sõjaväelane ja poliitik (1966–) *[[Hans Magnus Enzensberger]], saksa kirjanik, tõlkija ja toimetaja (1929–2022) *[[Juri Entin]], vene luuletaja, dramaturg, laululooja ja stsenarist (1935–) *[[John Entwistle]], inglise muusik (1944–2002) *[[Peg Entwistle]], Briti näitleja (1908–1932) *[[Env]], Saaremaa maavanem *[[Enver Paşa]], Türgi poliitik ja sõjaväelane (1881–1922) *[[Enya]], iiri laulja ja helilooja (1961–) ==Eo== *[[Ester Eomois]], eesti juhtimis- ja terviseekspert (1971–) *[[Kalle Eomois]], eesti filminäitleja (1953–2001) *[[Voldemar Eomois]], eesti põllumees (1869–1936) ==Ep== *[[Jay Epae]], Uus-Meremaa laulja (1932–1994) *[[Charles-Michel de l'Épée]], prantsuse pedagoog (1712–1789) *[[Nora Ephron]], USA filmilavastaja ja stsenarist (1941–2012) *[[Epikuros]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Rain Epler]], Eesti poliitik (1977–) *[[Eike Eplik]], eesti kunstnik (1982–) *[[Igor Eplik]], Eesti sõjaväelane (1925–1949) *[[Vaiko Eplik]], eesti laulja (1981–) *[[Eero Epner]], eesti kunstiteadlane ja dramaturg (1978–) *[[Luule Epner]], eesti teatriteadlane ja kirjandusteadlane (1953–) *[[Rainer Eppelmann]], Saksa luterlik vaimulik, teoloog ja poliitik (1943–) *[[Jeanette Epps]], Ameerika Ühendriikide lennundusinsener ja endine NASA astronaut (1970–) *[[Mike Epps]], USA näitleja (1970–) *[[Brian Epstein]], Biitlite mänedžer (1934–1967) *[[Jeffrey Epstein]], Ameerika Ühendriikide juudi päritolu investor ja süüdimõistetud seksuaalkurjategija (1953–2019) *[[Mihhail Epstein]], Vene kultuuriteoreetik ja esseist (1950–) *[[Manolache Costache Epureanu]], Rumeenia poliitik (1823–1880) ==Er== ''Vaata [[Biograafiad (Er)]]'' ==Es== *[[Leo Esaki]], jaapani füüsik (1925–) *[[Achim Eschbach]], saksa semiootik (1948–2021) *[[Maurits Cornelis Escher]], hollandi kunstnik (1898–1972) *[[Johann Friedrich Eschscholtz]], baltisaksa loodusteadlane (1793–1831) *[[Pablo Escobar]], Colombia narkoparun ja narkoterrorist (1949–1993) *[[Patricio Escobar]], Paraguay poliitik, riigi president aastail 1886–1890 (1843–1912) *[[Nazario Escoto]], Nicaragua ülemdirektor aastal 1855 *[[Josemaría Escrivá]], hispaania katoliku preester, Opus Dei rajaja, katoliku pühak (1902–1975) *[[Sergio Escudero]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Aimé-Joseph Escudie]], Prantsusmaa poksija (1925–2015) *[[Levi Eshkol]], Iisraeli poliitik (1895–1969) *[[Esico Ballenstedtist]] (11. sajand) *[[Albert Eskel]], eesti skulptor (1922–1975) *[[Juta Eskel]], eesti skulptor (1927–2017) *[[Jarmo Eskelinen]], soome poksija (1962–) *[[Merle Esken]], eesti vehkleja (1969–) *[[Triinu Esken]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Margot Eskens]], saksa laulja (1939–2022) *[[Andrus Esko]], eesti ajakirjanik (1949–2020) *[[Enn Esko]], eesti koduloolane ja ajakirjanik (1933–2015) *[[Lembit Esko]], eesti hüdroloog (1921–1977) *[[Marten Esko]], eesti kuraator (1990–) *[[Taavi Esko]], eesti dirigent (1950–) *[[Tõnu Esko]], eesti geeniteadlane (1985–) *[[Ants Eskola]], eesti näitleja ja laulja (1908–1989) *[[Meelis Eskola]], eesti diskor ja kontserdikorraldaja *[[Olev Eskola]], eesti näitleja (1914–1990) *[[August Eslas]], eesti agronoom (1901–1985) *[[Urve Eslas]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[Jaan Eslon]], eesti päritolu Rootsi maletaja (1952–2000) *[[Julius Eslon]], eesti puuviljandusteadlane ja sordiaretaja (1894–1982) *[[Osvald Eslon]], eesti maalikunstnik (1895–1961) *[[Asko Esna]], eesti võrkpallur (1986–) *[[Olaf Esna]], eesti teatrijuht, bibliofiil (1934–) *[[Sten Esna]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Erika Esop]], eesti lastekirjanik (1927–1999) *[[Peeter Espak]], eesti teoloog ja assürioloog (1979–) *[[Nigul Espe]], eesti kunstnik (1907–1970) *[[Hilda Espenberg]], eesti arst (1904–1980) *[[Urmas Espenberg]], eesti kirjanik (1961–) *[[Mark Esper]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja riigitegelane (1964–) *[[Lene Espersen]], Taani poliitik (1965–) *[[Gøsta Esping-Andersen]], politoloog ja sotsioloog (1947–) *[[Tony Esposito]], Kanada-USA jäähokimängija (1943–2021) *[[Xavier Espot Zamora]], Andorra poliitik (1979–) *[[Maario Essa]], eesti luuletaja (1987–) *[[Sari Essayah]], Soome sportlane ja poliitik (1967–) *[[Essad Bey]], Saksamaa kirjanik ja ajakirjanik (1905–1942) *[[Jill Alexander Essbaum]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja loova kirjutamise professor (1971–) *[[Eeva Esse]], eesti ajakirjanik (1990–) *[[Alexander von Essen]], Rootsi sõjaväelane ja diplomaat (1595–1664) *[[Diedrik von Essen]], Rootsi sõjaväelane (1620–1678) *[[Gustav Johann von Essen (1637–1703)|Gustav Johann von Essen]], Rootsi major (1637–1703) *[[Hans Henrik von Essen]], Rootsi sõjaväelane (1755–1824) *[[Klaus Gustav von Essen (suri 1740)|Klaus Gustav von Essen]], Kalvi, Aseri ja Kokora mõisnik, Eestimaa maanõunik (surnud 1740) *[[Klaus Gustav von Essen (1720–1777)|Klaus Gustav von Essen]], baltisaksa mõisnik (1720–1777) *[[Magnus von Essen (1796–1869)|Magnus von Essen]], baltisaksa poliitik (1796–1869) *[[Magnus Gustav von Essen]], Venemaa sõjaväelane (1759–1813) *[[Nikolai von Essen (1860–1915)|Nikolai von Essen]], Venemaa sõjaväelane (admiral), (1860–1915) *[[Otto Magnus von Essen]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1638–1707) *[[Otto Wilhelm von Essen]], Venemaa sõjaväelane (1761–1834) *[[Paul von Essen]], Rootsi sõjaväelane ja insener (1631–1699) *[[Peter Essen]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1772–1844) *[[Reinhold Wilhelm von Essen]], Venemaa sõjaväelane (1722–1788) *[[Katrin Essenson]], eesti koreograaf (1973–) *[[David Essex]], inglise laulja ja näitleja (1947–) *[[Michael Essien]], Ghana jalgpallur (1982–) *[[Susie Essman]], USA näitleja ja koomik (1955–) *[[Heldia Estam]], eesti ajakirjanik ja fotograaf (1923–2004) *[[Johann Estam]], eesti keeleteadlane (1891–1955) *[[Jüri Estam]], eesti ajakirjanik ja poliitik (1951–) *[[Obizzo II d'Este]], Ferrara ja Ancona markii (suri 1293) *[[Aitor Esteban]], baski rahvusest Hispaania jurist ja poliitik (1962–) *[[Gloria Estefan]], Kuubal sündinud Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1957–) *[[Estelle]], Rootsi printsess (2012–) *[[Ester]] *[[Richard Ester]], eesti näitleja (2000–) *[[Hans Ester]], eesti advokaat (1887–1941) *[[Betty Ester-Väljaots]], eesti ajakirjanik (1977–) *[[Péter Esterházy]], ungari kirjanik (1950–2016) *[[Maurus Esteva Alsina]], tsistertslaste kindralabt (1933–2014) *[[Maxime Estève]], Prantsusmaa jalgpallur (2002–) *[[Emilio Estévez]], USA filminäitleja ja lavastaja (1962–) *[[Ramón Estévez]], USA näitleja (1963–) *[[Renée Estévez]], USA näitleja (1967–) *[[Marjorie Estiano]], Brasiilia näitleja ja poplaulja (1982–) *[[José Félix Estigarribia]], Paraguay poliitik (1888–1940) *[[Frode Estil]], norra murdmaasuusataja (1972–) *[[Estin]], eesti laulja (1973–) *[[Merike Estna]], eesti maalikunstnik (1980–) *[[Mats Estonius]], eesti arstiteadlane (1960–) *[[José Dolores Estrada]], Nicaragua poliitik (1869–1939) *[[José María Estrada]], Nicaragua poliitik (1802–1856) *[[Joseph Estrada]], Filipiinide filminäitleja ja poliitik (1937–) *[[Juan José Estrada]], Nicaragua poliitik (1872–1947) *[[Michael Estrada]], Ecuadori jalgpallur (1996–) *[[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur (1998–) ==Eš== *[[Ēriks Ešenvalds]], läti helilooja (1977–) *[[Andrei Ešpai]], mari helilooja (1925–2015) ==Ez== *[[Justine Ezarik]], USA näitleja (1984–) *[[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur (1998–) *[[Regīna Ezera]], läti kirjanik (1930–2002) *[[Callistus Eziukwu]], USA korvpallur (1985–) *[[George Ezra]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (1993–) *[[Kattri Ezzoubi]], eesti keeleõpetaja ja tõlkija (1969–2011) ==Et== *[[Oghenekaro Etebo]], Nigeeria jalgpallur (1995–) *[[Lassi Etelätalo]], Soome odaviskaja (1988–) *[[Eterikan]], jakuudi maadeavastaja *[[Ethelred II]], Inglismaa kuningas (suri 1016) *[[Ethelweard]], Inglismaa kuningas (suri 924) *[[Neil Etheridge]], Inglismaa-Filipiinide jalgpallur (1990–) *[[leedi Alexandra Etherington]] (1959–) *[[Ekwee David Ethuro]], Keenia poliitik (1963–) *[[Samuel Eto'o]], Kameruni jalgpallur (1981–) *[[Rein Etruk]], Eesti maletaja (1938–2012) *[[Margus Ets]], Eesti sõjaväelane (1972–) *[[Wilhelm von Etzbach]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Otto Etzold]], eesti vaimulik (1899–1982) *[[Eda-Ines Etti]], eesti laulja (1981–) *[[Ivo Etti]], eesti muusik (1979–) *[[Wendelin Ettmayer]], Austria poliitik, diplomaat ja kirjanik (1943–) *[[Vladimir Etuš]], juudi päritolu Vene näitleja (1922–2019) *[[Elmar Etverk]], eesti matemaatik ja pedagoog (1899–1977) *[[Etriin Etverk]], eesti triatleet (2007–) *[[Evald Etverk]], eesti põllumees (1901–1977) *[[Ivar Etverk]], eesti metsateadlane (1932–2016) *[[Beñat Etxebarria]], Hispaania jalgpallur (1987–) ==Eu== *[[Eubulides]], vanakreeka filosoof (4. sajand eKr) *[[Rudolf Christoph Eucken]], saksa filosoof (1846–1926) *[[Eudoxos Knidosest]], vanakreeka matemaatik (5.–4. sajand eKr) *[[Eugen, Austria ertshertsog]], Saksa ordu kõrgmeister (1863–1954) *[[printsess Eugenie]], Briti kuningliku perekonna liige (1990–) *[[Eugenius I]], paavst (suri 657) *[[Eugenius II]], paavst (suri 827) *[[Eugenius III]], paavst (suri 1153) *[[Eugenius IV]], paavst (1383–1447) *[[Eukleides]], vanakreeka matemaatik *[[Eukleides Megarast]], vanakreeka filosoof (5.–4. sajand eKr) *[[Leonhard Euler]], Šveitsi päritolu matemaatik (1707–1783) *[[Hans von Euler-Chelpin]], saksa päritolu biokeemik (1873–1964) *[[Eumenes II]], Pergamoni kuningas (suri 159 eKr) *[[Eun Ji Won]], Lõuna-Korea laulja (1978–) *[[Euphantos]], vanakreeka filosoof, ajaloolane, luuletaja ja tragöödiakirjanik (4. sajand eKr) *[[Johan Eurén]], rootsi maadleja (1985–) *[[Euripides]], vanakreeka tragöödiakirjanik (suri 406 eKr) *[[Renzo Eusebi]], itaalia maalikunstnik (1946–) *[[Eusébio]], Portugali jalgpallur (1942–2014) *[[Eusebios]], kristlik autor (3.–4. sajand) *[[Eusebius (paavst)|Eusebius]], paavst (3.–4. sajand) *[[Stephen Eustáquio]], Kanada jalgpallur (1996–) *[[Eustathios Thessalonikest]], kreeka õpetlane, Thessalonike peapiiskop, õigeusu piiskop *[[Euthydemos (sofist)|Euthydemos]], vanakreeka sofist (5. sajand eKr) *[[Eutychianus]], paavst (suri 283) *[[Max Euwe]], hollandi maletaja ja maletegelane (1901–1981) ==Ev== *[[Jackie Evancho]], USA laulja (2000–) *[[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (1933–2022) *[[Lucas Evangelista]], Brasiilia jalgpallur (1995–) *[[Bill Evans]], USA džässpianist ja helilooja (1929–1980) *[[Chris Evans]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1981–) *[[Corry Evans]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1990–) *[[Dale Evans]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja (1912–2001) *[[Danielle Evans]], USA modell (1985–) *[[Dave Evans]], Austraalia laulja (1953–) *[[Elfyn Evans]], Suurbritannia rallisõitja (1988–) *[[Faith Evans]], USA laulukirjutaja, produtsent ja näitleja (1973–) *[[Fred Evans]], Suurbritannia poksija (1991–) *[[Janet Evans]], USA ujuja (1971–) *[[Jill Evans]], Walesi poliitik (1959–) *[[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1982–2002) *[[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]], USA jooksja (1947–2021) *[[Mitch Evans]], Uus-Meremaa võidusõitja (1994–) *[[Richard J. Evans]], inglise ajaloolane (1947–) *[[Robert Evans]], Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent (1930–2019) *[[Ronald Evans]], Ameerika Ühendriikide mereväelane, insener ja NASA astronaut (1933–1990) *[[Bernardine Evaristo]], inglise ja nigeeria päritolu inglise kirjanik (1959–) *[[Ain Evard]], eesti kergejõustiklane (1962–) *[[Evaristus]], paavst *[[Bernard Evein]], prantsuse filmidekoraator (1929–2006) *[[Deborah Evelyn]], Brasiilia näitleja (1966–) *[[Remco Evenepoel]], Belgia jalgrattur (2000–) *[[Johan Remen Evensen]], Norra suusahüppaja (1985–) *[[Emil Ever]], eesti arst (1898–1944) *[[Ita Ever]], eesti näitleja (1931–2023) *[[Hele Everaus]], eesti arst ja arstiteadlane (1953–) *[[Dennis Everberg]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[George Everest]], Briti maamõõtja ja geograaf (1790–1866) *[[Daniel Everett]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane (1951–) *[[Hugh Everett]], ameerika füüsik (1930–1982) *[[Medgar Evers]], afroameeriklasest kodanikuõigusteliikumise aktivist (1925–1963) *[[Herman Evert]], ökonomist ja kirjastustegelane (1898–1982) *[[Ilmar Evert]], Eesti sõjaväelane (1914–2009) *[[Władysław Ludwik Evert]], poola kirjanik, luuletaja, ajakirjanik (1890–1965) *[[Georg Simon Everth]], eesti vaimulik (1740–1803) *[[Jakob Wilhelm Reinhold Everth]], eesti vaimulik (1775–1837) *[[Paul Gottlieb Georg Everth]], eesti vaimulik (1772–1843) *[[Erki Evestus]], eesti kunstipedagoog ja karikaturist (1960–) *[[Maria Evestus]], eesti kunstnik (1986–) *[[Ott Evestus]], eesti muusik (1983–) *[[Steven-Hristo Evestus]], eesti jurist (1978–) *[[Tommi Evilä]], soome kaugushüppaja (1980–) *[[Aare Evisalu]], Eesti piirivalveametnik (1952–2011) *[[Laura Evisalu]], eesti kirjanik, õpetaja, ratsutamistreener (1995–) *[[Julius Evola]], itaalia mõtleja (1898–1974) *[[César Évora]], Kuuba päritolu Mehhiko näitleja (1959–) *[[Nelson Évora]], Portugali kergejõustiklane (1984–) *[[Patrice Évra]], Senegali päritolu Prantsuse jalgpallur (1981–) ==Ew== *[[Georg Ewald]], Saksa DV riigitegelane (1926–1973) *[[Gustav von Ewers]], baltisaksa ajaloolane (1779–1830) *[[Hanns Heinz Ewers]], saksa kirjanik (1871–1943) *[[James Alfred Ewing]], Suurbritannia riigiametnik ja teadlane (1855–1935) *[[Larry Ewing]], USA programmeerija (1978–) *[[Maurice Ewing]], ameerika geofüüsik (1906–1974) ==Ex== *[[Johann Gottfried Exner]], Tallinna kiviraidur (1791–1874) *[[Louis-Alexandre Expilly de La Poipe]], prantsuse vaimulik (1743–1794) ==Ey== *[[Gnassingbé Eyadéma]], Togo poliitik ja sõjaväelane (1935–2005) *[[Carolina Eyck]], saksa muusik (1987–) *[[Hubert van Eyck]], flaami kunstnik (suri 1426) *[[Carl Eylandt]], Kuressaare kullassepp *[[Christian Georg Eylandt]], Kuressaare kullassepp *[[Johann Heinrich Eylandt (I)]], Lihula kullassepp *[[Johann Heinrich Eylandt (II)]], Tallinna kullassepp *[[Edward John Eyre]], Briti maadeavastaja (1815–1901) *[[Hans Jürgen Eysenck]], saksa psühholoog (1916–1997) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|E, Biograafiad]] 7dmef3yeu8f03hrbvmx7s6ubt6cyuyr 0 19617 7232092 7169123 2026-09-11T09:46:14Z Ehitaja 63547 7232092 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Arkady Adam Fiedler''' ([[28. november]] [[1894]] [[Poznań]] – [[7. märts]] [[1985]] [[Puszczykowo]]) oli poola rändur, looduseuurija ja kirjanik. == Elukäik ja looming == Tema isa oli Poznańi kirjastaja [[Antoni Fiedler]], kes äratas temas huvi looduse vastu ning õpetas armastama "selliseid asju, millesse teised inimesed suhtuvad ükskõiksusega", nagu Arkady on meenutanud. Pärast [[reaalgümnaasium]]i lõpetamist Poznańis õppis ta [[Kraków]]is [[Jagiełło ülikool]]is [[filosoofia]]t ja [[loodusteadused|loodusteadusi]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] tõttu jäi õppimine pooleli. Aastatel [[1918]]–[[1920]] osales ta [[Poznańi ülestõus]]us ja [[Polska Organizacja Wojskowa]] loomises. Pärast sõda lõpetas ta Jagiełło ülikooli filosoofiateaduskonna. Seejärel õppis ta [[Berliini ülikool|Berliini]] ja [[Poznańi ülikool]]is loodusteadusi. Ta lõpetas [[Lipsk]]is Graafiliste Kunstide Akadeemia, saades kemigraafiameistri kutse. [[1917]]. aastal debüteeris ta luuletsükliga "Czerwone światło ogniska" ('punane koldevalgus') ajakirjas [[Zdrój]]. [[1926]]. aastal ilmus tema esimene raamat, reisikiri "Przez wiry i porohy Dniestru", mille ta trükkis isalt päranduseks saadud trükikojas. [[1928]]. aastal suundus ta esimesele suurele reisile Lõuna-[[Brasiilia]]sse. Sealt tõi ta kaasa rikkalikud zooloogilised ja botaanilised kogud ning andis need tasuta Poznańi loodusmuuseumi ja teiste linna teadusasutuste käsutuste. Reisimuljed avaldas ta raamatutes "Bichos, moi brazylijscy przyjaciele" ja "Wśród Indian Koroadów". [[1933]]. aastal tegi ta teoks oma suurima unistuse ning suundus [[Amazonas]]e [[lisajõgi|lisajõe]] [[Ucayali jõgi|Ucayali]] äärsetesse ürgmetsadesse. Sellest reisist sündis raamat "[[Kalad laulavad Ucayalis]]" ("Ryby śpiewają w Ukajali"), mis tõi autorile suure populaarsuse ja lugejate tunnustuse. [[1936]]. aastal ilmus raamat "[[Vaigust lõhnav Kanada]]" ("Kanada pachnąca żywicą"). Samal aastal sai ta Poznańi linna kirjandusauhinna ja Poola Kirjandusakadeemia hõbedase loorberipärja. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemise ajal oli Arkady [[Tahiti]] saarel. Ta lahkus sealt ning oli [[1942]]. aastani Poola vägede ([[Polskie Siły Zbrojne]]) koosseisus läänes. [[Prantsusmaa]] kaudu jõudis ta [[Suurbritannia]]sse ning ühines poola lenduritega, kes võitlesid Suurbritannia eest. Sellest kirjutas ta raamatu "Dywizjon 303". Seda levitati okupeeritud Poolas põranda all, kus ta kinnitas poolakate vastupanuvaimu. Vahel sõitis ta kaasa poola meremeestega kaubalaevadel. Poola meremeestest sõja ajal kirjutas ta raamatus "Dziękuję ci, kapitanie". [[1946]]. aastal naasis Fiedler kodumaale, kus jätkas reisikirjanikuna. ==Teosed== ===Raamatud=== * "Przez wiry i porohy Dniestru" ([[1926]]) * "Bichos, moi brazylijscy przyjaciele" (1931) * "Wśród Indian Koroadów" ([[1932]]) * "Ryby śpiewają w Ukajali" ([[1935]]) * "Zwierzęta z lasu dziewiczego" ([[1936]]) * "Kanada pachnąca żywicą" ([[1935]]) * "Zdobywamy Amazonkę" ([[1937]]) * "Jutro na Madagaskar" ([[1939]]) * "Dywizjon 303" ([[1942]]) * "Dziękuję ci, kapitanie" ([[1944]]) * "Żarliwa wyspa Beniowskiego" ([[1946]]) * "Radosny ptak Drongo" ([[1946]]) * "Rio de Oro" ([[1950]]) * "Mały Bizon" ([[1952]]) * "Gorąca wieś Ambinanitelo" ([[1953]]) * "Wyspa Robinsona" ([[1954]]) * "Orinoko" ([[1957]]) * "Wyspa kochających lemurów" ([[1957]]) * "Dzikie banany" ([[1960]]) * "Nowa przygoda: Gwinea" ([[1962]]) * "I znowu kusząca Kanada" ([[1965]]) * "Spotkałem szczęśliwych Indian" ([[1968]]) * "Madagaskar, okrutny czarodziej" ([[1969]]) * "Piękna, straszna Amazonia" ([[1971]]) * "Mój ojciec i dęby" ([[1973]]) * "Wiek męski - zwycięski" ([[1976]]) * "Biały Jaguar" ([[1980]]) * "Indiański Napoleon Gór Skalistych" (koos poeg [[Marek Fiedler]]iga; [[1982]]) * "Motyle mego życia" ([[1983]]) * "Ród Indian Algonkinów" (koos poeg [[Marek Fiedler]]iga; [[1984]]) * "Zwierzęta mego życia" ([[1985]]) * "Kobiety mej młodości" ([[1989]]) ===Teosed eesti keeles=== Eesti keeles on ilmunud kolm Fiedleri raamatut, kõik sarjas "[[Maailm ja mõnda]]": "Küla Madagaskaril" (anonüümne tõlge saksa keelest, poola algupärand "Gorąca wieś Ambinanitelo"), [[Eesti Riiklik Kirjastus|Eesti Riiklikus Kirjastuses]] 1957 (ERK-s välja antud raamatu tiitellehel: "Tõlkinud Ü. Kurvits"), "Vaigust lõhnav Kanada" [[Aleksander Raid]]i otsetõlkes samas 1962 (1965 – kas kordustrükk või viga?) ja "Kalad laulavad Ucayalis" samuti Aleksander Raidi tõlkes, ent juba kirjastuses [[Eesti Raamat]] 1965. ==Välislingid== *[http://vgershov.lib.ru/ARCHIVES/F/FIDLER_Arkadiy/_Fidler_A..shtml Foto] *[http://www.welcometo.poznan.pl/2000.05/en-fiedler.html Fotod: Fiedleri muuseum] {{JÄRJESTA:Fiedler, Arkady}} [[Kategooria:Poola kirjanikud]] [[Kategooria:Jagiełło ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1985]] dluzagjuy7octbxhwm9ytucri8t41v2 0 21111 7232187 7229385 2026-09-11T11:46:36Z Peeruline67 237354 natukene puuks 7232187 wikitext text/x-wiki ma peeretasin natuke kovasti * [[Kategooria:Klimatoloogia]] [[Kategooria:Glatsioloogia]] hc6l9med2d0vvw72bqhgu376abxj2i6 7232191 7232187 2026-09-11T11:56:49Z Neptuunium 58653 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Peeruline67|Peeruline67]] ([[User talk:Peeruline67|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Sendrasendra|Sendrasendra]]. 7229385 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|on üldmõistest; viimase jäätumise kohta vaata artiklit [[Weichseli jäätumine]]}} '''Jääaeg''' on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat [[kliima]]t, millega kaasnes [[liustik]]e ulatuslik pealetung. Jääaja mõiste tähenduses ei ole selgust. Osa teadlasi peab isegi jääserva väikest kõikumist (ostsillatsiooni) eraldi jääajaks. On ka teadlasi, kes eitavad jääaegade esinemist. [[Eesti]]s on leitud [[Kvaternaar]]i kolme jäätumise setteid. Jääaegu on olnud kindlasti rohkem, sest uus jääaeg hävitab ehk kannab varem tekkinud [[Sete|setted]] pea täiesti minema. Jääaega tuleb eristada palju pikema kestusega [[külmhooneperiood]]ist. Enamasti arvatakse, et [[Maa (planeet)|Maa]] ajaloos on olnud seitse külmhooneperioodi, neist viimane kestab praegugi. == Vaata ka == *[[Saale jäätumine]], mis lõppes umbes 130 000 aastat tagasi. Saale jäätumise jooksul oli kogu [[Skandinaavia]], [[Briti saared]] ( välja arvatud üks väike ala [[Edela-Inglismaa]]l), praegune [[Põhja-Saksamaa]], [[Poola]] ja Balti riigid kaetud [[jääliustik]]ega kuni [[Ukraina]]ni. *[[Weichseli jäätumine]] ehk viimane jääaeg ehk lihtsalt jääaeg (kuna jää jõudis [[Wisła]] jõeni (saksa keeles ''Weichsel'')), mis lõppes umbes 12 000 aastat tagasi, jagunes Põhja-Euroopa kahte eraldi asetseva jääliustiku piirkonda: '''väike jääala''', kuhu kuulusid [[Šotimaa]], [[Wales]], Põhja-[[Inglismaa]] ja kogu [[Iirimaa]], ning '''suurem ala''', kus jää kattis maad tänapäeva [[Läänemeri|Läänemere]] ümbruskonnas. Jää all olid tänapäeva [[Norra]], [[Rootsi]], [[Soome]], [[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]], [[Jüüti poolsaar]]e idapoolne osa, [[Schleswig-Holstein]]i idaosa, Kirde-[[Saksamaa]], Põhja-[[Poola]] ja [[Ida-Preisimaa]]. *[[Väike jääaeg]] *[[Jäävaheaeg]] [[Kategooria:Klimatoloogia]] [[Kategooria:Glatsioloogia]] p4nlypfkrx5yp3f22wnalsul5tzqb6k 0 23278 7231749 7231675 2026-09-10T13:56:36Z ~2026-49076-24 237293 7231749 wikitext text/x-wiki '''Arvo Kruusement''' ([[20. aprill]] [[1928]] [[Hulja|Hulja küla]], [[Undla vald (Kadrina kihelkond)|Undla vald]], [[Viru maakond]] – [[9. september]] [[2026]]<ref>[https://kultuur.postimees.ee/8543394/suri-rezissoor-arvo-kruusement Suri režissöör Arvo Kruusement.] Postimees, 10. september 2026</ref>) oli [[eesti]] [[stsenarist]], filmi- ja teatrilavastaja ning [[näitleja]]. ==Elukäik== Arvo Kruusement lõpetas 1942. aastal [[Kadrina Algkool|Kadrina algkooli]] ja 1947. aastal [[Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikum|Rakvere Arve- ja Plaanindustehnikumi]]. Pärast seda töötas [[Rakvere Keskkool|Rakvere Keskkoolis]] majandusjuhatajana. Aastatel 1947–1948 õppis ta [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklikus Teatriinstituudis]]. 1953. aastal lõpetas Kruusement [[GITIS-e eesti stuudio|A. Lunatšarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi (GITIS) Eesti stuudio]]. Ta oli aastatel 1953–1959 [[Eesti Draamateater|Tallinna Draamateatri]] näitleja, seejärel töötas režissöör-stažöörina Leningradis [[Tovstonogovi-nimeline Suur Draamateater|Gorki-nimelise Riikliku Akadeemilise Suure Draamateatri]] peanäitejuhi [[Georgi Tovstonogov]]i juures. Aastatel 1962–1964 oli Kruusement [[Lydia Koidula nimeline Pärnu Draamateater|L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris]] lavastaja ning seejärel peanäitejuht ja 1965–1991 [[Tallinnfilm]]i režissöör.<ref name="arvo">[https://web.archive.org/web/20231103040653/https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/biograafia Arvo Kruusement.] Eesti filmi andmebaas. Vaadatud 3. november 2023.</ref> Kruusement oli [[Eesti NSV Teatriühing|Eesti NSV Teatriühingu]] (1953–1970) ja on [[Eesti Kinoliit|Eesti Kinoliidu]] liige (1969).<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kruusement_arvo2 Arvo Kruusement] Eesti Teatriliit.</ref> ==Looming== ===Lavastatud filme=== * "[[Kirjad Sõgedate külast (film)|Kirjad Sõgedate külast]]" (1966; II režissöör) * "[[Viini postmark]]" (1967; II režissöör) * "[[Kevade (film)|Kevade]]" (1969) * "[[Don Juan Tallinnas]]" (1971) * "[[Suvi (film)|Suvi]]" (1976) * "[[Naine kütab sauna]]" (1978) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) * "Olümpiaeelsed portreed" (1983; dokumentaalfilm) * "Ehitaja" (1983; dokumentaalfilm) * "[[Bande (film)|Bande]]" (1985) * "[[Sügis (film)|Sügis]]" (1990) ===Stsenaariumid=== * "[[Indrek (film)|Indrek]]" (1975) * "[[Võsakurat]]" (1976) * "[[Karge meri (film)|Karge meri]]" (1981) ===Näitlejana filmides=== * "[[Jahid merel]]" (1955; juuksur) * "[[Andruse õnn]]" (1955) * "[[Juunikuu päevad]]" (1957; Nils) * "[[Kutsumata külalised]]" (1959, I radist) * "Minu noorem vend", venekeelne pealkiri "Мой младший брат" (1962; Matti) * "Kutsung – Kask", venekeelne pealkiri "Я – Береза" (1964, saksa major) * "[[Mis juhtus Andres Lapeteusega?]]" (1966; peokülaline) * "[[Punane viiul]]" (1974; Veski) * "[[Röövpüüdjajaht]]" (1975; raamatupidaja) * "Hispaania variant", lätikeelne pealkiri "Spānijas variants"(1980; Joachim von Ribbentrop); * "[[Saja aasta pärast mais]]" (1986; Jaan Tõnisson) * "[[Metsluiged]]" (1987; Kojaülem) * "[[Tants aurukatla ümber (film)|Tants aurukatla ümber]]" I jagu (1988; kirikuõpetaja) * "[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]" (2006; Claire'i abikaasa) * "[[Fritsud ja blondiinid]]" (2008; dokumentaalfilm) ===Teatrilavastusi=== *1958 [[Viktor Rozov]], "Rõõmu otsinguil" ([[Eesti Draamateater|Draamateater]]) *1960 [[Ardi Liives]], "Tundmatu naise portree" (Draamateater) *1962 [[Samuil Aljošin]], "Palat" ([[Endla (teater)|Pärnu Draamateater]]) *1963 [[Isidor Štok]], "Jumalik komöödia" (Pärnu Draamateater) *1963 [[Vennad Grimmid]]/ Astrid Pirn/ Arvo Kruusement, "Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi" (Pärnu Draamateater) *1963 I. Retes, "Linn, kus me hakkame elama" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin, "Tookord Sevillas ehk Don Juan" (Pärnu Draamateater) *1964 Samuil Aljošin "Peaosa" (Pärnu Draamateater) *1974 [[Jerzy Janicki]] "Juhtum habemeajamise juures" ([[Eesti Televisioon]]) ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Nõukogude Eesti preemia]] (filmi "Kevade" lavastamise eest) * [[1980]] – [[Eesti NSV teeneline kunstitegelane]] * [[1999]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] (30 aastat mängufilmi "Kevade" esilinastusest) * [[2000]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3341}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali elutööpreemia]] * [[2012]] – [[Rahvusmõtte auhind]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/rahvusmotte-auhind|pealkiri=Rahvusmõtte auhind|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9. detsembril 2022}}</ref> (eesti rahva ja filmi suurkujule, eestlaste jaoks tähenduslike inimtüüpide, väärtuste ja maastike ausale ning ehedale visualiseerijale ja filmikeeles jäädvustajale) * 2012 – mängufilm "Kevade" valiti ajalehe [[Postimees]] rahvahääletusel sajandi rahvafilmiks, Kruusement pälvis Johannese kuju (sajandi rahvafilmi lavastaja) * 2012 – [[Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium|Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind]] * [[2014]] – [[Palamuse valla aukodanik]] ==Isiklikku== Arvo Kruusemendi isa oli Anton ja ema Helene Kruusement, kes olid talunikud. Tal oli vend Väino (hukati 1944. aastal Hiiu kalmistu müüri ääres<ref name=":0" /><ref>[https://uueduudised.ee/liigutavad-malestushetked-vastupanuvoitluse-paeval/ Liigutavad mälestushetked vastupanuvõitluse päeval.] Uued Uudised, 24. september 2023.</ref>) ja õde Laine. Laine tütar on raadioajakirjanik [[Kaja Kärner]]. Kruusemendi abikaasa oli Helve, neil on poeg Kristjan.<ref name=":0">[https://www.ohtuleht.ee/naine/1049936/arvo-kruusemendi-juurte-lugu-isal-ja-vennal-jaid-arvo-filmid-nagemata Rebane, Siiri. Arvo Kruusemendi juurte lugu: isal ja vennal jäid Arvo filmid nägemata.] Õhtuleht, 28. detsember 2021.</ref> == Mälestuse jäädvustamine == * [[2022]] – [[Kadrina]] alevikus avati Arvo Kruusemendile kinematograafiline pühenduspink<ref name="arvo" /> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Olaf-Mihkel Klaassen]], ""Kevade" tee ekraanile". [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1977]], 64 lk * [[Edvi Vabamägi]] ja [[Sulev Teinemaa]], "Tehtud ja tegemata teod. Arvo Kruusemendi filmidest" – [[Teater. Muusika. Kino]] [[1989]], nr 2, lk 59–71 * Vastab Arvo Kruusement / üles kirjutanud [[Jaan Ruus]] – Teater. Muusika. Kino [[1996]], nr 7/8, lk 3–16 * [[Õie Orav]], "Tallinnfilm". I köide: mängufilmid 1947–1976, [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn [[2003]], 776 lk; ISBN 9985701283 * Õie Orav, "Tallinnfilm". II köide: mängufilmid 1977–1991, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn [[2004]], 800 lk; ISBN 998570150X * [[Annika Koppel]], "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], Tallinn [[2010]], 232 lk; ISBN 9789949908912 * [[Iivi Lepik]] ja [[Anne Tuuling]], "GITIS: Eesti stuudio Moskvas 1948-1953." 2011, Tallinn: Eesti Teatriliit. ==Välislingid== * {{imdb_nimi|id=0472937|nimi=Arvo Kruusement}} *[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/8464/huviinfo Arvo Kruusement.] Teatrilavastused, rollid teatris ja kuuldemängudes. *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kop-persona-kop-persona-arvo-kruusement KÖP. PERSONA. Arvo Kruusement.] audioarhiiv, 18. jaanuar 2001. *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-arvo-kruusement Kahekõne. Arvo Kruusement.] videoarhiiv, 10. juuni 2012. * Riina Mägi. [https://www.vooremaa.ee/arvo-kruusemendist-saab-palamuse-valla-aukodanik/ "Arvo Kruusemendist saab Palamuse valla aukodanik"] – Vooremaa 18. veebruar 2014. *[https://www.kuulutaja.ee/armastatud-filmimehele-loodi-kadrinasse-skulptuurilik-pink/ Armastatud filmimehele loodi Kadrinasse skulptuurilik pink.] kuulutaja.ee,17. juuni 2022. *[https://www.ohtuleht.ee/naine/1065372/arvo-kruusement-95-infarktid-ja-insuldid-ule-elanud-legendaarne-filmimees-muretsemine-ja-morniks-muutumine-on-katastroof- Infarktid ja insuldid üle elanud legendaarne filmimees: "Muretsemine ja morniks muutumine on katastroof."] ohtuleht.ee, 20. aprill 2023. {{JÄRJESTA:Kruusement, Arvo}} [[Kategooria:Eesti filmilavastajad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV Teatriühingu liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstitegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1928]] [[Kategooria:Surnud 2026]] oq58po49w69h09ljbb510su7ieq6bp5 0 24065 7231854 6307923 2026-09-10T20:46:34Z Kuriuss 38125 7231854 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kiipsaare nukk.jpg|pisi|Vaade Kiipsaare nukile tuletornist]] [[Pilt:Kiipsaare tuletorn.jpg|pisi|Kiipsaare tuletorn on aktiivsete rannaprotsesside tagajärjel jäänud lainete meelevalda.]] '''Kiipsaare nukk''' on [[neem]] [[Vilsandi rahvuspark|Vilsandi rahvuspargis]] [[Harilaid (poolsaar)|Harilaiu]] loodetipus [[Saaremaa]]l. Kiipsaare nukk on [[Geoloogia|geoloogiliselt]] väga huvitav koht, sest tema asukoht on aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Lainetuse mõjul on neem liikunud läänest ida suunas. Selle tõestuseks on [[Kiipsaare tuletorn]], mis ehitati neeme keskele, kuid on tänapäevaks jõudnud merre. Kiipsaare nukk oli filmi "[[Somnambuul]]" tegevuspaik. ==Välislingid== *[https://web.archive.org/web/20030923160047/http://ubin.tehnokratt.net/stories/storyReader$97 Kaarel Orviku tekst rannaprotsessidest, tähelepanu on pööratud ka Kiipsaarega seotule] {{koord|piirkond=EE-74}} [[Kategooria:Saare maakonna neemed]] [[Kategooria:Vilsandi rahvuspark]] 9i650flg5u0mjtd043v2bp2pawq6a9m 0 24940 7232101 7212945 2026-09-11T09:55:44Z Avjoska 1538 /* Ur */ 7232101 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (U)''' See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab U-tähega. ==Ub== *[[Mihkel Uba]], eesti basskitarrist, fotograaf ja animaator (1983–) *[[Reginald Uba]], eesti jooksja (1911–1972) *[[Toomas Uba]], eesti spordiajakirjanik (1943–2000) *[[Roman Ubakivi]], eesti jalgpallitreener (1945–) *[[Roman Ubakivi]], Eesti sõjaväelane (1891–1922) *[[Roman Ubakivi (1916–2000)|Roman Ubakivi]], Eesti sõjaväelane (1916–2000) *[[Raimund Ubar]], eesti arvutiteadlane (1941–) *[[Petra Uberalová]], Slovakkia tennisist (1995–) *[[Herman Ubin]], Eesti politseinik (1887–1924) ==Uc== *[[Feleknas Uca]], Türgi ja Saksamaa poliitik (1976–) *[[Paolo Uccello]], itaalia kunstnik (1397–1475) *[[Pierre Ucciani]], prantsuse kunstnik (1851–1939) *[[Atsuto Uchida]], jaapani jalgpallur (1988–) *[[Hyakken Uchida]], jaapani kirjanik (1889–1971) *[[Zenbei Uchijima]], jaapani ökoloog (1929–) ==Ud== *[[Andres Udal]], eesti elektroonik ja poliitik (1955–) *[[Aleksandr Udaltsov]], vene ajaloolane (1885–1958) *[[Aleksandr Udaltsov (diplomaat)]], Venemaa diplomaat (1951–) *[[Ivan Udaltsov]], vene majandusteadlane (1885–1958) *[[Ivan Udaltsov (ajaloolane ja diplomaat)]], vene ajaloolane ja diplomaat (1918–1995) *[[Nadežda Udaltsova]], vene kunstnik (1886–1961) *[[Haljand Udam]], eesti tõlkija, esseist ja entsüklopedist (1936–2005) *[[Helve Udam]], eesti arhitekt (1943–) *[[Ilmar Udam]], eesti murdmaasuusataja (1973–) *[[Jüri-Mikk Udam]], eesti sõudja (1994–) *[[Valter Udam]], eesti partei-, riigi- majandus- ja ühiskonnategelane (1926–2001) *[[Ülle Udam]], Eesti munitsipaalpoliitik (1938–2015) *[[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]], eesti tõlkija (1943–2016) *[[‘Uday Şaddām Ḩusayn at-Tikritī]] (1964–2003) *[[Indrek Ude]], eesti ajakirjanik (1961–2024) *[[Kristina Ude]], eesti õpetaja (1985–) *[[Otto Ūdentiņš]], Läti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1892–1988) *[[Are Uder]], eesti näitleja (sündinud 1950) *[[Albert Uderzo]], prantsuse koomiksikunstnik (1927–2020) *[[Destiny Udogie]], Nigeeria päritolu Itaalia jalgpallur (2002–) *[[Alla Udovenko]], eesti baleriin (1950–) *[[Aivo Udras]], eesti laskesuusataja (1970–) *[[August Udras]], Eesti kadett (1901–1924) *[[Erich Udras]], eesti mustkunstnik (1939–) *[[Grete Udras]], eesti kõrgushüppaja (1988–) *[[Kaija Udras]], eesti murdmaasuusataja (1986–) *[[Valdek Udris]], eesti alpinist (1960–) *[[Sohrab Uduman]], Briti helilooja (1962–) *[[Zaal Udumašvili]], Gruusia poliitik (1971–) *[[Eduard Uduste]], Eesti politseinik (1902–1993) *[[Kaido Uduste]], eesti advokaat (1968–) ==Ue== *[[Ayase Ueda]], jaapani jalgpallur (1998–) *[[Naomichi Ueda]], jaapani jalgpallur (1994–) *[[Tadahiko Ueda]], jaapani jalgpallur (1947–2015) *[[Shigeharu Ueki]], jaapani jalgpallur ja jalgpallitreener (1954–2024) *[[Anton Uesson]], Eesti insener ja poliitik (1879–1942) *[[Shinsaku Uesugi]], jaapani maletaja (1991–) *[[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]], baltisaksa poliitik (1829–1891) *[[Berend Johann von Uexküll (1630–1701)|Berend Johann von Uexküll]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1630–1701) *[[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]], baltisaksa poliitik (1762–1827) *[[Elisabeth von Uexküll]], Virtsu mõisaomanik (1935–1914) *[[Georg Detlof von Uexküll]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1668–1710) *[[Gösta von Uexküll]], baltisaksa päritolu ajakirjanik (1909–1993) *[[Helmut von Uexküll|Helmut R. von Uexküll]], põllumajandusteadlane (1925–2005) *[[Jakob von Uexküll]], baltisaksa päritolu bioloog (1864–1944) *[[Jakob von Uexküll (ökopoliitik)|Jakob von Uexküll]], ökopoliitik ja filantroop (1944–) *[[Johann von Uexküll]], Eesti aadlik (suri 1535) *[[Johann von Uexküll (surnud 1583)|Johann von Uexküll]], Liivimaa aadlik (suri 1583) *[[Karolus Uexküll]], Saare-Lääne ja Tartu toomhärra (15.–16. sajand) *[[Ole von Uexküll]], energeetik (1978–) *[[Otto von Uexküll (surnud 1545)|Otto von Uexküll]], Vigala mõisnik ja osaline Saare-Lääne vaenuses (suri 1545) *[[Otto von Uexküll (surnud 1601)|Otto von Uexküll]], Rootsi sõjaväelane (suri 1601) *[[Reinhold von Uexküll]], Paadremaa mõisnik (17. sajand) *[[Thure von Uexküll]], saksa arstiteadlane ja semiootik (1908–2004) ==Uf== *[[Mati Uffert]], eesti viiuldaja (1943–) *[[Taivo Uffert]], eesti tööstusjuht, füüsik ja pedagoog (1937–2019) ==Ug== *[[Uno Ugandi]], eesti arst ja poliitik (1931–2020) *[[Ivar Karl Ugi]], eesti keemik (1930–2005) *[[Dubravka Ugrešić]], Jugoslaavias sündinud, serbohorvaadi keeles kirjutav kirjanik (1949–2023) *[[Giorgi Ugulava]], Gruusia poliitik (1975–) ==Uh== *[[Ivan Uhhov]], vene kõrgushüppaja (1986–) *[[Rein Uhke]], eesti vaimulik (1904–1966) *[[Johann Paul Uhle]], saksa arstiteadlane (1827–1861) *[[Karen Uhlenbeck]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (1942–) *[[Wolfgang Uhlmann]], saksa maletaja (1935–) *[[Milan Uhrík]], Slovakkia poliitik (1984–) *[[Michael Uhrmann]], saksa suusahüppaja (sündinud 1978) *[[Silja Uhs]], eesti koorijuht (1990–) *[[Aleksei Uhtomski]], vene füsioloog (1875–1942) ==Ui== *[[Hele-Riin Uib]], eesti löökpillimängija (1981–) *[[Andres Uibo]], eesti organist, helilooja, muusikaprodutsent ja -pedagoog (1956–) *[[Eduard Uibo]], eesti vaimulik (1886–1951) *[[Enn Uibo]], eesti luuletaja (1912–1965) *[[Harald Uibo]], eesti koorijuht ja pedagoog (1920–2002) *[[Kadi Uibo]], eesti laulja (1978–) *[[Kalju Uibo]], eesti ajakirjanik, teatrikriitik, toimetaja ja tõlkija (1922–2017) *[[Kersti Uibo]], eesti filmirežissöör (1956–) *[[Maicel Uibo]], eesti mitmevõistleja (1992–) *[[Oliver Uibo]], eesti ajakirjanik (1925–2009) *[[Raivo Uibo]], eesti immunoloog (1948–) *[[Roland Uibo]], eesti metsavend (1921–1951) *[[Salme-Riine Uibo]], eesti telerežissöör (1980–) *[[Tiia Uibo]], tõlkija *[[Toomas Uibo]], eesti [[Lennundus|lennundusspetsialist]], [[Laulja|poplaulja]] ja [[poliitik]] (1971–) *[[Tõnis Uibo]], eesti laulja (1945–) *[[Udo Uibo]], eesti kirjanduskriitik ja tõlkija (1956–) *[[Uno Uibo]], eesti teatrikunstnik ja kunstipedagoog (1935–1992) *[[Väino Uibo]], eesti näitleja (1942–2024) *[[Kristel Uiboaed]], eesti keeleteadlane ja andmeanalüütik (1984–) *[[Henn-Jüri Uibopuu]], eesti õigusteadlane (1929–2012) *[[Paul Uibopuu]], eesti vaimulik (1910–1984) *[[Vaike Uibopuu]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1940–) *[[Valev Uibopuu]], eesti kirjanik (1913–1997) *[[Jaak Uibu]], eesti rahvastikuteadlane ja meditsiinidoktor (1941–) *[[Krista Uibu]], eesti haridusteadlane (1966–) *[[Marko Uibu]], eesti sotsiaalteadlane (1983–) *[[Johannes Uiga]], eesti kunstnik (1918–1998) *[[Sigrid Uiga]], eesti maalikunstnik (1922–2007) *[[Uno Uiga]], eesti koorijuht ja pedagoog (1925–2017) *[[Otto Uin]], Eesti sõjaväelane (1906–1944) *[[Inna Uit]], eesti kulturist (1965–) ==Uj== *[[Tin Ujević]], horvaadi luuletaja (1891–1955) *[[Tomáš Ujfaluši]], Tšehhi jalgpallur (1978–) ==Uk== *[[Carlos Ukareda]], eesti muusik ja laulukirjutaja (2000–) *[[Uketsu]], jaapani juutuuber, muusik ja kirjanik *[[Pertti Ukkola]], soome maadleja (1950–) *[[Lesja Ukrajinka]], ukraina kirjanik (1871–1913) *[[Kadri Ukrainski]], eesti majandusteadlane (1974–) ==Ul== *[[Stanisław Ulam]], Poola juudi päritolu matemaatik (1909–1984) *[[Galina Ulanova]], vene balletitantsija ja balletipedagoog (1910–1998) *[[Peeter Ulas]], eesti graafik (1934–2008) *[[Ulászló II]], Ungari ja Böömimaa kuningas (Vladislav II) *[[Walter Ulbricht]], Saksa DV poliitik (1893–1973) *[[Roberts Uldriķis]], läti jalgpallur (1998–) *[[Ulf Fase]], Rootsi jarl (suri 1248) *[[Udo Ulfkotte]], saksa ajakirjanik (1960–2017) *[[Juhan Ulfsak]], eesti näitleja (1973–) *[[Lembit Ulfsak]], eesti näitleja (1947–2017) *[[Maria Ulfsak-Šeripova]], eesti ajakirjanik ja filmikriitik (1981–) *[[Staffan Ulfstrand]], Rootsi bioloog ja ornitoloog (1933–2023) *[[Tudor Ulianovschi]], Moldova poliitik ja diplomaat (1983–) *[[Ivo Ulich]], tšehhi endine jalgpallur (1974–) *[[Ljudmila Ulitskaja]], vene kirjanik (1943–) *[[Aleksandr Uljanov]], Vene revolutsionäär ja terrorist (1866–1887) *[[Dmitri Uljanov]], vene revolutsionäär, parteitegelane ja arst (1874–1943) *[[Ilja Uljanov]], vene haridustegelane, Vladimir Lenini isa (1831–1886) *[[Mihhail Uljanov]], vene näitleja ja lavastaja (1927–2007) *[[Egle Uljas]], eesti kergejõustiklane (1984–) *[[Aleksei Uljukajev]], vene majandusteadlane (1956–) *[[Hans Ulk]], Paistu vallavanem (1876–1973) *[[Mihkel Ulk]], eesti režissöör (1983–) *[[Ülle Ulla]], eesti balletitantsija (1934–2016) *[[Erik Ullenhag]], Rootsi poliitik (1972–) *[[Tracey Ullman]], briti näitleja ja laulja (1959–) *[[Linn Ullmann]], norra kirjanik, ajakirjanik ja kirjanduskriitik (1966–) *[[Liv Ullmann]], norra näitleja ja režissöör (1938–) *[[Viktor Ullmann]], tšehhi helilooja *[[Linus Ullmark]], rootsi jäähokimängija (1993–) *[[Hilario Ulloa]], Nicaragua poliitik *[[Jan Ullrich]], saksa jalgrattasportlane *[[Frank Ullrich]],saksa laskesuusataja ja treener (1958–) *[[Ola Ullsten]], Rootsi poliitik (1931–2018) *[[David Ullström]], Rootsi jäähokimängija (1989–) *[[Knut H. Ulltveit]], Norra poliitik *[[Kalmar Ulm]], eesti vaimulik ja muuseumitegelane (1969–) *[[Olavi Ulm]], eesti jalgrattur ja autosportlane (1941–2023) *[[Mihkel Ulman]], eesti stsenarist (1956–) *[[Guntis Ulmanis]], Läti poliitik (1939–) *[[Kārlis Ulmanis]], Läti poliitik (1877–1942) *[[Heinrich Ephraim Ulmann]], saksa ajaloolane (1841–1931) *[[Karl Christian Ulmann]], usuteadlane (1793–1871) *[[Adele Ulm-Augustas]], eesti skulptor (1908–2000) *[[Kusto Ulmre]], eesti raamatukaupleja ja kirjastaja (1875–1952) *[[Endel Ulp]], eesti vaimulik (1923–2008) *[[Leida Ulp]], Eesti õpetaja (1916–2010) *[[Ulpianus]], vanarooma jurist (170–228) *[[Friedrich Johann von Ulrich]], baltisaksa poliitik (1717–1770) *[[Gustav Reinhold von Ulrich]], baltisaksa poliitik *[[Hermann Ewert von Ulrich]], Rootsi sõjaväelane, Nurme mõisnik (surnud 1710) *[[Jakob Heinrich von Ulrich]], baltisaksa poliitik (−1743) *[[Karl Gustav von Ulrich]], baltisaksa päritolu kindraladjutant ja laevastiku kaptenkomandör (1677–1730) *[[Lars Ulrich]], USA muusik (1963–) *[[Vassili Ulrich]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1899–1951) *[[Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich]], Eestimaa kuberner (1810–1891) *[[Ulrika Eleonora]], Rootsi kuninganna (1688–1741) *[[Ingrid Ulst]], eesti jurist, arheoloog ja kultuurikorraldaja (1977–) *[[Jaan Ulst]], eesti koreograaf ja tantsija (1983–) *[[Margus Ulst]], eesti arst, arstiteadlane ja majandustegelane (1961–) *[[Heinz Ulzheimer]], Saksamaa jooksja (1925–2016) *[[Dondok Ulzõtujev]], burjaadi luuletaja (1936–1972) *[[The Ultimate Warrior]], USA maadleja (1959–2014) *[[Anatoli Ulturgašev]], hakassi rahvusest Sahha balletitantsija ja pedagoog (1950–) *[[Ulugbek]], Timuriidide valitseja, astronoom ja matemaatik (1394–1449) *[[Anette Uluots]], Jüri Uluotsa abikaasa (1901–1995) *[[Jüri Uluots]], Eesti õigusteadlane ja poliitik (1890–1945) *[[Oskar Uluots]], Eesti sõjaväelane (1904–1991) *[[Ülo Uluots]], Eesti poliitik (1930–1997) *[[Viia Uluots-Wiget]], eesti tervisvõimleja (1927–1987) *[[Bülent Ulusoy]], Türgi endine poksija (1978–) *[[Björn Ulvaeus]], rootsi muusik (1945–) *[[Vegard Ulvang]], norra murdmaasuusataja (1963–) *[[Tor Ulven]], norra kirjanik (1953–1995) *[[Ulvhild]], Rootsi kuninganna (suri 1148) *[[Avo Ulvik]], eesti muusik (1957–) *[[Silver Ulvik]], eesti muusik ja helirežissöör (1982–) *[[Tauno Ulvinen]], soome botaanik ja lihhenoloog (1930–) *[[Mihhail Ulõbin]], vene maletaja (1971–) ==Um== *[[Um Hong-gil]], Lõuna-Korea alpinist (1960–) *[[Saži Umalatova]], tšetšeeni rahvusest Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (1953–) *[[‘Umar ibn al-Khaţţāb]], teine kaliif (suri 644) *[[Doku Umarov]], Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi president (1964–2013) *[[Jaan Umb]], Kihnu meremees (1867–?) *[[Udo Umberg]], eesti sisearhitekt ja mööblikunstnik (1921–1982) *[[Umberto I]], Itaalia kuningas (1844–1900) *[[Umberto II]], Itaalia kuningas (1904–1983) *[[Elmar Umblia]], eesti keemik (1904–1967) *[[Andrus Umboja]], Eesti munitsipaalpoliitik (1976–) *[[Ernst Umhauer]], prantsuse näitleja (1989–) *[[Jean Umiker-Sebeok]], USA semiootik (1946–) *[[Rustem Umjerov]], Ukraina ettevõtja, poliitik ja riigiametnik (1982–) *[[Mart Ummelas]], eesti ajakirjanik (1953–2020) *[[Ott Ummelas]], eesti ajakirjanik (1975–) *[[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur (1993–) ==Un== *[[Miguel de Unamuno]], hispaania kirjanik ja filosoof (1864–1936) *[[Per Unckel]], Rootsi poliitik (1948–2011) *[[Deniz Undav]], Saksamaa jalgpallur (1996–) *[[Östen Undén]], Rootsi jurist, poliitik ja diplomaat (1948–2011) *[[Arnold-Gustav Under]], Eesti sõjaväelane ja filatelist (1897–1973) *[[Marie Under]], eesti luuletaja (1883–1980) *[[The Undertaker]], USA maadleja (1965–) *[[Blair Underwood]], ameerika filminäitleja (1964–) *[[Carrie Underwood]], USA muusik ja näitleja (1983–) *[[Garth Underwood]], Briti herpetoloog (1919–2002) *[[Eha Undo]], eesti näitleja (1955–) *[[Adolf Oskar Undritz]], eesti vaimulik (1864–1933) *[[Paul Undritz]], Eesti vaimulik ja koolikirjanik (1854–1897) *[[Sigrid Undset]], norra kirjanik (1882–1949) *[[August Undusk]], eesti matemaatik ja õppejõud (1931–2012) *[[Feliks Undusk]], eesti ajakirjanik (1948–) *[[Jaan Undusk]], eesti kirjanik ja kirjandusteadlane (1958–) *[[Maarja Undusk]], eesti nahakunstnik ja luuletaja (1959–) *[[Rein Undusk]], eesti kirjandusteadlane (1968–) *[[Johan Unenge]], rootsi kirjanik ja illustraator (1963–) *[[Per Ung]], norra skulptor ja graafik (1933–2013) *[[Andres Unga]], Eesti diplomaat (1966–) *[[Stu Ungar]], USA kaardimängija (1953–1998) *[[Giuseppe Ungaretti]], itaalia luuletaja (1888–1970) *[[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (1931–2022) *[[Tobias Unger]], Saksamaa kergejõustiklane (1979–) *[[Claus von Ungern]], aadlik (suri 1577) *[[Georg von Ungern]], Saare-Lääne piiskopkonna aadlik (suri 1534) *[[Reinhold von Ungern]], Saare-Lääne piiskopkonna aadlik (16. sajand) *[[Wolmar von Ungern]], Saare-Lääne piiskopkonna vaimulik ja aadlik (16. sajand) *[[Isabella Olga von Ungern-Sternberg]], grafoloog (1846–1915) *[[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]], baltisaksa kunstnik (1773–1830) *[[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]], Eestimaa aadlik (1744–1811) *[[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]], Eestimaa rüütelkonna peamees (1656–1713) *[[Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg]], baltisaksa õigusteadlane (1808–) *[[Roman Ungern von Sternberg]], Venemaa sõjaväelane (1885–1921) *[[Johan Ungerson]], Eesti Vabariigi Haridusminister eksiilis (1910–1991) *[[Richard Ungewitter]], saksa nudist (1869–1958) *[[Marek Ungier]], Poola riigiametnik (1953–) *[[Johann Ungnade]], Liivi ordu maamarssal 1324–1328 *[[Olli Ungvere]], eesti näitleja (1906–1991) *[[August Univer]], eesti õpetaja (1880–1928) *[[Markus Univer]], eesti haridustegelane (1878–1950) *[[Volmer Univer]], eesti õpetaja, kurttummade õpetuse arendaja ja rahvusliku liikumise tegelane (1865–1941) *[[Aili Univere]], eesti keeleteadlane (1901–1994) *[[Unnepewe]], muinaseesti vanem (13. sajand) *[[Argo Unnuk]], eesti kabetaja (1966–) *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]], Islandi poliitik (1974–) *[[Józef Unrug]], Poola sõjaväelane (1884–1973) *[[Józef Unszlicht]], nõukogude poliitik ja riigiametnik (1879–1938) *[[Geoffrey Unsworth]], Briti filmioperaator (1914–1978) *[[Wolfgang Unzicker]], saksa maletaja (1925–2006) *[[Aime Unt]], eesti teatrikunstnik (1941–2024) *[[Anto Unt]], eesti filosoof (1955–) *[[Heiko Unt]], eesti disainer ja raamatukujundaja (1977–) *[[Henn Unt]], eesti vaimulik (1903–1986) *[[Inge Unt]], eesti pedagoogikateadlane *[[Ivar Unt]], Eesti poliitik (1977–) *[[Jaan Unt (sõjaväelane)|Jaan Unt]], Eesti sõjaväelane (1894–1974) *[[Jaan Unt]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1947–2012) *[[Johan Unt]], eesti sõjaväelane (1876–1930) *[[Johannes Unt]], eesti sõjaväelane (1907–1977) *[[Katariina Unt]], eesti näitleja (1971–) *[[Kersti Unt]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1950–) *[[Liina Unt]], eesti teatrikunstnik (1977–) *[[Maksim Unt]], eesti poliitik (1898–1941) *[[Marge Unt]], eesti sotsioloog (1975–) *[[Marja Unt]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1982–) *[[Mati Unt]], eesti kirjanik ja teatrilavastaja (1944–2005) *[[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent (1999–) *[[Riho Unt]], eesti filmirežissöör ja -kunstnik (1956–) *[[Vilve Unt]], eesti moekunstnik (1956–) *[[Väino Unt]], eesti füüsik (1932–2015) *[[Anne Untera]], eesti kunstiajaloolane (1951–) *[[Alexander Martin Unterberger]], baltisaksa loomaarstiteadlane (1827–1875) *[[Andreas Unterberger]], Austria ajakirjanik (1949–) *[[Christof Unterberger]], Austria tšellist ja helilooja (1970–) *[[Heinrich Friedrich Simon Unterberger]], baltisaksa loomaarstiteadlane (1810–1884) *[[Jürgen Untermann]], saksa keeleteadlane, filoloog ja epigraafikateadlane (1928–2013) *[[Algot Untola]], soome kirjanik ja ajakirjanik (1868–1918) *[[Laura Unuk]], sloveenia maletaja (1999–) *[[Matthias Unverferth]], Vana-Liivimaa vaimulik 16. sajandil *[[Heinrich Hugo Karl Unverricht]], saksa arstiteadlane (1853–1912) ==Uo== *[[Riitta Uosukainen]], Soome poliitik (1942–) *[[Jorma Uotinen]], soome tantsija, laulja ja koreograaf (1950–) ==Up== *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]], Nepali poliitik (1929–2011) *[[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[John Updike]], ameerika kirjanik (1932–2009) *[[Kristaps Upelnieks]], Läti sõjaväelane (1891–1944) *[[Ēvī Upeniece]], eesti päritolu Läti skulptor (1925–2024) *[[Tiia Upine]], eesti ajakirjanik (1937–2023) *[[Sergei Upkin]], Eesti balletitantsija (1981–) *[[Herbert Uprus]], eesti kultuuritegelane (1926–2013) *[[Artur-Bernhard Upsi]], eesti partei-, riigi- ja majandustegelane (1931–2015) *[[Kate Upton]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (1992–) ==Ur== *[[Gerhard Urain]], Austria murdmaasuusataja (1972–) *[[Jevgenija Uralova]], vene näitleja (1940–2020) *[[Johann Urb]], eesti filminäitleja (1977–) *[[Roman Urb]], eesti arhitekt (1927–1998) *[[Silvia Urb]], eesti laulja (1924–2018) *[[Tarmo Urb]], eesti muusik (1952–) *[[Tom-Olaf Urb]], eesti muusik, produtsent, kirjanik ja näitleja (1985–) *[[Toomas Urb]], eesti muusik (1958–) *[[Sergei Urba]], Eesti sõjaväelane (1899–1943) *[[Ester Urbala]], eesti kirjanik, kirjastaja, kultuuriajakirjanik ja teleprodutsent (1982–) *[[Enn Urbalu]], Eesti sõjaväelane (1895–1941) *[[Karel Urbánek]], endine Tšehhoslovakkia poliitik (1941–) *[[Robert Urbanek]], Poola kettaheitja (1987–) *[[Carlo Urbani]], Itaalia arst ja mikrobioloog (1956–2003) *[[Ludovico Urbani]], itaalia kunstnik (1460–1493) *[[Kalev Urbanik]], eesti pikamaajooksja (1956–2004) *[[Jevgeni Urbanski]], vene näitleja (1932–1965) *[[Kacper Urbański]], Poola jalgpallur (2004–) *[[Urbanus I]], paavst (3. sajand) *[[Urbanus II]], paavst *[[Urbanus III]], paavst *[[Urbanus IV]], paavst *[[Urbanus V]], paavst *[[Urbanus VI]], paavst *[[Urbanus VII]], paavst *[[Urbanus VIII]], paavst *[[Emil Urbel]], eesti arhitekt (sündinud 1959) *[[Ida Urbel]], eesti koreograaf (1900–1983) *[[Peeter Urbla]], Eesti filmilavastaja ja -operaator (1945–) *[[Eha Urbsalu]], eesti muusik, näitleja, produtsent ja režissöör (1972–) *[[Mari Urbsoo]], eesti näitleja (1941–1994) *[[Juozas Urbšys]], Leedu diplomaat ja poliitik (1896–1991) *[[Francisco Urcuyo]], Nicaragua poliitik (1915–2001) *[[Harold Urey]], USA füsikokeemik (1893–1981) *[[Torbjørn Urfjell]], Norra poliitik (1977–) *[[Nina Urgant]], vene teatri- ja filminäitleja (1929–2021) *[[Oskar Urgart]], eesti literaat (1900–1953) *[[Veiko Uri]], eesti metsateadlane (1969–) *[[Higinio Uriarte]], Paraguay poliitik (1843–1909) *[[Kirmen Uribe]], baski luuletaja, dramaturg, kirjanik ja esseist (1970–) *[[Álvaro Uribe Vélez]], Colombia poliitik (1952–) *[[Brendon Urie]], USA muusik (1987–) *[[Anne Uriko]], eesti kliiniline logopeed (1963–) *[[Vladimir Urin]], vene teatriajaloolane, lavastaja ja teatripedagoog (1947–) *[[Sebastián Uriza]], Nicaragua president (1861–1926) *[[Anu Uritam]], eesti jurist (1975–) *[[Richard Uritam]], eesti sõjaväelane ja majandustegelane (1892–1957) *[[Artur Uritamm]], eesti helilooja ja pedagoog (1901–1982) *[[Moissei Uritski]], nõukogude partei ja riigitegelane (1873–1918) *[[Semjon Uritski]], Nõukogude sõjaväelane (1895–1938) *[[Nero Urke]], eesti näitleja (1983–) *[[Frode Urkedal]], norra maletaja (1993–) *[[Iñigo Urkullu]], baski päritolu Hispaania poliitik (1961–) *[[Aare Urm]], eesti sporditegelane, ühiskonnategelane, poliitik ja pankur (1950–2022) *[[Elmar-Arthur Urm]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Gabriela Urm]], eesti kunstnik, fotograaf ja arvutigraafik (1980–) *[[Heino Urm]], Eesti NSV riigitegelane (1932–2007) *[[Karl Urm]], eesti matemaatik (1900–1969) *[[Leonhard Urm]], eesti ettevõtja ja välis-eesti ühiskonnategelane (1908–1995) *[[Peeter Urm]], eesti kirjanik (1949–) *[[Jaak Urmet]], eesti kirjanik ja kriitik (1979–) *[[James Opie Urmson]], inglise filosoof (1915–2012) *[[Ur-Namma]], Uri valitseja (21. sajand eKr) *[[Jere Uronen]], soome jalgpallur (1994–) *[[Jutta Urpilainen]], Soome poliitik (1975–) *[[Kyösti Urponen]], soome sotsiaalpoliitika teadlane (1943–) *[[Manuel Urrutia Lleó]], Kuuba poliitik (1901–1981) *[[John Urry]], inglise sotsioloog (1946–2016) *[[Ursinus]], Bourgesi piiskop, pühak (3. sajand) *[[Ursinus (vastupaavst)|Ursinus]], vastupaavst (4. sajand) *[[Ursula]], legendaarne katoliku pühak (väidetavalt 4. sajand) *[[Ksenija Ursulenko]], Ukraina sotsioloog (1985–) *[[Ernest Urtasun]], Hispaania poliitik ja majandusteadlane (1982–) *[[Deniss Urubko]], vene päritolu alpinist (1973–) *[[Joseph John Urusemal]], Mikroneesia poliitik (1952–2025) *[[Zaza Urušadze]], gruusia filmilavastaja (1966–2019) *[[Ilja Urušev]], Eesti jäähokimängija (1987–) *[[Nikolai Urvantsev]], Arktika uurija, geoloogia-mineraalogia doktor (1893–1985) *[[Jaan Urvet]], eesti näitleja ja lavastaja (1948–) *[[Erki Urvik]], eesti mkorvpallur (2002–) ==Us== * [[August Usai]], eesti õpetaja (1880–1941) *[[Mihkel Usai]], eesti õpetaja (1901–1991) *[[Halid Ziya Uşaklıgil]], türgi kirjanik (1867–1945) *[[Olga Usar]], eesti kergejõustiklane (1917–1998) *[[Hermann Usener]], saksa klassikaline filoloog ja religiooniteadlane (1834–1905) *[[Usher]], USA laulja ja näitleja (1978–) *[[Mitsuru Ushijima]], Jaapani kindral (1887–1945) *[[August Usin]], eesti agronoom, õpetaja ja koolijuht (1881–1945) *[[Jaan Usin]], Eesti sõjaväelane (1887–1941) *[[Joosep Usk]], eesti keemik (1903–1954) *[[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1936–2022) *[[Kristiina Uslar]], eesti klaasikunstnik (1973–) *[[Ališer Usmanov]], usbeki päritolu Venemaa suurärimees (1953–) *[[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (1982–) *[[Sviatłana Usovič]], valgevene kergejõustiklane (1980–) *[[Viktor Uspaskich]], vene päritolu Leedu ettevõtja ja poliitik (1959–) *[[Aap Uspenski]], eesti maadleja (1966–) *[[Boriss Uspenski]], semiootik (1937–) *[[Eduard Uspenski]], vene kirjanik (1937–2018) *[[Gerassim Uspenski]], vene kirjanik *[[Izmail Uspenski]], Eesti maadleja ja maadlustreener (1937–1995) *[[Nikolai Uspenski]], Venemaa diplomaat (1946–) *[[Pavel Uspenski]], vene filoloog (1988–) *[[Sergei Uspenski]], vene rallisõitja *[[Vladimir Uspenski]], vene matemaatik, loogik ja keeleteadlane (1930–2018) *[[Nina Ussatova]], vene näitleja (1951–) *[[Teodor Ussisoo]], eesti pedagoog, mööblimeister ja sisearhitekt (1878–1959) *[[Uno Ussisoo]], eesti keelemees, entsüklopedist ja tõlkija (1920–1993) *[[Oleksandr Ussõk]], Ukraina poksija (1987–) *[[Martin Ustaal]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Ago Ustal]], eesti ajakirjanik (1933–2010) *[[Mart Ustav]], eesti molekulraabioloog ja viroloog (1949–) *[[Juri Ustimenko (admiral)|Juri Ustimenko]], Nõukogude ja Vene sõjandustegelane, viitseadmiral, [[sõjateaduste doktor]] (1944–2014) *[[Juri Ustimenko]], Eesti sarimõrvar (1981–) *[[Aleksei Ustinov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1879–1937) *[[Dmitri Ustinov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1908–1984) *[[Eduard Ustinov]], eesti jalgpallur *[[Peter Ustinov]], vene päritolu briti näitleja, kirjanik ja režissöör (1921–2004) *[[Vladimir Ustinov (diplomaat)|Vladimir Ustinov]], Nõukogude Liidu riigiametnik, parteifunktsionäär ja diplomaat (1907–1971) *[[Jevgeni Ustjugov]], Venemaa laskesuusataja (1985–) *[[Dmitri Ustritski]], eesti jalgpallur (1975-) *[[Davith Usuphašvili]], Gruusia poliitik (1968–) ==Uš== *[[Vygaudas Ušackas]], Leedu poliitik ja diplomaat (1964–) *[[Fjodor Ušakov]], Venemaa mereväejuht (1745–1817) *[[Georgi Ušakov]], Nõukogude arktikauurija (1901–1963) *[[Nils Ušakovs]], Läti ajakirjanik ja poliitik (1976–) *[[Anna Ušenina]], ukraina maletaja (1985–) *[[Konstantin Ušinski]], vene pedagoog, kirjanik ja pedagoogikateadlane (1823–1871) ==Uz== *[[Iraklı Uznadze]], Türgi judoka (1972–) *[[Dimitri Uznadze]], gruusia psühholoog ja filosoof (1887–1950) *[[Reinis Uzulnieks]], Läti poliitik (1986–) *[[Mehmed Uzun]], kurdi kirjanik (1953–2007) ==Ut== *[[Nick Út]], vietnami päritolu USA fotograaf (1951–) *[[Hikaru Utada]], jaapani laulja (1983–) *[[Utagawa Kuniyoshi]], jaapani kunstnik (u 1797 – 1861) *[[Peter Utaka]], Nigeeria jalgpallur (1984–) *[[Kitagawa Utamaro]], jaapani kunstnik (1753–1806) *[[‘Uthmān ibn ‘Affān]], kolmas kaliif *[[Andrea Utili]], itaalia kunstnik (15.–16. sajand) *[[Dmitri Utkin]], Venemaa sõjaväelane (1970–) *[[Vassili Utkin]], vene spordiajakirjanik ja telekommentaator (1972–2024) *[[Maurice Utrillo]], prantsuse maalikunstnik (1883–1955) *[[Kaari Utrio]], soome kirjanik (1942–) *[[Jørn Utzon]], taani arhitekt (1918–2008) *[[Olaf Utt]], eesti publitsist, ajakirjanik ja kriitik, EKP funktsionäär (1929–2016) *[[Õie Utter]], eesti kunstiajaloolane (1930–2010) *[[Kustas Utuste]], Eesti sõjaväelane (1884–1941) ==Uu== *[[Toomas Uudeberg]], Eesti kohalik poliitik (1960–) *[[Agu Uudelepp]], eesti ajakirjanik ja politoloog (1974–2020) *[[Annika Uudelepp]], eesti ametnik (1978–) *[[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (1936–2026) *[[Ia Uudelepp]], eesti laulja (1913–1983) *[[Neve Uudelt]], eesti juristid (1982–) *[[Mart Uudla]], eesti põllumajandustegelane ja majandijuht (1927–2016) *[[Mihkel Uudla]], Eesti sõjaväelane (1907–1956) *[[Jaak Uudmäe]], eesti kolmikhüppaja (1954–) *[[Jaak Joonas Uudmäe]], eesti kergejõustiklane (1994–) *[[Jaanus Uudmäe]], eesti kolmik- ja kaugushüppaja (1980–) *[[Maie Uudmäe]], eesti kergejõustikutreener (1953–) *[[Sven Uue]], eesti saalihokimängija (1995–) *[[Valde Uuekareda]], Eesti poliitik (1886–1939) *[[Eduard Uuemaa]], eesti arst (1894–1945) *[[Eugen Uuemaa]], eesti kergejõustiklane ja majandustegelane (1903–1940) *[[Juhan Uuemaa]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Haljand Uuemõis]], eesti tehnikateadlane (1928–2012) *[[Heinrich Uuemõis]], eesti insener (1897–1970) *[[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (1931–) *[[Heino Uuetalu]], eesti ehitusinsener ja muinsuskaitsja (1930–2013) *[[Enn Uuetoa]], eesti laevakapten (1848–1913) *[[Hasso Uuetoa]], eesti kardioloog (1967–) *[[Helge Uuetoa]], eesti lavastuskunstnik (1936–2008) *[[Vesta Uuetoa]], eesti muusikatoimetaja ja -ajakirjanik (1952–) *[[Aleksander Uuk]], Eesti sõjaväelane (1897–1941) *[[Rudolf Uuk]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Heinrich Uukkivi]], eesti jalgpallur (1912–1943) *[[Ivo Uukkivi]], eesti näitleja ja laulja (1965–) *[[Raigo Uukkivi]], Eesti riigiametnik (1979–) *[[Raivo Uukkivi]], Eesti poliitik (1962–) *[[Eino Uuli]], eesti laulja ja lavastaja (1906–1976) *[[Künnük Uurastõõrap]], jakuudi kirjanik (1907–1990) *[[Aleksander Uurits]], eesti graafik ja maalikunstnik (1888–1918) *[[Karl Uurmann]], Kõnnu vallavanem (sündis 1886) *[[Iris Uurto]], soome kirjanik (1905–1994) *[[Ants Uus]], eesti teleoperaator ja spordiajakirjanik (1932–2014) *[[Eia Uus]], eesti kirjanik (1985–) *[[Heino Uus (agronoom)|Heino Uus]], eesti põllumajandustegelane (1937–2016) *[[Henno Uus]], eesti päritolu USA sõjaväelane (1931–2014) *[[Joosep Uus]], eesti näitleja (1991–) *[[Marika Uus]], eesti laulja (1959–) *[[Rudolf Uus]], Eesti politseinik (1894–1964) *[[Undo Uus]], eesti füüsik ja filosoof (1941–) *[[Sirje Uusbek]], eesti sisearhitekt (1946–) *[[Andero Uusberg]], eesti psühholoog (1980–) *[[Pärt Uusberg]], eesti dirigent ja helilooja (1986–) *[[Sandra Uusberg]], eesti näitleja (1986–) *[[Uku Uusberg]], eesti näitleja ja lavastaja (1984–) *[[Urve Uusberg]], eesti dirigent ja psühholoog (1953–) *[[Valter Uusberg]], eesti animafilmilavastaja (1953–) *[[Enn Uusen]], eesti majandusteadlane (1941–2012) *[[Kaire Uusen]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Gunnar Uusi]], eesti maletaja (1931–1981) *[[Tarmo Uusivirta]], Soome poksija (1957–1999) *[[Anneli Uusküla]], eesti epidemioloog (1967–) *[[Mari Uusküla]], eesti keeleteadlane (1980–) *[[Merlyn Uusküla]], eesti laulja (1984–) *[[Tiiu Uusküla]], eesti toimetaja, Neeruti Seltsi esimees ja Kadrina Maanaiste Seltsi liige (1947–) *[[Hannaliisa Uusma]], eesti laulja ja sotsioloog (1986–) *[[Martin Uusmaa]], eesti korvpallur *[[Paul Uusman]], eesti kultuuritegelane (1910–1988) *[[Ain Uusna]], eesti alpinist (1938–) *[[Anne Uusna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1966–) *[[Margo Uusorg]], eesti jooksja ja naisekandja (1979–) *[[Mia Mireia Uusorg]], eesti kergejõustiklane, seitsmevõistleja (2007–) *[[Urmet Uusorg]], eesti kergejõustiklane (1976–) *[[Ellen Uuspõld]], eesti keeleteadlane (1927–2019) *[[Friedrich Uuspõld]], eesti vaimulik (1906–1978) *[[Jan Uuspõld]], eesti näitleja (1973–) *[[Laura-Ly Uussaar]], eesti laulja ja laulukirjutaja (2001–) *[[Abner Uustal]], eesti õigusteadlane (1915–1985) *[[Heino Uustal]], eesti näitleja ja lavastaja (1936–1995) *[[Johannes Uustal]], eesti vaimulik (1880–1954) *[[Ragnar Uustal]], eesti näitleja (1990–) *[[Ruth Uustal]], eesti arst (1919–2000) *[[Uno Uustal]], eesti arst (1916–1981) *[[Anu Uustalu]], eesti kunstnik (1914–2011) *[[Arvo Uustalu]], eesti kirjanik ja muusik (1964–) *[[Eero Uustalu]], eesti õpetaja (1967–) *[[Erik-Arne Uustalu]], eesti metallikunstnik (1936–) *[[Evald Uustalu]], eesti diplomaat ja ajaloolane *[[Hans Uustalu]], eesti arst (1887–1950) *[[Heidi Uustalu]], eesti pedagoog (1967–) *[[Jaan Mihkel Uustalu]], eesti tehnoloogiadoktor (1954–) *[[Linda Uustalu]], eesti kirjandusteadlane *[[Meinhard Uustalu]], eesti koduloolane ja genealoog (1928–1994) *[[Märt Uustalu]], eesti ajaloolane (1979–) *[[Kelli Uustani]], eesti laulja (1976–) *[[Nelli Uustalu]], eesti koreograaf *[[Albert Uustulnd]], eesti kirjanik ja laululooja (1925–1997) *[[Lembit Uustulnd]], eesti kirjanik ja laevakapten (1952–) *[[Priit Uustulnd]], eesti laulukirjutaja ja ettevõtja (1977–) *[[Rolf Uusväli]], eesti orelikunstnik (1930–2005) *[[Arno Uutma]], eesti kabetaja (1963–) *[[Richard Uutmaa]], eesti maalikunstnik (1905–1977) ==Uv== *[[Sergei Uvarov]], Venemaa riigitegelane ja akadeemik (1786–1855) *[[Afanassi Uvarovski]], erru lastud jakuudi väikeametnik, esimese jakuudikeelse kirjandusteose autor (1800–1861) ==Uw== *[[Agathe Uwilingiyimana]], Rwanda poliitik (1953–1994) ==Uä== *[[Šokan Uälihhanulõ]], kasahhi koolitaja, etnograaf, ajaloolane ja Suurest mängust osavõtja (1835–1865) ==Ux== *[[Alheit Uxkull]], Tartu naistsistertslaste abtiss [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|U, Biograafiad]] rpbpwuk2t33d6tflrif7ordrwpvyc56 0 25595 7231787 7037964 2026-09-10T16:34:56Z ~2026-49220-73 237305 /* */ 7231787 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib mehe ja nooruki seksuaalsuhtest; pederastiaks on halvustavalt nimetatud ka meeste [[homoseksuaalsus]]t; kuriteo kohta vaata artiklit [[Pederastia (kuritegu)]].}} {{suunamine|Pede|Perekonnanime|Pede (perekonnanimi)}} {{keeletoimeta}}{{toimeta}} '''Pederastia''' on erootiline suhe täiskasvanud pede ja alaealise poisi vahel, kus vanem partner on kiindunud nooremasse, kes vastab tema kiindumusele. Sellises suhtes on enamasti poisi vanus vahemikus 12–17.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Vern L. Bullough|url=http://www.glbtqarchive.com/ssh/pederasty_S.pdf|pealkiri=Pederasty|väljaanne=Glbtq Archives|aeg=2004|vaadatud=8. septembril 2017}}</ref> Ajalooliselt on pederastia leidnud aset eri kommete ja tavade kontekstis eri kultuurides. Pederastia seisund on aja jooksul muutunud, olles peetud ühtedel aegadel ideaaliks ja teistel aegadel kuriteoks. [[Vana-Kreeka]]s riiklikult toetatud praktikat nähakse tänapäeval läänes enamasti laastava ja rikkuva tegevusena, mida loetakse sageli ebaseaduslikuks. Täiskasvanud osapoolt võidakse läänes karmilt karistada alaealise poisiga seksuaalsesse tegevusse astumise eest.<ref name=":0" /> Pederastia harrastajat nimetatakse '''pederastiks''' (kõnekeeles ''pede''<ref name="EKSS">{{EKSS|pede}} (vaadatud 05.03.2019)</ref>). Pederastia seaduslikkus on enamikus riikides määratud sellega, kas poiss on või ei ole vanem kui kohalik [[seksuaalse küpsuse vanus]]. Samuti sellega, kas sellist kokkupuudet peetakse [[Lapse seksuaalne kuritarvitamine|lapse seksuaalseks kuritarvitamiseks]] või mitte. ==Mõiste ja selle kasutus== Sõna pederastia tuleb kreekakeelsest sõnast ''paiderastia'', mida võib otse tõlkida kui 'poistearmastus'. Liitsõna koosneb sõnadest παῖς (''pais'': 'laps', 'poeg', 'poiss'') ja ἐραστής (''erastēs'': 'armastaja').<ref name=":1" /> Üldiselt aktsepteeritud pederastia definitsioonid viitavad seksuaalsele suhtele või seksuaalaktile vanema ja noorema mehe vahel. Oxfordi inglise sõnaraamat määratleb pederastiat kui "homoseksuaalsed suhted mehe ja poisi vahel; homoseksuaalne anaalseks, harilikult kui poiss või noorem mees on passiivne partner".<ref>Oxford English Dictionary, "pederasty"</ref> Mõnes sõnaraamatus on pederasti defineerimisel keskendutud ainult sugulisele vahekorrale. Näiteks "mees, kes soovib või võtab osa seksuaalsest tegevusest poisiga".<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.merriam-webster.com/dictionary/pederasty|pealkiri=Merriam-Webbster|väljaanne=|aeg=|vaadatud=8. septembril 2017}}</ref> Teised pakuvad laiemaid määratlusi nagu "homoseksuaalsed suhted meeste ja poiste vahel"<ref>''Collins English Dictionary,'' Desktop edition; Harper Collins Publishers, Glasgow 2004</ref> või "homoseksuaalsed suhted, eriti täiskasvanud mehe või noore mehe vahel".<ref>''American Heritage Illustrated Encyclopedic Dictionary,''Houghton Mifflin, Boston, 1987</ref> Seksuoloogid on vaidlustanud pederastia piiramise täiskasvanu ja poisi vahelise anaalseksiga: [[Robert T. Francoeur]] peab seda "tavaliseks, aga vääraks".<ref>Robert T. Francoeur, Ed. ''The Complete Dictionary of Sexology'' Lk 470; Continuum Publishing, NY 1995</ref> Akadeemiline uurimuse ja sotsiaaluuringud pakuvad mõistele laiemaid määratlusi. Näiteks "The Encyclopedia of Gay, Lesbian, Bisexual, Transgender & Queer Culture" defineerib mõiste kui "erootilise suhte täiskasvanud mehe ja alaealise poisi vahel, kus vanem partner on kiindunud nooremasse, kes vastab tema kiindumusele. Sellises suhtes on enamasti poisi vanus vahemikus 12–17".<ref name=":0" /> "The Encyclopedia of Homosexuality" määratlus on järgmine: "Pederastia on erootiline suhe täiskasvanud mehe ja poisi vahel. Üldiselt vanusevahemikus kaksteist kuni seitseteist. Suhtes, kus vanem partner on kiindunud nooremasse, kes vastab tema kiindumusele. Olenemata sellest, kas partnerite vaheline kontakt viib avaliku seksuaalse tegevuseni või ei."<ref>{{Raamatuviide|autor=Wayne R. Dynes|pealkiri=Encyclopedia of Homosexuality|aasta=1990|koht=|kirjastus=|lehekülg=959-964|artikkel=Pederasty|url=http://www.williamapercy.com/wiki/index.php/Encyclopedia_of_Homosexuality|vaadatud=2017-09-09|arhiivimisaeg=2008-01-08|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080108041025/http://www.williamapercy.com/wiki/index.php/Encyclopedia_of_Homosexuality|url-olek=ei tööta}}</ref> Mõistet on kasutatud lisaks selle klassikalisele tähendusele ka sünonüümina [[anaalseks]]ile, olenemata suhte iseloomust. 19. sajandi [[seksuoloogia]]uurimus räägib meestest, kes osalevad "peenise sisestamises naise pärakusse" kui "pederastiast enda naistega".<ref>Richard Krafft-Ebing, ''Psychopathia Sexualis.'' Lk 397; Arcade, 1998</ref> Sõna on kasutatud mitmes keeles ka viidates homoseksuaalsele tegevusele, olenemata partnerite vanusest. Näiteks [[Jeremy Bentham]] kasutas 18. sajandil enda essees mõistet selle laiemas tähenduses.<ref>Bentham, Jeremy. [http://www.columbia.edu/cu/lweb/eresources/exhibitions/sw25/bentham/index.html "Offences Against One's Self"], first published in Journal of Homosexuality, v.3:4(1978), Lk 389–405; jätkub v.4:1(1978)</ref> Seksuoloog [[Erwin J. Haeberle]] järgi on tegemist "kaasaegse kasutusega, mis on tulnud algsest mõistest valesti arusaamisest ning võhiklikkusest selle ajaloolistest järelmitest."<ref>{{Netiviide|autor=Erwin J. Haeberle|url=http://www2.hu-berlin.de/sexology/GESUND/ARCHIV/CDS.HTM|pealkiri=Critical Dictionary of Sexology|väljaanne=|aeg=|vaadatud=8. septembril 2017|arhiivimisaeg=2013-06-03|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130603081842/http://www2.hu-berlin.de/sexology/GESUND/ARCHIV/CDS.HTM}}</ref> Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib pederastiat järgmiselt: "mehe ja poisi seksuaalsuhe, poistele suunatud homoseksuaalsus; halvustavalt: meestevaheline homoseksuaalsus".<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti keele seletav sõnaraamat|aasta=2009|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Instituut|lehekülg=}}</ref> Eesti õigekeelsussõnaraamatu määratlus on aga selline: "suguline vahekord kahe mehe vahel, eriti: poisipilastus".<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti keele õigekeelsussõnaraamat|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Keele Sihtasutus|lehekülg=}}</ref> Võõrsõnade leksikon annab järgmise definitsiooni: "poistearmastus, poisipilastus, poisile suunatud seksuaalsus; meestevaheline suguline läbikäimine".<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Eduard Vääri, Richard Kleis, Johannes Silvet|pealkiri=Võõrsõnade leksikon|aasta=2006|koht=|kirjastus=Valgus|lehekülg=790}}</ref> ==Vaata ka== * [[Homoseksuaalsus]] * [[Gei]] * [[Pedofiilia]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Seksuoloogia]] [[Kategooria:Seksuaalne sättumus]] [[Kategooria:Homoseksuaalsus]] [[Kategooria:Pedofiilia]] 9kn9plhyo9bzq1wzpwoj3yeuk9yqc6i 0 25615 7231783 7202314 2026-09-10T16:06:14Z Violanta22 168018 /* Lesbiliste sugemetega filme */ 7231783 wikitext text/x-wiki {{allikad}} {{LGBT}} [[Pilt:Johanna_sigurdardottir_official_portrait.jpg|pisi|[[Island]]i peaminister Jóhanna Sigurðardóttir on maailma esimene riigijuht, kes on avalikult lesbi.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Iceland's Jónína Leósdóttir: I was the world's first lesbian First Lady |perekonnanimi=Sanghani |eesnimi=Radhika |kuupäev=2014-04-10 |väljaanne=The Telegraph |url=https://www.telegraph.co.uk/women/womens-politics/10756847/Icelands-Jonina-Leosdottir-I-was-the-worlds-first-lesbian-First-Lady.html}}</ref>]] '''Lesbi''' on naissoost [[Homoseksuaalsus|homoseksuaalne]] inimene – [[naine]], kes kogeb [[Romantiline armastus|romantilist armastust]] või [[Seksapiil|seksuaalset külgetõmmet]] teiste naiste vastu.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Zimmerman, Bonnie|pealkiri=Lesbian Histories and Cultures: An Encyclopedia|aasta=2003|koht=|kirjastus=Garland Publishers|lehekülg=453}}</ref> Mõistet "lesbi" kasutatakse ka selleks, et väljendada [[Seksuaalne identiteet|seksuaalset identiteeti]] või [[Seksuaalkäitumine|seksuaalkäitumist]] olenemata isiku [[Seksuaalne sättumus|seksuaalsest sättumusest]].<ref name="Solarz">{{cite book|last=|first=|year=1999|title=Lesbian Health: Current Assessment and Directions for the Future|publisher=National Academies Press|location=|isbn=0309174066|page=22|pages=|url=https://books.google.com/books?id=jVzGMF25uasC&pg=PA22|quote=|via=|authors=Committee on Lesbian Health Research Priorities, Neuroscience and Behavioral Health Program, Health Sciences Policy Program, Health Sciences Section, Institute of Medicine|accessdate=14. juuni 2017}}</ref> Mõistet "lesbi" selle praeguses tähenduses on kasutatud alates 20. sajandist. Kui läbi ajaloo on homoseksuaalseid mehi omavaheliste suhete pärast karmilt karistatud, siis homoseksuaalsete naiste omavaheliste suhete eest on karistused olnud leebemad. Lesbisuhteid on sageli peetud ohututeks ja [[Heteroseksuaalsus|heteroseksuaalsete]] suhetega võrreldamatuteks, välja arvatud juhul, kui suhtes olevad naised on püüdnud saada traditsiooniliselt meeste omaks peetud privileege. Selle kõige tõttu on ajaloos naiste homoseksuaalsust väga vähe dokumenteeritud ja seepärast on raske anda täpset kirjeldust sellest, kuidas on naised homoseksuaalsust läbi aegade väljendanud. Varased [[Seksuoloogia|seksuoloogid]] hakkasid 19. sajandi lõpus kategoriseerima ja kirjeldama samasoolist käitumist, aga et teadmised olid homoseksuaalsusest või naiste seksuaalsusest piiratud, eristasid nad lesbisid kui naisi, kes ei pea kinni naiste soorollidest ning määrasid nad vääralt vaimuhaigeteks. Selle määratluse on Rahvusvaheline Teadusnõukogu ümber lükanud. Sellise määratluse tõttu peitsid samast soost partneriga suhtes olevad naised enda eraelu või leppisid ühiskonnast väljaheidetu sildiga. Väljaheidetud naised lõid Euroopas ja Põhja-Ameerikas enda subkultuuri ja [[Identiteet|identiteedi]]. Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]], kui valitsused kiusasid aktiivselt{{lisa viide}} homoseksuaalseid inimesi, arendasid naised võrgustikke, et omavahel sotsialiseeruda ja üksteist harida. Suurem majanduslik ja sotsiaalne vabadus võimaldas neil hakata järk-järgult ise otsustama, kuidas nad loovad suhteid ja perekondi. [[Teise laine feminism]] ning naiste ajaloo ja seksuaalsuse uurijate kasv 20. sajandil laiendas mõiste "lesbi" määratlust. Algas debatt seksuaalse iha kui peamise komponendi üle, mille alusel mõistet "lesbi" defineerida. Osa naisi, kel on samast soost inimestega seksuaalseid kogemusi, ei määratle end lesbina, vaid [[Biseksuaalsus|biseksuaalina]]. Teistel naistel, kes küll määratlevad end lesbina, võivad seksuaalne käitumine ja seksuaalne sättumus erineda. See tähendab, et inimese seksuaalne identiteet ei pea tema seksuaalse sättumuse või seksuaalse käitumisega kokku langema. Nende lahknemist võivad põhjustada erinevad asjaolud, muu hulgas hirm oma seksuaalse sättumuse tõttu [[Homofoobia|homofoobses]] keskkonnas eristuda. Lesbide kujutamine meedias viitab sellele, et ühiskond on ühtaegu olnud nii huvitatud kui ka ohustatud naistest, kes vaidlustavad naise traditsioonilisi soorolle. Ühiskond, peamiselt mehed, on olnud lummatud ja vapustatud naistest, kes on romantilistes suhetes teiste naistega. Lesbiidentiteeti omaksvõtvad naised jagavad omavahel sarnaseid kogemusi, seega võib lesbiidentiteeti võrrelda etnilise identiteediga. Homoseksuaalsete inimestena on nad ühendatud [[Heteroseksism|heteroseksistliku]] [[Diskrimineerimine|diskrimineerimise]] ja homofoobiast tuleneva ohuga, et nende pere, sõbrad ja teised inimesed ütlevad neist lahti. Homoseksuaalsete naiste ja meeste probleemid võivad erineda. Lesbid võivad kogeda füüsilise ja vaimse tervise muresid, mis tulenevad diskrimineerimisest, [[eelarvamus]]test ja stressist. Avalikult lesbiliste suhete ja perekondade loomist mõjutavad poliitilised tingimused ja ühiskondlik suhtumine neisse. == Sõna päritolu == [[Pilt:Godward-In the Days of Sappho-1904.jpg|pisi|[[John William Godward]]. <nowiki>''The Time of Sappho''</nowiki>, 1904. [[J. Paul Getty Museum]].]] Sõna "lesbi" tuleb [[Kreeka]]s asuva [[Lesbos]]e saare nimest. Seal elas 7. ja 6. sajandil eKr [[antiikaeg|antiikaja]] poetess [[Sappho]], kelle paljud luuletused olid pühendatud naistevahelisele armastusele. == Naiste homoseksuaalsus Läänes enne lesbiidentiteeti == === Üldiselt === Ajaloolaste arutelu tulemusena hakati täpsemalt uurima, mis piiritleb lesbilise suhte. Lesbifeministide järgi on naise lesbina määratlemisel seksuaalne komponent teisejärguline, kui tema põhilised ja lähemad suhted olid naistega. Vaadeldes minevikusuhteid ajaloolises kontekstis, tuleb arvestada sellega, et oli aegu, kui armastus ja seks olid teineteisest eraldiseisvad ja otsese seoseta mõisted.<ref>{{Raamatuviide|perekonnanimi1=Rothblum |eesnimi1=Esther |perekonnanimi2=Brehoney |eesnimi2=Kathleen |pealkiri=Boston Marriages: Romantic But Asexual Relationships Among Contemporary Lesbians|url=https://archive.org/details/bostonmarriagesr00roth |aasta=1993|koht=|kirjastus=University of Massachusetts Press|lehekülg=[https://archive.org/details/bostonmarriagesr00roth/page/4 4]-7}}</ref> [[1989]]. aastal kirjutas akadeemiline rühm Lesbi Ajaloo Grupp:<ref>{{Raamatuviide|autor=Norton, Rictor|pealkiri=The Myth of the Modern Homosexual: Queer History and the Search for Cultural Unity|aasta=1997|koht=|kirjastus=Cassell|lehekülg=184|isbn=0-304-33892-3}}</ref>{{tsitaat|Ühiskonnale on vastumeelne tunnistada, et lesbid eksisteerivad. Seetõttu nõutakse ajaloolastelt ja biograafidelt, kes seda silti tahavad kasutada, kindlaid tõendeid. Tõendid, mis oleks igas teises situatsioonis piisavad, on selles olukorras ebapiisavad ... Lesbid võisid olla naised, kes kunagi ei abiellunud, kes elasid koos teiste naistega, kelle sõbrad olid peamiselt naised või kes liikusid tuntud lesbide ringkondades. Seda sorti tõendid ei ole aga "tõestus". Kriitikud tahavad ümberlükkamatuid tõendeid seksuaalsest käitumisest naiste vahel. Neid on aga peaaegu võimatu leida.}}Naiste seksuaalsus ei ole tekstides ja dokumentides sageli adekvaatselt esindatud. Viimase ajani oli enamiku materjalidest, mis kirjeldasid naiste seksuaalsust, kirjutanud mehed ning need lähtusid nende arusaamadest ja seostest naistega (näiteks naised kui abikaasad, tütred või emad).<ref>{{Raamatuviide|perekonnanimi1=Rabinowitz |eesnimi1=Nancy |perekonnanimi2=Auanger |eesnimi2=Lisa |pealkiri=Among Women: From the Homosocial to the Homoerotic in the Ancient World|aasta=2002|koht=|kirjastus=University of Texas Press|lehekülg=2}}</ref> Kunstipärased naiste seksuaalsuse esitlused annavad ajaloolastele sageli vihjeid sellest, kui laialdased või aktsepteeritud olid naistevahelised erootilised suhted ühiskonnas.{{tõlkimine pooleli}} == Sümbolid == {{vaata|Lesbide lipp}} [[Pilt:Lipstick Lesbian flag without lips.svg|pisi|]] Lesbidel on oma lipp, seda kutsutakse Huulepulga lipuks''.'' Lipp koosneb kuuest erinevast roosakast toonist ja keskel asetsev seitsmes värv on valge. Lipp on mõeldud just nende lesbide jaoks, kes on naiselikud ja soovivad enda sättumust näidata naiselikumast küljest.<ref>{{Uudiseviide |pealkiri=Pride flag guide: what the different flags look like, and what they all mean |perekonnanimi=Andersson |eesnimi=Jasmine |kuupäev=2019-07-04 |väljaanne=inews.co.uk |url=https://inews.co.uk/news/pride-flag-guide-what-the-different-flags-look-like-and-what-they-all-mean-309916}}</ref> == Kultuuris == === Lesbiliste sugemetega raamatuid === * "Annie on My Mind" (Nancy Garden) * "Bloom Into You" (Nio Nakatani) * "Citrus" (Saburouta) * "Snow Flower and the Secret Fan" (Lisa See) * [[Strawberry Panic!|"Strawberry Panic!"]] (Sakurako Kimino) * "Sweet Blue Flowers" (Takako Shimura) === Lesbiliste sugemetega lavastusi === *"[[Arm (lavastus)|Arm]]" (2024) * "La Prisonnière" (1926) === Lesbiliste sugemetega filme === * "Bloomington" (2010)<ref>{{Viide |perekonnanimi=Cardoso |eesnimi=Fernanda |pealkiri=Bloomington |kuupäev=2010-06-23 |url=https://www.imdb.com/title/tt1409004/ |teised=Allison McAtee, Sarah Stouffer, Katherine Ann McGregor |väljaandja=Frontier Studios |vaadatud=2026-02-12}}</ref> * "[[Chloe (film)|Chloe]]" (2009)<ref>{{Viide |perekonnanimi=Egoyan |eesnimi=Atom |pealkiri=Chloe |kuupäev=2025-10-01 |url=https://www.imdb.com/title/tt1352824/ |teised=Julianne Moore, Amanda Seyfried, Liam Neeson |väljaandja=StudioCanal, The Montecito Picture Company, Outpost Studios |vaadatud=2026-02-12}}</ref> * "Colette" (2018)<ref>{{Viide |perekonnanimi=Westmoreland |eesnimi=Wash |pealkiri=Colette |kuupäev=2019-01-09 |url=https://www.imdb.com/title/tt5437928/ |teised=Keira Knightley, Fiona Shaw, Dominic West |väljaandja=Bold Films, British Film Institute (BFI), HanWay Films |vaadatud=2026-02-12}}</ref> * "[[Gia]]" (1998)<ref>{{Viide |perekonnanimi=Cristofer |eesnimi=Michael |pealkiri=Gia |kuupäev=1998-01-31 |url=https://www.imdb.com/title/tt0123865/ |teised=Angelina Jolie, Faye Dunaway, Elizabeth Mitchell |väljaandja=HBO Films, Marvin Worth Productions, Citadel Entertainment |vaadatud=2026-02-12}}</ref> * "[[Hüvasti, mu kuninganna]]" ("Les adieux à la reine", 2012) * "[[Fossiil (film)|Fossiil]]" ("Ammonite", 2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Fossiil |url=https://poff.ee/film/fossiil/ |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=poff.ee |keel=et}}</ref> * "I Can't Think Straight" (2008) * "[[Kujutle mind ja sind]]" ("Imagine Me & You", 2005) * "Kuningas Kristiina" ("The Girl King", 2015) * "Les filles du botaniste" (2006) * "[[Lost and Delirious]]" (2001) * "[[Must luik (film 2010)|Must luik]]" ("Black Swan", 2010) * "Once a Time With You" (2013) * "Põleva tütarlapse portree" ("Portrait de la jeune fille en feu", 2019)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Aurelia Aasa {{!}} |kuupäev=2020-10-27 |pealkiri=Arvustus. Emotsionaalselt turgutav "Põleva tütarlapse portree" |url=https://kultuur.err.ee/1151912/arvustus-emotsionaalselt-turgutav-poleva-tutarlapse-portree |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * "Snow Flower and the Secret Fan" (2011) * "Tell It to the Bees" (2018) * "The Handmaiden" (2016) * "The World to Come" (2020) * "Tove Janssoni rääkimata lugu" ("Tove", 2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}</ref> * "Violet Evergarden: Eternity and the Auto Memory Doll" (2019) * "You Can Live Forever" (2022) === Lesbiliste sugemetega sarju === * "Bloom Into You" (2018) * "Citrus" (2018) * "Fingersmith" (2005) * "Schoolgirl Detectives" (2014) * "[[Strawberry Panic!]]" (2006) * "Sweet Blue Flowers" (2009) * "The 'Other' Love Story" (2016) ==Vaata ka== * [[Sapphic]] * [[Lesbide seksuaalpraktikad]] * [[Lesbifenimism]] * [[Lesbikontiinum]] * [[Gei]] ==Akadeemiline kirjandus== *[[Lillian Faderman]]. ''Surpassing the Love of Men: Romantic Friendship and Love Between Women from the Renaissance to the Present'', New York: William Morrow 1981. *[[Laura Doan]] (toim). ''The Lesbian Postmodern'', New York: Columbia University Press 1994. *[[Bonnie Zimmermann]] (toim). ''Lesbian Histories and Cultures: An Encyclopedia'', Garland Publishing, Inc.: 2000. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commons|Category:Lesbianism}} [[Kategooria:LGBT]] [[Kategooria:Seksuaalne sättumus]] [[Kategooria:Homoseksuaalsus]] f1po2waxjsjt4rltq887vvqajwkmheo 0 32300 7231737 6884288 2026-09-10T13:48:52Z Kask 77839 Viited 7231737 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib paavstist; samanimelise vastupaavsti kohta vaata lehekülge [[Clemens VII (vastupaavst)]]}} {{Infokast paavst |paavstinimi = Clemens VII |pilt = El papa Clemente VII, por Sebastiano del Piombo.jpg |sünninimi = Giulio de' Medici |valitsemisaja algus= [[19. november]] [[1523]] |valitsemisaja lõpp= [[25. september]] [[1534]] |eelkäija = [[Hadrianus VI]] |järeltulija = [[Paulus III]] |sünnikuupäev = [[26. mai]] [[1478]] |sünnikoht = [[Firenze]] |surmakuupäev = [[25. september]] [[1534]] |surmakoht = [[Rooma]] |deviis = |autogramm = Signature of Pope Clement VII.svg |vapp = Medici popes.svg }} '''Clemens VII''' ('''Giulio de' Medici''', [[26. mai]] [[1478]] – [[25. september]] [[1534]]), oli [[paavst]] [[1523]]–1534. Ta oli 219. paavst ja teine paavst, kes pärines [[Medici]]te suguvõsast. Giulio de' Medici sündis 26. mail 1478 kella 14 paiku pärastlõunal [[Firenze]]s<ref name="Firenze" /> [[Giuliano di Piero de' Medici|Giuliano de' Medici]] ja Fioretta Gorini pojana abieluvälisest suhtest ning [[ristimine|ristiti]] järgmisel päeval. Tema ristinimeks sai '''Giulio Zenobio''', ajaloolase Anthony M. Cummings'i andmetel on kirikuraamatus tema nimi märgitud kui '''Giulio et Zenobi di Giuliano'''.<ref>'''Anthony M. Cummings'''. "The Politicized Muse: Music for Medici Festivals, 1512–1537". lk 209.</ref> Tema vanemaid peeti [[kihlus|kihlatuteks]], mistõttu ta tunnistati hiljem [[Leo X]] poolt Giuliano de' Medici seaduslikuks järeltulijaks. Tema [[onu]] [[Lorenzo de' Medici]] [[lapsendamine|lapsendas]] ta pärast Giuliano de' Medici mõrvamist [[26. aprill]]il 1478 toimunud [[Pazzi vandenõu]]s. Giulio de' Medici õppis esmalt [[Lorenzo de' Medici]] õukonnas [[humanistid]]e [[Bernardo Michelozzi]] ja [[Gentile Becchi]] juures. Seejärel õppis ta [[Pisa ülikool]]is [[õigusteadus]]t. [[1488]] sai Medici [[Malta ordu]] kavaleriks ja [[Capua]] ülemprioriks. [[1492]] osales ta [[kardinal]] [[Leo X|Giovanni de' Medici]] ametnikuna [[konklaav]]il. Seoses [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdade]] puhkemisega siirdus ta [[1494]] [[Bologna]]sse, siis [[Pitigliano]]sse ja sealt [[Città di Castello]]sse. [[1499]] reisis Medici [[inkognito]] [[Veneetsia]]sse, sealt [[Baieri (ajalooline piirkond)|Baieri]]sse, kust siirdus edasi [[Ulm]]i. Ta [[arreteerimine|arreteeriti]] Ulmis ja saadeti [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] juurde, kes ta vabastas. Medici oli pärast vabanemist [[Philipp Ilus]]a külaline ja kavatses külastada [[Inglismaa]]d, kuid vangistati [[Rouen]]is. Piero de' Medici nõudel ta vabastati ja ta pöördus [[1500]] tagasi [[Itaalia]]sse. Medici vahendas [[1508]]–[[1509]] [[Filippo Strozzi]] ja Clarice de' Medici vahelise abielu sõlmimist. [[1511]] siirdus ta koos Giovanni de' Mediciga Bolognasse ja viibis hiljem paavstivägede seas. Kui Giovanni de' Medici prantslaste poolt [[1512]] vangistati, pääses Giulio de' Medici põgenema ja varjas end [[Cesena]] kaljudel. Prantslaste loal võis ta sealt lahkuda ja ta kohtus [[28. aprill]]il 1512 paavstiga, kes saatis ta missioonile [[Milano]]sse, kus ta pidi kohtuma nende kardinalidega, kes osalesid [[Pisa kirikukogu]]l. Medici ei soosinud kardinal [[Francesco Soderini]]t, kes oli varem olnud Firenze valitseja. [[1513]] valiti paavstiks Lorenzo de' Medici poeg [[Leo X]], kes kuulutas Giulio de' Medici Giuliano de' Medici seaduslikuks järeltulijaks ja võttis ta oma teenistusse. Medici osales [[Lateraani V kirikukogu]] 6. istungil [[27. aprill]]il 1513. Medici soovis 1513 pääseda [[Inglismaa kuningas|Inglismaa kuninga]] [[Henry VIII]] teenistusse ja ta määrati Inglismaa protektoriks. [[30. november|30. novembril]] [[1515]] saatis ta paavsti reisil Firenzesse ja kohtus siis [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] [[François I]]-ga, keda ta saatis Bolognasse.<ref name="Francois" /> [[Katoliku kirik]]u asekantslerina kujundas Medici paavstide [[poliitika]]t [[reformatsioon]]i puhkemisel. [[Kardinal]] Medici osales [[1521]] ning [[1523]] paavsti ja valitud [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrina]] tunnustatud [[Karl V]] vahelise liidu sõlmimisel. Medici sai madalama vaimulikupühitsuse [[6. detsember|6. detsembril]] 1513, [[17. detsember|17. detsembril]] 1513 pühitseti ta [[diakon]]iks ja [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[19. detsember|19. detsembril]] [[1517]] [[preester|preestriks]]. [[21. detsember|21. detsembril]] 1517 pühitseti ta [[piiskop]]iks. Ta osales soosikuna 2 [[konklaav]]il: 1521–[[1522]] ja 1523. Alates [[1527]]. aastast kandis ta [[habe]]t.<ref name="Habe" /> [[Alessandro de' Medici]]t peetakse tema abieluvälisest suhtest sündinud pojaks. Medici lasi taastada [[Rooma San Marcello kirik]]u. ==Ametid== [[Pilt:Raffael_040.jpg|pisi|Kardinal Medici, paavst [[Leo X]] ja kardinal [[Luigi de' Rossi]]. [[Raffael]]i maal, [[1518]]]] * [[9. mai]] [[1513]] – [[19. november]] [[1523]] [[Firenze peapiiskop]]. * [[14. mai]] 1513 osales komisjoni töös, mille eesmärk oli rahumeelsete suhete tagamine ja [[Pisa skisma]] likvideerimine. * [[23. september|23. septembril]] 1513 nimetati [[kardinaldiakon]]iks ja [[29. september|29. septembril]] 1513 pühitseti Santa Maria in Domnica kardinaldiakoniks. * [[21. november]] 1513 – 1515 [[Alby piiskop]] * 1513 [[Monte Cassino]], [[Passignano klooster|Passignano]] ja [[Fount-Douce'i klooster|Fount-Douce'i kloostri]] [[abt]] * [[1. september]] [[1514]] [[legaat]] [[Bologna]]s ja [[juuli]]s [[1515]] liitlasvägede juures * [[14. veebruar]] 1515 – [[19. november]] 1523 [[Narbonne'i peapiiskop]] * [[15. november|15. novembril]] 1515 korraldas Firenzes kirikukogu. * [[1516]] [[Prantsusmaa]] [[protektor]] * [[9. märts]] [[1517]] – 19. november 1523 katoliku kiriku asekantsler * [[26. juuni]] 1517 – 6. juuli 1517 San Clemente [[kardinalpreester]] * [[6. juuli]] 1517 – 19. november 1523 San Lorenzo in Damaso kardinalpreester * [[4. november]] 1517 – 1523 [[paavst]]liku komisjoni liige, mis valmistas ette [[ristisõda]] türklaste vastu. * [[19. november]] 1517 – [[5. mai]] 1518 Albenga administraator * 1517 Chiaravalle kloostri [[abt commendatario]] * [[Detsember|Detsembrist]] 1517 Santi Vincenzo ed Anastasio delle Tre Fontane kloostri abt commendatario * [[8. jaanuar]] [[1518]] – [[3. märts]] 1518 [[Bologna piiskop]]. * [[5. juuli]] 1518 – 30. juuli 1518 [[Embrun'i peapiiskopkond|Embrun'i peapiiskopkonna]] administraator * [[30. juuli]] 1518 – [[3. september]] 1518 [[Ascoli-Pisceno piiskopkond|Ascoli-Pisceno piiskopkonna]] administraator * [[10. jaanuar]] [[1519]] – [[11. jaanuar]] 1520 [[kardinalide kolleegium]]i ''[[camerlengo]]'' * [[27. mai]] 1519 – 19. november 1523 Firenze kuberner ja [[legaat]] [[Toscana]]s * [[17. august]] 1519 Saint-Martin de Tournai' kloostri abt commendatario * [[12. september]] 1520 – [[18. juuni]] 1523 [[Egeri piiskop]] * [[7. juuni]] [[1521]] – [[26. september]] [[1522]] [[Worcester]]i administraator == 1523. aasta konklaav == Clemens VII valiti paavstiks [[19. november|19. novembril]] [[Vatikani paavstipalee]]s ja krooniti [[26. november|26. novembril]] 1523 kardinal [[Marco Cornaro]] poolt. Ta sai paavstiks 45-aastaselt ja oli noorim paavst pärast Leo X-t. Hiljem pole nii noorelt valitud ühtki isikut paavstiks. Temast sai seitsmes [[Clemens (paavst)|Clemensi]]-nimeline paavst, kuna [[1378]]–[[1394]] valitsenud samanimelist isikut peeti [[vastupaavst]]iks. 50 päeva kestnud [[konklaav]] oli pikim pärast [[1314]]–[[1316]] toimunud konklaavi, millel valiti [[Johannes XXII]]. [[1. oktoober|1. oktoobrist]] 19. novembrini 1523 toimunud konklaavi viimases voorus osales 39 kardinali: * [[Aleksander VI]] kardinalid: ** [[Marco Cornaro]] ** [[Paulus III|Alessandro Farnese]] ** [[Niccolò Fieschi]] ** [[Bernardino López de Carvajal]] ** [[Francesco Soderini]] * [[Julius II]] kardinalid ** [[Pietro de Accolti]] ** [[François Guillaume de Castelnau-Clermont-Lodéve]] ** [[Antonio Maria Ciocchi del Monte]] ** [[Sigismondo Gonzaga]] ** [[Achille de Grassi]] * [[Leo X]] kardinalid ** [[François-Louis de Bourbon de Vendôme]] ** [[Lorenzo Campeggio]] ** [[Egidio Canisio de Viterbo]] ** [[Alessandro Cesarini]] ** [[Paolo Emilio Cesi]] ** [[Innocenzo Cibo]] ** [[Pompeo Colonna]] ** [[Giovanni Domenico de Cupis]] ** [[Bonifacio Ferreri]] ** [[Domenico Giacobacci]] ** Giulio de' Medici ** [[Giovanni Nanni-Todeschini-Piccolomini]] ** [[Cristoforo Numai]] ** [[Franciotto Orsini]] ** [[Giovanni Battista Pallavicino]] ** [[Francesco Armellini Pantalassi de' Medici]] ** [[Silvio Passerini]] ** [[Francesco Pisani]] ** [[Ferdinando Ponzetta]] ** [[Lorenzo Pucci]] ** [[Ercole Rangoni]] ** [[Niccolò Ridolfi]] ** [[Giovanni Salviati]] ** [[Agostino Trivulzio]] ** [[Scaramuccia Trivulzio]] ** [[Andrea della Valle]] ** [[Gualterio Raimundo de Vich]] ** [[Tommaso Vio]] * [[Hadrianus VI]] kardinal ** [[Willem van Enckenvoirt]] ==Reformatsioon== {{Vaata|Reformatsioon}} Clemens VII sai võimule ajal, mil [[Saksamaa]]l puhkenud usurahutused olid laienenud teistesse [[Euroopa]] riikidesse. Tema ajal ei omanud paavst enam [[jurisdiktsioon]]i [[Norra]], [[Taani]], [[Rootsi]] ega mitme [[Šveits]]i [[Kanton (Šveits)|kantoni]] koguduste üle. [[Šotimaa kuningas]] [[James V]] saatis paavstile [[1526]] kirja, milles ta protesteeris paavsti tegutsemise vastu. Olles juba kardinalina puutunud kokku [[Martin Luther]]i vaadetega, püüdis Clemens VII saavutada kontrolli olukorra üle ja lähetas [[jaanuar]]is [[1524]] kardinal [[Lorenzo Campeggio]] [[Nürnbergi riigipäev]]ale. Paavsti tegutsemist takistas keeruline läbisaamine keisrina tunnustatud [[Karl V]]-ga, kellega peetud läbirääkimiste järel oli Clemens VII valmis kokku kutsuma [[oikumeeniline kirikukogu|oikumeenilist kirikukogu]] ja [[28. november|28. novembril]] [[1531]] toimunud [[konsistoorium]]il leiti, et oikumeenilise kirikukogu kokkukutsumine on vajalik. [[1532]] arutasid keiser ja paavst [[Bologna]]s oikumeenilise kirikukogu kokkukutsumist ja mõlemad leidsid, et see peab toimuma niipea, kui sellega nõustuvad kristlikud valitsejad. Euroopa valitsejatele saadeti vastavasisulised kirjad, kuid [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuninga]] vastus oli keisri jaoks mitterahuldav ja [[Henry VIII]] ei vastanud kirjale. Clemens VII saatis Inglismaa kuningale Henry VIII-le [[kuldroos]]i.<ref name="Kuldroos" /> Henry VIII lahutas end oma esimesest abikaasast ja paavst [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[11. juuli]]l [[1533]] [[Karl V]] nõudel Henry.<ref name="Henry8" /> Henry VIII keelas 1531 [[annaat]]ide maksmise [[Rooma]]. Paavst andis [[Canterbury peapiiskop]]ile [[Thomas Cranmer]]'ile [[pallium]]i. Kui Cranmer kuulutas [[1533]] Henry VIII abielu [[Anne Boleyn]]'iga seaduslikuks, keelati alamkojal kaebuste esitamine Rooma ja [[nuntsius]] saadeti [[Inglismaa]]lt välja. [[Märts]]is [[1534]] kuulutas paavstlik [[tribunal]] Henry VIII abielu [[Aragóni Catherine]]'iga kehtivaks. ==Itaalia sõjad== {{Vaata|Itaalia sõjad}} [[Pilt:Sebastiano del Piombo – Portrait of Pope Clement VII (ca. 1526).jpg|pisi|Clemens VII. [[Sebastiano del Piombo]] maal, [[1526]]]] Clemens VII välispoliitiline eesmärk oli säilitada [[Firenze]] sõltumatus välisvõimust, mis viis paavsti vastuoluliste otsusteni. Ta saatis [[Nikolaus von Schönberg]]i [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa]], [[Inglismaa kuningas|Inglismaa]] ja [[Hispaania kuningas|Hispaania kuningate]] juurde sõlmima rahu. Oma valitsemisaja algul toetas ta [[Hadrianus VI]] eeskujul [[Karl V]]-t, kuid ei soostunud uuendama 1523 paavsti ja keisri vahel sõlmitud liitu. 1524 saatis paavst saadikuks kuninga juurde [[Baldassare Castiglione]]. Pärast [[Milano]] vallutamist 1524 [[François I]] poolt sõlmis paavst [[detsember|detsembris]] 1524 liidu [[Prantsusmaa]]ga, millega [[jaanuar]]is [[1525]] liitus [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]]. [[Pavia lahing]]u järel toetas Clemens VII uuesti Karli, kuid mais [[1526]] liitus [[Cognac'i liiga]]ga, kuhu kuulusid [[Prantsusmaa]], [[Milano hertsogiriik|Milano]], Firenze ja Veneetsia.<ref name="Francois" /> [[6. mai]]l [[1527]] tungisid [[Itaalia]]sse marssinud saksa [[palgasõdur]]id [[Rooma]] ja rüüstasid seda nädala jooksul ([[Sacco di Roma]]). Clemens VII põgenes [[Sant' Angelo kindlus]]se, kust tal õnnestus vabaneda [[6. detsember|6. detsembril]] 1527, kui ta oli nõustunud [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] linnade [[okupatsioon]]iga, lubas säilitada [[neutraliteet]]i ja maksis 400 000 [[tukat]]i suuruse [[lunaraha]].<ref name="Karl5" /> Veneetsia väed ja [[Sigismondo Malatesta]] okupeerisid mitmed Kirikuriigile kuuluvad alad. Hiljem õnnestus paavstil rändkaupmeheks maskeeritult põgeneda [[Orvieto]]sse<ref name="Orvieto" />, kust ta siirdus [[Viterbo]]sse. [[1529]] sõlmis Clemens VII Karl V-ga kokkuleppe usurahutuste leviku tõkestamiseks ja [[ristisõda|ristisõja]] korraldamiseks türklaste vastu. Kokkuleppe järgi jäi Medicitele Firenze, mille valitsejaks sai [[Alessandro de' Medici]] ja [[24. veebruar]]il [[1530]] kroonis Clemens VII Bolognas Karli keisriks. See oli viimane Saksa-Rooma Keisririigi keisri kroonimine paavsti poolt.<ref name="Karl5" /> 1531 alustas paavst läbirääkimisi Prantsusmaaga. [[Oktoober|Oktoobris]] 1533 toimus paavsti visiit Prantsusmaale, kus tema sugulane [[Caterina de' Medici]] abiellus [[28. oktoober|28. oktoobril]] [[Marseille]]s François I poja [[Henri II (Prantsusmaa)|Henriga]].<ref name="Caterina" /> ==Suhted Poolaga== Clemens VII oli vahendaja [[Poola kuningriik|Poola]] ja [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigi]] vahel peetud läbirääkimistel [[Leedu suurvürstiriik|Leedu]] alade pärast. ==Suhted Venemaaga== Clemens VII saatis saatkonna [[Moskva suurvürst]]i [[Vassili III]] juurde.<ref name="Venemaa" /> ==Clemens VII ja Eesti== Clemens VII kinnitas [[16. mai]]l [[1533]] [[Ungurpilsi mõis]]niku [[Georg von Ungern]]i palvel muudatuse tema [[vapp|vapil]].<ref>'''H. von Bruiningk, N. Busch''', ''"[[Livländische Güterurkunden]]. [Bd. 2]"''.</ref>,<ref>'''Paul von Ungern-Sternberg''': ''"Ein Wappenbrief des Papstes Clemens VII., für Georg von Ungern, Herrn zu Pürkel dd. Rom 1533 Mai 16.''" Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik (1907–1908): 214–215</ref>. 1534. aastal viibisid Roomas Ungern ja [[Wilhelm von Hohenzollern|Brandenburgi markkrahvi Wilhelmi]] sekretär Anton Leckau, kes soovisid, et paavst tagandaks Saare-Lääne piiskopi [[Reinhold von Buxhoeveden]]i ja kinnitaks tema asemel ametisse Wilhelmi, aga seda nad ei saavutanud. ==Suhted kiriku institutsioonidega== [[5. juuli]]l [[1532]] avaldas Clemens VII konstitutsiooni "Etsi ad singula", millega ta määras katoliku kiriku asekantslerile San Lorenzo in Damaso titulaarkiriku. [[16. aprill]]il [[1526]] avaldatud bullas "Dum consideramus" sätestas ta apostelliku [[sündik]]u volitused. ===Barnabiidid=== [[18. veebruar]]il 1533 avaldatud kirjaga "Vota per quae vos" tunnustas ta [[barnabiidid|barnabiitide]] ordu asutamist.<ref name="Barnab" /> ===Frantsiskaanid=== [[16. jaanuar]]il 1532 avaldas ta bulla "In suprema", milles lubas [[frantsisklased|frantsisklaste]] grupil, reformaatidel, tegeleda [[misjon]]iga. Bullaga "Dum uberes fructus" kinnitas ta frantsiskaani ordu [[tertsiaarid]]ele [[Hispaania]]s privileegid.<ref name="Frants" /><ref name="Franciscus" /> ===Kaputsiinid=== Ajendatuna frantsiskaanide ordus toimunud reformiliikumisest, lubas Clemens VII 1525 peetud [[juubeliaasta]]l Matteo di Bassil kanda rüüd, mille hiljem võtsid kasutusele [[kaputsiinid]]. [[18. mai]]l 1526 kirjas "Ex parte vestra" lubas paavst kaputsiinidel elada omaette [[kogudus]]es. [[3. juuli]]l 1528 avaldas ta bulla "Religionis zellus", millega vabastas kaputsiinid kuulekusvandest frantsisklastele ja võimaldas neil asutada uue ordu.<ref name="Kapuuts" /> ===Teatiinid=== Ta rajas [[24. juuni]]l 1524 avaldatud apostelliku kirjaga "Exponi nobis" [[teatiinid]]e ordu.<ref name="Teatiin" /> ==Liturgilised otsused== [[1525]]. aastat tähistati [[juubeliaasta]]na. Clemens VII kinnitas bullas "Provisionis nostrae" Firenzes [[ristimine|ristimise]] sakramendi erivormi kasutamise. [[25. jaanuar]]il 1526 andis ta Forli [[dominiiklased|dominiiklaste]] [[Konvent (klooster)|konvendile]] [[indult|induldi]], et nad võiksid pidada [[Giacomo Salomone]] mälestuseks [[missa]]t.<ref name="Õnnis" /> [[12. august]]il 1530 tunnustas ta [[karmeliidid|karmeliitidele]] antud [[sabatiini privileeg]]i.<ref name="Sabatiin" /> ==Teoloogilised vaidlused== Clement VII keelas bullas "Consueverunt" [[ekskommunikatsioon]]i ähvardusel [[ketserlus|ketserlikud]] kirjutised. ==Suhted juutidega== Clemens VII oli seotud David Reubeni ja Solomon Molko kohtuprotsessidega. Ta avaldas [[7. aprill]]il 1524 bulla marranosi [[juudid|juutide]] kohta ja [[17. detsember|17. detsembril]] [[1531]] bulla [[inkvisitsioon]]i tegevuse reguleerimiseks [[Portugal]]is. ==Uued piiskopkonnad== *[[11. mai]] [[1524]] [[Lääne-India peapiiskopkond]] *[[19. juuni]] [[1525]] [[Itaalia]]s [[Campagna piiskopkond]]<ref name="Conza" /> *[[13. oktoober]] 1525 [[Mehhiko]]s [[Tlaxcala piiskopkond]] *[[1. juuli]] [[1526]] Itaalias [[Chieti piiskopkond]] *[[1527]] [[Süüria]]s Damaskuse [[eparhia|ülemeparhia]] *[[16. mai]]l [[1528]] ühendas Itaalias Melfi ja Rapolla piiskopkonnad *[[14. märts]] [[1530]] Itaalias [[Vigevano piiskopkond]] *[[2. september]] 1530 [[Mehhiko piiskopkond]] *[[21. juuni]] [[1531]] [[Venezuela]]s [[Coro piiskopkond]] *[[31. jaanuar]] [[1533]] [[India]]s [[Goa piiskopkond]] *31. jaanuar 1533 [[Portugal]]is [[Funchali peapiiskopkond]]<ref name="Funchal" /> *31. jaanuar 1533 [[Cabo Verde piiskopkond]] *10. jaanuar [[1534]] [[Colombia]]s [[Santa Marta piiskopkond]] *[[24. aprill]] 1534 Colombias [[Cartagena piiskopkond]] ==Beatifikatsioonid ja suhted pühade inimestega== Clemens VII kuulutas õndsaks 6 isikut: * [[Lorenzo Giustiniani]] 1524 * [[kardinal]] [[Louis Aleman]] [[9. aprill]] 1527 * [[Peetrus Luksemburgist|Luksemburgi Peetrus]] 9. aprill 1527 * [[Arduino di Ceprano]] 1531 * [[Veridiana]] [[20. september]] 1533 * [[Montepulciano Agnes]] 1534 Ta soovitas 1525 [[Angela Merici]]l jääda Rooma.<ref name="Merici" /> ==Kardinalide pühitsemised== Clemens VII pühitses oma valitsemisajal 33 [[kardinal]]i 14 [[konsistoorium]]il. Lisaks itaallastele said kardinalideks 9 prantslast ja 7 hispaanlast. # konsistoorium [[3. mai]]l [[1527]] ## [[Benedetto Accolti]] ## [[Niccolò Gaddi]] ## [[Ercole Gonzaga]] ## [[Marino Grimani]] ## [[Agostino Spinola]] # konsistoorium [[21. november]] 1527 ## [[Gianvincenzo Carafa]] ## [[Enrique de Cardona y Enríquez]] ## [[Piero Gonzaga]] ## [[Girolamo Grimaldi]] ## [[Andrea Matteo Palmieri]] ## [[Antoine du Prat]] ## [[Sigismondo Pappacoda]] ## [[Antonio Sanseverino]] # konsistoorium [[7. detsember]] 1527 ## [[Francisco de los Ángeles Quiñones]] # konsistoorium [[20. detsember]] 1527 ## [[Francesco Cornaro]] # konsistoorium [[jaanuar]] [[1529]] ## [[Girolamo Doria]] # konsistoorium 10. jaanuar 1529 ## [[Ippolito de' Medici]] # konsistoorium [[13. august]] 1529 ## [[Mercurino Arborio di Gattinara]] # konsistoorium [[9. märts]] [[1530]] ## [[Bernhard von Cles]] ## [[Louis de Gorrevod]] ## [[García de Loaysa y Mendoza]] ## [[Iñigo López de Mendoza y Zúñiga]] ## [[François de Tournon]] # konsistoorium [[8. juuni]] 1530 ## [[Gabriel de Gramont]] # konsistoorium [[22. veebruar]] [[1531]] ## [[Alfonso Manrique de Lara y Solís]] ## [[Juan Pardo de Tavera]] # konsistoorium [[22. september]] 1531 ## [[Antonio Pucci]] # konsistoorium [[21. veebruar]] [[1533]] ## [[Esteban Gabriel Merino]] # konsistoorium [[3. märts]] 1533 ## [[Jean d'Orléans-Longueville]] # konsistoorium [[7. november]] 1533 ## [[Philippe de la Chambre]] ## [[Odet de Coligny de Châtillon]] ## [[Jean Le Veneur]] ## [[Claude de Longwy de Givry]] ==Clemens VII kultuuriloos== Clemens VII oli [[Francesco Guicciardini]], [[Benvenuto Cellini]] ja [[Michelangelo]] [[patroon]]. [[Sebastiano del Piombo]] tegi temast [[1526]] ja [[1531]] [[portree]]d. Teda on kujutatud ka kardinalina [[Raffael]]i [[1518]] valminud maalil [[Leo X]]-st. Ta rajas [[1523]] [[Rooma Peetri kirik]]u ehitamiseks [[kongregatsioon]]i. Ta rajas 1531 [[Granada ülikool]]i ja määras [[Ingolstadti ülikool]]i tulud.<ref name="Ingolstadt" /> Ta oli huvitatud [[astroloogia]]st, tema astroloog oli [[Lucas Gauricus]]. [[1533]] esitles [[Albert Widmanstadt]] talle [[Mikołaj Kopernik]]u teooriat [[Päikesesüsteem]]ist. ==Surm== Clemens VII kannatas [[Prantsusmaa]]lt tagasipöördumisel kõhuhädade käes. Ta suri 56-aastaselt 25. septembril 1534 Roomas ja maeti [[Rooma Peetri kirik|Vatikani basiilikasse]]. [[6. juuni]]l [[1542]] maeti tema säilmed ümber [[Rooma Santa Maria sopra Minerva kirik]]usse. ==Hinnang== Kirikuajaloolane [[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]] ja "[[Catholic Encyclopedia]]" tunnustavad tema haridust ja kogemusi, kuid taunivad tema nõrka iseloomu ja otsustamatust. Mõlemad mainivad, et Clemens VII tegutses eelkõige kui [[Itaalia]] valitseja ja [[Medici]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Caterina">{{cite web |last= Goyau|first= Georges|date=1908|title=Catherine de' Medici. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03443a.htm}}</ref> <ref name="Conza">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1908|title= Conza. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04350a.htm}}</ref> <ref name="Barnab">{{cite web |last=Tondini di Quarenghi|first= Cesario|date=1907|title=Barnabites. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02302a.htm}}</ref> <ref name="Firenze">{{cite web |last= Benigni|first= Umberto|date=1909|title=Florence. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06105c.htm}}</ref> <ref name="Francois">{{cite web |last= Goyau|first= Georges|date=1908|title= Francis I. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06207a.htm}}</ref> <ref name="Frants">{{cite web |last= Robinson|first= Paschal|date=1908|title=Order of Friars Minor Conventuals. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/04344a.htm}}</ref> <ref name="Franciscus">{{cite web |last= Bihl|first=Michael|date=1909|title=Order of Friars Minor. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06281a.htm}}</ref> <ref name="Karl5">{{cite web |last= Spahn|first= Martin|date=1908|title=Emperor Charles V. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03625a.htm}}</ref> <ref name="Funchal">{{cite web |last= Fita y Colomé|first= Fidel|date=1909|title= Funchal. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06318c.htm}}</ref> <ref name="Habe">{{cite web |last= Thurston|first=Herbert|date=1907|title=Beard. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02362a.htm}}</ref> <ref name="Henry8">{{cite web |last= Thurston|first=Herbert|date=1910|title=Henry VIII. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07222a.htm}}</ref> <ref name="Ingolstadt">{{cite web |last= Hoeber|first= Karl|date=1910|title= University of Ingolstadt. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08007d.htm}}</ref> <ref name="Kapuuts">{{cite web |last= Hess|first=Lawrence|date=1908|title=Capuchin Friars Minor. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03320b.htm}}</ref> <ref name="Orvieto">{{cite web |last= Benigni|first=Umberto|date=1911|title=Orvieto. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11331c.htm}}</ref> <ref name="Merici">{{cite web |last= Ott|first=Michael|date=1907|title=St. Angela Merici. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/01481a.htm}}</ref> <ref name="Sabatiin">{{cite web |last= Hilgers|first= Joseph|date=1912|title= Sabbatine Privilege. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13289b.htm}}</ref> <ref name="Teatiin">{{cite web |last=Ragonesi|first= Franciscus|date=1912|title=Theatines. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/14557a.htm}}</ref> <ref name="Venemaa">{{cite web |last= Palmieri|first= Aurelio|date=1912|title=The Religion of Russia. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13253a.htm}}</ref> <ref name="Õnnis">{{cite web |last= Beccari|first=Camillo|date=1907|title=The Blessed. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/02597b.htm}}</ref> <ref name="Kuldroos">{{cite web |last= Rock|first=P.M.J.|date=1909|title=Golden Rose. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/06629a.htm}}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Ivana Ait]]: ''I fiorentini a Roma durante i pontificati di Leone X e Clemente VII''. Sergio Gensini, "Una "Gerusalemme" toscana sullo sfondo di due giubilei 1500 – 1525". Firenze, 2004: 31–56. *[[Pietro Balan]]: ''La politica di Clemente VII''. Roma, 1884. *Pietro Balan: ''Clemente VII e l'Italia dei suoi tempi''. Milano, 1887. *[[Jürgen Baumgart]]: ''Der Krönungszug Kaiser Karls V. und Papst Clemens VII. 1530 in Bologna: ein Fund in der Bibliothek des Heinrich-Suso-Gymnasiums, Konstanz''. "Badische Heimat" 85, 2005: 26–30. *[[Guy Bedouelle]], [[Patrick Le Gal]]: ''Le divorce du roi Henri VIII. Études et documents''. Genève, 1987. *[[Pietro Berti]]: ''Alcune documenti che servono ad illustrare il pontificato e la vita privata di Clemente VII''. "Giornale storico degli archivi toscani" 2, 1858: 102–128. *[[Victor L. Bourrilly]]: ''La première défection de Clément VII à la ligue de Cognac (août-septembre 1526)''. "Bulletin italien" 1, 1901: 213–231. *[[Anne-Marie Mathy Bragard]]: ''Détails nouveaux sur les musiciens de la cour du Pape Clément VII''. "Revue belge de musicologie" 12, 1958: 5–18. *[[Remigius Bäumer]]: ''Martin Luther und der Papst''. Aschendorff, 1982. *[[Delio Cantimori]]: ''L'influence du manifeste de Charles V contre Clément VII 1526 et de quelques documents similaires de la littérature philoprotestante et anticuriale d'Italie''. "Charles-Quint et son temps". Paris, 1959: 133–141. *[[Philippe Castagnetti]]: ''Correspondance papale et construction d'une société politique: Les brefs aux princes de Clément VII''. J. Boutier, "Politique par correspondance: les usages politiques de la lettre en Italie (XIVe – XVIIIe siècle)". Rennes, 2009: 57–80. *[[Gustave Constant]]: ''Clément VII et le divorce d'Henri VIII (1527–1533)''. Albert Dufourcq, "Mélanges Albert Dufourcq. Études d'histoire religieuse". Paris, 1932: 145–161. *[[Pierre Crabitès]]: ''Clement VII and Henry VIII''. London, 1936. *[[Stefan Ehses]]: ''Die politik des Papstes Clemens VII bis zur Schlacht von Pavia''. "Historisches Jahrbuch" 6, 1885: 557–603. *Stephan Ehses: ''Die päpstliche Dekretale in dem Scheidungsprozeß Heinrichs VIII''. "Historisches Jahrbuch" 8, 1887: 609–628; HJ 9, 1888: 28–48; 209–250. *Stephan Ehses: ''Clemens VII. und Karl V. zu Bologna 1533''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 5, 1891: 299–307. *Stephan Ehses: ''Papst Klemens VII. in dem Scheidungsprozesse Heinrichs VIII''. "Historisches Jahrbuch" 13, 1892: 470–488. *Stephan Ehses: ''Papst Clemens VII. und Heinrich VIII. von England''. "Römische Quartalschrift für christliche Altertumskunde und Kirchengeschichte" 12, 1898: 225–227. *[[Hermann Fillitz]]: ''Papst Clemens VII. und Michelangelo. Das Jüngste Gericht in der Sixtinischen Kapelle''. Wien, 2005. ISBN 978-3-7001-3487-9 *[[Paul Flemer]]: ''Clement VII and the Crisis of the Sack of Rome''. William John Connell, "Society and individual in Renaissance Florence". Berkeley, 2002: 409–434. *J. Fraikin: ''Nonciatures de Clément VII''. Paris, 1906–1926. *J. Fraikin: ''La nonciature de France de la délivrance de Clément VII à sa mort''. "Mélanges d'Archéologie et d'Histoire de l'Ecole française de Rom"e 26, 1906: 513–564. *[[Christoph Luitpold Frommel]]: ''Unbekannte Entwürfe Sangallos für die Gräber Leos X. und Clemens' VII''. H. Keller, "Italia et Germania. Liber Amicorum Arnold Esch". Tübingen, 2001: 319–358. *Christoph Luitpold Frommel: ''La Porta Santa di Alessandro VI e di Clemente VII e un'opera sconosciuta di Baldassarre Peruzzi a S. Pietro''. Maria Chiabò, "Roma di fronte all'Europa al tempo di Alessandro VI". II. Roma, 2002: 571–592. *[[José María de Garganta Fábrega]]: ''El Papa Clemente VII y sus criterios jurídicos en la reforma de las órdenes mendicantes''. "Anuario de historia del clerecho español" 23, Madrid 1953, 289–328. *[[Sergio Gensini]]: ''Clemente VII difensore dei diritti dei frati nella selva di Camporena''. S. Gensini, "Una "Gerusalemme" toscana sullo sfondo di due giubilei 1500 – 1525". Firenze, 2004: 143–162. *[[Felix Gilbert]]: ''Alcuni discorsi di uomini politici fiorentini e la politica di Clemente VII per la restaurazione medicea''. "Archivio storico italiano" 93, 2 (1935): 3–24. *[[Francisco Gimeno Blay]]: ''Documentos del Fondo de Valldigna, (A.H.N) del papado de Clemente VII''. "Boletín de la Sociedad Castellonense de Cultura" 56, 1980: 483–505. *[[Kenneth Gouwens]], [[Sheryl E. Reiss]]: ''The Pontificate of Clement VII: History, Politics, Culture''. Aldershot, Hampshire UK: Ashgate, 2005. *[[Rudolf Grethen]]: ''Die politischen Beziehungen Clemens' VII. zu Karl V. in den Jahren 1523–1527''. Hannover, 1887. *[[Antonio Guasti]]: ''Alcuni Brevi di Clemente VII sulte ferite e la morte di Giovanni de' Medici, estratti dagli archivi segreti del Vaticano''. "Archivio storico italiano" 2, 1888: 193–204. *[[Jutta Götzmann]]: ''Der Triumph der Medici. Zur Ikonographie der Grabmäler Leos X. und Clemens' VII. in Santa Maria sopra Minerva''. Joachim Poeschke, "Praemium virtutis II". Münster, 2005: 171–200. *[[Willi Hellwig]]: ''Die politischen Beziehungen Clemens' VII. zu Karl V. im Jahre 1526''. Chemnitz, 1890. *[[Christian von Heusinger]]: ''Einige Bemerkungen zur Editionsgeschichte des Triumphzugs Kaiser Karls V. und Papst Clemens VII. nach der Kaiserkrönung am 24. Februar 1530 in Bologna von Nicolas Hogenberg: mit einem Anhang, der Holzschnittfries von Robert Peril''. "Jahrbuch der Berliner Museen" 43, 2001: 63–108. *[[Judith Hook]]: ''Clement VII, the Colonna and Charles V: A Study of the Political Instability of Italy in the Second and Third Decades of the Sixteenth Century''. "European Studies Review", 2, 1972: 281–299. *[[Hubert Jedin]]: ''Originalbriefe des Bischofs Jacob von Salza an die Päpste Clemens VII. und Paul III. betr. seine Stellung zur Reformation (1524–1536)''. "Zeitschrift des Vereins für Geschichte (und Alterthum) Schlesiens" 62, 1928: 82–100. *[[Eileen Kane]]: ''Documents pour le livre de prières du pape Clément VII''. "Mémoires de l'Académie de Vaucluse" 3, 1994: 91–97. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *J. Martin: ''Charles-Quint et Clément VII à Bologne''. Bulletin italien 11, 1911: 99–123, 213–223. *[[Michele Monaco]]: ''Le finanze pontificie al tempo di Clemente VII''. "Studi Romani", 6, 1958: 278–296. *Michele Monaco: ''Considerazioni sul pontificato di Clemente VII''. "Archivi", 27, 1960: 184–223. *[[Gerhard Müller]]: ''Zur Vorgeschichte des Tridentinums. Karl V. und das Konzil während des Pontifikates Clemens' VII''. "Zeitschrift für Kirchengeschichte", 74, 1963: 83–108. *Gerhard Müller: ''Die Römische Kurie und die Reformation 1523–1534. Kirche und Politik während des Pontifikates Clemens' VII''. Heidelberg, 1969. *[[Jean-Pierre Pantalacci]]: ''Léon X et Clément VII. À travers le témoignage des ambassadeurs de la République de Venise''. F. Alazard, F. La Brasca, "La papauté à la Renaissance". Paris 2007: 677–691. *[[Gianni Peretti]]: ''Palazzo Ridolfi a San Pietro Incarnario e la "Cavalcata di Carlo V e Clemente VII" di Domenico Brusasorci''. E. Demo, "Edilizia privata nella Verona rinascimentale". Milano, 2000: 390–394. *''"Quando gli dei si spogliano". Il bagno di Clemente VII a Castel Sant'Angelo e le altre stufe romane del primo Cinquecento''. Roma, 1984. *[[Camillo Ravioli]]: ''Le guerre dei sette anni sotto Clemente VII, l'assalto, presa e sacco di Roma, l'assedio e la perdita di Firenze dall'anno MDXXIII al MDXXXI sui documenti ufficiali''. "Archivio della Società Romana di storia patria" 6, 1883: 303–444. *[[Anne Reynolds]], [[Francesco Berni]]: ''Renaissance humanism at the court of Clement VII: Francesco Berni's Dialogue against poets in context''. 1997. *[[Emmanuel Pierre Rodocanachi]]: ''Histoire de Rome. Les pontificats d'Adrien VI et de Clément VII''. Paris, 1933. *[[Maria Teresa Sambin de Norcen]]: ''Michelangelo e Clemente VII: corrispondenza e corrispondenti nella genesi della sacrestia Nuova e della biblioteca Laurenziana''. "Annali di architettura" 15, 2003: 75–87. *[[Rossana Sodano]]: ''Intorno ai "Coryciana": conflitti politici e letterari in Roma dagli anni di Leone X a quelli di Clemente VII''. "Giornale storico della letteratura italiana" 178, 2001: 420–450. *J. N. Stephens: ''Pope Clement VII, a Florentine Debtor''. "Bulletin of the Institute of Historical Research", 49, 1976: 138–141. *[[Edward Surtz]], [[Virginia P. Murphy]]: ''The Divorce Tracts of Henry VIII''. Angers, 1988. *[[Olga Zorzi Pugliese]]: ''Girolamo Benivieni seguace e difensore del Savonarola: considerazioni sul problema testuale dell'epistola a Clemente VII (1530)''. "Studi savonaroliani" (1995): 309–318. *[[Lorenzo Tacchella]]: ''Il pontefice Clemente VII revoca il provvedimento apostolico dell'elezione di Giovanni Morone a vescovo di Tortona''. "Julia Dertona", 35, 1986: 159–166. *[[Cecilia Tasca]]: ''Il sacco di Roma (1527) e la donazione di Clemente VII alla cattedrale di Cagliari di alcune reliquie e di un trittico fiammingo''. Luisa D'Arienzo, "Gli Anni Santi nella storia. Cagliari", 2000: 379–430. *[[Paul von Ungern-Sternberg]]: ''Ein Wappenbrief des Papstes Clemens VII., für Georg von Ungern, Herrn zu Pürkel dd. Rom 1533 Mai 16''. "Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik" (1907–1908): 214–215. *[[Marina Valori]]: ''Alcuni cenni sui rapporti tra Francesco I Sforza e papa Niccolò V e Francesco II Sforza e papa Clemente VII''. L.-D. Baldissarro, "Squarci d'archivio sforzesco". Como, 1981: 71–83. *[[Carlos Alonso Vañes]]: ''Cartas originales de Carlos V al Papa Clemente VII''. "La Ciudad de Dios" 223, 2010: 725–762. *[[Herbert Millingchamp Vaughan]]: ''The Medici Popes: Leo X and Clement VII''. London, 1908. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/04024a.htm Artikkel Clemens VII kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1513.htm#Medici Clemens VII elulugu.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xvi.htm#1523 1523. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[http://www.csun.edu/~hcfll004/SV1523.html 1523. aasta konklaav.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xvi.htm#ClementVII Clemens VII määratud kardinalid.] *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1523-1534-_Clemens_VII.html Clemens VII dokumendid.] {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Hadrianus VI]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = [[1523]]–[[1534]] |järgnev = [[Paulus III]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Medicid]] [[Kategooria:Sündinud 1478]] [[Kategooria:Surnud 1534]] p1820vcxwbkmtaaavltiuu76l7k3xar 0 34499 7232031 4679644 2026-09-11T08:19:38Z Kuriuss 38125 7232031 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=september}} '''Ühisharidus''' ([[saksa keel]]es ''Koedukation'', [[inglise keel]]es ''coeducational'') tähendab tänapäeval eeskätt poeg- ja tütarlaste ühist koolitamist. Algselt kasutati seda väljendit [[USA]]-s valgete ja mustanahaliste üheskoos õpetamise kohta, kuna USA lõunaosariikides kehtis kuni [[1960. aastad|1960. aastateni]] rassieralduspõhimõte. === Ajalugu === Ühisharidusel on pikk traditsioon. Poisse ja tüdrukuid koolitati praktilistel põhjustel ühiselt [[algkool]]i-, nüüdsel [[põhikool]]itasandil juba enne [[19. sajand]]i lõppu. Kuna reeglina oli külakoolis vaid üks õpetaja, oli kõigi vanuseastmete laste ühine õpetamine tavaline. Vanematel maalidel on sageli näha, et poisid istuvad ruumi keskel koolipingiridades, tüdrukud klassiruumi ääres. Teistsugune olukord valitses kõrgematel koolitusastmetel. Poeglaste jaoks olid [[gümnaasium]]id ja [[reaalkool]]id. Tütarlaste jaoks olid ette nähtud [[lütseum]]id. Lütseumide õppetöös oli raskuspunkt [[käsitöö]]l, [[kodumajandus]]el ja [[religioon]]il. Neis loeti naiste sotsialiseerumist varjatud õppekavaks. [[Loodusteadus]]i ja [[ladina keel]]t õpetati vaid kõrvalaineina, kuna neid peeti õrnade tütarlaste jaoks liiga rasketeks. Peale selle kardeti, et liiga palju haridust on naisele kahjulik, kuna see võivat tagaplaanile suruda naistele omased rollid koduperenaise, abikaasa ja emana. Lütseumi lõpetamine ei avanud pääsu [[kõrgkool]]i. === XX sajandi algus === Naisliikumise survel õnnestus [[20. sajand]]i algul senised poeglastegümnaasiumid ka tütarlaste jaoks avada. Ühisharidus muutus [[1920. aastad|1920. aastatel]] ka [[Eesti]]s valdavaks, kuigi eraldi gümnaasiumid poeg- ja tütarlastele tegutsesid kuni Teise maailmasõja järgsete aastateni. Just ühisharidusele kui uuenduslikule suundumusele üleminekut kajastab sõna "ühisgümnaasium" mitmete 1920. aastatel tegevust alustanud õppeasutuste tänini püsima jäänud ametlikes nimetustes (ainsaks sellest traditsioonist väljuvaks erandiks on Paide Ühisgümnaasium). [[1950. aastad|1950. aastate]] alguseks oli ühisharidus muutunud [[Nõukogude Liit|NSV Liidus]] ainsaks koolitüübiks. === Alates 1980. aastatest === Arenenud maades ei pööranud [[pedagoogika]]teadlased ühishariduse uurimisele kuni [[1980. aastad|1980. aastateni]] kuigi palju tähelepanu. Seejärel hakkas naisõigusluse teise laine mõjul tõstatuma poeg- ja tütarlaste võrdsete võimaluste teema ühishariduses. Osutus, et tütarlapsed saavutavad koolis samaealiste poeglastega võrreldes paremaid tulemusi. Erandiks osutusid loodusteadused. Edasisel eriala- ja kutsevalikul on täheldatavad suured erinevused poeg- ja tütarlaste vahel. Tütarlapsed otsustavad enamasti abistamise, hooldamise, assisteerimise ja kasvatamisega seotud ainete, noormehed aga pigem tehniliste ja tööstuslike ainete ning erialade kasuks. Tütarlaste poolt eelistatavad alad paistavad silma eelkõige halva tasustatuse ja nigelate karjäärivõimaluste poolest. 1980. aastatest algasid arenenud riikides diskussioonid ühishariduse ümber. Algset, mõlema soopoole võrdete võimaluste ideed ei ole ühishariduse läbi õnnestunud realiseerida. === Refleksiivne ühisharidus === 20. sajandi lõpus juurutas saksa pedagoogikateadlane [[Hannelore Faulstich-Wieland]] mõiste "refleksiivne ühisharidus". See hõlmab teadlikku käsitlust pigem ebateadlikult mahakäinud sotsialiseerumiskontseptsioonidest. Samas on vaatluse all poeglapsed: nemad on haridussüsteemi tõttu samuti ülekohtusse olukorda sattunud. Tänapäeva ühishariduse arengu keskseks probleemiks on saanud küsimus, kas kool on võimeline poeg- ja tütarlaste erinevaid vajadusi võrdsel määral rahuldama. ==Vaata ka== *[[Segakool]] *[[Ühisgümnaasium]] [[Kategooria:Haridus]] 66kzzzi7n5a1ni8i7ghkfxlwrxrg0w9 0 37511 7231878 6793031 2026-09-10T20:58:50Z Kuriuss 38125 7231878 wikitext text/x-wiki {{viita}}{{NPOV}}{{vaidlustatud}} [[Fail:Ratsionaalne skaala uimastite kahju hindamiseks (keskmine füüsiline kahju ja keskmine sõltuvus).svg|pisi|374x374px|Skaala mõnuainete kahjulikkuse hindamiseks]] '''Meelemürk''' ehk '''mõnuaine''' ehk '''lõbuaine''' on aine, mille manustamine põhjustab inimese vaimses seisundis muutusi. Need muutused ei pruugi olla mõnusad, kuid esialgse tarvitamise põhjustab tavaliselt soov saada mõnus elamus. Meditsiinilisest aspektist kasutatakse meelemürkide kohta terminit "psühhoaktiivsed ained", mis jagatakse järgmisteks kategooriateks: * [[alkohol]] * [[opiaadid]] ([[oopium]], [[morfiin]], [[heroiin]], [[metadoon]]) * [[rahusti]]d või [[uinutid]] ([[bensodiasepiinid]], [[barbituraadid]]) * [[kannabinoidid]] ([[marihuaana]], [[hašiš]]) * [[kokaiin]] * muud [[stimulaatorid]] ([[kofeiin]], ''[[ecstasy]]'', [[amfetamiin]], [[metamfetamiin]]) * [[hallutsinogeen]]id ([[LSD]], [[fentsüklidiin]], [[psilotsiin]], [[meskaliin]]) * [[tubakas (aine)|tubakas]] * lenduvad lahustid ([[bensiin]], [[nitrolahusti]], [[atsetoon]]) * mitmed või muud psühhoaktiivsed ained Lisaks on meditsiinilise tähelepanu all sõltuvust mittepõhjustavate ainete kuritarvitamine, mis jaotatakse järgmiselt: * [[antidepressandid]] * [[lahtisti]]d * [[analgeetikum]]id (mittepsühhoaktiivsed valuvaigistid) * [[antatsiidid]] * [[vitamiin]]id * [[steroidid]] või [[hormoonid]] * [[ravimtaim]]ed või rahvameditsiini vahendid * muud sõltuvust mittepõhjustavad ained Nende ainete mittevajalikule tarvitamisele on iseloomulik, et ei teki [[sõltuvus (narkoloogia)|sõltuvus]]t ega [[abstinents]]isümptomeid, nagu on iseloomulik psühhoaktiivsetele ainetele. Sageli on tegu ravimitega, mida arst on kunagi soovitanud või määranud, kuid mille tarvitamine jätkub vajaduseta ja sageli ülemäärastes annustes. Sageli võib nende ainete kasutamine põhjustada või süvendada raskeid kehalisi kahjustusi. Saavutatava efekti järgi võib meelemürgid jaotada järgmiselt: * Stimulandid, [[erguti]]d – suurendab aktiivsust ** [[Amfetamiin]], [[kokaiin]], ''[[ecstasy]]'', [[kofeiin]], [[nikotiin]] * Depressandid – vähendavad aktiivsust, põhjustavad tugevat füüsilist sõltuvust **[[Alkohol]], [[valuvaigisti]]d, [[opiaadid]] *[[Hallutsinogeen]]id – muudavad [[taju]] **[[LSD]], [[seened]], [[punane kärbseseen]] (meelemürk on peamiselt kile, ülejäänud osa põhjustab iiveldust), [[meskaliin]], [[fentsüklidiin]], [[psilotsübiin]] Kanepitoodete mõju võib sarnaneda kõigi kolme eelpoolmainitud kategooriaga, sõltuvalt eelnevast psüühilisest seisundist, kogusest jms. teguritest. Ka amfeetamiin, kokaiin ja ''ecstasy'' võivad põhjustada hallutsinatsioone, Samuti on kohati raske eristada uimasteid ja erguteid, sest paljud ained sisaldavad mõlemaid. Näiteks vähem kvaliteetne kanep sisaldab kõrvalaineid, mis viivad inimese suurte koguste puhul "kivisse", mis on omalaadne letargiaseisund – seda seetõttu, et kanepis on väikses koguses uimastavaid aineid, mis hakkavad suurte koguste puhul mõjuma. Erinevatest psühhoaktiivsetest ainetest tekkiv sõltuvus avaldub peamiselt kahel moel: psüühilise sõltuvuse korral on olulisel kohal aine tarvitamisega seotu, rituaal, seltskonna omaksvõtt ja heakskiit, harjumus. Tekib tugev tung, lausa sundmõte tarvitada ainet, muud vaba aja veetmise võimalused ja huvid/hobid kaotavad oma tähtsuse. Aine tarvitamist ei suudeta lõpetada ka vaatamata ilmsetele tervist kahjustavatele tagajärgedele. Füüsilise sõltuvuse korral harjub organism aine olemasoluga ning aine mittetarvitamisel tekib [[võõrutusseisund]], mille nähud kaotab uus annus. Selle iseloom ja täpne pilt sõltub suuresti tarvitatud ainest. Uimastid ei põhjusta peale pikaajalist tarbimist enam mingit positiivset seisundit, sest inimese seisund on muutunud selliseks, et uimastamine ei vii enam hea enesetundeni, kuna mingi osa tundlikkusest jääb siiski alles ja väga haige inimene ei tunne ennast valuvaigisti mõju all ühestki vaatenurgast paremini, kui terve inimene tunneks ilma. Kuna uimastid vähendavad tundlikkust, teeb inimene nende mõju all tihti asju, mis on enesetundele ohtlikud ja põhjustavad [[pohmelus]]t, samuti seetõttu, et organismi (immuunsüsteemi) reaktsioonid on uimasti mõju all ebaautentsed ja aeglased. Ergutid ja hallutsinogeenid põhjustavad sõltuvust peamiselt selletõttu, et muudetud ja tihti vastuvõetavam, "sügavam" või "loomulikum" taju on erguti tarbija jaoks tihti miski, mida ta soovib saavutada, selle puudumine võib osutuda koormavaks. Tugevate hallutsinogeenide, nagu LSD puhul, võib selline sõltuvus mõnedel juhtudel osutuda sama ületamatuks, kui uimastisõltuvus, samuti on uuemate pikaajaliste uuringute käigus leitud ka kanepisõltlasi, kes ei suuda aine tarbimisest enam oma tahte abil loobuda. Samuti võivad ergutid, hallutsinogeenid ja muud lihtsad tajumuutjad vähendada tarbija võimet ise enda emotsionaalset seisundit sobivana hoida. Ergutid (kanep, LSD) olid [[hipikultuur]]i peamiseks motivaatoriks, samuti on neid paljudes vanades kultuurides [[rituaal]]setel eesmärkidel kasutatud. Erguti üledoos mõjub analoogselt uimastile (närvisüsteemi liiga kõrge koormus vallandab pidurdusprotsessi), samuti võib erguti raisata inimese energiavarud ja viia ta nõrkuseseisundisse, mis sarnaneb uimastatusele. Kokaiinisõltuvus on kõige tugevam vahetult ja mõne päeva jooksul peale viimast tarbimist, mistõttu kokaiinitarbijad satuvad tsüklitesse, mille vahel võivad olla ka pikad pausid. Tugev amfetamiinisõltuvus tekib peamiselt süstijatel ja sellele järgneb teovõime kiire langus. Amfetamiin võeti kasutusele USA sõjaväe poolt sõdurite teovõime ajutiseks tõstmiseks, sest see vähendab unevajadust ja kiirendab reaktsiooni, samuti vähendab ebavajalikke emotsionaalseid ilminguid, nagu hirm – pideva tarbimise puhul saavad jõuvarud siiski kiiresti otsa ja ei jõua enam kergesti normaalse lähedale. Amfetamiinid, näiteks ''[[ecstasy]]'', on [[klubikultuur]]i lahutamatu koostisosa{{lisa viide}}. Meelemürkidega seotud kultuuridest võiks mainida [[gangstakultuuri]]. ==Vaata ka== *[[Narkoloogia mõisteid]] *[[Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete loend]] [[Kategooria:Narkoloogia]] bzgu586w2ep50mtt7fifa0jwxt72i3b 0 38269 7231879 7063924 2026-09-10T20:59:48Z Kuriuss 38125 7231879 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib üldmõistest; ansambli kohta vaata artiklit [[Puberteet (ansambel)]]}} '''Puberteediks''' nimetatakse [[füsioloogia]]s [[inimene|inimese]] sugulise küpsemise perioodi, mille käigus arenevad välja [[sugunäärmed]], valmivad esimesed [[sugurakk|sugurakud]] ning kujunevad välja kõik [[sootunnused]]. Puberteedi alguseks loetakse tavaliselt füsioloogilise [[suguküpsus]]e saabumist ja selle lõpuks kõigi sootunnuste väljakujunemist. '''Puberteediks''' ehk '''puberteedieaks''' ehk '''murdeeaks''' nimetatakse ka inimese [[elukaar]]e osaks olevat perioodi, millesse mahub suguküpsuse saabumine ning mis jääb [[lapseiga|lapseea]] ja [[täiskasvanuiga|täiskasvanuea]] vahele. Selle algus on enamasti samaaegne füsioloogilise puberteedi algusega. Puberteediea lõpuks võidakse lugeda kõigi sootunnuste väljakujuunemist, aga seda võidakse, olenevalt käsitluse eripärast, seostada ka näiteks esimese [[seksuaalvahekord|seksuaalvahekorraga]], regulaarse [[seksuaalelu]] algusega või [[abiellumisiga|abiellumisea]] saabumisega. Puberteediea määratlus sõltub ka sellest, kuidas puberteet suhestatakse [[noorukiiga|noorukiea]] ehk adolestsentsiga. Mõned käsitlused reserveerivad sõna "puberteet" füsioloogilistele protsessidele (tavaliselt viitab neile ka inglise sõna ''puberty'') ning mõistavad noorukiea (inglise keeles ''adolescence'') all puberteedist tingitud ja sellega vähemalt osaliselt samaaegselt toimuvat psühholoogiliste ja sotsiaalsete muutuste perioodi. Noorukiea all mõistetakse mõnikord ka puberteedile ehk murdeeale järgnevat perioodi kuni täiskasvanuks saamiseni (sel juhul kasutatakse sageli koondväljendit "murde- ja noorukiiga"); kogu eluperioodi lapseea ja täiskasvanuea vahel või ka puberteediiga. Sarnaselt varieerub ka inglise sõna ''adolescence'' kasutamine. Teiselt poolt loobutakse mõnes käsitluses noorukiea mõistest ning vaadeldakse kogu lapseea ja täiskasvanuea vahelist perioodi puberteedieana. Puberteediiga jääb tavaliselt 11.&ndash;19. eluaasta vahele. Seetõttu on sarnases tähenduses mõnikord kasutusel ka termin "[[teismeliseiga]]". ===Füsioloogilised aspektid=== Füsioloogiline suguküpsus saabub koos [[gametogenees]]iga, sugurakkude valmimisega. Naistel (tütarlastel) annab sellest tunnistust esimene [[menstruatsioon]], millega heidetakse organismist välja viljastamata [[munarakk]] koos lisanditega. Meestel (noormeestel) annab sellest tunnistust esimene [[sperma]], mis võib erituda [[pollutsioon]]iga või tahtlikult stimuleerituna, [[onanism|onaneerides]] või [[seksuaalvahekord|seksuaalvahekorra]] käigus. Tütarlastel toimub esimene menstruatsioon tavaliselt 11.–13. eluaasta paiku. Noormeestel võib esimene sperma erituda samadel eluaastatel või veidi hiljem. Koos füsioloogilise suguküpsuse saabumisega toimuvad organismis ka muud muudatused. Tütarlastel arenevad [[rinnad]], kasvavad [[häbemekarvad]] ja karvad kaenla all. Noormeestel kasvavad kubemekarvad [[peenis]]e ümbruses ja [[skrootum]]il; toimub [[häälemurre]], karvad hakkavad kasvama ka kaenla all ning näo piirkonnas. ===Sotsiaalsed aspektid=== Paljudes kaasaegsetes ühiskondades ei tunnustata füsioloogilise suguküpsuse saabumist veel sotsiaalselt aktsepteeritavaks suguküpsuseks. Seetõttu piiratakse seadusandlikult puberteediealiste seksuaalset aktiivsust jm sellega seotut. Vastuolu füsioloogiliste ja sotsiaalsete aspektide vahel võib esile kutsuda mitmesuguseid probleeme ja häireid. ===Murdeea probleemid=== ====Meditsiinilised probleemid==== Puberteediealised võivad kannatada mitmesuguste tervisehäirete all. Üks tüüpilisemaid on vistrike ([[akne]]) tekkimine näo piirkonnas. Koos puberteediga võivad kaasneda ka mitmesugused muud somaatilised ja psüühilised häired (ülemäärane higistamine, närvilisus, agressiivsus ja üldine emotsionaalne labiilsus). Puberteediealiste ööpäevarütm on täiskasvanute omast kahe tunni võrra taga<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Telzer |eesnimi=Eva H. |perekonnanimi2=Goldenberg |eesnimi2=Diane |perekonnanimi3=Fuligni |eesnimi3=Andrew J. |perekonnanimi4=Lieberman |eesnimi4=Matthew D. |perekonnanimi5=Gálvan |eesnimi5=Adriana |kuupäev=2015-08 |pealkiri=Sleep variability in adolescence is associated with altered brain development |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26093368 |ajakiri=Developmental Cognitive Neuroscience |aastakäik=14 |lehekülg=16–22 |doi=10.1016/j.dcn.2015.05.007 |issn=1878-9307 |pmc=4536158 |pmid=26093368}}</ref>. Nad on enne uinumist valguse suhtes väga tundlikud, eriti varases puberteedieas<ref name=":0" />. Puberteedi ajal suudetakse alkoholi tarvitamisel kontrollida oma liigutusi ja kauem üleval püsida paremini kui täiskasvanueas. Alkohol halvendab puberteedi ajal mälu ja tüsistusena pärsib hilisemas eas uute oskuste omandamist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Teismelised mõtlevad nagu ajukahjustusega inimesed |url=https://www.imelineteadus.ee/lood/2025/09/15/teismelised-motlevad-nagu-ajukahjustusega-inimesed |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=Imeline Teadus |keel=et}}</ref> ====Suhted==== Puberteedi ajal võivad emotsionaalse labiilisuse tõttu inimsuhted muutuda. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega; võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või tütarlaste kambad, kes võivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele. ====Sõltuvus==== Puberteedi ajal võidakse sattuda sõltuvusse mitmesugustest sõltuvusainetest: [[alkohol]], [[nikotiin]], [[narkootikum]]id jne. Võivad kujuneda ka mitmesugused sõltuvused teatud inimestest, [[iidol]]itest, [[muusika]]st, [[subkultuur]]idest jne. Identiteedi otsingutel võidakse ennast samastada teatud liikumise, fänniklubi või millegi muuga, millest võib omakorda tekkida uut liiki sõltuvus. Puberteedi ajal soodustab kohustuste eiramist aju vajadus ergastada oma tasukeskust<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Braams |eesnimi=Barbara R. |perekonnanimi2=Güroğlu |eesnimi2=Berna |perekonnanimi3=de Water |eesnimi3=Erik |perekonnanimi4=Meuwese |eesnimi4=Rosa |perekonnanimi5=Koolschijn |eesnimi5=P. Cédric |perekonnanimi6=Peper |eesnimi6=Jiska S. |perekonnanimi7=Crone |eesnimi7=Eveline A. |kuupäev=2014-07 |pealkiri=Reward-related neural responses are dependent on the beneficiary |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23720575 |ajakiri=Social Cognitive and Affective Neuroscience |aastakäik=9 |üksiknumber=7 |lehekülg=1030–1037 |doi=10.1093/scan/nst077 |issn=1749-5024 |pmc=4090965 |pmid=23720575}}</ref>. Põhjuseks tasukeskuse hüperaktiivsus ja kergesti ergastamine<ref name=":1" />. ====Seksuaalsuhted==== Seksuaalsuhted on puberteedi ajal problemaatilised. Ühelt poolt stimuleerib neid füsioloogia ja võimendab suhtluskeskkond, teiselt poolt takistab neid väline ühiskondlik suhtumine ja üldine sotsiaalne keskkond. Seksuaalsuhted puberteedi ajal on seetõttu paratamatult seotud [[häbi]], [[süü]]tunde, [[vale]]tamise jmt sotsiaalsete probleemidega.<ref>Dekhtyar O.; Cupp P.; Anderman E. (2008). "Sexual self-concept and sexual self-efficacy in adolescents: a possible clue to promoting sexual health?". Journal of Sex Research. 45 (3): 277–286. </ref> == Vaata ka == * [[Lina Medina]] == Viited == [[Kategooria:Seksuoloogia]] [[Kategooria:Inimese areng]] 1yaojqrc39b2ry3aeam37jwm8rnr3ka 0 39470 7231865 7188398 2026-09-10T20:50:50Z Kuriuss 38125 7231865 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2006}} {{keeletoimeta}} {{NPOV}} {{Sõjaline konflikt | konflikt = Vietnami sõda | osa = [[Indohiina sõjad|Indohiina sõdadest]] ja [[Külm sõda|külmast sõjast]] | pilt = {{Fotomontaaž | foto1a = U.S. Army UH-1H Hueys insert ARVN troops at Khâm Đức, Vietnam, 12 July 1970 (79431435).jpg | foto1b = | foto1c = | foto1d = | foto1e = | foto2a = | foto2b = | foto2c = | foto2d = | foto2e = | foto3a = Hue Massacre Interment.jpg | foto3b = Pavnbattle.jpg | foto3c = | foto3d = | foto3e = | foto4a = JunctionCity1967SupplyDrop.jpg | foto4b = Bombing in Vietnam.jpg | foto4c = | foto4d = | foto4e = | foto5a = My Tho, Vietnam. A Viet Cong base camp being. In the foreground is Private First Class Raymond Rumpa, St Paul, Minnesota - NARA - 530621 edit.jpg <!-- --> | suurus = 250 | asend = center | vahed = 2 | taustavärv = | ääris = 0 | äärise_värv = | tekst = | teksti_taustavärv = }} | pildiallkiri = '''Ülevalt päripäeva''': [[Ameerika Ühendriikide maavägi|USA maaväe]] [[Bell UH-1 Iroquois|Huey-]]helikopterid paiskavad lahingusse [[Lõuna-Vietnam]]i armee sõdurid; [[Vietnami Rahvaarmee|Põhja-Vietnami armee]] sõdur; [[Ameerika Ühendriikide õhuvägi|USA õhuväe]] [[Douglas B-66|B-66]] ja [[Republic F-105 Thunderchief|F-106]] lennukid pommitamas [[Operatsioon Rolling Thunder|operatsiooni Rolling Thunder]] raames Põhja-Vietnami vägede positsioone; USA sõdur hävitatud [[Việt Cộng]]i tugipunkti ees; USA vägede varustamine [[Operatsioon Junction City|operatsiooni Junction City]] ajal; kommunistide korraldatud [[Huế massimõrv]]a ohvrid. | aeg = 1. november 1955 – [[Saigoni langemine|30. aprill 1975]] | koht = [[Lõuna-Vietnam]], [[Põhja-Vietnam]], [[Kambodža]], [[Laos]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = Põhja- ja Lõuna-Vietnam ühinesid [[Vietnam|Vietnami Sotsialistlikuks Vabariigiks]] | tulemus = Põhja-Vietnami võit * Ameerika Ühendriikide juhitud koalitsioon taandus Indohiinast * [[Vietnami Vabariik|Lõuna-Vietnamis]], [[Laos|Laoses]] ja [[Kambodža|Kambodžas]] tulid võimule kommunistid * [[Vietnami ühiemine|Lõuna-Vietnam annekteeriti Põhja-Vietnami poolt]] | osaline1 = {{Lihtloend| * {{PisiLipp|Lõuna-Vietnam}} * {{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}} * {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}<ref name="riigid" /> * {{PisiLipp|Tai}}<ref name="riigid" /> * {{PisiLipp|Austraalia}}<ref name="riigid" /> * {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}<ref name="riigid" /> * [[Pilt:Flag of the Khmer Republic.svg|23px]] [[Khmeeri Vabariik]]<ref name="riigid" /> * [[Pilt:Flag of Laos (1952-1975).svg|23px]] [[Laose kuningriik]]<ref name="riigid" /> * {{PisiLipp|Filipiinid}}<ref name="riigid" /> * '''Sõjaline toetus:''' * {{Pisilipp|Taiwan}}<ref>Moïse 1996, lk 3–4.</ref><ref name="lvietnamiliitlased" /><ref name="riigid" /> }} {{Peidetav loend | päis = '''Muu toetus''' | tärnid = jah | {{Pisilipp|Argentina}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Belgia}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Brasiilia}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Costa Rica}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Ecuador}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Guatemala}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Hispaania|1945}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Honduras}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Iirimaa}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Iraan|1964}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Itaalia}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Jaapan}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Kanada}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Kreeka}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Libeeria}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Luksemburg}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | [[File:Flag of South Africa (1928–1994).svg|23px|border]] [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika]]<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Lääne-Saksamaa}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Madalmaad}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Malaisia}}<ref name="ChapterThree" /><ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Maroko}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Norra}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Pakistan}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Paraguay}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Peruu}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Prantsusmaa}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Suurbritannia}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Šveits}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Taani}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Tuneesia}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Türgi}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Uruguay}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> | {{Pisilipp|Venezuela}}<ref name="lvietnamiliitlased" /> }} | osaline2 = {{Lihtloend| * {{PisiLipp|Põhja-Vietnam}} * [[Pilt:Flag of the National Liberation Front of South Vietnam, Flag of South Vietnam (1975–1976).svg|23px|border]] [[Viet Cong]] * [[Pilt:Flag of Democratic Kampuchea.svg|23px|border|border]] [[Punased khmeerid]]<ref name="riigid" /><ref name="NLF kaart" /> * [[Pilt:Flag of Laos.svg|23px|border]] [[Pathet Lao]]<ref name="riigid" /> * {{PisiLipp|Hiina}}<ref name="riigid" /><ref name="NLF kaart" /> * {{PisiLipp|Põhja-Korea}}<ref name="riigid" /><ref name="NLF kaart" /> * '''Sõjaline toetus:''' * {{Pisilipp|Nõukogude Liit}}<ref name="riigid" /><ref name="NLF kaart" /> * {{Pisilipp|Kuuba}}<ref name="riigid" /><ref name="UdiwD" /><ref name="eJh6u" /><ref name="NLF kaart" /> }} {{Peidetav loend | päis = '''Muu toetus''' | tärnid = jah | {{Pisilipp|Albaania|1946}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Alžeeria}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Bulgaaria|1971}}<ref name="mxMN4" /><ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Guinea}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Ida-Saksamaa}}<ref name="ak5pv" /><ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Iraak|1962}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Jugoslaavia}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Kongo Vabariik}}<ref name="NLF kaart" /> |{{PisiLipp|Jeemeni Rahvademokraatlik Vabariik}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Mali}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Mauritaania}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Mongoolia|1945}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Poola|1928}}<ref name="B1W0E" /><ref name="janosr" /> | {{Pisilipp|Rootsi}}<ref name="yHsR5" /><ref name="6F92l" /> | {{Pisilipp|Rumeenia|1965}}<ref name="fsFQX" /> | {{Pisilipp|Sudaan|1956}} | {{Pisilipp|Somaalia}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Süüria}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Tansaania}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Tseilon}}<ref name="NLF kaart" /> | {{Pisilipp|Tšehhoslovakkia}}<ref name="C2QuN" /><ref name="Hfxei" /> | {{Pisilipp|Ungari}}<ref name="janosr" /> | [[Fail:Flag of the United Arab Republic.svg|23px|border]] [[Ühinenud Araabia Vabariik]]<ref name="NLF kaart" /> }} | osaline3 = | väejuht1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of South Vietnam.svg|23px|border]] [[Ngô Đình Diệm]] {{KIA}} * [[Pilt:Flag of South Vietnam.svg|23px|border]] [[Nguyễn Văn Thiệu]] * [[Pilt:Flag of South Vietnam.svg|23px|border]] [[Nguyễn Cao Kỳ]] * [[Pilt:Flag of South Vietnam.svg|23px|border]] [[Cao Văn Viên]] * [[Pilt:Flag of South Vietnam.svg|23px|border]] [[Ngô Quang Trưởng]] * [[Pilt:Flag of the United States.svg|23px|border]] [[John F. Kennedy]]{{KIA}} * [[Pilt:Flag of the United States.svg|23px|border]] [[Lyndon Johnson]] * [[Pilt:Flag of the United States.svg|23px|border]] [[Richard Nixon]] * [[Pilt:Flag of the United States.svg|23px|border]] [[Robert McNamara]] * [[Pilt:Flag of the United States.svg|23px|border]] [[William Westmoreland]] * [[Pilt:Flag of the United States.svg|23px|border]] [[Creighton Abrams]] * [[Pilt:Flag of the United States.svg|23px|border]] [[Frederick C. Weyand]] * [[Pilt:Flag of South Korea.svg|23px|border]] [[Park Chung-hee]] * [[Pilt:Flag of Thailand.svg|23px|border]] [[Thanom Kittikachorn]] * [[Pilt:Flag of Australia (converted).svg|23px|border]] [[Robert Menzies]] * [[Pilt:Flag of Australia (converted).svg|23px|border]] [[Harold Holt]] * [[Pilt:Flag of Australia (converted).svg|23px|border]] [[John McEwen]] * [[Pilt:Flag of Australia (converted).svg|23px|border]] [[John Gorton]] * [[Pilt:Flag of Australia (converted).svg|23px|border]] [[William McMahon]] * [[Pilt:Flag of Thailand.svg|23px|border]] [[Ferdinand Marcos]] * [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|23px|border]] [[Keith Holyoake]] * [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|23px|border]] [[Jack Marshall]] * [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|23px|border]] [[Norman Kirk]] * ''[[Vietnami sõja juhid|... ja teised]]'' }} | väejuht2 = {{Lihtloend| * {{Riigiikoon|Põhja-Vietnam}} [[Ho Chi Minh]] * {{Riigiikoon|Põhja-Vietnam}} [[Lê Duẩn]] * {{Riigiikoon|Põhja-Vietnam}} [[Võ Nguyên Giáp]] * {{Riigiikoon|Põhja-Vietnam}} [[Văn Tiến Dũng]] * {{Riigiikoon|Põhja-Vietnam}} [[Lê Trọng Tấn]] * {{Riigiikoon|Põhja-Vietnam}} [[Phạm Văn Đồng]] * [[Pilt:Flag of the National Liberation Front of South Vietnam, Flag of South Vietnam (1975–1976).svg|23px|border]] [[Hoàng Văn Thái]] * [[Pilt:Flag of the National Liberation Front of South Vietnam, Flag of South Vietnam (1975–1976).svg|23px|border]] [[Trần Văn Trà]] * [[Pilt:Flag of the National Liberation Front of South Vietnam, Flag of South Vietnam (1975–1976).svg|23px|border]] [[Nguyễn Văn Linh]] * [[Pilt:Flag of the National Liberation Front of South Vietnam, Flag of South Vietnam (1975–1976).svg|23px|border]] [[Nguyễn Hữu Thọ]] * ''[[Vietnami sõja juhid|... ja teised]]'' }} | väejuht3 = | jõud1 = {{Lihtloend| * '''Kokku: ≈1,420,000 (1968)''' * [[Pilt:Flag of South Vietnam.svg|23px|border]] Lõuna-Vietnam: 850 000 (1968)<br>1 500 000 (1974–1975) * [[Pilt:Flag of the United States.svg|23px|border]] Ameerika Ühendriigid: 536 100 (1968)<ref name="SR97f" /><ref name="ps9a6" /> * [[Pilt:Flag of South Korea.svg|23px|border]] Lõuna-Korea: 50 003 * [[Pilt:Flag of Thailand.svg|23px|border]] Tai: 11 586 * [[Pilt:Flag of Australia (converted).svg|23px|border]] Austraalia: 7672 * [[Pilt:Flag of the Philippines (navy blue).svg|23px|border]] Filipiinid: 2061 * [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|23px|border]] Uus-Meremaa: 552<ref name="atoz" /> }} | jõud2 = {{Lihtloend| * '''Kokku: ≈860 000''' (1967) * [[Pilt:Flag of North Vietnam.svg|23px|border]] Põhja-Vietnam: 287 465 (jaanuar 1968)<ref name="QjNqL" /> * [[Pilt:Flag of the National Liberation Front of South Vietnam, Flag of South Vietnam (1975–1976).svg|23px|border]] Viet Cong: 200 000 (hinnanguliselt; 1968)<ref name="atoz" /> * [[Pilt:Flag of the People's Republic of China.svg|23px|border]] Hiina: 170 000 (1967)<ref name="rzCn8" /><ref name="2yXZD" /> * [[Pilt:Flag of North Korea.svg|23px|border]] Põhja-Korea: 200<ref name="T1uc8" /> }} | jõud3 = | kaotused1 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of South Vietnam.svg|23px|border]] '''Lõuna-Vietnam''' * 195 000–430 000 tapetud tsiviilisikut<ref name="CharlesHirsch" /><ref name="Lewy" /><ref name="TzTJi" />; 220 357<ref name="AUlrich" />–313 000 langenud sõdurit<ref name="def5v" />; 1 170 000 haavatut<ref name="TSpencer" /> * [[Pilt:Flag of the United States.svg|23px|border]] '''Ameerika Ühendriigid''' * 58 315 langenut<ref name="pYNb3" />; 303 644 haavatut * [[Pilt:Flag of South Korea.svg|23px|border]] '''Lõuna Korea''' * 5099 langenut; 10 962 haavatut; 4 teadmata kadunud * [[Pilt:Flag of Australia (converted).svg|23px|border]] '''Australia''' * 500 langenut; 3129 haavatut<ref name="8NJ8i" /> * [[Pilt:Flag of Thailand.svg|23px|border]] '''Tai''' * 351 langenut; 1358 haavatut<ref name="bw3XF" /> * [[Pilt:Flag of New Zealand.svg|23px|border]] '''Uus-Meramaa''' * 37 langenut; 187 haavatut<ref name="12koh" /> * [[Pilt:Flag of the Philippines.svg|23px|border]] '''Filipiinid''' * 9 langenut<ref name="4rMbW" />; 64 haavatut<ref name="sh20G" /> <hr> * '''Kokku langenuid: 318 568–377 311'''<br> * '''Kokku haavatuid: ≈1 340 000+'''<ref name="TSpencer" /> }} | kaotused2 = {{Lihtloend| * [[Pilt:Flag of North Vietnam.svg|23px|border]] [[Pilt:Flag of the National Liberation Front of South Vietnam, Flag of South Vietnam (1975–1976).svg|23px|border]] '''Põhja-Vietnam & Viet Cong''' * 65 000 hukkunud tsiviilisikut<ref name="Lewy" /> * 1 100 000 langenud sõdurit<ref name="a7XQd" /> * 600 000+ haavatut<ref name="N0GLj" /> * [[Pilt:Flag of the People's Republic of China.svg|23px|border]] '''Hiina''' * ≈1100 langenut; 4200 haavatut<ref name="chinavietnam" /> * [[Pilt:Flag of North Korea.svg|23px|border]] '''Põhja-Korea''' * 14 langenut<ref name="HUBAq" /> <hr> * '''Kokku langenuid: ≈1 116 114''' * '''Kokku haavatuid: ≈604 200''' }} | kaotused3 = | märkused = {{Lihtloend| * '''Hukkunud Vietnami tsiviilisikuid:''' 627 000–2 000 000<ref name="Lewy" /><ref name="szWEO" /><ref name="pC2zt" /> * '''Hukkunud vietnamlasi kokku:''' 966 000–3 812 000<ref name="Obermeyer" /><ref name="CharlesHirsch" /> * '''Kambodža kodusõja ohvrid:''' 240 000–300 000<ref name="HPatrick" /> * '''Laose kodusõja ohvrid:''' 20 000–62 000 * '''Hukkunuid kokku:''' 1 291 425–4 211 451 }} }} '''Vietnami sõda''' ([[1955]]–[[1975]]) oli [[Vietnam]]is toimunud sõjategevus mille tulemusena rajati [[Vietnami Sotsialistlik Vabariik]]. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas [[1964]]. aastal, mil [[Ameerika Ühendriikide Kongress]] andis presidendile [[Lyndon Johnson]]ile loa viia väed [[Vietnam]]i. Tõukeks sai [[1964]] [[Tonkingi lahe intsident]]. Johnson väitis, et [[USA]] laeva oli tulistatud. USA Kongress võttis vastu otsuse, millega lubati presidendil rakendada [[Indohiina poolsaar|Indohiinas]] USA sõjaväeüksusi. Osades käsitlustes on Vietnami sõda käsitletud laiemalt ning kaasatakse sinna ka USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi. Selle käsitluse järgi peeti Vietnami sõda kolmes osas: * [[1946]]–[[1954]] Põhja-Vietnami ja koloniaalvõimu taastada püüdva [[Prantsusmaa]] vahel * 1964–1973 sõdisid ühel pool kommunistliku bloki toetatud Põhja- ja Lõuna-Vietnami sissid ning teisel pool USA koos liitlastega. See lõppes nelja osalise vahel rahuleppega 1973. aastal, kogu sõda aga kaks aastat hiljem kahe Vietnami ühinemisega. * 1979 veebruarist-märtsini peetud lühike, kuid verine piiritüli [[Hiina RV]] ja Vietnami vahel. Selle sõja tagajärgi võib siiani Vietnamis näha, kuna hiinlased kasutasid taganedes põletatud maa taktikat. Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast. USA lennukid viskasid riiki üle 7 miljoni tonni [[pomm]]e. Ameeriklasi hukkus sõjas ligi 59 000 ja haavata sai ligi 300 000 inimest. Vietnami sõda on USA ajaloo suuruselt kolmas sõda. Ometi ei suudetud [[Partisanisõda|partisanisõjapidajatest]] jagu saada. USA avalik arvamus mõistis sõja hukka ning järgmine president [[Richard Nixon]] alustas [[Indohiina poolsaar|Indohiinas]] strateegilist taganemist. [[1972]]. aasta augustis lahkusid Indohiinast viimased USA regulaarväeosad. ==Eestlasi Vietnami sõdades== Vietnami sõjas osales ka eestlasi. Prantsusmaa poolel teenisid eestlased [[Prantsuse Võõrleegion|võõrleegionis]]. Hiljem oli palju vabatahtlikke peamiselt USA, aga ka [[Austraalia Liit|Austraalia]] vägede koosseisus. Oli ka üksikuid aja- või üleajateenijaid NSV Liidu sõjaväe koosseisus, ehkki NSV Liit ametlikult sõjast ei võtnud osa. ==Eellugu ja sõja käik== Vietnami sõjaga seotud sündmused (eellugu, käik ja tulemused) on üks tüüpilisemaid näiteid [[Külm sõda|külma sõja]] ajaloos. [[Vietnam]] ja sellega piirnevad lähemad alad kuulusid alates [[19. sajand]]ist [[Prantsusmaa]] [[koloonia]]te hulka. [[Teine maailmasõda |Teise maailmasõja]] ajal langesid Prantsuse Kagu-Aasia kolooniad [[jaapan]]laste kätte. Vietnamis tegutsenud kommunistlikud partisanid tõrjusid [[1945]]. aasta suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja ja kuulutasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud. See omakorda viis nende vahel sõjapuhkemiseni (1946–1954). Mõlemat sõdivat poolt toetasid liitlased: Vietnami DV-d kommunistlikud [[Hiina]] RV ja [[NSVL|NSV Liit]], Prantsusmaad aga [[USA]], kes lootis sel moel tagada enesele Prantsusmaa toetust oma poliitikale [[Euroopa]]s. Vähem tähtis ei olnud ka [[kommunism]]i tagasitõrjumistahe [[Aasia]] regioonis. [[1954]]. aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid ([[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]], [[USA]], [[NSVL|NSV Liit]] ja [[Hiina]] RV). Vastavalt saavutatud kokkuleppele nähti ette Vietnami jagamine kaheks: kommunistlikuks Vietnami DV-ks Põhja-Vietnamis (pealinn [[Hanoi]]) ja lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariigiks (pealinn [[Saigon]]). Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi sellest piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele ([[Laos]]ele ja [[Kambodža]]le). Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud [[Vietnami DV]] riigi jagamisega ja toetas kommunistlike [[partisan]]ide sõjategevust Lõuna-Vietnamis. See omakorda viis USA kohaloleku suurenemiseni: põhjuseks [[doominoefekt]]i teooria ehk kartus, et [[kommunism]] levib riigist riiki edasi, kui õigel ajal sellele piiri ei pane. ===I etapp: Indohiina sõda 1946–1954=== Vietnam oli olnud Prantsusmaa [[Prantsuse Indohiina]] koloonia. Teise maailmasõja ajal oli Vietnam [[Jaapan Teises maailmasõjas|Jaapani võimu all]]. 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide juht [[Hồ Chí Minh]] välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud, järgnes Indohiina sõda 1946–1954: [[Điện Biên Phủ lahing]]u [[1954]] kaotasid prantslased. [[Genfi lepe (1954)|Genfi leping]]uga tunnustas Prantsusmaa samal aastal Vietnami iseseisvust. [[Esimene Indohiina sõda|Esimese Indohiina sõja]] tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. [[paralleel]]i: # Põhja-Vietnam ehk [[Vietnami Demokraatlik Vabariik]], pealinn [[Hanoi]] – [[Kommunism|kommunistlik]] ehk [[Sotsialism|sotsialistlik]] # Lõuna-Vietnam ehk [[Vietnami Vabariik]], pealinn [[Saigon]] – [[Kapitalism|kapitalis]]tlik [[1954]] otsustasid suurriigid, et [[1956]] korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas – see ei teostunud. Prantslastel polnud [[Indohiina poolsaar]]el sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased. Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. [[Lõuna-Vietnam]]i kommunistide nimetus oli [[vietkong]]id. ===II etapp: Vietnami sõda 1964–1973=== [[Pilt:Khe Sanh Paradrop supplies.jpg|thumb|vasakul|[[Khe Sanhi piiramine]]. Langevarjud varustusega Ameerika sõduritele]] Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks. USA sekkumise ajendiks oli nn Tonkingi lahe intsident. 2. ja 4. augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, seejärel võttis Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks. Hiljem on jõutud järeldusele, et 4. augusti rünnakut ei toimunudki. 2. augusti rünnakute kohta on eri arvamusi selle kohta, kas need olid USA provotseeritud või mitte. On ka väidetud, et USA president käskis ise oma laevu tulistada, et Kongressilt suuremaid volitusi saada. 31. detsembril 1964 oli Lõuna-Vietnamis vaid 23 310 USA sõjaväelast; järgmisel aastal see arv kasvas järsult – 31. detsembril 1965 oli Vietnamis USA sõjaväelasi juba 184 314. Sõjas osalesid: * '''Põhja-Vietnam''' – toetas NSV Liit (sõjaline abi + nõunikud, ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Vietnami kommunistlikud partisanid ehk [[Viet cong|vietkongid]], toetas kogu kommunistlik blokk * '''Lõuna-Vietnam''' – toetasid USA ja tema liitlased. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 miljonit tonni). Kasutati [[napalm]]i, [[keemiarelv]]a. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnami kommunistid olid eeskujulikult Nõukogude stiilis ajupestud, olles lojaalsed Ho Chi Minhile, kelle õiget nimegi nad ei teadnud. [[Pilt:UH-1D helicopters in Vietnam 1966.jpg|thumb|vasakul|USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele. Pildil helikopter [[UH-1 Iroquois]] Huey]] Sel perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid toetasid kommunistlik Hiina ja NSV Liit (majanduslik ja sõjaline abi, sõjalised eksperdid). Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei soovinud ameeriklased edu saavutada. President Johnson koguni keelas aastal 1966 Lõuna-Vietnami algatuse tungida Põhja-Vietnami, et kommunistid kukutada. Meelehärmi tekitas sissisõja taktika, mille tõttu ameeriklased sattusid segadusse (ka Nõukogude väed olid ettearvamatute sisside tõttu kimpus [[Afganistan]]is ja Venemaa Föderatsiooni väed [[Tšetšeenia]]s). USA käsi hakkas siduma nn rahuliikumise kriitika suurenemine kodumaal ja maailmas tervikuna (1960. aastate lõpust kasvas kogu maailmas [[vasakpoolsus]]). Tänapäeval on teada, et seda rahuliikumist suunas KGB Moskvast. Suured kaotused tekitasid sõjatüdimust. Seetõttu üritas Valge Maja sõda nn vietnamiseerida: hakates oma regulaarvägesid välja tõmbama ja suurendades sõjalist toetust Lõuna-Vietnamile. Kui 31. detsembril 1968 oli Vietnamis 536 000 USA sõjaväelast, siis 1970. aasta lõpuks oli see arv vähenenud 334 600le, 1971. aasta lõpuks 156 800le ning 1972. aasta lõpus 24 200le. 1973. aasta lõpus oli Vietnamis USA sõjaväelasi kõigest 50. [[1973|27. jaanuaril 1973]] sõlmisid sõdivad pooled [[Pariis]]is rahulepingu. Nixoni julgeolekunõunik [[Henry Kissinger]] loovutas Lõuna-Vietnami kommunistidele, teades, et diplomaat [[Le Duc Tho]] ei kavatse kokkuleppest kinni pidada ja Lõuna-Vietnami rahule jätta. USA väed lahkusid Lõuna-Vietnamist märtsis 1973. Kommunistid alustasid Lõuna-Vietnami invasiooni jaanuaris 1974. Lõuna-Vietnami väed ei suutnud ülekaalukale vaenlasele vastu seista. [[27. aprill]]il [[1975]] algas mõne tuhande ameeriklase ja kümnete tuhandete Lõuna-Vietnami sõjaväelaste evakueerimine [[Saigon]]ist. Saigon kapituleerus tingimusteta [[30. aprill]]il [[1975]]. Kommunistid marssisid Nõukogude tankide T-54 kaitsel sisse. Hanoi režiim ühendas Lõuna-Vietnami oma totalitaarsesse süsteemi. Miljon lõunavietnamlast saadeti ümberkasvatuslaagreisse, kus teadmata arv neist hukati ja hulk suri. Neist ohvreist ei ole maailm tahtnud midagi kuulda. ===III etapp=== Pärast ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kahe aasta vältel kommunistide võimu alla. [[1976]]. aastal loodi ühendatud [[Vietnami Sotsialistlik Vabariik]], kus võimul istusid kommunistid. [[Pilt:Soldiers Laying Down Covering Fire.jpg|thumb|vasakul|USA sõdurid [[M60 (kuulipilduja)|M60-kuulipildujaga]] 1966. aastal]] Vietnamis oli sõja vältel kõige rohkem 569 000 USA sõdurit. Vietkongidest jagu ei saadud. Vietnami sõjas sai surma 58 230 ameeriklast. Haavata sai 305 000 inimest. Kommunistid tapsid ajaloolasest genotsiidiuurija Rudolf Rummeli andmeil 1 670 000 inimest (Rudolph Rummel, "Summary Democide Totals"). Lõuna-Vietnami ja USA kaitseaktsioonide ohvriks langes 90 000 inimest. Vietnami sõja mõjul toimusid kodusõjad ka Vietnami naaberriikides. Needki lõppesid kommunistide võiduga. [[1975]] muudeti ka [[Laos]] kommunistlikuks. 1975. aastal võitsid kommunistid (nn [[punased khmeerid]]) kodusõja ka [[Kambodža]]s. Punaseid khmeere juhtis [[Pol Poth]], kes saatis surma ligi kaks miljonit kaasmaalast, enne kui vietnamlased ta [[1979]] kukutasid. [[1979]] tekkis tüli Hiina ja Vietnami vahel, riigipiiril toimusid relvaintsidendid. See oli enneolematu sündmus – kommunistlikud riigid omavahel sõjas. Vietnami sõda oli külma sõja jooksul USA suurim tagasilöök: kommunistid tulid lisaks Lõuna-Vietnamile võimule ka Laoses ja Kambodžas. NSV Liidu ja Hiina RV mõju Kagu-Aasias kasvas. Kaasnes USA maine halvenemine maailmas. NSV Liidu mõju suurenes [[Arengumaad|arengumaades]], kus ebastabiilse majanduse tõttu valiti Nõukogude majandusliku ja sõjalise abi nimel sotsialistlik orientatsioon. Eestlastest võttis Vietnami sõjast osa näiteks kindral [[Aleksander Einseln]] 1965–1966 ja 1971–1972 USA vägede koosseisus. Austraalia vägedega käis korduvalt Vietnamis Leo Jaago, kes meenutab sõda oma mälestusteraamatus „Marakratt. Sõdur kolmes sõjas. Emajõe lahingutest Vietnami džunglitesse".<ref>{{raamatuviide|autor=Leo Jaago|pealkiri=Marakratt. Sõdur kolmes sõjas. Emajõe lahingutest Vietnami džunglitesse.|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Grenader|lehekülg=|url=https://www.rahvaraamat.ee/p/marakratt-s%C3%B5dur-kolmes-s%C3%B5jas-emaj%C3%B5e-lahingutest-vietnami-d%C5%BEunglitesse/736249/et?isbn=9789949512737}}</ref> ===Ho Chi Minhi rada=== {{vaata|Ho Chi Minhi rada}} Ho Chi Minhi rada oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami. Rada ei koosnenud ühest teest, vaid see hõlmas keerulist autoteede, jalgradade ja veeteede võrgustikku, mis kulges läbi naaberriikide Laose (peamiselt) ja Kambodža. Laialdaselt tuntud nimetus „Ho Chi Minhi rada" pärineb ameeriklastelt ja on pandud Põhja-Vietnami presidendi [[Ho Chi Minh]]i järgi. Kommunistid ise nimetasid seda Truong Soni Strateegiliseks Varustusteeks. Mööda rada liikuva varustusega toetati [[Việt Cộng]]i ja Põhja-Vietnami Rahvaarmeed. USA üritas korduvalt varustusevedu õhureidide abil peatada, kuid tegelikkuses ei õnnestunud neil raja toimimist kunagi eriti häirida ja see laienes pidevalt, kuni sõja lõpuni. Ho Chi Minhi raja vastast tegevust raskendas ka asjaolu, et suurem osa võrgustikust paiknes Laose territooriumil ja Laos oli vähemalt vormiliselt neutraalne riik. == Vaata ka == * [[MACV-SOG]] * [[Mỹ Lai veresaun]] * [[Tunnelirotid]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="riigid">{{Netiviide |autor=Alan Rohn |url=https://thevietnamwar.info/what-countries-involved-in-the-vietnam-war/ |pealkiri=What countries involved in the Vietnam War? |väljaanne=The Vietnam War |aeg=26. november 2012 |vaadatud=13. aprillil 2018 |keel=inglise keeles |arhiivimisaeg=2018-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181013111915/https://thevietnamwar.info/what-countries-involved-in-the-vietnam-war/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="lvietnamiliitlased">"[http://www.psywarrior.com/AlliesRepublicVietnam.html Allies of The Republic of Vietnam"]. Kasutatud 24. septembril 2011.</ref> <ref name="ChapterThree">[http://studentsrepo.um.edu.my/747/4/BAB3.pdf Chapter Three: 1957–1969 Early Relations between Malaysia and Vietnam (PDF)]. University of Malaya Student Repository. lk 72. Kasutatud 17. oktoobril 2015.</ref> <ref name="janosr">Janos Radvanyi. [https://web.archive.org/web/20161019131035/http://strategicstudiesinstitute.army.mil/pubs/parameters/Articles/1980/1980%20radvanyi.pdf Vietnam War Diplomacy: Reflections of a Former Iron Curtain Official]. 1980.</ref> <ref name="atoz">[https://books.google.com/?id=4VG4AQAAQBAJ&pg=PA11&lpg=PA11&dq=troops+both+sides+in+vietnam+war#v=onepage&q=troops%20both%20sides%20in%20vietnam%20war&f=false The A to Z of the Vietnam War]. The Scarecrow Press. 2005. ISBN 9781461719038.</ref> <ref name="chinavietnam">[http://books.google.com.vn/books?id=GaZvX2BzeegC&pg=PA176 ''China and Vietnam''].</ref> <ref name="CharlesHirsch">Charles Hirschman et al., [http://faculty.washington.edu/charles/new%20PUBS/A77.pdf Vietnamese Casualties During the American War: A New Estimate,]. Population and Development Review. Detsember 1995.</ref> <ref name="Lewy">Lewy 1978, lk. 450–3.</ref> <ref name="AUlrich">Aaron Ulrich (editor); Edward FeuerHerd (producer and director) (2005 & 2006). Heart of Darkness: The Vietnam War Chronicles 1945–1975 (Box set, Color, Dolby, DVD-Video, Full Screen, NTSC, Dolby, Vision Software) (Documentary). Koch Vision. Event occurs at 321 minutes. ISBN 1-4172-2920-9.</ref> <ref name="TSpencer">Tucker, Spencer E. ''The Encyclopedia of the Vietnam War: A Political, Social, and Military History''. ABC-CLIO. ISBN 1-85109-961-1</ref> <ref name="Obermeyer">Obermeyer, Ziad; Murray, Christopher J. L.; Gakidou, Emmanuela (2008). ''[http://www.bmj.com/content/336/7659/1482 Fifty years of violent war deaths from Vietnam to Bosnia: analysis of data from the world health survey programme]''. BMJ. 336</ref> <ref name="HPatrick">Heuveline, Patrick (2001). ''The Demographic Analysis of Mortality in Cambodia. Forced Migration and Mortality''. National Academy Press. lk. 102–104, 120, 124. ISBN 9780309073349.</ref> <ref name="UdiwD">The Cuban Military Under Castro, 1989. lk 76</ref> <ref name="eJh6u">Cuba in the World, 1979. lk 66</ref> <ref name="C2QuN">[http://www.svet.czsk.net/clanky/svet/koreapokusy.html Cesky a slovensky svet]. Svet.czsk.net. Kasutatud 24. veebruaril 2014.</ref> <ref name="Hfxei">[http://www.e-polis.cz/mezinarodni-vztahy/322-bilateralni-vztahy-ceske-republiky-a-vietnamske-socialisticke-republiky.html Bilaterální vztahy České republiky a Vietnamské socialistické republiky | Mezinárodní vztahy | e-Polis – Internetový politologický časopis]. E-polis.cz. Kasutatud 24. veebruaril 2014.</ref> <ref name="mxMN4">[http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+bg0066) Foreign Affairs in the 1960s and 1970s]. Library of Congress. 1992. Throughout the 1960s and 1970s, Bulgaria gave official military support to many national liberation causes, most notably in the Democratic Republic of Vietnam, (North Vietnam)…</ref> <ref name="ak5pv">[https://muse.jhu.edu/login?auth=0&type=summary&url=/journals/german_studies_review/v036/36.3.horten.pdf Project MUSE – Sailing in the Shadow of the Vietnam War: The GDR Government and the "Vietnam Bonus" of the Early 1970s (PDF)]</ref> <ref name="fsFQX">Crump, Laurien (2015). The Warsaw Pact Reconsidered: International Relations in Eastern Europe, 1955–1969. Oxon: Routledge. ISBN 000-0-000-00000-0. lk 183</ref> <ref name="B1W0E">[http://www.historycy.org/index.php?showtopic=36539&st=15 Polacy w Wietnamie?]. Poola sõjalised nõuandjad Vietnamis (poola keeles).</ref> <ref name="yHsR5">[http://www.historynet.com/why-did-sweeden-support-the-viet-cong.htm Why did Sweden support the Viet Cong?]. HistoryNet. 25. juuli 2013. Kasutatud 20. juulil 2016.</ref> <ref name="6F92l">[http://www.history.com/this-day-in-history/sweden-announces-support-to-viet-cong Sweden announces support to Viet Cong]. HISTORY.com. Retrieved 20. juulil 2016.</ref> <ref name="SR97f">[http://www.historycentral.com/Vietnam/Troop.html Vietnam War: US Troop Strength]. Historycentral.com. Kasutatud 17. oktoobril 2009.</ref> <ref name="ps9a6">[http://www.nps.gov/mrc/reader/vvmcr.htm Facts about the Vietnam Veterans Memorial Collection]. nps.gov</ref> <ref name="QjNqL">Vietnam War After Action Reports, BACM Research, 2009, lk 430</ref> <ref name="rzCn8">[https://news.google.com/newspapers?nid=1350&dat=19890516&id=HkRPAAAAIBAJ&sjid=_gIEAAAAIBAJ&pg=3769,1925460 China admits 320,000 troops fought in Vietnam]. Toledo Blade. Reuters. 16 May 1989. Kasutatud 24. detsembril 2013.</ref> <ref name="2yXZD">Roy 1998, lk 27.</ref> <ref name="T1uc8">Pham Thi Thu Thuy (1 August 2013). [https://www.nknews.org/2013/08/the-colorful-history-of-north-korea-vietnam-relations/ The colorful history of North Korea-Vietnam relations]. NK News. Kasutatud 3. oktoobril 2016.</ref> <ref name="TzTJi">Thayer 1985, ptk. 12.</ref> <ref name="def5v">Rummel, R.J (1997), [http://www.hawaii.edu/powerkills/SOD.TAB6.1A.GIF Table 6.1A. Vietnam Democide : Estimates, Sources, and Calculations,]. (GIF), Freedom, Democracy, Peace; Power, Democide, and War, University of Hawaii System</ref> <ref name="pYNb3">Vietnam Veterans Memorial Fund (2 May 2016). [http://www.prnewswire.com/news-releases/memorial-day-ceremony-at-the-wall-to-commemorate-eight-additions-to-the-wall-and-honor-all-members-of-americas-armed-forces-who-have-made-the-ultimate-sacrifice-300260920.html Memorial Day ceremony at The Wall to commemorate eight additions to The Wall and honor all members of America's Armed Forces who have made the ultimate sacrifice] (Press release). PR Newswire.</ref> <ref name="8NJ8i">[https://web.archive.org/web/20130516081613/http://www.awm.gov.au/encyclopedia/vietnam/statistics.asp Australian casualties in the Vietnam War, 1962–72 | Australian War Memorial]. Awm.gov.au.</ref> <ref name="bw3XF">The Encyclopedia of the Vietnam War: A Political, Social, and Military History By Spencer C. Tucker "https://books.google.com/?id=qh5lffww-KsC"</ref> <ref name="12koh">[https://web.archive.org/web/20130726010609/http://vietnamwar.govt.nz/resources Overview of the war in Vietnam | VietnamWar.govt.nz, New Zealand and the Vietnam War]. Vietnamwar.govt.nz. 16. juuli 1965. Kasutatud 29. juunil 2013.</ref> <ref name="4rMbW">[https://web.archive.org/web/20131029203725/http://www.history.army.mil/books/Vietnam/allied/ch03.htm Chapter III: The Philippines]. History.army.mil. Kasutatud 24. veebruaril 2014</ref> <ref name="sh20G">[http://175thengineers.homestead.com/Philcav.pdf Asian Allies in Vietnam]. (PDF). Embassy of South Vietnam. Märts 1970. Kasutatud 18. oktoobril 2015.</ref> <ref name="a7XQd">Associated Press (4. aprill 1995) "[https://web.archive.org/web/20071222122211/http://scholar.lib.vt.edu/VA-news/VA-Pilot/issues/1995/vp950404/04040331.htm Vietnam Says 1.1 Million Died Fighting For North]"</ref> <ref name="N0GLj">Soames, John. ''A History of the World'', Routledge, 2005.</ref> <ref name="HUBAq">[http://news.bbc.co.uk/2/hi/asia-pacific/696970.stm North Korea fought in Vietnam War]. BBC News. 31. märts 2000. Retrieved 18. oktoobril 2015.</ref> <ref name="szWEO">Shenon, Philip (23. april 1995). [http://www.nytimes.com/1995/04/23/world/20-years-after-victory-vietnamese-communists-ponder-how-to-celebrate.html 20 Years After Victory, Vietnamese Communists Ponder How to Celebrate]. The New York Times. Kasutatud 24. veebruaril 2011.</ref> <ref name="pC2zt">[http://www.bmj.com/content/336/7659/1482 fifty years of violent war deaths: data analysis from the world health survey program: BMJ]. 23. aprill 2008. Kasutatud 5. jaanuaril 2013.</ref> <ref name="NLF kaart">{{Netiviide |url=https://digital.library.cornell.edu/catalog/ss:19343646 |pealkiri=Vietnamese NLF Victory Map |väljaandja=[[Cornelli Ülikool]] |vaadatud=13. aprillil 2018 |keel=inglise keeles}}</ref> ref }} ==Kirjandus== * Lewy, Guenter (1978). America in Vietnam. New York: Oxford University Press. ISBN 978-0-195-02732-7. * Roy, Denny (1998). ''China's Foreign Relations. Rowman & Littlefield''. ISBN 978-0847690138. * Thayer, Thomas C. (1985). War Without Fronts: The American Experience in Vietnam. Boulder, Colorado: Westview Press. ISBN 978-0-813-37132-0. [[Kategooria:Vietnami sõda| ]] 961kyubytzzi1bueb5jklpqhzlkjz3r 0 39568 7232179 6835320 2026-09-11T11:35:00Z Kuriuss 38125 7232179 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib jumalusest; teiste tähenduste kohta vaata [[Tarapita (täpsustus)]]}} '''Tharapita''' (ehk '''Tarapita''', '''Taarapita''') on [[Henriku Liivimaa kroonika]]s nimetatud [[saarlased|saarlaste]] [[jumal]]. Tharapitat on peetud [[liitsõna]]ks, mille esimest poolt tõlgendatakse tavaliselt nimena Taara, teise poole tähenduse osas uurijatel üksmeelt pole. Mõned autorid on Tharapitaga seostanud [[Kaali meteoriit|Kaali meteoriidi]] langemist, 8. sajandi allikas mainitud Taraconta saart, ühes 13. sajandi [[saaga]]s mainitud [[Rügen]]i jumalust Turupit ja Lääne-Eesti [[rahvapärimus]]e [[Tooru]]t. [[Ärkamisaeg|Ärkamisajal]] loodud [[pseudomütoloogia]] kohaselt oli [[Taara]] üks [[eestlased|eestlaste]] tähtsamaid jumalaid, selle pinnalt loodi 1920. aastatel ka [[Taara usk]]. ==Henriku Liivimaa kroonika== Kroonika mainib Tharapitat 5 korda. [[käsikiri|Käsikirjade]] tekstis ja märkustes esinevad erinevad nimekujud: ''Tharapita'', ''Tarapitha'', ''Tharaphitam'', ''Tharapitha'', ''Tharaphita'', ''Therrapita'', ''Tarrapitta'', ''Tharrapitta''. [[Keeleteadlane]] [[Urmas Sutrop]] on nende võrdlemisel järeldanud, et nime algosa algvorm on kroonikas olnud ''Thara-'', lõpposa võis olla nii ''-pita'', ''-pitha'' kui ''-phita''.<ref>[[Urmas Sutrop]] (2002). [https://www.folklore.ee/tagused/nr16/sutrop.pdf Taarapita – saarlaste suur jumal]. ''[[Mäetagused]]'', nr 16, lk 8–10</ref> [[File:Ebavere Hill.jpg|thumb|Vaade Ebavere mäelt, kus Tharapita olevat sündinud]] Esimesel korral nimetab kroonika Tharapitat [[Virumaa]] mäel (selleks on peetud [[Ebavere mägi|Ebavere mäge]] või [[Vaivara Sinimäed|Vaivara Sinimägesid]])<ref name=Sutrop7>Urmas Sutrop 2002, lk 7</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika = ''Heinrici chronicon Livoniae'' (1982). [[Ladina keel]]est tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat. Peatükk XXIV 5, lk 217, kommentaar 28</ref><ref name=Viires1420>[[Ants Viires]] (1990). [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:113698/17593/page/116 Taara avita!]. [[Looming (ajakiri)|Looming]] 10, lk 1420</ref> sündinud saarlaste suureks jumalaks, kes lendas sealt [[Saaremaa (maakond)|Saaremaale]]:<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXIV 5, lk 216–217</ref> {{tsitaat|... ristisid Virumaal rajamail kolm küla, kus oli mägi ja väga ilus mets, kus kohalikud rääkisid olevat sündinud saarlaste suur jumal, keda kutsutakse Tharapita, ja sellelt kohalt lennanud Saaremaale.|[[Richard Kleis]]i tõlge|}} {{tsitaat|''... in confinio Vironie tres villas baptizaverunt, ubi erat mons et silva pulcherrima, in qua dicebant indigene magnum deum Osiliensium natum, qui Tharapita vocatur, et de illo loco in Osiliam volasse.''|[[ladina keel|ladinakeelne]] originaaltekst|}} Järgneval neljal korral nimetataksegi teda saarte kontekstis: 1227. aasta [[Muhu piiramine|Muhu]] ja [[Valjala linnus]]te piiramiste ja järgnenud [[ristimine|ristimisega]] seoses, mil Tharapita olevat välja visatud:<ref>[[Tõnno Jonuks]] (2009). [http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/9494 Eesti muinasusund.] Doktoritöö. Tartu Ülikool, 2009, lk 315</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXX 4–6, lk 268–273</ref> [[File:Muhu maalinn, mälestuskivi.JPG|thumb|Mälestuskivi 1227. aasta lahingule, kus muhulased Tharapita nime hüüdsid]] *{{tsitaat|Kristlaste vägi rõõmustab, nad karjuvad, paluvad jumalat. Karjuvad ka need, rõõmustades oma Tarapitha üle. Need hüüavad appi hiit, nood [[Jeesus]]t...||}} {{tsitaat|''Gaudet exercitus christianorum, exclamant, Deum exorant. Clamant et illi, gaudentes in Tarapitha suo. Illi nemus, isti Iesum invocant...''||}} *{{tsitaat|... teised preestrid kastsid teisi, ka viiakse nad rõõmuga linna, et nad Kristust kuulutaksid, et nad Tharaphita, kes oli saarlaste jumal, välja viskaksid...||}} {{tsitaat|''... alii presbyteri alios rigaverunt, qui et in urbem cum gaudio ducuntur, ut Christum predicent, ut Tharaphitam, qui deus fuit Osilianorum, eiciant...''||}} *{{tsitaat|Nad kuulavad sõna, lubavad tagasi anda, viivad endaga kaasa oma linnuste juurde preestrid, kes [[Kristus]]t jutlustaksid, kes Tharaphita koos muude paganate jumalatega välja viskaksid, kes rahvast püha ristimisega niisutaksid.||}} {{tsitaat|''Obediunt, restituere promittunt, presbyteros secum ad castra sua ducunt, qui Christum predicent, qui Tharapitha cum ceteris paganorum diis eiciant, qui populum sacro baptismate tingant.''||}} *{{tsitaat|See on täide saadetud, see on tehtud, nimelt kogu rahvas ristitud, Tharaphita välja heidetud, vaarao uputatud, vangid vabastatud, pöörduge rõõmuga tagasi, riialased!||}} {{tsitaat|''Quo completo, quo facto, populo videlicet cuncto baptizato, Tharaphita eiecto, Pharaone submerso, captivis liberatis, redite cum gaudio Rigenses.''||}} ==Nime etümoloogiad== ===Thor avita=== Nime Tharapita tõlgendamine kui "Thor avita", osutusega [[Põhjagermaani keeled|põhjagermaani]] jumalale [[Thor]]ile, pärineb 17. sajandist ja see püsis valitsevana kogu 18. sajandi. Teadaolevalt esitas selle idee esimesena [[Thomas Hiärne]] 1670. aastal ("Thor awita või auta"). Sama tõlgendust kordasid nt [[Christian Kelch]] (1695), Henriku kroonika esimene ladinakeelne väljaanne (1740), [[Johann Gottfried Arndt]] Henriku kroonika [[saksa keel|saksakeelses]] tõlkes (1747), [[August Wilhelm Hupel]] (1774), [[Garlieb Merkel]] (1798), [[Carl Feyerabend]] (1801), [[Georg Magnus Knüpffer]] (1836).<ref name=Viires141112>Ants Viires 1990, lk 1411–1412</ref> ===Tharapilla=== [[File:Closing in - geograph.org.uk - 2464900.jpg|thumb|Mõne arvamuse kohaselt tähendas Tharapita-Tharapilla kassikakku, saarlaste öökullijumalat]] Henriku Liivimaa kroonika esimene avaldaja [[Johann Daniel Gruber]] (1740) arvas, et Tharapita tuleks pigem lugeda ''Tharapilla'', nähes seal [[eesti keel]]e sõnu ''tara'' ('aed') + ''pila'' ('ahv') – see viitavat [[rootslased|rootslaste]] aiavalvuri (''Hortorum custos'') tüüpi jumalale. Seda ideed kordasid Johann Gottfried Arndt (1747) ja kroonika hilisemas väljaandes ka [[August Heinrich Hansen]] (1857). [[Johann Leonhard von Parrot]] tõlgendas ''Thara'' + ''pilla''’t [[keldi keel|keldi]] vastetele tuginedes suureks linnuks, kes lendas Virumaalt Saaremaale. Hiljem on neid peetud väärtõlgendusteks.<ref name=Viires141112 /> [[Jacob Grimm]]i "Saksa mütoloogia" (1883) ja [[Charles de Kay]] raamatu "Linnujumalad" ("''Bird Gods''", 1898) kaudu levis laiemalt tõlgendus, et Tharapita on trükiviga ja korrektne vorm on ''Tharapilla'' (''Tharapila''), mis märkivat eesti keeles [[öökull]]i või täpsemalt [[kassikakk]]u. Urmas Sutrop märgib, et seda versiooni võiks toetada ka Tharapita lend Saaremaale ja [[Breemeni Aadam]]a kirjeldus, mille kohaselt ''Aestlandi'' saare elanikud austavad [[draakon]]eid ja linde ning ohverdavad neile elusaid inimesi. Siiski ei pea see käsitlus Sutropi hinnangul paika, kuna eesti sõna ''tarapöll'' (< ''tarhapöllö'') on hilisem [[Laensõna|laen]] [[soome keel]]est.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 12–13</ref> ===Püha Thara=== [[Heidelbergi ülikool]]i professor [[Franz Joseph Mone]] leidis oma 1822. aasta Põhja-Euroopa rahvaste [[pagan]]like [[usund]]ite ülevaates uue lugemisviisi – ''Thara-pyhha'' ('püha Thara'), sidudes selle Thoriga. [[Etnoloog]] [[Ants Viires]] on Mone ülevaadet nimetanud meelevaldseks.<ref name=Viires1412>Ants Viires 1990, lk 1412</ref> Ka teised hilisemad autorid on seda tõlgendust alusetuks pidanud.<ref name=Viires1411>Ants Viires 1990, lk 1411</ref> ===Taaripütt=== Saaremaa kirjamees [[Johann von Luce]] (1827) pakkus välja võimaluse, et Tarapita tuleb kirjutada ''Tara pütta'' ehk '[[taar]]ipütt'.<ref name=Viires1412 /> Hilisemad autorid on sedagi tõlgendust alusetuks pidanud.<ref name=Viires1411 /> Samas jumala enda nimi oli von Luce arvates siiski Taar ja ta võrdles seda Thoriga.<ref name=Viires1412 /> ===Taara=== [[Friedrich Robert Faehlmann]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] alustasid 1840. aastatel edukalt nimekuju Taara populariseerimist. Ants Viirese arvates tugines see küll kõige küsitavamatele ja hiljem hüljatud tõlgendustele ''Tharapilla'', ''Tharapyhha'' ja ''Tara pütta'', kuid otsustavaks võis saada [[Kadrina]] [[pastor]]i ja [[rahvaluule]]koguja [[Arnold Friedrich Johann Knüpffer]]i selge ja veenev käsitlus, kus ta tõi Thori kõrval jumala nimena esile ka Tara. Knüppfer pidas nime laenamist [[skandinaavia|skandinaavlastelt]] kahtlaseks ja pakkuse esimesena välja võimaliku [[soomeugri keeled|soome-ugri]] algupära. Taarat eelistades vabaneti ühtlasi variandi Taar lõpp[[vokaal]]ita skandinaaviapärasusest.<ref name=Viires1412 /> Nime Taara kasutamine levis kiiresti ja 19. sajandi teisel poolel aktsepteeriti seda teaduses juba üldiselt, ehkki kohati kasutati ka lõppvokaalita varianti Taar. Ka 20. sajandil jäi valitsevaks vormiks Taara.<ref>Ants Viires 1990, lk 1413–1417</ref> Alates [[Oskar Loorits]]a 1932. a kirjutisest on osa autoreid avaldanud kahtlust, kui kindlalt Tharapitat Taarana (või Thorina) ikkagi võimalik tõlgendada on. [[Ivar Paulson]] (1970), [[Evald Tõnisson]] (1982) ja [[Enn Tarvel]] (1982) on Taarat pidanud vaid oletuslikuks nimevormiks.<ref>Ants Viires 1990, lk 1418–1420</ref> Ants Viirese (1990) hinnangul on nimekuju Taara täiesti meelevaldne ja pigem võiks eelistada nime Taar.<ref name=Viires1421>Ants Viires 1990, lk 1421</ref> Keeleteadlane Urmas Sutrop (2002) on Henriku kroonika teksti analüüsides jõudnud siiski seisukohale, et nime Tharapita algusosa eestipärane hääldus on ikkagi ''taara'', kui aga jäljendati püüdlikult Thori nime, siis ''tʰaara''. Kuna [[lõpukadu]] polnud eesti keeles 13. sajandil veel toimunud, oli [[nimetav kääne]] tema meelest just Taara, mitte Taar.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 10</ref> ====Nime päritolu==== [[File:Altunastenen U 1161 (Raä-nr Altuna 42-1) Tor detalj 0440.jpg|thumb|Thori kujutis ruunikivil Rootsis]] Nime Taara enda päritolu kohta on välja pakutud mitmeid seletusi. Ühe tõlgenduse kohaselt järgi pärineb Taara Skandinaavia piksejumalast Thorist või on sellega vähemalt kuidagi seotud. Sel seisukohal on olnud muuhulgas [[Eduard Pabst]] (1867), [[Jaan Jung]] (1883), [[Matthias Johann Eisen]] (1889), [[Leopold von Schroeder]] (1893), A. Winter (1898), [[Oskar Loorits]] (1932), [[Aliise Moora]] (1956), Evald Tõnisson (1982),<ref>Ants Viires 1990, lk 1416–1420</ref> [[Paul Alvre]] (1984).<ref name=Alvre338>[[Paul Alvre]] (1984). [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194748/142928/page/22 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas (I)], ''[[Keel ja Kirjandus]]'', 6, lk 338</ref> Urmas Sutrop peab Taara laenamist Thorist (''Þórr''’ist) võimalikuks, ent mitte eriti usutavaks, sest viimane lõpeb ainsuses alati [[konsonant|konsonandiga]], sõna mitmusevormi laenamist peab ta aga ebatõenäoliseks. Laenusuund ei saanud olla ka vastupidine, sest Thoril on [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] etümoloogia. Kuna ''Þórr''’i vanem vorm on ''Þunarr'', siis juhul kui Taara on põhjagermaani laen, ei saa see olla väga vana.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 15–17, 31</ref> Thori versiooni vastu räägib Sutropi arvates ka asjaolu, et kroonika kutsub Tharapitat saarlaste, mitte skandinaavlaste jumalaks.<ref name=Sutrop1011>Urmas Sutrop 2002, lk 10–11</ref> Nime [[soome-ugri keeled|soome-ugri]] algupära võimaluse käis esimesena välja Arnold Knüppfer (1836).<ref name=Viires1412 /> Uuesti tõstatas selle idee [[Nikolai Anderson]] (1879), kelle seisukohta pooldasid nii [[Leopold von Schroeder]] (1893) kui [[Leo Meyer]] (1898). Soomeugri päritolu on toetanud ka nt [[Villem Reiman]], [[Heinrich Prants]]<ref>Ants Viires 1990, lk 1416–1417</ref> ja [[Uku Masing]].<ref name=HLKkomm29>Henriku Liivimaa kroonika, XXIV 5, kommentaar 29, lk 2017</ref> Taaraga oletatavalt seostuvate soome-ugri paralleelidena on välja toodud [[handi keel|handi]] ja [[mansi keel|mansi]] sarnase nimega taevajumal Toorem, saami keelte [[äike|pikset]] tähistav Tiirmes (''Diermes'', ''Dierbma'') ning [[samojeedi keeled|lõunasamojeedi]] [[Matori keel|karagassi keele]] taevast ja teatud jumalat tähistav sõna ''teere'' või ''tere''.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 21–22</ref> Neid sõnu analüüsinud ja võrrelnud Urmas Sutrop on välja pakkunud mitu erinevat võimalust nende seostamiseks. Ta peab võimalikuks, et Taara, saami Tiirmes ning handi ja mansi Toorem on laenud [[altai keeled|altai]] [[possessiiv]]sest jumalanime kujust ''teɳrim'' (‘mu taevas, mu jumal’). Teisalt võib Taara kuuluda [[Uurali-Altai keeled|uurali-altai]] või soome-ugri-altai ühiste sõnade hulka ning Taara ja altai ''teɳrim'' on kujunenud paralleelselt. Sel juhul võib ka karagassi Tere (Teere) nendega kokku kuuluda. Sutrop peab seda seletust altai laenu versioonist usutavamaks. Kõige tõepärasemaks peab Sutrop aga seda, et Taara – nagu ka Tiirmes, Toorem, Tere-Teere, põhjasamojeedi [[neenetsi keel]]e ''tir'' (‘pilv < kõrge; lendama’) ja [[nganassaani keel]]e ''čírʸuʔ'' (‘pilv’) – pärineb [[uurali algkeel]]e tüvest ''*tɜrɜ'', algse tähendusega 'kõrge, ülemine'. Taara oleks sel juhul jumal, kes on ise kõrge ning asub kõrgel üleval taevas.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 21–25, 28–31</ref> Jaan Jung on välja pakkunud mõtte, et Taara tuleb (osutades väidetavatele Taar paralleelnimedele Vanaisa ja Vanataat ning rahvapärastele vanamehe nimetustele "vana tarik", "vana taara") [[vene keel|vene]] sõnast старик. Suuremat avalikkuse huvi tema idee pole saavutanud.<ref>Ants Viires 1990, lk 1417</ref> Ants Viires juhib tähelepanu, et ka isahane on "vanaks taaraks" kutsutud ja see osutab pigem taaruvale kõnnakule, mitte aga [[mütoloogia]]le.<ref name=Viires1410>Ants Viires 1990, lk 1410</ref> Mõned autorid on Taarat seostanud ka kaugemate paikade ja keeltega. [[Jaan Kaplinski]] on oletanud, et Taara oli [[baskid|baski]] ja Põhja-Euroopa muistne jumal, tõenduseks baski kirjamehe [[Pío Baroja]] kasutatud jumalanimi ''Urtzi Thor''. Urmas Sutropi andmetel [[baski keel]]es Thori-nimelist jumalat siiski pole ja väljend tähendab lihtsalt, et baski jumalat Urtzi kõrvutatakse teise kultuuri tuntud samaväärse jumala Thoriga.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 19–20</ref> [[Paul Ariste]] on oletanud eesti Taara, keldi Taranis-Tanarose ja germaani Donar-Þórri pärinemist ühisest [[protoeuroopa keel|protoeuroopa]] [[Substraat (lingvistika)|substraat]]keelest.{{lisa viide}} Sutrop on arutlenud võimaluse üle, et Taara, Thor, keldi piksejumal(ad) Taranis-Tanaros, [[etruskid|etruski]] üks taevajumal Tina ning päeva- ja piksejumal Tinia (Tin) on ühist päritolu, tulenedes oletatavast protoeuroopa keelest, mille substraat on eelnimetatud keeli mõjutanud. Sutrop mingeid tõendeid selle kinnituseks ei leidnud.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 18–20</ref> Uku Masing on Taarat teiste seas võrrelnud ka [[Sumeri keel|sumeri]] sõnaga ''di(n)gir'' ja [[polüneesia keeled|polüneesia]] jumalaga [[Tangaroa]], oskamata küll hinnata, kas Taara on nendega kuidagi seotud. Urmas Sutrop on taolisi spekulatsioone kommenteerides öelnud, et kuna jumalate arv maailmas on palju suurem kui [[keel|inimkeeles]] kasutatud [[häälik]]ute arv, siis on juba puhtalt juhuse tõttu sarnaseid jumalanimesid paljudes maailma paikades. Seetõttu peab ta Taara päritolu selgitamisel võimalikuks jätta kõrvale võrdlused kaugemate kohtade ja keelte jumalatega.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 21</ref> ====Taara avita==== Taara nimest lähtudes on Tharapitat alates [[Carl Robert Jakobson]]ist ja [[Jakob Hurt|Jakob Hurdast]] sageli tõlgendatud appikutsena "Taara a(b)ita (avita)".<ref name=Viires1411 /><ref name=Alvre338 /><ref name=Sutrop8>Urmas Sutrop 2002, lk 8</ref> Tharapita appikutsena tõlgendamist põhjendatakse tavaliselt sellega, et [[labiaal]]id p ja v võivad kergesti teineteiseks üle minna.<ref name=Sutrop8 /> Paul Alvre arvates kõlas [[Käskiv kõneviis|käskiva kõneviisi]] ''a(b)ita'' tol ajal tõenäoliselt ''aβiṫtak''.<ref name=Alvre338 /> Oskar Loorits on selle tõlgenduse tõepära kinnitusena näinud sõna ''aituma'' (algvorm ''aita jumal''), sarnaselt [[läti keel|läti]] sõnaga ''paldies'' ja vene sõnaga спасибо. Ants Viirese hinnangul Henriku Liivimaa kroonikast otseselt siiski ei ilmne, et Tharapita oleks sõjahüüd olnud.<ref name=Viires1411 /> Urmas Sutrop on tähendusvariandi "Taara avita" kõrvale jätnud.<ref name=Sutrop29>Urmas Sutrop 2002, lk 29</ref> ====Taara pikne==== [[File:Välk.JPG|thumb|Pikne]] [[Lennart Meri]] on väitnud, et Taarapita tähendab "Taara pikne". Seda võimalust analüüsinud Urmas Sutrop peab siin [[omastav kääne|omastavas käändes]] Taarat probleemseks. Mitmete uurijate meelest oli 13. sajandi alguse keeles omastava käände lõpp -n ja kroonikas oleks sel juhul pidanud olema nimi Tharanpita. Samuti pole "Taara pikne" jumala nimi, vaid see osutab tema atribuudile. Kui Taara on selles väljendis [[nimetav kääne|nimetavas käändes]], siis tähendaks see tundmatu seletamist tuntuga, st Skandinaavia Thorile-Taarale on nime arusaadavaks tegemiseks lisatud tõlge "pikne": "Taara, Pikne" ehk "Thor-pikne" ehk sisuliselt "Pikne, Pikne". Seda on Sutrop pidanud väheusutavaks, kuna siis oleks tegu skandinaavlaste jumalaga, kroonika iseloomustab teda aga saarlaste jumalana.<ref name=Sutrop1011 /> Sutrop juhib tähelepanu sellele, et üheski "pikse" (varane kuju "pit-ke-ne") sünonüümsõnas pole toimunud muutust tk : tt, küll aga tk : kk, seega peab ta alusetuks samastada ''-pita'' piksega.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 29–30</ref> ====Taara (on) suur==== Urmas Sutrop ise on seisukohal, et Tharapita tähendab "Taara (on) suur". Tema arvates on sugulaskeelte sarnaste sõnade võrdlemise teel ''-pita'' tagasi viidav uurali tüvele ''piẟe'' (tähendusega 'kõrge, pikk') ja [[läänemeresoome algkeel|läänemeresoome]] tüvele ''*pite'', mille lõppvokaal muutus a-ks. ''*Pite'' ja Tharapitas sisalduva ''-pita'' tähenduseks peab Sutrop 'suur', seda nii abstraktses mõttes kui konkreetselt pikkuse, kõrguse, jõu, vägevuse, väe ja suuruse enda suhtes. Nii saab Tharapitat tõlgendada kui "Taara (on) suur", "Taara-suur" või tänapäevasemalt "Suur Taara". See sobib ka Henriku kroonika teatega, mis kirjeldab Tharapitat just nimelt saarlaste ''suure'' jumalana.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 29–31</ref> Sutropi seletusega nõustub põhimõtteliselt ka [[Tõnno Jonuks]] (2009).<ref>Tõnno Jonuks 2009, lk 314</ref> ===Sarapuuhiis=== [[File:Aggarön, hasselskogen i sydöst.JPG|thumb|Sarapuumets]] [[Martti Haavio]] lähtub nimekujust Taraphita ja samastab selle [[hiis|hiiega]], võttes aluseks Henriku kroonika kirjelduse: „Kristlaste vägi rõõmustab, nad karjuvad, paluvad jumalat. Ka need karjuvad, rõõmustades oma Tarapitha üle. Ühed hüüavad appi hiit, teised Jeesust.” Nime tuleb Haavio järgi lugeda Tarap-hita, mis tähendavat [[sarapuu]]hiit – [[liivi keel|liivikeelne]] ''taràʙ'' ‘sarapuu’ + *hitta (*hitto, hitte, hiisi-) ‘hiis', ladina keeles ''nemus'' – püha paika.<ref name=Viires1420 /><ref name=HLKkomm29 /><ref>Urmas Sutrop 2002, lk 11–12</ref> Sarapuuteibaid kasutasid oma pühapaikade piiramiseks ja pühitsemiseks skandinaavlased. Tarapita lend Virumaalt Saaremaale võis olla hiie lend, eesti usundilistes [[muistend]]ites korduv motiiv.<ref>Ants Viires 1990, lk 1420–1421</ref> [[Enn Tarvel]] ja Ants Viires näevad Haavio idee olulise nõrkusena aga seda, et eesti rahvapärimuses pole andmeid sarapuu pühaks pidamisest.<ref name=Viires1421 /><ref name=HLKkomm29 /> Tarvel toob ka välja, et ladinakeelne sõna ''nemus'' võib hiie asemel, ehkki harva, tähendada ka puud, puitu ja nii on vastavat kroonikakohta enamasti tõlgitud hoopis "puu, puutükk" ja tõlgendatud kui "puust jumalakuju".<ref name=HLKkomm29 /> Urmas Sutrop on sarapuuhiie versiooni pidanud väärkäsitluseks, tema andmetel ei leidu üheski Henriku Liivimaa kroonika käsikirjas nimekuju Taraphita, millest Haavio lähtub.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 12</ref> ==Jumala funktsioonid== Mitmed autorid on Tharapitat (Taarat) näinud Skandinaavia piksejumala Thorina.<ref>Ants Viires 1990, lk 1411–1412, 1418–1419</ref> Evald Tõnissoni meelest jääb mulje, et Tarapita oli [[sõda|sõja]]jumal, ehkki tema mõjusfäär võis laiemgi olla. Ta peab tõenäoliseks ühisjoonte leidumist Skandinaavia kõue- ja viljakusjumala Thoriga, millele osutavad arheoloogilise materjali [[Thori vasar]]aga hoburaud[[sõlg|sõled]]. Tõnissoni ei näe põhjust pidada Tarapitat, Taarat või Toorut muinaseestlaste pea- või ülijumalaks.<ref>[[Evald Tõnisson]] (1982). Noorem rauaaeg. Teoses: ''Eesti esiajalugu'', kaasautorid [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]]. [[Eesti Raamat]], [[1982]]. Lk 415</ref> Oskar Loorits, kes oma sõnul töötas läbi kogu sõjaga seotud rahvapärimuse, ei leidnud sealt ühtegi märki erilisest sõjajumalast. Looritsa hinnangul on soomeugrilaste, sealhulgas eestlaste [[usund]]ile isikupärased jumalad üldse võõrad olnud ja Tarapita võib näidata skandinaavlaste Thori tundmist, ehkki tegu oli ilmselt "ainult sekundaarse, s.o surnuks kivistunud nime, kommete ja motiivide laenamisega".<ref>Ants Viires 1990, lk 1418–1419</ref> Urmas Sutropi, kes peab Tharapita kõige tõenäolisemaks tõlgenduseks "Taara (on) suur", arvates oli Taara ülijumal, kes on ise kõrge ning asub kõrgel üleval taevas.<ref name=Sutrop29 /> Taevase üliolendi kujunemisajaks on mitmed uurijad pidanud vara- ja kesk[[neoliitikum]]i (5000–3200 eKr), mille järel see jagunes erinevateks kindlapiirilisemateks jumalusteks. Tõnno Jonuksi arvates võisid külade läheduses olnud pühakohad (hiied) olla alates I aastatuhande keskpaigast seotud jumalatele orienteeritud rituaalidega. Kuigi Sutropi Tharapita nimetõlgendus osutab abstraktsemale üliolendile, peab Jonuks tõenäoliseks, et ta oli [[noorem rauaaeg|nooremaks rauaajaks]] oma olemust ja funktsioone muutnud ning kujunenud kindlapiirilisemaks ja konkreetsemaks jumaluseks. Sellist ülijumala lagunemist väiksemateks jumalusteks toetavad ka viited teiste jumalate olemasolule. Tharapita võis Jonuksi oletuse kohaselt olla seotud tol perioodil levinud sõjameheideoloogiaga ning see jumal võis olla oluline mingi kindlapiirilisema inimeste rühma jaoks.<ref>Tõnno Jonuks 2009, lk 314–315</ref> ==Kaali meteoriit== [[File:Kaali Crater - panoramio.jpg|thumb|Kaali kraater]] [[Geoloog]] [[Agu Aaloe]] pakkus 1968. aastal välja, et Henriku kroonikas kirjeldatud Tharapita lend Virumaalt Saaremaale võib olla kajastus [[Kaali meteoriit|Kaali meteoriidi]] lennust, mis kulges samal trajektooril.<ref name=Viires1420 /> Seda ideed populariseerisid [[Lennart Meri]] ja [[Vello Lõugas]].<ref name=Viires1420 /><ref>Tõnno Jonuks 2009, lk 187</ref> Meri pidas üheks selle kasuks rääkivaks tõendiks muistendit ''Thorapita'' mäest Virumaal, mille vestis [[Carl Feyerabend]]. Ants Viires peab muistendit ja mäe nime siiski mõne kohaliku sakslase romantiliseks fantaasiaks, mis lähtus kroonika 18. sajandil levinud tõlgendusest.<ref name=Viires1420 /> Meteoriidi langemise aja ja selle võimaliku mõju kohta inimestele ja kajastustele kultuuris pole uurijatel ühtset ja kindlat seisukohta. Vanimad dateeringud paigutavad selle aastasse 6400 [[eKr]], mis sisuliselt välistaksid selle jõudmise hilisemasse kultuuri, noorimad aga vahemikku 800–400 eKr, mis on aga vastuolus mõnede [[kraater|kraatrist]] saadud söeproovidega. Kõige viimased uuringud paigutavad sündmuse [[Vanem pronksiaeg|vanemasse pronksiaega]], 1690–1510 ekr, mis Tõnno Jonuksi arvates sobib muu, sealhulgas arheoloogilise kontekstiga (nt Skandinaavia pronksiaegsete päikesekultusega seotud efektseimate esemete dateering langeb perioodi 1700–1300 eKr).<ref>Tõnno Jonuks 2009, lk 188–189, 214</ref> Urmas Sutropi arvates paistis meteoriit Eesti muinaselanikele ilmselt kui jumal ise, kes hävitava jõu ja kõuemürinaga maale laskus. Toimunu muutis tema hinnangul selle sündmuse kaasaegsete inimeste maailmapilti ja sai osaks sellest. Sutropi meelest on kindel, et sündmuse kajastusi on säilinud kaugemalgi, [[Vahemeri|Vahemere]] ääres või isegi [[Pärsia]]s.<ref name=Sutrop7 /> Kaali meteoriidi mõju on kõrvutatud ka [[Hiroshima]] [[aatomipomm]]iga. Teisalt on aga teada mitu näidet ajaloolisest ajast, kui tihedasti asustatud piirkonda langenud meteoriit või [[boliid]] on suhteliselt vähe mõju avaldanud. Näiteks 4. sajandi lõpus Kesk-[[Itaalia]]sse kukkunud meteoriit tekitas 140 x 115 m suuruse läbimõõduga kraatri, ent sellega on seostatud vaid üht kohalikku [[legend]]i ehk jälg folklooris ja müütides on palju väiksem kui Kaali puhul osad autorid oletavad. 1937. aastal [[Simuna meteoriidikraater|Simunasse langenud boliidi]] märkasid küll amatöör[[astronoom]]id, aga mitte kohalikud elanikud, ja 8 m läbimõõduga kraater avastati alles 1986. aastal.<ref>Tõnno Jonuks 2009, lk 187–188</ref> Ka Eesti arheoloogiline materjal vanemast pronksiajast, võimalikust sündmuse toimumise ajast, ei osuta mingile muutusele usundis.<ref>Tõnno Jonuks 2009, lk 214–215</ref> ==Võimalikud paralleelid teistes allikates== ===Taraconta=== [[Aethicus]]e "Kosmograafias", mis on kirja pandud 8. sajandi keskpaigas või veidi hiljem, leiduvad saared ''Rifargica'' (''Rifarica'', ''Riffarrica'') ja ''Taraconta''. Mõned autorid (sh [[Per Wieselgren]], [[Gustav Must]], Lennart Meri, Urmas Sutrop) on arvanud, et ''Rifargica'' saar tähistab Rebala ([[Rävala]]) rannikuala. Lennart Meri pööras tähelepanu ''Taraconta'' nimetuse teisele poolele (-''conta'') ning seostas selle [[Läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] sõnaga -''kond'', -''kund'', tähenduses 'tervik', ja arvas, et see saar asus Rebala läheduses. Mööndes teistsuguseidki tõlgendusvõimalusi, peab Urmas Sutrop samas väga tõenäoliseks, et ''Taraconta'' (käsikirjades ka kujud ''Tareconta'' ja ''Tharaconta'') tähistab Saaremaad, eriti kuna tuntud keelte abil pole seda nime õnnestunud [[etümoloogia|etümologiseerida]], [[läänemeresoome keeled]] on enamasti aga uurijatele tundmatud olnud. -''Kond'' lõpulised territoriaalsed üksused on eesti keeles tavalised, samuti esineb see hulka, kogu näitavates sõnades. Sutropi meelest võis nimetus ''Taraconta'', ''Tharaconta'' (rekonstrueeritud kujul ''*Taarakond'') 8. sajandil tähistada kogu Saaremaad või selle lääneosa, mille nimetus alates 9. sajandist oli ''Kihelkond'' (tänapäevane jäänuk sellest on [[Kihelkonna]]). Sutrop pakub seletuse, et varasem Taarakond, mis ühendas suurjumala Taaraga seotud elanikud, muutus lepinguliste suhetega seotud [[kihelkond|kihelkonnaks]] pärisnimega Kihelkonna.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 25–28, 31</ref> ===Turupið=== [[Tartu Ülikool]]i [[slaavi filoloogia]] [[professor]] [[Aleksandr Kotljarevski]] väitis 1870. aastal, et Henriku kroonika Tharaphita on identne 13. sajandi [[Knytlingasaga]]’s nimetatud [[Rügen]]i saarel nimetatud jumalusega ''Turupid'' (originaalis ''Turupið'', aga kirjanduses kasutatakse sageli latiniseeritud varianti ''Turupit''). Saaga mainib Rügenil Turupiti kõrval ka jumalaid ''Rinvit'' ja ''Puruvit''. [[Saxo Grammaticus]] räägib kolmest [[slaavlased|slaavi]] jumalast, kelle kujud taanlased Rügenil aastal 1168 või 1169 hävitasid, mainides Turupiti asemel aga jumalat ''Porevit'' või ''Porenut''. Turupiti seost Tharapitaga pidas usutavaks ka [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]]. [[Uku Masing]] pakkus välja, et 11. sajandi alguses võis [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Knud Suur]]e abiväes olla saarlasi, kes Rügenile elama jäid ja hiljem [[slaavlased|slaavlaste]] hulka sulandusid, jättes sinna päranduseks oma jumala. Nimede sarnasusele on tähelepanu juhtinud nt ka [[Jacob Grimm]], [[Alexander Brückner]], [[Lubor Niederle]], [[Carl Clemen]], [[Norbert Reiter]], [[Jaan Puhvel]], tihti küll võtmata seisukohta nende samasuse suhtes.<ref name=Viires1421 /><ref>Urmas Sutrop 2002, lk 13–14</ref> Urmas Sutropi meelest ei saa Turupið (ega Taarapita, kui nad on identsed) olla slaavi jumal nagu teised kaks Rügenil nimetatud jumalust (''Rinvit'', ''Puruvit''), kuna ''-vit'' on slaavi [[teonüüm]]iline segment, ''-pið'' aga ei saa keeleliselt olla sellest tuletatud. Ühtlasi peab Sutrop seda argumendiks, mis toetab seisukohta, et Rügeni saarel tõepoolest oli saarlaste suure jumala Taarapita kuju.<ref>Urmas Sutrop 2002, lk 14–15</ref> ===Tooru=== Mitmel murdealal, eriti Lääne-Eestis, on [[rahvapärimus]]es esinenud mütoloogiline nimi Toor, [[Tooru]], või Tuuru. [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madisel]] oli ''tooru-jumal'', [[Läänemaa]] kihelkondades ''tooru-mees''. Tuntud on nn ''[[tooru õhtu|tooru-õhtu]]'' pühitsemine [[neljapäev]]al. Tooro teenimisest rääkis juba 1818. aastal [[Otto Wilhelm Masing]]. 1861 mõistis "Toro ebbajummala" kummardamist hukka [[Johann Voldemar Jannsen]]. Toorut on peetud Skandinaavia äikesejumala Thori kajastuseks eesti uskumustes. Ka Thorile oli pühendatud [[neljapäev]]. Tooru seostamine Tharapita ja selle levinud tõlgenduse Taaraga pole aga selge.<ref name=Alvre338 /><ref name=HLKkomm29 /><ref>[[Tarmo Kulmar]] (2006). [https://www.folklore.ee/tagused/nr30/kulmar.pdf Taevasest üliolendist usundilooliselt ja muinaseesti aineses]. [[Mäetagused]], 30, lk 28</ref><ref>Ants Viires 1990, lk 1411, 1420</ref> ===Rahvapärimuse Taara=== [[File:Friedrich Robert Faehlmann by Nikolai Triik.jpg|thumb|Friedrich Robert Faehlmann, üks pseudomütoloogilise Taara loojatest]] {{Vaata|Taara}} 1840. ja 1850. aastatel eesti [[pseudomütoloogia]]le aluse pannud [[Friedrich Robert Faehlmann]] ja [[Friedrich Reinhold Kreutzwald]] väitsid, et Taara oli rahva hulgas tuntud ja et nende loodud eesti jumalate [[panteon]] koos Taara (Faehlmannil peajumalana, [[Carl Robert Jakobson]]il hiljem aga sõjajumalana), [[Vanemuine|Vanemuise]], [[Uku|Ukko]] ja teistega toetub rahvapärimusele. [[Kristlus]]e-eelse mütoloogiaga tegelemine ning vanade jumalate otsimine ja leidmine oli tol ajal Euroopas moes. Ajaloolase [[Ea Jansen]]i arvates uskus Faehlmann siiralt, et muinaseestlastel pidi kindlasti olema arenenud vaimuelu ja usund, mida samamoodi pidi olema võimalik rekonstrueerida. [[ärkamisaeg|Ärkamisaja]] [[rahvuslus|rahvuslikus]] mõttemaailmas ja kirjasõnas võeti selline Taara kiirelt omaks kui tõsiasi ja selles kahtlejaid oli vähe. Pseudomütoloogia pinnalt loodi 1920. aastatel eesti rahvuslik usund [[Taara usk]]. Tänapäeva [[folklooriuurija]]te hinnangul on aga Faehlmanni müütilistes muistendites rahvapärased tegelikult vaid üksikud motiivid.<ref>Ants Viires 1990, lk 1412–1418</ref><ref>[[Ea Jansen]] (1998). [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195576/143140/page/3 Muinaseesti Panteon: Faehlmanni müütide roll eestlaste rahvusteadvuses.] ''[[Keel ja Kirjandus]]'', nr 12, lk. 805–809</ref> Rahvapärimuses mõned teated ''Taara'' kohta siiski leiduvad, kuid ükski neist pole kindel ja usaldusväärne.<ref name=Viires1410 /><ref name=HLKkomm29 /><ref>[[Andres Tvauri]] (2001). [https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond. Lk 239</ref> Kirjapanekutes on enamasti tunda tolleaegse trükisõna mõju. Näiteks teade [[Karksi]]st (1936) – "Taara olli ennevanast, sis kui Aita olli, Uku olli ka sis" - mainib [[Andres Saal]]i juturaamatu tegelast Aitat. Mõnel pool on vanameest ja isa[[hani|hane]] nimetatud "vana taara". Ants Viirese hinnangul pole sel mütoloogiaga midagi pistmist ja "taara" osutab pigem taaruvale kõnnakule. Ta peab kõige tõsisemalt võetavaks teadet [[Risti kihelkond|Risti kihelkonna]] [[Änglema]] külast ''Tarabere'' (ka ''Taravere'') mäe kohta. Lähedases külas elanud vana naine rääkis aastal 1921: "Enne käidi Tarabere määl iides jüribä öhtu... Taarad ikka peavad olema iides. Vanaste räägiti nisokest juttu. Ei tea, kas neid üks vöi on neid änam." Kirjapanija [[Andrus Saareste]] rõhutas, et naine oli harimata ja ilma kirjanduslike mälestusteta, kuid Viirese meelest ei tähenda see veel, et ta trükisõnas kirjutatud Taarast ja hiitest midagi kuulnud polnud. Ka ''Tarabere'' nime seostamine Taaraga on küsitav, sest näiteks ''Taravere aed'' [[Tallinn]]as tuleb hoopis vene [[Vanausulised|vanausuliste]] (староверы) nimest. Taara-kohanimesid otsinud Jaan Jungi väitel oli olemas ka ''Taarapere'' mägi [[Risti]]l.<ref>Ants Viires 1990, lk 1410–1411</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Henriku Liivimaa kroonika]]. Eesti Raamat. Tallinn 1982. * [[Leopold Schröder]] 1893. Ueber den Gott Tara. SB, GEG. * [[Peeter Ivardi]]. Taara. [[Uus Eesti]], 2. jaanuar 1937, nr 2, lk. 4. * [[Uku Masing]]. Taara päritolust. – Usuteaduslik Ajakiri 1/1939, lk 1–17. * [[Aleksander Heintalu]] e. Vigala Sass. Estide (tšuudide) hingestatud Ilm, Teadaandmise raamat, Männisalu 2001. * [[Ferdinand Johann Wiedemann]]. Eesti-saksa sõnaraamat. Valgus, Tallinn 1973. * [[Väike murdesõnastik]]. Valgus. Tallinn 1989. * [[Fr. R. Kreutzwald]]. Kalevipoeg. Eesti Kirjanduse Selts. Tartu 1935. * [[Kalevipoeg]]. Eesti Raamat. Tallinn 1975. * [[Lennart Meri]]. Hõbevalge. Eesti Raamat. Tallinn, 1976. * [[Urmas Sutrop]]. [https://www.folklore.ee/tagused/nr16/sutrop.pdf Taarapita – saarlaste suur jumal]. [[Mäetagused]], nr 16, 2002. *[[Studiosus]], [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=438 Eesti usundist.], [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] nr. 4/[[1937]] [[Kategooria:Eesti mütoloogia]] [[Kategooria:Jumalad]] mld3t0uop73mwgv91pbsx6ovt7kj5ui 0 43074 7231993 4795504 2026-09-11T06:59:36Z Kuriuss 38125 7231993 wikitext text/x-wiki [[Pilt:EE_Tahkuranna_fl.png|thumb|Tahkuranna valla lipp]] '''Tahkuranna valla lipp''' on [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] asunud endise [[Eesti valdade loend|Eesti haldusüksuse]] [[Tahkuranna vald|Tahkuranna valla]] [[lipp]]. Lipp kinnitati [[29. august]]il [[1995]]. == Lipu kirjeldus == [[vald|Valla]] lipuks on ruudukujuline [[vapilipp]]. Kangas on jagatud horisontaalse lainelise joonega kaheks väljaks. Ülemine sinine väli on kitsam ning alumisel kollasel väljal on sinine kaheksaharuline täht milles valge veskikivi. Lipu normaalmõõtmed on 105×105 cm == Põhjendus == Kollane värvus pärineb [[Pärnumaa vapp|Pärnumaa vapilt]]. Kollane sümboliseerib [[päike]]st ja liivarandu, samuti elujõudu ning rõõmu. Sinine tähistab merd ja kõike sellega seotut. Kaheksaharuline täht sümboliseerib vaimuvalgust, haridust ja taassündi. Veskikivi pärineb Tahkuranna vallas sündinud [[Konstantin Päts]]i vapilt. == Lipu kasutamise kord == Tahkuranna valla lippu kasutasid [[volikogu]] ja [[valitsus|vallavalitsus]] vallavalitsuse hoones, hoone ees ja ürituse toimumiskohas: #Sõprusvaldade päevadel Tahkuranna vallas. #Valla päevadel sõprusvaldades. #Kujunduselemendina ülevallalistel hariduse-, kultuuri- ja spordiüritustel ning samalaadsetel üritustel dekoratiivgruppides teistes vabariigi valdades. #Tahkuranna valda sümboliseerivatel suveniiridel. Tahkuranna valla lipu kasutamine kodanike ja [[Juriidiline isik|juriidiliste isikute]] poolt kujunduselemendina oma atribuutikal, samuti valla lipuga kujundatud atribuutika valmistamine müümise eesmärgil toimus vaid Tahkuranna Vallavalitsuse loal tasu eest litsentsi väljaandmisega. Tasu suuruse ja võtmise korra kehtestas vallavalitsus. Tahkuranna valla lipu kasutamine vallakujunduselemendina ja suveniiridel toimus ainult kooskõlastatult vallavalitsusega. == Vaata ka == *[[Tahkuranna valla vapp]] == Välislingid == *[http://tahkuranna.kovtp.ee/sumboolika Tahkuranna valla sümboolika valla kodulehel] *[https://riigikantselei.ee/et/node/1132 Tahkuranna valla sümboolika Riigikantselei kodulehel] [[Kategooria:Pärnu maakonna lipud]] [[Kategooria:Tahkuranna vald]] [[Kategooria:Eesti endiste valdade lipud]] b80k3nfxgxta954i5fdnwa2x2d7i6ez 0 43126 7231894 7185725 2026-09-10T21:08:15Z Kuriuss 38125 7231894 wikitext text/x-wiki {{Infokast valimised | lipp = Flag of Estonia.svg | eelimine_aasta = 1992 | järgmine_aasta = 1999 | valimiste_kuupäev = 5. märts 1995 | tüüp = parlamendivalimised | ametikoht = Peaminister | juht1 = [[Tiit Vähi]] | pilt1 = Eesti peaminister Tiit Vähi kuningalossis Stockholmis '92 (cropped 2).jpg | partei1 = [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] | värv1 = F0953A | kohad_enamuseks = 51 | osavõtt = 68,9% ({{tõus}}1,1[[Protsendipunkt|pp]]) | partei2 = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] | juht2 = [[Siim Kallas]] | pilt2 = Siim Kallas Miss Estonia 90 žüriis (cropped).jpg | pilt4 = Mart Laar (PaMu 39573F19582 1) (cropped).jpg | pilt5 = Andres Tarand (1994) (PMF2490) (cropped) (2).jpg | lipu_ääris = jah | hääli1 = '''174 248''' | kohti1 = '''41''' | kohtade_muutus1 = {{tõus}}24 | muutus1 = {{tõus}} 18,6[[Protsendipunkt|pp]] | protsent1 = '''32,2%''' | juht4 = [[Mart Laar]] | juht5 = [[Andres Tarand]] | värv2 = FFE200 | värv4 = 014F9A | värv5 = E10600 | partei5 = [[Mõõdukad]] | partei4 = [[Isamaa ja ERSP liit|Isamaa ja ERSP]] | kohti2 = 19 | kohti5 = 6 | hääli2 = 87 531 | hääli5 = 32 381 | protsent2 = 16,2% | protsent5 = 6,0% | muutus2 = ''uus'' | muutus4 = {{langus}} 14,1[[Protsendipunkt|pp]] | muutus5 = {{langus}} 3,7[[Protsendipunkt|pp]] | kohtade_muutus2 = {{tõus}}19 | kohtade_muutus5 = {{langus}}6 | eelmised_valimised = 1992. aasta Riigikogu valimised | järgmised_valimised = 1999. aasta Riigikogu valimised | valitavate_kohtade_arv = Kõik [[Riigikogu]] 101 kohta | kaart_pilt = 1995. aasta Riigikogu valimiste tulemused.svg | kaart_allkiri = 1995. aasta Riigikogu valimiste tulemused valimisringkondade kaupa | enne_valimisi = [[Andres Tarand]] | pärast_valimisi = [[Tiit Vähi]] | enne_partei = [[Mõõdukad]] | pärast_partei = [[Eesti Koonderakond|Koonderakond]] | eelmised_valimised1 = 17 kohta, 13,6% | eelmised_valimised2 = ''ei osalenud'' | eelmised_valimised5 = 12 kohta, 9,7% | toimumata = ei | valitud_liikmed = VIII Riigikogu | lahkuvad_liikmed = VII Riigikogu | kaart_suurus = 350px | pilt3 = Edgar Savisaar 2005-crop.jpg | värv3 = 007557 | juht3 = [[Edgar Savisaar]] | partei3 = [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | kohti3 = 16 | eelmised_valimised3 = 15 kohta, 12,2% | hääli3 = 76 634 | protsent3 = 14,2% | muutus3 = {{tõus}} 2,0[[Protsendipunkt|pp]] | kohtade_muutus3 = {{tõus}}1 | värv7 = E56509 | juht7 = [[Viktor Andrejev]] | partei7 = [[Meie kodu on Eestimaa]] | kohti4 = 8 | kohtade_muutus4 = {{langus}}31 | eelmised_valimised4 = 39 kohta, 30,8% | hääli4 = 42 493 | protsent4 = 7,9% | kohti7 = 6 | hääli7 = 31 763 | protsent7 = 5,9% | muutus7 = ''uus'' | eelmised_valimised7 = ''ei osalenud'' | kohtade_muutus7 = {{tõus}}6 | värv8 = 3273ED | juht8 = [[Ülo Nugis]] | partei8 = [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond|Parempoolsed]] | kohti8 = 5 | eelmised_valimised8 = ''ei osalenud'' | hääli8 = 27 053 | kohtade_muutus8 = {{tõus}}5 | protsent8 = 5,0% | muutus8 = ''uus'' | pilt8 = Ülo Nugis (AMF1585 070) (cropped).jpg | pildisuurus = 85px }}'''1995. aasta Riigikogu valimised''' olid [[Riigikogu]] [[VIII Riigikogu|kaheksanda koosseisu]] [[valimised]], mis toimusid [[5. märts]]il [[1995]]. Valimised võitis ülekaalukalt valimisliit [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ), kes sai 32,2% häältest ja 41 kohta Riigikogus. Teise koha sai esimest korda valimistel osalenud [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]], kes kogus 16,2% häältest ja sai 19 kohta Riigikogus. Kolmandaks tuli [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] 14,2% häältega, mis andis 16 kohta.<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Villu Varjas |eesnimi= |aeg=22. jaanuar 2015 |pealkiri=RIIGIKOGU VALIMISED 1995: Rüütli abiga võitsid mäekõrguselt Koonderakond ja Maarahva Ühendus |url=https://www.delfi.ee/artikkel/70619511/riigikogu-valimised-1995-ruutli-abiga-voitsid-maekorguselt-koonderakond-ja-maarahva-uhendus |vaadatud=20.12.2022 |väljaanne=delfi.ee}}</ref> Seniseid valitsuserakondi edu ei saatnud. [[Isamaa ja ERSP liit]] sai vaid 7,9% häältest ja 8 kohta Riigikogus ning [[Mõõdukad]] kogusid 6% hääli, mis andis neile 6 kohta. Riigikokku pääsesid veel valimisliit [[Meie kodu on Eestimaa]] (5,9%, 6 kohta) ja [[valimisliit Parempoolsed]] (5%, 5 kohta).<ref name=":0" /> Valimiste järel moodustasid koalitsiooni [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]. Peaministriks sai KMÜ esinumber [[Tiit Vähi]], kelle [[Tiit Vähi teine valitsus|valitsus]] astus ametisse 17. aprillil 1995.<ref name=":0" /> == Taust == [[1992. aasta Riigikogu valimised|1992. aasta Riigikogu valimiste]] järel moodustasid valitsuskoalitsiooni [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]], [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]] ja [[Mõõdukad]]. [[Mart Laari esimene valitsus|Mart Laari juhitud valitsus]] viis ellu küll ulatuslike reforme, kuid osalt valitsuse liikmete kogenematuse tõttu räsisid valitsust mitmed skandaalid. Lisaks tekkisid sisemised vastuolud [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaas]], mille tulemusena erakond 1994. aastal lõhenes. Kui 1994. aasta septembris puhkes järjekordne skandaal [[Rublatehing|rublade müügi]] üle [[Tšetšeenia]]sse, siis otsustas [[Riigikogu]] peaminister [[Mart Laar|Laarile]] [[Umbusaldusavaldus|umbusaldust]] avaldada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Villu Varjas |kuupäev=19. jaanuar 2015 |pealkiri=RIIGIKOGU VALIMISED 1995: Valitsuste vankudes valimistele vastu |url=https://www.delfi.ee/artikkel/70598347/riigikogu-valimised-1995-valitsuste-vankudes-valimistele-vastu |vaadatud=12.01.2023 |väljaanne=delfi.ee}}</ref> Isamaa juhid soovisid uueks peaministriks tuua [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendi [[Siim Kallas]]e. Isamaas loodeti, et Kallase abil jääb erakond valitsusse ja saadakse rahuldav tulemus ka järgmistel Riigikogu valimistel. President [[Lennart Meri]] esitas Siim Kallase küll peaministrikandidaadiks, kuid Riigikogu teda valitsust moodustama ei volitanud. Riigikogu nõustus peaministrina toetama aga senist keskkonnaministrit [[Andres Tarand|Andres Tarandit]], kelle juhitud [[Andres Tarandi valitsus|valitsust]] kutsuti jõulurahuvalitsuseks, sest see jätkas vaid senise poliitika elluviimist ega teinud suuri otsuseid. Andres Tarandi valitsuses jätkasid samad erakonnad, mis olid moodustanud ka Laari valitsuse.<ref name=":5">{{Raamatuviide |autor=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Isamaa tagatuba. Mart Laari valitsus 1992–1994. |kirjastus=Tulimuld |aasta=2012 |isbn=9789949306855 |koht=Tallinn |lehekülg= |leheküljed=258–279}}</ref> Kõigest kuu aega pärast seda, kui Riigikogu oli Kallase peaministrikandidaadina maha hääletanud, asutas Kallas uue [[Parempoolsus|parempoolse]] ja [[Liberalism|liberaalse]] erakonna, mille nimeks sai [[Eesti Reformierakond]]. Uue erakonnaga ühines ka [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|ELDP]], mis oli eelmistel valimistel kandideerinud valimisliidus Isamaa.<ref name=":1">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Kalle Muuli]] |pealkiri=Kodanike riik. Reformierakond loomisest kuni tänapäevani |kirjastus=Menu |aasta=2014 |isbn=9789949549078 |koht=Tallinn |leheküljed=79–95}}</ref> == Valimissüsteem == Valimised toimusid 7. juunil 1994 vastu võetud [[Riigikogu]] valimisseaduse alusel. Uue seadusega suuri muudatusi valimissüsteemis ei tehtud. Siiski vähenes näiteks [[Eesti valimisringkonnad|valimisringkondade]] arv kaheteistkümnelt üheteistkümnele ja muudeti ka mitut olemasolevat ringkonda.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Alo Heinsalu, Arne Koitmäe, Leino Mandre, Mihkel Pilving, Priit Vinkel|url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/Valimised-Eestis-1992-2015.-Statistikat-ja-selgitusi.pdf|pealkiri=Valimised Eestis 1992-2015. Statistikat ja selgitusi|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=2015|vaadatud=21.12.2022|koht=Tallinn}}</ref> Uued valimisringkonnad olid järgmised: * [[Valimisringkond nr 1|valimisringkond nr. 1]] – [[Tallinn|Tallinna]] [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinna]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] linnaosa; * [[Valimisringkond nr 2|valimisringkond nr. 2]] – [[Tallinn|Tallinna]] [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosa; * [[Valimisringkond nr 3|valimisringkond nr. 3]] – [[Tallinn|Tallinna]] [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] linnaosa; * [[Valimisringkond nr 4|valimisringkond nr. 4]] – [[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]]; * [[Valimisringkond nr 5|valimisringkond nr. 5]] – [[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]; * [[Valimisringkond nr 6|valimisringkond nr. 6]] – [[Lääne-Viru maakond|Lääne]]- ja [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]; * [[Valimisringkond nr 7|valimisringkond nr. 7]] – [[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]; * [[Valimisringkond nr 8|valimisringkond nr. 8]] – [[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu]] linn); * [[Valimisringkond nr 9|valimisringkond nr. 9]] – [[Tartu]] linn; * [[Valimisringkond nr 10|valimisringkond nr. 10]] – [[Põlva maakond|Põlva]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Võru maakond|Võrumaa]]; * [[Valimisringkond nr 11|valimisringkond nr. 11]] – [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] koos [[Pärnu|Pärnuga]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/28675|pealkiri=Riigikogu valimise seadus|väljaanne=Riigi Teataja|vaadatud=21.12.2022}}</ref> Lisaks kehtestas uus seadus, et valimisliite võivad moodustada vaid erakonnad, seega said kandideerida erakonnad, erakondade valimisliidud ja üksikkandidaadid. Kodanike valimisliidud ning muud organisatsioonid kaotasid õiguse kandidaate esitada.<ref name=":3" /> Veel kehtestas uus seadus nõude, et ringkonnamandaadi võis saada vaid juhul, kui kandidaat kogus ringkonnas isiklikult hääli vähemalt 10% lihtkvoodist. Sellega sooviti vältida olukordi, kus üks väga palju hääli saanud kandidaat toob Riigikokku ka väga vähe hääli saanud kandidaadid.<ref name=":3" /> Riigikogu mandaatide jaotus toimus kolmes etapis – kõigepealt tehti kindlaks [[Isikumandaat|isikumandaadi]] saanud kandidaadid, siis jagati ringkonnamandaadid ja viimaks kompensatsioonimandaadid. Kompensatsioonimandaadid jagati vaid nende nimekirjade vahel, mis kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest. Kompensatsioonimandaatide jagamisel kasutati modifitseeritud [[D'Hondti meetod|d’Hondti jagajate meetodit]], mis tagas, et nimekirja saadud kohtade arv Riigikogus oli proportsionaalne nimekirjale antud häälte arvuga.<ref name=":3" /> == Nimekirjad ja kandidaadid == Valimistel kandideeris 16 nimekirja ja 12 [[Üksikkandidaat|üksikkandidaati]]. Kokku oli kandidaate 1256, seega ühele [[Riigikogu]] kohale kandideeris 12,4 inimest.<ref name=":3" /> === Nimekirjad === {|class="wikitable" ! colspan="5" |Valimisliidud |- ! colspan="2" |Valimisliidu nimi !Valimisliidu moodustajad !Esinumber !Kandidaate |- | style="background-color:#014F9A;" | |[[Isamaa ja ERSP liit|Valimisliit Isamaa ja ERSP Liit]] (I/ERSP) | style="font-size:90%;" |[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]<br>[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] | style="text-align:center;" |[[Mart Laar]] | style="text-align:center;" |109 |- | style="background-color:#F0953A;" | |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|Valimisliit Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ) | style="font-size:90%;" |[[Eesti Koonderakond]]<br>[[Eesti Maaliit]]<br>[[Eesti Maarahva Erakond]]<br>[[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]<br>[[Põllumeeste Kogu]] | style="text-align:center;" |[[Tiit Vähi]] | style="text-align:center;" |161 |- | style="background-color:#E56509;" | |[[Meie kodu on Eestimaa|Valimisliit Meie Kodu On Eestimaa]] (MKOE) | style="font-size:90%;" |[[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]]<br>[[Vene Erakond Eestis]] | style="text-align:center;" |[[Viktor Andrejev]] | style="text-align:center;" |73 |- | style="background-color:#E10600;" | |[[Valimisliit Mõõdukad]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Maa-Keskerakond]]<br>[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] | style="text-align:center;" |[[Andres Tarand]] | style="text-align:center;" |101 |- | |[[Valimisliit Neljas Jõud]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Rohelised]]<br>[[Eesti Rojalistlik Partei]] | style="text-align:center;" |[[Kalle Kulbok]] | style="text-align:center;" |27 |- | style="background-color:#1034A6;" | |[[Parem Eesti/Eesti Kodanik|Valimisliit Parem Eesti/Eesti Kodanik]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Kodu (erakond)|Eesti Kodu]]<br>[[Eesti Rahva Jäägerpartei]]<br>[[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]<br>[[Eesti Rahvuslik Erakond]]<br>[[Lõuna-Eesti Kodanike Erakond]]<br>[[Põhja-Eesti Kodanike Partei]] | style="text-align:center;" |[[Jüri Estam]] | style="text-align:center;" |67 |- | style="background-color:#D33131;" | |[[Valimisliit Õiglus]] | style="font-size:90%;" |[[Eesti Demokraatlik Tööpartei]]<br>[[Õigusliku Tasakaalu Erakond]] | style="text-align:center;" |[[Vaino Väljas]] | style="text-align:center;" |105 |- ! colspan="5" |Erakonnad |- ! colspan="3" |Erakonna nimi ! style="text-align:center;" |Esinumber ! style="text-align:center;" |Kandidaate |- | | colspan="2" |[[Eesti Demokraatlik Liit]] | style="text-align:center;" |[[Miina Hint]] | style="text-align:center;" |18 |- | | colspan="2" |[[Eesti Rahvuslaste Keskliit]] | style="text-align:center;" |[[Henn Käärik]] | style="text-align:center;" |52 |- | style="background-color:#FFE200;" | | colspan="2" |[[Eesti Reformierakond]] | style="text-align:center;" |[[Siim Kallas]] | style="text-align:center;" |103 |- | | colspan="2" |[[Eesti Sinine Erakond]] | style="text-align:center;" |[[Heino Kiik]] | style="text-align:center;" |29 |- | style="background-color:#DC5E24;" | | colspan="2" |[[Eesti Talurahva Erakond]] | style="text-align:center;" |[[Ants Aaman]] | style="text-align:center;" |51 |- | style="background-color:#007557;" | | colspan="2" |[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] | style="text-align:center;" |[[Edgar Savisaar]] | style="text-align:center;" |114 |- | | colspan="2" |[[Metsaerakond]] | style="text-align:center;" |[[Ants Varblane]] | style="text-align:center;" |31 |- | style="background-color:#3273ED;" | | colspan="2" |[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]] | style="text-align:center;" |[[Ülo Nugis]] | style="text-align:center;" |101 |- | | colspan="2" |[[Tuleviku Eesti Erakond]] | style="text-align:center;" |[[Jaanus Raidal]] | style="text-align:center;" |102 |} === Üksikkandidaadid === Üksikkandidaatidena kandideerisid valimistel [[Lembit Annus]], [[Aleksandr Dormidontov]], [[Eldur Jõgimaa]], [[Eino Korjus]], [[Arnold Kuusik]], [[Jüri Liiv]], [[Jüri-Rajur Liivak]], [[Priskilla Mändmets]], [[Johannes Raidla]], [[Harri Roop]], [[Heikki Tann]], [[Henn Täär]].<ref name=":3" /> == Valimiskampaania == Kuigi majanduse seis oli oluliselt parem kui 1992. aastal, püsis inflatsioon endiselt suur ning mitu olulist majandusreformi oli endiselt pooleli. Valimistel oli üheks peamiseks teemaks omandi- ja maareformiga seotu. Enamik erakondi lubas reformiprotsesse kiirendada ning kaitsta ka neid, keda reformid negatiivelt mõjutasid. Lisaks oli valimiste üks olulisemaid küsimusi maksusüsteem. Sotsiaalküsimustes olid olulisemad teemad pensionisüsteem ja noorte perede toetamine.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Villu Varjas |kuupäev=21. jaanuar 2015 |pealkiri=RIIGIKOGU VALIMISED 1995: erakonnad lubasid valijatele kõike alates omandireformist kuni surmanuhtluseni |url=https://www.delfi.ee/artikkel/70611593/riigikogu-valimised-1995-erakonnad-lubasid-valijatele-koike-alates-omandireformist-kuni-surmanuhtluseni |vaadatud=12.01.2023 |väljaanne=delfi.ee}}</ref> === KMÜ === Valimisliit [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ) vastandas end tugevalt senisele valitsuskoalitsioonile. Endast räägiti kui vanadest ja kogenud inimestest, kes lõpetavad Laari valitsuse reformidega kaasnenud ebaõigluse. Samuti väitsid KMÜ juhid, et valitsust saatnud skandaalid ja omavahelised vastuolud ilmestavad selgelt, et seniste valitsuserakondade noored ja kogenematud juhid ei suuda riiki edukalt juhtida. Kõike seda peegeldas ka KMÜ valimiste pealoosung "Kompetentsus, koostöö, kodurahu". Analüütikute arvates tõi KMÜ-le edu just skandaalidest ja reformidest väsinud rahvale rahu ning kindlustunde pakkumine.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> === Reformierakond === [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] valimiskampaania sarnanes mitmes mõttes [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]] 1992. aasta valimiskampaaniaga. [[Siim Kallas]] kutsus erakonna valimiskampaaniat vedama oma vana tuttava [[Olav Osolin|Olav Osolini]], kes juhtis reklaamibürood Kolm Karu. Osolini juhtimisel töötati välja erakonna tunnusgraafika ja reklaamistrateegia. Erakonna vapiloomaks valiti hoogsalt hüppav orav. Reklaamidel kasutati tumesiniseid ja erkkollaseid värve ning tänavatele seati üles hiiglaslikud 18-ruutmeetrised plakatid. Kampaania oli üles ehitatud peamiselt [[Siim Kallas|Siim Kallasele]] ja [[Valve Kirsipuu|Valve Kirsipuule]], kes koos esitasid erakonna pealoosungit "Arukus ausse, jõukus majja!". Samuti valmis [[The Beatles|biitlite]] „Kollase allveelaeva" viisil laul „Meil on Kallas, meil on Kirsipuu". Vaid mõned kuud tagasi loodud Reformierakond sai nii võimsat valimiskampaaniat lubada tänu mitmete pankurite ja ettevõtjate toetusele. Oluline osa erakonna valimiskampaania rahastamisel oli maksumaksjate klubil, mille liige ka Siim Kallas ise oli. Erakonna valimiskampaania lõplikud kulud küündisid 2,3 miljoni kroonini.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> === Keskerakond === [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] valimiskampaania ei olnud ajakirjanike arvates nii isikukeskne kui [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]]-l ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnal]], kuna kardeti, et erakonna juht [[Edgar Savisaar]] paistab võrreldes teiste kandidaatidega liiga palju silma. Samas kasutas Savisaar mitmeid uuenduslikke vahendeid enda pildil hoidmiseks. Näiteks lasi erakonna esinumber jaotada Virumaal arvamuskaste ning jagas valijatele nimekaarte. Erinevate kokkulepete kaudu suudeti saada eetriaega telekanalites oma seisukohtade tutvustamiseks.<ref name=":2" /> === Isamaa ja ERSP Liit === Valimisliit [[Isamaa ja ERSP liit|Isamaa ja ERSP Liit]] püüdis rahvast hirmutada juttudega vasakpöördest ja endiste kommunistide tagasitulekust juhul, kui KMÜ peaks valimised võitma. Valimiskampaanias kasutati eelkõige loosungeid "Valigem parem" ja "Valik mõtlevale inimesele". Samas ei võtnud rahvas enam Isamaa hirmujutte eriti tõsiselt. Samuti hoidis KMÜ Laari valitsuse skandaale pidevalt üleval ning tule alla võeti ka Isamaa eelmistel valimistel kasutatud loosungid "Plats puhtaks!" ja "Riik aitab neid, kes end ise aitavad".<ref name=":1" /><ref name=":2" /> ==Tulemused== Riigikogu valimistest võttis osa 68,9% valijatest, mis on seni suurim valimisaktiivsus Riigikogu valimistel alates 1992. aastast.<ref>{{Netiviide|url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/statistika-ja-analuus|pealkiri=Statistika ja analüüs|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|vaadatud=21.12.2022}}</ref> 5% künnis oli 27 034,95 häält, mille ületas 7 nimekirja.<ref>{{Netiviide|url=http://vvk.ee/varasemad/?v=r95|pealkiri=Valimispäev|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|vaadatud=21.12.2022}}</ref> Valimiste ülekaalukas võitja oli [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] (KMÜ), kes sai ligi 175 000 häält, mis andis Riigikogus 41 kohta. Valimistel debüüdi teinud [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] võitis 19 kohta. Kolmandaks tuli [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] 16 kohaga. Eelmised valimised võitnud [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Isamaa]] sai koos [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]]-ga vaid 8 kohta. Kohti kaotas ka ametis oleva peaministri [[Andres Tarand|Andres Tarandi]] juhitud valimisliit [[Mõõdukad]], kes sai ainult 6 kohta. Lisaks võitis valimisliit [[Meie kodu on Eestimaa|Meie Kodu On Eestimaa]] 6 kohta ja Isamaast lahku löönud [[Valimisliit Parempoolsed|Parempooled]] 5 kohta.<ref name=":0" />{{Valimistulemused|electorate=791957|invalid=5102|party1=[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|Valimisliit Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]|party2=[[Eesti Reformierakond]]|party3=[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]]|party4=[[Isamaa ja ERSP liit|Valimisliit Isamaa ja ERSP liit]]|party5=[[Valimisliit Mõõdukad]]|party6=[[Meie Kodu On Eestimaa|Valimisliit Meie Kodu On Eestimaa]]|party7=[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]|party8=[[Parem Eesti/Eesti Kodanik|Valimisliit Parem Eesti/Eesti Kodanik]]|party9=[[Tuleviku Eesti Erakond]]|party10=[[Valimisliit Õiglus]]|party12=[[Valimisliit Neljas Jõud]]|party13=[[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]|party14=[[Metsaerakond]]|party15=[[Eesti Sinine Erakond]]|party16=[[Eesti Demokraatlik Liit]]|party17=Üksikkandidaadid|votes1=174248|votes2=87531|votes3=76634|votes4=42493|votes5=32381|votes6=31763|votes7=27053|votes8=19529|votes9=13907|votes10=12248|votes11=8146|votes12=4377|votes13=3477|votes14=3239|votes15=1913|votes16=316|votes17=1444|party11=[[Eesti Talurahva Erakond]]|seats1=41|seats2=19|seats3=16|seats4=8|seats5=6|seats8=0|seats7=5|seats9=0|seats10=0|seats11=0|seats12=0|seats13=0|seats14=0|seats15=0|seats16=0|seats17=0|seats6=6|color1=#F0953A|color2=#FFE200|color3=#007557|color4=#014F9A|color5=#E10600|color6=#E56509|color7=#3273ED|color9=#6495ED|color8=#1034A6|color10=#D33131|color11=#DC5E24|source=[http://vvk.ee/varasemad/?v=r95 VVK]|partytitle=Nimekiri|color17=#EEEEEE|sc1=+24|sc2=Uus|sc3=+1|sc4=-31|sc5=6|sc6=Uus|sc7=Uus|sc8=-8|sc9=Uus|sc10=0|sc11=Uus|sc12=-8|sc13=Uus|sc14=Uus|sc15=Uus|sc16=0|total_sc=0}} === Tulemused valimisringkondades === {| class="wikitable sortable" style="text-align:center;font-size:90%;line-height:14px" ! rowspan="3" style="width:200px;" |Valimisringkond ! style="width:65px;" |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] ! style="width:65px;" |[[Eesti Reformierakond|Reformi-erakond]] ! style="width:65px;" |[[Eesti Keskerakond|Kesk-erakond]] ! style="width:65px;" |[[Isamaa ja ERSP liit|I/ERSP]] ! style="width:65px;" |[[Mõõdukad]] ! style="width:65px;" |[[Meie kodu on Eestimaa|MKOE]] ! style="width:65px;" |[[Valimisliit Parempoolsed|Parem-poolsed]] ! rowspan="2" style="width:65px;" |Teised |- ! style="background:#F0953A;" | ! style="background:#FFE200;" | ! style="background:#007557;" | ! style="background:#014F9A;" | ! style="background:#E10600;" | ! style="background:#E56509;" | ! style="background:#3273ED;" | |- !% !% !% !% !% !% !% !% |- | align="left" |(1) [[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinna linnaosa|Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]] |21,8 |style="background:#FFF8BF;" |'''25,3''' |16,0 |7,4 |4,0 |11,8 |2,8 |10,9 |- | align="left" |(2) [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] |18,1 |style="background:#FFF8BF;" |'''22,5''' |16,5 |9,2 |4,3 |16,3 |2,5 |10,8 |- | align="left" |(3) [[Mustamäe linnaosa|Mustamäe]] ja [[Nõmme linnaosa|Nõmme]] |style="background:#FBE4CE;" |'''25,2''' |23,6 |12,9 |10,6 |4,6 |9,0 |2,4 |11,6 |- | align="left" |(4) [[Harju maakond|Harju]]- (v.a [[Tallinn]]) ja [[Rapla maakond|Raplamaa]] |style="background:#FBE4CE;" |'''29,4''' |16,0 |11,6 |4,5 |20,7 |3,4 |3,2 |11,2 |- | align="left" |(5) [[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]] |style="background:#FBE4CE;" |'''35,5''' |22,2 |16,6 |5,9 |8,1 |0,6 |1,9 |9,3 |- | align="left" |(6) [[Lääne-Viru maakond|Lääne]]- ja [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]] |style="background:#FBE4CE;" |'''30,4''' |10,4 |24,0 |8,5 |4,0 |7,8 |3,2 |11,7 |- | align="left" |(7) [[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]] |style="background:#FBE4CE;" |'''47,2''' |10,9 |14,6 |7,9 |3,1 |0,5 |2,1 |13,8 |- | align="left" |(8) [[Jõgeva maakond|Jõgeva]]- ja [[Tartu maakond|Tartumaa]] (v.a [[Tartu]]) |style="background:#FBE4CE;" |'''44,9''' |9,2 |9,1 |5,8 |3,7 |5,2 |7,8 |14,2 |- | align="left" |(9) [[Tartu]] linn |style="background:#FBE4CE;" |'''18,4''' |18,1 |9,7 |16,3 |4,7 |5,4 |7,6 |19,9 |- | align="left" |(10) [[Põlva maakond|Põlva]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Võru maakond|Võrumaa]] |style="background:#FBE4CE;" |'''40,2''' |6,6 |6,2 |5,2 |2,1 |1,0 |17,4 |21,1 |- | align="left" |(11) [[Pärnu maakond|Pärnumaa]] |style="background:#FBE4CE;" |'''41,6''' |15,7 |14,9 |5,4 |3,8 |1,5 |3,8 |13,2 |} [[Pilt:Rk1995kov.png|thumb|470px| Valimistel enim hääli saanud erakond omavalitsuste kaupa: {| style="width:100%;" |- ! KMÜ ! RE ! KE ! I/ERSP ! M ! MKOE ! P |- | valign=top | {{legend|#ff5e00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#FFFF00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#00BB00|Võitis}} | valign=top | {{legend|#0000DD|Võitis}} | valign=top | {{legend|#DD0000|Võitis}} | valign=top | {{legend|#c500bf|Võitis}} | valign=top | {{legend|#0e0787|Võitis}} |} ]] === Valitud Riigikogu liikmed === {| class="wikitable" ! colspan="2" |Nimekiri ! style="width:1000px;" |Valituks osutunud kandidaadid !Kokku |- | style="background:#F0953A;" | |[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|Valimisliit Koonderakond ja Maarahva Ühendus]] |[[Juhan Aare]]&nbsp;(I), [[Toomas Alatalu]]&nbsp;(R), [[Jaak Allik]]&nbsp;(R), [[Lembit Arro]]&nbsp;(R), [[Endel Eero]]&nbsp;(R) [[Vahur Glaase]]&nbsp;(K), [[Rein Järlik]]&nbsp;(R), [[Ants Järvesaar]]&nbsp;(K), [[Ants Käärma]]&nbsp;(I), [[Raivo Kallas]]&nbsp;(R), [[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]]&nbsp;(K), [[Märt Kubo]]&nbsp;(K), [[Tõnu-Reid Kukk]]&nbsp;(K), [[Ando Leps]]&nbsp;(R), [[Endel Lippmaa]]&nbsp;(I), [[Peeter Lorents]]&nbsp;(K), [[Harald Mägi]]&nbsp;(R), [[Ilmar Mändmets]]&nbsp;(R), [[Jaanus Männik]]&nbsp;(R), [[Talvi Märja]]&nbsp;(K), [[Mati Meos]]&nbsp;(K), [[Aavo Mölder]]&nbsp;(R), [[Villu Müüripeal]]&nbsp;(K), [[Eldur Parder]]&nbsp;(R), [[Ülo Peets]]&nbsp;(R), [[Jaan Pöör]]&nbsp;(K), [[Villu Reiljan]]&nbsp;(I), [[Arnold Rüütel]]&nbsp;(I), [[Mart Siimann]]&nbsp;(K), [[Arvo Sirendi]]&nbsp;(R), [[Eino Tamm]]&nbsp;(K), [[Juhan Telgmaa]]&nbsp;(R), [[Olev Toomet]]&nbsp;(R), [[Mai Treial]]&nbsp;(K), [[Elmar Truu]]&nbsp;(K), [[Ülo Uluots]]&nbsp;(R), [[Tiit Vähi]]&nbsp;(R), [[Andres Varik]]&nbsp;(R), [[Ülo Vooglaid]]&nbsp;(R), [[Andrus Öövel]]&nbsp;(I), [[Raoul Üksvärav]]&nbsp;(R) | style="text-align:center;" |'''41''' |- | style="background:#FFE200;" | |[[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakod]] |[[Ignar Fjuk]]&nbsp;(K), [[Igor Gräzin]]&nbsp;(I), [[Tiit Käbin]]&nbsp;(I), [[Siim Kallas]]&nbsp;(I), [[Kaljo Kiisk]]&nbsp;(R), [[Valve Kirsipuu]]&nbsp;(R), [[Heiki Kranich]]&nbsp;(R), [[Kalev Kukk]]&nbsp;(K), [[Jürgen Ligi]]&nbsp;(K), [[Daimar Liiv]]&nbsp;(K), [[Andres Lipstok]]&nbsp;(I), [[Uno Mereste]]&nbsp;(I), [[Aap Neljas]]&nbsp;(K), [[Kristiina Ojuland]]&nbsp;(K), [[Paul-Eerik Rummo]]&nbsp;(R), [[Toomas Savi]]&nbsp;(I), [[Andres Taimla]]&nbsp;(K), [[Feliks Undusk]]&nbsp;(K), [[Toomas Vilosius]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''19''' |- | style="background:#007557;" | |[[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] |[[Priit Aimla]]&nbsp;(R), [[Olav Anton]]&nbsp;(K), [[Arvo Haug]]&nbsp;(R), [[Arvo Junti]] (K), [[Rein Karemäe]]&nbsp;(R), [[Krista Kilvet]]&nbsp;(K), [[Tõnu Kõrda]]&nbsp;(K), [[Anti Liiv]]&nbsp;(R), [[Tiit Made]]&nbsp;(R), [[Siiri Oviir]]&nbsp;(R), [[Valve Raudnask]]&nbsp;(K), [[Aino Runge]]&nbsp;(K), [[Edgar Savisaar]]&nbsp;(I), [[Liina Tõnisson]]&nbsp;(R), [[Mart Ummelas]]&nbsp;(K), [[Andra Veidemann]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''16''' |- | style="background:#014F9A;" | |[[Isamaa ja ERSP liit|Valimisliit Isamaa ja ERSP Liit]] |[[Jüri Adams]]&nbsp;(K), [[Jaanus Betlem]]&nbsp;(K), [[Toivo Jürgenson]]&nbsp;(K), [[Tunne Kelam]]&nbsp;(K), [[Mart Laar]]&nbsp;(K), [[Tõnis Lukas]]&nbsp;(R), [[Tiit Sinissaar]]&nbsp;(K), [[Lauri Vahtre]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''8''' |- | style="background:#E10600;" | |[[Valimisliit Mõõdukad]] |[[Liia Hänni]]&nbsp;(K), [[Vambo Kaal]]&nbsp;(K), [[Eiki Nestor]]&nbsp;(K), [[Raivo Paavo]]&nbsp;(K) [[Mihkel Pärnoja]]&nbsp;(K), [[Andres Tarand]]&nbsp;(I) | style="text-align:center;" |'''6''' |- | style="background:#E56509;" | |[[Meie kodu on Eestimaa|Valimisliit Meie Kodu On Eestimaa]] |[[Viktor Andrejev]]&nbsp;(K), [[Sergei Issakov]]&nbsp;(K), [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]]&nbsp;(R), [[Nikolai Maspanov]]&nbsp;(K), [[Igor Sedašev]]&nbsp;(K), [[Valentin Strukov]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''6''' |- | style="background:#3273ED;" | |[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]] |[[Vootele Hansen]]&nbsp;(K), [[Karin Jaani]]&nbsp;(K), [[Kaido Kama]]&nbsp;(I), [[Ülo Nugis]]&nbsp;(K), [[Enn Tarto]]&nbsp;(K) | style="text-align:center;" |'''5''' |- | colspan="4" |''I – isikumandaat, R – ringkonnamandaat, K – kompensatsioonimandaat'' |} [[Isikumandaat|Isikumandaadiga]] pääses Riigikokku 15 saadikut: KMÜ-st 6, Reformierakonnast 6, Keskerakonnast 1, Mõõdukatest 1 ja Parempoolsetest 1. [[Ringkonnamandaat|Ringkonnamandaadid]] (34) jaotusid järgnevalt: KMÜ sai 21, Keskerakond 7, Reformierakond 4, I/ERSP 1 ja MKOE 1. [[Kompensatsioonimandaat]]e (52) sai KMÜ 14, Reformierakond 9, Keskerakond 8, I/ERSP 7, Mõõdukad 5, MKOE 5 ja Parempoolsed 4. Kõige rohkem hääli sai valimisliidu KMÜ nimekirjas kandideerinud [[Arnold Rüütel]] (17 189 häält) ja kõige väiksema häälte arvuga osutus valituks sama valimisliidu nimekirjas kandideerinud [[Tõnu-Reid Kukk]] (98 häält). Võrreldes eelmiste valimistega suurenes ringkonnamandaatide osakaal: 1992. aasta valimistel oli neid 24, 1995. aastal aga 34.<ref name=":3" /> === Isikumandaadi saanud kandidaadid === {| class="wikitable sortable" style="font-size:90%;" |- ! colspan="2" |Nimi|| Kvoote !Hääli |- | style="background:#F0953A;" | | [[Arnold Rüütel]] || style="text-align:right;" | 3,409 | style="text-align:right;" | 17189 |- | style="background:#007557;" | | [[Edgar Savisaar]] || style="text-align:right;" | 2,390 | style="text-align:right;" | 13699 |- | style="background:#E10600;" | | [[Andres Tarand]] || style="text-align:right;" | 2,107 | style="text-align:right;" | 11422 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Siim Kallas]] || style="text-align:right;" | 1,968 | style="text-align:right;" | 10459 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Uno Mereste]] || style="text-align:right;" | 1,735 | style="text-align:right;" | 10806 |- | style="background:#3273ED;" | | [[Kaido Kama]] || style="text-align:right;" | 1,631 | style="text-align:right;" | 8225 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Tiit Käbin]] || style="text-align:right;" | 1,622 | style="text-align:right;" | 9812 |- | style="background:#F0953A;" | | [[Juhan Aare]] || style="text-align:right;" | 1,471 | style="text-align:right;" | 8433 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Toomas Savi]] || style="text-align:right;" | 1,373 | style="text-align:right;" | 6306 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Andres Lipstok]] || style="text-align:right;" | 1,324 | style="text-align:right;" | 6289 |- | style="background:#F0953A;" | | [[Villu Reiljan]] || style="text-align:right;" | 1,299 | style="text-align:right;" | 6800 |- | style="background:#F0953A;" | | [[Endel Lippmaa]] || style="text-align:right;" | 1,246 | style="text-align:right;" | 7540 |- | style="background:#F0953A;" | | [[Ants Käärma]] || style="text-align:right;" | 1,163 | style="text-align:right;" | 5818 |- | style="background:#F0953A;" | | [[Andrus Öövel]] || style="text-align:right;" | 1,098 | style="text-align:right;" | 5839 |- | style="background:#FFE200;" | | [[Igor Gräzin]] || style="text-align:right;" | 1,002 | style="text-align:right;" | 5570 |} == Valitsuse moodustamine == Pärast valimistulemuste selgumist teatas [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus|KMÜ]] peaministrikandidaat [[Tiit Vähi]], et näeb võimalike koalitsioonipartneritena nii [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]], [[Eesti Keskerakond|Keskerakonda]] kui ka [[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolseid]]. Kõigepealt aususid läbirääkimisi pidama KMÜ ja Reformierakond, kuigi KMÜ enda sees ei toetanud [[Põllumeeste Kogu]] liitu Reformierakonnaga. Reformierakond polnud samuti vaimustatud koos vasakpoolse Maaliidu Ühendusega valitsuses olemisest, kuid erakond opositsiooni jääda ka ei soovinud. Nähes, et Keskerakond jääb valitsusest välja, tegi [[Edgar Savisaar]] [[Siim Kallas|Siim Kallasele]] ettepaneku moodustada koalitsioon Reformierakonna, Keskerakonna ja teiste [[Riigikogu]] erakondade vahel ning jätta KMÜ opositsiooni. Reformierakonnale pakkus Savisaar nii peaministri kui ka [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] kohta. Uue Riigikogu koosseisu kokkukokkutulemisel järel valiski nn alternatiivne koalitsioon Riigikogu esimeheks reformierakondlase [[Toomas Savi]], samas kui KMÜ toetas [[Ülo Nugis|Ülo Nugise]] kandidatuuri. Vähi pidas sellist Reformierakonna käitumist reetmiseks ning loobus Reformierakonnaga läbirääkimiste pidamisest.<ref name=":1" /><ref name=":4">{{Raamatuviide |perekonnanimi=[[Urmo Kübar]], [[Enno Tammer]] |pealkiri=10 aastat uut Eestit |kirjastus=[[Tänapäev]], [[Eesti Päevaleht]] |aasta=2001 |isbn=9985620135 |koht=Tallinn |lehekülg=131}}</ref> 23. märtsil 1995 nimetas president [[Lennart Meri]] Tiit Vähi peaministrikandidaadiks. Sama päeva õhtul teatas Vähi, et teeb Keskerakonnale ettepaneku koalitsioonikõneluste alustamiseks. 31. märtsil kirjutasid KMÜ ja Keskerakond alla valitsuse moodustamise leppele ning 5. aprillil andis Riigikogu Tiit Vähile volitused valitsuse moodustamiseks. Tiit Vähi juhitud valitsus andis ametivande 17. aprillil 1995.<ref name=":1" /><ref name=":4" /> == Viited == <references /> ==Välislingid== *[http://www.vvk.ee/r95/ Vabariigi Valimiskomisjoni veebileht 1995. aasta Riigikogu valimiste kohta] {{Eesti valimised}} [[Kategooria:1995. aasta Eestis‎|Riigikogu valimised, 1995. aasta]] [[Kategooria:Riigikogu valimised]] [[Kategooria:VIII Riigikogu]] [[Kategooria:1995. aasta valimised]] kjxges1niagv9cnzx9ljmgkc4yve7gi 0 44399 7232170 7205480 2026-09-11T11:19:38Z Kuriuss 38125 7232170 wikitext text/x-wiki '''Mai [[2006]]''', kroonika {{KuupäevadIndeks31|mai}} == [[1. mai]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lennukitootja [[Boeing]] teatas, et sõlmis lepingu lennukite varuosi tootva ettevõtte [[Aviall]] ostuks. Tehingu väärtus on 1,7 miljardit [[USA dollar]]it. * [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] ja [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Vladimir Putin]] arutasid telefonivestluses [[Iraan]]i tuumaprogrammi küsimust. * [[Puerto Rico]] valitsus sattus finantskriisi. Rahapuudusel suleti kõik 1600 riiklikku kooli ja 43 valitsusasutust. 100 000 inimest jäi tööta ja 500 000 õpilast saadeti ennetähtaegselt koolivaheajale. Finantskriisi põhjustas asjaolu, et alates aastast [[2004]] ei ole kuberner ja parlament jõudnud kokkuleppele riiklike kulutuste plaani osas ning eelarve puudujääk on kasvanud 740 miljoni [[USA dollar]]ini. * [[Boliivia]] president [[Evo Morales]] andis välja maipühadekreedi, millega kohustati energiafirmasid müüma oma aktsiate kontrollpakid riigile ja tõsteti maagaasiväljade kasutamise pealt riigile makstavaid tasusid 50 protsendilt 82 protsendile. * [[India]]s [[Jammu ja Kashmir]]i osariigis tapsid islamiäärmuslased kahes rünnakus kokku 35 [[hindud|hindut]]. [[Doda]] piirkonnas rööviti oma kodudest ja lasti maha 22 inimest, naabruses asuvas [[Udhampur]]i piirkonnas 13 inimest. * [[Sri Lanka]] sadamalinnas [[Trincomalee]]s toimunud miiniplahvatuses sai surma vähemalt viis inimest. Valitsus süüdistab rünnaku korraldamises relvarühmitust [[Tamili Tiigrid]]. * [[Nepal]]is algasid valitsusläbirääkimised parlamendiliikmete ja peaminister [[Girijā Prasād Koīrālā]] vahel. * [[Iisrael]]i peaminister [[Ehud Olmert]] nimetas ametisse mitu uut valitsuse liiget. Välisminister [[Tzipi Livni]] säilitas oma ametikoha ja nimetati ühtlasi asepeaministriks. [[Shimon Peres]] asus juhtima [[Negev]]i ja [[Galilea]] regioonide arendamise eest vastutavat ministeeriumit. * [[Afganistan]]is võtsid [[Suurbritannia]] väed Ameerika Ühendriikide armeelt üle turvalisuse tagamise [[Helmandi provints]]is. Kokku saadavad britid piirkonda umbes 3000 sõdurit. == [[2. mai]] == * [[Itaalia]] peaminister [[Silvio Berlusconi]] esitas president [[Carlo Azeglio Ciampi]]le avalduse ametist lahkumiseks. President palus tal edasi jääda peaministri kohusetäitjaks, sest ei soovi oma peatselt lõppeva ametiaja kestel enam ise uut peaministrit nimetada. * [[Austria]] president [[Heinz Fischer]] kohtus [[Bukarest]]is [[Rumeenia]] presidendi [[Traian Băsescu]]ga. Ta kinnitas Austria toetust Rumeenia ja [[Bulgaaria]] ühinemisele [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] aastal [[2007]]. * [[Hongkong]]i [[roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] [[kardinal]] [[Joseph Zen]] kutsus [[Vatikan]]i üles lõpetama läbirääkimised [[Hiina|Hiina Rahvavabariigi]] valitsusega, kuna valitsusele alluv [[Hiina Katoliku Kirik]] jätkab [[paavst]]i loata [[piiskop]]pide pühitsemist. * [[Nepal]]is astus ametisse peaminister [[Girija Prasad Koirala]] valitsus. Peaminister täidab selles ise ka kaitseministri kohuseid, välisministriks nimetati [[Khadga Prasad Oli]] ja siseministriks [[Krishna Prasad Sitaula]]. * [[Sri Lanka]]l [[Jaffna]] linnas rünnati [[tamilid|tamili]] ajalehe Uthayan toimetust. Maha lasti kaks ajalehe töötajat, üks sai raskelt haavata. * [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is hukkus kahes pommiplahvatuses kolm inimest. Lisaks hukkus Bagdadist lõuna pool teeäärse pommi plahvatamisel ka üks [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõdur. * Bagdadis süttis põlema Iraagi naftaministeeriumi teine ja kolmas korrus. Mitmed kabinetid said tulekahjus kannatada, kuid töötajad pääsesid vigastusteta. * Iraagis vabastati sakslased [[Thomas Nitzschke]] ja [[Rene Bräunlich]], kes olid röövitud islamiäärmuslaste poolt [[24. jaanuar]]il [[2006]]. * [[Gaza tsoon]]i põhjaosas toimus [[Palestiina]] Omavalitsuse julgeolekujõudude baasis plahvatus, kus hukkus kaks ja sai vigastada kolm inimest. == [[3. mai]] == * [[Euroopa Liit]] katkestas liitumisläbirääkimised [[Serbia ja Montenegro]]ga, kuna riigi valitsus ei suutnud tähtajaks tabada ja rahvusvahelisele sõjakuritegude tribunalile üle anda kindral [[Ratko Mladić]]it. [[Euroopa Komisjon]]i otsuse järel astus ametist tagasi Serbia pealäbirääkija, asepeaminister [[Miroljub Labus]]. *[[Armavia lend 967]]: öösel kukkus [[Venemaa]]l [[Sotši]] lähistel [[Must meri|Musta merre]] [[Armeenia]] [[lennufirma]]le [[Armavia]] kuulunud reisilennuk [[Airbus A320]] 113 inimesega pardal. Kõik lennukis olnud inimesed said surma. * [[Itaalia]]le kuuluvale [[Lampedusa]] saarele saabus kalalaevaga umbes 500 illegaalset emigranti [[Aafrika]]st. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] tervishoiuorganisatsioonid ning juhtivad [[karastusjook]]ide tootjad [[Cadbury Schweppes]], [[Coca-Cola Company]] ja [[PepsiCo]] jõudsid kokkuleppele, et koolides lõpetatakse suure kalorsusega gaseeritud karastusjookide müük. * Ameerika Ühendriikides [[New York|New Yorgis]] [[Sotheby]] oksjonil müüdi anonüümsele ostjale [[Pablo Picasso]] [[1941]]. aasta maal, mis kujutab kunstniku armukest [[Dora Maar]]i koos kassiga. Teose hinnaks kujunes 95,2 miljonit [[USA dollar]]it. * [[Peruu]] keskvalimiskomisjon jõudis otsusele, et [[2006. aasta Peruu üldvalimised|presidendivalimiste]] teises voorus [[Juuni 2006#4. juuni|4. juunil]] lähevad valimisvõitlusse vasakpoolne rahvuslane [[Ollanta Humala Tasso]] ja riigi endine president, samuti vasakpoolne [[Alan García Pérez]]. * [[Hiina Katoliku Kirik]] jätkas [[Vatikan]]i loata [[piiskop]]pide pühitsemist, seades [[Anhui]] provintsis ametisse isa [[Liu Xinhong]]i. * [[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i Shaabi linnaosast leiti 14 mahalastud mehe surnukehad. * Iraagis [[Al-Fallūjah]]' linnas tappis enesetaputerrorist politseijaoskonna juures 15 inimest. * [[Indoneesia]] pealinnas [[Jakarta]]s kasutas politsei vägivaldseks muutunud meeleavaldajate vastu pisargaasi ja veekahureid. 20 000 inimest avaldasid meelt riigi parlamendi ees plaanitavate tööseaduse muudatuste vastu, mis piiravad tööliste streigiõigust. * [[India]] suurima opositsioonierakonna [[Bharatiya Janata Partei]] (BJP) esimees [[Pramod Mahajan]] suri [[22. aprill]]il saadud haavadesse. Parteijuhti tulistas perekondlikel motiividel tema noorem vend. * [[Jaapan]]is [[Tajima]] lennuväljal kukkus alla ja plahvatas väikelennuk. Pardal olnud mõlemad meeskonnaliikmed said surma. * [[Tonga]] saari tabas 8-magnituudine [[maavärin]]. Nii materiaalsed kahjustused kui ka inimeste vigastused olid minimaalsed. Algul kardeti, et maavärina tagajärjel tekkiv hiidlaine võib tabada ka [[Fidži]]t, kuid see kartus osutus alusetuks. * [[Tšaad]]is toimus presidendivalimiste esimene voor. President [[Idriss Déby]] kogus 77,5% häältest, ühtegi tema vastaskandidaati ei toetanud üle 10% valijatest. Mõned opositsioonijõud ja [[roomakatoliku kirik]] kutsusid üles valimisi boikoteerima. == [[4. mai]] == * Paljudes [[Suurbritannia]] omavalitsustes toimusid kohalikud valimised. Inimesed käisid valimiskastide juures [[London]]i 32 linnaosas, 36 linnas ja 88 piirkonnas. 4 linnas valiti ka linnapead. [[Leiboristlik Partei (Suurbritannia)|Leiboristlik Partei]] sai lüüa, kaotades senisest esindatusest üle 250 koha – enamik neist kohtadest läks [[Konservatiivne Partei (Suurbritannia)|Konservatiivsele Parteile]]. Oma saadikute arvu omavalitsustes kahekordistas ka rahvuslaste huve esindav immigratsioonivastane [[Briti Rahvuslik Partei]]. * [[Leedu]] pealinnas [[Vilnius]]es algas [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Must meri|Musta mere]] riikide juhtide tippkohtumine. Üritusel osales ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] asepresident [[Dick Cheney]], kes kritiseeris oma sõnavõtus demokraatia arengut [[Venemaa]]l ja Vene valitsuse energiapoliitikat. * [[Vatikan]] [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] [[Hiina]] [[piiskop]]id [[Liu Xinhong]]i ja [[Ma Yingling]]i, kelle [[Hiina Katoliku Kirik]] ilma [[paavst]]i loata ametisse pühitses. * Kohtusid [[Boliivia]] president [[Evo Morales]], [[Argentina]] president [[Néstor Kirchner]], [[Brasiilia]] president [[Luiz Inácio Lula da Silva]] ja [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]], et arutada Boliivia tegevust energiasektori taasriigistamisel. Otsustati aktsepteerida Boliivia valitsuse samme, kuid jätkata läbirääkimisi hindade kujundamise ja välisinvesteeringute küsimustes. * Brasiilia energiafirma [[Petrobras]] teatas, et peatab vastusena Boliivia otsusele energiamajandus riigistada kõik investeeringud Boliivia energiaprojektidesse. * [[Iisrael]]is astus ametisse peaminister [[Ehud Olmert]]i uus koalitsioonivalitsus, kuhu kuuluvad parteide [[Kadima]], [[Shas]], [[Gil – Iisraeli Pensionärid Knessetisse]] ja [[Iisraeli Tööpartei]] liikmed. * [[Iraak|Iraagi]] pealinnas õhkis enesetaputerrorist pommi kohtuhoone ette pargitud politseimasinate juures. Rünnakus sai surma 9 ja vigastada 46 inimest. Vigastada sai kaks politseinikku, kõik ülejäänud ohvrid olid tsiviilisikud. * [[Nepal]]i maoistlikud mässulised nõustusid uue valitsuse ettepanekuga kuulutada välja relvarahu ja alustada läbirääkimisi. * [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saarte]] parlament valis riigi uueks peaministriks senise opositsioonijuhi [[Manasseh Sogavare]], kes ka samal päeval ametisse vannutati. * [[Malawi]]s toimus tseremoonia, millega [[Blantyre (Malawi)|Blantyre]] linna [[Mosambiik|Mosambiigiga]] ühendavale maanteele anti [[Zimbabwe]] presidendi [[Robert Mugabe]] nimi. Üritusel osales ka president Mugabe ise. [[Euroopa Liit]] ja [[Aafrika]] inimõiguste organisatsioonid kritiseerisid Malawi valitsuse otsust teravalt, kuna peavad Mugabet [[diktaator]]iks. * [[Eesti]] valitsus lükkas tagasi [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] parlamendifraktsiooni esitatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oleks [[2008]]. aastast keelanud riigiametnikel poliitilistesse parteidesse kuulumise. * Eestis [[Tallinn]]as kogunenud Isamaaliidu volikogu kiitis heaks ühinemislepingu erakonnaga [[Erakond Res Publica|Res Publica]] ja pakkus ühinenud partei uueks nimeks [[Isamaa ja Res Publica Liit]]. == [[5. mai]] == * [[Suurbritannia]] peaminister [[Tony Blair]] tegi muudatusi valitsuse koosseisus. Oma koha kaotas siseminister [[Charles Clarke]], tema asemele nimetati senine kaitseminister [[John Reid]]. Uueks välisministriks sai [[Jack Straw]] asemel [[Margaret Beckett]], kaubandusminister [[Alan Johnson]] taandati haridusministri ametikohale. Valitsusremondi üheks põhjuseks oli valitseva [[Leiboristlik Partei (Suurbritannia)|Leiboristliku Partei]] kaotus [[4. mai]]l toimunud kohalikel valimistel. * [[Rumeenia]] lääneosas evakueeriti mudalaviinide ohu tõttu oma kodudest sajad inimesed. [[Secuiri]] ja [[Rosia de Amardia]] külades sai mudalaviinides kannatada üle 400 elamu. * [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] teatas pressikonverentsil [[Luure Keskagentuur]]i (CIA) direktori [[Porter Goss]]i ametist lahkumisest. * [[Brasiilia]] avas [[Rio de Janeiro]] lähistel asuvas [[Resende]] tuumaelektrijaamas [[uraan]]i rikastamise keskuse. * [[Palestiina]] president [[Maḥmūd ʿAbbās]] helistas [[Iisrael]]i peaministrile [[Ehud Olmert]]ile ja palus tal taasalustada rahukõnelusi Palestiina esindajatega. * Iisrael korraldas õhurünnaku [[Gaza tsoon]]ile. [[Gaza]] linnas tegutsevate islamiäärmuslaste vastu suunatud rünnakus hukkus 5 inimest. * 20 kilomeetrit [[Afganistan]]i pealinnast [[Kabul]]ist lõuna pool sõitis [[Itaalia]] rahuvalvajate konvoi pommi otsa. Hukkus 2 ja sai vigastada 4 sõdurit. * Õhtul kukkus Afganistanis [[As‘adābād]]i linna lähistel teadmata põhjustel alla Ameerika Ühendriikide sõjaväe helikopter. Hukkus 10 USA sõdurit. * [[Iraak|Iraagis]] rünnati lõhkekehaga 7 soomusmasinast koosnevat liitlasvägede kolonni, kuhu kuulus ka [[Eesti]] kergejalaväerühma [[ESTPLA-12]] soomustatud veoauto. Rünnakus keegi kannatada ei saanud. * [[Ida-Timor]]i pealinna [[Dili]] elanikud lahkusid massiliselt oma kodudest, kartes uute vägivaldsete kokkupõrgete puhkemist politsei ja endiste sõdurite vahel. * [[Sudaan]]is [[Dārfūr]]i regioonis tegutsev peamine relvarühmitus [[Sudaani Vabastusarmee]] teatas, et allkirjastab [[Aafrika Liiga]] koostatud rahulepingu. Teine suurem relvarühmitus [[Õiglus- ja Võrdsusliikumine]] lükkas rahulepingu tagasi, seega jäi püsima oht [[Dārfūri konflikt]]i jätkumiseks. == [[6. mai]] == * [[ÜRO]] hädaabi koordinaator [[Jan Egeland]] alustas viiepäevast visiiti [[Sudaan]]is, et hinnata hetkeolukorda [[Dārfūr]]i regioonis. * [[Mehhiko]] [[San Luis Potosí osariik|San Luis Potosí]] osariigis toimus raske bussiõnnetus. Bussil purunes täiskiirusel sõites üks rehvidest ja ta kihutas vastu mäge. Surma sai 24 inimest. * [[Singapur]]is toimusid parlamendivalimised. Edu saatis peaminister [[Lee Hsien Loong]]i valitsevat [[Rahvaaktsiooni Partei]]d, mis võitis 82 kohta 84-kohalises parlamendis. * [[Palestiina]]s [[Hebron]]i linnas ründasid äärmuslastest juudi asunikud palestiinlastest koolilapsi. Rünnakus sai viga 4 õpilast ja neid saatnud Iisraeli sõdur. * [[Iraak|Iraagis]] [[al-Başrah]]' linna kohal sai raketitabamuse [[Suurbritannia]] sõjaväe helikopter ja kukkus kahekorruselisesse majja. 5 helikopteri pardal olnud sõdurit said surma. * [[Pakistan]]is [[Quetta]] linnas lasti maha islamiliikumise [[Ţālebān]]i endine kõrge ametnik [[Helmandi provints]]is, mulla [[Samad Barakzai]]. * [[Fidži]]l algasid parlamendivalimised. * [[Egiptus]]e pealinna [[Kairo]]t tabas tugev liivatorm. * [[Tšaad]]i idaosas [[Abache]] linnas tulistas relvastatud isik 37-aastast [[UNICEF|UNICEF-]]i naistöötajat ja haavas teda käest. * [[Eesti]]s [[Pärnu]]s toimus erakonna [[Erakond Res Publica|Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica]] volikogu, kus kiideti heaks [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] ja Res Publica liitumisel tekkiva ühenderakonna põhikiri, programmilised alused ja ühinemisleping. == [[7. mai]] == * [[Saksamaa]]l [[Tüüringi]] liidumaal toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Kuigi mõlemad valitsevad erakonnad – [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei|Sotsiaaldemokraatlik Partei]] (SPD) ja [[Kristlik-Demokraatlik Liit]] (CDU) – kaotasid kohti, said 41,4% häältega parima tulemuse kristlikud demokraadid. Sotsiaaldemokraadid kogusid 25,7% ja [[Vasakpartei (Saksamaa)|Vasakpartei]] 17,8% häältest. Väga edukaks osutusid sõltumatud üksikkandidaadid. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] asepresident [[Dick Cheney]] lõpetas visiidi [[Euroopa]] postsotsialistlikes riikides, kohtudes [[Zagreb]]is [[Horvaatia]], [[Albaania]] ja [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] valitsusjuhtidega. Kohtumisel avaldas ta tunnustust nende riikide püüdlustele liituda [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. * [[Iraan]] hoiatas, et rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamisel võib ta ühepoolselt taganeda tuumarelvade leviku piiramise leppest. Mitmed [[ÜRO]] Julgeolekunõukogu liikmed kahtlustavad Iraani tuumarelvastuse arendamises ja soovivad rakendada riigi vastu majandussanktsioone. * [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is plahvatas varahommikul kaks autopommi. Plahvatustes sai surma vähemalt 9 ja vigastada 15 inimest. * Iraagis [[Karbalā]] linnas kubernerkonna valitsuse hoone lähedal plahvatanud autopomm tappis vähemalt 5 ja vigastas 18 inimest. * [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s puhkesid kokkupõrked rivaalitsevate relvarühmituste vahel. Vähemalt 15 inimest said surma, sajad põgenesid kodudest. == [[8. mai]] == * [[Itaalia]] parlamendis toimus presidendivalimiste esimene voor. Valitsev vasaktsentristlik blokk esitas presidendikandidaadiks 80-aastase endise kommunisti [[Giorgio Napolitano]]. Peaminister [[Silvio Berlusconi]] juhitav paremjõudude blokk pakkus kandidaadina välja endise ajakirjaniku [[Gianni Letta]]. Kumbki kandidaat ei kogunud vajalikku hulka hääli. * [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]] nimetas [[Luure Keskagentuur]]i (CIA) direktori kandidaadiks õhuvägede erukindrali [[Michael Hayden]]i, kes on varem töötanud [[Riiklik Julgeoleku Agentuur|Riikliku Julgeoleku Agentuuri]] (NSA) juhina. * [[Costa Rica]]s vannutati ametisse president [[Óscar Arias Sánchez]]. Esimeseks asepresidendiks nimetati [[Laura Chinchilla]] ja välisministriks [[Bruno Stagno]]. * [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] teatas oma iganädalases teleesinemises, et välismaistele omanikele kuuluvate naftafirmade maksukoormust tõstetakse 17 protsendilt 33 protsendile. * [[Austraalia]] peaminister [[John Howard]] teatas, et tema valitsus on otsustanud juulis 2006 saata [[Iraak]]i täiendavalt 240 sõdurit, kes hakkavad tegelema turvalisuse tagamise ja ülesehitustööga. * [[Tai]] konstitutsioonikohus otsustas, et [[2. aprill]]il [[2006]] toimunud üldvalimised olid kehtetud ja tuleb korraldada uued valimised. * Tai kuurortlinnas [[Phatthaya]]s toimus öösel ööklubi põleng. Tulekahjus sai surma 8 ja vigastada üle 50 inimese. * [[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is toimusid kokkupõrked liikumiste [[Fataḩ]] ja [[Ḩamās]] relvastatud toetajate vahel. Surma sai 1 Ḩamāsi ja 2 Fataḩi võitlejat. * [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is plahvatas kohtumaja lähistel autopomm. Vähemalt 5 inimest sai surma ja 10 vigastada. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] mõistis [[Johannesburg]]i kohus õigeks riigi ekspresidendi [[Jacob Zuma]], keda süüdistati 31-aastase naissoost perekonnatuttava vägistamises novembris [[2005]]. == [[9. mai]] == * [[ÜRO]], [[Euroopa Liit]], [[Venemaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] jõudsid kokkuleppele rahalise abi andmises finantskriisis vaevlevale [[Palestiina]] Omavalitsusele. Ajutine kava kolmeks kuuks näeb ette Omavalitsuse töötajatele saamata palkade väljamaksmise, minnes mööda valitseva islamiliikumise [[Ḩamās]] kontrollitavatest ametlikest rahajagamissüsteemidest. * ÜRO peakorteris [[New York|New Yorgis]] toimusid [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]] liikmete valimised. Inimõiguste komisjoni asemel loodud organisse valiti esindajad 47 riigist, sealhulgas ka inimõiguste rikkumistes süüdistatavast [[Kuuba]]st, [[Hiina]]st ja [[Pakistan]]ist. * [[Itaalia]] parlamendis toimus presidendivalimiste teine voor. President jäi opositsiooni ja koalitsiooni erimeelsuste tõttu ka sellel korral valimata. * [[Šveits]]i pangandusgrupp [[UBS]] teatas, et ostab [[Brasiilia]] investeerimispanga [[Banco Pactual]]. Tehingu väärtuseks on umbes 2,5 miljardit [[USA dollar]]it, millest 1 miljard tasutakse kohe ja ülejäänud osa 5 aasta jooksul vastavalt panga tulemusnäitajatele. * Palestiinas [[Gaza tsoon]]is jätkusid kokkupõrked liikumiste [[Fataḩ]] ja Ḩamās relvastatud toetajate vahel. 9 inimest, sealhulgas 4 teismelist kooliõpilast, sai vigastada. * [[Iraak|Iraagi]] põhjaosas [[Talafar]]i linnas sai turuplatsil toimunud autopommi plahvatuses surma vähemalt 17 ja vigastada 35 inimest. * [[Tai]] Ülemkohtu, Halduskohtu ja Konstitutsioonikohtu liikmed kogunevad erakorralisele nõupidamisele, et paika panna kordusvalimiste ajakava. * [[India]] ja Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuride juhid allkirjastasid [[Bengaluru]]s koostöökokkuleppe, mille raames hakatakse ühiselt läbi viima ekspeditsioone [[Kuu]]le. * [[Egiptus]]e politsei teadetel tapsid nad tulevahetuses [[Siinai poolsaar]]el tegutseva äärmusliku islamiliikumise liidri [[Nasser Khamis al-Mallahi]], kes oli vastutav [[24. aprill]]il [[2006]] [[Dahab]]i turismikülas korraldatud pommirünnakute eest. * [[Vaikne ookean|Vaiksel ookeanil]] umbes 550 kilomeetrit [[Mindanao]]st idas tekkis [[taifuun]] [[Chanchu]]. * [[Eesti]]s ratifitseeris [[Riigikogu]] häältega 73:1 [[Euroopa Liidu põhiseaduslik leping|Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu]]. Ainsana hääletas vastu [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige [[Igor Gräzin]]. == [[10. mai]] == * [[Euroopa Komisjon]] avas uue tervishoiuportaali [http://health.europa.eu health.europa.eu], mille eesmärk on pakkuda [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] elanikele usaldusväärset teavet tervishoiu, elustiili ja keskkonna kohta. Avamise ajal ainult ingliskeelne olnud portaal tõlgitakse edaspidi 20 Euroopa keelde. * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] tõi oma seitsmendas aastakõnes riigi suurima probleemina välja rahvastiku kahanemise ja tutvustas 10-aastast riiklikku programmi olukorra parandamiseks. * [[Itaalia]] parlament valis presidendivalimiste neljandas voorus 543 poolthäälega riigi uueks presidendiks vasakbloki kandidaadi, 80-aastase endise kommunisti [[Giorgio Napolitano]]. * [[Puerto Rico]] valitsus ja parlament jõudsid kokkuleppele finantskriisi leevendamise meetmete osas. 740 miljoni [[USA dollar]]i suurune laen peaks võimaldama taastada riigiasutuste ja koolide töö [[15. mai]]l [[2006]]. * [[Iisrael]]i välisminister [[Tzipi Livni]] teatas Iisraeli valitsuse nõustumisest [[9. mai]]l [[ÜRO]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], Venemaa ja [[USA]] vahel kokku lepitud [[Palestiina]] kriisiabi plaaniga. * [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s neli päeva relvavõitlust pidanud rühmitused kuulutasid välja vaherahu, kuid see katkes juba samal päeval. Kokkupõrgetes oli vaherahu sõlmimise ajaks hukkunud vähemalt 75 inimest, valdavalt tsiviilisikud. * [[Eesti]] [[kaitseministeerium]]i büroojuhataja [[Aart Nõmm]]e eramusse murti sisse. Varastati muuhulgas ministeeriumile kuuluv [[sülearvuti]]. == [[11. mai]] == * [[ÜRO]] ja [[Põhja-Korea]] võimud jõudsid kokkuleppele toiduabi taastamises toiduainenappuses vaevlevale riigile. Toiduabi andmine Põhja-Koreale lõpetati [[2005]]. aasta lõpus kui riigi võimud teatasid, et selle järele puudub vajadus. * [[Suurbritannia]] troonipärija [[Charles Mountbatten-Windsor]] saabus visiidile [[Kreeka]]sse, et külastada õigeusu kloostrikompleksi [[Athos]]e mäel. * [[Saksamaa]] sporditarvete tootja [[Adidas-Salomon AG]] osanikud otsustasid muuta firma nime tagasi [[Adidas AG]]-ks. Otsus tulenes Salomoni tootmisüksuse ja kaubamärgi müügist [[Soome]] firmale [[Amer Sports]] mais [[2005]]. * [[Venemaa|Venemaa Föderatsiooni]] [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] [[Gudermessi rajoon]]is ründasid relvastatud isikud öösel granaatide ja pommidega raudteejaama, kus toimus kütuse ümberlaadimine autodelt rongidele. Rünnakus hävines viis tsisternautot ja sai kannatada kuus raudteevagunit. * Vene–[[Jaapan]]i reostustõrje õppustel [[Sahhalin]]i saare lähistel plahvatas Vene amfiibhelikopteri Mi-14 mootor. Kopter uppus, piloot sai surma ja 12 meeskonnaliiget vigastada. * [[Colombia]] konstitutsioonikohus legaliseeris osaliselt [[abort|abordi]]. Naistel on edaspidi õigus teha aborti, kui [[rasedus]] kujutab ohtu ema tervisele, on vägistamise või intsesti tagajärg. * [[Pakistan]]is [[Quetta]] linnas toimus terrorivastase väljaõppe andmisele spetsialiseerunud politseikoolis viis pommiplahvatust. Pommid olid paigutatud õppeasutuse lasketiiru, vähemalt 6 politseinikku sai plahvatuses surma ja 9 vigastada. * [[India]] viies osariigis toimusid kohalikud valimised. [[Lääne-Bengal]]is ja [[Kerala]]s saavutas valimisvõidu [[India (Marksistlik) Kommunistlik Partei]] (CPI-M, ''Communist Party of India – Marxist''). Valitsev [[Kongressipartei]] (''The Congress Party'') sai valimisvõidu [[Pondicherry]] liiduterritooriumil ja [[Assam]]is. [[Tamil Nadu]] osariigis võitis valimised Kongressipartei liitlane [[Draviidi Rahvapartei]] (DMK, ''Dravida Munnetra Kazagham''). * [[Sri Lanka]] põhjaranniku lähistel ründasid rühmituse [[Tamili Tiigrid]] liikmed lõhkeainetega täidetud mootorpaatidega riigi mereväe kiirrünnakulaeva. Laev uputati, hukkus 17 Sri Lanka mereväelast ja umbes 30 rünnakus osalenud tamili enesetaputerroristi. * [[Filipiinid]]el [[Bataani provints]]i rannikul toimus naftatankeril plahvatus. Laeval plahvatuse ajal kütuselasti ei olnud, vigastada sai kaks meeskonnaliiget. * [[Eesti 2006. aasta presidendivalimised]]: viis [[Riigikogu]]s esindatud erakonda jõudsid kokkuleppele ühiste presidendikandidaatide osas, valides senise 15 kandidaadi seast välja 7. Ühiste kandidaatidena jätkasid [[Jaak Aaviksoo]], [[Enn Eesmaa]], [[Ene Ergma]], [[Toomas Hendrik Ilves]], [[Jaan Manitski]], [[Aadu Must]] ja [[Paul-Eerik Rummo]]. == [[12. mai]] == * [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is lõppes [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ladina-Ameerika]] maade tippkohtumine. Jõuti kokkuleppele tihedamate sidemete arendamiseks kahe maailmajao vahel ja [[Kesk-Ameerika]] riigid nõustusid alustama Euroopa Liiduga kaubandusläbirääkimisi. * [[Nepal]]is arreteeriti kuningas [[Gyanendra]] juhitud eelmise valitsuse viis ministrit, sealhulgas sise-, välis- ja infominister. Ametist kõrvaldati ka kolm kõrget politseiametnikku. Kõiki süüdistatakse võimu kuritarvitamises. * [[Fidži]]l algas kohtuprotsess endise peaministri [[Sitiveni Rabuka]] üle, keda süüdistatakse sõjaväelaste mässu organiseerimises novembris [[2000]]. * [[Etioopia]] pealinnas [[Addis Abeba]]s toimus avalikes kohtades 9 pommiplahvatust. Vähemalt 4 inimest sai surma ja 40 vigastada. * [[Uganda]] pealinnas [[Kampala]]s toimus veebruaris [[2006]] presidendivalimised võitnud [[Yoweri Museveni]] ametisse seadmise tseremoonia. Museveni on riiki juhtinud aastast [[1986]]. * [[Nigeeria]] suurima linna [[Lagos]]e läheduses toimunud naftajuhtme plahvatuses hukkus üle 150 inimese. Arvatavasti põhjustas õnnetuse katse torust naftat varastada. * [[Justin Gatlin]] jooksis [[Katar]]i [[pealinn]]as [[Ad-Dawḩah]]'s [[100 m jooks]]us välja aja 9,766, mille [[IAAF]] [[Mai 2006#16. mai|16. mail]] 2006 kuulutas maailmarekordi 9,77 kordamiseks. == [[13. mai]] == * [[Brasiilia]] [[São Paulo]] linnas ja osariigis panid kuritegeliku rühmituse PCC liikmed öösel toime 55 rünnakut kohaliku politsei vastu. 30 inimest, sealhulgas 19 politseinikku ja 6 kurjategijat, said surma. * Pärast rünnakuid politsei vastu puhkesid Brasiilia [[São Paulo osariik|São Paulo osariigi]] 18 vanglas ulatuslikud rahutused, mille organiseeris võimude teatel samuti kuritegelik grupeering PCC. * [[Austraalia]] peaminister [[John Howard]] alustas ametlikku visiiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Kanada]]s. * [[Fidži]]l lõppesid nädal aega kestnud [[Fidži 2006. aasta parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Võitjaks tunnistati peaminister [[Laisenia Qarase]] valitsev [[Ühendatud Fidži Partei]], mis kindlustas endale 71-kohalises parlamendis 36 kohta. Teiseks jäi [[Fidži Tööpartei]] 31 kohaga. Kokku osales valimistel 87,7% hääleõiguslikest kodanikest. * [[Indoneesia]]s alustati [[Merapi]] vulkaani aktiviseerumise tõttu inimeste massilist evakueerimist [[Jaava]] saare keskosast. * [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah]]' linna lähistel maanteel toimunud pommiplahvatuses sai surma 2 [[Suurbritannia]] sõdurit. * [[Eesti]]s [[Tartumaa]]l süttis [[Sangla]] turbaraba. Põleng saadi kontrolli alla pühapäeva, [[14. mai]] hommikuks. == [[14. mai]] == * [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]] valis [[Berliin]]is erakonna uueks esimeheks 57-aastase [[Rheinland-Pfalz]]i liidumaa peaministri [[Kurt Beck]]i. * [[Poola]] pealinnas [[Varssavi]]s arreteeris politsei 231 jalgpallihuligaani, kes tähistasid märatsemise ja katsetega alkoholipoodi röövida [[Varssavi Legia]] meeskonna võitu Poola rahvusliigas. Kokkupõrgetes osales 1500 politseinikku ja 7000 jalgpallihuvilist. * [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is kohtusid [[Pakistan]]i endised peaministrid [[Benazir Bhutto]] ja [[Nawaz Sharif]], et koordineerida oma tegevust Pakistanis valitseva sõjaväelise režiimi vastu. * [[Prantsusmaa]]l ametlikul visiidil viibiv [[Boliivia]] president [[Evo Morales]] kohtus [[Pariis]]i linnapea [[Bertrand Delanoe]]'ga. Kohtumisel lubas linnapea toetust Boliivia [[El Alto]] linna veemajandusprojektile. * [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] saabus eravisiidile Suurbritanniasse, kus ta kohtus Londoni linnapea [[Ken Livingstone]]'iga. * [[Haiti]]l vannutati ametisse president [[René Préval]]. * [[Hiina]]s [[Fujian]]i provintsis pühitses [[Hiina Katoliku Kirik]] [[paavst]]i loata [[piiskop]]iks isa [[Zhan Silu]]. * [[Taiwan]]i linnades osales 5000 inimest demonstratsioonides, millega nõuti Taiwani iseseisvuse ametlikku väljakuulutamist. * [[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i lennujaama parklas panid enesetaputerroristid toime 2 pommirünnakut; hukkus 14 inimest. Lisaks plahvatas Bagdadi eri piirkondades veel 6 pommi; hukkus 12 inimest. Vigastada on saanud vähemalt 70 inimest. * [[Pakistan]]i idaosas asuvas [[Pandžab (Pakistan)|Pandžabi provintsis]] põrkas kokku 3 reisibussi. Õnnetuses hukkus 13 ja sai vigastada 24 inimest. * [[Nigeeria]] naftatööstuse keskuses [[Port Harcourt]]is tapeti 6 politseinikku. Ükski rühmitus teo eest vastutust ei võtnud. * [[2006. aasta Komooride presidendivalimised]]: toimus üleriiklik hääletusvoor. Valimised võitis 58,02% häältega ärimees ja islami vaimulik [[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]]. Kokku osales valimistel 57,3% hääleõiguslikest kodanikest. * [[Tallinn]]as [[Estonia (teater)|Estonia]] kontserdisaalis kuulutas [[Eesti Naisliit]] keeleteadlase [[Eevi Ross|Eevi Rossi]] aasta emaks. Aasta ema autasustas ja õnnitles ka president [[Arnold Rüütel]]. == [[15. mai]] == * [[Itaalia]]s vannutati ametisse riigi uus president [[Giorgio Napolitano]]. * [[Venemaa]]l [[Sotši]]s kohtusid Venemaa president [[Vladimir Putin]] ja [[Palestiina]] Omavalitsuse president [[Maḥmūd ʿAbbās]]. Keskseks teemaks oli Venemaa majandusabi rahalistes raskustes vaevlevale Palestiina valitsusele. * Venemaa pealinnas [[Moskva]]s algas esimene [[Euroopa]] ja [[Kesk-Aasia]] [[AIDS]]i konverents, kus osalevad sajad aktivistid, riigiametnikud ja tervishoiutöötajad. * Algas Vene vägede väljaviimine [[Gruusia]]st. [[Ahhalkhalakh]]i sõjaväebaasist lahkus rongiga esimene ešelon sõdureid. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[George W. Bush]] lubas oma teleesinemises tõhustada võitlust illegaalse [[immigratsioon]]i vastu, paigutades muuhulgas piirile [[Mehhiko]]ga täiendavalt 6000 piirivalvurit. * [[Brasiilia]] [[São Paulo osariik|São Paulo osariigis]] lõppesid [[13. mai]]l [[2006]] alanud rahutused. 70 vanglat haaranud organiseeritud vägivallalaines hukkus 81 inimest. * [[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i saabus visiidile [[Iraan]]i välisminister [[Manouchehr Mottaki]]. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] valitsev partei [[Aafrika Rahvuskongress]] (ANC) nimetas vägistamissüüdistustes õigeks mõistetud [[Jacob Zuma]] uuesti partei aseesimeheks. * [[USA]] kehtestas [[Venezuela]] suhtes relvamüügikeelu. * 47-aastane jalutu austraallane [[Mark Inglis]] jõudis [[Džomolungma]] tippu. * Eesti välisminister [[Urmas Paet]] kohtus [[Brüssel]]is [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatide]] välisministri šeik Abdullah Bin Zayed Al-Nahyaniga. * [[Eesti]]s seati ametisse [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Rein Raud]]. == [[16. mai]] == * [[ÜRO]] peasekretär [[Kofi Annan]] alustas 4-päevast visiiti [[Jaapan]]is, mille raames ta kohtub Jaapani peaministri [[Junichiro Koizumi]] ja keiser [[Akihito]]ga ning arutab [[Iraan]]i ja [[Põhja-Korea]] tuumaküsimust. * [[Euroopa Komisjon]] kiitis ametlikult heaks [[Sloveenia]] taotluse võtta [[1. jaanuar]]ist [[2007]] käibele [[euro]], kuid lükkas kõrge [[inflatsioon]]i taseme tõttu tagasi [[Leedu]] samasisulise taotluse. * [[Madalmaade Kuningriik|Hollandis]] astus ametist tagasi somaali päritolu parlamendiliige [[Ayaan Hirsi Ali]], kuna selgus, et ta oli [[1992]]. aastal [[asüül]]i taotlemisel esitanud valeandmeid. * [[Palestiina]] Omavalitsuse president [[Maḥmūd ʿAbbās]] esines [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] üleskutsega [[Euroopa Liit|Euroopa Liidule]] taastada humanitaarabi Palestiinale, mis katkestati äärmusliku islamiliikumise [[Ḩamās]] võimuletuleku järel. * [[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdadi]] kirdeosas ründasid relvastatud isikud parklat ja lasid õhku sinna pargitud kütuseveoki. Rünnakus hukkus vähemalt 18 ja sai vigastada 37 inimest. * [[Pakistan]] [[hõimualad]]el [[Waziristan]]is hukkus islamivõitlejate ja riigi julgeolekujõudude kokkupõrgetes kaheksa inimest: seitse mässulist ja üks sõdur. Varem lasid relvastatud isikud samas piirkonnas maha veel kaks politseinikku. * [[Vietnam]]i peaminister [[Phan Văn Khải]] teatas oma tagasiastumisest, nimetades oma järeltulijaks senise asepeaministri, 56-aastase [[Nguyễn Tấn Dũng]]i. Uus peaminister kinnitatakse ametisse mai lõpus toimuval Rahvusassamblee IX kongressil. * [[Hiina]]s tähistati [[kultuurirevolutsioon]]i alguse 40. aastapäeva. * [[Tartu Ülikooli Arstiteaduskond|Tartu Ülikooli Arstiteaduskogu]] valimiskogu valis [[Toomas Asser]]i kolmandaks ametiajaks [[dekaan]]iks. == [[17. mai]] == * [[Itaalia]]s astus ametisse peaminister [[Romano Prodi]] valitsus. Välisministriks nimetati [[Massimo D'Alema]], siseministriks [[Giuliano Amato]] ja majandusministriks [[Tommaso Padoa-Schioppa]]. * [[Prantsusmaa]] parlamendi alamkoda kiitis õhtul häälte vahekorraga 367:174 heaks uue immigratsiooniseaduse, mis näeb ette, et immigratsiooniametnikel on väljastpoolt Euroopa Liitu saabunud immigrantidest riiki lubada ainult väga kõrge kvalifikatsiooniga isikuid. Seadus nõuab ka ülemkoja heakskiitu. * [[Haiti]] president [[René Préval]] nimetas peaministriks [[Jacques-Édouard Alexis]]e. * [[Afganistan]]is [[Helmandi provints]]is Musa Qala linnas mitu tundi kestnud lahing valitsusvägede ja [[Ţālibān]]i mässuliste vahel. Vähemalt 13 politseinikku sai surma ja seitse haavata. Ţālibāni poolel sai surma vähemalt 40 inimest, kusjuures 10 surnukeha jäeti maha. * [[Eesti]] [[Riigikogu]] jättis häälte vahekorraga vastu võtmata valitsuse algatatud nn [[Delfi eelnõu]]. Poolt- ja vastuhäälte vahekord oli 50:20. * [[Tallinn]]a [[Rahumäe kalmistu]]l avati [[Gunnar Graps]]i mälestuskivi. == [[18. mai]] == * [[Sloveenia]] pealinnas [[Ljubljana]]s kohtusid Sloveenia peaminister [[Janez Janša]] ja [[Venemaa|Vene]] kütuseettevõtte [[Lukoil]] president [[Vagit Alekperov]]. Kohtumisel kinnitas Alekperov Lukoili huvi naftatöötlemisettevõtte [[Nafta Lendava]] omandamise vastu ning rõhutas vajadust strateegiliseks koostööks sadamahaldusfirmaga [[Luka Koper]] ja kütusejaemüügifirmaga [[Petrol]]. * [[USA]]s [[Guantánamo lahe vangilaager|Guantánamo lahe vangilaagris]] leidsid [[vangivalvur]]id õhtul 4. laagrist [[kinnipeetav]]a, kes näiliselt valmistus end voodilinaga üles pooma. Ruumi, mille põranda olid kinnipeetavad väljaheidete ja seebiveega libedaks teinud, sisenes kümme kiirreageerimisüksuse liiget. Kinnipeetavad ründasid neid žiletiterade, metallitükkide ja elektripirnitükkidega. Mõne aja pärast suruti rünnak [[pisargaas]]i ja [[kummikuul]]ide abil maha. Kokkupõrkes sai viga kuus vangi. * [[Kanada]] parlament pikendas napi häälteenamusega Kanada missiooni Afganistanis, mille algne lõppemisaeg oli 2007. aasta algus, 2009. aastani. * Öösel ründasid [[Afganistan]]i sissid liitlasvägede varustust [[Qandahār]]ist Helmandi vedavat konvoid. Kaks [[Eesti]] [[soomuk]]it [[Pasi]] muutusid kasutuskõlbmatuks. * [[Afganistan]]is [[Qandahāri provints]]is ründasid valitsusväed ja [[Kanada]] üksused Briti kopterite ja Kanada suurtükiväe toetusel [[mošee]]d, kuhu olid kogunenud [[Ţālibān]]i mässulised. Lahingus sai surma Kanada naissõjaväelane [[Nichola Goddard]]. 18 Ţālibāni võitlejat sai surma, 35 võeti vangi. * Taifuun [[Chanchu]] tabas kell 2.15 kohaliku aja järgi [[Hiina]] kagurannikut. Hukkus vähemalt 16 inimest. Kaheksa inimest, sealhulgas kaks last hukkus [[Guangdong]]is [[maalihe|maalihke]] tõttu kokku varisenud kodus. Kaheksa inimest hukkus [[Fujian]]i provintsis. * Endine [[El Salvador]]i [[El Salvadori president|president]] [[Francisco Flores]] andis [[Chicago]]s [[Mart Laar]]ile üle [[Milton Friedmani auhind|Milton Friedmani auhinna]]. * Ansambel [[Terminaator (ansambel)|Terminaator]] esitles [[Tallinn]]as [[Eesti Raadio]] 1. stuudios 200 fänni ees oma uut plaati "[[Nagu esimene kord]]". Üritus kanti üle [[Raadio 2]] saates "[[R2 LIVE]]". == [[19. mai]] == * [[Eesti]] rahvastikuminister [[Paul-Eerik Rummo]] andis uudisteagentuurile [[Al-Jazīrah]] intervjuu Eesti kodakondsus- ja integratsioonipoliitika kohta. == [[20. mai]] == * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] valiti [[New Orleans]]i linnapeaks tagasi [[Ray Nagin]], kelle poolt andis hääle 52,4% valimas käinud kodanikest. Valimisaktiivsus oli väga väike, umbes 38%. * [[Iraak|Iraagi]] parlament kiitis heaks uue valitsuskabineti, mille juht on [[Nūrī al-Mālikī]]. * [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s toimus [[2006. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]e finaal. Võistluse võitis Soome laul "[[Hard Rock Hallelujah]]", mille esitas ansambel [[Lordi]]. * [[Leedu]]s tabas liikluspolitsei 41-aastase autojuhi, kelle verest leiti 7,27 [[promill]]i alkoholi. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Tõnismägi|Tõnismäe]] [[pronkssõdur]]i juures toimus [[Eesti Rahvuslik Liikumine|Eesti Rahvusliku Liikumise]] korraldatud miiting. == [[21. mai]] == * [[Montenegro]]s toimus [[Montenegro iseseisvusreferendum|rahvahääletus iseseisvumise küsimuses]]. Ametlike tulemuste kohaselt toetas Montenegro iseseisvumist 55,5 protsenti hääletamas käinud inimestest. Referendumil osales 83,6 protsenti hääleõiguslikest elanikest. * [[Sloveenia]]s [[Celje]]s pühitseti sisse uus [[katoliku kirik|katoliiklik]] piiskopkond ja seati ametisse selle [[piiskop]] [[Anton Stres]]. * [[Küpros]]el toimusid [[2006. aasta Küprose parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimistel osales 89 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. Võrdselt 18 kohta 59-kohalises parlamendis kogusid [[Töörahva Progressiivne Partei]] (AKEL) ja [[Demokraatlik Koalitsioon]] (DISY). President [[Tássos Papadópoulos]]e [[Demokraatlik Partei (Küpros)|Demokraatlik Partei]] (DIKO) sai 11 kohta. * [[Venemaa]]l [[Kamtšatka poolsaar]]el [[Petropavlovsk-Kamtšatsk]]ist [[Jelizovo]]sse viival ringsõiduteel 25 sõitis umbes kell 1.30 kohaliku aja järgi tihedas udus purjus juhiga [[maastur]] otsa vastutulevale [[pukseerimine|pukseeritavale]] [[kopteri]]le. Kopteril tuli küljest ära [[šassii]] ning kopter paiskus ümber. Maasturi juht pääses marrastustega. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as määriti umbes kell 1.30 [[Tõnismägi|Tõnismäel]] asuval [[pronkssõdur]]il jalad valgeks ja nägu siniseks, nii et moodustusid [[Eesti lipp|Eesti lipu]] värvid. Umbes tunni pärast puhastasid [[Tänavapuhastuse AS]] töötajad monumendi värvist. * Varahommikul asus [[Tallinn]]ast [[Afganistan]]i [[Helmandi provints]]i poole teele Eesti jalaväerühm [[Estcoy-2]]. * [[Tallinn]]as [[Tõnismägi|Tõnismäel]] asuva [[pronkssõdur]]i juures algas kell 14.00 ühes venekeelses [[ajaveeb]]is avaldatud üleskutsest ajendatud sanktsioneerimata kogunemine. Pronkssõduri juurde asetati lilli. == [[22. mai]] == * [[Türgi]] [[Diyarbakıri provints]]is sai maamiiniplahvatuses surma üks ja vigastada kaks Türgi sõdurit. Tõenäoliselt olid maamiini paigaldanud [[Kurdistani Tööpartei]] (PKK) võitlejad. * [[Colombia]] lõunaosas [[Jamundi]] linna lähistel lasid sõdurid maha 10 uimastikaubandusevastases salaoperatsioonis osalenud politseinikku, pidades neid ekslikult narkokaupmeesteks. Surma sai ka 1 tsiviilisik. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as sodis tundmatu mees õhtul kella 22.30 ajal taas Tõnismäel asuvat [[pronkssõdur]]i monumenti, võõbates viimase nägu heleda värviga. == [[23. mai]] == * [[Egeuse meri|Egeuse mere]] kohal [[Karpathose]] saare lähistel põrkasid kokku [[Türgi]] ja [[Kreeka]] hävituslennukid [[F-16]]. Õnnetuses hukkus Kreeka lennuki piloot. * [[Serbia ja Montenegro]] president [[Svetozar Marović]] teatas pärast [[Montenegro iseseisvusreferendum]]i lõplike tulemuste selgumist, et astub ametist tagasi. * [[Iirimaa]] juhtiv telekommunikatsioonifirma [[Eircom Group]] nõustus [[Austraalia]] ettevõtte [[Babcock & Brown Capital Ltd.]] tehtud ülevõtmispakkumisega. Tehingu väärtuseks on 2,42 miljardit [[euro]]t. * [[Iisrael]]i armee vahistas [[Rām Allāh]]i linnas läbi viidud operatsiooni käigus [[Palestiina]] islamiliikumise [[Ḩamās]] sõjalise tiiva juhi [[Ibrahim Hamad]]i, keda süüdistatakse enesetapurünnakute organiseerimises. * Iisraeli peaminister [[Ehud Olmert]] alustas ametlikku visiiti [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], kohtudes [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[George W. Bush]]iga. * [[Mehhiko]] president [[Vicente Fox]] alustas neljapäevast ametlikku visiiti Ameerika Ühendriikides. * [[Afganistan]]is [[Helmandi provints]]i põhjaosas ründasid islamiliikumise [[Ţālibān]] liikmed politseikonvoid. 3 politseinikku sai surma ja 6 haavata. * Afganistanis [[Uruzgāni provints]]is toimus lahing riigi julgeolekujõudude ja islamiliikumise [[Ţālibān]] liikmete vahel. Tulevahetuses hukkus väidetavalt 4 sõdurit, 1 politseinik ja umbes 60 mässulist. USA armee teadetel oli hukkunud mässulisi vaid 24. * [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is toimunud kahes autopommi plahvatuses hukkus kokku 10 inimest. * [[Katar]]is toimuval majanduskonverentsil kohtusid pärast enam kui aastast vaheaega [[Jaapan]]i välisminister [[Tarō Asō]] ja [[Hiina Rahvavabariik|Hiina]] välisminister [[Li Zhaoxing]]. Jõuti kokkuleppele täiendavate kõneluste pidamiseks kahe riigi vahelise merepiiri muutmiseks. * [[Tai]]s asus taas oma kohuseid täitma peaminister [[Thaksin Shinawatra]]. * [[Ida-Timor]]il puhkesid uued kokkupõrked endiste sõdurite ja riigi julgeolekujõudude vahel. Pealinna [[Dili]] lähistel toimunud tulevahetuses sai haavata vähemalt kaks inimest. * [[Mali]]s vallutasid relvastatud isikud, tõenäoliselt [[tuareegid|tuareegi]] mässulised, riigi kirdeosas [[Kidal]]i linna lähistel kaks sõjaväebaasi. * [[Eesti]]sse saabus ametlikule visiidile [[Tšehhi]] president [[Václav Klaus]] koos abikaasaga. * Eestit külastas [[Luksemburg]]i välisminister [[Jean Asselborn]]. Muuhulgas avaldas ta toetust [[Eesti-Vene piirileping]]u ratifitseerimisele. == [[24. mai]] == * [[Suurbritannia]] peamistes linnades korraldati politseioperatsioon võimalike terroristide tabamiseks. [[Manchester]]is arreteeriti seitse, [[Liverpool]]i lähistel üks ja [[London]]is üks kahtlusalune. Kaks isikut vabastati peatselt pärast arreteerimist. * [[Prantsusmaa]] president [[Jacques Chirac]] alustas neljapäevast visiiti [[Lõuna-Ameerika]]s, mille raames ta külastab [[Brasiilia]]t ja [[Tšiili]]t. * [[Rootsi]] suurima kindlustusfirma [[Skandia]] endine tegevjuht [[Lars-Eric Petersson]] mõisteti kaheks aastaks vangi. Petersson maksis enne oma vallandamist [[2003]]. aastal juhatuse nõusolekuta firma juhtivpersonalile 156 miljoni [[Rootsi kroon]]i ulatuses preemiaid. * [[Türgi]] pealinna [[İstanbul]]i Atatürki rahvusvahelise lennujaama kaubalendude terminalis puhkes tulekahju. Tõenäoliselt lühise põhjustatud põlengus sai kannatada 3 inimest. * [[Venemaa|Vene Föderatsiooni]] kuuluvas [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigis]] ründasid relvastatud isikud [[Vedeno]] sõjaväebaasi. Rünnakus hukkus neli ja sai vigastada kolm Vene sõdurit. * [[Tšiili]]s mõisteti süüdistatuna 25 lapse seksuaalses ahistamises 20 aastaks vangi sektantliku kogukonna Colonia Dignidad endine juht, 84-aastane [[Paul Schäfer]]. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] visiidil viibiv [[Iisrael]]i peaminister [[Ehud Olmert]] esines kõnega [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]is, kus toonitas küll oma valmidust pidada palestiinlastega rahuläbirääkimisi, kuid seadis eeltingimuseks Iisraeli tunnustamise islamiliikumise [[Ḩamās]] poolt. * [[Iraan]]i pealinnas [[Teheran]]is toimusid ulatuslikud üliõpilaste meeleavaldused muudatuste vastu [[Teherani Ülikool]]i õppejõudude seas. Üliõpilaste kokkupõrgetes politseiga sai vigastada enam kui 40 politseinikku. * [[Sri Lanka]] põhjaosas hukkus [[Tamili Tiigrid|Tamili Tiigrite]] korraldatud kahe maamiini plahvatuses kolm sõdurit ja sai vigastada üks politseinik. * [[Alžeeria]]s astus ametist tagasi peaminister [[Ahmed Ouyahia]]. Uueks peaministriks nimetati [[Abdelaziz Belkhadem]]. * [[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s puhkesid taas lahingud rivaalitsevate relvarühmituste vahel. Vähemalt 6 inimest sai tulevahetuses surma ja veel 6 vigastada. * [[Eesti]]s visiidil viibiv [[Tšehhi]] president [[Václav Klaus]] promoveeriti [[Tallinna Tehnikaülikool]]i audoktoriks. == [[25. mai]] == * [[Paavst]] [[Benedictus XVI]] alustas neljapäevast visiiti [[Poola]]s. * [[Venemaa]]l [[Sotši]]s algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja Venemaa riigijuhtide tippkohtumine. Kohtumisel allkirjastatakse lepingud viisarežiimi lihtsustamiseks, arutatakse energiatarnete ja energiapoliitika küsimusi. * [[Sloveenia]] valitsus tühistas oma otsusega kõik piirangud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide töölistele, võrdsustades nende õigused Sloveenia tööturul kohalike tööliste õigustega. * [[Ukraina]]s kogunes esimesele istungile [[märts 2006|märtsis 2006]] valitud parlamendi koosseis. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] mõistis [[Houston]]i kohus pankrotistunud firma [[Enron]] endised juhid [[Kenneth Lay]] ja [[Jeffrey Skilling]]i süüdi ulatuslikes finantspettustes. * [[Palestiina]] president [[Maḩmūd ‘Abbās]] teatas, et kui islamiliikumine [[Ḩamās]] ei nõustu 10 päeva kestel [[Iisrael]]i ja Palestiina riigi kooseksisteerimisega, korraldab ta küsimuses rahvahääletuse. Ḩamāsi juhid teatasid, et on rahvahääletusega nõus. * [[India]] peaminister [[Manmohan Singh]] lõpetas kahepäevased kõnelused [[Jammu ja Kashmir]]i osariigi poliitikutega, mille käigus töötati välja plaan rahu tagamiseks regioonis. Islamistlike separatistide esindajad boikoteerisid läbirääkimisi. * [[Iraan]]i asepresident [[Parviz Dawoudi]] alustas kahepäevast visiiti [[Pakistan]]is, et arutada kahe riigi kaubandussuhteid ja Iraani tuumaprogrammi küsimust. * [[Ida-Timor]]ile saabus 150 [[Austraalia]] eriüksuslast, et võtta oma kaitse alla pealinna [[Dili]] lennujaam ning ohjeldada kolmandat päeva kestvaid kokkupõrkeid endiste sõdurite ja julgeolekuüksuste vahel. * [[Benin]]i [[Porga]] linnas [[Burkina Faso]] piiri lähistel plahvatas kütuseveok. Õnnetuses hukkus 23 inimest, veel 12 suri haiglas vigastustesse. * Internetiotsingufirma [[Yahoo!]] ja internetioksjonifirma [[eBay]] avalikustasid kokkuleppe, mille kohaselt Yahoo omandas ainuõiguse reklaami müügile eBay lehekülgedel. Vastutasuks saavad Yahoo kliendid edaspidi tasuda teenuste eest internetipõhise maksesüsteemi [[PayPal]] kaudu, mis kuulub eBayle. * [[Eesti]]s viibis ametlikul visiidil [[Serbia ja Montenegro]] välisminister [[Vuk Drašković]]. Ta kohtus peaminister [[Andrus Ansip]]i ja välisminister [[Urmas Paet]]iga ning vastas pressikonverentsil ajakirjanike küsimustele. * [[Eesti president]] [[Arnold Rüütel]] esines konverentsil "Jätkusuutlik Eesti" ettepanekuga luua spetsiaalne tagatisfond lastele võrdsete arenguvõimaluste tagamiseks. == [[26. mai]] == * [[ÜRO]] peasekretär [[Kofi Annan]] kutsus [[Myanmar]]i sõjaväehunta juhti [[Thanh Shwe]]'d üles vabastama koduarestist opositsioonijuhti [[Aung San Suu Kyi]]d. * [[Suurbritannia]] peaminister [[Tony Blair]] esines [[Georgetowni Ülikool]]is peetud kõnes üleskutsega ÜRO haldusreformi läbiviimiseks, millega laiendataks organisatsiooni peasekretäri volitusi. * [[Saksamaa]]l [[Berliin]]is avas liidukantsler [[Angela Merkel]] ametlikult linna uue keskraudteejaama, mis on suurim kogu [[Euroopa]]s. Liikluseks avatakse raudteejaam [[28. mai]]l. * [[Luksemburg]]i terasefirma [[Arcelor]] avalikustas, et ostab enamusosaluse [[Venemaa]] terasekontsernis [[Severstal]], makstes selle eest 13 miljardit [[euro]]t. Tehing muudab Arcelori maailma suurimaks terasetootjaks ja võimaldab blokeerida [[India]] omanikule kuuluva [[Holland]]i terasetööstuse [[Mittal]] poolt Arcelorile tehtud ülevõtmispakkumise. * Venemaal mõisteti eluks ajaks vangi 25-aastane [[Nurpaši Kulajev]], väidetavalt ainus elusolev inimene, kes osales [[1. september|1. septembril]] [[2004]] rünnakus [[Beslan]]i koolile [[Põhja-Osseetia]]s ([[Beslani pantvangikriis]]). * [[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Senat kinnitas erukindral [[Michael Hayden]]i [[Luure Keskagentuur]]i (CIA) direktoriks. * [[Venezuela]] president [[Hugo Chávez]] osales kaubandusläbirääkimistel [[Boliivia]]s ja allkirjastas Boliivia presidendi [[Evo Morales]]ega koostöökokkulepped maavarade kaevandamise, nafta- ja väetisetööstuse valdkondades. * [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is tapeti riigi tennisemeeskonna treener ja kaks mängijat. Tunnistajate sõnul võis tapmise põhjuseks olla asjaolu, et kõik ohvrid kandsid lühikesi pükse. * Iraagi pealinna Bagdadi kolmel turul plahvatasid pommid. Kokku hukkus plahvatustes 13 ja sai vigastada vähemalt 60 inimest. * [[Nepal]]is lõppes esimene läbirääkimiste voor valitsuse ja maoistlike mässuliste esindajate vahel, kus jõuti kokkuleppele rahuprotsessi jätkamise osas ja vajaduses töötada välja käitumisreeglid mõlema poole jaoks. * [[Komoorid]]el vannutati ametisse riigi uus president [[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]]. == [[27. mai]] == * [[Paavst]] [[Benedictus XVI]] külastas oma [[Poola]] visiidi raames paavst [[Johannes Paulus II]] sünnilinna [[Wadowice]]t ja palvetas seal koos linnaelanikega oma eelkäija [[pühak]]uks kuulutamise eest. * [[Hispaania]] politsei leidis [[Granada]] linna lähistel puuvilju vedavast veoautost 2100 kilogrammi [[marihuaana]]t. Viis autos olnud inimest võeti vahi alla. * [[Myanmar]]i võimud teatasid opositsioonijuhi [[Aung San Suu Kyi]] koduaresti pikendamisest ühe aasta võrra. * [[Indoneesia]]s [[Jaava saar]]el toimus 6,2-magnituudine [[maavärin]], mis hävitas mitmed elamurajoonid saare lõunarannikul asuva [[Yogyakarta]] linna ümbruses. Hukkus vähemalt 5800 ja sai vigastada umbes 20 000 inimest. Üle 200 000 inimese põgenes katastroofipiirkonnast. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitsus otsustas eraldada maavärinas kannatada saanud Indoneesiale hädaolukorra leevendamiseks 2,5 miljonit [[USA dollar]]it rahalist toetust. * [[Ida-Timor]]i pealinnas [[Dili]]s puhkes uus vägivallalaine. Relvastatud isikud marssisid läbi linna, süüdates maju ja autosid. Toimusid kokkupõrked mässajate ja [[Austraalia]] sõdurite vahel. [[ÜRO]] teatas 390 töötaja evakueerimisest Ida-Timorilt. * [[Eesti]]s [[Jõgeva]]l lõppes piduliku rivistusega kolm nädalat kestnud kaitseväe suurõppus "[[Kevadtorm 2006]]". * Eestis [[Tallinn]]as toimus [[Tõnismägi|Tõnismäel]] asuva [[pronkssõdur]]i juures kell 11 rahumeelne kogunemine, kus osales umbes 300 vene keelt kõnelevat inimest. Politsei hoidis ära võimalikud provokatsioonid, takistades muuhulgas 20-liikmelisel [[Eesti lipp]]udega varustatud ja joobetunnustega eestlaste salgal juurdepääsu monumendile. == [[28. mai]] == * [[Paavst]] [[Benedictus XVI]] lõpetas oma [[Poola]]-visiidi piduliku [[missa]]ga [[Kraków]]is, millest võttis osa 900 000 inimest, ja külaskäiguga endisse [[Auschwitz-Birkenau]] koonduslaagrisse. * [[Itaalia]] 1200 linnas algasid kahepäevased kohalike omavalitsuste valimised. * [[Colombia]]s toimusid [[Colombia 2006. aasta presidendivalimised|presidendivalimised]]. 62,2 protsendi häältega valiti teiseks ametiajaks tagasi ametis olev president [[Álvaro Uribe Vélez]]. Vasakpoolne senaator [[Carlos Gaviria]] saavutas 22 protsendi valijate toetuse. Valimistel osales 45,1 protsenti hääleõiguslikest kodanikest. * [[Liibanon]]ist tulistati rakettidega [[Iisrael]]i sõjaväebaasi [[Ẕefat]]i linna lähistel. Iisraeli armee korraldas mõne tunni pärast õhurünnaku relvarühmituse [[Palestiina Vabastamise Rahvarinne]] baasidele Liibanoni idaosas ja pealinna [[Beirut]]i lähistel. * [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Başrah]]' linna lähistel [[Gizayza]]s hukkus teeäärse pommi plahvatuses kaks ja sai vigastada veel kaks [[Suurbritannia]] sõdurit. * Koomas viibiv endine [[Iisraeli peaminister]] [[Ariel Sharon]] viidi [[Jeruusalemm]]a haiglast üle [[Tel Aviv]]i [[hooldushaigla]]sse. * Iisraeli välisminister [[Tzipi Livni]] alustas kahepäevast visiiti [[Türgi]]s. * [[Sri Lanka]] loodeosas [[Wilpattu rahvuspark|Wilpattu rahvuspargis]] sõitis siseturistide maastur [[Tamili Tiigrid|Tamili Tiigrite]] paigaldatud [[maamiin]]i otsa. Seitse turisti hukkus. * [[Cannes'i filmifestival]]il võitis [[Kuldne Palmioks|Kuldse Palmioksa]] Suurbritannia režissööri [[Ken Loach]]i film [[Iirimaa|Iiri]] vabadusvõitlusest "The Wind That Shakes the Barley". [[Pedro Almodóvar]]i filmi "Volver" kõik naisnäitlejad eesotsas [[Penélope Cruz]]iga pälvisid kollektiivselt parima naispeaosatäitja auhinna ja Almodóvar preemia parima stsenaariumi eest. Parima meespeaosatäitja auhind anti kollektiivselt prantsuse-araabia režissööri [[Rachid Bouchareb]]i filmi "Days of Glory" peaosalistele. == [[29. mai]] == * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] 24 liikmesriigi ministrid kiitsid heaks [[Euroopa Komisjon]]i teenuste direktiivi uue versiooni, mis peaks saama aluseks Euroopa teenuste turu avamisele. Ainsa riigina hääletas eelnõu vastu [[Leedu]]. * [[Rootsi]] [[Rootsi kuningas|kuningas]] [[Carl XVI Gustaf]] koos kuninganna Silviaga alustas president [[Ahmet Necdet Sezer]]i kutsel viiepäevast visiiti [[Türgi]]s. * [[Prantsusmaa]]l [[Toulouse]]'i linna lähistel [[Airbus]]i tehases plahvatas lennukitiibade vormimiseks kasutatav hüdrauliline press. Viis inimest sai vigastada ja hävis suur osa pressitsehhi hoonest. * [[Itaalia]]s lõppesid kahepäevased [[Itaalia 2006. aasta kohalikud valimised|kohalike omavalitsuste valimised]]. Edu saatis peaminister [[Romano Prodi]] vasaktsentristlikku koalitsiooni [[L'Unione]], mis kindlustas oma võimu nii [[Rooma]]s, [[Torino]]s kui ka [[Napoli]]s. Endise peaministri [[Silvio Berlusconi]] paremtsentristlik blokk võitis suurtest linnadest valimised vaid [[Milano]]s. * [[Sloveenia]] peaminister [[Janez Jansa]] alustas kolmepäevast ametlikku visiiti [[Venemaa]]l, mille raames toimuvad kohtumised president [[Vladimir Putin]]i ja peaminister [[Mihhail Fradkov]]iga. * [[Serbia]] pealinna [[Belgrad]]i lähistel [[Baric]]is toimus plahvatus Prva Iskra keemiatehases. Neli inimest sai surma ja veel kolm vigastada. * [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is põhjustas [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] armee konvoi 7 surmaga lõppenud liiklusõnnetuse. Pärast õnnetust puhkesid rahvarahutused ja USA saatkonna juures toimus tulevahetus. * Ameerika Ühendriikide armee korraldas Afganistani [[Helmandi provints]]is õhurünnaku [[mošee]]le, kuhu olid nõupidamisele kogunenud islamiliikumise [[Ţālibān]] liikmed. Rünnakus hukkus 50 Ţālibāni võitlejat. * [[Iraak|Iraagis]] [[Ba'qubah]]' linnas plahvatas tööliste buss. Bussi 44 reisijast sai surma 11. * Iraagi pealinnas [[Bagdad]]is said teeäärse pommi plahvatuses surma Ameerika Ühendriikide 4. jalaväediviisi patrulliga kaasas olnud telekanali [[CBS]] brittidest ajakirjanikud [[Paul Douglas]] ja [[James Brolan]]. Korrespondent [[Kimberly Dozier]] sai raskelt vigastada. Lisaks hukkusid rünnakus veel USA ohvitser ja iraaklasest tõlk. * [[Keenia]]s jõustus avalikes kohtades suitsetamise keeld. * [[Eesti]]sse saabus visiidile [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] esimees [[Josep Borell Fontelles]], kohtudes [[Tallinn]]as välisminister [[Urmas Paet|Urmas Paetiga]]. * Eestis avaldasid ühinevad erakonnad [[Erakond Res Publica|Res Publica]] ja [[Isamaaliit]] uue erakonna programmi, milles pööratakse erilist tähelepanu lastele, peredele, haridusele ning teadus- ja arendustegevusele. * Eestis Tallinnas ründasid kurjategijad telekommunikatsioonifirma [[STV]] presidenti ja omanikku [[Vjatšeslav Rabotšev]]i. Rabotševi peksti raudkangidega, tal purustati jalaluu ning tekitati raske kolju- ja ajutrauma. == [[30. mai]] == * [[Euroopa Kohus]] peatas [[Euroopa Komisjon]]i, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitsuse vahel sõlmitud kokkuleppe, mille kohaselt kohustusid Euroopa lennufirmad edastama USA lendude reisijate isikuandmed USA julgeolekuorganitele. [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] nõudel asja arutanud Euroopa Kohus ei pidanud Ameerika Ühendriikide andmekaitset piisavaks. * [[Suurbritannia]] telekommunikatsioonifirma [[Vodafone]] avalikustas, et tema [[2005]]. aasta kahjum ulatus 14,9 miljardi [[Suurbritannia nael]]ani. Tegu on suurima kahjumiga Suurbritannia firmade ajaloos. * [[Kreeka]] pealinnas [[Ateena]]s üritati autopommi abil mõrvata riigi kultuuriministrit [[Giorgos Voulgarakis]]t. Ministri maja juures toimunud plahvatuses keegi vigastada ei saanud. * Ameerika Ühendriikides astus tagasi rahandusminister [[John Snow]]. Tema järeltulijaks nimetati [[Henry M. Paulson, Jr]]. * [[2006. aasta Tšiili õpilasrahutused|Tšiili õpilasrahutused]]: riigi pealinnas [[Santiago]]s toimusid kokkupõrked politseinike ja haridusreforme nõudvate keskkooli õpilastest meeleavaldajate vahel. 500 000 õpilast katkestasid õppetöö ja läksid tänavatele, et nõuda uut õppekava, tasuta bussisõitu ja eksamitasude kaotamist. Politsei arreteeris 600 demonstranti. * [[Lõuna-Korea]] pankrotistunud suurettevõtte [[Daewoo]] asutaja [[Kim Woo-choong]] mõisteti kümneks aastaks vangi süüdistatuna mitmetes finantspettustes. Ühtlasi kohustati teda tagastama 22 miljardi [[USA dollar]]i väärtuses firmast kõrvaldatud raha. * [[Põhja-Korea]] välisminister [[Paek Nam-sun]] alustas ametlikku visiiti [[Hiina Rahvavabariik|Hiina Rahvavabariigis]]. * [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is rünnati lõhkeainega täidetud autoga siseministeeriumi hoonet. Surma sai vähemalt üks inimene. * [[Ida-Timor]]i pealinnas [[Dili]]s puhkesid vaatamata 1300-mehelise rahvusvahelise väekontingendi kohalolekule uued tänavarahutused. Rüüstati poode ja peaprokuröri bürood, süüdati mitmed munitsipaalhooned. President [[Xanana Gusmão]] kuulutas 30 päevaks välja erakorralise seisukorra ning viis armee ja politsei enda otsealluvusse. * [[Eesti]]s ametlikul visiidil viibinud Euroopa Parlamendi esimees [[Josep Borell Fontelles]] pidas [[Riigikogu]]s kõne, milles avaldas toetust Eesti liitumisele [[euro]]tsooniga [[2008]]. aastal. == [[31. mai]] == * [[Leedu]]s teatas korruptsiooniskandaali sattunud [[Leedu Tööpartei|Tööpartei]] valitsuskoalitsioonist lahkumisest. Tööpartei lahkumise järel astus ka peaminister [[Algirdas Brazauskas]] koos valitsusega tagasi. * [[Ameerika Ühendriigid]] avaldasid valmisolekut alustada [[Iraan]]iga tuumaprogrammi osas läbirääkimisi kui Iraan loobub [[uraan]]i rikastamisest. * [[Lõuna-Korea]]s toimusid [[2006. aasta Lõuna-Korea kohalikud valimised|kohalike omavalitsuste valimised]]. * [[Vietnam]]i ja Ameerika Ühendriikide esindajad allkirjastasid [[Ho Chi Minh City]]s kahepoolse kaubandusleppe, mis kaotab impordipiirangud valdavale osale USA kaupadest. Leping on oluliseks sammuks Vietnami liitumisel [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]]iga. * [[Iraak|Iraagi]] peaminister [[Nūrī al-Mālikī]] kuulutas [[Al-Başrah]]' linnas välja 30-päevase erakorralise seisukorra, et ohjeldada eri rühmituste vahelisi kokkupõrkeid ja vägivalda. * [[Afganistan]]is [[Kalāt]]i linna lähistel tapeti granaadirünnakuga [[Zābuli provints]]i kõrge politseiametnik [[Ghulam Rashoul]]. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Kaplinn]]as kogunesid 650 poliitikut ja majandustegelast 39 riigist [[Maailma Majandusfoorum]]i Aafrika regiooni 16. kohtumisele. * [[Eesti]] valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks riigi [[eelarvestrateegia]] aastateks [[2007]]–[[2010]] mahus 335 miljardit [[Eesti kroon]]i. * Eestis [[Tallinn]]as [[Kumu Kunstimuuseum]]is algas [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee|Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee]] konverents, mis leiab esimest korda aset endise [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] territooriumil. * Venekeelsete valijate huve esindav [[Eesti Konstitutsioonipartei]] edastas [[Venemaa]] [[Riigiduuma]] aseesimehe [[Oleg Morozov]]i vahendusel Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee esimehele [[Rene van der Linden]]ile pöördumise palvega anda hinnang Tallinnas [[Tõnismägi|Tõnismäel]] paikneva [[pronkssõdur]]i ümber toimuvatele poliitilistele sündmustele. {{Mall:Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2006| 2006-05]] k96ihp0663smnfehof52x6eursfj8nn 0 44947 7232018 7170573 2026-09-11T08:00:04Z Kuriuss 38125 7232018 wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Nadezhda Durova.jpg|pisi|Nadežda Durova ohvitserivormis]] '''Nadežda Andrejevna Durova''' ([[vene keel]]es ''Надежда Андреевна Дурова''; [[30. september]] [[1783]] ([[Juliuse kalender|vana kalendri]] järgi 17. september) [[Kiiev]] – [[2. aprill]] (vana kalendri järgi 21. märts) [[1866]] [[Jelabuga]]) oli [[Venemaa]] sõjaväelane ja kirjanik, esimene naissoost ohvitser Venemaal. Ta kasutas varjunimesid '''Aleksandr Sokolov''' ([[1806]]–[[1807]]) ja '''Aleksandr Aleksandrov''' ([[1807]]–[[1866]]). ==Elulugu== ===Lapsepõlv=== Nadežda Durova oli husaariohvitser Andrei Vassiljevitš Durovi ja tema abikaasa, [[ukrainlased|ukraina]] aadlike Aleksandrovitšide suguvõsast põlvneva Nadežda Ivanovna Durova esimene laps. Enamik allikaid annab tüdruku sünnikohaks [[Kiiev]]i, kuid teistel andmetel sündis ta [[Herson]]is, kolmandatel andmetel perekonna valdustes [[Vjatka kubermang]]us. Täielikku kindlust ei ole ka sünnikuupäeva osas: eri allikad pakuvad selleks 17. või 19. septembri vana kalendri järgi, mille põhjuseks võib olla erinev päevade arvestamine uue ja vana kalendri vahel. Kui uskuda allikaid, mille kohaselt sündis Durova pühade usukannatajate Vera, Nadežda ja Ljubovi mälestuspäeval, määrab see üheselt tema sünnipäevaks vana kalendri järgi 17. septembri.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Русское воскресение: Надежда Дурова |url=http://www.voskres.ru/army/spirit/ganitsheva.htm |vaadatud=2008-08-08 |arhiivimisaeg=2008-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080224221237/http://www.voskres.ru/army/spirit/ganitsheva.htm |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |url=http://days.pravoslavie.ru/Days/20080917.htm |pealkiri=Православный Церковный календарь: 17 сентября |vaadatud=2008-08-08 |arhiivimisaeg=2008-07-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080716042332/http://days.pravoslavie.ru/Days/20080917.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> Igal juhul oli tütre sünd emale pettumus, sest ta oli lootnud poja abil lepitada oma isa, kes polnud talle kunagi andestanud salaja sõlmitud kihlust ja hilisemat abielu ohvitser Duroviga. Nii ei kogenud Nadežda Durova lapsepõlves tõelist emaarmastust. Ema elas tema peal välja oma negatiivsed emotsioonid ja isegi ehk vihkas teda. Ükskord viskas ta karjuva lapse lihtsalt tõlla aknast välja. Nii äärmuslik käitumine šokeeris lapse isa ja too langetas ebatavalisena näiva otsuse – anda tüdruk eaka husaari Astahhovi hoole alla. Astahhov, kes kasvatas tüdrukut kuuenda eluaastani, õpetas Nadeždale sõjakunsti ja sellega seotut. Nii õppis Durova juba lapsepõlves ratsutama ning mängis peamiselt püstolite ja mõõkadega. [[1789]]. aastal läks Andrei Durov erru ja kolis kogu perega [[Sarapul]]i linna. Selleks ajaks olid perekonda sündinud lisaks Nadeždale veel kaks tütart ja kaua oodatud poeg. Lapse kasvatamisega hakkas taas tegelema ema, kellega lähedasi suhteid Nadeždal ei kujunenudki. Tema peamiseks mõjutajaks sai jällegi mees ja sõjaväelane, isa Andrei Durov. Isa poolt 12. sünnipäevaks tütrele kingitud tšerkessi hobune Alkid aitas vaid kaasa Nadežda mehelike huvide süvenemisele. [[1797]]. aastal saadeti Nadežda ajutiselt elama sugulaste juurde [[Ukraina]]sse – algul vanaema, pärast tädi hoole alla. Tädi juures armus ta noorde mõisnikku Kirjakovi, kellega kavatses abielluda, kuid noormehe ema ei pidanud Nadeždat oma poja vääriliseks. ===Noorpõlv=== Õnnetu armastuse läbi elanud ja koju tagasi pöördunud Durova hakkas otsima võimalusi, kuidas ema mõju alt pääseda. Nii otsustas ta oktoobris [[1801]] võtta vastu Sarapuli maakohtu alamametniku Vassili Tšernovi tehtud abieluettepaneku. [[1803]]. aastal sündis nende ainus laps Ivan. Abielu ei olnud aga Nadežda Durovale meelepärane, juba aasta pärast poja sündi lahkus ta [[Irbit|Irbitt]]i üle viidud abikaasa juurest ja kolis koos lapsega vanematekoju. Temas süvenes üha huvi mehelike tegevusalade vastu, kõike naiselikku ta lausa põlgas. [[1805]]. või [[1806]]. aastal tutvus ta [[Kaasan]]is [[kasakas|kasakate]] [[jessauul]]i [[Grigori Švarts]]iga, kellesse armus; Nadežda emale see sõprus aga ei meeldinud. Soov ema mõju alt vabaneda ja unistus sõjaväelase karjäärist kulmineerusid 1806. aastal kodust põgenemisega. Oma nimepäeval läks Nadežda Durova jõkke ujuma, jättis oma naiserõivad jõekaldale ja riietus ümber kasakavormi. Tema vanemad arvasid kaua aega, et tütar on uppunud; tegelikult astus Nadežda Aleksandr Sokolovi nime all Grigori Švartsi kasakaväeüksusse. ===Teenistus sõjaväes=== Paiknenud koos kasakatega ümber [[Hrodna]]sse, võeti Nadežda Durova [[1807]]. aastal taas Aleksandr Sokolovi nime all aadlisoost reamehena vastu [[Poola]] [[ulaan]]ipolku. Ta osales sõjalistes operatsioonides [[Preisimaa]]l, paistes silma [[Gutstadti lahing|Gutstadti]], [[Heilsbergi lahing|Heilsbergi]] ja [[Friedlandi lahing|Friedland]] lahingus [[Napoléon Bonaparte]]'i vägedega. Vapruse eest ohvitseri elu päästmisel autasustati teda sõjaväelise [[Georgi rist]]iga. Preisimaalt kirjutas ta isale rahulolust oma uue eluga. Viimane pöördus seejärel keiser [[Aleksander I]] poole palvega tütar üles leida. Nadežda Durova leiti kiiresti üles ja kutsuti [[Peterburi]]. Keiser oli tütarlapse südikusest ja vaprusest vaimustunud. Ta andis Nadeždale iseenda nime järgi uue nime – Aleksandr Andrejevitš Aleksandrov, mida Durova kandis surmani. Lisaks ülendas keiser ta ohvitseriks ja viis ta üle [[Mariupol]]i [[husaar]]ipolku. Veidi hiljem, tõenäoliselt [[1808]]. aastal, kolis ta tagasi koju Sarapuli linna, loobudes mõneks aastaks tegevteenistusest. Teenistusse pöördus Nadežda tagasi [[1811]]. aasta alguses, liitudes [[Leedu ulaanipolk|Leedu ulaanipolguga]]. [[1812. aasta isamaasõda|1812. aasta isamaasõjast]] võttis ta osa viimati mainitud polgu koosseisus. Ta osales lahingutes [[Smolensk]]i, [[Kolotski klooster|Kolotski kloostri]] ja [[Borodino]] all ning oli [[feldmarssal]] [[Mihhail Kutuzov]]i [[adjutant]]. [[Borodino lahing]]us sai Durova haavata ja ravis ennast kevadeni [[1813]] kodulinnas Sarapulis. Pöördunud 1813. aastal sõjaväeteenistusse tagasi, osales ta 1813–[[1814]] sõjalistes operatsioonides [[Saksamaa|Saksa]] alade vabastamiseks, sealhulgas [[Modlini kindlus]]e, [[Hamburg]]i ja [[Harburg]]i linna piiramisel. Vapruse eest pälvis mitu autasu. Aleksandr Aleksandrov (Nadežda Durova) läks erru pärast kümneaastast teenistust [[1816]]. aastal [[rittmeister|staabi-rittmeistri]] auastmes koos õigusega kanda sõjaväevormi. ===Elu pärast sõjaväge=== Pärast sõjaväeteenistusest lahkumist elas Durova mõned aastad Peterburis onu juures, siis kolis aga [[Jelabuga]]sse, kus elas kuni surmani. Ta kandis alati meesterõivaid ja lühikest soengut, suitsetas sigareid, kasutas enda kohta kõnes ja kirjas ise meessoo vorme ning solvus rängalt kui teda kõnetati naisena. Ka paistis ta silma erakordse armastuse poolest loomade vastu. Nadežda Durova suri [[2. aprill]]il (vana kalendri järgi [[21. märts]]il) [[1866]] 83. eluaastal Jelabugas. Ta maeti kui ohvitser kõigi ettenähtud sõjaväeliste auavalduste saatel. ==Kirjanduslik tegevus== [[Pilt:Durova Kavalerist devica.JPG|pisi|Durova "Neiu ratsaväelane"]] Enda sõnul alustas ta Jelabugas kirjutamist igavusest. Aastate jooksul avaldas ta rohkesti jutustusi ja romaane. Nadežda Durova põhiteoseks on tema [[memuaarid]]e kogumik "Märkmed" ("Записки"), mille ta avaldas Aleksandr Aleksandrovi nime all. Esimesed katkendid neist ilmusid [[1836]]. aastal ajakirja Sovremennik ("Современник") teises numbris. Samal aastal anti välja memuaaride kaks esimest osa raamatutena pealkirja "Neiu ratsaväelane" ("Кавалерист-девица") all. [[1839]]. aastal lisandunud kolmas osa kandis juba pealkirja "Märkmed". Mälestusi sisaldab ka [[1838]]. aastal ilmunud "Üks aasta elu Peterburis" ("Год жизни в Петербурге"). Ajalooliselt ei ole tema memuaarid usaldusväärsed. Nii ajaloosündmuste kui ka oma elu kohta on ta kohati esitanud väärandmeid. Nii väitis Durova näiteks, et oli kodust põgenedes 16-aastane, kuigi tegelikult oli ta sel ajal juba 23-aastane. Durova mälestused osutusid väga menukaks ja pälvisid isegi tuntud luuletaja [[Aleksandr Puškin]]i tähelepanu. Puškini kiiduavaldused tema aadressil innustasid teda kirjanduslikku tegevust jätkama. Nadežda Durova avaldas [[1830. aastad|1830.]]–[[1840. aastad|1840. aastatel]] jutustusi ja romaane. Paljud tema kirjutised ilmusid ajakirjades Sovremennik, Biblioteka dlja tštenija ("Библиотека для чтения") ja Otetšestvennõje zapiski ("Отечественные записки"). Tema tuntumate teoste hulka kuuluvad "Paviljon" ("Павильон"), "Suminad" ("Гудишки"), "Kolgas" ("Угол"), "Aare" ("Клад") ning kogumik "Novellid ja jutustused" ("Повести и рассказы"). [[19. sajand]]il oli tegu loetud ja kriitikute poolt kõrgelt hinnatud teostega, kuid püsivat kirjanduslikku väärtust neil polnud ja nii on need hiljem unustatud. ==Isiklikku== Nadežda Durova oli aastatel [[1801]]–[[1804]] abielus kohtuametnik Vassili Tšernoviga. Väidetavalt ei olnud see kooselu õnnelik. Sellest suhtest sündinud poega Ivani ema ise ei kasvatanud ja lähedast vahekorda neil ei tekkinud. Lähisugulastest olid tal head suhted ainult isa Andrei Durovi ja vend Vassili Duroviga. Tuntud on tema kiindumus kasakaohvitser [[Grigori Švarts]]i vastu, mis etendas olulist osa ka Nadežda kodust lahkumisel ja armeega liitumisel [[1806]]. aastal. Huvitaval kombel on ta ise memuaarides väitnud, et mitte armastus ei mõjutanud teda kodust lahkuma, vaid kindel soov saada "sõduriks-[[amatsoon]]iks". Asjaolu, et Durova elas suurema osa elust mehenime all, tema käitumismallid, mehelikud huvid ja hoiakud ning meessuhete puudumine hilisemal, küpsel eluperioodil, on pannud mõningaid aja- ja kirjandusloolasi kahtlema nii Nadežda seksuaalses sättumuses kui ka soolises identiteedis. Vaatamata sellele, millised olid Venemaa esimese naisohvitseri tegelikud seksuaalsed eelistused, oli ta kahtlemata üks esimesi stereotüüpsete [[sooroll]]ide murdjaid. Samuti võib teda pidada esimeseks avalikkusele tuntud [[transvestiit|transvestiidiks]] või [[Transsoolisus|transsooliseks]] inimeseks vene kultuuriruumis. ==Teosed tema kohta== Niivõrd erakordne ja tavapärasest erinev elu äratas huvi juba tema kaasajal. Esimest korda kajastas Nadežda tegevust [[Aleksandr Rõkatšov]] oma biograafilises jutustuses "Nadežda Durova" ("Надежда Дурова") [[1842]]. aastal. [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] ajal sai Nadežda Durovast [[Aleksandr Gladkov]]i näidendi "Ammusel ajal" ("Давным-давно") peategelase Šura Azarova prototüüp. Näidendi esmaettekanne toimus [[1941]]. aastal sakslaste poolt sisse piiratud [[Leningrad]]is ja sai hiljem omakorda aluseks [[Eldar Rjazanov]]i [[1962]]. aastal lavastatud filmile "Husaari ballaad" ("Гусарская баллада"). [[1957]] kasutas [[valgevene]] lavastaja [[Anatoli Bogatõrjov]] Gladkovi [[libreto]]t ooperi "Nadežda Durova" lavastamisel. ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * Кирсанов, Владимир. ''69. Русские геи, лесбиянки, бисексуалы и транссексуалы.'' Москва: Ганимед, 2005. ISBN 5-902333-04-0 * Шикман, Анатолий. ''Деятели отечественной истории. А-К : биографический словарь-справочник.'' Москва : АСТ, 1997. ==Välislingid== {{commons|Category:Nadezhda Durova|Nadežda Durova}} * [http://history.scps.ru/lib/du00.htm Библиотека Адьютанта: Записки Александрова] (Durova memuaaride täistekst; vene keeles) * [http://www.hrono.ru/biograf/durnova.html Хронос: Дурова Надежда Андреевна] (valik biograafilisi artikleid; vene keeles) * [http://www.krugosvet.ru/articles/120/1012018/1012018a1.htm Энциклопедия Кругосвет: Дурова, Надежда Андреевна] (biograafiline artikkel; vene keeles) {{JÄRJESTA:Durova, Nadežda}} [[Kategooria:Napoleoni sõdade Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Vene memuaristid]] [[Kategooria:Vene kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1783]] [[Kategooria:Surnud 1866]] mbkynxwzhrwspiffzna7jnuchf3dmwb 0 54828 7232098 7201771 2026-09-11T09:53:06Z Avjoska 1538 /* V */ 7232098 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud kutselisi või näitustel esinenud [[fotograaf]]e, kes on eesti rahvusest või Eestis elanud, ning Eesti fotograafia ajaloo seisukohast huvi pakkuvaid eesti ja Eesti fotograafe. {{tähed}} ==A== * [[Reio Aare]], fotokunstnik (s. 1979) * [[Rando Aav]], rallifotograaf (s. 1974) * [[Aleksandr Abrosimov]], loodusfotograaf (s. 1980) * [[Karl Adami]], loodusfotograaf (s. 1991) * [[Arne Ader]], loodusfotograaf (s. 1963) * [[Meelis Adamson]], fotograaf (s. 1960) * [[Karl Hugo Akel]], sõja- ja spordifotograaf (1878–1942) * [[Renee Altrov]], fotokunstnik ja portreefotograaf (s. 1985) * [[Armin Alla]], teatrifotograaf (1911–1981) * [[Kunnar Allikvee]], fotograaf ja publitsist (1926–2006) * [[Maks Alpert]], sõja- ja pressifotograaf (1899–1980) * [[Sven Arbet]], pressifotograaf (s. 1955) * [[Aleksander Arro (fotograaf)|Aleksander Arro]], Saaremaa fotograaf (1881–1953) * [[Hans Arro]], fotokunstnik, arhitektuuri- ja reklaamifotograaf, Eesti Reklaamfilm * [[Mika Arro]], fotograaf (1893–1944) * [[Christian Assafrey]], fotograaf (1837–1874) * Endel Apsalon, fotograaf ja fotoreporter (s.1961) ==B== * [[Ned de Baggo]], baltisaksa päritolu eesti fotograaf (1904–? (mitte enne 1961)) * [[Maxim Bilovitskiy]], teadusfotograaf (s. 1992) * [[Tiit Blaat]], pressifotograaf (s. 1967) * [[Jakob Bockmann]], fotograaf ja organist (1889–1983) * [[Ernest Bondarenko]], fotograaf, fotograafia õpetaja * [[Carl Borchardt]], Eestis tegutsenud sakslasest fotograaf (dagerrotüpist) (1816–1899) * [[Charles Borchardt]] (Carl Amandus Borchardt, 1834–1892) * [[Märt Bormeister noorem|Märt Bormeister]], eesti maalikunstnik ja fotograaf (s. 1951) ==D== * [[Sergei Didõk]], reklaamifotograaf (s. 1959) * [[Gustav Adolf Dietz]], fotograaf (tegutses 1860ndatel) * [[Andrei Dobrovolski]], fotokunstnik, fotogrupp Stodom (s. 1936) * [[Tatjana Dobrovolskaja]] (Putnik), fotokunstnik, fotogrupp Stodom (1946–2012) ==E== * [[Marje Eelma]] (Essenson), fotokunstnik (s. 1978) * [[Jaak Eelmets]], fotokunstnik ==F== * [[Dénes Farkas]], eesti-ungari fotokunstnik (s. 1974) * [[Helene Fendt]] (s. 1896) ==G== * [[Indrek Galetin]], fotograaf (s. 1987) * [[Gustav German]], loodus ja spordifotograaf, fotoreporter ja fotokunstnik (1933–2023) * [[Kaarel Grepp]], Saaremaa fotograaf (s. 1974) * [[Karl Grepp]], Saaremaa fotograaf (1900–1973) * [[Tavi Grepp]], loodusfotograaf (s. 1946) * [[Tõnu Grepp]], fotograaf (1941–2016) * [[Mihhail Grigorjev]], Saaremaa fotograaf (1888–1938) ==H== * [[Kaido Haagen]], loodus- arhitektuuri- ja allveefotograaf (s. 1966) * [[Annika Haas]], fotodokumentalist ja fotokunstnik (s. 1974) * [[Margus Haavamägi]], fotokunstnik (s. 1959) * [[Mati Hiis]], loodus- ja pressifotograaf (s. 1946) * [[Toomas Huik]], pressi- ja spordifotograaf (s. 1959) * [[Ruth Huimerind]], fotokunstnik (s. 1956) * [[Tiit Hunt]], zooloog ja loodusfotograaf (s. 1961) * [[Temuri Hvingija]] (Khvingia), Gruusia päritolu fotokunstnik, galerist (s. 1978) * [[Viiu Härm]], fotokunstnik (s. 1944) * [[Louis Höflinger]], graafik ja fotograaf (u. 1827 – mitte enne 1886) ==J== * [[Theodor Jasner]], Saaremaa fotograaf (1862–1920) * [[Theodor John]], Tartu fotograaf (?–1894) * [[Jürgen Joost]], moefotograaf (s. u 1981) * [[Ülo Josing]], pressi- ja portreefotograaf (s. 1952) * [[Georgi Juhanson]], Muhu fotograaf (1904–1935) * [[Aleksander Jurich]], teatrifotograaf ja kunstnik (1880–1945) * [[Fred Jüssi]], loodusfotograaf (1935–2024) * [[Jarek Jõepera]], vabakutseline fotograaf (s. 1974) * [[Aleksander Järv (fotograaf)|Aleksander Järv]] ==K== * [[Toomas Kaasik (fotograaf)|Toomas Kaasik]], fotograaf * [[Ivar Kadak]], fotokunstnik * [[Jaak Kadarik]] * [[Katrin Kalda]], fotograaf * [[Kaupo Kalda]], droonifotograaf * [[Karel Kaldam]] * [[Ardo Kaljuvee]] * [[Aivo Kallas]] * [[Laura Kallasvee]] * [[Toomas Kalve]], fotokunstnik * [[Andrus Kannel]] * [[Raivo Kannik]] * [[Marit Karp]], portree- ja pulmafotograaf * [[Paul Karmet]] (enne eestistamist Paul Krüner), fotograaf (1892–1975, Los Angeles) * [[Arne Kasak]], loodusfotograaf * [[Gert Kelu]], fotograaf * [[Margus Kiis]] (the13er), fotokunstnik * Maria Kilk * [[Kaupo Kikkas]] * [[Leho Kikas]] * [[Toomas Kiige]] * [[Eve Kiiler]], fotokunstnik * [[Holger Kilumets]], fotokunstnik * [[Ain Kimber]], fotokunstnik * [[Tiiu Kimber]], fotokunstnik * [[Gabriel Kirillov]] * [[Andra Kirna]] * [[Alari Kivisaar]], loodusfotograaf * [[Kristo Kivisaar]] * [[Faivi Kljutšik]], pressifotograaf * [[Tiit Koha]], pressifotograaf * [[Andrus Klooster]] * [[Jaan Klõšeiko]], fotokunstnik (1939–2016) * Toomas Kohv * [[Siim Kohv]] * [[Johannes Koitmets]] * Martin Koitmäe, loodusfotograaf * [[Romeo Koitmäe]], loodusfotograaf * [[Siiri Konks]], loodusfotograaf * [[Eddy Kont]] * Sirle Kont, fotokunstnik * [[Rasmus Kooskora]] * [[Mati Kose]], loodusfotograaf * [[Dmitri Kotjuh]] * [[Viktor Koškin]] * [[Peeter Kraas]], arhitektuurifotograaf * [[Dmitri Krassavin]] * Karel Kravik * [[Gabriel Krillov]] * [[Jaan Kristin]], fotograaf * [[Märten Kross]], kinnisvaraarendaja, filmiprodutsent ja fotograaf * [[Kristian Kruuser]], fotograaf * [[Vallo Kruuser]], pressifotograaf * [[Heiko Kruusi]], pressi- ja loodusfotograaf * [[Aivar Kullamaa]] * [[Lauri Kulpsoo]], fotograaf ja muusik * [[Jaan Kurm]], fotograaf ja meediaõpetaja * [[Johann Julius Kurvet]] * [[Maiu Kurvits]] * [[Margit Kurvits]], loodusfotograaf *Otto Kuus * [[Donald Koppel]], rindefotograaf * [[Anti Kuus]] * [[Juhan Kuus (fotograaf)|Juhan Kuus]] (1953–2015), Lõuna-Aafrika pressifotograaf * [[Allan Kuusik]] * [[Kai Kuusik]] * [[Riina Kuusik]] * [[Aivo Kärbo]] * [[Enn Kärmas]], fotograaf ja õppejõud * [[Nikolai Königsfest]] * [[Jaan Künnap]], fotograaf, alpinist ja treener ==L== * [[Gunnar Laak]], portree- ja pulmafotograaf * Janek Laanemäe, fotograaf * Jaana Laas, autograaf, ürituste ja portreefotograaf *[[Bernhard Lais]], fotograaf ja fotoreporter *[[Peeter Langovits]], pressifotograaf *[[Daisy Lappard]] *[[Juhan Lasman]], fotokunstnik, AFIAP *[[Martin Lazarev]] *[[Peeter Laurits]], fotokunstnik *[[Arvo Lekk]], fotokunstnik *[[Meelika Lehola]], portree -ja pulmafotograaf, režissöör *[[Ivar Leidus]], vikifotograaf *[[Tiit Leito]], ornitoloog, loodusfotograaf ja looduskaitsja *[[Valter Lemberg]], fotograaf *[[Jan Lepamaa]], loodusfotograaf *[[Kristjan Lepp]] *[[Harald Leppikson]], fotograaf ja ajakirjanik *[[Arthur Lestal]], fotograaf *[[Ly Lestberg]], graafik, fotokunstnik ja filmirežissöör *[[Ants Liigus]] *[[Vello Liiv]], loodusfotograaf *[[Ülle Lillak]], fotoajaloolane, fotograaf ja publitsist *[[Peeter Lilleväli]] *[[Peter Lindbergh]] *[[Tõnu Ling]], loodusfotograaf *[[Egon Ligi]], fotokunstnik ja pressifotograaf *[[Peeter Linnap]], meediateoreetik ja fotokunstnik *[[Jakob Livenström]], koolmeister, kirjamees ja üks esimesi eestlasest fotograafe *[[Janno Loide]], loodusfotograaf *[[Meelis Lokk]], fotokunstnik *[[Armin Lomp]] *[[Karl Luckin]], eestlasest misjonär Aafrikas ja harrastusfotograaf *[[Kristel Lukats]], fotoelu aktivist, koordinaator ja organisaator *[[Andres Lumi]] *[[Theodor Luts]], Vabadussõja veteran ja filmioperaator *[[Tairo Lutter]], pressifotograaf ==M== *[[Silver Marge]], fotokunstnik * [[Maret Maasalu]], fotograaf *[[Arne Maasik]], arhitektuurifotograaf *[[Voldemar Maask]], fotograaf *[[Alar Madisson]], fotograaf *[[Olga Makina]], fotokunstnik *[[Harry Malm]], kirjastaja ja fotoamatöör *[[Ivan Malofejev]] *[[Teet Malsroos]], pressifotograaf *[[Henry Mang]], vabakutseline fotograaf *[[Rein Maran]], filmioperaator ja -lavastaja, fotogrupp Stodom *[[Joosep Martinson]], spordifotograaf *[[Sven Martson]], Eesti juurtega USA fotograaf *[[Mikk Matsi]], eesti loodusfotograaf *[[Raul Mee]], pressifotograaf *[[Gunnar Meyer]], fotograaf *[[Herkki-Erich Merila]], kunstnik ja fotograaf *[[Annika Metsla]], fotograaf *[[Marek Metslaid]], fotograaf *[[Olev Mihkelmaa]], fotograaf *[[Lembit Michelson]], fotograaf *[[Samuil Migdal]], pressifotograaf *[[Dan Mikkin]] *[[Arno Mikkor]], pressifotograaf *[[Tarmo Mikussaar]], harrastusloodusfotograaf *[[Aleksander Minnus]] *[[Juris Moks]], pressifotograaf *[[Marge Monko]], fotokunstnik *[[Marko Mumm]], pressifotograaf *[[Tanja Muravskaja]], fotokunstnik *[[Tanel Murd]], reklaami- ja kunstifotograaf, HotShot Studiose asutajaliige *[[Anton Mutt]], filmi- ja fotopublitsist *[[Ingmar Muusikus]], loodusfotograaf *[[Jüri Mõistlik]], eesti fotograaf *[[Aare Mäemets]], hüdrobioloog, zooloog, limnoloog, ökoloog ja loodusfotograaf *[[Boris Mäemets]], fotokunstnik, fotogrupp Stodom *[[Kirill Mägi]] *[[Julius Mändmets]] *[[Krista Mölder]], fotokunstnik *[[Johannes Mülber]], linnaametnik, kultuuritegelane ja fotograaf *[[Priit Mürk]], portree- ja arhitektuurifotograaf *[[Mihkel Majori]] *[[Martin Teder]], fotokunstnik ==N== *[[Andrus Noorhani]], fotograaf *[[Tõnu Noorits]], fotograaf *[[Erich Norman]], pressifotograaf *[[Elisabeth Norvid]] *[[Kaarel Nurk]] *[[Raido Nurk]], fotograaf *[[Nikolai Nyländer]], Eesti päritolu fotograaf ==O== *[[Kaarel Orviku]], loodusfotograaf *[[Hendrik Osula]], vabakutseline pressifotograaf *[[Harry Otto]] ==P== *[[Paul Papson]], fotokunstnik *[[Tiit Paalmäe]], fotokunstnik *[[Peeter Paasmäe]], raamatukujundaja ja fotograaf *[[Aili Paat]], fotokunstnik *[[Raigo Pajula]] *[[Madis Palm]] *[[Mehis Palotu]], fotograaf *[[Valeri Parhomenko]], fotograaf *[[Georg Johannes Parikas]], fotokunstnik *[[Peeter Parikas]], fotokunstnik *[[Martin Pedaja]], pressifotograaf *[[Erik Peinar]] *[[Lembit Peegel]], poksija ja fotograaf *[[Jüri Pere]], fotograaf *[[Age Peterson]] *[[Peeter Piirmets]] *[[Kristian Pikner]], vikifotograaf *[[Oskar Poopuu]] *[[Peet Post]] *[[Andres Putting]] *[[Dmitri Prants]], pressifotograaf *[[Katrin Press]] *[[Ilmar Prooso]] *[[Erik Prozes]] *[[Janno Pugi]], fotograaf *[[Artur Puurand]], Tuhala külafotograaf *[[Alo Põldmäe]] *[[Avo Põlenik]], loodusfotograaf *[[Silvia Pärmann]] *[[Aivar Pärtel]] *[[Albert Pärtel]] *[[Jaan Pääsuke]], fotokunstnik *[[Johannes Pääsuke]], fotograaf, filmioperaator ja Eesti esimene filmitegija *[[Birgit Püve]] *[[Ragnis Pärnmets]], loodusfotograaf ==R== * [[Ruudu Rahumaru]] * [[Mark Raidpere]], kunstnik ja moefotograaf * [[Maria Raig]], moe-, portree- ja perefotod * [[Val Rajasaar]], eesti loodusfotograaf * [[Madis Reimund]], loodusfotograaf * [[Armult Reinsalu]] * [[Hendrik Relve]], metsandustegelane, looduse populariseerija ja loodusfotograaf *[[Eduard Rang]], fotograaf *[[Jaan Riet]], fotograaf *[[Elmo Riig]], pressifotograaf *[[Erik Riikoja]], fotograaf *[[Aleksander Roose]] *[[Ingrid Roose (fotograaf)|Ingrid Roose]] * [[Salomon Rosenfeld]] (ka Solomon Rosenfeld), fotoreporter (1911–1983) *[[Harri Rospu]], teatrifotograaf * [[Sten Roosvald]], fotograaf *[[Küllike Rooväli]], ajakirjanik, pressi- ja loodusfotograaf *[[Edmund August Friedrich Russow]], eesti/baltisaksa botaanik, looduskaitsja ja loodusfotograaf * [[Jelena Rudi]], pressifotograaf *[[Jaan Rõõmus]], pressifotograaf * [[Artur Rätsep]], pressifotograaf ==S== *[[Tõnis Saadre]], geoloog ja fotograaf *[[Arno Saar]], seltskonnafotograaf *[[Tanel Saar (kunstnik)|Tanel Saar]], installatsioonikunstnik ja fotograaf *[[Kaari Saarma]], fotokunstnik *[[Ivan Saat]] *[[Reinhold Sachker]], näitleja ja esimene eestlasest fotograaf *[[Vambola Salupuu]], pressifotograaf *[[Viktor Salmre]], pressifotograaf *[[Carl Sarap]], toimetaja ja fotograaf *[[Maris Savik]], fotokunstnik, muusika-, teatri-, ja portreefotograaf *[[Remo Savisaar]], loodusfotograaf *[[Herbert Selglaid]], fotograaf *[[Indrek Sell]], loodusfotograaf ja mükoloog *[[Eduard Selleke]], fotograaf * [[Siim Semiskar]], spordifotograaf *[[Liina Siib]], foto- ja videokunstnik *[[Liisi Siibak]], fotokunstnik *[[Jakob Sildnik]], fotograaf ja filmimees *[[Väino Silm]], fotograaf *[[Vello Sillam]], fotograaf ja laborant *[[Priit Simson (alpinist)|Priit Simson]] *[[Peeter Sirge]], fotograaf ja koolitaja *[[Ragnar Soa]], fotograaf, loodusfotograaf *[[Erge Sonn]], fotograaf *[[Henn Soodla]], fotograaf *[[Peep Sooman]], fotograaf *[[Jüri Soomägi]], Eesti juurtega (peamiselt Taanis resideeriv) Lääne-Euroopa fotograaf *[[Kalju Suur]], fotokunstnik, fotogrupp Stodom *[[Rene Suurkaev]], pressifotograaf *[[StanleyU Photos]], fotograaf ja filmimees ==Z== *[[Sven Začek]], loodusfotograaf *[[Mihhail Zaitsev]], fotograaf *[[Eduard Zentšik]], kunstnik ja fotograaf *[[Gustav Zopp]], fotograaf<br /> ==T== *[[Sven Tali]], dokumentaal- ja tänavafotograaf *[[Tõnu Talivee]] *[[Julius Ferdinand Tammik]] *[[Katrina Tang]], lastemoe- ja portreefotograaf *[[Krõõt Tarkmeel]], moe- ja portreefotograaf *[[Arvo Tarmula]], pressifotograaf *[[Johannes Tarmula]], fotograaf ja fotopublitsist, eelmise isa *[[Urmas Tartes]], bioloog ja loodusfotograaf *[[Rivo Tarum]], loodusfotograaf *[[Andres Teiss]] *[[Ann Tenno]], fotokunstnik *[[Kaarel Tigas]] *[[Heinrich Tiidermann]], *[[Maris Tomba]], arhitektuurifotograaf * [[Rando Tomson]], pulma- ja portreefotograaf *[[Malev Toom]], fotograaf ja fotograafia õppejõud *Gerli Tooming, fotograaf *[[Peeter Tooming]], fotokunstnik, AFIAP *[[Tõnu Tormis]], fotograaf *[[Isi Trapido]], pressifotograaf *[[Anna-Stina Treumund]], fotokunstnik *[[Johannes Triefeldt]], fotokunstnik (postkaardid) *[[Ireen Trummer]], loodusfotograaf *[[Albert Truuväärt]], pressifotograaf *[[Tõnu Tunnel]], arhitektuurifotograaf *[[Tõnis Tuuga]], loodusfotograaf * [[Toomas Tuul]], vabakutseline fotograaf *[[Rait Tuulas]], dokumentaal- ja tänavafotograaf ==U== *[[Aron Urb]] *[[Rein Urbel]], fotograaf *[[Hillar Uusi]], pressifotograaf ==V== *[https://www.instagram.com/volt_photos/ Kristjan Volt], fotograaf *[[Valdur Vahi]], fotokunstnik *[[Siim Vahur]], teatri-, toidu- ja moefotograaf *[[Gunnar Vaidla]], pressifotograaf *[[Kalev Vapper]], fotokunstnik *[[Hans Vanaveski]], sõjaväelane, fotograaf, tõlkija ja koduloolane *[[Villu Vares]], fotograaf *[[Riina Varol]], kunstnik ja fotograaf *[[Anna-Maria Vaskovskaja]], fotograaf ja fotokunstnik *[[Kertin Vasser]], fotograaf *[[Tanel Veenre]], fotograaf *[[Lauri Veerde]], panoraamfotode tegija *[[Ivar Veermäe]], fotokunstnik *[[Tiit Veermäe]], fotograaf ja fotoõppejõud *[[Indrek Vendelin]], loodusfotograaf *[[Jüri Vendelin]], fotograaf *[[Toomas Vendelin]], fotograaf *[[Priit Vesilind]], ajakirjanik ja fotograaf *[[Viktor Vesterinen]], pressifotograaf *[[Oskar Vihandi]], pressifotograaf *[[Oskar Ferdinand Viikholm]], fotograaf *[[Sigrid Viir]], foto- ja installatsioonikunstnik *[[August Vinnal]], 20. sajandi alguse fotograaf *[[Peeter Vissak]], loodusfotograaf *[[Eduard Vivsik]], fotograaf *[[Toomas Volkmann]], moefotograaf *[[Rauno Volmar]], pressifotograaf *[[Juhan Voolaid]], eesti kirjanik ja fotograaf *[[Valmar Voolaid]], fotograaf *[[Darja Vorontsova]], Eesti fotograaf ja ökoloog *[[Martin Vuks]] *[[Reimo Võsa-Tangsoo]], fotokunstnik ==W== *[[Erich Wirnhoff]] (ehk Eerik Virnalt) ==Õ== *[[Mihkel Õnnis]], fotograaf ja näitleja *[[Mats Õun]], kunstnik ja fotograaf == Ü == * [[Eerik Ülevain]], droonifotograaf ==Välislingid== *[http://www.linnamuuseum.ee/vana/fotomuuseum/eestipiltnik/ Eesti Fotograafid | Elulooline andmebaas 1844-1944] *[http://www.kirmus.ee/Asutus/Valjaanded/ekmar/esimest.html Fotograafid Eestis aastatel 1844–1900] *[http://linnamuuseum.ee/fotomuuseum/ Tallinna Raevangla Fotomuuseum LEE] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Fotograafid]] [[Kategooria:Eesti fotograafid| ]] t8fj3qm7pdiebj9l88fh6ddmufl44iy 0 54908 7232062 5715172 2026-09-11T09:19:23Z Avjoska 1538 /* F */ 7232062 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[organist]]e. {{tähed}} ==A== *[[Truid Aagesen]] *[[Joosep Aavik]] *[[Ādolfs Ābele]] *[[Jean Absil]] *[[Jaan Adamson (koolmeister)|Jaan Adamson]] *[[Kristel Aer]] *[[Jehan Alain]] *[[Elfrida Andrée]] *[[Hendrik Andriessen]] *[[Priit Ardna]] *[[Lembit Avesson]] *[[Piret Aidulo]] ==B== *[[Johann Sebastian Bach]] *[[Wilhelm Friedemann Bach]] *[[Count Basie]] *[[Ludwig van Beethoven]] *[[William Boyce]] *[[Louis Braille]] *[[Nicolaus Bruhns]] *[[Pablo Bruna]] *[[Ludwig Busbetzky]] *[[Dietrich Buxtehude]] ==C== *[[Juan Cabanilles]] *[[Louis-Nicolas Clérambault]] *[[François Couperin]] ==D== *[[Eugen Dachsenberg]] *[[Jean-François Dandrieu]] *[[Louis-Claude Daquin]] ==E== *[[Paul-Valter Elken]] ==F== *[[Giacomo Fogliano]] *[[César Franck]] *[[Girolamo Frescobaldi]] ==G== * [[Maurice Greene (helilooja)|Maurice Greene]] * [[Nicolas de Grigny]] * [[Alexandre Guilmant]] * [[Kaj-Erik Gustafsson]] *[[Jüri Goltsov]] ==H== *[[Hans Harthan]] *[[Johannes Hiob]] *[[Valdur Hirvesoo]] *[[Kristiina Hoidre]] *[[Louis Homilius]] *[[John Hong]] ==I== *[[Paul Indra]] ==J== *[[Juhan Jürme]] ==K== *[[Artur Kapp]] *[[Villem Kapp]] *[[Johannes Kappel]] *[[Alfred Karindi]] *[[Jaak Karis]] *[[Tiit Kiik]] *[[Gustav-Leo Kivirand]] *[[Merle Kollom]] *[[Paul Krigul]] *[[Jan Křtitel Kuchař]] *[[Herman Känd]] *[[Denis Kasparovitch]] ==L== *[[Neeme Laanepõld]] *[[Peeter Laja]] *[[Francesco Landini]] *[[Hugo Lepnurm]] *[[Hildor Lundvik]] *[[Vincent Lübeck]] *[[Mihkel Lüdig]] *[[Peeter Paul Lüdig]] ==M== *[[Ines Maidre]] *[[Gustav Merkel]] *[[Claudio Merulo]] *[[Olivier Messiaen]] *[[Aleksander Märtson]] *[[August Eberhard Müller]] ==N== *[[Christian Gottlob Neefe]] ==P== *[[Johann Pachelbel]] *[[Pierre Pincemaille]] *[[Kadri Ploompuu]] *[[Henry Purcell]] ==R== *[[Johann Adam Reincken]] *[[Norman-Illis Reintamm]] *[[Julius Reubke]] *[[Marju Riisikamp]] ==S== *[[Joosep Saar]] *[[Mart Saar]] *[[Ene Salumäe]] *[[Lia Salumäe]] *[[Heinrich Scheidemann]] *[[John Stanley]] *[[Peeter Süda]] ==T== *[[Aime Tampere]] *[[Urmas Taniloo]] *[[Tiiu Targama]] *[[Tiia Tenno]] *[[Aaro Tetsmann]] *[[Rudolf Tobias]] *[[Helen Tobias-Duesberg]] *[[Roman Toi]] *[[August Topman]] *[[Jaanus Torrim]] *[[Toomas Trass]] *[[Konstantin Türnpu]] ==U== *[[Andres Uibo]] *[[Elke Unt]] *[[Rolf Uusväli]] ==V== *[[Louis Vierne]] *[[Enn Võrk]] *[[Matthias Weckmann]] [[Kategooria:Muusikute loendid]] [[Kategooria:Organistid| ]] rw3xuwyk13x8fnv4uqbw2i3qkzczjet 0 55914 7231753 7053841 2026-09-10T14:04:36Z Kask 77839 /* Kirjandus */ 7231753 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Putkaste | pindala = 0,9 | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Putkaste''' on küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Käina]]st kirdes. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i [[2017]]. aastal kuulus küla [[Käina vald]]a. Putkaste on pindalalt Käina osavallas väiksuselt teine küla [[Mäeküla (Hiiumaa)|Mäeküla]] järel. Putkastest põhjas asub [[Villemi]], läänes [[Allika (Hiiumaa)|Allika]], edelas Mäeküla küla ja Käina alevik, lõunas [[Laheküla (Hiiumaa)|Laheküla]] ning idas [[Kogri]] küla. ==Nimi== [[Soome]] keeleteadlane [[Heikki Ojansuu]] on pakkunud kohanime lähtekohaks soome talunime ''Putko'', mis tuletub tegusõnast "putkama".{{lisa viide}} [[Ralf Saxén]] on pakkunud kohanime lähtekohaks [[vanapõhja keel|vanarootsikeelset]] isikunime Bodhger või Bodge. [[Marja Kallasmaa]] on pakkunud ka võimalust, et kohanimi lähtub samanimelisest kohast [[Läänemaa]]l.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Putkaste}}</ref> Kohanime on [[1606]]. aastal mainitud kujul ''Putkas''. ==Elanike arv== [[Pilt:Putkaste (4).JPG|thumb|[[Putkaste mõis]]a kunagine kõrvalhoone]] {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |185 || 1959 |- |115 || 1970 |- |- || 1979 |- |- || 1989 |- |122 || 2000 |- |108 || 2011 |- |84|| 2020 |- |105|| 2021 |} ==Ajalugu== [[Pilt:Putkaste (6).JPG|thumb|[[Putkaste sovhoostehnikum]]i majandushoone]] Putkaste küla on varasemas ajaloos mainitud kui Saulepi küla. Putkastes asus üks [[Putkaste mõis|vanematest eramõisatest]] Hiiumaal, mida on mainitud [[1529]]. aastal Saulepi mõisana. [[1944]]. aastal moodustati mõisa baasil [[sovhoos]], mis [[1977]]. aastal muudeti sovhoostehnikumiks. 1920. aastatel moodustati Putkaste mõisa likvideerimisel asundus, mis 1977–[[1997]] kuulus Käina koosseisu.{{lisa viide}} ==Taristu== Putkaste piirneb lõunas [[Suuremõisa–Käina–Emmaste maantee]]ga ja edelas [[Kärdla–Käina maantee]]ga. Külas asub bussipeatus. Küla keskel asuvad elumajad ja teedevõrgustik.{{lisa viide}} ==Kultuur== Putkaste mõisas loodi [[1858]] külakool ja [[1934]]–[[1938]] tegutses põllutöökool. Putkastes tegutseb külaselts ja vanurite hooldekodu. Külast oli pärit kuulitõukaja [[Taavi Peetre]]. ==Pilte== <gallery> Pilt:Putkaste (5).JPG Pilt:Putkaste (7).JPG|Vaade mõisa peahoone kõrval asuvatele hoonetele </gallery> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *U. Kiisa. "Putkaste ajaloost." Nõukogude Hiiumaa: EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 105, 8. september 1981 lk 3 *Piret Eesmaa. [https://hiiuleht.ee/putkaste-kula-lugu-putkastes-pannakse-pinksi-mangima/ "PUTKASTE KÜLA LUGU | Putkastes pannakse pinksi mängima".] [[Hiiu Leht]]. 20. märts 2026 {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] pif50xqw1suw3m0ebn90qvqjnrsx7tg 0 55994 7231766 6265049 2026-09-10T14:29:44Z Kask 77839 7231766 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Nasva | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Nasva''' on küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Käina]]st lõunas. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i [[2017]]. aastal kuulus küla [[Käina vald]]a. Nasva küla piirneb põhjas [[Selja (Hiiumaa)|Selja]], läänes [[Luguse]] ja kagus [[Orjaku]] külaga. Küla piirneb idas [[Käina laht|Käina lahe]] ja lõunas [[Jausa laht|Jausa lahega]]. ==Nimi== Kohanimi tuleneb sõnast "[[nasv]]" – 'väike saar, väike poolsaar, madalik, leetselg'.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Nasva}}</ref> Kohanime on esmamainitud [[1922]]. aastal. ==Loodus== Nasva rannikuala hõlmab [[Käina lahe – Kassari maastikukaitseala]]. Küla lääneosas asuvad kaitsealused [[Nasva kadakad]]. Nasva küla alale jäävad [[Härglaid]], [[Laiarahu (Jausa laht)|Laiarahu]], [[Mustakivi laid]], [[Männaklaid]] ja [[Vareslaid (Käina laht)|Vareslaid]]. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |46 || 1959 |- |57 || 1970 |- |49 || 1979 |- |36 || 1989 |- |29 || 2000 |- |35 || 2011 |- |43|| 2019 |- |37|| 2021 |} ==Ajalugu== Nasva ala kuulus ajalooliselt [[Putkaste mõis]]a alla, kus asus ajalooline Vällika küla. Nasva küla kujunes [[20. sajand]]i alguses. ==Taristu== Nasva piirneb loodes [[Suuremõisa–Käina–Emmaste maantee]]ga. Küla lõunaosa läbib [[Vaemla–Kassari–Luguse tee]]. ==Ettevõtlus== Nasvas asub Puulaiu matkamaja. ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Roberta Laas. [https://hiiuleht.ee/kuurortkula-nasva-saladus-tasakaalu-hoidmise-peen-kunst/ "KUURORTKÜLA NASVA SALADUS | Tasakaalu hoidmise peen kunst."] [[Hiiu Leht]]. 4. jaanuar 2025 {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] cgw7evquqfuibunzib7h8cv22kgcrm5 0 57833 7232024 7149717 2026-09-11T08:10:08Z Kuriuss 38125 7232024 wikitext text/x-wiki '''September [[2006]]''', kroonika {{KuupäevadIndeks30|september}} ==[[1. september]]== *[[ÜRO peasekretär]] [[Kofi Annan]] jätkas visiiti [[Lähis-Ida]]s, kohtudes [[Süüria]] presidendi [[Bashār al-Asad]]iga. Kohtumisel nõustus Süüria riigipea täitma [[ÜRO]] resolutsiooni, millega kehtestati [[Liibanon]]ile relvaembargo. *[[Tšehhi]] peaministri kandidaat [[Mirek Topolánek]] tegi teatavaks oma uue valitsuse koosseisu. Välisministriks nimetati [[Alexandr Vondra]], kaitseministriks [[Jiří Sedivý]], siseministriks [[Ivan Langer]] ja rahandusministriks [[Vlastimil Tlustý]]. *[[Venemaa]] koosseisu kuuluvas [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]]s [[Kontupohja]] linna restoranis toimunud kakluses venelaste ja kaukaaslaste vahel tapeti kaks vene rahvusest kodanikku. *[[Ukraina]]s [[Dnipropetrovski oblast]]is Sursko-Litovske külas varastati nõukogude kunstniku [[Fjodor Rešetnikov]]i memoriaalmuuseumist seitse maali. Kokku oli muuseumis väljas kakskümmend Rešetnikovi taiest. *Ukraina koosseisu kuuluvas [[Krimm|Krimmi Autonoomses Vabariigis]] alustas tööd esimene [[krimmitatarlased|krimmitatari]] telekanal ATR. *[[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] algas valimiskampaania [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[2006]] toimuvateks [[2006. aasta Bosnia ja Hertsegoviina parlamendivalimised|parlamendivalimisteks]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] suri [[Pittsburgh]]i linnapea [[Bob O'Connor]]. Tema kohusetäitjaks nimetati [[Luke Ravenstahl]]. *[[Jaapan]]is [[Hiroshima]]s peetud pressikonverentsil teatas valitsuskabineti peasekretär [[Shinzō Abe]] oma kavatsusest kandideerida [[September 2006#20. september|20. septembril]] valitseva [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatliku Partei]] esimehe ametikohale. ==[[2. september]]== *[[ÜRO peasekretär]] [[Kofi Annan]] saabus [[Iraan]]i, kohtudes [[Teheran]]is Iraani presidendi [[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]]iga. Kohtumisel kinnitas Iraani president oma toetust [[ÜRO]] resolutsioonile, millega kehtestati Liibanoni suhtes relvaembargo. *[[Venemaa]] koosseisu kuuluvas [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]]s [[Kontupohja]] linnas toimus 2000 osavõtjaga meeleavaldus kohalike kaukaaslaste vastu. Vägivaldseks muutunud meeleavalduse käigus rüüstati poode ja põletati maha kaukaasia ärimehele kuuluv restoran, kus [[September 2006#1. september|1. septembril]] tapeti kaks vene rahvusest kodanikku. Rahutusi saadeti ohjeldama miilitsa eriüksus. *[[Liibanon]]i saabusid esimesed [[Itaalia]] rahuvalveväed. 120-meheline üksus randus sadamalinnas [[Şūr]]is. *[[Afganistan]]is [[Kandahāri provints]]is algas [[NATO]] vägede sõjaline operatsioon "Medusa" islamiliikumise [[Ţālibān]] võitlejate vastu. *Afganistanis [[Kandahār]]i linna lähistel kukkus alla operatsioonis "Medusa" osalenud [[Suurbritannia]] sõjaväe helikopter [[Nimrod MR2]]. Õnnetuses hukkus 12 õhuväelast, 1 merejalaväelane ja 1 maavägede sõdur. *[[Sudaan]]i pealinnas [[Hartum]]is algasid rahukõnelused [[Somaalia]] ajutise valitsuse ja mässulise [[Islamikohtute Liit|Islamikohtute Liidu]] esindajate vahel. *Sudaani president [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] andis armu spioneerimises süüdistatud ja kaheks aastaks vangi mõistetud [[Sloveenia]] presidendi eriesindajale, inimõiguslasele [[Tomo Kriznar]]ile. *[[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] jagati ümber ametikohad valitsuses. Peaminister [[Élie Doté]] asus täitma ühtlasi rahandusministri kohuseid ja välisministriks nimetati [[Côme Zoumara]]. *[[Eesti]]s [[Tallinna Lauluväljak]]ul toimus peamiselt noortele suunatud iga-aastane kontsertüritus "Ultra Go Live!". ==[[3. september]]== *[[Hispaania]] korvpallikoondis tuli maailmameistriks [[korvpall]]is, alistades [[Jaapan]]is [[Saitama]]s [[Kreeka]] koondise. *[[Lõuna-Osseetia]]s avati tuli [[Gruusia]] sõjaväe helikopteri [[Mi-8]] pihta. Helikopter, mille pardal olid riigi kaitseminister ja kindralstaabi ülema asetäitja, oli sunnitud sooritama hädamaandumise. Lõuna-Osseetia võimud süüdistasid Gruusiat õhupiiri rikkumises. *[[Türgi]] kaguosas [[Catak]]i linna välikohvikus toimunud pommiplahvatuses sai surma kaks ja vigastada seitse inimest. Rünnaku korraldas tõenäoliselt [[kurdid]]e relvarühmitus [[Kurdistani Vabaduspistrikud]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] tennisist [[Andre Agassi]] mängis [[USA lahtised meistrivõistlused tennises|USA lahtistel meistrivõistlustel tennises]] oma viimase matši, lõpetades 21 aastat kestnud sportlaskarjääri. Ta mängis sakslase [[Benjamin Becker]]i vastu ja kaotas. *[[2006. aasta Mehhiko presidendivalimised|Mehhiko presidendivalimised]]: valimised kaotanud vasakpoolne kandidaat [[Andrés Manuel López Obrador]] teatas, et ei lepi valimiskaotusega ja asub looma paralleelvalitsust. *[[Iraak|Iraagi]] võimud avalikustasid, et on vahistanud terroriorganisatsiooni [[Al-Qā'idah]] tähtsuselt teise mehe Iraagis, [[Hamad Jama as-Saedi]]. *[[Sudaan]]i valitsus esitas [[Aafrika Liit|Aafrika Liidule]] taotluse rahuvalvevägede väljaviimiseks [[Dārfūr]]i piirkonnast septembri lõpuks, mil lõpeb rahuvalvemissiooni mandaat. Rahuvalveväed asendatakse Sudaani armee üksustega, riiki ei lubata [[ÜRO]] rahuvalvevägesid. ==[[4. september]]== *[[2006. aasta Rootsi parlamendivalimised|Rootsi parlamendivalimised]]: [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei|Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei]] esindajad teatasid, et nende arvutivõrku on sisse murtud. Rünnaku panid partei siseinfo varastamise eesmärgil toime opositsioonilise [[Liberaalne Rahvapartei (Rootsi)|Liberaalse Rahvapartei]] liikmed. *[[Tšehhi|Tšehhi Vabariigis]] astus ametisse peaminister [[Mirek Topolánek]]i valitsus. *[[Austria]] ülemkohus kinnitas [[Suurbritannia]] [[revisionism|revisionistlikule]] ajaloolasele [[David Irving]]ile alama astme kohtus esitatud süüdistuse [[holokausti revisionism|holokausti eitamises]]. *[[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] viibis ametlikul visiidil [[Kreeka]]s, kohtudes Kreeka peaministri [[Kóstas Karamanlís]]i ja [[Bulgaaria]] presidendi [[Georgi Pǎrvanov]]iga. Kohtumisel lepiti kokku [[Burgas|Burgasi]]-[[Alexandroúpoli]] naftajuhtme ehituse jätkamises [[2006]]. aastal. *[[Argentina]] kohus kuulutas põhiseaduse vastaseks [[Carlos Menem]]i valitsuse armuandmise aastatest [[1989]]–[[1990]] endise sõjaväehunta majandusministrile [[José Alfredo Martínez de Hoz]]ile ja siseministrile [[Albano Harguindeguy]]le, keda süüdistatakse kahe ärimehe röövimise organiseerimises. *[[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis [[Port Douglas]]e sadamalinna lähistel toimunud sukeldumisõnnetuses hukkus loodusuurija, keskkonnakaitsja ja dokumentalist [[Steve Irwin]]. Irwin sai surmava löögi [[astelrai]]lt. *[[Ida-Timor]]i pealinnas [[Dili]]s algasid läbirääkimised Ida-Timori, Austraalia ja [[Indoneesia]] välisministrite vahel, et arutada Ida-Timori sisejulgeoleku küsimusi. *[[Egiptus]]e pealinna [[Kairo]] lähistel [[Shibin al-Qanater]]is põrkas reisirong kokku kaubarongiga. Õnnetuses hukkus vähemalt 5 ja sai vigastada 28 inimest. *[[Sudaan]]i pealinnas [[Hartum]]is toimunud kõnelustel leppisid [[Somaalia]] ajutise valitsuse ja [[Islamikohtute Liit|Islamikohtute Liidu]] esindajad kokku ühise armee moodustamises ning lubasid loobuda välisriikidelt sõjalise abi taotlemisest. *[[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimised]]: [[Eesti president]] [[Arnold Rüütel]] tegi ametliku avalduse, milles eitas oma seotust [[Johannes Hint|Johannes Hindi]] represseerimisega ja kritiseeris presidendivalimiste kampaaniat kui ühiskonda lõhestavat. *[[Eesti]]s [[Tartu]]s algas [[Baltimaad]]e teatrifestival "[[OmaDRAAMA]] 2006", mille raames etendatakse kokku 24 lavastust Eestist, [[Läti]]st ja [[Leedu]]st. ==[[5. september]]== *[[2006. aasta Rootsi parlamendivalimised|Rootsi parlamendivalimised]]: [[Liberaalne Rahvapartei (Rootsi)|Liberaalse Rahvapartei]] peasekretär [[Johan Jakobsson]] astus ametist tagasi. *[[Taani]]s [[Odense]] linnas arreteeriti terrorismivastaste seaduste alusel üheksa inimest. Neid kahtlustati terrorirünnaku ettevalmistamises Taani territooriumil. *[[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]], kohtudes riigi presidendi [[Thabo Mbeki]]ga. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[George W. Bush]] nimetas transpordiministriks [[Mary Peters]]i. *[[2006. aasta Mehhiko presidendivalimised|Mehhiko presidendivalimised]]: [[Mehhiko]] valimiskohus kuulutas ametlikult presidendivalimiste võitjaks parempoolse kandidaadi [[Felipe Calderón]]i. *[[2006. aasta Tšiili õpilasrahutused|Tšiili õpilasrahutused]]: [[Tšiili]] pealinnas [[Santiago]]s toimusid taas ulatuslikud õpilaste meeleavaldused haridusreformidega venitamise vastu. Vägivaldseks muutunud protestiaktsiooni ohjeldamise käigus arreteeris politsei 83 keskkooliõpilast. *[[Iisrael]]i armee vahistas [[Nablus]]e linna lähistel [[Palestiina]] presidendi [[Maḩmūd ‘Abbās]]i ihukaitse ülema kindral [[Maḩmūd Damra]]. *[[Eesti]]s vabastas justiitsminister [[Rein Lang]] ametist [[Murru vangla]] direktori [[Olavi Israel]]i. Ametist vabastamise tegelikuks põhjuseks on peetud [[Kaitsepolitsei]] algatatud uurimist seoses vanglaametnike poolt kinnipeetavatele tehtud võimalike ebaseaduslike soodustustega. *[[Eesti president]] [[Arnold Rüütel]] kinnitas [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülemaks [[major]] [[Raivo Lumiste]]. ==[[6. september]]== *[[Venemaa]] [[Põhjalaevastik]]ku kuuluval tuumaallveelaeval Daniil Moskovski puhkes hilisõhtul [[Barentsi meri|Barentsi merel]] elektriseadmete süttimise tõttu tulekahju. Põlengus hukkus kaks meeskonnaliiget. *Venemaa koosseisu kuuluva [[Põhja-Osseetia Alaania Vabariik|Põhja-Osseetia Alaania Vabariigi]] parlament kinnitas riigi uueks peaministriks [[Nikolai Hlõntsov]]i. *[[Gruusia]] siseminister [[Vano Merabišvili]] teavitas avalikkust riigipöördekatse nurjamisest ja vandenõuga seotud opositsiooniparteide 29 juhtivliikme vahistamisest. Riigipöörde organisaatoriks peab valitsus ennast [[Venemaa]]l varjavat endist julgeolekuministrit [[Igor Giorgadze]]t. *[[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is kohtusid Afganistani president [[Ḩāmid Karzay]] ja [[Pakistan]]i president [[Pervez Musharraf]], et arutada majanduskoostöö ja terrorismivastase võitluse küsimusi. *[[India]]s [[Jharkhand]]i osariigis [[Dhanbad]]i distriktis asuvas söekaevanduses langes sisse kaevanduse lagi, mis kutsus omakorda esile plahvatuse. Õnnetuses hukkus vähemalt 54 kaevurit. *[[Jaapan]]is sündis valitseva keisri [[Akihito]] esimene pojapoeg. Keisri teise poja, prints [[Akishino]] ja tema abikaasa [[Kiko]] poeg sündis [[keisrilõige|keisrilõike]] teel kohaliku aja järgi 8.27 hommikul. *[[Iisrael]]i valitsus teatas õhu- ja mereblokaadi lõpetamisest [[Liibanon]]i suhtes. Otsus jõustus osaliselt [[September 2006#7. september|7. septembril]] kell 18.00 kohaliku aja järgi. *[[Elevandiluurannik]]ul esitas [[Abidjan]]is puhkenud mürgiste jäätmete ebaseadusliku ladustamise skandaali tõttu tagasiastumispalve peaminister [[Charles Konan Banny]] valitsus. President [[Laurent Gbagbo]] rahuldas selle, kuid tegi samas Konan Bannyle ülesandeks moodustada uus valitsus. *[[Eesti]]s astus [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülema ametisse [[major]] [[Raivo Lumiste]]. *Eestis vabastas justiitsminister [[Rein Lang]] ametist [[Murru vangla]] asedirektori [[Gunnar Bergvald]]i, viies ta üle [[Harku vangla]] asedirektori ametikohale. Väidetavalt on muudatus seotud [[Kaitsepolitsei]] algatatud uurimisega vanglaametnike poolt kinnipeetavatele tehtud ebaseaduslike soodustuste suhtes. ==[[7. september]]== *[[Itaalia]]s [[Sitsiilia]] saarel asuv [[Etna]] vulkaan hakkas öösel purskama. Aktiviseerus vulkaani kagupoolne kraater. *[[Suurbritannia]] peaminister [[Tony Blair]] teatas, et lahkub valitsusjuhi ametist enne [[Leiboristlik Partei|Leiboristliku Partei]] [[2007]]. aasta kongressi, kuid jättis kuupäeva veel täpsustamata. *[[Venemaa]]l [[Tšita oblast]]is [[Hiina]] piiri lähistel puhkes firma [[Highland Gold Mining]] kullakaevanduse vertikaalšahtis tulekahju. Maa all olnud 64 kaevurist õnnestus päästetöötajatel evakueerida 29; 35 inimest jäi esialgu maa alla lõksu. Põlengus hukkus kokku 25 inimest. *[[NATO]] [[Euroopa]] vägede ülemjuhataja, kindral [[James L. Jones]] esines üleskutsega organisatsiooni liikmesriikidele saata rohkem vägesid missioonile [[Afganistan]]i lõunaprovintsidesse. *[[Bhutan]]i peaministriks sai senine välisminister ''[[lyonpo]]'' [[Khandu Wangchuk]]. *[[Iisrael]] lõpetas vastavalt eelmisel päeval antud lubadusele alates [[Juuli 2006#13. juuli|13. juulist]] kehtinud õhublokaadi [[Liibanon]]i suhtes, kuid jättis kehtima mereblokaadi. *[[Burundi]] valitsuse ja mässulise relvarühmituse [[Rahvusliku Vabastamise Jõud]] (''National Liberation Forces'', NLF) esindajad allkirjastasid kokkuleppe sõjategevuse lõpetamiseks, mille kohaselt loobuvad NLFi 3000 võitlejat relvadest. *[[Eesti]] välisminister [[Urmas Paet]] teatas, et [[28. november|28. novembril]] saabub Eestisse visiidile [[Ameerika Ühendriikide president]] [[George W. Bush]]. ==[[8. september]]== *[[Belgia]] politsei arreteeris [[Flandria]]s rahvusvahelise neonatside organisatsiooni [[Blood and Honour]] 17 liiget, kes kavandasid väidetavalt rünnakuid valitsusasutuste vastu. 10 vahistatut olid Belgia armee sõdurid. *[[Taani]] ajaleht [[Information (ajaleht)|Information]] avaldas [[Iraan]]i valitsuse poolt korraldatud konkursile laekunud kuus [[karikatuur]]i [[holokaust]]i teemadel. *[[Tšiili]] ülemkohus võttis riigi 90-aastaselt ekspresidendilt [[Augusto Pinochet]]ilt puutumatuse, muutes võimalikuks kohtumõistmise tema üle inimõiguste rikkumise, mõrvade ja piinamiste eest. *[[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is ründas enesetaputerrorist Ameerika Ühendriikide saatkonna lähedal autopommiga USA armee konvoid. Surma sai 16 inimest, sealhulgas 2 USA sõdurit. *[[India]]s [[Maharashtra]] osariigis [[Malegaon]]i linna [[muslim]]ite surnuaial toimunud pommiplahvatustes sai surma vähemalt 37 ja vigastada 125 inimest. *[[Iisrael]] lõpetas mereblokaadi [[Liibanon]]i suhtes, andes rannajoone kontrolli üle [[ÜRO]] rahuvalvevägedele. *[[Somaalia]] ajutise valitsuse transpordiminister ja väepealik [[Mohamed Ibrahim Habsade]] nõudis, et ajutine valitsus lahkuks oma senisest residentsist [[Baydhabo]]st, ähvardades vastasel juhul valitsuse relvade jõul linnast lahkuma sundida. ==[[9. september]]== *[[Paavst]] [[Benedictus XVI]] alustas kuuepäevast eravisiiti [[Saksamaa]]l [[Baieri]] liidumaal. [[München]]is olid kogunenud paavsti tervitama tuhanded katoliiklased. *[[Itaalia]]s [[Veneetsia|Veneetsias]] lõppes 63. [[Veneetsia filmifestival]]. Parimaks filmiks tunnistati [[Hiina]] režissööri [[Jia Zhang-Ke]] film "Vaikelu". Parima režissööri auhinna sai prantslane [[Alian Resnaud]] filmi "Isiklikud hirmud avalikes kohtades" eest, parima meespeaosatäitja auhinna pälvis [[Ben Affleck]] ja parima naispeaosatäitja auhinna [[Helen Mirren]]. *[[Austria]] pealinnas [[Viin]]is kohtusid [[Euroopa Liidu Nõukogu]] peasekretär [[Javier Solana]] ja [[Iraan]]i pealäbirääkija tuumaenergiaprogrammi küsimuses [[Ali Larijani]]. *[[Suurbritannia]] peaminister [[Tony Blair]] saabus visiidile [[Iisrael]]i, kohtudes [[Iisrael]]i peaministri [[Ehud Olmert]]iga. Peaministrid korraldasid [[Jeruusalemm]]as ühise pressikonverentsi. *[[Venemaa]] tennisist [[Marija Šarapova]] võitis naiste üksikmängus [[USA lahtised meistrivõistlused tennises]], alistades finaalis [[Belgia]] tennisisti [[Justine Henin-Hardenne]]'i. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Florida]] osariigi [[John F. Kennedy nimeline Kosmosekeskus|John F. Kennedy nimelisest Kosmosekeskusest]] startis kell 11.15 kohaliku aja järgi kosmosesüstik [[Atlantis (kosmosesüstik)|Atlantis]], mille väljalendu oli kaks nädalat edasi lükatud. *[[Guyana]]s astus ametisse president [[Bharrat Jagdeo]] uus valitsus. *[[Taiwan]]i pealinnas [[Taibei]]s toimus kümnete tuhandete osavõtjatega meeleavaldus, kus nõuti korruptsioonis süüdistatava presidendi [[Chen Shui-bian]]i tagasiastumist. *[[Austraalia]] [[Queensland]]i osariigis toimusid parlamendivalimised. Valimised võitis 47,4% häältega [[Austraalia Tööpartei]], kogudes 60 kohta 89-liikmelises parlamendis. Kokku osales valimistel 74,7% hääleõiguslikest kodanikest. *[[Taani]]s toimunud [[korvpall]]i [[Euroopa meistrivõistlused korvpallis|Euroopa meistrivõistluste]] valikmängus kaotas [[Eesti]] koondis Taanile tulemusega 69:68. ==[[10. september]]== *[[Montenegro]]s toimusid [[2006. aasta Montenegro parlamendivalimised|parlamendivalimised]], mille võitis peaminister [[Milo Đukanović]]i [[Montenegro Sotsialistide Demokraatlik Partei|Montenegro Sotsialistide Demokraatliku Partei]] ja [[Montenegro Sotsiaaldemokraatlik Partei|Montenegro Sotsiaaldemokraatliku Partei]] koalitsioon, saades 41 kohta 81-liikmelises parlamendis. Valimistel osales 70,3% hääleõiguslikest kodanikest. *[[Paavst]] [[Benedictus XVI]] pidas [[Saksamaa]]l [[München]]i messikeskuses vabaõhumissa, kus osales 250 000 inimest. Oma jutluses kutsus paavst Lääne inimesi üles õppima [[Aasia]] ja [[Aafrika]] inimeste usust ning vaimsusest. *[[Saksamaa]] motosportlane ja seitsmekordne [[Vormel 1]] maailmameister [[Michael Schumacher]] teatas, et loobub pärast [[2006. aasta Vormel 1 hooaeg|käesoleva hooaja]] lõppu võistlemisest. *[[Suurbritannia]] peaminister [[Tony Blair]] kohtus oma [[Lähis-Ida]] visiidi raames [[Palestiina]] Omavalitsuse presidendi [[Maḩmūd ‘Abbās]]iga. *[[Afganistan]]is [[Gardēz]]i linnas tappis enesetaputerrorist [[Paktīā provints]]i kuberneri, 63-aastase [[Hakim Taniwal]]i. Hukkusid ka kuberneri vennapoeg, turvamees ja autojuht. *[[Uus-Meremaa]]l [[Auckland]]i haiglas suri kohaliku aja järgi kell 23.34 [[Tonga kuningas]] [[Tāufa'āhau Tupou IV]]. ==[[11. september]]== *[[Paavst]] [[Benedictus XVI]] pidas oma [[Saksamaa]] visiidi raames [[Baieri]] liidumaal [[Altötting]]i linnas vabaõhumissa, kus osales umbes 60 000 inimest. Ühtlasi külastas paavst lühidalt oma kodulinna [[Marktl-am-Inn]]i. *[[Venemaa]]l [[Põhja-Osseetia]] pealinna [[Vladikavkaz]]i lähistel põrkas vastu mäekülge ja kukkus alla Vene armee helikopter [[Mi-8]]. Hukkus vähemalt kolm inimest. *[[Suurbritannia]] peaminister [[Tony Blair]] saabus oma [[Lähis-Ida]] visiidi raames [[Liibanon]]i pealinna [[Beirut]]isse, kus ta kohtus Liibanoni peaministri [[Fouad Siniora]]ga. Beirutis avaldasid Blairi vastu meelt tuhanded inimesed, süüdistades teda [[Iisrael]]i toetamises. *[[Palestiina]] president [[Maḩmūd ‘Abbās]] jõudis islamiliikumisega [[Ḩamās]] kokkuleppele rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamise osas. *[[Tonga]]l kuulutati uueks [[Tonga kuningas|kuningaks]] kroonprints Sia'osi Taufa'ahau Manumata'ogo Tuku'aho Tupou, kes kuningana hakkas kandma nime [[George Tupou V]]. *[[Eesti president]] [[Arnold Rüütel]] avas [[Riigikogu|Riigikogus]] uur istungite hooaja üleskutsega teha [[Eesti põhiseadus|põhiseadusse]] muudatus, mis legaliseeriks presidendi otsevalimise. *[[Eesti]] [[suursaadik]] [[Horvaatia]]s [[Miko Haljas]] andis [[Zagreb]]is üle oma volikirjad Horvaatia presidendile [[Stjepan Mesić]]ile. *[[Tallinn]]as tulistas 74-aastane mees [[Haabersti linnaosa]] valitsuse hoones sotsiaalhoolekande osakonna juhatajat [[Tatjana Sarzanova]]t, kes sai haavata pea ja kaela piirkonda. Põgenemisel tulistas ja haavas mees jalast ka teda jälitanud linnaosa vanema asetäitjat [[Juhan Hindov]]it. ==[[12. september]]== *[[Paavst]] [[Benedictus XVI]] pidas oma [[Saksamaa]] visiidi raames loengu [[Regensburg]]i ülikoolis. Ta tsiteeris muuhulgas [[Bütsants]]i keisri [[Manuel II Palaeologos]]e teksti, kus on kirjutatud, et prohvet [[Muḩammad]] on toonud maailma vaid kurjust ja ebainimlikkust. *[[Türgi]] kaguosas paiknevas [[Diyarbakır]]i linna Baglari linnaosa pargis toimunud pommiplahvatuses sai surma vähemalt 7 ja vigastada 17 inimest. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] poplaulja [[Madonna (laulja)|Madonna]] lõpetas [[Euroopa]]-turnee, andes oma karjääri esimese kontserdi [[Venemaa]]l. Kontsert toimus [[Moskva]] [[Lužniki staadion]]il. *[[Süüria]] julgeolekujõud hoidsid riigi pealinnas [[Damaskus]]es ära rünnaku Ameerika Ühendriikide saatkonnale. Kolm autodega saatkonda rünnanud terroristi tapeti. Neljas terrorist võeti elusalt kinni, kuid suri hiljem kuulihaavadesse. *[[Jeemen]]is [[Ibb]]i kubernerkonnas toimunud president [[Ali Abdallah Salih]]i valimiskoosolekul, kus osales umbes 300 000 inimest, puhkes staadionilt lahkumisel rüselus. 51 inimest sai surma ja üle 80 vigastada. *[[Jaapan]]i keisri [[Akihito]] esimese pojapoja, [[September 2006#6. september|6. septembril]] sündinud tulevase kroonprintsi nimeks pandi [[Hisahito]]. *[[Eesti]]s viibis visiidil [[Portugal]]i asevälisminister [[Manuel Lobo Antunes]], kes avas [[Tallinn]]as [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänaval]] ametlikult Portugali saatkonna. *Eesti [[suursaadik]] [[Ukraina]]s [[Jaan Hein]] andis [[Kiiev]]is Ukraina presidendile [[Viktor Juštšenko]]le üle oma volikirjad. ==[[13. september]]== *[[Saksamaa]] valitsus kiitis heaks 2400 peamiselt mere- ja õhuväelasest rahuvalvaja saatmise [[Liibanon]]i. *[[Venemaa]]l [[Inguššia]]s toimunud transpordimiilitsa ja [[OMON]]i eriüksuse tulevahetuses hukkus kaks miilitsatöötajat ning viis eriüksuslast. OMONi üksus oli sel ajal operatsioonil, millest miilitsat ei olnud teavitatud. *Venemaa pealinna jalgpalliklubi [[Moskva Spartak]] territooriumil tulistati õhtul [[Venemaa Keskpank|Venemaa Keskpanga]] aseesimeest [[Andrei Kozlov]]i ja tema autojuhti-turvameest. Viimane suri saadud vigastustesse kohapeal, Kozlov suri haiglas [[September 2006#14. september|14. septembri]] varahommikul pärast operatsiooni. *[[Kanada]]s [[Montreal]]i Dawsoni kolledži kohvikusse tungis lõuna ajal musta riietatud mees, kes avas tule einestavate inimeste pihta. Vigastada sai 20 inimest, neist üks suri hiljem haiglas. Mees ise hukkus tulevahetuses politseinikega. *[[Iisrael]]i armee teavitas avalikkust kindral [[Udi Adam]]i erustumisest, kes juhtis Iisraeli vägesid [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]i ajal. *[[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is toimunud kahes autopommiplahvatuses hukkus kokku 22 inimest. Rünnakud olid suunatud politseinike vastu. *[[Suessi kanal]]is uppus [[Egiptus]]e süvenduslaev, hukkus neli ja sai vigastada kuus meeskonnaliiget. Laevaõnnetuse tõttu oli kanal tund aega suletud. *[[Aafrika Liit]] võttis [[Etioopia]] pealinnas [[Addis Abeba]]s toimunud nõupidamisel vastu otsuse saata [[Somaalia]]sse 8000 rahuvalvajat. Somaalia pealinna [[Muqdisho]]t kontrolliv [[Islamikohtute Liit]] avaldas otsuse üle pahameelt. ==[[14. september]]== *[[Hispaania]]s [[Menorca]] saarel langes sisse [[Mahon]]i lennujaamahoone katus. Õnnetuses sai vigastada vähemalt kaks inimest. *[[Ukraina]] peaminister [[Viktor Janukovõtš]] teatas, et avalikkuse vähese toetuse tõttu peatab Ukraina liitumisprotsessi [[NATO]]ga. *[[India]]s astus tagasi [[Jharkhand]]i osariigi peaminister [[Arjun Munda]]. *[[Burundi]]s astus rahandusministri ametisse [[Denise Sinankwa]]. *[[Eesti]]s andis [[Eesti president|president]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlile]] oma volikirjad üle [[Venemaa]] uus [[suursaadik]] [[Nikolai Uspenski]]. *Eesti valitsus otsustas alustada läbirääkimisi [[Eesti Raudtee]] erastamislepingu lõpetamiseks ja ettevõtte aktsiad täies ulatuses riigile tagasi osta. *Eesti valitsus kinnitas [[haridus- ja teadusministeerium]]i kantsleriks [[Sirje Jõgiste]]. *Eesti pealinnas [[Tallinn]]as suri [[September 2006#11. september|11. septembril]] toimunud rünnaku käigus saadud vigastustesse [[Haabersti linnaosa]] valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja [[Tatjana Sarzanova]]. *Eestis esitas avalduse ametist lahkumiseks Ida Politseiprefektuuri politseidirektor [[Andres Jaggo]], sest tema ametkond ei edastanud teistele politseiasutustele õigeaegselt teavet [[Ida-Virumaa]]l [[September 2006#1. september|1. septembril]] toimunud tulistamise kohta, mille pani toime ka [[September 2006#11. september|11. septembril]] Haabersti linnaosa valitsuses rünnaku korraldanud 74-aastane [[Vladimir Mahhov]]. *Eesti lennufirmale [[Avies]] kuuluv reaktiivlennuk rikkus [[Narva]] lähistel tõenäoliselt inimliku eksituse tõttu Venemaa õhupiiri. ==[[15. september]]== *[[Vatikan]]is astus ametisse uus [[kardinal-riigisekretär]] [[Tarcisio Bertone]]. *[[Eesti]], [[Läti]] ja [[Leedu]] esitasid [[Baltimaad]]e ühiskandidaadina [[ÜRO peasekretär]]i ametikohale Läti presidendi [[Vaira Vīķe-Freiberga]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] autotootja [[Ford Motor Company]] teatas täiendavatest meetmetest ettevõtte majandustulemuste parandamiseks. Aastaks [[2008]] koondatakse [[Põhja-Ameerika]]s 14 000 töökohta ja suletakse 16 tehast. *[[Jaapan]]i Ülemkohus lükkas tagasi äärmusliku usuliikumise [[Aum Shinrikyo]] endise juhi [[Shōkō Asahara]] apellatsioonkaebuse, jättes jõusse talle [[27. veebruar]]il [[2004]] määratud surmanuhtluse. *Eestis valis ettevõtte [[Eesti Post]] nõukogu juhiks endise [[Saare maakond|Saare]] maavanema kohusetäitja [[Hans Teiv]]i. ==[[16. september]]== *[[Saksamaa]]l [[München]]is avati 173. korda maailma suurim õllefestival [[Oktoberfest]]. *[[Šveits]]i kaguosas paiknevas [[Viamala]] tunnelis põrkasid kokku ja süttisid põlema noorte jäähokimeeskonda vedanud buss ning sõiduauto. Õnnetuses hukkus vähemalt 6 inimest. *[[Läti]] president [[Vaira Vīķe-Freiberga]] teatas oma nõusolekust kandideerida [[ÜRO peasekretär]]i ametikohale. *[[Venemaa]] pealinna [[Moskva]] lähistel [[Pavšino]] asula kanalisatsioonikollektoris plahvatasid hommikul kell 9.20 kohaliku aja järgi mürgised jääkained. Õnnetuses hukkus kolm ja sai vigastada viis inimest. *Venemaal [[Peterburi]]s ajas miilits laiali meeleavalduse, mis oli suunatud linnas toimunud grupi [[G8]] parlamendidelegatsioonide kohtumise vastu. Arreteeriti meeleavaldusel osalenud 20 [[natsionaalbolševism|natsionaalbolševikku]]. *[[Afganistan]]i kaguosas alustasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja Afganistani väed ühist rünnakut islamiliikumise [[Ţālibān]] positsioonidele. *[[Elevandiluurannik]]u peaminister [[Charles Konan Banny]] tegi teatavaks oma uue valitsuse koosseisu. Uues valitsuses on kokku 36 liiget, lisandus 4 ministrikohta. Välja vahetati transpordi- ja keskkonnaminister. *[[Togo]] president [[Faure Gnassingbé]] nimetas riigi peaministriks [[Yawovi Agboyibo]]. *[[Tallinn]]as avati [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatri]] asutamise 100. aastapäeva tähistamise raames teatriseltsi vana maja lähistel ausammas "Ajatelg", mille autorid on skulptorid [[Tiiu Kirsipuu]] ja [[Üla Koppel]]. ==[[17. september]]== *[[Paavst]] [[Benedictus XVI]] esines [[Vatikan]]is isikliku vabandusega [[muslim]]ite ees [[Bütsants]]i keisri [[Manuel II Palaeologos]]e islamivaenuliku teksti avaliku tsiteerimise pärast [[September 2006#12. september|12. septembril]] [[Regensburg]]is peetud loengu raames. *[[Rootsi]]s toimusid [[2006. aasta Rootsi üldvalimised|parlamendi- ja kohalike omavalitsuste valimised]]. Parteide tasandil võitis 35,3% häältega [[Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei]], teiseks jäid 26,1% häältega [[Moderaadid]]. Valimisliiduna oli edukam Moderaatide juhitud [[Liit Rootsi Eest]], kogudes 48% häältest. Kokku osales valimistel 80,4% hääleõiguslikest kodanikest. *[[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal toimusid kohalikud valimised. Valimised võitis 30,2% häältega [[Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei]], teiseks jäi 28,8% häältega [[Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit]] (vastavalt 23 ja 22 kohta 71-liikmelises parlamendis). 7,3% valijate toetusega sai parlamendis 6 kohta ka rahvusradikaalide huve esindav [[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]. Valimistel osales 59,2% hääleõiguslikest kodanikest. *Saksamaa [[Berliin]]i liidumaal toimusid kohalikud valimised. Valimised võitis 30,8% valijate toetusega Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei, teiseks jäi 21,3% häältega Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Liit (vastavalt 53 ja 37 kohta 151-liikmelises parlamendis). Valimistel osales 58% hääleõiguslikest kodanikest. *[[Ungari]]s avaldati lindistus, millel peaminister [[Ferenc Gyurcsány]] tunnistas, et andis kevadiste [[2006. aasta Ungari parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] võitmiseks viimase kahe aasta jooksul avalikkusele valeteavet Ungari majandusliku olukorra kohta. *[[Transnistria|Transnistria Moldaavia Vabariigis]] toimus rahvahääletus, kus 97,1% hääletanutest toetas rahvusvaheliselt tunnustamata riigi iseseisvust ja tulevast ühinemist [[Venemaa]]ga. *[[Iraak|Iraagis]] [[Kirkūk]]i linnas [[Kurdistani Patriootlik Liit|Kurdistani Patriootliku Liidu]] büroo juures lasi ennast õhku enesetaputerrorist. Rünnakus hukkus 20 inimest ja 65 sai haavata. *[[Iisrael]]i valitsus kiitis häältega 20:2 heaks kava valitsuskomisjoni loomiseks, mis hakkab uurima [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]i käigus tehtud võimalikke poliitilisi ja sõjalisi vigu. *[[Somaalia]] pealinnas [[Muqdisho]]s lasid relvastatud isikud maha [[itaalia]] päritolu nunna ja tema ihukaitsja. *[[Nigeeria]]s kukkus alla [[Abuja]]st [[Obudu]]sse teel olnud sõjaväelennuk 18 inimesega pardal. 14 inimest sai õnnetuses surma. *[[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimised]]: kohaliku aja järgi kell 15.00–16.55 toimus [[Eesti Raadio]] programmi [[Vikerraadio]] eetris presidendikandidaatide [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] ja [[Toomas Hendrik Ilves]]e esimene avalik valimisdebatt. ==[[18. september]]== *[[Prantsusmaa]] president [[Jacques Chirac]] teatas raadiointervjuus, et ei toeta [[Iraan]]i vastu majandussanktsioonide kehtestamist ja soovib lahendada Iraani tuumaprogrammi küsimuse läbirääkimiste teel. *[[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is nõudis ligi 10 000 inimest meeleavaldusel rahvale valetanud peaminister [[Ferenc Gyurcsány]] ametist tagasiastumist. *[[Läti]] president [[Vaira Vīķe-Freiberga]] korraldas [[New York|New Yorgis]] pressikonverentsi, kus kinnitas ametlikult ka ajakirjandusele kandideerimisest [[ÜRO peasekretär]]i ametikohale. *[[Hiina]] pealinnas [[Peking]]is kohtusid [[Itaalia]] peaminister [[Romano Prodi]] ja Hiina peaminister [[Wen Jiabao]]. Kohtumise järel teatas Hiina valitsusjuht, et tema riik suurendab [[Liibanon]]i saadetavate rahuvalvevägede arvu 1000 meheni. *[[India]]s vannutati ametisse [[Jharkhand]]i osariigi peaminister [[Madhu Koda]]. *Indias [[Rajasthan]]i osariigis toimunud veoauto ja palverändureid vedanud bussi kokkupõrkes hukkus 17 ja sai vigastada 26 inimest. *[[Afganistan]]i [[Kandahāri provints]]is enesetaputerroristi poolt toime pandud rünnakus [[NATO]] patrullile hukkus 4 [[Kanada]] sõdurit. *[[Somaalia]] ajutise valitsuse asukohas [[Baydhabo]]s plahvatas parlamendihoone juures pomm, millega üritati tappa äsja hoonest lahkunud president [[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]]i. Rünnakus hukkus 11 inimest. ==[[19. september]]== *[[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is muutusid peaminister [[Ferenc Gyurcsány]] vastu suunatud meeleavaldused öösel vägivaldseks. Meeleavaldajad tungisid Ungari avalik-õigusliku televisiooni hoonesse ja rüüstasid seda. Kokkupõrgetes märulipolitseiga sai vigastada 50 meeleavaldajat ja 102 politseinikku. *[[Läti]] endine peaminister ja erakonna [[Uus Aeg]] esimees [[Einars Repše]] sõitis [[Riia]]–[[Daugavpils]]i maantee 96. kilomeetril otsa tõenäoliselt alkoholijoobes 26-aastasele mehele. Jalakäija suri saadud vigastustesse. *[[Tai]] pealinnas [[Bangkok]]is kukutati sõjaväelise riigipöördega peaminister [[Thaksin Shinawatra]] valitsus. Peatati põhiseadus ning saadeti laiali Senat ja Esindajatekoda. Täitevvõim riigis läks Demokraatliku Reformi Nõukogule eesotsas armee ülemjuhataja kindral [[Sonthi Boonyaratkalin]]iga. *[[Jaapan]] ja [[Austraalia]] kehtestasid [[Põhja-Korea]] suhtes rahandussanktsioonid. Külmutati nende ettevõtete rahaülekanded Põhja-Koreasse, keda kahtlustatakse seotuses Põhja-Korea tuumaprogrammiga. *[[Tonga]] pealinnas [[Nuku'alofa]]s toimus kuningas [[Tāufa'āhau Tupou IV]] matusetseremoonia. *[[Eesti]] välisminister [[Urmas Paet]] kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] välisministri [[Antonio Milošoski]]ga. Kohtumisel avaldas ta toetust Makedoonia liitumisele [[NATO]] ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. ==[[20. september]]== *[[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is jätkusid teist ööd meeleavaldused peaminister [[Ferenc Gyurcsány]] vastu. Politsei ajas laiali [[Ungari Sotsialistlik Partei|Ungari Sotsialistliku Partei]] peakorterit kividega rünnanud meeleavaldajad. Vigastada sai ligi 60 meeleavaldajat ja arreteeriti umbes 100 inimest. *[[Ukraina]] [[Donbass]]i kaevanduspiirkonna Zasjadko söekaevanduses varahommikul toimunud plahvatuses hukkus 13 ja sai vigastada üle 60 kaevuri. *[[Austraalia]]s [[Queensland]]i osariigis [[Beerwah]] linnas toimus tuntud dokumentalisti ja loodusuurija [[Steve Irwin]]i avalik matusetalitus. *[[Kasahstan]]i [[Karagandõ oblast]]i põhjaosas terasefirmale [[Mittal Steel]] kuuluvas söekaevanduses toimus plahvatus ja puhkes plahvatuse tagajärjel tulekahju. Õnnetuses hukkus 41 kaevurit. *[[Jaapan]]i [[Liberaaldemokraatlik Partei (Jaapan)|Liberaaldemokraatliku Partei]] esimeheks valiti valitsuskabineti peasekretär [[Shinzō Abe]]. *[[Singapur]]is lõppes [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja [[Maailmapank|Maailmapanga]] 61. aastakoosolek. *[[Jeemen]]is toimusid [[2006. aasta Jeemeni presidendivalimised|presidendivalimised]]. 77,2% häältega valiti tagasi senine president [[Ali Abdallah Salih]], tema vastaskandidaat [[Faisal Bin Shamlan]] kogus 21,8% häältest. Valimistel osales 65% hääleõiguslikust elanikkonnast. ==[[21. september]]== *[[Iisrael]]i üksused korraldasid reidi [[Jordani Läänekallas|Jordani jõe läänekaldal]] asuvatesse pankadesse, konfiskeerides 24 finantsasutusest 1,5 miljoni [[USA dollar]]i väärtuses sularaha. *[[Peruu]] endine luureülem [[Vladimiro Montesinos]] mõisteti 20 aastaks vangi seoses ebaseadusliku relvamüügiga [[Colombia]] vasakpoolsele relvarühmitusele [[FARC]] aastal [[1999]]. Montesinos kannab juba 15 aastast vanglakaristust riigisiseste kuritegude eest. *Avalikkusele anti teada, et kosmoseaparaat [[Cassini]] on avastanud planeedi [[Saturn]] ümbert nõrga, siiani tundmatu [[Saturni rõngad|rõnga]]. ==[[22. september]]== *[[Saksamaa]] [[Alam-Saksi]] liidumaal [[Lathen]]i küla lähistel põrkas kiirusel 200 km/h liikunud [[monorelss]]-rong kokku hooldusmasinaga. Õnnetuses hukkus 23 inimest ja 10 sai vigastada. *[[Holland]]is [[Haag]]is asuv rahvusvaheline sõjakuritegude kohus otsustas, et [[Libeeria]] endise presidendi [[Charles Ghankay Taylor]]i kohtuprotsess algab aprillis [[2007]]. *[[Poola]]s vabastati ametist asepeaminister [[Andrzej Lepper]], mis tähendas ühtlasi erakonna [[Poola Vabariigi Omakaitse]] lahkumist valitsuskoalitsioonist. Tema asemele nimetati [[Zyta Gilowska]]. *[[Ukraina]]s valiti parlamendi opositsioonilise saadikuühenduse esimeheks riigi endine peaminister [[Julia Tõmošenko]]. *[[Gambia]]s toimusid [[2006. aasta Gambia presidendivalimised|presidendivalimised]]. 67,3% häältega valiti tagasi senine president [[Yahya Jammeh]], tema vastaskandidaadid [[Ousainou Darboe]] ja [[Halifa Sallah]] kogusid vastavalt 26,6% ja 5,9% häältest. Valimistel osales umbes 59% hääleõiguslikest kodanikest. *[[Kamerun]]i välisministriks nimetati [[Jean-Marie Atangana Mebara]]. ==[[23. september]]== *[[Ungari]] pealinnas [[Budapest]]is toimus õhtul parlamendihoone ees meeleavaldus, kus nõuti peaminister [[Ferenc Gyurcsány]] tagasiastumist. Meeleavaldusest võttis eri andmetel osa 20 000 – 50 000 inimest. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lennujaamatöötajad pidasid [[New York|New Yorgi]] [[John F. Kennedy rahvusvaheline lennujaam|John F. Kennedy rahvusvahelises lennujaamas]] 90 minutiks kinni koju reisinud [[Venezuela]] välisministri [[Nicolas Maduro]]. USA valitsus esines ametliku vabandusega, kuid Venezuela võimud keeldusid seda aktsepteerimast. *[[Nepal]]i idaosas jäi halbade ilmastikuolude tõttu kadunuks vene päritolu helikopter [[Mi-17]] 24 inimesega pardal. *[[Sloveenia]] pealinnas [[Ljubljana]]s toimunud [[Euroopa Liidu Pealinnade Liit|Euroopa Liidu Pealinnade Liidu]] aastakonverentsil valiti [[Tallinn]] [[2007]]. aastaks organisatsiooni presidendiks. *[[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimised]]: Tallinnas [[Rahvusooper Estonia|Estonia teatris]] kogunes 345-liikmeline [[valimiskogu]]. Presidendiks valiti 174 häälega [[Toomas Hendrik Ilves]], tema vastaskandidaat [[Arnold Rüütel]] saavutas 162 valijamehe toetuse. Uus president astub ametisse [[Oktoober 2006#9. oktoober|9. oktoobril]]. ==[[24. september]]== *[[Baskid]]e terroriorganisatsiooni [[Euskadi ta Askatasuna|ETA]] liikmed teatasid, et vaatamata [[Hispaania]] valitsusega kuus kuud varem sõlmitud vaherahule keelduvad nad enne oma eesmärkide saavutamist relvi loovutamast. *[[Venemaa]]l [[Peterburi]]s pussitati tõenäoliselt rassistide poolt surnuks [[india]] päritolu 27-aastane välisüliõpilane Nitesh Kumar Singh. *[[Ecuador]]i pealinnast [[Quito]]st 45 kilomeetri kaugusel mägiteel toimus õnnetus reisibussiga. Liigse kiiruse tõttu ümber läinud bussis viibinud 52 reisijast hukkus 47 inimest, sealhulgas 17 last. *[[Sambia]] endine [[roomakatoliku kirik|roomakatoliku]] peapiiskop [[Emmanuel Milingo]] pühitses paavsti loata piiskopiks neli abielus meest. *[[Eesti]]s esitas [[Toomas Hendrik Ilves]] seoses tema valimisega [[Eesti president|Eesti presidendiks]] avalduse [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast]] lahkumiseks. ==[[25. september]]== *[[Euroopa Komisjon]]i president [[José Manuel Barroso]] kutsus üles peatama ajutiselt [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] laienemine. [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] liitumise järel peaks Euroopa Liit tema hinnangul keskenduma põhiseadusliku lepe ja institutsionaalse reformi küsimuste lahendamisele. *[[Venemaa]] keisrinna [[Maria Fjodorovna (1847–1928)|Maria Fjodorovna]] säilmed viidi ümbermatmiseks [[Taani]]st [[Roskilde]] katedraalist üle [[Peterhof]]i. *[[Põhja-Küprose Türgi Vabariik|Põhja-Küprose Türgi Vabariigis]] astus ametisse uus valitsus. Peaministriks jäi [[Ferdi Sabit Soyer]], uueks välisministriks nimetati [[Turgay Avci]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[Condoleezza Rice]] kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Kasahstan]]i välisministri [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga. Kõnelustel arutati Kasahstani soovi saada [[2009]]. aastal [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i (OSCE) eesistujamaaks. *[[Hiina]]s vallandati ja heideti Poliitbüroost välja [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] [[Shanghai]] linnaorganisatsiooni peasekretär [[Chen Liangyu]], keda süüdistati linna pensionifondi vahendite kuritarvitamises. *[[Afganistan]]i [[Kandahāri provints]]is lasti maha tuntud naisõiguslane ja kohalik poliitik [[Safia Ahmed-jan]]. *[[Eesti]]s kinnitas [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] eestseisus oma peaministrikandidaatideks [[Mart Laar]]i ja [[Jaak Aaviksoo]]. ==[[26. september]]== *[[Euroopa Komisjon]] kinnitas [[Bulgaaria]] ja [[Rumeenia]] ühinemiskuupäevaks [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] [[1. jaanuar]]i [[2007]]. *[[Venemaa]]l [[Peterhof]]is avati keisrinna [[Maria Fjodorovna (1847–1928)|Maria Fjodorovna]] ausammas. *[[Paavst]] [[Benedictus XVI]] [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] endise [[Sambia]] peapiiskopi [[Emmanuel Milingo]] [[September 2006#24. september|24. septembril]] läbi viidud ebaseaduslike piiskopipühitsuste tõttu. *[[Mehhiko]]s astus ametisse [[Guanajuato osariik|Guanajuato osariigi]] uus kuberner [[Juan Manuel Oliva Ramírez]]. *[[Trinidad ja Tobago|Trinidadil ja Tobagol]] astus tagasi välisminister [[Knowlson Gift]]. *[[Jaapan]]i parlament kinnitas riigi uueks peaministriks [[Shinzō Abe]]. Uues valitsuses säilitas [[Tarō Asō]] oma ametikoha välisministrina, siseministriks nimetati [[Yosihide Suga]], rahandusministriks [[Koji Omi]] ja riigikaitse agentuuri peadirektoriks [[Fumio Kyuma]]. *[[Bangladesh]]i pealinnas [[Dhaka]]s puhkesid sagedaste elektrikatkestuste tõttu rahutused. Kokkupõrgetes politseiga sai vigastada sadu inimesi. *[[Afganistan]]i [[Helmandi provints]]i pealinnas [[Lashkargāh]]is kuberneri residentsi ja mošee läheduses toimunud pommiplahvatuses hukkus 18 inimest. *[[Eesti]] sportlane [[Heiki Nabi]] tuli [[Hiina]]s [[Guangzhou]]s [[Kreeka-Rooma maadlus|Kreeka-Rooma maadluses]] kehakaalus kuni 96 kg maailmameistriks. ==[[27. september]]== *[[Venemaa]]l [[Peterhof]]i Aleksandr Nevski kirikus toimus keisrinna [[Maria Fjodorovna]] matusetalitus, mille järel said kõik soovijad kirikus keisrinna kirstule viimast austust avaldada. *[[Gruusia]] pealinnas [[Thbilisi]]s piirasid Gruusia politsei- ja julgeolekuüksused sisse Venemaa relvajõudude kohaliku staabi, vahistades spioneerimises süüdistatuna neli Vene ohvitseri. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Colorado]] osariigi [[Bailey (Colorado)|Bailey]] linna [[Platte Canyoni keskkool]]is võttis 53-aastane [[Duane R. Morrison]] pantvangi 6 kooliõpilast. Kriisi käigus sai üks pantvangidest, 16-aastane tüdruk, vigastada ja suri hiljem haiglas. Pantvangivõtja sooritas tüdruku haavamise järel enesetapu. *[[Iisrael]]i sõjavägi korraldas reidi mitmetesse [[Palestiina]] linnadesse, vahistades 8 inimest [[Janīn]]is, 7 inimest [[Hebron]]is, 3 inimest [[Nablus]]es ja 20 inimest [[Khan Yunis]]is. ==[[28. september]]== *[[Venemaa]]l [[Peterburi]] [[Peeter-Pauli kindlus]]es asuvasse [[Peeter-Pauli katedraal (Peterburi)|Peeter-Pauli katedraali]] maeti ümber keisrinna [[Maria Fjodorovna]] säilmed. Tseremoonia viis läbi Moskva ja kogu Venemaa patriarh [[Aleksius II]], sellel osalesid [[Taani]] ja [[Suurbritannia]] kuninglike perekondade esindajad. *Venemaal Peterburis algas [[Euroopa Rahvusraamatukogude Direktorite Konverents]]i (CENL) 20. aastakoosolek. *Venemaa kutsus seoses eelmisel päeval [[Thbilisi]]s toimunud Vene ohvitseride vahistamisega tagasi oma [[suursaadik]]u [[Gruusia]]s. *[[Sambia]]s toimusid [[2006. aasta Sambia presidendivalimised|presidendivalimised]]. ==[[29. september]]== *[[Saksamaa]] autotootja [[Volkswagen AG]] jõudis ametiühingutega kokkuleppele, mille kohaselt nõustusid kuue Saksamaal paikneva autotehase töölised töötama palgatõusuta senise 29 tunni asemel 33 tundi nädalas. Vastutasuks kohustub firma säilitama nende töökohad aastani [[2011]]. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Wisconsin]]i osariigi [[Cazenovia]] linnas lasi 15-aastane [[Eric Hainstock]] maha [[Westoni keskkool]]i direktori [[John Klang]]i. *[[Ameerika Ühendriikide Kongress]]i Senat kiitis häältega 80:19 heaks piirdeaia rajamise Ameerika Ühendriikide ja [[Mehhiko]] vahelisele piirile, eesmärgiga piirata illegaalset immigratsiooni. *[[Brasiilia]] [[Pará osariik|Pará osariigis]] [[Manaus]]e linna lähistel põrkas lennufirma [[Gol Transportes Aéreos]] [[Boeing 737-500]] tüüpi lennuk 155 inimesega pardal kokku väiksema [[Embraer Legacy]] tüüpi lennukiga ja kukkus alla tihedasse vihmametsa. Tõenäoliselt hukkusid kõik lennukis viibinud inimesed. *[[Filipiinid]]e põhjaosa tabas [[taifuun]] [[Xangsane]], tappes 48 inimest ja põhjustades ulatuslikke kahjustusi. *[[Hiina]] arvutitootja [[Lenovo Group]] kutsus tootevea tõttu ringlusest tagasi 526 000 [[Sony]] sülearvutitele mõeldud akut, mis valmistati perioodil [[Veebruar 2005|veebruarist 2005]] septembrini 2006 kahe firma koostöös. ==[[30. september]]== *[[Euroopa Komisjon]]i ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] valitsuse esindajad ei jõudnud määratud tähtajaks kokkuleppele transatlantiliste lendude reisijate isikuandmete vahetamise osas. *[[Prantsusmaa]] poliitik [[Ségolène Royal]] asus pürgima [[Prantsuse Sotsialistlik Partei|Prantsuse Sotsialistliku Partei]] presidendikandidaadiks, saades esimeseks naiseks, kes kavatseb kandideerida [[2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimised|2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimistel]]. *[[Serbia]] parlament kiitis erakorralisel istungil heaks riigi uue [[Serbia 2006. aasta põhiseadus|põhiseaduse]]. Muuhulgas kinnitas uus põhiseadus [[Kosovo]] kuulumise Serbia koosseisu. *[[Venemaa]] kaitseministeeriumi esindajad teatasid, et vägede väljaviimine [[Gruusia]]st on tähtajatult peatatud. Ühtlasi evakueeris Venemaa oma Gruusia saatkonnast [[Thbilisi]]s peaaegu kõik diplomaadid ja nende perekonnaliikmed, kokku 60 inimest. *Venemaal [[Habarovsk]]i lähistel ei tulnud [[ZIL]] tüüpi veomasina juht toime sõiduki juhtimisega ja see kaldus küljeli. Liiklusõnnetuses sai vigastada 16 Vene armee sõdurit. *[[Alžeeria]] pealinnas [[Alžiir]]is kaevati üles prantsuse maadeavastaja [[Pierre de Brazza]] säilmed, et viia need ümbermatmiseks [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]] pealinna [[Brazzaville]]'i. *[[Nigeeria]] põhjaosas [[Gusau]] linna lähistel hukkus veehoidla tammi purunemisel 40 inimest ja hävines vähemalt 500 maja. {{Mall:Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2006| 2006–09]] ncnax1j5t2kuqs9rex4trny1n6mzobi 0 61763 7231875 7068134 2026-09-10T20:56:33Z Kuriuss 38125 7231875 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2013}} {| align="right" width="300" border="1" cellspacing="0" cellpadding="3" style="margin: 0 0 0 0.5em; background: #FFFFFF; border-collapse: collapse" |- bgcolor="#9ADEF1" colspan="2" | align="center" colspan="2" | E-vitamiin (alfatokoferool) |- style="border-top: 3px solid gray" ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Üldandmed |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Keemiline valem]] (summaarne) | C₂₉H₅₀O₂ |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Molaarmass]] | 430,72 g/mol |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Vitamiini omadused |- | bgcolor="#ffeedd" | [[Lahustuvus]] | rasvlahustuv |- | bgcolor="#ffeedd" | Soovitatav päevakogus (täiskasvanud (mees)) | 10 [[milligramm|mg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | (täiskasvanud (naine)) | 10 [[milligramm|mg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (mees)) | ? [[mikrogramm|µg]]/päevas |- | bgcolor="#ffeedd" | maksimaalne päevakogus (täiskasvanud (naine)) | ? [[mikrogrammm|µg]]/päevas |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet parandavad |- | bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * [[C-vitamiin]], [[B12-vitamiin|B₁₂-vitamiin]], [[mangaan]], [[seleen]] |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad |- | bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * [[raud]] * saastunud [[õhk]] * toidu vähene [[rasvasisaldus]] * [[rasestumisvastased tabletid]] |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Defitsiidi sümptomid |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * nõrk [[immuunsüsteem]] * väheneb [[ajuripats]]i [[hormoon]]ide [[sekretsioon]] * väheneb rasvlahustuvate vitamiinide ladestumine [[organism]]i |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | [[Hüpervitaminoos|Üledoosi]] sümptomid |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | * ei ole täheldatud ? |- ! bgcolor="#73FB97" colspan="2" | Parimad allikad |- bgcolor="#ffeedd" | | colspan="2" | Sisaldus 100 g kohta:<ref name="toit" /> *[[nisuiduõli]] – 149,4&nbsp;mg *[[sojaõli]] – 94,64&nbsp;mg *[[rapsiõli]] – 45,80&nbsp;mg *[[päevalilleseemneõli]] – 41,08&nbsp;mg *[[mandliõli]] – 39,20&nbsp;mg *[[päevalilleseemned]] – 35,17&nbsp;mg *[[mandel]] – 26,87&nbsp;mg *[[Kreeka pähkel]] – 23,57&nbsp;mg *[[korea seedermänd|korea seedermänni]] [[seemned]] – 20,48&nbsp;mg *[[oliiviõli]] – 15,29&nbsp;mg *[[sarapuupähkel]] – 15,03&nbsp;mg *[[maapähkel]] – 8,33&nbsp;mg *[[india pähkel]] – 6,6&nbsp;mg *[[lõhe]] – 3,90&nbsp;mg *[[munad (toiduaine)|munad]] (keedetud või praetud) – 1,85&nbsp;mg *[[spargelkapsas]] (keedetud) – 1,70&nbsp;mg *[[kiivi (vili)|kiivi]] – 1,46&nbsp;mg *[[porgand]] – 0,66&nbsp;mg *[[tomatid]] – 0,66&nbsp;mg |- |} [[Pilt:Tocopherol, alpha-.svg|pisi|Alfatokoferooli ''RRR'' [[stereoisomeer]]]] [[Pilt:VitE.png|pisi|Tokoferoolid ja tokotrienoolid]] '''E-vitamiin''' ehk '''tokoferoolid''' on E-vitamiini laadset toimet avaldavate ainete koondnimetus, ka bioaktiivsete biomikromolekulide rühm ja asendamatu [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuv vitamiin]] (al [[1983]])<ref name="M9Wnd" />, mille vormid on lähedase ehituse, [[antisteriils]]e, [[antikoagulant]]se ja ka [[antioksüdant]]se toimega rasvlahustuvad ühendid. E-vitamiin on biomembraanide (ka [[kloroplast]]ide membraanide) oluline koostisosa. Eksogeenne E-vitamiin on mikrokogustes iga päev vajalik paljude [[organism]]ide mitmete normaalsete füsioloogiliste protsesside toimimiseks. Selle täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit, aga ka [[vitamiinipreparaadid|vitamiinipreparaatide]] liigmanustamine võib olla organismile kahjulik ja koguni ohtlik, põhjustades haiguslikke seisundeid. Olenevalt kogustest võivad osaledes nii rakkude signalisatsioonis kui ka [[geen]]ide ekspressiooni regulatsioonis käituda [[prooksüdant]]idena.<ref name="2oSIq" /> ==Nomenklatuur== *[[IUPACi nomenklatuur|IUPACi]] [[süstemaatiline nimetus]] (2''R'')-2,5,7,8-Tetrametüül-2-[(4''R'',8''R'')-4,8,12-trimetüültrideküül]-3,4-dihüdro-2''H''-kromen-6-ool *[[IUPACi nomenklatuur|IUPACi]] [[triviaalnimetus]]ed E-vitamiin, α-tokoferool. *[[Chemical Abstracts Service'i number|CAS-number]] 10191-41-0. E-vitamiini vorme nimetatakse [[tokoferoolid]]eks ja [[tokotrienoolid]]eks. E-vitamiinid ja nende vitameerid, derivaadid ja isomeerid ning nende analoogid võivad olla looduslikud või puhtsünteetilised. Looduslikule vormile viitavad eesliited ''RRR''- või ''d''- keemilise nimetuse ees. Sünteetilisi vorme tähistab vähemalt üht S-tähte sisaldav eesliide või eesliited ''dl''- ja ''all-rac''-. ===Looduslikud vitameerid=== E-vitamiini looduslikke [[vitameer]]e on kaheksa.<ref name="qvhJR" /> Nende biosüntees toimub valdavalt kahel teel: tokoferooli ja tokotrineooli rada pidi. * 4 tokoferooli (α-, β-, γ- ja δ-isomeer) * 4 tokotrienooli (α-, β-, γ- ja δ-isomeer) '''Mõnede E-vitamiini [[vitameer]]ide suhtelised molekulmassid''' (''M''_r) {| class="wikitable" |- bgcolor="lightgrey" ! Vitameer || Suhteline molekulmass ''M''_r |- | [[α-tokoferool]]|| 430,7 |- | [[β-tokoferool]]|| 419,7 |- | [[γ-tokoferool]]|| 416,7 |- | [[δ-tokoferool]]|| 402,7 |- | [[α-tokotrienool]]|| 424,7 |- | [[β-tokotrienool]]|| 410,7 |- | [[γ-tokotrienool]]|| 410,7 |- | [[δ-tokotrienool]]|| 396,7 |- |} Sünteetilise vesilahustuva vitameeri ''Trolox'' suhteline molekulmass ''M''_r 250.3. '''Mõnede E-vitamiini [[isomeer]]ide struktuurivalemid''' {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ |- class="hintergrundfarbe5" ! Nimetus !! (''RRR'')-isomeeride struktuur!! R¹ !! R² |- |style="width: 15em" | α-tokoferool || rowspan=4 | [[Pilt:(RRR)-Tocopherols Structural Formulae V.1.svg|360px]] || [[Metüül|CH₃]]|| [[Metüül|CH₃]] |- | β-tokoferool || [[Metüül|CH₃]]|| [[Vesinik|H]] |- | γ-tokoferool ||[[Vesinik|H]] || [[Metüül|CH₃]] |- | δ-tokoferool ||[[Vesinik|H]] || [[Vesinik|H]] |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ |- class="hintergrundfarbe5" ! Nimetus !! (''R'')-isomeeride struktuur !! R¹ !! R² |- |style="width: 15em" | α-[[tokotrienool]]|| rowspan="4" | [[Pilt:(R)-Tocotrienol (R3=CH3) V.1.svg|360px]] || [[Metüül|CH₃]]|| [[Metüül|CH₃]] |- | β-tokotrienool || [[Metüül|CH₃]]|| [[Vesinik|H]] |- | γ-tokotrienool || [[Vesinik|H]] || [[Metüül|CH₃]] |- | δ-tokotrienool || [[Vesinik|H]] || [[Vesinik|H]] |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ |- class="hintergrundfarbe5" ! Nimetus !! (''RRR'')-isomeeride struktuur!! R¹ !! R² |- |style="width: 15em" | α-Tokomonoenool || rowspan="4" | [[Pilt:(RRR)-Tocomonoenols Structural Formulae V.1.svg|360px]] || [[Methyl|CH₃]]|| [[Metüül|CH₃]] |- | β-Tokomonoenool || [[Metüül|CH₃]]|| [[Vesinik|H]] |- | γ-Tokomonoenool || [[Vesinik|H]] || [[Metüül|CH₃]] |- | δ-Tokomonoenool || [[Vesinik|H]] || [[Vesinik|H]] |} {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ |- class="hintergrundfarbe5" ! Nimetus !! (''RRR'')-isomeeride struktuur!! R¹ !! R² |- |style="width: 15em" | α-MDT || rowspan=4 | [[Pilt:(RRR)-Tocomonoenols terminal Structural Formulae V.1.svg|360px]] || [[Methyl|CH₃]]|| [[Metüül|CH₃]] |- | β-MDT|| [[Metüül|CH₃]]|| [[Vesinik|H]] |- | γ-MDT|| [[Vesinik|H]] || [[Metüül|CH₃]] |- | δ-MDT|| [[Vesinik|H]] || [[Vesinik|H]] |} ===Vananenud terminid=== *[[Antisteriilne toitumisfaktor X]], [[X-vitamiin]] jt. == Farmakoterapeutiline rühm == *[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood|ATC-kood]] – [[A11HA03]] *[[Anatoomilis-terapeutiline keemiline kood veterinaarravimitele|ATC_vet-kood]] – [[QA11HA03]].<ref name="OiL9N" /> Konkreetse vormi teadmine on oluline eeskätt kliinilises praktikas, sest vormidel on oluliselt erinev [[biosaadavus]], bioaktiivsus ja toksilisus. Neist bioaktiivseim on ''RRR-α-tokoferool'' (vana nimetusega d-α-tokoferool). Enamasti mõistetakse '''E-vitamiini''' all just seda. ==Biokeemilised indiviidid (inimene)== ==Saamine ja depood== Inimene saab E-vitamiini järgmiste protsesside tulemusena. Taimsete saaduste koostises seedekulglasse sattuvad [[tokoferüülestrid]] lõhustatakse [[pankreas]]e [[esteraas]]ide toimel. [[Tokoferool]]id imenduvad passiivse [[difusioon]]ina [[peensool]]e keskosast ja satuvad totaalses enamikus [[lümf]]i. Imendumine sõltub toidurasvade seedimisest ja imendumisest, [[sapphape]]test. Imendumist soodustab [[seleen]] pankrease töö soodustamise kaudu. Imendumist häirivad raualiigsus, [[kloriidid|kloriidirikas]] joogivesi, lahtistitena kasutatavad [[mineraalõli]]d, mitmed [[antibiootikum]]id, suukaudsed [[Rasestumisvastased vahendid|rasestumisvastased preparaadid]], rääsunud taimsed ja loomsed rasvad, PUFA-de ([[polüküllastamata rasvhapped]]) rohkus toidus, [[A-vitamiin]]i suur kogus seedekulglas jne. E-vitamiini imendumine on igal juhul vaid 20–40%. Seedekulglast imenduvad kõik tokoferoolid, kuid organismis prevaleerub ''RRR-α-tokoferool'', mis moodustab 85–90% veres olevatest tokoferoolidest. Seedekulgla [[limaskest]]a rakkudes pakitakse E-vitamiin [[külomikronid|külomikronitesse]], mis liiguvad [[lümfiringe]]sse. Koe[[kapillaar]]idesse jõudnud külomikronitele toimib [[endoteeli]]pinna [[lipoproteiinid]]e [[lipaas]]. Tulemuseks on mõningase koguse E-vitamiini sattumine koerakkudesse. Tekkinud jäänuk-külomikronid haaratakse maksa parenhüümirakkudesse ja nii satub vitamiin [[maks]]a, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid ''RRR-α-tokoferooli'' ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse [[Väga väikese tihedusega lipoproteiinid|VLDL]] partiklitesse tühine. VLDL-i partiklites transporditakse ''RRR-α-tokoferool'' rasvkoesse, mis on vitamiini põhidepoo, jt kudedesse. Peale maksa ja rasvkoe on vitamiini teatud varud ka [[neerupealis]]tes, [[süda]]mes, [[skeletilihas]]tes, [[testis]]tes, [[emakas]], [[hüpofüüs]]is ja vere lipoproteiinides. Maksarakud ja [[erütrotsüüt|erütrotsüüdid]] haaravad ''RRR-α-tokoferooli'' kiiresti. Lihased, testised, [[peaaju]] ja [[seljaaju]] salvestavad vitamiini aeglaselt. E-vitamiin metaboliseerub peamiselt kinoonvormiks, mis konjugeerub glükuroonhappe jäägiga. Glükuroniidid väljuvad peamiselt sapiga. Mingi osa aga imendub ning muundub neerudes uriiniga väljutatavaks tokoferoonhappeks. Looduslikud E-vitamiini allikad: nisuiduõli, päevalille- ja maapähkliõli, päevalilleseemned, kaeratoidud, oder, majonees, porgand. ==Biofunktsioonid== E-vitamiin on peamine lipofiilses, seega hapnikurikkaimas keskkonnas (biomembraanid, vere lipoproteiinid, rasvkoerakud jne) töötav [[antioksüdant]] inimorganismis. Ta on primaarne kaitse lipiidide [[peroksüdaas]]i vastu, takistades PUFA-de oksüdatsiooni. E-vitamiin püüab vabu radikaale ja blokeerib radikaalilisi ahelprotsesse. * Andes hapniku vabadele radikaalidele elektroni, blokeerib ta vabade radikaalide [[elektron]]i eemaldava toime PUFA-le, * Kontrollides/reguleerides lipiidide peroksüdaasi, kaitseb biomembraanide, mitokondrite jt struktuuride ehituslik-funktsionaalset terviklikkust. Eriti oluline on tema antioksüdantne toime PUFA-de rikastes kudedes (närvikude, reetina) ja hapnikuga vahetult interakteeruvates kudedes/rakuorganellides (kopsud, mitokondrid). Teda abistavad antioksüdantses rollis C-vitamiin ja [[glutatioon]]. Nimelt, E-vitamiini reageerimisel hapniku vabade radikaalidega tekib elektroni loovutanud E-vitamiinist vaba-radikaaliline vorm. See redutseeritakse C-vitamiini või glutatiooni toimel tagasi algvormi (redutseerijana tuleb arvesse ka [[tsüsteiin]]). * E-vitamiin kaitseb [[A-vitamiin]]i küllastamata külgahelat peroksüdaasi eest, tõstab selle biotoimet ja soodustab tema ladestumist [[maks]]as. * Soodustab seleeni püsimist organismis: E-vitamiini antioksüdantne toime toetab [[seleen]]i antioksüdantset funktsioneerimist glutatiooni peroksüdaasi [[kofaktor]]ina. * Käitub ka [[kofaktor]]ina, reguleerides proteiini kinaasi C aktiivsust (α-tokoferool<ref name="Fn9KB" />), osaledes [[veresoon]]te [[silelihasrakk]]ude proliferatsiooni reguleerivate [[ensüümid]]e töös jne. * Inhibeerib fosfolipaas A₂, vähendades nii [[prostaglandiinide]] ja [[tromboksaanid]]e poolt vahendatud häireid nagu [[põletik]], [[premenstruaalsündroom]], vereringe ebaregulaarsused (öised jalasäärte krambid, trombotsüütide agregatsioon). * E-vitamiini suurem sisaldus vähendab kasvajate riski – see stimuleerib immuunvastust, tõstab immuunkompetentsi, inhibeerib nitritite muundumist maos nitroosamiinideks. * Soodustab [[heem]]i biosünteesi. * Koostoimel [[C-vitamiin]]i ja toiduga omastatavate [[karotenoidid]]ega pärsib [[katarakt]]i kujunemist. ==Defitsiit== Esmasümptomiteks on ülemäärane [[lipiidid]]e [[peroksüdatsioon]] ja sellest tingitud erütrotsüütide membraanide kahjustustega kaasuv [[erütrotsüüt]]ide eluea lühenemine ja lõhustumine (hemolüütiline aneemia). Väheneb ka [[hemoglobiin]]i süntees. Need häired sugenevad vastsündinutel eeskätt selle tõttu, et vastsündinutel (eriti enneaegsetel) on [[tokoferool]]ide sisaldus veres väike. Ka krooniline toiduvalgu defitsiit põhjustab vastsündinuil E-vitamiini defitsiiti. Kestev E-vitamiini defitsiit võib põhjustada täiskasvanuil: * [[spermatogenees]]i häireid, [[testis]]te arenguhäireid; * [[rasestumine|rasestumise]] häireid; * [[raud|raua]] metabolismi häireid; * oluliselt suuremat riski [[katarakt]]i, südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks; * oluliselt suuremat riski [[kasvaja]]te tekkeks ja arenguks; * suuremat riski neurodegeneratiivsete häirete tekkeks; * [[lihasdüstroofia]]t; * suuremat riski maksa- ja [[neerukahjustus]]te tekkeks; * enneaegset vananemist. Krooniline defitsiit tingib ka neuroloogilist sündroomi – progressiivse neuropaatia – teket. === E-vitamiini vaegus === [[E-vitamiinivaegus|E-vitamiini vaegus]] kuulub RHK-10 alamjaotisse: [[E56.0]]. ===Toitumusliku staatuse määramine=== E-vitamiin ja selle vorme komplekteeritakse ja säilitatakse valdavalt [[maks]]as ning transporditakse ka inimeste [[veres]] [[lipoproteiinid]]ega seotuna ja tema sisaldust [[vereplasma]]s mõõdetakse ja väljendatakse [[kolesterool]]i ehk vere kogu[[lipiidid]]e näitajate kaudu.<ref name="NZmC9" /> E-vitamiini normsisaldus veres on eati järgmine: * lastel 5–8&nbsp;mg/l; * noorukitel 5–9&nbsp;mg/l; * täiskasvanutel 6–16&nbsp;mg/l; * vastsündinutel 4&nbsp;mg/l (enneaegsetel 2–3&nbsp;mg/l). ==Manustamine== [[Soovitatav päevane kogus|RDA]] (soovitatav päevane kogus): * '''meestel''' 10–15&nbsp;mg; * '''naistel''' 9–15&nbsp;mg; * '''lastel''' 5–7&nbsp;mg; * '''rasedatel''' ja '''imetavatel emadel''' 10–15&nbsp;mg. 1&nbsp;mg ''RRR-α-tokoferooli'' võrdub 1,49 IU E-vitamiini manustamisel tuleb silmas pidada kolmetasemelist lähenemist: * absoluutne tagatav miinimum peab olema 10–15&nbsp;mg (RDA); * tervise optimaalseks tagamiseks nüüdisajal kuni 100&nbsp;mg; * terapeutiline tase algab 300&nbsp;mg. ''d-α-tokoferooli'' lisatarbimine on hädavajalik PUFA-de suuremate koguste tarbimisel ja E-vitamiini defitsiidi sümptomite ilmnemise korral. ''d-α-tokoferooli'' toime on efektiivsem manustamisel koos [[inositool]]i, [[seleen]]i, [[mangaan]]i ning C-, B₁-, B₁₂- ja A-vitamiiniga. Tema oskuslik ja adekvaatne manustamine võib ravi ühe komponendina olla efektiivne [[arteroskleroos]]i, müokardiinfarkti, stenokardia, [[veresoon]]te [[tromboos]]i, [[aneemia]], [[osteoporoos]]i, [[diabeet|diabeedi]], [[insult|insuldi]], [[katarakt]]i, [[tsüstiline fibroos|tsüstilise fibroosi]], [[nefriit|nefriidi]], [[gastriit|gastriidi]], [[allergia]] jne korral. ===Üleannustamine ([[hüpervitaminoos|vitamiinimürgistus]])=== {| style="float:right; margin-left:1em; border:1px; border-style:solid; border-color:black" |- |colspan="2"| [[European Food Safety Authority|EFSA]] α-tokoferooli '''[[Tolerable Upper Intake Level|UL]]<br /> lastele ja noorukitele'''<ref name="EFSA 2006" /> |- ! Vanus !! UL (mg/päevas) |- |style="text-align:center"|1–3 || style="text-align:center"|100 |- |style="text-align:center"|4–6 || style="text-align:center"|120 |- |style="text-align:center"|7–10 || style="text-align:center"|160 |- |style="text-align:center"|11–14 || style="text-align:center"|220 |- |style="text-align:center"|15–17 || style="text-align:center"|260 |} Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu koguannuse ülempiir korduval manustamisel on 800&nbsp;mg ja seda ei tasuks ületada. Toksilisuse esmasümptomid on lihasnõrkus, peavalu, kõhulahtisus. Tugeva toksilisuse nähud on stomatiit, kreatinuuria, nõgeslööve, K-vitamiini imendumishäired, vaginaalne verejooks, nägemishäired. *[[LD50|Keskmine surmav annus]] (LD50) α-tokoferooli kaudu on >2000&nbsp;mg /&nbsp;kg kehakaalu kohta ([[biotest]]: [[hiir]]ed, [[rott|rotid]] ja [[jänes]]ed).<ref name="EFSA 2006" /> == Kasutamine == Tokoferoole leivad kasutust ka toiduainetetööstuses toidulisaainetena kui antioksüdantsed ained. Euroopa Liidus kasutatakse neid [[toidulisaained|toidulisaainetena]] tähistusega E306 – E309 '''tokoferoolid'''<ref name="AA4OQ" />: {| style="margin-left:1em; border:1px; border-style:solid; border-color:black" |- |colspan="2"| Euroopa Liidus registreeritud tokoferoolid toidulisainena |- ! E-number !! Lisaaine nimetus |- |style="text-align:center"|[[E&nbsp;306]]|| style="text-align:center" |looduslik tokoferoolikontsentraat |- |style="text-align:center"|[[E&nbsp;307]]|| style="text-align:center" |α-tokoferool (alfatokoferool) sünteetiline E-vitamiin |- |style="text-align:center"|[[E&nbsp;308]]|| style="text-align:center" |γ-tokoferool (gammatokoferool) sünteetiline E-vitamiin |- |style="text-align:center"|[[E&nbsp;309]]|| style="text-align:center" |δ-tokoferool (deltatokoferool) sünteetiline E-vitamiin |- |} E-vitamiini ühendeid kasutatakse ka kosmeetikavahendites ning [[söödalisandid|söödalisanditena]] ja [[ravimpreparaat]]idena jpm. ===Meditsiinis=== *[[1930|1930. aastatel]] töötas Kanada meditsiinidoktor [[Wilfrid E. Shute]] koos vend dr [[Evan V. Shutega]] välja E-vitamiini [[megavitamiiniteraapia]] protokolli (''Shute protocol'') loodusliku E-vitamiini megadoosides manustamiseks südameveresoonkonna häiretega seotud seisundite ravil. *[[2012]]. aastal tehtud [[loomkatsed]] [[rott]]idega näitasid, et E-vitamiinipreparaadi manustamine võib parendada ealise [[impotentsus]]e (erektiilne häire) seisundit.<ref name="1vyDX" /> Mõned perekondlikud haiguslikud seisundid võivad sõltuda E-vitamiini prepraatide terapeutilistes doosides regulaarsest manustamisest (1986).<ref name="y61jX" /> {| style="margin-left:1em; border:1px; border-style:solid; border-color:black" |- |colspan="2"| E-vitamiiniprepraadi sõltuv perekondlik haiguslik seisund |- ! Haigus !! Terapeutline doos |- |style="text-align:center"|[[Abeetalipoproteineemia]]|| style="text-align:center" |100&nbsp;mg/kg kohta päevas, suukaudselt |- |style="text-align:center"|[[E-vitamiini valikuline imendumishäire]]|| style="text-align:center" |20&nbsp;mg/kg kohta päevas, suukaudselt |- |style="text-align:center"|[[Tsüstiline fibroos]] || style="text-align:center"|50&nbsp;mg/kg kohta päevas |- |style="text-align:center"|[[Erütrotsüüt]]ide [[glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas]]i vaegus || style="text-align:center" |1000&nbsp;mg päevas |- |style="text-align:center"| Erütrotsüütide [[glutatiooni süntetaas]]i vaegus || style="text-align:center" |1000&nbsp;mg päevas |- |style="text-align:center"| ''Sickle cell'' || style="text-align:center"|10 000&nbsp;mg päevas |- |style="text-align:center"| Vastsündinute ''retrolental fibroplasia'' (läätsetagune) || style="text-align:center"|100&nbsp;mg päevas, suukaudselt |- |} ===Teadusuuringutes=== ==== ''F344 rats'' ==== Katse, kus 3. rühma ''F344'' [[rott]]e toideti seitsme nädala jooksul E-vitamiiniga rikastatud toiduga (0, 50 ja 585&nbsp;mg/kg toidu kohta) näitavad, et E-vitamiin võib oluliselt mõjutada [[T-rakk]]ude diferentseerumist [[tüümus]]es.<ref name="2QGE5" /> ==Nimetus== Sõna on tuletatud [[vanakreeka keel|kreeka]] sõnadest τόκος ''tókos'' ('sündimine') ja φέρειν ''phérein'' ('kandma', 'tooma') ning -''ol'' tähistab [[alkohol]]i. ==Ajaloolist== E-vitamiini (algselt X-vitamiin) avastasid [[1922]]. aastal [[California Ülikool Berkeleys|California ülikooli]] juures töötavad [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] mitu aastat kestnud rottide toitumiseksperimentide käigus, mille tulemusel muutusid nii emas- kui ka isasrotid steriilseks ehk [[impotentsus|sigimisvõimetuks]].<ref>H. McLean Evans, Katharine Scott Bishop, ''On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction'', (December 8, 1922) is an article from Science, Volume 56. [http://archive.org/stream/jstor-1647181/1647181#page/n1/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)]</ref> Kui toiduratsiooni lisati nisuiduõli (tiinete rottide igapäevasele toidule lisati tilgake nisuteradest valmistatud õli) ja salatilehti, siis mõlema soo sigimisvõime taastus. *[[1922]] avastasid [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] toitainetes antisteriilse faktori, hilisemad nimetused [[antisteriilne toitumisfaktor X]], [[X-vitamiin]] ja E-vitamiin (biotest: [[rott|rotid]]);<ref name="lWSFQ" /> *[[1936]]. aastal pani Herbert McLean Evans koos kaastöötajatega, [[California Ülikool Berkeleys|California Ülikooli]] kreeka professori ettepanekul, nisuõlist ekstraheeritud aine keemiliseks nimetuseks [[tokoferool]].<ref name="0efv8" /> *[[1938]]. aastal koostas E. Fernholz alfatokoferooli struktuuri. *[[1938]]. aastal sünteesis [[Paul Karrer]] esimesena E-vitamiini.<ref name="c4iUK" /> *... ==Vaata ka== *[[Rasvlahustuvad vitamiinid]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="toit">{{netiviide| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"| Väljaanne = www.nal.usda.gov| Kasutatud = 04.01.2011| Keel = inglise| arhiivimisaeg = 3.03.2015| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20150303184216/http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/| url-olek = ei tööta}}</ref> <ref name="M9Wnd">[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, lk 109, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013)] (PDF)</ref> <ref name="2oSIq">[[David A. Bender]], [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, Cambridge University Press, lk 118, 2003, ISBN 9780521803885 Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)] (inglise keeles) (PDF)</ref> <ref name="qvhJR">[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, lk 110, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013)] (PDF)</ref> <ref name="OiL9N">[http://www.whocc.no/atcvet/atcvet_index/?code=QA11HA03 ''WHO Collaborating Centre for Drug Statistics Methodology Norwegian Institute of Public Health'' Veebiversioon (vaadatud 16.08.2013) (inglise keeles)]</ref> <ref name="Fn9KB">[[David A. Bender]], [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, Cambridge University Press, lk 109, 2003, ISBN 9780521803885, Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013) (inglise keeles)] (PDF)</ref> <ref name="NZmC9">[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, lk 125, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013)] (inglise keeles) (PDF)</ref> <ref name="EFSA 2006">[http://www.efsa.europa.eu/de/ndatopics/docs/ndatolerableuil.pdf ''Tolerable Upper Intake Levels for Vitamins and Minerals''.] Scientific Committee on Food / Scientific Panel on Dietetic Products, Nutrition and Allergies / European Food Safety Authority. 02/2006, ISBN 92-9199-014-0, S.&nbsp;243–252. Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013) (inglise keeles)</ref> <ref name="AA4OQ">[[Angelika Erin]], ''Saladuslikud e-ained meie igapäevatoidus'', teine, täiendatud trükk, Tallinn, lk 65–66, 2010, Meediatera OÜ, ISBN 978 9949 21 005 3</ref> <ref name="1vyDX">Helmy MM, Senbel AM.[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22280834 ''Evaluation of vitamin E in the treatment of erectile dysfunction in aged rats.'', Life Sci. 2012 Apr 9;90(13–14):489-94. doi: 10.1016/j.lfs.2011.12.019. Epub 2012 Jan 17. Osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) (inglise keeles)</ref> <ref name="y61jX">Donald B. McCormick, [http://books.google.ee/books?id=K2UCZMJPZdEC&pg=PA126&dq=vitamer&hl=et&sa=X&ei=q9opUvW0N-iU7QbD7YDYBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=vitamer&f=false ''Vitamins and Hormones: Advances in Research and Applications Volume 43'', lk 129, 1986, Academic Press, ISBN 0 12 709843 7 Google'i raamat (vaadatud 06.09.2013) (inglise keeles)</ref> <ref name="2QGE5">Moriguchi S, Miwa H, Okamura M, Maekawa K, Kishino Y, Maeda K., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8120669 Vitamin E is an important factor in T cell differentiation in thymus of F344 rats.], J Nutr Sci Vitaminol (Tokyo). oktoober 1993;39(5):451-63., PMID 8120669, veebiversioon (vaadatud 06.02.2015)(''inglise keeles'')</ref> <ref name="lWSFQ">Gerald Litwack, Vitamin A, ''Vitamines and Hormones'', lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, [http://books.google.ee/books?id=Nl2kn9D0b9sC&pg=PA290&lpg=PA290&dq=Food+Factor+named+Vitamin+E+by+B.+Sure.&source=bl&ots=D0p1WlG5XI&sig=svYGk6w_6nEc5VxvtbW2WSvcD7Y&hl=et&sa=X&ei=2ELiUdPnJ8fEsgbyxIGwDg&ved=0CDoQ6AEwAQ#v=onepage&q=Food%20Factor%20named%20Vitamin%20E%20by%20B.%20Sure.&f=false Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.07.2013)]</ref> <ref name="0efv8">George Wolf, [http://jn.nutrition.org/content/135/3/363.long ''The Discovery of the Antioxidant Function of Vitamin E: the contribution of Henry A. Mattill''], J. Nutr. March 1, 2005 vol. 135no. 3 363–366, Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013) (inglise keeles)</ref> <ref name="c4iUK">[[Lee Russell McDowell]], [http://books.google.ee/books?id=UR9MnQ806LsC&pg=PA446&dq=isomers+of+biotin&hl=et&sa=X&ei=C18gUrCsD8iRhQekqoAw&redir_esc=y#v=onepage&q=isomers%20of%20biotin&f=false "Vitamins in Animal and Human Nutrition]", 2nd, lk 155 , 2000, Iowa State University Press / Ames Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.09.2013) (inglise keeles)</ref> }} == Välislingid == *David A. Bender. Nutritional Biochemistry of the Vitamins, 2nd ed. Cambridge University Press, 2003. ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf veebiversioon]<small> (inglise keeles)</small> *Jan Frank. Dietary Phenolic Compounds and Vitamin E Bioavailability – Model studies in rats and humans. Swedish University of Agricultural Sciences, 2004. ISBN 91 576 6453 6, [http://books.google.ee/books?id=tYSFrIJqzYsC&pg=PA11&dq=vitamer&hl=et&sa=X&ei=JdIpUryIGpSThQeU54A4&redir_esc=y#v=onepage&q=vitamer&f=false veebiversioon]<small> (inglise keeles)</small> * Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], lk 147–150. ISBN 978-9985-2-1540-1 *Nicholas Smirnoff, [http://books.google.ee/books?id=Mt1kfp39FskC&pg=PA71&dq=tocopherol+cyclase&hl=et&sa=X&ei=5awoUoqUGpCAhAe97IGwDA&redir_esc=y#v=onepage&q=tocopherol%20cyclase&f=false Antioxidants and Reactive Oxygen Species in Plants.], Blackwell Publishing Ltd, 2005, ISBN 978 1 4051 2529 1, Google'i raamatu osaline veebiversioon<small> (inglise keeles)</small> ; [[T-rakk]]ude [[diferentseerumine]] * Moriguchi S, Miwa H, Okamura M, Maekawa K, Kishino Y, Maeda K., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/8120669 Vitamin E is an important factor in T cell differentiation in thymus of F344 rats. Lühikokkuvõte.]] J Nutr Sci Vitaminol (Tokyo). oktoober 1993 ;39(5):451-63., veebiversioon (vaadatud 7.11.2014)<small> (inglise keeles)</small> [[Kategooria:Vitamiinid]] [[Kategooria:Antioksüdandid]] [[Kategooria:Toidulisaained]] 9kxdn2ie8uy6yg8xebglikfinqud1c4 0 62665 7232019 7187781 2026-09-11T08:00:45Z Kuriuss 38125 7232019 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Ungari ülestõus 1956 | osa = [[Külm sõda|külmast sõjast]] | pilt = Szétlőtt harckocsi a Móricz Zsigmond körtéren.jpg | pildiallkiri = Purustatud tank [[Móricz Zsigmondi väljak]]ul 1956. aasta sügisel | aeg = [[23. oktoober]] – [[10. november]] [[1956]] | koht = [[Ungari Rahvademokraatlik Vabariik]], [[Budapest]] | koordinaadid = | kaart = | laiuskraad = | pikkuskraad = | kaardisuurus = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = [[Nõukogude Liit]] kukutas [[Ungari]] valitsuse, ülestõus kukkus läbi | seis = | osaline1 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|border|22px|link=|alt=]] [[Nõukogude Liit]] <br>[[Pilt:Flag of Hungary 1949-1956.svg|border|22px|link=|alt=]] Ungari riiklik julgeolekupolitsei ([[ÁVH]]) | osaline2 = [[Pilt:Flag of the Hungarian Revolution (1956).svg|border|22px|link=|alt=]] Ungari ülestõusnud | osaline3 = | väejuht1 = [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|border|22px|link=|alt=]] [[Nikita Hruštšov]] <br> [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|border|22px|link=|alt=]] [[Ivan Konev]] | väejuht2 = [[Pilt:Flag of the Hungarian Revolution (1956).svg|border|22px|link=|alt=]] [[Imre Nagy]] <br>[[Pilt:Flag of the Hungarian Revolution (1956).svg|border|22px|link=|alt=]] [[Pál Maléter]] | väejuht3 = | jõud1 = 31 550 sõjaväelast,<br /> 1130 tanki{{#tag:ref|Andmed on eri allikates erinevad. [[ÜRO Peaassamblee]] moodustatud [[Ungari probleemi erikomitee]] (1957) hindas sõjaväelaste arvuks 75 000 – 200 000 ja tankide arvuks 1600–4000<ref name="mwtUY" />, kuid hiljem avanenud Nõukogude arhiivitoimikute põhjal on leitud, et Nõukogude vägedes oli 31 550 meest ja 1130 tanki.<ref name="8Rnsu" /> |group=N}} | jõud2 = Täpne ülevaade puudub | jõud3 = | kaotused1 = Ainult NSV Liidu kaotused <br>722 hukkunut <br> 1251 haavatut | kaotused2 = Hinnanguliselt 2500 hukkunut, <br> 13 000 haavatut<ref name="lYuRE" /> | kaotused3 = | märkused = }} '''Ungari ülestõus''' ehk '''Ungari vastuhakk''' ehk '''Ungari revolutsioon''' ([[ungari keel]]es ''1956-os forradalom'' ehk ''1956-os felkelés''){{#tag:ref| Alternatiividena kasutatakse nimetusi "Ungari revolutsioon" ja "Ungari vastuhakk". Ungari keeles kasutati algselt sõna ''felkelés'' ('ülestõus'). Aastatel 1957–1988 suruti avalikus kõnepruugis peale mõistet "kontrrevolutsioon" (''ellenforradalom''). 1990. aastate algusest domineerib taas positiivne diskursus. 1956. aasta sündmustest räägitakse kui revolutsioonist ja vabadusvõitlusest (''forradalom és szabadságharc''), mis omal moel jäljendavad 1848–1849. aasta revolutsioonilisi sündmusi. Mõiste "revolutsioon" on leidnud laialdasemat kasutust ka inglise keeles (vt USA Riigidepartemangu ülevaadet Ungarist<ref name="state" /> 1956. aasta Ungari sündmused olid vaatamata oma lühiajalisusele klassikaline "revolutsioon". Erinevalt riigipöördest (''coup d'état'') ja putšist, kus võimu haarab üldjuhul väike huvirühm, kaasasid Ungari 1956. aasta sündmused masse.|group=N}} oli rahvuslik spontaanne vastuhakk [[kommunism|kommunistide]] juhitud [[Ungari]] Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi [[Budapest]]i südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei ([[Államvédelmi Hatóság]] ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja [[Nõukogude armee|Nõukogude vägede]] vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid [[Ungari Töörahva Partei]]lt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda [[Varssavi Pakt]]ist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium]] oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu [[Kesk- ja Ida-Euroopa riigid|Kesk- ja Ida-Euroopas]], kuid tekitas võõristust paljude [[läänemaailm|Lääne]] [[marksist]]ide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks. ==Eellugu== [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal oli Ungari osaks [[teljeriigid|teljeriikidest]], kuhu kuulusid veel [[Kolmas Riik|Saksamaa]], [[Itaalia]], [[Rumeenia]] ja [[Bulgaaria]]. Teljeriigina osales Ungari 1941. aastal [[Jugoslaavia]] [[okupeerimine|okupeerimisel]] ja rünnakus Nõukogude Liidu vastu. NSV Liidul õnnestus invasioon tagasi tõrjuda ja 1944. aastaks olid Nõukogude väed asunud vastupealetungile. Kartes Nõukogude okupatsiooni, alustas Ungari valitsus [[vaherahu]]kõnelusi liitlasvägedega. Läbirääkimised katkesid pärast seda, kui Natsi-Saksamaa okupeeris riigi ja kehtestas seal teljeriike toetava režiimi. Ungari ja riigis paiknenud Saksa väed alistusid pärast Nõukogude suurpealetungi 1945. aastal. ===Sõjajärgne okupatsioon=== Teise maailmasõja järel sattus riik Nõukogude Liidu mõjusfääri. Selleks ajaks toimis Ungaris mitmeparteiline [[demokraatia]]. 1945. aasta valimised tõid võimule [[koalitsioon]]ivalitsuse eesotsas peaminister [[Zoltán Tildy]]ga. Marksistlik-leninlik rühmitus – [[Ungari Kommunistlik Partei]], kes jagas Nõukogude valitsuse ideoloogilisi veendumusi, kogus valimistel 17% häältest. Opositsiooni tõrjutuna õnnestus kommunistlikul parteil killustada koalitsiooni mõju.<ref name="Kertesz" /><ref name="un18" /> Pärast 1945. aasta valimisi oli Sõltumatu Väiketalunike Partei sunnitud loovutama kommunistlikule parteile siseministri portfelli.<ref name="oszk133" /> Siseministri alluvuses tegutses ka Ungari riiklik julgeolekupolitsei ([[Államvédelmi Hatóság]], hiljem tuntud kui ÁVH). ÁVH kasutas poliitiliste oponentide vaigistamiseks hirmutamist, fabritseeritud süüdistusi, vangistusi ja piinamist<ref name="un31" />. Lühike mitmeparteilise demokraatia ajajärk lõppes pärast kommunistliku partei ja sotsiaaldemokraatliku partei ühinemist. Uus partei tuli vastaskandidaate kõrvale tõrjudes 1949. aastal võimule. Võimule saanud kuulutati välja Ungari Rahvademokraatlik Vabariik<ref name="un18" />. Ungari Kommunistlik Partei asendas [[kapitalistlik]]u majandusmudeli [[plaanimajandus]]ega. Ühe osana sellest viidi Nõukogude Liidu eeskujul läbi radikaalne [[natsionaliseerimine]]. Majandusreformid tõid endaga kaasa [[stagnatsioon]]i ja [[elatustase]]me languse. Esimestena asusid valitsust ja selle poliitikat kritiseerima [[kirjanik]]ud ja [[ajakirjanik]]ud, avaldades 1955. aastal valitsuse aadressil kriitilisi artikleid.<ref name="oszk122" /> 22. oktoobriks 1956 taaselustasid Budapesti tehnikaülikooli üliõpilased keelustatud üliõpilasühenduse MEFESZ<ref name="Crampton295" /> ja korraldasid 23. oktoobril [[meeleavaldus]]e, mis kulmineerus [[riigipööre|riigipöördega]]. ===Poliitilised repressioonid ja majanduslangus=== [[Fail:Flag of Hungary 1949-1956.svg|pisi|Ungari lipp 1949–1956. Revolutsiooni ajal lõigati protesti märgiks lipu südamest välja vapp]] Ungarist sai kommunistlik riik [[Mátyás Rákos]]i [[Autoritaarne režiim|autoritaarse]] juhtimise all.<ref name="Video1" /> Julgeolekupolitsei (ÁVH) alustas enam kui 7000 [[dissident|dissidendi]] tagakiusamist, keda nimetati "titoistideks" või "lääne agentideks". Tagakiusatud sunniti end süüdi tunnistama näidisprotsessidel ja paigutati Ida-Ungari vangilaagrisse.<ref name="Tokes317" /><ref name="wilson" /> Asudes likvideerima intellektuaalide ja "kodanlaste" klassi, küüditas julgeolekupolitsei 1950–1952 tuhandeid inimesi. Nende eluasemd ja vara jagati laiali tööpartei liikmete vahel. Uus võim püüdis end kehtestada arreteerimiste, piinamiste ja hukkamistega. Ajastu paradoksi peegeldab näiteks see, et hukatute hulgas oli ka ÁVH rajaja [[László Rajk]].<ref name="Tokes317" /><ref name="lawsoc" /> {{#tag:ref| Gati (2006, 49) kirjeldab "kõige õudsamaid psühholoogilise ja füüsilise piinamise vorme"... Rákosi terrorivalitsus oli julmim Kesk- ja Ida-Euroopa kommunistlike riikide hulgas. Ta viitab aruandele, mis valmis pärast kommunismi kokkuvarisemist. Aruandes seisab, et 1950. aastast 1953. aasta alguseni menetlesid kohtud 650 000 (poliitilise kuriteo) juhtumit. Süüdi mõisteti 387 000 ehk 4% Ungari elanikkonnast.<ref name="lawsoc" />|group=N}} Aastaga küüditati Budapestist 26 000 inimest. Küüditatud kogesid üldjuhul kohutavaid elamistingimusi. Neid kasutati orjatöölistena [[kolhoos]]ides. Paljud surid nälga ja haigustesse.<ref name="wilson" /> Rákosi valitsus politiseeris Ungari haridussüsteemi.<ref name="Kardos" /> [[Vene keel]] nagu ka kommunistliku ideoloogia alused muudeti kohustuslikuks nii üldharidus- kui ka kõrgkoolides. Usukoolid riigistati ja kirikupead asendati valitsusele lojaalsete inimestega.<ref name="Burant" /> 1949. aastal arreteeriti Ungari [[katoliku kirik|katoliku kiriku]] pea [[kardinal]] [[József Mindszenty]] ja mõisteti riigireetmise eest eluks ajaks vangi.<ref name="Douglas" /> Rákosi käe all oli Ungari valitsus üks vägivaldsemaid II ilmasõja järgses [[Euroopa]]s.<ref name="un18" /><ref name="lawsoc" /> Ungari [[majandus]] seisis 1940ndate teisel poolel vastamisi mitmete väljakutsetega. Riik nõustus maksma NSV Liidule, [[Tšehhoslovakkia]]le ja Jugoslaaviale sõja[[reparatsioon]]i suurusjärgus 300 miljonit [[USA dollar]]it.<ref name="avalon" /> Ungari keskpank hindas 1946. aastal reparatsiooni kogumahuks 19–22% aastasest [[sisemajanduse kogutoodang]]ust.<ref name="Kertesz2" />. Samal aastal sattus Ungari rahvusliku [[valuuta]] surve alla, mis lõppes suurima teadaoleva [[hüperinflatsioon]]iga.<ref name="NemzetiBank" /> {{#tag:ref| Tuginedes ingliskeelse Wikipedia hüperinflatsiooni teemalisele artiklile, oli inflatsioon Ungaris 4,19 × 10¹⁶ protsenti kuus (hinnad kahekordistusid iga 15 tunni tagant).|group=N}} Ungari osalus [[Vastastikuse Majandusabi Nõukogu]]s tõmbas kriipsu peale kaubavahetusele Läänega ja takistas Ungaril saada [[Marshalli plaan]]iga võimaldatud abi.<ref name="Kertesz3" /> 1950. aastate alguses langes rahva elatustase vaatamata sellele, et Ungari [[SKP]] elaniku kohta kasvas. Elanike sissetulekute kärpimisega rahastati [[investeering]]uid tööstusse. Makromajanduslikud juhtimisvead põhjustasid esmatarbekaupade ja toiduainete kroonilist puudust. Leib, suhkur, jahu ja liha olid normeeritud.<ref name="Bognár" /> Riigi võlakirjade kohustuslik ostmine vähendas veelgi üksikisikute sissetulekuid. Kokkuvõttes tähendas see, et teenistujate ja töötajate reaalpalk oli 1952. aastal vaid 2/3 sellest, mis see oli 1938. aastal. Kusjuures 1949. aastal oli vahe "veel" 90%.<ref name="transformation" /> [[Riigivõlg|Riigivõla]] kasv ja esmatarbekaupade puudus põhjustas rahulolematust.<ref name="LibCongressHungaryEconomy" /> ===Rahvusvahelised sündmused=== [[Stalin]]i surm 1953. aasta 5. märtsil juhatas sisse mõõduka liberaliseerumise ajajärgu, mille jooksul arenes enamikus Euroopa kommunistlikes parteides välja reformimeelne tiib. Ungaris sai Mátyás Rákosi asemel peaministriks [[Imre Nagy]].<ref name="Rainer1957" /> Rákosi jäi partei [[peasekretär]]iks, mistõttu tal oli võimalik õõnestada enamikku Nagy [[reform]]e. 1955. aasta aprilliks õnnestus tal diskrediteerida Nagyt sel määral, et too oli sunnitud võimult lahkuma.<ref name="z0fJO" /> Pärast [[Nikita Hruštšov]]i "salajast kõnet" 1956. aasta veebruaris asuti paljastama Stalini ja tema protežeede kuritegusid,<ref name="Hruštšov" /> Rákosi tagandati peasekretäri kohalt ning tema asemele nimetati 18. juulil 1956 [[Ernő Gerő]].<ref name="UNGeneral18" /> 1955. aasta 14. mail moodustas NSV Liit [[Varssavi Lepingu Organisatsioon|Varssavi Pakti]], sidudes Ungari tihedamalt Nõukogude Liidu ja selle satelliitriikidega Kesk- ja Ida-Euroopas. Alliansi põhimõteteks oli muuhulgas "riikide sõltumatuse ja iseseisvuse austamine" ja "mittevahelesegamine nende siseasjadesse".<ref name="Halsall" /> Riigilepingu (Österreichischer Staatsvertrag) ja sellele järgnenud deklaratsiooniga tunnistas [[Austria]] end demilitariseeritud ja neutraalseks riigiks.<ref name="Video2" /> See pani ungarlasi samuti otsima võimalusi "... kuulutamaks end Austria eeskujul [[neutraliteet|neutraalseks]]", nagu märkis Nagy 1955. aastal.<ref name="UNGeneral105" /> [[Fail:Poznan 1956.jpg|pisi|Meeleavaldus Poznanis 1956. aasta suvel]] 1956. aastal lämmatas [[Poola]] valitsus [[Poznań]]is ülestõusu, mille käigus tapeti ja vigastati mitmeid protestijaid. Avalikkuse survel nimetas valitsus Poola ühinenud tööliste partei esimeseks sekretäriks rehabiliteeritud reformikommunisti [[Władysław Gomułka]]. Gomułka sai ka mandaadi pidada NSV Liiduga läbirääkimisi kaubanduse kontsessioonilepingu ja Nõukogude vägede kärpimise üle. Päevi kestnud pingeliste kõneluste tulemusena andis NSV Liit 19. oktoobril 1956 Gomułka nõudmistele lõpuks järele.<ref name="satellite" /> ''Poola Oktoobrina'' tuntuks saanud läbirääkimised sütitasid paljudes ungarlastes lootust, et ka neil õnnestub sõlmida Nõukogude Liiduga sarnane kokkulepe.<ref name="Machcewicz" /> Kõik need sündmused mõjutasid märkimisväärselt Ungari sisepoliitilist kliimat 1956. aasta oktoobris. [[Külm sõda|Külma sõja]] kontekstis ilmnesid [[USA]] "Ida-Euroopa ja Ungari poliitikas" põhimõttelised pinged. Ühelt poolt üritas USA julgustada Ida-Euroopa riike murdma end lahti 'Nõukogude blokist'. Teisalt aga sooviti vältida USA ja NSV Liidu vahelist vastasseisu, mis ähvardas eskaleeruda [[tuumasõda|tuumasõjaks]]. Seepärast otsisid ühendriikide poliitikud muid meetmeid kärpimaks Nõukogude mõju Ida-Euroopas. Ühe võimalusena nähti nn ohjeldamispoliitikat, kus oleks oma koht majanduslikul ja psühholoogilisel sõjal ja varjatud operatsioonidel. Nn ohjeldamispoliitika viimases astmes nähti ette läbirääkimisi Nõukogude Liiduga Ida-bloki staatuse üle. 1956. aasta suvel hakkasid paranema suhted USA ja Ungari vahel. Ameerika Ühendriigid vastasid positiivselt Ungari lepituskatsele luua kahepoolsed kaubandussidemed. Ungari soov parandada suhteid oli seotud riigi katastroofilise majandussituatsiooniga. Läbirääkimisi hakkas aga takistama Ungari siseministeerium, kes kartis, et paranenud suhted Läänega võivad nõrgendada Ungaris kommunistide võimu.<ref name="BorhiContRoll" /> ===Sotsiaalsete pingete kuhjumine=== [[Fail:Bem statue.jpg|pisi|[[József Bem]]i mälestussammas, mille jalamil toimus 1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal 20 000 osalejaga meeleavaldus]] Rákosi tagasiastumine 1956. aasta juulis julgustas üliõpilasi, kirjanikke ja ajakirjanikke võtma senisest aktiivsema ja kriitilisema hoiaku ühiskonnas toimuva suhtes. Üliõpilased ja ajakirjanikud algatasid sarja intellektuaalseid arutelusid, mis lahkasid Ungarit pitsitavaid probleeme. Foorumid, mida on kutsutud ka [[Petőfi ring]]ideks, muutusid väga populaarseks ja köitsid tuhandeid huvilisi.<ref name="UNGeneral123" /> Opositsioonilist liikumist tugevdas veelgi Rákosi valitsuse käsul hukatud [[László Rajk]]i ümbermatmistseremoonia 6. oktoobril 1956.<ref name="Gémes" /> 16. oktoobril 1956 ärritasid Szegedi üliõpilased kommunistlikku üliõpilasliitu DISZ sellega, et taastasid Rákosi diktatuuri ajal keelustatud demokraatliku üliõpilasorganisatsiooni MEFESZ.<ref name="Crampton295" /> Mõne päeva jooksul taaselustati veel üliõpilasühingud Pécs, Miskolc ja Sopron. 22. oktoobril koostasid Budapesti tehnikaülikooli üliõpilased nimekirja kuueteistkümnest nõudmisest, millest mõned puudutasid ka ühiskonna valupunkte.<ref name="sixteen" /> Kuulnud, et [[Ungari Kirjanike Liit]] kavatseb järgnevatel päevadel väljendada toetust reformiliikumistele [[Poola]]s, otsustasid ka üliõpilased liituda toetusaktsiooniga.<ref name="Machcewicz" /><ref name="UNGeneral145" /> ==Ülestõus== ===Esimesed lasud=== 1956. aasta 23. oktoobri pärastlõunal kogunes umbes 20 000 meeleavaldajat kindral [[József Bem]]i mälestussamba juurde.<ref name="Video3" /> Poolas sündinud Bem oli 1848. aasta [[Ungari ülestõus (1848)|Ungari ülestõusu]] kangelane. Kirjanike liidu president [[Péter Veres]] luges ette manifesti,<ref name="morris" /> üliõpilased esitasid oma sõnumi ja seejärel võttis rahvamurd üles tsensuuri keelustatud poeemi "Rahvuslaul", mille refrään kõlas järgmiselt: "''Madjarite jumalale vannume'', ''vannume'': ''ei enam orjust kanna me.''" Keegi meeleavaldusel osalenutest lõikas Ungari lipust välja Nõukogude [[vapp|vapi]]. Teguviis leidis järgijaid – auklikust lipust kujunes protestisümbol.<ref name="Heller" />. Seejärel ületas suurem osa rahvahulgast Doonau jõe ja liitus parlamendihoone juurde kogunenud demonstrantidega. Kella kuueks õhtul oli meeleavaldajate arv kasvanud 200 000-ni.<ref name="UNGeneral19" /> Demonstratsioon oli emotsioonidest kirgas, kuid rahumeelne.<ref name="UN report 2C p55" /> Kell 20.00 esines esimene sekretär [[Ernő Gerő]] raadiopöördumisega, milles mõistis hukka kirjanike ja üliõpilaste nõudmised.<ref name="UN report 2C p55" /> Ärritatud Gerő sõnavõtust, otsustas osa meeleavaldajaist viia ellu ühe oma nõudmistest – kõrvaldada 9,1 meetri kõrgune Stalini kuju, mis oli rajatud 1951. aastal selleks spetsiaalselt lammutatud kiriku asemele.<ref name="Time1965" /> Kella 21.30-ks oli kuju kukutatud. Monumendist jäid alles vaid Stalini saapad, mille juubeldav rahvas ehtis Ungari lippudega.<ref name="UN report 2C p55" /> Umbes samal ajal kogunes suur hulk inimesi Radio Budapesti hoone juurde, mida valvas suurte jõududega ÁVH. Murdepunkt saabus siis, kui julgeolekujõud pidasid kinni meeleavaldajate delegatsiooni, kes püüdis raadio kaudu tutvustada avalikkusele oma nõudmisi. Kuna levisid kuuldused, nagu oleks delegatsioon maha lastud, muutus meeleavaldus juhitamatuks. Ülemistest akendest külvati protestijad üle pisargaasiga. ÁVH avas tule, tappes hulgaliselt meeleavaldajaid.<ref name="UN report 2C p56" /> ÁVH püüdis oma varusid täiendada kiirabiautodesse peidetud relvadega, kuid rahvas nägi plaani läbi. Mitmed sõjaväelased, kes olid saadetud ÁVH-d abistama, vahetasid poolt, rebisid peakattelt punatähe ja liitusid ülestõusnutega.<ref name="Heller" /><ref name="UN report 2C p56" /> ÁVH rünnak tõi kaasa vägivallalaine. Protestijad süütasid politseiautosid, jagasid massidele relvaladudest hõivatud relvi ja lõhkusid kommunistliku režiimi sümboleid.<ref name="UN report 2C p56" /> ===Võitluse laienemine ja valitsuse kukkumine=== [[Fail:Hole in flag - Budapest 1956.jpg|pisi|Budapesti tänavapilt ülestõusu ajal, lehvimas auguga lipp vastupanu sümbolina]] 23. oktoobri öösel nõudis Ungari Kommunistliku Partei sekretär Ernő Gerő Nõukogude sõjaväe interventsiooni, et "lämmatada demonstratsioon, mis oli saavutamas pretsedenditut ulatust".<ref name="satellite" /> Tegelikult oli NSV Liidu juhtkond igaks juhuks juba mõned kuud varem sõnastanud Ungari sõjalise [[interventsioon]]i plaani.<ref name="uuu" />{{#tag:ref| "NSV Liidu kaitseministeerium oli asunud valmistuma suuremateks rahutusteks Ungaris juba 1956. aasta juulis. Plaan kandis koodnimetust "Laine" ja selle eesmärk oli taastada kord vähem kui kuue tunniga... Nõukogude armee oli valmis. Nõukogude poolel oli valmisolek saata Budapesti peale 30 000 sõjaväelast, kellest 6000 pidid jõudma sinna vähem kui ööpäevaga."<ref name="uuu" />|group=N}} Nüüd asuti seda plaani ellu viima. 24. oktoobri öösel kella kaheks sisenesid [[NSV Liidu kaitseministri]] [[Georgi Žukov]]i korraldusel Budapesti Nõukogude [[tank]]id.<ref name="UN report 2C p56" /> 24. oktoobri keskpäevaks olid tankid paigutatud parlamendihoone juurde. Nõukogude sõjaväelased valvasid olulise tähtsusega sildu ja ristmikke. Nõukogude sõjaväelased jälgisid esialgu toimuvat pigem kõrvalt. Mitmete aruannete kohaselt olevat NSV Liidu väed näidanud ka üles sümpaatiat demonstrantide vastu.<ref name="UNGeneral52,152" /> Samal ajal püstitasid relvastatud ülestõusnud Budapesti kaitseks barrikaade. Keskhommikuks raporteerisid nad ka mõningate Nõukogude tankide hõivamisest.<ref name="Heller" /> 25. oktoobril kogunesid meeleavaldajad parlamendihoone ette. ÁVH üksused hakkasid naaberhoonete katustelt tulistama rahvast.<ref name="Chapter X.I, para 482 p. 153" /><ref name="MHaZN" /> Mõned Nõukogude sõjaväelased vastasid ÁVH pihta tulega, kuna uskusid ekslikult, et olid tulistamise sihtmärgiks.<ref name="Heller" /><ref name="UN22" /> Julgeolekupolitseid ründasid ka relvastatud protestijad.<ref name="Heller" /><ref name="Chapter X.I, para 482 p. 153" /> Rünnakud parlamendi juures viisid valitsuse kokkuvarisemiseni.<ref name="UN22" /> Kommunistliku partei esimene sekretär [[Ernő Gerő]] ja endine peaminister [[András Hegedüs]] põgenesid [[Nõukogude Liit]]u. Peaministriks sai [[Imre Nagy]] ja partei esimeseks sekretäriks nimetati [[János Kádár]].<ref name="UNGeneral174" /> Raadiopöördumises kutsus Nagy üles vägivalla lõpetamisele. Ta lubas uuesti käivitada kolm aastat varem katkenud poliitilised reformid. Hoolimata Nagy üleskutsest jätkasid ülestõusnud rünnakuid Nõukogude vägede vastu. Budapesti kitsastel tänavatel pildusid nad Nõukogude tanke [[Molotovi kokteil]]idega. Üle riigi tekkis revolutsiooninõukogusid, kes tunnistasid end koha peal kõrgeima võimu kandjaks ja kutsusid rahvast laiaulatuslikule vastupanule. Vastupanu käigus teisaldati või hävitati avalikud kommunistlikud sümbolid nagu punatähed ja Nõukogude vägedele püstitatud mälestusmärgid. Põletati ka kommunistlikke raamatuid. Esile kerkisid spontaansed maakaitseväed. Vahest tuntuim neist oli [[József Dudás]]i juhitud 400-meheline üksus, mis ründas ja tappis Nõukogude võimu pooldajaid ja ÁVH liikmeid.<ref name="wilsoncenter" /> Kokkupõrked ülestõusnute ja Nõukogude vägede vahel kestsid 28. oktoobrini, mil sõlmiti relvarahu. Relvarahu tulemusena taandus enamik Nõukogude vägedest Budapestist 30. oktoobriks Ungari maapiirkondades paiknenud garnisonidesse.<ref name="UNGeneral23" /> ===Vahemäng=== Relvarahu kestis 28. oktoobrist 4. novembrini. Sellal hakkasid paljud ungarlased juba uskuma, et Nõukogude väed on Ungarist välja viidud.<ref name="CBS" /> Samas oli vaherahu suhteliselt vägivaldne – selle aja jooksul lintšiti või hukati 213 Ungari kommunistliku partei liiget või poolehoidjat.<ref name="Ellenforradalmi" /> ====Uus Ungari rahvuslik valitsus==== Kiiresti leviv ülestõus Budapesti tänavatel ja Gerő-Hegedüsi valitsuse äkiline langus oli uue rahvusliku juhtkonna jaoks ühelt poolt üllatav, teisalt aga segadust põhjustav. Nagy, kelle poliitilisi võimeid hinnati "tagasihoidlikeks",<ref name="1kMfW" /> võitis rahva poolehoiu oma rahuliku loomuse ja sooviga taastada riigis kord. Nagy oli ainus endistest Ungari liidritest, keda usaldas nii rahvas kui NSV Liit – see lubas meeleavaldust ja sellele järgnenud sündmusi näidata pigem rahvusliku ülestõusu kui kontrrevolutsioonina.<ref name="pTpI5" /> Nimetanud vastupanu 27. oktoobril raadioesinemises "laialdaseks demokraatlikuks massiliikumiseks", moodustas Nagy valitsuse, kuhu kuulusid ka mõned parteitud ministrid. Uus rahvuslik valitsus keelustas ÁVH ja loobus üheparteilisest süsteemist.<ref name="UN22" /><ref name="Zinner" /> Kuna Nagy valitsus oli võimul vaid kümme päeva, ei olnud sel võimalik selgitada oma poliitika üksikasju. Küll aga rõhutasid ajalehtede juhtkirjad tol perioodil seda, et Ungaris peab toimima neutraalne mitmeparteiline [[sotsiaaldemokraatia]].<ref name="UNGeneral179,183" /> Paljud poliitvangid vabastati, silmapaistvaim neist oli kardinal [[József Mindszenty]].<ref name="CBS" /> Taastati varem keelustatud poliitilised parteid nagu näiteks [[Sõltumatu Väiketalunike, Põllutööliste ja Kodanike Partei]] (''Független Kisgazda, Földmunkás és Polgári Párt'') ja [[Ungari Rahvuslik Talurahvapartei]] ning need kutsuti ühinema koalitsiooniga.<ref name="UNGeneral22,183" /> Üle riigi moodustatud lokaalsed revolutsiooninõukogud võtsid kommunistidelt üle kohaliku võimu.<ref name="Video4" /><ref name="Haynes" /><ref name="libcom" /><ref name="Anderson" /> 30. oktoobriks tunnustas Ungari Kommunistlik Partei nende õiguspädevust ja Nagy valitsus palus toetust neilt kui "revolutsiooni ajal moodustatud autonoomsetelt ja demokraatlikelt kohalikelt organitelt".<ref name="un154" /> Tööstusettevõtetes ja kaevandustes loodi sarnastel alustel töölisnõukogud ning kõrvaldati mitmed ebapopulaarsed korraldused, näiteks tootmisnormid. Töölisnõukogud püüdsid ühelt poolt juhtida ettevõtteid, teisalt aga kaitsta tööliste huve, rajades nõnda sotsialistliku majanduse, mis oli vaba karmist partei kontrollist.<ref name="UN22" /> Kohalikud nõukogud seisid aeg-ajalt vastamisi ÁVH rünnakutega. Näiteks [[Debrecenis]], [[Győris]], [[Sopronis]], [[Mosonmagyaróváris]] ja teistes linnades avas ÁVH meeleavaldajate pihta tule, tappes mitmeid protestijaid. Lõpuks siiski ÁVH desarmeeriti. Selleks kasutati tihti jõudu ja kohalike politseinike abi.<ref name="un154" /> ====Nõukogude Liidu positsioon==== 24. oktoobril arutas [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo|NLKP KK Presiidium]] poliitilisi suundumusi Poolas ja Ungaris. [[Vjatšeslav Molotov|Molotov]] ja tema mõttekaaslased nõudsid karmikäelist lähenemist ja interventsiooni, [[Nikita Hruštšov]] ja kaitseminister Georgi Žukov olid selle vastu. Budapestis viibinud Nõukogude delegatsioon raporteeris, et kohapealne olukord ei ole sugugi nii kohutav, kui seda püüti näidata. Hruštšov nägi ülestõusus mitte niivõrd ideoloogilist võitlust, kui rahulolematust riigis valitseva majandusliku ja sotsiaalse olukorraga.<ref name="satellite" /> Pärast mõningaid arutlusi<ref name="wilsoncenter2" /><ref name="Reynolds" /> otsustas presiidium 30. oktoobril mitte kõrvaldada Ungari uut valitsust. Kaitseminister Žukov ütles isegi: "Me peaksime väed Budapestist välja viima. Kui see on vajalik, peame need välja viima kogu Ungarist. Olgu see meile õppetunniks sõjalis-poliitilises sfääris". Presiidium kiitis järgmisel päeval heaks deklaratsiooni Nõukogude Liidu ja teiste sotsialistlike riikide vahelisest koostööst, arengupõhimõtetest ja edasisest sõpruse tugevdamisest. Dokument deklareeris: "Nõukogude valitsus on valmis alustama asjakohaseid läbirääkimisi Ungari valitsusega ja teiste Varssavi Pakti riikidega küsimuses, mis puudutas Nõukogude vägede paiknemist Ungari territooriumil."<ref name="fordham" /> Seega, mõnda aega näis, justkui oleks võimalik jõuda rahumeelsele lahendusele. 30. oktoobril ründasid ülestõusnud ÁVH komandot, mis kaitses Ungari Kommunistliku Partei peakorterit. Rünnaku ajendiks olid kuuldused, et peakorteris hoitakse vange. Lisaks ärritas ülestõusnuid varem [[Mosonmagyaróvár]]is aset leidnud vahejuhtum, kus ÁVH avas tule demonstrantide pihta.<ref name="un154" /><ref name="Kramer1" /><ref name="revhu" /> Rünnaku käigus tapeti või lintšiti rahvahulga poolt üle 20 julgeolekupolitsei ohvitseri. Haavata sai ka Budapesti parteikomitee juht [[Imre Mező]], kes hiljem suri.<ref name="Qa6w9" /><ref name="parsons" /> Ungari tankid, mis olid saadetud peakorterit kaitsma, hakkasid ekslikult seda hoopis tulistama.<ref name="revhu" /> Partei peakorteri ümber toimunu jõudis mõni tund hiljem Nõukogude teleuudistesse.<ref name="Taubman" /> Ungari revolutsiooni liidrid mõistsid intsidendi hukka ja kutsusid üles rahule. Rahvahulkade vägivald taltus.<ref name="revhu" />Kommunistid aga asusid pilte ohvritest kasutama propagandavahenditena.<ref name="parsons" /> 31. oktoobril tühistasid Nõukogude liidrid päev varem heaks kiidetud otsuse, mitte sekkuda Ungari sündmustesse. Ajaloolaste hulgas tekitab jätkuvalt vaidlusi küsimus, mil määral mõjutas teist Nõukogude interventsiooni ungarlaste otsus taganeda [[Varssavi Pakt]]ist. Presiidiumi 31. oktoobri protokoll osutab sellele, et otsus sõjaliseks sekkumiseks sündis päev enne seda, kui Ungari tunnistas end neutraalseks ja teatas soovist lahkuda sõjalisest liidust.<ref name="presidium" /> Mõned Vene ajaloolased aga väidavad, et Kremli sekkumise ajendiks oli just deklaratsioon Ungari neutraliteedist.<ref name="Sebestyen" /> Kaks päeva varem, 30. oktoobril, kui Nõukogude poliitbüroo esindajad [[Anastass Mikojan]] ja [[Mihhail Suslov]] olid Budapestis, oli [[Imre Nagy]] andnud mõista, et [[neutraliteet]] on Ungari kaugem eesmärk. Nagy lootis teemat arutada NSV Liidu liidritega. Mikojani ja Suslovi kaudu jõudsid Ungari revolutsioonivalitsuse mõtted ka [[Moskva]]sse.<ref name="Kramer2" /><ref name="seb" /> Sel ajal oli Hruštšov Stalini suvilas, kaaludes Ungariga seotud võimalusi. Üks tema kõnede kirjutajaid oli hiljem öelnud, et deklaratsioon neutraliteedist mängis olulist rolli Hruštšovi otsuses toetada interventsiooni.<ref name="seb" /> Lisaks olid mõned Ungari revolutsiooni eestvedajad ja üliõpilased varem kutsunud üles loobuma Varssavi paktist ja see võis mõjutada Nõukogude Liidu otsuseid.<ref name="Granville" /> Presiidiumi ärritasid muudki võtmesündmused Ungari sisepoliitikas:<ref name="Rainer1996" /><ref name="presidium1nov" /> * Samaaegselt ülestõusuga alustas Ungari liikumist mitmeparteilise parlamentaarse demokraatia suunas. Lisaks kardeti, et demokraatlike töölisnõukogude moodustamine võib "kallutada Ungarit kapitalistliku maailmavaate suunas". Kõik see õõnestas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei positsiooni Ida-Euroopas. Presiidiumi enamus leidis, et taolised töölisnõukogud on vastuolus sotsialismi ideega. Samal ajal olid need nõukogud, nagu ütleb [[Hannah Arendt]] "ainsad vabad ja toimivad nõukogude (nõukogud) terves maailmas."<ref name="Arendt" /><ref name="Auer" /> * Presiidium kartis, et [[Läänemaailm|Lääs]] võib tajuda NSV Liidu nõrkust, kui too ei suuda kindlakäeliselt lahendada Ungari-probleemi. 29. oktoobril 1956 [[Suessi kriis|ründasid]] [[Iisrael]]i, [[Suurbritannia|Briti]] ja [[Prantsusmaa|Prantsuse]] väed [[Egiptus]]t. Hruštšov tähendas seepeale: "Peame ümber hindama oma olukorra. Vägesid ei tohi tuua välja ei Ungarist ega Budapestist. Peame näitama üles initsiatiivi korra taastamisel Ungaris. Kui lahkume Ungarist, innustab see ameerika, inglise ja prantsuse imperialiste. Nad tajuvad meie nõrkust ja asuvad rünnakule. Egiptusele järgneb Ungari. Meil ei ole teist valikut."<ref name="presidium" /> *Hruštšov väitis, et paljud kommunistliku partei liikmed ei mõistaks NSV Liidu läbikukkumist Ungaris. Destaliniseerimine oli koondanud partei konservatiivse tiiva, kes oli häiritud Nõukogude mõju kahanemisest [[Ida-Euroopa]]s. 1953. aasta 17. juunil korraldasid [[Ida-Berliin]]i töötajad vastuhaku, nõudes [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] valitsuse lahkumist. Ülestõus murti Nõukogude vägede toel kiiresti ja vägivaldselt maha. Hukkus ja haavata sai 84 inimest, 700 arreteeriti.<ref name="wilsoncenter3" /> 1956. aasta juunis surusid [[Poola]] julgeolekujõud [[Poznań]]is maha valitsusvastase tööliste ülestõusu. Vahejuhtumis hukkus 57<ref name="Paczkowski" />–78<ref name="Jastrząb" /> inimest. Vastuhakk tõi Poolas võimule valitsuse, mis oli eelmisega võrreldes vähem NSV Liidu mõju all. Lisaks võis oktoobri lõpuks täheldada rahulolematust ka mõningates Nõukogude Liidu piirkondades. * Ungari [[neutraliteet]] ja lahkumine [[Varssavi Pakt]]ist lõhestanuks Nõukogude satelliitriikid rajatud kaitsepuhvrit<ref name="Okváth" />. Nõukogude hirm Lääne invasiooni ees omistas sellele puhvrile keskse koha Kremli julgeolekupoliitikas. Presiidium otsustas ''de facto'' murda vaherahu ja lämmatada Ungari revolutsioon.<ref name="gwu" /> Kavas oli kuulutada välja "ajutine revolutsioonivalitsus" [[János Kádár]]i juhtimisel, kes oleks pöördunud palvega NSV Liidu poole aidata taastada kord riigis. Tunnistajate sõnul viibis Kádár novembri alguses [[Moskva]]s.<ref name="wilsoncenter4" /> Ta oli kontaktis Nõukogude saatkonnaga ka siis, kui kuulus Nagy valitsusse.<ref name="UNGeneral26-27" /> Kui Nõukogude interventsioon oli alanud, saatis NSV Liit oma delegatsioonid teistesse Ida-Euroopa kommunistlikesse riikidesse ja [[Hiina]]sse, et hoida ära võimalikud konfliktid seal. Samuti olid ette valmistatud propagandasõnumid, mida levitati satelliitriikide meedias. Varjamaks oma tegelikke kavatsusi, alustasid Nõukogude diplomaadid Nagy valitsusega kõnelusi NSV Liidu vägede väljaviimise osas<ref name="presidium" />. Mõningate allikate kohaselt olevat Hiina liider [[Mao Zedong]] mänginud olulist rolli Hruštšovi mõjutamisel. Kuigi suhted Hiina ja Nõukogude Liidu vahel olid eelnenud aastatel märgatavalt halvenenud, omasid Mao sõnad jätkuvalt kaalu Kremli silmis. [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei]] aseesimees [[Liu Shaoqi]] survestas Hruštšovi saatma vägesid Budapesti, et suruda jõuga maha ungarlaste vastuhakk.<ref name="Short" /><ref name="Gaddis" /> Kriisi ajal olid mõlemad valitsused sageli ühenduses. Esialgu oli Mao teise interventsiooni vastu ja see teave edastati Hruštšovile 30. oktoobril enne, kui presiidium kogunes arutama sõjalise sekkumisega seotut.<ref name="Sebestyen247" /> Seejärel Mao muutis oma meelt interventsiooni kasuks, kuid ajaloolase [[William Taubman]]i hinnanguil jääb arusaamatuks, millal ja kuidas sai Hruštšov sellest teada. Ja kui sai, siis mil määral see mõjutas 31. oktoobri presiidiumi otsust.<ref name="Taubman297" /> 1. novembril lahkus Hruštšov Moskvast ja külastas kolme päeva jooksul oma Ida-Euroopa liitlasi, et informeerida neid otsusest viia väed Budapesti. Esimesena kohtus ta [[Brest (Valgevene)|Brestis]] Poola liidri [[Władysław Gomułka]]ga. Seejärel sai ta [[Bukarest]]is kokku [[Rumeenia]], [[Tšehhoslovakkia]] ja [[Bulgaaria]] juhtidega. Lõpuks lendas Hruštšov koos [[Georgi Malenkov|Malenkoviga]] [[Jugoslaavia]]sse, kus nad kohtusid [[Josip Broz Tito]]ga, kes oli parasjagu puhkamas [[Aadria meri|Aadria mere]] [[Brioni saar]]el. Tito olevat Hruštšovile soovitanud uueks Ungari riigipeaks [[Ferenc Münnich]]i asemel [[János Kádár]]it.<ref name="wilsoncenter5" /><ref name="Stankovic" /> ====Rahvusvaheline reaktsioon==== Kuigi [[USA]] riigisekretär [[John Foster Dulles]] tegi 24. oktoobril ettepaneku kutsuda kokku [[ÜRO Julgeolekunõukogu]], et arutada olukorda Ungaris, jäi see ettepanek suurema tähelepanuta.<ref name="Békés" /> Osalt oli põhjuseks keeruline globaalpoliitiline olukord – Ungari ülestõusuga samal ajal algas [[Suessi kriis]]. Probleem ei olnud niivõrd see, et Suessi kriis hajutas USA ja teiste lääneriikide tähelepanu Ungari sündmustelt, vaid see, et [[Lähis-Ida]]s toimuv muutis Nõukogude Liidu hukkamõistmise väga keeruliseks. Nagu asepresident [[Richard Nixon]] hiljem selgitas: "Meil ei olnud võimalik ühelt poolt taunida [[NSV Liit|NSV Liidu]] interventsiooni ja teisalt tunnustada [[Suurbritannia]]t ja [[Prantsusmaa]]d, kes Ungari revolutsiooni ära kasutades asusid kukutama [[Gamel Abdel Nasser]]it".<ref name="BorhiContRoll" /> Teise interventsiooni ajal, 4. novembril esitas Nagy ÜRO Julgeolekunõukogule palve peatada NSV Liidu sekkumine Ungari siseasjadesse. Julgeolekunõukogu koostas Nõukogude Liidu tegevust kritiseeriva resolutsiooni, kuid NSV Liit kui nõukogu alaline liige [[veto]]stas selle. Vastu võeti hoopis resolutsioon 120, mis suunas probleemi lahendamise [[ÜRO peaassamblee]]sse. 50 poolt- ja 8 vastuhäälega nõudis peaassamblee NSV Liidult sõjalise sekkumise lõpetamist. Selleks ajaks oli aga ametisse nimetatud juba Kádári valitsus, kes keeldus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] vaatlejate vastuvõtmisest.<ref name="morris" /> Ühes 1998. aastal antud intervjuus kritiseeris Ungari suursaadik [[Géza Jeszenszky]] Lääne tegevusetust 1956. aasta sündmuste ajal. Jeszenszky viitas tolleaegsele ÜRO mõjule ja tõi näiteks maailmaorganisatsiooni sekkumise [[Korea sõda|Korea sõjas]] aastatel 1950–1953.<ref name="cnn" /> Ülestõusu ajal vahendas [[Raadio Vaba Euroopa]] ungarikeelne toimetus uudiseid poliitilisest ja sõjalisest olukorrast riigis, toetades niiviisi ungarlaste võitlust Nõukogude vägede vastu. Muuhulgas vahendas jaam taktikalisi nõuandeid vastupanu meetoditest. Pärast ülestõusu lämmatamist kritiseeriti Raadio Vaba Euroopat ungarlaste eksitamises. Raadio olevat kütnud asjatuid lootusi [[NATO]] ja ÜRO sekkumisest, kui ülestõusnud jätkavad vastupanu.<ref name="gwu2" /> ===Nõukogude interventsioon 4. novembril=== [[Fail:István Bibó politic c. 1935.jpg|pisi|Revolutsioonilise Ungari minister [[István Bibó]], kes esines deklaratsiooniga "Vabadus ja tõde"]] 1. novembril jõudis [[Imre Nagy]]ni teade, et Nõukogude väed on sisenenud idast Ungarisse ja liiguvad [[Budapest]]i suunas.<ref name="UN103" /> NSV Liidu suursaadik [[Juri Andropov]] kinnitas, et Nõukogude Liit ei kavatse sekkuda Ungari siseasjadesse. Ungari valitsuskabinet, teiste hulgas [[János Kádár]], deklareeris Ungari [[neutraliteet]]i ja lahkumist [[Varssavi Pakt]]ist. Samuti palus valitsus tuge Budapestis paiknenud diplomaatiliselt korpuselt ja [[ÜRO peasekretär]]ilt, et kaitsta Ungari neutraliteeti.<ref name="Telegram" /> Suursaadik Andropovil paluti informeerida oma valitsust, et Ungari soovib alustada läbirääkimisi Nõukogude vägede otsekohe väljaviimisese saavutamiseks.<ref name="wilsoncenter6" /><ref name="gwu3" /> 3. novembril kutsuti Ungari delegatsioon, mida juhtis kaitseminister [[Pál Maléter]] Budapesti lähedal [[Tököl]]is paiknenud Nõukogude sõjaväebaasi, et pidada läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise üle. Kesköö paiku andis [[KGB|Nõukogude julgeolekupolitsei (KGB)]] ülem kindral [[Ivan Serov]] käsu arreteerida Ungari delegatsioon.<ref name="UN25" /> Järgmisel päeval jätkas Nõukogude armee Budapesti ründamist.<ref name="UN26" /> Nõukogude teise interventsiooni, koodnimetusega [[Operatsioon tuulispask|operatsioon "Tuulispask]]", algatas marssal [[Ivan Konev]].<ref name="presidium1nov" /><ref name="troops" /> Enne 23. oktoobrit Ungaris paiknenud viiele Nõukogude [[diviis]]ile toodi lisaks 12, suurendades nii diviiside arvu 17-ni.<ref name="kirov" /> Lisaks toodi operatsiooniks Ungarisse 8. mehhaniseeritud armee kindralleitnant [[Hamazasp Babadzhanian]]i juhtimisel ja 38. armee kindralleitnant [[Hadži-Umar Mamsurov]]i juhtimisel.<ref name="Schmidl" /> Mõned Nõukogude sõjaväelased uskusid, et neid saadeti [[Berliin]]i võitlema Saksa [[Fašism|fašistide]] vastu.<ref name="Fryer1956" /> 4. novembri öösel kell 3.00 sisenesid Nõukogude tankid kahel suunal piki [[Doonau]] Pesti-poolset külge Budapesti: üks liikus lõuna poolt [[Soroksár]]i teed pidi üles, teine põhja poolt [[Váci]] teed alla. Kontrollides kõiki sillapäid ja olles tagant kaitstud laia Doonauga, õnnestus Nõukogude vägedel ühegi lasuta jagada edukalt linn pooleks. Relvastatud üksused ületasid [[Buda (Budapest)|Buda]] ja tulistasid kell 4:25 esimesed lasud Budaõrsi teel paiknenud barakkide suunas. Varsti pärast seda kostis Nõukogude tankide ja kahurite tuld kõikides Budapesti piirkondades.<ref name="UN60" /> "Operatsioon tuulispask" koosnes õhurünnakutest ning koordineeritud suurtüki- ja tankirünnakust, milles osales 17 diviisi.<ref name="kirov" /> Ungari armee vastas juhusliku ja koordineerimatu vastupanuga. Kell 5:20 tegi Imre Nagy viimase raadiopöördumise rahvale ja kogu maailmale, teatades, et Nõukogude väed ründavad Budapesti ja et valitsus jääb paigale.<ref name="un89" /> Raadiojaam [[Vaba Kossuthi Rádió]] peatas saated kell 8:07.<ref name="un89" /> Erakorraline kabinetinõupidamine toimus parlamendihoones, kuid sellel osales ainult kolm ministrit. Kui Nõukogude väed saabusid hoonet okupeerima, toimusid läbirääkimised evakueerimise üle. Rahvusliku valitsuse esindajana jäi viimasena kohale riigiminister [[István Bibó]].<ref name="Bibo" /> Ta pani kirja pöördumise, mis kandis pealkirja "Vabaduse ja tõe eest".<ref name="delk" />{{#tag:ref| Katkend deklaratsioonist (tõlge eesti keelde): "Head kaasmaalased! Kui Nõukogude armee ründas täna koidikul, läks peaminister Imre Nagy Nõukogude saatkonda pidama läbirääkimisi ega naasnud. [[Tildy Zoltán]], kes viibis parlamendihoones, ning ministrid [[Szabó István]] ja [[Bibó István]] kogunesid hommikusele ministrite nõukogu koosolekule. Nõukogude väed olid parlamendihoone ümber piiranud. Hoidmaks ära verevalamist, õnnestus minister Tildy Zoltánil saavutada kokkulepe, mille kohaselt võivad NSV Liidu väed hõivata hoone ja lubavad kõigil tsiviilisikutel evakueeruda. Tuginedes kokkuleppele, ta lahkus. Vaid lepingule alla kirjutanud, Bibó István, ainsa seadusliku Ungari valitsuse ainus esindaja jäi parlamendihoonesse. Tuginedes nendele asjaoludele, esitan ma järgmise deklaratsiooni: Ungari ei toeta Nõukogude-vastast poliitikat. Vastupidi, Ungari selge soov on elada vabade Ida-Euroopa rahvaste kogukonnas, kes soovivad joonduda vabaduse, õigluse ja rõhumisvastaste põhimõtete järgi. Kogu maailma ees soovin ma tõrjuda tagasi laimavad süüdistused, et kangelaslik Ungari revolutsioon on kaaperdatud fašistide ja antisemiitlike rühmituste poolt. Kogu ungari rahvas, sõltumata klassilisest kuuluvusest osales võitluses. Oli liigutav ja imeline näha ülestõusnute inimlikku ja tarka käitumist ning olla tunnistajaks sellele, kuidas nad suutsid oma ülekohtust sündinud viha suunata vaid julma välisarmee ja kohalike timukakomandode vastu..."<ref name="delk" />|group=N}} 4. novembri hommikul kell 6:00<ref name="UN90" /> kuulutas [[János Kádár]] [[Szolnok]]is välja Ungari "Revolutsioonilise Tööliste ja Talurahva Partei". Ta deklareeris: "Me peame lõpetama kontrrevolutsiooniliste elementide liialdused. On saabunud hetk tegudeks. Asume kaitsma rahvademokraatia saavutusi ning tööliste ja talurahva huve."<ref name="UN185" /> Sama päeva õhtul kutsus Kádár üles "ustavaid sotsialismi eest võitlejaid" tulema välja peidikuist ning haarama relvad.<ref name="UN186" /> Kella 8.00-ks, kui Nõukogude väed hõivasid raadiojaama, lakkas Budapesti organiseeritud kaitse.<ref name="un61" /> Võitluste raskuskese jäi Ungari tsiviilelanike kanda. Nõukogude väed ei näinud märkimisväärset vaeva eristamaks sõjalisi sihtmärke tsiviilobjektidest. Tankid tulistasid valimatult liikumisteede äärde jäänud hooneid.<ref name="un61" /> Ungarlaste vastupanu oli tugevaim Budapesti tööstuspiirkondades, mis olid ka massiivsete Nõukogude suurtüki- ja õhurünnakute sihtmärgiks. Viimane vastupanurakuke kutsus üles vaherahule 10. novembril. Sõjalises operatsioonis hukkus 722 Nõukogude sõjaväelast ja üle 2500 ungarlase. Tuhanded said haavata.<ref name="jstor" /><ref name="vfbPJ" /> ===Nõukogude versioon sündmustest=== [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-57000-0270, Berlin, V. SED-Parteitag, 5.Tag.jpg|pisi|[[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatliku Vabariigi]] poliitik [[Willi Stoph]] ja [[János Kádár]] (paremal) 1958. aastal]] Nõukogude Liidu hinnangud Ungari sündmustele olid tähelepanuväärselt vaoshoitud. Neid esitati rohkem pärast teist interventsiooni ning olid mõeldud tsementeerima rahvusvaheliste kommunistlike parteide toetust NSV Liidule. [[Pravda]] avaldas ülevaate 36 tundi pärast vägivalla puhkemist ja see lõi fooni järgnevateks aruanneteks ning hilisemaks Nõukogude-poolseks ajalookäsitluseks<ref name="Barghoorn_SFP" />. Selle käsitluse järgi toimusid Ungaris ajalises järjestuses järgmised sündmused: * 23. oktoobril avaldasid "ausad" Ungari sotsialistid meelt [[Mátyás Rákos|Rákosi]] ja [[Ernő Gerő|Gerő]] valitsuste vigade vastu. * [[Fašism|Fašistid]], hitlerlased, reaktsioonilised kontrrevolutsioonilised huligaanid, keda rahastasid Lääne imperialistid, kasutasid ära rahulolematust ja korraldasid kontrrevolutsiooni. * Ausad ungarlased eesotsas [[Imre Nagy]]ga pöördusid Ungaris paiknenud Nõukogude ([[Varssavi Pakt]]i) vägede poole palvega aidata neil taastada riigis kord. * Nagy valitsus oli jõuetu, lasi end mõjutada kontrrevolutsioonilistest vaadetest, nõrgenes ja lagunes. * Ungari patrioodid Kádári juhtimisel kukutasid Nagy valitsuse ja moodustasid ausatest Ungari revolutsioonilistest töölistest ja talupoegadest valitsuse. See rahvavalitsus saatis palvekirja NSV Liidule, et too aitaks vaigistada kontrrevolutsiooni. * Ungari patrioodid purustasid Nõukogude Liidu toel kontrrevolutsiooni. Võrreldes Läänega ilmus esimene Nõukogude-poolne ülevaade sündmustest 24 tundi hiljem. Seal ei kajastatud näiteks Nagy pöördumist [[ÜRO]] poole. Hiljem, kui Nagy arreteeriti [[Jugoslaavia]] saatkonnas, tema arreteerimist ei kinnitatud. Ka ei selgitatud seda, kuidas Nagy muutus patrioodist reeturiks. Samal ajal, kui Lääne ajakirjandus jagas teavet revolutsioonilise kriisi puhkemisest Ungaris, püüdis Nõukogude press jätta muljet, et Budapestis on kõik suhteliselt rahumeelne. Nõukogude selgituste järgi ei ole ungarlased kunagi soovinud ülestõusu.<ref name="Barghoorn_SFP" /> 1957. aasta jaanuaris kohtusid Budapestis [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]], [[Bulgaaria]], Ungari ja [[Rumeenia]] esindajad, et analüüsida riigisisest arengut Ungaris pärast Nõukogude Liidu poolt paika pandud valitsust. Kohtumise ''communiqué'' "järeldas üksmeelselt", et Ungari töölised purustasid Kádári juhtimisel ja Nõukogude armee toetusel jõud, kes püüdsid "muuta tühiseks Ungari rahva sotsialistlikud saavutused".<ref name="communique" /> Nõukogude Liit, [[Hiina]] ja teised Varssavi Pakti riigid kiirustasid Kádárit tagant, et too korraldaks Nagy valitsuse ministrite ülekuulamise ja kohtuprotsessi. Samuti palusid nad "kontrrevolutsionääride" karistamist.<ref name="communique" /> Kádári valitsus avaldas mahuka seeria ''valgetest raamatutest'' ("Kontrrevolutsioonilised jõud oktoobrisündmuste ajal Ungaris"), mis dokumenteerisid vägivalda kommunistliku partei ja ÁVH liikmete vastu. ''Valgeid raamatuid'' avaldati ja levitati enamikus [[Sotsialistlik riik|sotsialistlikes riikides]].<ref name="bekes" />{{#tag:ref| "... (Kádári) režiim pidi leidma selgituse revolutsioonile ja vana režiimi kokkuvarisemisele 1956. aasta oktoobris... nad valisid tõlgenduse ülestõusust kui antikommunistide ja reaktsiooniliste jõudude vandenõust. See on põhjus, miks nad märgistasid paljude tavaliste kodanike käitumist kuriteona. Kriitilise opositsiooni hoiakuid kirjeldati kui "pinnast kukutamaks rahvademokraatlikku režiimi" ning revolutsioonis osalenud töölisi ja talupoegi kutsuti "võllaroogadeks, kaltsakateks ja kulakuteks". Relvastatud vastupanu okupeerivatele vägedele nimetati "riigi vara rööviks ja hävitamiseks". Taoline terminoloogia muutus osaks ametlikust ideoloogiast, millega kirjeldati Ungari oktoobrisündmusi.<ref name="bekes" />|group=N}} ==Tagajärjed== ===Ungaris=== Vahetu tagajärjena arreteeriti kümneid tuhandeid ungarlasi, kellest 26 000 üle peeti ka kohut. Karistus määrati 22 000 inimesele, neist 13 000 jäeti lühemaks või pikemaks ajaks vangi. Kaalukate tõenditeta küüditati sajad inimesed Nõukogude Liitu. Endise Ungari välisministri [[Géza Jeszenszky]] hinnanguil hukati karistuseks 350 inimest.<ref name="cnn" /> Põgenikena lahkus Ungarist umbes 200 000 inimest.<ref name="gwu4" /><ref name="Fink" /><ref name="Molnár" /> Sporaadiline relvastatud vastupanu ja töölisnõukogude [[streik|streigid]] jätkusid 1957. aasta keskpaigani, põhjustades märkimisväärset majanduslikku kahju.<ref name="beke" /> {{#tag:ref| "Kutsun üles mitte hoolima okupatsioonivägedest ega nukuvalitsusest, keda too püüab õigusliku võimuna paika sättida. Pigem kasutagem kõiki vahendeid, et sellele avaldada passiivset vastupanu..." (Revolutsioonilise Ungari minister István Bibó). Vaatamata Nõukogude rünnakute laostavale mõjule näib enamik Ungari ühiskonnast järgivat Bibó üleskutset ning jätkab vastupanu uuele režiimile, sundides Nõukogude ja Ungari julgeolekujõude mitmeid kuid tegelema streikide, demonstratsioonide, sabotaaži ja muude vastupanu vormidega.<ref name="beke" />|group=N}} 1963. aastaks oli enamik Ungari revolutsiooni ajal vangistatud poliitvange vabastatud. 8. novembril, mil suurem osa Budapestist oli Nõukogude kontrolli all, nimetati Kádár "revolutsioonilise tööliste-talupoegade valitsuse" peaministriks ja [[Ungari Kommunistlik Partei|Ungari Kommunistliku Partei]] peasekretäriks. Reorganiseeritud parteisse astusid vähesed ungarlased. Partei juhtkond seati NSV Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidiumi järelevalve alla. Järelevalvet korraldasid [[Georgi Malenkov]] ja [[Mihhail Suslov]].<ref name="situation" /> Kuigi Ungari Kommunistliku Partei liikmeskond vähenes revolutsioonieelselt 800 000-lt 100 000-ni 1956. aasta detsembris, neutraliseeris Kádár dissidendid ja kasvatas oma mõjuvõimu Ungaris.<ref name="UN198" /> 1957. aasta mais suurendas NSV Liit vägede arvu Ungaris. Uute lepingutega nõustus Ungari valitsus paigutama oma riiki alaliselt Nõukogude väed.<ref name="UN112-113" /> [[Rahvusvaheline Punane Rist]] ja [[Austria]] sõjavägi rajas [[Traiskirchen]]isse and [[Graz]]i põgenike laagrid.<ref name="icrc" /> Kui Nõukogude väed vallutasid [[Budapest]]i, palusid [[Imre Nagy]], [[Georg Lukács]], [[Géza Losonczy]] ja [[László Rajk]]i lesk Júlia varjupaika [[Jugoslaavia]] saatkonnas. Nõukogude Liit ja Kádári valitsus lubasid põgenikel lahkuda turvaliselt riigist. Hoolimata lubadusest arreteeriti Nagy ja tema kaaskond 22. novembril 1956, kui nad püüdsid saatkonnast lahkuda, ning toimetati [[Rumeenia]]sse. Losonczy suri vanglas.<ref name="Fryer1997" /> Ülejäänud toodi 1958. aastal Budapesti tagasi. Nagy nagu ka [[Pál Maléter]] ja [[Miklós Gimes]] hukati pärast salajast kohtupidamist 1958. aasta juunis. Nad maeti anonüümsesse hauda Budapestist välja ühele kohalikule surnuaiale.<ref name="BBCJune16" /> Kardinal Mindszenty palus 1956. aasta novembris poliitilist varjupaika [[USA]] saatkonnas, kus ta elas järgmised 15 aastat. Mindszenty keeldus varjupaigast lahkumast ka siis, kui Ungari valitsus tühistas talle 1949. aastal riigireetmise eest määratud karistuse. Halva tervise tõttu ja [[Vatikan]]i palvel lahkus ta lõpuks 1971. aasta septembris saatkonnast ja asus elama Austriasse.<ref name="Time1971" /> ===Rahvusvahelises elus=== Hoolimata [[Läänemaailm]]as kasutatavast [[Külm sõda|külma sõja]] [[retoorika]]st ja NSV Liidu lubatud peatsest [[sotsialism]]i triumfist nägid selle ajastu riigijuhid (nagu ka ajaloolased hiljem), et Ungari ülestõusu läbikukkumine oli viinud külma sõja [[Euroopa]]s patiseisu.{{#tag:ref| Gati (2006, 208): "Teadvustades maailmajao jagunemist kahte leeri mõistis Washington, et Moskva ei lase eralduda riigil, mis piirneb läänemeelse Austriaga ja sõltumatu Jugoslaaviaga. Nii ei jäänudki muud üle ... kui valada pisaraid Nõukogude brutaalsuse pärast ja kasutada ära propagandat... |group=N}} Selles valguses soovitas [[Lääne-Saksamaa]] välisminister [[Ida-Euroopa]] inimestel hoiduda "dramaatilistest ettevõtmistest, mis võivad põhjustada neile katastroofilisi tagajärgi." [[NATO]] peasekretär nimetas Ungari ülestõusu "kogu rahva kollektiivseks suitsiidiks".<ref name="Time1956" /> Ühes ajaleheintervjuus 1957. aastal ütles Hruštšov, et "USA toetus ... on olemuselt sarnane toetusega, kus poodud mehele ulatatakse köis."<ref name="Simpson" /> 1957. aasta jaanuaris nõudis [[ÜRO]] peasekretär [[Dag Hammarskjöld]] vastavalt [[ÜRO peaassamblee]]s vastu võetud resolutsioonidele uuringute ja vaatluste korraldamist Ungaris. Moodustati "Ungari probleemi erikomitee".<ref name="A3485" /> Komitee, kuhu kuulus esindajaid [[Austraalia]]st, [[Tseilon]]ilt (Sri Lankalt), [[Taani]]st, [[Tuneesia]]st ja [[Uruguay|Uruguayst]], korraldas ülekuulamisi [[New York|New Yorgis]], [[Genf]]is, [[Rooma]]s, [[Viin]]is ja [[London]]is. Rohkem kui viie kuu vältel intervjueeriti 111 põgenikku. Nende hulgas oli Nagy valitsuse ministreid, sõjaväejuhte ja teisi ametnikke. Intervjueeriti ka töölisi, revolutsioonilise nõukogu liikmeid, tehasejuhte ja insenere, kommuniste ja mitte-kommuniste, üliõpilasi, kirjanikke, õpetajaid, meedikuid ja Ungari sõdureid. Analüüsiti ka Ungarist pärit dokumente, ajalehti, raadiosaadete mahakirjutisi, fotosid, filmiülesvõtteid ja muid allikaid. Üheks allikaks olid sadade ungarlaste kirjalikud tunnistused.<ref name="UN10-13" /> Ungari ja [[Rumeenia]] valitsused keeldusid ÜRO komitee liikmeid riiki lubamast ja Nõukogude Liidu valitsus ei vastanud infopäringutele.<ref name="UN14" /> 268-leheküljelist komitee raportit esitleti peaassambleel 1957. aasta juunis. See andis ülevaate ülestõusust ja Nõukogude interventsioonist ning järeldas, et "Kádári valitsus ja Nõukogude okupatsioon rikkusid Ungari inimeste inimõigusi."<ref name="UN30-32" /> Peaassamblee kiitis heaks resolutsiooni, "taunides Ungari rahva represseerimist ja Nõukogude okupatsiooni". Muid samme sellega seoses aga ette ei võetud.<ref name="unhcr" /> Ajakiri [[Time]] andis 1956. aastal aasta inimese nimetuse Ungari vabadusvõitlejale. Tiitlit kommenteerides möönis Time, et enne revolutsioonilisi sündmusi 1956. aasta lõpus poleks keegi osanud aimata ajakirja säärast valikut. Kaanelugu rääkis loo kolme ungarlase üleelamistest Ungari revolutsiooni päevil. Allikad olid anonüümsed ja kandsid pseudonüümi "Ungari vabadusvõitleja".<ref name="gcUGD" /> Pinged Nõukogude Liidu ja Ungari vahel lõid lõkkele ka 1956. aasta [[1956. aasta suveolümpiamängud|Melbourne'i olümpiamängude]] ajal. [[Olümpiaküla]]s kiskus Ungari delegatsioon mastist kommunistliku Ungari lipu ja heiskas selle asemele revolutsioonilise Ungari lipu. Tõsisem Nõukogude Liidu ja Ungari vastasseis leidis aset [[veepall]]iturniiri poolfinaalis. Matš oli erakordselt vägivaldne ja peatati viimasel minutil, et rahustada vaatajaskonnas puhkenud kaklust. Matš ise, mis on tuntud ka "veri vees matšina", on inspireerinud looma mitmeid filme.<ref name="RadioFreeEurope" /> Ungari võitis mängu 4-0 ja tuli hiljem [[olümpiavõitja]]ks. Ungari sündmused tekitasid ideoloogilisi mõrasid [[Lääne-Euroopa]] kommunistlikes parteides. [[Itaalia Kommunistlik Partei|Itaalia Kommunistlikus Parteis]] (PCI) toimus lõhenemine.<ref name="Ingliskeelsedviited" /> Partei ametliku häälekandja [[l'Unità]] teatel käsitles enamik tavaliikmetest ja osa partei juhtkonnast (näiteks [[Palmiro Togliatti]] ja [[Giorgio Napolitano]]) ungarlaste vastuhakku kontrrevolutsioonina. Kuid kommunistide ametiühingu liider [[Giuseppe Di Vittorio]], silmapaistvad partei liikmed [[Antonio Giolitti]] ja [[Loris Fortuna]] ja paljud mõjukad kommunistlikud intellektuaalid ei tunnistanud seda seisukohta. Kriitilise hoiaku tõttu heideti mitmed neist parteist välja, mõned lahkusid ise. [[Suurbritannia Kommunistlik Partei]] (CPGB) kaotas Ungari sündmuste ajal tuhandeid liikmeid. Kommunistide ajalehe [[The Daily Worker]] korrespondent [[Peter Fryer]] vahendas küll tõetruult ülestõusu vägivaldset mahasurumist, kuid tema sõnumeid tsenseeriti.<ref name="Fryer1956" /> Naasnud kodumaale, lahkus Fryer ajalehest. Hiljem heideti ta parteist välja. [[Prantsusmaa]]l ütlesid mitmed mõõdukad kommunistid (näiteks ajaloolane [[Emmanuel Le Roy Ladurie]]) lahti poolehoiust kommunismile ning seadsid kahtluse alla [[Prantsusmaa Kommunistliku Partei]] toetuse Nõukogude Liidu tegevusele Ungaris. Prantsuse [[filosoof]] ja [[kirjanik]] [[Albert Camus]] kirjutas avaliku kirja "The Blood of the Hungarians" ('ungarlaste veri'), kus ta kritiseeris Läänt tegevusetuse pärast. Isegi [[Jean-Paul Sartre]], kes määratles end kommunistina, kritiseeris NSV Liitu artiklis "Le Fantôme de Staline", mis ilmus raamatus "Situations VII".<ref name="Sartre" /> ====Eestis==== Ööl vastu 4. novembrit 1956 levitasid [[Koolinoorte vastupanuorganisatsioonid|koolinoorte vastupanuorganisatsiooni]] [[Eesti Noorte Malev]]a liikmed Tartus sadu lendlehti, millega toetati Ungari ülestõusu ja nõuti Eestile vabadust. Organisatsiooni liikmed arreteeriti ja saadeti vangilaagritesse. ==Mälestus== [[Pilt:1956flag.jpg|pisi|1956. aasta revolutsiooni lipp [[Ungari parlamendihoone]] ees]] 1991. aasta detsembris vabandasid [[Mihhail Gorbatšov]] ja [[Boriss Jeltsin]] lagunenud NSV Liidu ja Venemaa vaheliste lepingute [[Preambul|preambulis]] ametlikult Nõukogude Liidu tegevuse pärast 1956. aasta Ungari revolutsiooni ajal. 1992. aastal kordas Jeltsin vabandust kõnes, mille ta pidas Ungari parlamendis.<ref name="cnn" /> 13. veebruaril 2006 mälestas [[USA Riigidepartemang]] 50 aasta möödumist Ungari revolutsioonist. Tollane USA välisminister [[Condoleezza Rice]] meenutas mälestusüritusel 1956. aasta Ungari revolutsiooni põgenike panust USA ja teiste põgenikke vastu võtnud maade arengusse. Samuti tänas Rice Ungarit, kes pakkus varjupaika 1989. aastal [[Ida-Saksamaa]]l meelt avaldanud kommunismivastastele.<ref name="amhunfeder" /> USA president [[George W. Bush]] külastas Ungarit 22. juunil 2006, et mälestada revolutsiooni 50. aastapäeva.<ref name="Bush" /> 1989. aasta 16. juunil, hukkamise 30. aastapäeval, maeti austusavalduste saatel ümber Imre Nagy. [[Ungari Vabariik]] kuulutati välja 1989. aastal revolutsiooni 33. aastapäeval. Samast aastast tähistatakse 23. oktoobrit Ungari rahvuspühana.<ref name="mfa" /> Ungari Vabariik tunnustas Teenistusordeni Ohvitseriristiga Eesti poliitikut ja vabadusvõitlejat [[Enn Tarto]]t, kes [[Eesti Noorte Malev]]a liikmena oli õöl vastu 4. novembrit 1956 levitanud Tartus sadu lendlehti, millega toetati Ungari ülestõusu ja nõuti Eestile vabadust. ==Historiograafia== Tunnustatud [[ajaloolane]] [[György Litván]] on määratlenud ja kirjeldanud 1956. aasta revolutsiooniga seotud seitse [[Eksiarvamus|eksiarvamust]], mis küll peegeldavad, kuid ei suuda üldistada revolutsiooni olemust. Litván tervitab uue teadlaste põlvkonna esiletõusu pärast 1989. aastat, kuid märgib kriitiliselt, et paljud akadeemilised uurimused klammerduvad rahva hulgas või teadlaskonnas levinud eksiarvamuste külge, ega luba sõltumatult hinnata ükskuid revolutsiooni elemente. Eksiarvamuste tekkimise ühe põhjusena toob Litván välja asjaolu, et 1956. aasta revolutsioon mängis olulist rolli Lääne külma sõja poliitika ja retoorika kujunemisel. Selle retoorika võtsid omaks ka Lääne [[eliit]], töölised ja intellektuaalid, keda tänased teadlased kasutavad olulise allikmaterjalina. Eksiarvamused, millele Litván juhib tähelepanu:<ref name="György" /> * eksiarvamus töölisnõukogude kesksest rollist; * eksiarvamus kirjanike tähtsusest; * eksiarvamus noorte tööliste olulisusest vastuhakus; * eksiarvamus Budapestist kui ainsast sündmuskohast; * eksiarvamus moraalselt "puhtast" revolutsioonist; * eksiarvamus erakordsest rahvuslikust ühtsusest * eksiarvamus 1956. aastast kui kontrrevolutsioonist. Teine ajaloolane, [[Gabor Gyáni]], väidab, et 1956. aasta sündmuste historiograafiat on olulisel määral mõjutanud eksiarvamused, mida loodi Kádari riigikorra ajal 'ametlike' dokumentidega ja mis pidid varjutama inimeste vahetu mälu ja kogemuse. Pärast 1989. aastat toetas eksiarvamusi uus õiguslik raamistik, mis seadis üksikisiku õigused kõrgemale õigusest korrastada kollektiivset mälu. Uurijatel muutus raskemaks ligipääs revolutsiooni võtmeisikute isikutoimikutele.<ref name="Gyáni" /> Gyáni ja Litván märgivad, et 1956. aasta historiograafia on ka tänases Ungaris poliitiliseks päevateemaks, mistõttu on see väljaspool akadeemilisi arutelusid. Avalikus [[diskursus]]es eksisteerib palju üksteisega vastuolus olevaid mälestusi 1956. aasta sündmustest. ==Uurimusi, kirjeldusi ja analüüse Ungari revolutsiooni kohta== ===Võõrkeelne kirjandus=== [[Fail:Stalin's Boots.jpg|pisi|Taastatud osa [[Stalin]]i monumendist, millisena see paistis 1956. aasta revolutsiooni ajal. (Asub [[Szoborpark]]is [[Budapest]]i lähedal)]] * {{Cite book |last=Bekes |first=Csaba (Editor) |year=2003 |title=The 1956 Hungarian Revolution: A History in Documents (National Security Archive Cold War Readers) |publisher=Central European University Press |pages=600 lehekülge |isbn=963-9241-66-0 |last2=Byrne, Malcolm (Editor), Rainer, Janos (Editor)}} * {{Cite book| last = Gadney | first = Reg | date=oktoober 1986 | title = Cry Hungary: Uprising 1956 | url = https://archive.org/details/cryhungaryuprisi0000gadn | publisher = Macmillan Pub Co | pages = [https://archive.org/details/cryhungaryuprisi0000gadn/page/169 169] lehekülge | isbn= 0-689-11838-4}} * {{Cite book| last = Gati | first = Charles | year = 2006 | title = Failed Illusions: Moscow, Washington, Budapest, and the 1956 Hungarian Revolt (Cold War International History Project Series) | url = https://archive.org/details/failedillusionsm0000gati | publisher = Stanford University Press | pages = [https://archive.org/details/failedillusionsm0000gati/page/264 264] lehekülge | isbn= 0-8047-5606-6}} * {{Cite book| last = Granville | first = Johanna | year = 2004 | title = The First Domino: International Decision Making during the Hungarian Crisis of 1956 | publisher = Texas A&M University Press | pages = 323 lehekülge | isbn= 1-58544-298-4}} * {{Cite book |last=Györkei |first=Jenõ |title=Soviet Military Intervention in Hungary, 1956 |publisher=Central European University Press |year=1999 |location=New York |page=350 lehekülge |isbn=963-9116-36-X |last2=Kirov, Alexandr; Horvath, Miklos}} * {{Cite book| last = Kertesz | first = Stephen D. | title = Diplomacy in a Whirlpool: Hungary between Nazi Germany and Soviet Russia | url = https://archive.org/details/diplomacyinwhirl0000kert | publisher = University of Notre Dame Press, Notre Dame, Indiana | year = 1953 | page = [https://archive.org/details/diplomacyinwhirl0000kert/page/273 273] lehekülge | isbn= 0-8371-7540-2}} * Korda, Michael. ''Journey to a Revolution: A Personal Memoir and History of the Hungarian Revolution of 1956''. Harper Perrenial (2006). 240 lehekülge. ISBN 978-0-06-077262-8 * {{Cite book| last = Péter | first = László | title = Resistance, Rebellion and Revolution in Hungary and Central Europe: Commemorating 1956 | publisher = UCL SSEES | year = 2008 | location = London | page = 361 lehekülge | isbn = 978-0-903425-79-7}} * {{Cite book| last = Sebestyen | first = Victor | title = Twelve Days: The Story of the 1956 Hungarian Revolution | url = https://archive.org/details/twelvedaysstoryo00sebe | publisher = Pantheon | year = 2006 | location = New York | pages = [https://archive.org/details/twelvedaysstoryo00sebe/page/340 340] lehekülge | isbn= 0-375-42458-X}} * United Nations: [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Report of the Special Committee on the Problem of Hungary''], General Assembly, Official Records, Eleventh Session, Supplement No. 18 (A/3592), New York, 1957 * {{Cite book| last = Zinner | first = Paul E. | title = Revolution in Hungary | publisher = Books for Libraries Press | year = 1962 | pages = 380 lehekülge | isbn= 0-8369-6817-4 }} ===Eestikeelne kirjandus=== * Bereczki, Urmas (koostaja) (2006). "Ungari 1956 : müüdid, legendid, illusioonid", Horisondi lisaväljaanne, Loodusajakiri: Tallinn, ISBN 9789985915127. * Dalos, György (2007). "1956 Ungari ülestõus", Olion, 222 lehekülge, ISBN 9789985665091. * Lendvai, Paul (2008). "Ungari ülestõus 1956", Sinisukk, 271 lehekülge, ISBN 9789949145768. * "Materjale Ungari sündmustest". (1956). Eesti Riiklik Kirjastus. 104 lehekülge. ==Vaata ka== * [[Praha kevad]] * [[Laulev revolutsioon]] ==Märkused ja viited== ===Märkused=== <references group="N"/> ===Viited=== {{viited|allikad= <ref name="state">U.S. Department of State [http://www.state.gov/r/pa/ei/bgn/26566.htm ''Background Note: Hungary'']. Vaadatud 6.04.2012.</ref> <ref name="Kertesz">Kertesz, Stephen D. (1953) [http://books.google.ee/books/about/Diplomacy_in_a_whirlpool.html?id=zYUDAAAAMAAJ&redir_esc=y Diplomacy in a Whirlpool: Hungary between Nazi Germany and Soviet Russia], Peatükk VIII (Hungary, a Republic)], University of Notre Dame Press, Notre Dame, Indiana ISBN 0-8371-7540-2, lk 139–152</ref> <ref name="un18">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 18. Vaadatud 6.04.2012</ref> <ref name="oszk133">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk. 133. Vaadatud 6.02.2012</ref> <ref name="un31">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 31</ref> <ref name="oszk122">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 18, 122, 123. Vaadatud 6.04.2012.</ref> <ref name="Crampton295">Crampton, R. J. (1997). [http://books.google.ee/books?id=SGnKpNf2RbAC&printsec=frontcover&dq=Eastern+Europe+in+the+Twentieth+Century+and+After+2003&hl=en&sa=X&ei=i05_T639NoKp0QW015GEBw&ved=0CCoQ6AEwAA#v=onepage&q=Eastern%20Europe%20in%20the%20Twentieth%20Century%20and%20After%202003&f=false ''Eastern Europe in the Twentieth Century – and After'']. Routledge: London. ISBN 0-415-16422-2, lk 295.</ref> <ref name="Video1">'''Video''': [https://web.archive.org/web/20110317053117/http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-43.html ''Magyarország lángokban-Egy nemzet harca a szabadságért'' ('Leekides Ungari')]. Tootja CBS (1958). <small>Inglise keeles.</small> Vaadatud 7.04.2012</ref> <ref name="Tokes317">Tőkés, Rudolf L. (1998). [http://books.google.ee/books/about/Hungary_s_negotiated_revolution.html?id=PiiJ_1M1jjkC&redir_esc=y ''Hungary's Negotiated Revolution: Economic Reform, Social Change and Political Succession'']. Cambridge University Press: Cambridge. ISBN 0-521-57850-7, lk 317.</ref> <ref name="wilson">Lukacs, John. (1994) [http://books.google.ee/books?id=ajeNDt-QsyIC&printsec=frontcover&dq=Budapest+1900:+A+Historical+Portrait+of+a+City+and+Its+Culture&hl=en&sa=X&ei=oIuAT663M4qX1AW3vqCUBw&ved=0CDAQ6AEwAA#v=onepage&q=Budapest%201900%3A%20A%20Historical%20Portrait%20of%20a%20City%20and%20Its%20Culture&f=false ''Budapest 1900: A Historical Portrait of a City and Its Culture'']. Grove Press, ISBN 978-0-8021-3250-5, lk 222.</ref> <ref name="lawsoc">{{Cite book|last=Gati|first=Charles|title=''Failed Illusions: Moscow, Washington, Budapest and the 1956 Hungarian Revolt''|publisher=Stanford University Press|year=2006|url= http://books.google.ee/books?id=iqc59NE5yNkC&printsec=frontcover&dq=Failed+Illusions:+Moscow,+Washington,+Budapest+and+the+1956+Hungarian+Revolt&hl=en&sa=X&ei=iY2AT_eFMKi20QXRrMD4Bg&ved=0CC8Q6AEwAA#v=onepage&q=Failed%20Illusions%3A%20Moscow%2C%20Washington%2C%20Budapest%20and%20the%201956%20Hungarian%20Revolt&f=false|isbn=0-8047-5606-6}}</ref> <ref name="Kardos">Kardos, József (2003). [http://epa.oszk.hu/00000/00011/00072/pdf/tan-konf-vita2003-6-7.pdf ''Fordulat a magyar iskolák életében: a Rákosi-időszak oktatáspolitikája'']. Ajakirjas ''Iskolakultúra'', number 6-7, lk 73–80 <small>ungari keeles</small>. Kontrollitud 7.04.2012.</ref> <ref name="Burant">Burant, Stephen R. (toimetaja)(1990)[https://web.archive.org/web/20120508213154/http://lcweb2.loc.gov/frd/cs/hutoc.html ''Hungary: a country study (2. trükk)'']. Federal Research Division, Library of Congress, lk 320 (Religion and Religious Organizations).</ref> <ref name="Douglas">Douglas, J. D. ja Philip Comfort (toimetajad) (1992). [http://books.google.ca/books/about/Who_s_Who_in_Christian_History.html?id=yl8qy2l9TIAC ''Who's Who in Christian History''] Tyndale House: Carol Stream, Illinois. ISBN 0-8423-1014-2, lk 478.</ref> <ref name="avalon">The Avalon Project at Yale Law School: [http://avalon.law.yale.edu/wwii/hungary.asp ''Armistice Agreement with Hungary, 20 January 1945'']. Vaadatud 7.04.2012.</ref> <ref name="Kertesz2">Kertesz, Stephen D. (1953) [http://books.google.ee/books/about/Diplomacy_in_a_whirlpool.html?id=zYUDAAAAMAAJ&redir_esc=y ''Diplomacy in a Whirlpool: Hungary between Nazi Germany and Soviet Russia'']. University of Notre Dame Press, ISBN 0-8371-7540-2, dokument nr 16 lisas</ref> <ref name="NemzetiBank">Magyar Nemzeti Bank (Ungari Keskpank – ingliskeelne leht: [http://english.mnb.hu/Root/ENMNB/A_jegybank/organisation/mnben_tortenet_en ''History'']{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 7.04.2012</ref> <ref name="Kertesz3">Kertesz, Stephen D. (1953) [http://books.google.ee/books/about/Diplomacy_in_a_whirlpool.html?id=zYUDAAAAMAAJ&redir_esc=y ''Diplomacy in a Whirlpool: Hungary between Nazi Germany and Soviet Russia'']. University of Notre Dame Press, ISBN 0-8371-7540-2, lk. 158</ref> <ref name="Bognár">Bognár,S.,Pető,I ja Szakács, S. (1985)[http://books.google.ee/books/about/A_hazai_gazdas%C3%A1g_n%C3%A9gy_%C3%A9vtized%C3%A9nek_t.html?id=7sktAAAAMAAJ&redir_esc=y ''A hazai gazdaság négy évtizedének története 1945–1985''] (Riikliku majanduse areng neljal aastakümnel, 1945–1985)<small>. Ungari keeles</small>. Budapest: Közdazdasági és Jogi Könyvkiadó. ISBN=963-221-554-0. Lk 214, 217.</ref> <ref name="transformation">The Institute for the History of the 1956 Hungarian Revolution (2003)[http://www.rev.hu/history_of_45/tanulm_gazd/gazd_e.htm ''Transformation of the Hungarian economy'']. Vaadatud 7.04.2012.</ref> <ref name="LibCongressHungaryEconomy">Library of Congress, Country Studies, Hungary. [https://web.archive.org/web/20161028111125/http://lcweb2.loc.gov/cgi-bin/query/r?frd/cstdy:@field(DOCID+hu0138) ''Chapter 3. Economic Policy and Performance, 1945–85'']. Vaadatud 7.04.2012.</ref> <ref name="Rainer1957">Rainer, János M. (1957) [https://web.archive.org/web/20110716155318/http://www.rev.hu/portal/page/portal/rev/tanulmanyok/1945_56/rmj5 ''Stalin and Rákosi, Stalin and Hungary, 1949–1953'']. Vaadatud 7.04.2012.</ref> <ref name="Hruštšov">Hruštšov, Nikita. (1956) [https://web.archive.org/web/20060804155735/http://www.uwm.edu/Course/448-343/index12.html ''On the Personality Cult and its Consequences'']. Special report at the 20th Congress of the Communist Party of the Soviet Union, 24.-25. veebruar 1956. Ingliskeelne tõlge. Vaadatud 7.04.2012.</ref> <ref name="UNGeneral18">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 18</ref> <ref name="Halsall">Halsall, Paul (toimetaja)(1998). [https://web.archive.org/web/20140814204949/http://www.fordham.edu/halsall/mod/1955warsawpact.html ''The Warsaw Pact, 1955; Treaty of Friendship, Cooperation and Mutual Assistance'']. Vaadatud 7.04.2012</ref> <ref name="Video2">'''Video''': [https://web.archive.org/web/20110317053156/http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-29.html ''Berichte aus Budapest: Der Ungarn Aufstand 1956'' <small>saksa keeles</small>]. OSA Archivum, Budapest. Vaadatud 7.04.2012</ref> <ref name="UNGeneral105">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 105. Vaadatud 7.04.2012.</ref> <ref name="satellite">[http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc5.pdf ''Jan Svoboda’s Notes on the CPSU CC Presidium Meeting with Satellite Leaders'']. 24. oktoober 1956. PDF. Vaadatud 7.04.2012.</ref> <ref name="Machcewicz">Machcewicz, Paweł (2006) [http://www.culture.pl/culture-pelna-tresc/-/eo_event_asset_publisher/Je7b/content/1956-europejska-data-annus-mirabilis-1956 ''"1956 – europejska data" – "Annus Mirabilis 1956"'']{{Kõdulink|aeg=märts 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (1956 – Euroopa aasta) www.culture.pl <small>poola keeles</small>. Kontrollitud 7.04.2012</ref> <ref name="BorhiContRoll">Borhi, László (1999) [http://www.mitpressjournals.org/doi/abs/10.1162/152039799316976814 ''Rollback, Liberation, Containment, or Inaction? U.S. Policy and Eastern Europe in the 1950s'']. Ajakiri ''Journal of Cold War Studies''. Vol. 1, No. 3, lk 67–110.</ref> <ref name="UNGeneral123">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''], PDF, lk 123. Vaadatud 7.04.2012.</ref> <ref name="Gémes">Gémes, Andreas (2006) [http://www.cliohres.net/books/1/13_Gemes.pdf International Relations and the 1956 Hungarian Revolution]. Ilmunud kogumikus "Public Power in Europe. Studies in Historical Transformations" (toimetajad Amelang, James, S. ja Beer, Siegfried), PDF, lk 231. Vaadatud 7.04.2012.</ref> <ref name="sixteen">Internet Modern History Sourcebook: Resolution by students of the Building Industry Technological University: [http://www.fordham.edu/halsall/mod/1956hungary-16points.html ''Sixteen Political, Economic, and Ideological Points, Budapest, 22 October 1956'']. Vaadatud 7.04.2012</ref> <ref name="UNGeneral145">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''], PDF, lk 145. Vaadatud 7.04.2012.</ref> <ref name="Video3">'''Video''': [https://web.archive.org/web/20110317053059/http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-42.html ''Esimesed revolutsiooni tunnid'']<small>ungari keeles</small> OSA Archivum, Budapest. Vaadatud 7.04.2012</ref> <ref name="morris">Lettis, Richard ja Morris, William I. (toimetajad) (2001) [http://www.historicaltextarchive.com/books.php?action=toc&bid=13 ''Hungarian Revolt, 23 October–4 November 1956'']. Lisa. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="Heller">Heller, Andor. (1957) [https://web.archive.org/web/20050528214553/http://www.questia.com/PM.qst?a=o&d=59473336 ''No More Comrades'']. Henry Regnery Company, lk 9–84</ref> <ref name="UNGeneral19">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 19. Vaadatud 8.04.2012.</ref> <ref name="UN report 2C p55">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 20 ja 149. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="Time1965">[https://web.archive.org/web/20120329230508/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,841895,00.html ''A Hollow Tolerance''], ajakiri Time, 23.07.1965. Vaadatud 8.04.2012.</ref> <ref name="UN report 2C p56">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 20. Vaadatud 8.04.2012.</ref> <ref name="UNGeneral52,152">UN General Assembly (1957) [[http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 52 ja 152. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="Chapter X.I, para 482 p. 153">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 153. Vaadatud 8.04.2012.</ref> <ref name="UN22">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 22. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="UNGeneral174">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 174. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="wilsoncenter">Cold War International History Project (CWIHP), [https://web.archive.org/web/20120509062700/http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=824CD4FC-EA38-D85C-19E642C601751C1F ''KGB Chief Serov's report, 29 October 1956'']. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="UNGeneral23">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 23. Vaadatud 8.04.2012.</ref> <ref name="CBS">'''Video''':[https://web.archive.org/web/20110317053157/http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-44.html ''Revolt in Hungary'' (Ungari revolutsioon)]. Tootja CBS (1956).OSA Archivum, Budapest.<small> Inglise keeles</small>. Vaadatud 7.04.2012</ref> <ref name="Ellenforradalmi">''Ellenforradalmi erők a magyar októberi eseményekben'' 1–5, Budapest: a Magyar Népköztársaság Minisztertanácsa Tájekoztatási Hivatala, 1956-8 <small> ungari keeles </small> (tõlkes: ''Kontrrevolutsioonilised jõud Ungari 1956. aasta sündmuste ajal''. Budapest: Ministrite Nõukogu infobüroo väljaanne)</ref> <ref name="Zinner">{{Cite book|last = Zinner|first = Paul E.|title = Revolution in Hungary|publisher = Books for Libraries Press|year = 1962|url=http://books.google.ee/books?id=P9RnAAAAMAAJ&q=Revolution+in+Hungary&dq=Revolution+in+Hungary&hl=en&sa=X&ei=YW-BT52eF8Oq0QXKr_2CBw&ved=0CDAQ6AEwAQ|isbn = 0-8369-6817-4}}</ref> <ref name="UNGeneral179,183">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 179 ja 183. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="UNGeneral22,183">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 22 ja 183. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="Video4">'''Video:''' [https://web.archive.org/web/20110317053039/http://www.osaarchivum.org/files/holdings/selection/rip/4/av/1956-01.html ''Report on the 1956 Hungarian Revolution (BBC)'']. OSA Archivum, Budapest. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="Haynes">Haynes, Mike (2006). [http://www.isj.org.uk/index.php4?id=250&issue=112 ''Hungary: workers’ councils against Russian tanks'']. Ajakirjas ''International Socialism'', nr 112. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="libcom">[http://libcom.org/library/hungary-56-proletariat-storming-heaven-mouvement-communiste ''Hungary '56: "the proletariat storming heaven" – Mouvement Communiste'']. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="Anderson">Andy Anderson [http://libcom.org/library/Hungary5615 ''15. The Workers' Councils'']. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="un154">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 154 ja 170. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="wilsoncenter2">Cold War International History Project [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=HOME.document&identifier=CDF3A2FB-C2C1-31B5-36E61D39150BAD0A&sort=Subject&item=Warsaw ''Working Notes from the Session of the CPSU CC Presidium on 30 October 1956'']{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 8.04.2012.</ref> <ref name="Reynolds">Reynolds, Paul (2006) [http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/6061852.stm ''When the Soviet Union nearly blinked'']. BBC News. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="fordham">[https://web.archive.org/web/20140814162241/http://www.fordham.edu/halsall/mod/1956soviet-coop1.html Declaration of the Government of the USSR on the Principles of Development and Further Strengthening of Friendship and Cooperation between the Soviet Union and other Socialist States, 30 October 1956]. Avaldatud bülletäänis ''The Department of State Bulletin'', XXXV, No. 907 (12.11.1956), lk 745–747. Vaadatud 8.04.2012.</ref> <ref name="Kramer1">Kramer, Mark (1996) [https://web.archive.org/web/20071203141129/http://www.wilsoncenter.org/topics/pubs/ACF19B.pdf ''New Evidence on Soviet Decision-making and the 1956 Polish and Hungarian Crises'']. Ilmunud kogumikus ''Cold War International History Project Bulletin''. PDF, lk 368. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="revhu">The Institute for the History of the 1956 Hungarian Revolution [http://www.rev.hu/history_of_56/ora3/ora3_e.htm ''Days of Freedom'']. Vaadatud 08.04.2012</ref> <ref name="parsons">{{cite journal|last = Parsons|first = Nicholas T|title = Narratives of 1956|journal = The Hungarian Quarterly|volume = XLVIII|issue = Summer 2007}}</ref> <ref name="Taubman">Taubman, William (2004)[http://books.google.ee/books/about/Khrushchev.html?id=8n7zYmshBNgC&redir_esc=y ''Khrushchev. The Man and His Era'']. Norton, ISBN 978-0-7432-7564-4, lk 296.</ref> <ref name="presidium">The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents (2002) [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc6.pdf ''Working Notes and Attached Extract from the Minutes of the CPSU CC Presidium Meeting, October 31, 1956'']. George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="Sebestyen">Sebestyen, Victor (2006) [http://books.google.ee/books/about/Ungernrevolten_1956.html?id=ZAdCOgAACAAJ&redir_esc=y ''Ungernrevolten 1956: Tolv dagar som skakade världen'' (Ungari revolutsioon 1956: Kaksteist päeva, mis raputasid maailma )]. Prisma. ISBN 91-518-4612-8.<small> Rootsi keeles</small>. Lk 243–249</ref> <ref name="Kramer2">Kramer, Mark (1996) [https://web.archive.org/web/20071203141129/http://www.wilsoncenter.org/topics/pubs/ACF19B.pdf ''New Evidence on Soviet Decision-making and the 1956 Polish and Hungarian Crises'']. Ilmunud kogumikus ''Cold War International History Project Bulletin''. PDF, lk 369. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="seb">Sebestyen, Victor (2006) [http://books.google.ee/books/about/Ungernrevolten_1956.html?id=ZAdCOgAACAAJ&redir_esc=y ''Ungernrevolten 1956: Tolv dagar som skakade världen'' (Ungari revolutsioon 1956: Kaksteist päeva, mis raputasid maailma )]. Prisma. ISBN 91-518-4612-8.<small> Rootsi keeles</small>. Lk 286</ref> <ref name="Granville">Granville, Johanna (2000) [http://www.h-net.org/reviews/showrev.php?id=3746 ''New Insights on the 1956 Crisis'']. Raamatu ''Soviet Military Intervention in Hungary, 1956 (toimetajad Gyorkei, Jeno ja Horvath, Miklos). Budapest: Central European University Press 1999'' arvustus. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="Rainer1996">Rainer, János M. (1996). [http://www.rev.hu/sulinet56/online/szerviz/szakirod/kremls.htm ''Döntés a Kremlben, 1956'' (Otsused Kremlis, 1956)].<small>Ungari keeles</small> Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="presidium1nov">Cold War International History Project. [http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=691D4148-E19B-5847-386420CC1E24B87C&sort=Subject&item=military%20planing ''Working Notes from the Session of the CPSU CC Presidium on 1 November 1956'']{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="Arendt">Arendt, Hannah (1951) [http://archive.org/stream/originsoftotalit00aren/originsoftotalit00aren_djvu.txt ''Origins of Totalitarianism'']. Harcourt: New York. ISBN 0-15-670153-7. Lk 480–510</ref> <ref name="Auer">Auer, Stefan (2006) [https://web.archive.org/web/20061112165830/https://www.eurozine.com/articles/2006-10-25-auer-en.html ''The lost treasure of the revolution. Hannah Arendt, Totalitarianism and the Revolutions in Central Europe: 1956, 1968, 1989'']. Ajakirjas ''Eurozine''. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="wilsoncenter3">Cold War International History Project. [https://web.archive.org/web/20120509062712/http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=5034CF83-96B6-175C-9D4EF24C4DBDEABE ''Report from A. Grechko and Tarasov in Berlin to N.A. Bulganin'']. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="Paczkowski">Paczkowski, Andrzej (1995) [http://books.google.ee/books/about/P%C3%B3%C5%82_wieku_dziej%C3%B3w_Polski.html?id=AgtpAAAAMAAJ&redir_esc=y ''Pół wieku dziejów Polski''], Wydawnictwo Naukowe PWN: Warszawa 2005, ISBN 83-01-14487-4, lk 203.<small>Poola keeles</small></ref> <ref name="Jastrząb">Jastrząb, Łukasz (2006) [http://books.google.ee/books?id=MggkAQAAIAAJ&q=Rozstrzelano+moje+serce+w+Poznaniu&dq=Rozstrzelano+moje+serce+w+Poznaniu&hl=en&sa=X&ei=k9aBT-GgO4TG0QW8rtHyBg&ved=0CC8Q6AEwAA ''Rozstrzelano moje serce w Poznaniu. Poznański Czerwiec 1956 r. – straty osobowe i ich analiza'']. Wydawnictwo Comandor: Warszawa. <small>Poola keeles</small></ref> <ref name="Okváth">Okváth, Imre (1999) [http://www.php.isn.ethz.ch/collections/coll_wargame/introduction_okvath.cfm ''Hungary in the Warsaw Pact: The Initial Phase of Integration, 1957–1971'']. The Parallel History Project on Cooperative Security. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="gwu">[http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/ ''The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents'']. George Washington University: The National Security Archive. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="wilsoncenter4">Cold War International History Project [https://web.archive.org/web/20120509062717/http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=CE03F208-0C33-8BA2-008230D0C9428D42&sort=collection&item=1956%20Hungarian%20Revolution ''Working Notes from the Session of the CPSU CC Presidium on 3 November, 1956, with Participation by J. Kádár, F. Münnich, and I. Horváth'']. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="UNGeneral26-27">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 26–27. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="Short">Short, Philip (2000) [http://books.google.ee/books/about/Mao.html?id=daK6QgAACAAJ&redir_esc=y ''Mao: a life'']. Lk 451</ref> <ref name="Gaddis">Gaddis, John Lewis (2007) [http://books.google.ee/books?id=ZMXOa1YzY1YC&dq=The+Cold+War:+a+new+history&hl=en&sa=X&ei=dFKCT-PGManM0QXy1-HzBg&ved=0CC8Q6AEwAA ''The Cold War: a new history'']. Penguin Books. Lk 109.</ref> <ref name="Sebestyen247">Sebestyen, Victor (2006) [http://books.google.ee/books/about/Ungernrevolten_1956.html?id=ZAdCOgAACAAJ&redir_esc=y ''Ungernrevolten 1956: Tolv dagar som skakade världen'' (Ungari revolutsioon 1956: Kaksteist päeva, mis raputasid maailma )]. Prisma. ISBN 91-518-4612-8.<small> Rootsi keeles</small>. Lk 247</ref> <ref name="Taubman297">Taubman, William (2004)[http://books.google.ee/books/about/Khrushchev.html?id=8n7zYmshBNgC&redir_esc=y ''Khrushchev. The Man and His Era'']. Norton, ISBN 978-0-7432-7564-4, lk 297.</ref> <ref name="wilsoncenter5">Kramer, Mark (1996) [https://web.archive.org/web/20071203141129/http://www.wilsoncenter.org/topics/pubs/ACF19B.pdf ''New Evidence on Soviet Decision-making and the 1956 Polish and Hungarian Crises'']. Ilmunud kogumikus ''Cold War International History Project Bulletin''. PDF, lk 373–374. Vaadatud 8.04.2012</ref> <ref name="Stankovic">Stankovic, Slobodan (1982) [https://web.archive.org/web/20110728062657/http://www.osaarchivum.org/files/holdings/300/8/3/text/118-1-194.shtml ''Yugoslav Diplomat who Defied Soviet Leaders Dies'']. Radio Free Europe Research. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="Békés">Békés, Csaba (2000) [https://web.archive.org/web/20110716155414/http://www.rev.hu/portal/page/portal/rev/tanulmanyok/1956/hungquest '' The Hungarian Question on the UN Agenda: Secret Negotiations by the Western Great Powers 26 October–4 November 1956.'' (British Foreign Office Documents)]. Ajakiri ''Hungarian Quarterly''. Vaadatud 9.04.2012.</ref> <ref name="cnn">CNN: Géza Jeszenszky, Ungari suursaadik, [https://web.archive.org/web/20010511072116/http://www.cnn.com/SPECIALS/cold.war/guides/debate/chats/jeszensky/ ''Cold War Chat (transcript)'']. Esmaalikana kasutatud 8.11.1998. 9.04.2012 on dokument lehelt maha võetud.</ref> <ref name="gwu2">The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc10.pdf '' Policy Review of Voice For Free Hungary Programming from 23 October to 23 November 1956'' (15 December 1956)]. George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="UN103">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 103. Vaadatud 9.04.2012.</ref> <ref name="Telegram">[http://www.php.isn.ethz.ch/collections/colltopic.cfm?lng=en&id=20933&navinfo=15697 ''Imre Nagy’s Telegram to Diplomatic Missions in Budapest Declaring Hungary’s Neutrality'' (1 November 1956)]. Parallel History Project on Cooperative Security. Vaadatud 8.04.2012.</ref> <ref name="wilsoncenter6">Cold War International History Project [https://web.archive.org/web/20120509062722/http://legacy.wilsoncenter.org/va2/index.cfm?topic_id=1409&fuseaction=home.document&identifier=82699F97-EC4B-54BD-C4D29366EA294161 ''Andropov Report, 1 November 1956'']. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="gwu3">The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc7.pdf ''Minutes of the Nagy Government's Fourth Cabinet Meeting, 1 November 1956'']. George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="UN25">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 25. Vaadatud 9.04.2012.</ref> <ref name="UN26">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 26. Vaadatud 9.04.2012.</ref> <ref name="troops">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 56. Vaadatud 9.04.2012.</ref> <ref name="kirov">Györkei, Jenõ, Kirov, Alexandr ja Horvath, Miklos (1999) [http://books.google.ee/books?id=m2iNbOOfCsEC&printsec=frontcover&dq=Soviet+Military+Intervention+in+Hungary,+1956&hl=en&sa=X&ei=EcmCT_6dCObT4QTGnZG3Bw&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=Soviet%20Military%20Intervention%20in%20Hungary%2C%201956&f=false ''Soviet Military Intervention in Hungary, 1956'']. Central European University Press: New York, ISBN 963-9116-36-X. Lk 350</ref> <ref name="Schmidl">Schmidl, Erwin, Ritter, László ja Dennis, Peter (2006) [http://books.google.ee/books?id=XlyrJ2QNpncC&printsec=frontcover&dq=The+Hungarian+Revolution+1956&hl=en&sa=X&ei=_MmCT5akHumP4gTVufmwBw&ved=0CDEQ6AEwAQ#v=onepage&q=The%20Hungarian%20Revolution%201956&f=false ''The Hungarian Revolution 1956'']{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Osprey Publishing. ISBN 1-84603-079-X. Lk 54</ref> <ref name="Fryer1956">Fryer, Peter (1956). [https://web.archive.org/web/20061201133936/http://www.vorhaug.net/politikk/hungarian_tragedy/9_the_second_intervention.html ''Chapter 9 (The Second Soviet Intervention)'']. Peatükk raamatust ''Hungarian Tragedy''. D. Dobson: London. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="UN60">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 60–61. Vaadatud 09.04.2012.</ref> <ref name="un89">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 89. Vaadatud 09.04.2012.</ref> <ref name="Bibo">Bibó, István (1991). [http://books.google.ee/books?id=wC6NAAAAMAAJ&q=Democracy,+Revolution,+Self-Determination&dq=Democracy,+Revolution,+Self-Determination&hl=en&sa=X&ei=rMyCT9HxJvCL4gT32_DKAg&ved=0CCwQ6AEwAA ''Democracy, Revolution, Self-Determination'']. Columbia University Press: New York. ISBN 0-88033-214-X. Lk 325–327</ref> <ref name="delk">Bibó, István (1956) [https://web.archive.org/web/20220412052003/http://mek.niif.hu/02000/02043/html/524.html ''NYILATKOZAT, 1956. NOVEMBER 4. ''(ungari keeles – Deklaratsioon, 4. november 1956)].<small>Ungari keeles</small>. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="UN90">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 90. Vaadatud 9.04.2012.</ref> <ref name="UN185">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 185. Vaadatud 9.04.2012.</ref> <ref name="UN186">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 186. Vaadatud 9.04.2012.</ref> <ref name="un61">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 61. Vaadatud 9.04.2012.</ref> <ref name="jstor">Kramer, Mark (1998) [http://www.jstor.org/discover/10.2307/260972?uid=3737920&uid=2129&uid=2&uid=70&uid=4&sid=56011423473 ''The Soviet Union and the 1956 Crises in Hungary and Poland: Reassessments and New Findings'']. Ajakirjas ''Journal of Contemporary History'', Vol.33, No.2. LK 210.</ref> <ref name="Barghoorn_SFP">Barghoorn, Frederick (1964) [http://books.google.ee/books/about/Soviet_foreign_propaganda.html?id=BFJGtQAACAAJ&redir_esc=y ''Soviet Foreign Propaganda'']. Princeton University Press.</ref> <ref name="communique">The 1956 Hungarian Revolution, A History in Document [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc11.pdf ''Communiqué on the Meeting of Representatives of the Governments and the Communist and Workers’ Parties of Bulgaria, Czechoslovakia, Hungary, Romania and the Soviet Union''(Budapest, January 6, 1957)].George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="bekes">Békés, Csaba ja Byrne, Malcolm (2002) [http://www.questia.com/PM.qst?a=o&d=115016443 ''The 1956 Hungarian Revolution: A History in Documents'']{{Kõdulink|aeg=august 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Central European University Press, ISBN 963-9241-66-0. Lk 375</ref> <ref name="gwu4">The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents (2002) [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc8.pdf ''Report by Soviet Deputy Interior Minister M. N. Holodkov to Interior Minister N. P. Dudorov (15 November 1956)''].George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="Fink">Carole Fink, Frank Hadler, Tomasz Schramm, Association Internationale d'Histoire Contemporaine de l'Europe (2006) [http://books.google.ee/books/about/1956.html?id=k7Fll8r04qMC&redir_esc=y ''1956: European and global perspectives, Volume 1 of Global history and international studies'']. Leipziger Universitätsverlag: Leipzig. ISBN 3-937209-56-5. Lk 16</ref> <ref name="Molnár">Molnár, Adrienne ja Kõrösi, Zsuzsanna (1996) [https://web.archive.org/web/20070607034837/http://www.rev.hu/portal/page/portal/rev/tanulmanyok/kadarrendszer/kzsma1 ''The handing down of experiences in families of the politically condemned in Communist Hungary'']. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="situation">The 1956 Hungarian Revolution, A History in Documents (2002) [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/doc9.pdf ''Situation Report to the Central Committee of the Communist Party by Malenkov-Suslov-Aristov (22 November 1956)'']. George Washington University: The National Security Archive. PDF. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="UN198">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 198. Vaadatud 09.04.2012</ref> <ref name="UN112-113">UN General Assembly (1957] [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 112–113. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="icrc">International Committee of the Red Cross: [https://web.archive.org/web/20120510215057/http://www.icrc.org/eng/resources/documents/misc/57jn8c.htm ''CRC operations in Hungary and the Middle East in 1956'']. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="Fryer1997">Fryer, Peter (1997) [http://books.google.ee/books?id=Ea6wqIDYyEIC&pg=PA11&dq=Hungarian+Tragedy&hl=en&sa=X&ei=SC2DT76vJMHM0QWS07DoBg&redir_esc=y#v=onepage&q=Hungarian%20Tragedy&f=false ''Hungarian Tragedy and Other Writings on the 1956 Hungarian Revolution'']. Index Books: London. ISBN 1-871518-14-8. Lk 10</ref> <ref name="BBCJune16">[http://news.bbc.co.uk/onthisday/hi/dates/stories/june/16/newsid_4522000/4522407.stm ''On This Day 16 June 1989: Hungary reburies fallen hero Imre Nagy'']. BBC ON THIS DAY. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="Time1971">[https://web.archive.org/web/20071017045917/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,903181,00.html ''End of a Private Cold War'']. Time Magazine, 11.10.1971. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="Time1956">[https://web.archive.org/web/20070930213423/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,808812,00.html ''ALLIANCES: How to Help Hungary'']. Time Magazine, 24.12.1956. Vaadatud 09.04.2012</ref> <ref name="Simpson">Simpson, James (1988) [https://web.archive.org/web/20071012033743/http://bartleby.com/63/86/186.html ''Simpson’s Contemporary Quotations'']. Vaadatud 9.04.2012.</ref> <ref name="A3485">United Nations Secretary-General (1957) [http://www.un.org/depts/dhl/dag/docs/a3485e.pdf ''Report of the Secretary-General Document A/3485'']. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). PDF. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="UN10-13">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 10–13. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="UN14">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 14. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="UN30-32">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary''] PDF, lk 30–32. Vaadatud 9.04.2012</ref> <ref name="unhcr">United Nations General Assembly, 13th session (12.12.1958)[http://www.unhcr.org/refworld/docid/3b00f06b36.html ''Resolution 1312 (XIII) The Situation in Hungary (Item 59, p. 69'']</ref> <ref name="RadioFreeEurope">Radio Free Europe: [http://www.rferl.org/content/article/1068204.html ''Hungary: New Film Revisits 1956 Water-Polo Showdown'']. Vaadatud 9.04.2012.</ref> <ref name="Ingliskeelsedviited">Ingliskeelsed viited vastandlikele positsioonidele [https://web.archive.org/web/20130824023037/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,808752,00.html ''l'Unità''], [https://web.archive.org/web/20130824023031/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,808824,00.html Antonio Giolitti ja partei liider Palmiro Togliatti] ja [https://web.archive.org/web/20120515090856/http://www.time.com/time/magazine/article/0,9171,868066,00.html Giuseppe Di Vittorio]</ref> <ref name="Sartre">Sartre, Jean-Paul (1965) [http://books.google.ee/books/about/Situations_VII.html?id=QUjsPwAACAAJ&redir_esc=y ''Situations VII'']{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Gallimard.</ref> <ref name="amhunfeder">American Hungarian Federation (2006) [http://www.americanhungarianfederation.org/news_1956_StateDepartment_Reception_2006-02-13.htm ''US State Department Commemorates the 1956 Hungarian Revolution'']. Vaadatud 9.04.2012.</ref> <ref name="Bush">The Bureau of International Information Programs, U.S. Department of State (2006) [https://web.archive.org/web/20080215035207/http://www.america.gov/st/washfile-english/2006/June/200606221431051CJsamohT0.2036402.html ''Hungary a Model for Iraq, Bush Says in Budapest'']. Vaadatud 10.04.2012</ref> <ref name="mfa">Fact Sheets on Hungary. [https://web.archive.org/web/20111122033657/http://www.mfa.gov.hu/NR/rdonlyres/98D131BF-BFB4-4545-B9BE-BAB02F71A1D9/0/National_Symbols.pdf ''National Symbols'']. Ungari Välisministeerium. PDF. Vaadatud 10.04.2012</ref> <ref name="György">György Litván (2006) [https://web.archive.org/web/20120425122931/http://www.historia.hu/archivum/2006/0610_08.htm ''Mítoszok és legendák 1956-ról''] (Müüdid ja legendid 1956). <small>Ungari keeles</small>. Vaadatud 10.04.2012</ref> <ref name="Gyáni">Gyáni, Gábor (2006) [http://www.history.lsa.umich.edu/652/Readings/Gyani.pdf ''Memory and Discourse on the 1956 Hungarian Revolution'']{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Ilmus ajakirjas ''Europe-Asia Studies'' Vol. 58, No. 8. PDF. Lk 1199 – 1208</ref> <ref name="uuu">, lk 160</ref> <ref name="beke">Békés, Csaba; Byrne, Malcolm ja Rainer, János (2002), lk 364.</ref> <ref name="mwtUY">UN General Assembly (1957)[http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 56. Vaadatud 6.04.2012.</ref> <ref name="8Rnsu">[http://www2.warwick.ac.uk/fac/soc/economics/staff/academic/harrison/archive Research in Former Soviet Archives (Uurimused endistes NSV Liidu arhiivides)]. Vaadatud 6.04.2012</ref> <ref name="lYuRE">UN General Assembly (1957) [http://mek.oszk.hu/01200/01274/01274.pdf ''Special Committee on the Problem of Hungary'']. PDF, lk 68. Vaadatud 6.04.2012</ref> <ref name="z0fJO">Gati (2006), lk 64.</ref> <ref name="MHaZN">Gati (2006), lk 159.</ref> <ref name="1kMfW">Gati (2006), lk 52.</ref> <ref name="pTpI5">Gati (2006), lk 173.</ref> <ref name="Qa6w9">Gati (2006), lk 177.</ref> <ref name="vfbPJ">Péter Gosztonyi, "Az 1956-os forradalom számokban", ''Népszabadság'' (Budapest), 1990-11-3</ref> <ref name="gcUGD">Freedom Fighter. Ajakiri Time. 7.01.1957</ref> }} == Välislingid == * [http://www.americanhungarianfederation.org/1956/photos.htm 1956 Hungarian Revolution Portal – Photos, Audio and Video files] * [http://www.gwu.edu/~nsarchiv/NSAEBB/NSAEBB76/ The 1956 Hungarian Revolution – A National Security Archive Electronic Briefing Book] * [http://www.marxist.com/hungary-1956-political-revolution.htm Hungary 1956 and the Political Revolution – In Defence of Marxism] * [http://estost.photoshelter.com/gallery/G00002lhHAwiR.Xc Hungary: 1956 Uprising in colour (23 images)] {{Külm sõda}} {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:20. sajand Ungaris]] [[Kategooria:Mässud]] [[Kategooria:1956]] [[Kategooria:Varssavi Lepingu Organisatsioon]] [[Kategooria:Külm sõda]] 9f4rgcdxlbin7skg7tytly9zgps92mc 0 63409 7231755 7204709 2026-09-10T14:15:08Z Kask 77839 7231755 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kõpu | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Kõpu''' on küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Kõpu poolsaar]]e keskosas. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i [[2017]]. aastal kuulus küla [[Hiiu vald]]a. Kuni [[2013]]. aastani kuulus küla [[Kõrgessaare vald]]a. Kõpu piirneb põhjas [[Mägipe]], loodes [[Suurepsi]], läänes [[Ojaküla (Hiiumaa)|Ojaküla]], lõunas [[Ülendi]], [[Vilima]] ja [[Kiduspe]] ning idas [[Suureranna]] ja [[Heistesoo]] külaga. ==Nimi== Kohanime on esmamainitud [[1565]] kui ''Koppo by''. [[1688]] on nimetatud ''Köppo''.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Kõpu}}</ref> [[Kõpu tuletorn]] ja Kõpu poolsaar on tuntud aga ajaloolise nime ''Dagerort'' ja selle erinevate nimevariantide all. [[Paul Ariste]] pakkus kohanime lähtealuseks [[soome keel|soomekeelset]] sõna ''koppo'' (lollpea, hull), [[Lauri Kettunen]] aga isikunime. ==Loodus== Kõpu küla hõlmab kahte [[Kõpu looduskaitseala]] sihtkaitsevööndit ja [[Kõpu-Vaessoo hoiuala]]. Kõpus asub Kõpu külakeskme rahn. Kõpu ajaloolised piirkonnad on Hertige, Leesigu ja Sakka. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |130 || 1959 |- |97 || 1970 |- |101 || 1979 |- |103 || 1989 |- |50 || 2000 |- |35 || 2011 |- |43|| 2019 |- |34|| 2021 |} ==Talud== '''Kõpu ajaloolised talud 1917''' <ref>Kõrgessaare valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv, era.4313.1.608; 1917</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1|| Anumäe || Kark |- | 2 || Hertigo || Malk, Niit |- | 3 || Härgeraja || Jaanus |- | 4 || Kadaka || Tuk |- | 5 || Kuivalõuka || Raud |- | 6 || Kure || Vajak |- | 7 || Kõneste || Rõmmel, Korell |- | 8 || Kõpu-Tänava || Kattel |- | 9 || Leesigu I || Kasser |- | 10 || Leesigu II || Allango |- | 11 || Lelo || Rõmmel |- | 12 || Ligudi || Kappel, Liiv |- | 13 || Madara || Paar |- | 14 || Minslämma || Niit |- | 15 || Peenera || Sepp |- | 16 || Pihla || Pihel |- | 17 || Poodi || Quarnström |- | 18 || Reoma || Rõmmel |- | 19|| Roosagu || Roosa |- | 20 || Rõhu || Malk, Küttim |- | 21 || Sakka || Wolens |- | 22 || Sakka-Madara || Press |- | 23 || Selja I || Klemm |- | 24 || Selja II || Wolens |- | 25 || Sepa || Rõmmel, Põllo |- | 26 || Sihi || Koit |- | 27 || Sooääre I || Alkok |- | 28 || Sooääre II || Weltmann |- | 29|| Sooääre III || Kallas |- | 30 || Süllaotsa || Grund |- | 31 || Ülendi || Punn, Elend, Wolens |- | 32 || Ülendi-Laasi || Koppel |} ==Ajalugu== Kõpu küla kuulus ajalooliselt [[Kõrgessaare mõis]]a alla. Rootsi ajal oli olemas Kõpu vakus, [[18. sajand|18.]]–[[19. sajand]]il toimis Kõrgessaare mõisa kõrvalmõisana Kõpu mõis. 1940. aastatel liideti Kõpu ja Ojaküla Kõpu asunduseks, mis [[1977]] muudeti Kõpu külaks. Külas tegutses [[baptistid]]e palvela, mis muudeti hiljem kaupluseks. ==Taristu== Kõpu keskosa läbib [[Puski–Kõpu–Ristna tee]], kust lähtub [[Märjakaasiku–Kiduspe–Kõpu tee]]. Külas on Kõpu kooli, Kõpu ja Anumägi bussipeatus. ==Kultuur== [[1909]] pühitseti Kõpus [[Kõpu õigeusu kirik]], mis oli nii koolimaja kui hiljem rahvamaja. Külas asub [[Pihla tuulik]]. [[Kõpu tuletorn]] asub Mägipe külas. Kõpu külatänava ääres asub Kõpu kaev, külas asub [[Pihla hiiemänd]]. Külas asuvad [[Kõpu luteri kalmistu (Reigi)|luteri]] ja [[Kõpu õigeusu kalmistu (Reigi)|õigeusu kalmistu]]. Külas tegutses [[1919]]. aastast 4-klassiline algkool ja [[1991]] moodustati taas algkool. [[1971]] loodi [[Kõpu Internaatkool]], millest sai 2014. aastal [[Kärdla Põhikool|Kärdla Ühisgümnaasiumi]] ja 2016. aastal selle õigusjärglase [[Kärdla Põhikool]]i Kõpu õppekoht. ==Vaata ka== *[[Kõpu-Vaessoo hoiuala]] *[[Pihla hiiemänd]] *[[Kõpu kirik (1887)]] *[[Kõpu õigeusu kirik]] (ühtlasi ka Kõpu rahvamaja) *[[Kõpu luteri kalmistu (Reigi)]] *[[Kõpu õigeusu kalmistu (Reigi)|Kõpu õigeusu kalmistu]] *[[Kõpu algkool]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Reet Kokovkin. [https://hiiuleht.ee/kuulsa-kula-lugu-kopu-kulast-leiab-rohkemgi-kui-tuletorni/ "KUULSA KÜLA LUGU | Kõpu külast leiab rohkemgi kui tuletorni."] [[Hiiu Leht]]. 1. veebruar 2026 == Välislingid == *[http://kopukulad.blogspot.com Kõpu Piirkonna Arendusselts Valguskiir] {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] rekocuyrew7jsnhhf6y68c2litxkl5c 0 63411 7231754 7160934 2026-09-10T14:08:14Z Kask 77839 7231754 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Reigi | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Reigi''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Reigi laht|Reigi lahe]] ääres. Enne 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i kuulus küla [[Hiiu vald]]a ja kuni [[2013]]. aastani [[Kõrgessaare vald]]a. Reigi piirneb põhjas [[Sigala küla|Sigala]], läänes [[Rootsi (Hiiumaa)|Rootsi]], edelas [[Pihla]], lõunas [[Heigi]] ja idas [[Kidaste]] külaga. ==Nimi== [[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]], [[Paul Ariste]], [[Lauri Kettunen]] ja [[Leo Tiik]] on pakkunud kohanime lähtekohaks [[rootsi keel|rootsikeelset]] sõna ''rök'' 'suits' või [[vanarootsi keel|vanarootsikeelset]] sõna ''reykja'' 'suits'. Kettunen on arvanud ka, et kohanimi võib pärineda isikunimest Raukkoi. [[Edvin Lagman]] ja [[Marek Meristo]] on lähtekohtadeks esitanud sõnad ''räik'' 'viljahakk, hakkjalg' ja ''räike'' 'kivine koht'. [[Aino Naert]] tuletas kohanime saarenimest, kus [[hiiurootsi keel|hiiurootsi murraku]] ''öy'' on muutunud ''i''-ks ja kohanimi võiks tähendada kivist saart või suitsusaart.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Reigi}}</ref> Kohanime on mainitud esimest korda [[1453]]. aastal kujul Renke, [[1539]]. aastal Reke, [[1564]]. aastal Roykell ja ''1798''. aastal Röiks. Rootsi keeles on kohanimi Röicks, [[eestirootsi keel]]es Räike. Lääne-Saaremaal Kihelkonna lähedal maalinn on Riek/eri nimega samuti. See võib tulla ka sõnast Erik-kuninga nimi ju oli ka Erik. ==Loodus== Reigi küla ulatub [[Kootsaare poolsaar]]e tipuni. Küla koosseisu kuulub ka nimetu saar Reigi lahes. Küla hõlmab [[Kõrgessaare–Mudaste hoiuala]]. Külas asub [[Kootsaare järv]]. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |160 || 1959 |- |115 || 1970 |- |72 || 1979 |- |47 || 1989 |- |41 || 2000 |- |38 || 2011 |- |46|| 2020 |- |34|| 2021 |} ==Ajalugu== Reigi kuulus ajalooliselt [[Kõrgessaare mõis]]a alla ja oli [[hiiurootslased|hiiurootslaste]] tähtsaim asula. [[1781]]. aastal küüditati enamik hiiurootslastest külaelanikke [[Ukraina]]sse. Hiljem asusid Reigi piirkonda elama eesti talupojad. Reigis on asunud [[Reigi karjamõis]] ja [[Reigi kirikumõis]]. Pärast [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]] liideti Reigiga Sigala küla, mis [[1997]]. aastal taas eraldati. ==Taristu== Küla läbib [[Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee]]. ==Kultuur== Reigis asuvad endise karjamõisa kõrvalhoonete asukohad ja Kootsaare kivilabürint. Vastupidi levinud arvamusele asuvad [[Reigi kirik]] ja [[Reigi pastoraat]], mis on nime saanud [[Reigi kihelkond|samanimelise kihelkonna]] järgi, naaberkülas [[Pihla]]s. Küla põhjatipus asub nn [[Hiiumaa Eiffel]], mille ehitas kohalik külamees Jaan Alliksoo oma koduõuele. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Piret Eesmaa. [https://hiiuleht.ee/humni-sunnikoht-reigi-kulas-asus-hiiumaa-esimene-diskoteek/ "HÜMNI SÜNNIKOHT | Reigi külas asus Hiiumaa esimene diskoteek."] [[Hiiu Leht]], 20. veebruar 2026 {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] nmtwdd44l8o6wxu6t1t2fm0rl8r983g 0 63518 7231765 6287300 2026-09-10T14:27:48Z Kask 77839 7231765 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Lelu külast; mänguasja kohta vaata artiklit [[Mänguasi]].}} {{EestiAsula | nimi = Lelu | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Lelu''' on küla [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Käina]]st läänes. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i [[2017]]. aastal kuulus küla [[Käina vald]]a. Lelust põhjas asub [[Pärnselja]], läänes [[Kaderna]] ja [[Kuusiku (Hiiumaa)|Kuusiku]], lõunas [[Emmaste-Kurisu]] ja [[Ligema]] ning idas [[Taterma]] ja [[Ühtri]] külad. ==Nimi== Kohanimi tuletub isikunimest. <ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Lelu}}</ref> Kohanime on esmamainitud [[1565]]. aastal kujul Lello. Lelu küla rahvast on [[hiidlased|hiidlaste seltside]] traditsioonilises jaotuses kutsutud '''hundijölkajateks''' kunagise huntide rohkuse ja hundijahi tõttu metsades küla lähedal.<ref>[[Hugo Puss]]. Hiidlaste seltsid. Etüüd Hiiumaa siseetnonüümika alalt. ''Keel ja Kirjandus'' 1973, nr 11, lk 679.</ref> ==Loodus== Lelu lääneosa läbib [[Jausa oja]], põhjaosa aga [[Luguse jõgi]]. Küla keskel asub Lelu peakraav. Külas kasvavad kaitsealused [[Putkaste jugapuud]]. Külas asus kunagi metskonna taimla. Küla lääneosas asub Leluselja piirkond. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |54 || 1959 |- |49 || 1970 |- |36 || 1979 |- |39 || 1989 |- |50 || 2000 |- |47 || 2011 |- |46|| 2019 |- |30|| 2021 |} ==Ajalugu== Osa Lelu külast kuulus ajalooliselt Käina pastoraadi alla (Suur-Lelu), osa [[Vaemla mõis]]a alla. 1565 elas Agapäe vakuses talunik Lello Pett(er). [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i järgi oli Vaemla mõisale kuulunud Lelu külas 19 talu. [[1835]] oli Käina pastoraadile kuuluvas Suur-Lelus 9 talu, külaelanikud said perekonnanimedeks Alas (Allas), Andrus, Erast, Kalm, Koppel, Mühl, Nurm, Padu (Paddo), Põlder, Pähkel, Samm, Telg, Tiik, Valla (Walla), Veel (Weel) ja Venda (Wenda).<ref>Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-196; 1835</ref> ==Taristu== Lelu küla läbib Valgu–Lelu–Leemeti tee, kus asub Leluselja bussipeatus. Küla lõunaosa läbib Nurste–Kuriste tee. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kati Vooglaid Kukk. [https://hiiuleht.ee/kahe-poolega-kula-lelu-kulas-elu-jatkub-kuigi-noored-on-lainud/ "KAHE POOLEGA KÜLA | Lelu külas elu jätkub, kuigi noored on läinud."] [[Hiiu Leht]]. 2. veebruar 2025 {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] j5puiknme88mdv6e6l1vndbfmqhm5ca 0 63657 7231756 6988098 2026-09-10T14:16:55Z Kask 77839 /* Kirjandus */ 7231756 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Nõmba | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Nõmba''' on [[küla]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Kärdla]] ja [[Käina]] vahel. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Pühalepa vald]]a. Nõmba piirneb põhjas [[Tubala]], läänes [[Leigri]], lõunas [[Nõmmerga]] ja [[Ristivälja]], kagus [[Tammela]] ning idas [[Vilivalla]] ja [[Loja (Hiiumaa)|Loja]] külaga. ==Nimi== Kohanimi koosneb sõnadest "[[nõmm]]" ('kuiv kõrge liivane maa') ja "[[pea]]". <ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Nõmba}}</ref> Kohanime on esmamainitud [[1564]] kujul ''Nempe'' ja 1577 kujul ''Nympe.'' <ref>Endel Saar: "Metsakülade keskel." 4 osa. Hiiu Leht. 2. juuni 2009</ref> ==Loodus== Metsade keskel väikesel kõrgendikul asuva külana on Nõmba jäänud maaparandusest puutumata. Endised soised metsaheinamaad külast põhja, ida ja lõuna pool on aga metsa kasvanud. Vilivalla teeristi lähedal leidub puisniidu-ilmelist metsa ning lõuna pool ka tükike looduslikku heinamaad. Nõmba lääneosas asub Kapasto nõmm. Ajalooliselt on Nõmba koosseisu kuulunud ka [[Määvli]] piirkond. Küla läbivad [[Tammela jõgi]] ja Vilivalla peakraav. Külas asuvad [[Matse allik]], [[Nuudi allik]], [[Nõmba karstiala]] ja Nõmba rahn. ==Elanike arv== Nõmbas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 50 inimest. Kõik elanikud olid [[eestlased]].<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-09-04 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |53 || 1959 |- |34 || 1970 |- |63 || 1979 |- |48 || 1989 |- |50 || 2000 |- |50 || 2011 |- |52|| 2019 |- |44|| 2021 |} ==Talud== '''Nõmba ajaloolised talud 1939''' <ref>Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Hansu || Pihlamets |- | 2 || Hansumatse || Mammuspu |- | 3 || Jürna || Ala |- | 4 || Kooli || Männamaa |- | 5 || Liivako || Jääger |- | 6 || Liti || Erk |- | 7 || Matse || Juhe, Julge |- | 8 || Metsavahi || Pink |- | 9 || Miku || Hang |- | 10 || Nurme || Erk |- | 11 || Nuudi || Juhe |- | 12 || Peedu || Tara |- | 13 || Pendi || Huuk |- | 14 || Pärdi || Erk |- | 15 || Ratsaku || Uuspõld |- | 16 || Sepa || Sepp |- | 17 || Viita || Leika |} ==Ajalugu== Nõmba kuulus ajalooliselt [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]a alla. Külast on leitud [[kivikirves]]. 1564 elas alal talunik Nempe Bertill. [[1609]]. aastal on mainitud mõisas talunik Nomba Cristenit. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i andmetel asus Nõmba külas 11 talu. [[1835]] asus külas 14 talu, elanikele pandi perekonnanimedeks nimed Edasi, Erk, Hang, Julge, Kallas, Kappasto, Marimaa, Männamaa (Määvli), Paelk, Pihlamets, Poll, Prees, Pöial, Raega, Rattaspuu, Redda (Määvli), Sambas, Sepp, Singi, Sirp (Määvli), Sui, Suur, Säng, Tarra, Teras, Treumann, Truu, Vagane ja Vannas.<ref>Pühalepa kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-198; 1835</ref> [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1941]] toimus [[operatsioon Siegfried]]i raames külas lahing taganevate punaarmeelaste ja Natsi-Saksamaa üksuste vahel. ==Taristu== Nõmbat läbib põhjast lõunasse [[Kärdla–Käina maantee]], kust algavad Nõmba–Silde tee, Tammela–Hellamaa tee ja Tedrekopli tee. ==Kultuur== [[20. sajand]]i algul leidus Nõmbas vähemalt seitse tuulikut, mis tänapäevaks on kõik hävinud. 1970. aastatel ehitas [[Hiiumaa metsamajand]] külla rea puust tüüpmaju. Külas tegutses varem [[Nõmba algkool]]. Külas olid pelgupaigad ning pühapuud [[Kablimänd]] ja [[Hiiemänd]]. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Endel Saar: "Metsakülade keskel." Hiiu Leht. Alates 22. maist 2009. *Piret Eesmaa. [https://hiiuleht.ee/kiire-interneti-kula-nomba-lubab-kaia-stockholmi-ulikoolis/ "KIIRE INTERNETI KÜLA | Nõmba lubab käia Stockholmi ülikoolis."] [[Hiiu Leht]]. 22. november 2025 {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] 5eidaigi17d1lyryah669yf0k5bibdc 0 63675 7231762 6969769 2026-09-10T14:25:56Z Kask 77839 7231762 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Sarve | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Sarve''' on [[küla]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] idaosas [[Sarve poolsaar]]el. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Pühalepa vald]]a. Naaberkülad on [[Soonlepa]] ja [[Heltermaa]]. == Nimi == [[Carl Friedrich Wilhelm Russwurm]] tuletas nime sõnast [[sarv]]. <ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Sarve}}</ref> Koht võib olla seotud [[1254]] nimetatud sadamaga (''portus Sarwo''). Kohanime on esmamainitud [[1581]] kui ''Sarwa''. == Loodus == Küla ala jääb [[Sarve maastikukaitseala]] koosseisu. Külas asuvad ainulaadsed [[Loopealne|alvar]]id. Sarve territooriumile jäävad [[Kaevatsi laid]], [[Heinlaid]], [[Langekare]] ja mitmed väiksemad [[Hiiumaa laiud]]. Külas asub mitu rändrahnu. == Elanike arv == Külas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 29 inimest. Kõik elanikud olid [[eestlased]].<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-09-04 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |107 || 1959 |- |82 || 1970 |- |57 || 1979 |- |47 || 1989 |- |36|| 2000 |- |29 || 2011 |- |42|| 2020 |- |28|| 2021 |} ==Talud== '''Sarve ajaloolised talud 1939''' <ref>Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Aadu || Samm |- | 2 || Andruse || Prenner, Tammistu |- | 3 || Haaviku || Nõmm |- | 4 || Hallikivi || Paluoja |- | 5 || Hindre || Salme |- | 6 || Jaagu || Samm |- | 7 || Juhani || Kuli |- | 8 ||Kaevatsi-Simuna || Paat, Undo |- | 9 ||Kaevatsi-Tõnise || Paat, Undo |- | 10 ||Keriko || Berkmann |- | 11 || Leemendi || Tarn |- | 12 || Loigu || Paat |- | 13 || Loopsu || Soonik |- | 14 || Metsa || Jürjer, Koppel |- | 15 || Mihkli || Kaevats |- | 16 || Mäe|| Pass |- | 17 || Pauluma || Koppel |- | 18 ||Peedu || Kaevats |- | 19 ||Peetri || Salme |- | 20 || Põlluotsa || Kuli |- | 21 ||Ränga || Kaevats |- | 22 || Tooma || Paat |- | 23 || Uuetee || Naur |- | 24 ||Viigi || Kaevats |- | 25 ||Viita || Kulli, Proos |- | 26 ||Vähe-Viita || Proos |} == Ajalugu == Küla on ajalooliselt kuulunud [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]a ja [[Soonlepa mõis]]a alla. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i andmetel oli külas 14 talu. [[1835]] said küla elanikud Soonlepa mõisas järgmised perekonnanimed: Haavik, Kaevats (Kaewats), Kiil (Kiel), Kondel, Korik, Kulli, Kuur (Kur), Küla, (Külla), Liiva, Niedema, Paat, Pass, Pilder, Pint, Proos, Rehepapp (Rehhepapp), Roog (Rog), Samm, Sill, Tarn, Toop, Undo ja Vaar (Waar). <ref>Pühalepa kihelkonna perekonnanimede panemise raamat. Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-198</ref> == Taristu == Küla läbib [[Heltermaa–Sarve–Aruküla tee]], kus asuvad Soonlepa, Mäe ja Sarve bussipeatus. Külas asub [[Sarve sadam]]. [[Hiiumaa]]–mandri [[jäätee]] saab tavaliselt alguse just Sarvelt. ==Vaata ka== *[[Sarve maastikukaitseala]] *[[Eesti külade loend]] == Kirjandus == *Piret Eesmaa. [https://hiiuleht.ee/ettevaatust-sarvekula-kes-siia-kord-tuleb-voib-soovida-jaadagi/ "ETTEVAATUST, SARVEKÜLA! | Kes siia kord tuleb, võib soovida jäädagi."] [[Hiiu Leht]], 13. märts 2025 ==Viited== {{viited}} {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] hvmkox7k4h97tbzgjlxp0zzsx05x6tf 0 63683 7231752 7096382 2026-09-10T14:02:38Z Kask 77839 7231752 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Vahtrepa | pilt = Vahtrepa.jpg | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Vahtrepa''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] idaosas [[Väinameri|Väinamere]] ääres [[Kärdla]] ja [[Heltermaa]] vahel. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Pühalepa vald]]a. Vahtrepast põhjas asub [[Hagaste]], loodes [[Kerema]], läänes [[Hilleste]] ja lõunas [[Aruküla (Hiiumaa)|Aruküla küla]]. ==Nimi== [[Leo Tiik]] on kohanime aluseks pakkunud [[alamsaksa keel|alamsaksakeelset]] sõna ''wachter'' või [[rootsi keel|rootsikeelset]] ''vaktare'', mis tähendavad vahiposti. [[Paul Ariste]] ja [[Lauri Kettunen]] arvasid, et kohanime aluseks on puunimi [[harilik vaher|vaher]]. <ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Vahtrepa}}</ref> Kohanime on esmamainitud [[1565]] kujul Wachtar Pä by. ==Loodus== [[Pilt:Vohilaid.jpg|thumb|Vahtrepa ja Vohilaid õhust.]] Küla põhjaosa hõlmab [[Vahtrepa maastikukaitseala]]. Küla territooriumile jäävad [[Vohilaid]], [[Hõralaid]], [[Eerikulaid]], [[Pujurderahu]] ja teised väiksemad saared, samuti Kallaste- ehk [[Vahtrepa pank]]. Vohilaiul asub [[Vohioja järv]]. Külas asub Vahtrepa rannaallikas. Vahtrepa edelaosas asub Veoma piirkond. ==Elanike arv== Vahtrepas elas [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloenduse]] andmetel 34 inimest. Kõik küla elanikud olid [[eestlased]].<ref>{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 |pealkiri=Statistikaameti andmebaas |vaadatud=2013-09-04 |arhiivimisaeg=2016-03-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160312105403/http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/varval.asp?lang=2&ma=rl004 |url-olek=ei tööta }}</ref> {| class="wikitable" |- ! Aasta !! Elanike arv |- |1959 ||95 |- |1970 ||82 |- |1979 ||58 |- |1989|| 55 |- |2000||41 |- |2011||34 |- |2021||40 |} ==Talud== '''Vahtrepa talud 1939''' <ref>Pühalepa valla elanike ja kinnisvarade nimekirjad; Rahvusarhiiv RA, ERA.4320.2.166a</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Alliku || Koppel |- | 2 || Hõralaid || Sadam |- | 3 || Jaagu || Pass |- | 4 || Kopliotsa|| Leika |- | 5 || Kreisi || Koppel |- | 6 ||Kuusiku || Kuusiku |- | 7 || Kõrtsi || Pass |- | 8 || Laasi-Mihkli || Remmelkoor |- | 9 || Laupa || Laupä |- | 10 ||Leemendi || Heilo |- | 11 || Leika || Leika |- | 12 || Lepisto || Remmelkoor |- | 13 || Lõuka || Maar |- | 14 || Mardi-Tooma || Maar |- | 15 || Matse || Maar, Sadam |- | 16 || Mihkli-Andruse || Koppel, Tomingas |- | 17 ||Nigu || Remmelkoor |- | 18 || Nigula-Matse || Heilu, Pass |- | 19 || Nuudi || Koppel |- | 20 ||Ojade || Liiva |- | 21 || Peedu-Matse || Haamer |- | 22 || Proo || Soonik |- | 23 || Põllu || Hanikat |- | 24 || Põlluotsa || Pihelgas |- | 25 || Raba || Koppel, Undo |- | 26 || Rangi || Rool |- | 27 || Remmelkoori || Remmelkoor |- | 28 || Röögu || Sadam |- | 29 || Simuna || Heilu |- | 30 || Süllu || Mägi |- | 31 || Telga || Koppel, Telk |- | 32 ||Uue-Nigula-Matse || Heilu |- | 33 || Uuetee || Maar |- | 34 || Vahi || Mägi |- | 35 || Veoma || Kari, Sadam |- | 36 || Vohilaid || Maar |} ==Ajalugu== [[Pilt:Vahtrepa ehk Kallaste pank.JPG|thumb|[[Vahtrepa pank|Vahtrepa ehk Kallaste pank]].]] Vahtrepa kuulus ajalooliselt [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]a alla, Veoma aga [[Soonlepa mõis]]a alla. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i alusel oli külas 14 talu. ==Taristu== Küla läbib lõunast põhja [[Hilleste–Hellamaa tee]]. [[Vahtrepa sadam]]aga toimis [[19. sajand]]ini ühendus [[Hiiumaa]] ja mandri vahel. ==Kultuur== Vahtrepas asub [[Lõuka tuulik]] ja endine kõrtsihoone. Külast oli pärit õpetaja [[Aksel Koppel]]. ==Vaata ka== *[[Vahtrepa maastikukaitseala]] *[[Eesti külade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Piret Eesmaa. [https://hiiuleht.ee/vahtrepa-kula-lugu-vahtrepa-rahvas-on-kriisiks-valmis/ "VAHTREPA KÜLA LUGU | Vahtrepa rahvas on kriisiks valmis."] [[Hiiu Leht]]. 19. juuni 2026 {{commonskat}} {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] s1nijt6mfr36xxp4bvuam5nog0rdx0d 0 66445 7232013 7088546 2026-09-11T07:51:27Z Kuriuss 38125 7232013 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=märts}} [[Pilt:Infrasound Arrays.jpg|pisi|Infraheli mõõtmisjaam [[Qaanaaq]]is [[Gröönimaa]]l, mida kasutab [[Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Leping]]u [[Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsioon|Organisatsiooni]] [[Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni Ettevalmistuskomisjon|ettevalmistuskomisjon]] oma töös.]] '''Infraheli''' on [[heli]], mille [[helirõhk|rõhu]] muutumise [[sagedus]] on alla 20 [[Herts|Hz]] ehk alla keskmise inimese alumist kuuldeläve. Seda võib esineda nii looduslikel kui ka inimtekkelistel põhjustel. == Allikad == Looduslikult tekib infraheli näiteks [[vulkaan]]ipursete<ref name="GmAZA" /><ref name="SnGEl" />, [[boliid]]ide<ref name="Garces2006" />, [[maavärin]]ate, [[äike]]se, [[laviin]]ide ja ookeanilainete<ref name="Garces2006" /> (peaaegu alaliselt sagedusel 0,1–1,0 Hz<ref name="Assink" />) tõttu. Infraheli saavad tekitada ka mitmed loomad, näiteks [[vaal]]ad, [[kaelkirjak]]ud<ref name="qfA75" />, [[elevant|elevandid]]<ref name="w2tiV" />, [[jõehobu]]d<ref name="m0vuF" /> ja [[ninasarvik]]ud<ref name="C8xPi" /><ref name="von-muggenthaler-2003" />. Tehislikeks allikateks võivad olla [[plahvatus]]ed, aga ka masinad (nt [[mootor]]id, [[kompressor]]id, [[tuuleturbiin]]id, õhusõidukid, startivad raketid) ja suurte rajatiste (nt sillad, tammid) vibratsioon.<ref name="Flemmer" /><ref name="TA" /><ref name="CTBTO" /> == Loomadel == Infraheli on võimelised kuulma mõned linnud, konkreetsetes katsetes oli see 2021. aasta seisuga kinnitust leidnud viie liigi puhul, näiteks [[kirjatuvi]]d (kuni sagedusel 0,05 Hz) ja [[kodukana]]d. Väheste teadusuuringute tõttu pole selle võime üldisem levik lindude seas teada.<ref name="Assink" /> Teadlased on arvanud, et [[rändlinnud]] kasutavad orienteerumiseks muu hulgas infraheli, vältides selle abil teele jäävat keerulisi ilmastikuolusid. Infraheli ulatub aga ilmselt teistest navigatsioonimärkidest kaugemale. Selgitamaks, kuidas infraheli rännet mõjutab, on pakutud (Patrick ''et al'' 2021) kolm hüpoteesi: 1) infraheli allikas on linnule konkreetseks sihtkohaks; 2) linnud määravad oma asukohta mitmest allikast pärit signaali põhjal; 3) ruumis muutuval helitugevusel põhinevad [[gradient]]väljad moodustavad omamoodi koordinaatsüsteemi, linnud liuglevad mööda seda vastavalt signaalide intensiivsusele.<ref name="Assink" /> Katsete tulemusel on selgunud, et infraheli näivad marsruudivalikul kasutavat näiteks [[rändalbatross]]id.<ref name="BxcJh" /> == Mõõtmine == [[File:Infrasound Station IS55 - Flickr - The Official CTBTO Photostream.jpg|pisi|CTBTO-le kuuluv infraheli mõõtmisjaam IS55 [[Windless Bight]]il [[Alaska|Alaskal]]]] Esimest korda mõõdeti looduslikult tekkinud infraheli 1883. aastal, mil [[Indoneesia]]s purskas [[Krakatau]] vulkaan.<ref name="CTBTO" /> Et infraheli tekib ka tuumaplahvatuste tagajärjel, siis kasutab [[Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Leping]]u [[Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsioon|Organisatsiooni]] [[Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni Ettevalmistuskomisjon|ettevalmistuskomisjon]] lisaks muudele vahenditele (nt [[seismograaf]]id, [[hüdrofon]]id, atmosfääris leiduvate [[Radioaktiivne isotoop|radioaktiivsete isotoopide]] analüüs) ülemaailmset 60 mõõtejaamast koosnevat IMS-võrgustikku, et kontrollida lepingust kinnipidamist. Selline mõõtejaam koosneb neljast või rohkemast [[baromeeter|mikrobaromeetrist]].<ref name="CAN" /><ref name="CTBTO" /> Esimene IMS-i mõõtejaam valmis 2001. aastal.<ref name="Assink" /> == Mõju inimestele == {{Vaata|Müra mõju inimestele}} [[Terviseamet]]i järgi on tervisele kahjulik infraheli alates helirõhutasemest üle 130 dB.<ref name="TA2" /> Ameti andmetel võib piirväärtusi ületav infraheli põhjustada väsimust, iiveldust, hirmu, ärevust, tasakaalu nõrgenemist ja reageerimiskiiruse langust.<ref name="TA" /> [[Kliinik.ee]] järgi võib infraheli põhjustada "ebamääraseid aistinguid" (nt halba enesetunnet, hirmu, peavalu), kuid see eeldab helirõhu taset üle 130 dB.<ref name="kliinik" /> Eestis on elamutes ja ühiskasutusega hoonetes püsiva infraheli helirõhutaseme piirnormiks määratud 85 dB.<ref name="TA" /> === Tuuleturbiinidest tulenev infraheli === Teadlased on uurinud tuulikutega seotud infraheli võimalikku mõju inimtervisele, kuid selle terviseohtlikkust pole tõestatud.<ref name="Flemmer" /><ref name="Crichton" /><ref name="sotsmin" /><ref name="EPL" /><ref name="PM" /><ref name="TA2" /><ref name="keskkonnaportaal" /><ref name="keskkonnaportaal2" /><ref name="TÜ46" /> Samuti on osutatud, et tuulikute tekitatud infraheli jääb tervist mõjutavast helirõhust väiksemaks<ref name="PM" /><ref name="sotsmin" /><ref name="VanDenBerg" /><ref name="TA2" /><ref name="keskkonnaportaal" /><ref name="keskkonnaportaal3" /> ning et ka pikaajaline kokkupuude tuuleparkidest tuleneva infraheliga pole 2025. aasta seisuga teadusuuringute järgi terviseohtlik.<ref name="TA2" /> Kõige sagedamini kaebavadki inimesed kõigist infraheliallikatest tuuleturbiinide üle. Sellesisulistes uuringutes tuuakse etteheidetena enim esile uneprobleeme ja ärritust.<ref name="Flemmer" /> Teaduskirjanduses on märgitud, et tervisemõjude kohta esitab kaebusi pigem väike osa kõigist tuuleturbiinide läheduses elavatest inimestest.<ref name="Flemmer" /> Ühe uuringu (Turunen ''et al'' 2021) kohaselt teatas sümptomitest 5% vastavas küsitluses osalenud inimestest, kes elasid tuulikutest kuni 20 km kaugusel.<ref name="Turunen" /> Lisaks on [[Epidemioloogia|epidemioloogiliste]] uuringute tulemusena viidatud (Crichton & Petrie 2015), et tervisemõjudest teatatakse tihedamini piirkondades, kus elanikud on kokku puutunud tuuleparkide suhtes negatiivse meediakajastuse ja tuuleparkide vastu suunatud propagandaga.<ref name="Crichton" /> Püüdes tuvastada inimeste kogetud sümptomite algpõhjust, on teadlased uurimistöö tulemusena selgitatud neid muu hulgas [[notseebo]]efektiga.<ref name="Crichton" /><ref name="kDHm7" /> Tartu Ülikoolis läbiviidud metaanalüüsi autorite hinnangul häirib inimesi infraheli asemel tõenäoliselt pigem tuulikute kuuldav müra. Samas viitavad nad, et ka selles osas pole tuulikumüra ja tervisemõjude vahel leitud selgeid seoseid, mistõttu oleks vaja rohkem pikaajalisi uuringuid. Teisalt toonitasid nad, et inimeste häiritust mõjutavad ka nende ootused ja teadmised tuulikute tervisemõjude kohta, tuuleparkide planeerimisprotsessi tunnetatav õiglus, kaasavus ja läbipaistvus, seotud majanduslik kasu ning tuuleparkidega seotud visuaalsed aspektid.<ref>{{Netiviide |url=https://novaator.err.ee/1609823643/uuring-tuulikute-infraheli-asemel-hairib-kohalikke-kuuldav-tuulikumura |pealkiri=Uuring: tuulikute infraheli asemel häirib kohalikke kuuldav tuulikumüra |väljaanne=[[ERR]] |aeg=8. oktoober 2025}}</ref><ref name="TÜ46">[[Triin Veber]], [[Ene Indermitte]], [[Kaja-Triin Laisaar]], [[Urmeli Katus]], [[Ele Kiisk]], [[Hans Orru]] (2025). ''[https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-09/%C3%9Clevaateuuringu%20I%20etapp%20%28tuulepargid%29.pdf Tuulikute tervisemõjud: süstemaatiline ülevaade viimasel viieteistkümnel aastal eelretsenseeritavates teadusajakirjades avaldatud uuringutest]'' (PDF). Tartu: [[Tartu Ülikool]]. Lk 46.</ref> Uurijad nagu Crichton & Petrie (2015) on toonitanud, et sümptomeid kogevate inimestele ei mõju abistavalt ega veenvalt üksnes osutamine otsese seose puudumisele infraheli ja kaebuste vahel, vaid et selgitused on efektiivsemad, kui need väldivad inimeste süüdistamist või halvustamist, on loogilised ja võimestavad.<ref name="Crichton" /> [[Aucklandi Ülikool]]i teadlased (Circhton & Petrie 2015) korraldasid katse, mille tulemusena leidsid, et tuuleparkidest tuleneva infraheli väidetavat tervisemõju käsitlevate internetimaterjale järel infraheliga kokku puutudes sümptomeid kogenud inimeste vaevused leevenesid, kui neile selgitati notseeboefekti toimimist. Katses mängiti kahele testrühmale infraheli (9 Hz, 50,4 dB) ja kuuldavat tuuleturbiinide müra (43 dB). Enne esimest kuulamissessiooni vaatasid mõlemad grupid internetimaterjale tuuleturbiinide müra väidetavast ohtlikkusest. Selle tulemusena kogesid mõlemad rühmad rohkem sümptomeid ja nende tuju halvenes. Kuulamissessioonide vahelisel pausil tarbis üks rühm meediat, kus tutvustati teaduslikke tõendeid, mis ei toeta otsest seost infraheli ja terviseprobleemide vahel, ning selgitati notseeboefekti rolli sümptomite tekkes. Teistele osalejatele näidati materjali, mis esitles patofüsioloogilisi teooriaid sümptomite seletamiseks. Katsetulemusena selgus, et esimese rühma vaevused leevenesid, kuid teise rühma omad suurenesid veelgi.<ref name="Crichton" /> 2021. aastal [[Helsingi Ülikool]]is tehtud uuringu (Maijala ''et al'') käigus mängiti mitme katse vältel kahele katsealuste grupile, kellest ühed olid varem kaevanud tuulikutest tekkiva müra üle, turbiinimüraga heliklippe, sh 7,5 minuti vältel infraheli võimsusega 89 dB. Salvestised võeti linti nii 200 m kaugusel turbiinidest kui neist 1,5 km kaugusel asuvate elumajade, kust elanikud olid müra tõttu välja kolinud, siseruumides ja aedades. Infraheli kuulmist ei suutnud katsealused iseseisvalt tuvastada; vererõhku ja pulssi puudutavad sümptomid esinesid vaid varem müra üle kaevanutel ja ainult sel juhul, kui neile tehti teatavaks, et nad kuulsid tuuleturbiinidest pärinevat infraheli. Uuringu autorite arvates viitab see asjaolule, et inimeste sedalaadi (st [[autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemiga]] seotud) sümptomeid põhjustavad heli asemel muud tegurid (näiteks eelarvamus, et tuuleturbiinid on juba olemuselt häirivad ja tervist ohustavad objektid). Samuti leiti, et infraheli olemasolu või puudumine kuuldava müra sees ei avaldanud katsealuste ärritustasemele mõju, mis lükkas uuringu autorite sõnul ümber väite, et infraheli on turbiinimüra häirivuse keskne põhjus.<ref name="Maijala" /> Katset kommenteerides on välja toodud (Flemmer & Flemmer 2023), et reaalses elus on tuulikumüra konstantne,<ref name="Flemmer" /> kuid uuringu autorid ise viitavad selles osas, et tervisemõju kurtnud inimeste sümptomid ilmnevad viimaste sõnul tihti juba minutite jooksul.<ref name="Maijala" /> Sama on nentinud ka teised autorid.<ref name="Marshall" /> Infraheli võimalikku mõju unele uurisid 2023. [[Austraalia]] [[Woolcocki Meditsiiniuuringute Instituut|Woolcocki Meditsiiniuuringute Instituudi]] teadlased (Marshall ''et al''), viies läbi eksperimendi, milles helitundlikud täiskasvanud viibisid stuudiokorterist unelabori tingimustes 72 tundi infrahelikeskkonnas (vahemikus 1,6–20 Hz, tipphelirõhuga 90 dB). Uuringu tulemusena selgus, et katsealuste unekvaliteet tuuleturbiinide järgi simuleeritud infrahelist sõltuvalt ei muutunud. Samuti ei märgitud märkimisväärsemaid infrahelist tulenevaid hälbeid või muutusi teistes testi käigus mõõdetud füsioloogilistes ja psühholoogilistes näitajates (mh nt vererõhk, pulss ja depressiooni-ärevuse-stressi skaala).<ref name="Marshall" /> 2021. aastal avaldasid [[Mainzi Ülikool]]i kliiniku teadlased (Chaban ''et al'') [[In vitro|organismivälise]] uuringu, milles vaatlesid ühe tunni vältel infraheli (sagedusel 16 Hz, rõhuvahemikus 100–120 dBz) mõju südamelihaste kokkutõmbumisvõimele ja kinnitasid selle olemasolu. Helirõhul 110 dBz vähenes kokkutõmbevõime 11%, helirõhul 120 dBz 18%. Autorid soovitasid kehtestada 80 dBz või mitte rohkem kui 90 dBz mürapiirangu kroonilisele infrahelile. Artiklile on hiljem vastulauseid esitanud teised teadlased. Frits van den Berg (2022) kritiseerib algsete autorite valikut retoorilise võttega ("Kas tuuleturbiinid on, ei ole või võivad tulevikus olla suutelised tekitama kahjulikult kõrgeid infraheli tasemeid, [...] on väljaspool selle artikli fookust") kaudselt siduda oma tulemusi tuuleturbiinidega. Ta viitab, et tuulikud ei tekita uuringuga samaväärses tugevuses infraheli, kasutades allikana vastavaid mõõtmisi (Jakobsen 2005; Keith ''et al'' 2016; Hermann ''et al'' 2016){{ref|a|[a]}}.<ref name="VanDenBerg" /> Tuuleparkide madalamale infrahelitasemele osutavad oma vastuses ka Müller Swen ja tema kolleegid (2022), vaieldes lisaks, et Chabani jt katse tulemused ei ole metodoloogiliste eksimuste (mõõtmisseadeldise konstruktsioon) tõttu pädevad. Nad viitavad ka, et helirõhul 100 dB ei õnnestunud Chabanil märkimisväärseid tulemusi saavutada.<ref name="Müller" /> ==Vaata ka== * [[Ultraheli]] * [[Infrapunavalgus]] == Märkused == * {{märkus|a|a}} Viidatud mõõtmised on järgmised:<br>Jakobsen, Jørgen (september 2005). "[https://journals.sagepub.com/doi/abs/10.1260/026309205775374451 Infrasound Emission from Wind Turbines]". ''Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control''. '''24''' (3): 145–155<br>Keith, Stephen E; Feder, K; Voicescu, Sonia A.; Soukhovtsev, Victor; Denning, Allison; Tsang, Jason; Broner, Norm; Richarz, Werner; van den Berg, Frits (2016). "[https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27036281/ Wind turbine sound power measurements]". ''The Journal of the Acoustical Society of America''. '''139''' (3): 1431-1435<br>Herrmann, Lorenz; Bayer, Otto; Krapf, Klaus-Georg; Hoffmann, Martin; Blaul, Janosch; Mehnert, Clemens (august 2016). "[https://www.ingentaconnect.com/content/ince/incecp/2016/00000253/00000003/art00092 Low-frequency noise incl. infrasound from wind turbines and other sources]". ''INTER-NOISE and NOISE-CON Congress and Conference Proceedings''. '''253''' (3): 5580-5589. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Garces2006">{{cite report | author = Garces, M.| author2 = Willis, M.| year = 2006| title = Modeling and Characterization of Microbarom Signals in the Pacific| url = http://oai.dtic.mil/oai/oai?verb=getRecord&metadataPrefix=html&identifier=ADA456958| access-date = 24 November 2007| quote = Naturally occurring sources of infrasound include (but are not limited to) severe weather, volcanoes, bolides, earthquakes, mountain waves, surf, and, the focus of this research, nonlinear ocean wave interactions.| archive-url = https://web.archive.org/web/20090211172356/http://oai.dtic.mil/oai/oai?verb=getRecord&metadataPrefix=html&identifier=ADA456958| archive-date = 11 February 2009| url-status = dead}}</ref> <ref name="von-muggenthaler-2003">{{cite journal | doi = 10.1121/1.1588271 | volume=4 | title=Songlike vocalizations from the Sumatran Rhinoceros (Dicerorhinus sumatrensis) | year=2003 | journal=Acoustics Research Letters Online | page=83 | last = von Muggenthaler | first = Elizabeth| issue=3 | doi-access=free}}</ref> <ref name="CTBTO">{{Netiviide |url=https://www.ctbto.org/our-work/monitoring-technologies/infrasound-monitoring |pealkiri=Infrasound monitoring |väljaandja=[[Tuumarelvakatsetuste Üldise Keelustamise Lepingu Organisatsiooni Ettevalmistuskomisjon]] |kasutatud=4. veebruar 2025 |keel=inglise}}</ref> <ref name="Assink">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Patrick |eesnimi=Samantha C. |perekonnanimi2=Assink |eesnimi2=Jelle D. |perekonnanimi3=Basille |eesnimi3=Mathieu |perekonnanimi4=Clusella-Trullas |eesnimi4=Susana |perekonnanimi5=Clay |eesnimi5=Thomas A. |perekonnanimi6=den Ouden |eesnimi6=Oliver F. C. |perekonnanimi7=Joo |eesnimi7=Rocío |perekonnanimi8=Zeyl |eesnimi8=Jeffrey N. |perekonnanimi9=Benhamou |eesnimi9=Simon |perekonnanimi10=Christensen-Dalsgaard |eesnimi10=Jakob |perekonnanimi11=Evers |eesnimi11=Läslo G. |perekonnanimi12=Fayet |eesnimi12=Annette L. |perekonnanimi13=Köppl |eesnimi13=Christine |perekonnanimi14=Malkemper |eesnimi14=E. Pascal |perekonnanimi15=López |eesnimi15=Lucía Martina Martín |aasta=2021 |teised=Padget, Oliver; Phillips, Richard A.; Prior, Mark K.; Smets, Pieter S. M.; van Loon, E. Emiel |pealkiri=Infrasound as a Cue for Seabird Navigation |url=https://www.frontiersin.org/journals/ecology-and-evolution/articles/10.3389/fevo.2021.740027/full |ajakiri=Frontiers in Ecology and Evolution |aastakäik=9 |doi=10.3389/fevo.2021.740027 |issn=2296-701X}}</ref> <ref name="CAN">{{Netiviide |url=https://can-ndc.nrcan.gc.ca/is_infrasound-en.php |pealkiri=IMS Infrasound Network |väljaandja=[[Kanada valitsus]] |kasutatud=4. veebruar 2025 |keel=inglise}}</ref> <ref name="TA">{{Netiviide |url=https://www.terviseamet.ee/keskkonnatervis/fuusikalised-ohutegurid-elukeskkonnas/ultra-ja-infraheli |pealkiri=Ultra- ja infraheli |väljaandja=[[Terviseamet]] |kasutatud=2. veebruar 2025}}</ref> <ref name="kliinik">{{Netiviide|url=https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/mura/id-1148 |pealkiri=Müra |autor=Argo Soon |kasutatud=17. veebruar 2025 |väljaanne=[[Kliinik.ee]]}}</ref> <ref name="sotsmin">{{Netiviide |url=https://www.sm.ee/blogi/kui-palju-peaksime-muretsema-mura-ja-infraheli-parast |pealkiri=Kui palju peaksime muretsema müra ja infraheli pärast? |väljaandja=[[Sotsiaalministeerium]] |aeg=7. veebruar 2025 |kasutatud=17. veebruar 2025}}</ref> <ref name="EPL">{{Netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120353401/faktikontroll-tuulegeneraatori-sundroom-ja-vibroakustiline-haigus-pseudoteadus-mis-on-joudnud-ka-eestikeelsesse-inforuumi |pealkiri=FAKTIKONTROLL <nowiki>|</nowiki> Tuulegeneraatori sündroom ja vibroakustiline haigus – pseudoteadus, mis on jõudnud ka eestikeelsesse inforuumi |aeg=30. jaanuar 2025 |kasutatud=17. veebruar 2025 |autor=[[Mari-Liis Somelar]] |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]]}}</ref> <ref name="PM">{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8190511/faktikontroll-kas-infraheli-on-ohtlik |pealkiri=FAKTIKONTROLL ⟩ Kas infraheli on ohtlik? |autor=Loora-Elisabet Lomp |aeg=12. veebruar 2025 |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> <ref name="TA2">{{Netiviide |url=https://www.terviseamet.ee/tuulepargid |pealkiri=Tuuleparkide mõju inimese tervisele |kasutatud=17. veebruar 2025 |väljaandja=[[Terviseamet]]}}</ref> <ref name="keskkonnaportaal">{{Netiviide |url=https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/infraheli |pealkiri=Infraheli |autor=Jüri-Mikk Udam |väljaanne=Keskkonnaportaal |väljaandja=[[Keskkonnaagentuur]] |aeg=15. jaanuar 2025 |kasutatud=17. veebruar 2025}}</ref> <ref name="keskkonnaportaal2">{{Netiviide |url=https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/taastuvenergia-kkk#Kastuulikutelonmojutervisele? |pealkiri=Taastuvenergia KKK |väljaanne=Keskkonnaportaal |väljaandja=[[Keskkonnaagentuur]] |aeg=24. oktoober 2024 |kasutatud=18. veebruar 2025}}</ref> <ref name="keskkonnaportaal3">{{netiviide |url=https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/keskkonnatervise-ekspert-linna-liikluskara-mojutab-tervist |pealkiri=Keskkonnatervise ekspert: linna liikluskära mõjutab tervist rohkem kui tuuliku müra |aeg=2. august 2024 |kasutatud=18. veebruar 2025 |väljaanne=Keskkonnaportaal |väljaandja=[[Keskkonnaagentuur]] |autor=[[Triin Veber]]}}</ref> <ref name="Flemmer">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Flemmer |eesnimi=Claire |perekonnanimi2=Flemmer |eesnimi2=Rory |aasta=2023 |pealkiri=Wind turbine infrasound: Phenomenology and effect on people |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2210670722006126 |ajakiri=Sustainable Cities and Society |keel=inglise |aastakäik=89 |doi=10.1016/j.scs.2022.104308 |issn=2210-6707}}</ref> <ref name="Turunen">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Turunen |eesnimi=Anu W. |perekonnanimi2=Tiittanen |eesnimi2=Pekka |perekonnanimi3=Yli-Tuomi |eesnimi3=Tarja |perekonnanimi4=Taimisto |eesnimi4=Pekka |perekonnanimi5=Lanki |eesnimi5=Timo |pealkiri=Symptoms intuitively associated with wind turbine infrasound |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0013935120312573 |ajakiri=Environmental Research |avaldamisaeg=jaanuar 2021 |aastakäik=192 |doi=10.1016/j.envres.2020.110360 |issn=0013-9351}}</ref> <ref name="Crichton">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Crichton |eesnimi=Fiona |perekonnanimi2=Petrie |eesnimi2=Keith J. |pealkiri=Health complaints and wind turbines: The efficacy of explaining the nocebo response to reduce symptom reporting |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0013935115001334 |ajakiri=[[Environmental Research]] |avaldamisaeg=Juuli 2015 |aastakäik=140 |leheküljed=449-455 |doi=10.1016/j.envres.2015.04.016 |pmid=25981871}}</ref> <ref name="Maijala">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Maijala |eesnimi=Panu P. |perekonnanimi2=Kurki |eesnimi2=Ilmari |perekonnanimi3=Vainio |eesnimi3=Lari |perekonnanimi4=Pakarinen |eesnimi4=Satu |perekonnanimi5=Kuuramo |eesnimi5=Crista |perekonnanimi6=Lukander |eesnimi6=Kristian |perekonnanimi7=Virkkala |eesnimi7=Jussi |perekonnanimi8=Tiippana |eesnimi8=Kaisa |perekonnanimi9=Stickler |eesnimi9=Emma A. |perekonnanimi10=Sainio |eesnimi10=Markku |kuupäev=2. aprill 2021 |aasta=2021 |pealkiri=Annoyance, perception, and physiological effects of wind turbine infrasound |url=https://pubs.aip.org/asa/jasa/article/149/4/2238/923071/Annoyance-perception-and-physiological-effects-of |ajakiri=The Journal of The Acoustical Society of America |aastakäik=149 |üksiknumber=4 |leheküljed=2238–2248 |doi=10.1121/10.0003509}}</ref> <ref name="Marshall">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Marshall |eesnimi=Nathaniel S. |perekonnanimi2=Cho |eesnimi2=Garry |perekonnanimi3=Toelle |eesnimi3=Brett G. |perekonnanimi4=Tonzin |eesnimi4=Renzo |perekonnanimi5=Bartlett |eesnimi5=Delwyn J. |perekonnanimi6=D'Rozario |eesnimi6=Angela L. |perekonnanimi7=Evans |eesnimi7=Carla A. |perekonnanimi8=Cowie |eesnimi8=Christine T. |perekonnanimi9=Janev |eesnimi9=Oliver |perekonnanimi10=Whitfeld |eesnimi10=Christopher R. |perekonnanimi11=Glozier |eesnimi11=Nick |perekonnanimi12=Walker |eesnimi12=Bruce E. |perekonnanimi13=Killick |eesnimi13=Roo |perekonnanimi14=Welgampola |eesnimi14=Miriam S. |perekonnanimi15=Phillips |eesnimi15=Craig L. |teised=Marks, Guy B; Grunstein, Ronald R. |pealkiri=The Health Effects of 72 Hours of Simulated Wind Turbine Infrasound: A Double-Blind Randomized Crossover Study in Noise-Sensitive, Healthy Adults |url=https://ehp.niehs.nih.gov/doi/10.1289/EHP10757 |ajakiri=Environmental Health Perspectives |avaldamisaeg=22. märts 2023 |aastakäik=131 |üksiknumber=3 |doi=10.1289/EHP1075 |pmid=36946580 |vaadatud=2025-02-03 |arhiivimisaeg=2023-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231026211252/https://ehp.niehs.nih.gov/doi/10.1289/EHP10757 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="VanDenBerg">{{Ajakirjaviide |pealkiri=Comments on the Article “Negative Effect of High-level Infrasound on Human Myocardial Contractility: in Vitro Controlled Experiment” by Chaban R. et al. (Noise Health 2021;23:57-66) |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9239142/ |ajakiri=Noise Health |avaldamisaeg=26. mai 2022 |aastakäik=24 |üksiknumber=112 |leheküljed=28–29 |doi=10.4103/nah.nah_19_22 |pmc=PMC9239142 |pmid=35645138}}</ref> <ref name="Müller">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Müller |eesnimi=Swen |perekonnanimi2=Holzheu |eesnimi2=Stefan |perekonnanimi3=Hundhausen |eesnimi3=Martin |perekonnanimi4=Koch |eesnimi4=Susanne |pealkiri=Can Infrasound from Wind Turbines Affect Myocardial Contractility? A critical Review |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9703817/ |ajakiri=Noise Health |aastakäik=24 |üksiknumber=113 |leheküljed=96-106 |doi=10.4103/nah.nah_28_22}}</ref> <ref name="GmAZA">{{Cite journal|last1=Fee|first1=David|last2=Matoza|first2=Robin S.|date=2013-01-01|title=An overview of volcano infrasound: From hawaiian to plinian, local to global|url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377027312002685|journal=Journal of Volcanology and Geothermal Research|language=en|volume=249|pages=123–139|doi=10.1016/j.jvolgeores.2012.09.002|bibcode=2013JVGR..249..123F|issn=0377-0273}}</ref> <ref name="SnGEl">{{Cite journal|last1=Johnson|first1=Jeffrey Bruce|last2=Ripepe|first2=Maurizio|date=2011-09-15|title=Volcano infrasound: A review|url=http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0377027311001727|journal=Journal of Volcanology and Geothermal Research|language=en|volume=206|issue=3|pages=61–69|doi=10.1016/j.jvolgeores.2011.06.006|bibcode=2011JVGR..206...61J|issn=0377-0273}}</ref> <ref name="qfA75">{{cite conference |last1=von Muggenthaler |first1=E. |last2=Baes |first2=C. |last3=Hill |first3=D. |last4=Fulk |first4=R. |last5=Lee |first5=A. |date=1999 |title=Infrasound and low frequency vocalizations from the giraffe; Helmholtz resonance in biology |conference=Riverbanks Consortium on biology and behavior |url=http://www.animalvoice.com/giraffe.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120215233027/http://www.animalvoice.com/giraffe.htm |archive-date=15 February 2012}}</ref> <ref name="w2tiV">{{cite journal | last1 = Payne | first1 = Katharine B. | author-link = Katharine Payne | last2 = Langbauer | first2 = William R. | last3 = Thomas | first3 = Elizabeth M. | year = 1986 | title = Infrasonic calls of the Asian elephant (Elephas maximus) | url = https://archive.org/details/sim_behavioral-ecology-and-sociobiology_1986-02_18_4/page/296 | journal = Behavioral Ecology and Sociobiology | volume = 18 | issue = 4| pages = 297–301 | doi = 10.1007/BF00300007 | s2cid = 1480496}}</ref> <ref name="m0vuF">{{cite journal | last1 = Barklow | first1 = William E. | year = 2004 | title = Low-frequency sounds and amphibious communication in Hippopotamus amphibious | url = http://asadl.org/jasa/resource/1/jasman/v115/i5/p2555_s1?bypassSSO=1 | journal = Journal of the Acoustical Society of America | volume = 115 | issue = 5 | pages = 2555 | doi = 10.1121/1.4783854 | bibcode = 2004ASAJ..115.2555B | url-status = dead | archive-url = https://web.archive.org/web/20130208150037/http://asadl.org/jasa/resource/1/jasman/v115/i5/p2555_s1?bypassSSO=1 | archive-date = 8 February 2013}}</ref> <ref name="C8xPi">{{cite book |last1=von Muggenthaler |first1=E.K. |last2=Stoughton |first2=J.W. |last3=Daniel |first3=((J.C., Jr.)) |date=1993 |title=Rhinoceros biology and conservation: Proceedings of an international conference, San Diego, U.S.A |chapter=Infrasound from the rhinocerotidae |chapter-url=http://www.rhinoresourcecenter.com/index.php?act=refs&CODE=ref_detail&id=1165238239 |editor-last=Ryder |editor-first=O.A. |publisher=Zoological Society of San Diego |pages=136–140}}</ref> <ref name="BxcJh">{{Netiviide |url=https://novaator.err.ee/1609205839/albatross-leiab-toidupaiga-infraheli-jargi |pealkiri=Albatross leiab toidupaiga infraheli järgi |väljaanne=[[ERR Novaator]] |autor=[[Priit Ennet]] |aeg=28. detsember 2023 |kasutatud=17. veebruar 2025}}</ref> <ref name="kDHm7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tonin |eesnimi=Renzo |perekonnanimi2=Brett |eesnimi2=James |perekonnanimi3=Colagiuri |eesnimi3=Ben |aasta=2016 |url=https://journals.sagepub.com/doi/full/10.1177/0263092316628257 |pealkiri=The effect of infrasound and negative expectations to adverse pathological symptoms from wind farms |ajakiri=Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control |aastakäik=45 |üksiknumber=1 |leheküljed=77–90 |doi=10.1177/0263092316628257}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonskat}} * Rait Piir. [https://novaator.err.ee/1609590566/professor-soolapuhujad-omistavad-infrahelile-mustilisi-omadusi Professor: soolapuhujad omistavad infrahelile müstilisi omadusi]. [[ERR Novaator]], 30. jaanuar 2025 * [https://novaator.err.ee/1609823643/uuring-tuulikute-infraheli-asemel-hairib-kohalikke-kuuldav-tuulikumura Uuring: tuulikute infraheli asemel häirib kohalikke kuuldav tuulikumüra]. [[ERR Novaator]], 8. oktoober 2025 [[Kategooria:Heli]] ruj94wnl0h6w9kl4ukeqxxit25gun3w 0 67905 7231949 7229474 2026-09-10T22:58:14Z Nyt sivistyn 237321 7231949 wikitext text/x-wiki [[Fail:Martti Kalda.jpg|pisi|paremal|Martti Kalda (2018)]] '''Martti Kalda''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[orientalistika|orientalist]], [[tõlkija]] ja [[kirjanik]].<ref>{{Netiviide|Autor=Martti Kalda|URL=https://www.marttikalda.ee|Pealkiri=Martti Kalda|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=7.05.2018}}</ref> Laia silmaringiga orientalisti ja rändurina on ta teinud Vikerraadios idamaade kultuuri tutvustavaid raadiosaatesarju ("Hommikumaa vägevad", "Palveränduri päevaraamat", "Veel üks maailm", "Valgus tuleb idast" jm)<ref>[https://menu.err.ee/1609394416/martti-kalda-aasia-on-vaga-vagivaldne-aga-turistina-reisides-seda-ei-nae "Martti Kalda: Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe"] ERR menu, 13.07.2024.</ref>, tõlkinud idamaade kirjandust ning korraldanud reise Aasia riikidesse.<ref>[https://menu.err.ee/1609394416/martti-kalda-aasia-on-vaga-vagivaldne-aga-turistina-reisides-seda-ei-nae "Martti Kalda: Aasia on väga vägivaldne, aga turistina reisides seda ei näe"] ERR Menu, 13.07.2024.</ref> ==Haridus== Ta on lõpetanud [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja õppinud alates 1991. aastast [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudis]] Aasia kultuurilugu. Instituudi lõpetas ta kevadel 1999, mil viieminutise vahega kaitses nii bakalaureuse- kui ka magistritöö (magistrantuuri lõpetas ''[[cum laude]]'').<ref>Veiko Pesur. [http://epl.delfi.ee/news/eesti/martti-avastab-orienti?id=50946735 Martti avastab Orienti]. Eesti Päevaleht, 13.02.2003.</ref> Bakalaureusetöö oli vedade kirjandusest ja magistritöö Rigveda mütoloogiast ("Rigveda mütoloogia I-II", juhendaja [[Andres Herkel]], oponent [[Ülo Valk]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20220707005409/https://www.sirp.ee/archive/1999/04.06.99/Uudis/uudis1-1.html Eesti Humanitaarinstituudis kaitstakse 10. ja 11. juunil diplomitöid]. Sirp.ee. Vaadatud 30. jaanuar 2016</ref> 2020. aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis doktoritöö "Vana-India ühiskondlik-poliitiliste tekstide käsitlusviise" ja sai filosoofiadoktori kraadi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/79299/view?page=1&p=separate |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> ==Töökäik== Tema peamised huvivaldkonnad on olnud [[India]] vanem ajalugu ja kultuur ning [[sanskriti keel]]. Kuni 2015. aastani töötas ta [[Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituut|Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi]] India ja Kesk-Aasia kultuuriloo lektorina. Lisaks on ta loenguid pidanud ka [[Tallinna Rahvaülikool]]is, [[Usuteaduse Instituut|Usuteaduse Instituudis]], [[Eesti Diplomaatide Kool]]is ja [[Eesti Kunstiakadeemia]]s. Alates 2015. aastast on ta vabakutseline. Ta on teinud autori ja saatejuhina raadiosaateid [[Vikerraadio]]s, tõlkinud idamaade kohta kirjandust ning korraldanud reise Aasia riikidesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Martti Kalda {{!}} Orientalist |url=https://www.marttikalda.ee/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=marttikalda |keel=en}}</ref> ==Looming== ===Raadiosaateid=== * "Metamorfoos" (2011) * "Veel üks maailm" (2011–2014) * "Palveränduri päevaraamat" (2015, 10 saadet) * "Valgus tuleb idast" (2016) * "Hommikumaa vägevad" (2017–2025, 82 saadet) === Tõlkeid ja kirjutisi === ====Raamatud==== * "Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood" (Tallinn: [[Avita]] 2023​)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hommikumaa vägevad. Läänekaarest Itta. Kuningate ja türannide lood {{!}} Avita |url=https://www.avita.ee/34910 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.avita.ee}}</ref> * "Printsess ja pühamees" (Tallinn: Tammeraamat 2018)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Printsess ja pühamees |url=https://raamatukodu.ee/printsess-ja-puhamees/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=raamatukodu.ee}}</ref> * kogumik "Erakuelu. Eestlaste kloostrikogemusi" (Tallinn: [[Tammerraamat]] 2017)​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Raamatud |url=http://www.tammerraamat.ee/raamatud/1EA/Erakuelu |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> * novellikogu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" (Tallinn: [[Tuum (kirjastus)|Tuum]] 2017) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Viimsepäeva laupäeva hommikul - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimsepaeva-laupaeva-hommikul/1005368 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * peatükk "India: pildikesi kultuuripalverännakuilt" (teoses "Palverändaja" Tammerraamat: Tallinn 2015) <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti mitteilukirjandus |url=http://www.tammerraamat.ee/eesti-mitteilukirjandus/161/Palver%C3%A4ndaja |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tammerraamat.ee |keel=ee}}</ref> ====Tõlked sanskriti keelest==== * "Kreeka kardina varjust: neli Vana-India näitemängu" (Tartu: [[Ilmamaa]] 2025)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kreeka kardina varjust |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/kreeka-kardina-varjus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref> * Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu (Tartu: Ilmamaa 2022)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kuningas Vikramarka elukäik ehk lõvitrooni 32 juttu - Rahva Raamat |url=https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/klassika-ja-eeposed/kuningas-vikramarka-elukaik-ehk-lovitrooni-32-juttu/1700343 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=rahvaraamat.ee |keel=et}}</ref> * Vana-India muinaslugude antoloogia "Naised, šaakalid ja muud inimloomad" (Tartu: Ilmamaa 2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Naised, šaakalid ja muud inimloomad. |url=https://www.ilmamaa.ee/raamatud/naised-saakalid-ja-muud-inimloomad-vana-india-jutte |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.ilmamaa.ee}}</ref>​​ * Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus (Tartu: Ilmamaa 2019)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus |url=https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191213170303/https://ilmamaa.ee/raamatud/maailm-kui-tahe-ja-kujutlus |arhiivimisaeg=2019-12-13 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Kirjastus Ilmamaa |url-olek=töötab }}</ref> * Amaru. "Amaruśataka ehk Amaru sadakond värssi" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2016)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-11-16 |pealkiri=Ilmus sanskriti luulepärlite eestindus |url=https://kultuur.err.ee/314644/ilmus-sanskriti-luuleparlite-eestindus |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref>​ * Patañjali. "Yogasūtra" (Tallinn:TLÜ Kirjastus 2015)​​<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yogasūtra - TLÜ veebipood |url=https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191120080949/https://www.tlu.ee/pood/tlu-kirjastuse-raamatud/184-yogasutra.html |arhiivimisaeg=2019-11-20 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.tlu.ee |keel=et |url-olek=töötab }}</ref> * "Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2014)<ref>{{Raamatuviide |url=https://books.google.ee/books?id=7-QfDQAAQBAJ&pg=PA66&lpg=PA66&dq=Jumalate+poolt+armastatud+kuningas+Priyadar%C5%9Bin+A%C5%9Boka+raidkirjad&source=bl&ots=hN48qzEY1u&sig=BuVHfYLIlq-A5T-sypmoEDvX0wM&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj98_v1jtXWAhXBYZoKHRipAyMQ6AEIKzAB#v=onepage&q=Jumalate%20poolt%20armastatud%20kuningas%20Priyadar%C5%9Bin%20A%C5%9Boka%20raidkirjad&f=false |pealkiri=Jumalate poolt armastatud kuningas Priyadarśin Aśoka raidkirjad |kuupäev=2013 |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinn University Press |isbn=978-9985-58-773-7 |keel=et}}</ref> * Bilhaṇa. "Caurapañcāśikā ehk Armuvarga viiskümmend värssi” (Tallinn: M. Kalda 2013)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2013-06-06 |pealkiri=Elu ja armukirg 50 pildis |url=https://www.sirp.ee/elu-ja-armukirg-50-pildis/ |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Sirp |keel=et-EE}}</ref> * Bhartṛhari. "Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks" (Tallinn: TLÜ Kirjastus 2012)<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Bhartṛhari |url=https://books.google.ee/books?id=Fm4YDQAAQBAJ&pg=PA3&lpg=PA3&dq=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka+ehk+Sada+v%C3%A4rssi+ilmaelust+loobumise+kiituseks&source=bl&ots=27RkpCwt5Z&sig=m6RgDXDY0PHpoEddDjS4NOXtSms&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjx-amYj9XWAhUIM5oKHeaFD48Q6AEIPDAE#v=onepage&q=Vair%C4%81gya%C5%9Bataka%20ehk%20Sada%20v%C3%A4rssi%20ilmaelust%20loobumise%20kiituseks&f=false |pealkiri=Vairāgyaśataka ehk Sada värssi ilmaelust loobumise kiituseks |kirjastus=Tallinn University Press / Tallinna Ülikooli Kirjastus |isbn=978-9985-58-742-3 |keel=et}}</ref> * "Valik upanišade” ("Loomingu” Raamatukogu 7-8/2008)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Logige sisse – Google´i kontod |url=https://accounts.google.com/v3/signin/identifier?continue=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&dsh=S-197398066%3A1768672469908382&followup=https%3A%2F%2Fwww.blogger.com%2Fblogin%3Fu%3Dhttps%3A%2F%2Fvaikus-on.blogspot.com%2F2011%2F08%2Fvalik-upanisade.html&ifkv=AXbMIuARTbQuLeB28E0ij7f42yeH2HTEJeUkfmKhTfXxQP4XFVFSkbNn6Ms_-b_jd5e_H3YUEuDZ2g&passive=1209600&flowName=GlifWebSignIn&flowEntry=ServiceLogin |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=accounts.google.com}}</ref> * "Sinine šaakal. 20 India muinasjuttu” (Tallinn: Tänapäev 2007)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Powerhouse - loome, korraldame ja arendame suhteid klientide, kolleegide, meedia ja avalikkusega: Artiklid |url=https://powerhouse.ee/artiklid/sirli-ojaste-muinasjutud-suurtele-ja-tarkadele |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=Powerhouse |keel=et}}</ref> ====Tõlked inglise keelest==== * Alain Daniélou. "India ajalugu" (Tallinn: Valgus 2011) * Justin Marozzi. "Timur Lenk. Islami mõõk, maailmavallutaja" (Tallinn: Kunst 2010) * Abraham Eraly. "Keisrid Paabulinnutroonil. Suurmogulite saaga" (Tallinn: Avita 2008) * Jonathan Clements. "Ying Xheng. Hiina esimene keiser” (Tallinn: Kunst 2008) * Christopher Partridge. "Maailma usundid" (Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 2006) (džainismi, sikhismi ja zoroastrismi peatükid) * Harold Lamb. "Tšingis-khaan. Kõigi inimeste valitseja" (Tallinn: Kunst 2006) ====Tõlge soome keelest==== * René Gothóni, Māhapañña (Miikael Niinimäki). "Budistlik sõnastik ja sümboolika” (avaldatud osaliselt Eesti Humanitaarinstituudi ajakirjas Magellani Pilved, 1993). ===Novellid=== Martti Kalda novellid on tuntud vaimukuse, ühiskonnakriitilisuse ja musta huumoriga vürtsitatuse poolest, sageli leidub neis ka orientalistlikku ja absurdistlikku groteski.<ref>[https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimsepaeva-laupaeva-hommikul/1005368 Raamatu "Viimsepäeva laupäeva hommikul" tutvustus] Rahva Raamatu kodulehel. Vaadatud 12.05.2026.</ref> Siin on esitatud vaid valik, rohkem tema novelle võib leida ilukirjanduse andmebaasist.<ref>[http://ilukirjandus.ee/autor/martti-kalda/ Martti Kalda | EIA - Eesti Ilukirjanduse Andmebaas]</ref> * "Martinsoni apoteoos" (2010, [[Looming (ajakiri)|ajakirjas Looming]]) * "Ühel päeval Aleksandroopolis" (2011, ajakirjas Looming) * "Vahtkond" (2012, ajakirjas Looming) * "Askees", "Minu sõber Jaan" ja "Kadalipp" (2013) – need kolm teost tõid autorile 2014. aastal [[Tallinna Ülikooli kirjandusauhind|Tallinna Ülikooli kirjandusauhinna]] nominatsiooni * "Loomaaed kontoris" ja "Pereväärtused" (2015, ajakirjas Looming) * "Viimsepäeva laupäev hommik" (2018, kogumikus "Eesti novell 2018") * "Tere tulemast Paradiisi!" (2018, [[Algernon|ajakirjas Algernon]]) * "Püha Miikaeli katsumine" (2018, [[Reaktor (ajakiri)|ajakirjas Reaktor]]) * "Kõik päevad päikest täis" (2019, [[Vikerkaar (ajakiri)|ajakirjas Vikerkaar]]) ===Loenguid=== * 2001 raadioloengud Tiibeti kultuuriloost (Vikerraadio, "Metamorfoos", toimetaja [[Terje Soots]]). * 2008–2009 televisiooniloengud India usunditest (ETV, "Ajalik ja ajatu", toimetaja Katrin Seppel) * 2011–2014 raadioloengud fenomenidest (Vikerraadio, "Veel üks maailm", toimetaja [[Haldi Normet-Saarna]]) * 2015 "Palveränduri päevaraamat" (Vikerraadio, saate toimetaja) * 2017–2025 "[[Hommikumaa vägevad]]", saatesari [[Aasia]] ajaloo võimuperekondadest Vikerraadios<ref name="ERR_ARHIIV_Hommikumaa_vägevad">[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik Sarja "Hommikumaa vägevad"] saateid ERR-i arhiivis.</ref> ===Mõtteteri=== * "Minu kogemuse järgi on eestlased ainus rahvas maailmas, kes oskab mõtestatult vaikida ja lihtsalt olla."<ref>[https://www.err.ee/1610009677/martti-kalda-kaljulaidi-sundroom-ehk-suutmatus-kohaneda-paratamatusega Martti Kalda: "Kaljulaidi sündroom" ehk Suutmatus kohaneda paratamatusega] ERR Uudised, 29.04.2026.</ref> ==Tunnustus== *2019 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] (mõttekirjanduse tõlkeauhind – Manu pärimus ehk ilmarahva seadmuseõpetus) ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{ETIS}} *[https://www.marttikalda.ee/ Martti Kalda koduleht] *[https://arhiiv.err.ee/seeria/hommikumaa-vagevad/haridus/69/date-asc/koik "Hommikumaa vägevad"] Sarja raadiosaated ERR-i arhiivis *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kajalood-martti-kalda "Kajalood. Martti Kalda"] Saatejuht [[Kaja Kärner]]. Vikerraadio, 5. detsember 2015 *[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-martti-kalda "Plekktrumm. Martti Kalda"] Saatejuht [[Joonas Hellerma]]. ETV, 20. jaanuar 2020 {{JÄRJESTA:Kalda, Martti}} [[Kategooria:Eesti orientalistid]] [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] kx7v7kd5s3vlc0yj30tbp9tmxtsswz7 0 68696 7231761 7056154 2026-09-10T14:23:59Z Kask 77839 /* Kirjandus */ 7231761 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Õngu | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Õngu''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] lääneosas. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a. Õngust läände jääb [[Mardihansu laht]], põhjas asuvad [[Mardihansu]], [[Jõesuu (Hiiumaa)|Jõesuu]] ja [[Kiivera]], kirdes [[Sülluste]], idas [[Leigri]], kagus [[Männamaa]] ning lõunas [[Mänspe]] küla. ==Nimi== Kohanime aluseks on arvatavasti isikunimi.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Õngu}}</ref> Küla on esmamainitud [[1583]]. aastal kui Ennige. ==Loodus== Õngu idaosas ja loodeosas asuvad [[Tihu looduskaitseala]] kaitsevööndid. Küla läbib [[Õngu oja]], seal asuvad [[Õngu paisjärv]] ja [[Õngu soo]]. Küla põhjaosa piirneb [[Vanajõgi|Vanajõega]]. Õngus kasvavad looduskaitsealused [[Veski jugapuu]] ja [[Putkaste mänd]]. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |65 || 1959 |- |43 || 1970 |- |46 || 1979 |- |49|| 1989 |- |31 || 2000 |- |30|| 2011 |- |33|| 2021 |} ==Ajalugu== Õngu kuulus ajalooliselt [[Vaemla mõis]]a alla. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i alusel oli külas viis talu, mille peremehed olid Önnio Thomas, Micko Marti Hans, Matzi Lars, Matzi Jüri ja Wanna Selja Mart. [[1835]] oli külas kaheksa talu, mille elanikud said omale perekonnanimedeks nimed Engso (Engsoo), Hanslep, Kadak, Kippa, Läkk (Läk), Matros, Prassek, [[Saar (perekonnanimi)|Saar]], Sadulsepp, Siimuõue (Simmoaue), Sülla, Tampõld (Tampölt), Telliskivi, Toks, Timmelmann, Uus, Vanaselja (Wannaselja), Veski, Vähe (Wähhe) ja Üksik.<ref>Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; EAA.1864.2.VIII-196; 1835</ref> ==Taristu== Õngut läbib lõunast põhja [[Emmaste–Luidja maantee]], kus lõpeb [[Valgu–Lelu–Leemeti tee]]. Enne [[teine maailmasõda|teist maailmasõda]] asus külas sadam. ==Kultuur== Õngule rajati nõukogude ajal puhkebaas, mis on olnud suurte ürituste toimumiskohaks: [[1988]] asutati seal [[Noorteühendus ELO]] ja [[1990]] toimus külas [[Teoreetilise Bioloogia Kevadkool]]. Külas asub [[Õngu tuulik]]. Õngu rannakoplis ehitati mootorlaev [[Ernst Jaakson (laev)|Alar]]. ==Ettevõtlus== [[Hiiu Kalur]] alustas Õngus nõukogude ajal [[kalakasvatus]]ega. [[1996]] omandas kalakasvatusalad Õngu noorkalakasvatus OÜ, mis tegeles kalakasvatusega [[2014]]. aastani. Kalakasvatust juhatas bioloog [[Merle Kääri]]. Kasvatati [[meriforell]]e ja asustati neid saare rannikumerre.<ref>[[Harda Roosna]] 2013. [https://hiiuleht.ee/kalakasvandus-lopetab-too/ Kalakasvandus lõpetab töö].[[Hiiu Leht]] 01.10.2013.</ref> ==Vaata ka== *[[Veski jugapuu]] *[[Õngu oja]] *[[Õngu paisjärv]] *[[Õngu soo]] *[[Õngu tuulik]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *Uno Kiisa. "Õngu." Nõukogude Hiiumaa: EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 91, 5. august 1982 lk 3 *[[Leo Tiik]]. "Õngu külast ja Julius Oengo esivanematest." Ajaleht Hiiumaa: maakonnaleht, mis ilmub aastast 1949, nr. 112, 24. september 1991 lk 2 *Piret Eesmaa. [https://hiiuleht.ee/ongu-kula-ongu-suurus-maanteele-ei-paista-tuleb-sisse-soita-ja-lahedalt-vaadata/ "ÕNGU KÜLA | Õngu suurus maanteele ei paista – tuleb sisse sõita ja lähedalt vaadata."] [[Hiiu Leht]]. 10. aprill 2025 {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] tetgvdkhqsewwphzfdhtqrki3vgx76o 0 69176 7231757 6124273 2026-09-10T14:18:42Z Kask 77839 7231757 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Reheselja | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Reheselja''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa valla]] lõunaosas. Kuni [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]ini kuulus küla [[Emmaste vald]]a. Reheselja piirneb põhjas [[Kabuna]] ja [[Sepaste]], läänes [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] ja [[Sõru]], idas [[Viiri]] ja kagus [[Pärna (Hiiumaa)|Pärna]] külaga ning lõunas [[Soela väin]]aga. ==Nimi== Kohanimi koosneb sõnadest [[rehi]] ja [[seljandik]]. Nime aluseks on loodusnimi, mis talunime vahendusel on saanud külanimeks. <ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Reheselja}}</ref> Kohanime on mainitud [[1577]] kui ''Resel'', [[1622]] ''Rihieselck'' ja [[1844]] ''Rehheselj''. ==Loodus== Küla alale jäävad Sõru küla metsarahnud. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |44 || 1959 |- |39 || 1970 |- |- || 1979 |- |- || 1989 |- |50 || 2000 |- |36 || 2011 |- |30|| 2020 |- |24|| 2021 |} ==Ajalugu== Reheselja kuulus ajalooliselt [[Emmaste mõis]]a alla. 1577 elas Agapäe vakuses talunik Resel Jürgen. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i alusel oli külas kuus talu, mille peremehed olid Wieta Proos, Siemo Peter, Siemo Mart, Siemo Claus, Perdi Matz ja Pauli Matz. [[1835]] oli külas üheksa talu, mille elanikud said omale perekonnanimedeks nimed Alter, Dorfland, Kaljo, Kirs, Kõrva, Köster, Luup, Mäh, Pohl, Purro, Sau, Sööl, Treisalt, Vaim ja Voo. <ref>Käina kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.2.VIII-196; 1835</ref> Külas asus [[Sõru kalurikolhoos]]i kontor. Reheselja kuulus [[1977]]–[[1997]] Sõru küla koosseisu. ==Taristu== Küla lõunaosa läbib [[Emmaste–Tohvri tee]], kust algab Reheselja tee. Küla teedevõrgu moodustavad veel Püta tee ja Antstooma tee. ==Kultuur== Külas asub Sõru kalurikolhoosi kontori hoone. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kai Kallas. [https://hiiuleht.ee/reheselja-kula-lugu-reheseljal-tehakse-ise-ja-hasti/ "REHESELJA KÜLA LUGU | Reheseljal tehakse ise ja hästi."] [[Hiiu Leht]]. 18. september 2025 {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] 0qunu02nuo6obczqh760ja7nh0jgbc5 0 69315 7231758 7124790 2026-09-10T14:20:38Z Kask 77839 7231758 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kaleste | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Kaleste''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Kõpu poolsaar]]el. Kuni [[2013]]. aastani kuulus küla [[Kõrgessaare vald]]a ja enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i [[2017]]. aastal [[Hiiu vald]]a. Kaleste on Hiiumaa üks läänepoolsemaid külasid. Küla piirneb põhjas [[Hirmuste (Hiiumaa)|Hirmuste]], läänes [[Kalana (Hiiumaa)|Kalana]], idas [[Suurepsi]] ja [[Ojaküla (Hiiumaa)|Ojaküla]] ning kagus [[Ülendi]] külaga. == Nimi == Küla ajaloolised nimekujud varieeruvad märgatavalt: [[1565]] ''Kalystha'', [[1576]] ''Gollist'', ''Kollaste'' ja ''Kallaste'', [[1583]] ''Kalleste'' ja [[1725]] ''Kalliste''. <ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Kaleste}}</ref> [[Paul Ariste]] arvates tuletub nimi sõnast "kallis". == Loodus == Kaleste küla piiridesse [[Puski–Kõpu–Ristna tee]]st lõuna poole jäävad Korbi mäed, loode-kagusuunalised luited, mille suurim kõrgus on 44,7 meetrit. Korp on hiiumurdeline [[ronk|ronga]] nimetus, mis tuleneb otseselt [[rootsi keel]]est. Küla alale jäävad [[Kõpu looduskaitseala]] Kaleste ja Väikesoode sihtkaitsevööndid. Kalestes kasvavad [[harilik pöök|pöökpuud]]. == Elanike arv == {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |18 || 1959 |- |14 || 1970 |- |13 || 1979 |- |9 || 1989 |- |6 || 2000 |- |5 || 2011 |- |10|| 2019 |- |8|| 2021 |} == Ajalugu == Küla kuulus ajalooliselt [[Kõrgessaare mõis]]a alla. 1565 on Kõpu vakuses mainitud talunikku Pet(t)er Kalysthat, 1576 Gollist Petter, Kollaste Jürgen ja Kallaste Jake, 1583 Kalleste Jürgen ja [[1606]] Kallista Kotkas. [[1725]]–[[1726]] [[Läänemaa]] [[adramaarevisjon]]is elas Kõpu vakuses kolm talunikku: Kalliste Laur, Kalliste Jaak ja Kalliste Mick. [[1835]]. aastal asus külas kolm talu, elanikud said järgmised perekonnanimed: Korell (Korall), Paar, Sims, Wamba ja [[Wolens]]. <ref>Reigi kihelkond: perekonnanimede raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.1.359; 1835</ref> == Taristu == Küla läbib [[Puski–Kõpu–Ristna tee]]. Külas asub bussipeatus. 1930. aastatel rajati külla sadam, mida pole hiljem kasutatud. ==Vaata ka== * [[Kaleste laht]], [[Kaleste sadam]] * [[Eesti külade loend]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Maris Hellrand. [https://hiiuleht.ee/kaleste-kula-paradiisiotsijate-pelgupaik/ "KALESTE KÜLA | Paradiisiotsijate pelgupaik."] [[Hiiu Leht]]. 31. juuli 2025 {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] c9botyab1lh4fsdiq7037ep49abakfd 0 69320 7231751 6948884 2026-09-10T14:00:38Z Kask 77839 /* Kirjandus */ 7231751 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kiduspe | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} [[Fail:Hiiumaa Kiduspe baptisti palvela 03 1939 2021.04.13MF.jpg|alt=Kiduspe baptisti palvemaja|pisi|263x263px|Kiduspe baptistikoguduse palvela]] '''Kiduspe''' on [[Hiiu maakond|Hiiumaal]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Kõpu poolsaar]]el asuv [[küla]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i [[2017]]. aastal kuulus küla [[Hiiu vald]]a ja kuni [[2013]]. aastani [[Kõrgessaare vald]]a. Kiduspe piirneb põhjas [[Kõpu (Hiiumaa)|Kõpu]], läänes [[Vilima]] ja [[Tiharu]] ning idas [[Suureranna]] külaga. == Nimi == Kohanime on esmamainitud [[1565]]. aastal kui ''Kyttwspä by'', kus elas Kyttus Gregis. Küla nimetati [[1620]]. aastal kujul ''Kitaspä'' ja [[1798]]. aastal kujul ''Kidduspä''.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Kiduspe}}</ref> Kohanime päritolu pole selge. [[Paul Ariste]] rekonstrueeris selle algkujuks ''kituisa'' või ''kitaisa'' + ''pää'' ning võrdles seda sõnadega "kiduma", "kidur" ja [[soome keel]]es esineva sõnaga ''kitu : kitun''. [[Lauri Kettunen]] arvas, et "pää" võiks olla [[rootsi keel|rootsi]] sõna ''by'' 'küla' teisend. [[Leo Tiik]] võrdles Kiduspe nime [[Saaremaa]]l asuva Kütispega ja väitis, et Kiduspe nimi tuleb hoopis sõnadest "kütus" või "kütis". Pole aga aru saada, millist häälikut tähistas küla nime esimeste kirjapanekute y-täht. Tiik oletas, et kohanimi jõudis Hiiumaale Saaremaalt, kus nimi tundub olevat hävinud, kuna [[1453]]. aastal nimetati Saaremaal isikut ''Tyleke Syn is tho Kyttispell eyn bur''. Rahvapärimuse järgi tuleb küla nimi sõnast "kiduspuu", mis tähendab [[kibuvits]]a. Minevikus on küla nime kirjutatud kujul ''Kiduspäe''. Seda nimekuju soovitakse taastada.<ref>[http://ekspress.delfi.ee/teateid_elust/hiiumaal-nimetatakse-umber-kulad-mille-nimed-seostuvad-tagumikuga?id=76931016 Hiiumaal nimetatakse ümber külad, mille nimed seostuvad tagumikuga] [[Eesti Ekspress]], 18. jaanuar 2017. Vaadatud 21. jaanuaril 2017</ref> == Loodus == Külas asub [[Kõpu looduskaitseala]] Niidametsa sihtkaitsevöönd. Küla läbib [[Jõe jõgi]], samuti asub külas [[Kiduspe külarahn]]. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |62 || 1959 |- |33 || 1970 |- |38 || 1979 |- |30 || 1989 |- |15 || 2000 |- |12 || 2011 |- |25|| 2019 |- |23|| 2021 |} ==Talud== '''Kiduspe ajaloolised talud 1917''' <ref>Kõrgessaare valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv RA,era.4313.1.608; 1917</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number !! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Klemu || Koit |- | 2|| Koidu || Wolens |- | 3 || Kubja || Pall |- | 4 || Lepiku || Janus |- | 5 || Männiku || Rõmmel |- | 6 || Nigu || Wolens |- | 7 || Punni || Tuisk |- | 8 || Saralde-Andruse || Niit |- | 9 || Saralde-Peetri || Põllu |- | 10 || Tiharu || Jõgi |- | 11 || Tiharu-Jürna || Kallas, Remmelg |- | 12 || Tiharu-Paavli|| Põllu, Lepp, Kukk |} == Ajalugu == Kiduspe kuulus ajalooliselt [[Kõrgessaare mõis]]a alla ja Kõpu vakusesse. Küla idaosa tuntakse Saralde nimega. Nimi pärineb küla- või talunimest, seda on esmamainitud teadaolevalt [[1655]]. aastal, kui nimetati isikut Sare Pöldo Jürri. [[1835]]. aastal oli külas 8 talu, elanikud said perekonnanimeks Ankur, Jago, Klemm, Koit (Koid), Korell (Korall), Lepp, Lets (Saralde piirkond), Murr (Saralde piirkond), Niit (Nied, Saralde piirkond), Punn, Puss, Põllo (Saralde piirkond), Rõmmel, Sims (Saralde piirkond), Tuisk ja Uljast (Saralde piirkond). <ref>Reigi kihelkonna perekonnanimede panemise raamat; EAA.1864.2.VIII-194; 1835</ref> [[1917]]. aastal oli külas 12 talu. Kiduspest eraldus vahepeal Tiharu, mis 1930. aastatel liideti taas Kiduspega ja [[1997]] eraldati jälle. == Taristu == Küla läbib [[Märjakaasiku–Kiduspe–Kõpu tee]]. == Kultuur == Külas asub [[1938]]. aastal ehitatud baptistide palvela. [[2006]]. aastal toimus külas Kõpu külade päev. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Riho Saard]]. "Kiduspe: Kõpu poolsaare lõunarannniku põlisküla." 2006. *Mirjam Süsi. [https://hiiuleht.ee/rehielamute-kula-lugu-kiduspe-elanikud-hoiavad-minevikku-elus/ "REHIELAMUTE KÜLA LUGU | Kiduspe elanikud hoiavad minevikku elus."] [[Hiiu Leht]] 17. juuli 2026 ==Välislingid== *[https://www.facebook.com/Kiduspe-küla-Hiiumaa-Estonia-163334240381976/ Kiduspe küla Facebookis] {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] ms3b2l7k5r7mdtke6oy42eisg3tnbnw 0 69329 7231760 7095043 2026-09-10T14:22:29Z Kask 77839 7231760 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Lauka | pindala = | elanikke = | maakond = Hiiu }} [[Pilt:Lauka.jpg|pisi|Lauka, vaade loodest|265x265px]] [[Fail:Hiiumaa Lauka baptisti palvela 05 1932 2021.04.13MF.jpg|alt=Lauka baptistikoguduse palvemaja|pisi|265x265px|Lauka baptisti palvela]] '''Lauka''' on [[küla]] [[Hiiumaa]]l [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]]. Enne 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i kuulus küla [[Hiiu vald]]a ja kuni [[2013]]. aastani [[Kõrgessaare vald]]a. Lauka külast põhjas asub [[Otste]], läänes [[Napi (Hiiumaa)|Napi]], idas [[Kurisu (Hiiumaa)|Kurisu]] ja lõunas [[Isabella küla]]. ==Nimi== Lauka küla nime päritolu pole teada.<ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Lauka}}</ref> Vanemates kirjalikes dokumentides esineb [[saksa keel|saksapärane]] nimekuju Lauck, mida seostatakse eelkõige külas asunud [[Lauka mõis]]a<nowiki/>ga, mida on esimest korda mainitud [[1552]]. aastal. Võimalik on, et nimi pärineb sõnast "[[laht]]", "laugas" või "lauter", kuna [[keskaeg|keskajal]] ulatus arvatavasti rannajoon ja randumiskoht praeguse palvemaja lähedusse. Otste küla metsas asuv [[Käälu kivi]] võis olla selle sadama sissesõidu tähis.<ref>{{EELIS|parandobj|-45931940}}</ref> ==Loodus== Lauka peamine loodusväärtus on küla läbiva maantee äärde istutatud lehiseallee, mis oli [[Ungern-Sternberg]]ide<nowiki/>le [[Eesti]]sse külla kutsutud [[Isabella küla|Isabella metsamõisas]] elanud metsaülem [[Karl Friedrich Wilhelm Ahrens]]i idee. Tema algatusel istutati ka lepik Luidja liivaluidete taltsutamiseks, sanglepaallee Lauka mõisani viiva sirge tee äärde. Sanglepaallee on säilinud puude väljalangemise tõttu vaid osaliselt. Küla lõunaosa piirneb Jaanigu kraaviga, mis suubub [[Veskilais|Veskilaisi järve]]. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |88 || 1959 |- |93 || 1970 |- |198 || 1979 |- |201 || 1989 |- |176 || 2000 |- |153 || 2011 |- |131|| 2019 |- |111|| 2021 |} ==Ajalugu== Lauka küla kuulub ajalooliselt [[Reigi kihelkond]]a, kus [[16. sajand]]il kujunes [[Lauka mõis]]. [[19. sajand]]i teisel poolel kuulus Lauka [[Reigi kihelkond|Reigi kihelkonda]] ja [[Kõrgesaare vald (Reigi kihelkond)|Kõrgessaare valda]]. [[1950]]. aastal moodustati Kõrgessaare valla aladele [[Lauka külanõukogu]]. Eesti taasiseseisvumise järel sai Lauka külanõukogu [[10. september|10. septembril]] [[1992]]. aastal valla staatuse (esialgu [[Kõrgessaare vald|Lauka vald]]) ja [[28. juuni]]l [[1993]]. aastal taastati valla endine nimi – Kõrgessaare vald.<ref>{{Netiviide |url=http://www.korgessaare.ee/index.php?page=94 |pealkiri=Helgi Põllo. Kõrgessaare valla ajalugu. Kõrgessaare valla veebisait. |vaadatud=2020-02-09 |arhiivimisaeg=2020-06-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200623022528/http://www.korgessaare.ee/index.php?page=94 |url-olek=ei tööta }}</ref> Lauka asundus kujunes välja 1920. aastatel ja [[1977]]. aastal sai sellest ametlikult küla. 1940. aastatest kuulus Lauka koosseisu [[Napi (Hiiumaa)|Napi]] ja 1977–[[1997]] ka [[Otste]]. ==Taristu== Küla läbib [https://goo.gl/maps/M89xuCSQ365FtYRX7 Kõrgessaare–Hüti–Puski maantee] (teeregistris nr 12155). Maantee ääres asuvate hoonete aadressikoht on Käina tee. Külas on kaks bussipeatust: [https://goo.gl/maps/ijNrvGdENcNke48U8 Lauka] ja [https://goo.gl/maps/7o454B6WbeDXK1mZ7 Särglepa]. ==Kultuur== Alates [[1862]]. aastast said Lauka lapsed haridust [[Metsiku vallakool|Metsiku]] ja [[Pandja vallakool]]is.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=korgessaare20101015.1.1 Lauka kool 110.] Kõrgessaare Valla Teataja nr 10, 15. oktoober 2010.</ref> Lauka esimese koolihoone lasi [[1900]]. aastal rajada Lauka mõisnik [[Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg]]. Selles alustas [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[1900]] tegevust kaheklassiline [[Lauka Põhikool|Lauka vallakool]].<ref>[https://web.archive.org/web/20151016180712/https://www.hm.ee/sites/default/files/eesti_kooli_ja_pedagoogika_kronoloogia.pdf Heino Rannap. Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia.] Eesti Haridusministeerium 2002 (täiendatud 2012).</ref> Praegu asuvad vanas koolihoones muuseum, käsitöö- ja kunstiklass ning töökoda. Järgmine koolihoone valmis [[1939]]. aastal ja [[1971]]. aastal ehitati juurdeehitis. Kooli juures on park koos tiigi, peo- ja jaanituleplatsi ning staadioniga. Varem, kui Hiiumaal oli rohkem lapsi, tegutsesid Kõrgessaare valla aladel Lauka koolile lisaks külakoolid [[Reigi]], [[Paope]], [[Malvaste]], [[Puski]] ja [[Kõpu (Hiiumaa)|Kõpu]] külas. Viimased kolm kooli asusid õigeusu kirikute läheduses. Koolihoone ees on nimeline tänupink legendaarsele koorijuhile ja muusikaõpetajale Aili-Nelside Soobile, kes juhtis Lauka segakoori aastatel [[1956]]–[[2013]] ja töötas koolis muusikaõpetajana. Koolikompleksi kõrval, aadressil Käina tee 25, asub õpetajate kortermaja. See on endine Nõukogude armee Tahkuna baasi palkehitis, mis toodi Laukale ja millele lisati silikaatkividest valge fassaad. Aadressil Käina tee 38 asub kooli söökla, mis oli alul kolhoosi söökla ja [[Coop Eesti|ETKVL]] kauplus (kohalikus kõnepruugis puhvet). Hoone valmis EÜE ehitajate abil. Laukal asuv [[1932]]. aastal valminud baptistide koguduse palvemaja on pärandkultuuri objekt.<ref>{{EELIS|parandobj|1165331939| Lauka palvemaja}}</ref> Palvemaja läheduses olevat asunud keskaegne sadamaala, mis on tänapäeval maapinna kerkimise tõttu taimestiku ja metsaga kattunud. ==Ettevõtlus== Lauka palvemaja vastas, Otste küla koosseisu kuuluval alajaama kinnistul asub Lauka 35/10&nbsp;kV keskpinge alajaam, mis on üks Hiiumaa elektrivarustuse sõlmkohti. Sinna suunduvad [[Saaremaa]] ja [[Soela väin]]a kaudu saare elektrivarustuse põhiliinid [[Kärdla]] ja [[Käina]] analoogsetest alajaamadest. Lauka alajaamast hargnevad 10&nbsp;kV keskpingeliinid Hiiumaa läänepoolsetele 10/0,4&nbsp;kV madalpinge alajaamadesse. Lisaks elektrivarustuse sõlmpunktile asub Laukal 1980. aastatel telefonsidekeskusena ehitatud hoone, mis ühendab Kõrgessaare suunast tulevad liinid lähikonna sidetrassidega, põhiliselt [[Isabella küla|Isabella]] ja [[Lilbi (Hiiumaa)|Lilbi]] küla suunas. Ettevõtlikud talumehed ([[Põhja-Hiiumaa Põllumeeste Selts]]) ehitasid aadressile Käina tee 31 [[1924]]. aastal pärandkultuuriobjektide hulka arvatud [[Lauka meierei]] hoone<ref>{{EELIS|parandobj|-1343931940|Lauka meierei}}</ref> koos jääkeldri ja aidaga. Eesti Vabariigi ajal eksporditi meiereist Oskar Vähejausi toodetud võid teistesse [[Euroopa]] riikidesse. [[Imavere (Järva)|Imaveres]] [[Eesti Piimandusmuuseum]]i püsinäitusel on tõendid ja diplomid, mis kinnitavad või head kvaliteeti. Lauka meierei tegevus lõppes 1970. aastate alguses, kui lähikonna majapidamistest kogutud ja meierei trepiplatvormile toodud toorpiima hakati edasi töötlemiseks viima [[Emmaste meierei]]sse. Maja võeti kasutusele kolhoosi varuosade laona. Hiljem lammutati hoonest meierei aurumasina katla küttematerjal ning veel hiljem nitraatväetisete kuuri ja aurumasina-katlaruumi osa. Säilinud osas on tegutsenud baar-ööklubi. Meierei kõrval, aadressil Käina tee 29, asub hoone, mida kasutati aastatel [[1973]]–[[1992]] [[Kõrgessaare kolhoos]]i kontori ja elamuna. Eesti Vabariigi ajal asus samas majas [[Lauka Piimaühing]]u kontor ja [[Kõrgessaare Majandusühing]]u kauplus. Aastal [[1949]] moodustati sundkollektiviseerimise tulemusel 1. Mai nimeline põllumajandusartell ehk kolhoos, mis hõlmas Lauka lähikonna külasid ([[Isabella küla|Isabella]], [[Kurisu (Hiiumaa)|Kurisu]], [[Heigi]]). Külanõukogus asuvad kolhoosid liideti, nt [[Nurme kolhoos]] (keskus [[Heiste]] külas), Külvaja kolhoos (keskus [[Reigi|Reigi külas]] ja selle ümbruses) ning viimasena 1970. aastate alguses [[kolhoos Uus Elu|Uue Elu]] kolhoos (keskus [[Villamaa]]l praegustes kivitööstuse ja laevaehitamise tootmishoonetes). Liitmise tulemusel kujunes välja [[Kõrgessaare kolhoos]], mis hõlmas kogu Lauka külanõukogu piirkonnas sotsialistliku põllumajandustegevuse. 1970. aastate alguses ehitas ehituskoondis Hiiu [[Kolhooside ehituskontor|KEK]]-i Kõrgessaare kolhoosi ehitajatest moodustatud brigaadiga endise külaaktiivi tõmbekeskuse ja spordiplatsi kõrvale lasteaiahoone, mis on praegu kasutusel [[päevakeskus|päevakeskuse]], [[raamatukogu]] ja saare loodepiirkonna külaelu keskusena. 1959. aastal rajati Laukale esimene kolhoosi lüpsilaut, mis asus kolhoosi töökoja naabruses. Kolhoosiajastu lõpus laut lammutati. 1975. aastal ehitati teine lüpsilaut, kus asub tänapäeval [[Lauka saeveski]]. [[Karpaadid|Karpaatia]] mägedest pärit [[hutsuulid]]e ehitatud kaalumaja hoone kuni 30-tonnistele sõidukitele kujundati Sapardi toetuse abil ümber [[Kõrgesaare jahtkond|Kõrgesaare jahtkonna]] jahimajaks. Laukal näidati Eesti NSV perioodil regulaarselt (esmaspäeva- ja kolmapäeva õhtuti) kino. Algul toimusid kinoseansid 1960. aastal valminud kolhoosi vanas töökoja garaažis, kust kinoseansi ajaks masinad välja viidi. Seansid lõppesid tavaliselt pillimängu ja tantsuga. Hiljem võeti kasutusele püsiva kinoprojektoriga varustatud lokomotiivi aurumasina hoone, mis ehitati alul omaaegse saeraami ajami jaoks. Kinomaja asukohas on 19. sajandi kaartidel ristikujuline tingmärk, mida peetakse mõisa rehehoone ristikujuliseks põhiplaaniks. Vabariigi taasiseseisvumise ajal oli Laukal mõnda aega tankla-kauplus, mis oli kolmas külla rajatud kolhoosi vajadusi täitev tankla ning mis tegutses saare erakapitalil. Selle tankla naabruses asub keskkatlamaja hoone, kust toodi keskkütte maapealsete magistraalide kaudu tsentraalset keskküttesooja töökoja hoonetele, Lauka koolile ja Käina tee 14, 26,25, 28, 30, 34 kortermajadele. Süsteemi suurte trassikadude ja majandusliku ebaefektiivsuse tõttu kasutatakse tänapäeval vaid lokaalseid küttelahendusi ja soojatrassid on likvideeritud. Ka aadressil Käina tee 44 asuvas hoones on peale kolhoosiajastu lõppu arendatud äri- ja müügitegevust. See oli kolhoosi teine tankla, mille ehitamisel osalesid üliõpilasmalevlased. Kolhoosi esimese tankla mahutite alusmüürid on leitavad telefonsidekeskuse naabruses. Sanglepaallee kõrval asub [[tarekuivati]] ehk seemnevilja algupärane kuivati, kus kuivatatav vili laoti õhukese kihina metallplaatidest põrandale, mida kuumutati suure puukütteahjuga. Söödaviljakuivati ja jõusöödaveski asusid Lauka mõisa naabruses. Hoone ehitas kolhoosi ehitusmeestest moodustatud Hiiu KEK-i brigaad koos üliõpilasmalevlastega. == Viited == {{viited}} == Kirjandus== *Piret Eesmaa. [https://hiiuleht.ee/kulalugu-laukal-on-suda-oige-koha-peal/ "KÜLALUGU | Laukal on süda õige koha peal."] [[Hiiu Leht]]. 19. juuni 2025 {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] mt4uzex7h5mz70o715dqt3nv0rw70lx 0 69343 7231767 6325813 2026-09-10T14:31:53Z Kask 77839 7231767 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Malvaste | pindala = 3,44 | elanikke = | maakond = Hiiu }} '''Malvaste''' on [[küla]] [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa vallas]] [[Tahkuna poolsaar]]el. Enne [[2017]]. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i kuulus küla [[Hiiu vald]]a ja kuni [[2013]]. aastani [[Kõrgessaare vald]]a. Malvaste piirneb põhjas [[Kauste]] ja [[Mangu]], läänes [[Mudaste]], lõunas [[Kidaste]] ja [[Risti (Hiiumaa)|Risti]] ning idas [[Kodeste]] külaga. ==Nimi== [[Pilt:Malvaste kabel.JPG|250px|thumb|right|Malvaste kabel]] Kohanimi tuletub [[eestirootsi keel|eestirootsi]] sõnast ''malm'', mis tähendab [[liiv]]ast ja tasast [[mets]]ast [[maa]]d või [[nõmm]]e. <ref name="EKNR">{{EKNR|Marja Kallasmaa||Malvaste}}</ref> Kohanime on esmamainitud [[1565]]. aastal kujul ''Malm'' ja ''Malmas''. ==Loodus== Küla läbib [[Kidaste jõgi]]. ==Elanike arv== {| class="wikitable" |- ! Elanike arv !! Aasta |- |36 || 1959 |- |15 || 1970 |- |38 || 1979 |- |36 || 1989 |- |1 || 2000 |- |3 || 2011 |- |4|| 2019 |- |6|| 2021 |} ==Talud== '''Malvaste ajaloolised talud 1917''' <ref>Kõrgessaare valla elanike nimekiri; Rahvusarhiiv, era.4313.1.608; 1917</ref> {| class="wikitable sortable" |- ! Talu number ! Talu nimi !! Suguvõsa |- | 1 || Andruse || Kappel |- | 2 || Kärneri I || Vaht |- | 3 || Kärneri II|| Jõeleht |- | 4 || Mihkli || Simmer |- | 5 || Mustanuka || Küttim |- | 6 || Rannapõllu || Tee, Jõeleht |} ==Ajalugu== [[File:Mihkli_talumuuseumi_p%C3%B6%C3%B6rdusega_ait_3.jpg|250px|right|thumb|Pöördusega [[ait]] Mihkli talumuuseumis.]] Malvaste kuulus ajalooliselt [[Kõrgessaare mõis]]a alla ja asub [[rannarootslased|rannarootslaste]] asualal. [[Läänemaa]] [[1725]]–[[1726]] [[adramaarevisjon]]i alusel oli Malvastes 7 talu, mille peremehed olid Michel Jacobson, Bertel Siemonson, Jörann Hansson, Hinrich Jöransson, Hinrich Matzson, Christian Bertelson ja Hans Jacobson. Kui rannarootslased küüditati [[1781]] [[Ukraina]]sse, paigutati allesjäänud talukohtadele elama eestlased. [[1835]] oli Malvastes kaks talu, Mardi Mihkli pere sai perekonnanimeks Malw ja Kidastest pärit Laasi Paavli pere Simmer. Taluteenijad said perekonnanimedeks Aso, Kaus ja Nabbi. <ref>Reigi kihelkond: perekonnanimede raamat; Rahvusarhiiv RA,EAA.1864.1.359; 1835</ref> Seoses piiritsooniga oli Malvaste Nõukogude ajal ainus Tahkuna poolsaare küla, kus elasid alalised elanikud. [[1945]]–[[1954]] tegutses [[Malvaste külanõukogu]]. Malvaste koosseisu kuulusid [[1977]]–[[1997]] Kauste ja Kodeste. ==Taristu== Malvaste piirneb lõunas [[Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee]] ja loodes [[Posti–Malvaste tee]]ga. Küla läbib Tahkuna tuletorni tee. Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee ääres asub bussipeatus. ==Kultuur== [[Malvaste kabel]]i juures asub [[Malvaste kalmistu]]. Malvastes tegutses [[1885]]–[[1970]] algkool ja koolimaja on säilinud tänapäevani. Külas asub varem Simmeri suguvõsale kuulunud ja praegune [[Hiiumaa muuseum]]i filiaal [[Mihkli Talumuuseum (Hiiumaa)|Mihkli Talumuuseum]], kus toimusid [[2002]] tõsieluseriaali Farm võtted. Külas asub [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] aegne [[Nõukogude armee]] betoonist laskepesa. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Helja Kaptein. [https://hiiuleht.ee/pisikesed-kulad-mudaste-malvaste-ja-mangu-elavad-uksteise-toel/ "PISIKESED KÜLAD | Mudaste, Malvaste ja Mangu elavad üksteise toel.] [[Hiiu Leht]]. 23. november 2024 {{Hiiumaa vald}} [[Kategooria:Hiiumaa valla külad]] nb7qg49r1v2h3dmu756bvo5hakti9n4 0 73931 7231959 6145832 2026-09-11T00:59:24Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231959 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kaasiku | pilt = Munalaskme–Laitse tee Kaasiku külas.jpg | pildiallkiri = [[Munalaskme–Laitse tee]] Kaasiku külas | pindala = 9,9 | elanikke = | maakond = Harju }} '''Kaasiku''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Saue vald|Saue vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Kernu vald]]a. Küla piirneb läänes [[Kibuna]] külaga, lõunas [[Hingu]] külaga, idas [[Laitse]] ja [[Vansi]] külaga, põhjas [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju]] vallaga. Küla piiri pikkus on 19,6 km. Küla läänepiiriks on [[Keila–Riisipere raudtee]]. Küla põhjapiiril voolab [[Vasalemma jõgi]]. Ida-lääne suunas läbib küla [[Munalaskme–Laitse tee]]. Kaasikul on [[Laitse raudteepeatus]], mille juurest kulgeb Vasalemma jõeni [[Laitse aiandusühistute tee]]. Küla lääne- ja lõunaossa on Nõukogude ajal rajatud [[aianduskooperatiiv]]e. Küla territooriumil leidub [[karst]]ivorme ("Hundikurk"){{lisa viide}} ja on iidne asulapaik ([[arheoloogiamälestis]])<ref>{{Kultuurimälestis|17906|Asulakoht}} (vaadatud 02.05.2013)</ref>. Küla lõunapiiril oleval [[puisniit|puisniidul]] paikneb kaitsealuse liigi [[kahelehine käokeel|kahelehise käokeele]] (''Platanthera bifolia'') leiupaik (osaliselt [[Hingu]] küla territooriumil)<ref>https://web.archive.org/web/20140808063325/http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPE4u13hgiW95njb3eFoLvrCp4s4ozxm (vaadatud 02.05.2013)</ref>. ==Vaata ka== *[[Pajusoo allikas]] ==Viited== {{viited}} {{Saue vald}} [[Kategooria:Saue valla külad]] dd77iht14wgcpclvfe02l8ilwnzvqui 0 74237 7232122 6515876 2026-09-11T10:26:52Z Kuriuss 38125 7232122 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{viita}} {{See artikkel| räägib filminäitlejast; teiste samanimeliste isikute kohta vaata artiklit [[Matthew Perry (täpsustus)]]}} [[Pilt:Matthew Perry in support of Awareness on Drug Courts and Reduced Substance Abuse.jpg|pisi|Matthew Perry (2013)]] '''Matthew Langford Perry '''([[19. august]] [[1969]] [[Williamstown]], [[Massachusetts]] – [[28. oktoober]] [[2023]] [[Los Angeles]], [[California]]) oli [[Emmy]] auhinnale ja [[Kuldgloobus]]ele nomineeritud [[USA]]-[[Kanada]] filminäitleja. Tema tuntuim roll on Chandler Bing aastail [[1994]]–[[2004]] toodetud [[USA]] komöödiasarjas "[[Sõbrad]]". Ta on kehastanud Matt Albiet telesarjas "[[Studio 60 on the Sunset Strip]]" ja Ryan Kingi telesarjas "[[Elu läheb edasi]]". ==Elukäik== Matthew sündis USA [[Massachusetts]]i osariigis Williamstownis. Tema isa oli ameeriklasest näitleja [[John Bennett Perry]], ema aga kanadalanna Suzanne Morrison. Vanemad lahutasid enne tema esimest sünnipäeva ja ta kolis emaga [[Kanada]]sse [[Ottawa]]sse. Noorena oli ta lootustandev [[tennis]]ist, kuid kui ta 15-aastaselt [[USA|USA-]]sse isa juurde kolis, otsustas ta tennisest loobuda ja saada näitlejaks.<ref name=Reuters /> 2022. aastal ilmus tema memuaariraamat "[[Sõbrad, kallimad ja suur hirmus asi]]“ (eesti keeles kirjastuses [[Tänapäev]] 2022 ja 2024, tõlkija [[Sash Veelma]]).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=[[Karoliina Vasli]]|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120116686/arvustus-matthew-perry-autobiograafia-on-segu-oma-ego-paitamisest-ja-nukrast-sisekaemusest|pealkiri=ARVUSTUS {{!}} Matthew Perry autobiograafia on segu oma ego paitamisest ja nukrast sisekaemusest|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=21. detsember 2022|vaadatud=21.12.2022}}</ref> ==Osaline filmograafia== ===Filmirollid=== {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta !! Originaali pealkiri !! Eestikeelne pealkiri !! Roll |- | 2009 || "17 Again" || "[[Jälle 17]]" || Mike O'Donnell (täiskasvanuna) |- | 2007 || "Numb" || || Hudson |- | 2006 || "The Ron Clark Story" || "[[Triumf (film 2006)|Triumf]]" ||Ron Clark |- | 2004 || "The Whole Ten Yards" ||"[[Kümme jardi]]"|| Nicholas 'Oz' Oseransky |- | 2002 || "Serving Sara" ||"[[Sara lahutuspaberid]]" ||Joe Tyler |- | 2000 || "The Whole Nine Yards" || "[[Üheksa jardi]]" ||Nicholas 'Oz' Oseransky |- | 2000 || "The Kid" || "[[Suur poiss]]" || (tiitritest puudub) |- | 1999 || "Three to Tango" || "[[Tango kolmele]]"||Oscar Novak |- | 1998 || "Almost Heroes" ||"[[Peaaegu kangelased]]" ||Leslie Edwards |- | 1997 || "Fools Rush In" || "[[Armunud tobud]]" || Alex Whitman |- | 1989 || "She's Out of Control" || "[[Pöörane iga]]" || Timothy |} ===Telesarjarollid=== *"[[Studio 60 on the Sunset Strip]]" (Matt Albie, 2006–2007) *"[[Kollanokad]]" (Murray Marks, 1 osa, 2004) *"[[Sõbrad]]" (Chandler Bing, 237 osa, 1994–2004) *"[[Presidendi meeskond]]" (Joe Quincy, 3 osa, 2003) *"[[Ally McBeal]]" (Todd Merrick, 2 osa 2002) *"Caroline in the City" (Chandler Bing, 1 osa, 1995) ==Isiklikku== Perryl oli armusuhe [[Julia Roberts]]iga, kui too mängis episoodilist rolli telesarjas "Sõbrad".{{lisa viide}} Tal on olnud suhe [[Heather Graham]]iga.{{lisa viide}} Seltskonnaajakirjandus on teda korduvalt paari pannud tema sõbra [[Jennifer Aniston]]iga, kellega ta mängis koos telesarjas "Sõbrad".{{lisa viide}} Ajakirjandus on rääkinud ka tema armusuhetest [[Jennifer Capriati]], [[Claire Forlani]], [[Kristin Davis]]e, [[Meg Ryan]]i ja [[Lauren Graham]]iga. Alates 2006. aastast on tema elukaaslane [[Lizzy Caplan]].<ref>{{cite web|url=http://www.tmz.com/2006/11/16/matthew-perrys-student-body-hook-up/ |title=Matthew Perry's Student Body Hookup |publisher=TMZ.com |date=16. november 2006 |accessdate=12.08.2012}}</ref> Ta on olnud koomas nooruses alguse saanud [[opioidid]]e sõltuvuse tõttu.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=Reuters>{{cite web|url=https://www.reuters.com/world/us/friends-star-matthew-perry-reported-dead-54-2023-10-29/ |title='Friends' TV show star Matthew Perry, who struggled with substance abuse, dead at 54 |trans-title= |publisher=Reuters |date=2023-10-29 |access-date=2023-10-29 |website=reuters.com |language=en |author=Steve Gorman |author2=Ismail Shakil |quote= }}</ref> }} ==Välislingid== * {{imdb nimi|id=0001612|nimi=Matthew Perry}} * Ian Youngs. [https://www.bbc.com/news/entertainment-arts-67253920 Matthew Perry obituary: Friends brought fame but couldn't quell personal demons] [Matthew Perry järelehüüe: [[Sõbrad]] tõid kuulsust, kuid ei suutnud maha suruda isiklikke deemoneid]. BBC News, 29. oktoober 2023 {{JÄRJESTA:Perry,Matthew}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Kanada filminäitlejad]] [[Kategooria:Kanada telenäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide televisiooninäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] [[Kategooria:Surnud 2023]] 0xjhvxr0i9kqkx1j6m81kjsiambtoqj 0 80351 7231812 6947696 2026-09-10T18:34:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231812 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Joel Lindpere | pilt = Joel_Lindpere.jpg | täisnimi = Joel Lindpere | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1981|10|05}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 179 cm | positsioon = [[poolkaitsja]], [[ründav poolkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1997| mänge1 = 7| väravaid1 = 14| klubi1 = [[JK Nõmme Kalju]] | aastad2 = 1998–1999| mänge2 = 23| väravaid2 = 5| klubi2 = [[Lelle SK]] | aastad3 = 2000–2007| mänge3 =130| väravaid3 =37| klubi3 = [[FC Flora Tallinn]] | aastad4 = 2001–2002| mänge4 = 20| väravaid4 =17| klubi4 = → [[FC Valga]] (laenul) | aastad6 = 2004–2005| mänge6 = 11| väravaid6 = 0| klubi6 = → [[CSKA Sofia]] (laenul) | aastad7 = 2007–2009| mänge7 = 75| väravaid7 = 5| klubi7 = [[Tromsø IL]] | aastad8 = 2010–2012| mänge8 =104| väravaid8 =17| klubi8 = [[New York Red Bulls]] | aastad9 = 2013 | mänge9 = 25| väravaid9 = 2| klubi9 = [[Chicago Fire]] | aastad10= 2014–2015| mänge10= 18| väravaid10= 0| klubi10= [[FC Baník Ostrava]] | aastad11= 2015 | mänge11= 28| väravaid11= 4| klubi11= [[Nõmme Kalju FC]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1999–2016| koondisemänge1 = 107| koondiseväravaid1 = 7| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] <ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Joel Lindpere''' (sündinud [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1981]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] endine [[jalgpallur]] ja spordiametnik, 2016–2025 [[JK Tallinna Kalev]] juhatuse liige ja spordidirektor, 2016–2024 Estonian Youth Football Agency OÜ juhatuse liige. ==Klubikarjäär== [[2007]]. aasta veebruaris sõlmis Lindpere kolmeaastase lepingu [[Norra]] kõrgliigaklubi [[Tromsø Idrettslag]]iga. Enne seda oli ta mänginud [[FC Valga]]s, [[Lelle SK]]-s, [[CSKA Sofia]]s ja [[FC Flora]]s. Florast visati Lindpere välja halva käitumise tõttu palliplatsil. Ta oli kohtunikuga pahuksisse läinud ja teda sõimanud. 2007. aasta jaanuaris tundis Lindpere vastu huvi toona [[Kreeka]] [[Gamma Ethniki|kolmandas liiga]] lõunatsoonis mänginud [[Panetolikos]]<ref>[http://www.epl.ee/artikkel/371091 Tundmatu Kreeka klubi pakub Lindperele lepingut]. Eesti Päevaleht, 23. jaanuar 2007</ref>. [[2010]]. aasta jaanuaris sõlmis ta USA kõrgliiga MLS klubi [[New York Red Bulls]]iga kaheaastase lepingu, saades esimeseks eestlaseks MLS-is<ref>[http://sport.postimees.ee/?id=216743 Lindpere – esimene Eesti jalgpallur USA liigas!]. Postimees, 26. jaanuar 2010</ref>. Esimese värava lõi ta [[20. märts]]il uue staadioni avamisel [[Santos FC]] võrku. Lindpere head esitused Red Bullsis said jätku, kui MLS-i esimeses mängus lõi ta mängu ainsa värava 30 meetri pealt otse õhust ristnurka. 2010. aastal valiti Lindpere Red Bullsi kõige väärtuslikumaks mängijaks.<ref>[http://soccernet.ee/lindpere-tousis-mls-is-red-bullsi-kangelaseks - Lindpere tõusis MLS-is Red Bullsi kangelaseks]. Soccernet, 28. märts 2010</ref> ==Koondisekarjäär== Debüüdi [[Eesti jalgpallikoondis]]es tegi Lindpere [[1. november|1. novembril]] [[1999]] sõpruskohtumises [[Araabia Ühendemiraatide jalgpallikoondis]]e vastu. 46. minutil vahetas ta välja [[Andres Oper]]i. Mäng lõppes 2:2 viigiga. Mängupäeval oli Lindpere 18-aastane. Esimese koondisevärava lõi ta [[18. veebruar]]il [[2004]] [[Malta]]l [[Moldova jalgpallikoondis]]e vastu ja see jäi mängu ainsaks väravaks. Kaks väravat lõi ta [[Andorra jalgpallikoondis]]e vastu rohkem kui 5-aastase vahega. Tuntuim rahvusmeeskond, kelle vastu Lindpere skooris, oli [[Taani jalgpallikoondis]]. Kokku lõi Lindpere Eesti kasuks 7 väravat ja Eesti ei kaotanud ainsatki mängu, milles Lindpere värava lõi. 2010. ja [[2011]]. aastal loobus Lindpere koondise esindamisest, et keskenduda klubile.<ref>[http://www.soccernet.ee/lindpere-ei-plaani-tanavu-koondisse-naasta Lindpere ei plaani tänavu koondisse naasta] Soccernet.ee, 17. märts 2011</ref> Ta osales [[11. november|11. novembril]] 2011 [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|Euroopa meistrivõistluste]] valikturniiri ''play-off''-kohtumises [[Iirimaa jalgpallikoondis|Iirimaa]] vastu, tulles mängu vahetusest kohtumise 60. minutil. ==Isiklikku== Joeli isa on Jaak Lindpere ja onu [[Heiki Lindpere]]. [[2016]]. aasta suvel abiellus ta Sagadi mõisas Julia Kähariga. Aprillis [[2017]] sündisid neil kaksikud Jonel ja Jesse.<ref>[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/vahva-joel-ja-julia-lindpere-kaksikutest-pojad-said-nime-toreda-idee-jargi?id=78271186 VAHVA! Joel ja Julia Lindpere kaksikutest pojad said nime toreda idee järgi], Delfi, 19. mai 2017</ref><ref>[https://lood.delfi.ee/perejakodu/uudised/joel-lindpere-ukskoik-kuhu-ma-jalgpallurina-ka-reisinud-olen-ei-ole-mul-kunagi-olnud-nii-palju-asju-kaasas-kui-praegu-kaksikutega?id=82666171 ]</ref> Tal on ka poeg Juan. [[2018]]. aastal ilmus Lindpere elulooraamat "Joel Lindpere: “Mina otsustan mänge!”".<ref>[https://sport.delfi.ee/news/melu/uudised/katkend-raamatust-joel-lindpere-kas-ma-toesti-tahtsin-kohtunikud-kasti-luua?id=84630243 KATKEND RAAMATUST | Joel Lindpere. Kas ma tõesti tahtsin kohtunikud kasti lüüa?] Delfi, 3. detsember 2018</ref> ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[FC Flora]] **[[Meistriliiga]] võitja 2002 ja 2003 **[[Eesti jalgpalli superkarikas|Eesti superkarika]] võitja 2002 ja 2003 * {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[CSKA Sofia]] **Bulgaaria meister 2005 * {{Riigi ikoon|USA}} [[New York Red Bulls]] **Emirates Cup 2011 == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=23. november 2012|arhiivimisaeg=2022-06-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css|url-olek=ei tööta}}</ref> }} == Välislingid == {{commonscat}} * {{ESBL|id=Joel_Lindpere}} *[http://www.metrofanatic.com/team/player.jsp?ID=221 Red Bullsi fännilehe mängijaankeet] *[https://web.archive.org/web/20100130155945/http://sport.err.ee/index.php?06104846 Joel Lindpere: Väga huvitavad ajad ootavad ees] ERR, 28. jaanuar 2010 *[https://sport.postimees.ee/6573159/joel-lindpere-klubijuhi-leib-on-kova-meelakkumine Joel Lindpere: klubijuhi leib on kõva meelakkumine] Postimees, 18. aprill 2019 {{JÄRJESTA:Lindpere, Joel}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Sündinud 1981]] el4l5j78bxdxd5c16uhkt5smxm5kt2k 0 85328 7231986 5991188 2026-09-11T06:52:41Z Kuriuss 38125 7231986 wikitext text/x-wiki '''Abieluvaraleping''' on [[Abikaasa|abikaasade]]<nowiki/>vaheline kokkulepe, mis täiel määral või teatud kindlaksmääratud osas muudab abikaasadevahelistes varalistes suhetes kehtivat varasuhteliiki.<ref>{{Raamatuviide|autor=E. Hindpere|pealkiri=Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni|aasta=2015|koht=Tallinn|kirjastus=Kinnisvarakool OÜ|lehekülg=73}}</ref> ==Abieluvaralepingu olemus== [[Abikaasa|Abikaasad]] võivad abieluvaralepinguga:<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/13330603?leiaKehtiv|pealkiri=Perekonnaseadus|väljaanne=|aeg=RT I, 09.05.2017, 29|vaadatud=}}</ref> 1) lõpetada nende vahel [[Abiellumine|abiellumisel]] tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva varasuhte; 2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 3) seaduses ette nähtud juhtudel teha muudatusi valitud varasuhtes. Abieluvaralepingus valivad abikaasad nende abieluvarale kohalduva varasuhte liigi. Kui abiellujad valivad varasuhte abiellumisavaldusega ning sõlmivad ka abieluvaralepingu, kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele abieluvaralepingut.<ref name=":0" /> Abikaasad, kes varasuhet ei vali ning abieluvaralepingut ei sõlmi, lepivad vaikimisi asjaoluga, et nende abielu kestel soetatud vara kuulub nende [[Ühisomand|ühisomandisse]]. Abieluvaralepingus reguleeritaks varalisi kohustusi, mis on seotud abieluvara valdamise, kasutamise ja käsutamisega. Abieluvaraleping määrab, milline vara jääb [[Lahusvara|lahusvaraks]] ja milline [[Ühisvara|ühisvaraks]], kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. Abieluvaralepinguga ei või jätta abikaasat või lahutatud abikaasat ilma õigusest saada ülalpidamist ning loobuda ühisvara jagamise õigusest abielu lõppemisel.<ref>{{Netiviide|autor=Justiitsministeerium|url=https://www.eesti.ee/et/perekond/varalised-suhted-perekonnas/abikaasade-varalised-oigused/#abieluvaraleping2|pealkiri=Abikaasade varalised õigused|väljaanne=eesti.ee|aeg=11. november 2019|vaadatud=01.11.2020}}</ref> ==Abieluvaralepingu sõlmimine== Abieluvaralepingu võib sõlmida enne abiellumist või abielu kestel. Enne abiellumist sõlmitud abieluvaraleping jõustub abielu sõlmimise päeval<ref name=":0" />. Kui abieluvaraleping on sõlmitud enne abiellumist, kuid tegelikult ei abielluta, siis ei hakka abieluvaraleping kehtima. Abieluvaralepingut saab sõlmida ainult abikaasade vabal tahtel. Kohus ei saa sundida üht abikaasat teise nõudel abieluvaralepingut sõlmima.<ref>{{Raamatuviide|autor=K. Hedel, A. Seppik, M. Pajo|pealkiri=Pereadvokaat|aasta=2000|koht=Tallinn|kirjastus=Ilo|lehekülg=101}}</ref> ==Abieluvaralepingu vorm ja notaritasu== Abieluvaralepingu sõlmivad ja seda muudavad abikaasad isiklikult notariaalselt tõestatud vormis,<ref name=":0" /> vormi järgimata jätmise korral on kokkulepe tühine. [[Esindaja]] kaudu ei saa abieluvaralepingut sõlmida. Notariaalne vorm on vajalik selleks, et kaitsta lepingut sõlmivaid abikaasasid kiirustamise eest, samuti täidab see hoiatus-, selgitus- ja tõendamisfunktsiooni. Sellega on tagatud ka nõustamine [[Notar|notari]] poolt.<ref>Tiivel R. Abikaasade varasuhetest abieluvararegistri ja kinnistusraamatu valguses. – Juridica, 2005, nr. 7, lk. 445.</ref> Notar nõustab abikaasasid [[Leping|lepingu]] sõlmimisel, seejärel koostab lepingu projekti, selgitab [[Riigilõiv|riigilõivu]] tasumisega seotut ning esitab avalduse [[Notarite Koda|Notarite Kojale]]. Abieluvaralepingu sõlmimisega seotud kulutused sõltuvad vara väärtusest, mille suhtes kokkulepet sõlmitakse. Notari tasu suurus arvutatakse vastavalt notari tasu seadusele lepingus toodud vara väärtuse järgi. Notari tasule lisandub ka [[käibemaks]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.notar.ee/et/teabekeskus/perekond|pealkiri=Perekonnaõiguslikud toimingud|väljaanne=notar.ee|aeg=15.01.2020|vaadatud=29.10.2020}}</ref> ==Abieluvaralepingu õiguslik tähendus kolmandate isikute suhtes== Abikaasade varaliste suhete korraldus ei oma tähtsust mitte ainult nende omavahelistes suhetes. Paljuski määrab abikaasade varasuhe ära vara käsutamise õiguse ulatuse ning vastutuse kohustuste eest, puudutades seega otse kolmandate isikute õiguslikku seisundit.<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.enu.ee/lisa/347_SELETUSKIRI_PkSE[1].pdf|pealkiri=Perekonnaseaduse eelnõu 347 seletuskiri|aeg=23.10.2006|vaadatud=29.10.2020|autor=|väljaanne=}}</ref> Abieluvaralepingu alusel tehtud muudatused varasuhtes kantakse abikaasa nõudel [[Abieluvararegister|abieluvararegistrisse]]. Abieluvararegister ongi mõeldud selleks, et võimaldada kolmandatel isikutel saada teavet selle kohta, milline varasuhe abikaasade vahelisi suhteid reguleerib<ref name=":1" />. Registrisse kandmine on oluline seetõttu, et kui abikaasad muudavad omavahelist varasuhet või lõpetavad varasuhte, on muudatustel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus ainult siis, kui need on abieluvaralepinguna kantud abieluvararegistrisse või kui abieluvaralepingu olemasolu oli kolmandale isikule teada<ref name=":0" />. Kui abieluvararegistris kannet ei ole või puudub muudatuste kohta kanne, siis on kolmandal isikul õigus tugineda senise varasuhte jätkamisele, kuid seda ainult siis, kui ta ei teadnud, et asjaolud on muutunud. Sõlmitud abieluvaralepingu kohta abieluvararegistrisse kande tegemine ei ole lepingu enda kehtivuse seisukohalt kohustuslik (leping jõustub alates selle notariaalsest tõestamises, mitte kande tegemisest abieluregistrisse). Kanded abieluvararegistrisse tehakse kas ainult ühe või mõlema abikaasa avalduse alusel.<ref name=":1" /> Abieluvaralepingu kohta abieluvararegistrisse kande mittetegemine ei mõjuta abikaasadevahelisi varalisi suhteid. ==Abieluvaralepingu lõppemine== Abieluvaraleping lõpeb, kui<ref name=":0" /> 1) üks abikaasa sureb või abielu lahutatakse; 2) sõlmitakse uus abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ette nähtud muu abieluvarasuhe; või 3) [[Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe|vara juurdekasvu tasaarvestus]] või varaühisus lõpetatakse abikaasa hagi alusel kohtuotsusega. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Perekonnaõigus]] rmgq4fro6cls5u1lj9bur1g7g3wmbos 0 85387 7231774 7231595 2026-09-10T15:17:32Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Suhkurtõbi]]; lisatud [[Kategooria:Diabeet]] 7231774 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} {{See artikkel| räägib suhkurdiabeedist; suhkruta diabeedi kohta vaata artiklit [[Suhkruta diabeet]]}} {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}} [[Pilt:Blue circle for diabetes.svg|pisi|Helesinine sõõr – ülemaailmne diabeedi sümbol]] '''Suhkurtõbi''' ehk '''suhkurdiabeet''' ehk '''diabeet''' ([[kõnekeel]]es '''suhkruhaigus'''; [[ladina keel]]es ''diabetes mellitus'') on koondnimetus mitmetel [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[loomad]]el ja [[inimene|inimestel]] eri tegurite põhjustatud, kas lapse- või täiskasvanueas ja kogu ülejäänud elu kestvate ainevahetushäirete kohta, millele on iseloomulik normaalsest suurem [[veri|vere]] [[glükoos]]isisaldus (krooniline [[liigsuhkruveresus]]), häired [[süsivesik]]ute, [[rasvad]]e ja [[valk]]ude [[ainevahetus]]es, tugev [[janu]] ning rohke kuseeritus. Suhkurtõbi on maailmas võtmas [[pandeemia]] mõõtmeid ja arvatakse, et tänapäeval on diabeedihaigeid 350 miljonit. ==Liigitus== Suhkurtõvel eristatakse nelja vormi: * [[I tüüpi diabeet|I tüüpi suhkurtõbi]] ehk noorte suhkurtõbi (sh ''brittle diabetes'') (lüh T1DM) (varasem nimetus tõeline diabeet) * [[II tüüpi diabeet|II tüüpi suhkurtõbi]] ehk täiskasvanul algav suhkurtõbi (lüh T2DM) * [[sekundaarne suhkurtõbi]]: a) kas tervislikust seisundist, nagu [[tsüstiline fibroos]], [[rauasalvestustõbi]], krooniline [[pankreatiit]], [[polütsüstiliste munasarjade sündroom]], [[Cushingi sündroom]], [[kõhunäärmevähk]], '''glucagonoma'' (kõhunäärme alfarakkude pahaloomuline kasvaja), [[pankreatektoomia]], lähtuvalt võib) ravimite indutseeritud suhkurdiabeet ([[ravimid]], mis võivad sekundaarset diabeeti põhjustada [[kortikosteroidid]] (steroidide indutseeritud suhkurdiabeet), [[tiasiid-diureetikumid]], [[beetablokaatorid]], antipsühhootikumid, [[statiinid]] jt).<ref>{{netiviide | URL = http://www.diabetes.co.uk/drug-induced-diabetes.html | Pealkiri = Drug Induced Diabetes | Autor = © 2014 Diabetes Digital Media Ltd | Väljaanne = Diabetes.co.uk | Aeg = 2014 | Kasutatud = 23.09.2014 | Keel = inglise}}</ref> * [[rasedusdiabeet]]. Neile lisanduvad * [[III tüüpi diabeet|III tüüpi suhkurtõbi]] – seostatakse [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõvega]] (lüh T3DM); * 1,5 tüüpi suhkurtõbi, ka ''[[Latent Autoimmune Diabetes in Adults]]'' (LADA) ([[autoimmuunhaigus]]); * MODY suhkurtõbi (''mature-onset diabetes of the young'') * topeltdiabeet (I tüüpi või II tüüpi diabeediga haigel tekib [[insuliiniresistensus]]) jpt. ==Tekkepõhjused== [[veresuhkur|Veresuhkrut]] ehk [[glükoos]]i kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga [[hormoon]], mida toodetakse [[kõhunääre|kõhunäärmes]]. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega vere glükoosisisalduse vähendamiseks. Normaalne vere glükoosisisaldus on 3,5–5,5 mmol/L. II tüübi suhkruhaiguse, mida seostatakse kehas toimuvate põletikuliste reaktsioonidega, korral toodetakse kõhunäärmes küll piisavalt insuliini, kuid see ei toimi ning vere glükoosisisaldus on pidevalt liiga suur – seda nimetatakse [[hüperglükeemia]]ks. II tüübi suhkruhaiguse tekkimisel on põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ehk esinemine lähisugulastel ja kõrge vanus. II tüüpi suhkruhaigus kahjustab eriti suuri veresooni, soodustades nende lubjastumist ning kõrge [[vererõhk|vererõhu]] ja südamehaiguste teket. ==Endokrinoloogia== ===Patoloogia=== [[1960]]. aastatel arvati, et suhkurdiabeedi tagajärjel võib lastel kergesti tekkida [[diabeetiline kooma]]. Tõeline diabeet{{lisa viide}} pidavat olema siiski pankreaatilise päritoluga, mis seisneb [[kõhunääre|kõhunäärme]] sisesekretsiooni häirumises, kuid samal ajal täheldati suurenenud [[kromafiinne süsteem|kromafiinse süsteemi]] ärrituvust. Süsivesikute ainevahetust reguleerivad [[kesknärvisüsteem]] ja ka [[autonoomne närvisüsteem]], mõjutades [[hormoon]]ide kaudu kõhunääret, [[neerupealis]]eid, [[hüpofüüs]]i ja [[kilpnääre]]t. Arvati, et diabeedi tekkes võivad mängida rolli ka [[ajukoor]]e ja [[hüpotalamus|hüpotalaamilise]] piirkonna keskuste talitlushäired.<ref>[[Mihhail Maslov]], "Lastehaigused. Õpik". [[Eesti Riiklik Kirjastus]], [[Tallinn]], lk 373, [[1957]].</ref> Suhkruhaiguse korral on tegemist häiretega süsivesikute ainevahetuses: suurenenud on suhkru moodustumine ja vere suhkrusisaldus, organism ei omasta piisavalt suhkruid ja/või väljutab omastamata suhkrud uriini kaudu. Suhkurtõve tekkel võib olla eri põhjusi, millest üks on [[kõhunääre|kõhunäärme]] [[alatalitlus]], mille tagajärjel on insuliini tootmine häiritud või hoopis lakanud. See põhineb [[insuliin]]i suhtelisel või absoluutsel defitsiidil ning haiguse pikaaegsel kestmisel kahjustab veresooni, nägemist ja närvisüsteemi. ===Ravi=== Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel. Ilma ravimiteta teostatav ravi (dieetravi ja liikumine) toimib kõige paremini haiguse varajases staadiumis ning haiguse ärahoidmisel. Kui järgida dieeti, vähendada kehakaalu ja hoida saavutatud tulemust ning suurendada liikumise osakaalu, tuleb diabeetik toime ilma ravimiteta, või vähemalt lükkub tablettravi alustamine märgatavalt edasi. Tablettravimeid või insuliinisüste vajatakse, kui liigsete kilode kaotamine, toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks küllaldased. Enamik diabeetikuid vajab suhkrusisalduse tasakaalus hoidmiseks samaaegselt mitut tablettravimit või insuliini ja tabletti korraga. ==Viited== {{Viited}} == Välislingid == {{Portaal|Meditsiin}} * [http://www.msdlatinamerica.com/diabetes/ "Diabetes Mellitus: A Fundamental and Clinical Text"], 3. trükk, Lippincott Williams & Wilkins, 2004 ;Üldist * [http://www.organismidiagnostika.ee/veresuhkur-mida-see-naitab/ Veresuhkur - mida see näitab? Normid, hälvete ennetamine, häired], Trenn ja toitumine (vaadatud 23.09.2014) * [http://inimene.ee/diabeet Diabeet] (vaadatud 23.09.2014) * [http://naistekas.delfi.ee/archive/print.php?id=44671975 Kas tead, mis on eeldiabeet?], 25. aprill 2011 (vaadatud 23.09.2014) * [https://www.diabeet.ee/ diabeet.ee] ; Meditsiinivaldkond ja erialaliidud diabeedist * [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK530_Diabeet.pdf Patsiendi infomaterjal] (vaadatud 23.09.2014) * Eesti Diabeediliit, [http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=121 Käimasolevad diabeedi-uuringud] (vaadatud 23.09.2014) * [http://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736%2811%2960679-X/ National, regional, and global trends in fasting plasma glucose and diabetes prevalence since 1980] (vaadatud 23.09.2014))<small> (inglise keeles)</small> ;Epidemioloogia * Marek Kuul, [http://uudised.err.ee/v/valismaa/5efa5386-cb46-4385-aaaa-2d870ed2296b Diabeedihaigete arv on 30 aastaga kahekordistunud], 26. juuni 2011 (vaadatud 23.09.2014) ; II tüüpi suhkurtõbi * Katrin Sak, [http://teadus.err.ee/v/tervis/e153b9da-e1ac-419a-a4ff-dd31ff8a1eeb Hiirkatsed kinnitavad põletikurakkude osalust teist tüüpi diabeedi arengus.], 11.01.2014, Allikas: Science Daily, Rubriik: Tervis (vaadatud 03.10.2014) ; III tüüpi suhkurtõbi * Suzanne M. de la Monte, ja Jack R. Wands, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2769828/ Alzheimer's Disease Is Type 3 Diabetes–Evidence Reviewed], J Diabetes Sci Technol. Nov 2008; 2(6): 1101–1113, nov 2008, [[PubMed Central|PMCID]]: PMC2769828 (vaadatud 23.09.2014)<small> (inglise keeles)</small> {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Diabeet| ]] [[Kategooria:Sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetushaigused]] qghva7wgo0zp4wrmladfw87nlcxvz1s 0 87282 7231833 7178811 2026-09-10T20:25:57Z Amherst99 15496 7231833 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib isikust, kokteili kohta vaata artiklist [[Leida Peips (kokteil)]].}} {{toimeta}}{{keeletoimeta}} '''Leida Peips''' (sündinud [[1. veebruar]]il [[1937]]) on endine eesti [[lüpsja]] ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu]], [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] [[rahvasaadik]]. Leida Peips õppis Heimtali 7-kl. Koolis, pärast lõpetamist 1953. aastal oli Viljandi rajooni «Sirbi ja Vasara» kolhoosis farmitööline, seejärel õppis [[Avanduse Põllumajanduskool]]is. Kooli lõpetamise järel taas «Sirbi ja Vasara» kolhoosis (pärast kolhooside liitumist [[Viljandi näidissovhoos]]), kus algul töötas farmibrigadirina, aastail 1958–1964 linnutalitajana ning 1964. aastast lüpsjana. Ta töötas [[Viljandi näidissovhoos]]i lüpsifarmis [[Päri (Viljandi)|Päri külas]]. [[1974]]. aastal lüpsis ta lehma kohta keskmiselt 5200 kg piima.<ref>[https://web.archive.org/web/20171201031145/https://blog.ra.ee/2016/01/28/aasta-siis-oli-75-lehmad-ja-autasud/ "Aasta siis oli 1975 – lehmad ja autasud"], Rahvusarhiivi ajaveeb, 28. jaanuar 2016</ref>. Eesti keskmine piima väljalüps oli sel aastal alla 4000 ja Venemaa keskmine alla 3000 kilogrammi<ref>[https://sakala.postimees.ee/7443466/leida-peips-eesti-ajaloo-kuulsaim-lupsja-tahistab-85-sunnipaeva Eesti ajaloo kuulsaim lüpsja tähistab 85. sünnipäeva], Sakala, 1. veebruar 2022</ref>. Leida Peips oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis|IX koosseis]]u saadik<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/126 Leida Augusti t. PEIPS], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. EESTI RAAMAT TALLINN 1976, lk 124</ref> ja [[1979]]. ja [[1984]]. aastal valiti ta [[Eesti NSV]]-st [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] rahvasaadikuks. ==Tunnustus== * 1973 [[Tööpunalipu orden]] * 1975 [[sotsialistliku töö kangelane]] (selle tiitliga kaasnesid kuldmedal "[[Sirp ja Vasar (medal)|Sirp ja vasar]]" ning [[Lenini orden]]) * 1975 [[NSV Liidu riiklik preemia]] * 1977 [[Eesti NSV teeneline põllumajandustöötaja]] * 1981 [[Eesti NSV teeneline noortejuhendaja]] * 1981 [[Rahvaste Sõpruse orden]] == Vaata ka == *[[Leida Peips (kokteil)]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Ants Kalm. "Meisterlüpsja Leida Peips". Tallinn 1976 ==Välislingid== * [http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=392443 Foto] 1975 * [http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=551850 Foto] * Maarius Suviste, [http://www.ohtuleht.ee/242574 Leida Peips: lauta ma küll enam tööle ei läheks!], Õhtuleht, 18. august 2007 {{JÄRJESTA:Peips, Leida}} [[Kategooria:Viljandi maakonna ENSV-aegsed põllumajandustegelased]] [[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu Rahvuste Nõukogu saadikud‎]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Rahvaste Sõpruse ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sotsialistliku töö kangelased Eesti NSV-s]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised põllumajandustöötajad]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] g7ste15ggu0byslkl63x1fljfocib6s 0 91954 7232012 6138540 2026-09-11T07:49:05Z Kuriuss 38125 7232012 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=september}} {{Järv | järve_nimi = Saesaare paisjärv | pildi_nimi = Saesaare paisjärv1.jpg | pildi_link = Vaade järvele elektrijaama tammilt | koordinaadid = | valgala_riigid = Eesti | suubuvad = | voolab_välja = | järve_pindala = 54 ha | suurim_pikkus = | suurim_laius = 200 m | keskmine_sügavus = | suurim_sügavus = 8 m | vee_maht = | asendikaart = Eesti }} '''Saesaare paisjärv''' on [[tehisveekogu]] [[Ahja jõgi|Ahja jõel]] Kiidjärve silla ja [[Saesaare pais]]u vahelisel lõigul. Saesaare paisjärv asub [[Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala]]l. Paisjärve pindala on umbes 54 ha.<ref name="raieste" /> Paisjärv ulatub Saesaare paisust 4,5–5,5 km ülesvoolu ja kevadiste suurvete aegu kuni [[Kiidjärve pais]]uni. Paisjärve veepinna kõrgus merepinnast on umbes 48 meetrit. Kehtivate [[vee erikasutusluba]]de kohaselt on paisjärve normaalveetase 48,02 ± 0,1 m, suurim lubatud [[absoluutkõrgus]] 48,45 m ja väikseim 47,55 m.<ref name="KSH" /> Suurim sügavus on paisjärvel Saesaare paisu juures – 8 meetrit. Paisjärve ääres on mitmeid [[Kesk-Devon]]i [[ladestu]] liivakivipaljandeid: [[Laaritsamägi]], [[Mõsumägi]], [[Kindapäka mägi]], [[Kivipalu mägi]], [[Madal pae]], [[Oosemägi]], [[Mõtstare mägi]], [[Savioidu pae]], [[Piirioidu pae]], [[Haavaniidu pae]], [[Valgemäe pae]], [[Nurmemäe pae]], [[Palanumägi]]. ==Ajalugu== [[Paisjärv]] rajati seoses [[Saesaare hüdroelektrijaam]]a ehitusega 1950–1952. aastal. 1950–1951. aasta talvel raiuti rajatava paisjärve maa-alal ürgoru lammi mets kuni [[Palanumäe]]ni.<ref name="kumari" /> Puudest jäid paisjärve põhja kõrged kännud, mida ei eemaldatud ja mis pole senini kõdunenud. Veehoidla ülespaisutamine algas 1952. aasta mais ja jõudis lõpule juulis.<ref name="kumari" /> Tammi muldkehasse lükati buldooseritega kokku Saesaare kärestiku kivid. 1953. aasta jaanuaris ja veebruaris süvendati buldooseriga kärestiku voolusäng kanaliks, mille kaldale kuhjati savi- ja kruusavallid.<ref name="kumari" /> Looduskaitsetegelane [[Eerik Kumari]], kirjanik ja kunstnik [[Jaan Vahtra]] ning kohalik kirjamees ja õpetaja [[Albert Ivask]] hindasid Saesaare kärestikku Eesti jõgede kauneimaks.<ref name="ivask" /><ref name="kumari" /> Paisjärve rajamisel hävitatud Saesaare kärestikku on kirjeldatud kui Eestis ainulaadset Alpi mägijõe tüüpi kärestikku.<ref name="Qgnc1" /> Kärestik oli ligi paarsada meetrit pikk ja 30 meetrit lai, vee voolamiskiirusega 3 meetrit sekundis.<ref name="esko" /> Paisjärve rajamisega muutus jõe senine biokeemiline režiim, mis tõi kaasa veetaimestiku muutuse. Kõige kiiremini hakkasid levima [[vesikatk]] ja [[vesi-kirburohi]]. Muutus ka jõe kalastik, hävisid [[jõeforell]] ehk hõrnas ja [[harjus]] ehk ärn, asemele tulid [[haug]] ja [[särg]].<ref name="kumari" /><ref name="raieste" /> Paisjärve rajamisel jäid madalamad kaldakaljud ja liivapaljandid veetaseme tõusu tõttu vee alla. Paisjärv uputas [[Oosemägi|Oosemäe]] koopa. Jõeoru üleujutamine kaotas kõik Kiidjärve ja Saesaare vahelised [[kärestik]]ud ja vee alla jäid jõeäärsed allikad.<ref name="kumari" /> ==Tänapäev== [[Pilt:Ahja jõe ürgorg - Saesaare paisjärv.jpg|pisi|Saesaare paisjärv]] Ahja jõgi, sealhulgas Saesaare paisjärve lõik, on populaarne kanuumatkajate seas.<ref name="rpsIk" /><ref name="ha2SN" /> Vastavalt Ahja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskirjale on paisjärvel keelatud sõita [[sisepõlemismootor]]iga [[ujuvvahend]]iga. Erandina lubab kaitse-eeskiri sõita 15. juunist kuni 30. septembrini kuni 15-hobujõulise mootoriga ujuvvahendil kiirusega kuni 7 kilomeetrit tunnis.<ref name="1USg2" /> Sisuliselt on see erand tehtud lõbusõidulaevale Lonny, mis 2000. aastast sõidab suvekuudel elektrijaama paisu juurest umbes 3 km ülesvoolu, võimaldades tutvuda paisjärve äärde jäävate [[liivakivipaljand]]itega.<ref name="esko" /> Kalaportaali andmetel elab Saesaare paisjärves [[ahven]], [[haug]], [[särg]], [[nurg]], [[latikas]] ja [[turb]].<ref name="Nxshj" /> 1991. aastal Saesaare hüdroelektrijaam erastati ja seda majandab AS Generaator.<ref name="esko" /> Hüdroelektrijaama rajatised paiknevad [[Põlva vald|Põlva vallas]] kahe maaomaniku – AS Generaator ja [[RMK]] – kinnistutel.<ref name="KSH" /> ==Diskussioonid ja uuringud== 2012. aastal algatasid [[Vastse-Kuuste vald]] ja [[Põlva vald]] Saesaare elektrijaama kinnistute ja nende lähiala [[detailplaneering]]u eesmärgiga tagada kalade läbipääs ja ökoloogiline miinimumvooluhulk Saesaare paisul. Detailplaneeringu algatamine ja menetlus olid seotud ka asjaoluga, et AS Generaatorile antud paisutamisega seotud vee erikasutusluba kehtis kuni 15. novembrini 2015.<ref name="KSH" /> Vastavalt [[veeseadus]]ele peab lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana kinnitatud veekogule või selle lõigule ehitatud paisu omanik tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Seaduse kohaselt oleks see läbipääs tulnud tagada hiljemalt 1. jaanuariks 2013.<ref name="nSXha" /> Kalade läbipääsu tagamine on ka paisutamise vee erikasutusloa uuendamise eelduseks. 2014. aasta detsembris teatas [[Keskkonnaamet]], et ei kooskõlasta hüdroelektrijaama detailplaneeringut ning eelistaks paisu lammutamist, kuivõrd see on ainus viis, kuidas saab tagada kalade läbipääs ja jõe hea seisund.<ref name="BNS" /> Kuna tammi seisukorda peetakse halvaks, on alternatiivideks kas tamm rekonstrueerida (tagades kalade läbipääs) või tamm koos paisjärvega likvideerida ja taastada endine maastik. Keskkonnaamet oma hinnangus leidis, et Eesti kauneima jõeoru taastamine on väärt kaalumist ja täiendavat uurimist. Keskkonnaameti hinnangul tuleb kaaluda, kas maksuraha kulutamine paisu rekonstrueerimiseks (hinnangulise maksumusega 700 000 eurot, lisaks kalapääsu rajamise kulud) on põhjendatud, kuivõrd pool paisust on riigi (RMK) omanduses, või peaks selle kulutama lõhutud kärestike taastamiseks.<ref name="0yFVj" /> [[Keskkonnaagentuur]] on tellinud Saesaare paisjärve likvideerimise teostatavuse ning sellega seotud keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi, mille tulemused peaksid selguma 2015. aasta lõpuks.<ref name="BNS" /><ref name="OqVrY" /> Avalikus arvamuses on paisu ja paisjärve likvideerimisele nii pooldajaid kui vastaseid.<ref name="DYNAa" /><ref name="foWEP" /><ref name="VlkOJ" /> <ref name="ZefAw" /> [[Pilt:Oosemägi ja inimtegevus.jpg|pisi|Oosemägi ja kännud. Foto: L. Pihlak]] 2015. aasta sügisel (september-oktoober) langetati paisjärve veetaset seoses Saesaare paisu betoonosa remondi ja Kiidjärvel likvideeritud [[pais]]u juures asuva kalda kindlustamisega. Tavapärasega võrreldes oli vesi Kiidjärvel umbes 1 meeter ja Saesaares 1,6 meetrit madalam. Vee alt paljandusid liivakivikaljude alumised osad, samuti looduslik jõesäng kuni Oosemäeni koos paisjärve rajamisel langetatud puude kändudega.<ref name="rsoxk" /> Pahameelt põhjustas vee liiga kiire langetamine, mistõttu kuivale jäetud [[järvekarp|järvekarbid]] hukkusid.<ref name="Sh4ah" /> <ref name="GJLxL" /> <gallery> Pilt:Saesaare paisjärv2.jpg| Vaade paisjärvelt paisu ülevoolule Pilt:Saesaare paisjärv3.jpg| [[Kaldapääsuke]]ste pesade suudmed paisjärve kaldal Pilt:Saesaare paisjärv4.jpg| Kaldavaring </gallery> ==Vaata ka== *[[Saesaare hüdroelektrijaama pais]] *[[Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala]] *[[Eesti järvede loend]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="raieste">Heino Raieste. Taevaskoja. Tallinn 1981</ref> <ref name="KSH">[http://www.keskkonnaamet.ee/public/KMH/PVV_regioon/dokid/Saesaare_KSH_aruanne_20.09.14_alkranel.pdf Saesaare Elektrijaama kinnistute ja nende lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. OÜ Alkranel. 2014]</ref> <ref name="kumari">Eerik Kumari. Ahja jõe ürgorg. Tallinn 1968</ref> <ref name="ivask">Jaan Vahtra, Albert Ivask (toimetajad). Taevaskoja ja Valgemetsa. Tartu 1940</ref> <ref name="esko">Enn Esko. Karilatsi, Taevaskoja, Põlva. Tallinn: Maalehe Raamat, 2001</ref> <ref name="BNS">{{Netiviide |url=http://www.kalastusinfo.ee/sisu/posts/taevaskoja-elektrijaama-omanik-laheb-projektiga-edasi-784.php |pealkiri=Taevaskoja elektrijaama omanik läheb projektiga edasi. BNS. 14.12.2014 |vaadatud=18.12.2014 |arhiivimisaeg=18.12.2014 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141218124716/http://www.kalastusinfo.ee/sisu/posts/taevaskoja-elektrijaama-omanik-laheb-projektiga-edasi-784.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Qgnc1">[http://www.keskkonnaamet.ee/public/old/EL11_taevaskoja_kroon.pdf Kalle Kroon. Uputatud taevaskojast ja meie juurtest. Eesti Loodus 11/2013]</ref> <ref name="rpsIk">[http://www.taevaskoja.ee/aktiivne-puhkus/kanuumatkad/ Taevaskoja. Kanuumatkad]</ref> <ref name="ha2SN">[http://www.ahjamatkad.ee/ Ahja matkad]</ref> <ref name="1USg2">[https://www.riigiteataja.ee/akt/116092014002 Ahja jõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri]</ref> <ref name="Nxshj">[http://www.kalaportaal.ee/component/content/category/179-kalastuskohad Kalaportaal. Kalastuskohad. Eesti järved P-Ü]</ref> <ref name="nSXha">[https://www.riigiteataja.ee/akt/VeeS Veeseadus (RT I, 08.07.2014, 23)]</ref> <ref name="0yFVj">[http://www.keskkonnaamet.ee/uudised-ja-artiklid/keskkonnamoju-hindamised/taevaskoja-saesaare-pais/ Keskkonnaamet. Saesaare HEJ kohta kogutud materjalid. (vaadatud 22.10.2015, täiendatakse pidevalt)]</ref> <ref name="OqVrY">[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/saesaare-paisu-likvideerimise-voimalikkus-selgub-2015-aasta-lopuks?id=70345143 Ain Alvela. Saesaare paisu likvideerimise võimalikkus selgub 2015. aasta lõpuks. Maaleht. 11.12.2014]</ref> <ref name="DYNAa">[http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/tuli-taevaskojas-salakoopad-suures-ohus?id=66876451 Rein Raudvere. Tüli Taevaskojas – salakoopad suures ohus. Maaleht. 10.10.2013]</ref> <ref name="foWEP">http://epl.delfi.ee/news/eesti/taevaskoja-saesaare-paisjarv-tuleb-ilmselt-kalade-heaks-tuhjaks-lasta?id=66699631 Ulvar Käärt. Taevaskoja Saesaare paisjärv tuleb ilmselt kalade heaks tühjaks lasta. Eesti Päevaleht. 07.09.2013</ref> <ref name="VlkOJ">[http://www.keskkonnaamet.ee/public/old/Saesaare_artikkel_rein.pdf Rein Kalle. Saesaare tuleviku kaalule laotakse usinalt vihte. Eesti Loodus 2013/11]</ref> <ref name="ZefAw">[http://uudised.err.ee/v/eesti/4d970fd2-e5b3-4246-89aa-e8aee90f343c/saesaare-paisu-saatus-on-jatkuvalt-lahtine M. Nutov. Saesaare paisu saatus on jätkuvalt lahtine (15.10.2015). err arhiiv]</ref> <ref name="rsoxk">[https://www.flickr.com/photos/31947974@N00/albums/72157660115684595/page1 L. Pihlak, ''fotoreportaaž'': Paisjärv Kiidjärvelt Saesaareni poole võrra alla lastud paisuga]</ref> <ref name="Sh4ah">[http://tartu.postimees.ee/3341253/saesaare-paisjarves-langenud-veetase-jattis-jarvekarbid-surema#comments R. Mets "Saesaare paisjärves langenud veetase jättis järvekarbid surema."]</ref> <ref name="GJLxL">[http://etv.err.ee/v/e2176c93-4150-47c7-b0a9-55f0bef730b5/taevaskojas-sai-veetaseme-alandamine-jarvekarpidele-saatuslikuks M. Nutov. Taevaskojas sai veetaseme alandamine järvekarpidele saatuslikuks. err arhiiv]</ref> }} {{Commons|Category:Saesaare Reservoir}} [[Kategooria:Ahja jõe ürgorg]] [[Kategooria:Põlva valla järved]] r0xr1xsobuseoa01fe4z3k7vmfpkqzb 0 97549 7231910 6430002 2026-09-10T21:40:16Z Kruusamägi 1530 link fix 7231910 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel| liigist| Perekonna| Naistesõnajalg (perekond)}} {{Taksonitabel | nimi = Harilik naistesõnajalg | pilt = Athyrium filix-femina (Leaf).jpg | pildi_laius = 250px | pildi_seletus = | värvus = taimed | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta '' | klass = [[Keerdlehikud]] ''Pteridopsida'' | selts = ''[[Athyriales]]'' | sugukond = [[Naistesõnajalalised]] ''Woodsiaceae'' | perekond = [[Naistesõnajalg (perekond)|Naistesõnajalg]] ''Athyrium'' | liik = '''Harilik naistesõnajalg''' | binaarne = ''Athyrium filix-femina'' | binaarse_autor = [[L.]] | levikukaart = | sünonüümid = *''Polypodium filix-femina'' [[L.]] }} '''Harilik naistesõnajalg''' (''Athyrium filix-femina'') on [[naistesõnajalalised|naistesõnajalaliste]] sugukonna [[naistesõnajalg|naistesõnajala]] perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[eostaim]]. ==Vaata ka== *[[maarjasõnajalg]] (''Dryopteris filix-mas'') == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Naistesõnajalalised]] [[Kategooria:Eesti sõnajalgtaimed]] c06e7yphhoxg727l6aegppycv5kgmea 0 97590 7231832 7170959 2026-09-10T20:00:20Z Heakeel 122460 /* Arhitektuur */ 7231832 wikitext text/x-wiki {{ajakohastada}} {{Infokast organisatsioon | nimi = Tartu Vangla | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Prison of Tartu 2007 3.JPG | pildiallkiri = Peapääsla. Vaade läänest | lühend = | deviis = | asutatud = 2000 | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = kinnine, kambertüüpi vangla, [[avavangla]] üksusega | staatus = | eesmärk = vabadusekaotusega karistatud isikute kinnipidamiskoht | peakorter = | asukoht = [[Turu tänav|Turu]] 56, Tartu | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = [[Justiits- ja Digiministeerium]] | emaorg = Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [http://www.vangla.ee/et/asutused/tartu-vangla Tartu Vangla koduleht] | märkused = }} '''Tartu Vangla''' on [[Eesti vanglad|vangla]] [[Justiitsministeerium|Justiits- ja Digiministeerium]]i haldusalas, asub [[Tartu]] äärelinnas – [[Ropka tööstusrajoon]]is. == Arhitektuur == Hoone arhitektuurse ja sisekujundusprojekti autor on [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus]], projekteerija [[EstKONSULT]] ning hoone ehitas peatöövõtjana [[Skanska EMV]]. [[Image:Prison of Tartu 2007 2.JPG|pisi|260px]] Vangla kogumaksumus oli 423 miljonit krooni (27,1 miljonit eurot), millest ehitusmaksumus oli 365,8 miljonit.{{lisa viide}} Tartu Vangla ehitamise rahastamiseks sõlmis Eesti Vabariik [[Põhjamaade Investeerimispank|Põhjamaade Investeerimispangaga]] 13 miljoni eurose laenulepingu.<ref>{{Netiviide |url=http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?%24%7BBASE%7D=akt&%24%7BOOHTML%7D=rtd&ID=%27vl_RT_II_2000%2C_10%2C_52%27 |pealkiri=Laenuleping Eesti Vabariigi ja Põhjamaade Investeerimispanga vahel |vaadatud=2022-06-30 |arhiivimisaeg=2007-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071006192934/http://trip.rk.ee/cgi-bin/thw?%24%7BBASE%7D=akt&%24%7BOOHTML%7D=rtd&ID=%27vl_RT_II_2000%2C_10%2C_52%27 |url-olek=ei tööta }}</ref> Tartu Vangla hoone nimetati 2002. aasta betoonehitiseks. Tunnustamise põhjustena toodi välja järgmist: *terviklik hoonetekompleks koos kiriku, sportimisvõimaluste ja muude selliste osadega; *betoonkonstruktsioonidega oli saavutatud ökonoomne, kuid samas vastupidav ja kestev lahendus; *kompleks on nii visuaalselt kui ka ruumiliselt hästi lahendatud; *kokku kasutati betoonkonstruktsioone ligi 20 000 kuupmeetrit; *tellija oli ehituslahendustega väga rahul. Üldpinda on vanglas 23 000 m², mille moodustavad: *administratiivhoone, *vastuvõturuumid, *puhke- ja spordiruumid, *õppeklassid, *tootmispinnad metalli-, puu- ja tekstiilitööks, *ruumid usutalituste korraldamiseks, *abiruumid. == Ajalugu == [[File:Tartu vangla tagakülg, vaade Emajõe poolt, 1. veebruar 2013.jpg|pisi|260px]] Algtõuke sai Tartu vangla projekteerimine sellest, et [[Amnesty International]] inspekteeris [[Patarei vangla]]t ja tuli järeldusele, et see ei vasta mitte mingitele tänapäevastele kriteeriumidele.<ref>[http://web.riigikogu.ee/ems/stenograms/2002/03/m02031307.html M. Raski sõnavõtt. IX Riigikogu stenogramm]</ref> Tartu Vangla valitsusasutusena moodustati justiitsministri määruse alusel 13. detsembril 2000. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Vangla moodustamine ja põhimäärus–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/83963# |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref> Tartu Vangla hakkas kinnipeetavaid vastu võtma [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2002]], sellest algas ka Eesti vanglasüsteemi üleminek laagersüsteemilt kambersüsteemile. Vangla pidulik avamistseremoonia toimus 15. novembril 2002.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti muuseumide veebivärav - Tartu vangla pidulik avamine '02, vangla direktor Andrus Kõr... |url=https://www.muis.ee/museaalView/3992862 |vaadatud=2024-11-14 |väljaanne=www.muis.ee}}</ref> 2007. aastal esitas [[justiitsministeerium|Eesti justiitsministeerium]] [[Tartu Linnavalitsus]]ele taotluse rajada Tartu Vangla juurde [[avavangla]] osakond<ref>{{Cite web|url=http://www.just.ee/32550|title=Justiitsministeerium plaanib rajada Tartu Vanglasse avavangla osakonna|access-date=2010-02-06|archive-date=2008-01-07|archive-url=https://web.archive.org/web/20080107110638/http://www.just.ee/32550|url-status=dead}}</ref>. [[Tartu Linnavolikogu]] otsusega 2008. aastast algatati detailplaneering, mis 2010. aastal pole veel lõplikku kinnitamist leidnud.<ref>{{Cite web|url=https://info.raad.tartu.ee/dhs.nsf/gpunid/GFC1B92977EA35F8BC22574C6003A3037?OpenDocument|title=Otsus nr. 419|website=info.raad.tartu.ee}}</ref> 1. juulist 2024 vähendati Tartu vanglas kohti poole võrra, viies mitusada vangi üle Tallinna vanglasse. Kuna vangide arv on Eestis vähenenud ja Tartu vangla on Eesti kolmest vanglast kõige vanem, siis muudetakse see piirkondlikuks vanglaks, kuhu jääb esialgu alles 400 vangi. Kokku on aga 2024. aasta jaanuari seisuga Eestis 1827 vangi.<ref>[https://www.err.ee/1609224762/tartu-vanglast-kaovad-pooled-vanglakohad-too-kaotab-90-inimest "Tartu vanglast kaovad pooled vanglakohad, töö kaotab 90 inimest"] ERR, 17. jaanuar 2024</ref> 2025. aastal on arutluse alla tühjeneva Tartu vangla osaline väljarentimine Rootsi vangide majutamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609714452/tartu-vanglal-tuleb-rootsi-vangide-majutamisel-mitusada-uut-tootajat-palgata "Tartu vanglal tuleb Rootsi vangide majutamisel mitusada uut töötajat palgata"] ERR, 5. juuni 2025</ref> == Vangla direktorid == * 2001–2006 [[Andrus Kõre]] * 2006–2007 [[Toomas Malva]] * 2007–2012 [[Kalev Ilves]] * 2012 (18.03.–31.12) [[Rait Kivimets]] * 2013–2019 [[Raini Jõks]] * 2020–2021 [[Raul Kadaste]] * 2021–2024 [[Edvard Remsel]] * 2024–2025 [[Kalle Meho]] * 2026 – ... [[Merle Ulst]] ==Pildid== <gallery> Image:Prison of Tartu 2007 1.JPG Image:Prison of Tartu 2007 4.JPG Image:Prison of Tartu 2007 5.JPG Image:Prison of Tartu 2007 6.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} {{commonskat|Tartu Prison}} ==Välislingid== *[http://www.vangla.ee/et/asutused/tartu-vangla Tartu Vangla koduleht] {{Coordinate|NS=58.344348|EW=26.746087|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tartu ehitised]] [[Kategooria:Eesti vanglad]] [[Kategooria:Ropka tööstusrajoon]] endp65uejpc2q8065ydmo6nznm7y8la 0 108187 7231773 7158466 2026-09-10T15:06:06Z ~2026-48998-26 237300 Asterix Lusitaanias on ilmunud 7231773 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2020}} {{See artikkel| räägib koomiksisarjast; tehiskaaslase kohta vaata [[Astérix (tehiskaaslane)]]}} '''"Asterix"''' ([[prantsuse keel|prantsuse]] '''"Astérix"''') on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[koomiks|koomiksisari]], mille autorid olid [[René Goscinny]] (tekst) ja [[Albert Uderzo]] (pildid). Pärast Goscinny surma [[1977]]. aastal on Uderzo kirjutanud ka koomiksite tekstid. Esimesed koomiksid ilmusid [[1959]]. ning esimene koomiksiraamat tuli välja [[1961]]. aastal. 2013. aastast on koomiksi autorid Jean-Yves Ferri (tekst) ja Didier Conrad (pildid). Kõige uuema Asterixi seiklustest jutustav koomiksi teksti autoriks on Fabcaro ja see ilmus 26. oktoobril 2023.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Asterix: Fabcaro avalikustab oktoobris ilmuva 40. albumi pealkirja |url=https://www.sortiraparis.com/et/uudised/pariisis/articles/290880-asterix-fabcaro-avalikustab-oktoobris-ilmuva-40-albumi-pealkirja |vaadatud=2024-10-14 |väljaanne=www.sortiraparis.com |keel=et}}</ref> Eesti keeles ilmus esimene Asterixi koomiks "Asterix. Gallia kangelane" 1994. aastal Egmont Estonia kirjastuselt. Eesti keelde tõlkijaks oli [[Helle-Iris Michelson]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Asterix around the World - the many Languages of Asterix |url=https://asterix-obelix.nl/?lng=ee |vaadatud=2024-10-14 |väljaanne=asterix-obelix.nl}}</ref> Alates 2024. aastast on kirjastus taasalustanud Asterixi seikluste eesti keeles välja andmist neli korda aastas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Miki Hiir |url=https://egmont.ee/toode/asterix-tellimus/ |vaadatud=2024-10-14 |väljaanne=Egmont Estonia |keel=et}}</ref> Koomiksi tegevus toimub esimese aastatuhande alguses ühes väikeses [[Gallia]] külas, mille elanikud seisavad vastu [[Rooma riik|Rooma]] okupatsioonile. Kohaliku [[druiid]]i valmistatud võlujook annab külaelanikele tohutu jõu. Raamatute peategelased rändavad sageli ringi ka mööda [[Euroopa]]t. Kokku on ilmunud 40 koomiksiraamatut, mida on tõlgitud enam kui sajasse keelde. Asterixi koomiksi põhjal on loodud ka filme, animafilme ja arvutimänge. ==Peamised tegelaskujud== *[[Asterix (koomiksitegelane)|Asterix]] – nutikas ja vapper Gallia sõdalane *[[Obelix]] – [[menhir]]itahuja, kes kukkus väiksena võlujoogi patta ja on seetõttu üliinimliku jõuga. Obelix on Asterixi parim sõber ning tal on koer [[Ideefix]] *[[Aquavitix]] – küla druiid, kes valmistab võlujooki *[[Majestix]] – küla pealik *[[Lyrix]] – küla [[bard]], kelle vilets laulu- ja musitseerimisoskus pahandab külaelanikke *[[Automatix]] – küla sepp *[[Crevetix]] – küla kalakaupmees *[[Julius Caesar]] – Rooma keiser ==Koomiksiraamatud== Esitatud on ilmumisaasta, prantsuskeelne pealkiri ja kui raamat on ilmunud ka eesti keeles, siis ka eestikeelne pealkiri ja ilmumisaasta. {| class="wikitable sortable" |+ !Autor !Ilmumisaasta !Originaalpealkiri !Eestikeelne pealkiri !Ilmumisaasta eestis |- |Goscinny ja Uderzo |1961 |''Astérix le Gaulois'' |"Asterix. Gallia kangelane" |1994 |- |Goscinny ja Uderzo |1962 |''La Serpe d'or'' |"Asterix ja kuldsirp" |1998 |- |Goscinny ja Uderzo |1963 |''Astérix et les Goths'' |"Asterix ja goodid" |1998 |- |Goscinny ja Uderzo |1964 |''Astérix gladiateur'' |"Gladiaator Asterix" |1994 |- |Goscinny ja Uderzo |1965 |''Le Tour de Gaule d'Astérix'' |"Asterix. Gallia-tuur" |1995 |- |Goscinny ja Uderzo |1965 |''Astérix et Cléopâtre'' |"Asterix ja Kleopatra" |1995 |- |Goscinny ja Uderzo |1966 |''Le combat des chefs'' |"Asterix. Pealikute võitlus" |2000, 2025 |- |Goscinny ja Uderzo |1966 |''Astérix chez les Bretons'' |"Asterix brittide juures" |1997, 2025 |- |Goscinny ja Uderzo |1966 |''Astérix et les Normands'' |"Asterix ja normannid" |1999 |- |Goscinny ja Uderzo |1967 |''Astérix légionnaire'' |"Leegionär Asterix" |2026 |- |Goscinny ja Uderzo |1968 |''Le bouclier Arverne'' |"Asterix. Arverne'i kilp" |2000 |- |Goscinny ja Uderzo |1968 |''Astérix aux Jeux Olympiques'' |"Asterix. Olümpiamängudel" |2000, 2026 |- |Goscinny ja Uderzo |1969 |''Astérix et le chaudron'' |"Asterix ja rahapada" |2026 |- |Goscinny ja Uderzo |1969 |''Astérix en Hispanie'' |"Asterix Hispaanias" |eeldatavalt IV kv 2026 |- |Goscinny ja Uderzo |1970 |''La Zizanie'' |"Asterix ja Kurikeel" |1996 |- |Goscinny ja Uderzo |1970 |''Astérix chez les Helvètes'' |"Asterix. Helveetide juures" |1999 |- |Goscinny ja Uderzo |1971 |''Le Domaine des dieux'' | | |- |Goscinny ja Uderzo |1972 |''Les Lauriers de César'' |"Asterix. Caesari loorberipärg" |1997 |- |Goscinny ja Uderzo |1972 |''Le Devin'' | | |- |Goscinny ja Uderzo |1973 |''Astérix en Corse'' |"Asterix Korsikal" |1996 |- |Goscinny ja Uderzo |1974 |''Le Cadeau de César'' |"Asterix. Caesari kingitus" |2000 |- |Goscinny ja Uderzo |1975 |''La Grande traversée'' |"Asterix. Suur mereretk" |1999 |- |Goscinny ja Uderzo |1976 |''Obélix et Compagnie'' |"Asterix. Ärimees Obelix" |2024 |- |Goscinny ja Uderzo |1979 |''Astérix chez les Belges'' |"Asterix Belgide juures" |2024 |- |Uderzo |1980 |''Le Grand fossé'' |"Asterix. Lõhestatud küla" |2025 |- |Uderzo |1981 |''L'Odyssée d'Astérix'' |"Asterixi eksirännakud" |2025 |- |Uderzo |1983 |''Le Fils d'Astérix'' |"Asterixi poeg" |2025 |- |Uderzo |1987 |''Astérix chez Rahazade'' |"Asterix ja lendav vaip" |2025 |- |Uderzo |1991 |''La Rose et le glaive'' | | |- |Uderzo |1996 |''La Galère d'Obélix'' | | |- |Uderzo |2001 |''Astérix et Latraviata'' | | |- |Uderzo |2003 |''Astérix et la rentrée gauloise'' | | |- |Uderzo |2005 |''Le ciel lui tombe sur la tête'' | | |- |Uderzo |2009 |L'Anniversaire d'Astérix et Obélix - le Livre d'Or | | |- |Jean-Yves Ferri ja Didier Conrad |2013 |Astérix chez les Pictes | | |- |Jean-Yves Ferri ja Didier Conrad |2015 |Le Papyrus de César | | |- |Jean-Yves Ferri ja Didier Conrad |2017 |Astérix et la Transitalique | | |- |Jean-Yves Ferri ja Didier Conrad |2019 |La Fille De Vercingétorix | | |- |Jean-Yves Ferri ja Didier Conrad |2021 |Astérix et le Griffon | | |- |Fabcaro ja Didier Conrad |2023 |L'Iris blanc | | |- |Fabcaro ja Didier Conrad |2025 |Astérix en Lusitanie |Asterix Lusitaanias |2026 |} * [[Kategooria:Koomiksid]] lwm9byhu9frq994dwk65jylfil68r3q 0 122349 7231735 7216029 2026-09-10T13:36:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231735 wikitext text/x-wiki {{Fotograaf | Nimi = Jaan Künnap | Pilt = Jaan Künnap.jpg | Pildisuurus = | Pildi info = Jaan Künnap (1982) | Sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1948|02|9}} | Sünnikoht = [[Kõue]], [[Harju maakond]] | Rahvus = eestlane | Amet = fotograaf, alpinist ja instruktor-treener | Töökoht = [[Eesti Kalatööstus]] (1969–1998)<br>[[Tallinna Linnamuuseum]] (1998–2018) | Suundumus = loodus, akt ja inimene | Õppinud = | Tehnika = [[Canon]] | Auhindu = [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopard]] (1987)<br>III klassi [[Eesti Punase Risti teenetemärk]] (2001) | Kodulehekülg = [http://www.jkalpiklubi.ee/ jkalpiklubi.ee] }} '''Jaan Künnap''' (sündinud [[9. veebruar]]il [[1948]] [[Kõue]]l) on [[eesti]] fotograaf, [[alpinism|mägironija]] ja instruktor-treener. Ta on tõusnud enam kui 150 mäe tippu. Koos [[Kalev Muru]]ga on ta esimesi eestlasi, kes on tõusnud [[Tian Shan]]i kõrguselt teise mäe [[Han-Tengri]] (7010 m) tippu<ref name="jkalp" />. Künnap on pälvinud [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] aunimetuse ning temast on tehtud [[Lumeleopard (film)|portreefilm "Lumeleopard"]]. Esimese Eesti alpinistina pälvis ta [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti teenetemärgi]] (üldse on saanud kolm alpinisti)<ref name="baltia" />. Ta juhib [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]]. Künnapil kui fotograafil on olnud üle saja isikunäituse ja ta on jõudnud kõrgetele kohtadele kümnetel fotovõistlustel. Ta on kirjutanud mitu raamatut ja olnud mitme dokumentaalfilmi operaator. Ta on töötanud fotograafina [[Tallinna Linnamuuseum]]is. == Elulugu == [[Fail:Tuukrikostüüm 3-poldine BP-3. 1968.jpg|pisi|Jaan Künnap 1968. aastal tuukrikostüümis BP-3]] Jaan Künnap sündis 1948. aastal Kose haiglas viielapse pere esimese lapsena. Tema ema, Sinaida Künnap, oli taluteenija [[Kõue|Kõue külas]] Põltsamaa nimelises talus. Tema isa (Aleksander Tiiman) tapeti 1952. aastal.<ref>''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 9</ref> Perre sündis 1950. aastal ka Jaani õde Kaie ning seejärel vennad Kalvi (1952), Mihkel (1954) ja Rein (1956).<ref name="Mitu-elu-12">''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 12</ref> 1958. aastal koliti Kõuelt [[Vilama|Vilama külla]]. Jaan asus õppima [[Palvere kool|Palvere algkooli]] ning pärast neljanda klassi lõpetamist (mida tal tuli korrata) suundus ta edasi [[Kose Gümnaasium|Kose keskkool]]i. Kosel asus ta tegelema ka [[kergejõustik]]u, [[maadlus]]e ja [[jalgrattasõit|jalgrattasõiduga]] ning spordi vallas õnnestus saavutada mõningast edu. Näiteks tuli ta [[Harju rajoon]]i meistriks tänavasõidu rataste klassis ja jõudis Eesti noorte maadluse meistrivõistlustel kolmandale kohale. [[400 meetri tõkkejooks]]us oleks ta peaaegu pääsenud Eesti noortekoondisse ning häid tulemusi tuli ka [[poks]]is.<ref name="Mitu-elu-12" /> Kuna rahaline olukord polnud kiita, siis jäi keskkool lõpetamata ning Künnap asus õppima [[Tallinna 6. kutsekeskool]]is keevitajaks. Sellega seoses kolis ta Tallinna. Hiljem pärast armeest naasmist lõpetas ta küll [[Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium|õhtukeskkooli]].<ref>''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 13</ref> Sõjakomissariaati kutsuti ta 1967. aasta alguses ning seal pakuti ka teenistusele eelnevat koolitust. Künnap valis tuukrikoolituse, kuna pidas seda kõige huvitavamaks ning osales järgnevad kuus kuud vastaval väljaõppel. Sügisel võeti ta ajateenijaks ja saadeti [[Volžsk]]i linna.<ref>''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 14</ref> Pärast 1969. aasta sügisel ajateenistusest naasmist jätkas Künnap tööd päästelaeva [[tuuker|tuukrina]] kuni 1992. aastani.<ref name="Mitu elu 20">''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 20</ref> Nende 23 aasta jooksul viibis ta vee all üle 3000 tunni ja saavutas sügavusrekordina<ref name="Tippude kutse" /> 80 meetrit. Päästepuksiirideks olid koondise [[Eesti Kalatööstus]] alused [[Tasuja (laev 1956)|Tasuja]] ja Sulev.<ref name="Kraan">Ülo Kraan: ''Alpilangevarjurid''. Noorte Hääl. Nr 125 (13123), 30. mai 1987. Lk 2.</ref> Sõjaväes luges ta läbi hulgaliselt fotograafiaõpikuid, mida saatsid talle tema ema ja õde, ning see pani aluse hilisemale tegevusele fotograafia vallas.<ref name="Mitu elu 20" /> 1972. aastast on ta harrastusteks [[alpinism|mägironimine]]. 1975. aastast<ref>Andre Nõmm: [https://web.archive.org/web/20191118215457/https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/teerajajast-lumeleopard/ "Teerajajast lumeleopard"] Go Reisiajakiri, 15. aprill 2013.</ref> on ta tegelenud ka alpinismialase koolitamisega. 1983–1988 oli ta [[Tallinna Alpinismiklubi]] president. 1999. aastast juhib ta [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]]. 1999-2001 juhtis [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi|Jaan Künnapi]] Alpinismikooli. Künnap on vallutanud [[Euroopa]], [[Aafrika]] ja [[Ameerika]] kõrgemad mäed. Ta on tõusnud 14 korda üle 7000 meetri kõrgustele mägedele ja 8000 meetri kõrgusele [[Cho Oyu]]l. Ta kordas 1985. aastal Eesti kõrgtõusude rekordit, tõustes [[Pamiir]]is [[Ismoili Somoni mäetipp]]u (7495 m).<ref name="esbl" /> Esmavallutused on [[Tartu Ülikooli mäetipp|Tartu Ülikooli]] ([[1982]]) ja [[Tallinna mäetipp]] ([[1984]]). Vallutatud tippe on kokku üle 150<ref name="Tippude kutse" />. 1986. aastal koos Alfred Lõhmuse ja Kalev Muruga tegid nad 3 nädalaga kolm kõrgtippu: Korženevskaja (7105 m), Kommunismi (7495 m) ja Lenini mäetipp (7134 m). Järgneval aastal anti Künnapile alpinistide austav [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopardi]] nimetus, mille saamiseks oli vaja tõusta neljale seitsme tuhandesele mäele ([[Lenini mäetipp]], [[Korženevskaja]], [[Ismoili Somoni mäetipp]] (tol ajal tuntud Kommunismi mäetipuna) ja [[Han-Tengri]]). Jaan Künnap on lõpetanud alpinismi instruktorite (1982) ja mägipäästjate kooli (1983) ning on mitmekordne VSÜ "Kalevi" meister kaljuronimises ja matkatehnikas. Ta on [[Jaan Künnapi Alpinismiklubi]] IV taseme treener.<ref name="kont" /> 1990. aastal korraldati Eesti Kalatööstus ümber riiklikuks aktsiaseltsiks Ookean ning 1992. aastal kadus vajadus tuukrite järele. Seetõttu kaotas Künnap sama aasta lõpul senise töö ning jätkas [[Eesti Noorte Mereklubi]]s fotoringi juhendajana ja oli laeval vahimadruseks.<ref name="Mitu elu 28">''Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks''. Jaan Künnapi Alpinismiklubi, 2025. Lk 28</ref> 1998. aastal vahetas ta senise koha fotograafi ameti vastu [[Tallinna Linnamuuseum]]is,<ref name="Mitu elu 28" /> kus töötas kuni 2018. aastani. Ta on [[Eesti Fotokunstiühing]]u asutajaliige (1987).<ref>[https://web.archive.org/web/20190115232422/http://www.eestifotokunstiyhing.eu/asutamiskongress-19121987.html Eesti Fotokunstiühingu asutamiskongress Tallinnas Kinomajas 19.dets. 1987.a.] (veebiarhiiv)</ref> ==Alpinism== Ta on alpinismiga tegelenud 1972. aastast.<ref name="esbl" /> 1984–1989 töötas ta rahvusvahelistes alpilaagrites. [[Pilt:1982 expedition to Tartu Ülikool 350 (22).jpg|pisi|1982. aasta ekspeditsioon [[Tartu ülikool 350]] mäetippu]] ===Kuuetuhandeliste esmavallutused=== [[1982]]. aastal võttis ta osa [[Tartu Ülikool]]i 350. aastapäeva tähistamiseks ekspeditsioonist Kesk-Pamiiri [[Tanõmasi mäeahelik]]ule. Selle käigus esmavallutati [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] tolle aja kõrgeim vallutamata [[mägi]] (sai nimeks [[Tartu ülikool 350]] ja tipu kõrguseks arvati olevat 6350 m). Ekspeditsiooni juhtis [[Kalev Muru]] ning tippu jõudsid kuus alpinisti, kelle seas ka Jaan Künnap (tõusujuht).<ref name="ajav" /> 1984. aastal käisid [[eestlased]] jälle [[Pamiir]]is mäetippe esmavallutamas. 6047 meetri kõrgusele nimeta tippu tõusti kolme grupiga erinevatel marsruutidel. Tõusugrupp, mida juhtis Jaan Künnap, jõudis tippu 18. augustil (päev varem jõudis tippu [[Ilmar Priimets]]a juhitud grupp). Tipp nimetati [[Tallinna mäetipp|Tallinna mäetipuks]].<ref name="jk" /> ===Neli seitsmetuhandelist kahe aastaga=== [[Fail:Mountaineers in Communism Peak in 1985.jpg|pisi|left|Kommunismi mäetipul 1985. aastal. Tagareas: Jaan Künnap, [[Kalev Muru]], [[Junko Tabei]] ja [[Ilmar Priimets]]. Eesreas: [[Alfred Lõhmus]], Nobuko Yanagisawa ja Mayuri Yasuhara]] 1986. aastal töötas ta [[Rahvusvaheline alpilaager Pamir|rahvusvahelises alpilaagris Pamir]] treener-konsultandi ja mägipäästjana. Koos [[Alfred Lõhmus]]e ja Kalev Muruga tegid nad 3 nädalaga 3 kõrgtippu – [[Korženevskaja]] (7105 m), [[Kommunismi mäetipp|Kommunismi]] (7495 m) ja [[Lenini mäetipp]] (7134 m).<ref name="ajav" /> 1986. aastal olid Künnap, Lõhmus ja Muru giidiks ka kahele prantslasele (Emmanuel Chombot ja Christophe Revěret), kes laskusid Lenini mäetipul 7000 meetri kõrguselt langevarjudega.<ref name="Kraan" /> [[1987]]. aastal korraldati ametiühingute üleliiduline alpinistide ekspeditsioon [[Tian Shan]]i [[Han-Tengri]]le (7010 m). Selle koosseisus tõusid tippu [[8. august]]il esimeste eestlastena Kalev Muru ja Jaan Künnap.<ref name="jkalp" /> ===Mägigiid ja tõusude juht (1984–1997)=== [[Pilt:Kilimanjaro (5895m). Eestlaste esimene grupp Aafrika kõrgeimal tipul 1994.jpg|pisi|Eestlaste esimene grupp [[Kilimanjaro|Aafrika kõrgeimal tipul]]. Tipputõusu juhtis Jaan Künnap]] Aastatel 1989–1991 korraldasid [[Tallinn]]a alpinistid mitu ekspeditsiooni Pamiiri ja Tian Shani [[seitsmetuhandeline|seitsmetuhandeliste]] mäetippudele, kus Jaan Künnap tegutses kas [[mägigiid]]i või tipputõusu juhina: 1989. aastal Lenini mäele Mihhail Sobelmani juhtimisel (tippu jõudis 11 alpinisti), 1990. aastal [[Vladimir Vladimirov-Meema]] juhtimisel Leninile (tipus käis 15 inimest) ja Han-Tengrile (tippu jõudis 7 inimest), 1991. aastal Vladimir Vladimirov-Meema juhtimisel Korženevskajale (tippu jõudis 5 inimest) ning Kommunismile (tippu tõusis 7 inimest).<ref name="jk" /> 1993. juhtis ta Eestist lähetatud esimese alpinismigrupi (ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema) tipputõusu [[Alpid]]e kõrgeima mäe [[Mont Blanc]]i tippu. [[Prantsusmaa]] poolelt lähtunud marsruudil jõudis tipus ära käia 11 alpinisti. 1994. aastal suundus esimene eestlaste grupp (ekspeditsiooni juht Vladimir Vladimirov-Meema) [[Aafrika]] kõrgeimale mäele. Tõusu [[Kilimanjaro]] (5895 m) tippu juhtis Jaan Künnap.<ref name="jk" /> 1997. aasta jaanuaris juhtis Künnap eestlaste grupi [[Lõuna-Ameerika]] kõrgeimale mäele [[Aconcagua]] (6960 m), mille käigus tõusis ta 6. veebruaril koos [[Enn Nõmmik]]u ja [[Üllar Põld|Üllar Põlluga]] tippu.<ref name="jk" /> ===Isiklik kõrgusrekord (1998)=== 1998. aastal lähetati Eestist esimene ekspeditsioon [[Himaalaja]]sse [[Kaheksatuhandeline|kaheksatuhandelist]] mäetippu vallutama. Selle ekspeditsiooni käigus, kus viis alpinisti [[Cho Oyu]] (8188 m) tippu jõudsid, tõusis Jaan Künnap nõlval 8000 meetri<ref name="esbl" /> kõrgusele ([[Tõivo Sarmet]]i andmetel 7900 m<ref name="Plumer" />), püstitades isikliku kõrgusrekordi.<ref name="jk" /> ===Tõusud 2000. aastatel=== 2002. aastal tõusis Jaan Künnap taas [[seitsmetuhandeline|seitsmetuhandelise]] tippu. [[JKA]] järjekordse Pamiiri ekspeditsiooni käigus juhtis ta [[Lenini mäetipp|Lenini mäetippu]] neli kaaslast.<ref name="jk" /> 2004. aasta juulis–augustis juhtis ta Eesti ekspeditsiooni [[Han-Tengri]]le, kus 5. augustil 2004 toimunud [[maavärin]] põhjustas jää- ja lumelaviini. Hukkus 11 alpinisti. Laviini puhkemise ajal jäid Eesti ekspeditsiooni liikmed laviini alumisse ossa, kuid pääsesid õnnelikult ja organiseerisid laviinijäänute päästmistöid. Nad päästsid kahe alpinisti elu ning aitasid päästetööle tõhusalt kaasa.<ref name="lood" /><ref name="ajav4" /> [[21. juuli]]l [[2007]] tõusis Jaan Künnapi juhtimisel rekordarv eesti alpiniste, 62 alpinisti, [[Elbrus]]e läänetippu (5642 m). Neist kaks vallutasid ka idatipu (5621 m).<ref name="jnWUm" /> 2009. aastal osales ta mägimatkal [[Türgi]]s, mille käigus tähistati 180 aasta möödumist [[Ararat]]i (5165 m) mäe vallutamisest [[J. F. Parrot]]i poolt tõusuga selle mäe tippu.<ref name="jk" /> ===Kõrgtõusud=== [[Pilt:Lenini mäetipp (J. Künnap).jpg|thumb|260px|"Pik Lenina" ([[1989]])<br>Künnapi foto [[Eesti lipp|Eesti lipu]] esmakordsest jõudmisest enam kui 7000-meetrise mäe tippu]] <small>Põhiallikas:<ref name="magi" /></small> *1982 – [[Tartu ülikool 350]] (6350 m) *1984 – [[Lenini mäetipp]] (7134 m) *1984 – [[Tallinna mäetipp]] (6047 m) *1985 – [[Korženevskaja]] (7105 m) *1985 – [[Kommunismi mäetipp]] (7495 m) *1986 – Lenini mäetipp (7134 m) *1986 – Korženevskaja (7105 m) *1986 – Kommunismi mäetipp (7495 m) *1987 – Korženevskaja (7105 m) *1987 – [[Han-Tengri]] (7010 m) *1988 – Korženevskaja (7105 m) *1989 – Lenini mäetipp (7134 m) *1989 – Korženevskaja (7105 m) *1989 – Kommunismi mäetipp (7495 m) *1990 – Lenini mäetipp (7134 m) *1990 – Korženevskaja (7105 m) *1991 – Lenini mäetipp (7134 m) *1997 – [[Aconcagua]] (6960 m)<ref name="jk" /> *1998 – [[Cho Oyu]] (tõusis nõlval 8000 m kõrgusele)<ref name="esbl" /> *2004 – Han-Tengri (tõusis 6000 m kõrgusele) == Looming == Üle 13000 Jaan Künnapi foto on jõudnud Vikipeedia pildipanka [[Wikimedia Commons]]isse.<ref>[[:c:Category:Photographs by Jaan Künnap|Photographs by Jaan Künnap]] Wikimedia Commons</ref> [[Fail:Jaan Künnap ja Riho Västrik, Everesti baaslaagris, Nepaal 98.jpg|pisi|Jaan Künnap ja [[Riho Västrik]] 1998. aastal Everesti baaslaagris. 1999. aastal valmis Västriku film Jaan Künnapist]] === Raamatud === *[[2004]] – "Matkaspordi käsiraamat". ISBN 9949104122 (koostaja ja toimetaja Jaan Künnap) *[[2013]] – "Fotograafia minu elus". ISBN 9789949309030 *[[2016]] – "Sõlmed ja pleisid". ISBN 9789949388738 (tekst ja fotod Jaan Künnap) *[[2025]] – "Jaan Künnap. Mitu elu on parem kui üks". ISBN 9789916430385 (teksti autor [[Sirje Presnal]], fotode autor Jaan Künnap) === Dokumentaalfilmide operaator === *[[1982]] – "[[Tartu Ülikooli tipp]]", operaator, [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] *[[1998]] – "[[Eestlased Ameerika katusel]]", operaator, [[OÜ Vesilind]] *[[1998]] – "[[Nelikümmend aastat hiljem]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind *[[1998]] – "[[Cho-Oyu]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind *[[2001]] – "[[Lenin – inimene ja mägi]]", üks operaatoritest, OÜ Vesilind ja J.K. Alpinismiklubi Jaan Künnapist on tehtud portreefilm "[[Lumeleopard (film)|Lumeleopard]]" (1999, OÜ Vesilind). === Fotoloomingu näiteid === <gallery> Paljassaare sadam Tallinna reidilt 74.jpg|Paljassaare sadam Tallinna reidilt (1972 või 1974) Päästetööd merel 73 (08).jpg|Päästetööd merel (1973) Krusenstern Tallinnas, Paljassaare sadamas 75 (12).jpg|Krusenstern Tallinnas (1975) Seatapp 83 (14).jpg|Seatapp (1983) Kommunism järvega.jpg|Kommunism järvega (1986) 24.02. kell 8.33. 1989 Toompeal (02).jpg|Sinimustvalge taasjõudmine Pika Hermanni torni 24. veebruari hommikul 1989 Toompea 15.05.90 (18) ENSV Ülemnõukogu.jpg|Toompea 15. mail 1990 Kohtla kaevandus 94 (03).jpg|Kohtla kaevandus (1994) Kopli kaubajaam 1994 (03).jpg|Kopli kaubajaam (1994) Keila-Juga öös.jpg|Keila-Juga öös (2007) Kõrgõzstani jurta 07 III.jpg|Kõrgõzstani jurta (2007) Lenini mäetipp 2011.jpg|Lenini mäetipp (2011) Ruhnu motiivid öös 11.jpg|Ruhnu motiivid öös (2011) Akt mustal taustal.jpg|Akt mustal taustal (2012) Gravüür valgusega XXX.jpg|Gravüür valgusega XXX (2015) </gallery> == Tunnustus == *1987 – aunimetus [[Lumeleopard (aunimetus)|Lumeleopard]] (tõusnud nelja Nõukogude Liidu üle 7000 m kõrguse mäe tippu)<ref name="esbl" /> *1988 – NSV Liidu [[Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e pronksmedal NSV Liidu fotokunsti propageerimise eest välismaal *2001 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti III klassi teenetemärk]] (mägironija ja loodusfotograafina)<ref>{{EVkavaler|1450}}</ref> *2001 – [[Peeter Toominga fotopreemia]] *2019 – [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]<ref>[http://wikimedia.ee/eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2019-jaan-kunnap/ "Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2019: Jaan Künnap"] Wikimedia Eesti, 31. detsember 2019.</ref> *2020 – eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf<ref>[https://wikimedia.ee/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2020/ "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2020"] Wikimedia Eesti ajaveeb, 14. detsember 2020.</ref> *2023 – eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf<ref>[https://wikimedia.ee/jaan-kunnap-on-eestikeelse-vikipeedia-aasta-fotograaf-2023/ "Jaan Künnap on eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf 2023"] Wikimedia Eesti, 11. detsember 2023</ref> Jaan Künnap oli valitud ka Eesti kunstnike sajandi 100 suurkuju hulka. === Auhinnalisi kohti fotokonkurssidel === [[Pilt:Käiaja (foto - J. Künnap).jpg|thumb|"Käiaja" ([[1977]])]] [[Pilt:Tormide, tungide aastad (J. Künnap).jpg|thumb|"Tormide, tungide aastad"<br>Pilt aastast 1981]] [[Pilt:Aktikompositsioon 19 (J. Künnap).jpg|thumb|"Aktikompositsioon 19" (1988)<br>Jaan Künnap on pildistanud palju aktikompositsioone]] *1972 – vabariiklik Spordilehe fotovõistlus, III koht *1982 – vabariiklik "Portree 82", I järgu diplom *1982 – vabariiklik "Fotoränd – 82", III preemia *1982 – vabariiklik VSÜ "Kalev", I koht *1982 – Spordilehe fotovõistlus, III auhind *1983 – vabariiklik "Fotoränd – 83", I koht *1983 – vabariiklik Fotoklubide näitus, I koht *1983 – rahvusvaheline "Külaelu – 83", Fotosalons "Uzvara" ([[Läti]]), III koht *1984 – "Eesti NSV fotokunst '84", medal *1984 – vabariiklik "Loodusfoto", eriauhind *1985 – "Eesti NSV fotokunst '85", III koht *1985 – Spordilehe "Fotovõistlus", II auhind *1985 – vabariiklik "Fotoränd – 85", II koht *1985 – [[Baltimaad]]e "Turismifoto", I koht *1985 – üleliiduline "Turism", [[Jaremtsa]] ([[Ukraina NSV]]), I koht *1985 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 85", III koht *1985 – Rahvamajanduse Saavutuste Näituse üleliiduline näitus "Moja Rodina", [[Moskva]], III koht *1986 – üleliiduline fotonäitus, Moskva, peapreemia *1986 – vabariiklik "Matkafoto 1986", I ja III koht *1986 – vabariiklik "Inimene ja Maa", III koht *1986 – üleliiduline "Maa ja inimesed – 86", [[Krasnodar]] ([[Venemaa]]), III koht *1986 – üleliiduline fotonäitus, Moskva, II koht *1986 – [[Õhtuleht|Õhtulehe]] fotovõistlus "Tänane Tallinn XXII", I preemia *1986 – "Fotosport 86" Comité International Olympique, [[Reus]] ([[Hispaania]]), III koht *1986 – vabariiklik "PORTREEFOTO 86", II koht *1986 – Salon International de la Photographie Artistioue-Katowice, [[Poola]], eripreemia *1986 – rahvusvaheline näitus ajaleht Trud, Moskva, I koht *1987 – [[Rahva Hääl]]e fotovõistlus, II preemia *1987 – vabariiklik "Portreefoto 87", II koht *1987 – üleliiduline festival, Moskva, diplom *1987 – üleliiduline "Mäed ja inimesed", [[Almatõ]] ([[Kasahstan]]), I koht *1987 – üleliiduline "Maa ja Inimesed – 87", Krasnodar, I koht *1987 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 87", eripreemia *1987 – Zagreb Salon, [[Jugoslaavia]], eripreemia *1987 – XVIII International Salon of Photographic ART "VENUS 87", Poola, eripreemia *1987 – vabariiklik "PRESSFOTO 87", diplom *1987 – "Welt des Sports", Internationaler Sport-Foto-Salon, [[Ulm]] ([[Saksamaa]]), diplom *1987 – Biennal Internacional de Fotografia "Europa 87", Reus (Hispaania), eripreemia *1987 – rahvusvaheline "Sõpruslinnad '87", [[Tartu]], eriauhind *1988 – Associacao Fotografica do Porto, [[Portugal]], eripreemia *1988 – ajalehe Rahva Hääl fotovõistlus, II preemia *1988 – Salo Internacional de Fotografia Esportiva "Fotosport–88", Reus (Hispaania), medal *1988 – vabariiklik fotovõistlus "Noorus", diplom *1988 – rahvusvaheline fotovõistlus [[Läti NSV]]-s, diplom *1988 – fotovõistlus "Tänane Tallinn XXIV", I preemia *1988 – Word Health Organization, [[Genf]] ([[Šveits]]), diplom *1988 – Krakowskie Towarzystwo Fotograficxne "VENUS 88", Poola, diplom *1989 – rahvusvaheline "Naine fotokunstis – 89", eripreemia *1989 – rahvusvaheline "Merevaigumaa 89", eripreemia (Leedu Fotokunstnike Liidult) *1989 – Krakowskie Towarzystwo Fotograficxne "VENUS 89", Poola, diplom *1989 – rahvusvaheline "TALLINN ZOO 1939 – 1989", I koht *1989 – rahvusvaheline "Fotograafika – 89", [[Minsk]] ([[Valgevene]]), diplom *1989 – IX Biennal Internacional de Fotografia Europa 89, Reus (Hispaania), eripreemia *1989 – kuue riigi fotograafide konkurss "Schwerini loss", [[Schwerin]] (Saksamaa), peapreemia *1990 – International Exhibition of Nature Photography, [[Savitaipale]] ([[Soome]]), eripreemia *1990 – XVIII International Salon of Photographic Art "VENUS 90", Poola, eripreemia *1992 – "Sport", Comité International Olympique, [[Barcelona]] (Hispaania), eripreemia *1999 – vabariiklik "Katusepildid" [[Ühispank|Ühispangas]], peapreemia *2001 – [[Peeter Toominga nimeline fotopreemia]], konkursi peapreemia *2001 – konkurss "Sport objektiivis", III preemia *2001 – "Päev Tartus", diplom *2001 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim Maastikufoto *2001 – "[[Vereta Jaht]] 2001", eripreemia *2002 – "Vereta Jaht 2002", interneti esikoht *2002 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim Käsitusfoto *2003 – "Päev Tartus", I preemia *2003 – fotofestival "Narva Sügis", I koht *2004 – "Päev Tartus", I preemia *2005 – Peeter Toominga nimelise fotopreemia konkurss, diplom *2007 – "Vereta Jaht 2007", eripreemia *2009 – "EFK 2009", Parim portree ja ekspositsioon *2010 – "Fotokunst 2010". Parim kunstiline, Parimine akt ja loodusmaastik. *2010 – Baltijas foto-festivala "ArtCamp 2010" äramärgitud autorikomplekt *2010 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim aktifoto ja "Grand Pree" *2010 – "EFK 2010". Parim autorikomplekt ja Perfektne M/V komplekt *2010 – fotokonkursi "Looduse aasta foto 2010" III koht kategoorias "Maailma loodus" *2011 – Baltijas foto-festivala "ArtCamp 2011" äramärgitud autorikomplekt *2011 – fotokonkursi "Looduse aasta foto 2011" äramärgitud töö kategoorias "Maailma loodus" *2011 – "EFK 2011", parim autorikomplekt *2011 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". Parim Efektsuse eksperiment. *2013 – fotokonkursi "Looduse aasta foto 2013" I koht kategoorias "Vormi mängud looduses" *2015 – "EFK 2015" I koht autorikomplekt *2015 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". XXI EFK "Parim Fotograafika" *2017 – "EFK 2017" III koht M/V mäed *2017 – rahvusvaheline fotofestival "Narva sügis". XXIII EFK diplom "Panuse eest, klassikalise foto arendamisse" == Näitused == Künnapil olnud üle saja isikunäituse. === Osalemine näitustel === [[Fail:Künnapi näitus Kökis 91 (20).jpg|pisi|Aktifotonäitus Kiek in de Kökis 1991. aastal]] [[Fail:«Gravüürid valgusega» Fotomuuseumis 2016 (4).jpg|pisi|Näitus "Gravüürid valgusega" Fotomuuseumis 2016. aastal]] [[Pilt:Tõus 83.jpg|thumb|"Tõus" oli eksponeeritud [[1992. aasta suveolümpiamängud|Barcelona olümpiamängude]] kultuuriprogrammis]] *1983 – grupinäitus [[Zaporižžja Kunstimuuseum]]is *1984 – vabariiklik näitus "Eestlase portree" *1985 – rahvusvaheline grupinäitus mägedest [[Jaapan]]is *1985 – rahvusvaheline grupinäitus "Aktifoto Raevanglas I", Tallinn *1986 – Tartu rahvusvaheline "Naine fotokunstis – 86", Moskva *1986 – International Salon of Photographic of Santos, [[Brasiilia]] *1987 – koos Helen Künnapiga (6-aastane) "Helen Kalalaadal" [[Tallinna vanalinna päevad]]el *1987 – "Eesti foto Moldaavias", [[Tiraspol]] *1987 – Salon National D'art Photographique Paris, [[Prantsusmaa]] *1988 – "Päev Tallinnas 88", Tallinn *1988 – viie mehe näitus "Vanalinnapäevad", [[Kopenhaagen]] ([[Taani]]) *1988 – Toronto International Salon of Photography, [[Kanada]] *1988 – Salon Internacional de Fotografia Zaragoza, Hispaania *1988 – New Zealand International Exhibition of Photography, Taani *1988 – Singapore International Salon of Photography, [[Singapur]] *1988 – "Fotografia kinmatografoe", [[Ateena]] ([[Kreeka]]) *1989 – "Kuidas portreteerida eestlast 1867–1989", Tallinn *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", Schwerin (Saksamaa) *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", [[Bonn]] (Saksamaa) *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", [[Praha]] ([[Tšehhi]]) *1989 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", [[Budapest]] ([[Ungari]]) *1989 – grupinäitus "Päev Tallinnas", Trentino (Itaalia) *1989 – grupinäitus "Päev Tallinnas", [[Rovereto]] (Itaalia) *1989 – "Welt des Sports", Internationaler Sport-Foto-Salon, Ulm (Saksamaa) *1989 – "Monfodi '88", [[Szolnok]] ([[Ungari]]) *1989 – IX Biennal Internacional de Fotografia Europa 89, Reus (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Ciutadella de Menorca]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", Barcelona (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Tortosa]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Mataro]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Esparreguera]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Vilanova I la Geltru]] (Hispaania) *1989 – IX Biennal "Europa – 89", [[Sabadell]] (Hispaania) *1990 – IX Biennal "Europa – 89", [[Manresa]] (Hispaania) *1990 – IX Biennal "Europa – 89", [[L'Hospitalet de Llobregat]] (Hispaania) *1990 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", Varssavi (Poola) *1990 – kuue riigi fotograafide näitus "Schwerini loss", Tallinn *1990 – "Eesti foto", International Exhibition of Nature Photography, Savitaipale (Soome) *1991 – rahvusvaheline grupinäitus "Aktifoto Raevanglas II", [[Kohtla-Järve]] *1991 – grupinäitus "Vanalinnapäevad", Trentino (Itaalia) *1992 – "Sport", Comité International Olympique, Barcelona (Hispaania) *1992 – ekspositsioonis "XXV olümpiamängud", Barcelona (Hispaania) *1992 – 25th International Exhibition of Photography Zagreb Salon, Horvaatia, eripreemia *1995 – "Pea asi" koos Liina Kolkiga, [[Tallinna Ülikool|Pedagoogikaülikool]]is Tallinnas *1995 – "Pea asi" koos Liina Kolkiga, [[Pärnu Uue Kunsti Muuseum]] *1999 – Gran Tour delle Colline, Circolo fotografico arno, [[Rooma]] *2001 – "Kesklinn ja aeg", vanad fotod: [[vennad Parikased]], [[Nikolai Nyländer]], [[Hans Vanaveski]], A. Alla, J. Simm, A. Vaik, V. Ahonen ja Künnapilt olid uued fotod Tallinnast, Tallinn *2008 – [[Brüssel]], [[Euroopa Parlament]], "Eesti Vabariik 90" *2016 – "Gravüürid valgusega", Fotomuuseum<ref name=":0">[http://www.eestifoto.ee/uudised/index.php?id=1578 Gravüürid valgusega] eestifoto.ee, 14. september 2016</ref> *2018 – EFKÜ fotonäitus Itaalias, Sestri Levante galeriis === Personaalnäitused === * 1991 – „Aktifotonäitus” Kiek in de Kök * 2014 – „Inimesed ja mäed” Ravila mõis * 2016 – "Gravüürid valgusega", Fotomuuseum<ref name=":0" /> * 2018 – „Sõlmed ja pleisid“ Kiek in de Kök * 2018 – „Gravüürid valgusega" Ravila mõis * 2018 – „Gravüürid valgusega" Kuressaare kultuurikeskus * 2019 – „Mäed ja inimesed” Lihula raamatukogu * 2021 – „Mäed ja inimesed” Domininiiklaste Klooster * 2021 – „Tallinna panoraamid” Domininiiklaste Klooster * 2021 – „Gravüürid valgusega" Sakste Maja Lihulas * 2022 – „Mäed ja inimesed” Tallinna teletorn * 2023 – „Gravüürid valgusega” Tallinna teletorn * 2023 – „Mägedest paremad on ainult mäed” Narva Kultuurimaja Rugodiv * 2023 – „Sõlmed ja pleisid“ Tallinna teletorn * 2025 – „Sõlmed ja pleisid“ Ardu Raamatukogu * 2026 – «Euroopa algab Narvast» Narva Keskraamatukogu == Isiklikku == Tal on tütred [[Helen Künnap]] (1980) ja Saskia Künnap (2001). Jaan Künnap on ateist. ==Vaata ka== * [[Vikipeedia:GLAM/Kynnap|Jaan Künnapi fotode virtuaalnäitus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ajav">[https://web.archive.org/web/20190624220942/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4398 1980–1989]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jkalp">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/1987lumeleopardid/1987lumeleopardid.html Lumeleopardid]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="baltia">[https://web.archive.org/web/20161223202202/http://www.baltija.eu/news/read/8591 Интервью с зампредом Маардуского горсобрания Борисом Слепиковским]. 1.08.2010. baltija.eu</ref> <ref name="lood">[http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2004hantengrilaviin5.htm Lood Han-Tengri laviinist]. 07.08.2004. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="kont">[http://www.jkalpiklubi.ee/kontakt/kesk.html MTÜ Jaan Künnapi Alpinismiklubi]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="esbl">[http://www.esbl.ee/biograafia/Jaan_K%Fcnnap Künnap, Jaan]. esbl.ee</ref> <ref name="Plumer">[[Raivo Plumer]], [[Tõivo Sarmet]]. "Everesti päevik". [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]]: Tallinn, 2005. Lk 30</ref> <ref name="ajav4">[https://web.archive.org/web/20161108195033/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4402 Ajalugu 2000–2009]. ajaveeb.alpinism.ee</ref> <ref name="jk">[http://www.jkalpiklubi.ee/ajaloost/ Ülevaade Eesti alpinismi ajaloost]. jkalpiklubi.ee</ref> <ref name="magi">[https://web.archive.org/web/20170224211452/http://magiklubi.ee/everest/cho-oyu.htm TIPUS! BNS, 13. oktoober 1998]. magiklubi.ee</ref> <ref name="Tippude kutse">[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/tippude-kutse?id=73599505 "Tippude kutse"] Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2016</ref> <ref name="jnWUm">[http://www.postimees.ee/230707/esileht/siseuudised/273605.php "62 eestlast tõusis Elbruse tippu"]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Postimees]], 23. juuli 2007</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Jaan Künnap}} * {{ESBL|Jaan_Künnap}} * [http://www.jkalpiklubi.ee/ JK Alpinismiklubi veebileht] *[http://www.jkalpiklubi.ee/teoksil/raamatu_info/raamatu_info.html Matkaspordi käsiraamat] ;Meedias *[http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2000alpinistiks.htm "Kuidas saada alpinistiks?"] Reisimaailm, 1–2000 *[http://www.reisimaailm.ee/index.php?id=reisikiri&kiri=2 "Mäed on täis põnevust ja riski"] Reisimaailm, 3–2001 *Silvia Paluoja [http://www.jkalpiklubi.ee/meedia/2007elbrus_PPM_lumeleopard.htm "Isepäine Lumeleopard kasvatab innukalt järglasi"] [[Pärnu Postimees]], 8. september 2007 *Birgit Püve [https://ekspress.delfi.ee/kuum/jaan-kunnap-br-poeet-maailma-katusel?id=69074949 "Jaan Künnap – poeet maailma katusel"] [[Eesti Ekspress]], 15. veebruar 2006 *[https://www.postimees.ee/21737/eestlased-vallutasid-euroopa-tipu "Eestlased vallutasid Euroopa tipu"] Postimees, 20. juuli 2008 *[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/65652506/fotod-alpinistist-ja-tuukrist-fotograaf-jaan-kunnap-esitles-oma-toode-kogumikku "Fotod: Alpinistist ja tuukrist fotograaf Jaan Künnap esitles oma tööde kogumikku"] Kroonika, 8. veebruar 2013 * Andre Nõmm [https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/teerajajast-lumeleopard/ "Teerajajast lumeleopard"] Go Reisiajakiri, 2/2013 * Jaano Martin Ots [https://majandus24.postimees.ee/6978308/fotograaf-ja-paastja-jaan-kunnap-avas-wikimedias-ajaloolise-fotonaituse-merepaastetoodest "Fotograaf ja päästja Jaan Künnap avas Wikimedias ajaloolise fotonäituse merepäästetöödest"] majandus24.postimees.ee, 20. mai 2020 {{JÄRJESTA:Künnap, Jaan}} [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Eesti vikifotograafid]] [[Kategooria:Eesti loodusfotograafid]] [[Kategooria:Mägigiidid]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] omsc3hwfspfh6vkyrepaxqcaubydiv9 0 126102 7231778 7204691 2026-09-10T15:28:32Z HartOve 123950 7231778 wikitext text/x-wiki {{Infokast ühistransport | nimi = Stockholmi metroo | tüüp = [[metroo]] | pilt = Stockholm metro symbol.svg | pildi allkiri = | asum = | avati = {{Algusaeg ja vanus|1933|9|3}} | suleti = | pikkus = 110 | jaamad = 100 | peatused = | liinid = 3 (kokku seitsme haruliiniga) | suurim kiirus = 80 | rööpmelaius = [[Standardrööpmeline raudtee|1435]] | elektrifitseeritud = 650–750 V alalisvooluga [[Toiterööbas|kolmandast rööpast]] | platvormi kõrgus = | omanik = | operaator = | skeem = Stockholm metro map.png }} [[Pilt:Stockholm Tunnelbana train C20.jpg|thumb|SL C20 rongit mis kasutatakse Stockholmi metroos rohelisel ja sinisel liinidel]] [[Fail:Huvudsta_May_2014_01.jpg|pisi|Huvudsta metrojaama platvorm 2014. aastal]] '''Stockholmi metroo''' ([[rootsi keel]]es ''Stockholms tunnelbana'') on [[Rootsi]] pealinna [[Stockholm]]i [[metroo]]süsteem. Metroo esimene liin avati [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1950]] ning see oli esimene metrooliin [[Põhjamaad]]es. 2026. aasta seisuga on Stockholmi metroo kogupikkus 110 km ja see koosneb kolmest liinist kokku seitsme haruliiniga. Metroos on kokku 100 jaama, millest 47 on maa-alused ja 53 maapealsed. Metroovõrk kuulub Stockholmi piirkonnale (''Region Stockholm'') ning seda haldab Stockholmi maakonna ühistranspordiasutus SL (''Storstockholms Lokaltrafik'').<ref name="EMTA" /> See on Rootsi ainus metroosüsteem ja üks neljast metrosüsteemist Põhjamaades (koos [[Helsingi metroo|Helsingi]], [[Oslo metroo|Oslo]] ja [[Kopenhaageni metroo|Kopenhaageni metroodega]]). Metroo kolm värvikoodiga liini – roheline (marsruudid T17, T18 ja T19), punane (marsruudid T13 ja T14) ja sinine (marsruudid T10 ja T11) – moodustavad kokku seitse eri marsruuti erinevate lõppjaamadega.<ref name="Map" /> Kõik marsruudid läbivad kesklinna. Kolme liini peamine ümberistumisjaam on [[T-Centralen]], kus need omavahel ristuvad. Lisaks sellele on veel kolm olulist ümberistumisjaama: [[Fridhemsplani metroojaam|Fridhemsplan]], [[Slusseni metroojaam|Slussen]] ja [[Gamla stani metroojaam|Gamla stan]]. Stockholmi metrood on sageli nimetatud "maailma pikimaks kunstigaleriiks", sest enam kui 90 jaama 100-st on kaunistatud kunstiteostega. Jaamades leidub skulptuure, looduslikke kaljuvorme, mosaiike, maalinguid, valgusinstallatsioone, graveeringuid ja reljeefe, mille on loonud üle 150 kunstniku.<ref name="Art" /> == Liinid == {| class="wikitable" ! align="center" | Liin ! align="left" | Lõik ! align="center" | Esimene avamine ! align="right" | Pikkus ! align="right" | Peatusi |- | align="center" style="color: white; background-color: #0A9CDA" | '''T10''' | align="left" | [[Kungsträdgården (metroojaam)|Kungsträdgården]]–[[Hjulsta]] | align="left" | 31.08.1975 | align="right" | 15,1 km | align="right" | 14 |- | align="center" style="color: white; background-color: #0A9CDA" | '''T11''' | align="left" | [[Kungsträdgården (metroojaam)|Kungsträdgården]]–[[Akalla metrojaam|Akalla]] | align="left" | 05.06.1977 | align="right" | 15,6 km | align="right" | 12 |- | align="center" style="color: white; background-color: #FF0000" | '''T13''' | align="left" | [[Norsborg]]–[[Ropsten (metroojaam)|Ropsten]] | align="left" | 05.04.1964 | align="right" | 26,6 km | align="right" | 25 |- | align="center" style="color: white; background-color: #FF0000" | '''T14''' | align="left" | [[Fruängen]]–[[Mörby centrum]] | align="left" | 05.04.1964 | align="right" | 19,5 km | align="right" | 19 |- | align="center" style="color: white; background-color: #008000" | '''T17''' | align="left" | [[Åkeshov (metroojaam)|Åkeshov]]–[[Skarpnäck (metroojaam)|Skarpnäck]] | align="left" | 17.04.1958 | align="right" | 19,6 km | align="right" | 24 |- | align="center" style="color: white; background-color: #008000" | '''T18''' | align="left" | [[Alvik (metroojaam)|Alvik]]–[[Farsta strand]] | align="left" | 01.10.1950 | align="right" | 18,4 km | align="right" | 23 |- | align="center" style="color: white; background-color: #008000" | '''T19''' | align="left" | [[Hässelby strand]]–[[Hagsätra (metroojaam)|Hagsätra]] | align="left" | 09.09.1951 | align="right" | 28,6 km | align="right" | 35 |- | align="center" colspan="3" align="left" | ''Kogu metroo'' | align="right" | ''110 km'' | align="right" | ''100'' |} ==Metroojaamu== *[[Gamla stani metroojaam]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EMTA">{{netiviide |pealkiri=Stockholm |väljaanne=European Metropolitain Transport Authorities |url=https://www.emta.com/network/stockholm/ |vaadatud=2026-07-30}}</ref> <ref name="Map">{{netiviide |pealkiri=Metro map for Stockholm |väljaanne=Tunnelbanakarta.se |url=https://tunnelbanakarta.se/stockholm-metro-map/ |vaadatud=2026-07-30}}</ref> <ref name="Art">{{netiviide |pealkiri=Stockholm Metro: The World’s Longest Art Gallery |väljaanne=Twisted Sifter |url=https://twistedsifter.com/2012/05/stockholm-metro-worlds-longest-art-gallery/ |vaadatud=2026-07-30}}</ref> }} == Välislingid == {{commons|Stockholms tunnelbana|Stockholmi metroo}} *[http://www.sl.se Stockholmi lääni ühistransporditeenistus SL] [[Kategooria:Stockholmi metroo| ]] kw5w649p1xag7xbqf1eh0yqp2yne3pi 0 129002 7232009 7197359 2026-09-11T07:39:15Z Kuriuss 38125 Artiklite autoreid ei tohi nimetamata jätta 7232009 wikitext text/x-wiki '''Marek Sammul''' (sündinud [[1. veebruar]]il [[1973]] [[Jõgeva]]l) on eesti [[bioloog]] ja [[Taimeökoloogia|taimeökoloog]].<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref> Tema peamised uurimisteemad on taimede vegetatiivse paljunemise bioloogia; liikidevahelised suhted taimekooslustes<ref name="ETBL" />; troofilised seosed ja nende mõju koosluste arengule; poollooduslike koosluste ökoloogia ning [[looduskaitsebioloogia]] ja [[looduskaitse]] korraldus. == Haridustee == Marek Sammul on lõpetanud 1991. aastal [[Jõgeva 2. Keskkool]]i ja 1995. aastal [[Tartu Ülikool]]i bioloogia erialal bakalaureuseõppes. 1997. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistritöö bioloogias "Konkurents erineva produktiivsusega rohttaimekooslustes" ja 2003. aastal sealsamas [[doktoritöö]] bioloogias "Competition and coexistence of clonal plants in relation to productivity" ("Konkurents ja kooseksisteerimine klonaalsetel taimedel erineva produktiivsusega kooslustes", juhendajad [[Kalevi Kull]], [[Olevi Kull]]).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Marek_Sammul/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Marek Sammul.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Marek Sammul oli aastatel 1993–2001 [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] [[laborant]] ja vanemlaborant ning 2001–2004 [[teadur]] ja vanemteadur. Aastatel 2005–2014 oli ta [[Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut|Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] vanemteadur. Aastatel 2012–2016 töötas ta [[Tartu Ülikool]]i sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses (RAKE) analüütikuna ning 2015–2016 [[Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut|ökoloogia- ja maateaduste instituudi]] looduskaitsebioloogia teadurina. Aastatel 2016–2019 oli Sammul Tartu Ülikooli personaliarenduskeskuse juhataja. Juunist 2019 oli ta [[Tartu Ülikooli Narva kolledž]]i direktori kohusetäitja ning 1. jaanuarist 2020 kuni 30. aprillini 2022 direktor.<ref name=":0" /> 20. juunist kuni 14. oktoobrini 2022 oli ta [[Tartu Luterlik Peetri Kool|Tartu Luterliku Peetri Kooli]] direktor.<ref>[https://www.facebook.com/100057089365147/posts/pfbid03332Qy3Syjyv3zz142tMzHhTiWGFjA6aJTNvnkUPyRMHgyXjmeRhpwBiYc5kaJDZZl/?d=n TLPK Facebooki leht]</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Uudised |eesnimi=Elva |kuupäev=2023-01-25 |pealkiri=ELVA KOOLI UUS DIREKTOR PIDAS TARTU PEETRI KOOLIS VASTU MÕNE KUU - ELVA UUDISED |url=https://elvauudised.ee/elva-kooli-uus-direktor-pidas-tartu-peetri-koolis-vastu-mone-kuu/,%20https://elvauudised.ee/elva-kooli-uus-direktor-pidas-tartu-peetri-koolis-vastu-mone-kuu/ |vaadatud= |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Alates 23. jaanuarist 2023<ref name=":1">[https://lounaeestlane.ee/elva-gumnaasiumi-uus-direktor-on-marek-sammul/ Elva Gümnaasiumi uus direktor on Marek Sammul.] Lõunaeestlane, 20. jaanuar 2023.</ref> kuni 13. maini 2026 oli Marek Sammul [[Elva Gümnaasium|Elva Gümnaasiumi]] direktor.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Lauraliis Jurkov {{!}} |kuupäev=2026-05-13 |pealkiri=Vallavalitsus vallandas Elva gümnaasiumi direktori "musta nimekirja" tõttu |url=https://www.err.ee/1610022646/vallavalitsus-vallandas-elva-gumnaasiumi-direktori-musta-nimekirja-tottu |vaadatud= |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sammul on toimetanud [[Eesti Looduseuurijate Selts|Loodusuurijate Seltsi]] aastaraamatuid ja muid erialaga seotud raamatuid ning avaldanud kümneid teaduspublikatsioone. <ref name="ETBL" /> ===Liikmesus=== Ta on [[Jakob von Uexkülli Keskus]]e (1993) asutajaliige. 1994. aastast on ta Eesti Looduseuurijate Seltsi liige, tegutses seltsi presidendina 2004–2008 ja presiidiumis 2004–2017. Alates 1997. aastast on Sammul [[Pärandkoosluste Kaitse Ühing]]u liige (sh juhatuse liige 1997–2003). 2010. aastast on ta [[Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon|Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni]] liige. <ref name=":0" /> == Tunnustus == * [[2007]] – [[Noore looduskaitsja auhind|Eesti noore looduskaitsja auhind]] ===Võistluste auhinnad=== * [[1994]] – [[Eesti Teaduste Akadeemia]] üliõpilastööde konkursil esimene preemia * [[1997]] – Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursil teine preemia * [[2014]] – kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi võitja eesti keeles publitseeritud teadustööde kategoorias <ref name=":0" /> ==Aimeartikleid== * [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=588 "Looduskaitse? Ei, inimesekaitse!"] Eesti Loodus 1/2004 * [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1854 "Kuidas on möödunud LUSi kolm viimast aastat?"] Eesti Loodus 3/2007 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/CV/Marek_Sammul/est Marek Sammul Eesti Teadusinfosüsteemis] *[https://scholar.google.com/citations?user=Y9yAJ8sAAAAJ&hl=en Marek Sammul Google Scholaris] *[http://zbi.ee/sammul/kirjandus.html Marek Sammuli kirjutiste loetelu] *Toomas Kukk. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=499 Taimed on kogu aeg liikvel]. Intervjuu Marek Sammuliga. Eesti Loodus 10, 2003 {{ETBL}} {{DEFAULTSORT:Sammul, Marek}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Eesti taimeökoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži direktorid]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi presidendid]] [[Kategooria:Zooloogia ja Botaanika Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] g9k2aupcrnt5bpajzprxag6akvbx5o4 7232010 7232009 2026-09-11T07:41:04Z Kuriuss 38125 7232010 wikitext text/x-wiki '''Marek Sammul''' (sündinud [[1. veebruar]]il [[1973]] [[Jõgeva]]l) on eesti [[bioloog]], kes on spetsialiseerunud [[Taimeökoloogia|taimeökoloogiale]].<ref name="ETBL">"Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide</ref> Tema peamised uurimisteemad on taimede vegetatiivse paljunemise bioloogia; liikidevahelised suhted taimekooslustes<ref name="ETBL" />; troofilised seosed ja nende mõju koosluste arengule; poollooduslike koosluste ökoloogia ning [[looduskaitsebioloogia]] ja [[looduskaitse]] korraldus. == Haridustee == Marek Sammul on lõpetanud 1991. aastal [[Jõgeva 2. Keskkool]]i ja 1995. aastal [[Tartu Ülikool]]i bioloogia erialal bakalaureuseõppes. 1997. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis magistritöö bioloogias "Konkurents erineva produktiivsusega rohttaimekooslustes" ja 2003. aastal sealsamas [[doktoritöö]] bioloogias "Competition and coexistence of clonal plants in relation to productivity" ("Konkurents ja kooseksisteerimine klonaalsetel taimedel erineva produktiivsusega kooslustes", juhendajad [[Kalevi Kull]], [[Olevi Kull]]).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://www.etis.ee/CV/Marek_Sammul/est|pealkiri=Eesti Teadusinfosüsteem. Marek Sammul.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> == Töökäik == Marek Sammul oli aastatel 1993–2001 [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Zooloogia ja Botaanika Instituudi]] [[laborant]] ja vanemlaborant ning 2001–2004 [[teadur]] ja vanemteadur. Aastatel 2005–2014 oli ta [[Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut|Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] vanemteadur. Aastatel 2012–2016 töötas ta [[Tartu Ülikool]]i sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuses (RAKE) analüütikuna ning 2015–2016 [[Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut|ökoloogia- ja maateaduste instituudi]] looduskaitsebioloogia teadurina. Aastatel 2016–2019 oli Sammul Tartu Ülikooli personaliarenduskeskuse juhataja. Juunist 2019 oli ta [[Tartu Ülikooli Narva kolledž]]i direktori kohusetäitja ning 1. jaanuarist 2020 kuni 30. aprillini 2022 direktor.<ref name=":0" /> 20. juunist kuni 14. oktoobrini 2022 oli ta [[Tartu Luterlik Peetri Kool|Tartu Luterliku Peetri Kooli]] direktor.<ref>[https://www.facebook.com/100057089365147/posts/pfbid03332Qy3Syjyv3zz142tMzHhTiWGFjA6aJTNvnkUPyRMHgyXjmeRhpwBiYc5kaJDZZl/?d=n TLPK Facebooki leht]</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Uudised |eesnimi=Elva |kuupäev=2023-01-25 |pealkiri=ELVA KOOLI UUS DIREKTOR PIDAS TARTU PEETRI KOOLIS VASTU MÕNE KUU - ELVA UUDISED |url=https://elvauudised.ee/elva-kooli-uus-direktor-pidas-tartu-peetri-koolis-vastu-mone-kuu/,%20https://elvauudised.ee/elva-kooli-uus-direktor-pidas-tartu-peetri-koolis-vastu-mone-kuu/ |vaadatud= |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Alates 23. jaanuarist 2023<ref name=":1">[https://lounaeestlane.ee/elva-gumnaasiumi-uus-direktor-on-marek-sammul/ Elva Gümnaasiumi uus direktor on Marek Sammul.] Lõunaeestlane, 20. jaanuar 2023.</ref> kuni 13. maini 2026 oli Marek Sammul [[Elva Gümnaasium|Elva Gümnaasiumi]] direktor.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Lauraliis Jurkov {{!}} |kuupäev=2026-05-13 |pealkiri=Vallavalitsus vallandas Elva gümnaasiumi direktori "musta nimekirja" tõttu |url=https://www.err.ee/1610022646/vallavalitsus-vallandas-elva-gumnaasiumi-direktori-musta-nimekirja-tottu |vaadatud= |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sammul on toimetanud [[Eesti Looduseuurijate Selts|Loodusuurijate Seltsi]] aastaraamatuid ja muid erialaga seotud raamatuid ning avaldanud kümneid teaduspublikatsioone. <ref name="ETBL" /> ===Liikmesus=== Ta on [[Jakob von Uexkülli Keskus]]e (1993) asutajaliige. 1994. aastast on ta Eesti Looduseuurijate Seltsi liige, tegutses seltsi presidendina 2004–2008 ja presiidiumis 2004–2017. Alates 1997. aastast on Sammul [[Pärandkoosluste Kaitse Ühing]]u liige (sh juhatuse liige 1997–2003). 2010. aastast on ta [[Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon|Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni]] liige. <ref name=":0" /> == Tunnustus == * [[2007]] – [[Noore looduskaitsja auhind|Eesti noore looduskaitsja auhind]] ===Võistluste auhinnad=== * [[1994]] – [[Eesti Teaduste Akadeemia]] üliõpilastööde konkursil esimene preemia * [[1997]] – Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursil teine preemia * [[2014]] – kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi võitja eesti keeles publitseeritud teadustööde kategoorias <ref name=":0" /> ==Aimeartikleid== * [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=588 "Looduskaitse? Ei, inimesekaitse!"] Eesti Loodus 1/2004 * [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=1854 "Kuidas on möödunud LUSi kolm viimast aastat?"] Eesti Loodus 3/2007 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.etis.ee/CV/Marek_Sammul/est Marek Sammul Eesti Teadusinfosüsteemis] *[https://scholar.google.com/citations?user=Y9yAJ8sAAAAJ&hl=en Marek Sammul Google Scholaris] *[http://zbi.ee/sammul/kirjandus.html Marek Sammuli kirjutiste loetelu] *Toomas Kukk. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=499 Taimed on kogu aeg liikvel]. Intervjuu Marek Sammuliga. Eesti Loodus 10, 2003 {{ETBL}} {{DEFAULTSORT:Sammul, Marek}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Eesti ökoloogid]] [[Kategooria:Eesti taimeökoloogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži direktorid]] [[Kategooria:Eesti Looduseuurijate Seltsi presidendid]] [[Kategooria:Zooloogia ja Botaanika Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] o509la7ul3505h67dtq7vmo204vgeui 0 129718 7231895 7134042 2026-09-10T21:09:04Z Kuriuss 38125 7231895 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Inimese tegevusruum.jpg|pisi|Inimese majandustegevus on piiratud tema tegevusruumiga planeedil Maa]] '''Majandusgeograafia''' uurib piiratud [[inimressurss|inim]]- ja [[loodusressurss]]ide ruumis paiknemisega seotud [[protsess]]e ning põhimõtteid. Tegeletakse uuritavate ressursside [[ruum]]is paiknemisest tingitud [[ühiskond|ühiskonna]], [[keskkond|keskkonna]] ja [[majandus]]e probleemidega<ref name="QsxsZ" />. Majandusgeograafia uurimisteemad muutuvad koos ühiskonnas toimuva arenguga. ==Majandusgeograafia olemus== '''Majandusgeograafiat''' võib käsitleda [[inimgeograafia]] ja [[majandusteadus]]e [[piiriteadus]]ena, mis uurib inimeste majandustegevuse korraldust ruumis. Majandusgeograafia tegeleb majanduslike [[geosüsteem]]ide, nende kujunemise, toimimise ja arengu iseärasuste ja seaduspärasuste analüüsiga<ref name="rLlpJ" />. Majandusgeograafia eesmärk on analüüsida majanduses toimuvat kasvu, kahanemist, kriisi ja õitsengut mitmekülgselt, uurides nii lokaalset, regiooni, riigi kui ka globaalset tasandit. Eriala üks keskne küsimus on [[regioon]]ide sisese ja nende vahelise ebaühtlase arengu põhjuste ja tagajärgede seletamine<ref name="areng" /> . Majandusgeograafia valdkondadevahelise olemuse tõttu kattub majandusgeograafia uurimisala naaberteaduste nagu [[sotsioloogia]], majandusteaduse, [[politoloogia]], [[demograafia]] uuritavate valdkondadega. Mõned teemad, millega majandusgeograafia tegeleb, on [[tööstus]]e paiknemine ruumis, majandustegevuse koondumine, transpordikorraldus, [[rahvusvaheline kaubandus]], majanduslik areng, [[globaliseerumine]], [[gentrifikatsioon]]. Majandusgeograafias võib eristada mitmeid konkreetsele valdkonnale spetsialiseerunud harusid: *tööstusgeograafia, *põllumajandusgeograafia, *transpordigeograafia ja *kaubandusgeograafia jt. Ajalooliselt on majandusgeograafia liigitatud [[geograafia]] [[haruteadus]]eks, kuid viimase kahe kümnendi jooksul{{millal}} on majandusteadlased näidanud üles kasvavat huvi ruumiga tegelemiseks. Majandusteaduse sisenemist geograafia valdkonda seostatakse tavaliselt majandusteadlase [[Paul Krugman]]i [[1990. aastad|1990. aastate]] alguses avaldatud tööde ja niinimetatud [[uue majandusgeograafia]] esile kerkimisega<ref name="MstWL" />. ==Majandusgeograafia areng== Majandusgeograafia teadusharu päritolu ja arengut on seletatud mitmeti. On väidetud, et majandusgeograafia teke on seotud [[Briti impeerium]]i [[koloniaalpoliitika]]ga 18. ja 19. sajandil. Inglaste jaoks muutus siis hädavajalikuks [[kaubandusgeograafia]] uurimine. Eesmärk oli paremini mõista ja arendada kaubateede ja transpordiga seotut.<ref name="areng" /> Teised seostavad majandusgeograafia algust 19. sajandil elanud saksa paiknemis- ja asukohateooria loojate [[Johann Heinrich von Thünen]]i ja [[Alfred Weber]]iga. Nende eesmärk oli välja töötada [[majandusüksus]]te optimaalse paiknemise mudel, mis tagaks [[talu]]de, [[tehas]]te ja [[linn]]ade kõige efektiivsema toimimise. Majandusgeograafia uurimisteemad on muutunud koos ühiskonna arenguga. Läbi ajaloo on teatud piirkonnale omaseid tunnuseid ja tingimusi peetud selle piirkonna arengut mõjutavateks või määravateks teguriteks. Kui keskajal oli valdavaks [[majandusharu]]ks loodusoludest ja inimressursist sõltuv [[põllumajandus]], siis peamisteks regioonide arengut suunavateks karakteristikuteks olid regiooni kliimaolud, [[loodusvarad]]e rikkus ja tööjõu olemasolu. Viimased on järelikult ka tegurid, mida majandusgeograafid perioodi käsitlemisel uurivad<ref name="areng" />. ===Tööstuslik pööre ja kvantitatiivne revolutsioon=== Koos 20. sajandil ühiskonnas toimunud üldise [[industrialiseerimise]] ning majanduses toimunud tööstuste arenguga keskenduti majandusgeograafias nüüd uutele teemadele. Hakati uurima ettevõtete ja tööstuste, [[tootmisprotsess]]ide, [[tehnoloogia]] ja [[innovatsioon]]i ning tööjõu paiknemist, jaotumist ja korraldust ruumis. Tähelepanu alla võeti ka riigi roll majanduse arengu soodustamisel ja juhtimisel. Arenguetapi määravaks sündmuseks oli [[kvantitatiivse revolutsioon]]i toimumine geograafias [[1950. aastad|1950. aastatel]]. Tegemist oli [[angloameerika]] majandusgeograafias ja geograafias üldiselt toimunud olulise reformiga, mille tulemusel arenes majandusgeograafia ruumiteaduseks.<ref name="poore" />. Niinimetatud uus majandusgeograafia kritiseeris senist kirjeldavat [[regionaalgeograafilist]] käsitlust. Viimase eesmärk oli kirjeldada ja üles märkida eriliste paikade tunnusjooned. Revolutsioon seisnes aga teadusliku uurimismeetodi süstemaatilises juurutamises ja rangelt matemaatilis-statistiliste, seletavate analüüsimeetodite kasutusele võtmises. Abstraktse teoorialoome kaudu tegeldi majanduslike nähtuste ja suhete ruumilisusega<ref name="poore" />. ===Kultuuriline pööre=== Majandusgeograafia teadusharu edasine areng [[1970. aastad|1970.]] ja [[1980. aastad|1980. aastatel]] näitas asukohakesksete, aineliste ja mõõdetavate piirkondlike ressursside tähtsuse minetamist kohaliku arengu määramisel. Selle asemel tuleb rõhutada mõõdetamatu ja raskesti tajutava kultuuri, teadmiste, võrgustike ja institutsioonide kui ühiskondliku kapitali tähtsust piirkondliku arengu edendamisel<ref name="areng" />. 1980. aastatel kaugenes majandusgeograafia traditsioonilisest majandusanalüüsist ja muutus mitmekülgsemaks, rakendades lähenemisviise sotsiaal-, kultuur- ja poliitteadustest. Seda muutust nimetatakse majandusgeograafias [[kultuuriliseks pöördeks]] <ref name="G0Hyo" /> või [[institutsiooniliseks pöördeks]] <ref name="FcPqy" />. [[Kultuurilise pöörde]] alguseks angloameerika ingliskeelses teadusruumis peetakse 1970. aastaid koos [[humanistliku geograafia]] esilekerkimisega. Protsess jätkus lääneriikides 1980. aastatel niinimetatud uue kultuurigeograafia sünniga. On arvatud, et Eesti geograafias leidis kultuuriline pööre aset [[2001]]. aastal.<ref name="peil" /> Eesti geograafia arengukäiku illustreerib ilmekalt Eesti Humanitaarinstituudi vanemteaduri [[Tiina Peil]]i arvamus: *Geograafe, kelle töid võiks üldjoontes liigitada kui sotsiaal- või kultuurgeograafiat, on Eestis nii vähe, et nendest saaks rääkida individuaalselt ja ikkagi ei saaks artikkel pikem kui paar lehekülge. See ei tähenda, et huvitavad tööd selles valdkonnas puuduksid, vaid pigem viitab institutsioonilise ja akadeemilise traditsiooni ja raamistu puudulikkusele ning liigitamise raskustele<ref name="peil" />. ===Kaasaegne majandusgeograafia=== Kaasaegne majandusgeograafia uurib geograafilise asukoha mõju majandustegevusele. Tegeletakse majanduse arengut suunavate osapoolte, nagu ettevõtete, tööjõu, riigi, ning majandusmaastikku kujundavate protsesside, nagu innovatsiooni, ringluse, ettevõtluse, ääremaastumise, uurimisega. Nende protsesside kaudu mõjutavad majanduses osalejad regiooni majanduslikku arengut. Tähtsaks on muutunud majanduses osalejate lähem uurimine, mis tegeleb ühiskonnaklassi, soo ja rassi mõjuga majanduses osalemisele<ref name="areng" />. 1990. aastate alguses kerkis majandusgeograafias ja teistes [[sotsiaalteadus]]tes nagu majandusteaduses ja [[sotsioloogia]]s küsimus, milliste teemade, uurimisküsimuste ja meetoditega kaasaegne majandusgeograafia tegelema peaks. Selline järelemõtlemine oli ajendatud peamiselt [[Paul Krugman]]i ja [[Masahisa Fujita]] töödest, mis väideti olevat aluseks uuele majandusgeograafiale. See majandusgeograafia uus käsitlus vaatleb geograafia traditsioonilisi küsimusi nähtuste ruumilisest jaotusest ja tasakaalust majandusteaduse vaatenurgast. Seejuures kasutatakse transpordikulude, kasvavate tulude ja teiste vastastikuses seoses olevate [[majandusnäitaja]]te analüüsi. Uus majandusgeograafia ei suuda siiski luua terviklikku uurimisalust majandusgeograafiale, sest ignoreerib paljuski eelnevaid töid selles vallas. Nii on mitmed geograafid, nagu [[Ron Martin]] ja [[Peter Sunley]], soovitanud nimetada uut majandusgeograafiat hoopis geograafiliseks majandusteaduseks. <ref name="wB3sc" /> ==Majandusgeograafia Eestis== Arvestades ülaltoodud definitsiooni majandusgeograafiast kui inimgeograafia ja majandusteaduse piiriteadusest, on oluline hinnata mõlema teadusharu hetkeseisu Eestis. [[2012]]. aasta sügise seisuga on majandust võimalik õppida Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Esimeses neist saab bakalaureuse tasemel õppida järgmisi erialasid: avaliku sektori majandus, ärindus ja rahvusvahelised suhted. Viimasena mainitud eriala õppekavas on võimalik läbida kolme ainepunkti mahus ka ainet majandusgeograafia.<ref name="fE8B4" /> Tartu Ülikoolis on bakalaureuse tasemel võimalik õppida erialasid ettevõttemajandus ja majandusteadus. Majandusõpe ja -teadus Eestis jälgib peamiselt [[neoklassikalise majandusteadus]]e traditsioone<ref name="nvhuV" /> Geograafia eriala täiemahulise õppekavaga [[bakalaureuseõpe|bakalaureuse]]-, [[magistriõpe|magistri]]- ja [[doktoriõpe|doktoriõppe]] tasemel eksisteerib ainult Tartu Ülikoolis. Võimalik on spetsialiseeruda loodusgeograafia ja maastikuökoloogia, geoinformaatika ja kartograafia või inimgeograafia ja regionaalplaneerimise suunale<ref name="fE8B4" />. Viimasel neist on majandusgeograafiaga ka kõige enam kattuvaid uurimisteemasid. Majandusgeograafiat puudutavaid õppeaineid leidub Tartu Ülikoolis kaks: majandusgeograafia ja maailmamajanduse geograafia. Majandusgeograafia suunda Tartu Ülikoolis juhib dotsent [[Garri Raagmaa]]<ref name="tPL2Z" />. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="QsxsZ">[http://faculty.washington.edu/krumme/207/concepts/ebg.html ''Towards a Working Definition of Economic Geography''] University of Washington (8. oktoober 2012)</ref> <ref name="rLlpJ">Mereste, U., (2003). Majandusleksikon, 1. kd Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, lk 549.</ref> <ref name="areng">Aoyama, Y., Hanson, S., Murphy, J., (2011). Key Concepts in Economic Geography. SAGE Publications, London, lk 2–4.</ref> <ref name="MstWL">Garretsen, H., Martin, R., (2011). The Journal of Economic Geography a decade on: where do we go from here? Journal of Economic Geography 11, lk 207–213.</ref> <ref name="poore">[https://web.archive.org/web/20120908124750/http://www.geog.ubc.ca/~tbarnes/pdf/CHAPTER_Quantitative_Revolution_in_Economic_Geography1.pdf ''The quantitative revolution and economic geography''] University of British Columbia (7. oktoober 2012)</ref> <ref name="G0Hyo">Amin, A., Thrift, N. (2000). What sort of economics for what sort of economic geography? Antipode 32, lk 4–9.</ref> <ref name="FcPqy">Martin, R. (2000). Institutionalist approaches to economic geography. Companion to Economic Geography, ed. E. Sheppard and T. Barnes. Blackwell Publishing, Oxford, lk 77–97.</ref> <ref name="peil">Peil, T., (2006). Emerging, submerging and persisting ideas: is there social and cultural geography in Estonia? Social & Cultural Geography, vol. 7, lk 463–492.</ref> <ref name="wB3sc">Bathelt, H., Glückler, J., (2003). Toward a relational economic geography. Journal of Economic Geography 3, lk 117–144.</ref> <ref name="fE8B4">[http://www.ttu.ee/sisseastujale/abituriendile/erialad/majandusteaduskonna-erialad/ ''Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna erialad''] TTÜ (07. oktoober 2012)</ref> <ref name="nvhuV">[https://web.archive.org/web/20120128230049/http://www.lote.ut.ee/geo/yldinfo/Ajalugu ''Majandusgeograafia''] TÜ (7. oktoober 2012)</ref> <ref name="tPL2Z">[https://web.archive.org/web/20120128230049/http://www.lote.ut.ee/geo/yldinfo/Ajalugu ''Geograafia ajalugu Eestis''] TÜ (7. oktoober 2012)</ref> }} [[Kategooria:Majandusgeograafia| ]] dhri2czrkv1znmjcp7y09uksnu5m1qk 0 131606 7231731 7217307 2026-09-10T13:17:08Z Taurus404 80079 /* Nimepanekutavad */ 7231731 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}} [[Pilt:Mediterranean chart fourteenth century2.jpg|pisi|[[Vahemeri|Vahemere]] merekaart 14. sajandi II poolest]] '''Kartograafia''' on [[teadus]]e ja [[tehnika]] haru, mis tegeleb [[Kaart (kartograafia)|kaartide]] (sealhulgas [[gloobus]]te) valmistamise, uurimise ja kasutamisega. Kartograafiaga tegelevat isikut nimetatakse [[kartograaf]]iks. Kaardi valmistamisel on põhilised ülesanded enamasti: *valida kaardistatavad objektid. Need võivad olla füüsilised (näiteks maanteed või maatükid) või abstraktsed (näiteks riigipiirid või kohanimed); *vahendada kaardistatava objekti pinnamoodi tasapinnal; *eemaldada kaardistatava objekti omadused, mis ei ole loodava kaardi eesmärgist olulised ([[Kaardi üldistamine|generaliseerimine]]); *vähendada kaardistatava objekti keerukust; *väljendada kaardielemente viisil, mis aitab kaardi eesmärki kõige paremini täita. Nüüdisaegne kartograafia on tihedasti seotud [[geoinformaatika]]ga ning on [[geoinfosüsteem]]ide ehk GIS-i teoreetilisi ja praktilisi aluseid. ==Ajalugu== Vanimat teadaolevat kaarti ei ole õnnestunud kindlaks määrata, sest mõistet "kaart" võib mitmeti tõlgendada. Mõni arheoloogiline leid, mida on peetud kaardiks, võib olla ka midagi muud. Vanim leid, mida võib kaardiks pidada, on [[Anatoolia]] piirkonna [[Çatalhöyük]]i linnast leitud seinamaal, mille arvatav sünniaeg on 7. aastatuhande lõpp [[eKr]].<ref name="aBnIb" /><ref name="RSMVQ" /> Iidse maailma tuntud kaartide hulka kuuluvad ka 1600. aastast eKr pärit seinamaal "Admirali koda", kus on kujutatud mereäärset kogukonda, ning Kassiitide perioodist (12.–14. sajand eKr) pärit [[Babülon]]i linna [[Nippur]]i graveeritud kaart.<ref name="KLJwF" /> Vanimad tänapäevani säilinud kaardid on [[Babüloonia|Babüloni]] maailmakaardid 9. sajandist eKr.<ref name="raaflaub" /> Ühel neist on kujutatud Babüloonia riiki, mida ümbritseb ümar maa-ala [[Assüüria]], [[Urartu]]<ref name="5LzRX" /> ja mõne linnaga; seda maa-ala ümbritseb omakorda Oceanuse jõgi ja seda ümbritsevad seitse saart.<ref name="zDN3d" /> Teisel kujutatakse Babüloonia riiki ülejäänud maailma keskmest oluliselt põhja pool.<ref name="raaflaub" /> Vanima teadaoleva maailmakaardi koostas [[Anaximandros]] 6. sajandil eKr.<ref name="wRTcc" /> Kreeka teadlane [[Ptolemaios]] avaldas 2. sajandil pKr kartograafia uurimuse "[[Geographia]]"<ref name="nmaJA" />. Uurimuses oli ka tema koostatud maailmakaart, mis kujutas tollasele Lääne ühiskonnale teada olevat maailma. Araabia õpetlased tõlkisid 8. sajandil kreeka geograafide töid araabia keelde.<ref name="wnlI3" /> Esimesed säilinud [[Vana-Hiina]] kaardid on pärit 4. sajandist eKr, [[Zhanguo|sõdivate riikide ajastust]]. Xin Yi Xiang Fa Yao raamatus, mille avaldas 1092. aastal hiina teadlane [[Su Song]], on õigepikkuselised silindrilises projektsioonis tähekaardid.<ref name="wvbq3" /><ref name="dkAPD" /> See kaardistamismeetod oli Hiinas ka varem tuntud, kuid selles raamatus on vanimad teadaolevad paberformaadis tähekaardid. Varased [[India]] kartograafilised teosed sisaldasid [[Põhjanael]]a ja teiste tähtkujude asukohti.<ref name="sircar" /> Neid kaarte võidi nüüdisaja alguses kasutada [[navigatsioon]]i eesmärgil.<ref name="sircar" /> [[Pilt:TabulaRogeriana upside-down.jpg|pisi|[[Muḩammad al-Idrīsī]] 1154. aastal joonistatud "[[Tabula Rogeriana]]"]] Keskaegses Euroopas valminud kaartide üldnimetus on ''[[mappa mundi]]'' (mungakaart). [[Keskaeg|Keskajast]] on teada umbes 1100 mungakaarti, millest umbes 900 on käsikirjade illustratsioonid. Ülejäänud on loodud eraldi dokumentidena.<ref name="GZoJ8" /> Araabia geograaf [[Muḩammad al-Idrīsī]] koostas 1154. aastal keskaja atlase "[[Tabula Rogeriana]]". Ta võttis aluseks Araabia maadeavastajate ja kaupmeeste kogutud teadmised India ookeanist, Aafrikast ja Kaug-Idast ning klassikaliste geograafide käest päritud info. Nende teadmiste põhjal koostas ta kaardi, mis püsis järgmised kolm sajandit täpseima maailmakaardina.<ref name="ZPCEY" /> 15.–17. sajandil, [[suured maadeavastused|suurte maadeavastuste ajal]], koostasid eurooplased maadeavastajate kogutud info ja uute maamõõtmistehnikate põhjal uusi ning kopeerisid ka varasemaid, läbi põlvkondade säilinud kaarte. [[Magnetkompass]]i, [[teleskoop|teleskoobi]] ja [[sekstant|sekstandi]] leiutamine parandas oluliselt kaardistamise täpsust. Saksa kartograaf [[Martin Behaim]] on valmistanud 1492. aastal esimese tänini säilinud [[gloobus]]e.<ref name="SHxjQ" /> ==Tehnoloogia areng== [[Fail:1794 Samuel Dunn Wall Map of the World in Hemispheres - Geographicus - World2-dunn-1794.jpg|pisi|Samuel Dunni maailmakaart 1794. aastast]] Kaartide valmistamise meetodid on arenenud kogu aeg, et rahuldada järgmiste põlvkondade vajadusi. Esimesed kaardid joonistati pintsliga pärgamendile, mistõttu olid nad raskesti kopeeritavad ja üpris kõikuva kvaliteediga. Magnetiliste seadmete, nagu kompassi ja hiljem magnetiliste andmetalletusseadmete kasutuselevõtt aitas oluliselt kaartide kvaliteeti parandada ning andis võimaluse kaarte magnetiliselt säilitada ja paljundada. Mehaanilised leiutised, nagu [[trükipress]], [[Kvadrant (astronoomia)|kvadrant]] ja [[Noonius|vernjee]], võimaldasid kaartide masstootmise ja andmete täpsema esituse. Optilised riistad, nagu [[teleskoop]] ja sekstant, võimaldasid täpsemat maamõõtmist ning päeval [[Päike]]se ja öösel [[Põhjanael|Põhjanaela]] abil täpset geograafilist laiust määrata. [[Fotokeemia|Fotokeemiliste]] ja [[litograafia|litograafiliste]] protsesside areng aitas luua kaarte, mis olid oluliselt detailsemad kui varasemad, säilitasid paremini oma algse kuju ning talusid niiskust ja muid keskkonnamõjusid. See vähendas ka graveerimise vajadust ja kiirendas seega kaardi valmimise ja kopeerimise protsesse. 20. sajandi alguses toimunud kiire [[elektroonika]] areng viis kartograafia uue revolutsioonini. [[Arvuti]]te, [[printer]]ite, [[plotter]]ite, [[kuvar]]ite, [[skanner]]ite ning visualiseerimis- ja analüüsitarkvara kasutuselevõtt on laiendanud väga palju kaarditootmist. Võimalus luua samale aluskaardile mitu infokihti on laiendanud kaartide kasutusvõimalusi ning tekitanud uusi tehnoloogiaid, mis hakkasid neid võimalusi avastama ja arendama. Tänapäeval on enamik laias kasutuses olevaid kaarte toodetud [[tarkvara]]ga, mis langeb ühte neist kolmest põhitüübist: [[CAD]], GIS ja spetsiaalne illustratsioonitarkvara. Ruumilist infot saab pakkida [[andmebaas]]i, kust saab info vajadusel kiiresti kätte. Sellise tarkvara abil saab toota järjest dünaamilisemaid ja interaktiivsemaid kaarte, mida saab digitaalselt manipuleerida. Ilmastikukindlate arvutite, [[GPS|GPS-]]ide ja lasermõõdikutega on võimalik kaardistada otse maastikul. Reaalajaline kaardistamine, näiteks [[Field-Map]]i tehnoloogia abil, suurendab töö kasutegurit ja annab parema kvaliteediga tulemuse. ==Kaarditüübid== ===Üld- ''vs.'' erikaardid=== Kaartide mõistmiseks võib kartograafia jagada kaheks: üldine ja teemaline kartograafia. Üldkaardid on koostatud kõigile üldkasutatavaks ning need sisaldavad mitmeotstarbelist infot. Neis on kasutatud mitmeid viite- ja positsioneerimissüsteeme ning neid toodetakse tihti seeriatena. Näiteks 1:20 000 mõõtkavas Eesti põhikaart on üldfüüsiline kaart. [[Pilt:Structureforet.jpg|pisi|[[GPS]]i ja lasermõõdiku abil saab kaardistustöid teha otse maastikul. Reaalajas koostatud kaardi kvaliteet on oluliselt parem vananenud infoga kaardi omast. Pildil on kaart metsastruktuuridest: puude asukoht, ümberkukkunud puud]] Erikaardid sisaldavad spetsiifilisemat teemainfot, mis on suunatud spetsiifilisemale tarbijale. Sinna alla kuuluvad näiteks rahvastikuprotsesse, haiguste levikut või muud teemainfot sisaldavad kaardid. Viimasel sajandil on teemakaartide tähtsus tänu geograafilise info mahu järsule kasvule oluliselt suurenenud. Orienteerumiskaart seob mõlemat kartograafiatüüpi ning on välja töötatud väga spetsiifilisele kasutajaskonnale. Kõige esiletõusvam temaatiline element orienteerumiskaardil on varjustus, mis näitab maastikul liikumise keerukust, mida põhjustab taimestik. Taimeliigid ei ole kaardil määratud, kuid taimestiku läbitavus maastikul on raskusastmete kaupa klassidesse kantud. [[Pilt:Orienteringskort bygholm 2005 detail.jpg|pisi|Väljavõte orienteerumiskaardist]] [[Pilt:Easter Island map-en.svg|pisi|[[Lihavõttesaar]]e üldgeograafiline kaart]] ===Topograafiline ''vs.'' topoloogiline=== [[topograafia|Topograafilise]] kaardi põhieesmärk on kirjeldada mingit kohta topograafiliselt. Maastikku või reljeefi võib kaardil kirjeldada mitmeti. 20.–21. sajandil on topograafilisele kaardile iseloomulikuks saanud kontuurjooned, mis tähistavad kõrgusi ([[samakõrgusjoon]]ed). [[Topoloogia|Topoloogiline]] kaart on väga üldine kaart. Tihti eirab selline kaart mõõtkava või detaile, et tuua esile mõni konkreetne marsruut või suhteline informatsioon, näiteks linna vaatamisväärsuste umbmäärane asukoht või metroopeatuste paiknemine üksteise suhtes. Sellistel kaartidel ei ole mõõtkava või pisidetailid olulised, sest tüüpilisel reisijal või turistil on vaja teada vaid objektide omavahelist suhtelist paiknemist. ==Kaardidisain== ===Kaardi eesmärk ja andmevalik=== Temaatilises kartograafias tuntud ameerika kartograaf [[Arthur H. Robinson]] väitis, et kaart, mis ei ole õigesti välja töötatud, on "kartograafiline läbikukkumine". Ta lisas, et arvestades kõiki kaarditegemise aspekte, on kaardidisain kõige keerulisem.<ref name="8yOZ0" /> Robinson kodifitseeris kaarditegija arusaama, et kaarti disainides peab arvestama eelkõige tarbijate ja nende vajadustega. Kaarte on alati koostatud "kindlal eesmärgil või kindlatel eesmärkidel".<ref name="STsRz" /> Kaardi eesmärk peaks olema joonistatud viisil, millest lugeja mõistliku aja jooksul aru saab. Heal kaardil puudub igasugune kahemõttelisus. Ühemõtteliselt esitatud pilt parandab kasutaja arusaama kaardist ja hoiab tema tähelepanu vajalikul infol. Kui kasutaja ei suuda kaardi eesmärgist mõistliku aja jooksul aru saada, võib kaarti kasutuks pidada. Ülim eesmärk on luua tähendusrikas kaart. Ameerika geograaf [[Alan MacEachren]] seletas, et hästi disainitud kaart on veenev, sest see peegeldab autentsust (1994, pp.&nbsp;9). Huvitav kaart tõmbab igal juhul lugeja tähelepanu. Infotihedus kaardil või kaart, millel on mitu muutujat, näitab kaardisiseseid suhteid. Mitme muutuja näitamine toob kaardile võrdlusmomendi, suurendab kaardi tähendusrikkust, aitab luua uusi hüpoteese ja võimaldab teha kaardi abil edasist uurimistööd. Kaardi sõnumi edastamiseks peab valmistaja ta disainima viisil, mis aitaks lugejal selle sisust aru saada. Kaardi pealkiri võib luua vajaliku seose sõnumi edasiandmiseks, kuid üldine disain loob viisi, kuidas lugeja seda mõistab.<ref name="6eU8l" /> 21. sajandil on kõike võimalik kaardistada, alustades inimese sisemusest ja lõpetades avakosmosega. Seega on tänapäeval olemas hiiglaslik valik kaarditüüpe ja -stiile. ===Nimepanekutavad=== Enamikul kaartidel kasutatakse kohanimede ja üldiste kaardikirjade, nagu legendi, [[mõõtkava]] jms märkimiseks teksti. Enamasti tehakse kaart ühes kindlas keeles, aga tihti juhtub, et kohanimede keel on varieeruv, näiteks ingliskeelne kaart võib kasutada [[Saksamaa]] kohta nime Germany, prantsuskeelne Allemagne või saksakeelne Deutschland. Sõna, mis kirjeldab mingit kohta, kasutades võõrkeelt, nimetatakse eksonüümiks. Mõnel juhul ei ole selge, milline kohanimi on õige. Näiteks [[Birma]] riik muutis oma nime ametlikult Myanmariks, kuid mõned riigid ei tunnista praegust valitsust (huntat) ning nimetavad Myanmari endiselt Birmaks. Mõnikord ei tunnistata võõrkeeltes kohanime muutust ning vana nimi võib endiselt üldkasutusse jääda. Näiteks Ho Chi Minh on laiemalt tuntud kui [[Saigon]], Krung Thep kui [[Bangkok]] ja Côte d’Ivoire kui Ivory Coast ([[Elevandiluurannik]]). Raskused tekivad, kui tekib vajadus [[transliteratsioon]]i või [[transkriptsioon]]i järele. Mõned tuntud kohad on võõrkeeltesse üsna hästi tõlgitud, näiteks Russia või Rußland [[Venemaa]] jaoks (originaalkeeles Росси́я), aga mõnel juhul on korralik transkriptsiooni- või transliteratsioonisüsteem vajalik. Isegi hea tõlke puhul võib eksonüümi kasutamine kaardikasutajas segadust tekitada, näiteks ingliskeelse [[Itaalia]] kaardi kasutajale ei ole kasu, kui märkida [[Livorno]] linn ainult ingliskeelselt (Leghorn), sest maanteesiltidel ja rongide sõiduplaanidel on kirjas Livorno. Transliteratsiooni korral esitatakse ühes tähestikus olevad tähed teise tähestiku tähtedena, näiteks [[kirillitsa]] "P" on ladina tähestikus "R", aga tihti ei ole see samaväärsus nii lihtne. Araabia keele transliteratsiooniks on loodud mitu süsteemi, mille tulemused võivad erineda, näiteks [[Jeemen]]i linna [[Al-Mukhā|Mocha]] nimi kirjutatakse inglise keeles süsteemist sõltuvalt Mocha, Al Mukha, al-Mukhā, Mocca või Moka. Lisaraskused tekivad, kui riikides, näiteks endistes [[koloniaalmaa]]des, ei ole tugevat geograafilist nimetamisstandardit välja kujunenud. Sellistel juhtudel peavad kartograafid valima, kas kasutada kaardil kohalike kehtestatud või vanemaid, emamaa poolt peale surutud ja vahel halvustavaid nimesid. Mõnes riigis on mitu ametlikku keelt, seega võib ühel kohal olla mitu ametlikku nime. Näiteks [[Belgia]] pealinna nime ametlikud kujud on nii Brussel kui ka Bruxelles. Kohanimeteadust nimetatakse [[toponüümika]]ks, kohanimede kui sõnade päritolu uurib [[etümoloogia]]. ===Kujutusviis=== [[Pilt:Southwest Ireland Thornton.jpg|pisi|[[Iirimaa]] edelaranniku kaart 18. sajandi algusest. Kaardi allservas on näha põhja suunatud nool. Eri alade tähistamiseks on kasutatud erinevaid värvitoone]] Kaardidisaini kvaliteet mõjutab lugeja võimet kaardilt informatsiooni omandada. Maailma täpseks kujutamiseks ja informatsiooni efektiivseks edastamiseks on välja töötatud kindel sümboolika. Kaardi legend seletab lahti kaardil kasutatavad leppemärgid, pealkiri näitab regiooni, mida kaart kujutab, kaardipilt kujutab regiooni ja nii edasi. Kaardi elemendid on näiteks [[kaardiraam]], [[kompass]], [[mõõtkava]], [[projektsioon]] ning lisainfo kaardi valmimise ja täpsuse kohta. Maastikku uurides võib mõõtkava määrata puude, autode ja majade abil, kaardil see aga nii ei ole. Isegi kõige lihtsamad elemendid, näiteks põhjasuunda näitav nool, on üliolulised. Võib tunduda loomulik, et põhjasuund on kaardi ülemises servas, kuid reaalsuses ei pruugi see nii olla. Kaardi värvikasutus on samuti ülioluline. Info esitamine eri värvitoonides võib kaardi loetavust või tunnetust oluliselt parandada. Erinevused värvitoonide intensiivsuses kujutavad erinevaid eesmärke, mida kaardi valmistaja lugejatele edastada üritab. Tänapäevased arvutid kujutavad korraga kuni 16 miljonit värvitooni. See võimaldab ka kõige nõudlikumatel kaartidel mitmeid värvivalikuid kasutada. Lisaks suudavad arvutid värvidest kergesti mustreid genereerida, lisades veel võimalusi. Kvantitatiivsed sümbolid võimaldavad edastatava nähtuse suhtelist suurust või tähtsust mõõta. Sellise info edastamiseks on kaks suurt sümbolite klassi. Proportsionaalsed sümbolid muudavad vastavalt esitatava info kvantiteedile oma visuaalset kaalu. [[Horopleetkaart|Horopleetkaardid]] esitavad andmete kogumisalasid, nagu riigid või rahvaloendusalad, erinevates värvitoonides. Värvitooni heledust ja intensiivsust kasutatakse sellistel kaartidel andmete kontsentratsiooni või intensiivsuse väljendamiseks. ===Generaliseerimine (üldistamine)=== Kaardi koostamisel tuleb tihti valida, kas esitada objektid kaardil õiges kohas või kasutada leppemärki, mis võtab ruumi ja võib muu teabe paigast nihutada. Kartograafi ülesanne on otsustada, mida kaardile panna, kaardilt välja jätta ja geograafilises mõttes väikese veaga esitada. Probleem teravneb kaardi mõõtkava vähenemisel; sel juhul kujutatakse kaardi sama suurel pinnal suuremat maapinda ning suureneb kaardile kantava teabe hulk. ===Kaardiprojektsioonid=== Maa sfäärilisuse tõttu tekitab igasugune tasapinnaline esitus moonutusi, mistõttu ei saa kujundeid, pikkusi ja pindalasid korraga vigadeta esitada.<ref name="rXxII" /> Kartograaf peab vastavalt kaardi eesmärgile ja kaardistatavale alale valima sobiva projektsiooni. == Kartograafilised vead == Moonutus või viga kaardil võib olla ka tahtlik. Selle eesmärk võib olla [[propaganda]] või soov panna kaardile unikaalne märk, et aidata kaardi koostajal tabada [[autoriõigus|autoriõigust]]e rikkumist, kui mõne konkurendi kaardil peaks samasugune viga esinema. Need märgid on linnakaartidel näiteks valesti kirjutatud või olematud tänavanimed. Tahtliku vea põhjus võib olla ka "kartograafiline vandalism", mis on tingitud kartograafi soovist jätta oma tööle endast jälg. Näiteks [[Boulder County]] (maakond USA [[Colorado]] osariigis) kaardil, mis valmis 1970. aastate alguses, oli [[Kaljumäestik]]us väljamõeldud mäetipp Mount Richard, mis arvatakse olevat joonestaja [[Richard Ciacci]] töö. See väljamõeldis avastati alles kaks aastat pärast kaardi valmimist. == Vaata ka == *[[Gerardus Mercator]] *[[Kartograaf]] *[[Geoinfosüsteem]] *[[Fra Mauro]] *[[Tasanduv pind]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="aBnIb">Robert Kunzig (May 1999). [http://discovermagazine.com/1999/may/archeologist "A Tale of two obsessed archeologists, one ancient city, and nagging doubts about whether science can ever hope to reveal the past".] Discover Magazine.</ref> <ref name="RSMVQ">Stephanie Meece (2006). "A bird's eye view – of a leopard's spots. The Çatalhöyük 'map' and the development of cartographic representation in prehistory". Anatolian Studies 56: 1–16. [http://en.wikipedia.org/wiki/JSTOR JSTOR][http://www.jstor.org/pss/20065543 20065543].</ref> <ref name="KLJwF">[http://oi.uchicago.edu/OI/PROJ/NIP/PUB93/NSC/NSCFIG7.html Uchicago.edu] The Nippur Expedition</ref> <ref name="raaflaub">Kurt A. Raaflaub & Richard J. A. Talbert (2009). Geography and Ethnography: Perceptions of the World in Pre-Modern Societies. John Wiley & Sons. p. 147. {{ISBN|1405191465}}.</ref> <ref name="5LzRX">Catherine Delano Smith (1996). "Imago Mundi's Logo the Babylonian Map of the World". Imago Mundi 48: 209–211. doi:10.1080/03085699608592846. [http://en.wikipedia.org/wiki/JSTOR JSTOR] [http://www.jstor.org/pss/1151277 1151277].</ref> <ref name="zDN3d">Finel, Irving (1995). "A join to the map of the world: A notable discovery". British Museum Magazine 23: 26–27.</ref> <ref name="wRTcc">[https://web.archive.org/web/20060502013409/http://au.encarta.msn.com/encyclopedia_781534525/Cartography_History_of.html "History of Cartography"]. Archived from the original on 2009-10-31.</ref> <ref name="nmaJA">J. L. Berggren, Alexander Jones; Ptolemy's Geography By Ptolemy, [http://en.wikipedia.org/wiki/Princeton_University_Press Princeton University Press, 2001] ISBN 0691092591</ref> <ref name="wnlI3">^ [https://web.archive.org/web/20091030172727/http://encarta.msn.com/encyclopedia_761552030_3/Geography.html "Geography"]. Archived from the original on 2009-10-31.</ref> <ref name="wvbq3">Miyajima, Kazuhiko (1997). "Projection methods in Chinese, Korean and Japanese star maps". In Johannes Andersen. Highlights of Astronomy. 11B. Norwell: [http://en.wikipedia.org/wiki/Kluwer_Academic_Publishers Kluwer Academic Publishers]. lk 714. ISBN 9780792355564.</ref> <ref name="dkAPD">Needham, Joseph (1971). Part 3: Civil Engineering and Nautics. Science and Civilization in China. 4. [http://en.wikipedia.org/wiki/Cambridge_University_Press Cambridge University Press]. p. 569. ISBN 9780521070607.</ref> <ref name="sircar">Sircar, D. C. C. (1990). Studies in the Geography of Ancient and Medieval India. Motilal Banarsidass Publishers. p. 330. ISBN 8120806905.</ref> <ref name="GZoJ8">Woodward, lk 286</ref> <ref name="ZPCEY">S. P. Scott (1904), History of the Moorish Empire, lk 461–462</ref> <ref name="SHxjQ">[http://www.loc.gov/rr/geogmap/guide/gmillgtm.html Globes and Terrain Models – Geography and Maps: An Illustrated Guide], Library of Congress</ref> <ref name="8yOZ0">Robinson, A.H. (1953). Elements of Cartography. New York: John Wiley & Sons. ISBN 0471728055.</ref> <ref name="STsRz">Robinson, A.H. (1982). Early Thematic Mapping: In the History of Cartography. Chicago: The University of Chicago Press. ISBN 0226722856.</ref> <ref name="6eU8l">Monmonier, 1993, pp. 93</ref> <ref name="rXxII">Albrecht, Jochen. [https://web.archive.org/web/20241207034147/http://www.geo.hunter.cuny.edu/~jochen/gtech201/lectures/lec6concepts/map%20coordinate%20systems/how%20to%20choose%20a%20projection.htm "Maps projections"]</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Cartography}} *[http://www.lib.utexas.edu/maps/ University of Texas. maps] [[Kategooria:Kartograafia| ]] 2ue09bzy2ioy7z5u8fqyrvpezgqudjc 0 133395 7231759 7230131 2026-09-10T14:20:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231759 wikitext text/x-wiki [[Fail:Karl Kalkun ja Jaanus Orgulas 1976.jpg|pisi|[[Karl Kalkun]] ja Jaanus Orgulas 1976. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] [[Fail:Jaanus Orgulas ja Aarne Üksküla 2007.jpg|pisi|Jaanus Orgulas ja [[Aarne Üksküla]] 2007. aastal<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Jaanus Orgulas''' ([[5. juuli]] [[1927]] [[Vaivara]] – [[13. august]] [[2011]]) oli eesti [[näitleja]]. Jaanus Orgulas lõpetas 1947. aastal [[Tallinna Rahandustehnikum|Tallinna Rahandustehnikumi]], kuid olles juba noorukina Draamateatri lavastustes kaasa teinud, sai teatrihuvi temast võitu. Ta õppis aastatel 1947–1948 [[Eesti NSV Riiklik Teatriinstituut|Eesti NSV Riiklikus Teatriinstituudis]] ja lõpetas [[1953]]. aastal [[GITIS-e eesti stuudio]]. Aastatel 1953–[[1966]] ja [[1972|1972–]]2006 töötas ta [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] ning aastatel 1966–1972 [[Riiklik Filharmoonia|Riiklikus Filharmoonias]]. Jaanus Orgulas sai näitlejana legendaarseks Tootsi rollis [[Oskar Luts]]u "Kevades" 1954. aastal, kui koos [[Ervin Abel]]iga esitati Tootsi-Kiirt nii teatri- kui ka estraadilaval üle tuhande korra.<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-naitleja-jaanus-orgulas?id=55677916 Suri näitleja Jaanus Orgulas]. Delfi.ee, 13.08.2011.</ref> ==Tunnustus== * 1987 – [[Eesti NSV teeneline kunstnik]] * 2000 – [[Meie Mats]] * 2005 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|4746}}</ref> ==Isiklikku== Jaanus Orgulas harrastas [[alpinism]]i ja kogus [[Sibullilled|sibullilli]]. 4. augustil 1958 tõusis ta teise eestlasena [[Elbrus|Elbruse]] tippu (esimese eestlasena tõusis Elbruse tippu 11. augustil 1956 [[Bernald Sillaots]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20240910132052/https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/kes-oli-tegelikult-esimene-eestlane-elbrusel/ Kes oli tegelikult esimene eestlane Elbrusel?] GO Reisiajakiri 9, 12. november 2007.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20210120170504/http://www.ajaveeb.alpinism.ee/?page_id=4392 Ajalugu.] alpinism.ee. AJAVEEB.</ref> Tema abikaasa [[Aino Orgulas]] on arst. == Viited == {{Viited}} ==Kirjandus== * "Jaanus Orgulas. Jäägu see." Ilo, 2004. Koostaja [[Jüri Aarma]]. ISBN 109789985576229 ==Välislingid== * Alo Lõhmus, [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D676CC31FBCD7565C2256F0F0000F7B4 "Jaanus Orgulas. Jäägu see."], Eesti Ekspress, 15. september 2004 * Õie Orav, [http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/99veeb_t1.htm "Vastab Jaanus Orgulas"], Teater. Muusika. Kino. veebruar 1999 * [https://www.err.ee/381549/suri-naitleja-jaanus-orgulas Suri näitleja Jaanus Orgulas]. ERR Uudised, 13. august 2011 * [https://publik.delfi.ee/artikkel/55730388 "Ita Ever: Jaanus Orgulas oli mulle väga lähedane ja hea sõber"] Delfi/Õhtuleht, 15. august 2011 {{JÄRJESTA:Orgulas, Jaanus}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti alpinistid]] [[Kategooria:Venemaa Teatrikunsti Instituudi – GITIS-e vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kunstnikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 2011]] j2o4xfofse8qjt192lhgff9umbidtlk 0 134474 7231786 6803949 2026-09-10T16:29:02Z Robert Treufeldt 9117 7231786 wikitext text/x-wiki '''Kõrge Rondeel''' oli [[16. sajand]]il, aastatel 1532–1535<ref>[[Küllike Kaplinski]]. [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1975-4-332-344_20240517160902.pdf?v=a57b8491d1d8 Uusi andmeid Tallinna linnamüüri Tõnismäe-poolse osa kindlustamisest 15. sajandi viimasel veerandil ja 16. sajandi esimesel poolel]. [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 24, 1975, nr 4, lk 337</ref> [[Liivi sõda|Liivi sõja]] eel [[Tallinna linnamüür]]i edelanurga ja [[Kiek in de Kök]]i torni kaitseks ehitatud [[kindlustis]]. [[Rondeel]]i kuju ega täpseid mõõte pole teada, arvatavasti oli see poolümara põhiplaaniga kivitorn või kivist [[eskarp|eskarpmüüriga]] muldehitis. [[Pilt:Tour.chateau.Salces.png|pisi|Rondeel, ümmarguse või poolringikujulise põhiplaaniga lai [[suurtükitorn]]]] Arvatavasti sai Kõrge Rondeel [[Liivi sõda|Liivi sõdade]] ajal tublisti kannatada ja seda enam ei taastatud. [[17. sajand]]il ehitati sellele kohale mahult palju suurem [[Ingeri poolbastion]], millest omakorda ehitati 17. sajandi lõpus välja [[Ingeri bastion]] (tänapäeva [[Harjumägi]]). == Viited == {{viited}} {{koord|NS=59.433907|EW=24.741432|tüüp=maamärk|kaart=}} {{JÄRJESTA:Kõrge Rondeel}} [[Kategooria:Tallinna muldkindlusvöönd]] [[Kategooria:Tallinna vanalinn]] [[Kategooria:16. sajand Tallinnas]] eg4tmvwjyy8399uwo44gbdnmganyx39 0 143627 7232151 7191401 2026-09-11T11:05:35Z Avjoska 1538 7232151 wikitext text/x-wiki {{Sündinud septembris}} ''Siin on loetletud [[29. september|29. septembril]] sündinud tuntud isikuid. *[[1538]] – [[Joan Terès i Borrull]], Hispaania usutegelane, poliitik ja Kataloonia asekuningas *[[1547]] – [[Miguel de Cervantes Saavedra]], hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik *[[1571]] – [[Michelangelo Caravaggio]], itaalia maalikunstnik *[[1703]] – [[François Boucher]], prantsuse kunstnik *[[1758]] – [[Horatio Nelson]], Briti viitseadmiral *[[1832]] – [[Joachim Oppenheim]], rabi *[[1840]] – [[Anton Dohrn]], saksa bioloog *[[1866]] – [[Mõhhailo Gruševskõi]], Ukraina ajaloolane ja poliitik *[[1867]] – [[Walther Rathenau]], juudi rahvusest Saksa tööstur ja poliitik *[[1886]] – [[Aleksander Pulk]], Eesti sõjaväelane * 1886 – [[Michał Butkiewicz]], Poola insener ja poliitik *[[1890]] – [[Alois Eliáš]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja poliitik *[[1891]] – [[Villem Saarsen]], Eesti sõjaväelane *[[1892]] – [[Adolf Johannes]], Eesti sõjaväelane *[[1898]] – [[Trofim Lõssenko]], ukraina päritolu Nõukogude põllumajandusteadlane ja bioloog *[[1900]] – [[Johan Kruusmann]], Eesti piirivalvur *[[1901]] – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane *[[1904]] – [[Jaan Jensen]], eesti karikaturist ja raamatugraafik * 1904 – [[Nikolai Ostrovski]], vene kirjanik * 1904 – [[Aleksander Raidla]], eesti põllumajandusteadlane *[[1907]] – [[Valdo Matela]], Eesti sõjaväelane *[[1912]] – [[Michelangelo Antonioni]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist *[[1913]] – [[Lilija Līce]], läti skulptor *[[1919]] – [[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik *[[1922]] – [[Esther Brand]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja * 1922 – [[Edgar Spriit]], Eesti poliitik *[[1927]] – [[Park Tae Joon]], Lõuna-Korea poliitik *[[1928]] – [[Udo Tiirmaa]], eesti arhitekt *[[1929]] – [[Oskar Kruus]], eesti kirjanik ja kirjandusteadlane * 1929 – [[Guido Mätlik]], eesti ajakirjanik *[[1930]] – [[Aime Mäemets]], eesti hüdrobotaanik * 1930 – [[Colin Dexter]], briti kirjanik *[[1931]] – [[Anita Ekberg]], rootsi näitleja *[[1932]] – [[Fridtjov Clement]], Norra ajakirjanik ja poliitik *[[1933]] – [[Samora Machel]], Mosambiigi poliitik *[[1934]] – [[Jorma Limmonen]], Soome poksija * 1934 – [[Mihály Csíkszentmihályi]], Ungari päritolu USA psühholoogiaprofessor *[[1935]] – [[Jerry Lee Lewis]], USA laulja ja pianist *[[1936]] – [[Silvio Berlusconi]], itaalia poliitik * 1936 – [[Tiiu Reissar]], eesti maalikunstnik ja graafik *[[1938]] – [[Börje Karvonen]], Soome endine poksija * 1938 – [[Wim Kok]], endine Hollandi poliitik *[[1940]] – [[Jüri Martin]], eesti botaanik ja ökoloog, akadeemik, poliitik *[[1943]] – [[Lech Wałęsa]], Poola ametiühingutegelane, poliitik ning inimõiguste aktivist ja kaitsja ning Poola president aastail 1990–1995 *[[1945]] – [[Inge Pind]], eesti sõudja ja sõudetreener * 1945 – [[Ruth-Kaja Pekk]], eesti psühholoog *[[1946]] – [[Jeff Wall]], Kanada fotokunstnik *[[1947]] – [[Ülo Kaevats]], eesti filosoof, riigitegelane ja kirjastaja *[[1948]] – [[Tiiu Kimber]], eesti jõutõstja ja fotograaf * 1948 – [[Theo Jörgensmann]], saksa klarnetist ja helilooja *[[1950]] – [[Vladimir Taiger]], eesti graafik * 1950 – [[Reeta Parmo]], eesti majandusteadlane * 1950 – [[Jan Olav Olsen]], Norra poliitik * 1950 – [[Maurilio De Zolt]], endine Itaalia murdmaasuusataja *[[1951]] – [[Michelle Bachelet]], Tšiili poliitik *[[1953]] – [[Mall Vahtre]], eesti kunstnik *[[1954]] – [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], Iraani poliitik ja torakaalkirurg *[[1956]] – [[Ruth Treimut]], eesti keraamik * 1956 – [[Sebastian Coe]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[1957]] – [[Aleksei Kovaltšuk]], Eesti alpinist *[[1959]] – [[Jon Fosse]], norra kirjanik *[[1960]] – [[Heléne Fritzon]], Rootsi poliitik *[[1961]] – [[Julia Gillard]], Austraalia poliitik * 1961 – [[Zoran Tegeltija]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik *[[1963]] – [[Arvydas Anušauskas]], Leedu ajaloolane ja poliitik *[[1964]] – [[Mart Juur]], eesti ajakirjanik ja humorist * 1964 – [[Mats Õun]], eesti teatrikunstnik * 1964 – [[Igor Janev]], Makedoonia diplomaat *[[1966]] – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik *[[1968]] – [[Monika Salu]], eesti ettevõtja * 1968 – [[Maksim Sokolov]], Venemaa poliitik * 1968 – [[Svenja Schulze]], Saksamaa poliitik *[[1969]] – [[Tore Pedersen]], Norra jalgpallur * 1969 – [[Erika Eleniak]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja endine modell *[[1970]] – [[Kaupo Känd]], eesti filosoof ja diplomaat *[[1971]] – [[Tanoka Beard]], USA korvpallur * 1971 – [[Sibel Tüzün]], Türgi pop- ja rokklaulja * 1971 – [[Yitzhak Yedid]], Iisraeli-Austraalia helilooja *[[1972]] – [[Elo Saue]], eesti orienteeruja ja treener *[[1973]] – [[Toomas Proovel]], eesti maadleja *[[1975]] – [[Kaupo Meiel]], eesti luuletaja ja ajakirjanik *[[1976]] – [[Andri Ševtšenko]], Ukraina jalgpallikoondise ründaja * 1976 – [[Neeme Põder]], eesti kirjanik *[[1977]] – [[Keret Altpere]], eesti tekstiilikunstnik *[[1979]] – [[Gaitana]], Kongo juurtega Ukraina laulja ja laulukirjutaja *[[1980]] – [[Sven Začek]], eesti loodusfotograaf *[[1981]] – [[Leonid Gulov]], eesti sõudja *[[1982]] – [[Silver Sepp]], eesti muusik *[[1984]] – [[Tayanna]], ukraina laulja *[[1985]] – [[Niklas Moisander]], Soome jalgpallur *[[1988]] – [[Kevin Durant]], USA korvpallur *[[1989]] – [[Tanel Laanmäe]], eesti odaviskaja *[[1990]] – [[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija * 1990 – [[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja *[[1991]] – [[Adem Ljajić]], serbia jalgpallur *[[1992]] – [[Alviina Alametsä]], Soome poliitik *[[1993]] – [[Viktor Romanenkov]], eesti iluuisutaja * 1993 – [[Carlos Salcedo]], Mehhiko jalgpallur * 1993 – [[Milad Mohammadi]], Iraani jalgpallur *[[1994]] – [[Steve Mounié]], Benini jalgpallur *[[1995]] – [[Zala Tomašič]], Sloveenia poliitik ja telesaatejuht *[[1998]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur *[[2000]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja * 2000 – [[Kevin Castaño]], Colombia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 29.]] 4jww62rz99xql0i3hos5ia9nh5ywya4 0 145192 7231922 7214856 2026-09-10T21:58:46Z Sjur 66496 7231922 wikitext text/x-wiki {{sündinud septembris}} ''Siin loetletakse [[10. september|10. septembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1559]] – [[Moritz Stensson Leijonhufvud]], Rootsi riigitegelane, Raseborgi krahv *[[1659]] – [[Henry Purcell]], inglise helilooja ja organist *[[1804]] – [[Helene von Tiesenhausen]], baltisaksa päritolu von Tiesenhausenite suguvõsa liige *[[1839]] – [[Charles Sanders Peirce]], USA teadlane ja filosoof, üks semiootika rajajaid *[[1855]] – [[Albert F. Mummery]], Briti mägironija *[[1859]] – [[John Norman Collie]], Briti keemik ja alpinist *[[1866]] – [[Jeppe Aakjær]], taani luuletaja ja romaanikirjanik, üks Taani juhtivaid kodukohakirjanikke *[[1879]] – [[Karl Ernst Alexander Masing]], baltisaksa arstiteadlane *[[1884]] – [[Herbert Johanson]], eesti arhitekt *[[1885]] – [[Lauri Kettunen]], soome keeleteadlane *[[1886]] – [[Hilda Doolittle]], ameerika proosakirjanik ja luuletaja *[[1890]] – [[Marie Heiberg]], eesti kirjanik *[[1891]] – [[Ignacy Matuszewski]], Poola poliitik, publitsist, diplomaat ja sõjaväelane *[[1892]] – [[Antoni Roman]], Poola diplomaat ja poliitik * [[1894]] – [[Eduard Kesk]], Eesti sõjaväelane *1894 – [[Ljubov Rimm]], eesti päritolu Nõukogude Liidu luuraja *1894 – [[Jaan Tomp]], Eesti kommunist, Riigikogu liige ja poliitik *[[1909]] – [[Evelyne Ruth Hall]], USA kergejõustiklane *[[1910]] – [[Gustav Sule]], eesti odaviskaja *[[1912]] – [[Herluf Bidstrup]], taani kunstnik ja karikaturist *[[1913]] – [[Kalevi Kotkas]], Eesti/Soome kergejõustiklane *[[1915]] – [[Arno Kasemaa]], eesti õpetaja, koorijuht ja prosaist *[[1917]] – [[Masahiko Kimura]], jaapani judoka *[[1921]] – [[Joann Lõssov]], eesti korvpallur *[[1922]] – [[Yma Sumac]], Peruu-Ameerika laulja (sopran) *[[1924]] – [[Mahmud Umarov]], Nõukogude Liidu laskur *[[1927]] – [[Kamil Ikramov]], usbeki päritolu Vene kirjanik ja stsenarist *[[1929]] – [[Arnold Daniel Palmer]], USA golfimängija * 1929 – [[Ülo Puidak]], eesti loomaarstiteadlane *[[1930]] – [[Aino Kukk]], eesti maletaja * 1930 – [[Ferreira Gullar]], Brasiilia näitekirjanik ja luuletaja *[[1931]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija *[[1932]] – [[Jevlampijus Laškovas]], leedu geoloog *[[1933]] – [[Karl Lagerfeld]], saksa päritolu moedisainer, kunstnik ja fotograaf * [[1935]] – [[Mary Oliver]], Ameerika Ühendriikide luuletaja * [[1939]] – [[Jaan Klõšeiko]], eesti graafik * 1939 – [[Mari Pill]], eesti kunstiteadlane * [[1941]] – [[Stephen Jay Gould]], ameerika bioloog, paleontoloog, evolutsionist ja teadusloolane * 1941 – [[Merileid Saava]], eesti arstiteadlane ja toitlustusteadlane * [[1943]] – [[Horst-Dieter Höttges]], Saksamaa jalgpallur, kaitsja * 1943 – [[Neale Donald Walsch]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[1944]] – [[Ants Paju]], eesti ühiskonnategelane * 1944 – [[Lia Tüür]], eesti ehtekunstnik * [[1945]] – [[Sirje Kuuskmann]], eesti keraamik * [[1946]] – [[James Ray Hines]], USA kergejõustiklane * [[1947]] – [[Sulev Teinemaa]], eesti filmikriitik ja ajakirjanik * [[1948]] – [[Mikheil Korkia]], Gruusia korvpallur * 1948 – [[Raivo Rajamäe (geoloog)|Raivo Rajamäe]], eesti geoloog * 1948 – [[Igor Ljakin-Frolov]], Venemaa diplomaat, suursaadik * 1948 – [[Robert Jerry Lanier]], USA korvpallur * [[1949]] – [[Bill O'Reilly]], USA ajakirjanik ja kirjanik * [[1950]] – [[Henn Käärik]], eesti sotsioloog * [[1952]] – [[Margitta Dröse-Pufe]], Saksamaa kergejõustiklane * 1952 – [[Werner Hug]], Šveitsi maletaja * [[1953]] – [[Jüri Viikberg]], eesti filoloog * 1953 – [[Tiina Randlane]], eesti botaanik, lihhenoloog * 1953 – [[Igor Võssotski]], Nõukogude Liidu poksija * 1953 – [[Amy Irving]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[1954]] – [[Silvia Chivás Baró]], Kuuba kergejõustiklane * [[1955]] – [[Marja-Liisa Kirvesniemi]], soome murdmaasuusataja * [[1956]] – [[Triin Kaalep]], eesti keeletoimetaja * [[1957]] – [[Murat Zjazikov]], Inguši Vabariigi endine president * 1957 – [[Andreï Makine]], Venemaal sündinud Prantsusmaa kirjanik * [[1958]] – [[Kalle Tammemäe]], eesti infotehnoloog * [[1959]] – [[Rein Spitz]], eesti ajakirjanik * 1959 – [[Margus Rätsep]], eesti füüsik * 1959 – [[Jim Meskimen]], Ameerika Ühendriikide koomik, filmi- ja seriaalinäitleja * [[1960]] – [[Colin Firth]], inglise näitleja * [[1961]] – [[Jörg Freimuth]], Saksamaa kergejõustiklane * 1961 – [[Uwe Freimuth]], Saksamaa kergejõustiklane * [[1962]] – [[Hillar Teder]], eesti ettevõtja, kaubandus- ja kinnisvaraärimees * 1962 – [[Nikita Aržakov]], jakuudi filmilavastaja * [[1966]] – [[Joseph Nieuwendyk]], Kanada jäähokimängija, ründaja * 1966 – [[Timur Kulõbajev]], Kasahstani ärimees * 1966 – [[Olavi Kurina]], eesti entomoloog * [[1968]] – [[Guy Ritchie]], Briti filmilavastaja * 1968 – [[Andreas Herzog]], Austria jalgpallur, poolkaitsja * [[1969]] – [[Torsten May]], Saksamaa poksija * 1969 – [[Patti Ann Browne]], USA teleajakirjanik * [[1970]] – [[Katrin Kuldma]], eesti moekunstnik * 1970 – [[Toomas Liivak]], eesti korvpallur * 1970 – [[Julie Halard-Decugis]], Prantsusmaa tennisist * [[1971]] – [[Andres Vana]], eesti muusik * [[1972]] – [[Bente Skari]], norra suusataja * 1972 – [[Ghada Shouaa]], Süüria kergejõustiklane * 1972 – [[Joel Haahtela]], soome psühhiaatriadoktor ja kirjanik * 1972 – [[Bledar Sejko]], albaania laulja ja kitarrist * [[1973]] – [[Mark Huizinga]], Hollandi judomaadleja * 1973 – [[György Dragomán]], ungari kirjanik * 1973 – [[Deniz Yücel]], saksa-türgi ajakirjanik ja publitsist * [[1974]] – [[Raul Sillaste]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja * 1974 – [[Tiina Laanem]], eesti ajakirjanik ja kirjanik * 1974 – [[Ben Wallace]], USA korvpallur * 1974 – [[Merle Raun]], Eesti ettevõtja, juhtimisteadlane ja poliitik * [[1976]] – [[Vasílios Lákis]], kreeka jalgpallur * 1976 – [[Gustavo Kuerten]], Brasiilia tennisist * [[1977]] – [[Ott Kiivikas]], eesti kulturist * [[1978]] – [[Ramūnas Šiškauskas]], leedu korvpallur * [[1980]] – [[Timothy Richard Goebel]], USA iluuisutaja * 1980 – [[Mikey Way]], basskitarrist * 1980 – [[Tahar Tamsamani]], Maroko poksija * 1980 – [[Judit Varga]], Ungari poliitik * [[1981]] – [[Filippo Pozzato]], itaalia jalgrattur * 1981 – [[Kari Käsper]], eesti jurist ja inimõigusaktivist * 1981 – [[Hele-Riin Uib]], eesti löökpillimängija * [[1982]] – [[Staffan Kronwall]], rootsi jäähokimängija * 1982 – [[Viljar Pennert]], Eesti korvpallitreener ja poliitik * [[1984]] – [[Sander Post]], eesti jalgpallur (ründaja) * [[1985]] – [[Elyse Levesque]], Kanada filmi- ja seriaalinäitleja * 1985 – [[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur * [[1987]] – [[Ivan Franjic]], Austraalia jalgpallur * [[1988]] – [[Jordan Staal]], Kanada jäähokimängija * 1988 – [[Lucas Pérez]], hispaania jalgpallur * [[1990]] – [[André Almeida]], portugali jalgpallur * [[1991]] – [[Sam Morsy]], Egiptuse jalgpallur * 1991 – [[Antoine Armand]], Prantsusmaa riigiametnik ja poliitik * [[1992]] – [[Lisanne de Witte]], Hollandi jooksja * [[1995]] – [[Jack Grealish]], inglise jalgpallur * [[1999]] – [[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur * [[2001]] – [[Ajna Késely]], ungari ujuja * 2001 – [[Armando Broja]], Albaania-Inglise jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|September, 10.]] 2u4ik3rnp8le4gn6f4ujaej47paivx8 0 146575 7232050 7230887 2026-09-11T09:00:41Z Avjoska 1538 7232050 wikitext text/x-wiki {{sündinud oktoobris}} ''Siin artiklis loetletakse [[19. oktoober|19. oktoobril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1591]] – [[Bengt Bengtsson Oxenstierna]], Rootsi poliitik *[[1721]] – [[Georg Friedrich von Grotenhielm]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane *[[1810]] – [[Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich]], Venemaa sõjaväelane (kindralleitnant) ja riigitegelane *[[1864]] – [[Artturi Heikki Virkkunen]], Turu ülikooli esimene rektor ja Soome ajaloo professor *[[1873]] – [[Jacobus Johannes Eden]], Hollandi kiiruisutaja ja jalgrattur *[[1876]] – [[Mihkel Pung]], Eesti õigusteadlane ja poliitik *[[1882]] – [[Umberto Boccioni]], itaalia maalikunstnik ja skulptor *[[1884]] – [[Eugen Habermann]], eesti arhitekt *[[1890]] – [[Ervin Bauer]], ungari bioloogiateoreetik *[[1898]] – [[Viktor Roovere]], Eesti politseinik ja sõjaväelane * 1898 – [[Elīna Zālīte]], läti kirjanik ja tõlkija *[[1899]] – [[Miguel Ángel Asturias]], Guatemala kirjanik ja diplomaat *[[1900]] – [[Oskar Urgart]], eesti kirjanduskriitik ja bibliograaf * 1900 – [[Roy Worters]], Kanada jäähokimängija, väravavaht *[[1904]] – [[Tuuli Reijonen]], soome kirjanik ja tõlkija *[[1906]] – [[Valli Eller]], eesti keraamik, skulptor, tehnoloog ja kunstipedagoog *[[1908]] – [[Geirr Tveitt]], norra pianist ja helilooja *[[1909]] – [[Salme Masso]], eesti õpetaja, kokk ja kokaraamatute autor *[[1910]] – [[Egor Madiberg]], eesti maalikunstnik *[[1913]] – [[Valev Uibopuu]], eesti kirjanik *[[1916]] – [[Jean Dausset]], prantsuse arstiteadlane ja hematoloog *[[1918]] – [[Hugo Pais]], eesti loomaarstiteadlane *[[1920]] – [[Heino Lindre]], eesti kaubandustöötaja ja -õppejõud * 1920 – [[Paula Koido]], eesti arhitekt *[[1921]] – [[Gunnar Nordahl]], Rootsi jalgpallur, ründaja *[[1924]] – [[Lubomír Štrougal]], endine Tšehhoslovakkia riigitegelane *[[1925]] – [[Vaike Rannet]], eesti kirjanik *[[1926]] – [[Heinrich Veromann]], eesti ornitoloog * 1926 – [[Uuno Öpik]], eesti rahvusest Suurbritannia aatomifüüsik *[[1927]] – [[Hans Schäfer]], Saksamaa jalgpallur * 1927 – [[Pierre Alechinsky]], Belgia kunstnik *[[1928]] – [[René Hüssy]], Šveitsi jalgpallur ja treener * 1928 – [[Henno Rajandi]], eesti tõlkija *[[1929]] – [[Igor Novikov]], Nõukogude Liidu viievõistleja *[[1930]] – [[Agda Artna-Cohen]], eesti päritolu Kanada ja Ameerika Ühendriikide füüsik *[[1931]] – [[John le Carré]], inglise romaanikirjanik *[[1933]] – [[Oleg Rjahhovski]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja *[[1934]] – [[Kalju Terasmaa]], eesti muusik * 1934 – [[Viivi Timm]], eesti zooloog ja hüdrobioloog *[[1937]] – [[Kustas Kikerpuu]], helilooja * 1937 – [[Teresa Barbara Ciepły-Wieczorek]], Poola kergejõustiklane * 1937 – [[Marilyn Bell]], Kanada ujuja *[[1938]] – [[Jörn Rüsen]], saksa ajaloolane ja kultuuriteoreetik *[[1939]] – [[Jaan Isotamm]] (Johnny B.), eesti luuletaja * 1939 – [[Dan Paźniak]] (Danas Pozniakas), Leedu poksija *[[1940]] – [[Jerzy Kulej]], Poola poksija * 1940 – [[Pertti Salolainen]], Soome poliitik ja diplomaat *[[1944]] – [[Toivo Hinrikus]], eesti farmatseut * 1944 – [[Tiiu Neiland]], eesti endine tennisist ja treener * 1944 – [[Tõnu Koger]], eesti kirjastustegelane, tõlkija, toimetaja ja mehaanikainsener *[[1945]] – [[John Lithgow]], [[USA]] filminäitleja *[[1946]] – [[Jürgen Croy]], Saksamaa jalgpallur, väravavaht * 1946 – [[Philip Pullman]], inglise lastekirjanik * 1946 – [[Uku Pihlak]], eesti keemik *[[1949]] – [[Tatjana Anissimova]], Nõukogude Liidu kergejõustiklane *[[1950]] – [[George Fenton]], Briti helilooja *[[1952]] – [[Verónica Castro]], mehhiko filminäitleja ja laulja *[[1953]] – [[Wang Yi]], Hiina poliitik *[[1954]] – [[Joseph Washington Bryant]], USA korvpallur ja treener * 1954 – [[Samuel Allardyce]], Inglismaa jalgpallur *[[1956]] – [[Viviane Kallaste]], eesti laulja * 1956 – [[Carlo Urbani]], itaalia arst ja mikrobioloog *[[1962]] – [[Evander Holyfield]], [[USA]] poksija * 1962 – [[Aivar Pohlak]], eesti jalgpallitegelane *[[1964]] – [[Manuel Legris]], prantsuse teatrijuht ja endine balletitantsija *[[1965]] – [[Merle Jääger]], näitleja ja luuletaja * 1965 – [[Bradley Lee Daugherty]], USA korvpallur *[[1966]] – [[Meldrick Taylor]], Ameerika Ühendriikide endine poksija * 1966 – [[Jon Favreau]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja *[[1967]] – [[Eveli Peterson]], eesti laskesuusataja *[[1968]] – [[Herbert Kickl]], Austria poliitik *[[1969]] – [[Dieter Thoma]], Saksamaa suusahüppaja * 1969 – [[Erwin Sánchez Freking]], Boliivia jalgpallur * 1969 – [[Pedro Castillo]], Peruu õpetaja, ametiühingutegelane ja poliitik *[[1970]] – [[Nouria Mérah-Benida]], Alžeeria kergejõustiklane *[[1973]] – [[Hicham Arazi]], Maroko tennisist * 1973 – [[Wang Shi-ting]], Taiwani tennisist *[[1974]] – [[Martin Pedanik]], eesti graafik ja disainer *[[1975]] – [[Mathilde Gerg]], Saksamaa mäesuusataja *[[1976]] – [[Xavier Fernández Gaztañaga]], Hispaania purjetaja * 1976 – [[Omar Gooding]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1977]] – [[Habib Beye]], Senegali jalgpallur, kaitsja * 1977 – [[Raúl Tamudo Montero]], Hispaania jalgpallur, ründaja *[[1979]] – [[Nelly Drell]], eesti maalikunstnik *[[1981]] – [[Heikki Kovalainen]], Soome Vormel 1 sõitja * 1981 – [[Andrus Mitt]], eesti jalgpallur *[[1983]] – [[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur * 1983 – [[Rebecca Ferguson]], Rootsi filminäitleja *[[1986]] – [[Andrus Raadik]], eesti võrkpallur *[[1988]] – [[Maria Väli]], eesti laulja *[[1989]] – [[Simeoni Sundja]], eesti näitleja *[[1990]] – [[Emma Coburn]], USA jooksja *[[1996]] – [[Bella Hadid]], Ameerika Ühendriikide modell [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Oktoober, 19.]] 6xn4o7atjljj9po13mtlwepwa25uap3 0 147506 7231975 6150622 2026-09-11T05:35:45Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231975 wikitext text/x-wiki '''Karl Kook''' ([[6. veebruar]] [[1899]] [[Raadi vald]] – [[10. veebruar]] [[1987]] [[Stockholm]]) oli eesti arst, [[günekoloogia|günekoloog]]. Õppis [[Tartu Aleksandri Gümnaasium]]is. 1918–1919 oli [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. 1919. aastal lõpetas [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i.<ref>{{Netiviide |url=http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=1919 |pealkiri=Hugo Treffneri Gümnaasium. 1919 a lend |vaadatud=2015-10-15 |arhiivimisaeg=2015-11-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151121205116/http://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=1919 |url-olek=ei tööta }}</ref> Õppis 1919–1926 [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust, vahepeal 1922–1924 [[Berliini ülikool]]is. 1933 promoveeriti Tartus arstiteaduse doktoriks ("Võrdlevaid uurimusi mõningate keemiliste ainete toimest embrüonaalsesse koesse ja Rous-sarkoomisse koekultuuris"). 1925–1928 ülikooli naistekliiniku assistent, 1928–1939 naistearst Tartu [[Eesti Erakliinik]]us.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=jarvateatajaew19330513&type=staticpdf Uus arstiteaduse doktor. K. Kooki promotsioon. Järva Teataja, 13. mai 1933]</ref> 1939–1944 [[Tallinna Keskhaigla]] naistehaiguste ja sünnitusabi osakonna juhataja. 1944 põgenes Rootsi. 1951–1956 naistearst [[Luleå]]s, 1956–1961 [[Hultsfred]]i jaoskonnaarst, aastast 1962 eraarst-günekoloog [[Stockholm]]is. Karl Kook oli 1919. aastast [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. 1946. aasta sügissemestril oli ta Stockholmi koonduse esimees ja alates 1950. aastast vanematekogu liige. [[1978]] valiti ta EÜS-i auvilistlaseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] EÜS</ref> ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * [[Jaan Novek]]. Dr. med. Karl Kook in memoriam. [[Teataja]], 28. veebruar 1987, nr 4, lk 12. * Tallinn vajab moodsat naistehaiglat. Keskhaigla sünnitus-günekoloogia osak. uue juhataja dr. med. Karl Kook'i jutuajamine "Uus Eestile". [[Uus Eesti]], 3. märts 1939, nr 61, lk 6. {{JÄRJESTA:Kook, Karl}} [[Kategooria:Eesti naistearstid]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Arstide Koja liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1899]] [[Kategooria:Surnud 1987]] japkh6n9jezdextzd21of2hfzvmidgg 0 150058 7232006 7186434 2026-09-11T07:33:44Z Avjoska 1538 7232006 wikitext text/x-wiki {{sündinud novembris}} ''Siin loetletakse [[14. november|14. novembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1650]] – [[William III]], Inglise kuningas 1689–1702 *[[1765]] – [[Robert Fulton]], USA insener *[[1774]] – [[Gaspare Spontini]], Itaalia helilooja ja dirigent *[[1779]] – [[Adam Oehlenschläger]], Taani kirjanik *[[1788]] – [[Mihhail Lazarev]], Vene admiral, polaaruurija *[[1797]] – [[Charles Lyell]], Šoti geoloog *[[1805]] – [[Fanny Mendelssohn]], juudi päritolu Saksa pianist ja helilooja *[[1829]] – [[Karl Kuppner]], anatoom *[[1833]] – [[Andreas Erlemann]], eesti pedagoog, köster ja organist *[[1840]] – [[Claude Monet]], prantsuse maalikunstnik *[[1863]] – [[Leo Hendrik Baekeland]], USA keemik *1863 – [[Jakov Bologovski]], Venemaa riigitegelane *[[1871]] – [[Theodor Teder]], eesti organist ja koorijuht *[[1877]] – [[Norman Everard Brookes]], Austraalia tennisist *[[1883]] – [[Ado Birk]], eesti õigusteadlane ja poliitik *[[1884]] – [[Ferdinand Kull]], Eesti diplomaat ja riigiametnik *[[1887]] – [[Bernhard Paumgartner]], Austria dirigent ja helilooja *[[1889]] – [[Jawaharlal Nehru]], India poliitik, peaminister 1947–1964 *1889 – [[Ţāhā Ḩusayn]], Egiptuse kirjanik *[[1891]] – [[Frederick Banting]], Kanada füsioloog, Nobeli auhind 1923 *1891 – [[James Edwin Meredith]], USA kergejõustiklane *1891 – [[Liina Reiman]], eesti näitleja ja memuaarikirjanik *[[1893]] – [[Pieter Daniel Moeskops]], Hollandi jalgrattur *[[1894]] – [[Villem Sõelsepp]], Vabadussõja veteran *[[1896]] – [[Nikolai Kursmann]], Eesti maadleja, maadlustreener ja sporditegelane *1896 – [[Nikolai Viitak]], eesti insener ja poliitik *[[1900]] – [[Aaron Copland]], USA helilooja, pianist ja dirigent *[[1902]] – [[Carlo Buti]], itaalia laulja *[[1904]] – [[Ida Anton-Agu]], eesti maalikunstnik *[[1906]] – [[Andrei Abrikossov]], vene näitleja *1906 – [[Louise Brooks]], USA filminäitleja *[[1907]] – [[Pedro Arrupe]], Hispaania teoloog *1907 – [[Astrid Lindgren]], rootsi lastekirjanik *1907 – [[Elmar Peäske]], eesti flötist ja dirigent *[[1908]] – [[Karl Inno]], eesti majandusteadlane *1908 – [[Joseph McCarthy]], Ameerika Ühendriikide poliitik *1908 – [[Harrison Salisbury]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja ajaloolane *1908 – [[Richard Pallas]], eesti kunstnik *[[1910]] – [[Jerzy Putrament]], Poola kirjanik *[[1912]] – [[Valter Lamp]], Eesti majandustegelane ja tennisist *1912 – [[Otto Samma]], eesti tõlkija *[[1914]] – [[Karl Kikas]], eesti lõõtspillimängija *[[1918]] – [[John Edward Bromwich]], Austraalia tennisist *[[1919]] – [[Honoré Bonnet]], Prantsusmaa mäesuusatamise treener *[[1921]] – [[Ea Jansen]], eesti ajaloolane *1921 – [[Elga Liiva]], eesti arhitekt *[[1922]] – [[Boutros Boutros-Ghali]], Egiptuse poliitik, ÜRO peasekretär 1992–1996 *1922 – [[Leili Muuga]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog *[[1923]] – [[Udo Kuller]], Eesti jalgpallur *[[1924]] – [[Leonid Kogan]], Vene viiuldaja *[[1925]] – [[Helmut Hofmann]], Saarimaa poksija * 1925 – [[Roi Medvedev]], Vene ajaloolane ja sotsioloog * 1925 – [[Willem Schagen]], Hollandi poksija * 1925 – [[Žores Medevedev]], Vene-Inglise bioloog *[[1926]] – [[Leonie Rysanek]], Austria laulja *[[1927]] – [[Narciso Yepes]], Hispaania kitarrist * 1927 – [[Fernando Torres (näitleja)|Fernando Torres]], Brasiilia näitleja, lavastaja ja produtsent *[[1929]] – [[Heli Susi]], eesti pedagoog * 1929 – [[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[1930]] – [[Edward Higgins White]], USA astronaut * 1930 – [[Jānis Pujats]], katoliku kiriku Riia peapiiskop *[[1931]] – [[Peeter Kullo Kandre]], eesti antropoloog * 1931 – [[Ivar Paljak]], eesti tehnikateadlane *[[1933]] – [[Sally Deaver]], USA mäesuusataja * 1933 – [[Fred Haise]], Ameerika Ühendriikide aeronautikainsener, mereväelane ja NASA astronaut *[[1935]] – [[Ḩusayn (Jordaania)|Hussein ibn Talal]], Jordaania kuningas 1952–1999 *[[1936]] – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik *[[1937]] – [[Murray Oliver]], Kanada jäähokimängija *[[1938]] – [[Olav Kool]], Eesti tõstja *1938 – [[Mati Majass]], eesti arst *1938 – [[Toivo Miljan]], eesti politoloog ja majandusteadlane *[[1939]] – [[Heli Susi]], eesti pedagoog *[[1940]] – [[Terry Gilbert Dischinger]], USA korvpallur *[[1941]] – [[Hanno Schotter]], Eesti veterinaararst ja poliitik *[[1942]] – [[Klaus Beer]], Saksamaa kergejõustiklane *1942 – [[Natalia Gutman]], Vene tšellist *[[1943]] – [[Peter Norton]], USA programmeerija *[[1945]] – [[Jaan Lember]], Eesti kergejõustiklane *1945 – [[Stella Obasanjo]], Nigeeria presidendi abikaasa *[[1946]] – [[Carol Vitale]], USA modell *[[1948]] – [[Charles Mountbatten-Windsor|Charles]], Walesi prints *1948 – [[Kristina Lugn]], rootsi luuletaja ja näitekirjanik *[[1949]] – [[Pierre Buyoya]], Burundi president 1987–1993 ja 1996–2003 *1949 – [[Vello Õunpuu]], Eesti autosportlane *[[1950]] – [[Taavi Esko]], laulupedagoog, koorijuht ja dirigent *[[1951]] – [[Ene Eharand]], eesti arhitekt *1951 – [[Avo Soots]], Eesti autosportlane *1951 – [[Zhang Yimou]], Hiina filmilavastaja *[[1952]] – [[Anne Kaarep]], eesti arhitekt *[[1953]] – [[Dominique de Villepin]], Prantsusmaa poliitik ja diplomaat, peaminister 2005–2007 *[[1954]] – [[Bernard Hinault]], Prantsusmaa jalgrattur *1954 – [[Condoleezza Rice]], USA poliitik *[[1955]] – [[Heidi Hautala]], Soome poliitik * 1955 – [[Matthias Herget]], Saksamaa jalgpallur * 1955 – [[Jack Wayne Sikma]], USA korvpallur *[[1956]] – [[Antti Herlin]], Soome ettevõtja *[[1957]] – [[Lauri Breede]], eesti koorijuht *[[1958]] – [[Jaan Undusk]], eesti kirjandusteadlane ja kirjanik * 1958 – [[Ingrīda Latimira]], Läti poliitik *[[1959]] – [[Paul McGann]], Inglise näitleja *[[1960]] – [[Marju Kõivupuu]], eesti rahvaluuleteadlane * 1960 – [[Kari Kuivalainen]], soome laulja *[[1961]] – [[Tiit Kuuli]], eesti majandustegelane * 1961 – [[Laura San Giacomo]], USA näitleja * 1961 – [[Jurga Ivanauskaitė]], leedu kirjanik ja kunstnik * 1961 – [[Andres Joamets]], eesti kitarrist *[[1963]] – [[Samuel Puusaar]], eesti õigeusu vaimulik *[[1965]] – [[Toomas Kalve]], eesti fotograaf * 1965 – [[Marge Koort]], Eesti karateka ja treener * 1965 – [[Gulnara Dulova]], jakuudi balletitantsija ja balletipedagoog * 1965 – [[Piret Toomvap]], eesti teleprodutsent * 1965 – [[Avo Tölpt]], Eesti karatekohtunik * 1965 – [[Olga Einasto]], eesti raamatukogutöötaja, giid ja kultuuritegelane *[[1966]] – [[Urmas Loit]], eesti meediategelane * 1966 – [[Petra Rossner]], Saksamaa jalgrattur *1966 – [[Jaak Vilo]], Eesti arvutiteadlane *[[1967]] – [[Tõnu Karjatse]], eesti ajakirjanik *1967 – [[Leo Kunnas]], Eesti sõjaväelane *1967 – [[Imre Pulai]], Ungari aerutaja *[[1968]] – [[Janine Lindemulder]], USA pornonäitlejatar *1968 – [[Hannes Palang]], eesti geograaf *[[1969]] – [[Mark Andrew Henderson]], USA ujuja *[[1970]] – [[Julie Cialini]], USA modell *1970 – [[Margus Kotter]], Eesti jalgpallikohtunik *1970 – [[Ilona Kivirähk]] (Martson), eesti ajakirjanik ja tõlkija *1970 – [[Silvia Rieger]], Saksamaa kergejõustiklane *1970 – [[Andres Tinno]], Eesti ettevõtja ja poliitik *[[1972]] – [[Josh Duhamel]], USA näitleja *1972 – [[Lori Dupuis]], Kanada jäähokimängija *1972 – [[Edyta Górniak]], poola laulja ja laulutekstide autor *[[1975]] – [[Travis Barker]], USA muusik *1975 – [[Frédéric Covili]], Prantsusmaa mäesuusataja *1975 – [[Luiz Carlos Bombonato Goulart]] ehk [[Luizão]], Brasiilia jalgpallur *1975 – [[Gabriela Szabo]], rumeenia kergejõustiklane *1975 – [[Rolands Bērziņš]], läti maletaja *[[1977]] – [[Obie Trice]], USA räppar *[[1978]] – [[Michala Banas]], Austraalia näitleja *1978 – [[Margit Tõnson]], eesti ajakirjanik *[[1979]] – [[Vitalij Aab]], Saksamaa jäähokimängija *1979 – [[Olga Kurylenko]], Ukraina näitleja *1979 – [[Osleidys Menéndez]], Kuuba kergejõustiklane (odaviskaja) *1979 – [[Emilia Martin]] (Väli), Eesti lauatennisist *[[1980]] – [[Randall Bal]], USA ujuja *1980 – [[Nicolas Lopez]], Prantsusmaa vehkleja *[[1981]] – [[Miyavi]], Jaapani rokk-kitarrist *1981 – [[Tiffany Selby]], USA modell * 1982 – [[Allan Keian]], eesti kirjanik * 1982 – [[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (jooksja) *[[1984]] – [[Marija Šerifović]], Serbia laulja *[[1985]] – [[Resi Stiegler]], USA mäesuusataja *1985 – [[Ronny Hafsås]], Norra laske- ja murdmaasuusataja *1985 – [[Laura Rohtla]], Eesti suusataja *1985 – [[Thomas Vermaelen]], Belgia jalgpallur *[[1988]] – [[Artjom Dmitrijev]], Eesti jalgpallur *1988 – [[Simon Schempp]], endine Saksamaa laskesuusataja *[[1991]] – [[Sandra Daškova]], Eesti iluduskuninganna * 1991 – [[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija *[[1993]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1995]] – [[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja * 1996 – [[Mason Gooding]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1997]] – [[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur *[[1998]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[2002]] – [[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane *[[2006]] – [[Yan Diomande]], Elevandiluuranniku jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|November, 14.]] ityzrsjd27h76zfql8k0ysrwzd4cjut 0 155137 7232070 7222998 2026-09-11T09:22:45Z Avjoska 1538 7232070 wikitext text/x-wiki {{sündinud veebruaris}} ''Siin loetletakse [[26. veebruar]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1361]] – [[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]], Saksa kuningas *[[1585]] – [[Federico Cesi]], itaalia loodusteadlane *[[1677]] – [[Nicola Fago]], itaalia helilooja *[[1786]] – [[François Arago]], prantsuse matemaatik, füüsik ja astronoom *[[1802]] – [[Victor Hugo]], prantsuse kirjanik *[[1807]] – [[Théophile-Jules Pelouze]], prantsuse keemik *[[1808]] – [[Honoré Daumier]], prantsuse kunstnik, skulptor ja karikaturist *[[1821]] – [[Félix Ziem]], prantsuse maalikunstnik *[[1836]] – [[Elihu Vedder]], Ameerika Ühendriikide sümbolistlik maalikunstnik, raamatuillustraator ja luuletaja *[[1842]] – [[Camille Flammarion]], prantsuse astronoom ja literaat *[[1855]] – [[Carl Oswald Bulla]], sakslasest päevapiltnik *[[1857]] – [[Thomas W. Lawson]], ameerika kirjanik ja ärimees *[[1861]] – [[Ferdinand I (Bulgaaria)|Ferdinand I]], Bulgaaria kolmanda iseseisvusaja esimene tsaar *[[1864]] – [[Martin Okas]], eesti õpetaja ja õpikukoostaja *[[1868]] – [[Venceslau Brás Pereira Gomes]], Brasiilia poliitik *[[1879]] – [[Frank Bridge]], inglise vioolamängija, dirigent ja helilooja *[[1882]] – [[Pierre Mac Orlan]], prantsuse kirjanik *[[1884]] – [[Nikolai Maim]], eesti õigusteadlane *[[1885]] – [[Aleksandras Stulginskis]], Leedu poliitik *[[1894]] – [[Albert Suurkivi]], Eesti poliitik *[[1896]] – [[Andrei Ždanov]], Nõukogude Liidu riigitegelane *[[1902]] – [[Vercors]], prantsuse kirjanik ja illustraator *[[1903]] – [[Helene Johani]], eesti raamatukoguteadlane, bibliograaf ja õppejõud *[[1905]] – [[Vladimir Janus]], Eesti sõjaväelane *[[1910]] – [[Olav Roots]], eesti dirigent ja pianist *[[1911]] – [[Josef Smrkovský]], Tšehhoslovakkia poliitik ja riigitegelane *1911 – [[Sachio Yamamoto]], Jaapani poliitik *[[1914]] – [[Heino Lepikson]], eesti tehnikateadlane *[[1917]] – [[Alejandro Yango]], Filipiinide diplomaat *[[1920]] – [[Karel Houba]], tšehhi kirjanik ja tõlkija * 1920 – [[Hilmar Baunsgaard]], Taani poliitik *[[1923]] – [[Taivo Laevastu]], eesti päritolu USA okeanograaf *[[1926]] – [[Rudolf Sisask]], Eesti NSV operatiivvolinik * 1926 – [[Henry Molaison]], USA mäluhäirega patsient * 1926 – [[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor * 1926 – [[Esra Rahula]], eesti emeriitvaimulik *[[1927]] – [[Hans Heinz Holz]], saksa marksistlik filosoof *[[1928]] – [[Fats Domino]], USA laulja *1928 – [[Ari'el Sharon]], Iisraeli poliitik *[[1932]] – [[Johnny Cash]], USA kantrilaulja * 1932 – [[Olav Renno]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja tõlkija * 1932 – [[Czesław Bessaga]], poola matemaatik *[[1933]] – [[Endel Mallene]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija *[[1935]] – [[Artur Rasizadə]], Aserbaidžaani poliitik *[[1936]] – [[Sirje Annist]], eesti ajaloolane ja arhivaar * 1936 – [[Riho Nõmmik]], eesti füüsik *[[1940]] – [[Maile Hiiet]], eesti nukunäitleja *[[1942]] – [[Maret Sõmer]], eesti tekstiilikunstnik *[[1943]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane *[[1945]] – [[Orion (laulja)|Orion]], USA laulja *[[1947]] – [[Undel Kokk]], eesti koorijuht ja pedagoog * 1947 – [[Sandie Shaw]], inglise laulja *[[1948]] – [[Ilmar Palli]], eesti ajakirjanik *[[1949]] – [[Olga Sedakova]], vene luuletaja, prosaist, tõlkija, filoloog ja etnoloog *[[1950]] – [[Helen Clark]], Uus-Meremaa poliitik * 1950 – [[Ott Arder]], eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija * 1950 – [[Enn Seppet]], eesti arstiteadlane * 1950 – [[Toimi Kankaanniemi]], Soome poliitik *[[1952]] – [[Jaan Arder]], eesti muusik *[[1954]] – [[Recep Tayyip Erdoğan]], Türgi poliitik * 1954 – [[Mare Kõiva]], eesti folklorist *[[1956]] – [[Milan Babić]], Horvaatia serblasest poliitik * 1956 – [[Michel Houellebecq]], prantsuse kirjanik * 1956 – [[Rein Oja]], eesti näitleja * 1956 – [[Mõhhailo Koval]], Ukraina sõjaväelane ja poliitik * 1956 – [[Kaia Urb]], eesti laulja *[[1957]] – [[Priidu Isak]], eesti poksija *[[1958]] – [[Tim Kaine]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik * 1958 – [[Susan Helms]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane ja NASA astronaut *[[1959]] – [[Mati Karmin]], eesti skulptor * 1959 – [[Ahmet Davutoğlu]], Türgi politoloog ja poliitik *[[1961]] – [[Annika Tõnuri]], eesti ooperilaulja, pianist ja pedagoog * 1961 – [[Monika Fagerholm]], soomerootsi kirjanik *[[1962]] – [[Greg Germann]], ameerika filminäitleja *1962 – [[Etienne Ys]], Hollandi Antillide poliitik *1962 – [[Vassili Nebenzja]], Nõukogude Liidu ja Venemaa diplomaat *[[1963]] – [[Jaakko Hämeen-Anttila]], soome keeleteadlane ja tõlkija *[[1964]] – [[Alar Streimann]], Eesti diplomaat *[[1965]] – [[Linnar Viik]], eesti infotehnoloog ja IT-visionäär *[[1966]] – [[Meelis Nurm]], eesti arhitekt * 1966 – [[Garry Conille]], Haiti arst, tervishoiuametnik ja poliitik * 1966 – [[Mārīte Seile]], Läti pedagoog ja poliitik * 1966 – [[Néstor Lorenzo]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1967]] – [[Lauri Aav]], eesti muusik *[[1968]] – [[Heiko Sööt]], eesti näitleja * 1968 – [[Martti Raidal]], eesti füüsik *[[1969]] – [[Kai Pata]], eesti bioloog ja pedagoogikateadlane-haridustehnoloog *[[1971]] – [[Erykah Badu]], Ameerika Ühendriikide laulja, näitleja ja aktivist * 1971 – [[Renāte Blumberga]], liivi päritolu Läti ajaloolane, etnoloog ja kultuuriloolane *[[1972]] – [[Liisi Ojamaa]], eesti luuletaja * 1972 – [[Jüri Jegorov]], Eesti graafiline disainer * 1972 – [[Keith Ferguson]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[1973]] – [[Barbara Kosmal]], poola filminäitleja ja modell *1973 – [[ATB]], saksa DJ ja produtsent *[[1974]] – [[Sébastien Loeb]], Prantsusmaa rallisõitja * 1974 – [[Irina Vlah]], Moldova poliitik *[[1975]] – [[Frank Busemann]], saksa kümnevõistleja *[[1977]] – [[Marek Järvik]], eesti filosoof *[[1978]] – [[Olga Kosmina]], Eesti võistlustantsija * 1978 – [[Kalev Kaljuste]], Eesti poliitik * 1978 – [[Tom Beck]], saksa laulja, laulukirjutaja ja näitleja *[[1979]] – [[Asko Kase]], eesti filmilavastaja * 1979 – [[Viljar Arakas]], eesti ettevõtja *[[1980]] – [[Fjodor Vinokurov]], kirjandusteadlane ja slaavi filoloog * 1980 – [[Marina Malova]], Eesti näitleja *[[1981]] – [[Märt Avandi]], eesti näitleja *[[1982]] – [[Li Na]], hiina naistennisist * 1982 – [[Aneta Florczyk]], Poola raskejõustiklane * 1982 – [[Nate Ruess]], USA laulja * 1982 – [[Siim Sepp]], eesti geoloog * 1982 – [[Liisi Eelmaa]], eesti teatrikunstnik * 1982 – [[Annika Vait]], eesti advokaat *[[1983]] – [[Képler Laveran Lima Ferreira]], Portugali jalgpallur * 1983 – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja *[[1985]] – [[Aare Külama]], eesti laulja * 1985 – [[Sanya Richards-Ross]], USA jooksja *[[1986]] – [[Nacho Monreal]], hispaania jalgpallur * 1986 – [[Georg Niedermeier]], saksa jalgpallur *[[1987]] – [[Jonah Nilsson]], Rootsi laulja, helilooja ja arranžeerija * 1987 – [[Juraj Kucka]], slovaki jalgpallur * 1987 – [[Andrea Šušnjara]], horvaadi laulja *[[1988]] – [[Sinta Ozoliņa]], Läti odaviskaja * 1988 – [[Timo Sild]], eesti orienteeruja * 1988 – [[Brian Gibbons]], USA jäähokimängija * 1988 – [[Riho Esko Maimets]], eesti helilooja *[[1989]] – [[Andrei Lukin]], Eesti jäähokimängija * 1989 – [[Maarja-Liisa Pilvik]], eesti keeleteadlane ja koorihelilooja * 1989 – [[Irena Joveva]], Sloveenia ajakirjanik ja poliitik *[[1990]] – [[Guido Pizarro]], Argentina jalgpallur *[[1991]] – [[Anton Tinnerholm]], rootsi jalgpallur *[[1992]] – [[Mikael Granlund]], Soome jäähokimängija * 1992 – [[Matz Sels]], Belgia jalgpallur *[[1993]] – [[Barclay Goodrow]], Kanada jäähokimängija *[[1994]] – [[Jacob Trouba]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1994) *[[1996]] – [[Karolin Jürise]], eesti näitleja *[[1997]] – [[Damien Riat]], Šveitsi jäähokimängija *[[1998]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[1999]] – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja *[[2002]] – [[Maarten Vandevoordt]], Belgia jalgpallur *[[2003]] – [[Levi Colwill]], Inglismaa jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Veebruar, 26.]] 2r9jmrg5r1t168lfw5nk5uoqauj01p4 0 155162 7232087 7225606 2026-09-11T09:36:40Z Avjoska 1538 7232087 wikitext text/x-wiki {{sündinud märtsis}} ''Siin loetletakse [[17. märts]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1611]] – [[Robert Douglas]], šoti päritolu Rootsi sõjaväelane ja poliitik *[[1768]] – [[Ka'ahumanu]], Hawaii kuningriigi regent, kuninganna ja kuninga Kamehameha I abikaasa *[[1834]] – [[Gottlieb Daimler]], saksa insener, konstruktor ja tööstur *[[1853]] – [[Hans Horst Meyer]], saksa arst ja farmakoloog *[[1856]] – [[Mihhail Vrubel]], vene maalikunstnik *[[1862]] – [[Silvio Gesell]], saksa majandusteadlane *[[1865]] – [[Gabriel Narutowicz]], poola insener ja poliitik, Poola esimene president *[[1875]] – [[Rajmund Jarosz]], Poola poliitik *[[1886]] – [[Johan Järv]], eesti arst *[[1888]] – [[Eduard Fraenkel]], saksa-briti klassikaline filoloog *[[1892]] – [[Aleksandra Beļcova]], läti maalikunstnik ja graafik *[[1899]] – [[Jaan Pert]], eesti kunsti- ja teatrikriitik ja -ajaloolane, kirjanik ja ajakirjanik *[[1900]] – [[Alma Kraas]], eesti pikaealine *[[1901]] – [[Karl Kimmel]], Eesti Vabadussõja veteran *[[1903]] – [[Malle Meentalo]], eesti agronoom * 1903 – [[Juhan Lindström]], Eesti sõjaväelane *[[1904]] – [[Otu Ibius]], eesti õigusteadlane, ajaloolane ja karskustegelane *[[1905]] – [[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane *[[1908]] – [[Lauri Posti]], soome keeleteadlane *[[1909]] – [[Jõvan Kõrla]], mari näitleja ja luuletaja * 1909 – [[Mai Talvest]], eesti näitekirjanik *[[1910]] – [[Aino Raudsepp]], eesti põllumajandusteadlane *[[1911]] – [[Vello Kaaristo]], eesti murdmaasuusataja *[[1913]] – [[Arnold Ree]], eesti poksija * 1913 – [[Clay Shaw]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja *[[1916]] – [[Erik Anari]], eesti loomaarst *[[1917]] – [[Teodor Wilhelm Niitemaa]], Soome ja Eesti ajaloolane *[[1919]] – [[Nat King Cole]], USA džässmuusik ja laulja *[[1920]] – [[Juri Prõtkov]], vene multifilmide lavastaja ja kunstnik *[[1924]] – [[Uno Podar]], eesti arstiteadlane ja patoanatoom * 1924 – [[Lehte Mark]], eesti ooperilaulja *[[1926]] – [[Arvo Ratassepp]], eesti koorijuht, helilooja ja pedagoog *[[1928]] – [[Gunārs Priede]], läti näitekirjanik * 1928 – [[Evald Reimets]], eesti taimekasvatusteadlane * 1928 – [[Armand Tungal]], eesti tõlkija *[[1929]] – [[Juhan Sõerd]], eesti psühholoog *[[1930]] – [[Karin Laine]], eesti spordiveteran *[[1932]] – [[Evi Juhkam]], eesti keeleteadlane *[[1934]] – [[Tiit Tiidemann]], eesti tehnikateadlane *[[1935]] – [[Reet Pirrus]], eesti geoloog ja palünoloog *[[1937]] – [[Páll Pétursson]], Islandi poliitik *[[1938]] – [[Izold Pustõlnik]], Eesti astrofüüsik * 1938 – [[Rudolf Nurejev]], tatari päritolu Prantsusmaa ja Suurbritannia balletitantsija, koreograaf, ballettmeister ja teatrijuht *[[1939]] – [[Giovanni Trapattoni]], Itaalia jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1940]] – [[Mark White]], USA poliitik ja advokaat *[[1941]] – [[Paul Kantner]], USA kitarrist ja laulja * 1941 – [[Ando Ots]], eesti füüsik * 1945 – [[Jorma Sipilä]], soome sotsiaalpoliitika teadlane *[[1947]] – [[Tiiu Valgemäe]], Eesti iluuisutaja ja iluuisutamistreener * 1947 – [[Jarkko Laine]], soome kirjanik ja tõlkija *[[1948]] – [[Matti Killing]], eesti sõudetreener * 1948 – [[Theo Jansen]], hollandi kunstnik *[[1949]] – [[Toomas Paur]], Eesti poliitik *[[1951]] – [[Kurt Russell]], ameerika näitleja *[[1953]] – [[Rein Lindmäe]], eesti lauatennisist ja treener *[[1954]] – [[Jüri Pihl]], Eesti riigiametnik ja poliitik *[[1955]] – [[Gary Sinise]], ameerika näitleja ja lavastaja * 1955 – [[Nigel Haywood]], Suurbritannia diplomaat * 1955 – [[Irina Sedakova]], vene folklorist, balkanist, etnolingvist ja sotsiolingvist *[[1956]] – [[Kersti Madis]], eesti laulja * 1956 – [[Aivar Lumi]], Eesti poliitik *[[1957]] – [[Õnne Õunap]], eesti keraamik *[[1958]] – [[Arvo Kohv]], eesti sõudja *[[1959]] – [[Risto E. J. Penttilä]], Soome politoloog ja endine poliitik *[[1962]] – [[Ank Bijleveld]], Hollandi poliitik *[[1963]] – [[Teet Koitjärv]], eesti looduskaitse- ja omavalitsustegelane *[[1964]] – [[Rob Lowe]], ameerika filminäitleja * 1964 – [[Sulev Oll]], eesti ajakirjanik *[[1967]] – [[Indrek Neivelt]], eesti pankur *[[1968]] – [[Tauri Tallermaa]], eesti koolitaja *[[1969]] – [[Mika Kihlström]], Soome poksija *[[1970]] – [[Kristīne Želve]], läti kirjanik, režissöör, stsenarist, näitleja ja saatejuht *[[1971]] – [[Urmas Klaas]], Eesti ajaloolane ja poliitik * 1971 – [[Erkki Raasuke]], eesti pangandustegelane * 1971 – [[Merle Prii]], eesti õpetaja ja giid *[[1972]] – [[Mia Hamm]], Ameerika Ühendriikide endine jalgpallur *[[1973]] – [[Caroline Corr]], [[Iirimaa|iiri]] laulja ja muusik (trummar) * 1973 – [[Kaarina Rein]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija *[[1974]] – [[Tõnis Kasemers]], eesti autovõidusõitja * 1974 – [[Sergei Kravtsov]], Venemaa riigitegelane ja poliitik *[[1976]] – [[Stephen Gately]], iiri laulja ja näitleja * 1976 – [[Imre Erik]], eesti käsipallur ja treener * 1976 – [[Jan Lätt]], eesti ettevõtja ja karikaturist *[[1980]] – [[Roland Theis]], Saksa poliitik *[[1981]] – [[Baiba Skride]], läti viiuldaja *[[1983]] – [[Raul Meireles]], portugali jalgpallur *[[1984]] – [[Rasmus Stoklund]], Taani poliitik *[[1986]] – [[Edin Džeko]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur * 1986 – [[Rauno Kaibiainen]], eesti näitleja *[[1987]] – [[Sander Mölder]], Eesti helilooja, muusikaprodutsent * 1987 – [[Mauro Zárate]], Argentina jalgpallur *[[1988]] – [[Fraser Forster]], inglise jalgpallur * 1988 – [[Ivan Pavljutškov]], eesti filmirežissöör ja stsenarist *[[1989]] – [[Shinji Kagawa]], Jaapani jalgpallur * 1989 – [[Mikael Backlund]], rootsi jäähokimängija *[[1990]] – [[Liane Pintsaar]], eesti kergejõustiklane *[[1991]] – [[Kristjan Lüüs]], eesti näitleja * 1991 – [[Ardis Vilt]], eesti basskitarrist *[[1993]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja *[[1994]] – [[Soualiho Meïté]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1997]] – [[Kathleen Ledecky]], USA ujuja * 1997 – [[Konrad Bukowiecki]], poola kergejõustiklane (kuulitõukaja) * 1997 – [[Paik Seung-ho]], Lõuna-Korea jalgpallur *[[1998]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[1999]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti kergejõustiklane (tõkkejooksja) *[[2001]] – [[Märt Tammearu]], eesti võrkpallur *[[2003]] – [[Arthur Augusto de Matos Soares]], Brasiilia jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 17.]] cxwhbbt0i2m1omid4w2enzha5up2ngk 0 155195 7232043 7219745 2026-09-11T08:53:58Z Avjoska 1538 7232043 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[15. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1452]] – [[Leonardo da Vinci]], Itaalia teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoom, maalikunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjanik *[[1646]] – [[Pierre Poiret]], müstik ja filosoof *[[1707]] – [[Leonhard Euler]], Šveitsi päritolu matemaatik *[[1772]] – [[Étienne de Geoffroy Saint-Hilaire]], prantsuse loodusteadlane ja -filosoof *[[1791]] – [[Hans Heinrich Falck]], Toomgildi oldermann *[[1793]] – [[Friedrich Georg Wilhelm Struve]], saksa päritolu vene astronoom ja geodeet *[[1795]] – [[Maria Schicklgruber]], [[Adolf Hitler]]i vanaema *[[1800]] – [[James Clark Ross]], inglise maadeavastaja ja meresõitja *[[1825]] – [[Paul Jordan]], baltisaksa ajaloolane ja statistik *[[1826]] – [[Nicolaus Michael Bremer]], Pärnu raehärra *[[1837]] – [[Atis Kronvalds]], läti publitsist, keelemees ja pedagoog *[[1843]] – [[Natalie Johanson-Pärna|Natalie Auguste Johanson-Pärna]], esimese eesti naiskäsitöökooli rajaja ja esimene eesti naine, kes avalikult kõnet pidas *[[1858]] – [[Émile Durkheim]], prantsuse sotsioloog *[[1873]] – [[Aleksander Põrk]], eesti vanavarakoguja ja kultuuriloolane *[[1875]] – [[Anton Lill]], Tallinna kaupmees *[[1879]] – [[Johannes Woldemar Otto Narbutt]], baltisaksa keemik *[[1886]] – [[Nikolai Gumiljov]], vene luuletaja *[[1887]] – [[Stanisław Rouppert]], Poola sõjaväelane ja meditsiiniteadlane *[[1891]] – [[Paul Borkmann]], Eesti sõjaväelane *[[1894]] – [[Nikita Hruštšov]], Nõukogude Liidu riigitegelane *[[1895]] – [[Corrado Alvaro]], itaalia kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist *[[1896]] – [[Alfred Rõude]], eesti kunstikoguja *[[1905]] – [[Serge Lifar]], ukraina päritolu Prantsusmaa balletitantsija, koreograaf ja ballettmeister *[[1910]] – [[Miguel Najdorf]], juudi päritolu Argentina maletaja, *[[1912]] – [[Kim Il-sŏng]], Põhja-Korea poliitik *[[1915]] – [[Ella Lüüs]], eesti graafik * 1915 – [[Epp Kaidu]] (Leida Ird), eesti lavastaja ja näitleja *[[1920]] – [[Richard von Weizsäcker]], Saksamaa poliitik * 1920 – [[Thomas Szasz]], Ameerika Ühendriikide akadeemik, psühhiaater ja psühhoanalüütik * [[1921]] – [[Luulik Kokamägi]], eesti maalikunstnik *[[1923]] – [[Artur Alliksaar]], eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija *[[1925]] – [[Eva Novek]], eesti näitleja *[[1929]] – [[Rauni Mollberg]], soome filmirežissöör *[[1930]] – [[Leev Kuum]], eesti majandusanalüütik * 1930 – [[Vigdís Finnbogadóttir]], neljas Islandi president (1980–1996) * 1930 – [[Lembit Arro]], Eesti poliitik * 1930 – [[Lembit Abo]], eesti toimetaja ja käsiraamatute autor *[[1931]] – [[Tomas Tranströmer]], rootsi luuletaja * 1931 – [[Henno Uus]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide sõjaväelane *[[1932]] – [[Elsa Gretškina]], endine Eesti NSV haridusminister * 1932 – [[Anatoli Gromõko]], Venemaa rahvusvaheliste suhete spetsialist, afrikanist ja diplomaat *[[1933]] – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane * 1933 – [[Boriss Strugatski]], vene ulmekirjanik * 1933 – [[Adolf Traks]], eesti teatrilavastaja, pedagoog ja stsenarist * 1933 – [[Lille-Astra Arraste]], eesti rahvatantsujuht *[[1935]] – [[Peep Algvere]], väliseestlasest silmaarst ja arstiteadlane *[[1936]] – [[Raymond Poulidor]], prantsuse jalgrattur *[[1937]] – [[Uldis Pūcītis]], läti näitleja * 1937 – [[Arvi Nordmann]], eesti merendusteadlane ja raadioinsener *[[1938]] – [[Claudia Cardinale]], itaalia filminäitleja *[[1939]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog * 1939 – [[Carlo Ginzburg]], juudi päritolu Itaalia ajaloolane *[[1940]] – [[Maie Toompere]], eesti nukunäitleja * 1940 – [[Peeter Metsar]], eesti korvpallur *[[1942]] – [[Oiva Lohtander]], soome näitleja ja lavastaja *[[1943]] – [[Mariann Fischer Boel]], Taani poliitik * 1943 – [[Robert Lefkowitz]], USA arstiteadlane *[[1945]] – [[Jaan Männik]], eesti majandustegelane *[[1946]] – [[Toivo Kaunismäe]], eesti poksija *[[1949]] – [[Alla Pugatšova]], vene poplaulja ja produtsent * 1949 – [[Jorma Taipale]], soome endine poksija *[[1950]] – [[Andres Kork]], Eesti kirurg ja poliitik *[[1951]] – [[Börje Salming]], Rootsi jäähokimängija *[[1952]] – [[Gunnar Kriik]], eesti muusik, helilooja ja laulusõnade autor *[[1953]] – [[Eve Viilup]], eesti teleajakirjanik, toimetaja ja produtsent *[[1954]] – [[Eve Raeste]], eesti keeleteadlane *[[1956]] – [[Arturo Kinch]], Costa Rica suusataja *[[1957]] – [[Evelyn Ashford]], USA naiskergejõustiklane * 1957 – [[Hwang Kyo-ahn]], Lõuna-Korea poliitik *[[1959]] – [[Emma Thompson]], inglise näitleja, koomik ja lavastaja * 1959 – [[Toomas Huik]], eesti pressi- ja spordifotograaf *[[1960]] – [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]], belglaste kuningas * 1960 – [[Susanne Bier]], Taani filmirežissöör * 1960 – [[Aivar Kokk]], Eesti ettevõtja ja poliitik * 1960 – [[Mihhail Kornijenko]], Venemaa insener ja kosmonaut *[[1961]] – [[Tiina Lillak]], soome endine odaviskaja *[[1962]] – [[Talat Xhaferi]], albaania rahvusest Makedoonia poliitik *[[1963]] – [[Ott Ojamaa (arhitekt)|Ott Ojamaa]], eesti arhitekt * 1963 – [[Jana Rand]], eesti ajakirjanik * 1963 – [[Beata Szydło]], Poola poliitik * 1963 – [[Viljo Vetik]], eesti ettevõtja, sporditoetaja ja kohaliku omavalitsuse poliitik *[[1964]] – [[Tiina Lang]], eesti ajakirjanik *[[1966]] – [[Samantha Fox]], Briti laulja ja modell * 1966 – [[Mika Lintilä]], Soome poliitik *[[1968]] – [[Ivane Merabišvili]], Gruusia poliitik *[[1969]] – [[Mati Tomp]], luuletaja *[[1969]] – [[Bruno Le Maire]], Prantsusmaa poliitik ja diplomaat *1971 – [[Meelis Loit]], vehkleja *[[1971]] – [[Veikko Saar]], eesti astronoom *[[1972]] – [[Toomas Trapido]], eesti loodushoiutegelane * 1972 – [[Margus Kask]], eesti baptisti vaimulik *[[1974]] – [[Sirli Hiius]] (Sarah), eesti laulja *[[1976]] – [[Aare Pilv]], eesti luuletaja ja kirjandusteadlane * 1976 – [[Darius Regelskis]], Leedu jalgpallur *[[1977]] – [[Lilija Jefremova]], ukraina laskesuusataja *[[1978]] – [[Anna Torv]], Austraalia näitleja *[[1981]] – [[Allar Tankler]], eesti ajakirjanik * 1981 – [[Andrés D'Alessandro]], Argentina jalgpallur *[[1982]] – [[Tiina Liimets]], eesti astronoom *[[1984]] – [[Chen Qi]], hiina lauatennisist *[[1985]] – [[Elias Hämäläinen]], soome laulja *[[1987]] – [[Yasmani Copello]], Türgi tõkkejooksja * 1987 – [[Jonas Deichmann]], saksa ekstreemsportlane *[[1988]] – [[Andy Miele]], USA jäähokimängija *[[1990]] – [[Emma Watson]], inglise filminäitleja * 1990 – [[Fouad Bachirou]], Komooride jalgpallur *[[1991]] – [[Javier Fernández (iluuisutaja)|Javier Fernández]], hispaania iluuisutaja * 1991 – [[Anastassija Vinnikova]], valgevene laulja *[[1992]] – [[Amy Diamond]], rootsi laulja * 1992 – [[Héctor Núñez Segovia]], Tšiili jalgpallur * 1992 – [[Remo Freuler]], Šveitsi jalgpallur * 1992 – [[Jordan Weal]], Kanada jäähokimängija *[[1993]] – [[Alice Braga]], Brasiilia näitleja * 1993 – [[Felipe Anderson]], Brasiilia jalgpallur *[[1994]] – [[Maja Dahlqvist]], rootsi murdmaasuusataja *[[1995]] – [[Leander Dendoncker]], Belgia jalgpallur *[[1997]] – [[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (keskmaajooksja) * 1997 – [[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja *[[1998]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja * 1998 – [[Sam Tutty]], Briti näitleja ja laulja *[[2004]] – [[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 15.]] hbd9yye5tqqo4vbzl3obcg6dxjtgj6l 0 155375 7231888 7097513 2026-09-10T21:04:50Z Kuriuss 38125 7231888 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=veebruar}} [[Fail:Yargıtay önü adalet heykeli.jpg|pisi]] '''Ametnik''' on isik, kes on [[Ametiasutus|ametiasutusega]] teenistus- ja usaldussuhtes ning kes teostab [[Avalik võim|avalikku võimu]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 7 lg 1-3.</ref> Ametnik ei ole [[ametiasutuse töötaja]]. Ametiasutuse töötaja töötab küll ametiasutuses, kuid erinevalt ametnikust töötaja üksnes toetab avaliku võimu teostamist, mitte ei teosta seda.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 2 lg 1, § 3 lg 2, § 7 lg 4.</ref> [[Avaliku teenistuse seadus|Avaliku teenistuse seaduse]] jaotab ametnikud Eestis riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 2 lg 1.</ref> Ametnik on ametiasutuse koosseisus ette nähtud ametikohale nimetatud või valitud isik.<ref>{{Netiviide |autor=Sarapuu, Ebe |aeg=2012 |pealkiri=Ametniku mõiste avaliku teenistuse seaduse eelnõus |url=https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/ebe_sarapuu._ametniku_moiste_avaliku_teenistuse_seaduse_eelnous.pdf |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210506062125/https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/ebe_sarapuu._ametniku_moiste_avaliku_teenistuse_seaduse_eelnous.pdf |arhiivimisaeg=6.05.2021 |vaadatud=06.04.2021 |väljaanne=Õiguskeel}}</ref> Ametnikke kokku ehk ametnike kogumit nimetatakse ametnikkonnaks. Ametnike ja töötajaid on kokku 27 935, mis on 2,8% tööealisest elanikkonnast.<ref>Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 8. – https://web.archive.org/web/20231126103146/https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a (vaadatud 25.11.2023).</ref> Üldiselt reguleerib ametniku seisundit ja avaliku teenistust avaliku teenistuse seadus.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 1.</ref> [[Eriteenistuja|Eriteenistujate]] puhul aga tuleb lisaks vaadata ka eriseadust (näiteks [[politseiametnik]], [[päästeametnik]], [[Prokurör (Eesti)|prokurör]]) ning teatud ametnikele ei kohaldata avaliku teenistuse seadust üldse.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 2 lg 2, 3.</ref> == Ametiteenistus == === Ametnikuks saamine === Ametnikuna võib teenistusse võtta [[Eesti Vabariigi kodanik]]u ning piiratud juhtudel [[Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik|Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 14 lg 1-2.</ref> Avaliku teenistuse vabad ametikohad täidetakse avaliku või sisekonkursi korras, kuid teatud ametnikud võib teenistusse võtta konkursita.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 16.</ref> Ametnik võidakse nimetada määramata tähtajaks või määratud tähtajaks.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 23.</ref> Teatud juhtudel on isiku ametnikuna teenistusse võtmine välistatud, näiteks kui isik on tahtlikult toimepandud kuriteo eest karistatud.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 15.</ref> Ametniku teenistuskohustuste rikkumisel võetakse ametnik [[Distsiplinaarvastutus|distsiplinaarvastutusele]].<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 69 jj.</ref> === Teenistuskohustused === Ametnike teenistuskohustused on erinevad. Levinum on [[Juriidiline isik|eraõiguslike juriidiliste isikute]] ning inimeste teenindamise, nõustamise ja järelevalvega tegelemine. Peale selle tegeletakse otsuste ettevalmistamisega, näiteks seadusloome või õiguse rakendamise kavandamisega. Samuti tegeletakse poliitikate väljatöötamisega, avaliku teavitustegevusega, rahvusvahelise koostööga või juhtimisega.<ref>Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. M. Sõmer (põhiautor). Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses. Tallinn: 2017, lk 9. – https://centar.ee/pdf/ee/2017_Rollid_ja_hoiakud_avalikus_teenistuses.pdf (25.11.2023). </ref> Ametnike on võimalik jaotada ka lähtuvalt vastutustasanditest: lihttööd, assisteerivad tööd, nooremspetsialistid, spetsialistid, vanemspetsialistid, juhtivspetsialistid ja eksperdid, esmatasandi juhid, keskastme juhid, tippjuhid.<ref>Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 53. – https://web.archive.org/web/20231126103146/https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a (vaadatud 25.11.2023).</ref> ==== Tippjuht ==== Tippjuht tegeleb valitsuse, valitsemisala, valdkonna või asutuse strateegiliste eesmärkide saavutamisega.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020035?leiaKehtiv Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord.] Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse määrus 26.06.2013 nr 100. RT I, 14.11.2023, 7. § 6.</ref> Tippjuhil peab olema piisav juhtimiskogemus, haridus ja võõrkeele oskus.<ref name=":0">[https://www.riigiteataja.ee/akt/118122020035?leiaKehtiv Avaliku teenistuse tippjuhtidele esitatavad nõuded, nende värbamise ja valiku ning arendamise ja hindamise kord.] Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse määrus 26.06.2013 nr 100. RT I, 14.11.2023, 7. § 2.</ref> Tippjuhi kompetentsid on kirjeldatud kompetentsimudelis.<ref name=":0" /> Tippjuht on näiteks minister, kantsler, asekantsler, Riigikantselei direktor, Rahapesu Andmebüroo juht, ameti, inspektsiooni, Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektor või peadirektori asetäitja.<ref>Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus. M. Raun, T. Õunapuu, R. Saluri, P. Türk (koost.). Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine (2022), lk 10, 17. – https://www.fin.ee/media/8292/download (vaadatud 25.11.2023). </ref> ==== Keskastmejuht ja esmatasandi juht ==== Keskastmejuht allub tippjuhile, juhib inimesi, teostab järelevalvet esmatasandi juhtide üle ning viib ellu valdkonna strateegilisi eesmärke.<ref>Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus. M. Raun, T. Õunapuu, R. Saluri, P. Türk (koost.). Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine (2022), lk 17. – https://www.fin.ee/media/8292/download (vaadatud 25.11.2023). </ref> Esmatasandi juht on tiimijuht või valdkonna juht, kellele alluvad spetsialistid ja eksperdid, kuid kes ei ole administratiivjuht.<ref name="download">Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus. M. Raun, T. Õunapuu, R. Saluri, P. Türk (koost.). Keskastmejuhtide kompetentsimudeli uuendamine (2022), lk 15-16. – https://www.fin.ee/media/8292/download (vaadatud 25.11.2023).</ref> Mõnes asutuses ei eristata esmatasandi ja keskastmejuhti, kuid siiski on leitud, et erinevad tasandid nõuavad erinevaid oskusi ja on seotud erinevate ülesannetega.<ref name="download" /> Erinevalt tippastme juhtidest ei ole keskastme- ega esmatasandi juhi nõuded eraldi määruses kehtestatud. == Vajalikud oskused ja omadused == Ametiasutusse töötamiseks võib olla seatud nõuded haridusele, töökogemusele ja võõrkeelte oskustele.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 10, § 14 lg 1-4.</ref> Statistika kohaselt on 83% ametnikest kõrgharidusega.<ref>Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 25. – https://web.archive.org/web/20231126103146/https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a (vaadatud 25.11.2023).</ref> Samuti peavad ametnike tegevus olema kooskõlas ametniku [[Eetikakoodeks|eetikakoodeksiga]].<ref>Rahandusministeerium. Ametniku eetikakoodeks (23.11.2023). –https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/eetika (vaadatud 25.11.2023)</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Iiberaport viis laupkokkupõrkesse: naistearstid protestivad, perepoliitika juht lahkus töölt |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120408717/iiberaport-viis-laupkokkuporkesse-naistearstid-protestivad-perepoliitika-juht-lahkus-toolt |vaadatud=2025-10-08 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}</ref> Rahandusministeeriumi poole on pöördutud eetika alaste küsimuste selgitamisega nii ametnike üritustel osalemise, kingituste ja soodustuste vastuvõtmise, väljendusvabaduse ja koolitamise teemadel.<ref>Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 61. – https://web.archive.org/web/20231126103146/https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a (vaadatud 25.11.2023).</ref> Ametnikud ise peavad olulisteks omadusi, mis seostuvad usaldusväärsusega (vastutustunne ja kohusetunne), koostööga (koostööoskus, suhtlemisoskus) ja kompetentsusega (seaduste tundmine, informeeritus oma valdkonna arengutest). Samuti peetakse oluliseks avatust muutustele, stressitaluvust, pühendumust, tööalast suutlikkust, kogemust ning lojaalsust.<ref>Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. M. Sõmer (põhiautor). Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses. Tallinn: 2017, lk 15. – https://centar.ee/pdf/ee/2017_Rollid_ja_hoiakud_avalikus_teenistuses.pdf (vaadatud 25.11.2023).</ref> == Motivatsioon == Ametnikud väärtustavad ametiteenistusega kaasnevat kindlustunnet, stabiilsust ning huvitavat tööd. Samuti hinnatakse ühiskonda panustamis ning riigi ja inimeste teenimist.<ref>Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar. M. Sõmer (põhiautor). Rollid ja hoiakud avalikus teenistuses. Tallinn: 2017, lk 18. – https://centar.ee/pdf/ee/2017_Rollid_ja_hoiakud_avalikus_teenistuses.pdf (vaadatud 25.11.2023).</ref> Ametnikud osalevad iga aasta arengu- ja hindamisvestluses, mille käigus hinnatakse ametniku töötulemusi, ametialast arengut ja koolitusvajadust ning arutatakse eesmärkide üle.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 30.</ref> Vestlused peaksid tõstma ametnike motivatsiooni ja soodustama ülesannete eesmärgipärast täitmist.<ref>Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 32. – https://web.archive.org/web/20231126103146/https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a (vaadatud 25.11.2023).</ref>Samuti on võimalik ametnik tähtajaliselt üle viia teisele ametikohale, et suurendada ametniku pädevust ja motivatsiooni või edendamaks koostööd ametiasutuste vahel.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 33.</ref> Lisaks korraldatakse koolitusi, et arendada ametialaseid teadmisi ja oskusi.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 31, § 32.</ref> Asutused näevad enim vajadust koolitustega arendada argumenteerimis-, enesejuhtimis- ning digioskust ja muudatuste juhtimist.<ref>Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse aastaraamat 2022, lk 36. – <nowiki>https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#avaliku-teenistuse-a</nowiki> (vaadatud 25.11.2023).</ref> == Ametniku õigused ja kohustused == === Ametniku õigused === Ametnikul on õigus saada teenistusülesannete täitmise eest palka.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 34.</ref> Sarnaselt töölepingu alusel töötajatega saab ametnik valveaja, ületunnitöö eest ning ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise eest tasustatud.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 38, § 39.</ref> Lisaks hüvitatakse ametnikule lähetuskulud ning koondamise korral makstakse hüvitist.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 102, § 44.</ref> Ametnikule võidakse maksta tasu teise ametniku asendamise korral.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 57.</ref> Ametnikule võib maksta tulemuspalka, lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiat erakordsete teenistusalaste saavutuste eest.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 61 lg 5.</ref> Ametnikul on ka sotsiaalsed tagatised hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 49.</ref> Preemia võib olla solidaarne ehk meeskonna tulemuse põhine või individuaalne ehk isikliku tulemuse põhine. Kõige sagedamini pakutakse avalikus sektoris järgmisi soodustusi: meelelahutusüritused, koolitused, sporditegevused.<ref>Rahandusministeerium. Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ. Palgasüsteemide arendamine ning palgakorraldus organisatsioonis. Tallinn: 2014, lk 6-7. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/palgakorraldus (vaadatud 25.11.2023).</ref> Iga ametiasutus kehtestab [[palgajuhend]]i, kus on täpsemad palga määramise ja maksmise korra reeglid.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 63 lg 1.</ref> Ametiasutustel on kohustus avalikustada palgajuhendid oma kodulehel.<ref>Rahandusministeerium. Palgakorraldus (09.11.2023). – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/palgakorraldus (vaadatud 25.11.2023).</ref> Samuti avalikustatakse ametnike palk.<ref>Rahandusministeerium. Personali- ja palgastatistika (09.11.2023). – https://web.archive.org/web/20231126103146/https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/personali-ja-palgastatistika#ametnike-palgaandmed (vaadatud 25.11.2023).</ref> Küll aga on jaatatud ühtsete palga kujundamise põhimõtete väljatöötamise ja palkade avalikustamise metoodika ülevaatamise vajadust.<ref>Rahandusministeerium. Avaliku teenistuse ajakohastamise analüüs (2023), lk 39. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus. </ref> Palgasüsteemi ülesehitamisel tuleks paljude kriteeriumite seas järgida seda, et see oleks sisemiselt õiglane, väliselt konkurentsivõimeline, organisatsioonile jõukohane ja toetaks töötajate värbamist, hoidmist ja motiveerimist. Sisemine õiglus tähendab seda, et sarnase töö eest saab sarnast tasu ja väline konkurentsivõime seda, et võrreldes turuga on sama sisu ja vastutusega tööd sarnaselt tasustatud. Avalikus teenistuses ei pruugi mõlema eesmärgi saavutamine õnnestuda, mistõttu võib osutuda võimalikuks teatud ametikohtade puhul ainult sisemise õigluse tagamine.<ref>Rahandusministeerium. Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ. Palgasüsteemide arendamine ning palgakorraldus organisatsioonis. Tallinn: 2014, lk 9. – https://www.fin.ee/riigihaldus-ja-avalik-teenistus/avalik-teenistus/palgakorraldus (vaadatud 25.11.2023).</ref> === Ametniku kohustused === Ametnike tegevus peab olema kooskõlas [[põhiseadus]]e ja muude [[õigusakt]]idega.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 50.</ref> Ametnik peab teenistusülesandeid täitma ausalt, asjatundlikult, hoolikalt, erapooletult ning käituma väärikalt nii teenistuses kui teenistusvälisel ajal.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 51 lg 51 lg 1, 2, 4.</ref> Ametniku teenistusülesanded on kirjas [[ametijuhend]]is, kuid ametnikul võib olla kohustus täita täiendavaid teenistusülesandeid või puuduva ametniku tööülesandeid.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 52, § 53, § 57.</ref> Ametnikul võib olla õigus või kohustus keelduda korralduse täitmisest.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 54 lg 1.</ref> Lisaks ei tohi ametnik avaldada teenistussuhte ajal ja ka pärast seda teatud andmeid, näiteks riigi- ja ärisaladust ega teiste perekonna- ja eraelu andmeid.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 55.</ref> Ametnik peab kinni pidama tegevuspiirangutest ja toimingupiirangutest.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/kvs Korruptsioonivastane seadus (KVS).] Riigi Teataja. RT I, 13.04.2021, 4. KVS § 3 lg 2.</ref> Tegevuspiirang seisneb kõrvaltegevuste keelus, näiteks võib ametnikul olla keeld osaleda ettevõtjana, või keelus teostada järelevalvet iseenda või endaga seotud isiku üle.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/ats Avaliku teenistuse seadus (ATS).] – RT I, 30.06.2023, 18. ATS § 60 lg 1, 4.</ref> Toimingupiirang seisneb otsuse või toimingu tegemise keelatuses, näiteks endaga või seotud isiku suhtes otsuse tegemine või majandusliku või muu huvi olemasolu korral.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/kvs Korruptsioonivastane seadus (KVS).] Riigi Teataja. RT I, 13.04.2021, 4. KVS § 11.</ref> Ametnik võib olla [[ametiisik]] [[korruptsioonivastane seadus|korruptsioonivastase seaduse]] tähenduses, mis juhul on tal keelatud: 1) korruptiivse tulu nõudmine, vahendamine ja saamine, 2) ametiseisundi korruptiivne kasutamine, 3) avaliku vahendi korruptiivne kasutamine, 4) mõju korruptiivne kasutamine, 5) siseteabe korruptiivne kasutamine.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/kvs Korruptsioonivastane seadus (KVS).] Riigi Teataja. RT I, 13.04.2021, 4. KVS § 3 lg 1.</ref> Ametnikul on keelatud varjata eeltoodud keelu rikkumist või muud korruptsioonijuhtumit.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/kvs Korruptsioonivastane seadus (KVS).] Riigi Teataja. RT I, 13.04.2021, 4. KVS § 6 lg 1.</ref> Ametnikule järgneb [[karistusõiguslik vastutus]] oma ametikoha või võimu ärakasutamise korral.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/kvs Korruptsioonivastane seadus (KVS).] Riigi Teataja. RT I, 13.04.2021, 4. KVS § 18-19. [https://www.riigiteataja.ee/akt/kars Karistusseadustik (KarS).] Riigi Teataja. RT I, 11.03.2023, 10. KarS § 294 jj.</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ametnikud| ]] [[Kategooria:Ametid]] rskfn2ey5inci8ect1cd9uj7q3vbg5j 100 155605 7232047 5904809 2026-09-11T08:57:21Z Avjoska 1538 7232047 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[25. mai]]''' ;Sündinud *[[1888]] – [[Joakim Puhk]], Eesti sporditegelane *[[1904]] – [[Marcel Thil]], Prantsusmaa poksija *[[1907]] – [[Harald Raivet]], Eesti jahilaskur ja sporditegelane *[[1920]] – [[Karl Mang]], Eesti laskur, kohtunik ja sporditegelane *[[1925]] – [[Laine Tüüts]], Eesti spordipedagoog *[[1932]] – [[Boriss Alfjorov]], Eesti võrkpallitreener *[[1933]] – [[Romuald Klim]], Valgevene kergejõustiklane *[[1946]] – [[Jean-Pierre Danguillaume]], Prantsusmaa jalgrattur *[[1953]] – [[Kaido Poom]], Eesti jäähokitreener *[[1959]] – [[Nadežda Ignatjeva]], Eesti spordiarst *1959 – [[Sirje Kikas]] (Kartau), Eesti korvpallur *[[1961]] – [[Allar Tõnissaar]], Eesti jalgrattur ja jalgrattasporditreener *1961 – [[Sven Variko]], Eesti aerutaja, treener, kohtunik ja sporditegelane *[[1963]] – [[Eha Rünne]], Eesti kergejõustiklane *1963 – [[Arno Uutma]], Eesti kabetaja *[[1964]] – [[Vladimir Urjupin]], Eesti jalgpallur *[[1967]] – [[Luc Nilis]], Belgia jalgpallur *[[1970]] – [[Vallo Maidla]], Eesti maletaja *[[1976]] – [[Stefan Holm]], Rootsi kõrgushüppaja *1976 – [[Erki Pütsep]], Eesti jalgrattur *[[1980]] – [[Dedeh Erawati]], Indoneesia kergejõustiklane *1980 – [[Natalja Kornõševa]], Eesti iluvõimleja *[[1982]] – [[Ezekiel Kemboi]], Kenya kergejõustiklane *1982 – [[Irina Simagina]], Venemaa kergejõustiklane *[[1987]] – [[Aleksandr Kulatšenko]], Eesti jalgpallur *1987 – [[Kamil Stoch]], Poola suusahüppaja *[[1989]] – [[Karel Tammjärv]], Eesti murdmaasuusataja *[[1998]] – [[Jorge Carrascal]], Colombia jalgpallur ;Surnud *[[1970]] – [[Paul Fritsch]], Prantsusmaa poksija *[[1972]] – [[Mare Lill]], Eesti ujuja *[[1983]] – [[Villem-Johannes Jaanson]], Eesti laskur *[[1993]] – [[Tõnu Suurmägi]], Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane *[[1999]] – [[Kaupo Adler]], Eesti võrkpallikohtunik *[[2001]] – [[Kalju Arbeiter]], Eesti spordipedagoog *[[2009]] – [[Peeter Münter]], Eesti korvpallur *[[2012]] – [[Willem Schagen]], Hollandi poksija ;Sündmused *... <noinclude>[[Kategooria:Päev spordiajaloos|Mai, 25.]]</noinclude> i2cd9a7wp524eyau5xpf2ukz6f5iyjy 0 155717 7232046 7198717 2026-09-11T08:56:57Z Avjoska 1538 7232046 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[25. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1625]] – [[Gaspar Téllez-Girón y Gómez de Sandoval]], Hispaania aadlik, poliitik, sõjaväelane ja Kataloonia asekuningas *[[1665]] – [[Justus Heinrich von Radingh]], baltisaksa päritolu Vene sõjaväelane *[[1791]] – [[Minh Mạng]], Annami keiser *[[1803]] – [[Ralph Waldo Emerson]], ameerika kirjanik ja filosoof *[[1818]] – [[Jacob Burckhardt]], Šveitsi kunstiteadlane *[[1839]] – [[Emil Carl Adolf Masing]], eesti arstiteadlane *[[1846]] – [[Naim Frashëri]], albaania kirjanik *[[1848]] – [[Helmuth Johannes Ludwig von Moltke]], Saksa sõjaväelane *[[1860]] – [[James McKeen Cattell]], Ameerika Ühendriikide psühholoog *[[1861]] – [[Michael Schaefer]], Tallinna paberikaupmees *[[1865]] – [[Pieter Zeeman]], hollandi füüsik; [[Nobeli füüsikaauhind]] ([[1902]]) *[[1880]] – [[Eižens Laube]], läti arhitekt * 1880 – [[Juhan Weidenstrauch]], eesti ajakirjanik *[[1886]] – [[Victor Mutt]], Eesti sõjaväelane (kolonel) ja diplomaat * 1886 – [[Leta Stetter Hollingworth]], Ameerika Ühendriikide psühholoog *[[1888]] – [[Joakim Puhk]], Eesti ettevõtja ja poliitik *[[1889]] – [[Francisco Saverio]], nominaalne Parma hertsog ja Hispaania trooninõudleja * 1889 – [[Igor Sikorsky]], [[helikopter]]i leiutaja *[[1891]] – [[Per Edvin Sköld]], Rootsi poliitik *[[1892]] – [[Hans Einberg]], eesti insener ja õppejõud *[[1893]] – [[Eduard Mässo]], eesti kunstnik *[[1900]] – [[Johan Anvelt]], Eesti sõjaväelane *[[1904]] – [[Ain Rannaleet]], eesti kirjanik *[[1910]] – [[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist *[[1920]] – [[Helga Viira]], eesti tõlkija *[[1922]] – [[Enrico Berlinguer]], Itaalia poliitik ja jurist *[[1923]] – [[Harri Niidre]], Eesti Leegioni ohvitser ja metsavend *[[1924]] – [[Venda-Juhan Päi]], eesti teatritegelane *[[1925]] – [[Laine Tüüts]], eesti spordipedagoog *[[1927]] – [[Robert Ludlum]], ameerika ulmekirjanik *[[1931]] – [[Georgi Gretško]], nõukogude kosmonaut *[[1932]] – [[Voldemar Pinn]], eesti pedagoog, psühholoog ja harrastusajaloolane *[[1933]] – [[Romuald Klim]], valgevene vasaraheitja, olümpiavõitja *[[1936]] – [[Tom T. Hall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja *[[1937]] – [[Aivo Saar]], eesti füüsik *[[1938]] – [[Vladimir Hižnjakov]], eesti füüsik *[[1939]] – [[Ian McKellen]], inglise teatri- ja filminäitleja *[[1941]] – [[Vladimir Voronin]], Moldova poliitik *[[1942]] – [[Kalle Kurg]], eesti kirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija ja toimetaja * 1942 – [[Õie-Mai Laarman]], eesti dissident *[[1944]] – [[Eddo Rigotti]], itaalia päritolu Šveitsi kommunikatsiooniteadlane ja semiootik * 1944 – [[Jaak Jaaniste]], eesti astrofüüsik *[[1945]] – [[Malle Pärn]], eesti näitleja, luuletaja, esseist, laulja ja tõlkija * 1945 – [[Hans Miilberg]], eesti laulja *[[1946]] – [[Andres Laan (muusik)|Andres Laan]], eesti viiuldaja *[[1947]] – [[Lea Veelma]], eesti ajakirjanik * 1947 – [[Liina Kulles]], eesti režissöör * 1947 – [[Eha Komissarov]], eesti kunstiteadlane *[[1949]] – [[Jamaica Kincaid]], [[Antigua ja Barbuda]] kirjanik *[[1951]] – [[François Bayrou]], Prantsusmaa poliitik * 1952 – [[Are Kont]], eesti geograaf *[[1956]] – [[Ulrich Junghanns]], Saksamaa poliitik *[[1957]] – [[Andres Talijärv]], Eesti riigiametnik *[[1958]] – [[Paul Weller]], Briti muusik * 1958 – [[Pille Õnnepalu]], eesti kirjanik ja endine sportlane * 1958 – [[Katerína Batzelí]], Kreeka poliitik *[[1960]] – [[Eduard Toman]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1962]] – [[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik *[[1963]] – [[Arno Uutma]], eesti kabetaja * 1963 – [[Riina Laev]], eesti orienteeruja ja lasteaiaõpetaja * 1963 – [[Eha Rünne]], eesti kuulitõukaja * 1963 – [[Leonid Markelov]], Venemaa poliitik * 1963 – [[Reeli Kõiv]], eesti kunstiajaloolane ja kunstipedagoog * 1963 – [[Mike Myers]], kanada komöödianäitleja * 1963 – [[Ludovic Orban]], Rumeenia insener ja poliitik *[[1964]] – [[Ivan Bella]], Slovakkia lendur ja kosmonaut *[[1965]] – [[Yahya Jammeh]], Gambia poliitik *[[1966]] – [[Tauno Kangro]], eesti skulptor * 1966 – [[Andres Oopkaup]], Eesti riigiametnik ja põllumajandustegelane *[[1967]] – [[Aleksandr Kolpakov]], Venemaa riigiametnik * 1967 – [[Luc Nilis]], belgia jalgpallur *[[1968]] – [[Rein Suurkask]], Eesti poliitik *[[1969]] – [[Anne Heche]], ameerika näitleja * 1969 – [[Raigo Haabu]], Eesti politseiametnik *[[1971]] – [[Sonya Smith]], USA/Venezuela näitleja * 1971 – [[Priidu Pärna]], Eesti riigiametnik * 1971 – [[Kristina Orbakaite]], Venemaa estraadilaulja ja filminäitleja *[[1972]] – [[Andre Pere]], eesti tšellist ja pedagoog *[[1974]] – [[Frank Klepacki]], USA muusik, arvutimängude muusika helilooja *[[1975]] – [[Isabelle A]], Belgia laulja * 1975 – [[Lauryn Hill]], ameerika hiphopilaulja * 1975 – [[Triin Olev]], eesti laulja * 1975 – [[Keiko Fujimori]], Peruu poliitik *[[1976]] – [[Stefan Holm]], Rootsi kergejõustiklane * 1976 – [[Erki Pütsep]], eesti jalgrattur * 1976 – [[Magnus Pehrsson]], Rootsi jalgpallitreener ja endine jalgpallur * 1976 – [[Cillian Murphy]], iiri näitleja *[[1977]] – [[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja * 1977 – [[Kati Kivitar]], eesti lavastaja *[[1979]] – [[Monica Keena]], ameerika filminäitleja *[[1980]] – [[Dedeh Erawati]], indoneesia naiskergejõustiklane *[[1982]] – [[Irina Melešina]], Venemaa kaugushüppaja * 1982 – [[Ezekiel Kemboi]], Keenia jooksja *[[1985]] – [[Gert Kams]], eesti jalgpallur * 1985 – [[Kaidi Ploomipuu]], eesti tekstiilikunstnik *[[1987]] – [[Kamil Stoch]], Poola suusahüppaja * 1987 – [[Aleksandr Kulatšenko]], Eesti jalgpallur *[[1989]] – [[Karel Tammjärv]], eesti murdmaasuusataja * 1989 – [[Aliona Moon]], Moldova laulja *[[1991]] – [[Guido Carrillo]], Argentina jalgpallur *[[1996]] – [[David Pastrňák]], tšehhi jäähokimängija *[[1998]] – [[Jorge Carrascal]], Colombia jalgpallur *[[2000]] – [[Arthur Theate]], Belgia jalgpallur *[[2009]] – [[Maari Randväli]], eesti ujuja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 25.]] 5jbuisni22dxt0s1sed6w63g97cy3nk 0 155718 7232074 7178572 2026-09-11T09:25:33Z Avjoska 1538 7232074 wikitext text/x-wiki {{sündinud mais}} ''Siin loetletakse [[26. mai]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1478]] – [[Clemens VII]], paavst *[[1700]] – [[Nikolaus Ludwig von Zinzendorf]], Herrnhuti vennastekoguduse looja *[[1810]] – [[Christen Købke]], taani maalikunstnik *[[1822]] – [[Edmond Huot de Goncourt]], prantsuse kirjanik, kriitik ja kirjastaja *[[1867]] – [[Mary of Teck]], kuninganna *[[1876]] – [[Jack Root]], USA profipoksija * 1876 – [[Robert Yerkes]], Ameerika Ühendriikide psühholoog, etoloog ja primatoloog *[[1877]] – [[Sadao Araki]], Jaapani sõjaväelane ja poliitik *[[1878]] – [[Isadora Duncan]], ameerika tantsija *[[1895]] – [[Dorothea Lange]], USA fotograaf ja fotoajakirjanik *[[1896]] – [[Hugo-Johannes Möldre]], Eesti sõjaväelane ja jurist *[[1901]] – [[Richard Veermaa]], Eesti poliitik *[[1902]] – [[Erika Siilivask]], eesti pedagoog ja koorijuht *[[1903]] – [[Johannes Jürgenson]], eesti vaimulik ja teoloog *[[1907]] – [[John Wayne]], USA filminäitleja *[[1908]] – [[Eugen Kapp]], eesti helilooja ja pedagoog *[[1910]] – [[Enn Parve (näitleja)|Enn Parve]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1912]] – [[János Kádár]], ungari kommunistlik poliitik ja riigitegelane * 1912 – [[Sulo Rossi]], soome poksija * 1912 – [[Jay Silverheels]], Kanada näitleja ja sportlane *[[1913]] – [[Leo Tepaks]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane *[[1922]] – [[Feliks Leet]], eesti raadioajakirjanik * 1922 – [[Ivar Paulson]], eesti etnoloog, usundiloolane, tõlkija ja luuletaja *[[1924]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht *[[1925]] – [[Vadim Mälk]], eesti päritolu Venemaa näitleja *[[1926]] – [[Miles Davis]], muusik *[[1927]] – [[Endel Tulving]], eesti psühholoog *[[1930]] – [[Ragnhildur Helgadóttir]], Islandi poliitik * 1930 – [[Jüri Täht]], eesti tšellist *[[1932]] – [[Hugo Maide]], eesti kalandus- ja merendustegelane *[[1935]] – [[Eero Loone]], eesti filosoof *[[1938]] – [[Maie Lind]], eesti erakonnategelane * 1938 – [[Ljudmila Petruševskaja]], vene proosakirjanik, luuletaja, näitekirjanik ja laulukirjutaja *[[1941]] – [[Arno Rohlin]], eesti muusikateadlane * 1941 – [[Mati Eliste]], eesti saatejuht, ajakirjanik ja ujuja *[[1949]] – [[Hank Williams juunior]], USA kantrimuusik * 1949 – [[Ward Cunningham]], USA programmeerija * 1949 – [[Jeremy Corbyn]], Suurbritannia poliitik *[[1951]] – [[Sally Ride]], ameerika kosmonaut, kolmas naine kosmoses *[[1957]] – [[Ulrike Lunacek]], Austria poliitik *[[1958]] – [[Arto Bryggare]], Soome endine tõkkejooksja ja poliitik * 1958 – [[Kalle Hansen]], eesti alpinist ja matkakorraldaja *[[1959]] – [[Anne Freimuth]], eesti sõudja ja sõudetreener *[[1960]] – [[Enno Tamm]], Eesti poliitik * 1960 – [[Arvi Ränk]], eesti ajaloolane ja etnoloog *[[1963]] – [[Merethe Lindstrøm]], norra kirjanik *[[1964]] – [[Lenny Kravitz]], USA muusik *[[1965]] – [[Enn Pant]], eesti ärimees *[[1966]] – [[Helena Bonham Carter]], inglise näitleja * 1966 – [[Artur Żmijewski]], poola multimeediakunstnik *[[1967]] – [[Peeter Paenurm]], eesti vaimulik * 1967 – [[Tilly Metz]], Luksemburgi poliitik *[[1968]] – [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]], Taani kroonprints *[[1969]] – [[Rihards Kozlovskis]], Läti jurist ja poliitik *[[1970]] – [[Kaido Ivask]], Paide linnapea *[[1971]] – [[Matt Stone]], USA animaator, stsenarist, režissöör ja näitleja * 1971 – [[Kristel Rattus]], eesti ajaloolane ja etnoloog *[[1974]] – [[Oleg Säyetov]], Venemaa poksija * 1974 – [[Pille Runnel]], eesti ajaloolane ja etnoloog *[[1975]] – [[Tuuli Roosma]], telesaatejuht * 1975 – [[Kwasi Kwarteng]], Suurbritannia poliitik *[[1976]] – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik * 1976 – [[Ingrid Piht]], eesti orienteeruja *[[1977]] – [[Luca Toni]], itaalia jalgpallur *[[1979]] – [[Andris Kulbergs]], Läti poliitik *[[1980]] – [[Jolene Anderson]], Austraalia näitleja * 1980 – [[Giedrius Surplys]], Leedu poliitikud *[[1981]] – [[Eda-Ines Etti]], eesti laulja *[[1983]] – [[Maarika Mesipuu-Veebel]], eesti näitleja *[[1988]] – [[Akito Watabe]], jaapani kahevõistleja * 1988 – [[Juan Cuadrado]], Colombia jalgpallur *[[1991]] – [[Julianna Rose Mauriello]], USA laulja ja näitleja *[[1992]] – [[Lara Stock]], horvaadi maletaja *[[1994]] – [[Franco Cervi]], Argentina jalgpallur *1994 – [[Oskar Punga]], eesti näitleja *[[1997]] – [[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija *[[1998]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur *[[2002]] – [[Maxime Estève]], Prantsusmaa jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Mai, 26.]] 9moclsms99m1gf5iwm1rqw6dedg1wne 0 155730 7232108 7166958 2026-09-11T10:12:35Z Avjoska 1538 7232108 wikitext text/x-wiki {{sündinud juunis}} ''Siin loetletakse [[4. juuni]]l sündinud tuntud inimesi. *[[1694]] – [[François Quesnay]], prantsuse majandusteoreetik *[[1738]] – [[George III]], Suurbritannia ja Hannoveri kuningas *[[1743]] – [[Jean-Baptiste Rondelet]], prantsuse arhitekt ja arhitektuuriteoreetik *[[1750]] – [[Anton von Kräfting]], Kaunispe mõisnik *[[1802]] – [[Carl Eduard Körber]], baltisaksa vaimulik ja eesti kirjanik *[[1866]] – [[Miina Sillanpää]], Soome poliitik, riigi esimene naisminister *[[1867]] – [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], Soome sõjaväelane ja riigimees *[[1875]] – [[Aleksander Johannes Rammul]], eesti hügieenik *[[1877]] – [[Heinrich Wieland]], saksa keemik, [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli auhind]] [[1927]] *[[1878]] – [[Evald Mähle]], eesti insener *[[1879]] – [[Alla Nazimova]], vene näitleja *[[1882]] – [[John Bauer]], rootsi kunstnik *[[1885]] – [[Colin Ross]], saksa ajakirjanik ja reisikirjanik *[[1891]] – [[Leopold Vietoris]], Austria matemaatik *[[1893]] – [[Armand Călinescu]], Rumeenia poliitik * 1893 – [[Paul Poom]], eesti riigikohtunik *[[1903]] – [[Jevgeni Mravinski]], vene dirigent *[[1904]] – [[Ksenja Kangur]], eesti pikaealine * 1904 – [[Jack Lauterwasser]], Suurbritannia jalgrattur * 1904 – [[Georges Canguilhem]], prantsuse filosoof ja arst * 1904 – [[Elmar Jakobson (arst)|Elmar Jakobson]], eesti arst *[[1907]] – [[Rosalind Russell]], USA näitleja *[[1915]] – [[Modibo Keïta]], esimene [[Mali]] president *[[1916]] – [[Robert Furchgott]], USA farmakoloog, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhind]] [[1998]] *[[1921]] – [[Margarethe Fuks]], eesti kunstnik * 1921 – [[Arnold Anton]], eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane *[[1924]] – [[Lembitu Reio]], eesti biokeemik *[[1926]] – [[Ain Kaalep]], [[eesti]] tõlkija ja luuletaja * 1926 – [[Judith Malina]], USA näitleja ja lavastaja *[[1928]] – [[Ruth Westheimer]], Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht *[[1929]] – [[Knud Enggaard]], Taani poliitik * 1929 – [[Endel Edasi]], eesti ujuja ja veepallur *[[1930]] – [[Viktor Tihhonov]], Nõukogude hokimängija ja hokitreener *[[1931]] – [[Ivar Arold]], eesti maastikugeograaf * 1931 – [[Martti Lehtevä]], soome endine poksija * 1931 – [[Ants Raik]], eesti klimatoloog * 1931 – [[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]], Sri Lanka poliitik *[[1933]] – [[Ilmi Kolla]], eesti luuletaja *[[1937]] – [[Tõnis Laanemaa]], eesti graafik *[[1941]] – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane ja kultuuriloolane *[[1942]] – [[Ilona Béres]], ungari filminäitleja *[[1944]] – [[Michelle Phillips]], USA näitleja ja laulja *[[1949]] – [[Lazăr Comănescu]], Rumeenia diplomaat ja poliitik *[[1950]] – [[Tiit Madisson]], eesti poliitik *[[1951]] – [[Märt Bormeister noorem|Märt Bormeister]], eesti maalikunstnik ja fotograaf *[[1952]] – [[Bronisław Komorowski]], Poola poliitik *[[1954]] – [[Eugen Paal]], Eesti matemaatik ja füüsikateoreetik * 1954 – [[Luc-Adolphe Tiao]], Burkina Faso poliitik ja diplomaat *[[1957]] – [[Peeter Nõges]], eesti hüdrobioloog *[[1958]] – [[Aušra Maldeikienė]], Leedu majandusteadlane, pedagoog ja poliitik *[[1960]] – [[Paula Risikko]], Soome poliitik *[[1961]] – [[Ferenc Gyurcsány]], Ungari poliitik *[[1962]] – [[Ulisses Correia e Silva]], Roheneemesaarte ettevõtja ja poliitik *[[1965]] – [[Ülari Ollik]], eesti akordionist * 1965 – [[Shannon Walker]], Ameerika Ühendriikide füüsik ja NASA astronaut *[[1967]] – [[Kai Kauramäki]], soome poksija * 1967 – [[Marie NDiaye]], prantsuse kirjanik * 1967 – [[Robert Kimbrough]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja endine sõjaväelane *[[1968]] – [[Faizon Love]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1971]] – [[Joseph Kabila]], [[Kongo DV]] president aastast [[2001]] * 1971 – [[Karl Martin Sinijärv]], eesti luuletaja * 1971 – [[Noah Wyle]], USA näitleja * 1971 – [[Ruth Haav]], eesti viiuldaja *[[1972]] – [[Henna Virkkunen]], Soome poliitik *[[1974]] – [[Tuomas Kyrö]], soome kirjanik *[[1975]] – [[Angelina Jolie]], USA filminäitleja * 1975 – [[Karin Tammemägi]], Eesti munitsipaalpoliitik * 1975 – [[Russell Brand]], inglise näitleja, raadiosaatejuht, publitsist ja aktivist * 1975 – [[Agne Kurrikoff-Herman]], eesti koreograaf ja rahvatantsujuht *[[1976]] – [[Aleksei Navalnõi]], vene jurist, ühiskonnategelane ja blogija *[[1979]] – [[Mihheil Mtšedlišvili]], gruusia maletaja * 1979 – [[María Paula Romo]], Ecuadori poliitik *[[1981]] – [[Geórgios Seitarídis]], kreeka jalgpallur *[[1982]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane *[[1983]] – [[Koffi Ndri Romaric]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 1983 – [[Liisi Koikson]], eesti laulja * 1983 – [[Emmanuel Eboué]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 1983 – [[Olha Saladuhha]], ukraina kergejõustiklane *[[1985]] – [[Lukas Podolski]], saksa jalgpallur * 1985 – [[Evan Lysacek]], Ameerika Ühendriikide iluuisutaja * 1985 – [[Jevgeni Ustjugov]], Venemaa laskesuusataja *[[1987]] – [[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur * 1987 – [[Yu Hai]], hiina jalgpallur *[[1988]] – [[Lucas Pratto]], Argentina jalgpallur *[[1989]] – [[Eldar Qasımov]], Aserbaidžaani laulja * 1989 – [[Harri Heliövaara]], soome tennisist * 1989 – [[Paweł Fajdek]], poola vasaraheitja *[[1991]] – [[Lorenzo Insigne]], itaalia jalgpallur *[[1992]] – [[Lauri Käi]], eesti ujuja ja advokaat *[[1993]] – [[Christian Mowatt]], Briti kuningliku perekonna sugulane * 1993 – [[Kätlin Tõllasson]], eesti kettaheitja * 1993 – [[Aleksandra A. Tšoba]], eesti luuletaja * 1993 – [[Juan Iturbe]], Paraguay jalgpallur *[[1994]] – [[Janek Valgepea]], eesti laulja *[[1996]] – [[Maria Bakalova]], bulgaaria näitleja * 1996 – [[Karl Kevad]], eesti muusik *[[1997]] – [[George Blackwood]], Austraalia jalgpallur *[[1998]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 04.]] r1gvhdsp01kzlax46co1bo0wx1sxd31 0 155812 7232095 7193692 2026-09-11T09:50:46Z Avjoska 1538 7232095 wikitext text/x-wiki {{sündinud augustis}} ''Siin loetletakse [[4. august]]il sündinud tuntud inimesi. * [[1290]] – [[Leopold I (Austria hertsog)|Leopold I]], [[Austria hertsog|Austria]] ja [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi hertsog]] *[[1521]] – [[Urbanus VII]], paavst *[[1769]] – [[Vassili Stassov]], vene arhitekt *[[1792]] – [[Percy Shelley]], inglise luuletaja *[[1821]] – [[Louis Vuitton]], prantsuse ettevõtja *[[1841]] – [[William Henry Hudson]], inglise kirjanik *[[1859]] – [[Knut Hamsun]], norra kirjanik *[[1880]] – [[Werner von Fritsch]], Saksamaa sõjaväelane *[[1897]] – [[Aarne Arvonen]], Soome ülipikaealine *[[1900]] – [[Elizabeth Bowes-Lyon]], kuningas [[George VI]] abikaasa * 1900 – [[Per Wieselgren]], onomastika uurija *[[1901]] – [[Louis Armstrong]], džässmuusik *[[1902]] – [[Herman Rajamaa]], eesti pedagoog ja koolijuht *[[1903]] – [[Eduard Viirsoo]], eesti agronoom *[[1904]] – [[Witold Gombrowicz]], poola kirjanik *[[1912]] – [[Ilmar Rebane]], eesti advokaat * 1912 – [[Raoul Wallenberg]], rootsi diplomaat *[[1915]] – [[Juhan Käis]], Eesti Vabariigi Teedeminister eksiilis *[[1917]] – [[Janka Brõl]], Valgevene kirjanik *[[1923]] – [[Melanie Kaarma]], eesti kostüümikunstnik *[[1929]] – [[Kulno Süvalep]], eesti näitekirjanik, näitleja ja lavastaja * 1929 – [[Yāsir ‘Arafāt]], Palestiina poliitik * 1929 – [[Enn Altosaar]], eesti tehnikateadlane *[[1930]] – [[Hannu Soikkanen]], soome ajaloolane *[[1931]] – [[Päiviö Tommila]], soome ajaloolane *[[1933]] – [[Georg Liidja]], eesti füüsik *[[1934]] – [[Allan Murdmaa]], eesti arhitekt *[[1935]] – [[Advig Kiris]], eesti jurist ja endine Eesti NSV riigitegelane *[[1939]] – [[Jüri Ant]], eesti ajaloolane *[[1942]] – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik * 1942 – [[Don S. Davis]], USA näitleja ja kunstnik * 1942 – [[Jaan Siilak]], eesti võistlustantsuõpetaja *[[1945]] - [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik *[[1946]] – [[Aleksei Turovski]], juudi päritolu Eesti parasitoloog, etoloog ja zoosemiootik *[[1947]] – [[Hubert Ingraham]], Bahama poliitik *[[1949]] – [[Ago Ruus]], eesti filmioperaator *[[1951]] – [[Andris Bērziņš (sündinud 1951)|Andris Bērziņš]], Läti poliitik *[[1953]] – [[Antonio Tajani]], Itaalia ja Euroopa Liidu poliitik *[[1955]] – [[Billy Bob Thornton]], ameerika näitleja *[[1958]] – [[Juri Koroljov (kabetaja)|Juri Koroljov]], Venemaa kabetaja * 1958 – [[Edvaldo Oliveira Chaves]], Brasiilia endine jalgpallur * 1958 – [[Mary Slaney]], USA jooksja *[[1960]] – [[Anto Pett]], eesti pianist ja helilooja * 1960 – [[José Luis Rodríguez Zapatero]], Hispaania poliitik *[[1961]] – [[Barack Obama]], USA poliitik *[[1963]] – [[Keith Maurice Ellison]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik * 1963 – [[Allan Kiil]], Eesti endine ärijuht, poliitik, ujuja ja sporditegelane * 1963 – [[Vidmantas Mališauskas]], leedu maletaja ja maletreener *[[1964]] – [[Anna Sui]], Ameerika Ühendriikide moedisainer *[[1965]] – [[Dennis Lehane]], USA kirjanik * 1965 – [[Fredrik Reinfeldt]], Rootsi poliitik * 1965 – [[Katri Aaslav-Tepandi]], eesti teatrilavastaja ja näitleja * 1965 – [[Riho Västrik]], eesti ajakirjanik *[[1967]] – [[Mike Marsh]], USA kergejõustiklane *[[1968]] – [[Urmas Nemvalts]], eesti karikaturist *[[1969]] – [[Tauno Rahnu]], Eesti poliitik ja luuletaja *[[1970]] – [[John August]], USA stsenarist ja filmirežissöör * 1970 – [[Ülle Lichtfeldt]], eesti näitleja * 1970 – [[Jüri Käen]], eesti triatlonitreener *[[1971]] – [[Sou Fujimoto]], jaapani arhitekt * 1971 – [[Kristaps Eklons]], Läti tuletõrje- ja päästetöötaja ning poliitik * 1971 – [[Māris Sprindžuks]], Läti agronoom ja poliitik *[[1973]] – [[Riste Laasberg]], eesti tekstiilikunstnik * 1973 – [[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist *[[1975]] – [[Jutta Urpilainen]], Soome poliitik *[[1977]] – [[Marek Heinz]], tšehhi jalgpallur *[[1979]] – [[Patryk Dominik Sztyber]], poola muusik *[[1980]] – [[Deniss Metsavas]], Eesti kaitseväelane * 1980 – [[Pāvels Rebenoks]], vene rahvusest Läti jurist ja poliitik *[[1981]] – [[Jana Kolukanova-Haitz]], Eesti ujuja * 1981 – [[Benjamin Boukpeti]], Togo aerutaja * 1981 – [[Meghan Markle]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell * 1981 – [[Gintarė Skaistė]], Leedu poliitik *[[1982]] – [[Kati Orru]], eesti sotsioloog *[[1984]] – [[Simen Østensen]], norra murdmaasuusataja * 1984 – [[Natalja Lavrova]], vene iluvõimleja *[[1985]] – [[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur *[[1986]] – [[Oliver Lüütsepp]], eesti võrkpallitreener *[[1987]] – [[Ingmar Jõela]], eesti koreograaf ja teatrilavastaja * 1987 – [[Artur Tedremägi]], eesti näitleja *[[1988]] – [[Daniel Carriço]], portugali jalgpallur * 1988 – [[Kertin Vasser]], eesti fotograaf ja loovjuht *[[1989]] – [[Risto Kägo]], eesti jalgpallur * 1989 – [[Maaja Hallik]], eesti näitleja * 1989 – [[Jessica Mauboy]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja *[[1990]] – [[Siim Tenno]], eesti jalgpallur *[[1991]] – [[Lena Dürr]], saksa mäesuusataja *[[1992]] – [[Cole Sprouse]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1993]] – [[Giovanni Di Lorenzo]], itaalia jalgpallur *[[1994]] – [[Mohamed Elyounoussi]], Maroko päritolu Norra jalgpallur *[[1995]] – [[Nicholas Baptiste]], Kanada jäähokimängija *[[1997]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 04.]] 6djik2v6xtxx8w2vkx4jhxgwox1xrmu 0 156767 7231923 7231550 2026-09-10T21:59:02Z Juhan242 213253 /* Elukäik */ 7231923 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== Aastatel [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>''Nõukogude Kool'', 11/1986.</ref>. Alates 1990. aastast oli ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli ajaloo instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta kirjutas eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]], [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osales üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldas dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sealhulgas "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseeris ajaloolisi fotosid ja algatas sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldas töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm oli mitme teadusliku nõukogu ja riikliku komisjoni liige, ekspert ja esimees.{{lisa viide}} Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani ta [[1989]]. aastal aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]]. aastal asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures.{{lisa viide}} Ta kinkis Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.–20. sajandist{{lisa viide}} ning Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu.{{lisa viide}} ==Liikmesus seltsides== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige 2014) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]] raamatu "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917" eest *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 – [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitilisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *Populaarne ülevaade Eesti ajaloost. – ''Õhtuleht'', 16.7.1987. Retsensioon raamatule: J. Kahk, K. Siilivask. ''Eesti NSV ajalugu''. *Ajaloo kaitseks. Ajalugu – ajaloolane – perestroika. – ''Sirp ja Vasar'', 20.11.1987. *Koos [[Evald Laasi]]ga. Kas ajalooallikas on süüdi? – ''Aja Pulss'', juuli 1988, nr 14, lk 2–4. *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *Nõukogude Liidu lagunemine uuemas vene memuaarkirjanduses. – ''Acta Historica Tallinnensia'', 2007, nr 11, lk 131–155. *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *Kolm aastapäeva 1987–1988. Historiograafilisi märkmeid ja mälestusi. I. – ''Tuna'', 2017, nr 4, lk 65–78. [https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ Veebis.] *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Intervjuud== *Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *V. Ivanov. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm. – ''Rahva Hääl'', 10.5.1974. *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana? – ''Rahva Hääl'', 27.2.1988. *[[Dmitri Kazutin|Д. Казутин]]. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик. – Московские новости, 28.2.1988. *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века. – Вопросы истории, 1988, nr 11. Retsensioon raamatule "Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг". *H. Ajaloo valgete laikude täitmine. Ajaloodoktor prof. Toomas Karjahärma ettekanne. – ''Vaba Eestlane'' (Toronto), 12.4.1990, 24.4.1990. *[[Marek Kallin]]. [https://www.ohtuleht.ee/2144/surve-ja-vastupanu Surve ja vastupanu.] – ''Sõnumileht'', 21.4.1997. Lühiretsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". * Nädala raamat. – ''Sõnumileht'', 21.6.1997. *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist. – ''Eesti Päevaleht'', 17.7.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund. – ''Eesti Ekspress'', 1.8.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Malle Salupere]]. [https://kultuur.postimees.ee/2519659/eesti-kultuurimaastiku-kaardistamise-katse-kirjandus Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse]. – ''Postimees'', 17.9.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus. ''Sirp'', 8.8.1997, lk 7. Retsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast. – ''Õpetajate Leht'', 24.10.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Ea Jansen]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JansenEa_Toomas_Karjah2rm_TUNA1998_1.pdf Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917]. – ''Tuna'', 1998, nr 1. Retsensioon. *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks. – ''Eesti Päevaleht'' (Stockholm), 2.4.1998. Raamatust "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile. – ''Eesti Ekspress'', 11.12.1998. *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55. – ''Eesti Päevaleht'', 23.3.1999. *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul. – ''Eesti Päevaleht'', 20.7.1999. Konstantin Pätsi artiklikogumiku puhul. *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana. – ''Vaba Eestlane'' (Toronto), 11.1.2000. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga]. Sirp, 9.5.2014. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - ''Akadeemia'', 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] pc2p0bp9o868wu3uve60rby4tc695nw 7231925 7231923 2026-09-10T22:00:17Z Juhan242 213253 /* Elukäik */ 7231925 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{toimeta}} '''Toomas Karjahärm''' ([[23. märts]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[7. september]] [[2026]] Tallinn) oli eesti ajaloolane. ==Hariduskäik== * 1962 [[Tallinna 22. Keskkool]] * 1970 [[Tartu Riiklik Ülikool]] ajaloo erialal * 1974 ajalookandidaat ([[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]]) * 1983 ajaloodoktor (Eesti NSV Teaduste Akadeemia) ==Elukäik== Aastatel [[1970]]–[[1975]] oli ta nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], [[1972]]–[[1990]] õppejõud, [[1984]]. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning marksismi-leninismi kateedri juhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] <ref>''Nõukogude Kool'', 11/1986.</ref>. Alates 1990. aastast oli ta vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast [[Tallinna Ülikooli ajaloo instituut]]) ja hiljem, pärast instituudi likvideerimist, Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses. Ta on olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]]. Ta kirjutas eesti haritlaskonna ajaloost [[1850]]–[[1987]] triloogia koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]], [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest [[1940]]–[[1953]] koos [[Helle-Mai Luts]]uga, kolm [[monograafia]]t Eesti (Balti) – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t [[1905. aasta revolutsioon]]ist Eestis, osales üldkäsitluste, [[entsüklopeedia]]te, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldas dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sealhulgas "Eesti mõtteloo" sarjas ([[Hans Kruus]], [[Konstantin Päts]], [[Peeter Tarvel]]) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseeris ajaloolisi fotosid ja algatas sarja "Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed" (2006–2013 ilmus 14 albumit). Avaldas töid Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Prantsusmaal, Venemaal. Toomas Karjahärm oli mitme teadusliku nõukogu ja riikliku komisjoni liige, ekspert ja esimees.{{lisa viide}} Karjahärm osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani ta [[1989]]. aastal aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, [[1997]]. aastal asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures.{{lisa viide}} Ta kinkis Rahvusarhiivi Filmiarhiivile 1600 ajaloolise ja kultuurilise väärtusega fotot 19.–20. sajandist{{lisa viide}} ning Tallinna Ülikooli Akadeemilisele Raamatukogule Jaapani-teemalise fotopositiivide kogu.{{lisa viide}} ==Liikmesus seltsides== *[[Akadeemiline Ajalooselts]] *[[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]] *[[Õpetatud Eesti Selts]] (auliige 2014) *[[Association for the Advancement of Baltic Studies]] *[[National Movements & Intermediary Structures in Europe]] ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline teadlane]] *1997 – [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]] raamatu "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917" eest *1999 – [[Eesti Vabariigi teaduspreemia]] humanitaarteaduste valdkonnas *2001 – [[Valgetähe medaliklassi teenetemärk]] *2015 – ajalookultuuri ajakirja Tuna aastapreemia *2020 – [[Tallinna Ülikooli teenetemärk]] *2021 – [[Eesti ajalookirjanduse aastapreemia]] ==Teoseid== *''Eesti rahvusliku haritlaskonna kujunemisest möödunud sajandi lõpul ja praeguse algul''. [[Keel ja Kirjandus]], 1973, nr 10, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193460/142750/page/54 lk 624]-630 *''[https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1973-3-251-267_20240515145730.pdf Eesti linnakodanluse poliitilisest formeerumisest 1870-ndate aastate lõpust kuni 1914. aastani]'', [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateadused. Köide 22, 1973, nr 3 lk 251-267 * [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1974-1-36-47_20240517140756.pdf?v=a57b8491d1d8 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese. Vene revolutsiooni eel.)], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 23, 1974, nr. 1, lk 36–47 *''Eesti revolutsioonitules 1905–1907''. Koos [[Raimo Pullat]]iga. Tallinn: Eesti Raamat, [[1975]]. *''Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг''. Tallinn: Eesti Raamat, 1987 *Populaarne ülevaade Eesti ajaloost. – ''Õhtuleht'', 16.7.1987. Retsensioon raamatule: J. Kahk, K. Siilivask. ''Eesti NSV ajalugu''. *Ajaloo kaitseks. Ajalugu – ajaloolane – perestroika. – ''Sirp ja Vasar'', 20.11.1987. *Koos [[Evald Laasi]]ga. Kas ajalooallikas on süüdi? – ''Aja Pulss'', juuli 1988, nr 14, lk 2–4. *''Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1997. ISBN 9985-70-000-7 *''Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale''. Koostaja, tõlkija, kommenteerija. Tallinn: Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 1997 *''Ida ja lääne vahel. Eesti-vene suhted 1850–1917''. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998. ISBN 9985-70-026-0 *''Konstantin Päts. Eesti riik, I-II''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja esimese köite eessõna autor. (Eesti mõttelugu 27, 38). Tartu: Ilmamaa, 1999; 2001. ISBN 9985-878-26-4; ISBN 9985-77-009-9 *Имперская политика России в Прибалтике в начале XX века : сборник документов и материалов. Koostaja ja eessõna autor. Tartu: Eesti Ajalooarhiiv, Ajaloo Instituut (Tallinn). ISBN 9985-858-19-0 *''Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940''. Koos [[Väino Sirk]]iga. Tallinn: Argo, 2001. ISBN 9985-78-362-X *''Peeter Tarvel. Demokraatia tulevik''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 43.) Tartu: Ilmamaa, 2002. ISBN 9985-878-13-2 *''Unistus Euroopast''. Tallinn: Argo, 2003. ISBN 9985-9407-6-8 *''Eesti ajalugu gümnaasiumile''. Koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9949-415-07-1 *''Ajaloolase käsiraamat''. Tallinn: Argo, 2004. ISBN 9985-9495-4-4 *''Hans Kruus. Balti küsimus''. Koostaja koos [[Hando Runnel]]iga ja eessõna autor. (Eesti mõttelugu, 62.) Tartu: Ilmamaa, 2005. ISBN 9985-77-154-0 *''Kultuurigenotsiid Eestis: kunstnikud ja muusikud 1940–1953''. Koos [[Helle-Mai Luts]]iga. Tallinn: Argo, 2005. ISBN 9949-415-41-1 *''Vana Narva: ehitised ja inimesed''. Koostaja ja teksti autor. Tallinn: Argo, 2006. ISBN 9949-415-46-2 *''Kohanemine ja vastupanu. Eesti haritlaskond 1940–1987''. Koos [[Väino Sirk|Väino Sirguga]]. Tallinn: Argo, 2007. ISBN 978-9949-415-95-3 *Nõukogude Liidu lagunemine uuemas vene memuaarkirjanduses. – ''Acta Historica Tallinnensia'', 2007, nr 11, lk 131–155. *''Eesti ajaloo pöördepunktid: dokumente ja materjale vene õppekeelega gümnaasiumile''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-31-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-32-7 *''Eesti ajaloo pöördepunktid : lisamaterjale õpetajale''. Koostaja koos [[Andres Adamson]]iga. Tallinn: Argo, 2008. ISBN 978-9949-438-28-0; vene keeles ISBN 978-9949-438-29-7 *''Eesti ajalugu, 5. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani''. Autor koos [[Andres Andresen]]i jt-ga, tegevtoimetaja koos [[Tiit Rosenberg]]iga. Tartu: Ilmamaa, 2010. ISBN 978-9985-77-141-9 *''Oleviku minevikud. Ajaloolase käsiraamat''. Teine, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Argo, 2010. ISBN 978-9949-438-93-8 *''Vene impeerium ja rahvuslus. Moderniseerimise strateegiad''. Tallinn: Argo, 2012. ISBN 978-9949-466-47-4 *''1905. aasta Eestis. 1. kd.: Massiliikumine ja vägivald maal''. Tallinn: Argo, 2013. ISBN 978-9949-527-08-3 *''1905. aasta Eestis. 2. kd.: Sotsialistid ja terroristid''. Tallinn: Argo, 2015. ISBN 978-9949-527-58-8 *''1905. aasta Eestis. 3. kd.: Mälestused. Koostaja ja kommenteerija''. Tallinn: Argo, 2016. ISBN 978-9949-527-69-4 *Kolm aastapäeva 1987–1988. Historiograafilisi märkmeid ja mälestusi. I. – ''Tuna'', 2017, nr 4, lk 65–78. [https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ https://tuna.ra.ee/kolm-aastapaeva-1987-1988-historiograafilisi-markmeid-ja-malestusi-i/ Veebis.] *''Konstantin Päts. Poliitiline biograafia. I osa: vabameelne opositsionäär'' (Riigimehed). Tartu: Rahvusarhiiv, 2018. ISBN 978-9985-858-99-8 *''Vene impeeriumi parlament ja Baltikum 1906-1917''. Tallinn: Argo, 2021. ISBN 978-9949-688-71-5 ==Intervjuud== *Legendist, selle lõhkumisest ja ajaloost. Kõnelusi filmist "Jõulud Vigalas", Sirp ja Vasar, 10. aprill 1981 *Nädal Balti teaduskonverentsil Stockholmis, Aja Pulss, 1987, nr 16 *Nõukogude Baltikum eile, täna ja homme. APN-i vestlusring, Rahva Hääl, 13. veebruar 1988 *([[Oksana Petrunko]]) Оксана Петрунько. Мнение ученого: Перестройка возвращает авторитет истории, АПН, 26 мая 1988 *[[Ilmar Palli]]. Horisondi vestlusring. Bürokraatia sulane või tõe teener, I-III, Horisont, 1988, nr 4-6 *Mõtteid Eesti iseseisvussõjast, Rahva Hääl, 25. november 1988 *[[Päivi Toivonen]]. Tasavallan kausi ei ollutkaan pelkkää kurjuutta, Maailma ja Me, detsember 1988 *[[Peeter Raidla]]. Kahe professoriga ajaloo uurimisest, Rahva Hääl, 22. juuni 1989 *V. Ivanov. Der Friede von Dorpat und seine Bedeutung, Dokumentation Ostmitteleuropa, Marburg an der Lahn, 1990, Heft 3/4. ISSN 0340-3297 *[[Riitta Anttikoski]]. Viron nuoret unohtanut idealismin, Helsingin Sanomat, 11. oktoober 1997 *[[Uku Toom]]. Toomas Karjahärmi intervjuu raamatu "Ida ja Lääne vahel" ilmumisel, ERR audioarhiiv RMARH-43682, 10.november 1998 *[[Ilmar Palli]]. Ajaloo hiilgus ja viletsus, Luup, 15. november 1999 *[[Sulev Hallik]]. Ajaloolased kipuvad ajalugu politiseerima, Postimees, 8. veebruar 1999 *[[Jaak Urmet]]. [http://www.epl.ee/artikkel/263381 Karjahärm: eestlaste ajaloos on põnevat piisavalt], arileht.ee (Arkaadia), 23. aprill 2004 *[[Viio Aitsam]]. Miks mõisad põlesid? Maaleht, 1. detsember 2005 *[[Maiki Voore]]. Iga ajalugu on kaasaja ajalugu, Tallinna Ülikool, veebruar 2009 == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *A. Paal. Uusi teaduste kandidaate: Toomas Karjahärm. – ''Rahva Hääl'', 10.5.1974. *[[Margus Mets]]. Eilsest targemana? – ''Rahva Hääl'', 27.2.1988. *[[Dmitri Kazutin|Д. Казутин]]. Через три года – в Таллине? Заметки о "круглом столе" прибалтийских республик. – Московские новости, 28.2.1988. *([[Avenir Korelin|А. П. Корелин]], [[Valentin Šelohhajev|В. В. Шелохаев]]. Книга о системе политических сил в Эстонии начала XX века. – Вопросы истории, 1988, nr 11. Retsensioon raamatule "Эстонская буржуазия, самодержавие и дворянство в 1905–1917 гг". *H. Ajaloo valgete laikude täitmine. Ajaloodoktor prof. Toomas Karjahärma ettekanne. – ''Vaba Eestlane'' (Toronto), 12.4.1990, 24.4.1990. *[[Marek Kallin]]. [https://www.ohtuleht.ee/2144/surve-ja-vastupanu Surve ja vastupanu.] – ''Sõnumileht'', 21.4.1997. Lühiretsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". * Nädala raamat. – ''Sõnumileht'', 21.6.1997. *[[Teet Veispak]]. Raamat eesti intelligentsi sünnist. – ''Eesti Päevaleht'', 17.7.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Rein Ruutsoo]]. Haritlaskond on rahva mõtlemiselund. – ''Eesti Ekspress'', 1.8.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Malle Salupere]]. [https://kultuur.postimees.ee/2519659/eesti-kultuurimaastiku-kaardistamise-katse-kirjandus Eesti kultuurimaastiku kaardistamise katse]. – ''Postimees'', 17.9.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Tõnu Tannberg]]. Venestamine – riiklik ja sotsiaalne ümberkorraldus. ''Sirp'', 8.8.1997, lk 7. Retsensioon raamatule "Venestamine Eestis 1880–1917. Dokumente ja materjale". *[[Frants Kupp]]. Raamat eesti haritlaskonnast. – ''Õpetajate Leht'', 24.10.1997. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Ea Jansen]]. [https://www.ra.ee/wp-content/uploads/2017/03/JansenEa_Toomas_Karjah2rm_TUNA1998_1.pdf Toomas Karjahärm ja Väino Sirk. Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed, 1850–1917]. – ''Tuna'', 1998, nr 1. Retsensioon. *[[Peep Pillak]]. Parim ajalooraamat on üle 400 lehekülje paks. – ''Eesti Päevaleht'' (Stockholm), 2.4.1998. Raamatust "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Andrei Hvostov]]. Meie vastus Chamberlainile. – ''Eesti Ekspress'', 11.12.1998. *Kolleegid Ajaloo Instituudist. Ajaloolane Toomas Karjahärm – üllatuste mees. Toomas Karjahärm 55. – ''Eesti Päevaleht'', 23.3.1999. *[[Ants Juske]]. Päts kajab kõneleval ajastul. – ''Eesti Päevaleht'', 20.7.1999. Konstantin Pätsi artiklikogumiku puhul. *[[Hannes Oja]]. Eesti haritlaskond eestluse kandjana. – ''Vaba Eestlane'' (Toronto), 11.1.2000. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Ulrike Plath]], [[Karsten Brüggemann]]. Vom Tanz mit Teufels Grossmutter. Die estnische Debatte um die Zusammenarbeit von Präsident Konstantin Päts mit der Sowjetunion, Osteuropa, September 2000 *[[David Vseviov]]. Impeerium dokumentides, Sirp, 22. september 2000 *[[Peeter Järvelaid]]. Humanist Peeter Tarvel oma ja meie ajas, Postimees, 24. mai 2002 *[[Rein Veidemann]]. Eesti vaimu lahkumine, Postimees, 9. veebruar 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Haritlaskonna heitlused võimu ja vaimu vahel, Postimees, 14. juuni 2002 *[[Marek Tamm]]. Intellektuaali mured, Areen, 18. juuli 2002 *[[Peeter Järvelaid]]. Õigus ja poliitika kultuuris. Artikleid ja esseid. Tallinn, 2002 *[[Karsten Brüggemann]]. Karjahärm, Toomas/ Sirk, Väino: Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917–1940, Zeitschrift für Ostforschung, 2003, Heft 3 *[[Märt Väljataga]]. Raamat: Ah, Euroopa, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 19. september 2003 *[[Marek Tamm]]. Portreteeritud ajalugu, Postimees, 14. mai 2004 *[[Teet Veispak]]. Vaade ajaloolase töötuppa, Eesti Päevaleht: arkaadia, 11. juuni 2004 *Tänased sünnipäevad. Toomas Karjahärm 60, Postimees, 23. märts 2004 *[[Eero Medijainen]]. Hans Kruusi küsimus, Sirp, 26. august 2005 *[[Aarne Ruben]].Hans Kruus ilma küla ja linnata, Postimees, 23. september 2005 *[[Teet Veispak]]. Ajaloolane Hans Kruus, tõepoolest kodanlik natsionalist, Postimees: arkaadia, 11. november 2005 *[[Teet Veispak]]. Kuidas stalinism kultuuri vaenas, Eesti Päevaleht, Arkaadia, 10. veebruar 2006 *[[Immo Mihkelson]]. Kultuurigenotsiid ehk mida Stalin eesti kultuurile õigupoolest tegi, Postimees, 17. veebruar 2006 *Narva – Lääne tsivilisatsiooni pärl Ida-Lääne piiril, Raamat, 16. veebruar 2006 *[[Kaarel Tarand]]. Pool tööd hea, terve töö parem, Akadeemia, 2007, nr 7 *[[Jaak Allik]]. Põlvili või püsti?, Sirp, 10. august 2007 *[[Mart Laar]]. Kommunismi viimane ohe, Sirp, 7. september 2007 *[[Rein Ruutsoo]]. Ajalookirjutuse vastupanuta kohanemine, Sirp, 17. august 2007 *[[Rein Veidemann]]. Eesti ajalookirjutus kui rahulikult väärikas Emajõgi, Postimees, 4. september 2010 *[[Andres Luure]]. Küsimused ja vastused ajaloo kohta, Sirp, 26. november 2010 *[[Vello Helk]]. Eesti ajaloolane võtab sõna, Vaba Eesti Sõna, 8. november 2010 *[[Pekka Erelt]]. Ajaloolased propaganda tõmbetuules, Eesti Ekspress, 30. detsember 2010 *[[Toivo Ülo Raun]]. Eesti ajalugu 5, Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 6, 2011 *[[Tõnu Tannberg]]. Rahvussuhted Vene impeeriumis, Sirp, 14. september 2012 *[[Karsten Brüggemann]]. Imperiaalse pöörde Balti aspekt, Sirp, 14. september 2012 *[[Lea Leppik (ajaloolane)|Lea Leppik]]. "Imperiaalne pööre" ja rahvusliku narratiivi dekonstrueerimine, Tuna, 2012, nr 4 *[[Karsten Brüggemann]]. Der ''imperial turn'' in Estland: Anmerkungen zu Toomas Karjahärms "Das Russische Imperium und der Nationalismus", Forschungen zur baltischen Geschichte, Band 8, 2013 *[[Peeter Järvelaid]]. Rahvusriikluse ja natsionalismi ajastu uurimisest Eestis: Toomas Karjahärm 70. Tuna, 2014, nr. 1, lk. 147–151 *Toomas Karjahärm 70, Acta Historica Tallinnensia, nr. 20, 2014, lk. 191–192 *[[Kersti Lust]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=21754:julgus-vaadata-1905-aastal-toimunut-eestlase-pilguga-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3488 Julgus vaadata 1905. aastal toimunut eestlase pilguga]. Sirp, 9.5.2014. Retsensioon raamatule "Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850–1917". *[[Lauri Kann]]. Oluline teos 1905.aasta mõistmiseks. Toomas Karjahärm. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Tallinn: Argo, 2014. - ''Akadeemia'', 2015, nr 9, lk 1690-1694. *[[Lauri Kann]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal [Das Jahr 1905 in Estland: die Massenbewegung und die Gewalt auf dem Lande]. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 10. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2015, lk 382–385 *[[Toomas Hiio]]. Monograafia viiendast aastast, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8, lk. 176–183 *[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156. *[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016 *[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428 *[[Kalev Vilgats]]. Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega jumal, Pärnu Postimees, 28. veebruar 2018 *[[Tarmo Vahter]]. Uus Pätsi elulugu jääb kõhnaks, Eesti Ekspress, 25. aprill 2018, lk. 45-48 *[[Seppo Zetterberg]]. Konstantin Päts - algusest lõpuni, Tuna, 2018, nr. 3 ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised teadlased]] [[Kategooria:Valgetähe medaliklassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1944]] [[Kategooria:Surnud 2026]] fqh2ruub9wh6f89t9rjel5kuz5gzygc 11 161608 7232077 5191204 2026-09-11T09:26:34Z Ehitaja 63547 7232077 wikitext text/x-wiki Kas pealkiri peabki kastist väljas olema või ta on kogemata välja jäänud? Ei ole kohanud millegi muu kohta käivat teabekasti malli, kus pealkiri / nimi kastist väljapoole jääb. Näeb parem välja ka kui kasti sisse saaks pealkirja. Proovisin ise malli muuta, aga ei õnnestunud – pealkirja keskele joondus kadus ja muus osas läks kasti sisu kohtati kolmeveeruliseks. Kas keegi muudaks selle nii ära, et midagi katki ei lähe? Aitäh--16. veebruar 2009, kell 17:26 EET == "Eesti avaldamisaeg" == Kas parem ei oleks "eesti keeles"? --[[Kasutaja:Kanakukk|kanakukk]] 5. jaanuar 2011, kell 12:12 (EET). --------------- Sõna "illustraator" asemel oleks parem "illustreerija". Kuriuss 9. jaanuar 2019, kell 17:42 (EET) : Vabandust, Neptuunium, sul läks vist selle parandamisega midagi viltu – see rida kadus mallist ära. Kuriuss 9. jaanuar 2019, kell 20:39 (EET) {{Raamatu info | pealkiri = Raamatu info | illustraator = illustreerija }} :: Hm, kas tõesti? Proovisin testiks järgi ja minu meelest toimib. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 9. jaanuar 2019, kell 20:45 (EET) :::Kirjutad nt „Arabella, mereröövli tütar“ alumisse lahtrisse, mis ei näita muidugi seda, et «-traator» on vahepeal «-treerija»ks teisaldunud; kusjuures oleneb kontekstist, ''IMHO'' {{värvi|hall|(ehk siis 3 isikut enam-vähem samas ajahetkes toimetamas, foorid ehk, aitaks ;-)...)}}—Pietadè 9. jaanuar 2019, kell 20:56 (EET) ==Eesti kataloogid== Ehk oleks praktiline lisada parameetrite hulka lingid Estri kirjele ja Digari kirjele? Ja ma ei tea, kuidas see praegu toimib, aga mõnel paberraamatul on eraldi ISBN digituna, nt Digaris digitud vanade trükiste PDFid saavad kõik (või vähemalt enamjaolt) uue ISBNi. --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. september 2026, kell 12:26 (EEST) 5qwcliay5t3udy3hlj2n2i0q65zrp4y 0 162165 7232183 7106318 2026-09-11T11:42:23Z Metsavend 738 7232183 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Robert Alexy en Puno.jpg|pisi|Robert Alexy]] '''Robert Alexy''' ([[9. september]] [[1945]] [[Oldenburg]] – [[5. september]] [[2026]]) oli [[sakslased|saksa]] riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof. Aastatel 1968–1973 õppis ta [[Göttingeni ülikool]]is [[õigusteadus]]t. Üliõpilasena oli ta Saksa rahva õppefondi (''[[Studienstiftung des deutschen Volkes]]'') stipendiaat. 1976. aastal kaitses ta [[doktoritöö]] "Juriidilise argumentatsiooni teooria", mille eest sai 1982. aastal [[Göttingeni Teaduste Akadeemia]] keeleteaduslik-ajaloolise klassi auhinna. Aastatel 1976–1978 läbis ta juriidilise ettevalmistusteenistuse ([[referendariaat|refendariaadi]]). Seejärel oli kuni 1984. aastani professor [[Ralf Dreier]]i assistent ja kirjutas mahuka [[habilitatsioonitöö]] "Põhiõiguste teooria". Aastatel 1984–1986 oli ta Kielis ja [[Regensburgi ülikool|Regensburgis]] [[dotsent]]. 1985. aasta lõpus kutsuti teda Regensburgi ülikooli avaliku õiguse ja õiguse filosoofia õppejõuks, kuid selle asemel valis ta 1986. aastal õppejõu töö Kieli ülikoolis. Ta on [[Kieli ülikool|Kieli Christian Albrechti nimelise ülikooli]] [[avalik õigus|avaliku õiguse]] ja [[õigusfilosoofia]] [[korraline professor]]. Aastatel 1994–1998 oli ta rahvusvahelise õigus- ja sotsiaalfilosoofia ühenduse Saksa sektsiooni president. Ta kulub [[Bielefeldi ring]]i (''Bielefelder Kreis''), mis ühendab enamikku juriidilise argumentatsiooni ja tõlgendusteooria alal tooni andvaid teoreetikuid. ==Teosed== *''Theorie der juristischen Argumentation. Die Theorie des rationalen Diskurses als Theorie der juristischen Begründung'' (1983). **[[Neil MacCormick]]i tõlkes inglise keeles ''A Theory of Legal Argumentation: The Theory of Rational Discourse as Theory of Legal Justification'' (Clarendon, 1989). *''Theorie der Grundrechte'' (1985; 2. trükk 1994). **[[Julian Rivers]]i tõlkes inglise keeles "A Theory of Constitutional Rights" (Oxford University Press, 2002). *''Mauerschützen'' (1993) *''Recht, Vernunft, Diskurs'' (1995) *''Der Beschluß des Bundesverfassungsgerichts zu den Tötungen an der innerdeutschen Grenze vom 24. Oktober 1996'' (1999) *''Begriff und Geltung des Rechts'' (2002) *''The Argument from Injustice: A Reply to Legal Positivism''. Tõlkinud [[Stanley Paulson]] ja [[Bonnie Litschewski Paulson]] (Oxford University Press, 2002). *''Elemente einer juristischen Begründungslehre'' (2003) ===Eesti keeles=== *"Põhiõigused Eesti põhiseaduses". Tõlkinud [[Madis Ernits]] ja [[Pille Vinkel]]. Juridica eriväljaanne 2001. {{JÄRJESTA:Alexy, Robert}} [[Kategooria:Õigusfilosoofid]] [[Kategooria:Saksa õigusteadlased]] [[Kategooria:Göttingeni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 1k3op1rem74ijwv12evj1gbycmpuz42 7232185 7232183 2026-09-11T11:43:04Z Metsavend 738 7232185 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Robert Alexy en Puno.jpg|pisi|Robert Alexy]] '''Robert Alexy''' ([[9. september]] [[1945]], [[Oldenburg]] – [[5. september]] [[2026]], [[Kiel]]) oli [[sakslased|saksa]] riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof. Aastatel 1968–1973 õppis ta [[Göttingeni ülikool]]is [[õigusteadus]]t. Üliõpilasena oli ta Saksa rahva õppefondi (''[[Studienstiftung des deutschen Volkes]]'') stipendiaat. 1976. aastal kaitses ta [[doktoritöö]] "Juriidilise argumentatsiooni teooria", mille eest sai 1982. aastal [[Göttingeni Teaduste Akadeemia]] keeleteaduslik-ajaloolise klassi auhinna. Aastatel 1976–1978 läbis ta juriidilise ettevalmistusteenistuse ([[referendariaat|refendariaadi]]). Seejärel oli kuni 1984. aastani professor [[Ralf Dreier]]i assistent ja kirjutas mahuka [[habilitatsioonitöö]] "Põhiõiguste teooria". Aastatel 1984–1986 oli ta Kielis ja [[Regensburgi ülikool|Regensburgis]] [[dotsent]]. 1985. aasta lõpus kutsuti teda Regensburgi ülikooli avaliku õiguse ja õiguse filosoofia õppejõuks, kuid selle asemel valis ta 1986. aastal õppejõu töö Kieli ülikoolis. Ta oli [[Kieli ülikool|Kieli Christian Albrechti nimelise ülikooli]] [[avalik õigus|avaliku õiguse]] ja [[õigusfilosoofia]] [[korraline professor]]. Aastatel 1994–1998 oli ta rahvusvahelise õigus- ja sotsiaalfilosoofia ühenduse Saksa sektsiooni president. Ta kuulus [[Bielefeldi ring]]i (''Bielefelder Kreis''), mis ühendab enamikku juriidilise argumentatsiooni ja tõlgendusteooria alal tooni andvaid teoreetikuid. ==Teosed== *''Theorie der juristischen Argumentation. Die Theorie des rationalen Diskurses als Theorie der juristischen Begründung'' (1983). **[[Neil MacCormick]]i tõlkes inglise keeles ''A Theory of Legal Argumentation: The Theory of Rational Discourse as Theory of Legal Justification'' (Clarendon, 1989). *''Theorie der Grundrechte'' (1985; 2. trükk 1994). **[[Julian Rivers]]i tõlkes inglise keeles "A Theory of Constitutional Rights" (Oxford University Press, 2002). *''Mauerschützen'' (1993) *''Recht, Vernunft, Diskurs'' (1995) *''Der Beschluß des Bundesverfassungsgerichts zu den Tötungen an der innerdeutschen Grenze vom 24. Oktober 1996'' (1999) *''Begriff und Geltung des Rechts'' (2002) *''The Argument from Injustice: A Reply to Legal Positivism''. Tõlkinud [[Stanley Paulson]] ja [[Bonnie Litschewski Paulson]] (Oxford University Press, 2002). *''Elemente einer juristischen Begründungslehre'' (2003) ===Eesti keeles=== *"Põhiõigused Eesti põhiseaduses". Tõlkinud [[Madis Ernits]] ja [[Pille Vinkel]]. Juridica eriväljaanne 2001. {{JÄRJESTA:Alexy, Robert}} [[Kategooria:Õigusfilosoofid]] [[Kategooria:Saksa õigusteadlased]] [[Kategooria:Göttingeni ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 9vo1g8rc04gt5aaf1wcpnoapz0z4gli 0 165337 7231998 7224231 2026-09-11T07:09:04Z Svencapoeira 67038 7231998 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} {{täienda}} {{Taksonitabel | nimi = Suur sirmik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Suur sirmik1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | pilt2 = Suur sirmik.jpg | pildi2_seletus = Suur sirmik ''Macrolepiota procera'' | pildi2_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Agaricomycetidae]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Šampinjonilised]] ''Agaricaceae'' | perekond = [[Sirmik]] ''Macrolepiota'' | liik = '''Suur sirmik''' | binaarne = ''Macrolepiota procera'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Suur sirmik''' (''Macrolepiota procera'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv [[seen]]eliik; hea [[söögiseen]]. ==Pildid== <gallery> RNK 0930 Macrolepiota.jpg RNK 0932 Macrolepiota.jpg Macrolepiota proc.JPG Edible fungi in basket 2019 G2.jpg Macrolepiota procera (1).jpg Parasol 1.JPG Macrolepiota procera 2013 G1.jpg Macrolepiota procera 12.jpg </gallery> == Välislingid == * {{Elurikkus}} {{commonskat|Macrolepiota procera}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Šampinjonilised]] ptopsy8nzd2noujs5ki0r9fasg7p68i 0 172161 7232078 7230196 2026-09-11T09:27:43Z Neptuunium 58653 7232078 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' ([[neiupõlvenimi|neiupõlvenimega]] ''Ülle Anton''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, kes on Eesti õiguskantsler alates [[31. märts]]ist [[2015]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] ta [[Eesti president|Eesti presidendiks]], ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Ametisse2015">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uus-oiguskantsler-ulle-madise-andis-ametivande |pealkiri=Uus õiguskantsler Ülle Madise andis ametivande |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2015 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei]]s ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.Tema tegevus- ja uurimisvaldkonnad on hõlmanud eelkõige riigiõigust, valimisi, e-demokraatiat ja avalikku haldust. ==Haridus== Ülle Madise õppis alates 1985. aastast Tartu 15. Keskkoolis, mille lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga.<ref name="Kool2026">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126554/madise-presidendiks-valimine-toi-tema-endisesse-kooli-suurt-elevust |pealkiri=Madise presidendiks valimine tõi tema endisesse kooli suurt elevust |autor=Lauraliis Jurkov |väljaanne=[[ERR]] |aeg=3. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] ning lõpetas õigusteaduse bakalaureuseõppe ''[[cum laude]]''. Aastatel 1998–2001 jätkas ta samas magistriõppes ja omandas ''magister iuris''<nowiki>'</nowiki>e kraadi ''cum laude''.<ref name="CV" /> Tema magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses" juhendaja oli [[Kalle Merusk]].<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Magistrantuuri lõpetamise järel õppis ta aastatel 2001–2006 Tartu Ülikoolis doktorantuuris,<ref name="CV" /> kaitstes [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]i juhendatud doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy" ("Valimised, erakonnad ja seadusandliku võimu toimimine Eestis: institutsionaalsed valikud iseseisvuse taastamisest e-demokraatia esiletõusuni") 2007. aastal aga [[Tallinna Tehnikaülikool]]i juures.<ref name="Doktoritoo">{{netiviide |url=https://digikogu.taltech.ee/et/item/8d3be333-4a0a-4417-8793-60a1896e9b28 |pealkiri=Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy |autor=Ülle Madise |väljaanne=TalTechi raamatukogu digikogu |aeg=2007 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ==Töökäik== Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2015– [[Eesti õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor Alates 2012. aastast on Madise olnud teose "[[Eesti Vabariigi põhiseadus]]. Kommenteeritud väljaanne" peatoimetaja.<ref name="CV" /> Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.<ref name="PS2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/rahvahaaletuse-25-aastapaeval-ilmuvad-pohiseaduse-uuendatud |pealkiri=Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. juuni 2017 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="PS2020">{{netiviide |url=https://pohiseadus.ee/sisu/3465 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne |väljaanne=Pohiseadus.ee |aeg=21. detsember 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti teel hääletamise]] tehnilise ja õigusliku aluse.<ref name="EvalimisedRoll">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/loeng-viljandi-vaarikatele |pealkiri=Loeng Viljandi väärikatele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2023 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos [[Priit Vinkel]]iga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas ''Juridica International'' artikli "Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective" ning 2014. aastal kogumikus ''Regulating eTechnologies in the European Union'' käsitluse "Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections".<ref name="Evalimised2011">{{netiviide |url=https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2011_1_4.pdf |pealkiri=Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Juridica International |aeg=2011 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Evalimised2014">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/68d27616-270c-4dc1-af75-8bdcdd2e5739 |pealkiri=Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2014 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015" /><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-nimetas-teiseks-ametiajaks-oiguskantsleriks-ulle-madise/ |pealkiri=Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise |väljaandja=[[Riigikogu pressiteenistus]] |autor=Liisa Johanna Lukk |aeg=15. detsember 2021 |kasutatud=4. september 2026}}</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Peeter Helme raamatu esitluse poleemika=== 2021. aasta detsembris tekitas avalikku poleemikat Madise osalemine kirjanik [[Peeter Helme]] romaani "Kirka valguse pimestav sära" esitlusel. Helme oli samal aastal jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise katses. Madise osalemine pälvis kriitikat muu hulgas seetõttu, et õiguskantsler täidab Eestis ka [[lasteombudsman]]i ülesandeid.<ref name="HelmeEsitlus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608448313/oiguskantsler-helme-raamatuesitlusel-kaimine-oli-viga |pealkiri=Õiguskantsler: Helme raamatuesitlusel käimine oli viga |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. detsember 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Poleemikat suurendas Madise eraviisiliselt saadetud ja hiljem avalikustatud sõnum, milles ta kirjutas Helme kohta, et too on "täiesti alandlik ja ta kahetseb väga", ning leidis, et kirjaniku loomingut ja tema tegusid võib lahus käsitleda.<ref name="HelmeEsitlus" /> Madise väide Helme kahetsuse kohta sattus vastuollu Helme avalike seisukohtadega. ERR juhtis tähelepanu sellele, et Helme ei olnud avalikult oma tegu kahetsenud. Kohtumenetluses ta ennast süüdi ei tunnistanud ning pärast esimese astme süüdimõistvat otsust nimetas ta kohtuotsust "naeruväärseks" ja kaebas selle edasi.<ref name="HelmeEsitlus" /><ref name="HelmeKohus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1188799/kohus-moistis-peeter-helme-lapseealise-seksuaalses-ahvatlemises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi |väljaanne=[[ERR]] |aeg=30. november 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Kohtud ei nõustunud Helme kaitseversiooniga, mille kohaselt pidas ta suhtluspartnerit täiskasvanuks ja käsitas vestlust rollimänguna. Tallinna Ringkonnakohus jättis tema süüdimõistmise jõusse ning leidis, et tõendid näitasid Helme teadlikku soovi suhelda alla 14-aastase isikuga ja et seksuaalteemalisi vestlusi alustas alati Helme ise.<ref name="HelmeRingkond">{{netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-jattis-peeter-helme-karistuse-muutmata |pealkiri=Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata |väljaanne=Eesti kohtud |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Süüdimõistmine jõustus 2021. aasta augustis pärast seda, kui [[Riigikohus]] ei võtnud Helme kaitsja kassatsiooni menetlusse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608309659/kirjanik-peeter-helme-suudiomistmine-joustus |pealkiri=Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=17. august 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise tunnistas pärast poleemika puhkemist, et raamatuesitlusele minek oli viga. Ta rõhutas, et ei soovinud Helme kuriteo hukkamõistetavust vähendada ning et laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad inimesed peavad saama karmi karistuse.<ref name="HelmeEsitlus" /> Samas kaitses Madise põhimõtet, et kuriteos süüdi mõistetud inimest ei tule pärast kohtu määratud karistust ühiskonnast täiendavalt välja tõrjuda. Tema hinnangul peab inimesel olema võimalus pärast karistamist elada edasi ühiskonnas kehtivate reeglite järgi ning täiendav ühiskondlik karistamine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.<ref name="HelmeEsitlus" /> Juhtumi puhul tekitas seetõttu eraldi küsimuse Madise väite ja Helme avaliku käitumise vastuolu: Madise põhjendas oma suhtumist muu hulgas Helme väidetava kahetsusega, kuigi Helme ei olnud avalikult kahetsust väljendanud, vaid jätkas süüdimõistmise vaidlustamist.<ref name="HelmeEsitlus" /> ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] [[võidupüha]] paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref>. Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> == Poliitilised ja ühiskondlikud vaated == Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> === Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine === Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Demokraatia, valimised ja parlamentarism === Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Riigireform ja avalik haldus === Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=[[Edasi.org]] |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Haridus === Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026 |arhiivimisaeg=2016-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160914034547/http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Eesti keel, rahvus ja kultuur === Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> === Avalik arutelu ja polariseerumine === 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=Polariseerumine või tehisintellekt. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Presidendi institutsioon === Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Välispoliitika === Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> == Liikmesus == * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus "[[Teenäitaja]] 2011"<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus "Ettevõtluse sõber". Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis "Eesti mõjukad 2016".<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] j00zvrfssm0j8msrihf8ph4xsh2omqv 7232080 7232078 2026-09-11T09:28:36Z Neptuunium 58653 7232080 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = [[e-valitsemine]], reformide juhtimine, [[riigiõigus]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "[[Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne]]" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' ([[neiupõlvenimi|neiupõlvenimega]] ''Ülle Anton''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, kes on Eesti õiguskantsler alates [[31. märts]]ist [[2015]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] ta [[Eesti president|Eesti presidendiks]], ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Ametisse2015">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uus-oiguskantsler-ulle-madise-andis-ametivande |pealkiri=Uus õiguskantsler Ülle Madise andis ametivande |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2015 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjonis, [[Riigikontroll]]is ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei]]s ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor.Tema tegevus- ja uurimisvaldkonnad on hõlmanud eelkõige riigiõigust, valimisi, e-demokraatiat ja avalikku haldust. ==Haridus== Ülle Madise õppis alates 1985. aastast Tartu 15. Keskkoolis, mille lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga.<ref name="Kool2026">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126554/madise-presidendiks-valimine-toi-tema-endisesse-kooli-suurt-elevust |pealkiri=Madise presidendiks valimine tõi tema endisesse kooli suurt elevust |autor=Lauraliis Jurkov |väljaanne=[[ERR]] |aeg=3. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] ning lõpetas õigusteaduse bakalaureuseõppe ''[[cum laude]]''. Aastatel 1998–2001 jätkas ta samas magistriõppes ja omandas ''magister iuris''<nowiki>'</nowiki>e kraadi ''cum laude''.<ref name="CV" /> Tema magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses" juhendaja oli [[Kalle Merusk]].<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Magistrantuuri lõpetamise järel õppis ta aastatel 2001–2006 Tartu Ülikoolis doktorantuuris,<ref name="CV" /> kaitstes [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]i juhendatud doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy" ("Valimised, erakonnad ja seadusandliku võimu toimimine Eestis: institutsionaalsed valikud iseseisvuse taastamisest e-demokraatia esiletõusuni") 2007. aastal aga [[Tallinna Tehnikaülikool]]i juures.<ref name="Doktoritoo">{{netiviide |url=https://digikogu.taltech.ee/et/item/8d3be333-4a0a-4417-8793-60a1896e9b28 |pealkiri=Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy |autor=Ülle Madise |väljaanne=TalTechi raamatukogu digikogu |aeg=2007 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ==Töökäik== Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2015– [[Eesti õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor Alates 2012. aastast on Madise olnud teose "[[Eesti Vabariigi põhiseadus]]. Kommenteeritud väljaanne" peatoimetaja.<ref name="CV" /> Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.<ref name="PS2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/rahvahaaletuse-25-aastapaeval-ilmuvad-pohiseaduse-uuendatud |pealkiri=Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. juuni 2017 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="PS2020">{{netiviide |url=https://pohiseadus.ee/sisu/3465 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne |väljaanne=Pohiseadus.ee |aeg=21. detsember 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti teel hääletamise]] tehnilise ja õigusliku aluse.<ref name="EvalimisedRoll">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/loeng-viljandi-vaarikatele |pealkiri=Loeng Viljandi väärikatele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2023 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos [[Priit Vinkel]]iga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas ''Juridica International'' artikli "Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective" ning 2014. aastal kogumikus ''Regulating eTechnologies in the European Union'' käsitluse "Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections".<ref name="Evalimised2011">{{netiviide |url=https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2011_1_4.pdf |pealkiri=Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Juridica International |aeg=2011 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Evalimised2014">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/68d27616-270c-4dc1-af75-8bdcdd2e5739 |pealkiri=Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2014 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015" /><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-nimetas-teiseks-ametiajaks-oiguskantsleriks-ulle-madise/ |pealkiri=Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise |väljaandja=[[Riigikogu pressiteenistus]] |autor=Liisa Johanna Lukk |aeg=15. detsember 2021 |kasutatud=4. september 2026}}</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Peeter Helme raamatu esitluse poleemika=== 2021. aasta detsembris tekitas avalikku poleemikat Madise osalemine kirjanik [[Peeter Helme]] romaani "Kirka valguse pimestav sära" esitlusel. Helme oli samal aastal jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise katses. Madise osalemine pälvis kriitikat muu hulgas seetõttu, et õiguskantsler täidab Eestis ka [[lasteombudsman]]i ülesandeid.<ref name="HelmeEsitlus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608448313/oiguskantsler-helme-raamatuesitlusel-kaimine-oli-viga |pealkiri=Õiguskantsler: Helme raamatuesitlusel käimine oli viga |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. detsember 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Poleemikat suurendas Madise eraviisiliselt saadetud ja hiljem avalikustatud sõnum, milles ta kirjutas Helme kohta, et too on "täiesti alandlik ja ta kahetseb väga", ning leidis, et kirjaniku loomingut ja tema tegusid võib lahus käsitleda.<ref name="HelmeEsitlus" /> Madise väide Helme kahetsuse kohta sattus vastuollu Helme avalike seisukohtadega. ERR juhtis tähelepanu sellele, et Helme ei olnud avalikult oma tegu kahetsenud. Kohtumenetluses ta ennast süüdi ei tunnistanud ning pärast esimese astme süüdimõistvat otsust nimetas ta kohtuotsust "naeruväärseks" ja kaebas selle edasi.<ref name="HelmeEsitlus" /><ref name="HelmeKohus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1188799/kohus-moistis-peeter-helme-lapseealise-seksuaalses-ahvatlemises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi |väljaanne=[[ERR]] |aeg=30. november 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Kohtud ei nõustunud Helme kaitseversiooniga, mille kohaselt pidas ta suhtluspartnerit täiskasvanuks ja käsitas vestlust rollimänguna. Tallinna Ringkonnakohus jättis tema süüdimõistmise jõusse ning leidis, et tõendid näitasid Helme teadlikku soovi suhelda alla 14-aastase isikuga ja et seksuaalteemalisi vestlusi alustas alati Helme ise.<ref name="HelmeRingkond">{{netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-jattis-peeter-helme-karistuse-muutmata |pealkiri=Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata |väljaanne=Eesti kohtud |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Süüdimõistmine jõustus 2021. aasta augustis pärast seda, kui [[Riigikohus]] ei võtnud Helme kaitsja kassatsiooni menetlusse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608309659/kirjanik-peeter-helme-suudiomistmine-joustus |pealkiri=Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=17. august 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise tunnistas pärast poleemika puhkemist, et raamatuesitlusele minek oli viga. Ta rõhutas, et ei soovinud Helme kuriteo hukkamõistetavust vähendada ning et laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad inimesed peavad saama karmi karistuse.<ref name="HelmeEsitlus" /> Samas kaitses Madise põhimõtet, et kuriteos süüdi mõistetud inimest ei tule pärast kohtu määratud karistust ühiskonnast täiendavalt välja tõrjuda. Tema hinnangul peab inimesel olema võimalus pärast karistamist elada edasi ühiskonnas kehtivate reeglite järgi ning täiendav ühiskondlik karistamine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.<ref name="HelmeEsitlus" /> Juhtumi puhul tekitas seetõttu eraldi küsimuse Madise väite ja Helme avaliku käitumise vastuolu: Madise põhjendas oma suhtumist muu hulgas Helme väidetava kahetsusega, kuigi Helme ei olnud avalikult kahetsust väljendanud, vaid jätkas süüdimõistmise vaidlustamist.<ref name="HelmeEsitlus" /> ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] [[võidupüha]] paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref>. Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> == Poliitilised ja ühiskondlikud vaated == Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> === Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine === Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Demokraatia, valimised ja parlamentarism === Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Riigireform ja avalik haldus === Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=[[Edasi.org]] |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Haridus === Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026 |arhiivimisaeg=2016-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160914034547/http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Eesti keel, rahvus ja kultuur === Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> === Avalik arutelu ja polariseerumine === 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=Polariseerumine või tehisintellekt. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Presidendi institutsioon === Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Välispoliitika === Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> == Liikmesus == * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus "[[Teenäitaja]] 2011"<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus "Ettevõtluse sõber". Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis "Eesti mõjukad 2016".<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] s25w11j25kagdg77myo9oa3qoteyskl 7232081 7232080 2026-09-11T09:31:23Z Neptuunium 58653 7232081 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Ülle Madise | omakeelne_nimi = | pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg | pildiallkiri = Ülle Madise (2015) | amet = | ametiajaalgus = | eelmine = | järgmine = | amet2 = [[Eesti õiguskantsler]] | ametiajaalgus2 = 31. märts 2015 | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = [[Indrek Teder]] | järgmine2 = | sünninimi = Ülle Anton | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}} | sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]] | rahvus = | partei = | abikaasa = [[Lauri Madise]] | vanemad = [[Tõnu Anton]]<br>Sirje Anton | haridus = [[Tartu 15. Keskkool]] | alma_mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | elukutse = jurist, õigusteadlane | tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]'' | moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah | tegevusala = [[e-valitsemine]], reformide juhtimine, [[riigiõigus]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]]<br>[[Tallinna Tehnikaülikool]] | doktoritöö = "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" (2007) | doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]] | tuntumad_tööd = "[[Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne]]" (peatoimetaja; 2012, 2017, 2020) | tuntud_õpilased = [[Heili Sepp]] }} }} [[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]] '''Ülle Madise''' ([[neiupõlvenimi|neiupõlvenimega]] ''Ülle Anton''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, kes on Eesti õiguskantsler alates [[31. märts]]ist [[2015]]. [[2. september|2. septembril]] [[2026]] valis [[Riigikogu]] ta [[Eesti president|Eesti presidendiks]], ametisse astub ta 12. oktoobril 2026.<ref name="Presidendivalimised2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-2026-aastal |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 2026. aastal |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=2. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Ametisse2015">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uus-oiguskantsler-ulle-madise-andis-ametivande |pealkiri=Uus õiguskantsler Ülle Madise andis ametivande |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2015 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise on töötanud muu hulgas [[Justiitsministeerium]]is, [[Riigikogu põhiseaduskomisjon]]is, [[Riigikontroll]]is ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei]]s ning olnud [[Tartu Ülikool]]i ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i professor. Tema tegevus- ja uurimisvaldkonnad on hõlmanud eelkõige [[riigiõigus]]t, valimisi, [[e-demokraatia]]t ja [[Avalik haldus|avalikku haldust]]. ==Haridus== Ülle Madise õppis alates 1985. aastast [[Tartu 15. Keskkool]]is, mille lõpetas 1993. aastal kuldmedaliga.<ref name="Kool2026">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126554/madise-presidendiks-valimine-toi-tema-endisesse-kooli-suurt-elevust |pealkiri=Madise presidendiks valimine tõi tema endisesse kooli suurt elevust |autor=Lauraliis Jurkov |väljaanne=[[ERR]] |aeg=3. september 2026 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Aastatel 1993–1998 õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]] ning lõpetas õigusteaduse bakalaureuseõppe ''[[cum laude]]''. Aastatel 1998–2001 jätkas ta samas magistriõppes ja omandas ''magister iuris''<nowiki>'</nowiki>e kraadi ''cum laude''.<ref name="CV" /> Tema magistritöö "Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses" juhendaja oli [[Kalle Merusk]].<ref name="ETIS">{{ETIS}}</ref> Magistrantuuri lõpetamise järel õppis ta aastatel 2001–2006 Tartu Ülikoolis doktorantuuris,<ref name="CV" /> kaitstes [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]i juhendatud doktoriväitekirja "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy" ("Valimised, erakonnad ja seadusandliku võimu toimimine Eestis: institutsionaalsed valikud iseseisvuse taastamisest e-demokraatia esiletõusuni") 2007. aastal aga [[Tallinna Tehnikaülikool]]i juures.<ref name="Doktoritoo">{{netiviide |url=https://digikogu.taltech.ee/et/item/8d3be333-4a0a-4417-8793-60a1896e9b28 |pealkiri=Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-Democracy |autor=Ülle Madise |väljaanne=TalTechi raamatukogu digikogu |aeg=2007 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ==Töökäik== Õiguskantsleri Kantselei avaldatud elulookirjelduse järgi on Madise teenistuskäik olnud järgmine:<ref name="CV">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist * 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja * 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor * 2002 justiitsministri parlamendinõunik * 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik ja sekretariaadi juhataja * 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör * 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i riigi- ja haldusõiguse õppejõud * 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige * 2009–2011 Tallinna Tehnikaülikooli avaliku õiguse professor * 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik * 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor * 2015– [[Eesti õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]] * 2016–2021 Tartu Ülikooli riigiõiguse külalisprofessor Alates 2012. aastast on Madise olnud teose "[[Eesti Vabariigi põhiseadus]]. Kommenteeritud väljaanne" peatoimetaja.<ref name="CV" /> Ta oli 2012. aastal ilmunud kolmanda, 2017. aastal ilmunud neljanda ning 2020. aastal ilmunud viienda täiendatud väljaande peatoimetaja.<ref name="PS2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/rahvahaaletuse-25-aastapaeval-ilmuvad-pohiseaduse-uuendatud |pealkiri=Rahvahääletuse 25. aastapäeval ilmuvad põhiseaduse uuendatud kommentaarid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. juuni 2017 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="PS2020">{{netiviide |url=https://pohiseadus.ee/sisu/3465 |pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne |väljaanne=Pohiseadus.ee |aeg=21. detsember 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> ===E-valimiste väljatöötamine=== Madise kuulus 2000. aastate alguses töörühma, mis töötas välja Eesti [[Elektrooniline hääletamine Eestis|interneti teel hääletamise]] tehnilise ja õigusliku aluse.<ref name="EvalimisedRoll">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/loeng-viljandi-vaarikatele |pealkiri=Loeng Viljandi väärikatele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2023 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> 2002. aastal kirjutas Madise elektroonilise hääletamise kasutuselevõttu käsitledes, et interneti teel hääletamine ei peaks asendama seniseid hääletamisviise, vaid olema valijale lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 |pealkiri=Elektrooniline hääletus on lisavõimalus |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=9. aprill 2002 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Hiljem on Madise käsitlenud internetihääletamise põhiseaduspärasust ka teadustöös. Koos [[Priit Vinkel]]iga avaldas ta 2011. aastal ajakirjas [[Juridica International]] artikli "Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective" ning 2014. aastal kogumikus "Regulating eTechnologies in the European Union" käsitluse "Internet Voting in Estonia: From Constitutional Debate to Evaluation of Experience over Six Elections".<ref name="Evalimised2011">{{netiviide |url=https://www.juridicainternational.eu/public/pdf/ji_2011_1_4.pdf |pealkiri=Constitutionality of Remote Internet Voting: The Estonian Perspective |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Juridica International |aeg=2011 |vaadatud=4. september 2026}}</ref><ref name="Evalimised2014">{{netiviide |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/68d27616-270c-4dc1-af75-8bdcdd2e5739 |pealkiri=Internet voting in Estonia: From constitutional debate to evaluation of experience over six elections |autor=Ülle Madise, Priit Vinkel |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |aeg=2014 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Tema 2007. aastal kaitstud doktoriväitekiri "Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy" käsitles Eesti valimissüsteemi, erakondi, seadusandliku võimu toimimist ja e-demokraatia kujunemist.<ref name="CV" /> ==Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus== Madise on aastaid osalenud avalikus arutelus riigiõiguse, demokraatia, hariduse, eesti keele, halduse ja põhiõiguste teemadel. Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaadet "Vanamehed kolmandalt".<ref>[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ "Vanamehed kolmandalt"] Kuku Raadio.</ref> 2016. aasta septembrist kuni 2018. aasta oktoobrini oli ta Kuku Raadio saatesarja "Õigus ja õiglus" autor ja saatejuht. Saates käsitleti Eesti ühiskonna ja riigikorralduse küsimusi põhiseaduse vaatenurgast ning külaliste hulgas olid juristid, teadlased, poliitikud, ajakirjanikud ja teiste valdkondade asjatundjad.<ref name="OigusJaOiglus">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus |pealkiri=Raadiosaade "Õigus ja Õiglus" |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on sageli esinenud [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes. 2015. aastal rääkis Madise saates "[[Plekktrumm]]" muu hulgas vabaduse ja vastutuse seosest ning ülereguleerimise ohust.<ref name="Plekktrumm2015">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/309209/ulle-madise-me-oleme-praegu-punktis-kus-vabadus-on-loogi-all |pealkiri=Ülle Madise: me oleme praegu punktis, kus vabadus on löögi all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. november 2015 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]]. Tema artikleid on avaldanud ka [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] ja teised väljaanded.<ref>[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&FF=amadise+w~dlle+1974&1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 3. detsembril 2023.</ref> Tema 2009.–2011. aasta kirjutised käsitlesid muu hulgas otsedemokraatiat, poliitilist kultuuri, avalikku arutelu, riigi reformimist, kõrgharidust ja põhiseaduslikku riigikorraldust.<ref name="Otsedemokraatia2009">{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2009-6-3239/ |pealkiri=Otsedemokraatia liiga ilus idee |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=12. veebruar 2009 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase/ |pealkiri=Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. november 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-13-3339/ |pealkiri=Muutmine teenib muutjat? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=1. aprill 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-28-3353/ |pealkiri=Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=5. august 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Õiguskantslerina== Riigikogu nimetas Ülle Madise õiguskantsleriks 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.<ref name="Ametisse2015" /><ref name="CV" /> 2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Madise teine ametiaeg algas 4. aprillil 2022.<ref name="TeineAmetiaeg">{{Netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/riigikogu-nimetas-teiseks-ametiajaks-oiguskantsleriks-ulle-madise/ |pealkiri=Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise |väljaandja=[[Riigikogu pressiteenistus]] |autor=Liisa Johanna Lukk |aeg=15. detsember 2021 |kasutatud=4. september 2026}}</ref><ref name="CV" /> Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. ===Põhiseaduslikkuse järelevalve=== Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist. 2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.<ref name="Aasta2017">Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.</ref> Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.<ref name="Aasta2017" /> 2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus õiguskantsleri seisukohaga ei nõustunud ja leidis, et sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.<ref name="Aasta2017" /> 2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest ilma.<ref>Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.</ref> ===COVID-19 pandeemia ja põhiõigused=== [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik.<ref name="COVID2020">Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.</ref> Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada.<ref name="Vabadused2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse=== Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.<ref name="NHRI">Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.</ref> 2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.<ref name="NHRI2021">Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.</ref> 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana |pealkiri=ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=29. aprill 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aasta detsembris leidis Madise, et puuetega inimestest koosnevatele kollektiividele peab olema teistega võrdsetel alustel tagatud võimalus osaleda laulu- ja tantsupeole pääsemiseks korraldatavatel eelproovidel. Ta tugines muu hulgas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile ja rõhutas puuetega inimeste võrdset ligipääsu kultuurielule.<ref name="Laulupidu2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda |pealkiri=Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=20. detsember 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Eraelu, isikuandmed ja digiriik=== Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja elektrooniline jälgimine. 2023. aastal käsitles Madise artiklis "Ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv" isikuandmete kogumise ja kasutamisega kaasnevaid ohte.<ref name="Andmed2023">{{netiviide |url=https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ |pealkiri=Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv |väljaanne=Edasi.org |aeg=10. oktoober 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2024. aastal juhtis ta tähelepanu avalikus ruumis kasutatavate valvekaamerate regulatsioonile. Madise hinnangul peab inimesele jääma võimalus oma elu elada nii, et ta ei ole kõikjal ja pidevalt salvestatud, samal ajal tuleb arvestada ka teiste inimeste õigusega kaitsta oma vara.<ref name="Kaamerad2024">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud |pealkiri=Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud |autor=Madis Hindre |väljaanne=[[ERR]] |aeg=6. mai 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati ka niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiride küsimus. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.<ref name="Ülevaade2025">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda. ===Peeter Helme raamatu esitluse poleemika=== 2021. aasta detsembris tekitas avalikku poleemikat Madise osalemine kirjanik [[Peeter Helme]] romaani "Kirka valguse pimestav sära" esitlusel. Helme oli samal aastal jõustunud kohtuotsusega mõistetud süüdi lapseealise seksuaalse ahvatlemise katses. Madise osalemine pälvis kriitikat muu hulgas seetõttu, et õiguskantsler täidab Eestis ka [[lasteombudsman]]i ülesandeid.<ref name="HelmeEsitlus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608448313/oiguskantsler-helme-raamatuesitlusel-kaimine-oli-viga |pealkiri=Õiguskantsler: Helme raamatuesitlusel käimine oli viga |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. detsember 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Poleemikat suurendas Madise eraviisiliselt saadetud ja hiljem avalikustatud sõnum, milles ta kirjutas Helme kohta, et too on "täiesti alandlik ja ta kahetseb väga", ning leidis, et kirjaniku loomingut ja tema tegusid võib lahus käsitleda.<ref name="HelmeEsitlus" /> Madise väide Helme kahetsuse kohta sattus vastuollu Helme avalike seisukohtadega. ERR juhtis tähelepanu sellele, et Helme ei olnud avalikult oma tegu kahetsenud. Kohtumenetluses ta ennast süüdi ei tunnistanud ning pärast esimese astme süüdimõistvat otsust nimetas ta kohtuotsust "naeruväärseks" ja kaebas selle edasi.<ref name="HelmeEsitlus" /><ref name="HelmeKohus">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1188799/kohus-moistis-peeter-helme-lapseealise-seksuaalses-ahvatlemises-suudi |pealkiri=Kohus mõistis Peeter Helme lapseealise seksuaalses ahvatlemises süüdi |väljaanne=[[ERR]] |aeg=30. november 2020 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Kohtud ei nõustunud Helme kaitseversiooniga, mille kohaselt pidas ta suhtluspartnerit täiskasvanuks ja käsitas vestlust rollimänguna. Tallinna Ringkonnakohus jättis tema süüdimõistmise jõusse ning leidis, et tõendid näitasid Helme teadlikku soovi suhelda alla 14-aastase isikuga ja et seksuaalteemalisi vestlusi alustas alati Helme ise.<ref name="HelmeRingkond">{{netiviide |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-jattis-peeter-helme-karistuse-muutmata |pealkiri=Ringkonnakohus jättis Peeter Helme karistuse muutmata |väljaanne=Eesti kohtud |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Süüdimõistmine jõustus 2021. aasta augustis pärast seda, kui [[Riigikohus]] ei võtnud Helme kaitsja kassatsiooni menetlusse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608309659/kirjanik-peeter-helme-suudiomistmine-joustus |pealkiri=Kirjanik Peeter Helme süüdimõistmine jõustus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=17. august 2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> Madise tunnistas pärast poleemika puhkemist, et raamatuesitlusele minek oli viga. Ta rõhutas, et ei soovinud Helme kuriteo hukkamõistetavust vähendada ning et laste haavatavust ära kasutavad või seda teha üritavad inimesed peavad saama karmi karistuse.<ref name="HelmeEsitlus" /> Samas kaitses Madise põhimõtet, et kuriteos süüdi mõistetud inimest ei tule pärast kohtu määratud karistust ühiskonnast täiendavalt välja tõrjuda. Tema hinnangul peab inimesel olema võimalus pärast karistamist elada edasi ühiskonnas kehtivate reeglite järgi ning täiendav ühiskondlik karistamine ei ole kooskõlas õigusriigi põhimõtetega.<ref name="HelmeEsitlus" /> Juhtumi puhul tekitas seetõttu eraldi küsimuse Madise väite ja Helme avaliku käitumise vastuolu: Madise põhjendas oma suhtumist muu hulgas Helme väidetava kahetsusega, kuigi Helme ei olnud avalikult kahetsust väljendanud, vaid jätkas süüdimõistmise vaidlustamist.<ref name="HelmeEsitlus" /> ===Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus=== 2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise oli juba varasemates kirjutistes rõhutanud eesti kirjakeele tähtsust riigikeele, teaduskeele ja kultuurikeelena. 2018. aastal sidus ta selge ametikeele põhiseadusest tuleneva õigusselguse põhimõttega ning leidis, et ametlik tekst peab olema kodanikule arusaadav.<ref name="IlusKeel2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5931 |pealkiri=Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=27. aprill 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2019. aastal kirjutas Madise, et eesti keele kasutamine kõigil elualadel tuleneb põhiseadusest ning eesti keel peab säilima ka teaduse ja kõrghariduse keelena.<ref name="Keel2019">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eesti-keel-pole-pelk-tarbeese |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eesti keel pole pelk tarbeese |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=15. veebruar 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks |pealkiri=Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=14. märts 2019 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2020. aastal leidis ta, et põhiseaduse ja keeleseaduse järgi peab eesti kirjakeele norm jääma tegelikuks normiks, mida on võimalik nii järgida kui ka rikkuda.<ref name="Keel2022">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608767536/ulle-madise-eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on põhiseaduse kaitse all |väljaanne=[[ERR]] |aeg=27. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aasta alguses sekkus Madise õiguskantslerina uue ÕS-i koostamise vaidlusse ja juhtis Eesti Keele Instituudi tähelepanu sellele, et uue õigekeelsussõnaraamatu koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest |pealkiri=Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest |väljaanne=[[ERR]] |aeg=7. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aasta jaanuaris ja aprillis rõhutas Madise ERR-ile antud intervjuudes, et rahvuslikku identiteeti kandva eesti keele arengut ei saa jätta üksnes isevoolu hooleks ning eesti keelt tuleks käsitada Eesti tugevuse, mitte nõrkusena.<ref name="Keel2024a">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna |pealkiri=Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna |väljaanne=[[ERR]] |aeg=15. jaanuar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref name="Keel2024b">{{netiviide |url=https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus |pealkiri=Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus |väljaanne=[[ERR]] |aeg=5. aprill 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2023. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe järgi pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda |pealkiri=Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda |väljaanne=[[ERR]] |aeg=29. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Eesti presidendiks valimine== ===2026. aasta presidendivalimised=== {{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}} 2026. aasta alguses käsitleti Madiset ajakirjanduses ühe võimaliku presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB {{!}} Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=6. jaanuar 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Juunis Delfi korraldatud 53 Riigikogu liikme anonüümses küsitluses oli Madise 27 võimaliku kandidaadi seas populaarseim, saades 27 nimetust.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=Herman Kelomees |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=6. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 23. juunil teatas president [[Alar Karis]] [[võidupüha]] paraadil, et ei kandideeri teiseks ametiajaks. Madise oli enne seda avalikult öelnud, et oleks soovinud Karise jätkamist presidendina.<ref>{{netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |väljaanne=Maaleht |aeg=27. juuni 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. juulil teatas [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] aseesimees [[Tanel Kiik]], et erakond näeb Madiset erakondadeülese presidendikandidaadina.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Samal päeval teatasid ka Reformierakonna fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakondades oli Madisele tugev toetus.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 25. juulil ütles Madise, et ei olnud kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=Ülle Madise: ma ei ole kandideerimiseks kellelegi nõusolekut andnud |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. juuli 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 26. augustil teatas [[Isamaa]] esimees [[Urmas Reinsalu]], et erakond toetab Madise kandidatuuri.<ref>{{netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> 27. augustil seadsid 75 Riigikogu liiget Madise ametlikult presidendikandidaadiks.<ref name="Kandidaat2026">{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/et/ulle-madise-seati-vabariigi-presidendi-valimise-kandidaadiks |pealkiri=Ülle Madise seati Vabariigi Presidendi valimise kandidaadiks |väljaanne=Valimised Eestis |aeg=24. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 12.–19. augustil korraldatud Emori küsitluses toetas Madise presidendiks valimist 35% vastanutest.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |väljaanne=[[ERR]] |aeg=21. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluses toetas tema kandidatuuri 43% vastanutest ja 36% oli vastu.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |väljaanne=[[ERR]] |aeg=24. august 2026 |vaadatud=26. august 2026}}</ref> Riigikogu valis Madise Vabariigi Presidendiks 2. septembril 2026 toimunud esimeses hääletusvoorus. Hääletamisest võttis osa 78 Riigikogu liiget. Madise sai 71 häält, seitse sedelit jäeti märgistamata ja kehtetuid sedeleid ei olnud. Valituks osutumiseks oli vaja vähemalt 68 häält.<ref name="Presidendivalimised2026" /><ref name="RiigikoguPresident2026">{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/ulle-madise-valiti-vabariigi-presidendiks/ |pealkiri=Ülle Madise valiti Vabariigi Presidendiks |väljaanne=[[Riigikogu]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref>. Madise astub presidendi ametisse 12. oktoobril 2026, mil annab Riigikogu ees ametivande. Temast saab Eesti seitsmes president ja [[Kersti Kaljulaid]]i järel teine naine selles ametis.<ref>{{netiviide |url=https://news.err.ee/1610126071/estonia-elects-new-president |pealkiri=Estonia elects new president |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> == Poliitilised ja ühiskondlikud vaated == Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.<ref name="Vaated2">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.<ref name="Vaated">{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}</ref> === Vabadus, vastutus ja riigi sekkumine === Madise on oma avalikes sõnavõttudes järjepidevalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse seost. 2015. aastal saates "Plekktrumm" leidis ta, et suurem otsustamisvabadus toob inimesele kaasa ka suurema vastutuse ning et liiga üksikasjalikult reguleeritud ühiskond võib inimeste iseseisvat vastutust vähendada.<ref name="Plekktrumm2015" /> 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole ning täiskasvanud inimest ei peaks riik kohtlema lapsena.<ref name="Vabadused2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Samal aastal kirjutas ta, et seadusi tuleks kehtestada eeskätt siis, kui ilma nendeta ei ole võimalik ühiskondlikke suhteid mõistlikult korraldada. Madise kritiseeris nii tarbetut ülereguleerimist kui ka olukorda, kus Riigikogu käsitatakse valitsuse esitatud eelnõude kinnitajana, rõhutades parlamendi iseseisvat põhiseaduslikku rolli.<ref name="VahemNorme2016">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/en/node/822 |pealkiri=Ülle Madise: vähem norme, rohkem tervet mõistust |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=1. juuni 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Demokraatia, valimised ja parlamentarism === Madise on käsitlenud valimissüsteemi ja demokraatia toimimist alates 2000. aastate algusest. Elektroonilise hääletamise puhul on ta rõhutanud valija valikuvabadust ning seda, et elektrooniline hääletamine peab olema tavapäraste hääletamisviiside kõrval lisavõimalus.<ref name="Ehaaletamine2002" /> Madise on olnud skeptiline presidendi otsevalimise ja ulatusliku otsedemokraatia suhtes. 2006. aastal kirjutas ta presidendi otsevalimist käsitledes, et otsevalimine ei lahenda iseenesest poliitilise võõrandumise ega demokraatia toimimise probleeme.<ref name="Otsevalimine2006">{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51055919/ulle-madise-presidendi-otsevalimine-hobekuul |pealkiri=Presidendi otsevalimine – hõbekuul? |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=12. september 2006 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2009. aastal leidis ta otsedemokraatiat käsitlevas artiklis, et üleriigiliste rahvaalgatuste korraldamiseks on praktikas sageli vaja erakonna, tugeva poliitilise liikumise või suure rahalise ressursiga huvirühma organiseerimisvõimet ning esindusdemokraatia asendamine otsedemokraatiaga ei pruugi anda paremaid otsuseid.<ref name="Otsedemokraatia2009" /> 2010. aastal käsitles Madise poliitilise kultuuri küsimusi, sealhulgas teerullimeetodit, valijate mõjutamist, poliitika rahastamist ja avaliku võimu usaldusväärsust.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-5-3285/ |pealkiri=Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=4. veebruar 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2011. aastal kirjutas ta erakondade ja parlamentaarse riigikorralduse teemadel artiklis "Kes unistab Päikesekuninga riigist?".<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2011-1-3327/ |pealkiri=Kes unistab Päikesekuninga riigist? |autor=Ülle Madise |väljaanne=Sirp |aeg=7. jaanuar 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud parlamentaarset riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Tema hinnangul ei peaks Eesti poliitiline süsteem toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“.<ref name="Kokkuleppedemokraatia2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Riigireform ja avalik haldus === Madise on kritiseerinud riigireformi taandamist asutuste ümberkorraldamisele ja organisatsiooniskeemide muutmisele. 2018. aastal kirjutas ta, et riigireformi eesmärk peaks olema inimesekeskne, väiksema halduskoormusega ja tõhus riik ning selle saavutamine ei eelda põhiseaduse ulatuslikku muutmist.<ref name="Riigireform2018">{{netiviide |url=https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ |pealkiri=Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime |väljaanne=[[Edasi.org]] |aeg=10. juuni 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Sama aasta märtsis kritiseeris ta olukorda, kus riigireformi nime all kulutatakse ressursse tema hinnangul vähese praktilise väärtusega strateegiate, ümberkorralduste ja dokumentide koostamisele, samal ajal kui inimestele vajalike avalike teenuste jaoks napib tähelepanu.<ref name="Udu2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=14. märts 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2021. aastal kirjeldas Madise oma nägemust Eestist kui riigist, mis laseb inimestel elada, aitab hädasolijaid ning ei koorma inimesi tarbetu sekkumisega.<ref name="RiikMisLasebElada">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-kone-eesti-vabariigi-103-aastapaeva-puhul |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne Eesti Vabariigi 103. aastapäeva puhul kohtunikele |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=23. veebruar 2021 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2022. aastal ütles ta Maalehele antud intervjuus, et ametnik peaks võimaluse korral tegutsema inimese, mitte bürokraatliku süsteemi huvidest lähtudes, ning kritiseeris põhjendamatut ametkondlikku jäikust.<ref>{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-intervjuu-maalehes |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise intervjuu Maalehes: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=2. jaanuar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Haridus === Madise on pidanud tasuta ja kvaliteetset põhiharidust põhiseaduslikult kaitstud õiguseks ning rõhutanud, et lapse võimalused ei tohiks ülemäära sõltuda tema elukohast, emakeelest ega perekonna sotsiaal-majanduslikust olukorrast.<ref name="Pohiharidus2016">{{netiviide |url=http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset |pealkiri=Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=20. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ta on käsitlenud ka erakoolide rahastamist, hariduslikku kihistumist ning õpilaste ja õpetajate koormust.<ref>{{netiviide |url=http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |pealkiri=Erakoolid ja üldine haridusstress |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |aeg=13. november 2015 |vaadatud=3. september 2026 |arhiivimisaeg=2016-09-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160914034547/http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kõrghariduse puhul kritiseeris Madise juba 2010. aastal hariduse käsitlemist pelgalt turuteenuse või majandusharuna ning kirjutas 2011. aastal ülikoolide laiemast ühiskondlikust ülesandest.<ref>{{netiviide |url=https://www.sirp.ee/issues/2010-22-3302/ |pealkiri=Haridustööstuse buum ja krahh |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=4. juuni 2010 |vaadatud=3. september 2026}}</ref><ref>{{netiviide |url=https://ws.lib.ttu.ee/publikatsioonid/et/publ/item/1898ac9a-06a2-4ac2-a4b5-eab74f742894 |pealkiri=Milleks on Eestis vaja ülikoole? |autor=Ülle Madise |väljaanne=[[Sirp (ajaleht)|Sirp]] |aeg=3. juuni 2011 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Eesti keel, rahvus ja kultuur === Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta.<ref name="EestiMõte2018">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema käsitluses on keele küsimus seotud ka õigusselgusega: riigi ja inimese suhtluses peab ametlik tekst olema võimalikult täpne ja arusaadav.<ref name="IlusKeel2018" /> === Avalik arutelu ja polariseerumine === 2022. aasta artiklis "Vaikimise nõiaring" käsitles Madise olukorda, kus sotsiaalne surve võib tema hinnangul panna teadlasi, ametnikke ja teisi avalikus elus osalejaid ebapopulaarseid fakte või seisukohti maha vaikima. Ta rõhutas sõltumatute institutsioonide, vaba ajakirjanduse, teaduse ja kriitilise arutelu tähtsust.<ref name="VaikimiseNoiaring">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608626200/ulle-madise-vaikimise-noiaring |pealkiri=Ülle Madise: vaikimise nõiaring |väljaanne=[[ERR]] |aeg=11. juuni 2022 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise on kritiseerinud poliitilist polariseerumist ja olukordi, kus eriarvamusele jäämist käsitatakse moraalse puudusena. Tema hinnangul peab demokraatlik õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja sõltumatute institutsioonide õigust langetada avalikust survest sõltumatuid otsuseid.<ref name="Polariseerumine2026">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=Polariseerumine või tehisintellekt. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2025. aastal hoiatas ta ühiskonnas kuhjuva rahulolematuse eest, mis võib tema hinnangul kasvatada nõudlust autoritaarsema või niinimetatud valgustatud valitseja järele. Samas rõhutas ta, et ka tehisintellekti ja muude automatiseeritud süsteemide kasutamisel peab inimese saatust puudutavate vaidluste lõplik otsustaja olema inimene.<ref name="Tsaar2025">{{netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari |pealkiri=Ülle Madise {{!}} On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=7. märts 2025 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Presidendi institutsioon === Madise on Eesti presidendi rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema ühiskonda ühendav, mitte lahutav institutsioon.<ref name="Vaated2" /> Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid, sest see kahjustaks tema hinnangul presidendi võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral erapooletu vahemehena.<ref name="Vaated2" /> Madise on varem olnud seisukohal, et Eesti presidendi praeguste volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine riigipeale märksa suurema poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti parlamentaarse riigikorralduse olemust.<ref name="Otsevalimine2006" /><ref name="President2017">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> === Välispoliitika === Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.<ref name="Vaated2" /> Varem on ta rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.<ref name="EestiMõte2018" /> == Liikmesus == * 2010–2011 õiguse valdkonna õppekavade üleminekuhindamise komisjoni liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige<ref name="CV" /> * 2010–2015 [[Euroopa Nõukogu]] juures tegutseva riikide korruptsioonivastase ühenduse [[GRECO]] sõltumatu ekspert<ref name="CV" /> * 2011–2012 32. Eesti õigusteadlaste päevade korralduskomitee liige<ref name="CV" /> * 2011–2012 Eesti Vabariigi põhiseaduse 20. aastapäeva tähistamise riikliku komisjoni liige<ref name="CV" /> * alates 2012. aastast [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees<ref name="CV" /><ref name="ETIS" /> * 2012–2015 [[Eesti Rahvusringhääling]]u ühiskondliku nõukoja liige<ref name="CV" /> * 2013–2015 ametnikueetika nõukogu liige<ref name="CV" /> * 2013–2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige<ref name="CV" /> * alates 2015. aastast [[Iuridicum|SA Iuridicum]]i nõukogu liige<ref name="CV" /><ref name="Iuridicum">{{netiviide |url=https://www.iuridicum.ee/tutvustus |pealkiri=Tutvustus |väljaanne=SA Iuridicum |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2015–2021 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige; ta valiti juhatusse 30. septembril 2015 ja taasvaliti 27. juulil 2016.<ref name="IOI2021">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2021/pdf/oiguskantsleri-aasta.pdf |pealkiri=Õiguskantsleri aasta 2020/2021 |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=2021 |vaadatud=4. september 2026}}</ref> * 2017–2021 IOI maailmatasandi juhatuse liige. Madise asus maailmajuhatusse 2017. aasta novembris ning tema volitused lõppesid 2021. aasta mais.<ref name="IOI2021" /> * 2023–2024 IOI Euroopa regiooni juhatuse liige<ref name="CV" /> * korporatsiooni [[Filiae Patriae]] liige{{lisa viide}} ==Tunnustus== * 2011 – aunimetus "[[Teenäitaja]] 2011"<ref>[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse "Teenäitaja 2011"]. [[ERR]], 6. veebruar 2012.</ref> * 2016 – [[Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon]]i tunnustus "Ettevõtluse sõber". Tunnustuse aluseks oli muu hulgas Madise 2015. aasta ettepanek taastada äriühingute juhatuse liikmete sotsiaalsed garantiid.<ref name="EttevotluseSober">{{netiviide |url=https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[ERR]] |aeg=4. veebruar 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis "Eesti mõjukad 2016".<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla |pealkiri=Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla |autor=Otti Eylandt |väljaanne=[[Eesti Päevaleht]] |aeg=8. detsember 2016 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2016 – [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel äramärkimine selge väljenduse eest avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016">{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ |pealkiri=Tulemused 2016 |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium. Madise oli fondi 18. laureaat.<ref name="EneHion">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-palvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |aeg=21. november 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2023 – Keeleameti sõber ja Keeleameti hõbemärk. [[Keeleamet]] tunnustas Madiset pikaajalise tegevuse eest eesti keele hoidmise ja kaitsmise eestkõnelejana.<ref name="KeeleametiSober">{{netiviide |url=https://www.keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise |pealkiri=Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise |väljaanne=[[Keeleamet]] |aeg=18. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> * 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] riikluse edendamise eest.<ref name="Riigivapp2024">{{netiviide |url=https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine |pealkiri=362. Riiklike autasude andmine |väljaanne=[[Vabariigi Presidendi Kantselei]] |aeg=7. veebruar 2024 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ===Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon=== 2016. aastal märgiti [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] võistlusel ära Madise selge väljendus avalikus suhtluses.<ref name="SelgeSonum2016" /> Alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi võistluse ja selge keele mõtteviisi patroon.<ref name="SelgeSonumPatroon">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/selge-sonum |pealkiri=Selge sõnum |väljaanne=[[Õiguskantsleri Kantselei]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> 2017. aasta septembris kuulutas Madise patroonina välja neljanda Selge Sõnumi auhinnavõistluse.<ref>{{netiviide |url=https://eki.ee/selgesonum/ulle-madise-kuulutas-selge-sonumi-voistluse-avatuks-pressiteade-08-09-2017/ |pealkiri=Ülle Madise kuulutas selge sõnumi võistluse avatuks |väljaanne=[[Eesti Keele Instituut]] |aeg=8. september 2017 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> ==Isiklikku== Madise isa on jurist, endine riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]].<ref name="ERRisiklik">{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610120065/madise-ma-ei-ole-kunagi-laevalt-pogenenud-kui-mina-olen-kapten |pealkiri=Madise: ma ei ole kunagi laevalt põgenenud, kui mina olen kapten |autor=Andres Kuusk |väljaanne=[[ERR]] |aeg=26. august 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema ema on Sirje Anton ning ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}} Madise abikaasa on jurist [[Lauri Madise]], kes on alates 2013. aastast [[Euroopa Liidu Üldkohus|Euroopa Liidu Üldkohtu]] kohtunik.<ref name="LauriMadise">{{netiviide |url=https://curia.europa.eu/site/jcms/d2_5097/et/uldkohus |pealkiri=Lauri Madise |väljaanne=[[Euroopa Liidu Kohus]] |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Ülle Madise on öelnud, et abikaasad toetavad teineteise karjääri ning on töö tõttu teinud pereelus kompromisse.<ref>{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610126326/pealtnagija-kes-on-presidendiks-valitud-ulle-madise-ja-mida-ta-eesti-elust-motleb |pealkiri="Pealtnägija": kes on presidendiks valitud Ülle Madise ja mida ta Eesti elust mõtleb? |väljaanne=[[ERR]] |aeg=2. september 2026 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Madise lapsepõlvemälestused on tihedalt seotud [[Pärnu]]ga, kus rannarajoonis väikeses majas elasid tema vanavanemad. Ta on meenutanud Pärnu vanavanemate kodu, talviseid tänavaid ning vanaema aias kasvanud roosasid pojenge kui olulisi lapsepõlvemälestusi.<ref name="EestiNaine2023">{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/koige-armsam-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab |pealkiri=„Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega? |autor=Priit Wend Kuusk |väljaanne=Eesti Naine |aeg=9. veebruar 2023 |vaadatud=3. september 2026}}</ref> Tema pere kodu asub [[Saadjärv]]e ääres.<ref name="EestiNaine2023" /> Madise on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.<ref name="ERRisiklik" /> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ETIS}} * [https://www.oiguskantsler.ee/kontakt/ulle-madise Ülle Madise] Õiguskantsleri Kantselei kodulehel * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise "Plekktrumm. Ülle Madise"] ERR-i arhiivis {{JÄRJESTA:Madise, Ülle}} [[Kategooria:Õiguskantslerid]] [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 4bhpthao8e7oe1rgfru8te2ikzerp1m 100 175706 7232153 5812095 2026-09-11T11:06:18Z Avjoska 1538 7232153 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[29. september]]''' ;Sündinud *[[1922]] – [[Esther Brand]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja *[[1928]] – [[Viktor Agudin]], Eesti tõstetreener ja sporditeadlane *[[1934]] – [[Jorma Limmonen]], Soome poksija *[[1938]] – [[Börje Karvonen]], Soome endine poksija *[[1956]] – [[Sebastian Coe]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[1969]] – [[Tore Pedersen]], Norra jalgpallur *[[1971]] – [[Tanoka Beard]], USA korvpallur *[[1973]] – [[Toomas Proovel]], eesti maadleja *[[1976]] – [[Andri Ševtšenko]], Ukraina jalgpallikoondise ründaja *[[1981]] – [[Leonid Gulov]], eesti sõudja *[[1988]] – [[Kevin Durant]], USA korvpallur *[[1989]] – [[Tanel Laanmäe]], eesti odaviskaja *[[1990]] – [[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija * 1990 – [[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja *[[1993]] – [[Viktor Romanenkov]], eesti iluuisutaja * 1993 – [[Carlos Salcedo]], Mehhiko jalgpallur * 1993 – [[Milad Mohammadi]], Iraani jalgpallur *[[1994]] – [[Steve Mounié]], Benini jalgpallur *[[1998]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur *[[2000]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja * 2000 – [[Kevin Castaño]], Colombia jalgpallur ;Surnud *[[1947]] – [[Anton Ohaka]], Eesti kergejõustiklane *[[1959]] – [[Julius Beresford]], Suurbritannia sõudja *[[1988]] – [[Fred Kudu]], eesti sportlane, treener, pedagoog, organisaator ja sporditegelane * 1988 – [[Raúl Landini]], Argentina poksija *[[1990]] – [[Hannes Koivunen]], Soome poksija ning poksitreener ja -organisaator *[[1999]] – [[Hans Kaiva]], eesti poksija ja poksitreener *[[2006]] – [[Arvo Putmaker]], Eesti korvpallur ja kergejõustiklane *[[2007]] – [[Gyula Zsivótzky]], Ungari kergejõustiklane ;Sündmused *... <noinclude> [[Kategooria:Päev spordiajaloos|September, 29.]] </noinclude> adgwkhkhkvu3c6t8qr28k1t0qgbddh7 100 176615 7232075 6892984 2026-09-11T09:25:57Z Avjoska 1538 7232075 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[26. mai]]''' ;Sündinud *[[1876]] – [[Jack Root]], USA profipoksija *[[1898]] – [[Christfried Burmeister]], Eesti kiiruisutaja *[[1922]] – [[Karin Aviste]], Eesti kergejõustiklane ja Rootsi spordipedagoog *[[1924]] – [[Hans Alekõrs]], Eesti kergejõustikustatistik *[[1932]] – [[Hugo Maide]], Eesti sporditegelane *[[1933]] – [[Jean Graczyk]], Prantsusmaa jalgrattur *[[1936]] – [[Märt Ottender]], Eesti motosportlane *[[1937]] – [[Ülo Taim]], Eesti autosportlane *[[1938]] – [[Eha Müürsepp]], Eesti jalgrattur *[[1940]] – [[Madis Kukk]], Eesti korvpallur ja korvpallikohtunik *[[1941]] – [[Mati Eliste]], Eesti ujuja ja spordiajakirjanik *[[1947]] – [[Aavo Aunroos]], Eesti sporditegelane *[[1959]] – [[Anne Freimuth]], Eesti sõudja ja sõudetreener *[[1958]] – [[Arto Bryggare]], Soome endine tõkkejooksja ja poliitik *[[1974]] – [[Oleg Säyetov]], Venemaa poksija *[[1977]] – [[Tõnu Seil]], Eesti sporditegelane *1977 – [[Luca Toni]], Itaalia jalgpallur *[[1986]] – [[Valeri Prosvirnin]], Eesti sõudja *[[1997]] – [[Mathew Barzal]], Kanada jäähokimängija *[[1998]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur *[[2002]] – [[Maxime Estève]], Prantsusmaa jalgpallur ;Surnud *[[1954]] – [[Lionel Conacher]], Kanada sportlane *[[1986]] – [[Vitali Abalakov]], Nõukogude Liidu alpinist ja insener * 1986 – [[Arnold Loorits]], eesti maadleja *[[1994]] – [[Tõnu Ots (sporditegelane)|Tõnu Ots]], Eesti jalgrattasporditreener ja -kohtunik ning sporditegelane *[[2001]] – [[Daniel Hellebuyck]], Belgia poksija *[[2004]] – [[Olev Kaldre]], Eesti kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur *[[2012]] – [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], Eesti korvpallur ja spordipedagoog *[[2025]] – [[Ants Vändrik]], eesti korvpallur ja korvpallitreener ;Sündmused *... <noinclude>[[Kategooria:Päev spordiajaloos|Mai, 26.]]</noinclude> bebfvexaj3hs5tpagnlqshqqfbfz6zp 0 178165 7231829 6173739 2026-09-10T19:40:57Z ~2026-49028-94 237315 7231829 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''"Seitsmes väike vennake"''' ([[ungari keel]]es "A hetedik testvér", [[inglise keel]]es "The Seventh Brother", [[saksa keel]]es "Bobo und die Hasenbande") on Ungari, Saksa ja USA stuudiote koostöös [[1991]]. aastal valminud [[joonisfilm]]. Film räägib koera ja jäneste sõprusest. Filmi näidati Eestis [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[2008]] 6. Tartu ungari filmipäevade "Ungari kino" raames. == Välislingid == * {{imdb pealkiri|0112545}} [[Kategooria:1991. aasta filmid]] 995ut5k2wqikgd4kicjlvay22bw2yvz 0 182548 7231810 6765474 2026-09-10T18:10:52Z Sjur 66496 7231810 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Anita Włodarczyk | pilt = AnitaWRio2016 cropped.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Anita Włodarczyk 2016. aasta Rio de Janeiro olümpiamängudel | riik = Poola | sünniaeg = {{süv|1985|08|08}} | sünnikoht = [[Rawicz]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 176 cm | kaal = | spordiklubi = Skra Warszawa | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012 London]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta suveolümpiamängud|2016 Rio de Janeiro]]|[[Kergejõustik 2016. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Kuldmedal|[[2020. aasta suveolümpiamängud|2020 Tokyo]]|[[Kergejõustik 2020. aasta suveolümpiamängudel#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009 Berliin]]|[[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Kuldmedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013 Moskva]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Kuldmedal|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015 Peking]]|[[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Kuldmedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012 Helsingi]]|[[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Kuldmedal|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014 Zürich]]|[[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Kuldmedal|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016 Amsterdam]]|[[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Kuldmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} {{Pronksmedal|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2010 Barcelona]]|[[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide_2|Vasaraheide]]}} }} [[Pilt:Anita Włodarczyk Berlin 2009.JPG|pisi|Anita Włodarczyk (2009)]] '''Anita Włodarczyk''' (sündinud [[9. oktoober|9. oktoobril]] [[1985]] [[Rawicz]]is) on [[Poola]] [[kergejõustiklane]] ([[vasaraheitja]]), kehtiva naiste vasaraheite [[kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekordi]] ('''82.29''' m) omanik. [[2008. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlused|2008. aasta IAAF-i kergejõustiku finaalvõistlustel]] võitis ta pronksmedali tulemusega 70.97 m. [[2009]]. aasta [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Berliin]]is võitis ta kuldmedali uue maailmarekordiga 77.96. 6. juunil [[2010]] heitis ta maailmarekordiks 78.30. [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] [[Euroopa]]s pidi ta aga tulemusega 73.56 leppima pronksmedaliga. [[2011]]. aasta mais ületas tema maailmarekordi [[Betty Heidler]]. 2011. aasta [[2011. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlustel]] [[Daegu]]s jäi Włodarczyk tulemusega 73.56 viiendaks. [[2012. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2012. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Helsingi]]s võitis ta kuldmedali tulemusega 74.29. [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel|Londoni olümpiamängudel]] sai ta 77.60ga alguses hõbemedali, kuid pärast [[Tatjana Lõssenko]] diskvalifitseerimist sai ta kuldmedali. [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s viis ta isikliku rekordi 78.46-ni, kuid jäi ´Lõssenko järel teiseks. [[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2014. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] võitis ta kuldmedali võistluste rekordiga, 78.86 m. 31. augustil 2014 heitis ta [[Berliin]]is uueks maailmarekordiks 79.58 m. 1. augustil 2015 heitis ta [[Cetniewo]]s esimese naisena vasarat üle 80 meetri, püstitades maailmarekordi 81.08 m.<ref>[http://sport.err.ee/v/kergejoustik/faf1d304-0bba-4500-a141-7327b234a0d1/naiste-vasaraheites-uletati-esimest-korda-80-meetri-joon "Naiste vasaraheites ületati esimest korda 80-meetri joon"]. ERR Sport. 1. august 2015. Vaadatud 27.08.2015</ref> [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2015. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Peking]]is võitis ta kuldmedali võistluste rekordiga 80.85.<ref>[http://sport.err.ee/v/kergejoustik/mm/75b4679c-db02-4a49-a4c1-5b73736aee6a/mm-anita-wlodarczyk-jai-oma-nimel-olevast-maailmarekordist-23-cm-kaugusele "MM: Anita Wlodarczyk jäi oma nimel olevast maailmarekordist 23 cm kaugusele"]. ERR Sport. 27. august 2015. Vaadatud 27.08.2015</ref> [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2016.]] tuli ta kolmandat korda järjest Euroopa meistriks, kui võitis kulla 78.14-ga.<ref>[http://sport.err.ee/v/kergejoustik/em/9a85c6ea-8a37-4cec-b563-625dc33cb530/em--naiste-vasaraheite-parim-oli-oodatult-wlodarczyk "Naiste vasaraheite parim oli oodatult Wlodarczyk"]. Sport ERR. 8. juuli 2016. Vaadatud 08.07.2016</ref> [[2016. aasta suveolümpiamängud]]el [[Rio de Janeiro]]s tuli ta 82.29-ga teist korda olümpiavõitjaks, parandades endale kuulunud maailmarekordit koguni meetri ja 21 sentimeetriga. Vaid kaks nädalat hiljem, 28. augustil uuendas ta [[Kamila Skolimowska]] mälestusvõistlustel [[Varssavi]]s taas maailmarekordit, heites vasarat 82.98.<ref>[http://sport.err.ee/v/kergejoustik/2a496258-40d8-49c2-bf17-f4500c90867f/naiste-vasaraheites-uuendati-taas-maailmarekordit "Naiste vasaraheites uuendati taas maailmarekordit"]. ERR Sport. 29. august 2016. Vaadatud 31.08.20616</ref> [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlustel]] [[London]]is tuli ta kolmandat korda maailmameistriks tulemusega 77.90. [[2018._aasta_Euroopa_meistrivõistlused_kergejõustikus|2018. aastal]] tuli ta neljandat korda järjest Euroopa meistriks Euroopa meistrivõistluste tipptulemusega 78.94. Ajakiri [[Track & Field News]] on valinud ta aastatel 2014 ja 2016 aasta naiskergejõustiklaseks. == Saavutused == === [[suveolümpiamängud|Olümpiamängudel]] === *[[2008. aasta suveolümpiamängud|Peking 2008]] ** 4. koht 71.56 *[[2012. aasta suveolümpiamängud|London 2012]] ** {{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja 77.60''' *[[2016. aasta suveolümpiamängud|Rio de Janeiro 2016]] ** {{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja 82.29 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' *[[2020. aasta suveolümpiamängud|Tokyo 2020]] ** {{KuldOlümpia}} '''olümpiavõitja 78.48''' *[[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariis 2024]] ** 4. koht 74.23 === [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] === * [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Berliin 2009]] ** {{kuld}} '''maailmameister 77.96 [[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]''' * [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Moskva 2013]] ** {{kuld}} '''maailmameister 78.46 * [[2015. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Peking 2015]] ** {{kuld}} '''maailmameister 80.85 MMR''' * [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|London 2017]] ** {{kuld}} '''maailmameister 77.90''' === [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] === * [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Barcelona 2010]] ** {{Pronks}} pronksmedal 73.56 * [[2010. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Barcelona 2010]] ** {{kuld}} '''Euroopa meister 74.29''' * [[2014. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Zürich 2014]] ** {{kuld}} '''Euroopa meister 78.76''' * [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Amsterdam 2016]] ** {{kuld}} '''Euroopa meister 78.14''' * [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Berliin 2018]] ** {{kuld}} '''Euroopa meister 78.94''' * [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Rooma 2024]] ** {{hõbe}} hõbemedal 72.92 === [[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekordid]] === {| class=wikitable |- !Tulemus !! Aeg !! Koht |- | 77.96 || [[22. august]] [[2009]] || [[Berliin]] |- | 79.58 || [[31. august]] [[2014]] || [[Berliin]] |- | 81.08 || [[1. august]] [[2015]] || [[Cetniewo]] |- | 82.29 || [[15. august]] [[2016]] || [[Rio de Janeiro]] |- | 82.98 || [[28. august]] [[2016]] || [[Varssavi]] |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} * {{IAAF}} {{Olümpiavõitjad naiste vasaraheites}} {{Maailmameistrid naiste vasaraheites}} {{JÄRJESTA:Wlodarczyk, Anita}} [[Kategooria:Poola vasaraheitjad]] [[Kategooria:Sündinud 1985]] q69hzugjuzjvrwc19jxt38nij6egi9z 0 182874 7231820 7229303 2026-09-10T18:52:32Z ~2026-49114-55 237309 7231820 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Mõigu |peatusi=16 |avati=*1954 *1969 *1979 *1995 *2026 (tänasel kujul) |number=2 |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_juhendamisbuss_liinil_2_Mõigu.jpg |pilt_alt=Solaris Urbino IV 12 CNG juhendamisbuss liinil nr 2 suunaga Mõigu, Kaubamaja peatuses. |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map,tallinna-linn,bus,2] |eelmine liin=1PR |järgmine liin=3 |järgmine=3 (Tallinna bussiliin) |eelmine=1PR (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/2/a-b] |uuendus=2. august 2026 |suleti=*1968 *1978 *1991 }} [[Fail:MRP166.JPG|pisi|Buss nr 2 A. Laikmaa peatuses]] [[Fail:2buss.jpg|pisi|Buss nr 2 Lennujaama peatuses]] [[Fail: Bus Tallinna transport (2117), MAN Lion's City, Tallinn harbour.jpg|pisi|Buss nr 2 Reisisadamas]] [[Fail:MRP 872.JPG|pisi|Mõigu suunas]] {{teekaart}} '''2''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Mõigu]] ja [[Balti jaam]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimub kõigil päevadel. Väljumised 20–25 minuti tagant. == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Kopli | | |- | detsember 1957 | Kopli - Kloostrimetsa - Muuga | | |- | november 1958 | Kopli - Nahhimovi - Tööstuse - Balti jaam - Toompuiestee - Estonia pst. - Tartu mnt. - Lennujaam | | |- | 1961 | Kopli - Suur-Sõjamäe (Tehas KIT) | | |- | veebruar 1966 | Keskväljak - Suur-Sõjamäe | | |- | oktoober 1966 | Keskväljak - Kallavere | jaanuar 1968 | ekspress |- | jaanuar 1969 | Anveldi - Balti jaam - Mustamäe tee - Keskuse tee - TPI | | ekspress |- | juuni 1973 | Jõe - Balti jaam - Trummi | | ekspress |- | veebruar 1976 | Pae - Sütiste | mai 1978 | ekspress |- | juuni 1979 | Väike-Õismäe - Nõmme | 1991 | suvine liin |- | juuni 1995 | Kunstiülikool - Lennujaam - Mõigu | | |- | detsember 1999 | Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | juuni 2009 | Linnahall - Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | oktoober 2021 | Mõigu - Lennujaam - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | oktoober 2022 | Mõigu - Lennujaam - Reidi tee - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | aprill 2023 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | veebruar 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam - Reisisadam | | |- | detsember 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | august 2026 | Mõigu - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | |Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 16. septembrist 2013 lisandus bussiliinile 2 mõlemal suunal peatus Kanali tee. Kesklinna suunal asub peatus Tartu mnt 119 (Vianori rehvivahetuse) ees. Mõigu suunal asub peatus Kanali teel, umbes 75 meetrit peale pööret Tartu maanteelt Kanali teele. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Balti jaam - Mõigu !Mõigu - Balti jaam |- | ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Balti jaam (train station) |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.12.2024 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Balti jaam (train station) |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.02.2024 kuni 30.11.2024 !Reisisadama A-Terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-Terminal !Kaubamaja - Lennujaam - Mõigu |- | ; Reisisadama A-terminal ; Linnahall ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Linnahall ; Reisisadama A-terminal | ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2023 kuni 31.01.2024 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam !Kaubamaja - Lennujaam - Mõigu |- | ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Balti jaam (train station) | ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2022 kuni 31.08.2023 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam !Balti jaam - A. Laikmaa !A. Laikmaa - Lennujaam - Mõigu |- | ; Balti jaam 6 (train station) ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-terminal ; Reisisadama A-terminal ; Linnahall ; Balti jaam (train station) | ; Balti jaam 6 (train station) ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa | ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2021 kuni 30.09.2022 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 (train station) ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-terminal ; Reisisadama A-terminal ; Linnahall ; Balti jaam (train station) |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2021 !Reisisadama A-terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-terminal !A. Laikmaa - Lennujaam - Mõigu !Reisisadama A-Terminal - Kivisilla |- | ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-terminal ; Reisisadama A-terminal | ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Kivisilla |} == Viited == {{viited|allikad= }} {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 29396n8h69nzxalt6hlj6tuhy3oyr1a 7231822 7231820 2026-09-10T18:55:00Z ~2026-49114-55 237309 7231822 wikitext text/x-wiki {{Liin |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Mõigu |peatusi=16 |avati=*1954 *1969 *1979 *1995 *2026 (tänasel kujul) |number=2 |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |pilt=Solaris_Urbino_IV_12_CNG_juhendamisbuss_liinil_2_Mõigu.jpg |pilt_alt=Solaris Urbino IV 12 CNG juhendamisbuss liinil nr 2 suunaga Mõigu, Kaubamaja peatuses. |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#tallinna-linn/map,tallinna-linn,bus,2] |eelmine liin=1PR |järgmine liin=3 |järgmine=3 (Tallinna bussiliin) |eelmine=1PR (Tallinna bussiliin) |päev=ETKNRLP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/2/a-b] |uuendus=2. august 2026 |suleti=*1968 *1978 *1991 }} [[Fail:MRP166.JPG|pisi|Buss nr 2 A. Laikmaa peatuses]] [[Fail:2buss.jpg|pisi|Buss nr 2 Lennujaama peatuses]] [[Fail: Bus Tallinna transport (2117), MAN Lion's City, Tallinn harbour.jpg|pisi|Buss nr 2 Reisisadamas]] [[Fail:MRP 872.JPG|pisi|Mõigu suunas]] {{teekaart}} '''2''' on [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussiliin]], mis sõidab [[Mõigu]] ja [[Balti jaam]]a vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning reisijavedu toimub kõigil päevadel. Väljumised 20–25 minuti tagant. == Liini ajalugu == {| class="wikitable" border="1" |- ! Avati ! Marsruut ! Suleti ! Märkused |- | 1954 | Stalini väljak - Kopli | | |- | detsember 1957 | Kopli - Kloostrimetsa - Muuga | | |- | november 1958 | Kopli - Nahhimovi - Tööstuse - Balti jaam - Toompuiestee - Estonia pst. - Tartu mnt. - Lennujaam | | |- | 1961 | Kopli - Suur-Sõjamäe (Tehas KIT) | | |- | veebruar 1966 | Keskväljak - Suur-Sõjamäe | | |- | oktoober 1966 | Keskväljak - Kallavere | jaanuar 1968 | ekspress |- | jaanuar 1969 | Anveldi - Balti jaam - Mustamäe tee - Keskuse tee - TPI | | ekspress |- | juuni 1973 | Jõe - Balti jaam - Trummi | | ekspress |- | veebruar 1976 | Pae - Sütiste | mai 1978 | ekspress |- | juuni 1979 | Väike-Õismäe - Nõmme | 1991 | suvine liin |- | juuni 1995 | Kunstiülikool - Lennujaam - Mõigu | | |- | detsember 1999 | Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | juuni 2009 | Linnahall - Reisisadam - Lennujaam - Mõigu | | |- | oktoober 2021 | Mõigu - Lennujaam - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | oktoober 2022 | Mõigu - Lennujaam - Reidi tee - Reisisadam - Linnahall - Balti jaam | | |- | aprill 2023 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | veebruar 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam - Reisisadam | | |- | detsember 2024 | Mõigu - Lennujaam - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | | |- | august 2026 | Mõigu - Kaubamaja - Vabaduse väljak - Balti jaam | |Praegune marsruut |- | colspan="4" | Allikas: A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.<ref>A. Olander "Tramm, buss ja troll Tallinnas" (2008), lk 173-174.</ref> |} * 16. septembrist 2013 lisandus bussiliinile 2 mõlemal suunal peatus Kanali tee. Kesklinna suunal asub peatus Tartu mnt 119 (Vianori rehvivahetuse) ees. Mõigu suunal asub peatus Kanali teel, umbes 75 meetrit peale pööret Tartu maanteelt Kanali teele. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2026 !Balti jaam - Mõigu !Mõigu - Balti jaam |- | ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Balti jaam (train station) |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.12.2024 kuni 31.07.2026 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Balti jaam (train station) |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.02.2024 kuni 30.11.2024 !Reisisadama A-terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-terminal !Kaubamaja - Lennujaam - Mõigu |- | ; Reisisadama A-terminal ; Linnahall ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Linnahall ; Reisisadama A-terminal | ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.09.2023 kuni 31.01.2024 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam !Kaubamaja - Lennujaam - Mõigu |- | ; Balti jaam (train station) ; A. Adamsoni ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam (train station) ; Balti jaam (train station) | ; Kaubamaja ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2022 kuni 31.08.2023 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam !Balti jaam - A. Laikmaa !A. Laikmaa - Lennujaam - Mõigu |- | ; Balti jaam 6 (train station) ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-terminal ; Reisisadama A-terminal ; Linnahall ; Balti jaam (train station) | ; Balti jaam 6 (train station) ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Uus-Sadama ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa | ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.10.2021 kuni 30.09.2022 !Balti jaam - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Balti jaam |- | ; Balti jaam 6 (train station) ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-terminal ; Reisisadama A-terminal ; Linnahall ; Balti jaam (train station) |} {| class="wikitable" |+Marsruut kuni 30.09.2021 !Reisisadama A-terminal - Lennujaam - Mõigu !Mõigu - Lennujaam - Reisisadama A-terminal !A. Laikmaa - Lennujaam - Mõigu !Reisisadama A-terminal - Kivisilla |- | ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Siimeoni ; Ahtri ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Mõigu ; Kaabli ; Kanali tee ; Lennujaam (airport) ; Lindakivi ; Sossimägi ; Bussijaam (bus station) ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa ; Reisisadama D-terminal ; Reisisadama A-terminal | ; A. Laikmaa ; Tornimäe ; Keskturg ; Bussijaam (bus station) ; Sossimägi ; Lindakivi ; Lennujaam (airport) ; Pühamägi ; Kanali tee ; Kaabli ; Mõigu | ; Reisisadama A-terminal ; Reisisadama D-terminal ; Kivisilla |} == Viited == {{viited|allikad= }} {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 9pgugznovdtiauvy5b0zd1sp1lqu34w 0 185327 7231881 6827198 2026-09-10T21:00:56Z Kuriuss 38125 7231881 wikitext text/x-wiki {{viita}}'''Eestkostja''' on [[piiratud teovõimega isik]]u ehk [[eestkostetav]]a seaduslik esindaja ja hooldaja. [[Eestkoste]] on isiku hooldamine ja tema vara käsutamine eestkostja poolt olukorras, kus eestkostetav seda ise teha ei saa. Eestkostjaks on enamasti abivajajale tuttav või lähedane isik, [[kohalik omavalitsus]] või äärmisel juhul [[juriidiline isik]]. Eestkostjat saab määrata vaid isiku enda nõusolekul.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Villu Kõve, jt.|pealkiri=Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne|aasta=2018|koht=Tallinn|kirjastus=Juura|lehekülg=326}}</ref> Eestkostet reguleerib Eestis [[perekonnaseadus]]. == Eestkostja määramine ja selle põhjused == Eestkostja määratakse olukorras, kus [[alaealine|alaealisel]] pole vanemaid, kes tema eest saaks täieõiguslikult hoolitseda, või [[täisealine|täisealisel]] isikul tuvastatakse [[piiratud teovõime]]. Näiteks hukkuvad alaealise mõlemad vanemad ning pole veel leitud kasuperet, aga kuna lapsel peab olema eestkostja, kes teostaks isiku- ja varahooldust, siis peab kohus selle viivitamata määrama. Täisealine võib vajada eestkostet juhul, kui ta on ajutiselt või lõplikult, näiteks haiguse tagajärjel, kaotanud võime iseseisvalt endaga toime tulla ja täieõiguslikult enda õigusi ja kohustusi kodanikuna teostada. Eestkostja määratakse kohtu otsusega. Selle jaoks kaalub kohus eestkostemenetluse käigus abivajaja lähedaste arvamust ning potentsiaalse eestkostja isikuomadusi ja valmidust võtta endale eestkostja vastutusrikas kohustus. Abivajadusest võib teatada iga [[kodanik]], kes seda märkab, [[Kohalik omavalitsus|kohalikule omavalitsusele]] või [[Kohus|kohtule]]. Kohus määrab alaealisele eestkostja kuni täisealiseks saamiseni ja ühe pere lastele enamasti sama isiku.<ref>RKTKm 3-2-1-98-11, p 21</ref> Täisealise puhul võib kohus määrata kindlad olukorrad, kus eestkostja teostab eestkostet ning ka perioodi, mille vältel eestkostet teostatakse. Erandkorras võib kohus määrata samale inimesele ka mitu eestkostjat ning sellisel juhul on neil ühine esindusõigus, kuid kohustused võivad olla erinevad.<ref name=":0" /> Näiteks määratakse eestkostja vaid kinnisvaraga seotud tehingute tegemiseks või arvete maksmiseks. Vähemalt iga 5 aasta järel peab kohus kaaluma uuesti eestkoste vajadust, ulatust ja aega. Valla- või linnavalitsus ja juriidiline isik peavad vähemalt kord aastas kontrollima, kas nende kohustused oleks valmis üle võtma [[füüsiline isik]]. == Eestkostja kohustused == Eestkostja kohustuseks on abivajaja ehk eestkostetava isiklike ja varaliste huvide täielik kaitse.<ref>RKTKm 3-2-1-98-11, p 21; RKTKm 3-2-1-87-11, p 17</ref> Eestkostja kohustused jagunevad enamasti kaheks: *eestkostetava esindamine ja isikuhooldus; *eestkostetava varahooldus. Isikuhooldus ja esindamine võivad hõlmata kõiksugu tehinguid ja kohustusi. Näiteks elukoha muutusest teada andmine rahvastikuregistrisse, järelmaksu lepingu sõlmimine, kinnisvaratehingute puhul huvide esindamine. Varahoolduse alla kuulub kohustus eestkostetava varaga heaperemehelikult ümberkäimine ning võimalusel selle suurendamine. Eestkostja ei tohi mingil juhul segada oma vara eestkostetava varaga. Näiteks ei tohi eestkostja osta eestkostetava raha eest endale meelehead. Lisaks ei tohi eestkostja ja eestkostetava raha olla samal pangakontol. Eestkostja teostab eestkostet enamasti tasuta, kui kohus ei määra teisiti. Samas ei pea eestkostja enda isiklikest vahenditest eestkostetavat ülal pidama, mistõttu on alaealise eestkostetava puhul lubatud kasutada riiklikke ja muid toetusi. Eestkostjal on kohustus esitada eestkoste kohta aruanded kohtule, et tagada läbipaistvus. == Eestkoste lõppemine == Eestkostja kohustused lõpevad tavaliselt eestkoste lõppemisega. Eestkoste võib alaealise puhul lõppeda täisealiseks saamisega, eestkostetava surmaga, vanemate hooldusõiguse taastumisega või lapsendamisega. Täisealise puhul võib see lõppeda ka eestkostetava surmaga, aga ka kohtuotsusega või abivajaduse lõppemisega. Eestkostja kohustused võib lõpetada ka kohus juhul, kui eestkostja pole täitnud oma kohustusi või on neid tehes käitunud õigusvastaselt. Eestkoste lõppedes peab eestkostja tagastama eestkostetava vara ning esitama sellekohase aruande. == Vaata ka == * [[eestkoste]] * [[eestkoste Eestis]] * [[Eestkoste (Rooma õigus)|eestkoste Rooma õiguses]] * [[eestkosteasutus]] * [[eestkostepere]] * [[eestkostesuhe]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012012?leiaKehtiv Perekonnaseadus] *[http://www.vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=12&cid=876&cgid= "Nõuandeid eestkostjale"] Puutepunkt [[Kategooria:Eraõigus]] [[Kategooria:Inimesed]] rzjj04oln6z41bg0shvc1ft10dxpatf 0 187196 7232044 5650662 2026-09-11T08:56:07Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7232044 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Kert Haavistu | pilt = | täisnimi = Kert Haavistu | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1980|1|18}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = | mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = | aastad2 = | mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1999–2004 | koondisemänge1 = 44 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondiseaastad2 = 2008–2010 | koondisemänge2 = 7 | koondiseväravaid2 = 0 | koondis2 = [[Eesti saalijalgpalli koondis]] | koondiseaastad3 = | koondisemänge3 = | koondiseväravaid3 = | koondis3 = [[Eesti rannajalgpallikoondis]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = 2010– | treeneriklubi1 = [[Eesti saalijalgpalli koondis]] | treeneriaastad2 = | treeneriklubi2 = [[Eesti rannajalgpalli koondis]] }} '''Kert Haavistu''' (sündinud [[18. jaanuar]]il [[1980]] [[Tallinn]]as) on endine [[Eesti jalgpallikoondis]]e mängija, kes aastail 1999–2004 pidas koondises 44 mängu, kuid ei löönud ühtegi väravat.<ref>[https://web.archive.org/web/20220628123527/http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css Kõik Eesti Internatsionaalid] Eesti Jalgpalli Liit</ref> Praegu on Kert Haavistu nii [[Eesti saalijalgpalli koondis]]e kui ka [[Eesti rannajalgpalli koondis]]e peatreener ja endine mängija. ==Isiklikku== Tema vend [[Mikk Haavistu]] mängib jalgpalli [[Nõmme Kalju]] ridades. == Vaata ka == * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * {{ESBL|id=Kert_Haavistu}} {{JÄRJESTA:Haavistu, Kert}} [[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] [[Kategooria:Eesti rannajalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti saalijalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] fx4kk1aa2zvptbjvhy3755fpoxp497r 0 187939 7231734 6918130 2026-09-10T13:33:11Z Robert Treufeldt 9117 7231734 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Specklin-Reuelin.jpg|pisi|Raveliinid skemaatiliselt]] [[Pilt:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg|pisi|[[Tallinna muldkindlustusvöönd]] enne 1710. aastat]] '''Wismari raveliin''' on [[Toompea]] lõunaküljel [[17. sajand]]i lõpus [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i osana [[Vana-Wismari raveliin]]i asemele rajatud [[raveliin]], mis paiknes pea[[vallikraav]]is ning pidi kaitsma [[Ingeri bastion]]i ehk nüüdisaegse [[Harjumägi|Harjumäe]] ja [[Rootsi bastion]]i ehk praeguse [[Lindamägi|Lindamäe]] vahelist [[kurtiin]]i, kus praegu [[Pikk sild|Pika silla]] lähedal kulgeb [[Toompea tänav]]. Wismari raveliin kujutas endast nelinurkse kujuga eelkindlustist, selle tipunurga ees paiknes praeguse [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]]u kohal iseseisvalt kaitstav kolmnurkne suletud muldkindlustis, [[De la Gardie reduut]]. ==Vaata ka== *[[Tallinna muldkindlustusvöönd]] *[[Svantepolgi raveliin]] *[[Beyerni raveliin]] *[[Jülichi raveliin]] *[[Kleve raveliin]] *[[Berghi raveliin]] ==Välislingid== *[https://archive.today/20121130181119/62.20.57.210/kra/bilder/0406/28/040/022.jpg Rootsi Riigiarhiivi Sõjaarhiiv: Wismari raveliini puusilla joonis, 1696] *[http://www.epl.ee/artikkel/233362 Kaarli kiriku juurest leiti sajandeid tühjana seisnud maa-alused käigud]. Eesti Päevaleht, 16. aprill 2003 *[https://www.ohtuleht.ee/138737 Salatunnel Toompeale]. Õhtuleht, 16. aprill 2003 *[http://www.epl.ee/artikkel/233469 Wismari raveliini käikudes algavad väljakaevamised]. Eesti Päevaleht, 17. aprill 2003 *[[Robert Treufeldt]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/50952540/wismari-raveliini-tunnelid-on-oodatud-ullatus "Wismari raveliini tunnelid on oodatud üllatus"]. Eesti Päevaleht, 21. aprill 2003 *[[Urmas Seaver]]. [http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektuur/artiklid?news_id=2705 Tallinn asub tuleval aastal maa-aluseid käike taastama]. Arhitektide Liidu koduleht, 1. september 2003 *Osaühing Agu EMS. [https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-3817_A-eelu_2007_NurkR_mka-2589_Tln-KaarliKirik1.pdf Tallinna Kaarli kiriku arheoloogilised eeluuringud (KMRR nr 1237 ja 2589)]. Tallinn 2008 {{koord}} [[Kategooria:Tallinna muldkindlusvöönd]] nhu9tw3edzx08vwk8gp6rghtpvk8pyj 7231741 7231734 2026-09-10T13:53:39Z Robert Treufeldt 9117 7231741 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Specklin-Reuelin.jpg|pisi|Raveliinid skemaatiliselt]] [[Pilt:Revali muldkindlustused enne 1710. aastat.jpg|pisi|[[Tallinna muldkindlustusvöönd]] enne 1710. aastat]] '''Wismari raveliin''' on [[Toompea]] lõunaküljel [[17. sajand]]i lõpus [[Tallinna muldkindlustusvöönd]]i osana [[Vana-Wismari raveliin]]i asemele rajatud [[raveliin]], mis paiknes pea[[vallikraav]]is ning pidi kaitsma [[Ingeri bastion]]i ehk nüüdisaegse [[Harjumägi|Harjumäe]] ja [[Rootsi bastion]]i ehk praeguse [[Lindamägi|Lindamäe]] vahelist [[kurtiin]]i, kus praegu [[Pikk sild|Pika silla]] lähedal kulgeb [[Toompea tänav]]. Wismari raveliin kujutas endast nelinurkse kujuga eelkindlustist, selle tipunurga ees paiknes praeguse [[Tallinna Kaarli kirik|Kaarli kirik]]u kohal iseseisvalt kaitstav kolmnurkne suletud muldkindlustis, [[De la Gardie reduut]]. ==Vaata ka== *[[Tallinna muldkindlustusvöönd]] *[[Svantepolgi raveliin]] *[[Beyerni raveliin]] *[[Jülichi raveliin]] *[[Kleve raveliin]] *[[Berghi raveliin]] ==Välislingid== *[https://archive.today/20121130181119/62.20.57.210/kra/bilder/0406/28/040/022.jpg Rootsi Riigiarhiivi Sõjaarhiiv: Wismari raveliini puusilla joonis, 1696] *[http://www.epl.ee/artikkel/233362 Kaarli kiriku juurest leiti sajandeid tühjana seisnud maa-alused käigud]. Eesti Päevaleht, 16. aprill 2003 *[https://www.ohtuleht.ee/138737 Salatunnel Toompeale]. Õhtuleht, 16. aprill 2003 *[http://www.epl.ee/artikkel/233469 Wismari raveliini käikudes algavad väljakaevamised]. Eesti Päevaleht, 17. aprill 2003 *[[Robert Treufeldt]]. [https://www.delfi.ee/artikkel/50952540/wismari-raveliini-tunnelid-on-oodatud-ullatus "Wismari raveliini tunnelid on oodatud üllatus"]. Eesti Päevaleht, 21. aprill 2003 *[[Urmas Seaver]]. [http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektuur/artiklid?news_id=2705 Tallinn asub tuleval aastal maa-aluseid käike taastama]. Arhitektide Liidu koduleht, 1. september 2003 {{koord}} [[Kategooria:Tallinna muldkindlusvöönd]] avvr8o3ep3fyomdcn3iwqrvnmfyf1kg 0 188774 7232017 6689484 2026-09-11T07:56:58Z Kuriuss 38125 7232017 wikitext text/x-wiki '''Juuni [[2010]]''', kroonika 2010. aasta juuni algas teisipäeval ja lõppes 30 ööpäeva pärast kolmapäeval. {{KuupäevadIndeks30|juuni}} ==[[1. juuni]]== * [[Eesti peaminister]] [[Andrus Ansip]] alustas visiiti [[Vilnius]]es, et osaleda [[Läänemere maad]]e peaministrite kohtumisel ja [[Balti Arengufoorum]]il. * [[Tallinn]]as hakkas kehtima kaks kohalikku [[maksud|maksu]], [[müügimaks]] ja [[paadimaks]]. * Eesti [[abiturient|abituriendid]] tegid [[geograafia (õppeaine)|geograafia]] [[riigieksam]]it. * [[Tallinna halduskohus]] tühistas valitsuse 2009. aasta 10. detsembri korralduse nimetada [[riiklik lepitaja]] [[Henn Pärn]] ametisse uueks ametiajaks. * [[Jõgevamaa]]l [[Tabivere vald|Tabivere vallas]] [[Kaiavere järv]]e ääres avati meelelahutuskeskus [[Vudila mängumaa]]. * [[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehe]] peatoimetajana asus tööle [[Peeter Raidla]]. ==[[2. juuni]]== * [[Afganistan]]i pealinnas [[Kabul]]is algas president [[Ḩāmid Karzay]] kokku kutsutud kolm päeva kestev rahunõupidamine umbes 1600 hõimuvanema ja rahva liidri osalusel. * [[Jaapan]]i [[Jaapani peaminister|peaminister]] [[Yukio Hatoyama]] teatas, et astub tagasi. * [[Tai]] [[Tai peaminister|peaministri]] [[Abhisit Vejjajiva]] vastu parlamendis esitatud [[umbusaldusavaldus]] kukkus häältega 186:246 läbi. * [[Eesti]]s alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i peasekretär [[José Ángel Gurría]], kes kirjutab koos peaminister [[Andrus Ansip]]iga alla Eesti OECD-sse liitumise lepingule. Ta kohtub ka president [[Toomas Hendrik Ilves]]e, [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] [[Ene Ergma]], välisminister [[Urmas Paet]]i, rahandusminister [[Jürgen Ligi]] ja [[Eesti Pank|Eesti Panga]] presidendi [[Andres Lipstok]]iga. * [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]] pühitses [[Ida-Virumaa]]l [[Aseri]]s sisse [[Aseri Püha Ksenija kirik|Püha Ksenija kiriku]]. ==[[3. juuni]]== * [[Bangladesh]]i pealinnas [[Dhaka]]s hukkus elektririkke tõttu süttinud ja plahvatuslikult kuus kortermaja haaranud [[tulekahju]] tagajärjel vähemalt 109 inimest. * [[Kasahstan]]i [[Kasahstani president|president]] [[Nursultan Nazarbajev]] teatas, et jätab välja kuulutamata mais parlamendis heaks kiidetud põhiseaduse parandused, mis tagavad talle eluaegse puutumatuse ning rahvajuhi tiitli. * [[Saksamaa]] [[Saksamaa liidukantsler|liidukantsler]] [[Angela Merkel]] nimetas [[Saksamaa president|liidupresidendi]] kandidaadiks [[Alam-Saksi]] peaministri [[Christian Wulff]]i. * [[Moskva]]s algas [[Venemaa]] ja [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i koostöös [[Marss|Marsi]]-lennu simulatsioon, mille käigus veedavad kuus vabatahtlikku (kolm venelast, itaallane, prantslane ja hiinlane) 520 päeva isoleeritud kapslis. * [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i peasekretär [[José Ángel Gurría]] ja peaminister [[Andrus Ansip]] allkirjastasid Eesti liitumislepingu OECD-ga. * [[Tallinn]]a [[Tallinna linnavolikogu|linnavolikogu]] kinnitas hariduse ja kultuuriga tegelevaks abilinnapeaks [[Yana Toom]]i, kes asub tervislikel põhjustel ametist lahkunud [[Kaia Jäppinen]]i asemele. ==[[4. juuni]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikidest]] [[Florida|Florida osariigi]]st [[Cape Canaveral]]i [[Cape Canaverali õhujõudude baas|õhujõudude baasist]] startis oma esimesele katselennule firma [[SpaceX]] kaheastmeline korduvkasutatav [[kanderakett]] [[Falcon 9]]. * [[Iisrael]]i [[Iisraeli välisminister|välisminister]] [[Avigdor Lieberman]] teatas, et Iisrael kavatseb ka edaspidi peatada kõik laevad, mis püüavad [[Gaza tsoon]]i blokaadi rikkuda. * [[Jaapan]]i [[Jaapani Demokraatlik Partei|Demokraatliku Partei]] esimeheks valiti [[Naoto Kan]], kes kinnitati parlamendis ka uueks [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministriks]]. * [[Nigeeria]] ametiisikud teatasid, et riigi põhjaosas [[Zamfara osariik|Zamfara osariigis]] on [[plii]]maagi leikohtade lähedal illegaalse [[kuld|kulla]]kaevandamise tagajärjel viimastel nädalatel pliimürgistusse surnud vähemalt 163 inimest, sealhulgas üle saja lapse. * [[Slovakkia]] [[Slovakkia peaminister|peaminister]] [[Robert Fico]] väljendas ägedat pahameelt [[Ungari]] otsuse üle anda naabermaades elavatele [[ungarlased|ungarlastele]] soovi korral Ungari [[kodakondsus]]. * [[Andrus Ansipi teine valitsus|Eesti valitsus]] ja lennufirma [[SAS Group]] jõudsid kokkuleppele, millega Eesti riik suurendab oma osaluse [[Estonian Air]]is 90 protsendini. * [[Eesti välisministeerium]]i kantsler [[Marten Kokk]] avas Eesti [[aukonsulaat|aukonsulaadi]] [[Tšehhi]]s [[Brno]]s. Eesti [[aukonsul]] Brnos on [[Vladimír Bulinský]]. * [[Eesti Pank|Eesti Panga]] 35 000 krooni suuruse teaduspreemia võitjaks kuulutati [[Tallinna Tehnikaülikool]]i doktorant [[Marge Reinap]]. * [[Tartu maakond|Tartumaal]] [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] [[Peipsi järv]]e ääres [[Kolkja]] alevikus avati [[vanausulised|vanausuliste]] pärandkultuuri tutvustav külastuskeskus. * [[Eesti Muuseumiühing]] valis [[2009]]. aasta [[aasta muuseumisõber|muuseumisõbraks]] [[Eesti Rahvusringhääling]]u toimetaja [[Mart Ummelas]]e. ==[[5. juuni]]== * [[2010. aasta Mehhiko lahe naftareostus]]: naftakompaniil [[BP]] õnnestus paigaldada [[Mehhiko laht]]e reostavale [[puurauk|puuraugule]] kattekuppel ja pump, mis toob pinnale umbes poole lekkivast naftast. * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] nimetas riigi luurejuhi kandidaadiks endise õhujõudude kindrali [[James Clapper]]i. * [[Iisrael]]i väed võtsid oma kontrolli alla [[Gaza tsoon]]i teel olnud humanitaarabilaeva [[Rachel Corrie (laev)|Rachel Corrie]]. ==[[6. juuni]]== * [[Iisrael]] lükkas tagasi [[ÜRO peasekretär]]i [[Ban Ki-moon]]i ettepaneku luua rahvusvaheline komisjon humanitaarabilaevadel toimunu uurimiseks. * [[Sloveenia]]s toimus [[rahvahääletus]] [[Horvaatia]]ga sõlmitud piirilepingu üle. Leppe heaks kiitmisest sõltub Horvaatia liitumine [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Esialgsetel andmetel pooldas lepet 51,48 protsenti osalenutest. ==[[7. juuni]]== * [[Afganistan]]i lõuna- ja idaosas sai pommiplahvatuses ja tulevahetuses surma kokku kümme [[NATO]] juhitavate [[Rahvusvahelised julgeolekuabijõud|Rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude]] (ISAF) sõdurit. * [[India]] kohus mõistis kaheaastase vanglakaristuse kaheksale [[USA]] firma [[Union Carbide]] töötajale, kes tunnistati süüdi tuhandeid ohvreid kaasa toonud [[Bhopali avarii]] põhjustamises [[1984]]. aastal. * [[Läti]] pealinnas [[Riia]]s viibiv [[Soome]] [[Soome president|president]] [[Tarja Halonen]] kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Valdis Zatlers]]iga. * [[Mosambiik|Mosambiigi]] ranniku lähedal uppus laev, mille pardal olid illegaalselt [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]i teel olnud somaali põgenikud. Vähemalt üheksa inimest hukkus ja 40 jäi kadunuks. * [[Põhja-Korea]] [[Põhja-Korea peaminister|peaministriks]] [[Kim Yŏng-il]]i asemel sai [[Choe Yŏng-rim]]. * [[Eesti]] [[Eesti president|president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] ja [[Evelin Ilves]] viibisid töövisiidil [[Türgi]]s. President kohtus teiste seas [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Abdullah Gül]]iga. * [[İstanbul]]is peetud 38. rahvusvahelisel muusikafestivalil toimus kahe kultuuripealinna projekti [[Tallinn 2011]] ja [[İstanbul 2010]] ühistellimusel valminud [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] teose "[[Aadama itk]]" maailmaesiettekanne. Kohal viibisid ka Eesti president Toomas Hendrik Ilves, Evelin Ilves ja kultuuriminister [[Laine Jänes]]. ==[[8. juuni]]== * [[Hiina]] teatas, et [[Põhja-Korea]] piirivalve laskis eelmisel nädalal Hiinas Põhja-Korea piiri ääres [[Dandong]]is maha kolm hiinlast. * [[Jaapan]]i [[Jaapani keiser|keiser]] [[Akihito]] kinnitas ametisse peaminister [[Naoto Kan]]i. * [[Luxembourg]]is toimunud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] rahandusministrite kohtumisel toetasid ministrid Eesti liitumist [[euroala]]ga [[1. jaanuar]]il [[2011]]. * [[Eesti]] suursaadik [[Rumeenia]]s [[Taavi Toom]] avas esimese Eesti [[aukonsulaat|aukonsulaadi]] [[Bukarest]]is. Eesti [[aukonsul]] Bukarestis on [[Ingrid Cristea Vendelin]]. * [[Türgi]]s visiidil viibiv [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]] [[Laine Jänes]] kohtus Türgi kultuuriministri [[Ertuğrul Günay]]ga ning avas Eesti aukonsulaadi [[Bursa]] linnas, Eesti [[aukonsul]] Bursas on [[Baris Kaya]]. * [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] juhatus valis erakonna esimeseks eestkõnelejaks [[Aleksei Lotman]]i. * [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli valitsus|valitsus]] otsustas, et [[Akadeemia Nord]] õppekavadele [[Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuur]]i komisjoni antud ebapiisavate hinnangute tõttu ei ole võimalik jätkata kahe ülikooli liitumisläbirääkimisi. ==[[9. juuni]]== * [[Afganistan]]i lõunaosas [[Kandahār]]i lähedal hukkus enesetaputerroristi korraldatud plahvatuse tagajärjel vähemalt 40 ja sai vigastada 77 pulmapeol osalenud inimest. * [[Filipiinid]]e [[Mai 2010#10. mai|10. mail]] toimunud [[2010. aasta Filipiinide presidendivalimised|presidendivalimiste]] võitjaks kuulutati [[Noynoy Aquino]], kes sai 42 protsenti häältest. Ta astub ametisse [[30. juuni]]l. * [[Holland]]is toimusid [[2010. aasta Hollandi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis [[Rahvapartei Vabaduse ja Demokraatia eest]], kes sai 20,4 protsenti häältest. [[Tööpartei (Holland)|Tööpartei]] poolt hääletas 19,6 protsenti. Peaminister [[Jan Peter Balkenende]] astus tagasi 13,7 protsendiga häältest neljandaks jäänud [[Kristlik-Demokraatlik Üleskutse|Kristlik-Demokraatliku Üleskutse]] esimehe kohalt. * [[Soome Tehnikaakadeemia]] 2010. aasta [[Millenniumi tehnikaauhind|Millenniumi tehnikaauhinna]] sai [[Šveits]]i [[keemik]] ja [[leiutaja]] [[Michael Grätzel]]. * [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] kiitis heaks uued [[sanktsioon]]id [[Iraan]]i suhtes. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] ja [[Evelin Ilves]] alustasid 12. juunini kestvat riigivisiiti [[Island]]il. President kohtub muu hulgas [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Ólafur Ragnar Grímsson]]i ja [[Islandi peaminister|peaministri]] [[Jóhanna Sigurðardóttir]]iga. ==[[10. juuni]]== * [[Lõuna-Korea]] kliimauuringute [[satelliit]] purunes paar minutit pärast starti [[kanderakett|kanderaketi]] plahvatuse tõttu. * [[Suurbritannia]] [[Suurbritannia peaminister|peaminister]] [[David Cameron]] alustas visiiti [[Afganistan]]is, et pidada kõnelusi president [[Ḩāmid Karzay]]ga. * [[Eesti peaminister]] [[Andrus Ansip]] sõitis visiidile [[Läti|Lätti]]. * Reitinguagentuur [[Standard & Poor's]] tõstis [[Eesti]] [[riigireiting]]u tasemele A. ==[[11. juuni]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Arkansas|Arkansase osariigis]] hukkus paduvihma tõttu tekkinud üleujutuste tagajärjel vähemalt 18 [[Ouachita rahvusmets]]as telkinud matkajat. * [[Island]]i parlament seadustas samasooliste abielu. * [[2010. aasta etnilised kokkupõrked Lõuna-Kõrgõzstanis]]: [[Kõrgõzstan]]i lõunaosas [[Oš]]is ja selle ümbruses [[usbekid|usbeki]] ja [[kirgiisid|kirgiisi]] noorte vahel puhkenud arveteklaarimises hukkus vähemalt 45 inimest ja üle kuuesaja sai vigastada. * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] algasid [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. * [[Soome]] esimeses [[genotsiid]]i puudutavas kohtuasjas [[Porvoo]]s tunnistati [[Rwanda]] vaimulik [[Francois Bazaramba]] süüdi osaluses [[1994]]. aasta [[Rwanda genotsiid]]is ning mõisteti talle eluaegne vanglakaristus. * [[Venemaa]] [[Venemaa peaminister|peaminister]] [[Vladimir Putin]] teatas, et Venemaa külmutab kokku lepitud [[maa-õhk-tüüpi rakett]]ide [[S-300]] tarned [[Iraan]]ile. * [[Tallinna]]s kohtusid [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]], [[Saksa välisminister]] [[Guido Westerwelle]], [[Läti välisminister]] [[Aivis Ronis]] ja [[Leedu välisminister]] [[Audronius Ažubalis]], kes arutasid muu hulgas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Venemaa]] suhteid, [[idapartnerlus]]ega seotut ning olukorda [[Iraan]]is ja [[Afganistan]]is. ==[[12. juuni]]== * [[India ookean]]is 160 km [[Nicobari saared|Nicobari saartest]] lääne pool toimus 7,7-palline [[maavärin]]. * [[2010. aasta etnilised kokkupõrked Lõuna-Kõrgõzstanis]]: [[Kõrgõzstan]]i ajutine president [[Roza Otunbajeva]] palus jätkuvate rahutuste mahasurumiseks [[Venemaa]]lt sõjalist abi. Venemaa otsustas vägesid esialgu mitte saata. Kõrgõzstani julgeolekujõududele anti luba inimeste pihta tulistada. * [[Põhja-Korea]] ähvardas hävitada piirile üles seatud propagandaks mõeldud [[Lõuna-Korea]] hiigelkõlarid ning vajadusel kasutada sõjalist jõudu ka [[Sŏul]]i vastu. * [[Slovakkia]]s toimusid [[2010. aasta Slovakkia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Peaminister [[Robert Fico]] juhitav partei [[Suund – Sotsiaaldemokraatia]] sai 34,8 protsenti häältest ja 62 kohta 150-kohalises parlamendis. * [[Soome]] [[Soome Keskerakond|Keskerakonna]] esimeheks valiti ametist loobuva peaministri [[Matti Vanhanen|Matti Vanhase]] asemele [[Mari Kiviniemi]]. * [[Suurbritannia]] [[Suurbritannia kuninganna|kuninganna]] [[Elizabeth II]] nimetas [[Eesti]] [[ballett|balletitantsijad]] [[Age Oks]]a ja [[Toomas Edur]]i kahe riigi kultuurisuhete edendamise eest [[Briti Impeeriumi Ordu komandör]]ideks. * [[Tallinn]]a [[Tallinna Lauluväljak|Lauluväljakul]] toimus [[Rod Stewart]]i kontsert. * [[Kolga laht|Kolga lahel]] peetud [[süst]]avõistlusel uppus kolm võistlejat. ==[[13. juuni]]== * [[Belgia]]s toimusid enneaegsed [[2010. aasta Belgia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis [[Flandria]] iseseisvumist taotlev rahvusmeelne flaami partei [[Uus-Flaami Allianss]], kes sai 150-liikmelises parlamendi alamkojas 27 kohta, prantsuskeelsete Sotsialistlik Partei sai 26 kohta. * [[Hiina]] [[Hiina peaminister|peaminister]] [[Wen Jiabao]] ja [[Jaapan]]i [[Jaapani peaminister|peaminister]] [[Naoto Kan]] leppisid kokku kahe valitsusjuhi vahelise otseliini loomises. * [[Slovakkia]] [[Slovakkia president|president]] [[Ivan Gašparovič]] palus valimised võitnud sotsialdemokraatide juhil ja senisel peaministril [[Robert Fico]]l moodustada uue valitsuse. * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Los Angeles]]es anti [[Eesti]] [[režissöör]]ile [[Tanel Toom]]ile üle [[Ameerika Filmiakadeemia]] väljaspool USA-d tehtud filmi [[tudengi-Oscar]]. * [[Haapsalu]]s oli koos [[Reformierakond|Reformierakonna]] üldkogu. * [[Rakvere]]s peeti [[meeste tantsupidu]]. ==[[14. juuni]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[geoloog]]id teatasid [[Afganistan]]ist avastatud suurtest muu hulgas [[rauamaak|raua-]], [[vasemaak|vase-]], [[koobalt]]i-, [[liitium]]i- ja [[nioobium]]imaagi ning [[kuld|kulla]] varudest. * [[Iisrael]]is otsustati luua abilaevade rünnaku uurimiseks komisjon, kuhu kuulub ka kaks välisvaatlejat. * [[India]] põhjaosas uppus [[Ganges]]e jões laev. Hukkus vähemalt 35 inimest ja vähemalt 50 jäi kadunuks. * [[Iraak|Iraagis]] kogunes esimesele istungile [[Märts 2010#7. märts|7. märtsil]] valitud [[Iraagi parlament|parlament]]. * [[Helsingi]]s [[Soome Rahvusarhiiv]]is esitleti [[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon|Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni]] aruande teist raamatut. * [[Sudaan]]i [[Sudaani president|president]] [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] nimetas ametisse oma uue kabineti. * [[Usbekistan]]i asepeaminister teatas, et riik sulgeb piiri [[Kasahstan]]iga ega lase rahutuste eest põgenevaid inimesi üle piiri. * [[Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidust]] lahkunud [[Jaanus Marrandi]], [[Rein Randver]], [[Karel Rüütli]] ja [[Jaan Õunapuu]] teatasid astumisest [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda]]. * [[Tallinna Ülikool]]i rektor [[Rein Raud]] ja [[Akadeemia Nord]] juhatuse liige [[Indrek Grauberg]] sõlmisid lepingu, mille alusel luuakse Akadeemia Nord õigusteaduse õppekavade baasil [[Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia]]. * [[Tallinn]]as avati ühendustee [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänava]] ja [[Filtri tee]] vahel. ==[[15. juuni]]== * [[Bangladesh]]i kaguosas hukkus paduvihmadest tingitud [[maalihe]]te tagajärjel vähemalt 42 inimest. * [[Hiina]] lõunaosas [[Sichuan]]i provintsis hukkus [[maalihe]]te tagajärjel vähemalt 24 inimest. * [[Iirimaa]] [[Iirimaa peaminister|peaminister]] [[Brian Cowen]] võitis häältega 82:77 usaldushääletuse parlamendis. * [[Nauru]] [[Nauru president|president]] [[Marcus Stephen]] kuulutas 19. juuniks välja erakorralised parlamendivalimised, sest 24. aprillil toimunud valimistel tagasi valitud parlamendi koosseis ei suutnud presidendi valimises kokkuleppele jõuda. * [[Venemaa]] [[Orenburgi oblast]]i kubernerina astus ametisse [[Juri Berg]]. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas Eesti [[suursaadik]]uks [[Soome]]s [[Mart Tarmak]]u, suursaadikuks [[Läti]]s [[Mati Vaarmann]]i, suursaadikuks [[Tšehhi]]s [[Lembit Uibo]], suursaadikuks [[Prantsusmaa]]l [[Sven Jürgenson]]i, suursaadikuks [[Jaapan]]is [[Toivo Tasa]], Eesti alaliseks esindajaks [[Lääne-Euroopa Liit|Lääne-Euroopa Liidus]] ning esindajaks [[Euroopa Liidu poliitika- ja julgeolekukomitee]]s [[Harri Tiido]] ning alaliseks esindajaks [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i juures [[Margus Kolga]]. * [[Prantsusmaa]]l [[Nantes]]is avati [[Eesti]] aukonsulaat. Eesti [[aukonsul]] Nantesis on [[Christian Paul Eric Guellerin]]. * [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]] kohtus [[Luksemburg]]is [[Suurbritannia]] [[Suurbritannia välisminister|välisministri]] [[William Hague]]'iga. Kõne all olid kahe riigi suhted ja koostöö [[Afganistan]]is. * [[Valga maavanem]]aks valitud [[reformierakond]]lane [[Margus Lepik]] teatas, et lahkub [[XI Riigikogu|Riigikogust]]. Tema asemel saab riigikogu liikmeks [[Terje Trei]]. * [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] juhatus valis erakonna eestkõnelejateks [[Triin Veber]]i ja [[Toomas Trapido]]. * [[Hara laht|Hara lahel]] toimus [[USA|Ameerika Ühendriikide]] merejalaväe ning [[Eesti kaitsevägi|Eesti kaitseväe]] ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ühine õppus [[BALTOPS]]. * [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] teatas, et haiglas paigaldati esmakordselt Eestis patsiendile [[tehissüda]]. ==[[16. juuni]]== * [[Euroopa Parlament]] toetas [[Eesti]] ühinemist [[euroala]]ga [[2011]]. aasta alguses. * [[Indoneesia]] [[Paapua provints]]i tabas järjest mitu [[maavärin]]at, mille tugevus oli 6,3–7 magnituudi. Hukkus vähemalt kolm inimest. ==[[17. juuni]]== * [[Colombia]]s [[Antioquia departemang]]us [[Amagá]] linnas [[söekaevandus]]es toimunud [[plahvatus]]e tagajärjel hukkus vähemalt 70 [[kaevur]]it. * [[Euroopa Ülemkogu]] otsustas alustada liitumisläbirääkimisi [[Island]]iga. * [[Rootsi]] [[Riksdag|parlament]] kiitis häältega 174:172 heaks uute [[tuumaelektrijaam]]ade rajamise. * [[Tšaad]]is kohtusid [[Aafrika]] riikide liidrid, et arutada [[Sahara]] kõrbe pealetungi peatamist [[Senegal]]ist [[Djibouti]]ni rajatava nn rohelise müüri abil. * [[Venemaa]] miilits konfiskeeris 100 000 eksemplari [[Venemaa peaminister|peaminister]] [[Vladimir Putin]]it kritiseerivat raamatut, mida kavatseti Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil jagama hakata. * [[Eesti]]s visiidil viibiv [[Palestiina omavalitsus]]e välisminister [[Riyāḑ al-Mālikī]] ja [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]] arutasid olukorda [[Lähis-Ida]]s ja allkirjastasid protokolli poliitiliste konsultatsioonide pidamiseks Eesti ja Palestiina vahel. * Eestis visiidil viibiv [[Brasiilia]] [[Brasiilia välisminister|välisminister]] [[Celso Amorim]] kohtus president [[Toomas Hendrik Ilves]]e, peaminister [[Andrus Ansip]]i ja välisminister Urmas Paetiga. Kõne all oli muu hulgas viisavabadus. * [[Eesti president]] Toomas Hendrik Ilves andis saatesarja “[[Ööülikool]]” toimetajale [[Jaan Tootsen]]ile üle [[Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu]] [[noore kultuuritegelase preemia]]. * [[Andrus Ansipi teine valitsus|Eesti valitsus]] nimetas [[Valga maavanem]]aks [[reformierakond]]lase [[Margus Lepik]]u. * [[Rakvere teater|Rakvere teatris]] esietendus [[Urmas Lennuk]]i "[[Kadunud tsirkus]]". * [[Eesti Energia]] nõukogu kiitis heaks 39 MW võimsusega [[tuulepark|tuulepargi]] rajamise [[Narva]] lähedale endisele tuhaväljale. * [[Eesti Pangaliit]] valis oma uueks juhiks [[SEB]] panga juhatuse esimehe [[Riho Unt (pangandustegelane)|Riho Undi]]. * [[Eesti]]s alustas [[Virtsu sadam|Virtsu]] ja [[Kuivastu sadam]]a vahelisel [[Kuivastu–Virtsu laevatee]]l sõitjate teenindamist parvlaev [[Saaremaa (laev)|Saaremaa]]. ==[[18. juuni]]== * [[Soome]] [[Soome president|president]] [[Tarja Halonen]] rahuldas [[Soome peaminister|peaminister]] [[Matti Vanhanen|Matti Vanhase]] lahkumispalve. * [[Eesti]]s viibis ametlikul visiidil [[Moldova]] [[Moldova välisminister|välisminister]] [[Iurie Leancă]]. * [[Eesti kultuuriminister]] [[Laine Jänes]] avas [[Narva]]s teatri [[Ilmarine]] uue maja. * [[Harju maakohus]] kuulutas välja [[mööbel|mööblitootja]] [[AS Thulema]] [[pankrott|pankroti]]. ==[[19. juuni]]== * [[Nauru]]l toimusid erakorralised parlamendivalimised. 18-liikmelise parlamendi eelmise koosseisu liikmetest valiti tagasi 17. * [[Prantsusmaa]] endine peaminister [[Dominique de Villepin]] asutas [[Pariis]]is paremerakonna [[Vabariiklik Solidaarsus]]. * [[Rootsi]] pealinnas [[Stockholm]]is toimusid kroonprintsess [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Victoria]] ja [[Daniel Westling]]i pulmad. * [[Venemaa]] ja [[Valgevene]] valitsuse esindajad ei jõudnud kokkuleppele [[maagaas|gaasitarnete]] eest tasumises. Valgevene ei nõustu [[Gazprom]]i väitega, et riik on gaasi eest võlgu üle 150 miljoni [[euro]]. Gazprom ähvardas gaasitarneid esmaspäeval 85 protsendi võrra vähendada, kui võlga ei tasuta. * [[Haapsalu]]s avati renoveeritud kuursaal ja promenaad. ==[[20. juuni]]== * [[Colombia]]s peeti [[2010. aasta Colombia presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor, milles osalesid kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati [[Juan Manuel Santos]] ja [[Antanas Mockus]]. Presidendiks valiti endine kaitseminister Juan Manuel Santos, kes sai 69,1 protsenti häältest. Ta astub ametisse [[August 2010#7. august|7. augustil]]. * [[Egiptus]]e kultuuriminister teatas, et [[Austria]] [[arheoloog]]id on leidnud [[radar]]i abil Egiptuse kirdeosast [[Tal aḑ-Ḑab‘ah]]' lähedalt [[Niilus]]e äärest maa-alused linna varemed. Usutakse, et tegu on umbes 3500 aasta vanuse [[hüksoslased|hüksoslaste]] pealinna [[Avaris]]ega. * [[Iraak|Iraagis]] [[Bagdad]]i kesklinna panga juures toimunud autopommide plahvatuses sai vähemalt 26 inimest surma ja üle 50 haavata. * [[Poola]]s toimusid [[2010. aasta Poola presidendivalimised|presidendivalimised]]. Et keegi kandidaatidest ei saanud nõutavat hääleenamust, peetakse [[Juuli 2010#4. juuli|4. juulil]] teine voor, kus on vastamisi presidendi kohusetäitja [[Bronisław Komorowski]] ja endine peaminister [[Jarosław Kaczyński]]. * [[Elva]] [[Elva lauluväljak|lauluväljakul]] toimus nelja [[Peipsi]]-äärse maakonna ühine laulupidu "Kui käes on jaanipäev". * [[Pärnu]] [[suvepealinn]]aks kuulutamise käigus avati pidulikult renoveeritud [[Pärnu rannapark|rannapark]]. ==[[21. juuni]]== * [[Hiina]] keskosas [[Henan]]i provintsis sai [[söekaevandus]]es toimunud lõhkeaineplahvatuse tagajärjel surma vähemalt 46 inimest. * [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] andis [[Gazprom]]ile korralduse piirata võla tõttu [[maagaas]]i tarneid [[Valgevene]]le. * [[Eesti]]s viibis visiidil [[Soome]] [[Soome välisminister|välisminister]] [[Alexander Stubb]]. ==[[22. juuni]]== * [[Iisrael]]i lõunaosast [[Palmachimi kosmodroom]]ilt lennutati [[kosmos]]se luure[[satelliit]] [[Ofek-9]], mis hakkab jälgima [[Iraan]]i tuumaprogrammi edenemist. * [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]] lõunaosas [[Pointe-Noire]]'i lähedal paiskus kuristikku Pointe Noire'ist [[Brazzaville]]'i teel olnud [[reisirong]]i neli vagunit. Vähemalt 60 inimest sai surma ja 450 vigastada. * [[Soome]] [[Soome president|president]] [[Tarja Halonen]] nimetas ametisse [[Mari Kiviniemi valitsus]]e. * [[Valgevene]] [[Valgevene president|president]] [[Alaksandr Łukašenka]] andis korralduse sulgeda [[maagaas]]i transiit [[Venemaa]]lt [[Lääne-Euroopa]]sse, süüdistades [[Gazprom]]i transiiditasude maksmata jätmises. * [[Teater Vanemuine]] tähistas 140. aastapäeva. ==[[23. juuni]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide president|president]] [[Barack Obama]] vabastas ametist valitsuse tegevust kritiseerinud [[Afganistan]]i üksuste juhi kindral [[Stanley McChrystal]]i. * [[Kanada]]s toimus 5,5-palline [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli umbes 60 km [[Ottawa]]st põhja pool. * [[Maroko]]s [[Agadir]]is koos olnud [[Rahvusvaheline Vaalapüügikomitee]] ei jõudnud [[vaal]]apüügi keelamises kokkuleppele. [[Jaapan]], [[Norra]] ja [[Island]] jätkavad vaalapüüki. * [[Slovakkia]] peaministri kandidaadiks määratud [[Robert Fico]] ei suutnud valitsust moodustada ning president [[Ivan Gašparovič]] palus valitsuse moodustada liberaalide juhil [[Iveta Radičová]]l. * [[Uganda]] ametiisikud teatasid, et [[Kuninganna Elizabethi rahvuspark|Kuninganna Elizabethi rahvuspargis]] on [[Siberi katk]]u surnud vähemalt 30 [[jõehobu]]. * [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Tõstamaa vald|Tõstamaa vallas]] [[Tõhela]] külas kolonel [[Karl-Johann Laurits]]a sünnikodus avati mälestusmärk. ==[[24. juuni]]== * [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is visiidil viibiv [[Venemaa]] [[Venemaa president|president]] [[Dmitri Medvedev]] kohtus [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[Barack Obama]]ga. * [[Austraalia]] [[Austraalia peaminister|peaminister]] [[Kevin Rudd]] astus tagasi [[Austraalia Tööpartei]] esimehe kohalt. Uueks esimeheks ja ühtlasi peaministriks sai [[Julia Gillard]]. * [[Hispaania]]s [[Barcelona]] lähedal hukkus rongiõnnetuses 12 ettevaatamatult raudteele astunud inimest. * [[Venemaa]] energiafirma [[Gazprom]] teatas, et taastab täies mahus [[maagaas]]i tarned [[Valgevene]]le. * [[Wimbledoni turniir]]il lõppes kolme päeva jooksul peetud tenniseajaloo pikim matš. 11 tundi ja 5 minutit kestnud mängus võitis ameeriklane [[John Isner]] prantslase [[Nicolas Mahut]]' tulemusega 6:4, 3:6, 6:7, 7:6, 70:68. ==[[25. juuni]]== * [[Gruusia]] võimud teisaldasid öösel salaja [[Gori]] linnas [[1952]]. aastal püstitatud [[Jossif Stalin]]i kuju, mis viiakse muuseumi. * [[Kanada]]s [[Huntsville (Kanada)|Huntsville'is]] algas kahepäevane [[G8]] tippkohtumine. * [[Lõuna-Korea]]s mälestati [[Korea sõda|Korea sõja]] alguse 60. aastapäeva puhul sõjas hukkunuid. * [[Saksamaa]] ülemkohus andis loa passiivseks [[eutanaasia]]ks, kui [[patsient]] ise on seda selgelt soovinud. * [[Eesti]] [[helilooja]] [[Arvo Pärt]] sai [[Šotimaa]] [[Saint Andrewsi Ülikool|Saint Andrewsi Ülikooli]] [[audoktor]]iks. ==[[26. juuni]]== * [[Kanada]]s [[Toronto]]s algas [[G20]] tippkohtumine. * [[Põhja-Korea]] valitsev [[Korea Tööpartei]] teatas, et septembris toimuval kongressil valitakse parteile uued juhid. * [[Saalomoni saared|Saalomoni saari]] tabas 6,9-palline [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli 55 km [[Kirakira]] linnast loode pool. * [[Somaalimaa]]l toimusid [[2010. aasta Somaalimaa presidendivalimised|presidendivalimised]]. Presidendiks valiti [[Axmed Maxamed Maxamuud]], kes sai 49,59 protsenti häältest. * [[Rõuge]]s avati [[Eesti ema monument]]. * [[Raplamaa]]l [[Alu]]s [[Alu mõis]]a pargis avati [[Mälestusmärk purustatud mälestusmärkidele]]. ==[[27. juuni]]== * [[Guinea]]s toimusid [[2010. aasta Guinea presidendivalimised|presidendivalimised]]. Endine peaminister [[Cellou Dalein Diallo]] sai 39,72 ja opositsiooniliider [[Alpha Condé]] 20,67 protsenti häältest. Et võitja ei saanud piisavat enamust, peetakse [[Juuli 2010#18. juuli|18. juulil]] valimiste teine voor. * [[Kõrgõzstan]]is toimus rahvahääletus uue põhiseaduse, sealhulgas presidendi volituste vähendamise üle. Uue põhiseaduse poolt hääletas 90,6 protsenti osalenutest. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kolmepäevast riigivisiiti [[Iisrael]]is. ==[[28. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriikide Justiitsministeerium]] teatas, et vahistati kümme inimest, keda kahtlustatakse [[Venemaa]] kasuks spioneerimises. * [[Hiina]] lõunaosas [[Guizhou]] provintsis mattis paduvihmadest tingitud [[maalihe]] muda alla vähemalt 107 inimest. * [[Burundi]]s toimusid [[2010. aasta Burundi presidendivalimised|presidendivalimised]]. Ainuke kandidaat oli ametis olev president [[Pierre Nkurunziza]]. Tema poolt hääletas 91,62 protsenti valijatest. * [[Pakistan]]i lõunaosas [[Hyderābād]]is hukkus [[lahusti]]t vedanud paakauto [[plahvatus]]es vähemalt 18 inimest, kümned said vigastada ning ehitised purunesid. * [[Panama]] endine diktaator [[Manuel Noriega]] astus [[Pariis]]is kohtu ette süüdistatuna [[uimastikaubandus]]est saadud [[raha]] [[rahapesu|pesemises]] [[Prantsusmaa]] pankades. * [[Tšehhi]] [[Tšehhi peaminister|peaministrina]] astus ametisse [[Petr Nečas]]. * [[Türgi]] peaminister [[Recep Tayyip Erdoğan]] teatas, et Türgi sulges oma õhuruumi [[Iisrael]]i lennukitele. ==[[29. juuni]]== * [[Hiina]] ja [[Taiwan]] sõlmisid kaubanduslepingu, millega muu hulgas piiratakse [[tollimaks|imporditolle]] ja avatakse osa Hiina turust Taiwani ettevõtetele. * [[Küpros]]el vahistati veel üks inimene, keda [[USA|Ameerika Ühendriigid]] kahtlustavad [[Venemaa]] kasuks spioneerimises. * [[Maldiivid]]el astus tagasi kogu valitsuse koosseis peale valitsusjuhist presidendi ja asepresidendi. * [[Ungari]] parlament valis häältega 263:59 [[Ungari president|presidendiks]] parlamendi esimehe ja kahekordse [[vehklemine|vehklemise]] [[olümpiavõitja]] [[Pál Schmitt]]i. Ta astub ametisse [[August 2010#5. august|5. augustil]] 2010. ==[[30. juuni]]== * [[Brasiilia]]s [[Rio de Janeiro]]s taasavati renoveerituna [[Lunastaja Kristuse kuju]]. * [[Filipiinid]]el astus ametisse president [[Noynoy Aquino]]. * [[Kongo DV|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] tähistati 50 aasta möödumist riigi iseseisvumisest. * [[Kreeka]] ametiisikute teatel uppus vähemalt 16 [[Aafrika]]st pärit põgenikku, kes püüdsid [[Türgi]]st üle [[Maritsa]] jõe Kreekasse ujuda. * [[Maailma Kaubandusorganisatsioon]] teatas oma otsuse [[USA|Ameerika Ühendriikide]] kuus aastat tagasi esitatud kaebuse kohta. Selle järgi on osa [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] lennukitootjale [[Airbus]] makstud toetusest ebaseaduslik. * [[Mehhiko]] lõunaosas [[Oaxaca osariik|Oaxaca osariigis]] toimus 6,2-palline [[maavärin]], mille [[epitsenter]] oli umbes 125 km [[Oaxaca de Juárez]]est edela pool. * [[Nepal]]i peaminister [[Madhav Kumar Nepal]] astus tagasi. * [[Rumeenia]] ametiisikud teatasid, et riigi idaosas [[Must meri|Musta mere]] lähedal [[Fântânele]]s alustas tööd [[tuulepark]], millest plaanide järgi peaks [[2011]]. aasta lõpuks saama [[Euroopa]] suurim [[tuuleelektrijaam]]. * [[Saksamaa]] [[Saksamaa president|liidupresidendiks]] valiti [[Kristlik-Demokraatlik Liit|kristlik demokraat]] [[Christian Wulff]], kes sai 625 valijamehe toetuse. Tema vastaskandidaat kolmandas voorus [[Joachim Gauck]] sai 494 toetushäält. Uus president astub ametisse [[Juuli 2010#2. juuli|2. juulil]]. * [[Soome]] [[Soome peaminister|peaminister]] [[Mari Kiviniemi]] viibis visiidil [[Eesti]]s. * [[Venemaa president]] [[Dmitri Medvedev]] vabastas ametist [[Karjala Vabariik|Karjala Vabariigi]] juhi [[Sergei Katanandov]]i ja nimetas juhi kohusetäitjaks [[Andrei Nelidov]]i. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] jättis välja kuulutamata 17. juunil [[Riigikogu]]s vastu võetud "Monopolidele hinnapiirangute kehtestamise seaduse", viidates selle vastuolule [[Eesti põhiseadus|põhiseadusega]]. * [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] nõukogu nimetas liidu tegevdirektoriks alates 1. augustist [[Mart Raudsaar]]e. * [[Tallinn]]a linn jõudis [[Neitsitorn]]i õigusjärgse omanikuga kokkuleppele, et ostab torni koos maaga 1,7 miljoni krooni eest. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2010| 2010-06]] b9hwqijv8qnwy41ggtoqtkh1g572nky 0 189623 7231839 7195848 2026-09-10T20:39:25Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7231839 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Urmas Sukles | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1958|11|26}} | sünnikoht = [[Kuivajõe]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | kodakondsus = Eesti | haridus = [[Tartu Ülikool]] | amet = [[Haapsalu linnapea]] | ametiajaalgus = oktoober 2009 | ametiajalõpp = detsember 2025 | eelkäija = [[Urmas Krause]] | järglane = {{ajakohasta}} | amet2 = [[Haapsalu linnapea]] | ametiajaalgus2 = 1993 | ametiajalõpp2 = 2002 | eelkäija2 = {{lisa viide}} | järglane2 = [[Urmas Sukles#Haapsalu linnapea|Urmas Sukles]] (2009) | amet3 = Haapsalu haigla peaarsti asetäitja<ref name="arst" /> | ametiajaalgus3 = 1985 | ametiajalõpp3 = 1993 | amet4 = Kullamaa jaoskonnahaigla arst<ref name="arst">[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, 3. mai 1996</ref> | ametiajaalgus4 = 1983 | ametiajalõpp4 = 1985 | erakond = [[NLKP]] (1985–1989)<br /> [[Eesti Reformierakond]] (1999–2017)<br /> [[Eesti Keskerakond]] (alates 2026)<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga|pealkiri=Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga|väljaanne=ERR|kuupäev=16. juuni 2026}}</ref> | tegevusala = arst, poliitik, omavalitsustegelane }} '''Urmas Sukles''' (sündinud 26. novembril 1958 [[Kuivajõe]]l) on Eesti arst, omavalitsustegelane, poliitik ja meditsiinijuht. Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ja 2009–2025 ning on Eesti taasiseseisvusaja üks kõige pikema staažiga linnapäid.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat|pealkiri=Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat|väljaanne=ERR|kuupäev=19. november 2025}}</ref> Lisaks kohaliku omavalitsuse juhtimisele on Sukles töötanud arstina ja meditsiinijuhina ning tegutsenud ettevõtjana tervishoiu- ja turismisektoris. Ta oli üks [[Fra Mare Thalasso SPA]] rajajaid ning on olnud seotud mitme ettevõtte juhtimisega. ==Elukäik== Sukles on lõpetanud 1976. aastal [[Rapla Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ravi erialal<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, </ref> ja Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppes 2005. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas20050617.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Ülikooli lõpetajad 2004/2005] digar, Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 24, 17 juuni 2005</ref> Aastatel 1983–1985 töötas ta Kullamaa jaoskonnahaigla arstina ja 1985–1993 oli Haapsalu haigla peaarsti asetäitja.<ref name="arst" /> Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ning oktoobrist 2009 kuni detsembrini 2025. ===Ettevõtlus=== 1992. aastal Haapsalus avatud Bergfeldti pansionaat-mudaravila ja 1997. aastal Haapsalus Paralepas avatud tervise- ja puhkekeskus [[Fra Mare Thalasso SPA|Fra Mare]] kuulusid Urmas Suklese ettevõttele AS Heal.<ref>Ene Pajula. [https://www.postimees.ee/2508783/haapsalu-linnapea-pere-peab-tervisekeskust Haapsalu linnapea pere peab tervisekeskust] Postimees.ee, 22.05.1997.</ref> Alates 2009. aastast Urmas Sukles enam AS-i Heal juhatuse liige ei ole, kuid kuulub siiani sama ettevõtte nõukokku.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10075401/aktsiaselts-HEAL Aktsiaselts HEAL] E-äriregister. Vaadatud 06.08.2025.</ref> Urmas ja Maret Suklesele kuulub Healer OÜ, mis tegeleb raamatute jaemüügiga ja rokkfestivalide korraldamisega.<ref>[https://www.inforegister.ee/12818361-HEALER-OU/ Healer OÜ] Inforegister</ref> ===Poliitiline tegevus=== Aastatel 1985–1989 oli ta [[NLKP]] liige ja 1999–2017 kuulus [[Reformierakond]]a. Sukles kandideeris [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]] nimekirjas [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] ning sai 38 häält. Volikogu valis ta Haapsalu linnapeaks. Edasistel [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus Reformierakonna nimekirjas ning sai hääli järgmiselt: 1996. aastal – 1470, 1999. aastal – 929, 2002. aastal – 527, 2005. aastal – 509, 2009. aastal – 922, 2013. aastal – 811.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Urmas%20Sukles Valimiste arhiiv. Urmas Sukles] Vabariigi Valimiskomisjon</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai Sukles Eesti Reformierakonna liikmena 661 häält ning valituks ei osutunud. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Haapsalus Haapsalu ja Ridala valimisliidus Hari.<ref>https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=56&parish=184&district=1</ref> Seetõttu otsustas Reformierakonna juhatus ta enne valimisi erakonnast välja heita.<ref>[http://www.err.ee/618229/reformierakond-viskas-suklese-ja-veel-seitse-liiget-parteist-valja Reformierakond viskas Suklese ja veel seitse liiget parteist välja], ERR, 12. september 2017</ref> Valimistel kogus Sukles üle 40% valimisliidu Hari nimekirja häältest ja sai 1208 häälega mitmekordse isikumandaadi.<ref>[https://www.err.ee/636644/haapsalus-vottis-urmas-suklese-valimisliit-seljavoidu Haapsalus võttis Urmas Suklese valimisliit seljavõidu] ERR, 15. oktoober 2017</ref> Suklese liikmesus Reformierakonnas lõppes 13. septembril 2017. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus taas valimisliidus Hari, mis kogus 53% häältest. Sukles ise kogus 1104 häält.<ref>[https://www.err.ee/1608372870/haapsalus-voitis-ulekaalukalt-urmas-suklese-valimisliit-hari Haapsalus võitis ülekaalukalt Urmas Suklese valimisliit Hari] ERR, 17. oktoober 2021</ref> 2025. aasta oktoobris toimunud [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] jäi valimisliit Hari [[Isamaa Erakond|Isamaa]] järel teiseks, Sukles kogus 639 häält ning linnapea ametis ei jätka.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416937/valimistel-porunud-urmas-sukles-on-haapsalu-linnapea-ametile-kaega-loonud-kas-edasi-riigikokku Valimistel põrunud Urmas Sukles on Haapsalu linnapea ametile käega löönud. Kas edasi riigikokku?] Delfi, 15. november 2025</ref> 2026. aasta juunis astus ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]], kelle nimekirjas plaanib kandideerida [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel]].<ref>[https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga "Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga"] ERR, 16. juuni 2026</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Haapsalu vapimärk]] * 2012 – Käsitööliidu hõbedane teenetemärk * 2012 – Malta National Order of Merit * 2013 – Kaitseliidu teenetemedali eriklass * 2014 – [[EELK teeneterist]]i III järk * 2017 – [[EELK]] [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] * 2018 – Politsei- ja Piirivalveameti teenetemedal * 2022 – Ukraina [[Uman]]i linna aukodanik * 2024 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2025 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i rüütlirist<ref>[https://online.le.ee/2025/03/25/haapsalu-linnapea-sai-poola-ordeni/ Haapsalu linnapea sai Poola ordeni] Lääne Elu, 25.03.2025.</ref> * 2026 – [[Haapsalu aukodanik]] * 2026 – Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärk == Isiklikku == Tema isa oli arst [[Gunnar Sukles]], tädipoeg on arst [[Ralf Allikvee]], abikaasa on [[Maret Sukles]], neil on täiskasvanud tütred Liisi ja Maarja.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284935/urmas-sukles-haapsalu-idullis Urmas Sukles Haapsalu idüllis] kroonika.delfi.ee, 8. september 2002</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Allikas== * "Kes on kes? Eesti 2000", ISBN 9985607899 ==Välislingid== * [[Lea Veelma]]. [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3655 Urmas Sukles Haapsalu idüllis] Kroonika, 9. september 2002 * [[Peeter Ernits]]. [https://www.postimees.ee/1976925/uksekuningas-loi-mudakuningate-ees-voimuukse-kinni Uksekuningas lõi mudakuningate ees võimuukse kinni] Postimees, 3. november 2002 * [https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat "Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat"] ERR, 19. november 2025 {{JÄRJESTA:Sukles, Urmas}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Haapsalu linnapead]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] ss0nbtpcvaoq40bw918ylkw729ybjtl 7231840 7231839 2026-09-10T20:40:30Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7231840 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Urmas Sukles | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1958|11|26}} | sünnikoht = [[Kuivajõe]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | kodakondsus = Eesti | haridus = [[Tartu Ülikool]] | amet = [[Haapsalu linnapea]] | ametiajaalgus = oktoober 2009 | ametiajalõpp = detsember 2025 | eelkäija = [[Urmas Krause]] | järglane = {{ajakohasta}} | amet2 = [[Haapsalu linnapea]] | ametiajaalgus2 = 1993 | ametiajalõpp2 = 2002 | eelkäija2 = {{lisa viide}} | järglane2 = [[Urmas Sukles#Haapsalu linnapea|Urmas Sukles]] (2009) | amet3 = Haapsalu haigla peaarsti asetäitja<ref name="arst" /> | ametiajaalgus3 = 1985 | ametiajalõpp3 = 1993 | amet4 = Kullamaa jaoskonnahaigla arst<ref name="arst">[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, 3. mai 1996</ref> | ametiajaalgus4 = 1983 | ametiajalõpp4 = 1985 | erakond = [[NLKP]] (1985–1989)<br /> [[Eesti Reformierakond]] (1999–2017)<br /> [[Eesti Keskerakond]] (alates 2026)<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga|pealkiri=Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga|väljaanne=ERR|kuupäev=16. juuni 2026}}</ref> | tegevusala = arst, poliitik, omavalitsustegelane }} '''Urmas Sukles''' (sündinud 26. novembril 1958 [[Kuivajõe]]l) on Eesti arst, omavalitsustegelane, poliitik ja meditsiinijuht. Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ja 2009–2025 ning on Eesti taasiseseisvusaja üks kõige pikema staažiga linnapäid.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat|pealkiri=Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat|väljaanne=ERR|kuupäev=19. november 2025}}</ref> Lisaks kohaliku omavalitsuse juhtimisele on Sukles töötanud arstina ja meditsiinijuhina ning tegutsenud ettevõtjana tervishoiu- ja turismisektoris. Ta oli üks [[Fra Mare Thalasso SPA]] rajajaid ning on olnud seotud mitme ettevõtte juhtimisega. ==Elukäik== Sukles on lõpetanud 1976. aastal [[Rapla Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ravi erialal<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, </ref> ja Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppes 2005. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas20050617.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Ülikooli lõpetajad 2004/2005] digar, Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 24, 17 juuni 2005</ref> Aastatel 1983–1985 töötas ta Kullamaa jaoskonnahaigla arstina ja 1985–1993 oli Haapsalu haigla peaarsti asetäitja.<ref name="arst" /> Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ning oktoobrist 2009 kuni detsembrini 2025. ===Ettevõtlus=== 1992. aastal Haapsalus avatud Bergfeldti pansionaat-mudaravila ja 1997. aastal Haapsalus Paralepas avatud tervise- ja puhkekeskus [[Fra Mare Thalasso SPA|Fra Mare]] kuulusid Urmas Suklese ettevõttele AS Heal.<ref>Ene Pajula. [https://www.postimees.ee/2508783/haapsalu-linnapea-pere-peab-tervisekeskust Haapsalu linnapea pere peab tervisekeskust] Postimees.ee, 22.05.1997.</ref> Alates 2009. aastast Urmas Sukles enam AS-i Heal juhatuse liige ei ole, kuid kuulub siiani sama ettevõtte nõukokku.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10075401/aktsiaselts-HEAL Aktsiaselts HEAL] E-äriregister. Vaadatud 06.08.2025.</ref> Urmas ja Maret Suklesele kuulub Healer OÜ, mis tegeleb raamatute jaemüügiga ja rokkfestivalide korraldamisega.<ref>[https://www.inforegister.ee/12818361-HEALER-OU/ Healer OÜ] Inforegister</ref> ===Poliitiline tegevus=== Aastatel 1985–1989 oli ta [[NLKP]] liige ja 1999–2017 kuulus [[Reformierakond]]a. Sukles kandideeris [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]] nimekirjas [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] ning sai 38 häält. Volikogu valis ta Haapsalu linnapeaks. Edasistel [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus Reformierakonna nimekirjas ning sai hääli järgmiselt: 1996. aastal – 1470, 1999. aastal – 929, 2002. aastal – 527, 2005. aastal – 509, 2009. aastal – 922, 2013. aastal – 811.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Urmas%20Sukles Valimiste arhiiv. Urmas Sukles] Vabariigi Valimiskomisjon</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai Sukles Eesti Reformierakonna liikmena 661 häält ning valituks ei osutunud. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Haapsalus Haapsalu ja Ridala valimisliidus Hari.<ref>https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=56&parish=184&district=1</ref> Seetõttu otsustas Reformierakonna juhatus ta enne valimisi erakonnast välja heita.<ref>[http://www.err.ee/618229/reformierakond-viskas-suklese-ja-veel-seitse-liiget-parteist-valja Reformierakond viskas Suklese ja veel seitse liiget parteist välja], ERR, 12. september 2017</ref> Valimistel kogus Sukles üle 40% valimisliidu Hari nimekirja häältest ja sai 1208 häälega mitmekordse isikumandaadi.<ref>[https://www.err.ee/636644/haapsalus-vottis-urmas-suklese-valimisliit-seljavoidu Haapsalus võttis Urmas Suklese valimisliit seljavõidu] ERR, 15. oktoober 2017</ref> Suklese liikmesus Reformierakonnas lõppes 13. septembril 2017. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus taas valimisliidus Hari, mis kogus 53% häältest. Sukles ise kogus 1104 häält.<ref>[https://www.err.ee/1608372870/haapsalus-voitis-ulekaalukalt-urmas-suklese-valimisliit-hari Haapsalus võitis ülekaalukalt Urmas Suklese valimisliit Hari] ERR, 17. oktoober 2021</ref> 2025. aasta oktoobris toimunud [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] jäi valimisliit Hari [[Isamaa Erakond|Isamaa]] järel teiseks, Sukles kogus 639 häält ning linnapea ametis ei jätka.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416937/valimistel-porunud-urmas-sukles-on-haapsalu-linnapea-ametile-kaega-loonud-kas-edasi-riigikokku Valimistel põrunud Urmas Sukles on Haapsalu linnapea ametile käega löönud. Kas edasi riigikokku?] Delfi, 15. november 2025</ref> 2026. aasta juunis astus ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]], kelle nimekirjas plaanib kandideerida [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel]].<ref>[https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga "Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga"] ERR, 16. juuni 2026</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Haapsalu vapimärk]] * 2012 – Käsitööliidu hõbedane teenetemärk * 2012 – [[Malta]] ''National Order of Merit'' * 2013 – Kaitseliidu teenetemedali eriklass * 2014 – [[EELK teeneterist]]i III järk * 2017 – [[EELK]] [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] * 2018 – Politsei- ja Piirivalveameti teenetemedal * 2022 – Ukraina [[Uman]]i linna aukodanik * 2024 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2025 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i rüütlirist<ref>[https://online.le.ee/2025/03/25/haapsalu-linnapea-sai-poola-ordeni/ Haapsalu linnapea sai Poola ordeni] Lääne Elu, 25.03.2025.</ref> * 2026 – [[Haapsalu aukodanik]] * 2026 – Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärk == Isiklikku == Tema isa oli arst [[Gunnar Sukles]], tädipoeg on arst [[Ralf Allikvee]], abikaasa on [[Maret Sukles]], neil on täiskasvanud tütred Liisi ja Maarja.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284935/urmas-sukles-haapsalu-idullis Urmas Sukles Haapsalu idüllis] kroonika.delfi.ee, 8. september 2002</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Allikas== * "Kes on kes? Eesti 2000", ISBN 9985607899 ==Välislingid== * [[Lea Veelma]]. [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3655 Urmas Sukles Haapsalu idüllis] Kroonika, 9. september 2002 * [[Peeter Ernits]]. [https://www.postimees.ee/1976925/uksekuningas-loi-mudakuningate-ees-voimuukse-kinni Uksekuningas lõi mudakuningate ees võimuukse kinni] Postimees, 3. november 2002 * [https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat "Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat"] ERR, 19. november 2025 {{JÄRJESTA:Sukles, Urmas}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Haapsalu linnapead]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] koulpl10dnv9pugo2d5hs1ltgkscque 7231843 7231840 2026-09-10T20:41:30Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7231843 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Urmas Sukles | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1958|11|26}} | sünnikoht = [[Kuivajõe]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | kodakondsus = Eesti | haridus = [[Tartu Ülikool]] | amet = [[Haapsalu linnapea]] | ametiajaalgus = oktoober 2009 | ametiajalõpp = detsember 2025 | eelkäija = [[Urmas Krause]] | järglane = {{ajakohasta}} | amet2 = [[Haapsalu linnapea]] | ametiajaalgus2 = 1993 | ametiajalõpp2 = 2002 | eelkäija2 = {{lisa viide}} | järglane2 = [[Urmas Sukles#Haapsalu linnapea|Urmas Sukles]] (2009) | amet3 = Haapsalu haigla peaarsti asetäitja<ref name="arst" /> | ametiajaalgus3 = 1985 | ametiajalõpp3 = 1993 | amet4 = Kullamaa jaoskonnahaigla arst<ref name="arst">[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, 3. mai 1996</ref> | ametiajaalgus4 = 1983 | ametiajalõpp4 = 1985 | erakond = [[NLKP]] (1985–1989)<br /> [[Eesti Reformierakond]] (1999–2017)<br /> [[Eesti Keskerakond]] (alates 2026)<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga|pealkiri=Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga|väljaanne=ERR|kuupäev=16. juuni 2026}}</ref> | tegevusala = arst, poliitik, omavalitsustegelane }} '''Urmas Sukles''' (sündinud 26. novembril 1958 [[Kuivajõe]]l) on Eesti arst, omavalitsustegelane, poliitik ja meditsiinijuht. Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ja 2009–2025 ning on Eesti taasiseseisvusaja üks kõige pikema staažiga linnapäid.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat|pealkiri=Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat|väljaanne=ERR|kuupäev=19. november 2025}}</ref> Lisaks kohaliku omavalitsuse juhtimisele on Sukles töötanud arstina ja meditsiinijuhina ning tegutsenud ettevõtjana tervishoiu- ja turismisektoris. Ta oli üks [[Fra Mare Thalasso SPA]] rajajaid ning on olnud seotud mitme ettevõtte juhtimisega. ==Elukäik== Sukles on lõpetanud 1976. aastal [[Rapla Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ravi erialal<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, </ref> ja Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppes 2005. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas20050617.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Ülikooli lõpetajad 2004/2005] digar, Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 24, 17 juuni 2005</ref> Aastatel 1983–1985 töötas ta Kullamaa jaoskonnahaigla arstina ja 1985–1993 oli Haapsalu haigla peaarsti asetäitja.<ref name="arst" /> Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ning oktoobrist 2009 kuni detsembrini 2025. ===Ettevõtlus=== 1992. aastal Haapsalus avatud Bergfeldti pansionaat-mudaravila ja 1997. aastal Haapsalus Paralepas avatud tervise- ja puhkekeskus [[Fra Mare Thalasso SPA|Fra Mare]] kuulusid Urmas Suklese ettevõttele AS Heal.<ref>Ene Pajula. [https://www.postimees.ee/2508783/haapsalu-linnapea-pere-peab-tervisekeskust Haapsalu linnapea pere peab tervisekeskust] Postimees.ee, 22.05.1997.</ref> Alates 2009. aastast Urmas Sukles enam AS-i Heal juhatuse liige ei ole, kuid kuulub siiani sama ettevõtte nõukokku.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10075401/aktsiaselts-HEAL Aktsiaselts HEAL] E-äriregister. Vaadatud 06.08.2025.</ref> Urmas ja Maret Suklesele kuulub Healer OÜ, mis tegeleb raamatute jaemüügiga ja rokkfestivalide korraldamisega.<ref>[https://www.inforegister.ee/12818361-HEALER-OU/ Healer OÜ] Inforegister</ref> ===Poliitiline tegevus=== Aastatel 1985–1989 oli ta [[NLKP]] liige ja 1999–2017 kuulus [[Reformierakond]]a. Sukles kandideeris [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]] nimekirjas [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] ning sai 38 häält. Volikogu valis ta Haapsalu linnapeaks. Edasistel [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus Reformierakonna nimekirjas ning sai hääli järgmiselt: 1996. aastal – 1470, 1999. aastal – 929, 2002. aastal – 527, 2005. aastal – 509, 2009. aastal – 922, 2013. aastal – 811.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Urmas%20Sukles Valimiste arhiiv. Urmas Sukles] Vabariigi Valimiskomisjon</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai Sukles Eesti Reformierakonna liikmena 661 häält ning valituks ei osutunud. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Haapsalus Haapsalu ja Ridala valimisliidus Hari.<ref>https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=56&parish=184&district=1</ref> Seetõttu otsustas Reformierakonna juhatus ta enne valimisi erakonnast välja heita.<ref>[http://www.err.ee/618229/reformierakond-viskas-suklese-ja-veel-seitse-liiget-parteist-valja Reformierakond viskas Suklese ja veel seitse liiget parteist välja], ERR, 12. september 2017</ref> Valimistel kogus Sukles üle 40% valimisliidu Hari nimekirja häältest ja sai 1208 häälega mitmekordse isikumandaadi.<ref>[https://www.err.ee/636644/haapsalus-vottis-urmas-suklese-valimisliit-seljavoidu Haapsalus võttis Urmas Suklese valimisliit seljavõidu] ERR, 15. oktoober 2017</ref> Suklese liikmesus Reformierakonnas lõppes 13. septembril 2017. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus taas valimisliidus Hari, mis kogus 53% häältest. Sukles ise kogus 1104 häält.<ref>[https://www.err.ee/1608372870/haapsalus-voitis-ulekaalukalt-urmas-suklese-valimisliit-hari Haapsalus võitis ülekaalukalt Urmas Suklese valimisliit Hari] ERR, 17. oktoober 2021</ref> 2025. aasta oktoobris toimunud [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] jäi valimisliit Hari [[Isamaa Erakond|Isamaa]] järel teiseks, Sukles kogus 639 häält ning linnapea ametis ei jätka.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416937/valimistel-porunud-urmas-sukles-on-haapsalu-linnapea-ametile-kaega-loonud-kas-edasi-riigikokku Valimistel põrunud Urmas Sukles on Haapsalu linnapea ametile käega löönud. Kas edasi riigikokku?] Delfi, 15. november 2025</ref> 2026. aasta juunis astus ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]], kelle nimekirjas plaanib kandideerida [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel]].<ref>[https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga "Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga"] ERR, 16. juuni 2026</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Haapsalu vapimärk]] * 2012 – Käsitööliidu hõbedane teenetemärk * 2012 – [[Malta]] ''National Order of Merit'' * 2013 – Kaitseliidu teenetemedali eriklass * 2014 – [[EELK teeneterist]]i III järk * 2017 – [[EELK]] [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] * 2018 – Politsei- ja Piirivalveameti teenetemedal * 2022 – Ukraina [[Uman]]i linna aukodanik * 2024 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2025 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i rüütlirist<ref>[https://online.le.ee/2025/03/25/haapsalu-linnapea-sai-poola-ordeni/ Haapsalu linnapea sai Poola ordeni] Lääne Elu, 25.03.2025.</ref> * 2026 – [[Haapsalu aukodanik]] * 2026 – Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärk == Isiklikku == Tema isa oli arst [[Gunnar Sukles]], tädipoeg on arst [[Ralf Allikvee]], abikaasa on [[Maret Sukles]], neil on täiskasvanud tütred Liisi ja Maarja.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284935/urmas-sukles-haapsalu-idullis Urmas Sukles Haapsalu idüllis] kroonika.delfi.ee, 8. september 2002</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Allikas== * "Kes on kes? Eesti 2000", ISBN 9985607899 ==Välislingid== * [[Lea Veelma]]. [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3655 Urmas Sukles Haapsalu idüllis] Kroonika, 9. september 2002 * [[Peeter Ernits]]. [https://www.postimees.ee/1976925/uksekuningas-loi-mudakuningate-ees-voimuukse-kinni Uksekuningas lõi mudakuningate ees võimuukse kinni] Postimees, 3. november 2002 * [https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat "Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat"] ERR, 19. november 2025 {{JÄRJESTA:Sukles, Urmas}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Haapsalu linnapead]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Haapsalu aukodanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] qfhpx3azqsstcgxvt1r6735ipl8pppe 7231904 7231843 2026-09-10T21:13:28Z Amherst99 15496 7231904 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Urmas Sukles | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1958|11|26}} | sünnikoht = [[Kuivajõe]] | rahvus = [[eestlased|eestlane]] | kodakondsus = Eesti | haridus = [[Tartu Ülikool]] | amet = [[Haapsalu linnapea]] | ametiajaalgus = oktoober 2009 | ametiajalõpp = detsember 2025 | eelkäija = [[Urmas Krause]] | järglane = {{ajakohasta}} | amet2 = [[Haapsalu linnapea]] | ametiajaalgus2 = 1993 | ametiajalõpp2 = 2002 | eelkäija2 = {{lisa viide}} | järglane2 = [[Urmas Sukles#Haapsalu linnapea|Urmas Sukles]] (2009) | amet3 = Haapsalu haigla peaarsti asetäitja<ref name="arst" /> | ametiajaalgus3 = 1985 | ametiajalõpp3 = 1993 | amet4 = Kullamaa jaoskonnahaigla arst<ref name="arst">[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, 3. mai 1996</ref> | ametiajaalgus4 = 1983 | ametiajalõpp4 = 1985 | erakond = [[NLKP]] (1985–1989)<br /> [[Eesti Reformierakond]] (1999–2017)<br /> [[Eesti Keskerakond]] (alates 2026)<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga|pealkiri=Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga|väljaanne=ERR|kuupäev=16. juuni 2026}}</ref> | tegevusala = arst, poliitik, omavalitsustegelane }} '''Urmas Sukles''' (sündinud [[26. november|26. novembril]] [[1958]] [[Kuivajõe]]l) on Eesti arst, omavalitsustegelane, poliitik ja meditsiinijuht. Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ja 2009–2025 ning on Eesti taasiseseisvusaja üks kõige pikema staažiga linnapäid.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat|pealkiri=Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat|väljaanne=ERR|kuupäev=19. november 2025}}</ref> Lisaks kohaliku omavalitsuse juhtimisele on Sukles töötanud arstina ja meditsiinijuhina ning tegutsenud ettevõtjana tervishoiu- ja turismisektoris. Ta oli üks [[Fra Mare Thalasso SPA]] rajajaid ning on olnud seotud mitme ettevõtte juhtimisega. ==Elukäik== Sukles on lõpetanud 1976. aastal [[Rapla Keskkool]]i, 1982. aastal [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli]] ravi erialal<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/1996/05/02/haapsalu-meerile-on-mudaravilast-vahe Haapsalu meerile on mudaravilast vähe] Äripäev, </ref> ja Tartu Ülikooli ärijuhtimise magistriõppes 2005. aastal.<ref>[https://dea.digar.ee/?a=d&d=universitas20050617.2.21&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA Ülikooli lõpetajad 2004/2005] digar, Universitas Tartuensis : Tartu Ülikooli ajaleht, nr. 24, 17 juuni 2005</ref> Aastatel 1983–1985 töötas ta Kullamaa jaoskonnahaigla arstina ja 1985–1993 oli Haapsalu haigla peaarsti asetäitja.<ref name="arst" /> Ta oli [[Haapsalu linnapea]] aastatel 1993–2002 ning oktoobrist 2009 kuni detsembrini 2025. ===Ettevõtlus=== 1992. aastal Haapsalus avatud Bergfeldti pansionaat-mudaravila ja 1997. aastal Haapsalus Paralepas avatud tervise- ja puhkekeskus [[Fra Mare Thalasso SPA|Fra Mare]] kuulusid Urmas Suklese ettevõttele AS Heal.<ref>Ene Pajula. [https://www.postimees.ee/2508783/haapsalu-linnapea-pere-peab-tervisekeskust Haapsalu linnapea pere peab tervisekeskust] Postimees.ee, 22.05.1997.</ref> Alates 2009. aastast Urmas Sukles enam AS-i Heal juhatuse liige ei ole, kuid kuulub siiani sama ettevõtte nõukokku.<ref>[https://ariregister.rik.ee/est/company/10075401/aktsiaselts-HEAL Aktsiaselts HEAL] E-äriregister. Vaadatud 06.08.2025.</ref> Urmas ja Maret Suklesele kuulub Healer OÜ, mis tegeleb raamatute jaemüügiga ja rokkfestivalide korraldamisega.<ref>[https://www.inforegister.ee/12818361-HEALER-OU/ Healer OÜ] Inforegister</ref> ===Poliitiline tegevus=== Aastatel 1985–1989 oli ta [[NLKP]] liige ja 1999–2017 kuulus [[Reformierakond]]a. Sukles kandideeris [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|Rahvusliku Koonderakonna Isamaa]] nimekirjas [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] ning sai 38 häält. Volikogu valis ta Haapsalu linnapeaks. Edasistel [[Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|Eesti kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus Reformierakonna nimekirjas ning sai hääli järgmiselt: 1996. aastal – 1470, 1999. aastal – 929, 2002. aastal – 527, 2005. aastal – 509, 2009. aastal – 922, 2013. aastal – 811.<ref>[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Urmas%20Sukles Valimiste arhiiv. Urmas Sukles] Vabariigi Valimiskomisjon</ref> [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai Sukles Eesti Reformierakonna liikmena 661 häält ning valituks ei osutunud. [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris ta Haapsalus Haapsalu ja Ridala valimisliidus Hari.<ref>https://kov2017.valimised.ee/kandidaadid?county=56&parish=184&district=1</ref> Seetõttu otsustas Reformierakonna juhatus ta enne valimisi erakonnast välja heita.<ref>[http://www.err.ee/618229/reformierakond-viskas-suklese-ja-veel-seitse-liiget-parteist-valja Reformierakond viskas Suklese ja veel seitse liiget parteist välja], ERR, 12. september 2017</ref> Valimistel kogus Sukles üle 40% valimisliidu Hari nimekirja häältest ja sai 1208 häälega mitmekordse isikumandaadi.<ref>[https://www.err.ee/636644/haapsalus-vottis-urmas-suklese-valimisliit-seljavoidu Haapsalus võttis Urmas Suklese valimisliit seljavõidu] ERR, 15. oktoober 2017</ref> Suklese liikmesus Reformierakonnas lõppes 13. septembril 2017. [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Sukles Haapsalus taas valimisliidus Hari, mis kogus 53% häältest. Sukles ise kogus 1104 häält.<ref>[https://www.err.ee/1608372870/haapsalus-voitis-ulekaalukalt-urmas-suklese-valimisliit-hari Haapsalus võitis ülekaalukalt Urmas Suklese valimisliit Hari] ERR, 17. oktoober 2021</ref> 2025. aasta oktoobris toimunud [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] jäi valimisliit Hari [[Isamaa Erakond|Isamaa]] järel teiseks, Sukles kogus 639 häält ning linnapea ametis ei jätka.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120416937/valimistel-porunud-urmas-sukles-on-haapsalu-linnapea-ametile-kaega-loonud-kas-edasi-riigikokku Valimistel põrunud Urmas Sukles on Haapsalu linnapea ametile käega löönud. Kas edasi riigikokku?] Delfi, 15. november 2025</ref> 2026. aasta juunis astus ta [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonda]], kelle nimekirjas plaanib kandideerida [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aastal toimuvatel Riigikogu valimistel]].<ref>[https://www.err.ee/1610056345/endine-haapsalu-linnapea-urmas-sukles-liitus-keskerakonnaga "Endine Haapsalu linnapea Urmas Sukles liitus Keskerakonnaga"] ERR, 16. juuni 2026</ref> ==Tunnustus== * 2004 – [[Haapsalu vapimärk]] * 2012 – Käsitööliidu hõbedane teenetemärk * 2012 – [[Malta]] ''National Order of Merit'' * 2013 – Kaitseliidu teenetemedali eriklass * 2014 – [[EELK teeneterist]]i III järk * 2017 – [[EELK]] [[Haapsalu Püha Johannese koguduse teenetemärk]] * 2018 – Politsei- ja Piirivalveameti teenetemedal * 2022 – Ukraina [[Uman]]i linna aukodanik * 2024 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] * 2025 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i rüütlirist<ref>[https://online.le.ee/2025/03/25/haapsalu-linnapea-sai-poola-ordeni/ Haapsalu linnapea sai Poola ordeni] Lääne Elu, 25.03.2025.</ref> * 2026 – [[Haapsalu aukodanik]] * 2026 – Eesti Linnade ja Valdade Liidu teenetemärk == Isiklikku == Tema isa oli arst [[Gunnar Sukles]], tädipoeg on arst [[Ralf Allikvee]], abikaasa on [[Maret Sukles]], neil on täiskasvanud tütred Liisi ja Maarja.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82284935/urmas-sukles-haapsalu-idullis Urmas Sukles Haapsalu idüllis] kroonika.delfi.ee, 8. september 2002</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Allikas== * "Kes on kes? Eesti 2000", ISBN 9985607899 ==Välislingid== * [[Lea Veelma]]. [http://www.kroonika.ee/index.php?id=3655 Urmas Sukles Haapsalu idüllis] Kroonika, 9. september 2002 * [[Peeter Ernits]]. [https://www.postimees.ee/1976925/uksekuningas-loi-mudakuningate-ees-voimuukse-kinni Uksekuningas lõi mudakuningate ees võimuukse kinni] Postimees, 3. november 2002 * [https://www.err.ee/1609862082/sukles-reformierakonna-agoonia-kestab-veel-kaks-aastat "Sukles: Reformierakonna agoonia kestab veel kaks aastat"] ERR, 19. november 2025 {{JÄRJESTA:Sukles, Urmas}} [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti arstid]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Haapsalu linnapead]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Haapsalu aukodanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] 7pduuce2b3ujozg5pk0peyqcgbuklfl 0 190543 7232188 7222961 2026-09-11T11:49:11Z Lavabaas 237352 /* Välislingid */ 7232188 wikitext text/x-wiki [[Fail:Lembit Peterson näitleja, lavastaja ja teatripedagoog (2024).jpg|pisi|Lembit Peterson 2024. aastal.<br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Lembit Peterson''' (sündinud [[18. august]]il [[1953]]) on eesti [[näitleja]], [[lavastaja]] ja teatripedagoog. Ta on lõpetanud [[Tallinna 20. Keskkool]]i [[1971]]. aastal ja [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri]] näitleja ja lavastajana [[1976]]. aastal ([[7. lend]]). == Töökäik == Lembit Peterson on töötanud [[raamatukoguhoidja]]na, tehnilise toimetajana, [[ajakirjanik]]una, katlakütjana ja ehitustöölisena. Teatri alal on ta olnud lavastaja, näitleja ja pedagoog. * 1976–1979 [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], lavastaja ja näitleja * 1979–1982 Viljandi Draamateater [[Ugala]], lavastaja * 1982–1986 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool|Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder]], vanemõppejõud * 1985–1988 [[Tallinna Linnateater|Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], lavastaja * 1988–1990 [[Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater]], lavastaja * 1990–1992 [[Viljandi Kultuurikolledž]], teatrikateedri juhataja * 1992–2003 [[Eesti Humanitaarinstituut]], teatri õppetooli juhataja * 1995– [[Theatrum]], kunstiline juht * 2003–2016 [[Vanalinna Hariduskolleegium]], teatriprogrammi juht * 2016–2018 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] lavakunsti osakonna juhataja<ref>[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/peterson_lembit2 Lembit Peterson] Eesti Teatriliit</ref> * 2018–2022 [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] lavakunsti osakonna professor, 30. lennu juhendaja == Lavastused == ===Eesti NSV Riiklik Noorsooteater=== *1976 [[Samuel Beckett]], "Godot'd oodates" *1977 [[Fernand Crommelynck]], "Suurepärane sarvekandja”" *1978 [[Vladimir Tendrjakov]], "Koolilõpuöö" *1978 [[A. H. Tammsaare]], [[Paul-Eerik Rummo]], "Ramilda Rimalda" *1980 [[Arnold Wesker]], "Neli aastaaega" *1986 [[Molière]], "Misantroop" *1987 [[Thomas Bernhard]], "Päral" ===Viljandi Ugala=== *1979 [[Georg Büchner]], "Woyzeck" *1980 [[Molière]], "Don Juan" (lavakunstikateedri diplomilavastus) *1982 [[Jean Anouilh]], "Antigone" (lavakunstikateedri diplomilavastus) *1982 [[Edward Albee]], "Kõik aias" *2017 Calderon "Nähtamatu daam" ("La dama duende") *2021 Shakespeare "Suveöö unenägu" (koostöö EMTA lavakunsti osakonnaga, 30. lennu bakalaureusetöö) ===Eesti Draamateater=== *1981 [[Paul-Eerik Rummo]], "Kass! Kass! Kass!" *1988 [[Bernard Kangro]], "Merre vajunud saar" *1990 [[Molière]], "Kodanlasest aadlimees" *2015 Molière, "Tartuffe" *2018 Molière, "Õpetatud naised" (EMTA lavakunstikooli 28. lennu bakalaureusetöö) ===Tallinna Linnateater=== *2002 [[José Sanchis Sinisterra]], "[[¡Ay, Carmela!]]" ===Rändteater=== *1986 "Aucassin ja Nicolette" (lavakunstikateedri 12. lennu lõpetajate ja lavastuseks moodustatud vanamuusika ansambli ettekandes) *1992 "Farss isand Patheline'ist" (Viljandi Kultuurikolledži teatrikateedri 1. lennu lõpetajatega) *1992 [[Paul-Eerik Rummo]], "Valguse põik" (Viljandi Kultuurikolledži teatrikateedri 1. lennu lõpetajatega) ===Theatrum=== {{veergude loend|laius=25em| *1994 "Armastuse ''mirage''" (Antosha Tshehhonte ja [[Anton Tšehhov]]i ainetel) *1995 "[[Aadama mäng]]" *1996 "Lavakava [[Kristjan Jaak Peterson]]i loomingust" *1997 [[Aleksandr Puškin]], "Väikesed tragöödiad" *1998 [[Maurice Maeterlinck]], "Pelléas ja Mélisande" *1998 [[Jean Anouilh]], "Antigone" *1998 [[Thomas Bernhard]], "Harjumuse jõud" (koostöös Eesti Draamateatriga) *1998 "Väikesed komöödiad" ([[Anton Tšehhov]]i loomingu ainetel) *2000 [[Molière]], "Tartuffe" *2001 [[Gábor Görgey]], "Vader, kus tukk on?" *2002 [[Fernando Pessoa]], "Merimees" *2002 [[Juhan Viiding]], [[Tõnis Rätsep]], "Olevused" *2003 "Miks mitte abielluda" ([[Anton Tšehhov]]i ainetel, EHI üliõpilastega) *2003 [[William Shakespeare]], "[[Hamlet]]" *2004 [[Vladimir Tendrjakov]], "Koolilõpuöö" ([[Vanalinna Hariduskolleegium]]i (VHK) teatriklassi lõputöö) *2005 [[Karol Wojtyla]], "Juveliiripoe ees" *2006 Lavakava [[Anton Tšehhov]]i loomingu ja vene romansside ainetel *2006 [[Fjodor Dostojevski]], "Valged ööd" *2006 [[T. S. Eliot]], "Kokteiliõhtu" *2007 [[William Shakespeare]], "Kaks veroonlast" ([[VHK]] teatriklassi lõputöö) *2008 [[Jevgeni Griškovets]], "Linn" *2008 [[Paul Claudel]], "Maarja kuulutamine" *2009 [[Jaan Tätte]], "Latern" (koos [[Maret Mikk|Maret Mikuga]]; Theatrumi, [[VHK]] ja [[Nargen Opera]] koostööprojekt) *2009 "La Fontaine..." ([[VHK]] õpilastega [[FETLYF]]i festivali jaoks, [[Saint-Malo]], [[Prantsusmaa]]) *2010 [[Jevgeni Griškovetš]], "Planeet" *2010 "Etüüd teisest pärnapuust vasemal" ([[VHK]] õpilastega FETLYFi festivali jaoks, Saint-Malo, Prantsusmaa) *2010 [[Antonio Buero Vallejo]], "Lõõmav pimedus" ([[VHK]] teatriklassi lõputöö) *2011 "M.de Maupassanti tagasitulek" ([[VHK]] õpilastega FETLYFi festivali jaoks, Saint-Malo, Prantsusmaa) *2011 [[Jon Fosse]], "Üks suvepäev" *2011 [[Molière]], "Misantroop" ([[Kadrioru loss]]is) *2012 [[Anton Tšehhov]], "Onu Vanja" (Püha Katariina kirikuhoones) *2013 [[Jon Fosse]], "Ma olen tuul" (Salme Kultuurikeskuses) *2013 "Je voudrais" (''création'') [[VHK]] õpilastega FETLYFi festivali jaoks, Saint-Malo, Prantsusmaa) *2013 [[William Shakespeare]] "Palju kära ei millestki" , (Püha Katariina kirikuhoones, [[VHK]] teatriklassi lõputöö) *2014 Ivan Võrõpajev "Joobnud" *2014 Jaan Kruusvall "Hääled" *2015 Ivan Võrõpajev "Delhi tants" *2016 Calderon "Armastusega ei tehta nalja" ([[VHK]] teatriklassi lõputöö) *2018 Kross/Tomberg/Peterson "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" Katse portreteerida kunstnikku. *2018 Calderon "Suur maailmateater" *2020 Indrek ja Eva Koff "Tagasi" *2020 Eduard Vilde "Tabamata ime" (30. lennu bakalaureusetöö. Theatrumi koostöös EMTA lavakunsti osakonnaga) *2021 Shakespeare "Suveöö unenägu" (EMTA lavakooli 30. lennu bakalaureusetöö koostöös Ugala teatriga) *2022 Ivan Võrõpajevi "Iraani konverents" *2022 Calderon "Armastusega ei tehta nalja" ([[VHK]] 24. lennu teatriklassi lõputöö) *2023 Shakespeare "Mõõt mõõdu vastu" *2023 James MacMillani ooper "Clemency" - "Halastus". (Birgitta festivali ja Theatrumi koostööna) *2024 Ivan Võrõpajevi "UFO" *2024 Meelis Friedenthali "Armastuse klavikord" *2024 August Kitzbergi "Libahunt ( VHK 27.lennu teatriklassiga, semestritöö) *2025 Calderon "Nähtamatu daam" ("La dama duende) (VHK 27. lennu teatriklassi lõputöö) }} === Tallinna Suvemuusika festival === * 1999 Johan Valentin Meder "Kindlameelne Argenia" === [[Valladolid]]i Teatro Cervantes === *2003 [[William Shakespeare]], "[[Palju kära ei millestki]]" === Varssavi Teatr Polski === *2012 Paul Claudel "Zwiastovanie" ("L'annonce faite à Marie") == Teatrirolle== *Margus ([[Friedebert Tuglas]]e "Jumala saar" [[Peeter Volkonski]] lavastuses, Eesti NSV Riiklik Noorsooteater) *Genka ([[Vladimir Tendrjakov]]i "Koolilõpuöö" Lembit Petersoni lavastuses, Noorsooteater) *Trigorin ([[Anton Tšehhov]]i "Kajakas" [[Kalju Komissarov]]i lavastuses, Noorsooteater) *Alceste ([[Molière]]'i "Misantroop" Lembit Petersoni lavastuses, Noorsooteater) *Nikolai Kirsanov ([[Ivan Turgenev]]i "Isad ja pojad" [[Adolf Šapiro]] lavastuses, Tallinna Linnateater) *Isa Vaim ja Esimene Näitleja ([[William Shakespeare]]'i "Hamlet" Lembit Petersoni lavastuses, Theatrum) *Isa ([[Jevgeni Griškovets]]i "Linn" Lembit Petersoni lavastuses, Theatrum) *Anne Vercors ([[Paul Claudel]]i "[[Maarja kuulutamine]]" Lembit Petersoni lavastuses, Theatrum) *César ([[Marcel Pagnol]]i "[[Tuulesaared]]" Maria Petersoni lavastuses, Theatrum) *Andrè (Florian Zelleri "Isa" Maria Petersoni lavastuses, Theatrum) *Lear (Shakespeare'i "Kuningas Lear" Vladimir Baicheri lavastuses, Theatrum) *Harri (Indrek ja Eva Koffi "Tagasi" Lembit Petersoni lavastuses, Theatrum) *Bérenger I ( Ionesco "Kuningas sureb" Maria Peteroni lavastuses, Theatrum) *Pascual Andersen (Ivan Võrõpajevi "Iraani konverents" Lembit Petersoni lavastuses, Theatrum) == Filmirolle == *Katku Villu ("[[Kõrboja peremees (film)|Kõrboja peremees]]") *Simonet ("[["Hukkunud Alpinisti" hotell (film)|Hukkunud alpinisti hotell]]") *Taaniel Tina ("[[Arabella, mereröövli tütar (film)|Arabella, mereröövli tütar]]") ==Tunnustus== * [[1984]] – [[Ants Lauteri nimeline auhind]] * [[1998]] – [[Eesti Teatriliidu sõnalavastuste žürii eriauhind]] * [[1999]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] * [[2000]] – Beato Angelico auhind, [[Rooma]] * [[2001]] – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|3545}}</ref> * [[2003]] – [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] * [[2003]] – [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] * [[2006]] – [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi IV klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|1255}}</ref> * [[2007]] – [[aasta isa]] * [[2009]] – [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] * [[2009]] – [[Priit Põldroosi nimeline auhind]] * [[2011]] – Chevalier de l’ordre des arts et des lettres * [[2013]] – [[Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia]] (teatrihariduse edendamise ja visa valgustustöö eest noorte seas, [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i teatriprogrammis "Palju kära ei millestki" lavastamise eest) * [[2015]] – [[Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind]] (lavastuse "Joobnud" lavastusmeeskonna liige) * [[2015]] – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Lilja Blumenfeld]]i, [[Marius Peterson]]i, [[Tiina Mölder|Tiina Möldri]], [[Rene Liivamägi]] ja [[Sander Põldsaar]]ega; lavastus "Joobnud") * [[2020]] – [[EELK teeneterist|EELK teeneteristi]] III järgu orden * [[2021]] – EELK Piiskopliku Toomkoguduse Maarja medal ja kultuuripreemia * [[2023]] – [[Riiklik kultuuri elutööpreemia]]<ref>[https://www.kul.ee/uudised/selgusid-riigi-kultuuri-ja-spordipreemiate-laureaadid-1 Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid], Kultuuriministeeriumi pressiteade, 9. veebruar 2023</ref> == Ühiskondlik tegevus == Lembit Peterson oli [[40 kiri|40 kirja]] üks allakirjutajaist. Ta on olnud [[Eesti Humanitaarinstituut|Eesti Humanitaarinstituudi]] (1988), [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i (1987) ja fondi [[Hereditas]] (1993) asutajaliige.<ref>[https://kultuur.err.ee/1209943/lembit-peterson-kunsti-sisse-voib-ara-kaduda Lembit Peterson: kunsti sisse võib ära kaduda] ERR, 17. detsember 2020</ref> Ta kuulus ka Eesti Humanitaarinstituudi esimesse kolleegiumi ning oli Vanalinna Hariduskolleegiumi vanematekogu liige. [[8. detsember|8. detsembril]] [[1994]] asutas ta koos [[Juhan Viiding]]u, Eesti Humanitaarinstituudi üliõpilaste ja Vanalinna Hariduskolleegiumi töötajatega EHI ja VHK baasil koostöös fondiga [[Hereditas]] stuudioteatri Theatrum.<ref>{{Netiviide |url=https://www.theatrum.ee/tutvustus/ |pealkiri=Theatrum tutvustus |vaadatud=2025-11-28 |arhiivimisaeg=2025-11-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251107222216/https://www.theatrum.ee/tutvustus/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Stuudioteatri sisulist tegevust jätkab [[SA Theatrum|Sihtasutus Theatrum]], mis asutati 8. septembril 2005. aastal ning mille Nõukogu esimees ja kunstiline juht on Lembit Peterson.<ref>{{Netiviide |url=https://www.theatrum.ee/inimesed/ |pealkiri=Theatrum inimesed |vaadatud=2025-11-28 |arhiivimisaeg=2026-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260123050426/https://www.theatrum.ee/inimesed/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Isiklikku== Lembit Peterson on abielus [[Mare Peterson]]iga, neil on kuus last<ref>{{Netiviide |url=https://www.theatrum.ee/inimesed/lembit-peterson/ |pealkiri=Theatrum Lembit Peterson |vaadatud=2025-11-28 |arhiivimisaeg=2025-05-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250523071802/https://www.theatrum.ee/inimesed/lembit-peterson/ |url-olek=ei tööta }}</ref>: * [[Marius Peterson]] (sündinud 1973; Theatrumi näitleja ja lavastaja) * [[Maria Peterson]] (1977; Theatrumi näitleja ja lavastaja) * [[Laura Peterson-Aardam]] (1983; Theatrumi näitleja ja trupijuht) * Elisabeth Langebraun (1992; sündinud Peterson; algklasside õpetaja) * Jonathan Peterson (1993; filmiprodutsent ja näitleja)<ref>[https://www.elab.ee/inimene/25454/jonathan-peterson/ Jonathan Peterson] Eesti lavastuste andmebaas</ref> * Anna Kristin McCarthy (1994, sündinud Peterson; tsirkuseartist, tantsija ja näitleja)<ref>[https://www.elab.ee/inimene/26266/anna-kristin-mccarthy/ Anna Kristin McCarthy] Eesti lavastuste andmebaas</ref><ref>[https://knimasch.de/en/artist-placement/anna-krazy/ Anna Krazy] Buero Knimasch</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.efis.ee/person/2353 Lembit Peterson Eesti filmi andmebaasis] * [https://www.imdb.com/name/nm0677267/ Lembit Peterson IMDb andmebaasis] * [https://www.elab.ee/inimene/8719/lembit-peterson/ Lembit Peterson Eesti Lavastuste Andmebaasis] * [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/naitlejatund-naitlejatund-lembit-peterson NÄITLEJATUND. Lembit Peterson] ERR, audioarhiiv, 27. märts 1987 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-lembit-peterson-141911 Tähelaev: Lembit Peterson] ERR, videoarhiiv, 4. märts 2007 {{JÄRJESTA:Peterson, Lembit}} [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti lavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatripedagoogid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eesti katoliiklased]] [[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] kw3kl1ozeig3eb3a9ggv42cnjljnuk2 0 191270 7232083 7082793 2026-09-11T09:31:43Z Svencapoeira 67038 7232083 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Veririisikas | seisund = | värvus = seened | pilt = Veririisikas1.jpg | pildi_seletus = Veririisikas ''Lactarius sanguifluus'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Pilvikulised]] ''Russulaceae'' | perekond = [[Riisikas]] ''Lactarius'' | liik = '''Veririisikas''' | binaarne = ''Lactarius sanguifluus'' | binaarse_autor = [[Jean-Jacques Paulet|Paulet]] }} '''Veririisikas''' (''Lactarius sanguifluus'') on [[pilvikulised|pilvikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[riisikas|riisika]] perekonda kuuluv [[seen]]eliik. Veririisikas oranž[[ookerkollane|ookerja]] või purpurpunaka [[seeneliha]]ga [[riisikas]], väga hea söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. ==Välimus== Veririisikal on kahvatu[[oranž]] ringvöödiline [[seenekübar|kübar]]. Kübara maksimaalne läbimõõt on 15 cm. Riisikas eritab veinpunast piimmahla, mis värvust ei muuda. [[Eoslehekesed]] on veinpunakad. [[Seenejalg|Seenejalal]] on punakad koobaslaigud. ==Levik ja kasvukoht== Veririisikas kasvab ainult [[Euroopa]]s [[mänd]]ide all. Veririisikat leidub palju [[Kataloonia]]s, kus ta on leidnud kasutamist kataloonlaste rahvusköögis. Eestis esineb ta harva, Põhja- ja Lääne-Eestis ning saartel. Veririisikas eelistab lubjarikast mulda ning levib [[loomännik]]utes, [[puisniit|puis-]] ja [[kadakas|kadaka]][[niit]]udel. Oma vähese esinemise tõttu teda Eestis laiemalt ei tunta. ==Sarnased liigid== Veririisikaga sarnanevad [[porgandriisikas]], mis kasvab liivastes [[männik]]utes, ja [[kuuseriisikas]], mis kasvab [[kuusik]]utes ja kuuse-[[segamets]]ades. Veririisika ja porgandriisika sarnasus on põhjustanud segadusi Lääne-Euroopas, kus veririisikat korjatakse porgandriisika pähe. See segadus kajastab seente nimetustes ja nende viitamisel teistes maades. Selle segaduse põhjustas enesele teadmata rootsi loodusteadlane [[Carl von Linné]], kes andis [[1753]]. aastal ekslikult nimetuse ''Agaricus deliciosus'' (''deliciosus'' tähendab ladina keeles "maitsev") porgandriisikale, mis osutus tegelikult veririisikaks. See avastati alles 20. sajandi lõpus ning tänapäeval peavad Lääne-Euroopa mükoloogid veririisikat paremaks söögiseeneks kui porgandriisikas selle krõbeduse tõttu. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Riisikas]] 26gcn88qj2n6o4u7rqc8m35gscu8h2i 0 193418 7231769 7231001 2026-09-10T14:37:13Z ~2026-48882-03 237166 /* Muud tekstid */ 7231769 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} '''Leho Lamus''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1971]]) on eesti [[filosoof]] ja [[teoloog]]. Eesti Vabariigi taasülesehitamise ajal osales [[Genf-49]] ja [[Eesti kodanike komiteed|Eesti kodanike komiteede]] tegevustes. Ta on alates 2006. aastast teoloogiamagister ja 2007. aastast [[EAÕK]] [[Püha Platoni seminar]]i filosoofia lektor. Ta alustas [[Tallinna Pedagoogikakool]]is filosoofialoengutega 23-aastaselt. ==Looming== === Teosed === * "[[Mõtlemise mõistevõrk]]. Kaasaja mõtteloo sõnastik" (2017). Tallinn: AVA. 412 lk. Teoses samastab koostaja [[Postmodernism|postmodernseks]] nimetatud maailmavaadet [[Dekonstruktsionism|dekonstruktsionismiga]], milles tõe moodustamine sõltub taustast ja vaatlejast. Senise ainulis- ja ühtsusmõtlemise asendab ta [[Paljus|paljuse]] ning erinevusmõtlemisega. * '''''Teadmisõpetuse oskussõnastik: epistemoloogia leksikon''''' (2024). Toimetaja Elina Tamm. Tallinn: AVA. 96 lk. Teadmisõpetuse oskussõnastik on esimene eestikeelne teadmise ja tõe mõtestamisega seotud põhisõnavara korrastatud kokkuvõte. Seletussõnastik on sissejuhatav abivahend teadusliku mõtlemise alustesse ja 20. sajandi mõttekunsti. Sõnakogu sisaldab 570 täppiskeelset märksõna ja väljendit; sealhulgas teadmisõpetuse oskuskeelde kuuluvaid peamisi märksõnu ja tõetemudelite nimetuste ühtset süsteemi. Autor eristab täppiskeelseid oskussõnu: ''aru'' ja ''mõistus''; ''tehisaru'' ja ''tehismõistus''; ''teadmine'' ja ''teadmus''; ''nähe'', ''nähtus'' ja ''nähtumus''. Sõnastik sisaldab ka 20. sajandi tähtsamaid mõttemustreid (nt analüütiline filosoofia, fenomenoloogia, kriitiline teooria, konstruktivism, pragmatism, positivism, poststrukturalism, realism jms). === Artiklid === * [https://www.postimees.ee/1583127/kes-usuvad-koomikseid-voi-teadusteooriaid ''Kes usuvad koomikseid või teadusteooriaid?''] Paul Veyne raamatu "Kas kreeklased uskusid oma müüte" tutvustus. [[Postimees]], 30. september 2006 * [https://www.postimees.ee/1590031/lopmatusel-ja-loplikkusel-pohineva-motlemise-konflikt?_ga=2.117563529.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Lõpmatusel ja lõplikkusel põhineva mõtlemise konflikt'']. [[Søren Kierkegaard|Søren Kierkegaardi]] raamatu "Surmatõbi" tutvustus. Postimees, 20. oktoober 2006 * [http://www.postimees.ee/755888/puha-geomeetria-moistatused-eestis/ ''Püha geomeetria saladused Eestis'']. Raamatu "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis" tutvustus. Postimees, Arvamus/Kultuur (AK), 29. veebruar 2012 * [http://www.postimees.ee/773758/esseede-absoluutne-eliit/ ''Filosoofist piiskop'']. Raamatu "Sest sinu ­silmale pole suletud süda kätte­saamatu" arvustus. Postimees, AK, 10. märts 2012 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/64041953 ''Spengleri kirikukäsitlus'']. Kommentaar [[Oswald Spengler]]i raamatule "[[Õhtumaa allakäik]]". [[Eesti Ekspress]], Arvamus, 10. märts 2012 * [https://www.postimees.ee/877780/ateistliku-darvinismi-mottelugu?_ga=2.101958017.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Ateistliku darvinismi mõttelugu'']. Kommentaar raamatule "Surmakultuuri arhitektid". Postimees, 06.2012 * [[Arne Hiob]]i raamatu ''Püha Maa, juudid ja Jeesus'' tutvustus. Eesti Ekspress, 7. juuni 2012 * [https://www.postimees.ee/911874/puha-maa-ja-puha-perekond?_ga=2.118220041.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Püha Maa ja püha perekond'']. Arne Hiobi raamatu ''Püha Maa, juudid ja Jeesus'' tutvustus. Postimees, 19. juuli 2012 * ''Lutheri ööd''. [[Urmas Petti]] koostatud kogumiku "Lutheri tööd" tutvustus. Postimees, märts 2013 * [https://www.postimees.ee/2089588/religiooniteaduse-sund-eestis?_ga=2.105115011.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Religiooniteaduse sünd Eestis'']. Kommentaar [[Riho Saard]]i teosele "Kristluse ajalugu". Postimees, 28. september 2013 * [https://www.postimees.ee/2582968/kosmopolis-e-tsivilisatsioon?_ga=2.43565733.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Kosmopolise tsivilisatsioon'']. Postimees, AK, 2. november 2013. ([[Mahatma Gandhi]], "Maailm on väsinud vihkamast") * Francis August Schaefferi raamatu "Jumal, kes elab" arvustus. Eesti Ekspress, 21. november 2013 * Riho Saardi teose "Kristluse ajalugu" arvustus. Eesti Ekspress, 12. detsember 2013 * [http://www.eestikirik.ee/kuidas-sundis-sonastik-motlemise-moistevork/ ''Kuidas sündis sõnastik «Mõtlemise mõistevõrk»'']. [[Eesti Kirik]], 29. november 2017, lk 5 * ''[https://www.postimees.ee/4447531/maailmakorra-alus-on-inimsust-kaitsev-riik Maailmakorra alus on inimsust kaitsev riik]''. Postimees, AK, 24. märts 2018, lk 14. ([[Henry Kissinger]] 2014, ek 2016, "Maailmakord") * ''[https://www.postimees.ee/4474960/sorokini-ebatekst Sorokini ebatekst]''. Postimees, AK, 21. aprill 2018. ([[Pitirim Sorokin]] 1941, ee 2017, "Meie ajastu kriis") *[https://www.postimees.ee/4497887/eluteadus-on-valgustusprojekti-uus-vorm ''Eluteadus on valgustusprojekti uus vorm'']. Postimees, AK, 2. juuni 2018. ([[Ernst Mayr]] 2018, "Bioloogilise mõtte areng. Mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus") * [https://www.postimees.ee/6140563/marksismi-lopp ''Marksismi lõpp'']. Postimees, AK, 25. august 2018, lk 13 * [https://www.postimees.ee/6427902/schopenhaueri-kaemusmoistmise-opetus ''Schopenhaueri kaemusmõistmise õpetus'']. Postimees, AK, 13. oktoober 2018, lk 11 ([[Arthur Schopenhauer]] 2018, "[[Maailm kui tahe ja kujutlus]]", I – II köide) * [https://kultuur.postimees.ee/6557386/voim-pole-ainult-ametikoht-voi-positsioon-vaid-uhtlasi-ka-meeleseisund?_ga=2.139578547.120973545.1556531083-739373650.1556531081 ''Võim pole ainult ametikoht või positsioon, vaid ühtlasi ka meeleseisund'']. Postimees, AK, 28. aprill 2019. ([[Julie Diamond]] 2019, "Võim: kasutaja käsiraamat") * [https://kultuur.postimees.ee/6702407/stephen-hawkingi-hoiatussonum?_ga=2.231985558.805165400.1561986038-1060389256.1561986038 ''Stephen Hawkingi hoiatussõnum'']. Postimees, AK, 7. juuni 2019 * [https://www.postimees.ee/6777496/uhiskondliku-toe-moodustamise-uued-mottemudelid ''Ühiskondliku tõe moodustamise uued mõttemudelid'']. Postimees, AK, 13. september 2019 ([[Ülo Vooglaid]] 2019, "Elanikust kodanikuks. Käsiraamat isemõtlejale") * [https://www.postimees.ee/6799430/geopoliitilise-voimutasakaalu-maailmakord ''Geopoliitilise võimutasakaalu maailmakord'']. Postimees, AK, 11. oktoober 2019. ([[Rein Müllerson]] 2018, "Uue maailmakorra koidik: geopoliitika ja ideoloogiate kokkupõrge") * [https://www.postimees.ee/6886764/ihu-on-tajukogemuse-ainus-vahend?_ga=2.117238854.1124147639.1582040219-2095882529.1582040219 ''Ihu on tajukogemuse ainus vahend'']. Postimees, AK, 1.02.2020, lk 12-13. ([[Maurice Merleau-Ponty]] 2019, "Taju fenomenoloogia") * [https://www.postimees.ee/6897710/kui-me-ei-motle-enam-eesti-keeles-oleme-rahvusena-kadunud?_ga=2.14061431.1124147639.1582040219-2095882529.1582040219 ''Kui me ei mõtle enam eesti keeles, oleme rahvusena kadunud'']. Postimees, Kultuur, 12.02.2020, lk 22. ([[Piret Kuusk]] 2019, "Aegruum") * [https://www.postimees.ee/6962807/kas-21-sajandil-venemaa-tukeldumine-jatkub?_ga=2.206954003.1894200536.1589820220-118261868.1568554293 ''Kas 21. sajandil Venemaa tükeldumine jätkub?'']. Postimees, AK, 2.05.2020, lk 12. ([[Rein Taagepera]] 2019, "Julgus olla nõrk") * [https://www.postimees.ee/7082159/dresdeni-terroripommitamine-ja-teised-sojakuriteod ''Dresdeni terroripommitamine ja teised sõjakuriteod'']. Postimees, AK, 10.10.2020. (Sinclair McKay 2020, "Dresden. Leegid ja pimedus: Dresdeni pommitamine 1945") * [https://www.postimees.ee/7114063/vooraviha-muudab-rahvusluse-rassismiks ''Võõraviha muudab rahvusluse rassismiks'']. Postimees, AK, 21.12.2020. ([[Benedict Anderson]] 2020, "Kujutletud kogukonnad. Mõtisklusi rahvuse tekkest ja levikust") *[https://www.postimees.ee/7162201/millises-suunas-toimub-keeleuuendus ''Millises suunas toimub keeleuuendus?'']. Postimees, AK, 23.01.2021. ([[Jaan Kaplinski|Jaan Kap­linski]] 2020, "Eesti, estoranto ja teised keeled") *[https://kultuur.postimees.ee/7232042/upanisadid-inimsuse-vanimad-alustekstid ''Upanišadid - inimsuse vanimad alustekstid'']. Postimees, AK, 24.04.2021. ([[Mait Raun]] 2020, "Upanišadid") *[https://arvamus.postimees.ee/7261924/leho-lamus-riigi-ja-kiriku-lahutus#_ga=2.39003491.1743408182.1622642228-1396978987.1622642228 ''Riigi ja kiriku lahutus'']. Postimees, arvamus, 2.06.2021 *[https://leht.postimees.ee/7319177/leho-lamus-uhemootmelised-telefoniinimesed ''Ühemõõtmelised telefoniinimesed'']. Postimees, arvamus, 23.08.2021 *[https://kultuur.postimees.ee/7362218/rutger-bregman-on-uhendanud-anarhia-ja-demokraatia-rousseau-inimeseopetusega ''Rutger Bregman on ühendanud anarhia ja demokraatia Rousseau inimeseõpetusega'']. Postimees, 16.10.2021. ([[Rutger Bregman]] 2019, ek 2021, "Inimkond. Paljutõotav ajalugu") * [https://arvamus.postimees.ee/7383810/leho-lamus-runnak-rohealadele ''Rünnak rohealadele'']. Postimees, arvamus, 12.11.2021 * [https://kultuur.postimees.ee/7451827/suletud-susteemide-loputu-eneseloome#_ga=2.250495942.1186303509.1651575947-1567115720.1651575947 ''Suletud süsteemide lõputu eneseloome'']. Postimees, AK, 12.02.2022 ([[Niklas Luhmann]] 1997, ek 2021, "Ühiskonna ühiskond") * [https://arvamus.postimees.ee/7478602/leho-lamus-vene-maailma-sojaideoloogia-mureneb ''Vene maailma sõjaideoloogia mureneb'']. Postimees, arvamus, 17.03.2022 * [https://kultuur.postimees.ee/7511801/fasism-peitub-uhiskonnaelu-pisiasjades#_ga=2.40248674.1186303509.1651575947-1567115720.1651575947 ''Fašism peitub ühiskonnaelu pisiasjades'']. Postimees, AK, 30.04.2022 ([[Max Horkheimer]], [[Theodor Adorno]] 2022, "Valgustuse dialektika") * [https://kultuur.postimees.ee/7525937/rein-raud-loob-silda-aasia-ja-euroopa-motlemise-vahele ''Rein Raud loob silda Aasia ja Euroopa mõtlemise vahele'']. Postimees, 18.05.2022 ([[Rein Raud]] 2021, "Täiused ja tühjused") * [https://kultuur.postimees.ee/7555399/ak-kodanikuuhiskond-rajaneb-vabal-suhete-loomel ''Kodanikuühiskond rajaneb vabal suhete loomel'']. Postimees, AK, 2.07.2022 (Semjon Frank, 1930, ek 2022, "Ühiskonna vaimsed alused") * [https://kultuur.postimees.ee/7574400/ak-maffiariigi-ja-oigusriigi-kodanike-erinev-enesetaju ''Maffiariigi ja õigusriigi kodanike erinev enesetaju'']. Postimees, AK, 30.07.2022 ([[Francis Fukuyama]] 2022, "Identiteet. Väärikuse nõudmine ja kibestumise poliitika") * [https://kultuur.postimees.ee/7591133/sodu-pohjustavad-voimu-ja-kuuluvusiha#_ga=2.46375972.2009548399.1662206279-1452310159.1662206277 ''Sõdu põhjustavad võimu- ja kuuluvusiha'']. Postimees, 24.08.2022 (Mike Martin 2022, "Miks me sõdime?") * [https://kultuur.postimees.ee/7626268/ak-veidrikud-ja-andekad-kirjanikud ''Veidrikud ja andekad kirjanikud'']. Postimees, kirjandus, AK, 15.10.2022 (Nigel Warburton 2022, "Väike filosoofia ajalugu") * [https://kultuur.postimees.ee/7636481/ak-geopoliitiline-ulemvoim-ja-kosmosesoda#_ga=2.133009102.1968602805.1669210240-342353600.1669210240 ''Geopoliitiline ülemvõim ja kosmosesõda''] Postimees, kirjandus, AK, 29.10.2022 (Tim Marshall 2002, "Geograafia võim") * [https://kultuur.postimees.ee/7705455/ak-onneliku-teadvuse-uhiskond ''Õnneliku teadvuse ühiskond''] Postimees, kirjandus, AK, 4.2.2023 ([[Herbert Marcuse]] 2022, "Ühemõõtmeline inimene") * [https://kultuur.postimees.ee/7715401/viirusetove-moju-hargmaisele-maailmakorrale ''Viirusetõve mõju hargmaisele maailmakorrale''] Postimees, kirjandus, AK, 18.2.2023 (Fareed Zakaria 2022, "Kümme õppetundi pandeemiajärgsele maailmale") * [https://kultuur.postimees.ee/7734441/ak-vaimulikust-sai-valgustatud-vabamuurlane ''Vaimulikust sai valgustatud vabamüürlane''] Postimees, kirjandus, AK, 18.3.2023 ([[Johann Herder]] 2022, "Torm ja tung. Valik varaseid kirjatöid") * [https://kultuur.postimees.ee/7748605/ak-kas-ajas-randamine-on-voimalik ''Kas ajas rändamine on võimalik?''] Postimees, kirjandus, AK, 8.4.2023 (Dean Buonomano 2022, "Aju on ajamasin") * [https://kultuur.postimees.ee/7768085/ak-riigi-neutraliseerimisel-suureneb-uksikisiku-vabadus ''Riigi neutraliseerimisel suureneb üksikisiku vabadus''] Postimees, kirjandus, AK, 6.5.2023 ([[Carl Schmitt]] 2022, "Poliitilisuse mõiste") * [https://kultuur.postimees.ee/7782543/ak-arvuti-voib-olla-ohtlikum-kui-tank ''Arvuti võib olla ohtlikum kui tank''] Postimees, kirjandus, AK, 27.5.2023 (Nina Jankowicz 2020, "Kuidas kaotada infosõda") * [https://kultuur.postimees.ee/7799977/nadala-tolkeraamat-poliitilise-ulemvoimu-saavutamine-kultuurivoitlusega ''Poliitilise ülemvõimu saavutamine kultuurivõitlusega''] Postimees, kirjandus, AK, 2.6.2023 (Michael Knowles 2022, "Suletud suud. Kontrollitud sõnad kontrollitud mõtted") * ''Miks Venemaa Ukrainat ründas?'' Postimees, kirjandus, AK, 26.8.2023, lk 20 (Owen Matthews 2023, "Häving: lugu Putuni sõja telgitagustest") * [https://kultuur.postimees.ee/7881622/arvustus-topeltagendi-kirju-elu-noukogude-sojavaeluurajana ''Topeltagendi kirju elu nõukogude sõjaväeluurajana''] Postimees, veeb, 23.10.2023 ([[Jaak Kangilaski]] 2023, "Minu elud") * [https://kultuur.postimees.ee/7908849/filosoofia-ohtumaa-meelsuse-kujunemine ''Õhtumaa meelsuse kujunemine''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK, 2.12.2023 (Richard Tarnas 2023, "Õhtumaa vaimu passioon") * [https://kultuur.postimees.ee/7984336/nadala-raamat-vene-armeele-voidu-soovijad-on-ka-sojas-suudi ''Vene armeele võidu soovijad on ka sõjas süüdi''] Postimees, kirjandus, AK, 23.3.2024, lk 21 ([[Nikolai Berdjajev]] 2023, "Venemaa saatus") * [https://kultuur.postimees.ee/8013244/leho-lamus-kas-meie-teadmine-pusib-toel-voi-toenaosusel ''Kas meie teadmine püsib tõel või tõenäosusel?''] Postimees, kirjandus, AK, 4.5.2024, lk 20 ([[Ilya Prigogine]] 2023, "Tõsikindluse lõpp") * [https://kultuur.postimees.ee/8120031/evald-saagi-luurelood-on-paljastatud-aga-hadas-oleme-hinnanguga ''Evald Saagi luurelood''] Postimees, veeb, 23.10.2024 ([[Riho Saard]] 2024, "Evald Saag. Mees mustas") * [https://kultuur.postimees.ee/8125526/filosoofia-kui-sa-ei-suuda-eristada-valist-sisemisest ''Kui sa ei suuda eristada välist sisemisest''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK, 02.11.2024 ([[Nikolai Losski]] 2024, "Meeleline, intellektuaalne ja müstiline intuitsioon") * [https://kultuur.postimees.ee/8139947/filosoofia-mis-laks-valgustuse-kava-rakendamisel-valesti ''Mis läks valgustuse kava rakendamisel valesti?''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK 23.11.2024, lk 16 (Stephen Hicks 2024, "Modernismijärgsust selgitamas") * [https://kultuur.postimees.ee/8169650/filosoofia-tartu-vaim-peitub-keele-valdamise-vaes ''Tartu vaim peitub keele valdamise väes''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK 01.11.2025 ([[Madis Kõiv]] 2024, "Metafüüsiline luul") * [https://kultuur.postimees.ee/8187625/filosoofia-kogu-ajalugu-ongi-mottelugu ''Kogu ajalugu ongi mõttelugu''] Postimees, kirjandus, AK 08.02.2025 (Robin Collingwood 2024, "Ajaloo idee", "Autobiograafia") * [https://kultuur.postimees.ee/8218887/filosoofia-mottelugu-uuel-humoorikal-moel ''Mõttelugu uuel, humoorikal moel''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK 29.03.2025, lk 16 (Anthony Gottlieb 2024, "Unistus mõistusest" ja "Unistus valgustusest") * [https://kultuur.postimees.ee/8250128/soomlaste-analuus-joumeeste-ja-kurjategijate-uhendus-hukutab-venemaa ''Jõumeeste ja kurjategijate ühendus hukutab Venemaa''] Postimees, kirjandus, ajalugu, AK 17.05.2025, lk 17 (Martti Kari, Antero Holmila 2025 "Miks Venemaa nii teeb") * [https://kultuur.postimees.ee/8326579/uus-maailmavaade-kvantvalja-seoseline-tolgendus ''Uus maailmavaade: kvantvälja seoseline tõlgendus''] Postimees, kirjandus, AK 20.09.2025, lk 16 ([[Carlo Rovelli]] 2024, "Helgoland. Kvantrevolutsiooni mõtestamine"; "Tegelikkus pole see, mis paistab") * [https://kultuur.postimees.ee/8348182/kultuur-on-tahtsam-kui-majandus ''Kultuur on tähtsam kui majandus''] Postimees, kirjandus, AK 25.10.2025 (Margus Ott 2025, "Heaolu") * [https://kultuur.postimees.ee/8365539/pohialused-koiguvad-mis-on-tode ''Tõde on pelgalt keeleline tõlgendus''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK 22.11.2025, lk 17 ([[Richard Rorty]] 2025, "Filosoofia ja looduse peegel") * [https://kultuur.postimees.ee/8401995/kuidas-valjamoeldiste-maailm-varjutab-selle-mis-on-pariselt ''Kuidas väljamõeldiste maailm varjutab selle, mis on päriselt''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK 24.01.2026 ([[John Searle]] 2025, "Vaim, keel ja ühiskond") * [https://kultuur.postimees.ee/8423730/filosoof-nietzsche-tee-luulelisest-noorukist-kultuuripolguriks ''Nietzsche tee luulelisest noorukist kultuuripõlguriks''] Postimees, kirjandus, filosoofia, AK 28.02.2026, lk 16-17 ([[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]], "Viis eeskõnet"; Võimu tahe") * [https://kultuur.postimees.ee/8444202/psuhholoogia-tark-on-see-kes-loob-uut-teadmist ''Tark on see, kes loob uut teadmist''] Postimees, kirjandus, psühholoogia, AK 11.04.2026 ([[Peeter Tulviste]] 2025, "Mõtelda ning mõista") * [https://kultuur.postimees.ee/8492628/luurajad-vaimulikuruus-ja-mitme-naoga-eestlane ''Luurajad vaimulikurüüs''] Postimees, kirjandus, ajalugu, AK 20.06.2026 (Yvonnick Denoël 2026, "Vatikani luurajad") ===Muud tekstid=== * ''Kurjuse semiootika''. – Sulane, viinakuu (oktoober), nr 2/51, 2008, lk 25-26 (pseudonüüm) * ''Muusika ja vana lepingu maailm''. – Sulane, lehekuu (mai), nr 1/54, 2010, lk 20-23 (pseudonüüm) * [https://kaarlikogudus.ee/wp-content/uploads/2017/09/2010_dets.pdf ''Juudakristlusest''] Sulane, jõulukuu (detsember), nr 2/55, 2010, lk 11-14 (pseudonüüm) * [http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/10/teabeuhiskonna-uus-sojakunst.html#!/tcmbck ''Teabeühiskonna uus sõjakunst'']. Raamatututvustus: Frans P. B. Osinga. ''Teadus, strateegia ja sõda. John Boydi strateegiateooria''. Riigikaitse Raamatukogu, 2013 * [http://rahvuslane.blogspot.com.ee/2015/09/paar-arvamust-yogasutra-raamatule.html ''Paar arvamust Yogasūtra raamatule'']. Arvamusavaldus Martti Kalda ja Inga Põldmaa raamatule ''Yogasūtra'' (Patañjali). Bibliotheca ASIATICA, 2015 === Uurimistööd === * 2003 – diplomitöö "Katehheesi ja religiooniõpetuse võrdlus" * 2006 – magistritöö "[[Kiriku usuõpetuse ja kooli religiooniõpetuse erinevused]]" == Tunnustus == 2023. aasta ajakirja [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] hõbeauhind (nr 2), universalia. {{JÄRJESTA:Lamus, Leho}} [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] owd5oq7kcn5ud4ze399a4ryoaezdxyn 0 195298 7231994 6658323 2026-09-11T07:01:43Z Kuriuss 38125 7231994 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib naha pigmendi muutmisest; filmi kohta vaata [[Tätoveering (film)]]}} {{toimeta}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} [[Fail:Dom Carter Barn Owl Tattoo.jpg|pisi|[[Kuu]]d ja [[loorkakk]]u kujutav tätoveering vasakul [[säär]]el]] '''Tätoveering''' on inimese või looma nahapinna alla kantud [[tint]], mis muudab [[Nahk|naha]] [[Pigment (bioloogia)|pigmenti]]. Tätoveeringu tegemist nimetatakse tätoveerimiseks. Inimestele tehakse tätoveeringuid põhiliselt kaunistamise eesmärgil, loomadele nende identifitseerimiseks. Tätoveeringud on kandnud ajaloos erinevaid tähendusi – eesmärgiks võib olla hirmutamine, šokeerimine, identifitseerimine või lihtsalt keha kaunistamine. Samuti on tätoveeringutel olnud oluline kultuuripärandiline taust. Loodusrahvaile polnud tätoveerimine üksnes keha kaunistamine, vaid ka rituaalne toiming ja hõimu-, sotsiaalse kuuluvuse jm märkimise võte. Vanglates või sunnitööasutustes viibivad kurjategijad tätoveerivad oma ihule sümboolse tähendusega kujutisi, et näidata põlgust kogu inimkonna ja ühiskonna vastu. Tahtes vanglast vabanedes oma elu parandada ja korralikuks inimeseks hakata, võivad tätoveeringud muutuda takistuseks.<ref>Inimene värvib keha. Rahvaleht, 29. november 1932, nr. 141, lk. 4.</ref> == Etümoloogia == Sõna tätoveering (ingl ''tattoo'' või ''tattow)'' pärineb 18. sajandi polüneesia sõnast ''tatau'', mis tähendab 'korraliku tööinimese moodi' (täpsemalt 1769. aastal nimi- ja tegusõnana Capten Cooki reisidest). [[Pilt:MaoriChief1784.jpg|vasakul|pisi|230x230px|Tätoveeritud Maoori hõimupealik (kapten Cooki ja tema meeskonna ülestäheldus aastast 1784)]] == Ajalugu == Tätoveeringute ajalugu on võimatu täpselt ajaliselt määratleda, kuid need on eri kultuurides ümber maailma juba aastatuhandeid tuntud. Näiteks olid maailma kõige paremini säilinud kiviaja inimese, 1991. aastal Alpidest leitud 5300 aastat vana jäämees [[Ötzi]] kehal tätoveeringud. [[Jaapan]]is on tätoveerimisel pikad traditsioonid, mis on seotud kuritegelike ''[[yakuza]]''-grupeeringutega – liikmed on sageli üle keha tätoveeritud, kuid seda pole riiete tõttu näha. Tätoveeringud jõudsid Euroopasse 1600. ja 1700. aastate paiku avastusretkedega – meremehed tõid kaugete maade põliselanike tätoveeringud omal nahal Euroopasse näha. 1800. aastate paiku muutusid tätoveeringud populaarseks kogu Euroopas, isegi näiteks Taani kuningal [[Frederik IX]]-l olid kehakaunistused. 1920. aastatel vähenes lääneriikides tätoveeringute populaarsus ja sestsaadik jäi tätoveerimine pikaks ajaks peamiselt kurjategijate ja meremeeste pärusmaaks. 1960. ja 1970. aastatel hakkas tätoveeringute populaarsus taas kasvama ning 1990. aastatel sai tätoveerimisest juba mood. Sealjuures tulid moodi nn ''tribal''-tätoveeringud. Teised populaarsed motiivid olid vana kooli pildid, traditsioonilised roosid, leopardid ning muud mustad ja hallid pildid. [[Pilt:Beato, Felice (1834 – 1907) - Tattooed japanese men - ca. 1870.jpg|pisi|216x216px|Tätoveeritud jaapani mehed umbes 1870. aastal]] Tänapäeval on populaarseim vahend tätoveeringute tegemisel elektriline tätoveerimismasin. Nüüdisaegsetel masinatel on elektromagnetilised mähised, mis liigutavad armatuuri üles ja alla. Armatuur on omakorda ühendatud kanaliseeritud nõelaga, mille kaudu jõuab tint naha alla. == Tüübid == Ameerika Dermatoloogia Akadeemia ([[American Academy of Dermatology]]) eristab viit tüüpi tätoveeringuid: * traumaatilised tätoveeringud, tuntud ka kui loomulikud tätoveeringud, mis tulenevad vigastustest (nt teeõnnetus asfaldil või pliiatsisüsi naha all); * amatöörtätoveeringud; * professionaalsed tätoveeringud (nii traditsiooniliste vahendite kui ka kaasaegsete masinatega); * kosmeetilised tätoveeringud, tuntud ka kui püsimeik; * meditsiinilised tätoveeringud. === Traumaatilised tätoveeringud === Traumaatiline tätoveering on mingi aine (nt asfaldi) sattumine haavale või katkisele nahale. Neid tätoveeringuid on raske eemaldada, kuna pigmenti muutev aine on mitme nahakihi vahel laiali ning [[arm]]istumine ja püsiv dislokeerimine teeb eemaldamise võimatuks. Samuti võib traumaatiline tätoveering tekkida naha tahtlikul või õnnetuslikul vigastamisel pliiatsi või tindiga, kui grafiit või süsi jätab nahale märgi. [[Pilt:A marriageable girl.jpg|pisi|241x241px|Paapua Uus-Guinea põlisrahval Koita hõimul hakatakse naisi alates viiendast eluaastast igal aastal tätoveerima. V-kujuline kaelus sümboliseerib naise abieluealisust. Foto aastast 1912]] === Amatöör- ja professionaalsed tätoveeringud === Paljud tätoveeringud täidavad olulist rolli [[siirderiitus]]tel, esindades staatust, sümbolit religioossest ja spirituaalsest pühendumisest, julguse, visaduse, seksuaalsuse või viljakuse märki, armastuse kinnitust. Tihti asendavad need ka [[amulett]]i või [[talisman]]i. Tätoveering võib olla ka karistuse, süüdimõistmise või orja märk. Sümboolika ja tätoveeringute tähenduse määrab kandja kultuur ja taust. Tätoveeringud võivad näidata, mida inimene tunneb sugulase, üldiselt lähisugulase (nt ema/isa või tütar/poeg) või mõne muu lähedase vastu. Tänapäeval lastakse end tätoveerida esteetilistel, kosmeetilistel, sentimentaalsetel, mälestamisega seotud, religioossetel ja maagilistel põhjustel, sidudes end seeläbi teatavate gruppide, jõukude (vt kuritegelikud tätoveeringud) või mõne etnilise grupiga. [[Kambodža]]s, [[Laos]]es ja [[Tai]]s kaitsevad mõned tätoveeringud kurjuse ja halva õnne eest. [[Filipiinid]]el arvatakse, et tätoveeringutel on maagiline jõud, mis kaitseb kandjaid. === Identifitseerivad tätoveeringud === [[Pilt:Auschwitz survivor displays tattoo detail.jpg|vasakul|pisi|Auschwitzi koonduslaagri vangi identifitseeriv tätoveering]] Tätoveeringuid on eri riikides ja kultuurides kasutatud ka märgistamise vahendina, mis on toimunud ka vastu tahtmist. Nii on ajaloos märgistatud sõdureid, prostituute ja vange, näiteks [[Kolmas Riik|Saksamaa]] [[Koonduslaager|koonduslaagrites]] [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal. Sakslased alustasid tätoveerimist [[Oświęcimi koonduslaager|Auschwitzi koonduslaagris]] [[1941]]. aastal, et vange identifitseerida: koonduslaagrisse sisenemisel vang registreeriti ja tema käsivarrele tätoveeriti isikunumber. [[Vana-Hiina]] [[Zhou dünastia|Zhou]] keisririigis tehti vangidele, orjadele ja kurjategijatele aga näotätoveeringud. Jaapanis oli feodaalajal kriminaalkaristus ''[[Irezumi]]'', millega kaasnes käsivarrele tätoveerimine – sealt võis lugeda isiku kriminaalset tausta, samuti määratud karistust ja kuriteo olemust. ''Irezumi'' andis oma kandjale püsiva kuritegeliku sildistuse ja põhjustas isiku väljalangemise ühiskonnast. [[Vana-Rooma]] riigi sõduritele olid identifitseerivad tätoveeringud käsivartel kohustuslikud – need tegid reetmise keerulisemaks. [[Gladiaator]]itel ja [[ori|orjadel]] olid samuti tätoveeringud: eksporditud orjad kandsid tätoveeringut "maksud makstud" ning laupadel "peatage mind, olen põgenik". Identifitseerimiseks mõeldud tätoveeringuid tehakse tänapäeval ka kari- ja [[lemmikloom]]adele. Enne [[Lemmikloomade kiibistamine|lemmikloomade kiibistamise]] levimist tätoveeriti kassidele ning koertele kõrvale või kõrvalestale number, mille järgi sai omaniku kindlaks teha. Viimasel ajal on populaarsemaks osutunud [[kiip|mikrokiip]]. === Kosmeetilised tätoveeringud === [[Pilt:Diana na 2de beh.JPG|vasakul|pisi|178x178px|Tätoveeritud püsihuulemeik]] Kosmeetiline tätoveerimine (tuntud ka kui [[püsimeik]] ehk [[mikropigmentatsioon]]) on huulte, kulmude ja ripsmete värvi korrigeerimise meetod, tänu millele on võimalik luua soovitud kontuure nahka traumeerimata. Püsimeik püsib aastaid, seega pole tavalised kosmeetikavahendid enam vajalikud. === Funktsionaalsed tätoveeringud === Funktsionaalsed tätoveeringud erinevad esteetilistest tätoveeringutest eesmärgi poolest. Üheks näiteks on [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõbe]] põdevad patsiendid, kelle nime tätoveering aitab isikul seda meelde tuletada. === Meditsiinilised tätoveeringud === [[Pilt:Man with armpit tattoo. Razor Neva, blood type, birth year. Color.jpg|pisi|vasakul|Meditsiiniline tätoveering: [[veregrupp]]]] Meditsiinilised tätoveeringud on vajalikud teatud protseduuridel ning neil võib olla hoiatav eesmärk. Kui patsient põeb kroonilist haigust või allergiat, mis võib kiiresti eskaleeruda, vajab ta kiiret arstiabi. Kiiritusravis kasutatakse tätoveeringuid haiguskolde täpse asukoha markeerimiseks, et kahjustada võimalikult vähe kõrvalisi kudesid. Tätoveeringuid tehakse ka kandja muu meditsiinilise info (nt [[veregrupp]], [[haigus]]ed, [[allergia]]d jne) edastamiseks. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal tehti nii ''[[Allgemeine-SS]]'' kui ka ''[[Waffen-SS]]'' sõduritele vasaku õlavarre siseküljele [[SS-i veregrupi tätoveering|veregrupi tätoveering]], mis hiljem osutus kindlaks SS-vägedesse kuulumise tunnuseks, mille alusel sõjakurjategijaid vangi mõisteti. == Tätoveerimine == [[Pilt:Nick's tattoo gun.jpg|pisi|Tätoveerimismasin]] '''Tätoveerimine''' tähendab naha torkimist tätoveerimismasinaga, millest eraldub värvaine. Tuleb tagada, et nõel satuks õigele sügavusele. Varasemad tätoveeringud on tehtud terava nõelaga. [[Jaapan]]is ja mujalgi on tätoveeringuid tehtud ka terava bambuspiigiga. Tätoveerimisel käib nõel umbes 1–2&nbsp;mm sügavusel nahas, kandes sinna tinti. Liiga sügavale sattudes võib kaasneda ''blowout''-i nimeline nähtus – tint valgub naaberkudedesse, mistõttu joon vajub laiali (sinikaefekt). Kui aga vajalikust sügavusest jääb puudu, pigmenteeritakse ainult marrasnahk, mille tõttu on lõpptulemus ebakvaliteetsem ja tätoveering tuhmub kiiremini. Tätoveerimise käigus surutakse tindi pigmendiosakesed marrasnaha alla. Kuna pigmendiosakesed on võõrkehad, aktiveeruvad nende endasse haaramiseks teatud tüüpi rakud. Kui sellised pigmendiosakesed pole toksilised, siis ümbritsetakse need armkoe – sisuliselt ongi tätoveering haava tagajärjel tekkinud suur arm. Kuna pigmendiosakesed on armkoega naharakkudest eraldatud, jääb pilt püsima ning hiljem muutub armkude sidekoeks. Pigment püsib küll stabiilselt otse marrasnaha all, kuid aastakümnete jooksul liigub siiski pärisnaha sügavamatesse kihtidesse. Sel juhul tätoveering tuhmistub ja vajab ületegemist. == Terviseriskid == Kuna tätoveerimisega vigastatakse nahka, võib see põhjustada terviseriske ja [[allergia|allergilisi]] reaktsioone. Tänapäeval on risk tänu universaalsetele hügieeninõudetele väike: kasutatakse ühekordseid nõelu ja vahendeid, seadmed steriliseeritakse enne ja pärast kasutamist. Amatöörtätoveerimisel, näiteks vanglates, on haigestumisrisk kõrgem. Steriliseerimata vahendid või saastunud tint võivad põhjustada naha pindmisi [[infektsioon]]e, [[seeninfektsioon]]e, eri [[hepatiit|hepatiidivorme]], [[herpes]]t, [[HIV]]-d, [[stafülokokk]]infektsioone, [[teetanus]]t ja [[tuberkuloos]]i. Tätoveerimiseks kasutatavad tindid on üldiselt allergiavabad, kuid meditsiiniliselt on teatud värvide puhul täheldatud mitmeid allergilisi reaktsioone. Sageli on seda seostatud tindi pigmendis oleva [[nikkel|nikliga]], mis põhjustab metalliallergiat. == Eemaldamine == Kuigi tätoveeringuid peetakse permanentseks, on neid võimalik osaliselt või täielikult eemaldada. Tätoveeringu eemaldamine võib olla kallim ja valulikum kui oli tätoveerimine. Ühe meetodina saab tätoveeringuid eemaldada koos nahaosaga, pärast lõiget venitatakse nahka ja õmmeldakse see kinni. Teine viis on viia naha alla värvi lahustavaid aineid. Võimalik on ka koos joonistusega naha ülemine kiht maha kraapida. Täielikult saab tätoveeringu eemaldada vaid meditsiinilisel teel. Tänapäeval kasutatakse selleks kõige enam lasereemaldust, mille puhul lõhustatakse tätoveerimistint osakesteks. Näiteks tuleb tätoveeringu lasereemaldamisel aparaadiga QX-Max määrata õige lainepikkus. 1064&nbsp;nm lagundab aktiivselt tumedaid värve (must, hall), 532&nbsp;nm punaseid, 585&nbsp;nm siniseid, 650&nbsp;nm rohelisi värve. Tasub teada, et tätoveeringu korrigeerimine või täielik eemaldamine ei toimu vaid ühe protseduuriga – sõltuvalt tätoveeringust tuleb läbida 3–10 protseduuri. Kuna need osakesed viib kehast välja immuunsüsteem, on lasereemaldus tõhus eelkõige hea verevarustusega kehaosadel. == Vaata ka == * [[Maud Wagner]] * [[Samuel O'Reilly]] == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Netiviide|autor=Tätoveeringud.ee|url=https://tätoveeringud.ee|pealkiri=Lisaks pakutakse ajutisi kleeps tätoveeringuid|väljaanne=}} {{Commons|Category:Tattoos}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Tätoveerimine| ]] tcx5oea0teml2aueqtd73ogf03baaz0 0 197866 7231856 7163874 2026-09-10T20:47:40Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7231856 wikitext text/x-wiki '''Meta Vannas''' (1949–1975 '''Jangolenko''', ka '''Jangolenko-Vannas'''; [[9. jaanuar]] [[1924]] [[Pühalepa vald (Pühalepa kihelkond)|Suuremõisa vald]], [[Pühalepa kihelkond]], [[Läänemaa]] ([[Hiiumaa]]) – [[25. november]] [[2002]] [[Tallinn]]) oli [[Eesti NSV]] partei- ja riigitegelane. Ta lõpetas 1950. aastal [[Kärdla Keskkool]]i. ==Tegevus ELKNÜ-s ja [[EK(b)P]]-s== [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude teise okupatsiooni ajal]] oli ta alates 1940. aastast [[ELKNÜ]] liige ja oli 1941. aastal pioneerijuht Saku [[Pioneerilaager|pioneerilaag]]ris. Kommunistliku tegevuse eest oli ta [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal vangis [[Haapsalu]]s, Tallinnas ([[Lasnamäe vangla]]s ja [[Keskvangla]]s) ning 1944–1945 [[Stutthofi koonduslaager|Stutthofi koonduslaagris]].<ref name=":1">[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:263198/262105/page/200 Meta Villemi t. Vannas], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] = Верховный Совет ЭССР IX созыв: biograafiline lühiteatmik. Eesti Raamat. Tallinn 1976, lk 197</ref> Ta vabanes märtsis 1945 laagrist, kuid jäi Saksamaale ja töötas Nõukogude vägede tagalas majandusalal. Ta tuli Saksamaalt ära tagasi Eestisse oktoobris 1946.<ref>Meta Vannas. "Häirekella hüüd". Tallinn: Eesti Raamat, 1980. Lk 56–59</ref> 1947. aastal oli ta ELKNÜ [[Kõrgesaare vald|Kõrgessaare val]]lakomitee sekretär, 1948. aastast ELKNÜ Hiiumaa<ref>[https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1970/12/03/2 Koos parteiga, leninlikul rajal]. Nõukogude Hiiumaa nr 143, 3. detsember 1970</ref> maakonnakomitee õppiva noorsoo ja pioneeritöö osakonna juhataja ja ELKNÜ Hiiumaa maakonnakomitee teine sekretär. 1952–1954 oli ta [[ELKNÜ]] Jõhvi Rajoonikomitee I sekretär. [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|NLKP]] liige 1949. aastast.<ref name=":1" /> Ta õppis aastatel 1950–1951 [[EKP Keskkomitee Vabariiklik Parteikool|EKP Keskkomitee Vabariiklikus Parteikoolis]]. Ta oli 1957–1960 [[EKP Jõhvi Rajoonikomitee]] III sekretär.<ref name=":1" /> Ta lõpetas 1961. aastal [[NLKP KK juures asuv Kõrgem Parteikool|NLKP Kõrgema Parteikooli]]. Ta oli [[EKP Keskkomitee]] liige aastatel 1961–1986. ==Tegevus Eesti NSV haldus- ja riigiasutustes== *1954–1957 [[Jõhvi rajoon]]i TSN TK esimehe asetäitja *1960–1969 [[Narva linna TSN Täitevkomitee]] esimees.<ref>[http://www.gazeta.ee/?p=33616 «Мы — не прах под ногами правителя» (надпись на плакате на стоянии людей в Таллинне в 2011 году)]. Gazeta.ee</ref> *[[1969]]–1975 [[Eesti NSV teenindusminister]] Ta oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis|VI]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis|VII]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis|VIII]], [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis|IX]] ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis|X]] koosseisu saadik. Ta oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis|VIII koosseisu]] Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe asetäitja 1967. aastast<ref>EESTI NSV ÜLEMNÕUKOGU OTSUS Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi valimise kohta. EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 29. aprill 1967 Nr. 19 (76), Art 154</ref>, [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis| IX koosseisu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe asetäitja [[1975]] – [[25. mai]] [[1978]] ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe kohusetäitja [[25. mai]] [[1978]] – [[26. juuli]] [[1978]] ning [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i esimehe asetäitja [[26. juuli]] [[1978]] – [[1985]]. == Ühiskondlik tegevus == Vannas on olnud [[Keskerakond|Keskerakonna]] juures tegutseva [[Sundüürnike Kogu]] liige ning rahvusvahelise organisatsiooni [[Rombergpark]] komitee asepresident. == Tunnustus== * [[Lenini orden]] (1965) * [[Tööpunalipu orden]] (2 tk) * orden [[Austuse märk]] * medal [[Eeskujuliku töö eest]] * medal [[Töövapruse eest]] == Teoseid == *"Tänase Eesti naised". Tallinn: Eesti Raamat, 1975 *"Häirekella hüüd". Tallinn: Eesti Raamat, 1980 *"Põhiseadus ja naised". Tallinn: Eesti Raamat, 1981 === Artikleid === *[http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=1977 "Holokausti asemele massimõrvade mälestuspäev?"]. Kesknädal, 9. oktoober 2002 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=135233 Meta Vannase foto] *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=GJANGnbGDr25 Haud Tallinna Metsakalmistul] {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Artur Vader]]|nimi=[[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees]] (esimehe kohusetäitja)|aeg=1978|järgnev=[[Johannes Käbin]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Vannas, Meta}} [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:ELKNÜ rajoonikomiteede esimesed sekretärid]] [[Kategooria:Narva linnapead]] [[Kategooria:Eesti NSV VI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VII Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV VIII Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV IX Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Saksamaal]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1924]] [[Kategooria:Surnud 2002]] 7yat6rjtkjywbflhko7fr8yqgci77zd 0 198167 7232163 7230030 2026-09-11T11:12:07Z Kuriuss 38125 7232163 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{See artikkel|räägib kirjanikust, linna kohta vaata artiklit [[Stendal]].}} [[Pilt:Stendhal.jpg|pisi|Stendhal, [[Johan Olaf Sodemark]]i portree, 1840]] '''Marie-Henri Beyle''' (kirjanikunimi '''Stendhal'''; [[23. jaanuar]] [[1783]] [[Grenoble]] – [[23. märts]] [[1842]] [[Pariis]]) oli prantsuse kirjanik, esseist ja kriitik, keda peetakse üheks nüüdisaegse [[Psühholoogiline romaan|psühholoogilise romaani]] ning [[kriitiline realism|kriitilise realismi]] rajajaks. == Elulugu == Ta sündis advokaadi ja maaomaniku Chérubin Beyle'i ja tema naise Henriette Gagnoni kodanlasperes. Ta oli õnnetu laps, kellele ei meeldinud tema "kujutlusvõimetu" isa ja kes leinas oma ema, keda ta tulihingeliselt armastas ja kes suri, kui ta oli seitsmeaastane.<ref>https://www.litencyc.com/php/speople.php?rec=true&UID=4209</ref> Lapsepõlve veetis perekonna maamajas [[Grenoble]]’is, kus teda mõjutasid nii valgustusideed kui ka varajased pettumused perekonnaelus. Päev pärast seda, kui Napoleon haaras Brumaire'i riigipöördega võimu (9. november 1799), saabus ta elama Pariisi ja asus sugulase Pierre Daru toel tööle sõjaministeeriumi ametnikuna. Kevadel 1800 astus ta nooremleitnandina Prantsuse armee 6. tragunirügementi ja osales mais 1800 Napoleoni sõjakäigul läbi Saint-Bernardi mäekuru Itaaliasse. Sellel sõjaretkel nägi ta Milano La Scala teatris esimest korda Napoleoni ennast. Milanos elas ja töötas kindral Pétiet' abina Adda palees. Hiljem kolis Casa Bovarasse, töötades endiselt Claude Pétiet', nüüdseks Prantsuse Vabariigi suursaadiku ja erakorralise ministri, heaks. Õhtuti suhtles Milano seltskond Prantsuse sõjaväe ja diplomaatilise korpuse tippjuhtidega. 1801. aasta lõpul naasis ta Prantsusmaale. Pärast kolmekuulist puhkust Grenoble'is lahkus sõjaväest ja naasis Pariisi. Järgmised aastad ei olnud edukad. Tema kirjutamis- ja äripingutused ebaõnnestusid ning ta muutus rahutuks ja vaeseks. Oma sugulase Martial Daru toel oli ta 1806–1808 prantslaste poolt allutatud Braunschweigi hertsogiriigi sõjakomissar, 1808-1809 Braunschweigi keiserlike domeenide intendant.1809. aastal saadeti esmalt Strasbourgi ja seejärel Viini. Selle reisi ajal läbis ta Saksamaa linna Stendhali, kust ta sai oma pseudonüümi. 1810. aasta algul naasis Pariisi ja määrati Prantsusmaa Riiginõukogu ({{lang|fr|Conseil d'État}}) audiitoriks ning seejärel krooni raamatupidamise, hoonete ja mööbli inspektoriks. Tema ülesannete hulka kuulusid Versailles', Fontainebleau ja Louvre'i losside haldamine. Sel perioodil suhtles ta Prantsuse ühiskonna kõrgeimate tippudega. Juulis 1812 liitus ta uuesti armeega ja osales sõjakäigus Venemaale.<ref>David Markham "Following in the Footsteps of Glory: Stendhal's Napoleonic Career" ''Napoleonic Scholarship: The Journal of the International Napoleonic Society.'' Vol.1, number 1, 1.04.1997</ref> Ta nägi lähedalt Moskva põlemist ja Prantsuse armee talvist taganemist.<ref>Haig, Stirling (1989). ''Stendhal: The Red and the Black''. Cambridge: Cambridge University Press. p.&#x20;9. </ref> Ta määrati sõjavarustuse volinikuks ja saadeti Smolenskisse tagasipöörduva armee jaoks varusid ettevalmistama.<ref>Nemo, August (2020). ''Essential Novelists – Stendhal: modern consciousness of reality''. Tacet Books.</ref> Ta ületas Berezina jõe, leides ülekoormatud pontonsilla asemel kasutatava koolmekoha, mis tõenäoliselt päästis tema ja ta kaaslaste elu. Ta saabus Pariisi 1813. aastal, suuresti teadmatuses üldisest fiaskost, milleks taganemine oli muutunud. Sai Venemaa sõjakäigu ajal tuntuks oma mõistuse ja "selge pea" säilitamise poolest. Samuti järgis ta oma igapäevast rutiini, ajades iga päev Moskvast taganedes habeme maha. Võideldes Napoleoni armees jäi Napoleon talle suureks eeskujuks ja inspiratsiooniallikaks, kellel on keskne roll pea kõikide tema romaani peategelaste elus.<ref>David Markham "Following in the Footsteps of Glory: Stendhal's Napoleonic Career" ''Napoleonic Scholarship: The Journal of the International Napoleonic Society.'' Vol.1, number 1, 01.04.1997</ref> Alates [[1814]]. aastast elas ta peamiselt Põhja-Itaalias, eeskätt [[Milano]]s, mis kujunes talle vaimseks koduks ja oluliseks inspiratsiooniallikaks. 1821. aasta juunis pöördus tagasi Pariisi. Alates 1830. aastast töötas Prantsuse konsulina [[Civitavecchia]]s ja [[Trieste]]s.<ref>''The New York Times Guide to Essential Knowledge: A Desk Reference for the Curious Mind''. New York: St. Martin's Publishing Group. 2011. p.&#x20;1334.</ref> Varasemal loomeperioodil kirjutas peamiselt [[biograafia]]id, kus kuulsate heliloojate ([[Joseph Haydn|Haydn]], [[Mozart]], [[Rossini]] jt) seas oli ka Napoleoni elulugu (1817–1818). Stendhal kirjutas lisaks romaanidele ka [[essee|esseid]], näiteks maalikunsti ajaloost Itaalias, aga ka armastusest, samuti mitmeid reisikirju ("Jalutuskäigud Roomas" jt). Stendhal oli üks esimesi kirjanikke, kes kujutas ilukirjanduses sügavuti inimese sisemaailma, ühendades kriitilise realismi romantiliste ideedega ning rünnates oma teostes restauratsiooniaja ühiskondlikku ja poliitilist reaktsiooni. Tema tähtteosteks peetakse romaane "Punane ja must" (1831; eesti keeles 1938 ja 1952), "Parma klooster" (1839; eesti keeles 1959 ja 1981) ning postuumselt ilmunud "Lucien Leuwenit" (1894). Märkimisväärsed on ka tema autobiograafilised kirjutised, sealhulgas „Henri Brulardi elu“. 1808. aastal haigestus Stendhal [[süüfilis]]se. Teda raviti [[kaaliumjodiid]]i ja [[elavhõbe]]daga, mille kõrvaltoimed võisid olla isegi kahjulikumad kui süüfilis ise. Stendhal suri 59-aastaselt [[insult|insuldi]] tagajärjel Pariisis ning on maetud [[Montmartre'i kalmistu]]le. ==Teoseid== [[Pilt:StendhalCharterhouseParma01.jpg|pisi|upright|"[[La Chartreuse de Parme]]", tiitelleht]] * Koos Giuseppe Carpani, Théophile Frédéric Winckleri ja Friedrich Schlichtegrolliga, "[[Vies de Haydn, Mozart et Métastase]]" (''Lettres écrites de Vienne en Autriche, sur le célèbre compositeur Haydn, suivies d'une vie de Mozart, et des considérations sur Métastase et l'état présent de la musique en France et en Italie''), [[Pariis]], [[1815]] ([[1854]] väljaanne) [http://books.google.fr/books?id=4Bs5AAAAIAAJ&printsec=frontcover&source=gbs_v2_summary_r&cad=0 Google'i raamat] *"[[Histoire de la Peinture en Italie]]", [[Pariis]], [[1817]] ([[1929]] väljaanne) 1. köide [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k6891x.texteBrut Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat], 2. köide [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k68927.texteBrut Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat] *"[[Rome, Naples et Florence]]", [[Angoulême]], [[1817]] ([[1854]] väljaanne) [http://books.google.fr/books?id=BS0LAAAAYAAJ&printsec=frontcover&dq=stendhal+rome,+naples+et+florence#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat] *"[[De l'amour (raamat)|De l'amour]]" ('Armastusest'), Pariis, [[1822]], ([[1927]] väljaanne), 1. köide [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k68866.r=.langFR Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat], 2. köide [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k6887h.texteBrut Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat] *"[[Racine et Shakespeare]]", Pariis, [[1823]], ([[1928]] väljaanne [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k6931h.texteBrut Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat] *"[[Vie de Rossini]]", Pariis, [[1823]], ([[1854]] väljaanne)[http://books.google.fr/books?id=5dRNAAAAMAAJ&dq=stendhal+vie+de+rossini&printsec=frontcover&source=bl&ots=AhQ1hLDDs1&sig=gJA6edoHMkJx86UMiuPvhxjqbC4&hl=fr&ei=oFDcSvHnC5O5jAfP_ujfCA&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=2&ved=0CAwQ6AEwAQ#v=onepage&q=&f=false Google'i raamat] *"[[Racine et Shakespeare]], II", Pariis, [[1825]] *"[[D’un nouveau complot contre les industriels]]", Pariis, [[1825]] [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k85600g Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat] *"[[Armance]]. Quelques scènes d'un salon de Paris en 1827", Pariis, [[1827]] ([[1927]] väljaanne) [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k68688.texteBrut Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat] *"[[Vanina Vanini]]", Pariis, [[1829]] *"[[Promenades dans Rome]]", Pariis, [[1829]] ([[1883]] väljaanne) [http://archive.org/stream/promenadesdansro01stenuoft#page/n7/mode/2up OpenLibrary raamat] *"[[Le Rouge et le Noir]]", Pariis, [[1830]] [http://archive.org/stream/lerougeetlenoir00sten#page/n7/mode/2up OpenLibrary raamat] *"[[Mémoires d'un touriste]]", Pariis, [[1838]] ([[1854]] väljaanne) [http://archive.org/stream/mmoiresduntouri02stengoog#page/n9/mode/2up OpenLibrary raamat] *"[[La Chartreuse de Parme]]", Pariis, [[1839]] : [[1846]] [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k113410t.texteBrut Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat] ([[1927]]. väljaanne), 1. köide [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k6899d Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat], 2. köide [http://gallica.bnf.fr/ark:/12148/bpt6k6900c Gallica Bibliothèque nationale de France'i raamat] *"[[Chroniques italiennes]]: Vittoria Accoramboni, Les Cenci, La Duchesse de Palliano, L'Abbesse de Castro, Trop de faveur tue, Suora Scolastica, San Francesco a Ripa, Vanina Vanini", Pariis, [[1837]] – [[1839]] ([[1855]] väljaanne) [http://archive.org/stream/chroniquesitali00stengoog#page/n12/mode/2up OpenLibrary raamat] *"Idées italiennes sur quelques tableaux célèbres", Pariis, [[1840]] *... ===Eesti keelde tõlgitud teoseid=== *"[[Punane ja must]]", tõlkinud [[Johannes Semper]], [[Eesti Riiklik Kirjastus]] [[1952]] *"[[Parma klooster]]", tõlkinud [[Maria Hange]] (värsid tõlkinud [[Ain Kaalep]]), Eesti Riiklik Kirjastus [[1959]] *"[[Lamiel]]", tõlkinud [[Ott Ojamaa]], Perioodika [[1983]] *"[[Itaalia kroonikad]]", tõlkinud Ott Ojamaa, [[Eesti Raamat]] [[1984]] * "Armastus" (kokkuvõtlik tõlge pikemast traktaadist) – raamatus "Armastus. Aforismiraamat", koostanud [[Valev Mirtem]], Tallinn [[1999]], lk 137–178 *"Enesekesksed mälestused", tõlkinud [[Kaia Sisask]], [[Vagabund (kirjastus)|Vagabund]] [[2003]], ISBN 9985835646 == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * [[Franz Schiller]], "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", II köide, [[RK Teaduslik Kirjandus]], [[Tartu]] [[1941]], lk 11–25 * [[Anatoli Vinogradov]], "Aja kolm värvi" (biograafiline romaan). Vene keelest tõlkinud [[Adam Randalu]], värsid tõlkinud [[Minni Nurme]], [[Jaan Kross]]; eessõna: [[Maksim Gorki]]; järelmärkused: [[Ott Ojamaa]]. [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1965]], 616 lk * [[Horace Engdahl]], "Üksilduse poliitika", Tõlkinud [[Ülev Aaloe]], Vagabund, Tallinn [[1998]], lk 11–27 ("Stiil ja õnn" – Stendhali stiilist) * [[Stefan Zweig]], "Kolm oma elu laulikut: [[Giacomo Casanova|Casanova]], Stendhal, [[Lev Tolstoi|Tolstoi]]". Tõlkinud [[Vilma Jürisalu]]. Eesti Raamat, Tallinn [[2001]], 256 lk * [[Linnar Priimägi]], "Stendhali "punane" – tsitaat või sümbol?" – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] [[2002]], nr 6, lk 1231–41 {{Romantism}} [[Kategooria:Prantsuse kirjanikud]] [[Kategooria:Prantsusmaa diplomaadid]] [[Kategooria:Auleegioni rüütlid]] [[Kategooria:Montmartre'i kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1783]] [[Kategooria:Surnud 1842]] nb5rfqlah0vwoupu64ge9bqrtktpec2 0 204127 7231868 7014748 2026-09-10T20:51:21Z Amherst99 15496 7231868 wikitext text/x-wiki '''Jaan Riet''' ([[27. märts]] ([[vkj]] 15. märts) [[1873]] – [[28. juuli]] [[1952]]) oli eesti [[fotograaf]]. == Elulugu == Jaan Riet sündis [[Viljandi maakond|Viljandimaal]] [[Abja vald (Halliste kihelkond)|Abja vallas]] [[Peraküla (Abja)|Peraküla]]s puusepp [[Hans Rieti]] lasterohkes peres. Ta õppis Peraküla vallakoolis. Aastatel 1887–1894 töötas ta Viljandis sugulase [[Henn Rieti]] veiniäris. Järgides [[Jakob Hurt|Jakob Hurda]] üleskutset üldrahvalikult vanavara koguda, saatis Riet aastatel 1890–1897 Jakob Hurdale ja [[Matthias Johann Eisen]]ile 75 poognat vanasõnu, mõistatusi, kõnekäände ja vanarahva uskumusi.<ref name=":1">Sadam, Lii. ''Jaan Riet ei teinud oma pilte üksi''. – Sakala, 07.06.2003.</ref> 1902. aastal sõlmiti Jaan Rieti ja Maria (hiljem Marie, 1880–1959) Udelti abielu. [[Marie Riet]] õppis aastatel 1908–1909 [[Dresden]]is Bruno Wiehri fotoäris fotokunsti. Jaanil ja Mariel oli kaks tütart: [[Hilja Riet]] (1905–2006), kes õppis [[Pallas (kunstikool)|Pallase Kunstikoolis]] ja tegutses hiljem peamiselt fotokunstnikuna, ning [[Elma Tünder]] (1910–1987, sündinud Riet). Üle 50 aasta tegeles Jaan Riet fotograafiaga, jäädvustades Viljandi sündmusi ja inimesi. 1951. aastal tõsteti fotograaf koos perega välja oma majast, mis oli ühtlasi tema fotoateljeeks.<ref>Jõgi, Aime. ''Eesti esimene kunstpostkaartide pildistaja Hilja Riet saab 100-aastaseks''. – Eesti Elu, 07.01.2005.</ref> See mõjus laastavalt mehe tervisele, 1952. aastal Jaan Riet suri. Ta on maetud [[Viljandi vana kalmistu|Viljandi vanale kalmistule]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Viljandi Vana kalmistu, Jaani Kogudus, Jaani IV, 211-5, 8-kohaline kirstuplats |url=https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=GdEgPxlX4gxj |väljaandja=Haudi. Kalmistute register}}</ref> == Tegevus fotograafina == Juba veiniäri sellina tegeles Jaan harrastusfotograafiaga ning 1897. aastal läks ta [[Tallinn|Tallinna]] end täiendama. Fotograafiateadmised omandas Riet Tallinna fotograafi [[Hans Kristin]]i juures. Esimene fototöö, mis on registreerimisraamatusse kirja pandud, pärineb 1896. aasta 14. veebruarist.<ref name=":2">[[Tiit Noormets|Noormets, Tiit]]. ''Viljandi ajaloo jäädvustaja fotograaf Jaan Riet''. – Tee Kommunismile, 10.09.1983.</ref> Viljandisse asus fotograaf uuesti 1898. aastal. Samal aastal avas Riet tolleaegse [[Liivimaa]] kuberneri loal isikliku fotoateljee. 1903. aastal täiendas Riet end [[Saksamaa]]l [[Frankfurt|Frankfurdis]]. Kui Jaan Riet [[Esimene maailmasõda|Esimesse maailmasõtta]] kutsuti, hakkasid ateljees portreesid tegema pere naised, kes jätkasid seda ka hiljem.<ref name=":1" /> Riet huvitus ka [[stereofotograafia]]st ning 1936. aastaks oli stereofotode kogu sedavõrd suureks kasvanud, et sündis 547 võttest koosnev "Kodumaa stereopiltide kogu". 21. mail 1936 valiti Riet [[Eesti Meisterfotograafide Ühing]]u asutamiskoosolekul revidendiks. Rieti ateljee tegutses täpselt 50 aastat, see suleti 1948. aastal. Viimased fotod tegi Riet samuti 1948. aastal – viimane võte äriraamatus on registreeritud 21. märtsil 1948.<ref name=":0">Kattai, Hillar. ''Kroonika klaasnegatiividel''. – Sakala, 07.07.1988.</ref> == Looming == Jaan Riet jäädvustas Viljandi visuaalse ajaloo 19. sajandi lõpust 20. sajandi keskpaigani. Riet oli ennekõike ateljeefotograaf, kuid ta jäädvustas ka arvukalt linna- ja maastikuvaateid, hooneid, samuti päevakajalisi sündmusi. Peamised teemad, mida Riet oma fotodel kujutas:<ref name=":0" /> * portreed ja grupipildid – säilinud on hulgaliselt fotosid Viljandi kultuuri- ja ühiskonnategelastest, käsitöölistest, kaupmeestest, sõjaväelastest jt. Teiste hulgas on Riet pildistanud [[Konrad Mägi]], [[Villem Ormisson]]i, [[Hugo Raudsepp]]a, [[Karl Ader]]it, aga ka näiteks [[A.H. Tammsaare]]t (pildistatud 25. veebruaril 1903); * päevakajalised sündmused – nende hulgast leiab pildistusi turul, poodides, koolides, vallamajades, Viljandi laulupidudel (aastatel 1907, 1922, 1927 ja 1931); * linn ja maastik; * hoonete sise- ja välisvaated. Riet pildistas peamiselt [[klaasnegatiiv]]idele, samuti tundis ta huvi stereoskoopiliste piltide tegemise vastu, viimastest eluaastatest on säilinud ka [[tselluloidnegatiiv]]e. 13 registreerimisraamatust selgub, et aastatel 1896–1948 tegi ta 79 386 ülesvõtet.<ref name=":1" /> Keerulistel aegadel on osa neist kaotsi läinud, kuid 1971. aastal andsid Jaan Rieti tütred säilinud kogu (ligikaudu 60 000 negatiivi) üle nüüdsele [[Eesti Filmiarhiiv]]ile, kus moodustati Rieti isiklik fond. See sisaldab klaasnegatiive, stereoplaate (ligi 700) ja tselluloidnegatiive.<ref name=":2" /> Suur hulk Jaan Rietiga seotud esemeid on [[Tallinna Linnamuuseum]]i filiaalis [[Raevangla]] [[Fotomuuseum]]is. === Loomingu näiteid === <gallery> Foto Jaan Riet 05.jpg|Jalgratturid Viljandi lossimägedel, 1902 Foto Jaan Riet 14.jpg|Viljandi lossimäed, mees vormis, 1903 Foto Jaan Riet 29.jpg|Viljandi kreiskool lõpetajad (?) ja õpetajad, 1904 Foto Jaan Riet 01.jpg|Hr Voldemar Saar naisega, 1905 Foto Jaan Riet 04.jpg|Abielupaar Girni täisportree, 1906 Foto Jaan Riet 09.jpg|Prl Anna Altleis nukuga, 1906 Foto Jaan Riet 08.jpg|Karl Vilhelmsoni eraalgkooli grupp Rieti ateljees, 1907 Foto Jaan Riet 06.jpg|Anton Õunapuu võimlemis- ja laulumängude kursus, 1909 Foto Jaan Riet 07.jpg|Kolm meest, sh õp Jaanson, 1909 Foto Jaan Riet 12.jpg|Viljandi karskusseltsi Vabadus pidutoimkond, 1910 Foto Jaan Riet 10.jpg|Meessportlane Juhkamson, 1911 Foto Jaan Riet 13.jpg|Naised kübaratega Loodi Põrguorus (?), 1913 Foto Jaan Riet 20.jpg|Viljandi reservväelased, 1913 Foto Jaan Riet 11.jpg|Asowi pere, 1914 Foto Jaan Riet 18.jpg|Jahikoer jahisaagiga, 1916 Foto Jaan Riet 17.jpg|Jaan Rieti ateljee-maja vitriinaken koos lapsega, 1918 Foto Jaan Riet 02.jpg|Sakslased Viljandi linakaupmehe Ütti hoovis enne lahkumist, 1918 Foto Jaan Riet 32.jpg|Teater Ugala vabaõhuetendus "Kuningas Oidipus", 1923 Foto Jaan Riet 33.jpg|Eesti Haridusseltsi gümnaasiumi tütarlaste koor, 1927 Foto Jaan Riet 03.jpg|Viljandi Pauluse kirik, u 1933 </gallery> == Ateljee == [[Pilt:Jaan Rieti ateljeemaja talv 2007.JPG|pisi|Jaan Rieti ateljeemaja 2007. aasta talvel]] {{Pikemalt|Jaan Rieti ateljeemaja}} Riet alustas 1913. aastal [[Viljandi]]s tollasel Harjutuse tänaval ateljee- ja elumaja ehitamist [[Karl Burman vanem|Karl Burmani]] projekti järgi, hoone valmis 1914. aastal.<ref>Allik, Liis. ''Viljandi arhitektuur 19. ja 20. sajandi vahetusel''. – Viljandi Muuseum, 16.02.2006.</ref> Rieti ateljee oli kõrgetasemeline: ülesvõtete ruum oli klaasseina ja -katusega, valguse reguleerimist võimaldasid sinised ja valged eesriided, kunstliku valguse jaoks oli ateljees 12 500-vatist Osram Nitraphoti lampi, mille valgust mahendati valgete eesriietega. Pildistamiseks oli 15 objektiivi. Pimikus paiknesid muuhulgas ka kolm kopeerimise ja kaks suurendamise-vähendamise aparaati. Laboratoorium oli varustatud automaatse pesemismasinaga, samuti oli kaks tuba sisse seatud piltide ja plaatide retušeerimiseks (milles olid masinad piltide kartongile kleepimiseks, pressid, lõikurid jms).<ref>Sakalamaa Elu. Pärnu: Sõna, 1936.</ref> Kõrgetasemelise tehnika hulka kuulus ka 1925. aastal Leipzigi kevadmessil esmatutvustatud 35 mm filmiga töötav väikesemõõtmeline fotoaparaat Leica, mille Riet oli otse [[Saksamaa]]lt tellinud. Jaan ja tema tütar Hilja olid ühed esimesed Leica kasutajad Eestis.<ref>Tooming, Peeter. Hõbedane teekond. Tallinn: Valgus, 1990.</ref> Ateljee arengus mängis olulist rolli naispere: abikaasa Marie Riet, Marie noorem õde Anna Kukk (sündinud Udelt, õppis [[Leipzig]]is), tütred Hilja ja Elma. Jaan Rieti fotoateljee tegutses 50 aastat, kuni Nõukogude võim selle 1940. aastal [[natsionaliseerimine|natsionaliseeris]]. Ateljee suleti 1948. aastal ning 1951. aastal tõsteti Jaan Riet koos perega oma majast välja. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://www.meediateek.ee/site/search?i=p&rf=efa.215 Rieti kogu] Rahvusarhiivi Meediateek * Allik, Liis. [http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=138 Viljandi arhitektuur 19. ja 20. sajandi vahetusel] [[Viljandi Muuseum]], 16. veebruar 2006 * Jõgi, Aime. [https://www.eesti.ca/printarticle.php?id=8773 Eesti esimene kunstpostkaartide pildistaja Hilja Riet saab 100-aastaseks] Eesti Elu, 7. jaanuar 2005 * Jõgi, Aime. [https://sakala.postimees.ee/2158097/viljandi-fotograaf-hilja-riet-peab-oma-sajandaid-joule Viljandi fotograaf Hilja Riet peab oma sajandaid jõule] [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 24. detsember 2004 * Sadam, Lii. [https://sakala.postimees.ee/2395091/jaan-riet-ei-teinud-oma-pilte-uksi Jaan Riet ei teinud oma pilte üksi] [[Sakala (ajaleht)|Sakala]], 7. juuni 2003 * [https://blog.ra.ee/jaan-rieti-fotoateljee/ Rahvusarhiivi ajaveeb: Jaan Rieti fotoateljee] 26. november 2014 {{JÄRJESTA:Riet, Jaan}} [[Kategooria:Eesti fotograafid]] [[Kategooria:Viljandi vanale kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1873]] [[Kategooria:Surnud 1952]] cc2pu3ko64lu6v1h72vc0cthherc33d 0 204402 7231955 7149525 2026-09-10T23:47:35Z Raamaturott 56450 7231955 wikitext text/x-wiki '''Turingi auhind''' on üks kõrgemaid autasusid [[informaatika]] vallas. Seda võrreldakse [[Nobeli auhind|Nobeli auhinnaga]]. Auhinda annab alates [[1966]]. aastast välja igal aastal arvutitehnika assotsiatsioon ACM ([[Association for Computing Machinery]]). Auhind on nimetatud [[Alan Turing]]i auks. ==Auhinna laureaadid== {|class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Laureaat ! Riik |- |1966 |[[Alan Perlis]] |{{pisilipp|USA}} |- |1967 |[[Maurice Wilkes]] |{{pisilipp|Suurbritannia}} |- |1968 |[[Richard Hamming]] |{{pisilipp|USA}} |- |1969 | [[Marvin Minsky]] |{{pisilipp|USA}} |- |1970 |[[James Wilkinson]] |{{pisilipp|Suurbritannia}} |- |1971 |[[John McCarthy]] |{{pisilipp|USA}} |- |1972 |[[Edsger Dijkstra]] |{{pisilipp|Holland}} |- |1973 |[[Charles Bachman]] |{{pisilipp|USA}} |- |1974 |[[Donald Knuth]] |{{pisilipp|USA}} |- |1975 |[[Allen Newell]]<br> [[Herbert Simon]] |{{pisilipp|USA}} |- | rowspan=2|1976 |[[Michael Rabin]] |{{pisilipp|Iisrael}} |- |[[Dana Scott]] |{{pisilipp|USA}} |- |1977 |[[John Backus]] |{{pisilipp|USA}} |- |1978 |[[Robert Floyd]] |{{pisilipp|USA}} |- |1979 | [[Kenneth Iverson]] |{{pisilipp|Kanada}} |- |1980 |[[Tony Hoare]] |{{pisilipp|Suurbritannia}} |- |1981 | [[Edgar Codd]] |{{pisilipp|Suurbritannia}} |- |1982 |[[Stephen Cook]] |{{pisilipp|USA}}/{{pisilipp|Kanada}} |- |1983 |[[Ken Thompson]]<br> [[Dennis Ritchie]] |{{pisilipp|USA}} |- |1984 |[[Niklaus Wirth]] |{{pisilipp|Šveits}} |- | 1985 |[[Richard Karp]] |{{pisilipp|USA}} |- |1986 |[[John Hopcroft]]<br>[[Robert Tarjan]] |{{pisilipp|USA}} |- |1987 | [[John Cocke]] |{{pisilipp|USA}} |- |1988 |[[Ivan Sutherland]] |{{pisilipp|USA}} |- | 1989 | [[William Kahan]] |{{pisilipp|Kanada}} |- | 1990 | [[Fernando J. Corbató]] |{{pisilipp|USA}} |- |1991 |[[Robin Milner]] |{{pisilipp|Suurbritannia}} |- |1992 |[[Butler Lampson]] |{{pisilipp|USA}} |- |1993 |[[Juris Hartmanis]] <br> [[Richard Stearns]] |{{pisilipp|USA}} |- | rowspan=2|1994 |[[Edward Feigenbaum]] |{{pisilipp|USA}} |- |[[Raj Reddy]] |{{pisilipp|USA}} |- |1995 |[[Manuel Blum]] |{{pisilipp|Venezuela}} |- |1996 |[[Amir Pnueli]] |{{pisilipp|Iisrael}} |- |1997 | [[Douglas Engelbart]] |{{pisilipp|USA}} |- | 1998 |[[Jim Gray]] |{{pisilipp|USA}} |- | 1999 | [[Frederick Brooks]] |{{pisilipp|USA}} |- | 2000 |[[Andrew Chi-Chih Yao]] |{{pisilipp|USA}} |- | rowspan=2|2001 | [[Ole-Johan Dahl]] |{{pisilipp|Norra}} |- | [[Kristen Nygaard]] |{{pisilipp|Norra}} |- | rowspan=3|2002 |[[Ron Rivest]] |{{pisilipp|USA}} |- |[[Adi Shamir]] |{{pisilipp|Iisrael}} |- |[[Leonard Adleman]] |{{pisilipp|USA}} |- | 2003 |[[Alan Kay]] |{{pisilipp|USA}} |- | rowspan=2| 2004 |[[Vinton G. Cerf]] | rowspan=2|{{pisilipp|USA}} |- |[[Robert E. Kahn]] |- |2005 |[[Peter Naur]] |{{pisilipp|Taani}} |- | 2006 |[[Fran Allen]] |{{pisilipp|USA}} |- | rowspan=3| 2007 |[[Edmund Clarke]] |{{pisilipp|USA}} |- |[[E. Allen Emerson]] | {{pisilipp|USA}} |- | [[Iosíf Sifákis]] |{{pisilipp|Kreeka}} |- | 2008 |[[Barbara Liskov]] |{{pisilipp|USA}} |- |2009 | [[Charles Thacker]] |{{pisilipp|USA}} |- |2010 |[[Leslie Valiant]] |{{pisilipp|Suurbritannia}} |- |2011 |[[Judea Pearl]] |{{pisilipp|USA}} |- | rowspan=2| 2012 |[[Silvio Micali]] | {{pisilipp|USA}} |- |[[Shafi Goldwasser]] |{{pisilipp|USA}} |- |2013 |[[Leslie Lamport]] |{{pisilipp|USA}} |- |2014 |[[Michael Stonebraker]] |{{pisilipp|USA}} |- |2015 |[[Martin E. Hellman]]<br>[[Whitfield Diffie]] |{{pisilipp|USA}} |- |2016 |[[Tim Berners-Lee]] |{{pisilipp|Suurbritannia}} |- | rowspan=2| 2017 |[[John L. Hennessy]] | rowspan=2| {{pisilipp|USA}} |- |[[David Patterson]] |- | rowspan=3|2018 |[[Yoshua Bengio]] | {{pisilipp|Kanada}} |- |[[Geoffrey Hinton]] | {{pisilipp|Kanada}}/{{pisilipp|Suurbritannia}} |- |[[Yann LeCun]] | {{pisilipp|Prantsusmaa}} |- | rowspan=2|2019 |[[Edwin Catmull]] | rowspan=2|{{pisilipp|USA}} |- |[[Pat Hanrahan]] |- | rowspan=2|2020 |[[Alfred Aho]] |{{pisilipp|Kanada}} |- |[[Jeffrey Ullman]] |{{pisilipp|USA}} |- | 2021 |[[Jack Dongarra]] |{{pisilipp|USA}} |- | 2022 |[[Robert Metcalfe]] |{{pisilipp|USA}} |- | 2023 |[[Avi Wigderson]] |{{pisilipp|Iisrael}} |- | rowspan=2|2024 |[[Andrew Barto]] | {{pisilipp|USA}} |- |[[Richard S. Sutton]] | {{pisilipp|Kanada}} |- | rowspan=2|2025 |[[Charles H. Bennett]] | {{pisilipp|USA}} |- |[[Gilles Brassard]] | {{pisilipp|Kanada}} |} [[Kategooria:Teadusauhinnad]] [[Kategooria:Informaatika]] 8h8ryyt8rnz2jhkkhzpbm7cjqolw722 0 207936 7231851 7048389 2026-09-10T20:45:18Z Kuriuss 38125 7231851 wikitext text/x-wiki {{Infokast paavst |paavstinimi = Hadrianus IV |pilt = Hadrianus IV.png |sünninimi = Nicholas Breakspear |valitsemisaja algus= [[4. detsember]] [[1154]] |valitsemisaja lõpp= [[1. september]] [[1159]] |eelkäija = [[Anastasius IV]] |järeltulija = [[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]] |sünnikuupäev = [[1100]] ? |sünnikoht = [[Abbots Langley]] |surmakuupäev = 1. september 1159 |surmakoht = [[Anagni]] |maetud = [[Vatikani grotid]] }} '''Hadrianus IV''' ('''Nicholas Breakspear''', ka '''Nicholas Breakspeare'''; 1100 ? – 1. september 1159) oli [[paavst]] aastatel 1154–1159. Ta oli 169. paavst ja ainus inglasest paavst. Nicholas Breakspear sündis [[Inglismaa]]l [[Hertfordshire]]'i krahvkonnas Abbots Langley kirikukihelkonnas Bedmondi külas Breakspeari talus madalat päritolu Robert Breakspeari (Robert Brekespear, Robert de Camera) kahelapselises peres. [[Keskaeg|Keskajal]] elanud ajaloolane [[William Newburgh'ist|William Newburghist]] märgib, et tema isa oli ametnik, kellest sai hiljem St. Albansi kloostri [[munk]]. Breakspear õppis St. Albansi kloostris, kuid Newburghi Williami andmetel tekkisid tal probleemid õpingutega, mistõttu kloostri [[abt]] keeldus teda kloostrisse mungaks võtmast. Breakspear siirdus noorukina [[Pariis]]i [[ülikool]]i Šoti munga Marianuse juurde õppima.<ref name="Ülikool" /> Ta asus [[1125]] õppima [[Montpellier]]'s, [[Boso Breakspear]]i andmetel aga [[Arles]]'is. Õpingute järel liitus ta [[Avignon]]is Saint-Rufi kloostris [[augustiinlased|augustiini]] regulaarkanoonikutega ja [[ordinatsioon|ordineeriti]] [[vaimulik]]uks. Temast sai kloostri [[prior]] ja [[1137]] abt. Breakspearil tekkisid peatselt erimeelsused munkadega ja ta läks Pariisi, et arutada [[Eugenius III]]-ga tekkinud probleeme. Erimeelsuste süvenemisel reisis ta varsti [[Rooma]] paavsti juurde, kelle käsul pidid mungad valima uue abti ja Breakspear pidi jääma Rooma. Eugenius III määras ta [[1146]] või [[1149]] Albano [[kardinal]]piiskopiks. Temast sai [[Robert Pullen]]i järel teine inglane, kes sai kardinaliks. Ta viibis [[1147]] koos paavstiga [[Prantsusmaa]]l. Eugenius III saatis kardinal Breakspeari [[märts]]is [[1152]] (varasemate teadustööde alusel [[1150]]. aasta paiku) [[legaat|legaadina]] [[Skandinaavia]]sse, mistõttu hiljem kutsuti teda "Põhjamaade apostliks". [[Kroonik]] [[Saxo Grammaticus]]e andmetel reisis ta [[Norra]]sse Prantsusmaa ja Inglismaa kaudu. Breakspear pidas [[jõulud]]e ajal 1152 või [[kevad|varakevadel]] [[1153]] [[Trondheim]]is [[sinod]]i, millel arutati uue peapiiskopkonna moodustamist, määrates Stavangeri piiskopi Jon Birgersoni esimeseks peapiiskopiks.<ref name="Trondheim" /> Ta rajas 1153 [[Hamar]]is augustiinlaste kloostri ja [[Oslo]] katedraali juures kooli, kuid tal tekkisid erimeelsused [[Norra kuningas|Norra kuninga]] [[Sigurd Haraldson]]iga, kes elas [[kanooniline õigus|kanoonilisele õigusele]] mittevastavalt koos oma armukese Kristiniga. Legaat Breakspear reisis [[suvi|suvel]] 1153 [[Rootsi]], kus ta tegi ettevalmistusi kohaliku peapiiskopkonna rajamiseks ja pidas [[Linköping]]is sinodi, kuid peapiiskopkonna asukohas ei jõudnud Rootsi vaimulikud kokkuleppele. Ta pühitses [[Uppsala piiskop]]iks hilisema [[Soome]] [[misjonär]]i [[Henrik (Uppsala piiskop)|Henriku]], sätestas [[Peetruse penn]]i kogumise ja Rooma toimetamise<ref name="Penn" /> ja taunis lähisugulaste vahelist abielu. Breakspear läks Rootsist edasi [[Taani]] ja saabus Rooma [[28. november|28. novembril]] 1153 ( Salvador Miranda andmetel) või 1154. ==1154. aasta paavsti valimised== Hadrianus IV valiti paavstiks 4. detsembril 1154 Roomas ja pühitseti ametisse [[5. detsember|5. detsembril]] [[Rooma Peetri kirik]]us. [[3. detsember|3.]]–4. detsembrini 1154 toimunud valimistel osales 33 [[kardinal]]i. Hadrianus IV [[moto]] oli "Oculi mei semper ad dominum" (Minu silmad on alati Issanda poole, [[Psalm 25|Ps 25]]:15).<ref name="Bulla" /> ==Suhted Saksamaaga== Hadrianus IV uuendas [[jaanuar]]is [[1155]] [[Eugenius III]] ja [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] [[Friedrich I Barbarossa]] vahel sõlmitud Konstanzi rahulepingut, soovides kuningalt abi võitluseks Roomas võimul olnud kommuuni ja [[Sitsiilia kuningriik|Sitsiilia kuningriigiga]]. Paavsti kutsel saabus Friedrich [[Itaalia]]sse, kus kohtus [[8. juuni]]l 1155 [[Sutri]]s ja [[11. juuni]]l [[Nepi]]s paavstiga. Omavahelistest erimeelsustest hoolimata kroonis paavst ta [[18. juuni]]l 1155 [[Rooma Peetri kirik]]us [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]], kui sakslased olid paavsti ametnikele loovutanud vahepeal kinni nabitud [[Arnaldo Bresciast|Brescia Arnaldo]] (Arnold).<ref name="Brescia" /> Kui paavst sõlmis Sitsiilia kuningaga [[1156]] Benevento rahulepingu, pidas keiser seda Konstanzi lepingust taganemiseks. [[Oktoober|Oktoobris]] [[1157]] [[Besançon]]'is peetud [[Riigipäev (Saksa-Rooma riik)|riigipäev]]al interpreteeriti paavsti läkituses sõna ''beneficium'' nii, nagu oleks keiser paavsti [[vasall]], süvendades sel moel erimeelsusi veelgi. [[Juuni]]s [[1158]] saatis paavst keisrile läkituse, milles selgitas oma väidet.<ref name="Barbarossa" /> Friedrich teatas [[november|novembris]] 1158 [[Roncaglia riigipäev]]al territoriaalsetest nõudmistest Põhja-Itaalia ja [[Korsika]] osas. Paavst keeldus keisri nõudeid tunnustamast ja kohustas teda [[ekskommunikatsioon]]i ähvardusel neist nõuetest loobuma, kavandades [[Lombardia]] linnadega keisri vastu sõjalist liitu. Paavst ei tunnustanud ka keisri määratud [[Ravenna peapiiskop]]pi Guido da Biandratet. ==Suhted Sitsiiliaga== Hadrianus IV keeldus [[Guglielmo I (Sitsiilia kuningas)|Guglielmo I]]-t [[Sitsiilia kuningas|Sitsiilia kuningana]] tunnustamast ja kuningas rüüstas [[mai]]s 1155 [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] territooriumi, mistõttu paavst [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseeris]] ta ja otsis abi [[Saksa-Rooma keiser|keisrilt]]. [[Bütsantsi keiser]] [[Manuel I (Bütsantsi keiser)|Manuel I]] saatis saadikud paavsti juurde, et sõlmida sõjalist liitu Guglielmo vastu, kes ohustas ka [[Bütsants]]i valdusi Lõuna-Itaalias. Kuna keiser ei korraldanud sõjakäiku Sitsiilia vastu ja Guglielmo I vallutas [[Brindisi]], sõlmis paavst temaga 18. juunil 1156 Benevento rahulepingu. Paavst tunnustas Guglielmot Sitsiilia kuningana, kes lubas omakorda kaitsta paavsti valdusi. ==Suhted Inglismaaga== [[Inglise kuningas]] [[Henry II]] saatis pärast enda kroonimist Hadrianus IV juurde delegatsiooni, mida juhtis Lisieux' piiskop Arnold.<ref name="Henry2" /> Paavst avaldas 1155 [[bulla]] "[[Laudabiliter]]", millega andis [[Iirimaa]] Henry II jurisdiktsiooni alla.<ref name="Iirimaa" /> Mitmed ajaloolased ([[Paul Scheffer-Boichorst]], [[Felix Liebermann]], jt) on bulla autorsuses kahelnud. Paavst kinnitas 1157 Aberdeeni piiskopkonna valdused.<ref name="Aberdeen" /> ==Suhted Portugaliga== Hadrianus IV saatis [[kardinal]] Boso Breakspeari [[legaat|legaadina]] [[Portugal]]i.<ref name="Boso1" /> ==Suhted Prantsusmaaga== Hadrianus IV tervitas [[Prantsusmaa]] ja [[Inglismaa]] vahel [[4. november|4. novembril]] 1158 sõlmitud Gisors'i rahulepingut. Ta saatis [[18. jaanuar]]il 1159 [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] [[Louis VII]] kirja "Satis laudabiliter", milles tunnustas tema kavatsust laiendada [[kristlus]]e piire [[Pürenee poolsaar]]el, kuid märkis, et [[ristisõda|ristisõja]] korraldamiseks tuleb konsulteerida ka kohalike valitsejatega. ==Suhted Skandinaavia riikidega== Hadrianus IV oli [[kardinal]]ina [[legaat]] [[Norra]]s ja [[Rootsi]]s. Ta kinnitas [[Lundi peapiiskopkond|Lundi peapiiskopkonna]] privileegid ja kohtus [[Rooma]]s [[palverännak]]ul viibinud peapiiskop [[Eskil]]iga, kelle ta kinnitas [[15. jaanuar]]il 1157 paavstlikuks legaadiks [[Skandinaavia]]s.<ref name="Lund" /> ==Rekonkista== {{Vaata|Rekonkista}} Hadrianus IV tunnustas Barcelona krahvi ja Aragóni valitseja [[Ramon Berenguer IV]] võitlust araablastega ning [[24. juuni]]l 1158 Aragónis moodustunud [[personaalunioon]]i ([[Aragońi Kroon]]). Paavst saatis [[19. juuni]]l 1158 kirja Tarragona, Narbonne'i ja Auch'i peapiiskoppidele, milles ta kutsus [[templiordu|templirüütleid]] võitlema [[Pürenee poolsaar]]el uskmatutega ja andis [[indulgents]]e neile, kes abistavad finantsiliselt ja sõjaliselt templirüütleid. Ta käskis [[23. juuni]]l 1158 peapiiskoppidele saadetud kirjas [[ekskommunikatsioon|ekskommunitseerida]] iga kristlase, kes abistab araablasi võitluses Barcelona krahvi vastu ja kehtestada araablasi abistavate kristlike valitsejate aladel [[interdikt]]i. Ta saatis 18. jaanuaril 1159 [[Prantsusmaa kuningas|Prantsusmaa kuningale]] [[Louis VII]] kirja "Satis laudabiliter", milles tunnustas tema kavatsust laiendada kristluse piire Pürenee poolsaarel, kuid märkis, et [[ristisõda|ristisõja]] korraldamiseks tuleb konsulteerida ka kohalike valitsejatega. ==Sisepoliitika== Hadrianus IV siirdus kohe pärast paavstiks saamist [[Viterbo]]sse ja kehtestas [[märts]]is 1155 Roomas [[interdikt]]i, mis kehtis sama aasta [[ülestõusmispühad]]eni, kui linnas võimul olnud kommuun soostus [[Arnaldo Bresciast|Brescia Arnaldo]] (Arnold) minema kihutama. Arnaldo anti hiljem paavsti ametnike kätte ja hukati.<ref name="Brescia" /> Kommuun pakkus [[Saksa kuningas|Saksa kuningale]] [[Friedrich I Barbarossa]]le [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisrikrooni]], kuid kui paavst oli Friedrichi keisriks krooninud, puhkes linnas taas [[ülestõus]]. Kuna Roomat tabas ka [[malaaria]]epideemia, siis lahkus paavst linnast, siirdus [[Tivoli]]sse, sealt [[Farfa klooster|Farfa kloostrisse]] ja siis [[Spoleto]]sse. Ta saavutas 1157 Rooma kodanikega kokkuleppe ja võis Rooma naasta, kuid tõmbus 1158 [[Anagni]]sse. ==Munklus== Hadrianus IV kinnitas 1154 bullaga "Incomprehensibilis" ja [[14. mai]]l 1157 bullaga "Religiosam uitam" [[Inglismaa]] St. Albansi kloostri privileegid. Ta andis bullaga "Effectum iusta" privileege Bylandi kloostrile. Ta saatis 19. juunil 1158 kirja Tarragona, Narbonne'i ja Auchi peapiiskoppidele, milles ta kutsus [[templiordu|templirüütleid]] võitlema [[Pürenee poolsaar]]el uskmatutega ning andis indulgentse neile, kes abistavad finantsiliselt ja sõjaliselt templirüütleid. Ta andis 1156 vallumbrosiaani ordule privileege.<ref name="Vallu" /> Ta kinnitas Achardi Pariisi Saint-Victor'i kloostri abtiks.<ref name="Achard" /> Ta saatis [[18. aprill]]il 1155 bulla [[Czerwińsk nad Wisłą]] augustiini kloostri munkadele. ==Kanoniseerimised== Hadrianus IV-t on traditsiooniliselt seotud 3 isiku kanoniseerimisega, kuid nende kanoniseerimiste osas puuduvad ajaloolised tõendid. Ta olevat 1154 kanoniseerinud [[Famianus]]e, 1158 [[Sigfrid Rootsist|Rootsi Sigfridi]]<ref name="Vexiö" /> ning 1158 [[Uppsala piiskop]]i ja [[Soome]] [[misjonär]]i [[Henrik (Uppsala piiskop)|Henriku]]. ==Misjon== Hadrianus IV saatis Amelungsborni tsistertslaste kloostri munga Berno [[Mecklenburg]]i [[slaavlased|slaavlasi]] misjoneerima.<ref name="Berno" /> ==Onupojapoliitika== Hadrianus IV määras [[detsember|detsembris]] 1155 [[kardinal]]iks Boso Breakspeari, kes "[[Catholic Encyclopedia]]" ja Salvador Miranda andmetel oli tema lähisugulane, teistel andmetel aga oli pärit [[Itaalia]]st.<ref name="Boso1" /><ref name="Boso2" /> ==Uued kardinalid== Hadrianus IV määras 23 uut [[kardinal]]i. Tema ajal sai kardinaliks hilisem paavst [[Gregorius VIII]].<ref name="Gregorius8" /> Ta [[ordinatsioon|ordineeris]] "[[Liber Pontificalis]]e" andmetel 5 [[preester|preestrit]] ja 7 [[diakon]]it. #[[Raymond des Arènes]] #[[Bonadies de Bonadie]] #Boso Breakspear #[[Giovanni Conti]] #Gerardo, Santa Pudenziana kardinalpreester #Giovanni, kardinaldiakon #Giovanni, kardinaldiakon #Gregorio, kardinaldiakon #Gualterio, Albano piiskop #[[Guglielmo Matengo]] #Guido, Santa Maria in Aquiro kardinaldiakon #Guido, Santa Maria in Aquiro kardinaldiakon (teine samanimeline kardinal) #Jacopo, kardinalpreester #Pietro di Miso #Alberto di Morra (Gregorius VIII) #[[Cinzio Papareschi]] #Pietro, Santa Cecilia kardinalpreester #[[Giovanni Pizzutti]] #[[Ardicio Rivoltella]] #Romano, Santa Lucia in Septisolio kardinaldiakon #Simone, Subiaco kloostri abt #Ubaldo, San Lorenzo in Lucina kardinalpreester #Uberto, Santa Prisca kardinalpreester ==Hadrianus IV kultuuriloos== Abbots Langleys on mitmed Hadrianus IV-ga seotud tänavanimed ja [[15. juuli]]l [[2000]] tähistati [[St. Albans]]is tema 900. sünniaastapäeva. Inglismaal tegutses Brakspeari pruulikoda. Ta lasi tugevdada [[Orvieto]] kindlustusi.<ref name="Orvieto" /> ==Surm== Hadrianus IV suri 1. septembril 1159 Anagnis ja maeti [[Rooma Peetri kirik]]usse. Tema säilmed maeti [[1607]] ümber. ==Allikad== Hadrianus IV valitsemisaja tegemistest on säilinud bullad, kirjad ja muud dokumendid. Paavsti varaseima eluloo koostas "[[Liber Pontificalis]]es" [[kardinal]] Boso Breakspear. Tema elust on kirjutanud [[keskaeg|keskajal]] elanud ajaloolane [[William Newburgh'ist]] töös "[[Historia rerum Anglicarum]]", samuti [[kroonik]] [[Otto Freisingist]] "Gesta Frederici I-s". Hilisemad elulood on koostanud [[Bernardus Guidonis]] ja [[Bartolomeo Platina]]. Paavsti tegemisi on kajastanud tolleaegsed kroonikud [[Saxo Grammaticus]], [[Godefridus Viterbiensis]], [[Giraldus Cambrensis]] ja [[Matthieu Pariisist]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Barbarossa">{{cite web |last= Kampers|first=Franz|date=1909|title=Frederick I (Barbarossa). Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/06252b.htm}}</ref> <ref name="Henry2">{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1910|title=Henry II. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/07220b.htm}}</ref> <ref name="Gregorius8">{{cite web |last= Loughlin|first=James|date=1909|title=Pope Gregory VIII. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/06795a.htm}}</ref> <ref name="Boso1">{{cite web |last= Miranda|first=Salvador|date=1998|title=Pope Adrian IV (1154-1159) Consistory of December 1155 (I). The Cardinals of the Holy Roman Church|url=https://cardinals.fiu.edu/bios1155.htm#Breakspear}}</ref> <ref name="Boso2">{{cite web |last=Birt|first= Henry|date=1907|title=Boso (Breakspear). Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/02697b.htm}}</ref> <ref name="Brescia">{{cite web |last=Vacandard|first= Elphège|date=1907|title=Arnold of Brescia. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/01747b.htm}}</ref> <ref name="Bulla">{{cite web |last=Thurston|first=Herbert|date=1908|title=Bulls and Briefs. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/03052b.htm}}</ref> <ref name="Orvieto">{{cite web |last= Benigni|first=Umberto|date=1911|title=Orvieto. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/11331c.htm}}</ref> <ref name="Vallu">{{cite web |last= Webster|first=Douglas Raymund|date=1912|title=Vallumbrosan Order. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/15262a.htm}}</ref> <ref name="Lund">{{cite web |last= Kettenburg|first= Philipp von|date=1909|title=Eskil. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/05538b.htm}}</ref> <ref name="Penn">{{cite web |last= Thurston|first= Herbert|date=1911|title=Peterspence. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/11774a.htm}}</ref> <ref name="Berno">{{cite web |last=Guldner|first= Benedict|date=1907|title=Berno. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/02512b.htm}}</ref> <ref name="Ülikool">{{cite web |last=Feret|first= P.|date=1911|title=University of Paris. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/11495a.htm}}</ref> <ref name="Achard">{{cite web |last=Scully|first=Vincent|date=1912|title=Achard de Saint-Victor. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/13388b.htm}}</ref> <ref name="Aberdeen">{{cite web |last= A'Becket|first=John Joseph|date=1907|title=The Diocese of Aberdeen. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/01041c.htm}}</ref> <ref name="Trondheim">{{cite web |last=Armfelt|first= Gustav|date=1912|title=Ancient See of Trondhjem. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/15064a.htm}}</ref> <ref name="Iirimaa">{{cite web |last= D'Alton|first= Edward|date=1910|title=Ireland. Catholic Encyclopedia|url=https://www.newadvent.org/cathen/08098b.htm}}</ref> <ref name="Vexiö">{{cite web |last= Taylor|first=Arthur|date=1914|title=Ancient See of Vexiö. Catholic Encyclopedia|url= https://www.newadvent.org/cathen/16081a.htm}}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Martha Edith Almedingen]]: ''The English Pope''. London, 1925. *[[Brenda Bolton]], [[Anne Duggan]]: ''Adrian IV, the English Pope, 1154–1159: Studies and Texts'', Ashgate Publishing, Ltd., 2003. *[[Clive W. Clark]]: ''Abbots Langley Then 1760–1960''. ISBN 0-953-14730-4 *[[Anna Eggers]]: ''Die Urkunde Papst Hadrians IV. für König Heinrich II. von England über die Besetzung Irlands''. Berlin, 1922. *A. Ferguson: ''The Bull of Hadrian IV and the Northern Marches''. "Scottish Gaelic studies" 6, 1947: 58–88. *[[Hans Goetting]]: ''Das Privileg Hadrians IV. für Fischbeck als Spezialfall der Papstdiplomatik und die Frage der Exemption des Stiftes''. "Niedersächsisches Jahrbuch für Landesgeschichte" 20 (1947/1948): 11–46. *Hans Goetting: ''Zur Echtheitsfrage des Privilegs Hadrians IV. für Fischbeck und seiner Sepulturformel''. "Deutsches Archiv für Erforschung des Mittelalters" 9, 1952: 183–188. *[[Jeffrey Lance Heady]]: ''Adrian IV: the pontifical pragmatist. A biography of the only english pope''. Louisville, 1975. *[[Rudolf Hiestand]]: ''Das feierliche Privileg Hadrians IV. für das Kanonissenstift Fischbeck vom 11. Mai 1158. Zugleich ein Beitrag zur Fälschungsproblematik von Papsturkunden aus der Mitte des 12. Jahrhunderts''. "Archiv für Diplomatik" 41, 1995: 73–104. *[[Norbert Höing]]: ''Der angebliche Briefwechsel Papst Hadrians IV. und Kaiser Friedrichs I''. "Archiv für Diplomatik" 3, 1957: 162–206. *[[Peter Johanek]]: ''Ein Mandat Papst Hadrians IV für die Mönche von Seeon und die Ordensreform in der Kirchenprovinz Salzburg''. "Studien und Mitteilungen zur Geschichte des Benediktinerordens und seiner Zweige" 83, 1972: 162–175. *[[Arne Odd Johnsen]]: ''Studier vedrørende kardinal Nicholas Brekespears legasjon til Norden''. Oslo, 1945. *[[John Norman Davidson Kelly|J. N. D. Kelly]]: ''The Oxford Dictionary of Popes''. 1996. *[[P. J. Knopke]]: ''Frederick Barbarossa's conflict with the papacy''. Washington, 1939. *[[Peter Landau]]: ''Hadrians IV. Dekretale "Dignum est" (X.4.9.1.) und die Eheschliessung Unreifer in der Diskussion von Kanonisten und Theologen des 12. und 13. Jahrhunderts''. G. Forchielli-A.M. Stickler, "Collectanea Stephan Kuttner". Bologna 1967: 511–553. *[[Michele Maccarone]]: ''Papato e Impero. Dalla elezione di Federico I alla morte di Adriano IV''. Roma, 1959. *[[John Duncan Mackie]]: ''Pope Adrian IV: The Lothian Essay''. Oxford, 1907. *[[Horace Kinder Mann]]: ''Nicholas Breakspear. Hadrian IV., the only English Pope''. London, 1914. *[[William McLoughlin]]: ''Pope Adrian IV, a friend of Ireland''. 1906. *[[Max-Josef Midunsky]]: ''Diplomatische Untersuchungen zum Urkundenwesen des Papstes Hadrian IV. 1154–1159''. Breslau, 1934. *Max-Josef Midunsky: ''Die Urkunde Papst Hadrians IV. für das Bistum Breslau vom Jahre 1155''. "Zeitschrift des Vereins für Geschichte", 1936. *[[Reginald Lane Poole]]: ''Two Unpublished Letters of Hadrian IV''. "The English Historical Review" 17, 1902: 701–706. *[[Richard Raby]]: ''Pope Adrian the Fourth, an Historical Sketch''. 1849. *[[Peter Rassow]]: ''Honor Imperii. Die neue Politik Friedrich Barbarossas''. 1940. *[[Gerhoch Reichersbergist]]: ''Letter to Pope Hadrian about the Novelties of the Day.'' Toronto, 1974. *[[John Gordon Rowe]]: ''Hadrian IV, the Byzantine Empire, and the Latin Orient''. T. A. Sandquist-M. R. Powicke, "Essays in Medieval History Presented to Bertie Wilkinson". Toronto, 1969: 3–16. *[[Heinrich Schrörs]]: ''Untersuchungen zu dem Streite Kaiser Friedrichs I. mit Papst Hadrian. IV. (1157–59)''. Freiburg, 1916. *[[Wilhelm Schulte]]: ''Die Protektionsbulle des Papstes Hadrian IV. für die Breslauer Kirche''. "Zeitschrift des Vereins für Geschichte (und Alterthum) Schlesiens" 29, 1895: 58–112. *[[Richard William Southern]]: ''Pope Hadrian IV''. R.W. Southern, "Medieval Humanism and Other Studies", Oxford 1984: 234–252. *[[Odilio Stark]]: ''Papst Hadrian IV''. "Studien und Mitteilungen aus dem Benediktiner- und Zisterzienserorden" 31, 1910: 614–625. *[[Claudia Zey]]: ''Zum päpstlichen Legatenwesen im 12. Jahrhundert: Der Einfluß von eigener Legationspraxis auf die Legatenpolitik der Päpste am Beispiel Paschalis' II., Lucius' II. und Hadrians IV''. E.-D. Hehl, "Das Papsttum in der Welt des 12. Jahrhunderts". Stuttgart, 2002: 243–262. *[[Alfred Henry Tarleton]]: ''Nicholas Breakspear, Englishman and Pope''. London, 1896. *[[Oliver Joseph Thatcher]]: ''Studies concerning Adrian IV''. Chicago, 1903. *[[Walter Ullmann]]: ''Cardinal Roland and Besançon''. "Miscellanea Historiae Pontificiae" 18, 1954: 107–125. *Walter Ullmann: ''The Pontificate of Adrian IV''. "The Cambridge Historical Journal" 11, 1955: 233–252. *[[Stefan Weiß]]: ''Die Urkunden der päpstlichen Legaten von Leo IX. bis Coelestin III. (1049–1198)''. Köln-Weimar-Wien 1995. ==Välislingid== *[https://www.newadvent.org/cathen/01156c.htm Artikkel Hadrianus IV kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://cardinals.fiu.edu/bios1146.htm#Breakspear Artikkel Hadrianus IV kohta.] ''(inglise keeles)'' *[https://www.bbkl.de/index.php/frontend/lexicon/H/Ha/hadrian-iv-papst-57541 Artikkel Hadrianus IV kohta.] ''(saksa keeles)'' *[http://www.documentacatholicaomnia.eu/01_01_1154-1159-_Hadrianus_IV.html Hadrianus IV dokumendid.] *[https://cardinals.fiu.edu/consistories-xii.htm#AdrianIV Hadrianus IV kardinalid.] *[https://cardinals.fiu.edu/conclave-xii.htm#1154 Paavsti valimised 1154. aastal.] ''(inglise keeles)'' {{algus}} {{Eelnev-järgnev | |eelnev = [[Anastasius IV]] |nimi = [[Rooma paavst]] |aeg = 1154–1159 |järgnev = [[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]] }} {{lõpp}} {{Paavstid}} [[Kategooria:Paavstid]] [[Kategooria:Surnud 1159]] [[Kategooria:Augustiinlased]] [[Kategooria:Inglismaa katoliku vaimulikud]] fbh9ajm3wuc218l2q7rra516bq4bbwn 0 212787 7231818 7179815 2026-09-10T18:49:10Z Heakeel 122460 7231818 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}} [[Pilt:15-10-27-Vista des de l'estàtua de Colom a Barcelona-WMA 2834.jpg|pisi|"Must turg" Barcelonas 2015. aastal]] '''Varimajandus''' on {{kas|illegaalne majandustegevus, [[varjatud majandus]]e alaliik, mille tunnus on mitteametlikult liikuv raha ja mille peaeesmärk on tulude varjamine<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/varimajandus|pealkiri=Varimajandus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. }} Ettevõtjad üritavad saada konkurentsieelist ebaausate meetoditega, näiteks illegaalse tööjõu kasutamisega. ==Varimajanduse tunnused== Majandusteaduses iseloomustatakse varimajanduse tegevusi kolme tunnuse järgi: # kas tegemist on legaalsete või illegaalsete toimingutega; # kas tegemist on rahaliste või mitterahaliste tehingutega; # kas üritatakse maksudest kõrvale hoida või maksusid vältida.<ref name="blog.stat.ee">{{Netiviide|autor=|url=https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|pealkiri=Kui suur on Eesti varimajandus?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107013629/https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Varimajanduse liigid == Varimajanduse saab liigitada rahalisteks ja mitterahalisteks tehinguiks, millel on omakorda legaalsed ja illegaalsed liigid. Rahaliste tehingute legaalsed tegevused on deklameerimata tulu ja töö ning erisoodustused. Rahaliste tehingute illegaalsed tegevused on [[uimastikaubandus]], prostitutsioon, salakaubandus, pettused jne. Mitterahaliste tehingute legaalsed tegevused on legaalsete kaupade barterkaubandus ning kodutööd, naabrite aitamine jne. Mitterahaliste tegevuste illegaalsed tegevused on illegaalsete kaupade ja teenuste barterkaubandus, omatarbeks narkootikumide kasvatamine jne.<ref name="blog.stat.ee"/> == Varimajandus maailmas == Austria majandusteadlane Friedrich Schneider on oma metoodika alusel jõudnud järeldusele, et 90. aastate teisel poolel hõlmas varimajandus arenenud riikides umbes 12% SKTst, siirderiikides 23% ja arengumaades 39% SKTst. Kui Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmetel oli maailma sisemajanduse kogutoodang ostujõu pariteetsust arvesse võttes eelmisel aastal 39 triljonit dollarit, siis varimajandus lisas sellele vähemalt 8 triljonit dollarit. Hinnanguliselt on varimajanduse SKP (Sisemajanduse kogutoodang) aastatel 2006/2007 Sahara-tagustes Aafrika riikides umbes 38,4%; Euroopas ja Kesk-Aasias ligi 36,5% ja OECD (''Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon)'' riikides 13,5%.<ref>{{Netiviide|autor=The World Bank Development Research Group Poverty and Inequality Team & Europe and Central Asia Region Human Development Economics|url=http://www.gfintegrity.org/storage/gfip/documents/reports/world_bank_shadow_economies_all_over_the_world.pdf|pealkiri=Shadow economies all over the world|väljaanne=|aeg=juuli 2010|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117195458/http://www.gfintegrity.org/storage/gfip/documents/reports/world_bank_shadow_economies_all_over_the_world.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> == Varimajandus Eestis == Eesti rahvamajanduse arvepidamises iseloomustatakse varimajandust selle liikide lisandväärtuse osatähtsusena SKP-s jooksevhindades ning varimajanduse tegevusalade lisandväärtuse osatähtsusena vastava tegevusala kogulisandväärtuses jooksevhindades. SKP varimajandusest kiirem kasvutempo on ajavahemikul 2000–2006 viinud varimajanduse osatähtsuse vähenemiseni viimastel aastatel.<ref>{{Netiviide|autor=Maarika Kuhi|url=www.digar.ee/arhiiv/en/download/219198|pealkiri=Varimajandus Eestis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Sajandi algul moodustas varimajandus umbes 7% Eesti SKP-st üle 7%, siis viimastel aastatel on see püsinud 3-4% vahel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel teostab iga aasta varimajanduse uuringut Eesti Konjunktuuriinstituut. Nemad keskenduvad oma tarbijapaneeli küsitlustes ümbrikupalgale ja eratarbimisele. Varimajanduse osatähtsust inimeste kogukulutustes on nad viimase viie aasta jooksul hinnanud vahemikku 6–9%. Ettevõtjate seas viib küsitlust läbi aga Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias (SSE Riga), kus uuritakse kuivõrd tunnetavad Baltikumi ettevõtjad varimajanduse olemasolu enda valdkonnas. Nende andmetel moodustavad olulisema osa Eesti varimajandusest ümbrikupalgad (49,5%), varjatud tööjõud (29%) ja ettevõtjate varjatud tulu (21,1%). 2014. aastal hindasid nad Eesti varimajanduse 13,2%-le SKP-st.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|pealkiri=Kui suur on varimajandus Eestis?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107013629/https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2026. aastal oli Eestis variamajanduse osakaal ligi 20% SKP-st ja Balti riikidest oli selle kasv oli suurim Eestis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna restoranides satub hallide skeemide otsa: raha kilekotikeses ja ettevõtluskonto |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/06/24/tallinna-restoranides-satub-hallide-skeemide-otsa-raha-kilekotikeses-ja-ettevotluskonto |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Majandus]] r41x1n87r9kshpikn4mm4g1z89ioy09 7231826 7231818 2026-09-10T19:26:24Z Heakeel 122460 /* Varimajanduse tunnused */ 7231826 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}} [[Pilt:15-10-27-Vista des de l'estàtua de Colom a Barcelona-WMA 2834.jpg|pisi|"Must turg" Barcelonas 2015. aastal]] '''Varimajandus''' on {{kas|illegaalne majandustegevus, [[varjatud majandus]]e alaliik, mille tunnus on mitteametlikult liikuv raha ja mille peaeesmärk on tulude varjamine<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/varimajandus|pealkiri=Varimajandus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. }} Ettevõtjad üritavad saada konkurentsieelist ebaausate meetoditega, näiteks illegaalse tööjõu kasutamisega. ==Varimajanduse tunnused== Majandusteaduses iseloomustatakse varimajandust kolme tunnuse järgi: # kas tegevus on legaalne või illegaalne; # kas tehing on rahaline või mitterahaline; # kas üritatakse maksudest kõrvale hoida või maksusid vältida.<ref name="blog.stat.ee">{{Netiviide|autor=|url=https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|pealkiri=Kui suur on Eesti varimajandus?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107013629/https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Varimajanduse liigid == Varimajanduse saab liigitada rahalisteks ja mitterahalisteks tehinguiks, millel on omakorda legaalsed ja illegaalsed alaliigid. Varimajanduses on legaalsed rahalised tehingud maksudest kõrvale hoidmine deklameerimata tulu ja töö kaudu ning maksude vältimine erisoodustuste kaudu. Illegaalsed rahalised tehingud on [[uimastikaubandus]], prostitutsioon, salakaubandus, pettused jne. Varimajanduses on legaalsed mitterahalised tehingud legaalsete kaupade ja teenuste otsevahetus, kodutööd, naabrite aitamine jne. Illegaalsed mitterahalised tehingud on illegaalsete kaupade ja teenuste otsevahetus, omatarbeks narkootikumide kasvatamine jne.<ref name="blog.stat.ee"/> == Varimajandus maailmas == Austria majandusteadlane Friedrich Schneider on oma metoodika alusel jõudnud järeldusele, et 90. aastate teisel poolel hõlmas varimajandus arenenud riikides umbes 12%, siirderiikides 23% ja arengumaades 39% SKT-st. Kui Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmeil oli maailma SKT ostujõu pariteetsust arvesse võttes eelmisel aastal 39 triljonit dollarit, siis varimajandus lisas sellele vähemalt 8 triljonit dollarit. Hinnanguliselt on varimajanduse SKP (sisemajanduse kogutoodang) aastail 2006 ja 2007 Sahara-tagustes Aafrika riikides umbes 38,4%; Euroopas ja Kesk-Aasias ligi 36,5% ja OECD (''Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon)'' riikides 13,5%.<ref>{{Netiviide|autor=The World Bank Development Research Group Poverty and Inequality Team & Europe and Central Asia Region Human Development Economics|url=http://www.gfintegrity.org/storage/gfip/documents/reports/world_bank_shadow_economies_all_over_the_world.pdf|pealkiri=Shadow economies all over the world|väljaanne=|aeg=juuli 2010|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117195458/http://www.gfintegrity.org/storage/gfip/documents/reports/world_bank_shadow_economies_all_over_the_world.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> == Varimajandus Eestis == Eesti rahvamajanduse arvepidamises iseloomustatakse varimajandust selle liikide lisandväärtuse osatähtsusena SKP-s jooksevhindades ning varimajanduse tegevusalade lisandväärtuse osatähtsusena vastava tegevusala kogulisandväärtuses jooksevhindades. SKP varimajandusest kiirem kasvutempo on ajavahemikul 2000–2006 viinud varimajanduse osatähtsuse vähenemiseni viimastel aastatel.<ref>{{Netiviide|autor=Maarika Kuhi|url=www.digar.ee/arhiiv/en/download/219198|pealkiri=Varimajandus Eestis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Sajandi algul moodustas varimajandus umbes 7% Eesti SKP-st üle 7%, siis viimastel aastatel on see püsinud 3-4% vahel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel teostab iga aasta varimajanduse uuringut Eesti Konjunktuuriinstituut. Nemad keskenduvad oma tarbijapaneeli küsitlustes ümbrikupalgale ja eratarbimisele. Varimajanduse osatähtsust inimeste kogukulutustes on nad viimase viie aasta jooksul hinnanud vahemikku 6–9%. Ettevõtjate seas viib küsitlust läbi aga Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias (SSE Riga), kus uuritakse kuivõrd tunnetavad Baltikumi ettevõtjad varimajanduse olemasolu enda valdkonnas. Nende andmetel moodustavad olulisema osa Eesti varimajandusest ümbrikupalgad (49,5%), varjatud tööjõud (29%) ja ettevõtjate varjatud tulu (21,1%). 2014. aastal hindasid nad Eesti varimajanduse 13,2%-le SKP-st.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|pealkiri=Kui suur on varimajandus Eestis?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107013629/https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2026. aastal oli Eestis variamajanduse osakaal ligi 20% SKP-st ja Balti riikidest oli selle kasv oli suurim Eestis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna restoranides satub hallide skeemide otsa: raha kilekotikeses ja ettevõtluskonto |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/06/24/tallinna-restoranides-satub-hallide-skeemide-otsa-raha-kilekotikeses-ja-ettevotluskonto |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Majandus]] hynexl7rd8cvv4wqp1znquh6f3fwpzz 7231831 7231826 2026-09-10T19:56:14Z Heakeel 122460 /* Varimajandus Eestis */ 7231831 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2010}} [[Pilt:15-10-27-Vista des de l'estàtua de Colom a Barcelona-WMA 2834.jpg|pisi|"Must turg" Barcelonas 2015. aastal]] '''Varimajandus''' on {{kas|illegaalne majandustegevus, [[varjatud majandus]]e alaliik, mille tunnus on mitteametlikult liikuv raha ja mille peaeesmärk on tulude varjamine<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/varimajandus|pealkiri=Varimajandus|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>. }} Ettevõtjad üritavad saada konkurentsieelist ebaausate meetoditega, näiteks illegaalse tööjõu kasutamisega. ==Varimajanduse tunnused== Majandusteaduses iseloomustatakse varimajandust kolme tunnuse järgi: # kas tegevus on legaalne või illegaalne; # kas tehing on rahaline või mitterahaline; # kas üritatakse maksudest kõrvale hoida või maksusid vältida.<ref name="blog.stat.ee">{{Netiviide|autor=|url=https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|pealkiri=Kui suur on Eesti varimajandus?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107013629/https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|url-olek=ei tööta}}</ref> == Varimajanduse liigid == Varimajanduse saab liigitada rahalisteks ja mitterahalisteks tehinguiks, millel on omakorda legaalsed ja illegaalsed alaliigid. Varimajanduses on legaalsed rahalised tehingud maksudest kõrvale hoidmine deklameerimata tulu ja töö kaudu ning maksude vältimine erisoodustuste kaudu. Illegaalsed rahalised tehingud on [[uimastikaubandus]], prostitutsioon, salakaubandus, pettused jne. Varimajanduses on legaalsed mitterahalised tehingud legaalsete kaupade ja teenuste otsevahetus, kodutööd, naabrite aitamine jne. Illegaalsed mitterahalised tehingud on illegaalsete kaupade ja teenuste otsevahetus, omatarbeks narkootikumide kasvatamine jne.<ref name="blog.stat.ee"/> == Varimajandus maailmas == Austria majandusteadlane Friedrich Schneider on oma metoodika alusel jõudnud järeldusele, et 90. aastate teisel poolel hõlmas varimajandus arenenud riikides umbes 12%, siirderiikides 23% ja arengumaades 39% SKT-st. Kui Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) andmeil oli maailma SKT ostujõu pariteetsust arvesse võttes eelmisel aastal 39 triljonit dollarit, siis varimajandus lisas sellele vähemalt 8 triljonit dollarit. Hinnanguliselt on varimajanduse SKP (sisemajanduse kogutoodang) aastail 2006 ja 2007 Sahara-tagustes Aafrika riikides umbes 38,4%; Euroopas ja Kesk-Aasias ligi 36,5% ja OECD (''Organization for Economic Co-operation and Development, Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon)'' riikides 13,5%.<ref>{{Netiviide|autor=The World Bank Development Research Group Poverty and Inequality Team & Europe and Central Asia Region Human Development Economics|url=http://www.gfintegrity.org/storage/gfip/documents/reports/world_bank_shadow_economies_all_over_the_world.pdf|pealkiri=Shadow economies all over the world|väljaanne=|aeg=juuli 2010|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-17|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171117195458/http://www.gfintegrity.org/storage/gfip/documents/reports/world_bank_shadow_economies_all_over_the_world.pdf|url-olek=ei tööta}}</ref> == Varimajandus Eestis == Eesti rahvamajanduse arvepidamises iseloomustatakse varimajandust selle liikide lisandväärtuse osatähtsusena SKP-s jooksevhindades ning varimajanduse tegevusalade lisandväärtuse osatähtsusena vastava tegevusala kogulisandväärtuses jooksevhindades. Aastail 2000–2006 kasvas SKP varimajandusest kiiremini, seetõttu on vähenenud varimajanduse osatähtsus SKP-s viimastel aastatel.<ref>{{Netiviide|autor=Maarika Kuhi|url=www.digar.ee/arhiiv/en/download/219198|pealkiri=Varimajandus Eestis|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Kui sajandi algul oli varimajandus Eesti SKP-st üle 7%, siis viimastel aastatel on see püsinud 3-4% vahel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel teostab iga aasta varimajanduse uuringut Eesti Konjunktuuriinstituut. Nemad keskenduvad oma tarbijapaneeli küsitlustes ümbrikupalgale ja eratarbimisele. Varimajanduse osatähtsust inimeste kogukulutustes on nad viimase viie aasta jooksul hinnanud vahemikku 6–9%. Ettevõtjate seas viib küsitlust läbi aga Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias (SSE Riga), kus uuritakse kuivõrd tunnetavad Baltikumi ettevõtjad varimajanduse olemasolu enda valdkonnas. Nende andmetel moodustavad olulisema osa Eesti varimajandusest ümbrikupalgad (49,5%), varjatud tööjõud (29%) ja ettevõtjate varjatud tulu (21,1%). 2014. aastal hindasid nad Eesti varimajanduse 13,2%-le SKP-st.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|pealkiri=Kui suur on varimajandus Eestis?|väljaanne=|aeg=|vaadatud=|arhiivimisaeg=2017-11-07|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171107013629/https://blog.stat.ee/2015/10/12/kui-suur-on-eesti-varimajandus/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2026. aastal oli Eestis variamajanduse osakaal ligi 20% SKP-st ja Balti riikidest oli selle kasv oli suurim Eestis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tallinna restoranides satub hallide skeemide otsa: raha kilekotikeses ja ettevõtluskonto |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2026/06/24/tallinna-restoranides-satub-hallide-skeemide-otsa-raha-kilekotikeses-ja-ettevotluskonto |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Majandus]] gznjdfjoqtqfzlyzxliwihnm8spgt4d 0 213916 7231931 6915498 2026-09-10T22:12:43Z Juhan242 213253 /* Tunnustus */ 7231931 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Sõjaväelane |Taustavärv = #B22222|Pilt = |Pildisuurus = |Pildi info = |Nimi = Tarmo Anton|Hüüdnimi = |Sünniaeg = 2. novembril 1975|Surmaaeg = |Surmakoht = |Teenistused = [[Päästeamet]], [[Kaitseliit]]|Auaste = kapten|Sõjad/lahingud = |Autasud = |Sünnikoht = }} '''Tarmo Anton''' (sündinud [[2. november|2. novembril]] [[1975]]) on endine [[Kaitseliidu Alutaguse malev]]a pealiku kohusetäitja 01.11.2007-29.02.2008. 2008. aastal sai ta kapteni auastme.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12979110]</ref> Ta oli sündinud ja kasvanud Kohtla-Järvel. Ta lõpetas 2007. aastal [[Sisekaitseakadeemia]] päästeteenistuse erialal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.rescue.ee/ida/kontakt/haridus |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-28 |arhiivimisaeg=2014-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140221150059/http://www.rescue.ee/ida/kontakt/haridus |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli [[Päästeamet]]i Ida-Virumaa päästepiirkonna juhataja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.rescue.ee/ida/kontakt |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-28 |arhiivimisaeg=2012-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120606074121/http://www.rescue.ee/ida/kontakt |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Tunnustus== * 2022 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] * 2023 [[Ida-Viru maakonna teenetemärk]] 5. mail 2026 mõistis [[Viru maakohus]] Antoni süüdi kelmuses ning ta peab hüvitama päästeametile tekitatud kahju. Tõenäoliselt peab ta loovutama ka presidendilt saadud riikliku teenetemärgi. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Arno Kodu]]| nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse maleva]] pealik| aeg=[[2007]]–[[2008]]| järgnev=[[Ain Krondel]]}} {{lõpp}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Anton, Tarmo}} [[Kategooria:Kaitseliidu Alutaguse maleva pealikud]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 0lrzm6fhgct0qbr3eq9wam59p68nztd 7231933 7231931 2026-09-10T22:15:12Z Juhan242 213253 /* Tunnustus */ 7231933 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Sõjaväelane |Taustavärv = #B22222|Pilt = |Pildisuurus = |Pildi info = |Nimi = Tarmo Anton|Hüüdnimi = |Sünniaeg = 2. novembril 1975|Surmaaeg = |Surmakoht = |Teenistused = [[Päästeamet]], [[Kaitseliit]]|Auaste = kapten|Sõjad/lahingud = |Autasud = |Sünnikoht = }} '''Tarmo Anton''' (sündinud [[2. november|2. novembril]] [[1975]]) on endine [[Kaitseliidu Alutaguse malev]]a pealiku kohusetäitja 01.11.2007-29.02.2008. 2008. aastal sai ta kapteni auastme.<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/12979110]</ref> Ta oli sündinud ja kasvanud Kohtla-Järvel. Ta lõpetas 2007. aastal [[Sisekaitseakadeemia]] päästeteenistuse erialal.<ref>{{Netiviide |url=http://www.rescue.ee/ida/kontakt/haridus |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-28 |arhiivimisaeg=2014-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140221150059/http://www.rescue.ee/ida/kontakt/haridus |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli [[Päästeamet]]i Ida-Virumaa päästepiirkonna juhataja.<ref>{{Netiviide |url=http://www.rescue.ee/ida/kontakt |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-28 |arhiivimisaeg=2012-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120606074121/http://www.rescue.ee/ida/kontakt |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Tunnustus== * 2022 [[Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]] * 2023 [[Ida-Viru maakonna teenetemärk]] 5. mail 2026 mõistis [[Viru maakohus]] Antoni süüdi kelmuses ning ta peab hüvitama päästeametile tekitatud kahju. Tõenäoliselt peab ta loovutama ka presidendilt saadud riikliku teenetemärgi. Vastava ettepaneku tegi prokuratuur presidendile 10. septembril 2026. {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Arno Kodu]]| nimi=[[Kaitseliit|Kaitseliidu]] [[Kaitseliidu Alutaguse malev|Alutaguse maleva]] pealik| aeg=[[2007]]–[[2008]]| järgnev=[[Ain Krondel]]}} {{lõpp}} ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Anton, Tarmo}} [[Kategooria:Kaitseliidu Alutaguse maleva pealikud]] [[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 0cvjayqf9a1alzkh6jxlr5pnp6v029f 100 213956 7232110 5800200 2026-09-11T10:13:19Z Avjoska 1538 7232110 wikitext text/x-wiki <noinclude>''Siin on loetletud [[4. juuni]]l sündinud [[muusik]]uid ja teisi [[muusika]]ga seotud inimesi.'' {{:Portaal:Muusika/Sündinud/Juuni}}</noinclude> {{Sünnipäev muusikas|Arnold Anton|eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane|1921|2022}} {{Sünnipäev muusikas|Ülari Ollik|eesti akordionist|1965|1996}} {{Sünnipäev muusikas|Michelle Phillips|USA laulja ja näitleja, [[The Mamas & the Papas]] liige|1944}} {{Sünnipäev muusikas|Toomas Kapten|eesti koori- ja orkestridirigent|1957}} {{Sünnipäev muusikas|Liisi Koikson|eesti laulja|1983}} {{Sünnipäev muusikas|Eldar Qasımov|Aserbaidžaani laulja|1989}} {{Sünnipäev muusikas|Janek Valgepea|eesti laulja|1994}} <noinclude> [[Kategooria:Sünnipäevad muusikas|{{SUBPAGENAME}}]] </noinclude> 089t2uuy44a6v5ucmfklrsxxz9lbpgr 0 214841 7231898 6935423 2026-09-10T21:10:20Z Juhan242 213253 /* Koguduse pastoreid */ 7231898 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Mustvee kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Mustvee]]s. Kogudus kuulub [[Tartu praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on aastast [[2025]] [[Aivo Prükk]], organist [[Eha Haamer]] (s 1941). Juhatuse esimees on [[Tiit Rosin]]. [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval kell 10.30, kuu viimasel pühapäeval kell 17.00 [[Mustvee kirik]]us. == Koguduse pastoreid == * 1926–1936, [[Aleksander Kuusik]], hooldajaõpetaja Tormast * 1936–1941, [[Edgar Hark]] * 1941–1944, [[Johannes Selliov]] * 1944–1946, [[Aleksander Kuusik]], hooldajaõpetaja Tormast * 1946–1954, [[Edgar Hark]], hooldajaõpetaja Tormast * 1954–1957, [[Edvard Tamm]], hooldajaõpetaja Tormast * 1957–1960, [[Esra Rahula]], hooldajaõpetaja Tormast * 1960–1963, [[Arnold-Ferdinand Tammik]], hooldajaõpetaja Tormast * 1963–27.02.2025, [[Eenok Haamer]] * 28.02.2025–, [[Aivo Prükk]], hooldajaõpetaja Maarja–Magdaleenast [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Mustvee]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] 8amb1eybt6piiy438r2q4oetxemt3rj 7231901 7231898 2026-09-10T21:11:39Z Juhan242 213253 /* Koguduse pastoreid */ 7231901 wikitext text/x-wiki [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] '''Mustvee kogudus''' on [[luterlus|luterlik]] [[kogudus]] [[Mustvee]]s. Kogudus kuulub [[Tartu praostkond]]a. Koguduse hooldajaõpetaja on aastast [[2025]] [[Aivo Prükk]], organist [[Eha Haamer]] (s 1941). Juhatuse esimees on [[Tiit Rosin]]. [[Jumalateenistus]]ed on igal pühapäeval kell 10.30, kuu viimasel pühapäeval kell 17.00 [[Mustvee kirik]]us. == Koguduse pastoreid == * 1926–1936, [[Aleksander Kuusik]], hooldajaõpetaja Tormast * 1936–1941, [[Edgar Hark]] * 1941–1944, [[Johannes Selliov]] * 1944–1946, [[Aleksander Kuusik]], hooldajaõpetaja Tormast * 1946–1954, [[Edgar Hark]], hooldajaõpetaja Tormast * 1954–1957, [[Edvard Tamm]], hooldajaõpetaja Tormast * 1957–1960, [[Esra Rahula]], hooldajaõpetaja Tormast * 1960–1963, [[Arnold-Ferdinand Tammik]], hooldajaõpetaja Tormast * 24.09.1963–27.02.2025, [[Eenok Haamer]] * 28.02.2025–, [[Aivo Prükk]], hooldajaõpetaja Maarja–Magdaleenast [[Kategooria:EELK Tartu praostkond]] [[Kategooria:Mustvee]] [[Kategooria:Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudused]] sud49jbi4vrb5m6n3rtn20uks4wlgv6 0 216076 7232007 6714991 2026-09-11T07:34:07Z Estopedist1 278 Tähelepanuväärsus 7232007 wikitext text/x-wiki {{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=september}} {{liita|Režii õppetool}} '''Raadiorežii''' oli eriala [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i kultuuriteaduskonnas [[režii õppetool]]is. Vastuvõttu erialale korraldati vaheldumisi [[telerežii]]ga üle ühe aasta alates [[1994]]; esimene lend raadiorežissööre võeti vastu [[1995]]. aastal. Vastuvõtt režii õppetooli lõpetati [[2003]]. aastal seoses riikliku tellimuse lõppemise ning [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i peatse avamisega. Raadiorežii erialaõppejõud olid [[Margus Tuuling]], [[Hannes Valdma]], [[Härmo Saarm]], [[Terje Soots]], [[Aime Tahvel]], [[Tiina Kukli]], [[Reet Made]] jpt. Vilistlaste seas on näiteks ajakirjanikud [[Karin Aule]], [[Jaan Tootsen]], [[Meelis Kompus]] jpt. [[Kategooria:Tallinna Ülikool]] o4ra59qj1zhv8y62j4m3xwnpjmgso2t 0 224851 7231990 6871187 2026-09-11T06:56:31Z Kuriuss 38125 7231990 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2015}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=mai}} {{Ettevõte |nimi = Valve Corporation |logo = [[Pilt:Valve logo.svg|200px]] |asutamisaeg = 1996 |asutajad = [[Gabe Newell]]<br>[[Mike Harrington]] |peakorter= [[Bellevue| Bellevue, Washington]], [[USA]] |võtmeisikud = [[Gabe Newell]] |tooted = '''Videomängud''':<br />[[Counter-Strike|„Counter-Strike'i“ mängusari]]<br />„[[Dota 2]]“<br />[[Day of Defeat|„Day of Defeati“ mängusari]]<br />[[Half-Life|„Half-Life'i“ mängusari]]<br />[[Left 4 Dead|„Left 4 Deadi“ mängusari]]<br />[[Portal|„Portali“ mängusari]]<br />[[Team Fortress|„Team Fortressi“ mängusari]] '''Riistvara''':<br />[[HTC Vive]]<br />[[Steam Controller]]<br />[[Steam Deck]]<br />[[Steam Link]]<br />[[Steam Machine]]<br />[[Valve Index]] '''Tarkvara''':<br />[[GoldSrc]]<br />[[Proton]]<br />[[Source|Source]]<br />[[Source 2]]<br />[[Source Filmmaker]]<br />[[Steam]]<br />[[SteamOS]]<br />[[ToGL]]<br />[[Valve Anti-Cheat]]<br />[[VOGL]] |töötajaid = ~330 <small>(2013)</small><ref>{{Netiviide|URL=http://blogs.seattletimes.com/brierdudley/2013/11/04/a-glimpse-of-valves-steam-machine-controller-design-and-hardware-plans/|Autor=Brier Dudley|Pealkiri=A glimpse of Valve’s Steam Machine, controller design and hardware plans|Väljaanne=Seattle Times|Aeg=4. november 2013|Kasutatud=11. jaanuar 2015|arhiivimisaeg=2017-07-06|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170706134531/http://blogs.seattletimes.com/brierdudley/2013/11/04/a-glimpse-of-valves-steam-machine-controller-design-and-hardware-plans/|url-olek=ei tööta}}</ref> | võrguleht = {{URL|www.valvesoftware.com}} }} '''Valve Corporation''' on [[USA]] [[videomäng|videomänge]] tootev ettevõte, mis on asutatud [[1996]]. aastal. Firma esimees on [[Gabe Newell]]. Ettevõte on loonud näiteks mängud „[[Left 4 Dead]]“, „Portal“, „[[Half-Life]]“ ja „[[Team Fortress 2]]“. Ettevõte asub [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] [[Bellevue]] linnas. Selle asutasid Microsofti endised töötajad [[Gabe Newell]] ja [[Mike Harrington]]. Firma on kuulus oma esimese toote, videomängu „[[Half-Life]]“ poolest, kuid samas ka mänguplatvormi [[Steam]] ning ka [[Mängumootor|mängumootori]] [[Source]] poolest. Viimast on kasutatud igas Valve'i videomängus. ==Ajalugu== Valve'i asutasid 24. augustil 1996 tarkvarafirma [[Microsoft]] kauaaegsed töötajad Gabe Newell ja Mike Harrington. Firma asutati USA Washingtoni osariigis Kirklandis, 2003. aastal kolis see üle [[Bellevue]] linna. Pärast videomängu „Half-Life“ meeletut edu töötas Valve'i meeskond modifikatsioonide ja mängu järgede kallal. Üldse on Valve tuntud oma silmapaistva toetusega nendele keskkondadele, mis tegelevad modifikatsioonide arendamisega Valve'i mängudele. Valve on aidanud arendada ja rahastada ka [[Linux]]i [[Tuum (informaatika)|tuuma]] ja paljut sellega seotut, eriti graafilise poole pealt. Heaks näiteks on ACO ('''''A'''MD '''CO'''mpiler'') [[varjutaja]] [[kompilaator]]i arenduse rahastamine, et see saaks [[Mesa3D]] [[AMD]] graafikakaartide [[Vulkan]]i [[RADV]] ja [[OpenGL]]i [[radeonSI]] [[seadmedraiver|draiverite]] tunduvalt aeglasema ja raskesti uuendatavama [[LLVM|LLVM-]]il põhineva analoogi vastu välja vahetada.<ref>{{Netiviide|URL=https://steamcommunity.com/games/221410/announcements/detail/1602634609636894200|Pealkiri=Help us test ACO, a new Mesa shader compiler for AMD graphics!|Väljaanne=Steam Community|Aeg=3. juuli 2019|Kasutatud=15. september 2021}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Michael Larabel|Pealkiri=Valve Has Been Developing A New Mesa Vulkan Shader Compiler For Radeon|URL=https://www.phoronix.com/scan.php?page=news_item&px=Valve-ACO-Radeon-Shader-Compile|Aeg=3. juuli 2019}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Jason Evangelho|Pealkiri=Valve's Latest Linux Gaming Work Is Boosting AMD Vulkan Framerates By Up To 44 Percent|URL=https://www.forbes.com/sites/jasonevangelho/2019/07/11/valves-latest-linux-gaming-work-is-boosting-amd-vulkan-performance-by-up-to-44-percent/#17e1fccd4e96|Aeg=11. juuli 2019}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Michael Larabel|Pealkiri=Valve's ACO Shader Compiler Under Review For The Mesa Radeon Vulkan Driver|URL=https://www.phoronix.com/scan.php?page=news_item&px=RADV-ACO-Mesa-Merge-Request|Aeg=18. september 2019}}</ref> ==Mängud== {| class="wikitable" |- !Pealkiri !Aasta !Žanr !Platvorm |- |''[[Half-Life]]'' |1998 |[[Esimeses isikus tulistamismäng]] (First-Person Shooter) |Linux, [[macOS]], [[Microsoft Windows|Windows]], [[PlayStation 2]] |- |''[[Team Fortress Classic]]'' |1999 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows |- |''[[Half-Life: Opposing Force]]'' |1999 |[[Lisaosa]] |Linux, macOS, Windows |- |''[[Deathmatch Classic]]'' |2000 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows |- |''[[Ricochet (2000 videomäng)|Ricochet]]'' |2000 |[[Action game]] |Linux, macOS, Windows |- |''[[Counter-Strike]]'' |2000 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows, [[Xbox]] |- |''[[Half-Life: Blue Shift]]'' |2001 |Lisaosa |Linux, macOS, Windows |- |''[[Day of Defeat]]'' |2003 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows |- |''[[Counter-Strike: Condition Zero]]'' |2004 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows, Xbox |- |''[[Half-Life: Source]]'' |2004 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows |- |''[[Counter-Strike: Source]]'' |2004 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows |- |''[[Half-Life 2]]'' |2004 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Xbox, [[Xbox 360]], [[PlayStation 3]], Android |- |''[[Half Life 2: Deathmatch]]'' |2004 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows |- |''[[Half-Life Deathmatch: Source]]'' |2005 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows |- |''[[Day of Defeat: Source]]'' |2005 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows |- |''[[Half-Life 2: Lost Coast]]'' |2005 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows |- |''[[Half-Life 2: Episode One]]'' |2006 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows, Xbox 360, PlayStation 3 |- |''[[Half-Life 2: Episode Two]]'' |2007 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows, Xbox 360, PlayStation 3 |- |''[[Portal (videomäng)|Portal]]'' |2007 |[[Nuputamis-videomäng]] |Linux, macOS, Windows, Xbox 360, PlayStation 3, Android |- |''[[Team Fortress 2]]'' |2007 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows, Xbox 360, PlayStation 3 |- |''[[Left 4 Dead]]'' |2008 |Esimeses isikus tulistamismäng |macOS, Windows, Xbox 360 |- |''[[Left 4 Dead 2]]'' |2009 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows, Xbox 360 |- |''[[Alien Swarm]]'' |2010 |[[Ülevalt vaates]] [[tulistamismäng]] |Windows |- |''[[Portal 2]]'' |2011 |Nuputamis-videomäng |Linux, macOS, Windows, Xbox 360, PlayStation 3 |- |''[[Counter-Strike: Global Offensive]]'' |2012 |Esimeses isikus tulistamismäng |Linux, macOS, Windows, Xbox 360, PlayStation 3 |- |''[[Dota 2]]'' |2013 |[[MOBA]] |Linux, macOS, Windows |- |''[[Artifact]]'' |2018 |[[DCCG]] |Linux, macOS, Windows |- |''[[Half-Life: Alyx]]'' |2020 |Esimeses isikus [[virtuaalreaalsus|virtuaalreaalsusel]] põhinev tulistamismäng |Linux, Windows |} == Muud projektid == === Steam === {{Vaata|Steam}} Valve avalikustas oma mängude platvormi [[Steam]] aastal 2002.<ref>{{netiviide|URL=http://gamespot.com/news/2857298.html|Pealkiri=GDC 2002: Valve unveils Steam|Väljaanne=[[GameSpot|GameSpot.com]]|Aeg=22. märts 2002|Kasutatud=11. jaanuar 2015}}</ref> Algul peeti seda lihtsalt mängude uuendamise platvormiks, kuid hiljem tuli välja, et see sisaldab ka mängude müümise võimalust ning samuti on sellesse ehitatud digitaalõiguste võrk, et hoida ära piraatlust. Valve ise on väga jõudsalt ehitanud tuge oma mängudele läbi Steami platvormi. Näiteks on mängule „Team Fortress 2“ välja lastud rohkelt uuendusi. Mängudel „Team Fortress 2“, „Dota 2“ ja „Counter-Strike: Global Offensive“ on Steamis oma eraldi pood, kust on võimalik osta mängusiseseid esemeid ning samuti on olemas ka turg, mille kaudu mängijad saavad ise oma soetatud asju teistele mängijatele müüa. Praeguseks on [[Steam]]i kaudu võimalik soetada üle 3400 mängu ja 2014. aasta jaanuaris teatas Valve, et nende platvormil on üle 75 miljoni aktiivse kasutaja üle maailma.<ref>{{Netiviide|URL=http://www.joystiq.com/2014/01/15/steam-has-75-million-active-users-valve-announces-at-dev-days/|Pealkiri=Steam has 75 million active users, Valve announces at Dev Days|Väljaanne=Joystiq|Aeg=15. jaanuar 2014|Kasutatud=11. jaanuar 2015}}</ref> === Steam Machine === {{Vaata|Steam Machine}} [[Gabe Newell]] on öelnud, et talle ei meeldi, millise suuna on Microsoft oma operatsioonisüsteemidega võtnud, muutudes [[Apple]]'i sarnaseks. Ta on väitnud, et [[Windows 8]] oma muutustega on „katastroof kõikidele arvutiga töötajatele“. Samas intervjuus väitis Newell, et [[Linux]] oleks tunduvalt parem Steami jaoks, kuid sellele operatsioonisüsteemile ei ole eriti palju mänge loodud.<ref>{{Netiviide|URL=http://uk.ign.com/articles/2012/07/26/gabe-newell-windows-8-is-a-catastrophe|Pealkiri=Gabe Newell: "Windows 8 Is Kind of a Catastrophe"|väljaanne = IGN|Aeg=25. juuli 2012|Kasutatud=11. jaanuar 2015}}</ref> 2012. aastal teatas Valve, et nad töötavad konsooli ja arvuti hübriidi kallal, mida meedia hakkas nimetama „Steam Boxiks“.<ref>{{Netiviide|Autor=Davies Marsh|Pealkiri=Valve confirms Steam Box&nbsp;– a "very controlled" PC for the living room|URL=http://www.pcgamer.com/2012/12/09/valve-confirms-steam-box-a-very-controlled-pc-for-the-living-room/|Kasutatud=11. jaanuar 2015|Väljaanne=[[PC Gamer]]|Aeg=9. detsember 2012}}</ref> Tegelikuks konsooli nimeks saab [[Steam Machine]] ja see hakkab kasutama Linuxi põhjal ehitatud operatsioonisüsteemi SteamOS, mis on kättesaadav vabavarana ning samuti on platvormiga kaasas nende enda välja töötatud [[mängukontroller]].<ref>{{Netiviide|Autor=Newman Jared|Pealkiri=Valve’s Steam Box: The plot thickens for PC-based game consoles|URL=http://www.pcworld.com/article/2031082/valve-s-steam-box-the-plot-thickens-for-pc-based-game-consoles.html|Kasutatud=11 jaanuar 2015|Väljaanne=PC World|Aeg=18 March 2013}}</ref> === Proton === 2018. aasta lõpu poole tegi Valve avalikuks [[Wine]]il põhineva Proton ühilduvuskihi Microsoft Windowsile mõeldud videomängude käitamiseks.<ref>{{Netiviide|Pealkiri=Introducing a new version of Steam Play|URL=https://steamcommunity.com/games/221410/announcements/detail/1696055855739350561|Väljaanne=Steam Community|Aeg=22.08.2018}}</ref><ref>{{Netiviide|Autor=Michael Larabel|Pealkiri=Valve Offers Up Proton Beta For Testing Steam Play Enhancements|URL=https://www.phoronix.com/scan.php?page=news_item&px=Valve-Steam-Play-Proton-Beta|Väljaanne=Phoronix|Aeg=24.08.2018}}</ref> Proton erineb tavalisest Wine'ist sellega, et sisaldab veaparandusi ja täiendusi, mis ei ole veel, või mida sootukski ei soovita [[ülemjooks (tarkvara)|ülemjooksus]] vastu võtta, nagu näiteks Vulkanil põhinev [[DirectX|Direct3D]] 9-11 ühilduvuskiht [[DXVK]].<ref>{{Netiviide|Autor=Michael Larabel|Pealkiri=A Lot Of Valve's Proton Work Is Landing Back In Upstream Wine|URL=https://www.phoronix.com/scan.php?page=news_item&px=Proton-Work-Back-In-Wine-4.2|Väljaanne=Phoronix|Aeg=27.03.2019}}</ref> ==Viited== {{Viited}} {{Valve Corporation}} [[Kategooria:Valve Corporation| ]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ettevõtted]] l0uee4wq6678gev9emuk8hfv5hxi9kf 0 230338 7232015 6952216 2026-09-11T07:53:52Z Kuriuss 38125 7232015 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} [[Pilt:Altera StratixIVGX FPGA.jpg|pisi|300px|Altera Stratix IV GX FPGA]] '''FPGA''' (''field-programmable gate array'', kohapeal programmeeritav väravamassiiv või '''programmeeritav ventiilmaatriks'''{{lisa viide}}) on [[integraallülitus]], mille tootja on disaininud nii, et selle lülituse täpse [[Konfiguratsioon (informaatika)|konfiguratsiooni]] saab määrata ehk programmeerida kasutaja. ==Arhitektuur== FPGA koosneb programmeeritavatest loogikakomponentidest, mida kutsutakse loogikaplokkideks, ja seadistatavatest vaheühendustest, mille abil saab loogikaplokke ühendada. Loogika plokke saab panna tegema keerulisi funktsioone aga ka lihtsaid loogilisi tehteid nagu näiteks [[AND]] ja [[XOR]]. Sageli on FPGA loogikaplokkides ka mäluelemendid, mis võivad olla lihtsad [[triger]]id või keerulisemad mäluüksused.<ref name="FPGA" /> Lisaks digitaalsetele funktsioonidele on mõnel FPGA-l võimalused ka [[analoogelektroonika]] jaoks. Enamasti saab programmiliselt muuta kiibi jalal oleva signaali muutumise kiirust ja väljundvoolu tugevust. Sageli on kiipi integreeritud ka analoogsignaali [[komparaator]]eid (võrdlejaid). Leidub ka seadmeid, milles on olemas nii [[analoog-digitaalmuundur]]id kui ka [[digitaal-analoogmuundur]]id, mis lubavad FPGA-l käituda nagu [[süsteemikiip]].<ref name="lBRK3" /> Kõige levinum FPGA arhitektuur<ref name="FPGA" /> koosneb '''loogikaplokkide massiivist''' (sõltuvalt tootjast kutsutakse seda kas seadistavaks loogikaplokiks (CLB) või loogika-massiiviplokkiks (LAB)), sisend/väljund jalgadest ning vaheühendustest. Üldiselt on kõigil ühendustel sama [[ribalaius]]. Rakenduse [[mikrokiip]] peab olema FPGA-le tõlgendatud adekvaatsete ressurssidega. Kui CBL/<ABBR TITLE="loogika-massiivplokkide">LAB-de</ABBR> ja sisendite/väljundite arvu saab kergesti tuletada konkreetsest disainist, siis ühendusradade arv võib isegi sama palju loogikat sisaldavate skeemide puhul märgatavalt varieeruda. Kuna kasutamata ühendusrajad lisavad hinda, aga mitte tulemust, siis üritavad FPGA-de tootjad pakkuda just piisavalt radasid, et enamikku disainivariantidest, mis sobivad loogika elementide arvu poolest, oleks võimalik ühendada. Need arvud on saadud hinnangute, mis on tuletatud Renti reeglist, või olemasolevate disainidega eksperimenteerimise abil. ===Loogikarakud loogikaplokis=== Üldiselt koosneb loogikaplokk (CLB või LAB) mõnest '''loogikarakust'''. Tüüpiline loogikarakk koosneb 4 sisendiga [[otsingutabel]]ist, [[täisliitja]]st ja D-tüüpi [[Triger|flip-flopist]] nagu all näidatud. Otsingutabel on joonisel jagatud kaheks 3 sisendiga otsingutabeliks. Tavarežiimis on need läbi vasakul oleva [[multipleksor]]i kombineeritud üheks 4 sisendiga otsingutabeliks. Aritmeetikarežiimis söödetakse nende väljundid liitjale. Režiimi saab valida keskmise multipleksori programmeerimise abil. Väljund võib olla sünkroonne või asünkroonne sõltuvalt joonisel paremal asuva multipleksori programmeerimisest. Praktikas kasutatakse tervet või osa täisliitjast otsingutabeli funktsioonina, et ruumi säästa.<ref name="rvDCi" /><ref name="otMMI" /><ref name="2gCdK" /> [[Pilt:FPGA cell example.png|400px|pisi|center|Lihtsustatud näidis loogikarakust]] '''Loogikarakk''' koosneb tavaliselt kahest või neljast sellisest struktuurist, kus mõned signaalid on neile ühised. Loogikaplokkides on tüüpiliselt omakorda mõned loogikarakud. Viimastel aastatel on tootjad oma tippklassi toodetes asendanud 4 sisendiga otsingutabelid 6 sisendiga otsingutabelite vastu, mis pidid kiiremad olema.<ref name="aW7DF" /> Kuna kella signaali jaoks on tavaliselt kasutusel eraldi rajad, siis tegeletakse nende signaalidega eraldi. Selle näidisarhitektuuri loogikaploki jalgade asukoht on näidatud alloleval joonisel. [[Pilt:logic block pins.svg|frame|center|Loogikaplokk (''in'' &mdash; sisend, ''out'' &mdash; väljund)]] Iga sisend on juurdepääsetav ühest loogikaploki küljest, samal ajal kui väljund võib minna ainult kas paremal või all asuvale loogikaplokkide kanalile. Iga väljund võib olla ühendatud naaberloogikaploki suvalise sisendi külge. Sarnaselt võib sisend/väljund jalg olla ühendatud suvalise ühenduse segmendiga, mis asub naaberkanalil. Näiteks kiibi ülal paikneva sisend/väljund jala võib ühendada suvalise juhtmega, mis asub tema all paikneval horisontaalsel kanalil. Üldiselt on FPGA vaheühendused segmenteerimata. See tähendab, et iga ühenduse osa ulatub ühe loogikaplokini ja lõppeb lülitikarbis. Mõnede programmeeritavate lülitite sisselülitamine lülitikarbis tekitab pika pikema raja. Kiiremate vaheühenduste saavutamiseks kasutavad mõned FPGA arhitektuurid ka pikemaid radasid, mis läbivad mitut loogikaplokki, enne kui jõuavad mõnda lülitikarpi. Kõikjal, kus ristuvad vertikaalne ja horisontaalne loogikaplokkide kanal, on lülitikarp. Sellises arhitektuuris, kus rada läheb lülitikarpi, on kolm programmeeritavat lülitit, mis määravad ära, millise teise samasse karpi mineva rajaga see rada ühendatakse. Moodsas FPGA-s võib lisaks olla veel kõrgema taseme funktsionaalsust, mis on riistvaraliselt fikseeritud. Üldkasutatavate funktsioonide fikseerimine vähendab vajaminevat pindala ja teeb need kiiremaks võrreldes primitiivsetest loogikaplokkidest tehtutega. Sellistest lisaelementidest on kõige sagedasemad: kordajad, integreeritud protsessorid, kõrge kiirusega sisend/väljund loogika ja sisseehitatud mälu. FPGA-sid kasutatakse laialdaselt ka süsteemidisaini testimiseks. See lubab [[mikrokiip|mikrokiibi]] valmistajatel testida oma disaini enne, kui mikrokiip tehases valmis tehakse. ===FPGA arhitektuuri võrdlus teiste sarnaste lahendustega=== Teadusuuringutes<ref name="FPGA-ASIC-comparison" /> on näidatud, et FPGA-del teostatud elektroonikalülitused võtavad keskmiselt umbes 18 korda rohkem pindala, vajavad 7 korda rohkem elektrivoolu ja on 3 korda aeglasemad kui samad lahendused [[Rakendusespetsiifilise integraallülitus|rakendusespetsiifilise integraallülituse]] (ASIC) peal. FPGA eelisteks on paindlikkus – võimalus skeemi vigade parandamiseks lülitust uuesti seadistada ehk programmeerida. Tavaliselt läheb FPGA-del juurutatud toote turule toomiseks vähem aega.<ref name="whitepaper" /> Tootjad saavad valida ka kesktee, kui nad arendavad välja oma toote disaini FPGA peal, kuid lõppversiooni toodavad tavalise tehnoloogia baasil. ===Võrdlus keerukate programmeeritavate loogikaseadmetega CPLD=== Peamised erinevused [[kompleksne programmeeritav loogikaseade|kompleksse programmeeritava loogikaseadme]] (CPLD) ja FPGA vahel on arhitektuuriline. Loogikaseadmetel on tavaliselt väike hulk loogikaväravate jadasid, mis hiljem kokku kogutakse, ja nii saab täpsemini ennustada aega, mis kulub signaali töötlemiseks. Lisaks saab neile paigutada rohkem loogikat, aga vähem loogikaelementide vahelisi ühendusi, mis tähendab omakorda vähem paindlikkust. FPGA arhitektuuris on just nimelt loogikaplokkide vahelistel ühendustel rohkem rõhku ja see muudab nad paindlikumaks. ==Ajalugu== ===Valmimine=== FPGA kasvas välja [[programmeeritav püsimälu|programmeeritavatest püsimäludest]] (PROM) ja [[programmeeritav loogikaseade|programmeeritavatest loogikaseadmetest]] (PLD). Neid mõlemaid sai programmeerida, aga [[loogikavärav]]ate-vahelised ühendused jäid samaks.<ref name="history" /> Ameerika Ühendriikide Merepinna Sõjandusdepartemang (Naval Surface Warfare Department) rahastas 1980. aastate lõpus Steve Casselman juhitud eksperimenti, mille eesmärgiks oli luua arvuti, mis juurutaks 600&nbsp;000 taasprogrammeeritavat [[loogikavärav]]at. Casselmanil see õnnestus ja sellega seotud patent anti välja 1992. aastal. Mõned teedrajavad kontseptsioonid ja tehnoloogiad programmeeritavate loogikaväravate ja loogikaplokkide kohta leiduvad patentides, mis anti 1985. aastal David W. Page'ile ja LuVerne R. Petersonile. [[Xilinx]]i kaasasutajad Ross Freeman ja Bernard Vonderschmitt leiutasid 1985. aastal esimese kommerts-FPGA – '''XC2064'''.<ref name="81hOA" /> XC2064-l olid programmeeritavad väravad ja programmeeritavad vaheühendused. See oli uue tehnoloogia ja turu algus.<ref name="four" /> XC2064-l oli 64 seadistatavat loogikaplokki, millel oli kaks 3 sisendiga [[otsingutabel]]it.<ref name="clive" /> Xilinx jätkas konkurentideta ja kasvas kiirelt kuni 1990. aastate keskpaigani, millal konkurendid kanda kinnitasid. 1993. aastaks oli Acteli käes 18% kogu FPGA-de turust.<ref name="four" /> 1990. aastad oli FPGA-de jaoks kiire kasvu periood nii keerukuse kui ka tootmismahtude poolest. 1990. aastate alguses kasutati FPGA-sid peamiselt telekommunikatsioonis ja võrgusides. Kümnendi lõpuks leidsid FPGA-d tee tööstuslikesse rakendustesse.<ref name="book" /> ===Areng tänapäeval=== Hiljutine trend on viia traditsiooniline FPGA edasi ja ühendada see mikroprotsessori ja teiste lisaseadmetega, et moodustada [[süsteemikiip]]. Näiteks sellistest hübriidtehnoloogiatest võib tuua [[Xilinx]] Virtex-II PRO ja Virtex-4 seadmed, kus on üks või rohkem [[PowerPC]] protsessorit FPGA [[loogikakangas]]se integreeritud. [[Atmel]]i FPSLIC on veel üks selline seade, mis kasutab AVR-i protsessorit koos Atmeli programmeeritava loogikaarhitektuuriga. Alternatiivne lähenemine protsessorite kasutamises on võimalus kasutada tarkvaralisi protsessoreid, mis on juurutatud otse FPGA loogikale. Lisaks hakkavad tekkima mõned uued arhitektuurid, mis ei ole enam tüüpilised FPGA-d. Tarkvaraliselt seadistatav mikroprotsessori seeria Stretch S5000 kasutab hübriidset lähenemist, pakkudes kasutajale tavalisi protsessorituumasid ja FPGA-sarnaseid programmeeritavaid tuumasid samal kiibil. ====Loogikaväravate arvu kasv==== *1987: 9000, Xilinx<ref name="four" /> *1992: 600&nbsp;000, Naval Surface Warfare Department *~2000: miljonid<ref name="book" /> *2010: miljardid ====Turu areng==== *1985: esimene kommerts-FPGA-tehnoloogia leiutati Xilinxi poolt.<ref name="four" /> *1987: 14 miljonit dollarit<ref name="four" /> *~1993: üle 385 miljoni dollari<ref name="four" /> *2005: 1,9 miljardit dollarit<ref name="instat" /> *2010: hinnanguliselt 2,75 miljardit dollarit<ref name="instat" /> ==Rakendused== FPGA rakenduste seas on [[signaalitöötlus]], tarkvaraline raadio, [[Rakendusespetsiifiline mikroskeem|rakendusespetsiifilise mikroskeemi]] prototüüpimine, [[pilditöötlus]], [[kõnetuvastus]], [[krüptograafia]], [[bioinformaatika]], arvutiriistvara [[emuleerimine]], [[raadioastronoomia]] ja kasvav hulk igasugu muid rakendusi. FPGA-d alustasid pakkudes alternatiivi [[kompleksne programmeeritav loogikaseade|komplekssetele loogikaseadmetele]]. Nende ülesandeks oli teiste laialdaselt levinud skeemide ühendamine. Kui FPGA-de võimalused kasvasid, hakkasid nad järjest rohkem ülesandeid täitma. Tänapäeval on mõned kohe päris [[süsteemikiip|süsteemikiibi]] rollis.<ref name="8wovu" /><ref name="nf2q1" /> FPGA-d leiavad eriti kasutust just seal, kus osatakse ära kasutada nende arhitektuuri pakutavat paralleelsust. Üheks selliseks alaks on koodimurdmine ja krüptograafiliste algoritmide lahendamine jõumeetodil. FPGA-d kasutatakse ka muidu palju tehteid nõudvate algoritmide kiirendamiseks, et säästa protsessoriressurssi (sageli on pudelikaelaks just andmevahetuskiirus ja seetõttu sobib FPGA-le anda ülesandeid, kus on vaja samade andmetega teha palju tehteid). FPGA-d pole veel saanud iga kõrgema otsa arvuti osaks, sest nende programmeerimine on võrreldes tavalise tarkvaraga kordades keerulisem ja selleks ei ole veel piisavalt häid tööriistu, mis suudaksid seda keerukust vähendada. Traditsiooniliselt on FPGA-sid kasutatud peamiselt väikesemahulistes projektides. Väikeste mahtude juures on FPGA-de eest makstav lisaraha siiski väiksem, kui [[Rakendusespetsiifiline mikroskeem|rakendusespetsiifilise mikroskeemi]] tootmine. Tänapäeval on langenud hinnad ja kasvanud jõudlus oluliselt laiendanud FPGA-de tööpõldu. ==Seadistamise eripärad== FPGA konfiguratsioon määratakse tavaliselt [[riistvara kirjeldamise keel]]ega (''hardware description language'' – HDL). See kirjeldus sarnaneb sellise keele kirjeldusega, millega kirjeldatakse [[Rakendusespetsiifiline integraallülitusi|rakendusespetsiifilisi integraallülitusi]] (''application-specific integrated circuit'' – ASIC). FPGA abil on võimalik teostada iga loogilist funktsiooni, mis rakendusspetsiifilises integraallülituses võib eksisteerida.<ref name="AoWz7" /> Et määrata FPGA käitumine, peab kasutajal olema [[riistvara kirjeldamise keel]]ega (''hardware description language'' – HDL) või elektriskeemiga disain. HDL on parem vorm, kui on vaja töötada suurte struktuuridega, sest seal saab neid nummerdada, mitte ei pea igat väikest osa käsitsi joonistama. Aga visualiseerimiseks on parem kasutada skeemi. Kasutades seejärel mõnda abiprogrammi, genereeritakse elektriliste ühenduste nimekiri. Seejärel saab selle ühenduste nimekirja konkreetse FPGA peale kaardistada. Selle jaoks on tavaliselt FPGA tootja valmistatud kinnine tarkvara. Kasutaja vaatab tulemuse üle erinevate valideerimismeetoditega, mis võivad näidata nii ajastuse analüüsi kui ka süsteemi simulatsiooni. Kui disainimise ja valideerimise protsess on lõppenud, genereeritakse FPGA tootja tarkvara poolt binaarfail, mille abil seadistatakse lõpuks FPGA. Seadistamiseks kasutatakse [[jadaühendus]]t või välist mäluseadet. Kõige tavalisemad HDL-id on '''VHDL''' ja '''Verilog'''. Kuid HDL-id on tavaliselt suhteliselt keerulised ja seda võrreldakse oma raskusastme poolest [[assemblerkeel]]ega. Et lihtsustada komplekssete süsteemide disainimist FPGA-del, on loodud teeke, mis sisaldavad keerulisi funktsioone ja skeeme, mis on testitud ja optimeeritud. Inglise keeles on nende nimetus tihti "IP cores" ja nad on saadaval FPGA-de tootjate ja kolmandate osapoolte käest. Enamasti on need tasulised ja kinniste litsentsidega, kuid mõned on ka [[avatud lähtekood]]i ja [[vaba litsents]]iga. ==Vaata ka== * Peamised riisvara kirjeldamise keeled: ** [[VHSIC Hardware Description Language|VHDL]] ** [[Verilog]] * [[Loogikaväravate massiiv]] * [[Programmeeritav süsteemikiip]] * [[rakendusespetsiifiline mikroskeem]] (Application-specific integrated circuit e ASIC) * [[kombinatoorne loogika]] * [[kompleksne programmeeritav loogikaseade]] (CPLD) * [[tarkvaraline protsessor]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="FPGA">[http://www.eecg.toronto.edu/~vaughn/challenge/fpga_arch.html FPGA Architecture for the Challenge]</ref> <ref name="lBRK3">Mike Thompson, EETimes [http://www.eetimes.com/showArticle.jhtml?articleID=200000777 Mixed-signal FPGAs provide GREEN POWER]</ref> <ref name="rvDCi">{{Netiviide |url=http://www.altera.com/literature/hb/cyc2/cyc2_cii51002.pdf |pealkiri=CycloneII Architecture |vaadatud=2010-12-14 |arhiivimisaeg=2010-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101214055643/http://www.altera.com/literature/hb/cyc2/cyc2_cii51002.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="otMMI">{{Netiviide |url=http://www.altera.com/literature/hb/stratix-iv/stx4_5v1_01.pdf |pealkiri=Documentation: Stratix IV Devices |vaadatud=2010-12-14 |arhiivimisaeg=2011-09-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110926214034/http://www.altera.com/literature/hb/stratix-iv/stx4_5v1_01.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="2gCdK">[http://www.xilinx.com/support/documentation/user_guides/ug070.pdf Virtex-4 FPGA User Guide]</ref> <ref name="aW7DF">{{Netiviide |url=http://www.xilinx.com/bvdocs/whitepapers/wp245.pdf |pealkiri=Achieving Higher System Performance with the Virtex-5 Family of FPGAs |vaadatud=2010-12-14 |arhiivimisaeg=2007-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070927190033/http://www.xilinx.com/bvdocs/whitepapers/wp245.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="FPGA-ASIC-comparison">http://doi.acm.org/10.1145/1117201.1117205</ref> <ref name="whitepaper">Tim Erjavec, White Paper, "[http://www.xilinx.com/support/documentation/white_papers/wp306.pdf Introducing the Xilinx Targeted Design Platform: Fulfilling the Programmable Imperative]."</ref> <ref name="history">{{Netiviide |url=http://www.fpgacentral.com/docs/fpga-tutorial/history-programmable-logic |pealkiri=''History of the programmable logic'' |vaadatud=2013-01-23 |arhiivimisaeg=2013-01-23 |arhiivimisurl=https://archive.today/20130123172005/http://www.fpgacentral.com/docs/fpga-tutorial/history-programmable-logic |url-olek=töötab }}</ref> <ref name="81hOA">Peter Clarke, EE Times, "[http://www.eetimes.com/story/OEG20010622S0091 Xilinx, ASIC Vendors Talk Licensing]."</ref> <ref name="four">Funding Universe. "[http://www.fundinguniverse.com/company-histories/Xilinx-Inc-Company-History.html Xilinx, Inc.]"</ref> <ref name="clive">Clive Maxfield, Programmable Logic DesignLine, "[https://web.archive.org/web/20091225212024/http://www.pldesignline.com/products/187203173 Xilinx unveil revolutionary 65nm FPGA architecture: the Virtex-5 family].</ref> <ref name="book">Clive Maxfield, raamat "[http://books.google.com/books?id=dnuwr2xOFpUC&pg=PA4&lpg=PA4&dq=FPGA+Market+growth+1990s&source=web&ots=YjFedB35Vp&sig=EH8y56Cih9iNLEqYXkZ63iO46K4&hl=en&sa=X&oi=book_result&resnum=4&ct=result The Design Warrior's Guide to FPGAs]". Kirjastas Elsevier, 2004. ISBN 0750676043, 9780750676045.</ref> <ref name="instat">Dylan McGrath, EE Times, "[http://www.eetimes.com/news/design/business/showArticle.jhtml?articleID=188102617 FPGA Market to Pass $2.7 Billion by '10, In-Stat Says]".</ref> <ref name="8wovu">[http://www.eetimes.com/document.asp?doc_id=1271975 FPGA/DSP Blend Tackles Telecom Apps]</ref> <ref name="nf2q1">Mark LaPedus, EETimes [http://www.eetimes.com/showArticle.jhtml?articleID=197001881 Xilinx aims 65-nm FPGAs at DSP applications]</ref> <ref name="AoWz7">{{Cite book |last1=Wiśniewski |first1=Remigiusz |title=Synthesis of compositional microprogram control units for programmable devices |year=2009 |publisher=University of Zielona Góra |location=Zielona Góra |isbn=978-83-7481-293-1 |pages=153}}</ref> }} {{Mikrokontrollerid}} [[Kategooria:Riistvara]] [[Kategooria:Loogikalülitused]] [[fr:Circuit logique programmable#FPGA]] kla43rww3ms1nupnysilxvbbt2u1g2h 0 235335 7232020 7118296 2026-09-11T08:01:58Z Kuriuss 38125 7232020 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Provints |nimi = ''Östersjöprovinserna'' |omakeelne_nimi_1 = eesti | Läänemereprovintsid | |pindala = |elanikke = |keskuse_nimetus = |keskuse_nimi = [[Riia]] |asendikaardi_pilt = Sw BalticProv en.png | asendikaardi_pilt_seletus = Rootsi Läänemereprovintsid 17. sajandi teises pooles }} '''Läänemereprovintsid''' ([[rootsi keel]]es ''Östersjöprovinserna'')<ref name=":0">[[Aleksander Loit]], [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2015/01/0/11 ROOTSI AEG EESTIS], [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 15, jaanuar 2015</ref><ref>[[Rootsi keel]]es on Läänemere nimetus selle veekogu geograafilise asendi tõttu ''Östersjö'' ehk "Idameri"</ref> olid 16.–18. sajandini [[Rootsi]] kuningriiki kuulunud maa-alad [[Läänemeri|Läänemere]] idarannikul: [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa provints]], [[Liivimaa kubermang|Liivimaa provints]], [[Saaremaa]] (''Ösel'') ning [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa provints]]<ref name=":0" /> koos [[Käkisalmi lään]]iga. [[File:Swedish Empire (1560-1815) en2.png|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu]] valdused Läänemere ümber]] [[Pilt:Blaeu 1645 - Suecia Dania et Norvegia regna Europæ septentrionolia-2010-04-12.JPG|pisi|Rootsi kuningriigi valdused 1645. aastaks]] [[Pilt:Sweden in 1658.PNG|250px|thumb|Rootsi kuningriigi valdused pärast 1658. aasta [[Roskilde rahuleping]]ut. ---- {{legend|#E6570C|Rootsimaa}} {{legend|#007500|[[Kexholm]]i/Käkisalmi lään }} {{legend|#00FF00|Ingerimaa }} {{legend|#000075|Eestimaa }} {{legend|#FF00FF|Liivimaa }} {{legend|#B9B9B9|[[Rootsi Pommeri]], [[Wismar]], [[Bremeni piiskopkond]] ja [[Verdeni piiskopkond]] }} {{legend|#757536|[[Scania]], [[Gotland]], [[Bohuslän]] ja [[Halland]]}} {{legend|#0075FF|[[Trøndelag]] ja [[Møre og Romsdal]] }} {{legend|#75FFFF|[[Jämtland]], [[Härjedalen]], [[Idre]] ja [[Särna]] }} ]] Läänemereprovintside ametlik võimukeskus asus esmalt piirkonna suurimas linnas [[Riia]]s (''Riga''). Riia oli 17. sajandil suurim linn terves Rootsi riigis; Tallinn (''Reval'') oli elanike arvu poolest suuruselt kolmas, pärast kuningriigi pealinna [[Stockholm]]i.<ref name="historiogr">[[Hain Rebas]], [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/1988/01/0/11 HISTORIOGRAAFILISI ASPEKTE ROOTSI AJA KOHTA BALTIKUMIS (1561–1721)], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 10, jaanuar 1988, lk 46</ref> 1600. aasta paiku oli Riias umbes 30 000 ja Stockholmis umbes 10 000 elanikku, Tallinnas aga alla 10 000 elaniku.<ref>Heikki Pihlajamäki, [https://library.oapen.org/bitstream/handle/20.500.12657/37847/9789004331532%20webready%20content%20text.pdf;jsessionid=D49A4FD8A6380F5C38A95869172B5D85?sequence=1 Conquest and the Law in Swedish Livonia (ca. 1630–1710)], The Northern World. North Europe and the Baltic c. 400–1700 ad. Peoples, Economics and Cultures, lk 83</ref> Vastavalt [[Rootsi suurvõimu ajastu]] [[1634. aasta Rootsi valitsemiskorraldus]]e § 23-le (rootsi: ''[[:sv:1634 års regeringsform|1634 års regeringsform]]'') oli Rootsi kuningriigis: Rootsi Eestimaa ([[Harjumaa]], [[Virumaa]], [[Läänemaa]] ja [[Järvamaa]], keskusega Tallinn), [[Ingerimaa kubermang|Rootsi Ingeri]] (keskusega Narva), [[Käkisalmi lään]] (keskusega [[Käkisalmi]]), [[Rootsi Liivimaa]] ja Rootsi Ingeri (keskusega Tartu), Rootsi Liivimaa ([[Võnnu kreis]] ja [[Pärnu kreis]], keskusega Riia), [[Tartumaa|Tartu piirkond]] (keskusega [[Tartu]]), Preisimaal ([[Bremen-Verden#Rootsi võimu periood|Bremen-Verden]], [[Rootsi Pommeri]], [[Rootsi Wismar]], keskusega [[Elbląg|Elbing]] – ([[Rootsi dominioonid]] – territooriumid, mis ei olnud täielikult integreeritud Rootsi riigi koosseisu). Läänid [[Lään (Rootsi)|Rootsi]] ja [[Lään (Soome)|Soome]] eraldatud ja vanades piirides: Stockholmi linn, [[Upplandi lään]] (1634–1714), keskusega Stockholm, [[Skaraborgi lään]] (1634–1997), keskusega [[Skara]], [[Smålandi lään]] (1634–1639), keskusega [[Kronobergi loss]], [[Västmanlandi lään]], keskusega [[Västerås]], [[Östergötlandi lään]], keskusega [[Linköping]], [[Södermanlandi lään]], keskusega [[Nyköping]], [[Älvsborgi lään]] (1634–1997), keskusega [[Göteborg]], [[Kalmari lään]], keskusega [[Kalmar]], [[Dalarna lään|Dalarna ja Kopparbergi lään]] (1634–1647), keskusega [[Falun]], [[Närke ja Värmlandi lään]] (1634–1779) keskusega [[Örebro]], [[Hudiksvalli lään]] (1634–1645), keskusega [[Hudiksvall]], [[Turu ja Pori lään]] (sh [[Ahvenamaa saarestik|Ahvenamaa]], keskusega [[Turu]]), Viiburi ja Savo lään, keskusega [[Viiburi]], [[Uusimaa ja Häme lään]] (1634–1831), keskusega [[Hämeenlinna]], [[Pohjanmaan lään]] (1634–1642), keskusega [[Oulu]]). ==Läänemereprovintside valitsemine== ===Kindralkubernerid=== Rootsi poolt 17. sajandil vallutatud provintsides (Liivimaal, Pommeris ja endistel Taani aladel) rakendati kuberneri või kindralkuberneri alluvuses ühendatud sõjaväelist ja tsiviilhaldust. Nii Eesti- kui ka Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga määratud ning talle vahetult alluvad Eestimaa, Liivimaa ja Ingerimaa alade [[kindralkuberner]]id. Eestimaa kuberner/kindralkuberner resideeris Tallinnas [[Toompea]]l, Liivimaa kindralkuberner aastatel 1629–1632 [[Tartu]]s ja seejärel Riias. Ingerimaa ja Käkisalmi lääni kindralkubernerid resideerisid aastatel 1617–1651 [[Nyen]]is ja 1651–1706 [[Narva]]s. *Aastatel 1561–1674 oli Eestimaal [[Eestimaa kuberneride loend|kuberner]] ja 1674–1710 [[Eestimaa kindralkuberneride loend#Eestimaa kindralkubernerid 1674–1710|kindralkuberner]]; *Aastatel 1621–1710 olid [[Liivimaa kuberneride loend#Liivimaa kindralkubernerid|Liivimaal kindralkubernerid]] *Aastani 1642 valitses Rootsi Ingerimaad ja Käkisalmi lääni Liivimaa kindralkuberner, seejärel määrati [[Rootsi Ingeri#Ingerimaa lään Rootsi Kuningriigis|Ingerimaa ja Käkisalmi lääni kindralkubernerid]]. Vastavalt 1634. aasta Rootsi valitsemiskorralduse § 30-le oli kuberneri ametiaeg kolm aastat, mille möödudes tuli 1. juuniks ilmuda Stockholmi aru andma. Kuningas võis ametiaega pikendada. Kindralkubernerid olid [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] esindajad haldusterritooriumil ja oma haldusalal: *olid nad sõjaväe kõrgemad juhid (v.a sõjategevuses osalevate vägedega seotud küsimustes); nad korraldasid ja jälgisid piirkonna sõjaliste kaitserajatiste ehitamise ja seisukorra üle; piirkonnas asuvate sõjaväeosade moonaga varustamise üle; korraldasid piirkonnas sõjaväeosade liikumist ja transporti; *nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnikke, *jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus, kandes hoolt ka [[postiteenus]]e, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest, sisse- ja väljareisivate isikute kontrolli (nn passide alusel), maksude laekumise, reduktsiooni läbiviimise, linnade käsitöö ja kaubanduse edendamise *teostas järelevalvet linna [[raad|rae]] ja kohtute üle ning *teostas järelevalvet kiriku- ja kooliasjade üle. ===Provintside valitsemine=== Kindralkuberneri juures oli valitsusasutusena (Eestimaal 1629. aastal moodustatud) kubermanguvalitsus ja kantselei, mille oli rootsi (''Schwedische Registratur'') ja saksakeelne registratuur (''Deutsche Registratur''), kuna provintsisisene ametlik kirjavahetus toimus [[saksa keel]]es. Rootsi keskvõimuga Stockholmis toimus aga kirjavahetus rootsi keeles. Kindralkuberneri juures tegutses nõuandva organina kohaliku rüütelkonna [[maanõunik]]e kolleegium ja harilikult kohalike aadlike hulgast valitud asekuberner. ===Piirkondlikud erinevused=== Rootsi kuningas võttis üle varem [[Saksa ordu]]le ning piiskoppidele kuulunud linnused koos juurdekuuluvate valdustega. Samuti läks kogu kinnisvara, mis kuulus aadlikele, kes lahkusid riigist koos Poola sõjaväega, ametlikult Rootsi kuningriigi valdusse. Eestimaa tugev [[aadliomavalitsus]] leidis tollal ja edaspidigi Rootsi kuningriigi keskvõimu poolt aktsepteerimist, hiljem [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|Rootsi-Poola sõja]] (1626–1629) tulemusel liidetud Liivimaad kohtles Rootsi riigivõim teisiti. 1580. aastate alguses liigendasid Rootsi võimukandjad Eestimaa omavalitsuse ja kohtu- ([[haagikohtunik]]e ja [[Vasallikohus|vasallikohtu]]-) ringkondadena Harju, Järva, Läänemaa ja Virumaa maakonnaks. 1615. aastast{{lisa viide}} kasutati Eestis ringkondlike haldusüksuste nimetustena [[kreis]]i nimetust. [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ja [[Tallinna ajalugu#Rootsi aeg Tallinnas|Tallinna linna alistumist Rootsile]] käsitati vabatahtliku sammuna, ent Liivimaa oli [[Rzeczpospolita]]lt vallutatud territoorium, mille puhul ei peetud vajalikuks aadliga samal määral arvestada. 1629. aastal moodustati Liivi-, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään|Käkisalmi]] [[provints]]idest [[Liivimaa kindralkubermang]], [[10. detsember|10. detsembril]] 1629 nimetati [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Gustav II Adolf]]i poolt ametisse ka [[Liivimaa kindralkuberner]]. 1630. aastast said [[Riigihaldus|riigihaldus]]liku tähtsuse Liivimaa [[Lõuna-Eesti]] Tartu- ja Pärnumaa kreisid (mis olid olnud 1582–98 Poola [[Presidentkond|presidentkon]]nad ja 1598–1625 [[Tartu vojevoodkond|Tartu]]- ja [[Pärnu vojevoodkond|Pärnu]] jt [[Põhja-Läti]] [[Vojevoodkond|vojevoodkonnad]]). Rzeczpospolita võimu ajal õiguslikult ja majanduslikult allasurutud Liivimaa aadel lootis Eestimaa seisuste õigusliku seisundi laienemist ka nendele – sellele vihjavaid lubadusi olid, enne piirkonna vallutamist jaganud varasemad Eesti põhjaosa valitsenud Rootsi kuningad. Kuid [[Gustav II Adolf]] kinnitas 1629. aastal Liivimaa aadli [[privileeg]]id vaid osaliselt, Rootsi riik laskis käest oma majandusliku ja sellest tulenevalt ka poliitilise positsiooni Liivimaal, annetades suurema osa maadest eravaldusse (peamiselt riigi ees teeneid omavale [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|Rootsi kõrgaadlile]], nt [[Oxenstierna]]d, [[Gustaf Horn]], [[Magnus Gabriel De la Gardie]] jt). 1601. aastal tegi Rootsi tollane riigihoidja [[Karl IX]] ettepaneku, et Eesti- ja Liivimaa seisused ühineks Stockholmis asuva [[Rootsi riigipäev (seisuste esindus)|riigipäevaga (Riksdag)]], kuid Läänemereprovintside kohalikud juhid olid sellisele võimu tsentraliseerimise katsele vastu. [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Rootsi-Poola sõdade]] ja Rootsi [[Axel Oxenstierna]] riigireformide järel olukord muutus. Riigipäeval Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa aadel eraldi esindust ei saanud, sest 1634. aasta Riigihalduskorralduse § 46 sätestas, et "mitte keegi, kes ei ela Rootsi ja Soome eraldatud ja vanades piirides, ei oma riigipäeval sõnaõigust". Rootsi aja lõpus, [[mõisate reduktsioon]]i ajal muudeti peaaegu kõik Liivimaa pastoraadid ([[kirikumõis]]ad) kuninglikeks ehk nn regaalpastoraatideks, kaotati ka rüütelkonna valitavad ülemkirikueestseisjad ja majandusasjade korraldajateks määrati kuninglikud ametnikud, nn majanduse asevalitsejad<ref>[[Olaf Sild]], [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/usuteadusline%20ajakiri/usuteadusline_ajakiri_1929_IV_vihik_1.pdf Liivimaa kiriku sinod Tartus a, 1693], Usuteadusline Ajakiri, IV aastakäik, November 1929, nr 1, lk 2</ref>. [[1694]]. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks [[distrikt]]i. [[Karl XI]] korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale ([[Eesti distrikt]] ja [[Läti distrikt]]). Ökonoomia asehalduskonna distriktid moodustati eesmärgil vähendada baltisakslaste rüütelkondade mõjuvõimu. [[Majandusasehaldur|majandusasehaldur]]id ehk [[Ökonoomiadirektor|ökonoomiadirektor]]id allusid [[kindralkuberner]]ile. Vene võimuaja alguses distriktid kaotati. 1690. aastatel tehtud [[Eesti kohtusüsteem|kohtukorraldus]]e muudatustega Liivimaa jagamisel maakohtu piirkondadeks, pidi alates 1694. aastast maakohtute piirid selgelt vastavusse viidama eesti ja läti keelepiiridega. Liivimaa-siseselt nimetatigi Eesti ja Läti distrikti teinekord ka lihtsalt „Ehstland“ ja „Lettland“<ref>[[Marten Seppel]], [https://www.ra.ee/tuna/moisakohtud-rootsiaegsel-eesti-ja-liivimaal/#_edn90 Mõisakohtud rootsiaegsel Eesti- ja Liivimaal], TUNA 3/2019, lk 7–21</ref>. [[Pilt:Ducatuum Livoniae et Curlandiae Nova Tabula, 1705.jpg|thumb|250px|''Ducatuum Livoniae et Curlandiae, nova tabula'', [[Frederick de Witt]]i [[1705]] avaldatud kaart]] ;Läänemereprovintsid liideti Rootsi krooni alluvusse järk-järgult: *[[1561]] alistusid Rootsile [[Harjumaa|Harju]]-, [[Virumaa|Viru]]- ja [[Järvamaa]] [[rüütelkond|rüütelkonnad]] ning [[Tallinn]]. *[[1581]] pärast [[Paide]] vallutamist, kogu allutati Rootsi võimule kogu [[Põhja-Eesti]]. *[[1617]] liideti [[Ingeri sõda|Ingeri sõja tulemusel]] Rootsi valdustega [[Karjala]]s [[Laadoga järv]]est lääne ja põhja pool asunud Käkisalmi lään. *[[1629]] loovutas Poola [[Altmargi vaherahu]]ga kõik [[Väina jõgi|Väina jõest]] põhja pool asuvad alad Rootsile, selle tulemusel läks kogu [[Mandri-Eesti]] ja Liivimaa Rootsi võimu alla. *[[1645]] [[Brömsebro rahu]]ga sai Rootsi Taanilt oma valdusse [[Saaremaa]] ja [[Muhu]] saare. *[[1660]] [[Oliwa rahu]]ga omandas Rootsi viimase osana [[Ruhnu saar]]e. ==Läänemereprovintside territoorium== ===Eestimaa hertsogkond/kindralkubermang === [[Rootsi suurvõimu ajastu|Rootsi võimu]] kehtestamisele Eestis eelnes [[Liivi sõda]] (Vene-Liivi sõda). Juriidiliselt kehtestati Rootsi ülemvõim siis, kui [[1561]]. aastal [[Vana-Liivimaa]] – Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa ([[4. juuni]]l) ning Tallinna linna ([[6. juuni]]l) aadlikud andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, andes [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le. [[Pljussa vaherahu]]ga ([[1583]]) sai Rootsi kuningriik endale Moskva tsaaririigilt: [[Eesti]]s ([[Narva]] ja [[Tartumaa]]), [[Ingerimaa]]l ([[Kingissepp|Jama]], [[Koporje]], [[Ivangorod]]i linnad, koos neid ümbritsevate [[maakond]]adega) ja [[Karjala]]s [[Käkisalmi lään]]i. Rootsile kuuluvatest Põhja-Eesti aladest, nimelt neljast [[maakond|maakonnast]] ([[Läänemaa]]st (koos [[Hiiumaa]]ga), [[Harjumaa]]st, [[Järvamaa]]st ja [[Virumaa]]st<ref name=":0" />) moodustati [[Eestimaa]] ehk '''Eestimaa provints''', mida vahel nimetati ka [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkon]]naks, kuna koos maadega omandas Rootsi kuningas [[Eestimaa hertsog]]i tiitli. Provintsi keskus oli Tallinnas. Esimeseks [[Eestimaa kuberner|Eestimaa asehaldur]]iks ja Rootsi kuninga asemikuks määrati [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]]. [[1584]]. aastal ühendati Rootsi valdused Põhja-Eestis ühtseks tervikuks, [[Eestimaa hertsogkond|Eestimaa hertsogkonnaks]]. Provintsi eesotsas oli asehaldur, keda nimetati ka kuberneriks. Provints jagunes seitsmeks [[linnuselään]]iks: *[[Tallinna linnuselään]], *[[Paide linnuselään]], *[[Rakvere linnuselään]], *[[Narva linnuselään]], *[[Haapsalu linnuselään]], *[[Koluvere linnuselään]] ja *[[Lihula linnuselään]], mida juhtisid [[asehaldur]]id ([[Rootsi asehaldur Tallinnas|Tallinnas]], [[Paide asehaldur|Paides]], [[Rakvere asehaldur|Rakveres]], [[Narva asehaldur|Narvas]], [[Haapsalu asehaldur|Haapsalus]], [[Koluvere asehaldur|Koluveres]] ja [[Lihula asehaldur|Lihulas]]. Linnuseläänidel, mis hõlmasid riigile kuuluvaid läänistamata maid, põhinev halduskorraldus kehtis kuni [[1620. aastad|1620. aastateni]]. Linnuseläänid jagunesid omakorda [[mõisalään]]ideks, mida juhtisid [[foogt]]id. Linnuseläänide alla arvati riigile kuuluvaid [[läänistamine|läänistamata]] alasid<ref name="EE"/>. Linnuseläänid jagati omakorda [[mõisalään]]ideks<ref name="EE"/>. Linnuseläänid kaotati 1620.–1630. aastatel<ref name="EE"/>. Läänistamata riigimaade linnuseläänides teostas Rootsi riik teostas nii tsiviil- kui militaarvõimu, läänistatud aadlimaadel kehtis aga [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] aadli seisuslik omavalitsus, kelle pädevuses oli maksukogumine ja ka madalama taseme õigusemõistmine. Aadli omavalitsuse kohaselt oli kogu hertsogkond jagatud neljaks aadli omavalitsuse alal, [[Harjumaa|Harju]], [[Virumaa|Viru]], [[Järvamaa|Järva]] ja [[Läänemaa]] kreisiks. Eestimaal algselt Rootsi kroon ei saanud kõiki valdusi ise hallata, nii et nt. Viljandi ja 1625. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav II Adolf [[Haapsalu linnuselään]]i [[Jakob De la Gardie|Jacob De la Gardie]], 1636 sai [[Lennart Torstenson]] Paide<ref>[https://runeberg.org/nfaq/0248.html Lennart Torstenson], Nordisk familjebok, Stockholm, Expeditionen af Nordisk familjebok, Stockholm, Gernandts boktryckeri-aktiebolag, 1893 s 487–488 (rootsi keeles)</ref> ja von [[Tiesenhausen]]ite perekond Rakvere linna<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/2001/01/0/5 TOPOGRAPHICA ESTONIÆ. Handritade kartor och ritningar över Estonia i svenska offentliga samlingar / Hand-drawn maps and drawings of Estonia in Swedish public collections.], [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 12, jaanuar 2001 (rootsi keeles)</ref>. Eesti alade ühendamisega Rootsi võimu alla moodustas [[Põhja-Eesti]] koos Hiiumaaga [[Eestimaa kubermang]]u. [[Poola-Rootsi sõda (1600–1629)|Poola-Rootsi sõ]]jas [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621–1625 aastate kampaanias]] Poolalt vallutatud alad (Pärnu, Karksi jne) liideti algselt Eestimaaga, alles 1621. aastal moodustati neist Liivimaa kubermang. [[Pärnumaa]] liideti 10. aprillil 1630 Liivimaaga. Rootsi riigi võimu kõrgemaks esindajaks Tallinnas oli Rootsi võimu algperioodil enamasti asehaldur (saksa keeles ''Statthalter''), 17. sajandi 1. poolest aga üha enam [[Eestimaa kuberner]], 1673. aastast aga [[Eestimaa kindralkuberner]]<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1906 1584. a loodi Rootsi kuninga ülemvõimu all Eestimaa hertsogkond ehk Eestimaa kubermang (1673. a alates kindralkubermang)], Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium, Eesti Ajalooarhiiv</ref>. ===Tallinna linn=== {{vaata|Rootsi asehaldur Tallinnas}} Juriidiliselt kehtestati Rootsi ülemvõim Tallinnas, kui [[Vene-Liivi sõda|Vene-Liivi sõjas]] [[1561]]. aastal Tallinna linna ([[6. juuni]]l) ning [[Vana-Liivimaa]] – Harjumaa, Virumaa ja Järvamaa aadlikud andsid end vabatahtlikult Rootsi krooni alla, andes [[Ustavusvanne|ustavusvande]] [[Rootsi kuningas|Rootsi kuningale]] [[Erik XIV]]-le. Aastatel [[1561]]–[[1710]], kuulus Tallinn iseseisva haldusterritooriumina [[Rootsi]] kuningriigi, Läänemereprovintside [[Eestimaa provints]]i, mida valitses aastatel 1561–1674, Eestimaal [[Eestimaa kuberneride loend|asehaldur]] ja aastatel 1674–1710, [[Eestimaa kindralkuberneride loend#Eestimaa kindralkubernerid 1674–1710|kindralkuberner]]. Esimeseks Rootsi kuninga asemikuks määrati [[1561]]. aastal [[Rootsi asehaldur Tallinnas|Tallinnas]] vabahärra [[Lars Ivarsson Fleming]]. {{vaata|Tallinna ajalugu#Rootsi aeg Tallinnas}} ===Ingerimaa (kindral)kubermang=== {{Vaata|Rootsi Ingeri}} Moskva ja Rootsi vahel [[Liivi sõda|Liivi sõja]] lõpetanud [[Pljussa vaherahu]]ga ([[1583]]) sai Rootsi kuningriik endale Moskva tsaaririigilt: [[Ingerimaa]]l ([[Kingissepp|Jama]], [[Koporje]], [[Ivangorod]]i kindlustatud asulad, koos neid ümbritsevate maakondadega, [[Karjala]]s Käkisalmi lääni ja Eestis [[Narva]] linna ning endise [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopiriigi]] alad. [[Vene-Rootsi sõda (1590–1595)|Aastatel 1590–1595 toimunud Vene-Rootsi sõja]] lõpetanud [[Täyssinä rahu]]lepinguga 1595. aastal, loovutati piirkond Ingerimaal, Ivangorodist Käkisalmini jälle Venemaa tsaaririigile. 1609. aastal [[Segaduste aeg|Segaduste ajal]], Venemaale trooninõudlejale [[Vassili Šuiski]]le esialgu appi kutsutud Rootsi armee [[Jakob De la Gardie]] juhtimisel okupeeris järk-järgult Loode-Venemaa alad Käkisalmi läänist Novgorodini (samuti [[Staraja Russa]], [[Porhov]]i, [[Laadoga]] ja [[Oudova]]). {{Vaata|Ingeri sõda}}, ''[[Stolbovo rahu]]'' [[Ingeri sõda|Ingeri sõja]] (1610–1617) lõpetanud [[Stolbovo rahu]]ga läks piirkond koos Ingerimaal kindluste Ivangorodi, Jami, Koporje, Nöteborg ja [[Käkisalmi lään|Kexholm]]iga Rootsile tagasi ning jäi aastateks [[1617]]–[[1721]] Rootsi krooni valdusse. [[Narva]] linnast sai [[Rootsi Idaalad]]e pealinn ning see lahutati Eestimaa kubermangust ja liideti [[Rootsi Ingeri]]ga. {{Vaata|Ingerimaa kubermang|Ingerimaa kindralkubermang}} ===Liivimaa kindralkubermang=== {{Vaata|Liivimaa kindralkubermang}} [[Rootsi-Poola sõda (1626–1629)|Rootsi-Poola 1626–1629 aastate sõja]] tulemusena sõlmiti Rootsi ja Rzeczpospolita vahel 1629. aastal [[Altmargi vaherahu]], millega [[Rzeczpospolita]] loovutas Rootsile suure osa [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonnast]], [[Pärnu vojevoodkond|Pärnu vojevoodkonna]], [[Tartu vojevoodkond|Tartu vojevoodkonna]] ning [[Riia ajalugu#Rootsi-Poola sõjad|Riia linna]]. Altmargi vaherahu tingimustel läksid Poola [[Liivimaa hertsogkond|Üle-Väina hertsogkon]]na valdused, mis jäid põhja poole [[Daugava jõgi|Daugava jõge]], [[Rootsi]]le. Rzeczpospolita säilitas vaid [[Võnnu vojevoodkond|Võnnu vojevoodkonna]] maa-alad, millest moodustati [[Liivimaa vojevoodkond]], keskusega [[Daugavpils]]is. [[File:Livlands vapen med grip, 1660 - Livrustkammaren - 108736.tif|pisi|Liivimaa vapp, 1660]] [[Lõuna-Eesti]]st ja [[Põhja-Läti]]st kujunes [[Liivimaa kindralkubermang]] ehk Liivimaa provints, keskusega [[Riia]]s, kuhu kuulus ka [[Saaremaa]], mis küll säilitas teatud eriseisundi. 1629. aastal moodustati Liivi-, [[Ingerimaa kubermang|Ingerimaa]] ja [[Käkisalmi lään]]ist [[Liivimaa kindralkubermang]], [[10. detsember|10. detsembril]] 1629. aastal nimetati [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Gustav II Adolf]]i poolt ametisse ka [[Liivimaa kindralkuberner]]. Liivimaalgi algselt Rootsi kroon ei saanud kõiki valdusi ise hallata ning Rootsi kuningas müüs [[Cēsis|Võnnu]] ja [[Valmiera|Volmari]] linna [[Axel Oxenstierna]]le ja [[Pärnu krahvkond|Pärnu]] [[Heinrich Matthias von Thurn]]ile. Eesti alalt kuulusid Liivimaa kindralkubermangu (tänapäeva [[Tartumaa|Tartu-]], [[Viljandimaa|Viljandi]]-, [[Pärnumaa|Pärnu]]- ja [[Võrumaa]]<ref name=":0" />), Pärnu- ja Tartumaa olid tänapäevastest vastavatest maakondadest märksa suuremad (endised [[Liivimaa hertsogkond|Liivimaa hertsogkonna]] [[Pärnu vojevoodkond]] ja [[Tartu vojevoodkond]]), hõlmates kogu Lõuna-Eesti mandriosa. [[Läti]]maalt kuulusid provintsi [[Riia kreis]], [[Koknese kreis]] ja [[Võnnu kreis]] kuni [[Väina jõgi|Väina (Daugava) jõ]]eni. [[Koknese]] kreisis olid [[Vecpiebalga kihelkond|Vecpiebalga]], [[Skujene kihelkond|Skujene]], [[Jaunpilsi kihelkond|Jaunpilsi]], [[Ērgļi kihelkond|Ērgļi]], [[Cesvaine kihelkond|Cesvaine]], [[Madliena kihelkond|Madliena]], [[Bērzaune kihelkond|Bērzaune]], [[Koknese kihelkond|Koknese]], [[Suntaži kihelkond|Suntaži]], [[Rauna kihelkond]]<ref>[https://opacplus.bsb-muenchen.de/Vta2/bsb10450229/bsb:BV010640372?page=22 Beiträge zur Geschichte der Kirchen und Prediger in Livland (1843)], seite 11 </ref>. [[File:A reference history of the world from the earliest times to the present; part one- world history, part two- national histories; maps, tables, charts, and an exhaustive index (1921) (14586908880).jpg|pisi|300px|Euroopa pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastase sõja]] lõpetanud 1648. aasta [[Vestfaali rahu]]]] 1642. aastal moodustati Liivimaa kindralkubermangust iseseisev [[Ingerimaa kindralkubermang]] koos [[Käkisalmi lään]]iga. Kubermangu keskuseks sai Nyen, 1651. aastast Narva. Rootsi aja lõpus, eraldati Läti distrikti Pärnu kreisist 5 läti asustusega kihelkonda, kui [[1694]]. aastal moodustati Liivimaa kubermangus kaks [[distrikt]]i. [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jacob Johann Hastfer]]i korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades [[Pärnu kreis|Pärnu maakonnast]] [[Salatsi kihelkond|Salatsi]] (läti Salacgrīva), [[Väike-Salatsi kihelkond|Väike-Salatsi]] (läti Mazsalaca), [[Ruhja kihelkond|Ruhja]] (läti Rūjiena), [[Härgmäe kihelkond|Härgmäe]] (läti Ērģeme), [[Valga|Luke]] ja [[Valga (Liivimaa)|Valga]] ning ühendades nad [[Riia kreis|Riia kohtukonnaga]]. [[Alūksne kihelkond|Alūksne]], [[Gulbene kihelkond|Gulbene]] ja Läti osa [[Adsele kihelkond|Adsele kihelkonnast]] liideti [[Võnnu kreis|Võnnu]] või [[Koknese]] maakohtukonda. [[Karl XI]] korraldusel tõmmati nende piirid vastavalt kahe põlisrahva – eestlaste ja lätlaste – elualale. ===Riia linn=== [[File:Riga 1650.jpg|pisi|200px|Riia 1650. aastal, <small>[[Johann Christoph Brotze]]</small>]] {{vaata|Rootsi asehaldurid Riias}} [[Poola-Rootsi sõda (1621–1625)|1621.–1625. aasta Poola-Rootsi sõjas]] piirasid Rootsi väed [[Riia piiramine (1621)|Riia linna]]. [[1621]]. aastal läks Riia nagu kogu [[Liivimaa]] [[Rootsi kuningriik|Rootsi kuningriigi]] koosseisu, 1629. aastal sõlmiti [[Altmargi vaherahu]], millega Poola loovutas Rootsile suure osa Liivimaast, sealhulgas Riia. [[Riia]] oli 17. sajandi suurim linn Rootsi riigis<ref name="historiogr" /> {{vaata|Riia ajalugu#Rootsi-Poola sõjad|Rootsi-Poola sõda}} ===Saaremaa provints=== [[File:Swedish Empire in the Baltic (1560-1721).png|pisi|Rootsi valdused Läänemere ääres, valduste omandamise ja (kaotamise) aastaga]] Erinevalt teistest tänapäeva Eesti alal asunud ajaloolistest maakondadest oli [[Saaremaa]]l oma (algselt [[Taani valdused Eestis|Taani]] ja hiljem Rootsi) [[Rootsi asehaldurid Saaremaal|asehaldur]], [[Saaremaa rüütelkond]], [[kirikuvalitsus]] ([[konsistoorium]]) ning Eesti- ja Liivimaast erinev maksusüsteem. 1645. aasta [[Brömsebro rahu]]ga läks Saaremaa Rootsi valduste hulka, Läänemereprovintsidesse kuulus ka Saaremaa, mis küll säilitas teatud eriseisundi. Rootsi kuninganna [[Kristiina]] läänistas Saaremaa [[Kuressaare krahvkond|Kuressaare krahvkonna]] 1648. aastal krahv [[Magnus Gabriel De la Gardie]]le, kuid pärast Rootsi kuninganna [[Kristiina]] loobumist troonist [[1654]]. aastal ja Rooma elama asumist, sai Saaremaast ja [[Kuressaare krahvkond|Kuressaare krahvkonnast]] sai aastateks 1654–1689 tema elatusmaa, mille valitsejaks oli elatusmaade kindralkuberner [[Seved Baath]]. [[File:Generalis totius imperii Moscovitici novissima tabula magnam orbis terrarum partem à... - CBT 5872940.jpg|pisi|[[Rootsi suurvõimu ajastu]] Läänemereprovintside ja [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririi]]gi piirialad, circa 1704]] Viimase Eesti alana läks Rootsi riigi alla [[1660]]. aastal [[Oliwa rahu]]ga seni [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigile]] kuulunud [[Ruhnu saar]]. Rootsi võim ei ulatunud üksnes Eesti kagunurka [[Setumaa]]le, mis jäi nagu [[Keskaeg|keskajalgi]] [[Venemaa tsaaririik|Venemaa tsaaririigi]] võimu alla. Eesti ala jäi jagatuks kahe [[kubermang]]u vahel, selline jaotus püsis [[1917]]. aastani. {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[Rootsi dominioonid]] *[[Balti kubermangud]] == Viited== {{Viited|allikad= <ref name="EE">{{EE|12|297}}</ref>}} == Kirjandus == *[[Helmut Piirimäe]], Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil. Toimetanud Indrek Elling. EÜS Kirjastus, Tartu 2009, 426 lk == Välislingid == *[[Werner von Schulmann|Werner Alfred von Schulmann]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/3d0c9cea-9e15-4951-9aaf-02475b6459be/content Die zivile Staatsbeamtenschaft in Estland zur shwedisdien Zeit (1561—1710)], Dorpat – Posen 1939 {{JÄRJESTA:Läänemereprovintsid}} [[Kategooria:Läänemereprovintsid| ]] [[Kategooria:Rootsi uusaeg]] [[Kategooria:Soome uusaeg]] [[Kategooria:Karjala ajalugu]] [[Kategooria:Ingeri ajalugu]] [[Kategooria:Eesti varauusaeg]] [[Kategooria:Läti varauusaeg‎]] [[Kategooria:Peterburi ajalugu]] [[Kategooria:17. sajand Eestis]] [[Kategooria:Baltimaade ajalugu]] [[Kategooria:Rootsi valitsusaeg Eestis]] 5nisx4uxbsvwbkqswosax65kgs0ms17 100 238481 7232088 7194096 2026-09-11T09:37:26Z Avjoska 1538 7232088 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[17. märts]]''' ;Sündinud *[[1893]] – [[Otto Silber]], Eesti jalgpallur *[[1899]] – [[Karl Lomp]], Eesti laskur ja treener *[[1907]] – [[Alfons Matso]], Eesti suusavalmistaja *[[1911]] – [[Vello Kaaristo]], Eesti murdmaasuusataja *[[1928]] – [[Harry Moikov]], Eesti auto- ja mootorrattaspordikohtunik ning sporditegelane *[[1930]] – [[Karin Laine]], Eesti suusataja ja sporditegelane *[[1939]] – [[Giovanni Trapattoni]], Itaalia jalgpallur ja treener *[[1947]] – [[Tiiu Valgemäe]] (Tomson), Eesti iluuisutaja ja treener *[[1948]] – [[Matti Killing]], Eesti sõudetreener *[[1953]] – [[Rein Lindmäe]], Eesti lauatennisist ja treener *[[1958]] – [[Arvo Kohv]], Eesti sõudja *[[1965]] – [[Marika Mölder]], Eesti sõudja *[[1969]] – [[Mika Kihlström]], Soome poksija *[[1970]] – [[Katrin Peterson]], Eesti iluvõimleja ja võimlemistreener *[[1971]] – [[Urmas Klaas]], Eesti sporditegelane *[[1974]] – [[Tõnis Kasemets]], Eesti autovõidusõitja *[[1976]] – [[Imre Erik]], Eesti käsipallur ja treener *[[1980]] – [[Lilian Matonina]], Eesti jõutõstja *[[1983]] – [[Raul Meireles]], Portugali jalgpallur *[[1984]] – [[Maris Rõngelep]], Eesti kergejõustiklane *[[1986]] – [[Edin Džeko]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[1989]] – [[Shinji Kagawa]], Jaapani jalgpallur *[[1990]] – [[Liane Pintsaar]], Eesti kergejõustiklane *[[1993]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja *[[1994]] – [[Soualiho Meïté]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1997]] – [[Kathleen Ledecky]], USA ujuja * 1997 – [[Konrad Bukowiecki]], poola kergejõustiklane (kuulitõukaja) *[[1999]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja *[[1993]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja *[[1994]] – [[Soualiho Meïté]], Prantsusmaa jalgpallur *[[1997]] – [[Kathleen Ledecky]], USA ujuja * 1997 – [[Konrad Bukowiecki]], poola kergejõustiklane (kuulitõukaja) * 1997 – [[Paik Seung-ho]], Lõuna-Korea jalgpallur *[[1998]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[1999]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti kergejõustiklane (tõkkejooksja) *[[2001]] – [[Märt Tammearu]], eesti võrkpallur *[[2003]] – [[Arthur Augusto de Matos Soares]], Brasiilia jalgpallur ;Surnud *[[1966]] – [[Alberto Lovell]], Argentina poksija *[[1967]] – [[Juhan Vakkermann]], Eesti maadleja ja raskejõustikutegelane *[[1987]] – [[Elmar Soode]], Eesti laskur ja treener *[[1997]] – [[Valdur Rohtla]], Eesti laskur ja sporditegelane *[[2007]] – [[Toivo Tukk]], Eesti spordiajakirjanik *[[2018]] – [[Tiina Leesment Bergh]], eesti võimlemisõpetaja ja koreograaf Rootsis * 2018 – [[Karmen Braun]], eesti ujuja ;Sündmused *... <noinclude>[[Kategooria:Päev spordiajaloos|Märts, 17.]]</noinclude> i3fjiv8fmkzv3xef1bbvld6etk48xal 100 238496 7232071 6590889 2026-09-11T09:23:15Z Avjoska 1538 7232071 wikitext text/x-wiki <noinclude>Siin on loetletud sündmusi spordiajaloos.</noinclude> '''[[26. veebruar]]''' ;Sündinud *[[1926]] – [[Elmar Vasar]], Eesti kergejõustiklane *[[1928]] – [[Heino Tšernjavski]], Eesti murdmaasuusataja *[[1930]] – [[Heino Vilipere]], Eesti spordipedagoog *[[1930]] – [[Juhan Zimmermann]], Eesti iluuisutamistreener ja kohtunik *[[1938]] – [[Kaljo Mikfeldt]], Eesti autosportlane *[[1941]] – [[Vello Viira (ratsutaja)|Vello Viira]], Eesti ratsutaja ja treener *[[1942]] – [[Kalju Koch]], Eesti jalgrattur *[[1948]] – [[Olav Laiv]], Eesti kergejõustiklane *[[1957]] – [[Priidu Isak]], Eesti poksija *[[1959]] – [[Margus Kukk (ujuja)|Margus Kukk]], Eesti ujuja ja purjetamistreener *[[1962]] – [[Oleg Labzin]], Eesti ujuja ja treener *[[1969]] – [[Tiina Hodakov]], Eesti aerutaja, jalgpallur ja aerutamistreener *[[1974]] – [[Sébastien Loeb]], Prantsusmaa rallisõitja *1974 – [[Tuulika Mölder]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja ning võimlemistreener *1974 – [[Merike Valliste]], Eesti laskur *[[1976]] – [[Margus Jurkatam]], Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane *[[1982]] – [[Li Na]], hiina naistennisist * 1982 – [[Aneta Florczyk]], Poola raskejõustiklane *[[1983]] – [[Képler Laveran Lima Ferreira]], Portugali jalgpallur *[[1988]] – [[Sinta Ozoliņa]], Läti odaviskaja * 1988 – [[Timo Sild]], eesti orienteeruja *[[1992]] – [[Mikael Granlund]], Soome jäähokimängija *[[1997]] – [[Damien Riat]], Šveitsi jäähokimängija *[[1998]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[1999]] – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja *[[2002]] – [[Maarten Vandevoordt]], Belgia jalgpallur *[[2003]] – [[Levi Colwill]], Inglismaa jalgpallur ;Surnud *[[1976]] – [[Voldemar Neiland]], Eesti maadleja ja tõstja *[[1999]] – [[Toivo Laitamm]], Eesti poksija *[[2008]] – [[Albert Oja]], Eesti tõstesporditreener *[[2009]] – [[Johnny Kerr]], USA korvpallur ja treener * 2009 – [[Norm Van Lier]], USA korvpallur *[[2011]] – [[Dean Richards]], inglise jalgpallur *[[2015]] – [[Earl Lloyd]], USA korvpallur ja treener *[[2016]] – [[Andy Bathgate]], Kanada jäähokimängija * 2016 – [[Pekka Kokkonen]], Soome poksija *[[2017]] – [[Jean-Paul Martin du Gard]], prantsuse jooksja *[[2018]] – [[Endel Pärn (kergejõustiklane)|Endel Pärn]], eesti kergejõustiklane ja treener ;Sündmused *... <noinclude>[[Kategooria:Päev spordiajaloos|Veebruar, 26.]]</noinclude> gse4b9fqkuo96rj6gbdo11h86nfwt04 0 239581 7231849 6966798 2026-09-10T20:44:24Z Kuriuss 38125 7231849 wikitext text/x-wiki '''Harri Kärtner''' ([[4. september]] [[1925]] [[Narva]] – [[1. veebruar]] [[2011]]) oli eesti jurist, õppejõud ja ühiskonnategelane. Ta sündis väikeettevõtja peres. Aastatel 1933–1937 õppis Narva linna algkoolis, 1937–1944 Narvas keskkoolis ja 1944–1945 koos perekonnaga sõja eest pagenduses olles [[Haapsalu]]s keskkoolis. 1945–1951 õppis ta [[Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonnas]], mille lõpetas 1951. aastal ''[[cum laude]]''. Aastatel 1951–1954 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli riigi ja õiguse teooria ning ajaloo aspirant. Kärtner oli õigusteaduse kandidaat (1955). Ta täiendas end üleliidulises uurijate täiendusinstituudis [[Leningrad]]is isiku- ja varavastaste kuritegude uurimises (1962–1963), ametialaste, majandus- ja korruptsiooniga seotud kuritegude uurimises (1968) ning [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]] riigiõiguses (1968). Ta oli [[õigusnõunik]] (1968), [[justiitsteenistus]]e reservkapten (1972). Aastatel 1955–1961 oli ta ajalehe [[Edasi]] toimetuse kirjanduslik kaastööline, 1961–1963 [[Tartu]] Linna Prokuratuuri uurija, 1963–1971 [[Eesti Prokuratuur]]i [[eriti tähtsate asjade uurija]]. 1971–1991 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli kriminoloogia laboratooriumi vanem teaduslik töötaja, 1971–1991 Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna õppejõud, riigiõiguse [[dotsent]] (1980), 1991–1993 [[Tartu Ülikool]]i ametiühingu [[juriskonsult]]. 1993–1995 oli Kärtner [[Riigikogu]] [[Maaliit|Maaliidu]] ühenduse fraktsiooni konsultant sotsiaal- ja õigusküsimustes, 1993–1995 Tartu Linnavolikogu aseesimees. Samuti oli ta [[Eesti Karskusliit|Eesti Karskusliidu]] ning [[Dotsentide ja Teadurite Klubi]] asutajaliige, [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi]] asutajaliige, [[Eesti Pensionäride Liit|Eesti Pensionäride Liidu]] esimees 1990–1995 ja 1998–2003. [[Eesti Pensionäride Liit|Eesti Pensionäride Liidu]] esindajana pöördus Kärtner korduvalt Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja teiste kõrgemate riigi- ja omavalitsusorganite poole ettepanekutega pensionäride olukorra parandamiseks ja demokraatliku õigusriigi kaitsmiseks ning osales pensionäride õiguste ja seaduslike huvide kaitseks korraldatud aktsioonide organiseerimisel ja läbiviimisel. {{JÄRJESTA:Kärtner, Harri}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1925]] [[Kategooria:Surnud 2011]] tqpjsxbdpfbfmb0pmhc4fn0d5e74dhz 0 240769 7231873 7230371 2026-09-10T20:53:53Z Kuriuss 38125 7231873 wikitext text/x-wiki {{Infobox Poliitik | nimi = Tiit Käbin | pildinimi = Tiit Käbin Ülemnõukogus 1990.jpg | pildisuurus = 250px | pildiallkiri = Tiit Käbin [[Eesti NSV Ülemnõukogu|Ülemnõukogus]] 1990. aastal. | sünniaeg = 12. mai 1937 | sünnikoht = [[Puka]], [[Kuigatsi vald (Sangaste kihelkond)|Kuigatsi vald]], [[Sangaste kihelkond]], [[Valgamaa]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2011|3|5|1937|5|12}} | erakond = [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei]] <br/> [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]<br>[[Reformierakond]]<br>[[Erakond Res Publica|Res Publica]] | amet = õigusteadlane, poliitik | haridus = | õppeasutus = [[Tartu Ülikool]] | eriala = õigusteadus | kraad = | märkused = }} '''Tiit Käbin''' ([[12. mai]] [[1937]] [[Puka]], [[Kuigatsi vald (Sangaste kihelkond)|Kuigatsi vald]], [[Sangaste kihelkond]], [[Valgamaa]] – [[5. märts]] [[2011]]<ref name="ilNLb" />) oli Eesti õigusteadlane ja [[poliitik]]. Ta kuulus kolme [[Riigikogu]] koosseisu. 1966. aastal lõpetas Käbin [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]]<ref name="kalender" /> [[Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskon]]na diplomitööga "Kohalike nõukogude valimised Tallinnas".<ref name="merihobu" /> Käbin töötas [[Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] aseesimehe abi (1962–1963), [[Tallinna Keskrajooni Täitevkomitee]] sekretäri (1963–1973), [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Majanduse Instituudi õigussektori teaduri (1973–1977), ühiskonnateaduste osakonna teadussekretäri (1977–1989) ning [[Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituut|Filosoofia, Sotsioloogia ja Õiguse Instituudi]] teadurina (1989–1990).<ref name="kalender" /> ==Tegevus NLKP-s== Aastatel 1961–1990 oli ta [[NLKP]] liige.<ref name="SdrUv" /> Tiit Käbin oli [[NSV Liidu rahvasaadik]] 1989–1991. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esimestel vabadel valimistel 1989. aastal saavutas Käbin ülekaaluka võidu oma konkurentide üle. Ülemnõukogu kahest kojast kuulus Käbin 269-liikmelisse Rahvuste nõukokku koos veel 8 Eestist pärit saadikuga (nende seas oli nt [[Juhan Aare]], [[Igor Gräzin]] ja [[Siim Kallas]]). Ta esindas Eesti NSV-d seadusandluse, seaduslikkuse ja õiguskorra komisjonis. ==Poliitiline tegevus== Oma poliitilise karjääri jooksul kuulus Tiit Käbin [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse]] (oli asutajaliige), [[Reformierakond]]a ja [[Erakond Res Publica|Res Publica]]sse, kuid kandideeris ka [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] valimisnimekirjas ning [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ühisnimekirjas.<ref name="jooksiklane" /> [[1990]]. aasta kevadel valiti Käbin [[Nõmme]]lt Eesti Ülemnõukokku [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei|Eesti Liberaaldemokraatliku Partei]] liikmena, tema usaldusmees oli [[Boris Merilain]].<ref name="merilain" /> Oli [[Eesti Kongress]]i saadik, [[Põhiseaduse Assamblee]] ja [[Eesti Komitee]] liige. Ta kuulus [[Eesti Rahvarinne|Eesti Rahvarindesse]]. Iseseisvuse taastumisel sai temast Eesti Vabariigi [[Riigikogu]] liige.<ref name="kalender" /> Ta kuulus Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu.<ref name="ajalugu" /> Põhiseaduse Assambleel oli Käbin vastu ettepanekule mitte määrata põhiseaduses Riigikogu valimistel osalemise vanuse alampiiri: "Mis puutub valimiseasse, siis ma ei usu, et lähema 50 aasta jooksul sellest allapoole minnakse. Nii et see ei ole mingi lühiajaline probleem ja me võime selle rahulikult vaatluse alt välja jätta."<ref name="valimisiga" /> 13. märtsil 1990 määrati Käbin Eesti Komitee liikmena delegatsiooni läbirääkimisteks Moskvaga. Samuti kuulus ta 13. septembril moodustatud põhiseadusliku riigivõimu taastamise komisjoni, mida juhtis Kaido Kama.<ref name="komitee" /> 1991. aastal hääletas Käbin Eesti Kongressi saadikuna "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest" poolt.<ref name="komisjon" /> 1994. aastast kuulus ta ka [[20. Augusti Klubi]]sse, mis koondab 20. augustil Eesti Vabariigi Ülemnõukogus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise poolt hääletanuid. Samal aastal kuulus ta 12-liikmelisse komisjoni, mis moodustati [[Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud riikidevaheliste suhete aluste leping]]u täitmise kontrollimiseks tähtajaga 1995. aasta suveni.<ref name="saatpalu" /> [[Johannes Kass]] ja Tiit Käbin esitasid Eesti Vabariigi Ülemnõukogule 1991 otsuseprojekti "NSV Liidu kodanike staatusest Eesti Vabariigis", mida ajakirjanduses nimetati Kassi-Käbini eelnõuks.<ref name="muuli-1" /><ref name="muuli-2" /> [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kodakondsuskomisjon|Ülemnõukogu kodakondsuskomisjon]], millesse kuulusid lisaks Tiit Käbinile ka [[Marju Lauristin]], [[Liia Hänni]], [[Peet Kask]], [[Sergei Sovetnikov]] jt, liitis eelnõu kahe teisega, mille autorid olid rahvasaadikud [[Valeri Kois]] ja [[Enn Leisson]].<ref name="kiisu" /><ref name="myllerson" /><ref name="kodakond" /> <!-- NB! Link vajab uuendamist nt Internet Archive'is, kuna nommevalitsus.org ähvardab domeenireformiga kaotsi minna ja Google'i cache pole stabiilne link. --> ===VII Riigikogu koosseis=== 1992. aastal tööd alustanud [[VII Riigikogu|VII Riigikogu koosseisu]] kandideeris Käbin võitjaks osutunud [[Valimisliit Isamaa|valimisliidu Isamaa]] nimekirjas (Eesti Liberaaldemokraatliku Partei liikmena) 1. ringkonnas ja sai 6427 häälega [[Isikumandaat|isikumandaadi]].<ref name="riigikoguja" /> Ta kuulus Isamaa fraktsiooni kuni 8. novembrini 1993, mil registreeriti uus, liberaaldemokraatide fraktsioon.<ref name="libero" /><ref name="pereheit" /> Alates 24. maist 1994 oli Käbin liberaalide fraktsiooni esimees kuni 27. juunini 1994, mil teda asendas [[Paul-Eerik Rummo]] ja Käbinist sai aseesimees.<ref name="riigikoguja" /> 17. oktoobril 1994 esitati ta ka Riigikogu aseesimehe kandidaadiks, kuid sai vaid 24 häält ning kaotas [[Tunne Kelam]]ile ja [[Edgar Savisaar]]ele.<ref name="riigikoguja" /> 20. detsembrist 1995 oli Käbin põhiseaduskomisjoni esimees, kuna senine põhiseaduskomisjoni esimees, Keskerakonna liige [[Olev Anton]] astus umbusaldusavalduse järel tagasi.<ref name="riigikoguja" /> Käbin kuulus 1993. aastal moodustatud ajutisse Riigikogu komisjoni kaitsepolitsei tegevuse seaduslikkuse kontrollimiseks, mida juhtis [[Viktor Niitsoo]], samuti oli ta 2. juunist 1993 moodustatud Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni liige. Ta osales 21. oktoobril 1993 moodustatud [[Vaba Parlamentaarne Ühendus|Vaba Parlamentaarse Ühenduse]] töös, mille eesmärk oli ületada koalitsiooni ja opositsiooni vastasseis.<ref name="riigikoguja" /> 16. juunil 1994 toetas Käbin umbusalduse avaldamist siseminister [[Heiki Arike]]sele segaduse tõttu relvaostulitsentside väljaandmisega, konkreetselt siseministri soovitusega "politseiameti peadirektorile härra [[Uuno Ellen]]ile rikkuda seadust". Sama aasta 26. septembril toetas ta 58 Riigikogu liikme algatatud umbusaldusavaldust peaminister [[Mart Laar]]ile, mille põhjenduseks toodi "ebakorrektne riigiasjade ajamine", sealhulgas "ebaseaduslikult garanteeritud [[Lekto]] laenutehing, segadusi [[Iisraeli relvaost|relvaostuga Iisraelist]], [[Rublatehing|Vene rublade vahetamise viisi]] ja palju muud".<ref name="riigikoguja" /> ===VIII Riigikogu koosseis=== [[Pilt:Tiit Käbin.jpeg|pisi|vasakul|Tiit Käbin VIII Riigikogu liikmena]] 1994. aastal kiitis ELDP kongress heaks otsuse ühineda vastloodud Reformierakonnaga. Nii kandideeris Käbin 1995. aastal Riigikokku juba Reformierakonna nimekirjas ning 3. ringkonnas. Sedapuhku anti talle koguni 9812 häält, mis tõid jällegi isikumandaadi. Terve [[VIII Riigikogu]] vältel kuulus ta Reformierakonna fraktsiooni, jätkates põhiseaduskomisjoni esimehena. Käbin oli ka [[Eesti Rahvusraamatukogu]] nõukogu liige.<ref name="riigikoguja" /> VIII Riigikogus oli Käbin 10. juunil 1999 loodud [[Eesti-Albaania parlamendirühm]]a aseesimees.<ref name="riigikoguja" /> 20. septembril 1995 toetas Käbin umbusaldusavaldust majandusminister [[Liina Tõnisson]]ile, eelkõige seoses riigiaktsiaselts [[Silmet]]i ümberkorraldamisega. 10. veebruaril 1997 hääletas ta peaminister Tiit Vähi umbusaldamise poolt "ebakorrektse ning riigi mainet kahjustava tegevuse tõttu" ning 22. aprillil 1998 keskkonnaminister [[Villu Reiljan]]i tagandamise poolt, kuna too "ei ole austanud seadusi enne ministriks saamist ega ole teinud seda ka hiljem".<ref name="riigikoguja" /> Koos [[Daimar Liiv]]iga esitas Käbin 1998. aastal Riigikogule eelnõu [[erakonnaseadus]]e ning [[tulumaksuseadus]]e muutmiseks, eesmärgiga tuua selgust erakondade rahastamisse. Eelnõu järgi pidid erakondade tegevust toetavad isikud saama maksusoodustusi, kuid mahaarvatava summa ülempiir pidi olema füüsilistel isikutel 50 000 ja juriidilistel isikutel 100 000 krooni.<ref name="rahastamine" /> 1998. aastal vaidles Käbin vastu [[Riigikohus|Riigikohtu]] tollase esimehe [[Rait Maruste]] [[põhiseadus]]etõlgendusele, mille kohaselt "olla riigikohtu esimees ja mitte riigikohtu liige on mõeldamatu". "Riigikohtu esimees ei ole riigikohtu liige – nii kohtu esimees kui kohtu liikmed on kohtunikud," kirjutas Käbin Postimehes. Viimaks riigikogu juhatuse eelnõu kooskõlla põhiseadusega, esitas Käbin ka oma eelnõu.<ref name="maruste" /> ===IX Riigikogu koosseis=== Järgmistel Riigikogu valimistel 1999. aastal kandideeris Käbin endistviisi Reformierakonna nimekirjas, kuid tema häältesaak vähenes mitmekordselt, 1215 hääleni. Riigikokku pääses ta kompensatsioonimandaadiga. Seekord oli ta 31. märtsist 1999 põhiseaduskomisjoni esimees ning 22. aprillist samal aastal ka Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juht.<ref name="riigikoguja" /> 1999–2001 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee asepresident. [[IX Riigikogu]]s oli Käbin 27. mail 1999 loodud [[Eesti-Kuveidi parlamendirühm]]a, 15. juunil 1999 moodustatud [[Eesti-Albaania parlamendirühm]]a ja 29. mail 2000 loodud [[Eesti-Norra parlamendirühm]]a esimees<ref name="ryhmad" />. 16. jaanuarist 2001 kuni 15. aprillini 2002 kuulus Käbin Riigikogu ajutisse uurimiskomisjoni endise [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] tegevuse lõpetamisega seotud asjaolude väljaselgitamiseks. Komisjoni juhtis [[Aimar Altosaar]].<ref name="riigikoguja" /> Komisjoni loomise järel Eesti Päevalehes [[Enno Tammer]]ile antud intervjuus polnud Käbin siiski töötulemuste suhtes kuigi lootusrikas.<ref name="KGB" /> 2001. aastal tegid toona Reformierakonda kuulunud Tiit Käbin ja [[Isamaaliit|Isamaaliidu]] liige [[Jüri Kaver]] [[SL Õhtuleht|SL Õhtulehes]] ettepaneku legaliseerida Eestis oma tarbeks [[puskar]]iajamine, nii nagu kodutöönduslik alkoholitootmine mõnel pool mujalgi Euroopas legaalne on. Käbini ja Kaveri hinnangul andnuks legaliseerimine löögi [[salaviin]]aärile, tagaks selle kvaliteedi ja toetaks [[turismitalu]]sid, muutumata siiski massiliseks. Ettepanek laia kõlapinda ei leidnud.<ref name="puskar" /> 2002. aasta alguses ajakirjanduses toimunud debatis pooldas Käbin valimiseelsete arvamusküsitluste keelustamist. Ta toetas valimisseaduse eelnõusse lisatud paragrahvi, mille järgi olnuks "[[valimispäev]]al kuni hääletamise lõpuni ja sellele eelneva seitsme päeva jooksul /---/ keelatud läbi viia avaliku arvamuse uuringuid ning avaldada või kommenteerida varasemate uuringute tulemusi, mis seonduvad valimistega".<ref name="kysitlused" /> 25. veebruaril 2002 lahkus Käbin Reformierakonna fraktsioonist. Samal päeval valiti ta maha ka põhiseaduskomisjoni esimehe kohalt, uueks esimeheks sai [[Indrek Meelak]]. Riigikogu IX koosseisu töö lõpuni Käbin ühtegi fraktsiooni ei kuulunud.<ref name="riigikoguja" /> 2002. aasta mais esitas Käbin Riigikogus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu narkopoliitika karmistamiseks.<ref name="eelnõu" /> Tema hinnangul olid senised karistused liiga nõrgad ja narkootikumide tarvitamine seetõttu dramaatiliselt kasvanud.<ref name="narko" /> Ka ajakirjanduses kutsus Käbin üles karmistama karistusi narkootikumidega kaubitsejatele, rakendades maksimaalselt eluaegset vangistust. Samas soovitas ta saata narkootikumide tarbijad mitte vangi, vaid ravile.<ref name="tainarko" /> ===Järgnenud poliitiline tegevus=== [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aastal toimunud Riigikogu valimistel]] kavatses Käbin algul kandideerida uue erakonna [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liikmena. Kui partei sisehääletuse alusel reastatud nimekirjas platseerus ta aga üleriigilises järjestuses 35. ja ringkonnas 6. kohale, otsustas Käbin erakonnast lahkuda: "Seega näitas Res Publica sisehääletus, et nad mind nii väga ei tahagi".<ref name="respub" /> Nii kandideeriski Käbin hoopis [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] nimekirjas, olles üleriigilises nimekirjas 34. kohal.<ref name="rahvaliit" /> Vaatamata teisele kohale Mustamäe ja Nõmme ringkonnasiseses nimekirjas<ref name="respub" /> need valimised talle siiski parlamendikohta ei toonud.<ref name="ajalugu" /> Käbin kuulus [[Nõmme Linnaosa Halduskogu]] 6. koosseisu [[Rahvaliit|Rahvaliidu]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ühisnimekirja esindajana. [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Erakonna Eestimaa Rohelised nimekirjas Tallinnas Mustamäel ja Nõmmel ning kogus 593 häält.<ref name="X0nkC" /> 2008. aastal vastustas Käbin [[Eesti Rahvusringhääling]]u telesaates "[[Vabariigi kodanikud]]" [[õiguskantsler]] [[Indrek Teder]]i kriitikat Tallinna linnavõimu valimiskorra suhtes ning väitis, et vastuolusid põhiseadusega leiab kõigist valimisseadustest. Näiteks oli [[suletud nimekirjad]]e süsteem [[Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel]] tema hinnangul vastuolus otseste valimiste printsiibiga, 5% künnis aga vastuolus [[valimiste proportsionaalsus]]e põhimõttega.<ref name="vastuolud" /> [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|Euroopa Parlamendi valimistel 2009. aastal]] loobus Käbin oma kohast [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelise]]d nimekirjas, tema koha sai esimene varukandidaat [[Tõnu Trubetsky]].<ref name="trubetsky" /> Käbin oli üks 16. märtsil 2010 moodustatud mittetulundusühingu Eesti Vabaduse Eest! asutajaist. Ühingu eesmärk seati vahetada, edastada ja talletada meenutusi, mis on seotud ühingu liikmete töö ja tegevusega NSV Liidu rahvasaadikutena.<ref name="yhing" /> ==Muu liikmesus== [[Pilt:Tiit Käbin Süürias 2009.jpg|pisi|Tiit Käbin [[Süüria]]s 2009. aastal]] *1991–1992 Avatud Eesti Fondi nõukogu liige *1991–1993 oli ta [[Eesti Matkaliit|Eesti Matkaliidu]] president *1992 [[Inimõiguste Instituut|Inimõiguste Instituudi]] asutajaliige *1999–2003 Osariikide Seadusandlike Juhtide Fondi Euroopa Filiaali (State Legislative Leaders Foundation/Europe) nõukogu liige *Eesti Rahvadiplomaatia Ühingu president *[[Eesti Ornitoloogiaühing]] *[[Eesti Jahimeeste Selts]] *[[Kalev (spordiselts)|spordiselts Kalev]] ==Sportlik tegevus== Tiit Käbin hakkas sportlikke matku harrastama [[1978]]. aastal [[Tallinna Matkaklubi]]s, tehes samal aastal pikema süstamatka [[Ida-Karjala]]s. Kokku tegi ta 15 kategooriamatka, neist juhtis ta 13. Käbin korraldas süstamatkade [[turiaad]]i Siberis. Aastast 1988 oli ta [[Nõukogude Liidu meistersportlase kandidaat]]. On tegelenud [[veematkasport]]laste koolitusega ja olnud veematkainstruktor.<ref name="Nfe3d" /> ==Teosed== ===Raamatud=== * "Rahvasaadiku käsiraamat". Eesti Raamat: Tallinn, 1975 (kaasautor [[Erkki Silvet]], kaanekujundus [[Rudolf Pangsepp]]; kõva köide, 155 lk) * "Informatsioon ja juhtimine kohalike nõukogude täitevkomiteedes". Tallinn: Eesti Raamat, 1976 (64 lk) * "Rahvasaadiku käsiraamat". Eesti Raamat: Tallinn, 1984 (kujundanud S. Stern; pehme köide, 136 lk) ===Artikleid=== * "Kas keelata enne valimisi küsitlused?". Eesti Päevaleht, 7. veebruar 2002, lk 11. Poolt- ja vastuargumendid. Vastavad Riigikogu põhiseaduskomisjoni aseesimees Tiit Käbin ja ajakirjanik [[Urmet Kook]] * [http://www.ohtuleht.ee/122847 "Tai eeskujul narkomaania vastu"]. SL Õhtuleht, 20. mai 2002, lk 9. (Res Publica esitatud karistusseadustiku parandusettepanekutest, mis puudutavad narkootikumidega kaubitsemist ja uimastite propageerimist) * [http://www.epl.ee/artikkel/77281 "KGB lõpp jääb kestvaks saladuseks"]. Eesti Päevaleht, 19. jaanuar 2001, lk 4 (Intervjuu, küsitles [[Enno Tammer]]. KGB erikomisjoni liige Tiit Käbin varasemate erikomisjonide töö tulemuslikkusest. KGB tegevuse lõpetamisega seotud asjaolude väljaselgitamise võimalikkusest jm) * Tiit Käbin, [[Jüri Kaver]]. [https://www.ohtuleht.ee/115960/miks-peaks-puskariajamise-legaliseerima "Miks peaks puskariajamise legaliseerima?"]. SL Õhtuleht, 19. detsember 2001, lk 10 * "Reformierakond: õiguskantsler võiks olla jurist". Postimees, 23. november 2000, lk 3. (Intervjuu, küsitles Toomas Sildam. Reformierakond leiab, et olukord, kus Eesti on juba pool aastat olnud ilma õiguskantslerita, mõjub negatiivselt Eesti sise- ja välispoliitikale) * "Glavnõje sporõ jeshtshjo vperedi". Эстония, 28. veebruar 1998, lk 1. (Intervjuu: Tiit Käbin, [[Liia Hänni]]; küsitles [[Galina Pantšenko]]. Vene saadikute kodakondsusseaduse parandusettepanekutest) * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/98/07/01/arvamus.htmXteine "Kes ei tunne põhiseadust? Riigikohtu esimees käsitab põhiseadust oma huvidest"]. Postimees, 1. juuli 1998, lk 9. (Seaduste vastavusest põhiseadusele) * "Käbin – klassikaarmastaja". [[Lääne Elu]], 20. juuni 1998, lk 2. (Intervjuu; küsitles [[Urmas Lauri]]) * "Käbin – klassikaarmastaja". [[Hiiu Leht]], 30. juuni 1998, lk 6. (Intervjuu; küsitles Urmas Lauri) * "Uued valimised uue seadusega". Lääne Elu, 14. aprill 1998, lk 2. (Intervjuu; küsitles Urmas Lauri. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Tiit Käbin Riigikogu valimise seaduse eelnõust) * [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/01/23/arvamus.htm#kolmas "Ühtsed nõuded seaduseelnõudele"]. Postimees, 23. jaanuar 1998, lk 9. (Õigusloome seaduse eelnõust) * "Riigikogu kodukorda täpsustatakse". Lääne Elu, 6. november 1997, lk 4 (Intervjuu; küsitles Urmas Lauri. Riigikogu kodukorra seadusest) * "Õiguskantsler ootab selgust süümevande vaidlustamiseks. Tiit Käbin: me hakkame probleemiga kindlasti tegelema". Postimees, 15. oktoober 1996, lk 3. (Intervjuu; küsitles Enno Tammer) * "Opmanni sündroom volikoguvalimistel". Õhtuleht, 11. september 1996, lk 2. (Intervjuu; küsitles [[Hille Tänavsuu]]. Riigikogu liikmete ja ministrite kandideerimine kohalikel valimistel) * Tiit Käbin, [[Vambo Kaal]], [[Raoul Üksvärav]]. "Edgar Savisaar rublakomisjonisse?". Eesti Päevaleht, 29. jaanuar 1996, lk 2. (Arvamused Edgar Savisaare kuulumisest rublatehingut uurivasse Riigikogu komisjoni) * "Paldiski saab ise oma elu korraldada". Hommikuleht, 11. märts 1994, lk 2 * [[Indrek Kannik]], Tiit Käbin. "Teovõimsad inimesed ei koondu üksnes "Isamaasse"". Postimees, 12. november 1993, lk 2 (Intervjuu; küsitles [[Vahur Made]]. "Isamaa" lähiminevikust) * "Kiri peatoimetajale". Õhtuleht, 23. juuli 1993, lk 6. (Eesti ja Vene delegatsioonide kokkuleppest, mis saavutati Vene delegatsiooni vahendusel) * "Oma Rootsi kaupa eksportivad firmad saavad maimessil kasulikku teavet". Hommikuleht, 7. mai 1993, lk 16. (Rootsi Eksportnõukogu seminarist) * "Opositsioon ja kaitsepolitsei". Päevaleht, 18. juuni 1993, lk 2. (Intervjuu; küsitles [[Toomas Sildam]]. Edgar Savisaar avalikustas kaitsepolitsei 9 ametniku nimed, kes on seotud KGB-ga) * "Tänavu tuleb Rootsi ja Eesti kaubavahetus 600 mln. Rootsi krooni". [[Kaubaleht]] ,10. september 1993, lk 7. (Rootsi investeeringud Eesti majandusse, Rootsi eksport ja import) * [[Tõnu Anton]], Tiit Käbin. "Juristi vaatenurk". Päevaleht, 9. november 1990, lk 3. (Kommentaar probleemidele valitsuse moodustamisel) * "Läbirääkimiste aluseks saab olla vaid Tartu rahuleping". Päevaleht ,2. veebruar 1990, lk 1. (Intervjuu; küsitles [[Ingrid Eylandt]]. Läbirääkimistest NSVLiga Eesti iseseisvumiseks. Lisatud: [[Tartu rahuleping]]u artiklid II, XI, XII) * "Kuhu jäi 25 miljonit?". [[Edasi (ajaleht)|Edasi]], 6. märts 1988, lk 3. (Rahvasaadikute nõukogude valimistest. Valimissüsteemi ümberkorraldamise vajadusest. NSV Liidus jäi 1987. aasta valimistest kõrvale 25 miljonit inimest) ==Tunnustus== *[[2001]] – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]] ==Isiklikku== Tema vanaisa [[Madis Käbin]] (1877–1954) oli pangandus- ja ühiskonnategelane ning [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige 17. märts – 20. detsember 1920. Tema isa [[Reinhold Käbin]] oli arst<ref name="SMHWp" /> ja õde oli toimetaja ja tõlkija [[Maret Käbin]] (1929–2014). Tiit Käbini tuhk on puistatud [[Kakerdi järv]]e [[Kakerdaja raba]]s. ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="ilNLb">Suri endine poliitik Tiit Käbin. [[Baltic News Service]]'i uudis, 8. märts 2011. (Kasutatud 8. märtsil 2011.)</ref> <ref name="kalender">[http://www.valgark.ee/2007a.rtf Valgamaa kodulooline sünnipäevakalender 2007]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="merihobu">[http://www.ester.ee/record=b3650410*est "Kohalike nõukogude valimised Tallinnas"] E-kataloog ESTER</ref> <ref name="SdrUv">[[TEA entsüklopeedia]], 12. köide, lk 69.</ref> <ref name="jooksiklane">[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/29961289/parteijooksikute-nimekiri-maailmavaade-pole-oluline "Parteijooksikute nimekiri – maailmavaade pole oluline"] Eesti Ekspress, 23. märts 2010 ([https://web.archive.org/web/20110128062213/http://www.ekspress.ee/news/kaardid_ja_edetabelid/edetabelid/parteijooksikute-nimekiri-maailmavaade-pole-oluline.d?id=29961289 veebiarhiivis])</ref> <ref name="ajalugu">[http://www.riigikogu.ee/index.php?id=31533 Riigikogu ajalugu]</ref> <ref name="merilain">[http://www.60pluss.ee/215779/endisest-poliitvangist-moskva-jaaballeti-solistiks "Endisest poliitvangist Moskva jääballeti solistiks"] Postimees, 24.01.2010</ref> <ref name="valimisiga">Silver Meikar [https://web.archive.org/web/20160304223433/http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/rubriigid.html?number=512 "Noored tuleks varem valima lubada"] Sakala, 10.12.2003</ref> <ref name="komitee">Mait Raun [http://raun.kongress.ee/07ajalugu/ek19901991.html "Eesti Kongress 1990–1991"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, 1999</ref> <ref name="komisjon">Kadri Must [https://www.postimees.ee/1569911/taastades-iseseisvust-kellaosutiga-voidu "Taastades iseseisvust kellaosutiga võidu"] Postimees, 19. august 2006</ref> <ref name="saatpalu">[https://web.archive.org/web/20161105032115/http://saatpalu.planet.ee/WB-Star/kaustad/muu/teised/riigikorraldus/ev_kontrollkomisjon/enn_leisson_moskvas.htm "Rahvaliit kinnitas valimisnimekirja esiosa"] [[Hommikuleht]], 20. aprill 1994 (veebiarhiivis)</ref> <ref name="muuli-1">Kalle Muuli "Kassi-Käbini eelnõu jäi jälle pooleli" Postimees 21. november 1991, lk 1</ref> <ref name="muuli-2">Kalle Muuli "Võitlus kodakondsusseaduse pärast: Ülo Nugis Edgar Savisaare vastu" Postimees (1991) 16. november 1991, lk. 2</ref> <ref name="kiisu">Johannes Kass "Kaalul on rahva õigus enesemääramisele" Rahva Hääl 13. november 1991, lk 2</ref> <ref name="myllerson">Rein Müllerson "Ei saa naasta 1940. aasta Euroopasse" Rahva Hääl 29. november 1991, lk 2. (Intervjuu, küsitles Anneli Rõigas.)</ref> <ref name="kodakond">Enno Tammer "Ikka kodakondsus". Postimees, 10. oktoober 1991</ref> <ref name="riigikoguja">[http://www.riigikogu.ee/public/Riigikogu/kogumik.pdf "Riigikogu VII, VIII ja IX koosseis: Statistikat ja kommentaare"] Riigikogu Kantselei: Tallinn, 2004</ref> <ref name="libero">"Liberaaldemokraatidel oma fraktsioon" Rahva Hääl 3. november 1993, lk 3</ref> <ref name="pereheit">"Pereheitmine Riigikogus jätkub" Rahva Hääl 9. november 1993, lk 1</ref> <ref name="rahastamine">Urmas Paet [https://web.archive.org/web/20110524000723/http://www.postimees.ee/leht/98/06/15/uudised.htm "Hänni: erakondade rahastajad olgu avalikud"] Postimees, 15. juuni 1998</ref> <ref name="maruste">[https://arvamus.postimees.ee/2547463/kes-ei-tunne-pohiseadust-riigikohtu-esimees-kasitab-pohiseadust-oma-huvidest "Kes ei tunne põhiseadust? Riigikohtu esimees käsitab põhiseadust oma huvidest"] Postimees 1. juuli 1998, lk 9</ref> <ref name="ryhmad">[http://www.riigikogu.ee/index.php?id=33358 IX Riigikogu parlamendirühmad]</ref> <ref name="KGB">[http://www.epl.ee/artikkel/77281 "KGB lõpp jääb kestvaks saladuseks"] Eesti Päevaleht 19. jaanuar 2001, lk 4</ref> <ref name="puskar">Tiit Käbin, [[Jüri Kaver]] [https://www.ohtuleht.ee/115960/miks-peaks-puskariajamise-legaliseerima "Miks peaks puskariajamise legaliseerima?"] SL Õhtuleht, 19. detsember 2001, lk 10</ref> <ref name="kysitlused">Margo Veskimägi [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kusitluste-keelamine-solvab-kodanikke?id=50911002 "Küsitluste keelamine solvab kodanikke"] EPL, 8. veebruar 2002</ref> <ref name="eelnõu">[http://riigikogu.ee/?op=steno&stcommand=stenogramm&day=07&date=1018940400&pkpkaupa=1&paevakord=2000008731 IX Riigikogu stenogramm, VII istungjärk], 16. aprill 2002</ref> <ref name="narko">[http://www.baltictimes.com/news/articles/6349/ "Estonia moves to toughen punishment for drug crimes"] Baltic Times/AFP, 9. mai 2002</ref> <ref name="tainarko">[http://www.ohtuleht.ee/122847 "Tai eeskujul narkomaania vastu"] SL Õhtuleht, 20. mai 2002, lk 9. (Res Publica esitatud karistusseadustiku parandusettepanekutest, mis puudutasid narkootikumidega kaubitsemist ja uimastite propageerimist)</ref> <ref name="respub">[http://www.epl.ee/artikkel/223781 "Tiit Käbin kandideerib Rahvaliidu nimekirjas riigikokku"] Eesti Päevaleht, 27. detsember 2002</ref> <ref name="rahvaliit">[https://web.archive.org/web/20111215125022/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvaliit-kinnitas-valimisnimekirja-esiosa.d?id=4880638 "Rahvaliit kinnitas valimisnimekirja esiosa"] Delfi/BNS, 28. detsember 2002 (veebiarhiivis)</ref> <ref name="X0nkC">http://vvk.ee/varasemad/r07/tulemus/1030000.html</ref> <ref name="vastuolud">[https://www.postimees.ee/47291/kabin-vastuolusid-pohiseadusega-leiab-koigist-valimisseadustest "Käbin: vastuolusid põhiseadusega leiab kõigist valimisseadustest"] Postimees, 7. november 2008</ref> <ref name="trubetsky">Tiina Joosu [https://www.ohtuleht.ee/319833/punkar-trubetsky-purib-europarlamenti "Punkar Trubetsky pürib europarlamenti"] Õhtuleht, 12. märts 2009</ref> <ref name="yhing">[https://www.delfi.ee/artikkel/34042603/nsvl-i-endised-saadikud-tahavad-oma-tegevust-kajastavat-muuseumit "NSVL-i endised saadikud tahavad oma tegevust kajastavat muuseumit"] Delfi, 19. oktoober 2010 ([https://web.archive.org/web/20101022135734/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/nsvl-i-endised-saadikud-tahavad-oma-tegevust-kajastavat-muuseumit.d?id=34042603 veebiarhiivis])</ref> <ref name="SMHWp">Helbe Merila-Lattik. Eesti arstid 1940–1960. Lk. 221</ref> <ref name="Nfe3d">"Eesti matkajate leksikon", Eesti Matkaliit, Tallinn, 2001</ref> }} ==Välislingid== * [https://arvamus.postimees.ee/2008445/kas-president-peaks-tegema-ettepaneku-valitsuse-moodustamiseks-keskerakonna-esimehele "Kas president peaks tegema ettepaneku valitsuse moodustamiseks Keskerakonna esimehele?"] Postimees, 26. märts 2003, lk 13. (Küsimusele vastavad: [[Sirje Endre]], [[Andrus Saar]] ja Tiit Käbin.) * [[Sten A. Hankewitz]], [[Kärt Karpa]] "Res Publicas pettunud Tiit Käbin kandideerib Rahvaliidu nimekirjas" Eesti Päevaleht, 28. detsember 2002, lk 1 * [[Argo Ideon]] "Käbin vahetab taas parteid" Postimees, 28. detsember 2002, lk 3. (Riigikogu liige Tiit Käbin vahetab tänavu teist korda parteid, minnes Res Publicast üle Rahvaliitu.) * Edgar Savisaar "Voprossõ i oprossõ" Эстония, 29. juuni 2002, lk 3. (Tallinna linnapea Harju tänava detailplaneeringust ja sellesisulisest küsitlusest. Arvamust avaldavad Tiit Käbin, [[Jüri Adams]], Rein Taagepera ja Ivar Tallo.) * "Kas rahvaküsitlus suurendab demokraatiat?" [[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]], 20. juuni 2002, lk 2 (Ilmunud ka: [[Stolitsa]], 21. juuni lk 2. Küsimusele vastavad [[Rein Taagepera]], Tiit Käbin, [[Ivar Tallo]] ja [[Jüri Adams]].) * "Kuidas saada parteide nimekirjad korda?" Eesti Päevaleht, 21. märts 2002, lk 10. (Vastavad Riigikogu liikmed Mart Nutt ja Tiit Käbin.) * Toomas Sildam "Käbin valmis lahkuma Reformierakonnast" Postimees, 26. veebruar 2002, lk 5. (Tiit Käbin andis Reformierakonna fraktsiooni esimehele erakonnast lahkumisavalduse.) * [[Marko Suurmägi]] "Vangid küsisid Riigikogu liikmetelt amnestiat" Sakala, 16. veebruar 2002, lk 3. ([[Tunne Kelam]], [[Koit Pikaro]], [[Eiki Nestor]] ja Tiit Käbin käisid [[Viljandi vangla]]s.) * [[Hille Tänavsuu]] "Tulevased seadused peavad inimesele rohkem kaitset pakkuma" Pärnu Postimees, 4. november 1998, lk 2. (Tiit Käbin ja [[Paul Varul]] [[ombudsman]]ist ja tema ülesannete andmisest [[õiguskantsler]]ile. Ka õigusteenuse, kuriteoohvritele riikliku hüvitise maksmise ja halduskohtupidamise seadustiku eelnõudest.) * [[Heikki Talving]] "Paul-Eerik Rummo ja Tiit Käbin" [[Sõnumileht]]: Laupäevaleht, 7. märts 1998, lk 9. (Reformierakondlased Tiit Käbin ja Paul-Eerik Rummo – pinginaabrid Riigikogus.) * [[Peeter Ernits]], [[Mai Vöörmann]], [[Ilmar Palli]] "Kebba Jürri võrsed" Luup, nr 4, 23. veebruar 1998, lk 8–15 (Käbinite suguvõsa. Eraldi tutvustatakse Olev Käbinit, Johannes Käbinit, Ilo Käbinit, Toomas Käbinit, Mari Käbinit ja Tiit Käbinit.) * [[Victoria Näripä]] "Pärast uue Riigikogu valimisi peab erakonna asutamiseks olema vähemalt tuhat liiget" Rahva Hääl 12. mai 1994, lk 2 (Erakonnaseadust kommenteerivad [[Tiit Made]], Tiit Käbin, [[Jaanus Raida]]l ja [[Illar Hallaste]].) * "Liberaaldemokraatidel oma fraktsioon" Rahva Hääl, 3. november 1993, lk 3. (Esimees Tiit Käbin, aseesimees [[Jüri Põld (poliitik)|Jüri Põld]].) * "Pereheitmine Riigikogus jätkub" Rahva Hääl, 9. november 1993, lk 1. (Registreeriti uus fraktsioon "Liberaalid", esimees Tiit Käbin.) * Toomas Sildam "Veel politseiseaduse muutmisest" Päevaleht, 26. veebruar 1993, lk 2. ([[Illar Hallaste]] ja Tiit Käbini arvamused.) * [[Kalle Muuli]] "Kassi-Käbini eelnõu jäi jälle pooleli" Postimees, 21. november 1991, lk 1. (Johannes Kassi ja Tiit Käbini otsuseprojekti "NSV Liidu kodanike staatusest Eesti Vabariigis" arutelust ülemnõukogus.) * Kalle Muuli "Võitlus kodakondsusseaduse pärast: Ülo Nugis Edgar Savisaare vastu" Postimees, 16. november 1991, lk 2. (Johannes Kassi ja Tiit Käbini otsuseprojekti "NSV Liidu kodanike staatusest Eesti Vabariigis" arutelust ülemnõukogus.) * [[Rein Müllerson]] "Ei saa naasta 1940. aasta Euroopasse" Rahva Hääl, 29. november 1991, lk 2. (Intervjuu, küsitles [[Anneli Rõigas]]. Kommentaar Johannes Kassi ja Tiit Käbini esitatud otsuseprojektile, mis käsitles Nõukogude Liidu kodanike saatust Eesti Vabariigis.) * Johannes Kass "Kaalul on rahva õigus enesemääramisele" Rahva Hääl, 13. november 1991, lk 2. (Kommentaar Johannes Kassi ja Tiit Käbini esitatud otsuseprojektile, mis käsitles Nõukogude Liidu kodanike saatust Eesti Vabariigis.) {{Commonscat|Tiit Käbin}} {{Head artiklid}} {{JÄRJESTA:Käbin, Tiit}} [[Kategooria:Eesti juristid]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:VIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:IX Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2011]] sbcyrn4xv7ovucxcjvd4789epcopvth 0 242116 7231991 6860191 2026-09-11T06:57:25Z Kuriuss 38125 7231991 wikitext text/x-wiki '''Lootsi tänav''' on [[Kuressaare]] linna [[Tori linnaosa]]s asuv [[tänav]]. Tänav algab [[Abaja tänav (Kuressaare)|Abaja]] ja [[Suur-Sadama tänav (Kuressaare)|Suur-Sadama]] tänava ristmikult. Tänav ületab [[Tori jõgi|Tori jõe]] ([[Põduste jõgi|Põduste jõe]] vasakpoolse haru) silla ja lõpeb Põduste jõe sillal, jätkudes pärast seda juba [[Tuulte Roos]]i linnaossa viiva [[Ranna tänav (Kuressaare)|Ranna]] tänavana. ==Tänava tekkelugu== Endise Tori kõrtsi eest, Suur-Sadama ja Abaja tänava ristmikult algav Lootsi tänav (''Pilot Gasse'') ja Tori sild rajati koos Saaremaa Rüütelkonna haigemaja ehitamisega [[Tori laid|Tori laiule]] 19. sajandi algul. Lootsi tänav rajas otseühenduse maapinna tõusu eest loodesse liikunud kaubasadamaga ja elavdas [[Loode tammik]]u kultuurielu. Silla juures seisis nn Kopikamaja (sillamaksu kogumise majake). Kuna varem pääses linnast Sõrve ainult ringiga Suuresillalt, loos Lootsi tänava läbimurre olulise liiklussõlme Sõrve poolsaare ja Kuressaare vahel, etendades seda ainulaadset rolli tänapäevalgi. [[Kuressaare]]le kingitud 1930. aastatest pärineval linnakaardil kannab tänav Lootsmanni nime. ==Lootsi tänava seotus piirkonna ajalooga== Endise Tori kõrtsi (praegu elamu aadressil Suur-Sadama 57) ja kalaranna ümber tekkis küla, kus elasid [[loots]]id, kalurid, meremehed, sadamatöölised, kümnikud, laevaehitajad, kaptenid jt. Piirkonnas on veelgi mere ja merendusega seotud tänavanimesid: [[Mere tänav (Kuressaare)|Mere]], [[Suur-Sadama tänav|Suur-Sadama]], [[Ranna tänav (Kuressaare)|Ranna]], [[Abaja tänav (Kuressaare)|Abaja]], [[Suur-Sadama põik]], [[Kaluri tee (Kuressaare)|Kaluri tee]] jne. Ristmikust suunaga [[Sadamaait|Sadamaaida]] poole on koha leidnud ka STÜ Ranna kauplus (Abaja 12). Maapinna pideva tõusu tõttu oli [[Tori abaja]]s asunud kaubasadam 19. sajandi lõpuks sunnitud kolima lõuna poole Loodesse, 1894 aga Roomassaarde. [[1913]]. aastal elas majas nr 2 loots Eduard Melkert. Tänapäeva mõistes küllalt kitsaks jäänud majadega palistatud tänava liikluskoormust püütakse hajutada planeeritava [[Aia tänav (Kuressaare)|Aia tänava]] pikendusega. ==Hooneid Lootsi tänaval== Endine '''Tori kõrts''' jääb küll fassaadiga Lootsi tänavale, kuid aadress on tal Suure-Sadama tänava järgi. Praegu kasutusel elamuna. * Lootsi 14 – 18. sajandist pärinevas põlisbalti elamu tüüpi (murtud [[kelpkatus]]e ja keskse [[Mantelkorsten|mantelkorst]]naga) hoones on säilinud [[roovialune]] köök, väikesed kuue ruudu ja luukidega aknad ning erakordselt lai laudvooderdis. [[1885]]. aastal elas seal [[Lydia Koidula]]. * Lootsi 21 – endine [[Saaremaa maakonnahaigla]] (kuni [[1940]]). ==Fotosid== <gallery> Pilt:IMG Tori korts.JPG|Endine Tori kõrts Pilt:IMG_Lootsi 1.JPG|Lootsi 1 Pilt:IMG_Tori 2.JPG|Lootsi 2 Pilt:IMG_Lootsi 14.JPG|Lootsi 14 Pilt:IMG Lootsi 21.JPG|Endine maakonnahaigla, Lootsi 21 </gallery> ==Vaata ka== *[[Tori linnaosa]] *[[Kuressaare tänavate loend]] ==Välislingid== * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&artid=41396&sub=1 Lootsi poolsaarele plaanitakse Kuressaare suurimat elamuehitust] (Lootsi 23, 25 ja 27) *[http://www.kuressaare.ee/uus/public/sonumid0601.pdf 2009-2010: Parim ehitis on Lootsi 11a eramu] Kuressaare Sõnumid 1/2011 (pdf). * [http://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=3&artid=40919 Tori hospidalist Aia tänava haiglasse] (Lootsi 21) *[http://public.fotki.com/saareprints/2011/kuressaare-hooned/lootsi-tanav/ Lootsi tänava vaateid] (Fotod 2011) [[Kategooria:Kuressaare tänavad]] 7lojfaex7w1r3w4n1hrexkc9kxv4gnb 0 245174 7231977 6974081 2026-09-11T05:58:17Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231977 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Karol Mets | pilt = Karol Mets in CSKA.jpg | pildi_suurus= 220px | pildiallkiri = Karol Mets (2021) | täisnimi = Karol Mets | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|5|16}} | sünnilinn = [[Viljandi]] | sünnimaa = [[Eesti]] | pikkus = 191 cm | positsioon = [[keskkaitsja]], [[kaitsev poolkaitsja]] | koduklubi = [[FC St. Pauli|St. Pauli]] | särginumber = 3 | noorteaastad1 = 2003–2009 | noorteklubi1 = [[Viljandi JK Tulevik]] | noorteaastad2 = 2011 | noorteklubi2 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad1 = 2009–2010| mänge1 =51 | väravaid1 =4 | klubi1 = [[Viljandi JK Tulevik II]] | aastad2 = 2010 | mänge2 =4 | väravaid2 =1 | klubi2 = [[Valga FC Warrior]] | aastad3 = 2011–2014| mänge3 =115| väravaid3 =7 | klubi3 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad4 = 2011–2012| mänge4 =19 | väravaid4 =3 | klubi4 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad5 = 2014–2017| mänge5 =72 | väravaid5 =0 | klubi5 = [[Viking FK]] | aastad6 = 2017–2019| mänge6 =40 | väravaid6 =1 | klubi6 = [[NAC Breda]] | aastad7 = 2019–2020| mänge7 =42 | väravaid7 =2 | klubi7 = [[AIK Fotboll|AIK]] | aastad8 = 2020–2021| mänge8 =23 | väravaid8 =0 | klubi8 = [[Ettifaq FC|Ettifaq]] | aastad9 = 2021–2022| mänge9 =12 | väravaid9 =0 | klubi9 = [[Sofia CSKA]] | aastad10= 2022–2023| mänge10=25 | väravaid10=0| klubi10 = [[FC Zürich|Zürich]] | aastad11= 2023 | mänge11=17 | väravaid11=0| klubi11 = → [[FC St. Pauli|St. Pauli]] (laenul) | aastad12= 2023– | mänge12=32 | väravaid12=0| klubi12 = [[FC St. Pauli|St. Pauli]] | klubi_seisuga = 20. mai 2024 | koondiseaastad1 =2009 | koondisemänge1 =8 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad2 =2010 | koondisemänge2 =1 | koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad3 =2010–2012| koondisemänge3 =32| koondiseväravaid3 =0 | koondis3 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad4 =2012–2014| koondisemänge4 =21| koondiseväravaid4 =0 | koondis4 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad5 =2013– | koondisemänge5 =94| koondiseväravaid5 =0 | koondis5 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 12. juuni 2024 }} [[Pilt:Karol Mets (2).jpg|pisi|Mets [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] [[2012. aasta U19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta U19 EM-il]]]] '''Karol Mets''' (sündinud [[16. mai]]l [[1993]] [[Viljandi]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]], kes mängib [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]na [[Bundesliga|Saksamaa kõrgliiga]]klubis [[FC St. Pauli|St. Pauli]] ja [[Eesti jalgpallikoondis]]es. ==Klubikarjäär== ===Tulevik=== Mets alustas jalgpalli mängimist oma kodulinnas [[Viljandi]]s [[Viljandi JK Tulevik|Tuleviku]] noortemeeskondades ja duubelmeeskondades [[Viljandi JK Tulevik II]] ja [[Valga FC Warrior|Warrior]]. ===Flora=== 2011 liitus Mets [[Tallinna FC Flora|Floraga]]. Ta tegi oma Flora debüüdi 1. märtsil 2011 [[Eesti Superkarikas|Eesti Superkarika]] mängus [[Tallinna FC Levadia|Levadia]] vastu, mille nad võitsid pärast penaltiseeriat 5:3. Mets tegi oma [[Meistriliiga]] debüüdi 2. aprillil 2011 võõrsilmängus [[FC Kuressaare]]ga. Ta mängis ennast kiiresti Flora esimeseks valikuks keskkaitsesse [[Karl Palatu]] kõrvale ja võitis [[Meistriliiga 2011|2011. aasta hooajal]] oma esimese Meistriliiga tiitli. ===Viking=== 5. detsembril 2014 sõlmis Mets kolmeaastase lepingu Norra klubiga [[Viking FK|Viking]], avaldamata üleminekusumma eest.<ref>{{cite web|url=https://sport.postimees.ee/3016341/karol-mets-liitub-norra-meistriliiga-klubiga|title=Karol Mets liitub Norra meistriliiga klubiga|publisher=Postimees Sport|date=5. detsember 2014|language=Eesti}}</ref> Ta tegi [[Tippeligaen|Tippeligaeni]] debüüdi 6. aprillil 2015 võõrsilmängus [[Mjøndalen IF|Mjøndalen]]iga. ===NAC Breda=== 31. juulil 2017 sõlmis Mets kolmeaastase lepingu Hollandi klubiga [[NAC Breda]], avaldamata üleminekusumma eest, mis väidetavalt on umbes 100 000 eurot.<ref>{{cite web|url=http://sport.postimees.ee/4195103/asi-kindel-eesti-jalgpallikoondislane-siirdub-hollandi-korgliigasse|title=Asi kindel: Eesti jalgpallikoondislane siirdub Hollandi kõrgliigasse|publisher=Postimees Sport|date=31. juuli 2017|language=Eesti}}</ref> Ta tegi oma [[Eredivisie]] debüüdi võõrsilmängus [[SBV Vitesse|Vitesse]]ga 12. augustil 2017, kus ta vahetati poolajal sisse [[Arno Verschueren]]i asemel. Mets lõi oma esimese värava NAC Breda särgis 20. septembris 2017 [[KNVB Cup]]i mängus [[Achilles '29]] vastu, mille nad kaotasid 3:4.<ref>{{cite web|url=https://sport.postimees.ee/4250651/mets-loi-varava-aga-klubi-sai-sokk-kaotuse|title=Mets lõi värava, aga klubi sai šokk-kaotuse|publisher=Postimees Sport|date=20. september 2017|language=Eesti}}</ref> === Zürich === 2022. aasta jaanuaris sõlmis ta kahe ja poole aasta pikkuse lepingu Šveitsi kõrgliigaklubiga [[FC Zürich]].<ref>[https://sport.err.ee/1608459155/karol-mets-loi-kaed-sveitsi-meistriliiga-liidriga "Karol Mets lõi käed Šveitsi meistriliiga liidriga"]. sport.err.ee. 7.1.2022. Vaadatud 7.1.2022</ref> === St. Pauli === Jaanuaris 2023 liitus ta Saksamaa esiliiga klubiga [[FC St. Pauli]] ning augustis 2024 sai Karol Metsast [[Ragnar Klavan]]i kõrval teine eestlane, kes on Saksamaa jalgpalli kõrgliigas väljakule jooksnud. ==Koondisekarjäär== [[Pilt:Rinaldi-Mets.IMG 1205.JPG|pisi|[[Danilo Rinaldi]] ja Karol Mets Eesti – [[San Marino jalgpallikoondis|San Marino]] mängus.<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 14. juuni 2015</small>]] Ta kuulus [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]]-koondisse, mis osales kodusel [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril]]. <ref>{{Netiviide |url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3958 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-02 |arhiivimisaeg=2022-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css |url-olek=ei tööta }}</ref> A-koondise debüüdi tegi Mets [[19. november|19. novembril]] [[2013]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Liechtensteini jalgpallikoondis|Liechtensteini]] vastu.<ref>http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=930 Liechtenstein – Eesti 0:3</ref> Ta on [[Eesti jalgpallikoondis]]e kapten. ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 22. november 2017'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubis, liigas ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused|Tipneri karikas]], [[NM-Cup]] ja [[KNVB Beker]]</ref> !colspan="2"|Karikas !colspan="2"|[[UEFA|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="3"|[[Viljandi JK Tulevik II]] |[[Esiliiga 2009|2009]] |[[Esiliiga]] |28||3||3||0||colspan="2"|–||0||0||31||3 |- |[[II liiga 2010|2010]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |23||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||23||1 |- !colspan="2"|Kokku !51!!4!!3!!0!!colspan="2"|–!!0!!0!!54!!4 |- |rowspan="1"|[[Valga FC Warrior]] |[[Esiliiga 2010|2010]] |[[Esiliiga]] |4||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||4||1 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Meistriliiga 2011|2011]] |[[Meistriliiga]] |16||1||3||1||0||0||1||0||20||2 |- |[[Meistriliiga 2012|2012]] |Meistriliiga |32||4||3||0||2<ref group="lower-alpha" name="UML">Kõik mängud [[UEFA Meistrite Liiga|UEFA Meistrite Liigas]]</ref>||0||0||0||37||4 |- |[[Premium liiga 2013|2013]] |[[Premium liiga]] |32||2||4||0||2<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga|UEFA Euroopa Liigas]]</ref>||0||0||0||38||2 |- |[[Premium liiga 2014|2014]] |Premium liiga |35||0||3||2||colspan="2"|–||0||0||38||2 |- !colspan="2"|Kokku !115!!7!!13!!3!!4!!0!!1!!0!!133!!10 |- |rowspan="3"|[[Tallinna FC Flora II]]<br>(duubel) |[[Esiliiga 2011|2011]] |[[Esiliiga]] |17||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||17||1 |- |[[Esiliiga 2012|2012]] |Esiliiga |2||2||0||0||colspan="2"|–||0||0||2||2 |- !colspan="2"|Kokku !19!!3!!0!!0!!colspan="2"|–!!0!!0!!19!!3 |- |rowspan="4"|[[Viking FK]] |[[Tippeligaen 2015|2015]] |[[Tippeligaen]] |28||0||6||0||colspan="2"|–||0||0||34||0 |- |[[Tippeligaen 2016|2016]] |Tippeligaen |29||0||3||0||colspan="2"|–||0||0||32||0 |- |[[Eliteserien 2017|2017]] |[[Eliteserien]] |15||0||2||0||colspan="2"|–||0||0||17||0 |- !colspan="2"|Kokku !72!!0!!11!!0!!colspan="2"|–!!0!!0!!83!!0 |- |rowspan="1"|[[NAC Breda]] |[[Eredivisie 2017/18|2017/18]] |[[Eredivisie]] |12||0||1||1||colspan="2"|–||0||0||13||1 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !273!!15!!28!!4!!4!!0!!1!!0!!306!!19 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 16. märts 2019'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2013||1||0 |- |2014||13||0 |- |2015||9||0 |- |2016||13||0 |- |2017||9||0 |- |2018||7||0 |- !Kokku||52||0 |} ==Saavutused== ;Tallinna FC Flora: * [[Meistriliiga]]: [[Meistriliiga 2011|2011]] * [[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2013|2013]] * [[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2011|2011]], [[Eesti Superkarikas 2012|2012]] ;Zürich *[[Super League (Šveits)|Šveitsi Super League]]: 2021–22 ;Eesti koondis *[[Balti karikas]]: 2021 ===Individuaalsed=== *[[Aasta parim jalgpallur#Aasta parim kuni 21-aastane meesjalgpallur (Aasta meesjuunior)|Eesti aasta parim noormängija]]: 2014 ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} *{{EJL|11534}} *{{EJL2|1617}} *[http://www.transfermarkt.com/karol-mets/profil/spieler/139304 Transfermarkti profiil] {{DEFAULTSORT:Mets, Karol}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:NAC Breda jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Zürichi mängijad]] [[Kategooria:FC St. Pauli jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Rootsi klubide jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 9o3sqvxovxcflzjzhslob6pjxhz45g4 0 245284 7231974 7159603 2026-09-11T05:24:12Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231974 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=november|aasta=2019}} {{Jalgpallur | nimi = Karl-Eerik Luigend | pilt = Luigend, Karl-Eerik.IMG_4782.JPG | täisnimi = Karl-Eerik Luigend | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|1|15}} | sünnilinn = | sünnimaa = [[Eesti]] | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = –2009 | noorteklubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad1 = 2009 | mänge1 = 1 | väravaid1 = 0 | klubi1 = [[Tallinna FC Flora II]] | aastad2 = 2009–2010 | mänge2 = 32 | väravaid2 = 3 | klubi2 = [[Viljandi JK Tulevik]] | aastad3 = 2009 | mänge3 = 10 | väravaid3 = 1 | klubi3 = → [[Viljandi JK Tulevik II]] | aastad4 = 2010 | mänge4 = 1 | väravaid4 = 0 | klubi4 = → [[Valga FC Warrior]] | aastad5 = 2011–2015 | mänge5 = 127 | väravaid5 = 8 | klubi5 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad6 = 2011–2012 | mänge6 = 17 | väravaid6 = 4 | klubi6 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad7 = 2011 | mänge7 = 1 | väravaid7 = 0 | klubi7 = → [[Tallinna FC Flora III]] | klubi_seisuga = 23. Mai 2026 | koondiseaastad1 = 2008 | koondisemänge1 = 3 | koondiseväravaid1 = 0 | koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U-16]] | koondiseaastad2 = 2008–2009 | koondisemänge2 = 17 | koondiseväravaid2 = 0 | koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U-17]] | koondiseaastad3 = 2010–2012 | koondisemänge3 = 31 | koondiseväravaid3 = 3 | koondis3 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]] | koondiseaastad4 = 2012–2014 | koondisemänge4 = 5 | koondiseväravaid4 = 0 | koondis4 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U-21]] | koondiseaastad5 = 2014 | koondisemänge5 = 1 | koondiseväravaid5 = 0 | koondis5 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U-23]] | koondis_seisuga = 13. juuli 2015 }} '''Karl-Eerik Luigend''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1993]]) on endine [[eestlased|Eesti]] [[jalgpallur]]. <ref>[https://sport.postimees.ee/3448689/karl-eerik-luigend-teeb-jalgpalliga-lopparve-mang-sai-labi-ja-siis-tuli-rahu Karl-Eerik Luigend teeb jalgpalliga lõpparve: mäng sai läbi ja siis tuli rahu] Postimees, 28. detsember 2015</ref> ==Klubikarjäär== ===Statistika=== {| border=1 cellpadding=3 style="border-collapse: collapse;" |- align=center style=background:#efefefe |----- bgcolor="#F0E68C" align="center" !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- |2009 |align=center|[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- |2009 |align=center|[[Viljandi JK Tulevik]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|2 |align=center|0 |- |2009 |align=center|[[Viljandi JK Tulevik II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|10 |align=center|1 |- bgcolor=#dddddd |2010 |align=center|[[Viljandi JK Tulevik]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|30 |align=center|3 |- bgcolor=#dddddd |2010 |align=center|[[Valga FC Warrior]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- |2011 |align=center|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|10 |align=center|1 |- |2011 |align=center|[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|15 |align=center|4 |- bgcolor=#dddddd |2012 |align=center|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|13 |align=center|3 |- bgcolor=#dddddd |2012 |align=center|[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|2 |align=center|0 |} ==Koondisekarjäär== Ta oli [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]] koondise kapten, mis osales kodusel [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril]] <ref>{{Netiviide |url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3958 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-02 |arhiivimisaeg=2022-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css |url-olek=ei tööta }}</ref>. Viieliikmeline UEFA reporteritetiim valis ta kümne finaalturniiril osalenud talendika mängija nimekirja<ref>[http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/eesti-kapten-valiti-u19-emi-talentide-hulka.d?id=64682214 Eesti kapten valiti U19 EMi talentide hulka]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Delfi Sport, 16. juuli 2012</ref>. ==Saavutused== * [[Tallinna FC Flora]] ** [[Eesti jalgpalli superkarikas|Eesti superkarika]] võitja 2011 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{commonskat}} * [http://jalgpall.ee/voistlused/player/13481 Karl-Eerik Luigend] klubikarjäär [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] kodulehel * [http://jalgpall.ee/koondis/koosseis/player/13481 Karl-Eerik Luigend] koondisekarjäär [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidu]] kodulehel {{JÄRJESTA:Luigend, Karl-Eerik}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] ivhcfqqbod4heq8omcvn7bmp511g934 0 251865 7232016 6731915 2026-09-11T07:56:00Z Kuriuss 38125 7232016 wikitext text/x-wiki '''Korrastamine''' ehk '''rekultiveerimine''' (inglise ''restoration'', ''recultivation'') on inimtegevusega ([[kaevandamine]], [[puistang]]ute ja [[prügila]]te moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine<ref name="SEI"/>. [[Pilt:Coal Mine Land Reclamation.png|thumb|Kaevandatud ja korrastatud ala]] Korrastamine hõlmab '''tehnilist''' ([[tasandamine]], teede, [[kraav]]ide, [[veekogu]]de rajamine jms) ja '''bioloogilist korrastamist''' (taimestiku, loomastiku taastamine)<ref name="SEI"/>. Rekultiveerimist ei tohi sassi ajada terminiga "'''saneerimine'''" ehk "'''[[maa-ala tervendamine|tervendamine]]'''", mis on mingilt maa-alalt laialivalgunud või -pillutud ohtlike ainete eemaldamine ja käitlemine nõnda, et paik muutuks inimestele või keskkonnale ohutumaks<ref name="EnDic"/>. ==Kaevandatud alade korrastamine== '''Kaevandatud alade korrastamine''' ehk '''kaevandatud alade rekultiveerimine''' (inglise keeles ''recultivation'', ''land reclamation'', ''land restoration'', ''land rehabilitation'') on [[maavara]]de [[kaevandamine|kaevandamise]] käigus rikutud või kasutuskõlbmatuks muudetud ala taastamine või kujundamine taas kasutuskõlblikuks<ref name="EE"/>. Korrastamisel võib taastada kaevanduseelse maakasutuse või anda maale ka täiesti uus funktsioon. Näiteks kui sotsiaal-majanduslik olukord ja ühiskonna või maaomaniku huvi on muutunud, siis võib kunagise põllumaa muuta ka [[puhkeala]]ks, [[mets]]aks jms. Võimalus on ka ala rekultiveerimata jätta ja lasta loodusel seda ise kujundada.<ref name="AR" /> US Research Council (1981) on defineerinud rekultiveerimist järgmiselt: ''Tähtis on, et ühiskond ei kaotaks olulisi potentsiaalseid maakasutusvõimalusi, mis olid antud paigas enne kaevandamise alustamist. See ei nõua kaevandamiseelse situatsiooni täpset taastamist, vaid geoloogiliselt ja hüdroloogiliselt stabiilse maa taastamist, mis sobiks tulevasse maakasutusse.'' [[Kaevandusluba|Kaevandamisloa]] omanik on kohustatud maavara kaevandamisega rikutud ala ehk [[mäeeraldis]]e ning selle [[mäeeraldise teenindusmaa|teenindusmaa]] korrastama. Korrastamisele kuuluvad nii peal- kui [[allmaakaevandus]]ed ning nendega seotud tootmisüksused, nagu näiteks kaevandusehitised, [[settetiik|settetiigid]], kaevandamisjääkide ladustamispaigad jms. Juba kaevandamisloa taotluses näidatakse rekultiveerimise suund ja maa-ala hilisem kasutamine. Tingimuste koostamisel arvestatakse maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse ettepanekuid, samuti [[Keskkonnamõju hindamine|KMH]] (keskkonnamõjude hindamine) tulemusi.<ref name="Maapõueseadus" /> Korrastamise põhietapid on tehniline ja bioloogiline korrastamine. ==Tehniline korrastamine== '''Tehnilise korrastamise '''alla kuuluvad tööd, mis nõuavad tehnika kasutamist. Näiteks ala tasandamine, silumine, muldkatte taastamine, teede, kraavide jm rajamine. Sisuliselt on see ettevalmistus bioloogiliseks korrastamiseks. ===Pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine=== Kõik tehnorajatised peab lammutama ja tööstusjäätmed koristama. Järsud [[nõlv]]ad ja puistangud tuleb tasandada ning tasandatud ala katta mullaga. Tähtis on, et ei tekiks hilisemaid varinguid ja lihkeid. Püsivus sõltub oluliselt [[sete|sette]] terasuurusest, mistõttu nõlva kaldenurk ei tohi olla suurem kui [[kivim]]i loomulik varisemisnurk. See hoiab ära ka pinnase ärakande vee- ja [[erosioon|tuuleerosiooniga]].<ref name="TK" /> Nii veepealsed kui ka veealused nõlvad peab tasandama. Soovituslik on anda nõlvale looduslähedane kompleksne kuju (ülaosas kumer, alaosas nõgus), mis võimaldab head sademete [[infiltratsioon]]i ja vähendab setete edasikannet. Järsu nõlva võib säilitada siis, kui seal paljandub midagi huvitavat ja ümbrust ilmestavat (näiteks geoturismi jaoks). Sel juhul tuleb see kindlustada ja üles rajada piire.<ref name="AR" /> Levinud suund [[Karjäär (mäendus)|karjääride]] korrastamisel on sinna veekogu rajamine. Seda juhul, kui kaevandatud on allpool püsivat [[põhjavesi|põhjavee]] taset. Antud suund on majanduslikult kasulik, sest ei nõua kaevandatud ala täitmist, samas aga võimaldab väga kergelt ilmestada maastikku. Veekogu rajamisel tuleb jälgida, et see oma kuju poolest loodusesse sobiks. Nõlvad saab kindlustada näiteks taimestiku või [[geotekstiil]]ide abil. Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringu ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra kohaselt peab valdav vee sügavus olema vähemalt 2 m ja kallas kõrgemal veetaseme oodatavast maksimaalsest seisust. Veekogust ei tohi puududa madalaveelised alad kui veetaimede kasvukohad.<ref name="üldg" /> '''Mulla käitlemine ja mullakihi taastamine:''' [[Muld]] sisaldab olulisi [[toitained|toitaineid]] ja [[mikroorganism]]e, mis on vajalikud taimestiku kasvuks. Seega tuleb mulla eemaldamine ja hoiustamine planeerida nii, et säiliks selle viljakus. Muld kooritakse maapinnalt ja asetatakse aunadesse (kuhilatesse). Väärtuslike omaduste säilimiseks on oluline aunade kõrgus, hoiustamise aeg, hüdroloogiline režiim ning katmine taimestikuga. Mullakihi taastamisel tuleks arvestada seda, et mulla paksus saaks sarnane igal pool.<ref name="AR" /> Teine võimalus on mulla looduslik tekkeprotsess puistangumaterjalil kui mulla [[Lähtekivim (mullateadus)|lähtekivimil]]. Maavarade pealmaakaevandamisel moodustuvad [[paljand|kivimipaljandid]] või tekkivad puistangud on potentsiaalseteks lähtekivimiteks siis, kui taimed neil ise kasvama asuvad. See tähendab, et inimesel pole vaja sellele kaasa aidata. Mulla teke areneb sel juhul nii nagu [[moreen]]il, [[luide|luiteliival]] või mistahes looduslikul kivimil.<ref name="Kaar" /> ===Allmaakaevandamisega rikutud maa korrastamine=== [[väljamine|Väljatud kaevised]], kaevandamisjäägid ja [[aherainemägi|aherainemäed]] peab ladustama ohutult. Maa peale väljuvad kaeveõõned ja [[puurauk|puuraugud]] tuleb sulgeda või leida neile edasine otstarve. Kaeveõõnte sulgemiseks on mitmeid viise: * ajutised katted, uksed, võred; * kaevanduse lae langetamine; * kivimimaterjaliga sissepääsude korkimine ja varistamine; * kamberkaevandatud alade täitmine. Kaevandamise lõpetamise projektis peab olema ära toodud allmaatühemike püsivuse ja maa edasise liikumise (vajumise) prognoos ning sellekohane tühemike täitmine, sulgemine või kasutamine. Ka peab olemas olema kaevandamisväärse kaevandamata maavara maavarade registrisse kandmise kava ja seletus selle hilisema kaevandamise võimalikkusest.<ref name="Kord" /> ==Bioloogiline korrastamine== '''Bioloogilise korrastamise''' alla kuuluvad tööd, mis tagavad korrastatud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise.<ref name="Kaar"/> Lisaks maastiku ilmestamisele on taimedel oluline roll ka pinnase paigal hoidjana. Taimestiku taastamiseks on peamiselt kolm moodust: # loodustumine (sõltub ümbritsevast taimkattest ja toimib väikekarjäärides); # seemnete külvamine (heintaimed ja ka puud); # taimede istutamine (puud ja põõsad). === Kaevandatud turbarbaalade korrastamine === Hoopis omamoodi käib kaevandatud turbaalade taastamine ja korrastamine. Pärast [[turvas|turba]] kaevandamist jäävad [[soo]]dest järele tiheda kraavivõrguga, taimkatteta, õhukese turbakihiga kaetud väljad, mis ilma inimese abita ei taastu. Korrastamata turbatootmisalale jääv turvas hakkab lagunema ja sellega kaasneb [[õhusaastus]], sest lagunemise käigus lendub [[atmosfäär]]i suur hulk [[süsihappegaas]]i. Mahajäetud freesväljale tuleb külvata [[turbasammal]]de [[diaspoor]]e ning need siis heintest [[multš]]iga katta. Ajapikku hakkab turbasammal taas kasvama ja tekib uus soo. Alati on võimalus [[jääksoo]]st ka metsa- või põllumaa teha. Õhukese jääkturbakihiga soodes tuuakse mineraalpinnas maapinnale kündmisega. Niiskemates soodes kasutatakse adravagusid – vao põhi vee äravooluks, vao harjale istutatakse puud. Parimad puuliigid soode korrastamisel on [[harilik mänd]], [[arukask]], [[sookask]] ja kuivemates soodes ka [[harilik kuusk]]. Puude kasv on parim, kui pärast kaevandamist on maa paar aastat seisnud ja toitaineid kogunud.<ref name="AR" /> Väljakaevandamisega ammendatud jääksoo kujundamisel haritavaks maaks tuleb juhinduda korrastamistingimustest ja [[maaparandus]]e headest tavadest. Kaevandamata tuleb jätta vähemalt 0,3 m paksune turbakiht. Metsamajandusmaal ei tohiks põhjaveetase vegetatsiooniperioodil maapinna madalaimast kohast olla vähem kui 0,7 m sügavusel, vastasel juhul võib tekkida liigniiskuse oht.<ref name="üldg"/> ==Korrastamise kava<ref name="üldg"/>== # Uuringualade korrastamise kava koostamine ja elluviimine. [[Geoloogiline kaardistamine|Geoloogilise kaardistamise]] käigus uuritakse välja, mis maavaraga on tegu, kus see asub ja kui palju seda on. # Kaevandamisloa taotlemine. Selle jaoks peab olema valitud korrastamise suund, tehtud kujunenud olukorra analüüs (peab teadma, mis maast edasi saab) ja koostatud KMH. Mõõdetakse keskkonna [[Vesinikeksponent|pH]], uuritakse elustikku jm. Tööd finantseerib kaevandaja. # Korrastamine kaevandamise ajal. Pealmaakaevandamise juures on oluline, mida teha maavara peale jääva mulla ja muu ebavajaliku materjaliga. Tähtis on mulla viljakuse säilimine ka siis, kui see on eemaldatud ja aunadesse kokku kuhjatud. See lihtsustab hilisemat korrastamist. Kui kaevandamisluba antakse 25 aastaks, tähendab see, et 25 aasta pärast peab ala juba korrastatud olema. # Korrastamise projekti koostamine ja elluviimine. See on detailne kava karjääri korrastamiseks, mis sisaldab kindlaid punkte. Keskkonnateenistuse spetsialistil tuleb lähtuvalt konkreetsest situatsioonist lahti kirjutada korrastatava maa sihtotstarve, [[kõlvik]]ute suurus ja vahekord, arvestades maavara [[katend]]i omadusi. Samuti peavad välja toodud olema [[veerežiim]]i ja kaevandatud maa kujundamise ning mulla kasutamise ja käitlemise nõuded. Projekt koosneb seletuskirjast ja kindlatest joonistest. Korrastustöid võib alustada, kui [[Keskkonnaamet]] on andnud projektile kooskõlastuse. Sageli teostatakse korrastamist järk-järgult. See tähendab, et korrastamisega tegeletakse kogu kaevandamise elutsükli vältel. Nii saab ennetada ootamatuseid ja ebameeldivusi ajal, kui kaevandusluba läbi saama hakkab ja karjääri sulgema tuleb hakata. # Kaevandatud alade [[seire]]. Antakse hinnang ja kirjeldus kaevandamisjärgsele olukorrale. Vaadatakse üle, et ei esineks [[nõrgvesi|nõrgvett]], leostumist ega muid keskkonda reostavaid ilminguid. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="SEI">Säästva arengu sõnaseletusi. [[Säästva Eesti Instituut]], SEI Tallinn. [http://www.seit.ee/sass/?ID=1&L_ID=287] (vaadatud 22.10.2012)</ref> <ref name="EnDic">[[Keskkonnasõnaraamat 2004]] [https://web.archive.org/web/20120207020457/http://mot.kielikone.fi/mot/endic/netmot.exe?UI=ened&height=165] (vaadatud 16.11.2011)</ref> <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 8. köide, 1995.</ref> <ref name="AR">Rosentau, A. Kaevandusalade rekultiveerimine, Õppematerjalid.</ref> <ref name="Maapõueseadus">[https://www.riigiteataja.ee/akt/1011618 Maapõueseadus] Riigi Teataja I, 2004, 84, 572</ref> <ref name="TK">Kattel T. [https://web.archive.org/web/20050130143801/http://staff.ttu.ee/~toniskat/Loeng14.pdf Rekultiveerimine]</ref> <ref name="üldg">[https://www.riigiteataja.ee/akt/13132958 Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord] Riigi Teataja L, 2005, 60, 865.</ref> <ref name="Kaar">Kaar, E. Kiviste, K. Maavarade kaevandamine ja puistangute rekultiveerimine Eestis. Tartu: Ecoprint, 2010.</ref> <ref name="Kord">[https://www.riigiteataja.ee/akt/12961777 Kaevandamise peatamise ja lõpetamise kord] Riigi Teataja L, 26.11.2003, 118, 1898</ref> }} [[Kategooria:Keskkonnapoliitika]] p0az7tutljhogqbwkjc96d3m5mrxg1j 0 252367 7231938 6507998 2026-09-10T22:27:26Z Nyt sivistyn 237321 7231938 wikitext text/x-wiki '''Kersti Ala-Murr''' (sündinud [[13. juuli]]l [[1973]]<ref>{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/EGNBKYM-KERSTI-ALA-MURR |pealkiri=Päring inforegister.ee andmebaasis |vaadatud=2016-03-19 |arhiivimisaeg=2020-09-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200927145018/https://www.inforegister.ee/EGNBKYM-KERSTI-ALA-MURR |url-olek=ei tööta }}</ref>) on eesti [[laulja]] ([[sopran]]). [[Pilt:Ala-Murr_Cato_Sandnes.jpg|thumb|Kersti Ala-Murr (2014)]] 2009. aastal sai ta [[magistrikraad]]i [[Norra]]s [[Stavangeri Ülikool]]is professor [[Elizabeth Norberg-Schulz]]i lauluklassis. 2010. aastal läbis ta sealsamas kraadijärgse diplomiprogrammi (''Postgraduate Diploma''). Lisaks soolokontsertidele [[Euroopa]]s, [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja [[Kanada]]s on laulja osalenud [[Rahvusooper Estonia|rahvusooperi Estonia]], [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] ooperistuudio ning [[Karlsruhe Ooperikõrgkool]]i etendustes. Dirigent [[Per Kristian Skalstad]]i taktikepi all laulis ta Norras Vitellia osa [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i ooperis "[[Tituse halastus]]" ning [[Håkon Austbø]] juhatusel esitas ta [[Arnold Schönberg]]i melodraamade tsükli [[Kuu-Pierrot]]. Kersti Ala-Murr on esinenud [[Nordfjordi Ooperiorkester|Nordfjordi Ooperiorkestri]], [[Pärnu Linnaorkester|Pärnu Linnaorkestri]], UiSi ning [[Stavangeri Sümfooniaorkester|Stavangeri Sümfooniaorkestri]] solistina, osalenud Arvo Pärdi muusikafestivalil, Olivier Messiaeni mälestusfestivalil ja festivalil Ny Musikk ja kandnud ette uudisteoseid. Ta on olnud poolfinalist Rahvusvahelisel Ooperilauljate konkursil [[Riet]]is ning Iris Adami Corradetti konkursil [[Padua]]s. 2005. aastal pälvis ta auhinna [[Hendrik Krumm]]i nimelisel konkursil Eestis. 2008. aastal oli ta Stavangeri Ülikooli solistide konkursi võitjate hulgas. Kersti Ala-Murri jaoks oluliste preemiate hulka kuuluvad ka Stavangeri Ülikooli kunstnikupreemia värvikate ja huvitavate interpretatsioonide eest ning [[Fredrikstadi vald|Fredrikstadi valla]] Kultuuripreemia. Aastatel 2007 ja 2009 oli ta [[Eesti Interpreetide Liit|Eesti Interpreetide Liidu]] stipendiaat. Tihedas koostöös [[akordionist]] [[Jaak Lutsoja]]ga on aastal 2010 valminud [[CD (andmekandja)|CD-plaat]] "Vaikimine oleks vale..." ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.kerstialamurr.com/ Koduleht] {{JÄRJESTA:Ala-Murr, Kersti}} [[Kategooria:Eesti ooperilauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] mgqpydylvd8c1pek8f4l9fjfnc8otmc 0 252606 7232169 7102197 2026-09-11T11:18:59Z Kuriuss 38125 7232169 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}}{{Viitamata|kuu=aprill|aasta=2020}} [[Pilt:Nuclear Fuel Cycle.svg|pisi|300px|Tuumkütuse ring. Suurem osa kasutatud kütusest on võimalik vastavates jaamades uuesti kasutavaks muuta]] '''Radioaktiivsed jäätmed''' on tootmisjäägid, mis sisaldavad radioaktiivset ainet või on saastunud lubatud taset ületava [[radioaktiivsus]]ega. Suhteliselt palju tekib radioaktiivseid [[jäätmed|jäätmeid]] [[tuumaelektrijaam]]ades. Radioaktiivsete jäätmete sattumist keskkonda nimetatakse [[Radioaktiivne reostus|radioaktiivseks reostuseks]]. Radioaktiivsed jäätmed on juba väga väikeses koguses ohtlikud kõigile [[elusorganism]]idele. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja lõppladustamise eesmärgiks on kaitsta inimesi ja keskkonda. Siiski on see tuumaenergeetika enim vaidlusi tekitav valdkond, hoolimata sellest, et kütusetsükli kõigi etappide jaoks on olemas usaldatavad ja kontrollitud tehnoloogiad. Radioaktiivsed jäätmed võivad olla tõesti ohtlikud, kuid senine praktika on tõestanud, et ohutu käitlemine välistab olulise kahjustava mõju keskkonnale. Suur osa riikidest tunnustab ja jälgib rahvusvahelisi radioaktiivsete jäätmete käitlemise põhimõtteid. Erineva koostise, poolestusaja ja aktiivsusetasemega radioaktiivseid jäätmeid tekib tuumkütusetsükli kõikidel etappidel, eriti aga tuumkütuse kasutamisel reaktoris ja kütuse ümbertöötamisel. Kõik tekkivad jäätmed isoleeritakse keskkonnast, käideldakse ja ladustatakse vastavalt nende omadustele ja potentsiaalsele ohtlikkusele. Tuumaenergeetikat omavates riikides moodustab radioaktiivsete jäätmete kogus alla protsendi kõikide toksiliste jäätmete kogusest. Radioaktiivsete jäätmete käitlemisel kasutatakse nii tavajäätmete käitlemisele omaseid kui ka neile ainuomaseid protseduure nagu [[kontsentreerimine]] ja [[isoleerimine]], lahjendamine ja hajutamine, viivitamine ja [[radioaktiivne lagunemine]]. Radioaktiivne lagunemine vähendab jäätmete ohtlikkust ja lõpeb kunagi tingimata mitteradioaktiivse lõppsaadusega. ==Ladustamiskriteeriumid== Sobivate jäätmekäitlusmeetodite üle on palju vaieldud, võttes arvesse nii probleemi kiirguskaitselist kui ka sotsiaalset aspekti. Üksmeel näib olevat saavutatud seisukohas, et tulevased põlvkonnad peaksid olema samal määral kaitstud kui praegused. Paraku on seda raske üle kanda kiirguskaitse praktiliste standardite tasandile. Näiteks võib aktiivsus ilmneda geoloogilises süvahoidlas mitme tuhande aasta pärast ja meil pole vähimatki ettekujutust, millised on meie järglaste harjumused või elulaad nii kauges tulevikus. Teiseks nõudeks on põhimõte, et igasugune kiiritus peab olema nii väike kui mõistlikult on võimalik saavutada, arvestades majanduslikke ja sotsiaalseid tegureid. See tähendab, et sama liiki jäätmete jaoks on erinevad käitlusvõimalusi, sealhulgas töötlus, immobiliseerimine, pakendamine ja ladustamine. Valiku tegemisel tuleb lähtuda võimalikest riskidest, kuludest ja teistest raskemini mõõdetavatest, kuid mitte vähem olulistest teguritest. Samuti tuleb valiku tegemisel arvestada kiirguskaitse eesmärkidega, kuid lõpliku otsuse tegemisel võivad määravaks olla hoopis muud asjaolud. Jäätmete ladustamisviisi üle otsustamisel tuleb ühiskonnal vastata raskele küsimusele, kui kaalukaks pidada kauges tulevikus avalduda võivate kahjulike tagajärgede matemaatilist tõenäosust. See pole ainult jäätmete ladustamise ega kiirguskaitse probleem, ehkki seda just sellega seoses rõhutatakse. Eetiline oleks eeldada, et praegused tingimused jäävad kestma ja tulevaste põlvkondade poolt saadav kahjustus on väiksem või võrdne meie põlvkonna poolt saadavate kahjustusega. Selle juures tuleb muidugi arvestada võimalike mõjude sajanditeks ja aastatuhandeteks prognoosimise määramatust. ==Liigitus ja käitlusviisid== ===Vabastatud jäätmed=== Vabastatud jäätmed on sellised radioaktiivsed jäätmed, mille aktiivsus on nii väike, et neid pole vaja käidelda erinevalt tavalistest mitteradioaktiivsetest jäätmetest. Need sisaldavad väga piiratud hulgal radionukliide ja seega võib neid töödelda nagu tavalisi jäätmeid. Sellised jäätmed ladustatakse koos tavalise olmeprügiga. ===Kaevandamisel tekkiv aheraine=== Uraani kaevandamisel tekkinud aheraineid ei loeta reeglina radioaktiivseteks jäätmeteks, sest nad sisaldavad vähem radioaktiivsust kui uraanimaak ise. Jääkide ladustamisel jälgitakse sellegipoolest mitmeid meetmeid, mis tõkestavad looduslike radioaktiivsete ainete leviku keskkonda. Enamasti üle jäänud aheraine lihtsalt kuhjatakse, aga suuremate kontsentratsioonide korral viiakse see tagasi maa alla. ===Looduslikku radioaktiivset materjali sisaldavad jäätmed=== Need jäätmed tekivad sageli väga suurtes kogustes ning sisaldavad üsna madala kontsentratsiooniga looduses esinevaid [[radionukleiid]]e. Need tekivad uraani ja teiste [[mineraal]]ide kaevandamisel ja töötlemisel. Madalama astme korral need jäätmed lihtsalt kuhjatakse, muul juhul aga ladustatakse maapinnal. ===Madalaktiivsed jäätmed=== Koguseliselt kõige enam tekib madalaktiivseid jäätmeid, mis moodustavad tervelt 90% radioaktiivsete jäätmete ruumalast, kuid sisaldavad ainult 1% radioaktiivsusest. Need on peamiselt mitmesugused õrnalt saastunud tööriided, laborivarustus, saastatud [[pinnas]] ja ehitusmaterjalid, mille käitlemine eraldi kiirgusvarjestust ei vaja. Pärast mürgiste komponentide eraldamist vähendatakse nende jäätmete mahtu kokkupressimise, tuhastamise või muul meetodil ning siis ladustatakse nad erihoidlasse. Viimased asuvad maapinna lähedal või 60–100-meetrise sügavusega maa-alustes käikudes. ===Keskaktiivsed jäätmed=== Need moodustavad mahult umbes 7% ja nende aktiivsuseks on 4% kõikidest radioaktiivsetest jäätmetest. Peamiselt kuuluvad sellesse gruppi mitmesugused vaigud, keemilised setted, reaktori vahetatavad komponendid ja materjalid, mille käitlemine nõuab mingisuguse kiirguskaitse kasutamist nende suurema [[radioaktiivsus]]e tõttu. Enamik selle kategooria jäätmetest sorteeritakse ja ladustatakse paigutatuna betooni. Lühiealised jäätmepakendid ladustatakse maapinna-lähedasse hoidlasse, pikaealised aga sügavale maa alla ehitatud lõppladustuspaika. Tänapäevased võimalused ehitusel tagavad ohutuse ja konstruktsioonide vastupidavuse, mille tulemusena välditakse ohtlike ainete lekkimine keskkonda isegi mõne sajandi jooksul. ===Kasutatud tuumkütus=== See koosneb kolmest põhikomponendist, milleks on [[uraan]], lõhustussaadused ja [[aktiniid]]id. Üle 95% kasutatud tuumkütusest moodustab väheradioaktiivne uraan, mille käitlemine on praktiliselt ohutu. Kuna uraan-235 sisaldus kasutatud tuumkütuses on suurem kui looduslikus uraanis, siis on seda otstarbekas kasutada uue rikastatud tuumkütuse tootmiseks. Kui otsustatakse seda mitte teha, siis radioaktiivsete jäätmete matmine ei põhjusta mingeid erilisi keskkonnariske. Umbes 4% kasutatud tuumkütusest moodustavad lõhustussaadused, mille massist umbes kümnendiku moodustavad radioaktiivsed tugevat [[beetakiirgus]]t kiirgavad isotoobid. Enamiku lõhustussaaduste poolestusaeg on suhteliselt lühike, ohutuks muutmiseks piisab ladustamisest paariks-kolmeks sajandiks. Selle aja vältel väheneb radioaktiivsus tuhandeid kordi ja saavutab algse uraanimaagi taseme. Konteineritesse ja teatud sideainetesse paigutatud lõhustussaadusi võib ladustada ka madala või keskmise aktiivsusega jäätmetena maapinnalähedastes suhteliselt lihtsa ehitusega ladustuspaikades. Kasutatud kütuse suurima ohuallika moodustavad pika poolestusajaga intensiivset [[alfakiirgus]]t kiirgavad [[plutoonium]] ja väikeaktiniidid, mida on vaid 1%. Kiirgusohutuse tagamiseks tuleb neil lasta radioaktiivselt laguneda biosfäärist isoleerituna sadade tuhandete aastate jooksul. Lõppladustamisel muutub just eralduv soojus lõpphoidla mahtu määravaks teguriks. Asjaolu, kui kõrgeid temperatuure võib maapõue kivimites lubada, määrab ka selle kui tihedalt kasutatud kütust võib ladustada. Viimasest tuleneb aga lõpphoidla ruumala ja mida suurem ruumala, seda kallimaks muutub hind. ===Kõrgaktiivsed jäätmed=== Nendeks on kogu kasutatud [[tuumkütus]] või selle peamised ümbertöötamisjäätmed, sisaldavad 95% kõikide jäätmete radioaktiivsusest, seejuures moodustab nende ruumala ainult 3%. See jäätmeliik nõuab tugeva ioniseeriva kiirguse ja soojuse tekitajana erikäitlemist ja erivahendeid. Mitmetes maades töödeldakse kasutatud kütus ümber uueks tuumkütuseks. Mõnes riigis loetakse aga jäätmeteks kogu kasutatud tuumkütus, mis valmistatakse ette lõppladustamiseks. Viimastel aastatel võib siiski täheldada tendentsi, et lahenduste otsimisel arvestatakse võimalusega neid jäätmeid tulevikus ressursina kasutada. Need materjalid, millele tulevikus mingit kasutusvõimalust ei suudeta hetkel ette näha, kuivatatakse, klaasistatakse boorsilikaatklaasis ja paigutatakse konteineritesse. Olenevalt kasutatavast kütusetsüklist on kõrgaktiivsete jäätmete kogus erinev. Kütuse ümbertöötamisel tekib ainult 3 kuupmeetrit klaasistatud kõrgaktiivseid jäätmeid. Võrdluseks, sama võimsusega sütt põletava elektrijaama tuhajäätmete hulk on 400 000 tonni aastas. Tavaliselt hoitakse ülimalt radioaktiivset kasutatud kütust eribasseinis paksu veekihi all või massiivsete betoonseintega kuivhoidlas ja lastakse tal umbes 5 aastat radioaktiivselt laguneda enne kui kütus ümbertöötamisele saadetakse. Kogu maailma kasutatud tuumkütusest paiknebki umbes 90%, mis on 270 000 tonni, tänapäeval turvaliselt reaktorilähedastes või riikide tsentraalsetes vaheladustuspaikades. Kuna kogu maailmas lisandub aastas keskmiselt 12 000 tonni, millest 3000 tonni töödeldakse ümber, siis otsest pakilist vajadust lõppladustamise järele veel ei ole. ===Jäätmekäitlusviisid=== Mõned minevikus kasutatud jäätmekäitlusviisid pole eri põhjustel olnud piisavalt head ja mõnel juhul on selle tagajärjeks olnud tegelik või potentsiaalne pikaajaline keskkonnareostus. Üheks näiteks on sõjalised operatsioonid. NSV Liidu ja hiljem Vene Föderatsiooni Põhja laevastiku tuumaallveelaevu on aastate jooksul kasutusest kõrvaldatud. Paljud neist seisavad endiselt dokis, oodates vajalikku käitlemist. Aastate eest esines aga juhtumeid, kus [[NSV Liit]] uputas allveelaevadel tekkinud radioaktiivseid jäätmeid ja isegi kasutatud tuumkütuse merre. Tahkete jäätmete väikese aktiivsuse ja merevee lahjendava toime tõttu on doosid elanikkonnale siiski väga väikesed. Mereväelased võivad saada sellest oluliselt suuremaid doose, mis on võrreldavad looduslikest allikatest saadavate doosidega. Mõnel pool maailmas avaldavad mõju kaevandusjäätmete ja radioaktiivsete maakide töötlemisjäätmete suured ladustatud kogused. Peamiselt on need seotud [[uraan]]i kaevandamisega. Kuid mõnes piirkonnas esineb looduslikke [[radionukliid]]e nii ohtralt, et kõik kaevandamisjäägid kujutavad endast juba märkimisväärset kiirgusohtu. Teatud tööstusharud, nagu väetiste valmistamine ning nafta- ja gaasitööstus, tekitavad samalaadseid jäätmeid. Kõik protsessiga seotud radionukliidid on loodusliku päritoluga ja seetõttu on alles üsna hiljuti hakatud sellistesse jäätmetesse suhtuma kui kiirguskaitse probleemi. Maakides sisalduvate radionukliidide tasemed on reeglina keskmisest kõrgemad. Keemiliste ja füüsikaliste protsesside tagajärjel suurendatakse neid kontsentratsioone veelgi. Lisaks on maakides sisalduvatel radionukliididel ülipikk [[poolestusaeg]] ja jäätmekogused on sageli väga suured. ==Vaata ka== *[[Igavene haud]] [[Kategooria:Jäätmed]] [[Kategooria:Tuumaenergeetika]] [[Kategooria:Radioaktiivne reostus]] ld8pf3uoptvl2i4ppc4f2tkjro2lyo6 0 254316 7232096 7225563 2026-09-11T09:51:14Z Avjoska 1538 /* August */ 7232096 wikitext text/x-wiki <noinclude> Sellel leheküljel on loetletud [[1988]]. aastal sündinud tuntud inimesi. </noinclude> {{Sündinud|1988}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Toea Wisil]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane *1. jaanuar – [[Dale Stevenson]], [[Austraalia]] kuulitõukaja *[[2. jaanuar]] – [[Daniel Levi]], eesti muusik *[[4. jaanuar]] – [[Maximilian Riedmüller]], Saksamaa jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Alan Lowing]], šoti jalgpallur * 7. jaanuar – [[Sergei Mošnikov]], Eesti jalgpallur *7. jaanuar – [[Haley Bennett]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. jaanuar]] – [[Ott Kartau]], eesti näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Andre Mägi]], eesti jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Alexandre Julien]], Kanada muusik *[[16. jaanuar]] – [[Nicklas Bendtner]], taani jalgpallur * 16. jaanuar – [[Sveta Grigorjeva]], Eesti koreograaf, tantsija, luuletaja *[[18. jaanuar]] – [[Angelique Kerber]], Saksamaa tennisist *[[21. jaanuar]] – [[Ashton Eaton]], USA kümnevõistleja *21. jaanuar] – [[Vanessa Hessler]], itaalia modell ja näitleja *[[23. jaanuar]] – [[Pim Meurs]], hollandi kabetaja *[[28. jaanuar]] – [[Asta Olivia Nordenhof]], Taani luuletaja ja proosakirjanik *[[29. jaanuar]] – [[Aydın Yılmaz]], türgi jalgpallur * 29. jaanuar – [[Margarita Žernosekova]], Eesti jalgpallur * 29. jaanuar – [[Jessica Iskandar]], Indoneesia näitleja *[[30. jaanuar]] – [[Maksim Krõtšanov]], Venemaa jalgpallur *[[31. jaanuar]] – [[Alar Alve]], eesti jalgpallur * 31. jaanuar – [[Taijo Teniste]], eesti jalgpallur ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Ivo Reinok]], eesti näitleja * 2. veebruar – [[Eeri Vahtra]], eesti murdmaasuusataja *[[3. veebruar]] – [[Cho Kyuhyun]] *[[8. veebruar]] – [[Liisa Kruusmägi]], eesti maalikunstnik * 8. veebruar – [[Martin Puusepp]], eesti jalgrattur *[[10. veebruar]] – [[Daniil Ratnikov]], Eesti jalgpallur * 10. veebruar – [[Fredy Schmidt]], Eesti laulja ja muusik *[[11. veebruar]] – [[Aldo Leetoja]], eesti kahevõistleja *[[12. veebruar]] – [[Mike Posner]], USA laulja *[[14. veebruar]] – [[Ángel Di María]], Argentina jalgpallur * 14. veebruar – [[Siim Liivik]], eesti päritolu Soome jäähokimängija *[[16. veebruar]] – [[Denílson Pereira Neves]], Brasiilia jalgpallur *16. veebruar – [[Andrea Ranocchia]], Itaalia jalgpallur *[[18. veebruar]] – [[Mann Helstein]], eesti muusik ja vioolamängija *[[20. veebruar]] – [[Rihanna]] (Robyn Rihanna Fenty), Barbadose laulja *[[22. veebruar]] – [[Ximena Navarrete]], Miss Universum 2010 * 22. veebruar – [[Garrett Roe]], USA jäähokimängija * 22. veebruar – [[Jonathan Borlée]], Belgia jooksja * 22. veebruar – [[Kévin Borlée]], Belgia jooksja *[[26. veebruar]] – [[Sinta Ozoliņa]], läti odaviskaja * 26. veebruar – [[Timo Sild]], eesti orienteeruja *26. veebruar – [[Sven Kums]], Belgia jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Nirti]] (Triin Põldra), eesti kirjanik * 28. veebruar – [[Jevgeni Kabajev]], Venemaa jalgpallur * 28. veebruar – [[Mari Tammar]], eesti pärimusmuusik *[[29. veebruar]] – [[Lena Gercke]], saksa modell ja saatejuht *29. veebruar – [[Benedikt Höwedes]], Saksamaa jalgpallur ==Märts== *[[4. märts]] – [[Mirko Rajas]], eesti näitleja ja lavastaja * 4. märts – [[Laura Siegemund]], saksa tennisist *[[5. märts]] – [[Anton Jastrebov]], Eesti jäähokimängija * 5. märts – [[Kalju-Karl Kivi]], vabakutseline teatrikunstnik ja lavastaja *[[6. märts]] – [[Simon Mignolet]], belgia jalgpallur *[[7. märts]] – [[Emir Bajrami]], Rootsi jalgpallur *[[8. märts]] – [[Ville Lajunen]], Soome jäähokimängija * 8. märts – [[Johnny Ruffo]], Austraalia laulja ja näitleja *[[11. märts]] – [[Fábio Coentrão]], Portugali jalgpallur * 11. märts – [[Grete Udras]], eesti kõrgushüppaja *[[13. märts]] – [[Dominik Landertinger]], Austria laskesuusataja * 13. märts – [[Jane Trepp]], eesti ujuja * 13. märts – [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]], Brasiilia jalgpallur *[[14. märts]] – [[Lindsay Wagner (modell)|Lindsay Wagner]], USA modell, ''[[Playboy Playmate]]'' * 14. märts – [[Rico Freimuth]], Saksamaa kümnevõistleja * 14. märts – [[Stephen Curry]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[16. märts]] – [[Agustín Marchesín]], Argentina jalgpallur *[[17. märts]] – [[Ivan Pavljutškov]], eesti filmirežissöör ja stsenarist *[[18. märts]] – [[Celine Brun-Lie]], norra murdmaasuusataja *[[19. märts]] – [[Max Kruse]], Saksamaa jalgpallur *[[21. märts]] – [[Erik Johnson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 21. märts – [[Sergei Morozov]], endine vene käija *[[22. märts]] – [[Piibe Tomp]], eesti moedisainer ja moekunstnik * 22. märts – [[Mari-Anne Härma]], eesti geneetik *[[23. märts]] – [[Borka Frančišković]], horvaadi maletaja * 23. märts – [[Vootele Ruusmaa]], eesti luuletaja, helilooja ja muusik *[[24. märts]] – [[Kardo Ploomipuu]], eesti ujuja *[[27. märts]] – [[Brenda Song]], USA filminäitleja ja laulja * 27. märts – [[Jessie J]], inglise laulja ja laulukirjutaja *[[29. märts]] – [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)|Aleksandr Volodin]], Eesti jalgpallur * 29. märts – [[Jürgen Zopp]], eesti tennisist ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Tim Krul]], Hollandi jalgpallur * 3. aprill – [[Matis Mäeker]], Eesti Rahapesu Andmebüroo juht ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ekspert *[[5. aprill]] – [[Daniil Zandberg]], Eesti näitleja *[[6. aprill]] – [[Madis Järvi]], eesti vioolamängija, helilooja ja dirigent * 6. aprill – [[Jakob Vang Glud]], taani maletaja * 6. aprill – [[Marta Pulk]], eesti filmirežissöör ja -monteerija * 6. aprill – [[Maria Reinup]], eesti režissöör *[[7. aprill]] – [[Edward Speleers]], inglise näitleja *[[8. aprill]] – [[Jenni Asserholt]], Rootsi jäähokimängija * 8. aprill – [[Ats Sillaste]], eesti jalgpallur *[[9. aprill]] – [[Martin Loo]], eesti jalgrattur *[[10. aprill]] – [[Haley Joel Osment]], USA filminäitleja * 10. aprill – [[Rauno Tutk]], eesti jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Mait Patrail]], Eesti käsipallur *[[13. aprill]] – [[Artur Rassmann]], eesti laulja *[[15. aprill]] – [[Anne-Mai Angerjärv]], eesti luuletaja *[[18. aprill]] – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik *[[21. aprill]] – [[Mia Permanto]], soome laulja * 21. aprill – [[Christoph Sanders]], USA filminäitleja * 21. aprill – [[Ricky Berens]], Ameerika Ühendriikide ujuja * 21. aprill – [[Ibrahima Traoré]], Guinea jalgpallur *[[23. aprill]] – [[Patrick Maroon]], USA jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Laura Lepistö]], soome iluuisutaja * 25. aprill – [[Paul Põhi]], Eesti golfimängija *[[26. aprill]] – [[Iason Abramašvili]], Gruusia mäesuusataja *26. aprill – [[Jacob Tsimerman]], Kanada matemaatik *[[27. aprill]] – [[Lizzo]], Ameerika laulja, räppar *[[28. aprill]] – [[Kaspar Kalluste]], eesti muusik * 28. aprill – [[Juan Mata]], Hispaania jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Julian Reus]], Saksamaa kergejõustiklane * 29. aprill – [[Jan Kudlička]], Tšehhi teivashüppaja *[[30. aprill]] – [[Ana de Armas]], Kuuba-Hispaania päritolu Ameerika Ühendriikide näitleja * 30. aprill – [[Lassi Etelätalo]], Soome odaviskaja ==Mai== *[[1. mai]] – [[Teodor Peterson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[2. mai]] – [[Artur Noga]], Poola tõkkejooksja *[[3. mai]] – [[Anders Lindbäck]], Rootsi jäähokimängija *[[4. mai]] – [[Radja Nainggolan]], Belgia jalgpallur *[[5. mai]] – [[Mai Leisz]], eesti bassimängija *5. mai – [[Siim Sellis]], eesti murdmaasuusataja *5. mai – [[Adele]], Briti laulja ja laulukirjutaja *5. mai – [[Skye Sweetnam]], kanada laulja *[[7. mai]] – [[Eino Puri]], eesti jalgpallur *7. mai – [[Kadri Puri]], Eesti võrkpallur *7. mai – [[Sander Puri]], eesti jalgpallur *[[8. mai]] – [[Maicon Pereira de Oliveira]], Brasiilia jalgpallur *[[9. mai]] – [[Kaido Koppel]], eesti jalgpallur *[[10. mai]] – [[Nadežda Antipenko]], Eesti baleriin * 10. mai – [[Adam Lallana]], inglise jalgpallur *[[11. mai]] – [[Ace Hood]], USA räppar *11. mai – [[Severin Freund]], saksa suusahüppaja *[[12. mai]] – [[Marcelo Vieira]], Brasiilia jalgpallur *[[16. mai]] – [[Jaak Põldma]], eesti tennisist *16. mai – [[Tanel Võtti]], eesti jalgpallur *[[17. mai]] – [[Nikki Reed]], USA näitleja, laulja, laululooja, stsenarist ja modell *[[18. mai]] – [[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur *[[20. mai]] – [[Robin Juhkental]], eesti laulja *[[21. mai]] – [[Kaire Leibak]], eesti kolmikhüppaja *21. mai – [[Lauri Väinsalu]], eesti purjesportlane *[[23. mai]] – [[Angelo Ogbonna]], Itaalia jalgpallur * 23. mai – [[Karin Maandi]], eesti DJ ja produtsent *[[27. mai]] – [[Birkir Bjarnason]], Islandi jalgpallur *27. mai – [[Mari Jürjens]], eesti näitleja ja laulja *[[28. mai]] – [[Carlie Christine]], USA modell ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Javier Hernández Balcázar]] (Chicharito), Mehhiko jalgpallur * 1. juuni – [[Arnold Sorina]], Vanuatu jooksja *[[2. juuni]] – [[Sergio Agüero]], Argentina jalgpallur *[[3. juuni]] – [[Jüri Jevdokimov]], Eesti jalgpallur *[[3. juuni]] – [[Pirgit Püü]], Eesti korvpallur *[[6. juuni]] – [[Arianna Errigo]], itaalia vehkleja *6. juuni – [[Stanislav Prins]], Eesti jalgpallur * 6. juuni – [[Martti Juhkami]], eesti võrkpallur *[[13. juuni]] – [[Kerttu Niskanen]], soome murdmaasuusataja *[[14. juuni]] – [[Linda Eichler]], Eesti aktivist ja noorpoliitik *[[16. juuni]] – [[Thierry Neuville]], belgia rallisõitja *[[17. juuni]] – [[Annes Meister]], harrastusluuletaja *[[18. juuni]] – [[Eleri Hirv]], eesti orienteeruja ja rogainija *[[21. juuni]] – [[Tunnet Taimla]], eesti rendžumängija *[[24. juuni]] – [[Ardo Arusaar]], eesti maadleja *24. juuni – [[Micah Richards]], Inglismaa jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Therese Johaug]], norra murdmaasuusataja *[[27. juuni]] – [[Piret Väinsalu]], eesti kliimaekspert *[[29. juuni]] – [[Éver Banega]], Argentina jalgpallur * 29. juuni – [[Egidijus Kavaliauskas]], Leedu poksija ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Sjur Røthe]], Norra murdmaasuusataja *[[3. juuli]] – [[Anssi Koivuranta]], soome kahevõistleja *3. juuli – [[Raigo Kuusnõmm]], Eesti jõutõstja *[[4. juuli]] – [[Mila Pavićević]], horvaadi kirjanik *[[5. juuli]] – [[Martin Liivamägi]], eesti ujuja *[[6. juuli]] – [[Ryan Brathwaite]], Barbadose kergejõustiklane *[[8. juuli]] – [[Dārta Daneviča]], läti näitleja *[[9. juuli]] – [[Triin Niitoja]], eesti laulja *[[11. juuli]] – [[Joanna Ellmann]], eesti luuletaja *[[12. juuli]] – [[Kirsti Villard]], eesti näitleja *12. juuli – [[Melissa O'Neil]], Kanada näitleja *[[13. juuli]] – [[Pavel Uspenski]], vene filoloog * 13. juuli – [[Taavet Niller]], eesti kontrabassimängija * 13. juuli – [[Colton Haynes]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja *[[15. juuli]] – [[Éloyse Lesueur-Aymonin]], Prantsusmaa kaugushüppaja *[[17. juuli]] – [[Kaspar Tammist]], eesti ettevõtja ja kodanikuühiskonna aktivist * 17. juuli – [[Maili Metssalu]], eesti pärimusmuusik ja kultuurikorraldaja *[[18. juuli]] – [[Olga Tšuiko]], Eesti jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Viivi Pumpanen]], Soome iluduskuninganna *[[21. juuli]] – [[DeAndre Jordan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[24. juuli]] – [[Joosep Järvesaar]], eesti laulja *[[26. juuli]] – [[Timo Lomp]], eesti jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Tarjei Bø]], norra laskesuusataja *29. juuli – [[Teele Viira]], eesti laulja *[[29. juuli]] – [[Miguel Alfonso Herrero]], hispaania jalgpallur ==August== *[[1. august]] – [[Nemanja Matić]], Serbia jalgpallur *[[4. august]] – [[Daniel Carriço]], portugali jalgpallur * 4. august – [[Kertin Vasser]], eesti fotograaf ja loovjuht *[[5. august]] – [[Kaimar Saag]], eesti jalgpallur *[[8. august]] – [[Printsess Beatrice|Beatrice Mountbatten-Windsor]], Briti kuningliku perekonna liige * 8. august – [[Éverton Lopes]], Brasiilia poksija *[[11. august]] – [[Irfan Bachdim]], Indoneesia jalgpallur *[[12. august]] – [[Justin Gaston]], USA modell *[[12. august]] – [[Tyson Fury]], Suurbritannia poksija *[[15. august]] – [[Boban Marjanović]], Serbia korvpallur *[[23. august]] – [[Jeremy Lin]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[24. august]] – [[Rupert Grint]], inglise filminäitleja *[[27. august]] – [[Andres Toobal]], eesti võrkpallur *[[30. august]] – [[Laura Põldvere]], eesti laulja * 30. august – [[Ernests Gulbis]], Läti tennisist ==September== *[[3. september]] – [[Jérôme Boateng]], Saksamaa jalgpallur *[[7. september]] – [[Erki Pisuke]], Eesti ühistegelane ja jurist * 7. september – [[Kevin Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[7. september]] – [[Liis Teemusk]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja ning treener *[[8. september]] – [[Gustav Schäfer]], saksa trummar *[[9. september]] – [[McKey Sullivan]], USA modell *[[14. september]] – [[Martin Fourcade]], Prantsusmaa laskesuusataja *15. september – [[John Bradley]], inglise näitleja *[[18. september]] – [[Marilyn Kerro]], Eesti nõid ja selgeltnägija *[[19. september]] – [[Katrina Bowden]], USA näitleja * 19. september – [[Annika Saarnak]], Eesti ujuja * 19. september – [[Ann Siiman]], eesti keeletoimetaja ja eesti keele lektor *[[21. september]] – [[Bilawal Bhutto Zardari]], Pakistani poliitik *[[22. september]] – [[Nikita Andrejev]], Venemaa jalgpallur *[[23. september]] – [[Juan Martín del Potro]], Argentina tennisist * 23. september – [[Andra Teede]], eesti kirjanik * 23. september – [[Liisi Voolaid]], eesti muusikakuraator ja kolumnist *[[24. september]] – [[Birgit Õigemeel]], eesti laulja * 24. september – [[Eva Elise Oll]], eesti kunstiajaloolane ja kunstnik * 24. september – [[Ljukman Adams]], Venemaa kolmikhüppaja *[[26. september]] – [[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja *[[28. september]] – [[Villu Talsi]], eesti mandoliinimängija *[[29. september]] – [[Kevin Durant]], USA korvpallur ==Oktoober== *[[3. oktoober]] – [[Alicia Vikander]], Rootsi näitleja *[[4. oktoober]] – [[Derrick Rose]], USA korvpallur * 4. oktoober – [[Liisu Lass]], eesti tele- ja raadioajakirjanik *[[6. oktoober]] – [[Armand Naris]], eesti jalgpallur *[[10. oktoober]] – [[Rose McIver]], Uus-Meremaa näitleja *[[13. oktoober]] – [[Ainar Karlson]], eesti poksija *[[15. oktoober]] – [[Mariann Saar]], eesti laulja * 15. oktoober – [[Mesut Özil]], türgi päritolu Saksamaa jalgpallur *[[17. oktoober]] – [[Emma Samuelsson]], rootsi vehkleja *[[20. oktoober]] – [[Ma Long]], Hiina lauatennisist *[[21. oktoober]] – [[Glen Powell]], Ameerika näitleja *[[22. oktoober]] – [[Tõnis Tuuga]], eesti loodusfotograaf *22. oktoober – [[Parineeti Chopra]], India näitlejanna *[[23. oktoober]] – [[Nia Ali]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane *[[26. oktoober]] – [[Edgaras Mastianica]], Leedu jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Silvi Pilt]], eesti muusik *[[31. oktoober]] – [[Sébastien Buemi]], Šveitsi vormelisõitja * 31. oktoober – [[Mati Kaalep]], eesti jurist ==November== *[[5. november]] – [[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja *[[6. november]] – [[Conchita Wurst]], austria laulja * 6. november – [[Aleksandra Elbakjan]], Kasahstanist pärit programmeerija * 6. november – [[Emma Stone]], Ameerika näitleja *[[7. november]] – [[Mari-Liis Aasmäe]], eesti laulja * 7. november – [[Tina Šutej]], Sloveenia teivashüppaja *[[10. november]] – [[Daniel Teklehaimanot]], Eritrea jalgrattur *[[12. november]] – [[Russell Westbrook]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[14. november]] – [[Artjom Dmitrijev]], Eesti jalgpallur * 14. november – [[Simon Schempp]], Saksamaa laskesuusataja *[[15. november]] – [[B.o.B|Bobby Ray Simmons]] (B.o.B), USA räppar ja muusikaprodutsent *[[16. november]] – [[Helly Luv]], kurdi rahvusest laulja, tantsija, näitleja ja modell * 16. november – [[Sander Raudsepp]], eesti kunstnik ja keraamik *[[18. november]] – [[Younes Ouaqasse]], Saksamaa poliitik *[[19. november]] – [[Patrick Kane]], USA jäähokimängija *[[20. november]] – [[Liis Lindmaa]], eesti näitleja * 20. november – [[Max Pacioretty]], USA jäähokimängija *[[21. november]] – [[Len Väljas]], eesti päritolu Kanada suusataja * 21. november – [[Patrícia Mamona]], Portugali kolmikhüppaja * 21. november – [[Rey]], ''human beatbox''i viljelev eesti artist * 21. november – [[Aleksandr Žilenko]], Eesti näitleja *[[28. november]] – [[Christopher Stringini]], USA näitleja, tantsija ja laulja *[[30. november]] – [[Alisa Jasnova]], Eesti ilu- ja rühmvõimleja ning võimlemistreener * 30. november – [[Triin Todesk]], eesti keeleteadlane * 30. november – [[Tomi Saarelma]], Soome jalgpallur * 30. november – [[Alexandr Domowoy]], Eesti näitleja ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Kuno Kerge]], eesti koorijuht, pedagoog ja laulja *[[5. detsember]] – [[Nikolai Mašitšev]], Eesti jalgpallur *5. detsember – [[Miralem Sulejmani]], Serbia jalgpallur *[[6. detsember]] – [[Sandra Nurmsalu]], eesti laulja ja viiulimängija * 6. detsember – [[Helen Schmidt]], eesti triatlonist * 6. detsember – [[Nils Petersen]], Saksamaa jalgpallur *[[7. detsember]] – [[Emily Browning]], austraalia näitleja * 7. detsember – [[Alex Harvey]], Kanada murdmaasuusataja *[[9. detsember]] – [[Andres Allsalu]], eesti pokkerimängija ja tõstja *[[11. detsember]] – [[Maria Kasepalu]], Eesti poliitik *[[14. detsember]] – [[Vanessa Hudgens]], USA filminäitleja ja laulja *[[16. detsember]] – [[Mats Hummels]], Saksamaa jalgpallur * 16. detsember – [[Anna Popplewell]], inglise näitleja *[[17. detsember]] – [[Grethe Grünberg]], eesti iluuisutaja * 17. detsember – [[David Lekuta Rudisha]], Keenia kergejõustiklane * 17. detsember – [[Eeva Talsi]], eesti viiuldaja *[[22. detsember]] – [[Reigo Tamm]], eesti ooperilaulja *[[23. detsember]] – [[Thomaí Apérgi]], Kreeka laulja *[[27. detsember]] – [[Hayley Williams]], USA laulja *[[28. detsember]] – [[Elfyn Evans]], Suurbritannia rallisõitja *[[29. detsember]] – [[Ágnes Szávay]], ungari tennisist * 29. detsember – [[Igor Kovalenko]], Läti ukraina maletaja * 29. detsember – [[Tori Anderson]], Kanada näitleja <!-- ==Teadmata kuupäev== --> [[Kategooria:Sündinud 1988| ]] 4cbago67roruvyq161njh1xul1cp7e8 0 255000 7232100 7082759 2026-09-11T09:55:00Z Svencapoeira 67038 7232100 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Lepariisikas | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Lepariisikas1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | pilt2 = Lepariisikas.jpg | pildi2_seletus = Lepariisikas ''Lactarius lilacinus'' | pildi2_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | alamklass = ''[[Incertae sedis]]'' | selts = [[Pilvikulaadsed]] ''Russulales'' | sugukond = [[Pilvikulised]] ''Russulaceae'' | perekond = [[Riisikas]] ''Lactarius'' | liik = '''Lepariisikas''' | binaarne = ''Lactarius lilacinus'' | binaarse_autor = ([[Wilhelm Gottfried Lasch|Lasch]]) [[Elias Magnus Fries|Fr.]] (1838) | sünonüümid = | leviku_kaart = Distribution of Lactarius lilacinus.svg }} '''Lepariisikas''' (''Lactarius lilacinus'') on [[pilvikulised|pilvikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[riisikas|riisika]] perekonda kuuluv [[seen]]eliik. ==Kirjeldus== Ainult [[lepp]]ade läheduses kasvab üleni paksult viltja või liibuvalt viltjas-soomuselise lillakasroosa või pruunikasvioletse 3–6 cm läbimõõduga kübaraga, määrdunudkollaste või kreemide jalale külge kasvanud või lühidalt laskuvate [[eosleheke]]ste ja kübaraga ühte värvi, 2–5 cm kõrguse ja 0,5–1 cm läbimõõduga ning ärapühitava jahuja kirmega kaetud jalaga seen<ref>Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70</ref>. ==Kasutamine== Väga kibeda maitsega, kuid kupatatult söödav. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti seened]] [[Kategooria:Riisikas]] fn4qr7mcrhynytp7p7xcyp1b91p9nit 0 257494 7231814 7127806 2026-09-10T18:40:53Z Heakeel 122460 7231814 wikitext text/x-wiki '''Televisioon Eestis''' sai alguse esimeste saatekatsetustega [[1930. aastad|1930. aastatel]]. Regulaarsed saated algasid siiski alles [[1950. aastad|1950. aastate]] keskpaigas. [[Eesti Televisioon]]i kui Eesti esimese telekanali sünniajaks loetakse [[19. juuli]]t [[1955]]. Tänapäeval tegutseb Eestis palju [[telekanal]]eid nii [[kaabeltelevisioon]]is kui ka avalikus levis, tehniliselt on mindud üle [[digitelevisioon]]ile. ==Välismaiste telekanalite vaatamine nõukogude okupatsiooni ajal== Nõukogude ajal ei olnud Eestis kättesaadavad ainult [[Eesti Televisioon]] (ETV), [[Kesktelevisioon]] ja [[Leningradi Televisioon|Leningradi TV]]. Soome riigitelevisioon [[YLE]] oli enam-vähem nähtav kohalike televiisorite ja vastuvõtjatega Põhja-Eestis juba 1960. aastaist. Kusjuures esimene Soome regulaarne telesaade läks Eesti omast eetrisse veidi hiljem ehk aastal 1957. [[1986]]. aastal loodud Soome erakanali [[MTV3]] (nn Soome 3) signaali oli võimalik vastu võtta detsimeeterantenniga. Seda võisid endale lubada vaid tolle aja kohta parasjagu maksujõulised majapidamised, mistõttu MTV3 vaadatavus oli oma suurest populaarsusest hoolimata väiksem. Ehkki teenuseid ja tooteid reklaamiti ka Nõukogude televisioonis ("Kollaaž" Kesktelevisioonis, ReklaamiTV<!--ei tea, kas nimi ja kirjapilt on õige--> ETV-s), näitas Soome erakanal MTV reklaamides kaupu, millest Eesti vaataja võis nõukogude [[defitsiit|kaubadefitsiidi]] tingimustes üksnes unistada. [[Lõuna-Eesti]]s valitses piirkonniti veelgi vabam olukord, kus osa era- ja kortermajadest asulates oli varustatud [[satelliitantenn]]idega ning mõnes kortermajas oli ka kaabeltelevisioon. Kõik see võimaldas juurdepääsu Lääne [[satelliittelevisioon]]ile (põhiliselt Saksa, aga ka teistele vabalt vastuvõetavatele telekanalitele), mis omakorda peegeldus valdavalt noorte inimeste välimuses (riietus ja soengud). ==Vaata ka== *[[Eesti telekanalite loend]] *[[Eesti telesaadete loend]] *[[2007. aasta Eesti telemaastikul]] *[[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] *Teleteaduse ja teleajaloo andmebaas [http://www.telekraat.ee Telekraat] (www.telekraat.ee) {{Eesti artiklid}} [[Kategooria:Televisioon Eestis| ]] 4d1bj5ihko6ct9htzpgpsnc1s0v6ndm 0 258905 7231948 6368907 2026-09-10T22:55:57Z Nyt sivistyn 237321 7231948 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kouta Hirano at Anime Expo 05.jpg|thumb|Kōta Hirano (2005)]] '''Kōta Hirano''' ([[jaapani keel]]es 平野耕太 ''Hirano Kōta''; sündinud [[14. juuli]]l [[1973]] [[Tōkyō]]s) on jaapani [[manga]]kunstnik. Ta on sündinud ja tema kodu on [[Tōkyō]] [[linnastu]]s [[Adachi]]s. {{JÄRJESTA:Hirano, Kota}} [[Kategooria:Jaapani kunstnikud]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 0rv4p3gmt3ub85tiystb148cx50efzb 0 259127 7231941 6915440 2026-09-10T22:37:45Z Nyt sivistyn 237321 Pilt 7231941 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Rogério Ceni | pilt = Rogério Ceni.jpg | täisnimi = Rogério Mücke Ceni | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1973|1|22}} | sünnilinn = [[Pato Branco]], [[Paraná osariik|Paraná]] | sünnimaa = Brasiilia | pikkus = 188 cm | positsioon = [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = 1987–1989 | noorteklubi1 = [[Sinop FC|Sinop]] | noorteaastad2 = 1990–1992 | noorteklubi2 = [[São Paulo FC|São Paulo]] | aastad1 = 1992–2015 | mänge1 = 870 | väravaid1 = 103 | klubi1 = [[São Paulo FC|São Paulo]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1997–2006 | koondisemänge1 = 16 | koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = 2017 | treeneriklubi1 = [[São Paulo FC|São Paulo]] | treeneriaastad2 = 2018–2019 | treeneriklubi2 = [[Fortaleza Esporte Clube|Fortaleza]] | treeneriaastad3 = 2019 | treeneriklubi3 = [[Cruzeiro EC|Cruzeiro]] | treeneriaastad4 = 2019–2020 | treeneriklubi4 = [[Fortaleza Esporte Clube|Fortaleza]] | treeneriaastad5 = 2020–2021 | treeneriklubi5 = [[CR Flamengo|Flamengo]] | treeneriaastad6 = 2021–2023 | treeneriklubi6 = [[São Paulo FC|São Paulo]] | treeneriaastad7 = 2023– | treeneriklubi7 = [[Esporte Clube Bahia|Bahia]] | medalid = {{MedalVõistlus|[[jalgpalli maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2002]]|jalgpall}} {{MedalVõistlus|[[FIFA konföderatsioonide karikas|Konföderatsioonide karikas]]}} {{Kuldmedal|[[1997. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|1997]]|jalgpall}} }} [[File:Rogério Ceni 2008.jpg|thumb|right|180px|Ceni São Paulos (2008)]] '''Rogério Mücke Ceni''' (sündinud [[22. jaanuar]]il [[1973]] [[Pato Branco]]s) on brasiilia jalgpallur, endine [[Brasiilia jalgpallikoondis]]e [[Väravavaht (jalgpall)|väravavaht]]. Rogério Cenist sai esimene väravavaht, kes on löönud sada väravat.<ref name=guardian>[http://www.guardian.co.uk/football/2011/mar/28/goalkeeper-rogerio-ceni-100-goals Record-breaking goalkeeper Rogério Ceni scores his 100th career goal] 28. märts 2011 (vaadatud 8. oktoobril 2011)</ref> 1990. aastal liitus ta jalgpalliklubiga [[São Paulo FC|São Paulo]], kus mängis profijalgpallurikarjääri lõpuni. Pärast seda on ta töötanud treenerina. == Klubikarjäär == Ceni alustas klubikarjääri [[Sinop Futebol Clube]]s. 1990. aastal mängis ta Sinopi meeskonnas [[Mato Grosso osariik|Mato Grosso osariigi]] meistrivõistlustel. 1990. aasta septembris liitus ta [[São Paulo FC|São Paulo]]ga. Klubi põhimeeskonnas debüteeris ta 1993. aastal. São Paulo esiväravavahiks kerkis Ceni 1997. aastal. 13. septembril 1997 lõi ta mängus [[Botafogo de Futebol e Regatas|Botafogo]] vastu oma esimese värava Brasiilia kõrgliigas. Brasiilia kõrgliigas jäi tema arvele kokku 65 väravat. Suurim edu klubiga saabus 2005. aastal [[Copa Libertadores|Libertadorese karikavõistlustel]], kus ta oli meeskonna [[kapten (sport)|kapten]]. Kõigepealt võitis São Paulo neljaliikmelise alagrupi 3 võidu ja 3 viigiga. Alagrupitulemuste võrdlemine andis São Paulole ''[[play-off]]is'' 5. asetuse. Kõigepealt alistas ta 12. asetusega Brasiilia klubi [[Sociedade Esportiva Palmeiras|Palmeiras]]e (võõrsil 1:0, kodus 2:0), veerandfinaalis 4. asetusega [[Mehhiko]] klubi [[Tigres de la UANL]] (kodus 4:0, võõrsil 1:2), poolfinaalis 1. asetusega [[Argentina]] klubi [[River Plate]] (kodus 2:0, võõrsil 3:2) ja finaalis 11. asetusega Brasiilia klubi [[Atlético Paranaense]] (võõrsil 1:1, kodus 4:0). São Paulo võitis Libertadorese karika ajaloos kolmandat korda. Seejärel pääses São Paulo [[Jaapan]]isse, kus peeti [[2005. aasta klubide maailmameistrivõistlused jalgpallis|klubide maailmameistrivõistlused]]. [[Lõuna-Ameerika]] ja [[Euroopa]] meister pääsevad seal mänguta poolfinaali. [[14. detsember|14. detsembril]] [[2005]] alistas São Paulo poolfinaalis [[Aasia]] meistri [[Al-Ittihad]]i ([[Saudi Araabia]]) 3:2. Sealjuures realiseeris Ceni 57. minutil [[penalti]], viies São Paulo 3:1 ette. [[18. detsember|18. detsembril]] toimus finaal, kus São Paulo alistas Euroopa meistri [[Liverpool FC]] ([[Suurbritannia]]) 1:0, kusjuures Liverpoolil jäeti 3 väravat lugemata, ja Ceni valiti kohtumise parimaks mängijaks. 90. minutil sai ta [[kollane kaart|kollase kaardi]]. Ceni valiti turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks. 2006. ja 2007. aastal valiti ta Brasiilia aasta jalgpalluriks. Ta tuli klubiga kolmel korral Brasiilia meistriks (2006, 2007, 2008) ning hulga teiste turniiride võitjaks. Tema kõige edukam hooaeg oli 2005, kus ta oli 21 väravaga klubi hooaja suurim väravakütt. Brasiilia kõrgliigas osales ta São Paulo meeskonnas aastatel 1992–2015 kokku 575 mängus, millega on ta kõige enam mänge Brasiilia kõrgliigas pidanud mängija. Kokku osales ta klubi meeskonnas 1257 mängus ja lõi neis 131 väravat. Ceni lõpetas jalgpallurikarjääri 2015. aasta detsembris.<ref>[http://sport.postimees.ee/3433661/video-131-varavat-loonud-varavavaht-tombas-karjaarile-joone-alla "Video: 131 väravat löönud väravavaht tõmbas karjäärile joone alla"]. Postimees Sport. 12. detsember 2015</ref> == Koondisekarjäär == Ceni mängis [[Brasiilia jalgpallikoondis]]es 9 aasta jooksul 16 mängu ega löönud neis ainsatki väravat. Põhiliselt oli ta Brasiilia koondise kolmas väravavaht [[Marcos]]e ja [[Dida]] järel. Oma esimesele suurvõistlusele, [[1997. aasta FIFA konföderatsioonide karikas|1997. aasta konföderatsioonide karikavõistlustele]] arvati Ceni, kuigi ta polnud koondises varem ühtki mängu pidanud. Brasiilia jõudis sellele võistlusele valitseva maailmameistrina. Esimeses voorus alistas Brasiilia korraldava maa [[Saudi Araabia jalgpallikoondis]]e 3:0 ja teises voorus viigistas [[Austraalia jalgpallikoondis]]ega 0:0. [[16. detsember|16. detsembril]] debüteeris Ceni koondises kolmandas voorus [[Mehhiko jalgpallikoondis]]e vastu 82. minutil eduseisus 3:1, kui ta vahetati Dida asemele. Brasiilia võitis 3:2, sest viimasel minutil lasi Ceni sisse [[Ramón Ramírez]]e löögi ja rohkem Cenil sel turniiril mängida ei õnnestunud. Alagrupi võitis Brasiilia Austraalia ees, seejärel alistas Brasiilia poolfinaalis [[Tšehhi jalgpallikoondis]]e 2:0 ja finaalis 6:0 Austraalia. [[2002. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2002. aasta MM]]-valikturniiril osales Ceni viies mängus, millest kolm esimest võitis Brasiilia kuivalt ning järgnesid 0:1 kaotus ja 1:1 viik. Kokkuvõttes tuli Brasiilia valikturniiril [[Argentina jalgpallikoondis|Argentina]] ja [[Ecuadori jalgpallikoondis|Ecuadori jalgpallikoondise]] järel kolmandaks ning pääses finaalturniirile. Finaalturniiril võitis Brasiilia kõik mängud ja tuli maailmameistriks. Koondise väravas seisis iga mängu algusest lõpuni Marcos. [[2006. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2006. aasta maailmameistrivõistlustele]] [[Saksamaa]]le pääses Brasiilia valikgrupivõiduga Argentina ees, olles esimene jalgpalli maailmameister, keda tiitlikaitsjana valikvõistlusteta MM-ile ei lubatud. Ceni ei osalenud ainsaski valikmängus ja MM-koondisse mahtus ta sellepärast, et Marcos loobus aasta enne MM-i koondises mängimisest. Finaalturniiril oli Brasiilia kõigis mängudes algrivistuses väravavaht Dida. Brasiilia alistas kõigepealt 1:0 [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatia]] ja siis 2:0 Austraalia. [[22. juuni]]l peeti kolmas alagrupimäng, mille eel oli Brasiilia juba alagrupivõidu taganud. 82. minutil vahetati Ceni eduseisul 4:1 sisse ja see seis püsis mängu lõpuni. Seejärel alistas Brasiilia 3:0 [[Ghana jalgpallikoondis|Ghana jalgpallikoondise]], aga kaotas veerandfinaalis [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]ele 0:1 ja langes välja. Alagrupimäng Jaapani vastu jäi Ceni viimaseks kohtumiseks Brasiilia koondises ja veerandfinaalikaotuse järel loobus koondisest ka Dida. == Treenerikarjäär == 2016. aasta detsembris määrati ta oma endise koduklubi São Paulo FC peatreeneriks, kuid juba 2017. aasta 3. juulil ta vallandati, sest klubi oli ühe kuu jooksul langenud välja osariigi meistrivõistlustelt [[Campeonato Paulista]], Brasiilia karikavõistlustelt [[Copa do Brasil]] ja Lõuna-Ameerika klubide turniirilt [[Copa Sudamericana]] ning lisaks oldi Brasiilia kõrgliigas väljalangemistsoonis.<ref>[https://globoesporte.globo.com/futebol/times/sao-paulo/noticia/sao-paulo-demite-rogerio-ceni.ghtml "São Paulo demite Rogério Ceni"]. globoesporte.globo.com. 3.7.2017. Vaadatud 14.4.2018</ref> 2018. aastal sai ta Brasiilia esiliigaklubi [[Fortaleza Esporte Clube|Fortaleza]] peatreeneriks.<ref>[https://globoesporte.globo.com/ce/futebol/noticia/rogerio-ceni-assina-com-o-fortaleza-e-e-novo-tecnico-para-2018.ghtml "Rogério Ceni assina com o Fortaleza e é novo técnico para 2018"]. globoesporte.com. 10.11.2017. Vaadatud 14.4.2018</ref> Tema juhendamisel võitis Fortaleza 2018. aastal esiliiga ja pääses esimest korda pärast 2006. aastat Brasiilia kõrgliigasse. 2019. aasta augustis määrati ta pärast [[Mano Menezes]]e tagasi astumist Brasiilia kõrgliigaklubi [[Cruzeiro Esporte Clube|Cruzeiro]] peatreeneriks<ref>[https://web.archive.org/web/20190811163954/https://globoesporte.globo.com/futebol/times/cruzeiro/noticia/cruzeiro-anuncia-a-contratacao-de-rogerio-ceni.ghtml "Cruzeiro anuncia a contratação de Rogério Ceni"]. globoesporte.globo.com. 11.8.2019. Vaadatud 11.8.2019</ref>, kuid ta vallandati juba kuu aega hiljem pärast seda, kui tal oli tekkinud sõnelus klubi põhimängijatega, eelkõige [[Thiago Neves]]e ja [[Dedé]]ga. Seejärel naasis Ceni Fortaleza peatreeneri kohale.<ref>[https://web.archive.org/web/20190929153231/https://globoesporte.globo.com/ce/futebol/noticia/fortaleza-anuncia-retorno-de-rogerio-ceni.ghtml "Fortaleza anuncia retorno de Rogério Ceni"]. Globo Esporte. 29.9.2019. Vaadatud 2.2.2021</ref> 2020. aasta novembris sai Ceni valitseva Brasiilia meisterklubi [[CR Flamengo|Flamengo]] peatreeneriks.<ref>[https://www.flamengo.com.br/noticias/futebol/rogerio-ceni-e-o-novo-tecnico-do-flamengo "Rogério Ceni é o novo técnico do Flamengo"]. CR Flamengo. 10.11.2020. Vaadatud 2.2.2021</ref> Kuigi tema juhendamisel tuli Flamengo 2021. aastal teist aastat (järjest) Brasiilia meistriks, kolmandat aastat (järjest) Rio de Janeiro osariigi meistriks ja järjest teise Brasiilia superkarika võiduni, vallandati ta Flamengo peatreeneri kohalt 2021. aasta juulis.<ref>[https://ge.globo.com/futebol/times/flamengo/noticia/flamengo-anuncia-a-demissao-de-rogerio-ceni.ghtml "Flamengo anuncia na madrugada a demissão de Rogério Ceni"]. ge.globo.com. 10.7.2021. Vaadatud 13.7.2021</ref> 2021. aasta oktoobrist kuni 2023. aasta aprillini juhendas ta taas São Paulot. 2023. aasta septembris sai ta Brasiilia kõrgliigaklubi [[Esporte Clube Bahia|Bahia]] peatreeneriks.<ref>{{cite web|url=https://www.esporteclubebahia.com.br/novo-comando-9/|title=Novo comando|trans-title=New command|publisher=EC Bahia|language=pt-BR|date=9 September 2023|accessdate=12 September 2023|archive-date=2023-12-01|archive-url=https://web.archive.org/web/20231201194559/https://www.esporteclubebahia.com.br/novo-comando-9/|url-status=dead}}</ref> == Saavutused == === Mängijana === ;São Paulo *[[Jalgpalliklubide maailmameistrivõistlused]]: 2005 *[[Interkontinentaalne karikas]]: 1993 *[[Copa Libertadores]]: 1993, 2005 *[[Copa Sudamericana]]: 2012 *[[Recopa Sudamericana]]: 1993, 1994 *[[Supercopa Libertadores]]: 1993 *[[Copa CONMEBOL]]: 1994 *[[Copa Master de CONMEBOL]]: 1996 *[[Campeonato Brasileiro Série A]]: [[Campeonato Brasileiro Série A 2006|2006]], [[Campeonato Brasileiro Série A 2007|2007]], [[Campeonato Brasileiro Série A 2008|2008]] *[[Torneio Rio – São Paulo]]: 2001 *[[Campeonato Paulista]]: 1992, 1998, 2000, 2005 *[[Supercampeonato Paulista]]: 2002 === Treenerina === ;Fortaleza *[[Campeonato Brasileiro Série B]]: 2018 *[[Campeonato Cearense]]: 2019, 2020 *[[Copa do Nordeste]]: 2019 ;Flamengo *[[Campeonato Brasileiro Série A]]: [[Campeonato Brasileiro Série A 2020|2020]] *[[Supercopa do Brasil]]: 2021 *[[Campeonato Carioca]]: 2021 ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat|Rogério Mücke Ceni}} {{Brasiilia - 2002. aasta FIFA maailmameistrid}} {{JÄRJESTA:Ceni, Rogerio}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Brasiilia jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:São Paulo FC mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Clube de Regatas do Flamengo peatreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] rlk3extu6lkulf68kkvkzjnfz4vwsmb 0 259227 7232073 7230413 2026-09-11T09:24:20Z Avjoska 1538 /* Van */ 7232073 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) * [[Dyre Vaa]], norra skulptor, maalikunstnik ja joonistaja (1903–1980) *[[Hans Vaab]], eesti kabetaja (1955–1996) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]], eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]], norra helilooja (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) * [[Franz Vaahsen]], saksa vaimulik (1881–1944) *[[Vaajakorpi]] (1934–) * [[Asiata Saleʻimoa Vaʻai]], Samoa poliitik ja advokaat (1945–2010) *[[Urho Vaakanainen]], Soome jäähokimängija (1999–) *[[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur (2005–) * [[Erica Vaal]], Austria saatejuht ja näitleja (1927–2013) * [[Johan Vaaler]], norra leidur (1866–1910) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) * [[Laura de Vaan]], hollandi käsijalgrattur (1980–) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) * [[Willemien Vaandrager]], hollandi sõudja (1957–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) * [[Eero Vaara]], soome organisatsiooniuurija (1968–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) * [[Petra Vaarakallio]], soome jäähokimängija (1975–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]], eesti näitleja (1958–) *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]], eesti näitleja (1962–) *[[Marta Vaarik]], eesti kunstnik (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarvo Vaarmets]], eesti majandusteadlane, raamatute autor ja investor (1982–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Triin Vaaro]], eesti etnoloog, muuseumijuht ja kultuurikorraldaja (1973–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) * [[Eric Vaarzon Morel]], hollandi flamenkokitarrist (1961–) * [[Aad van der Vaart]], hollandi matemaatik (1959–) * [[Damián van der Vaart]], hollandi jalgpallur (2006–) * [[Macha van der Vaart]], hollandi maahokimängija (1972–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) * [[Michel Vaarten]], Belgia jalgrattur (1957–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) * [[Kurt Vaas]], saksa jalgpallur (1929–2010) * [[Rüdiger Vaas]], saksa teadusajakirjanik (1966–) * [[Thorsten Vaas]], saksa ajakirjanik (1985–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]], soome kirjanik, kriitik ja esseist (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) *[[Fred Vaassen]], hollandi näitleja (1942–2018) * [[Charles Vaast]], prantsuse jalgrattur (1907–1989) * [[Ernest Vaast]], prantsuse jalgpalllur (1922–2011) * [[Kauli Vaast]], prantsuse lumelaudur (2002–) * [[Heleen bij de Vaate]], hollandi triatleet (1974–) * [[Sulo Vaattovaara]], rootsi jalgpallur ja treener * [[Arnold Vaatz]], Saksamaa poliitik (1955–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Vaballathus]], Palmyra eririigi keiser *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti kirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (1892–1961) *[[Drago Vabec]], horvaadi jalgpallur (1950–) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) *[[Petr Vabroušek]], tšehhi triatleet (1973–) ==Vac== * [[Cristóbal Vaca de Castro]], Hispaania kohtunik ja koloniaalametnik (sündis 1492), * [[Rafael Vaca Váldez]], Mehhiko jalgrattur (1934–) * [[Daniela Vaca]], Boliivia kergejõustiklane (2004–) * [[Henry Vaca]], Boliivia jalgpalllur (1998–) * [[Jorge Vaca]], Mehhiko poksija (1959–) * [[José Enrique Vaca]], Mehhiko jalgpallur (1961–) * [[Ramiro Vaca]], Boliivia jalgpalllur (1999–) *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vaf== *[[Cumrun Vafa]], ameerika füüsik (1960–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Einar Vagane]], eesti arstiteadlane (1916–1988) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Kaimar Vagul]], eesti suusahüppaja (2007–) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Heiki Vaher]], eesti kunstnik, karikaturist ja illustraator (1979–) *[[Hugo Vaher]], eesti kirjanik (1974–) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Britt Vahter]], Eesti kohaliku omavalitsuse juht ja regionaalarengu spetsialist (1978–) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Aarne Vahtra]], eesti teatriametnik, teatritegija, maalikunstnik ja karikaturist (1940–2011) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Malle Vahtra]], Eesti omavalitsuspoliitik (1946–2025) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (1893–1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–2024) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–2025) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) *[[Aarne Vahuri]], eesti pianist, ansamblijuht ja muusikaajakirjanik (1941–) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Leonhard Vaide]], eesti pedagoog ja koolijuht (1927–1996) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Kristo Vaikmaa]], eesti kettagolfimängija (1990–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Oskar Vaikna]], eesti arst (1905–1970) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–2026) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–2024) *[[Iivi Vainikko]], eesti matemaatik (1939–1993) *[[Alisa Vainio]], Soome pikamaajooksja (1997–) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[Betti Vainküla]], eesti purjetaja (1994–) *[[Kirsti Vainküla]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Marek Vainola]], eesti ettevõtja ja omavalitsustegelane (1973–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogiauurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Lena Valaitis]], Saksamaa laulja (1943–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ain Valdmann]], Eesti kommunaalametnik (1950–) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Harri Valdmann]], eesti zooloog (1954–) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–2025) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]], Vana-Rooma keiser *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Johannes Valgma]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1908–1975) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1935) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–2025) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–1999) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Manuel Sandoval Vallarta]], Mehhiko füüsik (1899–1977) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–2016) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Mari Vallikivi]], eesti kunstiajaloolane (1975–) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukogundustegelane ja raamatuloolane (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1905–1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik ja muuseumijuht (1968–) *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Marika Valter]], Eesti poliitik, arendusjuht ja endine noorsootöötaja (1980–) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Anneleen Van Bossuyt]], Belgia poliitik (1980–) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Wolfgang Van Halen]], Ameerika Ühendriikide muusik (1991–) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Monika Vana]], Austria poliitik (1969–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Heljo Vanamõis]], eesti maali- ja tekstiilikunstnik (1915–1990) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Nikolai Vanaselja]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1915–1988) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[Maarten Vandevoordt]], Belgia jalgpallur (2002–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Thomas Vanek]], Austria endine jäähokimängija (1984–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Maarja Vardja]], eesti kooridirigent, helilooja, muusikaõpetaja ja kirikumuusik (1961–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Triin Varek]], Eesti poliitik (1977–) *[[Alan Varela]], Argentina jalgpallur (2001–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Guillermo Varela]], Uruguay jalgpallur (1993–) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Milvi Vares]], eesti kergejõustikutreener (1946–) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Camilo Vargas]], Colombia jalgpallur (1989–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Ronald Vargas]], endine Venezuela jalgpallur (1986–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–2025) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija (1967–) *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Kert Varik]], eesti mootorrattasportlane (1984–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Üllar Varik]], eesti maalikunstnik ja kujundusdisainer (1961–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Karl Varju]], eesti majandusteadlane (1898–1979) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki-Truverk]], eesti moekunstnik (1971–) *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]], eesti õpetaja (1891–1957) *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Kaia Varrak]], eesti muuseumitöötaja ja riigiametnik (1939–1996) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja (1904–1973) *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], vene arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Androúlla Vasileíou]], Küprose poliitik (1943–) *[[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (1931–2026) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Virve Vask]], eesti spordiarst (1959–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ville Vaskonen]], soome kosmoloog (1989–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[Lidia Vassikova]], mari rahvusest Venemaa keeleteadlane ja fennougrist (1927–2012) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Heino Vassil]], eesti insener (1928–2010) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Nikita Vassiljev]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (1954–2026) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) *[[Augenijus Vaškys]], Leedu endine korvpallur ja korvpallitreener (1972–) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist (1971–) *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Catherine Vautrin]], Prantsusmaa poliitik (1960–) *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti klarnetist ja dirigent (1969–) *[[Vladimir Vavilov]], vene helilooja (1925–1973) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] czy3v7nqun03cbjkhlz4djjxu724fn9 7232097 7232073 2026-09-11T09:51:54Z Avjoska 1538 /* Vas */ 7232097 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Va)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Va". ==Vaa== *[[Aslaug Vaa]], norra kirjanik (1889–1965) * [[Dyre Vaa]], norra skulptor, maalikunstnik ja joonistaja (1903–1980) *[[Hans Vaab]], eesti kabetaja (1955–1996) *[[Heldur Vaabel]] (1928–2012) *[[Jaak Vaabel]], Eesti kohtunik ja notar (1885–1936) *[[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja (1982–) *[[Juhan Vaabel]], eesti majandusteadlane (1899–1971) *[[Rein Vaabel]], Eesti sõjaväelane (1965–) *[[Elbert Vaabo]], eesti pikaealine (1906–2013) *[[Vello Vaaderpass]], eesti mootorrattasportlane ja treener (1930–2022) *[[Ants Vaadre]], eesti soomepoiss, metsavend ja õpetaja (1925–2016) *[[Helmut Vaag]], eesti näitleja (1911–1978) *[[Jaan Vaag]], eesti muusik (1960–2012) *[[Knut Vaage]], norra helilooja (1961–) *[[Lars Amund Vaage]], norra kirjanik (1952–) *[[Ragnvald Vaage]] (1889–1966) * [[Franz Vaahsen]], saksa vaimulik (1881–1944) *[[Vaajakorpi]] (1934–) * [[Asiata Saleʻimoa Vaʻai]], Samoa poliitik ja advokaat (1945–2010) *[[Urho Vaakanainen]], Soome jäähokimängija (1999–) *[[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur (2005–) * [[Erica Vaal]], Austria saatejuht ja näitleja (1927–2013) * [[Johan Vaaler]], norra leidur (1866–1910) *[[Valentin Vaala]] (1909–1976) *[[Edgar Vaalgamaa]], liivi päritolu Soome vaimulik ja tõlkija (1912–2003) * [[Laura de Vaan]], hollandi käsijalgrattur (1980–) *[[Michiel Arnoud Cor de Vaan]], keeleteadlane (1973–) * [[Willemien Vaandrager]], hollandi sõudja (1957–) *[[Ruth Vaar]], Eesti sõudetreener (1969–) * [[Eero Vaara]], soome organisatsiooniuurija (1968–) *[[Elina Vaara]], soome kirjanik (1903–1980) *[[Roi Vaara]] (1953–) *[[Tero Vaara]] (1965–) * [[Petra Vaarakallio]], soome jäähokimängija (1975–) *[[Anton Vaarandi]], eesti ajakirjanik ja Eesti NSV riigitegelane (1901–1979) *[[Debora Vaarandi]], eesti luuletaja (1916–2007) *[[Kai Vaarandi]], eesti kunstnik ja tõlkija (1958–2010) *[[Risto Vaarandi]] (1972–) *[[Paul Vaarask]], eesti keeleteadlane, koolitegelane ja jurist (1896–1980) *[[Jukka Vaari]] (1965–) *[[Andrus Vaarik]], eesti näitleja (1958–) *[[Daniel Vaarik]], eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1973–) *[[Marika Vaarik]], eesti näitleja (1962–) *[[Marta Vaarik]], eesti kunstnik (1987–) *[[Karl Vaarma]], Eesti kohtunik (1896–1942) *[[Alma Vaarman]], eesti poliitik (1902–1992) *[[Els Vaarman]] (1908–1966) *[[Aini Vaarmann]], eesti keemik (1941–) *[[Mati Vaarmann]], Eesti diplomaat (1951–) *[[Urbo Vaarmann]], Eesti poliitik (1977–) *[[Tarvo Vaarmets]], eesti majandusteadlane, raamatute autor ja investor (1982–) *[[Tarmo Vaarmets]], eesti animaator, karikaturist ja luuletaja (1965–) *[[Ilmar Vaaro]], eesti raamatukogundustegelane (1960–) *[[Triin Vaaro]], eesti etnoloog, muuseumijuht ja kultuurikorraldaja (1973–) *[[Neeme Vaarpuu]], eesti arhitekt (1957–) * [[Eric Vaarzon Morel]], hollandi flamenkokitarrist (1961–) * [[Aad van der Vaart]], hollandi matemaatik (1959–) * [[Damián van der Vaart]], hollandi jalgpallur (2006–) * [[Macha van der Vaart]], hollandi maahokimängija (1972–) *[[Rafael van der Vaart]], hollandi jalgpallur (1983–) * [[Michel Vaarten]], Belgia jalgrattur (1957–) *[[Chaminda Vaas]], Sri Lanka kriketimängija (1974–) * [[Kurt Vaas]], saksa jalgpallur (1929–2010) * [[Rüdiger Vaas]], saksa teadusajakirjanik (1966–) * [[Thorsten Vaas]], saksa ajakirjanik (1985–) *[[Valter Vaasa]], eesti vaimulik (1915–2006) *[[Tarmo Vaask]], eesti koorijuht (1967–) *[[Tatu Vaaskivi]], soome kirjanik, kriitik ja esseist (1912–1942) *[[Mall Vaasma]], eesti mükoloog (1945–2009) *[[Tiit Vaasma]], eesti geoökoloog ja järvesetete uurija (1982–) *[[Fred Vaassen]], hollandi näitleja (1942–2018) * [[Charles Vaast]], prantsuse jalgrattur (1907–1989) * [[Ernest Vaast]], prantsuse jalgpalllur (1922–2011) * [[Kauli Vaast]], prantsuse lumelaudur (2002–) * [[Heleen bij de Vaate]], hollandi triatleet (1974–) * [[Sulo Vaattovaara]], rootsi jalgpallur ja treener * [[Arnold Vaatz]], Saksamaa poliitik (1955–) ==Vab== *[[Lembit Vaba]], eesti keeleteadlane (1945–) *[[Raimondas Vabalas]] (1937–2001) *[[Vaballathus]], Palmyra eririigi keiser *[[Anu Vabamäe]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Arvo Vabamäe]], eesti lavastaja ja näitleja (1909–1989) *[[Mart Vabar]], eesti majandusgeograaf (1934–2011) *[[Sven Vabar]], eesti kirjanik (1977–) *[[Anne Vabarna]], setu rahvalaulik (1877–1964) *[[Jalmar Vabarna]], eesti folkmuusik (1987–) *[[Jane Vabarna]], eesti kultuuritegelane (1980–) *[[Ado Vabbe]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (1892–1961) *[[Drago Vabec]], horvaadi jalgpallur (1950–) *[[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane (1954–) *[[Petr Vabroušek]], tšehhi triatleet (1973–) ==Vac== * [[Cristóbal Vaca de Castro]], Hispaania kohtunik ja koloniaalametnik (sündis 1492), * [[Rafael Vaca Váldez]], Mehhiko jalgrattur (1934–) * [[Daniela Vaca]], Boliivia kergejõustiklane (2004–) * [[Henry Vaca]], Boliivia jalgpalllur (1998–) * [[Jorge Vaca]], Mehhiko poksija (1959–) * [[José Enrique Vaca]], Mehhiko jalgpallur (1961–) * [[Ramiro Vaca]], Boliivia jalgpalllur (1999–) *[[Elena Văcărescu]] (1864–1967) *[[Nicolae Văcăroiu]], Rumeenia poliitik (1943–) *[[Livio Vacchini]] (1933–) *[[Étienne Vacherot]] (1809–1897) *[[Maxime Vachier-Lagrave]], prantsuse maletaja (1990–) *[[Marc Vachon]] (1963–) *[[Jukums Vācietis]], Nõukogude sõjaväelane (1873–1938) *[[Ojārs Vācietis]], läti kirjanik (1933–1983) *[[Jaak Vackermann]], eesti põllumees (1963–) *[[Václav Püha]], Tšehhi hertsog (10. sajand) *[[Milán Václavík]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1928–2007) *[[Tomáš Vaclík]], tšehhi jalgpallur (1989–) *[[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell (1991–) ==Vad== *[[Artur Vader]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1920–1978) *[[Els Vader]], Hollandi sprinter (1959–2021) *[[Erich Vadi]], Eesti kohtunik (1896–1963) *[[Hans Vadi]], eesti lendur, lennustegelane ja spordikohtunik (1928–2005) *[[Helgi Vadi]], eesti arst ja arstiteadlane (1920–2005) *[[Janek Vadi]], eesti näitleja (1979–) *[[Maaja Vadi]], eesti majandusteadlane ja psühholoog (1955–) *[[Urmas Vadi]], eesti kirjanik ja raadioajakirjanik (1977–) *[[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog (1891–1951) *[[Annette Vadim]], taani näitleja (1936–2005) *[[Roger Vadim]], ukraina päritolu Prantsuse filmirežissöör, ajakirjanik, literaat (1928–2000) *[[Aleksandr Vadimov]], Nõukogude Liidu mustkunstnik (1895–1967) *[[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja (1990–) ==Vaf== *[[Cumrun Vafa]], ameerika füüsik (1960–) ==Vag== *[[Airi Vaga]], eesti ajakirjanik (1940–) *[[Alfred Vaga]], eesti kunstiajaloolane ja -kriitik (1895–1980) *[[August Vaga]], eesti botaanik (1893–1960) *[[Kristo Enn Vaga]], Eesti võidusõidurattur ja poliitik (1997–) *[[Peeter Vaga]], Eesti sõjaväelane (1892–1944) *[[Thomas Vaga]], eesti vaimulik (1938–2023) *[[Tõnis Vaga]], eesti luuletaja (1975–2006) *[[Voldemar Vaga]], eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloolane (1899–1999) *[[Einar Vagane]], eesti arstiteadlane (1916–1988) *[[Agrippina Vaganova]], vene balletipedagoog (1879–1951) *[[Morten Vågen]], norra kirjanik (1975–) *[[Merkuri Vagin]], Siberi kasakast vene meresõitja, maadeavastaja ja kaupmees (?–1712) *[[Jana Vagner]], vene kirjanik (1973–) *[[Vágner Love]], Brasiilia jalgpallur (1984–) *[[Gediminas Vagnorius]], Leedu poliitik (1957–) *[[Jānis Vagris]], endine Läti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2023) *[[Kaimar Vagul]], eesti suusahüppaja (2007–) *[[Ain Vagula]], eesti ettevõtja ja tõlkija (1965–2010) *[[Karmen Vagula]], eesti kabetaja (2000–) ==Vah== *[[Artur Vaha]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1900–1976) *[[Kalju Vaha]], eesti näitleja (1926–1962) *[[Rafajel Vahanjan]], armeenia maletaja (1951–) *[[Gustav Vahar]], eesti maadleja (1879–1966) *[[Aldo Vaharo]], eesti vaimulik (1914–1982) *[[Rein Vaharo]], eesti harrastusnäitleja (1904–1980) *[[Rudolf Vaharo]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Ilmar Vahe]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1922–1976) *[[Tiit Vahemets]], eesti raamatukogundustegelane (1942–) *[[Aigar Vahemetsa]], eesti ajaloolane, sotsioloog ja kirjanik (1936–2007) *[[Karl Vahenõmm]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja (1907–1988) *[[Tiit Vahenõmm]], Saku endine vallavanem (1974–) *[[Indrek Vaheoja]], eesti muusik ja saatejuht (1977–) *[[Aita Vaher]], eesti tsirkuseartist ja näitleja (1963–) *[[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur (2004–) *[[Andres Vaher]], eesti spordiajakirjanik (1975–) *[[Anna-Liisa Vaher]], eesti vaimulik (1980–) *[[Berk Vaher]], eesti kirjanik ja kriitik (1975–) *[[Elmar Vaher]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Erik Vaher]], eesti raamatuillustraator (1921–1992) *[[Felix Vaher]], eesti laskur (1907–1978) *[[Georg Vaher]], Eesti sõjaväelane (1888–1949) *[[Heiki Vaher]], eesti kunstnik, karikaturist ja illustraator (1979–) *[[Hugo Vaher]], eesti kirjanik (1974–) *[[Ingi Vaher]], eesti klaasikunstnik (1930–1999) *[[Juhan Vaher]], eesti õigeusu preester ja luterlik vaimulik (1905–1974) *[[Ken-Marti Vaher]], eesti poliitik ja jurist (1974–) *[[Kristo Vaher]], eesti informaatik (1984–) *[[Lembi Vaher]], eesti teivashüppaja (1987–) *[[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja (1996–) *[[Luise Vaher]], eesti kirjanik (1912–1992) *[[Maret Vaher]], eesti orienteeruja ja spordiajakirjanik (1973–) *[[Margus Vaher (näitleja)|Margus Vaher]], eesti näitleja (1950–) *[[Margus Vaher (laulja)|Margus Vaher]], eesti laulja (1984–) *[[Max Vaher]], eesti vaimulik (1897–1981) *[[Merike Vaher]], eesti keemik (1955–) *[[Miramii Maarja Vaher]] (1987–) *[[Märten Vaher]], eesti monteerija ja režissöör (1982–) *[[Olavi Vaher]], eesti arhitekt ja karikaturist (1953–2022) *[[Priit Vaher]], eesti kunstnik ja produtsent (1947–) *[[Sander Vaher]], eesti orienteeruja (1985–) *[[Vaapo Vaher]], eesti publitsist (1945–2024) *[[Villem Vaher]], eesti pedagoog ja esperantist (1873–1944) *[[Vivian Vaher]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1943–) *[[Joosep Vahermägi]], eesti laulja (1951–) *[[Helle Vahersalu]], eesti maalikunstnik (1939–) *[[Lembit Vahesaar]], eesti male- ja kabekohtunik ning väliskommentaator (1936–2013) *[[Karl Vahi]], eesti poksija (1910–1943) *[[Tiiu Vahi]], eesti telerežissöör (1932–2011) *[[Vaike Vahi]], eesti pianist (1928–1998) *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]], Iraani poliitik (1959–) *[[vend Vahindra]], eesti buda munk (1883–1962) *[[Aigi Vahing]], eesti näitleja (1973–) *[[Heli Vahing]], eesti näitleja ja laulja (1955–) *[[Vaino Vahing]], eesti psühhiaater ja kirjanik (1940–2008) *[[Raul Vahisalu]], eesti ärijuht ja alpinist (1973–) *[[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (1946–2022) *[[Voldemar Vaho]], Eesti sporditegelane (1909–1984) *[[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik (1918–2000) *[[Andrus Vaht]], eesti löökpillimängija ja muusikapedagoog (1951–2016) *[[Sergei Vaht]], Eesti vehkleja (1979–) *[[Viktor Vaht]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1929–2011) *[[Herman Vahtel]], eesti helioperaator (1912–1993) *[[Mart Vahtel]], eesti näitleja (1953–) *[[Aleksander Vahter]], eesti filatelist ja postiametnik (1900–1958) *[[Artur Vahter]], eesti muusikateadlane, dirigent ja muusikapedagoog (1913–2004) *[[Britt Vahter]], Eesti kohaliku omavalitsuse juht ja regionaalarengu spetsialist (1978–) *[[Elar Vahter]], eesti näitleja ja lavastaja (1988–) *[[Janis Vahter]], eesti korvpallur (1991–) *[[Johan Vahter]], eesti võrkpallur (1995–) *[[Kuulo Vahter]], eesti kunstnik, karikaturist ja šaržimeister (1954–) *[[Leo Vahter]], eesti vaimulik (1908–1986) *[[Leonhard Vahter]], Eesti poliitik ja õigusteadlane (1896–1983) *[[Liina Vahter (psühholoog)|Liina Vahter]], eesti psühholoog (1976–) *[[Liina Vahter]], eesti näitleja ja juuksur (1988–) *[[Priit Vahter]], eesti majandusteadlane (1979–) *[[Tarmo Vahter]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Tauno Vahter (muusik)|Tauno Vahter]], eesti muusik ja muusikapedagoog (1946–2018) *[[Johannes Vahtkerl]], eesti kirjakandja ja esperantist (1886–?) *[[Aarne Vahtra]], eesti teatriametnik, teatritegija, maalikunstnik ja karikaturist (1940–2011) *[[Cristel Vahtra]], eesti endine murdmaasuusataja (1972–) *[[Eeri Vahtra]], Eesti murdmaasuusataja (1988–) *[[Jaan Vahtra]], eesti kunstnik ja kirjanik (1882–1947) *[[Malle Vahtra]], Eesti omavalitsuspoliitik (1946–2025) *[[Norman Vahtra]], eesti jalgrattur (1996–) *[[Oskar Vahtra]], eesti poksija (1906–1992) *[[Osvald Vahtra]], eesti poksija (1893–1965) *[[Tuuli Vahtra]], eesti maletaja (1989–) *[[Albert Vahtramäe]], eesti teatrikunstnik (1885–1965) *[[Juta Vahtramäe]], eesti ehte- ja metallikunstnik (1924–2004) *[[Maia Vahtramäe]], eesti laulja (1991–) *[[Vahur Vahtramäe]], eesti jalgpallur (1976–) *[[Aili Vahtrapuu]], eesti skulptor ja graafik (1950–2024) *[[Kaarel Vahtras]], eesti agronoom (1912–1990) *[[Lauri Vahtre]], Eesti poliitik ja ajaloolane (1960–) *[[Mall Vahtre]], eesti kunstnik (1953–2021) *[[Silver Vahtre]], eesti kunstnik (1953–) *[[Sulev Vahtre]], eesti ajaloolane (1926–2007) *[[Liina Vahtrik]], eesti näitleja (1972–) *[[Maurus Vahtrik]], Eesti sõjaväelane (1892–1941) *[[Häli Vahula]], eesti võrkpallur (2004–) *[[Marek Vahula]], eesti bioloog ja looduskaitsja (1971–2025) *[[Britta Vahur]], eesti näitleja ja modell (1984–) *[[Eeva Vahur]], eesti näitleja ja dramaturg (1905–1994) *[[Aarne Vahuri]], eesti pianist, ansamblijuht ja muusikaajakirjanik (1941–) ==Vai== *[[Judita Vaičiūnaitė]], leedu kirjanik ja tõlkija (1937–2001) *[[Žygimantas Vaičiūnas]], Leedu poliitik (1982–) *[[Alexandru Vaida-Voevod]], Rumeenia poliitik (1872–1950) *[[Arnold Vaide]], eesti rahvusest Rootsi kergejõustiklane (pikamaajooksja) (1926–2011) *[[Leonhard Vaide]], eesti pedagoog ja koolijuht (1927–1996) *[[Josten Vaidem]], eesti jalgrattur (1994–) *[[Inese Vaidere]], Läti poliitik ja majandusteadlane (1952–) *[[Nicole Vaidišová]], tšehhi tennisist (1989–) *[[Gunnar Vaidla]], Eesti spordifotograaf (1919–2007) *[[Risto Vaidla]], eesti näitleja (1993–) *[[Osvald Vaidlo]], Eesti sõjaväelane (1918–1944) *[[Robert Vaidlo]], eesti ajakirjanik ja lastekirjanik (1921–2004) *[[Eda Vaigla]], eesti keeleteadlane (1930–) *[[Marie M. Vaigla]], eesti laulja (1995–) *[[Raul Vaigla]], eesti muusik (1962–) *[[Robert Vaigla]], eesti kitarrist (1985–) *[[August Vaigo]], eesti jurist (1908–1988) *[[Aigar Vaigu]], eesti füüsik (1984–) *[[Enn Vaigur]], eesti näitekirjanik (1910–1988) *[[Margus Vaigur]], eesti valguskunstnik (1967–) *[[Aarne Vaik]], eesti muinsuskaitsetegelane (1942–) *[[Georg Vaik]], Eesti piirivalvur (1898–1935) *[[Mait Vaik]], eesti muusik ja laulusõnade autor (1969–) *[[Carita Vaikjärv]], eesti näitleja (1980–) *[[Kalju Vaikjärv]], eesti orienteeruja ja sporditegelane (1954–) *[[Andreas Vaikla]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Tüüne-Kristin Vaikla]], eesti sisearhitekt (1961–) *[[Anet Vaikmaa]], eesti laulja (1989–) *[[Heini Vaikmaa]], eesti muusik ja helilooja (1958–) *[[Kristo Vaikmaa]], eesti kettagolfimängija (1990–) *[[Priit Vaikmaa]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Edgar Vaikmäe]], eesti vaimulik (1919–1999) *[[Rein Vaikmäe]], eesti geoloog (1945–) *[[Oskar Vaikna]], eesti arst (1905–1970) *[[Arnold Vaiksaar]], eesti sporditegelane ja pedagoogikateadlane (1927–2009) *[[Ester Vaiksaar]], eesti õpetaja *[[Hilda Vaiksaar]], eesti korvpallur ja spordipedagoog (1928–2017) *[[Sille Vaiksaar]], eesti sõudja (1983–) *[[Viktor Vaiksaar]], eesti kergejõustikutreener ja loomaarst (1909–1982) *[[Jaanus Vaiksoo]], eesti kirjandusteadlane ja lastekirjanik (1967–) *[[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (1955–2026) *[[Nele-Liis Vaiksoo]], eesti laulja (1984–) *[[Laima Vaikule]], läti laulja ja näitleja (1954–) *[[Raimonds Vaikulis]], Läti korvpallur (1980–) *[[Anna Murray Vail]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja raamatukoguhoidja (1863–1955) *[[Ants Vaimel]], eesti teedeinsener ja tehnikateadlane (1927–2009) *[[Eha Vain]], eesti tõlkija (1954–2021) *[[Evald Vain]], eesti helilooja (1915–1970) *[[Georg Vain]], eesti jalgpallur (1898–1924) *[[Jaan Vain]], Eesti poliitik (1886–1942) *[[Jüri Vain]], eesti tehnikateadlane ja üldinformaatika professor (1956–) *[[Peep Vain]], eesti koolitaja (1968–) *[[Georgi Vainer]], vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik (1938–2009) *[[Ene Vainik]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Uku Vainik]], eesti psühholoog (1985–) *[[Eero Vainikko]], eesti matemaatik ja informaatik (1963–) *[[Gennadi Vainikko]], Eesti matemaatik (1938–2024) *[[Iivi Vainikko]], eesti matemaatik (1939–1993) *[[Alisa Vainio]], Soome pikamaajooksja (1997–) *[[Juha Vainio]], soome laulja-laulukirjutaja ja kooliõpetaja (1938–1990) *[[Milda Vainiutė]], Leedu jurist ja poliitik (1962–2024) *[[Betti Vainküla]], eesti purjetaja (1994–) *[[Kirsti Vainküla]], eesti ajakirjanik (1972–) *[[August Vainlo]], Eesti sõjaväelane (1907–1973) *[[Kelly Vainlo]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1995–) *[[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat ja riigiametnik (1972–) *[[Ilmar Vaino]], eesti ajakirjanik ja karikaturist (1934–1997) *[[Joonas Vaino]], eesti korvpallur (1992–) *[[Jüri Vaino]], eesti muusik (1961–) *[[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1923–2022) *[[Maarja Vaino]], eesti kirjandusteadlane (1976–) *[[Margo Vaino]], eesti ajakirjanik (1960–) *[[Urmas Vaino (kunstnik)|Urmas Vaino]], eesti kunstnik ja galerist (1960–) *[[Urmas Vaino]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Voldemar Vaino]], eesti ärimees (1948–2022) *[[Manfred Vainokivi]], eesti filmiprodutsent, -lavastaja, -operaator ja kunstnik (1964–) *[[Allan Vainola]], eesti muusik (1965–) *[[Andres Vainola]], eesti ettevõtja (1966–) *[[Artur Vainola]], eesti õpetaja ja looduskaitse usaldusmees (1901–1944) *[[Kalju Vainola]], eesti elektroonikainsener (1930–2021) *[[Kätlin Vainola]], eesti kirjanik (1978–) *[[Marek Vainola]], eesti ettevõtja ja omavalitsustegelane (1973–) *[[Kaari Vainonen]], eesti kabetaja (1973–) *[[Raimondas Vainoras]], leedu endine jalgpallur (1965–) *[[Villem Vainsalu]], Eesti sõjaväelane (1903–1981) *[[Boriss Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1907–1993) *[[Samuil Vainštein]], Nõukogude Liidu maletegelane (1894–1942) *[[Hendrik Vainu]], eesti jalgpallur (1996–) *[[Herbert Vainu]], eesti ajakirjanik, ajaloolane ja väliskommentaator (1929–2011) *[[Indrek Vainu]], eesti IT-ekspert ja looduskaitseaktivist (1974–) *[[Marko Vainu]], eesti geoökoloog (1987–) *[[Annika Vait]], eesti advokaat (1982–) *[[Petras Vaitiekūnas]], Leedu poliitik, diplomaat ja füüsik (1953–) *[[Daiva Vaitkevičienė]], leedu folklorist ja mütoloogiauurija (1969–) *[[Mati Vaitmaa]], eesti kunstnik (1941–2021) *[[Merike Vaitmaa]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (1939–) *[[Artur Văitoianu]], Rumeenia poliitik (1864–1957) ==Vaj== *[[Merli Vajakas]], eesti muusikamänedžer ja kultuurikorraldaja (1986–) *[[Arjun Vajpai]], India alpinist (1993–) ==Vak== *[[Gertrude Vakar]], Tallinnas sündinud tõlkija (1904–1973) *[[Jakob Vakker]], eesti revolutsionäär (1880–1924) *[[Juhan Vakkermann]], eesti maadleja ja raskejõustikutegelane (1881–1967) *[[Rudolf Vakmann]], Eesti kommunist (1894–1938) *[[Lea Vakra]], endine eesti kergejõustiklane (1959–) *[[Rainer Vakra]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ao Vaks]], Eesti lastekirjanik ja ajakirjanik (1912–1993) *[[Ehud Vaks]], Iisraeli judoka (1979–) *[[Heino Vaks]], eesti teatritegelane ja näitleja (1886–1943) *[[Julius Vaks]], eesti trompetimängija ja õppejõud (1893–1952) *[[Kersti Vaks]], eesti klaasikunstnik (1940–) ==Val== *[[Katri Vala]], soome luuletaja (1901–1944) *[[Suzanne Valadon]], prantsuse kunstnik (1865–1938) *[[Viktors Valainis]], Läti poliitik (1986–) *[[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur (1982–) *[[Jonas Valančiūnas]], leedu korvpallur (1992–) *[[Lena Valaitis]], Saksamaa laulja (1943–) *[[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane (1999–) *[[Mathieu Valbuena]], Prantsusmaa jalgpallur (1984–) *[[Fulvio Valbusa]], itaalia suusataja (1969–) *[[Sabina Valbusa]], itaalia suusataja (1972–) *[[Magdalina Vălčanova]], bulgaaria modell (1977–) *[[Richard Valdak]], eesti õigeusu ja katoliku vaimulik (1891–1968) *[[Kert Valdaru]], eesti haridusjuht (1978–) *[[Boris Valdek]], eesti vehkleja ja treener (1920–2014) *[[Valdemar II]] *[[Valdemar IV]] *[[Valdemar Birgersson]], Rootsi kuningas (umbes 1240 – 1302) *[[Krišjānis Valdemārs]], läti rahvusliku liikumise tegelane, kirjanik, folklorist (1825–1891) *[[Eugeni Valderrama]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[Diego Valdés]], Tšiili jalgpallur (1994–) *[[José Ángel Valdés]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Oscar Valdés]], Peruu poliitik (1949–) *[[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur (1982–) *[[Bruno Valdez]], Paraguay jalgpallur (1992–) *[[Nelson Haedo Valdez]], Paraguay jalgpallur (1983–) *[[Rodrigo Valdéz]], Colombia poksija (1946–2017) *[[Giuseppe Valditara]], Itaalia poliitik (1961–) *[[Jorge Valdivia]], Tšiili jalgpallur (1983–) *[[Arbo Valdma]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1942–) *[[Kristjan Valdma]], eesti vaimulik (1899–1937) *[[Leo Valdma]], eesti tehnikateadlane (1925–2015) *[[Maire Valdma]], eesti moekunstnik (1958–) *[[Maria Valdma]], eesti ehtekunstnik (1973–) *[[Viire Valdma]], eesti näitleja (1960–) *[[Villu Valdmaa]], eesti ooperilaulja (1964–) *[[Ivar Valdmaa]], eesti sporditegelane (1964–) *[[Albert Valdman]], ameerika lingvist (1931–) *[[Artur Valdman]], vene arstiteadlane (1957–) *[[Alfrēds Valdmanis]], Läti jurist ja poliitik (1908–1970) *[[Ain Valdmann]], Eesti kommunaalametnik (1950–) *[[Ana Valdmann]], eesti haridusteadlane (1964–) *[[Hans Valdmann]], Eesti sõjaväelane (1888–1942) *[[Harri Valdmann]], eesti zooloog (1954–) *[[Johannes Valdmann]], eesti arst (1898–1944) *[[Kalju Valdmann]], eesti poliitik (1959–2024) *[[Kätlin Valdmets]], eesti modell (1988–) *[[Uno Valdmets]], endine eesti käsipallur ja treener, praegune munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Edla Valdna]], eesti tõlkija (1912–2004) *[[Vello Valdna]], eesti tehnikateadlane (1937–2025) *[[Eevi Valdov]], eesti raamatugraafik (1947–2005) *[[Richard Valdov]], eesti jalgpallur (1911–1998) *[[Aivar Valdre]], eesti filmirežissöör, stsenarist ja karikaturist (1957–) *[[Jaak Valdre]], eesti spordiajaloolane (1957–) *[[Rein Valdru]], eesti lasketreener (1930–2011) *[[Herbert Valdsaar]], eesti keemik Ameerika Ühendriikides (1925–2017) *[[Ilmar Valdur]], eesti arhitekt (1970–) *[[Ester Valdvee]], eesti looduskaitsetegelane (1954–) *[[Angélica Vale]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1975–) *[[Vlastimil Válek]], Tšehhi radioloog ja poliitik (1960–) *[[Antonio Valencia]], Ecuadori jalgpallur (1985–) *[[Filip Valenčič]], sloveeni jalgpallur (1992–) *[[Valens]], Ida-Rooma keiser (328–378) *[[Valerius Valens]], Vana-Rooma keiser (suri 317) *[[Caterina Valente]], itaalia-prantsuse laulja, kitarrist, tantsija ja näitleja (1931–2024) *[[Maria Gomes Valentim]], maailma vanim inimene (1896–2011) *[[Jasmine Anette Valentin]], soome laulja (1976–) *[[Maanus Valentin]], eesti näitleja (1957–1982) *[[Hilton Valentine]], inglise kitarrist (1943–2021) *[[Max Valentiner]], Saksa mereväelane (1883–1949) *[[Valentinianus I]], Vana-Rooma keiser (321–375) *[[Valentinianus II]], Vana-Rooma keiser (371–392) *[[Valentinianus III]], Lääne-Rooma keiser (419–455) *[[Rudolph Valentino]], filminäitleja (1895–1926) *[[Valentinus (paavst)|Valentinus]], paavst (suri 827) *[[Éamon de Valera]], Iirimaa poliitik (1882–1975) *[[Galeria Valeria]], Vana-Rooma keisrinna (suri 315) *[[Valerianus]], Vana-Rooma keiser *[[Juan Carlos Valerón]], hispaania jalgpallur (1975–) *[[Paul Valéry]], prantsuse kirjanik ja ühiskonnategelane (1871–1945) *[[Alaksandr Valfovič]], Valgevene riigitegelane (1967–) *[[Allan Valge]], eesti alpinist (1979–2015) *[[Anne Valge]], eesti näitleja (1954–2013) *[[Jaak Valge]], eesti ajaloolane (1955–) *[[Mart Valge]], eesti sporditegelane (1881–1967) *[[Nikolai Valge]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Riivo Valge]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Robert Valge]], Eesti korvpallur (1997–) *[[Voldemar Valge]], eesti laulja (1909–2002) *[[Imbi Valgemäe]], eesti näitleja (1923–1960) *[[Mardi Valgemäe]], eesti teatriteadlane (1935–2020) *[[Ott Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1917–1989) *[[Salme Valgemäe]], eesti tantsupedagoog ja -õpetaja (1913–2006) *[[Tiiu Valgemäe]], eesti iluuisutaja ja treener (1947–) *[[Ellen Valgepea]], eesti fotomodell (1988–) *[[Janek Valgepea]], eesti laulja (1994–) *[[Valgerður Sverrisdóttir]], Islandi poliitik (1950–) *[[Aino-Helene Valgma]], eesti koduloolane ja pedagoog (1934–1997) *[[Aksel Valgma]], eesti ajakirjanik ja prosaist (1910–1966) *[[Eduard Valgma]], eesti näitleja, orkestri- ja teatrijuht (1908–1980) *[[Gustav Valgma]], eesti kirjastustegelane (1917–1997) *[[Ingo Valgma]], eesti mäeinsener (1971–) *[[Johannes Valgma]], eesti pedagoog ja keeleteadlane (1908–1975) *[[Kaljo Valgma]], eesti arst ja arstiteadlane (1931–2015) *[[Mati Valdma]], eesti tehnikateadlane (1936–2023) *[[Reet Valgmaa]], eesti pedagoog ja sulgpallur (1952–) *[[Vahur Valgmaa]], eesti helilooja ja muusikaprodutsent (1981–) *[[Heldur Valgmäe]], eesti maletaja ja maleõpetaja (1930–2020) *[[Raimond Valgre]], eesti muusik (1913–1949) *[[Kalju Valgus]], eesti suusatreener ja sporditegelane (1939–2021) *[[Kazbek Valijev]], kasahhi alpinist ja treener (1952) *[[Antanas Valionis]], Leedu poliitik (1950–) *[[Andrei Valiuk]], valgevene kabetaja (1974–) *[[Remigijus Valiulis]], leedu kergejõustiklane (1958–2023) *[[Eduard Valiullin]], Eesti jäähokimängija (1966–) *[[Allan Valk]], eesti vandeadvokaat (1975–) *[[Aune Valk]], eesti psühholoog ja haridustegelane (1972–) *[[Heiki Valk]], eesti arheoloog (1959–) *[[Heinrich Valk]], eesti kunstnik ja poliitik (1936–) *[[Jaak Valk]], eesti vaimulik (1867–1952) *[[Jaanis Valk]], eesti näitleja ja dokumentaalfilmirežissöör (1979–) *[[Karl Valk]], Eesti sõjaväelane (1893–1935) *[[Mall Valk]], eesti keraamik (1935–1976) *[[Marika Valk]], eesti kunstiajaloolane (1954–) *[[Pille Valk]], eesti usuteadlane ja ajaloolane (1959–2009) *[[Piret Valk]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Uno Valk]], eesti metsateadlane (1922–2007) *[[Veronika Valk]], eesti arhitekt (1976–) *[[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja treener (1935–) *[[Ülo Valk]], eesti rahvaluuleteadlane (1962–) *[[Zinaida Valk-Bogdanovskaja]], harfimängija (1893–1935) *[[Endel Valk-Falk]], eesti nahakunstnik, restauraator ja köiteajaloolane (1932–2019) *[[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja muusika­teadlane (1934–2016) *[[Ritva Valkama]], soome näitleja (1932–2020) *[[Nils-Aslak Valkeapää]], saami kirjanik ja muusik (1943–2001) *[[Christoffer Valkendorf]], Taani riigitegelane (1525–1601) *[[Aleksander Valkenpert]], Eesti jalgpallur (1908–) *[[Tarvo Valker]], eesti ornitoloog, looduskaitsja ja ettevõtja (1984–) *[[Katrin Valkna]], eesti näitleja (1970–) *[[Priit Valkna]], eesti režissöör ja kultuurikorraldaja (1971–) *[[Jarmo Valkola]], soome filmiteoreetik *[[Andres Valkonen]], eesti helilooja (1951–2025) *[[Mariliis Valkonen]], eesti helilooja (1981–) *[[Merle Valkonen]], eesti karikaturist ja filoloog (1951–) *[[Vilma Valkonen]], eesti endine koolijuht ja parteitöötaja (1928–1999) *[[Ely Ould Mohamed Vall]], Mauritaania sõjaväelane ja poliitik (1953–2017) *[[Lorenzo Valla]], itaalia humanist (1406–1457) *[[Tomás Valladares]], Nicaragua ülemdirektor aastail 1839–1840 *[[Enn Vallak]], eesti ärimees ja leidur (1916–2007) *[[Peet Vallak]], eesti kirjanik (1893–1959) *[[Clement Vallandigham]], USA poliitik ja advokaat (1820–1871) *[[Manuel Sandoval Vallarta]], Mehhiko füüsik (1899–1977) *[[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (1924–2008) *[[Luutsia Vallaste]], eesti folklorist (1908–?) *[[Marvi Vallaste]], eesti laulja (1983–) *[[Najat Vallaud-Belkacem]], Maroko päritolu Prantsusmaa poliitik (1977–) *[[Einar Vallbaum]], Eesti poliitik (1959–) *[[Alexandre del Valle]], prantsuse politoloog, esseist ja ajakirjanik (1969–) *[[Magdalena de Guzmán, markiis del Valle]], Hispaania õukondlane (suri 1621) *[[Iván Vallejo]], Ecuadori alpinist (1959–) *[[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (1926–2016) *[[Ville Vallgren]], Soome skulptor (1855–1940) *[[Frankie Valli]], Ameerika Ühendriikide laulja (1934–) *[[Aidi Vallik]], eesti kirjanik (1971–) *[[Mari Vallik]], eesti kirjanik (1993–) *[[Marina Vallik]], eesti ujuja ja ujumistreener (1961–) *[[Ott Vallik]], eesti illustraator ja karikaturist (1973–) *[[Virgo Vallik]], eesti jalgpallur (2003–) *[[Hannes Vallikivi]], eesti õigusteadlane ja advokaat (1974–) *[[Imre Vallikivi]], eesti keemik (1973–) *[[Le Vallikivi]], eesti arst (1977–) *[[Manivald Vallikivi]], eesti kergejõustiklane (1928–2014) *[[Mari Vallikivi]], eesti kunstiajaloolane (1975–) *[[Henn Vallimäe]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja -pedagoog (1955–) *[[Veronika Vallimäe]], eesti tantsija, koreograaf ja tantsuõpetaja (1984–) *[[Lüüdia Vallimäe-Mark]], eesti kunstnik (1925–2004) *[[Mari Vallisoo]], eesti luuletaja (1950–) *[[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1933–2022) *[[Alleks Vallner]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1911–1986) *[[Artur Vallner]], Eesti ja nõukogude poliitik (1887–1937) *[[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur (1998–) *[[Siiri Vallner]], eesti arhitekt (1972–) *[[Matúš Vallo]], Slovakkia arhitekt, linnaaktivist, muusik ja poliitik (1977–) *[[Manuel Valls]], Prantsusmaa poliitik (1962–) *[[Jüri Vallsalu]], eesti vaimulik (1957–) *[[Tarvo Valm]], eesti kitarrist (1975–) *[[Tiiu Valm]], eesti raamatukogundustegelane (1952–) *[[Hugo Valma]], eesti eripedagoog ja vaimulik (1891–1977) *[[Anne Valmas]], eesti raamatukogundustegelane ja raamatuloolane (1941–2017) *[[Valner Valme]], eesti muusikaajakirjanik (1970–) *[[Villem Valme]], eesti loovjuht, plaadifirma eestvedaja ja luuletaja (1977–) *[[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud (1928–1993) *[[Aarne Valmis]], eesti muusikaprodutsent ja meelelahutusärimees (1960–) *[[Aavo Valmis]], eesti keeleteadlane (1938–2017) *[[Elmar Valmre]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1905–1944) *[[Heiki Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Kadri Valner]], eesti raadioajakirjanik ja muuseumijuht (1968–) *[[Sulev Valner]], eesti ajakirjanik (1965–) *[[Guntis Valneris]], läti kabetaja (1967–) *[[Erik Valnes]], norra murdmaasuusataja (1996–) *[[Ville Valo]], soome laulja ja laulukirjutaja (1976–) *[[Ninette de Valois]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1898–2001) *[[Helmar Valper]], eesti põllumajandus- ja omavalitsustegelane (1933–) *[[Helju Vals]], eesti keeleajakirjanik (1929–2011) *[[Tom Valsberg]], eesti muusik, kirjanik ja turundusspetsialist (1982–) *[[Aleksander Valsiner]], eesti pedagoog ja haridustegelane (1903–1972) *[[Jaan Valsiner]], eesti psühholoog (1951–) *[[Lembit Valt]], eesti filosoof (1934–2008) *[[Ahto Valter]], eesti meresõitja (1912–1991) *[[Edgar Valter]], eesti kunstnik ja kirjanik (1929–2006) *[[Eldor Valter]], eesti näitleja (1929–1993) *[[Marika Valter]], Eesti poliitik, arendusjuht ja endine noorsootöötaja (1980–) *[[Juhan Valtin]], eesti tehnikateadlane ja emeriitprofessor (1947–) *[[Edmund Valtman]], eesti karikaturist (1914–2005) *[[Helmut Valtman]], eesti karikaturist ja raamatugraafik (1909–1943) *[[Virve Valtmann-Valdson]], eesti käsitöömeister ja- koolitaja (1939–) *[[Mikk Valtna]], eesti jalgpallur ja korvpallur (1985–) *[[Arvo Valton]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1935–2024) *[[Elina Valtonen]], soome poliitik (1981–) *[[Orm Valtson]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1958–2010) *[[Nikolai Valujev]], vene poksija (1973–) ==Vam== *[[Julius Vambola]], eesti ehitusinsener ja sporditegelane (1876–1949) *[[Miklós Vámos]], Ungari kirjanik (1950–) *[[Aleksandr Vampilov]], vene kirjanik (1937–1972) ==Van== *[[Van Vai-Tšen]], Venemaa arst, ettevõtja ja poliitik (1957–) *[[Anneleen Van Bossuyt]], Belgia poliitik (1980–) *[[Martin Van Buren]], USA kaheksas president (1782–1862) *[[Hendrik Van Crombrugge]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ivo Van Damme]], Belgia keskmaajooksja (1954–1976) *[[Frans Van der Aa]], Belgia näitleja (1955–) *[[Marcel Van der Aa]], Belgia poliitik (1924–2002) *[[S. S. Van Dine]], USA kirjanik, ajakirjanik ja kriitik (1888–1939) *[[Dick Van Dyke]], USA näitleja (1925–) *[[Eddie Van Halen]], hollandi muusik (1955–2020) *[[Wolfgang Van Halen]], Ameerika Ühendriikide muusik (1991–) *[[Hubert Van Innis]], Belgia vibulaskja (1866–1961) *[[Peter Van Loan]], Kanada poliitik (1963–) *[[Isaac Newton Van Nuys]], USA ärimees (1836–1912) *[[Trevor van Riemsdyk]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Herman Van Rompuy]], Belgia poliitik (1947–) *[[Greta Van Susteren]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1954–) *[[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist (1994–) *[[Carl Van Vechten]], USA kirjanik ja fotograaf (1880–1964) *[[Andres Vana]], eesti muusik (1971–) *[[Laura Vana]], eesti sulgpallur (1990–) *[[Monika Vana]], Austria poliitik (1969–) *[[Eduard Vanaaseme]], eesti tõstja (1898–1991) *[[Steven Vanackere]], Belgia poliitik (1964–) *[[Jānis Vanags]], Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1958–) *[[Jaan Vanakamar]], eesti kunstnik ja karikaturist (1886–1918) *[[Hans Vanaken]], Belgia jalgpallur (1992–) *[[Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson]], Suurbritannia viiuldaja ja Tai mäesuusataja (1978–) *[[Hannes Vanaküla]], eesti maag ja ravitseja (1966–) *[[Heljo Vanamõis]], eesti maali- ja tekstiilikunstnik (1915–1990) *[[Evi Vanamölder]], eesti laulja ja laulupedagoog (1941–) *[[Georg Vanamölder]], eesti veemootorisportlane, -treener ja sporditegelane (1915–1978) *[[Kaarel Vanamölder]], eesti ajaloolane (1981–) *[[Venno Vanamölder]], eesti trummar (1963–) *[[Ilmar Vananurm]], eesti tõlkija, luuletaja ja ajakirjanik (1946–) *[[Andres Vanapa]], eesti kirjanik (1924–2004) *[[Nikolai Vanaselja]], eesti ajakirjanik ja sporditegelane (1915–1988) *[[Alo Vanatoa]], eesti entomoloog (1970–) *[[Hans Vanaveski]], Eesti sõjaväelane (1888–1976) *[[John Vanbrugh]], inglise arhitekt ja näitekirjanik (1664–1726) *[[Cyrus Vance]], USA poliitik ja jurist (1917–2002) *[[J. D. Vance]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1984–) *[[Jack Vance]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1916–2013) *[[George Vancouver]], inglise maadeavastaja (1757–1798) *[[Aleksei Vandam]], Venemaa sõjaväelane (1867–1933) *[[Egert Vandel]], eesti ökoloog, järveuurija ja muusik (1982–) *[[Arnold Vanderlyde]], hollandi poksija (1963–) *[[Hilde Vandermeeren]], Belgia kirjanik (1970–) *[[Maarten Vandevoordt]], Belgia jalgpallur (2002–) *[[André Vandeweyer]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (1909–1992) *[[Stoffel Vandoorne]], Belgia vormelisõitja (1992–) *[[Vítek Vaněček]], Tšehhi jäähokimängija (1996–) *[[Thomas Vanek]], Austria endine jäähokimängija (1984–) *[[Toomas Vanem]], eesti kitarrist (1965–) *[[Finnbjorn Vang]], Fääri saarte maletegelane (1978–) *[[Vanga]], bulgaaria selgeltnägija ja ennustaja (1911–1996) *[[Vangelis]], kreeka muusik (1943–2022) *[[Aagot Vangen]], norra skulptor (1875–1905) *[[Kirsten Vangsness]], USA näitleja (1972–) *[[Matti Vanhanen]], Soome poliitik (1955–) *[[Riina Vanhanen]], eesti lavastuskunstnik (1953–) *[[Tatu Vanhanen]], soome politoloog (1929–2015) *[[Andris Vaņins]], läti jalgpallur (1980–) *[[Johannes Vanja]], Eesti poliitik (1893–1937) *[[Merike Vanjuk]], eesti orienteeruja (1976–) *[[Renet Vanker]], eesti võrkpallur (1998–) *[[August Vann]], Eesti põllumees ja poliitik (1884–1942) *[[Tõnis Vanna]], eesti jalgpallur (1984–) *[[Helene Vannari]], eesti näitleja (1948–2022) *[[Maimu Rahel Vannas]], eesti kunstnik (1914–1998) *[[Meta Vannas]], Eesti NSV parteitegelane (1924–2002) *[[Saga Vanninen]], Soome seitsmevõistleja (2003–) *[[Ezio Vanoni]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (1903–1956) *[[Vincent Van Quickenborne]], Belgia poliitik (1973–) *[[Jan Vanriet]], Belgia (flaami) kunstnik ja luuletaja (1948–) ==Vaq== *[[Alberto Vaquina]], Mosambiigi poliitik (1961–) ==Vap== *[[Jan Vapaavuori]], Soome poliitik (1965–) *[[Einar Vapper]], eesti õpetaja ja koolijuht (1929–1992) *[[Kalev Vapper]], eesti purjetaja, spordiajakirjanik ja sommeljee (1953–) *[[Ülle Vapper]], eesti omavalitsustegelane (1959–) ==Var== *[[Shailesh Vara]], Suurbritannia poliitik (1960–) *[[Toomas Vara]], eesti ärijuht (1967–) *[[Leo Varadkar]], Iirimaa arst ja poliitik (1979–) *[[Valentin Varamaa]], eesti jurist (1909–1986) *[[Paul Varandi]], Eesti näitleja ja lavastaja (1913–1974) *[[Vladimir Varankin]], vene ajaloolane ja esperantoloog ning esperantokeelne kirjanik (1902–1938) *[[Raphaël Varane]], prantsuse jalgpallur (1993–) *[[Nikolai Varbanov]], bulgaaria korvpallur (1985–) *[[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (1949–2022) *[[Indrek Varblane]], eesti korvpallur (1968–) *[[Lembitu Varblane]], eesti õpetaja ja koolijuht (1923–2013) *[[Marju Varblane]], eesti rahvamuusik (1983–) *[[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Reet Varblane]], eesti kunstiteadlane (1952–2023) *[[Theodor Varblane]], eesti vaimulik (1903–1982) *[[Urmas Varblane]], eesti majandusteadlane (1961–) *[[Agnès Varda]], Prantsuse filmilavastaja (1928–2019) *[[Ašot Vardapetjan]], armeenia malekohtunik (1955–) *[[Aleksander Vardi]], eesti kunstnik (1901–1983) *[[Antónis Vardís]], kreeka helilooja ja laulja (1948–2014) *[[Ave Vardja]], eesti võistlustantsija (1971–) *[[Kaider Vardja]], eesti õpetaja (1967–) *[[Maarja Vardja]], eesti kooridirigent, helilooja, muusikaõpetaja ja kirikumuusik (1961–) *[[Merike Vardja]], eesti kirjandusuurija (1969–) *[[Jaan Vare]], Eesti suhtekorraldaja (1977–) *[[Kai Vare]], eesti raadioajakirjanik (1968–) *[[Oivi Vare]], eesti tekstiili- ja moekunstnik (1930–1997) *[[Raivo Vare (kunstnik)|Raivo Vare]], Eesti maalikunstnik (1910–1982) *[[Raivo Vare]], Eesti ettevõtja ja riigitegelane (1958–) *[[Silvi Vare]], eesti keeleteadlane (sündinud 1939) *[[Sulev Vare]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1962–) *[[Tõnu Vare]], Eesti ajakirjanik ja suhtekorraldaja (1947–) *[[Urmas Vare]], eesti laulja (1958–) *[[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1923–2007) *[[Toomas Varek]], Eesti poliitik (1948–) *[[Triin Varek]], Eesti poliitik (1977–) *[[Alan Varela]], Argentina jalgpallur (2001–) *[[Francisco Varela]], Tšiili bioloog ja filosoof (1946–2001) *[[Guillermo Varela]], Uruguay jalgpallur (1993–) *[[Juan Carlos Varela]], Panama poliitik (1963–) *[[Silvestre Varela]], portugali jalgpallur (1985–) *[[Hilja Varem]], eesti näitleja (1934–) *[[Lauri Varendi]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Arved Varep]], Eesti agronoom ja riigiametnik (1893–1942) *[[Endel Varep]], eesti geograaf, maastikuteadlane, kartograafia ajaloolane ja botaanik (1915–1988) *[[Peeter Varep]], eesti alpinist ja ehitusinsener (1914–1984) *[[Ain Vares]], kristlik eesti kunstnik (sündinud 1966) *[[Anna Vares]], Vabadussõja veteran (1901–1987) *[[Ants Vares]], eesti maalikunstnik (1940–) *[[August Vares]], Eesti sõjaväelane (1899–1985) *[[Jaan Vares]], eesti skulptor (1927–2016) *[[Jakob Vares]], Eesti politseinik (1890–1942) *[[Johannes Vares]], eesti luuletaja ja kommunistlik poliitik (1890–1946) *[[Katrin Vares]], eesti füsioterapeut (1976–) *[[Liis Vares]], eesti tantsukunstnik ja koreograaf (1986–) *[[Martin Vares]], eesti ühiskonnategelane, õpetaja, luuletaja, muusikategelane, kirjastaja ja raamatukaupmees (1855–1915) *[[Milvi Vares]], eesti kergejõustikutreener (1946–) *[[Sergo Vares]], eesti näitleja (1982–) *[[Tõnis Vares]], eesti riigiametnik ja poliitik (1859–1925) *[[Judit Varga]], Ungari poliitik (1980–) *[[Artjom Vargaftik]], Venemaa muusikakriitik, muusikaajaloolane ja telesaatejuht (1971–) *[[Camilo Vargas]], Colombia jalgpallur (1989–) *[[Eduardo Vargas]], Tšiili jalgpallur (1989–) *[[Emiliano Chamorro Vargas]], Nicaragua president (1871–1966) *[[Fred Vargas]], prantsuse ajaloolane, arheoloog ja kirjanik (1957–) *[[Getúlio Vargas]], Brasiilia poliitik (1882–1954) *[[Matías Vargas]], Argentina jalgpallur (1997–) *[[Ronald Vargas]], endine Venezuela jalgpallur (1986–) *[[Mario Vargas Llosa]], Peruu kirjanik (1936–2025) *[[Seppo Varho]], soome pianist (1963–) *[[Aet Varik]], eesti tõlkija (1967–) *[[Andres Varik]], Eesti poliitik (1952–) *[[Eveli Varik]], eesti kunstnik (1970–) *[[Jaak Varik]], eesti vaimulik (1882–1941) *[[Jaan Varik]], eesti vaimulik (1912–1997) *[[Karin Varik]], eesti lastearst, lastekirurg (1950–) *[[Kert Varik]], eesti mootorrattasportlane (1984–) *[[Maidu Varik]], eesti pedagoog (1961–) *[[Maiga Varik]], eesti tõlkija (1934–) *[[Matti Varik]], eesti skulptor (1939–2011) *[[Merili Varik]], eesti laulja (1983–) *[[Tiiu Varik]], eesti laulja (1944–) *[[Uno Varik]], eesti õpetaja ja koolidirektor (1932–2006) *[[Urve Varik]], eesti nahakunstnik (1940–2021) *[[Vello Varik]], eesti spordipedagoog (1937–) *[[Üllar Varik]], eesti maalikunstnik ja kujundusdisainer (1961–) *[[Tuula-Liina Varis]], soome kirjanik (1942–) *[[Jüri Variste]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1907–1989) *[[Karl Varju]], eesti majandusteadlane (1898–1979) *[[Annes Varjun]], eesti keraamik (1907–1986) *[[Birgit Varjun]], eesti laulja (1986–) *[[Tony Varjund]], eesti jalgpallur (2007–) *[[Uno Vark]], eesti näitleja (1934–1991) *[[Sven Varkel]], eesti muusik (1975–) *[[Harvi Varkki]], eesti karikaturist ja metallikunstnik (1959–) *[[Jaana Varkki-Truverk]], eesti moekunstnik (1971–) *[[Péter Várkonyi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1931–2008) *[[Jegveni Varlamov]], Eesti päritolu Venemaa jäähokimängija (1976–) *[[Semjon Varlamov]], Venemaa jäähokimängija (1988–) *[[Natalja Varlei]], vene näitleja (1947–) *[[Taavi Varm]], eesti kunstnik (1979–) *[[Anni Varma]], eesti õpetaja (1891–1957) *[[Jim Varney]], Ameerika Ühendriikide näitleja, muusik ja koomik (1949–2000) *[[Remedios Varo]], katalaani päritolu Hispaania-Mehhiko naismaalikunstnik (1908–1963) *[[Riina Varol]], eesti fotokunstnik (1979–) *[[Phil Varone]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Giánis Varoufákis]], Kreeka majandusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Alar Varrak]], endine eesti korvpallur ka korvpallitreener (1982–) *[[Eerik Varrak]], Eesti ohvitser ja metsavend (1909–1946) *[[Kaia Varrak]], eesti muuseumitöötaja ja riigiametnik (1939–1996) *[[Peeter Varrak]], eesti kergejõustiklane (1936–2018) *[[Tea Varrak]], Eesti riigiametnik (1960–) *[[Toomas Varrak]], eesti politoloog (1940–) *[[Ardo Ran Varres]], eesti helilooja ja näitleja (1974–) *[[Tarvo Hanno Varres]], eesti fotograaf ja muusik (1970–) *[[Rego Varsamaa]], eesti poksija (1941–2007) *[[Lubbert von Varssem]], Liivi ordu maamarssal (suri 1471) *[[Ilja Varšavski]], vene ulmekirjanik (1908–1974) *[[Michael Vartan]], filminäitleja (1962–) *[[Jenni Vartiainen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1983–) *[[Ain Varts]], eesti kitarrist ja helirežissöör (1959–) *[[Elli Varts]], eesti näitleja (1915–2007) *[[Ivo Varts]], eesti trummar (1961–) *[[Roman Varts]], eesti näitleja (1904–1973) *[[Tiit Varts]], eesti džässmuusik, ansamblijuht ja helirežissöör (1937–) *[[Paul Varul]], Eesti jurist ja poliitik (1952–) *[[Ülo Varul]], eesti korvpallur (1952–2016) *[[Publius Quinctilius Varus]], Rooma poliitik ja väejuht (46 eKr – 9) *[[Andres Varustin]], eesti kunstnik (1968–) *[[Varvara (Trofimova)]], Pühtitsa kloostri ülem (1930–2011) *[[Aleksander Varvas]], Eesti sõjaväelane (1894–1985) *[[Jüri Varvas]], eesti tehnikateadlane (1928–2006) *[[Ado Varvik]], eesti viiuldaja (1907–1987) *[[Jossif Varvinski]], vene arstiteadlane (1811–1878) ==Vas== *[[Magnus Vasa]], Rootsi prints ja Östergötlandi hertsog (1552–1595) *[[Aarne Vasar]], eesti kunstnik (1949–1994) *[[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (1966–2022) *[[Eero Vasar]], eesti arstiteadlane (1954–) *[[Elmar Vasar]], Tartu Ülikooli arstiteaduskonna professor (1926–2004) *[[Hans Vasar]], Eesti sõjaväelane (1885–1919) *[[Harri Vasar]], eesti laulja (1926–1994) *[[Helju Vasar]], eesti arst, psühhiaater (1930–2013) *[[Juhan Vasar]], eesti ajaloolane (1905–1972) *[[Lauri Vasar]], eesti laulja (bariton) (1970–) *[[Olavi Vasar]], eesti arst (1959–) *[[Veiko Vasar]], eesti psühhiaater (1956–2015) *[[Mika Vasara]], soome kuulitõukaja (1983–) *[[Richard Vasard]], eesti skulptor (1903–1987) *[[Giorgio Vasari]], itaalia kunstnik ja biograaf (1511–1574) *[[Victor Vascenco]], rumeenia keeleteadlane ja leksikograaf (1928–2008) *[[Fernanda Vasconcellos]], Brasiilia näitleja (1984–) *[[Kazimieras Vasiliauskas]], Leedu katoliku vaimulik (1922–2001) *[[Radu Vasile]], Rumeenia poliitik (1942–2013) *[[Androúlla Vasileíou]], Küprose poliitik (1943–) *[[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (1931–2026) *[[Lia Olguța Vasilescu]], Rumeenia poliitik (1974–) *[[Vadims Vasiļevskis]], Läti odaviskaja (1982–) *[[Vitas Vasiliauskas]], Leedu jurist ja pankur (1973–) *[[Nikola Vasilj]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1995–) *[[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja (1999–) *[[Aleh Vasilkoŭski]], Valgevene sõjaväelane (1879–1944) *[[August Vask]], Eesti sõjaväelane (1891–1958) *[[Kaia Vask]], eesti ametiühingutegelane (1969–) *[[Kelly Vask]], eesti laulja, laulukirjutaja ja produtsent (1996–) *[[Virve Vask]], eesti spordiarst (1959–) *[[Lauri Vaska]], eesti päritolu USA keemik (1925–2015) *[[Richard Vaska]], Eesti kohtunik (1898–1973) *[[Vootele Vaska]], eesti filosoof (1930–2021) *[[Aleksei Vasko]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ville Vaskonen]], soome kosmoloog (1989–) *[[Pēteris Vasks]], läti helilooja (1946–) *[[Max Vasmer]], Venemaalt pärit saksa slavist (1886–1962) *[[Viktor Vasnetsov]], vene kunstnik (1848–1926) *[[Juan Gabriel Vásquez]], Colombia kirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik (1973–) *[[Mirtha Vásquez]], Peruu advokaat ja poliitik (1975–) *[[Mikiel Anton Vassalli]], Malta kirjanik ja lingvist (1764–1829) *[[Eliot Vassamillet]], Belgia laulja (2000–) *[[Artur Vassar]], eesti ajaloolane ja arheoloog (1911–1977) *[[Paul Vassar]], eesti humorist ja karikaturist (1913–1975) *[[Ruth Vassel]], eesti vaibakunstnik ja noorsookirjanik (1985–) *[[Darius Vassell]], inglise jalgpallur (1980–) *[[Aleksander Vassenin]], Eesti sotsiaaltöötaja ja ajaloolane (1953–2007) *[[Ivan Vassenin]], Venemaa jalgpallur (1925–) *[[Kertin Vasser]], eesti fotograaf ja loovjuht (1988–) *[[Benjamin Vasserman]], Eesti graafik (1949–) *[[Lidia Vassikova]], mari rahvusest Venemaa keeleteadlane ja fennougrist (1927–2012) *[[August Vassil]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1975) *[[Heino Vassil]], eesti insener (1928–2010) *[[Kristjan Vassil]], eesti teadlane (1977–) *[[Aime Vassila]], eesti veredoonor (1939–) *[[Aleksandr Vassilevski]], NSV Liidu sõjaväelane (1895–1977) *[[Aleksei Vassilevski]], Venemaa jurist, publitsist ja riigitegelane (1841–1893) *[[Vassili II]], Moskva suurvürst (1415–1462) *[[Vassili III]], Moskva suurvürst (1479–1533) *[[Vassili IV]], Vene tsaar (1552–1612) *[[Sofia Vassilieva]], USA näitleja (1992–) *[[Vassílis Vassilikós]], kreeka kirjanik, tõlkija ja diplomaat (1933–2023) *[[Vassilissa]] ([[Vassilissa Danavir]]), Eesti moekunstnik *[[Aleksandr Vassiljev]], ajaloolane (1867–1953) *[[Gerassim Vassiljev]], jakuudi näitleja ja lavastaja (1949–) *[[Konstantin Vassiljev]], Eesti jalgpallur (1984–) *[[Lev Vassiljev]], Eesti ja vene geograaf ja kartograaf (1920–2009) *[[Lev Vassiljev (kunstnik)|Lev Vassiljev]], Eesti kunstnik (1929–2020) *[[Nikita Vassiljev]], Eesti jalgpallur (2003–) *[[Rannar Vassiljev]], Eesti poliitik (1981–) *[[Stepan Vassiljev]], vene arstiteadlane (1854–1903) *[[Vadim Vassiljev]], vene filosoof (1969–) *[[Valeri Vassiljev]], vene jäähokimängija (1949–2012) *[[Vassili Vassiljev]], jakuudi kirjanik (1950–2021) *[[Viktor Vassiljev]], Eesti poliitik (1953–) *[[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (1954–2026) *[[Vladimir Vassiljev]], vene balletitantsija ja ballettmeister (1940–) *[[Jekaterina Vassiljeva]], vene näitleja (1945–) *[[Jelena Vassiljeva]], vene õiguskaitsja (1959–) *[[Olga Vassiljeva]], Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Tatjana Vassiljeva]], vene näitleja (1947–) *[[Nadija Vassina]], Ukraina iluvõimleja (1989–) *[[Francisc Vaștag]], ungari päritolu Rumeenia poksija (1968–) *[[Aleksander Vastalu]], eesti arst (1898–1974) *[[Ivica Vastić]], Austria jalgpallur (1969–) ==Vaš== *[[Grigol Vašadze]], Gruusia poliitik (1958–) *[[Vladimír Vašíček]], tšehhi kunstnik (1919–2003) *[[Augenijus Vaškys]], Leedu endine korvpallur ja korvpallitreener (1972–) ==Vaz== *[[José Mário Vaz]], Guinea-Bissau poliitik (1957–) *[[Uldis Vazdiks]], läti näitleja (1941–2006) *[[Franco Vázquez]], Argentina jalgpallur (1989–) *[[Sergio Vázquez]], Argentina endine jalgpallur (1965–) *[[Tabaré Vázquez]], Uruguay poliitik (1940–2020) *[[Daniel Vázquez Evuy]], Ekvatoriaal-Guinea jalgpallur (1985–) ==Važ== *[[Važa-Phšavela]], gruusia kirjanik (1861–1915) *[[Jan Važinski]], Eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1964) ==Vat== *[[Rudi Vata]], albaania endine jalgpallur (1970–) *[[Mohammad Vatandžar]], Afganistani kindral ja poliitik (1946–2000) *[[Ari Vatanen]], soome rallisõitja ja poliitik (1952–) *[[Jussi Vatanen]], soome näitleja (1978–) *[[Sami Vatanen]], Soome jäähokimängija (1991–) *[[Frank Vatrano]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Heldur Vatsel]], eesti helilooja (1916–1982) *[[Albert Vatter]], eesti vaimulik (1902–1970) *[[Nikolai Vatter]], eesti agronoom (1900–1989) *[[Gianni Vattimo]], itaalia filosoof ja poliitik (1936–2023) *[[Nikolai Vatutin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1901–1944) *[[Yauhen Vatutsin]], Valgevene kabetaja (1982–) ==Vau== *[[Elmar Vau]], eesti loomaarstiteadlane (1903–1968) *[[Indrek Vau]], eesti trompetist (1971–) *[[Juhan-Voldemar Vau]], Eesti politseinik (1891–1942) *[[Sarah Vaughan]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja (1924–1990) *[[Tudor Vaughan]], Suurbritannia diplomaat (1870–1929) *[[Ralph Vaughan Williams]], Briti helilooja (1872–1958) *[[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (1946–2022) *[[Heli Vaus-Tamm]], eesti muusikakriitik *[[Catherine Vautrin]], Prantsusmaa poliitik (1960–) *[[Calvert Vaux]], inglise päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt ja maastikukujundaja (1824–1895) *[[Louis Vauxcelles]], prantsuse kunstikriitik (1870–1943) ==Vav== *[[Nikolai Vavilov]], vene botaanik ja geneetik (1887–1943) *[[Toomas Vavilov]], eesti klarnetist ja dirigent (1969–) *[[Vladimir Vavilov]], vene helilooja (1925–1973) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Va, Biograafiad]] a36jp48dox04j2iu3qj6giotqngbro5 0 262206 7232034 7062843 2026-09-11T08:23:32Z Kuriuss 38125 7232034 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}} '''Digitaalne signaalitöötlus''' ehk '''digitaalsignaalitöötlus''' ([[inglise keel|ingl]] ''digital signal processing'', lühendina '''DSP''') on [[info- ja kommunikatsioonitehnoloogia]] valdkond, mis pakub teooriat, meetodeid ja vahendeid [[digitaalsignaal]]ide analüüsiks ja töötlemiseks. Tänapäeval põhinevad peaaegu kõik [[pilt|pildi]], [[heli]] ja [[video]] salvestamise, ülekandmise ja säilitamise meetodid digitaalsel signaalitöötlusel.<ref name="Saeed"/> ==Ajalugu== Alates teisest maailmasõjast, kui mitte varem, on teadlased spekuleerinud digitaalsete tehnikate rakendamisele signaalitöötlusel. Näiteks 1940. aastate lõpus arutlesid [[Claude Shannon|C. Shannon]], [[Hendrik Wade Bode|H. Bode]] ja teised teadlased firmast [[Bell Telephone Laboratories]] võimaluse üle kasutada digitaalsete elektriahelate elemente filtreerimise eesmärgil. Kuid sel ajal polnud sobivat riistvara saadaval, sest hind, suurus ja vastupidavus soosis traditsioonilisi analooglahendusi. 1950. aastate keskel arutles [[Massachusettsi Tehnoloogiainstituut|Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi]] professor [[John Linvill|J. Linvill]] magistriseminarides digitaalse filtreerimise teemal. Selleks ajaks oli kontrolliteooria, osaliselt [[Witold Hurewicz|W. Hurewiczi]] töödel põhinev, kehtestatud eraldiseisva teadusharuna ning diskreetimine ja selle mõju spektrile oli hästi mõistetud. Elektroonikainsenerid hakkasid kasutama mitmeid matemaatilisi meetodeid, näiteks [[z-teisendus]]t. Kuid tol ajal suutis tehnoloogia töödelda ja kontrollida vaid madalsageduslikke signaale. Kuigi seismoloogid kasutasid probleemide lahendamiseks digitaalse filtri kontseptsioone, ilmus rangem DSP teooria alles 1960. aastatel. Sel perioodil tegi ränipõhiste integraalskeemide tehnoloogia tulek võimalikuks terviklikud digitaalsed süsteemid, kuigi need olid kallid. Esimese suure panuse digitaalsete filtrite sünteesimisse andis [[James Kaiser|J. Kaiser]]. Tema uurimistööd näitasid, kuidas disainida kasulikke filtreid, kasutades bilineaarset teisendust (BLT). Umbes 1965. aastal avaldati [[James William Cooley|J. W. Cooley]] ja [[John Tukey|J. Turkey]] tänapäeval tuntud teadustöö, mis käsitles kiiret [[Fourier' teisendus]]t (FFT): viisi, kuidas efektiivselt ja kiiresti teha diskreetset Fourier' teisendust (DFT). Sel ajal töötati välja riistvara, mis sobis paremini digitaalsete filtrite rakendamiseks, ja ilmusid müüki taskukohased integraalskeemid.<ref name="Dag"/> DSP jaoks tehti teed rajavaid pingutusi neljas valdkonnas. [[Radar]] ja [[sonar]], kus riiklik julgeolek on ohus; naftamaardlate otsimine, kus on võimalik teenida suuri summasid; kosmoseuuringud, kus andmed on asendamatud, ja meditsiiniline piltdiagnostika, mille abil on võimalik inimeste elusid päästa. [[Personaalarvuti]]te revolutsioon 1980. ja 1990. aastate alguses põhjustas DSP rakenduste suurema leviku. DSP arengut hakkasid juhtima enam mitte sõjaväe ja riigi vajadused, vaid kaubanduslik eesmärk. Paljud firmad nägid kiiresti arenevas DSP valdkonnas võimalust hästi teenida. DSP jõudis inimesteni mobiiltelefonides, CD-mängijates ja elektroonilises kõnepostis.<ref name="Smith"/> Esimese eraldiseisva kiibi (12-bitine S2811), mis oli spetsiaalselt DSP jaoks disainitud, andis välja American Microsystems Inc. (AMI) 1978. aastal. Kuigi see põhines väga uuenduslikul skeemidisainil, ei saavutanud see suuri müüginumbreid. Sellega sai hakkama [[NEC]] µPD7720, mis oli helispektris töötamiseks piisavalt kiire ja efektiive.<ref name="Strauss"/> ==Ülevaade== [[Pilt:Digitaalne signaalitöötlus.png|frame|center|Üldine digitaalse signaalitöötluse kontseptsioon]] Üldist digitaalset signaalitöötlust illustreerib ülaltoodud lihtsustatud plokkskeem, mis koosneb analoogfiltrist, [[analoog-digitaalmuundur]]ist (ADC), digitaalse signaali (DS) protsessorist, [[digitaal-analoogmuundur]]ist (DAC) ja taastavast (''anti-image'') filtrist. Analoogahelal põhineva signaalitöötluse korral tugineb töötlus sellistele elektroonikakomponentidele nagu [[takisti]]d, [[kondensaator]]id, [[transistor]]id, [[operatsioonivõimendi]]d ja [[integraalskeem]]id. Jooniselt on näha, et enamasti on looduses esinevad signaalid [[analoogsignaal]]id, st ajas ja amplituudis pidevad. Sellised on näiteks [[voolutugevus]], [[Pinge (elekter)|pinge]], [[temperatuur]], [[rõhk]] ja [[valguse intensiivsus]]. Mitteelektrilise signaali muundamiseks [[elektrisignaal]]iks (pingeks) kasutatakse [[andur]]it. Saadud analoogsignaal filtreeritakse [[madalpääsfilter|madalpääsfiltriga]], et eemaldada [[Nyquisti sagedus]]est kõrgemad sagedused (vt [[Sämplimine|Nyquisti-Shannoni diskreetimisteoreem]]). Filtreerimise eesmärk on vähendada [[spektraalne kattumine|spektraalset kattuvust]] (''aliasing''), mille korral ei teki analoogsignaaliks tagasi muundamisel korrektne signaal. ADC muundab analoogsignaali digitaalseks signaaliks, mis on ajas ja amplituudis diskreetne. DS-protsessor töötleb saadud andmeid vastavalt soovitule digitaalse [[madalpääsfilter|madal]]-, [[kõrgpääsfilter|kõrg]]-, [[ribapääsfilter|ribapääsfiltri]] või mõne muu [[algoritm]]i järgi. Edasi muundatakse töödeldud signaal analoogsignaaliks, mis on ajas pidev, kuid amplituudis diskreetne. Selleks, et siluda DAC väljastatava signaali pinget, kasutatakse taastavat filtrit. Mitmetel DSP rakendustel (andmete kogumine, digitaalse informatsiooni kuvamine, kõnetuvastus, andmete kodeerimine jne) pole vaja digitaalsignaali analoogsignaaliks tagasi muundada, seepärast pole ka vaja DAC-d. Samamoodi on rakendusi, kus pole vaja ADC-d: CD-mängijad, [[kõnesüntees]], digitaalsed heligeneraatorid jt.<ref name="Tan"/> ==Digitaalsed filtrid<ref name="Smith" />== {{vaata|Digitaalne filter}} ===Filtrite põhitõed=== Digitaalne filtreerimine on DSP üks kõige tähtsamaid osi. Seda kasutatakse peamiselt kahel eesmärgil: ühinenud signaalist kindla signaali eraldamiseks või moondunud signaali taastamiseks. Ka analoogfiltreid on võimalik samade ülesannete jaoks kasutada, kuid digitaalsed filtrid annavad ülekaalukalt paremaid tulemusi. Signaali eraldamist on vaja siis, kui signaal on rikutud müra, interferentsi või teiste signaalide poolt. Näiteks kui [[elektrokardiogramm]]iga mõõdetakse ema üsas oleva beebi südametööd, on vaja saadud signaalist eraldada ema hingamise ja südametöö põhjustatud signaalid. Signaali taastamist kasutatakse moondunud signaali korral, näiteks heli salvestamisel vigasest seadmest tulnud müra eemaldamiseks. DSP puhul on tavaliselt filtri sisend ja väljund aegesituses, sest digitaalseid signaale luuakse analoogsignaalist ühtlaste ajavahemike tagant lugemeid võttes. Kuid see ei ole ainuke diskreetimise viis. Teine levinud viis on diskreetida ühtlaste intervallide tagant ruumis. On olemas ka teisi esitusi, kuid need kaks on levinumad Igal lineaarsel filtril on [[impulss-koste]], [[sageduskarakteristik]] ja [[samm-koste]]. Need sisaldavad täielikku informatsiooni filtri kohta, kuid erineval kujul. Kui üks kolmest on määratletud, siis on võimalik teist kahte arvutada. Kõik kolm esitust on tähtsad, kuna need kirjeldavad filtri toimet erinevates olukordades. ===Filtrite teostamine=== Kõige lihtsam viis digitaalse filtri teostamiseks on teha [[konvulsioon]] sisendsignaali ja filtri impulss-koste vahel. Konvulsiooni korral arvutatakse iga väljund sisendilugemite kaalumisel ja liitmisel. Sel viisil tehakse kõikvõimalikud lineaarsed filtrid. Sel juhul nimetatakse filtri impulss-kostet filtri kerneliks. Teine filtri loomise viis on rekursiivne. Rekursiivsed filtrid kasutavad väljundi arvutamiseks lisaks sisendlugemitele ka eelnevaid väljundlugemeid ja neid iseloomustab rekursiooni tegurite hulk. Filtri impulss-koste teada saamiseks piisab sellest, kui filtri sisendisse anda impulss ja vaadata väljundit. Rekursiivsete filtrite impulss-koste koosneb eksponentsiaalselt kahanevate amplituudidega [[sinusoid]]idest, mis teeb nende impulss-koste põhimõtteliselt lõpmatult pikaks. Selle eripära tõttu kutsutakse neid ka lõpmatu impulss-kostega [[IIR filter|(IIR) filtriteks]]. Konvulsiooni kasutavaid filtreid kutsutakse aga vastupidi – lõpliku impulss-kostega [[FIR filter|(FIR) filtriteks]]. ===Aeg- ja sagedusesitus=== Ükskõik millise DSP ülesande puhul tuleb esmalt mõista, mis kujul on informatsioon signaalis. On eri viise, kuidas signaal võib informatsiooni kanda, eriti inimeste loodud signaalides: [[amplituudmodulatsioon]], [[sagedusmodulatsioon]], [[PCM]], [[PWM]] jne. On aga vaid kaks viisi, mis on tüüpilised looduslikele signaalidele: aegesituses sisalduv info ja sagedusesituses sisalduv info. Aegesitus näitab, millalgi midagi toimub ja selle sündmuse amplituudi. Näiteks rõhu mõõtmine iga sekundi tagant. Iga lugem annab infot rõhu suuruse kohta ja on tõlgendatav ka üksiklugemina. Sagedusesituses sisalduv info ei ole nii otsene. Informatsioon sisaldub signaali eri punktide omavahelises vahekorras. Üksiklugem ei sisalda informatsiooni perioodiliste liikumiste kohta. Filtri disainimisel tuleb otsustada, kummas esituses paremat jõudlust soovitakse. Mõlemaks korraga filtrit optimeerida ei saa. ===Filtrite liigitus=== [[Pilt:Digitaalsete filtrite liigitus.png|frame|center|Digitaalsete filtrite liigitus]] Ülaltoodud joonis võtab kokku digitaalfiltrite liigitamise kasutuse ja täideviimise järgi. Kasutusvaldkonnad saab jagada kolmeks kategooriaks: aegesitus, sagedusesitus ja kohandatud. Aegesituse puhul on informatsioon signaali kujus ja filtrit kasutatakse signaalis silumiseks, alalisvoolu eemaldamiseks, signaali kuju muutmiseks jne. Sagedusesituse filtreid kasutatakse kindlate sageduste eraldamiseks spektrist. Kohandatud filtreid kasutatakse keerulisemate ülesannete jaoks, näiteks dekonvulsiooniks (soovimatu konvulsiooni eemaldamiseks). Filtrite teostamise viisid on järgmised: *[[konvolutsioon]] ([[Lõpliku siirdega filter|lõpliku siirdega filtrid]] ehk FIR-filtrid) ja *[[rekursioon]] ([[Piiramatu siirdega filter|piiramatu siirdega filtrid]] ehk IIR-filtrid). Konvolutsiooni kasutavad filtrid võivad olla suurema [[jõudlus]]ega, kuid on aeglasemad. ==Rakendusvaldkonnad== DSP rakendusvaldkondi võib üldjoontes jagada kaheks. Esimese jaotuse hulka kuuluvad rakendused, mida on võimalik implementeerida kasutades analoogtehnikat, ent kus DSP kasutamine suurendab jõudlust märgatavalt. Teise jaotusesse kuuluvad rakendused, mida ei ole võimalik ilma DSP-d kasutamata luua.<ref name="Dag" /> Mõned konkreetsed näited eri valdkondadest<ref name="Smith" />: ===Telekommunikatsioon=== *'''Multipleksimine''' – DSP abil on võimalik muuta helisignaal järjestikuseks [[bitt]]ide jadaks. Kuna erinevaid bitijadasid saab lihtsalt tükkideks jagada ja omavahel põimida (ning hiljem ka algne jada taastada), siis on võimalik ühel raadiokanalil edastada mitut erinevat andmeliiklust (kõne, andmeside) korraga. [[Aegmultipleksimine]] kasutab seda tehnoloogiat. *'''Tihendus''' – kõne [[digitaliseerimine|digiteerimisel]] on suur osa informatsioonist ülemäärane st iga lugemi informatsioon on suurel määral dubleeritud naaberlugemite poolt. Bittide hulga vähendamiseks on välja töötatud erinevaid [[andmetihenduse algoritm]]e. Sama algoritmiga lahti pakkides on võimalik taastada algne signaal. Andmetihenduse algoritmid erinevad tihenduse ja sellest tuleneva helikvaliteedi poolest. *'''Kaja eemaldus''' – telefoniga kõneledes liigub kõne kirjeldav signaal vastuvõtjani ja osa sellest pöördub tagasi [[kaja]]na. Kuigi inimkõrv on harjunud väikese viivitusega kajaga, muutub vahemaade suurenemisega ka viivitus üha eristatavaks ja häirivaks. DSP lahendab probleemi, mõõtes tagasitulnud signaali ja genereerides kajast jäljendi. Sama tehnoloogia võimaldab kasutajal rääkida ja kuulata samal ajal, ilma et peaks heli tagasisidega võitlema. ===Heli töötlemine=== *'''Helisignaali komprimeerimine''' ([[Andmete pakkimine |pakkimine]], tihendamine) – digiteeritud helisignaali töötlemine digitaalse edastamise ja salvestamise jaoks andmemahu vähendmiseks (näiteks [[MP3]]-kompressioon). Üldjuhul peaks see toimuma kuulaja jaoks teatud tingimustel (taasesitamise helitugevusel) mittetajutava [[Helikvaliteet|helikvaliteedi]] languse hinnaga. Helifailide pakkimine andmefailide jaoks kasutatavate andmetihendusvõtete kasutamise korral reeglina sama häid tulemusi ei anna. *'''Muusika''' – paljukanalilise (paljurealise) helisalvestuse iga salvestatud helirada (tavaliselt ühe muusikainstrumendi heli) saab käsitleda erinevalt, näiteks töödelda viivitusega signaalide lisamisega selleks, et tekitada suure kontserdisaali tunnet ([[reverberatsioon]]i). Digitaalne paljurajaline salvestamine on tähtis selleks, et vältida korduva analoogse helisalvestamise ja hilisema manipulatsiooniga seotud mõningat[[Helikvaliteet|helikvaliteedi]] langust. *'''Kõne genereerimine''' – on kaks lähenemist, mida kasutatakse kõne genereerimiseks: digitaalne salvestus ja inimese heliteede matkimine. Digitaalse salvestuse korral digiteeritakse inimhääl ja talletatakse see tihendatud kujul. Taasesituse ajal pakitakse signaal taas lahti ja muundatakse analoogsignaaliks. Inimese heliteede matkimise korral püütakse simuleerida inimese kõne loomise füüsilisi protsesse. Näiteks kasutatakse filtreid, mille [[resonants]]isagedused on sarnased suuõõne omadega. *'''[[Kõnetuvastus]]''' – väga keeruline teostada. Arvuti püüab kõnest eraldada sõnad ja neid analüüsides ja oma andmebaasiga võrreldes leida lähim vaste. Enamasti on need süsteemid piiratud sõnaraamatuga, nõuavad väga korrektset kõnelemist ja tuleb iga indiviidi jaoks eraldi seadistada. ===Kajalokatsioon=== *'''[[Radar]]''' – DSP on toonud kolm suuremat muutust radarites. Esiteks suudab DSP tihendada vastuvõetud impulssi, parandades kauguse määratlemist ilma tegevusulatust vähendamata. Teiseks suudab DSP filtreerida sissetulnud signaalist müra välja. See parandab kaugust, vähendamata kauguse määratlemise täpsust. Kolmandaks võimaldab DSP kiiresti genereerida erineva kuju ja pikkusega impulsse, mis võimaldab optimeerida impulssi otsitavast objektist sõltuvalt. *'''[[Sonar]]''' – sarnaselt radariga on DSP parandanud samu valdkondi: impulsi genereerimist ja kompressiooni, filtreerimist ning tuvastatud signaali. Kuna sonar töötab mitmel eri kanalil korraga, siis on tarvis suurt arvutusvõimsust. *'''Peegeldusseismoloogia''' – DSP-d kasutatakse, et eemaldada mõõtmistest kihtidevaheliste kaja andmed. Ilma selleta oleks maapinna kihtide tuvastamine väga keeruline. ===Pilditöötlus=== *'''Meditsiin''' – [[kompuutertomograafia]] (CAT) skanner saadab röntgenikiirgust läbi kehade ja saadud andmed salvestatakse digitaalselt. Saadud andmeid kasutatakse, et välja arvutata keha ristlõikeid. [[Magnetresonantstomograafia]] (MRT) tugineb DSP tehnilistele võtetele ega saaks ilma nendeta töötada. *'''Kosmos''' – kosmoses teevad enamasti pilte mehitamata seadmed, mistõttu ei ole nende kvaliteet alati parim. DSP-ga on võimalik ebasoodsates tingimustes tehtud pilte parandada mitmel viisil: reguleerida heledust ja kontrasti, vähendada pildimüra, muuta fookust, teravustada jne. *'''Kommertspildindus''' – pilditihendus: just nagu helil on ka pildil üleliigset informatsiooni, mida on võimalik algoritme kasutades vähendada. Video sobib eriti hästi kompressiooni jaoks, kuna tihti toimuvad kaadri vahetumisel ainult väikesed muutused. == Vaata ka == * [[Analoog-digitaalmuundur]] * [[Diskreetimine]] * [[Kvantimine]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Saeed">Saeed V. Vaseghi, ''Advanced Digital Signal Processing and Noise Reduction: Fourth Edition'', Chichester : Wiley, 2008. ISBN 978-0-470-75406-1 lk 6</ref> <ref name="Dag">Dag Stranneby, William Walker, ''Digital Signal Processing and Applications'', Amsterdam [etc.] : Elsevier/Newnes, 2004. ISBN 0-7506-6344-8 lk 1–2</ref> <ref name="Smith">[http://www.dspguide.com/ Steven W. Smith, ''The Scientist and Engineer's Guide to Digital Signal Processing'']</ref> <ref name="Strauss">Will Strauss: [https://web.archive.org/web/20160305074004/http://www.eetasia.com/ART_8800310261_499489_NT_97e19bce.HTM ''Early history of the DSP chip''], www.eetasia.com, info saadaval 06. november 2011 (inglise)</ref> <ref name="Tan">Li Tan, ''Digital signal processing : fundamentals and applications'', Amsterdam [etc.] : Elsevier/Academic Press, 2008. ISBN 978-0-12-374090-8 lk 2–3</ref> }} [[Kategooria:Telekommunikatsioon]] [[Kategooria:Elektroonika]] [[Kategooria:Digitaalne signaalitöötlus| ]] h5jxkycd7jzo8psbtokuz7s15vjerdr 0 263564 7232028 6897404 2026-09-11T08:16:46Z Kuriuss 38125 7232028 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=jaanuar}}{{toimeta}}{{ajakohasta}} {{Infokast ülikool | nimi = Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond | asutatud = 2008 | eelarve = {{murdmata|32,68 [[miljon|mln]] [[euro|€]] (2012)}}<ref name="a4zep" /> | juht1 = [[Peeter Burk]] | juhi_nimetus1 = Dekaan | akadeemilisi_töötajaid = 575 (2012)<ref name="AB6lr" /> | tugitöötajaid = 576 (2012) | üliõpilasi = 2292 (2013)<ref name="Ier6P" /> | bakalaureuseõppes = 1026 (2013) | magistriõppes = 695 (2013) | doktoriõppes = 506 (2013) | asukoht = [[Tartu]] }} '''Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond''' moodustati 2008. aastal [[Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskond|Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna]], [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond|Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna]], [[Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut|Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi]] ja [[Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut|Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi]] ühinemisel. Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna teadusfookuses on [[bioloogia]]-, [[füüsika]]-, [[keemia]]-, [[Maateadus|maa]]-, [[keskkond|keskkonna]]-, [[materjaliteadus|materjali]]-, [[tehnika]]- ja [[biomeditsiin]]iteaduste ning nendega seotud [[tehnoloogia]]te arendamine.<ref name="zJsDd" /> Bioloogia, biokeemia, geneetika, keemia, looma- ja taimeteaduse, keskkonnateaduste ja ökoloogia, materjaliteaduse, molekulaarbioloogia ning geoteaduste vallas kuulub Tartu Ülikool maailma 1% kõige mõjukamate teadusasutuste hulka.<ref name="R8iDt" /><ref name="CIW7B" /> ==Ajalugu== Formaalselt asutati Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond 2008. aastal. Teaduskond moodustati aga allüksustest, mille ajalugu on palju pikem. ===Bioloogia-geograafiateaduskond=== {{Vaata|Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond}} [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond|Bioloogia-geograafiateaduskonna]] ajalugu iseseisva teaduskonnana Tartu Ülikoolis algab 1961. aastast, kui likvideeriti senine matemaatika-loodusteaduskond ja avati füüsika-matemaatika- ning bioloogia-geograafiateaduskond. Teaduskonnas oli avamise ajal kuus kateedrit: geograafia kateeder, geoloogia ja mineraloogia kateeder, geneetika ja darvinismi kateeder, taimefüsioloogia kateeder, taimesüstemaatika ja geobotaanika kateeder ning zooloogiakateeder. 1. septembril 1992 likvideeriti taas seni olemasolevad kateedrid ja nende baasil moodustati instituudid koos järgnevate professuuridega: molekulaar- ja rakubioloogia instituut, botaanika ja ökoloogia instituut, zooloogia ja hüdrobioloogia instituut, geograafia instituut, geoloogia instituut. Teaduskonna allüksusteks kinnitati botaanikaaed ja zooloogiamuuseum (ZHI koosseisus). Aastatel 1994–2005 loodi molekulaar- ja rakubioloogia instituudi koosseisus loodusteaduste didaktika lektoraat (1994), moodustati Välis-Eesti uuringute keskus geograafia instituudi juurde (1997), muudeti ökofüsioloogia õppetool rakendusökoloogia õppetooliks (1998), viidi [[Botaanikaaed]] teaduskonnast välja (1999), loodi molekulaar- ja rakubioloogia instituudi koosseisus bioinformaatika õppetool (2002), muudeti hüdrobioloogia õppetool ihtüoloogia ja kalanduse õppetooliks (2002), asutati teaduskonna juurde interdistsiplinaarne üksus alus- ja rakendusökoloogia keskus (2003), moodustati molekulaar- ja rakubioloogia instituudi juurde UNESCO Teadushariduse Keskus (2004), loodi bioloogia-geograafiateaduskonna koosseisus olnud geoloogia- ja zooloogiamuuseumi ning loodusteaduslike kogude baasil Tartu Ülikooli muuseumide osana Tartu Ülikooli loodusmuuseum (2005). 2007. aasta 1. augustist moodustati seniste instituutide baasil kaks teadus-arendusasutust: [[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut]] ning [[Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituut]]. Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituuti kuulub neli osakonda: botaanika, geograafia, geoloogia ja zooloogia osakond. {| class="wikitable" |+Teaduskonna dekaanid |- | 1961–1964 || [[Heigo Miidla]] |- | 1964–1966 || [[Herbert Viiding]] |- | 1966–1969 || [[Ants Raik]] |- | 1969–1972 || [[Arvo Rõõmusoks]] |- | 1972–1975 || [[Ants Raik]] |- | 1975–1991 || [[Aadu Loog]] |- | 1991–1995 || [[Toivo Maimets]] |- | 1995–1998 || [[Volli Kalm]] |- | 1998–2003 || [[Ain Heinaru]] |- | 2003–2008 || [[Tõnu Meidla]] |} 1. jaanuaril 2008 liideti teaduskond Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnaga.<ref name="L8sMF" /> ===Füüsika Instituut=== {{Vaata|Tartu Ülikooli füüsika instituut}} 1946. aastal asutati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega Eesti NSV TA Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut (FMMI), aasta hiljem alustas instituut tööd. 1952. aastal nimetati instituut ümber Füüsika ja Astronoomia Instituudiks (FAI). Vahemikus 1956–1975 toimus esimene Eestis korraldatud (TÜ&FI) üleliiduline luminestsentsikonverents (1975), moodustati FAI-s erikonstrueerimisbüroo (1964), valmis kristallide labori hoone (1965), veeldati FAI-s esmakordselt Eestis heeliumi ja rajati siinne madalate temperatuuride füüsika (1967), ehitati esimene vaakumultraviolett-piirkonna difraktsioon-topeltmonokromaator maailmas (1967), laboritesse saabus esimene laser (1968) ja elektronarvuti (1969), instituut korraldas esmakordselt rahvusvahelise teaduskonverentsi (1970) ja valmis aparaadiehitushoone esimene järk töökoja ruumidega (1970), kiirgust andis esimene instituudis koostatud laser (argoonlaser, 1972). 1973. aastal pooldus FAI astrofüüsika ja atmosfäärifüüsika instituudiks Tõraveres (nüüdne Tartu Observatoorium) ja Füüsika Instituudiks (FI) Tartus ning 1975. aastal valmis FAI füüsikalaborite hoone (praegune TÜFI peahoone). Vahemikus 1975–1992 tegutses FI-s TÜ tahkisefüüsika/laseroptikabaaskateeder (koolitati üle 80 spetsialisti) ja vahemikus 1976–1990 tegutses FI-s doktoritööde kaitsmise erialanõukogu, mille ees kaitsti kokku 28 doktori- ja 77 kandidaadiväitekirja. 1982. aastal jõudis FI-s tehtud spektrofotomeeter kosmoselaeva Saljut pardale ning valmis esimene eksimeerlaserspektromeeter. 1995. aastal sai FI-st riigiteadusasutus, avalik-õiguslik juriidiline isik Haridusministeeriumi valitsemisalas. 1997. aastal ühines Tartu Ülikooliga ning temast sai Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutus [[Tartu Ülikooli füüsika instituut]] (TÜFI). 2008. aastal ühines Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna füüsika osakonnaga, lisaks Tartu Ülikooli teadus- ja arendusasutuse staatusele hakkas FI kuuluma Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna (LOTE) koosseisu. {| class="wikitable" |+Instituudi juhatajad |- | 1947–1950 || [[Arnold Humal]] |- | 1950–1973 || [[Aksel Kipper]] |- | 1973–1975 || [[Karl Rebane]] |- | 1976–1981 || [[Harry Õiglane]] |- | 1981–1988 || [[Peeter Saari]] |- | 1988–1994 || [[Arvi Freiberg]] |- | 1994–2002 || [[Kristjan Haller]] |- | 2002–2009 || [[Ergo Nõmmiste]] |- | Aastast 2009 || [[Marco Kirm]] |} ===Mereinstituut=== Eesti Mereinstituut loodi 3. märtsil 1992 [[Eesti Kalandusinstituut|Eesti Kalandusinstituudist]] ja [[Eesti TA Ökoloogia ja Mereuuringute Instituut|Eesti Teaduste Akadeemia Ökoloogia ja Mereuuringute Instituudi]] üksustest. 1996. aastal muudeti Eesti Mereinstituut Keskkonnaministeeriumi teadusasutuseks ning alates 2001. aastast on see Tartu Ülikooli koosseisus. 2008. aastast on see loodus- ja tehnoloogiateaduskonna instituut (varem oli bioloogia- ja geograafiateaduskonna instituut).<ref name="CEJum" /> ==Instituudid== ===Loodusteadusliku hariduse keskus=== Loodusteadusliku hariduse keskus tegeleb loodusteaduste õpetajate väljaõpetmisega, keskendudes teemadele nagu [[õpiteooria|õpiteooriad]], [[õpiprotsess|õpiprotsessid]], [[õpetamise metoodika|õpetamise metoodikate väljatöötamine]], kuidas õpetada, kuidas paremini õpetada, [[psühholoogia]], [[pedagoogika]] ja arvutiteaduste arsenalile tuginev visualiseeritud ja köitva õpiprotsessi kontseptsiooni kujundamine, loodusteadusliku hariduse asjakohasuse kontseptsioon Eestis ja selle rahvusvaheline rakendatavus. ===Füüsika instituut=== [[Tartu Ülikooli füüsika instituut|Füüsika instituudi]] peamisteks teadustegevuste valdkondadeks on [[materjaliteadus]] ja aine [[süvastruktuuri teooria]], [[laserfüüsika]] ja [[laseroptilised tehnoloogiad]], [[keskkonnafüüsika]] ja [[biofüüsika]] ning uudsete [[funktsionaalne materjal|funktsionaalsete materjalide]] väljatöötamine arvestades kõrgtehnoloogilise tööstuse vajadusi. FI alla kuuluvad [[materjaliteadus|materjaliteaduse]], [[eksperimentaalfüüsika]], [[teoreetiline füüsika|teoreetilise füüsika]] ning [[biofüüsika|bio]]- ja [[keskkonnafüüsika]] osakonnad. FI alla kuulusid Tähe 4 ja Riia mnt 142 hooned, kuni 2014. aastal valmis uus õppehoone Ravila tänaval ([[Physicum]]). ===Keemia instituut=== [[Tartu Ülikooli keemia instituut|Keemia instituudi]] peamisteks teadustegevuse valdkondadeks on [[anorgaaniline keemia|anorgaaniline]], [[orgaaniline keemia|orgaaniline]], [[bioorgaaniline keemia|bioorgaanilin]]e, [[analüütiline keemia|analüütiline]] ning [[kolloidkeemia|kolloid]] ja [[keskkonnakeemia]], [[füüsikaline keemia]] ja [[molekulaartehnoloogia]]. Uues [[Chemicum]]is on pinda üle 12 000 m², millel paikneb neli suurt auditooriumi, teaduslaborid, teadustöötajate kabinetid, õppelaborid, õppejõudude kabinetid, erialaraamatukogud ning ka kohvik ja muud abiruumid.<ref name="SGPRa" /> ===Mereinstituut=== [[Tartu Ülikooli Mereinstituut|Mereinstituudi]] peamisteks teadustegevuse valdkondadeks on [[mereoptika]] ja [[kaugseire]] metodoloogia, [[põhjataimestik|põhjataimestiku kaardistamine]] ja [[sinivetikad|sinivetikate õitsengute dünaamika]] [[Läänemeri|Läänemeres]], mere hüdrodünaamiliste protsesside analüüs, Läänemere [[ökosüsteem|ökosüsteemide dünaamika]], [[energia]]- ja [[aineringe]] Läänemeres ja [[kalastik]]. ===Molekulaar- ja rakubioloogia instituut=== [[Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut|Molekulaar- ja rakubioloogia instituudi]] peamisteks teadustegevuse valdkondadeks on [[molekulaarbioloogia]], [[geenitehnoloogia]], [[molekulaarmeditsiin]], [[evolutsiooniline bioloogia]] – inimpopulatsioonide fülogeograafia, bioinformaatika – geneetiliste metoodikate arendamine populatsioonide geneetiliste erinevuste uurimiseks, [[mikroobigeneetika]] ja -[[mikroobifüsioloogia|füsioloogia]], mikroobide geneetiline adapteerumine muutuvate keskkonnatingimustega ja [[rakubioloogia]]. Instituudi teadustöö toimub peamiselt TÜMRI hoones (Riia mnt 23) ja tehnoloogiainstituudi hoones ning loodus- ja tehnoloogiateaduskonna peamajas (Vanemuise 46). ===Tehnoloogiainstituut=== [[Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituut|Tehnoloogiainstituudi]] koosseisu kuuluvad [[biomeditsiin|biomeditsiinitehnoloogia]], [[materjaliteadus|materjali]]- ja [[keemia|keemiatehnoloogia]], [[infotehnoloogia|info]]- ja [[haridus|haridustehnoloogia]] ning [[keskkonnatehnoloogia]] arenduskeskused. Tuumiklaboreid on viis: [[energiatõhusus|energiatõhuse]] ehituse, [[transgeensus|transgeense tehnoloogia]], [[viroloogia|rakendusviroloogia]], [[proteoomika]] ja [[teadusaparatuur|teadusaparatuuri ehitamise]] tuumiklaborid. TÜTI koosseisu kuulub ka [[innovatsioonikeskus]]. Tehnoloogiainstituudi hoone asub aadressil Nooruse 1. ===Ökoloogia- ja maateaduste instituut=== [[Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut|Ökoloogia- ja maateaduste instituut]] jaguneb neljaks osakonnaks: [[botaanika]], [[geograafia]], [[geoloogia]] ja [[zooloogia]] osakond, millest igaühel on mitu peamist teadussuunda. ==Õppimine== Loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas on võimalik omandada bakalaureuse-, magistri- ja doktorikraad loodus- ja reaalteaduste erialadel. ===Bakalaureuse õppekavad=== [[Arvutitehnika]] on teadusharu, mis hõlmab kõrgtehnoloogiliste süsteemide või seadmete tarkvara ja riistvara komponentide disainimist, ehitamist, rakendamist ja hooldamist. Tavaliselt vaadeldakse arvutitehnikat kui kombinatsiooni informaatikast ja elektroonikast. Selline omalaadne kooslus annab tudengile mitmekülgse ettevalmistuse tegelemaks mistahes tehnoloogiaga seotud valdkonnas. [[Bioloogia]] õpingute käigus kujuneb arusaam loodusseaduste toimimisest, põhjus-tagajärg seostest raku ja organismi tasanditel. Praktikumides omandatakse laboratoorse töö võtted ja kogemused, tutvutakse loomade ja taimede anatoomia ja füsioloogiaga. Tõelist loodusega kokkusulamist võimaldavad zooloogia, floristika ja maateaduste aluste välipraktikumid. [[Füüsika]] on teadusharu, mille vahendusel inimene püüab mõista loodusnähtuste olemust ja rakendada neid oma teenistusse. Seepärast arvatakse ka, et tänases muutlikus kõrgtehnoloogilises infoühiskonnas on kõige parem alusharidus just füüsika. Tundes ühteviisi hästi nii fundamentaalseid loodusseadusi, tehnoloogia aluseid kui ka vajalikke matemaatilisi võtteid, suudab füüsik kiiresti analüüsida uudseid ja keerukaid probleeme. [[Geenitehnoloogia]] õpingute käigus kujuneb arusaam eluslooduse molekulaarsel tasandil toimimisest, luuakse tugev põhi reaalainetes elu molekulaarsete aluste mõistmiseks ning antakse teoreetilised ja praktilised alusteadmised bioteadustes, süvendatakse teadmisi kitsamal erialal biotehnoloogia, molekulaarbioloogia, bioinformaatika, viroloogia ja paljudes teistes valdkondades, mis kõik on pärmide ja bakterite, viiruste, taimede ja loomade geenidega töötamise aluseks. Suurt rõhku pannakse inimese genoomi uurimisele ja biomeditsiinile. [[Geograafia]] ühendab loodus- ja sotsiaalteaduslikku lähenemist matemaatilise mõtlemisega. Geograafia uurimisteemad omavad kontakte pea kõigi olulisemate loodus- ja humanitaarteadustega, aga ka paljude tehnika ja kunstivaldkondadega, peamiselt uuritakse asjade paiknemist ja selle asukoha mõjust. Laias saab seda teadusharu jagada geoinformaatikaks ja kartograafiaks, inimgeograafia ja regionaalplaneerimine ning loodusgeograafia ja maastikuökoloogia. [[Geoloogia]] kui teadus koosneb väga paljudest valdkondadest, mis uurivad näiteks Maa ja ka maaväliste kehade mineraloogiat, settimisprotsesse, pinnavormide kujunemist ning elu tekkimist ja arengut. Geoloogia on piirteadus, mis omab väljundeid paljudesse teadusvaldkondadesse alates füüsikast-keemiast ja evolutsioonibioloogiast ning lõpetades arheoloogiaga. [[Keemia]] on teadusharu, mis annab vastuseid küsimustele, miks ja kuidas protsessid toimuvad ning kuidas neid meie kasuks tööle panna, kuidas valmistada materjale väga erinevaks otstarbeks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades kütuseelementidega, kuidas sünteesida uusi aineid, kuidas vähendada inimtegevuse mõju loodusele ja kuidas ennustada ainete omadusi arvutiprogrammide abil. [[Keskkonnatehnoloogia]] on interdistsiplinaarne eriala ning hõlmab ettevalmistust nii loodusteadustes, sh keemias, bioloogias, geograafias ja füüsikas kui ka insener-tehnilistes distsipliinides. Keskkonnatehnoloogia valdkond võimaldab lahendada keskkonnakaitsega seotud probleeme nii ettevõtetes kui ka piirkondlike arengukavade väljatöötamisel, tööstusettevõtete keskkonnaalast nõustamist ning keskkonnajuhtimise meetmete ja keskkonnaseire projektide juurutamist. [[Materjaliteadus]] on moodsa füüsika, keemia ja inseneriteaduse puutekohas kiiresti arenev teadusharu, mille rakenduslikuks eesmärgiks on uute materjalide väljatöötamine kõige erinevamate valdkondade tarbeks (elektroonika, energeetika, transport, meditsiin jne). Materjali all mõistetakse seejuures vajalike füüsikaliste ja keemiliste omadustega ainet või ainete segu. Tehnika ajalugu veenab meid selles, et sobivate omadustega materjalide olemasolu või puudumine määrab enamasti uute tehniliste ideede saatuse. [[Ökoloogia ja elustiku kaitse]] tegeleb eri tasanditel toimuvate protsessidega, alates üksikorganismi seostest teiste eluvormidega ja eluta keskkonnaga ning lõpetades ökosüsteemi kui terviku ehituse ja talitlusega. Ökoloogia võimaldab aru saada biosüsteemide funktsioneerimisest organismide ja koosluste tasandil, elusa ja eluta looduse seostest, looduse mitmekesisust jpm. [[Keskkonnakorraldus ja planeerimine|Keskkonnakorralduse ja planeerimise]] on ala, kust tulevad eluruumi kujundajad, kes töötavad keskkonnaspetsialistide, planeerijate ja arendustöötajatena peamiselt ettevõtetes, riigiasutustes ja omavalitsustes. ===Magistriõppekavad=== Magistri tasemel lisanduvad veel [[loodusteadus|gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja]], [[biomeditsiin]] ja rahvusvaheline [[mõõteteadus|rakendusliku mõõteteaduse]] erialad. ===Doktoriõppekavad=== Doktorantuuris keskendutakse teemadele nagu [[botaanika]] ja [[ökoloogia]], [[füüsika]], [[geenitehnoloogia]], [[geograafia]], [[geoloogia]], [[keemia]], [[keskkonnatehnoloogia]], [[loodusteadus|loodusteaduslik haridus]], [[materjaliteadus]], [[molekulaarbioloogia|molekulaar]]- ja [[rakubioloogia]], [[tehnika]] ja [[tehnoloogia]], [[zooloogia]] ja [[hüdrobioloogia]]. ===Vastuvõtt erialade kaupa=== {| class="wikitable" |+Vastuvõtt bakalaureuseõppe erialadele |- ! Eriala !! Vastuvõtuarv (2011)<ref name="SLB64" /> |- | Arvutitehnika || 38 |- | Bioloogia || 48 |- | Füüsika || 56 |- | Geenitehnoloogia || 37 |- | Geograafia || 33 |- | Geoloogia || 15 |- | Keemia || 46 |- | Keskkonnatehnoloogia || 41 |- | Materjaliteadus || 24 |- | Ökoloogia ning elustiku kaitsel || 21 |- | Keskkonnakorraldus ja planeerimine || 26 |} {| class="wikitable" |+Vastuvõtt magistriõppe erialadele |- ! Eriala !! Vastuvõtuarv (2011)<ref name="z909Z" /> |- | Arvutitehnika || 10 |- | Bioloogia || 30 |- | Biomeditsiin || 13 |- | Füüsika || 9 |- | Geenitehnoloogia || 30 |- | Geograafia || 19 |- | Geoloogia || 7 |- | Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja || 20 |- | Keemia || 18 |- | Keskkonnatehnoloogia || 34 |- | Materjaliteadus || 7 |- | Ökoloogia ning elustiku kaitsel || 17 |- | Rakenduslik mõõteteadus (inglise keeles) || 13 |} {| class="wikitable" |+Vastuvõtt doktoriõppe erialadele |- ! Eriala !! Vastuvõtuarv (2011)<ref name="TzLv6" /> |- | Botaanika ja ökoloogia || 9 |- | Füüsika || 6 |- | Geenitehnoloogia || 2 |- | Geograafia || 4 |- | Geoloogia || 3 |- | Keemia || 11 |- | Keskkonnatehnoloogia || 4 |- | Loodusteaduslik haridus || 2 |- | Materjaliteadus || 6 |- | Molekulaar- ja rakubioloogia || 6 |- | Tehnika ja tehnoloogia || 7 |- | Zooloogia ja hüdrobioloogia || 13 |} ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="a4zep">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/sites/default/files/ut_files/lolo.htm |pealkiri=Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna eelarve 2012 |vaadatud=2013-11-19 |arhiivimisaeg=2015-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610194642/http://www.ut.ee/sites/default/files/ut_files/lolo.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="AB6lr">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/sites/default/files/www_ut/tootajate_arv_ja_taidetud_ametikohtad_2012.pdf |pealkiri=Personalistatistika 2012 |vaadatud=2013-11-19 |arhiivimisaeg=2013-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131109134632/http://www.ut.ee/sites/default/files/www_ut/tootajate_arv_ja_taidetud_ametikohtad_2012.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Ier6P">[https://web.archive.org/web/20150610201057/http://kodu.ut.ee/~elasn/AALO01.html Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna üliõpilaste arv]. Vaadatud 19.11.2013.</ref> <ref name="zJsDd">{{Netiviide |url=http://www.lote.ut.ee/322423 |pealkiri=Mis on LOTE |vaadatud=2011-11-11 |arhiivimisaeg=2011-11-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111107130037/http://www.lote.ut.ee/322423 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="R8iDt">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/1038564 |pealkiri=Tartu Ülikool jõudis bioteadustes maailma tippu |vaadatud=2011-11-11 |arhiivimisaeg=2012-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120123145739/http://www.ut.ee/1038564 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="CIW7B">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikool-molekulaarbioloogias-geneetikas-maailma-tipus |pealkiri=Tartu Ülikool on molekulaarbioloogias ja geneetikas maailma tipus |vaadatud=2012-03-14 |arhiivimisaeg=2020-09-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200906212009/https://www.ut.ee/et/uudised/tartu-ulikool-molekulaarbioloogias-geneetikas-maailma-tipus |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="L8sMF">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/BG/ajalugu.html |pealkiri=Bioloogia-geograafiateaduskonna ajalugu |vaadatud=2011-11-11 |arhiivimisaeg=2008-02-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20080226133711/http://www.ut.ee/BG/ajalugu.html |url-olek=robot: teadmata }}</ref> <ref name="CEJum">{{Netiviide |url=http://www.sea.ee/avalehekulg/ajalugu/ |pealkiri=Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ajalugu |vaadatud=2013-11-19 |arhiivimisaeg=2013-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131023060937/http://www.sea.ee/avalehekulg/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="SGPRa">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/659985 |pealkiri=Tartu Ülikool avab maailmatasemel keemiahoone |vaadatud=2011-11-11 |arhiivimisaeg=2011-08-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110809042806/http://www.ut.ee/659985 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="SLB64">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/sites/default/files/ut_files/stat_bak%202011.htm |pealkiri=Tartu Ülikooli esimese astme ja integreeritud õppe vastuvõtt 2011. aastal |vaadatud=2013-11-19 |arhiivimisaeg=2015-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610222545/http://www.ut.ee/sites/default/files/ut_files/stat_bak%202011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="z909Z">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/sites/default/files/ut_files/stat_mag%202011.htm |pealkiri=Tartu Ülikooli teise astme õppe vastuvõtt 2011. aastal |vaadatud=2013-11-19 |arhiivimisaeg=2015-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610213458/http://www.ut.ee/sites/default/files/ut_files/stat_mag%202011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="TzLv6">{{Netiviide |url=http://www.ut.ee/sites/default/files/ut_files/stat_dok%202011.htm |pealkiri=Tartu Ülikooli kolmanda astme õppe vastuvõtt 2011. aastal |vaadatud=2013-11-19 |arhiivimisaeg=2015-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150610222429/http://www.ut.ee/sites/default/files/ut_files/stat_dok%202011.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.lote.ut.ee Teaduskonna koduleht] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskond| ]] 5tso7eth0jtuv6p5lqkh0k2an2oj2f7 0 270924 7231862 7205217 2026-09-10T20:50:04Z Kuriuss 38125 7231862 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{toimeta}} '''Leepra''' ehk '''pidalitõbi''' ehk '''Hanseni tõbi''' on pikka aega kestev peamiselt [[inimene|inimestel]] esinev raske [[nakkushaigus]], mis põhjustab granulomatoosset [[põletik]]ku ja mille tekitajad on [[mükobakter]]id [[leepra mükobakter]] ja ''[[Mycobacterium lepromatosis]]''.<ref name="6yPgn" /> ==Tekke põhjused ja patogeensus== Mükobakterite täpne levikutee on teadmata. 1912. aastal arvati, et leeprabakterid levivad:<ref name="F de Verteuil,et al, 1912." /> *verd imevate [[putukad|putukate]] kaudu, *nina limaskestade kaudu, *ülemiste hingamisteede kaudu. Kuigi leepra mükobakteri nakatumise viisi ei ole lõplikult kindlaks tehtud, arvatakse, et haigustekitajad levivad inimeselt inimesele hingatava õhu, piisknakkuse või otsese [[nahakontakt]]i, ka [[rinnapiim]]a kaudu.<ref name="RT11m" /> Umbes 95% inimestest on leepra suhtes immuunsed. Oletatakse, et haigusetekitajad satuvad organismi [[ülemised hingamisteed|ülemiste hingamisteede]], peamiselt [[nina]] [[limaskest]]a kaudu või nahavigastuste ja lahtiste haavade kaudu. Pärast nakatumist ilmnevad haigusnähud võrdlemisi hilja – mitme kuu või koguni mitmekümne aasta pärast.<ref name="zXsJQ" /> Vaatamata ebaselgusele nakatumisteede osas arvatakse, et bakteri sihtorganiks on [[endoneurium]].<ref name="ELXnl" /> ==Leepra inimestel== ===Peiteaeg=== Leepra mükobakteri nakkus on aeglase arengu (bakter jaguneb 12–14 päeva) ja pika peiteajaga. Nakatumisest ja nakkuse kandmisest leeprani võib kuluda paar kuud kuni 40 aastat. Leepra mükobakter eluneb [[makrofaagid]]es ja [[Schwanni rakk]]udes.<ref name="0NTGD" /> Haigestuvad peamiselt nõrgenenud [[immuunsus|kaitsevõimega]] inimesed (erinevad füsioloogilised eripärad ja omandatud haiguslikud seisundid). ===Diagnoosimine=== Läbi aegade on kasutusel olnud mitmeastmelised kliiniliste vormide skaalad. Kuna klassifikatsioone on palju, siis on need muutnud uuringute tulemused ebatäpseteks ja raskesti võrreldavateks. Näiteks aastal 1928 oli kasutusel kuus eri vormi: ''lepra tuberculosa'', ''lepra maculosa'', ''lepra anaesthetica'', ''lepra tubero-anaesthetica'', ''lepra maculo-anaesthetica'' ja ''lepra mixta''. Tänapäeval kasutatakse klassifikatsiooni, kus kasutusel on kolm vormi – lepromatoosne, tuberkuloidne ja mittediferentseerunud.<ref name="yNQYQ" /> Diagnoosimisel juhindutakse [[Eesti]]s [[rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon|RHK-10]]. versioonist. Diagnoosimisel võidakse lisaks haigusloo koostamisele teha ka mitu kliinilist testi. Haiguse kindlakstegemiseks võetakse haigelt nahatükke. Proove uuritakse korraga mitmes laboris, et oleks võrdlus- ja kontrollivõimalus. Nii on diagnoos ja vastus kollektiivne, sest arstid peavad diagnoosis 100% kindlad olema. Praegu saadetakse kõik proovid [[Tartu]]s asuvasse naha- ja suguhaiguste kliinikusse.{{lisa viide}} Nõukogude ajal kontrolliti kõiki Eestist pärit proove paralleelselt kahes üleliidulises laboris [[Astrahan]]is ja [[Moskva]]s.<ref name="TlhjP" /> {{Haiguste teabekast | Pilt = Leprosy.jpg| pildi_seleteus = 24-aastane leeprasse nakatunud mees Norras, 1886. | pildi_laius = 250px | DiseasesDB=8478 | RHK10 ={{RHK10|A|A|30|}} | ICD10={{ICD10|A|30||a|30}} | ICD9={{ICD9|030}} | Ladinakeelne nimi=Lepra| MedlinePlus =001347 | eMedicineSubj =med | eMedicineTopic=1281 | eMedicine_mult{{eMedicine2|derm|223}} | MeshID= D007918 | }} '''Leepra rahvusvahelise klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena''' {| class="wikitable sortable" !Alamjaotised !Nimetus |- | A30.0 | Atüüpiline leepra |- | A30.1 | Tuberkuloidne leepra |- | A30.2 | Tuberkuloidne piirleepra |- | A30.3 | Piirleepra |- | A30.4 | Lepromatoosne piirleepra |- | A30.5 | Lepromatoosne leepra |- | A30.8 | Muud leepravormid |- | A30.9 | Täpsustamata leepra |} Tähtis on, et leeprahaige jõuaks võimalikult vara [[dermatoloog|nahahaiguste arsti]] juurde. Kuna haigus võib haarata eri [[elund]]eid, algab tervise halvenemise põhjuse otsimine sageli vale eriarsti juures. Kergemate leepravormide korral ei pruugi haigusetekitajad analüüsidel üldse välja paistagi. Seepärast tuleb algul välistada kõik muud sarnased haigused ja alles siis saab panna konkreetse diagnoosi.<ref name="N6l7c" /> ==Sümptomid== Leepraga seotud seisundite välised tunnused ja sisemine kaasatus on indiviididel väga erineva ulatusega ning olenevad organismi rakulise immuunsuse tekkimisest (indiviidi immunoloogilisest vastusest) ja töövõimest.<ref name="Mlfrz" /> Sümptomite esinemine sõltub sellest, kuidas ja mis kehapiirkonnas reageerib [[rakuline immuunsus]] leepra mükobakterile. Peamiselt avalduvad sümptomid nahal ning perifeersete [[närv]]ide ja ülemiste hingamisteede limaskestade kahjustuse näol. Leepra iseloomulikud välised tunnused on naha ja limaskestade haavandid, villid, laigud, köbrud ([[leproomid]]). Ravimata leepra võib tekitada jäävaid naha, närvide, [[jäse]]mete ja [[silm]]ade kahjustusi. ===Mittediferentseerunud leepra=== Kõige lihtsam leepra kliiniline vorm on mittediferentseerunud leepra. Selle diagnoosiga haigel on haigusnähud väga nõrgalt välja kujunenud või puuduvad üldse. Esimeste nähtudena avalduvad närvide kahjustumise sümptomid. Inimene kõhnub, tal on seedehäired või "reumaatilised" valud. Nahale tekivad punakad laigud, mille keskosas on tundlikkus kadunud.<ref name="N6l7c" /> Dr. Anne Sarve sõnul võivad laigud olla mitmesuguse suuruse ja värvusega, punasest lillakashallini. Nad paiknevad kogu kehal sümmeetriliselt, eriti aga seljal. Laigud ei põhjusta vaevusi, ei sügele ega valuta. On olnud juhtumeid, kui laigud kaovad üldse või muutuvad väga heledaks, halvemal juhul arenevad edasi tuberkuloidseks leepraks, mille korral hakkavad haigel tekkima tõsisemad kaebused. ===Tuberkuloidne leepra=== Tuberkuloidse haigusvormi korral tekivad enamasti jäsemete sirutuspindadele, näole ja põlvedele roosakas-lillakad plekid, muhud. Tekivad mitmed [[närvisüsteem]]i kahjustused: temperatuuri-, valu- ja puutetundlikkus hakkavad tasapisi kaduma, kõigepealt jäsemetel ja plekkide pinnal. Haigel kujunevad välja käsi ja jalgu moonutavad deformatsioonid ning troofilised haavandid. Haiged vigastavad ja põletavad end sageli, kuna nad ei tunne valu ja puudub ohutunne kuumade asjade suhtes.<ref name="liEcd" /> Kahe eespool kirjeldatud leepravormi korral ei leita tavaliselt inimese organismist leeprakepikesi ja need on vähenakkavad.<ref name="liEcd" /> ===Lepromatoosne leepra=== [[Lepromatoosne leepra]] tekitajateks peetakse [[mükobakter]]eid: leepra mükobakterit (1874) ja ''Mycobacterium lepromatosis''<nowiki/>'t (2008). Bakternakkus eluneb mitmes [[Elundkond|elundkonnas]], leeprakolded nahal, [[piirdenärvisüsteem]]is, ülemistes [[hingamisteed]]es, [[retikuloendoteliaalsüsteem]]is, [[luu]]des, silmades ja [[munand]]ites.<ref name="HxwDf" /><ref name="aYRJn" /><ref name="S3Sbw" /> Organismi resistentsuse langemisel võivad eelnevad kaks vormi üle minna väga nakkusohtlikuks lepromatoosseks leepraks, mille kliiniline pilt on niivõrd keeruline, et seda on raske kirjeldada. Lepromatoosne haigusvorm on leeprale kõige iseloomulikum ja nimetatud kolmest vormist ka kõige nakkavam. Haige eritab haigustekitajaid kõige rohkem haiguse algperioodil nina limaskesta sekreediga.<ref name="liEcd" /> Lisaks juba kirjeldatud vormide sümptomitele tekivad haiguslikud muutused nahas, lümfisõlmedes, limaskestadel (eelkõige ninas ja [[kõri]]s), siseelundites (eeskätt [[maks]]as) ja närvisüsteemis. Näol, otsmikul, põskedel, kõrvalestadel, seljal ja kätel-jalgadel tekivad köbrulised punaka tooniga moodustised ehk leproomid.<ref name="yNQYQ" /> Leproomide pehmenemisel deformeerub nina (joon 11){{lisa viide}}. Kulmu- ja ripsmekarvad langevad välja, tekib nn jänesesilm – haige ei saa silmi sulgeda. Leproom võib tekkida ka silma (joon 9){{lisa viide}}, haige võib jääda pimedaks. Väga ohtlik on leproomi teke neelu ja hingamisteedesse, on lämbumisoht. Närvisüsteemi kahjustumise tagajärjel tekib närvipõletik, lihased kõhetuvad, tekivad halvasti paranevad haavandid.<ref name="yNQYQ" /> Nagu [[AIDS]]-i korral, ei taipa ka leepra korral keegi kõige halvemat kahtlustada. Arengumaades leeprahaiged ravi või diagnoosi puudumise tõttu enamasti surevad. Tegelikult tänapäeval keegi enam pidalitõppe surra ei tohiks, kuid kui ravimid ja bakterid koos on organismi liigselt kurnanud, võib haige surra tüsistustesse, näiteks maksakahjustusse. Mõned raskema haigusperioodi järelnähud pole üldse ravitavad (veritsevad haavandid, luustumine) ning lõppevadki surmaga.<ref name="t5SO8" /> ===Elundkonnad=== "''Ühel Sõrve memmel rippus käsi vaid naharibadega keha küljes. Pidalitõbi oli kõhrkoe ajapikku ära purenud. Memm palus tütrel muutunud jäse kääridega maha lõigata. Tütar täitis ema soovi. /.../ Käelõikamine ei teinud memmele valu. Haigetel muutuvad jäsemed tundetuks. Nad võivad saunas pista käe sajakraadisesse vette, ilma et arugi saaksid. Nad kõrvetavad ja vigastavad end nagu väikesed lapsed, sest ei oska valu karta ega tunda.''"<ref name="TlhjP" /> Leepra mükobakter kahjustab lisaks [[katteelundkond|katteelundkonnale]] ja [[skeletisüsteem|luustikule]] ka [[närvisüsteem]]i ja eriti [[närvilõpmeid]], mis kannavad üle [[valusignaal]]e, [[lümfisüsteem]]i kaudu reguleerib nimetatud parasiit eelkõige rakulise immuunsusega seotut. Leepra mükobakter eritab [[fenoolglükolipiid]]i ja siseneb läbi [[basaalmembraan]]i [[neuron|närviraku]] [[akson]]isse.<ref name="Nahahaigused" /> Leeprahaigetel kaob valutunnetus.<ref name="LWOKt" /> Optimaalne elukeskkonna temperatuur on 30 ^°C, bakter on väga tundlik kõrgete temperatuuride suhtes ning eluneb seetõttu kehas elundites ja elundkondades, kus temperatuur on madalam.<ref name="N7Z2Y" /> ===Leeprabakter rakkudes=== Kuna leepra nakatumise teed, mehhanism ja metabolism pole veel täpselt selged, siis oletatakse, et pärast sissehingamist liiguvad bakterid ülemiste hingamisteede kaudu organismi, kus [[fagotsütoos]]i teel toimub bakterite ärasöömine ([[fagotsütoos]]) peamiselt [[makrofaagid]]e poolt. Mõnedel neist aga õnnestub nimetatud etapp vahele jätta ning nad elunevad ja paljunevad makrofaagides (parasiteerivad) ja [[Schwanni rakk]]udes. ===Rinnaga toitmine=== Seni puuduvad kindlad tõendid selle kohta, et leepra mükobakter kanduks lapse toitmisel rinnaga edasi [[rinnapiim]]a kaudu.<ref name="M3VSJ" /> ==Ravi== Kunagi öeldi, et pidalitõbe suudab ravida ainult [[Jeesus]]. Ent tänapäeval rakendatav leepraravi antibiootikumidega võimaldab selle, et leeprahaigeid ühiskonnast ei eraldata, neid saab kodus ravida ning seda korraldavad kohalikud nahaarstid. ===Ravi minevikus=== Teedel ja tänavatel liikudes pidid haiged helistama kellukesi, et oma tulekust märku anda. Haigeid raviti paljudel viisidel, sageli üsna võigaste meetodite ja vahenditega. Näiteks [[Konstantinus Suur]] proovis ennast ravida, andes vande süütute laste veres. Pidalitõve vastu soovitati spetsiaalseid dieete, lahtisteid, [[vein]]is vürtsidega keedetud [[mürkmadu]]sid. Egiptuse vaaraode ravimiseks lasti nende troon vanni, mis oli täidetud sooja [[veri|inimverega]].<ref name="TlhjP" /> Kui inimesel avastati pidalitõbi, viidi ta kirikusse, kus preester piserdas teda pühitsetud veega, manitses ja luges talle [[surnumissa]], seejärel paigutati haige varjupaika, kuhu ta pidi jääma surmani.<ref name="OUoaD" /> Kuni 1940. aastate lõpuosani raviti leeprahaigeid kogu maailmas ''chaulmoogra'' (''Hydnocarpus wightianus'') pähkli õliga. Seda õli süstiti ja määriti nahale ([[leproomid]]ele ja laikudele). Kuigi osadele patsientidele selline ravi mõjus, oli selle pikaajaline efektiivsus kaheldav. Tegu oli pigem kosmeetilise vahendiga: haiguslikel kohtadel nähud vähenesid ja isegi kadusid, kuid lõid hiljem uuesti välja. ''Chaulmoogra'' õliga sarnane õli – ''sapucainha'' õli – leiti ka 1920. aastatel [[Brasiilia]]st. Selle taime mari sisaldab suures osas ainult seemneid, milles 70% on õli. Kuid ka sellel õlil oli vaid kosmeetiline ja leevendav toime. Ravi puudus endiselt.<ref name="VjNlg" /> Pidalitõbiste ravimiseks kasutati ka [[ravimuda]]. Vene kirjaniku [[Nikolai Leskov]]i sulest ilmunud raamatust võib lugeda, et [[Kihelkonna]] ja [[Kiirassaare]] lahes leidunud muda hakati pidalitõbiste ravimiseks kasutama juba XIX sajandi algul. [[Rootsiküla]] mõisa omanik rajas selleks kuue vanniga mudaravila. Mudaravi anti ka kohalike talude saunades. Sageli kasutasid seda primitiivsetes tingimustes antavat kümblusravi samas tõrres ka pidalitõbised. Leskov kirjutab: //''... kas mitte Rootsiküli kuurordi vahendusel ei hakka pidalitõbi levima ...//... ja ilmub ka [[Peterburi]]sse?"''.<ref name="OUoaD" /> Pidalitõvele otsis ravi ka Eesti kuulsaim leepraarst professor [[Aleksander Paldrock]], kes XX sajandi esimesel poolel veetis umbes 40 suve [[Kuressaare]]s pidalitõve kahtlusi uurides ja ravida püüdes. Professor Paldrock leiutas leepra ravimiseks menetluse [[süsihappelumi|süsihappelume]] ja [[kuld|kulla]]preparaatidega, millest sai Eestis ja ka mõnes kohas mujal maailmas põhiline ravimeetod järgmiseks 80 aastaks. Kolm korda oli kaalumisel Paldrockile [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] andmine. Professor oli Saaremaal ja ka kogu maailma meditsiiniringkondades austatud ja kuulus. Aleksander Paldrock saavutas tuntuse väljaspool Eestit, kui ta valiti rahvusvahelise leproloogia seltsi aupresidendiks. See näitab, et Eesti meditsiin ja arstid on leeprale ravi leidmiseks palju teinud ning nende avastused olid maailmas tuntud.<ref>A. Liiv, "End taasilmutanud minevikuäng", Saarte Hääl, 4. veebruar 2012, lk 5</ref> ===Nüüdisaegsed ravimeetodid=== 1960. aastast tulid kasutusele uued efektiivsemad ravimid. Leepra muutus ravitavaks, eluaegne isolatsioon asendus koduse järelraviga. Ravi toimub vastavalt leepra vormile. Uus ravi on kombineeritud mitme preparaadiga. Lepromatoosse leepra esimene ravikuur kestab 24 kuud, tuberkuloidse ja diferentseerimata vormi korral aga 6 kuud. Edaspidine ravi sõltub haiguse kulust. Kui haige ei ole nakkusohtlik, võib teda ravida kodus ja ambulatoorselt. Kui juhtub, et haige peab siiski oma esimese ravikuuri haiglas mööda saatma, on see aeg lühike ega tekita suuri probleeme. Esimese kombineeritud ravimina tuli Eestisse (Kuuda leprosooriumisse) DDS rifadiiniga-diamiinodifenüülsulfoon. Ka praegu kuulub DDS ühe toimeainena kompleksravimisse. Seejärel kasutati laiemalt BCG-d – vaktsiini kaitsvat toimet koos [[kemoteraapia]]ga. BCG on peamiselt siiski laste [[tuberkuloos]]iravim, kuid kuna tuberkuloosi- ja leepratekitajad on ühest perekonnast, aitas tuberkuloosivaktsiin mingil määral ka leepra korral. Praegu on peamine ravimeetod kemoteraapia kombineeritud ravikuurides. Selleks kasutatakse MDT-d – multidrukterapiidi –, mille toimeained on dapsoon, rifadiin ja lampreen. Kui haige peaks mingil põhjusel nende toimeainete suhtes olema resistentne, saab keemikute abil leida ka asendusaineid, mis koostatakse vastavalt patsiendi probleemidele. Põhimõtteliselt on leepra nüüdisajal ravitav, kuid lähtuvalt sellest, et aegsasti seda diagnoosida on ikka veel raske, samuti sellest, et haigusetekitaja on omandamas resistentsust ravimite vastu, ei ole alati võimalik tagada haige täielikku tervenemist.<ref name="liEcd" /> Nakkusoht hakkab pärast ravi alustamist kohe taanduma ja haige teistele enam ohtlik ei ole. Kui kiiresti nakkusoht kaob, sõltub sellest, millises staadiumis on ravi alustatud – kas siis, kui nahal on alles sinakad laigud, või siis, kui haigus on juba kaugele arenenud. Vene ajal oli eluaegne ambulatoorne ravi, nüüd on ravikuurid palju lühemad.<ref name="a025U" /> Ravi on tänapäeval valdavalt medikamentoosne, [[WHO]] soovitused aastast [[1981]] näevad ette [[antibiootikumid]]e – [[klofasimiin]]i, [[rifampitsiin]]i ja [[dapsoon]]i – samaaegset manustamist<ref name="1yIhh" /><ref name="9Y66i" /><ref name="57DU7" /> kahe aasta vältel. Närvikahjustusi ravida ei saa ja need on püsivad.<ref name="Nahahaigused" /> ===Resistentsus=== Mitmed [[leproloog]]id kahtlustasid juba 1970. aastatel, et leepra mükobakter on muteerunud nii, et on muutnud [[ravimid|ravimi]] [[dapsoon]]i suhtes [[resistentsus|resistentseks]].<ref name="c1Gbq" /> ===Tüsistused=== Leeprahaigete uuringud on tuvastanud, et leepra kahjustab mitmeid siseelundeid, näiteks [[neer]]usid. Osad uuringud on tuvastanud, et neerukolded ja/või leepraravimite toime võivad leeprahaige neerusid kahjustada või koguni surma põhjustada.<ref name="TwTwi" /> Neerude kahjustumise all võidakse mõelda nii [[glomerulonefriidid|glomerulonefriit]]i, neeru amüloidoosi, tubulointerstitsiaalnefriiti, kroonilist neerupuudulikkust ja muid haiguslikke seisundeid. ===Statistika=== [[WHO]] aruande kohaselt avastati [[2004]]. aastal 407 791 uut leeprajuhtu.<ref name="v2zr0" /> Eesti on sajandite jooksul olnud leepra-endeemiline maa, kus minevikus esines pidevalt rohkem või vähem haigusjuhte. Süstemaatiline leepraseire algas aastal 1945. Kuni 2003. aastani registreeriti Eestis 1–3 haigusjuhtu aastas. Kokku on aastatel 1945–2011 registreeritud 126 uut haigusjuhtu.<ref name="xddsU" /> Viimane teave leeprahaigete üldarvu kohta pärineb aastast 1992, mil see oli 28. Pärast seda vabariiklik naha- ja suguhaiguste dispanser likvideeriti ning süstemaatiline leepra järelevalve ja seire lõppes.<ref name="xddsU" /> Viimased leeprajuhtumid avastati 2002. aasta mais ja 2011. aasta detsembris. 2002. aastal diagnoositi raske haigus ühel meremehel. Ilmselt tõi ta haiguse kaasa Aafrikast. Tegu oli vanemaealise mehega. Terviseameti kinnitusel registreeriti viimane teadaolev leeprajuhtum 2011. aasta detsembris Tartumaal. Praktilised kogemused näitavad, et hästi korraldatud tervishoiu ja majanduse oludes juhuslikult sissetoodud leeprajuht annab äärmisel juhul mõne üksiku kõrvaljuhu, kuid ei põhjusta epideemiat.<ref name="a025U" /> Viimane leeprajuhtum Eestis diagnoositi [[2011]]. aasta detsembris Tartu maakonnas. [[Maailma Terviseorganisatsioon]] (WHO) registreeris [[2012]]. aasta esimeses kvartalis 105 riigis (v.a Euroopa regioon) ligi 181 941 leeprajuhtumit.<ref name="jMxHO" /> Maailmas on arvatavasti 1,8 miljonit leeprahaiget. Enamik neist elab [[India]]s, [[Brasiilia]]s, [[Bangladesh]]is, [[Indoneesia]]s ja [[Myanmar]]is.<ref name="Nahahaigused" /> ==Leepra ja katseloomad== Pikka aega arvati, et enamikul koduloomadel on leeprabakteri vastu [[kaasasündinud immuunsus]]. Charles W. Duvali ja Eraser B. Gurdi [[1911]]. aastal avaldatud uurimuse kohaselt on aga võimalik loomadel leeprakoldeid tekitada. Eksperimentide käigus arenesid katseloomadel – [[ahv]]idel (''[[Macacus rhesus]]''), [[merisiga]]del, [[kodukits]]edel, kitsetalledel, [[hobune|hobustel]], valgetel [[hiir]]tel ja [[jänes]]tel – organismis leeprakolded, kuid need kadusid mõne kuu jooksul.<ref name="C3Ax1" /> ===Leepra ja üheksavöölased=== {{Vaata|Üheksavöölane}} [[Üheksavöölane|Üheksavöölasi]] kasutati (1971) teadusasutustes loomkatsetes, et uurida inimestel esineva leepraga seotut.<ref name="CODÓN, S. M.," /> Üheksavöölased on ka ainsad teadaolevad loomad, kes võivad inimesi leeprabakteriga nakatada (arvatakse, et kodustatud ja aretatud üheksavöölastel eluneb bakter füsioloogilise eripära – madala kehatemperatuuri tõttu). Vabas looduses elavatel üheksavöölastelt pole leepra mükobakterit seni leitud. ==Ajaloost== Euroopasse levis leepra Indiast ja Hiinast VII sajandil või veelgi varem, ilmselt Kreeka kaubateede kaudu. Algul kutsuti haigust ''elefantiasis kraekorum''. XIII sajandil oli Euroopas juba väga palju leeprahaigeid, mistõttu nad olid suureks nuhtluseks ja nad tuli paigutada eraldi leepravendade majadesse (''domus fratrum leprosorum''), mis asusid tavaliselt kirikute juures. Kirikulistel oli võimalik oma patukoormat lunastada, annetades haigetele ja vaestele raha ja vajalikke asju. [[1050]].–[[1350]]. aastatel levis leepra Euroopasse [[Siiditee]] kaudu [[Lähis-Ida]]st.<ref>{{Netiviide|autor=[[Erki Russow]]|url=https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest|pealkiri=Tallinn 800: esimene kirjalik märge linnaasutusest|väljaanne=[[Postimees]]|aeg=20. aprill 2019 10:30|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190420101231/https://heureka.postimees.ee/6572954/tallinn-800-esimene-kirjalik-marge-linnaasutusest|arhiivimisaeg=2019-04-20}}</ref> [[Keskaeg|Keskajal]] oli leepra diagnoosimise ja haige kogukonnast väljaheitmise õigus [[preester|preestritel]].<ref name="hlUoQ" /> 1873. aastal avastas Norra arst ja patoloog [[Gerhard Armauer Hansen]] pidalitõve tekitaja, bakteri Mycobacterium leprae. Seetõttu on haiguse üks nimetustest Hanseni tõbi. ===Leepra Eestis=== Tartu ülikooli professor [[Karl Dehio]] arvas, et XIII sajandil jõudis pidalitõbi ka Eestisse, kõigepealt Saaremaale. Seda nii kaubateede kui ka ristirüütlite sõjakäikude kaudu. On teada, et Rooma paavsti legaat piiskop [[Andreas Sunonis]] sõdis Saaremaal aastail 1218–1222. Temast pidi saama Liivimaa piiskop, kuid siis selgus, et tal on pidalitõbi. Ta läks tagasi oma kodumaale Taani ja maeti Lundi katedraali 1228. aastal. See aga jääb meile teadmata, kas piiskop tuli Saaremaale juba pidalitõbisena või sai selle haiguse sealt.<ref name="DnnBf" /> Eestis oli mitu leprosooriumi ja leepraga võitlemise organisatsiooni. Nende seas näiteks: *[[Audaku leprosoorium]] *[[Kuuda leprosoorium]] *[[Liivimaa Leepratõrje Selts]] *[[Muuli leprosoorium]] *[[Ninasi leprosoorium]] *[[Pidalitõve Vastu Võitlemise Selts]] *[[Tarvastu leprosoorium]] === Meditsiini ajalugu === Mitme sajandi jooksul kirjeldati leepra vormina [[psoriaas]]i, alles 19. sajandil liigitati need kaheks eraldi haiguslikuks seisundiks.<ref name="psGXg" /> == Vaata ka == *[[leproomid‎]] *[[leprosoorium]] *[[Alice Ball]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="6yPgn">"[[Meditsiinisõnastik]]", 404:2004.</ref> <ref name="F de Verteuil,et al, 1912.">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1579424/ "BACILLUS LEPRÆ IN THE NASAL MUCOUS MEMBRANE"], Can Med Assoc J., jaanuar [[1912]] ; 2(1): 8–14. PMCID: PMC1579424,(vaadatud 05.05.2013)</ref> <ref name="RT11m">[http://www.houstontx.gov/health/ComDisease/hansens.html Hansen's disease (leprosy)], City of Houston Government Center, Health and Human Services.</ref> <ref name="zXsJQ">[[Kuulo Kutsar]], "Leepra tänapäeva maailmas ja Eestis", Horisont, 1, 2006, lk 16</ref> <ref name="ELXnl">[[D. J. Weatherall]], [[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], 1. köide, 5.266–5.273 [[1983]], ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="Nahahaigused">,"Nahahaigused", toimetanud Matti Hannuksela, Jaakko Karvonen, Timo Reunala, Helgi Silm ja Raimo Suhonen, soome keelest tõlkinud Siim Sikk, AS Medicina, lk 228 – 229, 2010, ISBN 9789985829769</ref> <ref name="CODÓN, S. M.,">{{cite journal | author = CODÓN, S. M., ESTECONDO, S. G., GALÍNDEZ, E. J. , CASANAVE, E. B. | title = ULTRASTRUCTURE AND MORPHOMETRY OF OVARIAN FOLLICLES IN THE ARMADILLOChaetophractus villosus (MAMMALIA, DASYPODIDAE) | journal = Brazilian Journal of Biology | volume = 61 | issue = 3 | date = august 2001 | doi = | url = http://dx.doi.org/10.1590/S1519-69842001000300019}}</ref> <ref name="0NTGD">Alan L. Gillen, [http://books.google.ee/books?id=kg4CMqtKt9oC&pg=PA144&dq=Mycobacterium+leprae&hl=et&sa=X&ei=eJS0UceiJqeI7AbCqYDgAw&ved=0CFAQ6AEwBQ#v=onepage&q=Mycobacterium%20leprae&f=false The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues], Master Books, lk 145, 2007, ASIN: B008LXG3F4Google'i raamatu(vaadatud 09.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> <ref name="yNQYQ">K, Kutsar, "Leepra tänapäeva maailmas ja Eestis", Horisont, 1, 2006, lk 16</ref> <ref name="TlhjP">I. Palli, V. Lepassalu, "Pikk hüvastijätt leepraga", 1998 URL= https://web.archive.org/web/20000110082029/http://www.postimees.ee/luup/98/10/sise4.htm</ref> <ref name="N6l7c">[https://web.archive.org/web/20140715041207/http://www.terviseleht.ee/200109/9_pidali.php?gallup=tulemused "Kas pidalitõbi on Eestist kadunud?"], [[Naomi Loogna]], 2001.</ref> <ref name="Mlfrz">[[D. J. Weatherall]], [[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], 1.köide, 5.266–5.273 [[1983]], ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="liEcd">A. Sarv, "Kas koos pidalitõvega järgmisesse aastatuhandesse?" Kodutohter, 1, 1995, lk 14–17</ref> <ref name="HxwDf">D. J. Weatherall, John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, 1. köide, 5.266–5.273, 1983, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="aYRJn">Han, X. Y., Seo, Y. H., Sizer, K. C., Schoberle, T., May, G. S., Spencer, J. S., Li, W., Nair, R. G., [http://ajcp.ascpjournals.org/content/130/6/856.full.pdf "A new Mycobacterium species causing diffuse lepromatous leprosy"], Am. J. Clin. Pathol., detsember 2008;130(6):856-64.</ref> <ref name="S3Sbw">Xiang Y. Han,Kurt C. Sizer, Erika J. Thompson, Juma Kabanja, Jun Li, Peter Hu, Laura Gómez-Valero,Francisco J. Silva, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2747882/ Comparative Sequence Analysis of Mycobacterium leprae and the New Leprosy-Causing Mycobacterium lepromatosis], J Bacteriol., oktoober 2009; 191(19): 6067–6074. doi: 10.1128/JB.00762-09.,(vaadatud 10.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> <ref name="t5SO8">L. Tadolder, "Pidalitõbi oli, on ja jääb", Eesti sõnumid, 3. aprill, 1995, lk 2</ref> <ref name="LWOKt">Alan L. Gillen, [http://books.google.ee/books?id=kg4CMqtKt9oC&pg=PA144&dq=Mycobacterium+leprae&hl=et&sa=X&ei=eJS0UceiJqeI7AbCqYDgAw&ved=0CFAQ6AEwBQ#v=onepage&q=Mycobacterium%20leprae&f=false The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues], Master Books, lk 144, 2007, ASIN: B008LXG3F4, Google'i raamatu(vaadatud 09.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> <ref name="N7Z2Y">Alan L. Gillen, [http://books.google.ee/books?id=kg4CMqtKt9oC&pg=PA144&dq=Mycobacterium+leprae&hl=et&sa=X&ei=eJS0UceiJqeI7AbCqYDgAw&ved=0CFAQ6AEwBQ#v=onepage&q=Mycobacterium%20leprae&f=false The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues], Master Books, lk 144, 2007, ASIN: B008LXG3F4, Google'i raamatu osaline(vaadatud 09.06.2013)</ref> <ref name="M3VSJ">Ruth A. Lawrence, Robert M. Lawrence, [http://books.google.ee/books?id=jhQ2zHnKEKwC&pg=PA414&lpg=PA414&dq=leprosy+and+breastfeeding&source=bl&ots=oXICkVOXxb&sig=3Nb46j70N3bHsH1mnjAd-3T3usM&hl=et&sa=X&ei=fhGQU-3mJIz07AbOmYC4BA&ved=0CFsQ6AEwBw#v=onepage&q=leprosy%20and%20breastfeeding&f=false Breastfeeding: A Guide for the Medical Profession], 7.väljaanne, lk 414, 2011, Mosby</ref> <ref name="OUoaD">K. Kõrge, "Kui Audakul oli leprosoorium", Eesti Loodus, 1981, lk 5, 333, 336–339</ref> <ref name="VjNlg">{{Netiviide |pealkiri=History of Leprosy |url=http://www.stanford.edu/group/parasites/ParaSites2005/Leprosy/history.htm |vaadatud=2014-06-13 |arhiivimisaeg=2012-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120628184011/http://www.stanford.edu/group/parasites/ParaSites2005/Leprosy/history.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="a025U">A. Uustalu, "Aastasadu inimesi hirmutanud pidalitõbi ilmutas end Eestis" Õhtuleht, 25. jaanuar, 2002, lk 2</ref> <ref name="1yIhh">Alan L. Gillen, [http://books.google.ee/books?id=kg4CMqtKt9oC&pg=PA144&dq=Mycobacterium+leprae&hl=et&sa=X&ei=eJS0UceiJqeI7AbCqYDgAw&ved=0CFAQ6AEwBQ#v=onepage&q=Mycobacterium%20leprae&f=false "The Genesis of Germs: The Origin of Diseases and the Coming Plagues"], Master Books, lk 145, 2007, ASIN: B008LXG3F4, Google'i raamatu osaline(vaadatud 09.06.2013)]</ref> <ref name="9Y66i">Burke A. Cunha, [http://books.google.ee/books?id=IAnpjROcw-UC&pg=PA254&lpg=PA254&dq=A+new+Mycobacterium+species+causing+diffuse+lepromatous+leprosy&source=bl&ots=CKUzlOoOvI&sig=UGWBHfKvssjo3oPCZFgeIbMOqJ4&hl=et&sa=X&ei=vlu1UbScJqSe0wWZtoCYCg&ved=0CGsQ6AEwCTgU#v=onepage&q=A%20new%20Mycobacterium%20species%20causing%20diffuse%20lepromatous%20leprosy&f=false "Antibiotic Essentials 2009"], 8. trükk, lk 254–255, 2009, ISBN 978-0-7637-7219-2.Google'i raamatu osalinevaadatud (10.06.2013)</ref> <ref name="57DU7">Burke A. Cunha, [http://books.google.ee/books?id=58iq1Cfr-TUC&pg=PA283&dq=A+new+Mycobacterium+species+causing+diffuse+lepromatous+leprosy&hl=et&sa=X&ei=nWi1Ua6DJ6Ty7AbkjIHoDg&ved=0CEwQ6AEwBA#v=onepage&q=A%20new%20Mycobacterium%20species%20causing%20diffuse%20lepromatous%20leprosy&f=false''Antibiotic Essentials 2013], 12.trükk, lk 283–284, 2013, ISBN 978-1-284-02798-3, Google'i raamatu osalinevaadatud (10.06.2013)</ref> <ref name="c1Gbq">Leonid B. Heifets, [http://books.google.ee/books?id=YMBBGKIS1EwC&pg=PA175&dq=Mycobacterium+Leprae&hl=et&sa=X&ei=7TuHU9n6FOLF7AaomIHgCA&ved=0CFIQ6AEwBQ#v=onepage&q=Mycobacterium%20Leprae&f=false Drug Susceptibility in the Chemotherapy of Mycobacterial Infections], lk 173, 1991, CRC Press, Google'i raamatu(vaadatud 29.05.2014)</ref> <ref name="TwTwi">Geraldo Bezerra da Silva Júnior; Elizabeth De Francesco Daher, [http://www.scielo.br/scielo.php?script=sci_arttext&pid=S1413-86702006000200007 Renal involvement in leprosy: retrospective analysis of 461 cases in Brazil], Brazilian Journal of Infectious Diseases, Braz J Infect Dis vol.10 no.2 Salvador Apr. 2006, http://dx.doi.org/10.1590/S1413-86702006000200007,(vaadatud 25.06.2014)</ref> <ref name="v2zr0">[http://www.who.int/lep/resources/TAG7RPT.pdf Report of the Seventh Meeting of the WHO Technical Advisory Group on the Elimination of Leprosy], Geneva, 4–5 aprill 2005,(vaadatud 06.09.2014)</ref> <ref name="xddsU">K. Kutsar, "Leepra tänapäeva maailmas ja Eestis", Horisont, 1, 2006, lk 16</ref> <ref name="jMxHO">WHO, [http://www.who.int/wer/2012/wer8734.pdf Weekly epidemiological record], 24. august 2012, 87. köide, 34 (lk 317–328),(vaadatud 08.06.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> <ref name="C3Ax1">Charles W. Duval, Eraser B. Gurd,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2124910/ Experimental immunity with reference to the bacillus of Leprosy, PART I. A STUDY OF THE FACTORS DETERMINING INFECTION IN ANIMALS], J Exp Med., 1. august 1911; 14(2): 181–195., PMCID: PMC2124910,(vaadatud 18.04.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref> <ref name="hlUoQ">Külli Kuusik, [[Tartu Ülikool]], [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/43770/Kuusik_BA_2014.pdf TERVISHOIU KORRALDUS NARVAS 1646–1666], bakalaureusetöö, Tartu 2014,(vaadatud 6.04.2015)</ref> <ref name="DnnBf">A. Sarv, "Sada aastat Audaku leprosooriumi asustamisest", Hippokrates, juuni, 45, 2003, lk 460–465</ref> <ref name="psGXg">Eckes LK., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/350808 Psoriasis and leprosy in the light of common history. A contribution on epidemiology and differential diagnosis. Lühikokkuvõte.], Hautarzt. juuni 1978 ;29(6):331-6.,(vaadatud 06.01.2015)</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel612_588.html "Pidalitõbi – vari minevikust"] Horisont nr 1/2006 *[http://www.ohtuleht.ee/461609 Aastasadu inimesi hirmutanud pidalitõbi ilmutas end Eestis] * WHO, [http://www.who.int/lep/situation/PrevStart2007a.pdf?ua=1 Leprosy: prevalence rates, beginning of 2007] * WHO, [http://www.who.int/lep/situation/LEPPRATEJAN2009.pdf?ua=1 Leprosy: prevalence rates, data reported to WHO as of beginning January 2009] * WHO, [http://www.who.int/lep/situation/Leprosy_PR_2010.pdf?ua=1 Leprosy: prevalence rates, data reported to WHO as of beginning January 2011] * WHO, [http://www.who.int/lep/situation/Leprosy_PR_2011.pdf?ua=1 Leprosy: prevalence rates, data reported to WHO as of beginning January 2012] * [https://novaator.err.ee/1161158/ootamatu-pidalitobi-rasib-aafrika-simpanse "Ootamatu: pidalitõbi räsib Aafrika šimpanse"] ERR Novaator, 19. november 2020 * [https://novaator.err.ee/1608396776/geeniteadlane-pidalitove-evolutsioon-on-arvatust-mitmekesisem "Geeniteadlane: pidalitõve evolutsioon on arvatust mitmekesisem"] ERR Novaator, 9. november 2021 [[Kategooria:Nakkushaigused]] odn1k1lfvlsta3kntoxnnrfttd6uh1l 0 278093 7231777 6932566 2026-09-10T15:17:56Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Suhkurtõbi]]; lisatud [[Kategooria:Diabeet]] 7231777 wikitext text/x-wiki [[Pilt:CDC Preventing Chronic Diseases Diabetes.jpg|pisi|Veresuhkru mõõtmine]] '''Veresuhkur''' on inimese või looma veres sisalduv [[glükoos]]. Tühja kõhuga inimese veresuhkru, täpsemalt vere glükoosisisalduse normivahemik on 3,3–5,5 mmol/l ([[mool|millimooli]] liitri kohta). Veresuhkur moodustub [[seedetrakt]]is [[süsivesik]]utest ja jõuab [[insuliin]]i abiga [[kude]]desse. == Veresuhkru väärtus == Suhkur ehk glükoos on keharakkude peamine energiaallikas. See on vajalik kõigi elundite ja süsteemide normaalseks toimimiseks. Kõrgel veresuhkrul (hüperglükeemia) või madalal veresuhkrul (hüpoglükeemial) võivad aga olla tõsised tagajärjed inimese tervisele. == Veresuhkru taset mõjutavad tegurid == '''Toitumine''' Toitude, eriti süsivesikuterikaste toitude söömine võib tõsta vere glükoosisisaldust. '''Kehaline aktiivsus''' Treening võib alandada vere glükoosisisaldust, kuna lihased kasutavad seda energiaallikana. '''Haigused''' Mõned haigused, nagu diabeet, võivad põhjustada veresuhkru taseme häireid. == Veresuhkru taseme mõõtmine == '''Veresuhkru taseme mõõtmine''' on protseduur, mis võimaldab määrata glükoosi (suhkru) kogust veres teatud ajahetkel. See on oluline suhkurtõvega inimeste suhkrutaseme jälgimiseks ja võimalike kehas suhkru töötlemisega seotud probleemide väljaselgitamiseks. === Veresuhkru taseme mõõtmise meetodid === '''Glükoosimõõturid:''' need on käeshoitavad seadmed, mis kasutavad teie suhkrutaseme mõõtmiseks tilka verd. Inimene asetab väikese tilga verd testribale, mis sisestatakse mõõturisse. Seejärel analüüsib glükomeeter patsiendi veresuhkru taset ja kuvab tulemused ekraanil. '''Pidevad glükoosimõõturid:''' neid seadmeid kantakse kehal ja need jälgivad pidevalt veresuhkru taset läbi naha. Neid kasutatakse suhkru taseme jälgimiseks sagedamini ja pidevalt. '''Laboratoorsed vereanalüüsid:''' teie suhkru taseme täpsemaks mõõtmiseks võidakse teha laboratoorseid vereanalüüse. Patsient annab vereproovi, mida seejärel laboris analüüsitakse. == Määrus == Keha homöostaatiline mehhanism hoiab veresuhkru taset kitsas vahemikus. See koosneb mitmest koostoimivast süsteemist, millest hormoonregulatsioon on kõige olulisem. On kahte tüüpi vastastikku antagonistlikke metaboolseid hormoone, mis mõjutavad vere glükoosisisaldust: * kataboolsed hormoonid (nagu glükagoon, kortisool ja katehhoolamiinid), mis suurendavad vere glükoosisisaldust; * ja üks anaboolne hormoon (insuliin), mis vähendab vere glükoosisisaldust. Need hormoonid erituvad pankrease saarekestest (endokriinsete kudede kimpudest), mida on nelja tüüpi: alfa (A) rakud, beeta (B) rakud, delta (D) rakud ja F rakud. Glükagooni sekreteerivad alfarakud, insuliini aga beetarakud. Koos reguleerivad nad veresuhkru taset negatiivse tagasiside kaudu, protsessi, kus ühe reaktsiooni lõppsaadus stimuleerib teise reaktsiooni algust. Vere glükoosisisalduse korral alandab insuliin glükoosi kontsentratsiooni veres. Madalam veresuhkru tase (insuliini sekretsiooni toode) käivitab glükagooni sekretsiooni ja kordab tsüklit. Vere glükoosisisalduse stabiilsena hoidmiseks muudetakse insuliini, glükagooni, epinefriini ja kortisooli. Kõigil neil hormoonidel on erinev vastutus vere glükoosisisalduse reguleerimisel; kui veresuhkur on liiga kõrge, käsib insuliin lihastel võtta endasse üleliigne glükoos glükogeeni säilitamiseks. Glükagoon reageerib liiga madalale vere glükoositasemele; see teavitab kude vabastama glükogeenivarudest veidi glükoosi. Epinefriin valmistab lihased ja hingamissüsteemi ette tegevuseks „võitle või põgene“ reaktsiooni korral. Lõpuks varustab kortisool keha raske stressi ajal kütusega. '''Vere glükoositaseme tähtsus''' Vere glükoosisisaldus on oluline tervisenäitaja (loe edasi), mida ei tohiks alahinnata. Glükoos on rakkude ja elundite peamine energiaallikas, mistõttu on see oluline normaalse kehafunktsiooni säilitamiseks. ==Viited== *Updated December 06, 2018, Written by Adam Cloe, [https://healthyeating.sfgate.com/connection-between-blood-sugar-emotions-9705.html What Is the Connection Between Blood Sugar and Emotions?], sfgate.com [[Kategooria:Veri]] [[Kategooria:Diabeet]] 8xnwll6u6lusuvn0a076n8rlsjmtbsn 0 279727 7231882 6317442 2026-09-10T21:01:18Z Kuriuss 38125 7231882 wikitext text/x-wiki {{vikinda}}{{toimeta}}{{keeletoimeta}}{{kaasajasta}} '''Spermaanalüüs''' ka '''seemnevedeliku analüüs''' (saksa k ''spermiogramm'') on [[ejakulaat|ejakulaadi]] ehk [[mees|mehe]] [[seemnevedelik]]u proovi laboratoorne analüüs, mida teostatakse mehe [[urogenitaalsüsteem]]i tervisliku seisundiga (sh viljastamisvõime hindamiseks) seotu hindamiseks. Spermaanalüüse teostatakse mitmete haiguslike seisundite diagnoosimiseks aga seda peetakse vajalikuks ka juhul, kui on alust kahtlustada mehe [[viljatus]]t (ta ei saa lapsi) või on vaja otsustada, kas pärast [[vasektoomia]]t on tulemuseks patsiendi [[steriilsus]] (RHK-10 alamjaotis Z30.8 "Vasektoomiajärgne spermatosoidide loendus"). Usaldusväärseimkas loetakse tulemused mis saadakse, kui eelmisest [[seemnepurse|seemnepurskest]] on möödas 3–5 päeva. Hoiduda tuleks alkoholi tarvitamisest. Kui patsient tarvitab ravimeid, peaks ta konsulteerima arstiga. Kõrge palavik (> 38&nbsp;°C) viimase 3 kuu jooksul võib mõjutada analüüsi tulemust negatiivselt. Laboratoorne uuring algab veeldumise uurimisest, mis reeglina toimub 15–30 minuti pärast. Mikroskoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Spermaanalüüsi ei tehta tänapäeval kiirtestidega. === Spermaproovi andmine analüüsiks === [[Spermaproov]] ehk [[seemnevedelik]]uproov tuleb koguda eelkaalutud steriilsesse nõusse. Sperma kogutakse uuritava poolt masturbatsiooni teel soovitatavalt labori lähedal asuvas privaatruumis. Vajadusel võib analüüsi andmisel osaleda ka partner, kuid seejuures ei tohi olla kokkupuudet partneri limaskestadega (suu, suguelundid jne). Kui sperma kogumine ei õnnestu privaatruumis, võib seda teha kodus tingimusel, et sperma jõuab pärast seemnepurske toimumist vähemalt 1 tunni jooksul laborisse. Sel juhul peab patsient hoidma spermat oma ihu ligidal (nt püksivärvli vahel). Erandjuhtudel saab spermaproovi võtta seksi ajal, kasutades selleks spetsiaalset laboratoorse kvaliteediga kondoomi. == Referentsväärtused WHO andmetel == [[Maailma Terviseorganisatsioon]] on välja andnud mitmeid labori käsiraamatuid "WHO laboratory manual for the examination and processing of human semen"(2010)),<ref>''WHO laboratory manual for the examination and processing of human semen'', 5th ed, 2010, ISBN 978 92 4 154778 9, [http://whqlibdoc.who.int/publications/2010/9789241547789_eng.pdf Veebiversioon (vaadatud 30.06.2013)]</ref> millega püütakse mehe seemnepursatise ehk ejakulaadi uurimismeetodeid standardida. {| class="wikitable" width="70%" |- class="hintergrundfarbe9" | colspan="2" | Spermaproovi standarditud referentsväärtused WHO järgi |- | Ejakulaadi maht || ≥ 1,5 ml (1,4–1,7) |- | [[pH-väärtus]] || ≥ 7,2 |- | Kontsentratsioon || ≥ 15 mln spermatosoidi / ml |- | [[Spermatosoid]]ide koguarv || ≥ 40 mln/ml |- | Liikuvus || ≥ 32% AB ehk liikuvad |- | [[Morfoloogia (Bioloogia)|Morfoloogia]] : normaalseid || 4% (3,0–4,0%) |- | Spermatosoidide elulisuse test ([[eosiin]]i-test) || ≥ 50% |- | Spermatosoidide immuunantikehade test (''mixed antiglobulin reaction'' ehk MAR-test) || vähem kui 50% spermatosoide seotud antikehadega |- | [[Leukotsüüdid]] || < 1 mln/ml |- |} === Spermaanalüüsi markerid === ==== Makroskoopilised ja füüsikalis-keemilised uuringud ==== Nende parameetrite hulka kuuluvad sperma välimuse, viskoossuse, veeldumisaja ja pH hindamine. Normaalne sperma on aluseline, happeline pH hävitab seemnerakud. Punane või pruunikas värvus võib tähendada, et spermas leidub verd. Ideaalseks peetakse, kui sperma hulk on minimaalselt 1,5 ml ja veeldumine kestab umbes 15–30 minutit. Vajadusel tohib spermat veeldumise soodustamiseks rahulike ringjate liigutustega loksutada. Kui sperma 1 tunni jooksul täielikult ei homogeniseeru, siis fikseeritakse see protokolli ja alustatakse mikroskoopilisi analüüse. === Mikroskoopilised uuringud === ==== Spermatosoidide kontsentratsioon ==== [[Spermatosoid]]ide kontsentratsioon on seemnerakkude ehk spermide arv ühes milliliitris spermas. Spermatosoidide kontsentratsiooni ejakulaadis loendatakse hemotsütomeetriga. Sagedamini loendatakse kontsentratsiooni faaskontrastmikroskoobi abil, kasutades spetsiaalset loenduskambrit (näiteks [[Neubaueri kamber]]). Selleks lahjendatakse spermat spetsiaalse lahusega. Vastavalt eelnevalt täheldatud seemnerakkude arvule natiivpreparaadis tuleb otsustada, kui suures hulgas lahuses tuleb spermat lahjendada. Lahjendatud sperma pannakse kambrisse, lastakse 5 minutit [[niiskus]]e käes seista ja siis loendatakse seemnerakud mikroskoobi all. Pärast seemnerakkude loendust arvutatakse seemnerakkude kontsentratsioon välja arvutada lahjendusastme järgi. ==== Liikuvus ==== WHO andmetel (5) hinnatakse liikuvust kolmepallisüsteemis: # progressiivsed ehk edasiliikuvad (AB) # mitteprogressiivsed ehk kohapeal liikuvad (C) # liikumatud (D) Uuring viiakse läbi mikroskoopiliselt. Edasiliikuvad spermid liiguvad vähemalt 25 mikromeetrit sekundis 37 kraadi juures, minimaalselt 20 mikromeetrit sekundis 20 kraadi juures. Kohapeal liikuvateks loetakse sperme, mis liiguvad 5 mikromeetrit sekundis edasi ja tagasi. Liikuvust loetakse normaalseks, kui edasiliikuvaid sperme on enam kui 38%. ==== Morfoloogia ==== Eriline tähendus viljakuse uuringul on spermide kuju hindamisel, kuid referentsväärtuse suhtes pole kokkuleppele jõutud. 1992. aastal(2) on normaalse kujuga spermatosoidide hulgaks loetud 30%, hiljem on normväärtust langetatud 15%-le. Meetodit on püütud ühtlustada ja saavutada keskmine normväärtus(1). Spermide morfoloogiat saab hinnata erinevate kriteeriumide järgi. Mikroskoopiliselt hinnatakse normaalse kujuga sperme, samuti vormimuutusi spermide peades, keskosades ja sabades ja spermide arenguvigu (topeltpeaga või -sabaga spermid). WHO kriteeriumide kõrval on hindamiskriteeriumeid ka Krügeri järgi. (3) (4) ==== Ümarrakud ==== Kõik ümarad elemendid natiivpreparaadis. Loendatakse kambris nagu spermatosoidide kontsentratsiooni. Ümarrakkude kontsentratsiooni loetakse normaalseks, kui see on 1 miljon milliliitris või vähem. Ümarrakke diferentseeritakse rakkude eristamisega mikroskoopiliselt spetsiaalselt värvitud äigepreparaadis. ==== Tsütoloogia ==== Ümarrakkude eristamiseks tehakse spetsiaalse värvinguga äigepreparaat. Tsütoloogias loendatakse: # Teised tuumaga rakud: nende hulka kuuluvad spermatogeneesi rakud ja kõik muud tuumaga rakud, mille tsütoplasmas ei ole sõmerust # [[Neutrofiil]]id ehk neutrofiilne granulotsüüt, õgirakk – nende arv on oluline eesnäärmepõletiku või suguteede põletiku diagnostikas. Normaalseks loetakse, kui neutrofiile on 0,2 miljonit milliliitris. (WHO andmed) # [[Makrofaag]]id – monotsüüdid # Tuumata rakud ==== Vitaalsus ehk elulisus ==== Elulisust määratakse eosiiniga värvitud preparaadis, värvunud spermidesse on sisse tunginud rakumembraan. Mikroskoopiliselt loendatakse eosiiniga värvunud ja värvumata spermatosoide. Elusad spermid ei ole eosiiniga värvunud. ==== Spermatosoididevastaste antikehade test ==== Spermatosoididevastaste antikehade tulemine seemnevedelikku võib samuti viljakust kahjustada ("immunoloogiline infertiilsus")(5). Antikehad sihivad end spermide vastu ja seovad endid spermide pea külge ja spermid aeglustuvad. Sellepärast nimetatakse uuringut sega-antiglobuliini reaktsiooniks (Mixed antiglobulin reaktion) (MAR)) või antikehade testiks IgA ja IgG. Testi põhimõte seisneb selles, et antikehadega seotud spermatosoidid mikroskoobi all on nähtavad partiklitega seotuna. Partiklid on nähtavad kerajatena. Pooled liikuvad seemnerakud tohivad olla antikehadega ja partiklitega seotud. === Biokeemilised uuringud === Viiakse läbi vastavalt labori käsiraamatu juhendile erinevaid [[laboratoorne diagnostika|laboratoorse diagnostika]] meetodeid kasutades. Spermaproovi uuringud ja mõningad normväärtused:<ref>{{Netiviide |url=http://www.quattromed.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/sperma-uuringud/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-06-30 |arhiivimisaeg=2013-07-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130727090003/http://www.quattromed.ee/arstile/laboriteatmik/tulemuste-interpretatsioonid/sperma-uuringud/ |url-olek=ei tööta }}</ref> *[[Maltaas|Alfaglükosidaas]] [[seminaalplasma]]s (SemP-alfa-Glucosidase)> 11 mU/l ejakulaat *[[Fruktoos]] seminaalplasmas (SemP-Fruc)> 13 µmol/l Ejakulaat *[[Tsink]] seminaalplasmas (SemP-Zn) ka Zn-T µmol/ejakulaadi kohta > 2,4 µmol/l ejakulaat ==== Spermaproovi tulemuste interpreteerimine ==== WHO kehtestatud inimspermaanalüüsi tulemusi saab interpreteerida WHO-s kehtestatud reeglite alusel ja soovitatavalt erialase väljaõppe saanud spetsialisti poolt. Selleks, et vältida [[väärpositiivne tulemus|väärpositiivset tulemust]] ja/või [[väärnegatiivne tulemus|väärnegatiivset tulemust]] soovitatakse teha mitu spermaproovi järjest. ===== Interpreteerimine võrdlusväärtuste alusel WHO järgi (1) ===== {| class="wikitable" width="70%" |- class="hintergrundfarbe5" | colspan="2" | Spermaproovi tõlgendus WHO võrdlusväärtuste järgi |- | [[Normospermia]] || normaalne sperma, [[seemnerakk]]ude normaalne hulk, kuju ja liikuvus spermavedelikus |- | [[Oligozoospermia]] (spermatosoidide vähesus) || < 20 mln/ml |- | valign="top" | [[Astenozoospermia]] || < 50% progressiivselt liikuvaid (AB grupp) seemnerakke ja<br /> < 25% kiirelt liikuvaid seemnerakke A grupp |-|- | [[Teratozoospermia]] || morfoloogias normaalsete spermatosoidide arv normist madalam ja väärarenguga spermatosoidide arv suurem |- | [[Oligoastenoteratozoospermia]] ([[OAT-sündroom]]) || ejakulaadi proovis normaalsete seemnerakkude arv ja liikuvus vähene |- | [[Azoospermia]] || seemnerakkude täielik puudumine |- | [[Aspermia]] || sperma tootmise või ejakulatsiooni võimetus |- |} ==== Muud kõrvalekalded normist ==== * Multispermia (polüspermia) – sperma maht > 6 ml * Hüpospermia (parvispermia) – sperma maht < 2 ml * Krüptozoospermia –< 1 mln spermi / ml * Hüperzoospermia –> 150 mln spermi / ml * Polüzoospermia –> 200 mln spermi / ml * Nekrozoospermia – kõik spermid liikumatud (D 100%) == Viited == {{Viited|}} == Kirjandus == *1.↑ a b c d World Health Organization. Laboratory manual for the examination of human semen and sperm–cervical mucus interaction, WHO 5th ed. WHO Juni 2010. *2.↑ a b World Health Organization. Laboratory manual for the examination of human semen and sperm–cervical mucus interaction, 3rd ed. Cambridge, Cambridge University Press, 1992. *3.↑ T.F. Kruger et al: New method of evaluating sperm morphology with predictive value for human in vitro fertilization. Urology, 1987 30(3), S. 248 – 51. PMID 3629768 *4.↑ R. Menkveld, T.F. Kruger: Advantages of strict (Tygerberg) criteria for evaluation of sperm morphology. Int J Androl. 1995 (18), Suppl 2, S.36 – 42. Review. PMID 8719857 *5.↑ K. Abshagen, H.M. Behre, T.G. Cooper, E. Nieschlag: Influence of sperm surface antibodies on spontaneous pregnancy rates, Fertility and Sterility, 70 (2),1998, S. 355 – 356 PMID 9696234 [[Kategooria:Uroloogia| ]] 93wl3htdmkt0nzkzkoqt2bvnp4ygp8r 0 280751 7231764 7200645 2026-09-10T14:26:50Z Svencapoeira 67038 7231764 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Punalehik | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Hiid-punalehik1.jpg | pildi_seletus = [[Hiid-punalehik]] ''Entoloma sinuatum'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = '''Punalehik''' ''Entoloma'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Punalehik''' (''Entoloma'') on perekond sugukonnast [[punalehikulised]]. Selles perekonnas on umbes 1000 liiki. Eestis on punalehikuid uurinud [[Vello Liiv]]. ==Liike== *''[[Entoloma alvarense]]'' *''Entoloma aprile'' – [[aprilli punalehik]] *''[[Entoloma araneosum]]'' *''[[Entoloma asprellum]]'' *''Entoloma bloxamii'' – [[Bloxami punalehik]] *''Entoloma byssisedum'' – [[külg-punalehik]] *''[[Entoloma caccabus]]'' *''[[Entoloma caesiocinctum]]'' *''Entoloma catalaunicum'' – [[kataloonia punalehik]] *''Entoloma cetratum'' – [[sätendav punalehik]] *''[[Entoloma chalybeum]]'' *''[[Entoloma clandestinum]]'' *''Entoloma clypeatum'' – [[kilp-punalehik]] *''Entoloma cocles'' – [[sooneline punalehik]] *''Entoloma conferendum'' – [[risteoseline punalehik]] *''[[Entoloma conocybecystis]]'' (kirjeldatud Eestist)<ref>[https://repository.naturalis.nl/pub/532227/PERS1992015001003.pdf New taxa of Entoloma (Basidiomycetes, Agaricales) from Estonia and Karelia]</ref> *''Entoloma corvinum'' – [[vares-punalehik]] *''[[Entoloma costatum]]'' *''[[Entoloma cuneatum]]'' *''[[Entoloma cyanulum]]'' *''[[Entoloma depluens]]'' *''[[Entoloma depressum]]'' *''[[Entoloma dichroum]]'' *''[[Entoloma dysthaloides]]'' *''[[Entoloma elodes]]'' *''Entoloma euchroum'' – [[puidu-punalehik]] *''Entoloma excentricum'' – [[ekstsentriline punalehik]] *''[[Entoloma formosum]]'' *''Entoloma griseocyaneum'' – [[hallikassinine punalehik]] *''[[Entoloma hebes]]'' *''[[Entoloma hirtipes]]'' *''[[Entoloma hirtum]]'' *''Entoloma incanum'' – [[roheline punalehik]] *''[[Entoloma infula]]'' *''[[Entoloma inusitatum]]'' *''[[Entoloma jubatum]]'' *''[[Entoloma juncinum]]'' *''[[Entoloma korhonenii]]'' *''[[Entoloma lactarioides]]'' *''Entoloma lampropus'' – [[hall punalehik]] *''Entoloma lanicum'' – [[naba-punalehik]] *''[[Entoloma lanuginosipes]]'' *''[[Entoloma leochromus]]'' (kirjeldatud Eestist) *''[[Entoloma lepidissimum]]'' *''[[Entoloma linkii]]'' *''Entoloma lividoalbum'' – [[kobar-punalehik]] *''[[Entoloma lividocyanulum]]'' *''[[Entoloma longistriatum]]'' *''[[Entoloma luridoalbum]]'' *''[[Entoloma majaloides]]'' *''Entoloma mammosum'' – [[näsa-punalehik]] *''[[Entoloma melanochroum]]'' *''[[Entoloma minutum]]'' *''Entoloma mougeotii'' – [[violett-punalehik]] *''[[Entoloma murraii]]'' *''[[Entoloma mutabilipes]]'' (kirjeldatud Eestist) *''[[Entoloma nefrens]]'' *''[[Entoloma neglectum]]'' *''[[Entoloma nigrocinnamomeum]]'' *''[[Entoloma niphoides]]'' *''[[Entoloma ochromicaceum]]'' (kirjeldatud Eestist) *''Entoloma papillatum'' – [[näsa-punalehik]] *''[[Entoloma parkensis]]'' *''[[Entoloma phaeocyathus]]'' *''[[Entoloma plebeioides]]'' *''Entoloma plebejum'' – [[plebei punalehik]] *''Entoloma pleopodium'' – [[kollane punalehik]] *''[[Entoloma poliopus]]'' *''[[Entoloma politoflavipes]]'' (kirjeldatud Eestist) *''[[Entoloma politum]]'' *''Entoloma porphyrophaeum'' – [[pruun punalehik]] *''Entoloma prunuloides'' – [[jahu-punalehik]] *''Entoloma quadratum'' – [[lõheroosa punalehik]] *''[[Entoloma querquedula]]'' *''[[Entoloma repandum]]'' *''Entoloma rhodopolium'' – [[läik-punalehik]] *''[[Entoloma rhombisporum]]'' *''[[Entoloma rhynchocystidiatum]]'' (kirjeldatud Eestist) *''[[Entoloma roseotinctum]]'' (kirjeldatud Eestist) *''Entoloma roseum'' – [[roosa punalehik]] *''[[Entoloma rugosum]]'' *''[[Entoloma rusticoides]]'' *''[[Entoloma sacchariolens]]'' *''Entoloma sepium'' – [[ploomi-punalehik]] *''[[Entoloma sericatum]]'' *''Entoloma sericeum'' – [[siid-punalehik]] *''Entoloma serrulatum'' – [[mustserv-punalehik]] *''Entoloma sinuatum'' – [[hiid-punalehik]] *''Entoloma sodale'' – [[hall punalehik]] *''[[Entoloma sordidulum]]'' *''[[Entoloma speculum]]'' *''[[Entoloma sphagneti]]'' *''Entoloma sphagnorum'' – [[soo-punalehik]] *''[[Entoloma tjallingiorum]]'' *''Entoloma turbidum'' – [[määrdunud punalehik]] *''[[Entoloma turci]]'' *''Entoloma undatum'' – [[hõlmine punalehik]] *''Entoloma vernum'' – [[kevad-punalehik]] *''Entoloma viiduense'' – [[viidu punalehik]] (kirjeldatud Eestist) *''[[Entoloma violaceozonatum]]'' (kirjeldatud Eestist) ==Endisi liike== *''Entocybe nitida'' – [[sinine punalehik]] *''[[Entocybe vinacea]]'' *''Entoloma sericellum'' – [[kreem punalehik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/123428 Punalehik] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Punalehikulised]] 5lvautkhywcydpkxh32gpdkyl53vz0m 0 287667 7232026 7073116 2026-09-11T08:14:28Z Kuriuss 38125 7232026 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Aivar Pintsaar''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1960]] [[Tartu]]s) on eesti arstiteadlane ja [[ortopeed]].<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> Ta lõpetas 1978. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i ja 1986. astal [[TÜ arstiteaduskond|Tartu Ülikooli]] arstiteaduse alal. Täiendas end Soome, Rootsi, Belgia, Saksamaa, Šveitsi ja Austria [[traumakliinik]]utes. Oli 1986–1987 [[Tartu Vabariiklik Kliiniline Haigla|Tartu Vabariikliku Kliinilise Haigla]] [[intern]], 1988–1990 Tartu Ülikooli traumatoloogia, ortopeedia ja välikirurgia kateedri kliiniline ordinaator, 1990–1992 samas assistent, 1992–2000 traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku assistent, aastast 2000 [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku direktor.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Ta on uurinud [[hüppeliiges]]e ebastabiilsust, [[põlveliiges]]e [[artroskoopia]]ga seotut, [[Operatsioon (kirurgia)|operatsioon]]ijärgset [[lihas]]- ja käimisfunktsiooni taastumist. Saanud [[patent|patendi]] [[hüppeliigese fiksaator]]ile. [[Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Selts]]i (1992), [[Euroopa Sporditraumatoloogia Selts|Euroopa Sporditraumatoloogia]], [[Põlvekirurgia ja Artroskoopia Selts]]i (1994), [[Skeletihaiguste Seltside Rahvusvaheline Föderatsioon|Skeletihaiguste Seltside Rahvusvahelise Föderatsiooni]] (1995) liige, Eesti [[AO ALUMNI]] esimees. Üle 50 teaduspublikatsiooni, 1 patent.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Postural corrections after standardised pertubations of single limb stance: effect of training and orthotic devices in patients with ankle instability (kaasautorid J. Brunhildsen, H. Tropp). // Br. J. Sports Medicine 30 (1996) 2 * Changes in functional characteristics and myosin heavy chain composition in m. vastus medialis before and after arthroscopy for knee injury (kaasautor). // Knee Surg, Sports Traumatol, Arthrosc. 7 (1999) 2 * Isokinetic torque deficit of the knee extensor muscles after arthroscopic partial meniscectomy (kaasautor). // Knee Surg. Sports Traumatol. Arthrosc. 8 (2000) 5 * Recovery of knee extensor muscle contractile properties after arthroscopic partial meniscectomy (kaasautor). // J. Sport Rehabilitation 10 (2001) 4. ==Isiklikku== Aivar Pintsaar on teenistuja poeg.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 131 * Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, 340, 342. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pintsaar, Aivar}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti ortopeedid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] qflhlxly3vsur9nzxnimxqdkkmq1dtd 7232027 7232026 2026-09-11T08:15:53Z Kuriuss 38125 7232027 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2012}} '''Aivar Pintsaar''' (sündinud [[22. aprill]]il [[1960]] [[Tartu]]s) on eesti arstiteadlane ja [[ortopeed]].<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide</ref> Ta lõpetas 1978. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i ja 1986. aastal [[TÜ arstiteaduskond|Tartu Ülikooli]] arstiteaduse alal. Täiendanud end Soome, Rootsi, Belgia, Saksamaa, Šveitsi ja Austria [[traumakliinik]]utes. Oli 1986–1987 [[Tartu Vabariiklik Kliiniline Haigla|Tartu Vabariikliku Kliinilise Haigla]] [[intern]], 1988–1990 Tartu Ülikooli traumatoloogia, ortopeedia ja välikirurgia kateedri kliiniline ordinaator, 1990–1992 samas assistent, 1992–2000 traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku assistent, aastast 2000 [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku direktor.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Ta on uurinud [[hüppeliiges]]e ebastabiilsust, [[põlveliiges]]e [[artroskoopia]]ga seotut, [[Operatsioon (kirurgia)|operatsioon]]ijärgset [[lihas]]- ja käimisfunktsiooni taastumist. Saanud [[patent|patendi]] [[hüppeliigese fiksaator]]ile. Ta on [[Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Selts]]i (1992), [[Euroopa Sporditraumatoloogia Selts|Euroopa Sporditraumatoloogia]], [[Põlvekirurgia ja Artroskoopia Selts]]i (1994), [[Skeletihaiguste Seltside Rahvusvaheline Föderatsioon|Skeletihaiguste Seltside Rahvusvahelise Föderatsiooni]] (1995) liige, Eesti [[AO ALUMNI]] esimees. Üle 50 teaduspublikatsiooni, 1 patent.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Postural corrections after standardised pertubations of single limb stance: effect of training and orthotic devices in patients with ankle instability (kaasautorid J. Brunhildsen, H. Tropp). // Br. J. Sports Medicine 30 (1996) 2 * Changes in functional characteristics and myosin heavy chain composition in m. vastus medialis before and after arthroscopy for knee injury (kaasautor). // Knee Surg, Sports Traumatol, Arthrosc. 7 (1999) 2 * Isokinetic torque deficit of the knee extensor muscles after arthroscopic partial meniscectomy (kaasautor). // Knee Surg. Sports Traumatol. Arthrosc. 8 (2000) 5 * Recovery of knee extensor muscle contractile properties after arthroscopic partial meniscectomy (kaasautor). // J. Sport Rehabilitation 10 (2001) 4. ==Isiklikku== Aivar Pintsaar on teenistuja poeg.<ref name="ETBL" /> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 131 * Tartu Ülikooli Kliinikum 200. Trt, 2004, 340, 342. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Pintsaar, Aivar}} [[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] [[Kategooria:Eesti ortopeedid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] 3jsv6wodp4549gd74mbxgbswuhwjb0n 0 289559 7232002 7100925 2026-09-11T07:24:21Z Kuriuss 38125 7232002 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Peep Sürje''' ([[19. aprill]] [[1945]] – [[12. mai]] [[2013]]) oli eesti insener, [[Tallinna Tehnikaülikool]]i rektor aastatel 2005–2010. ==Haridus== Ta lõpetas [[Tallinna 28. Mittetäieliku Keskkool]]i 1959, [[Tallinna 2. Keskkool]]i ([[Tallinna Reaalkool]]) 1963, [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] (TPI) ehitusteaduskonna ehitusinsenerina autoteede erialal 1973 (cum laude); Üleliidulise Teede Teadusliku Uurimise Instituudi (SOJUZDORNII, Moskva) mittestatsionaarne aspirant 1981–1984, kaitses tehnikateaduste kandidaadi kraadi tööga "Определение толщины слоя грунта, уплотняемого пневмоколесными катками, с учетом его напряженного состояния" ("Tihendatava pinnasekihi optimaalse paksuse valik pneumorullidega tihendamisel, võttes aluseks pinnase pingeolukorra").<ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/CV/Peep_S%C3%BCrje/est Peep Sürje]. ETIS.</ref> Täiendusõpe: TPI kõrgkoolipedagoogika kursused 1977–1978; TPI õhtuülikool 1979–1980; Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi Surguti Teede Remondi ja Ehituse Trust 1982; Moskva Autode ja Teede Instituut (MADI) 1987; Soome Riiklik Tehnikauuringute Keskus (VTT, Espoo) 1990; Rootsi Teede ja Liikluse Uurimise Instituut (VTI, Linköping) 1990; Belgia Teedeuurimise Keskus (Belgian Road Research Centre, Brüssel) 1994; USA Riiklik Teedeinstituut ja Nevada Ülikool (Reno) 1996.<ref name="ETIS" /> Tehnikateaduste kandidaat 1984 (Üleliiduline Teede TU Instituut, Moskva). ==Töökäik== RPI Eesti Tööstusprojekt vanemtehnik 1962–1964; RPI Eesti Projekt geodeet 1967–1968; RPI Eesti Tööstusprojekt vaneminsener 1973, grupijuht 1973–1974, brigaadijuhataja 1974–1975. TTÜs 1971–1973, 1976–1984: TU sektori (ehitustehnoloogia kateedri juures) laborant 1971, insener 1972–1973; autoteede kateedri assistent 1976–1979, vanemõpetaja 1979–1983; TU sektori autoteede ja liikluse organiseerimise ratsionaalse projekteerimise laboratooriumi vanemteadur 1983–1984. Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi Teede Remondi ja Ehituse Trusti Teedeehituse Kesklaboratooriumi juhataja asetäitja 1984–1985. TTÜs 1985–2013: autoteede kateedri vanemõpetaja 1985–1987, dotsent 1987–1992 ja kateedri juhataja 1991–1992; teedeinstituudi teetehnika aseprofessor ja õppetooli juhataja 1992–1997, teetehnika professor ja õppetooli juhataja 1997–2000, teedeinstituudi direktor 1992–2000; ehitusteaduskonna teadusala prodekaan 1990–1991, 1998–2000; teadus- ja arendusprorektor 2000–2005; rektor 2005–2010; teetehnika õppetooli professor 2010. aastast.<ref name="ETIS"/> Olnud vanemteadur Soome Riiklikus Tehnikauuringute Keskuses (VTT, Espoo,1990) ning külalislektor Moskva Autode ja Teede Instituudis (MADI), Venemaa Teede TU Instituudis (SOJUZDORNII, Moskva), Rootsi Teede ja Liikluse Uurimise Instituudis (VTI, Linköping), Soome Riiklikus Tehnikauuringute Keskuses, Oulu Ülikoolis (Soome), Saksamaa Teedeuurimise Keskinstituudis (BAST, Köln), Nottingham Trenti Ülikoolis (Suurbritannia), Karlsruhe Tehnikakõrgkoolis (Saksamaa), Mikkeli Tehnikakõrgkoolis (Soome).<ref name="ETIS"/> ==Teadustöö põhisuunad== Teetehnika, pinnasemehaanika ja geotehnika kokkupuute probleemid (pinnase masinaline tihendamine, nõrgal aluspinnal olevad mulded). Optimeerinud pneumo- ja kombineeritud teerullide tehnilisi ja tehnoloogilisi näitajaid, esitanud teekatte pinnaparameetreid parendavaid meetmeid, täiustanud teekonstruktsioonide kandevõimelisi omadusi. Teadustöid ka naastrehvide kasutamisega seotud liiklusohutuse ja keskkonnakaitse kohta. Nõustas teekonstruktsioonide kandevõime ja tihendustööde tehnoloogia alal. Üle 70 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on kaitstud 1 doktoritöö ja 8 magistritööd. ===Teaduskorralduslik tegevus=== Eesti Teedefondi nõukogu liige 1992–1995; Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeeriumi Arengunõukogu liige 1992–1996; Eesti Geotehnika Ühingu asutajaliige 1992–...; kahe suure rahvusvahelise projekti koordinaator: Strategic Highway Research Programi LTPP-projekt (rahvusvaheline teedeuurimise programm, Via Baltica katselõikude kordusuuringud) 1994 ja Tempus–PHARE JEP–09009–projekt 1995-98; Eesti Ehitusinseneride Liidu liige 1997–2013; Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) liige 2005–2013; Eesti Teadlaste Liidu juhatuse liige, kaasesimees 2004–2005; SA Eesti Teadusfondi nõukogu liige 2001–2004; Tallinna Tehnoloogiapargi Arendamise SA nõukogu aseesimees 2003–2013; Tallinna Teadlaste Maja nõukogu aseesimees 2001–2005; Riikliku Säästva Arengu Komisjoni liige 2000–2013; Riikliku Teaduspoliitika Komisjoni liige; Riikliku Innovatsioonipoliitika Komisjoni liige; AS Cybernetica nõukogu liige 2003–2006; HTM teadusinfosüsteemi juhtkomitee liige; Eesti Arengufondi nõukogu liige 2007–2013. ===Õppekorralduslik ja -arenduslik tegevus=== Eesti NSV kõrgkoolide rektorite nõukogu liige 1973–1976; TTÜ teadusnõukogu liige 1990/91; TTÜ teaduskomisjoni esimees 2000–2005; TTÜ nõukogu ja valitsuse liige 2000–2013; TTÜ Küberneetika Instituudi nõukogu ja TTÜ Geoloogia Instituudi nõukogu liige 2000–2005; TTÜ Arengufondi nõukogu aseesimees ja liige 2003–2013; TTÜ Vilistlaskogu juhatuse aseesimees ja liige 2003–2013; TTÜ ehitusteaduskonna nõukogu liige 1991–2003, teedeinstituudi nõukogu esimees 1992–2000, ehituse valdkonnanõukogu liige 1995–2000; Eesti Geodeesia koolitus- ja arenduskeskuse rajamine (TTÜ teedeinstituudi juures); korraldanud üleliidulisi ja rahvusvahelisi teaduskonverentse ja -seminare. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule teadlaste kvartalisse. ==Tunnustus== * Medal “Parima üliõpilasteadusliku uurimistöö eest NSV Liidus” 1971, 1973; * I preemia vabariiklikult üliõpilastööde konkursilt 1971, 1972, 1973; * TPI teenetemedal [[Mente et Manu]] 1973; * Eesti NSV TA preemia (Eesti parima üliõpilasteadusliku uurimistöö eest aastatel 1973–1976) 1976; * Eesti volitatud insener 1998; * [[Euroinsener]] 1999; * Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi preemia 2004; * Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu (IGIP) rahvusvahelise insenerpedagoogi ''honoris causa'' diplom ja hõbemärk 2006. * [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] 2011 ==Harrastused== Lugemine, reisimine ja kehakultuur (purjetamine, golf). ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == * Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000. Tallinn: Ilo, 2003. * Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade.{{lisa viide}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{JÄRJESTA:Sürje, Peep}} [[Kategooria:Eesti ehitusinsenerid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli rektorid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1945]] [[Kategooria:Surnud 2013]] lnacjjslew264qrkhmj1h5yhfxk0bpq 0 291405 7232059 6886310 2026-09-11T09:18:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7232059 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Kevin Ingermann | pilt = Ingermann, Kevin.IMG_4783.JPG | täisnimi = Kevin Ingermann | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|7|6}} | sünnilinn = | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = –2007 | noorteklubi1 = [[Tartu SK 10|SK 10]] | noorteaastad2 =2008–2009 | noorteklubi2 = [[Tartu JK Tammeka|Tammeka]] | noorteaastad3 =2009– | noorteklubi3 = [[Tallinna FC Levadia|Levadia]] | aastad1 = 2009–2012 | mänge1 =62| väravaid1 = 1| klubi1 = [[Tallinna FC Levadia II|Levadia II]] | aastad2 = 2012–2014 | mänge2 =8| väravaid2 = 0| klubi2 = [[Tallinna FC Levadia|Levadia]] | aastad3 = 2013 | mänge3 =8| väravaid3 = 0| klubi3 = → [[Tallinna JK Kalev|Tallinna Kalev]] (laenul) | aastad4 = 2014–2015 | mänge4 =?| väravaid4 = ?| klubi4 = Innisfail United | aastad5 = 2015–2016 | mänge5 =2| väravaid5 = 1| klubi5 = [[Tallinn C.F.]] | aastad6 = 2018–2020 | mänge6 =36| väravaid6 = 3| klubi6 = [[Tartu Welco]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 17. aprill 2025 | koondiseaastad1 = 2008 | koondisemänge1 = 3 | koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti U-16 jalgpallikoondis|Eesti U-16]] | koondiseaastad2 = 2009 | koondisemänge2 = 9 | koondiseväravaid2 = 0| koondis2 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U-17]] | koondiseaastad3 = 2010 | koondisemänge3 = 1 | koondiseväravaid3 = 0| koondis3 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U-18]] | koondiseaastad4 = 2010-2012 | koondisemänge4 = 16 | koondiseväravaid4 = 0| koondis4 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]] | koondiseaastad5 = 2013 | koondisemänge5 = 7 | koondiseväravaid5 = 0| koondis5 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U-21]] | koondis_seisuga = 17. aprill 2025 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Kevin Ingermann''' (sündinud [[6. juuli]]l [[1993]]) on endine [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]). ==Klubikarjäär== {| class=wikitable |- !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- |2009 |align=center|[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|8 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2010 |align=center|[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|21 |align=center|1 |- |2011 |align=center|[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|23 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2012 |align=center|[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|10 |align=center|0 |- |2012 |align=center|[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|1 |align=center|0 |} ==Koondisekarjäär== Ta mängis [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]] koondises, mis osales kodusel [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril]] <ref>{{Netiviide |url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3958 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-02 |arhiivimisaeg=2022-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==Dopinguproov== Aastal 2015 andis ta positiivse dopinguproovi. <ref>[http://sport.postimees.ee/3452097/ametlik-dopinguga-patustanud-eesti-jalgpallurite-meeskond-diskvalifitseeriti-meistrivoistlustelt "Ametlik: dopinguga patustanud Eesti jalgpallurite meeskond diskvalifitseeriti meistrivõistlustelt"]</ref> == Kriminaalkaristus == 13. jaanuaril 2025 mõistis maakohus Ingermannile liitkaristuseks neli aastat vangistust, mida vähendati kolmandiku võrra. Kahe aasta ja kaheksa kuu pikkuse vangistuse alguseks loeti tema eelneva aasta augustis kinnipidamise aega. Süüdistuse kohaselt peksis Viru vanglas viibides ja ka vabaduses viibides mitut isikut.<ref>{{Netiviide |kuupäev=13. jaanuar 2025 |pealkiri=Kriminaalasja number 1-24-5943 |url=https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=401430062 |vaadatud=14. aprill 2025 |väljaanne=Riigiteataja}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Kunagine Eesti jalgpallitalent pisteti aastateks trellide taha: „Ma tean, kes te olete, tapan teid ära!“ |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/1128919/kunagine-eesti-jalgpallitalent-pisteti-aastateks-trellide-taha-ma-tean-kes-te-olete-tapan-teid-ara |vaadatud=2025-04-14 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Hilisemat apellatsiooni ringkonnakohtus ei rahuldatud.<ref>{{Netiviide |kuupäev=13.02.2025 |pealkiri=Kriminaalasja number 1-24-5943 |url=https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=397468877 |vaadatud=14.04.2025 |väljaanne=Riigiteataja}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/11457 Kevin Ingermann jalgpall.ee veebis] {{JÄRJESTA:Ingermann, Kevin}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] opegmm2o0n1ghu94ok5qnm5ytvorxdd 0 291407 7231824 6886334 2026-09-10T19:03:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231824 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Johannes Kukebal | pilt = Kukebal, Johannes.IMG_4775.JPG | täisnimi = Johannes Kukebal | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|7|19}} | sünnilinn = | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[JK Tallinna Kalev]] | särginumber = | noorteaastad1 =-2005 | noorteklubi1 = [[JK Loo]] | noorteaastad2 =2006-2011 | noorteklubi2 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad1 = 2009-2011 | mänge1 =37| väravaid1 =0 | klubi1 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad2 = 2009-2011 | mänge2 =25| väravaid2 =0| klubi2 = → [[JK Tallinna Kalev II]] | aastad3 = 2011,2013 | mänge3 =3| väravaid3 =0 | klubi3 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad4 = 2011,2013 | mänge4 =15| väravaid4 = 0| klubi4 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad5 = 2012- | mänge5 =54| väravaid5 = 1| klubi5 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad6 = 2012- | mänge6 =5| väravaid6 = 0| klubi6 = → [[JK Tallinna Kalev II]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 25. aprill 2014 | koondiseaastad1 = 2010 | koondisemänge1 = 2 | koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U-18]] | koondiseaastad2 = 2011-2012 | koondisemänge2 = 17 | koondiseväravaid2 = 0| koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]] | koondiseaastad3 = 2012- | koondisemänge3 = 4 | koondiseväravaid3 = 0| koondis3 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U-21]] | koondis_seisuga = 25. aprill 2014 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Johannes Kukebal''' (sündinud [[19. juuli]]l [[1993]]) on eesti [[jalgpallur]] ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]). Ta mängib [[Eesti]] klubis [[JK Tallinna Kalev]]. ==Klubikarjäär== {| class=wikitable |- !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- bgcolor=#dddddd |2012 |align=center|[[JK Tallinna Kalev]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|28 |align=center|0 |- |2012 |align=center|[[JK Tallinna Kalev II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|5 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2011 |align=center|[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- |2011 |align=center|[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|10 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2011 |align=center|[[JK Tallinna Kalev]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|7 |align=center|0 |- |2011 |align=center|[[JK Tallinna Kalev II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|1 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2010 |align=center|[[JK Tallinna Kalev]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|25 |align=center|0 |- |2010 |align=center|[[JK Tallinna Kalev II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|9 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2009 |align=center|[[JK Tallinna Kalev]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|5 |align=center|0 |- |2009 |align=center|[[JK Tallinna Kalev II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|15 |align=center|0 |} ==Koondisekarjäär== Ta kutsuti [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] koondisse, mis osales kodusel [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril]] <ref>{{Netiviide |url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3958 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-02 |arhiivimisaeg=2022-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css |url-olek=ei tööta }}</ref>. Mängija osales kõigis kolmes alagrupimängus, kus nii Portugali, Kreeka kui ka Hispaania vastu sai kirja täismängud. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/13002 Johannes Kukebal jalgpall.ee veebis] {{JÄRJESTA:Kukebal, Johannes}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] 43855oxdui4yvo6sdfen5xjx3fsj04y 0 291418 7231908 5622801 2026-09-10T21:20:49Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231908 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=mai|aasta=2020}} {{Jalgpallur | nimi = Juri Gavrilov | pilt = Gavrilov, Juri.IMG 6442 - Copy (2).JPG | täisnimi = Juri Gavrilov | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1993|5|11}} | sünnilinn = | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 =-2006 | noorteklubi1 = [[FC Puuma]] | noorteaastad2 =2007–2008 | noorteklubi2 = [[FC Velldoris]] | aastad1 = 2009–2010 | mänge1 =42| väravaid1 =8 | klubi1 = [[FC Velldoris]] | aastad2 = 2011 | mänge2 =28| väravaid2 =5 | klubi2 = [[Tallinna JK Legion]] | aastad3 = 2011 | mänge3 =7| väravaid3 =1 | klubi3 = → [[Tallinna JK Legion II]] | aastad4 = 2012–2013 | mänge4 =17| väravaid4 = 1| klubi4 = [[Tallinna FC Flora II]] | aastad5 = 2012–2013 | mänge5 =5| väravaid5 = 3| klubi5 = → [[Tallinna FC Flora III]] | aastad6 = 2013 | mänge6 =24| väravaid6 = 1| klubi6 = [[FC Kuressaare]] | aastad7 = 2014– | mänge7 =9| väravaid7 = 0| klubi7 = [[JK Tallinna Kalev]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 25. aprill 2014 | koondiseaastad1 = 2011– | koondisemänge1 = 12 | koondiseväravaid1 = 1| koondis1 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondis_seisuga = 25. aprill 2014 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Juri Gavrilov''' (sündinud [[11. mai|11. mail]] [[1993]]) on eesti [[jalgpallur]] ([[Poolkaitsja (jalgpall)|poolkaitsja]]). Ta mängib [[Eesti]] klubis [[JK Tallinna Kalev]]. ==Klubikarjäär== {| border=1 cellpadding=3 style="border-collapse: collapse;" |- align=center style=background:#efefefe |----- bgcolor="#F0E68C" align="center" !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- bgcolor=#dddddd |2012 |align=center|[[Tallinna FC Flora III]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|5 |align=center|3 |- bgcolor=#dddddd |2012 |align=center|[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|17 |align=center|1 |- |2011 |align=center|[[Tallinna JK Legion II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|7 |align=center|1 |- |2011 |align=center|[[Tallinna JK Legion]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|28 |align=center|5 |- bgcolor=#dddddd |2010 |align=center|[[FC Velldoris]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|22 |align=center|7 |- |2009 |align=center|[[FC Velldoris]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[IV liiga|V]]''' |align=center|20 |align=center|1 |} ==Koondisekarjäär== Ta mängis [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19-koondises]], mis osales kodusel [[2012. aasta U-19 Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2012. aasta U19 Euroopa meistrivõistluste finaalturniiril]] <ref>{{Netiviide |url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=3958 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-07-02 |arhiivimisaeg=2022-06-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css |url-olek=ei tööta }}</ref>, kus ta pääses Portugali ja Kreeka vastu mängitud mängu vahetusest. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/8269 Juri Gavrilov jalgpall.ee veebis] {{JÄRJESTA:Gavrilov, Jurit}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna JK Legioni jalgpallurid]] [[Kategooria:FC Kuressaare jalgpallurid]] [[Kategooria:JK Tallinna Kalevi jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1993]] cl4n0xropphwqubc7rdhy7mzoqc8vl6 0 293605 7232094 7231549 2026-09-11T09:47:36Z Andreas003 7485 7232094 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | pilt = Инга Мангус.jpg | pildiallkiri = Inga Mangus (2019) | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | alma mater = [[Tartu Ülikool]]<br>[[A. S. Puškini nimeline Riiklik Vene Keele Instituut]] | abikaasa = [[Andrei Krasnoglazov]] | haridus = vene filoloogia | lapsed = Triin Mangus<br>Anett Mangus-Peterson | vanemad = Johannes Mangus<br>Inna Mangus | organisatsioon = [[Puškini Instituut]] }} '''Inga Mangus''' (sündinud [[28. veebruar]]il [[1965]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] haridustegelane. Mangus on mitme eesti ja vene keele õpiku autor. Kokku on ta avaldanud üle 40 õpiku. Samuti on ta vene keele ja kultuuri edendaja Eestis, olles olnud [[Puškini Instituut|Puškini Instituudi]] direktor ja Tallinna Vene Keele Kooli juht. == Elukäik == Mangus kasvas üles Tallinnas eesti-vene segaperes.<ref name=":0">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Elvet |eesnimi=Malle |kuupäev=2008-04-10 |pealkiri=Vene ballil on glamuuri |üksiknumber=15 |lehekülg=9 |väljaanne=[[Lõunaleht]] |url=https://dea.digar.ee/page/lounaleht/2008/04/10/9}}</ref> Ta omandas keskhariduse venekeelses [[Tallinna Humanitaargümnaasium]]is, seejärel õppis [[Tartu Ülikool]]i filoloogiateaduskonnas vene keele ja kirjanduse erialal. Manguse esimene [[õpik]] valmis diplomitöö lisana. Pärast õpingute lõpetamist [[1988]]. aastal töötas ta kaks aastat vene keele metoodika [[Kateeder (kõrgkool)|kateedris]], valmistas ette järgmist õpikut (koos TÜ professori Antidea Metsaga) ja töötas samal ajal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is vene keele õpetajana.<ref name=":4">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Vapper |eesnimi=Tiina |kuupäev=2015-03-20 |pealkiri=Inga Mangus: „Ideaalis võiks igale keeleõppijale olla oma õpik” |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |url=https://www.opleht.ee/2015/03/inga-mangus-ideaalis-voiks-igale-keeleoppijale-olla-oma-opik/}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=1988 |pealkiri=FILOLOOGIATEADUSKOND: VENE KEEL JA KIRJANDUS |url=https://lopetanud.ut.ee/LA88FLVF.HTM |väljaanne=[[Tartu Ülikool]]}}</ref> Seejärel läbis Mangus kolm aastat Moskvas [[A. S. Puškini nimeline Riiklik Vene Keele Instituut|Puškini instituudis]] aspirantuuri ja kirjutas [[Mark Vjatjutnev]]i juhendamisel valmis kandidaaditöö. Väitekirja teemaks olid kognitiivsed strateegiad ja stiilid võõrkeelte õppimise protsessis.<ref name=":4" /> [[Moskva]]s õppides kohtas ta oma tulevast abikaasat [[Andrei Krasnoglazov]]it.<ref name=":0" /> Lõputöö sai ta kaitstud 2001. aastal.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Мангус |eesnimi=Инга Юханнесовна |kuupäev=2001 |pealkiri=Стратегии овладения языком и развития приемов познавательной деятельности как реализация когнитивного подхода в учебнике русского языка как иностранного: На примере учебников в эстонской школе |url=https://www.dissercat.com/content/strategii-ovladeniya-yazykom-i-razvitiya-priemov-poznavatelnoi-deyatelnosti-kak-realizatsiya |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=DisserCat}}</ref> 1994. aastal alustas Mangus Krasnoglazoviga elu Eestis.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=2007-09-13 |pealkiri=Krasnoglazov: Eesti on sunnitud venelased assimileerima |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/1702829/krasnoglazov-eesti-on-sunnitud-venelased-assimileerima}}</ref><ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Liivanõmm |eesnimi=Virve |kuupäev=2009-09-11 |pealkiri=Vene keel teeb venelase ehtsaks |lehekülg=20 |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |url=https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2009/09/11/20}}</ref> Ta jätkas õpikute avaldamist ja sai [[TEA kirjastus|TEA kirjastuselt]] pakkumise vene keele õpikute sarja kirjutada, mille ta vastu võttis. Aastatel 2002–2008 andis kirjastus välja Manguse koostatud [[vene keel]]e õpikud pealkirjaga "Vene keel: kiiresti ja edukalt!" ("''Русский язык: быстро и весело!''"), mis osutusid populaarseteks. 2015. aastal kasutas umbes 65% koolidest sarja õpikuid.<ref name=":4" /> 2002. aastal asus Mangus rajama Tallinna Vene Keele Kooli, mille sihiks oli tutvustada eestikeelses koolis õppivale noorele vene keelt ja kultuuri. Selle loomise ajendiks oli ta soov oma tütardele vene kultuuri ja keelt juurde õpetada.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sokolova |eesnimi=Zhanna |kuupäev=2012-09-20 |pealkiri=Inga Mangus: How Russian Schools Take off |url=https://www.russkiymir.ru/en/publications/140354/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150612093735/https://www.russkiymir.ru/en/publications/140354/ |arhiivimisaeg=2015-06-12 |väljaanne=[[Russki Mir]]}}</ref> Ta oli kooli esimene direktriss.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Инга Мангус |url=https://pushkin.ee/ru/shkola-russkogo-yazyka/pedagogi/inga-mangus/ |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=[[Puškini Instituut]]}}</ref> Lisaks rajas ta täiskasvanutele keelekoolituskeskuse ja oli ka Euroopa Keelte Kooli juht.<ref name=":0" /><ref name=":5">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kald |eesnimi=Annika |kuupäev=2020-12-03 |pealkiri=Õpetajate edukas tandem |lehekülg=6-7 |väljaanne=Trükitööstusettevõtted ja Kirjastused |väljaandja=[[Äripäev]] |url=https://dea.digar.ee/article/aptrykitoostusetop/2020/12/03/8.2}}</ref> 2003. aastal rajas Mangus koos oma abikaasaga [[Puškini Instituut|Puškini instituudi]], mida asusid koos juhtima.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Laanjärv |eesnimi=Jelena |perekonnanimi2=Palusaar |eesnimi2=Tatjana |perekonnanimi3=Barinov |eesnimi3=Vladimir |kuupäev=2008-02-22 |pealkiri=Kuidas elad, vene keel? |üksiknumber=7 |lehekülg=18 |väljaanne=[[Õpetajate Leht]] |url=https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2008/02/22/18}}</ref> Mangusest sai instituudi direktor, Krasnoglazovist juhataja. 2026. aasta seisuga on instituut jätkuvalt Krasnoglazovi-Manguse pere käes, kuigi Mangus enam ametilt instituuti ei juhi.<ref name=":5" /> Instituudiga on nad korraldanud laste- ja õpetajatelaagreid [[Venemaa]]l, korraldanud vene keele tunde, kultuuripäevi, konverentse ning muid üritusi ja autasustanud aktiivsemaid vene kultuuri eestvedajaid Eestis.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Mittetulundusühing Puškini Instituut |url=https://www.teatmik.ee/et/personlegal/80260399-Mittetulundus%C3%BChing-Pu%C5%A1kini-Instituut |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=teatmik.ee}}</ref> Instituut on tihedalt koostööd teinud [[Venemaa suursaatkond Eestis|Venemaa saatkonnaga]] ja riigiasutustega ning vene kultuuri soosivate asutustega (nagu [[Russki Mir|Vene Maailma fond]]).<ref name=":6">{{Uudiseviide |kuupäev=2008-05-07 |pealkiri=Eestikeelsete koolide lõpetajad ei oska vene keelt |lehekülg=4 |väljaanne=[[Meie Kodu]] |url=https://dea.digar.ee/page/meiekodu/2008/05/07/4}}</ref><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2008-12-16 |pealkiri=Tallinnas avatakse neljapäeval Vene infokeskus |väljaanne=Tallinna Postimees |url=http://www.tallinnapostimees.ee/?id=59389 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081217035355/http://www.tallinnapostimees.ee/?id=59389 |arhiivimisaeg=2008-12-17}}</ref> Nii [[Kapo]] kui ka [[Propastop]] on instituudi tegevust Venemaa mõjutustegevusena ära märkinud (Kapo puhul aastaraamatus) ja Manguse (koos tema abikaasaga) välja toonud kui ühe vene maailma võrgustiku võtmeisiku Eestis.<ref name=":3">{{Uudiseviide |kuupäev=2018-07-23 |pealkiri=Venemaaga seotud võrgustikud Eestis 5. osa |väljaanne=[[Propastop]] |url=https://www.propastop.org/2018/07/23/4039/}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=aprill 2021 |pealkiri=PÕHISEADUSLIKU KORRA KAITSE |url=https://dea.digar.ee/article/JVkaitsepolitsei/2021/04/0/4 |ajakiri=[[Kaitsepolitseiamet]]i aastaraamat |aastakäik=1 |lehekülg=8}}</ref> Pärast Puškini instituudi rajamist lõi Mangus vene keele õpetajate koondamiseks ka Eesti vene keele ja kirjanduse õppejõudude assotsiatsiooni.<ref name=":4" /> Ta jätkas ka õpikute väljaandmist. 2011. aastal valmistas ta esimese eesti koolis õppinud venekeelsele noorele suunatud vene keele õpiku.<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Kask |eesnimi=Ellen |kuupäev=2011-04-25 |pealkiri=Vene keel ja kultuur Eestis täna ja homme |lehekülg=3 |väljaanne=[[Meie Maa]] |url=https://dea.digar.ee/article/meiemaa/2011/04/25/10.4}}</ref> 2020. aastaks oli ta juba välja andnud üle 40 õpiku ja tema (Merge Simmuliga jagatud) ettevõte OÜ Kirjatark oli kasumlik.<ref name=":5" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpiku kohta |url=https://davaiopik.ee/opiku-kohta-3/ |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=«Davai!»}}</ref> === Isiklikku === Tema isa Johannes on pärit [[Valga]]st, Inga ema Innat kohta isa Moskvas õppides.<ref name=":0" /> Tema ema oli hariduselt vene filoloog, pedagoog ning eesti koolidele mõeldud vene keele ja kirjanduse õpikute autor.<ref name=":4" /> Ta on [[Andrei Krasnoglazov]]i abikaasa ja kahe tütre (Triin ja Anett) ema. Mõlemad tütred õppisid [[Eesti keel|eestikeelses]] koolis, aga õppisid vene keelt juurde Tallinna Vene Keele koolis.<ref name=":0" /><ref name=":4" /> Mangus on kirjeldanud Tartu Ülikooli emeriitprofessorit Antidea Metsat kui oma eeskuju, kelle soovitusel asus ta kirjutama õpikuid. Ta on öelnud, et naudib väga õpikute kirjutamist.<ref name=":4" /> == Seisukohti == Mangus on korduvalt meedias rõhutanud, et vene keele oskus Eestis on halvenenud, seda nii eestlaste kui ka Eesti koolis õppinud venelaste seas. Eestlaste puhul on ta seda nimetanud mureks, sest tööturul oodatakse enamasti siiski noortelt ka vene keele oskust.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2012-05-25 |pealkiri=Автор учебника: русский язык непопулярен только на словах |väljaanne=[[Den za Dnjom]] |url=http://www.dzd.ee/854238/avtor-uchebnika-russkij-jazyk-nepopuljaren-tolko-na-slovah/ |url-olek=anastatud |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120528080935/http://www.dzd.ee/854238/avtor-uchebnika-russkij-jazyk-nepopuljaren-tolko-na-slovah/ |arhiivimisaeg=2012-05-28}}</ref> Venekeelse noore puhul on Mangust häirinud, et Eesti koolides ei õpetata piisavalt vene kultuuri kohta ja seal õppivad vene emakeelega noored on nõrgema keeleoskusega ja ei tunne ära vene kultuurisümboleid.<ref name=":4" /><ref name=":6" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-09-22 |pealkiri=Inga Mangus: "Russian is our Priority" |url=https://www.russkiymir.ru/en/publications/196009/ |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200922211854/https://www.russkiymir.ru/en/publications/196009/ |arhiivimisaeg=2020-09-22 |väljaanne=Reval Media Agency |väljaandja=[[Russki Mir]]}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mangus, Inga}} [[Kategooria:Eesti pedagoogid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] 6rfl4ojiciy93ecfxn008nczomhbean 0 293791 7231790 5957660 2026-09-10T16:44:42Z Nimelik 60716 7231790 wikitext text/x-wiki '''Kümnendsüsteem''' ehk '''detsimaalsüsteem''' on [[positsiooniline arvusüsteem]], mille alus on [[kümme]]<ref name="EE"/>. See tähendab, et kümnendsüsteem kasutab [[kümme]]t [[number| numbrimärki]] [[0]] kuni [[9]]. Arvu esitust kümnendsüsteemis nimetatakse '''kümnendarvuks''' ehk '''detsimaalarvuks'''. Kümnendarvu iga numbrikoht näitab, mitmes kümne [[Aste (matemaatika)|aste]] sellesse arvu kuulub. Kümnendarvu igal numbrikohal olev number näitab, mitu korda kümne vastav aste sellesse arvu kuulub<ref name="EE"/>. Näiteks kümnendarv 5847,21 tähendab kümnendsüsteemis tegelikult summat 5×10³ + 8×10² + 4×10¹ + 7×10⁰ + 2×10⁻¹ + 1×10⁻². == Vaata ka == *[[Suurte arvude nimetused]] *[[Järguühik]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 5. köide, 1990.</ref>}} [[Kategooria:Arvusüsteemid]] 6uwd4h28nbbf14sstody422e921ykzy 1 293793 7231794 3153616 2026-09-10T17:15:34Z Nimelik 60716 7231794 wikitext text/x-wiki Ma ei tea, kas terminist "[[kümnendarv]]" peaks tegema eraldi artikli. Viki artikli "[[kahendarv]]" arutelus seda vaieldi--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 24. juuli 2012, kell 12:07 (EEST) : Matemaatika seisukohast vist ei ole tarvis eraldi artiklit, aga informaatika seisukohast võib-olla on. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. juuli 2012, kell 14:35 (EEST) ''Kümnendarvu iga numbrikoht näitab''..Kas numbrikoht pole sama, mis arvu järk? Kümnendkoht ehk järk. Ja number (0-9) näitab mitu järguühikut antud arvus on. Näiteks arvus 254 on 2 sajalist järguühikut (2x100), 5 kümnelist järguühikut (5x10) ja 4 ühelist järguühikut (4x1). Ehk iga arvu saab esitada järguühikute (ühekohaliste kordajatega) kordsete ehk [[järkarvud]]e summana. --[[Kasutaja:Nimelik|Nimelik]] ([[Kasutaja arutelu:Nimelik|arutelu]]) 10. september 2026, kell 20:15 (EEST) kczvrlt9t4xr28y0t7ze9w4nwia144c 0 295836 7231996 7204423 2026-09-11T07:04:11Z Svencapoeira 67038 7231996 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Murumuna | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Harilik murumuna1.jpg | pildi_seletus = [[Harilik murumuna]] ''Lycoperdon perlatum'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Murumunalised]] ''Lycoperdaceae'' | perekond = '''Murumuna''' ''Lycoperdon'' | liik = | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Murumuna''' (''Lycoperdon'') [[murumunalised|murumunaliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]eperekond. Murumunade [[viljakeha]]d on enam-vähem pirnjad. Eestis on leitud kümme liiki murumune, millest enamik on noorelt (kuni seene sisemus on valge) söödavad. ==Liigid== *''[[Lycoperdon candidum]]'' *''Lycoperdon caudatum'' – [[hallikas murumuna]] *''[[Lycoperdon constellatum]]'' *''[[Lycoperdon dermoxanthum]]'' *''Lycoperdon echinatum'' – [[siiljas murumuna]] *''Lycoperdon ericaeum'' – [[nõmm-murumuna]] *''Lycoperdon estonicum'' – [[eesti murumuna]] *''Lycoperdon excipuliforme'' – [[sihvakas murumuna]] *''Lycoperdon lividum'' – [[väike murumuna]] *''Lycoperdon mammiforme'' – [[helves-murumuna]] *''Lycoperdon molle'' – [[pehme murumuna]] *''Lycoperdon nigrescens'' – [[mustjas murumuna]] *''Lycoperdon norvegicum'' – [[norra murumuna]] *''Lycoperdon perlatum'' – [[harilik murumuna]] *''Lycoperdon pratense'' – [[aas-murumuna]] *''Lycoperdon pyriforme'' – [[pirn-murumuna]] *''[[Lycoperdon spadiceum]]'' *''Lycoperdon umbrinum'' – [[pruunikas murumuna]] *''Lycoperdon utriforme'' – [[kott-murukarikas]], ''Calvatia utriformis'' ==Välislingid== * [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/125515 Murumuna] andmebaasis eElurikkus [[Kategooria:Murumunalised]] [[Kategooria:Eesti seened]] 1p7qx7z62qgr74kn5e701g3tdp26ywx 0 305943 7231885 6718012 2026-09-10T21:03:42Z Kuriuss 38125 7231885 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hippocampus.gif|pisi|Animatsioon hipokampusest (avaneb pildile klõpsamisel)]] '''Hipokampus''' (ka '''hippokampus''') on üks tähtsamaid komponente [[selgroogsed|selgroogsete]] [[aju]]s. See kuulub aju [[limbiline süsteem|limbilisse süsteemi]] ning on seotud [[emotsioon]]ide, [[ruumitaju]] ja informatsiooni salvestamisega [[lühiajaline mälu|lühiajalisest mälust]] [[pikaajaline mälu|pikaajalisse mällu]]. ==Nimetus== [[Pilt:Hippocampus and seahorse cropped.JPG|pisi|Hipokampuse võrdlus [[merihobu]]ga. Võrdluse autor on Ungari neuroloog László Seress]] Nimetuse võttis kasutusele Veneetsia anatoom [[Julius Caesar Aranz]], kes leidis sarnasusi [[merihobu]]ga, kasutades ladina keeles sõna ''hippocampus'' (mis on tuletatud kreeka sõnadest ἵππος – 'hobune' ja κάμπος – 'merikoletis')<ref name="H9mnL" />. ==Paiknemine== [[Pilt:Gray739-emphasizing-hippocampus.png|pisi|Hipokampus paikneb [[oimusagar]]a keskosas asuvas korteksis]] Inimestel ja teistel [[selgroogsed|selgroogsetel]] on kaks hipokampust, mõlemal pool aju üks. Inimesel paikneb hipokampus [[temporaalsagar]]a ehk oimusagara keskosa poolel asuvas koores. See on [[ajukoor]]e osa, mis tegeleb põhiliselt [[kuulmine|kuulmise]] ja [[mälestused|mälestuste]] moodustamisega. Hipokampusele kannab signaale [[entorinaalne korteks]] (põhiline sisend- ja väljundinfo vahendaja). Selles liiguvad ajukoore pealmiste kihtide kaudu sisendinfo hipokampusse ja väljund liigub entorinaalse koore sügavamate kihtide kaudu. Seda mööda liiguvad signaalid paralleelselt mitmetest eri piirkondadest.<ref name="YpjsW" /> ==Ehitus== [[Ajukoor]]t ääristavad struktuurid moodustavad [[limbiline süsteem|limbilise süsteemi]]. Nende struktuuride alla kuuluvad hipokampus, [[amügdala]], [[parahipokampaalkäär]] ja [[vöökäär]]. Hipokampus on kolmekihilise ehitusega käändunud struktuur, mis on vastastikuselt ühendatud [[oimusagar|temporaalsagaras]] paikneva ''area entorhinalis''<nowiki/>'ega, millel on seos suunatajuga. Aferentsed ja eferentsed [[närvikiud]] ühendavad hipokampust veel vastaspoolkera hipokampuse, [[taalamus|talamus]]e, [[hüpotalamus]]e, [[ajutüvi|ajutüve]] ja ajuvaheseinaga. [[Parahipokampaalkäär]] ümbritseb hipokampust ning osaleb mälu kujunemisel, meenutamisel ja ümbruse äratundmisel. [[Vöökäär]] osaleb tähelepanu nõudvate ülesannete lahendamisel ja valu tundmisel.<ref name="Wdhgf" /> ==Funktsioon== Ajalooliselt kõige varasem hüpotees oli, et hipokampus on peamiselt seotud [[haistmine|haistmisega]], kuid tänapäeval usuvad vähesed teadlased, et haistmine on hipokampuse peamine funktsioon. Aastate jooksul on kujunenud kolm domineerivat teooriat hipokampuse funktsioonide kohta. Pärssimine, mälu ja ruum. *Esimene, [[käitumispiirangute teooria]] <ref name="GL1qA" /> oli väga populaarne kuni 1960. aastateni. See tulenes kahest vaatlusest. Hipokampuse kahjustusega loomad kaldusid olema [[hüperaktiivsus|hüperaktiivsed]] ja neil oli raskusi äsja õpitud pärssiva tegevuse läbiviimisel, eriti, kui tegevus nõudis vaikimist. See teooria on tänapäeval kolmest kõige vähem populaarne.<ref name="OqKsI" /> *Teine teooria seostab hipokampuse mäluga. Hipokampus on aju osa, mis aitab salvestada uusi mälestusi. Uued kogemused, mida tajutakse, jõuavad hipokampusse ja talletuvad seal lühiajaliselt värske mälujäljena. Kordamise ja uuesti läbielamise teel talletatakse mälestus lõpuks püsivate seostena [[ajukoor]]es. Hipokampusse jõuavad välja ajukoore poolt tuvastamata jäänud mustrid ja kujundid.<ref name="fbZDh" /> Hipokampus on mälestuste tekkimiseks väga oluline – kui hipokampus eemaldada, kaob inimesel võime salvestada uusi kogemusi mälestustena. Hipokampuse puhul on oluline selle suurus – mida suurem see ajuosa on, seda parem on mälu. [[Vanus]]e kasvades hakkab hipokampuse suurus vähenema, millega koos hakkab vähehaaval halvenema ka mälu.<ref name="uMyR0" /> Peamise hoo sai see teooria Scoville’i ja Milneri artiklist (1957)<ref name="BJgXT" />, mis kirjeldab [[kirurgia|kirurgilist]] hipokampuse eemaldamist, et leevendada [[epilepsia|epileptilisi]] hooge [[Henry Gustav Molaison]] nimelisel patsiendil.<ref name="JUeMi" /> Operatsiooni ootamatu tulemus oli tugev anterograadne (ei suudeta meelde jätta uusi sündmusi, fakte) ja osalt retrograadne (ei suudeta meenutada enne mälukaotust toimunud sündmusi, omandatud teadmisi jms) [[amneesia]]. Patsient ei suutnud pärast operatsiooni moodustada uusi [[episoodilised mälestused|episoodilisi mälestusi]] ega suutnud meelde jätta sündmusi, mis toimusid äsja enne [[Operatsioon (kirurgia)|operatsioon]]i, kuid mäletas neid, mis toimusid aastaid tagasi, näiteks lapsepõlves. Sellest tulenevalt on tehtud aastate jooksul tuhandeid eksperimente, millega on uuritud hipokampuse tegevuspõhiste muudatuste [[füsioloogia]]t [[sünaps|sünaptilistes]] ühendustes. Nüüdseks on moodustunud universaalne konsensus, et hipokampus mängib mäluga seotus suurt rolli.<ref name="Qjqfv" /> *Kolmas tähtis teooria seostab hipokampuse ruumiga. Hipokampus vastutab ka ruumilise mälu ja [[navigatsioon]]i eest, millest tulenevalt on suurema hipokampusega inimestel parem [[orienteerumisvõime]]. Näiteks muudab taksojuhi ametiga seotud tänavavõrgustike meeldejätmise kohustus ajustruktuuri suurendades hipokampuse ajuregiooni [[hallaine]] hulka, parandades sellega taksojuhtide [[ruumiline mälu|ruumilist mälu]].<ref name="1KAoX" /> O’Keefe ja tema õpilane Dostrovsky avastasid 1971. aastal roti hipokampusest [[neuron]]id, mis aktiveerusid seoses roti asukohast tema keskkonnas.<ref name="1yE3X" /> Hoolimata teiste uurijate skeptitsismist, avaldasid O’Keefe ja tema kaastöötajad 1978. aastal raamatu "[[The Hippocampus as a Cognitive Map]]".<ref name="Vbq0n" /> Nüüdseks on peaaegu universaalne konsensus, et [[ruumiline kodeerimine]] mängib suurt rolli hipokampuse funktsioonis, aga detailide üle vaieldakse laialdaselt. ==Haigused== [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri tõve]] korral on hipokampus esimene aju osa, mis kannatab kahjustuse all; mäluprobleemid ja desorientatsioon avalduvad esimeste sümptomitena. Hipokampuse kahjustused võivad tuleneda ka [[hüpoksia]]st (hapniku nälg), [[entsefaliit|entsefaliidist]] või [[temporaalsagar]]a ehk [[oimusagar]]a epilepsiast. Tugevalt kahjustunud hipokampusega inimestel võib esineda anterograadset [[amneesia]]t (inimene ei suuda meelde jätta uusi sündmusi, fakte vms, kuid enne mälukaotust toimunud sündmusi mäletatakse). ===Stress=== Hipokampus sisaldab suures mahus [[glükokortikoidi retseptor]]eid, millest tulenevalt on hipokampus pikaajalise [[stress]]i vastu tundlikum kui teised aju osad.<ref name="EBu8x" /> Ka lapse väärkohtlemist seostatakse hipokampuse suurusega. Lapsepõlves kogetud [[stress]] suurendab riski kannatada täiskasvanuna psüühikahäirete all alates [[depressioon]]ist, [[skisofreenia]]st ja traumajärgsest ärevushäirest kuni isiksusehäirete, [[uimastisõltuvus]]e ja [[enesetapp|suitsiidikalduvuseni]]. Suuri erinevusi võib täheldada inimestel, kes on lapsena kogenud verbaalset, füüsilist või seksuaalset väärkohtlemist, unarusse jätmist, lähedase kaotust, vanemate lahutust või peretülisid. Neil on hipokampuse kolm alapiirkonda 5,8–6,5 protsenti väiksemad kui ülejäänutel, kel selliseid negatiivseid lapsepõlvekogemusi olnud ei ole. Neid kolme hipokampuse alapiirkonda võivad kahjustada [[stressihormoonid]], mis tõenäoliselt häirivad ebaküpse aju arenguprotsessis [[rakk]]ude ja uue koe moodustumist.<ref name="2Tk6Y" /> ===Epilepsia=== Hipokampust on selgelt seostatud [[epilepsia|epileptiliste hoogudega]]. [[Oimusagar]]a [[epilepsia]] korral on kõige sagedasem koekahjustus hipokampuse [[skleroos]].<ref name="SNL0U" /> Ei ole veel selge, kas epilepsiat põhjustavad hipokampuse häired või hipokampus on kahjustunud mitmete epilepsia hoogude tagajärjel. Eksperimentaalsetes katsetes, kus loomades on esile kutsutud [[epilepsia|epileptilisi hooge]], on hipokampuse kahjustus väga sage nähtus. See võib tuleneda sellest, et hipokampus on elektriliselt kergesti erutuv ajuosa või sellest, et hipokampus on üks väheseid aju regioone, kus terve elu jooksul toodetakse uusi [[neuron]]eid.<ref name="dWSBT" /> ===Skisofreenia=== Otsesed [[skisofreenia]] põhjused ei ole täielikult teada, kuid on avastatud mitmeid ajustruktuuri häireid. Kõige põhjalikumalt on uuritud ajukoore muudatusi, aga on ka kirjeldatud seotust hipokampusega. Mitmetes uuringutes on leitud, et skisofreenia patsientidel on hipokampus väiksemaks muutunud. See tuleneb ilmselt arengumuutustest, mitte [[kude|koekahjustusest]], mida on isegi näha patsientidel, kes ei ole kunagi oma haiguse vastu ravi saanud. Mitmed tõestusmaterjalid viitavad muutustele [[sünaps|sünaptilises]] organisatsioonis ja ühenduvuses.<ref name="eSmk6" /> Seni pole teada, kas hipokampuse muutused mängivad mingit rolli [[psühhootiline|psühhootilistes]] [[sümptom]]ites, mis on [[skisofreenia]] kõige tähtsamad tunnused. [[Anthony Grace]] ja tema kaastöötajad on eksperimentaalsete loomkatsete baasil välja pakkunud, et hipokampuse väärtalitlus võib põhjustada [[dopamiin]]i produktsiooni muutust [[basaalganglia]]s, millest tulenevalt võib väärtalitlus mõjutada kaudselt informatsiooni integratsiooni prefrontaalses [[ajukoor|korteksis]].<ref name="cYXuF" /> Teised teadlased on pakkunud välja, et hipokampuse väärtalitlus võib põhjustada [[pikaajaline mälu|pikaajalise mälu]] häireid, mida on jälgitud [[skisofreenia]]ga patsientidel. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="H9mnL">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1737533/?tool=pubmed "Ammon's horn and the hippocampus"]</ref> <ref name="YpjsW">[http://teadvusehuvi.blogspot.com/2009/09/temporaal-e-oimusagar.html "Temporaal- e. oimusagar"]</ref> <ref name="Wdhgf">"The Washington University School of Medicine Neuroscience Tutorial"</ref> <ref name="GL1qA">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0091677375901480 "Slam on the brakes: A critique of Altman, Brunner, and Bayer's response-inhibition model of hippocampal function"]</ref> <ref name="OqKsI">[http://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/%28SICI%291098-1063%281999%299:4%3C346::AID-HIPO2%3E3.0.CO;2-3/abstract;jsessionid=1076FCA9375B88C61A5DE83B8B7DE288.d01t02 "Placing hippocampal single-unit studies in a historical context"]</ref> <ref name="fbZDh">[http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel693_677.html "Intellekt on võime ennustada"]</ref> <ref name="uMyR0">{{Netiviide |pealkiri="Füüsiline treening aitab mälu säilitada" |url=https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/32641/fuusiline-treening-aitab-malu-sailitada |vaadatud=2012-11-12 |arhiivimisaeg=2013-12-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131203005351/https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/32641/fuusiline-treening-aitab-malu-sailitada |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="BJgXT">[http://jnnp.bmj.com/content/20/1/11 "Loss of Recent Memory After Bilateral Hippocampal Lesions"]</ref> <ref name="JUeMi">[http://www.nytimes.com/2008/12/05/us/05hm.html?_r=2 "H. M., an Unforgettable Amnesiac, Dies at 82"]</ref> <ref name="Qjqfv">[http://psycnet.apa.org/?&fa=main.doiLanding&doi=10.1037/0033-295X.99.2.195 "Memory and the hippocampus: a synthesis from findings with rats, monkeys, and humans"]</ref> <ref name="1KAoX">[http://www.postimees.ee/665646/taksojuhtide-aju-on-teistest-erinev "Taksojuhtide aju on teistest erinev"]</ref> <ref name="1yE3X">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0006899371903581 "The hippocampus as a spatial map. Preliminary evidence from unit activity in the freely-moving rat".]</ref> <ref name="Vbq0n">{{Netiviide |url=http://www.cognitivemap.net/HCMpdf/HCMChapters.html |pealkiri="The Hippocampus as a Cognitive Map" |vaadatud=2012-11-12 |arhiivimisaeg=2011-03-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110324042731/http://www.cognitivemap.net/HCMpdf/HCMChapters.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="EBu8x">[http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0014299908000241 "Functional actions of corticosteroids in the hippocampus"]</ref> <ref name="2Tk6Y">[http://novaator.ee/ET/meditsiin/vaarkohtlemine_parsib_lapse_aju_arengut "Väärkohtlemine pärsib lapse aju arengut"]</ref> <ref name="SNL0U">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/14507951 "Epilepsy"]</ref> <ref name="dWSBT">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2654382 "Hippocampal neurogenesis and neural stem cells in temporal lobe epilepsy"]</ref> <ref name="eSmk6">[http://www.springerlink.com/content/jgjjk1gt4p9luamn/ "The hippocampus in schizophrenia: a review of the neuropathological evidence and its pathophysiological implications"]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="cYXuF">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2884964/ "Limbic and cortical information processing in the nucleus accumbens"]</ref> }} {{Commons|Category:Hippocampus (anatomy)}} [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Peaaju]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] 465c30sdqwu8cykrh4cru3n6fqq9vq7 0 306278 7231872 6113732 2026-09-10T20:53:21Z Kuriuss 38125 7231872 wikitext text/x-wiki [[Pilt:IPMKpaigal.png|pisi|IEAP tavaolekus]] [[Pilt:IPMKk6ver.png|pisi|IEAP liigutus temale 3V rakendamisel]] '''Ioonne elektroaktiivne polümeer''' (IEAP, '''ioonjuhtiv elektroaktiivne [[Polümeerid|polümeer]]''') on [[Elektroaktiivsed polümeerid|elektroaktiivsete polümeeride]] (EAP) alaliik, mille korral mehaanilist liigutust või kuju muutust EAPle elektrilise [[Pinge (elekter)|pinge]] rakendamise korral põhjustab [[ioon]]ide liikumine (migratsioon) välises [[Elektriväli|elektriväljas]] ning ka [[elektroosmoos]]iga seotud efektid.<ref name="Akle1" /> == IEAP üldiseloomustus == Ehkki on ka selliseid IEAPsid, mis ei reageeri mehaaniliselt, näiteks [[nutiklaas]], siis levinud on IEAP mõiste kasutamine just ioonsete elektromehaaniliselt aktiivsete polümeeride kohta. IEAPde liigutamiseks vajaliku elektrivälja tekitamiseks piisab neile 0,5–5 V rakendamisest.<ref name="Bar-Cohen" /> Koostisest sõltuvalt võib levinuimad IEAPd jagada kolmeks: [[Ioonpolümeer-metallkomposiit|ioonpolümeer-metallkomposiidid]] (IPMK, inglise keeles ''ionic polymer metal composite'', IPMC), [[Süsinik-polümeerkomposiit|süsinik-polümeerkomposiidid]] (SPK, inglise keeles ''carbon polymer composite'', CPC), ja elektronjuhtivatel orgaanilistel polümeeridel põhinevad materjalid. == IEAPde jaotus == === Ioonpolümeer-metallkomposiidid (IPMK) === IPMK korral on membraaniks (enamasti [[anioon]]ne) ioonpolümeer, tavaliselt Nafion, mis sisaldab [[sulfonaatioon]]e, või Flemion, mis sisaldab [[karboksülaatioon]]e. [[Elektrood]]ideks on keemilisel teel saadud [[Väärismetallid|väärismetalli]] (enamasti [[kuld]] või [[plaatina]]) kihid. Lisaks on [[Membraan (tehnika)|membraani]] viidud [[solvent]], millest levinuimad on [[vesi]], [[etüleenglükool]] või mõni ioonvedelik (kasutatakse ka terminit [[ioonne vedelik]]) ning ioonpolümeeri koosseisu kuuluvatele ioonidele vastasmärgilised ioonid. Ioonpolümeeri perfluoreeritud ([[fluor]]i sisaldavad) süsinikahelad on [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobsed]] (vett hülgavad), kuid selle koosseisu kuuluvad anioonid on [[Hüdrofiilsus|hüdrofiilsed]]. Selle tõttu tekivad sellises polümeeris kahte tüüpi piirkonnad ([[Klaster (füüsika)|klastrid]]), millest ühed (perfluoreeritud süsinikahelad) on tugevalt hüdrofoobsed ja teised (polümeeri ioonsed osad ning nende laengut kompenseerivad vastasmärgilised ioonid) on tugevalt hüdrofiilsed. Sellise ioonpolümeeri paigutamisel [[Molekuli polaarsus|polaarsesse]] solventi tungivad solvendi molekulid polümeeri ioonsetesse (hüdrofiilsetesse) piirkondadesse ja vastav polümeer [[Pundumine|pundub]]. Pundumise käigus moodustuvad algselt kompaktsesse polümeeri solventi sisaldavad [[poor]]id. Anioonid on [[Kovalentne side|kovalentsete sidemetega]] perfluoreeritud süsiniku põhiahelaga tugevalt seotud kuid katioonid on seotud vaid polümeeri struktuuris olevate anioonidega vastasmärgiliste laengute elektrostaatilise tõmbe kaudu ning saavad välise elektrivälja rakendamisel polümeeris liikuda.<ref name="Nasser" /><ref name="Shah1" /> IPMK üheks omapäraks on relaksatsiooni esinemine liigutuse käigus: kui IPMKle rakendada [[alalisvool]], siis tekib kiire liigutus [[katood]]i suunas, millele järgneb relaksatsioon ehk aeglasem liigutus algsele liigutusele vastupidises suunas ([[anood]]i suunas). Eriti iseloomulik on relaksatsioon anioonsete ioonpolümeeride korral, milles on solvendiks on vesi ning elektriväljas liikuvateks katioonideks tugevalt [[Hüdratatsioon|hüdraaditud]] [[leelismetallid]]e ioonid (Na⁺, K⁺ ja eriti Li⁺). Nende korral toimub relaksatsioon ka eriti suures ulatuses. Suurte [[Orgaanilised ühendid|orgaaniliste]] katioonide korral, nt tetrabutüülammooniumi korral on väike relaksatsioon täheldatav nii Nafioni kui Flemioni sisaldavates komposiitides. Väikeseid orgaanilisi katioone nagu tetrametüülammoonium sisaldavatel ioonpolümeeridel esineb mõõdetav relaktsatsioon Nafioni puhul kuid Flemionipo puhul mitte.<ref name="Akle1" /><ref name="Nasser" /> === Süsinik-polümeerkomposiidid (SPK) === [[Fail:Vurrkaetud PVdF membraan.jpg|pisi|Pildil on näha ebaõnnestunud katse katta PVdF membraan vurrkatmise meetodil süsinikelektroodiga.]] SPK korral koosneb membraan [[Poorsus|poorsest]] polümeerkarkassist, kus polümeeriks võib olla näiteks [[polüvinülideendifluoriid]] (PVdF) või polü(vinülideendifluoriid-ko-heksafluoropropüleen) (PVdF(HFP)). Ioonvedelik on SPK korral nii solvendiks kui ka ioonide allikaks. Elektroodideks kasutatakse suure [[Eripind|eripinnaga]] süsinikutahma (inglise keeles ''carbon black''), [[Aktiivsüsi|aktiivsütt]], [[Karbiidset päritolu süsinik|karbiidset süsinikku]] ja [[süsinikaerogeel]]e.<ref name="Akle1" /><ref name="Shah1" /><ref name="Palmre1" /> === Elektronjuhtivatel orgaanilistel polümeeridel põhinevad komposiidid === Seda tüüpi ioonsed EAPd koosnevad enamasti poorsest polümeerkarkassist, näiteks PVdF, solvendist ja elektrolüüdist, mis võib olla ka ioonvedelik. Elektroodidena kasutatakse orgaanilisi polümeere, nagu näiteks polüporrool, polüaniliin, polütiofeen jt. Elektronjuhtivad orgaanilised polümeerid omavad [[konjugeeritud sidemed|konjugeeritud sidemetega]] pikka süsinikahelat.<ref name="Akle1" /> == IEAPde tööpõhimõte == ==== IPMK tööpõhimõte ==== Kui anioonseid rühmi sisaldavast ioonpolümeerist valmistatud IPMKle rakendada pinge, siis katioonid liiguvad elektrivälja toimel negatiivse laenguga elektroodi (katoodi) suunas, võttes kaasa endaga seotud solvendimolekulid. Selle tagajärjel tekib olukord, kus anoodi läheduses on klastrite koosseisus vähe katioone ning katoodi läheduses on klastrite koosseisus palju [[Solvatatsioon|solvateerunud]] katioone. Sellisest ioonide ja solvendi ümberpaigutuse tõttu paindub kunstlihas anoodi suunas. Sellise liigutuse põhjustena on pakutud [[Osmootne rõhk|osmootse rõhu]] muutumist ioonide ümberpaigutumise tõttu, polümeeri efektiivse jäikuse suurenemist katoodil ning vähenemist anoodil, katioonideta jäänud anioonide suurenenud elektrostaatilist tõukumist jpm.<ref name="Nasser" /><ref name="Shah1" /><ref name="Shah2" /> Pinge rakendamisel paindub IPMK teatud asendisse. Sellise asendi korral on tekkinud osmootne tasakaal, katioonid on liikunud katoodile ja seejuures endaga kaasa tõmmanud ka temaga seotud solvendimolekulid. Seejärel hakkab solvent olukorrast põhjustatud kohaliku ülerõhu tõttu liikuma anoodile ning esineb IPMK vähene relaksatsioon.<ref name="Nasser" /><ref name="Shah2" /> ==== SPK tööpõhimõte ==== SPK tööpõhimõte sarnaneb IPMK omaga. Välise pinge rakendamisel hakkavad poorses polümeerkarkassis oleva ioonvedeliku ioonid liikuma: katioonid negatiivse laenguga elektroodi (katoodi) suunas ning anioonid positiivse laenguga elektroodi (anoodi) suunas. Kuna ioonvedelikus on tavaliselt üks, kas katioon või anioon, teisest suurem, siis paisuvad poorsed süsnikelektroodid nende poole tõmmatavate erimärgiliste ioonide suuruste erinevuse tõttu erinevalt (suuremaid ioone ligi tõmbav elektrood paisub rohkem ning moodustab painutusel kõveruse välimise külje).<ref name="Mukai" /> ==== Elektronjuhtivatel orgaanilistel polümeeridel põhinevate komposiitide tööpõhimõte ==== Pinge rakendamisel toimuvad polümeeris [[Redoksreaktsioon|redoksprotsessid]], mille tagajärjel muutuvad polümeeri koostisosade [[Oksüdatsiooniaste|oksüdatsiooniastmed]]. Selle tulemusena tekib või kaob laeng polümeeri põhiahelas. Muutunud laengu tasakaalustamiseks liiguvad elektrolüüdi ioonid põhiahela juurde, et laengut tasakaalustada. Polümeeride ahelate vahele lisanduvad ioonid põhjustavad ühe elektroodi paisumist ja teise kokkutõmbumist, mille tõttu esineb sellisel EAPl liigutus.<ref name="Vidal" /><ref name="Madden" /> == IEAP koostise mõju liigutusomadustele == === Elektroodide mõju === Elektroodidena kasutatavate materjalide omadused määravad IEAP liigutusomadused. Elektroodide materjal peab vastama järgmistele tingimustele: ei tohi paindumisel puruneda, peab olema kergesti deformeeritav, peab membraani pinnaga nakkuma, peab olema vastupidav keskkonnatingimustele ning hästi elektrit juhtima. Hea [[elektrijuhtivus]] tagab selle, et IEAPle rakendatava pinge poolt tekitatav elektriväli levib kogu IEAP ulatuses, mitte ainult pinge rakendamise kohas. Metalle kasutatakse hea elektrijuhtivuse saavutamiseks. Kuna just kullal ja plaatinal on eelpool nimetatud omaduste optimaalne vahekord, ongi just nemad kõige levinumad elektroodimaterjalid IPMKde korral. Näiteks SPKd reageerivad aeglasemalt kui IPMK, sest elektroodidena kasutatava süsiniku elektrijuhtivus on tunduvalt väiksem IPMK korral kasutatavate metallide elektrijuhtivusest.<ref name="Akle1" /><ref name="Palmre2" /> === Solvendi mõju=== Solvendi valik mõjutab tugevalt IEAP liigutusomadusi. Mida [[Viskoossus|viskoossem]] on solvent, seda raskem on ioonidel liikuda ja seda aeglasem on liigutus. Vesi on väga levinud solvent, kuna ta on kergesti kättesaadav, odav ja väheviskoosne. Samas seab vee kasutamine solvendina piirangut kasutatavale pingele, kuna juba suhtelistelt madalatel pingetel (ligi 1,23 V, täpne pinge sõltub vesinikioonide kontsentratsioonist ja membraani juhtivusest) hakkab toimuma vee [[elektrolüüs]] ning see põhjustab solvendi vähenemist, mis omakorda vähendab IEAP liikumisvõimet.<ref name="Akle1" /><ref name="Shah1" /> == IEAPde valmistamise tehnoloogiad == === IPMK valmistamise tehnoloogiad === ==== Impregneerimis-redutseerimismeetod ==== IPMKd valmistatakse enamasti impregneerimis-redutseerimismeetodi abil, mille korral kaetakse õhuke ioonpolümeeri kiht (kile) keemilisel teel metalliga. Sel juhul viiakse algselt katioonne [[Kompleksühend|metallikompleks]] pundunud ioonpolümeeri kilesse [[ioonvahetus]]e teel ja seejärel redutseeritakse see kompleks nii, et ioonpolümeeri pindkihti ja pinnale tekib metall. Enamasti korratakse elektroodi parema juhtivuse saamiseks seda protsessi 3–5 korda. Sel teel saadakse ioonpolümeerile enamasti kulla ja plaatina katteid. Selle meetodi suureks puuduseks on valmistamise suur ajakulu ja saadud materjali ebaühtlased omadused. Näiteks on enamasti tekkiv metallelektrood ebaühtlase paksusega ja sellest tingituna on selliste elektroodide elektrijuhtivus laiades piirides varieeruv.<ref name="Akle1" /> ==== Otsene koostemeetod ==== IPMK-de valmistamise oluliselt kiiremaks valmistamise meetodiks on otsene koostemeetod (inglise keeles ''direct assembly process'', DAP). Selle meetodi korral kantakse ioonvedelikus pundunud ioonpolümeerile elektroodikiht [[aerograaf]]i abil. Selline meetod võimaldab kasutada elektroodimaterjalina näiteks [[ruteenium(IV)oksiid]]i (RuO₂) või erinevaid suure eripinnaga süsinikpulbreid. Enamasti lisatakse selle meetodi abil valmistatud komposiidi pinnale õhuke kullaleht selleks, et tagada elektroodide parem elektrijuhtivus.<ref name="Akle1" /><ref name="Akle2" /> === SPK valmistamise tehnoloogia === SPKde valmistamiseks kasutatakse enamasti meetodit, mille raames valmistatakse eelnevalt eraldi elektroodide osa ja membraani osa ning siis liidetakse need omavahel kuumpressimise abil.<ref name="Mukai" /> === Elektronjuhtivatel orgaanilistel polümeeridel põhinevate komposiitide valmistamise tehnoloogia === Elektronjuhtivatel orgaanilistel polümeeridel põhinevate ioonsete EAPde valmistamisel lähtutakse enamasti mikropoorsest membraanist, mille pindkihti tekitatakse keemilise sadestamise teel juhtivpolümeeri kiht. Juhul kui keemiliselt tekitatud kiht osutub liialt õhukeseks ja halvasti juhtivaks, siis on kasutatud ka täiendava juhtivpolümeeri kihi sadestamist elektrokeemilisel teel.<ref name="Temmer" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Akle1">Akle, B. J, ''Characterization and Modeling of the Ionomer-Conductor Interface in Ionic Polymer Transducers'', 2005.</ref> <ref name="Bar-Cohen">Bar-Cohen, Y., ''Electro-active polymers: current capabilities and challenges'', Proceedings of the SPIE Smart Structures and Materials Symposium, EAPAD Conference, San Diego, CA, March 18–21, 2002.</ref> <ref name="Nasser">Nemat-Nasser, S., ''Micromechanics of actuation of ionic polymer-metal composites'', J. Appl. Phys. '''92''', 2899, 2002.</ref> <ref name="Shah1">Shahinpoor, M., ''Ionic polymer-conductor composites as biomimetic sensors, robotic actuators and artificial muscles – a review'', 2002.</ref> <ref name="Palmre1">Palmre, V., et al., ''Electroactive polymer actuators with carbon aerogel electrodes'', J. Mater. Chem., '''21''', 2577, 2011.</ref> <ref name="Shah2">Shahinpoor, M., Kim, K. J., ''Ionic polymer–metal composites: III. Modeling and simulation as biomimetic sensors, actuators, transducers, and artificial muscles'', Smart Mater. Struct. '''13''', 1362–1388, 2004.</ref> <ref name="Mukai">Mukai, K., et al., ''High performance fully plastic actuator based on ionic-liquid-based bucky gel'', Electrochimica Acta '''53''', 5555–5562, 2008.</ref> <ref name="Vidal">Vidal, F., et al., ''Long-life air working conducting semi-IPN/ionic liquid based actuator'', Synthetic Metals, Volume 142, Issues 1–3, Pages 287–291, 13 April 2004.</ref> <ref name="Madden">Madden, J.D., et al., ''Fast contracting polypyrrole actuators'', Synthetic Metals '''113''',185–192, 2000.</ref> <ref name="Palmre2">Palmre, V., ''Vee elektrolüüs ioonsetel polümeer-metall materjalidel põhinevate kunstlihaste töös.'' Bakalaureusetöö, Tartu Ülikool, 2006.</ref> <ref name="Akle2">Akle, B.J. ''High-strain ionomeric–ionic liquid electroactive actuators'', Sensors and Actuators A: Physical, Volume 126, Issue 1, Pages 173–181, 26 January 2006.</ref> <ref name="Temmer">Temmer, R., et al., ''Combined chemical and electrochemical synthesis methods for metal-free polypyrrole actuators'' Sensors and Actuators B '''166–167''', 411–418, 2012.</ref> }} [[Kategooria:Materjaliteadus]] [[Kategooria:Elektrotehnika]] febqkzt4iap4uxprnl0mkpl5z38f57r 100 308253 7232112 5872685 2026-09-11T10:13:54Z Avjoska 1538 7232112 wikitext text/x-wiki <noinclude>{{Portaal|Muusika|Musical notes.svg}}</noinclude> ;2. {{Surmapäev muusikas|Leo Schotter|eesti silmaarst, helilooja ja Tartu Ülikooli professor|1917|1997}} ;3. {{Surmapäev muusikas|Franz Berwald|rootsi helilooja|1796|1868}} ;4. {{Surmapäev muusikas|Jossif Šagal|eesti viiuldaja|1922|1993}} ;7. {{Surmapäev muusikas|Alfred Pisuke (viiuldaja)|väliseesti viiuldaja ja dirigent|1926|2009}} ;8. {{Surmapäev muusikas|Teddy Scholten|hollandi laulja|1926|2010}} ;9. {{Surmapäev muusikas|Phil Ochs|USA protestlaulja ja laulukirjutaja|1940|1976}} {{Surmapäev muusikas|Harri Kõrvits|eesti muusikateadlane ja helilooja|1915|2003}} {{Surmapäev muusikas|DMX|Ameerika Ühendriikide räppar|1970|2021}} ;10. {{Surmapäev muusikas|Mikalojus Konstantinas Čiurlionis|leedu maalikunstnik ja helilooja|1875|1911}} {{Surmapäev muusikas|Arthur Benjamin |austraalia pianist, pedagoog ja helilooja|1893|1960}} ;12. {{Surmapäev muusikas|Hendrik Andriessen|hollandi organist, pedagoog ja helilooja|1892|1981}} {{Surmapäev muusikas|Hendrik Krumm|eesti laulja|1934|1989}} ;13. {{Surmapäev muusikas|Heldur Jakon|eesti akordionist|1939|1987}} ;15. {{Surmapäev muusikas|Lee Konitz|Ameerika Ühendriikide džässmuusik|1927|2020}} {{Surmapäev muusikas|Dries Holten|Hollandi laulja|1936|2020}} ;16. {{Surmapäev muusikas|Konstantin Türnpu|eesti helilooja, organist, koorijuht ja muusikaelu organisaator|1865|1927}} {{Surmapäev muusikas|Eduard Oja|eesti helilooja|1905|1995}} ;18. {{Surmapäev muusikas|Heino Jürisalu|eesti helilooja|1930|1991}} ;19. {{Surmapäev muusikas|Graciela Agudela|Mehhiko pianist ja helilooja|1945|2018}} ;20. {{Surmapäev muusikas|Jaan Hargel|saksa helilooja, laulja ja dirigent|1796|1869}} ;21. {{Surmapäev muusikas|Mihkel Salong|eesti klaverimeister|1877|1946}} {{Surmapäev muusikas|Heldur Jõgioja|eesti muusik, helilooja, kirjanik ja ajakirjanik|1936|2010}} {{Surmapäev muusikas|Arnold Anton|eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane|1921|2022}} ;23. {{Surmapäev muusikas|Harold Arlen|USA helilooja|1905|1986}} ;24: {{Surmapäev muusikas|Juan Cabanilles|hispaania organist ja helilooja|1644|1712}} ;27. {{Surmapäev muusikas|Aleksandr Skrjabin|vene helilooja ja pianist|1872|1915}} {{Surmapäev muusikas|Olivier Messiaen|prantsuse helilooja ja organist|1908|1992}} ;28. {{Surmapäev muusikas|Laine Mets|eesti pianist ja pedagoog|1921|2007}} {{Surmapäev muusikas|Batõrhan Šökenov|kasahhi ja Venemaa muusik|1962|2015}} ;30. {{Surmapäev muusikas|Grégory Lemarchal|prantsuse laulja|1983|2007}} <noinclude>[[Kategooria:Surma-aastapäevad muusikas|Aprill]]</noinclude> 2klo4sphwgpgelnpif5ga6hd5ney1z4 0 317600 7231928 7208294 2026-09-10T22:06:32Z Funktsionalism-modernism 231916 7231928 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=jaanuar}} {{See artikkel|räägib üldmõistest; filmi kohta vaata artiklit [[Kummituslinn (film)]]}} {{lisaviiteid|kuu=veebruar|aasta=2019}} [[Pilt:Berlin Ghost Town.jpg|pisi|[[Berlin (Nevada)|Berlin]], kummituslinn Nevadas USA-s (2004)]] [[Pilt:Bodie ghost town.jpg|pisi|Tänavanurk [[Bodie]] kummituslinnas USA-s]] '''Kummituslinn''' on mahajäetud inimtühi [[küla]] või [[linn]], mis on silmnähtavalt kaotanud oma varasema hiilguse.<ref name="qt43E" /> Kummituslinnad tekivad näiteks majanduslikel põhjustel või looduskatastroofide, inimtegevuse, sõja või seadusvastase tegevuse tagajärjel. Mõistega "kummituslinn" tähistatakse mõnikord ka linnu või eeslinnu, mis on asustatud, kuid mille elanike arv on viimastel aastatel oluliselt vähenenud. Nii mõnestki originaalse arhitektuuriga kummituslinnast on saanud turismiatraktsioon, näiteks [[Barkerville]] Kanadas Briti Columbias; [[Bannack]] USA-s Montanas; [[Elizabeth Bay]] ja [[Kolmanskop]] Namiibias; [[Oatman]] ja [[Tombstone]] USA-s Arizonas. Kummituslinnade külastamisest, nende fotografeerimisest ja sellealasest kirjandusest on saanud omaette tööstusharu. == Linnade mahajätmise põhjused == [[Pilt:Cassilis historical area02.jpg|pisi|Paljud kullapalavikulinnad, mis kunagi õitsesid, on nüüd maha jäetud. Pildil [[Cassilis]]]] [[Pilt:Calico Ghost Town 2004 b.jpg|pisi|Calico, California, USA]] Ühed peamised põhjused linnade mahajätmiseks on loodusvarade ammendumine, majandustegevuse muutumine, raudteede või maanteede ümbersuunamine, katastroofid, massimõrvad, muutlik poliitika või impeeriumite langus. === Loodusvarade ammendumine === Kummituslinnad võivad tekkida juhul, kui ainus tegevusala linnas (näiteks lähedal asuv kaevandus või veski) on tühjaks ammendatud, samuti kui tegevusala on lõpetatud või nurjunud. [[Buumilinn]]ad kahanevad tihti sama suuruse poolest, nagu nad algselt tekkisid. Suurema osa elanikkonna lahkudes saab linnast kummituslinn. === Inimtegevus === Maantee- ja raudteeliinide ümberkujunemisel võivad maanteede lähistel asuvatest linnadest saada kummituslinnad, näiteks Ontario ajalooline maantee [[Opeongo Line]] ja läbi Ameerika Ühendriikide kulgev [[Route 66]]. Asulatest võivad saada kummituslinnad, kui nende lähistel asuvad tööstushooned tekitavad valju müra või ohustavad elanikke. Tammide ehitamise käigus võib tekkida üleujutusi, näiteks [[Tennessee]] osariigis asuva [[Loyston]]i linna ujutas üle Norrise paisu ehitus. === Epideemiad === Kummituslinnad võivad tekkida, kui suurem osa linna elanikest sureb epideemiate või haiguste kätte. 1918.–1919. aasta [[Hispaania gripp|Hispaania gripi]] epideemia ajal suri miljoneid inimesi ja paljud linnad jäid elaniketa.<ref name="ww8Yt" /> === Katastroofid === Ka looduslike või inimtegevuslike katastroofide tulemusena võib tekkida kummituslinn. Näiteks 1845. aastal asutatud [[Pattonsburg]]i linnas [[Missouri]]s on üleujutus toimunud enam kui 30 korral. 1993. aastal ehitati linn valitsuse abil algsest asukohast 4,8 kilomeetri kaugusele. Vahel on võimalik loodusõnnetust ennustada ja linnaelanikud evakueerida. Näiteks 1991. aastal avastati uurimuse käigus Kanadas [[Lemieux]]' linnas Ontario provintsis ebakindel pinnas. Linn hüljati ja kahe aasta pärast, kui viimane hoone oli lammutatud, pühkis maalihe osa linna endisest asukohast minema. [[Tšornobõli katastroof|Tšornobõli]] ja [[Fukushima I AEJ tuumaõnnetus]]e tagajärjel said tuumaelektrijaama lähistel asuvatest linnadest kummituslinnad. === Reostus === Maa saastumise tagajärjel võivad tekkida kummituslinnad: näiteks [[Saint Louis]]e äärelinnas [[Times Beach]]is said linna elanikud kõrge [[Dioksiinid|dioksiini]] ja [[Centralia]] [[Pennsylvania]]s hüljati, kui inimesi ohustas maa-aluse söe põlemine. === Massimõrvad === [[Oradour-sur-Glane]]'i külas tapsid [[Relva-SS]]-i lahinguüksused 10. juunil 1944 kõik küla 642 elanikku, sealhulgas naised ja lapsed. Uus küla ehitati pärast sõda endise koha lähedusse ja senisest asulast sai [[mälestusmärk|mälestis]]. === Muutused poliitikas === Lähis-Idas asub palju kummituslinnu, mis on tekkinud poliitikamuutuste või impeeriumide languse tagajärjel, näiteks [[Seleukia-Ktesifon]]. == Taasasustatud kummituslinnad == Kummituslinnad võivad turismi abil taaselustuda. [[Walhalla (Austraalia)|Walhalla]] linn [[Austraalia]]s jäeti maha pärast kullakaevanduse sulgemist. Tänu lähedal asuvatele asustatud paikadele hakkas linna elanike arv hiljuti kasvama ja sealne majandus kasvas märgatavalt. [[Aleksandria]], suuruselt teine linn Egiptuses, oli antiikajal õitsev linn, kuid keskajal elas seal ainult 150 inimest. 19. sajandil peeti seda kummituslinnaks, kuid tänapäeval elab linnas üle nelja miljoni inimese. Paljudest Alžeeria linnadest said [[hilisantiikaeg|hilisantiikajal]] väiksed külad. Elanike arv taastus Prantsuse kolonisatsiooni ajal. Riigi suuruselt teises linnas [[Oran]]is elas enne Prantsuse ülemvõimu vaid paar tuhat inimest, tänapäeval ligi miljon. {{mitu pilti | kogulaius = 552 | joondus = keskel | pilt1 = Walhalla 1910 view4.jpg | allkiri1 = Vaade [[Walhalla (Austraalia)|Walhallale]] 1910. aastal | pilt2 = WalhallaVicCorner.jpg | allkiri2 = Vaade Walhallale 2004. aastal }} Walhalla hüljati pärast seda, kui asulas lõpetati kullakaevandamine, nüüdseks on linn taas asustatud. == Kummituslinnad mujal maailmas == === Aafrika === ==== Angola ==== Ilha dos Tigres ('tiigrite saar') asub piirkonnas, mis sobib ideaalselt ökoloogiaprojektideks.<ref name="NapJJ" /> Saart on mainitud [[BBC]] [[dokumentaalfilm]]is "Tundmatu Aafrika: Angola".<ref name="wEXo6" /> [[Pilt:Minenverwalter Kolmannskuppe.jpg|pisi|[[Kolmanskop]] Namiibias]] ==== Elevandiluurannik ==== [[Grand Bassam]] oli Prantsuse koloonia pealinn Elevandiluurannikul 1896. aastani, mil Prantsuse koloniaalvalitsus linna hülgas. Kaubandustegevus vähenes vähehaaval, kuni 1960. aastal sai linnast kummituslinn. Samal aastal Elevandiluurannik iseseisvus. Tänapäevaks on linn turismisihtkohana taaselustunud, ent sel on siiski kummituslinna aura. ==== Etioopia ==== [[Dallol]] on endine kaevanduslinn Etioopias, mis asub [[Dallol (Vulkaan)|Dalloli]] vulkaani kraatris. Kaevanduslinna temperatuur võib tõusta kuni 40 kraadini. ==== Kongo DV ==== [[2002]]. aastal purskas [[Nyiragongo]], mille laavavool tabas [[Goma]] linna, hävitades sellest 40%.<ref name="N6Ave" /> Goma linn oli 19. sajandi lõpuni kaevanduslinn. ==== Kesk-Aafrika Vabariik ==== [[Goroumo]], Beogombo Deux ja [[Paoua]] on vaid mõned näited küladest, mis valitsusvägede ja relvastatud jõukude tegevuse tõttu Kesk-Aafrika Vabariigis aastail 2005–2008 hüljati.<ref name="BBC" /><ref name="D1ALs" /> ==== Mauritaania ==== [[Chinguetti]] on Mauritaania keskaegne kaubavahetuskeskus, mis tõmbab turiste oma arhitektuuri, eksootilise maastiku ja iidsete raamatukogudega. Seda väikest linna ohustab liiva pealetung – linna läänepiiri markeerivad kõrged liivadüünid ja mitmed majad on pealetungiva liiva tõttu hüljatud. ==== Namiibia ==== Namiibias asub mitmeid kummituslinnu, enamik neist on loodud pärast teemantide avastamist. Suurem osa asub Atlandi ookeani ääres. 1908. aastal, pärast [[teemandipalavik]]u algust nõudis [[Saksa Edela-Aafrika]]s Saksa keiserlik valitsus endale kaevandamise ainuõiguseid, luues [[Sperrgebiet|''Sperrgebiet'''i]] ("keelatud tsoon") ja kriminaliseerides selles regioonis uusasundused.<ref name="Handbook" /> Selle regiooni väikesed kaevanduslinnad, näiteks [[Pomona (Namiibia)|Pomona]], [[Elizabeth Bay]] ja [[Kolmanskop]], jäid küll keelust puutumata, kuid kuna neile keelduti laienemiseks maad andmast, muutusid need lõpuks kummituslinnadeks. === Aasia === ==== Hiina ==== Hiinas asuva [[New Ordos]]i linna elanike arvuks planeeriti umbes 300 000 inimest, kuid 2011. aastal elas seal ainult umbes 5000–30 000 inimest, mistõttu on ka seda linna nimetatud kummituslinnaks. ==== India ==== Indias on kummituslinnad tekkinud eri põhjustel. Keskaegne linn Milakpur Kohi [[Sultan Ghari]] lähedal on üks vanimaid kummituslinnu Põhja-Indias. Keskaegse [[Mughali impeerium]]i linnad [[Fatehpur Sikri]] ja [[Bhangarh]] ning [[Vijayanagara impeerium]]i linn Vijayanagara on ajalooliselt India kõige tähtsamad kummituslinnad. Üks uuemaid kummituslinnu on [[Dhanushkodi]], mis asub madalal saarel India rannikul. 1964. aastal linna tabanud tsüklon uputas linna ning ajas ümber Pamban-Dhanuskodi reisirongi, tappes kõik 150 reisijat.<ref name="thehindu_20051224" /> Linnast on järgi vaid lagunev kirik, osa raudteed ja Puduroad'i raudteejaama ning [[Vinayaka]] templi varemed. ==== Jaapan ==== [[Pilt:Hashima076.jpg|pisi|[[Hashima saar]] Jaapanis]] [[Hashima saar]]el Jaapanis oli aastail 1887–1974 kaevanduslinn. Saar, mil oli maailma suurim rahvastikutihedus – 1959. aastal elas linnas 83 500 inimest km² kohta – hüljati pärast söekaevanduste sulgemist. Pärast [[Fukushima I AEJ tuumaõnnetus]]t muutus mitu asulat, näiteks [[Ōkuma]], kummituslinnaks. ==== Küpros ==== [[Pilt:Maraş (KKTC).JPG|pisi|Hüljatud hotellid [[Famagusta]]s Küprosel]] [[Famagusta]] lõunaosa, tuntud kui ka [[Varosha]], on okupeeritud Türgi sõjaväe poolt. Enne Türgi sissetungi Küprosele oli Famagusta turistide hulgas populaarne. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 550 keelab igasugused katsed "asustada ükskõik millist Varosha osa inimestega, kes ei ole kohalikud elanikud", seega on ala olnud viimased 30 aastat hüljatud. ==== Malaisia ==== [[Peraki osariik|Peraki osariigis]] asuv [[Kampung Kepayang]] on peaaegu asustamata, tegutsevad veel ainult 2–3 kodukauplust. See on tingitud peatee laiendamisest: sõidukeid on raske parkida ja selle tulemusena hakkasid poed kasumis kaotama. Siiski on malaisid, kes kodukaupluste taga asuvas külas elavad. ==== Omaan ==== Kanjonis asuv Sap Bani Khamis on hüljatud küla, mis on ligipääsetav vaid kitsa raja kaudu. <ref name="kUe4b" /> ==== Singapur ==== Singapuris [[Lim Chu Kang]]i lähedal asuvad 1979. aastal ehitatud kortermajad on hüljatud olnud juba üle kümne aasta{{millal}}. Seal asusid turg, mänguväljak ja seni alles olevad mahajäetud kolmekorruselised kortermajad. Samuti oli lähedal Sungei Gedong ja Lim Chu Kangi sõjaväelaager.<ref name="XqJOz" /> ==== Süüria ==== [[Quneitra]] linn muutus kummituslinnaks pärast 1967. aastal toimunud [[Kuuepäevane sõda|kuuepäevast sõda]] ja 1973. aastal järgnenud [[Yom Kippuri sõda]]. Varemed jäeti puutumata ning hävingu mälestamiseks on ehitatud muuseum. Paljude hoonete endiste asukohtade juurde on püstitatud infotahvlid ja linna hoitakse sellises seisukorras, nagu see sõdadest jäi. Pärast mitmeid Süürias toimunud pommitamisi on [[2016]]. aastaks erinevad piirkonnad muutunud kummituslinnadeks ning rahvas on pidanud ära kolima. Üpris tühjaks on jäänud ka [[Aleppo]] ja [[Homs]]. ==== Türgi ==== Edela-Türgis asuvas [[Kayaköy]]kis elasid 1923. aastani Anatoolia kreeklased. Pärast [[Kreeka-Türgi sõda]] allkirjastatud lepingu alusel suunati 1,5 miljonit anatoolia kreeklast Kreekasse ja pool miljonit Kreekas elanud türklast Türki. Nüüd säilitatakse seda muuseum-külana. Sazak, [[İzmiri provints]]i osa [[Egeuse meri|Egeuse mere]] läänerannikul [[Karaburun]]i lähedal oli kreeklasete poolt asustatud kuni 1923. aastal toimunud elanikkonna vahetamiseni. Tänapäeval on Sazak kummituslinn. [[Çökene]] küla oli asustatud 2008. aastani, mil linna elanikud lahkusid suurlinnadesse raha- ja tööpuuduse tõttu.<ref name="nGU2J" /> === Ameerika === ==== Ameerika Ühendriigid ==== {{vaata|Ameerika Ühendriikide kummituslinnade loend}} [[Pilt:Bannack.jpg|pisi|[[Bannack]], üks hästi säilinud kummituslinnu USA-s]] Ameerika Ühendriikides asub palju kummituslinnu, poolkummituslinnu või -asulaid. 1920. aastatel kaotasid paljud [[Suur tasandik|Suurel tasandikul]] asuvad linnad kolmandiku oma elanikkonnast. Pärast mitmete raudteeliinide kaotamist said tuhanded asulad Suure tasandiku põhjapoolsetes osariikides, näiteks [[Montana]], [[Nebraska]], [[Põhja-Dakota]] ja [[Lõuna-Dakota]] kummituslinnadeks. Üle saja asula hüljati, kui raudtee asendati [[Interstate Highway System|USA kiirteede süsteemiga]], millest sai ameeriklaste lemmik viis reisimiseks. Kummituslinnad on endised kaevandus- või veskilinnad, mis asuvad põhiliselt [[Arizona]], [[California]], [[Colorado]], [[Minnesota]], [[Montana]], [[Nevada]], [[New Mexico]], [[Oregon]]i ja [[Washington]]i osariigis läänepoolses USA-s ja [[Lääne-Virginia]] osariigis idapoolses USA-s. Mõnest asulast on saanud kummituslinn üleujutuste tagajärjel, näiteks [[Oketeyeconne]] Georgia osariigis, samuti muudes lõunaosariikides. Kui linnades asuvad ressursid lõppesid, kolisid inimesed mujale. Mõnes kummituslinnas asub mitmeid hüljatud hooneid (näiteks [[Bodie]]'s Californias), paljudes on alles jäänud vaid endiste hoonete vundamendid (näiteks [[Graysonia]] Arkansases). Floridas muutus Earnestville (Freedtown) Pasco maakonnas kummituslinnaks 1895. aasta suure külmalaine tõttu, mis võttis ära enamiku osariigi tsitrusviljapuudest; seal pole enam ühtki asula maja ega kalmistut. Nii mõnestki USA esimesest asulast on saanud kummituslinn, näiteks [[Jamestown (Virginia)|Jamestown]], [[Zwaanendaeli koloonia]] Delaware'is ja paljud [[Põhja-Carolina]] endised kolooniad. Vanad kaevandusasulad on elanikkonna kaotanud kindlal ajaloojärgul, näiteks [[Aspen]], [[Central City]], [[Crested Butte]], [[Cripple Creek]] ja [[St. Elmo]] Colorados, [[Deadwood]] [[Lõuna-Dakota]]s, [[Marysville]] ja [[Virginia City (Montana)|Virginia City]] Montanas, [[Oatman]] ja [[Tombstone]] Arizonas, [[Park City]] Utah's. Mõni neist linnadest on tänapäeval tärganud ja kogub taas populaarsust. 2002. aastal tehti katse kuulutada välja California "ametlik kummituslinn". See kukkus läbi, kuna [[Bodie]] ja [[Calico]] ei jõudnud kokkuleppele, kumb nendest oleks rohkem koha vääriline.<ref name="4DfHN" /> [[Medicine Mound]]i kummituslinn [[Hardemani maakond (Texas)|Hardemani maakonnas]] Lääne-Texases on säilitatud muuseumina. Medicine Moundis asub kaks hoonet, muuseum on endine kaubaladu. Üks nüüdisaja kummituslinnu on [[Centralia]] Pennsylvania osariigis, kus on elanud üle 2600 elaniku. Vahepeal oli elanikke 1000, kuid aastaks 2010 vaid 7. ==== Argentina ==== Suurem osa 19. ja 20. sajandil saabunud Euroopa sisserändajaid asus elama linnadesse, kus pakuti tööd, haridust ja muid võimalusi, mis aitasid uutel elanikel keskklassi siseneda. Üha enam laienes väikelinnades raudteesüsteem. 1930. aastaks olid paljud maainimesed suurlinnadesse kolinud. 1990. aastateks pärast rongiliikluse lõppemist on kummituslinnadeks muutunud paljud asulad. Mõnedest kummituslinnadest on saanud turismiobjektid. ==== Brasiilia ==== Väikest Caraíba küla [[Itacarambi]] omavalitsuses tabas 2007. aasta 9. detsembri varahommikul maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 4,9 palli [[Richteri skaala]]l. 76 külas elanud perekonda evakueeriti ja küla on nüüd hüljatud. [[Satarém]]i lähedal asuva [[Fordlândia]] lõi 1928. aastal Ameerika tööstur [[Henry Ford]]. Seal hakati tootma looduslikku [[kautšuk]]it. Loodud ebasobivale pinnasele, kujundatud ilma igasuguste teadmisteta troopilise regiooni põllumajanduse kohta ja hallatuna kohalikust kultuurist vähe hoolides, oli see ettevõte täielik läbikukkumine. 1934. aastal viidi tehas [[Belterra]]sse ning suleti 1945. aastal. ==== Colombia ==== Kummituslinnad Colombias on paljuski tekkinud vägivaldsete rühmituste, näiteks [[FARC]]-i tegutsemise tõttu. [[Bojayá]] on väike linn [[Chocó departemang]]us, mida FARC 2. mail 2002 ründas. Enamik inimesi peitis end kirikus, FARC-i heidetud müüser tabas hoonet ja tappis ligikaudu 140 inimest, sealhulgas 40 last. Täna on [[Bojayá]] kummituslinn, kuigi on plaan linn taastada. Viimastel aastatel on vägivallajuhtumid vähenenud ning inimesed on hakanud vähehaaval oma kodulinnadesse tagasi pöörduma. [[Armero]] on kummituslinn, mille hävitas vulkaanipurse 1985. aastal. Üle 20 000 elaniku hukkus ja linnast jäid alles varemed. Armero on praegu asustamata. ==== Guyana ==== [[Jonestown]] asutati 1970. aastatel Jim Jonesi juhitud Rahva Templi liikmete poolt. 18. novembril 1978 organiseeris Jones massienesetapu, mille tulemusena suri 918 Jonestowni elanikku 1110-st. Linn seisab nüüd varemeis ja kaob vaikselt džunglisse. ==== Kanada ==== [[Pilt:RobsartHospital.jpg|pisi|[[Robsarti haigla]] on üks paljudest hüljatud hoonetest [[Robsart (Saskatchewan)|Robsartis]]]] {{Vaata|Kanada kummituslinnade loend}} Kanadas asuvad kummituslinnad enamasti [[Briti Columbia]], [[Alberta]], [[Ontario]], [[Saskatchewani provints|Saskatchewan]], [[Newfoundland ja Labrador]]i ja [[Quebec]]i provintsides. Linnade majandus sõltus enamasti metsaraie või kaevanduse tulust. Albertas ja Saskatchewanis asuvates kummituslinnades oli peamine majandustegevus põllumajandus, mis hüljati pärast linnast läbi rajatud raudtee eemaldamist või maanteede ümbersuunamist. Briti Columbias asuvad kummituslinnad olid valdavalt kaevanduslinnad ja kullaleiukohtades asuvad laagrid, samuti konservitehased ja sulatus- ja tselluloositehase linnad. Kõige märkimisväärsemad on [[Anyox]], [[Kitsault]] ja [[Ocean Falls]]. Olulised Briti Columbias asuvad kummituslinnad on ka [[Cassiar]], [[Bralorne]] ja [[Hedley]]. Briti Columbias on rohkem kummituslinnu kui mujal Põhja-Ameerika mandril. Mõne hinnangu järgi on Briti Columbias hüljatud ja pooleldi mahajäetud linnu ja asulaid üle 1500.<ref name="MXPJc" /> Mõned kummituslinnad on tänu turismile taaselustunud, näiteks [[Barkerville]]. ==== Mehhiko ==== [[Ojuela]] on kaevanduslinn Durango lähedal Mehhikos, mis hüljati, kui maagivarud otsa said. [[Real de Catorce]] oli kunagi õitsev hõbedakaevanduslinn Põhja-Mehhikos. Linna dramaatilisi maastikke ja ehitisi on kasutatud Hollywoodi filmide võttepaikadena, näiteks filmis "[[Mehhiklane]]" (2001), peaosades [[Brad Pitt]] ja [[Julia Roberts]]. Hiljutised katsed linna turismi abil taaselustada on loonud segu kummituslinnast ja ajalooturismi sihtkohast. ==== Saint Pierre ja Miquelon ==== [[Île aux Marins]] ("Meremeeste saar") on kummituslinn/saar, mis asub mõne miili kaugusel Saint-Pierre'i saarest. Saarel oli 600 elanikku, kalurid, pered ja kaupmehed. Saar hüljati järk-järgult kuni viimase elaniku lahkumiseni 1965. aastal. Nüüd on saar turismiobjekt. ==== Tšiili ==== Enamik Lõuna-Ameerikas asuvaid kummituslinnu olid kunagi kaevanduslaagrid või saeveskid, nagu paljud [[salpeeter]]i kaevandused, mille paremad ajad jäid [[Salpeetrisõda|Salpeetrisõja]] lõpust kuni sünteetilise salpeetri leiutamiseni [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal. Mõned sellised linnad, nagu näiteks [[Humberstone'i ja Santa Laura salpeetri vabrikud]] keset [[Atacama kõrb]]e kanti [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. Teist kunagist kaevanduslinna, Real de Catorce't, on kasutatud mitmete Hollywoodi filmide taustana, näiteks "Mehhiklane" (2001), "Bandiiditarid (2006) ja "Sierra Madre aare" (1948). [[Sewell]] oli vasekaevanduslinn, kus elas 14 000 elanikku. Linn kanti UNESCO maailmapärandi nimistusse 2006. aastal. [[Port Famine]] (hisp Puerto Hambre) on ilmselt Tšiili vanim kummituslinn, mille asutas 1584. aastal [[Pedro Sarmiento de Gamboa]]. Nälg ja külm kliima tappis kõik elanikud. Inglise meresõitja [[Thomas Cavendish]] maabus seal 1587. aastal, leidis asustusest vaid varemed ja nimetas koha ümber ''Port Famine'''ks ("näljasadam"). [[Chaitén]] on väikelinn Lõuna-Tšiilis, mida kahjustas tugevalt 2008. aastal toimunud vulkaanipurse. Muud vähem tuntud kummituslinnad asuvad lõunaosas Tšiili rannikumäestikus, näiteks [[Fitzroya]]. === Antarktika === [[Pilt:Deception-Base.jpg|pisi|Mahajäetud Briti baas [[Whalers Bay]]s [[Deceptioni saar]]el hävines vulkaanipurske tagajärjel]] [[Pilt:Grytvikken.jpg|pisi|[[Grytviken]]i kummituslinn [[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Georgia ja Sandwichi saartel]]]] ==== Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared ==== [[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Georgia]] on saar [[Antarktika]]s, kus asusid 20. sajandi esimesel poolel vaalapüüdjate asulad, mille elanikkond oli mõnel aastal kokku üle 2000. Saarel olid mitu asulat, näiteks [[Grytviken]] (asustatud 1904–1964), [[Leith Harbour]] (1909–1965), [[Ocean Harbour]] (1909–1920), [[Husvik]] (1910–1960), [[Stromness]] (1912–1961) ja [[Prince Olav Harbour]] (1917–1934). Mahajäetud asulad on üsna lagunenud ja tänapäeval asustamata. Sadamasild, kirik, elamud ja tööstushooned Grytvikenis on hiljuti [[Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared|Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saarte]] valitsuse poolt renoveeritud ja nüüd muutunud populaarseteks turismiobjektideks. Mõned ajaloolised hooned teistes asulates on samuti taastatud. === Euroopa === [[Pilt:Oradour-sur-Glane-Streets-1294.jpg|pisi|[[Oradour-sur-Glane]]i peatänav Prantsusmaal, muutumatuna püsinud alates Saksa veresaunast]] [[Pilt:Smeerenburg-blubberovens.JPG|pisi|Jäänused 17. sajandist [[Smeerenburg]]is [[Lääne-Teravmäed|Lääne-Teravmägedes]]]] Euroopas on läbi aegade samuti paljudel põhjustel külasid ja linnu hüljatud. [[Pilt:Pyramiden Svalbard 2.jpg|pisi|[[Pyramiden]] [[Teravmäed|Teravmägedes]] Norras]] ==== Belgia ==== [[Antwerpen]]i sadama laienemise tagajärjel kadusid mitmed Belgia külad, näiteks Oosterweel, [[Wilmarsdonk]], Lillo, Doel ja Oorderen. ==== Bulgaaria ==== 20. sajandi lõpust alguse saanud pideva rahvastiku vähenemise tõttu on üha rohkem Bulgaaria asulaid kummituslinnadeks muutumas. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli riigis 181 elaniketa asulat.<ref name="7egir" /> Kõige rohkem on neid [[Gabrovo piirkond|Gabrovo piirkonnas]] (2001. aastal 57), [[Veliko Tǎrnovo piirkond|Veliko Tǎrnovo piirkonnas]] (34), [[Kǎrdžali piirkond|Kǎrdžali]], [[Blagoevgradi piirkond|Blagoevgradi]], [[Burgasi piirkond|Burgasi]] ja [[Loveči piirkond|Loveči piirkonnas]]. Võib väita, et mõnedele Bulgaaria küladele on saatuslikuks saanud väljaränne peamiselt Ühendkuningriiki, aga ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja endistesse [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] riikidesse, isegi Iisraeli ja Jaapanisse. ==== Eesti ==== [[Viivikonna]] ja [[Sirgala]] on endised kaevanduslinnad. Linnade elanikkond hakkas vähenema pärast [[põlevkivi]]varude lõppemist ja kaevanduste rajamist ida poole.<ref name="fSd01" /> [[Dejevo]] küla [[Saaremaa]]l rajati pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] [[sõjaväelinnak]]una. [[Nõukogude armee]] lahkumisel Eestist sai mahajäetud asula uueks nimeks Karujärve. ==== Hispaania ==== [[Pilt:Belchite - Vista general01.JPG|pisi|[[Belchite]] Hispaanias]] Kesk-Hispaanias on palju kummitusasulaid, enamik endistest elanikest kolis pärast 1960. aastaid linnapiirkondadesse. [[Zaragoza provints]]is asuv [[Belchite]] on üks tuntumaid kummituslinnu Hispaanias. Enne 1930. aastat oli Belchite kasvav linn paljude teenustega. [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal hävines Belchite täielikult. Selle asemel, et linn rekonstrueerida, otsustas diktaator [[Franco]] Belchite'i vanalinna lahingu mälestusmärgiks varemetesse jätta. 1964. aastal, kui viimased elanikud kõrvalasuvasse Belchite Nuevosse koliti, oli linn täiesti inimtühi. Varemeid külastab aastas üle 10 000 turisti. ==== Horvaatia ==== Horvaatia [[Serbia-horvaadi keel|serbia-horvaadi]] regioonide, näiteks [[Lika]] ja [[Banovina]] elanikud põgenesid [[Horvaatia iseseisvussõda|iseseisvussõja]] (1991–1995) eest. [[Javorník]]u küla lähedal asuv [[Licka Jesenica]] on täiesti hüljatud ja ka [[Hvar|Hvari saarel]] asuv [[Grablje]] küla on mahajäetud. ==== Iirimaa ==== [[Pilt:Hell Fire Club Dublin at Dawn.jpg|pisi|Hellfire Club [[Montpelier Hill]]is [[Wicklow' mäed|Wicklow' mägedes]]]] Mitmed asulad Iirimaal muutusid 19. sajandi teisel poolel kummituslinnadeks, eriti riigi lääneosas, kus majanduslangus põhjustas [[Suur Iiri näljahäda|näljahäda]]. Kummituslinnades on nüüd enamjaolt vaid varemeid. Tuntud kummituslinn on näiteks [[Achill Island]] Clare'i krahvkonnas. [[Montpelier Hill]]i lähedal [[Wicklow' mäed|Wicklow' mägedes]] asuvad lossivaremed. [[Great Blasket]]i saar oli asustatud kuni 1953. aastani, kuni Iiri valitsus otsustas, et ei suuda enam allesjäänud elanike ohutust tagada. Kirrary küla [[Dingle'i poolsaar]]el loodi filmi "[[Ryan's Daughter]]" jaoks. Küla ehitati kivist, et see peaks tormidele vastu. Tühi küla jäi pärast filmimise lõppu mõneks ajaks alles, kuni see lammutati. Alles on vaid küla läbiv tee. ==== Itaalia ==== [[Pilt:Cracoevacuata.JPG|pisi|[[Craco]] Itaalias]] Lõuna-Tiroolis asuv [[Reschensee]] on kummituslinn järves. Seoses linnastumisega on üsna palju väikseid külasid [[Apenniinid|Apenniini mägedes]] hüljatud. [[Toscana]]s hüljati 1270. aastal ehitatud [[Fabbriche di Careggine]] küla [[Lucca provints]]is 1947. aastal pärast Edroni ojale rajatud hüdroelektrijaama tammi ehitamist, küla mattus [[Vagli järv]]e alla, elanikud asustati ümber lähedalasuvasse [[Vagli Sotto]] külla. Küla asub 35 miljoni kuupmeetri vee all, majad, kirikud ja kalmistud on säilinud. Küla saab aeg-ajalt näha, kui järve hooldustöödeks tühjendatakse, viimati tehti seda 1994. aastal.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Lake and the Ghost Town - Vagli Park - Adventure in Tuscany |url=https://www.vaglipark.it/en/territory/the-lake-and-the-ghost-town/ |vaadatud=2024-04-06 |väljaanne=Vagli Park |keel=en-US |arhiivimisaeg=2024-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240406140518/https://www.vaglipark.it/en/territory/the-lake-and-the-ghost-town/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Donato |eesnimi=Amy Woodyatt,Valentina Di |kuupäev=2020-06-04 |pealkiri=Italian village underwater since 1994 could resurface |url=https://www.cnn.com/style/article/italian-village-underwater-resurface-intl-scli-scn/index.html |vaadatud=2024-04-06 |väljaanne=CNN |keel=en}}</ref> [[Arezzo provints]]is [[Loro Ciuffenna]] kommuunis Pratovalle ''frazione'' lähedal asus Roveraia küla, mis teise maailmasõja ajal oli partisanibaas. Sõja järel hüljati see lõplikult kuni 1980. aastail. [[Basilicata]]s asuv [[Craco]] ([[Matera provints]]is) hüljati 20. sajandi keskel maavärinate ja väljarände tõttu. Hüljatud linnas Cracos on filmitud mitmeid filme, näiteks "[[Sündimise lugu]]" (režii [[Catherine Hardwicke]]),<ref name="E3ZZ5" /> "[[Kristuse kannatused]]" ([[Mel Gibson]])<ref name="y4oUv" /> ja "[[007: Veidi lohutust]]" ([[Marc Forster]]).<ref name="HO9vu" /> ==== Kreeka ==== [[Spinalonga]] saart võib nimetada kummituslinnaks. 20. sajandil hüljati saarel viimane Euroopa pidalitõbiste koloonia, kui kõik elanikud terveks said. 1962. aastaks polnud saarel enam püsielanikke. Viimastel aastatel on Spinalonga muutunud turismimagnetiks, kus inimesed külastavad viimast suletud pidalitõbiste kolooniat Euroopas. ==== Läti ==== [[Skrunda-1]] on endine Nõukogude sõjaväelinnak Lätis, mis on saanud kummituslinnaks. 2010. aastal toimunud oksjonil müüdi see Aserbaidžaani kodanikule. Skrunda-1 koosneb neljast krundist kogupindalaga 45,1 hektarit. Territooriumil paikneb 70 hoonet, mille hulgas on 10 elumaja, lasteaed, hotell, klubi ja mitmed majandushooned.<ref name="1GlB4" /> ==== Muud endised Nõukogude Liidu vabariigid ==== [[Pilt:Agdam-nagorno-karabakh-3.jpg|pisi|[[Ağdam]] Aserbaidžaanis]] Peale [[Prõpjat]]i on Põhja-Venemaal veel palju mahajäetud linnu ja asulaid ([[Komi]], [[Taimõr]], [[Tšuktši]], [[Iultin]]). On linnu, mis rajati Nõukogude sunnitöölaagrite jaoks. Kuna enamik [[GULAG]]-i rajatistest hüljati 1950. aastatel, hüljati ka linnad. Üks selline linn, [[Butugõtšag]] (nimetatakse ka Alam-Butugõtšag), asub endises GULAG-i laagris. Teised linnad on hüljatud deindustrialiseerimise ja majanduskriiside ning 1990. aastatel toimunud konfliktide tõttu, näiteks [[Ağdam]] Aserbaidžaanis. Veel pooleldi mahajäetud linnu on [[Gruusia]]s Abhaasias, näiteks [[Tkvartšeli]] ja [[Otšamtšire]]. Euroopas hävitati 1940. aastatel II maailmasõja ajal paljud hilisemad Nõukogude liiduvabariikide külad. ==== Norra ==== Norras [[Teravmäed|Teravmägedes]] on mitmeid mahajäetud Nõukogude asulaid, näiteks [[Grumant]]. Teine selline asula on [[Pyramiden]] (taani, rootsi ja norra keeles "püramiid", vene Пирамида), mis oli vene söekaevandus [[Teravmäed|Teravmägedes]] Norras. Pyramideni asutas Rootsi 1910. aastal ning müüdi [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] 1927. aastal. Asulas oli 1000 inimest. Pyramiden hüljati 1990. aastate lõpus ja on nüüd kummituslinn. ==== Poola ==== Loode-Poolas asub [[Kłomino]] ([[Borne Sulinowo]] lähedal; vene Gródek \ Гродек) kummituslinn, mis ehitati Nõukogude sõdurite ja nende perede poolt. Elanikkond oli umbes 5000. Linn hüljati 1992. aastal pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist. Praegu elavad seal vaid üksikud pered, aga plaanitakse linna elanike arvu taastamist. ==== Prantsusmaa ==== Kuus küla [[Meuse'i departemang]]us ([[Beaumont-en-Verdunois]], [[Bezonvaux]], [[Cumières-le-Mort-Homme]], [[Fleury-devant-Douaumont]], [[Haumont-près-Samogneux]], [[Louvemont-Côte-du-Poivre]]) hävitati 1916. aastal [[Verduni lahing]]us. Sõja tõttu muutus maa seal nii elamiskõlbmatuks, et neid otsustati mitte enam üles ehitada ega inkorporeerida teiste valdade koosseisu, vaid jäeti sõjamemoriaaliks. [[Oradour-sur-Glane]]'i külas [[Haute-Vienne'i departemang]]us elas 1936. aastal 1574 inimest. 10. juunil 1944 tappis [[Waffen-SS]]-i Sturmbannführer [[Helmut Kämpfe]] tapmise eest Sturmbannführer [[Adolf Diekmann]]i juhitud Waffen-SS-i pataljon külas 643 inimest ja põletas küla maha. Pärast sõja lõppu otsustas Prantsusmaa president [[Charles de Gaulle]], et Oradour-sur-Glane säilitatakse senisel kujul sõjamemoriaalina, uus küla rajati endisest külast kirdesse. ==== Saksamaa ==== Arvukalt väikseid linnu ja külasid hävitati [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal endise Saksamaa idapoolsetel aladel. Sõja järel ehitati paljud väiksemad asulad taas üles ning asustati uuesti. ==== Serbia ==== Serbias on hüljatud paljud külad (eelkõige riigi ida- ja lõunaosas) peamiselt halbade elutingimuste tõttu. ==== Soome ==== Soomes, mis on üks kõige hõredamalt asustatud riike maailmas ning kus enamik inimesi elab suuremates linnades, on mõned külad Vene piiri lähedal ja [[Lapimaa]]l maha jäetud. ==== Suurbritannia ==== [[Knaptoft]] oli varem edukas põllumajandusküla, kuid asunduse maast sai lammaste karjamaa. Tänapäeval on külas alles endise kiriku varemed ning surnuaed. Veehoidlate loomine on ujutanud üle palju külasid, näiteks [[Mardale Green]]i, [[Ashopton]]i ja [[Derwent]]i külad uppusid [[Ladyboweri veehoidla]] ehitamisel. Walesis asuv küla [[Capel Celyn]] uppus [[Llyn Celyn]]i veehoidla rajamisel. [[Nant Gwrtheyrn]]i küla Põhja-Walesis hüljati 1950. aastal, kuna külasse ei viinud ükski tee. Mõistet "D-küla" kasutatakse kirjeldamaks kaevandusküla, mille elanikud lahkuvad söekaevanduse sulgemisel asulast. ==== Tšehhi ==== Tšehhi pealinnast [[Praha]]st 30 kilomeetri kaugusel asub [[Milovice]] kummituslinn. Milovice koosneb kahest osast, Milovice-Mladá ja Milovice-Boží Dar, kus elasid Nõukogude Liidu sõjaväelased ja nende pered. Milovice hüljati pärast [[Sametrevolutsioon]]i, varem oli elanike arv umbes 20 000. Tänapäeval on Milovice keskosa Mladá taastatud ja seal elab palju noori inimesi. Lähedal asuv Boží Dari lennujaam on täielikult hüljatud. ==== Ukraina ==== [[Pilt:Pripjat Panorama.jpg|pisi|Inimtühi [[Prõpjat]]]] 1986. aastal toimunud [[Tšornobõli katastroof]]i ajal hüljati [[Tšornobõl]] ja mitmed teised lähistel asuvad linnad. [[Prõpjat]] on üks suurimaid kummituslinnu. Prõpjat ehitati [[Tšornobõli tuumaelektrijaam]]a töötajate majutamiseks. Kõrgajal elas linnas üle 50 000 elaniku. Kogu linn hüljati pärast Tšornobõli katastroofi. Erinevalt lähistel asuvast Tšornobõlist on Prõpjat täiesti tühi. Tšornobõli keelutsoonis asub mitmeid kummituslinnu ja sõjaväerajatisi. Pärast Tšornobõli katastroofi evakueeriti suur ala Ukrainas ja Valgevenes. See hõlmas üsna vähesel määral linnu ja külasid, samuti mõnd rajatist, näiteks radarijaama Vene Rähn. Mõni neist linnadest oli saastumise tõttu enamjaolt lammutatud, kuid paljudest on alles jäänused ning mõned on täiesti puutumata. See ala on inimestele suletud, kuid loa olemasolul on võimalik ala külastada. ==== Ungari ==== Sajad külad hüljati [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigis]] [[Osmanite riik|Osmanite impeeriumi]] sõdade käigus 16.–17. sajandil. Suuremat osa neist pole enam mitte kunagi taasasustatud, vähesel määral on säilinud hoonete varemeid. Tänapäeval asub Ungaris vähe päris hüljatud linnu, vaid näiteks Derenki küla (hüljati 1943. aastal) ja Nagygéci küla (hüljati 1970. aastal). Tänapäeval on üks suuremaid kummituslinnade tekkepõhjuseid maaelanike asumine linnadesse. Esimene kummituslinnaks kuulutatud küla oli 1970. aastate lõpul Gyűrűfű. Hiljem asustati see taas ja sellest sai ökoküla. === Okeaania === [[Pilt:Wittenoom - Doc Holidays.JPG|pisi|Lääne-Austraalias asuvast [[Wittenoom]]ist sai kummituslinn pärast sealsete sinise [[asbest]]i (kroküdoliidi) kaevanduste sulgemist]] ==== Austraalia ==== Sarnaselt USA ja Kanada kummituslinnadega on Austraalia kummituslinnad tekkinud kaevanduste sulgemise ja raudteede ümbersuunamise tagajärjel. Neid leidub Austraalia igas osariigis. Kummituslinnad on näiteks [[Cassilis]] [[Victoria (Austraalia)|Victorias]], [[Farina]] Lõuna-Austraalias, [[Newnes]] ja [[Joadja]] Uus-Lõuna-Walesis ning Gwalia, [[Goldsworthy]], [[Cossack]] ja [[Wittenoom]] Lääne-Austraalias. [[Ravenswood]] Põhja-Queenslandis oli mitu aastat kummituslinn vähenenud kullakaevanduse tõttu, kuid kulla taasavastamine on aidanud kaasa linna majanduse kasvule ja linna taaselustumisele. Uus-Lõuna-Walesis asuv [[Old Adaminaby]] on näide uppunud linnast, mis on pärast vee alanemist taas nähtav.<ref name="k16vn" /> ==== Uus-Meremaa ==== Suurem osa Uus-Meremaa kummituslinnadest on endised kaevanduslinnad, millest tähelepanuväärseim on [[Otago ringkond|Otago ringkonnas]] asuv [[Macetown]]. [[Kelso]] hüljati pärast korduvaid üleujutusi 1970.–1980. aastate vahetusel. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="qt43E">{{netiviide | url =http://www.legendsofamerica.com/gt-ghosttownethics.html#What%20is%20a%20Ghost%20Town | pealkiri =Ghost Town Types and Code of Ethics | väljaanne = Legends of America | vaadatud =18. augustil 2013 }}</ref> <ref name="ww8Yt">{{netiviide | url =http://www.epl.ee/news/kultuur/hispaania-gripi-saladus-hakkas-hargnema.d?id=51073138 | pealkiri =Hispaania gripi saladus hakkas hargnema | väljaanne =Eesti Päevaleht | aeg =27. jaanuar 2007 }}</ref> <ref name="NapJJ">{{cite journal |authors=RE Simmons, A Sakko, J Paterson, A Nzuzi |url=http://www.ajol.info/index.php/ajms/article/view/33438 |title=Birds and conservation significance of the Namib Desert's least known coastal wetlands: Baia and Ilha dos Tigres, Angola |journal=African Journal of Marine Science |year=2006 |volume=28 |issue=3&4 |pages=713–717}}</ref> <ref name="wEXo6">{{Netiviide |url=http://www.photographersdirect.com/buyers/stockphoto.asp?imageid=1499259 |pealkiri=Unknown Africa-Ilha dos Tigres |vaadatud=2013-03-05 |arhiivimisaeg=2012-09-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120904112423/http://www.photographersdirect.com/buyers/stockphoto.asp?imageid=1499259 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="N6Ave">{{Netiviide |url=http://us-africa.tripod.com/news.html |pealkiri=Goma |vaadatud=2013-03-24 |arhiivimisaeg=2012-01-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120106012940/http://us-africa.tripod.com/news.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="BBC">{{cite news | title=Massacre haunts CAR villagers | url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/7788626.stm |publisher=BBC |date=18. detsember 2008 |accessdate=18.12.2008}}</ref> <ref name="D1ALs">{{cite news | title=Deserted villages and abandoned lives | url=http://news.bbc.co.uk/today/hi/today/newsid_7779000/7779890.stm |publisher=BBC |date=15. detsember 2008 |accessdate=18.12.2008}}</ref> <ref name="Handbook">{{cite book|url=http://books.google.co.uk/books?id=sspa0QIFtkMC&pg=RA1-PA322&dq=Sperrgebiet&lr=lang_en&as_brr=0&client=firefox-a&sig=a6AaDKCsWJkCvuzpwYXoSL5Dn2I#PRA1-PA324,M1|title=Namibia Handbook: The Travel Guide|accessdate=24.05.2008|publisher=[[Footprint Books]]|ISBN=1900949911|author=Santcross, Nick|author2=Ballard, Sebastian|author3=Baker, Gordon}}</ref> <ref name="thehindu_20051224">{{cite news|title=Memory of the disaster still lingers|work=The Hindu|first=C.|last=Jaishankar|url=http://www.hindu.com/2005/12/24/stories/2005122405580500.htm|date=24. detsember 2005|access-date=2013-04-06|archive-date=2007-01-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20070105131113/http://www.hindu.com/2005/12/24/stories/2005122405580500.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="kUe4b">{{Netiviide |url=http://www.worldwisewanderer.com/articles/oman_002.html |pealkiri=Life on the Edge |vaadatud=2013-04-03 |arhiivimisaeg=2012-03-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120315151657/http://www.worldwisewanderer.com/articles/oman_002.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="XqJOz">{{netiviide | url =http://singaporeseen.stomp.com.sg/stomp/3552/4126/424690 | pealkiri =HDB 'ghost town' abandoned for years because of banana tree king? | väljaanne =STOMP | aeg =27. jaanuar 2007 | vaadatud =2013-04-03 | arhiivimisaeg =2010-09-02 | arhiivimisurl =https://web.archive.org/web/20100902032656/http://singaporeseen.stomp.com.sg/stomp/3552/4126/424690 | url-olek =ei tööta }}</ref> <ref name="nGU2J">[https://web.archive.org/web/20100207202313/http://www.cnnturk.com/2010/turkiye/02/03/gecim.sikintisi.hayalet.koy.yaratti/562173.1/index.html Geçim sıkıntısı 'hayalet köy' yarattı CNNTurk.com]. Retrieved 2010-03-11.</ref> <ref name="4DfHN">{{Netiviide |url=http://www.netstate.com/states/symb/towns/ca_gold_rush_ghost_town.htm |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-04-30 |arhiivimisaeg=2020-11-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201126190119/https://www.netstate.com/states/symb/towns/ca_gold_rush_ghost_town.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="MXPJc">Bruce Ramsey, ''Ghost Towns of British Columbia", Mitchell Press, Vancouver (1963–1975)</ref> <ref name="7egir">{{cite news |url=http://sofiaecho.com/2011/07/21/1126999_bulgarias-population-is-73-million-official-2011-census-results |title=Bulgaria's population is 7.3 million – official 2011 census results |newspaper=The Sofia Echo |date=21. juuli 2011 |accessdate=21. augustil 2012 |archive-date=2013-02-08 |archive-url=https://web.archive.org/web/20130208224710/http://sofiaecho.com/2011/07/21/1126999_bulgarias-population-is-73-million-official-2011-census-results |url-status=dead }}</ref> <ref name="fSd01">{{uudiseviide | url = | pealkiri =Viivikonna viimased asukad: Aga kuhu meil minna? | väljaanne =Reporter.ee | aeg =6. aprill 2008 }}</ref> <ref name="E3ZZ5">{{cite news|author=www.imdb.com|title=Filming locations for Nativity|work=|date=|url=http://www.imdb.com/title/tt0762121/locations|accessdate=24. mail 2011}}</ref> <ref name="y4oUv">{{cite news|author=www.imdb.com|title=Filming locations for The Passion of the Christ|work=|date=|url=http://www.imdb.com/title/tt0335345/locations|accessdate=24. mail 2011}}</ref> <ref name="HO9vu">{{cite news|author=www.imdb.com|title=Filming locations for Quantum of Solace|work=|date=|url=http://www.imdb.com/title/tt0830515/locations|accessdate=24. mail 2011}}</ref> <ref name="1GlB4">[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/lati-kummituslinn-muudi-aserbaidzaanlasele.d?id=29345357 Läti kummituslinn müüdi aserbaidžaanlasele DELFi.ee]{{Kõdulink|aeg=märts 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="k16vn">{{cite web |url=http://news.brisbanetimes.com.au/world/drought-uncovers-australias-drowned-town-20070419-8ag.html |title=Drought uncovers Australia's drowned town |publisher=News.brisbanetimes.com.au |accessdate=25. augustil 2008 |archive-date=2012-02-16 |archive-url=https://web.archive.org/web/20120216082925/http://news.brisbanetimes.com.au/world/drought-uncovers-australias-drowned-town-20070419-8ag.html |url-status=dead }}</ref> }} == Välislingid == {{Commons category|Ghost towns}} * [http://www.ghosttowngallery.com/ Kummituslinnade galeriid (umbes 200 kummituslinna Ameerika Läänes)] (''inglise keeles'') * [http://www.ghosttowns.com/ Kummituslinnad Ameerika Ühendriikides ja Kanadas] (''inglise keeles'') * [http://www.ontarioabandonedplaces.com/ Ontario mahajäetud paigad (kummituslinnad Kanadas)] (''inglise keeles'') * [http://www.oddee.com/item_96462.aspx Kümme kõige imelisemat kummituslinna maailmas] (''inglise keeles'') * [http://www.coloradopast.com/ Coloradopast.com – Kummituslinnad ja ajaloolised paigad Colorados] (''inglise keeles'') * [http://www.forbidden-places.net/urban-exploration-otzenrath-ghost-town Ötzenrath Saksamaal] (''inglise keeles'') * [http://www.abandonedcommunities.co.uk/ Hüljatud linnad, külad ja muud paigad Suurbritannias] (''inglise keeles'') * [http://www.youtube.com/watch?v=nimxKk1r420 Dead Lonesome, Part 1 of 2 (Youtube'i video)] * [http://www.youtube.com/watch?v=MHPVp-QuL4Q Dead Lonesome, Part 2 of 2 (Youtube'i video)] * [http://englishrussia.com/2006/09/13/lost-city-of-chernobyl, Lost City of Chernobyl] (''inglise keeles'') [[Kategooria:Kummituslinnad| ]] 0nh5zyvatrzq4gz7yzfwxsi5px8010u 0 327992 7231921 7213143 2026-09-10T21:57:07Z Kuriuss 38125 7231921 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = | pilt = | pildi suurus = | pildi allkiri = | sünninimi = Piret Krumm | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1989|01|20}} | sünnikoht = Tallinn | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | teise nimega = | amet = | tegev = | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | vanemad = | sugulased = | oscar = | austraalia = | briti = | emmy = | kuldgloobus = | kuldvaarikas = | grammyauhind = | ekraanin = | tonyauhind = | auhinnad = }} '''Piret Krumm''' (sündinud [[20. jaanuar]]il [[1989]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]]. Piret Krumm on lõpetanud 2008. aastal [[Vanalinna Hariduskolleegium]]i (kus õppis [[Lembit Peterson]]i juhendatud teatriklassis)<ref name="piret-krum">Verni Leivak. [https://naisteleht-digi.ohtuleht.ee/1154442/piret-krumm-avameelselt-emaks-saamisest-uutmoodi-elu-tuli-puslehaaval-kokku-panna- Piret Krumm avameelselt emaks saamisest: „Uutmoodi elu tuli puslehaaval kokku panna.“] Õhtuleht.ee / Naisteleht, 01.04.2026.</ref> ning [[2012]]. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool]]i (XXV lend, kursuse juhendaja [[Elmo Nüganen]]). Aastatel 2012–2017 töötas ta [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] näitlejana.<ref>[https://eeter.err.ee/1139899/piret-krumm-ihkab-lavale-tagasi Piret Krumm ihkab lavale tagasi]. ERR Eeter, 27.09.2020.</ref> Pärast seda on ta olnud vabakutseline näitleja. Tema erilisemate näitlejatööde seas on olnud [[Theatrum]]i lavastus "Joobunud" (2015), kus ta kehastas purjus prostituuti, ja Kinoteatris koos [[Katariina Tamm]]ega mängitud improvisatsiooniline komöödia "Võidab see, kellel on kõige hullem mees" (2013).<ref>[https://kultuur.err.ee/1609857297/piret-krumm-emaks-saades-kadusid-suured-eksistentsiaalsed-otsingud Piret Krumm: emaks saades kadusid suured eksistentsiaalsed otsingud] ERR Kultuur, 13.11.2025.</ref> Lavastaja ja kultuurikriitik [[Gerda Kordemets]] on mängufilmi "Säärane mulk" (2026) arvustades tunnustanud, et "Krumm julgeb laval ja ekraanil ka inetu olla ja seda isegi nautida, mistõttu on teda ka täitsa tore vaadata".<ref>Gerda Kordemets. [https://kultuur.err.ee/1609999387/arvustus-kirik-keset-konnatiiki Arvustus. Kirik keset konnatiiki] ERR Kultuur, 17.04.2026.</ref> Alates 2024. aastast võib teda näha [[rahvusooper Estonia|rahvusooperis Estonia]] laulva näitlejana muusikalis "[[Kabaree (muusikal)|Kabaree]]", kus üks ta lavapartnereid on ta ema [[Katrin Karisma]].<ref>[https://eeter.err.ee/1609240929/kabarees-on-esmakordselt-koos-laval-katrin-karisma-ja-piret-krumm "Kabarees" on esmakordselt koos laval Katrin Karisma ja Piret Krumm]. ERR Eeter, 01.02.2024.</ref> 2015. aasta sügisel osales Krumm [[TV3]] meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]". Ta on olnud lauluvõistluse "[[Eesti Laul 2019|Eesti laul 2019]]" kaassaatejuht ja telesaate "Noor meister" (2020/21) saatejuht.<ref>[https://opera.ee/et/persoon/piret-krumm/ Piret Krumm]. opera.ee.</ref> 2026. aastal tegi ta kaasa TV3 saates "Taskmaster – kuninga käsul".<ref name="piret-krum" /> Alates 2021. aastast on ta olnud retrodiskoansambli Diskofon solist.<ref>[https://eeter.err.ee/1608146395/uus-band-diskofon-teeb-uues-votmes-retrodiskot Uus bänd Diskofon teeb uues võtmes retrodiskot] ERR Eeter, 18.03.2021.</ref> Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ja [[Eesti Näitlejate Liit|Näitlejate Liidu]] liige (2012). ==Looming== ===Teatrirolle=== * Daisy Hannigan (Simoni "Biloxi blues", 2011, diplomilavastus Tallinna Linnateatris) * Terri Scholes (Hare’i "Vertikaaltund", 2012, Eesti Draamateater) * Jón Hreggviðssoni naine, Baaridaam ja Süüdimõistetud naine (Laxnessi ja Erlingssoni "Islandi kell", 2012, Eesti Draamateater) * Mari (Keräneni ja Vihmari "Vana roosa maja", 2012, Eesti Draamateater) * Betty Rizzo (Jacobsi ja Casey "Grease", 2013, Vanemuine) * Piret (Krummi, Tamme, Leesalu ja Piigi "Võidab see, kellel on kõige hullem mees", 2013, Kinoteater) * Ellen (Lille ja Piigi "Varesele valu...", 2014, Eesti Draamateater koostöös Tallinna Linnateatriga) * Niina (Lille ja Piigi "Harakale haigus...", 2014, Tallinna Linnateater koostöös Eesti Draamateatriga) * Ruth (Raine’i "Hõimud", 2014, Eesti Draamateater) * Rosa (Võrõpajevi "Joobnud", 2014, Theatrum) * Viola de Lesseps (Halli "Armunud Shakespeare", 2016, Eesti Draamateater) * Susannah (Ayckbourni "Magamistubades", 2017, Kell Kümme) * Saarepiiga, Noorem põrgupiiga ja Õde (Kreutzwaldi ja Laumetsa "Kalevipoeg", 2018, Vanemuine) * Natella Abašvili, Aniko, Ludovika jt (Brechti "Kaukaasia kriidiring", 2019, Vanemuine) * Anita (Bernsteini "West Side Story", 2019, Estonia) * Emma, Irina, Adessa, Keit, Mirjam, Doris ja Saara (Rekkori "Tallinnville", 2020, VAT Teater) * Anna, Mura ja Saksa luureülem (Salimzjanovi "Läbi kõigi elude ma otsin sind …", 2021, R.A.A.A.M.) * Elviine Raam (Rekkori "Sitsi silentium", 2021, Misanzen) * Lea (Smuuli "Lea", 2022, Kuressaare Teater) * Osaline (Rekkori "Konsiilium", 2023, Paide Teater) * "Kohtumine kogukonnaga", 2023, Paide Teater) * "Lotte ja kadunud jõuluvana", 2023, Lavastusprojektid * "Tuhkatriinumäng", 2023, Lavastusprojektid * Sally (Kanderi "Kabaree", 2024, Estonia) * "Võibolla ma nägin seda unes", 2024, Theatrum * "Kinoteatri lühkarid 02", 2025, Kinoteater {{Pooleli|aasta=2026|kuu=juuli}} * "Nüüd õpin Mustamäel", 2026 * "Armastuse nimel", 2026, Teater Sagittario * Ema (monolavastuse peaosa; Teede "Maailma parim halb ema", 2026, projektiteater Fiasko) === Filmirolle === *2013 "Sireenid", lühimängufilm – Poemüüja *2013 "Diana ja linn", lühimängufilm – Tiina *2017 "[[Mehetapja/Süütu/Vari]]", mängufilm – Lilith (Vari) *2017 "[[Keti lõpp]]", mängufilm – Jõgeva "jänes" *2019 "[[Klassikokkutulek 3: Ristiisad]]", mängufilm – Rita *2020 "[[Sipsik (film)|Sipsik]]", animafilm – Kristel Adrienne / Rotitüdruk (hääl) *2020 "[[Hüvasti, NSVL]]", mängufilm – 2. sotsiaaltöötaja *2020 "See räägib pulmast", lühimängufilm – Preester 2 *2021 "[[Öölapsed]]", mängufilm – Karin *2021 "[[Suur põgenemine (animafilm)|Suur põgenemine]]", animafilm – Leen *2023 "Meeta", lühimängufilm – Diana *2026 "Säärane mulk", mängufilm – Anne ===Telesarjarolle=== *2016 "[[Padjaklubi]]" – Raina *2022 "Mieheni vaimo" ("Minu mehe naine"; Soome) – Madli *2024–2026 "Minu küla" – kirikuõpetaja Hanna == Isiklikku == Piret Krumm on [[Katrin Karisma|Katrin Karisma-Krummi]] ja [[Tõnu Kilgas]]e tütar. Isa poolt on tema poolõed [[Hedvig Hanson]], [[Ellen Kilgas]] ja Susan Kilgas. Ema poolt on tema poolõde Mari Krumm ja poolvend Ivo Krumm. Tema isapoolsed vanavanemad olid näitlejad [[Lembit Mägedi]] ja [[Ellen Kaarma]].<ref>[[Ingrid Veidenberg]]. [https://lp.delfi.ee/artikkel/72591287/piret-krumm-ma-ei-talu-kui-naistele-astutakse-peale-lihtsalt-selleparast-et-nad-on-norgemad Piret Krumm: ma ei talu, kui naistele astutakse peale lihtsalt sellepärast, et nad on nõrgemad]. lp.delfi.ee, 02.10.2015.</ref> Piret Krummi elukaaslane on [[Mart Kekišev]], neil on 2025. aastal sündinud poeg.<ref>[https://elu24.postimees.ee/8465487/piltuudis-piret-krumm-jagab-armsat-jaadvustust-koos-poja-ja-kallimaga Piltuudis ⟩ Piret Krumm jagab armsat jäädvustust koos poja ja kallimaga] Postimees.ee / Elu24, 06.05.2026.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/2514 Piret Krumm]. Eesti Teatri Agentuur, statistika *[https://www.efis.ee/person/19556 Piret Krumm]. Eesti Filmi Andmebaas *{{IMDb|nm9381424}} *[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/roster-piret-krumm "Röster. Piret Krumm"]. [[Raadio 2]] saade, 1. november 2020 *[[Greete Palgi]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/94102403/intervjuu-piret-krumm-koroonakriis-opetas-mulle-koige-enam-uhte-asja Intervjuu | Piret Krumm: koroonakriis õpetas mulle kõige enam ühte asja] Anne & Stiil / Delfi, 25. juuli 2021 {{JÄRJESTA:Krumm, Piret}} [[Kategooria:Eesti Draamateatri näitlejad]] [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] e4a8gy8gie2pnzvj5y7y206bz7ftvjd 0 339222 7231883 7008481 2026-09-10T21:01:48Z Kuriuss 38125 7231883 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{keeletoimeta}} '''Ensüümiklasside nomenklatuur''' ehk '''ensüümide nomenklatuur''' ehk '''ensüümide nimestik''' on [[Ensüümikomisjon]]i koostatud nomenklatuur [[ensüüm]]ide klassifitseerimiseks.<ref>https://web.archive.org/web/20241212013012/http://mt.legaltext.ee/esterm/concept.asp?conceptID=41940&term=ens%FC%FCmide%20nomenklatuur Vaadatud 06.08.2013)</ref> ==Funktsioonid== Ensüümiklasside nomenklatuuri koostamine ja [[ensüümid]]e ning [[koensüümid]]e klassifitseerimine, samuti ensüümide sümbolitega seotu ning ensüümide aktiivsuse ja [[ensüümikineetika]] mõõtmise ja kirjeldamise metoodika koostamine.<ref>http://www.chem.qmul.ac.uk/iubmb/enzyme/history.html</ref><ref name="mihkel-zil">[[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]]. ''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused'' , lk 118, [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.</ref><ref name="enzyme-nom">Enzyme nomenclature 1978</ref> ==Süstemaatika== Ensüümikomisjoni raportite alusel jagatakse ensüümid, soovituslikult, katalüüsitavate reaktsioonide alusel kuude klassi. ===Ensüümide klassid=== Klassid on ensüümide nomenklatuuris ära toodud numbritega EC. 1 – EC. 6:<ref name="mihkel-zil" /><ref>Enzyme nomenclature, 1978. Recommendations (1978) of the Nomenclature Committee of the International Union of Biochemistry, Academic Press, [[1979]], ISBN 0-12-227160-2. [http://books.google.ee/books?id=_jPF2bzYYoAC&pg=PP11&lpg=PP11&dq=Report+of+the+Commission+in+Enzymes+of+the+International+Union+of+Biochemistry&source=bl&ots=DKWuWCsiXu&sig=olYGxNcoZXAOuxODlTxvPw7A3sU&hl=et&sa=X&ei=SgKeUZyjMObB0gWp2YGABw&ved=0CEQQ6AEwAjgK Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud (23.05.2013)]</ref> (EC tähistab ingliskeelseid sõnu Enzyme Commission) ====Ensüümide klassid inimkeha biokeemiliste reaktsioonide kaudu==== {|class="wikitable sortable" !Klassi number !Süstemaatiline nimetus !Mõningate alaklasside triviaalnimetused |- |[[EC 1.]] |'''[[Oksüdoreduktaasid]]''' |[[dehüdrogenaasid]], [[oksügenaasid]], [[oksüdaasid]], [[katalaasid]], [[peroksüdaasid]], [[reduktaasid]] |- |[[EC 2.]] |'''[[Transferaasid]]''' |[[aminotransferaasid]], [[atsüültransferaasid]], [[glükosüültransferaasid]], [[kinaasid]] |- |[[EC 3.]] |'''[[Hüdrolaasid]]''' |[[desaminaasid]], [[esteraasid]], [[fosfataasid]], [[fosfolipaasid]], [[peptidaasid]], [[ribonukleaasid]] |- |[[EC 4.]] |'''[[Lüaasid]]''' |[[aldolaasid]], [[dehüdrataasid]], [[dekarboksülaasid]], [[hüdrataasid]], [[süntaasid]] |- |[[EC 5.]] |'''[[Isomeraasid]]''' |[[epimeraasid]], [[isomeraasid]], [[ratsemaasid]] |- |[[EC 6.]] |'''[[Ligaasid]]''' |[[karboksülaasid]], [[süntetaasid]] |} ===Alaklassid=== Klassid jagatakse ensüümide nomenklatuuris alaklassidesse, mida tähistatakse numbritega 1-99-ni. Näiteks [[EC 3.4.]] näitab ära klassi alaklassi. ====Ala-alaklassid==== *[[EC 3.4.13.]] näitab ära ala-alaklassi [[dipeptidaasid]], toime [[peptiidsidemed|peptiidsidemete]] kaudu; =====Üksikensüüm===== Viimane number ensüümide neljanumbrilises koodis näitab ära üksikensüümi järjekorranumbri ala-alaklassi kuuluvuse alusel, näiteks üksikensüüm *EC 3.4.13.4 [[Xaa-Arg-dipeptidaas]] Üksikensüümide loetelu täieneb pidevalt. ==Andmebaasid== [[Ensüümiklass]]ide jaotus ning liikmed ja nende toime ja organismid ning geenid on ära toodud ka erinevates andmebaasides nagu [[NC-IUBMB]], [[BRENDA]]<ref>{{Netiviide |url=http://www.brenda-enzymes.org/index.php4 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-07-25 |arhiivimisaeg=2012-12-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121212072152/http://www.brenda-enzymes.org/index.php4 |url-olek=ei tööta }}</ref>, [[EXPASY]]<ref>http://enzyme.expasy.org/ </ref>, [[KEGG]]<ref>http://www.genome.jp/dbget/</ref>, [[Metacyc]]<ref>http://www.metacyc.org/cpd-search.shtml</ref> jpt.<ref>"Meditsiinisõnastik", 2004, Kirjastus Medicina, ISBN 9985-829-55-7</ref> ==Ajaloolist== [[1964]]. aastal anti välja esimene ensüümide soovituslik klassifikatsioon ''Recommendations (1964) of the International Union of Biochemistry on the Nomenclature and Classification of Enzymes''.<ref name="enzyme-nom" /> == Viited == {{Viited}} == Välislingid == *[[NC-IUBMB]]. "Nomenclature Committee of the International Union of Biochemistry and Molecular Biology". Report from the introduction to Enzyme Nomenclature Historical Introduction, [http://www.chem.qmul.ac.uk/iubmb/enzyme/history.html Veebiversioon (vaadatud 23.05.2013)] *[http://www.chem.qmul.ac.uk/iubmb/enzyme/ Veebiversioon (vaadatud 23.05.2013) Ensüümide Nomenklatuur] [[Kategooria:Ensümoloogia]] [[Kategooria:Klassifikatsioonid]] g48vnefzyirh9ciasx7t2jc8xr15e5r 0 347998 7231726 7223355 2026-09-10T13:04:01Z LeeMarx 59920 7231726 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Blue_circle_for_diabetes.svg|pisi|200px|Diabeedi sümbol]] '''1. tüüpi diabeet''' ehk '''I tüüpi diabeet''' (inglise ''type 1 diabetes mellitus'', lühend '''T1D''' või '''T1DM''') on krooniline [[autoimmuunhaigus]], mille korral organismi [[immuunsüsteem]] hävitab [[kõhunääre|kõhunäärme]] [[Langerhansi saared|Langerhansi saarte]] [[beetarakk]]e. Selle tagajärjel väheneb organismi võime toota [[insuliin]]i ning kujuneb välja raske või täielik insuliinipuudus.<ref name="ADA2026">{{Netiviide |url=https://diabetesjournals.org/care/article/49/Supplement_1/S27/163926/2-Diagnosis-and-Classification-of-Diabetes |pealkiri=2. Diagnosis and Classification of Diabetes: Standards of Care in Diabetes—2026 |väljaanne=Diabetes Care |aasta=2026 |vaadatud=10.09.2026}}</ref><ref name="NIDDK">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/what-is-diabetes/type-1-diabetes |pealkiri=Type 1 Diabetes |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10.09.2026}}</ref> 1. tüüpi diabeet võib tekkida igas vanuses. Seda diagnoositakse sageli lastel, noorukitel ja noortel täiskasvanutel, kuid märkimisväärne osa haigusjuhtudest algab täiskasvanueas.<ref name="NIDDK"/><ref name="CDC">{{Netiviide |url=https://www.cdc.gov/diabetes/about/about-type-1-diabetes.html |pealkiri=Type 1 Diabetes |väljaanne=Centers for Disease Control and Prevention |aeg=15.05.2024 |vaadatud=10.09.2026}}</ref> Seetõttu peetakse varasemaid nimetusi '''noorte suhkurtõbi''', '''juveniilne diabeet''' ja '''insuliinsõltuv diabeet''' ebatäpseks või vananenuks.<ref name="CDC"/> Haigust iseloomustab [[hüperglükeemia]] ehk kõrgenenud vere glükoosisisaldus. Ravimata raske insuliinipuudus võib viia [[diabeetiline ketoatsidoos|diabeetilise ketoatsidoosini]], mis on eluohtlik seisund.<ref name="NIDDKSymptoms">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/symptoms-causes |pealkiri=Symptoms & Causes of Diabetes |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10.09.2026}}</ref> 1. tüüpi diabeediga inimene vajab pärast kliinilise haiguse väljakujunemist insuliinravi. Insuliini manustatakse enamasti mitme igapäevase süsti või [[insuliinipump|insuliinipumba]] abil. Vere glükoosisisalduse jälgimiseks kasutatakse [[glükomeeter|glükomeetrit]] või üha sagedamini [[pidev glükoosimonitooring|pideva glükoosimonitooringu]] süsteemi.<ref name="NIDDK"/><ref name="ADAtech">{{Netiviide |url=https://diabetesjournals.org/care/article/49/Supplement_1/S150/163922/7-Diabetes-Technology-Standards-of-Care-in |pealkiri=7. Diabetes Technology: Standards of Care in Diabetes—2026 |väljaanne=Diabetes Care |aasta=2026 |vaadatud=10.09.2026}}</ref> == Haiguse tekkimine == === Autoimmuunne protsess === 1. tüüpi diabeedi korral hakkab immuunsüsteem ekslikult ründama kõhunäärme insuliini tootvaid beetarakke. Autoimmuunne protsess võib alata kuid või aastaid enne seda, kui vere glükoosisisaldus tõuseb diabeedi diagnoosimiseks piisavalt kõrgele või tekivad haiguse sümptomid.<ref name="ADA2026"/><ref name="CDCscreen">{{Netiviide |url=https://www.cdc.gov/diabetes/diabetes-testing/screening-type-1-diabetes.html |pealkiri=Screening for Type 1 Diabetes |väljaanne=Centers for Disease Control and Prevention |aeg=17.04.2026 |vaadatud=10.09.2026}}</ref> Autoimmuunse protsessi markeriteks on kõhunäärme saarerakkudega seotud [[autoantikeha|autoantikehad]]. Olulisemate hulka kuuluvad insuliinivastased autoantikehad (IAA), [[glutamiinhappe dekarboksülaas]]i vastased autoantikehad (GAD), IA-2 vastased autoantikehad ja tsingi transporteri 8 vastased autoantikehad (ZnT8).<ref name="ADA2026"/> Beetarakkude hävimise kiirus varieerub. Lastel võib protsess olla kiire, samas kui täiskasvanutel võib insuliini tootmise vähenemine toimuda aeglasemalt.<ref name="ADA2026"/> Aeglaselt progresseeruva täiskasvanueas alanud autoimmuunse diabeedi kohta kasutatakse ka nimetust '''LADA''' (inglise ''latent autoimmune diabetes in adults''). ADA klassifikatsioonis kuulub ka LADA autoimmuunse 1. tüüpi diabeedi alla.<ref name="ADA2026"/> Väikesel osal inimestest on tugev insuliinipuudus ja kalduvus ketoatsidoosile, kuid tüüpilisi beetarakkude vastaseid autoantikehi ei tuvastata. Sellist vormi nimetatakse mõnikord idiopaatiliseks 1. tüüpi diabeediks.<ref name="ADA2026"/> === Geneetika === 1. tüüpi diabeet on [[polügeenne haigus]], mille tekkimise tõenäosust mõjutavad paljud geenivariandid. Kõige tugevam geneetiline seos on [[HLA-süsteem]]i geenidega, eeskätt ''HLA-DRB1'' ja ''HLA-DQB1'' piirkondadega.<ref name="ADA2026"/> Suurema haigestumisriskiga seostatakse näiteks HLA DR3-DQ2 ja DR4-DQ8 haplotüüpe, samas kui mõned teised HLA variandid võivad haiguse eest osaliselt kaitsta.<ref name="ADA2026"/> Esimese astme sugulasel esinev 1. tüüpi diabeet suurendab inimese haigestumisriski oluliselt, kuid enamikul inimestest, kellel 1. tüüpi diabeet välja kujuneb, ei ole teadaolevat lähisugulast sama haigusega. ADA andmetel puudub ligikaudu 90%-l 1. tüüpi diabeeti haigestunutest teadaolev perekondlik anamnees.<ref name="ADA2026"/> === Keskkonnategurid === Geneetiline eelsoodumus üksi ei selgita 1. tüüpi diabeedi teket. Arvatakse, et autoimmuunprotsessi käivitamisel või kiirendamisel võivad osaleda mitmesugused keskkonnategurid, kuid haiguse täpne vallandaja pole teada.<ref name="NIDDKSymptoms"/> Uuritud on muu hulgas viirusinfektsioonide, toitumistegurite, soolestiku mikrobioomi ja varase lapseea keskkonna võimalikku mõju. Mõningaid viirusi, sealhulgas enteroviirusi, on seostatud suurenenud riskiga, kuid ühe konkreetse viiruse või muu keskkonnateguri rolli ei ole peetud piisavaks 1. tüüpi diabeedi põhjuseks.<ref name="NIDDKSymptoms"/> Toitumine, ülekaal või vähene kehaline aktiivsus ei põhjusta 1. tüüpi diabeeti.<ref name="CDC"/> == Staadiumid == Tänapäevases käsitluses ei loeta 1. tüüpi diabeedi alguseks enam ainult hetke, mil inimesel tekib sümptomaatiline hüperglükeemia. Autoimmuunset 1. tüüpi diabeeti kirjeldatakse kolme staadiumina.<ref name="ADA2026"/> * '''1. staadiumis''' on veres vähemalt kaks kinnitatud saarerakkude autoantikeha, kuid vere glükoosisisaldus on veel normaalne ning haigussümptomeid ei ole. Viie aasta jooksul areneb sümptomaatiline 1. tüüpi diabeet keskmiselt umbes 44%-l selle staadiumi inimestest.<ref name="ADA2026"/> * '''2. staadiumis''' esinevad autoantikehad ning juba on tekkinud glükoosiainevahetuse kõrvalekalded ehk düsglükeemia, kuid diabeedi klassikalised sümptomid veel puuduvad. Selles staadiumis on risk jõuda 3. staadiumini umbes 60% kahe aasta ja 75% viie aasta jooksul.<ref name="ADA2026"/> * '''3. staadium''' on kliiniliselt avaldunud 1. tüüpi diabeet, mille korral esineb diabeedile vastav hüperglükeemia ning sageli ka janu, rohke urineerimine, kaalulangus või muud sümptomid.<ref name="ADA2026"/> Autoantikehade avastamine enne sümptomaatilise haiguse teket võimaldab inimest jälgida ning võib vähendada riski, et haigus avastatakse alles diabeetilise ketoatsidoosi tõttu.<ref name="CDCscreen"/> == Sümptomid == 1. tüüpi diabeedi kliinilised sümptomid tekivad sageli kiiresti, mõne päeva või nädala jooksul, kuigi täiskasvanutel võib haiguse kulg enne diagnoosi olla aeglasem.<ref name="NIDDKSymptoms"/> Tüüpilised sümptomid on: * sage ja rohke urineerimine ehk [[polüuuria]]; * tugev [[janu]]; * suurenenud söögiisu; * seletamatu kaalulangus; * väsimus ja nõrkus; * nägemise hägustumine; * lastel varem puudunud öine voodimärgamine.<ref name="NIDDKSymptoms"/><ref name="CDCsymptoms">{{Netiviide |url=https://www.cdc.gov/diabetes/signs-symptoms/index.html |pealkiri=Symptoms of Diabetes |väljaanne=Centers for Disease Control and Prevention |aeg=15.05.2024 |vaadatud=10.09.2026}}</ref> Raske insuliinipuuduse korral võib esimeseks märgiks olla [[diabeetiline ketoatsidoos]]. Selle sümptomiteks võivad olla iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, tugev nõrkus, vedelikupuudus, sügav või raskendatud hingamine, puuviljalõhnaline hingeõhk, unisus ja teadvushäired.<ref name="NIDDKSymptoms"/> Diabeetilise ketoatsidoosi esinemissagedus haiguse diagnoosimise ajal erineb riigiti ja vanuserühmiti, kuid rahvusvahelistes andmetes diagnoositakse oluline osa 1. tüüpi diabeedi juhtudest alles ketoatsidoosi tekkimisel.<ref name="ADA2026"/> == Diagnoosimine == Diabeedi diagnoos kinnitatakse vere glükoosisisalduse või [[glütseeritud hemoglobiin|HbA1c]] põhjal. Diabeedile vastab vähemalt üks järgmistest tulemustest: * paastuplasma glükoos vähemalt 7,0 mmol/l; * plasma glükoos kaks tundi pärast 75 grammi glükoosiga [[glükoositaluvuse test]]i vähemalt 11,1 mmol/l; * HbA1c vähemalt 6,5% ehk 48 mmol/mol; * tüüpiliste hüperglükeemia sümptomite või hüperglükeemilise kriisi korral juhuslik plasma glükoos vähemalt 11,1 mmol/l.<ref name="ADA2026"/> Selge hüperglükeemia või hüperglükeemilise kriisi puudumisel tuleb ebanormaalne tulemus tavaliselt kinnitada teise analüüsiga.<ref name="ADA2026"/> Diabeedi olemasolu näitavad vereanalüüsid ei määra iseenesest alati selle tüüpi. 1. tüüpi diabeedi kinnitamisel kasutatakse saarerakkude autoantikehade määramist. Täiskasvanutel soovitab ADA esimesena määrata GAD-vastaseid autoantikehi ning negatiivse tulemuse korral vajaduse järgi IA-2 ja ZnT8 autoantikehi.<ref name="ADA2026"/> Umbes 5–10%-l kliinilise 1. tüüpi diabeediga inimestest ei ole diagnoosimise ajal tuvastatavaid tüüpilisi autoantikehi, mistõttu negatiivne autoantikehade test ei välista haigust täielikult.<ref name="ADA2026"/> Insuliini tootmise hindamiseks võib kasutada [[C-peptiid]]i sisaldust. C-peptiidi määramine võib olla eriti kasulik olukorras, kus täiskasvanul on vaja eristada pikaajalist 1. tüüpi diabeeti [[2. tüüpi diabeet|2. tüüpi diabeedist]] või [[monogeenne diabeet|monogeensest diabeedist]].<ref name="ADA2026"/> == Sõeluuring == 1. tüüpi diabeedi autoimmuunne protsess algab sageli kaua enne sümptomite tekkimist ning selle varaseid staadiume on võimalik tuvastada saarerakkude autoantikehade abil.<ref name="CDCscreen"/> ADA 2026. aasta ravistandardid soovitavad autoantikehapõhist sõeluuringut inimestele, kelle perekonnas esineb 1. tüüpi diabeeti või kellel on muul põhjusel teadaolevalt suurenenud geneetiline risk.<ref name="ADA2026"/> Sõeluuringus kasutatakse eeskätt insuliini, GAD-i, IA-2 ja ZnT8 vastaseid autoantikehi. Ühe positiivse autoantikeha leid vajab kinnitamist, samas kui mitme püsiva autoantikeha olemasolu tähendab märkimisväärselt suuremat tõenäosust haiguse progresseerumiseks.<ref name="ADA2026"/> Varase avastamise eesmärk on jälgida glükoosiainevahetust, õpetada inimesele ja tema lähedastele haiguse sümptomeid ning vähendada ohtu, et 3. staadiumi haigus avastatakse esmakordselt ketoatsidoosi tõttu.<ref name="CDCscreen"/> == Ennetamine ja haiguse avaldumise edasilükkamine == 1. tüüpi diabeedi autoimmuunse protsessi tekkimist ei ole praegu võimalik tavapäraste eluviisimuutustega ära hoida. Puuduvad tõendid, et kindel dieet, füüsiline aktiivsus või kehakaalu muutmine suudaks 1. tüüpi diabeeti ennetada.<ref name="CDC"/> Haiguse varastes staadiumides on siiski võimalik sümptomaatilise ehk 3. staadiumi diabeedi avaldumist mõnel inimesel edasi lükata. Monoklonaalne antikeha [[teplizumab]] aeglustab beetarakkude vastu suunatud autoimmuunset protsessi.<ref name="EMA">{{Netiviide |url=https://www.ema.europa.eu/en/medicines/human/EPAR/teizeild |pealkiri=Teizeild |väljaanne=[[Euroopa Ravimiamet]] |vaadatud=10.09.2026}}</ref> Euroopa Liidus sai teplizumabi sisaldav ravim Teizeild müügiloa 8. jaanuaril 2026. Ravim on näidustatud 2. staadiumi 1. tüüpi diabeediga täiskasvanutele ja vähemalt 8-aastastele lastele, et lükata edasi haiguse progresseerumist 3. staadiumini.<ref name="EMA"/> Teplizumabi manustatakse intravenoosse infusioonina 14 järjestikusel päeval. Ravimi põhiuuringus oli mediaanaeg 3. staadiumi diabeedi tekkimiseni teplizumabi saanud rühmas ligikaudu 50 kuud ja platseeborühmas ligikaudu 25 kuud.<ref name="EMA"/> Teplizumab ei kõrvalda haiguse autoimmuunset põhjust ega taga, et sümptomaatiline 1. tüüpi diabeet kunagi välja ei kujune.<ref name="EMA"/> == Ravi == 1. tüüpi diabeedi kliinilise ehk 3. staadiumi põhiravi on insuliin. Insuliinravi on vajalik kogu ülejäänud elu, välja arvatud harvad olukorrad pärast edukat kõhunäärme või saarerakkude siirdamist.<ref name="NIDDK"/> Ravi eesmärk on hoida vere glükoosisisaldus võimalikult palju individuaalses sihtvahemikus, vähendada [[hüpoglükeemia]] ja hüperglükeemia esinemist ning ennetada pikaajalisi tüsistusi.<ref name="ADAtech"/> === Insuliinravi === Insuliini võib manustada mitme igapäevase süstina või insuliinipumbaga. Mitme süsti skeemis kasutatakse tavaliselt pikatoimelist ehk basaalinsuliini ning söögikordade ja kõrge glükoositaseme korrigeerimiseks kiiretoimelist insuliini.<ref name="NIDDKinsulin">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/insulin-medicines-treatments |pealkiri=Insulin, Medicines, & Other Diabetes Treatments |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10.09.2026}}</ref> Insuliini annus sõltub muu hulgas söödud süsivesikute kogusest, vere või koevedeliku glükoosisisaldusest, füüsilisest aktiivsusest, haigustest ja inimese individuaalsest insuliinitundlikkusest.<ref name="NIDDKinsulin"/> Diagnoosile järgnevatel kuudel võib osal inimestest tekkida niinimetatud '''mesinädalaperiood''' ehk osaline remissioon, mille jooksul allesjäänud beetarakud toodavad ajutiselt rohkem insuliini ning süstitava insuliini vajadus väheneb. See ei tähenda haiguse paranemist ning beetarakkude autoimmuunne kahjustus jätkub.<ref name="ADA2026"/> === Glükoosimonitooring === [[Pilt:Diabetic Type 1 adult man with insulin pump and CGM sensor.jpg|pisi|1. tüüpi diabeediga inimene insuliinipumba ja pideva glükoosimonitooringu sensoriga]] Vere glükoosisisaldust võib mõõta sõrmeotsaverest glükomeetriga. Tänapäeval kasutatakse 1. tüüpi diabeedi korral üha enam pideva glükoosimonitooringu süsteeme ehk CGM-seadmeid, mille nahaalune sensor mõõdab glükoosisisaldust koevedelikus regulaarselt ööpäev läbi.<ref name="ADAtech"/> ADA 2026. aasta ravistandardid soovitavad CGM-i kasutamist insuliinravi saavatel lastel, noorukitel ja täiskasvanutel ning võimaluse korral juba haiguse diagnoosimise ajast.<ref name="ADAtech"/> CGM võimaldab lisaks hetke glükoosiväärtusele jälgida selle muutumise suunda ning võib hoiatada läheneva hüpoglükeemia või hüperglükeemia eest. Ravi hindamisel kasutatakse muu hulgas näitajat '''aeg sihtvahemikus''' (inglise ''time in range'', TIR).<ref name="ADAtech"/> CGM-i kasutaval inimesel peab olema võimalus vajaduse korral kasutada ka glükomeetrit, näiteks juhul, kui sensori näit ei vasta enesetundele või seadme töö on häiritud.<ref name="ADAtech"/> === Insuliinipumbad ja automatiseeritud insuliinimanustamine === Insuliinipump manustab nahaalusesse koesse pidevalt väikestes kogustes kiiretoimelist insuliini ning võimaldab söögikordadeks või kõrge glükoositaseme korrigeerimiseks manustada boolusannuseid.<ref name="NIDDK"/> Tänapäevased [[automatiseeritud insuliinimanustamine|automatiseeritud insuliinimanustamise]] süsteemid ühendavad CGM-i, insuliinipumba ja algoritmi, mis kohandab insuliini manustamist automaatselt sensori mõõdetud glükoositaseme ja selle muutumise järgi.<ref name="ADAtech"/> ADA 2026. aasta ravistandardites peetakse automatiseeritud insuliinimanustamise süsteeme eelistatud insuliinimanustamisviisiks 1. tüüpi diabeediga inimestele, kes saavad süsteemi ohutult kasutada. Uuringutes on need süsteemid suurendanud sihtvahemikus veedetud aega, vähendanud HbA1c väärtust ning vähendanud hüpoglükeemiat.<ref name="ADAtech"/> === Toitumine ja kehaline aktiivsus === 1. tüüpi diabeedi ravi ei põhine kindlal „diabeedidieedil”. Toitumise eesmärk on tagada tasakaalustatud toiduvalik ning osata arvestada toidu, eriti [[süsivesik]]ute mõju vere glükoosisisaldusele ja insuliinivajadusele.<ref name="NIDDK"/> Süsivesikute arvestamine võimaldab kohandada söögikorra kiiretoimelise insuliini annust söödava süsivesikukogusega. Arvesse tuleb võtta ka toidu koostist, kehalist aktiivsust, hetke glükoositaset ja individuaalset insuliinitundlikkust.<ref name="NIDDKinsulin"/> Regulaarne kehaline aktiivsus on tervisele kasulik, kuid liikumine võib suurendada hüpoglükeemia riski nii treeningu ajal kui ka pärast seda. Seetõttu võib olla vajalik insuliiniannuse, toidu või süsivesikute tarbimise kohandamine ning glükoositaseme tavapärasest sagedasem jälgimine.<ref name="ADAtech"/> == Ägedad tüsistused == === Hüpoglükeemia === {{Vaata|Hüpoglükeemia}} [[Hüpoglükeemia]] tähendab liiga madalat vere glükoosisisaldust ning see on insuliinravi üks olulisemaid ägedaid kõrvaltoimeid. Hüpoglükeemiat võivad soodustada liiga suur insuliiniannus, söögikorra vahelejätmine, tavapärasest suurem füüsiline koormus või alkoholi tarvitamine.<ref name="ADAhypo">{{Netiviide |url=https://diabetesjournals.org/care/article/49/Supplement_1/S132/163927/6-Glycemic-Goals-Hypoglycemia-and-Hyperglycemic |pealkiri=6. Glycemic Goals, Hypoglycemia, and Hyperglycemic Crises: Standards of Care in Diabetes—2026 |väljaanne=Diabetes Care |aasta=2026 |vaadatud=10.09.2026}}</ref> Sümptomiteks võivad olla värisemine, higistamine, südamepekslemine, näljatunne, keskendumisraskused, segasus ja nõrkus. Raske hüpoglükeemia korral võib inimene kaotada teadvuse või saada krambihoo ning vajada teise inimese abi.<ref name="ADAhypo"/> === Diabeetiline ketoatsidoos === {{Vaata|Diabeetiline ketoatsidoos}} [[Diabeetiline ketoatsidoos]] ehk DKA tekib raske insuliinipuuduse korral, kui organism hakkab energia saamiseks intensiivselt rasvu lagundama ning verre kogunevad happelised [[ketokeha]]d.<ref name="NIDDKSymptoms"/> Ketoatsidoos võib kujuneda diagnoosimata 1. tüüpi diabeedi korral või juba diagnoositud inimesel näiteks insuliini manustamise katkemise, insuliinipumba rikke, infektsiooni või muu ägeda haiguse tõttu. Tegemist on erakorralist haiglaravi vajava seisundiga.<ref name="NIDDKSymptoms"/> == Pikaajalised tüsistused == Pikaajaline kõrgenenud vere glükoosisisaldus võib kahjustada väikeseid ja suuri veresooni ning närve. Tüsistuste risk sõltub muu hulgas haiguse kestusest, glükoosikontrollist, vererõhust, vere lipiididest, suitsetamisest ja muudest riskiteguritest.<ref name="NIDDK"/> 1. tüüpi diabeedi pikaajaliste tüsistuste hulka kuuluvad: * [[diabeetiline retinopaatia]], mis võib kahjustada nägemist; * [[diabeetiline nefropaatia]] ja krooniline [[neeruhaigus]]; * [[diabeetiline neuropaatia]]; * [[südame-veresoonkonna haigused]], sealhulgas [[müokardiinfarkt]] ja [[insult]]; * perifeersete veresoonte kahjustus ja [[diabeetiline jalg]].<ref name="NIDDK"/> Tüsistuste riski vähendamiseks jälgitakse lisaks glükoositasemele regulaarselt vererõhku, vere lipiidisisaldust, neerufunktsiooni, silmapõhju ja jalgade seisundit.<ref name="ADAevaluation">{{Netiviide |url=https://diabetesjournals.org/care/article/49/Supplement_1/S61/163931/4-Comprehensive-Medical-Evaluation-and-Assessment |pealkiri=4. Comprehensive Medical Evaluation and Assessment of Comorbidities: Standards of Care in Diabetes—2026 |väljaanne=Diabetes Care |aasta=2026 |vaadatud=10.09.2026}}</ref> == Kaasuvad autoimmuunhaigused == 1. tüüpi diabeediga inimestel esineb üldrahvastikust sagedamini teisi autoimmuunhaigusi. Kõige sagedasemad neist on autoimmuunsed [[kilpnääre|kilpnäärmehaigused]] ja [[tsöliaakia]].<ref name="ADAevaluation"/> Samuti võivad sagedamini esineda [[Addisoni tõbi]], [[vitiliigo]], autoimmuunne hepatiit, pernitsioosne aneemia ja teised autoimmuunsed haigused.<ref name="ADA2026"/> Seetõttu soovitatakse 1. tüüpi diabeediga inimestel hinnata kilpnäärme funktsiooni ning näidustuse korral uurida tsöliaakia ja teiste autoimmuunhaiguste võimalust.<ref name="ADAevaluation"/> == Psühholoogilised mõjud == 1. tüüpi diabeedi igapäevane ravi nõuab pidevat otsustamist, sealhulgas glükoositaseme jälgimist, insuliiniannuste arvutamist, toidu ja liikumise arvestamist ning hüpo- ja hüperglükeemia ennetamist. Sellega võib kaasneda '''diabeedistress''' ehk haigusega toimetulekust tingitud emotsionaalne koormus.<ref name="ADApsy">{{Netiviide |url=https://diabetesjournals.org/care/article/49/Supplement_1/S89/163932/5-Facilitating-Positive-Health-Behaviors-and-Well |pealkiri=5. Facilitating Positive Health Behaviors and Well-being to Improve Health Outcomes: Standards of Care in Diabetes—2026 |väljaanne=Diabetes Care |aasta=2026 |vaadatud=10.09.2026}}</ref> Diabeediga inimestel esineb sagedamini [[depressioon]]i, [[ärevushäire]]id, hirmu hüpoglükeemia ees ja muid psühholoogilisi raskusi. ADA soovitab depressiooni sümptomeid diabeediga inimestel korrapäraselt hinnata.<ref name="ADApsy"/> 1. tüüpi diabeediga inimestel on suurenenud ka [[söömishäire]]te ja häiritud söömiskäitumise risk. Eripäraseks probleemiks võib olla insuliini tahtlik vähendamine või vahelejätmine kehakaalu langetamise eesmärgil, mis suurendab oluliselt hüperglükeemia, ketoatsidoosi ja pikaajaliste tüsistuste riski.<ref name="ADApsy"/> Laste ja noorukite puhul peetakse psühholoogilise heaolu, pere toetuse ja arengutasemele vastava iseseisvuse hindamist diabeediravi oluliseks osaks.<ref>{{Netiviide |url=https://diabetesjournals.org/care/article/49/Supplement_1/S297/163923/14-Children-and-Adolescents-Standards-of-Care-in |pealkiri=14. Children and Adolescents: Standards of Care in Diabetes—2026 |väljaanne=Diabetes Care |aasta=2026 |vaadatud=10.09.2026}}</ref> == Kõhunäärme ja saarerakkude siirdamine == Valitud juhtudel võib 1. tüüpi diabeedi raviks kasutada [[kõhunäärme siirdamine|kõhunäärme siirdamist]]. Seda kaalutakse eelkõige inimestel, kes vajavad ühtlasi [[neerusiirdamine|neerusiirdamist]], või kelle diabeeti ei ole teiste ravimeetoditega võimalik ohutult kontrollida.<ref name="NIDDKtransplant">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/what-is-diabetes/type-1-diabetes |pealkiri=Type 1 Diabetes |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10.09.2026}}</ref> Edukas kõhunäärmesiirdamine võib taastada organismi võime insuliini toota, kuid siirdamisega kaasnevad suure operatsiooni riskid ning patsient peab kasutama immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid.<ref name="NIDDKtransplant"/> Teine võimalus on [[Langerhansi saared|Langerhansi saarte]] ehk pankrease saarerakkude siirdamine. Doonorilt saadud saarerakud viiakse tavaliselt maksa portaalveeni, kus need võivad hakata insuliini tootma.<ref name="NIDDKislet">{{Netiviide |url=https://www.niddk.nih.gov/health-information/diabetes/overview/insulin-medicines-treatments/pancreatic-islet-transplantation |pealkiri=Pancreatic Islet Transplantation |väljaanne=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases |vaadatud=10.09.2026}}</ref> Saarerakkude siirdamist kasutatakse vaid valitud juhtudel, sest doonorrakke on vähe ning ka selle ravi korral on tavaliselt vajalik pikaajaline immunosupressioon. Uuritakse meetodeid, millega saaks beetarakke kasvatada [[tüvirakk]]udest või kaitsta siiratud rakke immuunsüsteemi eest.<ref name="NIDDKislet"/> == Epidemioloogia == 1. tüüpi diabeeti esineb kõigis maailma piirkondades, kuid haiguse levimus ja haigestumus erinevad riigiti märkimisväärselt. Haigus on suhteliselt sagedane Põhja-Euroopas, sealhulgas Soomes ja teistes Põhjamaades.<ref name="IDF">{{Netiviide |url=https://diabetesatlas.org/media/uploads/sites/3/2025/10/IDF_Diabetes_Atlas_11th_Edition_2025_WEB.pdf |pealkiri=IDF Diabetes Atlas, 11th edition |väljaanne=International Diabetes Federation |aasta=2025 |vaadatud=10.09.2026}}</ref> [[Rahvusvaheline Diabeediföderatsioon|Rahvusvahelise Diabeediföderatsiooni]] 2025. aasta diabeediatlase hinnangul elas 2024. aastal maailmas 1. tüüpi diabeediga ligikaudu 9,2 miljonit inimest.<ref name="IDF"/> 1. tüüpi diabeet moodustab hinnanguliselt umbes 5–10% kõigist diabeedijuhtudest.<ref name="CDC"/> Kuigi haigust seostatakse sageli lapsepõlvega, võib see avalduda igas vanuses ning täiskasvanueas alanud haigus moodustab olulise osa kõigist juhtudest.<ref name="ADA2026"/> === Eestis === [[Tervise Arengu Instituut|Tervise Arengu Instituudi]] 2026. aasta rahvastiku tervise aastaraamatu järgi registreeriti Eestis 2024. aastal ligi 200 uut 1. tüüpi diabeedi juhtu. Kõige rohkem uusi juhte registreeriti 5–14-aastaste seas.<ref name="TAI2026">{{Netiviide |url=https://www.tai.ee/et/valjaanded/rahvastiku-tervise-aastaraamat-2026 |pealkiri=Rahvastiku tervise aastaraamat 2026 |väljaanne=[[Tervise Arengu Instituut]] |aasta=2026 |vaadatud=10.09.2026}}</ref> Rahvusvahelise Diabeediföderatsiooni 2025. aasta atlase hinnangul elas Eestis 2024. aastal 1. tüüpi diabeediga umbes 5260 inimest, neist ligikaudu 941 olid alla 20-aastased.<ref>{{Netiviide |url=https://diabetesatlas.org/data-by-location/country/estonia/ |pealkiri=Estonia diabetes trends & statistics |väljaanne=International Diabetes Federation |vaadatud=10.09.2026}}</ref> Varasemates Eesti uuringutes on leitud seoseid 1. tüüpi diabeedi, HLA-DQB1 alleelide ja saarerakkude autoantikehade vahel nii lastel kui ka täiskasvanutel.<ref>{{Netiviide |url=https://eestiarst.ee/laste-ja-taiskasvanute-1-tuupi-diabeet-eestis-hla-dqb1-alleelid-ja-haigusseoselised-autoantikehad/ |pealkiri=Laste ja täiskasvanute 1. tüüpi diabeet Eestis: HLA-DQB1 alleelid ja haigusseoselised autoantikehad |autor=Tarvo Rajasalu; Liina Salur; Ülle Einberg; Vallo Tillmann; Raivo Uibo |väljaanne=[[Eesti Arst]] |aasta=2006 |vaadatud=10.09.2026}}</ref> == Ajalugu == 19. sajandi lõpul selgus katsetega, et kõhunäärmel on keskne roll diabeedi tekkes. 1889. aastal näitasid [[Oskar Minkowski]] ja [[Joseph von Mering]], et kõhunäärme eemaldamine koertel põhjustas raske diabeedi.<ref>{{Netiviide |url=https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1923/macleod/lecture/ |pealkiri=The Physiology of Insulin and Its Source in the Animal Body |autor=John Macleod |väljaanne=NobelPrize.org |vaadatud=10.09.2026}}</ref> 1921. aastal õnnestus [[Frederick Banting]]il ja [[Charles Best]]il [[John Macleod]]i laboris saada kõhunäärmeekstrakt, mis vähendas diabeetiliste katseloomade vere glükoosisisaldust. Biokeemik [[James Collip]] parandas hiljem ekstrakti puhastamise meetodit.<ref>{{Netiviide |url=https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1923/banting/lecture/ |pealkiri=Diabetes and Insulin |autor=Frederick Banting |väljaanne=NobelPrize.org |vaadatud=10.09.2026}}</ref> 1922. aastal raviti insuliiniga esimest inimest, 14-aastast Leonard Thompsonit. Insuliini kasutuselevõtt muutis 1. tüüpi diabeedi varem kiiresti surmaga lõppenud haigusest pikaajaliselt ravitavaks krooniliseks haiguseks.<ref>{{Netiviide |url=https://www.fda.gov/about-fda/fda-history-exhibits/100-years-insulin |pealkiri=100 Years of Insulin |väljaanne=U.S. Food and Drug Administration |vaadatud=10.09.2026}}</ref> 1923. aasta [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] anti insuliini avastamise eest Frederick Bantingile ja John Macleodile. Banting jagas oma auhinnaraha Bestiga ning Macleod Collipiga.<ref>{{Netiviide |url=https://www.nobelprize.org/prizes/themes/august-krogh-and-the-nobel-prize-to-banting-and-macleod |pealkiri=August Krogh and the Nobel Prize to Banting and Macleod |väljaanne=NobelPrize.org |vaadatud=10.09.2026}}</ref> Järgnevatel aastakümnetel arenesid insuliinipreparaadid ja nende manustamise viisid kiiresti. 1982. aastal sai Ameerika Ühendriikides müügiloa esimene rekombinantse DNA tehnoloogia abil toodetud iniminsuliin.<ref>{{Netiviide |url=https://www.fda.gov/about-fda/fda-history-exhibits/100-years-insulin |pealkiri=100 Years of Insulin |väljaanne=U.S. Food and Drug Administration |vaadatud=10.09.2026}}</ref> 20. sajandi lõpus ja 21. sajandil on 1. tüüpi diabeedi ravi oluliselt muutnud glükomeetrite, insuliinipumpade, pideva glükoosimonitooringu ja automatiseeritud insuliinimanustamise süsteemide areng.<ref name="ADAtech"/> == Vaata ka == * [[Diabeet]] * [[Hüpoglükeemia]] * [[Diabeetiline ketoatsidoos]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.diabetes.ee/ Eesti Diabeediliit] [[Kategooria:Diabeet]] bgae5k3pjcpufst5mh13nlpr251h0h0 0 352561 7231989 7185487 2026-09-11T06:56:10Z ~2026-49116-86 237337 67 7231989 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2015}} {{keeled | nimi = Paraguay guaranii keel | originaalnimi = Guaraní | keelkonnavärv = ameerika | riigid = [[Paraguay]]s, [[Boliivia]]s, [[Argentina]]s, [[Brasiilia]]s | riik = [[Paraguay]]s, [[Boliivia]]s, [[Corrientesi provints|Corrientesi]]e ja [[Misionese provints|Misionese]]e provintsis ([[Argentina]]) | rääkijad = 7 miljonit <ref name="1 ALL" /> | keelkond = Tupii-guaranii keelkond | keelehoole = | kood 1 = gn | kood 2 = grn | kood 3 = gug | kaart = }} '''Paraguay guaranii keel''' kuulub Lõuna-Ameerika guaranii keelte hulka, Tupii-guaranii keelkonda. Seda on käsitletud ka dialektide rühmast koosneva makrokeelena.<ref name="2 ALL" /> Alternatiivsed nimed on Avañe'ẽ ("mees keel")<ref name="1 ALL" /> ja Guaraniñe'ẽ ("sõda keel"; tuletatud sõnast "guarini", sõda). ==Dialekt== '''67''' Jopará (Yopará) on kõnekeelne vorm, mis on segatud hispaania laensõnadega, mida kasutab 90% elanikkonnast ühes Lõuna-Ameerika vanimas linnas ning Paraguay pealinnas [[Asunción]]is<ref name="2 ALL" />. Leksikaalne sarnasus on 80% Chiriguano<ref name="A4jYL" /> ja 75% Mbyá<ref name="jeGAO" /> keeltega. ==Staatus== 4 (õpetuslik). Guaranii keel on üks kahest Paraguay riigikeelest. Määratud seadusega rahvuskeel (2010, No. 4251, Language Law, Article 3).<ref name="2 ALL" /> ==Geograafiline jaotus== Paraguay guaranii keel on laialt levinud Paraguays ja Boliivias ning Argentina [[Corrientesi provints|Corrientesi]] ja [[Misionese provints]]is.<ref name="1 ALL" /> ==Kõnelejate arv== Üldine kõnelejate arv on 7 miljonit <ref name="1 ALL" />. Emakeelena oskajaid on umbes 4,8 miljonit<ref name="3 ALL" />. Rahvaarv Paraguays oli 1995. aasta andmete järgi 4 650 000. Staatus: kahanev. On ainult mõned üksikud kõnelejad, kellel puudub mõni muu keeleoskus ja kes kõnelevad ainult guaranii keelt.<ref name="1 ALL" /> 52% paraguaylastest on kakskeelne maarahvas, kellel guaranii keel on esikohal. Umbes 60% kõnelejatest on valdava hispaania keele oskusega<ref name="2 ALL" />. ==Arvsõnad== Guaranii keele arvsõnad on järgmised:<ref name="DOKQX" /> *1 – peteĩ *2 – mokõi *3 – mbohapy *4 – irundy *5 – po *6 – poteĩ *7 – pokõi *8 – poapy *9 – porundy *10 – pa ==Keele struktuur== '''Täishäälikud''': a, e, i, u, y, ã, ẽ, ĩ, õ, ũ, ỹ. Neist a, e, i, u on lähedased hispaania keele vastavatele täishäälikutele. Täishäälik y kõla on identne vene keele ы-häälikule.<ref name="4 ALL" /> '''Kaashäälikud'''<ref name="3 ALL" /><ref name="4 ALL" /> *'''p [p], t [t]'''- – helitu, labiaal *'''k [k]'''- helitu, velaar (pehme suulae häälik) *'''ku [kw]''' – '''[k]''' labiaalne variant *'''’ [ʔ]''' – larüngaal ehk kõrihäälik *'''s [s]''' – frikatiiv, alveolaar ehk hambasombuhäälik *'''ch'''- hääldatakse erinevalt aga levinum on '''[ɕ]''' variant *'''m, n''' *'''mb, nd''' – eelnasaliseeritud '''[b]''' ja '''[d]'''; '''mb'''- labiaal; '''nd'''- alveolaar *'''ng [ŋɡ] või [ŋ]'''- nasaal, velaar *'''ngu [ŋɡw] või [ŋw]'''- nasaal, labiaal-velaarne häälik *'''j''' – võimalikud variandid: '''[ᵈj], [dʒ], [ʒ], [j]''' *'''g [ɰ]''' – poolvokaal, velaar ehk pehme suulaehäälik *'''g̃ [ɰ̃]''' – poolvokaal, velaar *'''gu [ɰw], [w]; g̃u [w̃]''' – labiaal-velaarsed häälikud, poolvokaalid *'''ñ [ɲ]''' – lähedane hispaania keeles olevale *'''r[r]''' *'''v[ʋ]''' ==Nasaalharmoonia== Nasaalharmoonia on guaranii keeles ebatavaline. Kui rõhulise silbi koosseisus on ninahäälik, siis nasaalsus levib kahes suunas, kuni põrkab kokku rõhulise mittenasaalse silbiga. Helitul kaashäälikul ei ole häälikuvariante (allofoone), aga nad ei katkesta nasaalsuse levikut.<ref name="3 ALL" /> Näide 1<ref name="3 ALL" />: /ndo+ɾoi+nduˈpã+i/ → [nõɾ̃õĩnũˈpãĩ] /ro+mbo+poˈrã/ → [ɾ̃õmõpõˈɾ̃ã] Mõnedel kaashäälikutel on 2 varianti: üht kasutatakse nasaalses silbis, teist mittenasaalses. See kehtib järgmiste häälikute kohta<ref name="4 ALL" /> : *'''mb ~ m''' *'''nd ~ n''' *'''j ~ ñ''' Selle reeglipärasuse tõttu on paljudel sufiksitel ja prefiksitel guaranii keeles 2 varianti. Näide 1: ke – magama → nd-a-ke-i ma ei maga; ñe'ẽ – rääkima → n-a- ñe'ẽ-i ma ei räägi;<ref name="4 ALL" /> ==Silbi struktuur== Silbi tüübid CV või V. Guaranii keeles on lubatud ainult need silbid, mis koosnevad ainult iseseisvast täishäälikust, või need mille koosseisus on nii kaas- kui ka täishäälik. Silbid, mis lõpevad ühe või suurema kaashäälikute arvuga on võimatud.<ref name="3 ALL" /> Silbid on avatud. Näiteks: nda-ha-mõ-’a-i, mba-ra-ka-ja. Rõhk on tavaliselt viimasel silbil<ref name="4 ALL" />. Guaranii keeles on [[SVO]] sõnajärg. Varem on olnud [[SOV]], mis säilib sugulaskeeltes.<ref name="4 ALL" /> Kui subjekt on täpselt määratlemata siis OV. Morfoloogilise tüübi järgi guaranii keel on [[aglutinatiivne keel]]<ref name="3 ALL" />. Nimisõnadel on arvukategooria. Nimisõna väljendab aega. Näiteks, erinevate afiksite abil saab väljendada selliseid mõisteid nagu eelmine maja (minevik), tulevane maja (tulevik).<ref name="4 ALL" /> ==Grammatilised kategooriad== Traditsiooniliselt käändekategooria ei väljendu, aga on olemas palju postpositsioone, mis täidavad käändelõppude funktsiooni<ref name="4 ALL" />. Guaranii keeles puudub sugu ja määrav artikkel, aga hispaania keele mõju pärast esineb määrava artikli rollis '''la''', et viidata ainsusele, ja '''lo''' viitab mitmusele<ref name="3 ALL" />. Minevik on guaranii keeles väljendatud '''-kue''' abil ja tulevik '''-rã''' abil. Näiteks, tetã ruvichakue "ekspresident", ja tetã ruvicharã "ametisse astuv president." Mineviku morfeem -kue on sageli inglise keelde tõlgitud kui -''ex'', tähenduses ’’endine’’, ’’hüljatud’’. Need morfeemid võivad olla ühendatud, et väljendada seda, mis pidi juhtuma aga ei juhtunud. Näiteks, pa'irãgue "inimene, kes õppis preestriks, aga ei lõpetanud oma õpinguid’’. Mõned nimisõnad kasutavad '''–re''' asemel '''–kue''' ja teised kasutavad '''–rã''' asemel '''–guã'''.<ref name="SbVKV" /> Verbid ja adjektiivid esindavad peaaegu üht kõneliiki. Guaranii kuulub aktiivsete keelte hulka, mis väljendub samuti ka verbide jagunemises aktiivsetele ja statiivsetele. Esimesed väljendavad tegevust, mida subjekt saab oma tahtejõul sooritada. Teiste juurde kuuluvad sõnad, mis väljendavad seisundeid ja omadusi.<ref name="4 ALL" /> '''Isikulised asesõnad'''<ref name="4 ALL" /> Guaranii keeles: '''che''' (ma), '''nde''' (sina), '''ha'e''' (tema), '''ñande''' (meie teiega koos olles) (inklusiiv, '''ore''' (meie teieta) (eksklusiiv),'''peẽ''' (teie), '''ha'ekuéra''' (nemad). Guaranii keeles erinevad inklusiivi ja eksklusiivi vormid. ==Keelenäide== Mayma yvypóra ou ko yvy ári iñapyty'yre ha eteîcha tekoruvicharenda ha akatúape jeguerekópe; ha ikatu rupi oikuaa añetéva ha añete'yva, iporâva ha ivaíva, tekotevê pehenguéicha oiko oñondivekuéra.<ref name="5 ALL" /> Tõlge: ’’Kõik inimesed on sündinud vabadena ja võrdsetena inimväärikuses ja inimõigustes. Nad on varustatud mõistusega ja südametunnistusega, ja peavad käituma teineteise suhtes vennaskonna vaimus’’. Kõnekeeles kasutatakse nii hispaania sõnu eraldi, kui ka terveid fraase, samuti süntaktilisi sõnu, näiteks artikle ja asesõnu. Näiteks fraasis ’’оñe’ẽ la Guaranime si ha’ekuera oipota la kampesino voto’’, on ainult sõnad оñe’ẽ (nad räägivad), ha’ekuera (nemad) ja oipota (nad tahavad) guaranii keelest pärit. Teised on laenutatud hispaania keelest. Sõna ''la Guaranime'' on ühelt poolt vormitud artikliga ''la'', teiselt poolt postpositsiooniga ''me''.<ref name="4 ALL" /> ==Kirjaviis== Kasutusel on guaranii tähestik <ref name="5 ALL" />, ladina kirjaviis tähtedega K, J ja Y aga ilma W. Lisatakse kaks diakriitilist märki ja kuus diagraafi (häälikule vastav kahe tähe ühend). Rõhu tähistamiseks kasutatakse akuut märki ( ́).<ref name="1 ALL" /> ==Huvitavat== Esimese grammatika ja sõnaraamatu (hispaania Tesoro de la lengua guaraní¬¬– "Guaranii keele aarded") andis välja [[jesuiidid|jesuiit]] Antonio Ruiz de Montoya 1639. aastal.<ref name="1 ALL" /> Peale Paraguay guaranii keele (ISO 639-3: gug) loetakse selle keele rühma piires veel alates 5–7 kuni 19 dialektini.<ref name="JDK2d" /> Üks chiripá<ref name="7zYTI" /> keelt kõnelev inimene osutas, et pigem see oli kakskeelsus e bilingvism ja mitte keeleline lähedus, mis tegi paraguayliku guaranii keele talle mõistetavaks.<ref name="2 ALL" /> Guaraní on üks laiemalt levinud ja kõneldud põliskeel Ameerikas ja üks, mille kõnelejate arvu moodustab suur hulk mitte põliselanikke. Seda nimetatakse anomaaliaks, kuna Ameerikas nihkub keel Euroopa koloniaalkeelte poole.<ref name="3 ALL" /> Guaranii keeled moodustavad Tupii-guaranii keeleperes ühe haru. See keelte grupp eraldus teistest selle haru keeltest umbes 2000 aastat tagasi<ref name="ypobf" /> . ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="1 ALL">[http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D1%83%D0%B0%D1%80%D0%B0%D0%BD%D0%B8_(%D1%8F%D0%B7%D1%8B%D0%BA)]. Vaadatud novembris 2013 (vene keeles)</ref> <ref name="2 ALL">[http://www.ethnologue.com/language/gug Guaraní, Paraguayan]. Vaadatud novembris 2013 (inglise keeles)</ref> <ref name="A4jYL">[http://www.ethnologue.com/language/gui Guaraní, Eastern Bolivian]. Vaadatud novembris 2013 (inglise keeles)</ref> <ref name="jeGAO">[http://www.ethnologue.com/language/gun Guaraní, Mbyá]. Vaadatud novembris 2013 (inglise keeles)</ref> <ref name="3 ALL">[https://en.wikipedia.org/wiki/Guarani_language Guarani language ]. Vaadatud novembris 2013 (inglise keeles)</ref> <ref name="DOKQX">[http://glosbe.com/et/gug/ Estonian-Paraguayan Guaraní Dictionary]. Vaadatud novembris 2013</ref> <ref name="4 ALL">[http://lingvoforum.net/index.php?topic=36553.0 Язык гуарани]. Vaadatud novembris 2013 (vene keeles)</ref> <ref name="SbVKV">Guasch, P. Antonio (1956). El Idioma Guarnai: Gramática e Antología de Prosa y Verso. Asuncion: Casa América. p. 53.</ref> <ref name="5 ALL">[http://www.omniglot.com/writing/guarani.htm Guaraní (Avañe'ẽ)]. Vaadatud novembris 2013 (inglise keeles)</ref> <ref name="JDK2d">[http://books.google.co.il/books?id=3X6dxiKkba8C&pg=PA112&dq=%D0%B3%D1%83%D0%B0%D1%80%D0%B0%D0%BD%D0%B8&hl=en&sa=X&ei=5skhUoq_H86d7gbP34EI&ved=0CEgQ6AEwBA#v=onepage&q=%D0%B3%D1%83%D0%B0%D1%80%D0%B0%D0%BD%D0%B8&f=false]. Vaadatud novembris 2013 (vene keeles)</ref> <ref name="7zYTI">[http://www.ethnologue.com/language/nhd Guaraní, Ava]. Vaadatud novembris 2013 (inglise keeles)</ref> <ref name="ypobf">[http://linguistics.byu.edu/classes/ling450ch/reports/Guarani1.html The Language and People]. Vaadatud novembris 2013 (inglise keeles)</ref> }} [[Kategooria:Tupii-guaranii keeled]] [[Kategooria:Paraguay]] 5u2e3bekpc3ybsjuxbbgca15f2j1mkb 0 352629 7232014 7222638 2026-09-11T07:52:20Z Kuriuss 38125 7232014 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=mandžu keel|originaalnimi=''manju gisun'' |keelkonnavärv=altai |riigid=[[Hiina]]s |piirkond=[[Mandžuuria]] |rääkijad=alla 50<ref>http://www.china.org.cn/english/culture/167537.htm</ref> |keelkond=[[altai keeled]]<br>&nbsp;[[tunguusi keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;[[lõunatunguusi keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;[[tšurtšeni keeled]]<br>&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;'''mandžu keel''' |riik=- |kood 2=mnc |kood 3 = mnc}} '''Mandžu keel''' ([[File:Manju gisun.svg]], ''manju gisun'') on peaaegu hääbunud keel, mis kuulub [[altai keelkond]]a, [[tunguusi keeled|tunguusi keelte]] hulka kuuluvasse [[mandžu keeled|mandžu keelterühma]] <ref>http://www.eki.ee/knab/keelk.htm</ref><ref>http://www.eki.ee/knab/lgv/ale2.htm</ref>, mida kõnelesid tänapäeva [[Kirde-Hiina]]s asuvas [[Mandžuuria]] piirkonnas elavad [[mandžud]]. Tänapäeval on selles piirkonnas kasutusel [[mandariini keel]] ning 10 miljonist mandžust kõneleb mandžu keelt vähem kui 50 inimest. Koos mandžu keelega hääbub mandžude kultuur ja ligikaudu 2 miljonit mandžukeelset ürikut [[Qingi dünastia|Qingi dünastiast]] võivad jääda tõlkimata.<ref name="nytmncside">http://www.nytimes.com/2007/03/17/world/asia/18manchu_side.html</ref> ==Kõnelejate arv== Mandžu keel on lähedal väljasuremisele. Seda räägivad veel vaid üle 50 aasta vanad inimesed, seega loomulikku peresisest keele uuele põlvele edasiandmist aset ei leia.<ref>http://www.ethnologue.com/language/mnc</ref> 2007. aasta andmete järgi on teadaolevaid emakeelena kõnelejaid 18.<ref>http://www.nytimes.com/2007/03/16/world/asia/16iht-manchu.4935046.html?pagewanted=all&_r=0</ref> Hinnangute järgi on Hiinas vähem kui 40 mandžu keelt oskavat õpetlast. Üliõpilased valivad harva mandžu keele õppimise, sest seda kasutatakse vaid vanade arhiivide uurimiseks.<ref name="nytmncside" /> ==Kirjaviis== Tähestikuna kasutatakse aastast 1599 alates modifitseeritud versiooni Mongoolia tähestikust. Kirjutatakse tulpades ülevalt alla, tulbad järgnevad üksteisele vasakult paremale.<ref name="writing">http://www.omniglot.com/writing/manchu.htm</ref> Enamikul tähtedest on 3-4 erinevat kirjapilti, sõltuvalt sellest, kas nad esinevad üksi, asuvad sõna alguses, keskel või lõpus. Sõna keskel või lõpus olev ''o'' kirjutatakse tihti kahekordselt. Ükski sõna ei alga ''r''-i ning kahe või enama kaashäälikuga. ==Keele struktuur== [[File:Manchu Vowel Chart.svg|thumb|204x204px|Täishäälikud mandžu keeles (IPA-tähestikus)]] ===Fonoloogia=== Keeles on 6 vokaali ja 20 konsonanti, siin toodud kasutades IPA tähestikku. Vokaalid: a, ə, i, o, ʊ, ɔ Konsonandid: m, n, ɲ, ŋ, p, t, tʃ, k, b, d, dʒ, g, f, s, ʃ, x, r, l, j, w Esineb vokaalharmoonia, kus eelneva silbi vokaal dikteerib afiksites kasutatavad vokaalid. Siinkohal näited kahest reeglist<ref name="möl">{{netiviide |URL=https://ia600400.us.archive.org/19/items/cu31924023341112/cu31924023341112.pdf |Pealkiri=A Manchu grammar, with analysed texts |Autor=Paul Georg von Möllendorff |Keel=inglise keeles }}</ref>: * a, e ja o puhul: ''sul'''a'''-h'''a''''' (maha jäetud), ''mut'''e'''-r'''e''''' (on suuteline), ''tokt'''o'''-k'''o''''' (kinnitatud) * ühesilbiliste i- ja u-lõpuliste juurte puhul e: ''b'''i'''-h'''e''''' (oli), ''k'''u'''-h'''e''''' (mädanenud) Vokaalharmoonia reeglid ei kehti diftongide ja triftongide puhul. Sõnade keskel ja liitsõnade liitumispunktis on tavaks jätta vokaalid hääldamata: ''tof'''o'''hon'' (viisteist) --> ''tofhon'', ''er'''e''' tele'' (siiani) --> ''ertele''. ===Süntaks=== Sarnaselt eesti keelega eelneb manžu keeles genitiivatribuut sellega seotud nimisõnale: '''''boo''' i ejen'' ('''maja''' isand). Sama kehtib adjektiivi, kesksõna ja osutava asesõna puhul: '''''nikan '''mudan'' ('''hiina '''hääldus), '''''mutere '''baita ''('''teostatav''' asi), '''''tere''' niyalma'' ('''see''' mees). Tegusõna asub alati lause lõpus, sellele võib järgneda vaid sidesõna. Lause "kui olin eile oma isale selle asja andnud" oleks mandžu keeles: ''sikse ''(eile)'' bi ''(ma) ''mini ama de ''(oma isale) ''tere ''(selle) ''baita be ''(asja) ''buhabihe ''(olin andnud) ''manggi'' (kui).<ref name="möl" /> ===Käänded=== Mandžu keeles on 6 käänet:<ref>https://en.wikibooks.org/wiki/Manchu/Lesson_2_-_Nouns</ref> * nominatiiv e nimetav; * akusatiiv – partikkel ''be'' tähistab sihitist; * genitiiv-instrumentaal – partikkel ''i'' (ng-lõpulise sõna puhul ''ni''); omastav ja saavutamise vahend; * datiiv-lokatiiv – partikkel ''de'' tähistab aega, kohta ja kaudsihitist; * ablatiiv – alaltütlev, lisandub partikkel ''ci;'' * prolatiiv – näitab sõna päritolu, sõnale lisandub partikkel ''deri'' (esineb teistest palju harvemini). ==Keelenäited== ''Dulimbai Gurun''<br>Hiina ''Manju Uksura''<br>mandžu rahvas ''saiyoun''<br>tere ''sirame achaki''<br>nägemiseni ''Abade bi edun karanara?''<br>Kus on vannituba?<ref>http://online.wsj.com/public/resources/documents/MANCHU-LANGUAGE.html</ref> Arvsõnad ühest kümneni<ref name="writing" />: emu, žuwe, ilan, duin, sunža, ninggun, nadan, žakūn, uyun, žuwan. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Tunguusi keeled]] [[Kategooria:Mandžuuria]] 4d74w5vxw29miggzr6mgoax8uzz6lmh 0 353031 7231792 6706533 2026-09-10T17:04:16Z ~2026-49076-24 237293 /* Laureaadid */ 7231792 wikitext text/x-wiki '''Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium''' (aastatel 1993–2013 '''elutöö tänuauhind''') on sihtasutuse [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]] välja antav stipendium, millega tunnustatakse isiku panust Eesti kultuurilukku. Aastatel 1993–2013 nimetati Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendiumi '''elutöö tänuauhinnaks'''. ==Laureaadid== * 1993 [[Eugen Kapp]], [[Velda Otsus]], [[Villem Raam]]<ref name="erkf-i-tan">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19990119.1.7 ERKF-i tänupreemiate tänavused laureaadid on helilooja Veljo Tormis ja etnoloog Ants Viires.] Vaba Eestlane, 19. jaanuar 1999.</ref> * 1994 [[Mari Adamson]], [[Hugo Lepnurm]], [[Debora Vaarandi]], [[Ferdinand Eisen]] (15 000 krooni)<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19941118.1.16 Eesti Rahvuskultuuri Fond. Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinnad.] Kultuurileht, 18. november 1994.</ref> * 1995 [[Leida Laius]], [[Eduard Leppik]], [[Roman Matsov]], [[Salme Reek]], [[Olga Terri]]<ref name="erkf-i-tan" /> * 1996 [[Ain Kaalep]], [[Voldemar Miller]], [[Kirill Raudsepp]], [[Bruno Tomberg]]<ref>[https://www.postimees.ee/2492293/eesti-rahvuskultuuri-fond-jagab-3-9-miljonit-krooni-jargmisest-nadalast-hakkab-kaima-tudengibuss-ulikooli-oppehoonest-kaob-ridamisi-jalgrattaid-varitsus-valvelaua-kardinate-taga-rekordiline-trahv-politsei-soimamise-eest-kordusvalimised-kihnus-onnestu Kaugema, Tambet. Eesti Rahvuskultuuri Fond jagab 3,9 miljonit krooni.] Postimees, 19. november 1996.</ref> * 1997 [[Valter Ojakäär]], [[Aarne Vinkel]], [[Helend Peep]] (50 000 krooni)<ref>[https://www.ohtuleht.ee/13986/rahvuskultuuri-fond-jagas-elutoopreemiaid Tanner, Oskar. Rahvuskultuuri fond jagas elutööpreemiaid.] Õhtuleht, 11. detsember 1997.</ref> * 1998 [[Veljo Tormis]], [[Ants Viires]] (50 000 krooni)<ref>[https://www.postimees.ee/2561061/rahvuskultuuri-fond-premeeris-elutoo-eest Rahvuskultuuri fond premeeris elutöö eest.] Postimees, 14. detsember 1998.</ref> * 1999 [[Ilmar Laaban]], [[Ester Mägi]], [[Helmi Puur]] (50 000 krooni)<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/rahvuskultuuri-fond-jagas-3-2-miljonit-krooni?id=50779234 Tali, Piret. Rahvuskultuuri Fond jagas 3,2 miljonit krooni.] Eesti Päevaleht, 15. november 1999.</ref> * 2000 [[Eino Baskin]], [[Evald Okas]], [[Elbert Tuganov]] (50 000 krooni)<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvuskultuuri-fond-jagas-50000-kroonised-tanupreemiad?id=1015794 Rahvuskultuuri Fond jagas 50 000-kroonised tänupreemiad.] Delfi, 11. detsember 2000.</ref> * 2001 [[Ita Ever]], [[Mai Murdmaa]], [[Edgar Valter]] (50 000 krooni)<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/b-rahvuskultuuri-fond-jagas-elutoopreemiaid-b?id=50903868 Rahvuskultuuri fond jagas elutööpreemiaid.] Postimees, 10. detsember 2001.</ref> * 2002 [[Linda Rummo]], [[Madis Kõiv]], [[Erich Kõlar]] (50 000 krooni)<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/rahvuskultuuri-fondi-preemiate-laureaadid-on-selgunud?id=50941178 Rahvuskultuuri fondi preemiate laureaadid on selgunud.] Eesti Päevaleht, 5. detsember 2002.</ref> * 2003 [[Ellen Niit]], [[Jaan Eilart]], [[Emil Laansoo]], [[Mikk Mikiver]] (50 000 krooni)<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2003/12/12/rahvuskultuuri-fond-2004-jagamisele-laheb-28-mln-kr Raidla, Peeter. Rahvuskultuuri Fond 2004: jagamisele läheb 2,8 mln krooni.] Äripäev, 12. detsember 2003.</ref> * 2004 [[Jaan Kross]], [[Jaan Tooming]], [[Andres Sööt]], [[Heli Lääts]] (50 000 krooni)<ref>[https://www.postimees.ee/1447349/rahvuskultuuri-fondi-2004-aasta-laureaadid-teada Rahvuskultuuri fondi 2004. aasta laureaadid teada.] Postimees, 30. november 2004.</ref> * 2005 [[Mati Hint]], [[Harald Keres]], [[Kaljo Kiisk]], [[Kaljo Põllu]] (50 000 krooni)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202005-2006.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2005/2006]</ref> * 2006 [[Mall Hiiemäe]], [[Arne Mikk]], [[Toomas Paul]], [[Hando Runnel]], [[Aarne Üksküla]] (50 000 krooni)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202006-2007.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2006/2007]</ref> * 2007 [[Jüri Arrak]], [[Endel Lippmaa]], [[Teo Maiste]], [[Kalju Suur]] (50 000 krooni)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/Aastaaruanne%202007-2008.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2007/2008]</ref> * 2008 [[Helvi Jürisson]], [[Eino Tamberg]], [[Vive Tolli]], [[Ferdinand Veike]] (50 000 krooni)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202008-2009.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2008/2009]</ref> *2009 [[Kuno Areng]], [[Raimo Pullat]], [[Mats Traat]] (50 000 krooni)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202009-2010.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2009/2010]</ref> * 2010 [[Jaan Kaplinski]], [[Vello Salo]], [[Endel Taniloo|Endel Eduard Taniloo]] (50 000 krooni)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202010-2011.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2010/2011]</ref> * 2011 [[Valli Lember-Bogatkina]], [[Leila Pärtelpoeg]], [[Jaan Rääts]] (3500 eurot)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202011-2012.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2011/2012]</ref> * 2012 [[Anu Raud]], [[Arvo Kruusement]], [[Laine Leichter]] (3500 eurot)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202012-2013.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2012/2013]</ref> * 2013 [[Harri Jõgisalu]], [[Enn Säde]], [[Siima Škop]] (3500 eurot)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202013-2014.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2013/2014]</ref> * 2014 [[Fred Jüssi]], [[Ottilie-Olga Kõiva|Ottilie-Olga (Olli) Kõiva]], [[Arvo Valton]], [[Enn Vetemaa]] (4000 eurot, eristipendiumid)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne_2014-2015.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2014/2015]</ref> * 2015 [[Heino Pedusaar]], [[Arvo Pärt]], [[Urve Tauts]] (eristipendiumid)<ref>{{Netiviide |url=http://www.erkf.ee/meist/erkf-ist/ajalugu/aruanded/25-tegevusaasta-2015-2016 |pealkiri=Ülevaade kahekümne viiendast tegevusaastast. Eesti Rahvuskultuuri Fond. |vaadatud=2020-03-01 |arhiivimisaeg=2020-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200301093745/http://www.erkf.ee/meist/erkf-ist/ajalugu/aruanded/25-tegevusaasta-2015-2016 |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2016 [[Tõnu Aav]], [[Ene Mihkelson]], [[Rein Raamat]], [[Ants Üleoja]] (eristipendiumid)<ref>[http://www.erkf.ee/uudised/mustpeade-majas-toimus-sponsorite-ja-stipendiaatide-austamiskontsert Mustpeade Majas toimus sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert. Eesti Rahvuskultuuri Fondi pressiteade.] 19. detsember 2016.</ref> * 2017 [[Enn Tarvel]], [[Viivi Luik]], [[Olev Oja]] (eristipendiumid)<ref>[http://www.erkf.ee/uudised/eesti-rahvuskultuuri-fondi-sponsorite-ja-stipendiaatide-austamiskontsert Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert. Eesti Rahvuskultuuri Fondi pressiteade.] 10. detsember 2017.</ref> * 2018 [[Jaan Rannap]], [[Lea Tormis]], [[Igor Tõnurist]] (eristipendiumid)<ref>[http://www.erkf.ee/uudised/puhapaeval-8-detsembril-toimus-tallinnas-mustpeade-majas-eesti-rahvuskultuuri-fondi-sponsorite-ja-stipendiaatide-austamiskontsert Sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert Mustpeade Majas. Eesti Rahvuskultuuri Fondi pressiteade.] 10. detsember 2018.</ref> * 2019 [[Mall Jõgi|Mall Jõgi-Kaevats]], [[Tiia Järg|Leida-Tiia Järg]], [[Tiit Pääsuke]] (eristipendiumid)<ref>[http://www.erkf.ee/uudised/sponsorite-ja-stipendiaatide-austamiskontsert-mustpeade-majas Pühapäeval, 8. detsembril toimus Tallinnas Mustpeade Majas Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert. Eesti Rahvuskultuuri Fondi pressiteade.] 10. detsember 2019.</ref> * 2022 [[Merle Karusoo]], [[Jüri Kuuskemaa]], [[David Vseviov]] * 2025 [[Marje Lohuaru]] (panuse eest eesti kultuurilukku ja innustamaks jätkuvalt pühenduma oma valdkonnas eesti kultuuri hüvanguks) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti auhinnad]] d33ly3c3fwc8a3k5zi8x5qzbggjn49h 7231793 7231792 2026-09-10T17:07:31Z ~2026-49076-24 237293 /* Laureaadid */ 7231793 wikitext text/x-wiki '''Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendium''' (aastatel 1993–2013 '''elutöö tänuauhind''') on sihtasutuse [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]] välja antav stipendium, millega tunnustatakse isiku panust Eesti kultuurilukku. Aastatel 1993–2013 nimetati Eesti Rahvuskultuuri Fondi eristipendiumi '''elutöö tänuauhinnaks'''. ==Laureaadid== * 1993 [[Eugen Kapp]], [[Velda Otsus]], [[Villem Raam]]<ref name="erkf-i-tan">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=vabaeestlane19990119.1.7 ERKF-i tänupreemiate tänavused laureaadid on helilooja Veljo Tormis ja etnoloog Ants Viires.] Vaba Eestlane, 19. jaanuar 1999.</ref> * 1994 [[Mari Adamson]], [[Hugo Lepnurm]], [[Debora Vaarandi]], [[Ferdinand Eisen]] (15 000 krooni)<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kultuurileht19941118.1.16 Eesti Rahvuskultuuri Fond. Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinnad.] Kultuurileht, 18. november 1994.</ref> * 1995 [[Leida Laius]], [[Eduard Leppik]], [[Roman Matsov]], [[Salme Reek]], [[Olga Terri]]<ref name="erkf-i-tan" /> * 1996 [[Ain Kaalep]], [[Voldemar Miller]], [[Kirill Raudsepp]], [[Bruno Tomberg]]<ref>[https://www.postimees.ee/2492293/eesti-rahvuskultuuri-fond-jagab-3-9-miljonit-krooni-jargmisest-nadalast-hakkab-kaima-tudengibuss-ulikooli-oppehoonest-kaob-ridamisi-jalgrattaid-varitsus-valvelaua-kardinate-taga-rekordiline-trahv-politsei-soimamise-eest-kordusvalimised-kihnus-onnestu Kaugema, Tambet. Eesti Rahvuskultuuri Fond jagab 3,9 miljonit krooni.] Postimees, 19. november 1996.</ref> * 1997 [[Valter Ojakäär]], [[Aarne Vinkel]], [[Helend Peep]] (50 000 krooni)<ref>[https://www.ohtuleht.ee/13986/rahvuskultuuri-fond-jagas-elutoopreemiaid Tanner, Oskar. Rahvuskultuuri fond jagas elutööpreemiaid.] Õhtuleht, 11. detsember 1997.</ref> * 1998 [[Veljo Tormis]], [[Ants Viires]] (50 000 krooni)<ref>[https://www.postimees.ee/2561061/rahvuskultuuri-fond-premeeris-elutoo-eest Rahvuskultuuri fond premeeris elutöö eest.] Postimees, 14. detsember 1998.</ref> * 1999 [[Ilmar Laaban]], [[Ester Mägi]], [[Helmi Puur]] (50 000 krooni)<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/rahvuskultuuri-fond-jagas-3-2-miljonit-krooni?id=50779234 Tali, Piret. Rahvuskultuuri Fond jagas 3,2 miljonit krooni.] Eesti Päevaleht, 15. november 1999.</ref> * 2000 [[Eino Baskin]], [[Evald Okas]], [[Elbert Tuganov]] (50 000 krooni)<ref>[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/rahvuskultuuri-fond-jagas-50000-kroonised-tanupreemiad?id=1015794 Rahvuskultuuri Fond jagas 50 000-kroonised tänupreemiad.] Delfi, 11. detsember 2000.</ref> * 2001 [[Ita Ever]], [[Mai Murdmaa]], [[Edgar Valter]] (50 000 krooni)<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/b-rahvuskultuuri-fond-jagas-elutoopreemiaid-b?id=50903868 Rahvuskultuuri fond jagas elutööpreemiaid.] Postimees, 10. detsember 2001.</ref> * 2002 [[Linda Rummo]], [[Madis Kõiv]], [[Erich Kõlar]] (50 000 krooni)<ref>[https://epl.delfi.ee/kultuur/rahvuskultuuri-fondi-preemiate-laureaadid-on-selgunud?id=50941178 Rahvuskultuuri fondi preemiate laureaadid on selgunud.] Eesti Päevaleht, 5. detsember 2002.</ref> * 2003 [[Ellen Niit]], [[Jaan Eilart]], [[Emil Laansoo]], [[Mikk Mikiver]] (50 000 krooni)<ref>[https://www.aripaev.ee/uudised/2003/12/12/rahvuskultuuri-fond-2004-jagamisele-laheb-28-mln-kr Raidla, Peeter. Rahvuskultuuri Fond 2004: jagamisele läheb 2,8 mln krooni.] Äripäev, 12. detsember 2003.</ref> * 2004 [[Jaan Kross]], [[Jaan Tooming]], [[Andres Sööt]], [[Heli Lääts]] (50 000 krooni)<ref>[https://www.postimees.ee/1447349/rahvuskultuuri-fondi-2004-aasta-laureaadid-teada Rahvuskultuuri fondi 2004. aasta laureaadid teada.] Postimees, 30. november 2004.</ref> * 2005 [[Mati Hint]], [[Harald Keres]], [[Kaljo Kiisk]], [[Kaljo Põllu]] (50 000 krooni)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202005-2006.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2005/2006]</ref> * 2006 [[Mall Hiiemäe]], [[Arne Mikk]], [[Toomas Paul]], [[Hando Runnel]], [[Aarne Üksküla]] (50 000 krooni)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202006-2007.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2006/2007]</ref> * 2007 [[Jüri Arrak]], [[Endel Lippmaa]], [[Teo Maiste]], [[Kalju Suur]] (50 000 krooni)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/Aastaaruanne%202007-2008.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2007/2008]</ref> * 2008 [[Helvi Jürisson]], [[Eino Tamberg]], [[Vive Tolli]], [[Ferdinand Veike]] (50 000 krooni)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202008-2009.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2008/2009]</ref> *2009 [[Kuno Areng]], [[Raimo Pullat]], [[Mats Traat]] (50 000 krooni)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202009-2010.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2009/2010]</ref> * 2010 [[Jaan Kaplinski]], [[Vello Salo]], [[Endel Taniloo|Endel Eduard Taniloo]] (50 000 krooni)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202010-2011.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2010/2011]</ref> * 2011 [[Valli Lember-Bogatkina]], [[Leila Pärtelpoeg]], [[Jaan Rääts]] (3500 eurot)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202011-2012.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2011/2012]</ref> * 2012 [[Anu Raud]], [[Arvo Kruusement]], [[Laine Leichter]] (3500 eurot)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202012-2013.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2012/2013]</ref> * 2013 [[Harri Jõgisalu]], [[Enn Säde]], [[Siima Škop]] (3500 eurot)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne%202013-2014.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2013/2014]</ref> * 2014 [[Fred Jüssi]], [[Ottilie-Olga Kõiva|Ottilie-Olga (Olli) Kõiva]], [[Arvo Valton]], [[Enn Vetemaa]] (4000 eurot, eristipendiumid)<ref>[http://media.voog.com/0000/0039/0573/files/aastaaruanne_2014-2015.pdf Eesti Rahvuskultuuri Fondi majandusaasta aruanne 2014/2015]</ref> * 2015 [[Heino Pedusaar]], [[Arvo Pärt]], [[Urve Tauts]] (eristipendiumid)<ref>{{Netiviide |url=http://www.erkf.ee/meist/erkf-ist/ajalugu/aruanded/25-tegevusaasta-2015-2016 |pealkiri=Ülevaade kahekümne viiendast tegevusaastast. Eesti Rahvuskultuuri Fond. |vaadatud=2020-03-01 |arhiivimisaeg=2020-03-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200301093745/http://www.erkf.ee/meist/erkf-ist/ajalugu/aruanded/25-tegevusaasta-2015-2016 |url-olek=ei tööta }}</ref> * 2016 [[Tõnu Aav]], [[Ene Mihkelson]], [[Rein Raamat]], [[Ants Üleoja]] (eristipendiumid)<ref>[http://www.erkf.ee/uudised/mustpeade-majas-toimus-sponsorite-ja-stipendiaatide-austamiskontsert Mustpeade Majas toimus sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert. Eesti Rahvuskultuuri Fondi pressiteade.] 19. detsember 2016.</ref> * 2017 [[Enn Tarvel]], [[Viivi Luik]], [[Olev Oja]] (eristipendiumid)<ref>[http://www.erkf.ee/uudised/eesti-rahvuskultuuri-fondi-sponsorite-ja-stipendiaatide-austamiskontsert Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert. Eesti Rahvuskultuuri Fondi pressiteade.] 10. detsember 2017.</ref> * 2018 [[Jaan Rannap]], [[Lea Tormis]], [[Igor Tõnurist]] (eristipendiumid)<ref>[http://www.erkf.ee/uudised/puhapaeval-8-detsembril-toimus-tallinnas-mustpeade-majas-eesti-rahvuskultuuri-fondi-sponsorite-ja-stipendiaatide-austamiskontsert Sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert Mustpeade Majas. Eesti Rahvuskultuuri Fondi pressiteade.] 10. detsember 2018.</ref> * 2019 [[Mall Jõgi|Mall Jõgi-Kaevats]], [[Tiia Järg|Leida-Tiia Järg]], [[Tiit Pääsuke]] (eristipendiumid)<ref>[http://www.erkf.ee/uudised/sponsorite-ja-stipendiaatide-austamiskontsert-mustpeade-majas Pühapäeval, 8. detsembril toimus Tallinnas Mustpeade Majas Eesti Rahvuskultuuri Fondi sponsorite ja stipendiaatide austamiskontsert. Eesti Rahvuskultuuri Fondi pressiteade.] 10. detsember 2019.</ref> * 2022 [[Merle Karusoo]], [[Jüri Kuuskemaa]], [[David Vseviov]] * 2023 [[Lehte Hainsalu]] * 2024 [[Kalle Kasemaa]] * 2025 [[Marje Lohuaru]] (panuse eest eesti kultuurilukku ja innustamaks jätkuvalt pühenduma oma valdkonnas eesti kultuuri hüvanguks) == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Eesti auhinnad]] tt1ku2t99xnigt2g3n4mhm5ungtzshe 0 354893 7232041 6711413 2026-09-11T08:40:30Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7232041 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Ken Kallaste | pilt = Kallaste, Ken.IMG 2574.JPG | pildi_suurus=300px | täisnimi = Ken Kallaste | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1988|8|31}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 182 cm | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[Tallinna FCI Levadia]] | särginumber = | noorteaastad1 = 2001–2005| noorteklubi1 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad1 =2004–2005| mänge1 =32 | väravaid1 =4 | klubi1 = → [[Pärnu JK Tervis]] (laenul) | aastad2 =2004 | mänge2 =22 | väravaid2 =4 | klubi2 = → [[Lelle SK]] | aastad3 =2006 | mänge3 =16 | väravaid3 =4 | klubi3 = → [[Valga FC Warrior]] (laenul) | aastad4 =2006–2009| mänge4 =36 | väravaid4 =2 | klubi4 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad5 =2006–2009| mänge5 =62 | väravaid5 =21| klubi5 = → [[Tallinna FC Flora II]] | aastad6 =2008 | mänge6 =14 | väravaid6 =0 | klubi6 = → [[Viljandi JK Tulevik]] (laenul) | aastad7 =2010–2015| mänge7 =213| väravaid7 =16| klubi7 = [[Nõmme Kalju FC]] | aastad8 =2010 | mänge8 =1 | väravaid8 =1 | klubi8 = [[Nõmme JK Kalju II]] | aastad9 =2016 | mänge9 =15 | väravaid9 =0 | klubi9 = [[Zabrze Górnik]] | aastad10=2016–2019| mänge10=67 | väravaid10=2 | klubi10= [[Kielce Korona]] | aastad11=2017–2019| mänge11=15 | väravaid11=0 | klubi11= [[Kielce Korona II]] | aastad12=2019–2020| mänge12=8 | väravaid12=0 | klubi12= [[GKS Tychy]] | aastad13=2020–2023| mänge13=58 | väravaid13=12| klubi13= [[Tallinna FC Flora]] | aastad14=2021 | mänge14=2 | väravaid14=0 | klubi14= [[Tallinna FC Flora U21]] | aastad15=2024– | mänge15=0 | väravaid15=0 | klubi15= [[Tallinna FCI Levadia]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 8. jaanuar 2024 | koondiseaastad1 =2004 | koondisemänge1 =5 | koondiseväravaid1 =1| koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U17]] | koondiseaastad2 =2005 | koondisemänge2 =1 | koondiseväravaid2 =0| koondis2 = [[Eesti U-18 jalgpallikoondis|Eesti U18]] | koondiseaastad3 =2006 | koondisemänge3 =3 | koondiseväravaid3 =1| koondis3 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U19]] | koondiseaastad4 =2007–2010| koondisemänge4 =17| koondiseväravaid4 =2| koondis4 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U21]] | koondiseaastad5 =2010–2012| koondisemänge5 =5 | koondiseväravaid5 =0| koondis5 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U23]] | koondiseaastad6 =2012– | koondisemänge6 =69| koondiseväravaid6 =0| koondis6 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 15. detsember 2023 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Ken Kallaste''' (sünninimi '''Ken Akerta'''; sündinud [[31. august]]il [[1988]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] jalgpallur ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]), kes mängis viimati Eesti [[Premium liiga]] klubis [[Tallinna FCI Levadia]]. ==Klubikarjäär== ===Tallinna FC Flora=== Kallaste alustas jalgpalli mängimist [[Tallinna FC Flora|Flora]] noortemeeskondades. Ta veetis aega Flora tütarklubides [[Lelle SK|Lelle]], [[Pärnu JK Tervis|Pärnu Tervis]] ja [[Valga FC Warrior|Warrior]]. Kallaste tegi oma [[Meistriliiga]] debüüdi Warrioriga 12. märtsil 2006 võõrsilmängus [[Tartu JK Maag|Tartu Maag]]i vastu. Oma Flora debüüdi tegi ta 9. juulil 2006 kodumängus [[Tallinna FC Levadia]] vastu. Augustis 2008 saadeti Kallaste [[Viljandi JK Tulevik|Tulevikku]] laenuks kuni hooaja lõpuni. ===Nõmme Kalju=== 6. jaanuar 2010 sõlmis Kallaste kolme-aastase lepingu [[Nõmme Kalju FC|Nõmme Kalju]]ga.<ref>{{cite web|title=Ken Kallaste liitus Nõmme Kaljuga|url=http://www.jkkalju.ee/Ken-Kallaste-liitus-Nmme-Kaljuga|publisher=Nõmme Kalju|accessdate=10. november 2012|language=Estonian|date=6. jaanuar 2010}}</ref> Aastatel 2010–2013 mängis Kallaste järjest 116 liigamängu, teenides sellega hüüdnime "Raudmees".<ref>{{cite web|title=Ken Kallaste hiilgeseeria sai otsa|url=http://sport.ohtuleht.ee/535149/ken-kallaste-hiilgeseeria-sai-otsa|publisher=Õhtuleht Sport|accessdate=10. aprill 2017|language=Eesti|date=28. juuli 2013}}</ref> Kallaste võitis oma esimese Meistriliiga tiitli [[Meistriliiga 2012|2012. aasta hooajal]].<ref>{{cite web|title=Soccerneti video: Ken Kallaste: "Lõpuks ometi midagi võidetud!"|url=http://www.soccernet.ee/soccerneti-video-ken-kallaste-lopuks-ometi-midagi-voidetud|publisher=Soccernet.ee|accessdate=10. november 2012|language=Eesti|date=3. november 2012}}</ref> ===Zabrze Górnik=== 22. detsembril 2015 sõlmis Kallaste pooleteistaastase lepingu (võimalusega seda aasta võrra pikendada) Poola [[Ekstraklasa]] klubiga [[Zabrze Górnik]] .<ref>{{cite web|url=http://sport.postimees.ee/3445169/kallaste-lukkas-hjk-pakkumise-tagasi-ja-liitub-poola-klubiga|title=Kallaste lükkas HJK pakkumise tagasi ja liitub Poola klubiga|publisher=Postimees Sport|date=22. detsember 2015|language=Eesti}}</ref> Zabrze Górnik langes kõrgliigast välja pärast [[Ekstraklasa 2015/16|2015/16 hooaega]] ja 25. juunil 2016 lahkus Kallaste osapoolte kokkuleppel klubist.<ref>{{cite web|url=https://sport.postimees.ee/3743341/ken-kallaste-lopetas-koduklubiga-lepingu|title=Ken Kallaste lõpetas koduklubiga lepingu|publisher=Postimees Sport|date=25. juuni 2016|language=Eesti}}</ref> ===Kielce Korona=== 27. juuni 2016 sõlmis Kallaste kahe-aastase lepingu [[Kielce Korona]]ga.<ref>{{cite web |url=http://soccernet.ee/artikkel/ametlik-kallaste-siirdub-kielce-koronasse|title=Ametlik: Kallaste siirdub Kielce Koronasse|publisher=Soccernet.ee|date=28. juuni 2016|language=Eesti}}</ref> ===GKS Tychy=== 17. juuni 2019, liitus Kallaste ühe-aastase lepingu [[I liga]] klubiga [[GKS Tychy]].<ref>{{cite web|url=https://sport.err.ee/953512/ken-kallaste-vahetas-poolas-klubi|title=Ken Kallaste vahetas Poolas klubi|publisher=ERR Sport|date=18. juuni 2019|language=et}}</ref> ===Flora=== 27. juulil 2020 liitus Kallaste uuesti klubiga [[Tallinna FC Flora]], kellega sõlmiti leping 2022. aasta lõpuni.<ref>{{cite web |url=https://sport.ohtuleht.ee/1007813/ametlik-flora-solmis-lepingu-eesti-koondise-vasakkaitsjaga|title=AMETLIK: Flora sõlmis lepingu Eesti koondise vasakkaitsjaga|publisher=Õhtuleht.ee|date=27. juuli 2020|language=Eesti}}</ref> ===Levadia=== 4. jaanuaril 2024 liitus Kallaste Premium liiga klubiga [[Tallinna FCI Levadia]].<ref name="leva">[https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-ken-kallaste-liitus-flora-suurima-rivaaliga Ametlik: Ken Kallaste liitus Flora suurima rivaaliga] Soccernet.ee, 4. jaanuar 2024</ref> ==Koondisekarjäär== [[Pilt:Kallaste-Markkanen.IMG 0760.JPG|pisi|260px|Ken Kallaste (sinises) ja [[Eero Markkanen]] Eesti-Soome sõpruskohtumisel [[Veritas (staadion)|Veritase staadionil]]<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 9. juuni 2015</small>]] A-koondise debüüdi tegi Kallaste [[8. november|8. novembril]] [[2012]] [[sõprusmäng|sõpruskohtumises]] [[Omaani jalgpallikoondis|Omaani]] vastu.<ref>https://web.archive.org/web/20160917002344/http://www.jalgpall.ee/protocol.php?st=&nteam_id=1&proto=746 Omaan - Eesti 1:2 (1:0)</ref> Samas mängus debüteerisid veel [[Ilja Antonov]], [[Karl Mööl]], [[Andre Frolov]] ja [[Stanislav Prins]]. ==Isiklikku== Kallaste, sünninimega Ken Akerta, on endise profijalgpalluri ja Eesti koondislase [[Risto Kallaste]] poeg.<ref>{{cite web|title=Tere, Risto! Oeh, vabandust!|url=http://www.neljas.ee/est/?news=916018&category=2 |archive-url=https://archive.today/20130213103805/http://www.neljas.ee/est/?news=916018&category=2 |url-status=dead |archive-date=13. veebruar 2013 |publisher=Neljas |accessdate=10. november 2012 |language=Eesti|date=1. juuni 2006 }}</ref> Ken Kallaste peres sündis 2012. aasta septembris tütar.<ref>{{cite web|title=Beebibuum Nõmme Kaljus: ka Ken Kallaste sai isaks! |url=http://www.jkkalju.ee/beebibuum-nomme-kaljus-ka-ken-kallaste-sai-isaks/ |publisher=Nõmme Kalju|accessdate=10. november 2012 |language=Eesti|date=3. september 2012 |url-status=dead |archiveurl=https://web.archive.org/web/20121123060551/http://www.jkkalju.ee/beebibuum-nomme-kaljus-ka-ken-kallaste-sai-isaks/|archivedate=23. november 2012}}</ref> ==Karjääri statistika== ===Klubi=== ''Uuendatud seisuga 15. detsember 2023'' {| class="wikitable" style="font-size:100%; text-align: center" |+ Mängud ja väravad klubides, liigades ja muudel võistlustel |- !rowspan="2"|Klubi !rowspan="2"|Hooaeg !colspan="3"|Liiga !colspan="2"|Karikas<ref group="lower-alpha">[[Evald Tipneri karikavõistlused]]</ref> !colspan="2"|[[UEFA#Klubidele|Euroopa]] !colspan="2"|Muu<ref group="lower-alpha">[[Eesti Superkarikas]]</ref> !colspan="2"|Kokku |- !Liiga!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid!!Mänge!!Väravaid |- |rowspan="3"|[[Pärnu JK Tervis|Tervis]] (laenul) |[[Esiliiga 2004|2004]] |[[Esiliiga]] |3||1|| || ||colspan="2"|–|| || ||3||1 |- |[[Esiliiga 2005|2005]] |Esiliiga |29||3|| || ||colspan="2"|–|| || ||29||3 |- !colspan="2"|Kokku !32!!4!!0!!0!!colspan="2"|–!!0!!0!!32!!4 |- |rowspan="1"|[[Lelle SK]] (laenul) |[[II liiga 2004|2004]] |[[II liiga|II liiga lõuna/lääs]] |22||4|| || ||colspan="2"|–|| || ||22||4 |- |rowspan="1"|[[Valga FC Warrior|Warrior]] (laenul) |[[Meistriliiga 2006|2006]] |[[Meistriliiga]] |16||4|| || ||colspan="2"|–|| || ||16||4 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora|Flora]] |[[Meistriliiga 2006|2006]] |[[Meistriliiga]] |10||0|| || ||3<ref group="lower-alpha" name="UEL">Kõik mängud [[UEFA Euroopa Liiga]]s</ref>||0||1||0||12||0 |- |[[Meistriliiga 2007|2007]] |Meistriliiga |0||0|| || ||0||0||0||0||0||0 |- |[[Meistriliiga 2008|2008]] |Meistriliiga |3||1|| || ||0||0||0||0||3||1 |- |[[Meistriliiga 2009|2009]] |Meistriliiga |23||1||1||0||2<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||1||0||27||1 |- !colspan="2"|Kokku !36!!2!!1!!0!!5!!0!!2!!0!!42!!2 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora II|Flora II]] |[[Esiliiga 2006|2006]] |[[Esiliiga]] |6||5|| || ||colspan="2"|–|| || ||6||5 |- |[[Esiliiga 2007|2007]] |Esiliiga |31||9|| || ||colspan="2"|–|| || ||31||9 |- |[[Esiliiga 2008|2008]] |Esiliiga |16||3|| || ||colspan="2"|–|| || ||16||3 |- |[[Esiliiga 2009|2009]] |Esiliiga |9||4||0||0||colspan="2"|–||0||0||9||4 |- !colspan="2"|Kokku !62!!21!!0!!0!!colspan="2"|–!!0!!0!!62!!21 |- |rowspan="1"|[[Viljandi JK Tulevik|Tulevik]] (laenul) |[[Meistriliiga 2008|2008]] |[[Meistriliiga]] |14||0|| || ||colspan="2"|–|| || ||14||0 |- |rowspan="7"|[[Nõmme Kalju FC|Kalju]] |[[Meistriliiga 2010|2010]] |[[Meistriliiga]] |35||4||3||0||0||0||0||0||38||4 |- |[[Meistriliiga 2011|2011]] |Meistriliiga |36||2||2||0||2<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||0||0||40||2 |- |[[Meistriliiga 2012|2012]] |Meistriliiga |36||1||4||0||2<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||0||0||42||1 |- |[[Premium liiga 2013|2013]] |[[Premium liiga]] |36||2||6||1||6<ref group="lower-alpha" name="UML2">Neli mängu [[UEFA Meistrite Liiga]]s ja kaks mängu [[UEFA Euroopa Liiga]]s</ref>||0||1||0||49||3 |- |[[Premium liiga 2014|2014]] |Premium liiga |35||4||0||0||4<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||0||0||39||4 |- |[[Premium liiga 2015|2015]] |Premium liiga |35||3||4||1||4<ref group="lower-alpha" name="UEL"/>||0||0||0||43||4 |- !colspan="2"|Kokku !213!!16!!19!!2!!18!!0!!1!!0!!252!!18 |- |rowspan="1"|[[Nõmme JK Kalju II|Kalju II]] (duubel) |[[II liiga 2010|2010]] |[[II liiga|II liiga ida/põhi]] |1||1||0||0||colspan="2"|–||0||0||1||1 |- |rowspan="1"|[[Zabrze Górnik]] |[[Ekstraklasa 2015/16|2015/16]] |[[Ekstraklasa]] |15||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||15||0 |- |rowspan="4"|[[Kielce Korona]] |[[Ekstraklasa 2016/17|2016/17]] |[[Ekstraklasa]] |24||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||24||0 |- |[[Ekstraklasa 2017/18|2017/18]] |Ekstraklasa |31||1||4||0||colspan="2"|–||0||0||34||1 |- |[[Ekstraklasa 2018/19|2018/19]] |Ekstraklasa |12||1||1||0||colspan="2"|–||0||0||13||1 |- !colspan="2"|Kokku !67!!2!!5!!0!!0!!0!!0!!0!!72!!2 |- |rowspan="3"|[[Kielce Korona II]] |[[Poola IV liga 2016/17|2016/17]] |[[Poola IV liga|IV liga]] |1||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||1||0 |- |[[Poola IV liga 2018/19|2018/19]] |IV liga |14||0||colspan="2"|–||colspan="2"|–||colspan="2"|–||14||0 |- !colspan="2"|Kokku !15!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!0!!15!!0 |- |rowspan="1"|[[GKS Tychy]] |[[Poola I liga 2019/20|2019/20]] |[[Poola I liga|I liga]] |8||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||8||0 |- |rowspan="5"|[[Tallinna FC Flora]] |[[Premium liiga 2020|2020]] |[[Premium liiga]] |3||0||1||0||1<ref group="lower-alpha" name="ML">[[UEFA Meistrite Liiga]]</ref>||0||0||0||5||0 |- |[[Premium liiga 2021|2021]] |Premium liiga |15||5||1||0||12<ref group="lower-alpha" name="MLKL">Kaks mängu [[UEFA Meistrite Liiga]]s, kaks mängu [[UEFA Euroopa Liiga]]s ja kaheksa mängu [[UEFA Konverentsiliiga]]s</ref>||0||0||0||28||5 |- |[[Premium liiga 2022|2022]] |Premium liiga |25||5||0||0||2<ref group="lower-alpha" name="KL">[[UEFA Konverentsiliiga]]</ref>||0||0||0||27||5 |- |[[Premium liiga 2023|2023]] |Premium liiga |15||2||0||0||1<ref group="lower-alpha" name="KL"/>||0||1||0||17||2 |- !colspan="2"|Kokku !58!!12!!2!!0!!16!!0!!1!!0!!77!!12 |- |rowspan="1"|[[Tallinna FC Flora U21]] |[[Esiliiga 2021|2021]] |[[Esiliiga]] |2||0||0||0||colspan="2"|–||0||0||2||0 |- !colspan="3"|Karjäär kokku !561!!66!!27!!2!!39!!0!!4!!0!!631!!68 |} {{Reflist|grupp=lower-alpha}} ===Koondis=== ''Uuendatud seisuga 15. detsember 2023'' {| class=wikitable style="font-size:100%; text-align: center" |- !colspan=3|[[Eesti jalgpallikoondis|Eesti rahvuskoondis]] |- !Aasta!!Mänge!!Väravaid |- |2012||1||0 |- |2013||1||0 |- |2014||10||0 |- |2015||10||0 |- |2016||10||0 |- |2017||5||0 |- |2018||4||0 |- |2019||4||0 |- |2020||1||0 |- |2021||3||0 |- |2022||6||0 |- |2023||4||0 |- !Kokku||59||0 |} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== ;Tallinna FC Flora: *[[Premium liiga]]: [[Premium liiga 2020|2020]], [[Premium liiga 2022|2022]], [[Premium liiga 2023|2023]] *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2009|2009]] *[[Eesti Superkarikas]]: [[Eesti Superkarikas 2009|2009]] ;Nõmme Kalju FC: *[[Meistriliiga]]: [[Meistriliiga 2012|2012]] *[[Evald Tipneri karikavõistlused|Evald Tipneri karikas]]: [[Tipneri karikavõistlused 2015|2015]] ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{EJL|5784}} *{{EJL2|94}} *[http://www.transfermarkt.com/ken-kallaste/profil/spieler/111550 Transfermarkti profiil] *[http://www.90minut.pl/kariera.php?id=27824 Ken Kallaste] (90minut.pl) *[http://www.national-football-teams.com/player/49248/Ken_Kallaste.html Ken Kallaste] (national-football-teams.com) {{JÄRJESTA:Kallaste, Ken}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] [[Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Valga FC Warriori jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] 3ust1lzung55ydt4801rrbfutme2uha 0 355210 7232023 6612091 2026-09-11T08:09:26Z Kuriuss 38125 7232023 wikitext text/x-wiki {{juunikalender|aasta=2014|3=2014}} '''Juuni 2014''', kroonika [[2014]]. aasta juuni algas [[pühapäev]]al ja lõppes 30 ööpäeva pärast [[esmaspäev]]al. {{KuupäevadIndeks30|juuni}} ==[[1. juuni]]== * [[Abhaasia]] president [[Aleksandr Ankvab]] teatas oma tagasiastumisest. [[Mai 2014#31. mai|Eelmisel päeval]] oli parlament presidendi volitused peatanud. * [[El Salvador]]is andis ametivande ja astus ametisse president [[Salvador Sánchez Cerén]]. * [[Iisrael]]i peaminister [[Binyamin Netanyahu]] kutsus rahvusvahelist üldsust üles mitte tunnustama [[Palestiina]] uut rahvusliku ühtsuse valitsust, kus osaleb ka Iisraeli hävitamist sooviv islamiliikumine [[Ḩamās]]. * [[Kamerun]]is vabastati kaks kuud varem röövitud kaks itaallasest katoliku preestrit ja üks kanadalasest katoliku nunn. Arvatavasti oli vaimulike röövimise taga islamiliikumine [[Boko Haram]]. Samal päeval teatasid Kameruni võimud ka 40 Boko Harami võitleja tapmisest riigi põhjaosas. * [[Sloveenia]] president [[Borut Pahor]] kuulutas [[Juuli 2014#13. juuli|13. juuliks]] välja [[2014. aasta Sloveenia parlamendivalimised|ennetähtaegsed parlamendivalimised]]. * [[Tai]] Rahvuslik Rahu ja Korra Nõukogu avaldas oma plaani Tai majanduse elavdamiseks. Muuhulgas näeb plaan ette piirhinnad kütusele, laenugarantiide andmise väikeettevõtetele ning erimajandustsoonide loomise [[Birma]], [[Laos]]e ja [[Malaisia]]ga piirnevatel aladel. * [[Türgi]] 13 omavalitsuses toimus [[2014. aasta Türgi kohalikud valimised|kohalike valimiste]] kordushääletus. Uus hääletus korraldati opositsioonierakondade nõudel, kes vaidlustasid [[Märts 2014#30. märts|30. märtsil]] toimunud valimiste tulemuse mitmetes omavalitsustes. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Donetski rahvavabariik|Donetski rahvavabariigi]] võimud teatasid, et on vabastanud neli [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i vaatlejat, kelle seas oli ka üks eestlane. Tegelikult vaatlejaid ei vabastatud ja jäi ka selgusetuks, milline rühmitus neid üldse vangis hoiab. ** [[Kiievi Patriarhaadi Ukraina Õigeusu Kirik]] teatas, et [[Venemaa]] okupeeritud [[Krimm]]is rünnati ühte nende kogudust. Relvastatud mehed tungisid jumalateenistuse ajal kirikusse ning peksid läbi nii vaimulikud kui ka koguduseliikmed. Viimaste seas oli ka üks rase naine. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Nõmme linnaosa|Nõmmel]] toimus [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] [[Tallinna praostkond|Tallinna praostkonna]] vaimulik laulupäev. ==[[2. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Illinois]]i osariigis [[Chicago]] South Side'i piirkonnas lasi kurjategija kohaliku aja järgi kell 20.05 pesumajas maha 6 inimest, nende seas 2 teismelist noorukit. Veel 1 inimene sai tulistamises haavata. * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[NATO]] kaitseministrite kahepäevane kohtumine, mille keskseks teemaks on NATO sügisese tippkohtumise ettevalmistamine. Kohtumisel osaleb ka Eesti kaitseminister [[Sven Mikser]]. * [[Hispaania]] peaminister [[Mariano Rajoy]] teatas, et kuningas [[Juan Carlos I]] loobub troonist kohe, kui parlament on vastu võtnud seda võimaldavad seadusemuudatused. Hiljem samal päeval teatas kuningas oma tagasiastumisest ka isiklikult. * [[India]]s moodustati [[Telangana]] osariik, mis oli enne osa [[Andhra Pradesh]]i osariigist. * [[Liibüa]] peaminister [[Aḩmad Ma‘ītīq]] võttis politsei toetusel oma kontrolli alla valitsuse hoone, mida tema eelkäija [[Abd Allāh ath-Thanī]] oli keeldunud vabastamast, ja pidas seal oma valitsuskabineti esimese istungi. * [[Palestiina]]s vannutati ametisse peaminister [[Rāmī Ḩamd Allāh]]i uus valitsuskabinet, milles osalevad nii erakonna [[Fataḩ]] kui ka islamiliikumise [[Ḩamās]] esindajad. Vaatamata [[Iisrael]]i protestidele teatas [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]], et on valmis uue valitsusega koostööd tegema ja seda ka rahaliselt toetama. * [[Serbia]] peaminister [[Aleksandar Vučić]] nõudis [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]ilt avalikku vabandamist. Organisatsioon oli eelmisel nädalal kritiseerinud Serbias väidetavalt toimuvat veebilehtede tsenseeerimist, peaminister Vučić nimetas taolist kriitikat laimuks. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Luhansk]]is ründas kuni 500 miinipildujate, granaadiheitjate, automaatide ja muude relvadega relvastatud separatisti linna lõunaserval asuvat piirivalve juhtimiskeskust. Vähemalt 5 ründajat sai surma ja 8 haavata. Samuti sai kokkupõrkes vigastada üksteist piirivalvurit, neist neli raskelt. Hiljem kokkupõrked sama juhtimiskeskuse juures jätkusid. ** Luhanski haldushoones toimus plahvatus, milles hukkus kinnitamata andmetel vähemalt 7 inimest, teiste seas Luhanski rahvavabariigi tervishoiuminister. * [[Eesti]] sotsiaalminister [[Helmen Kütt]] tutvus [[Narva]]s [[Riskilaps|riskilastega]] tegelevate asutustega ning avas riskilastele mõeldud suvesupi projekti. * Eestis algas seksuaalvähemuste solidaarsus- ja kultuurinädala ürituste programm [[Oma Maailma Avardamise Festival]], mis toimub paralleelselt nii [[Tallinn]]as kui ka [[Tartu]]s. Festivali toetavad mitmete välisriikide saatkonnad. * Eesti posti- ja logistikaettevõte [[Eesti Post]] võttis rahvusvaheliselt kasutusele kaubamärgi [[Omniva]]. ==[[3. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] armee lahkus [[Manas (õhuväebaas)|Manasi]] õhuväebaasist [[Kõrgõzstan]]is. Tegemist oli ainsa Ameerika Ühendriikide sõjaväebaasiga [[Kesk-Aasia]]s ja 2013. aastal otsustas Kõrgõzstani parlament, et selle rendilepingut Ameerika Ühendriikidega enam ei pikendata. * [[Euroopa Liit]] teatas valmidusest teha koostööd [[Palestiina]] valitsusega, tingimusel, et see on valmis liikuma [[Iisrael]]iga rahulepingu sõlmimise suunas. * [[India]] pealinnas [[New Delhi]]s hukkus liiklusõnnetuses peaminister [[Narendra Modi]] äsja ametisse astunud valitsuse regionaalarengu minister [[Gopinath Munde]]. * [[Poola]]s [[Varssavi]]s toimus Kesk- ja Ida-Euroopa riigijuhtide kohtumine, kus Eestit esindas president [[Toomas Hendrik Ilves]]. Kohtumisel osales ka [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]], kes kinnitas Ameerika Ühendriikide julgeolekugarantiisid Ida-Euroopa riikidele ja teatas valmisolekust suurendada Ameerika Ühendriikide sõjalist kohalolekut Euroopas. * [[Soome]]s [[Turu]]s toimus [[Läänemeremaade Nõukogu]] istung, kus [[Eesti]]t esindas peaminister [[Taavi Rõivas]]. * [[Süüria]]s toimusid [[2014. aasta Süüria presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis senine president [[Bashār al-Asad]], kes kogus 92,2% antud häältest. Valimisaktiivsus oli 73,4%. * [[Tšehhi]] peaminister [[Bohuslav Sobotka]] teatas, et ei soovi oma riigi territooriumile võõrriikide vägede paigutamist ega näe mingit vajadust [[NATO]] sõjalise kohaloleku suurendamiseks Euroopas. * [[Ukraina]] valitsus teatas, et ei kavatse riigi lääneosas elavale [[ungarlased|ungari]] vähemusele autonoomiat anda. Ukraina ungarlastele autonoomia andmist oli oma inauguratsioonikõnes nõudnud [[Ungari]] peaminister [[Viktor Orbán]]. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Slovjanski piiramine]]: [[Slovjansk]]i linnas ja selle ümbruses puhkesid separatistide ja valitsusvägede vahel ägedad lahingud, kaasatud oli lennuvägi. ** [[Izjum]]ist Slovjanskisse kulgeval teel sattus rünnaku alla Ukraina sõjaväekolonn; üks sõjaväelane sai surma ja seitseteist haavata. [[Kramatorsk]]i lähistel Semenivkas purustas armee separatistide rajatud teetõkked. * [[Eesti]] justiitsminister [[Andres Anvelt]] tutvus [[Harku ja Murru vangla|Harku ja Murru]] ning [[Tartu Vangla|Tartu]] vanglatega. * Eesti põllumajandusminister [[Ivari Padar]] alustas kolmepäevast visiiti [[Ukraina]]s, kus ta kohtus oma Ukraina kolleegi [[Igor Švaika]]ga ning osales konverentsil "Ukraina ja Euroopa Liidu põllumajanduskaubanduse uued võimalused ja väljakutsed". * Eesti sotsiaalminister [[Helmen Kütt]] alustas kahepäevast visiiti [[Stockholm]]is, et osaleda kehalise karistamise keelustamist käsitleval laste õiguste konverentsil. * Eesti välisminister [[Urmas Paet]] alustas kahepäevast visiiti [[Poola]]s, kus ta kohtus oma Poola kolleegi [[Radosław Sikorski]]ga. * Eestis oli ühepäevasel visiidil [[Suurbritannia]] kaitseväe juhataja asetäitja kindral [[Stuart Peach]]. * Eestis [[Muhu]] saarel algas Baltimaade regionaalministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti siseminister [[Hanno Pevkur]]. ==[[4. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]] osariigi lõunaosas [[Imperial]]i linnas kukkus kohaliku aja järgi kell 16.20 alla sõjaväelennuk [[AV-8B Harrier]]. Lennuki piloot pääses õnnetusest vigastusteta. Õnnetuses sai kahjustada 8 elamut, kuid inimesed selles kannatada ei saanud. * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus maailma juhtivate tööstusriikide grupi [[G7]] tippkohtumine. Algselt pidi tegemist olema [[Venemaa]]l [[Sotši]]s toimuva [[G8]] kohtumisega, kuid pärast [[Krimm]]i annekteerimist otsustati Venemaa kohtumiselt kõrvale jätta ja kohtumine üle viia mõnda teise riiki. Tippkohtumisel otsustati nõuda Venemaalt koostööd [[Ukraina kriis]]i lahendamiseks ja ähvardati vastasel korral laiendada Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioone. * [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] justiits- ja siseministrite kolmepäevane kohtumine, kus Eestit esindasid justiitsminister [[Andres Anvelt]] ja siseminister [[Hanno Pevkur]]. * [[Lõuna-Korea]]s toimusid [[2014. aasta Lõuna-Korea kohalikud valimised|kohalike omavalitsuste valimised]]. * [[Saksamaa liidukantsler]] [[Angela Merkel]] kinnitas, et toetab [[Jean-Claude Juncker]]i kandidatuuri [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] ametikohale. * [[Slovakkia]] peaminister [[Robert Fico]] teatas, et ei soovi Slovakkia territooriumile ühegi võõrriigi vägede paigutamist. * [[Ukraina kriis]]: ** Venemeelsed separatistid võtsid enda kontrolli alla [[Dovžansk|Sverdlovsk]]ist ida suunas asuva [[Voznessenivka|Tšervonopartõzansk]]i piiripunkti. ** [[Luhansk]]i lõunaserval õnnestus venemeelsetel separatistidel hõivata kaks päeva rünnaku all olnud piirivalve juhtimiskeskus. ** [[Donetski oblast]]is vallutasid Ukraina väed separatistidelt tagasi [[Krasnõi Lõman]]i linna. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] oli ühepäevasel töövisiidil [[Läti]]s, kus ta osales [[Riia]]s filosoof [[Isaiah Berlin]]i mälestuskonverentsil. * [[XII Riigikogu]] võttis vastu [[Tallinna Tehnikaülikooli seadus]]e. ==[[5. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Seattle]]'i linnas lasi 26-aastane mees kristliku [[Seattle'i Vaikse Ookeani Ülikool|Seattle'i Vaikse Ookeani Ülikooli]] õppehoones maha 1 ja haavas 3 inimest. Teistel üliõpilastel õnnestus tulistaja kinni pidada ja politseile üle anda. * [[Iraan]]i põhjaosas toimunud reisi- ja kaubarongi kokkupõrkes hukkus vähemalt 10 ja sai veel vigastada mitukümmend inimest. Reisirongis oli õnnetuse ajal 340 reisijat. * [[Itaalia]]s [[Veneetsia|Veneetsias]] algas [[Veneetsia biennaal|XIV Veneetsia arhitektuuribiennaal]], kus Eestit esindab [[Johanna Jõekalda]], [[Johan Tali]] ja [[Siim Tuksam]]i kureeritud ekspositsioon "[[Vaba ruum]]". Biennaali avamisel osales ka Eesti kultuuriministeeriumi arhitektuurinõunik [[Yoko Alender]]. Publikule avatakse biennaal kaks päeva hiljem, [[Juuni 2014#7. juuni|7. juunil]]. * [[Läti]]s [[Sigulda]]s toimus Baltimaade haridus- ja teadusministrite kohtumine, kus osales ka Eesti haridus- ja teadusminister [[Jevgeni Ossinovski]]. * [[Mali]] võimud teatasid, et kehtestavad riigis [[tuareegid]]ega jätkuva kodusõja tõttu kohustusliku kaitseväeteenistuse, mille on kohustatud läbima kõik mehed ja naised vanuses 18–35 eluaastat. <!--* [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]] võimud tunnistasid, et on kaotanud kontrolli kolme piiripunkti ja koos sellega 130 km pikkuse lõigu üle Ukraina-[[Venemaa]] piiril.--> * [[Uus-Kaledoonia]] valitsuse presidendiks valiti [[Cynthia Ligeard]]. * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Peterburi]] kuberneri [[Georgi Poltavtšenko]] tagasiastumispalve ja määras ta kuni valimisteni kuberneri kohusetäitjaks. * [[Eesti]] suursaadik [[Saksamaa]]l [[Kaja Tael]] avas [[Bremen]]is Eesti aukonsulaadi, kus aukonsulina alustas tööd [[Til Julius Niels Eberhard Assmann]]. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas ametlikku visiiti [[Poola]]s [[Wrocław]]is, et osaleda Wrocławi Globaalsel Foorumil ja võtta vastu [[Atlandi Nõukogu]] Vabaduse auhind. * [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Eesti valitsus]] kinnitas alates [[Juuli 2014#14. juuli|14. juulist]] sotsiaalministeeriumi kantsleriks [[Marika Priske]] ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsleriks [[Merike Saks]]a. ==[[6. juuni]]== * [[Afganistan]]is korraldati atentaat presidendikandidaat [[‘Abdullāh ‘Abdullāh]]ile. Hotelli ees, kus toimus tema valimisüritus, plahvatas kaks pommi. Kandidaat pääses rünnakust vigastusteta, hukkus 6 ja sai vigastada 22 inimest. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Wisconsin]]i osariigis tunnistas föderaalne ringkonnakohtunik Barbara Crabb Ameerika Ühendriikide põhiseadusega vastuolus olevaks osariigi kehtestatud keelu [[samasooliste abielu]]le. Kohtuniku otsus jõustus kohe. * [[Hispaania]]s [[Barcelona]]s [[NauART]] galeriis avati Eesti kunstnike näitus "The Hypnotist Collector", kus on esindatud [[Jaanus Samma]], [[Marge Monko]], [[Eva Sepping]]u, [[Katarina Meister]]i, [[Kristina Norman]]i, [[Erki Kasemets]]a, [[Varvara Guljajeva]] ja [[Mar Canet]]' tööd. Näitus kestab [[Juuni 2014#29. juuni|29. juunini]]. * Hispaania valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, mis vastuvõtmise korral lubab [[1492]]. aastal Hispaaniast välja kihutatud [[sefardi juudid|sefardi juutide]] järeltulijatel saada Hispaania kodakondsuse oma senisest kodakondsusest loobumata. * [[Prantsusmaa]]l osalesid [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] võidelnud riikide riigijuhid üritustel, millega mälestati 70 aasta möödumist [[Normandia dessant|Normandia dessandist]]. * [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] president [[Christine Lagarde]] teatas, et ei ole huvitatud kandideerimisest [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] ametikohale. * [[Soome]]s astus ametisse uus rahandusminister [[Antti Rinne]]. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Slovjansk]]i venemeelsed separatistid tulistasid alla Ukraina õhujõudude transpordilennuki [[Antonov An-26|An-26]]. ** Ukraina armee tõi [[Kramatorsk]]i ja Slovjanski kaitseks välja tankid [[T-64]]. * [[Ungari]]s astus ametisse peaminister [[Viktor Orbán]]i uus valitsuskabinet. * [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] rahuldas [[Samara oblast]]i kuberneri [[Nikolai Merkuškin]]i tagasiastumispalve ja nimetas ta kuni valimisteni kuberneri kohusetäitjaks. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Energia Avastuskeskus]]es toimus peaminister [[Taavi Rõivas]]e ja vabaühenduste avalik kohtumine [[avatud valitsemise partnerlus]]e tegevuskava teemadel. * [[Pärnu kontserdimaja]]s toimus [[liikumisaasta]] puhul konverents "Liikudes tervise heaks", mille avas minister [[Urmas Kruuse]]. * [[Järva maakond|Järvamaal]] [[Albu vald|Albu vallas]] toimus [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] Järva maleva luurevõistlus. ==[[7. juuni]]== * [[Iisrael]]i presidendikandidaat [[Binyamin Ben-Eliezer]] teatas, et loobub kandideerimast [[2014. aasta Iisraeli presidendivalimised|presidendivalimistel]]. * [[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is toimunud autopommiplahvatustest hukkus kokku 60 inimest. Riigi lääneosas ründasid islamistlikud võitlejad [[Ar-Ramādī]] linnas asuvat Anbari Ülikooli ja hõivasid selle kampuse. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]]s astus ametisse president [[Petro Porošenko]]. Mitmete teiste riigijuhtide kõrval osales tema inauguratsioonitseremoonial ka [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]]. ** Venemeelsed separatistid alustasid õhtul rünnakuid [[Luhanski lennujaam]]ale. Tulevahetus jätkus ka järgmisel päeval. ** [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] andis [[FSB|Föderaalsele Julgeolekuteenistusele]] korralduse tõhustada kontrolli Ukraina-Venemaa piiril, et takistada illegaalseid piiriületusi. * [[Tallinn]]as [[Estonia (teater)|Rahvusooperis Estonia]] tähistati "Traviata" etendusega dirigent [[Eri Klas]]i 75. sünnipäeva. * Tallinnas [[Männiku lasketiir]]us toimusid [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] karikavõistlused laskmises. * [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Narva]] lähistel [[Riigiküla]]s avati [[1919]]. aastal toimunud [[Riigiküla lahing]]u taastatud mälestusmärk. ==[[8. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Nevada]] osariigis [[Las Vegas]]es tapsid mees ja naine kaks politseinikku ning haavasid surmavalt ühte tsiviilisikut. Seejärel pidasid nad tulevahetust neid jälitanud politseinikega ja sooritasid lõpuks enesetapu. Mõrvarite motiivid jäid selgusetuks. * [[Austria]] äärmusrahvusliku erakonna [[Austria Vabaduspartei]] esimees [[Heinz-Christian Strache]] teatas, et kavatseb kandideerida [[2015]]. aastal [[Viin]]i linnapeaks. * [[Bulgaaria]] peaminister [[Plamen Orešarski]] teatas, et Bulgaaria on otsustanud pärast konsultatsioone [[Euroopa Komisjon]]iga peatada [[Venemaa]]lt lähtuva gaasitrassi [[South Stream]] ehitustööd. * [[Egiptus]]e pealinnas [[Kairo]]s vannutati ametisse president [[‘Abd al-Fattāḩ Ḩalīl as-Sīsī]]. * [[Hispaania]]s [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] moodustasid inimesed 123 km pikkuse inimketi, millega avaldasid toetust kavale korraldada Baskimaa iseseisvumiseks rahvahääletus. * [[Kosovo]]s toimusid [[2014. aasta Kosovo parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis valitsev [[Kosovo Demokraatlik Partei]]. * [[Lõuna-Osseetia]]s toimusid [[2014. aasta Lõuna-Osseetia parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis erakond [[Ühtne Osseetia]], mis sai 43,1% valijate häältest ja 34-kohalises parlamendis 20 kohta. Valimisaktiivsus oli 60,1%. * [[Pakistan]]is [[Karachi]]s ründasid õhtul islamiliikumise [[Ţālebān]] võitlejad [[Jinnah' rahvusvaheline lennujaam|Jinnah' rahvusvahelist lennujaama]]. Öö läbi kestnud lahingus islamistide ja julgeolekujõudude vahel hukkus vähemalt 34 inimest. * [[Tai]] sõjaväeline valitsus tõi meeleavalduste vältimiseks pealinna [[Bangkok]]i tänavatele 6000 sõdurit ja politseinikku. * [[Vatikan]]is kohtusid [[Iisrael]]i president [[Shim'on Peres]] ja [[Palestiina]] president [[Maḩmūd ‘Abbās]]. Kohtumist vahendas [[paavst]] [[Franciscus]]. * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Kadrioru park|Kadrioru pargis]] toimus vähihaigete laste toetuseks korraldatud [[pardiralli]], millega koguti üle 65 000 euro annetusi. * [[Palmse mõis]]as toimusid dirigent [[Eri Klas]]i 75. sünnipäeva kontserdid. ==[[9. juuni]]== * [[Afganistan]]i lõunaosas hukkus 5 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõdurit. Sõdurid said surma õnnetuses, kus neid tabas Ameerika Ühendriikide õhujõudude lennukilt heidetud pomm. * [[Egiptus]]e uus president [[‘Abd al-Fattāḩ Ḩalīl as-Sīsī]] nimetas uuesti peaministriks senini seda ametit pidanud [[Ibrāhīm Maḩlab]]i. * [[Guinea]] peamised opositsioonierakonnad peatasid oma osalemise parlamendi töös ja lubasid alustada tänavarahutuste organiseerimist. Opositsiooni pahameele põhjustasid valitsuse venitused kohalike valimiste korraldamisel. * [[Iraan]]i president [[Ḩasan Rūḩānī]] külastas [[Türgi]]t, et arutada Türgi võimudega [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõja]] ning Türgi-Iraani kaubandussuhetega seotut. * [[Kreeka]] peaminister [[Antónis Samarás]] vabastas ametist rahandusminister [[Giánnis Stournáras]]e ja nimetas uueks rahandusministriks [[Gkíkas Hardoúvelis]]e. * [[Liibanon]]i parlamendis toimus [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidendivalimiste]] kuues voor, mis kukkus samuti läbi. Presidendivalimiste seitsmes voor määrati [[Juuni 2014#18. juuni|18. juunile]]. * [[Liibüa]] ülemkohus kuulutas [[Mai 2014#4. mai|4. mail]] parlamendis toimunud peaministri valimised põhiseadusega vastuolus olevaks, tagandades sellega ametist peaminister [[Aḩmad Ma‘ītīq]]i ja ennistades ametisse eelmise peaministri [[Abd Allāh ath-Thanī]]. * [[Venemaa]] välisminister [[Sergei Lavrov]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Soome]]s. * [[Eesti]]s valis [[XII Riigikogu]] kultuurikomisjon esimeheks tagasi [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liikme [[Lauri Luik|Lauri Luige]] ja komisjoni aseesimeheks hiljuti komisjoni liikmeks saanud [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esindaja [[Eldar Efendijev]]i. * [[Eesti Vabariigi president|Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kahepäevast töövisiiti [[Tšehhi]]s, et osaleda [[Praha]]s toimunud [[Aspeni Instituut|Aspeni Instituudi]] iga-aastasel konverentsil "The Big Bang: 25 Years Since the Annus Mirabilis". ==[[10. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oregon]]i osariigis [[Portland]]i äärelinnas [[Troutdale]]'is asuvas Reynoldsi Keskkoolis toimus koolitulistamine. Teismeline tulistaja tappis ühe õpilase ja haavas kehalise kasvatuse õpetajat, enne kui sooritas ise kooli tualettruumis enesetapu. * Ameerika Ühendriikides [[Virginia]] osariigis toimunud [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] eelvalimistel kaotas [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] enamuse liider [[Eric Cantor]] nn [[Tea Party liikumine|Tea Party liikumist]] esindavale majandusõppejõule [[David Brat]]ile, jäädes sellega ilma võimalusest Esindajatekotta tagasi kandideerida. * [[Iisrael]]i [[Knesset]]is toimusid [[2014. aasta Iisraeli presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimiste esimesest voorust pääsesid edasi [[Reuven Rivlin]] 44 häälega ja [[Me'ir Shitrit]] 31 häälega. Teises voorus valiti presidendiks Rivlin, kes sai 63 häält Shitriti 53 hääle vastu. * [[Iraak|Iraagis]] langes äärmusislamistide organisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Iraagi ja Levandi Islamiriik]] kontrolli alla riigi üks suuremaid linnu [[Mosul]]. Iraagi peaminister [[Nūrī al-Mālikī]] pöördus seoses toimunuga parlamendi poole palvega kuulutada välja eriolukord. * [[Lõuna-Korea]] president [[Park Geun-hye]] nimetas peaministrikandidaadiks [[Moon Chang-keuk]]i. * Lõuna-Korea pealinnas [[Seoul]]is algas kohtuprotsess parvlaeva [[Sewol]] 15 meeskonnaliikme üle. Parvlaeva uppumisel [[Aprill 2014#16. aprill|16. aprillil]] hukkus üle 300 inimese, enamik neist keskkooliõpilased. Meeskonnaliikmete vastu on esitatud mitmeid süüdistusi hooletusest kuni mõrvani. * [[Läti]]s [[Ādaži polügoon]]il avati rahvusvaheline sõjaline õppus [[Saber Strike]]. Õppus toimub paralleelselt Lätis, [[Leedu]]s ja [[Eesti]]s, sellel osalevad 4700 sõjaväelast 10 riigist, sealhulgas ka Ameerika Ühendriikidest. * [[Pakistan]]is ründasid islamiliikumise [[Ţālebān]] võitlejad [[Jinnah' rahvusvaheline lennujaam|Jinnah' rahvusvahelise lennujaama]] lähedal asuvat julgeolekuakadeemiat. Inimesed rünnakus kannatada ei saanud. * [[Türgi]] võimud teatasid, et Iraagis on röövitud 28 Türgi veoautojuhti. * [[Ukraina kriis]]: ** Öösel toimunud umbes kolmetunnises venemeelsete separatistide rünnakus [[Kramatorski sõjalennuväli|Kramatorski sõjalennuväljale]] sai Ukraina võimude andmetel surma ligikaudu 40 separatistlikku võitlejat. ** [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] andis korralduse humanitaarkoridoride moodustamiseks Ida-Ukrainas, mis looksid vajalikud tingimused tsiviilisikutele, kes soovivad konfliktipiirkondadest lahkuda * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] oli ringsõidul [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]. * [[XII Riigikogu]] õiguskomisjon saatis esimesele lugemisele ühiskonnas laialdase debati põhjustanud [[kooseluseadus]]e eelnõu. Eelnõu poolt hääletas 5, vastu oli 3 ja erapooletuks jäi 1 komisjoni liige. ==[[11. juuni]]== * [[Hispaania]] parlament kiitis heaks seadusemuudatused, mis võimaldavad kuningas [[Juan Carlos I]] oma poja kasuks troonist loobuda. * [[Iraak|Iraagis]] vallutasid äärmusrühmituse [[Islamiriik (organisatsioon)|Iraagi ja Levandi Islamiriik]] võitlejad endise diktaatori [[Şaddām Ḩusayn]]i kodulinna [[Tikrīt]]i. * [[Türgi]] teatas, et kutsub seoses 80 Türgi kodaniku vangistamisega Iraagi islamistlike võitlejate poolt kokku [[NATO]] erakorralise kohtumise. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] teatas, et on valmis alustama läbirääkimisi riigi idaosas tegutsevate venemeelsete separatistidega, kuid ainult tingimusel, et viimased loobuvad relvadest ja relvastatud vastupanust. ** Venemeelsed separatistid korraldasid järjekordse rünnaku [[Luhanski lennujaam]]ale. Lennuvälja kaitsvate dessantväelase seas kaotusi polnud, ründajate kaotused on teadmata. ** [[ITAR-TASS]]i teatel pöördus separatistide niinimetatud [[Luhanski rahvavabariik]] [[Venemaa]] ja veel 14 riigi poole palvega tunnustada nende iseseisvust. * [[Eesti]] põllumajandusminister [[Ivari Padar]] on töövisiidil [[Soome]]s, kus kohtub oma kolleegi [[Jari Koskinen|Jari Koskisega]]. * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] alustas kolmepäevast töövisiiti [[Itaalia]]s, et osaleda [[Rooma]]s [[Euroopa Välissuhete Nõukogu]] iga-aastasel kohtumisel. * [[Saare maakond|Saare maakonnas]] kinnitasid [[Kaarma vald|Kaarma]], [[Kärla vald|Kärla]] ja [[Lümanda vald|Lümanda valla]] volikogud kolme valla ühinemisotsuse. Nende ühinemisel tekib Saare maakonna suurim haldusüksus, mis hakkab kandma [[Saaremaa vald|Saaremaa valla]] nime. ==[[12. juuni]]== * [[Antigua ja Barbuda|Antiguas ja Barbuda]]s toimusid [[2014. aasta Antigua ja Barbuda parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis [[Antigua Tööpartei]], mis sai 17-kohalises parlamendis 14 kohta. * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskkonnaministrite kohtumine, kus osales ka [[Eesti]] keskkonnaminister [[Keit Pentus-Rosimannus]]. * [[Brasiilia]]s algasid 13. juulini kestvad [[2014. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. Mängu avakohtumises võitis [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] [[Horvaatia jalgpallikoondis|Horvaatiat]] tulemusega 3:1. * Brasiilias [[São Paulo]]s ja [[Rio de Janeiro]]s toimusid enne jalgpalli maailmameistrivõistluste algust meeleavaldused, millega protesteeriti inimeste viletsate elutingimuste ja maailmameistrivõistlusteks tehtud hiiglaslike kulutuste vastu. São Paulos muutus meeleavaldus vägivaldseks, politsei kasutas meeleavaldajate laialiajamiseks pisargaasi ja kummikuule. * [[Iraak|Iraagis]] võtsid autonoomse [[Iraagi Kurdistan|Kurdistani]] üksused valitsusvägede ja islamistide kokkupõrkeid ära kasutades oma kontrolli alla [[Kirkūk]]i linna. * [[Jamaica]] valitsus teatas kavast dekriminaliseerida [[marihuaana]] omamine ja kasutamine isiklikuks otstarbeks ning religioossetel eesmärkidel. * [[Kanada]]s [[Ontario]] provintsis toimusid kohaliku parlamendi valimised. Valimised võitis [[Ontario Liberaalne Partei]], mis sai 38,6% antud häältest 59 kohta 107-liikmelises parlamendis. * [[Pakistan]]i kohus andis valitsusele korralduse tühistada riigi endise presidendi [[Pervez Musharraf]]i reisikeeld. * [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus]] teatas, et kavatseb [[Elevandiluurannik]]u endise presidendi [[Laurent Gbagbo]] üle kohut mõista pärast tema 2010. aasta valimiskaotust vallandunud vägivalla ja selle käigus toime pandud inimsusvastaste kuritegude eest. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] ja [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] pidasid oma esimese telefonivestluse. ** Ukraina siseministri [[Arsen Avakov]]i teatel sisenes mässuliste kontrollitava kontrollpunkti kaudu üle Venemaa piiri [[Luhanski oblast]]isse kolm Venemaa tanki ja soomustehnika. ** [[Donetsk]]is tehti järjekordne atentaat ühele [[Donetski rahvavabariik|Donetski rahvavabariigi]] liidritest [[Deniss Pušõlin]]ile. Hilisõhtul lasti õhku Pušõlinile kuuluv sõiduk, plahvatuses hukku kaks ja sai vigastada veel kaks inimest, Pušõlin ise ei viibinud sõidukis. ** Venemaa riiklik gaasiettevõte [[Gazprom]] teatas, et kui Ukraina ei ole tasunud [[Juuni 2014#16. juuni|16. juuniks]] oma võlgnevust maagaasi eest, peatab Gazprom gaasitarned Ukrainale. ** [[Euroopa Komisjoni president]] [[José Manuel Durão Barroso]] teatas telefonivestluses [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Petro Porošenko|Petro Porošenkoga]], et [[Euroopa Liit]] on valmis allkirjastama assotsiatsioonilepingu Ukrainaga Brüsselis [[Juuni 2014#27. juuni|27. juunil]]. * Venemaa kaitsejõud alustasid vastuseks [[NATO]] suurõppusele [[Saber Strike]] sõjaväeõppusi [[Kaliningradi oblast]]is. * [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Eesti valitsus]] otsustas välja kuulutada riigihanke saarte laevaühenduse teenindamiseks alates [[2016]]. aastast. Kui eelmise valitsuse majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Juhan Parts]] soovis lasta riigil tellida ühenduse pidamiseks vajalikud laevad, siis uus valitsus otsustas leida liinidele operaatori, kellel oleks olemas oma laevad ning riigile laevade tellimise kohustust mitte võtta. * [[Tallinn]]as toimus advokatuuri 95. aastapäevale puhul konverents "Inimene e-riigis", kus osales ka justiitsminister [[Andres Anvelt]]. ==[[13. juuni]]== * [[Antigua ja Barbuda]] peaministrina vannutati ametisse [[Gaston Browne]]. * [[Horvaatia]] ülemkohus kinnitas madalamas kohtuastmes langetatud otsuse, millega endine peaminister [[Ivo Sanader]] mõisteti süüdi altkäemaksu võtmises. Sanaderile määratud vanglakaristust vähendas ülemkohus siiski 10 aastalt 8 aastale ja 6 kuule. * [[Tai]] sõjaväevõimud tühistasid riigis kehtinud öise komandanditunni ja lubasid hiljemalt augustiks 2014 ametisse nimetada ajutise tsiviilvalitsuse. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]] valitsusväed vallutasid venemeelsete separatistide käest tagasi [[Mariupol]]i linna. ** [[Donetski rahvavabariik|Donetski rahvavabariigi]] üks juhte [[Deniss Pušõlin]] kinnitas, et nende valduses on mitu tanki, kuid keeldus kommenteerimast tankide päritolu. * [[Eesti]] justiitsminister [[Andres Anvelt]] osales [[Tartu avavangla]] nurgakivi panekul. ==[[14. juuni]]== * [[Afganistan]]is toimus [[2014. aasta Afganistani presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kaitseminister [[Chuck Hagel]] saatis [[Pärsia laht|Pärsia lahele]] lennukikandja [[USS George H. W. Bush]], et vajaduse korral osutada [[Iraak|Iraagi]] valitsusele sõjalist abi võitluses äärmusislamistide vastu. * [[Soome]] [[Rahvuslik Koonderakond]] valis uueks esimeheks väliskaubandus- ja Euroopa Liidu asjade ministri [[Alexander Stubb]]i. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Iljušin Il-76 allatulistamine]]: venemeelsed separatistid tulistasid öösel [[Luhansk]]i lähistel alla valitsusvägede transpordilennuki [[Il-76]]. Vägesid ja varustust vedav lennuk oli maandumas linna lennuväljale. Hukkus 49 pardal olnud inimest. Tegemist on tõenäoliselt suurima inimkaotusega, mida valitsusväed on kriisi ajal ühes rünnakus kandnud. President [[Petro Porošenko]] kuulutas [[15. juuni]] [[leinapäev]]aks. ** Lennuõnnetusest teada saanud meeleavaldajad ründasid [[Kiiev]]is [[Venemaa]] saatkonda, purustati saatkonna aknaid ja autosid, saatkonnalt rebiti maha Venemaa lipp. ** Ukraina piirivalveteenistuse teatel hukkus [[Mariupol]]i lähistel toimunud rünnakus viis piirivalvurit, seitse sai haavata. ==[[15. juuni]]== * [[Colombia]]s toimus [[2014. aasta Colombia presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. Valimised võitis 53,1% häältega ametis olev president [[Juan Manuel Santos]], tema rivaal [[Óscar Iván Zuluaga]] pälvis 46,9% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 47,9%. * [[India]] peaminister [[Narendra Modi]] alustas oma esimest välisvisiiti, külastades India naaberriiki [[Bhutan]]i. * [[Keenia]]s [[Mpeketoni]] rannikulinnas korraldas äärmuslik islamiliikumine [[Al-Shabaab]] rünnaku hotellidele, pankadele, politseijaoskonnale ja videosaalidele, kuhu inimesed olid kogunenud vaatama jalgpalli maailmameistrivõistlusi. Kokku tapeti vähemalt 50 inimest. * [[Slovakkia]]s astus ametisse president [[Andrej Kiska]]. * [[Venemaa]]l [[Krasnojarski krai]]s [[Atšinsk]]is toimus naftatöötlemistehases plahvatus ja sellest sai omakorda alguse tulekahju, mis õnnestus kontrolli alla saada veidi enam kui ühe tunniga. Õnnetuses hukkus 6 inimest, veel 7 inimest vajas saadud põletushaavade tõttu haiglaravi. * [[Tallinn]]as [[Telliskivi Loomelinnak]]us toimus [[Tallinna Tänavatoidufestival]], millel osales ka Eesti põllumajandusminister [[Ivari Padar]]. ==[[16. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid]] teatasid, et saadavad [[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i 275 sõdurit, kelle ülesandeks on tagada sealsete Ameerika Ühendriikide diplomaatide julgeolekut. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Venemaa]] riiklik gaasikompanii [[Gazprom]] vähendas gaasitarneid Ukraina riiklikule gaasikompaniile [[Naftogaz]] ja teatas, et edaspidi tarnitakse Ukrainale maagaasi ainult ettemaksu korral. Gazpromi andmetel võlgneb Naftogaz neile maagaasi eest ligi 4,5 miljardit USA dollarit. * [[Venezuela]]s toimus raske bussiõnnetus, kui [[Barquisimeto]]st pealinna [[Caracas]]esse teel olnud buss sõitis teelt välja ja põrkas kokku puuga. Hukkus 20 inimest ja veel 10 inimest sai vigastada. * [[Eesti]] majandus- ja kommunikatsiooniminister [[Urve Palo]] alustas kahepäevast visiiti [[Valga maakond|Valga maakonnas]]. * Eesti rahandusminister [[Jürgen Ligi]] viibis ühepäevasel visiidil [[Stockholm]]is, kohtudes seal [[Rootsi]] ettevõtjatega. * Eesti põllumajandusminister [[Ivari Padar]] osales [[Luksemburg]]is toimunud Euroopa Liidu kalandus- ja põllumajandusministrite kohtumisel. * [[Tallinn]]as algas [[Saksamaa]] välisministri [[Frank-Walter Steinmeier]]i, Eesti välisministri [[Urmas Paet]]i, [[Läti]] välisministri [[Edgars Rinkēvičs]]i ja [[Leedu]] välisministri [[Linas Linkevičius]]e kahepäevane kohtumine. Kohtumise keskseks teemaks oli [[Ukraina kriis]] ja selle lahendamine. * [[XII Riigikogu]] Euroopa Liidu asjade komisjoni esimeheks valiti [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige [[Kalle Palling]], komisjoni aseesimehena jätkas tööd [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|sotsiaaldemokraat]] [[Marianne Mikko]]. Valimised olid vajalikud seoses komisjoni senise esimehe [[Arto Aas]]a asumisega Riigikogu majanduskomisjoni esimehe ametikohale. * [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige, ettevõtja ja endine tipp-poliitik [[Meelis Atonen]] teatas, et lahkub protestiks valitsuse otsuse vastu anda võimalus [[Vjatšeslav Leedo]] firmadele jätkata laevaühenduse korraldamist mandri ja saarte vahel kõigist riigifirmade nõukogudest, kuhu ta kuulub. * [[Tallinna Sadam]]a nõukogu valis [[Neinar Seli]] asemel esimeheks [[Remo Holsmer]]i. * [[Paide]] linnavolikogu avaldas umbusaldust linnapeale [[Alo Aasma]]le ja volikogu esimehele [[Kersti Sarapuu]]le. Uue koalitsiooni moodustasid Eesti Reformierakond ning [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]] (IRL), linnapeaks valiti IRLi liige [[Priit Värk]] ja linnavolikogu esimeheks Reformierakonna liige [[Tarmo Alt]]. ==[[17. juuni]]== * [[Aafrika Liit]] taastas [[Egiptus]]e ja [[Guinea-Bissau]] liikmestaatuse organisatsioonis, mis oli peatatud seoses nendes riikides toimunud riigipööretega. * [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is algas [[Iraan]]i tuumaprogrammi üle peetavate rahvusvaheliste läbirääkimiste viies voor. * [[Egiptus]]es astus ametisse peaminister [[Ibrāhīm Maḩlab]]i uus valitsuskabinet. * [[Suurbritannia]] välisminister [[William Hague]] teatas, et Suurbritannia kavatseb taasavada oma suursaatkonna Iraani pealinnas [[Teheran]]is. Saatkond suleti novembris 2011, kui meeleavaldajad tungisid saatkonnahoonesse ja rüüstasid selle. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Venemaa]] president [[Vladimir Putin]] ja [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] pidasid oma teise telefonivestluse, milles arutasid võimalusi Ida-Ukrainas relvarahu kehtestamiseks. ** Ukraina keskosas toimus kohaliku aja järgi kell 14.20 Venemaalt Euroopasse kulgeval gaasitrassil plahvatus. Inimesed plahvatuses vigastada ei saanud, ka ei häirinud see oluliselt gaasitarneid, sest trass on dubleeritud. Ukraina võimud ei välistanud, et tegemist võis olla terroriaktiga Ukraina gaasitranspordisüsteemi vastu. * [[Eesti]] poliitik, [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Siim Kallas]] vihjas [[Soome]] majanduslehele [[Kauppalehti]] antud intervjuus, et kaalub oma poliitilise karjääri lõpetamist. * [[XII Riigikogu]] nimetas alates [[September 2014#1. september|1. septembrist]] pensionile läinud kohtuniku [[Lea Laarmaa]] asemel [[Riigikohus|Riigikohtu]] liikmeks [[Malle Seppik]]u. * [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige [[Vilja Savisaar-Toomast]] teatas, et loobub Riigikogu asendusliikme kohast. Savisaar-Toomast oleks Riigikokku pääsenud [[Euroopa Parlament]]i valitud [[Yana Toom]]i asendusliikmena, kuid olles vahepeal astunud [[Eesti Keskerakond|Keskerakonnast]] Reformierakonda, ei pidanud Savisaar-Toomast Keskerakonna mandaadi alusel tööleasumist eetiliseks. * [[Tallinna Linnavolikogu]] erakorralisel istungil kukkus läbi järjekordne umbusaldusavaldus linnapea [[Edgar Savisaar]]ele. ==[[18. juuni]]== * [[Afganistan]]i presidendikandidaat [[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] kutsus laialdaste valimispettuste tõttu [[2014. aasta Afganistani presidendivalimised|presidendivalimiste]] teises voorus valimiskomisjone üles lõpetama häälte lugemine. * [[Ameerika Ühendriigid]] kinnitasid, et [[Iraak]] on palunud neilt abi õhurünnakute korraldamiseks suurt edu saavutanud äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Iraagi ja Levandi Islamiriik]] võitlejate vastu. * [[Hispaania]] kuningas [[Juan Carlos I]] allkirjastas troonist loobumise seaduse, millega avas tee troonile oma pojale [[Felipe VI|Felipele]]. * [[Jaapan]]i parlament kriminaliseeris [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i viimase liikmesriigina [[lapsporno]] omamise. * [[Liibanon]]i parlamendis ebaõnnestus [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidendivalimiste]] seitsmes voor. Valimiste kaheksas voor määrati [[Juuli 2014#2. juuli|2. juulile]]. * [[Malaisia]] läänerannikul läks põhja ülekoormatud laev, mille reisijateks olid ilmselt illegaalsed immigrandid [[Indoneesia]]st. 3 inimest hukkus ja 34 jäi kadunuks, kõik õnnetusest eluga pääsenud 60 inimest võeti immigratsiooniametnike poolt vahi alla. * [[Türgi]]s mõistis kohus [[1980. aasta Türgi riigipööre|1980. aasta riigipöörde]] korraldamise eest eluks ajaks vangi riigi endise presidendi kindral [[Kenan Evren]]i. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] nimetas riigi välisministriks [[Pavlo Klimkin]]i, kes astus ametisse [[Juuni 2014#19. juuni|järgmisel päeval]]. ** Pärast eelmisel päeval toimunud telefonivestlust [[Venemaa]] presidendi [[Vladimir Putin]]iga teatas president Petro Porošenko lühiajalise vaherahu kehtestamisest, mille jooksul saaksid valitsusvastased kas relvad maha panna või naasta Venemaale. Venemeelsed separatistid teatasid vastuseks, et ei nõustu vaherahuga. ** [[Donetski oblast]]is Jampili küla juures puhkes suurem lahing, kui varem [[Krasnõi Lõman]]is positsioonidel olnud valitsusvastased püüdsid tungida läbi armee piiramisrõnga ja põgeneda [[Siversk]]i poole. Ukraina kaitseministeerium teatas 12 sõduri hukkumisest, separatistide kaotuste kohta usaldusväärsed andmed puuduvad. * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] oli töövisiidil [[Suurbritannia]]s, kus ta osales [[London]]is toimuval konverentsil "Margaret Thatcher Conference on Liberty", kohtus Suurbritannia peaministri [[David Cameron]]iga ja Suurbritannias tegutsevate Eesti ettevõtjatega. * Eestisse saabus kahepäevasele visiidile Suurbritannia maaväe ülem kindral [[Peter Wall]], kes kohtus siin kaitseminister [[Sven Mikser]]i ja kaitseväe juhataja [[Riho Terras]]ega. * [[XII Riigikogu]] asendusliikmetena andsid ametivande [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liikned [[Kalev Kallemets]] ja [[Andre Sepp]]. * XII Riigikogu võttis ööistungil vastu [[Vabariigi Valitsuse seadus]]e muudatused, millega muudeti valitsuskabineti moodustamine paindlikumaks, võimaldati ministrite vastutusalasid hõlpsamalt ümber jagada ja muudeti võimalikuks praeguses koalitsioonileppes ette nähtud ministrite ametinimetuste ametlik kasutusele võtmine. ==[[19. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] jõudsid [[New Yorgi osariik|New Yorgi osariigi]] senat ja kuberner [[Andrew Cuomo]] kokkuleppele [[marihuaana|meditsiinilise marihuaana]] legaliseerimises. * Ameerika Ühendriikide võimud kehtestasid [[Homoseksuaalsus|homoseksuaalseid]] inimesi diskrimineeriva seadustiku tõttu [[Uganda]]le mitmesugused sanktsioonid. Piirati riigile majandusabi andmist, tühistati koostöös Ugandaga toimuma pidanud regionaalsed sõjaväeõppused ja kehtestati viisapiirangud ugandalastele, keda peetakse vastutavaks inimõiguste rikkumise eest. * [[Brasiilia]] suurimas linnas [[São Paulo]]s puhkesid pärast [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]]-[[Uruguay jalgpallikoondis|Uruguay]] jalgpallimatši vägivaldsed tänavarahutused, mis ei olnud seotud jalgpalli, vaid riigis maad võtnud sotsiaalsete pingetega. Meeleavaldajad süütasid autosid ja ründasid pangakontoreid, politsei kasutas nende laialiajamiseks pisargaasi. * [[Bulgaaria]]t tabasid tugevad vihmad, mis tõid riigi mitmes piirkonnas kaasa üleujutusi. Kõige enam sai kannatada [[Varna]] linn, mille ühes äärelinnas hukkus üleujutustes 10 inimest. * [[Hispaania]]s asus oma isa [[Juan Carlos I]] tagasiastumise tõttu troonile Astuuria prints Felipe, kellest sai kuningas [[Felipe VI]]. * [[Luksemburg]]is algas Euroopa Liidu ja euroala rahandusministrite kahepäevane kohtumine, millel Eestit esindas rahandusminister [[Jürgen Ligi]]. * [[Makedoonia Vabariik|Makedoonia]] parlament kinnitas ametisse peaminister [[Nikola Gruevski]] uue valitsuskabineti. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] kinnitas, et allkirjastab assotsiatsioonilepingu [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] [[Juuni 2014#27. juuni|27. juunil]]. * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas kahepäevast töövisiiti [[Saksamaa]]l. Esimesel päeval avas ta [[Leipzig]]is Eesti aukonsulaadi ja kohtus [[Saksimaa]] peaministri [[Stanislaw Tillich]]iga. Teisel päeval kohtus ta [[Berliin]]is Saksamaa liidukantsleri [[Angela Merkel]]iga. * Eesti kaitseminister [[Sven Mikser]] oli ühepäevasel töövisiidil [[Rootsi]]s, kus ta kohtus Rootsi kaitseministri [[Karin Enström]]iga. * [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]] kinnitas ametlikult, et Eesti toetab [[Jean-Claude Juncker]]i kandidatuuri [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] ametikohale. * [[XII Riigikogu]] otsustas ööistungil lõpetada [[kooseluseadus]]e esimese lugemise ja saata selle teisele lugemisele. [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] ettepanek seaduseelnõu tagasi lükata kukkus läbi häältega 32:45. * XII Riigikogu võttis ööistungil vastu peretoetuste ja muude seaduste muutmise seaduse, millega suurendati alates 1. jaanuarist 2015 oluliselt lapsetoetusi: esimese ja teise lapse eest makstav toetus tõusis 45 euroni, kolmanda ja iga järgneva lapse toetus 100 euroni, vajaduspõhine lapsetoetus suurenes kolm korda ja hakkab olema 90 eurot kuus. * [[Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik]] tähistas oma eestseisja, Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi [[Kornelius (Jakobs)|Korneliuse]] 90. sünnipäeva. Metropoliiti õnnitles ka siseminister [[Hanno Pevkur]]. ==[[20. juuni]]== * [[Luksemburg]]is toimunud [[euroala]] rahandusministrite kohtumisel otsustati toetada [[Leedu]] üleminekut [[euro]]le 1. jaanuarist 2015. * [[Hongkong]]is toimus referendum demokraatia ulatuslikumaks rakendamiseks piirkonnas, millel osales üle 600 000 inimese. [[Hiina]] võimud on teatanud, et ei pea rahvaalgatuse korras organiseeritud referendumi tulemusi õiguslikult kehtivateks ega endale siduvaks. * [[Süüria]] lääneosas [[Hama provints]]is toimunud autopommiplahvatuses hukkus 34 ja sai vigastada vähemalt 50 inimest. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]] pidas oma kolmanda telefonivestluse [[Venemaa]] presidendi [[Vladimir Putin]]iga. Pärast vestlust avaldas Ukraina meedia uudised president Porošenko 15-punktilisest rahuplaanist. Plaan sisaldab väidetavalt kava luua Ukraina-Venemaa piirile 10 km laiune puhvertsoon ning koridor separatistide ja Venemaa võitlejate lahkumiseks. ** [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i teatel õnnestus neil taastada ühendus kahe viimase vaatlejate grupiga, kellega kaotati ühendus mai lõpul. Organisatsiooni pressiesindaja poolt [[Viin]]is tehtud avalduse kohaselt on vaatlejad terved. * [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s lõppes kolmes riigis üheaegselt korraldatud sõjaväeõppus [[Saber Strike]], millel osalesid ka Ameerika Ühendriikide väeüksused. * [[Tartu Ülikool]]i Senat kinnitas teistkordsel hääletamisel ülikooli uue põhikirja, mille kohaselt jääb [[2016]]. aastast ülikooli struktuuri vaid neli teaduskonda. Ülikooli nõukogu oli põhikirja kavandi täiendavaks ülevaatamiseks senatisse tagasi saatnud, kuid senat otsustas selle kinnitada sellesse täiendavaid muudatusi tegemata. * [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] Kõrgema Sõjakooli juhina alustas tööd [[major]] [[Tarmo Luhaäär]]. ==[[21. juuni]]== [[Pilt:Allveelaeva "Akula" vrakk.JPG|pisi|21. juunil leiti Hiiumaa lähedalt allveelaeva Akula vraki asukoht]] * [[Brasiilia]] valitsev [[Tööliste Partei]] kinnitas erakonna presidendikandidaadiks ametis oleva presidendi [[Dilma Rousseff]]i. * [[Egiptus]]e kohus kinnitas 183 [[Muslimi Vennaskond|Muslimi Vennaskonna]] liikme surmaotsuse. Teiste seas on surmamõistetute hulgas ka vennaskonna kõrgeim vaimne juht [[Muḩammad Badī]]. * [[Itaalia]] erakonnad saavutasid kokkuleppe parlamendireformi osas, mis peaks kärpima parlamendi ülemkoja Senati volitusi. Parlamendi reformimine on üks osa peaminister [[Matteo Renzi]] laiemast konstitutsioonilise reformi kavast. * [[Mauritaania]]s toimusid [[2014. aasta Mauritaania presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis ametis olev president [[Mohamed Ould Abdel Aziz]], kes sai ligi 82 protsenti häältest. Enamik opositsiooniparteisid boikoteeris valimisi. * [[Paavst]] [[Franciscus]] teatas, et [[maffia]] liikmed tegelevad "kurja kummardamisega" ja on seetõttu katoliku kiriku [[ekskommunikatsioon|osadusest eemaldatud]]. * [[Eesti]]t külastas [[Euroopa Komisjoni president]] [[José Manuel Durão Barroso]], kes kohtus siin kõigi Baltimaade peaministritega. Samuti külastas [[Euroopa Komisjoni president]] [[Laulasmaa]]l helilooja [[Arvo Pärt]]i. * [[Võru maakond|Võrumaal]] [[Vastseliina]]s algas kahekümnes [[Maarahva Laat]], mille avas põllumajandusminister [[Ivari Padar]]. * [[Hiiumaa]] rannikust veidi lääne poolt merepõhjast leiti [[allveelaev]]. Tõenäoliselt on tegu ainulaadse [[Venemaa]] [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] aegse allveelaevaga [[Akula (allveelaev, 1908)|Akula]], mis ehitati 20. sajandi alguses [[Kroonlinn]]as [[Balti laevatehas]]es. ==[[22. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] alustas ametlikku visiiti [[Egiptus]]es, et pidada läbirääkimisi Egiptuse uue presidendi [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga. * [[Iraak|Iraagis]] [[Al-Anbār]]i kubernerkonnas võtsid sunniitlikud äärmuslased oma kontrolli alla veel kolm linna. * [[Ukraina]] idaosas [[Ilovaisk]]i lähedal aset leidnud plahvatuse tagajärjel sõitis rööbastelt välja 14 Venemaa kaubarongi vagunit. Inimesed viga ei saanud. * [[Tartu]]s [[Kauburi Kaubamaja]] keldrikorrusel avati [[Tartu tulirelvamuuseum|tulirelvamuuseum]], kus on esil tulirelvad 19. sajandi algusest kuni tänapäevani. ==[[23. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|riigisekretär]] [[John Kerry]] alustas visiiti [[Iraak]]i. Ta kohtus [[Bagdad]]is [[Iraagi peaminister|Iraagi peaministri]] [[Nūrī al-Mālikī]] ja mitme opositsiooni esindajaga. Juttu oli laiapõhjalise valitsuse moodustamisest ja USA toest võitluses mässuliste vastu. * Ameerika Ühendriikides [[Alaska|Alaska osariigi]]s [[Aleuudid|Aleuutide saarestikus]] leidis aset [[maavärin]], mille [[magnituud|suurusjärk]] [[Richteri skaala]]l oli 7,9. * [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kohtumisel [[Luksemburg]]is otsustati keelata [[Krimm]]ist ja [[Sevastopol]]ist pärit kaupade import Euroopa Liidu riikidesse. Sanktsioonid kehtestati ka [[Tai]] vastu – jäetakse ära planeeritud ametlikud visiidid ja vabakaubanduslepingut puudutav kõneluste voor. * [[Guinea-Bissau]]s astus ametisse [[Guinea-Bissau president|president]] [[José Mário Vaz]]. * [[Soome]] [[Eduskund]] nimetas häältega 98:76 [[Soome peaminister|peaministriks]] [[Rahvuslik Koonderakond|Rahvusliku Koonderakonna]] esimehe [[Alexander Stubb]]i. * [[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]i peasekretär [[Ahmet Üzümcü]] teatas, et [[Süüria]]st toodi välja viimane last [[keemiarelv]]i. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Donetsk]]is kohtunud presidendi ja separatistide esindajad leppisid kokku 27. juunini kestvas [[relvarahu]]s, mida hiljem pikendati 30. juunini. * [[Venemaa]] paleontoloogid teatasid kahe erakordselt hästi säilinud [[dinosaurus]]e luustiku leidmisest [[Kemerovo oblast]]ist Šestakovo küla lähedalt. Oletatavalt on tegu 100–120 miljonit aastat tagasi elanud ''[[Psittacosaurus sibiricus]]''<nowiki>'</nowiki>e säilmetega. * [[Eesti]]s [[Valga]]s peeti [[võidupüha]] paraadi. ==[[24. juuni]]== * [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvolinik [[Štefan Füle]] teatas, et [[Albaania]]le anti [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmekandidaadi staatus. * [[Lõuna-Korea]] peaministrikandidaat [[Moon Chang-keuk]] loobus peaministriks kandideerimisest. * [[Soome]]s astus ametisse [[Alexander Stubbi valitsus]]. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Venemaa president]] [[Vladimir Putin]] palus [[Föderatsiooninõukogu|parlamendi ülemkojal]] tühistada varem antud volitused sõjalise jõu kasutamiseks [[Ukraina]]s. * [[Eesti välisminister]] [[Urmas Paet]] alustas visiiti [[Brüssel]]is, et osaleda kahepäevasel [[NATO]] liikmesriikide välisministrite kohtumisel. ==[[25. juuni]]== * [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] [[Sotsiaaldemokraatide ja Demokraatide Liidu fraktsioon]] valis [[Marju Lauristin]]i üheks üheksast aseesimehest. * [[Hispaania]] kohus esitas kuningas [[Felipe VI]] õele [[printsess Cristina]]le ja tema abikaasale [[Iñaki Urdangarin]]ile ametliku süüdistuse maksupettuses, rahapesus ja avalike varade omastamises. * [[Brüssel]]is [[NATO]] välisministrite kohtumisel otsustati anda tingimuslik liitumiskutse [[Montenegro]]le ja sisuline NATO-ga liitumise meetmetepakett [[Gruusia]]le. * [[Ukraina kriis]] ** [[Ukraina]] presidendi [[Petro Porošenko]], [[Saksamaa]] [[Saksamaa liidukantsler|liidukantsleri]] [[Angela Merkel]]i, [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|presidendi]] [[François Hollande]]'i ja [[Venemaa]] [[Venemaa Föderatsiooni president|presidendi]] [[Vladimir Putin]]i vahel toimus neljapoolne telefonivestlus, milles arutati Ida-Ukraina rahuplaani elluviimise võimalusi. Kõik vestluses osalejad nõustusid sellega, et Ida-Ukrainas vangistatud [[OSCE]] vaatlejad tuleb viivitamatult vabastada. * [[Liibüa]]s toimusid [[2014. aasta Liibüa parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. * Eesti kodanikele hakkas kehtima viisavabadus reisimisel [[Mongoolia]]sse. [[Viisa]]ta võib turismi või ettevõtluse eesmärgil viibida Mongoolias järjest kuni 30 päeva. Esialgu on viisavabadus ühepoolne ja kehtib kuni 2015. aasta lõpuni. * [[Nigeeria]] pealinnas [[Abuja]]s tipptunnil kaubanduskeskuses aset leidnud pommiplahvatuses hukkus vähemalt 21 inimest ja vähemalt 17 sai vigastada. * [[Poola]] [[Donald Tusk]]i juhitav valitsus võitis poliitikute kõnede lindistamisega seotud skandaalist ajendatud usaldushääletuse parlamendis häältega 237:203. * [[Eesti]]s [[Tamsalu vald|Tamsalu vallas]] [[Naistevälja]] külas avati mälestusmärk kaitseväe allveelaeva [[Kalev (allveelaev)|Kalev]] viimasele komandörile [[Verner Puurand|Verner Puurannale]]. ==[[26. juuni]]== * [[Ukraina kriis]] ** [[Saksamaa]] alustas seoses Ukraina kriisiga [[Immigratsioon|sisserände]]<nowiki>piirangute</nowiki> leevendamist Ukraina [[Juudid|juutidele]]. ==[[27. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ajakirjas [[Journal of Mammalogy]] ilmunud artiklis teatati uue [[imetaja]]liigi leidmisest [[Namiibia]] kõrbest. [[Londiklased|Londiklaste]] sugukonda arvatud imetaja sai nimeks ''[[Macroscelides micus]]''. * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is koos olnud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide valitsusjuhid nimetasid häältega 26:2 [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] kandidaadiks [[Luksemburg]]i endise peaministri [[Jean-Claude Juncker]]i. Kandidaadi vastu hääletasid Ühendkuningriigi peaminister [[David Cameron]] ja [[Ungari]] peaminister [[Viktor Orbán]]. * Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]]l sõlmiti Euroopa Liidu assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleping [[Gruusia]], [[Moldova]] ja [[Ukraina]]ga. * [[Ukraina kriis]]: ** Päeva esimestel tundidel vabastasid venemeelsed separatistid kaheksast eelmisel kuul Ida-Ukrainas vangistatud [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i vaatlejast neli, nende seas [[Eesti]] esindaja [[Tõnis Asson]]i ning vaatlejad [[Šveits]]ist, [[Taani]]st ja [[Türgi]]st. * [[Ukraina]]le võla tõttu [[maagaas]]i tarnimise katkestanud [[Venemaa]] gaasikompanii [[Gazprom]] teatas, et kui Euroopa riigid müüvad Vene gaasi Ukrainale, hakatakse oma tarneid neisse riikidesse piirama. * [[Tartu Ülikool]]i nõukogu toetas plaanitavat ülikooli juhtimisreformi, kuid otsustas panna senatis vastu võetud uuele põhikirjale viivitava veto, et anda pooltele aega täiendavateks aruteludeks. ==[[28. juuni]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kosmoseagentuur [[NASA]] saatis [[Hawaii saared|Hawaii]] [[Kauai]] saarelt katselennule kosmoseaparaadi [[Low-Density Supersonic Decelerator]], mille ülesanne on katsetada mitmesuguseid viise võimalikuks maandumiseks [[Marss|Marsil]]. * [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnias ja Hertsegoviinas]] tähistati saja aasta möödumist Austria kroonprintsi [[Franz Ferdinand]]i atentaadist [[Sarajevo]]s. Sarajevos avati pidulikult [[Gavrilo Princip]]i monument. * [[Eesti]]s [[Järva-Jaani vald|Järva-Jaani vallas]] admiral [[Johan Pitka]] sünnikoha lähedal Seliküla-Jalgsema külamajas avati [[Johan Pitka tubamuuseum]]. * [[Rapla lennuväli|Rapla lennuväljal]] peeti Eesti hobilendurite lennupäeva. * [[Ukraina kriis]] ** Venemeelsed separatistid vabastasid veel neli mässajate käes vangis olnud [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon]]i vaatlejat. ** [[ÜRO]] hinnangul on alates aprilli keskpaigast Ida-Ukraina kokkupõrgetes hukkunud enam kui 420 inimest. ==[[29. juuni]]== * [[Bulgaaria]] [[Bulgaaria president|president]] [[Rosen Plevneliev]] teatas, et kavatseb augusti alguses parlamendi laiali saata ja määrata ametisse ajutise valitsuse. * [[Islam]]iusuliste jaoks algas paastukuu [[ramadaan]]. * [[Iraak|Iraagis]] suuri alasid enda kätte haaranud [[sunniidid|sunniidi]] äärmuslaste organisatsioon [[ISIS]] kuulutas välja islamikalifaadi, mille [[kaliif]] on [[Abū Bakr al-Baghdādī]]. * [[Nigeeria]] kirdeosas [[Chibok]]i lähedal arvatavalt islamirühmituse [[Boko Haram]]i rünnakutes kirikutesse hukkus kümneid inimesi. * [[Türgi]] [[Türgi president|president]] [[Abdullah Gül]] teatas, et ei kavatse augustis peetavatel [[2014. aasta Türgi presidendivalimised|presidendivalimistel]] kandideerida. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Ukraina]] presidendi [[Petro Porošenko]], [[Saksamaa]] [[Saksamaa liidukantsler|liidukantsleri]] [[Angela Merkel]]i, [[Prantsusmaa]] [[Prantsusmaa president|presidendi]] [[François Hollande]]'i ja [[Venemaa]] [[Venemaa Föderatsiooni president|presidendi]] [[Vladimir Putin]]i vahel toimus järjekordne neljapoolne telefonivestlus, milles arutati Ida-Ukraina rahuplaani elluviimise võimalusi. * [[Eesti Ornitoloogiaühing]] valis [[2015]]. [[aasta lind|aasta linnuks]] [[viu]]. ==[[30. juuni]]== * [[Eesti]]sse saabus kahepäevasele töövisiidile [[Austria]] president [[Heinz Fischer]] abikaasaga. * Eestit külastas [[Soome]] uus [[Soome peaminister|peaminister]] [[Alexander Stubb]]. Ta kohtus president [[Toomas Hendrik Ilves]]e, peaminister [[Taavi Rõivas]]e ja välisminister [[Urmas Paet]]iga. * [[Ukraina kriis]]: ** [[Donetsk]]ist põhjas asuva [[Avdijivka]] juures tulistati surnuks [[Venemaa]] riikliku telekanali [[Venemaa meedia#Perv.C3.B5i_Kanal|Pervõi Kanal]] operaator. ** Ukraina ja Venemaa leppisid kaks tundi kestnud neljapoolsel telefonikonverentsil kokku teha tööd rahu pikendamise ja tõhusa piirikontrolli kehtestamise nimel. Vladimir Putin andis loa [[OSCE]] vaatlejate tegutsemiseks Venemaa-Ukraina piiril, kuid avaldas ka soovi arutleda relvarahu pikendamise üle. ** Hilistel õhtutundidel teatas Ukraina ühepoolselt kehtestatud relvarahu lõpetamisest. * [[Eesti]] sai [[ÜRO]] humanitaarasjade koordineerimisameti doonorite toetusgrupi liikmeks. * Eestis viibis visiidil [[Poola]] justiitsminister [[Marek Biernacki]], kes külastas koos justiitsminister [[Andres Anvelt]]iga [[Viru vangla]]t. * [[Riigikogu]] erakorralisel istungjärgul võeti vastu valitsuse usaldushääletusega seotud seadus, millega lükati [[vanemapension]]i jõustumine edasi 1. jaanuarile [[2018]]. * [[Riigikohus|Riigikohtu]] kriminaalkolleegium tunnistas [[maadevahetus]]e kriminaalasjas süüdistatavad [[Villu Reiljan]]i, [[Kalev Kangur]]i, [[Ester Tuiksoo]], [[Tullio Liblik]]u, [[Tarmo Pedjasaar]]e ja [[Toomas Annus]]e [[altkäemaks]]u võtmise ja andmise asemel süüdi [[pistis]]e võtmises ja andmises ning jättis ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2014| 2014-06]] g3ihnplvy87toub31u7kq58xpm6aa0d 0 355830 7231889 6844412 2026-09-10T21:04:52Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231889 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Julius Kaljo | pilt = | täisnimi = Julius Kaljo | sünniaeg = {{Sünniaeg|1910|1|4}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1954|5|12|1910|1|4}} | surmalinn = [[Tallinn]] | surmamaa = [[Eesti]] | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]], [[ründaja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1929–1930| mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[Tallinna JK]] | aastad2 = 1931–1933| mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna JS Estonia]] | aastad3 = 1934| mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = [[Tallinna VS Sport]] | aastad4 = 1934–1940| mänge4 = | väravaid4 = | klubi4 = [[Tallinna SÜ Esta]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = 21 | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1931–1938| koondisemänge1 = 17| koondiseväravaid1 = 2| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Julius Kaljo''' ([[4. jaanuar]] [[1910]] [[Tallinn]] – [[12. mai]] [[1954]] Tallinn) oli eesti [[jalgpallur]]. Aastail [[1931]]–[[1938]] mängis Kaljo [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] 17 korral ja lõi kaks väravat. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal mobiliseeriti ta [[Punaarmee|Punaarmeesse]].<ref name="esbl" /> ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=23. detsember 2013|arhiivimisaeg=2022-06-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="esbl">{{netiviide|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/Julius_Kaljo|Pealkiri=Kaljo, Julius|Väljaandja=[[Eesti spordi biograafiline leksikon]]|Kasutatud=23. detsember 2013}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Julius_Kaljo Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Kaljo, Julius}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1954]] c9ew9qeujtveiyu26lck8y4ua32mbkx 0 355837 7231823 7144194 2026-09-10T18:59:14Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231823 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Johannes Brenner | pilt = | täisnimi = Johannes Brenner | sünniaeg = {{Sünniaeg|1906|1|16}} | sünnilinn = [[Mäo vald]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1975|9|9|1906|1|16}} | surmalinn = [[Tallinn]] | surmamaa = [[Eesti]] | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]], [[ründaja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1920–1925| mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad2 = 1925–1930| mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna JK]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1923–1930| koondisemänge1 = 16| koondiseväravaid1 = 4| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Johannes Brenner''' ([[16. jaanuar]] [[1906]] [[Mäo vald]], [[Järvamaa]] – [[9. september]] [[1975]] [[Tallinn]]) oli eesti [[jalgpallur]] ja sõjaväelane (kapten, 1937). Ta mängis [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalevis]] ja [[Tallinna JK|Tallinna Jalgpalliklubis]], kellega tuli Eesti meistriks vastavalt ühel ja kahel korral. Aastail [[1923]]–[[1930]] mängis Brenner [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] 16 korda ja lõi 4 väravat. Kuni [[Jarmo Ahjupera]] debüüdini Eesti koondises [[2001]]. aastal oli Brenner 17 aasta ja 159 päeva vanuselt noorim Eesti koondises mänginud jalgpallur.<ref name="esbl" /> Alates 1925. aastast oli Johannes Brenner sõjaväeteenistuses. Ta lõpetas 1928. aastal [[Eesti Vabariigi Sõjakool|sõjakooli]] ja ülendati nooremleitnandiks. Samal aastal asus õppima [[Lennukool|Sõjaväe Lennukool]]is, mille lõpetas 1930. aastal. Määrati teenistusse Tartus asunud [[2. Lennuväedivisjon|Üksikusse Lennuväedivisjoni nr. 2]], kus teenis 1940. aastani. 1940. aasta sügisel jäeti ta teenima [[22. Eesti territoriaalne laskurkorpus | 22. territoriaalse laskurkorpuse üksikusse lennuväeeskadrilli]]. Sõja puhkedes evakueeriti 1941. aasta suvel Venemaale. Teenis Nõukogude Armee 8. Eesti laskurkorpuses lennukimehaanikuna. Pärast sõda läks kohe erru. ==Saavutused== ===Tallinna ESS Kalev=== *Eesti meister (1): 1923 ===Tallinna JK=== *Eesti meister (2): 1926, 1928 ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|URL=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|Pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|Väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|Kasutatud=23. detsember 2013|arhiivimisaeg=2022-06-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="esbl">{{netiviide|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/Johannes_Brenner|Pealkiri=Brenner, Johannes|Väljaandja=[[Eesti spordi biograafiline leksikon]]|Kasutatud=23. detsember 2013}}</ref> }} ==Kirjandus== *[[Toivo Kitvel]], [[Toomas Türk]], [[Arvo Vercamer]]. "Põhjakotkad" Külim, Tallinn 2011 ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Johannes_Brenner Biograafia] [[ESBL]]-is * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=18407 Ohvitseride andmekogu] {{JÄRJESTA:Brenner, Johannes}} [[Kategooria:Eesti lendurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Lennuväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:2. Lennuväedivisjoni koosseis]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1906]] [[Kategooria:Surnud 1975]] 6k88xdtbsuwked7e5navrkrpe3ex60o 0 355838 7231861 6822979 2026-09-10T20:49:34Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231861 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Juho Matsalu | pilt = | täisnimi = Juho Matsalu | sünniaeg = {{Sünniaeg|1911|8|22}} | sünnilinn = [[Sindi]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|1987|8|1|1911|8|22}} | surmalinn = [[Tartu]] | surmamaa = [[Eesti]] | pikkus = | positsioon = [[poolkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 1929–1936| mänge1 = | väravaid1 = | klubi1 = [[Pärnu JK Tervis|Pärnu SS Tervis]] | aastad2 = 1936–1940| mänge2 = | väravaid2 = | klubi2 = [[Tallinna JS Estonia]] | aastad3 = | mänge3 = | väravaid3 = | klubi3 = | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 1937–1940| koondisemänge1 = 15| koondiseväravaid1 = 0| koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]]<ref name="ejl" /> | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = [[JK Tartu Kalev]] }} '''Juho Matsalu''' (kuni [[1936]]. aastani '''Joan Matson'''; [[22. august]] [[1911]] [[Sindi]] – [[1. august]] [[1987]] [[Tartu]]) oli eesti [[jalgpallur]] ning jalgpallitreener ja -kohtunik. Ta alustas karjääri [[Pärnu JK Tervis|Pärnu SS Tervises]] [[1929]]. aastal ja aitas meeskonnal [[1935]]. aastal tõusta [[Meistriliiga]]sse. 1936. aastal liitus ta [[Tallinna JS Estonia]]ga, kellega tuli Eesti meistriks kolmel korral. Ta kuulus 15 mängus [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondisse]] ning kuulus ka [[1938]]. aastal [[Balti turniir 1938|Balti turniir]]i võitnud meeskonda. Hilisemas elus tegutses Matsalu jalgpallikohtuniku ja -treenerina. Tema juhendamisel tuli [[JK Tartu Kalev|Tartu Kalev]] [[1947]]. aastal Eesti meistrivõistlustel kolmandaks. Meeskonda kuulus ka hilisem [[korvpall]]ur [[Ilmar Kullam]].<ref name="esbl" /> ==Saavutused== ===Tallinna JS Estonia=== *Eesti meister (3): 1936, 1937–1938, 1938–1939 ===Eesti koondis=== *Balti turniiri võitja (1): 1938 ==Vaata ka== *[[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ejl">{{netiviide|url=http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=726|pealkiri=Kõik Eesti internatsionaalid|väljaandja=[[Eesti Jalgpalli Liit]]|vaadatud=23. detsembril 2013|arhiivimisaeg=2022-06-28|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220628123527/https://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css|url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="esbl">{{netiviide|url=http://www.esbl.ee/biograafia/Juho_Matsalu|pealkiri=Matsalu, Juho|väljaandja=[[Eesti spordi biograafiline leksikon]]|vaadatud=23. detsembril 2013}}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.esbl.ee/biograafia/Juho_Matsalu Biograafia] [[ESBL]]-is {{JÄRJESTA:Matsalu, Juho}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1987]] 35lpe4xnfu54x2tq4m8mq0uxogrvp24 0 359802 7231850 7231062 2026-09-10T20:45:15Z Raamaturott 56450 /* Jaanuar */ 7231850 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1999]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1999}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gianluca Scamacca]], itaalia jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija * 3. jaanuar – [[Amaia Romero]], Hispaania laulja *[[4. jaanuar]] – [[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *4. jaanuar – [[Jan-Niklas Beste]], Saksamaa jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Berkin Elvan]], türgi kooliõpilane, politseivägivalla ohver * 5. jaanuar – [[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja * 5. jaanuar – [[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Carlos Augusto]], Brasiilia jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja * 8. jaanuar – [[Agnes Kolga]], eesti kirjanik *[[9. jaanuar]] – [[Gedson Fernandes]], Portugali jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur * 10. jaanuar – [[Mason Mount]], Inglismaa jalgpallur *[[11. jaanuar]] – [[Christian Nodal]], Mehhiko laulja ja laulukirjutaja *[[12. jaanuar]] – [[Alassana Jatta]], Gambia jalgpallur * 12. jaanuar – [[Tyler Roberts]], Walesi jalgpallur * 12. jaanuar – [[Torbjørn Heggem]], Norra jalgpallur *[[13. jaanuar]] – [[José Enamorado]], Colombia jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Declan Rice]], Inglismaa jalgpallur * 14. jaanuar – [[Emerson Royal]], Brasiilia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur * 15. jaanuar – [[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[19. jaanuar]] – [[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[Tymoteusz Puchacz]], Poola jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur * 24. jaanuar – [[Dylan Samberg]], USA jäähokimängija * [[26. jaanuar]] – [[İsmail Yüksek]], Türgi jalgpallur * [[29. jaanuar]] – [[Madison Bailey]], USA näitleja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Fran Beltrán]], hispaania jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Jaka Bijol]], Sloveenia jalgpallur * 5. veebruar – [[Arthur Chatto]], Daniel Chatto ja Leedi Sarah Chatto poeg *[[7. veebruar]] – [[Jonas Wind]], Taani jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Tajon Buchanan]], Kanada jalgpallur * 8. veebruar – [[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja *[[9. veebruar]] – [[Anna Roberta]], eesti balletitantsija *[[10. veebruar]] – [[Alexia Hilbertidou]], Uus-Meremaa naisõiguslane ja ühiskondlik aktivist *[[11. veebruar]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja * 11. veebruar – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur *[[12. veebruar]] – [[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur * 12. veebruar – [[Alina Šuhh]], ukraina kergejõustiklane *[[14. veebruar]] – [[Tyler Adams]], USA jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Juni Arnekleiv]], norra laskesuusataja * 17. veebruar – [[Kristjan Čeh]], Sloveenia kettaheitja *[[19. veebruar]] – [[Desiree Mumm]], eesti laulja, sisulooja ja näitleja *[[25. veebruar]] – [[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur * 25. veebruar – [[Gianluigi Donnarumma]], itaalia jalgpallur * 25. veebruar – [[Mark McKenzie]], USA jalgpallur * 25. veebruar – [[Matvei Safonov]], Venemaa jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Adolfo Gaich]], Argentina jalgpallur * 26. veebruar – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Markus Poom]], eesti jalgpallur * 27. veebruar – [[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Luka Dončić]], Sloveenia korvpallur ==Märts== *[[4. märts]] – [[Dara O'Shea]], Iirimaa jalgpallur *4. märts – [[Felix Horn Myhre]], Norra jalgpallur *5. märts – [[Madison Beer]], USA laulja *[[6. märts]] – [[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur *[[7. märts]] – [[Ronald Araújo]], Uruguay jalgpallur * 7. märts – [[Deniss Smirnovs]], läti jäähokimängija *[[9. märts]] – [[Ukko-Pekka Luukkonen]], soome jäähokimängija * 9. märts – [[Fuka Nagano]], jaapani jalgpallur *9. märts – [[Carlos Cuesta]], Colombia jalgpallur *[[10. märts]] – [[Abdel Abqar]], Maroko jalgpallur *[[11. märts]] – [[Inger Fridolin]], eesti laulja *[[12. märts]] – [[José Cifuentes]], Ecuadori jalgpallur *[[14. märts]] – [[Olivia Dean]], Suurbritannia laulja *[[15. märts]] – [[Märt Rosenthal]], eesti korvpallur *[[16. märts]] – [[Ivana Maria Furtado]], India maletaja *[[17. märts]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja *[[18. märts]] – [[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur *[[19. märts]] – [[Marko Lipp]], Eesti jalgpallur * 19. märts – [[Jessica Schilder]], hollandi kuulitõukaja *[[22. märts]] – [[Oliver Christensen]], taani jalgpallur * 22. märts – [[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur *[[25. märts]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja * 25. märts – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[26. märts]] – [[Anel Ahmedhodžić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[27. märts]] – [[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[28. märts]] – [[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja *[[29. märts]] – [[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur *[[31. märts]] – [[Mihkel Känd]], eesti muusikalinäitleja ja kultuurikorraldaja * 31. märts – [[Powfu]], Kanada laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusik * 31. märts – [[Sander Raieste]], eesti korvpallur * 31. märts – [[Jonas Røndbjerg]], taani jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[2. aprill]] – [[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja *[[3. aprill]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur * 3. aprill – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane *[[7. aprill]] – [[Jakub Moder]], poola jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Jennifer Cohen]], Eesti laulja *[[9. aprill]] – [[Lil Nas X]], USA räppar *[[12. aprill]] – [[Karel-Sander Kljuzin]], eesti kergejõustiklane ja orienteeruja * 12. aprill – [[Erik Naissaar]], eesti sporditegelane *[[13. aprill]] – [[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur * 13. aprill – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik * 13. aprill – [[András Schäfer]], ungari jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Anita Simoncini]], San Marino laulja *[[17. aprill]] – [[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Lilian Odira]], Keenia jooksja *[[20. aprill]] – [[Carly Rose Sonenclar]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[22. aprill]] – [[Albert Hurt]], eesti võrkpallur * 22. aprill – [[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Olimpiu Moruțan]], rumeenia jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Gabriel Gudmundsson]], rootsi jalgpallur *[[30. aprill]] – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 30. aprill – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Imran Louza]], Maroko jalgpallur *[[3. mai]] – [[Ella Langley]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik * 3. mai – [[Santiago Sosa]], Argentina jalgpallur * 3. mai – [[Djamel Sedjati]], Alžeeria jooksja *[[4. mai]] – [[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur *[[5. mai]] – [[Justin Kluivert]], Hollandi jalgpallur * 5. mai – [[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija * 5. mai – [[Josh Norris]], USA jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Cody Gakpo]], Hollandi jalgpallur *[[10. mai]] – [[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur *[[11. mai]] – [[Sabrina Carpenter]], USA laulja, näitleja *[[12. mai]] – [[Hiroki Ito]], jaapani jalgpallur *[[14. mai]] – [[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja *[[17. mai]] – [[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur *[[18. mai]] – [[Laura Omloop]], Belgia laulja * 18. mai – [[Rinel Pius]], eesti ujuja ja näitleja *[[19. mai]] – [[Aleksandr Terentjev]], Venemaa murdmaasuusataja *[[20. mai]] – [[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja *[[22. mai]] – [[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur *[[23. mai]] – [[James Charles]], USA juutuuber * 23. mai – [[Matthias Tass]], eesti korvpallur *[[24. mai]] – [[Laura Kiviselg]], eesti noorsootöötaja ja poliitik *[[25. mai]] – [[Ibrahima Konaté]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. mai – [[Kristian Kullamäe]], eesti korvpallur *25. mai – [[Terem Moffi]], Nigeeria jalgpallur *[[27. mai]] – [[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Lily-Rose Depp]], USA näitleja, laulja *[[28. mai]] – [[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur * 28. mai – [[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur * 28. mai – [[Cameron Boyce]], USA näitleja *[[29. mai]] – [[Vitali Mõkolenko]], Ukraina jalgpallur *[[30. mai]] – [[Eddie Nketiah]], Inglismaa jalgpallur * 30. mai – [[Zhou Guanyu]], hiina vormelisõitja *[[31. mai]] – [[Michal Sadílek]], tšehhi jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija *[[4. juuni]] – [[Valtteri Puustinen]], soome jäähokimängija *4. juuni – [[Aryan Tari]], iraani päritolu Norra maletaja *[[7. juuni]] – [[Camryn Rogers]], Kanada vasaraheitja *[[9. juuni]] – [[Sasha Chmelevski]], USA jäähokimängija *[[10. juuni]] – [[Blanche]], Belgia laulja ja laulukirjutaja * 10. juuni – [[Rafael Leão]], Portugali jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Kai Havertz]], Saksamaa jalgpallur * 11. juuni – [[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur * 13. juuni – [[Maddison-Lee Wesche]], Uus-Meremaa kuulitõukaja *[[16. juuni]] – [[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane *[[17. juuni]] – [[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Johan-Olav Botn]], norra laskesuusataja * 18. juuni – [[Marcus Forss]], soome jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur * 24. juuni – [[Mads Roerslev]], taani jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Markéta Vondroušová]], tšehhi tennisist ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Charles Armstrong-Jones]], Linely vikondi David Armstrong-Jonesi ja Linely vikontessi Serena Armstrong-Jonesi poeg *1. juuli – [[Kanya Fujimoto]], Jaapani jalgpallur *[[2. juuli]] – [[Robert Thomas (jäähokimängija)| Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija * 2. juuli – [[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Kregor Zirk]], eesti ujuja *[[4. juuli]] – [[Anna Lotta Jõgeva]], eesti mäesuusataja *[[5. juuli]] – [[Trevoh Chalobah]], Inglismaa jalgpallur * 5. juuli – [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], eesti jalgpallur *[[6. juuli]] – [[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[7. juuli]] – [[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. juuli]] – [[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik * 8. juuli – [[Erik Sorga]], eesti jalgpallur *8. juuli – [[Sergi Cardona]], Hispaania jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja * 10. juuli – [[Sikou Niakaté]], Mali jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija *[[19. juuli]] – [[Lisell Jäätma]], eesti vibulaskur *[[21. juuli]] – [[Hanna Jaanovits]], eesti näitleja *[[24. juuli]] – [[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Joey King]], USA näitleja ==August== *[[1. august]] – [[Christoph Baumgartner]], Austria jalgpallur *[[2. august]] – [[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane *[[3. august]] – [[Brahim Díaz]], Maroko jalgpallur *[[7. august]] – [[Bryan Mbeumo]], Kameruni jalgpallur * 7. august – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[8. august]] – [[Johanna Kristina Artjušin]], Eesti laulja-laulukirjutaja *[[9. august]] – [[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja *9. august – [[Alexsandro]], Brasiilia jalgpallur *[[10. august]] – [[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur * 10. august – [[Frida Karlsson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. august – [[Ja Morant]], USA korvpallur * 10. august – [[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[11. august]] – [[Jasmin Selberg]], Eesti-Saksamaa modell *[[12. august]] – [[Rodrigo Zalazar]], Uruguay jalgpallur *[[12. august]] – [[Matthijs de Ligt]], hollandi jalgpallur *[[16. august]] – [[Michaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur * 16. august – [[Gabriel Vilardi]], Kanada jäähokimängija *[[17. august]] – [[Ismail Jakobs]], Senegali jalgpallur * 17. august – [[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur * 17. august – [[Isaac Nader]], Portugali jooksja *[[19. august]] – [[Florentino Luís]], Portugali jalgpallur * 19. august – [[Enrico Veensalu]], eesti jalgpallur *[[20. august]] – [[Evan Ndicka]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 20. august – [[Joe Willock]], Inglismaa jalgpallur *[[28. august]] – [[Nikolai (Taani prints)|Nikolai]], Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg *[[29. august]] – [[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja * 29. august – [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur *[[30. august]] – [[Martin Himma]], eesti murdmaasuusataja *[[31. august]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur ==September== *[[1. september]] – [[Tuğba Danışmaz]], Türgi kergejõustiklane *[[2. september]] – [[Rich Brian]], Indoneesia räppar ja koomik *[[5. september]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane * 5. september – [[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija *[[7. september]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja * 7. september – [[Franz Malmsten juunior]], eesti näitleja *[[10. september]] – [[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur * 10. september – [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[13. september]] – [[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur * 13. september – [[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[16. september]] – [[Robert Shwartzman]], Venemaa võidusõitja * 16. september – [[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[17. september]] – [[Julia van Bergen]], Hollandi laulja *[[19. september]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur *[[20. september]] – [[Jeong Woo-yeong]], Lõuna-Korea jalgpallur * 20. september – [[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent *[[21. september]] – [[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur *[[22. september]] – [[Davide Frattesi]], itaalia jalgpallur *[[24. september]] – [[Elif Elmas]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[25. september]] – [[Vladislav Kreida]], Eesti jalgpallur *[[27. september]] – [[Liam Millar]], Kanada jalgpallur ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija * 6. oktoober – [[Niko Kari]], Soome võidusõitja * 6. oktoober – [[Conrad Mölder]], Eesti jäähokimängija *6. oktoober – [[Evanilson]], Brasiilia jalgpallur *[[7. oktoober]] – [[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Philipp Kurashev]], Šveitsi-Vene jäähokimängija *[[14. oktoober]] – [[Quinn Hughes]], USA jäähokimängija * 14. oktoober – [[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija * 14. oktoober – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur *[[20. oktoober]] – [[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija * 20. oktoober – [[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja *[[22. oktoober]] – [[Mai Narva]], eesti maletaja * 22. oktoober – [[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Vanja Drkušić]], Sloveenia jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur *[[9. november]] – [[Laura Unuk]], Sloveenia maletaja *[[10. november]] – [[Armand Duplantis]], Rootsi teivashüppaja * 10. november – [[João Félix]], portugali jalgpallur * 10. november – [[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja *[[13. november]] – [[Lando Norris]], inglise vormelisõitja *[[17. november]] – [[Jorge Cuenca]], Hispaania jalgpallur *[[21. november]] – [[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja *[[22. november]] – [[Dwight McNeil]], Inglismaa jalgpallur *[[23. november]] – [[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[25. november]] – [[Dinis (Porto hertsog)|Dinis]], Bragança hertsogi Duarte ja hertsoginna Isabeli noorem poeg *[[27. november]] – [[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[28. november]] – [[Hinata Miyazawa]], jaapani jalgpallur *[[29. november]] – [[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Nico Schlotterbeck]], Saksamaa jalgpallur *[[2. detsember]] – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja *[[3. detsember]] – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Halil Dervişoğlu]], Türgi jalgpallur * 8. detsember – [[Reece James]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Céline Dept]], Belgia sisulooja *[[10. detsember]] – [[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur * 10. detsember – [[Yasmyn]], eesti laulja *[[12. detsember]] – [[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. detsember]] – [[Shalisa van der Laan]], Hollandi laulja *[[22. detsember]] – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane * 22. detsember – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja *[[29. detsember]] – [[Francisco Trincão]], portugali jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur * 31. detsember – [[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja ozv4mzn86n8onzxdi001qs09cxgo7w6 7231853 7231850 2026-09-10T20:46:28Z Raamaturott 56450 /* August */ 7231853 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1999]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1999}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gianluca Scamacca]], itaalia jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija * 3. jaanuar – [[Amaia Romero]], Hispaania laulja *[[4. jaanuar]] – [[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *4. jaanuar – [[Jan-Niklas Beste]], Saksamaa jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Berkin Elvan]], türgi kooliõpilane, politseivägivalla ohver * 5. jaanuar – [[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja * 5. jaanuar – [[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Carlos Augusto]], Brasiilia jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja * 8. jaanuar – [[Agnes Kolga]], eesti kirjanik *[[9. jaanuar]] – [[Gedson Fernandes]], Portugali jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur * 10. jaanuar – [[Mason Mount]], Inglismaa jalgpallur *[[11. jaanuar]] – [[Christian Nodal]], Mehhiko laulja ja laulukirjutaja *[[12. jaanuar]] – [[Alassana Jatta]], Gambia jalgpallur * 12. jaanuar – [[Tyler Roberts]], Walesi jalgpallur * 12. jaanuar – [[Torbjørn Heggem]], Norra jalgpallur *[[13. jaanuar]] – [[José Enamorado]], Colombia jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Declan Rice]], Inglismaa jalgpallur * 14. jaanuar – [[Emerson Royal]], Brasiilia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur * 15. jaanuar – [[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[19. jaanuar]] – [[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[Tymoteusz Puchacz]], Poola jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur * 24. jaanuar – [[Dylan Samberg]], USA jäähokimängija * [[26. jaanuar]] – [[İsmail Yüksek]], Türgi jalgpallur * [[29. jaanuar]] – [[Madison Bailey]], USA näitleja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Fran Beltrán]], hispaania jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Jaka Bijol]], Sloveenia jalgpallur * 5. veebruar – [[Arthur Chatto]], Daniel Chatto ja Leedi Sarah Chatto poeg *[[7. veebruar]] – [[Jonas Wind]], Taani jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Tajon Buchanan]], Kanada jalgpallur * 8. veebruar – [[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja *[[9. veebruar]] – [[Anna Roberta]], eesti balletitantsija *[[10. veebruar]] – [[Alexia Hilbertidou]], Uus-Meremaa naisõiguslane ja ühiskondlik aktivist *[[11. veebruar]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja * 11. veebruar – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur *[[12. veebruar]] – [[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur * 12. veebruar – [[Alina Šuhh]], ukraina kergejõustiklane *[[14. veebruar]] – [[Tyler Adams]], USA jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Juni Arnekleiv]], norra laskesuusataja * 17. veebruar – [[Kristjan Čeh]], Sloveenia kettaheitja *[[19. veebruar]] – [[Desiree Mumm]], eesti laulja, sisulooja ja näitleja *[[25. veebruar]] – [[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur * 25. veebruar – [[Gianluigi Donnarumma]], itaalia jalgpallur * 25. veebruar – [[Mark McKenzie]], USA jalgpallur * 25. veebruar – [[Matvei Safonov]], Venemaa jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Adolfo Gaich]], Argentina jalgpallur * 26. veebruar – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Markus Poom]], eesti jalgpallur * 27. veebruar – [[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Luka Dončić]], Sloveenia korvpallur ==Märts== *[[4. märts]] – [[Dara O'Shea]], Iirimaa jalgpallur *4. märts – [[Felix Horn Myhre]], Norra jalgpallur *5. märts – [[Madison Beer]], USA laulja *[[6. märts]] – [[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur *[[7. märts]] – [[Ronald Araújo]], Uruguay jalgpallur * 7. märts – [[Deniss Smirnovs]], läti jäähokimängija *[[9. märts]] – [[Ukko-Pekka Luukkonen]], soome jäähokimängija * 9. märts – [[Fuka Nagano]], jaapani jalgpallur *9. märts – [[Carlos Cuesta]], Colombia jalgpallur *[[10. märts]] – [[Abdel Abqar]], Maroko jalgpallur *[[11. märts]] – [[Inger Fridolin]], eesti laulja *[[12. märts]] – [[José Cifuentes]], Ecuadori jalgpallur *[[14. märts]] – [[Olivia Dean]], Suurbritannia laulja *[[15. märts]] – [[Märt Rosenthal]], eesti korvpallur *[[16. märts]] – [[Ivana Maria Furtado]], India maletaja *[[17. märts]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja *[[18. märts]] – [[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur *[[19. märts]] – [[Marko Lipp]], Eesti jalgpallur * 19. märts – [[Jessica Schilder]], hollandi kuulitõukaja *[[22. märts]] – [[Oliver Christensen]], taani jalgpallur * 22. märts – [[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur *[[25. märts]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja * 25. märts – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[26. märts]] – [[Anel Ahmedhodžić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[27. märts]] – [[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[28. märts]] – [[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja *[[29. märts]] – [[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur *[[31. märts]] – [[Mihkel Känd]], eesti muusikalinäitleja ja kultuurikorraldaja * 31. märts – [[Powfu]], Kanada laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusik * 31. märts – [[Sander Raieste]], eesti korvpallur * 31. märts – [[Jonas Røndbjerg]], taani jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[2. aprill]] – [[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja *[[3. aprill]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur * 3. aprill – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane *[[7. aprill]] – [[Jakub Moder]], poola jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Jennifer Cohen]], Eesti laulja *[[9. aprill]] – [[Lil Nas X]], USA räppar *[[12. aprill]] – [[Karel-Sander Kljuzin]], eesti kergejõustiklane ja orienteeruja * 12. aprill – [[Erik Naissaar]], eesti sporditegelane *[[13. aprill]] – [[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur * 13. aprill – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik * 13. aprill – [[András Schäfer]], ungari jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Anita Simoncini]], San Marino laulja *[[17. aprill]] – [[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Lilian Odira]], Keenia jooksja *[[20. aprill]] – [[Carly Rose Sonenclar]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[22. aprill]] – [[Albert Hurt]], eesti võrkpallur * 22. aprill – [[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Olimpiu Moruțan]], rumeenia jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Gabriel Gudmundsson]], rootsi jalgpallur *[[30. aprill]] – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 30. aprill – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Imran Louza]], Maroko jalgpallur *[[3. mai]] – [[Ella Langley]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik * 3. mai – [[Santiago Sosa]], Argentina jalgpallur * 3. mai – [[Djamel Sedjati]], Alžeeria jooksja *[[4. mai]] – [[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur *[[5. mai]] – [[Justin Kluivert]], Hollandi jalgpallur * 5. mai – [[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija * 5. mai – [[Josh Norris]], USA jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Cody Gakpo]], Hollandi jalgpallur *[[10. mai]] – [[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur *[[11. mai]] – [[Sabrina Carpenter]], USA laulja, näitleja *[[12. mai]] – [[Hiroki Ito]], jaapani jalgpallur *[[14. mai]] – [[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja *[[17. mai]] – [[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur *[[18. mai]] – [[Laura Omloop]], Belgia laulja * 18. mai – [[Rinel Pius]], eesti ujuja ja näitleja *[[19. mai]] – [[Aleksandr Terentjev]], Venemaa murdmaasuusataja *[[20. mai]] – [[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja *[[22. mai]] – [[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur *[[23. mai]] – [[James Charles]], USA juutuuber * 23. mai – [[Matthias Tass]], eesti korvpallur *[[24. mai]] – [[Laura Kiviselg]], eesti noorsootöötaja ja poliitik *[[25. mai]] – [[Ibrahima Konaté]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. mai – [[Kristian Kullamäe]], eesti korvpallur *25. mai – [[Terem Moffi]], Nigeeria jalgpallur *[[27. mai]] – [[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Lily-Rose Depp]], USA näitleja, laulja *[[28. mai]] – [[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur * 28. mai – [[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur * 28. mai – [[Cameron Boyce]], USA näitleja *[[29. mai]] – [[Vitali Mõkolenko]], Ukraina jalgpallur *[[30. mai]] – [[Eddie Nketiah]], Inglismaa jalgpallur * 30. mai – [[Zhou Guanyu]], hiina vormelisõitja *[[31. mai]] – [[Michal Sadílek]], tšehhi jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija *[[4. juuni]] – [[Valtteri Puustinen]], soome jäähokimängija *4. juuni – [[Aryan Tari]], iraani päritolu Norra maletaja *[[7. juuni]] – [[Camryn Rogers]], Kanada vasaraheitja *[[9. juuni]] – [[Sasha Chmelevski]], USA jäähokimängija *[[10. juuni]] – [[Blanche]], Belgia laulja ja laulukirjutaja * 10. juuni – [[Rafael Leão]], Portugali jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Kai Havertz]], Saksamaa jalgpallur * 11. juuni – [[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur * 13. juuni – [[Maddison-Lee Wesche]], Uus-Meremaa kuulitõukaja *[[16. juuni]] – [[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane *[[17. juuni]] – [[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Johan-Olav Botn]], norra laskesuusataja * 18. juuni – [[Marcus Forss]], soome jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur * 24. juuni – [[Mads Roerslev]], taani jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Markéta Vondroušová]], tšehhi tennisist ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Charles Armstrong-Jones]], Linely vikondi David Armstrong-Jonesi ja Linely vikontessi Serena Armstrong-Jonesi poeg *1. juuli – [[Kanya Fujimoto]], Jaapani jalgpallur *[[2. juuli]] – [[Robert Thomas (jäähokimängija)| Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija * 2. juuli – [[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Kregor Zirk]], eesti ujuja *[[4. juuli]] – [[Anna Lotta Jõgeva]], eesti mäesuusataja *[[5. juuli]] – [[Trevoh Chalobah]], Inglismaa jalgpallur * 5. juuli – [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], eesti jalgpallur *[[6. juuli]] – [[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[7. juuli]] – [[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. juuli]] – [[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik * 8. juuli – [[Erik Sorga]], eesti jalgpallur *8. juuli – [[Sergi Cardona]], Hispaania jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja * 10. juuli – [[Sikou Niakaté]], Mali jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija *[[19. juuli]] – [[Lisell Jäätma]], eesti vibulaskur *[[21. juuli]] – [[Hanna Jaanovits]], eesti näitleja *[[24. juuli]] – [[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Joey King]], USA näitleja ==August== *[[1. august]] – [[Christoph Baumgartner]], Austria jalgpallur *[[2. august]] – [[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane *[[3. august]] – [[Brahim Díaz]], Maroko jalgpallur *[[7. august]] – [[Bryan Mbeumo]], Kameruni jalgpallur * 7. august – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[8. august]] – [[Johanna Kristina Artjušin]], Eesti laulja-laulukirjutaja *[[9. august]] – [[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja *9. august – [[Alexsandro]], Brasiilia jalgpallur *[[10. august]] – [[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur * 10. august – [[Frida Karlsson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. august – [[Ja Morant]], USA korvpallur * 10. august – [[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[11. august]] – [[Jasmin Selberg]], Eesti-Saksamaa modell *[[12. august]] – [[Rodrigo Zalazar]], Uruguay jalgpallur *[[12. august]] – [[Matthijs de Ligt]], hollandi jalgpallur *[[16. august]] – [[Michaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur * 16. august – [[Gabriel Vilardi]], Kanada jäähokimängija *[[17. august]] – [[Ismail Jakobs]], Senegali jalgpallur * 17. august – [[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur * 17. august – [[Isaac Nader]], Portugali jooksja *[[19. august]] – [[Florentino Luís]], Portugali jalgpallur * 19. august – [[Enrico Veensalu]], eesti jalgpallur *[[20. august]] – [[Evan Ndicka]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 20. august – [[Joe Willock]], Inglismaa jalgpallur * [[27. august]] – [[Mile Svilar]], Belgia-Serbia jalgpallur *[[28. august]] – [[Nikolai (Taani prints)|Nikolai]], Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg *[[29. august]] – [[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja * 29. august – [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur *[[30. august]] – [[Martin Himma]], eesti murdmaasuusataja *[[31. august]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur ==September== *[[1. september]] – [[Tuğba Danışmaz]], Türgi kergejõustiklane *[[2. september]] – [[Rich Brian]], Indoneesia räppar ja koomik *[[5. september]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane * 5. september – [[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija *[[7. september]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja * 7. september – [[Franz Malmsten juunior]], eesti näitleja *[[10. september]] – [[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur * 10. september – [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[13. september]] – [[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur * 13. september – [[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[16. september]] – [[Robert Shwartzman]], Venemaa võidusõitja * 16. september – [[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[17. september]] – [[Julia van Bergen]], Hollandi laulja *[[19. september]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur *[[20. september]] – [[Jeong Woo-yeong]], Lõuna-Korea jalgpallur * 20. september – [[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent *[[21. september]] – [[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur *[[22. september]] – [[Davide Frattesi]], itaalia jalgpallur *[[24. september]] – [[Elif Elmas]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[25. september]] – [[Vladislav Kreida]], Eesti jalgpallur *[[27. september]] – [[Liam Millar]], Kanada jalgpallur ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija * 6. oktoober – [[Niko Kari]], Soome võidusõitja * 6. oktoober – [[Conrad Mölder]], Eesti jäähokimängija *6. oktoober – [[Evanilson]], Brasiilia jalgpallur *[[7. oktoober]] – [[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Philipp Kurashev]], Šveitsi-Vene jäähokimängija *[[14. oktoober]] – [[Quinn Hughes]], USA jäähokimängija * 14. oktoober – [[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija * 14. oktoober – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur *[[20. oktoober]] – [[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija * 20. oktoober – [[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja *[[22. oktoober]] – [[Mai Narva]], eesti maletaja * 22. oktoober – [[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Vanja Drkušić]], Sloveenia jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur *[[9. november]] – [[Laura Unuk]], Sloveenia maletaja *[[10. november]] – [[Armand Duplantis]], Rootsi teivashüppaja * 10. november – [[João Félix]], portugali jalgpallur * 10. november – [[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja *[[13. november]] – [[Lando Norris]], inglise vormelisõitja *[[17. november]] – [[Jorge Cuenca]], Hispaania jalgpallur *[[21. november]] – [[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja *[[22. november]] – [[Dwight McNeil]], Inglismaa jalgpallur *[[23. november]] – [[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[25. november]] – [[Dinis (Porto hertsog)|Dinis]], Bragança hertsogi Duarte ja hertsoginna Isabeli noorem poeg *[[27. november]] – [[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[28. november]] – [[Hinata Miyazawa]], jaapani jalgpallur *[[29. november]] – [[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Nico Schlotterbeck]], Saksamaa jalgpallur *[[2. detsember]] – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja *[[3. detsember]] – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Halil Dervişoğlu]], Türgi jalgpallur * 8. detsember – [[Reece James]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Céline Dept]], Belgia sisulooja *[[10. detsember]] – [[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur * 10. detsember – [[Yasmyn]], eesti laulja *[[12. detsember]] – [[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. detsember]] – [[Shalisa van der Laan]], Hollandi laulja *[[22. detsember]] – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane * 22. detsember – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja *[[29. detsember]] – [[Francisco Trincão]], portugali jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur * 31. detsember – [[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja 5fqx224njkskl5wd3a6ua3ordp9hwrx 7231896 7231853 2026-09-10T21:09:34Z Raamaturott 56450 /* August */ 7231896 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1999]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1999}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gianluca Scamacca]], itaalia jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija * 3. jaanuar – [[Amaia Romero]], Hispaania laulja *[[4. jaanuar]] – [[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *4. jaanuar – [[Jan-Niklas Beste]], Saksamaa jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Berkin Elvan]], türgi kooliõpilane, politseivägivalla ohver * 5. jaanuar – [[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja * 5. jaanuar – [[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Carlos Augusto]], Brasiilia jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja * 8. jaanuar – [[Agnes Kolga]], eesti kirjanik *[[9. jaanuar]] – [[Gedson Fernandes]], Portugali jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur * 10. jaanuar – [[Mason Mount]], Inglismaa jalgpallur *[[11. jaanuar]] – [[Christian Nodal]], Mehhiko laulja ja laulukirjutaja *[[12. jaanuar]] – [[Alassana Jatta]], Gambia jalgpallur * 12. jaanuar – [[Tyler Roberts]], Walesi jalgpallur * 12. jaanuar – [[Torbjørn Heggem]], Norra jalgpallur *[[13. jaanuar]] – [[José Enamorado]], Colombia jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Declan Rice]], Inglismaa jalgpallur * 14. jaanuar – [[Emerson Royal]], Brasiilia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur * 15. jaanuar – [[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[19. jaanuar]] – [[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[Tymoteusz Puchacz]], Poola jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur * 24. jaanuar – [[Dylan Samberg]], USA jäähokimängija * [[26. jaanuar]] – [[İsmail Yüksek]], Türgi jalgpallur * [[29. jaanuar]] – [[Madison Bailey]], USA näitleja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Fran Beltrán]], hispaania jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Jaka Bijol]], Sloveenia jalgpallur * 5. veebruar – [[Arthur Chatto]], Daniel Chatto ja Leedi Sarah Chatto poeg *[[7. veebruar]] – [[Jonas Wind]], Taani jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Tajon Buchanan]], Kanada jalgpallur * 8. veebruar – [[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja *[[9. veebruar]] – [[Anna Roberta]], eesti balletitantsija *[[10. veebruar]] – [[Alexia Hilbertidou]], Uus-Meremaa naisõiguslane ja ühiskondlik aktivist *[[11. veebruar]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja * 11. veebruar – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur *[[12. veebruar]] – [[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur * 12. veebruar – [[Alina Šuhh]], ukraina kergejõustiklane *[[14. veebruar]] – [[Tyler Adams]], USA jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Juni Arnekleiv]], norra laskesuusataja * 17. veebruar – [[Kristjan Čeh]], Sloveenia kettaheitja *[[19. veebruar]] – [[Desiree Mumm]], eesti laulja, sisulooja ja näitleja *[[25. veebruar]] – [[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur * 25. veebruar – [[Gianluigi Donnarumma]], itaalia jalgpallur * 25. veebruar – [[Mark McKenzie]], USA jalgpallur * 25. veebruar – [[Matvei Safonov]], Venemaa jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Adolfo Gaich]], Argentina jalgpallur * 26. veebruar – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Markus Poom]], eesti jalgpallur * 27. veebruar – [[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Luka Dončić]], Sloveenia korvpallur ==Märts== *[[4. märts]] – [[Dara O'Shea]], Iirimaa jalgpallur *4. märts – [[Felix Horn Myhre]], Norra jalgpallur *5. märts – [[Madison Beer]], USA laulja *[[6. märts]] – [[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur *[[7. märts]] – [[Ronald Araújo]], Uruguay jalgpallur * 7. märts – [[Deniss Smirnovs]], läti jäähokimängija *[[9. märts]] – [[Ukko-Pekka Luukkonen]], soome jäähokimängija * 9. märts – [[Fuka Nagano]], jaapani jalgpallur *9. märts – [[Carlos Cuesta]], Colombia jalgpallur *[[10. märts]] – [[Abdel Abqar]], Maroko jalgpallur *[[11. märts]] – [[Inger Fridolin]], eesti laulja *[[12. märts]] – [[José Cifuentes]], Ecuadori jalgpallur *[[14. märts]] – [[Olivia Dean]], Suurbritannia laulja *[[15. märts]] – [[Märt Rosenthal]], eesti korvpallur *[[16. märts]] – [[Ivana Maria Furtado]], India maletaja *[[17. märts]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja *[[18. märts]] – [[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur *[[19. märts]] – [[Marko Lipp]], Eesti jalgpallur * 19. märts – [[Jessica Schilder]], hollandi kuulitõukaja *[[22. märts]] – [[Oliver Christensen]], taani jalgpallur * 22. märts – [[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur *[[25. märts]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja * 25. märts – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[26. märts]] – [[Anel Ahmedhodžić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[27. märts]] – [[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[28. märts]] – [[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja *[[29. märts]] – [[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur *[[31. märts]] – [[Mihkel Känd]], eesti muusikalinäitleja ja kultuurikorraldaja * 31. märts – [[Powfu]], Kanada laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusik * 31. märts – [[Sander Raieste]], eesti korvpallur * 31. märts – [[Jonas Røndbjerg]], taani jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[2. aprill]] – [[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja *[[3. aprill]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur * 3. aprill – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane *[[7. aprill]] – [[Jakub Moder]], poola jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Jennifer Cohen]], Eesti laulja *[[9. aprill]] – [[Lil Nas X]], USA räppar *[[12. aprill]] – [[Karel-Sander Kljuzin]], eesti kergejõustiklane ja orienteeruja * 12. aprill – [[Erik Naissaar]], eesti sporditegelane *[[13. aprill]] – [[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur * 13. aprill – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik * 13. aprill – [[András Schäfer]], ungari jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Anita Simoncini]], San Marino laulja *[[17. aprill]] – [[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Lilian Odira]], Keenia jooksja *[[20. aprill]] – [[Carly Rose Sonenclar]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[22. aprill]] – [[Albert Hurt]], eesti võrkpallur * 22. aprill – [[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Olimpiu Moruțan]], rumeenia jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Gabriel Gudmundsson]], rootsi jalgpallur *[[30. aprill]] – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 30. aprill – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Imran Louza]], Maroko jalgpallur *[[3. mai]] – [[Ella Langley]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik * 3. mai – [[Santiago Sosa]], Argentina jalgpallur * 3. mai – [[Djamel Sedjati]], Alžeeria jooksja *[[4. mai]] – [[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur *[[5. mai]] – [[Justin Kluivert]], Hollandi jalgpallur * 5. mai – [[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija * 5. mai – [[Josh Norris]], USA jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Cody Gakpo]], Hollandi jalgpallur *[[10. mai]] – [[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur *[[11. mai]] – [[Sabrina Carpenter]], USA laulja, näitleja *[[12. mai]] – [[Hiroki Ito]], jaapani jalgpallur *[[14. mai]] – [[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja *[[17. mai]] – [[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur *[[18. mai]] – [[Laura Omloop]], Belgia laulja * 18. mai – [[Rinel Pius]], eesti ujuja ja näitleja *[[19. mai]] – [[Aleksandr Terentjev]], Venemaa murdmaasuusataja *[[20. mai]] – [[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja *[[22. mai]] – [[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur *[[23. mai]] – [[James Charles]], USA juutuuber * 23. mai – [[Matthias Tass]], eesti korvpallur *[[24. mai]] – [[Laura Kiviselg]], eesti noorsootöötaja ja poliitik *[[25. mai]] – [[Ibrahima Konaté]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. mai – [[Kristian Kullamäe]], eesti korvpallur *25. mai – [[Terem Moffi]], Nigeeria jalgpallur *[[27. mai]] – [[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Lily-Rose Depp]], USA näitleja, laulja *[[28. mai]] – [[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur * 28. mai – [[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur * 28. mai – [[Cameron Boyce]], USA näitleja *[[29. mai]] – [[Vitali Mõkolenko]], Ukraina jalgpallur *[[30. mai]] – [[Eddie Nketiah]], Inglismaa jalgpallur * 30. mai – [[Zhou Guanyu]], hiina vormelisõitja *[[31. mai]] – [[Michal Sadílek]], tšehhi jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija *[[4. juuni]] – [[Valtteri Puustinen]], soome jäähokimängija *4. juuni – [[Aryan Tari]], iraani päritolu Norra maletaja *[[7. juuni]] – [[Camryn Rogers]], Kanada vasaraheitja *[[9. juuni]] – [[Sasha Chmelevski]], USA jäähokimängija *[[10. juuni]] – [[Blanche]], Belgia laulja ja laulukirjutaja * 10. juuni – [[Rafael Leão]], Portugali jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Kai Havertz]], Saksamaa jalgpallur * 11. juuni – [[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur * 13. juuni – [[Maddison-Lee Wesche]], Uus-Meremaa kuulitõukaja *[[16. juuni]] – [[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane *[[17. juuni]] – [[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Johan-Olav Botn]], norra laskesuusataja * 18. juuni – [[Marcus Forss]], soome jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur * 24. juuni – [[Mads Roerslev]], taani jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Markéta Vondroušová]], tšehhi tennisist ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Charles Armstrong-Jones]], Linely vikondi David Armstrong-Jonesi ja Linely vikontessi Serena Armstrong-Jonesi poeg *1. juuli – [[Kanya Fujimoto]], Jaapani jalgpallur *[[2. juuli]] – [[Robert Thomas (jäähokimängija)| Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija * 2. juuli – [[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Kregor Zirk]], eesti ujuja *[[4. juuli]] – [[Anna Lotta Jõgeva]], eesti mäesuusataja *[[5. juuli]] – [[Trevoh Chalobah]], Inglismaa jalgpallur * 5. juuli – [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], eesti jalgpallur *[[6. juuli]] – [[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[7. juuli]] – [[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. juuli]] – [[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik * 8. juuli – [[Erik Sorga]], eesti jalgpallur *8. juuli – [[Sergi Cardona]], Hispaania jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja * 10. juuli – [[Sikou Niakaté]], Mali jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija *[[19. juuli]] – [[Lisell Jäätma]], eesti vibulaskur *[[21. juuli]] – [[Hanna Jaanovits]], eesti näitleja *[[24. juuli]] – [[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Joey King]], USA näitleja ==August== *[[1. august]] – [[Christoph Baumgartner]], Austria jalgpallur *[[2. august]] – [[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane *2. august – [[Anastásios Douvíkas]], Kreeka jalgpallur *[[3. august]] – [[Brahim Díaz]], Maroko jalgpallur *[[7. august]] – [[Bryan Mbeumo]], Kameruni jalgpallur * 7. august – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[8. august]] – [[Johanna Kristina Artjušin]], Eesti laulja-laulukirjutaja *[[9. august]] – [[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja *9. august – [[Alexsandro]], Brasiilia jalgpallur *[[10. august]] – [[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur * 10. august – [[Frida Karlsson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. august – [[Ja Morant]], USA korvpallur * 10. august – [[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[11. august]] – [[Jasmin Selberg]], Eesti-Saksamaa modell *[[12. august]] – [[Rodrigo Zalazar]], Uruguay jalgpallur *[[12. august]] – [[Matthijs de Ligt]], hollandi jalgpallur *[[16. august]] – [[Michaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur * 16. august – [[Gabriel Vilardi]], Kanada jäähokimängija *[[17. august]] – [[Ismail Jakobs]], Senegali jalgpallur * 17. august – [[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur * 17. august – [[Isaac Nader]], Portugali jooksja *[[19. august]] – [[Florentino Luís]], Portugali jalgpallur * 19. august – [[Enrico Veensalu]], eesti jalgpallur *[[20. august]] – [[Evan Ndicka]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 20. august – [[Joe Willock]], Inglismaa jalgpallur * [[27. august]] – [[Mile Svilar]], Belgia-Serbia jalgpallur *[[28. august]] – [[Nikolai (Taani prints)|Nikolai]], Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg *[[29. august]] – [[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja * 29. august – [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur *[[30. august]] – [[Martin Himma]], eesti murdmaasuusataja *[[31. august]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur ==September== *[[1. september]] – [[Tuğba Danışmaz]], Türgi kergejõustiklane *[[2. september]] – [[Rich Brian]], Indoneesia räppar ja koomik *[[5. september]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane * 5. september – [[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija *[[7. september]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja * 7. september – [[Franz Malmsten juunior]], eesti näitleja *[[10. september]] – [[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur * 10. september – [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[13. september]] – [[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur * 13. september – [[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[16. september]] – [[Robert Shwartzman]], Venemaa võidusõitja * 16. september – [[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[17. september]] – [[Julia van Bergen]], Hollandi laulja *[[19. september]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur *[[20. september]] – [[Jeong Woo-yeong]], Lõuna-Korea jalgpallur * 20. september – [[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent *[[21. september]] – [[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur *[[22. september]] – [[Davide Frattesi]], itaalia jalgpallur *[[24. september]] – [[Elif Elmas]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[25. september]] – [[Vladislav Kreida]], Eesti jalgpallur *[[27. september]] – [[Liam Millar]], Kanada jalgpallur ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija * 6. oktoober – [[Niko Kari]], Soome võidusõitja * 6. oktoober – [[Conrad Mölder]], Eesti jäähokimängija *6. oktoober – [[Evanilson]], Brasiilia jalgpallur *[[7. oktoober]] – [[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Philipp Kurashev]], Šveitsi-Vene jäähokimängija *[[14. oktoober]] – [[Quinn Hughes]], USA jäähokimängija * 14. oktoober – [[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija * 14. oktoober – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur *[[20. oktoober]] – [[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija * 20. oktoober – [[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja *[[22. oktoober]] – [[Mai Narva]], eesti maletaja * 22. oktoober – [[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Vanja Drkušić]], Sloveenia jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur *[[9. november]] – [[Laura Unuk]], Sloveenia maletaja *[[10. november]] – [[Armand Duplantis]], Rootsi teivashüppaja * 10. november – [[João Félix]], portugali jalgpallur * 10. november – [[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja *[[13. november]] – [[Lando Norris]], inglise vormelisõitja *[[17. november]] – [[Jorge Cuenca]], Hispaania jalgpallur *[[21. november]] – [[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja *[[22. november]] – [[Dwight McNeil]], Inglismaa jalgpallur *[[23. november]] – [[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[25. november]] – [[Dinis (Porto hertsog)|Dinis]], Bragança hertsogi Duarte ja hertsoginna Isabeli noorem poeg *[[27. november]] – [[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[28. november]] – [[Hinata Miyazawa]], jaapani jalgpallur *[[29. november]] – [[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Nico Schlotterbeck]], Saksamaa jalgpallur *[[2. detsember]] – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja *[[3. detsember]] – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Halil Dervişoğlu]], Türgi jalgpallur * 8. detsember – [[Reece James]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Céline Dept]], Belgia sisulooja *[[10. detsember]] – [[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur * 10. detsember – [[Yasmyn]], eesti laulja *[[12. detsember]] – [[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. detsember]] – [[Shalisa van der Laan]], Hollandi laulja *[[22. detsember]] – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane * 22. detsember – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja *[[29. detsember]] – [[Francisco Trincão]], portugali jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur * 31. detsember – [[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja 0w24j6g2lehgbvwnvi9tou4h7zgs5kr 7231902 7231896 2026-09-10T21:12:01Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7231902 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1999]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1999}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gianluca Scamacca]], itaalia jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija * 3. jaanuar – [[Amaia Romero]], Hispaania laulja *[[4. jaanuar]] – [[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *4. jaanuar – [[Jan-Niklas Beste]], Saksamaa jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Berkin Elvan]], türgi kooliõpilane, politseivägivalla ohver * 5. jaanuar – [[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja * 5. jaanuar – [[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Carlos Augusto]], Brasiilia jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja * 8. jaanuar – [[Agnes Kolga]], eesti kirjanik *[[9. jaanuar]] – [[Gedson Fernandes]], Portugali jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur * 10. jaanuar – [[Mason Mount]], Inglismaa jalgpallur *[[11. jaanuar]] – [[Christian Nodal]], Mehhiko laulja ja laulukirjutaja *[[12. jaanuar]] – [[Alassana Jatta]], Gambia jalgpallur * 12. jaanuar – [[Tyler Roberts]], Walesi jalgpallur * 12. jaanuar – [[Torbjørn Heggem]], Norra jalgpallur *[[13. jaanuar]] – [[José Enamorado]], Colombia jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Declan Rice]], Inglismaa jalgpallur * 14. jaanuar – [[Emerson Royal]], Brasiilia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur * 15. jaanuar – [[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[19. jaanuar]] – [[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[Tymoteusz Puchacz]], Poola jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur * 24. jaanuar – [[Dylan Samberg]], USA jäähokimängija * [[26. jaanuar]] – [[İsmail Yüksek]], Türgi jalgpallur * [[29. jaanuar]] – [[Madison Bailey]], USA näitleja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Fran Beltrán]], hispaania jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Jaka Bijol]], Sloveenia jalgpallur * 5. veebruar – [[Arthur Chatto]], Daniel Chatto ja Leedi Sarah Chatto poeg *[[7. veebruar]] – [[Jonas Wind]], Taani jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Tajon Buchanan]], Kanada jalgpallur * 8. veebruar – [[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja *[[9. veebruar]] – [[Anna Roberta]], eesti balletitantsija *[[10. veebruar]] – [[Alexia Hilbertidou]], Uus-Meremaa naisõiguslane ja ühiskondlik aktivist *[[11. veebruar]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja * 11. veebruar – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur *[[12. veebruar]] – [[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur * 12. veebruar – [[Alina Šuhh]], ukraina kergejõustiklane *[[14. veebruar]] – [[Tyler Adams]], USA jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Juni Arnekleiv]], norra laskesuusataja * 17. veebruar – [[Kristjan Čeh]], Sloveenia kettaheitja *[[19. veebruar]] – [[Desiree Mumm]], eesti laulja, sisulooja ja näitleja *[[25. veebruar]] – [[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur * 25. veebruar – [[Gianluigi Donnarumma]], itaalia jalgpallur * 25. veebruar – [[Mark McKenzie]], USA jalgpallur * 25. veebruar – [[Matvei Safonov]], Venemaa jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Adolfo Gaich]], Argentina jalgpallur * 26. veebruar – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Markus Poom]], eesti jalgpallur * 27. veebruar – [[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Luka Dončić]], Sloveenia korvpallur ==Märts== *[[4. märts]] – [[Dara O'Shea]], Iirimaa jalgpallur *4. märts – [[Felix Horn Myhre]], Norra jalgpallur *[[5. märts]] – [[Armando Obispo]], Curaçao jalgpallur *5. märts – [[Madison Beer]], USA laulja *[[6. märts]] – [[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur *[[7. märts]] – [[Ronald Araújo]], Uruguay jalgpallur * 7. märts – [[Deniss Smirnovs]], läti jäähokimängija *[[9. märts]] – [[Ukko-Pekka Luukkonen]], soome jäähokimängija * 9. märts – [[Fuka Nagano]], jaapani jalgpallur *9. märts – [[Carlos Cuesta]], Colombia jalgpallur *[[10. märts]] – [[Abdel Abqar]], Maroko jalgpallur *[[11. märts]] – [[Inger Fridolin]], eesti laulja *[[12. märts]] – [[José Cifuentes]], Ecuadori jalgpallur *[[14. märts]] – [[Olivia Dean]], Suurbritannia laulja *[[15. märts]] – [[Märt Rosenthal]], eesti korvpallur *[[16. märts]] – [[Ivana Maria Furtado]], India maletaja *[[17. märts]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja *[[18. märts]] – [[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur *[[19. märts]] – [[Marko Lipp]], Eesti jalgpallur * 19. märts – [[Jessica Schilder]], hollandi kuulitõukaja *[[22. märts]] – [[Oliver Christensen]], taani jalgpallur * 22. märts – [[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur *[[25. märts]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja * 25. märts – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[26. märts]] – [[Anel Ahmedhodžić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[27. märts]] – [[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[28. märts]] – [[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja *[[29. märts]] – [[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur *[[31. märts]] – [[Mihkel Känd]], eesti muusikalinäitleja ja kultuurikorraldaja * 31. märts – [[Powfu]], Kanada laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusik * 31. märts – [[Sander Raieste]], eesti korvpallur * 31. märts – [[Jonas Røndbjerg]], taani jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[2. aprill]] – [[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja *[[3. aprill]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur * 3. aprill – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane *[[7. aprill]] – [[Jakub Moder]], poola jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Jennifer Cohen]], Eesti laulja *[[9. aprill]] – [[Lil Nas X]], USA räppar *[[12. aprill]] – [[Karel-Sander Kljuzin]], eesti kergejõustiklane ja orienteeruja * 12. aprill – [[Erik Naissaar]], eesti sporditegelane *[[13. aprill]] – [[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur * 13. aprill – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik * 13. aprill – [[András Schäfer]], ungari jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Anita Simoncini]], San Marino laulja *[[17. aprill]] – [[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Lilian Odira]], Keenia jooksja *[[20. aprill]] – [[Carly Rose Sonenclar]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[22. aprill]] – [[Albert Hurt]], eesti võrkpallur * 22. aprill – [[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Olimpiu Moruțan]], rumeenia jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Gabriel Gudmundsson]], rootsi jalgpallur *[[30. aprill]] – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 30. aprill – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Imran Louza]], Maroko jalgpallur *[[3. mai]] – [[Ella Langley]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik * 3. mai – [[Santiago Sosa]], Argentina jalgpallur * 3. mai – [[Djamel Sedjati]], Alžeeria jooksja *[[4. mai]] – [[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur *[[5. mai]] – [[Justin Kluivert]], Hollandi jalgpallur * 5. mai – [[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija * 5. mai – [[Josh Norris]], USA jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Cody Gakpo]], Hollandi jalgpallur *[[10. mai]] – [[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur *[[11. mai]] – [[Sabrina Carpenter]], USA laulja, näitleja *[[12. mai]] – [[Hiroki Ito]], jaapani jalgpallur *[[14. mai]] – [[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja *[[17. mai]] – [[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur *[[18. mai]] – [[Laura Omloop]], Belgia laulja * 18. mai – [[Rinel Pius]], eesti ujuja ja näitleja *[[19. mai]] – [[Aleksandr Terentjev]], Venemaa murdmaasuusataja *[[20. mai]] – [[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja *[[22. mai]] – [[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur *[[23. mai]] – [[James Charles]], USA juutuuber * 23. mai – [[Matthias Tass]], eesti korvpallur *[[24. mai]] – [[Laura Kiviselg]], eesti noorsootöötaja ja poliitik *[[25. mai]] – [[Ibrahima Konaté]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. mai – [[Kristian Kullamäe]], eesti korvpallur *25. mai – [[Terem Moffi]], Nigeeria jalgpallur *[[27. mai]] – [[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Lily-Rose Depp]], USA näitleja, laulja *[[28. mai]] – [[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur * 28. mai – [[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur * 28. mai – [[Cameron Boyce]], USA näitleja *[[29. mai]] – [[Vitali Mõkolenko]], Ukraina jalgpallur *[[30. mai]] – [[Eddie Nketiah]], Inglismaa jalgpallur * 30. mai – [[Zhou Guanyu]], hiina vormelisõitja *[[31. mai]] – [[Michal Sadílek]], tšehhi jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija *[[4. juuni]] – [[Valtteri Puustinen]], soome jäähokimängija *4. juuni – [[Aryan Tari]], iraani päritolu Norra maletaja *[[7. juuni]] – [[Camryn Rogers]], Kanada vasaraheitja *[[9. juuni]] – [[Sasha Chmelevski]], USA jäähokimängija *[[10. juuni]] – [[Blanche]], Belgia laulja ja laulukirjutaja * 10. juuni – [[Rafael Leão]], Portugali jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Kai Havertz]], Saksamaa jalgpallur * 11. juuni – [[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur * 13. juuni – [[Maddison-Lee Wesche]], Uus-Meremaa kuulitõukaja *[[16. juuni]] – [[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane *[[17. juuni]] – [[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Johan-Olav Botn]], norra laskesuusataja * 18. juuni – [[Marcus Forss]], soome jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur * 24. juuni – [[Mads Roerslev]], taani jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Markéta Vondroušová]], tšehhi tennisist ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Charles Armstrong-Jones]], Linely vikondi David Armstrong-Jonesi ja Linely vikontessi Serena Armstrong-Jonesi poeg *1. juuli – [[Kanya Fujimoto]], Jaapani jalgpallur *[[2. juuli]] – [[Robert Thomas (jäähokimängija)| Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija * 2. juuli – [[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Kregor Zirk]], eesti ujuja *[[4. juuli]] – [[Anna Lotta Jõgeva]], eesti mäesuusataja *[[5. juuli]] – [[Trevoh Chalobah]], Inglismaa jalgpallur * 5. juuli – [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], eesti jalgpallur *[[6. juuli]] – [[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[7. juuli]] – [[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. juuli]] – [[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik * 8. juuli – [[Erik Sorga]], eesti jalgpallur *8. juuli – [[Sergi Cardona]], Hispaania jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja * 10. juuli – [[Sikou Niakaté]], Mali jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija *[[19. juuli]] – [[Lisell Jäätma]], eesti vibulaskur *[[21. juuli]] – [[Hanna Jaanovits]], eesti näitleja *[[24. juuli]] – [[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Joey King]], USA näitleja ==August== *[[1. august]] – [[Christoph Baumgartner]], Austria jalgpallur *[[2. august]] – [[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane *2. august – [[Anastásios Douvíkas]], Kreeka jalgpallur *[[3. august]] – [[Brahim Díaz]], Maroko jalgpallur *[[7. august]] – [[Bryan Mbeumo]], Kameruni jalgpallur * 7. august – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[8. august]] – [[Johanna Kristina Artjušin]], Eesti laulja-laulukirjutaja *[[9. august]] – [[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja *9. august – [[Alexsandro]], Brasiilia jalgpallur *[[10. august]] – [[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur * 10. august – [[Frida Karlsson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. august – [[Ja Morant]], USA korvpallur * 10. august – [[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[11. august]] – [[Jasmin Selberg]], Eesti-Saksamaa modell *[[12. august]] – [[Rodrigo Zalazar]], Uruguay jalgpallur *[[12. august]] – [[Matthijs de Ligt]], hollandi jalgpallur *[[16. august]] – [[Michaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur * 16. august – [[Gabriel Vilardi]], Kanada jäähokimängija *[[17. august]] – [[Ismail Jakobs]], Senegali jalgpallur * 17. august – [[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur * 17. august – [[Isaac Nader]], Portugali jooksja *[[19. august]] – [[Florentino Luís]], Portugali jalgpallur * 19. august – [[Enrico Veensalu]], eesti jalgpallur *[[20. august]] – [[Evan Ndicka]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 20. august – [[Joe Willock]], Inglismaa jalgpallur * [[27. august]] – [[Mile Svilar]], Belgia-Serbia jalgpallur *[[28. august]] – [[Nikolai (Taani prints)|Nikolai]], Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg *[[29. august]] – [[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja * 29. august – [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur *[[30. august]] – [[Martin Himma]], eesti murdmaasuusataja *[[31. august]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur ==September== *[[1. september]] – [[Tuğba Danışmaz]], Türgi kergejõustiklane *[[2. september]] – [[Rich Brian]], Indoneesia räppar ja koomik *[[5. september]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane * 5. september – [[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija *[[7. september]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja * 7. september – [[Franz Malmsten juunior]], eesti näitleja *[[10. september]] – [[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur * 10. september – [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[13. september]] – [[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur * 13. september – [[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[16. september]] – [[Robert Shwartzman]], Venemaa võidusõitja * 16. september – [[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[17. september]] – [[Julia van Bergen]], Hollandi laulja *[[19. september]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur *[[20. september]] – [[Jeong Woo-yeong]], Lõuna-Korea jalgpallur * 20. september – [[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent *[[21. september]] – [[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur *[[22. september]] – [[Davide Frattesi]], itaalia jalgpallur *[[24. september]] – [[Elif Elmas]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[25. september]] – [[Vladislav Kreida]], Eesti jalgpallur *[[27. september]] – [[Liam Millar]], Kanada jalgpallur ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija * 6. oktoober – [[Niko Kari]], Soome võidusõitja * 6. oktoober – [[Conrad Mölder]], Eesti jäähokimängija *6. oktoober – [[Evanilson]], Brasiilia jalgpallur *[[7. oktoober]] – [[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Philipp Kurashev]], Šveitsi-Vene jäähokimängija *[[14. oktoober]] – [[Quinn Hughes]], USA jäähokimängija * 14. oktoober – [[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija * 14. oktoober – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur *[[20. oktoober]] – [[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija * 20. oktoober – [[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja *[[22. oktoober]] – [[Mai Narva]], eesti maletaja * 22. oktoober – [[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Vanja Drkušić]], Sloveenia jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur *[[9. november]] – [[Laura Unuk]], Sloveenia maletaja *[[10. november]] – [[Armand Duplantis]], Rootsi teivashüppaja * 10. november – [[João Félix]], portugali jalgpallur * 10. november – [[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja *[[13. november]] – [[Lando Norris]], inglise vormelisõitja *[[17. november]] – [[Jorge Cuenca]], Hispaania jalgpallur *[[21. november]] – [[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja *[[22. november]] – [[Dwight McNeil]], Inglismaa jalgpallur *[[23. november]] – [[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[25. november]] – [[Dinis (Porto hertsog)|Dinis]], Bragança hertsogi Duarte ja hertsoginna Isabeli noorem poeg *[[27. november]] – [[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[28. november]] – [[Hinata Miyazawa]], jaapani jalgpallur *[[29. november]] – [[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Nico Schlotterbeck]], Saksamaa jalgpallur *[[2. detsember]] – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja *[[3. detsember]] – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Halil Dervişoğlu]], Türgi jalgpallur * 8. detsember – [[Reece James]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Céline Dept]], Belgia sisulooja *[[10. detsember]] – [[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur * 10. detsember – [[Yasmyn]], eesti laulja *[[12. detsember]] – [[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. detsember]] – [[Shalisa van der Laan]], Hollandi laulja *[[22. detsember]] – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane * 22. detsember – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja *[[29. detsember]] – [[Francisco Trincão]], portugali jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur * 31. detsember – [[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja 35jz6fsxc7rhwx556jm5ha30a0t8l9k 7231926 7231902 2026-09-10T22:01:58Z Raamaturott 56450 /* September */ 7231926 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1999]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1999}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gianluca Scamacca]], itaalia jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija * 3. jaanuar – [[Amaia Romero]], Hispaania laulja *[[4. jaanuar]] – [[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija *4. jaanuar – [[Jan-Niklas Beste]], Saksamaa jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Berkin Elvan]], türgi kooliõpilane, politseivägivalla ohver * 5. jaanuar – [[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja * 5. jaanuar – [[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Carlos Augusto]], Brasiilia jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja * 8. jaanuar – [[Agnes Kolga]], eesti kirjanik *[[9. jaanuar]] – [[Gedson Fernandes]], Portugali jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur * 10. jaanuar – [[Mason Mount]], Inglismaa jalgpallur *[[11. jaanuar]] – [[Christian Nodal]], Mehhiko laulja ja laulukirjutaja *[[12. jaanuar]] – [[Alassana Jatta]], Gambia jalgpallur * 12. jaanuar – [[Tyler Roberts]], Walesi jalgpallur * 12. jaanuar – [[Torbjørn Heggem]], Norra jalgpallur *[[13. jaanuar]] – [[José Enamorado]], Colombia jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Declan Rice]], Inglismaa jalgpallur * 14. jaanuar – [[Emerson Royal]], Brasiilia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur * 15. jaanuar – [[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija *[[19. jaanuar]] – [[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[Tymoteusz Puchacz]], Poola jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur * 24. jaanuar – [[Dylan Samberg]], USA jäähokimängija * [[26. jaanuar]] – [[İsmail Yüksek]], Türgi jalgpallur * [[29. jaanuar]] – [[Madison Bailey]], USA näitleja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur *[[3. veebruar]] – [[Fran Beltrán]], hispaania jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Jaka Bijol]], Sloveenia jalgpallur * 5. veebruar – [[Arthur Chatto]], Daniel Chatto ja Leedi Sarah Chatto poeg *[[7. veebruar]] – [[Jonas Wind]], Taani jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Tajon Buchanan]], Kanada jalgpallur * 8. veebruar – [[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja *[[9. veebruar]] – [[Anna Roberta]], eesti balletitantsija *[[10. veebruar]] – [[Alexia Hilbertidou]], Uus-Meremaa naisõiguslane ja ühiskondlik aktivist *[[11. veebruar]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja * 11. veebruar – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur *[[12. veebruar]] – [[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur * 12. veebruar – [[Alina Šuhh]], ukraina kergejõustiklane *[[14. veebruar]] – [[Tyler Adams]], USA jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Juni Arnekleiv]], norra laskesuusataja * 17. veebruar – [[Kristjan Čeh]], Sloveenia kettaheitja *[[19. veebruar]] – [[Desiree Mumm]], eesti laulja, sisulooja ja näitleja *[[25. veebruar]] – [[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur * 25. veebruar – [[Gianluigi Donnarumma]], itaalia jalgpallur * 25. veebruar – [[Mark McKenzie]], USA jalgpallur * 25. veebruar – [[Matvei Safonov]], Venemaa jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Adolfo Gaich]], Argentina jalgpallur * 26. veebruar – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Markus Poom]], eesti jalgpallur * 27. veebruar – [[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. veebruar]] – [[Luka Dončić]], Sloveenia korvpallur ==Märts== *[[4. märts]] – [[Dara O'Shea]], Iirimaa jalgpallur *4. märts – [[Felix Horn Myhre]], Norra jalgpallur *[[5. märts]] – [[Armando Obispo]], Curaçao jalgpallur *5. märts – [[Madison Beer]], USA laulja *[[6. märts]] – [[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur *[[7. märts]] – [[Ronald Araújo]], Uruguay jalgpallur * 7. märts – [[Deniss Smirnovs]], läti jäähokimängija *[[9. märts]] – [[Ukko-Pekka Luukkonen]], soome jäähokimängija * 9. märts – [[Fuka Nagano]], jaapani jalgpallur *9. märts – [[Carlos Cuesta]], Colombia jalgpallur *[[10. märts]] – [[Abdel Abqar]], Maroko jalgpallur *[[11. märts]] – [[Inger Fridolin]], eesti laulja *[[12. märts]] – [[José Cifuentes]], Ecuadori jalgpallur *[[14. märts]] – [[Olivia Dean]], Suurbritannia laulja *[[15. märts]] – [[Märt Rosenthal]], eesti korvpallur *[[16. märts]] – [[Ivana Maria Furtado]], India maletaja *[[17. märts]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja *[[18. märts]] – [[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur *[[19. märts]] – [[Marko Lipp]], Eesti jalgpallur * 19. märts – [[Jessica Schilder]], hollandi kuulitõukaja *[[22. märts]] – [[Oliver Christensen]], taani jalgpallur * 22. märts – [[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur *[[25. märts]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja * 25. märts – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[26. märts]] – [[Anel Ahmedhodžić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[27. märts]] – [[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija *[[28. märts]] – [[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja *[[29. märts]] – [[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur *[[31. märts]] – [[Mihkel Känd]], eesti muusikalinäitleja ja kultuurikorraldaja * 31. märts – [[Powfu]], Kanada laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusik * 31. märts – [[Sander Raieste]], eesti korvpallur * 31. märts – [[Jonas Røndbjerg]], taani jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija *[[2. aprill]] – [[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja *[[3. aprill]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur * 3. aprill – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane *[[7. aprill]] – [[Jakub Moder]], poola jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Jennifer Cohen]], Eesti laulja *[[9. aprill]] – [[Lil Nas X]], USA räppar *[[12. aprill]] – [[Karel-Sander Kljuzin]], eesti kergejõustiklane ja orienteeruja * 12. aprill – [[Erik Naissaar]], eesti sporditegelane *[[13. aprill]] – [[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur * 13. aprill – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik * 13. aprill – [[András Schäfer]], ungari jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Anita Simoncini]], San Marino laulja *[[17. aprill]] – [[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Lilian Odira]], Keenia jooksja *[[20. aprill]] – [[Carly Rose Sonenclar]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja *[[22. aprill]] – [[Albert Hurt]], eesti võrkpallur * 22. aprill – [[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Olimpiu Moruțan]], rumeenia jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Gabriel Gudmundsson]], rootsi jalgpallur *[[30. aprill]] – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 30. aprill – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Imran Louza]], Maroko jalgpallur *[[3. mai]] – [[Ella Langley]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik * 3. mai – [[Santiago Sosa]], Argentina jalgpallur * 3. mai – [[Djamel Sedjati]], Alžeeria jooksja *[[4. mai]] – [[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur *[[5. mai]] – [[Justin Kluivert]], Hollandi jalgpallur * 5. mai – [[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija * 5. mai – [[Josh Norris]], USA jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Cody Gakpo]], Hollandi jalgpallur *[[10. mai]] – [[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur *[[11. mai]] – [[Sabrina Carpenter]], USA laulja, näitleja *[[12. mai]] – [[Hiroki Ito]], jaapani jalgpallur *[[14. mai]] – [[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja *[[17. mai]] – [[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur *[[18. mai]] – [[Laura Omloop]], Belgia laulja * 18. mai – [[Rinel Pius]], eesti ujuja ja näitleja *[[19. mai]] – [[Aleksandr Terentjev]], Venemaa murdmaasuusataja *[[20. mai]] – [[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja *[[22. mai]] – [[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur *[[23. mai]] – [[James Charles]], USA juutuuber * 23. mai – [[Matthias Tass]], eesti korvpallur *[[24. mai]] – [[Laura Kiviselg]], eesti noorsootöötaja ja poliitik *[[25. mai]] – [[Ibrahima Konaté]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. mai – [[Kristian Kullamäe]], eesti korvpallur *25. mai – [[Terem Moffi]], Nigeeria jalgpallur *[[27. mai]] – [[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Lily-Rose Depp]], USA näitleja, laulja *[[28. mai]] – [[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur * 28. mai – [[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur * 28. mai – [[Cameron Boyce]], USA näitleja *[[29. mai]] – [[Vitali Mõkolenko]], Ukraina jalgpallur *[[30. mai]] – [[Eddie Nketiah]], Inglismaa jalgpallur * 30. mai – [[Zhou Guanyu]], hiina vormelisõitja *[[31. mai]] – [[Michal Sadílek]], tšehhi jalgpallur ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija *[[4. juuni]] – [[Valtteri Puustinen]], soome jäähokimängija *4. juuni – [[Aryan Tari]], iraani päritolu Norra maletaja *[[7. juuni]] – [[Camryn Rogers]], Kanada vasaraheitja *[[9. juuni]] – [[Sasha Chmelevski]], USA jäähokimängija *[[10. juuni]] – [[Blanche]], Belgia laulja ja laulukirjutaja * 10. juuni – [[Rafael Leão]], Portugali jalgpallur *[[11. juuni]] – [[Kai Havertz]], Saksamaa jalgpallur * 11. juuni – [[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur * 13. juuni – [[Maddison-Lee Wesche]], Uus-Meremaa kuulitõukaja *[[16. juuni]] – [[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane *[[17. juuni]] – [[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur *[[18. juuni]] – [[Johan-Olav Botn]], norra laskesuusataja * 18. juuni – [[Marcus Forss]], soome jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur * 24. juuni – [[Mads Roerslev]], taani jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur *[[26. juuni]] – [[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur *[[28. juuni]] – [[Markéta Vondroušová]], tšehhi tennisist ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Charles Armstrong-Jones]], Linely vikondi David Armstrong-Jonesi ja Linely vikontessi Serena Armstrong-Jonesi poeg *1. juuli – [[Kanya Fujimoto]], Jaapani jalgpallur *[[2. juuli]] – [[Robert Thomas (jäähokimängija)| Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija * 2. juuli – [[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur *[[3. juuli]] – [[Kregor Zirk]], eesti ujuja *[[4. juuli]] – [[Anna Lotta Jõgeva]], eesti mäesuusataja *[[5. juuli]] – [[Trevoh Chalobah]], Inglismaa jalgpallur * 5. juuli – [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], eesti jalgpallur *[[6. juuli]] – [[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija *[[7. juuli]] – [[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur *[[8. juuli]] – [[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik * 8. juuli – [[Erik Sorga]], eesti jalgpallur *8. juuli – [[Sergi Cardona]], Hispaania jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja * 10. juuli – [[Sikou Niakaté]], Mali jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur *[[18. juuli]] – [[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija *[[19. juuli]] – [[Lisell Jäätma]], eesti vibulaskur *[[21. juuli]] – [[Hanna Jaanovits]], eesti näitleja *[[24. juuli]] – [[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur *[[30. juuli]] – [[Joey King]], USA näitleja ==August== *[[1. august]] – [[Christoph Baumgartner]], Austria jalgpallur *[[2. august]] – [[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane *2. august – [[Anastásios Douvíkas]], Kreeka jalgpallur *[[3. august]] – [[Brahim Díaz]], Maroko jalgpallur *[[7. august]] – [[Bryan Mbeumo]], Kameruni jalgpallur * 7. august – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[8. august]] – [[Johanna Kristina Artjušin]], Eesti laulja-laulukirjutaja *[[9. august]] – [[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja *9. august – [[Alexsandro]], Brasiilia jalgpallur *[[10. august]] – [[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur * 10. august – [[Frida Karlsson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. august – [[Ja Morant]], USA korvpallur * 10. august – [[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[11. august]] – [[Jasmin Selberg]], Eesti-Saksamaa modell *[[12. august]] – [[Rodrigo Zalazar]], Uruguay jalgpallur *[[12. august]] – [[Matthijs de Ligt]], hollandi jalgpallur *[[16. august]] – [[Michaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur * 16. august – [[Gabriel Vilardi]], Kanada jäähokimängija *[[17. august]] – [[Ismail Jakobs]], Senegali jalgpallur * 17. august – [[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur * 17. august – [[Isaac Nader]], Portugali jooksja *[[19. august]] – [[Florentino Luís]], Portugali jalgpallur * 19. august – [[Enrico Veensalu]], eesti jalgpallur *[[20. august]] – [[Evan Ndicka]], Elevandiluuranniku jalgpallur * 20. august – [[Joe Willock]], Inglismaa jalgpallur * [[27. august]] – [[Mile Svilar]], Belgia-Serbia jalgpallur *[[28. august]] – [[Nikolai (Taani prints)|Nikolai]], Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg *[[29. august]] – [[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja * 29. august – [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur *[[30. august]] – [[Martin Himma]], eesti murdmaasuusataja *[[31. august]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur ==September== *[[1. september]] – [[Tuğba Danışmaz]], Türgi kergejõustiklane *[[2. september]] – [[Rich Brian]], Indoneesia räppar ja koomik *[[5. september]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane * 5. september – [[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija *[[7. september]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja * 7. september – [[Franz Malmsten juunior]], eesti näitleja *[[9. september]] – [[Kristoffer Velde]], Norra jalgpallur *[[10. september]] – [[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur * 10. september – [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]], eesti kirjanik ja tõlkija *[[13. september]] – [[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur * 13. september – [[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija *[[16. september]] – [[Robert Shwartzman]], Venemaa võidusõitja * 16. september – [[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija *[[17. september]] – [[Julia van Bergen]], Hollandi laulja *[[19. september]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur *[[20. september]] – [[Jeong Woo-yeong]], Lõuna-Korea jalgpallur * 20. september – [[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent *[[21. september]] – [[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur *[[22. september]] – [[Davide Frattesi]], itaalia jalgpallur *[[24. september]] – [[Elif Elmas]], Põhja-Makedoonia jalgpallur *[[25. september]] – [[Vladislav Kreida]], Eesti jalgpallur *[[27. september]] – [[Liam Millar]], Kanada jalgpallur ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija * 6. oktoober – [[Niko Kari]], Soome võidusõitja * 6. oktoober – [[Conrad Mölder]], Eesti jäähokimängija *6. oktoober – [[Evanilson]], Brasiilia jalgpallur *[[7. oktoober]] – [[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Philipp Kurashev]], Šveitsi-Vene jäähokimängija *[[14. oktoober]] – [[Quinn Hughes]], USA jäähokimängija * 14. oktoober – [[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija * 14. oktoober – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur *[[20. oktoober]] – [[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija * 20. oktoober – [[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja *[[22. oktoober]] – [[Mai Narva]], eesti maletaja * 22. oktoober – [[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Vanja Drkušić]], Sloveenia jalgpallur ==November== *[[5. november]] – [[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur *[[9. november]] – [[Laura Unuk]], Sloveenia maletaja *[[10. november]] – [[Armand Duplantis]], Rootsi teivashüppaja * 10. november – [[João Félix]], portugali jalgpallur * 10. november – [[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja *[[13. november]] – [[Lando Norris]], inglise vormelisõitja *[[17. november]] – [[Jorge Cuenca]], Hispaania jalgpallur *[[21. november]] – [[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja *[[22. november]] – [[Dwight McNeil]], Inglismaa jalgpallur *[[23. november]] – [[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur *[[25. november]] – [[Dinis (Porto hertsog)|Dinis]], Bragança hertsogi Duarte ja hertsoginna Isabeli noorem poeg *[[27. november]] – [[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija *[[28. november]] – [[Hinata Miyazawa]], jaapani jalgpallur *[[29. november]] – [[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Nico Schlotterbeck]], Saksamaa jalgpallur *[[2. detsember]] – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja *[[3. detsember]] – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Halil Dervişoğlu]], Türgi jalgpallur * 8. detsember – [[Reece James]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Céline Dept]], Belgia sisulooja *[[10. detsember]] – [[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur * 10. detsember – [[Yasmyn]], eesti laulja *[[12. detsember]] – [[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[17. detsember]] – [[Shalisa van der Laan]], Hollandi laulja *[[22. detsember]] – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane * 22. detsember – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja *[[29. detsember]] – [[Francisco Trincão]], portugali jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur * 31. detsember – [[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja e3ohuwc2fxlbi96pr0vclz0igfr1pim 14 360849 7232082 5921920 2026-09-11T09:31:31Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Tallinna kalmistud]] 7232082 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Kalmistute kategooriad]] [[Kategooria:Tallinna kalmistud]] 406ghq4a2laof9ui26dmuxylp9rmepv 0 365501 7231950 7231713 2026-09-10T23:11:30Z Sendrasendra 225202 7231950 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Neljandike süsteemiga kujunesid välja ka neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "kättemaksu rahutu aseaine". On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja jaa nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisemiste konfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /><ref name="OxBnb" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> <ref name="SJak">Sverrir Jakobsson. From Charismatic Power to State Power: The Political History of Iceland 1096–1281. – ''Średniowiecze Polskie i Powszechne'', 2016, kd 8 (12). [https://journals.us.edu.pl/index.php/SPP/article/download/22256/17669/111155 Veebis.]</ref> <ref name="Gogloza">Włodzimierz Gogłoza. Goðakirkja – the Icelandic Church During the Commonwealth Era. – ''Prawo Kanoniczne'', 2020, 63, nr 3. [https://czasopisma.uksw.edu.pl/pk/article/view/9277Veebis.]</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 41dara7rmnkcix19pucl342szt0cc3v 7231980 7231950 2026-09-11T06:30:20Z Sendrasendra 225202 7231980 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Erinevalt enamikust Euroopa riikidest puudus seal kuningas või muu valitseja, kelle käes oleks olnud täidesaatev võim. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Paganlikul ajal oli ilmaliku ja usulise võimu vahel tihe seos, sest ''goði''{{'}}l oli oma piirkonnas ühtaegu õiguslik, poliitiline ja usuline autoriteet. Pole päris selge, kas ''goði'' oli eelkõige pealik, eelkõige usujuht (sõnast ''goð'') või mõlema rolli ühendaja. Eraldi paganliku preestriseisuse olemasolu kohta kristluse-eelsel Islandil puuduvad kindlad tõendid. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et usutalitusi juhtisid enamasti ''goði''d ise.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 129–130.</ref> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|[[William Gershom Collingwood]]. ''Althing in Session''. Õli lõuendil. 19. sajand]] Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Alþingi kohtud tegutsesid kogu maa kõrgeima astme kohtutena. Kohtusüsteem ei moodustanud siiski tänapäevases mõttes ühtset kohtuhierarhiat. Neljandike süsteemiga kujunesid välja neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "veritasu ebakindel aseaine". See suutis vähe takistada [[kättemaks]]u eskaleerumist. Teistel juhtudel võidi ''þing''{{'}}il tehtud otsused suhteliselt kiiresti ellu viia. On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja ja nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> Islandi ristiusustamise ajal 999 või 1000 ei muutunud ilmaliku ja sakraalse võimu suhe esialgu kuigi palju, kuid pikemas perspektiivis tekkisid nagu mujalgi Euroopas uut tüüpi juhid, kes õigustasid oma võimu uue usundi abil. Esimesed kristlikud preestrid olid tavaliselt samuti ''goði''{{'}}d ja vanimad kirikud ehitati ''goði'' talu juurde. Ristiusustamine oli pikaajaline protsess. Kristlikud institutsioonid said majanduslikud vahendid ja seega ka suurema võimu alles pärast [[kümnis]]e (''tíund'')kehtestamist Alþingil aastal 1096 või 1097. Alles seejärel sai võimalikuks ulatuslik kirikute ehitamine ja tegeliku kirikliku organisatsiooni rajamine.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 133–136.</ref> Island oli Põhjamaade seas esimene, kus kümnis kehtestati. See ei olnud mitte kümnendik sissetulekust, vaid 1% mehe [[koormatis]]teta varast. See jaotati neljaks osaks: ¼ piiskopile, ¼ preestrile, ¼ kohalikule kirikule ja ¼ vaestele.<ref>Anthony Faulkes (toim). ''A New Introduction to Old Norse, Part II: Reader'', 5. trükk, Viking Society for Northern Research, University College London 2011, lk 128. [https://vsnr.org/wp-content/uploads/2021/11/NION-II-2011.pdf Veebis.]</ref><ref> [https://ordabelgur.skjalasafn.is/kb/tiund/ Tíund], Orðabelgur, 9.5.2020.</ref> Kuigi see maks oli nime poolest kümnis,<ref>Cleasby, Vigfusson. ''An Icelandic-English Dictionary'', 1874, lk 634. [https://www.germanic-lexicon-project.org/html/oi_cleasbyvigfusson/b0634.html Veebis.]</ref> oli sisuliselt tegu varamaksuga. ''Goði'' kui kiriku valdaja võis saada kaks neljandikku kümnisest (kirikuosa ja preestriosa), nii et kirikuid kontrollinud ''goði''{{'}}d kümnisest märkimisväärset majanduslikku kasu.<ref>Verena Höfig. Politics of Religion in a New Nation: The Origins of the Icelandic goðar. – ''European Journal of Scandinavian Studies'', 2026, 56(1):7–34. [https://www.researchgate.net/publication/411955981_Politics_of_Religion_in_a_New_Nation_The_Origins_of_the_Icelandic_godar Veebis.]</ref> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisekonfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /><ref name="OxBnb" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Palsson, Herman, and Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> <ref name="SJak">Sverrir Jakobsson. From Charismatic Power to State Power: The Political History of Iceland 1096–1281. – ''Średniowiecze Polskie i Powszechne'', 2016, kd 8 (12). [https://journals.us.edu.pl/index.php/SPP/article/download/22256/17669/111155 Veebis.]</ref> <ref name="Gogloza">Włodzimierz Gogłoza. Goðakirkja – the Icelandic Church During the Commonwealth Era. – ''Prawo Kanoniczne'', 2020, 63, nr 3. [https://czasopisma.uksw.edu.pl/pk/article/view/9277Veebis.]</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] hx5s7uqabmc2nxz0r7c8b7n8bgxi0go 7231981 7231980 2026-09-11T06:35:50Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7231981 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Erinevalt enamikust Euroopa riikidest puudus seal kuningas või muu valitseja, kelle käes oleks olnud täidesaatev võim. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Paganlikul ajal oli ilmaliku ja usulise võimu vahel tihe seos, sest ''goði''{{'}}l oli oma piirkonnas ühtaegu õiguslik, poliitiline ja usuline autoriteet. Pole päris selge, kas ''goði'' oli eelkõige pealik, eelkõige usujuht (sõnast ''goð'') või mõlema rolli ühendaja. Eraldi paganliku preestriseisuse olemasolu kohta kristluse-eelsel Islandil puuduvad kindlad tõendid. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et usutalitusi juhtisid enamasti ''goði''d ise.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 129–130.</ref> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|[[William Gershom Collingwood]]. ''Althing in Session''. Õli lõuendil. 19. sajand]] Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Alþingi kohtud tegutsesid kogu maa kõrgeima astme kohtutena. Kohtusüsteem ei moodustanud siiski tänapäevases mõttes ühtset kohtuhierarhiat. Neljandike süsteemiga kujunesid välja neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "veritasu ebakindel aseaine". See suutis vähe takistada [[kättemaks]]u eskaleerumist. Teistel juhtudel võidi ''þing''{{'}}il tehtud otsused suhteliselt kiiresti ellu viia. On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja ja nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> Islandi ristiusustamise ajal 999 või 1000 ei muutunud ilmaliku ja sakraalse võimu suhe esialgu kuigi palju, kuid pikemas perspektiivis tekkisid nagu mujalgi Euroopas uut tüüpi juhid, kes õigustasid oma võimu uue usundi abil. Esimesed kristlikud preestrid olid tavaliselt samuti ''goði''{{'}}d ja vanimad kirikud ehitati ''goði'' talu juurde. Ristiusustamine oli pikaajaline protsess. Kristlikud institutsioonid said majanduslikud vahendid ja seega ka suurema võimu alles pärast [[kümnis]]e (''tíund'')kehtestamist Alþingil aastal 1096 või 1097. Alles seejärel sai võimalikuks ulatuslik kirikute ehitamine ja tegeliku kirikliku organisatsiooni rajamine.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 133–136.</ref> Island oli Põhjamaade seas esimene, kus kümnis kehtestati. See ei olnud mitte kümnendik sissetulekust, vaid 1% mehe [[koormatis]]teta varast. See jaotati neljaks osaks: ¼ piiskopile, ¼ preestrile, ¼ kohalikule kirikule ja ¼ vaestele.<ref>Anthony Faulkes (toim). ''A New Introduction to Old Norse, Part II: Reader'', 5. trükk, Viking Society for Northern Research, University College London 2011, lk 128. [https://vsnr.org/wp-content/uploads/2021/11/NION-II-2011.pdf Veebis.]</ref><ref> [https://ordabelgur.skjalasafn.is/kb/tiund/ Tíund], Orðabelgur, 9.5.2020.</ref> Kuigi see maks oli nime poolest kümnis,<ref>Cleasby, Vigfusson. ''An Icelandic-English Dictionary'', 1874, lk 634. [https://www.germanic-lexicon-project.org/html/oi_cleasbyvigfusson/b0634.html Veebis.]</ref> oli sisuliselt tegu varamaksuga. ''Goði'' kui kiriku valdaja võis saada kaks neljandikku kümnisest (kirikuosa ja preestriosa), nii et kirikuid kontrollinud ''goði''{{'}}d kümnisest märkimisväärset majanduslikku kasu.<ref>Verena Höfig. Politics of Religion in a New Nation: The Origins of the Icelandic goðar. – ''European Journal of Scandinavian Studies'', 2026, 56(1):7–34. [https://www.researchgate.net/publication/411955981_Politics_of_Religion_in_a_New_Nation_The_Origins_of_the_Icelandic_godar Veebis.]</ref> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisekonfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /><ref name="OxBnb" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Herman Palsson, Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> <ref name="Gogloza">Włodzimierz Gogłoza. Goðakirkja – the Icelandic Church During the Commonwealth Era. – ''Prawo Kanoniczne'', 2020, 63, nr 3. [https://czasopisma.uksw.edu.pl/pk/article/view/9277Veebis.]</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 415pzr1gjcoll2zuzrprptat0s1uq2i 7231982 7231981 2026-09-11T06:37:52Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7231982 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Erinevalt enamikust Euroopa riikidest puudus seal kuningas või muu valitseja, kelle käes oleks olnud täidesaatev võim. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Paganlikul ajal oli ilmaliku ja usulise võimu vahel tihe seos, sest ''goði''{{'}}l oli oma piirkonnas ühtaegu õiguslik, poliitiline ja usuline autoriteet. Pole päris selge, kas ''goði'' oli eelkõige pealik, eelkõige usujuht (sõnast ''goð'') või mõlema rolli ühendaja. Eraldi paganliku preestriseisuse olemasolu kohta kristluse-eelsel Islandil puuduvad kindlad tõendid. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et usutalitusi juhtisid enamasti ''goði''d ise.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 129–130.</ref> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|[[William Gershom Collingwood]]. ''Althing in Session''. Õli lõuendil. 19. sajand]] Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Alþingi kohtud tegutsesid kogu maa kõrgeima astme kohtutena. Kohtusüsteem ei moodustanud siiski tänapäevases mõttes ühtset kohtuhierarhiat. Neljandike süsteemiga kujunesid välja neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "veritasu ebakindel aseaine". See suutis vähe takistada [[kättemaks]]u eskaleerumist. Teistel juhtudel võidi ''þing''{{'}}il tehtud otsused suhteliselt kiiresti ellu viia. On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja ja nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> Islandi ristiusustamise ajal 999 või 1000 ei muutunud ilmaliku ja sakraalse võimu suhe esialgu kuigi palju, kuid pikemas perspektiivis tekkisid nagu mujalgi Euroopas uut tüüpi juhid, kes õigustasid oma võimu uue usundi abil. Esimesed kristlikud preestrid olid tavaliselt samuti ''goði''{{'}}d ja vanimad kirikud ehitati ''goði'' talu juurde. Ristiusustamine oli pikaajaline protsess. Kristlikud institutsioonid said majanduslikud vahendid ja seega ka suurema võimu alles pärast [[kümnis]]e (''tíund'')kehtestamist Alþingil aastal 1096 või 1097. Alles seejärel sai võimalikuks ulatuslik kirikute ehitamine ja tegeliku kirikliku organisatsiooni rajamine.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 133–136.</ref> Island oli Põhjamaade seas esimene, kus kümnis kehtestati. See ei olnud mitte kümnendik sissetulekust, vaid 1% mehe [[koormatis]]teta varast. See jaotati neljaks osaks: ¼ piiskopile, ¼ preestrile, ¼ kohalikule kirikule ja ¼ vaestele.<ref>Anthony Faulkes (toim). ''A New Introduction to Old Norse, Part II: Reader'', 5. trükk, Viking Society for Northern Research, University College London 2011, lk 128. [https://vsnr.org/wp-content/uploads/2021/11/NION-II-2011.pdf Veebis.]</ref><ref> [https://ordabelgur.skjalasafn.is/kb/tiund/ Tíund], Orðabelgur, 9.5.2020.</ref> Kuigi see maks oli nime poolest kümnis,<ref>Cleasby, Vigfusson. ''An Icelandic-English Dictionary'', 1874, lk 634. [https://www.germanic-lexicon-project.org/html/oi_cleasbyvigfusson/b0634.html Veebis.]</ref> oli sisuliselt tegu varamaksuga. ''Goði'' kui kiriku valdaja võis saada kaks neljandikku kümnisest (kirikuosa ja preestriosa), nii et kirikuid kontrollinud ''goði''{{'}}d kümnisest märkimisväärset majanduslikku kasu.<ref>Verena Höfig. Politics of Religion in a New Nation: The Origins of the Icelandic goðar. – ''European Journal of Scandinavian Studies'', 2026, 56(1):7–34. [https://www.researchgate.net/publication/411955981_Politics_of_Religion_in_a_New_Nation_The_Origins_of_the_Icelandic_godar Veebis.]</ref> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisekonfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /><ref name="OxBnb" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Herman Palsson, Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> <ref name="Gogloza">Włodzimierz Gogłoza. Goðakirkja – the Icelandic Church During the Commonwealth Era. – ''Prawo Kanoniczne'', 2020, 63, nr 3. [https://czasopisma.uksw.edu.pl/pk/article/view/9277Veebis.]</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] *Sverrir Jakobsson. From Charismatic Power to State Power: The Political History of Iceland 1096–1281. – ''Średniowiecze Polskie i Powszechne'', 2016, kd 8 (12). [https://journals.us.edu.pl/index.php/SPP/article/download/22256/17669/111155 Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 8xeqrkfjbbpulgkkn4irw9qy62q0nkj 7231983 7231982 2026-09-11T06:39:14Z Sendrasendra 225202 /* Viited */ 7231983 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Erinevalt enamikust Euroopa riikidest puudus seal kuningas või muu valitseja, kelle käes oleks olnud täidesaatev võim. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Paganlikul ajal oli ilmaliku ja usulise võimu vahel tihe seos, sest ''goði''{{'}}l oli oma piirkonnas ühtaegu õiguslik, poliitiline ja usuline autoriteet. Pole päris selge, kas ''goði'' oli eelkõige pealik, eelkõige usujuht (sõnast ''goð'') või mõlema rolli ühendaja. Eraldi paganliku preestriseisuse olemasolu kohta kristluse-eelsel Islandil puuduvad kindlad tõendid. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et usutalitusi juhtisid enamasti ''goði''d ise.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 129–130.</ref> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|[[William Gershom Collingwood]]. ''Althing in Session''. Õli lõuendil. 19. sajand]] Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Alþingi kohtud tegutsesid kogu maa kõrgeima astme kohtutena. Kohtusüsteem ei moodustanud siiski tänapäevases mõttes ühtset kohtuhierarhiat. Neljandike süsteemiga kujunesid välja neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "veritasu ebakindel aseaine". See suutis vähe takistada [[kättemaks]]u eskaleerumist. Teistel juhtudel võidi ''þing''{{'}}il tehtud otsused suhteliselt kiiresti ellu viia. On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja ja nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> Islandi ristiusustamise ajal 999 või 1000 ei muutunud ilmaliku ja sakraalse võimu suhe esialgu kuigi palju, kuid pikemas perspektiivis tekkisid nagu mujalgi Euroopas uut tüüpi juhid, kes õigustasid oma võimu uue usundi abil. Esimesed kristlikud preestrid olid tavaliselt samuti ''goði''{{'}}d ja vanimad kirikud ehitati ''goði'' talu juurde. Ristiusustamine oli pikaajaline protsess. Kristlikud institutsioonid said majanduslikud vahendid ja seega ka suurema võimu alles pärast [[kümnis]]e (''tíund'')kehtestamist Alþingil aastal 1096 või 1097. Alles seejärel sai võimalikuks ulatuslik kirikute ehitamine ja tegeliku kirikliku organisatsiooni rajamine.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 133–136.</ref> Island oli Põhjamaade seas esimene, kus kümnis kehtestati. See ei olnud mitte kümnendik sissetulekust, vaid 1% mehe [[koormatis]]teta varast. See jaotati neljaks osaks: ¼ piiskopile, ¼ preestrile, ¼ kohalikule kirikule ja ¼ vaestele.<ref>Anthony Faulkes (toim). ''A New Introduction to Old Norse, Part II: Reader'', 5. trükk, Viking Society for Northern Research, University College London 2011, lk 128. [https://vsnr.org/wp-content/uploads/2021/11/NION-II-2011.pdf Veebis.]</ref><ref> [https://ordabelgur.skjalasafn.is/kb/tiund/ Tíund], Orðabelgur, 9.5.2020.</ref> Kuigi see maks oli nime poolest kümnis,<ref>Cleasby, Vigfusson. ''An Icelandic-English Dictionary'', 1874, lk 634. [https://www.germanic-lexicon-project.org/html/oi_cleasbyvigfusson/b0634.html Veebis.]</ref> oli sisuliselt tegu varamaksuga. ''Goði'' kui kiriku valdaja võis saada kaks neljandikku kümnisest (kirikuosa ja preestriosa), nii et kirikuid kontrollinud ''goði''{{'}}d kümnisest märkimisväärset majanduslikku kasu.<ref>Verena Höfig. Politics of Religion in a New Nation: The Origins of the Icelandic goðar. – ''European Journal of Scandinavian Studies'', 2026, 56(1):7–34. [https://www.researchgate.net/publication/411955981_Politics_of_Religion_in_a_New_Nation_The_Origins_of_the_Icelandic_godar Veebis.]</ref> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisekonfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /><ref name="OxBnb" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Herman Palsson, Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] *Sverrir Jakobsson. From Charismatic Power to State Power: The Political History of Iceland 1096–1281. – ''Średniowiecze Polskie i Powszechne'', 2016, kd 8 (12). [https://journals.us.edu.pl/index.php/SPP/article/download/22256/17669/111155 Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 2qkw2ax6f4j0djvfo7vh965gqucw4hf 7231984 7231983 2026-09-11T06:41:22Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7231984 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Erinevalt enamikust Euroopa riikidest puudus seal kuningas või muu valitseja, kelle käes oleks olnud täidesaatev võim. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Paganlikul ajal oli ilmaliku ja usulise võimu vahel tihe seos, sest ''goði''{{'}}l oli oma piirkonnas ühtaegu õiguslik, poliitiline ja usuline autoriteet. Pole päris selge, kas ''goði'' oli eelkõige pealik, eelkõige usujuht (sõnast ''goð'') või mõlema rolli ühendaja. Eraldi paganliku preestriseisuse olemasolu kohta kristluse-eelsel Islandil puuduvad kindlad tõendid. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et usutalitusi juhtisid enamasti ''goði''d ise.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 129–130.</ref> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|[[William Gershom Collingwood]]. ''Althing in Session''. Õli lõuendil. 19. sajand]] Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Alþingi kohtud tegutsesid kogu maa kõrgeima astme kohtutena. Kohtusüsteem ei moodustanud siiski tänapäevases mõttes ühtset kohtuhierarhiat. Neljandike süsteemiga kujunesid välja neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "veritasu ebakindel aseaine". See suutis vähe takistada [[kättemaks]]u eskaleerumist. Teistel juhtudel võidi ''þing''{{'}}il tehtud otsused suhteliselt kiiresti ellu viia. On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja ja nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> Islandi ristiusustamise ajal 999 või 1000 ei muutunud ilmaliku ja sakraalse võimu suhe esialgu kuigi palju, kuid pikemas perspektiivis tekkisid nagu mujalgi Euroopas uut tüüpi juhid, kes õigustasid oma võimu uue usundi abil. Esimesed kristlikud preestrid olid tavaliselt samuti ''goði''{{'}}d ja vanimad kirikud ehitati ''goði'' talu juurde. Ristiusustamine oli pikaajaline protsess. Kristlikud institutsioonid said majanduslikud vahendid ja seega ka suurema võimu alles pärast [[kümnis]]e (''tíund'')kehtestamist Alþingil aastal 1096 või 1097. Alles seejärel sai võimalikuks ulatuslik kirikute ehitamine ja tegeliku kirikliku organisatsiooni rajamine.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 133–136.</ref> Island oli Põhjamaade seas esimene, kus kümnis kehtestati. See ei olnud mitte kümnendik sissetulekust, vaid 1% mehe [[koormatis]]teta varast. See jaotati neljaks osaks: ¼ piiskopile, ¼ preestrile, ¼ kohalikule kirikule ja ¼ vaestele.<ref>Anthony Faulkes (toim). ''A New Introduction to Old Norse, Part II: Reader'', 5. trükk, Viking Society for Northern Research, University College London 2011, lk 128. [https://vsnr.org/wp-content/uploads/2021/11/NION-II-2011.pdf Veebis.]</ref><ref> [https://ordabelgur.skjalasafn.is/kb/tiund/ Tíund], Orðabelgur, 9.5.2020.</ref> Kuigi see maks oli nime poolest kümnis,<ref>Cleasby, Vigfusson. ''An Icelandic-English Dictionary'', 1874, lk 634. [https://www.germanic-lexicon-project.org/html/oi_cleasbyvigfusson/b0634.html Veebis.]</ref> oli sisuliselt tegu varamaksuga. ''Goði'' kui kiriku valdaja võis saada kaks neljandikku kümnisest (kirikuosa ja preestriosa), nii et kirikuid kontrollinud ''goði''{{'}}d kümnisest märkimisväärset majanduslikku kasu.<ref>Verena Höfig. Politics of Religion in a New Nation: The Origins of the Icelandic goðar. – ''European Journal of Scandinavian Studies'', 2026, 56(1):7–34. [https://www.researchgate.net/publication/411955981_Politics_of_Religion_in_a_New_Nation_The_Origins_of_the_Icelandic_godar Veebis.]</ref> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisekonfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /><ref name="OxBnb" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Herman Palsson, Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] *Sverrir Jakobsson. From Charismatic Power to State Power: The Political History of Iceland 1096–1281. – ''Średniowiecze Polskie i Powszechne'', 2016, kd 8 (12). [https://journals.us.edu.pl/index.php/SPP/article/download/22256/17669/111155 Veebis.] *Włodzimierz Gogłoza. Goðakirkja – the Icelandic Church During the Commonwealth Era. – ''Prawo Kanoniczne'', 2020, 63, nr 3. [https://czasopisma.uksw.edu.pl/pk/article/view/9277Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 7ycnga1pihxkq1uex46jp0tvi8piliy 7232000 7231984 2026-09-11T07:14:52Z Sendrasendra 225202 7232000 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Erinevalt enamikust Euroopa riikidest puudus seal kuningas või muu valitseja, kelle käes oleks olnud täidesaatev võim. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Paganlikul ajal oli ilmaliku ja usulise võimu vahel tihe seos, sest ''goði''{{'}}l oli oma piirkonnas ühtaegu õiguslik, poliitiline ja usuline autoriteet. Pole päris selge, kas ''goði'' oli eelkõige pealik, eelkõige usujuht (sõnast ''goð'') või mõlema rolli ühendaja. Eraldi paganliku preestriseisuse olemasolu kohta kristluse-eelsel Islandil puuduvad kindlad tõendid. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et usutalitusi juhtisid enamasti ''goði''d ise.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 129–130.</ref> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|[[William Gershom Collingwood]]. ''Althing in Session''. Õli lõuendil. 19. sajand]] Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Alþingi kohtud tegutsesid kogu maa kõrgeima astme kohtutena. Kohtusüsteem ei moodustanud siiski tänapäevases mõttes ühtset kohtuhierarhiat. Neljandike süsteemiga kujunesid välja neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "veritasu ebakindel aseaine". See suutis vähe takistada [[kättemaks]]u eskaleerumist. Teistel juhtudel võidi ''þing''{{'}}il tehtud otsused suhteliselt kiiresti ellu viia. On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja ja nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> Islandi ristiusustamise ajal 999 või 1000 ei muutunud ilmaliku ja sakraalse võimu suhe esialgu kuigi palju, kuid pikemas perspektiivis tekkisid nagu mujalgi Euroopas uut tüüpi juhid, kes õigustasid oma võimu uue usundi abil. Esimesed kristlikud preestrid olid tavaliselt samuti ''goði''{{'}}d ja vanimad kirikud ehitati ''goði'' talu juurde. Ristiusustamine oli pikaajaline protsess. Kristlikud institutsioonid said majanduslikud vahendid ja seega ka suurema võimu alles pärast [[kümnis]]e (''tíund'')kehtestamist Alþingil aastal 1096 või 1097. Alles seejärel sai võimalikuks ulatuslik kirikute ehitamine ja tegeliku kirikliku organisatsiooni rajamine.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 133–136.</ref> Island oli Põhjamaade seas esimene, kus kümnis kehtestati. See ei olnud mitte kümnendik sissetulekust, vaid 1% mehe [[koormatis]]teta varast. See jaotati neljaks osaks: ¼ piiskopile, ¼ preestrile, ¼ kohalikule kirikule ja ¼ vaestele.<ref>Anthony Faulkes (toim). ''A New Introduction to Old Norse, Part II: Reader'', 5. trükk, Viking Society for Northern Research, University College London 2011, lk 128. [https://vsnr.org/wp-content/uploads/2021/11/NION-II-2011.pdf Veebis.]</ref><ref> [https://ordabelgur.skjalasafn.is/kb/tiund/ Tíund], Orðabelgur, 9.5.2020.</ref> Kuigi see maks oli nime poolest kümnis,<ref>Cleasby, Vigfusson. ''An Icelandic-English Dictionary'', 1874, lk 634. [https://www.germanic-lexicon-project.org/html/oi_cleasbyvigfusson/b0634.html Veebis.]</ref> oli sisuliselt tegu varamaksuga. ''Goði'' kui kiriku valdaja võis saada kaks neljandikku kümnisest (kirikuosa ja preestriosa), nii et kirikuid kontrollinud ''goði''{{'}}d kümnisest märkimisväärset majanduslikku kasu.<ref>Verena Höfig. Politics of Religion in a New Nation: The Origins of the Icelandic goðar. – ''European Journal of Scandinavian Studies'', 2026, 56(1):7–34. [https://www.researchgate.net/publication/411955981_Politics_of_Religion_in_a_New_Nation_The_Origins_of_the_Icelandic_godar Veebis.]</ref> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisekonfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Herman Palsson, Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *[[Ari Þorgilsson]]. ''[[Íslendingabók]]''. *[[Njáli saaga]]. *[[Laxdæla saaga]]. *Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason, University of Manitoba Press 1974. *Grágás: The Laws of Early Iceland'', tlk Andrew Dennis, Peter Foote ja Richard Perkins, 2 köidet, University of Manitoba Press 1980, 2000. *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University of Chicago Press 1990. *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. ''Chieftains and Power in the Icelandic Commonwealth'', Odense University Press 1999. *Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press 2000. *Orri Vésteinsson. ''The Christianization of Iceland: Priests, Power, and Social Change 1000–1300'', Oxford University Press 2000. *Jessie L. Byock. ''Viking Age Iceland'', Penguin 2001. *Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] *Sverrir Jakobsson. From Charismatic Power to State Power: The Political History of Iceland 1096–1281. – ''Średniowiecze Polskie i Powszechne'', 2016, kd 8 (12). [https://journals.us.edu.pl/index.php/SPP/article/download/22256/17669/111155 Veebis.] *Włodzimierz Gogłoza. Goðakirkja – the Icelandic Church During the Commonwealth Era. – ''Prawo Kanoniczne'', 2020, 63, nr 3. [https://czasopisma.uksw.edu.pl/pk/article/view/9277Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 9ag0m1g33ozt5a0jlnvpf6hqimcyo1k 7232102 7232000 2026-09-11T09:58:12Z Sendrasendra 225202 /* Välislingid */ 7232102 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Erinevalt enamikust Euroopa riikidest puudus seal kuningas või muu valitseja, kelle käes oleks olnud täidesaatev võim. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Paganlikul ajal oli ilmaliku ja usulise võimu vahel tihe seos, sest ''goði''{{'}}l oli oma piirkonnas ühtaegu õiguslik, poliitiline ja usuline autoriteet. Pole päris selge, kas ''goði'' oli eelkõige pealik, eelkõige usujuht (sõnast ''goð'') või mõlema rolli ühendaja. Eraldi paganliku preestriseisuse olemasolu kohta kristluse-eelsel Islandil puuduvad kindlad tõendid. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et usutalitusi juhtisid enamasti ''goði''d ise.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 129–130.</ref> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|[[William Gershom Collingwood]]. ''Althing in Session''. Õli lõuendil. 19. sajand]] Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Alþingi kohtud tegutsesid kogu maa kõrgeima astme kohtutena. Kohtusüsteem ei moodustanud siiski tänapäevases mõttes ühtset kohtuhierarhiat. Neljandike süsteemiga kujunesid välja neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "veritasu ebakindel aseaine". See suutis vähe takistada [[kättemaks]]u eskaleerumist. Teistel juhtudel võidi ''þing''{{'}}il tehtud otsused suhteliselt kiiresti ellu viia. On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja ja nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> Islandi ristiusustamise ajal 999 või 1000 ei muutunud ilmaliku ja sakraalse võimu suhe esialgu kuigi palju, kuid pikemas perspektiivis tekkisid nagu mujalgi Euroopas uut tüüpi juhid, kes õigustasid oma võimu uue usundi abil. Esimesed kristlikud preestrid olid tavaliselt samuti ''goði''{{'}}d ja vanimad kirikud ehitati ''goði'' talu juurde. Ristiusustamine oli pikaajaline protsess. Kristlikud institutsioonid said majanduslikud vahendid ja seega ka suurema võimu alles pärast [[kümnis]]e (''tíund'')kehtestamist Alþingil aastal 1096 või 1097. Alles seejärel sai võimalikuks ulatuslik kirikute ehitamine ja tegeliku kirikliku organisatsiooni rajamine.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 133–136.</ref> Island oli Põhjamaade seas esimene, kus kümnis kehtestati. See ei olnud mitte kümnendik sissetulekust, vaid 1% mehe [[koormatis]]teta varast. See jaotati neljaks osaks: ¼ piiskopile, ¼ preestrile, ¼ kohalikule kirikule ja ¼ vaestele.<ref>Anthony Faulkes (toim). ''A New Introduction to Old Norse, Part II: Reader'', 5. trükk, Viking Society for Northern Research, University College London 2011, lk 128. [https://vsnr.org/wp-content/uploads/2021/11/NION-II-2011.pdf Veebis.]</ref><ref> [https://ordabelgur.skjalasafn.is/kb/tiund/ Tíund], Orðabelgur, 9.5.2020.</ref> Kuigi see maks oli nime poolest kümnis,<ref>Cleasby, Vigfusson. ''An Icelandic-English Dictionary'', 1874, lk 634. [https://www.germanic-lexicon-project.org/html/oi_cleasbyvigfusson/b0634.html Veebis.]</ref> oli sisuliselt tegu varamaksuga. ''Goði'' kui kiriku valdaja võis saada kaks neljandikku kümnisest (kirikuosa ja preestriosa), nii et kirikuid kontrollinud ''goði''{{'}}d kümnisest märkimisväärset majanduslikku kasu.<ref>Verena Höfig. Politics of Religion in a New Nation: The Origins of the Icelandic goðar. – ''European Journal of Scandinavian Studies'', 2026, 56(1):7–34. [https://www.researchgate.net/publication/411955981_Politics_of_Religion_in_a_New_Nation_The_Origins_of_the_Icelandic_godar Veebis.]</ref> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisekonfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Herman Palsson, Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *[[Ari Þorgilsson]]. ''[[Íslendingabók]]''. *[[Njáli saaga]]. *[[Laxdæla saaga]]. *Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason, University of Manitoba Press 1974. *Grágás: The Laws of Early Iceland'', tlk Andrew Dennis, Peter Foote ja Richard Perkins, 2 köidet, University of Manitoba Press 1980, 2000. *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University of Chicago Press 1990. *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. ''Chieftains and Power in the Icelandic Commonwealth'', Odense University Press 1999. *Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press 2000. *Orri Vésteinsson. ''The Christianization of Iceland: Priests, Power, and Social Change 1000–1300'', Oxford University Press 2000. *Jessie L. Byock. ''Viking Age Iceland'', Penguin 2001. *Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] *Sverrir Jakobsson. From Charismatic Power to State Power: The Political History of Iceland 1096–1281. – ''Średniowiecze Polskie i Powszechne'', 2016, kd 8 (12). [https://journals.us.edu.pl/index.php/SPP/article/download/22256/17669/111155 Veebis.] *Włodzimierz Gogłoza. Goðakirkja – the Icelandic Church During the Commonwealth Era. – ''Prawo Kanoniczne'', 2020, 63, nr 3. [https://czasopisma.uksw.edu.pl/pk/article/view/9277Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. *[http://ulfdalir.ru/literature/2492/2497 Р. БУАЙЕ. СРЕДНЕВЕКОВАЯ ИСЛАНДИЯ], ulfdalir.ru [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 42im44adsuylvzycw7yibflbw4qcxiu 7232103 7232102 2026-09-11T10:03:30Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7232103 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Erinevalt enamikust Euroopa riikidest puudus seal kuningas või muu valitseja, kelle käes oleks olnud täidesaatev võim. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Paganlikul ajal oli ilmaliku ja usulise võimu vahel tihe seos, sest ''goði''{{'}}l oli oma piirkonnas ühtaegu õiguslik, poliitiline ja usuline autoriteet. Pole päris selge, kas ''goði'' oli eelkõige pealik, eelkõige usujuht (sõnast ''goð'') või mõlema rolli ühendaja. Eraldi paganliku preestriseisuse olemasolu kohta kristluse-eelsel Islandil puuduvad kindlad tõendid. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et usutalitusi juhtisid enamasti ''goði''d ise.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 129–130.</ref> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|[[William Gershom Collingwood]]. ''Althing in Session''. Õli lõuendil. 19. sajand]] Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Alþingi kohtud tegutsesid kogu maa kõrgeima astme kohtutena. Kohtusüsteem ei moodustanud siiski tänapäevases mõttes ühtset kohtuhierarhiat. Neljandike süsteemiga kujunesid välja neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "veritasu ebakindel aseaine". See suutis vähe takistada [[kättemaks]]u eskaleerumist. Teistel juhtudel võidi ''þing''{{'}}il tehtud otsused suhteliselt kiiresti ellu viia. On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja ja nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> Islandi ristiusustamise ajal 999 või 1000 ei muutunud ilmaliku ja sakraalse võimu suhe esialgu kuigi palju, kuid pikemas perspektiivis tekkisid nagu mujalgi Euroopas uut tüüpi juhid, kes õigustasid oma võimu uue usundi abil. Esimesed kristlikud preestrid olid tavaliselt samuti ''goði''{{'}}d ja vanimad kirikud ehitati ''goði'' talu juurde. Ristiusustamine oli pikaajaline protsess. Kristlikud institutsioonid said majanduslikud vahendid ja seega ka suurema võimu alles pärast [[kümnis]]e (''tíund'')kehtestamist Alþingil aastal 1096 või 1097. Alles seejärel sai võimalikuks ulatuslik kirikute ehitamine ja tegeliku kirikliku organisatsiooni rajamine.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 133–136.</ref> Island oli Põhjamaade seas esimene, kus kümnis kehtestati. See ei olnud mitte kümnendik sissetulekust, vaid 1% mehe [[koormatis]]teta varast. See jaotati neljaks osaks: ¼ piiskopile, ¼ preestrile, ¼ kohalikule kirikule ja ¼ vaestele.<ref>Anthony Faulkes (toim). ''A New Introduction to Old Norse, Part II: Reader'', 5. trükk, Viking Society for Northern Research, University College London 2011, lk 128. [https://vsnr.org/wp-content/uploads/2021/11/NION-II-2011.pdf Veebis.]</ref><ref> [https://ordabelgur.skjalasafn.is/kb/tiund/ Tíund], Orðabelgur, 9.5.2020.</ref> Kuigi see maks oli nime poolest kümnis,<ref>Cleasby, Vigfusson. ''An Icelandic-English Dictionary'', 1874, lk 634. [https://www.germanic-lexicon-project.org/html/oi_cleasbyvigfusson/b0634.html Veebis.]</ref> oli sisuliselt tegu varamaksuga. ''Goði'' kui kiriku valdaja võis saada kaks neljandikku kümnisest (kirikuosa ja preestriosa), nii et kirikuid kontrollinud ''goði''{{'}}d kümnisest märkimisväärset majanduslikku kasu.<ref>Verena Höfig. Politics of Religion in a New Nation: The Origins of the Icelandic goðar. – ''European Journal of Scandinavian Studies'', 2026, 56(1):7–34. [https://www.researchgate.net/publication/411955981_Politics_of_Religion_in_a_New_Nation_The_Origins_of_the_Icelandic_godar Veebis.]</ref> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisekonfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Herman Palsson, Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *[[Ari Þorgilsson]]. ''[[Íslendingabók]]''. *[[Njáli saaga]]. *[[Laxdæla saaga]]. *Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason, University of Manitoba Press 1974. *Grágás: The Laws of Early Iceland'', tlk Andrew Dennis, Peter Foote ja Richard Perkins, 2 köidet, University of Manitoba Press 1980, 2000. *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University of Chicago Press 1990. *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. ''Chieftains and Power in the Icelandic Commonwealth'', Odense University Press 1999. *Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press 2000. *Orri Vésteinsson. ''The Christianization of Iceland: Priests, Power, and Social Change 1000–1300'', Oxford University Press 2000. *Jessie L. Byock. ''Viking Age Iceland'', Penguin 2001. **Дж. Л. Байок. Исландия эпохи викингов, tlk I. Sverdlov, М.: Астрель 2012, ISBN ISBN 978-5-271-41157-1. *Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] *Sverrir Jakobsson. From Charismatic Power to State Power: The Political History of Iceland 1096–1281. – ''Średniowiecze Polskie i Powszechne'', 2016, kd 8 (12). [https://journals.us.edu.pl/index.php/SPP/article/download/22256/17669/111155 Veebis.] *Włodzimierz Gogłoza. Goðakirkja – the Icelandic Church During the Commonwealth Era. – ''Prawo Kanoniczne'', 2020, 63, nr 3. [https://czasopisma.uksw.edu.pl/pk/article/view/9277Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. *[http://ulfdalir.ru/literature/2492/2497 Р. БУАЙЕ. СРЕДНЕВЕКОВАЯ ИСЛАНДИЯ], ulfdalir.ru [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] 1e3346nt86tqv4zkaxsjh27dd5rd82r 7232106 7232103 2026-09-11T10:05:41Z Sendrasendra 225202 /* Kohtusüsteem */ 7232106 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Erinevalt enamikust Euroopa riikidest puudus seal kuningas või muu valitseja, kelle käes oleks olnud täidesaatev võim. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Paganlikul ajal oli ilmaliku ja usulise võimu vahel tihe seos, sest ''goði''{{'}}l oli oma piirkonnas ühtaegu õiguslik, poliitiline ja usuline autoriteet. Pole päris selge, kas ''goði'' oli eelkõige pealik, eelkõige usujuht (sõnast ''goð'') või mõlema rolli ühendaja. Eraldi paganliku preestriseisuse olemasolu kohta kristluse-eelsel Islandil puuduvad kindlad tõendid. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et usutalitusi juhtisid enamasti ''goði''d ise.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 129–130.</ref> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|[[William Gershom Collingwood]]. ''Althing in Session''. Õli lõuendil. 19. sajand]] Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Alþingi kohtud tegutsesid kogu maa kõrgeima astme kohtutena. Kohtusüsteem ei moodustanud siiski tänapäevases mõttes ühtset kohtuhierarhiat. Neljandike süsteemiga kujunesid välja neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "veritasu ebakindel aseaine". See suutis vähe takistada [[kättemaks]]u eskaleerumist. Teistel juhtudel võidi ''þing''{{'}}il tehtud otsused suhteliselt kiiresti ellu viia. On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja ja nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> Islandi ristiusustamise ajal 999 või 1000 ei muutunud ilmaliku ja sakraalse võimu suhe esialgu kuigi palju, kuid pikemas perspektiivis tekkisid nagu mujalgi Euroopas uut tüüpi juhid, kes õigustasid oma võimu uue usundi abil. Esimesed kristlikud preestrid olid tavaliselt samuti ''goði''{{'}}d ja vanimad kirikud ehitati ''goði'' talu juurde. Ristiusustamine oli pikaajaline protsess. Kristlikud institutsioonid said majanduslikud vahendid ja seega ka suurema võimu alles pärast [[kümnis]]e (''tíund'') kehtestamist Alþingil aastal 1096 või 1097. Alles seejärel sai võimalikuks ulatuslik kirikute ehitamine ja tegeliku kirikliku organisatsiooni rajamine.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 133–136.</ref> Island oli Põhjamaade seas esimene, kus kümnis kehtestati. See ei olnud mitte kümnendik sissetulekust, vaid 1% mehe [[koormatis]]teta varast. See jaotati neljaks osaks: ¼ piiskopile, ¼ preestrile, ¼ kohalikule kirikule ja ¼ vaestele.<ref>Anthony Faulkes (toim). ''A New Introduction to Old Norse, Part II: Reader'', 5. trükk, Viking Society for Northern Research, University College London 2011, lk 128. [https://vsnr.org/wp-content/uploads/2021/11/NION-II-2011.pdf Veebis.]</ref><ref> [https://ordabelgur.skjalasafn.is/kb/tiund/ Tíund], Orðabelgur, 9.5.2020.</ref> Kuigi see maks oli nime poolest kümnis,<ref>Cleasby, Vigfusson. ''An Icelandic-English Dictionary'', 1874, lk 634. [https://www.germanic-lexicon-project.org/html/oi_cleasbyvigfusson/b0634.html Veebis.]</ref> oli sisuliselt tegu varamaksuga. ''Goði'' kui kiriku valdaja võis saada kaks neljandikku kümnisest (kirikuosa ja preestriosa), nii et kirikuid kontrollinud ''goði''{{'}}d kümnisest märkimisväärset majanduslikku kasu.<ref>Verena Höfig. Politics of Religion in a New Nation: The Origins of the Icelandic goðar. – ''European Journal of Scandinavian Studies'', 2026, 56(1):7–34. [https://www.researchgate.net/publication/411955981_Politics_of_Religion_in_a_New_Nation_The_Origins_of_the_Icelandic_godar Veebis.]</ref> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisekonfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Herman Palsson, Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *[[Ari Þorgilsson]]. ''[[Íslendingabók]]''. *[[Njáli saaga]]. *[[Laxdæla saaga]]. *Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason, University of Manitoba Press 1974. *Grágás: The Laws of Early Iceland'', tlk Andrew Dennis, Peter Foote ja Richard Perkins, 2 köidet, University of Manitoba Press 1980, 2000. *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University of Chicago Press 1990. *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. ''Chieftains and Power in the Icelandic Commonwealth'', Odense University Press 1999. *Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press 2000. *Orri Vésteinsson. ''The Christianization of Iceland: Priests, Power, and Social Change 1000–1300'', Oxford University Press 2000. *Jessie L. Byock. ''Viking Age Iceland'', Penguin 2001. **Дж. Л. Байок. Исландия эпохи викингов, tlk I. Sverdlov, М.: Астрель 2012, ISBN ISBN 978-5-271-41157-1. *Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] *Sverrir Jakobsson. From Charismatic Power to State Power: The Political History of Iceland 1096–1281. – ''Średniowiecze Polskie i Powszechne'', 2016, kd 8 (12). [https://journals.us.edu.pl/index.php/SPP/article/download/22256/17669/111155 Veebis.] *Włodzimierz Gogłoza. Goðakirkja – the Icelandic Church During the Commonwealth Era. – ''Prawo Kanoniczne'', 2020, 63, nr 3. [https://czasopisma.uksw.edu.pl/pk/article/view/9277Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. *[http://ulfdalir.ru/literature/2492/2497 Р. БУАЙЕ. СРЕДНЕВЕКОВАЯ ИСЛАНДИЯ], ulfdalir.ru [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] lpc8sc6m95kxqq6elizpy8vohsbqfks 7232107 7232106 2026-09-11T10:09:40Z Sendrasendra 225202 /* Kohtusüsteem */ 7232107 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Erinevalt enamikust Euroopa riikidest puudus seal kuningas või muu valitseja, kelle käes oleks olnud täidesaatev võim. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Paganlikul ajal oli ilmaliku ja usulise võimu vahel tihe seos, sest ''goði''{{'}}l oli oma piirkonnas ühtaegu õiguslik, poliitiline ja usuline autoriteet. Pole päris selge, kas ''goði'' oli eelkõige pealik, eelkõige usujuht (sõnast ''goð'') või mõlema rolli ühendaja. Eraldi paganliku preestriseisuse olemasolu kohta kristluse-eelsel Islandil puuduvad kindlad tõendid. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et usutalitusi juhtisid enamasti ''goði''d ise.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 129–130.</ref> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|[[William Gershom Collingwood]]. ''Althing in Session''. Õli lõuendil. 19. sajand]] Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Alþingi kohtud tegutsesid kogu maa kõrgeima astme kohtutena. Kohtusüsteem ei moodustanud siiski tänapäevases mõttes ühtset kohtuhierarhiat. [[Pilt:Icelandic_Commonwealth_Quarters.svg|pisi|Islandi veerandkonnad]] Neljandike süsteemiga kujunesid välja neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "veritasu ebakindel aseaine". See suutis vähe takistada [[kättemaks]]u eskaleerumist. Teistel juhtudel võidi ''þing''{{'}}il tehtud otsused suhteliselt kiiresti ellu viia. On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja ja nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> Islandi ristiusustamise ajal 999 või 1000 ei muutunud ilmaliku ja sakraalse võimu suhe esialgu kuigi palju, kuid pikemas perspektiivis tekkisid nagu mujalgi Euroopas uut tüüpi juhid, kes õigustasid oma võimu uue usundi abil. Esimesed kristlikud preestrid olid tavaliselt samuti ''goði''{{'}}d ja vanimad kirikud ehitati ''goði'' talu juurde. Ristiusustamine oli pikaajaline protsess. Kristlikud institutsioonid said majanduslikud vahendid ja seega ka suurema võimu alles pärast [[kümnis]]e (''tíund'') kehtestamist Alþingil aastal 1096 või 1097. Alles seejärel sai võimalikuks ulatuslik kirikute ehitamine ja tegeliku kirikliku organisatsiooni rajamine.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 133–136.</ref> Island oli Põhjamaade seas esimene, kus kümnis kehtestati. See ei olnud mitte kümnendik sissetulekust, vaid 1% mehe [[koormatis]]teta varast. See jaotati neljaks osaks: ¼ piiskopile, ¼ preestrile, ¼ kohalikule kirikule ja ¼ vaestele.<ref>Anthony Faulkes (toim). ''A New Introduction to Old Norse, Part II: Reader'', 5. trükk, Viking Society for Northern Research, University College London 2011, lk 128. [https://vsnr.org/wp-content/uploads/2021/11/NION-II-2011.pdf Veebis.]</ref><ref> [https://ordabelgur.skjalasafn.is/kb/tiund/ Tíund], Orðabelgur, 9.5.2020.</ref> Kuigi see maks oli nime poolest kümnis,<ref>Cleasby, Vigfusson. ''An Icelandic-English Dictionary'', 1874, lk 634. [https://www.germanic-lexicon-project.org/html/oi_cleasbyvigfusson/b0634.html Veebis.]</ref> oli sisuliselt tegu varamaksuga. ''Goði'' kui kiriku valdaja võis saada kaks neljandikku kümnisest (kirikuosa ja preestriosa), nii et kirikuid kontrollinud ''goði''{{'}}d kümnisest märkimisväärset majanduslikku kasu.<ref>Verena Höfig. Politics of Religion in a New Nation: The Origins of the Icelandic goðar. – ''European Journal of Scandinavian Studies'', 2026, 56(1):7–34. [https://www.researchgate.net/publication/411955981_Politics_of_Religion_in_a_New_Nation_The_Origins_of_the_Icelandic_godar Veebis.]</ref> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisekonfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Herman Palsson, Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *[[Ari Þorgilsson]]. ''[[Íslendingabók]]''. *[[Njáli saaga]]. *[[Laxdæla saaga]]. *Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason, University of Manitoba Press 1974. *Grágás: The Laws of Early Iceland'', tlk Andrew Dennis, Peter Foote ja Richard Perkins, 2 köidet, University of Manitoba Press 1980, 2000. *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University of Chicago Press 1990. *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. ''Chieftains and Power in the Icelandic Commonwealth'', Odense University Press 1999. *Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press 2000. *Orri Vésteinsson. ''The Christianization of Iceland: Priests, Power, and Social Change 1000–1300'', Oxford University Press 2000. *Jessie L. Byock. ''Viking Age Iceland'', Penguin 2001. **Дж. Л. Байок. Исландия эпохи викингов, tlk I. Sverdlov, М.: Астрель 2012, ISBN ISBN 978-5-271-41157-1. *Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] *Sverrir Jakobsson. From Charismatic Power to State Power: The Political History of Iceland 1096–1281. – ''Średniowiecze Polskie i Powszechne'', 2016, kd 8 (12). [https://journals.us.edu.pl/index.php/SPP/article/download/22256/17669/111155 Veebis.] *Włodzimierz Gogłoza. Goðakirkja – the Icelandic Church During the Commonwealth Era. – ''Prawo Kanoniczne'', 2020, 63, nr 3. [https://czasopisma.uksw.edu.pl/pk/article/view/9277Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. *[http://ulfdalir.ru/literature/2492/2497 Р. БУАЙЕ. СРЕДНЕВЕКОВАЯ ИСЛАНДИЯ], ulfdalir.ru [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] kxfgqhce689n6almmytgpezysfqd3lx 7232123 7232107 2026-09-11T10:27:47Z Sendrasendra 225202 /* Goðorð{{'}}ide süsteem */ 7232123 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Erinevalt enamikust Euroopa riikidest puudus seal kuningas või muu valitseja, kelle käes oleks olnud täidesaatev võim. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Paganlikul ajal oli ilmaliku ja usulise võimu vahel tihe seos, sest ''goði''{{'}}l oli oma piirkonnas ühtaegu õiguslik, poliitiline ja usuline autoriteet. Pole päris selge, kas ''goði'' oli eelkõige pealik, eelkõige usujuht (sõnast ''goð'') või mõlema rolli ühendaja. Eraldi paganliku preestriseisuse olemasolu kohta kristluse-eelsel Islandil puuduvad kindlad tõendid. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et usutalitusi juhtisid enamasti ''goði''d ise.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 129–130.</ref> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|[[William Gershom Collingwood]]. ''Althing in Session''. Õli lõuendil. 19. sajand]] [[Pilt:Thingvellir1-2.jpg|pisi|Þingvellir tänapäeval]] Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Alþingi kohtud tegutsesid kogu maa kõrgeima astme kohtutena. Kohtusüsteem ei moodustanud siiski tänapäevases mõttes ühtset kohtuhierarhiat. [[Pilt:Icelandic_Commonwealth_Quarters.svg|pisi|Islandi veerandkonnad]] Neljandike süsteemiga kujunesid välja neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "veritasu ebakindel aseaine". See suutis vähe takistada [[kättemaks]]u eskaleerumist. Teistel juhtudel võidi ''þing''{{'}}il tehtud otsused suhteliselt kiiresti ellu viia. On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja ja nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> Islandi ristiusustamise ajal 999 või 1000 ei muutunud ilmaliku ja sakraalse võimu suhe esialgu kuigi palju, kuid pikemas perspektiivis tekkisid nagu mujalgi Euroopas uut tüüpi juhid, kes õigustasid oma võimu uue usundi abil. Esimesed kristlikud preestrid olid tavaliselt samuti ''goði''{{'}}d ja vanimad kirikud ehitati ''goði'' talu juurde. Ristiusustamine oli pikaajaline protsess. Kristlikud institutsioonid said majanduslikud vahendid ja seega ka suurema võimu alles pärast [[kümnis]]e (''tíund'') kehtestamist Alþingil aastal 1096 või 1097. Alles seejärel sai võimalikuks ulatuslik kirikute ehitamine ja tegeliku kirikliku organisatsiooni rajamine.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 133–136.</ref> Island oli Põhjamaade seas esimene, kus kümnis kehtestati. See ei olnud mitte kümnendik sissetulekust, vaid 1% mehe [[koormatis]]teta varast. See jaotati neljaks osaks: ¼ piiskopile, ¼ preestrile, ¼ kohalikule kirikule ja ¼ vaestele.<ref>Anthony Faulkes (toim). ''A New Introduction to Old Norse, Part II: Reader'', 5. trükk, Viking Society for Northern Research, University College London 2011, lk 128. [https://vsnr.org/wp-content/uploads/2021/11/NION-II-2011.pdf Veebis.]</ref><ref> [https://ordabelgur.skjalasafn.is/kb/tiund/ Tíund], Orðabelgur, 9.5.2020.</ref> Kuigi see maks oli nime poolest kümnis,<ref>Cleasby, Vigfusson. ''An Icelandic-English Dictionary'', 1874, lk 634. [https://www.germanic-lexicon-project.org/html/oi_cleasbyvigfusson/b0634.html Veebis.]</ref> oli sisuliselt tegu varamaksuga. ''Goði'' kui kiriku valdaja võis saada kaks neljandikku kümnisest (kirikuosa ja preestriosa), nii et kirikuid kontrollinud ''goði''{{'}}d kümnisest märkimisväärset majanduslikku kasu.<ref>Verena Höfig. Politics of Religion in a New Nation: The Origins of the Icelandic goðar. – ''European Journal of Scandinavian Studies'', 2026, 56(1):7–34. [https://www.researchgate.net/publication/411955981_Politics_of_Religion_in_a_New_Nation_The_Origins_of_the_Icelandic_godar Veebis.]</ref> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisekonfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Herman Palsson, Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *[[Ari Þorgilsson]]. ''[[Íslendingabók]]''. *[[Njáli saaga]]. *[[Laxdæla saaga]]. *Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason, University of Manitoba Press 1974. *Grágás: The Laws of Early Iceland'', tlk Andrew Dennis, Peter Foote ja Richard Perkins, 2 köidet, University of Manitoba Press 1980, 2000. *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University of Chicago Press 1990. *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. ''Chieftains and Power in the Icelandic Commonwealth'', Odense University Press 1999. *Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press 2000. *Orri Vésteinsson. ''The Christianization of Iceland: Priests, Power, and Social Change 1000–1300'', Oxford University Press 2000. *Jessie L. Byock. ''Viking Age Iceland'', Penguin 2001. **Дж. Л. Байок. Исландия эпохи викингов, tlk I. Sverdlov, М.: Астрель 2012, ISBN ISBN 978-5-271-41157-1. *Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] *Sverrir Jakobsson. From Charismatic Power to State Power: The Political History of Iceland 1096–1281. – ''Średniowiecze Polskie i Powszechne'', 2016, kd 8 (12). [https://journals.us.edu.pl/index.php/SPP/article/download/22256/17669/111155 Veebis.] *Włodzimierz Gogłoza. Goðakirkja – the Icelandic Church During the Commonwealth Era. – ''Prawo Kanoniczne'', 2020, 63, nr 3. [https://czasopisma.uksw.edu.pl/pk/article/view/9277Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. *[http://ulfdalir.ru/literature/2492/2497 Р. БУАЙЕ. СРЕДНЕВЕКОВАЯ ИСЛАНДИЯ], ulfdalir.ru [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] hf2wj5fgo8cq3ddivwbp1gd90sfygb0 7232136 7232123 2026-09-11T10:52:34Z Sendrasendra 225202 /* Kirjandus */ 7232136 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib keskaegsest riigist; praeguse Islandi Vabariigi kohta vaata artiklit [[Island]]}} {{Endine riik |nimi = Islandi vaba riik<br />''Þjóðveldið Ísland'' |vapp = Coat_of_arms_of_the_Icelandic_Commonwealth.svg |vapp-tekst = Oletatav [[Islandi vaba riigi vapp]] |asendikaart = Abraham Ortelius-Islandia-ca 1590.jpg |algusaasta = 930 |lõppaasta = 1262 |valitsusvorm = ''[[Goðorð]]''{{'}}ide süsteem |riigikeel = [[Vanaislandi keel]] |pealinn = [[Þingvellir]] ([[Alþingi]] toimumispaik) |pindala = 103 000 km² |rahvaarv = 50 000 (hinnanguline) |rahvaarv-aasta = 950 |rahvastikutihedus = 0,5 }} '''Islandi vaba riik''' ([[islandi keel]]es ''þjóðveldið'' või harvem ''goðaveldið'') oli keskaegne poliitiline korraldus [[Island]]il aastatel umbes 930 kuni 1262–1264. Selle alguseks peetakse tavaliselt [[Alþingi]] loomist umbes aastal 930. Vaba riigi periood lõppes aastatel [[1262]]–1264, kui islandlased tunnustasid [[Norra kuningas|Norra kuningat]] oma valitsejana.<ref name="SImAS" /> Kui jätta kõrvale [[iirlased|iiri]] või [[šotlased|šoti]] päritolu [[munk]]ade (''papar'') võimalik varasem kohalolek, oli Island kuni püsiasustuse alguseni 9. sajandi teisel poolel ([[Islandi asustamine]]) asustamata. Saarele saabus peamiselt [[Norra]] päritolu asunikke, kellest osa võis olla Norrast lahkunud Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimu tugevnemise tõttu.<ref name="LtGyg" /> Asunike hulgas oli ka [[Briti saared|Briti saartelt]] pärit inimesi. ==''Goðorð''{{'}}ide süsteem== Keskaegse Islandi poliitiline ja õiguskord põhines seadustel, rahvakoosolekutel ja ''[[goði]]''{{'}}de (mitmuses ''goðar'') ehk pealike võimul. Islandi asunikud tõid Norrast kaasa seaduste ja piirkondlike rahvakoosolekute (''[[Þing]]'') traditsiooni, kuid Islandil ei kujunenud tugevat keskset täidesaatvat võimu. Erinevalt enamikust Euroopa riikidest puudus seal kuningas või muu valitseja, kelle käes oleks olnud täidesaatev võim. Poliitiline korraldus põhines suuresti ''goði''{{'}}de ja nende toetajate suhetel.<ref name="SImAS" /> Paganlikul ajal oli ilmaliku ja usulise võimu vahel tihe seos, sest ''goði''{{'}}l oli oma piirkonnas ühtaegu õiguslik, poliitiline ja usuline autoriteet. Pole päris selge, kas ''goði'' oli eelkõige pealik, eelkõige usujuht (sõnast ''goð'') või mõlema rolli ühendaja. Eraldi paganliku preestriseisuse olemasolu kohta kristluse-eelsel Islandil puuduvad kindlad tõendid. Seetõttu peetakse tõenäoliseks, et usutalitusi juhtisid enamasti ''goði''d ise.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 129–130.</ref> ''[[Goði]]''{{'}}de võim oli seotud ''[[goðorð]]''{{'}}iga. ''[[Goðorð]]'' ei olnud kindlate geograafiliste piiridega haldusüksus, vaid ''goði'' võim ja tema toetajate ühendus. ''Goðorð'' oli käsitatav varana: seda võidi pärandada, jagada, müüa ja üle anda. Vaba mees võis valida, millist ''goði''{{'}}t ta toetab, ja võis oma toetuse teisele ''goði''{{'}}le üle viia. ''Goði'' toetajad (''þingmenn'') osalesid tema kaudu poliitilises elus ja pidid teda vajaduse korral relvastatud konfliktides toetama.<ref name="Pyxg4" /> ''Goði'' amet oli meesliinis pärandatav, kuid seda võis ka võõrandada. ''[[Goðorð]]''{{'}}il ei olnud kindlaid geograafilisi piire; ''goðorð''{{'}}i kuulumine tähendas üksikisiku ja pealiku vahelist liidusuhet, mida võis teoreetiliselt igal ajal muuta. Süsteem ei olnud kunagi täielikult stabiilne ja ''goðorð''{{'}}ide arv muutus aja jooksul märgatavalt.<ref>[[Gro Steinsland]]. ''Norrøn religion'', Oslo 2005, lk 280.</ref> 9. sajandi lõpus ja 10. sajandi alguses kujunenud piirkondlikud rahvakoosolekud moodustasid hilisema [[Alþingi]] ühe aluse. [[Þorsteinn Ingólfsson]], keda peetakse [[Ingólfr Arnarson]]i pojaks, rajas [[Kjalarnes]]is piirkondliku rahvakoosoleku ([[Kjalarnesþing]]). Selle juhid tegid [[Úlfljótr]]ile ülesandeks uurida Norras kehtivaid seadusi. Úlfljótr viibis kolm aastat Norras ja tuli Islandile tagasi seadustega, millest kujunes üks hilisema Islandi õiguse alustest.<ref name="uCd0L" /> Tema nimega seotud algupärane seadustekogu ei ole säilinud. [[Pilt:Law speaker.jpg|pisi|[[William Gershom Collingwood]]. ''Althing in Session''. Õli lõuendil. 19. sajand]] [[Pilt:Thingvellir1-2.jpg|pisi|Þingvellir tänapäeval]] Esimene [[Alþingi]] kogunes umbes aastal 930 kohas, mida hakati nimetama [[Þingvellir]]iks. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek, mis toimus igal aastal suve alguses ja kestis umbes kaks nädalat. Þingvelliril arutati ja lahendati õigusküsimusi, osaleti seadusandlikus tegevuses ning tegeldl kaubanduse küsimuste ja muude ühiskondlike küsimustega.<ref name="iSmmA" /> Alþingi kujunes järk-järgult kogu maa peamiseks seadusandlikuks ja kohtulikuks institutsiooniks. Umbes 965. aastal jaotati Island neljaks neljandikuks ehk veerandkonnaks (''[[fjörðungur]]'', mitmuses ''fjörðungar''). Nii kujunes välja süsteem, milles ''goðorð''{{'}}id jagunesid nelja piirkondliku rühma vahel. Põhjaneljandikus oli 12 ''goðorð''{{'}}i, ülejäänud kolmes neljandikus üheksa ''goðorð''{{'}}i; kokku oli neid 39. [[Lögrétta]] oli Alþingi kõrgeim seadusandlik institutsioon. Selle ülesannete hulka kuulus uute seaduste vastuvõtmine, seaduste muutmine, õigusvaidluste lahendamine ja teatud juhtudel seadustest erandite tegemine. Lögrétta istungeid juhatas [[seadusekuulutaja]] (''lögsögumaður'' ). Lögrétta koosseis muutus. Selle keskmes olid ''goði''{{'}}d, kelle arv kujunes aja jooksul suuremaks kui algne ''goðorð''{{'}}ide arv 39. Hilisemal ajal istus Lögréttas 48 ''goði''{{'}}t ja igal ''goði''{{'}}l oli kaks nõunikku. Pärast [[Hólari piiskopkond|Hólari piiskopkonna]] ja [[Skálholti piiskopkond|Skálholti piiskopkonna]] rajamist said Lögrétta liikmeteks ka piiskopid. Lögrétta liikmete koguarv oli siis 146 või 147, sõltuvalt sellest, kas seadusekuulutaja oli ise ''goði''.<ref name="iSmmA" /><ref name="DHIlr" /> Lögrétta valis seadusekuulutaja kolmeks aastaks. Tema ülesanne oli seaduste ettelugemine ja nende tõlgendamine. Ta kandis seadusi ette [[Lögberg]]i ehk "Seaduste kalju" juures. Seadusekuulutaja pidi kolme aasta jooksul suutma ette kanda kogu seadustekogu. Igal suvel kuulutas ta ka Alþingi korraldust puudutavad sätted. [[Ingólfr Arnarson]]i järeltulijatega seostati tseremoniaalset ''[[allsherjargoði]]'' tiitlit; selle kandja ülesanne oli muu hulgas Alþingi pühitsemine.<ref name="iSmmA" /> ===Olulisemad ''goði''{{'}}d=== * [[Sturla Sighvatsson]] (1199–1238) * [[Kolbeinn ungi Arnórsson]] (1208–1245) * [[Þórður kakali Sighvatsson]] (suri 1256) * [[Gissur Þorvaldsson]] (1208–1268) * [[Sturla Þórðarson]] (1214–1284) <ref name="JJoh" /> ==Olulisemad seadusekuulutajad== * [[Þorgeir Ljósvetningagoði]] [985–1001] * [[Skapti Þóroddsson]] [1004–1030] * [[Steinn Þorgestsson]] [1031–1033] * [[Þorkell Tjörvason]] [1034–1053] * [[Gellir Bolverksson]] [1054–1062 ja 1072–1074] * [[Gunnar Þorgrímsson tark]] [1063–1065 ja 1075] * [[Kolbeinn Flosasson]] [1066–1071] * [[Sighvatur Surtsson]] [1076–1083] * [[Markús Skeggjason]] [1084–1107] * [[Úlfhéðin Gunnarsson]] [1108–1116] * [[Bergþór Hrafnsson]] [1117–1122] * [[Snorri Sturluson]] [1215–1218, 1222–1231] * [[Ólafur Þórðarson]] [1248–1250, 1252] * [[Sturla Þórðarson]] (1251. aastast) <ref name="uCd0L" /> ==Kohtusüsteem== Alþingi kohtud tegutsesid kogu maa kõrgeima astme kohtutena. Kohtusüsteem ei moodustanud siiski tänapäevases mõttes ühtset kohtuhierarhiat. [[Pilt:Icelandic_Commonwealth_Quarters.svg|pisi|Islandi veerandkonnad]] Neljandike süsteemiga kujunesid välja neli piirkondlikku neljandikukohut ehk veerandkonnakohut (''[[fjórðungsdómur]]''). Alþingil tegutsenud neljandikukohtutes arutati kohtuasju, mida ei olnud kohalikel kevadistel piirkondlikel ''[[þing]]''{{'}}idel lahendatud. Neljandikukohtud loodi umbes 960. aastal, kui Island jaotati neljaks neljandikuks ehk veerandikuks. 11. sajandi alguses loodi selle süsteemi täienduseks viies kohus (''[[fimmtardómur]]''), mis tegeles muu hulgas neljandikukohtutes lahendamata jäänud kohtuasjadega.<ref name="LtGyg" /> Neljandikukohtus oli 36 kohtunikku. Otsuse tegemiseks pidid nad kõik sellega nõustuma. Kui üksmeelt ei saavutatud, võidi asi viia viiendasse kohtusse, kus otsuse tegemiseks piisas häälteenamusest. Viiendas kohtus oli 48 kohtunikku, kellest iga asja lahendamisel osales 36.<ref name="DHIfd" /> Islandil puudus keskne täidesaatev võim, mis oleks kohtuotsuseid jõuga täide viinud. Kui kohus oli otsuse teinud, jäi selle täideviimine asja võitnud poole ja tema toetajate ülesandeks. Karistuseks võis olla ka rahaline hüvitis või lindpriius. Selline süsteem sidus õigusemõistmise tihedalt poliitiliste ja isiklike suhetega ja võis viia kohtuvaidluste jätkumiseni vägivalla vormis.<ref name="LtGyg" /> [[Magnus Magnusson]] on öelnud, et kohtud olid "veritasu ebakindel aseaine". See suutis vähe takistada [[kättemaks]]u eskaleerumist. Teistel juhtudel võidi ''þing''{{'}}il tehtud otsused suhteliselt kiiresti ellu viia. On väidetud, et võrreldes mitme sama ajajärgu Euroopa ühiskonnaga oli Islandi ühiskond suhteliselt rahumeelne ja koostööaldis.<ref name="Byock" /> Seda iseloomustab ka [[Islandi ristiusustamine]], mis toimus [[Alþingi]]l umbes aastal 1000 suhteliselt rahumeelselt, kuigi kristlaste ja paganate vastasseis oli muutunud nii teravaks, et ähvardas viia relvakonfliktini. Kummalgi poolel oli oma seadusekuulutaja ja nad ei tunnustanud teineteise seadusi. Pooled leppisid kokku, et vaidluse lahendab paganlik seadusekuulutaja [[Þorgeir Ljósvetningagoði]]. Þorgeir leidis, et kahe erineva seaduse ja usundi kehtestamine viiks maa lõhenemise, tülide ja vägivallani, mistõttu peab kogu Islandil kehtima üks seadus ja üks usund.<ref name="pgVUJ" /> Kristlus kuulutati Islandi ametlikuks usundiks, kuid kompromissi osana jäeti vastsündinute hülgamise ja hobuseliha söömise asjus esialgu kehtima varasem tava (''in fornu lög'')<ref>Ari Þorgilsson. ''Íslendingabók'': ''of barnaútburð skyldu standa in fornu lög ok of hrossakjötsát''.</ref> ning paganlikke ohverdusi lubati eraviisiliselt jätkata. Hobuseliha söömine oli seotud Põhjamaade paganlike ohverduskommetega, mistõttu selle keelamine Islandil oli seotud ristiusustamisega, mitte kristluse üldise toitumiskeeluga. Mõni aasta hiljem need erandid kaotati. Ristiusustamise kokkulepe võimaldas vältida relvakonflikti ja ühiskonna lõhenemist ning säilitada kogu Islandil ühise õiguskorra.<ref name="uCd0L" /> Islandi ristiusustamise ajal 999 või 1000 ei muutunud ilmaliku ja sakraalse võimu suhe esialgu kuigi palju, kuid pikemas perspektiivis tekkisid nagu mujalgi Euroopas uut tüüpi juhid, kes õigustasid oma võimu uue usundi abil. Esimesed kristlikud preestrid olid tavaliselt samuti ''goði''{{'}}d ja vanimad kirikud ehitati ''goði'' talu juurde. Ristiusustamine oli pikaajaline protsess. Kristlikud institutsioonid said majanduslikud vahendid ja seega ka suurema võimu alles pärast [[kümnis]]e (''tíund'') kehtestamist Alþingil aastal 1096 või 1097. Alles seejärel sai võimalikuks ulatuslik kirikute ehitamine ja tegeliku kirikliku organisatsiooni rajamine.<ref>Jón Viðar Sigurðsson 1994: 133–136.</ref> Island oli Põhjamaade seas esimene, kus kümnis kehtestati. See ei olnud mitte kümnendik sissetulekust, vaid 1% mehe [[koormatis]]teta varast. See jaotati neljaks osaks: ¼ piiskopile, ¼ preestrile, ¼ kohalikule kirikule ja ¼ vaestele.<ref>Anthony Faulkes (toim). ''A New Introduction to Old Norse, Part II: Reader'', 5. trükk, Viking Society for Northern Research, University College London 2011, lk 128. [https://vsnr.org/wp-content/uploads/2021/11/NION-II-2011.pdf Veebis.]</ref><ref> [https://ordabelgur.skjalasafn.is/kb/tiund/ Tíund], Orðabelgur, 9.5.2020.</ref> Kuigi see maks oli nime poolest kümnis,<ref>Cleasby, Vigfusson. ''An Icelandic-English Dictionary'', 1874, lk 634. [https://www.germanic-lexicon-project.org/html/oi_cleasbyvigfusson/b0634.html Veebis.]</ref> oli sisuliselt tegu varamaksuga. ''Goði'' kui kiriku valdaja võis saada kaks neljandikku kümnisest (kirikuosa ja preestriosa), nii et kirikuid kontrollinud ''goði''{{'}}d kümnisest märkimisväärset majanduslikku kasu.<ref>Verena Höfig. Politics of Religion in a New Nation: The Origins of the Icelandic goðar. – ''European Journal of Scandinavian Studies'', 2026, 56(1):7–34. [https://www.researchgate.net/publication/411955981_Politics_of_Religion_in_a_New_Nation_The_Origins_of_the_Icelandic_godar Veebis.]</ref> 12. sajandi alguseks oli Islandi õiguskord kujunenud keeruliseks süsteemiks, milles seadusandlik, kohtu- ja poliitiline võim olid tihedalt seotud. Aastatel [[1117]]–[[1118]] pandi Islandi seadused esimest korda suuremas ulatuses kirja [[Hafliði Másson]]i juhtimisel tema talus [[Breiðabólsstaður]]is [[Vesturhóp]]is. See seadustekogu ei ole tervikuna säilinud. Vaba riigi seadustekogu sai hiljem nimeks "[[Grágás]]" ('Hallhani'). Säilinud on selle käsikirjakatkeid ning kaks vaba riigi lõpuaastatest pärinevat pärgamendikäsikirja.<ref name="LtGyg" /> ===Ühiskond ja ajalooallikad=== Teadmised Islandi vaba riigi valitsemis- ja õigussüsteemist pärinevad peamiselt keskaegsetest seadustekogudest ja [[Ari Þorgilsson]]i kirjutatud "[[Íslendingabók]]ist" ("Islandlaste raamatust").<ref name="uCd0L" /> Seadusandlik ja kohtukorraldus on oluline teema ka [[Islandi saagad]]es. Saagad pandi siiski kirja kas vaba riigi ajaloo hilises järgus või pärast selle iseseisvuse kaotamist, mistõttu tuleb nende kasutamisel ajalooallikana arvestada, et need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid sageli mitu sajandit enne nende kirjapanekut. Näiteks "[[Njáli saaga]]" ja "[[Laxdæla saaga]]" sisaldavad rohkesti üksikasju Islandi ühiskonna ja õigussüsteemi toimimise kohta, kuid vaieldav on, kui täpselt need tegelikkust kajastavad. Njáli saagas kirjeldatakse muu hulgas, kuidas islandlased võtsid Alþingil aastal 999 või 1000 kristluse vastu. "[[Eyrbyggja saaga]]" kirjeldab [[Snorri Goði]] ehk "Preester Snorri" tegevust ning Islandi ühiskonna õiguse ja poliitilise korraldusega seotud konflikte; saagas peegelduvad ka arusaamad õiglusest ja pealike rollist.<ref name="ry8J9" /> Teised saagad, näiteks "[[Grettiri saaga]]", on seiklusjutud, mis põhinevad sageli tegelikel sündmustel, kuid annavad ühiskonna ülesehituse kohta vähe teavet või ei anna seda üldse. ==Sõjapidamine== ''Goði'' toetajad pidid vajaduse korral teda relvastatud konfliktides toetama. Islandil ei olnud alatist riiklikku sõjaväge ega keskvõimu korraldatud ''[[leiðangr]]''{{'}}i süsteemi nagu Norras. Relvastatud jõud moodustusid vajaduse korral pealike toetajatest ja liitlastest. Need organiseeriti ühiskondliku seisundi ja varustuse alusel väiksemateks võitlusüksusteks, mis võisid moodustada suuremaid väekoondisi. Sõjaline jõud põhines seega pealike isiklikel sidemetel oma toetajatega. Islandi sõjapidamise korralduses ja tavades oli sarnasusi Norraga.<ref name="rcJQJ" /> Kirjalikes allikates ei ole andmeid Islandil tegutsenud ratsaväe või eraldi kaugrelvadega varustatud väeüksuste kohta. Põhiosa vägedest moodustasid jalgsi võitlevad mehed, kes jagunesid kergeks, keskmiseks ja raskeks jalaväeks. Vibukütid ja lingutajad tegutsesid jalaväeüksuste koosseisus kergelt relvastatud toetusvõitlejate ja luurajatena.<ref name="rcJQJ" /> Enne vaba riigi lõppu oli Islandile rajatud vähemalt 21 kindlust ja linnust.<ref>Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi, Reykjavík 2006, lk 76.</ref> [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]] muutusid konfliktid ulatuslikumaks ning toimus rohkem relvastatud kokkupõrkeid. Lahingutes hukkus siiski suhteliselt vähe inimesi: ühes lahingus osales harva üle 1000 mehe ning keskmine kaotuste määr oli umbes 15%, mis oli sama aja ülejäänud Euroopaga võrreldes väike. Väikest hukkunute arvu on seostatud Islandi [[veritasu]] traditsiooniga, mille kohaselt ei peetud lüüasaanud väe täielikku hävitamist auväärseks. Võitjad võisid tabatud vastaseid siiski mõnikord hukata. Ka Sturlungite ajal põhines pealike võim endiselt isiklike toetajate võrgustikel ning neil ei olnud kasutada alatist riiklikku sõjaväge.<ref name="rcJQJ" /> ==Allakäik ja langus== 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], hakkas Islandi senine poliitiline kord sisekonfliktide tõttu lagunema. Mõjukad suguvõsad püüdsid koondada enda kätte suuremat hulka ''goðorð''{{'}}e ja toetajaid. Võim koondus üha enam suuremate pealike kätte. Nendevahelised konfliktid muutusid ulatuslikumaks ja senine ''goðorð''{{'}}ide süsteem muutus ebastabiilseks. 13. sajandi alguses, [[Sturlungite aeg|Sturlungite ajal]], kimbutasid Islandit ulatuslikud sisetülid. Võim koondus üha enam väheste mõjukate pealikusuguvõsade kätte ja senine tasakaal ''goðorð''{{'}}ide vahel hakkas lagunema. Samal ajal hakkas [[Norra kuningas]] Islandi poliitikasse üha rohkem sekkuma ja püüdis Islandi pealikke oma võimuga siduda. Mitmed pealikud astusid Norra kuninga teenistusse või otsisid temalt toetust võitluses rivaalidega. Sisekonfliktid ja Norra kasvav mõju suurendasid paljude islandlaste valmisolekut Norra kuninga võimu tunnustada. Nende tegurite koosmõjul läks Island aastatel 1262–1264 Norra kuninga võimu alla.<ref name="LtGyg" /> Aastatel [[1262]]–1264 tunnustasid Islandi piirkondade esindajad Norra kuningat [[Håkon IV Håkonsson]]i oma kuningana ja kohustusid talle maksu maksma. Vastutasuks pidi kuningas tagama Islandil rahu ja austama Islandi seadusi. Seda kokkulepete ja vandetõotuste kogumit nimetatakse tavaliselt Vanaks lepinguks (''[[Gamli sáttmáli]]''). Kokkulepped sõlmiti eri piirkondades järk-järgult, mitte üheainsa sündmusena. Sellega Islandi vaba riigi poliitiline kord lõppes. ''Goðorð''{{'}}ide süsteem kaotas oma senise poliitilise tähenduse. Täidesaatev võim läks Norra kuninga ja tema ametnike kätte. Alþingi jätkas tegevust, kuid selle ülesanded ja koosseis muutusid.<ref name="SImAS" /> ==Vaata ka== *[[Islandi ajalugu]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="SImAS">Jón A. Hjaltalín. On the Civilisation of the First Icelandic Colonists, with a Short Account of Some of Their Manners and Customs. – ''Transactions of the Ethnological Society of London'', 1868, kd 6, lk 176–182. [http://www.jstor.org/stable/pdfplus/3014256.pdf Veebis].</ref> <ref name="Pyxg4">William Rhuel Short. ''Icelanders in the Viking Age: The People of the Sagas''. Jefferson, NC: McFarland & Company 2010, ISBN 978-0-7864-4727-5.</ref> <ref name="iSmmA">Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Lanham, MD: Scarecrow 2008.</ref> <ref name="LtGyg">Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', Minneapolis, Minn.: University of Minnesota Press 2000, ISBN 978-0-8166-3589-4, ISBN 978-0-8166-3588-7.</ref> <ref name="pgVUJ">Roderick T. Long. [http://www.lewrockwell.com/orig3/long1.html Privatization, Viking Style: Model or Misfortune?], 6.6.2002.</ref> <ref name="uCd0L">''The Book of the Icelanders / The Story of the Conversion''. [http://www.vsnrweb-publications.org.uk/Text%20Series/IslKr.pdf Veebis.] </ref> <ref name="ry8J9">Herman Palsson, Paul Edwards. "Eyrbyggja Saga". Harmondsworth: Penguin, 1989.</ref> <ref name="rcJQJ">Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006, lk 76.</ref> <ref name="JJoh">Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason. Winnipeg: University of Manitoba Press 1974.</ref> <ref name="DHIlr">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/3320 lögrétta], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="DHIfd">[https://www.dhi.ac.uk/lmnl/nordicheadword/displayPage/1304 fjórðungsdómr], A Lexicon of Medieval Nordic Law (LMNL). Medieval Nordic Laws Project. Sheffield Digital Humanities Institute.</ref> <ref name="Byock">Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', Berkeley: University of California Press 1988.</ref> }} ==Kirjandus== *[[Landnámabók]] *[[Ari Þorgilsson]]. ''[[Íslendingabók]]''. *[[Njáli saaga]]. *[[Laxdæla saaga]]. *Jón Jóhannesson. ''Íslendinga Saga: A History of the Old Icelandic Commonwealth'', tlk Haraldur Bessason, University of Manitoba Press 1974. *Grágás: The Laws of Early Iceland'', tlk Andrew Dennis, Peter Foote ja Richard Perkins, 2 köidet, University of Manitoba Press 1980, 2000. *Jesse L. Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas, and Power'', University of California Press 1988. [http://dannyreviews.com/h/Medieval_Iceland.html Lühiretsensioon] *William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University of Chicago Press 1990. *Jón Viðar Sigurðsson. Forholdet mellom verdslig og religiøs makt på Island i fristatsperioden. – Jens Peter Schjødt jt (toim.). ''Myte og ritual i det førkristne Norden. Et symposium'', Odense: Syddansk Universitetsforlag 1994, ISBN 87-7838-053-7, lk 129–139. *Jón Viðar Sigurðsson. ''Chieftains and Power in the Icelandic Commonwealth'', Odense University Press 1999. *Gunnar Karlsson. ''The History of Iceland'', University of Minnesota Press 2000. **Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', London: Hurst & Company 2000, ISBN 978-1-85065-420-9. *Orri Vésteinsson. ''The Christianization of Iceland: Priests, Power, and Social Change 1000–1300'', Oxford University Press 2000. *Jessie L. Byock. ''Viking Age Iceland'', Penguin 2001. **Дж. Л. Байок. Исландия эпохи викингов, tlk I. Sverdlov, М.: Астрель 2012, ISBN ISBN 978-5-271-41157-1. *Gunnar Karlsson. ''A Brief History of Iceland'', Reykjavík: Mál og menning 2004, ISBN 978-9979339205; parandatud trükk 2010, ISBN 978-9979339205. *Gunnar Karlsson. ''Chieftain Culture: The Status and Influence of the Icelandic Goðar in the Free Commonwealth'', Reykjavík: Háskólaútgáfan 2004, ISBN 9979540188. *Birgir Loftsson. ''Hernaðarsaga Íslands: 1170–1581'', Pjaxi: Reykjavík 2006. *Jón Viðar Sigurðsson. Vennskap i det islandske fristatssamfunnet (ca. 930–1262/64). – ''AIGIS'', 2012, 12:2. [https://web.archive.org/web/20160325064543/http://aigis.igl.ku.dk/2012,2/Platonacta/sigurd.pdf Veebis.] *Sverrir Jakobsson. From Charismatic Power to State Power: The Political History of Iceland 1096–1281. – ''Średniowiecze Polskie i Powszechne'', 2016, kd 8 (12). [https://journals.us.edu.pl/index.php/SPP/article/download/22256/17669/111155 Veebis.] *Włodzimierz Gogłoza. Goðakirkja – the Icelandic Church During the Commonwealth Era. – ''Prawo Kanoniczne'', 2020, 63, nr 3. [https://czasopisma.uksw.edu.pl/pk/article/view/9277Veebis.] ==Välislingid== *Thomas Whiston. [https://mises.org/mises-daily/medieval-iceland-and-absence-government Medieval Iceland and the Absence of Government], Mises Daily, 2002. *[http://ulfdalir.ru/literature/2492/2497 Р. БУАЙЕ. СРЕДНЕВЕКОВАЯ ИСЛАНДИЯ], ulfdalir.ru [[Kategooria:Islandi ajalugu]] [[Kategooria:Islandi ajaloolised riigid]] [[Kategooria:Euroopa keskaja riigid]] [[Kategooria:Norra keskaeg]] aan1ypsikclm5tbf0gkdvaw2k5lnoqd 0 366987 7232004 5877037 2026-09-11T07:29:02Z Kuriuss 38125 7232004 wikitext text/x-wiki '''Haistmisnärv''' ehk '''I peaajunärv''' ehk '''esimene kraniaalnärv''' ehk '''olfaktoornärv''' ([[ladina keel]]es ainsuses ''nervus olfactorius [I]''; mitmuses ''nn. olfactorii'') on paljude [[kesknärvisüsteem]]iga loomadel [[kraniaalnärvid]]e hulka liigitatud [[sensoorne närv]]ide paar.<ref>"[[Meditsiinisõnastik]]" 245:2004.</ref> Esimese kraniaalnärvide paari ülesandeks on [[lõhnaaisting]]ute vastuvõtmine. Haistmisnärvide areng, anatoomia, morfoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui indiviiditi. [[Madu]]del kulgeb haistmisnärv [[ninaõõs|ninaõõnes]] paiknevate haistmisretseptorite kaudu haistmissibulatesse. Paralleelselt haistmisnärviga kulgeb madudel [[sahkluu-nina närv]].<ref>Elliott Jacobson, [http://books.google.ee/books?id=hhO4WAZcVLEC&pg=PA21&dq=Olfactory+nerve+in+snakes&hl=et&sa=X&ei=w65DU7ftIKer4ASJkYCoBA&redir_esc=y#v=onepage&q=Olfactory%20nerve%20in%20snakes&f=false Infectious Diseases and Pathology of Reptiles: Color Atlas and Text], lk 20, 2007, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 8.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> [[Pilt:Head olfactory nerve.jpg|pisi|Haistmisnärvi levila (kollasega)]] Inimestel lähtuvad [[nina]] limaskesta [[haistmisrakk]]udest paarkümmend (15–20) haistmiskiudu, mis moodustavad haistmisnärvid. Haistmisnärv koosneb [[haistmiselund]]i [[närvirakk]]ude [[akson]]itest. Haistmisnärvid läbivad [[sõelluu]] sõellestme mulgud ja kulgevad [[peaaju]] [[otsmikusagar]]a all olevasse [[haistmissibul]]asse ja edasi peaaju hipokambikääru konksu.<ref>[[Meeli Roosalu]], "Inimese anatoomia", Kirjastus [[Koolibri]], lk 221, [[2010]], ISBN 978-9985-0-2606-9.</ref> == Kliiniline meditsiin == Inimestel seostatakse haistmisnärvidega mitmeid haiguslikke seisundeid nagu [[haistmisnõrkus]], [[haistmisvõimetus]], [[haistmishäire]] jt. Haiguslikke seisundeid põhjustavad ka [[endokriinsüsteem]]iga seotud haigused, näiteks [[neerupealise puudulikkus]], [[Cushingi sündroom]], [[suhkurtõbi]], [[hüpotüroidism]], [[Kallmanni sündroom]], [[primaarne amenorröa]], [[pseudohüpoparatüreoos]] ja [[Turneri sündroom]]. Paiksed haiguslikud seisundid või hingamisteede toimimist takistavad seisundid: adenoidide hüpertroofia, allergiline [[ninapõletik]], atroofiline ninapõletik, [[obstruktiivne bronhiit]], traumajärgsed muljumised, kokkupuude mürgiste kemikaalidega, [[leepra]], pahaloomulised kasvajad ninapiirkonnas, [[koanaalpolüüp]], [[urkepõletik]], [[Sjögreni sündroom]] ja vasomotoorne ninapõletik. Närvisüsteemiga seotud haiguslikud seisundid, mille korral haistmisnärvi toimimine on häirunud: [[Alzheimeri tõbi]], [[epilepsia]], [[peatrauma]], koljusisesed operatsioonid, [[polüskleroos]], [[Parkinsoni tõbi]]. Toitumisega seotud häired haistmisnärvi talitluses: [[krooniline neerupuudulikkus]], [[B12-vitamiin|B₁₂-vitamiini]] [[avitaminoos]], [[Korsakovi psühhoos]]. Psüühikaga seotud haiguslikud seisundid [[depressioon]] ja [[skisofreenia]]. Haistmisnärvide toimimist mõjutavad teatud koljusisesed ja nina piirkonnas vohavad pahaloomulised [[kasvaja]]d. Haistmisnärvi mõjutavad ka sellised [[viirus]]ed ja [[infektsioon]]id nagu akuutsed viiruslikud maksapõletikud, [[lihtohatis]] ja gripilaadsed infektsioonid.<ref>Walker HK, Hall WD, Hurst JW, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK382/ Clinical Methods: The History, Physical, and Laboratory Examinations.], 3rd edition., Boston: Butterworths; 1990, Veebiversioon (vaadatud 8.04.2014) (''inglise keeles'')</ref> Haistmisnärvide haistmisvõime alanemisele ja/või signaalide vastuvõtmise ning edastamise häiretele võivad kaasa aidata [[suitsetamine]], [[antibiootikumid]]e, [[levodopa]], [[antihistamiinid]]e, [[kokaiin]]i ja [[amfetamiin]]ide kasutamine, samuti [[keemiaravi]] ja [[kiiritusravi]]. Haistmisnärvi tundlikkus võib väheneda ka [[rasedus]]e ajal ja [[vanadus]]es. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/TA98%20Tree/Entity%20TA98%20EN/14.2.01.004%20Entity%20TA98%20EN.htm Sissekanne Terminologia Anatomicas] A14.2.01.004: Nervus olfactorius [I]. Haistmisnärv *[http://www.britannica.com/EBchecked/topic/427520/olfactory-nerve Sissekanne Encyclopaedia Britannicas] [[Kategooria:Peaaju]] [[Kategooria:Neurobioloogia]] [[Kategooria:Neuroloogia]] [[Kategooria:Närvisüsteem]] tj151spwghnsd75ojc96rhll0bcexh2 0 369755 7232093 7230886 2026-09-11T09:47:32Z Avjoska 1538 /* Oktoober */ 7232093 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1990}} ''Siin on loetletud [[1990]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Nick Aitken]], Austraalia jalgrattur *[[2. jaanuar]] – [[Karel Abraham]], tšehhi mootorrattur *2. jaanuar – [[Jiří Mazoch]], tšehhi suusahüppaja *[[3. jaanuar]] – [[José Pierre Vunguidica]], Angola jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Iago Falqué]], hispaania jalgpallur *4. jaanuar – [[Toni Kroos]], saksa jalgpallur *[[7. jaanuar]] – [[Elene Gedevanišvili]], Gruusia iluuisutaja * 7. jaanuar – [[Gregor Schlierenzauer]], austria suusahüppaja *[[8. jaanuar]] – [[Kaarel Jõeväli]], eesti kergejõustiklane * 8. jaanuar – [[Robin Olsen]], rootsi jalgpallur * 8. jaanuar – [[Joanna Hoffmann]], eesti kunstnik, kuraator ja muuseumitöötaja *[[9. jaanuar]] – [[Melissa Ricks]], Filipiinide näitleja *[[11. jaanuar]] – [[Ismaily]], Brasiilia jalgpallur *[[12. jaanuar]] – [[Sergei Karjakin]], Ukraina maletaja * 12. jaanuar – [[Pixie Lott]], inglise laulja * 12. jaanuar – [[Ingrid Teesalu]], eesti teleajakirjanik *[[13. jaanuar]] – [[Raido Ränkel]], eesti murdmaasuusataja *[[14. jaanuar]] – [[Áron Szilágyi]], Ungari vehkleja *14. jaanuar – [[Johan Randvere]], Eesti pianist *[[23. jaanuar]] – [[Taavi Laurits]], eesti jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Artjom Artjunin]], Eesti jalgpallur *[[26. jaanuar]] – [[Sergio Pérez]], Mehhiko vormelisõitja *[[27. jaanuar]] – [[Priidu Niit]], eesti kettaheitja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Eda Ahi]], Eesti luuletaja *[[7. veebruar]] – [[Dalilah Muhammad]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane * 7. veebruar – [[Anna Abreu]], Soome laulja * 7. veebruar – [[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija * 7. veebruar – [[Neil Etheridge]], Inglismaa-Filipiinide jalgpallur * 7. veebruar – [[Steven Stamkos]], Kanada jäähokimängija *[[11. veebruar]] – [[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja *[[17. veebruar]] – [[Villem Rootalu]], eesti basskitarrist ja helilooja *[[22. veebruar]] – [[Denis Grabe]], Eesti piljardimängija *[[27. veebruar]] – [[Mari Klaup-McColl]], Eesti kergejõustiklane ==Märts== *[[5. märts]] – [[Léa Sprunger]], Šveitsi kergejõustiklane *[[11. märts]] – [[Rait Sagor]], Eesti jõutõstja *[[14. märts]] – [[Triin Ojaste]], Eesti murdmaasuusataja *14. märts – [[Kolbeinn Sigþórsson]], Islandi jalgpallur *14. märts – [[Reio Laabus]], eesti jalgpallur *14. märts – [[Šarūnas Kazlauskas]], leedu jalgpallur *14. märts – [[Sasha Clements]], Kanada näitlejanna *14. märts – [[Joe Allen]], Walesi jalgpallur *[[22. märts]] – [[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur *[[23. märts]] – [[Barbara Lehtna]], eesti vabakutseline etenduskunstnik ja lavastaja *[[29. märts]] – [[Mark Rajevski]], Eesti jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Kerttu Jallai]], eesti korvpallur * 3. aprill – [[Dorothea Wierer]], Itaalia laskesuusataja * 3. aprill – [[Rada Laikova]], Bulgaaria poliitik *[[9. aprill]] – [[Kristen Stewart]], USA näitleja *[[10. aprill]] – [[Magnus Kirt]], eesti odaviskaja *10. aprill – [[Christoph Harting]], saksa kettaheitja *[[11. aprill]] – [[Janeli Kuusk]], eesti muusik, lauluõpetaja ja jumestuskunstnik *[[22. aprill]] – [[Machine Gun Kelly (räppar)|Machine Gun Kelly]], USA räppar *[[23. aprill]] – [[Nikita Lunin]], Eesti sõudja ==Mai== *[[5. mai]] – [[Hannah Davis]], USA modell * 5. mai – [[Ana Šimić]], Horvaatia kergejõustiklane * [[6. mai]] – [[Jose Altuve]], Venezuela pesapallur *[[11. mai]] – [[Jaak-Heinrich Jagor]], eesti tõkkejooksja *[[23. mai]] – [[Oliver Venno]], Eesti võrkpallur *[[29. mai]] – [[Ramil Guliyev]], aseri päritolu Türgi sprinter ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Bianca Ghelber]], Rumeenia vasaraheitja *[[7. juuni]] – [[Iggy Azalea]], Austraalia naisräppar *[[11. juuni]] – [[Christophe Lemaitre]], Prantsusmaa jooksja * 11. juuni – [[Maksim Paponov]], Eesti jalgpallur * 11. juuni – [[Pernilla Karlsson]], soomerootsi päritolu Soome käsipallur ja laulja *[[13. juuni]] – [[Mateusz Klich]], poola jalgpallur *[[14. juuni]] – [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]], Norra kergejõustiklane, kesk- ja pikamaajooksja * 14. juuni – [[Patrice Cormier]], Kanada jäähokimängija * 14. juuni – [[Margus Leedo]], eesti jalgpallikohtunik *[[17. juuni]] – [[Hansle Parchment]], Jamaica tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Juhan Mettis]], eesti judoka *[[20. juuni]] – [[Iselin Solheim]], Norra laulja ja laulukirjutaja *[[21. juuni]] – [[Sandra Perković]], Horvaatia kettaheitja *[[24. juuni]] – [[Johan Rohtla]], Eesti ujuja *[[25. juuni]] – [[Markus Kärner]], Eesti riigiametnik ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Hendrik Vissel]], eesti näitleja *[[4. juuli]] – [[Alyssa Miller]], USA modell * 4. juuli – [[Jake Gardiner]], USA jäähokimängija *[[5. juuli]] – [[Abeba Aregawi]], Etioopia päritolu Rootsi jooksja *[[6. juuli]] – [[Karl-Hannes Tagu]], Eesti jääpurjetaja ja purjetaja * 6. juuli – [[Justin Schultz]], Kanada jäähokimängija *[[12. juuli]] – [[Bebé]], Roheneemesaarte jalgpallur *[[16. juuli]] – [[Pål Golberg]], norra murdmaasuusataja *[[19. juuli]] – [[Maila Veske]], Eesti sumo- ja judomaadleja *[[20. juuli]] – [[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Kinga Gajewska]], Poola poliitik, politoloog ja jurist * 22. juuli – [[Jevgenija Kolodko]], Sahha kergejõustiklane *[[24. juuli]] – [[Nelli Differt]], Eesti vehkleja *[[27. juuli]] – [[Indiana Evans]], Austraalia näitleja ja laulja *[[29. juuli]] – [[Valentina Golubenko]], Eesti/Horvaatia maletaja * 29. juuli – [[Tyler Johnson]], USA jäähokimängija *[[31. juuli]] – [[Besart Abdurahimi]], Põhja-Makedoonia jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Gert Krestinov]], Eesti motosportlane *[[7. august]] – [[Jevgeni Belov]], Venemaa suusataja *[[7. august]] – [[Helen Flanagan]], Suurbritannia näitleja *[[9. august]] – [[Bill Skarsgård]], Rootsi filminäitleja *[[12. august]] – [[Kwesi Appiah]], Ghana jalgpallur *[[24. august]] – [[Anna-Liisa Põld]], eesti ujuja *24. august – [[Elizabeth Debicki]], Austraalia näitleja *[[26. august]] – [[Mateo Musacchio]], Argentina jalgpallur * 26. august – [[Irina-Camelia Begu]], rumeenia tennisist *[[27. august]] – [[Tori Bowie]], USA jooksja ==September== *[[1. september]] – [[Mélanie René]], Šveitsi laulja * 1. september – [[Ann Sophie]], saksa laulja *[[12. september]] – [[Angelika Sopp]], Eesti sambomaadleja *[[14. september]] – [[Eivind Henriksen]], Norra vasaraheitja *[[17. september]] – [[Josué Pesqueira]], Portugali jalgpallur *[[18. september]] – [[Lewis Holtby]], Saksamaa jalgpallur *[[29. september]] – [[Jordan Schroeder]], USA jäähokimängija * 29. september – [[Joosep Laiksoo]], eesti endine rallisõitja ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Anthony Lopes]], Portugali jalgpallur *[[4. oktoober]] – [[Signy Aarna]], eesti jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Roman Vlassov]], Venemaa maadleja * 6. oktoober – [[Tõnis Kartau]], eesti suusahüppaja * 6. oktoober – [[Marcus Johansson]], rootsi jäähokimängija *[[9. oktoober]] – [[Kevin Kampl]], Sloveenia jalgpallur *[[10. oktoober]] – [[Damaris Lewis]], USA modell * 10. oktoober – [[Jakub Vadlejch]], Tšehhi odaviskaja * 10. oktoober – [[Rafael Tolói]], Brasiilia-Itaalia jalgpallur *[[12. oktoober]] – [[Melodía Ruiz Gutiérrez]], hispaania laulja *[[17. oktoober]] – [[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja * 17. oktoober – [[Marcelo Arévalo]], Salvadori tennisist *[[19. oktoober]] – [[Emma Coburn]], USA jooksja *[[23. oktoober]] – [[Serdar Aziz]], Türgi jalgpallur *[[25. oktoober]] – [[Asha Philip]], Suurbritannia sprinter * 25. oktoober – [[Ulrich Siegmund]], Saksamaa poliitik *[[29. oktoober]] – [[Amarna Miller]], Hispaania näitleja ==November== *[[7. november]] – [[Julija Mõnnakmäe]], Eesti võrkpallur *[[8. november]] – [[Anett Griffel]], Eesti modell * 8. november – [[Ingrid Puusta]], Eesti purjetaja *[[12. november]] – [[Siim-Sander Vene]], eesti korvpallur * 12. november – [[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja *[[18. november]] – [[Marten Esko]], eesti kuraator *[[29. november]] – [[Andrej Šustr]], Tšehhi jäähokimängija *[[30. november]] – [[Hannah Richings]], inglise laulja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Kristiine Kurema]], eesti kirjanik *[[3. detsember]] – [[Christian Benteke]], Belgia jalgpallur *[[4. detsember]] – [[Igor Sjunin]], Eesti kolmikhüppaja * 4. detsember – [[Johannes Vedru]], eesti spordiajakirjanik ja muusik *[[11. detsember]] – [[Karl-Kristjan Kingi]], eesti trummar ja kitarrist *[[12. detsember]] – [[Krista Pärmäkoski]], soome murdmaasuusataja *[[13. detsember]] – [[Mari Ronimois]], eesti muusikalilaulja *[[17. detsember]] – [[Henri Anier]], eesti jalgpallur *[[20. detsember]] – [[JoJo]] (Joanna Noelle Levesque), USA poplaulja * 20. detsember – [[Filipp Breitveit]], Venemaa jalgpallur *[[23. detsember]] – [[Bert Ribul]], eesti BMX-rattur *[[28. detsember]] – [[Marcos Alonso]], Hispaania jalgpallur * 28. detsember – [[Pille-Riin Karro]], eesti laulja *[[31. detsember]] – [[Marlon Williams]], Uus-Meremaa muusik [[Kategooria:1990]] rctmz89pndfu64p55r7iqw7soqpz062 0 372727 7232060 6143285 2026-09-11T09:19:02Z Ehitaja 63547 7232060 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info|nimi=Äparduse rõõm|autor=[[Valdur Mikita]]|riik=[[Eesti]]|keel=[[eesti Valdur Mikita|avaldatud=2000|lehekülgi=166|mõõtmed_kaal=148x210 mm|isbn=9985608321}} '''"Äparduse rõõm'''. Keele ja kultuurimänge'''"''' on eesti kirjaniku ja [[semiootik]]u [[Valdur Mikita]] [[2000]]. aastal ilmunud keelemänguline [[essee]]- või luuleraamat.<ref name="Vabar">[[Sven Vabar]], [https://web.archive.org/web/20130308184633/http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/valdurmikita.htm "Valdur Mikita tontlikud kataloogid. Intervjuu Valdur Mikitaga"] [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2002</ref> Ehkki 2000. aastal ilmus Tartu Ülikooli kirjastuses ka Mikita doktoritöö "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias", millega "Äparduse rõõm" tugevalt seostub, on seda nimetatud siiski ta esikteoseks. Mikita enda sõnul on "Äparduse rõõm" "mõnes mõttes selle materjali ülejääk, mida ei passinud teadustöösse sisse kirjutada". Selles uurib Mikita [[semiootika]], [[keelemäng|keele- ja luulemängude]] abil keele ja kirja piire, märgisüsteeme ja [[kommunikatsioon]]iäpardusi: "Mind paelub semiootika mängulisus, see on element, mis minu meelest kuulub olemuslikuIt semiootika juurde. Semiootiliste mänguvõimaluste reserv mis tahes keele piirides on ammendamatu."<ref name="Vabar" /> [[Aare Pilv]]e sõnutsi oli teos "algselt mõeldud doktoritöö käigus tekkinud keele- ja kultuurimängude praktilise käsiraamatuna"<ref name="Pilv">Aare Pilv "Väike teatmik (Tartu) paranoiakriitilise risoomi kohta" Methis. Studia humaniora Estonica 2013, nr 11, lk 22-47</ref> Raamat ilmus autori kirjastusel Tartu trükikojas [[Greif (trükikoda)|Greif]]. Kujundasid Aet Miki ja Valdur Mikita, kaane kujundas Mark-Erik Mogom. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Sven Vabar]], [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/valdurmikita.htm "Valdur Mikita tontlikud kataloogid. Intervjuu Valdur Mikitaga"] [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2002 [[Kategooria:Eesti raamatud]] [[Kategooria:Valdur Mikita teosed]] [[Kategooria:2000. aasta kirjandusteosed]] ktux2nq4wxrwrhxb4g4cepzzq3xd4ua 7232063 7232060 2026-09-11T09:20:09Z Ehitaja 63547 7232063 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info|nimi=Äparduse rõõm|autor=[[Valdur Mikita]]|riik=[[Eesti]]|keel=[[eestikeel]]|kirjastus=Valdur Mikita|avaldatud=2000|lehekülgi=166|mõõtmed_kaal=148x210 mm|isbn=9985608321}} '''"Äparduse rõõm'''. Keele ja kultuurimänge'''"''' on eesti kirjaniku ja [[semiootik]]u [[Valdur Mikita]] [[2000]]. aastal ilmunud keelemänguline [[essee]]- või luuleraamat.<ref name="Vabar">[[Sven Vabar]], [https://web.archive.org/web/20130308184633/http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/valdurmikita.htm "Valdur Mikita tontlikud kataloogid. Intervjuu Valdur Mikitaga"] [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2002</ref> Ehkki 2000. aastal ilmus Tartu Ülikooli kirjastuses ka Mikita doktoritöö "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias", millega "Äparduse rõõm" tugevalt seostub, on seda nimetatud siiski ta esikteoseks. Mikita enda sõnul on "Äparduse rõõm" "mõnes mõttes selle materjali ülejääk, mida ei passinud teadustöösse sisse kirjutada". Selles uurib Mikita [[semiootika]], [[keelemäng|keele- ja luulemängude]] abil keele ja kirja piire, märgisüsteeme ja [[kommunikatsioon]]iäpardusi: "Mind paelub semiootika mängulisus, see on element, mis minu meelest kuulub olemuslikuIt semiootika juurde. Semiootiliste mänguvõimaluste reserv mis tahes keele piirides on ammendamatu."<ref name="Vabar" /> [[Aare Pilv]]e sõnutsi oli teos "algselt mõeldud doktoritöö käigus tekkinud keele- ja kultuurimängude praktilise käsiraamatuna"<ref name="Pilv">Aare Pilv "Väike teatmik (Tartu) paranoiakriitilise risoomi kohta" Methis. Studia humaniora Estonica 2013, nr 11, lk 22-47</ref> Raamat ilmus autori kirjastusel Tartu trükikojas [[Greif (trükikoda)|Greif]]. Kujundasid Aet Miki ja Valdur Mikita, kaane kujundas Mark-Erik Mogom. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Sven Vabar]], [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/valdurmikita.htm "Valdur Mikita tontlikud kataloogid. Intervjuu Valdur Mikitaga"] [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2002 [[Kategooria:Eesti raamatud]] [[Kategooria:Valdur Mikita teosed]] [[Kategooria:2000. aasta kirjandusteosed]] 2986beg3kk8cyw5yzf3rt78lvfacd47 7232065 7232063 2026-09-11T09:20:33Z Ehitaja 63547 7232065 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info|nimi=Äparduse rõõm|autor=[[Valdur Mikita]]|riik=[[Eesti]]|keel=[[eesti keel]]|kirjastus=Valdur Mikita|avaldatud=2000|lehekülgi=166|mõõtmed_kaal=148x210 mm|isbn=9985608321}} '''"Äparduse rõõm'''. Keele ja kultuurimänge'''"''' on eesti kirjaniku ja [[semiootik]]u [[Valdur Mikita]] [[2000]]. aastal ilmunud keelemänguline [[essee]]- või luuleraamat.<ref name="Vabar">[[Sven Vabar]], [https://web.archive.org/web/20130308184633/http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/valdurmikita.htm "Valdur Mikita tontlikud kataloogid. Intervjuu Valdur Mikitaga"] [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2002</ref> Ehkki 2000. aastal ilmus Tartu Ülikooli kirjastuses ka Mikita doktoritöö "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias", millega "Äparduse rõõm" tugevalt seostub, on seda nimetatud siiski ta esikteoseks. Mikita enda sõnul on "Äparduse rõõm" "mõnes mõttes selle materjali ülejääk, mida ei passinud teadustöösse sisse kirjutada". Selles uurib Mikita [[semiootika]], [[keelemäng|keele- ja luulemängude]] abil keele ja kirja piire, märgisüsteeme ja [[kommunikatsioon]]iäpardusi: "Mind paelub semiootika mängulisus, see on element, mis minu meelest kuulub olemuslikuIt semiootika juurde. Semiootiliste mänguvõimaluste reserv mis tahes keele piirides on ammendamatu."<ref name="Vabar" /> [[Aare Pilv]]e sõnutsi oli teos "algselt mõeldud doktoritöö käigus tekkinud keele- ja kultuurimängude praktilise käsiraamatuna"<ref name="Pilv">Aare Pilv "Väike teatmik (Tartu) paranoiakriitilise risoomi kohta" Methis. Studia humaniora Estonica 2013, nr 11, lk 22-47</ref> Raamat ilmus autori kirjastusel Tartu trükikojas [[Greif (trükikoda)|Greif]]. Kujundasid Aet Miki ja Valdur Mikita, kaane kujundas Mark-Erik Mogom. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Sven Vabar]], [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/valdurmikita.htm "Valdur Mikita tontlikud kataloogid. Intervjuu Valdur Mikitaga"] [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2002 [[Kategooria:Eesti raamatud]] [[Kategooria:Valdur Mikita teosed]] [[Kategooria:2000. aasta kirjandusteosed]] s11oonbyo110k2o3xn58q053pdxmicf 7232068 7232065 2026-09-11T09:21:10Z Ehitaja 63547 7232068 wikitext text/x-wiki {{Raamatu info|nimi=Äparduse rõõm|autor=[[Valdur Mikita]]|riik=[[Eesti]]|keel=[[eesti keel]]|kirjastaja=Valdur Mikita|avaldatud=2000|lehekülgi=166|mõõtmed_kaal=148x210 mm|isbn=9985608321}} '''"Äparduse rõõm'''. Keele ja kultuurimänge'''"''' on eesti kirjaniku ja [[semiootik]]u [[Valdur Mikita]] [[2000]]. aastal ilmunud keelemänguline [[essee]]- või luuleraamat.<ref name="Vabar">[[Sven Vabar]], [https://web.archive.org/web/20130308184633/http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/valdurmikita.htm "Valdur Mikita tontlikud kataloogid. Intervjuu Valdur Mikitaga"] [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2002</ref> Ehkki 2000. aastal ilmus Tartu Ülikooli kirjastuses ka Mikita doktoritöö "Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias", millega "Äparduse rõõm" tugevalt seostub, on seda nimetatud siiski ta esikteoseks. Mikita enda sõnul on "Äparduse rõõm" "mõnes mõttes selle materjali ülejääk, mida ei passinud teadustöösse sisse kirjutada". Selles uurib Mikita [[semiootika]], [[keelemäng|keele- ja luulemängude]] abil keele ja kirja piire, märgisüsteeme ja [[kommunikatsioon]]iäpardusi: "Mind paelub semiootika mängulisus, see on element, mis minu meelest kuulub olemuslikuIt semiootika juurde. Semiootiliste mänguvõimaluste reserv mis tahes keele piirides on ammendamatu."<ref name="Vabar" /> [[Aare Pilv]]e sõnutsi oli teos "algselt mõeldud doktoritöö käigus tekkinud keele- ja kultuurimängude praktilise käsiraamatuna"<ref name="Pilv">Aare Pilv "Väike teatmik (Tartu) paranoiakriitilise risoomi kohta" Methis. Studia humaniora Estonica 2013, nr 11, lk 22-47</ref> Raamat ilmus autori kirjastusel Tartu trükikojas [[Greif (trükikoda)|Greif]]. Kujundasid Aet Miki ja Valdur Mikita, kaane kujundas Mark-Erik Mogom. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Sven Vabar]], [http://my.tele2.ee/svenvabar/intervjuud/valdurmikita.htm "Valdur Mikita tontlikud kataloogid. Intervjuu Valdur Mikitaga"] [[Looming (ajakiri)|Looming]], nr 5, 2002 [[Kategooria:Eesti raamatud]] [[Kategooria:Valdur Mikita teosed]] [[Kategooria:2000. aasta kirjandusteosed]] p1rbs1ykbeun29tdeke9lelzwigf47y 0 384388 7232049 7197839 2026-09-11T08:59:11Z Avjoska 1538 7232049 wikitext text/x-wiki {{surnud juulis}} ''Siin loetletakse [[17. juuli]]l surnud tuntud isikuid.'' * [[1762]] – [[Peeter III]], Venemaa keiser * [[1790]] – [[Adam Smith]], [[Šotimaa|šoti]] filosoof ja majandusteadlane * [[1912]] – [[Henri Poincaré]], prantsuse matemaatik, astronoom ja füüsik * [[1878]] – [[Aleardo Aleardi]], itaalia luuletaja * [[1907]] – [[Hector Malot]], prantsuse kirjanik * [[1918]] – [[Nikolai II]], Venemaa keiser * [[1928]] – [[Giovanni Giolitti]], itaalia poliitik ja riigitegelane *1928 – [[Álvaro Obregón]], Mehhiko poliitik ja riigitegelane * [[1933]] – [[Steponas Darius]], leedu lendur *1933 – [[Stasys Girėnas]], leedu lendur * [[1941]] – [[Oskar Põder]], Eesti sõjaväelane * [[1942]] – [[Paul Hanson]], Eesti sõjaväelane * 1942 – [[Artur Laats]], Eesti sõjaväelane * 1942 – [[Herbert Must]], Eesti kohtunik * [[1944]] – [[Enn Väljak]], Eesti sõjaväelane * [[1947]] – [[Peeter Londo]], Eesti poliitik ja tööline * [[1959]] – [[Billie Holiday]], USA lauljatar * [[1961]] – [[Olga Forš]], vene kirjanik * [[1962]] – [[Eduard Värav]], eesti ajakirjanik * [[1963]] – [[Albinas Čepas]], Leedu ja Nõukogude Liidu sõjaväelane * [[1964]] – [[Rein Vellend]], eesti kirjanik * [[1967]] – [[John Coltrane]], ameerika džäss-saksofonist, helilooja ja ansamblijuht * [[1969]] – [[Elmar Paldra]], eesti vaimulik * [[1976]] – [[Evald Lutsius]], eesti ajakirjanik, satiirik ja karikaturist * [[1977]] – [[Artur Vassar]], eesti ajaloolane * [[1978]] – [[Helmi Mäelo]], eesti kirjanik *1978 – [[Paul Reeveer]], eesti graafik ja kirjakunstnik *1978 – [[Edgar-Adolf Rajandi]], eesti filoloog ja nimeuurija * [[1981]] – [[Evald Blumfeldt]], eesti ajaloolane ja bibliograaf * 1981 – [[Agnes Lamp-Mikk]], eesti maalikunstnik ja kostüümikunstnik * [[1987]] – [[Kristjan Palusalu]], eesti maadleja *1987 – [[Heino Riga]], eesti ehitusinsener ja kirjanik * [[1988]] – [[Fjodor Nikitin]], vene näitleja *[[1992]] – [[Fjodor Samohhin]], Nõukogude proosakirjanik * [[1993]] – [[Evald Tammepõld]], eesti arstiteadlane * [[1995]] – [[Juan Manuel Fangio]], [[Argentina]] võidusõitja * [[1997]] – [[Janek Ermel]], eesti jalgrattur * [[1998]] – [[James Lighthill]], Suurbritannia rakendusmatemaatik * [[1999]] – [[Harry Õiglane]], füüsik * [[2000]] – [[Dmitri Balašov]], vene kirjanik, filoloog ja ühiskonnategelane *2000 – [[Zhao Lirong]], hiina näitlejanna * [[2002]] – [[Joseph Luns]], Hollandi poliitik, endine NATO peasekretär * [[2003]] – [[Walter Zapp]], baltisaksa päritolu Läti ja Eesti leiutaja * [[2005]] – [[Fausti Turban]], eesti näitleja *2005 – [[Edward Heath]], Suurbritannia poliitik *2005 – [[Spartak Mišulin]], vene näitleja *2005 – [[Harald Toomsalu]], eesti ajakirjanik * [[2006]] – [[Mickey Spillane]], USA kirjanik *2006 – [[Robert Mardian]], USA jurist, president [[Richard Nixon]]i advokaat *2006 – [[Sam Myers]], USA muusik ja helilooja * [[2007]] – [[Júlio Redecker]], Brasiilia poliitik, Sotsiaaldemokraatliku Partei üks juhte * [[2008]] – [[Creig Flessel]], USA koomiksilooja *2008 – [[Larry Haines]], USA näitleja *2008 – [[John Hunt, parun Hunt of Tanworth]], Briti poliitik ja riigiametnik *2008 – [[Paul Sorensen]], USA näitleja * [[2009]] – [[Walter Cronkite]], USA teleajakirjanik *2009 – [[Jane Aiken Hodge]], USA päritolu Briti kirjanik *2009 – [[Meir Amit]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik *2009 – [[Leszek Kołakowski]], poola filosoof *2009 – [[Toivo Makk]], eesti raadioajakirjanik *2009 – [[Gordon Waller]], Briti laulja *2009 – [[Gordon Burn]], Briti kirjanik *2009 – [[Igor Kurve]], eesti näitleja, ajakirjanik ja kõrgushüppaja * [[2010]] – [[Bernard Giraudeau]], prantsuse filminäitleja ja lavastaja * [[2011]] – [[Juan María Bordaberry]], Uruguay poliitik * [[2012]] – [[Raimund Hagelberg]], eesti majandusteadlane * [[2013]] – [[Vincenzo Cerami]], itaalia stsenarist * 2013 – [[Galina Kruberg]], Kanada keeleteadlane * [[2014]] – [[Elaine Stritch]], USA näitleja ja laulja *2014 – [[Johnny Winter]], USA bluusimuusik *2014 – [[Willem Witteveen]], Hollandi õigusteadlane ja poliitik *2014 – [[Joep Lange]], Hollandi arstiteadlane *2014 – [[Liam Davison]], Austraalia kirjanik * [[2015]] – [[Jules Bianchi]], prantsuse vormelisõitja * [[2016]] – [[Wendell Anderson]], USA poliitik ja jäähokimängija * [[2018]] – [[Aino Õige]], eesti botaanik ja looduse populariseerija * [[2023]] – [[Merit Alliku]], eesti käsipallur ja treener * [[2025]] – [[Felix Baumgartner]], Austria helikopteripiloot ja ekstreemsportlane * 2025 – [[Udo Voigt]], Saksamaa poliitik *[[2026]] – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja * 2026 – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik * 2026 – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener * 2026 – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija * 2026 – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane * 2026 – [[Arvi Altmäe]], eesti kõrgkoolijuht [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Juuli, 17.]] f2xultfya2air0p06wk6wzv0n60mhy4 0 384867 7231917 7228509 2026-09-10T21:48:27Z Kruusamägi 1530 7231917 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Keerdlehikud | värvus = taimed | pilt = Pruun raunjalg.jpg | pildi_seletus = [[Pruun raunjalg]] ''Asplenium trichomanes'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = '''Keerdlehikud''' ''Polypodiopsida'' }} '''Keerdlehikud''' (''Filicopsida, Polypodiopsida, Pteridopsida'') on [[sõnajalgtaim]]ede [[Klass (bioloogia)|klass]]. Klassi kuulub umbes 11 000 [[Liik (bioloogia)|liik]]i. ==Seltse== *''[[Cyatheales]]'' *''[[Hymenophyllales]]'' *''[[Gleicheniales]]'' *''[[Ophioglossales]]'' *''Polypodiales'' – [[pärissõnajalalaadsed]] *''Salviniales'' – [[salviinialaadsed]] *''[[Schizaeales]]'' == Välislingid == * {{Elurikkus|37}} [[Kategooria:Sõnajalgtaimed]] [[Kategooria:Keerdlehikud| ]] o4drdx4miut1p5negreansvqxp5fzdc 0 385876 7232022 6772112 2026-09-11T08:08:44Z Svencapoeira 67038 7232022 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Tõmmu külmaseen | pilt = Aarmillaria o.jpg | pildi_seletus = Tõmmu külmaseen ''Armillaria ostoyae'' | pildi_laius = 250px | värvus = seened | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = ''[[Physalacriaceae]]'' | perekond = [[Külmaseen]] ''Armillaria'' | perekonna_autor = ([[Elias Magnus Fries|Fr.]]) [[Friedrich Staude|Staude]] [[1857]] | liik = '''Tõmmu külmaseen''' ''Armillaria ostoyae'' | liigi_autor = [[Horton Peck]] [[1900]] }} '''Tõmmu külmaseen''' (''Armillaria ostoyae'') on [[šampinjonilaadsed|šampinjonilaadsete]] seltsi kuuluv seeneliik. Ta on maailmas üpris levinud ja kasvab peamiselt [[põhjapoolkera]] jahedamatel aladel. Eestis on ta levinud hajusalt kõikjal.<ref name="esimene" /> Tõmmu külmaseen on [[ parasiit |poolparasiitne]] liik ja [[saprotroof]], ta on tavaline [[Okaspuutaimed|okaspuudel]], kuid leidub ka [[Lehtpuud|lehtpuudel]]. Tema [[Mütseel|niidistik]] levib kiiresti kaugele nii maa sees kui ka puude [[Puukoor|koore]] all tänu oma musta värvi [[risomorf |risomorfidele]] ehk seenenööridele. Kuna tõmmu külmaseen on puidul parasiteeriv liik, siis võib kohata seda seent nii metsades, [[raiesmik |raiesmikel]] ja parkides olevatel kändudel kui ka elusatel puudel. Üldjuhul kasvab ta põõsasjalt hiiglaslike kobaratena. Eestis leidub teda kesksuvest kuni kesksügiseni (enamasti juulist oktoobrini). Peamiselt elab seen parasiidina okaspuudel, kuid suudab aastaid elus püsida ka saprotroofina (surnud puidu tarbijana). Värskelt sööduna on ta inimesele mürgine, nimelt tekitab seen [[Hemolüüs|hemolüüsi]] ning mao-sooltrakti häireid, kuid [[Kupatamine|kupatatult]] on ta ohutu.<ref name="kolmas" /> Seda seeneliiki on nimetatud maailma kõige suuremaks elusorganismiks. On teateid, et tõmmu külmaseene niidistik võib hõlmata ligi 10 km² maad. [[Ameerika Ühendriigid |Ameerika Ühendriikides]] [[Oregon |Oregonis]] Malheuri metsas leiti üks liigi esindaja, mis oli arvatavasti 2400 aasta jooksul kasvanud umbes 8,4 km² suurusele alale. Mõõtmisel võeti arvesse[[seenehüüf | seenehüüfi]] ulatus, mis kasvab silmale nähtamatult maa all ja puude sees, kuna [[seenekübar |seenekübarad]] moodustavad vaid väikese osa seenest. Seene välisteks tunnusteks on selle kreemjas kuni pruunikas värvus ja küllaltki väljapaistvad soomused [[Seenekübar|kübara]] peal. Teistest külmaseentest erineb tõmmu külmaseen kõige rohkem oma jala ümber oleva vatja rõnga poolest. Seenekübar on 5–10 sentimeetri laiune. Tõmmu külmaseene [[eoslavakandja]] on lamelliline.<ref>{{Raamatuviide|autor=Külli Kalamees-Pani, Kuulo Kalamees|pealkiri=Seened|aasta=2013|koht=Tartu|kirjastus=Eesti Loodusfoto|lehekülg=16}}</ref> ==Kirjeldus== [[File:Tõmmu külmaseen (Armillaria ostoyae).jpg|thumb|Tõmmu külmaseen kasvamas kännul|alt=]] ===Kübar=== Kübara laius varieerub kolmest 20 sentimeetrini. Kujult on ta nooremalt kumeram, vanemalt tasasem. Kübar on pealt kuiv või veidi niiske. Värvus on tal pruun kuni punakas- või kollakaspruun, kaetud beežide, pruunide või kohati isegi mustjate soomustega.<ref name="seitsmes"/> ===Eoslava=== [[File:Armillaria ostoyae DSCF5993.jpg|thumb|Tõmmu külmaseene lamellid]] [[Eoslava]] lamellid ulatuvad kübaraservast jalani või väga jala lähedale. Lamellid on valget või valkjat värvi, tihtipeale esineb värvitooni erisust roosakate laikude või punakaspruunide täpikeste näol. Tõmmu külmaseene eoslava jätab vastu alust pressides valge mustriga jälje.<ref name="seitsmes"/> ===Jalg=== [[seenejalg |Jalg]] on olenevalt vanusest ja kasvutingimustest 6–15 cm pikk ja umbes 2–3 cm lai. Jalg on tavaliselt kogu pikkuses ühtlaselt jäme või mõnel juhul alumises osas koonusjas. Värvus on tõmmu külmaseene jalal valkjas, madalamal muutub värv pruunikamaks või peaaegu mustaks. Jalga katavad peened karvakesed. Jala ülaosas on hästi välja arenenud valkjas rõngas, millel võib alumine pool või ääris olla pruuni värvi. Jala allosas on kollakad mütseelid, mis on omakorda kinnitunud risomorfidele, mis kasvavad puus.<ref name="seitsmes"/> ===Seeneliha=== Seeneliha on tõmmul külmaseenel valkjas, kuid seene vananedes võib seeneliha värvus muutuda roosakaks kuni pruunikaks.<ref name="seitsmes"/> ===Lõhn ja maitse=== Tõmmu külmaseen maitseb mahedalt, kohati ka veidi kibedalt. Lõhn ei ole sellel seenel selgelt eristuv ega iseloomulik.<ref name="seitsmes"/> ===Mikroskoopilised tunnused=== [[Eos|Spooride]] suurus on 8–11 × 5–7 µm. Spooride pind on sile, enam-vähem elliptiline. Tõmmu külmaseen ei muutu [[Melzeri reagent|Melzeri reagendiga]] punaseks ega siniseks ehk on inamüloidne.<ref name="seitsmes"/> ===Keemilised reaktsioonid=== [[Kaaliumhüdroksiid]] ei reageeri seenekübaraga.<ref name="seitsmes"/> ===Risomorfid=== Tõmmul külmaseenel on väga iseloomulikud risomorfid ehk seenenöörid. Need on musta värvi, väga pikad, üpris elastsed ja tugevasti harunenud. Nende struktuur meenutab jalatsipaelu, mille järgi neid ka kohati kutsutakse. Risomorfe on võimalik näha langenud puude [[Juur|juurtel]], kui juured on maa seest välja tulnud, ja mõnikord ka puukoore all. Tänu risomorfidele saavad külmaseened levida maapõues, otsida uute [[Peremeesorganism|peremeestaimede]] juuri ning neid nakatada.<ref name="viies"/> ==Elutsükkel== Nagu enamik[[parasitism | parasiitseid]] seeni, paljuneb ka tõmmu külmaseen [[Suguline sigimine|sugulisel teel]]. Seen alustab oma eluteed eosena, mis on vabanenud täiskasvanult seenelt. Spoor hakkab mullas arenema ja kasvama. Saprofüütilises faasis lagundab külmaseen mullas olevat puitmaterjali, mille abil kogub endale toitaineid, et laieneda elavatele peremeestaimedele ja muutuda parasiitseks. Laienemine toimub tänu risomorfidele. Need kasvavad mullas, kuni satuvad kontakti puude juurtega ning tungivad juure membraanist läbi mehaanilise jõuga ja [[Ensüüm|ensüümide]] abil. Kui [[infektsioon]] on toimunud, siis levib seen mütseelina üle kogu puu juurestiku ning sealt edasi puu [[Tüvi|tüvesse]]. Seen õõnestab puutüve ja selle tagajärjel puu sureb. Pärast puu suremist asub seen taas saprofüütselt toituma ning lagundab puitu, kogumaks energiat uute puude nakatamiseks.<ref name="kuues"/> ==Patogeensus== Tõmmu külmaseene peremeestaimedena on täheldatud nii [[Nulg|nulge]], [[Lehis|lehist]], [[Harilik kuusk|kuuske]], [[Harilik mänd|mändi]], [[Harilik kadakas|kadakat]], [[Seeder|seedrit]] kui ka erinevaid laialehiseid puid, põõsaid ja rohttaimi. Ta võib kasvada nii surnud puudel, [[Lamapuit|lamapuidul]] kui ka kändudel. Ta kasvab ka elusatel puudel, olles seejuures [[patogeen |patogeenne]], mädandades peremeestaime puitu ja nende juuri, pärssides taime lehtede kasvu ja muutes nende värvi. Seen pärsib ka taime enda kasvu ning lõpuks põhjustab selle surma. Haigestunud okaspuudel on üheks silmapaistvamaks tunnuseks [[Vaik|vaigu]] eraldumine tüve alaosast ja juurte lähedusest. Tõmmu külmaseen levib ühelt okaspuult teisele "haige" puu ja terve puu juurte omavahelisel kokkupuutel. Surnud ja seeninfektsiooniga puud on justkui nakkuskeskused, mille mõju ulatub umbes 0,1 hektari raadiusesse. Kuna tõmmu külmaseen kasvab ohtralt ka kändudel, siis üks viis temast vabaneda on eemaldada metsadest puukände. Veel tuuakse temast vabanemiseks kooslusesse seene vastu [[süsteemne omandatud resistentsus |resistentseid]] või seenele sobimatuid peremeestaimi.<ref name="neljas"/> [[File:Morte de árvores pelo armillaria ostoyae.jpg|thumb|Tõmmu külmaseenega nakatunud puud|alt=]] ===Nakkuse sümptomid=== Sümptomid olenevad peremeespuu vanusest ja liigist. Üldiselt on tunnused mändidel ja kuuskedel silmapaistvamad. Esmalt saab vaadelda puu lehtede (okaste) värvust – sureval männil värvuvad lehed/okkad rohelisest kollakaspruuniks. Nulg hakkab enne surma kordades ohtramalt [[Käbi|käbisid]] moodustama. Kui seen on jõudnud puusse endasse, siis hakkab okaspuudel tüve alaosast erituma rohkesti vaiku. Kuusk, eriti vanemad isendid ei pruugigi enne surma mingeid iseloomulikke sümptomeid välja näidata.<ref name="kuues"/> ==Nimetus== Tõmmu külmaseene nimi oli varem ''Armillaria ostoyae.'' Selle nime andis [[Henri Romagnesi]] 1970. aastal. Hilisem avastus 2008. aastal tegi aga kindlaks, et [[Charles Horton Peck]] oli tõmmu külmaseene juba 1900. aastal ''Armillaria solidipes'''ina kirjeldanud.<ref name="teine"/> ==Huvitavat== Maailmas on mitmeid väljapaistvaid tõmmu külmaseene isendeid. Nimelt võib ta olla biomassi arvestades suurim elusorganism maailmas. Enamiku tõmmu külmaseene organismist moodustab tema niidistik. Näiteid ülisuurtest eksemplaridest on mitu ja suuruserekordit on korduvalt ületatud. Suurim teadaolev esindaja, mis asub Põhja-Ameerikas Malheuri metsas, on seni enda alla hõivanud umbes 9,7 km² maad ja kaalub arvatavasti üle 605 tonni. Organism on eeldatavasti umbes 2400 aastat vana ja kasvab kiirusega kuni meeter aastas. Veel on teada üks suur isend [[Michigan|Michiganist]] [[Crystal Falls|Crystal Fallsi]] lähedusest. See avastati 1986. aastal ning see on umbes 0,15 ruutkilomeetri suurune ja kaalub ligi 100 tonni. Selle seene vanus võib küündida kuni 1500 aastani. Peamine tõmmu külmaseene vohamise põhjus on tõenäoliselt see, et tema kasvukeskkonnaks on toitainetevaene pinnas, kus paljud teised seened meelsasti ei kasva, mistõttu tõmmul külmaseenel konkurents suuresti puudub.<ref name="viies"/> == Vaata ka == *[[Saprofüüt]] *[[Külmaseen]] *[[Okasmets]] *[[Seened]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="esimene">{{Elurikkus}}</ref> <ref name="teine">{{Netiviide |url=http://www.pnwfungi.org/pdf_files/manuscripts_volume_3/naf20087/naf2008717.pdf |pealkiri=Armillaria solidipes, an older name for the fungus called Armillaria ostoyae |vaadatud=2014-12-05 |arhiivimisaeg=2011-07-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110721203201/http://www.pnwfungi.org/pdf_files/manuscripts_volume_3/naf20087/naf2008717.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="kolmas">{{Netiviide |url=http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1166140/Plakat_Soogiseened.pdf |pealkiri=Söögiseente plakat |vaadatud=2014-12-05 |arhiivimisaeg=2014-12-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141207055431/http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1166140/Plakat_Soogiseened.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="neljas">[http://forestry-dev.org/diseases/ctd/Group/Root/root1_e.html Armillaria ostoyae symptoms] (vaadatud 1. oktoobril 2013).</ref> <ref name="viies">[http://www.fs.usda.gov/Internet/FSE_DOCUMENTS/fsbdev3_033146.pdf The Malheur National Forest Location of the World’s Largest Living Organism]</ref> <ref name="kuues">{{Netiviide |url=http://www.environment.gov.sk.ca/adx/aspx/adxGetMedia.aspx?DocID=3630,184,121,104,81,1,Documents&MediaID=4160&Filename=Armillaria+root+disease.pdf |pealkiri=Armillaria root disease |vaadatud=2014-12-05 |arhiivimisaeg=2014-12-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141208103620/http://www.environment.gov.sk.ca/adx/aspx/adxGetMedia.aspx?DocID=3630,184,121,104,81,1,Documents&MediaID=4160&Filename=Armillaria+root+disease.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="seitsmes">[http://www.mushroomexpert.com/armillaria_ostoyae.html Armillaria ostoyae description]</ref> }} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Physalacriaceae]] lom1wwmz9myiyzsmlhtptk12s81ykc3 0 386214 7231935 7173580 2026-09-10T22:18:06Z Nyt sivistyn 237321 Link 7231935 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Päevaliblikad | staatus = | pilt = Anthocharis cardamines female MichaD.jpg | pildi_seletus = Emane [[koiduliblikas]]. | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | alamselts = '''Päevaliblikad''' ''Rhopalocera'' }} '''Päevaliblikad''' (''Rhopalocera'') on rühm [[suurliblikad|suurliblikaid]] – põhiliselt päevasel ajal lendavaid [[putukad|putukaid]], kes kuuluvad seltsi [[liblikalised]]. Päevaliblikaid on maailmas umbes 28 000 liiki, mis moodustab ligikaudu 19% kõikidest liblikaliikidest, ülejäänud on [[ööliblikad]] ja [[pisiliblikad]]. ===Kirjeldus=== Päevaliblikad jagunevad kaheks ülemsugukonnaks – ''Hedylidae'' ja ''Papilionoidea''. Nii nagu teistel liblikatel, koosneb ka päevaliblikate [[elutsükkel]] neljast staadiumist: muna, röövik, nukk, valmik. Nagu kõikidel [[putukad|putukatel]], on neil kuus jalga, kolm kehaosa (pea, rindmik ja tagakeha), paar tundlaid ja välimine skelett. Keha on kaetud väikeste tundlike karvakestega ning neli tiiba ja kuus jalga on seotud neid liigutavale rindmikule. Päevaliblikaid võib leida enamikust maailma paikadest, kuid neid esineb kõige rohkem soojas kliimas. Päevaliblikatel esineb [[polümorfism|polümorfismi]], kaitse- ja hoiatusvärvust. Mõnedel on sümbiootilised suhted [[sipelgas|sipelgatega]]. Päevaliblikaid kujutatakse sageli ka kunstis. ===Elutsükkel=== Päevaliblikate valmikud saavad elada sõltuvalt liigist nädalast aastani. Paljudel liikidel on pikk vastseiga, samas kui teised saavad jääda püsima oma nukustaadiumisse või vastsestaadiumisse ja elada üle talve. Põlvkondade arv aastas sõltub [[kliima|kliimast]]. Eestis püsivalt elavast 101 päevaliblikaliigist talvituvad munadena 16, röövikuna 63, nukuna 14 ja valmikuna 8 liiki. Lisaks neile on kaks rändliiki (kes ei talvitu) ja 10 juhuslikult siia sattuvat liiki. ====Muna==== Emased liblikad munevad oma lühikese eluea vältel palju mune. Munetakse üldiselt taimedele, mida tulevane [[röövik]] saab toiduks tarvitada ja mis ei asu ohustatud piirkondades. Emased eritavad liimitaolist keemilist ainet, millega munad kinnituvad pinnale. Mune munetakse üldiselt lehe alumise serva alla või varre lähedusse. Näiteks [[monarhliblikas]] muneb oma munad piimohaka alla, mida röövik sööb. Liblika munad võivad olla erineva kujuga (sfäärilised, ovaalsed või kaunakujulised) ja erinevat värvi (valge, roheline või kollane). Muna ümbritsev kest on õhuke ja tugev. Iga munaraku ülemises osas on [[mikrofüll]] – väike osa, mille kaudu sperm siseneb. Väljumiseks lõhub vastne kesta rakud. Esimeseks toiduks on [[vastne|vastsele]] vastsekest. ====Röövik==== [[File:Inachis io 1.JPG|thumb|Röövik]] Röövikud on oma dieedilt väga valivad, paljud söövad ainult kindlaid taimi. Mõned üksikud on [[karnivoorid]]. Röövikud lõhuvad oma välimise skeleti. Kui nahk on veel pehme, neelavad nad palju õhku, mis laiendab nende keha. Kui [[kutiikula]] tugevneb, lasevad nad õhu välja ja neil on ruumi kasvamiseks. Röövikud vahetavad arengu jooksul kesta umbes viis korda. Kui röövik on jõudnud õigesse suurusesse, lõpetab ta söömise ja väljutab oma [[seedeelundkond|seedeelundkonna]]. Seejärel leiab kaitstud koha, kus nukkuda. ====Nukk==== [[File:Inachis io poczwarka.JPG|thumb|Nukk]] Nukustaadium kestab mõnest päevast kuni mitme kuuni. Liblikas läbib [[moone (bioloogia)|metamorfoosi]] ja ei söö sellel perioodil. Päev enne valmiku väljumist muutub nukk läbipaistvaks. ====Valmik==== Kui valmik väljub, on tema tiivad kortsus ja märjad, tagakeha on vedelikku täis. Liblikas suunab osa vedelikku tagakehast tiibadesse. Seejärel liblikas puhkab ja laseb tiibadel kuivada. Täiskasvanud saavad tarbida vedelikku ainult läbi oma kõrretaoliste kärssade. Järglaste saamise esimene etapp on paarilise leidmine. Nad paarituvad maapinnal või õhus. Pärast paaritumist otsib emasliblikas sobiliku [[substraat (ökoloogia)|substraadi]], kuhu hakkab munema. Mõned valmikud migreeruvad kaugemale, mõned lähemale. Migreerumine on tingitud kliimast. Valmiku vanus varieerub suuresti. ===Sigimine=== Päevaliblikad paljunevad kui isasliblikas suunab oma sperma emasliblika eoskotti. Emasliblikas viljastab ise munad isasliblika spermaga. Päevaliblikad munevad umbes 100 muna korraga, osad ühele taimele ja teised hajutavad erinevatele taimedele. Munast areneb röövik, millest hiljem areneb liblikas. Päevaliblikad erinevad ööliblikatest selle poolest, et röövikud ei keeruta [[kookon|kookonit]], kus nukkuda ja nukustaadiumis on nad pigem kolmnurksed kui kerajad. ===Morfoloogilised tunnused=== Päevaliblikate ja ööliblikate välimuses on erinevusi, kuid siiski ei suudeta neid alati eristada. Üldiselt on päevaliblikad kirevama värvusega kui ööliblikad, kuid mitte kõik. Päevaliblikatel on elutsükli jooksul eripärane muundumise staadium. Päevaliblikad alustavad elu kui röövikud, kes keeravad ennast ise kookonisse. Röövikud lahkuvad kookonist värviliste tiibadega. Keha on päevaliblikatel väiksem, mitte väga ööliblika keha sarnane. Päevaliblikad troopilistes piirkondades lõunapoolkeral võivad olla imeväärsete suurustega. Nende päevaliblikate tiivavärvid esindavad mõnikord kõige eredamaid värve looduses. Päevaliblikate tiivad on suuremad kui ööliblikatel ja nende tundlad on sirged ning pulkjad. ===Anatoomia=== Keha kaitseks ja toeseks on päevaliblikatel välimine [[kitiin|kitiinist]] skelett. Õhuavad (9 paari liblikatel) on õhule avatud poorid. Õhutorud kannavad õhku läbi keha. Gaasivahetus leiab neil aset [[trahhea]] väikestes lõppudes. Õhuavad paiknevad tagakeha ja rindmiku piirkonnas. Vereringe, toitainetega varustamise eesmärgil, toimub läbi torukujulise südame ja [[hematotsööl|hematotsööli]]. Seedesüsteem koosneb päevaliblikatel kärsast, neelust, eessoolest, kesksoolest, tagasoolest ja pärakust. Jäägid aga väljutatakse [[Malpighi sooned|Malpighi soonte]] kaudu. Need on pikad [[filament|filamendid]], mis puhastavad vere ja suunavad uriini pärasoolde. [[Närvisüsteem]] sisaldab neil aju, kõhtmist närvipaela, närve, perifeerset närvisüsteemi ja siseelundite närve. Tasakaalu säilitamiseks, eriti lendamise ajal, on [[Johnstoni organ]], mis paikneb tundlate alaosas. Reproduktsiooniks on neil [[munasarjad]] ja [[testised]]. ===Meeled=== Päevaliblikatel on [[liitsilm|liitsilmad]] ja [[lihtsilm|lihtsilmad]]. Need koosnevad paljudest kuusnurksetest läätsedest, mis fokuseerivad valgust putuka [[võrkkest|võrkkesta]]. Seejärel kannab optiline närv selle informatsiooni liblika ajusse. Tundlikud karvakesed liblika kehal võimaldavad tajuda keskkonda. Nad annavad putukale lendamisel ka informatsiooni tuulest. Haistmismeel on selleks, et leida paarilisi ja toitu. Päevaliblika jalgadel on nektarist suhkru maitsmiseks maitseretseptorid. Mõned emasliblikad maitsevad ka taime, millele plaanivad muneda. Päevaliblikad kuulevad heli läbi tiibade. ===Toitumine=== Päevaliblikad on [[herbivoor|herbivoorid]] ja söövad ainult rikkalikult suhkrut sisaldavat taimset materjali. Nad joovad nektarit läbi oma pika keele, mille funktsioon on analoogiline kõrrele. Toitumise käigus päevaliblikas tolmeldab taimi. ===Kaitsemehhanismid=== Nende väikese suuruse ja värviliste tiibade tõttu on päevaliblikad saakloomaks paljudele loomadele. Põhilised päevaliblikatest toituvad röövloomad on [[kahepaiksed|kahepaiksetest]] konnad ja vesilikud, [[roomajad|roomajatest]] sisalikud ja [[imetajad|imetajatest]] nahkhiired. Enamik päevaliblikaid kaitseb ennast kiskjate eest kasutades kaitsemehhanisme. Mõned sulanduvad keskkonnaga nii hästi, et neid on raske märgata kui nad puhkavad oksal. Mõned liblikad näevad välja nagu surnud lehed, teised nagu puukoor. Mõned liblikad on mürgised. Sel juhul loob ühe liblika surm eeldused teiste liblikate ellujäämiseks. Paljudel mürgistel liikidel on sarnane hoiatusvärvus. Esineb ka [[mimikri|Batesi mimikrit]] ja [[mimikri|Mülleri mimikrit]]. Põhiline liblikate kaitsemeetod on lendamine. ===Päevaliblikad Eestis=== Eestist on teada on umbes 116 päevaliblika liiki. Neist 101 elavad Eestis püsivalt, 2 on rändliigid, 10 satuvad Eestisse juhuslikult ning 3 liiki on hiljuti välja surnud. Mitmetel on Eesti levikupiiriks ja mõned neist on säilinud [[relikt|reliktina]]. Eesti päevaliblikad kuuluvad kuude [[sugukond]]a (toodud Eesti liikide arv sugukonnas ja mõni näiteliik): * '''[[punnpealased]]''' (12) ** [[tõmmupunnpea]] ''Erynnis tages'' ** [[väike-täpikpunnpea]] ''Pyrgus malvae'' ** [[marana-täpikpunnpea]] ''Pyrgus serratulae'' * '''[[ratsulibliklased]]''' (4) ** [[mustlaik-apollo]] ''Parnassius mnemosyne'' ** [[pääsusaba]] ''Papilio machaon'' ** [[puriliblikas]] ''Iphiclides podalirius'' * '''[[põualibliklased]]''' (11) ** [[sinepiliblikas]] ''Leptidea sinapis'' ** [[põualiblikas]] ''Aporia crataegi'' ** [[suur-kapsaliblikas]] ''Pieris brassicae'' * '''[[nurmenukulibliklased]]''' (1) **[[nurmenukuliblikas]] ''Hamearis lucina'' * '''[[koerlibliklased]]''' (56) ** [[suur-kiirgliblikas]] ''Apatura iris'' ** [[väike-kiirgliblikas]] ''Apatura ilia'' ** [[haavalumik]] ''Limenitis populi'' * '''[[sinilibliklased]]''' (33) ** [[kase-siilaktiib]] ''Thelca betulae'' ** [[violett-siilaktiib]] ''Quercusia quercus'' ** [[tamme-kannustiib]] ''Satyrium ilicis'' ==Vaata ka== * [[Eesti liblikaliste süstemaatiline nimestik]] * [[liblikalised]] * [[suurliblikad]] ==Kirjandus== * [[Erki Õunap]], [[Urmas Tartes]]. Eesti päevaliblikad. Varrak 2014. * Paul Sterry, Andrew Mackay. "Looduse taskuraamat: liblikad". Varrak 2005. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid|Liblikas}} * http://www.enchantedlearning.com/subjects/butterfly/ * http://www.uky.edu/Ag/Horticulture/butterflypages/butterflyinfo.htm * http://www.ut.ee/BGZM/diurna/index.html * Randel Kreitsberg. [https://novaator.err.ee/596168/ule-eestilise-liblikaprojekti-kaigus-maaratakse-sadu-tuhandeid-liblikaid Üle-eestilise liblikaprojekti käigus määratakse sadu tuhandeid liblikaid] ERR Novaator, 17. mai 2017 * [https://teadus.postimees.ee/6033369/ametlik-kliimamuutused-on-eestisse-toonud-uue-liblikaliigi Ametlik: kliimamuutused on Eestisse toonud uue liblikaliigi] Postimees Teadus, 10. august 2018 [[Kategooria:Liblikalised]] mmebu1xxp2une4ff7yi8wiqajf3m7uq 7231936 7231935 2026-09-10T22:20:32Z Nyt sivistyn 237321 Pilt 7231936 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Päevaliblikad | staatus = | pilt = Anthocharis cardamines female MichaD.jpg | pildi_seletus = Emane [[koiduliblikas]]. | pildi_laius = 240px | värvus = putukad | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Lülijalgsed]] ''Arthropoda'' | klass = [[Putukad]] ''Insecta'' | selts = [[Liblikalised]] ''Lepidoptera'' | alamselts = '''Päevaliblikad''' ''Rhopalocera'' }} [[Pilt:Vlinder_IIIIIIIII.JPG|pisi|[[Betty Scheer]] (1941-2006), "Liblikas", tekstiil, s.d.]] '''Päevaliblikad''' (''Rhopalocera'') on rühm [[suurliblikad|suurliblikaid]] – põhiliselt päevasel ajal lendavaid [[putukad|putukaid]], kes kuuluvad seltsi [[liblikalised]]. Päevaliblikaid on maailmas umbes 28 000 liiki, mis moodustab ligikaudu 19% kõikidest liblikaliikidest, ülejäänud on [[ööliblikad]] ja [[pisiliblikad]]. ===Kirjeldus=== Päevaliblikad jagunevad kaheks ülemsugukonnaks – ''Hedylidae'' ja ''Papilionoidea''. Nii nagu teistel liblikatel, koosneb ka päevaliblikate [[elutsükkel]] neljast staadiumist: muna, röövik, nukk, valmik. Nagu kõikidel [[putukad|putukatel]], on neil kuus jalga, kolm kehaosa (pea, rindmik ja tagakeha), paar tundlaid ja välimine skelett. Keha on kaetud väikeste tundlike karvakestega ning neli tiiba ja kuus jalga on seotud neid liigutavale rindmikule. Päevaliblikaid võib leida enamikust maailma paikadest, kuid neid esineb kõige rohkem soojas kliimas. Päevaliblikatel esineb [[polümorfism|polümorfismi]], kaitse- ja hoiatusvärvust. Mõnedel on sümbiootilised suhted [[sipelgas|sipelgatega]]. Päevaliblikaid kujutatakse sageli ka kunstis. ===Elutsükkel=== Päevaliblikate valmikud saavad elada sõltuvalt liigist nädalast aastani. Paljudel liikidel on pikk vastseiga, samas kui teised saavad jääda püsima oma nukustaadiumisse või vastsestaadiumisse ja elada üle talve. Põlvkondade arv aastas sõltub [[kliima|kliimast]]. Eestis püsivalt elavast 101 päevaliblikaliigist talvituvad munadena 16, röövikuna 63, nukuna 14 ja valmikuna 8 liiki. Lisaks neile on kaks rändliiki (kes ei talvitu) ja 10 juhuslikult siia sattuvat liiki. ====Muna==== Emased liblikad munevad oma lühikese eluea vältel palju mune. Munetakse üldiselt taimedele, mida tulevane [[röövik]] saab toiduks tarvitada ja mis ei asu ohustatud piirkondades. Emased eritavad liimitaolist keemilist ainet, millega munad kinnituvad pinnale. Mune munetakse üldiselt lehe alumise serva alla või varre lähedusse. Näiteks [[monarhliblikas]] muneb oma munad piimohaka alla, mida röövik sööb. Liblika munad võivad olla erineva kujuga (sfäärilised, ovaalsed või kaunakujulised) ja erinevat värvi (valge, roheline või kollane). Muna ümbritsev kest on õhuke ja tugev. Iga munaraku ülemises osas on [[mikrofüll]] – väike osa, mille kaudu sperm siseneb. Väljumiseks lõhub vastne kesta rakud. Esimeseks toiduks on [[vastne|vastsele]] vastsekest. ====Röövik==== [[File:Inachis io 1.JPG|thumb|Röövik]] Röövikud on oma dieedilt väga valivad, paljud söövad ainult kindlaid taimi. Mõned üksikud on [[karnivoorid]]. Röövikud lõhuvad oma välimise skeleti. Kui nahk on veel pehme, neelavad nad palju õhku, mis laiendab nende keha. Kui [[kutiikula]] tugevneb, lasevad nad õhu välja ja neil on ruumi kasvamiseks. Röövikud vahetavad arengu jooksul kesta umbes viis korda. Kui röövik on jõudnud õigesse suurusesse, lõpetab ta söömise ja väljutab oma [[seedeelundkond|seedeelundkonna]]. Seejärel leiab kaitstud koha, kus nukkuda. ====Nukk==== [[File:Inachis io poczwarka.JPG|thumb|Nukk]] Nukustaadium kestab mõnest päevast kuni mitme kuuni. Liblikas läbib [[moone (bioloogia)|metamorfoosi]] ja ei söö sellel perioodil. Päev enne valmiku väljumist muutub nukk läbipaistvaks. ====Valmik==== Kui valmik väljub, on tema tiivad kortsus ja märjad, tagakeha on vedelikku täis. Liblikas suunab osa vedelikku tagakehast tiibadesse. Seejärel liblikas puhkab ja laseb tiibadel kuivada. Täiskasvanud saavad tarbida vedelikku ainult läbi oma kõrretaoliste kärssade. Järglaste saamise esimene etapp on paarilise leidmine. Nad paarituvad maapinnal või õhus. Pärast paaritumist otsib emasliblikas sobiliku [[substraat (ökoloogia)|substraadi]], kuhu hakkab munema. Mõned valmikud migreeruvad kaugemale, mõned lähemale. Migreerumine on tingitud kliimast. Valmiku vanus varieerub suuresti. ===Sigimine=== Päevaliblikad paljunevad kui isasliblikas suunab oma sperma emasliblika eoskotti. Emasliblikas viljastab ise munad isasliblika spermaga. Päevaliblikad munevad umbes 100 muna korraga, osad ühele taimele ja teised hajutavad erinevatele taimedele. Munast areneb röövik, millest hiljem areneb liblikas. Päevaliblikad erinevad ööliblikatest selle poolest, et röövikud ei keeruta [[kookon|kookonit]], kus nukkuda ja nukustaadiumis on nad pigem kolmnurksed kui kerajad. ===Morfoloogilised tunnused=== Päevaliblikate ja ööliblikate välimuses on erinevusi, kuid siiski ei suudeta neid alati eristada. Üldiselt on päevaliblikad kirevama värvusega kui ööliblikad, kuid mitte kõik. Päevaliblikatel on elutsükli jooksul eripärane muundumise staadium. Päevaliblikad alustavad elu kui röövikud, kes keeravad ennast ise kookonisse. Röövikud lahkuvad kookonist värviliste tiibadega. Keha on päevaliblikatel väiksem, mitte väga ööliblika keha sarnane. Päevaliblikad troopilistes piirkondades lõunapoolkeral võivad olla imeväärsete suurustega. Nende päevaliblikate tiivavärvid esindavad mõnikord kõige eredamaid värve looduses. Päevaliblikate tiivad on suuremad kui ööliblikatel ja nende tundlad on sirged ning pulkjad. ===Anatoomia=== Keha kaitseks ja toeseks on päevaliblikatel välimine [[kitiin|kitiinist]] skelett. Õhuavad (9 paari liblikatel) on õhule avatud poorid. Õhutorud kannavad õhku läbi keha. Gaasivahetus leiab neil aset [[trahhea]] väikestes lõppudes. Õhuavad paiknevad tagakeha ja rindmiku piirkonnas. Vereringe, toitainetega varustamise eesmärgil, toimub läbi torukujulise südame ja [[hematotsööl|hematotsööli]]. Seedesüsteem koosneb päevaliblikatel kärsast, neelust, eessoolest, kesksoolest, tagasoolest ja pärakust. Jäägid aga väljutatakse [[Malpighi sooned|Malpighi soonte]] kaudu. Need on pikad [[filament|filamendid]], mis puhastavad vere ja suunavad uriini pärasoolde. [[Närvisüsteem]] sisaldab neil aju, kõhtmist närvipaela, närve, perifeerset närvisüsteemi ja siseelundite närve. Tasakaalu säilitamiseks, eriti lendamise ajal, on [[Johnstoni organ]], mis paikneb tundlate alaosas. Reproduktsiooniks on neil [[munasarjad]] ja [[testised]]. ===Meeled=== Päevaliblikatel on [[liitsilm|liitsilmad]] ja [[lihtsilm|lihtsilmad]]. Need koosnevad paljudest kuusnurksetest läätsedest, mis fokuseerivad valgust putuka [[võrkkest|võrkkesta]]. Seejärel kannab optiline närv selle informatsiooni liblika ajusse. Tundlikud karvakesed liblika kehal võimaldavad tajuda keskkonda. Nad annavad putukale lendamisel ka informatsiooni tuulest. Haistmismeel on selleks, et leida paarilisi ja toitu. Päevaliblika jalgadel on nektarist suhkru maitsmiseks maitseretseptorid. Mõned emasliblikad maitsevad ka taime, millele plaanivad muneda. Päevaliblikad kuulevad heli läbi tiibade. ===Toitumine=== Päevaliblikad on [[herbivoor|herbivoorid]] ja söövad ainult rikkalikult suhkrut sisaldavat taimset materjali. Nad joovad nektarit läbi oma pika keele, mille funktsioon on analoogiline kõrrele. Toitumise käigus päevaliblikas tolmeldab taimi. ===Kaitsemehhanismid=== Nende väikese suuruse ja värviliste tiibade tõttu on päevaliblikad saakloomaks paljudele loomadele. Põhilised päevaliblikatest toituvad röövloomad on [[kahepaiksed|kahepaiksetest]] konnad ja vesilikud, [[roomajad|roomajatest]] sisalikud ja [[imetajad|imetajatest]] nahkhiired. Enamik päevaliblikaid kaitseb ennast kiskjate eest kasutades kaitsemehhanisme. Mõned sulanduvad keskkonnaga nii hästi, et neid on raske märgata kui nad puhkavad oksal. Mõned liblikad näevad välja nagu surnud lehed, teised nagu puukoor. Mõned liblikad on mürgised. Sel juhul loob ühe liblika surm eeldused teiste liblikate ellujäämiseks. Paljudel mürgistel liikidel on sarnane hoiatusvärvus. Esineb ka [[mimikri|Batesi mimikrit]] ja [[mimikri|Mülleri mimikrit]]. Põhiline liblikate kaitsemeetod on lendamine. ===Päevaliblikad Eestis=== Eestist on teada on umbes 116 päevaliblika liiki. Neist 101 elavad Eestis püsivalt, 2 on rändliigid, 10 satuvad Eestisse juhuslikult ning 3 liiki on hiljuti välja surnud. Mitmetel on Eesti levikupiiriks ja mõned neist on säilinud [[relikt|reliktina]]. Eesti päevaliblikad kuuluvad kuude [[sugukond]]a (toodud Eesti liikide arv sugukonnas ja mõni näiteliik): * '''[[punnpealased]]''' (12) ** [[tõmmupunnpea]] ''Erynnis tages'' ** [[väike-täpikpunnpea]] ''Pyrgus malvae'' ** [[marana-täpikpunnpea]] ''Pyrgus serratulae'' * '''[[ratsulibliklased]]''' (4) ** [[mustlaik-apollo]] ''Parnassius mnemosyne'' ** [[pääsusaba]] ''Papilio machaon'' ** [[puriliblikas]] ''Iphiclides podalirius'' * '''[[põualibliklased]]''' (11) ** [[sinepiliblikas]] ''Leptidea sinapis'' ** [[põualiblikas]] ''Aporia crataegi'' ** [[suur-kapsaliblikas]] ''Pieris brassicae'' * '''[[nurmenukulibliklased]]''' (1) **[[nurmenukuliblikas]] ''Hamearis lucina'' * '''[[koerlibliklased]]''' (56) ** [[suur-kiirgliblikas]] ''Apatura iris'' ** [[väike-kiirgliblikas]] ''Apatura ilia'' ** [[haavalumik]] ''Limenitis populi'' * '''[[sinilibliklased]]''' (33) ** [[kase-siilaktiib]] ''Thelca betulae'' ** [[violett-siilaktiib]] ''Quercusia quercus'' ** [[tamme-kannustiib]] ''Satyrium ilicis'' ==Vaata ka== * [[Eesti liblikaliste süstemaatiline nimestik]] * [[liblikalised]] * [[suurliblikad]] ==Kirjandus== * [[Erki Õunap]], [[Urmas Tartes]]. Eesti päevaliblikad. Varrak 2014. * Paul Sterry, Andrew Mackay. "Looduse taskuraamat: liblikad". Varrak 2005. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid|Liblikas}} * http://www.enchantedlearning.com/subjects/butterfly/ * http://www.uky.edu/Ag/Horticulture/butterflypages/butterflyinfo.htm * http://www.ut.ee/BGZM/diurna/index.html * Randel Kreitsberg. [https://novaator.err.ee/596168/ule-eestilise-liblikaprojekti-kaigus-maaratakse-sadu-tuhandeid-liblikaid Üle-eestilise liblikaprojekti käigus määratakse sadu tuhandeid liblikaid] ERR Novaator, 17. mai 2017 * [https://teadus.postimees.ee/6033369/ametlik-kliimamuutused-on-eestisse-toonud-uue-liblikaliigi Ametlik: kliimamuutused on Eestisse toonud uue liblikaliigi] Postimees Teadus, 10. august 2018 [[Kategooria:Liblikalised]] egdas87azpjujxt1206b92frcx295od 0 392620 7231837 7175476 2026-09-10T20:36:37Z Muide 2484 7231837 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Embassy of Finland, Tallinn, Kohtu 4.jpg|pisi|Soome suursaatkonna hoone Tallinnas (2010)]] '''Soome suursaatkond Tallinnas''' on Soome [[diplomaatiline esindus]] [[Eesti]]s. Suursaatkond asub [[Toompea|Toompeal]] aadressil [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]] 4. Suursaatkonnal on seal viis hoonet. [[Soome välisminister]] [[Rudolf Holsti]] teatas [[8. juuni]]l [[1920]] Eesti tunnustamisest ''[[de jure]]''. Soome oli esimene riik, kes tunnustas Eesti Vabariiki pärast seda, kui Eesti oli sõlminud [[Nõukogude Venemaa]]ga [[Tartu rahu]]lepingu. == Soome saadikuid Eestis == Alates 2026. aasta septembrist on [[Soome suursaadik Eestis]] [[Hannu Heinonen]].<ref>{{netiviide | url = https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/58760-riigipea-vottis-vastu-prantsuse-soome-ja-paraguay-suursaadikute-volikirjad | pealkiri = Riigipea võttis vastu Prantsuse, Soome ja Paraguay suursaadikute volikirjad | aeg = 10. september 2026 | koht = Tallinn | väljaandja = Vabariigi Presidendi Kantselei | vaadatud = 10. september 2026 }}</ref> {{vaata|Soome suursaadik Eestis}} Alates 1. juulist 1918, [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsioon]]i ajal, oli Soome [[Konsulaat|konsul]] Tallinnas [[Toivo T. Kaila|Toivo Torsten Kaila]] ja 17. detsembrist 1918 [[Yrjö Putkinen]]. 8. märtsil 1919 nimetas Soome riigihoidja [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]] [[Alfred Oswald Kairamo]] Soome esimeseks diplomaatiliseks esindajaks Eestis. 19. septembril 1919 nimetati Soome esimene saadik [[Erkki Reijonen]] Tallinna Soome ajutiseks esindajaks, seejärel 1921. aastast Soome esimeseks erakorraliseks saadikuks ja täievoliliseks ministriks Tallinnas. [[Soome Vabariik|Soome Vabariigi]] [[Konsulaat|konsulaat]] asus 1919. aasta jaanuarini Tallinnas [[Vana-Posti tänav|Vana-Posti tänaval]], siis koliti see majja [[Nunne tänav]] 18. Saatkond ja konsulaat ühendati 1921. aasta aprillis, Soome saatkonna kantselei asus kuni 1923. aastani Nunne tänav 18. == Saatkonnahoone == 1993. aastal tehtud [[muinsuskaitseamet]]i [[Arheoloogilised väljakaevamised|arheoloogiliste]] uuringute käigus selgus, et saatkonna hoonete alal on olnud [[Asustus|inimasustus]] alates [[7. sajand]]ist ning [[13. sajand]]il asus seal taanlaste ehitatud kaitsetorn. Vanimad tänapäeval kasutusel olevad hooned pärinevad 1770. aastatest. Kõik ehitised saadi valmis 1850. aastatel. Need tellis endale talveresidentsiks [[Keblaste mõis|Keblaste]], [[Veltsa mõis|Veltsa]], [[Karinõmme mõis|Karinõmme]] ja [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]] mõisnik [[Bernhard Otto Jakob von Uexküll|Bernhard Otto Jakob]] [[von Uexküll]]. Ehituste kombinatsiooni kujundas arhitekt Georg Winterhalter. [[File:2018-04-21-17-05-18-IMG 7720 (46953918861).jpg|pisi|left]] [[File:Embassy of Finland, Tallinn, Kohtu 4.jpg|pisi|]] [[File:Tallinn Landmarks 42.jpg|pisi|left]] [[File:2018-04-21-16-58-04-IMG 7688 (39989366483).jpg|pisi|Vaade hoonele [[Pikk jalg|Pika jala]] poolt]] [[File:2018-04-21-17-05-00-IMG 7717 (46229277284).jpg|pisi|left]] 1923. aastal pakkus Konstantin Päts Soome saatkonnale võimaluse üürida ruumid talle kuuluvas hoones aadressil Kohtu 4, mille ta oli aasta varem ostnud [[Uexküll]]idelt.<ref name="Jbvdo" /> Hiljem koliti samasse majja ka Ungari saatkond.<ref name="Fubcc" /> 1926. aastal tegi Päts ettepaneku maja ära osta: tal oli 25 miljonit marka võlgu pankrotistunud [[Harju Pank|Harju Pangale]].<ref name="Fubcc" /> Atašee Ville Niskase sõnul: "Ta ütles, et teinud pakkumise raske südamega, aga et on vana Soome sõber, siis tunneb suurt kergendust, kui maja, millele ta on pühendanud nii palju tähelepanu, hoolt ja kannatust ja millest ta oli kujutlenud, et sellest saab tema vanaduspõlve kodu, läheks just Soome riigile."<ref name="p7BeK" /> Maja osteti 30. novembril 1926, Päts jäi sinna üürnikuna elama.<ref name="rMkmT" /> 1938. aastal kolis ta [[Kadrioru loss]]i, [[Viktor Päts]]i pere elas [[Kohtu tänav (Tallinn)|Kohtu tänav]]al 1940. aasta mai lõpuni.<ref name="PlqeH" /> Olukord, kus riigipea elab teise riigi saatkonna territooriumil, oli maailma ajaloos ainulaadne.<ref name="PlqeH" /> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsioon]]i ajal lahkus Soome saatkond (ametliku aadressiga [[Pikk jalg]] 14) NSV Liidu nõudmisel [[Tallinn]]ast 1940. aasta augustis. Aastatel 1941–1944, [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal, oli kinnisvara sakslaste kasutuses. Pärast [[Pariisi rahukonverents]]i 1947. aastal arvati kinnisvara ametlikult Nõukogude Liidu omandusse. Hooneid kasutati [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Nõukogude]] ajal [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] ühiselamu ja [[Eesti Rahvusraamatukogu|Eesti rahvusraamatukogu]] ruumidena. 1965. aastast asus Kohtu tänav 4 hoones [[Tallinna Majandustehnikum]].<ref>[https://www.aripaev.ee/juubel/2022/01/18/tallinna-majanduskoolil-taitus-115-tegutsemisaasta Tallinna Majanduskoolil täitus 115. tegutsemisaasta], Äripäev, 18.01.2022</ref> 1989. aastal alustas Leningradi peakonsulaadi haruna tööd Soome konsulipunkt Tallinnas aadressil [[Juhan Sütiste tee|Sütiste tee]] 12. Soome ja Eesti avasid uuesti diplomaatilised suhted 24. augustil 1991. Soome suursaatkonna vanad majad olid siis kehvas seisukorras. Pärast [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti taasiseseisvumist]] avanes Soomel võimalus Kohtu 4 kinnisvara tagasi saada. Aastatel 1993–1996 renoveeriti hooned põhjalikult. Arhitektid Käpy ja Simo Parvilainen juhtisid ehitusprotsessi. Suursaatkonna hooned võeti uuesti kasutusele 12. novembril 1996. ==Vaata ka== *[[Eesti Suursaatkond Helsingis]] {{commonskat|Kohtu 4 (Tallinn)|Kohtu 4 (Tallinn)}} ==Viited== <ref name="Jbvdo">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 88.</ref> <ref name="Fubcc">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 90.</ref> <ref name="p7BeK">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 90–91.</ref> <ref name="rMkmT">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 96. </ref> <ref name="PlqeH">Jussi Pekkarinen, Kohtu tn 4, Varrak, 2015, lk 176.</ref> {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.finland.ee Suursaatkonna koduleht] [[Kategooria:Eesti-Soome suhted]] [[Kategooria:Suursaatkonnad Eestis]] [[Kategooria:Tallinna asutused]] [[Kategooria:Konstantin Päts]] k16dij8m3lbnkxpim1be4rhnx2fm0y5 0 401004 7231988 7009956 2026-09-11T06:54:53Z Kuriuss 38125 7231988 wikitext text/x-wiki {{täienda}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} '''Eraelu puutumatus''' on [[inimõigus]]tega seotud mõiste, millele päris ühest definitsiooni pole suudetud anda, kuna tegemist on laia kontseptsiooniga, mis hõlmab mitmeid aspekte isiku füüsilisest ja sotsiaalsest identiteedist. Eraelu puutumatuse kui õiguse tähendust ja ulatust määratakse muuseas läbi [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] (edaspidi EIK) kohtupraktika. Lisaks siseringile hõlmab eraelu puutumatus ka mitmeid väliselu aspekte. Kaitse alla ei kuulu avaliku iseloomuga tegevused. Isiklik areng ja isiku autonoomia on kaitstud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni<ref>Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. – RT II 2010, 14, 54.</ref> (edaspidi EIÕK) artikliga 8. Nii kaasinimestega lävimine avalikus kontekstis kui ka inimestele lähenemine suhete loomiseks kuuluvad eraelu puutumatuse kui õiguse kaitsealasse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.echr.coe.int/documents/guide_art_8_eng.pdf|pealkiri=Guide on Article 8 of the European Convention on Human Rights. Right to respect for private and family life, home and correspondence. Council of Europe. European Court of Human Rights 2020.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.10.2020}}</ref> EIKi praktikast lähtuvalt kuulub eraelu kaitsealasse ka füüsiline ja vaimne puutumatus, sooline identifitseerimine, nimi ja sooline sättumus, seksuaalelu, õigus identiteedile, [[eutanaasia]], [[katseklaasiviljastamine]], professionaalsed ja ärilise iseloomuga tegevused, võimude poolt isiku kohta avaliku informatsiooni kogumine ja talletamine teabetoimikutes. Üldistatult saab öelda, et EIÕK artikkel 8 tagab personaalautonoomia, identiteedi, isikupuutumatuse, privaatsuse, isiku arengu, isiku identifitseerimise ja isiksuse muude kvaliteetide kaitse.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.pohiseadus.ee/|pealkiri=Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2017.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.10.2020}}</ref> == Kodifikatsioon == Eraelu puutumatus on esitatud järgmistes rahvusvahelise õiguse aktides: * [[Inimõiguste ülddeklaratsioon|ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon]]<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://vm.ee/et/uro-inimoiguste-ulddeklaratsioon|pealkiri=ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon.|väljaanne=|aeg=|vaadatud=25.10.2020}}</ref> artikkel 12, * [[Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon]] artikkel 8, * [[Euroopa Liidu põhiõiguste harta]]<ref>Euroopa Liidu põhiõiguste harta. – 2010/C 83/02.</ref> artikkel 7. Eesti Vabariigi õigusaktidest on õigus eraelule sätestatud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e<ref>Eesti Vabariigi Põhiseadus. - RT I, 15.05.2015, 2.</ref> §-s 26. == Näited kohtupraktikast == === Copland ''vs.'' UK<ref>EIKo 62617/00, Copland ''vs.'' UK.</ref> (3. aprill 2007) === Hagi sisuks on hageja rahulolematus jälgimisega töökohal. Nimelt kui ta töötas Carmarthenshire’i Ülikoolis, jälgiti tema telefoni, meili ja internetikasutust. Kaasus näitlikustab legaalsuse põhimõtet – esiteks legaalsuse põhimõtte kohaldumist eraisikute poolt toime pandud sekkumistele eraellu, mis antud kaasuses seisneb selles, kuidas eraülikool on töötajaid jälginud ning teiseks illustreerides legaalsuse põhimõtte lisaväärtust. Nimelt tuuakse kaasuses välja, et indiviidid teostavad oma õigusi vähem, kui puudub eraellu sekkumiste selge ja kättesaadav reeglistik.<ref>{{Raamatuviide|autor=De Schutter, O.|pealkiri=International human rights law: cases, materials, commentary|aasta=2019|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=361}}</ref> Kuna eraelu puutumatus on sätestatud rahvusvahelise õiguse aktides, tähendab see seda, et seaduste puudumisel, mis sekkumist eraellu reguleeriksid, ei ole indiviidid piisavalt informeeritud, kuidas oma eraelu kaitsta ning astuvad selleks ka vähem samme. Kaasuses kinnitab kohus, et siseriiklikus õiguses peab olema õiguskaitse meede, mis ei lase riigil omavoliliselt sekkuda inimese eraellu. Oluline ei ole mitte ainult vastavus siseriiklikule õigusele, vaid ka õiguse kvaliteet, mis peab olema kooskõlas õigusriigi printsiibiga. Piisavalt selge seadus, mis väljendab adekvaatselt milliste olude esinemisel ja millistel tingimustel võivad võimud eraelu puutumatust kui õigust piirata, aitab täita ettenähtavuse printsiipi.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=De Schutter, O.|pealkiri=International human rights law: cases, materials, commentary.|aasta=2019|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=362}}</ref> Kohus leidis, et töötajate jälgimine ei ole kooskõlas kohustusega, mis ülikoolile seadusest tuleneb – teha kõik endast võimalik, et anda kõrg- ja edasist haridust. Samuti märgitakse, et intsidendi ajal ei olnud töötajate jälgimisega seotu seaduses sätestatud.<ref name=":0" /> Seega ei olnud eraellu sekkumine selles kaasuses EIÕK artikli 8 § 2 järgi seadusega kooskõlas, kuna siseriiklikult ei olnud töötajate jälgimine seaduses reguleeritud. Kohus ei välista, et legitiimse eesmärgi olemasolul võib demokraatlikus ühiskonnas osutuda vajalikuks õigust eraelu kaitsele piirata, jälgides töökohal töötajate telefoni, meili või internetikasutust.<ref name=":0" /> === Chapman ''vs.'' UK<ref>EIKo 27238/95, Chapman ''vs.'' UK.</ref> (18. jaanuar 2001) === Kaasuses on hagejaks mustlasrahvusest proua Sally Chapman, kes oli pikka aega harrastanud rändavat eluviisi, millest loobudes ostis ta tüki maad. Maatüki kasutust piiras kohaliku omavalitsuse keeldumine loa andmisest paigutada sellele karavane, kuna see oleks vastuolus planeeringu nõuetega. Tegemist oli rohealaga, kus karavanide hoidmine ei vastanud keskkonnanõuetele.<ref>{{Raamatuviide|autor=De Schutter, O.|pealkiri=International human rights law: cases, materials, commentary.|aasta=2019|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=382}}</ref> EIKi arvates peegeldab hageja karavanikasutus tema mustlasidentiteeti, olles seotud vähemuse traditsioonilise reisiva eluviisiga. EIK leidis, et lisaks õigusele kodule on mõjutatud ka hageja eraelu puutumatus, sest karavanikasutus on seotud traditsioonilist eluviisi järgiva mustlasidentiteedi hoidmisega. Selles kaasuses leidis EIK, et riik ei olnud oma kaalutlusõigust ületanud ning EIÕK artiklit 8 rikkunud, tehes valiku keskkonnamõjude ja eraelu vahel.<ref>{{Raamatuviide|autor=De Schutter, O.|pealkiri=International human rights law: cases, materials, commentary.|aasta=2019|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=382-383}}</ref> === Haas ''vs.'' Šveits<ref>EIKo 31322/07, Haas ''vs.'' Šveits.</ref> (20. jaanuar 2011) === Hageja kaebuse sisuks on psühhiaatriline läbivaatus ja retseptitingimus, mis on eelduseks enesetapuks vajaliku rohu ostmisele. Hageja leidis, et tingimustega piiratakse valikut surma aja ja viisi osas. Kaasuses on oluline, et hageja ei olnud ravimatu haiguse ravimatus faasis ning ta soovis sooritada enesetappu üksinda.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=De Schutter, O.|pealkiri=International human rights law: cases, materials, commentary.|aasta=2019|koht=Cambridge|kirjastus=Cambridge University Press|lehekülg=505}}</ref> EIK leidis, et indiviidi õigus otsustada elu lõpu viisi ja ajahetke üle eeldusel, et on olemas vaba otsustusvõime, kuulub eraelu puutumatuse kui õiguse ulatusse EIÕK artikli 8 tähenduses. EIK leidis, et retsepti muretsemise tingimus võib omada õiguslikku eesmärki kaitsta indiviide rutakate otsuste eest, ennetada õiguse kuritarvitamist ning kindlustada, et patsient, kellel arusaamist napib, ei soeta endale surmavat ravimit.<ref name=":1" /> == Vaata ka == * [[andmekaitse]] * [[privaatsus internetis]] * [[andmekaeve]] == Viited == {{viited|allikad=}}{{vikitsitaadid}} == Välislingid == * [https://www.mozillafoundation.org/en/privacynotincluded/articles/its-official-cars-are-the-worst-product-category-we-have-ever-reviewed-for-privacy/ It’s Official: Cars Are the Worst Product Category We Have Ever Reviewed for Privacy] Mozilla Foundation, 06. oktoober 2023 [[Kategooria:Inimõigused]] st2dscx8j30mfz2tr90bpck6alyw0u8 0 401356 7232129 6078118 2026-09-11T10:45:52Z Morel 26171 7232129 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Italy topographic map-ancient Roman roads.svg|pisi|400px|Via Aemilia teekond (helepruunilt, Placentia ja Ariminumi vahel)]] '''Via Aemilia''' oli [[Itaalia]] põhjaosa tasandikul kulgenud [[Vana-Rooma]] magistraaltee, mis ulatus [[Aadria meri|Aadria mere]] kaldal asuvast [[Ariminum]]ist (tänapäeva [[Rimini]]) kuni Paduse (tänapäeva [[Po]]) jõe ääres asuva [[Placentia]]ni (tänapäeva [[Piacenza]]). Tee valmis aastal [[187 eKr]]. Ariminumis sai Via Aemilia kokku 33 aastat varem valminud Rooma suunduva [[Via Flaminia]] teega. ==Ajalugu== Ala, mida tänapäeval teatakse Põhja-Itaaliana (''Italia settentrionale''), kutsusid roomlased riigi vabariigi ajajärgul (kuni aastani [[44 eKr]]) nimega [[Gallia Cisalpina]] (ehk "Gallia siinpool Alpe"). Seda seetõttu, et tollal elasid seal [[Gallia]]st pärit [[Keldid|keltide]] hõimud, kes olid ala [[5. sajand eKr|5.]] ja [[4. sajand eKr|4. sajandil eKr]] koloniseerinud. Itaalia ise aga tähendas alasid, kus elasid [[Itaalikud|itaalikute]] hõimud; Itaalia ja Gallia Cisalpina vaheline piir jooksis laias laastus [[Pisae]] (tänapäeva [[Pisa]]) ja Ariminumi vahelt. Gallia Cisalpina hõlmas ka [[Po madalik]]ku, mida tollal tunti nimega ''[[Pianura Padana]]''. See tohutu maa-ala, kaugelt kõige suurem viljakas tasandik sellel mägisel poolsaarel, hõlmas ka piirkonna ehk kõige parimaid põllumajandusmaid ja võimaldas roomlastel massilise kolonisatsiooni teel oma rahvastikku ja majanduslikke vahendeid tohutult laiendada. [[Pilt:Emilia Bologna1 tango7174.jpg|pisi|Via Aemilia Bologna linna läbimas]] Roomlased alistasid sealsed [[gallid]] rea [[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] toimunud keerulistes sõjakäikudega.<ref name="E5jEu" /> Aastaks [[220 eKr]] oli valminud Via Flaminia tee, mis võimaldas roomlastele kiiret ligipääsu Gallia Cisalpina piirkonda. Tõenäoliselt oleks kohe järgmise sajandi jooksul järgnenud ka Via Aemilia tee valmimine. Ent Rooma laienemist lükkas paarikümne aasta jagu edasi [[Teine Puunia sõda]] ([[218 eKr|218]]–[[201 eKr]]). Lisaks kadus Roomal ajutiselt sõjaline kontroll ''Pianura Padana'' piirkonna üle kui [[Kartaago]] väejuht [[Hannibal]] Itaaliasse tungis (218–[[203 eKr]]). Mitmed hiljuti alistatud hõimud (näiteks [[insuberid]] ja ''boii'''de hõim) tõusid üles ja liitusid oma sõltumatuse taastamise lootuses Hannibali vägedega.<ref name="fSwrV" /> Alles aastaks [[189 eKr]] olid mässavad hõimud sel määral rahustatud, et teha võimalikuks Via Aemilia ehitustööde alustamine. Ajaga järele proovitud Rooma riigi laiendamise viis oli ehitada uus tee otse läbi vastselt vallutatud alade ja seejärel rajada selle äärde rida kolooniaid kas tsiviilisikutest asunikele või sõjaväe veteranidele. Asunikele eraldati alistatud põliselanikelt konfiskeeritud viljakandvad maatükid. See oli ka Via Aemilia funktsioon ja selle ehitamine tõi kogu selle pikkuses kaasa ka Rooma kolooniate rajamise: [[Bononia]] (tänapäeva [[Bologna]], rajati 189 eKr), [[Mutina]] (tänapäeva [[Modena]]), [[Regium]] (tänapäeva [[Reggio Emilia]]) ja [[Parma]] (kõik rajatud aastal [[183 eKr]]). [[Pilt:Via Rizzoli, Bolonia.jpg|pisi|Via Emilia [[Bologna]] kesklinna läbimas. See kaasaegne tänav, mida selle selles osas tuntakse nimega Via Rizzoli, asub Bononia kolooniat osadeks jaotanud tee kohal]] [[Pilt:Rimini - Ponte romano - Foto Giovanni Dall'Orto, aprile 2004 01.jpg|pisi|Rooma sild üle [[Marecchia]] jõe, kohe väljaspool Via Aemilia algpunkti Ariminumi (Riminit). Sild, mida tänapäeval tuntakse nimega Ponte Tiberio, ehitati aastal [[14]] keiser [[Tiberius]]e valitsemisajal. Seda osana enne teda keisriks olnud [[Augustus]]e suurest kogu Via Aemilia teed hõlmanud täiendustest]] Via Aemilia ehituse viis aastal 187 eKr lõpule Rooma [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]] [[Marcus Aemilius Lepidus]] (konsul aastal 187 eKr), kelle järgi see ka nime sai.<ref name="HsCqL" /> Selle suuresti sirgjoonelise tee pikkus oli 176 Rooma miili (260 kilomeetrit) ja see kulges Riminist loodesuunas kuni selle lõpuni Piacenzas, läbides teel tänapäevaseid [[Forlì]], [[Faenza]], Bologna, [[Modena]], [[Reggio]] ja Parma linnasid. Tee kulges mööda Pianura Padana madaliku lõunapoolset serva, olles Itaalia [[Apenniinid]]e põhjapoolsete jalamite nägemisulatuses. Tee ületas mitmeid Po jõe lisajõgesid, millest silmapaistvamad on Rimini lähedal asuv Rubiconi jõgi (teada ei ole aga kas tegemist on just [[Rubico|sama jõega]], mille [[Julius Caesar]] kodusõda alustades aastal [[49 eKr]] ületas) ja Piacenza lähedal asuv Trebbia jõgi (koht kus Hannibal sai esimese oma kolmest suurest võidust roomlaste üle). Via Aemilia ehitamisele järgnenud sajandil sai Piacenzast Rooma peamine teede keskpunkt sealsel madalikul. Aastal [[148 eKr]] ühendas [[Via Postumia]] Piacenza Aadria mere põhjapoolsel rannikul asunud [[Aquileia]]ga. Aastal [[109 eKr]] lõpetas konsul [[Marcus Aemilius Scaurus]] (konsul aastal [[115 eKr]]) [[Genua]] (tänapäeval [[Genova]]) ja [[Pisae]] (tänapäeval [[Pisa]]) asulatesse viiva tee [[Via Aemilia Scaura]]. ==Säilinud osad== Tee alguspunktis Riminis on säilinud tee esimene sild: massiivne [[Marecchia]] jõge ületav ehitis, mille ehitust alustas keiser Augustus ja mille ehituse lõpetas tema järel keisriks saanud Tiberius. Sillal on tänaseni säilinud neile kahele pühendatud raidkirjad. Bolognas leiti tee 78. miili miilipost [[Reno]] jõe sängist. Sellel on jäädvustatud fakt, et Augustus lasi Via Aemilia aastal [[2 eKr]] rekonstrueerida (tehes seda Riminist kuni Trebbia jõeni). 1890. aastatel leiti Reno jõge ületanud Via Aemilia teel olnud silla jäänused, mis koosnesid selle mõlema külje rinnatiste osadest. Algselt asusid need teineteisest ligikaudu 11,8 meetri kaugusel ja nad olid valmistatud Verona päritolu punasest marmorist. Leiti, et jõe põhi on alates silla kokku varisemisest [[9. sajand]]il tõusnud vähemalt 6 meetrit.<ref name="Yxx9i" /> Alles on ka mõnede teiste antiiksete Rooma sildade varemed. [[Savignano sul Rubicone]] omavalitsuses säilis Rooma-aegne sild kuni [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]], mille ajal see lammutati. Tänapäevane sild on selle rekonstruktsioon. ==Pärand== Via Aemilia ehitamine käivitas Pianura Padana alade intensiivse Rooma poolse koloniseerimise. Piirkonna tohutu põllumajandusliku potentsiaali tõttu sai piirkonnast peagi kõige rahvarikkam ja majanduslikult olulisem osa Itaaliast, jättes varju nii Itaalia keskosa kui ka Rooma ja riigi lõunaosa. Piirkond on majanduslikult väljapaistev ka kaasaegse Itaalia kontekstis. [[Teine triumviraat|Teise triumviraadi]] (44–[[30 eKr]]) ajaks oli selle endise keltide koloonia roomameelseks muutmine olnud nii täielik, et Gallia Cisalpina provints kaotati ja selle territoorium liideti keisririigi südames oleva [[Itaalia provints]]iga. Tee andis hiljem nime sellele Gallia Cisalpina osale, mida ta läbis. Enne Rooma vallutamist oli see ala gallide ''boii'' (kelle järgi sai nime Bologna linn) ja [[senoonid]]e hõimude territoorium. Ajaks mil keiser [[Augustus]] aastal [[29 eKr]] Rooma ainuvalitsejaks sai, viidati piirkonnale juba üldiselt nimega Aemilia. Aasta [[7 eKr]] paiku kui Augustus Itaalia provintsi 11 administratiivüksuseks (''regione'') jagas, sai piirkonnast selle kaheksas ''regio''.<ref name="wGO5W" /> Selle kaheksanda üksuse algne nimi oli Padus, kuid hiljem sai see uueks nimeks Aemilia. Piirkonna läänepoolset osa tuntakse tänapäevani nimega Emilia. Rooma VIII ''regio'' piirid vastasid laias laastus Itaalia tänapäevase [[Emilia-Romagna]], mille elanikke kutsutakse nimega ''Emiliani'', maakonna piiridele. Itaalia tänase riigimaantee nr 9 ametlik nimi on ka praegu Via Emilia ja suuremas osa järgib see vana Rooma-aegset teed (mitmes kohas asub tee täpselt endise Via Aemilia kohal). ==Sillad== Piki teed asuvad mitme Rooma-aegse silla jäänused, sealhulgas [[Pons Augustus|Ponte d’Augusto]], Ponte di Sant’Arcangelo di Romagna, Ponte San Vito, Ponte sul Reno ja Ponte sul Rubicone. ==Vaata ka== *[[Rooma sild]] *[[Rooma insenerikunst]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="E5jEu">Polybios. "Ajalugu", II 20–34.</ref> <ref name="fSwrV">Polybios. "Ajalugu", III 61–71.</ref> <ref name="HsCqL">Titus Livius. "Ab Urbe Condita". XXXIX 1; Corpus Inscriptionum Latinarum 617.</ref> <ref name="Yxx9i">E. Brixio. "Notizie degli scavi" (1896) ja (1897).</ref> <ref name="wGO5W">Plinius Vanem. "Naturalis Historia", III 20.</ref> }} ==Välislingid== *[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Gazetteer/Periods/Roman/Topics/Engineering/roads/Aemilia/Britannica_1911*.html LacusCurtius – Via Aemilia (1911 ''Encyclopaedia Britannica'' sissekanne)] * [http://www.omnesviae.org/#!iter_Placentia_ARIMINO Omnes Viae: Via Aemilia Peutinger'i kaardil] [[Kategooria:Vana-Rooma teed]] bmyj68yhxeooqlfzh0herrmmrg2j1ie 0 404527 7232048 7223451 2026-09-11T08:58:02Z Avjoska 1538 /* Car */ 7232048 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ca)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ca". ==Caa== *[[James Caan]], USA filminäitleja (1940–2022) *[[Scott Caan]], USA filminäitleja (1976–) ==Cab== *[[Cris Cab]], USA laulja (1993–) *[[Montserrat Caballé]], katalaani ooperilaulja (1933–2018) *[[Bernardino Caballero]], Paraguay poliitik (1839–1912) *[[Denia Caballero]], Kuuba kettaheitja (1990–) *[[Willy Caballero]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[Francisco Cabañas]], Mehhiko poksija (1912–2002) *[[Roberto Cabañas]], Paraguay jalgpallur (1961–2017) *[[Alexandre Cabanel]], prantsuse kunstnik (1823–1889) *[[Juan Cabanilles]], hispaania organist ja helilooja (1644–1712) *[[Pierre Jean Georges Cabanis]], prantsuse filosoof, füsioloog ja arst (1757–1808) *[[Yohan Cabaye]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–) *[[Rémy Cabella]], prantsuse jalgpallur (1990–) *[[Camila Cabello]], USA laulja (1997–) *[[Étienne Cabet]], prantsuse filosoof, kommunist (1788–1856) *[[Larry the Cable Guy]], USA näitleja (1963–) *[[Giovanni Caboto]], itaalia maadeavastaja (15. sajand) *[[Sebastiano Caboto]], maadeavastaja (sündis 1474) *[[Amílcar Cabral]], Portugali Guinea ja Roheneemesaarte vabadusvõitleja (1924–1973) *[[Jovane Cabral]], Roheneemesaarte jalgpallur (1998–) *[[Pedro Álvares Cabral]], portugali maadeavastaja (15.–16. sajand) *[[Nedeljko Čabrinović]], Bosnia serbia vandenõulane (1895–1916) *[[Eduardo Cabrita]], Portugali jurist ja poliitik (1961–) *[[Milan Cabrnoch]], Tšehhi arst ja poliitik (1962–) *[[Jean Cabut]], prantsuse karikaturist (1938–2015) ==Cac== *[[Giulio Caccini]], itaalia helilooja ja laulja (suri 1618) *[[Andrés Avelino Cáceres]], Peruu sõjaväelane ja president (1833–1923) *[[Berta Cáceres]], Hondurase aktivist (suri 2016) *[[Víctor Cáceres]], Paraguay jalgpallur (1985–) *[[Cecka Cačeva]], Bulgaaria poliitik ja jurist (1958–) *[[Marcel Cachin]], Prantsusmaa poliitik (1869–1958) ==Cad== *[[Jack Cade]], inglise aadlik (suri 1450) *[[Òscar Cadiach]], Hispaania alpinist (1952–) *[[Jean Daniel Cadinot]], prantsuse fotograaf, filmirežissöör ja produtsent (1944–2008) *[[Bruno Cadoré]], dominiiklaste ordumeister (1954–) *[[George Cadoudal]], prantsuse rojalist (1771–1804) ==Cae== *[[Sid Caesar]], Ameerika Ühendriikide koomik (1922–2014) *[[Caesarion]] (Ptolemaios XV), Egiptuse kaasvalitseja (47–30 eKr) *[[Marcello Caetano]], Portugali poliitik (1906–1980) ==Caf== *[[Daniel Caffé]], saksa maalikunstnik (1750–1815) *[[Cafu]], Brasiilia jalgpallur (1970–) *[[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur (1999–) ==Cag== *[[David Cage]], prantsuse muusik ja videomängude autor (1969–) *[[John Cage]], USA helilooja (1912–1992) *[[Nicolas Cage]], ameerika filminäitleja (1964–) *[[Phineas Gage]], USA raudteetööline (1823–1860) *[[Alessandro Cagliostro]], itaalia seikleja (1743–1795) *[[James Cagney]], ameerika näitleja (1899–1986) ==Cah== *[[Karl Gustav von Cahdeus]], Eestimaa asekuberner (suri 1768) *[[Gary Cahill]], Inglismaa jalgpallur (1985–) *[[Tim Cahill]], Austraalia jalgpallur (1979–) ==Cai== *[[Cai Lun]], paberi leiutaja (suri 121) *[[Cai Mingliang]], Taiwani filmirežissöör (1957–) *[[Cai Xuetong]], hiina naislumelaudur (1993–) *[[Cai Yingwen]], Hiina Vabariigi poliitik (1956–) *[[Jordy Caicedo]], Ecuadori jalgpallur (1997–) *[[Moisés Caicedo]], Ecuadori jalgpallur (2001–) *[[Colbie Caillat]], USA laulja ja muusik (1985–) *[[Louis Paul Cailletet]], prantsuse füsikokeemik (1832–1913) *[[Paul Cain]], USA jutlustaja (1929–) *[[Dan Caine]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (kindral) ja riskikapitalist (1968–) *[[Michael Caine]], inglise näitleja (1933–) *[[Rodrigo Caio]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Caius]], paavst (3. sajand) ==Caj== *[[Aimo Kaarlo Cajander]], soome metsateadlane, botaanik ja poliitik (1879–1943) *[[Paavo Cajander]], soome luuletaja ja tõlkija (1846—1913) *[[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur (1999–) ==Cak== *[[Cake]], saarlaste vanem 13. sajandil *[[Māris Čaklais]], läti luuletaja ja esseist (1940–2003) *[[Aleksandrs Čaks]], läti kirjanik (1901–1950) *[[Anda Čakša]], Läti arst ja tervishoiujuht (1974–) *[[Jānis Čakste]], Läti esimene president (1859–1927) ==Cal== *[[Omar Calabrese]], itaalia semiootik (1949–2012) *[[Eugenio Calabi]], USA matemaatik (1923–2023) *[[Carlos Calado]], Portugali kergejõustiklane (1975–) *[[Luigi Calamatta]], itaalia maalikunstnik ja graafik (1801–1869) *[[Alexandre Calame]], Šveitsi kunstnik (1810–1864) *[[Mike Calamus]], Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1974–) *[[Roberto Calasso]], itaalia kirjanik (1941–2021) *[[Calcidius]], filosoof (4. või 5. sajand) *[[Mariona Caldentey]], Hispaania jalgpallur (1996–) *[[Alexander Calder]], USA kunstnik (1898–1976) *[[Rafael Caldera]], Venezuela poliitik (1916–2009) *[[Felipe Calderón]], Mehhiko poliitik (1962–) *[[Tatiana Calderón]], Colombia võidusõitja (1993–) *[[Pedro Calderón de la Barca]], hispaania näitekirjanik (1600–1681) *[[Armando Calderón Sol]], El Salvadori poliitik (1948–2017) *[[Erskine Caldwell]], USA kirjanik (1903–1987) *[[Sophie Caldwell]], USA murdmaasuusataja (1990–) *[[Tracy Caldwell Dyson]], USA keemik ja astronaut (1969–) *[[Duje Ćaleta-Car]], horvaadi jalgpallur (1996–) *[[Marián Čalfa]], Tšehhoslovakkia poliitik (1946–) *[[Hakan Çalhanoğlu]], türgi jalgpallur (1994–) *[[Cheshire Calhoun]], USA filosoof (1954–) *[[Cabdiweli Maxamed Cali]], Somaalia majandusteadlane ja poliitik (1965–) *[[Caligula]], Vana-Rooma keiser (12–41) *[[Armand Călinescu]], Rumeenia poliitik (1893–1939) *[[George Călinescu]], rumeenia kirjanik ja kirjandusteadlane (1899–1965) *[[Calixtus I]], paavst *[[Calixtus II]], paavst (suri 1124) *[[Calixtus III]], paavst (1378–1458) *[[Calixtus III (vastupaavst)|Calixtus III]], vastupaavst *[[Mary Whiton Calkins]], USA psühholoog ja filosoof (1863–1930) *[[Terry Callaghan]], Briti ökoloog (1945–) *[[Maria Callas]], kreeka ooperilaulja (1923–1977) *[[Nora Callebout]], Briti jooksja (1895–1995) *[[José María Callejón]], Hispaania jalgpallur (1987–) *[[Alexander Callens]], Peruu jalgpallur (1992–) *[[Jonathan Calleri]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Sarah Wayne Callies]], ameerika näitleja (1977–) *[[Alex Callinicos]], inglise intellektuaal (1950–) *[[Jacques Callot]], prantsuse graafik (1592–1635) *[[Northern Calloway]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1948–1990) *[[Jeanne Calment]], kõigi aegade vanim inimene (1875–1997) *[[Micheline Calmy-Rey]], Šveitsi poliitik (1945–) *[[Matthias Calonius]], Soome õigusteadlane ja riigimees (1737–1818) *[[Abraham van Calraet]], hollandi kunstnik (1642–1722) *[[Adolphe-Félix Cals]], prantsuse maalikunstnik (1810–1880) *[[Joseph Calzaghe]], Suurbritannia poksija (1972–) *[[Matt Calvert]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Dominic Calvert-Lewin]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Johann Calvin]], reformaator (1509–1564) *[[Melvin Calvin]], USA keemik (1911–1997) *[[Italo Calvino]], itaalia kirjanik (1923–1985) *[[Nadia Calviño]], Hispaania poliitik (1968–) *[[Paco Calvo]], hispaania teadusfilosoof. (1971–) ==Cam== *[[Jasmine Camacho-Quinn]], Puerto Rico kergejõustiklane (1996–) *[[Eduardo Camaño]], Argentina poliitik (1946–) *[[Aguibou Camara]], Guinea jalgpallur (2001–) *[[Lamine Camara]], Senegali jalgpallur (2004–) *[[Moussa Dadis Camara]], Guinea sõjaväelane (1964–) *[[Hebe Camargo]], Brasiilia näitleja (1929–2012) *[[Camarón de la Isla]], Hispaania mustlasest flamenkolaulja (1950–1992) *[[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur (2002–) *[[Esteban Cambiasso]], Argentina jalgpallur (1980–) *[[Philipp Camerarius]], saksa õigusteadlane ja õpetlane (1537–1624) *[[Candace Cameron]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (1976–) *[[Charles Cameron]], šoti päritolu arhitekt (suri 1812) *[[Cody Cameron]], USA filminäitleja (1970–) *[[David Cameron]], Suurbritannia poliitik (1966–) *[[Dove Cameron]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1996–) *[[James Cameron]], Kanada filmirežissöör (1954–) *[[Julia Margaret Cameron]], Briti fotograaf (1815–1879) *[[Kirk Cameron]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1970–) *[[Alisyn Camerota]], USA telereporter (1968–) *[[Camilla]], Suurbritannia kuninganna (1947–) *[[Camille Camille]], eesti viiuldaja (1970–) *[[Roberto Cammarelle]], itaalia poksija (1980–) *[[Adalbert Philipp Cammerer]], saksa luuletaja ja prosaist (1786–1848) *[[Luís Vaz de Camões]], portugali luuletaja (suri 1580) *[[Tommaso Campanella]], itaalia filosoof (1568–1639) *[[Donald T. Campbell]], USA sotsiaalteadlane (1916–1996) *[[Glen Campbell]], USA kantrilaulja, kitarrist, telesaatejuht ja näitleja (1936–2017) *[[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (1958–2024) *[[Joseph Campbell]], USA mütoloog (1904–1987) *[[Kim Campbell]], Kanada poliitik, diplomaat ja jurist (1947–) *[[Naomi Campbell]], Inglismaa modell ja näitleja (1970–) *[[Neve Campbell]], Kanada telesarja- ja filminäitleja (1973–) *[[Siret Campbell]], eesti dramaturg ja lavastaja (1982–) *[[Sol Campbell]], Inglismaa jalgpallur (1974–) *[[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane (1982–) *[[Vivian Campbell]], iiri muusik (1962–) *[[William John Campbell]], Sierra Leone poliitik *[[William Wallace Campbell]], USA astronoom (1862–1938) *[[Henry Campbell-Bannermann]], Suurbritannia poliitik (1836–1908) *[[Joachim Heinrich Campe]], saksa pedagoog (1746–1818) *[[Balthasar von Campenhausen (1745–1800)|Balthasar von Campenhausen]], Venemaa riigitegelane (1745–1800) *[[Jakob van Campen]], hollandi arhitekt ja maalikunstnik (1595–1657) *[[Carter Camper]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Antonio Campi]], itaalia maalikunstnik (1524–1587) *[[Bernardino Campi]], itaalia maalikunstnik (1520–1591) *[[Robert Campin]], madalmaade maalikunstnik (suri 1444) *[[Florencio Campomanes]], Filipiinide maletaja ja maleorganisaator (1922–2010) *[[Djalma Campos]], Angola jalgpallur (1987–) *[[Eduardo Campos]], Brasiilia poliitik (1965–2014) *[[Manuel Ferraz de Campos Sales]], Brasiilia poliitik (1841–1913) *[[Albert Camus]], prantsuse filosoof ja kirjanik (1913–1960) *[[Matilde Camus]], hispaania luuletaja (1919–2012) ==Can== *[[Emre Can]], Saksamaa jalgpallur (1994–) *[[Eyüp Can]], türgi poksija (1964–) *[[Yasemin Can]], Keenia päritolu Türgi jooksja (1996–) *[[Antonio Canaletto]], itaalia kunstnik (1697–1768) *[[Canaletto]], itaalia kunstnik (1720–1780) *[[Wilhelm Canaris]], saksa luuraja (1887–1945) *[[Trudi Canavan]], Austraalia kirjanik (1969–) *[[João Cancelo]], portugali jalgpallur (1994–) *[[Georg von Cancrin]], Venemaa rahandusminister (1774–1845) *[[Helen Churchill Candee]], Ameerika Ühendriikide feministlik kirjanik ja ajakirjanik (1858–1949) *[[Daniel Candeias]], portugali jalgpallur (1988–) *[[Félix Candela]], Hispaania ja Mehhiko arhitekt (1910–1997) *[[Alphonse de Candolle]], botaanik (1806–1893) *[[Augustin Pyrame de Candolle]], Šveitsi botaanik (1778–1841) *[[Andrian Candu]], Moldova poliitik (1975–) *[[John Candy]], Kanada filminäitleja (1950–1994) *[[Elias Canetti]], Bulgaaria juudi päritolu saksakeelne kirjanik (1905–1994) *[[Georges Canguilhem]], prantsuse filosoof ja arst (1904–1995) *[[João Canijo]], Portugali filmirežissöör (1957–2026) *[[Martin Canin]], Ameerika Ühendriikide pianist ja muusikapedagoog (1930–2019) *[[Aleksandǎr Cankov]], Bulgaaria poliitik (1879–1959) *[[Dragan Cankov]], Bulgaaria poliitik (1828–1911) *[[Fabio Cannavaro]], itaalia jalgpallur (1973–) *[[George Canning]], Suurbritannia poliitik (1770–1827) *[[Stanislao Cannizzaro]], itaalia keemik (1826–1910) *[[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (1936–2026) *[[Alonso Cano]], hispaania maalikunstnik, skulptor ja arhitekt (1601–1667) *[[Germán Cano]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Ramón Cano]], Panama raadioajakirjanik (suri 2014) *[[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur (1998–) *[[Matilde di Canossa]], Toscana markkrahvinna (1046—1115) *[[Antonio Canova]], itaalia skulptor (1757–1822) *[[Gheorghe Cantacuzino]], Rumeenia poliitik (1833–1913) *[[Joseph Canteloube]], prantsuse helilooja (1879–1957) *[[Minna Canth]], soome kirjanik (1844–1897) *[[Éric Cantona]], prantsuse näitleja ja endine jalgpallur (1966–) *[[Georg Cantor]], saksa matemaatik (1845–1918) *[[Norman Cantor]], Kanada juudi päritolu USA ajaloolane (1929–2004) *[[Christian Cantwell]], USA kergejõustiklane (1980–) ==Cao== *[[Cao Cao]], Vana-Hiina väejuht, poliitik ja luuletaja (155–220) *[[Arianne Caoili]], Austraalia maletaja (1986–2020) *[[Cao Xueqin]], hiina kirjanik (18. sajand) ==Cap== *[[Robert Capa]], fotograaf (1913–1954) *[[José Raúl Capablanca]], Kuuba maletaja (1888–1942) *[[Lewis Capaldi]], Šotimaa laulja ja laulukirjutaja (1996–) *[[Peter Capaldi]], šoti näitleja ja lavastaja (1958–) *[[Joaquín Caparrós]], hispaania jalgpallitreener (1955–) *[[Joan Capdevila]], katalaani jalgpallur (1978–) *[[Karel Čapek]], tšehhi kirjanik (1890–1938) *[[Milič Čapek]], tšehhi-ameerika filosoof (1909–1997) *[[John Capel]], USA sprinter (1978–) *[[Jan van der Capelle]], Hollandi päritolu kiviraidur (17. sajand) *[[Gian Carlo Capicchioni]], San Marino poliitik (1956–) *[[Valeryj Capkała]], Valgevene opositsioonipoliitik (1965–) *[[Vieranika Capkała]], Valgevene opositsiooniline poliitaktivist (1972–) *[[Theodore Caplow]], USA ettevõtja, keskkonnainsener ja leiutaja (1969–) *[[Theodore Caplow (sotsioloog)|Theodore Caplow]], USA sotsioloog (1920–2015) *[[Al Capone]], USA gangster (1899–1947) *[[Tranquilo Capozzo]], Argentina sõudja (1918–2003) *[[Truman Capote]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1924–1984) *[[María Capovilla]], Ecuadori pikaealine (1889–) *[[Gustav Friedrich Cappel]], Eesti vaimulik (1728–1784) *[[Guido Cappellini]], itaalia auto- ja veemootorisportlane (1959–) *[[Frank Capra]], USA filmirežissöör (1897–1991) *[[Fritjof Capra]], USA füüsik ja filosoof (1939–) *[[Jennifer Capriati]], USA tennisist (1976–) *[[Henrique Capriles Radonski]], Venezuela poliitik ja jurist (1972–) *[[Domenico Capriolo]], Itaalia maalikunstnik (1494–1528) *[[Leo von Caprivi]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (1831–1899) *[[Zuzana Čaputová]], Slovakkia advokaat, poliitik ja aktivist (1973–) ==Car== *[[Alessia Cara]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (1996–) *[[Caracalla]], Vana-Rooma keiser (186–217) *[[Ion Luca Caragiale]], rumeenia kirjanik (1852–1912) *[[Mateiu Caragiale]], Rumeenia kirjanik ja riigiametnik (1885–1936) *[[Richard Carapaz]], Ecuadori jalgrattur (1993–) *[[Evaristo Carazo]], Nicaragua poliitik (1821–1889) *[[Rodrigo Carazo Odio]], Costa Rica poliitik (1926–2009) *[[Antonio Carattoni]], San Marino poliitik (1945–) *[[Michelangelo Caravaggio]], itaalia maalikunstnik (1571–1610) *[[Leos Carax]], Prantsuse filmirežissöör (1960–) *[[Martin Carayol]], prantsuse teadlane ja tõlkija (1981–) *[[José Rodríguez Carballo]], frantsisklaste ordukindral (1953–) *[[Nina Carberry]], Iirimaa poliitik (1984–) *[[Manuel Carbonell]], Kuuba skulptor (1918–2011) *[[Moana Carcasses Kalosil]], Vanuatu poliitik (1959–) *[[Orson Scott Card]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1951–) *[[Girolamo Cardano]], itaalia matemaatik, filosoof ja arst (1501–1576) *[[Adán Cárdenas]], Nicaragua poliitik ja arst (1836–1916) *[[Lázaro Cárdenas]], Mehhiko poliitik (1895–1970) *[[Claudia Cardinale]], itaalia filminäitleja (1938–2025) *[[Zena Cardman]], Ameerika Ühendriikide astronaut (1987–) *[[Andrea Cardona]], Guatemala alpinist (1982–) *[[Dulce Maria Cardoso]], portugali kirjanik (1964–) *[[Fernando Henrique Cardoso]], Brasiilia sotsioloog ja poliitik (1931–) *[[Manuel Cardoso]], Portugali helilooja ja organist (1566–1650) *[[Giosuè Carducci]], itaalia luuletaja (1835–1907) *[[Steve Carell]], USA näitleja, produtsent ja stsenarist (1962–) *[[Maurice Carême]], belgia prantsuskeelne kirjanik (1893–1978) *[[Henry Charles Carey]], USA majandusteadlane (1793–1879) *[[Mariah Carey]], USA laulja (1969–) *[[Tiburcio Carías Andino]], Hondurase poliitik (1876–1969) *[[Carinus]], Vana-Rooma keiser *[[Rafael Carioca]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Giacomo Carissimi]], itaalia helilooja (1605–1674) *[[Georg Ludwig Carius]], saksa keemik (1829–1875) *[[Otto Carius]], Saksamaa sõjaväelane (1922–2015) *[[Carl (Wied)|Carl]], Wiedi vürst (1961–2015) *[[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (1936–) *[[Carl Christian]], Hohenzollerni vürst (1962–) *[[Carl Eduard]], Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog, Saksamaa sõjaväelane (1884–1954) *[[Carl Philip]], Rootsi prints (1979–) *[[Friedrich Carlblom]], Eesti vaimulik (1789–1857) *[[Gustav Carlblom]], Eesti vaimulik (1761–1814) *[[Johannes Carlblom]], Eesti vaimulik (1793–1861) *[[Johannes Carlblom vanem]], Eesti vaimulik (1767–1812) *[[Jonas Laurentii Carlblom]], Eesti vaimulik (1725–1784) *[[Oskar Emil Carlblom]], Eesti vaimulik (1829–1902) *[[Paul Carlblom]], Eesti vaimulik (1803–1872) *[[Peter Carlblom]], Eesti vaimulik (1785–1834) *[[Wilhelm Gustav Johann Carlblom]], Eesti vaimulik ([[1821]]–[[1875]]) *[[Sophie Carle]], Luksemburgi näitleja ja laulja (1964–) *[[Gustav Carlhjelm]], Liivimaa ühiskonnategelane (1657–1692) *[[George Carlin]], Ameerika Ühendriikide televisioonitöötaja ja näitleja (1937–2008) *[[Brandi Carlile]], Ameerika Ühendriikide laulja-laulukirjutaja ja produtsent (1981–) *[[Belinda Carlisle]], USA laulja (1958–) *[[Brandon Carlo]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Carlo II (Parma)|Carlo II]], Parma hertsog (1799–1883) *[[Carlo III (Parma)|Carlo III]], Parma hertsog (1823–1854) *[[Carlo Emanuele III]], Sardiinia kuningas ja Savoia hertsog (1702–1773) *[[Carlos I (Portugal)|Carlos I]], Portugali kuningas (1863–1908) *[[Carlos II]], Hispaania kuningas (1661–1700) *[[Carlos III]], Hispaania kuningas (1716–1788) *[[Carlos (Astuuria prints)|Carlos]], Hispaania prints (1545–1568) *[[Carlos María Isidro de Borbón]], Hispaania prints (1788–1855) *[[Diego Carlos]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Ernst Carlsen]], Eesti diplomaat (1875–1961) *[[Henning Carlsen]], Taani filmirežissöör (1927–2014) *[[Magnus Carlsen]], norra maletaja (1990–) *[[Gretchen Carlson]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1966–) *[[John Carlson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1990–) *[[Kristina Carlson]], soome kirjanik (1949–2026) *[[Tucker Carlson]], Ameerika Ühendriikide konservatiivne poliitikakommentaator ja kirjanik (1969–) *[[Arvid Carlsson]], rootsi farmakoloog (1923–2018) *[[Gunilla Carlsson]], Rootsi poliitik (1963–) *[[Ingvar Carlsson]], Rootsi poliitik (1934–) *[[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]], rootsi autorallisõitja (1947–2009) *[[Robert Carlyle]], šoti filmi- ja telesarjanäitleja (1961–) *[[Thomas Carlyle]], Briti kirjanik, filosoof ja ajaloolane (1795–1881) *[[John Carmack]], USA programmeerija (1970–) *[[Eric Carmen]], Ameerika Ühendriikide poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (1949—2024) *[[Ian Carmichael]], Briti filmi- ja teatrinäitleja (1920–2010) *[[Carlos do Carmo]], portugali laulja (1939–2021) *[[Anthony Carmona]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1953–) *[[António Óscar Carmona]], Portugali poliitik (1869–1951) *[[Rudolf Carnap]], Austria päritolu loogik ja filosoof (1891–1970) *[[Marcel Carné]], prantsuse filmirežissöör (1906–1996) *[[Andrew Carnegie]], USA tööstur ja filantroop (1835–1919) *[[Charles Carnegie, üheteistkümnes Southeski krahv]] (1893–1992) *[[Dale Carnegie]], ameerika kirjanik (1888–1955) *[[David Carnegie, Southeski krahv]] (1961–) *[[James Carnegie, kolmas Fife'i hertsog]] (1921–) *[[Mark Carney]], Kanada majandusteadlane ja poliitik (1965)– *[[Lazare Carnot]], Prantsusmaa poliitik, sõjandusteoreetik ja matemaatik (1753–1823) *[[Marie François Sadi Carnot]], Prantsusmaa poliitik (1837–1894) *[[Nicolas Léonard Sadi Carnot]], prantsuse füüsik (1796–1812) *[[Heinrich Caro]], saksa keemik (1834–1910) *[[Isabelle Caro]], prantsuse modell (1982–2010) *[[Carol I]], Rumeenia kuningas (1839–1914) *[[Carol II]], Rumeenia kuningas (1893–1953) *[[Caroline Elizabeth]], Suurbritannia printsess (1713–1757) *[[Adam Carolla]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Fabritio Caroso]], Itaalia tantsuõpetaja, helilooja ja tantsumuusika seadete autor (1526/1535–1605/1620) *[[Antonio Benedetto Carpano]], Itaalia destilleerija (1764–1815) *[[Wallace Hume Carrothers]], USA keemik (1896–1937) *[[Petre P. Carp]], Rumeenia poliitik (1837–1919) *[[Vittore Carpaccio]], itaalia kunstnik (15.–16. sajand) *[[Jean Baptiste Carpeaux]], prantsuse kunstnik (1827–1875) *[[Bo Carpelan]], soomerootsi kirjanik (1926–2011) *[[Charisma Carpenter]], USA filminäitleja (1970–) *[[John Carpenter]], Ameerika Ühendriikide filmitegija, stsenarist ja helilooja (1948–) *[[Karen Carpenter]], Ameerika Ühendriikide laulja ja trummar (1950–1983) *[[Malcolm Scott Carpenter]], USA astronaut (1925–) *[[Sabrina Carpenter]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1999–) *[[Stephen R. Carpenter]], ameerika järveökoloog ja limnoloog (1952–) *[[Alejo Carpentier]], Kuuba kirjanik ja muusikateadlane (1904–1980) *[[Giovanni Carpini]], itaalia reisija (suri 1252) *[[Daniel Carr]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Edward Hallett Carr]], Briti ajaloolane (1892–1982) *[[Emily Carr]], Kanada kunstnik ja kirjanik (1871–1945) *[[Frances Carr]], Somerseti krahvinna (1590–1632) *[[John Dickson Carr]], USA kirjanik (1906–1977) *[[Carlo Carrà]], itaalia kunstnik (1881–1966) *[[Agostino Carracci]], itaalia maalikunstnik ja graafik (1557–1602) *[[Annibale Carracci]], itaalia maalikunstnik (1560–1604) *[[Lodovico Carracci]], itaalia maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1555–1619) *[[John Carradine]], USA filminäitleja (1906–1988) *[[Jamie Carragher]], Inglismaa jalgpallur (1978–) *[[Maite Carranza]], hispaania kirjanik, stsenarist ja stsenaristika õppejõud (1958–) *[[Venustiano Carranza]], Mehhiko poliitik (1839–1920) *[[Jorge Carrascal]], Colombia jalgpallur (1998–) *[[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ferdinand Carré]], prantsuse insener (1824–1900) *[[John le Carré]], inglise romaanikirjanik (1931–2020) *[[Alexis Carrel]], prantsuse kirurg, bioloog ja eugeenik (1873–1944) *[[Hélène Carrère d'Encausse]], Prantsuse ajaloolane ja politoloog (1929–2023) *[[Luis Carrero Blanco]], Hispaania mereväelane (1903–1973) *[[Jim Carrey]], filminäitleja (1962–) *[[Michael Carrick]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Daniel Carriço]], portugali jalgpallur (1988–) *[[William Carrier]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Willis Haviland Carrier]], USA leidur (1876–1950) *[[Albert-Ernest Carrier-Belleuse]], prantsuse skulptor (1824–1887) *[[Rosalba Carriera]], rokokoostiili viljelenud Itaalia maalikunstnik (1675–1757) *[[Élie-Abel Carrière]], prantsuse botaanik (1818–1896) *[[Eugène Carrière]], prantsuse kunstnik (1849–1906) *[[Jean-Claude Carrière]], prantsuse stsenarist, näitekirjanik ja filminäitleja (1931–2021) *[[Guido Carrillo]], Argentina jalgpallur (1991–) *[[Santiago Carrillo]], Hispaania poliitik (1915–2012) *[[Richard Carrington]], inglise hobiastronoom (1826–1875) *[[Andy Carroll]], Inglise jalgpallur (1989–) *[[Lewis Carroll]], Briti kirjanik ja matemaatik (1832–1898) *[[Sean B. Carroll]], USA molekulaarbioloog, geneetik ja teaduskirjanik (1960–) *[[Sean M. Carroll]], USA füüsik ja teaduskirjanik (1966–) *[[Michael Carruth]], Iirimaa endine poksija (1967–) *[[Carlos Carsolio]], mehhiko alpinist (1962–) *[[Ben Carson]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja neurokirurg (1951–) *[[Johnny Carson]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, koomik ja stsenarist (1925–2005) *[[Lisa Nicole Carson]], ameerika filminäitleja (1969–) *[[Rachel Carson]], ameerika bioloog, zooloog ja ökoloog (1907–1964) *[[David Carstens]], Lõuna-Aafrika poksija (1914–1955) *[[Émile Cartailhac]], prantsuse arheoloog (1845–1921) *[[Élie Cartan]], prantsuse matemaatik (1869–1951) *[[Henri Cartan]], prantsuse matemaatik (1904–2008) *[[Mircea Cărtărescu]], rumeenia kirjanik, poeet, esseist ja kirjanduskriitik (1956–) *[[Ashton Carter]], USA poliitik ja füüsik (1954–2022) *[[Brandon Carter]], austraalia päritolu füüsik (1942–) *[[Deana Carter]], USA kantrilaulja (1966–) *[[Dixie Carter]], USA näitleja (1939–2010) *[[Hamish Carter]], Uus-Meremaa triatleet (1971–) *[[Helena Bonham Carter]], inglise näitleja (1966–) *[[Herbert Dyson Carter]], Kanada kirjanik (sündis 1910) *[[Howard Carter]], Suurbritannia arheoloog ja egüptoloog (1874–1939) *[[Jason Carter]], Briti kitarrist (1969–) *[[Jeff Carter]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Jimmy Carter]], USA president (1924–2024) *[[June Carter Cash]], USA laulja (1929–2003) *[[Michelle Carter]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja (1985–) *[[Nesta Carter]], Jamaica kergejõustiklane (1985–) *[[Nick Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik ja tantsija (1980–) *[[Peter Carter]], Suurbritannia diplomaat (1956–2014) *[[Vince Carter]], USA korvpallur (1977–) *[[Michael Carter-Williams]], USA korvpallur (1991–) *[[Matt Carthy]], Iirimaa poliitik (1977–) *[[Jacques Cartier]], prantsuse maadeavastaja (1941–1557) *[[Henri Cartier-Bresson]], prantsuse fotograaf (1908–2004) *[[Barbara Cartland]], inglise kirjanik (1901–2000) *[[Edmund Cartwright]], inglise leidur (1743–1823) *[[Mary Cartwright]], Briti matemaatik (1900–1998) *[[Nancy Cartwright]], ameerika näitleja (1957–) *[[Nancy Cartwright (filosoof)|Nancy Cartwright]], ameerika filosoof (1944–) *[[Fabiano Caruana]], USA maletaja (1992–) *[[Daphne Caruana Galizia]], Malta ajakirjanik ja blogija (1964–2017) *[[Carus]] *[[David Caruso]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) *[[Enrico Caruso]], itaalia laulja (1873–1921) *[[Dani Carvajal]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik (1942–2022) *[[Ricardo Carvalho]], portugali jalgpallur (1978–) *[[William Carvalho]], Portugali jalgpallur (1992–) *[[Joyce Cary]], inglise kirjanik (1888–1957) ==Cas== *[[David Casa]], Malta poliitik (1968–) *[[Robert Casadesus]], prantsuse pianist ja helilooja (1899–1972) *[[Pablo Casals]], Hispaania päritolu tšellist, dirigent ja helilooja (1876–1973) *[[Danielle Casanova]], Prantsuse vastupanuliikumise tegelane (1909–1943) *[[Francesco Casanova]], itaalia maalikunstnik (1727–1803) *[[Giovanni Giacomo Casanova]], Itaalia seikleja ja kirjanik (1725–1798) *[[Oscar Casanovas]], Argentina poksija (1914–1987) *[[Maria Casarès]], prantsuse näitleja (1922–1996) *[[Ismael Casas Casado]], Hispaania jalgpallur (2001–) *[[Milton Casco]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Alfredo Casella]], itaalia helilooja (1883–1947) *[[John Carter Cash]], USA muusik (1970–) *[[Johnny Cash]], USA kantrilaulja (1932–2003) *[[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur (1997) *[[Iker Casillas]], hispaania jalgpallur (1981–) *[[Alejandro Casona]], hispaania näitekirjanik (1903–1965) *[[Avshalom Caspi]], USA psühholoog (1960–) *[[Gaspar Cassadó]], hispaania tšellist ja helilooja (1897–1966) *[[Antonio Cassano]], itaalia jalgpallur (1982–) *[[Mary Cassatt]], USA maalikunstnik ja graafik (1844–1926) *[[Laurent Cassegrain]], prantsuse leidur (suri 1693) *[[Leif Cassel]], Rootsi poliitik (1906–1988) *[[Vincent Cassel]], prantsuse näitleja (1966–) *[[Christopher Cassidy]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1970–) *[[Eva Cassidy]], USA laulja (1963–1996) *[[René Cassin]], prantsuse jurist (1887–1976) *[[Giovanni Domenico Cassini]], itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog (1625–1712) *[[Cassiodorus]], Vana-Rooma ajaloolane ja poliitik (5.–6. sajand) *[[Ernst Cassirer]], juudi päritolu Saksa filosoof, kultuuriteoreetik ja semiootik (1874–1945) *[[Ignazio Cassis]], Šveitsi poliitik (1961–) *[[Cassius]], Vana-Rooma riigimees (suri 42 eKr) *[[Cassius Dio]], vanakreeka ajaloolane (2.–3. sajand) *[[Carlo Cassola]], itaalia kirjanik (1917–1987) *[[Timothy Castagne]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Andrea del Castagno]], itaalia kunstnik (suri 1457) *[[Carlos Castaneda]], kultuuriantropoloog ja kirjanik (1925–1998) *[[Christophe Castaner]], Prantsusmaa jurist ja poliitik (1966–) *[[Nino Castelnuovo]], itaalia filminäitleja (1936–2021) *[[Dan Castellaneta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1957–) *[[Renato Castellani]], itaalia kirjanik (1913–1985) *[[Paul Castellano]], Ameerika Ühendriikide kurjategija (1915–1985) *[[Jean-Charles Castelletto]], Kameruni jalgpallur (1995–) *[[Henri Castelli]], Brasiilia näitleja (1978–) *[[Francisco Castellón Sanabria]], Nicaragua ülemdirektor (1815–1855) *[[Manuel Castells]], katalaani päritolu sotsioloog (1942–) *[[Castelnau hiiglane]], ülipikk inimene *[[Nino Castelnuovo]], itaalia filminäitleja (1936–2021) *[[Jean Castex]], Prantsusmaa poliitik (1965–) *[[Baldassare Castiglione]], itaalia kirjanik ja diplomaat (1478–1529) *[[Agustín Castilla-Ávila]], Hispaania päritolu Austria helilooja, kitarrist ja muusikateadlane (1974–) *[[Irán Castillo]], Mehhiko näitleja ja laulja (1977–) *[[Pedro Castillo]], Peruu õpetaja, ametiühingutegelane ja poliitik (1969–) *[[Robert Stewart, vikont Castlereagh]], Suurbritannia poliitik (1769–1822) *[[Cornelius Castoriadis]], Kreeka-Prantsuse filosoof, majandusteadlane ja psühhoanalüütik (1922–1997) *[[Matias Aleksanteri Castrén]], soome keeleteadlane ja etnograaf (1813–1852) *[[Urho Castrén]], Soome poliitik (1886–1965) *[[Diego Castro]], hispaania jalgpallur (1982–) *[[Fidel Castro]], Kuuba poliitik (1926–2016) *[[Juan José Castro]], Argentina helilooja ja dirigent (1895–1968) *[[José María Castro Madriz]], Costa Rica poliitik (1818–1892) *[[María Rosalía Rita de Castro]], Hispaania luuletaja ja romaanikirjanik (1837–1885) *[[Raúl Castro]], Kuuba poliitik (1931–) *[[Verónica Castro]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1952–) *[[Antônio de Castro Alves]], Brasiilia luuletaja (1847–1871) ==Caz== *[[Juan Cazares]], Ecuadori jalgpallur (1992–) *[[Bernard Cazeneuve]], Prantsusmaa poliitik (1963–) *[[Santi Cazorla]], Hispaania jalgpallur (1984–) ==Cat== *[[Barbu Catargiu]], Rumeenia ajakirjanik ja poliitik (1807–1862) *[[Lascăr Catargiu]], Rumeenia riigitegelane (1823–1899) *[[Omar Catarí]], Venezuela endine poksija (1964–) *[[Hispaania Catarina]], Portugali kuninganna (1507–1578) *[[Catellus]], brittide kuningas *[[Ethel Caterham]], briti ülipikaealine (1909–) *[[Pedro Cateriano]], Peruu jurist ja poliitik (1958–) *[[Caterina de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna ja regent (1519–1589) *[[Catharina-Amalia]], Madalmaade printsess (2003–) *[[Catherine Aragónist]], Inglismaa kuninganna, Henry VIII esimene abikaasa (1485–1536) *[[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1982–) *[[Ethel Catherwood]], Kanada kõrgushüppaja (1908–1987) *[[Catilina]], Vana-Rooma poliitik (suri 62 eKr) *[[Cato Vanem]], Vana-Rooma riigitegelane ja kirjamees (234–149 eKr) *[[Cato Noorem]], Vana-Rooma riigitegelane (95−46 eKr) *[[James McKeen Cattell]], USA psühholoog (1860–1944) *[[Raymond Bernard Cattell]], psühholoog (1905–1998) *[[Kim Cattrall]], inglise näitleja (1956–) *[[Catullus]], Vana-Rooma luuletaja ==Cau== *[[Augustin Louis Cauchy]], prantsuse matemaatik (1789–1857) *[[Christopher Caudwell]], inglise kirjanik ja publitsist (1907–1937) *[[Armand Augustin Louis, markii de Caulaincourt]], Prantsusmaa sõjaväelane ja diplomaat (1773–1827) *[[Maurice Caullery]], prantsuse bioloog (1868–1958) *[[Andris Caune]], läti ajaloolane ja arheoloog (1937–) *[[Salomon de Caus]], prantsuse insener (1576–1626) ==Cav== *[[Aníbal Cavaco Silva]], Portugali poliitik (1939–) *[[Jean-Marie Cavada]], Prantsusmaa poliitik (1940–) *[[Louis Eugène Cavaignac]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (1802–1957) *[[Aristide Cavaillé-Coll]], prantsuse oreliehitaja (1811–1899) *[[Alberto Cavalcanti]], Brasiilia filmirežissöör ja -produtsent (1897–1982) *[[Guido Cavalcanti]], itaalia luuletaja ja filosoof (suri 1300) *[[Ivan Cavaleiro]], portugali jalgpallur (1993–) *[[Diego Cavalieri]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Francesco Bonaventura Cavalieri]], itaalia matemaatik (1598–1647) *[[Luigi Luca Cavalli-Sforza]], itaalia geneetik (1922–2018) *[[Lucas Cavallini]], Kanada jalgpallur (1992–) *[[Edinson Cavani]], Uruguay jalgpallur (1987–) *[[Nick Cave]], Austraalia laulja ja laululooja (1957–) *[[Henry Cavendish]], inglise keemik ja füüsik (1731–1810) *[[Lorenz Caviezel]], Tallinna suhkrupagar *[[Isabelle Cavoit]], prantsuse tantsija ja koreograaf (1961–) *[[Christopher G. Cavoli]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (1964–) *[[Camillo Benso Cavour]], Itaalia riigitegelane (1810–1861) *[[Mevlüt Çavuşoğlu]], Türgi poliitik (1968–) *[[Neil Cavuto]], USA teleajakirjanik (1958–) ==Cax== *[[William Caxton]], inglise trükkal ja literaat (suri 1491) ==Cay== *[[Elsa Cayat]], prantsuse psühhiaater ja psühhoanalüütik (1960–2015) *[[André Cayatte]], prantsuse filmirežissöör ja stsenarist (1909–1989) *[[Edgar Cayce]], USA meedium (1877–1945) *[[Arthur Cayley]], inglise matemaatik ja astronoom (1821–1895) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ca, Biograafiad]] 3ofttj11ez4iokeqdm6ec87xf8tw7fd 7232159 7232048 2026-09-11T11:07:27Z Avjoska 1538 /* Cas */ 7232159 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ca)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ca". ==Caa== *[[James Caan]], USA filminäitleja (1940–2022) *[[Scott Caan]], USA filminäitleja (1976–) ==Cab== *[[Cris Cab]], USA laulja (1993–) *[[Montserrat Caballé]], katalaani ooperilaulja (1933–2018) *[[Bernardino Caballero]], Paraguay poliitik (1839–1912) *[[Denia Caballero]], Kuuba kettaheitja (1990–) *[[Willy Caballero]], Argentina jalgpallur (1981–) *[[Francisco Cabañas]], Mehhiko poksija (1912–2002) *[[Roberto Cabañas]], Paraguay jalgpallur (1961–2017) *[[Alexandre Cabanel]], prantsuse kunstnik (1823–1889) *[[Juan Cabanilles]], hispaania organist ja helilooja (1644–1712) *[[Pierre Jean Georges Cabanis]], prantsuse filosoof, füsioloog ja arst (1757–1808) *[[Yohan Cabaye]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–) *[[Rémy Cabella]], prantsuse jalgpallur (1990–) *[[Camila Cabello]], USA laulja (1997–) *[[Étienne Cabet]], prantsuse filosoof, kommunist (1788–1856) *[[Larry the Cable Guy]], USA näitleja (1963–) *[[Giovanni Caboto]], itaalia maadeavastaja (15. sajand) *[[Sebastiano Caboto]], maadeavastaja (sündis 1474) *[[Amílcar Cabral]], Portugali Guinea ja Roheneemesaarte vabadusvõitleja (1924–1973) *[[Jovane Cabral]], Roheneemesaarte jalgpallur (1998–) *[[Pedro Álvares Cabral]], portugali maadeavastaja (15.–16. sajand) *[[Nedeljko Čabrinović]], Bosnia serbia vandenõulane (1895–1916) *[[Eduardo Cabrita]], Portugali jurist ja poliitik (1961–) *[[Milan Cabrnoch]], Tšehhi arst ja poliitik (1962–) *[[Jean Cabut]], prantsuse karikaturist (1938–2015) ==Cac== *[[Giulio Caccini]], itaalia helilooja ja laulja (suri 1618) *[[Andrés Avelino Cáceres]], Peruu sõjaväelane ja president (1833–1923) *[[Berta Cáceres]], Hondurase aktivist (suri 2016) *[[Víctor Cáceres]], Paraguay jalgpallur (1985–) *[[Cecka Cačeva]], Bulgaaria poliitik ja jurist (1958–) *[[Marcel Cachin]], Prantsusmaa poliitik (1869–1958) ==Cad== *[[Jack Cade]], inglise aadlik (suri 1450) *[[Òscar Cadiach]], Hispaania alpinist (1952–) *[[Jean Daniel Cadinot]], prantsuse fotograaf, filmirežissöör ja produtsent (1944–2008) *[[Bruno Cadoré]], dominiiklaste ordumeister (1954–) *[[George Cadoudal]], prantsuse rojalist (1771–1804) ==Cae== *[[Sid Caesar]], Ameerika Ühendriikide koomik (1922–2014) *[[Caesarion]] (Ptolemaios XV), Egiptuse kaasvalitseja (47–30 eKr) *[[Marcello Caetano]], Portugali poliitik (1906–1980) ==Caf== *[[Daniel Caffé]], saksa maalikunstnik (1750–1815) *[[Cafu]], Brasiilia jalgpallur (1970–) *[[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur (1999–) ==Cag== *[[David Cage]], prantsuse muusik ja videomängude autor (1969–) *[[John Cage]], USA helilooja (1912–1992) *[[Nicolas Cage]], ameerika filminäitleja (1964–) *[[Phineas Gage]], USA raudteetööline (1823–1860) *[[Alessandro Cagliostro]], itaalia seikleja (1743–1795) *[[James Cagney]], ameerika näitleja (1899–1986) ==Cah== *[[Karl Gustav von Cahdeus]], Eestimaa asekuberner (suri 1768) *[[Gary Cahill]], Inglismaa jalgpallur (1985–) *[[Tim Cahill]], Austraalia jalgpallur (1979–) ==Cai== *[[Cai Lun]], paberi leiutaja (suri 121) *[[Cai Mingliang]], Taiwani filmirežissöör (1957–) *[[Cai Xuetong]], hiina naislumelaudur (1993–) *[[Cai Yingwen]], Hiina Vabariigi poliitik (1956–) *[[Jordy Caicedo]], Ecuadori jalgpallur (1997–) *[[Moisés Caicedo]], Ecuadori jalgpallur (2001–) *[[Colbie Caillat]], USA laulja ja muusik (1985–) *[[Louis Paul Cailletet]], prantsuse füsikokeemik (1832–1913) *[[Paul Cain]], USA jutlustaja (1929–) *[[Dan Caine]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (kindral) ja riskikapitalist (1968–) *[[Michael Caine]], inglise näitleja (1933–) *[[Rodrigo Caio]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Caius]], paavst (3. sajand) ==Caj== *[[Aimo Kaarlo Cajander]], soome metsateadlane, botaanik ja poliitik (1879–1943) *[[Paavo Cajander]], soome luuletaja ja tõlkija (1846—1913) *[[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur (1999–) ==Cak== *[[Cake]], saarlaste vanem 13. sajandil *[[Māris Čaklais]], läti luuletaja ja esseist (1940–2003) *[[Aleksandrs Čaks]], läti kirjanik (1901–1950) *[[Anda Čakša]], Läti arst ja tervishoiujuht (1974–) *[[Jānis Čakste]], Läti esimene president (1859–1927) ==Cal== *[[Omar Calabrese]], itaalia semiootik (1949–2012) *[[Eugenio Calabi]], USA matemaatik (1923–2023) *[[Carlos Calado]], Portugali kergejõustiklane (1975–) *[[Luigi Calamatta]], itaalia maalikunstnik ja graafik (1801–1869) *[[Alexandre Calame]], Šveitsi kunstnik (1810–1864) *[[Mike Calamus]], Eesti päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1974–) *[[Roberto Calasso]], itaalia kirjanik (1941–2021) *[[Calcidius]], filosoof (4. või 5. sajand) *[[Mariona Caldentey]], Hispaania jalgpallur (1996–) *[[Alexander Calder]], USA kunstnik (1898–1976) *[[Rafael Caldera]], Venezuela poliitik (1916–2009) *[[Felipe Calderón]], Mehhiko poliitik (1962–) *[[Tatiana Calderón]], Colombia võidusõitja (1993–) *[[Pedro Calderón de la Barca]], hispaania näitekirjanik (1600–1681) *[[Armando Calderón Sol]], El Salvadori poliitik (1948–2017) *[[Erskine Caldwell]], USA kirjanik (1903–1987) *[[Sophie Caldwell]], USA murdmaasuusataja (1990–) *[[Tracy Caldwell Dyson]], USA keemik ja astronaut (1969–) *[[Duje Ćaleta-Car]], horvaadi jalgpallur (1996–) *[[Marián Čalfa]], Tšehhoslovakkia poliitik (1946–) *[[Hakan Çalhanoğlu]], türgi jalgpallur (1994–) *[[Cheshire Calhoun]], USA filosoof (1954–) *[[Cabdiweli Maxamed Cali]], Somaalia majandusteadlane ja poliitik (1965–) *[[Caligula]], Vana-Rooma keiser (12–41) *[[Armand Călinescu]], Rumeenia poliitik (1893–1939) *[[George Călinescu]], rumeenia kirjanik ja kirjandusteadlane (1899–1965) *[[Calixtus I]], paavst *[[Calixtus II]], paavst (suri 1124) *[[Calixtus III]], paavst (1378–1458) *[[Calixtus III (vastupaavst)|Calixtus III]], vastupaavst *[[Mary Whiton Calkins]], USA psühholoog ja filosoof (1863–1930) *[[Terry Callaghan]], Briti ökoloog (1945–) *[[Maria Callas]], kreeka ooperilaulja (1923–1977) *[[Nora Callebout]], Briti jooksja (1895–1995) *[[José María Callejón]], Hispaania jalgpallur (1987–) *[[Alexander Callens]], Peruu jalgpallur (1992–) *[[Jonathan Calleri]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Sarah Wayne Callies]], ameerika näitleja (1977–) *[[Alex Callinicos]], inglise intellektuaal (1950–) *[[Jacques Callot]], prantsuse graafik (1592–1635) *[[Northern Calloway]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1948–1990) *[[Jeanne Calment]], kõigi aegade vanim inimene (1875–1997) *[[Micheline Calmy-Rey]], Šveitsi poliitik (1945–) *[[Matthias Calonius]], Soome õigusteadlane ja riigimees (1737–1818) *[[Abraham van Calraet]], hollandi kunstnik (1642–1722) *[[Adolphe-Félix Cals]], prantsuse maalikunstnik (1810–1880) *[[Joseph Calzaghe]], Suurbritannia poksija (1972–) *[[Matt Calvert]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Dominic Calvert-Lewin]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Johann Calvin]], reformaator (1509–1564) *[[Melvin Calvin]], USA keemik (1911–1997) *[[Italo Calvino]], itaalia kirjanik (1923–1985) *[[Nadia Calviño]], Hispaania poliitik (1968–) *[[Paco Calvo]], hispaania teadusfilosoof. (1971–) ==Cam== *[[Jasmine Camacho-Quinn]], Puerto Rico kergejõustiklane (1996–) *[[Eduardo Camaño]], Argentina poliitik (1946–) *[[Aguibou Camara]], Guinea jalgpallur (2001–) *[[Lamine Camara]], Senegali jalgpallur (2004–) *[[Moussa Dadis Camara]], Guinea sõjaväelane (1964–) *[[Hebe Camargo]], Brasiilia näitleja (1929–2012) *[[Camarón de la Isla]], Hispaania mustlasest flamenkolaulja (1950–1992) *[[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur (2002–) *[[Esteban Cambiasso]], Argentina jalgpallur (1980–) *[[Philipp Camerarius]], saksa õigusteadlane ja õpetlane (1537–1624) *[[Candace Cameron]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (1976–) *[[Charles Cameron]], šoti päritolu arhitekt (suri 1812) *[[Cody Cameron]], USA filminäitleja (1970–) *[[David Cameron]], Suurbritannia poliitik (1966–) *[[Dove Cameron]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1996–) *[[James Cameron]], Kanada filmirežissöör (1954–) *[[Julia Margaret Cameron]], Briti fotograaf (1815–1879) *[[Kirk Cameron]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1970–) *[[Alisyn Camerota]], USA telereporter (1968–) *[[Camilla]], Suurbritannia kuninganna (1947–) *[[Camille Camille]], eesti viiuldaja (1970–) *[[Roberto Cammarelle]], itaalia poksija (1980–) *[[Adalbert Philipp Cammerer]], saksa luuletaja ja prosaist (1786–1848) *[[Luís Vaz de Camões]], portugali luuletaja (suri 1580) *[[Tommaso Campanella]], itaalia filosoof (1568–1639) *[[Donald T. Campbell]], USA sotsiaalteadlane (1916–1996) *[[Glen Campbell]], USA kantrilaulja, kitarrist, telesaatejuht ja näitleja (1936–2017) *[[Humphrey Campbell]], Hollandi laulja (1958–2024) *[[Joseph Campbell]], USA mütoloog (1904–1987) *[[Kim Campbell]], Kanada poliitik, diplomaat ja jurist (1947–) *[[Naomi Campbell]], Inglismaa modell ja näitleja (1970–) *[[Neve Campbell]], Kanada telesarja- ja filminäitleja (1973–) *[[Siret Campbell]], eesti dramaturg ja lavastaja (1982–) *[[Sol Campbell]], Inglismaa jalgpallur (1974–) *[[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane (1982–) *[[Vivian Campbell]], iiri muusik (1962–) *[[William John Campbell]], Sierra Leone poliitik *[[William Wallace Campbell]], USA astronoom (1862–1938) *[[Henry Campbell-Bannermann]], Suurbritannia poliitik (1836–1908) *[[Joachim Heinrich Campe]], saksa pedagoog (1746–1818) *[[Balthasar von Campenhausen (1745–1800)|Balthasar von Campenhausen]], Venemaa riigitegelane (1745–1800) *[[Jakob van Campen]], hollandi arhitekt ja maalikunstnik (1595–1657) *[[Carter Camper]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Antonio Campi]], itaalia maalikunstnik (1524–1587) *[[Bernardino Campi]], itaalia maalikunstnik (1520–1591) *[[Robert Campin]], madalmaade maalikunstnik (suri 1444) *[[Florencio Campomanes]], Filipiinide maletaja ja maleorganisaator (1922–2010) *[[Djalma Campos]], Angola jalgpallur (1987–) *[[Eduardo Campos]], Brasiilia poliitik (1965–2014) *[[Manuel Ferraz de Campos Sales]], Brasiilia poliitik (1841–1913) *[[Albert Camus]], prantsuse filosoof ja kirjanik (1913–1960) *[[Matilde Camus]], hispaania luuletaja (1919–2012) ==Can== *[[Emre Can]], Saksamaa jalgpallur (1994–) *[[Eyüp Can]], türgi poksija (1964–) *[[Yasemin Can]], Keenia päritolu Türgi jooksja (1996–) *[[Antonio Canaletto]], itaalia kunstnik (1697–1768) *[[Canaletto]], itaalia kunstnik (1720–1780) *[[Wilhelm Canaris]], saksa luuraja (1887–1945) *[[Trudi Canavan]], Austraalia kirjanik (1969–) *[[João Cancelo]], portugali jalgpallur (1994–) *[[Georg von Cancrin]], Venemaa rahandusminister (1774–1845) *[[Helen Churchill Candee]], Ameerika Ühendriikide feministlik kirjanik ja ajakirjanik (1858–1949) *[[Daniel Candeias]], portugali jalgpallur (1988–) *[[Félix Candela]], Hispaania ja Mehhiko arhitekt (1910–1997) *[[Alphonse de Candolle]], botaanik (1806–1893) *[[Augustin Pyrame de Candolle]], Šveitsi botaanik (1778–1841) *[[Andrian Candu]], Moldova poliitik (1975–) *[[John Candy]], Kanada filminäitleja (1950–1994) *[[Elias Canetti]], Bulgaaria juudi päritolu saksakeelne kirjanik (1905–1994) *[[Georges Canguilhem]], prantsuse filosoof ja arst (1904–1995) *[[João Canijo]], Portugali filmirežissöör (1957–2026) *[[Martin Canin]], Ameerika Ühendriikide pianist ja muusikapedagoog (1930–2019) *[[Aleksandǎr Cankov]], Bulgaaria poliitik (1879–1959) *[[Dragan Cankov]], Bulgaaria poliitik (1828–1911) *[[Fabio Cannavaro]], itaalia jalgpallur (1973–) *[[George Canning]], Suurbritannia poliitik (1770–1827) *[[Stanislao Cannizzaro]], itaalia keemik (1826–1910) *[[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (1936–2026) *[[Alonso Cano]], hispaania maalikunstnik, skulptor ja arhitekt (1601–1667) *[[Germán Cano]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Ramón Cano]], Panama raadioajakirjanik (suri 2014) *[[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur (1998–) *[[Matilde di Canossa]], Toscana markkrahvinna (1046—1115) *[[Antonio Canova]], itaalia skulptor (1757–1822) *[[Gheorghe Cantacuzino]], Rumeenia poliitik (1833–1913) *[[Joseph Canteloube]], prantsuse helilooja (1879–1957) *[[Minna Canth]], soome kirjanik (1844–1897) *[[Éric Cantona]], prantsuse näitleja ja endine jalgpallur (1966–) *[[Georg Cantor]], saksa matemaatik (1845–1918) *[[Norman Cantor]], Kanada juudi päritolu USA ajaloolane (1929–2004) *[[Christian Cantwell]], USA kergejõustiklane (1980–) ==Cao== *[[Cao Cao]], Vana-Hiina väejuht, poliitik ja luuletaja (155–220) *[[Arianne Caoili]], Austraalia maletaja (1986–2020) *[[Cao Xueqin]], hiina kirjanik (18. sajand) ==Cap== *[[Robert Capa]], fotograaf (1913–1954) *[[José Raúl Capablanca]], Kuuba maletaja (1888–1942) *[[Lewis Capaldi]], Šotimaa laulja ja laulukirjutaja (1996–) *[[Peter Capaldi]], šoti näitleja ja lavastaja (1958–) *[[Joaquín Caparrós]], hispaania jalgpallitreener (1955–) *[[Joan Capdevila]], katalaani jalgpallur (1978–) *[[Karel Čapek]], tšehhi kirjanik (1890–1938) *[[Milič Čapek]], tšehhi-ameerika filosoof (1909–1997) *[[John Capel]], USA sprinter (1978–) *[[Jan van der Capelle]], Hollandi päritolu kiviraidur (17. sajand) *[[Gian Carlo Capicchioni]], San Marino poliitik (1956–) *[[Valeryj Capkała]], Valgevene opositsioonipoliitik (1965–) *[[Vieranika Capkała]], Valgevene opositsiooniline poliitaktivist (1972–) *[[Theodore Caplow]], USA ettevõtja, keskkonnainsener ja leiutaja (1969–) *[[Theodore Caplow (sotsioloog)|Theodore Caplow]], USA sotsioloog (1920–2015) *[[Al Capone]], USA gangster (1899–1947) *[[Tranquilo Capozzo]], Argentina sõudja (1918–2003) *[[Truman Capote]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1924–1984) *[[María Capovilla]], Ecuadori pikaealine (1889–) *[[Gustav Friedrich Cappel]], Eesti vaimulik (1728–1784) *[[Guido Cappellini]], itaalia auto- ja veemootorisportlane (1959–) *[[Frank Capra]], USA filmirežissöör (1897–1991) *[[Fritjof Capra]], USA füüsik ja filosoof (1939–) *[[Jennifer Capriati]], USA tennisist (1976–) *[[Henrique Capriles Radonski]], Venezuela poliitik ja jurist (1972–) *[[Domenico Capriolo]], Itaalia maalikunstnik (1494–1528) *[[Leo von Caprivi]], Saksamaa sõjaväelane ja poliitik (1831–1899) *[[Zuzana Čaputová]], Slovakkia advokaat, poliitik ja aktivist (1973–) ==Car== *[[Alessia Cara]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (1996–) *[[Caracalla]], Vana-Rooma keiser (186–217) *[[Ion Luca Caragiale]], rumeenia kirjanik (1852–1912) *[[Mateiu Caragiale]], Rumeenia kirjanik ja riigiametnik (1885–1936) *[[Richard Carapaz]], Ecuadori jalgrattur (1993–) *[[Evaristo Carazo]], Nicaragua poliitik (1821–1889) *[[Rodrigo Carazo Odio]], Costa Rica poliitik (1926–2009) *[[Antonio Carattoni]], San Marino poliitik (1945–) *[[Michelangelo Caravaggio]], itaalia maalikunstnik (1571–1610) *[[Leos Carax]], Prantsuse filmirežissöör (1960–) *[[Martin Carayol]], prantsuse teadlane ja tõlkija (1981–) *[[José Rodríguez Carballo]], frantsisklaste ordukindral (1953–) *[[Nina Carberry]], Iirimaa poliitik (1984–) *[[Manuel Carbonell]], Kuuba skulptor (1918–2011) *[[Moana Carcasses Kalosil]], Vanuatu poliitik (1959–) *[[Orson Scott Card]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1951–) *[[Girolamo Cardano]], itaalia matemaatik, filosoof ja arst (1501–1576) *[[Adán Cárdenas]], Nicaragua poliitik ja arst (1836–1916) *[[Lázaro Cárdenas]], Mehhiko poliitik (1895–1970) *[[Claudia Cardinale]], itaalia filminäitleja (1938–2025) *[[Zena Cardman]], Ameerika Ühendriikide astronaut (1987–) *[[Andrea Cardona]], Guatemala alpinist (1982–) *[[Dulce Maria Cardoso]], portugali kirjanik (1964–) *[[Fernando Henrique Cardoso]], Brasiilia sotsioloog ja poliitik (1931–) *[[Manuel Cardoso]], Portugali helilooja ja organist (1566–1650) *[[Giosuè Carducci]], itaalia luuletaja (1835–1907) *[[Steve Carell]], USA näitleja, produtsent ja stsenarist (1962–) *[[Maurice Carême]], belgia prantsuskeelne kirjanik (1893–1978) *[[Henry Charles Carey]], USA majandusteadlane (1793–1879) *[[Mariah Carey]], USA laulja (1969–) *[[Tiburcio Carías Andino]], Hondurase poliitik (1876–1969) *[[Carinus]], Vana-Rooma keiser *[[Rafael Carioca]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Giacomo Carissimi]], itaalia helilooja (1605–1674) *[[Georg Ludwig Carius]], saksa keemik (1829–1875) *[[Otto Carius]], Saksamaa sõjaväelane (1922–2015) *[[Carl (Wied)|Carl]], Wiedi vürst (1961–2015) *[[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (1936–) *[[Carl Christian]], Hohenzollerni vürst (1962–) *[[Carl Eduard]], Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog, Saksamaa sõjaväelane (1884–1954) *[[Carl Philip]], Rootsi prints (1979–) *[[Friedrich Carlblom]], Eesti vaimulik (1789–1857) *[[Gustav Carlblom]], Eesti vaimulik (1761–1814) *[[Johannes Carlblom]], Eesti vaimulik (1793–1861) *[[Johannes Carlblom vanem]], Eesti vaimulik (1767–1812) *[[Jonas Laurentii Carlblom]], Eesti vaimulik (1725–1784) *[[Oskar Emil Carlblom]], Eesti vaimulik (1829–1902) *[[Paul Carlblom]], Eesti vaimulik (1803–1872) *[[Peter Carlblom]], Eesti vaimulik (1785–1834) *[[Wilhelm Gustav Johann Carlblom]], Eesti vaimulik ([[1821]]–[[1875]]) *[[Sophie Carle]], Luksemburgi näitleja ja laulja (1964–) *[[Gustav Carlhjelm]], Liivimaa ühiskonnategelane (1657–1692) *[[George Carlin]], Ameerika Ühendriikide televisioonitöötaja ja näitleja (1937–2008) *[[Brandi Carlile]], Ameerika Ühendriikide laulja-laulukirjutaja ja produtsent (1981–) *[[Belinda Carlisle]], USA laulja (1958–) *[[Brandon Carlo]], USA jäähokimängija (1996–) *[[Carlo II (Parma)|Carlo II]], Parma hertsog (1799–1883) *[[Carlo III (Parma)|Carlo III]], Parma hertsog (1823–1854) *[[Carlo Emanuele III]], Sardiinia kuningas ja Savoia hertsog (1702–1773) *[[Carlos I (Portugal)|Carlos I]], Portugali kuningas (1863–1908) *[[Carlos II]], Hispaania kuningas (1661–1700) *[[Carlos III]], Hispaania kuningas (1716–1788) *[[Carlos (Astuuria prints)|Carlos]], Hispaania prints (1545–1568) *[[Carlos María Isidro de Borbón]], Hispaania prints (1788–1855) *[[Diego Carlos]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Ernst Carlsen]], Eesti diplomaat (1875–1961) *[[Henning Carlsen]], Taani filmirežissöör (1927–2014) *[[Magnus Carlsen]], norra maletaja (1990–) *[[Gretchen Carlson]], Ameerika Ühendriikide teleajakirjanik (1966–) *[[John Carlson]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1990–) *[[Kristina Carlson]], soome kirjanik (1949–2026) *[[Tucker Carlson]], Ameerika Ühendriikide konservatiivne poliitikakommentaator ja kirjanik (1969–) *[[Arvid Carlsson]], rootsi farmakoloog (1923–2018) *[[Gunilla Carlsson]], Rootsi poliitik (1963–) *[[Ingvar Carlsson]], Rootsi poliitik (1934–) *[[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]], rootsi autorallisõitja (1947–2009) *[[Robert Carlyle]], šoti filmi- ja telesarjanäitleja (1961–) *[[Thomas Carlyle]], Briti kirjanik, filosoof ja ajaloolane (1795–1881) *[[John Carmack]], USA programmeerija (1970–) *[[Eric Carmen]], Ameerika Ühendriikide poplaulja, laulukirjutaja, kitarrist ja klahvpillimängija (1949—2024) *[[Ian Carmichael]], Briti filmi- ja teatrinäitleja (1920–2010) *[[Carlos do Carmo]], portugali laulja (1939–2021) *[[Anthony Carmona]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1953–) *[[António Óscar Carmona]], Portugali poliitik (1869–1951) *[[Rudolf Carnap]], Austria päritolu loogik ja filosoof (1891–1970) *[[Marcel Carné]], prantsuse filmirežissöör (1906–1996) *[[Andrew Carnegie]], USA tööstur ja filantroop (1835–1919) *[[Charles Carnegie, üheteistkümnes Southeski krahv]] (1893–1992) *[[Dale Carnegie]], ameerika kirjanik (1888–1955) *[[David Carnegie, Southeski krahv]] (1961–) *[[James Carnegie, kolmas Fife'i hertsog]] (1921–) *[[Mark Carney]], Kanada majandusteadlane ja poliitik (1965)– *[[Lazare Carnot]], Prantsusmaa poliitik, sõjandusteoreetik ja matemaatik (1753–1823) *[[Marie François Sadi Carnot]], Prantsusmaa poliitik (1837–1894) *[[Nicolas Léonard Sadi Carnot]], prantsuse füüsik (1796–1812) *[[Heinrich Caro]], saksa keemik (1834–1910) *[[Isabelle Caro]], prantsuse modell (1982–2010) *[[Carol I]], Rumeenia kuningas (1839–1914) *[[Carol II]], Rumeenia kuningas (1893–1953) *[[Caroline Elizabeth]], Suurbritannia printsess (1713–1757) *[[Adam Carolla]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Fabritio Caroso]], Itaalia tantsuõpetaja, helilooja ja tantsumuusika seadete autor (1526/1535–1605/1620) *[[Antonio Benedetto Carpano]], Itaalia destilleerija (1764–1815) *[[Wallace Hume Carrothers]], USA keemik (1896–1937) *[[Petre P. Carp]], Rumeenia poliitik (1837–1919) *[[Vittore Carpaccio]], itaalia kunstnik (15.–16. sajand) *[[Jean Baptiste Carpeaux]], prantsuse kunstnik (1827–1875) *[[Bo Carpelan]], soomerootsi kirjanik (1926–2011) *[[Charisma Carpenter]], USA filminäitleja (1970–) *[[John Carpenter]], Ameerika Ühendriikide filmitegija, stsenarist ja helilooja (1948–) *[[Karen Carpenter]], Ameerika Ühendriikide laulja ja trummar (1950–1983) *[[Malcolm Scott Carpenter]], USA astronaut (1925–) *[[Sabrina Carpenter]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1999–) *[[Stephen R. Carpenter]], ameerika järveökoloog ja limnoloog (1952–) *[[Alejo Carpentier]], Kuuba kirjanik ja muusikateadlane (1904–1980) *[[Giovanni Carpini]], itaalia reisija (suri 1252) *[[Daniel Carr]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Edward Hallett Carr]], Briti ajaloolane (1892–1982) *[[Emily Carr]], Kanada kunstnik ja kirjanik (1871–1945) *[[Frances Carr]], Somerseti krahvinna (1590–1632) *[[John Dickson Carr]], USA kirjanik (1906–1977) *[[Carlo Carrà]], itaalia kunstnik (1881–1966) *[[Agostino Carracci]], itaalia maalikunstnik ja graafik (1557–1602) *[[Annibale Carracci]], itaalia maalikunstnik (1560–1604) *[[Lodovico Carracci]], itaalia maalikunstnik ja kunstiteoreetik (1555–1619) *[[John Carradine]], USA filminäitleja (1906–1988) *[[Jamie Carragher]], Inglismaa jalgpallur (1978–) *[[Maite Carranza]], hispaania kirjanik, stsenarist ja stsenaristika õppejõud (1958–) *[[Venustiano Carranza]], Mehhiko poliitik (1839–1920) *[[Jorge Carrascal]], Colombia jalgpallur (1998–) *[[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur (1993–) *[[Ferdinand Carré]], prantsuse insener (1824–1900) *[[John le Carré]], inglise romaanikirjanik (1931–2020) *[[Alexis Carrel]], prantsuse kirurg, bioloog ja eugeenik (1873–1944) *[[Hélène Carrère d'Encausse]], Prantsuse ajaloolane ja politoloog (1929–2023) *[[Luis Carrero Blanco]], Hispaania mereväelane (1903–1973) *[[Jim Carrey]], filminäitleja (1962–) *[[Michael Carrick]], Inglismaa jalgpallur (1981–) *[[Daniel Carriço]], portugali jalgpallur (1988–) *[[William Carrier]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Willis Haviland Carrier]], USA leidur (1876–1950) *[[Albert-Ernest Carrier-Belleuse]], prantsuse skulptor (1824–1887) *[[Rosalba Carriera]], rokokoostiili viljelenud Itaalia maalikunstnik (1675–1757) *[[Élie-Abel Carrière]], prantsuse botaanik (1818–1896) *[[Eugène Carrière]], prantsuse kunstnik (1849–1906) *[[Jean-Claude Carrière]], prantsuse stsenarist, näitekirjanik ja filminäitleja (1931–2021) *[[Guido Carrillo]], Argentina jalgpallur (1991–) *[[Santiago Carrillo]], Hispaania poliitik (1915–2012) *[[Richard Carrington]], inglise hobiastronoom (1826–1875) *[[Andy Carroll]], Inglise jalgpallur (1989–) *[[Lewis Carroll]], Briti kirjanik ja matemaatik (1832–1898) *[[Sean B. Carroll]], USA molekulaarbioloog, geneetik ja teaduskirjanik (1960–) *[[Sean M. Carroll]], USA füüsik ja teaduskirjanik (1966–) *[[Michael Carruth]], Iirimaa endine poksija (1967–) *[[Carlos Carsolio]], mehhiko alpinist (1962–) *[[Ben Carson]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja neurokirurg (1951–) *[[Johnny Carson]], Ameerika Ühendriikide saatejuht, koomik ja stsenarist (1925–2005) *[[Lisa Nicole Carson]], ameerika filminäitleja (1969–) *[[Rachel Carson]], ameerika bioloog, zooloog ja ökoloog (1907–1964) *[[David Carstens]], Lõuna-Aafrika poksija (1914–1955) *[[Émile Cartailhac]], prantsuse arheoloog (1845–1921) *[[Élie Cartan]], prantsuse matemaatik (1869–1951) *[[Henri Cartan]], prantsuse matemaatik (1904–2008) *[[Mircea Cărtărescu]], rumeenia kirjanik, poeet, esseist ja kirjanduskriitik (1956–) *[[Ashton Carter]], USA poliitik ja füüsik (1954–2022) *[[Brandon Carter]], austraalia päritolu füüsik (1942–) *[[Deana Carter]], USA kantrilaulja (1966–) *[[Dixie Carter]], USA näitleja (1939–2010) *[[Hamish Carter]], Uus-Meremaa triatleet (1971–) *[[Helena Bonham Carter]], inglise näitleja (1966–) *[[Herbert Dyson Carter]], Kanada kirjanik (sündis 1910) *[[Howard Carter]], Suurbritannia arheoloog ja egüptoloog (1874–1939) *[[Jason Carter]], Briti kitarrist (1969–) *[[Jeff Carter]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Jimmy Carter]], USA president (1924–2024) *[[June Carter Cash]], USA laulja (1929–2003) *[[Michelle Carter]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja (1985–) *[[Nesta Carter]], Jamaica kergejõustiklane (1985–) *[[Nick Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik ja tantsija (1980–) *[[Peter Carter]], Suurbritannia diplomaat (1956–2014) *[[Vince Carter]], USA korvpallur (1977–) *[[Michael Carter-Williams]], USA korvpallur (1991–) *[[Matt Carthy]], Iirimaa poliitik (1977–) *[[Jacques Cartier]], prantsuse maadeavastaja (1941–1557) *[[Henri Cartier-Bresson]], prantsuse fotograaf (1908–2004) *[[Barbara Cartland]], inglise kirjanik (1901–2000) *[[Edmund Cartwright]], inglise leidur (1743–1823) *[[Mary Cartwright]], Briti matemaatik (1900–1998) *[[Nancy Cartwright]], ameerika näitleja (1957–) *[[Nancy Cartwright (filosoof)|Nancy Cartwright]], ameerika filosoof (1944–) *[[Fabiano Caruana]], USA maletaja (1992–) *[[Daphne Caruana Galizia]], Malta ajakirjanik ja blogija (1964–2017) *[[Carus]] *[[David Caruso]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1956–) *[[Enrico Caruso]], itaalia laulja (1873–1921) *[[Dani Carvajal]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik (1942–2022) *[[Ricardo Carvalho]], portugali jalgpallur (1978–) *[[William Carvalho]], Portugali jalgpallur (1992–) *[[Joyce Cary]], inglise kirjanik (1888–1957) ==Cas== *[[David Casa]], Malta poliitik (1968–) *[[Robert Casadesus]], prantsuse pianist ja helilooja (1899–1972) *[[Pablo Casals]], Hispaania päritolu tšellist, dirigent ja helilooja (1876–1973) *[[Danielle Casanova]], Prantsuse vastupanuliikumise tegelane (1909–1943) *[[Francesco Casanova]], itaalia maalikunstnik (1727–1803) *[[Giovanni Giacomo Casanova]], Itaalia seikleja ja kirjanik (1725–1798) *[[Oscar Casanovas]], Argentina poksija (1914–1987) *[[Maria Casarès]], prantsuse näitleja (1922–1996) *[[Ismael Casas Casado]], Hispaania jalgpallur (2001–) *[[Milton Casco]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Alfredo Casella]], itaalia helilooja (1883–1947) *[[John Carter Cash]], USA muusik (1970–) *[[Johnny Cash]], USA kantrilaulja (1932–2003) *[[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur (1997) *[[Iker Casillas]], hispaania jalgpallur (1981–) *[[Alejandro Casona]], hispaania näitekirjanik (1903–1965) *[[Avshalom Caspi]], USA psühholoog (1960–) *[[Gaspar Cassadó]], hispaania tšellist ja helilooja (1897–1966) *[[Antonio Cassano]], itaalia jalgpallur (1982–) *[[Mary Cassatt]], USA maalikunstnik ja graafik (1844–1926) *[[Laurent Cassegrain]], prantsuse leidur (suri 1693) *[[Leif Cassel]], Rootsi poliitik (1906–1988) *[[Vincent Cassel]], prantsuse näitleja (1966–) *[[Christopher Cassidy]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1970–) *[[Eva Cassidy]], USA laulja (1963–1996) *[[René Cassin]], prantsuse jurist (1887–1976) *[[Giovanni Domenico Cassini]], itaalia päritolu astronoom, insener ja astroloog (1625–1712) *[[Cassiodorus]], Vana-Rooma ajaloolane ja poliitik (5.–6. sajand) *[[Ernst Cassirer]], juudi päritolu Saksa filosoof, kultuuriteoreetik ja semiootik (1874–1945) *[[Ignazio Cassis]], Šveitsi poliitik (1961–) *[[Cassius]], Vana-Rooma riigimees (suri 42 eKr) *[[Cassius Dio]], vanakreeka ajaloolane (2.–3. sajand) *[[Carlo Cassola]], itaalia kirjanik (1917–1987) *[[Timothy Castagne]], Belgia jalgpallur (1995–) *[[Andrea del Castagno]], itaalia kunstnik (suri 1457) *[[Kevin Castaño]], Colombia jalgpallur (2000–) *[[Carlos Castaneda]], kultuuriantropoloog ja kirjanik (1925–1998) *[[Christophe Castaner]], Prantsusmaa jurist ja poliitik (1966–) *[[Nino Castelnuovo]], itaalia filminäitleja (1936–2021) *[[Dan Castellaneta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1957–) *[[Renato Castellani]], itaalia kirjanik (1913–1985) *[[Paul Castellano]], Ameerika Ühendriikide kurjategija (1915–1985) *[[Jean-Charles Castelletto]], Kameruni jalgpallur (1995–) *[[Henri Castelli]], Brasiilia näitleja (1978–) *[[Francisco Castellón Sanabria]], Nicaragua ülemdirektor (1815–1855) *[[Manuel Castells]], katalaani päritolu sotsioloog (1942–) *[[Castelnau hiiglane]], ülipikk inimene *[[Nino Castelnuovo]], itaalia filminäitleja (1936–2021) *[[Jean Castex]], Prantsusmaa poliitik (1965–) *[[Baldassare Castiglione]], itaalia kirjanik ja diplomaat (1478–1529) *[[Agustín Castilla-Ávila]], Hispaania päritolu Austria helilooja, kitarrist ja muusikateadlane (1974–) *[[Irán Castillo]], Mehhiko näitleja ja laulja (1977–) *[[Pedro Castillo]], Peruu õpetaja, ametiühingutegelane ja poliitik (1969–) *[[Robert Stewart, vikont Castlereagh]], Suurbritannia poliitik (1769–1822) *[[Cornelius Castoriadis]], Kreeka-Prantsuse filosoof, majandusteadlane ja psühhoanalüütik (1922–1997) *[[Matias Aleksanteri Castrén]], soome keeleteadlane ja etnograaf (1813–1852) *[[Urho Castrén]], Soome poliitik (1886–1965) *[[Diego Castro]], hispaania jalgpallur (1982–) *[[Fidel Castro]], Kuuba poliitik (1926–2016) *[[Juan José Castro]], Argentina helilooja ja dirigent (1895–1968) *[[José María Castro Madriz]], Costa Rica poliitik (1818–1892) *[[María Rosalía Rita de Castro]], Hispaania luuletaja ja romaanikirjanik (1837–1885) *[[Raúl Castro]], Kuuba poliitik (1931–) *[[Verónica Castro]], Mehhiko filminäitleja ja laulja (1952–) *[[Antônio de Castro Alves]], Brasiilia luuletaja (1847–1871) ==Caz== *[[Juan Cazares]], Ecuadori jalgpallur (1992–) *[[Bernard Cazeneuve]], Prantsusmaa poliitik (1963–) *[[Santi Cazorla]], Hispaania jalgpallur (1984–) ==Cat== *[[Barbu Catargiu]], Rumeenia ajakirjanik ja poliitik (1807–1862) *[[Lascăr Catargiu]], Rumeenia riigitegelane (1823–1899) *[[Omar Catarí]], Venezuela endine poksija (1964–) *[[Hispaania Catarina]], Portugali kuninganna (1507–1578) *[[Catellus]], brittide kuningas *[[Ethel Caterham]], briti ülipikaealine (1909–) *[[Pedro Cateriano]], Peruu jurist ja poliitik (1958–) *[[Caterina de' Medici]], Prantsusmaa kuninganna ja regent (1519–1589) *[[Catharina-Amalia]], Madalmaade printsess (2003–) *[[Catherine Aragónist]], Inglismaa kuninganna, Henry VIII esimene abikaasa (1485–1536) *[[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1982–) *[[Ethel Catherwood]], Kanada kõrgushüppaja (1908–1987) *[[Catilina]], Vana-Rooma poliitik (suri 62 eKr) *[[Cato Vanem]], Vana-Rooma riigitegelane ja kirjamees (234–149 eKr) *[[Cato Noorem]], Vana-Rooma riigitegelane (95−46 eKr) *[[James McKeen Cattell]], USA psühholoog (1860–1944) *[[Raymond Bernard Cattell]], psühholoog (1905–1998) *[[Kim Cattrall]], inglise näitleja (1956–) *[[Catullus]], Vana-Rooma luuletaja ==Cau== *[[Augustin Louis Cauchy]], prantsuse matemaatik (1789–1857) *[[Christopher Caudwell]], inglise kirjanik ja publitsist (1907–1937) *[[Armand Augustin Louis, markii de Caulaincourt]], Prantsusmaa sõjaväelane ja diplomaat (1773–1827) *[[Maurice Caullery]], prantsuse bioloog (1868–1958) *[[Andris Caune]], läti ajaloolane ja arheoloog (1937–) *[[Salomon de Caus]], prantsuse insener (1576–1626) ==Cav== *[[Aníbal Cavaco Silva]], Portugali poliitik (1939–) *[[Jean-Marie Cavada]], Prantsusmaa poliitik (1940–) *[[Louis Eugène Cavaignac]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (1802–1957) *[[Aristide Cavaillé-Coll]], prantsuse oreliehitaja (1811–1899) *[[Alberto Cavalcanti]], Brasiilia filmirežissöör ja -produtsent (1897–1982) *[[Guido Cavalcanti]], itaalia luuletaja ja filosoof (suri 1300) *[[Ivan Cavaleiro]], portugali jalgpallur (1993–) *[[Diego Cavalieri]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Francesco Bonaventura Cavalieri]], itaalia matemaatik (1598–1647) *[[Luigi Luca Cavalli-Sforza]], itaalia geneetik (1922–2018) *[[Lucas Cavallini]], Kanada jalgpallur (1992–) *[[Edinson Cavani]], Uruguay jalgpallur (1987–) *[[Nick Cave]], Austraalia laulja ja laululooja (1957–) *[[Henry Cavendish]], inglise keemik ja füüsik (1731–1810) *[[Lorenz Caviezel]], Tallinna suhkrupagar *[[Isabelle Cavoit]], prantsuse tantsija ja koreograaf (1961–) *[[Christopher G. Cavoli]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane (1964–) *[[Camillo Benso Cavour]], Itaalia riigitegelane (1810–1861) *[[Mevlüt Çavuşoğlu]], Türgi poliitik (1968–) *[[Neil Cavuto]], USA teleajakirjanik (1958–) ==Cax== *[[William Caxton]], inglise trükkal ja literaat (suri 1491) ==Cay== *[[Elsa Cayat]], prantsuse psühhiaater ja psühhoanalüütik (1960–2015) *[[André Cayatte]], prantsuse filmirežissöör ja stsenarist (1909–1989) *[[Edgar Cayce]], USA meedium (1877–1945) *[[Arthur Cayley]], inglise matemaatik ja astronoom (1821–1895) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ca, Biograafiad]] tuycurwypsyb7u51k63e6zkp5b1lc2z 0 405849 7232130 7199139 2026-09-11T10:46:04Z ~2026-47688-10 237346 /* Õpikud */ lisatud into 7232130 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kairi Look in 2024. Photo by Diana Tamane.jpg|pisi|Kairi Look 2024. aastal. Foto: Diana Tamane]] '''Kairi Look''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1983]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjanik. Ta lõpetas 2005. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppe füsioteraapia erialal<ref>http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LA05KKLR.HTM{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja 2008. aastal [[Amsterdami Ülikool]]i magistriõppe taastusravi alal. Ta on täiendanud end samas valdkonnas Soomes Saimaa Rakenduskõrgkoolis ja Belgias [[Genti Ülikool]]is. Aastatel 2008–2022 töötas ta [[Amsterdam]]is teaduskirjastuses IOS Press (SAGE) biomeditsiiniliste ajakirjade ja raamatute kirjastajana, sh 2016–2018 Pariisis.<ref name="ReferenceA">https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/kairi-look/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> Ta on kirjutanud lastekirjandust<ref name="ReferenceA" /> ja proosat<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Eesti kirjanike e-leksikon</ref>, novell "Relaps" on pälvinud [[Looming (ajakiri)|Looming]]u aastapreemia.<ref>https://www.looming.ee/arhiiv/kroonikat-65/. Looming, juuni 2018</ref> Tema raamatuid on tõlgitud saksa, prantsuse, poola, soome, läti, leedu ja vene keelde.<ref name="ReferenceA" /> Ta on tõlkinud eesti keelde hollandi laste- ja noortekirjandust.<ref>https://www.flandersliterature.be/translators/kairi-look. Flanders Literature</ref> Ta on 2024. aastal ilmunud [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] kirjastuse [[Aabits|aabitsa]]<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/aabits-sonasoobiku-jalgedel/9287. Koolibri koduleht</ref> autor.<ref>https://vikerraadio.err.ee/1609447042/loetud-ja-kirjutatud. Vikerraadio kirjandussaade "Loetud ja kirjutatud", 21. september 2024</ref> 2025. aastal ilmus [[Loomingu Raamatukogu]]s romaan "Tantsi tolm põrandast", mille eest pälvis autor [[Aasta kirjanik|aasta kirjaniku]] tiitli.<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120396168/aasta-kirjanik-on-kairi-look-romaaniga-tantsi-tolm-porandast</ref> Alates 2015. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.<ref>https://www.looming.ee/artiklid/kirjanike-liidu-uusi-liikmeid-5/. Looming, märts 2016</ref> == Looming == === Lasteraamatud === * "Leemuripoeg Ville teeb sääred", [[Tänapäev]] 2012 (illustreerinud [[Elina Sildre]]) * "Lennujaama lutikad ei anna alla", Tänapäev 2014 (illustreerinud [[Kaspar Jancis]]) * "Peeter, sõpradele Peetrike", Tänapäev 2014 (illustreerinud Elina Sildre) * "Piia Präänik kolib sisse", Tänapäev 2015 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Sasipäiste printsesside saar", [[Päike ja Pilv]] 2016 (illustreerinud [[Kirke Kangro]]) * "Härra Klaasi pöörane muuseum", [[Tallinna Keskraamatukogu]] 2016 (illustreerinud [[Marge Nelk]]) * "Piia Präänik ja bandiidid", Tänapäev 2019 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Piia Präänik ja sõnasööbik", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2021 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Kiludisko", Puänt 2023 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Natuke suur", Koolibri 2024 (illustreerinud [[Anne Pikkov]]) === Proosa === * "Relaps", [[Looming (ajakiri)|Looming]] 12/2017 (novell) * "Ümbermäng", Looming 2/2019 (novell) * "Tantsi tolm põrandast", [[Loomingu Raamatukogu]] 2025 (romaan)<ref>https://www.loominguraamatukogu.ee/1-3-kairi-look-tantsi-tolm-porandast/. Loomingu Raamatukogu</ref>, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2025 === Õpikud === * "Aabits. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2024 (kaasautor Katri Sild, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]]) * "Eesti keele 1. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja [[Jaanika Palm]], illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-1-klassi-eesti-keele-opik/9289. Kirjastus Koolibri koduleht</ref> * "Eesti keele 2. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-2-klassi-eesti-keele-opik-1/9948</ref> * "Eesti keele 3. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2026 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-3-klassi-eesti-keele-opik-1/10178</ref> === Näidendid === * "Peeter, sõpradele Peetrike", etendunud [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] 2015. aastal<ref>https://eestinoorsooteater.ee/et/peeter-sõpradele-peetrike. Eesti Noorsooteater</ref> === Tõlketööd hollandi keelest === * Annet Schaap "Milla ja mere lapsed", Eesti Raamat 2022 * Annie M. G. Schmidt "Kriimik", Eesti Raamat 2022 * Stefan Boonen "Mis juhtus Leoga?", [[Draakon & Kuu|Draakon & Kuu]] 2024 * Manon Uphoff "Sitt" (novell), Maailma Novell, Eesti Jutt MTÜ 2024 === Tema teoste tõlked === * "Ville macht sich auf die Socken", saksa keelde tlk [[Irja Grönholm]]<ref>[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/d5e7062f-9ba3-442d-b506-2f9f041babf4 "Kairi Loogi lasteraamat ilmus saksa keeles"]. Kultuur.err.ee, 24. jaanuar 2014</ref>, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2013 * "Lemūriukas Vilius iškeliauja", leedu keelde tlk Reda Šmitaitė, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2019 * "Les punaises de l’aéroport font de la résistance", prantsuse keelde tlk Vincent Dautancourt, Le Verger des Hespérides 2018 * "Lentokentän lutikat", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2018 * "Lidostas blaktis nepadodas", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2019 * "Клопиная книга. Обитатели аэропорта не сдаются", vene keelde tlk [[Vera Prohhorova]], [https://et.wikipedia.org/wiki/KPD КПД] 2019 * "Piia Pikkuleipä muuttaa", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2019 * "Пийа Пряник переезжает", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Piia Pierniczek się wprowadza", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2023 * "Pija Prjaņika un bandīti", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2020 * "Pija Prjaņika un Vārdēdis", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2022 * "Пеэтер, для друзей Пеэтрике", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Truputį didelis", leedu keelde tlk Viltarė Urbaitė, Misteris Pinkmanas 2024 * "Mazlietiņ liels", läti keelde tlk [[Maima Grīnberga]], Liels un mazs 2025 * "Pia Pfefferminz zieht ein", saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision 2026 * "Tigrotto grande, ma solo un po", itaalia keelde tlk [[Daniele Monticelli]], Bohem Press Italia 2026 * "Piia Pierniczek i bandyci", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2026 === Antoloogiad === * "Ümbermäng" (novell), Eesti Novell 2020, Eesti Jutt MTÜ * "Alles auf Anfang!" ja "Der Rückfall", Neue Nordische Novellen VII, Heiner Labonde Verlag 2021 == Tunnustus == * 2012 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" III koht ("Leemuripoeg Ville teeb sääred") * 2014 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" I koht ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2014 Hea Lasteraamat ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Peeter, sõpradele Peetrike")<ref>[http://www.sirp.ee/online-uudised/tartu-lastekirjanduse-auhinna-esimene-laureaat-on-kairi-look "Tartu lastekirjanduse auhinna esimene laureaat on Kairi Look"]. Sirp, 23. aprill 2015</ref> * 2016 Hea Lasteraamat ("Piia Präänik kolib sisse") * 2018 [[Loomingu_aastapreemia|Loomingu aastapreemia]] (novell "Relaps", Looming nr 12/2017)<ref>[https://kultuur.postimees.ee/4477122/selgusid-loomingu-aastapreemia-laureaadid "Selgusid Loomingu aastapreemiate laureaadid"]. Postimees, 23. aprill 2018</ref> * 2022 Riiklik [[kirjanikupalk]] 2023–2025<ref>https://www.ekl.ee/kirjanikupalga-saajad-2023-2025/. Eesti Kirjanike Liit</ref> * 2024 "5 kauneimat Eesti lasteraamatut" preemia ("Kiludisko")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/kauneimad-raamatud-2023/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2024 Hea Lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://elk.ee/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> * 2025 "[[25 kauneimat Eesti raamatut]]" preemia ("Natuke suur")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2025 Hea Lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8203569/head-lugemist-selgusid-moodunud-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud</ref> * 2025 Bologna BRAW „Amazing Bookshelf” ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/03/14/eesti-autorite-raamatud-valiti-bologna-braw-amazing-bookshelf-valikusse</ref> * 2025 Baltimaade kauneim Eesti raamat (Haapsalu Graafilise Disaini festival) ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/06/04/natuke-suur-valiti-uheks-balti-riikide-kauneimaks-raamatuks</ref> * 2025 [[Eesti Kirjanik]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8302814/aasta-kirjanik-on-kairi-look</ref> * 2025 [[Aasta raamat|Rahva Raamatu Aasta Raamat]], parim eesti autori ilukirjanduslik raamat ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120418655/fotod-selgusid-2025-aasta-parimad-raamatud</ref> * 2026 Apollo lemmik ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.postimees.ee/8421469/apollo-raamatukaupluse-korraldatud-rahvahaaletusel-selgusid-moodunud-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> === Nomineeritud auhinnale === * 2014 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik kolib sisse") * 2017 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Härra Klaasi pöörane muuseum") * 2020 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2020 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Piia Präänik ja sõnasööbik") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim tõlgitud lasteraamat ("Milla ja mere lapsed") * 2022 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Milla ja mere lapsed") * 2023 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Kiludisko") * 2024 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://raamatud.postimees.ee/7927312/anna-oma-haal-aita-valida-2023-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> * 2024 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Mis juhtus Leoga?")<ref>https://kultuur.err.ee/1609511482/selgusid-lastekirjanduse-tolkeauhinna-paabeli-torn-nominendid. ERR, 4.11.2024</ref> * 2025 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://www.apollo.ee/parimadraamatud</ref> * 2025 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Natuke suur") * 2026 [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A.H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.sirp.ee/riiklike-kultuuripreemiate-ja-spordipreemiate-kandidaadid/</ref> * 2026 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastaauhind ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-nominendid-4</ref> * 2026 [[Eesti naiskirjanduse auhind|Eesti Naiskirjanduse auhind]] ("Tantsi tolm põrandast)<ref>https://www.sirp.ee/eesti-naiskirjanduse-auhinna-kandidaadid-2025/</ref> === Välisstipendiumid === 2015. aastal viibis Look [[Prantsuse Instituut|Prantsuse Instituudi]] stipendiaadina kirjandusresidentuuris Cité Internationale des Arts Pariisis<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Estonian Writers Online Dictionary</ref>, 2017. aastal KulturKontakt Austria<ref>https://www.culturepartnership.eu/en/article/kulturkontakt-austria. KulturKontakt Austria</ref> spipendiumiprogrammi raames Viinis<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/c12-uudised/eesti-kultuurkapitali-2018-aasta-ii-jaotuse-eraldused/. Sirp</ref> ja 2024. aastal Art Omi kunstiresidentuuris USA-s<ref>https://artomi.org/art-omi-writers-fall-2024/. Art Omi Writers 2024</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://elm.estinst.ee/featured-writers/kairi-look-an-author-who-treads-boundaries/ Kairi Look: An Author Who Treads Boundaries], Estonian Literary Magazine, 2/2023 *[https://opleht.ee/2023/06/korvalpilk-kairi-look-on-vabade-ja-julgete-laste-usku/ Intervjuu: Kairi Look on vabade ja julgete laste usku], Õpetajate Leht, 16. juuni 2023 *[https://kultuur.err.ee/1608672640/kirjanik-kairi-look-lapsed-oskavad-kohe-ei-oelda/ Kirjanik Kairi Look: lapsed oskavad kohe "ei" öelda], Vikerraadio 1. august 2022 *[https://jupiter.err.ee/1608463733/kairi-look-ja-piia-praanik/ OP: Kairi Look ja Piia Präänikud], ERR 17. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1608418292/loetud-ja-kirjutatud-kulas-kairi-look?/ Loetud ja kirjutatud. Külas Kairi Look], Vikerraadio, 11. detsember 2021 *[https://kultuur.postimees.ee/7404388/intervjuu-lastekirjandus-ei-pea-olema-taiesti-porutuskindel/ Intervjuu: «Lastekirjandus ei pea olema täiesti põrutuskindel!»], Postimees, 8. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1028275/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-ja-bandiidid/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik ja bandiidid"]. Vikerraadio, 8. veebruar 2020 *[http://vikerraadio.err.ee/v/loetud_kirjutatud/saated/2cf5cb64-ee71-40b4-8a78-08fa97ced3ed/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-kolib-sisse/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik kolib sisse"]. Vikerraadio, 7. veebruar 2016 *[http://www.kuulutaja.ee/eesti-lastekirjanik-kes-kirjutab-prantsusmaal-loomadest/ Eesti lastekirjanik, kes kirjutab Prantsusmaal loomadest]. Kuulutaja, 27. veebruar 2015 *[https://jupiter.err.ee/1080020/kirjandusministeerium-hooaeg-3-osa-4/ Kairi Look: mulle meeldib kirjutada tegelastest, keda ei hinnata]. [[ETV]] Kirjandusministeerium, 23. detsember 2014 *[http://www.elk.ee/?profile=13264 Kairi Look] [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e saidil *[http://amsterdamiseerunud.blogspot.com Kairi Looki blogi] {{JÄRJESTA:Look, Kairi}} [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Amsterdami Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] die7tsyb364l0knsc5ai7yxa5zj6pdw 7232134 7232130 2026-09-11T10:50:27Z ~2026-47688-10 237346 /* Tema teoste tõlked */ lisatud info 7232134 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kairi Look in 2024. Photo by Diana Tamane.jpg|pisi|Kairi Look 2024. aastal. Foto: Diana Tamane]] '''Kairi Look''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1983]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjanik. Ta lõpetas 2005. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppe füsioteraapia erialal<ref>http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LA05KKLR.HTM{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja 2008. aastal [[Amsterdami Ülikool]]i magistriõppe taastusravi alal. Ta on täiendanud end samas valdkonnas Soomes Saimaa Rakenduskõrgkoolis ja Belgias [[Genti Ülikool]]is. Aastatel 2008–2022 töötas ta [[Amsterdam]]is teaduskirjastuses IOS Press (SAGE) biomeditsiiniliste ajakirjade ja raamatute kirjastajana, sh 2016–2018 Pariisis.<ref name="ReferenceA">https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/kairi-look/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> Ta on kirjutanud lastekirjandust<ref name="ReferenceA" /> ja proosat<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Eesti kirjanike e-leksikon</ref>, novell "Relaps" on pälvinud [[Looming (ajakiri)|Looming]]u aastapreemia.<ref>https://www.looming.ee/arhiiv/kroonikat-65/. Looming, juuni 2018</ref> Tema raamatuid on tõlgitud saksa, prantsuse, poola, soome, läti, leedu ja vene keelde.<ref name="ReferenceA" /> Ta on tõlkinud eesti keelde hollandi laste- ja noortekirjandust.<ref>https://www.flandersliterature.be/translators/kairi-look. Flanders Literature</ref> Ta on 2024. aastal ilmunud [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] kirjastuse [[Aabits|aabitsa]]<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/aabits-sonasoobiku-jalgedel/9287. Koolibri koduleht</ref> autor.<ref>https://vikerraadio.err.ee/1609447042/loetud-ja-kirjutatud. Vikerraadio kirjandussaade "Loetud ja kirjutatud", 21. september 2024</ref> 2025. aastal ilmus [[Loomingu Raamatukogu]]s romaan "Tantsi tolm põrandast", mille eest pälvis autor [[Aasta kirjanik|aasta kirjaniku]] tiitli.<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120396168/aasta-kirjanik-on-kairi-look-romaaniga-tantsi-tolm-porandast</ref> Alates 2015. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.<ref>https://www.looming.ee/artiklid/kirjanike-liidu-uusi-liikmeid-5/. Looming, märts 2016</ref> == Looming == === Lasteraamatud === * "Leemuripoeg Ville teeb sääred", [[Tänapäev]] 2012 (illustreerinud [[Elina Sildre]]) * "Lennujaama lutikad ei anna alla", Tänapäev 2014 (illustreerinud [[Kaspar Jancis]]) * "Peeter, sõpradele Peetrike", Tänapäev 2014 (illustreerinud Elina Sildre) * "Piia Präänik kolib sisse", Tänapäev 2015 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Sasipäiste printsesside saar", [[Päike ja Pilv]] 2016 (illustreerinud [[Kirke Kangro]]) * "Härra Klaasi pöörane muuseum", [[Tallinna Keskraamatukogu]] 2016 (illustreerinud [[Marge Nelk]]) * "Piia Präänik ja bandiidid", Tänapäev 2019 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Piia Präänik ja sõnasööbik", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2021 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Kiludisko", Puänt 2023 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Natuke suur", Koolibri 2024 (illustreerinud [[Anne Pikkov]]) === Proosa === * "Relaps", [[Looming (ajakiri)|Looming]] 12/2017 (novell) * "Ümbermäng", Looming 2/2019 (novell) * "Tantsi tolm põrandast", [[Loomingu Raamatukogu]] 2025 (romaan)<ref>https://www.loominguraamatukogu.ee/1-3-kairi-look-tantsi-tolm-porandast/. Loomingu Raamatukogu</ref>, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2025 === Õpikud === * "Aabits. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2024 (kaasautor Katri Sild, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]]) * "Eesti keele 1. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja [[Jaanika Palm]], illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-1-klassi-eesti-keele-opik/9289. Kirjastus Koolibri koduleht</ref> * "Eesti keele 2. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-2-klassi-eesti-keele-opik-1/9948</ref> * "Eesti keele 3. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2026 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-3-klassi-eesti-keele-opik-1/10178</ref> === Näidendid === * "Peeter, sõpradele Peetrike", etendunud [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] 2015. aastal<ref>https://eestinoorsooteater.ee/et/peeter-sõpradele-peetrike. Eesti Noorsooteater</ref> === Tõlketööd hollandi keelest === * Annet Schaap "Milla ja mere lapsed", Eesti Raamat 2022 * Annie M. G. Schmidt "Kriimik", Eesti Raamat 2022 * Stefan Boonen "Mis juhtus Leoga?", [[Draakon & Kuu|Draakon & Kuu]] 2024 * Manon Uphoff "Sitt" (novell), Maailma Novell, Eesti Jutt MTÜ 2024 === Tema teoste tõlked === * "Ville macht sich auf die Socken", saksa keelde tlk [[Irja Grönholm]]<ref>[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/d5e7062f-9ba3-442d-b506-2f9f041babf4 "Kairi Loogi lasteraamat ilmus saksa keeles"]. Kultuur.err.ee, 24. jaanuar 2014</ref>, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2013 * "Lemūriukas Vilius iškeliauja", leedu keelde tlk Reda Šmitaitė, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2019 * "Les punaises de l’aéroport font de la résistance", prantsuse keelde tlk Vincent Dautancourt, Le Verger des Hespérides 2018 * "Lentokentän lutikat", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2018 * "Lidostas blaktis nepadodas", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2019 * "Клопиная книга. Обитатели аэропорта не сдаются", vene keelde tlk [[Vera Prohhorova]], [https://et.wikipedia.org/wiki/KPD КПД] 2019 * "Piia Pikkuleipä muuttaa", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2019 * "Пийа Пряник переезжает", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Piia Pierniczek się wprowadza", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2023 * "Pija Prjaņika un bandīti", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2020 * "Pija Prjaņika un Vārdēdis", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2022 * "Пеэтер, для друзей Пеэтрике", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Truputį didelis", leedu keelde tlk Viltarė Urbaitė, Misteris Pinkmanas 2024 * "Mazlietiņ liels", läti keelde tlk [[Maima Grīnberga]], Liels un mazs 2025 * "Pia Pfefferminz zieht ein", saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision 2026 * "Tigrotto grande, ma solo un po", itaalia keelde tlk [[Daniele Monticelli]], Bohem Press Italia 2026 * "Piia Pierniczek i bandyci", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2026 * Ein kleines bisschen Groß, saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision, 2026 * ريد أن أكبر قليلد, Logha دار لغة للنشر والتوزيع, 2026, araabia keelde tlk Isis Ashour, 2026 === Antoloogiad === * "Ümbermäng" (novell), Eesti Novell 2020, Eesti Jutt MTÜ * "Alles auf Anfang!" ja "Der Rückfall", Neue Nordische Novellen VII, Heiner Labonde Verlag 2021 == Tunnustus == * 2012 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" III koht ("Leemuripoeg Ville teeb sääred") * 2014 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" I koht ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2014 Hea Lasteraamat ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Peeter, sõpradele Peetrike")<ref>[http://www.sirp.ee/online-uudised/tartu-lastekirjanduse-auhinna-esimene-laureaat-on-kairi-look "Tartu lastekirjanduse auhinna esimene laureaat on Kairi Look"]. Sirp, 23. aprill 2015</ref> * 2016 Hea Lasteraamat ("Piia Präänik kolib sisse") * 2018 [[Loomingu_aastapreemia|Loomingu aastapreemia]] (novell "Relaps", Looming nr 12/2017)<ref>[https://kultuur.postimees.ee/4477122/selgusid-loomingu-aastapreemia-laureaadid "Selgusid Loomingu aastapreemiate laureaadid"]. Postimees, 23. aprill 2018</ref> * 2022 Riiklik [[kirjanikupalk]] 2023–2025<ref>https://www.ekl.ee/kirjanikupalga-saajad-2023-2025/. Eesti Kirjanike Liit</ref> * 2024 "5 kauneimat Eesti lasteraamatut" preemia ("Kiludisko")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/kauneimad-raamatud-2023/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2024 Hea Lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://elk.ee/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> * 2025 "[[25 kauneimat Eesti raamatut]]" preemia ("Natuke suur")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2025 Hea Lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8203569/head-lugemist-selgusid-moodunud-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud</ref> * 2025 Bologna BRAW „Amazing Bookshelf” ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/03/14/eesti-autorite-raamatud-valiti-bologna-braw-amazing-bookshelf-valikusse</ref> * 2025 Baltimaade kauneim Eesti raamat (Haapsalu Graafilise Disaini festival) ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/06/04/natuke-suur-valiti-uheks-balti-riikide-kauneimaks-raamatuks</ref> * 2025 [[Eesti Kirjanik]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8302814/aasta-kirjanik-on-kairi-look</ref> * 2025 [[Aasta raamat|Rahva Raamatu Aasta Raamat]], parim eesti autori ilukirjanduslik raamat ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120418655/fotod-selgusid-2025-aasta-parimad-raamatud</ref> * 2026 Apollo lemmik ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.postimees.ee/8421469/apollo-raamatukaupluse-korraldatud-rahvahaaletusel-selgusid-moodunud-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> === Nomineeritud auhinnale === * 2014 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik kolib sisse") * 2017 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Härra Klaasi pöörane muuseum") * 2020 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2020 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Piia Präänik ja sõnasööbik") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim tõlgitud lasteraamat ("Milla ja mere lapsed") * 2022 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Milla ja mere lapsed") * 2023 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Kiludisko") * 2024 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://raamatud.postimees.ee/7927312/anna-oma-haal-aita-valida-2023-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> * 2024 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Mis juhtus Leoga?")<ref>https://kultuur.err.ee/1609511482/selgusid-lastekirjanduse-tolkeauhinna-paabeli-torn-nominendid. ERR, 4.11.2024</ref> * 2025 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://www.apollo.ee/parimadraamatud</ref> * 2025 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Natuke suur") * 2026 [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A.H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.sirp.ee/riiklike-kultuuripreemiate-ja-spordipreemiate-kandidaadid/</ref> * 2026 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastaauhind ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-nominendid-4</ref> * 2026 [[Eesti naiskirjanduse auhind|Eesti Naiskirjanduse auhind]] ("Tantsi tolm põrandast)<ref>https://www.sirp.ee/eesti-naiskirjanduse-auhinna-kandidaadid-2025/</ref> === Välisstipendiumid === 2015. aastal viibis Look [[Prantsuse Instituut|Prantsuse Instituudi]] stipendiaadina kirjandusresidentuuris Cité Internationale des Arts Pariisis<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Estonian Writers Online Dictionary</ref>, 2017. aastal KulturKontakt Austria<ref>https://www.culturepartnership.eu/en/article/kulturkontakt-austria. KulturKontakt Austria</ref> spipendiumiprogrammi raames Viinis<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/c12-uudised/eesti-kultuurkapitali-2018-aasta-ii-jaotuse-eraldused/. Sirp</ref> ja 2024. aastal Art Omi kunstiresidentuuris USA-s<ref>https://artomi.org/art-omi-writers-fall-2024/. Art Omi Writers 2024</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://elm.estinst.ee/featured-writers/kairi-look-an-author-who-treads-boundaries/ Kairi Look: An Author Who Treads Boundaries], Estonian Literary Magazine, 2/2023 *[https://opleht.ee/2023/06/korvalpilk-kairi-look-on-vabade-ja-julgete-laste-usku/ Intervjuu: Kairi Look on vabade ja julgete laste usku], Õpetajate Leht, 16. juuni 2023 *[https://kultuur.err.ee/1608672640/kirjanik-kairi-look-lapsed-oskavad-kohe-ei-oelda/ Kirjanik Kairi Look: lapsed oskavad kohe "ei" öelda], Vikerraadio 1. august 2022 *[https://jupiter.err.ee/1608463733/kairi-look-ja-piia-praanik/ OP: Kairi Look ja Piia Präänikud], ERR 17. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1608418292/loetud-ja-kirjutatud-kulas-kairi-look?/ Loetud ja kirjutatud. Külas Kairi Look], Vikerraadio, 11. detsember 2021 *[https://kultuur.postimees.ee/7404388/intervjuu-lastekirjandus-ei-pea-olema-taiesti-porutuskindel/ Intervjuu: «Lastekirjandus ei pea olema täiesti põrutuskindel!»], Postimees, 8. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1028275/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-ja-bandiidid/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik ja bandiidid"]. Vikerraadio, 8. veebruar 2020 *[http://vikerraadio.err.ee/v/loetud_kirjutatud/saated/2cf5cb64-ee71-40b4-8a78-08fa97ced3ed/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-kolib-sisse/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik kolib sisse"]. Vikerraadio, 7. veebruar 2016 *[http://www.kuulutaja.ee/eesti-lastekirjanik-kes-kirjutab-prantsusmaal-loomadest/ Eesti lastekirjanik, kes kirjutab Prantsusmaal loomadest]. Kuulutaja, 27. veebruar 2015 *[https://jupiter.err.ee/1080020/kirjandusministeerium-hooaeg-3-osa-4/ Kairi Look: mulle meeldib kirjutada tegelastest, keda ei hinnata]. [[ETV]] Kirjandusministeerium, 23. detsember 2014 *[http://www.elk.ee/?profile=13264 Kairi Look] [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e saidil *[http://amsterdamiseerunud.blogspot.com Kairi Looki blogi] {{JÄRJESTA:Look, Kairi}} [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Amsterdami Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 626r2i8l47mr71x81ji23ewbrxnb0wt 7232138 7232134 2026-09-11T10:53:13Z ~2026-47688-10 237346 /* Tema teoste tõlked */ lisatud info 7232138 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kairi Look in 2024. Photo by Diana Tamane.jpg|pisi|Kairi Look 2024. aastal. Foto: Diana Tamane]] '''Kairi Look''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1983]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjanik. Ta lõpetas 2005. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppe füsioteraapia erialal<ref>http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LA05KKLR.HTM{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja 2008. aastal [[Amsterdami Ülikool]]i magistriõppe taastusravi alal. Ta on täiendanud end samas valdkonnas Soomes Saimaa Rakenduskõrgkoolis ja Belgias [[Genti Ülikool]]is. Aastatel 2008–2022 töötas ta [[Amsterdam]]is teaduskirjastuses IOS Press (SAGE) biomeditsiiniliste ajakirjade ja raamatute kirjastajana, sh 2016–2018 Pariisis.<ref name="ReferenceA">https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/kairi-look/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> Ta on kirjutanud lastekirjandust<ref name="ReferenceA" /> ja proosat<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Eesti kirjanike e-leksikon</ref>, novell "Relaps" on pälvinud [[Looming (ajakiri)|Looming]]u aastapreemia.<ref>https://www.looming.ee/arhiiv/kroonikat-65/. Looming, juuni 2018</ref> Tema raamatuid on tõlgitud saksa, prantsuse, poola, soome, läti, leedu ja vene keelde.<ref name="ReferenceA" /> Ta on tõlkinud eesti keelde hollandi laste- ja noortekirjandust.<ref>https://www.flandersliterature.be/translators/kairi-look. Flanders Literature</ref> Ta on 2024. aastal ilmunud [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] kirjastuse [[Aabits|aabitsa]]<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/aabits-sonasoobiku-jalgedel/9287. Koolibri koduleht</ref> autor.<ref>https://vikerraadio.err.ee/1609447042/loetud-ja-kirjutatud. Vikerraadio kirjandussaade "Loetud ja kirjutatud", 21. september 2024</ref> 2025. aastal ilmus [[Loomingu Raamatukogu]]s romaan "Tantsi tolm põrandast", mille eest pälvis autor [[Aasta kirjanik|aasta kirjaniku]] tiitli.<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120396168/aasta-kirjanik-on-kairi-look-romaaniga-tantsi-tolm-porandast</ref> Alates 2015. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.<ref>https://www.looming.ee/artiklid/kirjanike-liidu-uusi-liikmeid-5/. Looming, märts 2016</ref> == Looming == === Lasteraamatud === * "Leemuripoeg Ville teeb sääred", [[Tänapäev]] 2012 (illustreerinud [[Elina Sildre]]) * "Lennujaama lutikad ei anna alla", Tänapäev 2014 (illustreerinud [[Kaspar Jancis]]) * "Peeter, sõpradele Peetrike", Tänapäev 2014 (illustreerinud Elina Sildre) * "Piia Präänik kolib sisse", Tänapäev 2015 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Sasipäiste printsesside saar", [[Päike ja Pilv]] 2016 (illustreerinud [[Kirke Kangro]]) * "Härra Klaasi pöörane muuseum", [[Tallinna Keskraamatukogu]] 2016 (illustreerinud [[Marge Nelk]]) * "Piia Präänik ja bandiidid", Tänapäev 2019 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Piia Präänik ja sõnasööbik", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2021 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Kiludisko", Puänt 2023 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Natuke suur", Koolibri 2024 (illustreerinud [[Anne Pikkov]]) === Proosa === * "Relaps", [[Looming (ajakiri)|Looming]] 12/2017 (novell) * "Ümbermäng", Looming 2/2019 (novell) * "Tantsi tolm põrandast", [[Loomingu Raamatukogu]] 2025 (romaan)<ref>https://www.loominguraamatukogu.ee/1-3-kairi-look-tantsi-tolm-porandast/. Loomingu Raamatukogu</ref>, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2025 === Õpikud === * "Aabits. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2024 (kaasautor Katri Sild, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]]) * "Eesti keele 1. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja [[Jaanika Palm]], illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-1-klassi-eesti-keele-opik/9289. Kirjastus Koolibri koduleht</ref> * "Eesti keele 2. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-2-klassi-eesti-keele-opik-1/9948</ref> * "Eesti keele 3. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2026 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-3-klassi-eesti-keele-opik-1/10178</ref> === Näidendid === * "Peeter, sõpradele Peetrike", etendunud [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] 2015. aastal<ref>https://eestinoorsooteater.ee/et/peeter-sõpradele-peetrike. Eesti Noorsooteater</ref> === Tõlketööd hollandi keelest === * Annet Schaap "Milla ja mere lapsed", Eesti Raamat 2022 * Annie M. G. Schmidt "Kriimik", Eesti Raamat 2022 * Stefan Boonen "Mis juhtus Leoga?", [[Draakon & Kuu|Draakon & Kuu]] 2024 * Manon Uphoff "Sitt" (novell), Maailma Novell, Eesti Jutt MTÜ 2024 === Tema teoste tõlked === * "Ville macht sich auf die Socken", saksa keelde tlk [[Irja Grönholm]]<ref>[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/d5e7062f-9ba3-442d-b506-2f9f041babf4 "Kairi Loogi lasteraamat ilmus saksa keeles"]. Kultuur.err.ee, 24. jaanuar 2014</ref>, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2013 * "Lemūriukas Vilius iškeliauja", leedu keelde tlk Reda Šmitaitė, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2019 * "Les punaises de l’aéroport font de la résistance", prantsuse keelde tlk Vincent Dautancourt, Le Verger des Hespérides 2018 * "Lentokentän lutikat", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2018 * "Lidostas blaktis nepadodas", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2019 * "Клопиная книга. Обитатели аэропорта не сдаются", vene keelde tlk [[Vera Prohhorova]], [https://et.wikipedia.org/wiki/KPD КПД] 2019 * "Piia Pikkuleipä muuttaa", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2019 * "Пийа Пряник переезжает", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Piia Pierniczek się wprowadza", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2023 * "Pija Prjaņika un bandīti", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2020 * "Pija Prjaņika un Vārdēdis", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2022 * "Пеэтер, для друзей Пеэтрике", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Truputį didelis", leedu keelde tlk Viltarė Urbaitė, Misteris Pinkmanas 2024 * "Mazlietiņ liels", läti keelde tlk [[Maima Grīnberga]], Liels un mazs 2025 * "Pia Pfefferminz zieht ein", saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision 2026 * "Tigrotto grande, ma solo un po", itaalia keelde tlk [[Daniele Monticelli]], Bohem Press Italia 2026 * "Piia Pierniczek i bandyci", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2026 * Ein kleines bisschen Groß, saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision, 2026 * ريد أن أكبر قليلد, araabia keelde tlk Isis Ashour, Logha دار لغة للنشر والتوزيع,2026 * Dans het stof uit de vloer, hollandi keelde tlk Frans van Nes, Prometheus 2026 === Antoloogiad === * "Ümbermäng" (novell), Eesti Novell 2020, Eesti Jutt MTÜ * "Alles auf Anfang!" ja "Der Rückfall", Neue Nordische Novellen VII, Heiner Labonde Verlag 2021 == Tunnustus == * 2012 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" III koht ("Leemuripoeg Ville teeb sääred") * 2014 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" I koht ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2014 Hea Lasteraamat ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Peeter, sõpradele Peetrike")<ref>[http://www.sirp.ee/online-uudised/tartu-lastekirjanduse-auhinna-esimene-laureaat-on-kairi-look "Tartu lastekirjanduse auhinna esimene laureaat on Kairi Look"]. Sirp, 23. aprill 2015</ref> * 2016 Hea Lasteraamat ("Piia Präänik kolib sisse") * 2018 [[Loomingu_aastapreemia|Loomingu aastapreemia]] (novell "Relaps", Looming nr 12/2017)<ref>[https://kultuur.postimees.ee/4477122/selgusid-loomingu-aastapreemia-laureaadid "Selgusid Loomingu aastapreemiate laureaadid"]. Postimees, 23. aprill 2018</ref> * 2022 Riiklik [[kirjanikupalk]] 2023–2025<ref>https://www.ekl.ee/kirjanikupalga-saajad-2023-2025/. Eesti Kirjanike Liit</ref> * 2024 "5 kauneimat Eesti lasteraamatut" preemia ("Kiludisko")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/kauneimad-raamatud-2023/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2024 Hea Lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://elk.ee/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> * 2025 "[[25 kauneimat Eesti raamatut]]" preemia ("Natuke suur")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2025 Hea Lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8203569/head-lugemist-selgusid-moodunud-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud</ref> * 2025 Bologna BRAW „Amazing Bookshelf” ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/03/14/eesti-autorite-raamatud-valiti-bologna-braw-amazing-bookshelf-valikusse</ref> * 2025 Baltimaade kauneim Eesti raamat (Haapsalu Graafilise Disaini festival) ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/06/04/natuke-suur-valiti-uheks-balti-riikide-kauneimaks-raamatuks</ref> * 2025 [[Eesti Kirjanik]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8302814/aasta-kirjanik-on-kairi-look</ref> * 2025 [[Aasta raamat|Rahva Raamatu Aasta Raamat]], parim eesti autori ilukirjanduslik raamat ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120418655/fotod-selgusid-2025-aasta-parimad-raamatud</ref> * 2026 Apollo lemmik ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.postimees.ee/8421469/apollo-raamatukaupluse-korraldatud-rahvahaaletusel-selgusid-moodunud-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> === Nomineeritud auhinnale === * 2014 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik kolib sisse") * 2017 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Härra Klaasi pöörane muuseum") * 2020 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2020 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Piia Präänik ja sõnasööbik") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim tõlgitud lasteraamat ("Milla ja mere lapsed") * 2022 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Milla ja mere lapsed") * 2023 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Kiludisko") * 2024 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://raamatud.postimees.ee/7927312/anna-oma-haal-aita-valida-2023-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> * 2024 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Mis juhtus Leoga?")<ref>https://kultuur.err.ee/1609511482/selgusid-lastekirjanduse-tolkeauhinna-paabeli-torn-nominendid. ERR, 4.11.2024</ref> * 2025 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://www.apollo.ee/parimadraamatud</ref> * 2025 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Natuke suur") * 2026 [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A.H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.sirp.ee/riiklike-kultuuripreemiate-ja-spordipreemiate-kandidaadid/</ref> * 2026 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastaauhind ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-nominendid-4</ref> * 2026 [[Eesti naiskirjanduse auhind|Eesti Naiskirjanduse auhind]] ("Tantsi tolm põrandast)<ref>https://www.sirp.ee/eesti-naiskirjanduse-auhinna-kandidaadid-2025/</ref> === Välisstipendiumid === 2015. aastal viibis Look [[Prantsuse Instituut|Prantsuse Instituudi]] stipendiaadina kirjandusresidentuuris Cité Internationale des Arts Pariisis<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Estonian Writers Online Dictionary</ref>, 2017. aastal KulturKontakt Austria<ref>https://www.culturepartnership.eu/en/article/kulturkontakt-austria. KulturKontakt Austria</ref> spipendiumiprogrammi raames Viinis<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/c12-uudised/eesti-kultuurkapitali-2018-aasta-ii-jaotuse-eraldused/. Sirp</ref> ja 2024. aastal Art Omi kunstiresidentuuris USA-s<ref>https://artomi.org/art-omi-writers-fall-2024/. Art Omi Writers 2024</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://elm.estinst.ee/featured-writers/kairi-look-an-author-who-treads-boundaries/ Kairi Look: An Author Who Treads Boundaries], Estonian Literary Magazine, 2/2023 *[https://opleht.ee/2023/06/korvalpilk-kairi-look-on-vabade-ja-julgete-laste-usku/ Intervjuu: Kairi Look on vabade ja julgete laste usku], Õpetajate Leht, 16. juuni 2023 *[https://kultuur.err.ee/1608672640/kirjanik-kairi-look-lapsed-oskavad-kohe-ei-oelda/ Kirjanik Kairi Look: lapsed oskavad kohe "ei" öelda], Vikerraadio 1. august 2022 *[https://jupiter.err.ee/1608463733/kairi-look-ja-piia-praanik/ OP: Kairi Look ja Piia Präänikud], ERR 17. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1608418292/loetud-ja-kirjutatud-kulas-kairi-look?/ Loetud ja kirjutatud. Külas Kairi Look], Vikerraadio, 11. detsember 2021 *[https://kultuur.postimees.ee/7404388/intervjuu-lastekirjandus-ei-pea-olema-taiesti-porutuskindel/ Intervjuu: «Lastekirjandus ei pea olema täiesti põrutuskindel!»], Postimees, 8. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1028275/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-ja-bandiidid/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik ja bandiidid"]. Vikerraadio, 8. veebruar 2020 *[http://vikerraadio.err.ee/v/loetud_kirjutatud/saated/2cf5cb64-ee71-40b4-8a78-08fa97ced3ed/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-kolib-sisse/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik kolib sisse"]. Vikerraadio, 7. veebruar 2016 *[http://www.kuulutaja.ee/eesti-lastekirjanik-kes-kirjutab-prantsusmaal-loomadest/ Eesti lastekirjanik, kes kirjutab Prantsusmaal loomadest]. Kuulutaja, 27. veebruar 2015 *[https://jupiter.err.ee/1080020/kirjandusministeerium-hooaeg-3-osa-4/ Kairi Look: mulle meeldib kirjutada tegelastest, keda ei hinnata]. [[ETV]] Kirjandusministeerium, 23. detsember 2014 *[http://www.elk.ee/?profile=13264 Kairi Look] [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e saidil *[http://amsterdamiseerunud.blogspot.com Kairi Looki blogi] {{JÄRJESTA:Look, Kairi}} [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Amsterdami Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] ieamxjxlzz0kzei1j94ux7c43qapaby 7232140 7232138 2026-09-11T10:55:40Z ~2026-47688-10 237346 /* Antoloogiad */ lisatud info 7232140 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kairi Look in 2024. Photo by Diana Tamane.jpg|pisi|Kairi Look 2024. aastal. Foto: Diana Tamane]] '''Kairi Look''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1983]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjanik. Ta lõpetas 2005. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppe füsioteraapia erialal<ref>http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LA05KKLR.HTM{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja 2008. aastal [[Amsterdami Ülikool]]i magistriõppe taastusravi alal. Ta on täiendanud end samas valdkonnas Soomes Saimaa Rakenduskõrgkoolis ja Belgias [[Genti Ülikool]]is. Aastatel 2008–2022 töötas ta [[Amsterdam]]is teaduskirjastuses IOS Press (SAGE) biomeditsiiniliste ajakirjade ja raamatute kirjastajana, sh 2016–2018 Pariisis.<ref name="ReferenceA">https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/kairi-look/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> Ta on kirjutanud lastekirjandust<ref name="ReferenceA" /> ja proosat<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Eesti kirjanike e-leksikon</ref>, novell "Relaps" on pälvinud [[Looming (ajakiri)|Looming]]u aastapreemia.<ref>https://www.looming.ee/arhiiv/kroonikat-65/. Looming, juuni 2018</ref> Tema raamatuid on tõlgitud saksa, prantsuse, poola, soome, läti, leedu ja vene keelde.<ref name="ReferenceA" /> Ta on tõlkinud eesti keelde hollandi laste- ja noortekirjandust.<ref>https://www.flandersliterature.be/translators/kairi-look. Flanders Literature</ref> Ta on 2024. aastal ilmunud [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] kirjastuse [[Aabits|aabitsa]]<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/aabits-sonasoobiku-jalgedel/9287. Koolibri koduleht</ref> autor.<ref>https://vikerraadio.err.ee/1609447042/loetud-ja-kirjutatud. Vikerraadio kirjandussaade "Loetud ja kirjutatud", 21. september 2024</ref> 2025. aastal ilmus [[Loomingu Raamatukogu]]s romaan "Tantsi tolm põrandast", mille eest pälvis autor [[Aasta kirjanik|aasta kirjaniku]] tiitli.<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120396168/aasta-kirjanik-on-kairi-look-romaaniga-tantsi-tolm-porandast</ref> Alates 2015. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.<ref>https://www.looming.ee/artiklid/kirjanike-liidu-uusi-liikmeid-5/. Looming, märts 2016</ref> == Looming == === Lasteraamatud === * "Leemuripoeg Ville teeb sääred", [[Tänapäev]] 2012 (illustreerinud [[Elina Sildre]]) * "Lennujaama lutikad ei anna alla", Tänapäev 2014 (illustreerinud [[Kaspar Jancis]]) * "Peeter, sõpradele Peetrike", Tänapäev 2014 (illustreerinud Elina Sildre) * "Piia Präänik kolib sisse", Tänapäev 2015 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Sasipäiste printsesside saar", [[Päike ja Pilv]] 2016 (illustreerinud [[Kirke Kangro]]) * "Härra Klaasi pöörane muuseum", [[Tallinna Keskraamatukogu]] 2016 (illustreerinud [[Marge Nelk]]) * "Piia Präänik ja bandiidid", Tänapäev 2019 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Piia Präänik ja sõnasööbik", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2021 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Kiludisko", Puänt 2023 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Natuke suur", Koolibri 2024 (illustreerinud [[Anne Pikkov]]) === Proosa === * "Relaps", [[Looming (ajakiri)|Looming]] 12/2017 (novell) * "Ümbermäng", Looming 2/2019 (novell) * "Tantsi tolm põrandast", [[Loomingu Raamatukogu]] 2025 (romaan)<ref>https://www.loominguraamatukogu.ee/1-3-kairi-look-tantsi-tolm-porandast/. Loomingu Raamatukogu</ref>, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2025 === Õpikud === * "Aabits. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2024 (kaasautor Katri Sild, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]]) * "Eesti keele 1. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja [[Jaanika Palm]], illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-1-klassi-eesti-keele-opik/9289. Kirjastus Koolibri koduleht</ref> * "Eesti keele 2. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-2-klassi-eesti-keele-opik-1/9948</ref> * "Eesti keele 3. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2026 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-3-klassi-eesti-keele-opik-1/10178</ref> === Näidendid === * "Peeter, sõpradele Peetrike", etendunud [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] 2015. aastal<ref>https://eestinoorsooteater.ee/et/peeter-sõpradele-peetrike. Eesti Noorsooteater</ref> === Tõlketööd hollandi keelest === * Annet Schaap "Milla ja mere lapsed", Eesti Raamat 2022 * Annie M. G. Schmidt "Kriimik", Eesti Raamat 2022 * Stefan Boonen "Mis juhtus Leoga?", [[Draakon & Kuu|Draakon & Kuu]] 2024 * Manon Uphoff "Sitt" (novell), Maailma Novell, Eesti Jutt MTÜ 2024 === Tema teoste tõlked === * "Ville macht sich auf die Socken", saksa keelde tlk [[Irja Grönholm]]<ref>[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/d5e7062f-9ba3-442d-b506-2f9f041babf4 "Kairi Loogi lasteraamat ilmus saksa keeles"]. Kultuur.err.ee, 24. jaanuar 2014</ref>, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2013 * "Lemūriukas Vilius iškeliauja", leedu keelde tlk Reda Šmitaitė, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2019 * "Les punaises de l’aéroport font de la résistance", prantsuse keelde tlk Vincent Dautancourt, Le Verger des Hespérides 2018 * "Lentokentän lutikat", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2018 * "Lidostas blaktis nepadodas", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2019 * "Клопиная книга. Обитатели аэропорта не сдаются", vene keelde tlk [[Vera Prohhorova]], [https://et.wikipedia.org/wiki/KPD КПД] 2019 * "Piia Pikkuleipä muuttaa", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2019 * "Пийа Пряник переезжает", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Piia Pierniczek się wprowadza", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2023 * "Pija Prjaņika un bandīti", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2020 * "Pija Prjaņika un Vārdēdis", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2022 * "Пеэтер, для друзей Пеэтрике", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Truputį didelis", leedu keelde tlk Viltarė Urbaitė, Misteris Pinkmanas 2024 * "Mazlietiņ liels", läti keelde tlk [[Maima Grīnberga]], Liels un mazs 2025 * "Pia Pfefferminz zieht ein", saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision 2026 * "Tigrotto grande, ma solo un po", itaalia keelde tlk [[Daniele Monticelli]], Bohem Press Italia 2026 * "Piia Pierniczek i bandyci", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2026 * Ein kleines bisschen Groß, saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision, 2026 * ريد أن أكبر قليلد, araabia keelde tlk Isis Ashour, Logha دار لغة للنشر والتوزيع,2026 * Dans het stof uit de vloer, hollandi keelde tlk Frans van Nes, Prometheus 2026 === Antoloogiad === * 12 Estonian Novels. Selected Excerpts. Estonian Literature Centre, 2025 * Neue Nordische Novellen VII, Heiner Labonde Verlag 2021 * Eesti Novell 2020, Eesti Jutt MTÜ 2020 == Tunnustus == * 2012 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" III koht ("Leemuripoeg Ville teeb sääred") * 2014 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" I koht ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2014 Hea Lasteraamat ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Peeter, sõpradele Peetrike")<ref>[http://www.sirp.ee/online-uudised/tartu-lastekirjanduse-auhinna-esimene-laureaat-on-kairi-look "Tartu lastekirjanduse auhinna esimene laureaat on Kairi Look"]. Sirp, 23. aprill 2015</ref> * 2016 Hea Lasteraamat ("Piia Präänik kolib sisse") * 2018 [[Loomingu_aastapreemia|Loomingu aastapreemia]] (novell "Relaps", Looming nr 12/2017)<ref>[https://kultuur.postimees.ee/4477122/selgusid-loomingu-aastapreemia-laureaadid "Selgusid Loomingu aastapreemiate laureaadid"]. Postimees, 23. aprill 2018</ref> * 2022 Riiklik [[kirjanikupalk]] 2023–2025<ref>https://www.ekl.ee/kirjanikupalga-saajad-2023-2025/. Eesti Kirjanike Liit</ref> * 2024 "5 kauneimat Eesti lasteraamatut" preemia ("Kiludisko")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/kauneimad-raamatud-2023/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2024 Hea Lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://elk.ee/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> * 2025 "[[25 kauneimat Eesti raamatut]]" preemia ("Natuke suur")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2025 Hea Lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8203569/head-lugemist-selgusid-moodunud-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud</ref> * 2025 Bologna BRAW „Amazing Bookshelf” ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/03/14/eesti-autorite-raamatud-valiti-bologna-braw-amazing-bookshelf-valikusse</ref> * 2025 Baltimaade kauneim Eesti raamat (Haapsalu Graafilise Disaini festival) ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/06/04/natuke-suur-valiti-uheks-balti-riikide-kauneimaks-raamatuks</ref> * 2025 [[Eesti Kirjanik]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8302814/aasta-kirjanik-on-kairi-look</ref> * 2025 [[Aasta raamat|Rahva Raamatu Aasta Raamat]], parim eesti autori ilukirjanduslik raamat ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120418655/fotod-selgusid-2025-aasta-parimad-raamatud</ref> * 2026 Apollo lemmik ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.postimees.ee/8421469/apollo-raamatukaupluse-korraldatud-rahvahaaletusel-selgusid-moodunud-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> === Nomineeritud auhinnale === * 2014 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik kolib sisse") * 2017 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Härra Klaasi pöörane muuseum") * 2020 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2020 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Piia Präänik ja sõnasööbik") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim tõlgitud lasteraamat ("Milla ja mere lapsed") * 2022 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Milla ja mere lapsed") * 2023 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Kiludisko") * 2024 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://raamatud.postimees.ee/7927312/anna-oma-haal-aita-valida-2023-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> * 2024 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Mis juhtus Leoga?")<ref>https://kultuur.err.ee/1609511482/selgusid-lastekirjanduse-tolkeauhinna-paabeli-torn-nominendid. ERR, 4.11.2024</ref> * 2025 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://www.apollo.ee/parimadraamatud</ref> * 2025 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Natuke suur") * 2026 [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A.H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.sirp.ee/riiklike-kultuuripreemiate-ja-spordipreemiate-kandidaadid/</ref> * 2026 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastaauhind ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-nominendid-4</ref> * 2026 [[Eesti naiskirjanduse auhind|Eesti Naiskirjanduse auhind]] ("Tantsi tolm põrandast)<ref>https://www.sirp.ee/eesti-naiskirjanduse-auhinna-kandidaadid-2025/</ref> === Välisstipendiumid === 2015. aastal viibis Look [[Prantsuse Instituut|Prantsuse Instituudi]] stipendiaadina kirjandusresidentuuris Cité Internationale des Arts Pariisis<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Estonian Writers Online Dictionary</ref>, 2017. aastal KulturKontakt Austria<ref>https://www.culturepartnership.eu/en/article/kulturkontakt-austria. KulturKontakt Austria</ref> spipendiumiprogrammi raames Viinis<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/c12-uudised/eesti-kultuurkapitali-2018-aasta-ii-jaotuse-eraldused/. Sirp</ref> ja 2024. aastal Art Omi kunstiresidentuuris USA-s<ref>https://artomi.org/art-omi-writers-fall-2024/. Art Omi Writers 2024</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://elm.estinst.ee/featured-writers/kairi-look-an-author-who-treads-boundaries/ Kairi Look: An Author Who Treads Boundaries], Estonian Literary Magazine, 2/2023 *[https://opleht.ee/2023/06/korvalpilk-kairi-look-on-vabade-ja-julgete-laste-usku/ Intervjuu: Kairi Look on vabade ja julgete laste usku], Õpetajate Leht, 16. juuni 2023 *[https://kultuur.err.ee/1608672640/kirjanik-kairi-look-lapsed-oskavad-kohe-ei-oelda/ Kirjanik Kairi Look: lapsed oskavad kohe "ei" öelda], Vikerraadio 1. august 2022 *[https://jupiter.err.ee/1608463733/kairi-look-ja-piia-praanik/ OP: Kairi Look ja Piia Präänikud], ERR 17. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1608418292/loetud-ja-kirjutatud-kulas-kairi-look?/ Loetud ja kirjutatud. Külas Kairi Look], Vikerraadio, 11. detsember 2021 *[https://kultuur.postimees.ee/7404388/intervjuu-lastekirjandus-ei-pea-olema-taiesti-porutuskindel/ Intervjuu: «Lastekirjandus ei pea olema täiesti põrutuskindel!»], Postimees, 8. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1028275/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-ja-bandiidid/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik ja bandiidid"]. Vikerraadio, 8. veebruar 2020 *[http://vikerraadio.err.ee/v/loetud_kirjutatud/saated/2cf5cb64-ee71-40b4-8a78-08fa97ced3ed/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-kolib-sisse/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik kolib sisse"]. Vikerraadio, 7. veebruar 2016 *[http://www.kuulutaja.ee/eesti-lastekirjanik-kes-kirjutab-prantsusmaal-loomadest/ Eesti lastekirjanik, kes kirjutab Prantsusmaal loomadest]. Kuulutaja, 27. veebruar 2015 *[https://jupiter.err.ee/1080020/kirjandusministeerium-hooaeg-3-osa-4/ Kairi Look: mulle meeldib kirjutada tegelastest, keda ei hinnata]. [[ETV]] Kirjandusministeerium, 23. detsember 2014 *[http://www.elk.ee/?profile=13264 Kairi Look] [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e saidil *[http://amsterdamiseerunud.blogspot.com Kairi Looki blogi] {{JÄRJESTA:Look, Kairi}} [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Amsterdami Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] 4ijawhs72tadc7nbta3hun8rey0ro91 7232141 7232140 2026-09-11T10:56:05Z ~2026-47688-10 237346 /* Proosa */ toimetatud 7232141 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kairi Look in 2024. Photo by Diana Tamane.jpg|pisi|Kairi Look 2024. aastal. Foto: Diana Tamane]] '''Kairi Look''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1983]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjanik. Ta lõpetas 2005. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppe füsioteraapia erialal<ref>http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LA05KKLR.HTM{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja 2008. aastal [[Amsterdami Ülikool]]i magistriõppe taastusravi alal. Ta on täiendanud end samas valdkonnas Soomes Saimaa Rakenduskõrgkoolis ja Belgias [[Genti Ülikool]]is. Aastatel 2008–2022 töötas ta [[Amsterdam]]is teaduskirjastuses IOS Press (SAGE) biomeditsiiniliste ajakirjade ja raamatute kirjastajana, sh 2016–2018 Pariisis.<ref name="ReferenceA">https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/kairi-look/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> Ta on kirjutanud lastekirjandust<ref name="ReferenceA" /> ja proosat<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Eesti kirjanike e-leksikon</ref>, novell "Relaps" on pälvinud [[Looming (ajakiri)|Looming]]u aastapreemia.<ref>https://www.looming.ee/arhiiv/kroonikat-65/. Looming, juuni 2018</ref> Tema raamatuid on tõlgitud saksa, prantsuse, poola, soome, läti, leedu ja vene keelde.<ref name="ReferenceA" /> Ta on tõlkinud eesti keelde hollandi laste- ja noortekirjandust.<ref>https://www.flandersliterature.be/translators/kairi-look. Flanders Literature</ref> Ta on 2024. aastal ilmunud [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] kirjastuse [[Aabits|aabitsa]]<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/aabits-sonasoobiku-jalgedel/9287. Koolibri koduleht</ref> autor.<ref>https://vikerraadio.err.ee/1609447042/loetud-ja-kirjutatud. Vikerraadio kirjandussaade "Loetud ja kirjutatud", 21. september 2024</ref> 2025. aastal ilmus [[Loomingu Raamatukogu]]s romaan "Tantsi tolm põrandast", mille eest pälvis autor [[Aasta kirjanik|aasta kirjaniku]] tiitli.<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120396168/aasta-kirjanik-on-kairi-look-romaaniga-tantsi-tolm-porandast</ref> Alates 2015. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.<ref>https://www.looming.ee/artiklid/kirjanike-liidu-uusi-liikmeid-5/. Looming, märts 2016</ref> == Looming == === Lasteraamatud === * "Leemuripoeg Ville teeb sääred", [[Tänapäev]] 2012 (illustreerinud [[Elina Sildre]]) * "Lennujaama lutikad ei anna alla", Tänapäev 2014 (illustreerinud [[Kaspar Jancis]]) * "Peeter, sõpradele Peetrike", Tänapäev 2014 (illustreerinud Elina Sildre) * "Piia Präänik kolib sisse", Tänapäev 2015 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Sasipäiste printsesside saar", [[Päike ja Pilv]] 2016 (illustreerinud [[Kirke Kangro]]) * "Härra Klaasi pöörane muuseum", [[Tallinna Keskraamatukogu]] 2016 (illustreerinud [[Marge Nelk]]) * "Piia Präänik ja bandiidid", Tänapäev 2019 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Piia Präänik ja sõnasööbik", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2021 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Kiludisko", Puänt 2023 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Natuke suur", Koolibri 2024 (illustreerinud [[Anne Pikkov]]) === Proosa === * "Tantsi tolm põrandast", [[Loomingu Raamatukogu]] 2025 (romaan)<ref>https://www.loominguraamatukogu.ee/1-3-kairi-look-tantsi-tolm-porandast/. Loomingu Raamatukogu</ref>, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2025 === Õpikud === * "Aabits. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2024 (kaasautor Katri Sild, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]]) * "Eesti keele 1. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja [[Jaanika Palm]], illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-1-klassi-eesti-keele-opik/9289. Kirjastus Koolibri koduleht</ref> * "Eesti keele 2. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-2-klassi-eesti-keele-opik-1/9948</ref> * "Eesti keele 3. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2026 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-3-klassi-eesti-keele-opik-1/10178</ref> === Näidendid === * "Peeter, sõpradele Peetrike", etendunud [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] 2015. aastal<ref>https://eestinoorsooteater.ee/et/peeter-sõpradele-peetrike. Eesti Noorsooteater</ref> === Tõlketööd hollandi keelest === * Annet Schaap "Milla ja mere lapsed", Eesti Raamat 2022 * Annie M. G. Schmidt "Kriimik", Eesti Raamat 2022 * Stefan Boonen "Mis juhtus Leoga?", [[Draakon & Kuu|Draakon & Kuu]] 2024 * Manon Uphoff "Sitt" (novell), Maailma Novell, Eesti Jutt MTÜ 2024 === Tema teoste tõlked === * "Ville macht sich auf die Socken", saksa keelde tlk [[Irja Grönholm]]<ref>[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/d5e7062f-9ba3-442d-b506-2f9f041babf4 "Kairi Loogi lasteraamat ilmus saksa keeles"]. Kultuur.err.ee, 24. jaanuar 2014</ref>, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2013 * "Lemūriukas Vilius iškeliauja", leedu keelde tlk Reda Šmitaitė, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2019 * "Les punaises de l’aéroport font de la résistance", prantsuse keelde tlk Vincent Dautancourt, Le Verger des Hespérides 2018 * "Lentokentän lutikat", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2018 * "Lidostas blaktis nepadodas", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2019 * "Клопиная книга. Обитатели аэропорта не сдаются", vene keelde tlk [[Vera Prohhorova]], [https://et.wikipedia.org/wiki/KPD КПД] 2019 * "Piia Pikkuleipä muuttaa", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2019 * "Пийа Пряник переезжает", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Piia Pierniczek się wprowadza", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2023 * "Pija Prjaņika un bandīti", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2020 * "Pija Prjaņika un Vārdēdis", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2022 * "Пеэтер, для друзей Пеэтрике", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Truputį didelis", leedu keelde tlk Viltarė Urbaitė, Misteris Pinkmanas 2024 * "Mazlietiņ liels", läti keelde tlk [[Maima Grīnberga]], Liels un mazs 2025 * "Pia Pfefferminz zieht ein", saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision 2026 * "Tigrotto grande, ma solo un po", itaalia keelde tlk [[Daniele Monticelli]], Bohem Press Italia 2026 * "Piia Pierniczek i bandyci", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2026 * Ein kleines bisschen Groß, saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision, 2026 * ريد أن أكبر قليلد, araabia keelde tlk Isis Ashour, Logha دار لغة للنشر والتوزيع,2026 * Dans het stof uit de vloer, hollandi keelde tlk Frans van Nes, Prometheus 2026 === Antoloogiad === * 12 Estonian Novels. Selected Excerpts. Estonian Literature Centre, 2025 * Neue Nordische Novellen VII, Heiner Labonde Verlag 2021 * Eesti Novell 2020, Eesti Jutt MTÜ 2020 == Tunnustus == * 2012 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" III koht ("Leemuripoeg Ville teeb sääred") * 2014 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" I koht ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2014 Hea Lasteraamat ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Peeter, sõpradele Peetrike")<ref>[http://www.sirp.ee/online-uudised/tartu-lastekirjanduse-auhinna-esimene-laureaat-on-kairi-look "Tartu lastekirjanduse auhinna esimene laureaat on Kairi Look"]. Sirp, 23. aprill 2015</ref> * 2016 Hea Lasteraamat ("Piia Präänik kolib sisse") * 2018 [[Loomingu_aastapreemia|Loomingu aastapreemia]] (novell "Relaps", Looming nr 12/2017)<ref>[https://kultuur.postimees.ee/4477122/selgusid-loomingu-aastapreemia-laureaadid "Selgusid Loomingu aastapreemiate laureaadid"]. Postimees, 23. aprill 2018</ref> * 2022 Riiklik [[kirjanikupalk]] 2023–2025<ref>https://www.ekl.ee/kirjanikupalga-saajad-2023-2025/. Eesti Kirjanike Liit</ref> * 2024 "5 kauneimat Eesti lasteraamatut" preemia ("Kiludisko")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/kauneimad-raamatud-2023/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2024 Hea Lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://elk.ee/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> * 2025 "[[25 kauneimat Eesti raamatut]]" preemia ("Natuke suur")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2025 Hea Lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8203569/head-lugemist-selgusid-moodunud-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud</ref> * 2025 Bologna BRAW „Amazing Bookshelf” ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/03/14/eesti-autorite-raamatud-valiti-bologna-braw-amazing-bookshelf-valikusse</ref> * 2025 Baltimaade kauneim Eesti raamat (Haapsalu Graafilise Disaini festival) ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/06/04/natuke-suur-valiti-uheks-balti-riikide-kauneimaks-raamatuks</ref> * 2025 [[Eesti Kirjanik]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8302814/aasta-kirjanik-on-kairi-look</ref> * 2025 [[Aasta raamat|Rahva Raamatu Aasta Raamat]], parim eesti autori ilukirjanduslik raamat ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120418655/fotod-selgusid-2025-aasta-parimad-raamatud</ref> * 2026 Apollo lemmik ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.postimees.ee/8421469/apollo-raamatukaupluse-korraldatud-rahvahaaletusel-selgusid-moodunud-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> === Nomineeritud auhinnale === * 2014 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik kolib sisse") * 2017 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Härra Klaasi pöörane muuseum") * 2020 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2020 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Piia Präänik ja sõnasööbik") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim tõlgitud lasteraamat ("Milla ja mere lapsed") * 2022 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Milla ja mere lapsed") * 2023 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Kiludisko") * 2024 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://raamatud.postimees.ee/7927312/anna-oma-haal-aita-valida-2023-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> * 2024 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Mis juhtus Leoga?")<ref>https://kultuur.err.ee/1609511482/selgusid-lastekirjanduse-tolkeauhinna-paabeli-torn-nominendid. ERR, 4.11.2024</ref> * 2025 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://www.apollo.ee/parimadraamatud</ref> * 2025 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Natuke suur") * 2026 [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A.H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.sirp.ee/riiklike-kultuuripreemiate-ja-spordipreemiate-kandidaadid/</ref> * 2026 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastaauhind ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-nominendid-4</ref> * 2026 [[Eesti naiskirjanduse auhind|Eesti Naiskirjanduse auhind]] ("Tantsi tolm põrandast)<ref>https://www.sirp.ee/eesti-naiskirjanduse-auhinna-kandidaadid-2025/</ref> === Välisstipendiumid === 2015. aastal viibis Look [[Prantsuse Instituut|Prantsuse Instituudi]] stipendiaadina kirjandusresidentuuris Cité Internationale des Arts Pariisis<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Estonian Writers Online Dictionary</ref>, 2017. aastal KulturKontakt Austria<ref>https://www.culturepartnership.eu/en/article/kulturkontakt-austria. KulturKontakt Austria</ref> spipendiumiprogrammi raames Viinis<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/c12-uudised/eesti-kultuurkapitali-2018-aasta-ii-jaotuse-eraldused/. Sirp</ref> ja 2024. aastal Art Omi kunstiresidentuuris USA-s<ref>https://artomi.org/art-omi-writers-fall-2024/. Art Omi Writers 2024</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://elm.estinst.ee/featured-writers/kairi-look-an-author-who-treads-boundaries/ Kairi Look: An Author Who Treads Boundaries], Estonian Literary Magazine, 2/2023 *[https://opleht.ee/2023/06/korvalpilk-kairi-look-on-vabade-ja-julgete-laste-usku/ Intervjuu: Kairi Look on vabade ja julgete laste usku], Õpetajate Leht, 16. juuni 2023 *[https://kultuur.err.ee/1608672640/kirjanik-kairi-look-lapsed-oskavad-kohe-ei-oelda/ Kirjanik Kairi Look: lapsed oskavad kohe "ei" öelda], Vikerraadio 1. august 2022 *[https://jupiter.err.ee/1608463733/kairi-look-ja-piia-praanik/ OP: Kairi Look ja Piia Präänikud], ERR 17. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1608418292/loetud-ja-kirjutatud-kulas-kairi-look?/ Loetud ja kirjutatud. Külas Kairi Look], Vikerraadio, 11. detsember 2021 *[https://kultuur.postimees.ee/7404388/intervjuu-lastekirjandus-ei-pea-olema-taiesti-porutuskindel/ Intervjuu: «Lastekirjandus ei pea olema täiesti põrutuskindel!»], Postimees, 8. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1028275/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-ja-bandiidid/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik ja bandiidid"]. Vikerraadio, 8. veebruar 2020 *[http://vikerraadio.err.ee/v/loetud_kirjutatud/saated/2cf5cb64-ee71-40b4-8a78-08fa97ced3ed/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-kolib-sisse/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik kolib sisse"]. Vikerraadio, 7. veebruar 2016 *[http://www.kuulutaja.ee/eesti-lastekirjanik-kes-kirjutab-prantsusmaal-loomadest/ Eesti lastekirjanik, kes kirjutab Prantsusmaal loomadest]. Kuulutaja, 27. veebruar 2015 *[https://jupiter.err.ee/1080020/kirjandusministeerium-hooaeg-3-osa-4/ Kairi Look: mulle meeldib kirjutada tegelastest, keda ei hinnata]. [[ETV]] Kirjandusministeerium, 23. detsember 2014 *[http://www.elk.ee/?profile=13264 Kairi Look] [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e saidil *[http://amsterdamiseerunud.blogspot.com Kairi Looki blogi] {{JÄRJESTA:Look, Kairi}} [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Amsterdami Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] efzd2e7v8453ycgn9mi9k8ljeehkxo2 7232142 7232141 2026-09-11T10:57:02Z ~2026-47688-10 237346 /* Looming */ toimetatud 7232142 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kairi Look in 2024. Photo by Diana Tamane.jpg|pisi|Kairi Look 2024. aastal. Foto: Diana Tamane]] '''Kairi Look''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1983]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjanik. Ta lõpetas 2005. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppe füsioteraapia erialal<ref>http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LA05KKLR.HTM{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja 2008. aastal [[Amsterdami Ülikool]]i magistriõppe taastusravi alal. Ta on täiendanud end samas valdkonnas Soomes Saimaa Rakenduskõrgkoolis ja Belgias [[Genti Ülikool]]is. Aastatel 2008–2022 töötas ta [[Amsterdam]]is teaduskirjastuses IOS Press (SAGE) biomeditsiiniliste ajakirjade ja raamatute kirjastajana, sh 2016–2018 Pariisis.<ref name="ReferenceA">https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/kairi-look/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> Ta on kirjutanud lastekirjandust<ref name="ReferenceA" /> ja proosat<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Eesti kirjanike e-leksikon</ref>, novell "Relaps" on pälvinud [[Looming (ajakiri)|Looming]]u aastapreemia.<ref>https://www.looming.ee/arhiiv/kroonikat-65/. Looming, juuni 2018</ref> Tema raamatuid on tõlgitud saksa, prantsuse, poola, soome, läti, leedu ja vene keelde.<ref name="ReferenceA" /> Ta on tõlkinud eesti keelde hollandi laste- ja noortekirjandust.<ref>https://www.flandersliterature.be/translators/kairi-look. Flanders Literature</ref> Ta on 2024. aastal ilmunud [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] kirjastuse [[Aabits|aabitsa]]<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/aabits-sonasoobiku-jalgedel/9287. Koolibri koduleht</ref> autor.<ref>https://vikerraadio.err.ee/1609447042/loetud-ja-kirjutatud. Vikerraadio kirjandussaade "Loetud ja kirjutatud", 21. september 2024</ref> 2025. aastal ilmus [[Loomingu Raamatukogu]]s romaan "Tantsi tolm põrandast", mille eest pälvis autor [[Aasta kirjanik|aasta kirjaniku]] tiitli.<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120396168/aasta-kirjanik-on-kairi-look-romaaniga-tantsi-tolm-porandast</ref> Alates 2015. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.<ref>https://www.looming.ee/artiklid/kirjanike-liidu-uusi-liikmeid-5/. Looming, märts 2016</ref> == Looming == === Proosa === * "Tantsi tolm põrandast", [[Loomingu Raamatukogu]] 2025 (romaan)<ref>https://www.loominguraamatukogu.ee/1-3-kairi-look-tantsi-tolm-porandast/. Loomingu Raamatukogu</ref>, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2025 === Lasteraamatud === * "Leemuripoeg Ville teeb sääred", [[Tänapäev]] 2012 (illustreerinud [[Elina Sildre]]) * "Lennujaama lutikad ei anna alla", Tänapäev 2014 (illustreerinud [[Kaspar Jancis]]) * "Peeter, sõpradele Peetrike", Tänapäev 2014 (illustreerinud Elina Sildre) * "Piia Präänik kolib sisse", Tänapäev 2015 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Sasipäiste printsesside saar", [[Päike ja Pilv]] 2016 (illustreerinud [[Kirke Kangro]]) * "Härra Klaasi pöörane muuseum", [[Tallinna Keskraamatukogu]] 2016 (illustreerinud [[Marge Nelk]]) * "Piia Präänik ja bandiidid", Tänapäev 2019 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Piia Präänik ja sõnasööbik", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2021 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Kiludisko", Puänt 2023 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Natuke suur", Koolibri 2024 (illustreerinud [[Anne Pikkov]]) === Õpikud === * "Aabits. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2024 (kaasautor Katri Sild, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]]) * "Eesti keele 1. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja [[Jaanika Palm]], illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-1-klassi-eesti-keele-opik/9289. Kirjastus Koolibri koduleht</ref> * "Eesti keele 2. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-2-klassi-eesti-keele-opik-1/9948</ref> * "Eesti keele 3. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2026 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-3-klassi-eesti-keele-opik-1/10178</ref> === Näidendid === * "Peeter, sõpradele Peetrike", etendunud [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] 2015. aastal<ref>https://eestinoorsooteater.ee/et/peeter-sõpradele-peetrike. Eesti Noorsooteater</ref> === Tõlketööd hollandi keelest === * Annet Schaap "Milla ja mere lapsed", Eesti Raamat 2022 * Annie M. G. Schmidt "Kriimik", Eesti Raamat 2022 * Stefan Boonen "Mis juhtus Leoga?", [[Draakon & Kuu|Draakon & Kuu]] 2024 * Manon Uphoff "Sitt" (novell), Maailma Novell, Eesti Jutt MTÜ 2024 === Tema teoste tõlked === * "Ville macht sich auf die Socken", saksa keelde tlk [[Irja Grönholm]]<ref>[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/d5e7062f-9ba3-442d-b506-2f9f041babf4 "Kairi Loogi lasteraamat ilmus saksa keeles"]. Kultuur.err.ee, 24. jaanuar 2014</ref>, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2013 * "Lemūriukas Vilius iškeliauja", leedu keelde tlk Reda Šmitaitė, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2019 * "Les punaises de l’aéroport font de la résistance", prantsuse keelde tlk Vincent Dautancourt, Le Verger des Hespérides 2018 * "Lentokentän lutikat", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2018 * "Lidostas blaktis nepadodas", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2019 * "Клопиная книга. Обитатели аэропорта не сдаются", vene keelde tlk [[Vera Prohhorova]], [https://et.wikipedia.org/wiki/KPD КПД] 2019 * "Piia Pikkuleipä muuttaa", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2019 * "Пийа Пряник переезжает", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Piia Pierniczek się wprowadza", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2023 * "Pija Prjaņika un bandīti", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2020 * "Pija Prjaņika un Vārdēdis", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2022 * "Пеэтер, для друзей Пеэтрике", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Truputį didelis", leedu keelde tlk Viltarė Urbaitė, Misteris Pinkmanas 2024 * "Mazlietiņ liels", läti keelde tlk [[Maima Grīnberga]], Liels un mazs 2025 * "Pia Pfefferminz zieht ein", saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision 2026 * "Tigrotto grande, ma solo un po", itaalia keelde tlk [[Daniele Monticelli]], Bohem Press Italia 2026 * "Piia Pierniczek i bandyci", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2026 * Ein kleines bisschen Groß, saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision, 2026 * ريد أن أكبر قليلد, araabia keelde tlk Isis Ashour, Logha دار لغة للنشر والتوزيع,2026 * Dans het stof uit de vloer, hollandi keelde tlk Frans van Nes, Prometheus 2026 === Antoloogiad === * 12 Estonian Novels. Selected Excerpts. Estonian Literature Centre, 2025 * Neue Nordische Novellen VII, Heiner Labonde Verlag 2021 * Eesti Novell 2020, Eesti Jutt MTÜ 2020 == Tunnustus == * 2012 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" III koht ("Leemuripoeg Ville teeb sääred") * 2014 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" I koht ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2014 Hea Lasteraamat ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Peeter, sõpradele Peetrike")<ref>[http://www.sirp.ee/online-uudised/tartu-lastekirjanduse-auhinna-esimene-laureaat-on-kairi-look "Tartu lastekirjanduse auhinna esimene laureaat on Kairi Look"]. Sirp, 23. aprill 2015</ref> * 2016 Hea Lasteraamat ("Piia Präänik kolib sisse") * 2018 [[Loomingu_aastapreemia|Loomingu aastapreemia]] (novell "Relaps", Looming nr 12/2017)<ref>[https://kultuur.postimees.ee/4477122/selgusid-loomingu-aastapreemia-laureaadid "Selgusid Loomingu aastapreemiate laureaadid"]. Postimees, 23. aprill 2018</ref> * 2022 Riiklik [[kirjanikupalk]] 2023–2025<ref>https://www.ekl.ee/kirjanikupalga-saajad-2023-2025/. Eesti Kirjanike Liit</ref> * 2024 "5 kauneimat Eesti lasteraamatut" preemia ("Kiludisko")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/kauneimad-raamatud-2023/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2024 Hea Lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://elk.ee/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> * 2025 "[[25 kauneimat Eesti raamatut]]" preemia ("Natuke suur")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2025 Hea Lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8203569/head-lugemist-selgusid-moodunud-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud</ref> * 2025 Bologna BRAW „Amazing Bookshelf” ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/03/14/eesti-autorite-raamatud-valiti-bologna-braw-amazing-bookshelf-valikusse</ref> * 2025 Baltimaade kauneim Eesti raamat (Haapsalu Graafilise Disaini festival) ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/06/04/natuke-suur-valiti-uheks-balti-riikide-kauneimaks-raamatuks</ref> * 2025 [[Eesti Kirjanik]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8302814/aasta-kirjanik-on-kairi-look</ref> * 2025 [[Aasta raamat|Rahva Raamatu Aasta Raamat]], parim eesti autori ilukirjanduslik raamat ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120418655/fotod-selgusid-2025-aasta-parimad-raamatud</ref> * 2026 Apollo lemmik ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.postimees.ee/8421469/apollo-raamatukaupluse-korraldatud-rahvahaaletusel-selgusid-moodunud-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> === Nomineeritud auhinnale === * 2014 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik kolib sisse") * 2017 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Härra Klaasi pöörane muuseum") * 2020 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2020 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Piia Präänik ja sõnasööbik") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim tõlgitud lasteraamat ("Milla ja mere lapsed") * 2022 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Milla ja mere lapsed") * 2023 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Kiludisko") * 2024 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://raamatud.postimees.ee/7927312/anna-oma-haal-aita-valida-2023-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> * 2024 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Mis juhtus Leoga?")<ref>https://kultuur.err.ee/1609511482/selgusid-lastekirjanduse-tolkeauhinna-paabeli-torn-nominendid. ERR, 4.11.2024</ref> * 2025 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://www.apollo.ee/parimadraamatud</ref> * 2025 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Natuke suur") * 2026 [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A.H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.sirp.ee/riiklike-kultuuripreemiate-ja-spordipreemiate-kandidaadid/</ref> * 2026 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastaauhind ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-nominendid-4</ref> * 2026 [[Eesti naiskirjanduse auhind|Eesti Naiskirjanduse auhind]] ("Tantsi tolm põrandast)<ref>https://www.sirp.ee/eesti-naiskirjanduse-auhinna-kandidaadid-2025/</ref> === Välisstipendiumid === 2015. aastal viibis Look [[Prantsuse Instituut|Prantsuse Instituudi]] stipendiaadina kirjandusresidentuuris Cité Internationale des Arts Pariisis<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Estonian Writers Online Dictionary</ref>, 2017. aastal KulturKontakt Austria<ref>https://www.culturepartnership.eu/en/article/kulturkontakt-austria. KulturKontakt Austria</ref> spipendiumiprogrammi raames Viinis<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/c12-uudised/eesti-kultuurkapitali-2018-aasta-ii-jaotuse-eraldused/. Sirp</ref> ja 2024. aastal Art Omi kunstiresidentuuris USA-s<ref>https://artomi.org/art-omi-writers-fall-2024/. Art Omi Writers 2024</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://elm.estinst.ee/featured-writers/kairi-look-an-author-who-treads-boundaries/ Kairi Look: An Author Who Treads Boundaries], Estonian Literary Magazine, 2/2023 *[https://opleht.ee/2023/06/korvalpilk-kairi-look-on-vabade-ja-julgete-laste-usku/ Intervjuu: Kairi Look on vabade ja julgete laste usku], Õpetajate Leht, 16. juuni 2023 *[https://kultuur.err.ee/1608672640/kirjanik-kairi-look-lapsed-oskavad-kohe-ei-oelda/ Kirjanik Kairi Look: lapsed oskavad kohe "ei" öelda], Vikerraadio 1. august 2022 *[https://jupiter.err.ee/1608463733/kairi-look-ja-piia-praanik/ OP: Kairi Look ja Piia Präänikud], ERR 17. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1608418292/loetud-ja-kirjutatud-kulas-kairi-look?/ Loetud ja kirjutatud. Külas Kairi Look], Vikerraadio, 11. detsember 2021 *[https://kultuur.postimees.ee/7404388/intervjuu-lastekirjandus-ei-pea-olema-taiesti-porutuskindel/ Intervjuu: «Lastekirjandus ei pea olema täiesti põrutuskindel!»], Postimees, 8. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1028275/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-ja-bandiidid/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik ja bandiidid"]. Vikerraadio, 8. veebruar 2020 *[http://vikerraadio.err.ee/v/loetud_kirjutatud/saated/2cf5cb64-ee71-40b4-8a78-08fa97ced3ed/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-kolib-sisse/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik kolib sisse"]. Vikerraadio, 7. veebruar 2016 *[http://www.kuulutaja.ee/eesti-lastekirjanik-kes-kirjutab-prantsusmaal-loomadest/ Eesti lastekirjanik, kes kirjutab Prantsusmaal loomadest]. Kuulutaja, 27. veebruar 2015 *[https://jupiter.err.ee/1080020/kirjandusministeerium-hooaeg-3-osa-4/ Kairi Look: mulle meeldib kirjutada tegelastest, keda ei hinnata]. [[ETV]] Kirjandusministeerium, 23. detsember 2014 *[http://www.elk.ee/?profile=13264 Kairi Look] [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e saidil *[http://amsterdamiseerunud.blogspot.com Kairi Looki blogi] {{JÄRJESTA:Look, Kairi}} [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Amsterdami Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] rqnzp5vxf78f8xb9rw5cfh89ucnigzm 7232143 7232142 2026-09-11T10:57:56Z ~2026-47688-10 237346 /* Tunnustus */ toimetatud 7232143 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kairi Look in 2024. Photo by Diana Tamane.jpg|pisi|Kairi Look 2024. aastal. Foto: Diana Tamane]] '''Kairi Look''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1983]] [[Tallinn]]as) on eesti kirjanik. Ta lõpetas 2005. aastal [[Tartu Ülikool]]i bakalaureuseõppe füsioteraapia erialal<ref>http://lepo.it.da.ut.ee/~elasn/LA05KKLR.HTM{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja 2008. aastal [[Amsterdami Ülikool]]i magistriõppe taastusravi alal. Ta on täiendanud end samas valdkonnas Soomes Saimaa Rakenduskõrgkoolis ja Belgias [[Genti Ülikool]]is. Aastatel 2008–2022 töötas ta [[Amsterdam]]is teaduskirjastuses IOS Press (SAGE) biomeditsiiniliste ajakirjade ja raamatute kirjastajana, sh 2016–2018 Pariisis.<ref name="ReferenceA">https://elk.ee/lastekirjandus/kirjanikud/kairi-look/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> Ta on kirjutanud lastekirjandust<ref name="ReferenceA" /> ja proosat<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Eesti kirjanike e-leksikon</ref>, novell "Relaps" on pälvinud [[Looming (ajakiri)|Looming]]u aastapreemia.<ref>https://www.looming.ee/arhiiv/kroonikat-65/. Looming, juuni 2018</ref> Tema raamatuid on tõlgitud saksa, prantsuse, poola, soome, läti, leedu ja vene keelde.<ref name="ReferenceA" /> Ta on tõlkinud eesti keelde hollandi laste- ja noortekirjandust.<ref>https://www.flandersliterature.be/translators/kairi-look. Flanders Literature</ref> Ta on 2024. aastal ilmunud [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] kirjastuse [[Aabits|aabitsa]]<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/aabits-sonasoobiku-jalgedel/9287. Koolibri koduleht</ref> autor.<ref>https://vikerraadio.err.ee/1609447042/loetud-ja-kirjutatud. Vikerraadio kirjandussaade "Loetud ja kirjutatud", 21. september 2024</ref> 2025. aastal ilmus [[Loomingu Raamatukogu]]s romaan "Tantsi tolm põrandast", mille eest pälvis autor [[Aasta kirjanik|aasta kirjaniku]] tiitli.<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120396168/aasta-kirjanik-on-kairi-look-romaaniga-tantsi-tolm-porandast</ref> Alates 2015. aastast on ta [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige.<ref>https://www.looming.ee/artiklid/kirjanike-liidu-uusi-liikmeid-5/. Looming, märts 2016</ref> == Looming == === Proosa === * "Tantsi tolm põrandast", [[Loomingu Raamatukogu]] 2025 (romaan)<ref>https://www.loominguraamatukogu.ee/1-3-kairi-look-tantsi-tolm-porandast/. Loomingu Raamatukogu</ref>, [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] 2025 === Lasteraamatud === * "Leemuripoeg Ville teeb sääred", [[Tänapäev]] 2012 (illustreerinud [[Elina Sildre]]) * "Lennujaama lutikad ei anna alla", Tänapäev 2014 (illustreerinud [[Kaspar Jancis]]) * "Peeter, sõpradele Peetrike", Tänapäev 2014 (illustreerinud Elina Sildre) * "Piia Präänik kolib sisse", Tänapäev 2015 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Sasipäiste printsesside saar", [[Päike ja Pilv]] 2016 (illustreerinud [[Kirke Kangro]]) * "Härra Klaasi pöörane muuseum", [[Tallinna Keskraamatukogu]] 2016 (illustreerinud [[Marge Nelk]]) * "Piia Präänik ja bandiidid", Tänapäev 2019 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Piia Präänik ja sõnasööbik", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2021 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Kiludisko", Puänt 2023 (illustreerinud [[Ulla Saar]]) * "Natuke suur", Koolibri 2024 (illustreerinud [[Anne Pikkov]]) === Õpikud === * "Aabits. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2024 (kaasautor Katri Sild, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]]) * "Eesti keele 1. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja [[Jaanika Palm]], illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-1-klassi-eesti-keele-opik/9289. Kirjastus Koolibri koduleht</ref> * "Eesti keele 2. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2025 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-2-klassi-eesti-keele-opik-1/9948</ref> * "Eesti keele 3. klassi õpik. Sõnasööbiku jälgedel", [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]] 2026 (kaasautorid Katri Sild ja Jaanika Palm, illustreerinud [[Liisa Kruusmägi]])<ref>https://www.koolibri.ee/et/raamatud/sonasoobiku-jalgedel-3-klassi-eesti-keele-opik-1/10178</ref> === Näidendid === * "Peeter, sõpradele Peetrike", etendunud [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatris]] 2015. aastal<ref>https://eestinoorsooteater.ee/et/peeter-sõpradele-peetrike. Eesti Noorsooteater</ref> === Tõlketööd hollandi keelest === * Annet Schaap "Milla ja mere lapsed", Eesti Raamat 2022 * Annie M. G. Schmidt "Kriimik", Eesti Raamat 2022 * Stefan Boonen "Mis juhtus Leoga?", [[Draakon & Kuu|Draakon & Kuu]] 2024 * Manon Uphoff "Sitt" (novell), Maailma Novell, Eesti Jutt MTÜ 2024 === Tema teoste tõlked === * "Ville macht sich auf die Socken", saksa keelde tlk [[Irja Grönholm]]<ref>[http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/d5e7062f-9ba3-442d-b506-2f9f041babf4 "Kairi Loogi lasteraamat ilmus saksa keeles"]. Kultuur.err.ee, 24. jaanuar 2014</ref>, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2013 * "Lemūriukas Vilius iškeliauja", leedu keelde tlk Reda Šmitaitė, [https://de.wikipedia.org/wiki/BaltArt-Verlag BaltArt GmbH Switzerland] 2019 * "Les punaises de l’aéroport font de la résistance", prantsuse keelde tlk Vincent Dautancourt, Le Verger des Hespérides 2018 * "Lentokentän lutikat", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2018 * "Lidostas blaktis nepadodas", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2019 * "Клопиная книга. Обитатели аэропорта не сдаются", vene keelde tlk [[Vera Prohhorova]], [https://et.wikipedia.org/wiki/KPD КПД] 2019 * "Piia Pikkuleipä muuttaa", soome keelde tlk Katariina Suurpalo, [https://fi.wikipedia.org/wiki/Aviador Aviador] 2019 * "Пийа Пряник переезжает", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Piia Pierniczek się wprowadza", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2023 * "Pija Prjaņika un bandīti", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2020 * "Pija Prjaņika un Vārdēdis", läti keelde tlk [[Guntars Godiņš]], Pētergailis 2022 * "Пеэтер, для друзей Пеэтрике", vene keelde tlk Jelena Baljasnaja, Koolibri 2023 * "Truputį didelis", leedu keelde tlk Viltarė Urbaitė, Misteris Pinkmanas 2024 * "Mazlietiņ liels", läti keelde tlk [[Maima Grīnberga]], Liels un mazs 2025 * "Pia Pfefferminz zieht ein", saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision 2026 * "Tigrotto grande, ma solo un po", itaalia keelde tlk [[Daniele Monticelli]], Bohem Press Italia 2026 * "Piia Pierniczek i bandyci", poola keelde tlk [[Marta Perlikiewicz]], Widnokrąg 2026 * Ein kleines bisschen Groß, saksa keelde tlk Maximilian Murmann, Mixtvision, 2026 * ريد أن أكبر قليلد, araabia keelde tlk Isis Ashour, Logha دار لغة للنشر والتوزيع,2026 * Dans het stof uit de vloer, hollandi keelde tlk Frans van Nes, Prometheus 2026 === Antoloogiad === * 12 Estonian Novels. Selected Excerpts. Estonian Literature Centre, 2025 * Neue Nordische Novellen VII, Heiner Labonde Verlag 2021 * Eesti Novell 2020, Eesti Jutt MTÜ 2020 == Tunnustus == * 2012 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" III koht ("Leemuripoeg Ville teeb sääred") * 2014 [[Eesti Lastekirjanduse Keskus|Eesti Lastekirjanduse Keskuse]], ajakirja [[Täheke]] ja kirjastuse [[Tänapäev]] korraldatud lastejutuvõistluse "[[Minu esimene raamat]]" I koht ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2014 Hea Lasteraamat ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Peeter, sõpradele Peetrike")<ref>[http://www.sirp.ee/online-uudised/tartu-lastekirjanduse-auhinna-esimene-laureaat-on-kairi-look "Tartu lastekirjanduse auhinna esimene laureaat on Kairi Look"]. Sirp, 23. aprill 2015</ref> * 2016 Hea Lasteraamat ("Piia Präänik kolib sisse") * 2018 [[Loomingu_aastapreemia|Loomingu aastapreemia]] (novell "Relaps", Looming nr 12/2017)<ref>[https://kultuur.postimees.ee/4477122/selgusid-loomingu-aastapreemia-laureaadid "Selgusid Loomingu aastapreemiate laureaadid"]. Postimees, 23. aprill 2018</ref> * 2022 Riiklik [[kirjanikupalk]] 2023–2025<ref>https://www.ekl.ee/kirjanikupalga-saajad-2023-2025/. Eesti Kirjanike Liit</ref> * 2024 "5 kauneimat Eesti lasteraamatut" preemia ("Kiludisko")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/kauneimad-raamatud-2023/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2024 Hea Lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://elk.ee/selgusid-2023-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud/. Eesti Lastekirjanduse Keskus</ref> * 2025 "[[25 kauneimat Eesti raamatut]]" preemia ("Natuke suur")<ref>https://www.rara.ee/osale/naitused/25-kauneimat-eesti-raamatut/. Eesti Rahvusraamatukogu</ref> * 2025 Hea Lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8203569/head-lugemist-selgusid-moodunud-aasta-head-laste-ja-noorteraamatud</ref> * 2025 Bologna BRAW „Amazing Bookshelf” ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/03/14/eesti-autorite-raamatud-valiti-bologna-braw-amazing-bookshelf-valikusse</ref> * 2025 Baltimaade kauneim Eesti raamat (Haapsalu Graafilise Disaini festival) ("Natuke suur")<ref>https://elk.ee/blog/2025/06/04/natuke-suur-valiti-uheks-balti-riikide-kauneimaks-raamatuks</ref> * 2025 [[Eesti Kirjanik]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://raamatud.postimees.ee/8302814/aasta-kirjanik-on-kairi-look</ref> * 2025 [[Aasta raamat|Rahva Raamatu Aasta Raamat]], parim eesti autori ilukirjanduslik raamat ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/120418655/fotod-selgusid-2025-aasta-parimad-raamatud</ref> * 2026 Apollo lemmik ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.postimees.ee/8421469/apollo-raamatukaupluse-korraldatud-rahvahaaletusel-selgusid-moodunud-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> === Nomineeritud auhinnale === * 2014 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Lennujaama lutikad ei anna alla") * 2015 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik kolib sisse") * 2017 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Härra Klaasi pöörane muuseum") * 2020 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2020 [[Tartu lastekirjanduse auhind]] ("Piia Präänik ja bandiidid") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Piia Präänik ja sõnasööbik") * 2022 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim tõlgitud lasteraamat ("Milla ja mere lapsed") * 2022 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Milla ja mere lapsed") * 2023 Rahva Raamatu Aasta Raamat, parim eesti autori lasteraamat ("Kiludisko") * 2024 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Kiludisko")<ref>https://raamatud.postimees.ee/7927312/anna-oma-haal-aita-valida-2023-aasta-parimad-eesti-autorite-raamatud</ref> * 2024 [[Paabeli Torni auhind|Paabeli torni auhind]] ("Mis juhtus Leoga?")<ref>https://kultuur.err.ee/1609511482/selgusid-lastekirjanduse-tolkeauhinna-paabeli-torn-nominendid. ERR, 4.11.2024</ref> * 2025 Apollo parimad raamatud, eesti autori lasteraamat ("Natuke suur")<ref>https://www.apollo.ee/parimadraamatud</ref> * 2025 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhind ("Natuke suur") * 2026 [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia|A.H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind]] ("Tantsi tolm põrandast") * 2026 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.sirp.ee/riiklike-kultuuripreemiate-ja-spordipreemiate-kandidaadid/</ref> * 2026 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa aastaauhind ("Tantsi tolm põrandast")<ref>https://www.kulka.ee/uudised/selgusid-kultuurkapitali-kirjanduse-sihtkapitali-aastaauhindade-nominendid-4</ref> * 2026 [[Eesti naiskirjanduse auhind|Eesti Naiskirjanduse auhind]] ("Tantsi tolm põrandast)<ref>https://www.sirp.ee/eesti-naiskirjanduse-auhinna-kandidaadid-2025/</ref> === Välisstipendiumid === 2015. aastal viibis Look [[Prantsuse Instituut|Prantsuse Instituudi]] stipendiaadina kirjandusresidentuuris Cité Internationale des Arts Pariisis<ref>https://sisu.ut.ee/ewod/l/look/. Estonian Writers Online Dictionary</ref>, 2017. aastal KulturKontakt Austria<ref>https://www.culturepartnership.eu/en/article/kulturkontakt-austria. KulturKontakt Austria</ref> spipendiumiprogrammi raames Viinis<ref>https://sirp.ee/s1-artiklid/c12-uudised/eesti-kultuurkapitali-2018-aasta-ii-jaotuse-eraldused/. Sirp</ref> ja 2024. aastal Art Omi kunstiresidentuuris USA-s<ref>https://artomi.org/art-omi-writers-fall-2024/. Art Omi Writers 2024</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} *[http://elm.estinst.ee/featured-writers/kairi-look-an-author-who-treads-boundaries/ Kairi Look: An Author Who Treads Boundaries], Estonian Literary Magazine, 2/2023 *[https://opleht.ee/2023/06/korvalpilk-kairi-look-on-vabade-ja-julgete-laste-usku/ Intervjuu: Kairi Look on vabade ja julgete laste usku], Õpetajate Leht, 16. juuni 2023 *[https://kultuur.err.ee/1608672640/kirjanik-kairi-look-lapsed-oskavad-kohe-ei-oelda/ Kirjanik Kairi Look: lapsed oskavad kohe "ei" öelda], Vikerraadio 1. august 2022 *[https://jupiter.err.ee/1608463733/kairi-look-ja-piia-praanik/ OP: Kairi Look ja Piia Präänikud], ERR 17. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1608418292/loetud-ja-kirjutatud-kulas-kairi-look?/ Loetud ja kirjutatud. Külas Kairi Look], Vikerraadio, 11. detsember 2021 *[https://kultuur.postimees.ee/7404388/intervjuu-lastekirjandus-ei-pea-olema-taiesti-porutuskindel/ Intervjuu: «Lastekirjandus ei pea olema täiesti põrutuskindel!»], Postimees, 8. detsember 2021 *[https://vikerraadio.err.ee/1028275/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-ja-bandiidid/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik ja bandiidid"]. Vikerraadio, 8. veebruar 2020 *[http://vikerraadio.err.ee/v/loetud_kirjutatud/saated/2cf5cb64-ee71-40b4-8a78-08fa97ced3ed/loetud-ja-kirjutatud-kairi-look-piia-praanik-kolib-sisse/ Loetud ja kirjutatud. Kairi Look. "Piia Präänik kolib sisse"]. Vikerraadio, 7. veebruar 2016 *[http://www.kuulutaja.ee/eesti-lastekirjanik-kes-kirjutab-prantsusmaal-loomadest/ Eesti lastekirjanik, kes kirjutab Prantsusmaal loomadest]. Kuulutaja, 27. veebruar 2015 *[https://jupiter.err.ee/1080020/kirjandusministeerium-hooaeg-3-osa-4/ Kairi Look: mulle meeldib kirjutada tegelastest, keda ei hinnata]. [[ETV]] Kirjandusministeerium, 23. detsember 2014 *[http://www.elk.ee/?profile=13264 Kairi Look] [[Eesti Lastekirjanduse Keskus]]e saidil *[http://amsterdamiseerunud.blogspot.com Kairi Looki blogi] {{JÄRJESTA:Look, Kairi}} [[Kategooria:Eesti lastekirjanikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Amsterdami Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] ku9x7j74upgk651ge7sdspurj60q1mz 0 410886 7232051 7222982 2026-09-11T09:01:20Z Avjoska 1538 /* Koi */ 7232051 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ko)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ko". ==Kob== *[[Albert Koba]], eesti kinnisvaraärimees (1878–1945?) *[[Irakli Kobahhidze]], Gruusia jurist ja poliitik (1978–) *[[Minoru Kobata]], jaapani endine jalgpallur (1946–) *[[Daigo Kobayashi]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[George Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1947–) *[[Kobayashi Issa]], jaapani luuletaja (1763–1828) *[[Kamui Kobayashi]], jaapani vormelisõitja (1986–) *[[Makoto Kobayashi]], jaapani füüsik (1944–) *[[Ryōyū Kobayashi]], Jaapani suusahüppaja (1996–) *[[Tadao Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1930–) *[[Yayoi Kobayashi]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Yuki Kobayashi]], jaapani jalgpallur (1992–) *[[Halina Kobeckaitė]], Leedu diplomaat (1939–) *[[Gregor Kobel]], Šveitsi jalgpallur (1997–) *[[Eduard Rudolf Kobert]], saksa meditsiiniajaloolane ja farmakoloog (1854–1918) *[[Mihhail Kobetski]], vene revolutsionäär ja Kominterni tegelane (1881–1937) *[[Bogumił Kobiela]], poola näitleja (1931–1969) *[[Brian Kobilka]], USA biokeemik (1955–) *[[Anti Kobin]], eesti näitleja (1977–) *[[Christen Købke]], taani maalikunstnik (1810–1848) *[[August Kobla]], eesti vaimulik (1904–1988) *[[Selma Kobla]], eesti arst (1910–1990) *[[Vjatšeslav Kobrin]], Eesti kitarrist (1958–2016) *[[Jossif Kobzon]], juudi päritolu Venemaa estraadilaulja (1937–2018) *[[Jost Kobusch]], saksa alpinist (1992–) *[[Olha Kobõljanska]], ukraina kirjanik ja naisõiguslane (1863–1942) ==Koc== *[[Fahrettin Koca]], Türgi arst ja poliitik (1965–) *[[Carl Johann Koch]], Eesti vaimulik (1803–1864) *[[Christina Koch]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut (1979–) *[[Edgard Koch]], Eesti advokaat (1857–1941) *[[Eduard Koch]], Saaremaa vaimulik (1807–1838) *[[Ernő Koch]], ungari päritolu graafik (1898–1970) *[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]], Eesti poliitik (1880–1939) *[[Helena Koch]], eesti lastekirjanik ja kirjanduskriitik (1989–) *[[Hermann Koch]], Eesti poliitik, jurist ja tsemenditööstur (1882–1957) *[[Johann Koch]], Tartu rae liige (–1602) *[[Johann Heinrich Koch]], Eesti vaimulik (1760–1828) *[[Kalju Koch]], eesti jalgrattasportlane (1942–) *[[Marita Koch]], saksa kergejõustiklane (1957–) *[[Martin Koch]], Austria suusahüppaja (1982–) *[[Mirjam Koch]], eesti raadioajakirjanik ja tantsija (2001–) *[[Peter Koch]], Eesti vaimulik (1620–1669) *[[Peter Koch noorem]], Eesti vaimulik (1658–1710) *[[Robert Koch]], saksa arstiteadlane (1843–1910) *[[Triin Koch]], eesti koorijuht (1975–) *[[Tuuli Koch]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Emil Theodor Kocher]], Šveitsi arst ja arstiteadlane (1841–1917) *[[Momoko Kōchi]], jaapani näitleja (1932–1998) *[[Anete Kociņa]], läti odaviskaja (1996–) *[[Hülya Koçyiğit]], türgi filminäitlejatar (1947–) *[[Antal Kocsis]], Ungari poksija (1905–1994) *[[Ferenc Kocsis]], ungari maadleja (1953–) ==Kod== *[[Zoltán Kodály]], ungari helilooja, lingvist, filosoof (1882–1967) *[[Vilve Kodanik]], Eesti sõudja (1955–) *[[Meta Kodanipork]], eesti ooperilaulja (1904–1983) *[[Raido Kodanipork]], eesti jalgrattur (1969–) *[[Jinan Kodapully]], india mõtleja ja esteetik (1959–) *[[Mimi Kodheli]], Albaania poliitik (1964–) *[[Jüri Kodres]], Tallinna kaupmees (1896–1942) *[[Jüri Kodres (põllumees)|Jüri Kodres]], eesti põllumees (1867–?) *[[Krista Kodres]], eesti kunstiajaloolane (1957–) *[[Mari Kodres]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Oskar Kodres]], eesti vaimulik (1907–1978) *[[Arno Kodu]], eesti sõjaväelane ja poliitik (1956–) *[[Margus Kodu]], Eesti materjaliteadlane (1982–) ==Koe== *[[David Koechner]], USA näitleja (1962–) *[[Mihkel Koel]], eesti keemik (1949–) *[[Johann Koell]], eesti vaimulik *[[Karl Koemets]], Eesti maamõõtja ja poliitik (1878–1948) *[[Peeter Koemets]], põllumees ja poliitik (1868–1950) *[[Bert Koenders]], Hollandi poliitik (1958–) *[[Rudolph Koenig]], hollandi füüsik (1832–1901) *[[Andres Koern]], eesti ärijuht (1946–) *[[August Koern]], Välisminister eksiilis (1900–1989) *[[Arthur Koestler]], ungari-juudi päritolu inglise kirjanik (1905–1983) *[[Marie-Pierre Kœnig]], prantsuse sõjaväelane ja poliitik (1898–1970) ==Kof== *[[Simon Kofe]], Tuvalu poliitik (1983–) *[[Eva Koff]], eesti kirjanik ja õpetaja (1973–) *[[Indrek Koff]], eesti tõlkija ja kirjanik (1975–) *[[Tiiu Koff]], eesti ökoloog (1955–) *[[Hervé Koffi]], Burkina Faso jalgpallur (1996–) *[[Kurt Koffka]], Saksamaa psühholoog (1886–1941) *[[Aleksander Kofkin‎‎]], Eesti ettevõtja (1941–) *[[Andreas Kofler]], Austria suusahüppaja (1984–) *[[Lev Kofman]], Nõukogude Liidu ja Kanada kosmoloog (1957–2009) *[[Jeppe Kofod]], Taani poliitik (1974–) ==Kog== *[[Mihail Kogălniceanu]], Rumeenia poliitik (1817–1891) *[[Claude Kogan]], Prantsusmaa alpinist (1919–1959) *[[Dmitri Kogan]], Venemaa viiuldaja (1978–2017) *[[Jevgeni Kogan]], venekeelne Eesti ja Nõukogude Liidu ühiskonnategelane ja poliitik (1954–2007) *[[Leonid Kogan]], Nõukogude Liidu viiuldaja ja viiulipedagoog (1924–1982) *[[Pavel Kogan]], Venemaa viiuldaja ja dirigent (1952–) *[[Andres Koger]], eesti ettevõtja (1961–) *[[Elmar Koger]], eesti sõjaväelane (1896–1942) *[[Emma-Leena Koger]], eesti võistlustantsija (1993–) *[[Kalev Koger]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1933–) *[[Liis Koger]], eesti kunstnik ja luuletaja (1989–) *[[Nikita Koger]], Eesti jalgpallur (1994–) *[[Tõnu Koger]], eesti kirjastustegelane, tõlkija, toimetaja ja mehaanikainsener (1944–2004) *[[Aili Kogerman]], eesti keemik (1933–2023) *[[Paul Kogerman]], eesti keemik (1891–1951) *[[Ela Kogerman-Lepp]], eesti arstiteadlane (1924–2014) *[[Karin Kogermann]], eesti farmatseut (1981–) *[[Werner Kogler]], Austria poliitik (1961–) *[[Gogi Koguašvili]], gruusia päritolu Venemaa maadleja (1974–) ==Koh== *[[Eve Koha]], eesti klaasikunstnik (1955–) *[[Jaan Koha]], eesti helilooja ja muusikapedagoog (1929–1993) *[[Rebeka Koha]], läti tõstja (1998–) *[[Tekla Koha]], eesti pianist (1910–1977) *[[Vilhelm Kohal]], Eesti sõjaväelane (1887–1942) *[[Peeter Kohandi]], eesti vaimulik (1908–1966) *[[Shiho Kohata]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Mihkel Kohava]], eesti näitleja ja lavastaja (1995–) *[[Priit Kohava]], eesti metsakorraldaja ja looduskaitsja *[[Elmar Kohh]], eesti metsateadlane (1907–2003) *[[Mõhhailo Kohhan]], ukraina vasaraheitja (2001–) *[[Helmut Kohl]], Saksamaa poliitik (1930–2017) *[[Michael Kohl]], Saksa DV diplomaat (1929–1981) *[[Georg Kohlap]], Uus-Meremaal elanud ja tegutsenud eesti fotograaf (1932–2007) *[[Lawrence Kohlberg]], USA psühholoog (1927–1987) *[[Eduardo Kohn]], Ameerika Ühendriikide antropoloog (1968–) *[[Hedwig Kohn]], Saksa-Ameerika füüsik (1897–1964) *[[Voldemar Karl Koht]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Arvo Kohv]], eesti sõudja (1958–2020) *[[Hillar Kohv]], eesti ajalehtede kirjasaatja (1966–) *[[Katrin Kohv]], eesti näitleja (1964–) *[[Tarmo Kohv]], Eesti politseiametnik (1968–) *[[August Kohver]], Eesti poliitik (1889–1942) *[[Eston Kohver]], Eesti kaitsepolitseinik (1971–) ==Koi== *[[Yuka Koide]], jaapani näitlejatar ja modell (1985–) *[[Paula Koido]], eesti arhitekt (1920–2004) *[[Milvi Koidu]], eesti näitleja (1930–2004) *[[Lydia Koidula]], eesti kirjanik (1843–1886) *[[Harri Koiduste]], Eesti maadleja ja maadlustreener (1944–) *[[Allo Koik]], Eesti sõjaväelane (1892–1940) *[[Georg Koik]], eesti vaimulik (1855–1914) *[[Lembit Koik]], eesti ajakirjanik, jurist ja sporditegelane (1929–2017) *[[Märt Koik]], eesti näitleja ja videoblogija (1990–) *[[Roby Koik]], Eesti kohtunik (1964–) *[[Theodor Koik]], Eesti õpetaja, koolijuht ja poliitik (1888–1941) *[[Yuriko Koike]], Jaapani poliitik (1952–) *[[Liisi Koikson]], eesti laulja (1983–) *[[Mae Koime]], Paapua Uus-Guinea sprinter (1983–) *[[Girijā Prasād Koīrālā]], Nepali poliitik (1921–2010) *[[Sushīl Koīrālā]], Nepali poliitik (1939–2016) *[[Valeri Kois]], Eesti poliitik (1950–) *[[Kuniaki Koiso]], Jaapani sõjaväelane ja poliitik (1880–1950) *[[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja (1999–) *[[Jun'ichirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1942–) *[[Ryuji Koizumi]], Jaapani jurist ja poliitik (1952–) *[[Shinjirō Koizumi]], Jaapani poliitik (1981–) *[[Artur Koit]], eesti balletitantsija ja ballettmeister (1908–1980) *[[Enn Koit]], eesti keeleteadlane (1914–1969) *[[Jakob Koit]], eesti ajaloolane (1906–1988) *[[Mare Koit]], eesti keeletehnoloog (1945–) *[[Oliver Koit]], eesti muusik (1986–) *[[Ülo Koit]], Eesti NSV ajakirjanik ja ühiskonnategelane (suri 1996) *[[Heinu Koitel]], eesti õigusteadlane (1937–2010) *[[Teet Koitjärv]], eesti looduskaitse- ja omavalitsustegelane (1963–) *[[Aivar Koitla]], (1961–) *[[Villem-Henrik Koitmaa]], eesti jäähokimängija (1990–) *[[Johannes Koitmets]], Eesti farmatseut ja sõjaväelane (1891–1974) *[[Romeo Koitmäe]], eesti fotograaf (1971–) *[[Tiit Koitnurm]], eesti jalgrattur, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Gunnar Koitsaar]], eesti õpetaja ja kaitseväelane (1979–) *[[Mauno Koivisto]], Soome poliitik (1923–2017) *[[Miika Koivisto]], Soome jäähokimängija (1990–) *[[Mikko Koivisto]], soome korvpallur (1987–) *[[Tiina Koivisto]], soome muusikateadlane *[[Tomi Koivisto]], soome füüsik (1977–) *[[Toni Koivisto]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Mikko Koivu]], soome jäähokimängija (1983–) *[[Saku Koivu]], soome jäähokimängija (1974–) *[[Ari Koivunen]], soome laulja (1984–) *[[Hannes Koivunen]], soome poksija, treener ja poksitegelane (1911–1990) *[[Paula Koivuniemi]], soome laulja (1947–) *[[Anssi Koivuranta]], soome kahevõistleja (1988–) ==Koj== *[[Hiromi Kojima]], jaapani endine jalgpallur (1977–) *[[Nobuyuki Kojima]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Shinya Kojima]], jaapani maletaja (1988–) *[[Timo Kojo]], soome laulja (1953–) == Kok== *[[Wim Kok]], Hollandi poliitik, endine peaminister (1938–2018) *[[Merike Kokajev]], Eesti diplomaat (1956–) *[[Epp Maria Kokamägi]], eesti kunstnik (1959–) *[[Luulik Kokamägi]], eesti maalikunstnik (1921–1986) *[[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog (1963–2013) *[[Koke (jalgpallur)|Koke]], Hispaania jalgpallur (1992–) *[[Aavo Kokk]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Aivar Kokk]], Eesti ettevõtja ja poliitik (1960–) *[[Enn Kokk]], eesti päritolu Rootsi poliitik ja ajakirjanik (1937–2019) *[[Jaan Kokk]], Eesti advokaat ja poliitik (1903–1942) *[[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja (1982–) *[[Kusti Kokk]], eesti haridustegelane (1938–1996) *[[Marten Kokk]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Minna Kokk]], eesti rahvalaulik (1892–1971) *[[Otto Kokk]], Eesti politseinik (1884–1920) *[[Rene Kokk]], Eesti poliitik (1980–) *[[Richard Kokk]], Eesti mereväelane (1904–1977) *[[Silja Kokk]], eesti farmatseut (1976–) *[[Toomas Kokk]], eesti arst (1936–) *[[Undel Kokk]], eesti koorijuht ja pedagoog (1947–) *[[Dagmar Kokker]], eesti pianist (1910–1990) *[[Väinö Kokkinen]], soome maadleja (1899–1967) *[[Aleksandr Kokko]], Venemaal sündinud Soome jalgpallur (1987–) *[[Yrjö Kokko]], soome kirjanik (1903–1977) *[[Ere Kokkonen]], soome filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (1938–2008) *[[Pekka Kokkonen]], Soome poksija (1934–2016) *[[Allan Kokkota]], eesti keskkonnaaktivist *[[Johann Kokla]], Eesti riigiametnik ja politseijuht (1892–1933) *[[Juhan Kokla]], eesti ajakirjanik (1915–1992) *[[Jürnas Kokla]], eesti hebraist, pedagoog ja tõlkija (1960–) *[[Konstantin Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1878–1946) *[[Nikolai Kokla]], eesti õigeusu vaimulik (1912–1984) *[[Paul Kokla]], eesti keeleteadlane (1929–2020) *[[Peet Kokla]], eesti ajakirjanik (1942–2015) *[[Tiiu Kokla]], eesti tõlkija ja toimetaja (1932–) *[[Arba Kokalari]], albaania päritolu Rootsi poliitik (1986–) *[[Leo Kokle]], Läti kunstnik (1924–1964) *[[Viktor Kokljuškin]], vene humorist ja satiirikirjanik (1945–2021) *[[Eduard Kokoitõ]], Lõuna-Osseetia president (1964–) *[[Toomas Kokovkin]], eesti looduskaitsja (1960–) *[[Vladimir Kokovtsov]], Venemaa poliitik (1853–1943) *[[Marko Koks]], eesti käsipallur ja treener (1975–) *[[Sachiko Kokubu]], jaapani näitleja ja modell (1976–) ==Kol== *[[Sara Kolak]], Horvaatia odaviskaja (1995–) *[[Leszek Kołakowski]], poola filosoof ja publitsist (1927–2009) *[[Maša Kolanović]], horvaadi kirjanik ja teadlane (1979–) *[[Karel Kolář]], Tšehhoslovakkia jooksja (1955–2017) *[[Zlata Kolarić-Kišur]], horvaadi kirjanik (1894–1990) *[[Vasil Kolarov]], Bulgaaria poliitik (1877–1950) *[[Jakub Kołas]], Valgevene kirjanik (1882–1956) *[[Sead Kolašinac]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Georg Kolbe]], saksa skulptor (1877–1947) *[[Hermann Kolbe]], saksa keemik (1818–1884) *[[Jacob Gottfried Kolbe]], Eesti vaimulik (1811–1871) *[[Maximilian Kolbe]], poola frantsiskaani munk, ordupreester, märter ja katoliku kiriku pühak (1894–1941) *[[Jaan Kolberg]], eesti filmirežissöör (1958–) *[[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja (1997–) *[[Oskar Kolberg]], poola etnograaf, folklorist ja helilooja (1814–1890) *[[Andris Kolbergs]], läti kirjanik ja filmistsenarist (1938–2021) *[[Ene Kolbre]], eesti majandusteadlane (1946–) *[[Priit Kolbre]], eesti diplomaat (1956–2006) *[[Antoni Kolczyński]], poola poksija (1917–1964) *[[Georg Kold]] (1885–1948) *[[Robert Koldewey]], saksa arheoloog ja arhitekt (1855–1925) *[[Eva Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) *[[Mart Koldits]], eesti näitleja ja lavastaja (1979–) *[[Lothar Kolditz]], saksa keemik ja endine Saksa DV riigi- ja ühiskonnategelane (1929–2025) *[[Dmitri Koldun]], Valgevene laulja (1985–) *[[Eero Kolehmainen]], soome suusataja (1918–2013) *[[Hannes Kolehmainen]], soome jooksja (1889–1966) *[[Pavel Kolesnik]], NSV Liidu sõjaväelane (kontradmiral) (1916–1977) *[[Valeri Kolesnik]], Eesti maadleja (1966–) *[[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]], Venemaa kabetaja (1979–) *[[Gavril Kolessov]], jakuudi kirjanik (1932–1997) *[[Marfa Kolessova-Rastorgujeva]], jakuudi laulja ja tsirkusetegelane (1950–2016) *[[Todor Kolev]], bulgaaria filmi- ja teatrinäitleja, laulja, koomik (1939–2013) *[[Agnes Kolga]], eesti kirjanik ja õpetaja (1999–) *[[Marcus Kolga]], väliseesti politoloog ja ajakirjanik (1973–) *[[Margus Kolga]], Eesti riigiametnik ja diplomaat (1966–) *[[Voldemar Kolga]], eesti psühholoog (1947–2021) *[[Mária Kolíková]], Slovakkia poliitik ja jurist (1974–) *[[André Kolingba]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1936–2010) *[[Ernest Koliqi]], Albaania kirjanik, poliitik, kirjandusteadlane ja folklorist *[[Polikalepo Kolivai]], Sigave kuningas (1939–) *[[Koljo Adam]], eesti köster, kirjamees, illustraator ja vennastekoguduse edendaja (suri 1759) *[[Boris Koljo]], eesti metsateadlane (1901–1963) *[[Karl Koljo]], eesti haridustegelane (1897–1986) *[[Aadu Kolk]], eesti veterinaararst ja õppejõud (1937–2013) *[[August Kolk (kapten)|August Kolk]], Eesti sõjaväelane (1902–1997) *[[August Kolk]], Nõukogude riigiametnik (1924–2021) *[[Elisa Kolk]], eesti laulja (1997–) *[[Ellen Kolk]], eesti skulptor (1942–) *[[Helmut Kolk]], eesti agronoom (1909–2000) *[[Hugo Kolk]], Eesti sõjaväelane (1900–1991) *[[Ivo Kolk]], eesti karateka, kergejõustiklane ja politseiametnik (1976–) *[[Jüri Kolk]], eesti kirjanik, tõlkija ja publitsist (1972–) *[[Jüri Kolk (ihtüoloog)|Jüri Kolk]], eesti ihtüoloog ja õpetaja (1940–2010) *[[Kaspar Kolk]], eesti klassikaline filoloog ja tõlkija (1971–) *[[Lembit Kolk]], Eesti kergejõustiklane, karatetreener ja politseiametnik (1944–) *[[Madis Kolk]], muusikateadlane (1953–) *[[Madis Kolk (vallavanem)|Madis Kolk]], Muhu vallavanem (1905–1971) *[[Madis Kolk (teatrikriitik)|Madis Kolk]], eesti teatriteadlane ja -kriitik (1974–) *[[Maria Kolk]], Eesti pikaealine (1910–2018) *[[Marek Kolk (pokkerimängija)|Marek Kolk]], tituleerituim Eesti pokkerimängija (1971–) *[[Marek Kolk (matemaatik)|Marek Kolk]], eesti matemaatik (1978–) *[[Raimond Kolk]], eesti luuletaja ja proosakirjanik (1924–1992) *[[Udo Kolk]], eesti folklorist (1927–1998) *[[Indrek Kolka]], eesti astronoom (1948–) *[[Boriss Kolker]], juudi päritolu keeleõpetaja ja tõlkija, esperanto keele õpikute autor (1939–) *[[Dmitri Kolker]], vene füüsik (1968–2022) *[[Arved Koll]], Eesti politseinik (1896–1918) *[[Reena Koll]], eesti teivashüppaja (1996–) *[[Ilmi Kolla]], eesti luuletaja (1933–1954) *[[Ján Kollár]], slovaki kirjanik (1793–1852) *[[Leonid Kolle]], Eesti sõjaväelane (1913–1943) *[[Liis Kolle]], eesti ooperilavastaja ja kultuuriajakirjanik (1971–) *[[Jan Koller]], tšehhi jalgpallur (1973–) *[[Konstantínos Kóllias]], Kreeka poliitik (1901–1998) *[[Andres Kollist]], Eesti riigiametnik ja keemik (1948–) *[[Hannes Kollist]], eesti teadlane (1970–) *[[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (1945–2022) *[[Peeter Kollist]], eesti metsateadlane (1921–1991) *[[Kristo Kollo]], eesti võrkpallur ja endine rannavõrkpallur (1990–) *[[Tõnu Kollo]], eesti matemaatik (1948–) *[[Ülo Kollo]], eesti kaugsõidukapten ja merendustegelane (1937–2019) *[[Anu Kollom]], eesti mükoloog (1948–) *[[Eno Kollom]], eesti trummar (1976–) *[[Ernst Kollom]], eesti graafik (1908–1974) *[[Merle Kollom]], eesti organist (1963–) *[[Aleksandra Kollontai]], Nõukogude diplomaat (1872–1952) *[[Käthe Kollwitz]], saksa kunstnik (1867–1945) *[[Eduard Kolmanovski]], juudi päritolu Venemaa helilooja (1923–1994) *[[Edgar Kolmpere]], eesti kergejõustiklane ja jääpallur (1897–1961) *[[Andrei Kolmogorov]], vene matemaatik (1903–1987) *[[Aurel Kolnai]], Ungari juudi päritolu filosoof (1900–1973) *[[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Mihhail Kolobov]], Eesti jalgpallur (2005–) *[[Aleksei Kolodeznikov]], Sahha valitsusjuht (1974–) *[[Liana Kolodinskaja]], Eesti laulja (1985–) *[[Jevgenija Kolodko]], Sahha kergejõustiklane (1990–) *[[Niko Kolodny]], USA filosoof *[[Stanislav Kolodub]], Eesti näitleja (1992–) *[[Vladimir Kolokoltsev]], Venemaa jurist ja poliitik (1961–) *[[Giórgos Kolokythás]], kreeka korvpallur (1945–2013) *[[Nikolai Kolomeitsev]], vene meremees ja polaaruurija (1867–1944) *[[Ihor Kolomoiskõi]], Ukraina suurärimees (1963–) *[[Juri Kolomojets]], Ukraina jalgpallur (1990–) *[[Aleksandr Kolossov]], Eesti jäähokimängija (1990–) *[[Mai Kolossova]], Eesti agronoom, pedagoog ja poliitik (1937–) *[[Emil Kolozsvári Grandpierre]], Ungari kirjanik, kriitik, tõlkija ja ajakirjanik (1907–1992) *[[Aino Kolpakova]], eesti luuletaja (1935–2015) *[[Maret Kolsar]], eesti muusikapedagoog, dirigent ja laulukirjutaja (1937–2022) *[[Priit Kolsar]], Eesti räppar (1976–) *[[Derek Kolstad]], USA stsenarist ja produtsent (1974–) *[[Aleksei Koltsov]], vene luuletaja (1809–1842) *[[Mihhail Koltsov]], Vene ajakirjanik ja publitsist (1898–1940) *[[Aleksandr Koltšak]], Venemaa sõjaväelane ja polaaruurija, valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas (1874–1920) *[[Fjodor Koltšin]], Eesti kahevõistleja (1957–2018) *[[Pavel Koltšin‎]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2010) *[[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu suusataja (1930–2022) *[[Oleksandr Koltšõnskõi]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja (1955–2002) *[[Siri Kolu]], soome kirjanik (1972–) *[[Jana Kolukanova-Haitz]], Eesti ujuja (1981–) *[[Valentin Kolumb]], mari luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik (1935–1974) *[[Christoph Kolumbus]], maadeavastaja *[[Nikita Kolyaev]], Venemaa jalgpallur, kes mängib Eesti Meistriliigas (1989–) ==Kom== *[[Mitsuru Komaeda]], jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Komal Rājya Lakṣmī Devī]], Nepali kuninganna (1951–) *[[Yūichi Komano]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Tibor Komáromi]], ungari maadleja (1964–) *[[Igor Komarov]], Venemaa riigitegelane ja ärimees (1964–) *[[Leo Komarov]], vene päritolu Soome jäähokimängija (1987–) *[[Vladimir Komarov]], Nõukogude kosmonaut (1927–1967) *[[Aleksandr Komarovski]], vene sõjaväelane ja tehnikateadlane (1906–1973) *[[Kristjan Kombe]], eesti jäähokimängija (2000–) *[[Constantinos Kombos]], Küprose jurist ja poliitik (1976–) *[[Krzysztof Komeda]], poola helilooja ja džässpianist (1931–1969) *[[Daniel Komen]], Keenia kergejõustiklane (1976–) *[[August Komendant]], eesti ja USA ehitusinsener ja arhitekt (1906–1992) *[[Jan Amos Komenský]], filosoof ja pedagoogikateadlane (1592–1670) *[[Soila Komi]], soome näitleja (1943–2022) *[[Eha Komissarov]], eesti kunstiteadlane (1947–) *[[Kaja Komissarov]], eesti õpetaja ja ujuja (1969–) *[[Kalju Komissarov]], eesti lavastaja (1946–2017) *[[Koit Komissarov]], eesti arhitekt (1948–) *[[Luule Komissarov]], eesti näitleja (1942–) *[[Komitas]], armeenia preester, helilooja, koorijuht, laulja, muusikaetnoloog, muusikapedagoog (1869–1935) *[[Saleumxay Kommasith]], Laose poliitik (1968–) *[[Aado Kommendant]], eesti päritolu USA sõjaväelendur (1941–1966) *[[Aivar Kommisaar]], eesti veemotospordi treener (1968–) *[[Silver Kommusaar]], eesti loodusfotograaf (1968–) *[[Otto Kommussaar]], Eesti sõjaväelane (1904–1982) *[[Inna Komonyi]], eesti arhitekt (1946–) *[[Anna Komorowska]], Poola klassikaline filoloog (1953–) *[[Bronisław Komorowski]], Poola poliitik (1952–) *[[Vincent Kompany]], Belgia jalgpallur (1986–) *[[Hanno Kompus]], Eesti teatritegelane (1890–1974) *[[Jaan Kompus]], eesti seltskonnategelane, köster, organist ja õpetaja (1858–1940) *[[Kaarel Eduard Kompus]], Eesti poliitik (1903–1942) *[[Marko Kompus]], eesti luuletaja ja kunstnik (1972–) *[[Meelis Kompus]], eesti ajakirjanik (1980–) *[[Robert Kompus]], Eesti kergejõustiklane, teivashüppaja (2005–) *[[Tiina Kompus]], eesti allveesportlane ja psühholoog (1949–) *[[Atanas Komšev]], Bulgaaria maadleja (1959–1994) *[[Željko Komšić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1964–) ==Kon== *[[Dinmuhamed Konajev]], Kasahhi NSV partei- ja riigitegelane (1912–1993) *[[Elmedin Konaković]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (1974–) *[[Alpha Oumar Konaré]], Mali poliitik (1946–) *[[Nikolai Konarev]], Nõukogude Liidu poliitik (raudteeministerminister) (1927–2007) *[[Daniel Konarzewski]], Venemaa Keisririigi ja Poola sõjaväelane (1871–1935) *[[Igor Konašenkov]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (1966–) *[[Petro Konaševõtš-Sagaidatšnõi]], ukraina kasakate hetman (1582–1622) *[[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur (1993–) *[[Zsuzsa Koncz]], ungari laulja (1946–) *[[Pranas Končius]], leedu metsavend (1911–1965) *[[Ragnar Kond]], eesti ajakirjanik (1966–) *[[Ivan Kondakov]], vene keemik (1857—1931) *[[Karl Kondas]], eesti advokaat (1896–1973) *[[Paul Kondas]], eesti kunstnik (1900–1985) *[[Daigorō Kondō]], jaapani jalgpallur *[[Kōji Kondō]], jaapani jalgpallur (1972–2003) *[[Naoya Kondō]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Shuko Kondo]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Geoffrey Kondogbia]], Kesk-Aafrika Vabariigi jalgpallur (1993–) *[[Ivan Kondov]], Bulgaaria poliitik ja diplomaat (1968–) *[[Nikolai Kondratjev]], vene majandusteadlane (1892–1938) *[[Pavel Kondratjev]], vene maletaja (1924–1984) *[[Valeri Kondratjuk]], Ukraina riigiametnik (1970–) *[[Vladislav Kondratovič]], Leedu poliitik (1972–) *[[Saulius Tomas Kondrotas]], leedu kirjanik (1953–) *[[Arouna Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1983–) *[[Bakari Koné]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1981–) *[[Kateřina Konečná]], Tšehhi poliitik (1981–) *[[Lukáš Konečný]], Tšehhi poksija (1978–) *[[Travis Konecny]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Humpy Koneru]], India naismaletaja (1987–) *[[John Konesky]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (1980–) *[[Ivan Konev]], Venemaa ja NSV Liidu sõjaväelane (1897–1973) *[[Martin Konga]], eesti meremees ja kalandustegelane (1871–1937) *[[Eduard Kongas]], Eesti sõjaväelane (1903–1944) *[[Hans Kongas]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Heiki Kongi]], eesti skulptor *[[Kristi Kongi]], eesti maali- ja installatsioonikunstnik (1985–) *[[Alfred Kongo]], eesti kunstnik (1906–1990) *[[Konrad Kongo]], eesti advokaat (1898–1968) *[[Linda Kongo]], eesti teadusajaloolane (1929–2022) *[[Marilin Kongo]], eesti laulja (1986–) *[[Terence Kongolo]], Hollandi jalgpallur (1994–) *[[Hilda Koni]], eesti laulja (1913–1996) *[[Marian Konieczny]], poola skulptor (1930–2017) *[[Konstantin Konik]], eesti arst, poliitik ja ühiskonnategelane (1873–1936) *[[Alar Konist]], eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Konstantin Pavlovitš]], suurvürst, Venemaa keisririigi kindraladjutant (1779–1831) *[[Jaan Konks]], eesti ajaloolane (1902–1988) *[[Grete Konksi]], eesti näitleja (1996–) *[[Akitsugu Konno]], jaapani suusahüppaja (1944–2019) *[[Alvine Konno]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1901–1994) *[[Evald Konno]], Eesti poliitik ja advokaat (1897–1942) *[[Hannes Konno]], eesti päritolu Soome muusik ja helilooja (1892–1942) *[[Yasuyuki Konno]], jaapani jalgpallur (1983–) *[[Yuiko Konno]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Kazuhisa Kōno]], jaapani endine jalgpallur (1950–) *[[Tarō Kōno]], Jaapani poliitik (1963–) *[[Fumimaro Konoe]], Jaapani poliitik (1891–1945) *[[Oleg Kononenko]], Venemaa kosmonaut (1964–) *[[Irina Kononova]], Eesti iluuisutamistreener (1958–) *[[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur (2000–) *[[Roman Konoplev]], vene-portugali kirjanik, publitsist ja poliitiline analüütik (1973–) *[[Jevgen Konovalets]], Ukraina sõjaväelane (1891–1938) *[[Johan-Kristjan Konovalov]], Eesti poliitik (1990–) *[[Peeter Konovalov]], Ugala teatri muusikajuht (1862–) *[[Valeri Konovalov]], endine Eesti NSV julgeolekutöötaja ja turvaettevõtja (1952–) *[[Ülle Konovalov]], eesti grimeerija ja näitleja (1956–) *[[Konrad (Itaalia kuningas)|Konrad]], Itaalia kuningas (1074–1101) *[[Konrad I (Saksa kuningas)|Konrad I]], Saksa kuningas (suri 918) *[[Konrad I (Saare-Lääne piiskop)|Konrad I]], Saare-Lääne piiskop *[[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]], Saksa-Rooma keiser (umbes 990 – 1039) *[[Konrad II (Saare-Lääne piiskop)|Konrad II]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1374) *[[Konrad III (Saksa kuningas)|Konrad III]], Saksa kuningas (1093–1152) *[[Konrad IV (Saksa kuningas)|Konrad IV]], Saksa kuningas (1227–1254) *[[Konrad von Thüringen]], Saksa ordu kõrgmeister *[[Ferenc Konrád]], ungari veepallur (1945–2015) *[[György Konrád]], juudi päritolu Ungari kirjanik (1933–2019) *[[Kaie Konrad]], eesti laulja (sopran) (1943–2010) *[[Nikolai Konrad]], vene orientalist ja ajaloofilosoof (1891–1970) *[[Otto Konrad]], Austria endine jalgpallur ja praegune treener (1964–) *[[Konradin]] (1251–1268) *[[John Konrads]], läti päritolu Austraalia ujuja (1942–2021) *[[Emmelie Konradsson]], Rootsi endine jalgpallur (1989–) *[[Jioji Konrote]], Fidži sõjaväelane ja poliitik (1947–) *[[Andres Kons]], Tallinna vanim kodanik (1831–1933) *[[Amalie-Luise Konsa]], eesti näitleja (1873–1949) *[[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Jaarek Konsa]], eesti sõudekohtunik (1988–) *[[Kurmo Konsa]], eesti ajaloolane ja bioloog (1965–) *[[Marge Konsa]], eesti arheoloog (1973–) *[[Oliver Konsa]], eesti jalgpallur (sündinud 1985) *[[Egon Konsand]], Eesti jurist, kohtunik (1960–2011) *[[Edgar-Johannes Konsap]], Eesti sõjaväelane (1913–1941) *[[Linda Konsap]], eesti näitleja ja tantsija (1908–1993) *[[Voldemar Konsap]], eesti koorijuht, muusikapedagoog, helilooja ja orkestrant (1902–1976) *[[Eduard Konsin]], Luunja vallavanem, agronoom (1907–1996) *[[Jaan Konsin]], eesti vaimulik (1890–1975) *[[Kalju Konsin]], eesti zootehnik ja etnograaf (1929–2023) *[[Tristan Konso]], eesti kergejõustiklane (2007–) *[[Kenn Konstabel]], eesti arengupsühholoog (1975–) *[[Kätlin Konstabel]], eesti psühholoog (1974–) *[[Konstantin Konstantinovitš]], Venemaa suurvürst, riigitegelane (1858–1915) *[[Konstantínos I]], Kreeka kuningas (1868–1923) *[[Konstantinos VII]], Bütsantsi keiser (905–959) *[[Konstantinos XI]], Bütsantsi keiser (1404–1453) *[[Vitali Konstantinov]], NSV Liidu maadleja (1949–) *[[Are Kont]], eesti geograaf ja ökoloog (1952–) *[[Einar Kont]], eesti maadleja (1964–) *[[Erle Kont]], eesti klarnetist (1995–) *[[Karl Kont]], eesti keeleteadlane (1923–2005) *[[Mihkel Kont]], eesti filatelist (1894–1973) *[[Anett Kontaveit]], eesti tennisist (1995–) *[[Pávlos Kontídes]], Küprose purjetaja (1990–) *[[Henri Kontinen]], soome tennisist (1990–) *[[Petri Kontiola]], soome jäähokimängija (1984–) *[[Andréas Kontokánis]], kreeka fotograaf ja malekohtunik (1981–) *[[Stávros Kontonís]], Kreeka advokaat ja poliitik (1963–) *[[Kätlin Kontor]], eesti telesaadete toimetaja ja stsenarist (1979–) *[[Maksim Kontsevitš]], vene päritolu Prantsusmaa matemaatik (1964–) *[[Herardo Kontreras]], baski päritolu Eesti näitleja (1940–2009) *[[Rein Konts]], Eesti kohtunik (1888–1938) *[[Andrei Kontšalovski]], vene filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1937–) *[[Pjotr Kontšalovski]], vene maalikunstnik (1876–1956) *[[Kontšog-Džungne]], tiibeti budistlik õpetlane *[[Heikki Konttinen]], soome skulptor (1910–1988) *[[Anna Kontula]], Soome sotsioloog ja poliitik (1977–) *[[Pentti Kontula]], Soome poksija (1930–1987) *[[Andres Kontus]], eesti trombooni- ja klahvpillimängija (1981–) *[[Margus Kontus]], eesti karikaturist ja kunstnik (1987–) *[[Rebecca Kontus]], eesti laulja (1984–) *[[Vira Konõk]], Eesti ukrainlane (1957–) *[[Joseph Kony]], Uganda mässuline *[[Ferenc Kónya]], ungari jalgpallitreener (1892–1977) *[[Peter Konyegwachie]], Nigeeria endine poksija (1965–) ==Koo== *[[Leo Koobas]], eesti elektroonik (1917–2007) *[[Andres Koogas]], eesti jalgpallur (1987–) *[[August Kook (arst)|August Kook]], eesti arst (1890–1941) *[[August Kook (ettevõtja)|August Kook]], eesti ettevõtja (sündis 1878) *[[Eduard Kook]], eesti farmatseut ja luuletaja (1912–1991) *[[Karl Kook]], eesti arst (1899–1987) *[[Leida Kook]], eesti arst, arstiteadlane ja pedagoog (1912–2015) *[[Urmet Kook]], eesti ajakirjanik (1976–) *[[Ferdinand Kool]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1895–1973) *[[Karl Kool]], Eesti sõjaväelane (1891–1934) *[[Karl Kool (vaimulik)|Karl Kool]], eesti vaimulik (1907–1975) *[[Ott Kool]], eesti ajakirjanik (1930–2000) *[[Robin Kool]], eesti e-sportlane (1999–) *[[Piret Kooli]], eesti ajakirjanik (1970–) *[[Rain Kooli]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Renee Kooli]], eesti andmestrateeg (1986–) *[[Anton Koolmann]], eesti maadleja (1953–) *[[Richard Koolmann]], eesti advokaat (1899–1966) *[[Roman Koolmar]], eesti arhitekt (1904–1971) *[[Indrek Koolmeister]], Eesti riigikohtunik (1949–) *[[Jaan Koolmeister]], eesti laskesuusataja (1992–) *[[Richard Koolmeister]], eesti vaimulik (1905–1981) *[[Mihkel Koolmeister]], eesti kommunist (1893–1919) *[[Jeff Koons]], Ameerika Ühendriikide popkunstnik (1955–) *[[Aire Koop]], eesti näitleja ja kultuurikorraldaja (1987–) *[[Arnold Koop]], eesti haridustegelane ja ajaloolane (1922–1988) *[[Björn Koop]], eesti autodisainer (1982–) *[[Teun Koopmeiners]], hollandi jalgpallur (1998–) *[[Väino Koorberg]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Jaanus Koorep]], Eesti laulja ja poliitik (1974–) *[[Ferdinand Koorits]], eesti poksija (1910–1963) *[[Vahur Koorits]], eesti ajakirjanik (1981–) *[[Alfred Koort]], eesti filosoof (1901–1956) *[[Andres Koort]], eesti maalikunstnik (1969–) *[[Enn Koort]], eesti kunstnik (1926–2006) *[[Erkki Koort]], sisejulgeolekupoliitika asekantsler (1975–) *[[Georg Koort]], eesti loomaarst (1907–1964) *[[Heikki Koort]], eesti sporditegelane, filminäitleja ja diplomaat (1955–2021) *[[Jaan Koort]], eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik (1883–1935) *[[Jaanus Koort]], eesti ajakirjanik ja ettevõtja (1985–) *[[Johannes Koort]], Eesti sõjaväelane (1900–1976) *[[Ken Koort]] (1980–) *[[Laos Koort]], Eesti sõjaväelane (1901–1942) *[[Peep Koort]], eesti pedagoogikateadlane (1920–1977) *[[Tuui Koort]], eesti kunstiajaloolane (1914–2005) *[[Rauno Koorts]], eesti muusik (1995–) *[[Ahti Kooskora]], eesti arhitekt (1971–) *[[Mari Kooskora]], eesti majandusteadlane (1969–) *[[Malle Koost]], eesti näitleja (1939–1999) *[[Veli Koota]], Soome poksija ja poksitreener (1957–) *[[Katrin Koov]], eesti arhitekt (1973–) *[[Kaja Koovit]], eesti ajakirjanik (1968–) *[[Taavi Koovit]], eesti kulturist (1969–) *[[Toivo Koovit]], endine eesti kergejõustiklane (1946–) *[[George Kooymans]], hollandi muusik (1948–2025) ==Kop== *[[Ewa Kopacz]], Poola arst ja poliitik (1956–) *[[Lidia Kopania]], poola laulja (1978–) *[[Mikołaj Kopernik]], poola astronoom (1473–1543) *[[Joseph Kopf]], Tallinna kullassepp (1867–1930) *[[Anže Kopitar]], sloveeni jäähokimängija (1987–) *[[Merit Kopli]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Karel Koplimets]], eesti kunstnik (1986–) *[[Jaan Kopliste]], eesti pedagoog ja koolijuht (1889–?) *[[Marie Kopliste]], eesti pedagoog ja koolijuht (1904–1968) *[[Milvi Koplus]], eesti psühhiaater ja numeroloog (1935–2010) *[[Oskar Koplus]], Eesti poliitik (1909–1975) *[[Pavel Kopnin]], vene filosoof (1922–1971) *[[Petteri Koponen]], soome korvpallur (1988–) *[[Hermann Kopp]], saksa keemik ja teadusajaloolane (1817–1892) *[[Helju Koppa]], eesti laulja (1925–1966) *[[Aare Koppel]], eesti füüsik (1934–1991) *[[Aksel Koppel]], eesti õpetaja (1930–2004) *[[Andres Koppel]], eesti ökoloog (1950–) *[[Annika Koppel]], eesti ajakirjanik (1964–) *[[Arvo Koppel]], eesti kabetaja (1951–) *[[Donald Koppel]], eesti fotograaf (1919–2005) *[[Einari Koppel]], eesti näitleja (1925–1978) *[[Ernst Koppel]], eesti arst ja mesinik (1894–1965) *[[Friedrich Koppel]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1909–1941) *[[Greta Koppel]], eesti kunstiteadlane ja kuraator (1978–) *[[Hannes Koppel]], eesti arhitekt (1981–) *[[Henning Koppel]], taani kunstnik ja kujundaja (1918–1981) *[[Henrik Koppel]], Tartu Ülikooli rektor (1863–1944) *[[Ilmar Koppel]], eesti keemik (1940–2020) *[[Ivar Koppel]], eesti teadlane (1972–) *[[Jakob Koppel]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1897–1941) *[[Janika Koppel]], eesti lavastaja (1976–) *[[Kadri Koppel]], eesti laulja ja laulupedagoog (1977–) *[[Kaido Koppel]], eesti jalgpallur (sündinud 1988) *[[Karl Koppel (ajakirjanik)|Karl Koppel]], eesti ettevõtja (1860–1906) *[[Karl Koppel]], eesti vaimulik (1900–1976) *[[Karmen Koppel]], eesti arst, vaimse tervise eestkõneleja ja poliitik (1973–) *[[Kaspar Koppel]], eesti muusik (1990–) *[[Katrina Koppel]], eesti üliõpilas- ja kodanikuühiskonna aktivist (1992–) *[[Kristina Koppel]], eesti leksikograaf (1985–) *[[Liisa Koppel]], eesti näitleja (2003–2021) *[[Liive Koppel]], eesti kunstnik (1940–2023) *[[Lovise Harriette Koppel]], eesti orienteeruja (2006–) *[[Maire Koppel]], eesti sotsiaaltöötaja (1959–) *[[Marie Koppel]], eesti ajakirjanik, publitsist (1867–1952) *[[Martti Koppel]], eesti kokk (1966–) *[[Marve Koppel]], eesti haridustöötaja *[[Mihkel Koppel]], eesti muusik ja arhitekt (1983–) *[[Olari Koppel]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Paul-Voldemar Koppel]], eesti vaimulik (1904–1964) *[[Paula Koppel]], eesti leksikograaf ja õppejõud (1885–1974) *[[Peeter Koppel]], Eesti majandustegelane (1976–) *[[Priit Koppel]], eesti karikaturist (1968–) *[[Riola Koppel]], eesti orienteeruja (1933–1996) *[[Rutt Koppel]], eesti astronoom (1938–2004) *[[Sven Koppel]], eesti arhitekt (1969–) *[[Teet Koppel]], eesti näitleja (1912–2006) *[[Tiit Koppel]], eesti tehnikateadlane (1945–2014) *[[Vallo Koppel]], Eesti politseiametnik (1975–) *[[Virgo Koppel]], Eesti omavalitsustegelane (1967–) *[[Virve Koppel]], eesti telerežissöör (1931–2016) *[[Karl Koppelmaa]], eesti lavastaja (1992–) *[[Lauli Koppelmaa]], eesti näitleja (1992–) *[[Walter Koppermann]], eesti vaimulik (1913–1982) *[[Timothy Kopra]], USA astronaut (1963–) *[[Jaan Kopvillem]], Eesti diplomaat ja keemik (1885–1956) *[[Olaf Kopvillem]], eesti laululooja (1926–1997) *[[Peeter Kopvillem]], eesti muusik (1954–2016) *[[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane ja publitsist (1982–) *[[Andrei Kopõtov]], Eesti politseinik (1963–1993) ==Kor== *[[Dzmitryj Koraboŭ]], valgevene jäähokimängija (1989–) *[[Anu Korb]], eesti folklorist (1950–) *[[Mihhail Korb]], Eesti poliitik (1980–) *[[Toomas Korb]], Eesti sisearhitekt (1975–) *[[Valeri Korb]], Eesti poliitik (1954–) *[[Alfred Korba]], eesti kirjastustegelane (1925–2005) *[[Gennadi Korban]], Nõukogude Liidu maadleja (1949–) *[[Olga Korbut]], valgevene riistvõimleja (1955–) *[[Ivan Korčok]], Slovakkia diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Janusz Korczak]], juudi päritolu Poola arst, pedagoog, kirjanik ja publitsist (suri 1942) *[[Dmitri Kordas]], Eesti näitleja (1986–) *[[Jekaterina Kordas]], Eesti näitleja (1984–) *[[Valentin Kordas]], Eesti võrkpallur (1998–) *[[Gerda Kordemets]], eesti filmiprodutsent (1960–) *[[Tiidu Kore]], Eesti sõjaväelane (1887–1945) *[[Kadri Koreinik]], eesti keeleteadlane ja sotsioloog (1970–) *[[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (1937–2022) *[[Serhi Koretsky]], Ukraina ettevõtja ning nafta- ja gaasitööstuse juht (1978–) *[[Janne Korhonen]], soome ''taekwondo''-sportlane (1970–2023) *[[Mihhail Korhov]], Ukraina kabetaja (1936–) *[[Avtandil Koridze]], gruusia maadleja (1935–1966) *[[Emmanuel Korir]], Keenia kergejõustiklane (1995–) *[[Shedrack Kibet Korir]], Keenia kergejõustiklane (1978–) *[[Greta Korju]], eesti võistlustantsija (1996–) *[[Artur Korjus]], Eesti sõjaväelane (1870–1936) *[[Hannes Korjus]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1965–) *[[Henn Korjus]], eesti metsandusteadlane (1965–) *[[Kevin Korjus]], eesti autosportlane (1993–) *[[Miliza Korjus]], eesti päritolu ooperilaulja (1909–1980) *[[Tapio Korjus]], soome odaviskaja ja treener (1961–) *[[Andres Kork]], eesti kirurg ja poliitik (1950–) *[[Arvi Kork]], eesti kirjanik (1927–1997) *[[August Kork]], eestlasest Nõukogude sõjaväelane (1887–1937) *[[Johanna Marie Kork]], eesti viiuldaja (1991–) *[[Jüri Kork]], Eesti poliitik (1947–) *[[Jyri Kork]], eesti luuletaja ja eesti päritolu USA aeronautikainsener (1927–2001) *[[Martin Kork]], eesti näitleja (1996–) *[[Toomas Kork]], Eesti ühiskonnategelane (1945–) *[[Mikheil Korkia]], gruusia korvpallur (1948–2004) *[[Dmitri Korkin]], jakuudi maadlustreener (1928–1984) *[[Vincentas Korkutis]], leedu geoloog (1931–2023) *[[Baltasar Kormákur]], islandi näitleja, lavastaja ja produtsent (1966–) *[[Harvey Korman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1927–2008) *[[Andrei Kormašov]], eesti graafik ja plakatikunstnik (1957–) *[[Jaana Kormašov]], eesti keraamik (1966–) *[[Orest Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1964–) *[[Nikolai Kormašov]], Eesti maalikunstnik (1929–2012) *[[Luule Kormašova]], eesti keraamik (1935–) *[[Roger Kornberg]], USA biokeemik, Nobeli keemiaauhinna laureaat (1947–) *[[Nikolai Korndorf]], vene helilooja ja dirigent (1947–2001) *[[Natalie Korneitsik]], Eesti iluduskuninganna (1989–) *[[Eenok Kornel]], Eesti jurist ja riigiametnik (1940–2008) *[[Gustav Kornel]], eesti arst (1892–1967) *[[Karl Kornel]], Eesti diplomaat ja poliitik (1882–1953) *[[Kornelius (Jakobs)]], Eesti õigeusu piiskop (1924–2018) *[[Kornelius (Petseri)|Kornelius]], Petseri kloostriülem, kanoniseeritud 1690. aastal (1501–1570) *[[Kornelius (Titov)]], vene vanausuliste kirikutegelane (1947) *[[Mait Kornet]], Eesti poliitik ja ühiskonnategelane (1949–) *[[Mihhail Kornijenko]], Venemaa insener ja kosmonaut (1960–) *[[Lavr Kornilov]], Vene kindral (1870–1918) *[[Serhi Kornitšuk]], Ukraina sõjaväelane (1965–) *[[August Christian Valentin Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1744–1807) *[[Ernst August Kornrumpf]], Eesti vaimulik (1782–1858) *[[Margarita Kornõševa]], venekeelne Eesti ajakirjanik (1957–) *[[Andrei Korobeinik]], Eesti programmeerija ja ärimees (1980–) *[[Igor Korobov]], Venemaa sõjaväelane (1956–2018) *[[Shinzō Kōroki]], jaapani endine jalgpallur (1986–) *[[Marika Korolev]], eesti näitleja (1970–) *[[Aleksandr Koroljov]], Eesti jõutõstja (sündinud 1973) *[[Sergei Koroljov]], Nõukogude lennuki- ja raketikonstruktor (1906–1966) *[[Sergei Koroljov (riigiametnik)|Sergei Koroljov]], Venemaa riigiametnik (1962–) *[[Nataša Koroljova]], Ukraina päritolu Venemaa laulja (1973–) *[[Ernest Bai Koroma]], Sierra Leone poliitik (1953–) *[[Natalja Korosteljova]], Venemaa murdmaasuusataja (1981–) *[[Izmail Korostovets]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane (1863–1933 *[[Mihhail Korotajev]], Venemaa endine jalgpallur (1971–) *[[Eduard Korotin]], Eesti võistlustantsija (1972–) *[[Fjodor Korotkov]], Nõukogude sõjaväelane (1902–1973) *[[Maria Korotkova]], Eesti poliitik (1957–) *[[Konstantin Korovin]], vene maalikunstnik, teatrikunstnik, õpetaja ja kirjanik (1861–1939) *[[Arseni Korp]], Eesti sõjaväelane ja metsavend (1914–1990) *[[Viktoria Korpan]], Eesti ajakirjanik ja riigiametnik (1976–) *[[Jorma Korpela]], soome kirjanik (1910–1964) *[[Kalevi Korpi]], soome laulja (1927–2013) *[[Kiira Korpi]], soome iluuisutaja (1988–) *[[Lauri Korpikoski]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Joonas Korpisalo]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Harald Korro]], eesti keemik (1897–1941) *[[Viktor Korrovits]], Eesti füüsik, terminoloog ja endine poliitik (1945–) *[[Karl-Artur Korsar]], eesti rõivadisainer (1989–) *[[Christine Korsgaard]], USA filosoof (1952–) *[[Lisbeth Korsmo]], norra kiiruisutaja (1948–2017) *[[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1967–2026) *[[Raivo Korstnik]], eesti maalikunstnik (1932–1992) *[[Robert Korzeniowski]], poola kergejõustiklane (1968–) *[[Olimpi Korzjukov]], Eesti ajaloolane (1928–1971) *[[Vladislav Koržets]], eesti humorist (1951–) *[[Mihhail Koršunov]], Eesti jäähokimängija (1963–) *[[Adolf Kortel]], eesti isetegevuslik maalikunstnik (1921–1988) *[[Karl Kortelainen]], Eesti NSV julgeolekutöötaja (1930–2020) *[[Jakob Korts]], Soosaare vallavanem (1899–) *[[Fahri Korutürk]], Türgi mereväelane ja diplomaat, 6. Türgi president (1903–1987) *[[Manivald Korv]], eesti keemik (1926–2003) *[[Neeme Korv]], eesti ajakirjanik (1974–) *[[Janusz Korwin-Mikke]], Poola poliitik ja publitsist (1942–) ==Kos== *[[Marta Kos]], Sloveenia diplomaat ja poliitik (1965–) *[[Gábor Kósa]], ungari religiooniloolane (1971–) *[[Yona Kosashvili]], USA maletaja (1958–) *[[Laurent Koscielny]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Tadeusz Kościński]], Poola pankur ja riigiametnik (1956–) *[[Aleksander Kościów]], poola helilooja, vioolamängija, pedagoog ja kirjanik (1974–) *[[Elgi Kose]], Ugala teatri töötaja (1945–) *[[Enn Kose]], eesti näitleja (1938–) *[[Imre Kose]], Eesti kokk (1969–) *[[Mati Kose]], eesti bioloog (1970–) *[[Pille Kose]], eesti lavastuskunstnik (1988–) *[[Reinhart Koselleck]], saksa ajaloolane (1923–2006) *[[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend (1901–1957) *[[Ivar Kosenkranius]], eesti stsenarist (1937–2019) *[[Lilian Kosenkranius]], Eesti ajakirjanik (1930–2022) *[[Romek Kosenkranius]], eesti ettevõtja, riigiametnik ja omavalitsusjuht (1969–) *[[Brigid Kosgei]], Keenia pikamaajooksja (1994–) *[[Masatoshi Koshiba]], jaapani füüsik (1926–2020) *[[Takeshi Koshida]], jaapani endine jalgpallur (1960–) *[[Jerzy Kosiński]], juudi rahvusest Poola–Ameerika Ühendriikide kirjanik (1933–1991) *[[Dmitri Kosjakov]], Eesti näitleja (1976–) *[[Ado Kosk]], eesti sportlane (1954–) *[[Aino Kosk-Schmidt]], eesti tarbekunstnik (1915–1966) *[[Aleksander Koskel]], eesti arst ja rahvuslane (1909–1988) *[[Alma Koskel]], eesti tarbekunstnik, pedagoog ja koolijuhataja (1886–1942) *[[Harri Koskela]], soome endine maadleja (1965–) *[[Niina Koskela]], soome päritolu Norra maletaja (1971–) *[[Vesa Koskela]], Rootsi poksija (1960–) *[[Ilkka Koski]], soome poksija (1928–1993) *[[Jarmo Koski]], soome näitleja (1951–) *[[Pirkko Koski]], soome teatriteadlane (1941–) *[[Mikko Koskinen]], soome jäähokimängija (1988–) *[[Jarno Koskiranta]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Tristan Koskor]], eesti jalgpallur (1995–) *[[Barrie Kosky]], austraalia lavastaja (1967–) *[[Nikolai Koslov]], Eesti veterinaar (1928–2024) *[[Vladimir Koslov]], Eesti majandusteadlane (1928–2012) *[[Kopel Koslovski]], juudi päritolu Eesti jalgpallur (1918–1941) *[[Wehwalt Koslovsky]], saksa luuletaja (1972–) *[[Joseph Kosma]], Prantsusmaa helilooja (1905–1969) *[[Ciril Kosmač]], sloveeni kirjanik (1910–1980) *[[Barbara Kosmal]], poola filminäitleja ja modell (1973–1993) *[[vaga Kosmas]], pühak *[[Olga Kosmina]], Eesti võistlustantsija (1978–) *[[Samuli Kosminen]], soome löökpillimängija (1974–) *[[Zoja Kosmodemjanskaja]], Nõukogude diversant (1923–1941) *[[Aleksandr Kosmodemjanski]], Nõukogude Liidu suurtükiväeohvitser (1925–1945) *[[Tatjana Kosmõnina]], Eesti näitleja ja lavastaja (1980–) *[[Vihtori Kosola]], Soome paremäärmusliku Lapua liikumise juht (1884–1936) *[[Hanna Kosonen]], Soome orienteeruja ja poliitik (1976–) *[[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja (2002–) *[[Jadranka Kosor]], Horvaatia ajakirjanik ja poliitik (1953–) *[[Nadežda Kossintseva]], vene maletaja (1985–) *[[Tatjana Kossintseva]], vene maletaja (1986–) *[[Viktor Kossitškin]], vene kiiruisutaja (1938–2012) *[[Paul Kossoff]], inglise kitarrist (1950–1976) *[[Odilon Kossounou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2001–) *[[Vassili Kossov]], Nõukogude parteitegelane (1910–1996) *[[Lajos Kossuth]], Ungari vabadusvõitleja (1802–1894) *[[Aleksei Kossõgin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (1904–1980) *[[Oleksandr Kossõnskõi]], Ukraina sõjaväelane (1978–) *[[Dezső Kosztolányi]], ungari kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (1885–1936) *[[Heino Kostabi]], Eesti poliitik (1933–2021) *[[Heino Kostabi (õpetaja)|Heino Kostabi]], eesti muusikapedagoog (1921–1994) *[[Ivar Kostabi]], eesti ajakirjanik (1936–2021) *[[Lehti Kostabi]], eesti tantsija ja koreograaf (1953–) *[[Mark Kalev Kostabi]], eesti päritolu USA kunstnik *[[Georgi Kostadinov]], Bulgaaria poksija (1950–) *[[Miroslav Kostadinov]], bulgaaria laulja (1972–) *[[Stefka Kostadinova]], bulgaaria kõrgushüppaja (1965–) *[[Ivica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1979–) *[[Janica Kostelić]], Horvaatia mäesuusataja (1982–) *[[Aleksandra Kostenjuk]], vene maletaja (1984–) *[[Filip Kostić]], serbia jalgpallur (1992–) *[[Andrei Kostin (pankur)|Andrei Kostin]], vene ettevõtja (1956–) *[[Andri Kostin]], Ukraina jurist, poliitik ja riigiametnik (1973–) *[[Klim Kostin]], vene jäähokimängija (1999–) *[[Fjodor Kostjajev]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1878—1925) *[[Jelena Kostjukovitš]], vene-itaalia esseist ja tõlkija (1958–) *[[Carolina Kostner]], itaalia iluuisutaja (1987–) *[[Diego Kostner]], itaalia jäähokimängija (1992–) *[[Ivan Kostov]], Bulgaaria poliitik (1949–) *[[Kristian Kostov]], Vene-Bulgaaria laulja (2000–) *[[Kalevi Kosunen]], soome poksija (1947–) *[[Joseph Kosuth]], USA kontseptuaalkunstnik (1945–) *[[Tadeusz Kościuszko]], poola rahvuskangelane (1746–1817) ==Koš== *[[Vjatšeslav Košelev]], Eesti kergejõustiklane (1968–) *[[Sabīne Košeļeva]], läti kirjanik ja ajakirjanik (1989–) *[[Vassili Košetškin]], vene jäähokimängija (1983–) *[[Jevgeni Koševoi]], Kasahstani suusataja (1984–) *[[Pjotr Koševoi]], NSV Liidu sõjaväelane (1904–1976) *[[Mihhail Koškin]], vene tankikonstruktor (1898–1940) *[[Jan Košťálek]], tšehhi jäähokimängija (1995–) *[[Vojislav Koštunica]], Serbia poliitik (1944–) ==Koz== *[[Dmitri Kozak]], Venemaa riigitegelane (1958–) *[[Ita Kozakeviča]], poola päritolu Läti filoloog, ajakirjanik ja ühiskonnategelane (1955–1990) *[[Dmõtro Kozatskõi]], ukraina fotograaf ja sõjaväelane (1995–) *[[Bartosz Koziak]], poola tšellist (1980–) *[[Stanisław Marian Koziej]], Poola sõjaväelane ja poliitik (1943–) *[[Aleksei Kozlov (filosoof)|Aleksei Kozlov]], vene filosoof (1831–1901) *[[Aleksei Kozlov (uisutaja)|Aleksei Kozlov]], Eesti iluuisutaja (1979–) *[[Andrei Kozlov]], Venemaa pangandustegelane (1965–2006) *[[Mihhail Kozlov]], Eesti NSV riigitegelane (1910–1978) *[[Sergei Kozlov]], vene kirjanik ja luuletaja (1939–2010) *[[Viktor Kozlov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1905–1984) *[[Lilijana Kozlovič]], Sloveenia jurist ja poliitik (1962–) *[[Valentina Kozlovskaja]], vene maletaja (1938–2025) *[[Harri Kozlovski]], eesti poksija (1941–1992) *[[Rihards Kozlovskis]], Läti jurist ja poliitik (1969–) *[[Grzegorz Kozłowski]], Poola diplomaat (1974–) *[[István Kozma]], Ungari maadleja (1939–1970) *[[Karol Koźmiński]], poola kirjanik, ajakirjanik ja illustraator (1888–1967) *[[Primož Kozmus]], Sloveenia vasaraheitja (1979–) *[[Brandon Kozun]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Ljubov Kozõreva]], NSV Liidu suusataja (1929–2015) *[[Nikolai Kozõrev]], vene astronoom (1908–1983) ==Kož== *[[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik (1963–) *[[Ivan Kožedub]], Nõukogude hävituslendur (1920–1991) *[[Dušan Kožíšek]], tšehhi murdmaasuusataja (1983–) *[[Jevgeni Kožokin]], Venemaa ajaloolane ja politoloog (1954–) ==Kot== *[[Shmuel Kot]], Eesti pearabi (1977–) *[[Eva Kotchever]], poola kirjanik (1891–1943) *[[Artur Kotenko]], Eesti jalgpallur (1981–) *[[Mihhail Kotik]], Eesti psühholoog (1923–1994) *[[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf (1982–) *[[Igor Kotjuh]], Eesti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Siret Kotka]], Eesti poliitik (1986–) *[[Taavi Kotka]], eesti infotehnoloog ja ärijuht (1979–) *[[Edith Kotka-Nyman]], eesti keele õpetaja ja õpikute autor ning kultuuritegelane Rootsis (1932–2017) *[[Jesperi Kotkaniemi]], Soome jäähokimängija (2000–) *[[Alar Kotkas]], eesti helilooja (1960–) *[[Elvi Kotkas]], eesti muusikapedagoog (1929–) *[[Johannes Kotkas]] (1915–1998) *[[Juhan Kotkas]], eesti viiulikunstnik ja viiulipedagoog (1878–1963) *[[Kaarel Kotkas]], eesti ettevõtja (1994–) *[[Kalev Kotkas]], Eesti poliitik (1960–) *[[Kalevi Kotkas]], Eesti ja Soome kergejõustiklane (1913–1983) *[[Kalju Kotkas]], eesti vabadusvõitleja (1926–2008) *[[Kallio Kotkas]], soome spordi- ja ühiskonnategelane (1908–1982) *[[Rein Kotkas]], eesti näitleja ja laulja (1950–) *[[Virve Kotkas]], eesti graafik ja raamatuillustraator (1924–2004) *[[Ülo Kotkas]], Eesti poliitik (1943–) *[[Hans Kotke]], Tallinna kiviraidur ja müürseppmeister (15. sajand) *[[Lenka Kotková]], tšehhi astronoom (1973–) *[[František Kotlaba]], tšehhi botaanik ja mükoloog (1927–2020) *[[Agnieszka Kotlarska]], poola modell (1972–1996) *[[Alar Kotli]], eesti arhitekt (1904–1963) *[[Anu Kotli]], eesti arhitekt (1943–) *[[Helve Kotli]], eesti sünoptik ja hüdroloog (1934–2023) *[[Aleksandr Kotov]], vene maletaja ja maleliteraat (1913–1981) *[[Kaie Kotov]], eesti semiootik (1978–) *[[Raivo Kotov]], eesti arhitekt (1976–) *[[Rein Kotov]], eesti filmioperaator (1965–) *[[Toivo Kotov]], eesti orienteeruja, treener ja sporditegelane (1949–) *[[Marina Kotova]], vene parömioloog ja keeleteadlane (1954–) *[[Olga Kotova]], Läti alpinist (1977–) *[[Tatjana Kotova]], Venemaa kaugushüppaja (1976–) *[[Andres Kotsar]], eesti arst ja tervishoiujuht (1974–) *[[Kaarel Kotsar]], eesti haridustegelane (1921–2007) *[[Kustas Kotsar]], Eesti prosaist ja ajakirjanik (1872–1942) *[[Maik-Kalev Kotsar]], eesti korvpallur (1996–) *[[Valter Kotsar]], Eesti diplomaat (1903–1977) *[[Sage Kotsenburg]], USA lumelaudur (1993–) *[[Dmõtro Kotsjubailo]], Ukraina sõjaväelane (1995–2023) *[[Mõhhailo Kotsjubõnski]], ukraina kirjanik (1864–1913) *[[Oleg Kotšenovski]], eesti arhitekt ja arhitektuuriteoreetik (1929–2014) *[[Eduard Kotšergin]], Vene teatrikunstnik ja kirjanik (1937–) *[[Vsevolod Kotšetov]], vene kirjanik (1912–1973) *[[Pelageja Kotšina]], vene hüdromehaanik (1899–1999) *[[Jüri Kotšinev]], eesti publitsist (1960–) *[[Alexander von Kotzebue]], baltisaksa maalikunstnik (1815–1889) *[[August von Kotzebue]], baltisaksa kirjanik (1761–1819) *[[Otto von Kotzebue]], baltisaksa maadeavastaja ja Venemaa meremäeohvitser (1788–1846) *[[Theodor Kotzebue-Pilar von Pilchau]], Venemaa sõjaväelane (1848–1911) *[[Níkos Kotzías]], kreeka poliitik (1950–) *[[Jan Kott]], poola poliitaktivist, kriitik ja teatriteoreetik (1914–2001) *[[Rudolf Kott]], eesti poksija (1906–1977) *[[Felix Kotta]], eesti luuletaja (1910–1963) *[[Ilmar Kotta]], eesti merebioloog, zooloog (1947–) *[[Jonne Kotta]], eestlasest merebioloog (1972–) *[[Kerri Kotta]], eesti muusikateoreetik ja helilooja (1969–) *[[Merilin Kotta]], eesti hispanist ja tõlkija (1982–) *[[Klara Kotter]], eesti laulja (1937–1998) *[[Dieter Kottysch]], saksa poksija (1943–) ==Kou== *[[Bachar Kouatly]], Prantsusmaa maletaja ja maletegelane (1958–) *[[Tomáš Koubek]], tšehhi jalgpallur (1992–) *[[Bernard Kouchner]], Prantsusmaa poliitik, diplomaat ja arst (1939–) *[[Roman Koudelka]], Tšehhi suusahüppaja (1989–) *[[Martin Koukal]], tšehhi murdmaasuusataja (1978–) *[[Jan Koum]], Ukraina juudi päritolu ettevõtja ja programmeerija (1976–) *[[Delwa Kassiré Koumakoye]], Tšaadi poliitik (1949–) *[[Ménis Koumantaréas]], kreeka kirjanik (1931–) *[[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur (1998–) *[[Elena Kountoura]], Kreeka poliitik (1962–) *[[Mikko Kousa]], Soome jäähokimängija (1988–) *[[Moussa Kouyate]], Senegali muusik (1956–) ==Kov== *[[Niko Kovač]], horvaatia jalgpallur (1971–) *[[Robert Kovač]], horvaadi jalgpallur (1974–) *[[András Kovács]], Ungari filmirežissöör (1925–2017) *[[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]], Rumeenia jalgpallur ja treener (1920–1995) *[[István Kovács (maadleja)|István Kovács]], Ungari maadleja (1950–) *[[István Kovács (poksija)|István Kovács]], Ungari poksija (1970–) *[[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]], Ungari kõrgushüppaja (1973–) *[[Joe Kovacs]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja (1989–) *[[László Kovács]], Ungari ja Euroopa Liidu poliitik (1939–) *[[Mõhhailo Koval]], Ukraina sõjaväelane (1956–) *[[Peeter Koval]], eesti endine mootorrattasportlane (1956–) *[[Heikki Kovalainen]], Soome Vormel 1-sõitja (1981–) *[[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja (1991–) *[[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik (1991–) *[[Igor Kovalenko]], Läti ukraina maletaja (1988–) *[[Jekaterina Kovalevskaja]], vene maletaja (1974–) *[[Sofja Kovalevskaja]], vene matemaatik (1850–1891) *[[Vladimir Kovalevski]], vene paleontoloog (1842–1883) *[[Julija Kovaliv]], Ukraina riigiametnik ja diplomaat (1985–) *[[Sergei Kovaljov]], Venemaa poliitik, endine dissident (1930–2021) *[[Sergei Kovaljov (laevakonstruktor)|Sergei Kovaljov]], vene laevakonstruktor (1919–2011) *[[Pāvels Kovaļovs]], läti kolmikhüppaja (1990–2015) *[[Ainārs Kovals]], läti odaviskaja (1981–) *[[Aleksei Kovaltšuk]], Eesti alpinist (1957–) *[[Andri Kovaltšuk]], Ukraina sõjaväelane (1974–) *[[Viktoria Kovaltšuk]], ukraina kunstnik (1954–2021) *[[Anton Kovalyov]], Kanada maletaja (1992–) *[[Jakub Kovář]], Tšehhi jäähokimängija (1988–) *[[Jan Kovář]], tšehhi jäähokimängija (1990–) *[[Ram Nath Kovind]], India poliitik, riigi president alates 2017. aastast (1945–) ==Kow== *[[Henryk Kowalczyk]], Poola poliitik (1956–) *[[Justyna Kowalczyk]], poola suusataja (1983–) *[[Benjamin Kowalewicz]], Kanada laulja (1975–) *[[Krzysztof Kowalewski]], poola näitleja (1937–2021) *[[Krystyna Kowalik-Bańczyk]], poola jurist (1976–) *[[Kasia Kowalska]], poola laulja (1973–) *[[Józef Kowalski (ülipikaealine)|Józef Kowalski]], poola ülipikaealine (1900–2013) *[[Dawid Kownacki]], poola jalgpallur (1997–) ==Koy== *[[Yig'al Koyfman]], Iisraeli kabetaja (1974–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ko, Biograafiad]] 3fsl13yds1y8rtymadg29gvu1p6n02f 0 412678 7231960 6083865 2026-09-11T01:00:38Z Nyt sivistyn 237321 7231960 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib jalgpallitreenerist; iluuisutaja kohta vaata artiklit [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]}} [[Pilt:Alexey yagudin.jpg|pisi|Aleksei Jagudin (2014)]] '''Aleksei Jagudin''' (vene Алексей Геннадьевич Ягудин; sündinud [[14. jaanuar]]il [[1973]] [[Termiz]]is [[Usbekistan]]is) on [[Venemaa]] jalgpallur ja jalgpallitreener. Aastast 2002 on ta vaheaegadega mitu korda olnud klubi [[FC Narva Trans]] peatreener. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Jagudin, Aleksei}} [[Kategooria:Venemaa jalgpallurid]] [[Kategooria:Venemaa jalgpallitreenerid]] [[Kategooria:Välismaa jalgpallitreenerid Eestis]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 4ipulslcvmb5vulsc04g1q5127s4sc1 0 416346 7232171 7184977 2026-09-11T11:20:35Z Kuriuss 38125 7232171 wikitext text/x-wiki '''Oktoober 2015''', kroonika [[2015]]. aasta oktoober algas [[neljapäev]]al ja lõppes 31 ööpäeva hiljem [[laupäev]]al. {{KuupäevadIndeks31|oktoober}} ==[[1. oktoober]]== * [[Afganistan]]i armee vallutas äärmuslikult islamiliikumiselt [[Ţālebān]] tagasi neli päeva varem selle kontrolli alla läinud [[Kondūz]]i kesklinna.<ref name="1jzr3" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Oregon|Oregoni osariig]]is jõustus seadus, mis lubab [[kanep (mõnuaine)|kanepit]] müüa ja osta meelelahutuslikel eesmärkidel. Sellega sai Oregonist [[Colorado]] ja [[Washington]]i järel kolmas osariik, kus vastavad seadused on jõustunud.<ref name="TcQVp" /> * Ameerika Ühendriikides Oregoni osariigis toimus [[Roseburgi koolitulistamine]]: [[Roseburg]]i linnas [[Umpqua Community College]]'is toimunud tulistamises hukkus 9 inimest ja sai vigastada veel 9 inimest. Tulistajaks osutus sama kolledži 26-aastane õpilane Chris Harper Mercer, kes küsis enne tulistamist inimeste usuliste vaadete kohta ja tulistas vaid neid, kes tunnistasid ennast kristlasteks. Mercer sooritas hiljem enesetapu.<ref name="to5EK" /><ref name="IqX8G" /><ref name="QZHHS" /> * [[Burkina Faso]] septembrikuise riigipöörde üks peamisi organiseerijaid, presidendi kaardiväe kindral [[Gilbert Diendéré]] anti pärast tulutut varjupaiga taotlemist [[Vatikan]]i saatkonnas üle Burkina Faso võimudele.<ref name="YU8Ex" /> * Euroopa Komisjoni [[Liikuvuse ja transpordi peadirektoraat|liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi]] peadirektorina alustas tööd eestlane [[Henrik Hololei]].<ref name="F9G9A" /> * [[Gibraltar]]i kuberneriks nimetati senine asekuberner [[Edward Davis]]. Tema ametiaeg algab 2016. aasta alguses.<ref name="rulers" /> * [[Guatemala]] pealinna [[Guatemala (linn)|Guatemala]] lähistel toimus paduvihmade tõttu maalihe, milles päästeteenistuste esialgsetel teadetel hukkus vähemalt 9 inimest ja veel ligi 600 inimest jäi kadunuks. Veidi hiljem täpsustatud andmetel oli hukkunuid 79 ja kadumajäänuid 350. 7 päeva hiljem teatati vähemalt 220 hukkunust ja endiselt kadunud ligi 350 inimesest.<ref name="Hg8Qv" /><ref name="rxpOF" /><ref name="nGjDd" /> * [[Mehhiko]]s astus [[Michoacáni osariik|Michoacáni osariigi]] kubernerina ametisse [[Silvano Aureoles Conejo]] ja [[Querétaro osariik|Querétaro osariigi]] kubernerina [[Francisco Domínguez Servién]].<ref name="rulers" /> * [[San Marino]] kaptenregentidena astusid ametisse [[Lorella Stefanelli]] ja [[Nicola Renzi]].<ref name="rulers" /> * [[Süüria kodusõda]]: ** [[Liibanon]]i allikad teatasid, et [[Süüria]]sse on saabunud sajad [[Iraan]]i sõdurid eesmärgiga osaleda president [[Bashār al-Asad]]ile ustavate vägede kavandatavas pealetungis mässuliste positsioonidele.<ref name="Syria0110" /> ** [[Venemaa]] õhuväed pommitasid Süürias [[Vaba Süüria Armee]] koosseisu kuuluva rühmituse positsioone. Tegemist oli rühmitusega, mille võitlejad on saanud koolitust [[Luure Keskagentuur]]i töötajatelt ja mis võitleb lisaks Süüria valitsusele ka [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriigi]] vastu.<ref name="Syria0110" /> * [[Türgi]] pealinnas [[Ankara]]s toimus liiklusõnnetus, kus liinibuss sõitis otsa bussipeatuses seisnud inimestele. Õnnetuses hukkus vähemalt 11 inimest ja veel mitmed inimesed said vigastada.<ref name="9vSP3" /> * [[Venemaa]]l valis kohalik parlament [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna]] kuberneriks [[Dmitri Kobõlkin]]i, kes andis samal päeval ka ametivande ja astus sellega ametisse.<ref name="rulers" /> * [[Eesti]]s tähistati [[Rahvusvaheline muusikapäev|rahvusvahelist muusikapäeva]]. Selle puhul toimus õhtul [[Estonia kontserdisaal]]is muusikaauhindade pidulik üleandmine, millel osales ka kultuuriminister [[Indrek Saar]].<ref name="VV40" /> * Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] esines [[New York|New Yorgis]] [[Demokraatiate Ühendus]]e juhtkomitee kohtumisel, mida juhatas [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]] [[John Kerry]].<ref name="VV40" /> * Eestis hakkas kehtima uus [[ühistranspordiseadus]], mis karmistas muuhulgas taksoteenuste osutamise korda ja avas linnadevahelise bussiliinide turu vabale konkurentsile.<ref name="1V28o" /> ==[[2. oktoober]]== * [[Afganistan]]is kukkus peatselt pärast õhkutõusmist [[Jalālābād]]i lennuväljalt alla Ameerika Ühendriikide õhujõududele kuulunud transpordilennuk. Kokku hukkus õnnetuses 14 inimest, 11 Ameerika Ühendriikide ja 3 Afganistani kodanikku.<ref name="c76VA" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas haridusminister [[Arne Duncan]], et astub detsembris ametist tagasi. Haridusministri kohuseid asub täitma tema senine asetäitja [[John King, Jr.|John King juunior.]]<ref name="upJhR" /> * [[Brasiilia]] president [[Dilma Rousseff]] tegi muudatusi valitsuse koosseisus. Riigi uueks kaitseministriks sai [[Aldo Rebelo]].<ref name="rulers" /> * [[Nepal]]is teatas oma tagasiastumisest peaminister [[Sushīl Koīrālā]].<ref name="rulers" /> * [[Nigeeria]] pealinnas [[Abuja]] äärelinnades toimunud kahes enesetapurünnakus hukkus 15 ja sai vigastada 41 inimest. Kuigi keegi rünnakute eest vastutust ei võtnud, korraldas need tõenäoliselt äärmuslik islamiorganisatsioon [[Boko Haram]].<ref name="q1AEh" /> * [[Prantsusmaa]]l [[Pariis]]is algas niinimetatud [[Normandia nelik]]u kohtumine, millel osalevad Prantsusmaa president [[François Hollande]], [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]], Venemaa president [[Vladimir Putin]] ja [[Ukraina]] president [[Petro Porošenko]].<ref name="6isKU" /> * [[Soome]]s algas kolm päeva kestev [[Turu raamatumess]], kus on väljas ka Eesti kirjandust tutvustav ekspositsioon ja toimub Eesti-teemaline programm Eesti kirjanike osavõtul.<ref name="VV40" /> * Soome ajaleht [[Helsingin Sanomat]] teatas, et Soome ettevõte [[Gasum]] on otsustanud loobuda Eesti-Soome gaasitoru [[Balticconnector]]i ehitamisest ja Lõuna-Soome vedelgaasiterminali rajamisest. Soome valitsus otsustas pärast Gasumi otsust projektiga siiski jätkata ja moodustada selle elluviimiseks uue riigiettevõtte.<ref name="okmvo" /> * [[Suurbritannia]]s [[London]]is vahistati korruptsioonikahtlustuse alusel [[Nigeeria]] endine naftatööstuse minister [[Diezani Alison-Madueke]].<ref name="2chz1" /> * [[Süüria kodusõda]]: ** Ameerika Ühendriikide juhitav sõjaline koalitsioon esitas [[Venemaa]]le nõudmise, et see peataks õhurünnakud nendel [[Süüria]] aladel, mis ei ole äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] kontrolli all.<ref name="6HBl2" /> Venemaa kaitseministeerium teatas vastusena, et nad on rünnanud eranditult vaid Islamiriigiga seotud sihtmärke.<ref name="YPBVO" /> ** Süüria opositsioonijõude ühendav [[Süüria Rahvuskoalitsioon]] teatas, et keeldub üleminekuvalitsuse moodustamisel igasugusest koostööst riigi senise presidendi [[Bashār al-Asad]]iga ega näe tal üleminekuvalitsuses mingit rolli.<ref name="szf83" /> * [[Tuneesia]] tühistas alates [[Sousse]]'i terrorirünnakute toimumise ajast juunis 2015 riigis kehtinud erakorralise seisukorra.<ref name="0AmzH" /> * [[Venemaa]]l vannutati [[Irkutski oblast]]i kubernerina ametisse [[Sergei Levtšenko]].<ref name="rulers" /> * [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] viibis visiidil [[Valga maakond|Valgamaal]].<ref name="VV40" /> * Eesti sotsiaalkaitseminister [[Margus Tsahkna]] avas [[Valga]]s [[Kurepesa lastekodu]].<ref name="VV40" /> * Eesti ja [[Itaalia]] sõlmisid koostööleppe, milles kajastuvad üldpõhimõtted rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste (pagulaste) ümberpaigutamisel.<ref name="YTxTT" /> * Eestis lahkus ametist [[soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik]] [[Mari-Liis Sepper]]. Järgmisel päeval alustas sellel ametikohal tööd [[Liisa Pakosta]].<ref name="epQeP" /> ==[[3. oktoober]]== * [[Afganistan]]is [[Kondūz]]i linnas sai Ameerika Ühendriikide korraldatud õhurünnakus tabamuse rahvusvahelisele abiorganisatsioonile [[Piirideta Arstid]] kuuluv haigla. Hukkus 22 inimest. Piirideta Arstid nõudis toimunu osas sõltumatu juurdluse algatamist ja teatas järgmisel päeval, et viib oma töötajad Kondūzi ümbrusest ära.<ref name="87CHm" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[California]]s teatas [[Tuolumne'i maakond|Tuolumne'i maakonna]] politsei, et pidas kinni neli keskkooliõpilast, kes plaanisid korraldada Summerville'i keskkoolis massimõrva.<ref name="sMrIJ" /> * [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] kuulutas tugevatest vihmadest tingitud üleujutuste tõttu [[Lõuna-Carolina]] osariigis välja eriolukorra, mis võimaldab osariigil taotleda föderaalabi üleujutuste tekitatud kahjustuste likvideerimiseks.<ref name="KUbOL" /> * Ameerika Ühendriikide suurim ametiühing, haridustöötajaid ühendav 3 miljoni liikmega [[National Education Association]] teatas, et toetab [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimistel]] [[Hillary Clinton]]i kandidatuuri.<ref name="dslta" /> * [[Euroopa rändekriis]]: ** [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is osales enam kui 20 000 inimest demonstratsioonil, millega avaldati toetust immigrantide vastuvõtmisele ja inimväärsele kohtlemisele; ühtlasi protesteeriti immigratsioonivastase erakonna [[Austria Vabaduspartei]] kasvava toetuse vastu.<ref name="mooan" /> ** [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] rõhutas oma iganädalases videopöördumises vajadust tugevdada kontrolli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välispiiridel, et tagada Euroopa Liidu immigratsioonipoliitika põhimõtetest kinnipidamine.<ref name="O5LhK" /> * [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as pussitas palestiinlasest meest surnuks ühe Iisraeli sõduri ja juudi rabi. Lisaks sellele kaks ohvrit nõudnud noarünnakule pussitas samal päeval teine palestiinlane Jeruusalemmas juudi noorukit, kes pääses rünnakust siiski eluga. Politsei lasi mõlemad ründajad maha.<ref name="oCaAG" /> * [[Vatikan]]is vabastas [[Rooma kuuria]] ametist [[usudoktriini kongregatsioon]]is töötanud poola preestri ja teoloogi [[Krzysztof Charamsa]], kes oli varem samal nädalal meediale teatanud, et ta on [[homoseksuaalsus|homoseksuaalne]] ja elab koos samast soost partneriga. Ühtlasi kaotas Charamsa õppejõu töö Rooma paavstlikes ülikoolides.<ref name="d3oOE" /> * [[Eesti]]s [[Tartu]]s [[Vanemuise Kontserdimaja]]s toimus [[Aasta õpetaja|Aasta Õpetaja]] auhinnagala.<ref name="VV40" /> ==[[4. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige [[Jason Chaffetz]], et kavatseb kandideerida Esindajatekoja spiikri ametikohale.<ref name="gCqkY" /> * [[Argentina]]s toimus riigi ajaloo esimene [[2015. aasta Argentina presidendivalimised|presidendikandidaatide]] teledebatt. Valitseva erakonna esindaja, küsitluste järgi populaarseim kandidaat [[Daniel Scioli]] debatil ei osalenud.<ref name="jN6oF" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Saksamaa]] mõjukas poliitik, rahandusminister [[Wolfgang Schäuble]] ütles telekanalile [[ZDF]] antud intervjuus, et edasist sisserännet Euroopasse tuleb piirata.<ref name="CUmyr" /> * [[Hispaania]] ja [[Maroko]] teatasid, et vahistasid ühisoperatsiooni tulemusel 10 inimest, keda kahtlustatakse võitlejate värbamises islamistliku äärmusorganisatsiooni [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] ridadesse.<ref name="NCyyn" /> * [[Kõrgõzstan]]is toimusid [[2015. aasta Kõrgõzstani parlamendivalimised|parlamendivalimised]].<ref name="wpSlT" /> Valimised võitis [[Kõrgõzstani Sotsiaaldemokraatlik Partei]], mis sai 27,5% antud häältest. Paremuselt teise tulemuse tegi erakondade [[Respublika]] ja [[Ata-Džurt]] valimisliit, mis sai 20,1% antud häältest. Valimisaktiivsus oli umbes 60%.<ref name="rulers" /> * [[Mehhiko]]s astus [[Nuevo Leóni osariik|Nuevo Leóni osariigi]] kubernerina ametisse [[Jaime Rodríguez Calderón]].<ref name="rulers" /> * [[Moldova]] pealinnas [[Chișinău]]s toimus umbes 20 000 osavõtjaga meeleavaldus, millel avaldati meelt valitsuse tegevusetuse vastu 1 miljardi USA dollari kadumise uurimisel Moldova pankadest ja nõuti ennetähtaegsete valimiste korraldamist. Tegemist oli juba mitmenda taolise meeleavaldusega.<ref name="PhxYa" /> * [[Portugal]]is toimusid [[2015. aasta Portugali parlamendivalimised|parlamendivalimised]].<ref name="5ROuB" /> Valimised võitis ka seni võimul olnud [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] ja [[CDS – Rahvapartei]] paremtsentristlik valimisliit, mis sai 39,8% antud häältest ja 104 kohta 230-kohalises parlamendis. Suurim opositsioonierakond [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]] pälvis 33,6% valijate toetuse ja sai parlamendis 85 kohta. Valimisaktiivsus oli 57%.<ref name="rulers" /> * [[Prantsusmaa]]l [[Côte d'Azur]]is oli eelmisel päeval alanud üleujutustes hukkunud juba vähemalt 16 inimest, mis sundis valitsust piirkonnas välja kuulutama eriolukorra.<ref name="wnCYD" /> * [[Türgi]] president [[Recep Tayyip Erdoğan]] alustas riigivisiiti [[Belgia]]s, et kohtuda nii Belgia kui ka teiste [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] liikmesriikide juhtidega ning [[Euroopa Komisjon]]i esindajatega. Enne visiiti [[Strasbourg]]is peetud kõnes ja visiidi alguses [[Brüssel]]is peetud kõnes kritiseeris ta Euroopa Liitu suutmatuse eest toime tulla [[Euroopa rändekriis]]iga.<ref name="lITb9" /> * [[Vatikan]]is kogunes [[katoliku kirik]]u piiskoppide sinod, mis keskendub seekord perekonnateemadele. Järgmisel päeval sinodi esimese töösessiooni alguses peetud kõnes ütles [[paavst]] [[Franciscus]], et piiskopid peaksid vabanema oma eelarvamustest ja keskenduma rääkimise asemel nii Jumala hääle kui ka oma kolleegide arvamuse kuulamisele. Paavst manitses nii konservatiive kui ka liberaale, rõhutades ühest küljest, et kirik ei tohi muutuda muuseumiks, teisest küljest aga ei saa joosta kaasa maailma muutuvate arusaamade ja suundumustega.<ref name="EOGnx" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as algasid nädal aega kestvad [[toompäevad]], mille raames tutvustatakse [[Tallinna toomkirik]]u ajalugu.<ref name="0dBVs" /> ==[[5. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] Georgia osariigis [[Atlanta]]s allkirjastasid 12 Vaikse ookeani piirkonna riigi esindajad [[Vaikse ookeani ülene vabakaubandusleping|Vaikse ookeani ülese vabakaubanduslepingu]]. Lepinguga ühinesid lisaks Ameerika Ühendriikidele [[Kanada]], [[Jaapan]], [[Malaisia]], [[Vietnam]], [[Singapur]], [[Brunei]], [[Austraalia]], [[Uus-Meremaa]], [[Mehhiko]], [[Peruu]] ja [[Tšiili]].<ref name="oHfPc" /><ref name="3TJ19" /> * [[India]] pealinnas [[New Delhi]]s kohtusid [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] ja India peaminister [[Narendra Modi]], kes väljendasid mõlemapoolset valmisolekut taasalustada vabakaubanduskõnelusi kahe riigi vahel.<ref name="68xxZ" /> * [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[euroala]] rahandusministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindasid rahandusminister [[Sven Sester]] ja rahandusministeeriumi asekantsler [[Märten Ross]].<ref name="VV41" /> * [[Rootsi]]s [[Stockholm]]is kuulutas [[Rootsi Kuninglik Meditsiiniinstituut]] välja [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna]] laureaadid, kelleks said [[William C. Campbell]], [[Satoshi Ōmura]] ja [[Tu Youyou]] parasiitide põhjustatud haiguste ravis tehtud edusammude eest.<ref name="Okx5s" /> * [[Ukraina kriis]]: [[Ukraina]] kaitsejõud teatasid, et alustasid vastavalt Minski lepetele kergerelvastuse vähendamist [[Luhanski oblast]]is.<ref name="PnCHm" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas kolmepäevast visiiti [[Itaalia]]s [[Milano]]s eesmärgiga osaleda [[maailmanäitus]]el, avada Eesti IT konverents ja pidada loeng [[Bocconi ülikool]]is.<ref name="VV41" /> * Eesti kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli visiidil [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]].<ref name="VV41" /> * Eestis alustas [[LHV Pank]] oma võlakirjadega kauplemist [[Tallinna börs]]il.<ref name="Kkea0" /> * [[Kunda]] linnavolikogu avaldas umbusaldust linnapea [[Jüri Landberg]]ile. Linnapea kohuseid asus ajutiselt täitma linna rahandusosakonna juhataja [[Urmas Lepik]].<ref name="SdmQ3" /> * [[Riigi Kinnisvara AS]]-i nõukogu valis ettevõtte uueks juhatuse esimeheks [[Urmas Somelar]]i, kelle ametiaeg algab [[Oktoober 2015#19. oktoober|19. oktoobril]].<ref name="NtpqS" /> ==[[6. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] külastas [[Haiti]]t, et kutsuda haitilasi üles osalema [[2015. aasta Haiti parlamendivalimised|2015. aasta parlamendivalimistel]] ning hoiduma valimiste ajal korratustest ja vägivallast.<ref name="yVZt0" /> * [[Elevandiluurannik]]u opositsioonipoliitik [[Amara Essy]] teatas, et taandab oma kandidatuuri [[2015. aasta Elevandiluuranniku presidendivalimised|2015. aasta presidendivalimistelt]]. Põhjuseks tõi ta valimiste ebademokraatlikkuse, muuhulgas ka ametis oleva presidendi liiga suure mõju valimistele.<ref name="0MVUp" /> * [[Etioopia]] peaminister [[Hailemariam Desalegn]] moodustas uue valitsuse. Tähtsamatest ministritest säilitas oma koha välisminister [[Tedros Adhanom]].<ref name="rulers" /> * [[Guinea-Bissau]] president [[José Mário Vaz]] jättis heaks kiitmata peaminister [[Carlos Correia]] välja pakutud valitsuskabineti koosseisu, tuues põhjuseks valitsusliikmete liiga suure arvu.<ref name="skF8f" /> * [[Portugal]]i president [[Aníbal Cavaco Silva]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks ka seni peaministri ametit pidanud [[Sotsiaaldemokraatlik Partei (Portugal)|Sotsiaaldemokraatliku Partei]] esimehele [[Pedro Passos Coelho]]le.<ref name="bEMAw" /> * [[Rootsi]] [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas välja [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaadid, kelleks said [[Takaaki Kajita]] ja [[Arthur B. McDonald]]. Nad avastasid [[neutriino]]de võnkumise, mis võimaldas tõestada, et neutriinodel on mass.<ref name="IJkFZ" /> * [[Türgi]] välisministeerium kutsus juba kolmandat korda välja [[Venemaa]] suursaadiku, et nõuda selgitust Türgi õhuruumi korduvate rikkumiste kohta Venemaa sõjalennukite poolt. Venemaa lennukid on alates Venemaa sekkumisest Süüria kodusõtta rikkunud korduvalt Türgi õhupiiri.<ref name="WQfmn" /> * [[Ukraina kriis]]: [[Ukraina]]s teatasid separatistlike [[Donetski Rahvavabariik|Donetski]] ja [[Luhanski Rahvavabariik|Luhanski]] rahvavabariigi võimud, et lükkavad oktoobris ja novembris toimuma pidanud kohalikud valimised edasi 2016. aasta veebruari. Separatistide otsus pälvis nii Ukraina kui ka lääneriikide võimude heakskiidu.<ref name="OpmIP" /> * [[Eesti]] maaeluminister [[Urmas Kruuse]] oli visiidil [[Järva maakond|Järva]] ja [[Viljandi maakond|Viljandi]] maakonnas.<ref name="VV41" /> * Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] külastas [[Ida-Viru maakond]]a, kus ta pidas gümnaasiumiõpilastele loenguid välispoliitikast.<ref name="VV41" /> ==[[7. oktoober]]== * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is algas [[NATO]] kaitseministrite kahepäevane kohtumine, kus osales ka Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]].<ref name="VV41" /> Kohtumisel teisel päeval teatas [[Suurbritannia]] kaitseminister [[Michael Fallon]], et Suurbritannia paigutab [[NATO]] idapiiri kindlustamiseks [[Baltimaad]]esse roteeruva jalaväekompanii, kuhu kuulub umbes 130–150 sõdurit.<ref name="Jrpfy" /> * [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendis]] pidasid kõne [[Prantsusmaa]] president [[François Hollande]] ja [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]].<ref name="pf1Dk" /> * [[Iraan]]i kõrgeim usujuht [[ajatolla]] [['Alī Khāmene'ī]] keelas igasugused edasised läbirääkimised [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]].<ref name="2WfgO" /> * [[Nigeeria]] kirdeosas [[Damaturu]] linnas toimunud kolmes enesetapurünnakus hukkus 17 inimest. Kuigi rünnakute eest keegi vastutust ei võtnud, oli nende taga tõenäoliselt äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]].<ref name="pE6z1" /> * [[Rootsi]] [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas välja [[Nobeli keemiaauhind|Nobeli keemiaauhinna]] laureaadid, kelleks said [[Tomas Lindahl]], [[Paul Modrich]] ja [[Aziz Sancar]]. Need teadlased kaardistasid molekulaarsel tasandil, kuidas rakud parandavad kahjustatud [[DNA]]-d.<ref name="p2Uoi" /> * [[Süüria kodusõda]]: ** [[Süüria]] valitsusväed ja [[Venemaa]] relvaüksused korraldasid esimesed omavahel koordineeritud rünnakud valitsusvastaste mässuliste positsioonidele. Kui Süüria kasutas operatsioonides peamiselt maavägesid, siis Venemaa ründas esmakordselt mässuliste positsioone [[Kaspia meri|Kaspia merel]] asuvalt neljalt sõjalaevalt tulistatud rakettidega.<ref name="sDKIo" /> * [[Eesti]]s algas [[Euroopa Teadusnõukogu]] kahepäevane väljasõiduistung. Istungil teisel päeval osalesid seal külalistena ka Eesti peaminister [[Taavi Rõivas]] ning haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]].<ref name="VV41" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] nimetas Eesti suursaadikuks [[Ungari]]s [[Rein Oidekivi]] ja kutsus sellelt ametikohalt tagasi [[Eve-Külli Kala]].<ref name="WXswC" /> * Eesti rahandusminister [[Sven Sester]] ja rahandusministeeriumi kantsler [[Veiko Tali]] alustasid [[Oktoober 2015#14. oktoober|14. oktoobrini]] kestvat visiiti [[Peruu]] pealinnas [[Lima (Peruu)|Limas]], et osaleda [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] ja [[Maailmapank|Maailmapanga]] aastakoosolekul.<ref name="VV41" /> ==[[8. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariikliku enamuse]] liider [[Kevin McCarthy]], et loobub kandideerimast Esindajatekoja esimehe ametikohale. McCarthyt peeti seni soosikuks sellele ametikohale, kuid kandidaadi valimistele eelnenud nädalal oli ta silma paistnud mitme keelelise ja poliitilise apsuga avalikes esinemistes, samuti pidas partei konservatiivne tiib teda liiga mõõdukaks kandidaadiks.<ref name="YUIPo" /> * [[Itaalia]]s astus ametist tagasi [[Rooma]] linnapea [[Ignazio Marino]], keda kahtlustatakse linna raha kasutamises iseenda ning oma sugulaste ja sõprade toitlustamiskulude katmiseks. Linnapea ise on nimetanud süüdistusi alusetuteks.<ref name="0V25Q" /> * [[Liibüa]]s toimuvatel [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i vahendatud läbirääkimistel riigi eri poliitiliste jõudude ja hõimude vahel jõuti põhimõttelisele kokkuleppele rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamises, kuid ei suudetud veel kokku leppida selle moodustamise täpsetes alustes ja ministrikohtade jaotuses.<ref name="qyyzT" /> * [[Luksemburg]]is algas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] justiits- ja siseministrite kahepäevane kohtumine, kus Eestit esindas justiitsminister [[Urmas Reinsalu]] ja kohtumise esimesel päeval ka siseminister [[Hanno Pevkur]].<ref name="VV41" /> * [[Rootsi]]s [[Stockholm]]is kuulutas [[Rootsi Akadeemia]] välja 2015. aasta [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] laureaadi, kelleks sai [[Valgevene]] kirjanik [[Svetlana Aleksijevitš]].<ref name="1LC43" /> * [[Eesti]]t külastas [[Hiina]] kultuuriministri asetäitja [[Ding Wei]], kes kohtus visiidi raames Eesti kultuuriministri [[Indrek Saar]]ega.<ref name="VV41" /> * Eestit külastas [[Kosovo]] eurointegratsiooniminister [[Bekim Çollaku]], kes kohtus siin Eesti välisministri [[Marina Kaljurand|Marina Kaljurannaga]].<ref name="VV41" /> * [[Tallinn]]as toimus ettevõtluskonkursi [[Aasta ettevõte]] auhinnagala, millel andis auhinnad üle peaminister [[Taavi Rõivas]]. Peaauhinna Aasta Ettevõte 2015 pälvis ehitusettevõte [[Kodumaja]].<ref name="Hl7x0" /> * Tallinnas [[Riigikogu]] konverentsisaalis toimus [[keelefoorum]], mille avasid president [[Toomas Hendrik Ilves]] ning haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]].<ref name="VV41" /> ==[[9. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Arizona]] osariigis [[Flagstaff]]is asuva [[Põhja-Arizona Ülikool]]i ühiselamu juures toimus tulistamine, mille korraldas 18-aastane üliõpilane Steven Jones. Jones tappis ühe ja haavas veel kolme kaasüliõpilast, politseile ta kinnipidamisel vastupanu ei osutanud.<ref name="Vrjwa" /> * Ameerika Ühendriikides [[Texas]]e osariigis [[Houston]]is [[Texase Lõuna Ülikool]]i lähistel toimunud tulistamises hukkus üks ja sai vigastada veel üks inimene.<ref name="qSZc9" /> * [[Elevandiluurannik]]u president [[Alassane Ouattara]] alustas oma ametlikku valimiskampaaniat [[2015. aasta Elevandiluuranniku presidendivalimised|presidendivalimistel]] osalemiseks.<ref name="WkYtB" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Saksamaa]]l teatas [[Baieri]] liidumaa valitsus, et kui Saksamaa föderaalvalitsus ei rakenda kohe meetmeid sisserände piiramiseks, kaebavad nad föderaalvalitsuse kohtusse, sest peamiselt [[Austria]] kaudu saabuvad pagulased on ebaproportsionaalselt mõjutanud Austriaga ühist piiri omavat Baieri liidumaad.<ref name="PiQXT" /> * [[Guinea]] pealinnas [[Conakry]]s [[2015. aasta Guinea presidendivalimised|presidendivalimiste]] eel vallandunud kokkupõrgetes hukkus 2 ja sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref name="z3L8E" /> * [[Norra]]s [[Oslo]]s kuulutas [[Norra Nobeli Komitee]] välja 2015. aasta [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaadi. Auhinna pälvis 2013. aastal moodustatud [[Tuneesia rahvusliku dialoogi nelik]], mille asutasid pluralistliku demokraatia edendamiseks ja kaitsmiseks [[Tuneesia]]s riigi neli mõjukat ühiskondlikku organisatsiooni.<ref name="erNzV" /> * [[Rootsi]] erakond [[Kristlikud Demokraadid (Rootsi)|Kristlikud Demokraadid]] otsustas asuda ametlikult toetama Rootsi liitumist [[NATO]]-ga. Kristlikud Demokraadid oli viimane neljast paremtsentristlikust opositsioonierakonnast, mis võttis NATO-sse astumise oma ametlikku poliitilisse programmi.<ref name="giWGI" /> * [[Süüria kodusõda]]: [[Süüria]] inimõiguste jälgimisega tegelev sõltumatu rühmitus teatas, et vaatamata [[Venemaa]] õhurünnakutele on äärmuslik islamiliikumine [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vallutanud mõõdukatelt mässulistelt mitmed [[Aleppo]] lähedal asuvad külad ja jätkab pealetungi linnale.<ref name="jwHbU" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas kahepäevast visiiti [[Suurbritannia]] pealinnas [[London]]is, kus ta kohtub oma Suurbritannia kolleegi [[David Cameron]]iga ja vaatab Eesti–Inglismaa valikmängu jalgpallis.<ref name="VV41" /> * [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] ja [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]] jalgpallikoondised pidasid Londoni [[Wembley staadion]]il [[2016. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2016. aasta Euroopa meistrivõistluste]] valikmängu, mille võitis tulemusega 2:0 Inglismaa. * [[Eesti Vabaerakond|Eesti Vabaerakonna]] esinduskogu võttis vastu otsuse, mille kohaselt ei toeta erakond [[Eesti-Venemaa piirileping]]u sõlmimist.<ref name="EsTRH" /> * [[Estonian Air]]ist lahkus töölt ettevõtte kommertsjuht [[Indrek Randveer]]. Tema lahkumise järel jäi ettevõtte juhatusse vaid Estonian Airi tegevjuht [[Jan Palmér]].<ref name="j5aXN" /> * [[Rakvere]]s toimus konverents "Tark maja", millel osalesid ka keskkonnaminister [[Marko Pomerants]] ja kultuuriminister [[Indrek Saar]].<ref name="VV41" /> * [[Tartu]]s kuulutati välja kirjastuse [[Elmatar]] pankrot.<ref name="R8YfK" /> ==[[10. oktoober]]== * [[Põhja-Korea]]s tähistati suurte riiklike pidustustega valitseva [[Korea Tööpartei]] asutamise 70. aastapäeva.<ref name="0fhir" /> * [[Saksamaa]] pealinnas [[Berliin]]is avaldas umbes 150 000 inimest meelt [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] vahel kavandatava [[Atlandi-ülene vabakaubandusleping|Atlandi-ülese vabakaubanduslepingu]] vastu. Meeleavalduse korraldasid keskkonnakaitseorganisatsioonid ja vasakpoolsed opositsiooniparteid.<ref name="EP44d" /> * [[Tšaad]]is toimunud omavahel koordineeritud viies enesetapurünnakus hukkus 33 ja sai vigastada 51 inimest. Ilmselt korraldas rünnakud äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]].<ref name="zrhha" /> * [[Türgi]] pealinna [[Ankara]] keskraudteejaama juurde kavandatud rahumarsi eel toimus kaks plahvatust. Kui esialgu teatati 20 hukkunust, siis järgmistel päevadel sai teatavaks, et hukkunuid oli 97. Vigastada oli saanud 246 inimest. Mõlemad plahvatused korraldasid enesetaputerroristid. Nädal aega hiljem oli vigastustesse surnud veel 5 inimest, mis tõstis hukkunute arvu 102 inimeseni.<ref name="krmeM" /><ref name="MJHZj" /><ref name="HzDvA" /> Samal päeval toimus riigi suurimas linnas [[İstanbul]]is sadade osavõtjatega meeleavaldus, millel osalenud süüdistasid rünnakute korraldamises Türgi valitsust.<ref name="m1Q2d" /> * [[Valgevene]] pealinnas [[Minsk]]is osales üle 1500 inimese opositsiooni korraldatud meeleavaldusel, millel nõuti president [[Alaksandr Łukašenka]] tagasiastumist ning vabu ja võltsimisteta [[2015. aasta Valgevene presidendivalimised|presidendivalimisi]].<ref name="k5jDp" /> * [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] alustas kolmepäevast visiiti [[Itaalia]]s [[Torino]]s, et osaleda pealtvaatajana [[Eesti võrkpallikoondis]]e mängudel [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015. aasta Euroopa meistrivõistlustel]].<ref name="VV41" /> * [[Tallinn]]as toimunud [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] volikogul kinnitati erakonna peasekretäriks [[Kert Karus]].<ref name="dF9Jm" /> ==[[11. oktoober]]== * [[Afganistan]]is [[Kabul]]is kukkus alla [[Suurbritannia]] õhujõududele kuulunud helikopter [[Eurocopter AS332 Super Puma]]; õnnetuses hukkus 5 inimest.<ref name="jIAtP" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[California]] kuberner [[Jerry Brown]], et keelab haridusasutuste spordivõistkondadel indiaanlasi solvava nime ''Redskins'' kasutamise; samal ajal jäeti kohalikele omavalitsustele õigus nimetada ka edaspidi parke ja hooneid [[Ameerika Riikide Konföderatsioon]]i poliitikute ja väejuhtide järgi, mida mõned inimesed ja organisatsioonid on samuti pidanud [[rassism]]i propageerimiseks.<ref name="y3JCV" /> * [[Austria]] pealinnas [[Viin]]is toimusid kohalikud valimised, mille võitis ka seni linna valitsenud [[Austria Sotsiaaldemokraatlik Partei]]. Varasemaga võrreldes oluliselt toetust kaotanud sotsiaaldemokraadid pälvisid 39,44% valijate toetuse, nende peamiseks rivaaliks kujunenud immigrantidevastane [[Austria Vabaduspartei]] aga 32,36% valijate toetuse.<ref name="f2oOq" /> * [[Guinea]]s toimusid [[2015. aasta Guinea presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis 58% häältega senine president [[Alpha Condé]], opositsiooni kandidaat [[Cellou Dalein Diallo]], kes sai 31% häältest, teatas, et ta ei tunnista valimistulemusi.<ref name="mPrBZ" /> * [[Iisrael]]i põhjaosas [[H̱adera]] linna lähistel rammis palestiinlasest Iisraeli kodanik autoga bussipeatust ja pussitas seejärel 4 bussipeatuses olnud juuti, kes kõik said eri raskusastmega vigastusi. Viimase 12 päeva jooksul toimunud rünnakutes on palestiinlased tapnud 4 juuti, samal ajal kui Iisraeli politsei ja armee on vastuaktsioonides tapnud 24 palestiinlast.<ref name="W3uQ5" /> * [[Iraan]] testis vaatamata [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i keelule uut täpsusraketti [[Emad]]. Tegemist on esimese sellise ballistilise raketiga Iraani arsenalis, mis suudab tabada sihtmärke Iisraeli territooriumil.<ref name="paVUb" /> * [[Liibanon]]is [[Beirut]]is avaldasid tuhanded inimesed presidendipalee ees meelt, nõudes kristlasest poliitiku [[Michel Aoun]]i valimist riigi presidendiks. Liibanoni parlament ei ole üle aasta suutnud riigile presidenti valida.<ref name="PRCCv" /> * [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] valitsus teatas, et riik kavatseb lahkuda [[Rahvusvaheline Kriminaalkohus|Rahvusvahelise Kriminaalkohtu]] koosseisust. LAV ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus sattusid konflikti suvel, kui LAV võimud keeldusid vahistamast riiki külastanud [[Sudaan]]i presidenti [[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]]i.<ref name="uWSuH" /> * [[Nepal]]i parlament valis riigile uue peaministri. Senine peaminister [[Sushīl Koīrālā]] pälvis 249 parlamendiliikme toetuse, valituks osutus 338 parlamendiliikme hääled saanud [[Khadga Prasād Sharma Olī]], kes astus järgmisel päeval ametisse.<ref name="rulers" /> * [[Valgevene]]s toimusid [[2015. aasta Valgevene presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis senine president [[Alaksandr Łukašenka]], kes pälvis 84,1% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 87,2%.<ref name="rulers" /> * [[Venemaa]]l [[Sotši]]s kohtusid Venemaa president [[Vladimir Putin]] ning [[Saudi Araabia]] kaitseminister ja asekroonprints [[Muḩammad ibn Salmān]]. Kohtumisel väljendasid mõlemad osapooled valmisolekut teha [[Süüria]]s koostööd äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] mõjuvõimu ja edasitungi takistamiseks.<ref name="t5U0e" /> ==[[12. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] arvutitootja [[Dell]] teatas kavast omandada andmevarundusettevõte [[EMC]]. Tehingu väärtuseks on 67 miljardit USA dollarit ja see peaks lõpule viidama perioodil maist oktoobrini 2016.<ref name="b7MQD" /> * [[Euroopa Liit]] otsustas peatada [[Valgevene]]le kehtestatud sanktsioonid, tunnustades sellega eelmisel päeval riigis toimunud [[2015. aasta Valgevene presidendivalimised|presidendivalimiste]] läbipaistvust. Esialgu peatatakse sanktsioonid neljaks kuuks alates 1. jaanuarist 2016.<ref name="lgHOS" /> * [[Fidži]] parlament valis 31 poolthäälega riigi uueks presidendiks [[Jioji Konrote]]. Tema vastaskandidaat ''ratu'' [[Epeli Ganilau]] sai 14 häält.<ref name="rulers" /> * [[Guinea-Bissau]] president [[José Mário Vaz]] nimetas oma dekreediga ametisse riigi uue valitsuse. President nimetas valitsuse liikmed ametisse dekreediga, sest ei jõudnud peaminister [[Carlos Correia]]ga kokkuleppele ministrikohtade jaotuses.<ref name="nTIsq" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] välisministrite kohtumine, mille kesksed teemad olid [[Euroopa rändekriis]] ja olukord [[Süüria]]s. Kohtumisel osales ka Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]].<ref name="VV42" /> * [[Rootsi]] [[Kuninglik Teaduste Akadeemia]] kuulutas välja [[Nobeli majandusauhind|Nobeli majandusauhinna]] laureaadi, kelleks sai [[Suurbritannia]] mikroökonoomik [[Angus Deaton]]. Ameerika Ühendriikides [[Princetoni Ülikool]]is töötav Deaton on tuntuks saanud eelkõige tarbijakäitumise uurijana.<ref name="syM4X" /> * [[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] avati teatrifestival "[[Kuldne Mask Eestis]]". Festivali avas kultuuriminister [[Indrek Saar]].<ref name="VV42" /> * Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]] teatas, et esitab [[Teabeamet]]i peadirektori kandidaadiks senise kaitseministeeriumi kantsleri [[Mikk Marran]]i.<ref name="FNWQg" /> * Eestis vaidlustas [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimees [[Edgar Savisaar]] [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] otsuse, millega ta tagandati Tallinna linnapea uurimise ajaks ametist.<ref name="NcIvI" /> ==[[13. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas [[Illinois]]' osariigi kuberner [[Bruce Rauner]], et müüb oksjonil maha [[Chicago]]s asuva osariigi valitsuse peamise haldushoone [[Thompson Center]]i. Hoone müümise põhjusena tõi kuberner esile hoone ebaefektiivsuse, muuhulgas ka selle ülalpidamise liialt suured kulud.<ref name="5WHEL" /> * Ameerika Ühendriikides korraldas telekanal [[CNN]] [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaatide esimese teledebati, mida juhtis populaarne telesaatejuht [[Anderson Cooper]]. * [[Holland]]i transpordiohutuse amet avaldas lõpparuande [[Malaysia Airlinesi lend 17|Malaysia Airlinesi lennu 17]] allakukkumise kohta. Aruande kohaselt põhjustas lennuki allakukkumise juulis 2014 lennuki pihta tulistatud [[Venemaa]] päritolu keskmaarakett [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]. Aruanne ei öelnud midagi siiski selle kohta, kes raketi välja tulistasid.<ref name="OCWY3" /> * [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as ja [[Tel Aviv]]i lähistel toimunud rünnakutes tapsid palestiinlased 3 ja haavasid veel 10 juuti.<ref name="DPib2" /> * [[Iraan]]i parlament kiitis heaks Ameerika Ühendriikidega sõlmitud tuumalepingu. Lõplikuks jõustumiseks peab lepingu ratifitseerima ka riigi kõrgeim usuorgan [[Valvurite Nõukogu]].<ref name="Z5Un9" /> * [[Itaalia]] parlamendi ülemkoda kiitis häältega 178:17 heaks oma võimupiiride kitsendamise. Otsus oli suureks võiduks peaminister [[Matteo Renzi]] valitsusele, mis oli selle põhimõtte lülitanud oma riigireformi kavasse.<ref name="UXOAF" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] üldasjade nõukogu, millel keskenduti järgmisel päeval alanud [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumise ettevalmistamisele. Eestit esindas kohtumisel välisminister [[Marina Kaljurand]].<ref name="VV42" /> * [[Suurbritannia]] maineka [[Bookeri auhind|Bookeri auhinna]] võitis [[Jamaica]] kirjanik [[Marlon James]] oma teosega "[[A Brief History of Seven Killings]]".<ref name="TE73v" /> * [[Türgi]] siseministeerium teatas, et kõrvaldas ametist pealinna [[Ankara]] politsei-, luure- ja julgeolekuülemad, et viia läbi põhjalik ja takistusteta uurimine [[Oktoober 2015#10. oktoober|10. oktoobril]] toimunud pommiplahvatuste asjus.<ref name="uxb9f" /> * [[Venemaa]]l [[Moskva]]s esitleti [[Sirje Kiin]]i koostatud [[Marie Under]]i biograafia "Marie Under. Elu ja luule" venekeelset tõlget. * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] külastas [[Paide]]t ja [[Tartu]]t.<ref name="VV42" /> * Eesti suursaadik [[Taani]]s [[Märt Volmer]] andis kuninganna [[Margrethe II]] üle oma volikirja.<ref name="j855X" /> ==[[14. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[Barack Obama]] teatas, et saadab [[Kamerun]]i äärmusliku islamiliikumise [[Boko Haram]] vastase võitluse toetamiseks 300 sõjaväelast koos luuredroonidega. Ameerika Ühendriikide sõdurid peaksid toetama Lääne-Aafrika riikide üksusi peamiselt luureandmete kogumisel ega ole mõeldud osalemiseks lahingutegevuses.<ref name="ZMtt2" /> * [[Botswana]]s võistlustel viibinud 10 [[Eritrea]] [[Eritrea jalgpallikoondis|jalgpallikoondise]] mängijat keeldusid riigist lahkumast ja esitasid [[asüül]]itaotluse.<ref name="E3wyu" /> * [[Euroopa rändekriis]]: ** [[Norra]] justiitsministeerium teatas, et soovib [[Venemaa]] kaudu riiki saabunud [[Süüria]] pagulased saata tagasi Venemaale. Otsus puudutab neid pagulasi, kes elasid enne Norrasse suundumist pikemat aega Venemaal ja kelle puhul on seetõttu alust väita, et Venemaa on neile turvaline elamispaik.<ref name="mlcMM" /> ** [[Slovakkia]] valitsus kiitis heaks 50 politseiniku saatmise [[Ungari]]sse. Politseinikud peaksid aitama kaitsta Ungari piiri ebaseaduslike immigrantide eest. Traditsiooniliselt halbades suhetes Slovakkiast ja Ungarist on saanud rändekriisi tõttu liitlased, kes vastustavad Euroopa Liidu immigratsioonikvoote ja nõuavad immigratsiooni piiramist.<ref name="JsqAe" /> * [[Guinea]] opositsioonijuht [[Celloun Dalein Diallo]] teatas tagantjärele oma taandumisest presidendikandidaatide seast, protesteerides niiviisi [[Oktoober 2015#11. oktoober|11. oktoobril]] toimunud [[2015. aasta Guinea presidendivalimised|presidendivalimistel]] toime pandud rikkumiste vastu. Kuigi rahvusvahelised vaatlejad tunnistasid valimised vabadeks ja õiglasteks, on opositsioon väitnud, et valimistel esines olulisi rikkumisi ning nõudnud valimistulemuste tühistamist.<ref name="HAUvB" /> * [[Iraan]]i kõrgeim usuline võimuorgan [[Valvurite Nõukogu]] ratifitseeris Ameerika Ühendriikidega sõlmitud tuumaleppe.<ref name="7Cv53" /> * [[Niger]]i võimud kuulutasid [[Diffa ringkond|Diffa ringkonnas]], kus äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]] oli mõne nädalaga tapnud 40 inimest, välja erakorralise seisukorra.<ref name="EUX8A" /> * [[Eesti]]t külastanud [[Rahvusvaheline Valuutafond|Rahvusvahelise Valuutafondi]] delegatsiooni liikmed kohtusid peaminister [[Taavi Rõivas]]ega.<ref name="VV42" /> * Eesti peaminister Taavi Rõivas alustas kolmepäevast visiiti [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, et osaleda [[Euroopa Ülemkogu]] istungil.<ref name="VV42" /> * Eesti kaitseminister [[Hannes Hanso]] oli ametlikul visiidil [[Soome]]s [[Helsingi]]s, kus ta kohtus Soome kaitseministri [[Jussi Niinistö]]ga. Sealt suundus kaitseminister Hanso samal päeval edasi [[Rootsi]] pealinna [[Stockholm]]i, kus tal oli kohtumine Rootsi kaitseministri [[Peter Hultqvist]]iga.<ref name="VV42" /> * Eesti välisminister [[Marina Kaljurand]] alustas kahepäevast ametlikku visiiti [[Suurbritannia]]s. Visiidi esimesel päeval avas ta [[London]]is Eesti saatkonna uue hoone. Visiidi teisel päeval kohtus ta oma Suurbritannia kolleegi [[Philip Hammond]]iga.<ref name="VV42" /> * [[Tallinn]]as toimus [[Euroopa Rahvusrinne|Euroopa Rahvusrinde]] korraldatud immigratsioonivastane meeleavaldus, millel osales eri hinnangutel 200–300 inimest. Meeleavaldus algas Saksamaa suursaatkonna juures ja kulges sealt tõrvikurongkäiguna [[Toompea loss]]i ette.<ref name="vJBpB" /> ==[[15. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] teatas, et peatab Ameerika Ühendriikide vägede väljatoomise [[Afganistan]]ist. Kuni 2017. aasta alguseni jääb Afganistani 9800 Ameerika Ühendriikide sõdurit.<ref name="oJ4XI" /> * [[Mehhiko]] ja [[Ameerika Ühendriigid]] leppisid kokku kahe ühiselt mehitatud piiripunkti loomises kahe riigi piiril eesmärgiga tõhustada mõlema riigi föderaalametkondade koostööd.<ref name="LZ5wD" /> * [[Myanmar]]i valitsuse ja 8 relvarühmituse esindajad allkirjastasid kokkuleppe vaherahu sõlmimiseks. Kokku tegutseb riigis 15 relvarühmitust, millest 7 keeldusid erimeelsuste tõttu kokkulepet allkirjastamast.<ref name="ca0tQ" /> * [[Uganda]] pealinnas [[Kampala]]s vahistas politsei opositsiooni presidendikandidaadi [[Kizza Besigye]]. Besigye plaanis osaleda opositsiooni korraldatud rahvakoosolekul, mille võimud olid kuulutanud ebaseaduslikuks.<ref name="tU4Th" /> * [[Venemaa]]l astus [[Kostroma oblast]]i kubernerina ametisse [[Sergei Sitnikov]].<ref name="rulers" /> * [[Venezuela]] politsei vahistas pärast kuut aastat eksiili [[Peruu]]s kodumaale tagasi pöördunud kunagise presidendikandidaadi [[Manuel Rosales]]e, keda süüdistatakse ebaseaduslikus rikastumises ajal, mil ta oli [[Zulia osariik|Zulia osariigi]] kuberner.<ref name="6shpO" /> * [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] ajutisteks liikmeteks said [[Egiptus]], [[Jaapan]], [[Senegal]], [[Ukraina]] ja [[Uruguay]].<ref name="2vJB5" /> * [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]] võttis vastu [[Türgi]] suursaadiku [[Hayriye Kumaşçioğlu]], [[Venemaa]] suursaadiku [[Aleksandr Petrov (diplomaat)|Aleksandr Petrovi]] ja [[Iraan]]i suursaadiku [[Kambiz Jalal]]i volikirjad.<ref name="VV42" /> * [[Taavi Rõivase teine valitsus|Eesti valitsus]] kinnitas [[Teabeamet]]i peadirektoriks senise kaitseministeeriumi kantsleri [[Mikk Marran]]i, kes alustab uuel ametikohal tööd 1. jaanuaril 2016.<ref name="fKES1" /> * Eestit külastas [[Moldova]] asejustiitsminister [[Eduard Serbenco]], kes kohtus siin Eesti justiitsministri [[Urmas Reinsalu]]ga.<ref name="ZqFry" /> * Eesti valitsus võttis siseminister [[Hanno Pevkur]]i ettepanekul riigireetur [[Aleksei Dressen]]ilt Eesti kodakondsuse.<ref name="Z6T42" /> * Eestis suri töökohustusi täites südame seiskumise tagajärjel [[Maardu]] linnapea [[Georgi Bõstrov]].<ref name="axvKg" /> ==[[16. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] pealinnas [[Washington]]is kohtusid Ameerika Ühendriikide president [[Barack Obama]] ja [[Lõuna-Korea]] president [[Park Geun-hye]]. Peamiselt arutati [[Põhja-Korea]]ga seotud küsimusi.<ref name="jzuVJ" /> * [[Filipiinid]]el lõppes kandidaatide esitamine [[2016. aasta Filipiinide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimisteks]]. Kokku seadis oma kandidatuuri üles 130 inimest.<ref name="TAcEp" /> * [[Itaalia]] peaminister [[Matteo Renzi]] teatas, et kaalub sõjalise missiooni pikendamist [[Afganistan]]is 2016. aasta lõpuni.<ref name="itc7z" /> * [[Nigeeria]]s [[Maiduguri]] linnas toimus neli enesetapurünnakut, mille korraldas ilmselt äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]]. Kõik rünnakud panid toime naissoost enesetaputerroristid. Suurim rünnak toimus ühes linna mošeedest, kus hukkus 30 ja sai vigastada veel vähemalt 32 inimest.<ref name="JSmUy" /> * [[Palestiina]]s [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] süütasid palestiinlased põlema juutide pühapaiga, patriarh [[Joosep]]i väidetava haua.<ref name="t5e3f" /> * [[Saudi Araabia]]s [[Saihat]]i linnas toimunud rünnakus [[šiiidid|šiiitide]] palvemajale hukkus 5 inimest. Politsei lasi rünnaku toime pannud relvastatud mehe hiljem maha. Toimunu eest võttis vastutuse äärmuslik islamiorganisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] liikmega.<ref name="XcJNF" /> * [[Eesti]]s lahkus välisteenistusest töölt suursaadik [[Jaak Jõerüüt]].<ref name="pJKRK" /> * [[Rakvere]]s toimus strateegiliste maavarade konverents, kus osalesid ka keskkonnaminister [[Marko Pomerants]] ning majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]].<ref name="VV42" /> * [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] Narva piirkond esitas erakonna esimehe kandidaadiks [[Kadri Simson]]i. Sama piirkond esitas senise esimehe [[Edgar Savisaar]]e erakonna auesimehe kandidaadiks.<ref name="QCNz3" /> ==[[17. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Florida]] osariigis [[Fort Myers]]i kesklinnas [[Florida Zombicon]]i festivalil toimunud tulistamises sai surma 1 ja vigastada 5 inimest. Tulistamine põhjustas ligi 20 000 osavõtjaga üritusel suure paanika, tulistajat politseil esialgu tabada ei õnnestunud.<ref name="AOu80" /> * [[Argentina]] edelaosa tabas 5,9-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 131 km [[Salta]] linnast kagu suunas. Peamiselt sai maavärinas kannatada [[El Galpon]]i linn, kus hävis umbes 15–20 elumaja. Vähemalt 1 inimene hukkus, veel mitmed said vigastada.<ref name="DJvQx" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Ungari]] sulges südaööl immigrantide voolu pidurdamiseks piiri [[Horvaatia]]ga.<ref name="Ub8U4" /> Horvaatia suunas seepeale riiki saabunud immigrandid edasi [[Sloveenia]]sse, mis omakorda lubas kõik riiki saabunud immigrandid enne [[Austria]]sse ja [[Saksamaa]]le edasisaatmist registreerida.<ref name="Dadj6" /> * [[Hiina Vabariik|Hiina Vabariigi]] valitsev erakond [[Guomindang]] valis erakorralisel kongressil presidendikandidaadiks erakonna esimehe [[Eric Chu]]. [[2016. aasta Hiina Vabariigi presidendivalimised|Presidendivalimised]] toimuvad 2016. aasta jaanuaris.<ref name="6NWVA" /> * [[Jeemen]]i sadamalinna [[Aden]]isse saabus [[Sudaan]]i relvajõudude pataljon, et alustada tegevust [[Saudi Araabia]] juhitava sõjalise koalitsiooni koosseisus, mis võitleb Jeemeni [[šiiidid|šiiitlike]] mässuliste vastu.<ref name="jr4xX" /> * [[Montenegro]] pealinnas [[Podgorica]]s likvideeris politsei 20 päeva varem parlamendihoone ette püstitatud opositsiooni meeleavaldajate telklaagri. Õhtul korraldas opositsioon protestiks uued meeleavaldused, mis viisid kokkupõrgeteni politseiga. Politsei ajas meeleavalduse pisargaasi ja kumminuiasid kasutades laiali, jõudu kasutati ka opositsioonijuhi [[Nebojša Medojević]]i vastu.<ref name="Ubjdl" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] ütles piiskoppide sinodi asutamise 50. aastapäeval peetud kõnes, et [[katoliku kirik]]us on vajalik juhtimise edasine detsentraliseerimine ja rohkem otsustusõigust tuleb anda kohalikele piiskoppide konverentsidele.<ref name="T6yYr" /> * [[Saksamaa]]l [[Köln]]is pussitati valimisürituse ajal [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] linnapeakandidaati [[Henriette Reker]]it. Politsei pidas 44-aastase pussitaja kinni; tolle sõnul ajendas teda kuritegu toime panema linnapeakandidaadi toetus pagulaste vastuvõtmisele. Lisaks Rekerile said rünnakus vigastada veel talle appi läinud neli inimest.<ref name="iceoH" /> * [[Ukraina]] territoriaalvetes [[Odessa]] lähistel läks põhja väike reisilaev 36 inimesega pardal. Hukkus 12 inimest.<ref name="R6S8T" /> ==[[18. oktoober]]== * [[Egiptus]]es algas [[2015. aasta Egiptuse parlamendivalimised|parlamendivalimiste]] esimene voor. * [[Euroopa rändekriis]]: ** [[Saksamaa]] liidukantsler [[Angela Merkel]] külastas [[Türgi]] suurimat linna [[İstanbul]]i, kus ta pidas rändekriisi teemadel kohtumise president [[Recep Tayyip Erdoğan]]i ja peaminister [[Ahmet Davutoğlu]]ga. Kohtumistel arutati võimalusi suurendada Türgi panust migratsiooni pidurdamisel ja vastutasuks Türgi kodanikele viisavaba reisimise võimaldamist [[Schengeni viisaruum]]i piires. Samuti teatas Merkel, et on valmis toetama Türgi ühinemist [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]].<ref name="8LeFg" /> ** [[Sloveenia]] teatas, et ei saa [[Horvaatia]]st vastu võtta rohkem immigrante, kui [[Austria]] on valmis omakorda neilt vastu võtma. Kuna Austria oli kehtestanud ühel päeval riiki lubatavate immigrantide ülempiiriks 1500 inimest, kehtestas sama limiidi ka Sloveenia. Horvaatia oli soovinud päevas Sloveeniasse edasi saata kuni 5000 immigranti.<ref name="vqoMz" /> * [[Iisrael]]is [[Be'er-Sheva]] linna bussijaamas avas palestiinlane tule. Tulistamises hukkus 1 Iisraeli sõdur, veel 11 inimest said haavata. Tulevahetuses politseiga lasid politseinikud ründaja maha.<ref name="ZcLcg" /> * [[Montenegro]] pealinnas [[Podgorica]]s avaldasid tuhanded inimesed taas meelt peaminister [[Milo Đukanović]]i valitsuse vastu, nõudes peaministri tagasiastumist ja üleminekuvalitsuse moodustamist. Meeleavaldajad esitasid valitsusele ultimaatumi seitsme päeva jooksul tagasi astuda või seista silmitsi senisest veelgi ulatuslikumate meeleavaldustega.<ref name="B4kFN" /> * [[Paavst]] [[Franciscus]] kuulutas [[Vatikan]]is pühakuteks püha nunna [[Thérèse Lisieux'st]] vanemad [[Louis Martin]]i ja [[Marie-Azélie Guérin]]i. Tegemist oli esimese korraga kiriku ajaloos, kui samal tseremoonial on pühakuks kuulutatud mõlemad abikaasad. Lisaks kuulutas paavst pühakuks ka itaalia preestri [[Vincenzo Grossi]] ja hispaania nunna [[María Isabel Salvat Romero]].<ref name="vq2ul" /> * [[Saksamaa]]l [[Köln]]is toimunud kohalikel valimistel valiti linnapeaks [[Kristlik-Demokraatlik Liit|Kristlik-Demokraatliku Liidu]] kandidaat [[Henriette Reker]], kes langes eelmisel päeval pussitamise ohvriks.<ref name="IIB10" /> * [[Soome]]s [[Ahvenamaa]]l toimusid [[2015. aasta Ahvenamaa parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Parima tulemuse said [[Ahvenamaa Liberaalid]], kes kogusid 23,3% antud häältest ja 7 kohta 30-liikmelises parlamendis, teiseks jäi [[Ahvenamaa Keskerakond]], mis kogus 21,7% häältest ja sai samuti 7 kohta parlamendis. Valimisaktiivsus oli 70,3%.<ref name="rulers" /> * [[Šveits]]is toimusid [[2015. aasta Šveitsi parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis parempoolne [[Šveitsi Rahvapartei]], mis kogus 29,4% antud häältest ja 65 kohta parlamendi alamkojas ([[Rahvusnõukogu]]s). Paremuselt teise tulemuse sai [[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]] 18,8% häälte ja 43 parlamendikohaga. Kolmandaks jäi 16,4% häälte ja 33 kohaga parlamendis erakond [[FDP. Liberaalid]].<ref name="x5Pl0" /> * [[Eesti]]s [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaal]] [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] esimehele [[Edgar Savisaar]]ele kuuluvas [[Hundisilma talu]]s toimus avatud uste päev, millel osales erakonna andmetel umbes 5000 inimest üle Eesti. Päeva raames viidi läbi ka nn puhastusriitused [[Kaitsepolitseiamet]]i läbiotsimise tulemusel tekkinud negatiivse energia likvideerimiseks; muuhulgas õnnistas talu [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|EELK]] Tallinna praost [[Jaan Tammsalu]].<ref name="3LSfU" /> ==[[19. oktoober]]== * [[Euroopa rändekriis]]: ** [[Horvaatia]] avas piiri [[Serbia]]ga seal Horvaatiasse pääsu oodanud umbes 3000 immigrandile.<ref name="IUbE8" /> ** [[Saksamaa]]l [[Dresden]]is korraldas radikaalse islami vastane liikumine [[PEGIDA]] umbes 15 000 – 25 000 osavõtjaga meeleavalduse, millega protesteeriti valitsuse immigratsioonipoliitika vastu. Samas toimus ka 14 000 osavõtjaga vastumeeleavaldus, millel osalenud kutsusid üles immigrante avasüli vastu võtma.<ref name="n570b" /> ** [[Sloveenia]] teatas vaatamata eelmisel päeval kehtestatud piirmääradele, et lubas ühe päeva jooksul riiki vähemalt 5000 immigranti. Riigi siseministeerium kritiseeris teravalt [[Horvaatia]]t, mis ei arvestanud Sloveenia palveid ja jätkas immigrantide saatmist Sloveeniasse.<ref name="KSTQH" /> * [[Hiina]] president [[Xi Jinping]] alustas riigivisiiti [[Suurbritannia]]s.<ref name="TSF05" /> * [[Kanada]]s toimusid [[2015. aasta Kanada parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis üllatuslikult opositsiooniline [[Kanada Liberaalne Partei]], mis sai 39,5% häältest ja 184 kohta 338-kohalises parlamendis. Valimisaktiivsus oli 68,5%.<ref name="rulers" /> Sama päeva hilisõhtul teatas senine peaminister [[Stephen Harper]], et astub [[Kanada Konservatiivne Partei|Kanada Konservatiivse Partei]] esimehe ametikohalt tagasi.<ref name="hvWzz" /> * [[Liibüa]] rahvusvaheliselt tunnustatud parlament (nn Benghazi parlament) lükkas tagasi [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]i ettepaneku rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks. Samas teatas parlament, et jätkab osalemist Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vahendatud läbirääkimistel riikliku ühtsuse taastamiseks.<ref name="5DaPU" /> * [[Mehhiko]] parlamendi alamkoda kiitis heaks 2013. aastal suure suhkrusisaldusega karastusjookidele kehtestatud maksude alandamise. Kui seni maksustati taoliste jookide 1 liitrit täiendavalt 1 [[Mehhiko peeso]]ga, siis seadusemuudatusega alandati maksumäära 50%.<ref name="RcCWR" /> * [[NATO]] alustas [[Vahemeri|Vahemerel]] ulatuslikke sõjalisi õppusi, millel osaleb kokku 36 000 sõdurit 30 riigist.<ref name="PPV5x" /><ref name="ZcKBl" /> * [[Pakistan]]is [[Quetta]]s liinibussis toimunud pommiplahvatuses hukkus 11 ja sai vigastada veel 21 inimest. Ükski rühmitus plahvatuse korraldamise eest vastutust ei võtnud.<ref name="Uc1Yg" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas koos Eesti äridelegatsiooniga visiiti [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatidesse]] ja [[Omaan]]i.<ref name="VV43" /> * Eestit külastas koos valitsusdelegatsiooniga [[Slovakkia]] president [[Andrej Kiska]], kes kohtus siin oma Eesti kolleegi [[Toomas Hendrik Ilves]]e ja kultuuriminister [[Indrek Saar]]ega. Visiidi raames kohtusid omavahel ka Slovakkia majandusminister [[Vazil Hudak]] ning Eesti majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]].<ref name="VV43" /> * Eesti ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]] alustas kahepäevast töövisiiti [[Võru maakond|Võrumaal]], et tutvuda sealsete puidutöötlemisettevõtetega.<ref name="VV43" /> ==[[20. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas endine [[Virginia]] osariiki esindanud senaator, [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] liige [[Jim Webb]], et loobub kandideerimast Demokraatliku Partei kandidaadina [[2016. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|2016. aasta presidendivalimistel]]. Samas ei välistanud Webb, et läheb valimistele sõltumatu kandidaadina.<ref name="N25Fz" /> * [[Euroopa rändekriis]]: ** [[Sloveenia]] parlament kiitis heaks seadusemuudatused, mis lubavad kasutada piirivalve ja politsei ülesannete täitmisel ka riigi kaitsejõude. Seadusemuudatused võeti vastu seoses massiliselt kasvanud läbirändega Sloveenias ja kehtivad esialgu kolm kuud.<ref name="W8Fwt" /> * [[Lõuna-Korea]]s [[Daejeon]]is toimus [[Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon]]i liikmesriikide haridusministrite kohtumine, millel osales ka Eesti haridus- ja teadusminister [[Jürgen Ligi]]. * [[Lõuna-Osseetia]] president [[Leonid Tibilov]] teatas, et tema valitsus kavatseb korraldada referendumi ühinemiseks [[Venemaa]]ga. Lõuna-Osseetia on rahvusvaheliselt tunnustamata riik, mis kuulub ''de iure'' [[Gruusia]] koosseisu.<ref name="0kuUl" /> * [[Põhja-Iirimaa]] peaminister [[Peter Robinson]] asus taas täitma oma ametikohuseid.<ref name="4stoI" /> * [[Venemaa]]le saabus üllatusvisiidile [[Süüria]] president [[Bashār al-Asad]], kes kohtus [[Moskva]]s Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]iga ja tänas viimast Süüriale antud sõjalise abi eest. Tegemist oli Süüria presidendi esimese välisvisiidiga pärast [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõja]] algust 2011. aastal.<ref name="7ZHaV" /> * [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli töövisiidil [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]].<ref name="VV43" /> * Eestit külastas [[Rootsi]] aserahandusminister [[Per Bolund]], kes kohtus visiidi raames Eesti rahandusministri [[Sven Sester]]iga.<ref name="VV43" /> ==[[21. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] teatas riigi asepresident [[Joe Biden]], et ta ei kavatse pürgida [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Partei]] presidendikandidaadiks. Bideni võimaliku kandideerimise üle oli spekuleeritud mitmeid kuid.<ref name="LclMh" /> * [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigi]] pealinnas [[Brazzaville]]'is ajasid julgeolekujõud hoiatuslaskude ja pisargaasiga laiali nädalaid kestnud opositsiooni meeleavaldused. Meeleavalduste eesmärk oli protesteerida rahvahääletuse vastu, millega soovitakse suurendada presidendi ametiaegade arvu ja vanuse ülempiiri, võimaldades senisel presidendil [[Denis Sassou-Nguesso]]l kandideerida presidendiks veel üheks ametiajaks.<ref name="AHd2W" /> * [[Liibanon]]i parlamendis ebaõnnestus [[2014. aasta Liibanoni presidendivalimised|presidendivalimiste]] järjekordne voor. Valimiste uus voor määrati [[November 2015#11. november|11. novembrile]].<ref name="rulers" /> * [[Rumeenia]] ülemkohtus kuulasid prokurörid üle riigi ekspresidendi [[Ion Iliescu]], keda kahtlustatakse inimsusvastastes kuritegudes. Väidetavalt korraldas Iliescu riigipeana juunis 1990 [[Bukarest]]is toimunud rahumeelse meeleavalduse vägivaldse laialiajamise pealinna kutsutud 20 000 kaevuri abil, mille käigus hukkus 4 ja sai vigastada üle 1000 inimese.<ref name="vcHaJ" /> * [[Suurbritannia]]s [[London]]ist umbes 110 km põhja pool [[Redmere]]'is kukkus alla Ameerika Ühendriikide merejalaväele kuulunud hävituslennuk [[McDonnell Douglas F/A-18 Hornet]]. Lennukis viibis ainult piloot, kes õnnetuses hukkus.<ref name="i1sVa" /> * [[Eesti]]sse saabus kolmepäevasele visiidile [[Jaapan]]i majandus- ja eelarvepoliitika minister [[Akira Amari]]. Visiidi esimesel päeval kohtus ta majandus- ja taristuminister [[Kristen Michal]]i ning ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]]iga, visiidi kolmandal päeval peaminister [[Taavi Rõivas]]ega.<ref name="VV43" /> * Eestisse saabus visiidile Ameerika Ühendriikide aseriigisekretär [[Judith Gruber]].<ref name="VV43" /> * Eesti sotsiaalkaitseminister [[Margus Tsahkna]] alustas kolmepäevast visiiti [[Hispaania]]s, et osaleda [[Euroopa Rahvapartei]] kongressil. Tsahkna osaleb kongressil [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] esimehena.<ref name="VV43" /> ==[[22. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riigisekretär [[John Kerry]] oli visiidil [[Iisrael]]is, kus ta pidas läbirääkimisi Iisraeli peaministri [[Binyamin Netanyahu]]ga. Kohtumisel arutati võimalusi ohjeldada Iisraelis juutide ja palestiinlaste vahel puhkenud vägivallalainet.<ref name="XmHK3" /> * [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Barack Obama]] kohtus [[Washington]]is [[Pakistan]]i peaministri [[Nawaz Sharif]]iga. Kohtumisel väljendas president Obama soovi, et Pakistan piiraks oma tuumarelvade programmi ja mõjutaks islamiliikumist [[Ţālebān]] [[Afganistan]]is rahuläbirääkimistele naasma.<ref name="1QY4M" /> * Ameerika Ühendriikides teatas [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Esindajatekoja]] liige, [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariiklikku Parteisse]] kuuluv [[Paul Ryan]], et on kindlustanud endale oma partei peamiste fraktsioonide toetuse ning on seetõttu valmis kandideerima Esindajatekoja esimeheks. Varasemad esimehe kandidaadid ei olnud kõigile fraktsioonidele vastuvõetavad.<ref name="oRaUe" /> * Ameerika Ühendriikides [[Tennessee]] osariigis [[Nashville]]'is [[Tennessee Osariigi Ülikool]]i territooriumil toimus tulistamine, milles sai vigastada 3 inimest, kellest üks toimetati kriitilises seisundis haiglasse.<ref name="WtJE0" /> * [[Brunei]] sultan [[Hassanal Bolkiah]] tegi muudatusi valitsuse koosseisus, võttes endale muuhulgas välisministri portfelli.<ref name="rulers" /> * [[Euroopa rändekriis]]: ** [[Rootsi]] valitsus teatas, et on kavandatust olulist suurema immigrantide hulga tõttu sunnitud kärpima kulusid muudes valdkondades ja tõstma avaliku sektori võlakoormust.<ref name="SweVK" /> ** [[Sloveenia]]sse saabus võimude teatel [[Horvaatia]]st viimase 24 tunniga vähemalt 12 000 immigranti. Sloveenia valitsus pöördus abipalvega [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] poole saata riiki täiendavaid politseijõude, sest väikeriik ei ole enam võimeline immigrantide vooga omal jõul toime tulema.<ref name="fxezQ" /> * [[Iraak|Iraagis]] äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] kontrollitaval territooriumil läbi viidud erioperatsioonis pantvangide vabastamiseks hukkus 1 [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõdur. Tegemist oli esimese Iraagis langenud Ameerika Ühendriikide sõjaväelasega pärast sõjalise missiooni lõpetamist seal 2011. aastal. Operatsiooni käigus vabastati organisatsiooni käest 69 pantvangi.<ref name="ywroa" /> * [[Luksemburg]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumine, kus Eestit esindas keskkonnaminister [[Marko Pomerants]].<ref name="VV43" /> * [[Portugal]]i president [[Aníbal Cavaco Silva]] nimetas [[Pedro Passos Coelho]] teiseks ametiajaks Portugali peaministriks.<ref name="rulers" /> * [[Rootsi]] lääneosas [[Trollhättan]]is ründas mõõgaga relvastatud mees Kronani põhikoolis õpilasi ja õpetajaid. Rünnakus hukkusid üks 11-aastane õpilane ja üks õpetaja. Lisaks sai rünnakus vigastada veel 3 inimest. Politsei haavas ründajat raskelt ja too suri hiljem samal päeval haiglas. Tegemist oli 21-aastase kohaliku mehega, keda ajendasid politsei hinnangul rünnakut toime panema rassistlikud motiivid.<ref name="j30wQ" /><ref name="6ELLl" /><ref name="iUfM3" /> * [[Sloveenia]] konstitutsioonikohus andis loa rahvahääletuse korraldamiseks küsimuses, kas märtsis 2015 parlamendis vastu võetud [[samasooliste abielu]] võimaldav seadus tuleks jõustada või mitte.<ref name="CVaDr" /> * [[Soome]]s algas neli päeva kestev [[Helsingi raamatumess]], kus on väljapanekuga esindatud ka Eesti kirjanikud ja kirjastused.<ref name="VV43" /> * [[Suurbritannia]] parlamendi alamkoda kiitis häältega 312:270 heaks seadusandlusreformi, millega anti [[Inglismaa]]d esindavatele saadikutele edaspidi võimalus vetostada seadusi, mis kehtivad ainult Inglismaa kohta. Inglismaa on ainus Suurbritannia osa, millel puudub oma parlament.<ref name="VPoMq" /> * [[Venemaa]] kaitseminister [[Sergei Šoigu]] teatas, et Venemaa kavatseb rajada vaidlusalustele [[Kuriilid|Kuriili saartele]] sõjaväebaasi. Taoline kava teravdab Venemaa suhteid [[Jaapan]]iga, mis peab Kuriile oma territooriumiks.<ref name="ptAZ3" /> * [[Eesti]]sse saabus visiidile [[Valgevene]] haridusministri asetäitja [[Raissa Sidorenko]], et tutvuda siinse üldhariduse rahastamismudeli ja koolide hindamise põhimõtetega.<ref name="VV43" /> * Eestis valiti [[pressinõukogu]] esimeheks ajalehe [[Lääne Elu]] peatoimetaja [[Andrus Karnau]].<ref name="gbFhY" /> * [[Tallinn]]as [[Miinisadam]]as toimunud tseremoonial võttis major [[Martin Kukk (sõjaväelane)|Martin Kukk]] kolonelleitnant [[Kaido Sirman]]ilt üle [[Vahipataljon]]i juhtimise.<ref name="VV43" /> ==[[23. oktoober]]== * [[Austria]]s [[Viin]]is kohtusid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]], [[Saudi Araabia]], [[Türgi]] ja [[Venemaa]] välisministrid, et arutada võimalikke poliitilisi lahendusi [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjale]].<ref name="NoxTB" /> * [[Euroopa rändekriis]]: [[Rootsi]] valitsus ja paremtsentristlik opositsioon jõudsid kokkuleppele uute immigratsioonireeglite kehtestamises, millega võetakse muuhulgas seni tavapäraste alaliste elamislubade asemel laiemalt kasutusele ajutised kolmeaastased elamisload asüülitaotluse protsessi edukalt läbinud pagulastele.<ref name="8h3RB" /> * [[Hispaania]]s [[Oviedo]]s toimus [[Astuuria printsessi auhind|Astuuria printsessi auhinna]] pidulik üleandmistseremoonia. Hispaania kuningas [[Felipe VI|Felipe]] ja kuninganna [[Letizia]] andsid üle 2015. aasta auhinnad märkimisväärsete saavutuste eest. Auhinnasaajate seas olid teiste seas [[Wikipedia]] asutaja [[Jimmy Wales]], prantsuse majandusteadlane [[Esther Duflo]], [[Kuuba]] päritolu kirjanik [[Leonardo Padura]], [[USA]] filmirežišöör [[Francis Ford Coppola]], hispaania filosoof [[Emilio Lledó Íñigo]] jt.<ref name="Hza9L" /> * [[Mehhiko]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] rannikut tabas orkaan [[Patricia (orkaan)|Patricia]]. Merel oli orkaani tuulekiirus 322 km/h, maal vähenes tuulekiirus 210 km/h. Tegemist on kõige tugevama tormiga, mis Mehhiko läänerannikut on tabanud.<ref name="B7TBa" /> * [[Moldova]]s vahistati telefonikõnede pealtkuulamises kahtlustatuna venemeelse opositsioonierakonna [[Meie Partei]] esimees [[Renato Usatîi]].<ref name="0qsxL" /> * [[Nigeeria]] kirdeosas toimunud kahes pommiplahvatustes hukkus vähemalt 37 ja sai vigastada 107 inimest. Plahvatused toimusid [[Maiduguri]] ja [[Yola]] mošeedes, ilmselt korraldas rünnakud äärmuslik islamiliikumine [[Boko Haram]].<ref name="xKxx5" /> * [[Portugal]]i opositsiooniline [[Sotsialistlik Partei (Portugal)|Sotsialistlik Partei]] teatas, et ei kavatse toetada peaminister [[Pedro Passos Coelho]] paremtsentristlikku vähemusvalitsust parlamendis toimuval usaldushääletusel.<ref name="nUspy" /> * [[Prantsusmaa]] edelaosas [[Gironde'i departemang]]us [[Puisseguin]]i lähistel põrkasid maanteel kokku pensionäride gruppi vedanud autobuss ja veoauto. Õnnetuses hukkus 43 ja sai vigastada 8 inimest. Tegemist oli Prantsusmaa viimase 30 aasta ohvriterohkeima liiklusõnnetusega.<ref name="Omjud" /> * [[Türgi]]s [[İstanbul]]is mõistis kohus vanglakaristuse 244 inimesele, kes osalesid 2013. aastal [[2013. aasta Türgi meeleavaldused|meeleavaldustel]] [[Taksim Gezi park|Gezi pargis]]. Vanglakaristused olid valdavalt lühikesed, 2–14 kuuni, süüdistuseks enamasti illegaalsetel meeleavaldustel osalemine ja avaliku vara kahjustamine.<ref name="C898O" /> * [[Eesti]]s ei rahuldanud [[Tallinna Ringkonnakohus]] [[Edgar Savisaar]]e advokaatide kaebust, millega sooviti tunnistada kehtetuks varasem [[Harju Maakohus|Harju Maakohtu]] otsus Savisaare kõrvaldamiseks Tallinna linnapea ametist tema suhtes algatatud kriminaaluurimise ajaks.<ref name="tjphy" /> ==[[24. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Louisiana]] osariigis toimus kubernerivalimiste esimene voor. [[November 2015#21. november|21. novembril]] toimuvasse teise vooru pääsesid edasi 39,9% valijate toetuse kogunud [[Demokraatlik Partei (USA)|demokraat]] [[John Bel Edwards]] ja 23% valijate toetuse saanud [[Vabariiklik Partei (USA)|vabariiklane]] [[David Vitter]].<ref name="rulers" /> * Ameerika Ühendriikides [[Oklahoma]] osariigis [[Stillwater]]is sõitis joobes naine [[Oklahoma Osariigi Ülikool]]is toimunud paraadi ajal sõiduautoga pealtvaatajate hulka. Hukkus 4 inimest ja veel üle 40 inimese sai vigastada.<ref name="Rv257" /> * Ameerika Ühendriikide riigisekretär [[John Kerry]] kohtus [[Saudi Araabia]] pealinnas [[Ar-Riyāḑ]]is kuningas [[Salmān ibn ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd|Salmāniga]]. Kohtumisel lepiti kokku, et mõlemad riigid suurendavad toetust [[Süüria]] mõõdukale opositsioonile.<ref name="pYyzj" /> * [[Bangladesh]]i pealinna [[Dhaka]] vanalinnas toimus [[šiiidid|šiiitide]] marsi eel sari pommiplahvatusi. Plahvatustes hukkus vähemalt 1 ja sai vigastada veel kümneid inimesi. Vastutuse rünnaku eest võttis äärmuslik [[sunniidid|sunniitide]] organisatsioon [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]].<ref name="wuIMo" /> * [[Maldiivid]]el vahistati seoses septembri lõpus president [[Abdulla Yameen]]i laeval toimunud pommiplahvatuse uurimisega riigi asepresident [[Ahmed Adheeb]].<ref name="qnz0E" /> * [[Montenegro]] pealinnas [[Podgorica]]s algasid taas opositsiooni meeleavaldused, millel nõuti peaminister [[Milo Đukanović]] tagasiastumist. Rahumeelselt alanud meeleavaldus, millel osales umbes 5000 inimest, muutus vägivaldseks, kui inimesed üritasid läbi politseiaheliku tungida parlamendihoone juurde. Politseinike pihta loobiti kive ja ilutulestikurakette, politsei vastas pisargaasi ja kumminuiadega. Vigastada sai 24 meeleavaldajat ja 15 politseiametnikku.<ref name="GAjX0" /> * [[Nigeeria]] valimiskohus tunnistas ebaseaduslikuks [[Nyesom Wike]]'i valimise [[Riversi osariik|Riversi osariigi]] kuberneriks ja andis käsu kordusvalimiste korraldamiseks.<ref name="rulers" /> ==[[25. oktoober]]== * [[Argentina]]s toimus [[2015. aasta Argentina presidendivalimised|presidendivalimiste]] esimene voor. * [[Elevandiluurannik]]ul toimusid [[2015. aasta Elevandiluuranniku presidendivalimised|presidendivalimised]]. Valimised võitis senine president [[Alassane Ouattara]], kes kogus 83,7% valijate toetuse. Opositsiooni kandidaati [[Affi N'Guessan]]i toetas 9,3% valijatest. Valimisaktiivsus oli 52,9%.<ref name="rulers" /> * [[Euroopa rändekriis]]: ** [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Jean-Claude Juncker]]i algatusel Euroopa rändekriisist enim haaratud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide valitsusjuhtide ja riigipeade kohtumine.<ref name="JyFJh" /> Kohtumisel lepiti kokku immigrantidele Euroopa riikides täiendava 100 000 majutuskoha loomises, samuti kiideti heaks 400 täiendava politseiniku saatmine abiks Sloveeniale immigrantide vooluga toimetulekuks.<ref name="T0nXJ" /> ** [[Sloveenia]] peaminister [[Miro Cerar]] ütles, et kui [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] riigid ei suuda kokku leppida ühises plaanis massilise immigratsiooni tõkestamiseks Balkani poolsaarel, on selle tulemuseks Euroopa Liidu lagunemine.<ref name="5NtZY" /> * [[Guatemala]]s toimus [[2015. aasta Guatemala presidendivalimised|presidendivalimiste]] teine voor. Valimised võitis ülekaalukalt 46-aastane televisioonikoomik [[Jimmy Morales]], keda toetas 67,4% valijatest; tema vastaskandidaat [[Sandra Torres]] pälvis 32,6% valijate toetuse. Valimisaktiivsus oli 56,3%.<ref name="rulers" /> * [[Haiti]]l toimusid [[2015. aasta Haiti üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. * [[Kanada]]s [[Briti Columbia]] rannikul läks põhja vaalapüügilaev, mille pardal viibis õnnetuse ajal 27 inimest. Õnnetuses hukkus 5 [[Suurbritannia]] kodanikku, veel üks reisija jäi kadunuks ja uppus tõenäoliselt samuti.<ref name="pLNeG" /> * [[Kongo Vabariik|Kongo Vabariigis]] toimus rahvahääletus presidendile kehtiva ametiaegade ja eluea ülempiiri tühistamiseks, mille eesmärk oli tagada 71-aastasele presidendile [[Denis Sassou-Nguesso]]le võimalus kandideerida presidendiks ka kolmandaks ametiajaks.<ref name="kC39X" /> Üle 92% referendumil osalenud inimestest kiitis hääletusele pandud ettepanekud heaks. Referendumil osales umbes 72% hääleõiguslikest kodanikest.<ref name="9NARX" /> * [[Omaan]]is toimusid [[2015. aasta Omaani parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Kõik 85 Nõuandvasse Kogusse valitud saadikut olid parteitud. Valimisaktiivsus oli 56,7%.<ref name="rulers" /> * [[Poola]]s toimusid [[2015. aasta Poola parlamendivalimised|parlamendivalimised]]. Valimised võitis senine suurim opositsioonierakond [[Õigus ja Õiglus]], mida toetas 37,6% valijatest ja mis sai 460-kohalises parlamendi alamkojas 235 kohta. Teise tulemuse saavutas senine valitsuspartei [[Kodanikuplatvorm]], mis pälvis 24,1% valijate toetuse ja sai parlamendis 138 kohta.<ref name="rulers" /> * [[Suurbritannia]] endine peaminister [[Tony Blair]] ütles telekanalile [[CNN]] antud intervjuus, et kahetseb mõningaid [[Iraagi sõda|2003. aasta Iraaki sissetungi]] eel ja ajal tehtud vigu ning tunnistas, et Iraagi sõda oli üks äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] esilekerkimise põhjuseid.<ref name="s2zjr" /> * [[Süüria]] pealinna [[Damaskus]]t külastanud [[Venemaa]] [[Riigiduuma]] delegatsioon kohtus president [[Bashār al-Asad]]iga, kes kinnitas parlamendiliikmetele, et kui Süüria rahvas seda ideed toetab, on ta valmis korraldama riigis parlamendi- ja presidendivalimised. Valimiste eeltingimusena nimetas ta islamiterroristide purustamist Süürias.<ref name="cOs2J" /><ref name="OWzd2" /> * [[Tansaania]]s toimusid [[2015. aasta Tansaania üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Presidendiks valiti valitseva erakonna kandidaat [[John Magufuli]], kes sai 58,5% häältest. Peamine opositsiooni kandidaat [[Edward Lowassa]] kogus 40% valijate toetuse.<ref name="rulers" /> * [[Ukraina]]s toimusid [[2015. aasta Ukraina kohalikud valimised|kohalike omavalitsuste valimised]]. ==[[26. oktoober]]== * [[Afganistan]]i kirdeosa ja [[Pakistan]]i põhjaosa tabas 7,5-magnituudine maavärin, mille epitsenter asus 254 km kaugusel [[Kabul]]ist [[Badakhshāni provints]]is. Kahes riigis hukkus kokku üle 200 inimese, maavärina tõukeid oli tunda isegi [[India]] pealinnas [[New Delhi]]s.<ref name="HVBWW" /> * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Washington]]is kohtusid Ameerika Ühendriikide president [[Barack Obama]] ja [[Indoneesia]] president [[Joko Widodo]]. Kohtumisel kinnitas Indoneesia president, et tema riik kavatseb ühineda [[Vaikse ookeani ülene vabakaubandusleping|Vaikse ookeani ülese vabakaubanduslepinguga]].<ref name="qJ6K9" /> * [[Belgia]]s [[Brüssel]]is toimus [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] keskkonnanõukogu istung, kus Eestit esindas keskkonnaminister [[Marko Pomerants]].<ref name="VV44" /> * Belgia lõunaosas [[Namur]]i lähistel [[Flawinne]]s üritas maskis mees kihutada autoga läbi sõjaväebaasi väravate, kuid sõdurid avasid auto pihta tule, sundides ründaja plaanist loobuma. Kui algul kahtlustati autopommi rünnakut, siis lõhkeainet autost ei leitud. Politsei tabas ja võttis ründaja hiljem samal päeval vahi alla.<ref name="VTTfF" /> * [[Colombia]]s [[Boyacá departemang]]us ründas riigi suuruselt teine mässuline relvarühmitus [[Rahvuslik Vabastusarmee (Colombia)|Rahvuslik Vabastusarmee]] kohalike valimiste tulemusi transportinud julgeolekujõudude sõdureid. Rünnakus hukkus 11 sõdurit ja 1 politseinik, 3 sõdurit sai vigastada ja 6 inimest jäi rünnakus kadunuks.<ref name="oLG1T" /> * [[Kuuba]]l astus tervislikele põhjustele viidates ametist tagasi riigi siseminister [[Abelardo Colomé Ibarra]]. Uueks ministriks nimetati senine siseministri asetäitja [[Carlos Fernández]].<ref name="pYLjy" /> * [[Türgi]] politsei korraldas riigi kaguosas reidi äärmusliku islamiliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] võitlejate tabamiseks. [[Diyarbakır]]i linnas reidi käigus puhkenud tulevahetuses hukkus 2 politseinikku ja 7 Islamiriigi võitlejat.<ref name="9utOZ" /> * [[Eesti]] kultuuriminister [[Indrek Saar]] oli visiidil [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]].<ref name="VV44" /> * Eesti siseminister [[Hanno Pevkur]] ja siseministeeriumi kantsler [[Lauri Lugna]] alustasid visiiti Ameerika Ühendriikides, kus nad kohtusid Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministri [[Jeh Johnson]]iga ja Senati sisejulgeolekukomitee esimehe [[Ron Johnson]]iga.<ref name="VV44" /> ==[[27. oktoober]]== * [[Euroopa rändekriis]]: [[Baieri]] liidumaa peaminister [[Horst Seehofer]] kritiseeris [[Saksamaa]] liidukantslerit [[Angela Merkel]]it ja [[Austria]] võime nende suutmatuse pärast immigrantide voogu ohjeldada.<ref name="OrV1A" /> * [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] toimunud palestiinlaste noarünnakutes [[Iisrael]]i sõdurite vastu sai vigastada 1 Iisraeli sõdur. Sõdurid lasid kõik kolm ründajat maha.<ref name="aHSPj" /> * [[Mehhiko]]s astus [[Guerrero osariik|Guerrero osariigi]] kubernerina ametisse [[Héctor Astudillo Flores]].<ref name="rulers" /> * [[Türgi]] valitsus võttis oma kontrolli alla 22 firmat, teiste seas 2 ajalehte ja 2 telejaama, mille omanikud on seotud valitseva [[Õigluse ja Arengu Partei]]ga vastuollu sattunud islami õpetlase [[Fethullah Gülen]]iga. Firmade ülevõtmine on seotud Güleni vastu esitatud süüdistustega riigivõimu õõnestamises ja ebaseaduslike maksete vastuvõtmises.<ref name="PF6kI" /> * [[Eesti]] peaminister [[Taavi Rõivas]] alustas visiiti [[Island]]i pealinnas [[Reykjavík]]is, et osaleda Balti- ja Põhjamaade peaministrite kohtumisel ning [[Põhja tuleviku foorum]]il.<ref name="VV44" /> * Eestit külastas [[Euroopa Liidu Siseturu Ühtlustamise Amet]]i president [[António Campinos]].<ref name="VV44" /> * Eesti kaitseväe juhataja kindralleitnant [[Riho Terras]] alustas kolmepäevast visiiti [[Belgia]]s [[Brüssel]]is, et osaleda [[Euroopa Liidu Sõjaline Komitee|Euroopa Liidu Sõjalise Komitee]] kohtumisel.<ref name="VV44" /> * Eestis pidas politsei kinni 12 inimest, keda kahtlustatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises, mille eesmärk oli riiklike dokumentidega äritsemine. Kinnipeetute seas oli 4 [[Politsei- ja Piirivalveamet]]i töötajat, keda kahtlustataks ebaseaduslikult riiklike dokumentide väljastamises. 12 kinnipeetust 10 olid kesk- ja vanemas eas naised.<ref name="NgMKV" /> ==[[28. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Boulder]]is [[Colorado Ülikool]]is toimus [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] presidendidikandidaatide kolmas avalik valimisdebatt.<ref name="C03it" /> * [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda|Ameerika Ühendriikide Esindajatekoja]] Vabariikliku Partei fraktsioon esitas Esindajatekoja spiikri kandidaadiks [[Wisconsin]]i osariiki esindava [[Paul Ryan]]i.<ref name="xS1Bx" /> * Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda kiitis häältega 266:167 heaks kokkuleppe riigieelarve osas, mis peaks tagama föderaalvalitsuse häireteta toimimise vähemalt 2017. aasta märtsini. Muuhulgas tõsteti kokkuleppega föderaalvalitsuse laenulimiiti ja määratleti peamised kuluartiklid.<ref name="NARzI" /> * [[Egiptus]]e valitsus pikendas [[Siinai poolsaar]]e põhjaosas islamiterrorismi ohu tõttu kehtivat erakorralist seisukorda veel kolme kuu võrra.<ref name="mLLtC" /> * [[Iraan]]i välisministeerium teatas, et nad on valmis saatma oma delegatsiooni [[Viin]]is [[Süüria kodusõda|Süüria kodusõjale]] lahenduse leidmiseks peetavatele rahvusvahelistele läbirääkimistele.<ref name="PfBU4" /> * [[Nepal]]i parlament valis 327 häälega riigi presidendiks [[Bidhya Devi Bhandari]], kellest sai järgmisel päeval ametisse astudes riigi ajaloo esimene naisriigipea. Tema vastaskandidaat [[Kul Bahadur Gurung]] sai 214 häält.<ref name="rulers" /> * [[Niger]]i edelaosas [[Diffa ringkond|Diffa ringkonnas]] ründasid ilmselt islamiliikumisse [[Boko Haram]] kuuluvad võitlejad öösel Ala küla ning mõrvasid seal vähemalt 14 inimest.<ref name="rTK73" /> * [[Sint Maarten]]il astus tagasi peaminister [[Marcel Gumbs]]i valitsus.<ref name="rulers" /> * [[Tansaania]] opositsiooni presidendikandidaat [[Edward Lowassa]] kutsus riigi keskvalimiskomisjoni üles [[2015. aasta Tansaania üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimistel]] antud hääli uuesti üle lugema. Keskvalimiskomisjon tühistas ise varem samal päeval ulatuslike rikkumiste tõttu poolautonoomse [[Sansibar]]i liiduriigi valimistulemused.<ref name="C274D" /> * [[Eesti]]s alustas [[Küpros]]e aukonsulina tegevust [[Jaanus Rahumägi]].<ref name="bNsiP" /> * [[Tallinn]]as [[Eesti Näitused|Eesti Näituste messikeskuses]] algas [[Tallinna toidumess]], mille avas maaeluminister [[Urmas Kruuse]].<ref name="VV44" /> ==[[29. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriikide Esindajatekoda]] valis oma uueks esimeheks [[Vabariiklik Partei (USA)|Vabariikliku Partei]] kandidaadi [[Paul Ryan]]i.<ref name="aGc5e" /> * [[Euroopa Liit]] otsustas peatada neljaks kuuks 170 [[Valgevene]] kodanikule, teiste seas president [[Alaksandr Łukašenka]]le kehtestatud sanktsioonid. Otsusega tühistati neile kehtestatud reisikeeld ja nende varada külmutamine. Ametlikult avaldati otsus järgmisel päeval.<ref name="4zgEh" /> * [[Euroopa Parlament]] otsustas anda 2015. aasta [[Sahharovi auhind|Sahharovi auhinna]] kümneaastast vanglakaristust kandvale [[Saudi Araabia]] blogijale [[Rā‘if Badawī]]le.<ref name="Q3E2J" /> * [[Hiina]] riiklik uudisteagentuur [[Xinhua]] teatas alates 1979. aastast kehtinud ühe lapse poliitika lõpetamisest. Vastavalt võimude otsusele on edaspidi kõigile Hiina perekondadele lubatud 2 last.<ref name="7XQA3" /> * [[Iisrael]]i julgeolekujõud lasid [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] [[Hebron]]is maha kaks juutide vastu noarünnakuid korraldanud palestiinlast.<ref name="Wypq8" /> * [[Moldova]] parlament avaldas häältega 65:18 umbusaldust peaminister [[Valeriu Streleț]]i valitsusele.<ref name="rulers" /> * [[Nepal]]i presidendina astus ametisse [[Bidhya Devi Bhandari]].<ref name="rulers" /> * [[Saksamaa]] suurim pank [[Deutsche Bank]] teatas kavast koondada 15% kõigist oma töötajatest ehk 15 000 töötajat. Edaspidine panga restruktureerimine võib töötajate hulka vähendada veel 20 000 inimese võrra.<ref name="5NB20" /> * Saksamaa liidukantsler [[Angela Merkel]] alustas ametlikku visiiti Hiinas, mille raames kohtus ta nii Hiina presidendi [[Xi Jinping]]i kui ka peaministri [[Li Keqiang]]iga.<ref name="OBRYZ" /> * [[Eesti]]t külastas [[Ukraina]] majandusarengu- ja kaubandusminister [[Aivaras Abromavičius]], keda võõrustas Eestis ettevõtlusminister [[Liisa Oviir]].<ref name="VV44" /> * Eestis teatas [[Poliitikauuringute Keskus PRAXIS]], et keskuse juhatuse uueks esimeheks saab [[Kersti Kaljulaid]], kest astub ametisse mais 2016 pärast tema volituste lõppemist [[Euroopa Kontrollikoda|Euroopa Kontrollikojas]].<ref name="HHenG" /> * [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] avaldas [[Kolga-Jaani vald|Kolga-Jaani]] vallavolikogu umbusaldust vallavanemale [[Kalevi Kaur]]ile. Kaur oli Viljandimaa kõige kauem ametis olnud vallavanem, kes juhtis Kolga-Jaani valda 23 aastat.<ref name="zMT5C" /> ==[[30. oktoober]]== * [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] presidendi [[Barack Obama]] administratsioon teatas, et saadab detsembris 2015 [[Süüria]] põhjaossa kuni 50 Ameerika Ühendriikide eriüksuslast, kelle ülesandeks on nõustada ja koolitada opositsiooni väeüksusi võitluses islamistliku äärmusliikumise [[Islamiriik (organisatsioon)|Islamiriik]] vastu.<ref name="wZgxz" /> * [[Gruusia]]s algatati kriminaaluurimine riigi endise presidendi [[Mihheil Saakašvili]] vastu, keda kahtlustatakse riigipöördekatse kavandamises.<ref name="6QmPz" /> * [[Iisrael]]is [[Jeruusalemm]]as ja [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] ründasid nugadega relvastatud palestiinlased taas juute. Iisraeli politsei lasi 2 ründajat maha ja haavas veel ühte. Rünnakutes sai vigastada 3 inimest.<ref name="7eMLC" /> * [[Itaalia]] pealinnas [[Rooma]]s esitasid tagasiastumispalve kõik 26 linnavolinikku, sundides sellega ametist lahkuma poliitiliste skandaalide keskmesse sattunud linnapea [[Ignazio Marino]].<ref name="yjpNT" /> * [[Moldova]] president [[Nicolae Timofti]] nimetas peaministri kohusetäitjaks seni sotsiaalküsimuste eest vastutanud asepeaministri [[Gheorghe Brega]].<ref name="rulers" /> * [[Poola]]s [[Kraków]]is otsustas kohus, et ei rahulda Ameerika Ühendriikide taotlust filmilavastaja [[Roman Polanski]] väljaandmiseks. Kohus leidis, et Ameerika Ühendriikides on varem rikutud Polanski õigusi ja need rikkumised võivad tema loovutamisel korduda. Ameerikas soovitakse Polanski üle kohut mõista seoses 1977. aastal aset leidnud seksuaalvahekorraga alaealisega.<ref name="xe6rO" /> * [[Eesti]]s teatas ametist lahkumisest raudteetranspordiettevõtte [[EVR Cargo]] juhatuse esimees [[Ahto Altjõe]]. Tema kohuseid asus kuni uue juhatuse esimehe valimiseni täitma juhatuse liige [[Paul Lukka]].<ref name="zVkTH" /> * Eestis teatas [[Maanteeamet]], et on väljastanud esimesed liiniload [[David Souter]]i odavbussifirmale [[Superbus]], mis alustab liiklust kolmel Eesti siseliinil [[Detsember 2015#14. detsember|14. detsembril]].<ref name="MRmNc" /> ==[[31. oktoober]]== * [[Iisrael]]i julgeolekujõud lasid [[Jordani Läänekallas|Jordani Läänekaldal]] maha neid noaga rünnata üritanud 18-aastase palestiinlase.<ref name="zUdV8" /> * [[Kogalõmavia lend 9268]]: [[Egiptus]]es [[Siinai poolsaar]]el kukkus alla [[Sharm el Sheikh]]ist [[Peterburi]] teel olnud [[Venemaa]] reisilennuk [[Airbus A320|Airbus A321-200]], mis kuulus ettevõttele [[Kogalõmavia]]. Hukkusid kõik lennuki pardal viibinud 224 inimest – 217 reisijat ja 7 meeskonnaliiget. Õnnetuse põhjustas tehniline rike. Venemaa president [[Vladimir Putin]] kuulutas õnnetuse tõttu järgmiseks päevaks välja üleriigilise leina.<ref name="xcsO6" /> * [[Pakistan]]is toimusid kohalike omavalitsuste valimised. [[Sindhi provints]]is puhkesid valimiste ajal kokkupõrked rivaalitsevate erakondade liikmete vahel; tulevahetuses hukkus 11 inimest.<ref name="DW9Vc" /> * [[Rumeenia]] pealinnas [[Bukarest]]is puhkes öösel ööklubis Colectiv Club toimunud rokk-kontserdi ajal tulekahju. Põlengus hukkus 27 ja sai vigastada 184 inimest. Hiljem suri haiglas vigastustesse veel 18 inimest, millega ohvrite arv suurenes 45 inimeseni. Põlengu põhjustas ilmselt ilutulestikurakettide kasutamine siseruumides. Rumeenia võimud kuulutasid õnnetusega seoses välja kolmepäevase üleriigilise leina.<ref name="wzWyO" /><ref name="RUbTt" /><ref name="PiMch" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="1jzr3">[https://web.archive.org/web/20151001042045/http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-afghanistan-attack-idUSKCN0RU07Y20151001 Afghan forces recapture city center amid fierce clashes with Taliban] Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)</ref> <ref name="TcQVp">[https://web.archive.org/web/20151001195733/http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-usa-marijuana-oregon-idUSKCN0RV49Q20151001 Oregon becomes third U.S. state to allow recreational marijuana sales] Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)</ref> <ref name="to5EK">[http://www.nbcnews.com/storyline/oregon-college-shooting/oregon-shooting-umpqua-community-college-gunman-talked-religion-n437051 Oregon Shooting: Umpqua Community College Gunman Talked Religion] NBC News, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="IqX8G">[https://web.archive.org/web/20151002221124/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-usa-shooting-oregon-idUSKCN0RV5EP20151002 Oregon gunman may have killed more if not for hero student] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="QZHHS">[https://web.archive.org/web/20151004054330/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-usa-shooting-oregon-idUSKCN0RV5EP20151004 Gunman in Oregon college massacre committed suicide] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)</ref> <ref name="YU8Ex">[http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-burkina-army-idUSKCN0RV54B20151001 Burkina Faso coup leader handed over to government: sources]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)</ref> <ref name="F9G9A">[http://www.postimees.ee/3346839/henrik-hololei-asus-toole-euroopa-komisjoni-transpordi-peadirektorina Henrik Hololei asus tööle Euroopa Komisjoni transpordi peadirektorina] Postimees, 1.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)</ref> <ref name="rulers">[http://www.rulers.org/2015-10.html October 2015] Rulers.org (vaadatud 1.10.2015)</ref> <ref name="Hg8Qv">[http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-guatemala-mudslide-idUSKCN0RW1Q620151002 Nine dead, up to 600 missing in Guatemala mudslide: authorities]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="rxpOF">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/7d791680-349b-418e-a631-6bad289cbf87/guatemala-maalihe-on-tapnud-vahemalt-79-inimest-teadmata-kadunuid-on-350 Guatemala maalihe on tapnud vähemalt 79 inimest, teadmata kadunuid on 350] ERR Uudised, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)</ref> <ref name="nGjDd">[https://web.archive.org/web/20151012092625/http://www.reuters.com/article/2015/10/08/us-guatemala-mudslide-idUSKCN0S22GN20151008 Guatemala landslide death toll tops 220; another 350 missing] Reuters, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)</ref> <ref name="Syria0110">[https://web.archive.org/web/20151001234222/http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-mideast-crisis-russia-syria-idUSKCN0RV41O20151001 Iran troops to join Syria war, Russia bombs group trained by CIA] Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)</ref> <ref name="9vSP3">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/d1071f36-49be-4d54-b13b-1a4777526c66/ankaras-sai-bussionnetuses-ule-kumne-inimese-surma Ankaras sai bussiõnnetuses üle kümne inimese surma] ERR Uudised, 1.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="VV40">[https://web.archive.org/web/20151002054719/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W40 Eelinfo (40. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="1V28o">[http://uudised.err.ee/v/majandus/ae1209f5-805b-4f04-9526-f7b14435d18e/uus-uhistranspordiseadus-jatab-soidujagamise-teenused-endiselt-halli-alasse Uus ühistranspordiseadus jätab sõidujagamise teenused endiselt halli alasse] ERR Uudised, 1.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="c76VA">[https://web.archive.org/web/20151004054155/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-afghanistan-usa-crash-idUSKCN0RV5V020151002 U.S. military plane crashes in Afghanistan, kills 14] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="upJhR">[http://www.chicagotribune.com/news/nationworld/ct-arne-duncan-resigns-20151002-story.html Arne Duncan stepping down, returning to Chicago] The Chicago Tribune, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="q1AEh">[https://web.archive.org/web/20151007060935/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-nigeria-violence-idUSKCN0RX0A920151003 Suicide bombings in Nigerian capital kill 15: officials] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="VV41">[https://web.archive.org/web/20170318013016/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W41 Eelinfo (41. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 12.10.2015)</ref> <ref name="6isKU">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/30c92365-50dd-4a98-8396-e1df538e05fd/pariisis-algas-nn-normandia-neliku-kohtumine Pariisis algas nn Normandia neliku kohtumine] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="VV42">[https://web.archive.org/web/20170318023218/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W42 Eelinfo (42. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 19.10.2015)</ref> <ref name="okmvo">[http://uudised.err.ee/v/majandus/8ae6a850-53d1-4fc6-9020-f43f33b79d3d/gasum-loobus-soome-eesti-gaasitoru-plaanist-soome-valitsus-loob-projekti-jaoks-uue-ettevotte Gasum loobus Soome-Eesti gaasitoru plaanist, Soome valitsus loob projekti jaoks uue ettevõtte] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="VV43">[https://web.archive.org/web/20160304202804/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W43 Nädalainfo (43. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 26.10.2015)</ref> <ref name="2chz1">[https://web.archive.org/web/20151003010042/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-nigeria-oil-arrest-idUSKCN0RW21020151002 Nigeria's former oil minister Alison-Madueke arrested in London: sources] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="VV44">[https://web.archive.org/web/20170318031815/https://valitsus.ee/et/eelinfo?week=2015-W44 Eelinfo (44. nädal)] Vabariigi Valitsus (vaadatud 2.11.2015)</ref> <ref name="6HBl2">[https://web.archive.org/web/20151002221059/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-mideast-crisis-syria-airstrikes-idUSKCN0RW0W220151002 U.S., allies demand Russia halt Syria strikes outside IS areas] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="YPBVO">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/be87042f-078b-4c57-8d1f-bf7408ba12f3/vene-poole-vaitel-on-runnatud-eranditult-ainult-isis-ele-kuuluvaid-sihtmarke Vene poole väitel on rünnatud eranditult ainult ISIS-ele kuuluvaid sihtmärke] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="szf83">[https://web.archive.org/web/20151004053800/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-mideast-crisis-syria-opposition-idUSKCN0RW25B20151002 Syria's political opposition says rejects transitional role for Assad] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="0AmzH">[https://web.archive.org/web/20151004111433/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-tunisia-security-idUSKCN0RW1TB20151002 Tunisia lifts state of emergency imposed after beach attack] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="YTxTT">[http://uudised.err.ee/v/eesti/656527de-adbf-4a57-a1be-1571f74f3a0a/eesti-ja-itaalia-leppisid-kokku-koostoos-pagulaste-umberpaigutamiseks Eesti ja Itaalia leppisid kokku koostöös pagulaste ümberpaigutamiseks] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="epQeP">[http://uudised.err.ee/v/eesti/88d6e2d5-b06e-4e1e-907b-bfa24a83f353/ametist-lahkuv-vordoiguslikkuse-volinik-koige-raskem-oli-eelarvamusi-murda Ametist lahkuv võrdõiguslikkuse volinik: kõige raskem oli eelarvamusi murda] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 3.10.2015)</ref> <ref name="87CHm">[https://web.archive.org/web/20151006010841/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-afghanistan-attack-idUSKCN0RW0HC20151005 Medical charity MSF demands independent probe into strike on Afghan hospital] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="sMrIJ">[https://web.archive.org/web/20151006014140/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-usa-crime-california-idUSKCN0RY0RB20151004 Four California students arrested for plotting mass shooting] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)</ref> <ref name="KUbOL">[https://web.archive.org/web/20151004215749/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-usa-weather-floods-idUSKCN0RY0RJ20151004 South Carolina hit by catastrophic floods, hundreds rescued] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)</ref> <ref name="dslta">[https://web.archive.org/web/20151005161735/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-usa-election-clinton-unions-idUSKCN0RX0S420151003 Clinton gets endorsement of largest U.S. labor union] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)</ref> <ref name="mooan">[https://web.archive.org/web/20151019154510/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-europe-migrants-austria-politics-idUSKCN0RX0MS20151003 Thousands march in Vienna to show support for migrants] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="O5LhK">[https://web.archive.org/web/20151005063732/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-europe-migrants-germany-merkel-idUSKCN0RX0A020151003 Merkel urges Europe to protect external borders amid refugee crisis] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="oCaAG">[https://web.archive.org/web/20151004053400/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-israel-palestinians-idUSKCN0RX0SO20151004 Violence intensifies in Jerusalem, West Bank, raising security concerns] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="d3oOE">[https://web.archive.org/web/20151005154145/http://www.reuters.com/article/2015/10/03/us-vatican-preist-gay-idUSKCN0RX0DK20151003 Vatican sacks gay priest after highly public coming out] Reuters, 3.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="gCqkY">[http://www.wsj.com/articles/u-s-rep-jason-chaffetz-says-he-will-run-for-house-speaker-1443967997 Rep. Jason Chaffetz Says He Will Run for House Speaker] The Wall Street Journal, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)</ref> <ref name="jN6oF">[https://web.archive.org/web/20151016044529/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-argentina-election-debate-idUSKCN0RZ0B620151005 Rivals blast absent Scioli in Argentina's first presidential vote debate] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="CUmyr">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/3dea40d4-90e7-4411-9c9e-39f9617ff519/schauble-sisserannet-euroopasse-tuleb-piirata Schäuble: sisserännet Euroopasse tuleb piirata] ERR Uudised, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)</ref> <ref name="NCyyn">[https://web.archive.org/web/20151009042034/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-mideast-crisis-spain-morocco-idUSKCN0RY0C520151004 Spain, Morocco arrest suspected Islamic State recruiters] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="wpSlT">[https://web.archive.org/web/20151002153358/http://www.reuters.com/article/2015/10/01/us-kyrgyzstan-election-idUSKCN0RV42020151001 Kyrgyzstan set to cling to Russia in face of security threats] Reuters, 1.10.2015 (vaadatud 1.10.2015)</ref> <ref name="PhxYa">[https://web.archive.org/web/20151012083901/http://www.reuters.com/article/2015/10/04/us-moldova-protests-idUSKCN0RY0IF20151004 Thousands protest in Moldova against $1 billion bank fraud] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="5ROuB">[https://web.archive.org/web/20151004050516/http://www.reuters.com/article/2015/10/02/us-portugal-election-idUSKCN0RW1K820151002 Portugal election race points to minority government, uncertainty] Reuters, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="wnCYD">[https://web.archive.org/web/20151008033853/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-france-flood-idUSKCN0RY03W20151005 Death toll in French Riviera floods rises to at least 16, natural disaster declared] Reuters, 4.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="lITb9">[https://web.archive.org/web/20151008100505/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-eu-turkey-erdogan-idUSKCN0RZ0Y820151005 Turkey's Erdogan mocks EU migrant efforts on eve of visit] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="EOGnx">[https://web.archive.org/web/20151005160135/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-pope-synod-idUSKCN0RZ0PP20151005 Church can't be 'museum of memories', pope tells synod] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="0dBVs">[http://uudised.err.ee/v/eesti/e7e921d0-e58f-425c-8fec-93ab41aa351d/tallinnas-algasid-toompaevad Tallinnas algasid Toompäevad] ERR Uudised, 4.10.2015 (vaadatud 4.10.2015)</ref> <ref name="oHfPc">[http://www.bbc.com/news/business-32498715 TPP: What is it and why does it matter?] BBC News, 6.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)</ref> <ref name="3TJ19">[http://www.bbc.com/news/business-34444799 Trans-Pacific free trade deal agreed creating vast partnership] BBC News, 6.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)</ref> <ref name="68xxZ">[https://web.archive.org/web/20151005210405/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-india-germany-eu-trade-idUSKCN0RZ0X720151005 Modi, Merkel push for revival of India-EU trade talks] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="Okx5s">[https://web.archive.org/web/20151005120222/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-nobel-prize-medicine-idUSKCN0RZ0U020151005 Beating parasites wins three scientists Nobel prize for medicine] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="PnCHm">[https://web.archive.org/web/20151009070314/http://www.reuters.com/article/2015/10/05/us-ukraine-crisis-withdrawal-idUSKCN0RZ0SW20151005 Ukraine starts light weapons withdrawal in east: military] Reuters, 5.10.2015 (vaadatud 5.10.2015)</ref> <ref name="Kkea0">[http://uudised.err.ee/v/majandus/fe2e430d-0662-4ecf-aa02-8df2c1f20276/lhv-toi-volakirjad-borsile-ja-emiteerib-uusi LHV tõi võlakirjad börsile ja emiteerib uusi] ERR Uudised, 5.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)</ref> <ref name="SdmQ3">[http://uudised.err.ee/v/eesti/aca92503-de4c-40aa-8e6b-a7208d47dc34/kunda-linnapea-tagandati-ametist Kunda linnapea tagandati ametist] ERR Uudised, 5.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)</ref> <ref name="NtpqS">[http://uudised.err.ee/v/majandus/a9e32262-26df-426c-a8b8-76355387c017/riigi-kinnisvara-juhiks-saab-urmas-somelar Riigi Kinnisvara juhiks saab Urmas Somelar] ERR Uudised, 6.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)</ref> <ref name="yVZt0">[https://web.archive.org/web/20151011011636/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-haiti-usa-kerry-idUSKCN0S02QJ20151006 Kerry arrives in Haiti to offer U.S. support ahead of elections] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)</ref> <ref name="0MVUp">[https://web.archive.org/web/20151016065300/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-ivorycoast-election-opposition-idUSKCN0S02S720151006 Ivory Coast opposition candidate suspends participation in presidential vote] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)</ref> <ref name="skF8f">[https://web.archive.org/web/20151012003214/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-bissau-politics-idUSKCN0S02ZT20151006 Guinea-Bissau president rejects proposed governme] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)</ref> <ref name="bEMAw">[https://web.archive.org/web/20151020164043/http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-portugal-government-president-idUSKCN0S01O220151007 Portuguese president asks PM to form government to ensure stability] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 6.10.2015)</ref> <ref name="IJkFZ">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/physics/laureates/2015/press.html The Nobel Prize in Physics 2015: Press Release] The Official Web Site of the Nobel Prize, 6.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)</ref> <ref name="WQfmn">[http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-mideast-crisis-turkey-russia-idUSKCN0S10OE20151007 Turkey summons Russian ambassador again over air space violations]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 7.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)</ref> <ref name="OpmIP">[https://web.archive.org/web/20151007013859/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-ukraine-crisis-election-rebels-idUSKCN0S01GC20151006 West, Ukraine, hail rebel decision to postpone disputed elections] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)</ref> <ref name="Jrpfy">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/451ad2e7-0ccd-4981-83ef-bd2641dc97c6/suurbritannia-toob-balti-riikidesse-oma-jalavaekompanii Suurbritannia toob Balti riikidesse oma jalaväekompanii] ERR Uudised, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)</ref> <ref name="pf1Dk">[https://web.archive.org/web/20151014024012/http://www.reuters.com/article/2015/10/06/us-europe-eu-germanyfrance-idUSKCN0S033W20151006 Merkel, Hollande to present common front for EU in crisis] Reuters, 6.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)</ref> <ref name="2WfgO">[https://web.archive.org/web/20151007215729/http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-iran-us-talks-idUSKCN0S10P220151007 Iran's supreme leader bans negotiations with the United States] Reuters, 7.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)</ref> <ref name="pE6z1">[http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-nigeria-blast-idUSKCN0S11SV20151007 Suicide bombers kill 17 in Damaturu city in northeastern Nigeria]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 7.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)</ref> <ref name="p2Uoi">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/2015/press.html The Nobel Prize in Chemistry 2015: Press Release] The Official Web Site of the Nobel Prize, 7.10.2015 (vaadatud 8.10.2015)</ref> <ref name="sDKIo">[https://web.archive.org/web/20151007215734/http://www.reuters.com/article/2015/10/07/us-mideast-crisis-syria-strikes-idUSKCN0S10BI20151007 Russia backs Syrian forces in major assault on insurgents] Reuters, 7.10.2015 (vaadatud 7.10.2015)</ref> <ref name="WXswC">[https://www.president.ee/et/ametitegevus/otsused/11631-680-r-oidekivi-nimetamine-ja-e-k-kala-tagasikutsumine/index.html 680. R. Oidekivi nimetamine ja E.-K. Kala tagasikutsumine] Vabariigi Presidendi Kantselei, 7.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)</ref> <ref name="YUIPo">[https://web.archive.org/web/20151011012617/http://www.reuters.com/article/2015/10/08/us-usa-congress-republicans-mccarthy-idUSKCN0S227G20151008 Republicans in chaos as favorite quits House leadership race] Reuters, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)</ref> <ref name="0V25Q">[http://www.reuters.com/article/2015/10/08/us-italy-rome-mayor-idUSKCN0S22DQ20151008 Mayor of Rome resigns over expenses scandal]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)</ref> <ref name="qyyzT">[https://web.archive.org/web/20151011012859/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-libya-security-idUSKCN0S236320151009 U.N. proposes unity government for Libya's warring factions, Tripoli balks] Reuters, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)</ref> <ref name="1LC43">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/literature/laureates/2015/press.html The Nobel Prize in Literature 2015: Press release] The Official Web Site of the Nobel Prize, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)</ref> <ref name="Hl7x0">[http://uudised.err.ee/v/majandus/44708c31-ac9b-449a-a074-9d3de93aa49e/aasta-ettevote-2015-on-kodumaja Aasta Ettevõte 2015 on Kodumaja] ERR Uudised, 8.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)</ref> <ref name="Vrjwa">[https://web.archive.org/web/20151010004920/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-usa-shooting-arizona-idUSKCN0S317G20151009 Student charged with killing one, wounding three at Arizona university] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)</ref> <ref name="qSZc9">[https://web.archive.org/web/20151012010643/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-usa-shooting-texas-idUSKCN0S322O20151009 One killed, one wounded in shooting near Texas Southern University] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)</ref> <ref name="WkYtB">[https://web.archive.org/web/20151021070008/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-ivorycoast-election-president-idUSKCN0S32BA20151009 Ivory Coast leader launches re-election bid with pledge on justice] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)</ref> <ref name="PiQXT">[https://web.archive.org/web/20151012005513/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-europe-migrants-germany-idUSKCN0S31H220151009 Bavaria threatens to take German government to court over refugees] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)</ref> <ref name="z3L8E">[https://web.archive.org/web/20151009214519/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-guinea-election-idUSKCN0S31FK20151009 Pre-election clash in Guinea capital kills two, wounds 33] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)</ref> <ref name="erNzV">[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/peace/laureates/2015/press.html The Nobel Peace Prize for 2015: Press release] The Official Web Site of the Nobel Prize, 9.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)</ref> <ref name="giWGI">[http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-sweden-nato-idUSKCN0S32HX20151009 Swedish center right in favor of NATO membership]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)</ref> <ref name="jwHbU">[https://web.archive.org/web/20151009124807/http://www.reuters.com/article/2015/10/09/us-mideast-crisis-syria-aleppo-idUSKCN0S30J220151009 Islamic State fighters advance in Aleppo outskirts: monitor] Reuters, 9.10.2015 (vaadatud 9.10.2015)</ref> <ref name="EsTRH">[http://uudised.err.ee/v/eesti/fb6ae27b-56f4-43a4-aa70-f6808f9bd0af/vabaerakond-ei-toeta-piirilepingu-solmimist Vabaerakond ei toeta piirilepingu sõlmimist] ERR Uudised, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)</ref> <ref name="j5aXN">[http://uudised.err.ee/v/majandus/35782216-f261-473d-a2b4-11e7ad456c0b/estonian-airist-lahkuv-kommertsjuht-jatab-lennukompanii-juhatusse-vaid-palmeri Estonian Airist lahkuv kommertsjuht jätab lennukompanii juhatusse vaid Palméri] ERR Uudised, 2.10.2015 (vaadatud 2.10.2015)</ref> <ref name="R8YfK">[http://uudised.err.ee/v/majandus/ca72cfa6-6370-4d61-a58c-139636a4b341/kirjastus-elmatar-laks-pankrotti Kirjastus Elmatar läks pankrotti] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)</ref> <ref name="0fhir">[https://web.archive.org/web/20151010233612/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-northkorea-anniversary-idUSKCN0S404520151010 Isolated North Korea says ready for war with U.S. as it marks anniversary] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)</ref> <ref name="EP44d">[https://web.archive.org/web/20151013021545/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-trade-germany-ttip-protests-idUSKCN0S40L720151010 Hundreds of thousands protest in Berlin against EU-U.S. trade deal] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)</ref> <ref name="zrhha">[https://archive.today/20151011080243/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-nigeria-violence-chad-idUSKCN0S40OJ20151010 Suspected Boko Haram suicide bombers kill 33 in Chad] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)</ref> <ref name="krmeM">[https://web.archive.org/web/20151010233604/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-turkey-explosion-idUSKCN0S407020151010 Blasts in Turkish capital kill at least 20 people: media] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 10.10.2015)</ref> <ref name="MJHZj">[https://web.archive.org/web/20151011114921/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-turkey-explosion-idUSKCN0S407020151011 Turkey mourns bomb blast victims, seeks to identify attackers] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)</ref> <ref name="HzDvA">[http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-turkey-explosion-idUSKCN0SA23D20151016 Death toll in Turkey's twin bombings rises to 102: prosecutor's office]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)</ref> <ref name="m1Q2d">[https://web.archive.org/web/20151013050026/http://www.reuters.com/article/2015/10/10/us-turkey-explosion-protests-idUSKCN0S40OH20151010 Hundreds of protesters gather in Istanbul after bomb attacks in capital] Reuters, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)</ref> <ref name="k5jDp">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/ec14d127-5fc7-43e4-953a-2424099d6ecc/valgevene-pealinnas-avaldati-presidendivalimiste-kunnisel-lukasenka-vastu-meelt Valgevene pealinnas avaldati presidendivalimiste künnisel Lukašenka vastu meelt] ERR Uudised, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)</ref> <ref name="dF9Jm">[http://uudised.err.ee/v/eesti/50bbd1ae-feef-4bd2-996c-ca14eb284fa9/irl-i-peasekretariks-kinnitati-kert-karus IRL-i peasekretäriks kinnitati Kert Karus] ERR Uudised, 10.10.2015 (vaadatud 11.10.2015)</ref> <ref name="jIAtP">[https://web.archive.org/web/20151015035836/http://www.reuters.com/article/2015/10/12/us-afghanistan-crash-idUSKCN0S604H20151012 Five killed in British helicopter crash in Afghanistan] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)</ref> <ref name="y3JCV">[http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-usa-california-redskins-idUSKCN0S513Y20151011 California to ban 'Redskins' for school sports, keep Confederate building names]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)</ref> <ref name="f2oOq">[http://www.wienerzeitung.at/nachrichten/wahlen/landtagswahlen/wien/lw_wien_2015/779628_Knappes-Rennen-um-Platz-Eins.html SPÖ bleibt in Wien klare Nummer eins] Wiener Zeitung, 12.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)</ref> <ref name="mPrBZ">[https://web.archive.org/web/20151018051520/http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-guinea-election-president-idUSKCN0SB0Y720151017 Guinea President Conde wins election with 58 of vote - official] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)</ref> <ref name="W3uQ5">[https://web.archive.org/web/20151014232644/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-israel-palestinians-idUSKCN0S501720151011 Arab citizen rams and stabs four Israelis, police stop suspected Palestinian car bomb] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)</ref> <ref name="paVUb">[https://web.archive.org/web/20151011190415/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-iran-military-missiles-idUSKCN0S505L20151011 Iran tests new precision-guided ballistic missile] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)</ref> <ref name="PRCCv">[https://web.archive.org/web/20151014123322/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-lebanon-politics-idUSKCN0S50D920151011 Thousands of Lebanese rally for Christian politician Aoun] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)</ref> <ref name="uWSuH">[https://web.archive.org/web/20151011190440/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-safrica-icc-idUSKCN0S50HM20151011 South Africa plans to leave International Criminal Court] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)</ref> <ref name="t5U0e">[https://web.archive.org/web/20151013070146/http://www.reuters.com/article/2015/10/11/us-mideast-crisis-russia-saudi-idUSKCN0S50VW20151011 Russia's Putin, Saudi defense minister agree to cooperate in Syria] Reuters, 11.10.2015 (vaadatud 12.10.2015)</ref> <ref name="b7MQD">[http://uudised.err.ee/v/majandus/ef240580-281c-4610-9e5f-5442e0a2e193/dell-ostab-andmevarunduse-ettevotte-emc Dell ostab andmevarunduse ettevõtte EMC] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)</ref> <ref name="lgHOS">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8b9964a1-7fab-4a8a-8b88-a13387a39ec1/el-otsustas-ajutiselt-peatada-sanktsioonid-valgevene-suhtes EL otsustas ajutiselt peatada sanktsioonid Valgevene suhtes] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)</ref> <ref name="nTIsq">[https://web.archive.org/web/20151017151501/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-bissau-politics-idUSKCN0S710E20151013 Guinea-Bissau president names new government by decree] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)</ref> <ref name="syM4X">[http://uudised.err.ee/v/majandus/fbf30a61-ad33-4558-b485-212b7758086b/nobeli-majanduspreemia-voitis-briti-tarbijakaitumise-uurija Nobeli majanduspreemia võitis Briti tarbijakäitumise uurija] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)</ref> <ref name="FNWQg">[http://uudised.err.ee/v/eesti/1ac3efe5-8dd5-404c-85e2-2002238dfca0/teabeametit-hakkab-juhtima-mikk-marran Teabeametit hakkab juhtima Mikk Marran] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)</ref> <ref name="NcIvI">[http://uudised.err.ee/v/eesti/d6456ad9-087d-4eb0-b31b-1ad1360e4507/savisaar-vaidlustas-ametist-tagandamise Savisaar vaidlustas ametist tagandamise] ERR Uudised, 12.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)</ref> <ref name="5WHEL">[https://web.archive.org/web/20151017060447/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-usa-illinois-budget-building-idUSKCN0S728X20151013 Illinois governor will sell government building in Chicago] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)</ref> <ref name="OCWY3">[https://web.archive.org/web/20151013220145/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-ukraine-crisis-mh-idUSKCN0S71C820151013 Flight MH17 shot down by Russian-built Buk missile, Dutch report says] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)</ref> <ref name="DPib2">[https://web.archive.org/web/20151013220129/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-israel-palestinians-idUSKCN0S70JD20151013 Palestinian 'Day of Rage' attacks kill three: Israeli police] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)</ref> <ref name="Z5Un9">[https://web.archive.org/web/20151013220215/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-iran-nuclear-parliament-idUSKCN0S70F220151013 Iran parliament approves nuclear deal bill in victory for Rouhani] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)</ref> <ref name="UXOAF">[https://web.archive.org/web/20151016041801/http://www.reuters.com/article/2015/10/13/us-italy-senate-idUSKCN0S722U20151013 Italy's Senate votes to diminish power in boost for Renzi] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 13.10.2015)</ref> <ref name="TE73v">[http://themanbookerprize.com/press-releases/brief-history-seven-killings-wins-2015-man-booker-prize A Brief History of Seven Killings wins 2015 Man Booker Prize]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} The Man Booker Prize, 13.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)</ref> <ref name="uxb9f">[https://web.archive.org/web/20151017060737/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-turkey-explosion-security-idUSKCN0S80EH20151014 Turkey suspends Ankara police, intelligence, security chiefs after bombing] Reuters, 13.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)</ref> <ref name="j855X">[https://web.archive.org/web/20151015132122/http://www.vm.ee/et/uudised/eesti-suursaadik-taanis-andis-kuninganna-margrethe-ii-le-ule-volikirja Eesti suursaadik Taanis andis kuninganna Margrethe II-le üle volikirja] Välisministeerium, 14.10.2015 (vaadatud 14.10.2015)</ref> <ref name="ZMtt2">[https://web.archive.org/web/20151015200128/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-nigeria-bokoharam-usa-idUSKCN0S823F20151014 Obama sends U.S. troops, drones to Cameroon in anti-Boko Haram fight] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)</ref> <ref name="E3wyu">[http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-eritrea-botswana-asylum-idUSKCN0S929G20151015 Eritrean soccer players seeking asylum in Botswana face deportation]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)</ref> <ref name="mlcMM">[https://web.archive.org/web/20151015200329/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-europe-migrants-norway-russia-idUSKCN0S90E520151015 Norway seeking to return some Syrian asylum seekers to Russia] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)</ref> <ref name="JsqAe">[https://web.archive.org/web/20151017152550/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-europe-migrants-slovakia-hungary-idUSKCN0S819N20151014 Slovakia sends police to guard Hungary's border against migrants] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)</ref> <ref name="HAUvB">[https://web.archive.org/web/20151015200127/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-guinea-election-idUSKCN0S81XI20151014 Guinea's main opposition leader Diallo pulls out of election] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)</ref> <ref name="7Cv53">[https://web.archive.org/web/20151014153603/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-iran-nuclear-law-idUSKCN0S81OW20151014 Iran's Guardian Council passes nuclear bill into law] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)</ref> <ref name="EUX8A">[https://web.archive.org/web/20151015200125/http://www.reuters.com/article/2015/10/14/us-nigeria-violence-niger-idUSKCN0S82WO20151014 Niger imposes state of emergency on region hit by Boko Haram] Reuters, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)</ref> <ref name="vJBpB">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b3d8c554-91e3-4b36-b705-1d19daf8707c/fotod-ja-video-tallinnas-toimus-immigratsioonivastane-meeleavaldus Fotod ja video: Tallinnas toimus immigratsioonivastane meeleavaldus] ERR Uudised, 14.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)</ref> <ref name="oJ4XI">[http://www.nytimes.com/2015/10/16/world/asia/obama-troop-withdrawal-afghanistan.html In Reversal, Obama Says U.S. Soldiers Will Stay in Afghanistan to 2017] The New York Times, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)</ref> <ref name="LZ5wD">[https://web.archive.org/web/20151017003512/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-mexico-usa-border-idUSKCN0S92VD20151015 Mexico, U.S. to open jointly staffed border stations] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)</ref> <ref name="ca0tQ">[https://web.archive.org/web/20151015195749/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-myanmar-politics-idUSKCN0S82MR20151015 Myanmar signs ceasefire with eight armed groups] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)</ref> <ref name="tU4Th">[https://web.archive.org/web/20151018233243/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-uganda-politics-idUSKCN0S918Y20151015 Police arrest Ugandan opposition presidential candidate before rally] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)</ref> <ref name="6shpO">[https://web.archive.org/web/20151016123451/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-venezuela-opposition-idUSKCN0S92UM20151015 Venezuela jails ex-presidential hopeful Rosales on return from exile] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)</ref> <ref name="2vJB5">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/854be29d-36d4-4c8e-bcd4-b49b147d3883/ukraina-sai-uro-julgeolekunoukogu-ajutiseks-liikmeks Ukraina sai ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks] ERR Uudised, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)</ref> <ref name="fKES1">[http://uudised.err.ee/v/eesti/6b3220fb-27a4-454d-b9fb-3fab271e0580/mikk-marran-kinnitati-teabeameti-peadirektoriks Mikk Marran kinnitati teabeameti peadirektoriks] ERR Uudised, 15.10.2015 (vaadatud 15.10.2015)</ref> <ref name="ZqFry">[http://www.just.ee/et/uudised/justiitsminister-reinsalu-kutsus-moldovat-uhinema-kommunismikuritegude-uurimise-algatusega Justiitsminister Reinsalu kutsus Moldovat ühinema kommunismikuritegude uurimise algatusega] Justiitsministeerium, 15.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)</ref> <ref name="Z6T42">[http://uudised.err.ee/v/eesti/104d80da-a7fb-4fba-bdfa-e2cca81a0050/eesti-kodakondsusest-vabastatud-dressen-esitas-vastava-avalduse-ise-kuu-aega-enne-valjavahetamist Eesti kodakondsusest vabastatud Dressen esitas vastava avalduse ise kuu aega enne väljavahetamist] ERR Uudised, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)</ref> <ref name="axvKg">[http://uudised.err.ee/v/eesti/59384273-3b9f-4696-ae33-edd836e9b1ed/suri-maardu-linnapea-georgi-bostrov Suri Maardu linnapea Georgi Bõstrov] ERR Uudised, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)</ref> <ref name="jzuVJ">[https://web.archive.org/web/20151015195206/http://www.reuters.com/article/2015/10/15/us-usa-southkorea-obama-idUSKCN0S92EC20151015 Obama, South Korea's Park, to discuss North Korea threat: White House] Reuters, 15.10.2015 (vaadatud 16.10.2015)</ref> <ref name="TAcEp">[http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-philippines-election-idUSKCN0SA1K520151016 Record high 130 people want to run for Philippine president]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)</ref> <ref name="itc7z">[https://web.archive.org/web/20151017003001/http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-italy-afghanistan-idUSKCN0SA2K220151016 Italy may keep troops in Afghanistan another year: PM Renzi] Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)</ref> <ref name="JSmUy">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/fc66f462-2e6b-49cb-b3e5-fe6d0bc7d9ee/nigeerias-hukkus-pommiplahvatustes-kumneid-inimesi Nigeerias hukkus pommiplahvatustes kümneid inimesi] ERR Uudised, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)</ref> <ref name="t5e3f">[https://web.archive.org/web/20151017113916/http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-israel-palestinians-idUSKCN0SA0GY20151016 Palestinians set fire to Jewish shrine; Israeli soldier stabbed] Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)</ref> <ref name="XcJNF">[https://web.archive.org/web/20151016235932/http://www.reuters.com/article/2015/10/16/us-saudi-security-idUSKCN0SA2CN20151016 Islamic State gunman kills five at Shi'ite center in Saudi Arabia] Reuters, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)</ref> <ref name="pJKRK">Pullerits, Priit. Lõuna-Euroopas oli juba ammu halba aimata. – Postimees, 17.10.2015, lk 6–7.</ref> <ref name="QCNz3">[http://uudised.err.ee/v/eesti/18c77db7-8aa0-4c76-85a2-58fa1f85a9ca/kadri-simson-kandideerib-savisaare-vastu-keskerakonna-esimeheks Kadri Simson kandideerib Savisaare vastu Keskerakonna esimeheks] ERR Uudised, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)</ref> <ref name="AOu80">[https://web.archive.org/web/20151019084723/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-usa-shooting-florida-zombicon-idUSKCN0SC0QU20151018 Gunfire at Florida Zombicon event leaves one dead, five hurt] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)</ref> <ref name="DJvQx">[https://web.archive.org/web/20151018052229/http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-argentina-quake-idUSKCN0SB0HO20151017 Earthquake hits northwest Argentina, kills 1; injuries reported] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)</ref> <ref name="Ub8U4">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/dbaaa574-3473-4c5c-9266-8ce8b8826a6c/ungari-sulgeb-sudaoost-piiri-horvaatiaga Ungari sulgeb südaööst piiri Horvaatiaga] ERR Uudised, 16.10.2015 (vaadatud 17.10.2015)</ref> <ref name="Dadj6">[https://web.archive.org/web/20151018043406/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-europe-migrants-slovenia-idUSKCN0SB06620151018 Croatia diverts migrants to Slovenia after Hungary closes border] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)</ref> <ref name="6NWVA">[http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-taiwan-election-kmt-idUSKCN0SB0B920151017 Taiwan ruling party replaces presidential pick with party chief]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)</ref> <ref name="jr4xX">[https://web.archive.org/web/20151019130526/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-yemen-security-sudan-idUSKCN0SC0E120151018 Sudan sends ground troops to Yemen to boost Saudi-led coalition] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)</ref> <ref name="Ubjdl">[http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-montenegro-protests-idUSKCN0SB0Y120151017 Montenegro police fire teargas at anti-government protesters]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)</ref> <ref name="T6yYr">[https://web.archive.org/web/20151018000835/http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-pope-synod-idUSKCN0SB0UR20151017 Pope says Church needs more decentralization, changes to papacy] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)</ref> <ref name="iceoH">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/d0e11f90-6d92-4b5c-8933-b03be73e8d6c/kolnis-sai-linnapea-kandidaat-runnakus-raskelt-vigastada Kölnis sai linnapea kandidaat rünnakus raskelt vigastada] ERR Uudised, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)</ref> <ref name="R6S8T">[http://www.reuters.com/article/2015/10/17/us-ukraine-boat-idUSKCN0SB0VK20151017 Twelve dead as small boat sinks near Ukraine port]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)</ref> <ref name="8LeFg">[https://web.archive.org/web/20151019085230/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-europe-migrants-germany-turkey-idUSKCN0SC08B20151019 Merkel, in bind on migrants, ready to back faster Turkish EU bid] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)</ref> <ref name="vqoMz">[https://web.archive.org/web/20151019162420/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-europe-migrants-balkans-idUSKCN0SC0CP20151019 Migrant backlog builds in Balkans after new diversion] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)</ref> <ref name="ZcLcg">[https://web.archive.org/web/20151019085215/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-israel-palestinians-idUSKCN0SC0JO20151019 Palestinian gunman kills one, wounds 11 in Israeli city of Beersheba] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)</ref> <ref name="B4kFN">[https://web.archive.org/web/20151021043252/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-montenegro-protests-idUSKCN0SC0SR20151018 Thousands protest against Montenegro's government] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)</ref> <ref name="vq2ul">[https://web.archive.org/web/20151021043342/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-pope-saints-idUSKCN0SC0GU20151018 Pope proclaims new saints, calls for humble Church leadership] Reuters, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)</ref> <ref name="IIB10">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/b665206d-0a30-4c4e-8235-91f318472526/runnakus-raskelt-haavata-saanud-saksa-poliitik-valiti-kolni-linnapeaks Rünnakus raskelt haavata saanud Saksa poliitik valiti Kölni linnapeaks] ERR Uudised, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="x5Pl0">[http://www.srf.ch/news/wahlen15 Entscheidung 15] SRF: Schweizer Radio und Fernsehen, 19.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)</ref> <ref name="3LSfU">[http://www.postimees.ee/3366189/kirikuopetaja-savisaarele-tema-koduouel-sinus-on-headust-ja-armastust-paris-palju Kirikuõpetaja Savisaarele tema koduõuel: sinus on headust ja armastust päris palju] Postimees, 18.10.2015 (vaadatud 19.10.2015)</ref> <ref name="IUbE8">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/de2266cd-f159-4277-9135-a4d9c9e30e25/horvaatia-avas-piiri-serbiast-tulnud-pogenikele Horvaatia avas piiri Serbiast tulnud põgenikele] ERR Uudised, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="n570b">[https://web.archive.org/web/20151020031650/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-europe-migrants-germany-pegida-idUSKCN0SD11820151019 German anti-Islam protest swells on fears about refugee influx] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="KSTQH">[http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-europe-migrants-balkans-slovenia-idUSKCN0SD1KJ20151019 5,000 migrants reach Slovenia on Monday: official]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="TSF05">[https://web.archive.org/web/20151018043122/http://www.reuters.com/article/2015/10/18/us-china-britain-xi-exclusive-idUSKCN0SC03520151018 Exclusive - China's Xi lauds Britain for 'visionary' openness, prods others to emulate] Reuters, 17.10.2015 (vaadatud 18.10.2015)</ref> <ref name="hvWzz">[http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-canada-election-harper-idUSKCN0SE08N20151020 Conservative's Harper to resign as party leader after crushing election defeat]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 20.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="5DaPU">[https://web.archive.org/web/20151022071511/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-libya-security-idUSKCN0SD29620151019 Libya's recognized parliament rejects U.N. proposal for unity government] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="RcCWR">[https://web.archive.org/web/20151021215441/http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-mexico-beverages-idUSKCN0SE03A20151020 Mexican lower house votes to lower tax on sugary drinks] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="PPV5x">[https://web.archive.org/web/20151020161110/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-nato-exercises-idUSKCN0SD1F920151019 As Russia reasserts itself, NATO opens biggest exercises in years] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="ZcKBl">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/61d4c2fe-3b00-48b4-a1fb-20bca06c9313/nato-oppustel-vahemere-maades-osaleb-36-000-sojavaelast-30-riigist NATO õppustel Vahemere maades osaleb 36 000 sõjaväelast 30 riigist] ERR Uudised, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="Uc1Yg">[https://web.archive.org/web/20151022002818/http://www.reuters.com/article/2015/10/19/us-pakistan-blast-baluchistan-idUSKCN0SD25N20151019 Bus blast kills 11 in Pakistan's Baluchistan province] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="N25Fz">[http://www.msnbc.com/msnbc/jim-webb-quit-democratic-primary Jim Webb to quit Democratic primary]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} MSNBC, 20.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="W8Fwt">[https://web.archive.org/web/20151021133425/http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-europe-migrant-slovenia-idUSKCN0SE0DS20151020 Slovenia to use army to help guard border in migrant crisis] Reuters, 19.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="0kuUl">[https://web.archive.org/web/20151022175855/http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-russia-georgia-ossetia-idUSKCN0SE0W420151020 Georgia's breakaway South Ossetia seeks vote on joining Russia] Reuters, 20.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="4stoI">[https://web.archive.org/web/20151021125350/http://www.reuters.com/article/2015/10/20/us-britain-nireland-idUSKCN0SE1MY20151020 Northern Irish First Minister hopes for early sign on talks after paramilitary report] REuters, 20.10.2015 (vaadatud 20.10.2015)</ref> <ref name="7ZHaV">[https://web.archive.org/web/20151021173838/http://www.reuters.com/article/2015/10/21/us-mideast-crisis-assad-putin-idUSKCN0SF0I020151021 Putin uses Assad visit to talk up Kremlin role as Syria broker] Reuters, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)</ref> <ref name="LclMh">[http://www.nytimes.com/2015/10/22/us/politics/joe-biden-will-not-run-for-president.html?hp&action=click&pgtype=Homepage&module=a-lede-package-region&region=top-news&WT.nav=top-news&_r=0 Joe Biden Will Not Run for President] The New York Times, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)</ref> <ref name="AHd2W">[https://web.archive.org/web/20151021215644/http://www.reuters.com/article/2015/10/21/us-congo-politics-idUSKCN0SF0VC20151021 Army disperses anti-government protesters in Congo Republic] Reuters, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)</ref> <ref name="vcHaJ">[https://web.archive.org/web/20151024034126/http://www.reuters.com/article/2015/10/21/us-romania-iliescu-idUSKCN0SF1TD20151021 Romania's ex-president Iliescu faces prosecutors over killings at 1990 rally] Reuters, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)</ref> <ref name="i1sVa">[https://web.archive.org/web/20151021173910/http://www.reuters.com/article/2015/10/21/us-britain-fighter-crash-idUSKCN0SF16O20151021 Pilot killed as U.S. Marine jet crashes in eastern England] Reuters, 21.10.2015 (vaadatud 21.10.2015)</ref> <ref name="XmHK3">[https://web.archive.org/web/20151022215814/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-israel-palestinians-idUSKCN0SG0MZ20151022 After Netanyahu talks, Kerry says may be way to ease Israeli-Palestinian strife] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)</ref> <ref name="1QY4M">[https://web.archive.org/web/20151023031431/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-usa-pakistan-idUSKCN0SG29020151022 Nuclear weapons, Taliban in focus as Obama meets Pakistan's Sharif] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)</ref> <ref name="oRaUe">[https://web.archive.org/web/20151023023510/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-usa-congress-speaker-ryan-idUSKCN0SG2VW20151022 Paul Ryan announces candidacy for House Speaker] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 23.10.2015)</ref> <ref name="WtJE0">[https://web.archive.org/web/20151025192200/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-tennessee-shooting-idUSKCN0SH0DJ20151023 Three people hurt in shooting at Tennessee college campus: authorities] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 23.10.2015)</ref> <ref name="SweVK">[https://web.archive.org/web/20151023043602/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-europe-migrants-sweden-forecast-idUSKCN0SG0I220151022 Soaring asylum numbers force Sweden to cut costs, borrow more] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)</ref> <ref name="fxezQ">[https://web.archive.org/web/20151023131733/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-europe-migrants-slovenia-idUSKCN0SG0DI20151022 12,000 migrants arrive in Slovenia; authorities ask EU for help] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)</ref> <ref name="ywroa">[https://web.archive.org/web/20151022195315/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-mideast-crisis-iraq-operation-idUSKCN0SG1M520151022 U.S. soldier killed in raid to free hostages of ISIS in Iraq] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)</ref> <ref name="j30wQ">[https://web.archive.org/web/20151024160753/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-sweden-attack-idUSKCN0SH0CE20151023 Police says Swedish school killer was driven by 'racist motives': radio] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 23.10.2015)</ref> <ref name="6ELLl">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/e82f95ae-eeb7-4f6c-a9e1-18cf640e895b/rootsi-koolis-moogaga-runnanud-mees-vigastas-kolme-ja-tappis-kaks-inimest Rootsi koolis mõõgaga rünnanud mees vigastas kolme ja tappis kaks inimest] ERR Uudised, 22.10.2015 (vaadatud 23.10.2015)</ref> <ref name="iUfM3">[https://web.archive.org/web/20151024160753/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-sweden-attack-idUSKCN0SH0CE20151023 Swedish police say sword-wielding killer sought victims by skin color] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)</ref> <ref name="CVaDr">[http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-slovenia-rights-idUSKCN0SG1J520151022 Slovenian court allows referendum on same-sex marriages]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)</ref> <ref name="VPoMq">[https://web.archive.org/web/20151023124956/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-britain-politics-scotland-idUSKCN0SG25F20151022 Britain passes lawmaking reforms, deepening divide with Scotland] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)</ref> <ref name="ptAZ3">[https://web.archive.org/web/20151023032157/http://www.reuters.com/article/2015/10/22/us-russia-japan-kuriles-idUSKCN0SG0X520151022 Russia says to build military base on contested Kurile Islands] Reuters, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)</ref> <ref name="gbFhY">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b9916da9-86b1-465f-a85b-6b16a3c3ed8f/laane-elu-peatoimetaja-andrus-karnau-valiti-pressinoukogu-esimeheks Lääne Elu peatoimetaja Andrus Karnau valiti Pressinõukogu esimeheks] ERR Uudised, 22.10.2015 (vaadatud 22.10.2015)</ref> <ref name="NoxTB">[https://web.archive.org/web/20151024184345/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-mideast-crisis-talks-kerry-idUSKCN0SH1WD20151023 Kerry says Vienna meeting raised productive ideas on Syria] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)</ref> <ref name="8h3RB">[https://web.archive.org/web/20151102030813/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-europe-migrants-sweden-agreement-idUSKCN0SH0S120151023 Sweden to tighten immigration laws amid record asylum numbers] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)</ref> <ref name="Hza9L">[http://www.euronews.com/2015/10/23/oviedo-glitters-for-the-2015-princess-of-asturias-awards-ceremony/ Oviedo glitters for the 2015 Princess of Asturias awards ceremony] Euronews, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)</ref> <ref name="B7TBa">[https://web.archive.org/web/20151024074204/http://www.reuters.com/article/2015/10/24/us-mexico-storm-patricia-idUSKCN0SH16720151024 Hurricane Patricia batters Mexico as one of strongest storms ever] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)</ref> <ref name="0qsxL">[https://web.archive.org/web/20151024082356/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-moldova-corruption-arrest-idUSKCN0SH21920151023 Moldovan opposition leader arrested over wiretapping] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)</ref> <ref name="xKxx5">[https://web.archive.org/web/20151025193727/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-nigeria-violence-idUSKCN0SH0RX20151023 Bombings kill at least 37 in northeast Nigeria: officials] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)</ref> <ref name="nUspy">[https://web.archive.org/web/20151025194939/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-portugal-government-idUSKCN0SH0XV20151023 Portugal Socialists vow to topple government with no-confidence vote] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)</ref> <ref name="Omjud">[https://web.archive.org/web/20151027141042/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-france-bus-crash-iduskcn0sh0iq20151023 At least 43 killed in French bus crash, worst in decades] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)</ref> <ref name="C898O">[https://web.archive.org/web/20151027030015/http://www.reuters.com/article/2015/10/23/us-turkey-protests-court-idUSKCN0SH2FU20151023 Turkish court sentences 244 to jail over 2013 protests: newspaper] Reuters, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)</ref> <ref name="tjphy">[http://www.postimees.ee/3372501/kohus-ei-lubanud-savisaart-linnapea-kohale-tagasi Kohus ei lubanud Savisaart linnapea kohale tagasi] Postimees, 23.10.2015 (vaadatud 24.10.2015)</ref> <ref name="Rv257">[https://web.archive.org/web/20151025133742/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-oklahoma-crash-idUSKCN0SI0PT20151025 Car slams into crowd at Oklahoma parade; four killed] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)</ref> <ref name="pYyzj">[https://web.archive.org/web/20151025133730/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-mideast-crisis-syria-saudi-idUSKCN0SJ06720151025 U.S., Saudi Arabia to bolster support for moderate Syrian opposition] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)</ref> <ref name="wuIMo">[https://web.archive.org/web/20151025141323/http://www.reuters.com/article/2015/10/24/us-bangladesh-bomb-killed-idUSKCN0SI02020151024 Blasts kill one, wound dozens before Shi'ite march in Bangladesh] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)</ref> <ref name="qnz0E">[https://web.archive.org/web/20151027013731/http://www.reuters.com/article/2015/10/24/us-maldives-politics-idUSKCN0SI05E20151024 Maldives vice president arrested in probe of explosion targeting president] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)</ref> <ref name="GAjX0">[https://web.archive.org/web/20151027013754/http://www.reuters.com/article/2015/10/24/us-montenegro-protests-idUSKCN0SI0TN20151024 Montenegrin police fire teargas to disperse opposition] Reuters, 24.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)</ref> <ref name="JyFJh">[http://www.france24.com/en/20151025-eu-balkans-refugee-crisis-summit EU crisis talks to consider increasing security on Balkan borders] France 24 / Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)</ref> <ref name="T0nXJ">[https://web.archive.org/web/20151026222033/http://www.reuters.com/article/2015/10/26/us-europe-migrants-plan-idUSKCN0SJ12L20151026 Balkan, EU leaders agree to coordinate on migrants] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)</ref> <ref name="5NtZY">[https://web.archive.org/web/20151025133756/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-europe-migrants-summit-idUSKCN0SJ0BQ20151025 Slovenia sees end to EU if leaders fail on migrant plan] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)</ref> <ref name="pLNeG">[https://web.archive.org/web/20151027154949/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-canada-boat-idUSKCN0SK02M20151027 Five Britons killed when Canadian whale-watch boat sinks] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)</ref> <ref name="kC39X">[https://web.archive.org/web/20151025141744/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-congo-politics-idUSKCN0SJ0A520151025 Congo Republic votes to decide on third term for president] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)</ref> <ref name="9NARX">[https://web.archive.org/web/20151027235331/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-congo-politics-idUSKCN0SL0JW20151027 Congo votes by landslide to allow third presidential term] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)</ref> <ref name="s2zjr">[https://web.archive.org/web/20151025133728/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-mideast-crisis-blair-idUSKCN0SJ0IE20151025 Britain's Blair says 2003 Iraq invasion played role in Islamic State rise] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)</ref> <ref name="cOs2J">[https://web.archive.org/web/20151025133752/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-mideast-crisis-syria-election-idUSKCN0SJ05R20151025 Syria's Assad says ready to hold presidential election with people's blessing] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)</ref> <ref name="OWzd2">[https://web.archive.org/web/20151025133752/http://www.reuters.com/article/2015/10/25/us-mideast-crisis-syria-election-idUSKCN0SJ05R20151025 Assad's priority to defeat 'terrorism' before elections: Russian lawmaker] Reuters, 25.10.2015 (vaadatud 25.10.2015)</ref> <ref name="HVBWW">[https://web.archive.org/web/20151027135304/http://www.reuters.com/article/2015/10/26/us-earthquake-afghanistan-idUSKCN0SK0XB20151026 Big quake in Afghanistan and Pakistan kills over 200] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)</ref> <ref name="qJ6K9">[https://web.archive.org/web/20151028110318/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-usa-indonesia-idUSKCN0SK2JY20151027 President says Indonesia intends to join TPP trade deal] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)</ref> <ref name="VTTfF">[https://web.archive.org/web/20151029011429/http://www.reuters.com/article/2015/10/26/us-belgium-security-idUSKCN0SK0YQ20151026 Belgian military base rammed by car, suspect arrested] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)</ref> <ref name="oLG1T">[https://web.archive.org/web/20151027155112/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-colombia-rebels-idUSKCN0SL00B20151027 Twelve dead in ELN rebel attack on Colombian troops] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)</ref> <ref name="pYLjy">[https://web.archive.org/web/20151028105402/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-cuba-minister-idUSKCN0SL04W20151027 Cuba's interior minister resigns due to health, government says] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)</ref> <ref name="9utOZ">[https://web.archive.org/web/20151026182712/http://www.reuters.com/article/2015/10/26/us-mideast-crisis-turkey-syria-idUSKCN0SK0F420151026 Two policemen, seven Islamic State militants killed in Turkey] Reuters, 26.10.2015 (vaadatud 27.10.2015)</ref> <ref name="OrV1A">[https://web.archive.org/web/20151028135045/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-europe-migrants-germany-idUSKCN0SL1EW20151027 Bavarian leader criticizes Austria and Merkel over refugees] Reuters, 27.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)</ref> <ref name="aHSPj">[https://web.archive.org/web/20151028133110/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-israel-palestinians-idUSKCN0SL1QY20151027 Three Palestinians shot dead after knife attacks: Israeli army] Reuters, 27.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)</ref> <ref name="PF6kI">[https://web.archive.org/web/20151104031023/http://www.reuters.com/article/2015/10/27/us-turkey-politics-gulen-idUSKCN0SL23Q20151027 Turkey takes over Gulen-linked firms, intensifying crackdown before election] Reuters, 27.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)</ref> <ref name="NgMKV">[http://uudised.err.ee/v/eesti/745e2957-5550-4e2a-b01a-51733687743a/dokumendipetiste-ruhmitusse-kuulus-kumme-naist-jougu-juht-voeti-vahi-alla Dokumendipetiste rühmitusse kuulus kümme naist, jõugu juht võeti vahi alla] ERR Uudised, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)</ref> <ref name="C03it">[https://web.archive.org/web/20151029130600/http://www.reuters.com/article/2015/10/29/us-usa-election-idUSKCN0SM2M820151029 Rubio, Cruz dominate rowdy Republican presidential debate] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)</ref> <ref name="xS1Bx">[http://www.nytimes.com/2015/10/29/us/politics/republicans-paul-ryan-house-speaker.html?hp&action=click&pgtype=Homepage&module=first-column-region&region=top-news&WT.nav=top-news&_r=0 Republicans Nominate Paul Ryan as House Speaker] The New York Times, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)</ref> <ref name="NARzI">[http://www.nytimes.com/2015/10/29/us/politics/house-approves-budget.html?hp&action=click&pgtype=Homepage&module=first-column-region&region=top-news&WT.nav=top-news House Approves Budget, Providing ‘Clean’ Exit That John Boehner Sought] The New York Times, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)</ref> <ref name="mLLtC">[https://web.archive.org/web/20151031044245/http://www.reuters.com/article/2015/10/28/us-egypt-sinai-idUSKCN0SM12T20151028 Egypt extends state of emergency in North Sinai by three months] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)</ref> <ref name="PfBU4">[https://web.archive.org/web/20151031044616/http://www.reuters.com/article/2015/10/28/us-mideast-crisis-syria-iran-idUSKCN0SM14C20151028 Iran accepts invitation to Syria peace talks in Vienna] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)</ref> <ref name="rTK73">[https://web.archive.org/web/20151031221327/http://www.reuters.com/article/2015/10/28/us-nigeria-boko-haram-idUSKCN0SM13920151028 Suspected Boko Haram militants kill 14 civilians in Niger] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 28.10.2015)</ref> <ref name="C274D">[https://web.archive.org/web/20151029190811/http://www.reuters.com/article/2015/10/28/us-tanzania-election-idUSKCN0SM17320151028 Tanzania opposition calls for vote recount, Zanzibar poll nullified] Reuters, 28.10.2015 (vaadatud 29.10.2015)</ref> <ref name="bNsiP">[http://uudised.err.ee/v/eesti/b65bdabf-03b1-44d9-9755-7a250c4e6301/jaanus-rahumagi-nimetati-kuprose-aukonsuliks-eestis Jaanus Rahumägi nimetati Küprose aukonsuliks Eestis] ERR Uudised, 30.10.2015 (vaadatud 1.11.2015)</ref> <ref name="aGc5e">[http://www.nytimes.com/2015/10/30/us/politics/paul-ryan-set-to-take-over-as-speaker-hoping-to-manage-the-chaos.html?_r=0 Appealing for Clean Slate as Speaker Gavel Changes Hands] The New York Times, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="4zgEh">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/329a7169-0c88-4ba3-b188-edf4194fce3f/reuters-el-peatab-lukasenkale-kehtestatud-sanktsioonid Reuters: EL peatab Lukašenkale kehtestatud sanktsioonid] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="Q3E2J">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/613d480a-eb2d-46cf-aef5-c5cda9c30a67/tanavuse-sahharovi-auhinna-palvis-vangistatud-saudi-araabia-blogija Tänavuse Sahharovi auhinna pälvis vangistatud Saudi Araabia blogija] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="7XQA3">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8fc11f3c-856b-41d6-b2fd-938289a94e0d/hiina-lopetab-aastakumneid-kehtinud-uhe-lapse-poliitika Hiina lõpetab aastakümneid kehtinud ühe lapse poliitika] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="Wypq8">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/42204de2-cc65-444e-b886-d67124b81564/iisraeli-julgeolekujoud-lasksid-laanekaldal-maha-kaks-palestiinlasest-pussitajat Iisraeli julgeolekujõud lasksid Läänekaldal maha kaks palestiinlasest pussitajat] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="5NB20">[http://uudised.err.ee/v/majandus/06e71e46-deea-4d6f-b0c5-d95c9e6e6efc/deutsche-bank-koondab-15-000-tootajat Deutsche Bank koondab 15 000 töötajat] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="OBRYZ">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/45eea90b-a8b1-4e2e-958c-f3a9501ceeea/merkel-alustas-visiiti-hiinas Merkel alustas visiiti Hiinas] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="HHenG">[http://uudised.err.ee/v/eesti/0f72deff-06ab-42f0-a8da-39107296b97c/tuleva-aasta-mais-asub-praxise-juhi-kohale-kersti-kaljulaid Tuleva aasta mais asub Praxise juhi kohale Kersti Kaljulaid] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="zMT5C">[http://uudised.err.ee/v/eesti/a4895a48-e4e1-4636-9653-bd49022d98f2/volikogu-vottis-viljandimaa-kauaaegseima-vallavanema-ametist-maha Volikogu võttis Viljandimaa kauaaegseima vallavanema ametist maha] ERR Uudised, 29.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="wZgxz">[https://web.archive.org/web/20151031200448/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-mideast-crisis-syria-usa-idUSKCN0SO1VD20151031 In policy shift, Obama to send U.S. special forces to Syria] Reuters, 30.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="6QmPz">[http://uudised.err.ee/v/valismaa/8438395a-19db-41d5-aa0c-1db55dd2c339/gruusia-suudistab-saakasvilit-riigipoorde-kavandamises Gruusia süüdistab Saakašvilit riigipöörde kavandamises] ERR Uudised, 30.10.2015 (vaadatud 1.11.2015)</ref> <ref name="7eMLC">[https://web.archive.org/web/20151031200017/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-israeli-palestinians-idUSKCN0SO1HU20151031 Knife-wielding Palestinians strike in West Bank, Jerusalem; two dead] Reuters, 30.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="yjpNT">[http://www.reuters.com/article/2015/10/30/us-italy-rome-mayor-idUSKCN0SO2LV20151030 Rome's mayor ousted, saying PM stabbed him in the back]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 30.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="xe6rO">[https://web.archive.org/web/20151031140620/http://www.reuters.com/article/2015/10/30/us-poland-polanski-idUSKCN0SO1N720151030 Film-maker Polanski relieved after court rejects U.S. extradition request in child sex case] Reuters, 30.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="zVkTH">[http://uudised.err.ee/v/majandus/69e2264b-037f-4db5-b84a-297b76f32581/evr-cargo-juhatuse-esimees-ahto-altjoe-lahkub-ametist EVR Cargo juhatuse esimees Ahto Altjõe lahkub ametist] ERR Uudised, 30.10.2015 (vaadatud 1.11.2015)</ref> <ref name="MRmNc">[http://uudised.err.ee/v/majandus/9707372f-f194-45b6-b802-00ade01da9b3/superbus-sai-maanteeametilt-viimaks-liiniloa Superbus sai maanteeametilt viimaks liiniloa] ERR Uudised, 30.10.2015 (vaadatud 1.11.2015)</ref> <ref name="zUdV8">[https://web.archive.org/web/20151101163022/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-israel-palestinians-idUSKCN0SP0AF20151031 Palestinian wielding knife shot dead: Israeli police] Reuters, 31.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="xcsO6">[https://web.archive.org/web/20240516044337/https://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-egypt-crash-idUSKCN0SP06V20151031/ Russian airliner with 224 aboard crashes in Egypt's Sinai, all killed] Reuters, 31.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="DW9Vc">[http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-pakistan-election-idUSKCN0SP0GK20151031 11 killed as Pakistanis vote in local government polls]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 31.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="wzWyO">[https://web.archive.org/web/20151101163043/http://www.reuters.com/article/2015/10/31/us-romania-blast-idUSKCN0SP0KM20151031 Romanian nightclub fire kills 27, national mourning declared] Reuters, 31.10.2015 (vaadatud 31.10.2015)</ref> <ref name="RUbTt">[https://web.archive.org/web/20151104022455/http://www.reuters.com/article/2015/11/03/us-romania-fire-idUSKCN0SR1SQ20151103#3RqX6UBP8v2EqetH.97 Thousands march in Romania as toll from nightclub fire reaches 32] Reuters, 3.11.2015 (vaadatud 4.11.2015)</ref> <ref name="PiMch">[http://www.reuters.com/article/2015/11/09/us-romania-fire-idUSKCN0SX10820151109#Q7BtKBuVUWKiAr7P.97 Protests continue in Romania, fire death toll reaches 45]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Reuters, 8.11.2015 (vaadatud 9.11.2015)</ref> }} {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2015| 2015-10]] 5lb42gekx4rdllj8hqwkenazwiehtzu 0 417548 7232118 7229567 2026-09-11T10:21:27Z Avjoska 1538 /* Ant */ 7232118 wikitext text/x-wiki {{BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (An)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "An". ==An== *[[An Hyeonsu]], Lõuna-Korea kiiruisutaja (1985–) *[[Bảo Ân]], Vietnami keiserliku perekonna pea (1951–) ==Ana== *[[Anacletus I]], paavst *[[Paolo Lucio Anafesto]], Veneetsia doodž (7.–8. sajand) *[[Anita Anand]], Kanada jurist ja poliitik (1967–) *[[Viswanathan Anand]], India maletaja *[[Ānandavardhana]], India kirjanik ja kirjandusteoreetik (9. sajand) *[[Nino Ananiašvili]], gruusia baleriin (1963–) *[[Mihhail Ananitsch]], Venemaa keisririigi ja Eesti mereväelane (1888–1932) *[[Leonid Ananitš]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1936–) *[[Levon Ananjan]], armeenia ajakirjanik ja tõlkija (1946–2013) *[[Eduard Anari]], Eesti sõjaväelane (1900–1975) *[[Erik Anari]], eesti loomaarst (1916–1994) *[[Anastacia]], USA laulja (1968–) *[[Roberta Alma Anastase]], Rumeenia poliitik (1976–) *[[Níkos Anastasiádis]], Küprose poliitik (1946–) *[[Anastasius I (keiser)]] *[[Anastasius I (paavst)|Anastasius I]], paavst (suri 401) *[[Anastasius II]], paavst (suri 498) *[[Anastasius III]], paavst (suri 913) *[[Anastasius IV]], paavst (suri 1154) *[[Anastassia Nikolajevna]], Venemaa suurvürstitar (1901–1918) *[[Antti Anatomy]], soome muusik (1982–) *[[Anaxagoras]], vanakreeka filosoof (suri 428 eKr) *[[Anaximandros]], vanakreeka filosoof *[[Anaximenes]], vanakreeka filosoof (6. sajand eKr) ==Anc== *[[Roberts Ancāns]], Läti ja Saksamaa sõjaväelane (1919–1982) *[[Romualds Ancāns]], läti näitleja (1944–2011) *[[Anne Ancelin Schützenberger]], prantsuse psühhoterapeut (1919–) *[[Carlo Ancelotti]], Itaalia jalgpallitreener (1959–) *[[Anna Ancher]], taani kunstnik (1859–1935) *[[Michael Peter Ancher]], taani kunstnik (1849–1927) ==And== *[[Ants Ander]], eesti filmi- ja teatrinäitleja (1931–2024) *[[Olle Anderberg]], rootsi maadleja (1919–2003) *[[Andreas Anderegg]], Šveitsi poksija (1957–) *[[Ado Anderkopp]], Eesti poliitik (1894–1941) *[[Anders (kunstnik)|Anders]], Eestimaal tegutsenud Rootsi kunstnik, arhitekt, fortifikatsiooni-insener (1510–1586) *[[William Anders]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, elektriinsener, NASA astronaut ja ärimees (1933–2024) *[[Amelia Andersdotter]], Rootsi poliitik (1987–) *[[Anja Andersen]], taani käsipallur (1969–) *[[Brooke Andersen]], Ameerika Ühendriikide vasaraheitja (1995–) *[[Espen Andersen]], norra kahevõistleja (1993–) *[[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja (2000–) *[[Finn Andersen]], taani kultuuritöötaja (1944–) *[[Frederik Andersen]], taani jäähokimängija (1989–) *[[Hans Christian Andersen]], taani kirjanik (1805–1875) *[[Hjalmar Andersen]], norra kiiruisutaja (1923–2013) *[[Joachim Andersen]], taani jalgpallur (1996–) *[[Johannes Andersen]], taani astronoom (1943–2020) *[[Karl Andersen]], Eesti aupeakonsul Lissabonis (1885–?) *[[Lale Andersen]], saksa laulja (1905–1972) *[[Mads Andersen]], taani maletaja (1995–) *[[Martin Andersen Nexø]], taani kirjanik (1869–1954) *[[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Ago Anderson]], eesti näitleja (1972–) *[[Benedict Anderson]], politoloog ja ajaloolane (1936–2015) *[[Clayton Anderson]], Ameerika Ühendriikide füüsik ja NASA astronaut (1959–) *[[Craig Anderson]], USA jäähokimängija (1981–) *[[Elliot Anderson]], Inglismaa jalgpallur (2002–) *[[Elmar Anderson]], eesti advokaat (1898–1996) *[[Felipe Anderson]], Brasiilia jalgpallur (1993–) *[[Gerhard Anderson]], Eesti arst (1896–1970) *[[Gillian Anderson]], USA filminäitleja (1968–) *[[Ian Anderson]], šoti laulja, laulukirjutaja ja flöödimängija (1947–) *[[Ilmar Anderson]], eesti põllumajandusteadlane (1909–1997) *[[Jaanika Anderson]], eesti klassikaline filoloog ja muuseumitöötaja (1978–) *[[Johannes Anderson]], eesti advokaat (1889–1981) *[[Jolene Anderson]], Austraalia näitleja (1980–) *[[Josh Anderson]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Krista Andreson]], eesti kunstiajaloolane (1976–) *[[Martina Anderson]], Põhja-Iirimaa iiri poliitik (1962–) *[[Merike Anderson]], eesti korvpallur (1981–) *[[Myrdene Anderson]], USA semiootik ja antropoloog (1934–) *[[Oskar Anderson]], baltisaksa matemaatik ja majandusteadlane (1887–1960) *[[Pamela Anderson]], USA näitleja ja modell (1967–) *[[Paul Anderson]], USA tõstja (1932–1994) *[[Philip Warren Anderson]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1923–2020) *[[Poul Anderson]], USA kirjanik (1926–2001) *[[Richard Dean Anderson]], USA teleseriaalide näitleja (1950–) *[[Ron Anderson]], USA laulja (1945–2024) *[[Ruth Anderson]], USA helilooja (1928–2019) *[[Sten-Erik Anderson]], eesti sõudja (1991–) *[[Valeria Anderson]], eesti dokumentaalfilmilavastaja (1932–2023) *[[Walter Anderson]], folklorist (1885–1962) *[[Wendell Anderson]], USA poliitik ja jäähokimängija (1933–2016) *[[Wes Anderson]], USA filmirežissöör, stsenarist ja produtsent (1969–) *[[Wilhelm Anderson]], saksa astrofüüsik (1880–1940) *[[William T. Anderson]], lõunaosariikide siss USA kodusõjas (1839–1864) *[[Benny Andersson]], rootsi muusik (1946–) *[[Christoffer Andersson]], Rootsi jalgpallur (1978–) *[[Claes Andersson]], Soome poliitik, psühhiaater ja kirjanik (1937–2019) *[[Dan Andersson]], rootsi kirjanik (1888–1920) *[[Daniel Andersson]], rootsi jalgpallur (1977–) *[[Frank Andersson]], rootsi maadleja (1956–2018) *[[John Andersson]], rootsi poksija (1909–1979) *[[Lena Andersson]], rootsi kirjanik ja ajakirjanik (1970–) *[[Li Andersson]], Soome poliitik (1987–) *[[Lina Andersson]], rootsi murdmaasuusataja (1981–) *[[Magdalena Andersson]], Rootsi poliitik (1967–) *[[Peter Andersson]], rootsi helilooja (1973–) *[[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija (1996–) *[[Sten Andersson]], Rootsi poliitik (1923–2006) *[[Masahiro Andō]], Jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Florin Andone]], rumeenia jalgpallur (1993–) *[[Bobi Andonov]], makedoonia päritolu Austraalia laulja ja tantsija (1994–) *[[Jorge Andrade]], portugali jalgpallur (1978–) *[[André the Giant]], bulgaaria-poola päritolu Prantsusmaa maadleja (1946–1993) *[[Georges André]], prantsuse kergejõustiklane (1889–1943) *[[Leili Andre]], eesti luuletaja ja lastekirjanik (1922–2007) *[[Rein Andre]], eesti näitleja (1912–1999) *[[Valérie André]], prantsuse sõjaväearst ja kopterijuht (1922–2025) *[[Johann Andreae]], Tallinna linnaarst (1590–1650) *[[Andréas (Kreeka ja Taani prints)|Andréas]], Kreeka ja Taani prints (1882–1944) *[[Andreas (Noorhani)]], eesti õigeusu piiskop (1961–) *[[Andreas von Velven]], Liivi ordumeister *[[Lou Andreas-Salomé]], vene päritolu saksa kirjanik, intellektuaal ja psühhoanalüütik (1861–1937) *[[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (1939–2026) *[[Elisabeth Andreassen]], rootsi-norra laulja (1958–) *[[Elfrida Andrée]], Rootsi helilooja, organist ja dirigent (1841–1929) *[[Andrei Bogoljubski]], Vladimiri suurvürst (suri 1174) *[[Andrei Vladimirovitš]], Venemaa suurvürst (1879–1956) *[[Vasile Andrei]], Rumeenia maadleja (1955–) *[[Dmitri Andreikin]], vene maletaja (1990–) *[[Andris Andreiko]], läti kabetaja (1942–1976) *[[Natalja Andreitšenko]], vene filminäitleja (1956–) *[[Andrei Andrejev]], vene revolutsionäär ja NSV Liidu partei- ning riigitegelane (1895–1971) *[[Boriss Andrejev]], vene filminäitleja (1915–1982) *[[Daniil Andrejev]], vene kirjanik ja müstik (1906–1959) *[[Kirill Andrejev]], Eesti jalgpallur (1987–) *[[Leonid Andrejev]], vene näitekirjanik (1871–1919) *[[Nikita Andrejev]], Eestist pärit Venemaa kodakondsusega jalgpallur (1988–) *[[Roman Andrejev]], Eesti jäähokimängija (1990–) *[[Rudolf Andrejev]], Eesti ühiskonnategelane ja Rakvere linnapea (1851–1926) *[[Sergei Andrejev]], Eesti tööline (1897–1930) *[[Viktor Andrejev]], Eesti poliitik ja tehnikateadlane (1948–) *[[Aija Andrejeva]], Läti laulja (1986–) *[[Mirra Andrejeva]], Venemaa profitennisist (2007–) *[[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (1932–2022) *[[Peter Andrekson]], eesti päritolu Rootsi tehnikateadlane (1960–) *[[Arpad Andreller]], eesti arhitekt (1931–1979) *[[Martin Andreller]], Eesti ajaloolane ja omavalitsustegelane (1985–) *[[Sulev Andreller]], eesti muusik (1982–) *[[Giulio Andreotti]], Itaalia poliitik (1919–2013) *[[Andres Andresen]], eesti ajaloolane (1971–) *[[Frode Andresen]], norra laskesuusataja (1973–) *[[Lembit Andresen]], eesti pedagoogikateadlane (1929–2016) *[[Nigol Andresen]], eesti kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik, tõlkija ja poliitik (1899–1985) *[[Ulrich Andresen]], eesti veemotosportlane, treener ja spordikohtunik (1931–2001) *[[Janne Andresoo]], eesti raamatukogundustegelane (1965–) *[[Sven Andresoo]], eesti kergejõustikutreener (1950–) *[[Avdy Andresson]], eesti sõjaväelane (1899–1990) *[[Arvo Andresson]], eesti laevakapten (1954–1994) *[[Hendrik Andresson]], eesti arst (1896–1958) *[[Kaimo Andresson]], eesti maadleja ja treener (1939–2013) *[[Jaan-Olle Andressoo]], eesti molekulaarbioloog *[[Linda Andreste]], eesti teatrikunstnik, lavakujundaja ja dekoraator (1926–2007) *[[prints Andrew, Yorki hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1960–) *[[Edna Andrews]], USA keeleteadlane ja semiootik (1958–) *[[Erin Andrews]], USA naisspordiajakirjanik (1978–) *[[Julie Andrews]], inglise laulja ja filminäitleja (1935–) *[[Keith Andrews]], Iirimaa jalgpallur (1980–) *[[Thomas Andrews]], iiri ärimees ja laevaehitaja (1873–1912) *[[Andriamanelo]], merinade maa valitseja (16. sajand) *[[Andriamasinavalona]], Imerina kuningas (suri 1710) *[[Carolus Andriamatsinoro]], Madagaskari jalgpallur (1989–) *[[Andrianampoinimerina]], Imerina kuningas (sündis 1810) *[[Andrianjaka]], Merina kuningas (suri 1630) *[[Nikolai Andrianov]], vene võimleja (1952–2011) *[[Ivo Andrić]], serbia- ja horvaadikeelne Jugoslaavia kirjanik (1892–1975) *[[Robert Andrich]], Saksamaa jalgpallur (1994–) *[[Hendrik Andriessen]], hollandi organist ja helilooja (1892–1981) *[[Louis Andriessen]], hollandi helilooja (1939–2021) *[[Sven Andrighetto]], Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Laima Andrikienė]], Leedu poliitik (1958–) *[[Ingrīda Andriņa]], läti näitleja (1944–2015) *[[Vytenis Andriukaitis]], Leedu arst, ajaloolane ja poliitik (1951–) *[[Tiina Andron]], eesti nahakunstnik (1974–) *[[Ecaterina Andronescu]], Rumeenia keemiainsener, tehnikateadlane ja poliitik (1948–) *[[Andronikos I Komnenos]], Bütsantsi keiser (suri 1185) *[[Hana Andronikova]], tšehhi kirjanik (1967–2011) *[[Maksimilian Andronnikov]], vene poliitaktivist ja sõjalise rühmituse liige (1974–) *[[Mihhail Andronov]], vene indoloog-dravidoloog (1931–2008) *[[Sergei Andronov]], vene jäähokimängija (1989–) *[[Juri Andropov]], Nõukogude poliitik (1914–1984) *[[Mathilde Androuët]], Prantsusmaa poliitik (1984–) *[[Adamántios Androutsópoulos]], Kreeka poliitik (1919–2000) *[[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija (1982–) *[[Uno Andrusson]], eesti jooksja *[[Adolf Andruškevitš]], eesti raskejõustiklane, treener ja spordiajakirjanik (1872–1933) *[[Juri Anduganov]], mari keeleteadlane (1949–2005) ==Ane== *[[Nicolas Anelka]], prantsuse jalgpallur (1979–) *[[Jeanine Áñez]], Boliivia jurist ja poliitik (1967–) ==Anf== *[[Pasquale Anfossi]], itaalia helilooja (1727–1797) ==Ang== *[[Laura Anga]], eesti freestyle lumelaudur (2009–) *[[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (2002–) *[[Criss Angel]], USA mustkunstnik (1967–) *[[Jack Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1930–2021) *[[Marc Angel]], Luksemburgi poliitik (1963–) *[[Wilker Ángel]], Venezuela jalgpallur (1993–) *[[Sávvas Angelídis]], Küprose poliitik (1974–) *[[Paša Angelina]], tööeesrindlane Nõukogude Liidus (1913–1959) *[[Nikolina Angelkova]], Bulgaaria poliitik (1979–) *[[Norman Angell]], inglise ajakirjanik (1872–1967) *[[Theódoros Angelópoulos]], kreeka režissöör (1935–2012) *[[Maya Angelou]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja kirjanik (1928–) *[[Oskar Angelus]], Eesti poliitik (1892–1979) *[[Ain Anger]], eesti ooperisolist (1971–) *[[Edvin Anger]], rootsi murdmaasuusataja (2002–) *[[Tobias Angerer]], saksa murdmaasuusataja (1977–) *[[Siiri Angerkoski]], soome näitleja (1902–1971) *[[Norbert Angermann]], baltisaksa ajaloolane (1936–) *[[Anggun]], Indoneesia laulja (1974–) *[[Constantin Anghelescu]], Rumeenia poliitik (1870–1948) *[[Fabrizio Angileri]], Argentina jalgpallur (1994–) *[[Sarah Angliss]], Briti muusik ja musikoloog *[[Anders Jonas Ångström]], rootsi füüsik (1814–1874) *[[Knut Ångström|Knut Johan Ångström]], rootsi füüsik (1857–1910) *[[Sofonisba Anguissola]], itaalia maalikunstnik (1532–1625) *[[Nahas Angula]], Namiibia poliitik (1943–) *[[Juleisy Angulo]], Ecuadori odaviskaja (2001–) *[[Nilson Angulo]], Ecuadori jalgpallur (2003–) ==Anh== *[[Marcus Prinz von Anhalt]] (1969–), saksa pärija ==Ani== *[[Ahto Ani]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1955–) *[[Endel Ani]], eesti laulja ja näitleja (1925–1985) *[[Maret Ani]], eesti tennisist (1982–) *[[Valter Ani]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1914–1990) *[[Hannes Anier]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Henri Anier]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Juri Anikejev]], Ukraina kabetaja (1983–) *[[Nikolai Anikin]], vene murdmaasuusataja (1932–2009) *[[Helmut Aniko]], eesti džässmuusik ja muusikapedagoog (1947–2003) *[[Mihhail Anikušin]], vene skulptor (1917–1997) *[[Peeter Animägi]], Eesti sõjaväelane (1902–1987) *[[Andrei Anissimov]], vene kunstnik, näitekirjanik ja lavastaja Eestis (1943–) *[[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Nikolai Anissimov]], udmurdi päritolu Eesti folklorist (1989–) *[[Pavel Anissimov]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (1904–1981) *[[Ellina Anissimova]], Eesti vasaraheitja (1992–) *[[Jennifer Aniston]], USA filminäitleja (1969–) *[[Aníta Hinriksdóttir]], islandi kergejõustiklane (keskmaajooksja) (1996–) ==Anj== *[[Aleksandr Anjukov]], Venemaa jalgpallur (1982–) ==Ank== *[[Paul Anka]], Kanada-Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1941–) *[[Claus Ankersen]], taani kirjanik ja installatsioonikunstnik (1967–) *[[Peter Ankersen]], taani jalgpallur (1990–) *[[Aleksandr Ankvab]], Abhaasia poliitik (1952–) ==Anm== *[[Aarne Anmann]], eesti kirjanik (1957–2020) *[[August Anmann]], eesti poksija (1921–1943) *[[Mihkel Anmann]], eesti poksija (1920–1983) ==Ann== *[[Kongla Ann]], eesti nõid (suri 1640) *[[Ann Sophie]], saksa laulja (1990–) *[[Austria Anna]], Prantsusmaa kuninganna (1601–1666) *[[Anna Katharina]], Taani kuninganna (1575–1612) *[[Anna Ivanovna]], Venemaa keisrinna (1693–1740) *[[Anna Leopoldovna]], Venemaa regent (1718–1746) *[[Anna Roberta]], Eesti balletitantsija (1999–) *[[Koit Annamaa]], Eesti kergejõustiklane (1912–1970) *[[Anna Maria (Mecklenburg-Schwerin)|Anna Maria]], Mecklenburg-Schwerini printsess ja Saksi-Weissenfelsi hertsoginna (1627–1669) *[[Anthony Annan]], Ghana jalgpallur (1986–) *[[Kofi Annan]], Ghana diplomaat, ÜRO peasekretär aastatel 1997–2006 (1938–2018) *[[Nane Annan]], rootsi jurist ja kunstnik *[[Julia Annas]], USA filosoof (1946–) *[[Helgi Annast]], eesti näitleja (1945–) *[[Hugo Annast]], eesti vaimulik (1908–1943) *[[Jean-Jacques Annaud]], prantsuse filmirežissöör (1943–) *[[Anne Boleyn]], Inglise kuninganna, Henry VIII teine abikaasa (suri 1536) *[[Anne (Suurbritannia)|Anne]], Inglismaa ja Šotimaa, hiljem Suurbritannia kuninganna (1665–1714) *[[Anne (Taani printsess)|Anne]], Taani printsess (1917–1980) *[[printsess Anne]], Briti kuningliku perekonna liige (1950–) *[[Orléansi Anne Marie]], Savoia ja Sardiinia kuninganna (1669–1728) *[[Anne-Marie]], Kreeka kuninganna (1946–) *[[Arnold Annebat]], Tallinna piiskop (suri 1551) *[[Gerolf Annemans]], Belgia poliitik (1958–) *[[Albert Anni]], eesti maalikunstnik, kunstipedagoog ja fotograaf (1920–2005) *[[Anton Anni]], Eesti politseinik (1880–1929) *[[Kätlin Anni]], eesti psühholoog (1988–) *[[Toomas Anni]], eesti laulja (1966) *[[Elmar Anniko]], eesti meremees (1906–2007) *[[Hendrik Anniko]], eesti kooliõpetaja, köster, kirikumuusik ja poliitik (1867–1954) *[[Silver Anniko]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1928–1982) *[[Vladimir Annikov]], Eesti viiuldaja (1926–) *[[Aet Annist]], eesti sotsiaalantropoloog (1973–) *[[Anne-Sirje Annist]], eesti ajaloolane ja arhivaar (1936–2011) *[[August Annist]], eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija ning kirjanik (1899–1972) *[[Aivar Anniste]], eesti jalgpallur (1980–) *[[Anno (liivi ülik)|Anno]], liivi ülik (12.–13. sajand) *[[Kalev Annom]], eesti ajakirjanik (1952–) *[[Argo Annuk]], eesti ettevõtja ja omavalitsustegelane (1977–) *[[Eve Annuk]], eesti kirjandusteadlane (1964–) *[[Kalju Annuk]], eesti astrofüüsik (1956–) *[[Karl Annuk]], eesti põllumajandusteadlane (1930–2015) *[[Amar Annus]], eesti ajaloolane ja tõlkija (1974–) *[[Endel Annus]], eesti bibliograaf ja raamatuteadlane (1915–2011) *[[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]], eesti poksija (1922–) *[[Epp Annus]], eesti kirjandusteadlane (1969–) *[[Lembit Annus]], Nõukogude Liidu parteitegelane (1941–2018) *[[Maire Annus]], eesti arhitekt (1941–2014) *[[Olev Annus]], endine eesti ja Soome kulturist (1951–) *[[Paul Annus]], eesti tehnikateadlane (1962–) *[[Rednar Annus]], eesti näitleja ja lavastaja (1970–) *[[Rita Annus]], Eesti riigiametnik (1973–) *[[Robert Annus]], eesti näitleja (1984–) *[[Siim-Tanel Annus]], eesti kunstnik (1960–) *[[Toomas Annus]], eesti ettevõtja ja ärijuht (1960–) *[[Uku Annus]], eesti orienteeruja (1947–2019) *[[Jüri Annusson]], Eesti poliitik, diplomaat ja keemik (1884–1965) ==Ano== *[[Maksim Anohhin]], Eesti jäähokimängija (1995–) *[[Pjotr Anohhin]], vene füsioloog (1898–1974) *[[Rein Anon]], eesti näitleja (1973–) *[[Jean Anouilh]], prantsuse näitekirjanik (1910–1987) *[[Anouk]], hollandi laulja (1975–) ==Anq== *[[Jacques Anquetil]], Prantsusmaa jalgrattur (1934–1987) ==Anr== *[[Reinhold Anrep]], Rootsi feldmarssal (suri 1602) *[[Reinhold von Anrep-Elmpt]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane, maadeavastaja ja kirjanik (1834–1888) ==Ans== *[[Aleksander Ansberg]], Eesti NSV riigitegelane (1909–1975) *[[Rudolf Anschober]], Austria poliitik (1960–) *[[G. E. M. Anscombe]], Briti filosoof (1919–2001) *[[Canterbury Anselm]], teoloog ja filosoof (1033–1109) *[[Anselme Laonist]], teoloog (suri 1117) *[[Andrus Ansip]], Eesti poliitik (1956–) *[[Viljar Ansko]], eesti arst, luuletaja ja karikaturist (1948–2016) *[[Otto Anslan]], Eesti poliitik (1941–) *[[Hilda Anso]], eesti näitleja ja lavastaja (1901–1973) *[[Ansomardi]], eesti kirjanik ja Venemaa sõjaväelane (1866–1915) *[[Anton Anson]], eesti õpetaja (1852–1918) *[[Žanis Ansons]], läti sõjaväelane, Rüütliristi kavaler (1911–1968) *[[Jules Anspach]], Belgia poliitik ja Brüsseli linnapea (1829–1879) *[[Arne Ansper]], eesti arvutiteadlane ja programmeerija (1970–) ==Anš== *[[Vladimir Anšon]], Eesti teatrikunstnik ja ikoonimaalija (1963–) ==Ant== *[[Ernst Ant]], eesti agronoom (1902–1944) *[[Jüri Ant]], eesti ajaloolane (1939–2020) *[[Karl-Richard Ant]], Eesti sõjaväelane (1897–1966) *[[Anterus]], paavst (3. sajand) *[[Giánnis Antetokoúnmpo]], Kreeka korvpallur (1991–) *[[George Antheil]], USA pianist ja helilooja (1900–1959) *[[Henry W. Antheil]], USA diplomaat (1912–1940) *[[Carmelo Anthony]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1984–) *[[Joel Anthony]], Kanada korvpallur (1982–) *[[Kenny Anthony]], Saint Lucia poliitik (1951–) *[[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]], Guyana poksija (1957–) *[[Michael Anthony (kirjanik)|Michael Anthony]], kariibi kirjanik ja ajaloolane (1932–) *[[Michael Anthony (muusik)|Michael Anthony]], USA muusik (1954–) *[[Susan B. Anthony]], USA sufražett ja kodanikuõiguste aktivist (1820–1906) *[[Pero Antić]], Põhja-Makedoonia endine elukutseline korvpallur (1982–) *[[Agnes Antik]], taani tõlkija (1903–1995) *[[Jaan Antik]], eesti õpetaja (1859–1930) *[[Richard Antik]], eesti bibliograaf (1901–1998) *[[Toivo Antikainen]], Soome ja Nõukogude Liidu poliitik ja sõjaväelane (1898–1941) *[[Leida Anting]], eesti museoloog ja kodu-uurija (1919–1999) *[[Antipatros]], Vana-Makedoonia väejuht (397 eKr – 319 eKr) *[[Antipatros Sidonist]], Vana-Kreeka poeet (2. sajand eKr) *[[Nadežda Antipenko]], Eesti baleriin (1988–) *[[Antiphon]], vanakreeka sofist (5. sajand eKr) *[[Viktor Antipin]], vene jäähokimängija (1992–) *[[Märt Antje]], eesti ettevõtja ja trükikojaomanik (1864–1944) *[[Vladimir Antjufejev]], Donetski Rahvavabariigi juht (1951–) *[[Aleksy Antkiewicz]], poola poksija (1923–2005) *[[Heino Anto]], eesti näitekirjanik (1882–1955) *[[Antoine I (Monaco)]] *[[André Antoine]], Prantsuse näitleja, näitejuht, režissöör, autor ja kriitik (1858–1943) *[[Anton Ulrich (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Anton Ulrich]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Wolfenbütteli vürst (1633–1714) *[[Aleksander Anton]], eesti vaimulik ja kooliõpetaja (1910–1993) *[[Anu Anton]], eesti laulja (1939–2002) *[[Arnold Anton]], eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane (1921–2022) *[[Helve Anton]], eesti geograaf, looduskaitsja ja kodu-uurija (1942–1994) *[[Kertu Birgit Anton]], eesti kodanikuaktivist *[[Kärt Anton]], eesti laulja ja muusikalinäitleja (1994–) *[[Lembit Anton]], eesti näitleja ja kirjanik (1922–2014) *[[Olav Anton]], Eesti põllumajanduse elektriinsener ja poliitik (1954–2022) *[[Olev Anton]], eesti ajakirjanik ja näitekirjanik (1935–1998) *[[Osvald Anton]], Eesti kohtunik (1904–1942) *[[Tarmo Anton]], Eesti sõjaväelane (1975–) *[[Tõnu Anton]], eesti jurist (1953–) *[[Uno Anton]], eesti majandijuht ja poliitik (1942–) *[[Ida Anton-Agu]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1904–1993) *[[Andrea Antonelli]], itaalia mootorrattur (1988–2013) *[[Ion Antonescu]], Rumeenia poliitik (1882–1946) *[[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur (2000–) *[[Michelangelo Antonioni]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (1912–2007) *[[Ilona Antoniszyn-Klik]], Poola poliitik (1975–) *[[Marcus Antonius]], Vana-Rooma poliitik ja väejuht (83–30 eKr) *[[Antonius (Mahhota)|Antonius]], Ukraina Õigeusu Kiriku Hmelnõtskõi ja Kamjanets-Podilski metropoliit (1966–2021) *[[Irina Antonjuk]], Eesti koolijuht (1956–) *[[Aleksei Antonov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1896–1962) *[[Andrei Antonov]], surmamõistetud kurjategija Eestis *[[Ilja Antonov]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Juri Antonov]], vene laulja ja helilooja (1945–) *[[Oleg Antonov]], lennukikonstruktor (1906–1984) *[[Valentin Antonov]], Sahha näitleja ja lavastaja (1926–2014) *[[Vladimir Antonov]], vene pankur, ettevõtja ja investor (1975–) *[[Vladimir Antonov-Ovsejenko]], Venemaa ja NSV Liidu poliitik (1883–1938) *[[Olavi Antons]], eesti ettevõtja (1965–) *[[Richard Antons]], eesti majandusteadlane (1899–1966) *[[Bertil Antonsson]], Rootsi maadleja (1921–2006) *[[Johannes Antonsson]], Rootsi poliitik (1921–1995) *[[Giorgio Antonucci]], itaalia terapeut (1933–2017) *[[Vladimir Antošin]], vene maletaja (1929–1994) *[[Andreas von Antropoff]], saksa keemik (1878–1956) *[[Roman von Antropoff]], Toompea lossifoogt (1836–1926) *[[Konstantin Antropov]], eesti arst (1889–1960) *[[Nikolai Antropov]], Kasahstani-Kanada endine jäähokimängija (1980–) *[[Robert Antropov]], Eesti riigiametnik ja poliitik (1965–) *[[Oļegs Antropovs]], Läti võrkpallur ja värkpallitreener (1947–2023) *[[Pavel Antsiborenko]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1925–1944) *[[Jüri Antsmaa]], eesti õpetaja, koolijuhataja ja ühiskonnategelane (1891–1942) *[[Hevelin Antsmäe]], eesti õpetaja ja kohaliku omavalitsuse poliitik (1974–) *[[Aleksander Antson]], eesti kirjanik (1899–1945) *[[Ants Antson]], eesti kiiruisutaja, olümpiavõitja (1938–2015) *[[Gert Antsu]], Eesti diplomaat (1974–) *[[Zurab Antšabadze]], abhaasi-gruusia ajaloolane (1920–1984) *[[Kaupo Antzon]], eesti metsasarvemängija ja pedagoog (1936–1994) *[[Marko Anttila]], Soome jäähokimängija (1985–) *[[Sirkka-Liisa Anttila]], Soome poliitik (1943–) ==Anu== *[[Anund Jakob]], Rootsi kuningas 11. sajandil *[[Enn Anupõld]], eesti ajakirjanik (1937–2019) *[[Juhan Anupõld]], eesti autosportlane, kiiruisutaja, sporditegelane ja muusik (1946–) *[[Arvydas Anušauskas]], Leedu ajaloolane ja poliitik (1963–) ==Anv== *[[Andres Anvelt]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Evar Anvelt]], eesti filmitegija ja muusik (1980–) *[[Jaan Anvelt]], eesti kommunist (1884–1937) *[[Jaan Anvelt noorem]], Eesti transporditegelane ja riigiametnik (1936–2001) *[[Johan Anvelt]], Eesti sõjaväelane (1900–1969) *[[Kärt Anvelt]], eesti ajakirjanik (1973–) *[[Leo Anvelt]], eesti kirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija (1908–1983) ==Any== *[[Johannes Anyuru]], rootsi kirjanik ja luuletaja (1979–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|An, Biograafiad]] tjsdvleqqgl7zknhk49rul2y8ftwndh 0 424238 7232114 7228976 2026-09-11T10:16:58Z Raamaturott 56450 /* Jaanuar */ 7232114 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2016]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2016}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Annie de Reuver]], hollandi laulja (98) *1. jaanuar – [[Gilberto Mendes]], Brasiilia helilooja (93) * 1. jaanuar – [[Dale Bumpers]], USA poliitik (90) * 1. jaanuar – [[Vilmos Zsigmond]], Ungari päritolu USA filmioperaator (85) * 1. jaanuar – [[Fazu Alijeva]], avaari luuletaja (83) * 1. jaanuar – [[Gilbert Kaplan]], USA ettevõtja ja dirigent (74) *1. jaanuar – [[Mike Oxley]], USA poliitik (71) *1. jaanuar – [[Natasha Aguilar]], Costa Rica ujuja (45) *[[2. jaanuar]] – [[Marcel Barbeau]], Kanada maalikunstnik ja skulptor (90) *2. jaanuar – [[Michel Delpech]], prantsuse laulja, laulukirjutaja ja näitleja (69) *2. jaanuar – [[George Alexandru]], rumeenia näitleja (58) *2. jaanuar – [[Nimr an-Nimr]], Saudi Araabia šiiidi vaimulik (56) *2. jaanuar – [[Gisela Mota Ocampo]], Mehhiko poliitik (33) *[[3. jaanuar]] – [[Georg Nees]], saksa arvutigraafik (89) * 3. jaanuar – [[Peter Naur]], taani arvutiteadlane (87) * 3. jaanuar – [[Paul Bley]], Kanada džässpianist (83) *3. jaanuar – [[Igor Sergun]], Venemaa sõjaväelane, [[Venemaa Föderatsioon]]i [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõud|Relvajõudud]]e [[Venemaa Föderatsiooni Relvajõudude Kindralstaabi Luurepeavalitsus|Kindralstaabi Luurepeavalitsuse]] (GRU) juht (57) *[[4. jaanuar]] – [[Michel Galabru]], prantsuse näitleja (93) * 4. jaanuar – [[Robert Stigwood]], Austraalia muusik (81) * 4. jaanuar – [[Rūsiņš Mārtiņš Freivalds]], läti arvutiteadlane ja matemaatik (73) *[[5. jaanuar]] – [[Rudolf Haag]], saksa füüsik (93) *5. jaanuar – [[Pierre Boulez]], prantsuse [[avangardism (muusika)|avangardistlik]] helilooja ja dirigent (90) * 5. jaanuar – [[Anatoli Roštšin]], Nõukogude Liidu maadleja (83) * 5. jaanuar – [[Jean-Paul L'Allier]], Kanada poliitik (77) * [[6. jaanuar]] – [[Silvana Pampanini]], itaalia näitleja (90) * 6. jaanuar – [[Chocolate Armenteros]], Kuuba džässmuusik (87) * 6. jaanuar – [[Nivaria Tejera]], Kuuba kirjanik (86) * 6. jaanuar – [[Zoja Puhhova]], vene kangur, ühiskonna- ja majandustegelane (69) * [[7. jaanuar]] – [[János György Szilágyi]], Ungari ajaloolane (97) * 7. jaanuar – [[Ashraf Pahlavī]], [[Moḩammad Reẕā Pahlavī]] kaksikõde (96) * 7. jaanuar – [[Kitty Kallen]], USA laulja (94) * 7. jaanuar – [[André Courrèges]], prantsuse moekunstnik (92) * 7. jaanuar – [[Anna Synodinou]], kreeka näitleja ja poliitik (88) * 7. jaanuar – [[Mufti Mohammad Sayeed]], India poliitik (79) * 7. jaanuar – [[Valerio Zanone]], Itaalia poliitik (79) * 7. jaanuar – [[John Johnson]], USA korvpallur (68) * 7. jaanuar – [[Jit Samaroo]], Trinidadi ja Tobago muusik (65) * [[8. jaanuar]] – [[Medeja Džugeli]], Gruusia võimleja (90) * 8. jaanuar – [[Elmar Hillebrand]], saksa skulptor (90) * 8. jaanuar – [[Vytautas Nasvytis]], leedu arhitekt (87) * 8. jaanuar – [[Red Simpson]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja (81) * 8. jaanuar – [[Otis Clay]], USA laulja (73) * [[9. jaanuar]] – [[Maria Teresa de Filippis]], itaalia autovõidusõitja (89) * 9. jaanuar – [[Angus Scrimm]], USA näitleja (89) * 9. jaanuar – [[John Harvard]], Kanada poliitik (77) * 9. jaanuar – [[Merab Tšigojev]], Lõuna-Osseetia riigitegelane (65) * [[10. jaanuar]] – [[Wim Bleijenberg]], Hollandi jalgpallur (85) * 10. jaanuar – [[David Bowie]], inglise laulja, näitleja, muusikaprodutsent ja arranžeerija (69) * 10. jaanuar – [[Bård Breivik]], Norra skulptor (67) * [[11. jaanuar]] – [[Gunnel Vallquist]], rootsi kirjanik ja tõlkija (97) * 11. jaanuar – [[Monte Irvin]], USA pesapallur (96) * 11. jaanuar – [[Berge Furre]], Norra poliitik, ajaloolane ja teoloog (78) * 11. jaanuar – [[David Margulies]], USA näitleja (78) * [[12. jaanuar]] – [[Ruth Leuwerik]], saksa filminäitleja (91) * 12. jaanuar – [[Anti Marguste]], eesti helilooja ja muusikapedagoog (84) * 12. jaanuar – [[Peet Gustel]], Eesti motosportlane (79) * 12. jaanuar – [[Dave Sime]], USA sprinter (79) * 12. jaanuar – [[Marian Czapla]], poola kunstnik (69) * 12. jaanuar – [[Robert Black]], šoti sarimõrvar (68) * 12. jaanuar – [[Toomas Roosileht]], eesti ajakirjanik (67) * 12. jaanuar – [[Mati Heinsar]], eesti ärimees (50) * 12. jaanuar – [[Ivan Bukavšin]], vene maletaja (20) * [[13. jaanuar]] – [[Albert McQuarrie]], Briti poliitik (98) * 13. jaanuar – [[J. F. R. Jacob]], India sõjaväelane (92) * 13. jaanuar – [[Zaharije Trnavčević]], Serbia ajakirjanik ja poliitik (90) * 13. jaanuar – [[Conrad Phillips]], Briti näitleja (90) * 13. jaanuar – [[Luis Arroyo]], Puerto Rico pesapalllur (88) * 13. jaanuar – [[Giorgio Gomelsky]], Gruusia päritolu impressaario ja produtsent (81) * 13. jaanuar – [[Brian Bedford]], Briti ja USA näitleja (80) * 13. jaanuar – [[Vladimir Pribõlovski]], vene publitsist (59) * 13. jaanuar – [[Tera Wray]], USA pornonäitleja (33) * [[14. jaanuar]] – [[Franco Citti]], itaalia filminäitleja (80) * 14. jaanuar – [[Leonid Žabotõnskõi]], ukraina tõstja (77) * 14. jaanuar – [[René Angélil]], Kanada laulja ja muusikamänedžer, [[Celine Dion]]i abikaasa (73) * 14. jaanuar – [[Ellen Meiksins Wood]], USA ajaloolane (73) * 14. jaanuar – [[Alan Rickman]], inglise teatri- ja filminäitleja (69) * 14. jaanuar – [[Tera Wray]], USA pornonäitleja (33) * [[15. jaanuar]] – [[Andrzej Kotkowski]], poola filmilavastaja ja stsenarist (75) * 15. jaanuar – [[Dan Haggerty]], USA näitleja (74) * 15. jaanuar – [[Manuel Velázquez]], Hispaania jalgpallur (72) * 15. jaanuar – [[Albert Maloverjan]], Eesti ajakirjanik (68 või 69) * [[16. jaanuar]] – [[Hubert Giraud]], prantsuse laulusõnade autor ja helilooja (95) * 16. jaanuar – [[Joannis Avramidis]], Kreeka-Austria skulptor (93) * 16. jaanuar – [[Jaan Vares]], eesti skulptor (88) * 16. jaanuar – [[Wolfgang Schnur]], saksa jurist (71) * 16. jaanuar – [[Gary Loizzo]], USA kitarrist ja laulja (70) * 16. jaanuar – [[Jean-Noël Rey]], Šveitsi poliitik (66) * 16. jaanuar – [[Carina Jaarnek]], rootsi laulja (53) * [[17. jaanuar]] – [[Gottfried Honegger]], Šveitsi kunstnik (98) * 17. jaanuar – [[Ellen Parve-Valdsaar]], eesti näitleja ja laulja Kanadas ja USA-s (91) * 17. jaanuar – [[Ninel Järvson]], Eesti näitleja (85) * 17. jaanuar – [[Ion Panţuru]], Rumeenia bobisõitja (81) * 17. jaanuar – [[Clarence Reid]], USA muusik (soul, hiphop) ja laulukirjutaja (76) * 17. jaanuar – [[Raivo Ruukel]], eesti kergejõustikutreener ja spordipedagoog (73) * [[18. jaanuar]] – [[Else Marie Pade]], taani helilooja (91) * 18. jaanuar – [[Michel Tournier]], prantsuse kirjanik (91) * 18. jaanuar – [[António de Almeida Santos]], portugali poliitik (89) * 18. jaanuar – [[Mike MacDowell]], Briti vormelisõitja (83) * 18. jaanuar – [[Lars Roar Langslet]], Norra poliitik ja kirjanik (79) * 18. jaanuar – [[Glenn Frey]], USA muusik (67) * [[19. jaanuar]] – [[Yasutaro Koide]], jaapani pikaealine, maailma vanim mees (112) * 19. jaanuar – [[Alexander Giese]], austria kirjanik (94) * 19. jaanuar – [[Sheila Sim]], inglise näitleja (93) * 19. jaanuar – [[Ettore Scola]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (84) * 19. jaanuar – [[Pits Andersons]] (kodanikunimega Alfrēds Pēteris Andersons), läti laulja ja kitarrist (70) * [[20. jaanuar]] – [[George Weidenfeld]], Austria-Briti kirjastaja (96) * 20. jaanuar – [[Edmonde Charles-Roux]], prantsuse kirjanik (95) * 20. jaanuar – [[Heikki Paara]], skautmaster ja eesti aktivist Kanadas (88) * 20. jaanuar – [[Mykolas Burokevičius]], Leedu NSV parteitegelane (88) * 20. jaanuar – [[David G. Hartwell]], USA kriitik ja kirjastaja (74) * 20. jaanuar – [[Hans-Jürgen Beerfeltz]], Saksa poliitik (64) * [[21. jaanuar]] – [[Bill Johnson]], USA mäesuusataja (55) * 21. jaanuar – [[Mustafa Koç]], Türgi ettevõtja (55) * 21. jaanuar – [[Robert Sassone]], prantsuse elukutseline jalgrattur (37) * [[22. jaanuar]] – [[Cecil Parkinson]], Briti poliitik (84) * 22. jaanuar – [[Shankar Ghosh]], India muusik (80) * 22. jaanuar – [[Kamer Genç]], [[zazad|zaza]] päritolu Türgi poliitik (75) * 22. jaanuar – [[Miloslav Ransdorf]], Tšehhi poliitik (62) * [[23. jaanuar]] – [[Bobby Wanzer]], USA korvpallur (94) * 23. jaanuar – [[Elisabeta Polihroniade]], rumeenia maletaja ja malekohtunik (80) * 23. jaanuar – [[Josip Friščić]], Horvaatia poliitik (66) * 23. jaanuar – [[Nikolai Abramov (kirjanik)|Nikolai Abramov]], vepsa kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija (54) * [[24. jaanuar]] – [[Vjatšeslav Brovkin]], vene filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (90) * 24. jaanuar – [[Marvin Minsky]], USA kognitiivteadlane (88) * 24. jaanuar – [[Yvonne Chouteau]], USA baleriin (86) * 24. jaanuar – [[Jimmy Bain]], šoti kitarrist (68) * [[25. jaanuar]] – [[Leif Solberg]], norra organist ja helilooja (101) * 25. jaanuar – [[Denise Duval]], prantsuse ooperilaulja (94) * [[26. jaanuar]] – [[Sahabzada Yaqub Khan]], Pakistani sõjaväelane ja poliitik (95) * 26. jaanuar – [[Abe Vigoda]], USA teatri- ja filminäitleja (94) * 26. jaanuar – [[Georgi Mirski]], vene politoloog (89) * 26. jaanuar – [[Oscar Wiggli]], Šveitsi skulptor ja helilooja (88) * 26. jaanuar – [[Ray Pointer]], Inglismaa jalgpallur (79) * 26. jaanuar – [[Colin Vearncombe]] (lavanimi Black), inglise laulja (53) * [[27. jaanuar]] – [[Artur Fischer]], saksa leiutaja (96) * 27. jaanuar – [[Carlos Loyzaga]], Filipiinide korvpallur ja treener (85) * 27. jaanuar – [[Koidu Tenno]], eesti majandusteadlane (80) * 27. jaanuar – [[Carles Hac Mor]], katalaani kirjanik (76) * 27. jaanuar – [[Augusto Giomo]], Itaalia korvpallur (75) * 27. jaanuar – [[Meeli Veskus]], Eesti riigiametnik ja raamatukogundustegelane (62) * 27. jaanuar – [[Aare Aunap]], Eesti munitsipaalpoliitik, Tabivere vallavanem (57) * 27. jaanuar – [[Urmas Petti]], eesti teoloog ja vaimulik (50) * 27. jaanuar – [[Ago Liblik]], eesti ettevõtja (48) * [[28. jaanuar]] – [[Trude Dothan]], Iisraeli arheoloog (93) * 28. jaanuar – [[Bob Tizard]], Uus-Meremaa poliitik (91) * 28. jaanuar – [[Axel Schandorff]], taani jalgrattur (90) * 28. jaanuar – [[Paul Kantner]], USA muusik (74) * 28. jaanuar – [[Signe Toly Anderson]], USA laulja (74) * 28. jaanuar – [[Aleš Debeljak]], sloveeni luuletaja, esseist, tõlkija ja sotsioloog (54) * 28. jaanuar – [[Jan Kumpas]], eesti kunstnik, helitehnik ja IT-spetsialist (51) * 29. jaanuar – [[Aurèle Nicoleti]], Šveitsi flötist (90) * [[29. jaanuar]] – [[Jacques Rivette]], prantsuse filmilavastaja (87) * 29. jaanuar – [[Gordon Goody]], Briti kurjategija (86) * 29. jaanuar – [[Ragnhildur Helgadóttir]], Islandi poliitik (85) * 29. jaanuar – [[Jean-Marie Doré]], Guinea poliitik (77) * [[30. jaanuar]] – [[Frank Finlay]], inglise näitleja (89) * 30. jaanuar – [[Girolamo Arnaldi]], itaalia ajaloolane (86) * 30. jaanuar – [[Francisco Flores Pérez]], El Salvadori poliitik (56) * [[31. jaanuar]] – Sir [[Terry Wogan]], Iirimaa ja Suurbritannia telesaatejuht (77) * 31. jaanuar – [[Janusz Muniak]], poola džässmuusik ja helilooja (74) * 31. jaanuar – [[Benoît Violier]], šveitsi-prantsuse meisterkokk (44) ==Veebruar== * [[1. veebruar]] – [[Óscar Humberto Mejía Víctores]], Guatemala sõjaväelane ja riigitegelane (85) * 1. veebruar – [[Ali Beratlıgil]], Türgi jalgpallur (84) * 1. veebruar – [[Bernard Piras]], Prantsusmaa poliitik (73) * [[2. veebruar]] – [[Intizar Hussain]], Pakistani urdukeelne kirjanik (92) * 2. veebruar – [[Bob Elliott]], USA koomik (92) * 2. veebruar – [[Aldo Bufi Landi]], itaalia näitleja (92) * 2. veebruar – [[Luiz Felipe Lampreia]], Brasiilia diplomaat ja poliitik (74) * [[3. veebruar]] – [[Jack Riley]], USA jäähokimängija (95) * 3. veebruar – [[Balram Jakhar]], India poliitik (92) * 3. veebruar – [[Michał Janiszewski]], Poola sõjaväelane ja riigitegelane (89) * 3. veebruar – [[Saulius Sondeckis]], leedu helilooja, dirigent, muusikapedagoog (87) * 3. veebruar – [[Suat Mamat]], Türgi jalgpallur (85) * 3. veebruar – [[Yasuo Takamori]], Jaapani jalgpallur (81) * 3. veebruar – [[Aleksandra Zavjalova]], vene näitleja (79) * 3. veebruar – [[Maurice White]], USA laulja ja muusik (74) * 3. veebruar – [[Joe Alaskey]], USA näitleja (63) * [[4. veebruar]] – [[Helja Valler]], eesti näitleja ja tõlkija (99) * 4. veebruar – [[Edgar Whitcomb]], USA poliitik (98) * 4. veebruar – [[Leslie Bassett]], USA helilooja (93) * 4. veebruar – [[Marlow Cook]], USA poliitik (89) * 4. veebruar – [[Edgar Mitchell]], USA astronaut (85) * 4. veebruar – [[Jaan Võrk]], eesti tehnikateadlane (76) * 4. veebruar – [[Joe Dowell]], USA poplaulja (76) * 4. veebruar – [[Ulf Söderblom]], Soome dirigent (75) * 4. veebruar – [[Galina Leontjeva]], vene võrkpallur (74) * 4. veebruar – [[Dave Mirra]], USA BMXi-sõitja ja ärimees (41) * [[5. veebruar]] – [[Otto Kuusik]], eesti spordiajakirjanik (85) * 5. veebruar – [[Tayeb Saddiki]], Maroko näitekirjanik (77) * 5. veebruar – [[Bodil Malmsten]], rootsi kirjanik (71) * 5. veebruar – [[Ray Colcord]], USA helilooja (66) * [[6. veebruar]] – [[Eddy Wally]], Belgia laulja (83) * 6. veebruar – [[Dan Hicks]], USA laulja ja laulukirjutaja (74) * 6. veebruar – [[Dan Gerson]], USA stsenarist ja dublaažinäitleja (49) * [[7. veebruar]] – [[Roger Willemsen]], saksa publitsist ja telesaatejuht (60) * [[8. veebruar]] – [[Amelia Bence]], Argentina näitleja (101) * 8. veebruar – [[Juliette Benzoni]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (95) * 8. veebruar – [[John Disley]], briti takistusjooksja (87) * 8. veebruar – [[Luigi Ferrari Bravo]], itaalia jurist (82) * 8. veebruar – [[Violette Verdy]], prantsuse baleriin (82) * 8. veebruar – [[Margaret Forster]], inglise kirjanik ja kirjanduskriitik (77) * 8. veebruar – [[Zdravko Tolimir]], bosniaserbia sõjakurjategija (67) * [[9. veebruar]] – [[Sibghatullah Mojadedi]], Afganistani poliitik (89–90) * 9. veebruar – [[Sushīl Koīrālā]], Nepali poliitik (76) * 9. veebruar – [[Juri Pavlov]], vene teatri- ja filmilavastaja (65) * [[10. veebruar]] – [[Günter Schröter]], saksa jalgpallur (88) * 10. veebruar – [[Eliseo Prado]], Argentina jalgpallur (86) * 10. veebruar – [[Anatoli Iljin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (84) * 10. veebruar – [[Andrew L. Lewis]], USA poliitik (84) * 10. veebruar – [[Juri Dumtšev]], vene kettaheitja ja näitleja (57) * [[11. veebruar]] – [[Siima Škop]], Eesti raamatukunstnik ja plakatist (95) * 11. veebruar – [[Juan Mujica]], Uruguay jalgpallur (72) * 11. veebruar – [[Andrei Tolstoi]], vene kunstiteadlane (59) * 11. veebruar – [[Kevin Randleman]], USA vabavõitleja (44) * [[12. veebruar]] – [[Robert Frederick Froehlke]], USA poliitik (93) * 12. veebruar – [[Sossen Krohg]], norra näitleja (92) * 12. veebruar – [[Johnny Lattner]], USA Ameerika jalgpallur (83) * 12. veebruar – [[Jaanus Juul]], eesti pianist ja helilooja (69) * 12. veebruar – [[Dominique D'Onofrio]], Itaalia-Belgia jalgpallur ja treener (62) * 12. veebruar – [[Ants Juske]], eesti ajakirjanik, kunstiteadlane ja -kriitik (60) * 12. veebruar – [[Kenny Easterday]], USA näitleja (42) * [[13. veebruar]] – [[Christopher Zeeman]], briti matemaatik (91) * 13. veebruar – [[Ines Rannap]], eesti viiuldaja (85) * 13. veebruar – [[Antonin Scalia]], USA Ülemkohtu kohtunik (79) * 13. veebruar – [[Slobodan Santrač]], Jugoslaavia jalgpallur (69) * 13. veebruar – [[Bořek Šípek]], tšehhi arhitekt ja kujundaja (66) * 13. veebruar – [[Trifon Ivanov]], bulgaaria jalgpallur (50) * [[14. veebruar]] – [[Wiesław Rudkowski]], poola poksija (69) * 14. veebruar – [[Steven Stucky]], USA helilooja (66) * [[15. veebruar]] – [[Pierre Nocca]], prantsuse skulptor (99) * 15. veebruar – [[George Gaynes]], soome päritolu USA näitleja (98) * 15. veebruar – [[Denise Katrina Matthews]], Kanada laulja (57) * [[16. veebruar]] – [[Boutros Boutros-Ghali]], Egiptuse poliitik ja diplomaat, ÜRO peasekretär 1992–1996 (93) * 16. veebruar – [[Arman Manarjan]], armeenia filmilavastaja (86) * 16. veebruar – [[Mart Multer]], eesti trikimootorrattur (26) * [[17. veebruar]] – [[Mohamed Hassanein Heikal]], Egiptuse ajakirjanik (92) * 17. veebruar – [[Andrzej Żuławski]], poola filmilavastaja, kirjanik ja stsenarist (75) * 17. veebruar – [[Jaak Kuriks]], eesti kujunduskunstnik (71) * 17. veebruar – [[Aleksandr Gutman]], vene filmilavastaja ja operaator (71) * [[18. veebruar]] – [[Rosario Ferré]], Puerto Rico kirjanik (77) * 18. veebruar – [[Yūko Tsushima]], jaapani kirjanik (68) * [[19. veebruar]] – [[Samuel Willenberg]], Poola-Iisraeli skulptor (93) * 19. veebruar – [[Harper Lee]], USA kirjanik (89) * 19. veebruar – [[Umberto Eco]], itaalia semiootik ja kirjanik (84) * 19. veebruar – [[Vi Subversa]], briti muusik (80) * 19. veebruar – [[Bruno Zuppiger]], Šveitsi poliitik (63) * 19. veebruar – [[Tamerlan Aguzarov]], osseedi rahvusest Venemaa poliitik, Põhja-Osseetia Vabariigi juht (52) * 19. veebruar – [[Imbi Kose]], eesti õpetaja (81) * [[20. veebruar]] – [[Kim Seong-jip]], Lõuna-Korea tõstja (97) * 20. veebruar – [[Ove Verner Hansen]], taani ooperilaulja ja näitleja (83) * 20. veebruar – [[Muhamed Mujić]], Jugoslaavia jalgpallur (82) * [[21. veebruar]] – [[Eric Melrose Brown]], briti piloot (97) * 21. veebruar – [[Pascal Bentoiu]], rumeenia helilooja, muusik ja muusikateadlane (88) * 21. veebruar – [[Valdo Kütt]], eesti tennisist ja tennisetreener (61) * [[22. veebruar]] – [[Douglas Slocombe]], Briti filmioperaator (103) * 22. veebruar – [[Wesley A. Clark]], USA arvutidisainer (88) * 22. veebruar – [[Sonny James]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja (87) * 22. veebruar – [[Hans Reffert]], saksa muusik ja helilooja (69) * [[23. veebruar]] – [[Ramón Castro Ruz]], Kuuba revolutsionäär (91) * 23. veebruar – [[Peter Lustig]], saksa telesaatejuht (78) * 23. veebruar – [[Donald E. Williams]], USA astronaut (74) * 23. veebruar – [[Valérie Guignabodet]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (50) * [[24. veebruar]] – [[Rafael Iriondo]], Hispaania jalgpallur (97) * 24. veebruar – [[Adriana Benetti]], itaalia näitleja (96) * 24. veebruar – [[Colin Low]], Kanada filmitegija (89) * 24. veebruar – [[Dr Nick]], USA arst (88) * 24. veebruar – [[Ryszard Bender]], Poola ajaloolane ja poliitik (84) * 24. veebruar – [[Jordan Sokolov]], Bulgaaria jurist ja poliitik (83) * 24. veebruar – [[Peter Kenilorea]], Saalomoni Saarte poliitik (72) * [[25. veebruar]] – [[Irén Psota]], ungari näitleja (86) * 25. veebruar – [[John Chilton]], Briti džässmuusik (83) * 25. veebruar – [[Tony Burton]], USA näitleja (78) * 25. veebruar – [[Harri Henn]], Eesti poliitik (73) * 25. veebruar – [[François Dupeyron]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (65) * [[26. veebruar]] – [[Karl Dedecius]], saksa kirjanik ja tõlkija (94) * 26. veebruar – [[Nina Dorda]], vene laulja (91) * 26. veebruar – [[Virve Kask]], eesti naistearst (86) * 26. veebruar – [[Naftoli Bassel]], Eesti kirjandusteadlane (83) * 26. veebruar – [[Andy Bathgate]], Kanada jäähokimängija (83) * 26. veebruar – [[Don Getty]], Kanada poliitik (82) * 26. veebruar – [[Pekka Kokkonen]], Soome poksija (82) * 26. veebruar – [[Eri Klas]], Eesti dirigent (76) * 26. veebruar – [[Kadri Luik]], eesti blogija, ajakirjanik ja kirjanik (29) * [[27. veebruar]] – [[Claude Parent]], prantsuse arhitekt (93) * 27. veebruar – [[Lee Khoon Choy]], Singapuri poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (92) * 27. veebruar – [[Rajesh Pillai]], India filmilavastaja (41) * [[28. veebruar]] – [[George Kennedy]], USA näitleja (91) * 28. veebruar – [[Frank Kelly]], iiri näitleja, stsenarist ja laulja (77) * 28. veebruar – [[Anna-Leena Siikala]], soome folklorist (73) * 28. veebruar – [[Aare Suss]], eesti kontrabassimängija (69) * [[29. veebruar]] – [[Mish‘al ibn ‘Abd al-‘Azīz]], Saudi Araabia poliitik (89) * 29. veebruar – [[Alice Arlen]], USA stsenarist (75) * 29. veebruar – [[Hannes Löhr]], saksa jalgpallur (73) * 29. veebruar – [[Louise Rennison]], briti kirjanik (64) * 29. veebruar – [[Josefin Nilsson]], rootsi poplaulja ja näitleja (46) ==Märts== * [[1. märts]] – [[Nestori Kaasalainen]], Soome poliitik (101) * 1. märts – [[Vid Pečjak]], sloveeni kirjanik ja psühholoog (87) * 1. märts – [[Lembit Andresen]], eesti kooliajaloolane (86) * 1. märts – [[Adam Dziewoński]], poola seismoloog (79) * 1. märts – [[Ítalo Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur (64) * [[2. märts]] – [[Raoul Üksvärav]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (87) * 2. märts – [[Johann Georg von Hohenzollern]], Saksa prints (83) * 2. märts – [[Noémia Delgado]], Tšiili filmitegija (82) * 2. märts – [[Allan Michaelsen]], Taani jalgpallur (68) * 2. märts – [[Aubrey McClendon]], USA ettevõtja (56) * [[3. märts]] – [[Yves Guéna]], Prantsusmaa poliitik (93) * 3. märts – [[Helmut Rasch]], saksa jalgpallur (88) * 3. märts – [[Tome Serafimovski]], makedoonia skulptor (80) * 3. märts – [[Natalja Kratškovskaja]], vene näitleja (77) * 3. märts – [[Sophie Dessus]], Prantsusmaa poliitik (60) * 3. märts – [[Martin Crowe]], Uus-Meremaa kriketimängija (53) * 3. märts – [[Berta Cáceres]], Hondurase aktivist (42) * 3. märts – [[Sarah Tait]], Austraalia sõudja (33) * [[4. märts]] – [[John Brooks]], Suurbritannia poliitik (88) * 4. märts – [[Bud Collins]], USA ajakirjanik (86) * 4. märts – [[P. K. Nair]], India filmiteadlane (82) * 4. märts – [[Pat Conroy]], USA kirjanik (70) * 4. märts – [[Vladimir Jumin]], vene maadleja (64) * 4. märts – [[Werner Habiger]], saksa jalgpallur (58) * 4. märts – [[Ekrem Jevrić]], Montenegro laulja (54) * 4. märts – [[Meelis Lainvoo]], eesti tõlkija, toimetaja ja ajakirjanik (52) * 4. märts – [[Joey Feek]], USA kantrilaulja (40) * 4. märts – [[Bankroll Fresh]], USA räppmuusik (28) * [[5. märts]] – [[Al Wistert]], USA Ameerika jalgpallur (95) * 5. märts – [[Asta Kiitam]], eesti ajakirjanik (92) * 5. märts – [[Rafael Squirru]], Argentina kirjanik ja kirjanduskriitik (90) * 5. märts – [[Nikolaus Harnoncourt]], Austria dirigent (86) * 5. märts – [[Ḩasan at-Turābī]], Sudaani poliitik (84) * 5. märts – [[Ray Tomlinson]], USA programmeerija (74) * 5. märts – [[Antoni Asunción]], Hispaania poliitik (64) * 5. märts – [[Helje Vernomasing]], eesti maalirestauraator (59) * [[6. märts]] – [[Nancy Reagan]], USA filminäitleja ja president Ronald Reagani abikaasa (94) * 6. märts – [[Börje Karvonen]], soome poksija (77) * 6. märts – [[Paul Ryan]], USA koomiksikunstnik (66) * [[7. märts]] – [[Jean-Bernard Raimond]], Prantsusmaa poliitik (90) * 7. märts – [[Michael White]], Briti produtsent (80) * 7. märts – [[Adrian Hardiman]], Iirimaa ülemkohtu kohtunik (65) * [[8. märts]] – [[George Martin]], inglise muusikaprodutsent (90) * 8. märts – [[Esko Karhunen]], soome korvpallur (88) * 8. märts – [[Claus Ogerman]], saksa helilooja ja arranžeerija (86) * 8. märts – [[Richard Davalos]], USA näitleja (85) * [[9. märts]] – [[Clyde Lovellette]], USA korvpallur (86) * 9. märts – [[Naná Vasconcelos]], Brasiilia löökpillimängija (71) * 9. märts – [[Jon English]], Austraalia muusik (66) * [[10. märts]] – [[Jovito Salonga]], Filipiinide poliitik (95) * 10. märts – [[Ken Adam]], Briti filmikujundaja (95) * 10. märts – [[Claude Estier]], Prantsusmaa ajakirjanik ja poliitik (90) * 10. märts – [[Bill Gadsby]], Kanada jäähokimängija (88) * 10. märts – [[Vambola Türk]], eesti majandusteadlane (88) * 10. märts – [[Ernestine Anderson]], USA džässlaulja (87) * 10. märts – [[Anita Brookner]], inglise kirjanik ja kunstiajaloolane (87) * 10. märts – [[Kóstas Koutsomýtis]], kreeka filmilavastaja ja stsenarist (77) * 10. märts – [[Roberto Perfumo]], Argentina jalgpallur (73) * 10. märts – [[Keith Emerson]], inglise klahvpillimängija ja helilooja (71) * 10. märts – [[Anu Liivak]], eesti kunstiajaloolane ja kriitik (62) * [[11. märts]] – [[Iolanda Balaş]], rumeenia kõrgushüppaja (79) * 11. märts – [[Dragan Nikolić]], serbia näitleja (72) * 11. märts – [[Doreen Massey]], briti geograaf ja ühiskonnateadlane (72) * [[12. märts]] – [[Lloyd Shapley]], USA matemaatik (92) * [[13. märts]] – [[Vaike Tiik]], eesti kunstiteadlane ja muuseumijuht (94) * 13. märts – [[Hilary Putnam]], USA filosoof (89) * 13. märts – [[Ken Broderick]], Kanada jäähokimängija (74) * [[14. märts]] – [[Riccardo Garrone]], itaalia näitleja (89) * 14. märts – [[Peter Maxwell Davies]], inglise helilooja ja dirigent (81) * 14. märts – [[Nicolau Breyner]], portugali näitleja ja filmilavastaja (75) * [[15. märts]] – [[Asa Briggs]], inglise ajaloolane (94) * 15. märts – [[Sylvia Anderson]], briti filmiprodutsent (88) * 15. märts – [[Thea Knutzen]], Norra poliitik (85) * 15. märts – [[Paul Lange]], Saksa aerutaja (85) * [[16. märts]] – [[Georg Sander]], eesti teatrikunstnik (92) * 16. märts – [[Aleksandr Jessenin-Volpin]], vene matemaatik, filosoof, luuletaja ja dissidentlik aktivist (91) * 16. märts – [[Lembit Saarts]], eesti maalikunstnik (91) * 16. märts – [[Vladimiras Beriozovas]], Leedu poliitik (86) * 16. märts – [[Tõnis Soop]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog (78) * 16. märts – [[Frank Sinatra noorem]], USA laulja ja näitleja (72) * 16. märts – [[Gene Short]], USA korvpallur (62) * 16. märts – [[Zoltán Kamondi]], ungari filmilavastaja, stsenarist, näitleja ja produtsent (55) * [[17. märts]] – [[Solomon Marcus]], Rumeenia matemaatik, informaatik ja keeleteadlane (91) * 17. märts – [[Marian Kociniak]], poola näitleja (80) * 17. märts – [[Paul Daniels]], inglise mustkunstnik (77) * 17. märts – [[Meir Dagan]], Iisraeli sõjaväelane (71) * 17. märts – [[Larry Drake]], USA näitleja (67) * [[18. märts]] – [[Léonie Geisendorf]], Rootsi arhitekt (101) * 18. märts – [[Joe Santos]], USA näitleja (84) * 18. märts – [[Jan Němec]], tšehhi filmilavastaja (79) * 18. märts – [[Urve Kalamees]], eesti mükoloog (79) * 18. märts – [[Lothar Späth]], Saksa poliitik (78) * 18. märts – [[Andrus Kasemaa]], eesti skulptor ja graafik (74) * 18. märts – [[Werner Skowron]], Saksa poliitik ja Saksa DV riigitegelane (72) * 18. märts – [[Jossif Eidelkind]], eesti ettevõtja poliitik (64) * 18. märts – [[Guido Westerwelle]], Saksamaa poliitik (54) * [[19. märts]] – [[Raul Talvik]], eesti arstiteadlane (80) * [[20. märts]] – [[Anker Jørgensen]], Taani poliitik (93) * 20. märts – [[Barry Hines]], inglise kirjanik ja stsenarist (76) * 20. märts – [[Jacob Okanka Obetsebi-Lamptey]], Ghana poliitik (70) * [[21. märts]] – [[Jan-Öjvind Swahn]], rootsi etnoloog (90) * 21. märts – [[Joseph Mercieca]], Malta roomakatoliku peapiiskop (87) * 21. märts – [[Andrew Grove]], USA ettevõtja (79) * 21. märts – [[Ricardo Larraín]], Tšiili filmilavastaja (58) * [[22. märts]] – [[Aarne Honkavaara]], soome hokimängija ja -treener (91) * 22. märts – [[Rita Gam]], USA näitleja (88) * 22. märts – [[Rob Ford]], Kanada poliitik ja ettevõtja (46) * [[23. märts]] – [[Aharon Megged]], Iisraeli kirjanik ja publitsist (95) * 23. märts – [[Ken Howard]], USA näitleja (71) * 23. märts – [[Gegam Grigorjan]], Armeenia ooperilaulja (65) * 23. märts – [[Phife Dawg]], USA räppar (45) * 23. märts – [[Jim Hillyer]], Kanada poliitik (41) * [[24. märts]] – [[Esther Herlitz]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (94) * 24. märts – [[Earl Hamner juunior]], USA filmiprodutsent ja stsenarist (92) * 24. märts – [[Anja Räsänen]], soome näitleja (84) * 24. märts – [[Johan Cruijff]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) * 24. märts – [[Garry Shandling]], USA näitleja, kirjanik ja produtsent (66) * 24. märts – [[Roger Cicero]], saksa džässmuusik (45) * [[25. märts]] – [[David Snellgrove]], Briti tibetoloog (95) * 25. märts – [[Josef Anton Riedl]], saksa helilooja (86) * 25. märts – [[David Baker]], USA džässhelilooja (84) * 25. märts – [[Imre Pozsgay]], Ungari riigitegelane (82) * 25. märts – [[Olavi Kärner]], eesti matemaatik, atmosfäärifüüsik ja orienteeruja (74) * 25. märts – [[Abū ‘Alā' al-‘Afrī]], Iraagi terrorist (umbes 59) * [[26. märts]] – [[Germinal Casado]], hispaania tantsija ja koreograaf (81) * 26. märts – [[Jim Harrison]], USA kirjanik (78) * 26. märts – [[Igor Paškevitš]], vene iluuisutaja (44) * 26. märts – [[Marinko Madžgalj]], Serbia näitleja ja laulja (37) * [[27. märts]] – [[ema Angelica]] – USA frantsiskaani nunn (92) * 27. märts – [[Alain Decaux]], prantsuse ajaloolane (90) * 27. märts – [[José María Blázquez Martínez]], hispaania ajaloolane (89) * 27. märts – [[Vince Boryla]], USA korvpallur (89) * 27. märts – [[Abel Dhaira]], Uganda jalgpallur (28) * 27. märts – [[Antoine Demoitié]], Belgia jalgrattur (25) * [[28. märts]] – [[James Noble]], USA näitleja (94) * 28. märts – [[Lilian Linnaks]], eesti metallikunstnik (87) * 28. märts – [[Bogdan Denitch]], USA sotsioloog (86) * 28. märts – [[Petru Mocanu]], rumeenia matemaatik (85) * 28. märts – [[Josef Simon]], saksa filosoof (85) * 28. märts – [[Edmund Piątkowski]], poola kettaheitja (80) * 28. märts – [[Lanz Leo]], saksa kollektsionäär (75) * 28. märts – [[Daan Myngheer]], Belgia jalgrattur (22) * [[29. märts]] – [[Peggy Fortnum]], briti illustraator (96) * 29. märts – [[Ants Vaadre]], eesti autoõpetaja ja soomepoiss (90) * 29. märts – [[Nana Mtšedlidze]], gruusia filmilavastaja, stsenarist ja näitleja (90) * 29. märts – [[Aleksandr Bondarko]], vene keeleteadlane (85) * 29. märts – [[Ivar Etverk]], eesti metsateadlane (84) * 29. märts – [[Jean-Pierre Coffe]], prantsuse telesaatejuht (78) * 29. märts – [[Oscar Páez Garcete]], Paraguay piiskop (78) * 29. märts – [[Patty Duke]], USA näitleja (69) * 29. märts – [[Jean Lapierre]], Kanada poliitik (59) * 29. märts – [[Randall Fox]], USA jalgrattur (29) *[[30. märts]] – [[Shirley Hufstedler]], USA jurist ja poliitik (90) * 30. märts – [[Juri Butõrin]], vene multifilmirežissöör (86) * 30. märts – [[Marianne Krencsey]], ungari näitleja ja lavastaja (84) * 30. märts – [[Vladimir Braginski]], vene füüsik (84) * 30. märts – [[Aleksandr Levitš]], vene bioloog (70) * 30. märts – [[Francisco Algora]], hispaania näitleja (67) * 30. märts – [[Bernd Klose]], Saksamaa poliitik (68) * 30. märts – [[Bram Beekman]], hollandi organist (66) * 30. märts – [[Gianmaria Testa]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (57) * [[31. märts]] – [[Douglas Wilmer]], Briti näitleja (96) * 31. märts – [[Béla Biszku]], Ungari riigitegelane (94) * 31. märts – [[Georges Cottier]], Šveitsi kardinal (93) * 31. märts – [[Hans-Dietrich Genscher]], Saksamaa poliitik (89) * 31. märts – [[Imre Kertész]], Ungari kirjanik (86) * 31. märts – [[Ronnie Corbett]], Briti näitleja ja koomik (85) * 31. märts – [[Amaury Epaminondas]], Brasiilia jalgpallur (80) * 31. märts – [[Fernando Mamede Mendes]], portugali jalgpallur (78) * 31. märts – [[Leonid Tarassevitš]], vene majandusteadlane (78) * 31. märts – [[Gheorghe Vrabie]], Moldova kunstnik (77) * 31. märts – [[Terry Plumeri]], USA muusik ja helilooja (71) * 31. märts – [[Zaha Hadid]], Iraagi-Briti arhitekt (65) ==Aprill== * [[1. aprill]] – [[Denise Robertson]], Briti telesaatejuht (83) * 1. aprill – [[Rudolf Kamelin]], vene botaanik (77) * 1. aprill – [[Ille Grün-Ots]], eesti ajakirjanik (55) * 1. aprill – [[Artur Górski]], Poola poliitik, publitsist, ajakirjanik ja politoloog (46) * 1. aprill – [[Pratyusha Banerjee]], India näitleja (24) * [[2. aprill]] – [[Emil Keres]], ungari näitleja (90) * 2. aprill – [[Gallieno Ferri]], itaalia koomiksikunstnik (87) * 2. aprill – [[László Sárosi]], Ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (84) * 2. aprill – [[Gato Barbieri]], Argentina džäss-saksofonist ja helilooja (83) * 2. aprill – [[Boris Hybner]], tšehhi näitleja, näitekirjanik ja lavastaja (74) * 2. aprill – [[Amber Rayne]], USA pornonäitleja (31) * [[3. aprill]] – [[Joe Medicine Crow]], USA indiaani kirjanik ja ajaloolane (102) * 3. aprill – [[Jules Schelvis]], hollandi ajaloolane (95) * 3. aprill – [[John Vane]], Briti peer (92) * 3. aprill – [[Bill Henderson]], USA džässlaulja ja näitleja (90) * 3. aprill – [[Cesare Maldini]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (84) * 3. aprill – [[Don Francks]], Kanada näitleja, laulja ja džässmuusik (84) * 3. aprill – [[Lola Novaković]], serbia laulja (80) * 3. aprill – [[Lars Gustafsson]], rootsi kirjanik ja filosoof (79) * 3. aprill – [[Kōji Wada]], jaapani laulja (42) * 3. aprill – [[Noh Jin-kyu]], Lõuna-Korea lühirajauisutaja (23) * [[4. aprill]] – [[Mike Sandlock]], USA pesapallur (100) * 4. aprill – [[Roger De Wulf]], Belgia poliitik (87) * 4. aprill – [[Chus Lampreave]], hispaania näitlejanna (85) * 4. aprill – [[Emilija Vorobjova]], vene zooloog ja paleontoloog (81) * 4. aprill – [[Archie Dees]], USA korvpallur (80) * 4. aprill – [[Georgi Hristakiev]], bulgaaria jalgpallur (71) * 4. aprill – [[Manolo Tena]], hispaania laulja ja helilooja (64) * 4. aprill – [[Irma Bule]], indoneesia poplaulja (29) * [[5. aprill]] – [[Koço Kasapoğlu]], türgi jalgpallur (80) * 5. aprill – [[Barbara Turner]], USA stsenarist ja näitleja (79) * 5. aprill – [[Leon Haywood]], USA laulja (74) * 5. aprill – [[Zyta Gilowska]], Poola ökonomist, poliitik ja majandusteadlane (66) * 5. aprill – [[Leo Sevets]], karjala muusik (50) * [[6. aprill]] – [[Merle Haggard]], USA kantrilaulja (79) * 6. aprill – [[Bernd Hoss]], saksa jalgpallitreener (76) * [[7. aprill]] – [[Carlo Monti]], itaalia kergejõustiklane (96) * 7. aprill – [[Mascha Rolnikaitė]], leedu kirjanik (88) * 7. aprill – [[Vladimir Kagan]], USA mööblidisainer (88) * 7. aprill – [[Marcel Dubé]], Kanada prantsuskeelne näitekirjanik (86) * 7. aprill – [[Urmo Kööbi]], eesti arst ja tervishoiujuht (76) * 7. aprill – [[Hendrikje Fitz]], saksa näitlejanna (54) * [[8. aprill]] – [[Mircea Albulescu]], rumeenia näitleja, publitsist ja kirjanik (81) * [[9. aprill]] – [[Ülle Ulla]], eesti näitleja, baleriin, laulja ja tantsupedagoog (81) * 9. aprill – [[Aleksandr Galko]], vene näitleja (77) ** 9. aprill – [[Tony Conrad]], ameerika videograaf, muusik ja helilooja (76) * 9. aprill – [[Juris Ekmanis]], läti füüsik (74) * 9. aprill – [[Will Smith (jalgpallur)|Will Smith]], USA Ameerika jalgpallur (34) * [[10. aprill]] – [[Bringfried Müller]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) * 10. aprill – [[Howard Marks]], Walesi kirjanik ja narkokaubitseja (70) * 10. aprill – [[Aivars Siliņš]], läti teatri- ja filminäitleja (68) * 10. aprill – [[Heikki Hortling]], soome tööstusjuht (65) * 10. aprill – [[Henryk Średnicki]], poola poksija (61) * [[11. aprill]] – [[Jack Hammer]], USA pianist, laulja ja laulukirjutaja (90) * 11. aprill – [[Nicolo Gargano]], Inglismaa ja Suurbritannia poksija (81) * 11. aprill – [[Albert Filozov]], vene näitleja (78) * [[12. aprill]] – [[Niina Raadik]], eesti spordi- ja rahvatantsupedagoog (91) * 12. aprill – [[Enrique Martín Navarro]], hispaania jalgpallur (91) * 12. aprill – [[Anne Jackson]], USA näitleja (90) * 12. aprill – [[Arnold Wesker]], Briti kirjanik (83) * 12. aprill – [[Pedro de Felipe]], hispaania jalgpallur (71) * 12. aprill – [[David Gest]], USA produtsent ja näitleja (62) * 12. aprill – [[Gianroberto Casaleggio]], Itaalia ettevõtja ja poliitik (61) * 12. aprill – [[Tomaž Pandur]], sloveeni teatrilavastaja (53) * [[13. aprill]] – [[Věra Kubánková]], tšehhi näitleja (91) * 13. aprill – [[Kalju Soo]], eesti põlevkiviuurija (86) * 13. aprill – [[Anatoli Slepõšev]], vene kunstnik (83) * 13. aprill – [[Nera White]], USA korvpallur (80) * [[14. aprill]] – [[Julio García Espinosa]], Kuuba filmilavastaja ja stsenarist (89) * 14. aprill – [[Ilija Ivezić]], horvaadi näitleja (89) * 14. aprill – [[Malick Sidibé]], Mali fotokunstnik (80) * 14. aprill – [[Ahmed Brahim]], Tuneesia poliitik (69) * [[15. aprill]] – [[Frederick Mayer]], saksa päritolu USA agent (94) * 15. aprill – [[Louis Van Geyt]], Belgia poliitik (88) * 15. aprill – [[Enn Realo]], eesti füüsik (77) * 15. aprill – [[Anne Grommerch]], Prantsusmaa poliitik (45) * [[16. aprill]] – [[Endel Purju]], eesti majandusteadlane (94) * 16. aprill – [[Helmut Rohde]], Saksamaa poliitik (90) * 16. aprill – [[Simeon Yetarian]], Bulgaaria õigeusu kiriku vaimulik (89) * 16. aprill – [[William M. Gray]], USA metroloog (86) * 16. aprill – [[Louis Pilot]], Luksemburgi jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 16. aprill – [[Ron Bonham]], USA korvpallur (73) * [[17. aprill]] – [[Doris Roberts]], USA näitleja (90) * [[18. aprill]] – [[Fulvio Roiter]], itaalia fotograaf (89) * 18. aprill – [[Fritz Herkenrath]], saksa jalgpallur (87) * 18. aprill – [[Cox Habbema]], hollandi näitlejanna ja teatrilavastaja (72) * 18. aprill – [[Karina Huff]], Briti näitleja (55) * [[19. aprill]] – [[Patricio Aylwin]], Tšiili poliitik (97) * 19. aprill – [[Walter Kohn]], Austria päritolu USA füüsik-teoreetik (93) * 19. aprill – [[Gerásimos Arsénis]], Kreeka poliitik (84) * 19. aprill – [[Karl-Heinz von Hassel]], saksa näitleja (77) * 19. aprill – [[Ronit Elkabetz]], Iisraeli näitlejanna ja filmilavastaja (51) * 19. aprill – [[Estelle Balet]], Šveitsi lumelaudur (21) * 19. aprill – [[Billy Redmayne]], Briti langevarjur ja mootorrattur (25) * [[20. aprill]] – [[Viktor Jegerev]], vene arhitekt (92) * 20. aprill – [[Leonie Kramer]], Austraalia akadeemik ja pedagoog (91) * 20. aprill – [[Qi Benyu]], Hiina poliitik (85) * 20. aprill – [[Giánnis Vóglis]], kreeka näitleja (78) * 20. aprill – [[Victoria Wood]], inglise koomik ja näitleja (62) * 20. aprill – [[Chyna]], USA ''wrestler'' ja pornonäitleja (45) * [[21. aprill]] – [[Guy Hamilton]], inglise filmilavastaja (93) * 21. aprill – [[Ressi Kaera]], eesti ajakirjanik ja kunstikriitik (92) * 21. aprill – [[Hans Koschnick]], Saksamaa poliitik (87) * 21. aprill – [[Lonnie Mack]], USA laulja ja kitarrist (74) * 21. aprill – [[Jouko Skinnari]], Soome poliitik (69) * 21. aprill – [[Dene Smuts]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja ajakirjanik (66) * 21. aprill – [[Andrus Vaht]], eesti trummar (65) * 21. aprill – [[Ferenc Paragi]], ungari odaviskaja (62) * 21. aprill – [[Prince]], USA laulja ja näitleja (57) * [[22. aprill]] – [[Ojārs Grinbergs]], läti estraadilaulja (73) * [[23. aprill]] – [[Jacques Perry]], prantsuse kirjanik (94) * 23. aprill – [[Madeleine Sherwood]], Kanada näitleja (93) * 23. aprill – [[Miguel Picazo]], hispaania filmilavastaja ja stsenarist (89) * 23. aprill – [[Maurice Peston]], Briti ökonoom ja poliitik (85) * 23. aprill – [[Banharn Silpa-archa]], Tai poliitik (83) * 23. aprill – [[Aleksandr Daržai]], tõva kirjanik ja luuletaja (71) * 23. aprill – [[Tõnu Reimann]], eesti viiuldaja, muusikapedagoog ja muusikakriitik (69) * 23. aprill – [[Vjatšeslav Kobrin|Vjatšeslav (Slavka) Kobrin]], Eesti kitarrist (58) * [[24. aprill]] – [[Inge King]], saksa päritolu Austraalia skulptor (100) * 24. aprill – [[Nina Arhipova]], vene näitleja (94) * 24. aprill – [[Thomas Kono]], USA tõstja (85) * 24. aprill – [[Billy Paul]], USA soulilaulja (81) * 24. aprill – [[Papa Wemba]], Kongo DV muusik (66) * 24. aprill – [[Klaus Siebert]], saksa laskesuusataja (60) * [[25. aprill]] – [[Martin Gray]], Poola juudi päritolu prantsuskeelne kirjanik (93) * 25. aprill – [[Rudolf Wessely]], Austria näitleja (91) * 25. aprill – [[Tengiz Mentešašvili]], Gruusia NSV ja Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane (88) * 25. aprill – [[Tiina Jaaksoo (muusikateadlane)|Tiina Jaaksoo]], eesti muusikateadlane ja -pedagoog (77) * 25. aprill – [[Nicolae Esinencu]], moldova stsenarist ja kirjanik (75) * 25. aprill – [[Wolfgang Rohde]], saksa muusik (66) * 25. aprill – [[Xulhaz Mannan]], Bangladeshi LGBT õiguste aktivist (39) * [[26. aprill]] – [[Vladimir Julõgin]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 26. aprill – [[Harry Wu]], hiina inimõiguste aktivist (79) * 26. aprill – [[Pavel Pozner]], vene orientalist (71) * 26. aprill – [[Lembit Leetna]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (68) * [[27. aprill]] – [[Valentin Zorin]], vene politoloog, ajaloolane, ajakirjanik ja kirjanik (91) * 27. aprill – [[Harold Cohen]], briti kunstnik (87) * 27. aprill – [[Liu Lianman]], hiina alpinist (82) * 27. aprill – [[Risto Salmi]], soome näitleja (74) * 27. aprill – [[Gabriele Sima]], Austria ooperilaulja (61) * 27. aprill – [[Viktor Gavrikov]], Leedu ja Šveitsi maletaja (58) * [[28. aprill]] – [[Georg Kronawitter]], Saksamaa poliitik (88) * 28. aprill – [[Igor Fessunenko]], vene ajakirjanik ja välissuhete spetsialist (83) * 28 aprill – [[Jenny Diski]], inglise kirjanik (68) * [[29. aprill]] – [[Dmõtro Gnatjuk]], ukraina ooperilaulja (bariton) (91) * 29. aprill – [[Chen Zhongshi]], hiina kirjanik (73) * 29. aprill – [[Renato Corona]], Filipiinide Ülemkohtu peakohtunik (67) * 29. aprill – [[Alyson Bailes]], briti diplomaat (57) * [[30. aprill]] – [[Daniel Aaron]], USA kirjandusajaloolane (103) * 30. aprill – [[Daniel Berrigan]], USA rahuaktivist (94) * 30. aprill – [[Marisol Escobar]], USA skulptor (85) * 30. aprill – [[Uwe Friedrichsen]], saksa näitleja (81) * 30. aprill – [[Harry Kroto]], inglise keemik (76) * 30. aprill – [[Vassili Zvjagintsev]], vene ulmekirjanik (71) ==Mai== * [[1. mai]] – [[Jean-Marie Girault]], Prantsusmaa poliitik (90) * 1. mai – [[Solomon W. Golomb]], USA matemaatik ja insener (83) * 1. mai – [[Niklas Feierabend]], saksa jalgpallur (19) * [[2. mai]] – [[Karel Pečko]], sloveeni kunstnik (95) * 2. mai – [[Walter Durst]], Šveitsi jäähokimängija (89) * 2. mai – [[Afeni Shakur]], USA organisatsiooni Mustad Pantrid aktivist (69) * [[3. mai]] – [[Kaname Harada]], Jaapani lennuäss (99) * 3. mai – [[Janusz Tazbir]], poola ajaloolane (88) * 3. mai – [[Karol Machata]], slovaki näitleja (88) * 3. mai – [[Tadeusz Gocłowski]], poola vaimulik (84) * 3. mai – [[Carl Fredrik Reuterswärd]], rootsi skulptor (81) * 3. mai – [[Jadranka Stojaković]], bosnia laulja (65) * 3. mai – [[Kristian Ealey]], inglise näitleja ja muusik (38) * [[4. mai]] – [[Ursula Mamlok]], Saksa-USA helilooja (93) * 4. mai – [[Bob Bennett]], USA poliitik (82) * 4. mai – [[Karl W. Butzer]], USA geoarheoloog (81) * 4. mai – [[Jean-Baptiste Bagaza]], Burundi poliitik (69) * 4. mai – [[Ángel de Andrés López]], hispaania näitleja (64) * 4. mai – [[Olle Ljungström]], rootsi muusik (54) * 4. mai – [[Jordan Parsons]], USA vabavõitleja (25) * [[5. mai]] – [[Siné]], prantsuse karikaturist (87) * 5. mai – [[Isao Tomita]], jaapani helilooja (84) * 5. mai – [[Juri Karaulov]], vene keeleteadlane (80) * 5. mai – [[Feliks Romanovski]], vene arhitekt (77) * 5. mai – [[Feliks Antipov]], vene näitleja (73) * [[6. mai]] – [[Reg Grundy]], Austraalia teleprodutsent (92) * 6. mai – [[Margot Honecker]], Saksa DV riigitegelane (89) * 6. mai – [[Fjodor Bunkin]], vene füüsik (87) * 6. mai – [[David Hall]], USA poliitik (85) * 6. mai – [[Klaus Ampler]], saksa jalgrattur (75) * 6. mai – [[Valeri Kutšer]], vene ajakirjanik ja publitsist (74) * 6. mai – [[Hannes Bauer]], saksa džässmuusik (61) * 6. mai – [[Candye Kane]], USA bluusimuusik (54) * 6. mai – [[Abu Waheeb]], Daeshi sõjapealik (29-30) * 6. mai – [[Patrick Ekeng]], Kameruni jalgpallur (26) * [[7. mai]] – [[Nikita Struve]], Prantsuse russist, kirjastaja ja tõlkija (85) * 7. mai – [[Bolat Sõzdõkov]], kasahhi muusik (59) * 7. mai – [[Moḩammad-‘Alī Ḩoseynzādeh]], Iraani poliitik (39) * 7. mai – [[Bernardo Ribeiro]], brasiilia jalgpallur (26) * [[8. mai]] – [[William Schallert]], USA näitleja (93) * 8. mai – [[Tom M. Apostol]], USA matemaatik (93) * 8. mai – [[Inge Malin]], eesti nahakunstnik (87) * 8. mai – [[Philippe Beaussant]], prantsuse musikoloog ja kirjanik (86) * 8. mai – [[John Young (pesapallur)|John Young]], USA pesapallur (67) * 8. mai – [[Wolfgang Patzke]], saksa jalgpallur (57) * [[9. mai]] – [[Karl Maramorosch]], Austria USA viroloog, entomoloog ja taimepatoloog (101) * 9. mai – [[Walther Leisler Kiep]], Saksamaa poliitik (90) * 9. mai – [[John Warr]], inglise kriketimängija (88) * 9. mai – [[Pál Deim]], ungari maalikunstnik (83) * 9. mai – [[Gijs Verdick]], hollandi jalgrattur (21) * [[10. mai]] – [[Kang Young-hoon]], Lõuna-Korea poliitik (93) * 10. mai – [[Louis van Gasteren]], hollandi filmilavastaja, produtsent ja kunstnik (93) * 10. mai – [[Gene Gutowski]], Poola juudi päritolu USA filmiprodutsent (91) * 10. mai – [[François Morellet]], prantsuse maalikunstnik ja skulptor (90) * 10. mai – [[Mark Lane]], USA jurist (89) * 10. mai – [[Thomas Luckmann]], saksa sotsioloog (88) * 10. mai – [[Riki Sorsa]], soome laulja (63) * 10. mai – [[Ilkka Hanski]], soome ökoloog (63) * 10. mai – [[Peeter Kopvillem]], eesti muusik ja ajakirjanik (61) * 10. mai – [[Mustafa Badreddine]], Hezbollah' sõjapealik (55) * [[11. mai]] – [[Antonius John]], saksa ajakirjanik ja poliitik (93) * 11. mai – [[Airat Karimov]], baškiiri helilooja ja pianist (75) * 11. mai – [[Tony Cozier]], Barbadose spordiajakirjanik (75) * 11. mai – [[Motiur Rahman Nizami]], Bangladeshi poliitik (73) * 11. mai – [[David King]], Briti disainer (72) * 11. mai – [[Katherine Dunn]], USA kirjanik (70) * 11. mai – [[Peter Behrens]], saksa muusik (68) * [[12. mai]] – [[Susannah Mushatt Jones]], USA ülipikaealine (116) * 12. mai – [[Delbert L. Latta]], USA poliitik (96) * 12. mai – [[Tapio Mäkelä]], soome murdmaasuusataja (89) * 12. mai – [[Mike Agostini]], Trinidad ja Tobago kergejõustiklane (81) * 12. mai – [[Yukio Ninagawa]], jaapani teatri- ja filmilavastaja (80) * 12. mai – [[Henn Tuherm]], eesti rahvusest Läti metsatööstuse teadlane (76) * [[13. mai]] – [[Ilmar Pendre]], eesti kergejõustiklane, treener ja spordikohtunik (93) * 13. mai – [[Buster Cooper]], USA džässtrombonist (87) * 13. mai – [[Leo Nurmand]], eesti farmakoloog (86) * 13. mai – [[Dick McAuliffe]], USA pesapallur (76) * 13. mai – [[Sammy Ellis]], USA pesapallur (75) * 13. mai – [[Baba Hardev Singh]], India vaimne guru (62) * 13. mai – [[Rodrigo Espíndola]], Argentina jalgpallur (26) * [[14. mai]] – [[Lasse Mårtenson]], soomerootsi laulja, dirigent, helilooja ja näitleja (81) * 14. mai – [[Darwyn Cooke]], Kanada koomiksikunstnik ja animafilmirežissöör (53) * 14. mai – [[Malachi Mitchell Thomas]], inglise mootorrattur (20) * [[15. mai]] – [[Cauby Peixoto]], brasiilia laulja (85) * 15. mai – [[André Brahic]], prantsuse astrofüüsik (73) * [[16. mai]] – [[Romaldo Giurgola]], Itaalia-Ameerika-Austraalia arhitekt (95) * 16. mai – [[Giovanni Coppa]], itaalia vaimulik (90) * 16. mai – [[Bobby Freeman]], USA poliitik (82) * 16. mai – [[Moidele Bickel]], saksa kostüümikunstnik (79) * 16. mai – [[Sergei Nikolajev]], vene näitleja (69) * 16. mai – [[Ülo Emmus]], eesti graafik (68) * 16. mai – [[David Rendel]], Briti poliitik (67) * 16. mai – [[Emilio Navaira]], USA laulja (53) * [[17. mai]] – [[Huguette Dreyfus]], prantsuse klavessinist (87) * 17. mai – [[Müzahir Sille]], Türgi maadleja (84) * 17. mai – [[Guy Clark]], USA kantri- ja folklaulja ning laulukirjutaja (74) * 17. mai – [[Seán Ardagh]], Iiri poliitik (68) * 17. mai – [[Alexandru Lăpușan]], Rumeenia poliitik (61) * [[18. mai]] – [[Luis H. Álvarez]], Mehhiko tööstur ja poliitik (96) * 18. mai – [[Kornél Pajor]], ungari kiiruisutaja (92) * 18. mai – [[Fritz Stern]], Saksa juudi päritolu USA ajaloolane (90) * 18. mai – [[Lino Toffolo]], itaalia näitleja, laulja ja laulukirjutaja (81) * 18. mai – [[Ian Watkin]], Uus-Meremaa näitleja (76) * 18. mai – [[Eduardo Castrillo]], Filipiinide skulptor (73) * 18. mai – [[Zygmunt Kukla]], poola jalgpallur (68) * [[19. mai]] – [[Alan Young]], Kanada-Briti näitleja (96) * 19. mai – [[Alexandre Astruc]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (92) * 19. mai – [[Marco Pannella]], Itaalia poliitik (86) * 19. mai – [[Morley Safer]], juudi päritolu USA teleajakirjanik (84) * 19. mai – [[Maris Valk-Falk]], eesti pianist, muusikapedagoog ja -teadlane (81) * 19. mai – [[Villu Astok]], eesti mereuurija (81) * 19. mai – [[Tatjana Zarutskihh]], Eesti koolijuht ja pedagoog (60) * [[20. mai]] – [[Kang Sok-ju]], Korea Rahvavabariigi diplomaat ja riigitegelane (76) * 20. mai – [[Vasile Duţă]], Rumeenia poliitik (60) * [[21. mai]] – [[Sándor Tarics]], ungari veepallur (102) * 21. mai – [[Gaston Berghmans]], Belgia flaamikeelne näitleja ja koomik (90) * 21. mai – [[Eddie Keizan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi rallisõitja (71) * 21. mai – [[Nick Menza]], USA trummar (51) * 21. mai – [[Akhtar Manșūr]], Ţālebāni juhte (umbes 50) * [[22. mai]] – [[Adolf Born]], tšehhi kunstnik, karikaturist ja animafilmide režissöör (85) * 22. mai – [[Bata Živojinović]], serbia näitleja (82) * [[23. mai]] – [[Vera Henriksen]], norra kirjanik (89) * [[24. mai]] – [[Mell Lazarus]], USA karikaturist (89) * 24. mai – [[Burt Kwouk]], Briti näitleja (85) * 24. mai – [[Anne-Marie Nzié]], Kameruni laulja (84) * 24. mai – [[Jorma Salmi]], soome jäähokimängija (83) * [[25. mai]] – [[Yang Jiang]], hiina naiskirjanik ja tõlkija (104) * 25. mai – [[Nancy Dow]], USA näitleja (79) * [[26. mai]] – [[Loris Francesco Capovilla]], itaalia vaimulik (100) * 26. mai – [[Kaljo Alaküla]], eesti lendur, vabadusvõitleja ja majandijuht (93) * 26. mai – [[Hedy Epstein]], saksa päritolu USA aktivist (91) * 26. mai – [[Angela Paton]], USA näitleja (86) * 26. mai – [[Arturo Pomar]], hispaania maletaja (84) * 26. mai – [[Virve Koppel]], eesti telerežissöör (84) * 26. mai – [[Kazimierz Barburski]], poola vehkleja (73) * [[27. mai]] – [[Tõnu Mäsak]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog (79) * 27. mai – [[Jean-Claude Decaux]], prantsuse ettevõtja (78) * 27. mai – [[František Jakubec]], tšehhi jalgpallur (60) * 27. mai – [[Kai G. Henriksen]], norra ettevõtja (60) * [[28. mai]] – [[Giorgio Albertazzi]], itaalia näitleja ja filmilavastaja (92) * 28. mai – [[Patrick Neill]], briti jurist (89) * 28. mai – [[David Cañada]], hispaania jalgrattur (41) * 28. mai – [[Bryce Dejean-Jones]], USA korvpallur (23) * [[30. mai]] – [[Ellen Niit]], eesti kirjanik ja tõlkija (87) * 30. mai – [[Erkin Vohidov]], usbeki luuletaja (79) * 30. mai – [[Oivi Aakre]], eesti arst-reumatoloog (74) * 30. mai – [[Rick MacLeish]], kanada jäähokimängija (66) * 30. mai – [[Tom Łysiak]], kanada jäähokimängija (63) * [[31. mai]] – [[Antonio Imbert Barrera]], Dominikaani Vabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (95) * 31. mai – [[Carla Lane]], inglise stsenarist (87) * 31. mai – [[Kalev Pensa]], eesti tõstja ja tõstmistreener (87) * 31. mai – [[Rupert Neudeck]], saksa inimõiguslane (77) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Razak Khan]], india näitleja (62) * [[2. juuni]] – [[Corry Brokken]], hollandi laulja (83) * 2. juuni – [[Tom Kibble]], Briti füüsik (83) * 2. juuni – [[Andrzej Niemczyk]], poola võrkpallitreener (72) * 2. juuni – [[Donny Everett]], USA pesapallur (19) * [[3. juuni]] – [[Joseph Michel]], Belgia poliitik (90) * 3. juuni – [[Leonard Marchand]], Kanada poliitik (82) * 3. juuni – [[Paweł Kowalski]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (79) * 3. juuni – [[Dave Swarbrick]], inglise folkmuusik, laulja ja laulukirjutaja (75) * 3. juuni – [[Muhammad Ali]], USA raskekaalu poksija (74) * 3. juuni – [[Jocelyn Lovell]], Kanada jalgrattur (65) * 3. juuni – [[Luis Salom]], hispaania mootorrattur (24) * [[4. juuni]] – [[Phyllis Curtin]], USA ooperilaulja (94) * 4. juuni – [[Antti Hyry]], soome kirjanik (84) * 4. juuni – [[Paul Shoesmith]], inglise mootorrattur (50) * 4. juuni – [[Dwight Beare]], Austraalia mootorrattur (27) * [[5. juuni]] – [[Jerome Bruner]], USA psühholoog (100) * 5. juuni – [[Juhani Raiskinen]], soome dirigent (78) * 5. juuni – [[Aleksei Žarkov]], vene näitleja (68) * 5. juuni – [[Gianluca Buonanno]], Itaalia poliitik (50) * [[6. juuni]] – [[Peter Shaffer]], Briti näitekirjanik ja stsenarist (90) * 6. juuni – [[Viktor Kortšnoi]], Venemaal sündinud Šveitsi maletaja (85) * 6. juuni – [[Erich Linemayr]], Austria jalgpallikohtunik (83) * 6. juuni – [[Rolf Schweizer]], saksa helilooja ja koormeister (80) * 6. juuni – [[Theresa Saldana]], USA näitleja (61) * 6. juuni – [[Kimbo Slice]], Bahama päritolu USA poksija ja vabavõitleja (42) * [[7. juuni]] – [[Marita Lindquist]], soomerootsi lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija (97) * 7. juuni – [[Urve Kure]], eesti maletaja (84) * 7. juuni – [[Thomas Perkins]], USA ärimees (84) * 7. juuni – [[Amber Gurung]], Nepali helilooja, laulja ja laulusõnade autor (78) * 7. juuni – [[Jakub Wołąsiewicz]], Poola diplomaat (56) * 7. juuni – [[Stephen Keshi]], Nigeeria jalgpallur (54) * 7. juuni – [[Sean Rooks]], USA korvpallur (46) * [[8. juuni]] – [[Pierre Aubert]], Šveitsi poliitik ja jurist (89) * 8. juuni – [[Kahhar Mahkamov]], Tadžikistani riigitegelane (84) * 8. juuni – [[Oleg Gotlib]], vene sinoloog (64) * 8. juuni – [[Sascha Lewandowski]], saksa jalgpallitreener (44) * [[9. juuni]] – [[Nikolai Pavlenko]], vene ajaloolane (100) * 9. juuni – [[Hans-Jürgen Krysmanski]], saksa sotsioloog (80) * [[10. juuni]] – [[Gordie Howe]], Kanada jäähokimängija (88) * 10. juuni – [[Giuseppe Virgili]], Itaalia jalgpallur (80) * 10. juuni – [[Shaibu Amodu]], Nigeeria jalgpallitreener (58) * [[11. juuni]] – [[Lars Skytøen]], Norra poliitik (86) * 11. juuni – [[Aleksandr Rõbin]], vene filmioperaator (80) * 11. juuni – [[Rudi Altig]], saksa jalgrattur (79) * 11. juuni – [[Andres Laasik]], eesti teatri- ja filmikriitik (56) * 11. juuni – [[Christina Grimmie]], USA laulja (22) * [[12. juuni]] – [[Janet Waldo]], USA näitleja (96) * 12. juuni – [[George Voinovich]], USA poliitik (79) * 12. juuni – [[Vladimir Dolgopolov]], Venemaa jalgpallur (55) * [[13. juuni]] – [[Oleg Karavaitšuk]], vene helilooja (88) * 13. juuni – [[Hilja Mörsäri]], soome kirjanik ja pedagoog (83) * 13. juuni – [[Robert T. Paine]], USA zooloog (83) * 13. juuni – [[Chips Moman]], USA muusikaprodutsent (79) * 13. juuni – [[Michu Meszaros]], ungari näitleja (76) * 13. juuni – [[Dmitri Miron]], vene näitleja (41) * [[14. juuni]] – [[Gilles Lamontagne]], Kanada poliitik (97) * 14. juuni – [[Valli Lember-Bogatkina]], eesti akvarellikunstnik (94) * 14. juuni – [[Gregory Rabassa]], USA tõlkija (94) * 14. juuni – [[Ann Morgan Guilbert]], USA näitleja (87) * 14. juuni – [[Irma Roy]], Argentina näitleja ja poliitik (84) * 14. juuni – [[Ronnie Claire Edwards]], USA näitleja (83) * 14. juuni – [[Anatoli Grišin]], Nõukogude Liidu aerutaja (76) * 14. juuni – [[Lidia Biondi]], itaalia näitleja (75) * 14. juuni – [[Henry McCullough]], Põhja-Iiri kitarrist (72) * [[15. juuni]] – [[Lois Duncan]], USA kirjanik (82) * 15. juuni – [[Wolfram Brück]], Saksamaa poliitik ja jurist (79) * 15. juuni – [[Yumi Shirakawa]], jaapani näitleja (79) * 15. juuni – [[Giuseppe Spagnulo]], itaalia skulptor (79) * 15. juuni – [[Milorad Mandić]], serbia näitleja (55) * [[16. juuni]] – [[Charles Thompson]], USA pianist ja organist (98) * 16. juuni – [[Sulo Aittoniemi]], Soome poliitik (79) * 16. juuni – [[Ell-Maaja Randküla]], eesti moekunstnik (76) * 16. juuni – [[Luděk Macela]], tšehhi jalgpallur (65) * 16. juuni – [[Fredrik Donner]], Soome rallisõitja (63; surmast teatamise kuupäev) * 16. juuni – [[Jo Cox]], Suurbritannia poliitik (41) * [[17. juuni]] – [[Peter Feuchtwanger]], saksa pianist, helilooja ja klaveripedagoog (85) * 17. juuni – [[Detlef Kleinert]], Saksa poliitik ja jurist (83) * 17. juuni – [[Rubén Aguirre]], Mehhiko näitleja (82) * 17. juuni – [[Valeri Tsaplin]], vene kunstnik (57) * 17. juuni – [[Ron Lester]], USA näitleja (45) * [[18. juuni]] – [[Adelaida Svanidze]], vene ajaloolane ja luuletaja (87) * 18. juuni – [[Väinö Huhtala]], soome murdmaasuusataja (80) * 18. juuni – [[Susana Duijm]], Venezuela iluduskuninganna (79) * 18. juuni – [[Wu Jianmin]], Hiina Rahvavabariigi diplomaat (77) * 18. juuni – [[Paul Cox]], hollandi päritolu Austraalia filmilavastaja (76) * 18. juuni – [[Tähti Saar]], eesti arst ja arstiteadlane (72) * 18. juuni – [[Sverre Kjelsberg]], norra muusik (69) * [[19. juuni]] – [[Victor Stănculescu]], Rumeenia sõjaväelane ja riigitegelane (88) * 19. juuni – [[Götz George]], saksa näitleja (79) * 19. juuni – [[Anton Yelchin]], vene-juudi päritolu USA filminäitleja (27) * [[20. juuni]] – [[Benoîte Groult]], prantsuse kirjanik ja ajakirjanik (96) * 20. juuni – [[Frank Chapot]], USA ratsutaja (84) * 20. juuni – [[Ernesto Maceda]], Filipiinide poliitik (81) * 20. juuni – [[Chayito Valdez]], Mehhiko laulja ja näitleja (71) * [[21. juuni]] – [[Kunio Hatoyama]], Jaapani poliitik (67) * 21. juuni – [[Mihhail Saltun]], Eesti õigeusu vaimulik (49) * [[22. juuni]] – [[Andrzej Kondratiuk]], poola filmilavastaja, stsenarist, näitleja ja filmioperaator (79) * 22. juuni – [[Bill Ham]], USA mänedžer (79) * [[23. juuni]] – [[Roberto Lovera]], Uruguay korvpallur (93) * 23. juuni – [[Jin Yaqin]], hiina näitlejanna (91) * 23. juuni – [[Ralph Stanley]], USA muusik (89) * 23. juuni – [[Andres Root]], eesti majandusteadlane ja analüütik (59) * [[24. juuni]] – [[Charles Chaynes]], prantsuse helilooja (90) * 24. juuni – [[Bernie Worrell]], USA muusik ja helilooja (72) * [[25. juuni]] – [[Bill Cunningham]], USA fotograaf (87) * 25. juuni – [[Patrick Mayhew]], Briti jurist ja poliitik (86) * 25. juuni – [[Nicole Courcel]], prantsuse näitleja (84) * 25. juuni – [[Giuseppe Ferrara]], Itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 25. juuni – [[Adam Small]], LAV-i kirjanik (79) * 25. juuni – [[Jim Hickman]], USA pesapallur (79) * 25. juuni – [[Manfred Deix]], Austria karikaturist (67) * [[26. juuni]] – [[Jürgen von Beckerath]], saksa egüptoloog (96) * 26. juuni – [[Austin Clarke]], Kanada kirjanik (81) * 26. juuni – [[Kristiina Elstelä]], soome näitleja (73) * 26. juuni – [[Vitali Tuljakov]], Eesti jalgpallitreener (46) * 26. juuni – [[Oh Se-jong]], Lõuna-Korea lühirajauisutaja (33) * [[27. juuni]] – [[Alvin Toffler]], USA futuroloog, sotsioloog ja kirjanik (87) * 27. juuni – [[Bud Spencer]], itaalia näitleja, stsenarist, endine ujuja ja poplaulja (86) * 27. juuni – [[Pelle Gudmundsen-Holmgreen]], taani helilooja (83) * 27. juuni – [[Matti Mettas]], eesti korvpallur ja korvpallikohtunik (65) * 27. juuni – [[Marina Sillaste]], eesti lavastaja ja teatripedagoog (54) * 27. juuni – [[Urmas Vatter]], [[Kesselaid|Kesselaiu]] saarevanem (52) * [[28. juuni]] – [[André Guelfi]], prantsuse vormelisõitja (97) * 28. juuni – [[Buddy Ryan]], USA Ameerika jalgpalli treener (85) * 28. juuni – [[Scotty Moore]], USA kitarrist (84) * 28. juuni – [[Freddie Gilroy]], iiri poksija (80) * 28. juuni – [[Pat Summitt]], USA korvpallitreener (64) * 28. juuni – [[Tarmo Kammer]], eesti piirivalvur (54) * 28. juuni – [[Renee Kark]], eesti piirivalvur (44) * [[29. juuni]] – [[Inocente Carreño]], Venezuela helilooja (96) * 29. juuni – [[Margaret Bakkes]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (84) * 29. juuni – [[Jan Hettema]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgrattur (82) * 29. juuni – [[Janina Paradowska]], poola ajakirjanik ja publitsist (74) * 29. juuni – [[Ojo Maduekwe]], Nigeeria poliitik (71) * 29. juuni – [[Vassõl Slipak]], ukraina ooperilaulja (bariton) (41) * [[30. juuni]] – [[Martin Lundström]], rootsi murdmaasuusataja (98) * 30. juuni – [[Gordon Murray]], USA nukunäitleja (95) * 30. juuni – [[Witold Zagórski]], poola korvpallur ja treener (85) * 30. juuni – [[Geoffrey Hill]], inglise luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 30. juuni – [[Bengt von zur Mühlen]], saksa dokumentalist ja ajalooteoste autor (84) * 30. juuni – [[Don Friedman]], USA džässpianist (80) ==Juuli== * [[1. juuli]] – [[Yves Bonnefoy]], prantsuse luuletaja (93) * 1. juuli – [[Robin Hardy]], inglise filmilavastaja ja kirjanik (86) * [[2. juuli]] – [[Elie Wiesel]], USA ja Prantsuse juudi kirjanik, õppejõud ja poliitaktivist (87) * 2. juuli – [[Rudolf Kálmán]], USA elektriinsener ja matemaatik (86) * 2. juuli – [[Michel Rocard]], Prantsusmaa poliitik (85) * 2. juuli – [[Michael Cimino]], USA filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (77) * 2. juuli – [[Robert Nye]], inglise luuletaja (77) * 2. juuli – [[Patrick Manning]], Trinidadi ja Tobago poliitik (69) * 2. juuli – [[Caroline Aherne]], inglise näitleja (52) * 2. juuli – [[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja ja ürituste korraldaja (35) * [[3. juuli]] – [[Sufijan Povarissov]], baškiiri kirjanik ja keeleteadlane (91) * 3. juuli – [[Roger Dumas]], prantsuse näitleja (84) * 3. juuli – [[Tõnis Käo]], eesti tööstusdisainer ja kunstipedagoog Saksamaal (76) * 3. juuli – [[Markus Werner]], Šveitsi kirjanik (71) * 3. juuli – [[Noel Neill]], USA näitlejanna (59) * [[4. juuli]] – [[Abner J. Mikva]], USA poliitik ja jurist (90) * 4. juuli – [[Abbas Kiarostami]], Iraani filmilavastaja (76) * [[5. juuli]] – [[Beatrice de Cardi]], briti arheoloog (102) * 5. juuli – [[Romesh Chandra]], India poliitik (97) * 5. juuli – [[Alirio Díaz]], Venezuela klassikaline kitarrist ja helilooja (92) * 5. juuli – [[William Armstrong]], USA poliitik (79) * 5. juuli – [[Zdeněk Neubauer]], tšehhi filosoof ja bioloog (74) * [[6. juuli]] – [[Egon Rieble]], saksa kirjanik (91) * 6. juuli – [[Kira Kanajeva]], vene näitleja (88) * 6. juuli – [[John McMartin]], USA näitleja (86) * 6. juuli – [[Jüri Renter]], eesti arhitekt (64) * [[7. juuli]] – [[Turgay Şeren]], Türgi jalgpallur ja treener (84) * 7. juuli – [[Laur Palgi]], eesti füüsikateoreetik (81) * [[8. juuli]] – [[William Hardy McNeill]], USA ajaloolane (98) * 8. juuli – [[Harold A. Linstone]], USA matemaatik ja futuroloog (92) * 8. juuli – [[Abdul Sattar Edhi]], Pakistani filantroop (88) * 8. juuli – [[Jacques Rouffio]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (87) * 8. juuli – [[Galina Tšesnokova]], vene võrkpallur (82) * 8. juuli – [[Georg Nolte]], Saksa poliitik (73) * 8. juuli – [[Feliks Hiiemäe]], Eesti meremees ja loots (61) * [[9. juuli]] – [[Gladys Hooper]], Suurbritannia ülipikaealine (113) * 9. juuli – [[Kalle Havulinna]], Soome jäähokimängija (91) * 9. juuli – [[Sydney Schanberg]], USA ajakirjanik (82) * 9. juuli – [[Rimma Dõšalenkova]], vene luuletaja (74) * [[10. juuli]] – [[Katharina Focke]], Saksamaa poliitik (93) * 10. juuli – [[Alfred G. Knudson]], USA geneetik (93) * 10. juuli – [[Czesław Druet]], poola okeanoloog (90) * 10. juuli – [[Frans van den Oever]], hollandi jalgpallur (88) * 10. juuli – [[Vladimir Zahharov]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) * 10. juuli – [[Anatoli Issajev]], Nõukogude Liidu jalgpallur ja treener (83) * 10. juuli – [[Adrian Monger]], Austraalia sõudja (83) * 10. juuli – [[Juan Carlos Puppo]], Argentina näitleja ja lavastaja (81) * 10. juuli – [[Aleksandr Ruljov-Hatšatrjan]], vene kirjanik (76) * 10. juuli – [[Nikolai Hrjatškov]], vene näitleja (64) * [[11. juuli]] – [[John Brademas]], USA poliitik (89) * 11. juuli – [[Elaine Fantham]], Briti filoloog (83) * 11. juuli – [[Sally Beauman]], inglise ajakirjanik ja kirjanik (71) * 11. juuli – [[Zygmunt Zimowski]], poola vaimulik (67) * [[12. juuli]] – [[Paul Wühr]], saksa kirjanik (89) * [[12. juuli]] – [[Joseph Antic]], India maahokimängija (85) * 12. juuli – [[Goran Hadžić]], Horvaatia serblaste kindral (57) * [[13. juuli]] – [[Robert Fano]], Itaalia-USA informaatik (98) * 13. juuli – [[Bernardo Provenzano]], itaalia maffiaboss (83) * 13. juuli – [[Héctor Babenco]], Argentina-Brasiilia filmilavastaja (70) * 13. juuli – [[Marcin Kuźmiński]], poola näitleja (52) * 13. juuli – [[Demontez Stitt]], USA korvpallur (27) * [[14. juuli]] – [[Astrid Saare]], eesti maalikunstnik ja kunstipedagoog (87) * 14. juuli – [[Ants Promet]], eesti moto- ja autosportlane ning spordiajaloolane (84) * 14. juuli – [[Péter Esterházy]], ungari kirjanik (66) * [[15. juuli]] – [[Janez Bernik]], sloveeni maalikunstnik (82) * 15. juuli – [[Boriss Komberg]], Vene astrofüüsik (81) * 15. juuli – [[Qandeel Baloch]], Pakistani modell, näitleja ja sotsiaalmeediategelane (26) * [[16. juuli]] – [[Vadim Gippenreiter]], vene fotokunstnik (99) * 16. juuli – [[Robert Burren Morgan]], USA poliitik (90) * 16. juuli – [[Claude Williamson]], USA džässpianist (89) * 16. juuli – [[Alan Vega]], USA laulja ja muusik (78) * 16. juuli – [[Bonnie Brown]], USA laulja (77) * 16. juuli – [[Nate Thurmond]], USA korvpallur (74) * 16. juuli – [[Kazimieras Uoka]], Leedu poliitik ja ühiskonnategelane (65) * [[17. juuli]] – [[Wendell Anderson]], USA poliitik (83) * 17. juuli – [[Paul Johnson]], USA jäähokimängija (81) * [[18. juuli]] – [[Billy Name]], USA fotograaf ja filmitegija (76) * 18. juuli – [[Svetlana Dorošenko]], Eesti näitleja (61) * 18. juuli – [[Agata Karczmarek]], Poola kaugushüppaja (52) * [[19. juuli]] – [[Carlos Gorostiza]], Argentina kirjanik (96) * 19. juuli – [[Garry Marshall]], USA stsenarist ja filmirežissöör (81) * 19. juuli – [[Dimitri Jakob Müller|Dimitri]], Šveitsi kloun ja pantomiim (80) * 19. juuli – [[Bommi Baumann]], saksa publitsist ja endine terrorist (68) * 19. juuli – [[Tamás Somló]], ungari laulja ja muusik (68) * [[20. juuli]] – [[Radu Beligan]], rumeenia näitleja, lavastaja ja esseist (97) * 20. juuli – [[Włodzimierz Odojewski]], poola kirjanik (86) * 20. juuli – [[Mohammed Shahid]], India maahokimängija (56) * 20. juuli – [[Mark Takai]], USA poliitik (49) * 20. juuli – [[Katre Õim]], eesti keeleteadlane (45) * 20. juuli – [[Pavel Šeremet]], Valgevene, Ukraina ja Vene teleajakirjanik (44) * [[21. juuli]] – [[Luc Hoffmann]], Šveitsi ettevõtja ja looduskaitsja (93) * 21. juuli – [[Amnon Linn]], Iisraeli poliitik (92) * [[22. juuli]] – [[David Bald Eagle]], USA muusik, näitleja ja kaskadöör, [[Dakotad ja lakotad|lakotade]] hõimupealik (97) * 22. juuli – [[Ursula Franklin]], Kanada füüsik (94) * 22. juuli – [[Bernard Dufour]], prantsuse maalikunstnik (93) * 22. juuli – [[Esko Hukkanen]], soome näitleja (88) * 22. juuli – [[Jouko Turkka]], soome lavastaja ja teatrijuht (74) * [[23. juuli]] – [[Thorbjörn Fälldin]], Rootsi poliitik (90) * 23. juuli – [[Jean Ricardou]], prantsuse kirjanik (84) * [[24. juuli]] – [[Juta Siirak]], eesti vaimulik (87) * 24. juuli – [[Marni Nixon]], USA laulja (86) * 24. juuli – [[Orest Subtelny]], ukraina päritolu Kanada ajaloolane (75) * 24. juuli – [[Małgorzata Bartyzel]], Poola ajakirjanik, teatriteadlane, nukunäitleja ja poliitik (69) * 24. juuli – [[Oleg Rogatšov]], Eesti näitleja (56) * [[25. juuli]] – [[Halil İnalcık]], türgi ajaloolane (100) * 25. juuli – [[Bülent Eken]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (92) * 25. juuli – [[Tim LaHaye]], USA vaimulik (90) * 25. juuli – [[Jerzy Bahr]], Poola diplomaat (72) * [[26. juuli]] – [[Carl-Henrik Hermansson]], Rootsi poliitik (98) * 26. juuli – [[Jacques Hamel]], prantsuse vaimulik (84) * 26. juuli – [[Forrest Mars Jr.]], USA ettevõtja (84) * 26. juuli – [[Mohamed Khan]], egiptuse filmilavastaja (73) * 26. juuli – [[Sandy Pearlman]], USA muusikaprodutsent (72) * 26. juuli – [[Pia Pera]], itaalia kirjanik (60) * [[27. juuli]] – [[Piet de Jong]], Hollandi poliitik (101) * 27. juuli – [[Jack Davis]], USA karikaturist ja illustraator (91) * 27. juuli – [[Einojuhani Rautavaara]], soome helilooja (87) * 27. juuli – [[Harry Olt]], eesti muusikateadlane ja helilooja (87) * 27. juuli – [[Heiki Timotheus]], eesti keemik (82) * 27. juuli – [[Jarosław Kuszewski]], poola näitleja ja lavastaja (80) * 27. juuli – [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]], eesti keeleõpetaja ja tõlkija (73) * 27. juuli – [[James Alan McPherson]], USA kirjanik (72) * 27. juuli – [[Jerry Doyle]], USA raadiosaatejuht ja poliitkommentaator (60) * [[28. juuli]] – [[Émile Derlin Zinsou]], Benini poliitik (98) * 28. juuli – [[Vivean Gray]], Austraalia näitleja (92) * 28. juuli – [[Mahasweta Devi]], India kirjanik (90) * 28. juuli – [[Dmitri Šahhovski]], vene skulptor (88) * 28. juuli – [[Ļevs Birmanis]], Läti nukunäitleja (79) * [[29. juuli]] – [[Lucille Dumont]], Kanada laulja (97) * 29. juuli – [[Doris Benegas]], Hispaania jurist (64–65) * [[30. juuli]] – [[Gloria DeHaven]], USA näitleja (91) * 30. juuli – [[Hans-Georg Ponesky]], saksa telesaatejuht (83) * 30. juuli – [[Ritva Vepsä]], soome näitleja (75) * 30. juuli – [[Anna Marchesini]], itaalia näitleja (62) * [[31. juuli]] – [[Bobbie Heine]], Lõuna-Aafrika Vabariigi tennisist (106) * 31. juuli – [[Seymour Papert]], USA matemaatik ja arvutiteadlane (88) * 31. juuli – [[Angelika Schrobsdorff]], saksa kirjanik (88) * 31. juuli – [[Fazil Iskander]], abhaasi-aserbaidžaani päritolu venekeelne kirjanik (87) * 31. juuli – [[Godo Lieberg]], baltisaksa päritolu saksa klassikaline filoloog (86) * 31. juuli – [[Chiyonofuji Mitsugu]], jaapani sumomaadleja (61) * 31. juuli – [[Sylvie Roy]], Kanada poliitik (51) ==August== * [[1. august]] – [[Leili Muuga]], eesti maalikunstnik (93) * [[2. august]] – [[Franciszek Macharski]], poola vaimulik, Krakówi peapiiskop (kardinal) (89) * 2. august – [[David Huddleston]], USA näitleja (85) * 2. august – [[Simo Hannula]], soome kunstnik (84) * 2. august – [[Ryszard Ulicki]], Poola poliitik, ajakirjanik ja luuletaja (73) * 2. august – [[Ahmed Zewail]], Egiptuse teadlane (70) * 2. august – [[Willibald Böck]], Saksa poliitik (69) * [[3. august]] – [[Raimo Sule]], eesti tehnikateadlane ja karikaturist (82) * 3. august – [[Elliot Tiber]], USA stsenarist ja kirjanik (81) * 3. august – [[Chris Amon]], Uus-Meremaa vormelisõitja (73) * 3. august – [[Steve LaTourette]], USA poliitik (62) * 3. august – [[Shahrām Amīrī]], Iraani tuumafüüsik (38) * [[4. august]] – [[Zinaida Šarko]], vene näitleja (87) * [[5. august]] – [[Alphons Egli]], Šveitsi poliitik (91) * 5. august – [[Annet Nieuwenhuijzen]], hollandi näitleja (85) * 5. august – [[Grigori Solganik]], vene keeleteadlane (83) * 5. august – [[Eleuterio Fernández Huidobro]], Uruguay poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (74) * 5. august – [[Aleksandr Tatarkin]], vene majandusteadlane (70) * 5. august – [[Hans-Jürgen Appelrath]], saksa informaatik (64) * [[6. august]] – [[Helen Delich Bentley]], USA poliitik (92) * 6. august – [[Pete Fountain]], USA džässklarnetist (86) * 6. august – [[Jack Sears]], Briti autorallisõitja (86) * [[7. august]] – [[Jack Günthard]], Šveitsi võimleja (96) * 7. august – [[Gustavo Bueno]], hispaania filosoof (91) * 7. august – [[Arne Nevanlinna]], soome kirjanik ja arhitekt (91) * 7. august – [[Jan Wimmer]], Poola ajaloolane (90) * 7. august – [[Sergei Kušakov]], vene näitleja (60) * 7. august – [[Rodolfo Camacho]], Venezuela jalgrattur (40) * 7. august – [[Bryan Clauson]], USA autorallisõitja (27) * [[8. august]] – [[Ivo Urbančič]], sloveeni filosoof (85) * 8. august – [[Edward Kevin Daly]], iiri vaimulik (82) * 8. august – [[Mihhail Bariban]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (67) * [[9. august]] – [[Ernst Neizvestnõi]], Vene ja USA skulptor (91) * 9. august – [[Karl Bögelein]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (89) * 9. august – [[Barry Jenner]], USA näitleja (75) * 9. august – [[Irina Rätsep]], Eesti skulptor (69) * 9. august – [[Gerald Grosvenor, kuues Westminsteri hertsog]] (64) * 9. august – [[Kalikho Pul]], India poliitik (47) * [[10. august]] – [[Marek Kwiatkowski]], poola kunstiajaloolane (86) * 10. august – [[Neill Armstrong]], USA Ameerika jalgpallur (90) * 10. august – [[Veleida Tuutmaa]], eesti matemaatik ja pedagoog (84) * 10. august – [[Aleksei Marjin]], vene hokimängija (51) * [[11. august]] – [[Rada Adžubei]], vene ajakirjanik ja publitsist, [[Nikita Hruštšov]]i tütar (87) * 11. august – [[Glenn Yarbrough]], USA folklaulja (86) * [[12. august]] – [[Ljubomir Popović]], serbia maalikunstnik (81) * 12. august – [[Ruby Wilson]], USA muusik (68) * 12. august – [[Vadim Lukov]], Venemaa diplomaat (63) * [[13. august]] – [[Jelena Arosseva]], vene näitleja (93) * 13. august – [[Françoise Mallet-Joris]], Belgia kirjanik (86) * 13. august – [[Allen Kelley]], USA korvpallur (83) * 13. august – [[Kenny Baker]], inglise näitleja (81) * [[14. august]] – [[Fyvush Finkel]], USA näitleja (93) * 14. august – [[Hermann Kant]], saksa kirjanik (90) * [[15. august]] – [[Ants Meister]], eesti elektrotehnikateadlane (79) * 15. august – [[Bobby Hutcherson]], USA džässmuusik (75) * 15. august – [[James Woolley]], USA klahvpillimängija (49) * 15. august – [[Dalian Atkinson]], inglise jalgpallur (48) * 15. august – [[Stefan Henze]], saksa aerutaja ja treener (35) * [[16. august]] – [[João Havelange]], Brasiilia jalgpallifunktsionäär ja jurist (100) * 16. august – [[Gurdial Singh]], India kirjanik (83) * 16. august – [[Mauril Bélanger]], Kanada poliitik (61) * 16. august – [[Andrew Florent]], Austraalia tennisist (45) * [[17. august]] – [[Arthur Hiller]], Kanada filmilavastaja (92) * 17. august – [[John Martinus]], taani näitleja (77) * [[18. august]] – [[Ernst Nolte]], saksa ajaloolane ja filosoof (93) * 18. august – [[Kurt Pätzold]], saksa ajaloolane (86) * 18. august – [[René Bonino]], prantsuse sprinter (86) * [[19. august]] – [[Horacio Salgán]], Argentina helilooja ja pianist (100) * 19. august – [[Mira Stupica]], serbia näitleja (93) * 19. august – [[Nina Ponomarjova]], Nõukogude Liidu kettaheitja (87) * 19. august – [[Donald Henderson]], USA füüsik, pedagoog ja epidemioloog (87) * 19. august – [[Mohammad Ali Samatar]], Somaalia poliitik (85) * 19. august – [[Jack Riley]], USA näitleja (80) * 19. august – [[Adrian Enescu]], rumeenia helilooja (68) * 19. august – [[Lou Pearlman]], USA muusikaprodutsent (62) * 19. august – [[Hannu Vuorinen]], soome poksija (57) * [[20. august]] – [[Charles-Émile Loo]], Prantsusmaa poliitik (94) * 20. august – [[Brian Rix]], inglise näitleja ja aktivist (92) * 20. august – [[Lothar Kusche]], saksa kirjanik (87) * 20. august – [[Vagn Lundbye]], taani kirjanik (82) * 20. august – [[Eugeniusz Geno Małkowski]], poola maalikunstnik (73) * 20. august – [[Daniela Dessì]], itaalia ooperilaulja (59) * 20. august – [[Ignacio Padilla]], mehhiko kirjanik (47) * 20. august – [[Matt Roberts]], USA kitarrist (38) * 20. august – [[Irena Rihkrand]], eesti treener (25) * [[21. august]] – [[Antony Jay]], Briti stsenarist (86) * 21. august – [[Marin Moraru]], rumeenia näitleja (79) * 21. august – [[Basia Frydman]], Rootsi näitleja (70) * [[22. august]] – [[Jacqueline Pagnol]], prantsuse näitleja (95) * 22. august – [[Toots Thielemans]], Belgia džässmuusik (94) * 22. august – [[Sellapan Ramanathan]], Singapuri poliitik (92) * [[23. august]] – [[Steven Hill]], USA näitleja (94) * 23. august – [[Reinhard Selten]], saksa majandusteadlane (85) * 23. august – [[Esther Jungreis]], USA usujuht (80) * 23. august – [[Evita Muñoz]], mehhiko näitleja (79) * 23. august – [[Berit Mørdre Lammedal]], norra murdmaasuusataja (76) * 23. august – [[Henning Voscherau]], Saksa poliitik ja jurist (75) * [[24. august]] – [[Walter Scheel]], Saksamaa poliitik (97) * 24. august – [[Gilles Gaston Granger]], prantsuse filosoof (96) * 24. august – [[Michel Butor]], prantsuse kirjanik (89) * 24. august – [[Ignati Ivanovski]], vene tõlkija ja luuletaja (84) * 24. august – [[Nina Jerjomina]], Nõukogude Liidu korvpallur ja spordiajakirjanik (82) * 24. august – [[Roger Y. Tsien]], USA biokeemik (64) * [[25. august]] – [[Kristjan Pett]], Eesti sõjaväelane (101) * 25. august – [[George Spencer-Brown]], Briti matemaatik (93) * 25. august – [[Rudy Van Gelder]], USA helioperaator (91) * 25. august – [[Marvin Kaplan]], USA näitleja (89) * 25. august – [[Jevgeni Tšernõšev]], vene keemik (88) * 25. august – [[Anna Kurska]], Poola poliitik (87) * 25. august – [[Sonia Rykiel]], Prantsuse moekunstnik (86) * 25. august – [[James Cronin]], USA tuumafüüsik (84) * 25. august – [[Sergei Martšuk]], Nõukogude Liidu uisutaja (64) * 25. august – [[Rodolfo Illanes]], Boliivia poliitik (56) * [[26. august]] – [[Peter Barry]], Iiri poliitik (88) * 26. august – [[Jiří Tichý]], tšehhi jalgpallur (82) * 26. august – [[Harald Grønningen]], norra murdmaasuusataja (81) * 26. august – [[Aleksandr Bolonin]], vene teatrilavastaja (69) * 26. august – [[Jānis Reinis]], läti näitleja (55) * [[27. august]] – [[Tõnis Kask]], eesti filmi- ja telerežissöör (86) * 27. august – [[Alcindo]], Brasiilia jalgpallur (71) * 27. august – [[Kais Adlas]], eesti teatrinäitleja (70) * [[28. august]] – [[José Balmes]], katalaani päritolu Tšiili maalikunstnik (89) * 28. august – [[Harry Fujiwara]], USA ''wrestler'' (82) * 28. august – [[Binyamin Ben-Eliezer]], Iisraeli poliitik (80) * 28. august – [[Lennart Häggroth]], rootsi jäähokimängija (76) * 28. august – [[Juan Gabriel]], mehhiko laulja ja laulukirjutaja (66) * [[29. august]] – [[Vedat Türkali]], türgi kirjanik ja stsenarist (97) * 29. august – [[Bronisław Baczko]], poola filosoof ja ajaloolane (92) * 29. august – [[Gene Wilder]], USA filminäitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (83) * [[30. august]] – [[Joe Sutter]], USA insener (95) * 30. august – [[Marc Riboud]], prantsuse fotograaf (93) * 30. august – [[Anatoli Petuhhov]], vepsa kirjanik (81) * 30. august – [[Věra Čáslavská]], tšehhi riistvõimleja (74) * 30. august – [[Abū Muḩammad al-‘Adnānī]], Süüria terrorist (umbes 39) * [[31. august]] – [[Samo Hubad]], sloveeni dirigent (99) * 31. august – [[Brian Wildsmith]], briti illustraator (86) ==September== * [[1. september]] – [[Raymond Daveluy]], Kanada organist ja helilooja (89) * 1. september – [[Kacey Jones]], USA laulja ja laulukirjutaja (66) * 1. september – [[Jon Polito]], USA näitleja (65) * [[2. september]] – [[Antonina Seredina]], Nõukogude Liidu aerutaja (86) * 2. september – [[Islom Karimov]], Usbekistani poliitik, riigi president aastatel 1991–2016 (78) * 2. september – [[Madis Habakuk]], eesti majandus- ja juhtimisteadlane (77) * 2. september – [[Aleksandr Kuritsõn]], vene näitleja (65) * 2. september – [[Gary D.]], saksa muusikaprodutsent (52) * [[3. september]] – [[Marga Hubinek]], Austria poliitik (90) * 3. september – [[Norman Kwong]], Kanada jalgpallur ja poliitik (86) * 3. september – [[Maria Isabel Barreno]], portugali kirjanik (77) * 3. september – [[Mir Quasem Ali]], Bangladeshi poliitik (63) * 3. september – [[Jean-Christophe Yoccoz]], prantsuse matemaatik (59) * [[4. september]] – [[Yang Jingnian]], hiina majandusteadlane (107) * 4. september – [[Adam Bielański]], poola keemik (103) * 4. september – [[Novella Matvejeva]], vene kirjanik, autorilaulude esitaja ja kirjandusteadlane (81) * 4. september – [[Peter Janich]], saksa filosoof (74) * 4. september – [[Klaus Katzur]], saksa ujuja (73) * [[5. september]] – [[Phyllis Schlafly]], USA publitsist, poliitaktivist ja jurist (92) * 5. september – [[Hugh O'Brian]], USA näitleja (91) * 5. september – [[Duane Graveline]], USA arst ja astronaut (85) * 5. september – [[Veit Rosenberger]], saksa ajaloolane (53) * [[6. september]] – [[Pavel Homski]], vene teatrilavastaja (91) * 6. september – [[Lilian Uchtenhagen]], Šveitsi poliitik (87) * 6. september – [[Andrzej Szymczak]], poola käsipallur (67) * [[7. september]] – [[Joseph Keller]], USA matemaatik (93) * 7. september – [[Norbert Schemansky]], USA tõstja (92) * 7. september – [[António Barbosa de Melo]], Portugali jurist ja poliitik (83) * 7. september – [[Bobby Chacon]], USA poksija (64) * [[8. september]] – [[Inga Clendinnen]], Austraalia kirjanik ja ajaloolane (82) * 8. september – [[Prince Buster]], Jamaica laulja ja laulukirjutaja (78) * 8. september – [[Sergei Kastorski]], vene helilooja (68) * 8. september – [[Dragiša Pešić]], Jugoslaavia ja Montenegro poliitik (62) * 8. september – [[Johan Botha]], Lõuna-Aafrika ooperilaulja (tenor) (51) * 8. september – [[Hannes Arch]], Austria vigurlendaja (48) * 8. september – [[Roman Romantšuk]], vene poksija (37) * [[9. september]] – [[Kōichi Katō]], Jaapani poliitik (77) * 9. september – [[Roman Rugin]], handi kirjanik (77) * 9. september – [[Marion Piisang]], eesti spordipedagoog ja kergejõustiklane (63) * [[10. september]] – [[Jutta Limbach]], Saksa jurist ja poliitik (82) * 10. september – [[Roman Rugin]], handi kirjanik (77) * 10. september – [[Jure Radić]], Horvaatia insener ja poliitik (62) * 10. september – [[Aarne Rannamäe]], eesti teleajakirjanik ja väliskommentaator (58) * 10. september – [[Irina Jefremova]], vene näitleja (53) * [[11. september]] – [[Eduard Nazarov]], vene animafilmirežissöör (74) * 11. september – [[Nelson Davidjan]], Nõukogude Liidu maadleja (66) * 11. september – [[Valeri Alikov]], mäemari luuletaja, tõlkija ja kriitik (56) * 11. september – [[Alexis Arquette]], USA näitleja ja muusik (47) * 11. september – [[Ben Idrissa Dermé]], Burkina Faso jalgpallur (34) * [[12. september]] – [[Uno Veenre]], eesti orkestrijuht ja helilooja (96) * 12. september – [[Ellen Burka]], Kanada iluuisutaja ja iluuisutamistreener (95) * 12. september – [[Kalju Ojaveski]], eesti põllumajandusteadlane (87) * 12. september – [[Sándor Csoóri]], ungari luuletaja, esseist, proosakirjanik ja ühiskonnategelane (86) * 12. september – [[Vladimir Koretski]], vene näitleja (84) * 12. september – [[Kalle Holmberg]], soome lavastaja (77) * 12. september – [[Aleksandras Vasiliauskas]], Leedu poliitik ja matemaatik (76) * 12. september – [[Freddi]], [[Tallinna loomaaed|Tallinna loomaaia]] isane [[Amuuri leopard]] (21) * [[13. september]] – [[Andrei Turkov]], vene kirjanduskriitik ja kirjandusteadlane (92) * 13. september – [[Ermanno Rea]], itaalia kirjanik ja ajakirjanik (89) * 13. september – [[Unto Valpas]], Soome poliitik (71) * 13. september – [[Pekka Valkeejärvi]], soome näitleja (58) * 13. september – [[Artjom Bezrodnõi]], vene jalgpallur (37) * [[14. september]] – [[Hilmar Thate]], saksa näitleja (85) * 14. september – [[Kärt Miil]], eesti raamatukogutegelane (65) * 14. september – [[Kim McGuire]], USA näitleja ja kirjanik (60) * 14. september – [[Valeri Abramov]], Nõukogude Liidu pikamaajooksja (60) * [[15. september]] – [[Rose Mofford]], USA poliitik (94) * 15. september – [[Olaf Utt]], eesti publitsist, ajakirjanik ning kirjandus- ja teatrikriitik (87) * 15. september – [[Rolf Losansky]], saksa filmilavastaja (85) * 15. september – [[James Stacy]], USA näitleja (79) * 15. september – [[Domingos Montagner]], brasiilia näitleja (54) * [[16. september]] – [[Carlo Azeglio Ciampi]], Itaalia poliitik, riigi president aastatel 1999–2006 (95) * 16. september – [[Gabriele Amorth]], itaalia vaimulik (91) * 16. september – [[Teodoro González de León]], mehhiko arhitekt (90) * 16. september – [[Edward Albee]], USA näitekirjanik (88) * 16. september – [[António Mascarenhas Monteiro]], Roheneemesaarte poliitik, riigi president (1991–2001) (72) * 16. september – [[Tarık Akan]], türgi filminäitleja ja produtsent (66) * 16. september – [[Waldemar Dziki]], poola filmilavastaja ja produtsent (59) * [[17. september]] – [[Rune Larsson]], Rootsi kergejõustiklane (72) * 17. september – [[Roman Ivanõtšuk]], ukraina kirjanik (87) * 17. september – [[Merab Berdzenišvili]], gruusia skulptor (87) * 17. september – [[Charmian Carr]], USA näitlejanna (73) * 17. september – [[Malle Värk]], eesti muusikakirjastaja (57) * 17. september – [[Bahman Golbarnezhad]], iraani [[Paraolümpiamängud|paraolümplane]], jalgrattur (48) * [[18. september]] – [[David Kyle]], USA ulmekirjanik (97) * 18. september – [[Guido Rajalo]], Eesti keemiainsener (90) * 18. september – [[András Prékopa]], ungari matemaatik (87) * 18. september – [[Viktor Vinogradov]], vene keeleteadlane (77) * [[19. september]] – [[Boriss Trahtenbrot]], Nõukogude Liidu ja Iisraeli matemaatik (95) * 19. september – [[Karl Dietrich Bracher]], saksa poliitikateadlane ja ajaloolane (94) * 19. september – [[Allister Sparks]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ajakirjanik (83) * 19. september – [[Jevgeni Žilin]], ukraina ühiskonnategelane, Antimaidani liider (40) * [[20. september]] – [[Bill Barrett]], USA poliitik (87) * 20. september – [[Curtis Hanson]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (71) * 20. september – [[Richie Dunn]], USA jäähokimängija (59) * [[21. september]] – [[Terence Bayler]], Uus-Meremaa näitleja (86) * 21. september – [[Kalervo Rauhala]], soome maadleja (85) * 21. september – [[Manfred Coppik]], Saksa poliitik ja jurist (72) * 21. september – [[Leonidas Donskis]], Leedu filosoof ja poliitik (54) * [[22. september]] – [[Gian Luigi Rondi]], itaalia filmikriitik (94) * 22. september – [[Gérard Maugin]], šveitsi inseneriteadlane (71) * 22. september – [[Timo Hakamaa]], soome korvpallitreener ja korvpallur (54) * [[23. september]] – [[Michel Rousseau (jalgrattur)|Michel Rousseau]], prantsuse trekijalgrattur (80) * 23. september – [[Marcel Artelesa]], prantsuse jalgpallur (78) * [[24. september]] – [[Arne Melchior]], Taani poliitik (91) * 24. september – [[Wenche Lowzow]], Norra poliitik (90) * 24. september – [[Bill Mollison]], Austraalia teadlane (88) * 24. september – [[Veikko Savolainen]], soome karikaturist ja koomiksikunstnik (87) * 24. september – [[Mel Charles]], Walesi jalgpallur (81) * 24. september – [[Bill Nunn]], USA näitleja (62) * [[25. september]] – [[Vello Laos]], eesti meditsiinipublitsist ja [[Soomepoisid|soomepoiss]] (95) * 25. september – [[David Padilla]], Boliivia poliitik (89) * 25. september – [[Arnold Palmer]], USA golfimängija (87) * 25. september – [[Juri Zlotnikov]], vene kunstnik (86) * 25. september – [[Jean Shepard]], USA laulja (82) * 25. september – [[Henning Enoksen]], Taani jalgpallur (80) * 25. september – [[Joseph Sitruk]], Prantsuse rabi (71) * 25. september – [[René Marsiglia]], Prantsuse jalgpallur ja treener (57) * 25. september – [[Nahed Hattar]], Jordaania kirjanik ja poliitaktivist (56) * 25. september – [[José Fernández]], USA pesapallur (24) * [[26. september]] – [[Herschell Gordon Lewis]], USA filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (87) * 26. september – [[Karel Růžička]], tšehhi džässpianist ja helilooja (76) * 26. september – [[Mark Dvoretski]], Vene maletaja ja maletreener (68) * [[27. september]] – [[Abdulhak Igebajev]], baškiiri luuletaja (86) * 27. september – [[Sebastian Papaiani]], rumeenia näitleja (80) * [[28. september]] – [[Shim'on Peres]], Iisraeli poliitik (93) * 28. september – [[Helve-Reet Lobjakas]], eesti moekunstnik (81) * 28. september – [[Werner Friese]], saksa jalgpallur (70) * 28. september – [[Max Walker]], Austraalia kriketimängija ja austraalia jalgpallur (68) * 28. september – [[Çamsulvara Çamsulvarayev]], Aserbaidžaani maadleja (32) * [[29. september]] – [[Shirley Jaffe]], USA kunstnik (92) * 29. september – [[Herbert Martin]], saksa jalgpallur (91) * 29. september – [[Ann Emery]], inglise näitleja (86) * 29. september – [[Miriam Defensor Santiago]], Filipiinide poliitik (71) * 29. september – [[Laura Troschel]], itaalia näitleja ja laulja (71) * [[30. september]] – [[Oscar Brand]], USA folklaulja ja laulukirjutaja (96) * 30. september – [[Brahim Zniber]], Maroko ettevõtja (95 või 96) * 30. september – [[Mike Towell]], šoti poksija (25) ==Oktoober== * [[Rod Temperton]], inglise laululooja (66) * [[1. oktoober]] – [[Daphne Odjig]], Kanada kunstnik (97) * 1. oktoober – [[David Herd]], šoti jalgpallur (82) * [[2. oktoober]] – [[Thomas Round]], inglise ooperilaulja ja näitleja (100) * 2. oktoober – [[Neville Marriner]], Briti viiuldaja ja dirigent (92) * 2. oktoober – [[Mary Hesse]], inglise filosoof (91) * 2. oktoober – [[Bobby Molloy]], Iirimaa poliitik (80) * 2. oktoober – [[Massimo Rossi]], itaalia veemotosportlane (23) * [[3. oktoober]] – [[Trịnh Thị Ngọ]], Vietnami propagandist (85) * 3. oktoober – [[Arturs Vaiders]], läti spordiajakirjanik (61) * [[4. oktoober]] – [[Brigitte Hamann]], Saksamaa-Austria ajaloolane (76) * 4. oktoober – [[Gideon Toury]], Iisraeli tõlketeadlane (74) * [[5. oktoober]] – [[Georges Balandier]], prantsuse sotsioloog, antropoloog ja etnoloog (95) * 5. oktoober – [[Michal Kováč]], Slovakkia poliitik, riigi president 1993–1998 (86) * 5. oktoober – [[György Márkus]], ungari filosoof (82) * [[6. oktoober]] – [[Hidipo Hamutenya]], Namiibia poliitik (77) * 6. oktoober – [[Marina Sanaja]], Nõukogude Liidu iluuisutaja (57) * [[7. oktoober]] – [[Wolfgang Suschitzky]], Austria ja Briti filmioperaator ja fotograaf (104) * 7. oktoober – [[Martha Roth]], itaalia päritolu Mehhiko filminäitleja (84) * 7. oktoober – [[Ljudmila Ivanova]], vene näitleja (83) * 7. oktoober – [[John Gleeson]], Austraalia kriketimängija (78) * 7. oktoober – [[Gonzalo Peralta]], Argentina jalgpallur (36) * [[8. oktoober]] – [[Stylianós Pattakós]], Kreeka sõjaväelane ja riigitegelane (103) * 8. oktoober – [[Pierre Tchernia]], prantsuse filmilavastaja, produtsent, stsenarist ja näitleja (88) * 8. oktoober – [[Giovanni Scognamillo]], Türgi filmikriitik (87) * 8. oktoober – [[Jacob Neusner]], USA usuteadlane (84) * 8. oktoober – [[Enn Pirrus]], eesti geoloog (80) * 8. oktoober – [[Maximiliano Giusti]], Argentina jalgpallur (25) * [[9. oktoober]] – [[Andrzej Wajda]], Poola filmilavastaja (90) * 9. oktoober – [[René Avilés Fabila]], mehhiko kirjanik (75) * 9. oktoober – [[Aaron Pryor]], USA poksija (60) * [[10. oktoober]] – [[Lars Huldén]], soomerootsi kirjanik, keeleteadlane ja tõlkija (90) * 10. oktoober – [[Värdi Reiman]], eesti tehnikateadlane (89) * 10. oktoober – [[Tony Adamowicz]], USA autovõidusõitja (75) * [[11. oktoober]] – [[Patricia Barry]], USA näitleja (93) * 11. oktoober – [[Antero Lumme]], soome jalgrattur (82) * 11. oktoober – [[Teatao Teannaki]], Kiribati poliitik (80) * 11. oktoober – [[Matti Hagman]], Soome jäähokimängija (61) * 11. oktoober – [[Pia Hallström]], Rootsi poliitik (55) * 11. oktoober – [[Oksana Batko-Nõštšuk]], ukraina näitleja (43) * [[12. oktoober]] – [[Eeva-Maija Tammekann]], eesti päritolu Soome raamatukoguhoidja (86) * 12. oktoober – [[Kemal Unakıtan]], Türgi poliitik (70) * 12. oktoober – [[Irina Udalova]], vene ooperilaulja (66) * 12. oktoober – [[Arne Sirel]], eesti suusataja ja sporditegelane (62) * [[13. oktoober]] – [[Gerhard Wimberger]], Austria helilooja ja dirigent (93) * 13. oktoober – [[Dario Fo]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja lavastaja (90) * 13. oktoober – [[Bhumibol Adulyadej]], Tai kuningas Rama IX (88) * 13. oktoober – [[Andrzej Kopiczyński]], poola näitleja (82) * 13. oktoober – [[Ülo Varul]], eesti korvpallur (64) * 13. oktoober – [[Jim Prentice]], Kanada poliitik (60) * [[14. oktoober]] – [[Kathryn Adams Doty]], USA näitleja (96) * 14. oktoober – [[Jean Alexander]], inglise näitleja (90) * 14. oktoober – [[Pierre Étaix]], prantsuse filmilavastaja, näitleja, kloun ja kirjanik (87) * 14. oktoober – [[Tonino Valerii]], itaalia filmilavastaja (82) * 14. oktoober – [[José Lello]], Portugali poliitik (72) * 14. oktoober – [[Lemming Nagel]], eesti kunstnik (68) * [[15. oktoober]] – [[Hans Pischner]], Saksa poliitik ja klavessiinimängija (102) * 15. oktoober – [[Alfredo Campagner]], Itaalia kõrgushüppaja (96) * 15. oktoober – [[Kenjirō Azuma]], Jaapani skulptor (90) * 15. oktoober – [[Klim Tšurjumov]], Nõukogude ja Ukraina astronoom (79) * 15. oktoober – [[Tõnu Tiits]], eesti kirimaletaja, spordifunktsionäär ja pedagoog (78) * 15. oktoober – [[Dennis Byrd]], USA Ameerika jalgpallur (50) * [[16. oktoober]] – [[Arved Oksaar]], eesti riigiteadlane ja spordisotsioloog Saksamaal (95) * 16. oktoober – [[Kigeli V Ndahindurwa]], Rwanda kuningas (80) * 16. oktoober – [[Viktor Zubkov (korvpallur)|Viktor Zubkov]], Nõukogude Liidu korvpallur (79) * 16. oktoober – [[Anthony Foley]], Iirimaa ragbimängija (42) * 16. oktoober – [[Juras Požela (poliitik) |Juras Požela]], Leedu poliitik (34) * 16. oktoober – [[Arsen Pavlov]], vene sõjaväelane Ida-Ukrainas (33) * [[17. oktoober]] – [[Teodor Kufel]], Poola sõjaväelane (96) * [[18. oktoober]] – [[Dave Colclough]], Walesi pokkerimängija (52) * [[19. oktoober]] – [[Yvette Chauviré]], prantsuse baleriin ja näitleja (99) * 19. oktoober – [[Radu Câmpeanu]], Rumeenia poliitik (94) * 19. oktoober – [[Vitali Kireiko]], ukraina helilooja ja muusikapedagoog (89) * 19. oktoober – [[Jari Lindholm]], soome ajakirjanik (55) * [[20. oktoober]] – [[Simone Schaller]], USA kergejõustiklane (104) * 20. oktoober – [[Felix Aasma]], eesti päritolu Rootsi tehnikateadlane (96) * 20. oktoober – [[Roger Lallemand]], Belgia jurist ja poliitik (84) * 20. oktoober – [[Junko Tabei]], jaapani alpinist (77) * 20. oktoober – [[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja (39) * [[21. oktoober]] – [[Raine Spencer]], Suurbritannia poliitik (87) * 21. oktoober – [[Clément Michu]], prantsuse näitleja (79) * 21. oktoober – [[Manfred Krug]], saksa näitleja, laulja ja kirjanik (79) * 21. oktoober – [[Richard Nicoll]], inglise moelooja (39) * [[22. oktoober]] – [[Helmut Polberg]], eesti raamatukunstnik (81) * [[23. oktoober]] – [[Jimmy Perry]], Suurbritannia telestsenarist (93) * 23. oktoober – [[Jack Chick]], USA karikaturist ja kirjastaja (92) * 23. oktoober – [[Khalīfah ibn Ḩamad Āl Thānī]], Katari emiir (84) * 23. oktoober – [[Genrihh Perevoštšikov]], udmurdi kirjanik ja ajakirjanik (79) * 23. oktoober – [[Tom Hayden]], USA aktivist ja poliitik (76) * 23. oktoober – [[Pete Burns]], inglise laulja (57) * [[24. oktoober]] – [[Eddy Christiani]], Hollandi muusik (98) * 24. oktoober – [[Benjamin Creme]], šoti kirjanik ja esoteerik (93) * 24. oktoober – [[Jorge Batlle]], Uruguay poliitik, riigi president aastatel 2000–2005 (88) * 24. oktoober – [[Eugeniusz Rudnik]], poola helilooja (83) * 24. oktoober – [[Bobby Vee]], soome päritolu USA laulja (73) * 24. oktoober – [[Reinhard Häfner]], saksa jalgpallur (64) * 24. oktoober – [[Helgi Arst]], eesti geofüüsik (84) * [[25. oktoober]] – [[Margit Bara]], ungari näitleja (88) * 25. oktoober – [[Jerzy Szacki]], poola sotsioloog ajaloolane (87) * 25. oktoober – [[Carlos Alberto Torres]], brasiilia jalgpallur ja treener (72) * 25. oktoober – [[Kevin Curran]], USA telestsenarist (59) * [[26. oktoober]] – [[Yuichi Takai]], jaapani kirjanik (84) * 26. oktoober – [[Antero Halonen]], Soome poksija (77) * 26. oktoober – [[Sergei Djatšenko]], Kasahstani poliitik (64) * 26. oktoober – [[Birger Larsen]], taani filmirežissöör, -stsenarist ja -produtsent (54) * [[27. oktoober]] – [[Takahito, prints Mikasa]], Jaapani prints, [[Hirohito]] vend ja [[Akihito]] onu (100) * 27. oktoober – [[Valter Ojakäär]], eesti helilooja ja publitsist (93) * 27. oktoober – [[Pentti Siimes]], soome näitleja (87) * 27. oktoober – [[Vladimir Zemljanikin]], vene näitleja (83) * 27. oktoober – [[Bobby Wellins]], šoti džässmuusik (80) * 27. oktoober – [[Susan Lindquist]], USA bioloog (67) * [[28. oktoober]] – [[Nicholas Brathwaite]], Grenada peaminister 1983–1984 ja 1990–1995 (91) * [[29. oktoober]] – [[Samuil Žuhhovitski]], Vene maletaja (99) * 29. oktoober – [[John D. Roberts]], USA keemik (98) * 29. oktoober – [[Pen Sovan]], Kambodža poliitik (80) * 29. oktoober – [[Roland Dyens]], prantsuse kitarrist ja helilooja (61) * [[30. oktoober]] – [[James Galanos]], USA moedisainer (92) * 30. oktoober – [[Curly Putman]], ameerika laulukirjutaja (85) * 30. oktoober – [[Thörner Åhsman]], Rootsi poksija (85) * 30. oktoober – [[Tammy Grimes]], ameerika näitleja ja laulja (82) * [[31. oktoober]] – [[Vladimir Zeldin]], vene näitleja (101) * 31. oktoober – [[Silvio Gazzaniga]], itaalia skulptor (95) * 31. oktoober – [[Natalie Babbitt]], USA lastekirjanik ja raamatuillustraator (84) *31. oktoober – [[Vello Luht]], Eesti kabetaja (69) ==November== *[[James Joseph Dresnok]], USA sõdur (74–75) * [[1. november]] – [[Tina Anselmi]], Itaalia poliitik (89) * 1. november – [[Sverre Andersen]], norra jalgpallur (80) * [[2. november]] – [[Oleg Popov]], vene kloun (86) * 2. november – [[Bob Cranshaw]], USA džässmuusik (83) * 2. november – [[Zinaida Habalova]], vene helilooja (79) * [[3. november]] – [[Kay Starr]], USA laulja (94) * 3. november – [[Börje Lampenius]], soome näitleja, laulja ja teatrijuht (94) * 3. november – [[Marc Michel]], prantsuse näitleja (87) * 3. november – [[Clive Derby-Lewis]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (80) * [[4. november]] – [[Jean-Jacques Perrey]], prantsuse muusikaprodutsent (97) * 4. november – [[Siiri Mai Hanstein]], eesti näo- ja lõualuukirurg (81) * [[5. november]] – [[Jos Romersa]], Luksemburgi riistvõimleja (101) * 5. november – [[Abdulla Oripov]], usbeki luuletaja ja tõlkija (75) * 5. november – [[Ralph J. Cicerone]], USA klimatoloog (73) * 5. november – [[Rolando Espinosa]], Filipiinide poliitik (54) * 5. november – [[Marek Svatoš]], Slovakkia jäähokimängija (34) * [[6. november]] – [[Marc Sleen]], Belgia karikaturist (93) * 6. november – [[Elga Mark-Kurik]], eesti geoloog ja paleontoloog (87) * 6. november – [[Zoltán Kocsis]], ungari pianist, dirigent ja helilooja (64) * [[7. november]] – [[Jimmy Young]], inglise laulja (95) * 7. november – [[Leonard Cohen]], Kanada laulja (82) * 7. november – [[Janet Reno]], USA jurist ja riigitegelane (78) * 7. november – [[Biser Kirov]], bulgaaria estraadilaulja (74) * 7. november – [[Džabrail Džabrailov]], Venemaa kikkpoksija (43) * [[8. november]] – [[Raoul Coutard]], prantsuse filmioperaator ja -lavastaja (92) * 8. november – [[Umberto Veronesi]], itaalia onkoloog ja poliitik (90) * 8. november – [[Peter Brixtofte]], Taani poliitik (66) * [[9. november]] – [[Eugene Galanter]], ameerika psühholoog (92) * 9. november – [[Jack Bodell]], inglise poksija (76) * [[10. november]] – [[Francisco Nieva]], hispaania näitekirjanik (91) * [[11. november]] – [[Margarethe Sõmermaa]], eesti aktivist Rootsis (99) * 11. november – [[Ilse Aichinger]], Austria kirjanik (95) * 11. november – [[Leonid Keldõš]], vene füüsik (85) * 11. november – [[Robert Vaughn]], USA näitleja (83) * 11. november – [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]], saksa jalgpallur ja treener (81) * 11. november – [[Pertti Nieminen]], Soome jäähokimängija (79) * 11. november – [[Uwe Bracht]], saksa jalgpallur (63) * [[12. november]] – [[Lupita Tovar]], Mehhiko näitleja (106) * 12. november – [[Paul Vergès]], Réunioni poliitik (91) * 12. november – [[Edgard Sorgeloos]], Belgia jalgrattur (85) * 12. november – [[Jacques Werup]], rootsi kirjanik, luuletaja ja muusik (71) * [[13. november]] – [[Luigi Caccia Dominioni]], itaalia arhitekt, disainer ja linnaplaneerija (102) * 13. november – [[Eino Kõiv]], eesti muusik, dekoraator ja näitleja (90) * 13. november – [[Leon Russell]], USA muusik ja laulukirjutaja (74) * 13. november – [[Laurent Pokou]], Elevandiluuranniku jalgpallur (69) * [[14. november]] – [[Gardnar Mulloy]], USA tennisist (102) * 14. november – [[Marti Friedlander]], Uus-Meremaa fotograaf (88) * 14. november – [[Bob Gain]], USA Ameerika jalgpallur (87) * 14. november – [[Gun Hellsvik]], Rootsi poliitik (74) * 14. november – [[Gwen Ifill]], USA ajakirjanik (61) * [[15. november]] – [[Sixto Durán Ballén]], Ecuadori poliitik, riigi president aastatel 1992–1996 (95) * 15. november – [[Mose Allison]], USA pianist (89) * 15. november – [[Paul Rosche]], saksa insener (82) * 15. november – [[Kersti Kimmel]], eesti vaimulik (78) * 15. november – [[Aki Hintsa]], soome spordiarst (58) * [[16. november]] – [[Jay Wright Forrester]], USA arvutitehnik (98) * 16. november – [[Erich Jaansoo]], eesti näitleja ja taidlusnäitejuht (95) * 16. november – [[Melvin Laird]], USA poliitik ja kirjanik (94) * 16. november – [[Konrad Kraske]], Saksa poliitik (90) * 16. november – [[Nilla Pihelgas]], eesti arst (87) * 16. november – [[Enno Penno]], Eesti poliitik, Vabariigi Valitsuse eksiilis liige (86) * 16. november – [[Robert Paiste]], eesti päritolu pillimeister (84) * 16. november – [[Hans-Günter Neues]], saksa jalgpallur (66) * 16. november – [[Daniel Prodan]], rumeenia jalgpallur (44) * [[17. november]] – [[Anatoli Dzivajev]], Vene näitleja (70) * [[18. november]] – [[Denton Cooley]], USA kirurg (96) * 18. november – [[Jevgeni Lazarev]], Venemaa ja USA näitleja ja teatrilavastaja (79) * 18. november – [[Mart Taevere]], eesti toimetaja, režissöör ja saatejuht (65) * 18. november – [[Sharon Jones]], USA laulja (60) * [[19. november]] – [[Ülo Tonts]], eesti kirjandusteadlane ja kriitik (85) * [[20. november]] – [[Marija Glazovskaja]], vene mullateadlane ja geokeemik (104) * 20. november – [[Konstantínos Stefanópoulos]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1995–2005 (90) * 20. november – [[Vello Asi]], eesti sisearhitekt (89) * 20. november – [[William Trevor]], iiri kirjanik (88) * 20. november – [[Hod O'Brien]], USA džässpianist (80) * 20. november – [[Tomasz Wiszniewski]], poola filmi- ja teatrilavastaja (58) * 20. november – [[Gabriel Badilla]], Costa Rica jalgpallur (32) * [[21. november]] – [[Jean-Claude Risset]], prantsuse helilooja (78) * 21. november – [[Mait Arvisto]], eesti haridustegelane ja spordipedagoog (76) * 21. november – [[Jan Sonnergaard]], taani kirjanik (53) * [[22. november]] – [[Margarethe Sõmermaa]], eesti aktivist Rootsis (99) * 22. november – [[Matthias Mauritz]], saksa jalgpallur (92) * [[23. november]] – [[Ralph Branca]], USA pesapallur (90) * 23. november – [[Andrew Sachs]], Briti kirjanik (86) * 23. november – [[Joe Esposito]], USA kirjanik (78) * 23. november – [[Rita Barberá]], Hispaania poliitik (68) * [[24. november]] – [[Marcos Ana]], hispaania kirjanik (96) * 24. november – [[František Peterka]], tšehhi näitleja (94) * 24. november – [[Florence Henderson]], USA näitleja ja laulja (82) * 24. november – [[Colonel Abrams]], USA laulja (67) * [[25. november]] – [[Margaret Rhodes]], Suurbritannia kuninganna [[Elizabeth II]] nõbu (91) * 25. november – [[Fidel Castro]], Kuuba poliitik (90) * 25. november – [[Thomas Taylor]], Briti poliitik (87) * 25. november – [[David Hamilton]], briti fotograaf ja filmilavastaja (83) * 25. november – [[Igor Gnevašev]], vene fotoajakirjanik, fotokunstnik ja filminäitleja (80) * 25. november – [[Ron Glass]], USA näitleja (71) * [[26. november]] – [[Fritz Weaver]], USA näitleja (90) * 26. november – [[Peter Hans Kolvenbach]], Hollandi vaimulik (87) * 26. november – [[Alv Gjestvang]], Norra kiiruisutaja (79) * 26. november – [[Jaak Ojakäär]], eesti muusikasaadete toimetaja ja muusikakriitik (58) * 26. november – [[Juri Jelissejev]], vene maletaja (20) * [[27. november]] – [[Giánnis Grívas]], Kreeka poliitik (93) * 27. november – [[Vladimir Ganson]], vene entomoloog (92) * 27. november – [[Elmar Joosep]], eesti mäeinsener ja [[Memento]] aktivist (92) * 27. november – [[Viktor Ivannikov]], vene arvutiteadlane (76) * 27. november – [[Peter Hintze]], Saksamaa poliitik (66) * 27. november – [[Nikolai Lavjorov]], vene geoloog (87) * [[28. november]] – [[Jim Delligatti]], USA ettevõtja (98) * 28. november – [[Mark Taimanov]], Venemaa maletaja ja pianist (90) * 28. november – [[Van Williams]], USA näitleja (82) * 28. november – [[Mário Sérgio Pontes de Paiva]], Brasiilia jalgpallur, treener ja spordikommentaator (66) * 28. november – [[Caio Júnior]], Brasiilia jalgpallur ja treener (51) * 28. november – [[Cléber Santana]], Brasiilia jalgpallur (35) * 28. november – [[Bruno Rangel]], Brasiilia jalgpallur (34) * 28. november – [[Filipe Machado]], Brasiilia jalgpallur (32) * 28. november – [[Ananias Eloi Castro Monteiro]], Brasiilia jalgpallur (27) * 28. november – [[Matheus Biteco]], Brasiilia jalgpallur (21) * [[29. november]] – [[Leonid Batkin]], vene ajaloolane, kirjanduskriitik, kulturoloog ja ühiskonnategelane (84) * 29. november – [[Ljudmila Jurlova]], vene hokimängija (44) * 29. november – [[Marcos Danilo Padilha]], Brasiilia jalgpallur (31) * [[30. november]] – [[Luis Alberto Monge]], Costa Rica poliitik, riigi president aastatel 1982–1986 (90) * 30. november – [[Alice Drummond]], USA näitleja (88) * 30. november – [[Aleksei Maslennikov]], vene ooperilaulja (87) * 30. november – [[Michel Houel]], Prantsusmaa poliitik (74) * 30. november – [[Joe Dever]], Briti kirjanik ja disainer (66) == Detsember == * [[1. detsember]] – [[Elonna Spriit]], Eesti tantsija ja tantsupedagoog (82) * 1. detsember – [[Ousmane Sow]], Senegali skulptor (81) * 1. detsember – [[Vieno Saaristo]], soome näitlejanna (80) * 1. detsember – [[Don Calfa]], USA näitleja (76) * 1. detsember – [[Joe McKnight]], USA Ameerika jalgpallur (28) * [[2. detsember]] – [[Sammy Lee]], USA vettehüppaja (96) * 2. detsember – [[Gisela May]], saksa näitleja ja laulja (92) * 2. detsember – [[Natalja Zajakina]], vene näitleja (67) * [[3. detsember]] – [[Herb Hardesty]], USA muusik (91) * 3. detsember – [[Giovanni Orelli]], itaaliakeelne Šveitsi kirjanik (88) * 3. detsember – [[Leonid Smirnjagin]], vene geograaf (81) * 3. detsember – [[Billy Chapin]], USA näitleja (72) * 3. detsember – [[Tiina Wilén-Jäppinen]], Soome munitsipaalpoliitik (53) * [[4. detsember]] – [[Tadeusz Chmielewski]], poola filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (89) * 4. detsember – [[Ferreira Gullar]], Brasiilia luuletaja (86) * 4. detsember – [[Marcel Gotlieb]], prantsuse koomiksikunstnik (82) * 4. detsember – [[Julia Gomelskaja]], ukraina helilooja (52) * [[5. detsember]] – [[Veera Õunapuu]], eestluse hoidja Kanadas (97) * 5. detsember – [[Mogens Camre]], Taani poliitik (80) * 5. detsember – [[Albina Matvejeva]], vene näitleja (77) * 5. detsember – [[Arno Kirt]], eesti majandusteadlane (77) * 5. detsember – [[Heydər Camal]], Venemaa islamitegelane (69) * 5. detsember – [[Jayalalithaa]], India näitleja ja poliitik (68) * 5. detsember – [[Big Syke]], USA räppar (48) * [[6. detsember]] – [[Adolf Burger]], Slovakkia holokausti üleelanu (99) * 6. detsember – [[Peter Vaughan]], briti näitleja (93) * [[7. detsember]] – [[İsmet Sezgin]], Türgi poliitik (88) * 7. detsember – [[Paul Elvstrøm]], taani purjetaja (88) * 7. detsember – [[Joseph Mascolo]], USA näitleja (87) * 7. detsember – [[Heikki Hemminki]], soome kirjanik (86) * 7. detsember – [[Manfred Strickman]], eestirootsi päritolu Eesti muusik Rootsis (85) * 7. detsember – [[Warren Allmand]], Kanada poliitik (84) * 7. detsember – [[Martin Puhvel]], eesti kirjandusteadlane Kanadas (82) * 7. detsember – [[Hildegard Hamm-Brücher]], Saksamaa poliitik (75) * 7. detsember – [[Greg Lake]], Briti muusik (69) * 7. detsember – [[Ulrich van den Berg]], saksa jalgpallur (67) * 7. detsember – [[Alex Johnstone]], Briti poliitik (55) * [[8. detsember]] – [[John Glenn]], USA astronaut ja poliitik (95) * 8. detsember – [[Putsy Caballero]], USA pesapallur (89) * 8. detsember – [[Valter Toompuu]], eesti baptisti vaimulik (85) * 8. detsember – [[Peter van Straaten]], Hollandi karikaturist ja koomiksikunstnik (81) * 8. detsember – [[Valdon Dowiyogo]], Nauru poliitik (48) * [[9. detsember]] – [[Hulda Hägg]], eesti aktivist Rootsis (95) * 9. detsember – [[Edwin Benson]], mandani keele õpetaja ja viimane emakeelena kõneleja (85) * 9. detsember – [[Élcio Álvares]], Brasiilia poliitik (84) * 9. detsember – [[Tõnis Matsin]], eesti kergejõustiklane ja spordipedagoog (69) * 9. detsember – [[Alejandro González Jr.]], Mehhiko poksija (23) * [[10. detsember]] – [[Ken Hechler]], USA poliitik (102) * 10. detsember – [[Sergei Mikaeljan]], vene filmi- ja teatrilavastaja ning stsenarist (93) * 10. detsember – [[Mihhail Lobanov]], vene kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik ja ühiskonnategelane (91) * 10. detsember – [[Felix Browder]], USA matemaatik (89) * 10. detsember – [[John Montague]], iiri luuletaja (87) * 10. detsember – [[Alberto Seixas Santos]], portugali filmilavastaja (80) * 10. detsember – [[Jean-Claude Frécon]], Prantsusmaa poliitik (72) * 10. detsember – [[A. A. Gill]], inglise kirjanik ja ajakirjanik (restoranide kriitik) (62) * [[11. detsember]] – [[Trude Marzik]], austria kirjanik (93) * 11. detsember – [[Sadiq Jalal al-Azm]], Süüria filosoof (82) * 11. detsember – [[Esma Redžepova]], Makedoonia laulja (73) * 11. detsember – [[Katrin Laur (baleriin)|Katrin Laur]], eesti baleriin (51) * [[12. detsember]] – [[E. R. Braithwaite]], Guyana kirjanik ja diplomaat (104) * 12. detsember – [[James Prior]], briti poliitik (89) * 12. detsember – [[Shirley Hazzard]], Austraalia-Ameerika kirjanik (85) * 12. detsember – [[Javier Echevarría]], hispaania vaimulik (84) * 12. detsember – [[Heiki Lubi]], eesti tehnikateadlane (80) * 12. detsember – [[Konrad Reuland]], USA ameerika jalgpallur (29) * [[13. detsember]] – [[Thomas Schelling]], USA majandusteadlane (95) * 13. detsember – [[Poul Søgaard]], Taani poliitik (93) * 13. detsember – [[Lembit Krumm]], eesti tehnikateadlane (88) * 13. detsember – [[Alan Thicke]], Kanada näitleja, laulukirjutaja ja televisiooni saatejuht (69) * 13. detsember – [[Andrzej Wasilewicz]], poola näitleja (65) * [[14. detsember]] – [[Paulo Evaristo Arns]], Brasiilia vaimulik (95) * 14. detsember – [[Karel Husa]], Tšehhi helilooja (95) * 14. detsember – [[Bernard Fox]], briti näitleja (89) * 14. detsember – [[Shirley Dysart]], Kanada poliitik (88) * 14. detsember – [[Rein Ahun]], eesti kergejõustiklane ja kergejõustikutreener (76) * 14. detsember – [[Dzintra Klētniece]], läti näitleja (70) * 14. detsember – [[Päivi Paunu]], soome laulja (70) * 14. detsember – [[Airi Rütter]], eesti rahvatantsujuht (69) * [[15. detsember]] – [[Kaarel Tetsmann]], eesti muusikapedagoog ja dirigent (81) * 15. detsember – [[Valeri Kremnev]], vene filmilavastaja (77) * 15. detsember – [[Bohdan Smoleń]], poola näitleja, laulja ja kabareeartist (69) * 15. detsember – [[Craig Sager]], USA spordireporter (65) * [[16. detsember]] – [[Valdek Mikkal]], eesti keemik, Tallinna Tehnikaülikooli professor (87) * 16. detsember – [[Jigme Dorje Palbar Bista]], viimane Mustangi kuningas (86) * 16. detsember – [[Faina Melnik]], Nõukogude Liidu kettaheitja (71) * 16. detsember – [[Aleksandr Beloborodov]], vene helilooja (68) * [[17. detsember]] – [[Henry Heimlich]], USA arst (96) * 17. detsember – [[Benjamin A. Gilman]], USA poliitik (94) * 17. detsember – [[Anne Ranasinghe]], Sri Lanka luuletaja (91) * 17. detsember – [[Edmond Farhat]], Liibanoni diplomaat (83) * 17. detsember – [[Eric Defoort]], Belgia poliitik (73) * [[18. detsember]] – [[Léo Marjane]], prantsuse laulja (104) * 18. detsember – [[Zsa Zsa Gabor]], ungari päritolu Ameerika Ühendriikide näitlejanna (99) * [[19. detsember]] – [[Lionel Blue]], briti vaimulik (86) * 19. detsember – [[Aleksandr Jakovlev (näitleja)|Aleksandr Jakovlev]], vene näitleja (70) * 19. detsember – [[Andrei Karlov]], Venemaa diplomaat (62) * 19. detsember – [[Anique Poitras]], prantsuskeelne Kanada kirjanik (55) * [[20. detsember]] – [[Minni Patune]], eesti nahakunstnik (98) * 20. detsember – [[Michèle Morgan]], prantsuse filminäitleja (96) * 20. detsember – [[Patrick Jenkin]], Briti poliitik (90) * 20. detsember – [[Viljar Ansko]], eesti arst, luuletaja, karikaturist ja bibliofiil (68) * [[21. detsember]] – [[Sidney Drell]], USA füüsik (90) * 21. detsember – [[Vjatšeslav Šalevitš]], vene näitleja (82) * 21. detsember – [[Ülo Pärnits]], eesti ettevõtja ja ärijuht (80) * 21. detsember – [[Jaan Klõšeiko]], eesti graafik ja fotograaf (77) * 21. detsember – [[Gianni Mascolo]], Itaalia laulja (76) * 21. detsember – [[Welington de Melo]], Brasiilia matemaatik (70) * 21. detsember – [[Şehmus Özer]], Türgi jalgpallur (36) * 21. detsember – [[Remigijus Morkevičius]], leedu vabavõitleja ja kikkpoksija (34) * [[22. detsember]] – [[Jevgeni Džugašvili]], Stalini pojapoeg (80) * 22. detsember – [[Franca Sozzani]], itaalia moeajakirjanik (66) * 22. detsember – [[Heinrich Schiff]], Austria tšellist ja dirigent (65) * [[23. detsember]] – [[Luba Skořepová]], tšehhi näitleja ja kirjanik (93) * 23. detsember – [[Andrés Rivera]], Argentina kirjanik ja ajakirjanik (88) * 23. detsember – [[Poul Pedersen]], taani jalgpallur (84) * 23. detsember – [[Miruts Yifter]], Etioopia jooksja (72 või 78) * 23. detsember – [[Vesna Vulović]], Serbia stjuardess (66) * 23. detsember – [[Piers Sellers]], Briti-USA meteoroloog ja astronaut (61) * 23. detsember – [[Anis Amri]], Tuneesia terrorist (24) * [[24. detsember]] – [[Richard Adams]], inglise kirjanik (96) * 24. detsember – [[Feliks Krivin]], venekeelne Ukraina-Iisraeli kirjanik (88) * 24. detsember – [[Roald Volmer]], pedagoog ja eestluse hoidja Rootsis (87) * 24. detsember – [[Rick Parfitt]], inglise muusik, laulja ja laulukirjutaja (68) * 24. detsember – [[Pape Badiane]], prantsuse korvpallur (36) * [[25. detsember]] – [[Sibylle Boden-Gerstner]], saksa moedisainer (96) * 25. detsember – [[Paul Reets]], eesti esseist, kunstiteadlane ja kirjanduskriitik USA-s (92) * 25. detsember – [[Selma Multer]], eesti korvpallur, treener, spordijuht ja korvpallikohtunik (88) * 25. detsember – [[Vera Rubin]], USA astronoom (88) * 25. detsember – [[Eliseo Subiela]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (71) * 25. detsember – [[Valeri Halilov]], vene dirigent ja helilooja (64) * 25. detsember – [[Jelizaveta Glinka]], vene ühiskonnategelane, arst ja filantroop (54) * 25. detsember – [[George Michael]], inglise laulja ja helilooja (53) * [[26. detsember]] – [[Alphonse Mouzon]], USA džässmuusik ja helilooja (68) * 26. detsember – [[Horst Förther]], Saksa ettevõtja ja poliitik (66) * 26. detsember – [[Ašot Anastasjan]], armeenia malesuurmeister (52) * [[27. detsember]] – [[Claude Gensac]], prantsuse näitleja (89) * 27. detsember – [[Hans Tietmeyer]], Saksamaa pankur (85) * 27. detsember – [[Ratnasiri Wickremanayake]], Sri Lanka poliitik (83) * 27. detsember – [[Maurice Failevic]], prantsuse filmilavastaja (83) * 27. detsember – [[Carrie Fisher]], USA filminäitleja ja kirjanik (60) * [[28. detsember]] – [[Michel Déon]], prantsuse kirjanik (97) * 28. detsember – [[Ilja Kaganovitš]], Eesti majandusteadlane (95) * 28. detsember – [[Härnald Toomsalu]], eesti aktivist Kanadas (93) * 28. detsember – [[Anthony Cronin]], iiri kirjanik (92) * 28. detsember – [[Gregorio Álvarez]], Uruguay sõjaväelane ja riigitegelane (91) * 28. detsember – [[Lev Gorkov]], Vene-USA füüsikateoreetik (87) * 28. detsember – [[Debbie Reynolds]], USA näitleja (84) * 28. detsember – [[Pierre Barouh]], prantsuse muusik, laulja ja näitleja (82) * 28. detsember – [[Knut Kiesewetter]], saksa muusik (75) * 28. detsember – [[Jean-Christophe Victor]], prantsuse majandusteadlane (69) * [[29. detsember]] – [[Ferdinand Kübler]], Šveitsi jalgrattur (97) * 29. detsember – [[Jerzy Pomianowski]], poola kirjanik, esseist, teatrikriitik ja tõlkija (95) * 29. detsember – [[LaVell Edwards]], USA Ameerika jalgpallur (86) * 29. detsember – [[William Salice]], itaalia ettevõtja (83) * 29. detsember – [[Néstor Gonçalves]], Uruguay jalgpallur (80) * 29. detsember – [[Jinpachi Nezu]], jaapani näitleja (69) * 29. detsember – [[Keion Carpenter]], USA [[Ameerika jalgpall]]i mängija (39) * [[30. detsember]] – [[Tyrus Wong]], Hiina päritolu USA kunstnik (106) * 30. detsember – [[Justo Mullor García]], hispaania vaimulik (84) * [[31. detsember]] – [[Dimitri Romanov]], vene prints (90) * 31. detsember – [[William Christopher]], USA näitleja (84) * 31. detsember – [[Henning Christophersen]], Taani ja Euroopa Liidu poliitik (77) * 31. detsember – [[Eva Šuranová]], Tšehhoslovakkia kaugushüppaja (70) [[Kategooria:2016]] [[Kategooria:Surnute loendid|2016]] mk0nt392wxcg6wnol59xx51hn19vuah 0 428938 7231953 7220798 2026-09-10T23:31:01Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231953 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Rock Summeri korraldajast; motosportlase kohta vaata artiklit [[Jüri Makarov (motosportlane)]]}} '''Jüri Makarov''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1959]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[muusik]], suurürituste korraldaja ja mitmekülgne ettevõtja.<ref>[https://web.archive.org/web/20160203193612/http://www.efis.ee/et/inimesed/id/1737/ Eesti filmi andmebaas], (vaadatud 03.02.2016).</ref> Ta on rahvusvahelise haardega muusikapromootor, kes on olnud Eesti taasiseseisvumisele jõuliselt kaasa aidanud rokkmuusikafestivali [[Rock Summer]] (1988–1997 ja 2013) üks asutajaid ja peakorraldaja. ==Haridus== Jüri Makarov on lõpetanud 1977. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ning 1986. aastal [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] tööstuse juhtimise ja planeerimise erialal.<ref name="makarovi-k">Olavi Antons. [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sakala20070925.1.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Makarovi koloonia. Okastraadi kokkukerimise lugu] Sakala, nr. 185, 25.09.2007.</ref> ==Lapsnäitleja filmides== Lapsena on ta mänginud filmides "[[Mehed ei nuta]]" (1968; tema esituses kõlab seal näiteks [[Ülo Vinter]]i ja [[Enn Vetemaa]] laul "Ei meelest läe mul iial") ja "[[Tuli öös]]" (1973). Purjekas pole filmis "Mehed ei nuta" sugugi vaid rekvisiit – purjetamine ja merel enese proovilepanek on juba lapsest peale Jüri Makarovi peamiste harrastuste hulka kuulunud.<ref name="juri-makar" /> ==Tegevus muusikuna ja muusikaprodutsenditee algus== Jüri Makarov on noorpõlves musitseerinud oma rokkansambliga (ta mängis väga hästi [[klaver]]it/[[klahvpillid|klahvpille]] ja [[kitarr]]i ning laulis) ning tegutsenud [[diskor]]ina. Kuid ta on ETV muusikasaadetes (1987 ja 1988) laulnud ka prantsuse [[šansoon]]e, sealhulgas [[Georges Brassens]]i loomingut,<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/georges-brassens-i-laulud Georges Brassens'i laulud] ETV, 13.11.1987.</ref> ning frankofiil [[Lauri Leesi]] sõnul tuli Eesti publikule šansoonikultuuri tutvustavate telesaadete idee just Makarovilt.<ref>[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/edith-piafi-laulud-508?t=2317 Edith Piafi laulud] ETV, 16.04.1988.</ref> 1979. aastal sai ta (väidetavalt kontsertidel poliitilise varjundiga anekdootide rääkimise eest) aastase esinemiskeelu, mis kehtis kogu Nõukogude Liidus. Seetõttu töötas ta poolteist aastat ansambli [[Ruja]] [[mänedžer]]ina.<ref name="kahekone-t">[https://web.archive.org/web/20220101004047/https://www.foto.etv.ee/vaata/kahekone-tonu-kaljuste-ja-juri-makarov Kahekõne. Tõnu Kaljuste ja Jüri Makarov] ETV intervjuusaade, intervjueerija Priit Kuusk. Esmaeeter: 23.02.2012.</ref> Ta on töötanud ka [[Tallinna Helikassetitehas]]es [[helirežissöör]]ina.<ref>[https://r2.err.ee/1609654289/juri-makarov-raagib-top-raadio-rock-summeri-algusaegadest Jüri Makarov räägib TOP Raadio & Rock Summeri algusaegadest] [[Raadio 2]], 04.04.2025.</ref> Kui 1992. aastal lavastati [[Tallinna Linnahall]]is [[Andrew Lloyd Webber]]i [[muusikal]] "[[Jeesus Kristus superstaar|Jesus Christ Superstar]]" (lavastaja [[Neeme Kuningas]]), siis oli Jüri Makarov selle mänedžer ja [[produtsent]].<ref>Kaidi Klein. Jeesus Linnahallis. Päevaleht, 28.11.1992.</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20220101013856/https://www.vanemuine.ee/artiklid/tarmo-leinatamme-teine-jesus-christ/ Tarmo Leinatamme teine “Jesus Christ…”] Vanemuise Teater / Maaleht, 10.06.2004.</ref> 1993. aastal ilmus album "Lootus" (produtsendid [[Jaak Joala]] ja Jüri Makarov), kus olid esindatud paljud Eesti Eurovisiooni eelvoorus ehk "Eurolaulul" võistelnud laulud [[Janika Sillamaa]] esituses. Väidetavalt olevat just Joala-Makarovi tandem varasema koostöö põhjal otsustanud, et seekord peab Eesti eelvoorus kõiki lõppvõistlusele pääsenud võistluslaule esitama Sillamaa.<ref>Kadi-Maarja Võsu [https://web.archive.org/web/20220101013844/https://sky.ee/euromeenutus-kas-maletad-seda-aega-mil-eurolaulu-koik-voistluslood-laulis-sisse-uks-artist/ Euromeenutus: kas mäletad seda aega mil Eurolaulu kõik võistluslood laulis sisse üks artist?] Sky Plusi koduleht, 11.02.2019.</ref> ==Rock Summeri ja suurkontsertide korraldaja== Jüri Makarov on olnud [[Tallinna lauluväljak]]ul aastatel [[1988]]–[[1997]] toimunud festivali [[Rock Summer]] ja 2013. aastal toimunud festivali Rock Summer 25 peakorraldaja, kes tõi Eestisse esinema rohkesti rahvusvaheliselt tunnustatud muusikuid. Tolle perioodi kontekstis on öeldud, et "Jüri Makarov polnud mitte ainult Eesti, vaid kogu Ida-Euroopa muusikatööstuse edu ikoon ja käilakuju".<ref name="juri-makar">Urmas Vahe. [https://elu.ohtuleht.ee/291764/juri-makarov-mingil-hetkel-oli-mul-enda-ja-pere-parast-tosiselt-hirm Jüri Makarov: "Mingil hetkel oli mul enda ja pere pärast tõsiselt hirm!"] 16.08.2008.</ref> Rock Summeri mõte kasvas välja aasta varem ehk 1987. aastal Tallinna lauluväljakul peetud hevimuusikafestivalist Heavy Suvi (kasutatud ka üldnimelist nimetust "hevisuvi"), mille korraldamisega oli Jüri Makarov juba kätt proovinud.<ref name="sada-sundm">Indrek Riigor. [https://www.ohtuleht.ee/856811/sada-sundmust-mis-mojutasid-eestit-17-koht-rock-summer-oli-midagi-enamat-kui-ainult-rokkmuusikafestival Sada sündmust, mis mõjutasid Eestit | 17. koht: „Rock Summer“ oli midagi enamat kui ainult rokkmuusikafestival] Õhtuleht, 07.02.2018.</ref> Ettevõtlikkus korraldada esimene Rock Summer ehk välismaiste tippartistidega rokk-kontsert Eestis juba karmide piirangutega Nõukogude ajal tõi publikuna lauluväljakule kokku ligikaudu 150 000 pealtvaatajat (teistel andmetel 180 000) ning sai oluliseks sammuks ka Eesti taasiseseisvumise teel. Näiteks Õhtulehe 2018. aastal koostatud nimekirjas "Sada sündmust, mis mõjutasid Eestit" kuulus Rock Summerile 17. koht.<ref name="kahekone-t" /><ref name="sada-sundm" /> 2019. aastal ETV saates "Hommik Anuga" meenutas ta enda kui Rock Summeri aegse kontserdikorraldaja hulljulgust ja ettevõtlikkust nii: {{Tsitaat|Tol hetkel sa helistasid täiesti rahulikult The Rolling Stonesi ''office''<nowiki/>'isse ja kes meil seal veel olid... Ütlesid siis oma vigases inglise keeles: tere, ma olen siin Eestist. – Kus see on? – Soome ja Peterburi vahel. – Siis te olete USSR? – Okei, me oleme USSR!|Jüri Makarov<ref>[https://menu.err.ee/925540/juri-makarov-parast-eesti-iseseisvumist-artistide-huvi-tunduvalt-rauges-piinlik Jüri Makarov: pärast Eesti iseseisvumist artistide huvi tunduvalt rauges. Piinlik!] ERR Menu, 31.03.2019.</ref>}} Tänu Jüri Makarovi osavale korraldustööle jõudsid aastate jooksul Eestisse Rock Summerile esinema sellised rahvusvahelised megatähed nagu [[Uriah Heep]], [[Jethro Tull]], [[Procol Harum]], [[Faith No More]], [[Status Quo]], [[Simple Minds]], [[Manowar]], [[Marillion]], [[The Shamen]], [[The Pogues]], [[Motörhead]], [[Bob Geldof]], [[Ultravox]], [[Dr Alban]], [[Bonnie Tyler]], [[Alison Moyet]], [[Al Di Meola]], [[Samantha Fox]], [[Chick Corea]], [[Iggy Pop]], [[Chris Norman]], [[Tanita Tikaram]], [[Billy Cobham]], [[Bryan Adams]], [[Björk]], [[Shaggy]] ja [[John Lydon]].<ref name="sada-sundm"/> Tema käsi oli mängus ka [[Bryan Adams]]i 1999. aasta Tallinna-kontserdi korraldamisel<ref>Tarmo Michelson. [https://www.ohtuleht.ee/56835/juri-makarov-tousis-tuhast Jüri Makarov tõusis tuhast] Õhtuleht.ee, 18.05.1999.</ref> ning [[José Carreras]]e (teist korda), [[Joe Cocker]]i, [[Savage Garden]]i ja mustkunstnik [[David Copperfield]]i Eestisse toomisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20260420191311/https://tmw.ee/et/uudised/eesti-muusikatoostuse-teerajaja-juri-makarov-annab-tmw-konverentsil-avaliku-intervjuu Eesti muusikatööstuse teerajaja Jüri Makarov annab TMW konverentsil avaliku intervjuu] Tallinn Music Week, 14.03.2025.</ref> Pärast Rock Summeri aega käis tema kontserdikorraldusel 2001. aastal esimest korda Eestis kontserti andmas ka inglise superstaar [[Sting]] ning Makarovile usaldati koguni [[Mike Oldfield]]i kontserdi korraldamine [[Moskva]]s [[Punane väljak|Punasel väljak]]ul.<ref name="juri-makar" /> 2000. aastal, kui [[Helsingi]] oli saanud [[Euroopa kultuuripealinn]]aks, vahendas ta oma ettevõtte kaudu 20 Eesti noorteansambli sinna esinema viimist.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/50819616/juri-makarov-muusikaaris-tagasi Jüri Makarov muusikaäris tagasi] Eesti Päevaleht, 26.01.2000.</ref> 2012. aastal ütles Jüri Makarov telesaates "Kahekõne", et tema muusikaürituste korraldamise raskuspunkt on pärast Rock Summeri aega liikunud [[Venemaa]]le ja [[Euroopa]]sse, sealhulgas on ta suurkontserte korraldanud [[Pariis]]is ja [[Versailles' loss]]is. Eestis aga aitab ta korraldada peamiselt suuri spordivõistlusi.<ref name="kahekone-t" /> ===Makarovi flööt=== Rock Summeri jaoks Tallinna lauluväljaku juurde hangitud välipissuaari, mis oli Põhjamaades täiesti ainulaadne ja mida kasutati vaid ühel üritusel aastas (peale Rock Summerite ka Õllesummeritel), hüüti Makarovi flöödiks.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/93359/8220makarovi-floot8221-laks-parandusse Makarovi flööt läks parandusse] Õhtuleht, 20.06.2000.</ref><ref>Jaanus Kulli. [https://elu.ohtuleht.ee/434325/riho-roomus-esimene-ollesummer-oli-eliituritus-olu-oli-siis-veel-prestiizne-jook- Riho Rõõmus: "Esimene Õllesummer oli eliitüritus. Õlu oli siis veel prestiižne jook."] Õhtuleht, 09.07.2011.</ref> ==Muusikatööstuse visionäär== Kultuuritegelane [[Eero Raun]] on Jüri Makarovi kui rahvusvahelise haardega muusikapromootori ideedest ja tegevusest esile tõstnud, et "just tema viis (koos [[Jüri Pihel]]iga) Eesti esimest korda [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]ele (1993. aastal Ida-Euroopa eelvooru [[Ljubljana]]s). Teiseks püüdis Makarov Eesti muusikatööstust koostööle ergutada sellega, et korraldas alates 1989. aasta detsembrist mitmel aastal Eesti elava muusika konverentsi".<ref name="eesti-muus">Eero Raun. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/eesti-muusikatoostuse-arengulugu-ja-hetkeseis/ Eesti muusikatööstuse arengulugu ja hetkeseis] Sirp, 27.04.2018.</ref> 2003. aastal valis ühing International Live Music Conference (ILMC) Makarovi 600 kandidaadi hulgast maailma parimaks kontserdikorraldajaks. Ta sai selle auhinna esimese idaeurooplasena.<ref>Kaire-Külli Kuldbek. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82285205/makarov-sai-maineka-auhinna Makarov sai maineka auhinna] Kroonika/Delfi, 14.04.2003.</ref> Ühtpidi tunnustades, et eestlased on Eesti taasiseseisvumise perioodil õppinud jõudsalt tegutsema rahvusvahelise meelelahutustööstuse mängureeglite järgi, on Eero Raun 2018. aastal koostatud kultuuriülevaates tõdenud, et Eestis "puudub küll selline sektori juhtfiguur nagu 25 aastat tagasi oli Jüri Makarov, kes kutsus inimesed kokku ning mõjutas otseselt sektori hoiakuid ja lähenemisnurki. Kuna ühiskond on killustunud, ei olegi sellise eestvedaja esile kerkimine enam eriti võimalik".<ref name="eesti-muus" /> Makarovi muudest varastest ettevõtmistest olid tuntumad ööklubi [[Piraat (klubi)|Piraat]], [[Raadio Top]] ja pankrotiga lõpetanud [[Tipp TV]].<ref>Urmas Vahe. [https://www.ohtuleht.ee/melu/291764/juri-makarov-mingil-hetkel-oli-mul-enda-ja-pere-parast-tosiselt-hirm Jüri Makarov: "Mingil hetkel oli mul enda ja pere pärast tõsiselt hirm!"] Õhtuleht.ee, 16.08.2008.</ref> Ta oli ka 1990. aastatel ilmunud noorteajakirja Kuum asutaja ja väljaandja.<ref>[https://web.archive.org/web/20260420191311/https://tmw.ee/et/uudised/eesti-muusikatoostuse-teerajaja-juri-makarov-annab-tmw-konverentsil-avaliku-intervjuu Eesti muusikatööstuse teerajaja Jüri Makarov annab TMW konverentsil avaliku intervjuu] Tallinn Music Week, 14.03.2025.</ref> ==Saatejuht ja esineja televisioonis== Kui Jüri Makarov hakkas 1986. aastal Tallinna Polütehnilist Instituuti lõpetama ning kaaluti, kuhu ta võiks lasta end kohustuslikus korras tööle suunata, siis oli tal tekkinud vastastikune huvi [[Eesti Televisioon]]iga. Paraku ei saanud ETV sel ajal palgata teda muusikasaadete toimetajaks, sest vaba oli ainult majandusajakirjaniku koht, mistõttu eelistas Makarov hoopis [[Rahvaloomingu Maja]]s levimuusikute koordineerimise tööd.<ref name="makarovi-k" /> Sellest hoolimata juhtis Jüri Makarov 1988. aastal Eesti Televisioonis muusikasaatesarja "[[Pop Tipp|Pop tipp]]"<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi/Pop%20tipp Saatesari "Pop tipp"] ERR-i arhviis. Vaadatud 31.12.2021.</ref> ning oli sage esineja nii ETV muusika- kui ka uudistesaadetes eriti Rock Summerite korraldamise aastail. 2005. aastal oli ta TV3 muusikasaate "Hoia ja keela" tegijate seas.<ref>Jüri Muttika. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69057295/miks Miks? Miks Destiny's Child on ruberoidide ja banaanisööjate muusika?] Eesti Ekspress, 17.03.2005.</ref> 2008/2009. aasta hooajal oli ta [[TV3]] laulusaate "[[Laulud tähtedega]]" žüriis. Ta kuulus ka ERR-i lauluvõistluse "[[Eesti Laul 2020]]" žüriisse.<ref>[https://menu.err.ee/1002712/juri-makarov-naeb-mitut-eesti-laulu-voistluslugu-eurovisiooni-esikumnes Jüri Makarov näeb mitut Eesti Laulu võistluslugu Eurovisiooni esikümnes] ERR Menu, 14.11.2019.</ref> 2011. aastal valmis Soome dokumentalistidel (Nouhau Productions Oy) [[Yle|Soome TV]] jaoks [[dokumentaalfilm]] "Eesti vabaks – rockfestivaali joka ei päättynyt / Eesti vabaks – the Rock Festival That Never Ended", mille autorid on Sanna-Sisko Tohka (stsenarist) ja Markku Veijalainen (režissöör). Jüri Makarov on selles üks põhiesinejaid, lisaks oli ta Soome filmitegijate Eesti-poolne konsultant.<ref name="kahekone-t" /><ref>[https://anttialanenfilmdiary.blogspot.com/2011/08/eesti-vabaks-rockfestivaali-joka-ei.html Eesti vabaks – rockfestivaali joka ei päättynyt / Eesti vabaks – the Rock Festival That Never Ended] Antti Alaneni filmiblogi, 22.08.2011.</ref> 2022. aastal oli Jüri Makarov ETV neljaosalise saatesarja "Kohtumispaik Lõuna-Eesti" üks saatejuhte.<ref>[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=Kohtumispaik%20L%C3%B5una-Eesti%20Makarov&type=video&sortOption=accuracy&page=1&limit=100&timeRange=all&includeTranscription=false ETV saatesarja "Kohtumispaik Lõuna-Eesti" saated] ERR Arhiiv. Vaadatud 19.10.2024.</ref> 2024. aasta kevadel lõi ta võistlejana kaasa [[TV3]] meelelahutussaates "[[Maskis laulja]]", kus kehastas Saunavihta.<ref>Margaret Petrova. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120287222/kokkuvote-maskis-laulja-saunaviha-kostuumis-peitus-legendaarne-juri-makarov „Maskis laulja“ Kokkuvõte. Saunaviha kostüümis peitus legendaarne Jüri Makarov] Kroonika/Delfi, 21.04.2024.</ref> 2024. aasta sügishooajal oli ta kohtunik TV3 meelelahutussaates "[[Su nägu kõlab tuttavalt]]".<ref>Jaan Rapp. [https://lounapostimees.postimees.ee/8104693/otepaa-valla-taluperemehest-saab-naosaate-kohtunik Otepää valla taluperemehest saab näosaate kohtunik] Lõuna-Eesti Postimees, 28.09.2024.</ref> ==Otepää kandi elu edendaja== 2000. aastatel keskendus ta Lõuna-Eestis Otepää lähistel talu taastamisele ja lambakasvatusele, püüdes talus hakkama saada mahepõllumajanduse põhimõtetel.<ref name="ReferenceA">Kaire Raave. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82287215/juri-makarov-abiellus-teist-korda Jüri Makarov abiellus teist korda] Kroonika/Delfi, 14.04.2008.</ref> Ta arendas Kivitalust välja suurejoonelise puhkekompleksi, nimetas sealse restorani Rock Summeriks ja on ise ka selle peakokk. Ehkki seintel eksponeeritud fotod ei tee veel restoranist Rock Summeri muuseumi, meenutavad need siiski kunagise hittfestivali ajalugu. Restoranis korraldatakse sageli eri maade toidutraditsioone tutvustavaid ja muid teemaüritusi.<ref>[https://www.kivitalu.com/ Jüri Makarovile kuuluva Kivitalu koduleht]. Vaadatud 31.12.2021.</ref> 2023. aastal valmis Kivitalu turismitalus analooghelistuudio, millega Jüri Makarov võitis Eesti parima turismitoote auhinna. Helistuudio ja selle juurde kuuluvad prooviruumid võimaldavad tuua Otepääle pikemalt aega veetma muusikuid ja produtsente maailma eri paigust, musitseerida ja luua kohapeal muusikat ning kavandada edasist muusikaalast koostööd.<ref>Gregor Alaküla, Kristjan Kurg. [https://www.aripaev.ee/saated/2023/09/22/muusikatoostur-hakkab-eestisse-prominentseid-turiste-meelitama Muusikatööstur hakkab Eestisse prominentseid turiste meelitama] Äripäev.ee, 22.09.2023.</ref><ref name="raadiosaad">[https://kuku.pleier.ee/podcast/reede-parastlouna/141472 Raadiosaade "Reede pärastlõuna. Jüri Makarov – elust maal"] Kuku Raadio. 04.11.2023.</ref> 2000. aastast on Jüri Makarov kuulunud [[Otepää vald|Otepääl]] peetavate rahvusvaheliste talispordiürituste korralduskomiteesse.<ref name="kahekone-t" /> Septembrist 2021 töötab ta ka Kagu-Eesti ettevõtluskonsultandina.<ref>[https://ruutfm.treraadio.ee/uudised/7231/kogenud-ettevotja-juri-makarov-alustab-tood-kagu-eesti-ettevotjate-noustajana Kogenud ettevõtja Jüri Makarov alustab tööd Kagu-Eesti ettevõtjate nõustajana]. Ruut FM / Tre Raadio koduleht. Vaadatud 31.12.2021.</ref> == Tunnustus == * 2019 – [[Valgamaa teenetemärk]] * 2023 – [[Eesti Kultuurkapital]]i Valgamaa ekspertgrupi aastapreemia – kultuurimaastiku harija<ref>[https://www.kulka.ee/ekspertgrupid/valgamaa/aastapreemiad/2021 Aastapreemiad 2021–...] Eesti Kultuurkapitali koduleht. Vaadatud 13.11.2024.</ref> * 2025 – [[Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad|Eesti muusikaettevõtluse auhind]] silmapaistva panuse eest Eesti muusikavaldkonda (elutööauhind)<ref>[https://kultuur.err.ee/1609622795/selgusid-muusikaettevotluse-auhinnad-err-i-kultuuriportaal-on-aasta-meediakanal Selgusid muusikaettevõtluse auhinnad, ERR-i kultuuriportaal on aasta meediakanal] ERR Kultuur, 05.03.2025.</ref> ==Isiklikku== Jüri Makarovi isa oli elektroonikaettevõtte Estron asutaja ja direktor Vladimir Makarov (1930–1996)<ref>Ülle Tamm. [https://sonumitooja.ee/est%C2%ADro%C2%ADni-kok%C2%ADku%C2%ADtu%C2%ADlek-toi-kiiu-moi%C2%ADsa-sa%C2%ADda%C2%ADkond-en%C2%ADdist-too%C2%ADta%C2%ADjat/ ESTRONI kokkutulek tõi Kiiu mõisa sadakond endist töötajat] Sõnumitooja, 30.10.2019.</ref> ning õde on ajakirjanik Marika Makarova.<ref>Marika Makarova. [https://epl.delfi.ee/artikkel/66345078/marika-makarova-jatke-mu-vend-rahule Marika Makarova: Jätke mu vend rahule] Eesti Päevaleht, 26.06.2013.</ref> Tema ema töötas kokana. Peres aitas toidukultuuri suure au sees hoida ka isa, kes õpetas lastele turul toiduainete valimist ja kodus lauakatmist. Jüri hakkas suvise kokatööga taskuraha teenima 17-aastaselt, nii töötas ta kahel suvel jahtlaeval Moby Dick ja seitsmel suvel Liviko jahil.<ref name="raadiosaad" /> Jüri Makarovil on esimesest abielust kolm last. 2008. aastal abiellus ta disainer [[Kirke Aron]]iga, kes on tuntud ajakirja [[Stiil (ajakiri)|Stiil]] asutajana.<ref name="ReferenceA" /><ref name="juri-makar"/> == Vaata ka == * [[Makarov Muusik]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/kahekone-tonu-kaljuste-ja-juri-makarov ETV saade "Kahekõne. Tõnu Kaljuste ja Jüri Makarov"] Saatejuht Priit Kuusk. ERR Arhiiv, 23. veebruar 2012 * [https://menu.err.ee/291530/populaarne-merelaul-ei-meelest-lae-mul-iial-sai-enn-vetemaalt-uued-sonad Populaarne merelaul "Ei meelest läe mul iial" sai Enn Vetemaalt uued sõnad] Artikkel sisaldab lõiku filmist "Mehed ei nuta", kus Jüri Makarov esitab laulu "Ei meelest läe mul iial (Le Havre'i kuumad ööd)". ERR Menu, 15. juuli 2016 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/lugu-laulust/61290 Raadiosaade "Lugu laulust: Jüri Makarov - "Tiinale""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 12. oktoober 2018 * [https://kuku.pleier.ee/podcast/lugu-laulust/63786 Raadiosaade "Lugu laulust: Jüri Makarov - "Külamehe laul""] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 6. jaanuar 2021 * [https://vikerraadio.err.ee/1608921365/andres-oja-vikerraadio-56-ja-juri-makarov-64 Vikerraadio saade "Andres Oja. Vikerraadio 56 ja Jüri Makarov 64!"] ERR, 3. aprill 2023 * Jüri Makarov. [https://teejuhid.postimees.ee/8531041/juri-makarov-suur-nimetu-ihalus Jüri Makarov ⟩ Suur nimetu ihalus] Postimees, 22. august 2026 {{JÄRJESTA:Makarov, Jüri}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Eesti muusikud]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1959]] nkjrh6u8buipcc6n0d61z7jyxsgywe6 0 428977 7231723 6424886 2026-09-10T12:07:22Z Morel 26171 /* Tõlked ja muu looming */ 7231723 wikitext text/x-wiki [[Fail:Marta Pärna .jpg|pisi|Marta Pärna vahakuju Valga Linnamuuseumis]] '''Marta Pärna''' ([[1. detsember]] [[1867]] ([[ukj]]) [[Rannu]] – [[16. august]] [[1939]] [[Tartu]]) oli Eesti naisliikumis- ja haridustegelane.<ref name="EKBL">Marta Pärna. Eesti kooli biograafiline leksikon, lk 190.</ref> Marta Pärnat on nimetatud Valga esimeseks haritud naiseks<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/12/01/12|pealkiri=Marta Pärna 60-aastane|väljaanne=Postimees|aeg=1. detsember 1927|vaadatud=06.12.2020|autor=}}</ref> ja inimeseks, kes pühendas kogu oma elu isikliku elu asemel oma elukutsele.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/08/18/33|pealkiri=Marta Pärna oli eestluse teerajajaid|väljaanne=Postimees|aeg=18. august 1939|vaadatud=06.12.2020}}</ref> Alghariduse sai Marta Pärna Rannus. Seejärel õppis ta kaheksa aastat [[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium|Tallinna Kõrgemas Linna-Tütarlastekoolis]],<ref name=":6">Hans Salm, "Marta Pärnast: elus ja...vahas"- Valgamaalane 8. veebruar, lk 8.</ref> mille lõpetas 1887. aastal kodukooliõpetaja kutsega, samal ajal täiendas ta end ka ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna kava ulatuses.<ref name=":5">Oskar Kuningas. "Väljapaistev pedagoog"- Kommunist. 1968 lk 3.</ref> Aastatel 1889–1903 töötas ta koduõpetajana [[Venemaa]]l, [[Kaukaasia]]s ja [[Ukraina]]s, [[Krimm]]is, [[Kirov|Vjatkas]] ja [[Bakuu]]s. Täiendas end Prantsusmaal [[Cannes]]is 1902–1903 kirjandusloo ja arheoloogia alal ning Itaalias [[Milano]]s ja [[Firenze]]s 1908 kunstiajaloos.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti kirjarahva leksikon|aasta=1995|koht=Tallinn|autor=Oskar Kruus|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=}}</ref> 1903–1908 oli [[Puškin|Tsarskoje Selos]] E. S. Levitskaja ühisreaalgümnaasiumis saksa keele õpetaja ja hiljem juhataja abi.<ref name="EKBL" /> 1908. aastal kutsuti Marta Pärna kodumaale, Valgasse asutatava naisgümnaasiumi juhatajaks.<ref name="EKBL" /><ref name=":3" /> Koduõpetajana rikaste lapsi õpetades õppis ta omal käel kirjandust, kunsti ja ajalugu ning kunstiajalugu. Oma töökohad valis Marta Pärna selle järgi, et oleks silmale ilu ning võimalus täiendada teadmisi kunstigaleriides ja arhiivides.<ref name=":6" /> Kohavalikul sai määravaks võimalus enesetäiendamiseks ja uue õppimiseks. Ta reisis Lääne-Euroopas, elas [[Pariis]]is, [[Firenze]]s, [[Nice]]'is, [[Veneetsia]]s ja [[Monte Carlo]]s.<ref name="EKBL" /> Ta oskas inglise, prantsuse, itaalia, saksa ja vene keelt, huvitus luulest ning uuris [[Moubliesse]]'is [[trubaduur]]ide luulet.<ref name=":0">Marta Otsasoo, "Vestluses Karl Robert Jakobsoni õetütre Marta Pärnaga". Eesti Naine 1/ 1938. Lk 8.</ref> Nooruses unistas ta näitlejakarjäärist, kujutles end laval heroiliste naiste osades.<ref name=":0" /> Pedagoogitöö kõrval tõlkis eesti keelde maailma kirjandusklassikat.<ref name=":1">[https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/kodulugu-jakob-peerna-lugu?id=64408414 Kodulugu: Jakob Peerna lugu. Rannu Valla Leht.], Maaleht, 19. mai 2012.</ref> == Valga tütarlastegümnaasiumi juhataja == Aastatel 1908–1932 oli ta Valgas tütarlastegümnaasiumi juhataja.<ref name="EKBL" /><ref name=":3">[http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=63 Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK]</ref> Koolis anti lastele ka emakeeletunde. Marta Pärna rõhutas nii eestlastest kui ka lätlastest õpilaste rahvustunde kasvatamise vajalikkust.<ref name=":0" /> Algusaastad olid keerulised. Riia kuraator ei tahtnud eestlast ja veel naisterahvast kahe aasta vältel kohale kinnitada. Valga pastori mälestuste järgi oli opositsioon gümnaasiumile suur, vaid mõned saatsid oma lapsed sinna õppima, sest Valgas tegutses ka saksapärane erakool, kus õppis Valga kõrgema seltskonna järeltulev sugu. Pikkamööda sulasid ka kõige tulisemad vastased. Kool, kus venestamise tingimustes anti ühena esimestest õpilastele emakeeletunde, hakkas arenema. Kooli taheti evakueerida Venemaale. Sakslased omakorda sulgesid kooli, Marta Pärna keeldus talle pakutavast direktrissi kohast saksa gümnaasiumis.<ref name=":7">Melanie Parlo, "Mälestuskilde ühest hariduskoldest kodumaal"-Triinu.1961, lk 1.</ref> == Valga Eesti Gümnaasiumi ja Valga Tütarlaste Gümnaasiumi juhataja == 1919. aastal võtsid Valgas võimu enamlased ja seetõttu osutus võimalikuks panna alus Valga segakeskkoolile. 10. jaanuaril 1919 toimunud esimesel õppenõukogu koosolekul [[Valga Rahvahariduse Selts]]i esimehe [[Ernst Enno]] eesistumisel määrati segakooli juhatajaks Marta Pärna. 300 õpilasega segakool – [[Valga Eesti Gümnaasium]] – asutati 11. jaanuaril 1919. Tegemist oli esimese eesti õppekeelega haridusasutusega Valgas. Valga Eesti Gümnaasium sai töötada ainult 1919. aasta jaanuari lõpuni. Pärast [[Paju lahing]]u võitu ja Valga linna vabastamist 1. veebruaril 1919 otsustas koolikomisjon 10. veebruaril 1919 segakeskkooli sulgeda ja asutada selle asemele kaks keskkooli, ühe [[Valga Poeglaste Gümnaasium|poeglastele]] ja teise tütarlastele.<ref name=":2" /> Mõlema kooli avaaktused toimusid 25. veebruaril 1919. [[Valga Tütarlaste Gümnaasium]] alustas tööd Vabaduse tänaval asuvas koolihoones, millel on tänapäeval Marta Pärna auks mälestustahvel. Õpilaskonna moodustasid Valga ja Valgamaa tütarlapsed, tulijaid oli ka kaugemalt. Kokku alustas koolis õppimist 212 tütarlast. Kooli juhatajaks määrati Marta Pärna, kes töötas sel ametikohal kuni kooli reorganiseerimiseni [[Valga Ühisgümnaasium|Valga Ühisgümnaasiumiks]] 1932. aastal.<ref name=":2">[https://web.archive.org/web/20200715221838/https://www.valgagym.ee/ajalugu/ Valga Gümnaasium. Ajalugu].</ref> 1922. aastal viis Marta Pärna Valga Tütarlaste Gümnaasiumi juures läbi pedagoogikakursuseid.<ref>{{Netiviide|autor=Ilumets Vahur|url=https://webzone.ee/valgakoolid|pealkiri=Valga koolid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=17.12.2019|arhiivimisaeg=17.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191217211708/https://webzone.ee/valgakoolid/|url-olek=ei tööta}}</ref> Paljudest Marta Pärna kunagistest kasvandikest võrsus haritud jõude mitmel alal ja silmapaistvaid tegelasi. Teiste hulgas õppis Esimese maailmasõja aastail Valga Tütarlaste Gümnaasiumis nimekas läti kirjanik [[Elīna Zālīte]], kes hiljem tõlkis [[läti keel]]de "Kalevipoja" ja A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse".<ref name=":5" /> === Õpilaste isetegevus Marta Pärna ajal Valga tütarlaste gümnaasiumis === Marta Pärna juhendamisel pandi isetegevusele koolis väga suurt rõhku. Koolipidu aastapäeva tähistamisena 23. veebruaril oli kogu kooliperele olulise tähendusega. Sellest olid haaratud nii õpilased kui ka õpetajad. Tolleaegses [[Säde (selts)|Sädemes]] kogunes aga suur hulk kooli endisi õpilasi. Eesti gaidluse algaastaks loetakse 1920. aastat. Kodutütarde tekkides suleti paljudes koolides gaidide rühmad. Marta Pärna koolis see nii ei olnud.<ref name=":7" /> == Lahkumine Valgast == 1930. aastad tõid kaasa majandusraskusi. Kohalike arvates ei olnud vaja kasvatada aristokraate. Seetõttu ei valitud Marta Pärnat reorganiseeritud ühisgümnaasiumi direktoriks. Marta Pärna elas väga raskelt üle linnavolikogus vastuhääle saamist. Koolid liideti ning Marta Pärna koondati ja saadeti pensionipõlve pidama. "Ju seda tehti siis taktitundetult, sest Marta Pärna kinkis oma tuttavatele ära oma kleidid, kindad, kübarad ja lahkus kedagi näha soovimata Valgast Tartusse elama. Tema kaitseks astusid välja õpilased, kes saatsid haridusministeeriumisse allkirju," kirjutas Marta Pärna lahkumist Valga vaksalis nägema juhtunud ajalehe Lõuna-Eesti ajakirjanik 1932. aasta numbris.<ref name=":7" /> 1932. aastal kolis Marta Pärna koos õe perega Tartusse Tammelinna. Ainus saatja oli kooliteenija..<ref name=":7" /> Tartus ta luges palju ja tõlkis kirjandust. Marta Pärna suri 1939. aastal ja maeti [[Kurgja talu kalmistu]]le, kuhu on maetud ka [[Carl Robert Jakobson]]. 20 aastat hiljem paigaldati talle mälestustahvel motoga "Töö on elu". == Ühiskondlik tegevus == Marta Pärna oli tegev [[Valga Õpetajate Selts]]is, [[Valga Naisselts]]is, [[Valga Lastekaitse Ühing]]us ja [[Punase Risti Selts]]is.<ref name="EKBL" /> Marta Pärna tööd nimetati kadumatuks ja tunnustusväärseks ning tema nõuanded olid hinnatud ka koolivälistel koosviibimistel.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/lounaeesti/1927/11/30/3|pealkiri=M. Pärna 60 aastane|väljaanne=Lõuna-Eesti|aeg=30. november 1927|vaadatud=06.12.2020}}</ref> == Tõlked ja muu looming == Marta Pärna tõlkis ilukirjandust ja populaarteaduslikku kirjandust itaalia ja prantsuse keelest. * [[Rudyard Kipling]], "I Džungli raamat" Mowgli (1908) * Rudyard Kipling, "Rikitiki Taavi" (1924) * [[Grazia Deledda]], "Kõrkjad tuules" (1935) * [[Corrado Alvaro]], "Aspramonte rahvas" (1937) * [[Pierre Loti]], "Ramuntcho" (1937) * [[Thomas Daring]], "Loodusvarade jahil" (1938) * [[André Maurois]], "Doktor O'Grady kõned" (1938) * [[Luigi Pirandello]], "Vana jumal" (1938; novellikogu, koos [[Valentin Pomm]]iga) * [[Fjodor Dostojevski]], "Nooruk" I kd (1940; koos [[Aleksander Raid]]iga) * [[Romain Rolland]], "Jean-Christophe" I, II, III kd (1937, 1958) [[Kaukaasia]]-perioodil ilmus novellikogu "Rohulaane pildid" (1892). == Isiklikku == Marta Pärna ema [[Natalie Johanson-Pärna]] oli [[Carl Robert Jakobson]]i õde. Jakobsoni ja peretuttav [[Lilli Suburg]]i eeskuju ja vaimsus mõjutasid Marta Pärna perekonda: Marta ema [[Natalie Johanson-Pärna]] avas Tallinnas naiskäsitöökooli ja Marta innustus [[Cimze seminar]]is pedagoogikahariduse saanud onu Carl Robert Jakobsoni ideaalidest ja püüdlustest. Marta Pärna kaksikvennad [[Nikolai Pärna]] ja [[Elmar Pärna]] olid tunnustatud teadlased. Marta Pärna vend Herbert suri aasta pärast sündi 1878 peaajupõletikku ja isa kuu aega hiljem kopsuhaigusse.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Ajalooline Valga. Valga 1999. AS Litero. Lk 41 {{JÄRJESTA:Pärna, Marta}} [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Eesti ühiskonnategelased]] [[Kategooria:Sündinud 1867]] [[Kategooria:Surnud 1939]] 2hpz3xqygutng290qvp7c6u08rrvpat 7231724 7231723 2026-09-10T12:07:44Z Morel 26171 /* Tõlked ja muu looming */ 7231724 wikitext text/x-wiki [[Fail:Marta Pärna .jpg|pisi|Marta Pärna vahakuju Valga Linnamuuseumis]] '''Marta Pärna''' ([[1. detsember]] [[1867]] ([[ukj]]) [[Rannu]] – [[16. august]] [[1939]] [[Tartu]]) oli Eesti naisliikumis- ja haridustegelane.<ref name="EKBL">Marta Pärna. Eesti kooli biograafiline leksikon, lk 190.</ref> Marta Pärnat on nimetatud Valga esimeseks haritud naiseks<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1927/12/01/12|pealkiri=Marta Pärna 60-aastane|väljaanne=Postimees|aeg=1. detsember 1927|vaadatud=06.12.2020|autor=}}</ref> ja inimeseks, kes pühendas kogu oma elu isikliku elu asemel oma elukutsele.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/08/18/33|pealkiri=Marta Pärna oli eestluse teerajajaid|väljaanne=Postimees|aeg=18. august 1939|vaadatud=06.12.2020}}</ref> Alghariduse sai Marta Pärna Rannus. Seejärel õppis ta kaheksa aastat [[Tallinna Linna I Tütarlaste Gümnaasium|Tallinna Kõrgemas Linna-Tütarlastekoolis]],<ref name=":6">Hans Salm, "Marta Pärnast: elus ja...vahas"- Valgamaalane 8. veebruar, lk 8.</ref> mille lõpetas 1887. aastal kodukooliõpetaja kutsega, samal ajal täiendas ta end ka ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna kava ulatuses.<ref name=":5">Oskar Kuningas. "Väljapaistev pedagoog"- Kommunist. 1968 lk 3.</ref> Aastatel 1889–1903 töötas ta koduõpetajana [[Venemaa]]l, [[Kaukaasia]]s ja [[Ukraina]]s, [[Krimm]]is, [[Kirov|Vjatkas]] ja [[Bakuu]]s. Täiendas end Prantsusmaal [[Cannes]]is 1902–1903 kirjandusloo ja arheoloogia alal ning Itaalias [[Milano]]s ja [[Firenze]]s 1908 kunstiajaloos.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri=Eesti kirjarahva leksikon|aasta=1995|koht=Tallinn|autor=Oskar Kruus|kirjastus=Eesti Raamat|lehekülg=}}</ref> 1903–1908 oli [[Puškin|Tsarskoje Selos]] E. S. Levitskaja ühisreaalgümnaasiumis saksa keele õpetaja ja hiljem juhataja abi.<ref name="EKBL" /> 1908. aastal kutsuti Marta Pärna kodumaale, Valgasse asutatava naisgümnaasiumi juhatajaks.<ref name="EKBL" /><ref name=":3" /> Koduõpetajana rikaste lapsi õpetades õppis ta omal käel kirjandust, kunsti ja ajalugu ning kunstiajalugu. Oma töökohad valis Marta Pärna selle järgi, et oleks silmale ilu ning võimalus täiendada teadmisi kunstigaleriides ja arhiivides.<ref name=":6" /> Kohavalikul sai määravaks võimalus enesetäiendamiseks ja uue õppimiseks. Ta reisis Lääne-Euroopas, elas [[Pariis]]is, [[Firenze]]s, [[Nice]]'is, [[Veneetsia]]s ja [[Monte Carlo]]s.<ref name="EKBL" /> Ta oskas inglise, prantsuse, itaalia, saksa ja vene keelt, huvitus luulest ning uuris [[Moubliesse]]'is [[trubaduur]]ide luulet.<ref name=":0">Marta Otsasoo, "Vestluses Karl Robert Jakobsoni õetütre Marta Pärnaga". Eesti Naine 1/ 1938. Lk 8.</ref> Nooruses unistas ta näitlejakarjäärist, kujutles end laval heroiliste naiste osades.<ref name=":0" /> Pedagoogitöö kõrval tõlkis eesti keelde maailma kirjandusklassikat.<ref name=":1">[https://maaleht.delfi.ee/arhiiv/kodulugu-jakob-peerna-lugu?id=64408414 Kodulugu: Jakob Peerna lugu. Rannu Valla Leht.], Maaleht, 19. mai 2012.</ref> == Valga tütarlastegümnaasiumi juhataja == Aastatel 1908–1932 oli ta Valgas tütarlastegümnaasiumi juhataja.<ref name="EKBL" /><ref name=":3">[http://www.valgark.ee/isik/index.php?id=63 Valgamaa kodulooline andmebaas ISIK]</ref> Koolis anti lastele ka emakeeletunde. Marta Pärna rõhutas nii eestlastest kui ka lätlastest õpilaste rahvustunde kasvatamise vajalikkust.<ref name=":0" /> Algusaastad olid keerulised. Riia kuraator ei tahtnud eestlast ja veel naisterahvast kahe aasta vältel kohale kinnitada. Valga pastori mälestuste järgi oli opositsioon gümnaasiumile suur, vaid mõned saatsid oma lapsed sinna õppima, sest Valgas tegutses ka saksapärane erakool, kus õppis Valga kõrgema seltskonna järeltulev sugu. Pikkamööda sulasid ka kõige tulisemad vastased. Kool, kus venestamise tingimustes anti ühena esimestest õpilastele emakeeletunde, hakkas arenema. Kooli taheti evakueerida Venemaale. Sakslased omakorda sulgesid kooli, Marta Pärna keeldus talle pakutavast direktrissi kohast saksa gümnaasiumis.<ref name=":7">Melanie Parlo, "Mälestuskilde ühest hariduskoldest kodumaal"-Triinu.1961, lk 1.</ref> == Valga Eesti Gümnaasiumi ja Valga Tütarlaste Gümnaasiumi juhataja == 1919. aastal võtsid Valgas võimu enamlased ja seetõttu osutus võimalikuks panna alus Valga segakeskkoolile. 10. jaanuaril 1919 toimunud esimesel õppenõukogu koosolekul [[Valga Rahvahariduse Selts]]i esimehe [[Ernst Enno]] eesistumisel määrati segakooli juhatajaks Marta Pärna. 300 õpilasega segakool – [[Valga Eesti Gümnaasium]] – asutati 11. jaanuaril 1919. Tegemist oli esimese eesti õppekeelega haridusasutusega Valgas. Valga Eesti Gümnaasium sai töötada ainult 1919. aasta jaanuari lõpuni. Pärast [[Paju lahing]]u võitu ja Valga linna vabastamist 1. veebruaril 1919 otsustas koolikomisjon 10. veebruaril 1919 segakeskkooli sulgeda ja asutada selle asemele kaks keskkooli, ühe [[Valga Poeglaste Gümnaasium|poeglastele]] ja teise tütarlastele.<ref name=":2" /> Mõlema kooli avaaktused toimusid 25. veebruaril 1919. [[Valga Tütarlaste Gümnaasium]] alustas tööd Vabaduse tänaval asuvas koolihoones, millel on tänapäeval Marta Pärna auks mälestustahvel. Õpilaskonna moodustasid Valga ja Valgamaa tütarlapsed, tulijaid oli ka kaugemalt. Kokku alustas koolis õppimist 212 tütarlast. Kooli juhatajaks määrati Marta Pärna, kes töötas sel ametikohal kuni kooli reorganiseerimiseni [[Valga Ühisgümnaasium|Valga Ühisgümnaasiumiks]] 1932. aastal.<ref name=":2">[https://web.archive.org/web/20200715221838/https://www.valgagym.ee/ajalugu/ Valga Gümnaasium. Ajalugu].</ref> 1922. aastal viis Marta Pärna Valga Tütarlaste Gümnaasiumi juures läbi pedagoogikakursuseid.<ref>{{Netiviide|autor=Ilumets Vahur|url=https://webzone.ee/valgakoolid|pealkiri=Valga koolid|väljaanne=|aeg=|vaadatud=17.12.2019|arhiivimisaeg=17.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191217211708/https://webzone.ee/valgakoolid/|url-olek=ei tööta}}</ref> Paljudest Marta Pärna kunagistest kasvandikest võrsus haritud jõude mitmel alal ja silmapaistvaid tegelasi. Teiste hulgas õppis Esimese maailmasõja aastail Valga Tütarlaste Gümnaasiumis nimekas läti kirjanik [[Elīna Zālīte]], kes hiljem tõlkis [[läti keel]]de "Kalevipoja" ja A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse".<ref name=":5" /> === Õpilaste isetegevus Marta Pärna ajal Valga tütarlaste gümnaasiumis === Marta Pärna juhendamisel pandi isetegevusele koolis väga suurt rõhku. Koolipidu aastapäeva tähistamisena 23. veebruaril oli kogu kooliperele olulise tähendusega. Sellest olid haaratud nii õpilased kui ka õpetajad. Tolleaegses [[Säde (selts)|Sädemes]] kogunes aga suur hulk kooli endisi õpilasi. Eesti gaidluse algaastaks loetakse 1920. aastat. Kodutütarde tekkides suleti paljudes koolides gaidide rühmad. Marta Pärna koolis see nii ei olnud.<ref name=":7" /> == Lahkumine Valgast == 1930. aastad tõid kaasa majandusraskusi. Kohalike arvates ei olnud vaja kasvatada aristokraate. Seetõttu ei valitud Marta Pärnat reorganiseeritud ühisgümnaasiumi direktoriks. Marta Pärna elas väga raskelt üle linnavolikogus vastuhääle saamist. Koolid liideti ning Marta Pärna koondati ja saadeti pensionipõlve pidama. "Ju seda tehti siis taktitundetult, sest Marta Pärna kinkis oma tuttavatele ära oma kleidid, kindad, kübarad ja lahkus kedagi näha soovimata Valgast Tartusse elama. Tema kaitseks astusid välja õpilased, kes saatsid haridusministeeriumisse allkirju," kirjutas Marta Pärna lahkumist Valga vaksalis nägema juhtunud ajalehe Lõuna-Eesti ajakirjanik 1932. aasta numbris.<ref name=":7" /> 1932. aastal kolis Marta Pärna koos õe perega Tartusse Tammelinna. Ainus saatja oli kooliteenija..<ref name=":7" /> Tartus ta luges palju ja tõlkis kirjandust. Marta Pärna suri 1939. aastal ja maeti [[Kurgja talu kalmistu]]le, kuhu on maetud ka [[Carl Robert Jakobson]]. 20 aastat hiljem paigaldati talle mälestustahvel motoga "Töö on elu". == Ühiskondlik tegevus == Marta Pärna oli tegev [[Valga Õpetajate Selts]]is, [[Valga Naisselts]]is, [[Valga Lastekaitse Ühing]]us ja [[Punase Risti Selts]]is.<ref name="EKBL" /> Marta Pärna tööd nimetati kadumatuks ja tunnustusväärseks ning tema nõuanded olid hinnatud ka koolivälistel koosviibimistel.<ref>{{Netiviide|url=https://dea.digar.ee/page/lounaeesti/1927/11/30/3|pealkiri=M. Pärna 60 aastane|väljaanne=Lõuna-Eesti|aeg=30. november 1927|vaadatud=06.12.2020}}</ref> == Tõlked ja muu looming == Marta Pärna tõlkis ilukirjandust ja populaarteaduslikku kirjandust itaalia, prantsuse ja inglise keelest. * [[Rudyard Kipling]], "I Džungli raamat" Mowgli (1908) * Rudyard Kipling, "Rikitiki Taavi" (1924) * [[Grazia Deledda]], "Kõrkjad tuules" (1935) * [[Corrado Alvaro]], "Aspramonte rahvas" (1937) * [[Pierre Loti]], "Ramuntcho" (1937) * [[Thomas Daring]], "Loodusvarade jahil" (1938) * [[André Maurois]], "Doktor O'Grady kõned" (1938) * [[Luigi Pirandello]], "Vana jumal" (1938; novellikogu, koos [[Valentin Pomm]]iga) * [[Fjodor Dostojevski]], "Nooruk" I kd (1940; koos [[Aleksander Raid]]iga) * [[Romain Rolland]], "Jean-Christophe" I, II, III kd (1937, 1958) [[Kaukaasia]]-perioodil ilmus novellikogu "Rohulaane pildid" (1892). == Isiklikku == Marta Pärna ema [[Natalie Johanson-Pärna]] oli [[Carl Robert Jakobson]]i õde. Jakobsoni ja peretuttav [[Lilli Suburg]]i eeskuju ja vaimsus mõjutasid Marta Pärna perekonda: Marta ema [[Natalie Johanson-Pärna]] avas Tallinnas naiskäsitöökooli ja Marta innustus [[Cimze seminar]]is pedagoogikahariduse saanud onu Carl Robert Jakobsoni ideaalidest ja püüdlustest. Marta Pärna kaksikvennad [[Nikolai Pärna]] ja [[Elmar Pärna]] olid tunnustatud teadlased. Marta Pärna vend Herbert suri aasta pärast sündi 1878 peaajupõletikku ja isa kuu aega hiljem kopsuhaigusse.<ref name=":1" /> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Ajalooline Valga. Valga 1999. AS Litero. Lk 41 {{JÄRJESTA:Pärna, Marta}} [[Kategooria:Eesti haridustegelased]] [[Kategooria:Eesti ühiskonnategelased]] [[Kategooria:Sündinud 1867]] [[Kategooria:Surnud 1939]] etbtueesigxo9hws6tua758g4d4trly 0 436090 7232001 7112642 2026-09-11T07:18:46Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 5 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7232001 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Katlakalns | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Katlakalns | pilt = Katlakalna tautas nams - panoramio.jpg | pildiallkiri = Katlakalnsi rahvamaja | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 6,28 | elanikke = 2582 (2026) | asendikaardi_pilt = }} '''Katlakalns''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') Lätis [[Vidzeme]]s [[Ķekava piirkond|Ķekava piirkonnas]] [[Ķekava vald|Ķekava vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=29759 Vietvārdu datubāze]</ref> Enne 1. juulit 2009 kuulus asula [[Riia rajoon]]i. Asulast 7 km kaugusel on [[Ķekava]] ja 12 km kaugusel [[Riia]]. Küla asub merepinnast 5 meetri kõrgusel. Asulas on [[Katlakalnsi luteri kirik]], algkool, kultuurimaja, kauplus, raamatukogu, lasteaed. Külas asuvad Pagrieziens uz Pļavniekkalnu,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/9235 Autotransporta direcija]</ref> Pļavniekkalnsi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/10424 Autotransporta direcija]</ref> Katlakalnsi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14810 Autotransporta direcija]</ref> Katlakalna tautas namsi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15361 Autotransporta direcija]</ref> Katlakalna kapi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15228 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Mākoņkalnsi,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13935 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Dzelzskalni,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15093 Autotransporta direcija]</ref> Kalnavoti,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/15166 Autotransporta direcija]</ref> Ādiņase,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13120 Autotransporta direcija]</ref> Jaunā kalna iela,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/16445 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Ziedonise,<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14781 Autotransporta direcija]</ref> Veczariņu iela<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/16444 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> ja Vidēji bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13508 Autotransporta direcija]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Katlakalnsi kirik<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6700 Katlakalna luterāņu baznīca]</ref> ja selle orelirõdu on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/4202 Ērģeļu luktas]</ref> Kohaliku kaitse all on Saulieši linnamägi ja asulakoht.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/2094 Sauliešu pilskalns ar apmetni]</ref> Looduskaitse all on Garlieb Merkeli nimeline dendraarium "Katlakalnsi männid", neli mändi ja üks sanglepp.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> Küla on tekkinud kolme vana küla - Pļavniekkalnsi, Ģipšustūrise ja Ziedonise, samuti ka uue individuaalelamute piirkonna Akmeņsala liitumisel. Ziedonis tekkis suvitusasulana männimetsa alla, seal asuvad kirik ja kalmistu, Pļavniekkalnsis asub vana Katlakalnsi vallamaja, selle aladele jäävad nii lasteaed kui ka raamatukogu. Ģipšustūris tekkis lubjavabriku töölisasulana vana kipsikarjääri juurde. ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 182 (1969) * 222 (1970) * 361 (1979) * 500 (1989) * 487 (2000) <td> * 1200 (2006) * 1823 (2011) * 2187 (2021) * 2582 (2026) </table> ==Viited== {{viited}} {{Commons}} {{Ķekava vald}} [[Kategooria:Ķekava piirkonna külad]] kweauaxdrna0w0snlm449mm92xmudnu 0 440306 7231929 7230863 2026-09-10T22:06:53Z Raamaturott 56450 /* November */ 7231929 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1993}} ''Siin on loetletud [[1993]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Abdoulaye Doucouré]], prantsuse jalgpallur * 1. jaanuar – [[Sifan Hassan]], Hollandi jooksja *[[2. jaanuar]] – [[Amela Terzić]], Serbia kergejõustiklane *[[4. jaanuar]] – [[Martin Paasoja]], eesti korvpallur *[[5. jaanuar]] – [[Elijah Manangoi]], Keenia jooksja *[[6. jaanuar]] – [[Jesús Manuel Corona]], Mehhiko jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[William Karlsson]], Rootsi jäähokimängija *[[9. jaanuar]] – [[Kevin Korjus]], eesti autovõidusõitja * 9. jaanuar – [[Katarina Johnson-Thompson]], Suurbritannia kergejõustiklane *[[12. jaanuar]] – [[Zayn Malik]], Briti laulja ([[One Direction]]) *[[13. jaanuar]] – [[Xénia Krizsán]], ungari seitsmevõistleja *[[14. jaanuar]] – [[Markéta Gregorová]], Tšehhi poliitik * 14. jaanuar – [[Marija Lassitskene]], Venemaa kõrgushüppaja *[[15. jaanuar]] – [[Karl-Eerik Luigend]], Eesti jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Hannes Anier]], Eesti jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Will Poulter]], inglise näitleja ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Getter Jaani]], eesti laulja * 3. veebruar – [[German Golub]], Eesti filmirežissöör *[[4. veebruar]] – [[Laura Prits]], eesti laulja * 4. veebruar – [[Anouk Vetter]], Hollandi seitsmevõistleja * 4. veebruar – [[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Emma-Leena Koger]], Eesti võistlustantsija *[[6. veebruar]] – [[Tinashe]], USA laulja *[[9. veebruar]] – [[Wataru Endō]], Jaapani jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane *[[16. veebruar]] – [[Anti Ingel]], Eesti kabetaja *[[17. veebruar]] – [[Elhaida Dani]], Albaania laulja *[[19. veebruar]] – [[Victoria Justice]], USA näitleja, laulja, laulukirjutaja ja tantsija * 19. veebruar – [[Mauro Icardi]], Argentina jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Davy Klaassen]], hollandi jalgpallur * 21. veebruar – [[Fabrizio Romano]], Itaalia spordiajakirjanik ja suunamudija *[[23. veebruar]] – [[Karel Reisenbuk]], eesti ajakirjanik * 23. veebruar – [[Zachery Ziemek]], Ameerika Ühendriikide kümnevõistleja *[[26. veebruar]] – [[Heike Verheul]], Hollandi kabetaja *26. veebruar – [[Fabian Hürzeler]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener *[[28. veebruar]] – [[Emmelie de Forest]], taani laulja * 28. veebruar – [[Lindon Victor]], Grenada kümnevõistleja ==Märts== *[[1. märts]] – [[Josh McEachran]], Inglise jalgpallur *[[3. märts]] – [[Nurlan Novruzov]], Aserbaidžaani jalgpallur *7. märts – [[Mick Pedaja]], eesti muusik *[[9. märts]] – [[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja *[[11. märts]] – [[Anthony Davis]], USA korvpallur * 11. märts – [[Ott-Henrik Raidmets]], eesti näitleja ja jalgpallur * 11. märts – [[Jodie Comer]], inglise näitleja *[[15. märts]] – [[Paul Pogba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. märts]] – [[Takamoto Katsuta]], jaapani rallisõitja *[[26. märts]] – [[Johannes Vetter]], Saksamaa odaviskaja * 26. märts – [[Brent Lepistu]], eesti jalgpallur * 26. märts – [[Markus Hännikäinen]], soome jäähokimängija *[[29. märts]] – [[Izmir Smajlaj]], Albaania kaugushüppaja *29. märts – [[Sebastián Pérez]], Colombia jalgpallur *[[30. märts]] – [[Kevin Johannson]], Eesti laulja ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Nico Schulz]], saksa jalgpallur * 1. aprill – [[Rene Laur]], eesti klassikaline saksofonist *[[3. aprill]] – [[Pape Moussa Konaté]], Senegali jalgpallur *[[6. aprill]] – [[Ignat Jepifanov]], Venemaa jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Irina Štork]], Eesti iluuisutaja *[[20. aprill]] – [[Filip Ingebrigtsen]], Norra jooksja *[[27. aprill]] – [[Elvia Sõber]], Eesti kabetaja *[[30. aprill]] – [[Arnór Ingvi Traustason]], Islandi jalgpallur ==Mai== *[[5. mai]] – [[Francine Niyonsaba]], Burundi jooksja *5. mai – [[Rickard Rakell]], rootsi jäähokimängija *[[11. mai]] – [[Jhon Córdoba]], Colombia jalgpallur *[[13. mai]] – [[Romelu Lukaku]], Belgia jalgpallur *13. mai – [[Michael Matt]], Austria mäesuusataja *[[14. mai]] – [[Miranda Cosgrove]], USA näitleja *[[16. mai]] – [[IU (laulja)|IU]], Lõuna-Korea laulja ja näitleja *16. mai – [[Johannes Thingnes Bø]], Norra laskesuusataja *16. mai – [[Karol Mets]], Eesti jalgpallur *[[19. mai]] – [[Garrett Scantling]], USA kümnevõistleja *[[21. mai]] – [[Grete Gaim]], Eesti laskesuusataja *21. mai – [[Wouter Sipma]], Hollandi kabetaja *[[22. mai]] – [[Kaarin Kivirähk]], eesti kultuuriteoreetik, kunstikriitik ja ajakirjanik *[[28. mai]] – [[Olavi Allase]], Eesti keskmaajooksja *[[29. mai]] – [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], Eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[5. juuni]] – [[Alina Rotaru-Kottmann]], Rumeenia kaugushüppaja *7. juuni – [[George Ezra]], inglise laulja *[[11. juuni]] – [[Helibelton Palacios]], Colombia jalgpallur *[[13. juuni]] – [[Simona Senoner]], Itaalia suusahüppaja *[[14. juuni]] – [[Svetlana Issakova]], Eesti iluuisutaja * 14. juuni – [[Jaan Lehepuu]], Eesti laulja *[[16. juuni]] – [[Park Bo-gum]], Lõuna-Korea näitleja *[[19. juuni]] – [[KSI]], briti juutuuber *[[21. juuni]] – [[Erik Janža]], sloveenia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Helina Rajasalu]], Eesti kabetaja *[[24. juuni]] – [[Stina Nilsson]], Rootsi murdmaasuusataja *[[26. juuni]] – [[Ariana Grande]], USA laulja *[[27. juuni]] – [[Alvar Tiisler]], eesti laulja ja ajakirjanik *[[29. juuni]] – [[Oliver Tree]], USA laulja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Anna Kula]], Eesti purjetaja *[[10. juuli]] – [[Pjotr Degtjarjov]], Eesti ujuja *10. juuli – [[Carla Jeffery]], USA näitleja *[[13. juuli]] – [[Debby Ryan]], USA näitleja ja laulja *[[17. juuli]] – [[Darren Dietz]], Kasahstani jäähokimängija *[[20. juuli]] – [[Lucas Digne]], Prantsusmaa jalgpallur * 20. juuli – [[Wendell]], Saksamaa jalgpallur * 20. juuli – [[Oscar Klefbom]], Rootsi jäähokimängija *[[26. juuli]] – [[Elizabeth Gillies]], USA näitleja ja laulja * 26. juuli – [[Taylor Momsen]], USA näitleja *[[28. juuli]] – [[Harry Kane]], Inglismaa jalgpallur ==August== *[[6. august]] – [[Karl Robert Saluri]], eesti kümnevõistleja *[[11. august]] – [[Alyson Stoner]], USA näitleja ja tantsija *[[12. august]] – [[Igor Dudarev]], Eesti jalgpallur *[[13. august]] – [[Elvis Manu]], Hollandi jalgpallur *[[15. august]] – [[Robert Täht]], eesti võrkpallur *[[17. august]] – [[Sarah Sjöström]], rootsi ujuja *[[21. august]] – [[Millie Bright]], Inglismaa jalgpallur *[[22. august]] – [[Laura Dahlmeier]], Saksamaa laskesuusataja *[[26. august]] – [[Oliver Mazurtšak]], eesti laulja ja muusik * 26. august – [[Carl Pihor]], Eesti veemotosportlane * 26. august – [[Keke Palmer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * 26. august – [[Marko Livaja]], horvaadi jalgpallur *[[29. august]] – [[Liam James Payne]], Briti laulja (One Direction) ==September== *[[1. september]] – [[Jack Robinson]], Inglismaa jalgpallur *[[2. september]] – [[Robert Rooba]], eesti jäähokimängija *[[4. september]] – [[Yannick Ferreira Carrasco]], Belgia jalgpallur *[[6. september]] – [[Emili Arm]], Eesti iluuisutaja *[[7. september]] – [[Andri Aganits]], eesti võrkpallur *[[10. september]] – [[Sam Kerr]], Austraalia jalgpallur *[[13. september]] – [[Niall Horan]], Briti laulja (One Direction) *[[17. september]] – [[Alfie Deyes]], Inglismaa YouTube'i postitaja, vlogger, kinnisvarainvestor *[[20. september]] – [[Julian Draxler]], Saksamaa jalgpallur *[[24. september]] – [[Jaan Parker]], eesti ettevõtja * 24. september – [[Liu Shiying]], Hiina odaviskaja *[[26. september]] – [[Renee Teppan]], eesti võrkpallur *[[29. september]] – [[Viktor Romanenkov]], Eesti iluuisutaja *[[30. september]] – [[Ken Sema]], Rootsi jalgpallur ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Michy Batshuayi]], Belgia jalgpallur *2. oktoober – [[Laša Talahhadze]], gruusia tõstja *[[5. oktoober]] – [[Laura Maasik]], eesti kergejõustiklane *[[6. oktoober]] – [[Nail Jakupov]], Venemaa jäähokimängija *[[8. oktoober]] – [[Angus Turner Jones]], USA näitleja *8. oktoober – [[Barbara Palvin]], Ungari modell *[[14. oktoober]] – [[Charlie Kirk]], USA parempoolne poliitiline aktivist * [[17. oktoober]] – [[Teele Pärn]], eesti näitleja *17. oktoober – [[Kenneth Omeruo]], Nigeeria jalgpallur *17. oktoober – [[Georgia Hunter Bell]], Suurbritannia jooksja *[[26. oktoober]] – [[Dimítris Pélkas]], Kreeka jalgpallur ==November== *[[3. november]] – [[Martina Trevisan]], itaalia tennisist *[[4. november]] – [[Drew Starkey]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[9. november]] – [[Semi Ajayi]], Nigeeria jalgpallur *[[12. november]] – [[Tomáš Hertl]], Tšehhi jäähokimängija *[[14. november]] – [[Samuel Umtiti]], Prantsusmaa jalgpallur *[[15. november]] – [[Paulo Dybala]], Argentina jalgpallur *[[16. november]] – [[Nélson Semedo]], Portugali jalgpallur *[[19. november]] – [[Lawrence Vigouroux]], Tšiili jalgpallur *[[24. november]] – [[Ívi Adámou]], Küprose laulja *24. november – [[Bryan Acosta]], Hondurase jalgpallur ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Reena Pärnat]], Eesti vibulaskur *[[6. detsember]] – [[Elián González]], Kuuba päritolu laps, kelle USA Kuubale välja andis * 6. detsember – [[FBG Duck]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[8. detsember]] – [[AnnaSophia Robb]], USA näitleja * 8. detsember – [[Janari Jõesaar]], eesti korvpallur *[[11. detsember]] – [[Gerttu Blank]], Eesti riigiametnik *[[13. detsember]] – [[Sabina Kovalevskaja]], Leedu kabetaja *[[15. detsember]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter *[[16. detsember]] – [[Thiago Braz]], Brasiilia teivashüppaja *[[17. detsember]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 17. detsember – [[Marta Arula]], eesti muusik *[[29. detsember]] – [[Ivona Dadic]], Austria kergejõustiklane *29. detsember – [[Eliise Hollas]], Eesti võrkpallur *29. detsember – [[Paul Neitsov]], eesti kitarrist ja laulukirjutaja [[Kategooria:1993]] jokkllzfgh0ctb8rueywqbywlcro8lz 0 444136 7231789 5522069 2026-09-10T16:44:29Z Spokiyny 206340 7231789 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Silnõtsja | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Сільниця | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 3,47 | elanikke = 849 | asendikaart = Ukraina }} '''Silnõtsja''' ([[ukraina keel]]es Сільниця) on [[küla]] [[Ukraina]]s [[Vinnõtsja oblast]]is [[Tultšõni rajoon]]is. Elanike arv on 500. Pindala on 3,47 km². [[Kategooria:Tultšõni rajooni külad]] l7humv6wq96xk99zvzpjadju5ouj4t1 0 446563 7231942 6795628 2026-09-10T22:39:25Z Nyt sivistyn 237321 7231942 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Marek Helm''' (sündinud [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1973]]) on Eesti endine riigiametnik, aastatel [[2011]]–[[2017]] [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektor. [[File:Conference- Paradigm shift in consumer and competition environments – embracing the new reality (37481153252).jpg|thumb|Marek Helm (2017)]] Ta on lõpetanud 1992. aastal [[Vändra Gümnaasium]]i, [[1996]]. aastal [[Eesti Sisekaitse Akadeemia]] tolli ja maksunduse alal (bakalaureuseõppes) ning [[2008]]. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse alal (magistriõppes). Marek Helm oli 2003–2006 Maksu- ja Tolliameti peadirektori asetäitja, 2006. aastal [[Siseministeerium]]i sisejulgeolekupoliitika osakonna juhataja, 2006–2007 Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler, 2007–2009 Siseministeeriumi sisejulgeoleku ühendasutuse loomise juht, 2009–2011 [[Rahandusministeerium]]i halduspoliitika asekantsler. Alates 2011. aasta detsembrist oli ta Maksu- ja Tolliameti peadirektor. 2017. aasta jaanuarist töötab Marek Helm tarkvara- ja ärikonsultatsioonide ettevõttes [[Nortal]], juhtides valdkonda, mis nõustab eksporditurgudel avaliku sektori kliente muutuste juhtimise ja riigirahanduse vallas. ==Tunnustus== *2008 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|5539}}</ref> *2015 – [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoja aumärk|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja II klassi aumärk]] *2017 – [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]<ref>{{EVkavaler|19451}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Helm, Marek}} [[Kategooria:Eesti riigiametnikud]] [[Kategooria:Vändra Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 7peolkownahlndn06vw1o324rntleif 0 448119 7231727 7227250 2026-09-10T13:09:31Z ~2026-34651-55 231505 7231727 wikitext text/x-wiki {{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Väike-Õismäe|lõpppeatus=Priisle|avati=*1976 *2007 *2014 *2015 *2016 *2023 (tänasel kujul)|number=42|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b/01610-1/map]|eelmine liin=41B|järgmine liin=43|järgmine=43 (Tallinna bussiliin)|eelmine=41B (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b]|uuendus=25. august 2026|läbi=Estonia|eelkäija=*[[6 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 6]] (Väike-Õismäe ja Kaubajaama vahel) *[[68 (Tallinna bussiliin)|68]] (Priisle ja Estonia vahel)|suleti=*1994 *2007 *2014 *2015|pilt=Solaris Urbino IV 18 CNG liinil 42 Priisle.jpg}} [[Fail:Bus in Tallinn, Volvo 7900 Hybrid n°2723.jpg|pisi|Estonia puiesteel]] [[Fail:Tallinn autobus 2731.jpg|pisi|Kaubamaja peatuses]] [[File:1169,Paldiski mnt-Endla tn-Mustamäe tee rist.jpg|thumb|Paldiski mnt ja Mustamäe tee ristil]] [[Fail:14-08-14-Tallinn-RalfR-145.jpg|pisi|Aastal 2014 marsruudil Kopli - Vesse]] [[Fail:15-08-14-Tallinn-RalfR-029.jpg|pisi|Hobujaamal, Kopli suunas]] {{teekaart}} '''Tallinna bussiliin 42''' sõidab Väike-Õismäe ja Priisle vahel. [[1. august]]il [[2023]] liideti bussiliiniga 42 [[68 (Tallinna bussiliin)|bussiliin 68]]. Liin on käigus kõigil päevil. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]]. Liin on erakordselt suure rahvahulgaga.{{lisa viide}} Seoses Ironman võistlusega sõitis marsruudil Väike-Õismäe - Kadaka - Priisle 22.-23. augustil 2026 == Ajalugu == {| class="wikitable" |+ !Avati !Marsruut !Suleti !Märkused |- |1976 |Kadaka - Pirita |1994 | |- |aprill 2007 |Akadeemia tee - Vambola |juuli 2007 |asendas trolliliine |- |august 2014 |Kopli - Vesse |august 2014 |asendas [[2 (Tallinna trammiliin)|T2 trammiliini]] |- |märts 2015 |A. Laikmaa - Vesse |september 2015 |asendas [[2 (Tallinna trammiliin)|T2]] ja [[4 (Tallinna trammiliin)|T4 trammiliini]] |- |jaanuar 2016 |Väike-Õismäe - Nurmenuku - Paldiski maantee - Kaubamaja | | |- |august 2023 |Väike-Õismäe - Nurmenuku - Paldiski maantee - Estonia - Laagna tee - Priisle | |Liideti [[68 (Tallinna bussiliin)|liiniga 68]] |} == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.08.2023 !Väike-Õismäe - Estonia - Priisle !Priisle - Estonia - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kivisilla ; Ringhäälingu ; Laulupeo ; Vesivärava ; Kumu ; Paesilla ; Kotka kauplus ; Laagna ; Taevakivi ; Mustakivi ; K. Kärberi ; Reinu ; Priisle | ; Priisle ; Reinu ; K. Kärberi ; Mustakivi ; Taevakivi ; Sabatähe ; Laagna ; Kotka kauplus ; Paesilla ; Mehaanikakool ; Kumu ; Vesivärava ; Laulupeo ; Ringhäälingu ; Kivisilla ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2016 kuni 31.07.2023 !Väike-Õismäe - Kaubamaja !Kaubamaja - Väike-Õismäe |- | ; Väike-Õismäe parkla ; Väike-Õismäe ; Kullerkupu ; Nurmenuku ; Karikakra ; Sinilille ; Haabersti ; Zoo ; Looga ; Mustjõe ; Humala ; Pirni ; Hipodroom ; Mooni ; Taksopark ; Koidu ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Kaubamaja | ; Kaubamaja ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Koidu ; Taksopark ; Hipodroom ; Pirni ; Humala ; Mustjõe ; Looga ; Zoo ; Haabersti ; Päevalille ; Sinilille ; Karikakra ; Nurmenuku ; Kullerkupu ; Väike-Õismäe ; Väike-Õismäe parkla |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 2.03.2015 kuni 31.08.2015 !A. Laikmaa - Vesse !Vesse - A. Laikmaa |- | ; A. Laikmaa ; Keskturg ; Autobussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse | ; Vesse PR ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Tornimäe ; A. Laikmaa |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 4.08.2014 kuni 24.08.2014 !Kopli - Vesse !Vesse - Kopli |- | ; Kopli ; Sepa ; Sirbi ; Maleva ; Sitsi ; Angerja ; Volta ; Kalamaja ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; Linnahall ; Mere puiestee ; Hobujaama ; Keskturg ; Autobussijaam ; Majaka ; Sikupilli ; Majaka põik ; Väike-Paala ; Ülemiste ; Jüriöö park ; Vesse | ; Vesse PR ; Jüriöö park ; Ülemiste ; Väike-Paala ; Majaka põik ; Sikupilli ; Majaka ; Autobussijaam ; Keskturg ; Hobujaama ; Mere puiestee ; Linnahall ; Põhja puiestee ; Balti jaam ; Telliskivi ; Volta ; Angerja ; Sitsi ; Maleva ; Sirbi ; Kopli |} {| class="wikitable" |+Marsruut alates 21.05.2007 kuni 29.07.2007 !Akadeemia tee - Vambola !Vambola - Akadeemia tee |- | ; Akadeemia tee ; Kaja ; E. Vilde tee ; Männi ; Keskuse ; Liivaku ; Vambola | ; Vambola ; Liivaku ; Keskuse ; Männi ; E. Vilde tee ; Kaja ; Akadeemia tee |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[68 (Tallinna bussiliin)|68]] * [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#bus/42/a-b/ 42. bussiliini sõiduplaan Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} {{Tallinna trolliliinid}} {{Tallinna trammiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] 9o2yysqpvhy3hii5u1ag7cz9xgl1vce 4 450091 7231821 7229721 2026-09-10T18:52:48Z Kruusamägi 1530 7231821 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |- | Mai | 2026 | IvarGl |- | Juuni | 2026 | Raamaturott (2) |- | Juuli | 2026 | Fredpuss |- | August | 2026 | Sjur |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===September 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. septembrini. Hääletus toimub 1.–7. oktoobrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. september 2026, kell 21:52 (EEST) ===August 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. augustini. Hääletus toimub 1.–7. septembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. august 2026, kell 16:27 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) spordialase sisu loomise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. august 2026, kell 03:32 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. september 2026, kell 23:53 (EEST) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. september 2026, kell 07:40 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kasskargas|Kasskargas]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kasskargas|kaastöö]]) ühe Eesti paiga kohaloo tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. august 2026, kell 03:32 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. september 2026, kell 08:27 (EEST) ---- Taas on selgunud uus kuu vikipedist, kelleks on sedapuhku [[Kasutaja:Sjur|Sjur]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. september 2026, kell 21:52 (EEST) ===Juuli 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. august 2026, kell 17:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 2. august 2026, kell 00:46 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2026, kell 11:03 (EEST) ::{{poolt}}--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. august 2026, kell 13:28 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 2. august 2026, kell 18:47 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Komalane|Komalane]] ([[Kasutaja arutelu:Komalane|arutelu]]) 5. august 2026, kell 10:33 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:01 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 2. august 2026, kell 12:45 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seente ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. august 2026, kell 16:27 (EEST) :Tänan, jätkan põnevusega kaastööd! [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 16:36 (EEST) ===Juuni 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST) :: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST) ---- Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) ===Mai 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Suured tänud! [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] l47vk487f1zdhpugnew2f4ibnqr3ap1 7231847 7231821 2026-09-10T20:43:27Z Sjur 66496 /* August 2026 */ Vastus 7231847 wikitext text/x-wiki {| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;' ! Kuu ! Aasta ! Kasutaja |- | Nov | 2016 | Velirand |- | Dets | 2016 | Cumbril<br />Melilac |- | Jaan | 2017 | Sacerdos79 |- | Veeb | 2017 | Mona |- | Märts | 2017 | Kuuskinen |- | Apr | 2017 | Andres |- | Mai | 2017 | Kuriuss |- | Juuni | 2017 | Taavik27 |- | Juuli | 2017 | Adeliine |- | Aug | 2017 | Andrus Kallastu |- | Sept | 2017 | NOSSER |- | Okt | 2017 | Juhan121 |- | Nov | 2017 | Iifar |- | Dets | 2017 | The Prince of Tartu |- | Jaan | 2018 | Kruusamägi |- | Veeb | 2018 | Neptuunium |- | Märts | 2018 | Tiuks |- | Apr | 2018 | Metsavend |- | Mai | 2018 | WikedKentaur |- | Juuni | 2018 | Ursus scribens |- | Juuli | 2018 | Pelmeen10 |- | Aug | 2018 | Evlper |- | Sept | 2018 | Pikne |- | Okt | 2018 | Ehitaja |- | Nov | 2018 | MirkoM |- | Dets | 2018 | Estopedist |- | Jaan | 2019 | Castellum |- | Veeb | 2019 | Evlper (2) |- | Märts | 2019 | Kuriuss (2) |- | Apr | 2019 | Andres (2) |- | Mai | 2019 | Hirvelaid |- | Juuni | 2019 | Kuuskinen (2) |- | Juuli | 2019 | MirkoM (2) |- | Aug | 2019 | Kalle |- | Sept | 2019 | Krr005 |- | Okt | 2019 | Pietadè |- | Nov | 2019 | Kk |- | Dets | 2019 | Merleke5 |- | Jaan | 2020 | Lulu |- | Veeb | 2020 | Minnekon |- | Märts | 2020 | Teomees |- | Apr | 2020 | Adeliine (2) |- | Mai | 2020 | Raamaturott |- | Juuni | 2020 | Melilac (2) |- | Juuli | 2020 | Avjoska |- | August | 2020 | Karljohan29 |- | September | 2020 | NOSSER (2) |- | Oktoober | 2020 | Velirand (2) |- | November | 2020 | Pietadè (2) |- | Detsember | 2020 | WikedKentaur (2) |- | Jaanuar | 2021 | Sillerkiil |- | Veebruar | 2021 | Le Boréalien |- | Märts | 2021 | Astromaailm |- | Aprill | 2021 | Joonas07 |- | Mai | 2021 | Taurus404 |- | Juuni | 2021 | Amherst99 |- | Juuli | 2021 | Ursus scribens (2) |- | August | 2021 | Sillerkiil (2) |- | September | 2021 | Kuriuss (3) |- | Oktoober | 2021 | Ulrikaekm |- | November | 2021 | Andreas Tamm |- | Detsember | 2021 | Pikne (2) |- | Jaanuar | 2022 | Kruusamägi (2) |- | Veebruar | 2022 | Svencapoeira |- | Märts | 2022 | Juhan121 (2) |- | Aprill | 2022 | Metzziga |- | Mai | 2022 | Evlper (3) |- | Juuni | 2022 | Andreas003 |- | Juuli | 2022 | Sacerdos79 (2) |- | August | 2022 | TTimmi |- | September | 2022 | Karljohan29 (2) |- | Oktoober | 2022 | Metsavend (2) |- | November | 2022 | Kopo25 |- | Detsember | 2022 | Marko.Eesti |- | Jaanuar | 2023 | Darja.Lavogina |- | Veebruar | 2023 | LeeMarx |- | Märts | 2023 | W.A. von Schlippenbach |- | Aprill | 2023 | Hirvelaid (2) |- | Mai | 2023 | Angmar Brekker |- | Juuni | 2023 | Hannesvalk |- | Juuli | 2023 | Andres (3) |- | August | 2023 | Velirand (3) |- | September | 2023 | W.A. von Schlippenbach (2) |- | Oktoober | 2023 | Evlper (4) |- | November | 2023 |LeeMarx (2) |- | Detsember | 2023 |Gert7 |- | Jaanuar | 2024 |Mona (2) |- | Veebruar | 2024 | Kaniivel (2) |- | Märts | 2024 | Kalle (2) |- | Aprill | 2024 | Teomees (2) |- | Mai | 2024 | Andreas003 (2) |- | Juuni | 2024 | Trebors |- | Juuli | 2024 | Darja.Lavogina (2) |- | August | 2024 | Taurus404 (2) |- | September | 2024 | Taivo |- | Oktoober | 2024 | Hirvelaid (3) |- | November | 2024 | Sillerkiil (3) |- | Detsember | 2024 | Kuuskinen (3) |- | Jaanuar | 2025 | VillaK |- | Veebruar | 2025 | Darja.Lavogina (3) |- | Märts | 2025 | Ehitaja (2) |- | Aprill | 2025 | Maiemaie |- | Mai | 2025 | Logistikainsener |- | Juuni | 2025 | Evlper (5) |- | Juuli | 2025 | Ojassaar |- | August | 2025 | Melilac (3) |- | September | 2025 | Heakeel |- | Oktoober | 2025 | Kuuskinen (4) |- | November | 2025 | Mona (3) |- | Detsember | 2025 | Hannesvalk (2) |- | Jaanuar | 2026 | LAviki |- | Veebruar | 2026 | Taurus404 (3) |- | Märts | 2026 | Hirvelaid (4) |- | Aprill | 2026 | Evlper (6) |- | Mai | 2026 | IvarGl |- | Juuni | 2026 | Raamaturott (2) |- | Juuli | 2026 | Fredpuss |- | August | 2026 | Sjur |} '''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus. Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida. Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena. MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot. <gallery mode=packed heights=75px> Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht Azure Barnstar.png|2. tunnustäht Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht </gallery> == Hääletus == Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]]. ===September 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. septembrini. Hääletus toimub 1.–7. oktoobrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. september 2026, kell 21:52 (EEST) ===August 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. augustini. Hääletus toimub 1.–7. septembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. august 2026, kell 16:27 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) spordialase sisu loomise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. august 2026, kell 03:32 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. september 2026, kell 23:53 (EEST) ::{{poolt}} - [[Kasutaja:Melilac|Melilac]] ([[Kasutaja arutelu:Melilac|arutelu]]) 6. september 2026, kell 07:40 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kasskargas|Kasskargas]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kasskargas|kaastöö]]) ühe Eesti paiga kohaloo tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. august 2026, kell 03:32 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. september 2026, kell 08:27 (EEST) ---- Taas on selgunud uus kuu vikipedist, kelleks on sedapuhku [[Kasutaja:Sjur|Sjur]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. september 2026, kell 21:52 (EEST) :Aitäh! [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 10. september 2026, kell 23:43 (EEST) ===Juuli 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. august 2026, kell 17:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 2. august 2026, kell 00:46 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2026, kell 11:03 (EEST) ::{{poolt}}--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. august 2026, kell 13:28 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 2. august 2026, kell 18:47 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Komalane|Komalane]] ([[Kasutaja arutelu:Komalane|arutelu]]) 5. august 2026, kell 10:33 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:01 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 2. august 2026, kell 12:45 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seente ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. august 2026, kell 16:27 (EEST) :Tänan, jätkan põnevusega kaastööd! [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 16:36 (EEST) ===Juuni 2026=== Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST) :: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST) ---- Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) ===Mai 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST) ---- Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST) :Suured tänud! [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST) ===Aprill 2026=== Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST) ::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST) :Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST) ::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST) ::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST) ::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST) ---- Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST) == Vaata ka == * [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]] * [[Vikipeedia sõber]] [[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]] azl5ha7w5lzs7or3d7e5pnovzvijrkg 0 453538 7231828 7075783 2026-09-10T19:38:30Z Amherst99 15496 7231828 wikitext text/x-wiki [[Fail:Metsäsuomalaisia heinänkorjuumiehiä kuvattuna vuonna 1931 Värmlantissa.jpg|pisi|Metsasoomlased Puralas, [[Östmark|Östmarkis]] sügishooajal 1931]] [[Fail:Forest Finns flag.svg|pisi|Metsasoomlaste lipp]] '''Metsasoomlased''' (soome keeles ''metsäsuomalaiset, kaskisuomalaiset'', rootsi keeles ''skogsfinnar, svedjefinnar'') olid [[Rootsi]]s ja [[Norra]]s elanud [[soomlased]], kes asusid sinna elama alates [[1580. aastad|1580. aastatest]] [[Savo]] ja [[Häme|Pohjois-Häme]] maakonnast. Sisserändajad paiknesid laialdasel maa-alal alates Lõuna-Rootsi [[Tiveden]]ist<nowiki/> kuni Rootsi [[Lapimaa]]ni ja [[Põhjalaht|Botnia lahe]] läänerannikult [[Gästrikland]]ist kuni Norra [[Telemark|Telemarg]]ini välja.<ref>[http://www.finnsam.org/ FINNSAM].</ref> Selles piirkonnas on veel säilinud ehitisi, mille on püstitanud metsasoomlased, ja kohanimesid, mis viitavad soome päritolule. Seal on ka külasid ja metsi, mida hüütakse tänapäevani soome küladeks ja metsadeks. == Ajalugu == === Ümberasumine üle Põhjalahe === Ajaloolased ei ole leidnud kindlat põhjust, miks [[savolased]] 16. sajandi lõpus uutesse elupaikadesse siirdusid. Arvatakse, et üheks põhjuseks olid tolleaegsed sõjad, kuid rändelaine võis tingida ka savolaste asustusala laienemine ka Soome pinnal. Juba varasemast ajast on teada, et soomlased käisid üle Põhjalahe tööretkedel.<ref name="Bladh 2006 54 - 55">Bladh & Kuvaja 2006 s. 54–55.</ref> Ühe metsasoomlaste rände põhjuse leiame aastast 1579, kui [[Gustav I Vasa|Gustav Vasa]] noorim poeg Karl (hilisem kuningas [[Karl IX]]) päris Kesk-Rootsi kõnnumaad oma hertsogkonnaks. Jõgedeäärsed alad olid juba rootslaste poolt asustatud, kuid metsaalad olid veel inimtühjad. Selleks, et oma hertsogkonna tulubaasi arendada, lubas Karl igale uusasunikule seitse esimest aastat maksuvabastust.<ref name="Rauanheimo 1921 7">Rauanheimo 1921. s. 7.</ref> On siiski küsitav, miks selline hulk ääremaade inimesi ilma sunnita oma elupaigad maha jätsid <ref>Jukka Korpela, Idän orjakauppa keskiajalla, lk 147–148, Suomalaisen kirjalisuuden seura 2006</ref>. Aastatel 1596–1597 toimunud [[nuiasõda]] ja järgmise sajandi alguse näljahäda sundis üha enam soomlasi ümber asuma Rootsi metsadesse.<ref name="Bladh 2006 54 - 55"/> Soome asundused tekkisid ligi sajaviiekümnesse Kesk-Skandinaavia valda (rootsi k. ''Finnmarker''), peamiselt [[Värmlandi lään|Värmlandi]], [[Dalarna lään|Dalarnasse]], [[Hälsinglandi maakond|Hälsinglandi]] ja [[Södermanland]]i ning sealt kuni [[Oslo]] idapoolse piirialani. Juba ainult Värmlandis paiknesid soomlased 40 valda, Dalarnas 29, Hälsinglandis 16 ja Södermanlandis 12 valda. Norras asusid soomlased elama kitsale 150 kilomeetrisele piirialale Oslost põhja pool. === Sisserändajate probleemid === 1630. aastate alguses muutus jõeäärsete alade talupidajate suhtumine sisserännanud soomlastesse. Rootslased pidasid põllumaade taguseid metsi omaks ja neile ei meeldinud, et soomlased seal jahti pidasid. Metsasoomlaste aladel leitud maavarad elavdasid rootslaste kaevandustegevust. Kuigi ka soomlased olid suurepärased kaevurid, tekitas konkurents soomlaste ja rootslaste vahel lisapingeid.<ref name="Rauanheimo 1921 6">Rauanheimo 1921. s. 6.</ref> [[Pilt:Raatajat_rahanalaiset.JPG|pisi|230x230px|Aletegemine, [[Eero Järnefelt]]i maal]] Kõige enam mõjutas Skandinaavia metsasoomlaste olukorda asjaolu, et kõikjal Rootsis keelati neil [[alepõllundus]] ja metsaalade asustamine. Oma maa ja elamise võisid oma kasutusse jätta ainult need soomlased, kellele kuningavõim vastava loa välja kirjutas. Alates aastast 1639 muutusid need omandiõiguse paberid eriti oluliseks. Siis kehtestas valitsus [[Kristiina|kuninganna Kristiina]] nimel seaduse, mis käskis vahistada kõik ilma loata metsas elanud soomlased. Hiljem välja antud korralduste järgi tuli ilma loata metsades elavate soomlaste hooned ja põllud hävitada.<ref name="Rauanheimo 1921 7" /> Aastal 1646 kuulutati Rootsimaal [[lindprii]]ks iga soomlane, kes ei tahtnud õppida rootsi keelt ning nende elamine oli lubatud maha põletada. Soome keeles rääkimine keelati, samuti soomekeelsete raamatute lugemine, mis mõnel juhul tõi kaasa vanglakaristuse veel 1700. aastatel.<ref>Wallin Väinö: ''Metsäsuomalaiset Ruotsissa''.</ref> Osa metsasoomlasi hakkas [[postijaam]]a pidama. Selline elatusallikas tulenes 1649. aasta määrusest, mis kehtestas nõude, et avalike maanteede äärde tuli iga kahe [[Soome penikoorem|penikoorma]] tagant majutuskoht asutada. Majutuskohtade pidajad said maksusoodustusi ja eriti naised taotlesid luba, et postijaama asutada.<ref name="Bladh 2006 54 - 55" /> Omaette rühm olid kindla elukohata soomlased, rootsi keeles hüüti neid ''Lösfinnar''. Nad ei tahtnud talu pidada, vaid olid liikuva eluviisiga. Valitsusele ei meeldinud selline rahvakiht, kes ei olnud nende kontrolli all ja nad kehtestasid seaduse, mis keelas sellise rahva majutamise ja tööjõuna kasutamise. Seaduse rikkumine tõi kaasa trahvi.<ref name="Bladh 2006 54 - 55" /> Peamiselt moodustusid sellised hulkurite rühmad meestest, kuid nende hulgas oli ka noori naisi. Paljud neist naistest tegid meestetöid, püüdsid kala ja põletasid alet.<ref name="Bladh 2006 90">Bladh & Kuvaja 2006 s. 90.</ref> === Kultuuride segunemine === Enamik metsasoomlastest soovis siiski talupidamist jätkata, kuid nende aletegemine jäi kohaliku omavalitsuse range kontrolli alla. Tulemuseks oli alepõllunduse väljasuremine.<ref name="Bladh 2006 99">Bladh & Kuvaja 2006 s. 99.</ref> 17. sajandi lõpuks olid metsasoomlased [[Norrland]]i ja [[Svealand]]i metsaaladel rajanud üle 900 talu. [[Rauamaak|Rauamaagi]] kaevandamine ja terasetootmine muutsid soomlaste elukeskkonda Dalarnas ja Värmlandis, kuid Norrlandis ja Svealandis jätsid metsasoomlased püsiva jälje piirkonna asustusse ja sulandusid osalt sealsesse kultuuri.<ref name="Bladh 2006 54 - 55" /> === Sisserändajatena Põhja-Ameerikas === Alates 1641 vahistati arvukalt metsasoomlasi ja paljud neist saadeti asumisele [[Uus-Rootsi]] [[koloonia]]sse [[Delaware'i jõgi|Delaware'i jõe]] suudmealal Põhja-Ameerikas. Aastal 1643 [[Nya-Korsholm]]is resideerinud Uus-Rootsi [[kuberner]] [[Johan Printz]] asustas mitmed [[Pohjanmaa]] talunikud Delaware'i aladele. Rootslastest sisserändajad koondusid peamiselt asumaa keskuse [[Fort Kristina]] ümber, kuid soomlased elasid hajutatuna ümbruskonna metsades, tihedas kontaktis [[lenape]] hõimu indiaanlastega.<ref name="Rauanheimo 1921 7" /> Ameerika teadlased [[Terry G. Jordan]] ja [[Matti E. Kaups]] väidavad oma raamatus "The American Backwoods Frontier", et esimesed ristpalkmajade ehitajad [[Ameerika|Uues Maailmas]] olid just Uus-Rootsi soomlastest kolonistid. == Unustatud rahvakillu uurija == [[Pilt:C A Gottlund.png|pisi|Carl Axel Gottlund, 1796–1875]] Hiljem metsasoomlased unustati, kuni keeleteadlane [[Carl Axel Gottlund]] hakkas seda rahvakildu uurima. Ta sooritas aastatel 1817–1821 mitmeid uurimisretki Dalarna, Hälsinglandi, Värmlandi ja Norra piirkondadesse, kus metsasoomlased tol ajal veel elasid. Metsasoomlaste elutingimused šokeerisid Gottlundi niivõrd, et ta hakkas järjekindlalt tegelema nende elutingimuste parandamisega. Gottlund pani kirja märkmeid soome metsaelanike keele, perekonnanimede ja pärimuste kohta.<ref>{{Netiviide |url=http://kulturellaspar.se/kulttuurijaljet/carl-axel-gottlund/ |pealkiri=Axel Gottlund |vaadatud=2016-12-29 |arhiivimisaeg=2016-12-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161230160047/http://kulturellaspar.se/kulttuurijaljet/carl-axel-gottlund |url-olek=ei tööta }}</ref> 1800. alguses oli metsasoomlasi hinnanguliselt umbes 40&nbsp;000, kellest 14&nbsp;000 elas Värmlandis. Gottlund asutas neile kolm soome kogudust: Juvanniemi, Lautasalmi (''Lekvattnet'') ja Kirveskangas (''Norra Finnskoga''). Tal oli ka plaan moodustada metsasoome kihelkond Solöri ja Värmlandi piirialal, mille nimeks pakkus ta ''Fennia''.<ref>{{Netiviide |url=http://www.fennia.nu/ |pealkiri=Fennia |vaadatud=2016-12-29 |arhiivimisaeg=2012-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120430050928/http://fennia.nu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Gottlundi andmetel elasid soomlased enam kui sajas Kesk-Rootsi vallas. Kokku oli neid 50&nbsp;000 inimest, kes said aru ja rääkisid soome keeles. Soomlaste täpset arvu on raske kindlaks teha, sest mõned neist olid kirikuraamatutes kirjas rootsipäraste nimedega. == Soomlaste metsad == Soomlastega asustatud piirkondade metsi kutsuti soomlaste metsadeks (''Finnskogar'' või ''Finnskogarna''). Nad ei elanud põllualadel, mis kuulusid rootslastele. Tänapäevases keeles eristatakse soomlaste metsi (''finnskogen'') soomlaste maadest (''finnmarken''). ''Finnmarken''<nowiki/>'id asuvad peamiselt Dalarnas ja Hälsinglandis. * Soomlaste metsad Rootsis ** Mottiland (Lääne-Norrland) ** Orsa Finnmark ** Rättviks Finnmark ** Östmark Finnskog * Soomlaste metsad Norras ** Södra & Norra Finnskoga ** Dalby Norra Finnskog ** Norra Rögden ** Ny Sockens Finnskog ** Östmarks Finnskog == Tänapäev == Värmlandi [[savo murre]] on välja surnud. Viimased soome keelt valdavad metsasoomlased olid Johannes Johansson Oinonen ehk Niitahon Jussi (surnud 1965) ja Karl Persson (surnud 1969). Tänapäevani on soomlaste asualadel säilinud vaid soome päritolu kohanimed. Piirkonnas on siiski tärganud huvi soome kultuuri vastu. Näiteks Hälleforsis valmistati tõrvapõletusahjud vanal metssoomlaste viisil. On uuritud soome päritolu sugupuid. Norras on metsasoomlastel vähemusrahvuse staatus. Soomes elav tuntuim metsasoomlaste järeltulija on [[Soome Rootsi Rahvapartei|Rootsi rahvapartei]] liige [[Elisabeth Nauclér]] [[Maarianhamina linn|Maarianhaminast]], kes valiti 2007 [[Soome parlament]]i. Rootsis elavate metsasoomlaste järeltulijad on [[Daniel (Rootsi prints)|prints Daniel]], poplaulja [[Björn Skifs]], jalgpallitreener [[Sven-Göran Eriksson]], [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] võitnud majandusteadlane [[Gunnar Myrdal]] ja Rootsi endine peaminister [[Tage Erlander]].<ref>''Mitä-Missä-Milloin, Kansalaisen vuosikirja 1968'', s. 53.</ref><ref>Heikura, Pasi: [http://yle.fi/aihe/artikkeli/2014/12/16/aristoteleen-kantapaa-metsasuomalaiset-museossa ''Aristoteleen kantapää: Metsäsuomalaiset museossa''], Yleisradio 16.12.2014, viitattu 29.7.2015.</ref> == Viited == {{Viited|2}} == Muud allikad == * Gabriel Bladh & Christer Kuvaja, ''Kahden puolen Pohjanlahtea'', Soome kirjandusselts, 2006. ISBN 9789517468251 * Akseli Rauanheimo, ''Uuteen maailmaan'', Wsoy, 1921 * Tietosanakirja 1916 * Iso Entsüklopeedia 1937 * K. A. Gottlund, Ruotsin suomalaismetsiä samoilemassa * [http://finnskogarna.com/torsby-finnkulturcentrum/ Torsby Finnkulturcentrum] * [http://www.fennia.nu/ Fennia, etniliste metsasoomlaste teemaportaal] == Kirjandus == * Eija Lähteenmäki, Ruotsin suomalaismetsien synty – Savolainen liikkuvuus vanhemmalla Vaasa-kaudella. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2002. ISBN 951-746-486-X. {{Uurali rahvad}} [[Kategooria:Viideteta väidetega artiklid]] [[Kategooria:Soome-ugri rahvad]] [[Kategooria:Rootsi]] [[Kategooria:Norra]] n8t7vx60i04a1z71t7tub0uwa29rys4 0 464465 7231886 6820431 2026-09-10T21:04:09Z Amherst99 15496 7231886 wikitext text/x-wiki '''Valter Harald Kutti''' ([[22. oktoober]] [[1911]] [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue vald]], [[Harjumaa]] – [[10. oktoober]] [[1994]] [[Tallinn]]) oli eesti loomakasvatuse spetsialist. Ta lõpetas aastal [[1938]] [[Tartu Ülikool]]i põllumajandusteaduskonna. Akadeemiliselt kuulus ta korporatsiooni [[Korporatsioon Vironia|Vironia]]. Ta oli tõuaretuse organisaator, [[Eesti NSV teeneline zootehnik]], rea kirjutiste autor. Ta oli aastail 1948–1984 [[Eesti Mustakirju Karja Riiklik Tõulava|Eesti Mustakirju Karja Riikliku Tõulava]] direktor.<ref>{{Netiviide |url=https://www.etll.ee/piimveisehf.html |pealkiri=Bulitko, Siiber, Padrik. Eesti holsteini tõu aretusorganisatsiooni kujunemine Eestis. |vaadatud=2017-04-27 |arhiivimisaeg=2017-04-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170428052929/https://www.etll.ee/piimveisehf.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Valter Kutti suri [[10. oktoober|10. oktoobril]] [[1994]] [[Tallinn]]as ja ta maeti [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[1994]] [[Pärnamäe kalmistu]]le<ref>https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=116296</ref>. ==Teoseid== *[[Jaan Armolik]], Valter Kutti 1960. ''Lehmade vabapidamine Rakvere rajooni "Kungla" kolhoosis''. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. *Valter Kutti, [[Aarne Pung]], [[Leo Vaher]] 1965. ''Eesti mustakirju veisetõug: tõumonograafia''. Tallinn: Eesti Raamat. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/apps/andmed/index.php/nimed/view?id=18983 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944] {{JÄRJESTA:Kutti, Valter}} [[Kategooria:Eesti loomakasvatusteadlased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised zootehnikud]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1911]] [[Kategooria:Surnud 1994]] cb05mj3ju94gt8tuavtllz3xc7cjrnm 0 466097 7232090 6477635 2026-09-11T09:38:26Z Neptuunium 58653 7232090 wikitext text/x-wiki '''Riigikogu põhiseaduskomisjon''' (kuni 12.12.1994 '''riigiõiguskomisjon'''<ref name="RK-1"/>) on [[Riigikogu komisjonid#Alatised komisjonid|Riigikogu alatine komisjon]], mis tegeleb [[Eesti põhiseadus]]liku korra seisukohalt tähtsate riigi- ja haldusõiguse küsimustega. Komisjon menetleb muu hulgas [[põhiseadus]]e muutmise seaduse [[eelnõu]]sid ning [[Riigikogu]] otsuste, avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste, [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendi]], [[Vabariigi Valitsus]]e, [[Riigikontroll]]i, [[kohus]]te ja [[õiguskantsler]]i tegevust, [[kodakondsus]]t, [[välismaalane|välismaalasi]],[[valimised|valimisi]], [[isikuandmete kaitse]]t, [[avalik teenistus|avalikku teenistust]], [[haldusmenetlus]]t, [[riigivastutus]]t ning kõiki teisi [[riigiõigus]]t reguleerivaid eelnõusid. Ühtlasi menetleb põhiseaduskomisjon juhtivkomisjonina eelnimetatud valdkondi käsitlevaid välislepingute ratifitseerimise seaduseelnõusid.<ref name="RK-2"/> Peale selle menetleb põhiseaduskomisjon [[Riigikogu komisjonid#Riigikogu erikomisjonid|Riigikogu erikomisjonide ning uurimis- ja probleemkomisjonide]] moodustamise otsuse eelnõusid, samuti põhiseaduses sätestatud riigi kõrgemate ametiisikute ([[riigikohtunik]]ud, [[riigikontrolör]], [[õiguskantsler]]) ametisse nimetamise eelnõusid.<ref name="RK-2"/> Põhiseaduskomisjon annab oma töövaldkonna piires [[Euroopa Liidu asjade komisjon]]ile ja [[väliskomisjon]]ile arvamusi Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude kohta. Komisjon kujundab ka seisukoha kõikide [[Vabariigi President|Vabariigi Presidendi]] poolt välja kuulutamata jäetud seaduste põhiseadusele vastavuse kohta.<ref name="RK-2"/> Vastavalt "[[Riigkogu kodu- ja töökorra seadus]]e" § 25 määrab Riigikogu liikmete arvu põhiseaduskomisjonis kui [[Riigikogu komisjonid#Alatised komisjonid|alatises komisjonis]] [[Riigikogu juhatus]]. Näiteks, [[XIII Riigikogu]] puhul määras [[Riigikogu juhatus]] 06.04.2015 komisjoni 8 liiget, 18.08.2015 määras 9 liiget ning 10.03.2016 määras 11 liiget. Riigikogu liikmete tööd komisjonis toetavad [[ametnik]]ud: 1 [[nõunik-sekretariaadijuhataja]], 2 [[nõunik]]ku ja 2 [[konsultant]]i.<ref name="RK-2"/> ==Vaata ka== * [[Eesti Vabariigi põhiseadus]] * [[Põhiseadus]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="RK-1">[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/vii-riigikogu-koosseis/alatised-ja-erikomisjonid/ Riigikogu Kantselei koduleht. "VII Riigikogu alatised komisjonid".]</ref> <ref name="RK-2">[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/pohiseaduskomisjon/ Riigikogu Kantselei koduleht. "Põhiseaduskomisjon".]</ref> }} ==Välislingid== *[http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/pohiseaduskomisjon/ Põhiseaduskomisjon Riigikogu kodulehel] {{Riigikogu komisjonid}} [[Kategooria:Riigikogu komisjonid]] [[Kategooria:Põhiseadused]] 9b22ew40ig2u2awefmak8l06au0sf0w 1 468517 7232091 6272101 2026-09-11T09:39:04Z Ehitaja 63547 7232091 wikitext text/x-wiki Miks Paide kiriku osa on välja võetud? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. juuni 2017, kell 14:06 (EEST) :Viisin selle Paide kiriku alla. Sest aasta tagasi heideti ette, et V.K. eluloos on "liiga palju ebaolulisi või teemaga vaid ähmaselt seotud detaile". --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 19. juuni 2017, kell 14:42 (EEST) ------ "2010. aastast õpib Kadakas Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi doktoriõppes." – kas see kehtib ka 2023. aastal? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 17. detsember 2022, kell 14:39 (EET) :Parandasin. --[[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 17. detsember 2022, kell 20:01 (EET) ---- Kas tal polnud mitte ka üks raamat puhta vee ajaloost Tallinnas? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. september 2026, kell 12:39 (EEST) bj6mw85b5cnjmwpt2ru8e90ottdjsqf 0 469806 7232152 7075775 2026-09-11T11:06:14Z ~2026-48983-10 237350 7232152 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} '''Lauri Tolmats''' (sündinud [[7. mai]]l [[1998]]) on eesti valimisreklaamide koguja ja koduloolane. Ta on korraldanud mitu valimisreklaami näitust Eesti eri paigus. Valimisreklaamide kogumise ja sellega seotud temaatika propageerija. Tere minu nimi on Daniil, ma armastan oma kassi moris ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tolmats, Lauri}} [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] rz9ziqzfy3w39yyaabr95o9dj56yfo4 7232157 7232152 2026-09-11T11:06:48Z ~2026-48983-10 237350 7232157 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} '''Lauri Tolmats''' a mi videli chela Ta on korraldanud mitu valimisreklaami näitust Eesti eri paigus. Valimisreklaamide kogumise ja sellega seotud temaatika propageerija. Tere minu nimi on Daniil, ma armastan oma kassi moris ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tolmats, Lauri}} [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] jxzw4jcj809nxdqspnwbfo4lqn1902f 7232158 7232157 2026-09-11T11:07:12Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-48983-10|~2026-48983-10]] ([[User talk:~2026-48983-10|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:NDG|NDG]]. 7075775 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} '''Lauri Tolmats''' (sündinud [[7. mai]]l [[1998]]) on eesti valimisreklaamide koguja ja koduloolane. Ta on korraldanud mitu valimisreklaami näitust Eesti eri paigus. Valimisreklaamide kogumise ja sellega seotud temaatika propageerija. Tema hobi sai alguse vanapaberi sorteerimise käigus, kui ta pani kõrvale mõned valimisreklaamid.<ref>[http://www.postimees.ee/3962855/naopiltidega-glasuurkupsised-ehk-vaata-milliseid-parleid-leiab-vanade-valimisreklaamide-seast "Näopiltidega glasuurküpsised ehk vaata, milliseid pärleid leiab vanade valimisreklaamide seast"] Postimees, 22. jaanuar 2017</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tolmats, Lauri}} [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] 80i6l5fqqehgem3ovvpnqvrml86kmbd 7232161 7232158 2026-09-11T11:09:00Z ~2026-48983-10 237350 7232161 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} '''Lauri Tolmats''' (sündinud [[7. mai]]l [[1998]]) on eesti valimisreklaamide koguja ja koduloolane. Ta on korraldanud mitu valimisreklaami näitust Eesti eri paigus. Valimisreklaamide kogumise ja sellega seotud temaatika propageerija. auri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viited [[Kategooria:Sündinud 1998]] thiz0s5ifqkjn1let7lavm5ospq5kra 7232162 7232161 2026-09-11T11:11:05Z ~2026-48983-10 237350 auri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolma 7232162 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} '''Lauri Tolmats''' (sündinud [[7. mai]]l [[1998]]) on eesti valimisreklaamide koguja ja koduloolane. Ta on korraldanud mitu valimisreklaami näitust Eesti eri paigus. Valimisreklaamide kogumise ja sellega seotud temaatika propageerija. auri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmatsad '''auri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' == Viited'''auri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' == == Viited'''auri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' == == Viited'''auri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' == == Viited'''auri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' == == Viited'''auri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' == == Viited'''auri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' == == Viited'''auri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' == == Viited'''auri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' == == Viited'''auri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' == == Viited'''auri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' == == Viited'''auri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmats''' '''Lauri Tolmatsauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viitedauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats Lauri Tolmats''' == == '''Viited''' == == Viited == Viited [[Kategooria:Sündinud 1998]] 1n21h5i51hgw4kaqsqvhxp17yj7usz6 7232164 7232162 2026-09-11T11:12:09Z NDG 207703 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-48983-10|~2026-48983-10]] ([[User talk:~2026-48983-10|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Velirand|Velirand]]. 7075775 wikitext text/x-wiki {{kustutada}} '''Lauri Tolmats''' (sündinud [[7. mai]]l [[1998]]) on eesti valimisreklaamide koguja ja koduloolane. Ta on korraldanud mitu valimisreklaami näitust Eesti eri paigus. Valimisreklaamide kogumise ja sellega seotud temaatika propageerija. Tema hobi sai alguse vanapaberi sorteerimise käigus, kui ta pani kõrvale mõned valimisreklaamid.<ref>[http://www.postimees.ee/3962855/naopiltidega-glasuurkupsised-ehk-vaata-milliseid-parleid-leiab-vanade-valimisreklaamide-seast "Näopiltidega glasuurküpsised ehk vaata, milliseid pärleid leiab vanade valimisreklaamide seast"] Postimees, 22. jaanuar 2017</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Tolmats, Lauri}} [[Kategooria:Eesti koduloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] 80i6l5fqqehgem3ovvpnqvrml86kmbd 0 476338 7232053 6249383 2026-09-11T09:14:27Z Estopedist1 278 liita märkus maha, on enwiki, Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/5388488|5388488]], mille tegi [[Special:Contributions/Estopedist1|Estopedist1]] ([[User talk:Estopedist1|arutelu]]) 7232053 wikitext text/x-wiki {{Toimeta}} See artikkel käsitleb '''aktiivsus- ja tähelepanuhäire ajalugu'''. Lapseea ATH kliinilised kirjeldused, selle aluseks olevad kontseptsioonid ja väärtalitluse nomenklatuur on aja jooksul muutunud. Kuid mitmed ajaloolised kas osaliselt või täielikult kaasaegse sümptomaatikaga sarnanevate patsientide käitumise kirjeldused sobivad paljude autorite arvates ka kaasaegsete ATH diagnostiliste kriteeriumitega (Lange, Reichl jt, 2010). ATH ajaloo all on käsitletud ATH kui võimaliku haigusliku seisundi valikulist kronoloogiat nii arstide, psühholoogide, hulluarstide jmt meditsiinihuviliste vaatenurgast lähtuvalt. Mitme allika järgi ATH sümptomeid ja nende vastu suunatud ravi kirjeldada juba 493. [[eKr]] – [[Hippokrates]] [[Kos]]ilt pani kirja tähelepanekud "vere elementide tasakaalutuse" seisundi, mida iseloomustasid tajukogemuste kiirenenud vastus ja püsimatus, kohta.<ref>Evelyn Kelly, ''[http://www.imd.inder.cu/adjuntos/article/419/Encyclopedia%20of%20Attention%20Deficit%20Hyperactivity%20Disorders.pdf Encyclopedia of Attention Deficit Hyperactivity Disorders]'', lk 9: "He described individuals who had “quickened responses to sensory experience, but also were less tenaciousness because the soul moves on quickly to the next impression.” Hippocrates attributed this condition to an “overbalance of fire over water” within the blood.", Greenwood Press, 2009, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 19.02.2017)</ref> ==18. sajand== Barkley ja Petersi (2012) arvates on ATH ajalugu veel kirjutamisel ja selle häire kirjelduse võib leida [[Melchior Adam Weikard]]i töödes<ref>Barkley RA, Peters H., [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22323122 The earliest reference to ADHD in the medical literature? Melchior Adam Weikard's description in 1775 of "attention deficit" (Mangel der Aufmerksamkeit, Attentio Volubilis)]. J Atten Disord. 2012 november;16(8):623-30. doi: 10.1177/1087054711432309. Epub 2012, 8. veebruar, ''[2017, veebruar 3]''</ref>. Weikard kirjeldas täiskasvanuid ja lapsi kes olid tähelepanematud, püsimatud, üliaktiivsed, impulsiivsed ja nende tähelepanu hajus kergesti. Weikardi meelest oli häire halva [[kasvatus]]e tulemus aga tegu võis olla ka bioloogilise eelsoodumusega. Raviks pakkus ta [[hapupiim]]a, taimseid ekstrakte, [[hobune|hobuse]] seljas [[ratsutamine|ratsutamist]], raskete juhtude korral eraldamist. Melchior Adam Weikard oli saksa arst ja [[filosoof]]. 1784. aastal jättis ta oma naise ja lapse ja kolis [[Peterburi]], kus oli tegev [[Katariina II]] õukonnarsti, hiljem riiginõunikuna<ref>Theodor Kirchhoff, Deutsche Irrenärzte, [http://link.springer.com/chapter/10.1007%2F978-3-662-41440-8_7#page-1 Melchior Adam Weikard 1742–1803], lk 17–19 (vaadatud 03.02.2017)</ref>. Mitmete teiste autorite arvates kirjeldas esimesena ATH- kriteeriumitele vastavat häiret [[Alexander Crichton]] 1798. aastal. Crichton oli šoti [[arst]], kes sündis 1763. aastal Edinburghis. [[Meditsiinidoktor]]i kraadi omandas ta [[Leideni Ülikool]]ist (Palmer ja Finger 2001; Tansey 1984; viidanud Lange jt 2010). Crichton praktiseeris mitmete [[linn]]ade, nagu [[Pariis]], [[Stuttgart]] ja [[Viin]], [[haigla]]tes (Tansey 1984; viidanud Lange jt 2010). Oma kliinilise praktika jooksul vaatles Crichton mitmeid [[vaimuhaigus|vaimuhaigusjuhte]] ja tal tekkis huvi vaimuhaiguste vastu (Palmer ja Finger 2001). 1798. aastal avaldas ta uurimuse “[https://archive.org/details/b21914886 An inquiry into the nature and origin of mental derangement: comprehending a concise system of the physiology and pathology of the human mind and a history of the passions and their effects]”. Selles töös kajastuvad Crichtoni vaatlused kliiniliste vaimuhaigusjuhtude kohta (Palmer ja Finger 2001; viidanud Lange jt 2010). Crichton kirjeldas kahte tüüpi tähelepanuhäireid. Esimene oli tähelepanu hajumise häire (''a disorder of distractability''), tähelepanu varieeruvus või püsimatus ja keskendumise puudumine. Teine häire oli seotud tähelepanu 'jõuetusega' (''the disorder of diminisched power or energy of attention''), mida tänapäeval seostatakse loiu kognitiivse kiirusega (''[[sluggish cognitive tempo]]'').<ref>Russell A. Barkley, ''Attention-Deficit Hyperactivity Disorder, Fourth Edition: A Handbook for Diagnosis and Treatment'', 4. väljaanne, lk 4, 2015, The Guilford Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 04.02.2017)</ref> ==19. sajand== 1809. aastal kirjeldas inglise apteeker, arst ja meditsiiniteemaliste raamatute autor [[John Haslam]] (1764–1844) oma [[raamat]]us “[https://archive.org/details/observationsonma00hasl Observations on madness and melancholy : including practical remarks on those diseases ; together with cases: and an account of the morbid appearances on dissection]” (Haslam, lk 197–206, 1809) tema juurde toodud 10-aastase poisi haigusjuhtu, mis võis olla ATH – poiss käitus kontrollimatult, impulsiivselt: "[https://archive.org/stream/observationsonma00hasl#page/198/mode/2up/search/and+the+terror+of+the+family the creature of volition and the terror of the family]"; oli hellitatud ja üleannetu; tal oli soodumus asju lõhkuda ja vastanduda, nii kodus kui koolis; julm [[loomad]]e vastu ja piiratud tähelepanuga.<ref>Jose Martinez-Badía, Jose Martinez-Raga, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4694551/ Who says this is a modern disorder? The early history of attention deficit hyperactivity disorder], World J Psychiatry. avaldatud veebis 22. detsember 2015; 5(4): 379–386. doi: 10.5498/wjp.v5.i4.379, PMCID: PMC4694551 (vaadatud 04.02.2017)</ref> Kolm aastat hiljem, 1812. aastal avaldas ameerika arst, poliitik, reformija ja koolitaja [[Benjamin Rush]] (1745–1813), kes oli ka [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidele]] asutajate hulgas ja kirjutas alla [[Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsioon]]ile, raamatu “[https://archive.org/details/medicalinquiries1812rush Medical inquiries and observations, upon the diseases of the mind]”. Selles kirjeldas Rush 'tähelepanu fokuseerimise võimetuse sündroomi' (''a syndrome involving inability to focus attention'') ning lisatud kontrollimatute laste ja täiskasvanute vaatluste kirjeldused. Teda peetakse Ameerika psühhiaatria rajajaks. Rush pooldas küll [[elavhõbe]]da preparaatide manustamist vaiumuhaigetele, kuid kinnisidumist ja sundi mitte. 1844. aastal kirjutas ja illustreeris saksa arst [[Heinrich Hoffmann (psühhiaater)|Heinrich Hoffmann]] (1809–1894) mitmeid lastelugusid, nende hulgas ka “Fidgety Phili” (“Zappelphilipp”). Hoffmann sündis 1809. aastal [[Frankfurt|Maini-äärses Frankfurdis]] ja õppis [[arstiteadus]]t aastatel 1829–1832 [[Heidelbergi Ülikool]]is, aastatel 1832–1833 [[Martin-Luther-Universität Halle-Wittenberg|Halle Ülikool]]is ja seejärel Pariisis (Herzog jt 1995) <ref>Herzog GH, Herzog-Hoinkis M, Siefert H. Heinrich Hoffmann. Leben und Werk in Texten und Bildern. Frankfurt am Main/Leipzig: Insel-Verlag; 1995.</ref> 1835. aastal hakkas ta Maini-äärses Frankfurdis [[perearst]]iks ja [[akušöör]]iks. 1851. aastal asus ta tööle Frankfurdi vaimu-ja epilepsiahaigete institutsioonis (“Anstalt für Irre und Epileptische”). Temast sai [[psühhiaater]] (Herzog jt 1995). 1861. aastal asutas ta Frankfurdis uue haigla, mille juhina ta töötas kuni pensionile minekuni 1888. aastal (Herzog jt 1995; Thome ja Jacobs 2004). Mõnede autorite meelest on nimetatud lastelugudesse “[http://germanstories.vcu.edu/struwwel/guck_e.html Johnny Look-in-the-air]” ja “[http://germanstories.vcu.edu/struwwel/philipp_e.html Fidgety Phil]” kirjutatus tuvastatavad ATH varajased kirjeldused (Burd ja Kerbeshian 1988; Köpf 2006; Thome ja Jacobs 2004)<ref>Klaus W. Lange, Susanne Reichl, Katharina M. Lange jt, [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3000907/?tool=pubmed The history of attention deficit hyperactivity disorder], Atten Defic Hyperact Disord., detsember 2010; 2(4): 241–255., avaldatud 30. novembril 2010, doi: 10.1007/s12402-010-0045-8, PMCID: PMC3000907, ''[31.01.2017]''</ref>: väga impulsiivne ja rahutu laps 'Fidgety Phil' ja väga tähhelepanematu, unistav laps 'Johnny Head-in-Air'. (Barkley, 2015) J. Martinez-Badía ja J. Martinez-Raga on ATH ajalukku lisanud ka saksa hulluarsti [[Heinrich Wilhelm Neumann]]i (17. jaanuar 1814 – 14. oktoober 1884 [[Breslau]]), kes oma 1859. aastal avaldatud teoses "Lehrbuch der Psychiatrie" olevat kasutanud terminit ''hypermetamorphose'' tähelepanematuse ja hüperaktiivusega seotult <ref>Jose Martinez-Badía and Jose Martinez-Raga, ''[https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4694551/#B67 Who says this is a modern disorder? The early history of attention deficit hyperactivity disorder]'', [[World Journal of Psychiatry]], 22. detsember 2015; 5(4): 379–386., 22. doi: 10.5498/wjp.v5.i4.379, PMCID: PMC4694551 (vaadatud 18.02.2017)</ref>. See seos on teiste autorite poolt loetletud psühhiaatrite vaatlusandmete tõlgenduste ja ATH ajalukku lisamisega võrreldes pisut problemaatilisem. Nimelt defineerib Neumann kõigepealt metamorfoosi: see on tegevus, mille toimel inimene oma meelte muljed [[teadvus]]eseisunditeks muundab. Seisund, kus metamorfoosi tegevus teiste vaimsete tegevuste arvel end kehtestab, kandis Neumannil teoreetiliselt nimetust ''hypermetamorphose''. Seda iseloomustab tähelepanu pööramine meeltega tajutavale maailmale. Igavusest otsib haige pidevalt mingit muutust. Haige on vastuvõtlik kõigele, olgu selleks ilus ümbrus, armastatud inimene, tass [[kohv]]i jne. Ta on pidevas liikumises. Pidevalt muljetamas kord külastab sõpru, ruttab [[näidend]]isse või [[kontsert]]i kuulama, teatrimajadesse, või vastavalt ühiskondlikule kategooriale ühest õllekast või alkoholipoest teise .... . Haigel kaob [[töö]]tegemise oskus, [[kirjanik]] hakkab halvasti kirjutama, [[luuletaja]] patrama, ..., [[kunstnik]] võõpama – töö kaob ja õhes sellega ka võimalus enda eest hoolitseda. See oli Neumanni ''hypermetamorphose''{{'}}i lühikirjeldus. Hüpermetamorfoosiga esinevad koos ka ''Pervigilium'' ja ''Erethismus''. Kui hüpermetamorfoosiga haige teatud seisundisse jõuab, kus nii välised kui sisemised sensatsioonid ebamugavaks ja valulikuks muutuvad, võib see kogu liikumisaparaati haarava liikumistungi esile kutsuda. Haige hakkab [[jalg]]adega trampima, deklameerima, karjuma, laulma, vilistama, kätega plaksutama, asju lõhkuma, sülitama ja seda kõike vihata ja halbade kavatsusteta. Neumann nimetab seda liikumistungi hullumeelsuseks (''Tobsucht''). Hüpermetamorfoosi põhjuseid on mitmesuguseid ja Neumann liigitab neid mitmeti, nii näiteks on üks ''hypermetamorphose''{{'}}i vorm seotud noortel naistel suguelundkonna 'patoloogilise ärritusega' – hüpermetamorfoosi võis kahtlustada naistel kes oma keha eest pidevalt hoolt kandsid, pesid ja juukseid pidevalt kammisid, või ka mitte; riietest loobumine või nende katki rebimine, sündsusest mittehoolimine; ebaviisakas käitumine naissoost hoodajate vastu, Neumann pole kohanud ühtegi sellist haiget, kes poleks õde [[hoor]]aks nimetanud jne. Raviks määras ta 160 tilka [[oopium]]i päevas ja dieediks piima, [[puljong]]it, [[köögiviljad|köögivilju]], [[kompott]]i ja [[sepik]]ut.<ref>[[Heinrich Neumann]], ''[https://books.google.ee/books?id=VKA_AAAAcAAJ&pg=PA78&dq=Lehrbuch+der+Psychiatrie+Neumann,+Heinrich+hypermetamorposis&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjsmaSUnJnSAhVF6CwKHYe1BVcQ6AEIGTAA#v=onepage&q=Lehrbuch%20der%20Psychiatrie%20Neumann%2C%20Heinrich%20hypermetamorposis&f=false Lehrbuch der Psychiatrie]'', Erlanger, 1859, ''[2017, veebruar 18]''</ref> Barkley (2015) meelest võisid ATH kontseptsiooni alusepanijaks Prantsusmaal olla nii Jean-Étienne Dominique Esquirol kui Désiré-Magloire Bourneville. [[Jean-Étienne Dominique Esquirol]] (3. veebruar 1772 [[Toulouse]] – 12. detsember 1840) oli prantsuse psühhiaater. Mitmed allikad on nimetanud teda [[Downi sündroom]]i kliinilise kirjelduse autoriks 1838. aastal (mitmete teiste arvetes sai sellega hakkama [[inglismaa|inglise]] arst [[John Langdon-Down]] [[1866]]. aastal). Pole päris selge, millistel alustel Esquiroli ATH kontseptsiooniga seostatakse, kuid Barkley raamatus pärineb temalt mõte, et hullud ei vaevu tähelepanu pöörama ja seda juhtima. Barkley on lisanud ATH ajalookirjeldustesse ka briti psühhiaatri [[Henry Maudsley]] (5. veebruar 1835 – 23. jaanuar 1918) ekstreemse lapseea hullumeelsuse haigusjuhu kirjelduse raamatus “[https://archive.org/stream/physiologyandpa03maudgoog#page/n305/mode/1up/search/driven+by+an+impulse+of+which+it+can+give+no+account The Physiology and Pathology of Mind]” (lk 306–307, 1867). 5-aastane tüdruk soovis oma kasuema ja väikest venda korduvalt tappa. Maudsley ise klassifitseeris teod hullumeelse perverssete instinktide arvele. Baderi ja Hidjikhani (2013) arvates võis ATH kontseptsioon [[Prantsusmaa]]l lähtuda 'vaimse ebastabiilsuse' mõistest ja selle juurutajaks peetakse [[Désiré-Magloire Bourneville]]'i (kas 1885 või 1886, 1895)<ref>Eric J. Mash, Russell A. Barkley, ''Child Psychopathology'', 3. väljaanne, lk 77, 2014, The Guilford Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 05.02.2017)</ref>. Désiré-Magloire Bourneville (1840–1909) sündis 1840. aastal [[Normandia]]s. Bicêtre haiglas ja Fondation Vallée's rakendas Bourneville ''school-asylum''-kontseptsiooni ehk meditsiinilis-hariduslikku ravi nn 'lapsidiootidele' – nende laste ravis keskenduti, vastavalt vajadusele, kas meditsiinilistele või hariduslikele aspektidele ja see toimus ühes hoones. Bourneville pani suurt rõhku organiseeritud päevaplaanile, kindlad söögikorrad ja regulaarsed vanniskäigud jm. Ta soovitas ka teistel sama kontseptsiooni rakendada, kuid rahaliselt ei vedanud välja. Mispeale nõudis ta 1896, et algkoolide juurde loodaks [[eriklass]]id. 1909. aastaks loodigi algkoolides eriklassid 'kerge vaimse alaarenguga' õpilastele.<ref>A. Plantade, [https://projet.chu-besancon.fr/pmb/PMB_Ecoles/opac_css/doc_num.php?explnum_id=938 Désiré-Magloire Bourneville (1840–1909)], Neuropsychiatrie de l’enfance et de l’adolescence 63 (2015) 268–270 (vaadatud 05.02.2017)</ref> Mitmete autorite arvates kirjeldas Bourneville esmakordselt [[tuberoosne skleroos|tuberooset skleroosi]] – see on pärilik haigus, mis olenevalt paikmest kahjustab peaaju, [[nahk]]a, [[neer]]usid, [[kops]]e, [[süda]]nt ja teisi [[elund]]eid. Selle haiguse neuroloogilisteks väljunditeks on [[epilepsia]], [[autism]], [[vaimupuue]], kognitiivne ja käitumuslik düsfunktsionaalsus ja hiidrakulised [[kasvaja]]d, mida peetakse valdavalt healoomulisteks.<ref>E. Steve Roach, MD, [http://www.pedneur.com/article/S0887-8994(16)30410-6/fulltext Applying the Lessons of Tuberous Sclerosis: The 2015 Hower Award Lecture]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Division of Child Neurology, Ohio State University College of Medicine, Nationwide Children's Hospital, Columbus, Ohio, DOI:http://dx.doi.org/10.1016/j.pediatrneurol.2016.07.003, ''[5. veebruar 2017]''</ref> Šoti psühhiaater [[Thomas Smith Clouston]] (1840–1915) avaldas 1899. aastal artikli "Stages of Overexcitability, Hypersensitiveness and Mental Explosiveness and their Treatment by the Bromides" (''Scottish Medical and Surgical Journal'', 4 (1899) 481–490). Clouston kirjeldas impulsiivseid lapsi, kellele omistas üliaktiivsuse ja plahvatusohtlikud seisundid, koos õpiraskustega. Nende laste raviks määras ta individuaalse toitumise (tema arvates sobis neurootlistele lastele [[piim]]), sotsiaalse ravi (sh lapse keskkonna parendamise) ja farmakoloogilise sekkumisena [[kaaliumbromiid]]i manustamise. ==20. sajand== Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret on 20. sajandil nimetatud mitmeti, mõned näited: entsefaliidijärgne käitumishäire, minimaalne ajukahjustus, minimaalne ajuhalvatus (''Cerebral Palsy''), kerge arengupeetus (''Mild Retardation''), minimaalne aju düsfunktsionaalsus (''Minimal Brain Dysfunction''), [[hüperkineesia]] (''Hyperkinesis''), ''Atypical Ego Development'', tähelepanu puudulikkuse häire (''Attention Deficit Disorder (ADD)'') ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (''Attention Deficit Hyperactivity Disorder'').<ref>Adam Rafalovich, [http://www1.udel.edu/soc-bak/tammya/socDev/rafalovich%20on%20adhd%20history.pdf the conceptual history of attention deficit hyperactivity disorder: idiocy, imbecility, encephalitis and the child deviant, 1877–1929], Deviant Behavior: An Interdisciplinary Journal, 22:93–115, 2001, ''[30.01.2017]''</ref> [[Moraalse kontrolli defektsus]]t (George Frederic Still, 1868–1941), millest rääkis Still 4.,6. ja 11. märtsi 1902. loengutel (''The Goulstonian Lectures on Some Abnormal Psychical Conditions in Children'') [[Arstide Kuninglik Akadeemia|Arstide Kuninglikus Akadeemias]] [[Inglismaa]]l loetakse mitmete ATH uurijate, nii skeptikute (Armstrong 1995; Breggin 1998; Shrag ja Divoky 1975; viidanud Rafalovich 2001) kui ATH valiidsuse eestkõnelejate (Barkley 1990, 1991, 1997; Goldstein ja Goldstein 1990)<ref>Adam Rafalovich, [http://www1.udel.edu/soc-bak/tammya/socDev/rafalovich%20on%20adhd%20history.pdf the conceptual history of attention deficit hyperactivity disorder: idiocy, imbecility, encephalitis and the child deviant], 1877–1929, Deviant Behavior: An Interdisciplinary Journal, 22:93–115, 2001, ''[31.01.2017]''</ref> poolt ATH ajaloo alguseks. Still kirjeldas tema poolt uuritud 23 lapse juhte, vanuses 3–12 aastat, kellel ta arvas moraalse kontrolli puudujääke avastanud olevat.<ref>Andres Warnke, Christian Riederer, ''[https://www.ufrgs.br/prodah/site/wp-content/uploads/2015/03/brochuremilano.pdf Attention deficit- hyperactivity disorder. An illustrated historical overview]'', 2013 (vaadatud 08.02.2017)</ref> G. Still sündis 1868. aastal [[London]]is Highburys ja oli briti [[pediaater]]. Ta uuris [[lastehaigus]]i ja kirjutas neist mitu meditsiiniraamatut. Tänapäevani kannab tema avastatud lapseea krooniline liigesehaigus tema nime (Farrow 2006, viidanud Lange jt 2010) – [[Stilli tõbi]], see on [[autoimmuunsus|autoimmuunsusega seotud]] reumatoidse ja juveniilse hulgiliigesepõletiku haigusvorm<ref>[[Aleksander Laane]], [https://web.archive.org/web/20170921194036/http://www.terviseleht.ee/200212/12_stilli.php Lugeja küsib Stilli tõbi] (vaadatud 31.01.2017)</ref>. Jättes siinkohal kõrvale Stilli [[moraal]]i ja [[moraalne kontroll|moraalse kontrolli]] defektsuse kui haiguse mõiste [[vaimne alaareng|vaimse alaarenguga]] lastel soovis Still lähemalt uurida juhte, mil lastel esines küll moraalse kontrolli häireid, kuid sellega ei kaasunud [[intellekt]]i hälbimist (Still 1902, 1077; viidanud Lange jt 2010). Need viimati nimetatud laste juhudliigitas ta omakorda kahte rühma: lapsed, kellel haiguslik moraalse kontrolli häire seondus füüsilise haigusega, nagu [[ajuvähk]], [[meningiit]], [[epilepsia]], [[peavigastus]] või [[kõhutüüfus]], ja lapsed, kellel nimetatud häire korral ei esinenud intellektipuude ega füüsilise haiguse ilminguid. Viimati toodud rühmas esines mõnedel tserebraalseid häireid varases [[lapsepõlv]]es. See eristamine sai mõnede autorite arvates aluseks hilisematele ATH-kontseptsioonidele nagu ajukahjustus, minimaalne aju düsfunktsionaalsus ja hüperaktiivsus (Rothenberger ja Neumärker 2005; viidanud Lange jt 2010). Adam Rafalovichi arvates tuleks Stilli töid vaadelda tema ajal kehtiva [[imbetsilsus]]e ja [[idiootsus]]e arutluse kontekstis ning tema töid laste moraalse kontrolli ja/või selle defektsuse kui haiguse kohta ei saa lugeda ATHga laste diskursuses meditsiinilise arvestuse algpunktiks. == Viited == {{viited}} 6dnzbvpskp0frijt3nh3qr9cg3il571 0 478551 7231962 6281445 2026-09-11T03:16:21Z Yeagvr 76541 Yeagvr teisaldas lehekülje [[Salorno]] pealkirja [[Salorno sulla Strada del Vino]] alla 6281445 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=82.131.19.23|aasta=2017|kuu=oktoober}}{{Viitamata|kuu=oktoober|aasta=2017}} [[Pilt:Aussichtsplattform Harderburg, Blick über Salurn.jpg|thumb|Salorno Adige orus, vaade Haderburgilt]] [[Pilt:Location of Salurn (Italy).png|thumb|Salorno valla paiknemine Lõuna-Tiroolis]] '''Salorno''' ([[Saksa keel|saksa:]] ''Salurn'') on lõunapoolseim vald (''comune'') [[Lõuna-Tirool]]is Põhja-[[Itaalia]]s, paiknedes umbes 30 km [[Bolzano]]st edelas. See on üks viiest vaid peamiselt itaaliakeelsest vallast Lõuna-Tiroolis. == Geograafia == Külakeskus paikneb [[Rusukalle|rusukaldel]] [[Adige jõgi|Adige]] (''Etsch'') jõe orus umbes 20 km [[Trento]]st kirdes ja umbes 30 km [[Bolzano]]st edelas. Osa vallast kuulub [[Trudner Horni looduspark|Trudner Horni looduspargi]] looduskaitsealasse, mis on [[Natura 2000]] võrgustiku osa. Salorno jaam on peatus [[Brenneri raudtee]] liinil [[Innsbruck]]ist [[Verona]]sse. [[Pilt:Salurner Klause.JPG|thumb|left|Salurner Klause]] Loodes külgneb Salorno Lõuna-Tirooli valdade [[Kurtinig an der Weinstraße|Kurtinigi]], [[Margreid an der Weinstraße|Margreidi]], [[Montani]] ja [[Neumarkt (Lõuna-Tirool)|Neumarktiga]]. Idas ja lõunas külgneb see [[Trento provints]]i valdade [[Capriana]], [[Cembra]], [[Altavalle]], [[Giovo]], [[Mezzocorona]] ja [[Roverè della Luna]]ga. Salurner Klause (''Chiusa di Salorno''), Adige oru kitsas osa [[Fiemme Dolomiidid|Fiemme Dolomiitide]] ja [[Nonsbergi grupp|Nonsbergi grupi]] vahel tähistab [[Lõuna-Tirooli lauskmaa]] lõunapiiri. Umbes 1600. aasta paiku kinnistus seal saksa-itaalia [[keelepiir]], olukord, mis sai 19. sajandil [[Rahvuslus|rahvusliku]] rõhuasetuse, nagu näitab "[[Bozner Bergsteigerlied]]". Salorno vallas on ''[[frazione|frazioni]]'' (alljaotused, peamiselt külad ja asundused) Gfrill (Cauria) ja Buchholz (Pochi). 2011. aasta 31. detsembri seisuga elas Salornos 3591 inimest ja valla pindala on 33,2 km². == Ajalugu == <blockquote>''″Salurn un gros bourg aux confins d'Allemagne e d'Italie dans le Tirol, dont il fait la séparation.″''<br><small>([[Denis Diderot]]: ''Encyclopédie'', '''40''', 548.)</small></blockquote> [[Pilt:Haderburg.jpg|thumb|left|Haderburgi loss]] Asustatuna [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] päevilt, on Salornot [[Langobardide kuningriik|Langobardide kuningriigis]] esmamainitud [[Hertsogite valitsemine|Hertsogite valitsemise]] ajal 580. aasta dokumendis kui ''Salurnis'', kui [[Trienti hertsogkond|Trienti]] hertsog [[Ewin]] võitles [[Merovingid]]e kuningate [[Guntram I]] ja [[Childebert II]] sissetungivate [[Frangid|frangi]] vägede vastu. Küla on tuntud keskaegse Haderburgi (itaalia: ''Castello di Salorno'') lossi varemete poolest. Küla on esmamainitud 1053. aasta reisikirjas. See paikneb [[lubjakivi]]kaljul kõrgel Adige oru Salurner Klause pudelikaela kohal. 1158. aastal ründasid kohalikud [[Hocheppani loss|Eppani]] krahvid kahte [[Rooma Kuuria]] kardinali nende teel keiser [[Friedrich I Barbarossa]] õukonda. Friedrichi nõbu [[Heinrich Lõvi]] käivitas [[karistusekspeditsioon]]i, milles loss purustati. Hiljem ehitati see uuesti üles ja 1200. aasta paiku omandasid selle [[Tirooli krahvkond|Tirooli krahvid]]. Aastal 1284 ostis selle krahv [[Meinhard II]], aastal 1349 piiras ja hõivas selle Baieri hertsog [[Ludwig V (Baieri)|Ludwig V]], ja lõpuks pärisid selle aastal 1363 Austria [[Habsburgid]]. Keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] laiendas kindlustusi, kuid loss kaotas varsti oma strateegilise tähtsuse ja lagunes. 1648. aastast olid varemed [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] Zenobio-Albrizzi krahvide valduses. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] ja [[Austria-Ungari]] lagunemist annekteeris Itaalia Salorno koos ülejäänud Lõuna-Tirooli ja teiste Austria aladega, nagu nägi 10. oktoobril 1920 ette [[Saint-Germaini rahu]]. 1921. rahvaloenduse järgi kuulutas rõhuv enamus Salorno elanikest end saksakeelseks. Pärast seda korrastas valitsuskomisjon tulemust, muutes inimeste deklaratsiooni, kelle perekonnanimi kõlas itaaliapäraselt. Salornos ja mõnes muus Lõuna-Tirooli vallas on sealtsaati itaaliakeelne enamus. [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Fašistliku režiimi]] poolt läbi viidud tõhus [[Lõuna-Tirooli italianiseerimine|italianiseerimine]] muutis lõplikult keelte vahekorda. Täna kõneleb vaid 37% asukatest saksa keelt emakeelena. == Kogukond == [[Pilt:St. Andreas in Salurn 4.JPG|thumb|Püha Andrease kirik]] === Keeleline jaotus === Alates 2001. aastast on Salorno elanikkond tugevalt kasvanud. [[Itaalia 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloendus]]e järgi kõneleb 61,85% rahvastikust esimese keelena [[itaalia keel]]t, 37,74% [[saksa keel]]t ja 0,40% [[ladiini keel]]t. == Tuntud inimesi == * [[Perkeo]] (1702–1735), kojanarr * [[Hartmann von An der Lan-Hochbrunn]] (1863–1914), helilooja, organist ja dirigent * [[Tomas Ress]] (sündinud 1980), korvpallur == Välislingid == * [http://www.comune.salorno.bz.it Valla koduleht] (itaalia ja saksa keeles) [[Kategooria:Bolzano provintsi vallad]] kommj2opftbi2218lyo4rk4heq6x2nt 7231964 7231962 2026-09-11T03:17:28Z Yeagvr 76541 7231964 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=82.131.19.23|aasta=2017|kuu=oktoober}}{{Viitamata|kuu=oktoober|aasta=2017}} [[Pilt:Aussichtsplattform Harderburg, Blick über Salurn.jpg|thumb|Salorno Adige orus, vaade Haderburgilt]] [[Pilt:Location of Salurn (Italy).png|thumb|Salorno valla paiknemine Lõuna-Tiroolis]] '''Salorno sulla Strada del Vino''' ([[Saksa keel|saksa:]] ''Salurn'') on lõunapoolseim vald (''comune'') [[Lõuna-Tirool]]is Põhja-[[Itaalia]]s, paiknedes umbes 30 km [[Bolzano]]st edelas. See on üks viiest vaid peamiselt itaaliakeelsest vallast Lõuna-Tiroolis. == Geograafia == Külakeskus paikneb [[Rusukalle|rusukaldel]] [[Adige jõgi|Adige]] jõe orus umbes 20 km [[Trento]]st kirdes ja umbes 30 km [[Bolzano]]st edelas. Osa vallast kuulub [[Trudner Horni looduspark|Trudner Horni looduspargi]] looduskaitsealasse, mis on [[Natura 2000]] võrgustiku osa. Salorno sulla Strada del Vino jaam on peatus [[Brenneri raudtee]] liinil [[Innsbruck]]ist [[Verona]]sse. [[Pilt:Salurner Klause.JPG|thumb|left|Salurner Klause]] Loodes külgneb Salorno sulla Strada del Vino Lõuna-Tirooli valdade [[Kurtinig an der Weinstraße|Kurtinigi]], [[Margreid an der Weinstraße|Margreidi]], [[Montani]] ja [[Neumarkt (Lõuna-Tirool)|Neumarktiga]]. Idas ja lõunas külgneb see [[Trento provints]]i valdade [[Capriana]], [[Cembra]], [[Altavalle]], [[Giovo]], [[Mezzocorona]] ja [[Roverè della Luna]]ga. Chiusa di Salorno, Adige oru kitsas osa [[Fiemme Dolomiidid|Fiemme Dolomiitide]] ja [[Nonsbergi grupp|Nonsbergi grupi]] vahel tähistab [[Lõuna-Tirooli lauskmaa]] lõunapiiri. Umbes 1600. aasta paiku kinnistus seal saksa-itaalia [[keelepiir]], olukord, mis sai 19. sajandil [[Rahvuslus|rahvusliku]] rõhuasetuse, nagu näitab "[[Bozner Bergsteigerlied]]". Salorno vallas on ''[[frazione|frazioni]]'' (alljaotused, peamiselt külad ja asundused) Gfrill (Cauria) ja Buchholz (Pochi). 2011. aasta 31. detsembri seisuga elas Salornos 3591 inimest ja valla pindala on 33,2 km². == Ajalugu == <blockquote>''″Salurn un gros bourg aux confins d'Allemagne e d'Italie dans le Tirol, dont il fait la séparation.″''<br><small>([[Denis Diderot]]: ''Encyclopédie'', '''40''', 548.)</small></blockquote> [[Pilt:Haderburg.jpg|thumb|left|Haderburgi loss]] Asustatuna [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] päevilt, on Salornot [[Langobardide kuningriik|Langobardide kuningriigis]] esmamainitud [[Hertsogite valitsemine|Hertsogite valitsemise]] ajal 580. aasta dokumendis kui ''Salurnis'', kui [[Trienti hertsogkond|Trienti]] hertsog [[Ewin]] võitles [[Merovingid]]e kuningate [[Guntram I]] ja [[Childebert II]] sissetungivate [[Frangid|frangi]] vägede vastu. Küla on tuntud keskaegse Haderburgi (itaalia: ''Castello di Salorno'') lossi varemete poolest. Küla on esmamainitud 1053. aasta reisikirjas. See paikneb [[lubjakivi]]kaljul kõrgel Adige oru Salurner Klause pudelikaela kohal. 1158. aastal ründasid kohalikud [[Hocheppani loss|Eppani]] krahvid kahte [[Rooma Kuuria]] kardinali nende teel keiser [[Friedrich I Barbarossa]] õukonda. Friedrichi nõbu [[Heinrich Lõvi]] käivitas [[karistusekspeditsioon]]i, milles loss purustati. Hiljem ehitati see uuesti üles ja 1200. aasta paiku omandasid selle [[Tirooli krahvkond|Tirooli krahvid]]. Aastal 1284 ostis selle krahv [[Meinhard II]], aastal 1349 piiras ja hõivas selle Baieri hertsog [[Ludwig V (Baieri)|Ludwig V]], ja lõpuks pärisid selle aastal 1363 Austria [[Habsburgid]]. Keiser [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] laiendas kindlustusi, kuid loss kaotas varsti oma strateegilise tähtsuse ja lagunes. 1648. aastast olid varemed [[Veneetsia vabariik|Veneetsia]] Zenobio-Albrizzi krahvide valduses. Pärast [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] ja [[Austria-Ungari]] lagunemist annekteeris Itaalia Salorno koos ülejäänud Lõuna-Tirooli ja teiste Austria aladega, nagu nägi 10. oktoobril 1920 ette [[Saint-Germaini rahu]]. 1921. rahvaloenduse järgi kuulutas rõhuv enamus Salorno elanikest end saksakeelseks. Pärast seda korrastas valitsuskomisjon tulemust, muutes inimeste deklaratsiooni, kelle perekonnanimi kõlas itaaliapäraselt. Salornos ja mõnes muus Lõuna-Tirooli vallas on sealtsaati itaaliakeelne enamus. [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Fašistliku režiimi]] poolt läbi viidud tõhus [[Lõuna-Tirooli italianiseerimine|italianiseerimine]] muutis lõplikult keelte vahekorda. Täna kõneleb vaid 37% asukatest saksa keelt emakeelena. == Kogukond == [[Pilt:St. Andreas in Salurn 4.JPG|thumb|Püha Andrease kirik]] === Keeleline jaotus === Alates 2001. aastast on Salorno sulla Strada del Vino elanikkond tugevalt kasvanud. [[Itaalia 2011. aasta rahvaloendus|2011. aasta rahvaloendus]]e järgi kõneleb 61,85% rahvastikust esimese keelena [[itaalia keel]]t, 37,74% [[saksa keel]]t ja 0,40% [[ladiini keel]]t. == Tuntud inimesi == * [[Perkeo]] (1702–1735), kojanarr * [[Hartmann von An der Lan-Hochbrunn]] (1863–1914), helilooja, organist ja dirigent * [[Tomas Ress]] (sündinud 1980), korvpallur == Välislingid == * [http://www.comune.salorno.bz.it Valla koduleht] (itaalia ja saksa keeles) [[Kategooria:Bolzano provintsi vallad]] tgsi8fz87ali7tkj82a2a3q25c3t37u 0 483998 7231835 6304405 2026-09-10T20:35:26Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7231835 wikitext text/x-wiki '''Otto Terno''' ([[2. veebruar]] [[1929]] [[Sauste]] – [[26. juuni]] [[1984]]) oli eesti koolijuht<ref>Ühistöö. 28. juuni 1984. lk. 4 (nekroloog ja surmakuulutused)</ref>. 1948. aastal lõpetas ta [[Rakvere Eesti Keskkool]]i.<ref>{{Netiviide |url=http://www.rakgym.edu.ee/koolist/vaade/2012-03-06-23-53-33/1947-1950-rakvere-eesti-keskkool |pealkiri=Rakvere Gümnaasiumi vilistlased |vaadatud=2017-11-09 |arhiivimisaeg=2017-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016122716/http://www.rakgym.edu.ee/koolist/vaade/2012-03-06-23-53-33/1947-1950-rakvere-eesti-keskkool |url-olek=ei tööta }}</ref> 1950.–1970. aastatel oli ta [[Kohila Keskkool]]i direktor. Aastatel 1979–1983 oli ta ka [[Järvakandi Keskkool]]i direktor.<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandikool.edu.ee/index.php/ajalugu |pealkiri=Järvakandi Kooli ajalugu |vaadatud=2017-11-09 |arhiivimisaeg=2017-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171109191322/http://www.jarvakandikool.edu.ee/index.php/ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> 2016. aastal paigaldati [[Tohisoo mõis]]a parki tema mälestuspink.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kohila20161019.2.3.1 Otto Terno pink Tohisoo parki. Kohila: Kohila valla leht, 19. oktoober 2016]</ref> ==Tunnustus== *1958 [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] *1960 medal "[[Töövapruse eest]]" *1974 [[Eesti NSV teeneline õpetaja]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Ruth Raudsep, Mare Sarapuu. Otto Terno (1929-1984) – legendaarne koolimees. Maa sool: nõukogudeaegsest koolielust Raplamaal. Rapla, 2014 ==Välislingid== *[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19840630.1.4 Otto Terno (nekroloog). Nõukogude Õpetaja, 30. juuni 1984] {{JÄRJESTA:Terno, Otto}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1984]] hp4pfno3vadlptvjt1soh7fy4jgz3zy 7231836 7231835 2026-09-10T20:36:23Z Amherst99 15496 /* Kirjandus */ 7231836 wikitext text/x-wiki '''Otto Terno''' ([[2. veebruar]] [[1929]] [[Sauste]] – [[26. juuni]] [[1984]]) oli eesti koolijuht<ref>Ühistöö. 28. juuni 1984. lk. 4 (nekroloog ja surmakuulutused)</ref>. 1948. aastal lõpetas ta [[Rakvere Eesti Keskkool]]i.<ref>{{Netiviide |url=http://www.rakgym.edu.ee/koolist/vaade/2012-03-06-23-53-33/1947-1950-rakvere-eesti-keskkool |pealkiri=Rakvere Gümnaasiumi vilistlased |vaadatud=2017-11-09 |arhiivimisaeg=2017-10-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171016122716/http://www.rakgym.edu.ee/koolist/vaade/2012-03-06-23-53-33/1947-1950-rakvere-eesti-keskkool |url-olek=ei tööta }}</ref> 1950.–1970. aastatel oli ta [[Kohila Keskkool]]i direktor. Aastatel 1979–1983 oli ta ka [[Järvakandi Keskkool]]i direktor.<ref>{{Netiviide |url=http://www.jarvakandikool.edu.ee/index.php/ajalugu |pealkiri=Järvakandi Kooli ajalugu |vaadatud=2017-11-09 |arhiivimisaeg=2017-11-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20171109191322/http://www.jarvakandikool.edu.ee/index.php/ajalugu |url-olek=ei tööta }}</ref> 2016. aastal paigaldati [[Tohisoo mõis]]a parki tema mälestuspink.<ref>[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=kohila20161019.2.3.1 Otto Terno pink Tohisoo parki. Kohila: Kohila valla leht, 19. oktoober 2016]</ref> ==Tunnustus== *1958 [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukiri]] *1960 medal "[[Töövapruse eest]]" *1974 [[Eesti NSV teeneline õpetaja]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Ruth Raudsep, Mare Sarapuu. Otto Terno (1929–1984) – legendaarne koolimees. Maa sool: nõukogudeaegsest koolielust Raplamaal. Rapla, 2014 ==Välislingid== *[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=noukogudeopetaja19840630.1.4 Otto Terno (nekroloog). Nõukogude Õpetaja, 30. juuni 1984] {{JÄRJESTA:Terno, Otto}} [[Kategooria:Eesti koolijuhid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 1984]] odbl5arkd6n7c4jcycf6qqjrmucfsjn 0 489504 7232176 7213930 2026-09-11T11:32:28Z Kuriuss 38125 7232176 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|kuu=aprill|aasta=2021}} {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=september}} '''"Ajujaht"''' on [[Eesti]] suurim [[konkurss]]-telesaade uuenduslike [[äriidee]]de leidmiseks, mis pakub osavõtjatele tuge äriideede edasiarendamisel ja [[ärimudel]]iks vormimisel.<ref name="RMX4Y" /> Konkursi põhikorraldaja on [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]. Konkurssi kajastatakse telesaadete sarjana, mille seitset esimest hooaega näidati aastatel 2008–2018 [[Eesti Televisioon]]i kanalitel.<ref>[https://jupiter.err.ee/893648/ajujaht-2018-1-8 "Ajujaht" ETV Jupiteris] Vaadatud 18.04.2021.</ref> Alates 2019. aastast näitab "Ajujahi" telesaadet [[TV3]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210418194045/https://play.tv3.ee/ajujaht-10317507 TV3 eetris olnud "Ajujahi" saated] Vaadatud 18.04.2021.</ref> "Ajujahi" konkurss-telesaate eesmärgiks on tõsta ühiskonnas ettevõtlusteadlikkust, tutvustada ettevõtte käivitamise ja edasiarendamise käiku, inspireerida ja julgustada inimesi ettevõtlusega tegelema.<ref name="YSNL6" /> == Populaarsus == "Ajujahi" 2016–2017 hooajal esitati kokku 309 äriideed. 100 parema sekka pääses rohkem kui kümne rahvuse esindajaid ning ideid tuli paljudest valdkondadest. Kaheksast saatest koosnev telehooaeg algas 6. aprillil 2017, kuhu pääsesid 100 paremat meeskonda. Finaal toimus 25. aprillil 2017, kui selgus 10. hooaja võitja, kelleks krooniti [[TempID]].<ref name="iHGTg" /> == Auhinnafond == "Ajujahi" auhinnafond pakub võimaluse algkapitali hankimiseks. Mentorid tagavad kõrgtasemel asjatundlikkuse. Koolitused annavad teadmised idufirma loomiseks. Lisaks luuakse kontakte ja saadakse meediakajastust. "Ajujahi" 11. hooajal kandideerisid osalejad 75 000 € suurusele auhinnafondile. Ajujahi rahastaja on [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]].<ref name="rGsfD" /><ref name="NKKGy" /> == Võitjaid == === Click & Grow === {{Vaata|Click & Grow}} Click & Grow võitis "Ajujahi" 2010. aastal. Ettevõte valmistab ja turundab automatiseeritud hooldussüsteemiga taimepotte. Ettevõte on osalenud idufirmade ärikiirendis [[Y Combinator]] ning saanud investoritelt miljoneid eurosid. Click & Grow on müünud sadu tuhandeid nutikaid potte{{lisa viide}} ning ettevõtte põhiturgudeks on [[Ameerika Ühendriigid|USA]], [[Lääne-Euroopa]], [[Hongkong]] ja [[Saudi Araabia]].<ref name="Z61Ic" /> === Taxify === {{Vaata|Taxify}} 2014. aastal osalenud Taxify mobiilirakenduse abil saavad kliendid tellida isiklikuks transpordiks sõiduki.<ref name="2bIvg" /> == Vaata ka == * [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="RMX4Y">{{Netiviide|autor=|URL=https://www.eas.ee/teenus/ajujaht/|Pealkiri=Ajujaht|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="YSNL6">[https://www.eas.ee/teenus/ajujaht/ Eesmärk] EAS</ref> <ref name="iHGTg">[http://www.ajujaht.ee/hooaeg-2016-2017/ Hooaeg 2016/2017] ajujaht.ee</ref> <ref name="rGsfD">[http://www.ajujaht.ee/auhinnafond/ Auhinnafond] ajujaht.ee</ref> <ref name="NKKGy">[http://www.ajujaht.ee/ajujahist/|Pealkiri=Mida Ajujaht pakub?]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ajujaht.ee</ref> <ref name="Z61Ic">{{Netiviide|autor=|URL=http://www.ajujaht.ee/ajujahist/|Pealkiri=Säravamad tähed, Click & Grow|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> <ref name="2bIvg">{{Netiviide|autor=|URL=http://www.ajujaht.ee/ajujahist/|Pealkiri=Säravamad tähed, Taxify|Väljaanne=|Aeg=|vaadatud=}}</ref> }} == Välislingid == * [[imdbtitle:29580460|"Ajujaht" (2008)]] andmekogus [[IMDb]] (inglise) [[Kategooria:Eesti võistlused]] ndapnbpslc3hh57h78rvzolfes4wnyg 0 495259 7231946 7230515 2026-09-10T22:54:14Z Raamaturott 56450 /* August */ 7231946 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1994}} ''Siin on loetletud [[1994]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Kevin Rääbis]], eesti jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Simon Pettersson]], rootsi kettaheitja *[[5. jaanuar]] – [[Ingrid Margus]], eesti näitleja *[[6. jaanuar]] – [[Brett Kulak]], Kanada jäähokimängija *[[12. jaanuar]] – [[Katriin Kersa]], eesti ujuja *[[13. jaanuar]] – [[Jereem Richards]], Trinidadi ja Tobago jooksja *[[14. jaanuar]] – [[Muktar Edris]], Etioopia pikamaajooksja * 14. jaanuar – [[Connor Brown]], Kanada jäähokimängija * 14. jaanuar – [[Beth Mooney]], Austraalia kriketimängija ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Harry Styles]], Briti laulja *[[2. veebruar]] – [[Brock McGinn]], Kanada jäähokimängija *[[3. veebruar]] – [[Malaika Mihambo]], Saksamaa kaugushüppaja *[[4. veebruar]] – [[Alexia Putellas]], Hispaania jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Cecilia Törn]], soome iluuisutaja *[[23. veebruar]] – [[Dakota Fanning]], USA näitlejatar *[[27. veebruar]] – [[Andraž Šporar]], Sloveenia jalgpallur ==Märts== *[[1. märts]] – [[Justin Bieber]], Kanada laulja *[[7. märts]] – [[Tuuli Tolmov]], eesti kirjanik *[[10. märts]] – [[Budu Zivzivadze]], Gruusia jalgpallur *[[13. märts]] – [[Yannick Gerhardt]], Saksamaa jalgpallur *[[26. märts]] – [[Alison Van Uytvanck]], Belgia tennisist ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Feng Bin]], hiina kettaheitja *[[5. aprill]] – [[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija * 5. aprill – [[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja *[[12. aprill]] – [[Saoirse Ronan]], [[Iirimaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] näitleja *[[15. aprill]] – [[Shaunae Miller-Uibo]], Bahama jooksja *[[22. aprill]] – [[Chandler Stephenson]], Kanada jäähokimängija *[[25. aprill]] – [[Omar McLeod]], Jamaica kergejõustiklane * 25. aprill – [[Brice Samba]], Prantsusmaa jalgpallur * 25. aprill – [[Janek Õiglane]], eesti kümnevõistleja *[[28. aprill]] – [[Brett Nõmm]], eesti korvpallitreener ==Mai== *[[6. mai]] – [[Guillermo Maripán]], Tšiili jalgpallur *[[8. mai]] – [[Ahmaud Arbery]], afroameeriklane *[[13. mai]] – [[Heinrich-Donatus]], Schaumburg-Lippe prints *[[16. mai]] – [[Kristjan Rosenberg]], eesti kümnevõistleja *[[20. mai]] – [[Piotr Zieliński]], poola jalgpallur *[[21. mai]] – [[Tom Daley]], Suurbritannia vettehüppaja * 21. mai – [[Jazmin Sawyers]], Suurbritannia kaugushüppaja *[[24. mai]] – [[Andreas Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * 24. mai – [[Daiya Seto]], jaapani ujuja * 24. mai – [[Emma McKeon]], Austraalia ujuja *[[26. mai]] – [[Oskar Punga]], eesti näitleja *[[27. mai]] – [[Shawnacy Barber]], Kanada teivashüppaja *[[30. mai]] – [[Scott Laughton]], Kanada jäähokimängija ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Priit Põldma (dramaturg)|Priit Põldma]], eesti lavastaja ja dramaturg *[[4. juuni]] – [[Janek Valgepea]], eesti laulja *[[28. juuni]] – [[Anish Giri]], Hollandi maletaja * 28. juuni – [[Emily Blue]], norra päritolu Ameerika Ühendriikide laulja *[[29. juuni]] – [[Elina Born]], Eesti laulja ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Jüri Pootsmann]], eesti laulja *[[5. juuli]] – [[Shohei Ohtani]], Jaapani pesapallur *[[16. juuli]] – [[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija * 16. juuli – [[Shericka Jackson]], Jamaica sprinter *[[20. juuli]] – [[Chase Ealey]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja * 20. juuli – [[Solly March]], inglise jalgpallur * 20. juuli – [[Ludwig Byström]], rootsi jäähokimängija * 20. juuli – [[Andres Karhu]], eesti lüürik, räppar ja luuletaja *[[24. juuli]] – [[Kristel Mäekivi]], eesti sumomaadleja *[[26. juuli]] – [[Liveta Jasiūnaitė]], leedu odaviskaja *[[29. juuli]] – [[Daniele Rugani]], Itaalia jalgpallur *[[31. juuli]] – [[Filip Mihaljević]], Horvaatia kuulitõukaja ==August== *[[2. august]] – [[Tess Grossmann]], eesti ujuja * 2. august – [[Laura Pigossi]], Brasiilia tennisist *[[8. august]] – [[Chancel Mbemba]], Kongo DV jalgpallur *[[11. august]] – [[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja *[[17. august]] – [[Phoebe Bridgers]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[19. august]] – [[Nafissatou Thiam]], Belgia mitmevõistleja *[[29. august]] – [[Julian Weber]], Saksa odaviskaja ==September== *[[5. september]] – [[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur * 5. september – [[Gregorio Paltrinieri]], itaalia ujuja *[[7. september]] – [[Abdülkerim Bardakcı]], Türgi jalgpallur *7. september – [[Elinor Barker]], Walesi jalgrattur *[[9. september]] – [[Jure Balkovec]], Sloveenia jalgpallur *[[13. september]] – [[Mark Jankowski]], Kanada jäähokimängija *[[15. september]] – [[Eemeli Peltonen]], soome poliitik *[[20. september]] – [[Giovanni González]], Uruguay jalgpallur *[[26. september]] – [[Marcell Jacobs]], Itaalia kergejõustiklane *[[27. september]] – [[Johan Talijärv]], eesti laskesuusataja *[[28. september]] – [[Trevor Daniel]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Rene Zahkna]], eesti laskesuusataja *[[16. oktoober]] – [[Halimah Nakaayi]], Uganda jooksja *[[25. oktoober]] – [[Barnabás Varga]], Ungari jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Matthew Hudson-Smith]], Suurbritannia jooksja ==November== *[[4. november]] – [[Nils Mattias Steinberg]], eesti näitleja *[[10. november]] – [[Andre De Grasse]], Kanada jooksja * 10. november – [[Kaan Ayhan]], türgi jalgpallur *[[12. november]] – [[Triin Narva]], eesti maletaja *[[21. november]] – [[Luke O'Nien]], Inglismaa jalgpallur *[[22. november]] – [[Dacre Montgomery]], Austraalia näitleja ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Ondrej Duda]], slovaki jalgpallur *[[8. detsember]] – [[Raheem Sterling]], Inglismaa jalgpallur * 8. detsember – [[Ilo-Ann Saarepera]], eesti näitleja * 8. detsember – [[Bruno Fernandes]], portugali jalgpallur * 8. detsember – [[Conseslus Kipruto]], Keenia takistusjooksja * 8. detsember – [[Cyriel Dessers]], Nigeeria jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Katrina Lehis]], eesti vehkleja *[[21. detsember]] – [[Rainer Elhi]], eesti näitleja *[[28. detsember]] – [[Adam Peaty]], Suurbritannia ujuja eg1llcht7boxi8wuhkfr577y73u7hjl 0 496521 7231887 4924641 2026-09-10T21:04:25Z Kuriuss 38125 7231887 wikitext text/x-wiki '''InfluxDB''' on avatud lähtekoodiga aegridade andmebaasirakendus, mis on välja töötatud InfluxData poolt. See on kirjutatud [[Go (programmeerimiskeel)|Go]] programmeerimiskeeles ning optimeeritud kiirusele ja [[kõrgkäideldavus|kõrgkäideldava]] salvestamise jaoks. Rakendust kasutatakse näiteks seire- ja mõõdikutega seotud andmete salvestamisel ja reaalajas analüüsimise vahenditega. [[Kategooria:Vaba tarkvara]] slh6xs3nat3rf7l7ho87hnot15d1pku 0 498281 7231997 7153254 2026-09-11T07:07:32Z Kuriuss 38125 7231997 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta}} [[Fail:Els Heinsalu 2018. aastal Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudis..jpg|pisi|Els Heinsalu 2018. aastal Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis.]] '''Els Heinsalu''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1980]]) on eesti füüsik, [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] president. ==Hariduskäik== Ta lõpetas 1998. aastal [[Rakvere Gümnaasium]]i, pälvides Harald Henno Jänese nimelise preemia. 2002. aastal sai ta [[Tartu Ülikool]]is bakalaureusekraadi füüsikas (bakalaureusetöö käsitles [[Browni liikumine|Browni liikumist]] perioodilistes jõuväljades<ref name="vorrand" />) ja 2004. aastal samas magistrikraadi (väitekiri "Diffusion and coherence of Brownian particles in tilted periodic potentials", juhendajad [[Teet Örd]] ja [[Risto Tammelo]]<ref name="ETIS" />). 2008. aastal sai ta doktorikraadi teoreetilises füüsikas (väitekiri "Normal and anomalously slow diffusion under external fields", juhendaja Teet Örd<ref name="ETIS" />). Doktorantuuri raames viibis ta Saksamaal [[Marburgi ülikool|Marburgi]] ja [[Augsburgi ülikool]]is ning 2007–2008 Itaalias [[Camerino ülikool]]is, järeldoktorantuuri ajal Hispaanias [[Baleaari saarte ülikool]]is ja Taanis [[Kopenhaageni ülikool]]is.<ref name="ERR" /> ==Töökäik== Aastatel 2007–2014 oli ta [[Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut|Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi]] teadur. 2015. aastast on ta vanemteadur ja KBFI teadusnõukogu liige.<ref name="ERR" /><ref name="vtk" /> ==Teadustöö== Heinsalu on tegelenud [[Browni liikumine|Browni liikumise]] ja [[difusioon]]i, doktorantuurist alates aga [[komplekssüsteemid]]e uurimise, sealhulgas [[lingvistika]] ja [[ökosüsteem]]idega seotud probleemidega, analüüsides koos abikaasa [[Marco Patriarca]]ga näiteks keeleteadlaste Põhja- ja Lõuna-Ameerikas kogutud andmeid ning [[baski keel]]e murdeid.<ref name="ERR" /> ==Poliitiline tegevus== [[2017. aasta kohalike omavalitsuste valimised|2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel]] kandideeris Els Heinsalu Tallinnas [[Nõmme]] valimisringkonnas valimisliidu [[Vaba Tallinna Kodanik]] nimekirjas.<ref name="Q1Khc" /><ref name="vtk" /> ==Muu ühiskondlik tegevus== Ta on [[Eesti Noorte Teaduste Akadeemia]] asutajaliige ning alates maist 2017 selle president, teaduspoliitika komisjoni ja teaduskommunikatsiooni rakkerühma liige.<ref name="ERR" /> Ta on lasteaia Südameke hoolekogu liige.<ref name="vtk" /> == Teosed == * "Maru mõrud mandlid" (2020, kirjastus Argo) * "Kuti keel" (2020, kirjastus Argo) * "Ahhaa!" (2019, kirjastus Päike ja Pilv) * "Haldja saladus: klaaskommi lugu" (2019, kirjastus Argo) ===Artikleid ja sõnavõtte=== *[https://vikerraadio.err.ee/v/vikerhommik/rubriigid/teadusuudis/saated/1b9cd3fb-7bc3-4e6b-b2a5-ff62f656db76/teadusuudis-eesti-teaduse-fenomen-vabanemine-els-heinsalu Teadusuudis. Eesti teaduse fenomen: vabanemine. Els Heinsalu] ERR, 19. veebruar 2018 *[https://novaator.err.ee/601566/els-heinsalu-opetaja-lauri-lahendus-doktoranditoetustele Õpetaja Lauri lahendus doktoranditoetustele] ERR, 13. juuni 2017 *[https://www.uttv.ee/naita?id=24938 Interdistsiplinaarne füüsika ning komplekssüsteemid] UTTV, 16. november 2016 (video) ==Tunnustus== *2008 [[Eesti Füüsika Selts]]i aastapreemia *2018 [[Balti Assamblee teaduspreemia]] *2019 [[Eesti teaduse populariseerimise auhind]] (II preemia kategoorias "teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil")<ref>[https://www.etag.ee/eesti-teaduse-populariseerimise-elutoopreemia-palvis-ain-kallis/ Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ain Kallis]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} [[Eesti Teadusagentuur]], 20.11.2019</ref> ===Auhinnad=== *1998 [[Henno Jänes|Harald Henno Jänese]] preemia parimale gümnaasiumilõpetajale edasiste õpingute jätkamise toetuseks<ref name="4JCTI" /> *2002 Münsteri Ülikooli auhind *2002 Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi II auhind<ref name="ETIS" /> *2004 Eesti Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursi II auhind *2005 [[Münsteri Ülikool]]i auhind *2006 Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursi I auhind doktoriõppe üliõpilaste astmes loodusteaduste ja tehnika valdkonnas *2008 Eesti üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursi I auhind doktoriõppe üliõpilaste astmes loodusteaduste ja tehnika valdkonnas<ref name="ETIS" /> *2017 [[Põlvepikuraamatu konkurss]], II koht („Ahhaa!“, illustratsioonid [[Kristi Kangilaski]])<ref name="84Ss1" /><ref name="ONNLc" /> ===Stipendiumid=== *2017 esimese Eesti teadlasena stipendium "Naised teaduses" – L'Oreal−Unesco Balti stipendium For Women in Science.<ref name="vorrand" /><ref name="ETIS" /> ==Isiklikku== Els Heinsalu on abielus [[Itaallased|itaalia päritolu]] Eesti füüsiku [[Marco Patriarca]]ga, neil on neli last. Tema hobi on [[restaureerimine]].<ref name="vtk" /><ref name="ERR" /><ref name="vorrand" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ETIS">[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/62082d8f-ad45-4d54-a65a-48ff1e59d008 Els Heinsaar] ETISes</ref> <ref name="vtk">[https://www.vtk.ee/els-heinsalu-nr-1334/ Els Heinsalu]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Vaba Tallinna Kodaniku kodulehel</ref> <ref name="ERR">[[Jaan-Juhan Oidermaa]] [https://novaator.err.ee/685921/els-heinsalu-lihtsalt-vingumisest-pole-kasu-raagi-oigete-inimestega Els Heinsalu: lihtsalt vingumisest pole kasu, räägi õigete inimestega] ERR, 26.02.2018</ref> <ref name="vorrand">[[Inna Grünfeldt]] [https://virumaateataja.postimees.ee/4291569/els-heinsalu-vorrand-fuusika-keelte-ja-nelja-lapsega Els Heinsalu – võrrand füüsika, keelte ja nelja lapsega] Virumaa Teataja, 28. oktoober 2017</ref> <ref name="Q1Khc">[https://web.archive.org/web/20180226212112/https://www.err.ee/k/nomme-linnaosa/1334-els-heinsalu Els Heinsalu], ERRi valimisportaal</ref> <ref name="84Ss1">[https://web.archive.org/web/20180227034535/https://lihulateataja.ee/varia/kaja-lotmani-kasikiri-sai-lasteraamatu-konkursi-parima-teemaraamatu-eripreemia/ Kaja Lotmani käsikiri sai lasteraamatu konkursi parima teemaraamatu eripreemia] Lihula Teataja, 08.11.2017</ref> <ref name="ONNLc">[http://www.sirp.ee/online-uudised/selgusid-polvepikuraamatu-konkursi-voitjad/ Selgusid Põlvepikuraamatu konkursi võitjad] Sirp, 7. juuli 2017</ref> <ref name="4JCTI">{{Netiviide |url=http://www.rakgym.edu.ee/koolist/vaade/preemiad/hhj-preemia |pealkiri=Harald Henno Jänese preemia |vaadatud=2018-02-27 |arhiivimisaeg=2018-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180227153700/http://www.rakgym.edu.ee/koolist/vaade/preemiad/hhj-preemia |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/62082d8f-ad45-4d54-a65a-48ff1e59d008 Els Heinsalu] ETISes *Els Heinsalu. [https://arvamus.postimees.ee/4481074/els-heinsalu-kuidas-olla-korraga-edukas-naisteadlane-ja-nelja-vaikse-lapse-ema Els Heinsalu: kuidas olla korraga edukas naisteadlane ja nelja väikse lapse ema] Postimees, 6. mai 2018 *[[Jaan-Juhan Oidermaa]]. [https://novaator.err.ee/685921/els-heinsalu-lihtsalt-vingumisest-pole-kasu-raagi-oigete-inimestega Els Heinsalu: lihtsalt vingumisest pole kasu, räägi õigete inimestega] ERR, 26.02.2018 *[[Inna Grünfeldt]]. [https://virumaateataja.postimees.ee/4291569/els-heinsalu-vorrand-fuusika-keelte-ja-nelja-lapsega Els Heinsalu – võrrand füüsika, keelte ja nelja lapsega] Virumaa Teataja, 28. oktoober 2017 *Krista Kiin. [http://digi.eestinaine.ee/artiklid/teaduse-tuules?id=78925126 Teaduse tuules] Eesti Naine, 21. juuli 2017 *[http://www.akadeemia.ee/et/tegevus/uudised/teated/20170527080214/ Selgus L'Oreal−Unesco stipendiumiprogrammi võitja] Eesti Teaduste Akadeemia, 27. mai 2017 *[https://www.am.ee/stipendiumi-sai-eesti-teadlane-dr-els-heinsalu Stipendiumi "Naised teaduses" pälvis esimest korda Eesti teadlane – Els Heinsalu] Arvutimaailm, 26. mai 2017 {{JÄRJESTA:Heinsalu, Els}} [[Kategooria:Eesti füüsikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-keemiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] ekqtc07n52i59tuvd6q82qw3k38x4fl 0 499914 7231999 6707070 2026-09-11T07:10:17Z Kuriuss 38125 7231999 wikitext text/x-wiki [[Pärandvara]] valitsemiseks nimetab [[kohus]] '''pärandi hooldaja''', kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks. Pärandi hooldaja osas tutvuda kindlasti [[Pärandvara hoiumeetmed|pärandvara hoiumeetmetega]]. Pärandi hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma, nt advokaat või kohtutäitur (PärS § 112 lg 2, KTS § 6 lg 1 p 3)<ref name="parimisoig">{{Raamatuviide|autor=Tiina Mikk|pealkiri=Pärimisõigus|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Sisekaitseakadeemia|lehekülg=}}</ref>. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus pärandi inventuuri tegijaks [[kohtutäitur]]i, kohaldades vastavalt [[pärimisseadus]]e § 138–141. Sisuliselt antakse pärandi hooldajale valitseda võõra isiku vara. Hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandvara nõuetekohaselt valitseda ja kes on sobiv hooldaja kohustusi täitma. Kohus võib hooldaja, kes pärandvara nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustustest vabastada. Hooldaja on kohustatud: # vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; # andma pärandvara arvel ülalpidamist pärimisseaduse §-s 132 nimetatud isikule; # täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; # aru andma vara valitsemisest kohtule ja pärijatele; # võtma pärimisseaduse § 111 lõikes 3 nimetatud juhul, samuti muul juhul, kui see on vajalik pärandvara säilimise tagamiseks, pärija või kolmanda isiku valduses oleva pärandvara oma valdusse või tagama muul viisil selle eraldamise pärija varast. Kohtul on õigus anda pärandvara hooldajale korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks<ref name="parimisoig" />. Hooldaja võib pärandvara käsutada üksnes oma kohustuste täitmiseks ja pärandvara valitsemisega seotud kulude katmiseks. Hooldajal ei ole õigust kohtu loata käsutada pärandvara hulka kuuluvat kinnisasja. Pärandi hooldajal on kohustus täita kõik pärandvaraga seotud kohustused. Kui pärandvara valitsemine on määratud pärandaja võlausaldaja, annakusaaja või muu pärandvara suhtes nõudeõigust omava isiku taotluse alusel (ja tema nõude rahuldamiseks), on hooldaja kohustatud rahuldama kõik pärandvara nimekirja kantud nõuded ja pärijale ei või enne kõikide nõuete rahuldamist pärandvara välja anda<ref name="ReferenceA">{{Raamatuviide|autor=Tiina Mikk|pealkiri=Pärimisõigus|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Sisekaitseakadeemia|lehekülg=92}}</ref>. Pärijal ei ole õigust käsutada pärandvara, mis on antud hooldaja valitseda. Pärandvara hooldaja on aruandekohustuslik kohtu ja pärijate ees (PärS § 112 lõige 3 punkt 4, TsMS § 590)<ref name="ReferenceA" />. Pärandi hooldaja ja pärija vaheline suhe on võlaõiguslik suhe, mis tähendab, et kui pärandi hooldaja rikub oma kohustust, tekib pärijal õigus nõuda kahju hüvitamist tulenevalt võlaõigusseadusest. Neid näiteks juhtudel, kui hooldaja ei ole täitnud sissenõutavaks muutunud nõuet või ei ole nõudnud pärandvara hulka kuulunud nõuet ja millele pärandvara hoiumeetme lõppedes saab aegumise vastuväidet esitada<ref name="ReferenceA" />. Kohus võib keelduda pärandvara valitsemise määramisest, kui pärandvara ei ole eelduslikult piisav valitsemisega seotud kulutuste hüvitamiseks. Kohus määrab sellisel juhul pärandvara valitsemise, kui valitsemist taotlenud isik tasub kohtu deposiiti summa, mis eelduslikult vastab tekkivatele kulutustele. Kui pärija ei ole selgunud kuue kuu jooksul pärandi avanemisest arvates, samuti juhul, kui pärandi vastu võtnud pärija ei ole kuue kuu jooksul pärandi vastuvõtmisest arvates asunud pärandvara valitsema, võib pärandi hooldaja pärast inventuuri tegemist pärandvara müüa ning hoiustada pärandvara müügist saadu. Sellisel juhul ei ole hooldajal kohustust aru anda vara valitsemisest kohtule ja pärijatele. Kui pärandvara hooldaja rikub oma kohustusi, on kohtul õigus ta hooldaja kohustustest vabastada (PärS § 112 lõige 2). Kohus määrab ka tasu pärandvara valitsemise eest (PärS § 114). asu peaks olema proportsionaalne konkreetse pärimisasja raames tekkivate õiguste ja kohustustega, eelkõige ülesannete iseloomu ja kestusega, ning arvestama nii pärandvara väärtuse kui täiendavalt hooldaja suure vastutusega.<ref>{{Raamatuviide|autor=Tiina Mikk|pealkiri=Pärimisõigus|aasta=2012|koht=Tallinn|kirjastus=Sisekaitseakadeemia|lehekülg=93}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Pärimisõigus]] 13nzoc7ny8e6amzxrkyt7bcz19am213 4 501172 7231791 7231296 2026-09-10T16:57:19Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7231791 wikitext text/x-wiki Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: <onlyinclude>{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}</onlyinclude>. Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''. {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct { ?item wdt:P570 ?dod FILTER ( ?dod > "2018-01-01T00:00:00Z"^^xsd:dateTime) FILTER ( ?dod > (now()-"P32D"^^xsd:duration) && ?dod < now() ) ?item wdt:P31 wd:Q5 . OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct } OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct } } ORDER BY DESC(?dod) ?item |columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119 |thumb=128 |autolist=fallback |freq=1 }} {| class='wikitable sortable' ! Vikiandmetes ! nimi ! sündinud ! surnud ! kirjeldus ! amet ! kodakondsus ! sünnikoht ! surmakoht ! matmiskoht |- | [[:d:Q11916150|Q11916150]] | ''[[:d:Q11916150|Cristóbal Colón Palasí]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Hispaania ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[psühholoog]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1605519|Zuera]]'' | | |- | [[:d:Q15064551|Q15064551]] | ''[[:d:Q15064551|Vsevolod Bogdanov]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[avaliku elu tegelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Holmogorõ rajoon]] | | |- | [[:d:Q15694934|Q15694934]] | ''[[:d:Q15694934|Aleksandr Dorofeyev]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Ohvitser|ohvitser]], [[Jurist|jurist]], military leader (1946–2026) ♂; [[Punatähe orden]], [[Uppuja päästmise eest]], Order of Courage, Medal "Veteran of the Armed Forces of the USSR", медаль «Слава Адыгеи», VDNKh bronze medal, [[Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"|juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]], juubelimedal "50 aastat NSV Liidu relvajõude", [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", Jubilee Medal "300 Years of the Russian Navy", Medal "For Impeccable Service", Medal "For Strengthening of Brotherhood in Arms", USSR Agricultural Exhibition, Defence Ministry's 200 year medal, Admiral Kuznetsov Medal, Admiral Gorshkov Medal, Artur Becker Medal, graduate badge of a higher military school in the Soviet Union, Combat Groups of the Working Class, Medal VDNKh, Medal "For Impeccable Service", 3rd class, Medal Brotherhood in Arms, Medal "For Impeccable Service", 1st class, Medal "For Impeccable Service", 2nd class, Brotherhood in Arms Medal in Silver, Artur Becker Medal in Gold, Medal "For Merit in Upholding the Memory of Fallen Defenders of the Homeland", medal "For excellent graduation from a higher military educational institution of the Ministry of Defense of the Russian Federation"; child of Anatoly Dorofeyev | [[ohvitser]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q1402561|military leader]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Gvardeisk]] | | |- | [[:d:Q15983294|Q15983294]] | ''[[:d:Q15983294|Chuni Lal Bhagat]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | ''[[:d:Q643883|Sialkot]]'' | | |- | [[:d:Q16939827|Q16939827]] | ''[[:d:Q16939827|Claudio Carsughi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Brasiilia ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]]<br/>[[Itaalia]] | [[Arezzo]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q20396318|Q20396318]] | ''[[:d:Q20396318|Sami Al-Muzaffar]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-10 | Iraagi poliitik | [[filosoof]] | [[Iraak]] | [[Iraak]]<br/>[[Basra|Al-Başrah]] | [[Bagdad]] | |- | [[:d:Q10304764|Q10304764]] | ''[[:d:Q10304764|Jackson Nascimento]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Brasiilia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q11882719|Q11882719]] | ''[[:d:Q11882719|Mikko Karmila]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Soome muusik | [[muusikaprodutsent]] | [[Soome]] | [[Lohja linn]] | | |- | [[:d:Q12470550|Q12470550]] | ''[[:d:Q12470550|Abdul Hakim Ritonga]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Prokurör|prokurör]] (1950–2026) ♂ | [[prokurör]] | [[Indoneesia]] | | | |- | [[:d:Q1383970|Q1383970]] | [[Giórgos Mazonákis]] | data-sort-value="1972" | 1972-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Kreeka laulja | [[laulja]] | [[Kreeka]] | [[Níkaia]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q141388077|Q141388077]] | ''[[:d:Q141388077|Leonid Shaikhat]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1956–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]] | [[Iisrael]] | [[Kasahstan]] | [[Jeruusalemm]] | ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]'' |- | [[:d:Q141388191|Q141388191]] | ''[[:d:Q141388191|Airlangga Pribadi Kusman]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Politoloog (1976–2026) | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | ''[[:d:Q11082|Jombang]]'' | ''[[:d:Q12509098|Gatot Soebroto Army Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141391696|Q141391696]] | ''[[:d:Q141391696|Jørgen Isak Olsen]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Riigiametnik|riigiametnik]], [[Treener|treener]] (1969–2026) ♂ | [[riigiametnik]]<br/>[[treener]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Maniitsoq]] | | |- | [[:d:Q1553391|Q1553391]] | ''[[:d:Q1553391|Helmut Wiesinger]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Austria näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Austria]] | [[Linz]] | | |- | [[:d:Q23939773|Q23939773]] | ''[[:d:Q23939773|Óscar Mario Beteta]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Mehhiko ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q3723094|Q3723094]] | ''[[:d:Q3723094|Elio Zamuto]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Itaalia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]'' | [[Itaalia]] | [[Siracusa]] | ''[[:d:Q176171|Oriolo Romano]]'' | |- | [[:d:Q4227086|Q4227086]] | ''[[:d:Q4227086|Valentín Kozmenko-Delinde]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Dramaturg|dramaturg]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Kostüümikunstnik]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Näitleja|näitleja]] (1951–2026) ♂ | [[dramaturg]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[Kostüümikunstnik]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[näitleja]] | | ''[[:d:Q56357926|Rudiakiv]]'' | | |- | [[:d:Q4520684|Q4520684]] | ''[[:d:Q4520684|Alexander Sharovsky]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Aserbaidžaani näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | |- | [[:d:Q482958|Q482958]] | ''[[:d:Q482958|Isao Harimoto]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]]-[[Jaapan|jaapan]] pesapallimängija, [[Näitleja|näitleja]], professional baseball player, Baseball Critics, baseball commentator, filminäitleja (1940–2026) ♂; Japanese Baseball Hall of Fame | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11336312|professional baseball player]]''<br/>''[[:d:Q11645912|Baseball Critics]]''<br/>''[[:d:Q11645911|baseball commentator]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Lõuna-Korea]]<br/>[[Jaapan]] | [[Hiroshima]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q6118134|Q6118134]] | ''[[:d:Q6118134|Samuel Gelblung]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Argentina ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[sõjakorrespondent]]<br/>[[fotograaf]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q20983570|La Tablada Cemetery]]'' |- | [[:d:Q809073|Q809073]] | ''[[:d:Q809073|Barry Melrose]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-07-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | [[Kanada|Kanada]] jäähokimängija, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]], jäähokitreener (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>[[spordikommentaator]]<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1914814|Kelvington]]'' | | |- | [[:d:Q97306804|Q97306804]] | ''[[:d:Q97306804|Edi Budoyo]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09-09 | Indoneesia poliitik | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10609|Boyolali]]'' | | |- | [[:d:Q104639396|Q104639396]] | ''[[:d:Q104639396|Margaret Mulgan]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Jurist|jurist]], professor, Human Rights Commissioner (1939–2026) ♀; New Zealand Suffrage Centennial Medal 1993, Companion of the New Zealand Order of Merit, honorary doctor of the University of Waikato, Companion of the Queen's Service Order; spouse of Richard Mulgan | [[jurist]] | | ''[[:d:Q7677248|Takapuna]]'' | | |- | [[:d:Q11658158|Q11658158]] | ''[[:d:Q11658158|Takao Jinnouchi]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Jaapani poliitik | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q17177092|Kanzaki]]'' | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q134382351|Q134382351]] | ''[[:d:Q134382351|Alexander Pashchenko]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1945–2026) ♂ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orenburg]] | [[Orenburg]] | |- | [[:d:Q136762952|Q136762952]] | ''[[:d:Q136762952|Fernão Lopes Simões de Carvalho]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Arhitekt|arhitekt]] (1929–2026) ♂ | [[arhitekt]] | | [[Luanda]] | | |- | [[:d:Q141387098|Q141387098]] | ''[[:d:Q141387098|Pastor de los Santos]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Argentina|Argentina]] [[Laulja|laulja]] (1960–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44244|Santa Fe]]'' | | |- | [[:d:Q141387506|Q141387506]] | ''[[:d:Q141387506|Paddy Payne]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] hobuste treener, džoki (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''<br/>''[[:d:Q846750|džoki]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q998452|Hāwera]]'' | ''[[:d:Q24286776|Miners Rest]]'' | |- | [[:d:Q141396278|Q141396278]] | ''[[:d:Q141396278|Grant Pirihi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] põllumees, community leader, [[Poliitik|poliitik]], rahukohtunik, [[Raehärra]] (1940–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q1500610|community leader]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q25660211|Takahiwai]]'' | |- | [[:d:Q16191322|Q16191322]] | ''[[:d:Q16191322|Manel Dueso i Almirall]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Hispaania näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | ''[[:d:Q507282|Hospital de Sant Pau]]'' | |- | [[:d:Q17030992|Q17030992]] | ''[[:d:Q17030992|Josep Grau i Seris]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | põllumees, Hispaania | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q676132|Mollerussa]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q17210322|Q17210322]] | ''[[:d:Q17210322|Ruriko Nishioka]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Poliitik|poliitik]], member of the House of Councillors (1934–2026) ♀; The Order of the Rising Sun, Gold Rays with Neck Ribbon | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q851163|Tosa]]'' | | |- | [[:d:Q17496995|Q17496995]] | ''[[:d:Q17496995|André Navez]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Belgia poliitik | [[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q2286775|Bienne-lez-Happart]]'' | | |- | [[:d:Q2394608|Q2394608]] | ''[[:d:Q2394608|Ismael Laguna]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Panama|Panama]] poksija (1943–2026) ♂; International Boxing Hall of Fame, WBC World Lightweight Champion, WBA World Lightweight Champion, The Ring World Lightweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Panama]] | [[Colón (Panama)]] | | |- | [[:d:Q30348969|Q30348969]] | ''[[:d:Q30348969|Silvia Ederra]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-09-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Hispaania|Hispaania]] käsipallur (1983–2026) ♀ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q646620|Estella-Lizarra]]'' | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q4924895|Q4924895]] | ''[[:d:Q4924895|Blanche d'Alpuget]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | Austraalia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[biograaf]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | [[Sydney]] | |- | [[:d:Q5387259|Q5387259]] | ''[[:d:Q5387259|Eric Pearce]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Austraalia|Austraalia]] field hockey player (1931–2026) ♂; Sport Australia Hall of Fame, Australian Sports Medal | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q200878|Jabalpur]]'' | | |- | [[:d:Q5667642|Q5667642]] | ''[[:d:Q5667642|Harry Burrows]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3783795|Haydock]]'' | | |- | [[:d:Q5788670|Q5788670]] | ''[[:d:Q5788670|Thore Hansen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Norra|norralased]] [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik, [[Kirjanik|kirjanik]] (1942–2026) ♂; Põhjamaade lastekirjanduse preemia, Bokkunstprisen, Sarpsborgprisen, Norwegian School Librarians Association Literature Award | [[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Norra]] | [[Fredrikstadi vald|Fredrikstad]] | [[Fredrikstadi vald|Fredrikstad]] | |- | [[:d:Q692421|Q692421]] | ''[[:d:Q692421|Pierfranco Vianelli]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane (1946–2026) ♂; Sporditeenete kuldkett | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q111543|Provaglio d'Iseo]]'' | ''[[:d:Q30029201|Provaglio d'Iseo]]'' | |- | [[:d:Q94622536|Q94622536]] | ''[[:d:Q94622536|Ikuo Ōshima]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Jääger]] (1947–2026) ♂ | [[Jääger]] | | [[Higashikurume]] | | |- | [[:d:Q15027|Q15027]] | ''[[:d:Q15027|Tung Chee-hwa]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-08 | [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]]-[[Hiina|hiina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Reeder]], Vice-Chairperson of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, [[Hongkongi tegevjuht]], member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference (1937–2026) ♂; Grand Bauhinia Medal, honorary doctor of the Chinese University of Hong Kong, Tatler Most Influential Hong Kong, Outstanding Contributor of One Country, Two Systems; child of Tung Chao Yung, Gu Lizhen; spouse of Betty Tung | [[poliitik]]<br/>[[Reeder]] | [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]<br/>[[Briti Hongkong]]<br/>[[Hiina]] | ''[[:d:Q10867816|Shang-hai]]'' | ''[[:d:Q8423165|Hong Kong Sanatorium and Hospital]]'' | |- | [[:d:Q10338167|Q10338167]] | ''[[:d:Q10338167|Nuno Cardoso]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Portugali poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q757858|Peso da Régua]]'' | [[Porto]] | |- | [[:d:Q109487207|Q109487207]] | ''[[:d:Q109487207|Nina Popova]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja (1945–2026) ♀; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", "Teenete eest Isamaa ees" II järgu orden, [[Sõpruse orden]], ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk; spouse of Boris Brozhovsky | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bugulma]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q1174029|Q1174029]] | ''[[:d:Q1174029|David Cobb]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], keskkonnakaitsja (1962–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q981360|San Leon]]'' | | |- | [[:d:Q1177260|Q1177260]] | ''[[:d:Q1177260|David Worth]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Kanada filmirežissöör | ''[[:d:Q222344|filmioperaator]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q126903486|Q126903486]] | ''[[:d:Q126903486|Dent Rhodes]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Õpetlane, [[Õppejõud|õppejõud]], pedagoogikateadlane (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q63676514|pedagoogikateadlane]]'' | | ''[[:d:Q992289|Massillon]]'' | | |- | [[:d:Q1346602|Q1346602]] | [[Rihards Pīks]] | data-sort-value="1941" | 1941-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Läti poliitik | [[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q222344|filmioperaator]]'' | [[Läti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Riia]] | [[Riia]] | |- | [[:d:Q138035715|Q138035715]] | ''[[:d:Q138035715|Hafidh Ameir Hassan]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Tansaania|Tansaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Agronoom|agronoom]], First Lady of gentelman of Tanzania (1946–2026) ♂; spouse of [[Samia Suluhu]] | [[õpetaja]]<br/>[[agronoom]] | [[Tansaania]] | ''[[:d:Q86664518|Magharibi B District]]'' | | |- | [[:d:Q141347575|Q141347575]] | ''[[:d:Q141347575|Jorge Enrique Bermúdez]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Colombia|Colombia]] jalgpallur (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q141359233|Q141359233]] | ''[[:d:Q141359233|Sheikh Saeed Abubakari Zakaria.]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Ghana|Ghana]] Islamic leadership (†2026) ♂ | ''[[:d:Q6082764|Islamic leadership]]'' | [[Ghana]] | | ''[[:d:Q217040|Tamale]]'' | |- | [[:d:Q141368541|Q141368541]] | ''[[:d:Q141368541|Kuo Chung-hsing]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Taiwan|Taiwan]] [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1950–2026) ♂ | [[kirjastaja]] | [[Taiwan]] | ''[[:d:Q392488|Dadaocheng]]'' | ''[[:d:Q106934968|National Taiwan University Cancer Center]]'' | |- | [[:d:Q141375896|Q141375896]] | ''[[:d:Q141375896|Vasos Ptochopoulos]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Küpros|Küpros]] [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], aktivist (1950–2026) ♂ | [[kirjastaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Küpros]] | ''[[:d:Q1014262|Yialousa]]'' | | |- | [[:d:Q15079371|Q15079371]] | ''[[:d:Q15079371|Andrey Serkov]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1964–2026) ♂ | [[arhivaar]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Buzuluk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q16105045|Q16105045]] | ''[[:d:Q16105045|Tony Buss]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q16175018|Q16175018]] | ''[[:d:Q16175018|Djoko Suryo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-30 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Indoneesia ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q10623|Pekalongan]]'' | | |- | [[:d:Q19289431|Q19289431]] | ''[[:d:Q19289431|Agustín Luna Serrano]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Parliament of Catalonia, professor (1935–2026) ♂; honorary doctorate of the University of Almeria; member of Comissió Jurídica Assessora de la Generalitat de Catalunya, Catholic Association of Propagandists | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q64010|Caspe]]'' | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q20560960|Q20560960]] | ''[[:d:Q20560960|K. Achuthan]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q1006240|Palakkad]]'' | | |- | [[:d:Q25423592|Q25423592]] | ''[[:d:Q25423592|Mehdi Sadeghi]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Iraan|Iraan]] [[Poliitik|poliitik]], Governor of Qom Province (1963–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Iraan]] | [[Qom]] | | |- | [[:d:Q27431312|Q27431312]] | ''[[:d:Q27431312|Roberto Rodríguez Pérez]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Mehhiko jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2652063|Tlaquiltenango Municipality]]'' | | |- | [[:d:Q3115951|Q3115951]] | ''[[:d:Q3115951|Great Gidayu]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Jaapani näitleja | [[näitleja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[trummar]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q12330954|owarai tarento]]''<br/>''[[:d:Q2705098|tarento]]'' | [[Jaapan]] | [[Itabashi]] | | |- | [[:d:Q4286084|Q4286084]] | ''[[:d:Q4286084|Iskhak Mashbash]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Venemaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4477354|Urupski (Uspénskoye, Krasnodar)]]'' | [[Maikop]] | |- | [[:d:Q4372415|Q4372415]] | ''[[:d:Q4372415|Vadim Popov]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Valgevene poliitik | [[riigiametnik]]<br/>[[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Demidov (linn)|Demidov]] | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q5487028|Q5487028]] | ''[[:d:Q5487028|Gastón Acurio Velarde]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Peruu|Peruu]] ehitusinsener, [[Poliitik|poliitik]], member of the Senate of Peru (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[poliitik]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q5582862|Cuzco]]'' | | |- | [[:d:Q5518673|Q5518673]] | ''[[:d:Q5518673|Galina Mishenina]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Sõudja|sõudja]] (1950–2026) ♀ | [[sõudja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Solnetšnogorsk]] | | |- | [[:d:Q63016244|Q63016244]] | ''[[:d:Q63016244|Bello Mandiya]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | Nigeeria poliitik | [[poliitik]] | [[Nigeeria]] | [[Katsina osariik]] | | |- | [[:d:Q64747277|Q64747277]] | ''[[:d:Q64747277|Silvio Meli]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Kohtunik|kohtunik]] (1954–2026) ♂ | [[kohtunik]] | | | | |- | [[:d:Q7050405|Q7050405]] | ''[[:d:Q7050405|Norberto Galasso]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Argentina|Argentina]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Kirjanik|kirjanik]], esseist, certified public accountant (1936–2026) ♂; Outstanding Citizen of Buenos Aires | [[majandusteadlane]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>''[[:d:Q1056337|certified public accountant]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q7273983|Q7273983]] | ''[[:d:Q7273983|R. Sarath]]'' | data-sort-value="1960" | 1960<br/>1961 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | India filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[India]] | ''[[:d:Q321475|Kollam]]'' | | |- | [[:d:Q7358422|Q7358422]] | ''[[:d:Q7358422|Roger Jones]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂; [[Knight Bachelor]], Fellow of the Learned Society of Wales; member of Learned Society of Wales | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q904864|Q904864]] | ''[[:d:Q904864|Anikó Nagy]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-07 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1939–2026) ♀; Monoki István-díj | [[õpetaja]] | [[Rumeenia]] | [[Târgu Mureș]] | [[Eger]] | |- | [[:d:Q10860263|Q10860263]] | ''[[:d:Q10860263|Rudy Ariffin]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Indoneesia|Indoneesia]] person, Governor of South Kalimantan (1952–2026) ♂ | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14182|Banjarmasin]]'' | ''[[:d:Q141319945|Amanah Medical Centre Hospital]]'' | ''[[:d:Q97243592|Bumi Kencana Heroes Cemetery]]'' |- | [[:d:Q112775835|Q112775835]] | ''[[:d:Q112775835|Rosa Maria Duran i Gili]]'' | data-sort-value="1927" | 1927 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õpetaja|õpetaja]], [[Tõlk|tõlk]] (1927–2026) ♀; Püha Jüri rist | [[õpetaja]]<br/>[[tõlk]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Mehhiko]] | |- | [[:d:Q12049414|Q12049414]] | ''[[:d:Q12049414|Richard Tesařík]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Tšehhi laulja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[trummar]] | [[Tšehhi]] | [[Ostrava]] | | |- | [[:d:Q131840830|Q131840830]] | ''[[:d:Q131840830|Juan Guillermo Ríos]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Colombia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Colombia]] | [[Medellín]] | [[Medellín]] | |- | [[:d:Q131842167|Q131842167]] | ''[[:d:Q131842167|Johan Mijail]]'' | data-sort-value="1990" | 1990 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] [[Kirjanik|kirjanik]], esineja (1990–2026) | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q713200|esineja]]'' | [[Dominikaani Vabariik]] | [[Santo Domingo]] | | |- | [[:d:Q141368364|Q141368364]] | ''[[:d:Q141368364|Lien-tang Lin]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Jaapani Keisririik|Jaapani Keisririik]]-[[Taiwan|taiwan]] [[Kalur|kalur]] (1937–2026) ♂ | [[kalur]] | [[Jaapani Keisririik]]<br/>[[Taiwan]] | ''[[:d:Q10930164|埔里街]]'' | ''[[:d:Q708094|Jiadong Township]]'' | |- | [[:d:Q1579689|Q1579689]] | ''[[:d:Q1579689|Hans Geisler]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Lubań (Poola)|Lubań]] | | |- | [[:d:Q20738133|Q20738133]] | ''[[:d:Q20738133|Nina Shipman]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q21044187|Q21044187]] | ''[[:d:Q21044187|Albina Jevtusevskaja]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (1942–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moršansk]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q2266989|Q2266989]] | ''[[:d:Q2266989|Guus Kouwenhoven]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-15<br/>1942-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] äriinimene (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Holland]] | | |- | [[:d:Q2476352|Q2476352]] | ''[[:d:Q2476352|Bill Dundee]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] elukutseline maadleja (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Dundee]] | | |- | [[:d:Q3155664|Q3155664]] | ''[[:d:Q3155664|Israël Isaac Besançon]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-12-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Prantsusmaa rabi | [[rabi]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | | |- | [[:d:Q3178803|Q3178803]] | ''[[:d:Q3178803|Jim Geoghan]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teleprodutsent, line producer, [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]] (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q1826375|line producer]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q3852040|Q3852040]] | ''[[:d:Q3852040|Matt Suhey]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1133274|Bellefonte]]'' | | |- | [[:d:Q4538043|Q4538043]] | ''[[:d:Q4538043|Grigory Yanets]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1948–2026) ♂; [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Orhei]] | | |- | [[:d:Q5342890|Q5342890]] | ''[[:d:Q5342890|Edward Field]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q618694|fighter pilot]]''<br/>[[kirjastaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q5361181|Q5361181]] | ''[[:d:Q5361181|Elio Lo Cascio]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Itaalia ajaloolane | ''[[:d:Q20873384|historian of classical antiquity]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Palermo]] | | |- | [[:d:Q5799569|Q5799569]] | ''[[:d:Q5799569|Darío Silva Silva]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Colombia ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[misjonär]]<br/>[[pastor]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q736415|konferansjee]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1526198|Tarqui]]'' | | |- | [[:d:Q5879587|Q5879587]] | ''[[:d:Q5879587|Gilberth Artavia]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-09-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Costa Rica jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Costa Rica]] | ''[[:d:Q3780111|Guápiles]]'' | | |- | [[:d:Q5923812|Q5923812]] | ''[[:d:Q5923812|Hristo Spasov]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Bulgaaria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Bulgaaria]] | ''[[:d:Q2014051|Dorkovo]]'' | ''[[:d:Q1088085|Byaga]]'' | |- | [[:d:Q7965344|Q7965344]] | ''[[:d:Q7965344|Walter Kershaw]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | Suurbritannia kunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q474605|Rochdale]]'' | ''[[:d:Q474605|Rochdale]]'' | |- | [[:d:Q80070047|Q80070047]] | ''[[:d:Q80070047|Sudivya Kumar]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q9010161|Q9010161]] | ''[[:d:Q9010161|Iván Carvajal]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Ecuador|Ecuador]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1948–2026) ♂; Aurelio Espinosa Pólit Award | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ecuador]] | ''[[:d:Q4405656|San Gabriel]]'' | | |- | [[:d:Q9294096|Q9294096]] | ''[[:d:Q9294096|Lam Shan Muk]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-09-06 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1940–2026) ♂; honorary doctor of the University of Hong Kong | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q104821318|Q104821318]] | ''[[:d:Q104821318|Andy Williams]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kitarrist|kitarrist]], elukutseline maadleja (1977–2026) ♂; member of Every Time I Die | [[kitarrist]]<br/>''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1378018|North Tonawanda]]'' | ''[[:d:Q1185796|Millvale]]'' | |- | [[:d:Q10501861|Q10501861]] | ''[[:d:Q10501861|Gabriella Klintred]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Rootsi kunstnik | [[kunstnik]] | [[Rootsi]] | [[Göteborg]] | [[Göteborg]] | |- | [[:d:Q118298765|Q118298765]] | ''[[:d:Q118298765|Nelly Villanueva Figueroa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Peruu kirjanik | [[kirjanik]] | [[Peruu]] | [[Iquitos]] | ''[[:d:Q793809|Huaraz]]'' | |- | [[:d:Q12007156|Q12007156]] | ''[[:d:Q12007156|Torstein Jøssang]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Norra füüsik | [[füüsik]]<br/>[[professor]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q1851053|Jørpeland]]'' | ''[[:d:Q4578503|Blommenholm]]'' | ''[[:d:Q8734962|Tanum Church]]'' |- | [[:d:Q12023888|Q12023888]] | ''[[:d:Q12023888|Jaroslav Kravárik]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] jalgpallur (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Piešťany]] | | |- | [[:d:Q124397943|Q124397943]] | ''[[:d:Q124397943|Oleksandra Ivanivna Kozak]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], lektor, [[Teadlane|teadlane]] (1947–2026) ♀ | [[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>[[teadlane]] | [[Ukraina]] | [[Harkiv]] | [[Salzburg]] | |- | [[:d:Q1279178|Q1279178]] | ''[[:d:Q1279178|Eberhard Langer]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Saksamaa]] | [[Chemnitz]] | | |- | [[:d:Q1361397|Q1361397]] | ''[[:d:Q1361397|Otto Jelinek]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Kanada|Kanada]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] iluuisutaja, [[Poliitik|poliitik]], [[Diplomaat|diplomaat]], äriinimene, [[Sportlane|sportlane]], [[Suursaadik|suursaadik]], member of the House of Commons of Canada (1940–2026) ♂; Silver Medal of the President of the Senate, Canada's Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q13219587|iluuisutaja]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[sportlane]] | [[Kanada]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | [[Mississauga]] | |- | [[:d:Q141324020|Q141324020]] | ''[[:d:Q141324020|Vladimir Chuvil’deev]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1958–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Dzeržinsk]] | [[Nižni Novgorod]] | ''[[:d:Q4238710|Krasnoe Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141325089|Q141325089]] | ''[[:d:Q141325089|Albert Alós]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Hispaania|Hispaania]]-[[Nigeeria|nigeeria]] [[Insener|insener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂; member of [[Opus Dei]] | [[insener]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]]<br/>[[Nigeeria]] | [[Barcelona]] | [[Lagos]] | |- | [[:d:Q141338141|Q141338141]] | ''[[:d:Q141338141|Robin Hames]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] jooksja (1937–2026) ♀ | ''[[:d:Q12803959|jooksja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q14956766|North Shore Hospital]]'' | | |- | [[:d:Q16732754|Q16732754]] | ''[[:d:Q16732754|Resil Mojares]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Filipiinide kirjanik | [[kirjanik]] | | ''[[:d:Q132574|Polanco]]'' | | |- | [[:d:Q17138629|Q17138629]] | ''[[:d:Q17138629|Filip Sternberg]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Person (1956–2026) ♂; child of Zdeněk Sternberg, Elisabeth von Hruby und Gelenj | | | [[Praha]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q19602620|Q19602620]] | ''[[:d:Q19602620|Radim Raděvič]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhi|Tšehhi]] jäähokimängija (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]'' | [[Tšehhi]] | [[Opava]] | [[Opava]] | |- | [[:d:Q364154|Q364154]] | ''[[:d:Q364154|Klaus Wanger]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Liechtensteini poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kaupmees]] | [[Liechtenstein]] | ''[[:d:Q49657|Schaan]]'' | | |- | [[:d:Q4285466|Q4285466]] | ''[[:d:Q4285466|Georgy Matyukhin]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Venemaa majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Venemaa]] | [[Barnaul]] | | |- | [[:d:Q450796|Q450796]] | [[Robin Morgan]] | data-sort-value="1941" | 1941-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Luuletaja|luuletaja]], romaanikirjanik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], aktivist, [[Toimetaja|toimetaja]], [[Näitleja|näitleja]], politoloog, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], feminist, naisõiguslane, political activist (fl. 1943–2026) (1941–2026) ♀; BBC 100 Women; spouse of Kenneth Pitchford; notable work Sisterhood is Powerful | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]''<br/>''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lake Worth|Lake Worth Beach]] | [[Manhattan]] | |- | [[:d:Q4977905|Q4977905]] | ''[[:d:Q4977905|Bruce Lunsford]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Poliitik|poliitik]] (1947–2026) ♂ | [[advokaat]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Kentoni maakond]]<br/>[[Kentucky]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q5488275|Q5488275]] | ''[[:d:Q5488275|Frank McDonald]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Iirimaa ajakirjanik | [[autor]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q5548268|Q5548268]] | ''[[:d:Q5548268|Georgina Lightning]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Kanada|Kanada]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]], produtsent (1963–2026) ♀; notable work Older than America | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]'' | [[Kanada]] | [[Edmonton]]<br/>[[Alberta]]<br/>[[Kanada]] | [[Alberta]]<br/>[[Kanada]] | |- | [[:d:Q5663147|Q5663147]] | ''[[:d:Q5663147|Alberto Iribarne]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Argentina poliitik | [[poliitik]] | [[Argentina]] | [[Argentina]] | | |- | [[:d:Q6098104|Q6098104]] | ''[[:d:Q6098104|Serhat Kılıç]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Türgi näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2449921|teatripedagoog]]''<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[laulja]] | [[Türgi]] | [[Ankara]] | ''[[:d:Q284489|Kağıthane]]'' | |- | [[:d:Q6211436|Q6211436]] | ''[[:d:Q6211436|Joe Morgan]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1930–2026) ♂; Boston Red Sox Hall of Fame | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q990137|Walpole]]'' | | |- | [[:d:Q67156|Q67156]] | [[Robert Alexy]] | data-sort-value="1945" | 1945-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Saksamaa jurist | [[õppejõud]]<br/>[[jurist]]<br/>''[[:d:Q2135538|legal historian]]''<br/>''[[:d:Q23760244|philosopher of law]]'' | [[Saksamaa]] | [[Oldenburg]] | [[Kiel]] | |- | [[:d:Q85136922|Q85136922]] | ''[[:d:Q85136922|David Mnatsakanyan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Helilooja|helilooja]] (1949–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[helilooja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Jerevan]] | | |- | [[:d:Q89861|Q89861]] | ''[[:d:Q89861|Erni Mangold]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Austria|Austria]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Professor|professor]] (fl. 1946–2020) (1927–2026) ♀; Decoration of Honour in Gold for Services to the State of Vienna, Austrian Decoration for Science and Art, Nestroy Theatre Prize, Kainz Medal, Austrian Film Award, Romy; spouse of Heinz Reincke | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[professor]] | [[Austria]] | [[Großweikersdorf]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q95175753|Q95175753]] | ''[[:d:Q95175753|Dušan Prokop]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Filosoof|filosoof]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1926–2026) ♂ | [[filosoof]]<br/>[[tõlkija]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Frenštát pod Radhoštěm]] | | |- | [[:d:Q97382727|Q97382727]] | ''[[:d:Q97382727|Oleg Lukichyov]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-05 | Person (1946–2026) ♂ | | | ''[[:d:Q23953983|Никитское]]'' | [[Tula]] | |- | [[:d:Q10296478|Q10296478]] | ''[[:d:Q10296478|Javad Mojabi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Iraani kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q181578|Qazvīn]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q1127841|Q1127841]] | ''[[:d:Q1127841|Konstantinos Floros]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Kreeka|Kreeka]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Dirigent|dirigent]], [[Helilooja|helilooja]] (1930–2026) ♂; Ateena ülikooli audoktor, honorary doctor of the Aristotle University of Thessaloniki; member of [[Euroopa Teaduste ja Kunstide Akadeemia]], Academy of Science for Public Utility; child of Epamenondas Floros | [[muusikateadlane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[helilooja]] | [[Kreeka]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Thessaloníki]] | [[Hamburg]] | |- | [[:d:Q1138532|Q1138532]] | ''[[:d:Q1138532|Craig Douglas]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1959–2026) (1941–2026) ♂ | [[laulja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q985594|Newport]]'' | | |- | [[:d:Q1155359|Q1155359]] | ''[[:d:Q1155359|Jorge Ramírez Gallego]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Colombia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Colombia]] | [[Cali]] | [[Cali]] | |- | [[:d:Q131300789|Q131300789]] | ''[[:d:Q131300789|René Grillon]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1942–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | | ''[[:d:Q171545|Belfort]]'' | | |- | [[:d:Q141284750|Q141284750]] | ''[[:d:Q141284750|Zenyazen Escobar García]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Poliitik|poliitik]] (1984–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q2448280|Nogales]]'' | ''[[:d:Q20270908|Puente Nacional Municipality]]'' | |- | [[:d:Q141310682|Q141310682]] | ''[[:d:Q141310682|Pierre Authier]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Saint-Hilaire (†2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q141318624|Q141318624]] | ''[[:d:Q141318624|Cristian Belec]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Argentina|Argentina]] filminäitleja, [[Modell|modell]], [[Näitleja|näitleja]], [[Kaskadöör|kaskadöör]] (1979–2026) ♂ | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[modell]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141330457|Q141330457]] | ''[[:d:Q141330457|Juan Mari Feliu]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Alpinist, [[Kirjanik|kirjanik]], speleoloog, [[Raehärra]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q16742175|speleoloog]]'' | | [[Pamplona]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q141344318|Q141344318]] | ''[[:d:Q141344318|Steve Gollschewski]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Austraalia|Austraalia]] [[Politseinik|politseinik]], Commissioner of the Queensland Police Service (†2026) ♂; Austraalia ordeni ohvitser, Australian Police Medal, National Medal | [[politseinik]] | [[Austraalia]] | [[Brisbane]] | [[Brisbane]] | |- | [[:d:Q141356507|Q141356507]] | ''[[:d:Q141356507|Jon Small]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Trummar|trummar]], [[Muusik|muusik]], music video director (1947–2026) ♂ | [[trummar]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q2340668|music video director]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | ''[[:d:Q28207012|New Montefiore Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141384334|Q141384334]] | ''[[:d:Q141384334|Josep Manel Pugés i Estradé]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Kitarrist|kitarrist]], [[Trummar|trummar]] (1959–2026) ♂; member of Skatalà | [[kitarrist]]<br/>[[trummar]] | | | | |- | [[:d:Q1628673|Q1628673]] | ''[[:d:Q1628673|Camilo Escalona]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Tšiili poliitik | [[poliitik]] | [[Tšiili]] | [[Santiago]] | [[Santiago]] | |- | [[:d:Q18935019|Q18935019]] | ''[[:d:Q18935019|Jack J. Spector]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kunstiajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1925–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bayonne (New Jersey)|Bayonne]] | | |- | [[:d:Q18942709|Q18942709]] | ''[[:d:Q18942709|Tadeush Kasyanov]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Venemaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[sportlane]]<br/>[[kaskadöör]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q21110228|Q21110228]] | ''[[:d:Q21110228|Nikolay Borisovich Nikitskiy]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Venemaa entomoloog | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q2150321|Q2150321]] | ''[[:d:Q2150321|Richard O'Sullivan]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]] (1944–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q845015|Chiswick]]'' | ''[[:d:Q1143278|Twickenham]]'' | |- | [[:d:Q22004678|Q22004678]] | ''[[:d:Q22004678|Francis Grosvenor, 8th Earl of Wilton]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], financier, aristokraat, member of the House of Lords, troonipärija, heir presumptive (1934–2026) ♂; child of Robert Grosvenor, 5th Baron Ebury, Anne Wignall; spouse of Gillian Soames, Kyra Aslin, Sue Ebury | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1979607|financier]]''<br/>''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | [[Suurbritannia]] | | ''[[:d:Q5133240|Clifton Hill]]'' | |- | [[:d:Q3085736|Q3085736]] | ''[[:d:Q3085736|François Rossé]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-06-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Prantsusmaa helilooja | [[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q21298|Reichshoffen]]'' | | |- | [[:d:Q3573522|Q3573522]] | ''[[:d:Q3573522|Yves Brunier]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] nukunäitleja (1941–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler | ''[[:d:Q2629392|nukunäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Lyon]] | | |- | [[:d:Q4131032|Q4131032]] | ''[[:d:Q4131032|András Havasi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ungari|ungari]]-[[Ukraina|ukrainlane]] jalgpallur (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ungari]]<br/>[[Ukraina]] | [[Užhorod|Užgorod]] | [[Taga-Karpaadi oblast|Taga-Karpaatia]] | [[Peretšõn]] |- | [[:d:Q4474874|Q4474874]] | ''[[:d:Q4474874|Igor Ulukhanov]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]] (1935–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]] | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4981360|Q4981360]] | ''[[:d:Q4981360|Shin'ichi Abe]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Jaapani romaanikirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q191633|mangaka]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q850332|Tagawa]]'' | | |- | [[:d:Q6112164|Q6112164]] | ''[[:d:Q6112164|Rosa Fung Pineda]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Peruu|Peruu]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♀ | [[arheoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Peruu]] | ''[[:d:Q3236687|Casma]]'' | | |- | [[:d:Q7159910|Q7159910]] | ''[[:d:Q7159910|Pedro Rodriguez García]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], lektor, Catholic theologian, [[Teoloog|teoloog]] (fl. 1959–), [[Professor|professor]] (1933–2026) ♂; member of [[Opus Dei]], Pontifical Academy of St. Thomas Aquinas, Real Academia de Doctores de España | [[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[teoloog]] | [[Hispaania]] | [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]] | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q89082111|Q89082111]] | ''[[:d:Q89082111|Krishna AchutaRao]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-04 | Klimatoloog, climate change researcher, atmospheric scientist (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1113838|klimatoloog]]''<br/>''[[:d:Q120203720|climate change researcher]]''<br/>''[[:d:Q17276189|atmospheric scientist]]'' | | | | |- | [[:d:Q99542699|Q99542699]] | ''[[:d:Q99542699|Husky Kihal]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-04<br/>2026-09-03 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Prantsusmaa]] | [[Lyon]] | | |- | [[:d:Q112565839|Q112565839]] | ''[[:d:Q112565839|Jovan Donev]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Jurist|jurist]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Diplomaat|diplomaat]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1955–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Skopje]] | [[Skopje]] | |- | [[:d:Q125955185|Q125955185]] | ''[[:d:Q125955185|Ritu Khullar]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Kanada|Kanada]] [[Jurist|jurist]] (1964–2026) ♀ | [[jurist]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q136461692|Q136461692]] | ''[[:d:Q136461692|Sara Ogwen Williams]]'' | data-sort-value="1971" | 1971 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Lavastaja|režissöör]], teleprodutsent, telesaatejuht, [[Luuletaja|luuletaja]] (1971–2026) ♀; child of Euryn Ogwen Williams, Jenny Ogwen | [[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[luuletaja]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q809009|Barry]]'' | [[Cardiff]] | |- | [[:d:Q15077562|Q15077562]] | ''[[:d:Q15077562|Vladimir Nikolaevitsj Sitko]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1932–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Tööveterani medal]] | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q25737362|Nechunayevo]]'' | | |- | [[:d:Q16182149|Q16182149]] | ''[[:d:Q16182149|Ida Farida]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Indoneesia filmirežissöör | [[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q3261115|Rangkasbitung]]'' | ''[[:d:Q10396|Depok]]'' | |- | [[:d:Q19279755|Q19279755]] | ''[[:d:Q19279755|Frank Schambor]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Diktor|diktor]] (1971–2026) ♂ | [[diktor]] | [[Saksamaa]] | [[Wuppertal]] | | |- | [[:d:Q19665843|Q19665843]] | ''[[:d:Q19665843|Keyvan Khosrovani]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Iraani arhitekt | ''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[arhitekt]]<br/>[[valguskujundaja]] | [[Iraan]] | [[Teheran]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q21031731|Q21031731]] | ''[[:d:Q21031731|Enos Mafokate]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] [[Sportlane|sportlane]] (1946–2026) ♂ | [[sportlane]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q2307316|Alexandra]]'' | | |- | [[:d:Q2888722|Q2888722]] | ''[[:d:Q2888722|Ramón Espinar Gallego]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Leganés, member of the Assembly of Madrid, President of the Assembly of Madrid (1954–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q329984|Úbeda]]'' | | |- | [[:d:Q314380|Q314380]] | ''[[:d:Q314380|Milan Ohnisko]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], graafik, toimetaja, [[Tõlkija|tõlkija]], publitsist, [[Dissident|dissident]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1965–2026) ♂; Magnesia Litera, participant in the resistance and resistance against communism | [[luuletaja]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[dissident]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q3310525|Q3310525]] | ''[[:d:Q3310525|Michel Paulin]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Nantes]] | | |- | [[:d:Q385215|Q385215]] | ''[[:d:Q385215|Fabio Mussi]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-22 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | [[Piombino]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q509908|Q509908]] | ''[[:d:Q509908|Győző Martos]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | Ungari jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q93893451|Q93893451]] | ''[[:d:Q93893451|Huguette St-Denis]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Kanada|Kanada]] person (1964–2026) | | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q97369408|Q97369408]] | ''[[:d:Q97369408|Uliana Vinokurova]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-17<br/>1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09-03 | [[Venemaa|venelased]] [[Psühholoog|psühholoog]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], lektor (1947–2026) ♀ | [[psühholoog]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]'' | [[Venemaa]] | ''[[:d:Q20619590|Байдинский наслег]]'' | | |- | [[:d:Q108584124|Q108584124]] | ''[[:d:Q108584124|Iwan Setiawan]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Indoneesia|Indoneesia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1958–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Indoneesia]] | [[Medan]] | | |- | [[:d:Q110404509|Q110404509]] | ''[[:d:Q110404509|Isaac M. Daniel]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Insener|insener]] (1933–2026) ♂ | [[insener]] | | | | |- | [[:d:Q112378783|Q112378783]] | ''[[:d:Q112378783|Mária Lamiová]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Arheoloog|arheoloog]] (1935–2026) ♀ | [[arheoloog]] | | | | |- | [[:d:Q115295133|Q115295133]] | ''[[:d:Q115295133|Jonathan Mitchley]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Botaanik|botaanik]], plant ecologist, teadlane, [[Kaasprofessor|kaasprofessor]] (†2026) ♂ | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q37987929|plant ecologist]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q120486143|Q120486143]] | ''[[:d:Q120486143|Grahame Fraser]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Füüsik|füüsik]], õpetlane (1931–2026) ♂; member of [[Rahvusvaheline Astronoomiaunioon]] | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | | |- | [[:d:Q12331333|Q12331333]] | ''[[:d:Q12331333|Per Madsen]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Taani poliitik | [[poliitik]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q127481|Q127481]] | ''[[:d:Q127481|Tony Gatlif]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Stsenarist|stsenarist]], teatrinäitleja, filminäitleja, filmimuusika helilooja, [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1975–2025) (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, César Award for Best Music Written for a Film, Cannes Best Director Award, Un certain regard Award | [[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Prantsusmaa]] | [[Alžiir]] | [[Arles]] | |- | [[:d:Q1282352|Q1282352]] | ''[[:d:Q1282352|Raif Dizdarević]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Poliitjuht|poliitjuht]], [[Diplomaat|diplomaat]], ametiühingutegelane, [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Presidency of Bosnia and Herzegovina, President of the Presidency of Yugoslavia, Minister of Foreign Affairs of Yugoslavia, Chairman of the Presidency of Bosnia and Herzegovina (1926–2026) ♂; Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic | [[poliitik]]<br/>[[poliitjuht]]<br/>[[diplomaat]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Jugoslaavia]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | ''[[:d:Q1017950|Fojnica]]'' | [[Sarajevo]] | |- | [[:d:Q13104684|Q13104684]] | ''[[:d:Q13104684|Péil Schlechter]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Luksemburgi kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[arhitekt]]<br/>[[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Luksemburg]] | [[Luxembourg]] | [[Luksemburg]] | |- | [[:d:Q131315367|Q131315367]] | ''[[:d:Q131315367|Milton Soldani Afonso]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Brasiilia|Brasiilia]] äriinimene, [[Advokaat|advokaat]], filantroop (1921–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[advokaat]]<br/>''[[:d:Q12362622|filantroop]]'' | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1642662|Nova Lima]]'' | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q136084194|Q136084194]] | ''[[:d:Q136084194|Ali MirRezaie]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Iraan|Iraan]] [[Laulja|laulja]] (†2026) ♂ | [[laulja]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q1282212|Babol County]]'' | ''[[:d:Q605157|Babol]]'' | |- | [[:d:Q141260544|Q141260544]] | ''[[:d:Q141260544|José Manuel Restrepo Fernández de Soto]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Colombia|Colombia]] [[Diktor|diktor]], äriinimene (†2026) ♂ | [[diktor]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Colombia]] | [[Medellín]] | [[Cali]] | |- | [[:d:Q141363499|Q141363499]] | ''[[:d:Q141363499|Katie Foutsi]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (1941–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q141376747|Q141376747]] | ''[[:d:Q141376747|خالد كافو]]'' | data-sort-value="1965" | 1965 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Liibüa|Liibüa]] [[Näitleja|näitleja]], [[Koomik|koomik]] (1965–2026) ♂; notable work زنقة الريح | [[näitleja]]<br/>[[koomik]] | [[Liibüa]] | ''[[:d:Q1018215|Yafran]]'' | [[Tripoli]] | |- | [[:d:Q15406088|Q15406088]] | ''[[:d:Q15406088|Yoshikazu Hasegawa]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Jaapan|Jaapan]] paleontoloog (1930–2026) ♂ | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q16302039|Q16302039]] | ''[[:d:Q16302039|Domingo del Prado]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Hispaania|Hispaania]] joonistaja, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1956–2026) ♂ | ''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q5573497|Pobladura de Yuso]]'' | [[León (Hispaania)|León]] | |- | [[:d:Q16376847|Q16376847]] | ''[[:d:Q16376847|Züleyxa Hacıyeva]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Võimleja, [[Diktor|diktor]] (1923–2026) ♀; Honored Artist of the Azerbaijan SSR, personal pension of the President of Azerbaijan, [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q16947675|võimleja]]''<br/>[[diktor]] | | [[Bakuu]] | | |- | [[:d:Q18603868|Q18603868]] | ''[[:d:Q18603868|Libor Balák]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Illustreerija|illustraator]], koomiksikunstnik (1961–2026) ♂ | [[maalikunstnik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]'' | | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q20090695|Q20090695]] | ''[[:d:Q20090695|Eraj Ravindra Fernando]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Sri Lanka|Sri Lanka]] [[Poliitik|poliitik]] (1968–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Sri Lanka]] | [[Sri Lanka]] | | |- | [[:d:Q231178|Q231178]] | [[Gloria Steinem]] | data-sort-value="1934" | 1934-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | USA ajakirjanik ja aktivist | [[ajakirjanik]]<br/>[[reporter]]<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q9379869|lektor]]''<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q34074720|feminist]]''<br/>''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Toledo (Ohio)|Toledo]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q24933747|Q24933747]] | ''[[:d:Q24933747|Edmée Buclin-Favre]]'' | data-sort-value="1927" | 1927 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Šveits|Šveits]] [[Jurist|jurist]] (1927–2026) ♀; child of Antoine Favre | [[jurist]] | [[Šveits]] | [[Sion]] | | |- | [[:d:Q28758600|Q28758600]] | ''[[:d:Q28758600|Børge Thorup]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q3082512|Q3082512]] | ''[[:d:Q3082512|Frank Bridel]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Šveitsi ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Šveits]] | [[Lausanne]] | | |- | [[:d:Q3387126|Q3387126]] | ''[[:d:Q3387126|Pierre Tordo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | | |- | [[:d:Q46957202|Q46957202]] | ''[[:d:Q46957202|Raymond Pointu]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] spordiajakirjanik (1940–2026) ♂; prix Louis-Nucera | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q4735418|Q4735418]] | ''[[:d:Q4735418|Alphonso Smith]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1985–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2152074|Pahokee]]'' | ''[[:d:Q2152074|Pahokee]]'' | |- | [[:d:Q47514766|Q47514766]] | ''[[:d:Q47514766|Wolf-Dieter Stempel]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Saksamaa|sakslased]] keeleteadlane (1929–2026) ♂; member of [[Baieri Teaduste Akadeemia]], [[Academia Europaea]] | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | [[Landau|Landau in der Pfalz]] | | |- | [[:d:Q4799651|Q4799651]] | ''[[:d:Q4799651|Arthur Marshall]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-04-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1969–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q1368958|Fort Gordon]]'' | | |- | [[:d:Q489116|Q489116]] | ''[[:d:Q489116|Wilfried Wesemael]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Belgia|Belgia]] jalgrattasportlane (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Belgia]] | [[Aalst]] | [[Lebbeke]] | |- | [[:d:Q5090823|Q5090823]] | ''[[:d:Q5090823|Chen Kuan-tai]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Hiina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]] | [[Hiina]] | [[Guangdong]] | ''[[:d:Q59223|Zhongshan]]'' | |- | [[:d:Q5237319|Q5237319]] | ''[[:d:Q5237319|David McDermott]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-02-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q661707|Stourbridge]]'' | | |- | [[:d:Q5930469|Q5930469]] | ''[[:d:Q5930469|Hugh Curran]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1009254|Carstairs]]'' | | |- | [[:d:Q6852646|Q6852646]] | ''[[:d:Q6852646|Lau Siu-ming]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Hiina näitleja | [[näitleja]]<br/>[[tantsija]] | [[Hiina]]<br/>[[Briti Hongkong]] | [[Briti Hongkong]] | [[Hongkong]] | |- | [[:d:Q7279160|Q7279160]] | ''[[:d:Q7279160|Rachel Blau DuPlessis]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q912972|Q912972]] | ''[[:d:Q912972|Ivan Gudelj]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | Horvaatia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | ''[[:d:Q397656|Imotski]]'' | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q96372098|Q96372098]] | ''[[:d:Q96372098|Anil Sharma]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-02 | [[India|India]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Uttar Pradesh Legislative Assembly (1963–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[India]] | ''[[:d:Q1752328|Bulandshahr district]]''<br/>[[Uttar Pradesh]]<br/>[[India]] | | |- | [[:d:Q1064383|Q1064383]] | ''[[:d:Q1064383|Charles Floyd Hatcher]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika poliitik ja aseesimees | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2899135|Doerun]]'' | [[Alexandria (Virginia)|Alexandria]] | |- | [[:d:Q106638226|Q106638226]] | ''[[:d:Q106638226|Hamza Abbas Hussein]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Kuveit|Kuveit]] pankur, [[Poliitik|poliitik]], Governor of the Central Bank of Kuwait (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q806798|pankur]]''<br/>[[poliitik]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q107072|Q107072]] | ''[[:d:Q107072|Konrad Jarausch]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Saksamaa|sakslased]] historian of Modern Age, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Magdeburg]] | | |- | [[:d:Q1121618|Q1121618]] | ''[[:d:Q1121618|Imre Kubovics]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Ungari|Ungari]] [[Geoloog|geoloog]], [[Vulkanoloog|vulkanoloog]], undersecretary (1925–2026) ♂; Szent-Györgyi Albert Prize, Academy Award of the Hungarian Academy of Sciences | [[geoloog]]<br/>[[vulkanoloog]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q301581|Veľká Mača]]'' | | |- | [[:d:Q1130290|Q1130290]] | ''[[:d:Q1130290|Enzo Bianchi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], Christian monk, [[Teoloog|teoloog]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Munk|munk]], Catholic theologian, superior (1943–2026) ♂; member of Bose Monastic Community | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q2109894|Christian monk]]''<br/>[[teoloog]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[munk]]<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q17775|Castel Boglione]]'' | [[Torino]] | |- | [[:d:Q116878218|Q116878218]] | ''[[:d:Q116878218|Kálmán Széll]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Ungari|Ungari]] [[Kirurg|kirurg]], traumatologist, emergency physician, [[Õppejõud|õppejõud]], emeriitprofessor (1926–2026) ♂; Order of Labour, Pro Ecclesia et Pontifice, Batthyány-Strattmann László Award, [[Aukodanik|aukodanik]] | [[kirurg]]<br/>''[[:d:Q26203274|traumatologist]]''<br/>''[[:d:Q336641|emergency physician]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ungari]] | ''[[:d:Q108588280|Herény]]'' | | |- | [[:d:Q12223158|Q12223158]] | ''[[:d:Q12223158|Abdulfattah Mahmud Idriss]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Egiptuse kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | ''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q12228188|علي محمود]]'' | | |- | [[:d:Q123680300|Q123680300]] | ''[[:d:Q123680300|Abu Hudhayfah Al-Ansari]]'' | No/unknown value | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Pressiesindaja, Spokesman of the Islamic State (†2026) ♂; member of [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Islamiriik]] | ''[[:d:Q17221|pressiesindaja]]'' | No/unknown value | No/unknown value | ''[[:d:Q2320876|Seiyun]]'' | |- | [[:d:Q124479841|Q124479841]] | ''[[:d:Q124479841|Shitsui Hakoishi]]'' | data-sort-value="1916" | 1916-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Jaapan|Jaapan]] habemeajaja (1916–2026) ♀ | ''[[:d:Q107198|habemeajaja]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q11432538|Ōuchi]]'' | [[Utsunomiya]] | |- | [[:d:Q130853288|Q130853288]] | ''[[:d:Q130853288|Jonathan Meléndez]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Mehhiko helilooja | [[klahvpillimängija]]<br/>[[helilooja]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q136165233|Q136165233]] | ''[[:d:Q136165233|András Kőrös]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Ungari|Ungari]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1952–2026) ♂; honorary citizen of Újpest, Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary | [[kohtunik]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q141266978|Q141266978]] | ''[[:d:Q141266978|Catalina Lafertt]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Tšiili|Tšiili]] [[Luuletaja|luuletaja]] (1958–2026) ♀ | [[luuletaja]] | [[Tšiili]] | [[Valparaíso]] | | |- | [[:d:Q141303602|Q141303602]] | ''[[:d:Q141303602|Tony Wilson]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], slavist (1943–2026) ♂ | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q15976341|slavist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Christchurch]] | ''[[:d:Q7981419|Wellington Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141312004|Q141312004]] | ''[[:d:Q141312004|Jorge Martín]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Argentina|Argentina]] korvpallur (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1889146|Venado Tuerto]]'' | | |- | [[:d:Q141327495|Q141327495]] | ''[[:d:Q141327495|István Vajda]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Dublaažirežissöör, director of radio drama (1942–2026) ♂; Béla Balázs Award | ''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''<br/>''[[:d:Q2459497|director of radio drama]]'' | | | | |- | [[:d:Q141347280|Q141347280]] | ''[[:d:Q141347280|Jordi Sotorra Garriga]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Preester|preester]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1929–2026) ♂ | [[preester]]<br/>[[õpetaja]] | | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | |- | [[:d:Q141354601|Q141354601]] | ''[[:d:Q141354601|Michal Ficaj]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] vikipedist (1974–2026) ♂; member of Wikimedia Czech Republic | ''[[:d:Q23038345|vikipedist]]'' | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q15651571|Q15651571]] | ''[[:d:Q15651571|György Aldobolyi Nagy]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Ungari helilooja | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[klarnetist]]<br/>[[luuletaja]] | [[Ungari]] | [[Szeged]] | | |- | [[:d:Q16092734|Q16092734]] | ''[[:d:Q16092734|John Hastie]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija, cricket umpire (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q2143894|cricket umpire]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q992759|Te Awamutu]]'' | | |- | [[:d:Q16264783|Q16264783]] | ''[[:d:Q16264783|Jerry Oates]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Elukutseline maadleja (fl. 1970–) (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | | [[Columbus (Georgia)|Columbus]] | | |- | [[:d:Q16303135|Q16303135]] | ''[[:d:Q16303135|Edith Barr]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Peruu laulja | [[laulja]] | [[Peruu]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | [[Lima (Peruu)|Lima]] | |- | [[:d:Q1807974|Q1807974]] | ''[[:d:Q1807974|Laurence Cook]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[muusik]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Boston]] | | |- | [[:d:Q20090248|Q20090248]] | ''[[:d:Q20090248|Jimmy Batten]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-11-07 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] poksija (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q123620|Millwall]]'' | | |- | [[:d:Q21558993|Q21558993]] | ''[[:d:Q21558993|Tatyana Svyagintseva]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ukraina arst | [[arst]]<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Hrodna]] | [[Harkiv]] | |- | [[:d:Q239860|Q239860]] | ''[[:d:Q239860|Cassandra Wilson]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-12-04 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Ameerika Ühendriikide muusik | ''[[:d:Q66314404|jazz singer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] | [[Jackson (Mississippi)|Jackson]] | |- | [[:d:Q2830533|Q2830533]] | ''[[:d:Q2830533|Alan Knight]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1961–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q804946|Balham]]'' | | |- | [[:d:Q2851511|Q2851511]] | ''[[:d:Q2851511|Annette Saint-Pierre]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Kanada|Kanada]] romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Kirjastaja|kirjastaja]] (1925–2026) ♀; Member of the Order of Canada, Chevalier de l'Ordre national des Palmes académiques (France) | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[kirjastaja]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3462266|Saint-Germain-de-Grantham]]'' | | |- | [[:d:Q2959501|Q2959501]] | ''[[:d:Q2959501|Charles Josselin]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-31 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q371638|Pleslin-Trigavou]]'' | | |- | [[:d:Q3113050|Q3113050]] | ''[[:d:Q3113050|Gracindo Júnior]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Brasiilia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[psühholoog]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Brasiilia]] | [[Rio de Janeiro]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q3196231|Q3196231]] | ''[[:d:Q3196231|Khrist Kopetzky]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Prantsusmaa ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''<br/>''[[:d:Q26237722|rugby sevens player]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q191126|Saintes]]'' | | |- | [[:d:Q3660076|Q3660076]] | ''[[:d:Q3660076|Carlos Horacio Salinas]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Argentina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44255|San Miguel de Tucumán]]'' | | |- | [[:d:Q47129858|Q47129858]] | ''[[:d:Q47129858|D. Roy Saer]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1936–2026) ♂ | [[muusikateadlane]] | | ''[[:d:Q13129024|Hebron]]'' | | |- | [[:d:Q5530420|Q5530420]] | ''[[:d:Q5530420|Geles Cabrera]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Mehhiko skulptor | [[skulptor]]<br/>[[maalikunstnik]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q5689034|Q5689034]] | ''[[:d:Q5689034|He Yong]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-02-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Hiina|Hiina]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Matemaatik|matemaatik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (fl. 1987–2026) (1969–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>[[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hiina]] | [[Peking]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q57834653|Q57834653]] | ''[[:d:Q57834653|Carla Jeffery]]'' | data-sort-value="1993" | 1993-07-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | ameerika näitleja (1993–2026) | [[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q59333448|Q59333448]] | ''[[:d:Q59333448|Aleksandr Fedorovich Ilyushchenko]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-05-26 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] metallurg, materjaliteadlane (1956–2026) ♂; State Prize of the Republic of Belarus, Medal of Francysk Skaryna, Order of Fatherland 3rd Class, Prix ​​de l'Académie nationale des sciences de Biélorussie | ''[[:d:Q18576582|metallurg]]''<br/>''[[:d:Q21329070|materjaliteadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q6055534|Q6055534]] | ''[[:d:Q6055534|Ahmet Çörekçi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Türgi sõjaväelane | [[sõdur]] | [[Türgi]] | ''[[:d:Q1014135|Osmancık]]'' | | |- | [[:d:Q6128629|Q6128629]] | ''[[:d:Q6128629|Silvina Jensen]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Argentina kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2077013|Tres Arroyos]]'' | ''[[:d:Q54108|Bahía Blanca]]'' | |- | [[:d:Q61941672|Q61941672]] | ''[[:d:Q61941672|Barry Cleavin]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Uus-Meremaa kunstnik | [[kunstnik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Dunedin]] | | |- | [[:d:Q62285674|Q62285674]] | ''[[:d:Q62285674|Joe Feeney]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Sportlane|sportlane]] (1937–2026) ♂ | [[sportlane]] | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q6321174|Q6321174]] | ''[[:d:Q6321174|József Rusznyák]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Ungari|Ungari]] maadleja (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Ungari]] | [[Sárospatak]] | | |- | [[:d:Q63976124|Q63976124]] | ''[[:d:Q63976124|Gerti Eichler]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Saksa näitleja | [[näitleja]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q6697133|Q6697133]] | ''[[:d:Q6697133|Lucien Smith]]'' | data-sort-value="1989" | 1989-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[kunstnik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q681184|Q681184]] | ''[[:d:Q681184|Eberhard Vogel]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Frankenberg (Saksimaa)|Frankenberg]] | [[Tüüringi]] | |- | [[:d:Q709973|Q709973]] | ''[[:d:Q709973|Jean-Paul Rappeneau]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] (fl. 1960–2015) (1932–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Louis Delluci auhind, National Board of Review Award for Best Foreign Language Film, César Award for Best Film, César Award for Best Director, César des Césars, Prix Jean-Le-Duc, Officer of the National Order of Merit; notable work Cyrano de Bergerac, The Married Couple of the Year Two, The Horseman on the Roof | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Auxerre]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q7149252|Q7149252]] | ''[[:d:Q7149252|Paul Barth]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | [[Saksamaa|sakslased]] judoka (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q7175103|Q7175103]] | ''[[:d:Q7175103|Peter Katsambanis]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Austraalia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q14284|solicitor]]'' | [[Austraalia]] | [[Melbourne]] | [[Melbourne]] | |- | [[:d:Q88943897|Q88943897]] | ''[[:d:Q88943897|Jean-Paul Dova]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-09-01 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q89032|Q89032]] | ''[[:d:Q89032|Michael Mendl]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-09 | Saksamaa näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Lünen]] | [[Berliin]] | |- | [[:d:Q97727134|Q97727134]] | ''[[:d:Q97727134|Bettina Pfleger]]'' | data-sort-value="1996" | 1996-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026<br/>2026-09-01 | Austria jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q10320426|Q10320426]] | ''[[:d:Q10320426|Ludgero Marques]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Portugal|Portugal]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1938–2026) ♂ | [[ettevõtja]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q564813|Santa Maria da Feira]]'' | | |- | [[:d:Q108448725|Q108448725]] | ''[[:d:Q108448725|Романовский, Михаил Александрович]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Poliitik|poliitik]], riigimees (1947–2026) ♂; member of [[Föderatsiooninõukogu]] | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | | [[Orša]] | | |- | [[:d:Q10853824|Q10853824]] | ''[[:d:Q10853824|Antonín Dvořák]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Jalgpallur, lauatennisist, [[Treener|treener]] (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]''<br/>[[treener]] | | | | |- | [[:d:Q109381832|Q109381832]] | ''[[:d:Q109381832|Charles Ndombasi Lassa]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Kongo muusik | [[muusik]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | | [[Cincinnati]] | |- | [[:d:Q112239445|Q112239445]] | ''[[:d:Q112239445|小髙陽一]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Poliitik|poliitik]], mayor of Chōsei (1952–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q11391717|Yatsumi]]'' | [[Chiba]] | |- | [[:d:Q11913378|Q11913378]] | ''[[:d:Q11913378|Celestí Alomar Mateu]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q185409|Llubí]]'' | [[Palma|Palma de Mallorca]] | |- | [[:d:Q12121634|Q12121634]] | ''[[:d:Q12121634|Leonid Marchenko]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (1938–2026) ♂; Ukraina teeneline kunstnik, Ukraina teeneteordeni 3. järk; member of National Union of Cinematographers of Ukraine | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Kiiev]] | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q125192965|Q125192965]] | ''[[:d:Q125192965|Sena Alouka]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Togo|Togo]] keskkonnakaitsja, executive director (1975–2026) ♂ | ''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]'' | [[Togo]] | | ''[[:d:Q46135|Créteil]]'' | |- | [[:d:Q138001296|Q138001296]] | ''[[:d:Q138001296|Hans J. Tümmers]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Saksamaa|sakslased]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Ravensburg]] | | |- | [[:d:Q141244272|Q141244272]] | ''[[:d:Q141244272|Luis Enrique Barragán Chávez]]'' | data-sort-value="1986" | 1986-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Person (1986–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141248140|Q141248140]] | ''[[:d:Q141248140|Aziz Bakbou]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Maroko|Maroko]] [[Muusik|muusik]] (1962–2026) ♂ | [[muusik]] | [[Maroko]] | | | |- | [[:d:Q141249455|Q141249455]] | ''[[:d:Q141249455|Dan Orbih]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Poliitik|poliitik]] (1961–2026) ♂; child of MCK Orbih | [[poliitik]] | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q122522069|Ogbona]]'' | | |- | [[:d:Q141257449|Q141257449]] | ''[[:d:Q141257449|Rogério Valença]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Person (1971–2026) | | | | | |- | [[:d:Q141272634|Q141272634]] | ''[[:d:Q141272634|Sidi Mohamed Sliten]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Maroko|Maroko]] jalgpallur (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Maroko]] | [[Marrakech]] | [[Marrakech]] | [[Marrakech]] |- | [[:d:Q141290693|Q141290693]] | ''[[:d:Q141290693|Thomas Cease]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Insener|insener]] (1942–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[insener]] | | | | |- | [[:d:Q1519104|Q1519104]] | ''[[:d:Q1519104|Ulrich Pogoda]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Saksamaa helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[insener]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | [[Wittichenau]] | [[Cottbus]] | |- | [[:d:Q18719666|Q18719666]] | ''[[:d:Q18719666|Eduardo Calcagno]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Argentina filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Tootja|produtsent]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[dotsent]]<br/>''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q18786174|Q18786174]] | ''[[:d:Q18786174|Anatoly Kholkin]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Keemik|keemik]] (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[NSV Liidu riiklik preemia]], Russian government prize for science and technology | [[keemik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q18810481|Q18810481]] | ''[[:d:Q18810481|Lilia Lardone]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Argentina kirjanik | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[dotsent]]<br/>[[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2648980|Hernando]]'' | [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]] | |- | [[:d:Q28497261|Q28497261]] | ''[[:d:Q28497261|Boris Fyodorovich Vashlyaev]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] skating coach, kiiruisutaja, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1948–2026) ♂; Honoured coach of the RSFSR, [[NSV Liidu meistersportlane]] | ''[[:d:Q64855107|skating coach]]''<br/>''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]''<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Jekaterinburg]] | [[Jekaterinburg]] | |- | [[:d:Q3147680|Q3147680]] | ''[[:d:Q3147680|Elco Brinkman]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Hollandi poliitik | [[poliitik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q917827|Dirksland]]'' | [[Leiden]] | |- | [[:d:Q3293382|Q3293382]] | ''[[:d:Q3293382|Mario Cardinal]]'' | data-sort-value="1932" | 1932 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Kanada ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q7400832|Saint-Timothée]]'' | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q4801963|Q4801963]] | ''[[:d:Q4801963|Artūras Fomenka]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Leedu jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Leedu]] | [[Panevėžys]] | | |- | [[:d:Q5070358|Q5070358]] | ''[[:d:Q5070358|Chan Sarun]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Kambodža poliitik | [[poliitik]] | [[Kambodža]] | | | |- | [[:d:Q5171327|Q5171327]] | ''[[:d:Q5171327|Cornelius Cash]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2005266|Macon]]'' | [[Dayton]] | |- | [[:d:Q533505|Q533505]] | ''[[:d:Q533505|Wendell Berry]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Ameerika Ühendriikide kirjanik | [[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[autor]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q20020377|kultuurikriitik]]''<br/>''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16308156|scholar of English]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Louisville]] | ''[[:d:Q7230898|Port Royal]]'' | |- | [[:d:Q67182983|Q67182983]] | ''[[:d:Q67182983|Jean-François Leroy]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] fotoajakirjanik (1956–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Auleegioni ordeni kavaler | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | [[Pariis]] | [[Père-Lachaise'i kalmistu]] |- | [[:d:Q7926158|Q7926158]] | ''[[:d:Q7926158|Victor Miller]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Ameerika Ühendriikide stsenarist | [[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | ''[[:d:Q490744|Alameda]]'' | |- | [[:d:Q8247241|Q8247241]] | ''[[:d:Q8247241|Beto Orlando]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Argentina laulja | [[laulja]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2036271|Las Flores]]'' | | |- | [[:d:Q85134741|Q85134741]] | ''[[:d:Q85134741|Jakub Wojtkowiak]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q862445|Q862445]] | ''[[:d:Q862445|Bill Schmidt]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] odaviskaja (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q18510502|odaviskaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | [[Knoxville]] | |- | [[:d:Q9032896|Q9032896]] | ''[[:d:Q9032896|Miguel Zavaleta]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Argentina|Argentina]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], [[Pianist|pianist]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1955–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Airese provints]] | |- | [[:d:Q93250306|Q93250306]] | ''[[:d:Q93250306|Angelo Casati]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Preester|preester]] (1931–2026) ♂ | [[preester]] | | [[Milano]] | [[Milano]] | |- | [[:d:Q95671702|Q95671702]] | ''[[:d:Q95671702|Anca Pandrea]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja (1946–2026) ♀; spouse of Ștefan Thury | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Rumeenia]] | [[Făgăraș]] | | |- | [[:d:Q9697232|Q9697232]] | ''[[:d:Q9697232|Carlos Monforte]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Brasiilia ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Brasiilia]] | [[Santos]] | | |- | [[:d:Q12959|Q12959]] | [[Édouard Balladur]] | data-sort-value="1929" | 1929-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Prantsusmaa poliitik | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | [[İzmir]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q1092107|Passy kalmistu]]'' |- | [[:d:Q7426|Q7426]] | [[Ada Yonath]] | data-sort-value="1939" | 1939-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-31 | Iisraeli keemik | ''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]''<br/>[[keemik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15142825|kristallograaf]]''<br/>[[biokeemik]]<br/>[[teadlane]]<br/>[[bioloog]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | | |- | [[:d:Q109487391|Q109487391]] | ''[[:d:Q109487391|Vladimir Moshchenko]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1932–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[tõlkija]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bahmut]] | | |- | [[:d:Q11361928|Q11361928]] | ''[[:d:Q11361928|Masao Yora]]'' | data-sort-value="1957" | 1957 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Jaapani ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1642960|pundit]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q853203|Hamakita]]'' | | |- | [[:d:Q114775616|Q114775616]] | ''[[:d:Q114775616|David A. Kornreich]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Teadlane, astronoom (1973–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q11063|astronoom]]'' | | [[Houston]] | | |- | [[:d:Q13163930|Q13163930]] | ''[[:d:Q13163930|Cham Mei-kam]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hiina|Hiina]] Chinese medicine practitioner (1924–2026) ♀ | ''[[:d:Q93923328|Chinese medicine practitioner]]'' | [[Hiina]] | [[Guangzhou]] | ''[[:d:Q7383551|Ruttonjee Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141223090|Q141223090]] | ''[[:d:Q141223090|Carlos Gracia]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hispaania|Hispaania]] sports executive (1941–2026) ♂; member of Real Federación Española de Automovilismo, [[FIA]] | ''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Hispaania]] | [[Zaragoza]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q141242448|Q141242448]] | ''[[:d:Q141242448|Phil O'Reilly]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Iirimaa|Iirimaa]] Gaelic football player (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q17351861|Gaelic football player]]'' | [[Iirimaa]] | ''[[:d:Q321091|Tullamore]]'' | ''[[:d:Q321091|Tullamore]]'' | |- | [[:d:Q141248969|Q141248969]] | ''[[:d:Q141248969|Chula Padmendra Kumarapathirana]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀ | [[näitleja]] | | | | |- | [[:d:Q141255203|Q141255203]] | ''[[:d:Q141255203|Sister Pauline Leonard]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Christian nun, kooliõpetaja, koolijuht, kooli asedirektor (1939–2026) ♀; Companion of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q28146366|Christian nun]]''<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q1056391|koolijuht]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q30279686|Hutt Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141306752|Q141306752]] | ''[[:d:Q141306752|Balázs Szolga]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | German teacher, keskkooliõpetaja, [[Õppejõud|õppejõud]], sports official, lifeguard, sauna master (†2026) ♂ | ''[[:d:Q101444594|German teacher]]''<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15986539|sports official]]''<br/>''[[:d:Q259327|lifeguard]]''<br/>''[[:d:Q2024043|sauna master]]'' | | | | ''[[:d:Q1120689|Kozma Street Jewish Cemetery]]'' |- | [[:d:Q1658487|Q1658487]] | ''[[:d:Q1658487|Elia Zenghelis]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Kreeka arhitekt | [[arhitekt]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q18753737|Q18753737]] | ''[[:d:Q18753737|Wang Yongyan]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Hiina|Hiina]] [[Teadlane|teadlane]], [[Poliitik|poliitik]], National People's Congress deputy (1938–2026) ♂ | [[teadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Hiina]] | [[Tianjin Shi]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q2062286|Q2062286]] | ''[[:d:Q2062286|Oleksandr Kasyan]]'' | data-sort-value="1989" | 1989-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur (1989–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | [[Bezimenne (Novoazovski rajoon)|Bezimenne]] | | |- | [[:d:Q21132815|Q21132815]] | ''[[:d:Q21132815|Viktor Shrira]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Venemaa matemaatik | [[matemaatik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Chișinău]] | | |- | [[:d:Q21834563|Q21834563]] | ''[[:d:Q21834563|Aleksandr Mihalevič]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | [[Teadlane|teadlane]], Chernobyl liquidator (1938–2026) ♂; Medal of Francysk Skaryna, Zasłużony Energetyk Republiki Białorusi, премия имени академика А. В. Лыкова | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1377734|Chernobyl liquidator]]'' | | [[Vitsebsk|Viciebsk]] | | |- | [[:d:Q320861|Q320861]] | ''[[:d:Q320861|Abid Mutlak al-Jubouri]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | [[poliitik]]<br/>[[sõjaväelane]] | [[Iraak]] | ''[[:d:Q5684772|Hawija]]'' | [[Kirkūk]] | |- | [[:d:Q3309599|Q3309599]] | ''[[:d:Q3309599|Michel Fano]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Prantsusmaa muusik | [[muusik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | | |- | [[:d:Q3847896|Q3847896]] | ''[[:d:Q3847896|Mariella Bettarini]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q10509151|algklassiõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | | |- | [[:d:Q39082698|Q39082698]] | ''[[:d:Q39082698|Fuat Nuretdinef]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q18791698|Naratyılğa]]'' | | |- | [[:d:Q39382604|Q39382604]] | ''[[:d:Q39382604|Tatyana Shishkina]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Valgevene füüsik | [[füüsik]] | [[Valgevene]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q4124504|Q4124504]] | ''[[:d:Q4124504|Juriy Michaylovitsj Volmer]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | [[poliitik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q16015391|Krassítskoie]]'' | | |- | [[:d:Q4148690|Q4148690]] | ''[[:d:Q4148690|Igor Grekhov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Smolensk]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q4253263|Q4253263]] | ''[[:d:Q4253263|Vladimir Lakeyev]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | [[poliitik]]<br/>[[Kommunist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q55519361|Q55519361]] | ''[[:d:Q55519361|Gonzalo Piédrola Angulo]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | [[arst]] | [[Hispaania]] | [[Granada]] | [[Granada]] | |- | [[:d:Q56529236|Q56529236]] | ''[[:d:Q56529236|محمد التاجي]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Egiptuse näitleja | [[näitleja]] | ''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | [[Kairo]] | [[Kairo]] | |- | [[:d:Q5864704|Q5864704]] | ''[[:d:Q5864704|Francesc Garrido]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Hispaania näitleja | [[näitleja]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q60455434|Q60455434]] | ''[[:d:Q60455434|إياد ناصر]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | ''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[spordikommentaator]] | [[Süüria]] | ''[[:d:Q12212226|Dweir Ruslan]]'' | | |- | [[:d:Q606311|Q606311]] | ''[[:d:Q606311|Iván T. Berend]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Ungari ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q17488363|economic historian]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q7151978|Q7151978]] | ''[[:d:Q7151978|Paul LeDuc]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]'' | [[Kanada]] | ''[[:d:Q3462972|Saint-Maxime-du-Mont-Louis]]'' | [[Québec (linn)|Québec]] | |- | [[:d:Q7174083|Q7174083]] | ''[[:d:Q7174083|Peter Freebody]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | ''[[:d:Q4894752|Berry]]'' | |- | [[:d:Q7665832|Q7665832]] | ''[[:d:Q7665832|Sé O'Hanlon]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Iirimaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Iirimaa]] | [[Dublin]] | | |- | [[:d:Q7823034|Q7823034]] | ''[[:d:Q7823034|Tony Mundine]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4866067|Baryulgil]]'' | [[Austraalia]] | |- | [[:d:Q8056159|Q8056159]] | ''[[:d:Q8056159|Yoshimi Masaki]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Jaapan]] | [[Ōsaka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q834044|Q834044]] | ''[[:d:Q834044|Slobodan Šnajder]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Horvaatia]] | [[Zagreb]] | [[Zagreb]] | |- | [[:d:Q90463223|Q90463223]] | ''[[:d:Q90463223|Roman Nowobilski]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[füsioterapeut]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Sucha Beskidzka]] | | |- | [[:d:Q96464754|Q96464754]] | ''[[:d:Q96464754|Joggie Jansen]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Griekwastad]] | [[Otjiwarongo]] | |- | [[:d:Q99929822|Q99929822]] | ''[[:d:Q99929822|Ibrahim Adam]]'' | data-sort-value="1950" | 1950 | data-sort-value="2026" | 2026-08-30 | Ghana poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Ghana]] | | | |- | [[:d:Q112375430|Q112375430]] | ''[[:d:Q112375430|Peter R. Griffiths]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[keemik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | [[Inglismaa]] | | |- | [[:d:Q112405832|Q112405832]] | ''[[:d:Q112405832|Hermann Atz]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q113565574|Q113565574]] | ''[[:d:Q113565574|Robert Viger]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[laulukirjutaja]]<br/>[[helilooja]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q207620|Meaux]]'' | | |- | [[:d:Q119267915|Q119267915]] | ''[[:d:Q119267915|Mustapha Besbes]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | ''[[:d:Q3644587|hüdroloog]]'' | ''[[:d:Q2017684|French protectorate of Tunisia]]''<br/>[[Tuneesia]] | | | |- | [[:d:Q124671639|Q124671639]] | ''[[:d:Q124671639|Věra Pokorná]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[arst]]<br/>[[Pediaater|lastearst]]<br/>''[[:d:Q28569455|neonatoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q12612175|Q12612175]] | ''[[:d:Q12612175|Lee Yong-joo]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Lõuna-Korea näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]] | ''[[:d:Q42108|Seongnam]]'' | |- | [[:d:Q13147245|Q13147245]] | ''[[:d:Q13147245|Helena Trexu]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Hispaania kirjanik | [[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q3775049|Sama]]'' | | |- | [[:d:Q133518399|Q133518399]] | ''[[:d:Q133518399|Volkmar Schön]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | | | [[Hamburg]] | | |- | [[:d:Q133832061|Q133832061]] | ''[[:d:Q133832061|Joey BPR]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-05-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Malaisia]] | [[Johor Bahru]] | ''[[:d:Q7350107|Kuala Lumpur Hospital]]'' | |- | [[:d:Q138391311|Q138391311]] | ''[[:d:Q138391311|Eduardo Juárez]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]'' | [[Peruu]] | | | |- | [[:d:Q141222143|Q141222143]] | ''[[:d:Q141222143|Dimi Mavropoulos]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]'' | | | | |- | [[:d:Q141224685|Q141224685]] | ''[[:d:Q141224685|Micah Jo Barnett]]'' | data-sort-value="2005" | 2005-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q7491542|Shawnee Mission]]'' | ''[[:d:Q959398|Liberty]]'' | |- | [[:d:Q141237007|Q141237007]] | ''[[:d:Q141237007|Doina Caramzulescu]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | ''[[:d:Q24702769|raadioajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''<br/>[[tõlkija]] | [[Rumeenia]] | [[Bukarest]] | | |- | [[:d:Q1423181|Q1423181]] | ''[[:d:Q1423181|Mehdi Zana]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Türgi]] | ''[[:d:Q945404|Silvan]]'' | ''[[:d:Q83387|Diyarbakır]]'' | |- | [[:d:Q1445081|Q1445081]] | ''[[:d:Q1445081|Frankie Miller]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q66763670|country musician]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q784496|Victoria]]'' | [[Arlington]] | |- | [[:d:Q1475703|Q1475703]] | ''[[:d:Q1475703|Gene Bertoncini]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q1522054|Q1522054]] | ''[[:d:Q1522054|Giacomo Aimoni]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]'' | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q16299033|Q16299033]] | ''[[:d:Q16299033|Carlos Espinosa de los Monteros y Bernaldo de Quirós]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Hispaania ärimees | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q18640488|Q18640488]] | ''[[:d:Q18640488|Ian Martin]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q1986691|Q1986691]] | ''[[:d:Q1986691|Nicolas Simion]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[saksofonist]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q3041172|Dumbrăvița]]'' | [[Brașov]] | |- | [[:d:Q2848511|Q2848511]] | ''[[:d:Q2848511|André Remy]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Belgia ajakirjanik | ''[[:d:Q650483|spordiajakirjandus]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q60223236|television executive]]''<br/>[[spordikommentaator]]<br/>[[koomik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q900766|Gilly]]'' | ''[[:d:Q3357775|Ottignies]]'' | |- | [[:d:Q3394953|Q3394953]] | ''[[:d:Q3394953|Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[A Coruña]] | [[Oviedo]] | |- | [[:d:Q377683|Q377683]] | ''[[:d:Q377683|Narana Coissoró]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Portugal]]<br/>[[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Goa osariik]] | | |- | [[:d:Q4443993|Q4443993]] | ''[[:d:Q4443993|Svetlana Strizhnyova]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | ''[[:d:Q47090899|muuseumitöötaja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Ukraina NSV]] | [[Himki]] | |- | [[:d:Q4446455|Q4446455]] | ''[[:d:Q4446455|Vyacheslav Surganov]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Bakal]] | | |- | [[:d:Q59706220|Q59706220]] | ''[[:d:Q59706220|Antonio Fea]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q12013238|silmaarst]]'' | | | | |- | [[:d:Q599220|Q599220]] | ''[[:d:Q599220|Antonino Fogliani]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[dirigent]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q28054786|opera director]]'' | [[Itaalia]] | [[Messina]] | ''[[:d:Q67975|Cadempino]]'' | |- | [[:d:Q6175994|Q6175994]] | ''[[:d:Q6175994|Jeffrey G. Williamson]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[majandusteadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Uus-Inglismaa]] | | |- | [[:d:Q673426|Q673426]] | ''[[:d:Q673426|Walter Tresch]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]'' | [[Šveits]] | ''[[:d:Q69135|Silenen]]'' | | |- | [[:d:Q6989460|Q6989460]] | ''[[:d:Q6989460|Neil Walter]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | [[diplomaat]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1972491|Stratford]]'' | ''[[:d:Q2540624|Waikanae]]'' | |- | [[:d:Q92822|Q92822]] | ''[[:d:Q92822|Richard E. Stearns]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[insener]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[matemaatik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q717516|Caldwell]]'' | [[Ann Arbor]] | |- | [[:d:Q929382|Q929382]] | ''[[:d:Q929382|Franco Fontana]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-29 | Itaalia fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q3682398|Cognento]]'' | [[Modena]] | |- | [[:d:Q101130436|Q101130436]] | ''[[:d:Q101130436|Beba Lorena]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[modell]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q44214|Formosa]]'' | | |- | [[:d:Q105870884|Q105870884]] | ''[[:d:Q105870884|István Gábor Kruzslicz]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[arhivaar]]<br/>[[koduloolane]]<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]'' | [[Ungari]] | [[Hódmezővásárhely]] | | |- | [[:d:Q107319456|Q107319456]] | ''[[:d:Q107319456|Barry Smith]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | ''[[:d:Q17504998|spordiajaloolane]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q108881994|Q108881994]] | ''[[:d:Q108881994|Крупнов, Александр Иванович]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q11097792|Q11097792]] | ''[[:d:Q11097792|Li Weikang]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | ''[[:d:Q111975768|Peking opera actor]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | ''[[:d:Q17579219|Pei-p'ing]]'' | [[Peking]] | |- | [[:d:Q113325505|Q113325505]] | ''[[:d:Q113325505|Ryszard Łętowski]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[ohvitser]] | [[Poola]] | | | ''[[:d:Q1779546|Cmentarz Lipowy w Gliwicach]]'' |- | [[:d:Q11549140|Q11549140]] | ''[[:d:Q11549140|Yaeko Mizutani]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[näitleja]] | [[Jaapan]] | [[Tokyo]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q11988507|Q11988507]] | ''[[:d:Q11988507|Martin Holtung]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | ''[[:d:Q10866633|kiiruisutaja]]'' | [[Norra]] | | | |- | [[:d:Q119885611|Q119885611]] | ''[[:d:Q119885611|Joan Phillip]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[poliitik]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1001626|North Vancouver]]'' | | |- | [[:d:Q1377702|Q1377702]] | ''[[:d:Q1377702|Nicolae Ungureanu]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Rumeenia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rumeenia]] | [[Craiova]] | ''[[:d:Q1189089|Sadu]]'' | |- | [[:d:Q1408808|Q1408808]] | ''[[:d:Q1408808|Georg Denzler]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q1743122|church historian]]''<br/>''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]'' | [[Saksamaa]] | [[Bamberg]] | | |- | [[:d:Q141204526|Q141204526]] | ''[[:d:Q141204526|Pedro Rivero Torre]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q25339110|professor]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q5614177|Guarnizo]]'' | | |- | [[:d:Q141255091|Q141255091]] | ''[[:d:Q141255091|Toni Hubmann]]'' | data-sort-value="1957" | 1957 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q23672693|animal protectionist]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[autor]] | [[Austria]] | [[Graz]] | [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]] | |- | [[:d:Q1413274|Q1413274]] | ''[[:d:Q1413274|Winfried Mittrowski]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Saksamaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q141365784|Q141365784]] | ''[[:d:Q141365784|John Harris]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | ''[[:d:Q2055046|füsioloog]]''<br/>''[[:d:Q21771805|winemaker]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q1477696|Q1477696]] | ''[[:d:Q1477696|Hana Pastejříková]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-03-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[näitleja]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Praha]] | | |- | [[:d:Q15088606|Q15088606]] | ''[[:d:Q15088606|Leonid Vladimirovitsj Radjukevitsj]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q18576582|metallurg]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q16202217|Q16202217]] | ''[[:d:Q16202217|Blaine Campbell]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Antonio]] | [[Rapid City]] | |- | [[:d:Q16697782|Q16697782]] | ''[[:d:Q16697782|Mykola Dziuba]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[poliitik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4445119|Suvyd]]'' | | |- | [[:d:Q1902653|Q1902653]] | ''[[:d:Q1902653|Bert Middel]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Hollandi poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q20481199|coordinator]]''<br/>''[[:d:Q22980439|wetenschappelijk medewerker]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[direktor]]<br/>[[Sekretär]]<br/>[[lektor]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Groningen]] | ''[[:d:Q18443352|Tasola]]'' | |- | [[:d:Q21636811|Q21636811]] | ''[[:d:Q21636811|Klimentiy Veksler]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[viiuldaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q30904275|Q30904275]] | ''[[:d:Q30904275|Carolin Scharpff-Striebich]]'' | data-sort-value="1963" | 1963 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | ''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>''[[:d:Q832136|ärijuht]]'' | [[Saksamaa]] | [[Darmstadt]] | | |- | [[:d:Q3291306|Q3291306]] | ''[[:d:Q3291306|Marianne Leconte]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Prantsusmaa kirjastaja | [[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q47117059|Q47117059]] | ''[[:d:Q47117059|Brian Cogan]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | ''[[:d:Q6386271|media scholar]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q4786418|Q4786418]] | ''[[:d:Q4786418|Archibald MacKinnon]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[sõudja]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q1138837|Cranbrook]]'' | [[Calgary]] | |- | [[:d:Q4981862|Q4981862]] | ''[[:d:Q4981862|Brîndușa Armanca]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[ajakirjanik]]<br/>[[filoloog]] | [[Rumeenia]] | [[Câmpulung Moldovenesc]] | | |- | [[:d:Q55620057|Q55620057]] | ''[[:d:Q55620057|Michelina Tenace]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | ''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[teoloog]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q51952|San Marco in Lamis]]'' | | |- | [[:d:Q6063188|Q6063188]] | ''[[:d:Q6063188|Cevdet Selvi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Türgi poliitik | [[poliitik]] | [[Türgi]] | [[Eskişehir]] | | |- | [[:d:Q6490085|Q6490085]] | ''[[:d:Q6490085|Larry Christenson]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Everett]] | [[Washingtoni osariik]] | |- | [[:d:Q7242965|Q7242965]] | [[Priit Aimla]] | data-sort-value="1941" | 1941-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Eesti luuletaja, poliitik ja humorist | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[humorist]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]] | [[Eesti]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Võru]] | | |- | [[:d:Q7297843|Q7297843]] | ''[[:d:Q7297843|Ray Miller]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q97188930|Q97188930]] | ''[[:d:Q97188930|Choy Chak Hung]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q57287|Q57287]] | [[Harald V]] | data-sort-value="1937" | 1937-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-28 | | [[monarh]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q2095725|Skaugum]]'' | ''[[:d:Q3050696|Rikshospitalet]]'' | ''[[:d:Q500567|Royal Mausoleum]]'' |- | [[:d:Q11201596|Q11201596]] | ''[[:d:Q11201596|Olaf Olsen]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Taani insener | [[insener]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q1897112|laevakapten siseveekogudel]]''<br/>[[poliitik]]<br/>[[Reeder]] | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q1094343|Søldarfjørður]]'' | | |- | [[:d:Q112323416|Q112323416]] | ''[[:d:Q112323416|Беляева, Валентина Александровна]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirsanov]] | | |- | [[:d:Q112362197|Q112362197]] | ''[[:d:Q112362197|Karel Barták]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>''[[:d:Q1642960|pundit]]''<br/>''[[:d:Q18190897|väliskorrespondent]]'' | | [[Kladno]] | | |- | [[:d:Q12009319|Q12009319]] | ''[[:d:Q12009319|Filip Štojdl]]'' | data-sort-value="1975" | 1975-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[preester]]<br/>[[luuletaja]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[Esipreester|kogudusevaimulik]]<br/>[[piiskop]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Podbořany]] | | |- | [[:d:Q12522098|Q12522098]] | ''[[:d:Q12522098|Topan]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[näitleja]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q11445|Malang]]'' | | |- | [[:d:Q1271485|Q1271485]] | ''[[:d:Q1271485|Dörthe Jung]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[Ärikonsultant]] | [[Saksamaa]] | [[Frankfurt]] | | |- | [[:d:Q131742649|Q131742649]] | ''[[:d:Q131742649|Luděk Hrzal]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-04-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''<br/>[[diskor]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]'' | | [[Sušice]] | | |- | [[:d:Q131779228|Q131779228]] | ''[[:d:Q131779228|Henri Schoenmakers]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]'' | | [[Amsterdam]] | [[Woluwe-Saint-Lambert]] | |- | [[:d:Q135512134|Q135512134]] | ''[[:d:Q135512134|Shigeko Kagawa]]'' | data-sort-value="1911" | 1911-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | jaapani ülipikaealine | [[arst]] | [[Jaapan]] | [[Nara prefektuur]] | ''[[:d:Q118213|Yamatokōriyama]]'' | |- | [[:d:Q141201665|Q141201665]] | ''[[:d:Q141201665|Enrique Soto Barea]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-06-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q51374880|cantaor]]'' | | [[Jerez de la Frontera]] | | |- | [[:d:Q141235330|Q141235330]] | ''[[:d:Q141235330|Philippa Dunphy]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q1416279|finantsanalüütik]]''<br/>''[[:d:Q107100767|company director]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q141244898|Q141244898]] | ''[[:d:Q141244898|Crowther Reynish]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q5669609|grocer]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1109703|Collingwood]]'' | ''[[:d:Q151841|Tākaka]]'' | |- | [[:d:Q141292349|Q141292349]] | ''[[:d:Q141292349|Robert C. Hughes]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[keemik]] | | | | |- | [[:d:Q14549483|Q14549483]] | ''[[:d:Q14549483|Liria Marín]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Argentina näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q15456084|Q15456084]] | ''[[:d:Q15456084|Thomas Schöck]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Saksamaa jurist | [[jurist]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q16340104|Q16340104]] | ''[[:d:Q16340104|Yael Artsi]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Iisraeli skulptor | [[skulptor]]<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q15977927|kunstipedagoog]]'' | [[Iisrael]] | [[Rabat]] | | |- | [[:d:Q1663095|Q1663095]] | ''[[:d:Q1663095|Ingo Baldermann]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[teoloog]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q16901165|Q16901165]] | ''[[:d:Q16901165|Mamtaz Sanghamita]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | India poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2640827|günekoloog]]'' | [[India]] | | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q20510810|Q20510810]] | ''[[:d:Q20510810|Hrachya Gasparyan]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[Lavastaja|režissöör]] | [[Armeenia]] | [[Alaverdi]] | | |- | [[:d:Q2645744|Q2645744]] | ''[[:d:Q2645744|Alfred Rohr]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Austria poliitik | [[poliitik]] | [[Austria]] | [[Stockenboi]] | | |- | [[:d:Q2736096|Q2736096]] | [[Rukidi IV (Tooro)]] | data-sort-value="1992" | 1992-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[poliitik]]<br/>[[monarh]] | [[Uganda]] | [[Uganda]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q273762|Q273762]] | ''[[:d:Q273762|Carla Marchelli]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]'' | [[Itaalia]] | [[Genova]] | | |- | [[:d:Q27586997|Q27586997]] | ''[[:d:Q27586997|T.K.D. Muzhappilangad]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q29014982|Q29014982]] | ''[[:d:Q29014982|Dani Leder]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q16947675|võimleja]]'' | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q2965083|Q2965083]] | ''[[:d:Q2965083|Christian Breseghello]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q624304|Mazères]]'' | | |- | [[:d:Q3158765|Q3158765]] | ''[[:d:Q3158765|Jacques Doucet]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[spordikommentaator]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q4013578|Q4013578]] | ''[[:d:Q4013578|Vincenzo Vitiello]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Itaalia filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Napoli]] | [[Napoli]] | |- | [[:d:Q45403266|Q45403266]] | ''[[:d:Q45403266|Anthony Staines]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q12765408|epidemioloog]]'' | [[Iirimaa]] | | [[Dublin]] | |- | [[:d:Q5375897|Q5375897]] | ''[[:d:Q5375897|Enda Bonner]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q17351861|Gaelic football player]]''<br/>[[poliitik]] | [[Iirimaa]] | [[Donegali krahvkond]] | | |- | [[:d:Q55634973|Q55634973]] | ''[[:d:Q55634973|Terry Matthews]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Suurbritannia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2750829|Leyton]]'' | | |- | [[:d:Q6262009|Q6262009]] | ''[[:d:Q6262009|Yitsḥaḳ Alfasi]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | Iisraeli ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]'' | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | [[Tel Aviv]] | ''[[:d:Q607817|Kiryat Shaul Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6518533|Q6518533]] | ''[[:d:Q6518533|Mary Tsingou]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[matemaatik]]<br/>[[füüsik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Milwaukee]] | [[Los Alamos]] | |- | [[:d:Q7323437|Q7323437]] | ''[[:d:Q7323437|Rich Rowland]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q928609|Cloverdale]]'' | | |- | [[:d:Q93167|Q93167]] | [[Ratko Mladić]] | data-sort-value="1943" | 1943-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | [[ohvitser]] | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Bosnia ja Hertsegoviina]] | ''[[:d:Q896368|Božanovići]]'' | ''[[:d:Q48768015|Hague Penitentiary Institution]]'' | |- | [[:d:Q96593202|Q96593202]] | ''[[:d:Q96593202|Jorge Pedersoli]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-27 | | | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1799004|La Paternal, Buenos Aires]]'' | | |- | [[:d:Q104722867|Q104722867]] | ''[[:d:Q104722867|Du Jingyi]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | | | ''[[:d:Q113490936|Huairou County]]'' | [[Shijiazhuang]] | |- | [[:d:Q1083525|Q1083525]] | ''[[:d:Q1083525|Christine Fleck-Bohaumilitzky]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[teoloog]] | [[Austria]] | [[Linz]] | | |- | [[:d:Q112371424|Q112371424]] | ''[[:d:Q112371424|Ulrich Berner]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[filosoof]]<br/>''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]''<br/>''[[:d:Q18524037|Indologist]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Hann. Münden]] | | |- | [[:d:Q119397106|Q119397106]] | ''[[:d:Q119397106|Anthony Reay]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[geoloog]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q16335312|geokeemik]]''<br/>''[[:d:Q13416354|mineraloog]]'' | | ''[[:d:Q67300436|County Durham]]'' | | |- | [[:d:Q131826845|Q131826845]] | ''[[:d:Q131826845|William Curt Freund]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Nürnberg]] | | |- | [[:d:Q141182638|Q141182638]] | ''[[:d:Q141182638|Heniwaty]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q1199713|Batavia]]'' | [[Jakarta]] | |- | [[:d:Q141196053|Q141196053]] | ''[[:d:Q141196053|Abd El Mageed Ismail]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[skulptor]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q141269506|Q141269506]] | ''[[:d:Q141269506|Hilda Tolmunen]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q3427922|restaurateur]]'' | [[Soome]] | ''[[:d:Q201835|Kuivaniemi]]'' | [[Turu]] | |- | [[:d:Q141312269|Q141312269]] | ''[[:d:Q141312269|Mark S. DeFrancesco]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q141315525|Q141315525]] | ''[[:d:Q141315525|Marty Nadler]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q1458362|Q1458362]] | ''[[:d:Q1458362|Friedrich Beck]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q17488465|regional historian]]''<br/>[[arhivaar]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1725985|Untergrochlitz]]'' | [[Potsdam]] | |- | [[:d:Q16483570|Q16483570]] | ''[[:d:Q16483570|Antonio Bódalo Santoyo]]'' | data-sort-value="1940" | 1940 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q593528|Nerpio]]'' | | |- | [[:d:Q1887010|Q1887010]] | ''[[:d:Q1887010|Bert Matter]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[helilooja]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[organist]]<br/>[[muusik]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q20038546|Q20038546]] | ''[[:d:Q20038546|Shigeru Araki]]'' | data-sort-value="1922" | 1922 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q11508193|scholar of Japanese literature]]'' | [[Jaapan]] | [[Ibaraki prefektuur]] | [[Kawasaki]] | |- | [[:d:Q2400304|Q2400304]] | ''[[:d:Q2400304|Abdelaziz Bennani]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Maroko advokaat | [[advokaat]] | [[Maroko]] | [[Fès]] | | |- | [[:d:Q24901515|Q24901515]] | ''[[:d:Q24901515|G. V. Narayana Rao]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | India näitleja | [[advokaat]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | | | | |- | [[:d:Q25640014|Q25640014]] | ''[[:d:Q25640014|Rostislav Brzobohatý]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''<br/>[[geoloog]] | | [[Brno]] | | |- | [[:d:Q285944|Q285944]] | ''[[:d:Q285944|Toyohiro Akiyama]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[ajakirjanik]]<br/>[[kosmonaut]]<br/>[[reporter]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q20468847|Research Cosmonaut]]'' | [[Jaapan]] | [[Setagaya]] | ''[[:d:Q1204505|Ōdai-chō]]'' | |- | [[:d:Q28870219|Q28870219]] | ''[[:d:Q28870219|Grace Nortey]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[näitleja]] | [[Ghana]] | [[Ghana]] | | |- | [[:d:Q30014908|Q30014908]] | ''[[:d:Q30014908|Jan Štěpán]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q14565331|loogik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[programmeerija]]<br/>[[matemaatik]] | | ''[[:d:Q1021085|Dolní Újezd]]'' | | |- | [[:d:Q31196249|Q31196249]] | ''[[:d:Q31196249|Mezhlum Sumbatyan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[teadlane]] | [[Venemaa]] | [[Luhansk|Lugansk]] | | |- | [[:d:Q336698|Q336698]] | [[Péter Nádas]] | data-sort-value="1942" | 1942-10-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | ungari kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[fotograaf]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | ''[[:d:Q787118|Gombosszeg]]'' | |- | [[:d:Q3573758|Q3573758]] | ''[[:d:Q3573758|Yves Lapierre]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Kanada muusik | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[stsenarist]] | [[Kanada]] | [[Montréal]] | | |- | [[:d:Q4506194|Q4506194]] | ''[[:d:Q4506194|Yuriy Tsurilo]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Vjazniki]] | [[Peterburi]] | |- | [[:d:Q45098466|Q45098466]] | ''[[:d:Q45098466|Vittorio de’ Frescobaldi]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | | [[Itaalia]] | [[Firenze]] | | |- | [[:d:Q47006577|Q47006577]] | ''[[:d:Q47006577|Harm Paulsen]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[arheoloog]] | | [[Lübeck]] | | |- | [[:d:Q4992324|Q4992324]] | [[Ole Andreasen]] | data-sort-value="1939" | 1939-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Taani Kuningriik]] | [[Frederiksberg]] | | |- | [[:d:Q5550579|Q5550579]] | ''[[:d:Q5550579|Gergely Boros]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q16004471|kayaker]]'' | [[Ungari]] | [[Szekszárd]] | [[Paks]] | |- | [[:d:Q62560164|Q62560164]] | ''[[:d:Q62560164|Hans Georg Majer]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q13210922|Turkologist]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q1731155|orientalist]]'' | | [[Stuttgart]] | | |- | [[:d:Q64605564|Q64605564]] | ''[[:d:Q64605564|André Zaoui]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Prantsusmaa füüsik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q66828204|Q66828204]] | ''[[:d:Q66828204|Siarhiej Lohvin]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-05-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[skulptor]] | | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q72842791|Q72842791]] | ''[[:d:Q72842791|Isaac Inchi]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Iisraeli jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Iisrael]] | [[Bagdad]] | | |- | [[:d:Q7412207|Q7412207]] | ''[[:d:Q7412207|Samuel Monroe, Jr.]]'' | data-sort-value="1973" | 1973-11-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Los Angeles]] | | |- | [[:d:Q75236796|Q75236796]] | ''[[:d:Q75236796|Paulo César Rodrigues Conti]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[hambaarst]] | | | | |- | [[:d:Q8463323|Q8463323]] | ''[[:d:Q8463323|Zhu Xiaoyuan]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[ajaloolane]] | | [[Shanghai]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q84951084|Q84951084]] | ''[[:d:Q84951084|Thomas Schestag]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[tõlkija]] | | [[Freiburg]] | | |- | [[:d:Q910625|Q910625]] | ''[[:d:Q910625|Peter Cullen]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Kanada näitleja (1941—2026) | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Kanada]] | [[Montréal]] | [[Santa Monica]] | |- | [[:d:Q974970|Q974970]] | ''[[:d:Q974970|Ruben Rada]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | Uruguay muusik | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]'' | [[Uruguay]] | [[Montevideo]] | [[Montevideo]] | ''[[:d:Q5058668|Cementerio del Norte]]'' |- | [[:d:Q97659934|Q97659934]] | ''[[:d:Q97659934|Vladimir Germanenko]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q4108120|Vertiyivka]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q99151643|Q99151643]] | ''[[:d:Q99151643|Christine Thon]]'' | data-sort-value="1972" | 1972 | data-sort-value="2026" | 2026-08-26 | | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | | |- | [[:d:Q100691236|Q100691236]] | ''[[:d:Q100691236|Dimitris Kokotas]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-12-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Kreeka laulja | [[laulja]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q15895035|Third Cemetery of Athens]]'' |- | [[:d:Q102423376|Q102423376]] | ''[[:d:Q102423376|Baldomero Rubio Segovia]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | | | | | |- | [[:d:Q107341698|Q107341698]] | ''[[:d:Q107341698|Белхароев, Асхаб Абукарович]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirgiisi NSV]] | | |- | [[:d:Q112800295|Q112800295]] | ''[[:d:Q112800295|Carl Morgan]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[poliitik]]<br/>[[elektrik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79452|Upper Kalskag]]'' | | |- | [[:d:Q11309112|Q11309112]] | ''[[:d:Q11309112|Jason Klotz]]'' | data-sort-value="1981" | 1981-10-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Texas]] | | |- | [[:d:Q113400402|Q113400402]] | ''[[:d:Q113400402|Ingrid Lukatis]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q15319501|sotsiaalteadlane]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q114101782|Q114101782]] | ''[[:d:Q114101782|Grégoire Laourou]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Benini poliitik | [[poliitik]]<br/>[[minister]] | [[Benin]] | ''[[:d:Q1133694|Bantè]]'' | | |- | [[:d:Q114650885|Q114650885]] | ''[[:d:Q114650885|Andreina Yépez]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[näitleja]] | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | [[Miami]] | |- | [[:d:Q11610264|Q11610264]] | ''[[:d:Q11610264|Takashi Hanyūda]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q12013238|silmaarst]]'' | [[Jaapan]] | [[Maebashi]] | [[Maebashi]] | |- | [[:d:Q118913455|Q118913455]] | ''[[:d:Q118913455|Avi Degani]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[geograaf]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | | |- | [[:d:Q11957547|Q11957547]] | ''[[:d:Q11957547|Alois Leodolter]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''<br/>''[[:d:Q13382605|kahevõistleja]]'' | [[Austria]] | [[Mariazell]] | | |- | [[:d:Q12337221|Q12337221]] | ''[[:d:Q12337221|Stig Thorsboe]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Taani stsenarist | [[stsenarist]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q13097573|Q13097573]] | ''[[:d:Q13097573|Syamsir Siregar]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[sõjaväelane]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q5979|Pematangsiantar]]'' | | |- | [[:d:Q13407640|Q13407640]] | ''[[:d:Q13407640|Miloslav Gajdoš]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[kontrabassist]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusikaõpetaja]]<br/>[[muusik]] | | [[Město Albrechtice]] | | |- | [[:d:Q134728978|Q134728978]] | ''[[:d:Q134728978|Yaya Ouattara]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Elevandiluuranniku poliitik | [[poliitik]] | [[Elevandiluurannik]] | | | |- | [[:d:Q136404979|Q136404979]] | ''[[:d:Q136404979|Li Hsiao-ti]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Taiwan]] | | | |- | [[:d:Q141185447|Q141185447]] | ''[[:d:Q141185447|Sonya Gill]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[India]] | | [[Mumbai]] | |- | [[:d:Q141205097|Q141205097]] | ''[[:d:Q141205097|Miroslav Mužík]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q4492590|freespingi operaator]]''<br/>''[[:d:Q10331372|mudelprojekteerija]]'' | | | [[Blansko]] | |- | [[:d:Q141333107|Q141333107]] | ''[[:d:Q141333107|Maciej Kowalczyk (pediatra)]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[arst]]<br/>[[Pediaater|lastearst]] | | | | |- | [[:d:Q1441862|Q1441862]] | ''[[:d:Q1441862|Francisco Antonio Nieto Súa]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Colombia katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Colombia]] | ''[[:d:Q1656207|Panqueba]]'' | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q1578037|Q1578037]] | ''[[:d:Q1578037|Hans-Peter Häfner]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q489147|Schmalkalden]]'' | ''[[:d:Q551954|Vacha]]'' | |- | [[:d:Q15966921|Q15966921]] | ''[[:d:Q15966921|Dominique Alderweireld]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q11679511|Kupeldaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Annœullin]] | ''[[:d:Q2931483|Centre Hospitalier de Wallonie Picarde]]'' | |- | [[:d:Q16327338|Q16327338]] | ''[[:d:Q16327338|Δημήτριος Κουγιώνης]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Kreeka poliitik | [[poliitik]] | [[Kreeka]] | | | |- | [[:d:Q180453|Q180453]] | [[Dolly Parton]] | data-sort-value="1946" | 1946-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | USA laulja ja näitleja | ''[[:d:Q66763708|country singer]]''<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2556469|Pittman Center]]'' | ''[[:d:Q43079570|Vanderbilt-Ingram Cancer Center]]'' | |- | [[:d:Q2060969|Q2060969]] | ''[[:d:Q2060969|Paul Lereim]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[professor]] | [[Norra]] | [[Norra]] | | ''[[:d:Q7591450|Holmen Church]]'' |- | [[:d:Q20985582|Q20985582]] | ''[[:d:Q20985582|Pierre Neuville]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q15295720|poker player]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q668437|Montigny-le-Tilleul]]'' | | |- | [[:d:Q24961078|Q24961078]] | ''[[:d:Q24961078|Juan Manuel Figueroa]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | | |- | [[:d:Q26255507|Q26255507]] | ''[[:d:Q26255507|Sergey Kukushkin]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[füüsik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Peterburi]] | | |- | [[:d:Q3170335|Q3170335]] | ''[[:d:Q3170335|Jean Allaire]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q31736684|Q31736684]] | ''[[:d:Q31736684|Dirk Winterbach]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Lõuna-Aafrika Vabariigi luuletaja | [[luuletaja]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Johannesburg]] | | |- | [[:d:Q3308837|Q3308837]] | ''[[:d:Q3308837|Michel Albertini]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Prantsusmaa näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Prantsusmaa]] | [[Marseille]] | | |- | [[:d:Q3856843|Q3856843]] | ''[[:d:Q3856843|Michele Zappella]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[psühhiaater]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Viareggio]] | [[Siena]] | |- | [[:d:Q3899471|Q3899471]] | ''[[:d:Q3899471|Per Hilmar Nybø]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Norra jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q11296761|kikkpoksija]]'' | [[Norra]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q1770239|Haukeland University Hospital]]'' | ''[[:d:Q12001062|Skjold Church]]'' |- | [[:d:Q3904204|Q3904204]] | ''[[:d:Q3904204|Pietro Rescigno]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Salerno]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q4515536|Q4515536]] | ''[[:d:Q4515536|Zheng Fengrong]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q13382122|kõrgushüppaja]]''<br/>''[[:d:Q21141393|heptathlete]]'' | [[Hiina]] | [[Jinan Shi]] | | |- | [[:d:Q47551318|Q47551318]] | ''[[:d:Q47551318|Werner Breig]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[muusikateadlane]] | | [[Zwickau]] | | |- | [[:d:Q5667042|Q5667042]] | ''[[:d:Q5667042|Alfonso Nasarre Goicoechea]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Hispaania ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q5729604|Q5729604]] | ''[[:d:Q5729604|Lamin Khalifah Fhimah]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | | [[Liibüa]] | ''[[:d:Q246402|Souq al Jum'aa]]'' | | |- | [[:d:Q5927788|Q5927788]] | ''[[:d:Q5927788|Javier Giraldo]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Colombia]] | | [[Bogotá]] | |- | [[:d:Q59773495|Q59773495]] | ''[[:d:Q59773495|Fermín Casquete Álvarez]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q26481809|sports executive]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q1919577|Tordehumos]]'' | ''[[:d:Q15468|Badalona]]'' | |- | [[:d:Q61059416|Q61059416]] | ''[[:d:Q61059416|Joan Prat i Carós]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]'' | | ''[[:d:Q13426|Celrà]]'' | | |- | [[:d:Q6442579|Q6442579]] | ''[[:d:Q6442579|Kuku Kohli]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | India filmirežissöör | [[autor]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[India]] | [[Peshawar]] | | |- | [[:d:Q64850245|Q64850245]] | ''[[:d:Q64850245|Duino Verri Fernandes]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | [[insener]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q986508|Penápolis]]'' | | |- | [[:d:Q93240012|Q93240012]] | ''[[:d:Q93240012|Antonella Del Prete]]'' | data-sort-value="1967" | 1967 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | ''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[filosoof]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | | |- | [[:d:Q98239838|Q98239838]] | ''[[:d:Q98239838|Брызгалин Алексей Алексеевич]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q52392|Q52392]] | [[Tim Curry]] | data-sort-value="1946" | 1946-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | Suurbritannia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[koomik]]<br/>[[laulja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q11774156|memuarist]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]'' | [[Suurbritannia]]<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q5597359|Grappenhall]]'' | ''[[:d:Q1814220|Toluca Lake]]'' | |- | [[:d:Q100805521|Q100805521]] | ''[[:d:Q100805521|Michael Horton]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q101068602|Q101068602]] | ''[[:d:Q101068602|Christos Markidis]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Kreeka maalikunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Kreeka]] | ''[[:d:Q212841|Drama]]'' | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q109495495|Q109495495]] | ''[[:d:Q109495495|Оболенский, Андрей Николаевич]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | | | [[Lipetski oblast]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q110916|Q110916]] | [[Hideki Shirakawa]] | data-sort-value="1936" | 1936-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Jaapani keemik | [[keemik]]<br/>[[insener]]<br/>[[professor]]<br/>''[[:d:Q3400985|õpetlane]]'' | [[Jaapan]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | [[Yokohama]] | |- | [[:d:Q112464955|Q112464955]] | ''[[:d:Q112464955|Václav Neckář]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q2442108|tonmeister]]''<br/>[[muusik]] | | | | |- | [[:d:Q11779971|Q11779971]] | ''[[:d:Q11779971|Mieczysław Rutyna]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q9373146|Wielowieś]]'' | [[Chicago]] | |- | [[:d:Q11781918|Q11781918]] | ''[[:d:Q11781918|Mirosław Różański]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[ohvitser]]<br/>''[[:d:Q104176943|sõjateadlane]]'' | [[Poola]] | [[Głogów]] | | |- | [[:d:Q119149932|Q119149932]] | ''[[:d:Q119149932|José P. Piccio]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | | [[Filipiinid]] | | | ''[[:d:Q16575410|Manila Memorial Park – Sucat]]'' |- | [[:d:Q121223518|Q121223518]] | ''[[:d:Q121223518|Tina Dalton]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q47541952|produtsent]]''<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | | | | |- | [[:d:Q125171691|Q125171691]] | ''[[:d:Q125171691|Rajuddin Noeh]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14633240|Kajai]]'' | ''[[:d:Q7253|Padang]]'' | |- | [[:d:Q13120277|Q13120277]] | ''[[:d:Q13120277|Yasmin Shaikh]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[India]] | | [[Pune (linn)|Pune]] | |- | [[:d:Q134713777|Q134713777]] | ''[[:d:Q134713777|Mickey Peled]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q47541952|produtsent]]'' | [[Rumeenia]]<br/>[[Iisrael]] | [[Brăila]] | | |- | [[:d:Q135104073|Q135104073]] | ''[[:d:Q135104073|Mary Lois Finley]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q979959|Claude]]'' | | |- | [[:d:Q141164609|Q141164609]] | ''[[:d:Q141164609|Carlos Sáenz de Santa María Alegría]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | | ''[[:d:Q24012844|Tricio]]'' | |- | [[:d:Q141178120|Q141178120]] | ''[[:d:Q141178120|Brecon Carter]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[viiuldaja]]<br/>''[[:d:Q101570375|violin teacher]]''<br/>[[kontsertmeister]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Leicester]] | | |- | [[:d:Q141178602|Q141178602]] | ''[[:d:Q141178602|Josef Luftensteiner]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[ooperilaulja]] | [[Austria]] | ''[[:d:Q109622972|Wallsee]]'' | [[Viin]] | |- | [[:d:Q141180739|Q141180739]] | ''[[:d:Q141180739|Ananie Rabier Bindzi]]'' | data-sort-value="1945" | 1945<br/>1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[ajakirjanik]] | [[Kamerun]] | [[Douala]] | [[Douala]] | |- | [[:d:Q141205174|Q141205174]] | ''[[:d:Q141205174|José da Costa Reis]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q132179399|Vilar Formoso]]'' | | |- | [[:d:Q141205240|Q141205240]] | ''[[:d:Q141205240|J. David Parsons]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[elektriinsener]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q2297559|Ebbw Vale]]'' | | |- | [[:d:Q141205432|Q141205432]] | ''[[:d:Q141205432|Edward M. Mikhail]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q112072638|geomatician]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Al-Fayyūm]] | [[West Lafayette]] | |- | [[:d:Q15454931|Q15454931]] | ''[[:d:Q15454931|Jay Maisel]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Ameerika Ühendriikide fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q1582788|Q1582788]] | ''[[:d:Q1582788|Hans Traxler]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''<br/>[[Illustreerija|illustraator]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q1632387|Hrdlovka]]'' | [[Frankfurt]] | |- | [[:d:Q16336534|Q16336534]] | ''[[:d:Q16336534|Liu Jin-chi]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Taiwan]] | ''[[:d:Q706284|Dongshan Township]]'' | | |- | [[:d:Q16364959|Q16364959]] | ''[[:d:Q16364959|Ayvaz Xələfli]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[geograaf]] | [[Aserbaidžaan]] | ''[[:d:Q1024597|Jil]]'' | | |- | [[:d:Q16735365|Q16735365]] | ''[[:d:Q16735365|Silvia Buendía]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>[[advokaat]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | [[Ecuador]] | [[Guayaquil]] | [[Guayaquil]] | |- | [[:d:Q1722216|Q1722216]] | ''[[:d:Q1722216|Maurice Herriott]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-10-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Suurbritannia sportlane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q3497842|Great Wyrley]]'' | [[Man]] | |- | [[:d:Q1808950|Q1808950]] | ''[[:d:Q1808950|Sliman Mansour]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Palestiina kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[kunstnik]] | [[Palestiina|Palestiina Riik]] | ''[[:d:Q212381|Birzeit]]'' | [[Jeruusalemm]] | |- | [[:d:Q19286565|Q19286565]] | ''[[:d:Q19286565|Jean-Pierre Darchen]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q240189|Douarnenez]]'' | [[Lannion]] | |- | [[:d:Q19818458|Q19818458]] | ''[[:d:Q19818458|Catherine Millot]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q18104|Villars-les-Dombes]]'' | [[Nice]] | |- | [[:d:Q21600438|Q21600438]] | ''[[:d:Q21600438|Gathorne Gathorne-Hardy, 5th Earl of Cranbrook]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[zooloog]]<br/>''[[:d:Q61633400|environmental biologist]]''<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>[[bioloog]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q189960|Westminster]]'' | ''[[:d:Q2450421|Saxmundham]]'' | |- | [[:d:Q3379416|Q3379416]] | ''[[:d:Q3379416|Philippe Bouvard]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q3026032|dialogue writer]]''<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q251731|Coulommiers]]'' | [[Cannes]] | |- | [[:d:Q4378844|Q4378844]] | ''[[:d:Q4378844|Tanja Koen]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Madalmaade Kuningriik]] | [[Amsterdam]] | | |- | [[:d:Q5359077|Q5359077]] | ''[[:d:Q5359077|Izuru Narushima]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-04-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q1414443|filmilooja]]'' | [[Jaapan]] | [[Yamanashi prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q55861285|Q55861285]] | ''[[:d:Q55861285|Giri Dandasena]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]'' | [[India]] | | | |- | [[:d:Q6019584|Q6019584]] | ''[[:d:Q6019584|Mitchell Doens]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Panama majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Panama]] | [[Colón (Panama)]] | [[Panamá]] | |- | [[:d:Q62838386|Q62838386]] | ''[[:d:Q62838386|Adolfo Carrasco Martínez]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Hispaania ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q7085809|Q7085809]] | ''[[:d:Q7085809|Ole Bjur]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Taani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q28230|Rødovre]]'' | | |- | [[:d:Q8002986|Q8002986]] | ''[[:d:Q8002986|Will Murray]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[toimetaja]] | | | | |- | [[:d:Q8292419|Q8292419]] | ''[[:d:Q8292419|Chen Wu]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Hiina poliitik | [[poliitik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q572231|Chongzuo]]'' | [[Peking]] | |- | [[:d:Q863024|Q863024]] | ''[[:d:Q863024|Billy Boston]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Cardiff]] | | |- | [[:d:Q963270|Q963270]] | ''[[:d:Q963270|Jaye P. Morgan]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q518551|Mancos]]'' | | |- | [[:d:Q994290|Q994290]] | ''[[:d:Q994290|Uwe H. Schneider]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-24 | Saksamaa jurist | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Karlsruhe]] | | |- | [[:d:Q102237623|Q102237623]] | ''[[:d:Q102237623|François Stoll]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[psühholoog]] | [[Šveits]] | ''[[:d:Q22636|Wissembourg]]'' | | |- | [[:d:Q108457488|Q108457488]] | ''[[:d:Q108457488|Sulemana Abubakari]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[sõdur]]<br/>''[[:d:Q1259323|Aleviku- ja külavanemad]]'' | [[Ghana]] | | | |- | [[:d:Q12004244|Q12004244]] | ''[[:d:Q12004244|Svein Mønnesland]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | ''[[:d:Q15976341|slavist]]'' | [[Norra]] | [[Skieni vald]] | [[Oslo]] | ''[[:d:Q6514688|Uranienborg Church]]'' |- | [[:d:Q12096996|Q12096996]] | ''[[:d:Q12096996|Leonid Gorlach]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Ukraina luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | ''[[:d:Q2154590|Ripky]]'' | [[Nižõn]] | |- | [[:d:Q1221734|Q1221734]] | ''[[:d:Q1221734|Dieter Bornschlegel]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[laulukirjutaja]]<br/>[[kitarrist]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | [[Dortmund]] | | |- | [[:d:Q133022162|Q133022162]] | ''[[:d:Q133022162|Kuno Weise]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[kirurg]] | | [[Tübingen]] | | |- | [[:d:Q136654076|Q136654076]] | ''[[:d:Q136654076|Ilse Meingast]]'' | data-sort-value="1912" | 1912-03-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Berliin]] | ''[[:d:Q1650450|Cotati]]'' | |- | [[:d:Q1390874|Q1390874]] | ''[[:d:Q1390874|Fabrizio Plessi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Itaalia kunstnik | [[õppejõud]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q13360|Reggio Emilia]]'' | | |- | [[:d:Q141202252|Q141202252]] | ''[[:d:Q141202252|Hege Rohde]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>[[näitekirjanik]] | [[Norra]] | | ''[[:d:Q3489997|Son]]'' | ''[[:d:Q8731504|Strømbråten Chapel]]'' |- | [[:d:Q141275685|Q141275685]] | ''[[:d:Q141275685|Wei Lianyong]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | | | | | |- | [[:d:Q141279686|Q141279686]] | ''[[:d:Q141279686|Mark E. Reisinger]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[õppejõud]]<br/>[[geograaf]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q821105|York]]'' | ''[[:d:Q821105|York]]'' | |- | [[:d:Q15449473|Q15449473]] | ''[[:d:Q15449473|Jörg Becker]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Saksamaa]] | [[Bielefeld]] | | |- | [[:d:Q1683087|Q1683087]] | ''[[:d:Q1683087|Januário Machaze Nhangumbe]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Mosambiik]] | ''[[:d:Q10344168|Panda]]'' | [[Maputo]] | |- | [[:d:Q18127848|Q18127848]] | ''[[:d:Q18127848|Gerhard Schwedes]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Freiburg]] | ''[[:d:Q3461710|Fayetteville]]'' | |- | [[:d:Q2000970|Q2000970]] | ''[[:d:Q2000970|Ennio Mattarelli]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Itaalia]] | [[Bologna]] | [[Bologna]] | |- | [[:d:Q22574999|Q22574999]] | ''[[:d:Q22574999|Taiwo Hassan]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-10-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Nigeeria näitleja | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[filmiprodutsent]] | [[Nigeeria]] | ''[[:d:Q5997200|Ilaro]]''<br/>[[Oguni osariik]]<br/>[[Nigeeria]] | | |- | [[:d:Q24925000|Q24925000]] | ''[[:d:Q24925000|Valery Kushlin]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[majandusteadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Nižni Novgorod]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q27523761|Q27523761]] | ''[[:d:Q27523761|Andrei Borisenko]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-03-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[maletaja]] | | | | |- | [[:d:Q2821269|Q2821269]] | ''[[:d:Q2821269|Abderrahmane Tlili]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Tuneesia poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Tuneesia]] | ''[[:d:Q466006|Gafsa]]'' | | |- | [[:d:Q2839776|Q2839776]] | ''[[:d:Q2839776|Alphonse Djédjé Mady]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Elevandiluuranniku poliitik | [[poliitik]] | [[Elevandiluurannik]] | | | |- | [[:d:Q285238|Q285238]] | ''[[:d:Q285238|Noël Godin]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[filmirežissöör]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Belgia]] | [[Liège]] | [[Brüssel]] | |- | [[:d:Q30069807|Q30069807]] | ''[[:d:Q30069807|Stanley Ritchie]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[viiuldaja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[muusik]] | | ''[[:d:Q3572159|Yenda]]'' | | |- | [[:d:Q3373045|Q3373045]] | ''[[:d:Q3373045|Jack Kross]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Suriname poliitik | [[poliitik]] | [[Suriname]] | [[Paramaribo]] | [[Paramaribo]] | |- | [[:d:Q3426587|Q3426587]] | ''[[:d:Q3426587|René Malo]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Kanada filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]]<br/>''[[:d:Q47541952|produtsent]]'' | [[Kanada]] | [[Joliette]] | | |- | [[:d:Q3608983|Q3608983]] | ''[[:d:Q3608983|Alcide Cerato]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Itaalia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q34690|Legnaro]]'' | ''[[:d:Q13630|Olbia]]'' | |- | [[:d:Q4075948|Q4075948]] | ''[[:d:Q4075948|Tofig Bakikhanov]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Aserbaidžaani helilooja | [[kunstnik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[muusikaõpetaja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Aserbaidžaan]] | [[Bakuu]] | [[Bakuu]] | ''[[:d:Q92206160|II Alley of Honor]]'' |- | [[:d:Q4097307|Q4097307]] | ''[[:d:Q4097307|Konstantin Vladimirovitsj Broesjlinskiy]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4888994|Q4888994]] | ''[[:d:Q4888994|Benjamin M. Rosen]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New Orleans]] | [[New York]] | |- | [[:d:Q4997377|Q4997377]] | ''[[:d:Q4997377|Bun'yō Ishikawa]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[fotograaf]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11496048|sõjafotograaf]]''<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Jaapan]] | [[Naha]] | ''[[:d:Q838660|Chino]]'' | |- | [[:d:Q5667477|Q5667477]] | ''[[:d:Q5667477|Harry Bramma]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[helilooja]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[organist]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q5960317|Q5960317]] | ''[[:d:Q5960317|Esmail Hemmati]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-07-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[näitekirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Iraan]] | | | |- | [[:d:Q6138026|Q6138026]] | ''[[:d:Q6138026|James Lew]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]''<br/>[[kaskadöör]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q3057873|Escalon]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q62663890|Q62663890]] | ''[[:d:Q62663890|Giorgos Gantinas]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-05-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Kreeka jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | [[Thessaloníki]] | |- | [[:d:Q7013680|Q7013680]] | ''[[:d:Q7013680|Orit Galili-Zucker]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[ajakirjanik]] | [[Iisrael]] | [[Jeruusalemm]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q70881336|Q70881336]] | ''[[:d:Q70881336|Sarjit Singh Kundan]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Malaisia]] | [[Malaisia]] | | |- | [[:d:Q7372751|Q7372751]] | ''[[:d:Q7372751|Roy Drinkard]]'' | data-sort-value="1920" | 1920-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q893767|Q893767]] | ''[[:d:Q893767|Boris Ebzeyev]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Venemaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[kohtunik]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[jurist]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q21640981|Kyzylaskerský raion]]'' | | |- | [[:d:Q9122747|Q9122747]] | ''[[:d:Q9122747|Tang Shizeng]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-01-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Hiina fotograaf | [[fotograaf]]<br/>[[reporter]]<br/>[[õppejõud]] | [[Hiina]] | [[Peking]] | ''[[:d:Q10550425|Peking University First Hospital]]'' | |- | [[:d:Q938421|Q938421]] | ''[[:d:Q938421|Cletus Chandrasiri Perera]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | Sri Lanka katoliku preester | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Sri Lanka]] | ''[[:d:Q7445712|Seeduwa]]'' | | |- | [[:d:Q97739|Q97739]] | ''[[:d:Q97739|Klaus-Michael Kühne]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-23 | | [[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q1979607|financier]]''<br/>''[[:d:Q877558|consignor]]'' | [[Saksamaa]] | [[Hamburg]] | ''[[:d:Q456214|Schindellegi]]'' | |- | [[:d:Q100794770|Q100794770]] | ''[[:d:Q100794770|Jeff Gehring]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Toledo (Ohio)|Toledo]] | | |- | [[:d:Q100815436|Q100815436]] | ''[[:d:Q100815436|Eddie Jackson]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q892472|Drew]]'' | | |- | [[:d:Q10311067|Q10311067]] | ''[[:d:Q10311067|João António de Sousa Pais Lourenço]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Portugali insener | ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[poliitik]] | [[Portugal]] | ''[[:d:Q1968306|Freguesia de Santa Comba Dão]]'' | | |- | [[:d:Q10323767|Q10323767]] | ''[[:d:Q10323767|Manoel Dias]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Brasiilia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Brasiilia]] | ''[[:d:Q1439157|Criciúma]]'' | [[Florianópolis]] | |- | [[:d:Q108275359|Q108275359]] | ''[[:d:Q108275359|Quévin Castro]]'' | data-sort-value="2001" | 2001-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Portugali jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Portugal]] | ''[[:d:Q134511483|Linda-a-Velha]]'' | ''[[:d:Q35723684|Malveira]]'' | |- | [[:d:Q108410081|Q108410081]] | ''[[:d:Q108410081|Martinho Gusmão]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Ida-Timor]] | | | |- | [[:d:Q109490104|Q109490104]] | ''[[:d:Q109490104|Кузьмина, Нина Васильевна]]'' | data-sort-value="1923" | 1923-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Naltšik]] | | |- | [[:d:Q11397534|Q11397534]] | ''[[:d:Q11397534|Sengaku Maeda]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Jaapani filosoof | [[filosoof]]<br/>[[kirjanik]] | [[Jaapan]] | [[Nagoya]] | | |- | [[:d:Q11711230|Q11711230]] | ''[[:d:Q11711230|Ignacy Karpowicz]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Poola kirjanik | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[kirjanik]] | [[Poola]] | [[Białystok]] | | |- | [[:d:Q12022089|Q12022089]] | ''[[:d:Q12022089|Ivo Hrazdira]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | [[arst]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''<br/>[[teadlane]]<br/>[[õppejõud]] | | [[Štíty]] | | |- | [[:d:Q12229956|Q12229956]] | ''[[:d:Q12229956|Fouad Hijazi]]'' | data-sort-value="1951" | 1951 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Jordaania laulja | [[laulja]] | [[Jordaania]] | [[Ba‘labakk]] | [[Amman]] | |- | [[:d:Q12352924|Q12352924]] | ''[[:d:Q12352924|Mária Pongrácz P.]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | [[ajakirjanik]]<br/>[[proosakirjanik]]<br/>''[[:d:Q9363889|literary translator]]'' | | [[Odorheiu Secuiesc]] | | |- | [[:d:Q123740714|Q123740714]] | ''[[:d:Q123740714|Charlie St. Clair]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | [[poliitik]]<br/>[[Mootorrattur]]<br/>''[[:d:Q58209937|ajalooõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q5697103|Antikvaar]]''<br/>''[[:d:Q2961580|taksojuht]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q993431|Laconia]]'' | ''[[:d:Q30254005|MetroHealth Medical Center]]'' | |- | [[:d:Q12595227|Q12595227]] | ''[[:d:Q12595227|Myungjin]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-12-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | [[sõjaväelane]]<br/>[[Bhikkhu]] | [[Lõuna-Korea]] | [[Dangjin]] | [[Seogwipo]] | |- | [[:d:Q126061075|Q126061075]] | ''[[:d:Q126061075|Séfou Fagbohoun]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Benini poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Benin]] | | | |- | [[:d:Q133797627|Q133797627]] | ''[[:d:Q133797627|Maria da Conceição Brito]]'' | data-sort-value="1912" | 1912-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | | [[Portugal]] | [[Faro ringkond]]<br/>''[[:d:Q64290|São Romão]]'' | | |- | [[:d:Q138138469|Q138138469]] | ''[[:d:Q138138469|Ramil Valiulin]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''<br/>''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q138711772|Q138711772]] | ''[[:d:Q138711772|Slava Veder]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | | [[Berkeley]] | [[El Dorado maakond]] | |- | [[:d:Q141156404|Q141156404]] | ''[[:d:Q141156404|Gbizié Troupa Bruno]]'' | data-sort-value="1960" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Elevandiluurannik]] | | [[Abidjan]] | |- | [[:d:Q141237794|Q141237794]] | ''[[:d:Q141237794|Gottfried Indra]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q141251691|Q141251691]] | ''[[:d:Q141251691|Marion Blackwell]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''<br/>[[maastikuarhitekt]]<br/>[[botaanik]]<br/>''[[:d:Q2083925|botanical collector]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q368304|Manilla]]'' | [[Perth (Austraalia)|Perth]] | |- | [[:d:Q141328263|Q141328263]] | ''[[:d:Q141328263|Tomasz Rogula]]'' | data-sort-value="1968" | 1968 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | [[arst]]<br/>[[kirurg]] | | | [[Cleveland]] | |- | [[:d:Q156469|Q156469]] | [[Siim Kallas]] | data-sort-value="1948" | 1948-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Eesti poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[diplomaat]]<br/>[[ametnik]]<br/>''[[:d:Q806798|pankur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Eesti]] | [[Tallinn]] | [[Tallinn]] | |- | [[:d:Q1612754|Q1612754]] | ''[[:d:Q1612754|Hermann Serient]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | [[maalikunstnik]]<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]'' | [[Austria]] | [[Melk]] | | |- | [[:d:Q16140058|Q16140058]] | ''[[:d:Q16140058|Kiattichai Chaichaowarat]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Tai poliitik | [[poliitik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q1624511|Q1624511]] | ''[[:d:Q1624511|Holger Green]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Saksamaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Saksamaa]] | [[Bernburg]] | | |- | [[:d:Q17308764|Q17308764]] | ''[[:d:Q17308764|Bobby Ross]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Edinburgh]] | | |- | [[:d:Q20551682|Q20551682]] | ''[[:d:Q20551682|Diamantis Axiotes]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Kreeka luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Kreeka]] | [[Kavála]] | [[Kavála]] | |- | [[:d:Q3014210|Q3014210]] | ''[[:d:Q3014210|Daniel Janicot]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | [[ametnik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | | |- | [[:d:Q31737421|Q31737421]] | ''[[:d:Q31737421|Marianne de Jong]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik | [[kirjanik]] | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | | | |- | [[:d:Q33121000|Q33121000]] | ''[[:d:Q33121000|Alejandro Larrea]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-12-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Uruguay jalgpallur | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | [[Montevideo]] | | |- | [[:d:Q3380578|Q3380578]] | ''[[:d:Q3380578|Philippe Puaud]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q908541|Sainte-Hermine]]'' | | |- | [[:d:Q37868924|Q37868924]] | ''[[:d:Q37868924|Irena Eliášová]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | [[luuletaja]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]] | | ''[[:d:Q934001|Nová Dedina]]'' | | |- | [[:d:Q3944324|Q3944324]] | ''[[:d:Q3944324|Sabirzhan Ruziyev]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Usbekistan]] | ''[[:d:Q816163|Belovodskoye]]'' | [[Taškent]] | |- | [[:d:Q4362189|Q4362189]] | ''[[:d:Q4362189|Maxim Peshkov]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Venemaa diplomaat | [[diplomaat]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q456187|Q456187]] | ''[[:d:Q456187|Shelley Fabares]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | [[näitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Santa Monica]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q55283880|Q55283880]] | ''[[:d:Q55283880|Itzhak Golombek]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | [[skulptor]] | [[Iisrael]] | [[Łódź]] | | |- | [[:d:Q55949329|Q55949329]] | ''[[:d:Q55949329|Michèle Mattelart]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | [[sotsioloog]]<br/>''[[:d:Q26759595|communication scholar]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q214598|Plérin]]'' | [[Pariisi XIX ringkond|Pariisi 19. ringkond]] | |- | [[:d:Q6348390|Q6348390]] | ''[[:d:Q6348390|Kaiser]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Myanmari laulja | [[laulja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Myanmar]] | ''[[:d:Q8048815|Yankin Township]]'' | [[Yangon]] | |- | [[:d:Q6496167|Q6496167]] | ''[[:d:Q6496167|Latimore]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Ameerika Ühendriikide laulja | [[laulja]]<br/>[[pianist]]<br/>[[muusik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2669830|Charleston]]'' | | |- | [[:d:Q6795318|Q6795318]] | ''[[:d:Q6795318|Max Trenorden]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Austraalia poliitik | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q4021136|Wyalkatchem]]'' | | |- | [[:d:Q70601385|Q70601385]] | ''[[:d:Q70601385|Donatella Failoni]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q61996187|classical pianist]]''<br/>[[muusik]] | [[Ungari]]<br/>[[Itaalia]] | [[Milano]] | | |- | [[:d:Q75383564|Q75383564]] | ''[[:d:Q75383564|Princess Charlotte of Croÿ]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | | [[London]] | ''[[:d:Q503079|Aurach]]'' | |- | [[:d:Q90627246|Q90627246]] | ''[[:d:Q90627246|Tomasz Rogula]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[kirurg]] | | | [[Cleveland]] | |- | [[:d:Q93433398|Q93433398]] | ''[[:d:Q93433398|Francesc-X. Blay]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-04-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | | [[õpetaja]]<br/>[[Raehärra]]<br/>''[[:d:Q6407545|baccalaureate tenured teacher]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]] | | ''[[:d:Q1552240|Sueca]]'' | ''[[:d:Q494777|Alcoy]]'' | |- | [[:d:Q95150280|Q95150280]] | ''[[:d:Q95150280|Božena Kopičková]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], publitsist (1939–2026) ♀ | [[arhivaar]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | ''[[:d:Q12042963|Oseč]]'' | | |- | [[:d:Q95220024|Q95220024]] | ''[[:d:Q95220024|Joaquim Cerqueira Gonçalves]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | [[Portugal|Portugal]] [[Filosoof|filosoof]] (1930–2026) ♂ | [[filosoof]] | [[Portugal]] | | [[Lissabon]] | |- | [[:d:Q99627146|Q99627146]] | ''[[:d:Q99627146|Harry Daniels]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-06-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Pedagoogikateadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Psühholoog|psühholoog]], sot­siaaltöötaja (1951–2026) ♂ | ''[[:d:Q63676514|pedagoogikateadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[psühholoog]]<br/>''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]'' | | | | |- | [[:d:Q43811|Q43811]] | ''[[:d:Q43811|Hans Maurer]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-22 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q502872|Neuendettelsau]]'' | [[Ansbach]] | |- | [[:d:Q100826195|Q100826195]] | ''[[:d:Q100826195|Johnny Jarboe]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q104631487|Q104631487]] | ''[[:d:Q104631487|Jean Bourgeois]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Belgia|Belgia]] alpinist (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q9149093|alpinist]]'' | [[Belgia]] | [[Liège]] | ''[[:d:Q3428538|Revogne]]'' | |- | [[:d:Q107469829|Q107469829]] | ''[[:d:Q107469829|Jean Gualbert Nyembo Shabani]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlik Vabariik]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], [[Minister|minister]] (1937–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[poliitik]] | [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] | ''[[:d:Q3088094|Kongolo]]'' | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q1078306|Q1078306]] | ''[[:d:Q1078306|Christel Kasselmann]]'' | data-sort-value="2000" | 20th century | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Saksamaa botaanik | [[botaanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q107871|Q107871]] | ''[[:d:Q107871|Paul Gauselmann]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1934–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | [[ettevõtja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q16018|Steinfurt]]'' | | |- | [[:d:Q10857777|Q10857777]] | ''[[:d:Q10857777|Zdeněk Šesták]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-12-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Tšehhi helilooja | [[helilooja]]<br/>[[flötist]]<br/>[[muusikateadlane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q900615|Městys Cítoliby]]'' | [[Praha]] | |- | [[:d:Q11214476|Q11214476]] | ''[[:d:Q11214476|Imam Tantowi]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Indoneesia kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>''[[:d:Q1757008|assistant director]]'' | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q11027|Tegal]]''<br/>[[Indoneesia]] | | |- | [[:d:Q112367154|Q112367154]] | ''[[:d:Q112367154|Irena Lauschová]]'' | data-sort-value="1956" | 1956 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Histoloog|histoloog]], embrüoloog, [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1956–2026) ♀ | [[histoloog]]<br/>''[[:d:Q16271428|embrüoloog]]''<br/>[[arst]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q112503755|Q112503755]] | ''[[:d:Q112503755|Laura Sarti]]'' | data-sort-value="1924" | 1924<br/>1924-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Laulja|laulja]], muusikapedagoog, [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1924–2026) ♀ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''<br/>[[ooperilaulja]] | | [[Trieste]] | | |- | [[:d:Q11978807|Q11978807]] | ''[[:d:Q11978807|Johan Tangen]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Norra muusik | [[muusik]]<br/>[[kitarrist]] | [[Norra]] | | [[Trondheim]] | |- | [[:d:Q134704673|Q134704673]] | ''[[:d:Q134704673|Jacques Gavoille]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Ajaloolane|ajaloolane]] (†2026) ♂ | [[ajaloolane]] | | | | |- | [[:d:Q141141546|Q141141546]] | ''[[:d:Q141141546|Sunao Takami]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Person (†2026) ♂ | | | | ''[[:d:Q11441436|Osaka Detention House]]'' | |- | [[:d:Q141169784|Q141169784]] | ''[[:d:Q141169784|Jan Morison]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] scout leader, [[Õde (tervishoid)|õde]] (1941–2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q2540793|scout leader]]''<br/>[[Õde (tervishoid)|õde]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141170009|Q141170009]] | ''[[:d:Q141170009|Juan Miguel Wolk]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Argentina|Argentina]] [[Politseinik|politseinik]], Miilitsa piirkonnainspektor (1933–2026) ♂; member of Circuito Camps | [[politseinik]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q1017594|Merlo]]'' | [[Mar del Plata]] | |- | [[:d:Q141279618|Q141279618]] | ''[[:d:Q141279618|Christopher Kilmartin]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1955–2026) ♂ | [[psühholoog]]<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q141292910|Q141292910]] | ''[[:d:Q141292910|Sidney A. Bludman]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Füüsik|füüsik]] (1927–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[füüsik]] | | | | |- | [[:d:Q14242336|Q14242336]] | ''[[:d:Q14242336|Dave Morice]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] romaanikirjanik, kujutav kunstnik, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[õpetaja]]<br/>[[luuletaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Saint Louis]] | | |- | [[:d:Q15724665|Q15724665]] | ''[[:d:Q15724665|Pranab Patnaik]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Laulja|laulja]] (1938–2026) ♂; child of Lal Mohan Patnaik | [[laulja]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Odisha|Orissa]] | ''[[:d:Q171771|Bhubaneswar]]'' | |- | [[:d:Q15854622|Q15854622]] | ''[[:d:Q15854622|Willi Oertig]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Šveitsi maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Šveits]] | [[Zürich]] | | |- | [[:d:Q16091830|Q16091830]] | ''[[:d:Q16091830|Ira A. Fulton]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filantroop, äriinimene (1931–2026) ♂ | ''[[:d:Q12362622|filantroop]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q51685|Tempe]]''<br/>[[Ameerika Ühendriigid]] | | |- | [[:d:Q16427403|Q16427403]] | ''[[:d:Q16427403|Steinn Ármann Magnússon]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-10-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Islandi näitleja | [[näitleja]]<br/>[[stsenarist]] | [[Island]] | | | |- | [[:d:Q17388822|Q17388822]] | ''[[:d:Q17388822|Zolani Tete]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-03-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] poksija (1988–2026) ♂; WBO World Bantamweight Champion, IBF World Junior Bantamweight Champion | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | [[Ida-Kapimaa provints|Ida-Kapimaa]] | [[Mdantsane]] | |- | [[:d:Q21154127|Q21154127]] | ''[[:d:Q21154127|Aleksandr Popov]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]], boxing trainer (1948–2026) ♂; Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation, [[Venemaa teeneline treener]] | [[treener]]<br/>''[[:d:Q22122536|boxing trainer]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Tambov]] | [[Trjohgornõi]] | |- | [[:d:Q2308278|Q2308278]] | ''[[:d:Q2308278|Jacques Van Gompel]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Belgia poliitik | [[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q900766|Gilly]]'' | ''[[:d:Q900766|Gilly]]'' | |- | [[:d:Q23682303|Q23682303]] | ''[[:d:Q23682303|Alejandro Mata]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Venezuela näitleja | [[näitleja]] | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | | |- | [[:d:Q25805852|Q25805852]] | ''[[:d:Q25805852|Heinz Voßke]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Arhivaar|arhivaar]] (1929–2026) ♂ | [[arhivaar]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Anklam]] | | |- | [[:d:Q2848943|Q2848943]] | ''[[:d:Q2848943|Andrée Ehresmann]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-07-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Prantsusmaa matemaatik | [[matemaatik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Nice]] | [[Amiens]] | |- | [[:d:Q3523662|Q3523662]] | ''[[:d:Q3523662|Sowcar Janaki]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1949–) (1931–2026) ♀; Nandi Award, Padma Shri in arts | [[näitleja]] | [[India]] | ''[[:d:Q1639492|Rajahmundry]]'' | [[Chennai]] | |- | [[:d:Q37793132|Q37793132]] | ''[[:d:Q37793132|Gérard Stenger]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-03-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Prantsusmaa kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3941449|Q3941449]] | ''[[:d:Q3941449|Rosellina Archinto]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Itaalia kirjastaja | [[kirjastaja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Genova]] | ''[[:d:Q266975|Santa Margherita Ligure]]'' | |- | [[:d:Q4235733|Q4235733]] | ''[[:d:Q4235733|Syarhei Kastsyan]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Valgevene poliitik | [[teadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Valgevene]] | ''[[:d:Q20610349|Usochi]]'' | | |- | [[:d:Q458281|Q458281]] | ''[[:d:Q458281|Nancy Landon Kassebaum]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Topeka]] | ''[[:d:Q856841|Manhattan]]'' | |- | [[:d:Q49840386|Q49840386]] | ''[[:d:Q49840386|Gideon Langman]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Rabi|rabi]] (1941–2026) ♂; Yakir Yerushalayim | [[rabi]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q152467|Bnei Brak]]'' | | |- | [[:d:Q5930352|Q5930352]] | ''[[:d:Q5930352|Jesús Martínez Álvarez]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | [[Oaxaca de Juárez]] | | |- | [[:d:Q6154380|Q6154380]] | ''[[:d:Q6154380|Janie Bradford]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (1939–2026) ♀ | [[laulukirjutaja]]<br/>[[muusikaprodutsent]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q953943|Charleston]]'' | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q6293097|Q6293097]] | ''[[:d:Q6293097|José Maria Júnior]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Portugal|Portugal]] jalgpallur (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Portugal]] | [[Luanda]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | |- | [[:d:Q65029318|Q65029318]] | ''[[:d:Q65029318|Steve Edmonds]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-03-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | [[Sydney]] | | |- | [[:d:Q7816634|Q7816634]] | ''[[:d:Q7816634|Tom Lotherington]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Norra kirjanik | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[tõlkija]]<br/>[[biograaf]]<br/>[[luuletaja]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q42320251|Færder Municipality]]'' | [[Oslo]] | ''[[:d:Q11971472|Old Aker Cemetery]]'' |- | [[:d:Q8276042|Q8276042]] | ''[[:d:Q8276042|Yao Eng-Chi]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Jaapani Keisririik|Jaapani Keisririik]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]]-[[Taiwan|taiwan]] [[Poliitik|poliitik]], senior advisor, Vice President of the Legislative Yuan (1934–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Jaapani Keisririik]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]<br/>[[Taiwan]] | ''[[:d:Q11599008|竹南県]]'' | ''[[:d:Q712831|Beinan Township]]'' | |- | [[:d:Q885363|Q885363]] | ''[[:d:Q885363|Matteo Fiorini]]'' | data-sort-value="1978" | 1978-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[San Marino|San Marino]] [[Poliitik|poliitik]], [[Näitleja|näitleja]], San Marino kaptenregendid, member of the Grand and General Council of San Marino (1978–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[näitleja]] | [[San Marino]] | [[San Marino (linn)|San Marino]] | [[San Marino (linn)|San Marino]] | |- | [[:d:Q95243652|Q95243652]] | ''[[:d:Q95243652|Kamil Wichterle]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | Tšehhi keemik | [[keemik]] | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Zlín]] | | |- | [[:d:Q984404|Q984404]] | ''[[:d:Q984404|Frans Verbeeck]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-21 | [[Belgia|Belgia]] jalgrattasportlane, sporting director (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''<br/>''[[:d:Q838476|sporting director]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q2547485|Langdorp]]'' | | |- | [[:d:Q110006|Q110006]] | ''[[:d:Q110006|Anny Schlemm]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Muusik|muusik]], operetisolist, [[Laulja|laulja]] (1929–2026) ♀; National Prize of East Germany; spouse of Wolfgang Rennert | [[ooperilaulja]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q30157837|operetisolist]]''<br/>[[laulja]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q14920|Neu-Isenburg]]'' | [[Graz]] | |- | [[:d:Q110505774|Q110505774]] | ''[[:d:Q110505774|Allan Salmi]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Rootsi|rootslased]] [[Autor|autor]], [[Rektor|rektor]] (1932–2026) ♂ | [[autor]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q112487177|Q112487177]] | ''[[:d:Q112487177|Rainer Graefe]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Austria|austria]] kunstiajaloolane (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Austria]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q112942705|Q112942705]] | ''[[:d:Q112942705|Cedric Sbirrazzuoli]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Monaco|Monaco]] racing automobile driver (1987–2026) ♂ | ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]'' | [[Monaco]] | [[Monte Carlo]] | | |- | [[:d:Q116281831|Q116281831]] | ''[[:d:Q116281831|Hasib Markaz]]'' | data-sort-value="1992" | 1992-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Afganistan|Afganistan]] väeüksuse ülem (1992–2026) ♂; member of National Resistance Front of Afghanistan | ''[[:d:Q11545923|väeüksuse ülem]]'' | [[Afganistan]] | [[Panjshayri provints|Panjshēri provints]] | ''[[:d:Q3094307|Salang]]'' | |- | [[:d:Q13045009|Q13045009]] | ''[[:d:Q13045009|Rezana Çeliku]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Albaania|Albaania]] [[Näitleja|näitleja]] (1958–2026) ♀ | [[näitleja]] | [[Albaania]] | [[Tirana]] | [[Tirana]] | |- | [[:d:Q138752659|Q138752659]] | ''[[:d:Q138752659|Raufa Karimovna Urazmanova]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] etnograaf (1936–2026) ♀; Merited Culture worker of Tatarstan Republic, Republic of Tatarstan State Award for Science and Technology | ''[[:d:Q12347522|etnograaf]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Možga]] | [[Kaasan]] | |- | [[:d:Q1406629|Q1406629]] | ''[[:d:Q1406629|Fernando Caruncho]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Maastikuarhitekt|maastikuarhitekt]] (1957–2026) ♂; member of [[Accademia delle Arti del Disegno]] | [[maastikuarhitekt]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | | |- | [[:d:Q141143550|Q141143550]] | ''[[:d:Q141143550|Messan Toudji]]'' | data-sort-value="1997" | 1997-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Togo|Togo]] jalgpallur (1997–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Togo]] | ''[[:d:Q127419340|Adjodogou]]'' | | |- | [[:d:Q141144230|Q141144230]] | ''[[:d:Q141144230|Zé Humberto]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1962–2026) ♂ | [[jalgpallitreener]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Brasiilia]] | | | |- | [[:d:Q141145949|Q141145949]] | ''[[:d:Q141145949|Alison Hylton]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist (1941–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q992577|Feilding]]'' | |- | [[:d:Q141150373|Q141150373]] | ''[[:d:Q141150373|Michael Williams]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-09-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Entomoloog (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]'' | | ''[[:d:Q79386|Paragould]]'' | | |- | [[:d:Q141150588|Q141150588]] | ''[[:d:Q141150588|Károly T. Lakat]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Ungari Rahvavabariik|Ungari Rahvavabariik]]-[[Ungari|ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], spordiajakirjanik, toimetaja, telesaatejuht (1950–2026) ♂; child of Károly Lakat | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | [[Ungari Rahvavabariik]]<br/>[[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q141155713|Q141155713]] | ''[[:d:Q141155713|Bunny Levine]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-12-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (fl. 1988–2026) (1928–2026) ♀ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[raamatukoguhoidja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q988515|East Orange]]'' | ''[[:d:Q2708222|Tarzana]]'' | |- | [[:d:Q141156419|Q141156419]] | ''[[:d:Q141156419|Zachary Christian Jaghab]]'' | data-sort-value="1997" | 1997-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pornonäitleja (1997–2026) ♂ | ''[[:d:Q488111|pornonäitleja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2086257|Canton]]'' | | |- | [[:d:Q141202760|Q141202760]] | ''[[:d:Q141202760|Brigitta Gottmannová]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Tšehhi|Tšehhi]] aktivist (1939–2026) ♀ | ''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Tšehhi]] | ''[[:d:Q12057681|Svádov]]'' | | |- | [[:d:Q1700554|Q1700554]] | ''[[:d:Q1700554|John Iliffe]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Suurbritannia ajaloolane | ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q17386093|Q17386093]] | ''[[:d:Q17386093|Bob Ives]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-12-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Austraalia poliitik | [[poliitik]] | [[Austraalia]] | [[Kalgoorlie]] | ''[[:d:Q3427921|Parkville]]'' | |- | [[:d:Q18209866|Q18209866]] | ''[[:d:Q18209866|Carlos Reyes López]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Mehhiko poliitik | [[poliitik]] | [[Mehhiko]] | ''[[:d:Q3699278|José Mariano Jiménez]]'' | | |- | [[:d:Q1871914|Q1871914]] | ''[[:d:Q1871914|Louis Pelâtre]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] katoliku preester, Catholic bishop, titular bishop, vicar apostolic of Istanbul, apostolic administrator (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q735675|Pancé]]'' | [[İstanbul]] | |- | [[:d:Q20436193|Q20436193]] | ''[[:d:Q20436193|Tamás Kárpáti]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-03-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], kunstikoguja, [[Toimetaja|toimetaja]] (1946–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''<br/>[[toimetaja]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q240098|Q240098]] | ''[[:d:Q240098|Ileana Cotrubaș]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (fl. 1964–1990) (1939–2026) ♀; [[Rumeenia Tähe rahvuslik orden|Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist]], Österreichischer Musiktheaterpreis; spouse of Manfred Ramin | [[ooperilaulja]] | [[Rumeenia]] | [[Galați]] | [[Bukarest]] | |- | [[:d:Q24951746|Q24951746]] | ''[[:d:Q24951746|Mustapha Derkaoui]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Maroko filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]] | [[Maroko]] | [[Oujda]] | [[Casablanca]] | |- | [[:d:Q3890537|Q3890537]] | ''[[:d:Q3890537|Farit Zigangirov]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-08-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] field hockey player (1954–2026) ♂; olümpiamängude pronksmedal, Honoured Master of Sports | ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Kirov]] | | |- | [[:d:Q4240800|Q4240800]] | ''[[:d:Q4240800|Yury Krivonosov]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-08-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Venemaa fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q4404174|Q4404174]] | ''[[:d:Q4404174|Yovan Savovich]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Serbia|serbia]] website designer, Internet entrepreneur (1982–2026) ♂ | ''[[:d:Q11288554|website designer]]''<br/>''[[:d:Q52228055|Internet entrepreneur]]'' | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Serbia]] | [[Sarajevo]] | [[Istra]] | |- | [[:d:Q4790409|Q4790409]] | ''[[:d:Q4790409|Ariel Fenster]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-04-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Prantsusmaa keemik | [[keemik]] | [[Kanada]] | [[Bergerac]] | | |- | [[:d:Q4864685|Q4864685]] | ''[[:d:Q4864685|Barry Rogerson]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], anglikaani preester, member of the House of Lords, Bishop of Bristol, Bishop of Wolverhampton (1936–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]'' | [[Suurbritannia]] | | | |- | [[:d:Q4913321|Q4913321]] | ''[[:d:Q4913321|Billy Smith]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]'' | [[Austraalia]] | [[Fremantle]] | | |- | [[:d:Q51685401|Q51685401]] | ''[[:d:Q51685401|Antonino Spilinga]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-06-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Argentina|Argentina]] [[Sportlane|sportlane]], jalgpallur (fl. 1958–) (1940–2026) ♂ | [[sportlane]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Airese provints]] | | |- | [[:d:Q57527100|Q57527100]] | ''[[:d:Q57527100|Rosemary Deem]]'' | data-sort-value="1949" | 1949 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1949–2026) ♀ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | | | |- | [[:d:Q6039654|Q6039654]] | ''[[:d:Q6039654|Nelson Garrido]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-08-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Venezuela fotograaf | [[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]'' | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | | |- | [[:d:Q6083667|Q6083667]] | ''[[:d:Q6083667|Gülten Kazgan]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Türgi majandusteadlane | [[majandusteadlane]] | [[Türgi]] | [[İstanbul]] | | |- | [[:d:Q6135582|Q6135582]] | ''[[:d:Q6135582|James Harkness]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-10-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Christian minister, [[Kaplan|kaplan]], Moderator of the General Assembly of the Church of Scotland (1935–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser, Companion of the Order of the Bath, Knight Commander of the Royal Victorian Order | ''[[:d:Q1423891|Christian minister]]''<br/>[[kaplan]] | | ''[[:d:Q3778556|Thornhill]]'' | | |- | [[:d:Q6530972|Q6530972]] | ''[[:d:Q6530972|Leslie Lea]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Manchester]] | | |- | [[:d:Q66986950|Q66986950]] | ''[[:d:Q66986950|Joel T. Rosenthal]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], medievalist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; Fellow of the Medieval Academy of America; member of Medieval Academy of America | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q3332711|medievalist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | | |- | [[:d:Q6962785|Q6962785]] | ''[[:d:Q6962785|Nancy Kissinger]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filantroop (1934–2026) ♀; child of Al Maginnes; spouse of [[Henry Kissinger]] | ''[[:d:Q12362622|filantroop]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Manhattan]] | ''[[:d:Q7567604|South Kent]]'' | |- | [[:d:Q7402690|Q7402690]] | ''[[:d:Q7402690|Sajjan Kumar]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | India poliitik | [[poliitik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | [[Delhi]] | ''[[:d:Q7398430|Safdarjang Hospital]]'' | |- | [[:d:Q75713097|Q75713097]] | ''[[:d:Q75713097|René-Michel Roberge]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Kanada|Kanada]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Dekaan|dekaan]], emeriitprofessor (1944–2026) ♂ | [[teoloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[dekaan]] | [[Kanada]] | | ''[[:d:Q3145342|Hôpital-Général de Québec]]'' | |- | [[:d:Q7704335|Q7704335]] | ''[[:d:Q7704335|Terry Dyson]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q743521|Scarborough]]'' | | |- | [[:d:Q8001598|Q8001598]] | ''[[:d:Q8001598|Wilem Frischmann]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Suurbritannia insener | [[konstruktsiooniinsener]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Suurbritannia]] | [[Užhorod|Užgorod]] | | |- | [[:d:Q94554161|Q94554161]] | ''[[:d:Q94554161|Reinhard Schneider]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Teadlane, bioinformatician (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q2904006|bioinformatician]]'' | | | | |- | [[:d:Q94642779|Q94642779]] | ''[[:d:Q94642779|Tomislav Simović]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-20 | Person (1934–2026) ♂ | | | [[Jugoslaavia Kuningriik]] | | |- | [[:d:Q11460284|Q11460284]] | ''[[:d:Q11460284|Atsushi Kojima]]'' | data-sort-value="1935" | 1935 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1935–2026) ♂; Medal with Blue Ribbon, The Order of the Rising Sun, Gold Rays with Neck Ribbon | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | | | |- | [[:d:Q11869386|Q11869386]] | ''[[:d:Q11869386|Kalle Isokallio]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-05-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Soome kirjanik | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q11974023|Q11974023]] | ''[[:d:Q11974023|Hans Henrik Verpe]]'' | data-sort-value="1988" | 1988-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Norra näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Norra]] | | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q12115424|Q12115424]] | ''[[:d:Q12115424|Sergej Michajlovič Kudelko]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Ukraina ajaloolane | [[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Moskva]] | [[Harkiv]] | |- | [[:d:Q12410867|Q12410867]] | ''[[:d:Q12410867|Tsuri Śagi]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Ohvitser|ohvitser]] (fl. 1952–1984) (1934–2026) ♂; Yakir Ramat Gan | [[ohvitser]] | [[Iisrael]] | [[Herzliyya]] | [[Ramat-Gan]] | |- | [[:d:Q125658803|Q125658803]] | ''[[:d:Q125658803|Michele Sensi-Contugi]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-08-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Itaalia|Itaalia]]-[[Ecuador|ecuador]] äriinimene, [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1982–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>[[riigiametnik]] | [[Itaalia]]<br/>[[Ecuador]] | [[Itaalia]] | [[Keenia]] | |- | [[:d:Q13104359|Q13104359]] | ''[[:d:Q13104359|Nicolas Strotz]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Luksemburg|Luksemburg]] [[Poliitik|poliitik]], [[Insener|insener]], korvpallur, mayor in Luxembourg (1940–2026) ♂; Officer of the Order of the Oak Crown, Commander of the Order of Merit of the Grand Duchy of Luxembourg | [[poliitik]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Luksemburg]] | ''[[:d:Q2895177|Belvaux]]'' | [[Luxembourg]] | |- | [[:d:Q136998278|Q136998278]] | ''[[:d:Q136998278|Rolf Bass]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Farmakoloog (†2026) ♂ | ''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q141130295|Q141130295]] | ''[[:d:Q141130295|Pucho Ponce]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Argentina|Argentina]] [[Muusik|muusik]], [[Bassist|bassist]] (1957–2026) ♂; member of Los Tekis | [[muusik]]<br/>[[bassist]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q2525523|Villa María]]'' | ''[[:d:Q141130358|Instituto Modelo de Cardiología]]'' | |- | [[:d:Q141133458|Q141133458]] | ''[[:d:Q141133458|Stathis Parharidis]]'' | data-sort-value="1967" | 1967-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Laulja|laulja]], lyrist (fl. 1987–2026) (1967–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q136324624|lyrist]]'' | [[Kreeka]] | [[Kozáni]] | ''[[:d:Q3402711|Tetralofo]]'' | ''[[:d:Q3567255|Protochori]]'' |- | [[:d:Q141133460|Q141133460]] | ''[[:d:Q141133460|ʻAdnān Zarzūr]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Süüria|Süüria]]-[[Bahrein|bahrein]] [[Ulama]], Intellektuaal, teadlane, manuscriptologist, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]], [[Dotsent|dotsent]] (1939–2026) ♂; child of Muḥammad Zarzūr | [[Ulama]]<br/>''[[:d:Q58968|Intellektuaal]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q105452506|manuscriptologist]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[professor]]<br/>[[dotsent]] | [[Süüria]]<br/>[[Bahrein]] | ''[[:d:Q4702896|Al-Maydan]]'' | [[Manama|Al-Manāmah]] | |- | [[:d:Q141137004|Q141137004]] | ''[[:d:Q141137004|Stephany Hollihan]]'' | data-sort-value="1984" | 1984-09-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Person (1984–2026) ♀ | | | | | |- | [[:d:Q141198716|Q141198716]] | ''[[:d:Q141198716|Jabar Ahmad Erbili]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1943–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[muusik]] | | [[Arbīl]] | [[Arbīl]] | |- | [[:d:Q141246897|Q141246897]] | ''[[:d:Q141246897|Vanessa Rangadhol]]'' | data-sort-value="1995" | 1995-12-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Filipiinid|Filipiinid]] [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]], [[Näitleja|näitleja]], television personality (1995–2026) ♀; member of SugarPop | [[laulja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q44508716|television personality]]'' | [[Filipiinid]] | [[Manila]] | [[Manila]] | |- | [[:d:Q141278244|Q141278244]] | ''[[:d:Q141278244|José Suárez]]'' | data-sort-value="1970" | 1970 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Telesaatejuht (1970–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]'' | | | | |- | [[:d:Q16435864|Q16435864]] | ''[[:d:Q16435864|Eduard Dzhabashevich Malbekov]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Balletitantsija|balletitantsija]] (1941–2026) ♂; [[Tööveterani medal]], [[Austuse märk]] | [[balletitantsija]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Almatõ]] | | |- | [[:d:Q17138792|Q17138792]] | ''[[:d:Q17138792|Eduard Maur]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-04-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Tšehhi ajaloolane | [[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[õpetaja]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Plzeň]] | | |- | [[:d:Q19802999|Q19802999]] | ''[[:d:Q19802999|Ricardo Pachón]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Hispaania|Hispaania]] DJ producer, arranžeerija, [[Helilooja|helilooja]], juht (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q3922505|DJ producer]]''<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q2462658|juht]]'' | [[Hispaania]] | [[Sevilla]] | [[Sevilla]] | |- | [[:d:Q22003834|Q22003834]] | ''[[:d:Q22003834|Josep Cusí]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Sportlane|sportlane]], [[Reeder]], laskesportlane (1934–2026) ♂; Grand Cross of Naval Merit with white badge, Gold Medal of the City of Barcelona for Cultural, Scientific, Civic or Sports Merit | [[sportlane]]<br/>[[Reeder]]<br/>''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q2423999|Q2423999]] | ''[[:d:Q2423999|Thomas Freienstein]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-03-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Saksamaa jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Lääne-Saksamaa]] | [[Fulda]] | | |- | [[:d:Q2851294|Q2851294]] | ''[[:d:Q2851294|Anne Thily]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-10-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Belgia|Belgia]] [[Magistraat|magistraat]], [[Jurist|jurist]] (1937–2026) ♀ | [[magistraat]]<br/>[[jurist]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q683141|Hannut]]'' | [[Liège]] | ''[[:d:Q2401934|Robermont Cemetery]]'' |- | [[:d:Q28874615|Q28874615]] | ''[[:d:Q28874615|Tudor Chiriac]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Moldova|Moldova]]-[[Rumeenia|rumeenia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1949–2026) ♂ | [[helilooja]]<br/>[[muusik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Moldova]] | ''[[:d:Q2628906|Ciuciuleni]]'' | | |- | [[:d:Q29033753|Q29033753]] | ''[[:d:Q29033753|Shmuel Harlap]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Iisrael|Iisrael]] äriinimene (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Iisrael]] | [[Palestiina mandaatala|Mandatoorne Palestiina]] | | |- | [[:d:Q2929961|Q2929961]] | ''[[:d:Q2929961|Bérangère Bonvoisin]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-01-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]], teatrilavastaja (1953–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Rabat]] | | |- | [[:d:Q3085525|Q3085525]] | [[François Patriat]] | data-sort-value="1943" | 1943-03-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[loomaarst]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q236579|Semur-en-Auxois]]'' | [[Dijon]] | |- | [[:d:Q30880449|Q30880449]] | ''[[:d:Q30880449|Gennady Mikhaylov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Matemaatik|matemaatik]], informaatik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[NSV Liidu riiklik preemia]], Honoured Higher education employee of the Russian Federation | [[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Sonkovo rajoon]] | [[Novosibirsk]] | |- | [[:d:Q3308594|Q3308594]] | ''[[:d:Q3308594|Michael Wright]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q3721119|Q3721119]] | ''[[:d:Q3721119|Elaine Cheris]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Ameerika Ühendriikide vehkleja | ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]''<br/>''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q79519|Dothan]]'' | | |- | [[:d:Q3856758|Q3856758]] | ''[[:d:Q3856758|Michele Pinto]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Itaalia poliitik | [[poliitik]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q81728|Teggiano]]'' | ''[[:d:Q53985|Sangineto]]'' | |- | [[:d:Q4014533|Q4014533]] | ''[[:d:Q4014533|Virginio Gazzolo]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Itaalia näitleja | [[näitleja]]<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | ''[[:d:Q20476|Monte Castello di Vibio]]'' | |- | [[:d:Q4526175|Q4526175]] | ''[[:d:Q4526175|Nina Shorina]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Lavastaja|režissöör]] (fl. 1953–) (1943–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q4917370|Q4917370]] | ''[[:d:Q4917370|Bishnu S. Atal]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-05-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Ameerika Ühendriikide insener | [[insener]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[India]] | | |- | [[:d:Q4923200|Q4923200]] | ''[[:d:Q4923200|Ray MacDonald]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Tai näitleja | [[näitleja]]<br/>[[Juutuuber]]<br/>''[[:d:Q13590141|saatejuht]]'' | [[Tai]] | ''[[:d:Q1017738|Roi Et]]'' | [[Bangkok]] | |- | [[:d:Q5586206|Q5586206]] | ''[[:d:Q5586206|Ġorġ Mallia]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Malta|Malta]] koomiksikunstnik, [[Kirjanik|kirjanik]], teleprodutsent, [[Professor|professor]], esimees (1957–2026) ♂; National Book Prize | ''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''<br/>[[professor]] | [[Malta]] | [[Malta]] | | |- | [[:d:Q61107788|Q61107788]] | ''[[:d:Q61107788|Rochambeau Lainy]]'' | data-sort-value="2026" | 2026-08-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Haiti|Haiti]] [[Professor|professor]], keeleteadlane (1968–2026) ♂ | [[professor]]<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Haiti]] | ''[[:d:Q2051101|Les Côteaux]]'' | | |- | [[:d:Q63766030|Q63766030]] | ''[[:d:Q63766030|Claude Térouinard]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1749879|pensionär]]''<br/>''[[:d:Q2961975|ärijuht]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1139450|Coudray-au-Perche]]'' | ''[[:d:Q181886|Châteaudun]]'' | |- | [[:d:Q6541915|Q6541915]] | ''[[:d:Q6541915|Lazar Radović]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-11-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Montenegro|montenegro]] jalgpallur (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Jugoslaavia]]<br/>[[Montenegro]] | [[Podgorica]] | | |- | [[:d:Q75349751|Q75349751]] | ''[[:d:Q75349751|Max Egon Gottfried Prinz zu Hohenlohe-Langenburg]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-19 | Aristokraat (1924–2026) ♂; child of Ludwig Erwein Gottfried Karl Eduard Maria Prinz zu Hohenlohe-Langenburg, Amalia Gräfin Hadik von Futak; spouse of Uta von Freyhold, Ursula Roll | ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | | [[Seregélyes]] | | |- | [[:d:Q100718770|Q100718770]] | ''[[:d:Q100718770|Willie Akers]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1937–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q14712611|Ironto]]'' | | |- | [[:d:Q106568|Q106568]] | ''[[:d:Q106568|Wolf Oschlies]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Saksamaa|sakslased]] publitsist, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[tõlkija]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q4120832|Königsberg]]'' | | |- | [[:d:Q109439249|Q109439249]] | ''[[:d:Q109439249|M. Arief Wangsa]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Poliitik|poliitik]], Bupati Maros (1941–2026) ♂ | [[sõjaväelane]]<br/>[[poliitik]] | [[Indoneesia]] | ''[[:d:Q14613|Pangkajene and Islands]]'' | | |- | [[:d:Q112445143|Q112445143]] | ''[[:d:Q112445143|Andrei Rogers]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Professor|professor]], [[Demograaf|demograaf]], [[Geograaf|geograaf]] (1937–2026) ♂ | [[professor]]<br/>[[demograaf]]<br/>[[geograaf]] | | [[Harbin]] | [[Maine]] | |- | [[:d:Q1149793|Q1149793]] | ''[[:d:Q1149793|Cándido Cárdenas Villalba]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Paraguay|Paraguay]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Benjamín Aceval (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Paraguay]] | ''[[:d:Q785504|Sapucaí]]'' | ''[[:d:Q135953|Villa Hayes]]'' | |- | [[:d:Q11780014|Q11780014]] | ''[[:d:Q11780014|Mieczysław Szyszka]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Poliitik|poliitik]] (1961–2026) ♂ | [[poliitik]] | | [[Nowa Ruda]] | | |- | [[:d:Q12392508|Q12392508]] | ''[[:d:Q12392508|Luís Gonçales Blasco]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Hispaania poliitik | ''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q917878|Foz]]'' | ''[[:d:Q1353997|Ames]]'' | |- | [[:d:Q13550802|Q13550802]] | ''[[:d:Q13550802|Michael Geschwinde]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Saksamaa|sakslased]] prehistorian, [[Arheoloog|arheoloog]], Archaeologist of the state (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q17488316|prehistorian]]''<br/>[[arheoloog]] | [[Saksamaa]] | [[Kassel]] | | |- | [[:d:Q138302217|Q138302217]] | ''[[:d:Q138302217|Dave Lanphear]]'' | data-sort-value="1968" | 1968-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] letterer (1968–2026) ♂ | ''[[:d:Q658404|letterer]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Lansing]] | | |- | [[:d:Q139452047|Q139452047]] | ''[[:d:Q139452047|Locksley Edmondson]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Jamaica|Jamaica]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Jamaica]] | ''[[:d:Q1095557|Clarendon Parish]]'' | ''[[:d:Q217346|Ithaca]]'' | |- | [[:d:Q141118595|Q141118595]] | ''[[:d:Q141118595|Wilhelm Wührer]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Austria|Austria]] jalgpallur (1949–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Austria]] | | | |- | [[:d:Q141145047|Q141145047]] | ''[[:d:Q141145047|Gary L. Margot]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Informaatik (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q82594|informaatik]]'' | | ''[[:d:Q983698|Mansfield]]'' | ''[[:d:Q2233872|Ontario]]'' | |- | [[:d:Q141145929|Q141145929]] | ''[[:d:Q141145929|Trevor Woodhouse]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Suunamudija|suunamudija]] (†2026) ♂ | [[suunamudija]] | [[Iirimaa]] | | ''[[:d:Q1102232|Clondalkin]]'' | |- | [[:d:Q141317521|Q141317521]] | ''[[:d:Q141317521|Anthony Devaney]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Insener|insener]], [[Elektriinsener|elektriinsener]] (1940–2026) ♂ | [[insener]]<br/>[[elektriinsener]] | | | | |- | [[:d:Q1473871|Q1473871]] | ''[[:d:Q1473871|Fulvio Lucisano]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Itaalia filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q1676359|Q1676359]] | ''[[:d:Q1676359|J. Michael Duncan]]'' | data-sort-value="1937" | 1937<br/>1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Ameerika Ühendriikide ülikooli õppejõud | [[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q17154389|Q17154389]] | ''[[:d:Q17154389|Wayne McKoy]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-03-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Ameerika Ühendriikide korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2026498|Elizabethtown]]'' | | |- | [[:d:Q1754317|Q1754317]] | ''[[:d:Q1754317|Glória Menezes]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (fl. 1959–) (1934–2026) ♀; Order of Cultural Merit (Brazil); spouse of Tarcísio Meira | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | [[Brasiilia]] | [[Pelotas]] | [[Rio de Janeiro]] | |- | [[:d:Q20014643|Q20014643]] | ''[[:d:Q20014643|Díaz de Orosia]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Hispaania maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Hispaania]] | [[Gijón]] | [[Gijón]] | |- | [[:d:Q2034901|Q2034901]] | ''[[:d:Q2034901|Robert Mouynet]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-03-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Prantsusmaa]] | [[Toulouse]] | [[Toulouse]] | |- | [[:d:Q2062580|Q2062580]] | ''[[:d:Q2062580|Vereslav Eingorn]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Maletaja|maletaja]] (1956–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk | [[maletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Odessa]] | | |- | [[:d:Q21290614|Q21290614]] | ''[[:d:Q21290614|Wanda Traczyk-Stawska]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Poola|poolakad]] [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õpetaja|õpetaja]], vastupanuvõitleja, [[Sõdur|sõdur]] (1927–2026) ♀; [[Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden]], Gold Badge of the Polish Teachers' Union, Woman of Warsaw of the Year, Badge of Honor “Merits for Mazovia”, honorary citizen of Warsaw, Cross of Valour (1939); member of Grey Ranks, World Association of Home Army Soldiers | [[psühholoog]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q1397808|vastupanuvõitleja]]''<br/>[[sõdur]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q2162783|Q2162783]] | ''[[:d:Q2162783|Roland Hahn]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q7078|Rottenburg am Neckar]]'' | | |- | [[:d:Q2391659|Q2391659]] | ''[[:d:Q2391659|Tamisuke Watanuki]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-04-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Jaapani poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q29817148|badminton executive and administrator]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Jaapan]] | [[Toyama prefektuur]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q2563048|Q2563048]] | ''[[:d:Q2563048|Werner Scheven]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Saksamaa sõjaväelane | [[sõdur]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q695011|Friedrichsruh]]'' | | |- | [[:d:Q2903327|Q2903327]] | ''[[:d:Q2903327|Bill Rasmussen]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1932–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | ''[[:d:Q2375799|Land O' Lakes]]'' | |- | [[:d:Q3166663|Q3166663]] | ''[[:d:Q3166663|Jean-Louis Brunaux]]'' | data-sort-value="1953" | 1953 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arheoloog|arheoloog]], teadlane, [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1953–2026) ♂; Prix du Sénat du livre d'histoire | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1337279|Lachelle]]'' | [[Noyon]] | |- | [[:d:Q3315948|Q3315948]] | ''[[:d:Q3315948|Mireille Calle-Gruber]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Prantsusmaa kirjanik | ''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q3574055|Q3574055]] | ''[[:d:Q3574055|Yvette Roudy]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-04-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Prantsusmaa poliitik | [[poliitik]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q207156|Pessac]]'' | ''[[:d:Q8970|Cabestany]]'' | [[Montparnasse'i kalmistu]] |- | [[:d:Q3809945|Q3809945]] | ''[[:d:Q3809945|Laura Cardoso]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, filminäitleja, teatrinäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1952–2026) (1927–2026) ♀; Commander of the Order of Cultural Merit (Brazil), Grand Cross of the Order of Cultural Merit (Brazil); spouse of Fernando Balleroni | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]] | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | [[São Paulo]] | |- | [[:d:Q3969546|Q3969546]] | ''[[:d:Q3969546|Shaul Mishal]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Iisrael|Iisrael]] orientalist, politoloog (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q1731155|orientalist]]''<br/>''[[:d:Q1238570|politoloog]]'' | [[Iisrael]] | [[Bagdad]] | [[Iisrael]] | |- | [[:d:Q4410630|Q4410630]] | ''[[:d:Q4410630|E. Sveshnikova]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1936–2026) ♀ | [[teadlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q45999557|Q45999557]] | ''[[:d:Q45999557|Ernest Sena i Calabuig]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the Board of the Public Audit Office for Catalonia, director de l'Institut Català de Finances, sotsdirector de l'Institut Català de Finances (1946–2026) ♂ | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Hispaania]] | [[Valencia]] | [[Valencia]] | |- | [[:d:Q4751836|Q4751836]] | ''[[:d:Q4751836|Anastasia, Princess of Löwenstein-Wertheim-Rosenberg]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Aristokraat (1944–2026) ♀; child of Prince Hubertus of Prussia, Princess Magdalena Reuss of Köstritz; spouse of Alois-Konstantin, 9th Prince of Löwenstein-Wertheim-Rosenberg | ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]'' | | [[Brzeg]] | | |- | [[:d:Q5083306|Q5083306]] | ''[[:d:Q5083306|Charles Walker]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Georgia State Senate, member of the Georgia House of Representatives (1947–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Augusta (Georgia)|Augusta]] | [[Augusta (Georgia)|Augusta]] | |- | [[:d:Q5340675|Q5340675]] | ''[[:d:Q5340675|Eduardo Maglioni]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Argentina jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Argentina]] | ''[[:d:Q933165|Reconquista]]'' | ''[[:d:Q44217|San Salvador de Jujuy]]'' | |- | [[:d:Q55102579|Q55102579]] | ''[[:d:Q55102579|Казыдуб, Галина Алексеевна]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] lüpsja (1936–2026) ♀; [[Tööpunalipu orden]], [[Lenini orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]] | ''[[:d:Q1934482|lüpsja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Krasnojarski krai]] | | |- | [[:d:Q5564086|Q5564086]] | ''[[:d:Q5564086|Hassan Bah]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Rootsi|rootslased]] löökpillimängija (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q6007739|Q6007739]] | ''[[:d:Q6007739|Yukio Ota]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] (1939–2026) ♂ | [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] | [[Jaapan]] | | [[Yokohama]] | |- | [[:d:Q60824685|Q60824685]] | ''[[:d:Q60824685|Захаров Михаил Иванович]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1945–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4084612|Березовка (Уватан кӀошт)]]'' | | |- | [[:d:Q7051942|Q7051942]] | ''[[:d:Q7051942|Norman Bailey]]'' | data-sort-value="1931" | 1931 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Ameerika Ühendriikide majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[professor]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Chicago]] | ''[[:d:Q631194|High Point]]'' | |- | [[:d:Q7117226|Q7117226]] | ''[[:d:Q7117226|P. E. Easterling]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Õppejõud|õppejõud]], classical scholar, klassikaline filoloog, hellenist (1934–2026) ♀; Fellow of the British Academy; member of [[Briti Akadeemia]], [[Academia Europaea]], Académie des inscriptions et belles-lettres | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q2468727|classical scholar]]''<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''<br/>''[[:d:Q18916625|hellenist]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Blackburn]] | | |- | [[:d:Q733621|Q733621]] | ''[[:d:Q733621|Juan Tamariz]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Hispaania|Hispaania]] telesaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]], mustkunstnik, [[Võlur]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15855449|mustkunstnik]]''<br/>[[Võlur]] | [[Hispaania]] | [[Madrid]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q7409539|Q7409539]] | ''[[:d:Q7409539|Samir Radwan]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Egiptuse poliitik | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[riigiametnik]] | [[Egiptuse kuningriik]]<br/>''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''<br/>[[Ühinenud Araabia Vabariik]]<br/>[[Egiptus]] | ''[[:d:Q12184442|البريجات]]'' | [[Šveits]] | |- | [[:d:Q7938214|Q7938214]] | ''[[:d:Q7938214|Vladek Lacina]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-06-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Sõudja|sõudja]] (1949–2026) ♂ | [[sõudja]] | [[Tšehhoslovakkia]]<br/>[[Tšehhi]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q92320275|Q92320275]] | ''[[:d:Q92320275|John N Anderson]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | Teadlane (†2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | |- | [[:d:Q9368331|Q9368331]] | ''[[:d:Q9368331|Vedrana Rudan]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik (1949–2026) ♀ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]'' | [[Horvaatia]] | [[Rijeka]] | | |- | [[:d:Q983327|Q983327]] | ''[[:d:Q983327|Igor Akhba]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-02-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-18 | diplomaat, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit | [[diplomaat]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Abhaasia]]<br/>[[Gruusia]] | [[Suhhumi]] | [[Suhhumi]] | |- | [[:d:Q106574224|Q106574224]] | ''[[:d:Q106574224|Itziar Alba Orbegozo]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], deputy of the Basque Parliament (1947–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q303366|Goizueta]]'' | | |- | [[:d:Q106980663|Q106980663]] | ''[[:d:Q106980663|Mitchell Morris]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], libretist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1961–2026) ♂ | [[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q8178443|libretist]]''<br/>[[õppejõud]] | | [[Põhja-Carolina]] | | |- | [[:d:Q107302878|Q107302878]] | ''[[:d:Q107302878|Sylvie Rimbert]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Geograaf|geograaf]], [[Kartograaf|kartograaf]], esimees (1927–2026) ♀ | [[geograaf]]<br/>[[kartograaf]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q578194|Gournay-en-Bray]]'' | ''[[:d:Q4164885|Bois-Guillaume]]'' | |- | [[:d:Q109851599|Q109851599]] | ''[[:d:Q109851599|Александр Белаш]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1961–2026) ♂; member of Людмила и Александр Белаш; spouse of Людмила Белаш | [[kirjanik]] | [[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q111436899|Q111436899]] | ''[[:d:Q111436899|Anne Denton]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Apteeker|farmatseut]] (1946–2026) ♀; Member of the New Zealand Order of Merit; spouse of Ross Denton | [[Apteeker|farmatseut]] | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1015690|Hastings]]'' | | |- | [[:d:Q111686215|Q111686215]] | ''[[:d:Q111686215|Robert E. Lanou]]'' | data-sort-value="1928" | 1928 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Teadlane, [[Füüsik|füüsik]] (1928–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[füüsik]] | | ''[[:d:Q978718|Colchester]]'' | [[Providence]] | |- | [[:d:Q112348934|Q112348934]] | ''[[:d:Q112348934|Jaroslav Prchal]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Person (1943–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q11379844|Q11379844]] | ''[[:d:Q11379844|Nobuhisa Itō]]'' | data-sort-value="1958" | 1958-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Jaapan|Jaapan]] [[Diktor|diktor]] (1958–2026) ♂ | [[diktor]] | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q641491|Kakamigahara]]'' | | |- | [[:d:Q11562080|Q11562080]] | ''[[:d:Q11562080|Motonori Watanabe]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q1202796|Matsuda]]'' | | |- | [[:d:Q11980836|Q11980836]] | ''[[:d:Q11980836|Kjell Cordtsen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], toimetaja (1939–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Norra]] | | [[Oslo]] | ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]'' |- | [[:d:Q127698487|Q127698487]] | ''[[:d:Q127698487|Mathilde Favier]]'' | data-sort-value="1969" | 1969 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] juht, suhtekorraldusjuht (1969–2026) ♀; spouse of Nicolas Altmayer | ''[[:d:Q2462658|juht]]''<br/>''[[:d:Q49176591|suhtekorraldusjuht]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariis]] | ''[[:d:Q409326|Airvault]]'' | |- | [[:d:Q12796661|Q12796661]] | ''[[:d:Q12796661|Mile Korun]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Jugoslaavia Kuningriik|jugoslaavia kuningriik]]-[[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik|serblaste, horvaatide ja sloveenide kuningriik]] [[Lavastaja|režissöör]], [[Kostüümikunstnik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Dramaturg|dramaturg]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Õppejõud|õppejõud]], teatrilavastaja (1928–2026) ♂; Prešeren Award, Župančič Award | [[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[Kostüümikunstnik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>[[dramaturg]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Sloveenia]]<br/>[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]<br/>[[Jugoslaavia Kuningriik]]<br/>[[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]] | [[Ljubljana]] | | |- | [[:d:Q12879717|Q12879717]] | ''[[:d:Q12879717|Konstantinos Tsoukalas]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], member of the Hellenic Parliament (1937–2026) ♂; child of Angelos Tsoukalas; spouse of Alexandra Tsoukala, Fotini Tsalikoglou | [[õppejõud]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[sotsioloog]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q139154158|Q139154158]] | ''[[:d:Q139154158|Viia Ottenbacher]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1940–2026) ♀ | [[raamatukoguhoidja]] | | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q141108640|Q141108640]] | ''[[:d:Q141108640|Javier Lasagabaster]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], minister in the Basque Government (1933–2026) ♂; spouse of María Begoña Olazábal | [[poliitik]]<br/>[[advokaat]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q847127|Pasaia]]'' | [[Irun]] | |- | [[:d:Q141108736|Q141108736]] | ''[[:d:Q141108736|Lino Cauchi]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-11-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Malta|Malta]] [[Muusik|muusik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1949–2026) ♂ | [[muusik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>[[laulukirjutaja]] | [[Malta]] | ''[[:d:Q757225|Cospicua]]'' | | |- | [[:d:Q141128625|Q141128625]] | ''[[:d:Q141128625|Maite Jou Turallas]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Filoloog|filoloog]], [[Luuletaja|luuletaja]], baccalaureate tenured teacher, cultural activist, [[Fotograaf|fotograaf]] (1958–2026) ♀ | [[filoloog]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6407545|baccalaureate tenured teacher]]''<br/>''[[:d:Q21993562|cultural activist]]''<br/>[[fotograaf]] | | [[Barcelona]] | [[Barcelona]] | |- | [[:d:Q141129650|Q141129650]] | ''[[:d:Q141129650|Josep Mercadé Mateu]]'' | data-sort-value="1957" | 1957 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]], director del Diari de Sabadell, regidor de l'Ajuntament de Sant Guim de Freixenet (1957–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[poliitik]] | | ''[[:d:Q12258|Sabadell]]'' | ''[[:d:Q1766650|Sant Guim de Freixenet]]'' | |- | [[:d:Q141150500|Q141150500]] | ''[[:d:Q141150500|James D. Cormican]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Scholar of English (1940–2026) ♂ | ''[[:d:Q16308156|scholar of English]]'' | | ''[[:d:Q1974836|Upland]]'' | [[Utica (New Yorgi osariik)|Utica]] | |- | [[:d:Q141162493|Q141162493]] | ''[[:d:Q141162493|Pablo Fernández Magdaleno]]'' | data-sort-value="1976" | 1976<br/>1977 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Helilooja|helilooja]] (1976–2026) ♂ | [[helilooja]] | [[Hispaania]] | | | |- | [[:d:Q141301139|Q141301139]] | ''[[:d:Q141301139|Robert Lanou]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Füüsik|füüsik]], [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1928–2026) ♂ | [[füüsik]]<br/>[[sõjaväelane]] | | | | |- | [[:d:Q141313105|Q141313105]] | ''[[:d:Q141313105|Vincent Van Brunt]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-04-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Insener|insener]], keemiatehnoloog (1944–2026) ♂ | [[insener]]<br/>''[[:d:Q7888586|keemiatehnoloog]]'' | | | | |- | [[:d:Q1586906|Q1586906]] | ''[[:d:Q1586906|Harry van der Kamp]]'' | data-sort-value="1947" | 1947 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Laulja|laulja]], [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1947–2026) ♂ | [[laulja]]<br/>[[ooperilaulja]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q10014|Kampen]]'' | [[Almere]] | |- | [[:d:Q16518800|Q16518800]] | ''[[:d:Q16518800|Sabino Ormazabal]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-12-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], inimõiguste aktivist, political activist (1953–2026) ♂; Argia Awards; notable work Ez, eskerrik asko! La ventana de Gladys, Ziztadak/Tábanos | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]'' | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | [[Donostia]] | |- | [[:d:Q16633518|Q16633518]] | ''[[:d:Q16633518|Klaus Törnudd]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Soome|soomlased]] politoloog, [[Diplomaat|diplomaat]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; Karl Emil Tollander Prize, Cross of Liberty, 1st Class, Medal for Military Merits; member of [[Soome Teadusselts]]; child of Allan Törnudd, Margit Niininen | ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''<br/>[[diplomaat]]<br/>[[õppejõud]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q1705323|Q1705323]] | ''[[:d:Q1705323|Josef Mundigl]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Saksamaa|sakslased]] katoliku preester, [[Esipreester|kogudusevaimulik]] (1929–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[Esipreester|kogudusevaimulik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q18276901|Q18276901]] | ''[[:d:Q18276901|Ростовщиков, Валерий Александрович]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Person (1956–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni kangelane]] | | | [[Tjumeni oblast]] | [[Volžski]] | |- | [[:d:Q18336193|Q18336193]] | ''[[:d:Q18336193|Martin Paul]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-11-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Helilooja|helilooja]] (1954–2026) ♂; member of Ton Steine Scherben; notable work Junimond | [[helilooja]] | [[Saksamaa]] | [[Unna]] | | |- | [[:d:Q18421910|Q18421910]] | ''[[:d:Q18421910|Kevin Bawden]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Austraalia|Austraalia]] lauatennisist, laskesportlane (1946–2026) ♂; Member of the Order of Australia | ''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]''<br/>''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Austraalia]] | | | |- | [[:d:Q1889790|Q1889790]] | ''[[:d:Q1889790|Manfred Poerschke]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Saksamaa kergejõustiklane | ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Saksamaa]] | [[Dortmund]] | | |- | [[:d:Q22919697|Q22919697]] | ''[[:d:Q22919697|Andrey Sobolev]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] laulja-laulukirjutaja, [[Insener|insener]], toimetaja, [[Avaliku elu tegelane|avaliku elu tegelane]], [[Poliitik|poliitik]], riigimees, member of the Federation Council of Russia (1954–2026) ♂; [[Sõpruse orden]]; member of [[Föderatsiooninõukogu]] | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]''<br/>[[avaliku elu tegelane]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q177723|Ostrovnoy]]'' | | |- | [[:d:Q24054554|Q24054554]] | ''[[:d:Q24054554|Benjamín Romeo Hilera]]'' | data-sort-value="1964" | 1964 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Hispaania|Hispaania]] winemaker, önoloog, bodeguero, äriinimene (1964–2026) ♂ | ''[[:d:Q21771805|winemaker]]''<br/>''[[:d:Q3542795|önoloog]]''<br/>''[[:d:Q55177573|bodeguero]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q24012857|San Vicente de la Sonsierra]]'' | ''[[:d:Q763669|Gorliz]]'' | |- | [[:d:Q2459990|Q2459990]] | ''[[:d:Q2459990|Johnny Schuth]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-12-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Saint-Omer]] | | |- | [[:d:Q27535289|Q27535289]] | ''[[:d:Q27535289|Abdelaziz Guerda]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Alžeeria näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]'' | [[Alžeeria]] | ''[[:d:Q662102|Casbah of Algiers]]'' | ''[[:d:Q1650062|Sidi Ghiles]]'' | |- | [[:d:Q28363781|Q28363781]] | ''[[:d:Q28363781|Klaus-Peter Schroeder]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-02-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Jurist|jurist]], legal historian, [[Õppejõud|õppejõud]] (1947–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>''[[:d:Q2135538|legal historian]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Heidelberg]] | | |- | [[:d:Q3340025|Q3340025]] | ''[[:d:Q3340025|Nicolas Altmayer]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-01-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Prantsusmaa filmiprodutsent | [[filmiprodutsent]] | [[Prantsusmaa]] | | ''[[:d:Q409326|Airvault]]'' | |- | [[:d:Q4357477|Q4357477]] | ''[[:d:Q4357477|Mike Bailey]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q1012031|Wisbech]]'' | | |- | [[:d:Q4872827|Q4872827]] | ''[[:d:Q4872827|O. J. Brigance]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija, Canadian football player (1969–2026) ♂; NCAA Inspiration Award | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''<br/>''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Houston]] | [[Baltimore]] | |- | [[:d:Q4933141|Q4933141]] | ''[[:d:Q4933141|Bob Lee]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-08-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1945–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Columbus (Ohio)|Columbus]] | | |- | [[:d:Q498190|Q498190]] | ''[[:d:Q498190|Andreas Hoppe]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Saksamaa näitleja | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Saksamaa]] | [[Lääne-Berliin]] | | |- | [[:d:Q534433|Q534433]] | ''[[:d:Q534433|Alex Fiorio]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-03-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Itaalia|Itaalia]] autorallisõitja (1965–2026) ♂; child of Cesare Fiorio | ''[[:d:Q10842936|autorallisõitja]]'' | [[Itaalia]] | [[Torino]] | ''[[:d:Q51861|Ceglie Messapica]]'' | |- | [[:d:Q556336|Q556336]] | ''[[:d:Q556336|Stanislas Lalanne]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-08-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] katoliku preester, [[Teoloog|teoloog]], Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Pontoise, évêque de Coutances et Avranches, Secretary General of the Conference of Bishops of France (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, prix de littérature religieuse - mention spéciale | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Metz]] | | |- | [[:d:Q716243|Q716243]] | [[Frank Beard]] | data-sort-value="1949" | 1949-06-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Ameerika Ühendriikide muusik | [[helilooja]]<br/>[[trummar]]<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q982079|Frankston]]'' | ''[[:d:Q961272|Richmond]]'' | |- | [[:d:Q7364404|Q7364404]] | ''[[:d:Q7364404|Ron Smith]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1936–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Suurbritannia]] | [[Liverpool]] | | |- | [[:d:Q8293641|Q8293641]] | ''[[:d:Q8293641|Liu Jiyuan]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Hiina|Hiina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Insener|insener]], National People's Congress deputy, Member of the Standing Committee of the National People's Congress (1933–2026) ♂; Theodore von Kármán Award | [[poliitik]]<br/>[[insener]] | [[Hiina]] | | | |- | [[:d:Q93230884|Q93230884]] | ''[[:d:Q93230884|Jean-Pierre Gutton]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-02-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Prantsusmaa ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Prantsusmaa]] | [[Lyon]] | | |- | [[:d:Q95762164|Q95762164]] | ''[[:d:Q95762164|Shih-Liang Wen]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Matemaatik|matemaatik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂ | [[matemaatik]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q179608|Nanning]]'' | ''[[:d:Q3522565|The Plains]]'' | |- | [[:d:Q96758|Q96758]] | ''[[:d:Q96758|Fritz Schramma]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q147733|primator]]''<br/>[[õpetaja]] | [[Saksamaa]] | [[Köln]] | | |- | [[:d:Q97818372|Q97818372]] | ''[[:d:Q97818372|Kenneth Chen Koon Lap]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-03-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Arhitekt|arhitekt]], [[Poliitik|poliitik]] (1940–2026) ♂ | [[arhitekt]]<br/>[[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q99767742|Q99767742]] | ''[[:d:Q99767742|Kenneth Simkiss]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-04<br/>1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-17 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Zooloog|zooloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]] (1934–2026) ♂ | [[zooloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[bioloog]] | [[Suurbritannia]] | [[Blackpool]] | | |- | [[:d:Q100981720|Q100981720]] | ''[[:d:Q100981720|Joe Dean]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Korvpallur (1954–2026) ♂; child of Joe Dean | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | | | | |- | [[:d:Q1031525|Q1031525]] | ''[[:d:Q1031525|Ottó Gömöri]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Ungari]] | [[Hatvan]] | | |- | [[:d:Q105155068|Q105155068]] | ''[[:d:Q105155068|Peter Fitzgerald]]'' | data-sort-value="1929" | 1929 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Teadlane|teadlane]], cytogeneticist (1929–2026) ♂; Fellow of the Royal Society Te Apārangi, Fellow of the Royal College of Pathologists; spouse of Christine Morris | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q71049338|cytogeneticist]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q115391674|Q115391674]] | ''[[:d:Q115391674|Paul Cranis]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Ameerika Ühendriikide tennisist | ''[[:d:Q10833314|tennisist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | | |- | [[:d:Q123596999|Q123596999]] | ''[[:d:Q123596999|Claudia Schmidt]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Saksamaa|sakslased]] Richter, [[Asepresident|asepresident]] (1961–2026) ♀ | ''[[:d:Q1750879|Richter]]''<br/>[[asepresident]] | [[Saksamaa]] | [[Dortmund]] | | |- | [[:d:Q124453491|Q124453491]] | ''[[:d:Q124453491|Valentin Tolokonnikov]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-04-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]], konstruktor-insener, riigimees, lektor, leiutaja, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1930–2026) ♂; Merited Innovator of the RSFSR, [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], [[NSV Liidu riiklik preemia]], Honoured aircraft engineer of the USSR, [[Tööpunalipu orden]], Jubilee Medal «100 Years of Civil Aviation in Russia», Medal "In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow", [[Tööveterani medal]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], Премия имени академика А. М. Люльки, VDNKh bronze medal, Благодарность Мэра Москвы | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1779650|konstruktor-insener]]''<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]''<br/>''[[:d:Q1569495|lektor]]''<br/>''[[:d:Q205375|leiutaja]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q18776053|Yelshanka Pervaya]]'' | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q131581386|Q131581386]] | ''[[:d:Q131581386|Dave Denton]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Väikepoepidajad (1936–2026) ♂; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q7501153|Väikepoepidajad]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q4878643|Beckenham]]'' | |- | [[:d:Q131743945|Q131743945]] | ''[[:d:Q131743945|Kebba Masaneh Ceesay]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Gambia jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Gambia]] | | | |- | [[:d:Q133518905|Q133518905]] | ''[[:d:Q133518905|Ruprecht Skasa-Weiß]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1936–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q1383645|Q1383645]] | ''[[:d:Q1383645|Nick Glennie-Smith]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-10-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Suurbritannia helilooja | [[helilooja]]<br/>''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''<br/>[[muusik]]<br/>''[[:d:Q806349|bandleader]]'' | [[Suurbritannia]] | [[London]] | [[Charlottesville]] | |- | [[:d:Q139430070|Q139430070]] | ''[[:d:Q139430070|Thomas J. Buttery]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1946–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | [[Jersey City]] | | |- | [[:d:Q141112477|Q141112477]] | ''[[:d:Q141112477|Danilo Palomino]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Ecuador|Ecuador]] Internet celebrity, cosplayer, [[Sisulooja]], jujutsuka (1987–2026) ♂ | ''[[:d:Q2045208|Internet celebrity]]''<br/>''[[:d:Q18810049|cosplayer]]''<br/>[[Sisulooja]]<br/>''[[:d:Q28164897|jujutsuka]]'' | [[Ecuador]] | [[Guayaquil]] | [[Guayaquil]] | |- | [[:d:Q141126241|Q141126241]] | ''[[:d:Q141126241|Roberto Manescalchi]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Kunstiajaloolane, arhitektuuriajaloolane (1954–2026) ♂ | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]'' | | ''[[:d:Q52098|Sansepolcro]]'' | [[Pisa]] | |- | [[:d:Q141127226|Q141127226]] | ''[[:d:Q141127226|Susanna Nobili]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-08-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Arhitekt|arhitekt]], architectural conservationist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1951–2026) ♀; child of Franco Nobili | [[arhitekt]]<br/>''[[:d:Q107721139|architectural conservationist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia]] | [[Rooma]] | [[Rooma]] | |- | [[:d:Q141146235|Q141146235]] | ''[[:d:Q141146235|Garry Pedersen]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] racing automobile driver, äriinimene (1942–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Uus-Meremaa]] | [[Auckland]] | | |- | [[:d:Q141147419|Q141147419]] | ''[[:d:Q141147419|Gail Ives]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-05-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kriketimängija, kehalise kasvatuse õpetaja (1965–2026) ♀ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''<br/>''[[:d:Q2312637|kehalise kasvatuse õpetaja]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | [[Los Angeles]] | |- | [[:d:Q141174423|Q141174423]] | ''[[:d:Q141174423|Sotiris Triantafyllopoulos]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Kreeka|Kreeka]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1955–2026) ♂ | [[ajakirjanik]] | [[Kreeka]] | [[Thessaloníki]] | [[Aígio]] | |- | [[:d:Q141188706|Q141188706]] | ''[[:d:Q141188706|Macky Wéa]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] võrkpallur, munitsipaalpoliitik (†2026) ♂ | ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Prantsusmaa]] | | | |- | [[:d:Q141314953|Q141314953]] | ''[[:d:Q141314953|Josep Anton Ribes]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Person (1942–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q1463071|Q1463071]] | ''[[:d:Q1463071|Friedrich Wilhelm Korff]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Saksamaa filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''<br/>[[kirjanik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q314439|Hohenlimburg]]'' | | |- | [[:d:Q14948476|Q14948476]] | ''[[:d:Q14948476|Edit Bleier]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Ungari filmirežissöör | [[filmirežissöör]] | [[Ungari]] | [[Budapest]] | [[Budapest]] | |- | [[:d:Q14951140|Q14951140]] | ''[[:d:Q14951140|Barry Pearson]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-02-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q577536|Geneseo]]'' | | |- | [[:d:Q171571|Q171571]] | [[Hayden Panettiere]] | data-sort-value="1989" | 1989-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]], modell, aktivist (fl. 1990–2026) (1989–2026) ♀; Saturn Award for Best Supporting Actress on Television, Genesis Award; child of Lesley Vogel; notable work Racing Stripes, Putukalugu, Punamütsike kurjuse vastu, Alpha and Omega, Ice Princess, Malcolm in the Middle, [[Heroes]], [[Karje 4]], Nashville, Until Dawn, Scream VI | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[dublaažinäitleja]]<br/>[[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q3357567|modell]]''<br/>''[[:d:Q15253558|aktivist]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q776781|Palisades]]'' | ''[[:d:Q574192|Greenville]]'' | |- | [[:d:Q18427602|Q18427602]] | ''[[:d:Q18427602|Abbasəli Novruzov]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-05-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Person, commander of the Azerbaijani Border Troops (1937–2026) ♂; Shohrat Order, Courage Medal, Honoured Jurist of the Azerbaijani SSR, юбилейная медаль «90 лет Пограничной службе Азербайджана (1919—2009)», Medal for distinction in the border (Azerbaijan), Azerbaijani Flag Order, médaille commémorative « centenaire du service des frontières de l'Azerbaïdjan (1919-2019) », [[Juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"|juubelimedal "20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945"]], [[Juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"|juubelimedal "60 aastat NSV Liidu relvajõude"]], juubelimedal "70 aastat NSV Liidu relvajõude", medal "Eriliste teenete eest NSV Liidu riigipiiri kaitsmisel", Jubilee Medal "25 Years of the End of Hostilities in Afghanistan" | | | ''[[:d:Q554372|Zedea]]'' | | ''[[:d:Q102369520|II Martyrs' Lane]]'' |- | [[:d:Q20563138|Q20563138]] | ''[[:d:Q20563138|Rövşən Atakişioğlu]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], publitsist (1957–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[luuletaja]]<br/>''[[:d:Q6051619|publitsist]]'' | | ''[[:d:Q4791294|Güləbird]]'' | | |- | [[:d:Q21636739|Q21636739]] | ''[[:d:Q21636739|Klavdiya Petrova]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Teadlane|teadlane]], lüpsja (1927–2026) ♀; [[Sotsialistliku töö kangelane]], [[Lenini orden]], [[Tööpunalipu orden]], Honoured Higher education employee of the Russian Federation, [[Tööveterani medal]], Почётный знак «За отличные успехи в области высшего образования СССР», VDNKh silver medal | [[teadlane]]<br/>''[[:d:Q1934482|lüpsja]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | ''[[:d:Q13208309|Шибулаты]]'' | | |- | [[:d:Q2530990|Q2530990]] | ''[[:d:Q2530990|Volker Ferkau]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]], ulmekirjanik, typesetter, [[Muusik|muusik]] (1955–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''<br/>''[[:d:Q4108101|typesetter]]''<br/>[[muusik]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q43375703|Q43375703]] | ''[[:d:Q43375703|Josef Vávra]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Tšehhi|Tšehhi]] äriinimene (1959–2026) ♂ | ''[[:d:Q43845|äriinimene]]'' | [[Tšehhi]] | | | |- | [[:d:Q55104377|Q55104377]] | ''[[:d:Q55104377|Leonid Rudoy]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Näitleja|näitleja]] (1946–2026) ♂; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]] | [[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | | | |- | [[:d:Q5678222|Q5678222]] | ''[[:d:Q5678222|Hasan M. El-Shamy]]'' | data-sort-value="1938" | 1938 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Egiptus|Egiptus]] [[Õpetaja|õpetaja]] (1938–2026) ♂ | [[õpetaja]] | [[Egiptus]] | [[Kairo]] | | |- | [[:d:Q64214156|Q64214156]] | ''[[:d:Q64214156|Marcelle Benoit]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], music historian (1921–2026) ♀ | [[muusikateadlane]]<br/>''[[:d:Q20198542|music historian]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Lille]] | | |- | [[:d:Q67509171|Q67509171]] | ''[[:d:Q67509171|Wally Sykes]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] laskesportlane (1942–2026) ♂ | ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2839649|Wyverstone]]'' | | |- | [[:d:Q7285549|Q7285549]] | ''[[:d:Q7285549|Raja Sen]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[India|India]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], telelavastaja, [[Stsenarist|stsenarist]] (1955–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[stsenarist]] | [[India]] | [[Kolkata]] | [[Kolkata]] | |- | [[:d:Q7319124|Q7319124]] | ''[[:d:Q7319124|Rex A. Wade]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-10-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | Ameerika Ühendriikide ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q7191480|Piedmont]]'' | | |- | [[:d:Q8009494|Q8009494]] | ''[[:d:Q8009494|William G. Anderson]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-12-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] osteopaat (1927–2026) ♂ | ''[[:d:Q11885948|osteopaat]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q95215586|Q95215586]] | ''[[:d:Q95215586|Jan Boháč]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-16 | [[Näitleja|näitleja]], laulusõnade kirjutaja (1956–2026) ♂; member of Divadlo Sklep | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | | [[Praha]] | [[Slavonice]] | |- | [[:d:Q111705698|Q111705698]] | ''[[:d:Q111705698|Günter Ismayr]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Saksamaa|sakslased]] orelimeister (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q1937431|orelimeister]]'' | [[Saksamaa]] | [[München]] | | |- | [[:d:Q112675215|Q112675215]] | ''[[:d:Q112675215|Dariia Alioshkina]]'' | data-sort-value="1982" | 1982-03-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Ukraina kunstnik | ''[[:d:Q55400155|papercut artist]]'' | [[Ukraina]] | [[Kiiev]] | | ''[[:d:Q1316721|Lychakiv Cemetery]]'' |- | [[:d:Q11727505|Q11727505]] | ''[[:d:Q11727505|Joanna Rawik]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Poola laulja | [[laulja]] | [[Poola]] | [[Tšernivtsi]] | | |- | [[:d:Q11858405|Q11858405]] | ''[[:d:Q11858405|Erkki Rautio]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-10-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Soome|soomlased]] [[Tšellist|tšellist]] (1931–2026) ♂; [[Pro Finlandia]], Knight First Class of the Order of the White Rose of Finland | [[tšellist]] | [[Soome]] | [[Helsingi]] | | |- | [[:d:Q11861852|Q11861852]] | ''[[:d:Q11861852|Heikki Kaukoranta]]'' | data-sort-value="1942" | 1942 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Soome ajakirjanik | [[ajakirjanik]] | [[Soome]] | | | |- | [[:d:Q1246308|Q1246308]] | ''[[:d:Q1246308|Rainer Brämer]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Saksamaa füüsik | [[füüsik]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q132158992|Q132158992]] | ''[[:d:Q132158992|Andreas M. Kazamias]]'' | data-sort-value="1927" | 1927 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1927–2026) ♂ | [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q6354269|Kalopanagiotis]]'' | | |- | [[:d:Q1330272|Q1330272]] | ''[[:d:Q1330272|Elisabeth Schnell]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q2302423|Sontheim]]'' | | |- | [[:d:Q1376390|Q1376390]] | ''[[:d:Q1376390|Heinz-Peter Gasse]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Duisburg]] | | |- | [[:d:Q1379407|Q1379407]] | ''[[:d:Q1379407|Eva Paproth]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-02-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Riik|saksa riik]] paleontoloog (1928–2026) ♀; Hans-Stille-Medaille; member of Paläontologische Gesellschaft, [[Belgia Kuninglik Teaduste, Kirjanduse ja Kaunite Kunstide Akadeemia]] | ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]'' | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Riik]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q139293395|Q139293395]] | ''[[:d:Q139293395|Friedrich Schardt]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Arst|arst]] (1943–2026) ♂ | [[arst]] | | | | |- | [[:d:Q14076553|Q14076553]] | ''[[:d:Q14076553|Josep Llensa i Rocosa]]'' | data-sort-value="1945" | 1945 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q13521|Sant Feliu de Guíxols]]'' | | |- | [[:d:Q141130818|Q141130818]] | ''[[:d:Q141130818|Javier Cortés Bordoy]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Arst|arst]], günekoloog, teadlane, President d'Honor de la Societat Balear de Ginecologia i Obstetrícia, President de la Junta Provincial de les Balears de l'Associació Espanyola Contra el Càncer, President de l'Associació Espanyola de Patologia Cervical i Colposcopia, President de l'European Research Organisation on Genital Infection and Neoplasia (1944–2026) ♂; Ramon Llull -auhind, Premi Orfila de la Reial Acadèmia de Medicina de les Illes Balears, Siurell de Plata als Valors Humans, Premi Camilo José Cela d'Humanitats Mèdiques, Medalla d'Honor de la Societat Espanyola de Citologia; member of Sociedad Española de Ginecología y Obstetricia, Reial Acadèmia de Medicina de les Illes Balears, European Cervical Cancer Association | [[arst]]<br/>''[[:d:Q2640827|günekoloog]]''<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | [[Palma|Palma de Mallorca]] | [[Madrid]] | |- | [[:d:Q15658008|Q15658008]] | ''[[:d:Q15658008|Milena Zupančič]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja (fl. 1970–), UNICEF Goodwill Ambassador (1946–2026) ♀; Prešeren Award, Decoration of Merit, Borštnik Ring Award, Prešeren Fund Awards, Sever award; spouse of Dušan Jovanović, Radko Polič | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]'' | [[Sloveenia]] | [[Jesenice]]<br/>''[[:d:Q211092|Socialist Republic of Slovenia]]''<br/>''[[:d:Q1290149|Federal People's Republic of Yugoslavia]]'' | | |- | [[:d:Q15731892|Q15731892]] | ''[[:d:Q15731892|Manuel Gaspar Soares da Silva]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Ida-Timor|Ida-Timor]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the National Parliament of East Timor (1959–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Ida-Timor]] | ''[[:d:Q2472568|Uatulari]]'' | | |- | [[:d:Q2078691|Q2078691]] | ''[[:d:Q2078691|Peter Tonger]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Saksamaa kirjastaja | ''[[:d:Q222836|music publisher]]'' | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q25754118|Q25754118]] | ''[[:d:Q25754118|Kenneth Røpke]]'' | data-sort-value="1965" | 1965-08-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Taani jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Taani Kuningriik]] | ''[[:d:Q3255441|Gentofte]]'' | | ''[[:d:Q12304598|Buddinge Church]]'' |- | [[:d:Q2590460|Q2590460]] | ''[[:d:Q2590460|Wolfgang Lorenz]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Saksamaa|sakslased]]-[[Saksa Demokraatlik Vabariik|saksa demokraatlik vabariik]] [[Filosoof|filosoof]], [[Õppejõud|õppejõud]], genealoog, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Koduloolane|koduloolane]] (1931–2026) ♂; Johannes R. Becher Medal, Pestalozzi Medal for Faithful Services in Bronze, Pestalozzi Medal for Faithful Services in Silver; member of Adam-Ries-Bund | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q8963721|genealoog]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[koduloolane]] | [[Saksamaa]]<br/>[[Saksa Demokraatlik Vabariik]] | [[Annaberg-Buchholz]] | | |- | [[:d:Q27020274|Q27020274]] | ''[[:d:Q27020274|Zipora Brun]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1939–2026) ♀; spouse of Nathan Brun | [[kohtunik]] | [[Iisrael]] | [[Tel Aviv]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q2976896|Q2976896]] | ''[[:d:Q2976896|Claude Antonini]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] laulja-laulukirjutaja (1946–2026) ♀ | ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q171545|Belfort]]'' | ''[[:d:Q243866|Olivet]]'' | |- | [[:d:Q3289257|Q3289257]] | ''[[:d:Q3289257|Marcel Neven]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Belgia poliitik | [[poliitik]] | [[Belgia]] | ''[[:d:Q49743|Visé]]'' | | |- | [[:d:Q3531327|Q3531327]] | ''[[:d:Q3531327|Tommy John]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-05-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q492478|Terre Haute]]'' | ''[[:d:Q6479434|Lakewood Ranch]]'' | |- | [[:d:Q3746439|Q3746439]] | ''[[:d:Q3746439|Flavia Lattanzi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Jurist|jurist]], [[Advokaat|advokaat]], [[Kohtunik|kohtunik]] (1940–2026) ♀ | [[jurist]]<br/>[[advokaat]]<br/>[[kohtunik]] | [[Itaalia]] | [[Addis Abeba]] | | |- | [[:d:Q4369872|Q4369872]] | ''[[:d:Q4369872|Konstantin M. Polivanov]]'' | data-sort-value="1959" | 1959-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] kirjandusteadlane (1959–2026) ♂; child of Mikhail Polivanov, Anastasia Baranovich-Polivanova | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | [[Moskva]] | |- | [[:d:Q48950621|Q48950621]] | ''[[:d:Q48950621|K. B. Kuzʹminykh]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1960–2026) ♂; Venemaa teeneline kunstnik, [[Sõpruse orden]] | [[maalikunstnik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Magadan]] | | |- | [[:d:Q5479872|Q5479872]] | ''[[:d:Q5479872|Peggy Webber]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | ameerika näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[stsenarist]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Laredo (Texas)|Laredo]] | ''[[:d:Q60537|Napa]]'' | |- | [[:d:Q623686|Q623686]] | ''[[:d:Q623686|Baek In-chun]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] pesapallimängija (1943–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Wuxi]] | [[Cheonan|Ch'ŏnan]] | |- | [[:d:Q6250507|Q6250507]] | ''[[:d:Q6250507|John Niland]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-02-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1944–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q49143|Quincy]]'' | ''[[:d:Q51697|McKinney]]'' | |- | [[:d:Q66972506|Q66972506]] | ''[[:d:Q66972506|Randal Picker]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Jurist|jurist]], õigusteadlane (1959–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q7174753|Q7174753]] | ''[[:d:Q7174753|Peter Howell]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Suurbritannia ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Suurbritannia]] | [[Malta]] | | |- | [[:d:Q76059525|Q76059525]] | ''[[:d:Q76059525|Jeremy Bradbeer]]'' | data-sort-value="1962" | 1962 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Person (1962–2026) ♂; child of Sir John Bradbeer; spouse of Serena Elwes | | | | | |- | [[:d:Q7606516|Q7606516]] | ''[[:d:Q7606516|Stefanos Manos]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-12-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Kreeka poliitik | [[poliitik]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | ''[[:d:Q110148566|Cemetery of Kifisia, Athens]]'' |- | [[:d:Q87068391|Q87068391]] | ''[[:d:Q87068391|Alfred Breitschmid]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Šveitsi poliitik | [[kaasatud professor]]<br/>[[geoloog]] | [[Šveits]] | | | |- | [[:d:Q9028721|Q9028721]] | ''[[:d:Q9028721|Marcos Rodríguez Pantoja]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Karjane|karjane]] (1946–2026) ♂ | [[karjane]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q854390|Añora]]'' | ''[[:d:Q12398648|Rante, San Cibrao das Viñas]]'' | |- | [[:d:Q98098787|Q98098787]] | ''[[:d:Q98098787|Alex Mukulu]]'' | data-sort-value="1954" | 1954 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Uganda näitekirjanik | [[näitekirjanik]] | [[Uganda]] | [[Buganda]] | | |- | [[:d:Q48768|Q48768]] | ''[[:d:Q48768|Rufat Riskiyev]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Usbekistan|usbekistan]] poksija (1949–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]], [[Austuse märk]], Order of Friendship | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Usbekistan]] | ''[[:d:Q2447852|Akkurgan]]'' | | |- | [[:d:Q55374|Q55374]] | ''[[:d:Q55374|Jan Frycz]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-05-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-15 | Poola näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q1416106|supporting actor]]'' | [[Poola]] | [[Kraków]] | | |- | [[:d:Q100886251|Q100886251]] | ''[[:d:Q100886251|Vic Molodet]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-02-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1933–2026) ♂; North Carolina Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q107349023|Q107349023]] | ''[[:d:Q107349023|Jason Arday]]'' | data-sort-value="1985" | 1985-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Suurbritannia sotsioloog | [[sotsioloog]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]<br/>''[[:d:Q18481512|spordipedagoog]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q146659|Clapham]]''<br/>[[London]] | ''[[:d:Q1138912|Battersea]]''<br/>[[London]] | |- | [[:d:Q11696170|Q11696170]] | ''[[:d:Q11696170|Edward Etler]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Poola Rahvavabariik|Poola Rahvavabariik]]-[[Iisrael|iisrael]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], non-fiction writer (1931–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]'' | [[Poola Rahvavabariik]]<br/>[[Iisrael]] | [[Varssavi]] | [[Tel Aviv]] | |- | [[:d:Q12170971|Q12170971]] | ''[[:d:Q12170971|Yevhen Shaho]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Poliitik|poliitik]], People's Deputy of Ukraine (1941–2026) ♂ | [[poliitik]] | | [[Kamjanske]] | | |- | [[:d:Q125999030|Q125999030]] | ''[[:d:Q125999030|Finlay Tarling]]'' | data-sort-value="2006" | 2006-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Suurbritannia jalgrattur | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q5446229|Ffos-y-ffin]]'' | ''[[:d:Q490180|Ponte de Lima]]'' | |- | [[:d:Q12731156|Q12731156]] | ''[[:d:Q12731156|István Erdei-Dolóczki]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Rumeenia poliitik | [[poliitik]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q748123|Ilișua]]'' | | |- | [[:d:Q131329201|Q131329201]] | ''[[:d:Q131329201|Ma Do-Sik]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Korea under Japanese rule-[[Lõuna-Korea|lõuna-korea]] [[Näitleja|näitleja]], tõstja (1944–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q13381376|tõstja]]'' | ''[[:d:Q503585|Korea under Japanese rule]]''<br/>[[Lõuna-Korea]] | [[Lõuna-Korea]]<br/>[[Goesani maakond]] | | |- | [[:d:Q131786130|Q131786130]] | ''[[:d:Q131786130|Rod Michalko]]'' | data-sort-value="1946" | 1946 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Õpetlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>[[õppejõud]] | | | | |- | [[:d:Q134293838|Q134293838]] | ''[[:d:Q134293838|Badri Vadachkoria]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Gruusia|gruusia]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1947–2026) ♂ | [[diplomaat]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Gruusia]] | [[Lantšhuthi]] | | |- | [[:d:Q1370782|Q1370782]] | ''[[:d:Q1370782|Jimmy Rimmer]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q868647|Southport]]'' | | |- | [[:d:Q141066827|Q141066827]] | ''[[:d:Q141066827|Alvaro Ledesma Mateo]]'' | data-sort-value="1975" | 1975 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kunstnik|kunstnik]], [[Sepp]], [[Helilooja|helilooja]], [[Skulptor|skulptor]], [[Videokujundaja|videokunstnik]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]] (1975–2026) ♂; notable work Migrantea | [[kunstnik]]<br/>[[Sepp]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[skulptor]]<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]] | [[Hispaania]] | [[Donostia]] | | |- | [[:d:Q141069314|Q141069314]] | ''[[:d:Q141069314|Gumercindo Rueda]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Boliivia|Boliivia]] jalgpallur (1962–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Boliivia]] | [[Santa Cruzi departemang]] | | |- | [[:d:Q141118811|Q141118811]] | ''[[:d:Q141118811|Winifred Bickerstaff]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-06-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] violin teacher (1925–2026) ♀; Queen's Service Medal | ''[[:d:Q101570375|violin teacher]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q7685280|Taradale]]'' | |- | [[:d:Q141119057|Q141119057]] | ''[[:d:Q141119057|Te Kepa Stirling]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-04-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] kooliõpetaja, kapa haka leader (1938–2026) ♂; Queen's Service Medal; child of Eruera Stirling; spouse of Pani Stirling | ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q106807747|kapa haka leader]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141145113|Q141145113]] | ''[[:d:Q141145113|Robert A. Mittelstaedt]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (†2026) ♂ | [[majandusteadlane]] | | | [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]] | |- | [[:d:Q141226835|Q141226835]] | ''[[:d:Q141226835|Deirdre McSharry]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Ajakirja toimetaja (1932–2026) ♀ | ''[[:d:Q106568011|ajakirja toimetaja]]'' | | | | |- | [[:d:Q14128959|Q14128959]] | ''[[:d:Q14128959|Lucas Aguado Fernández]]'' | data-sort-value="1943" | 1943 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Hispaania poliitik | [[poliitik]] | [[Hispaania]] | | [[Valladolid]] | |- | [[:d:Q141327603|Q141327603]] | ''[[:d:Q141327603|Walter Buzello]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Saksamaa|sakslased]] person (1939–2026) ♂ | | [[Saksamaa]] | | | |- | [[:d:Q15072222|Q15072222]] | ''[[:d:Q15072222|Feliks Medvedev]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-06-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Venemaa kirjanik | [[kirjanik]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>[[luuletaja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q1554952|Q1554952]] | ''[[:d:Q1554952|Gunther Beth]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]], [[Autor|autor]] (1945–2026) ♂ | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[autor]] | [[Saksamaa]] | [[Lübeck]] | | |- | [[:d:Q15819140|Q15819140]] | ''[[:d:Q15819140|Han Ho-san]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-04-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Saksamaa|sakslased]] judoka (1939–2026) ♂; Silbernes Lorbeerblatt, Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany | ''[[:d:Q6665249|judoka]]'' | [[Saksamaa]] | [[Soul]] | | |- | [[:d:Q16138995|Q16138995]] | ''[[:d:Q16138995|Samai Charoenchang]]'' | data-sort-value="1955" | 1955 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Thailand (1955–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Tai]] | [[Chiang Mai provints]] | | |- | [[:d:Q17044884|Q17044884]] | ''[[:d:Q17044884|Anatoly Mikhaylov]]'' | data-sort-value="1936" | 1936-11-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Valgevene arst | [[arst]]<br/>''[[:d:Q18245236|radioloog]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Viciebski rajoon]] | | |- | [[:d:Q17385366|Q17385366]] | ''[[:d:Q17385366|Anna Parzymies]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Poola|poolakad]] arabist, [[Õppejõud|õppejõud]], Turkologist (1939–2026) ♀; Kunstide ja Kirjanduse ordeni ohvitser; spouse of Stanisław Parzymies | ''[[:d:Q620573|arabist]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q13210922|Turkologist]]'' | [[Poola]] | [[Sofia]] | | |- | [[:d:Q1906281|Q1906281]] | ''[[:d:Q1906281|Mary Heilmann]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Ameerika Ühendriikide kunstnik | [[maalikunstnik]]<br/>[[Graafik (kunstnik)|graafik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[San Francisco]] | ''[[:d:Q1770518|Riverhead]]'' | |- | [[:d:Q231121|Q231121]] | [[Yayoi Kusama]] | data-sort-value="1929" | 1929-03-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Jaapan|Jaapan]] kontseptuaalkunstnik, [[Skulptor|skulptor]], romaanikirjanik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], joonistaja, [[Fotograaf|fotograaf]], installatsioonikunstnik, moekunstnik, [[Videokujundaja|videokunstnik]], performansikunstnik, collagist, arhitektuurijoonestaja, kujutav kunstnik, [[Kunstnik|kunstnik]], object artist, [[Luuletaja|luuletaja]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]] (active c. 1966) (1929–2026) ♀; Order of the Rising Sun, 4th class, [[Praemium Imperiale]], Women's Caucus for Art Lifetime Achievement Award, Person of Cultural Merit, Order of Culture, Asahi Prize, Kunstide ja Kirjanduse ordeni ohvitser; member of Zero; notable work A Message of Love, Directly from My Heart unto the Universe | ''[[:d:Q21550489|kontseptuaalkunstnik]]''<br/>[[skulptor]]<br/>''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''<br/>[[Videokujundaja|videokunstnik]]<br/>''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q22343478|collagist]]''<br/>''[[:d:Q2079935|arhitektuurijoonestaja]]''<br/>''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>''[[:d:Q111853588|object artist]]''<br/>[[luuletaja]]<br/>[[proosakirjanik]] | [[Jaapan]] | [[Matsumoto]] | [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]] | |- | [[:d:Q24874771|Q24874771]] | ''[[:d:Q24874771|Minoru Toyoda]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-06-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Jaapan|Jaapan]] person, mayor of Kitaibaraki (1944–2026) ♂; Junior Fourth Rank, The Order of the Rising Sun, Gold Rays with Neck Ribbon | | [[Jaapan]] | ''[[:d:Q11655828|Sekimoto]]'' | ''[[:d:Q838654|Kitaibaraki]]'' | |- | [[:d:Q25478809|Q25478809]] | ''[[:d:Q25478809|Blago Prangov]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1933–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | ''[[:d:Q2653385|Bachevo]]'' | | |- | [[:d:Q2560910|Q2560910]] | ''[[:d:Q2560910|Werner Breitwieser]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-08-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Saksa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q2231195|Scharbach]]'' | ''[[:d:Q22598|Affolderbach]]'' | |- | [[:d:Q3081341|Q3081341]] | ''[[:d:Q3081341|Francis Campaner]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-02-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] jalgrattasportlane (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q501938|Saint-Germain-de-la-Rivière]]'' | ''[[:d:Q22036|Suisse]]'' | |- | [[:d:Q3159022|Q3159022]] | ''[[:d:Q3159022|Jacques Grandon]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-05-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Prantsusmaa poliitik | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1454297|Saint-Benoît]]'' | [[Poitiers]] | |- | [[:d:Q4154590|Q4154590]] | ''[[:d:Q4154590|Alexander Danilin]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], narcologist, [[Psühhiaater|psühhiaater]] (1960–2026) ♂ | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q50332601|narcologist]]''<br/>[[psühhiaater]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q4499014|Q4499014]] | ''[[:d:Q4499014|Brian Holguin]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1964–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | | | |- | [[:d:Q45383604|Q45383604]] | ''[[:d:Q45383604|Mutotwe Kafwaya]]'' | data-sort-value="1976" | 1976-08-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Sambia poliitik | [[poliitik]]<br/>[[Raamatupidaja]]<br/>[[minister]] | [[Sambia]] | | | |- | [[:d:Q4795372|Q4795372]] | ''[[:d:Q4795372|Arnon Sofer]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-12-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Geograaf|geograaf]] (1935–2026) ♂; child of Ya'akov Soffer | [[geograaf]] | [[Iisrael]] | ''[[:d:Q201051|Rishon LeZion]]'' | [[Haifa]] | |- | [[:d:Q5002397|Q5002397]] | ''[[:d:Q5002397|Butch Huskey]]'' | data-sort-value="1971" | 1971-11-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1971–2026) ♂ | ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q483647|Anadarko]]'' | ''[[:d:Q503336|Lawton]]'' | |- | [[:d:Q55171852|Q55171852]] | ''[[:d:Q55171852|Bou Meng]]'' | data-sort-value="1941" | 1941 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Kirjanik|kirjanik]] (1941–2026) ♂ | [[kirjanik]] | | [[Kâmpóng Chami provints]] | | |- | [[:d:Q5537763|Q5537763]] | ''[[:d:Q5537763|George W. Cave]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-08-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1929–2026) ♂ | | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q59656170|Q59656170]] | ''[[:d:Q59656170|Duane Nutt]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Ameerika jalgpalli mängija (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | | | ''[[:d:Q939602|Corsicana]]'' | |- | [[:d:Q6062217|Q6062217]] | ''[[:d:Q6062217|Örjan Ramberg]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-02-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Rootsi näitleja | [[näitleja]] | [[Rootsi]] | ''[[:d:Q10727562|Örgryte församling]]'' | ''[[:d:Q21667369|Stockholms Oscar]]'' | |- | [[:d:Q61949657|Q61949657]] | ''[[:d:Q61949657|Marc Decramer]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-09-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Teadlane, [[Arst|arst]] (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[arst]] | | [[Oostende]] | [[Leuven]] | |- | [[:d:Q6891503|Q6891503]] | ''[[:d:Q6891503|Mohamed Serghini]]'' | data-sort-value="1930" | 1930 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Maroko luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Maroko]] | [[Fès]] | | |- | [[:d:Q753476|Q753476]] | ''[[:d:Q753476|Dave Marsh]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] muusikakriitik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (fl. 1969–2026) (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pontiac (Michigan)|Pontiac]] | ''[[:d:Q54217|Norwalk]]'' | |- | [[:d:Q7535647|Q7535647]] | ''[[:d:Q7535647|Skip Bertman]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] head coach (1938–2026) ♂ | ''[[:d:Q3246315|head coach]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q81520074|Q81520074]] | ''[[:d:Q81520074|Barthélemy Mercadal]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-02-15<br/>1932 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Prantsusmaa jurist | [[jurist]] | | ''[[:d:Q1252682|Hussein Dey]]'' | | |- | [[:d:Q85821|Q85821]] | ''[[:d:Q85821|Heinz Cibulka]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-01-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | Austria fotograaf | [[fotograaf]] | [[Austria]] | [[Viin]] | | |- | [[:d:Q85999184|Q85999184]] | ''[[:d:Q85999184|Stefan Linitsky]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Ukraina NSV|Ukraina NSV]]-[[Venemaa|venelased]] Eastern Orthodox bishop, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1934–2026) ♂ | ''[[:d:Q15283040|Eastern Orthodox bishop]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Ukraina NSV]]<br/>[[Venemaa]] | [[Sumõ]] | | |- | [[:d:Q9341510|Q9341510]] | ''[[:d:Q9341510|Stanisław Adamiak]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-11-12<br/>1932-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Poola|poolakad]] põllumees, member of the Sejm of the Polish People's Republic (1932–2026) ♂; Knight of the Order of Polonia Restituta, Badge of the 1000th Anniversary of the Polish State, Silver Cross of Merit, Gold Medal "For Merit for Firefighting", Officer of the Order of Polonia Restituta | ''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Poola]] | ''[[:d:Q8067369|Zawadki, Masovian Voivodeship]]'' | | |- | [[:d:Q95089143|Q95089143]] | ''[[:d:Q95089143|Ladislav Kubeš]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Dirigent|dirigent]], [[Kontrabassist|kontrabassist]], music publisher (1949–2026) ♂; child of Ladislav Kubeš | [[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>[[kontrabassist]]<br/>''[[:d:Q222836|music publisher]]'' | | ''[[:d:Q10296599|Žíšov]]'' | | |- | [[:d:Q95335086|Q95335086]] | ''[[:d:Q95335086|Georges Fülgraff]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Arst|arst]], farmakoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂ | [[arst]]<br/>''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Saksamaa]] | [[Strasbourg]] | | |- | [[:d:Q98807033|Q98807033]] | ''[[:d:Q98807033|Wallace Kirsop]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-14 | [[Austraalia|Austraalia]] kirjandusteadlane, keeleteadlane, scholar of French literature (1933–2026) ♂; Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France), Fellow of the Australian Academy of the Humanities | ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>''[[:d:Q11333691|scholar of French literature]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q5087800|Chatswood]]'' | | |- | [[:d:Q104842876|Q104842876]] | ''[[:d:Q104842876|Yamile Humar]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-07-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Colombia|Colombia]] person (1940–2026) ♀ | | [[Colombia]] | | | |- | [[:d:Q106195548|Q106195548]] | ''[[:d:Q106195548|Abderrahmane Alane]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-08-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Alžeeria|Alžeeria]] jalgpallur (1970–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Alžeeria]] | [[Alžiir]] | | |- | [[:d:Q1114997|Q1114997]] | ''[[:d:Q1114997|Helmut Lethen]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], kulturoloog, Germanist (1939–2026) ♂; Leipzig Book Fair Prize/Non-Fiction; child of Ilse Christine Lethen; spouse of Loes Lethen-Scholtheis, Caroline Sommerfeld-Lethen | [[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q19829999|kulturoloog]]''<br/>''[[:d:Q2599593|Germanist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Mönchengladbach]] | [[Viin]] | |- | [[:d:Q115222265|Q115222265]] | ''[[:d:Q115222265|Vito Gruosso]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-04-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane (1948–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q52662|San Fele]]'' | | |- | [[:d:Q116909287|Q116909287]] | ''[[:d:Q116909287|Elisabetta Flor]]'' | data-sort-value="1982" | 1982 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Arheoloog|arheoloog]] (1982–2026) ♀ | [[arheoloog]] | | | | |- | [[:d:Q11868234|Q11868234]] | ''[[:d:Q11868234|Jyrki Poussu]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-06-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Soome skulptor | [[skulptor]] | [[Soome]] | [[Kuusamo linn]] | | |- | [[:d:Q12049424|Q12049424]] | ''[[:d:Q12049424|Richard Čemus]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-09-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester (1954–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[teoloog]]<br/>''[[:d:Q250867|katoliku preester]]'' | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Praha]] | [[Praha]] | |- | [[:d:Q12272173|Q12272173]] | ''[[:d:Q12272173|Anton Stankov]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-02-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Poliitik|poliitik]], Minister of Justice (1966–2026) ♂ | [[poliitik]] | | [[Jambol]] | [[Sofia]] | |- | [[:d:Q12305151|Q12305151]] | ''[[:d:Q12305151|Carl-Mar Møller]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-10-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] seksuoloog (1953–2026) ♂ | ''[[:d:Q2920595|seksuoloog]]'' | [[Taani Kuningriik]] | | | |- | [[:d:Q12402478|Q12402478]] | ''[[:d:Q12402478|Víctor Coyote]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Hispaania muusik | ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[helilooja]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>[[maalikunstnik]]<br/>''[[:d:Q11892507|comics writer]]''<br/>''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''<br/>''[[:d:Q1925963|graafik]]''<br/>[[kirjanik]]<br/>[[muusik]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q824122|Tui]]'' | ''[[:d:Q1948746|Marugán]]'' | |- | [[:d:Q12458039|Q12458039]] | ''[[:d:Q12458039|Sumit Sarkar]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | India ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[kirjanik]] | [[India]]<br/>[[Briti India]]<br/>''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]'' | | [[New Delhi]] | |- | [[:d:Q124596426|Q124596426]] | ''[[:d:Q124596426|István Gömöri V.]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Ungari|Ungari]] [[Näitleja|näitleja]], dublaažirežissöör, [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (1945–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''<br/>[[muusik]]<br/>[[helilooja]]<br/>''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q12813965|Q12813965]] | ''[[:d:Q12813965|József Cserháti]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Ungari|Ungari]] jalgpallur, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], mäeinsener (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q18524075|mäeinsener]]'' | [[Ungari]] | ''[[:d:Q105104651|Rónabánya]]'' | | |- | [[:d:Q137106762|Q137106762]] | ''[[:d:Q137106762|Boris Andreevič Tarasov]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1942–2026) ♂ | [[muusikateadlane]] | | [[Iskitim]] | | |- | [[:d:Q141067433|Q141067433]] | ''[[:d:Q141067433|Konstantina Kleopa]]'' | data-sort-value="1987" | 1987-03-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Küpros|Küpros]] [[Näitleja|näitleja]] (1987–2026) ♀; member of Actors Union Cyprus | [[näitleja]] | [[Küpros]] | [[Nikosia]] | [[Nikosia]] | |- | [[:d:Q141073192|Q141073192]] | ''[[:d:Q141073192|Allan Dickie]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] õhuväeohvitser (1931–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser | ''[[:d:Q19934710|õhuväeohvitser]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141076239|Q141076239]] | ''[[:d:Q141076239|Gadi Ariav]]'' | data-sort-value="1949" | 1949-08-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Iisrael|Iisrael]] [[Professor|professor]] (1949–2026) ♂ | [[professor]] | [[Iisrael]] | | | |- | [[:d:Q141118733|Q141118733]] | ''[[:d:Q141118733|Paul Cavanagh]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-07-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Advokaat|advokaat]] (1938–2026) ♂; King's Counsel | [[advokaat]] | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q477145|Mount Eden]]'' | |- | [[:d:Q141285821|Q141285821]] | ''[[:d:Q141285821|Nomonde Mihlali Meji]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] naisõiguslane, survivor, inimõiguste aktivist (1980–2026) ♀ | ''[[:d:Q28692502|naisõiguslane]]''<br/>''[[:d:Q6136036|survivor]]''<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Lõuna-Aafrika Vabariik]] | ''[[:d:Q1185115|City of Cape Town]]'' | ''[[:d:Q57399537|Khayelitsha Hospital]]'' | |- | [[:d:Q1629503|Q1629503]] | ''[[:d:Q1629503|Horst Jaunich]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-06-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Saksa poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q1737053|Merchant wholesale and foreign trade]]''<br/>[[kaupmees]]<br/>[[linnapea]]<br/>''[[:d:Q327321|müüriladuja]]''<br/>''[[:d:Q98833914|union member]]'' | [[Saksamaa]] | [[Wrocław]] | | |- | [[:d:Q16723608|Q16723608]] | ''[[:d:Q16723608|Robert Shageyev]]'' | data-sort-value="1977" | 1977-02-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1977–2026) ♂; Mark of Esteem commendation, Medal "10 years to the Armed Forces of Ukraine", Medal "For Faithful Service" | [[sõjaväelane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]]<br/>[[Venemaa]] | | [[Sevastopol]] | |- | [[:d:Q1870823|Q1870823]] | [[Yukio Shimomura]] | data-sort-value="1932" | 1932-01-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Jaapani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Jaapan]] | [[Hiroshima]] | | |- | [[:d:Q20180523|Q20180523]] | ''[[:d:Q20180523|Dumitru Marcu]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Rumeenia|Rumeenia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1950–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Rumeenia]] | ''[[:d:Q12724742|Drăghiceni]]'' | | |- | [[:d:Q2078392|Q2078392]] | ''[[:d:Q2078392|Peter Snape, Baron Snape]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Suurbritannia poliitik | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q18655|Stockport]]'' | | |- | [[:d:Q21621066|Q21621066]] | ''[[:d:Q21621066|Prichard Colón jr]]'' | data-sort-value="1992" | 1992-09-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] poksija (fl. 2026–) (1992–2026) ♂ | ''[[:d:Q11338576|poksija]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2152022|Maitland]]'' | [[Orlando]] | |- | [[:d:Q2340318|Q2340318]] | ''[[:d:Q2340318|Carlos Domingos Massoni]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Brasiilia|Brasiilia]] korvpallur (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]'' | [[Brasiilia]] | [[São Paulo]] | | |- | [[:d:Q24352672|Q24352672]] | ''[[:d:Q24352672|Михайленко, Владимир Степанович]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-08-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Ukraina ülikooli õppejõud | ''[[:d:Q19350898|theoretical physicist]]''<br/>[[õppejõud]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Zinkiv]] | | |- | [[:d:Q25277827|Q25277827]] | ''[[:d:Q25277827|Banu Sartaj]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1945–2026) ♀ | [[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]] | [[India]] | | | |- | [[:d:Q28225469|Q28225469]] | ''[[:d:Q28225469|Mohammad Rafiqul Islam]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ohvitser|ohvitser]], Chief of Air Staff (1952–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>[[ohvitser]] | [[Bangladesh]] | ''[[:d:Q983065|Matlab Dakshin Upazila]]''<br/>''[[:d:Q1429697|Chandpur District]]''<br/>[[Ida-Pakistan]] | [[Dhaka]]<br/>[[Bangladesh]] | |- | [[:d:Q4961022|Q4961022]] | ''[[:d:Q4961022|Brendan Myers]]'' | data-sort-value="1974" | 1974-07-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Kanada filosoof | [[filosoof]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[dotsent]] | [[Kanada]] | ''[[:d:Q5367201|Elora]]'' | [[Gatineau]] | |- | [[:d:Q5273291|Q5273291]] | ''[[:d:Q5273291|Dick Proctor]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-02-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | Kanada poliitik | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q2557481|communications adviser]]''<br/>''[[:d:Q15978655|consultant]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Kanada]] | [[Toronto]] | | |- | [[:d:Q55281837|Q55281837]] | ''[[:d:Q55281837|Agim Bubeqi]]'' | data-sort-value="1963" | 1963-04-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Albaania|Albaania]] jalgpallur (1963–2026) ♂ | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Albaania]] | [[Vlorë]] | | |- | [[:d:Q57076860|Q57076860]] | ''[[:d:Q57076860|Marco Ligi]]'' | data-sort-value="1958" | 1958 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Itaalia|Itaalia]] geofüüsik (1958–2026) ♂; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | ''[[:d:Q12094958|geofüüsik]]'' | [[Itaalia]] | | ''[[:d:Q13134|Pesaro]]'' | |- | [[:d:Q57614753|Q57614753]] | ''[[:d:Q57614753|Lorenzo Quilici]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Arheoloog|arheoloog]], topographer (1938–2026) ♂; Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurohvitser; member of Archaeological Institute of America, British School at Rome; spouse of Stefania Quilici Gigli | [[arheoloog]]<br/>''[[:d:Q2443377|topographer]]'' | [[Itaalia]] | | | |- | [[:d:Q6161067|Q6161067]] | ''[[:d:Q6161067|Arnold Petersheim]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Norra|norralased]] [[Näitleja|näitleja]] (1933–2026) ♂ | [[näitleja]] | [[Norra]] | ''[[:d:Q992492|Brumunddal]]'' | ''[[:d:Q5640295|Hakadal]]'' | ''[[:d:Q16459898|Vestre Aker cemetery]]'' |- | [[:d:Q7064790|Q7064790]] | ''[[:d:Q7064790|Oren Nahari]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-10-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Iisrael|Iisrael]] telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1955–2026) ♂ | ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''<br/>[[ajakirjanik]] | [[Iisrael]] | [[Haifa]] | | |- | [[:d:Q7175608|Q7175608]] | ''[[:d:Q7175608|Peter Maher]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Kanada|Kanada]] spordiajakirjanik, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]] (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''<br/>[[spordikommentaator]] | [[Kanada]] | [[Campbellton (New Brunswick)|Campbellton]] | [[Calgary]] | |- | [[:d:Q7376270|Q7376270]] | ''[[:d:Q7376270|Ruby Andrews]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-03-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1967–2019) (1947–2026) ♀ | [[laulja]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q867985|Hollandale]]'' | [[Chicago]] | |- | [[:d:Q86219188|Q86219188]] | ''[[:d:Q86219188|Augusto Sarmiento Franco]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Hispaania|Hispaania]] Catholic theologian, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Teoloog|teoloog]] (1941–2026) ♂; member of Priestly Society of the Holy Cross | ''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[teoloog]] | [[Hispaania]] | ''[[:d:Q4613602|Velillas del Duque]]'' | [[Pamplona]] | |- | [[:d:Q9253089|Q9253089]] | ''[[:d:Q9253089|Elżbieta Barys]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-01-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], Poola seimi liige (1947–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Poola]] | [[Poznań]] | | |- | [[:d:Q953627|Q953627]] | ''[[:d:Q953627|Mark Rydell]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, filminäitleja, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], karakternäitleja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Lavastaja|režissöör]], teleprodutsent (fl. 1953–2020) (1929–2026) ♂; spouse of Joanne Linville | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q948329|karakternäitleja]]''<br/>[[filmiprodutsent]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[New York]] | ''[[:d:Q1337818|Woodland Hills]]'' | |- | [[:d:Q984946|Q984946]] | ''[[:d:Q984946|Wolfgang Haber]]'' | data-sort-value="1925" | 1925-09-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-13 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Professor|professor]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]], landscape ecologist, ökoloog, looduskaitsja (1925–2026) ♂; Bavarian Order of Merit, Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Bavarian Maximilian Order for Science and Art, Heinz Maier Leibnitz Medal, German Environmental Prize | [[professor]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[bioloog]]<br/>''[[:d:Q105276855|landscape ecologist]]''<br/>''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''<br/>''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]'' | [[Saksamaa]] | ''[[:d:Q14940|Datteln]]'' | | |- | [[:d:Q102252927|Q102252927]] | ''[[:d:Q102252927|Christopher Gold]]'' | data-sort-value="1944" | 1944 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Person (1944–2026) ♂ | | | [[Leeds]] | [[Montréal]] | |- | [[:d:Q1092333|Q1092333]] | ''[[:d:Q1092333|Takamitsu Ota]]'' | data-sort-value="1970" | 1970-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Jaapani jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Jaapan]] | [[Shizuoka prefektuur]] | | |- | [[:d:Q109278916|Q109278916]] | ''[[:d:Q109278916|James Wiseman]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; Guggenheim Fellowship, Gold Medal of the Archaeological Institute of America; member of Archaeological Institute of America | [[arheoloog]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | ''[[:d:Q1374751|Glen Allen]]'' | |- | [[:d:Q113636539|Q113636539]] | ''[[:d:Q113636539|Paulo Morgado]]'' | data-sort-value="1972" | 1972-04-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Portugal|Portugal]] käsipallur (1972–2026) ♂ | ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]'' | [[Portugal]] | | | |- | [[:d:Q11881721|Q11881721]] | ''[[:d:Q11881721|Matti Tuloisela]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-05-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Soome|soomlased]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; [[Pro Finlandia]] | [[ooperilaulja]]<br/>[[õppejõud]] | [[Soome]] | [[Jyväskylä linn]] | [[Helsingi]] | |- | [[:d:Q11979899|Q11979899]] | ''[[:d:Q11979899|Kai Krüger]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Norra|norralased]] [[Professor|professor]], [[Jurist|jurist]] (1940–2026) ♂; member of Norwegian Academy of Science and Letters | [[professor]]<br/>[[jurist]] | [[Norra]] | [[Kopenhaagen]] | ''[[:d:Q4578094|Paradis]]'' | ''[[:d:Q19382208|Møllendal cemetery]]'' |- | [[:d:Q11985482|Q11985482]] | ''[[:d:Q11985482|Václav Furmánek]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-05-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1942–2026) ♂; Masaryk University Gold Medal; member of Učená spoločnosť Slovenska | [[arheoloog]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Tšehhoslovakkia]] | [[Ostrava]] | | |- | [[:d:Q12148713|Q12148713]] | ''[[:d:Q12148713|Myroslav Romaniuk]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Ukraina|ukrainlane]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1952–2026) ♂; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]] | [[ajakirjanik]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q4185019|Zakrivtsi]]'' | | |- | [[:d:Q13016608|Q13016608]] | ''[[:d:Q13016608|Pramūan Rutčhanasērī]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Tai poliitik | [[poliitik]] | [[Tai]] | [[Mae Hong Soni provints]] | | |- | [[:d:Q141047390|Q141047390]] | ''[[:d:Q141047390|Коломієць Ганна Миколаївна]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-02-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] person (1957–2026) ♀ | | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | | | |- | [[:d:Q141049887|Q141049887]] | ''[[:d:Q141049887|Marcelo Medina]]'' | data-sort-value="1978" | 1978 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Paraguay|Paraguay]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1978–2026) | [[maalikunstnik]] | [[Paraguay]] | | | |- | [[:d:Q141104292|Q141104292]] | ''[[:d:Q141104292|Carlos Silveyra]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Argentina|Argentina]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Dotsent|dotsent]], kooliõpetaja, social psychologist, anthologist, kirjanduskriitik (1943–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>[[dotsent]]<br/>''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''<br/>''[[:d:Q10672931|social psychologist]]''<br/>''[[:d:Q16360440|anthologist]]''<br/>''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]'' | [[Argentina]] | [[Buenos Aires]] | [[Buenos Aires]] | |- | [[:d:Q141105727|Q141105727]] | ''[[:d:Q141105727|Freddy Makafui Dunyah]]'' | data-sort-value="1961" | 1961 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Togo|Togo]] environmental defender (1961–2026) ♂ | ''[[:d:Q101067779|environmental defender]]'' | [[Togo]] | | [[Lomé]] | |- | [[:d:Q141129796|Q141129796]] | ''[[:d:Q141129796|Eugénio Fonseca]]'' | data-sort-value="1957" | 1957-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Portugal|Portugal]] Vabatahtlik, esimees (1957–2026) ♂ | ''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]''<br/>''[[:d:Q140686|esimees]]'' | [[Portugal]] | ''[[:d:Q173699|Setúbal]]'' | ''[[:d:Q10352598|Figueirinha Beach]]'' | |- | [[:d:Q141137558|Q141137558]] | ''[[:d:Q141137558|R. J. Kizer]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Lavastaja|režissöör]] (1952–2026) ♂ | [[Lavastaja|režissöör]] | | | | |- | [[:d:Q16078783|Q16078783]] | ''[[:d:Q16078783|Ahn Pan-seok]]'' | data-sort-value="1961" | 1961-11-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], telelavastaja (1961–2026) ♂ | [[stsenarist]]<br/>[[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]'' | [[Lõuna-Korea]] | [[Soul]]<br/>[[Lõuna-Korea]] | | |- | [[:d:Q164930|Q164930]] | ''[[:d:Q164930|Darina Laščiaková]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Slovakkia laulja | [[laulja]]<br/>''[[:d:Q10270331|radio editor]]''<br/>''[[:d:Q12347522|etnograaf]]'' | [[Slovakkia]] | [[Tvrdošín]] | | |- | [[:d:Q16728853|Q16728853]] | ''[[:d:Q16728853|Juan Manuel Escobar]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-03-11 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], member of the Texas House of Representatives (1950–2026) ♂; Purple Heart | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q535043|Escobares]]'' | ''[[:d:Q970495|Kingsville]]'' | |- | [[:d:Q19276698|Q19276698]] | ''[[:d:Q19276698|Víctor Limba]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Argentina|Argentina]] jalgrattasportlane (1947–2026) ♂ | ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]'' | [[Argentina]] | | | |- | [[:d:Q2459463|Q2459463]] | ''[[:d:Q2459463|Tulio Luis Ramírez Padilla]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-02-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Venezuela|Venezuela]] katoliku preester, Catholic bishop, Auxiliary bishop of the Roman Catholic Archdiocese of Caracas, titular bishop, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Guarenas (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Venezuela]] | [[Caracas]] | [[Caracas]] | |- | [[:d:Q2865003|Q2865003]] | ''[[:d:Q2865003|Arthur Bodson]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-06-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Belgia poliitik | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]'' | [[Belgia]] | ''[[:d:Q2893275|Beausaint]]'' | [[Liège]] | |- | [[:d:Q2898456|Q2898456]] | ''[[:d:Q2898456|Bernard Pottier]]'' | data-sort-value="1924" | 1924-09-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]], hispanist, [[President|president]] (1924–2026) ♂; Auleegioni komandör, Grand Cross of the Civil Order of Alfonso X the Wise, honorary doctor of the University of Zaragoza, Auleegioni ohvitser; member of Académie des inscriptions et belles-lettres, Academia Argentina de Letras, [[Kuninglik Ajalooakadeemia]], Royal Spanish Academy | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''<br/>[[filoloog]]<br/>''[[:d:Q2505739|hispanist]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]] | ''[[:d:Q178466|Saint-Gély-du-Fesc]]'' | |- | [[:d:Q2925008|Q2925008]] | ''[[:d:Q2925008|Brian Smith]]'' | data-sort-value="1966" | 1966-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player, rugby union player (fl. 1985–1994) (1966–2026) ♂ | ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''<br/>''[[:d:Q14089670|rugby union player]]'' | [[Austraalia]] | ''[[:d:Q427374|St George]]'' | | |- | [[:d:Q29549441|Q29549441]] | ''[[:d:Q29549441|Antal Rizmayer]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Ungari|Ungari]] maadleja (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q12369333|maadleja]]'' | [[Ungari]] | [[Budapest]] | | |- | [[:d:Q3141000|Q3141000]] | ''[[:d:Q3141000|Hossein Khajeh Amiri]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Iraani laulja | [[laulja]] | [[Iraan]] | ''[[:d:Q81030|Khaledabad]]'' | [[Teheran]] | |- | [[:d:Q3345169|Q3345169]] | ''[[:d:Q3345169|Consuelo Rodríguez Álvarez]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Venezuela|Venezuela]] [[Näitleja|näitleja]], [[Modell|modell]], iludusvõistlusel osaleja (fl. 1969–2018) (1942–2026) ♀ | [[näitleja]]<br/>[[modell]]<br/>''[[:d:Q18581305|iludusvõistlusel osaleja]]'' | [[Venezuela]] | ''[[:d:Q1442183|Sober]]'' | [[Caracas]] | |- | [[:d:Q3351001|Q3351001]] | ''[[:d:Q3351001|Olivier Echaudemaison]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-04-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Grimeerija|jumestuskunstnik]] (1942–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni ohvitser | [[Grimeerija|jumestuskunstnik]] | [[Prantsusmaa]] | [[Périgueux]] | | |- | [[:d:Q363613|Q363613]] | ''[[:d:Q363613|Adolf Prokop]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-02-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]], jalgpallur, [[Kohtunik (sport)|kohtunik]] (fl. 1969–), FIFA referee (1939–2026) ♂ | [[jalgpallikohtunik]]<br/>''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[Kohtunik (sport)|kohtunik]] | [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]<br/>[[Saksamaa]] | ''[[:d:Q436841|Altenbuch]]'' | [[Erfurt]] | |- | [[:d:Q41737983|Q41737983]] | ''[[:d:Q41737983|Gianpaolo Bellini]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-06-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Itaalia|Itaalia]] [[Õppejõud|õppejõud]], experimental physicist, [[Füüsik|füüsik]] (1935–2026) ♂; Enrico Fermi Prize | [[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q29909337|experimental physicist]]''<br/>[[füüsik]] | [[Itaalia]] | [[Milano]] | ''[[:d:Q101073|Foresto Sparso]]'' | |- | [[:d:Q447723|Q447723]] | ''[[:d:Q447723|Jacques Wallage]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-09-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Hollandi poliitik | [[poliitik]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[sotsioloog]] | [[Madalmaade Kuningriik]] | ''[[:d:Q101918|Apeldoorn]]'' | [[Groningen]] | |- | [[:d:Q45832975|Q45832975]] | ''[[:d:Q45832975|Armin Brunner]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Šveitsi helilooja | [[helilooja]]<br/>[[dirigent]]<br/>''[[:d:Q28077818|music writer]]'' | [[Šveits]] | [[Zollikon]] | | |- | [[:d:Q5232310|Q5232310]] | ''[[:d:Q5232310|David Charles]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Suurbritannia filosoof | [[filosoof]]<br/>[[õppejõud]]<br/>''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''<br/>''[[:d:Q2504617|romanist]]'' | | | | |- | [[:d:Q5623189|Q5623189]] | ''[[:d:Q5623189|Jan Dolata]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-05-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Rootsi näitleja | [[näitleja]] | [[Rootsi]] | [[Gdańsk]] | | |- | [[:d:Q56246296|Q56246296]] | ''[[:d:Q56246296|Горбачук Іван Тихонович]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Ukraina füüsik | [[füüsik]] | [[Ukraina]] | ''[[:d:Q6467961|Batareja]]'' | [[Kiiev]] | |- | [[:d:Q6056794|Q6056794]] | ''[[:d:Q6056794|Güner Yalçıner]]'' | data-sort-value="1937" | 1937 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Türgi korvpallur | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]'' | [[Türgi]] | | | ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]'' |- | [[:d:Q6209950|Q6209950]] | ''[[:d:Q6209950|Birger Thureson]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-08-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Rootsi ajakirjanik | [[ajakirjanik]]<br/>[[kirjanik]] | [[Rootsi]] | | | |- | [[:d:Q6963093|Q6963093]] | ''[[:d:Q6963093|Nancy Wyman]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-04-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Connecticut House of Representatives (1946–2026) ♀ | [[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q7814350|Tolland Green Historic District]]'' | | |- | [[:d:Q7155771|Q7155771]] | ''[[:d:Q7155771|Pavel Stepanek]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-01-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] kunstiajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Õpetaja|õpetaja]], näituse kuraator, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Tõlkija|tõlkija]], non-fiction writer, hispanist (1942–2026) ♂; Commander of the Order of Isabella the Catholic; member of Real Academia de Bellas Artes de San Fernando | ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''<br/>[[fotograaf]]<br/>[[tõlkija]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q2505739|hispanist]]'' | [[Tšehhi]]<br/>[[Tšehhoslovakkia]] | [[Kladno]] | | |- | [[:d:Q76384|Q76384]] | ''[[:d:Q76384|Cordula Trantow]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Saksamaa filmirežissöör | [[dublaažinäitleja]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[filmirežissöör]] | [[Saksamaa]] | [[Berliin]] | | |- | [[:d:Q9065276|Q9065276]] | ''[[:d:Q9065276|Wang Xiji]]'' | data-sort-value="1921" | 1921-07-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Hiina|Hiina]] [[Füüsik|füüsik]], military flight engineer (1921–2026) ♂; member of [[Hiina Teaduste Akadeemia]] | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q10497074|military flight engineer]]'' | [[Hiina]] | [[Kunming Shi]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q953376|Q953376]] | ''[[:d:Q953376|Giles Chichester]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-07-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], Euroopa Parlamendi liige (1946–2026) ♂; child of Francis Chichester, Sheila Mary Craven; spouse of Virginia Ansell | [[poliitik]] | [[Suurbritannia]] | [[London]] | | |- | [[:d:Q96279713|Q96279713]] | ''[[:d:Q96279713|Olivier Lebas]]'' | data-sort-value="1964" | 1964-06-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ohvitser|ohvitser]], Marine officer, väeüksuse ülem, Préfet maritime de Brest (1964–2026) ♂; Grand Officer of the National Order of Merit | [[ohvitser]]<br/>''[[:d:Q1181984|Marine officer]]'' | [[Prantsusmaa]] | [[Boulogne-sur-Mer]] | ''[[:d:Q3382423|Pic des Spijeoles]]'' | |- | [[:d:Q98738|Q98738]] | ''[[:d:Q98738|Josef Deimer]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Landshut]] | | |- | [[:d:Q18285|Q18285]] | ''[[:d:Q18285|Zhu Rongji]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-10-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-12 | hiina insener ja poliitik | [[poliitik]]<br/>[[insener]]<br/>''[[:d:Q43845|äriinimene]]''<br/>''[[:d:Q372436|riigimees]]''<br/>[[Valitsusjuht]] | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | [[Changsha Shi]] | [[Peking]] | |- | [[:d:Q101514279|Q101514279]] | ''[[:d:Q101514279|Dora Narrea]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Peruu|Peruu]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1944–2026) ♀ | [[advokaat]]<br/>[[poliitik]] | [[Peruu]] | | | |- | [[:d:Q105463897|Q105463897]] | ''[[:d:Q105463897|Joanna Grygiel]]'' | data-sort-value="1959" | 1959 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Poola|poolakad]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Matemaatik|matemaatik]] (1959–2026) ♀ | [[õppejõud]]<br/>[[matemaatik]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q112546386|Q112546386]] | ''[[:d:Q112546386|Russell L. Weaver]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1952–2026) ♂ | [[jurist]]<br/>[[õppejõud]] | | ''[[:d:Q959502|Lee's Summit]]'' | [[Louisville]] | |- | [[:d:Q113769740|Q113769740]] | ''[[:d:Q113769740|James Stokes Ackerman]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Teoloog|teoloog]] (1933–2026) ♂ | [[teoloog]] | | ''[[:d:Q968621|La Grange]]'' | ''[[:d:Q372454|Escondido]]'' | |- | [[:d:Q11817473|Q11817473]] | ''[[:d:Q11817473|Piotr Fuglewicz]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-06-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Poola|poolakad]] informaatik, [[Ettevõtja|ettevõtja]], vikipedist, [[Koduloolane|koduloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1954–2026) ♂; Silver Cross of Merit, Info Star; member of Polskie Towarzystwo Informatyczne, Śląski Klub Fantastyki w Katowicach, Polskie Towarzystwo Turystyczno-Krajoznawcze, Kino-oko film discussion club, Polska Izba Informatyki i Telekomunikacji, Stowarzyszenie Polski Rynek Oprogramowania PRO, Akademia Inżynierska w Polsce, Zespół Terminologii Informatycznej Rady Języka Polskiego, [[Rotary International]]; child of Kazimierz Fuglewicz, Aleksandra Micewicz; spouse of Grażyna Giec-Fuglewicz | ''[[:d:Q82594|informaatik]]''<br/>[[ettevõtja]]<br/>''[[:d:Q23038345|vikipedist]]''<br/>[[koduloolane]]<br/>[[kirjanik]] | [[Poola]] | [[Siemianowice Śląskie]] | | |- | [[:d:Q118555|Q118555]] | ''[[:d:Q118555|Irene Aebi]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-07-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Šveits|Šveits]] [[Tšellist|tšellist]], [[Laulja|laulja]], džässmuusik (1939–2026) ♀; spouse of Steve Lacy | [[tšellist]]<br/>[[laulja]]<br/>''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]'' | [[Šveits]] | [[Zürich]] | [[Gent]] | |- | [[:d:Q13028269|Q13028269]] | ''[[:d:Q13028269|Aliena Tabolich]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-04-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Tõlkija|tõlkija]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1940–2026) ♀ | [[tõlkija]]<br/>[[Kasvatusteadlane|pedagoog]] | | ''[[:d:Q20677553|Horna]]'' | [[Minsk]] | |- | [[:d:Q141006435|Q141006435]] | ''[[:d:Q141006435|Jordi Vila-Abadal i Vilaplana]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-04-08 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Munk|munk]], [[Psühhiaater|psühhiaater]], social activist, esseist, [[Psühholoog|psühholoog]], President de a Plataforma pel Dret de Decidir, President del Centre Internacional Escarré per a les Minories Ètniques i Nacionals (1926–2026) ♂; member of Associació d'Escriptors en Llengua Catalana, Plataforma pel Dret de Decidir; child of Lluís Vila i d'Abadal | [[kirjanik]]<br/>[[munk]]<br/>[[psühhiaater]]<br/>''[[:d:Q8359428|social activist]]''<br/>''[[:d:Q11774202|esseist]]''<br/>[[psühholoog]] | [[Hispaania]] | [[Barcelona]] | | |- | [[:d:Q141014853|Q141014853]] | ''[[:d:Q141014853|Gurjeet Singh Toot]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-10-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[India|India]] kabaddi player (1980–2026) ♂ | ''[[:d:Q45968384|kabaddi player]]'' | [[India]] | ''[[:d:Q141014879|Toot]]'' | ''[[:d:Q652098|Firozpur]]'' | |- | [[:d:Q141016834|Q141016834]] | ''[[:d:Q141016834|พระพรหมวชิรดิลก (สมาน สุเมโธ)]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Person (†2026) | | | | | |- | [[:d:Q141022509|Q141022509]] | ''[[:d:Q141022509|Norman Hamilton]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-04-28 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Malta|Malta]] broadcaster, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (fl. 1961–2026), High Commissioner of Malta to the United Kingdom, ambassador to Ireland (1941–2026) ♂; National Maltese Order of Merit | ''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''<br/>[[ettevõtja]] | [[Malta]] | | | |- | [[:d:Q141025660|Q141025660]] | ''[[:d:Q141025660|Laurie Keats]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-12-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] sheep farmer, sheep shearer, munitsipaalpoliitik (1933–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q124043237|sheep farmer]]''<br/>''[[:d:Q1569439|sheep shearer]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | | |- | [[:d:Q141070534|Q141070534]] | ''[[:d:Q141070534|Sheila Mathews]]'' | data-sort-value="1927" | 1927-05-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Teatrinäitleja, [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (1927–2026) ♀ | ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[näitleja]]<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]'' | | | | |- | [[:d:Q141143912|Q141143912]] | ''[[:d:Q141143912|Raitis Apalups]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-12-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Läti|lätlased]] [[Poliitik|poliitik]], põllumees, eulogist (1942–2026) ♂ | [[poliitik]]<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q20825763|eulogist]]'' | [[Läti]] | [[Ranka vald]] | | |- | [[:d:Q16088548|Q16088548]] | ''[[:d:Q16088548|Boris Olshansky]]'' | data-sort-value="1956" | 1956-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Venemaa maalikunstnik | [[maalikunstnik]] | [[Venemaa]]<br/>[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] | [[Tambov]] | | |- | [[:d:Q16139943|Q16139943]] | ''[[:d:Q16139943|kriang Kalp-tinan]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Thailand (1952–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Tai]] | | | |- | [[:d:Q16337793|Q16337793]] | ''[[:d:Q16337793|Lúcia Viveiros]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-04-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Brasiilia arhitekt | [[arhitekt]]<br/>[[poliitik]] | [[Brasiilia]] | [[Belém]] | | |- | [[:d:Q1662882|Q1662882]] | ''[[:d:Q1662882|Ingeborg Friebe]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-04-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Saksamaa poliitik | [[poliitik]] | [[Saksamaa]] | [[Braunschweig]] | | |- | [[:d:Q1700561|Q1700561]] | ''[[:d:Q1700561|John Irvin]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Suurbritannia filmirežissöör | [[filmirežissöör]]<br/>''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''<br/>[[stsenarist]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]]<br/>[[kirjanik]] | [[Suurbritannia]] | [[Newcastle upon Tyne]] | | |- | [[:d:Q19276931|Q19276931]] | ''[[:d:Q19276931|Sami Mohammad]]'' | data-sort-value="1943" | 1943-10-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Kuveidi kunstnik | ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''<br/>[[skulptor]] | [[Kuveit]] | ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]'' | | |- | [[:d:Q19296046|Q19296046]] | ''[[:d:Q19296046|Max Blaeulich]]'' | data-sort-value="1952" | 1952 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Austria|Austria]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], antiquarian seller, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1952–2026) ♂ | [[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>''[[:d:Q187865|antiquarian seller]]''<br/>[[maalikunstnik]] | [[Austria]] | [[Salzburg]] | | |- | [[:d:Q19949800|Q19949800]] | ''[[:d:Q19949800|Albert Cheeks]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-03-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] taekwondo athlete (1952–2026) ♂ | ''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Washington]] | | |- | [[:d:Q22246961|Q22246961]] | ''[[:d:Q22246961|Alexander Romanovich]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-10-15 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], substitute member of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Representative of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, riigiduuma liige (1952–2026) ♂; member of 6th State Duma of the Russian Federation, Moscow Oblast Duma | [[poliitik]] | [[Venemaa]] | [[Moskva]] | | |- | [[:d:Q2440511|Q2440511]] | ''[[:d:Q2440511|Tomasz Szarota]]'' | data-sort-value="1940" | 1940-01-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Poola ajaloolane | [[ajaloolane]]<br/>[[õppejõud]] | [[Poola]] | [[Varssavi]] | | |- | [[:d:Q276361|Q276361]] | ''[[:d:Q276361|Silvia Monti]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-01-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Itaalia näitleja | ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q47094|Bassano del Grappa]]'' | [[Lugano]] | |- | [[:d:Q2896695|Q2896695]] | ''[[:d:Q2896695|Yehuda Lapidot]]'' | data-sort-value="1928" | 1928-08-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Iisraeli ajaloolane | [[biokeemik]] | [[Iisrael]] | [[Palestiina mandaatala|Mandatoorne Palestiina]] | | ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]'' |- | [[:d:Q347706|Q347706]] | [[Alaksandr Milinkievič]] | data-sort-value="1947" | 1947-07-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Valgevene poliitik | [[füüsik]]<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>[[õppejõud]]<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[poliitik]]<br/>[[matemaatik]]<br/>''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Hrodna]] | [[Varssavi]] | |- | [[:d:Q3745888|Q3745888]] | ''[[:d:Q3745888|Fiorenza Marchegiani]]'' | data-sort-value="1953" | 1953-07-31 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Itaalia näitleja | [[näitleja]]<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]'' | [[Itaalia]] | ''[[:d:Q124554|Osimo]]'' | ''[[:d:Q191115|Albano Laziale]]'' | |- | [[:d:Q3808285|Q3808285]] | ''[[:d:Q3808285|Jill Gomez]]'' | data-sort-value="1942" | 1942-09-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Guyana|Guyana]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], aristokraat, [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1942–2026) ♀; spouse of Patrick Carnegy, 15th Earl of Northesk | [[ooperilaulja]]<br/>''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''<br/>[[laulja]]<br/>[[muusik]] | [[Guyana]] | ''[[:d:Q923811|New Amsterdam]]'' | | |- | [[:d:Q4125159|Q4125159]] | ''[[:d:Q4125159|Vyacheslav Vorobyov]]'' | data-sort-value="1962" | 1962-11-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Venemaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q477166|Novopokrovskaya]]'' | | |- | [[:d:Q44553252|Q44553252]] | ''[[:d:Q44553252|Dante Gatteschi]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Keemik|keemik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; member of [[Academia Europaea]], [[Leopoldina]], [[Accademia Nazionale dei Lincei]] | [[keemik]]<br/>[[õppejõud]] | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | [[Firenze]] | [[Firenze]] | |- | [[:d:Q4568499|Q4568499]] | ''[[:d:Q4568499|Darryl Neighbour]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Kanada|Kanada]] wheelchair curler (1948–2026) ♂ | ''[[:d:Q28836794|wheelchair curler]]'' | [[Kanada]] | | | |- | [[:d:Q4865662|Q4865662]] | ''[[:d:Q4865662|Barton Myers]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-11-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Ameerika Ühendriikide arhitekt | [[arhitekt]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q49231|Norfolk]]'' | | |- | [[:d:Q5113655|Q5113655]] | ''[[:d:Q5113655|Christy Knowings]]'' | data-sort-value="1980" | 1980-02-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] telesarjanäitleja, [[Koomik|koomik]], laulja-laulukirjutaja (fl. 1994–2026) (1980–2026) ♀ | ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''<br/>[[koomik]]<br/>''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Bronx]] | [[Long Beach]] | |- | [[:d:Q5431081|Q5431081]] | ''[[:d:Q5431081|Faisal Saleh Hayat]]'' | data-sort-value="1952" | 1952-07-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Pakistani poliitik | [[poliitik]] | [[Pakistan]] | [[Lahore]] | | |- | [[:d:Q5619604|Q5619604]] | ''[[:d:Q5619604|Guo Lanying]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-12-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] [[Laulja|laulja]], [[Poliitik|poliitik]], filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]], National People's Congress deputy (1929–2026) ♀; People's Artist; notable work My Motherland | [[laulja]]<br/>[[poliitik]]<br/>''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''<br/>[[näitleja]] | [[Hiina]]<br/>[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]] | ''[[:d:Q500061|Pingyao]]'' | [[Guangzhou]] | |- | [[:d:Q6161299|Q6161299]] | ''[[:d:Q6161299|Vicente Quirarte]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-07-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Mehhiko luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[näitekirjanik]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]'' | [[Mehhiko]] | [[México]] | [[México]] | |- | [[:d:Q6433547|Q6433547]] | ''[[:d:Q6433547|Kosti Manubi]]'' | data-sort-value="1940" | 1940s | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | poliitik, Lõuna-Sudaan | [[poliitik]] | [[Lõuna-Sudaan]] | | [[Nairobi]] | |- | [[:d:Q6521699|Q6521699]] | ''[[:d:Q6521699|Len Brown]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-10-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht, muusikaajakirjanik (1941–2026) ♂ | ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''<br/>''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Brooklyn]] | | |- | [[:d:Q6712964|Q6712964]] | ''[[:d:Q6712964|M. P. Parameswaran]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | India füüsik | [[füüsik]]<br/>[[insener]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''<br/>[[tõlkija]] | [[India]] | ''[[:d:Q6414789|Kiralur]]'' | ''[[:d:Q163798|Thrissur]]'' | |- | [[:d:Q707156|Q707156]] | ''[[:d:Q707156|Ward Churchill]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-10-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], political activist, etnoloog, communication scholar (1947–2026) ♂ | [[õppejõud]]<br/>[[kirjanik]]<br/>''[[:d:Q11499147|political activist]]''<br/>''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''<br/>''[[:d:Q26759595|communication scholar]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q462184|Urbana]]'' | [[Atlanta]] | |- | [[:d:Q7180415|Q7180415]] | ''[[:d:Q7180415|Phan Thanh Hùng]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-07-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Vietnami jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''<br/>[[jalgpallitreener]] | [[Vietnam]] | [[Đà Nẵng]] | | |- | [[:d:Q75734898|Q75734898]] | ''[[:d:Q75734898|Sir William Jaffray, 5th Baronet]]'' | data-sort-value="1951" | 1951-11-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | Person (1951–2026) ♂; child of Sir William Jaffray, 4th Bt., Anne Paget; spouse of Cynthia Corrington, Constance Haynes, Gowri Siva | | | | | |- | [[:d:Q7611884|Q7611884]] | ''[[:d:Q7611884|Steve Barwick]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-09-06 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Suurbritannia|Suurbritannia]] kriketimängija (1960–2026) ♂ | ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]'' | [[Suurbritannia]] | ''[[:d:Q2003342|Neath]]'' | | |- | [[:d:Q97180927|Q97180927]] | ''[[:d:Q97180927|Yevgeny Kazakov]]'' | data-sort-value="1934" | 1934-10-22 | data-sort-value="2026" | 2026-08-11 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1934–2026) ♂; Medal "In Commemoration of the 1000th Anniversary of Kazan", Medal "For Valiant Labor", Merited Scientist of the Republic of Tatarstan, Republic of Tatarstan State Award for Science and Technology | [[arheoloog]]<br/>[[ajaloolane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | ''[[:d:Q4100355|Buturlino]]'' | [[Kaasan]] | |- | [[:d:Q100981607|Q100981607]] | ''[[:d:Q100981607|Kermit Davis Sr.]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-08-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (1932–2026) ♂; Mississippi Sports Hall of Fame | ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''<br/>''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]'' | [[Ameerika Ühendriigid]] | ''[[:d:Q2022333|Walnut]]'' | | |- | [[:d:Q114883832|Q114883832]] | ''[[:d:Q114883832|Michael Powell]]'' | data-sort-value="1946" | 1946-06-30 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, business scholar (1946–2026) ♂ | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q96926345|business scholar]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1020244|Te Puke]]'' | [[Auckland]] | |- | [[:d:Q12096959|Q12096959]] | ''[[:d:Q12096959|Vladimir Gorzhy]]'' | data-sort-value="1937" | 1937-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Treener|treener]] (1937–2026) ♂; [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[NSV Liidu teeneline treener]], Ukraina teeneteordeni 3. järk | [[treener]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Ukraina]] | [[Mõkolajiv]] | [[Mõkolajiv]] | |- | [[:d:Q12376946|Q12376946]] | [[Tiiu-Ann Salasoo]] | data-sort-value="1932" | 1932-03-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane | ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]'' | [[Eesti]]<br/>[[Austraalia]] | [[Tallinn]] | | |- | [[:d:Q136304095|Q136304095]] | ''[[:d:Q136304095|Andrzej Starek]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Poola|poolakad]] toksikoloog, [[Apteeker|farmatseut]] (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q4459623|toksikoloog]]''<br/>[[Apteeker|farmatseut]] | [[Poola]] | | | |- | [[:d:Q140993307|Q140993307]] | ''[[:d:Q140993307|فوزي المنصوري]]'' | | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Liibüa|Liibüa]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (†2026) ♂ | [[sõjaväelane]] | [[Liibüa]] | | [[Benghazi|Banghāzī]] | |- | [[:d:Q141003821|Q141003821]] | ''[[:d:Q141003821|Mikel Ezkerro]]'' | data-sort-value="1938" | 1938-05-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Argentina|Argentina]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1938–2026) ♂ | [[ajaloolane]] | [[Argentina]] | ''[[:d:Q4930114|Rawson]]'' | [[Buenos Aires]] | ''[[:d:Q831300|La Chacarita Cemetery]]'' |- | [[:d:Q141008139|Q141008139]] | ''[[:d:Q141008139|Don Sloss]]'' | data-sort-value="1936" | 1936 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] sheep farmer (1936–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit | ''[[:d:Q124043237|sheep farmer]]'' | [[Uus-Meremaa]] | | ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]'' | |- | [[:d:Q141049812|Q141049812]] | ''[[:d:Q141049812|Michiel Vandeweert]]'' | data-sort-value="1998" | 1998-06-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Person (1998–2026) ♂ | | | | | |- | [[:d:Q141051839|Q141051839]] | ''[[:d:Q141051839|Richard Johnson]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-11-16 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] põllumees, munitsipaalpoliitik, rahukohtunik, esimees (1931–2026) ♂; New Zealand 1990 Commemoration Medal, Companion of the Queen's Service Order | ''[[:d:Q131512|põllumees]]''<br/>''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''<br/>''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q994854|Springfield]]'' | [[Christchurch]] | |- | [[:d:Q141085551|Q141085551]] | ''[[:d:Q141085551|Thongchai Yenprasert]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-02-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Poliitik|poliitik]] (1955–2026) ♂ | [[poliitik]] | | | | |- | [[:d:Q141168423|Q141168423]] | ''[[:d:Q141168423|Frans Coninx]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-06-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Õppejõud|õppejõud]] (1950–2026) ♂ | [[õppejõud]] | | ''[[:d:Q28916442|Eijsden]]'' | | |- | [[:d:Q141216533|Q141216533]] | ''[[:d:Q141216533|Mick Prendergast]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-10-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] hobuste treener, harness racer, põllumees (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''<br/>''[[:d:Q3715390|harness racer]]''<br/>''[[:d:Q131512|põllumees]]'' | [[Uus-Meremaa]] | ''[[:d:Q1931903|Middlemarch]]'' | ''[[:d:Q1640001|Hyde]]'' | |- | [[:d:Q15075019|Q15075019]] | ''[[:d:Q15075019|Pavel Sjutkin]]'' | data-sort-value="1922" | 1922-06-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Nõukogude Liidu sõjaväelane | ''[[:d:Q4070283|suurtükiväelane]]'' | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | | | |- | [[:d:Q16062060|Q16062060]] | ''[[:d:Q16062060|Stélios Rámfos]]'' | data-sort-value="1939" | 1939 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Kreeka ülikooli õppejõud | [[filosoof]]<br/>[[kirjanik]]<br/>[[õpetaja]]<br/>''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''<br/>[[ajaloolane]] | [[Kreeka]] | [[Ateena]] | [[Ateena]] | |- | [[:d:Q16091707|Q16091707]] | ''[[:d:Q16091707|Stan Adelstein]]'' | data-sort-value="1931" | 1931-08-19 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Ameerika Ühendriikide poliitik | [[insener]]<br/>[[poliitik]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | | | |- | [[:d:Q16097090|Q16097090]] | ''[[:d:Q16097090|Russell Jack]]'' | data-sort-value="1935" | 1935-01-13 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Austraalia|Austraalia]] katelsepp, restaurateur, muuseumidirektor (1935–2026) ♂; Member of the Order of Australia | ''[[:d:Q520895|katelsepp]]''<br/>''[[:d:Q3427922|restaurateur]]'' | [[Austraalia]] | [[Bendigo]] | [[Bendigo]] | |- | [[:d:Q16218405|Q16218405]] | ''[[:d:Q16218405|Alejandro Castellanos]]'' | data-sort-value="1979" | 1979-08-29 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Hondurase ujuja | ''[[:d:Q10843402|ujuja]]'' | [[Honduras]] | [[Honduras]] | [[Tegucigalpa]] | |- | [[:d:Q16664485|Q16664485]] | ''[[:d:Q16664485|Nikolay Kozeko]]'' | data-sort-value="1950" | 1950-04-05 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Sportlane|sportlane]] (1950–2026) ♂; Order of Honor, Order of Fatherland 1st Class, Order of Fatherland 2nd Class, Order of Fatherland 3rd Class, Medal "For Labor Services" | [[sportlane]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Valgevene]] | [[Minsk]] | | |- | [[:d:Q1726136|Q1726136]] | ''[[:d:Q1726136|Timothy M. Carney]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-12 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Ameerika Ühendriikide diplomaat | [[diplomaat]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[St. Joseph]] | [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]] | |- | [[:d:Q17486183|Q17486183]] | ''[[:d:Q17486183|András Kósa]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-01-07 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Ungari matemaatik | [[matemaatik]] | [[Ungari]] | [[Celldömölk]] | | |- | [[:d:Q1819496|Q1819496]] | ''[[:d:Q1819496|Leonore Krenzlin]]'' | data-sort-value="1934" | 1934 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Saksamaa|sakslased]] õpetlane, Germanist (fl. 1959–) (1934–2026) ♀ | ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''<br/>''[[:d:Q2599593|Germanist]]'' | [[Saksamaa]] | [[Leipzig]] | | |- | [[:d:Q1834461|Q1834461]] | ''[[:d:Q1834461|Borger Breeveld]]'' | data-sort-value="1944" | 1944-07-20 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Suriname|Suriname]] [[Näitleja|näitleja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1944–2026) ♂ | [[näitleja]]<br/>[[ajakirjanik]] | [[Suriname]] | [[Paramaribo]] | [[Amsterdam]] | |- | [[:d:Q19965189|Q19965189]] | ''[[:d:Q19965189|Norbert Peschke]]'' | data-sort-value="1948" | 1948 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Saksamaa|sakslased]] [[Insener|insener]], [[Autor|autor]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], non-fiction writer, ehitusinsener, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Koduloolane|koduloolane]] (1948–2026) ♂; Sächsischer Landespreis für Heimatforschung | [[insener]]<br/>[[autor]]<br/>[[ajakirjanik]]<br/>''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''<br/>''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''<br/>[[ajaloolane]]<br/>[[koduloolane]] | [[Saksamaa]] | [[Zwickau]] | | |- | [[:d:Q21522686|Q21522686]] | ''[[:d:Q21522686|Jean Annette Paton]]'' | data-sort-value="1929" | 1929-01-04 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Botaanik|botaanik]], [[Brüoloog|brüoloog]], [[Illustreerija|illustraator]] (1929–2026) ♀; Member of the Order of the British Empire; spouse of Valentine Stewart Paton | [[botaanik]]<br/>[[brüoloog]]<br/>[[Illustreerija|illustraator]] | | | | |- | [[:d:Q27064385|Q27064385]] | ''[[:d:Q27064385|Berthold Schneider]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-08-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂ | [[õppejõud]] | | [[Bamberg]] | | |- | [[:d:Q27528703|Q27528703]] | ''[[:d:Q27528703|Eldar Mukhametov]]'' | data-sort-value="1969" | 1969-05-21 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Maletaja|maletaja]] (1969–2026) ♂ | [[maletaja]] | | | | |- | [[:d:Q328762|Q328762]] | ''[[:d:Q328762|Miguel Mancera]]'' | data-sort-value="1932" | 1932-12-18 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Mehhiko majandusteadlane | [[majandusteadlane]]<br/>[[poliitik]] | [[Mehhiko]] | [[México]] | | |- | [[:d:Q3559593|Q3559593]] | ''[[:d:Q3559593|Vincent Dieutre]]'' | data-sort-value="1960" | 1960-11-25 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]] (1960–2026) ♂ | [[filmirežissöör]]<br/>[[stsenarist]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Prantsusmaa]] | [[Rouen]] | [[Pariis]] | |- | [[:d:Q366236|Q366236]] | ''[[:d:Q366236|Erik Norman Svendsen]]'' | data-sort-value="1941" | 1941-01-27 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Teoloog|teoloog]], autobiograaf, [[Biograaf|biograaf]], Lutheran bishop of the Diocese of Copenhagen, Konfessionarius (1941–2026) ♂; Knight Grand Officer of the Order of the Dannebrog, Decoration of the Cross of Honour of the Dannebrog, Nersornaat in silver | [[teoloog]]<br/>''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''<br/>[[biograaf]] | [[Taani Kuningriik]] | [[Kopenhaagen]] | | |- | [[:d:Q4464241|Q4464241]] | ''[[:d:Q4464241|Natalya Trubnikova]]'' | data-sort-value="1955" | 1955-07-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Balletitantsija|balletitantsija]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1976–1994) (1955–2026) ♀ | [[balletitantsija]]<br/>[[näitleja]] | [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]<br/>[[Venemaa]] | [[Moskva]] | ''[[:d:Q2710104|Tverskoy District]]'' | |- | [[:d:Q58196188|Q58196188]] | ''[[:d:Q58196188|Reed Pyeritz]]'' | data-sort-value="1947" | 1947-11-02 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Geneetik|geneetik]] (1947–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science | [[arst]]<br/>[[õppejõud]]<br/>[[geneetik]] | | [[Pittsburgh]] | ''[[:d:Q995267|Bryn Mawr]]'' | |- | [[:d:Q59123988|Q59123988]] | ''[[:d:Q59123988|Laurence A. Lewis]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-06-26 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Geograaf|geograaf]] (1939–2026) ♂ | [[geograaf]] | [[Ameerika Ühendriigid]] | [[Pittsburgh]] | [[Athens]] | |- | [[:d:Q6300577|Q6300577]] | ''[[:d:Q6300577|Juan Muhlethaler]]'' | data-sort-value="1954" | 1954-12-17 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Uruguay jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Uruguay]] | ''[[:d:Q615470|Las Piedras]]'' | | |- | [[:d:Q6446686|Q6446686]] | ''[[:d:Q6446686|Kurt Danziger]]'' | data-sort-value="1926" | 1926-06-03 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Kanada|Kanada]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1926–2026) ♂; Fellow of the Royal Society of Canada; member of [[Kanada Kuninglik Selts]] | [[psühholoog]] | [[Kanada]] | [[Wrocław]] | | |- | [[:d:Q66361320|Q66361320]] | ''[[:d:Q66361320|Adrijan Rustja]]'' | data-sort-value="1933" | 1933-07-01 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Itaalia|Itaalia]] teatrilavastaja, teatrinäitleja, [[Dramaturg|dramaturg]], [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]] (1933–2026) ♂ | ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''<br/>''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''<br/>[[dramaturg]]<br/>[[näitleja]]<br/>[[Lavastaja|režissöör]] | [[Itaalia]] | [[Trieste]] | | |- | [[:d:Q678817|Q678817]] | ''[[:d:Q678817|Armando Umberto Gianni]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-09-23 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1939–2026) ♂ | ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''<br/>''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]'' | [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]<br/>[[Itaalia]] | ''[[:d:Q18489559|Gragnola]]'' | [[Genova]] | |- | [[:d:Q710845|Q710845]] | ''[[:d:Q710845|Jean-Paul Rostagni]]'' | data-sort-value="1948" | 1948-01-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Prantsusmaa jalgpallur | ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]'' | [[Prantsusmaa]] | ''[[:d:Q1089758|Drap]]'' | | |- | [[:d:Q7333130|Q7333130]] | ''[[:d:Q7333130|Riemke Ensing]]'' | data-sort-value="1939" | 1939-05-24 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Uus-Meremaa luuletaja | [[luuletaja]]<br/>[[kirjanik]] | [[Uus-Meremaa]] | [[Groningen]] | ''[[:d:Q495500|Muriwai]]'' | |- | [[:d:Q7539455|Q7539455]] | ''[[:d:Q7539455|Slavko Pregl]]'' | data-sort-value="1945" | 1945-09-09 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], toimetaja (1945–2026) ♂; Župančič Award, Levstik Award, večernica; spouse of Barbara Habič Pregl | [[kirjanik]]<br/>[[toimetaja]]<br/>[[kirjastaja]]<br/>''[[:d:Q876864|toimetaja]]'' | [[Sloveenia]] | ''[[:d:Q12807151|Šentvid]]'' | | |- | [[:d:Q7929659|Q7929659]] | ''[[:d:Q7929659|Zhu Senlin]]'' | data-sort-value="1930" | 1930-10 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | [[Hiina|Hiina]] [[Poliitik|poliitik]] (1930–2026) ♂ | [[poliitik]] | [[Hiina]] | ''[[:d:Q11055382|Chuansha County]]'' | | |- | [[:d:Q84315304|Q84315304]] | ''[[:d:Q84315304|Mike Friese]]'' | data-sort-value="1983" | 1983-11-14 | data-sort-value="2026" | 2026-08-10 | Ameerika jalgpalli mängija (1983–2026) ♂ | ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]'' | | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} o1bamrsw1gt7zfvkhj90faykr70gozr 0 502668 7231874 4951843 2026-09-10T20:55:12Z Kuriuss 38125 7231874 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tallinna linnavalitsuse hoone Tallinnas Vabaduse väljakul, vaade Jaani kiriku poolt, 27. august 2011.jpg|pisi|Linna haldusteenistus töötab [[Vabaduse väljak 7]] kinnistul asuvas hoones.]] [[Fail:Tallinna linnakantselei haldusteenistuse p6him22rus.pdf|pisi|Tallinna Linnakantselei linna haldusteenistuse põhimäärus 07.11.2013 seisuga.]] '''Tallinna Linnakantselei linna haldusteenistus''' on [[Tallinna Linnakantselei]] koosseisus moodustatud valdkondlik teenistus, mille ülesanne on tagada linna asutuste kasutuses oleva kinnisvara korrashoid, varade arvestus ja riigihangete teostamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Linna haldusteenistust juhib 1993. aasta aprillist linna haldusdirektor [[Viljar Meister]]. Teenistuse postiaadress on [[Vabaduse väljak 7]], Tallinn. Teenistuse nimetus inglise keeles on "city administrative service" ning vene keeles городская административная служба. == Struktuuriüksused ja ülesanded == Tugedes oma põhimäärusele on teenistusel mitmed allüksused, täites vastavalt järgmisi ülesandeid. === Kinnisvara korrashoiu arendamise osakond === * Analüüsib linna asutuste kinnisvara korrashoiu korraldamist; * koostab kinnisvara korrashoiu strateegia; * tagab linna asutuste kinnisvara korrashoiuga seotud kulude ja tulude ühtse arvestuse; * tagab linna asutuste kinnisvara korrashoiuga seotud lepingute ühtse haldamise; * koordineerib kinnisvara korrashoiu infosüsteemi juurutamist; * töötab välja linnale kuuluva kinnisvara korrashoiu tagamise juhendmaterjalid ja teostab järelevalvet nende täitmise üle; * juhendab linna asutusi kinnisvara korrashoiu majanduskavade koostamisel ja teeb nende muutmise ettepanekuid; * koordineerib kinnisvara korrashoidu käsitlevate koolituste ja teabepäevade korraldamist; * täidab muid teenistuse tööplaanis või muudes asjaomastes dokumentides määratud ülesandeid. * Linnakantselei kinnisvara korrashoiu osakond: *1 tagab linnakantselei kasutuses oleva kinnisvara korrashoiu vastavalt kehtivatele standarditele; * korraldab kinnisvara haldamist, st kinnisvara administreerimist, omanikukohustuste täitmist ning tarbimis- ja tugiteenuste osutamist; * korraldab kinnisvara hooldamist, st tehnohoolduste, heakorra-, remont- ja ehitustööde tegemist; * täidab muid teenistuse tööplaanis või muudes asjaomastes dokumentides määratud ülesandeid. === Varahalduse osakond === * Tagab linna asutuste kasutuses oleva põhi- ja väheväärtusliku vara ühtse arvestuse ja koordineerib seda; * analüüsib ametiasutuste varustamise vajadusi; * koordineerib linna asutuste kasutuses olevate transpordivahendite hankimist ja haldamist; * tagab linna asutuste ühtse telefon- ja mobiilside haldamise; * tagab linnavalitsuse liikmete ja linnakantselei teenistujate tehnilise ja majandusliku teenindamise; * täidab muid teenistuse tööplaanis või muudes asjaomastes dokumentides määratud ülesandeid. === Hankekeskus === * Teostab ülelinnalisi ühishankeid ja järelevalvet nende täitmise üle; * töötab välja riigihangete korraldamise juhendmaterjalid ning hankemenetluse protsessis antavate kohustuslike dokumentide näidised; * juhendab linna asutusi, linna osalusega äriühinguid, sihtasutusi ja mittetulundusühinguid riigihangete korraldamisel; * kontrollib linna asutuste, linna osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute korraldavate hankemenetluste dokumente ja teeb vajaduse korral nende muutmise ettepanekuid; * analüüsib riigi ja linna riigihankeid puudutavate õigusaktide eelnõusid ja teeb õigusaktide eelnõude muutmise ettepanekuid; * esindab vajaduse korral linna riigihangetega seotud vaidlustus-, kohtu- ja haldusmenetlustes; * analüüsib riigihangetega seotud vaidlustusi, kohtulahendeid ja kontrollakte; * tagab riigihangete alaste dokumentide säilitamise vastavalt õigusaktides ja asjaajamiskorras sätestatule; * koordineerib hankeid käsitlevate koolituste ja teabepäevade korraldamist; * täidab muid teenistuse tööplaanis või muudes asjaomastes dokumentides määratud ülesandeid. == Välislingid == *[http://www.tallinn.ee/est/Linna-haldusteenistus Tallinna Linnakantselei linna haldusteenistus Tallinna kodulehel (tallinn.ee)] [[Kategooria:Tallinna ametiasutused|Linnakantselei]] 68ihn81hmnlcka0b0c266vbc2744v74 0 502678 7231897 4951894 2026-09-10T21:09:41Z Kuriuss 38125 7231897 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tallinna linnavalitsuse hoone Tallinnas Vabaduse väljakul, vaade Jaani kiriku poolt, 27. august 2011.jpg|pisi|Linna personaliteenistus töötab [[Vabaduse väljak 7]] kinnistul asuvas hoones.]] [[Fail:Tallinna linna personaliteenistuse p6him22rus-2015.pdf|pisi|Tallinna Linnakantselei linna personaliteenistuse põhimäärus 06.03.2015 seisuga.]] '''Tallinna Linnakantselei linna personaliteenistus''' on [[Tallinna Linnakantselei]] koosseisus moodustatud linna valdkondlik teenistus, mille ülesanne on koordineerida oma pädevuse piires ülelinnalist tegevust personalitöö valdkonnas ning tagada personalialaste ülesannete täitmine. Alates 13. veebruarist 2018 täidab kuni uue personalidirektori ametisse nimetamiseni linna personalidirektori ülesandeid linna personaliteenistuse personali- ja avaliku teenistuse osakonna juhataja [[Ly Väljaots]]. Varem juhtis teenistust [[Esta Heinmaa]]. Teenistuse postiaadress on [[Vabaduse väljak 7]], [[Tallinn]]. Teenistuse nimi [[inglise keel]]es "city personnel service" ja [[vene keel]]es городская служба персонала. == Struktuuriüksused ja ülesanded == Tugedes oma põhimäärusele on teenistusel mitmed allüksused, täites vastavalt järgmisi ülesandeid: === personali arendamise osakond === * korraldab linna ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste teenistujate koolituse korra väljatöötamist ja rakendamist; * korraldab linnakantselei teenistujate ja linnavalitsuse liikmete koolitus- ja arendustegevust ning peab sellekohast arvestust; * värbab ja valib linnakantselei personali, osaleb ametiasutuste juhtide värbamisel ning koostöös ametiasutuste juhtide ja personalitöötajatega aitab kaasa ametiasutuste teenistujate värbamisele; * töötab välja arenguvestluste korra ja koordineerib selle rakendamist linna ametiasutustes, korraldab arenguvestluste läbiviimise linnakantseleis; * töötab välja linna ametiasutusse üliõpilaste praktikale võtmise eeskirja ja koordineerib selle rakendamist linna ametiasutustes, korraldab üliõpilaste praktikale võtmise linnakantseleis ja peab sellekohast arvestust; * tagab traditsioone kujundavate ürituste (kauaaegsetele linnateenistujatele rinnamärkide andmine) ettevalmistamise; * juhendab ja nõustab linna ametiasutuste teenistujaid koolitus- ja arendustegevuse korraldamisel, personali värbamise ja valiku, teenistujate arenguvestlustega seotud ning töökeskkonna küsimustes; * valmistab ette käskkirjad ja korraldused osakonna töövaldkonnas, osaleb koolitus- ja arendustegevust reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ning personali koolituskulude planeerimisel; * täidab muid teenistuse tööplaanis või muudes asjaomastes dokumentides määratud ülesandeid. * koordineerib linna ametiasutuste töökeskkonnaalast tööd, töötab välja asjakohased linna õigusaktide eelnõud ning korraldab linnakantselei töökeskkonnaalast tööd. === personali- ja avaliku teenistuse osakond === * töötab välja linna ametiasutuste personali- ja palgapoliitika põhisuunad ja korraldab nende elluviimise; * osaleb linna ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kavandamisel ning peab teenistujate koosseisu arvestust; * töötab välja linna ametiasutuste palgajuhendi ja osaleb personalikulude planeerimisel; * teeb linnakantselei personali kavandamise ja personalikulude planeerimise ettepanekuid; * töötab välja personalialaste õigusaktide eelnõud; * teenindab linnavalitsuse liikmeid personalivaldkonnas, vormistab ametiasutuste juhtide ja linnakantselei ametnike ametikohale nimetamise ning teenistusest vabastamise ja linnakantselei töötajate töölepingute sõlmimise, muutmise ning lõpetamisega seotud dokumente; * haldab personalialast dokumentatsiooni, peab personaliarvestust, valmistab ette personalialaseid käskkirju ja korraldusi; * korraldab linnakantselei teenistuja ja tema vahetu juhi vahelise katseaja lõpu vestluse läbiviimise; <!--* kehtetu (LS 06.03.2015 käskkiri nr L-2/14) !--> * juhendab ja nõustab linna ametiasutusi personalitöö, avaliku teenistuse ning tööõiguse küsimustes; * täidab muid teenistuse tööplaanis või muudes asjaomastes dokumentides määratud ülesandeid. === personalitarkvara juurutamise sektor === * juurutab ja arendab linna asutuste ühtse personali- ja koolitusarvestuse infosüsteemi; * viib linna asutuste personali- ja koolitusarvestuse ühtsesse infosüsteemi; * töötab välja ja ühtlustab protseduurid linna asutuste ühtsesse personali- ja koolitusarvestuse infosüsteemi üleminekuks ning osaleb nende rakendamises; * töötab välja linna asutustele vajalikud personali- ja koolitusarvestuse aruandlus- ja statistikavormid ning tagab nende kättesaadavuse aruandluskeskkonna vahendusel; * pakub ühtse personali- ja koolitusarvestuse infosüsteemiga liitunud asutustele kasutajatuge; * täidab muid teenistuse tööplaanis või muudes asjaomastes dokumentides määratud ülesandeid. == Välislingid == *[http://www.tallinn.ee/est/Linna-personaliteenistus Tallinna Linnakantselei linna personaliteenistus Tallinna kodulehel (tallinn.ee)] [[Kategooria:Tallinna ametiasutused|Linnakantselei]] 6cqf9xfs7tcj8jezxmvhwytdb5roj4o 0 507603 7231775 7178072 2026-09-10T15:17:39Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Suhkurtõbi]]; lisatud [[Kategooria:Diabeet]] 7231775 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=aprill}} [[File:Blue circle for diabetes.svg|pisi|Sinine ring – diabeedi sümbol]] '''II tüüpi diabeet''' (ka: '''2. tüüpi diabeet''') on pikaajaline metaboolne häire, mida iseloomustab kõrge veresuhkru tase, insuliiniresistentsus ja madal [[insuliin]]i tase veres. <ref name="NIH2014Cause" /> Haigust iseloomustavateks sümptomiteks on [[Polüdipsia|suurenenud janu]], sage urineerimine ja seletamatu kaalulangus. Sümptomid võivad väljenduda ka suurema näljatunde, väsimuse ja raskesti paranevate haavandite näol. Sageli sümptomid väljenduvad pikema perioodi jooksul. Kõrge vererõhu pikaajaliste tüsistuste hulka kuuluvad [[Kardiovaskulaarsed haigused|südamehaigused]], [[insult]] ning diabeetiline retinopaatia, mis võib põhjustada [[Nägemispuue|pimedaks jäämist]], neerupuudulikkust ja kehva verevarustust jäsemetes, mis omakorda võib viia [[Amputatsioon|jäsemete]] amputatsioonini.<ref name="Pas2014" /><ref name="Fas2008" /> II tüüpi diabeet tekib peamiselt ülekaalulisuse ja vähese füüsiline tegevuse puhul. II tüüpi diabeedi tekkel mängib olulist rolli pärilik eelsoodumus. II tüüpi suhkurtõbi moodustab ligikaudu 90% diabeedi juhtumitest, ülejäänud 10% on peamiselt I tüüpi diabeet ja rasedusdiabeet. I tüüpi diabeedi korral on insuliini üldine tase langenud pankrease insuliini tootvate beetarakkude autoimmuun-indutseeritud kaotuse tõttu.<ref name="bnCal" /><ref name="Green2011" /> Suhkurtõve laboratoorseks diagnoosimiseks võetakse vereproov, milles uuritakse paastuglükoosi või glüko[[hemoglobiin|hemoglobiini]] (HbA1c) sisaldust, lisaks tehakse suukaudne glükoositaluvuse test.<ref name="NIH2014Diag" /> II tüüpi diabeeti on võimalik osaliselt ära hoida, säilitades normaalkaalu, tehes regulaarselt trenni ja süües tervislikult. Ravi hõlmab treeningu ja dieedi muutusi. Kui veresuhkru tase ei lange piisavalt elustiili muudatustega, soovitatakse tavaliselt ravimit metformiin.<ref name="Ann2016" /><ref name="Fer005" /> Paljud inimesed võivad lõpuks vajada ka insuliini süsti.<ref name="Kre2005" /> Need inimesed, kes kasutavad insuliini, peavad regulaarselt kontrollima veresuhkru taset, kuid see ei pruugi olla vajalik nendele, kes kasutavad tablette.<ref name="LTGfF" /> Kaalulanguse operatsioon sageli parandab diabeeti neil, kes on rasvunud.<ref name="Cet2015" /><ref name="4hGaZ" /> II tüüpi diabeeti põdejate arv on alates 1960. aastast märkimisväärselt kasvanud ka sedamööda, kuidas on suurenenud ülekaaluliste ja eriti rasvunud inimeste hulk.<ref name="OMqPx" /> Kui 1985. aastal oli see haigus diagnoositud ligikaudu 30 miljonil inimesel, siis 2015. aastal juba ligikaudu 392 miljonil inimesel.<ref name="Epi2006" /> Tavaliselt hakkab see haigus väljenduma kesk- või vanemas eas, kuigi II tüüpi diabeedi levimus suureneb noorte hulgas.<ref name="ml0y2" /><ref name="qBAhM" /> II tüüpi suhkurtõbe seostatakse 10-aastase ja lühema eeldatava elueaga.<ref name="Will2011" /> Diabeet oli üks esimesi kirjeldatud haigusi.<ref name="Rip2011" /> Insuliini tähtsus haiguses määrati 1920. aastatel.<ref name="RkRqb" /> == Nähud ja sümptomid == Diabeedi klassikalised sümptomid on [[polüuuria]] (sage urineerimine), [[polüdipsia]] (suurenenud janu), [[polüfaagia]] (suurenenud näljatunne) ja kaalulangus.<ref name="Vij2010" /> Sageli on täheldatud muidki sümptomeid: probleeme nägemisteravusega, sügelust, perifeerset neuropaatiat, korduvaid vaginaalseid infektsioone ja väsimust. Paljudel inimestel ei ole esimestel aastatel sümptomeid ja nad on diagnoositud rutiinse testimise käigus. Mõnel II tüüpi diabeedi põdejal võib tekkida hüperosmolaarne hüperglükeemiline seisund (kus väga suur veresuhkrusisaldus on seotud teadvuse languse ja madala vererõhuga). === Tüsistused === II tüüpi diabeet on tavaliselt krooniline haigus, mida seostatakse kümme aastat lühema eluaega. See on osaliselt tingitud mitmetest tüsistustest, muuhulgas esineb II tüüpi diabeedi korral kaks kuni neli korda suurem risk [[Kardiovaskulaarsed haigused|südame-veresoonkonna haiguste]] (sh südame isheemiatõve ja [[Insult|insuldi]]) tekkeks; suurem risk alajäsemete [[amputatsioon|amputatsiooniks]] ja haiglaravi vajaduse suurenemine. Arenenud maailmas ja üha enam ka mujal on II tüüpi diabeet suurim mittetraumaatilise [[Nägemispuue|pimeduse]] ja neerupuudulikkuse põhjus. == Põhjus == II tüüpi diabeeti haigestumine on tingitud elustiili ja geneetiliste tegurite kombinatsioonist.<ref name="Fat2009" /> Mõni neist teguritest on vähem või rohkem inimese enda reguleeritav, näiteks dieet ja [[Rasvumus|ülekaalulisus]], kuid tähtis roll on ka vanusel, sool (haigestunute seas on rohkem naisi) ja geneetikal. Ka unepuudust on seostatud II tüüpi diabeediga.<ref name="Sleep2011" />  === Elustiil === Elustiili tegurid on olulised II tüüpi diabeedi arengus, muuhulgas ülekaalulisus ([[kehamassiindeks]] suurem kui 25), vähene füüsiline aktiivsus, ühekülgne toitumine, stress ja [[linnastumine]].<ref name="1liWe" /> On kindlaks tehtud, et suitsetamine võib suurendada II tüüpi diabeeti haigestumise riski.<ref name="i2tga" /> Dieedi faktoritest on seostatud suurenenud haigestumisriskiga suhkruga magustatud jookide tarbimist.<ref name="SSB2010" /> Valge riisi söömine võib samuti riski suurendada.<ref name="hP7Is" /> Vähest liikumist peetakse haigestumise põhjuseks 7% kõikidest II tüüpi diabeedi juhtumitest.<ref name="n52SP" /> === Geneetika === Suurem osa diabeedi juhtumitest on põhjustatud geenidest, millest igaüks on väike panustaja II tüüpi diabeedi saamisele. Kui ühel identsetest kaksikutest on diabeet, siis võimalus, et teisel avaldub II tüüpi diabeet on 90%. Mitteidentsetel õdedel-vendadel on vastav näitaja 25–50%. Suurem osa diabeediga seotud geenidest on seotud pankrease beetarakkude funktsioonidega. === Haigusseisundid === On mitmeid ravimeid ja muid terviseprobleeme, mis võivad soodustada diabeedi teket.<ref name="BookDM2008" /> Sellised ravimid on näiteks [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidid]], tiasiidid, [[beetablokaatorid]], atüüpilised antipsühhootikumid,<ref name="m0GAn" /> ja [[statiinid]].<ref name="uCoVn" /> Nendel, kellel on varem esinenud rasedusaegset diabeeti, on suurem risk haigestuda II tüüpi diabeeti. Samuti on [[testosteroon]]i puudust seostatud II tüüpi diabeediga.<ref name="pmid19444934" /><ref name="pmid18832284" /> II tüüpi diabeedi ja insuliini resistentsuse kujunemist iseloomustavad langenud [[inkretiinhormoonide]] tase ja kõrge [[Glükagoon|glükagooni]] tase veres ning soola ja vee vähenenud väljutamine neerude kaudu. Siiski ei teki diabeeti kõikidel inimestel, kellel on insuliini resistentsus, kuna haiguse avaldumise eelduseks on ka vähenenud insuliini sekretsioon pankrease beetarakkudest. === Ravimid === [[Fail:Metformin_500mg_Tablets.jpg|pisi|Metformiini 500 mg tabletid]] Saadaval on mitut liiki antidiabeetilisi ravimeid. Metformiin on sageli esmavaliku ravim, kuna uuringud on näidanud selle mõju II tüüpi diabeediga suremuse vähendamisel<ref name="smMLs" />, aga on ka vastukäivaid tõendeid.<ref name="u5R2k" /> Metformiini ei tohiks kasutada need, kellel on raske neeru- või maksahaigus. Kui metformiin ei ole avaldanud piisavalt toimet kolme kuu jooksul, siis võib kasutada ka teisi diabeedi ravimeid.<ref name="ADA2015" /> Sellisteks ravimiteks on [[sulfonüüluuread]], [[tiasolidiindioonid]], [[dipeptidüülpeptidaas-4 inhibiitorid]], [[SGLT2 inhibiitorid]] ja [[glükagoonisarnased peptiid-1 analoogid]].<ref name="2dgE7" /> [[Insuliin]]isüste võib määrata raviskeemi koos suukaudsete diabeedi ravimitega või eraldi. Enamik II tüüpi diabeedi haigeid ei vaja esialgu insuliini. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="NIH2014Cause">{{cite web|url=http://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/Diabetes/causes-diabetes/Pages/index.aspx|title=Causes of Diabetes|website=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases|date=juuni 2014|accessdate=18.03.2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160202083725/http://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/Diabetes/causes-diabetes/Pages/index.aspx|url-status=live}}</ref> <ref name="Pas2014">{{cite journal|last1=Pasquel|first1=FJ|title=Hyperosmolar hyperglycemic state: a historic review of the clinical presentation, diagnosis, and treatment.|url=https://archive.org/details/sim_diabetes-care_2014-11_37_11/page/3124|journal=Diabetes Care|volume=37|issue=11|pages=3124–31|date=november 2014|last2=Umpierrez|first2=GE|doi=10.2337/dc14-0984|pmc=4207202|pmid=25342831}}</ref> <ref name="Fas2008">{{cite journal|last1=Fasanmade|first1=OA|title=Diabetic ketoacidosis: diagnosis and management|journal=African Journal of Medicine and Medical Sciences|volume=37|issue=2|pages=99–105|date=november 2008|last2=Odeniyi|first2=IA|last3=Ogbera|first3=AO|pmid=18939392}}</ref> <ref name="bnCal">{{cite book|year=2014|title=The Autoimmune Diseases|url=https://archive.org/details/autoimmunediseas0000unse_s7v0|publisher=Academic Press|isbn=978-0-123-84929-8|page=[https://archive.org/details/autoimmunediseas0000unse_s7v0/page/575 575]|editor1-last=MacKay|editor1-first=Ian|oclc=965646175|editor2-last=Rose|editor2-first=Noel}}</ref> <ref name="Green2011">{{cite book|year=2011|title=Greenspan's basic & clinical endocrinology|url=https://archive.org/details/greenspansbasicc0000unse|publisher=McGraw-Hill Medical|location=New York|isbn=0-07-162243-8|edition=9th|editor1-last=Gardner|editor1-first=David G.|chapter=Chapter 17: Pancreatic hormones & diabetes mellitus|oclc=613429053|editor2-last=Shoback|editor2-first=Dolores}}</ref> <ref name="NIH2014Diag">{{cite web|url=http://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/Diabetes/diagnosis-diabetes-prediabetes/Pages/index.aspx|title=Diagnosis of Diabetes and Prediabetes|website=National Institute of Diabetes and Digestive and Kidney Diseases|date=juuni 2014|accessdate=18.03.2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20160306174631/http://www.niddk.nih.gov/health-information/health-topics/Diabetes/diagnosis-diabetes-prediabetes/Pages/index.aspx|url-status=live}}</ref> <ref name="Ann2016">{{cite journal|last1=Maruthur|first1=NM|title=Diabetes Medications as Monotherapy or Metformin-Based Combination Therapy for Type 2 Diabetes: A Systematic Review and Meta-analysis|journal=Annals of Internal Medicine|volume=164|issue=11|pages=740–51|date=19. aprill 2016|url-access=subscription|last2=Tseng|first2=E|last3=Hutfless|first3=S|last4=Wilson|first4=LM|last5=Suarez-Cuervo|first5=C|last6=Berger|first6=Z|last7=Chu|first7=Y|last8=Iyoha|first8=E|last9=Segal|first9=JB|doi=10.7326/M15-2650|pmid=27088241|last10=Bolen|first10=S}}</ref> <ref name="Fer005">{{cite journal|last1=Saenz|first1=A|title=Metformin monotherapy for type 2 diabetes mellitus.|journal=Cochrane Database of Systematic Reviews|issue=3|pages=CD002966|date=20. juuli 2005|url-access=subscription|last2=Fernandez-Esteban|first2=I|last3=Mataix|first3=A|last4=Ausejo|first4=M|last5=Roque|first5=M|last6=Moher|first6=D|doi=10.1002/14651858.CD002966.pub3|pmid=16034881|name-list-style=vanc}}</ref> <ref name="Kre2005">{{cite journal|last1=Krentz|first1=Andrew J.|title=Oral antidiabetic agents: current role in type 2 diabetes mellitus.|journal=Drugs|volume=65|issue=3|pages=385–411|date=veebruar 2005|url-access=subscription|last2=Bailey|first2=Clifford J.|doi=10.2165/00003495-200565030-00005|pmid=15669880|name-list-style=vanc}}</ref> <ref name="LTGfF">{{cite journal|last1=Malanda|first1=UL|title=Self-monitoring of blood glucose in patients with type 2 diabetes mellitus who are not using insulin.|journal=Cochrane Database of Systematic Reviews|volume=1|pages=CD005060|date=18. veebruar 2012|url-access=subscription|last2=Welschen|first2=LM|last3=Riphagen|first3=II|last4=Dekker|first4=JM|last5=Nijpels|first5=G|last6=Bot|first6=SD|doi=10.1002/14651858.CD005060.pub3|pmid=22258959|name-list-style=vanc}}</ref> <ref name="Cet2015">{{cite journal|last1=Cetinkunar|first1=S|title=Effect of bariatric surgery on humoral control of metabolic derangements in obese patients with type 2 diabetes mellitus: How it works.|journal=World Journal of Clinical Cases|volume=3|issue=6|pages=504–09|date=16. juuni 2015|last2=Erdem|first2=H|last3=Aktimur|first3=R|last4=Sozen|first4=S|doi=10.12998/wjcc.v3.i6.504|pmc=4468896|pmid=26090370}}</ref> <ref name="4hGaZ">{{cite journal|last1=Ganguly|first1=S|title=Metabolic bariatric surgery and type 2 diabetes mellitus: an endocrinologist's perspective|journal=Journal of Biomedical Research|volume=29|issue=2|pages=105–11|date=aprill 2015|last2=Tan|first2=HC|last3=Lee|first3=PC|last4=Tham|first4=KW|doi=10.7555/JBR.29.20140127|pmc=4389109|pmid=25859264}}</ref> <ref name="OMqPx">{{cite book|last=Moscou|first=Susan|date=2013|title=Public health nursing: practicing population-based care|publisher=Jones & Bartlett Learning|location=Burlington, MA|isbn=978-1-4496-4660-8|page=[https://books.google.com/books?id=kgA8xfbxIRwC&pg=PA317 317]|edition=2nd|editor1-last=Truglio-Londrigan|editor1-first=Marie|chapter=Getting the word out: advocacy, social marketing, and policy development and enforcement|oclc=758391750|editor2-last=Lewenson|editor2-first=Sandra B.}}</ref> <ref name="Epi2006">{{cite journal|last1=Smyth|first1=S|title=Diabetes and obesity: the twin epidemics|journal=Nature Medicine|volume=12|issue=1|pages=75–80|date=jaanuar 2006|url-access=subscription|last2=Heron|first2=A|doi=10.1038/nm0106-75|pmid=16397575}}</ref> <ref name="ml0y2">{{cite journal|last1=Tfayli|first1=H|title=Pathophysiology of type 2 diabetes mellitus in youth: the evolving chameleon|journal=Arquivos Brasileiros de Endocrinologia & Metabologia|volume=53|issue=2|pages=165–74|date=märts 2009|last2=Arslanian|first2=S|doi=10.1590/s0004-27302009000200008|pmc=2846552|pmid=19466209}}</ref> <ref name="qBAhM">{{Cite journal|last=Imperatore|first=Giuseppina|url=http://care.diabetesjournals.org/content/35/12/2515|title=Projections of Type 1 and Type 2 Diabetes Burden in the U.S. Population Aged &lt;20 Years Through 2050|journal=Diabetes Care|volume=35|issue=12|pages=2515–20|date=detsember 2012|language=en|archiveurl=https://web.archive.org/web/20160814110408/http://care.diabetesjournals.org/content/35/12/2515|archive-date=2016-08-14|last2=Boyle|first2=James P.|last3=Thompson|first3=Theodore J.|last4=Case|first4=Doug|last5=Dabelea|first5=Dana|last6=Hamman|first6=Richard F.|last7=Lawrence|first7=Jean M.|last8=Liese|first8=Angela D.|last9=Liu|first9=Lenna L.|url-status=live|doi=10.2337/dc12-0669|issn=0149-5992|pmc=3507562|pmid=23173134|df=}}</ref> <ref name="Will2011">{{cite book|title=Williams textbook of endocrinology.|publisher=Elsevier/Saunders|location=Philadelphia|isbn=978-1-4377-0324-5|pages=1371–1435|edition=12th|editor1-last=Melmed|editor1-first=Shlomo|editor2-last=Polonsky|editor2-first=Kenneth S.|editor3-last=Larsen|editor3-first=P. Reed|editor4-last=Kronenberg|editor4-first=Henry M.}}</ref> <ref name="Rip2011">{{cite book|last1=Leutholtz|first1=Brian C.|date=2011|title=Exercise and disease management|publisher=CRC Press|location=Boca Raton|isbn=978-1-4398-2759-8|page=[https://books.google.com/books?id=eAn9-bm_pi8C&pg=PA25 25]|edition=2nd|last2=Ripoll|first2=Ignacio|chapter=Diabetes|oclc=725919496}}</ref> <ref name="RkRqb">{{cite journal|last1=Zaccardi|first1=F|title=Pathophysiology of type 1 and type 2 diabetes mellitus: a 90-year perspective.|journal=Postgraduate Medical Journal|volume=92|issue=1084|pages=63–69|date=veebruar 2016|url-access=subscription|last2=Webb|first2=DR|last3=Yates|first3=T|last4=Davies|first4=MJ|doi=10.1136/postgradmedj-2015-133281|pmid=26621825|name-list-style=vanc}}</ref> <ref name="Vij2010">{{cite journal|last=Vijan|first=S|title=Type 2 diabetes|journal=Annals of Internal Medicine|volume=152|issue=5|pages=ITC31–ITC15; quiz ITC316|date=2. märts 2010|doi=10.7326/0003-4819-152-5-201003020-01003|pmid=20194231}}</ref> <ref name="Fat2009">{{cite journal|last1=Risérus|first1=U|title=Dietary fats and prevention of type 2 diabetes|journal=Progress in Lipid Research|volume=48|issue=1|pages=44–51|date=jaanuar 2009|last2=Willett|first2=WC|author2-link=Walter Willett|last3=Hu|first3=FB|doi=10.1016/j.plipres.2008.10.002|pmc=2654180|pmid=19032965|name-list-style=vanc}}</ref> <ref name="Sleep2011">{{cite journal|last1=Touma|first1=C|title=Does lack of sleep cause diabetes?|url=https://archive.org/details/sim_cleveland-clinic-journal-of-medicine_2011-08_78_8/page/549|journal=Cleveland Clinic Journal of Medicine|volume=78|issue=8|pages=549–58|date=august 2011|last2=Pannain|first2=S|doi=10.3949/ccjm.78a.10165|pmid=21807927}}</ref> <ref name="1liWe">{{cite journal|last1=Abdullah|first1=A|title=The magnitude of association between overweight and obesity and the risk of diabetes: a meta-analysis of prospective cohort studies.|journal=Diabetes Research and Clinical Practice|volume=89|issue=3|pages=309–19|date=september 2010|last2=Peeters|first2=A|last3=de Courten|first3=M|last4=Stoelwinder|first4=J|doi=10.1016/j.diabres.2010.04.012|pmid=20493574}}</ref> <ref name="i2tga">{{cite journal|last1=Pan|first1=A|title=Relation of active, passive, and quitting smoking with incident type 2 diabetes: a systematic review and meta-analysis|journal=The Lancet Diabetes & Endocrinology|volume=3|issue=12|pages=958–67|date=17. september 2015|last2=Wang|first2=Y|last3=Talaei|first3=M|last4=Hu|first4=FB|last5=Wu|first5=T|doi=10.1016/S2213-8587(15)00316-2|pmc=4656094|pmid=26388413}}</ref> <ref name="SSB2010">{{cite journal|last=Malik|first=VS|title=Sugar Sweetened Beverages, Obesity, Type&nbsp;2 Diabetes and Cardiovascular Disease risk|url=https://archive.org/details/sim_circulation_2010-03-23_121_11/page/1356|journal=Circulation|volume=121|issue=11|pages=1356–64|date=23. märts 2010|author2=Popkin, BM|author3=Bray, GA|author4=Després, JP|author5=Hu, FB|doi=10.1161/CIRCULATIONAHA.109.876185|pmc=2862465|pmid=20308626}}</ref> <ref name="hP7Is">{{cite journal|last=Hu|first=EA|title=White rice consumption and risk of type 2 diabetes: meta-analysis and systematic review|journal=The BMJ|volume=344|pages=e1454|date=15. märts 2012|author2=Pan, A|author3=Malik, V|author4=Sun, Q|doi=10.1136/bmj.e1454|pmc=3307808|pmid=22422870}}</ref> <ref name="n52SP">{{cite journal|last=Lee|first=I-Min|title=Effect of physical inactivity on major non-communicable diseases worldwide: an analysis of burden of disease and life expectancy|journal=The Lancet|volume=380|issue=9838|pages=219–29|date=1. juuli 2012|author2=Shiroma, Eric J|author3=Lobelo, Felipe|author4=Puska, Pekka|author5=Blair, Steven N|author6=Katzmarzyk, Peter T|doi=10.1016/S0140-6736(12)61031-9|pmc=3645500|pmid=22818936}}</ref> <ref name="BookDM2008">{{cite book|last1=Funnell|first1=Martha M.|year=2008|title=Type 2 diabetes mellitus: an evidence-based approach to practical management|publisher=Humana Press|location=Totowa, NJ|isbn=978-1-58829-794-5|page=462|series=Contemporary endocrinology|last2=Anderson|first2=Robert M.|editor1-last=Feinglos|editor1-first=Mark N.|chapter=Influencing self-management: from compliance to collaboration|oclc=261324723|editor2-last=Bethel|editor2-first=M. Angelyn|chapter-url=https://books.google.com/books?id=Cn-9BAAAQBAJ&pg=PA455}}</ref> <ref name="m0GAn">{{cite journal|last1=Izzedine|first1=H|title=Drug-induced diabetes mellitus|journal=Expert Opinion on Drug Safety|volume=4|issue=6|pages=1097–1109|date=november 2005|url-access=subscription|last2=Launay-Vacher|first2=V|last3=Deybach|first3=C|last4=Bourry|first4=E|last5=Barrou|first5=B|last6=Deray|first6=G|doi=10.1517/14740338.4.6.1097|pmid=16255667}}</ref> <ref name="uCoVn">{{cite journal|last1=Sampson|first1=UK|title=Are statins diabetogenic?|journal=Current Opinion in Cardiology|volume=26|issue=4|pages=342–47|date=juuli 2011|last2=Linton|first2=MF|last3=Fazio|first3=S|doi=10.1097/HCO.0b013e3283470359|pmc=3341610|pmid=21499090}}</ref> <ref name="pmid19444934">{{cite journal|last1=Saad|first1=Farid|title=The role of testosterone in the metabolic syndrome: a review|journal=The Journal of Steroid Biochemistry and Molecular Biology|volume=114|issue=1–2|pages=40–43|date=märts 2009|url-access=subscription|last2=Gooren|first2=Louis|doi=10.1016/j.jsbmb.2008.12.022|pmid=19444934|name-list-style=vanc}}</ref> <ref name="pmid18832284">{{cite journal|last1=Farrell|first1=JoAnne B.|title=Low testosterone and the association with type&nbsp;2 diabetes|journal=The Diabetes Educator|volume=34|issue=5|pages=799–806|year=2008|last2=Deshmukh|first2=Anjali|last3=Baghaie|first3=Ali A.|doi=10.1177/0145721708323100|pmid=18832284|doi-access=free|name-list-style=vanc}}</ref> <ref name="smMLs">{{cite journal|last1=Palmer|first1=Suetonia C.|title=Comparison of Clinical Outcomes and Adverse Events Associated With Glucose-Lowering Drugs in Patients With Type 2 Diabetes|journal=JAMA: the Journal of the American Medical Association|volume=316|issue=3|pages=313–24|date=19. juuli 2016|last2=Mavridis|first2=Dimitris|last3=Nicolucci|first3=Antonio|last4=Johnson|first4=David W.|last5=Tonelli|first5=Marcello|last6=Craig|first6=Jonathan C.|last7=Maggo|first7=Jasjot|last8=Gray|first8=Vanessa|last9=De Berardis|first9=Giorgia|doi=10.1001/jama.2016.9400|pmid=27434443|doi-access=free|last10=Ruospo|first10=Marinella|last11=Natale|first11=Patrizia|last12=Saglimbene|first12=Valeria|last13=Badve|first13=Sunil V.|last14=Cho|first14=Yeoungjee|last15=Nadeau-Fredette|first15=Annie-Claire|last16=Burke|first16=Michael|last17=Faruque|first17=Labib|last18=Lloyd|first18=Anita|last19=Ahmad|first19=Nasreen|last20=Liu|first20=Yuanchen|last21=Tiv|first21=Sophanny|last22=Wiebe|first22=Natasha|last23=Strippoli|first23=Giovanni F.M.}}</ref> <ref name="u5R2k">{{cite journal|last=Boussageon|first=R|title=Reappraisal of metformin efficacy in the treatment of type 2 diabetes: a meta-analysis of randomised controlled trials|journal=PLOS Medicine|volume=9|issue=4|pages=e1001204|year=2012|author2=Supper, I|author3=Bejan-Angoulvant, T|author4=Kellou, N|author5=Cucherat, M|author6=Boissel, JP|author7=Kassai, B|author8=Moreau, A|author9=Gueyffier, F|editor1-last=Groop|editor1-first=Leif|doi=10.1371/journal.pmed.1001204|pmc=3323508|pmid=22509138|author10=Cornu, C}}</ref> <ref name="ADA2015">{{cite journal|last1=Inzucchi|first1=SE|title=Management of hyperglycaemia in type 2 diabetes, 2015: a patient-centred approach. Update to a Position Statement of the American Diabetes Association and the European Association for the Study of Diabetes.|journal=Diabetologia|volume=58|issue=3|pages=429–42|date=märts 2015|last2=Bergenstal|first2=RM|last3=Buse|first3=JB|last4=Diamant|first4=M|last5=Ferrannini|first5=E|last6=Nauck|first6=M|last7=Peters|first7=AL|last8=Tsapas|first8=A|last9=Wender|first9=R|doi=10.1007/s00125-014-3460-0|pmid=25583541|last10=Matthews|first10=DR}}</ref> <ref name="2dgE7">{{cite journal|last1=Brunström|first1=Mattias|title=Effect of antihypertensive treatment at different blood pressure levels in patients with diabetes mellitus: systematic review and meta-analyses|journal=The BMJ|volume=352|page=i717|date=24. veebruar 2016|last2=Carlberg|first2=Bo|doi=10.1136/bmj.i717|pmc=4770818|pmid=26920333|doi-access=free}}</ref> }} == Välislingid == {{Commonscat}} * [https://www.diabeet.ee Diabeet] [[Kategooria:Diabeet]] qqjz2g28e1yn4u0963h1sdzfak50xjs 0 508714 7232155 7176802 2026-09-11T11:06:31Z Kuriuss 38125 7232155 wikitext text/x-wiki '''Mai Lumiste''' (õieti '''Maie-Lea'''; kuni 1935. aastani '''Maie-Lea Spirka'''; [[23. juuni]] [[1932]] [[Narva]] – [[12. jaanuar]] [[1985]] [[Tallinn]]) oli eesti [[Kunstiajalugu|kunstiajaloolane]] ja [[muinsuskaitsja]]. == Elukäik == Ta sündis sõjaväelase perekonnas. Õppis Narva 3. algkoolis ja Tallinna 28. 7-klassilises koolis, 1950. aastal lõpetas [[Tallinna 10. Keskkool]]i.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon|aasta=1996|koht=|kirjastus=|lehekülg=282}}</ref> Pärast [[Peterburi Kunstide Akadeemia|I. Repini nimelise Kunstiinstituudi]] lõpetamist [[Leningrad]]is kunstiteooria ja -ajaloo erialal 1955. aastal oli kogu tema edasine elu ja töö seotud Tallinnaga. Kaitses 1975. aastal kunstiteaduse kandidaadi väitekirja "Eesti maal ja skulptuur 16. sajandi ja 17. sajandi I poolel". Töötanud mõnda aega [[Kunstimälestiste Kaitse Inspektsioon]]is, täiendas ta end Eesti NSV [[Ajaloo Instituut|TA Ajaloo Instituudi]] aspirantuuris, mille lõpetas 1965. Samast aastast töötas [[Eesti Ehitusmälestised|Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses]]. 1978. aastast oli [[KRPI|Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudi]] Tallinna osakonna peaspetsialist.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1985/01/18/15|pealkiri=Järelehüüe Mai Lumistele|väljaanne=Sirp ja Vasar, nr. 3,|aeg=18. jaanuar 1985|vaadatud=9.05.2018}}</ref> ==Teadustöö== Tema peamine uurimisala oli Eesti [[Renessanss|renessansi]]- ja [[Barokk|barokiajastu]] kunst. Ta oli ligi 15 aastat tegev [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kiriku]] arhitektuurilis-ajaloolisel uurimisel ja rekonstrueerimisel. Tema juhtida olid ka [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Pühavaimu kiriku]] restaureerimistööd.<ref name=":0" /> Kirjutanud rohkesti artikleid ja uurimusi, sealhulgas "Tallinna Surmatants" (1976), artiklid albumis "Madalmaade maalikunst XV–XVIII sajandil" ja koguteoses "Eesti kunsti ajalugu" (1975). ==Tunnustus== *1978 – [[Kristjan Raua preemia]] (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: [[Mart-Ivo Eller]], [[Voldemar Erm]], [[Leo Gens]], [[Virve Hinnov]], [[Rudolf Kangert]], [[Juta Keevallik]], [[Kaalu Kirme]], [[Tuui Koort]], [[Ene Lamp]], [[Rein Loodus]], Mai Lumiste, [[Tiina Nurk]], [[Evi Pihlak]], [[Villem Raam]], [[Jüri Selirand]], [[Irina Solomõkova]] (kollektiivi juht), [[Karl Tihase]], [[Vaike Tiik]], [[Voldemar Vaga]], [[Hannes Valter]], [[Viivi Viilmann]], [[Lehti Viiroja]] ja [[Helmi Üprus]]) **1980 – sama teose eest [[Nõukogude Eesti preemia]] *1991 – [[Kristjan Raua preemia]] (postuumselt) (1990. aastal kirjastuses Kunst ilmunud monograafia "Niguliste kirik" eest, koos [[Rasmus Kangropool]]iga) == Isiklikku == Tema abikaasa oli arhitektuuriajaloolane [[Rasmus Kangropool]]. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=sirpjavasar19850118.1.15 "Mai Lumiste" (nekroloog)]. Sirp ja Vasar nr 3, 18. jaanuar 1985. Lk 15 *[[Jevgeni Kaljundi]]. "Mai Lumiste (23. mai 1932 – 12. jaanuar 1985) loominguline pärand". // Kunstiteadus. Kunstikriitika 6. Kunst. Tallinn 1986. Lk 291–298 **Евгений Кальюнди. "''О творческом наследии Май Лумисте''". Lk 313–314 **Jewgeni Kaljundi. "''Das wissenschaftliche Erbe von Mai Lumiste''". Lk 338 *[[Jevgeni Kaljundi]]. "Lumiste, Mai, kunstiajaloolane". // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 282–283 *Mari-Liis Paaver. [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/mai-lumiste-ja-tema-aeg "Mai Lumiste ja tema aeg"]. Sirp nr 39, 19. oktoober 2012. Lk 22 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=mlAaQ82kANQ0 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Lumiste, Mai}} [[Kategooria:Eesti kunstiajaloolased]] [[Kategooria:Eesti muinsuskaitsjad]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Ilja Repini Peterburi Kunstiakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1932]] [[Kategooria:Surnud 1985]] m9ceioj12k1glk3fa6hfqpxbogpl78t 0 511501 7232133 6909917 2026-09-11T10:48:44Z Kuriuss 38125 7232133 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=märts}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Anthony Michael Bourdain''' ([[25. juuni]] [[1956]] [[New York]], [[USA]] – [[8. juuni]] [[2018]] [[Kaysersberg Vignoble]], [[Haut-Rhin]], [[Alsace]], [[Prantsusmaa]]) oli USA tippkokk, telesaatejuht ja kirjanik. == Elukäik == Autobiograafilises teoses "Avameelselt köögist ehk seiklused kulinaarses allmaailmas" kirjutas Anthony: "Ma olen elukutseline, klassikalise koolitusega [[kokk]]. Mul on Ameerika kulinaariainstituudi haridus. Minu kirev karjäär: nõudepesija, õpipoiss, praekokk, grillkokk, kastmekokk ja peakokk." Karjääri algust kirjeldab Anthony järgmiselt (lk 40–42): "1973. suveks läksin koos sõpradega Cape Codi Provincetowni. Toakaaslased töötasid kes, kus – hommikul läksime randa, suitsetasime [[marihuaana]]t, nuusutasime natuke [[kokaiin]]i, võtsime veidi [[LSD]]-d, päevitasime alasti. Toakaaslane otsis mulle nõudepesija töö restoranis. Pottide ja pannide küürimine, taldrikute kaapimine, kartulimägede koorimine, rannakarpide hunnikute lahtikakkumine, kammkarpide ja homaaride puhastamine ei kõlanud ahvatlevalt võttes vastu Dreadnaughti nõudepesija koha, astusin ma rajale, mida mööda kõnnin siiani. Pakkusime praetud merikarpe, praetud krevette, praetud lestasid, praetud kammkarpe, friikartuleid, aurutatud homaare … ka grillitud loomaliha, karbonaadi ja kalafileed turistide hordidele, kes juuli algusest septembri alguseni linnakese üle ujutasid. Köögis nad jõid kõike, mis ette jäi. Nad varastasid kõike, mis polnud kinni naelutatud, ja tõmbasid läbi sellise koguse ettekandjaid ning kliente, et midagi taolist polnud ma varem näinud, vaid ettegi kujutanud." Peatükis "CIA saladused" (lk 57) kirjutas ta: "Pääseda New Yorgi osariigis Hyde Parkis asuvasse õppeasutusse. Õppijasoovijatest pikk järjekord kuid tutvuse kaudu sain ma kahe nädala pärast avalduse kirjutamist sisse." 1978. aastal lõpetas ta USA [[Ameerika kulinaariainstituut|Ameerika kulinaariainstituudi]] (CIA). Ta töötas paljudes endale kuulunud toitlustuskohtades (ühel perioodil ka valenimede all), kuid ka sellistes mainekates restoranides nagu Supper Club, One Fifth Avenue, Sullivan's<ref name="telekokk-a">{{Netiviide|aeg=15. juuni 2018 |pealkiri= Telekokk Anthony Bourdain: mees, kes muutis meie mõtlemist toidust |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/82663229/telekokk-anthony-bourdain-mees-kes-muutis-meie-motlemist-toidust |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Delfi.ee}}</ref> ja New Yorgi kuulsas Brasserie Les Halles peakokana. == Teosed == ===Dokumentaalteosed=== *"Avameelselt köögist ehk Seiklused kulinaarses allmaailmas" (ingl k "Kitchen Confidential"), tõlkinud [[Juhan Habicht]], kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2021, 2005 ja 2010 *"Typhoid Mary" *"Koka rännakud: täiusliku eine otsinguil" (ingl k "A Cook's Tour"), tõlkinud Juhan Habicht, kirjastus Varrak, 2003 ja 2011 *"Anthony Bourdain's Les Halles Cookbook" *"The Nasty Bits" *"No Reservations" *"Keskmiselt küps: verine tervitus toidumaailmale ja kõigile, kes toitu valmistavad" (ingl k "Medium Raw"), tõlkinud Juhan Habicht, kirjastus Varrak, 2011 *"Appetites: A Cookbook" ===Romaanid=== *"Bone in the Throat" *"Gone Bamboo" *"The Bobby Gold Stories" *"Get Jiro!" *"Get Jiro: Blood and Sushi". ===Kokandus- ja reisisaated=== Tema esimest reisikokasaadet "A Cook’s Tour" (2002–2003) näidati Food Networki kanalil. 2005.–2012. aastani tegi ta Travel Channeli jaoks koka- ja kultuurisaadet "Anthony Bourdain: No Reservations", 2011–2013 oli tal samal kanalil saade "The Layover". {{Vaata|Anthony Bourdain: tundmatud paigad}} Alates 2013. aastast tegi ta CNN-ile reisi- ja kokasaatesarja<ref name="video-tunt">{{Netiviide|aeg=8. juuni 2018 |pealkiri= Video: tuntud telekokk Anthony Bourdain leiti hotellist surnuna |url=https://elu24.postimees.ee/4501416/video-tuntud-telekokk-anthony-bourdain-leiti-hotellist-surnuna |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Postimees.ee}}</ref> "Anthony Bourdain: tundmatud paigad". Sari võitis 12 [[Primetime Emmy auhinnad|Primetime Emmy auhinda]] ja 2013. aastal [[Peabody auhind|Peabody auhinna]]. ===Artikleid=== Anthony Bourdaini artikleid on ilmunud väljaannetes [[The New Yorker]], [[The New York Times]], [[The Times of London]], [[Los Angeles Times]], [[The Observer]], Gourmet, Maxim, Esquir jne.<ref name="telekokk-a" /> == Isiklikku == Anthony Bourdain sündis New Yorgis ja tema lapsepõlv möödus New Jerseys Leonias. Anthony ema Gladys Bourdain oli The New York Timesi ajakirjanik, teise allika kohaselt ajakirja New Yorker toimetaja. Tema perekonnanimi viitab võimalikule prantsuse päritolule: isa Pierre'i vanemate poolt, kes migreerusid pärast Esimest maailmasõda USA-sse, on ta prantslane.<ref name="video-tunt" /> Aastatel 1985–2005 oli Bourdain abielus Nancy Putkoskiga. Seejärel oli ta abielus Ottavia Busia-Bourdainiga, neil on 2007. aastal sündinud tütar Ariane. Paar kolis lahku 2016. aastal. Bourdaini viimane elukaaslane oli Itaalia näitleja ja režissöör [[Asia Argento]].<ref>{{Netiviide|aeg=8. juuni 2008 |pealkiri= Tippkokk ja kirjanik Anthony Bourdain leiti surnuna |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/881534/tippkokk-ja-kirjanik-anthony-bourdain-leiti-surnuna |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Õhtuleht.ee}}</ref> ===Surm=== Oktoobris 2022 ilmus kirjastuselt [[Simon & Schuster]] Anthony Bourdaini elulooraamat "[[Down and Out in Paradise: The Life of Anthony Bourdain]]", mille autor on ajakirjanik Charles Leerhsen. Selle kohaselt saatis Anthony surma eelõhtul Asia Argentole sõnumi. Viimases suhtluses küsis Bourdain: "Kas ma saan midagi teha?" Argento vastas: "Lõpeta mu tüütamine." 61-aastane tippkokk vastas: "OK," ja poos end samal päeval üles.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=28. september 2022 |pealkiri= Kõmuline elulooraamat avab tippkokk Anthony Bourdaini viimaste elupäevade nukruse |url=https://kultuur.postimees.ee/7614925/komuline-elulooraamat-avab-tippkokk-anthony-bourdaini-viimaste-elupaevade-nukruse |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Postimees.ee}}</ref> Anthony Bourdain ja [[Eric Ripert]] olid Prantsusmaal tegemas uut osa CNN-i koka- ja reisisaatele "Anthony Bourdain: tundmatud paigad". Nad ööbisid Ida-Prantsusmaal Alsace’i Kayserbergi Spa Chambardi luksushotellis. Kui Anthony hommikusöögiks kohale ei ilmunud, läks Ripert teda otsima. Bourdaini leidnuna kutsus ta kohe kiirabi, ent parameedikute teatel oli mees juba mitu tundi surnud.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=11. juuni 2008 |pealkiri= Varalahkunud telekoka Anthony Bourdaini ema: ma ei arvanud, et mu poeg on suitsiidne |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82615175/varalahkunud-telekoka-anthony-bourdaini-ema-ma-ei-arvanud-et-mu-poeg-on-suitsiidne |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Delfi.ee}</ref> Bourdain oli end hommikumantli vööga üles poonud.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=11. juuni 2008 |pealkiri= Allikad: Anthony Bourdain polnud surma eel päris tema ise |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/881859/allikad-anthony-bourdain-polnud-surma-eel-paris-tema-ise |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Õhtuleht.ee}}</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * {{imdb nimi|1113529}} [https://joeandjin.files.wordpress.com/2011/10/anthony-bourdain-kitchen-confidential.pdf "KITCHEN CONFIDENTIAL Adventures in the Culinary Underbelly"] *Anu Lohk, [https://www.ohtuleht.ee/elu/543295/kokanduse-hamarad-telgitagused-terakese-seksi-ja-ohtra-narkoga Kokanduse hämarad telgitagused terakese seksi ja ohtra narkoga], Õhtuleht.ee, 30. november 2010 *[https://www.ohtuleht.ee/toidutare/424768/kokk-kirjanik-bourdain-restoranis-kai-teisipaeviti Kokk-kirjanik Bourdain: restoranis käi teisipäeviti] Õhtuleht.ee, 30. aprill 2011 *[https://www.ohtuleht.ee/789238/tippkokk-bourdain-semmib-itaalia-uhe-seksikama-naisega Tippkokk Bourdain semmib Itaalia ühe seksikama naisega] Õhtuleht.ee, 22. veebruar 2017 *Vahur Joa, [https://elu24.postimees.ee/4501542/kuulsuste-jarelhuuded-lahkunud-anthony-bourdain-ile Kuulsuste järelhüüded lahkunud Anthony Bourdain'ile] 8. juuni 2018 {{JÄRJESTA:Bourdain, Anthony}} [[Kategooria:Kokad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide saatejuhid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Surnud 2018]] 7vhgspckthn02gv69w2vtnstztzmsqe 7232135 7232133 2026-09-11T10:50:30Z Kuriuss 38125 7232135 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Anthony Michael Bourdain''' ([[25. juuni]] [[1956]] [[New York]], [[USA]] – [[8. juuni]] [[2018]] [[Kaysersberg Vignoble]], [[Haut-Rhin]], [[Alsace]], [[Prantsusmaa]]) oli USA tippkokk, telesaatejuht ja kirjanik. == Elukäik == Autobiograafilises teoses "Avameelselt köögist ehk seiklused kulinaarses allmaailmas" kirjutas Anthony: "Ma olen elukutseline, klassikalise koolitusega [[kokk]]. Mul on Ameerika kulinaariainstituudi haridus. Minu kirev karjäär: nõudepesija, õpipoiss, praekokk, grillkokk, kastmekokk ja peakokk." Karjääri algust kirjeldab Anthony järgmiselt (lk 40–42): "1973. suveks läksin koos sõpradega Cape Codi Provincetowni. Toakaaslased töötasid kes, kus – hommikul läksime randa, suitsetasime [[marihuaana]]t, nuusutasime natuke [[kokaiin]]i, võtsime veidi [[LSD]]-d, päevitasime alasti. Toakaaslane otsis mulle nõudepesija töö restoranis. Pottide ja pannide küürimine, taldrikute kaapimine, kartulimägede koorimine, rannakarpide hunnikute lahtikakkumine, kammkarpide ja homaaride puhastamine ei kõlanud ahvatlevalt võttes vastu Dreadnaughti nõudepesija koha, astusin ma rajale, mida mööda kõnnin siiani. Pakkusime praetud merikarpe, praetud krevette, praetud lestasid, praetud kammkarpe, friikartuleid, aurutatud homaare … ka grillitud loomaliha, karbonaadi ja kalafileed turistide hordidele, kes juuli algusest septembri alguseni linnakese üle ujutasid. Köögis nad jõid kõike, mis ette jäi. Nad varastasid kõike, mis polnud kinni naelutatud, ja tõmbasid läbi sellise koguse ettekandjaid ning kliente, et midagi taolist polnud ma varem näinud, vaid ettegi kujutanud." Peatükis "CIA saladused" (lk 57) kirjutas ta: "Pääseda New Yorgi osariigis Hyde Parkis asuvasse õppeasutusse. Õppijasoovijatest pikk järjekord kuid tutvuse kaudu sain ma kahe nädala pärast avalduse kirjutamist sisse." 1978. aastal lõpetas ta USA [[Ameerika kulinaariainstituut|Ameerika kulinaariainstituudi]] (CIA). Ta töötas paljudes endale kuulunud toitlustuskohtades (ühel perioodil ka valenimede all), kuid ka sellistes mainekates restoranides nagu Supper Club, One Fifth Avenue, Sullivan's<ref name="telekokk-a">{{Netiviide|aeg=15. juuni 2018 |pealkiri= Telekokk Anthony Bourdain: mees, kes muutis meie mõtlemist toidust |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/82663229/telekokk-anthony-bourdain-mees-kes-muutis-meie-motlemist-toidust |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Delfi.ee}}</ref> ja New Yorgi kuulsas Brasserie Les Halles peakokana. == Teosed == ===Dokumentaalteosed=== *"Avameelselt köögist ehk Seiklused kulinaarses allmaailmas" (ingl k "Kitchen Confidential"), tõlkinud [[Juhan Habicht]], kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2021, 2005 ja 2010 *"Typhoid Mary" *"Koka rännakud: täiusliku eine otsinguil" (ingl k "A Cook's Tour"), tõlkinud Juhan Habicht, kirjastus Varrak, 2003 ja 2011 *"Anthony Bourdain's Les Halles Cookbook" *"The Nasty Bits" *"No Reservations" *"Keskmiselt küps: verine tervitus toidumaailmale ja kõigile, kes toitu valmistavad" (ingl k "Medium Raw"), tõlkinud Juhan Habicht, kirjastus Varrak, 2011 *"Appetites: A Cookbook" ===Romaanid=== *"Bone in the Throat" *"Gone Bamboo" *"The Bobby Gold Stories" *"Get Jiro!" *"Get Jiro: Blood and Sushi". ===Kokandus- ja reisisaated=== Tema esimest reisikokasaadet "A Cook’s Tour" (2002–2003) näidati Food Networki kanalil. 2005.–2012. aastani tegi ta Travel Channeli jaoks koka- ja kultuurisaadet "Anthony Bourdain: No Reservations", 2011–2013 oli tal samal kanalil saade "The Layover". {{Vaata|Anthony Bourdain: tundmatud paigad}} Alates 2013. aastast tegi ta CNN-ile reisi- ja kokasaatesarja<ref name="video-tunt">{{Netiviide|aeg=8. juuni 2018 |pealkiri= Video: tuntud telekokk Anthony Bourdain leiti hotellist surnuna |url=https://elu24.postimees.ee/4501416/video-tuntud-telekokk-anthony-bourdain-leiti-hotellist-surnuna |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Postimees.ee}}</ref> "Anthony Bourdain: tundmatud paigad". Sari võitis 12 [[Primetime Emmy auhinnad|Primetime Emmy auhinda]] ja 2013. aastal [[Peabody auhind|Peabody auhinna]]. ===Artikleid=== Anthony Bourdaini artikleid on ilmunud väljaannetes [[The New Yorker]], [[The New York Times]], [[The Times of London]], [[Los Angeles Times]], [[The Observer]], Gourmet, Maxim, Esquir jne.<ref name="telekokk-a" /> == Isiklikku == Anthony Bourdain sündis New Yorgis ja tema lapsepõlv möödus New Jerseys Leonias. Anthony ema Gladys Bourdain oli The New York Timesi ajakirjanik, teise allika kohaselt ajakirja New Yorker toimetaja. Tema perekonnanimi viitab võimalikule prantsuse päritolule: isa Pierre'i vanemate poolt, kes migreerusid pärast Esimest maailmasõda USA-sse, on ta prantslane.<ref name="video-tunt" /> Aastatel 1985–2005 oli Bourdain abielus Nancy Putkoskiga. Seejärel oli ta abielus Ottavia Busia-Bourdainiga, neil on 2007. aastal sündinud tütar Ariane. Paar kolis lahku 2016. aastal. Bourdaini viimane elukaaslane oli Itaalia näitleja ja režissöör [[Asia Argento]].<ref>{{Netiviide|aeg=8. juuni 2008 |pealkiri= Tippkokk ja kirjanik Anthony Bourdain leiti surnuna |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/881534/tippkokk-ja-kirjanik-anthony-bourdain-leiti-surnuna |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Õhtuleht.ee}}</ref> ===Surm=== Oktoobris 2022 ilmus kirjastuselt [[Simon & Schuster]] Anthony Bourdaini elulooraamat "[[Down and Out in Paradise: The Life of Anthony Bourdain]]", mille autor on ajakirjanik Charles Leerhsen. Selle kohaselt saatis Anthony surma eelõhtul Asia Argentole sõnumi. Viimases suhtluses küsis Bourdain: "Kas ma saan midagi teha?" Argento vastas: "Lõpeta mu tüütamine." 61-aastane tippkokk vastas: "OK," ja poos end samal päeval üles.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=28. september 2022 |pealkiri= Kõmuline elulooraamat avab tippkokk Anthony Bourdaini viimaste elupäevade nukruse |url=https://kultuur.postimees.ee/7614925/komuline-elulooraamat-avab-tippkokk-anthony-bourdaini-viimaste-elupaevade-nukruse |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Postimees.ee}}</ref> Anthony Bourdain ja [[Eric Ripert]] olid Prantsusmaal tegemas uut osa CNN-i koka- ja reisisaatele "Anthony Bourdain: tundmatud paigad". Nad ööbisid Ida-Prantsusmaal Alsace’i Kayserbergi Spa Chambardi luksushotellis. Kui Anthony hommikusöögiks kohale ei ilmunud, läks Ripert teda otsima. Bourdaini leidnuna kutsus ta kohe kiirabi, ent parameedikute teatel oli mees juba mitu tundi surnud.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=11. juuni 2008 |pealkiri= Varalahkunud telekoka Anthony Bourdaini ema: ma ei arvanud, et mu poeg on suitsiidne |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82615175/varalahkunud-telekoka-anthony-bourdaini-ema-ma-ei-arvanud-et-mu-poeg-on-suitsiidne |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Delfi.ee}</ref> Bourdain oli end hommikumantli vööga üles poonud.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=11. juuni 2008 |pealkiri= Allikad: Anthony Bourdain polnud surma eel päris tema ise |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/881859/allikad-anthony-bourdain-polnud-surma-eel-paris-tema-ise |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Õhtuleht.ee}}</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * {{imdb nimi|1113529}} [https://joeandjin.files.wordpress.com/2011/10/anthony-bourdain-kitchen-confidential.pdf "KITCHEN CONFIDENTIAL Adventures in the Culinary Underbelly"] *Anu Lohk, [https://www.ohtuleht.ee/elu/543295/kokanduse-hamarad-telgitagused-terakese-seksi-ja-ohtra-narkoga Kokanduse hämarad telgitagused terakese seksi ja ohtra narkoga], Õhtuleht.ee, 30. november 2010 *[https://www.ohtuleht.ee/toidutare/424768/kokk-kirjanik-bourdain-restoranis-kai-teisipaeviti Kokk-kirjanik Bourdain: restoranis käi teisipäeviti] Õhtuleht.ee, 30. aprill 2011 *[https://www.ohtuleht.ee/789238/tippkokk-bourdain-semmib-itaalia-uhe-seksikama-naisega Tippkokk Bourdain semmib Itaalia ühe seksikama naisega] Õhtuleht.ee, 22. veebruar 2017 *Vahur Joa, [https://elu24.postimees.ee/4501542/kuulsuste-jarelhuuded-lahkunud-anthony-bourdain-ile Kuulsuste järelhüüded lahkunud Anthony Bourdain'ile] 8. juuni 2018 {{JÄRJESTA:Bourdain, Anthony}} [[Kategooria:Kokad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide saatejuhid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Surnud 2018]] m0jql7yqxgbg7y3o6pg24cgqxjdvoy4 7232137 7232135 2026-09-11T10:52:49Z Kuriuss 38125 7232137 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Anthony Michael Bourdain''' ([[25. juuni]] [[1956]] [[New York]], [[USA]] – [[8. juuni]] [[2018]] [[Kaysersberg Vignoble]], [[Haut-Rhin]], [[Alsace]], [[Prantsusmaa]]) oli USA tippkokk, telesaatejuht ja kirjanik. == Elukäik == Autobiograafilises teoses "Avameelselt köögist ehk seiklused kulinaarses allmaailmas" kirjutas Anthony: "Ma olen elukutseline, klassikalise koolitusega [[kokk]]. Mul on Ameerika kulinaariainstituudi haridus. Minu kirev karjäär: nõudepesija, õpipoiss, praekokk, grillkokk, kastmekokk ja peakokk." Karjääri algust kirjeldab Anthony järgmiselt (lk 40–42): "1973. suveks läksin koos sõpradega Cape Codi Provincetowni. Toakaaslased töötasid kes, kus – hommikul läksime randa, suitsetasime [[marihuaana]]t, nuusutasime natuke [[kokaiin]]i, võtsime veidi [[LSD]]-d, päevitasime alasti. Toakaaslane otsis mulle nõudepesija töö restoranis. Pottide ja pannide küürimine, taldrikute kaapimine, kartulimägede koorimine, rannakarpide hunnikute lahtikakkumine, kammkarpide ja homaaride puhastamine ei kõlanud ahvatlevalt võttes vastu Dreadnaughti nõudepesija koha, astusin ma rajale, mida mööda kõnnin siiani. Pakkusime praetud merikarpe, praetud krevette, praetud lestasid, praetud kammkarpe, friikartuleid, aurutatud homaare … ka grillitud loomaliha, karbonaadi ja kalafileed turistide hordidele, kes juuli algusest septembri alguseni linnakese üle ujutasid. Köögis nad jõid kõike, mis ette jäi. Nad varastasid kõike, mis polnud kinni naelutatud, ja tõmbasid läbi sellise koguse ettekandjaid ning kliente, et midagi taolist polnud ma varem näinud, vaid ettegi kujutanud." Peatükis "CIA saladused" (lk 57) kirjutas ta: "Pääseda New Yorgi osariigis Hyde Parkis asuvasse õppeasutusse. Õppijasoovijatest pikk järjekord kuid tutvuse kaudu sain ma kahe nädala pärast avalduse kirjutamist sisse." 1978. aastal lõpetas ta USA [[Ameerika kulinaariainstituut|Ameerika kulinaariainstituudi]] (CIA). Ta töötas paljudes endale kuulunud toitlustuskohtades (ühel perioodil ka valenimede all), kuid ka sellistes mainekates restoranides nagu Supper Club, One Fifth Avenue, Sullivan's<ref name="telekokk-a">{{Netiviide|aeg=15. juuni 2018 |pealkiri= Telekokk Anthony Bourdain: mees, kes muutis meie mõtlemist toidust |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/82663229/telekokk-anthony-bourdain-mees-kes-muutis-meie-motlemist-toidust |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Delfi.ee}}</ref> ja New Yorgi kuulsas Brasserie Les Halles peakokana. == Teosed == ===Dokumentaalteosed=== *"Avameelselt köögist ehk Seiklused kulinaarses allmaailmas" (ingl k "Kitchen Confidential"), tõlkinud [[Juhan Habicht]], kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2021, 2005 ja 2010 *"Typhoid Mary" *"Koka rännakud: täiusliku eine otsinguil" (ingl k "A Cook's Tour"), tõlkinud Juhan Habicht, kirjastus Varrak, 2003 ja 2011 *"Anthony Bourdain's Les Halles Cookbook" *"The Nasty Bits" *"No Reservations" *"Keskmiselt küps: verine tervitus toidumaailmale ja kõigile, kes toitu valmistavad" (ingl k "Medium Raw"), tõlkinud Juhan Habicht, kirjastus Varrak, 2011 *"Appetites: A Cookbook" ===Romaanid=== *"Bone in the Throat" *"Gone Bamboo" *"The Bobby Gold Stories" *"Get Jiro!" *"Get Jiro: Blood and Sushi". ===Kokandus- ja reisisaated=== Tema esimest reisikokasaadet "A Cook’s Tour" (2002–2003) näidati Food Networki kanalil. 2005.–2012. aastani tegi ta Travel Channeli jaoks koka- ja kultuurisaadet "Anthony Bourdain: No Reservations", 2011–2013 oli tal samal kanalil saade "The Layover". {{Vaata|Anthony Bourdain: tundmatud paigad}} Alates 2013. aastast tegi ta CNN-ile reisi- ja kokasaatesarja<ref name="video-tunt">{{Netiviide|aeg=8. juuni 2018 |pealkiri= Video: tuntud telekokk Anthony Bourdain leiti hotellist surnuna |url=https://elu24.postimees.ee/4501416/video-tuntud-telekokk-anthony-bourdain-leiti-hotellist-surnuna |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Postimees.ee}}</ref> "Anthony Bourdain: tundmatud paigad". Sari võitis 12 [[Primetime Emmy auhinnad|Primetime Emmy auhinda]] ja 2013. aastal [[Peabody auhind|Peabody auhinna]]. ===Artikleid=== Anthony Bourdaini artikleid on ilmunud väljaannetes [[The New Yorker]], [[The New York Times]], [[The Times of London]], [[Los Angeles Times]], [[The Observer]], Gourmet, Maxim, Esquir jne.<ref name="telekokk-a" /> == Isiklikku == Anthony Bourdain sündis New Yorgis ja tema lapsepõlv möödus New Jerseys Leonias. Anthony ema Gladys Bourdain oli The New York Timesi ajakirjanik, teise allika kohaselt ajakirja New Yorker toimetaja. Tema perekonnanimi viitab võimalikule prantsuse päritolule: isa Pierre'i vanemate poolt, kes migreerusid pärast Esimest maailmasõda USA-sse, on ta prantslane.<ref name="video-tunt" /> Aastatel 1985–2005 oli Bourdain abielus Nancy Putkoskiga. Seejärel oli ta abielus Ottavia Busia-Bourdainiga, neil on 2007. aastal sündinud tütar Ariane. Paar kolis lahku 2016. aastal. Bourdaini viimane elukaaslane oli Itaalia näitleja ja režissöör [[Asia Argento]].<ref>{{Netiviide|aeg=8. juuni 2008 |pealkiri= Tippkokk ja kirjanik Anthony Bourdain leiti surnuna |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/881534/tippkokk-ja-kirjanik-anthony-bourdain-leiti-surnuna |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Õhtuleht.ee}}</ref> ===Surm=== Oktoobris 2022 ilmus kirjastuselt [[Simon & Schuster]] Anthony Bourdaini elulooraamat "[[Down and Out in Paradise: The Life of Anthony Bourdain]]", mille autor on ajakirjanik Charles Leerhsen. Selle kohaselt saatis Anthony surma eelõhtul Asia Argentole sõnumi. Viimases suhtluses küsis Bourdain: "Kas ma saan midagi teha?" Argento vastas: "Lõpeta mu tüütamine." 61-aastane tippkokk vastas: "OK," ja poos end samal päeval üles.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=28. september 2022 |pealkiri= Kõmuline elulooraamat avab tippkokk Anthony Bourdaini viimaste elupäevade nukruse |url=https://kultuur.postimees.ee/7614925/komuline-elulooraamat-avab-tippkokk-anthony-bourdaini-viimaste-elupaevade-nukruse |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Postimees.ee}}</ref> Anthony Bourdain ja [[Eric Ripert]] olid Prantsusmaal tegemas uut osa CNN-i koka- ja reisisaatele "Anthony Bourdain: tundmatud paigad". Nad ööbisid Ida-Prantsusmaal Alsace’i Kayserbergi Spa Chambardi luksushotellis. Kui Anthony hommikusöögiks kohale ei ilmunud, läks Ripert teda otsima. Bourdaini leidnuna kutsus ta kohe kiirabi, ent parameedikute teatel oli mees juba mitu tundi surnud.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=11. juuni 2008 |pealkiri= Varalahkunud telekoka Anthony Bourdaini ema: ma ei arvanud, et mu poeg on suitsiidne |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82615175/varalahkunud-telekoka-anthony-bourdaini-ema-ma-ei-arvanud-et-mu-poeg-on-suitsiidne |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Delfi.ee}</ref> Bourdain oli end hommikumantli vööga üles poonud.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=11. juuni 2008 |pealkiri= Allikad: Anthony Bourdain polnud surma eel päris tema ise |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/881859/allikad-anthony-bourdain-polnud-surma-eel-paris-tema-ise |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Õhtuleht.ee}}</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * {{imdb nimi|1113529}} * [https://joeandjin.files.wordpress.com/2011/10/anthony-bourdain-kitchen-confidential.pdf "KITCHEN CONFIDENTIAL Adventures in the Culinary Underbelly"] * Anu Lohk. [https://www.ohtuleht.ee/elu/543295/kokanduse-hamarad-telgitagused-terakese-seksi-ja-ohtra-narkoga Kokanduse hämarad telgitagused terakese seksi ja ohtra narkoga], Õhtuleht.ee, 30. november 2010 * [https://www.ohtuleht.ee/toidutare/424768/kokk-kirjanik-bourdain-restoranis-kai-teisipaeviti Kokk-kirjanik Bourdain: restoranis käi teisipäeviti] Õhtuleht.ee, 30. aprill 2011 * [https://www.ohtuleht.ee/789238/tippkokk-bourdain-semmib-itaalia-uhe-seksikama-naisega Tippkokk Bourdain semmib Itaalia ühe seksikama naisega] Õhtuleht.ee, 22. veebruar 2017 * Vahur Joa. [https://elu24.postimees.ee/4501542/kuulsuste-jarelhuuded-lahkunud-anthony-bourdain-ile Kuulsuste järelhüüded lahkunud Anthony Bourdain'ile] 8. juuni 2018 {{JÄRJESTA:Bourdain, Anthony}} [[Kategooria:Kokad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide saatejuhid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Surnud 2018]] lrg0m1leg7xabxv5sbl0zyxx18ts9zr 7232139 7232137 2026-09-11T10:55:38Z Kuriuss 38125 7232139 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Anthony Michael Bourdain''' ([[25. juuni]] [[1956]] [[New York]], [[USA]] – [[8. juuni]] [[2018]] [[Kaysersberg Vignoble]], [[Haut-Rhin]], [[Alsace]], [[Prantsusmaa]]) oli USA tippkokk, telesaatejuht ja kirjanik. == Elukäik == Autobiograafilises teoses "Avameelselt köögist ehk seiklused kulinaarses allmaailmas" kirjutas Anthony: "Ma olen elukutseline, klassikalise koolitusega [[kokk]]. Mul on Ameerika kulinaariainstituudi haridus. Minu kirev karjäär: nõudepesija, õpipoiss, praekokk, grillkokk, kastmekokk ja peakokk." Karjääri algust kirjeldab Anthony järgmiselt (lk 40–42): "1973. suveks läksin koos sõpradega Cape Codi Provincetowni. Toakaaslased töötasid kes, kus – hommikul läksime randa, suitsetasime [[marihuaana]]t, nuusutasime natuke [[kokaiin]]i, võtsime veidi [[LSD]]-d, päevitasime alasti. Toakaaslane otsis mulle nõudepesija töö restoranis. Pottide ja pannide küürimine, taldrikute kaapimine, kartulimägede koorimine, rannakarpide hunnikute lahtikakkumine, kammkarpide ja homaaride puhastamine ei kõlanud ahvatlevalt võttes vastu Dreadnaughti nõudepesija koha, astusin ma rajale, mida mööda kõnnin siiani. Pakkusime praetud merikarpe, praetud krevette, praetud lestasid, praetud kammkarpe, friikartuleid, aurutatud homaare … ka grillitud loomaliha, karbonaadi ja kalafileed turistide hordidele, kes juuli algusest septembri alguseni linnakese üle ujutasid. Köögis nad jõid kõike, mis ette jäi. Nad varastasid kõike, mis polnud kinni naelutatud, ja tõmbasid läbi sellise koguse ettekandjaid ning kliente, et midagi taolist polnud ma varem näinud, vaid ettegi kujutanud." Peatükis "CIA saladused" (lk 57) kirjutas ta: "Pääseda New Yorgi osariigis Hyde Parkis asuvasse õppeasutusse. Õppijasoovijatest pikk järjekord kuid tutvuse kaudu sain ma kahe nädala pärast avalduse kirjutamist sisse." 1978. aastal lõpetas ta USA [[Ameerika kulinaariainstituut|Ameerika kulinaariainstituudi]] (CIA). Ta töötas paljudes endale kuulunud toitlustuskohtades (ühel perioodil ka valenimede all), kuid ka sellistes mainekates restoranides nagu Supper Club, One Fifth Avenue, Sullivan's<ref name="telekokk-a">{{Netiviide|aeg=15. juuni 2018 |pealkiri= Telekokk Anthony Bourdain: mees, kes muutis meie mõtlemist toidust |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/82663229/telekokk-anthony-bourdain-mees-kes-muutis-meie-motlemist-toidust |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Delfi.ee}}</ref> ja New Yorgi kuulsas Brasserie Les Halles peakokana. == Teosed == ===Dokumentaalteosed=== *"Avameelselt köögist ehk Seiklused kulinaarses allmaailmas" (ingl k "Kitchen Confidential"), tõlkinud [[Juhan Habicht]], kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2021, 2005 ja 2010 *"Typhoid Mary" *"Koka rännakud: täiusliku eine otsinguil" (ingl k "A Cook's Tour"), tõlkinud Juhan Habicht, kirjastus Varrak, 2003 ja 2011 *"Anthony Bourdain's Les Halles Cookbook" *"The Nasty Bits" *"No Reservations" *"Keskmiselt küps: verine tervitus toidumaailmale ja kõigile, kes toitu valmistavad" (ingl k "Medium Raw"), tõlkinud Juhan Habicht, kirjastus Varrak, 2011 *"Appetites: A Cookbook" ===Romaanid=== *"Bone in the Throat" *"Gone Bamboo" *"The Bobby Gold Stories" *"Get Jiro!" *"Get Jiro: Blood and Sushi". ===Kokandus- ja reisisaated=== Tema esimest reisikokasaadet "A Cook’s Tour" (2002–2003) näidati Food Networki kanalil. 2005.–2012. aastani tegi ta Travel Channeli jaoks koka- ja kultuurisaadet "Anthony Bourdain: No Reservations", 2011–2013 oli tal samal kanalil saade "The Layover". {{Vaata|Anthony Bourdain: tundmatud paigad}} Alates 2013. aastast tegi ta CNN-ile reisi- ja kokasaatesarja<ref name="video-tunt">{{Netiviide|aeg=8. juuni 2018 |pealkiri= Video: tuntud telekokk Anthony Bourdain leiti hotellist surnuna |url=https://elu24.postimees.ee/4501416/video-tuntud-telekokk-anthony-bourdain-leiti-hotellist-surnuna |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Postimees.ee}}</ref> "Anthony Bourdain: tundmatud paigad". Sari võitis 12 [[Primetime Emmy auhinnad|Primetime Emmy auhinda]] ja 2013. aastal [[Peabody auhind|Peabody auhinna]]. ===Artikleid=== Anthony Bourdaini artikleid on ilmunud väljaannetes [[The New Yorker]], [[The New York Times]], [[The Times of London]], [[Los Angeles Times]], [[The Observer]], Gourmet, Maxim, Esquir jne.<ref name="telekokk-a" /> == Isiklikku == Anthony Bourdain sündis New Yorgis ja tema lapsepõlv möödus New Jerseys Leonias. Anthony ema Gladys Bourdain oli The New York Timesi ajakirjanik, teise allika kohaselt ajakirja New Yorker toimetaja. Tema perekonnanimi viitab võimalikule prantsuse päritolule: isa Pierre'i vanemate poolt, kes migreerusid pärast Esimest maailmasõda USA-sse, on ta prantslane.<ref name="video-tunt" /> Aastatel 1985–2005 oli Bourdain abielus Nancy Putkoskiga. Seejärel oli ta abielus Ottavia Busia-Bourdainiga, neil on 2007. aastal sündinud tütar Ariane. Paar kolis lahku 2016. aastal. Bourdaini viimane elukaaslane oli Itaalia näitleja ja režissöör [[Asia Argento]].<ref>{{Netiviide|aeg=8. juuni 2008 |pealkiri= Tippkokk ja kirjanik Anthony Bourdain leiti surnuna |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/881534/tippkokk-ja-kirjanik-anthony-bourdain-leiti-surnuna |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Õhtuleht.ee}}</ref> ===Surm=== Oktoobris 2022 ilmus kirjastuselt [[Simon & Schuster]] Anthony Bourdaini elulooraamat "[[Down and Out in Paradise: The Life of Anthony Bourdain]]", mille autor on ajakirjanik Charles Leerhsen. Selle kohaselt saatis Anthony surma eelõhtul Asia Argentole sõnumi. Viimases suhtluses küsis Bourdain: "Kas ma saan midagi teha?" Argento vastas: "Lõpeta mu tüütamine." 61-aastane tippkokk vastas: "OK," ja poos end samal päeval üles.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=28. september 2022 |pealkiri= Kõmuline elulooraamat avab tippkokk Anthony Bourdaini viimaste elupäevade nukruse |url=https://kultuur.postimees.ee/7614925/komuline-elulooraamat-avab-tippkokk-anthony-bourdaini-viimaste-elupaevade-nukruse |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Postimees.ee}}</ref> Anthony Bourdain ja [[Eric Ripert]] olid Prantsusmaal tegemas uut osa CNN-i koka- ja reisisaatele "Anthony Bourdain: tundmatud paigad". Nad ööbisid Ida-Prantsusmaal Alsace’i Kayserbergi Spa Chambardi luksushotellis. Kui Anthony hommikusöögiks kohale ei ilmunud, läks Ripert teda otsima. Bourdaini leidnuna kutsus ta kohe kiirabi, ent parameedikute teatel oli mees juba mitu tundi surnud.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=11. juuni 2008 |pealkiri= Varalahkunud telekoka Anthony Bourdaini ema: ma ei arvanud, et mu poeg on suitsiidne |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82615175/varalahkunud-telekoka-anthony-bourdaini-ema-ma-ei-arvanud-et-mu-poeg-on-suitsiidne |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Delfi.ee}}</ref> Bourdain oli end hommikumantli vööga üles poonud.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=11. juuni 2008 |pealkiri= Allikad: Anthony Bourdain polnud surma eel päris tema ise |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/881859/allikad-anthony-bourdain-polnud-surma-eel-paris-tema-ise |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Õhtuleht.ee}}</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * {{imdb nimi|1113529}} * [https://joeandjin.files.wordpress.com/2011/10/anthony-bourdain-kitchen-confidential.pdf "KITCHEN CONFIDENTIAL Adventures in the Culinary Underbelly"] * Anu Lohk. [https://www.ohtuleht.ee/elu/543295/kokanduse-hamarad-telgitagused-terakese-seksi-ja-ohtra-narkoga Kokanduse hämarad telgitagused terakese seksi ja ohtra narkoga], Õhtuleht.ee, 30. november 2010 * [https://www.ohtuleht.ee/toidutare/424768/kokk-kirjanik-bourdain-restoranis-kai-teisipaeviti Kokk-kirjanik Bourdain: restoranis käi teisipäeviti] Õhtuleht.ee, 30. aprill 2011 * [https://www.ohtuleht.ee/789238/tippkokk-bourdain-semmib-itaalia-uhe-seksikama-naisega Tippkokk Bourdain semmib Itaalia ühe seksikama naisega] Õhtuleht.ee, 22. veebruar 2017 * Vahur Joa. [https://elu24.postimees.ee/4501542/kuulsuste-jarelhuuded-lahkunud-anthony-bourdain-ile Kuulsuste järelhüüded lahkunud Anthony Bourdain'ile] 8. juuni 2018 {{JÄRJESTA:Bourdain, Anthony}} [[Kategooria:Kokad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide saatejuhid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Surnud 2018]] 63nqz4jnagxu8llubed59wvc07ndb7q 7232146 7232139 2026-09-11T11:00:04Z Kuriuss 38125 7232146 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}} {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Anthony Michael Bourdain''' ([[25. juuni]] [[1956]] [[New York]], [[USA]] – [[8. juuni]] [[2018]] [[Kaysersberg Vignoble]], [[Haut-Rhin]], [[Alsace]], [[Prantsusmaa]]) oli USA tippkokk, telesaatejuht ja kirjanik. == Elukäik == Autobiograafilises teoses "Avameelselt köögist ehk seiklused kulinaarses allmaailmas" kirjutas Bourdain: "Ma olen elukutseline, klassikalise koolitusega [[kokk]]. Mul on Ameerika kulinaariainstituudi haridus. Minu kirev karjäär: nõudepesija, õpipoiss, praekokk, grillkokk, kastmekokk ja peakokk." Karjääri algust kirjeldab Bourdain järgmiselt (lk 40–42): "1973. suveks läksin koos sõpradega Cape Codi Provincetowni. Toakaaslased töötasid kes, kus – hommikul läksime randa, suitsetasime [[marihuaana]]t, nuusutasime natuke [[kokaiin]]i, võtsime veidi [[LSD]]-d, päevitasime alasti. Toakaaslane otsis mulle nõudepesija töö restoranis. Pottide ja pannide küürimine, taldrikute kaapimine, kartulimägede koorimine, rannakarpide hunnikute lahtikakkumine, kammkarpide ja homaaride puhastamine ei kõlanud ahvatlevalt võttes vastu Dreadnaughti nõudepesija koha, astusin ma rajale, mida mööda kõnnin siiani. Pakkusime praetud merikarpe, praetud krevette, praetud lestasid, praetud kammkarpe, friikartuleid, aurutatud homaare … ka grillitud loomaliha, karbonaadi ja kalafileed turistide hordidele, kes juuli algusest septembri alguseni linnakese üle ujutasid. Köögis nad jõid kõike, mis ette jäi. Nad varastasid kõike, mis polnud kinni naelutatud, ja tõmbasid läbi sellise koguse ettekandjaid ning kliente, et midagi taolist polnud ma varem näinud, vaid ettegi kujutanud." Peatükis "CIA saladused" (lk 57) kirjutas ta: "Pääseda New Yorgi osariigis Hyde Parkis asuvasse õppeasutusse. Õppijasoovijatest pikk järjekord kuid tutvuse kaudu sain ma kahe nädala pärast avalduse kirjutamist sisse." 1978. aastal lõpetas ta USA [[Ameerika kulinaariainstituut|Ameerika kulinaariainstituudi]] (CIA). Ta töötas paljudes endale kuulunud toitlustuskohtades (ühel perioodil ka valenimede all), kuid ka sellistes mainekates restoranides nagu Supper Club, One Fifth Avenue, Sullivan's<ref name="telekokk-a">{{Netiviide|aeg=15. juuni 2018 |pealkiri= Telekokk Anthony Bourdain: mees, kes muutis meie mõtlemist toidust |url=https://omamaitse.delfi.ee/artikkel/82663229/telekokk-anthony-bourdain-mees-kes-muutis-meie-motlemist-toidust |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Delfi.ee}}</ref> ja New Yorgi kuulsas Brasserie Les Halles peakokana. == Teosed == ===Dokumentaalteosed=== *"Avameelselt köögist ehk Seiklused kulinaarses allmaailmas" (ingl k "Kitchen Confidential"), tõlkinud [[Juhan Habicht]], kirjastus [[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2021, 2005 ja 2010 *"Typhoid Mary" *"Koka rännakud: täiusliku eine otsinguil" (ingl k "A Cook's Tour"), tõlkinud Juhan Habicht, kirjastus Varrak, 2003 ja 2011 *"Anthony Bourdain's Les Halles Cookbook" *"The Nasty Bits" *"No Reservations" *"Keskmiselt küps: verine tervitus toidumaailmale ja kõigile, kes toitu valmistavad" (ingl k "Medium Raw"), tõlkinud Juhan Habicht, kirjastus Varrak, 2011 *"Appetites: A Cookbook" ===Romaanid=== *"Bone in the Throat" *"Gone Bamboo" *"The Bobby Gold Stories" *"Get Jiro!" *"Get Jiro: Blood and Sushi". ===Kokandus- ja reisisaated=== Tema esimest reisikokasaadet "A Cook’s Tour" (2002–2003) näidati Food Networki kanalil. 2005.–2012. aastani tegi ta Travel Channeli jaoks koka- ja kultuurisaadet "Anthony Bourdain: No Reservations", 2011–2013 oli tal samal kanalil saade "The Layover". {{Vaata|Anthony Bourdain: tundmatud paigad}} Alates 2013. aastast tegi ta CNN-ile reisi- ja kokasaatesarja<ref name="video-tunt">{{Netiviide|aeg=8. juuni 2018 |pealkiri= Video: tuntud telekokk Anthony Bourdain leiti hotellist surnuna |url=https://elu24.postimees.ee/4501416/video-tuntud-telekokk-anthony-bourdain-leiti-hotellist-surnuna |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Postimees.ee}}</ref> "Anthony Bourdain: tundmatud paigad". Sari võitis 12 [[Primetime Emmy auhinnad|Primetime Emmy auhinda]] ja 2013. aastal [[Peabody auhind|Peabody auhinna]]. ===Artikleid=== Anthony Bourdaini artikleid on ilmunud väljaannetes [[The New Yorker]], [[The New York Times]], [[The Times of London]], [[Los Angeles Times]], [[The Observer]], Gourmet, Maxim, Esquir jne.<ref name="telekokk-a" /> == Isiklikku == Anthony Bourdain sündis New Yorgis ja tema lapsepõlv möödus New Jerseys Leonias. Anthony ema Gladys Bourdain oli The New York Timesi ajakirjanik, teise allika kohaselt ajakirja New Yorker toimetaja. Tema perekonnanimi viitab võimalikule prantsuse päritolule: isa Pierre'i vanemate poolt, kes migreerusid pärast Esimest maailmasõda USA-sse, on ta prantslane.<ref name="video-tunt" /> Aastatel 1985–2005 oli Bourdain abielus Nancy Putkoskiga. Seejärel oli ta abielus Ottavia Busia-Bourdainiga, neil on 2007. aastal sündinud tütar Ariane. Paar kolis lahku 2016. aastal. Bourdaini viimane elukaaslane oli Itaalia näitleja ja režissöör [[Asia Argento]].<ref>{{Netiviide|aeg=8. juuni 2008 |pealkiri= Tippkokk ja kirjanik Anthony Bourdain leiti surnuna |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/881534/tippkokk-ja-kirjanik-anthony-bourdain-leiti-surnuna |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Õhtuleht.ee}}</ref> ===Surm=== Oktoobris 2022 ilmus kirjastuselt [[Simon & Schuster]] Anthony Bourdaini elulooraamat "[[Down and Out in Paradise: The Life of Anthony Bourdain]]", mille autor on ajakirjanik Charles Leerhsen. Selle kohaselt saatis Anthony surma eelõhtul Asia Argentole sõnumi. Viimases suhtluses küsis Bourdain: "Kas ma saan midagi teha?" Argento vastas: "Lõpeta mu tüütamine." 61-aastane tippkokk vastas: "OK," ja poos end samal päeval üles.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=28. september 2022 |pealkiri= Kõmuline elulooraamat avab tippkokk Anthony Bourdaini viimaste elupäevade nukruse |url=https://kultuur.postimees.ee/7614925/komuline-elulooraamat-avab-tippkokk-anthony-bourdaini-viimaste-elupaevade-nukruse |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Postimees.ee}}</ref> Anthony Bourdain ja [[Eric Ripert]] olid Prantsusmaal tegemas uut osa CNN-i koka- ja reisisaatele "Anthony Bourdain: tundmatud paigad". Nad ööbisid Ida-Prantsusmaal Alsace’i Kayserbergi Spa Chambardi luksushotellis. Kui Anthony hommikusöögiks kohale ei ilmunud, läks Ripert teda otsima. Mehe leidnuna kutsus ta kohe kiirabi, ent parameedikute teatel oli too juba mitu tundi surnud olnud.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=11. juuni 2008 |pealkiri= Varalahkunud telekoka Anthony Bourdaini ema: ma ei arvanud, et mu poeg on suitsiidne |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82615175/varalahkunud-telekoka-anthony-bourdaini-ema-ma-ei-arvanud-et-mu-poeg-on-suitsiidne |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Delfi.ee}}</ref> Bourdain oli end hommikumantli vööga üles poonud.<ref>{{Netiviide |autor= |aeg=11. juuni 2008 |pealkiri= Allikad: Anthony Bourdain polnud surma eel päris tema ise |url=https://www.ohtuleht.ee/elu/881859/allikad-anthony-bourdain-polnud-surma-eel-paris-tema-ise |vaadatud=13. veebruaril 2024 |väljaanne=Õhtuleht.ee}}</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== * {{imdb nimi|1113529}} * [https://joeandjin.files.wordpress.com/2011/10/anthony-bourdain-kitchen-confidential.pdf "KITCHEN CONFIDENTIAL Adventures in the Culinary Underbelly"] * Anu Lohk. [https://www.ohtuleht.ee/elu/543295/kokanduse-hamarad-telgitagused-terakese-seksi-ja-ohtra-narkoga Kokanduse hämarad telgitagused terakese seksi ja ohtra narkoga], Õhtuleht.ee, 30. november 2010 * [https://www.ohtuleht.ee/toidutare/424768/kokk-kirjanik-bourdain-restoranis-kai-teisipaeviti Kokk-kirjanik Bourdain: restoranis käi teisipäeviti] Õhtuleht.ee, 30. aprill 2011 * [https://www.ohtuleht.ee/789238/tippkokk-bourdain-semmib-itaalia-uhe-seksikama-naisega Tippkokk Bourdain semmib Itaalia ühe seksikama naisega] Õhtuleht.ee, 22. veebruar 2017 * Vahur Joa. [https://elu24.postimees.ee/4501542/kuulsuste-jarelhuuded-lahkunud-anthony-bourdain-ile Kuulsuste järelhüüded lahkunud Anthony Bourdain'ile] 8. juuni 2018 {{JÄRJESTA:Bourdain, Anthony}} [[Kategooria:Kokad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide saatejuhid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] [[Kategooria:Surnud 2018]] ew1nnrs98jgpmvq2d25fv18f72qup7g 0 513112 7231985 6810429 2026-09-11T06:51:37Z Amherst99 15496 /* */ 'Igal juhul' kirjutatakse lahku. 7231985 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|lisaja=Cumbril|aasta=2018|kuu=juuni}} [[Fail:Pyotr Nikolayevich Gruzinsky - The mountaineers leave the aul.jpg|pisi|Tšerkessi küla mahajätmine pärast Vene vägede saabumist]] [[Fail:CircassianCoastBattle.JPG|pisi|Venelaste ja tšerkesside vaheline lahing 1840. aastal]] [[Fail:Resettlement of Circassians Into Ottoman Empire.jpg|pisi|Tšerkesside deporteerimine kodumaalt Osmanite riiki]] '''Tšerkesside genotsiid''' oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] toimepandud [[etniline puhastus]], mille käigus [[tšerkessid|tšerkesse]] tapeti ja sunniti emigreeruma<ref>Coverage of The tragedy public Thought (later half of the 19th century), Niko Javakhishvili, Tbilisi State University, 20 December 2012, retrieved 1 June 2015</ref>, mille tagajärjel jäid nad vähemusse oma ajaloolisel kodumaal [[Tšerkessia]]s, mis hõlmas suurema osa [[Põhja-Kaukaasia]]st ja [[Must meri|Musta mere]] kagupiirkonna põhjaosast. Genotsiid toimus pärast [[Kaukaasia sõda]] 19. sajandi viimasel veerandil<ref>Yemelianova, Galina, Islam nationalism and state in the Muslim Caucasus. April 2014. pp. 3</ref><ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120353867/venelastel-laks-tarvis-tserkesside-maad-mitte-tserkesse-endid-uks-maailma-johkramaid-genotsiide-millest-enamik-kuulnudki-pole |title=„Venelastel läks tarvis tšerkesside maad, mitte tšerkesse endid.“ Üks maailma jõhkramaid genotsiide, millest enamik kuulnudki pole |url-access=subscription |author=Avraam Šmulevitš |date=2025-01-31 |access-date=2025-01-31 |website=forte.delfi.ee AJALUGU}}</ref><ref>Heiki Suurkask [https://forte.delfi.ee/artikkel/68712967/genotsiid-kui-moskva-otsustas-koik-tserkessid-venemaalt-valja-ajada Genotsiid: Kui Moskva otsustas kõik tšerkessid Venemaalt välja ajada] 4.juuni 2024 forte.delfi.ee AJALUGU</ref>. Ümberasustatud inimesed läksid peamiselt [[Osmanite riik]]i. [[Fail:Parsons. Circassian Warrior. 1862.jpg|pisi|Tšerkessi sõjamees (1862)]] Tšerkessid, selle piirkonna põlisrahvas, olid oma kodumaal [[Vene-Tšerkessi sõda|Vene-Tšerkessi sõja]] lõpuks [[Venemaa]] poolt etniliselt puhastatud<ref>Memoirs of Dmitry Milyutin, "the plan of action decided upon for 1860 was to cleanse [ochistit'] the mountain zone of its indigenous population", as quoted in W. Richmond The Northwest Caucasus: Past, Present, and Future. Routledge. 2008</ref>. Väljasaatmine algas enne sõja lõppu 1864. aastal ja lõppes enamjaolt 1867. aastaks. Väljasaatmisele määratud rahvad olid peamiselt tšerkessid (või [[adõgeed]]), ubõhid ja [[abasiinid]], kuid ka [[ingušid]], arshtid, [[tšetšeenid]], [[osseedid]] ja [[abhaasid]] olid tugevalt esindatud. [[Antero Leitzinger]] kinnitab, et need sündmused kujutavad endast suurimat genotsiidi 19. sajandil.<ref>Antero Leitzinger (14 December 2004). "The Circassian Genocide". Global Politician. Archived from the original on 9 November 2013.</ref> Väljasaatmine hõlmas teadmata arvu inimesi, arvatavasti sadu tuhandeid inimesi. Igal juhul enamik rahvast saadeti välja. Keiserlik Vene armee piiras inimesed sisse ja ajas nad oma küladest Musta mere sadamatesse, kus neid ootasid Osmanite riigi saadetud laevad. Venemaa selge eesmärk oli kõnealuste rahvaste väljasaatmine nende maadelt.<ref>Kazemzadeh 1974</ref> Ainult väike protsent (arvud on teadmata) aktsepteeris ümberasustamist Venemaa impeeriumi siseselt. Tšerkessia elanikkonnad olid seega erineval viisil hajutatud, ümber asustatud või mõnel juhul massimõrvatud<ref>Charles King. The Ghost of Freedom: A History of the Caucasus. p. 95.. One after another, entire Circassian tribal groups were dispersed, resettled, or killed en masse</ref>. Protsessi käigus hukkus teadmata arv deporteeritavaid. Mõned surid [[deporteerimine|deporteerimist]] oodates, mõned deporteerimise ajal kui ka Osmanite riigi Musta mere sadamatesse saabumisel. Teised hukkusid, kui laevad tormiga uppusid.<ref>King 2007</ref> Ohvrite arv, sealhulgas see, milles võetakse arvesse Venemaa valitsuse enda arhiive, on hinnanguliselt 90%,<ref>"145th Anniversary of the Circassian Genocide and the Sochi Olympics Issue". Reuters. 22 May 2009. Retrieved 28 November 2009.</ref> 94%<ref>Sarah A.S. Isla Rosser-Owen, MA Near and Middle Eastern Studies (thesis). The First 'Circassian Exodus' to the Ottoman Empire (1858–1867), and the Ottoman Response, Based on the Accounts of Contemporary British Observers. Page 16: "... with one estimate showing that the indigenous population of the entire north-western Caucasus was reduced by a massive 94 per cent". Text of citation: "The estimates of Russian historian Narochnitskii, in Richmond, ch. 4, p. 5. Stephen Shenfield notes a similar rate of reduction with less than 10 per cent of the Circassians (including the Abkhazians) remaining. (Stephen Shenfield, "The Circassians: A Forgotten Genocide?", in The Massacre in History, p. 154.)"</ref> või 95-97%<ref>Richmond, Walter. The Circassian Genocide. Page 132: ". If we assume that Berzhe’s middle figure of 50,000 was close to the number who survived to settle in the lowlands, then between 95 percent and 97 percent of all Circassians were killed outright, died during Evdokimov’s campaign, or were deported."</ref> kogu tšerkessi rahvast. Samal perioodil kolisid ka teised Kaukaasia päritolu moslemitest rahvusrühmad Osmanite riiki ja [[Pärsia]]sse.<ref>"Caucasus Survey". Archived from the original on 15 April 2015. Retrieved 23 April 2015.</ref> ==Vene sõjaväe teostatud massimõrv== Kuigi vastavalt keiser [[Aleksander II]] antud käsule tulnuks tšerkesse pigem deporteerida ja mitte massimõrvata, teostasid Vene väejuhid enda initsiatiivil tšerkesside massilist tapmist. Kindral Fedajev kirjutas, et Venemaa juhtmõte oli "hävitada pool tšerkessi rahvast, et teine pool alla annaks".<ref>Fadeyev, quoted in Shenfield, Stephen D (1999). "The Circassians : A Forgotten Genocide". In Levene and Roberts, The Massacre in History, page 157</ref> Richmond on märkinud, et Kaukaasia kampaania lõppfaasist on teada raporteid massimõrvadest.<ref>Richmond, Walter (2013). The Circassian Genocide. Page 76</ref> ==Rahvaarv enne ja pärast genotsiidi== Kui tšerkesside arv enne genotsiidi oli 2-3 miljonit, siis pärast veresauna ja deporteerimist jäi neid Põhja-Kaukaasias järele vaid umbes 5 protsenti algsest arvust.<ref>http://www.eesti.ca/tserkessi-faktor/article28825</ref> Mõned Kaukaasia väikehõimud hävitati Kaukaasia sõja ajal täielikult või peaaegu täielikult. Enimkannatanud etnosed olid: {| class="wikitable" |- ! Hõimud !! Enne genotsiidi !! Pärast genotsiidi !! Ellujäänute protsent !! Surnute ja deporteeritute protsent |- | [[Kabardiinid]] || 500 000 || 35 000 || 7,000% || 93,000% |- | [[Sapsugid]] || 300 000 || 1983 || 0,661% || 99,339% |- | [[Abasiinid]] || 260 000 || 14 660 || 5,648% || 94,362% |- | [[Natukhaid]] || 240 000 || 175 || 0,073% || 99,927% |- | [[Temingoird]] || 80 000|| 3140 || 3,925% || 96,075% |- | [[Bsedugsid]] || 60 000 || 15 263 || 25,438% || 74,561% |- | [[Mamghedid]] || 8000 || 1204 || 15,050% || 84,950% |- | [[Ademeid]] || 3000 || 230 || 7,667% || 92,333% |- | [[Ubükid]] || 74 000 || 0 || 0,000% || 100,000% |- | [[Zaneid]] ja [[hatugavad]] || 100 000 || 0 || 0,000% || 100,000% |} 2015. aasta andmetel elas ligi kolmest miljonist tšerkessist enamus eksiilis rohkem kui 50 riigis üle maailma ja ainult väikesel osal ajaloolisest Tšerkessimaast elas umbes 700 000 tšerkessi. Kuigi paljud diasporaa ja eriti Süüria tšerkessid sooviksid tagasi pöörduda ajaloolisele Tšerkessimaale, ei ole Venemaa seda lubanud.<ref name="riigikogu.ee">https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/</ref> ==Väljasaadetud Osmanite riigis== Osmanite riik võttis tšerkessid ja teised Kaukaasia rahvad vastu omakasust lähtuvalt. Eesmärk oli asustada neid kui moslemeid Osmanite riigi kristlastega asustatud aladele.<ref>Richmond, Walter. Circassian Genocide. Page 99</ref> 1864. aastal jõudis Osmanite riiki 600 000 tšerkessi, millele hiljem saabus lisa.<ref>McCarthy, Justin. "Factors in the Analysis of the Population of Anatolia" in Population History of the Middle East and the Balkan.</ref> Osmanite riigis hakati kõiki väljasaadetuid nimetama "tšerkessideks", sest enamus väljasaadetutest olid adõgeed.<ref>Glenny, Misha (2000). The Balkans, 1804–1999: Nationalism, War and the Great Powers. Granta Books. p. 96. ISBN 978-1-86207-073-8.</ref> Lähis-Idas arvatakse tšerkesside alla ka abhaasid ning mõnikord ka teised pärast Põhja-Kaukaasia vallutamist Venemaa poolt (1864) sinna ümber asunud rahvad. Pagulusse läks umbes 80% elanikkonnast. ==Eesti asundused Tšerkessias== 25. juunil 1861 allkirjastas keiser Aleksander II imperaatorliku kirja pealkirjaga "Põhja-Kaukaasia asuala", mis sisaldas muuseas järgmist: "Nüüd on Jumala abiga Kaukaasia lõplik vallutamine lõpusirgel. Mõned aastad on kestnud tugevad jõupingutused vaenulike mägilaste väljaajamiseks viljakatelt maa-aladelt, et need asustada igaveseks Venemaa kristlastega. Selle teoks tegemisel oli suurim teene [[Kubani kasakad|Kubani kasakatel]]."<ref>quoted in Natho, Kadir I (2009). Circassian History. Page 361</ref> Protsessi kiirendamiseks pakkus Aleksander II asunikele rahalisi hüvitisi ja mitmesuguseid privileege. 1861. aasta kevadest kuni 1861. aastani moodustati 35 kasaka[[staniitsat]], milles oli 5480 uusasukate perekonda. Teiste seas asusid hilisematel aastatel kunagisele Tšerkessia aladele elama ka Eestist väljarännanud, rajades sinna oma külad. Üheks selliseks külaks on [[Eesti Aiake]] [[Punase Lageda]] alevis, mille nimi ühe legendi kohaselt tulebki tšerkesside genotsiidist (st "punane=verine").<ref>Herkel, Andres. "Tšerkessi genotsiid ja Sotši olümpia". Diplomaatia nr. 7/8, lk. 8-9, august 2010. Kasutatud 23. mai 2013</ref>. Enamik Kaukaasia eesti külasid paiknes Abhaasias, kus elas peamiselt tšerkesside vennasrahvas abhaasid. Riigikogu liikme [[Eerik-Niiles Kross]]i sõnul lasub Eestil tšerkesside ees teatav [[auvõlg]], sest Eesti asundused Musta mere ääres asustati just tšerkesside maale. [[Artur Talvik]] on teinud ettepaneku, et Eesti võiks Süüria põgeneikelaagritest vastu võtta sealseid tšerkesse, et vähendada oma auvõlga.<ref name="riigikogu.ee"/> ==Vaata ka== *[[tšerkesside leinapäev]] *[[Grigori Zass]]<ref>{{cite web|url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120336167/tahtis-tartu-ulikoolile-tserkesside-paid-kinkida-sadistlikust-baltisaksa-kindralist-sai-natside-jaoks-opetaja |title=„Tahtis Tartu ülikoolile tšerkesside päid kinkida.“ Sadistlikust baltisaksa kindralist sai natside jaoks õpetaja |url-access=subscription |author=Taavi Minnik |date=2024-11-13 |access-date=2024-11-13 |website=forte.delfi.ee AJALUGU}}</ref> ==Viited== {{Viited}} ==Välislingid== * [http://uueduudised.ee/uudis/eesti/tserkessid-paluvad-eestilt-genotsiidi-tunnistamist/ Tšerkessid paluvad Eestilt genotsiidi tunnistamist] * [https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/ Riigikogu liikmed kohtusid Tšerkessi kogukonna esindajatega] [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitika]] [[Kategooria:Kaukaasia ajalugu]] [[Kategooria:Inimsusvastased kuriteod]] [[Kategooria:Tšerkessia]] owshea1h667r2b6it6uyhzjlliwhhlo 0 515051 7232174 7189704 2026-09-11T11:27:12Z Kuriuss 38125 7232174 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:Annes Meister at the Baltic Sea, 2025.jpg|pisi|Annes Meister]] == Haridus == Ta on lõpetanud [[2006]]. aastal [[Leisi Keskkool]]i. Aastatel 2008–2010 õppis Tallinnas infotehnoloogiat{{lisa viide}} ja omandas pagari eriala{{lisa viide}}. == Looming == * luuleraamat "Pühendus I" 2017 (https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/81743) * luuleraamat "Pühendus II" 2018 (http://www.paljasjalg.ee/toode/puhendus-ii-annes-meister/) Loomeprojekt „Agne“ – tehisintellekti abil loodud jutustav ja visuaalne seriaaliprojekt, alates 2025. aastast.{{lisa viide}} == Muu tegevus == 2011–2015 oli Annes korraldajaks Saaremaalt 1949. aastal küüditatute kokkutulekutel<ref>https://play.tv3.ee/clips/7-uudised---saaremaal-toimus-represseeritute-kokkutulek,clip-2664532</ref>. 2011. aastal asutas Meister koos sõbraga MKR klubi ehk Muheda Külarahva Klubi, kus harrastati päevakajalist huumorit.{{lisa viide}} Ta tegutses seal 2018. aasta suveni.{{lisa viide}} 2020. juunist on ta MTÜ Soela Sadama seltsi liige.{{lisa viide}} 2022. aastaks oli ta kogunud kuue ja poole aastaga üle 30 000 suitsukoni. Teadaolevalt oli see üks suuremaid ja ainulaadsemaid suitsukonikogusid Eestis, mis põhines isiku enda ära tarbitud sigarettidel. 2019. aasta talvel näitas ta oma kogu [[Kanal 2]] saates "Õhtu". 2022. aastal otsustas Meister annetada oma kogu teaduse ja kunsti tarbeks ning otsis sobivat inimest [[TV3]] saate "Läbi suve Taaviga" kaudu. https://elu24.postimees.ee/6848235/veider-hobi-eesti-mees-on-kolm-ja-pool-aastat-suitsukonisid-kogunud?_ga=2.170864352.1768827950.1576101058-1101820660.1572029496 Maist 2023 kuni juulini 2024 oli Meister Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige. ==Viited== https://play.tv3.ee/clips/7-uudised---saaremaal-toimus-represseeritute-kokkutulek,clip-2664532 https://elu24.postimees.ee/6848235/veider-hobi-eesti-mees-on-kolm-ja-pool-aastat-suitsukonisid-kogunud?_ga=2.170864352.1768827950.1576101058-1101820660.1572029496 https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/labi-suve-taaviga/puha-taevas-saaremaa-mees-kogub-purkidesse-suitsukonisid-mul-on-kokku-neid-umbes-30-000/ {{JÄRJESTA:Meister, Annes}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 9vcjbjfjrdmtvt4ai37680u4ggnrdoi 7232175 7232174 2026-09-11T11:28:00Z Kuriuss 38125 7232175 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuli}}{{Vikinda|aasta=2026|kuu=juuli}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[Fail:Annes Meister at the Baltic Sea, 2025.jpg|pisi|Annes Meister]] == Haridus == Ta on lõpetanud [[2006]]. aastal [[Leisi Keskkool]]i. Aastatel 2008–2010 õppis Tallinnas infotehnoloogiat{{lisa viide}} ja omandas pagari eriala{{lisa viide}}. == Looming == * luuleraamat "Pühendus I" 2017 (https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/81743) * luuleraamat "Pühendus II" 2018 (http://www.paljasjalg.ee/toode/puhendus-ii-annes-meister/) Loomeprojekt „Agne“ – tehisintellekti abil loodud jutustav ja visuaalne seriaaliprojekt, alates 2025. aastast.{{lisa viide}} == Muu tegevus == 2011–2015 oli Annes korraldajaks Saaremaalt 1949. aastal küüditatute kokkutulekutel<ref>https://play.tv3.ee/clips/7-uudised---saaremaal-toimus-represseeritute-kokkutulek,clip-2664532</ref>. 2011. aastal asutas Meister koos sõbraga MKR klubi ehk Muheda Külarahva Klubi, kus harrastati päevakajalist huumorit.{{lisa viide}} Ta tegutses seal 2018. aasta suveni.{{lisa viide}} 2020. juunist on ta MTÜ Soela Sadama seltsi liige.{{lisa viide}} 2022. aastaks oli ta kogunud kuue ja poole aastaga üle 30 000 suitsukoni.{{lisa viide}} Teadaolevalt oli see üks suuremaid ja ainulaadsemaid suitsukonikogusid Eestis, mis põhines isiku enda ära tarbitud sigarettidel.{{lisa viide}} 2019. aasta talvel näitas ta oma kogu [[Kanal 2]] saates "Õhtu". 2022. aastal otsustas Meister annetada oma kogu teaduse ja kunsti tarbeks ning otsis sobivat inimest [[TV3]] saate "Läbi suve Taaviga" kaudu. https://elu24.postimees.ee/6848235/veider-hobi-eesti-mees-on-kolm-ja-pool-aastat-suitsukonisid-kogunud?_ga=2.170864352.1768827950.1576101058-1101820660.1572029496 Maist 2023 kuni juulini 2024 oli Meister Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liige. ==Viited== {{viited}} https://play.tv3.ee/clips/7-uudised---saaremaal-toimus-represseeritute-kokkutulek,clip-2664532 https://elu24.postimees.ee/6848235/veider-hobi-eesti-mees-on-kolm-ja-pool-aastat-suitsukonisid-kogunud?_ga=2.170864352.1768827950.1576101058-1101820660.1572029496 https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/labi-suve-taaviga/puha-taevas-saaremaa-mees-kogub-purkidesse-suitsukonisid-mul-on-kokku-neid-umbes-30-000/ {{JÄRJESTA:Meister, Annes}} [[Kategooria:Eesti luuletajad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] fprdxxyhn7sydrcn8lj23hiwd98y0f5 0 518829 7231852 5513379 2026-09-10T20:46:00Z Kuriuss 38125 7231852 wikitext text/x-wiki '''Liivlaste Liit''' (ka '''Liivlaste Ühing''', '''Liivi Liit''', '''Liivi Selts'''; [[liivi keel]]es Līvõd Īt) on [[1922]]. aastal asutatud ([[1988]] taasasutatud) [[liivi kultuur]]ist huvitatuid inimesi ühendav organisatsioon, mis tegutseb [[Läti]]s. Liidu eesmärk on arendada liivi kultuuriga seotut. Liidu peamaja ([[Liivi rahvamaja]]) asub liivlaste külas [[Mazirbe]]. Liidu eesotsas on [[Dāvis Stalts]]. Liidul on tänapäeval 360 liiget, kelle seas on nii liivlasi, lätlasi kui ka venelasi. Liidu tegevust on toetanud Eesti ja Soome riik. [[Kategooria:Liivi kultuur]] [[Kategooria:Läti organisatsioonid]] nr8w18v66kozwvxi4n2y5z6hzx40tsn 4 519134 7231906 7219019 2026-09-10T21:17:35Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7231906 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription WHERE { ?item (wdt:P31/wdt:P279*) wd:Q2066754. ?item wdt:P17 wd:Q191. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "et, de, en". } } |columns=label:nimi,description:kirjeldus,p131,p127,p527,Item:Vikiandmetes |links=red |sort=label }} {| class='wikitable sortable' ! nimi ! kirjeldus ! asub haldusüksuse territooriumil ! omanik ! koosseisu osa ! Vikiandmetes |- | [[Aa mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | [[Aa mõisa peahoone]] | [[:d:Q16409363|Q16409363]] |- | [[Aadma mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q12358047|Q12358047]] |- | [[Aakre mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q14948301|Q14948301]] |- | [[Aari mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q23042737|Q23042737]] |- | [[Aarla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518934|Q25518934]] |- | [[Aaspere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | [[Stackelberg]] | [[Aaspere mõisa peahoone]]<br/>[[Aaspere mõisa park]] | [[:d:Q303683|Q303683]] |- | [[Aavere mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12358150|Q12358150]] |- | [[Aaviku mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272142|Q31272142]] |- | [[Abja mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q16409550|Q16409550]] |- | [[Abruka mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q12358214|Q12358214]] |- | [[Adavere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16409617|Q16409617]] |- | [[Adila mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q16409633|Q16409633]] |- | [[Aela mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q20529590|Q20529590]] |- | [[Ageri mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q14948319|Q14948319]] |- | [[Ahaste mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q23042776|Q23042776]] |- | [[Ahja mõis]] | rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q13542662|Q13542662]] |- | [[Ahu mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392255|Q61392255]] |- | [[Ahula mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q23042783|Q23042783]] |- | [[Aidu mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q23042785|Q23042785]] |- | [[Aidu mõis (Paistu)|Aidu mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q23042787|Q23042787]] |- | [[Aimla mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16412722|Q16412722]] |- | [[Aitsra mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q23042791|Q23042791]] |- | [[Aksi mõis (Kambja)|Aksi mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392258|Q61392258]] |- | [[Aksi mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q61392259|Q61392259]] |- | [[Ala mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q23042806|Q23042806]] |- | [[Alajõe mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q23042809|Q23042809]] |- | [[Alatskivi mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | [[Hans Detterman Cronman]]<br/>[[Johan Adler Salvius]]<br/>[[Johan Cronman II]] | [[Alatskivi loss]] | [[:d:Q12358592|Q12358592]] |- | [[Alavere mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q12358594|Q12358594]] |- | [[Albu mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | [[Albu mõisa peahoone]]<br/>[[Albu mõisa park]] | [[:d:Q3286141|Q3286141]] |- | [[Allika mõis (Karja)|Allika mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392428|Q61392428]] |- | [[Allika mõis (Ridala)|Allika mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392429|Q61392429]] |- | [[Alliksaare mõis]] | | [[Emmaste kihelkond]] | | | [[:d:Q61392261|Q61392261]] |- | [[Alu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | [[Alu mõisa peahoone]] | [[:d:Q14948380|Q14948380]] |- | [[Ambla kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q12359023|Q12359023]] |- | [[Ammuta mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q23042836|Q23042836]] |- | [[Amula mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392415|Q61392415]] |- | [[Andja mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q20529917|Q20529917]] |- | [[Andre mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q31272087|Q31272087]] |- | [[Andressaare mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392304|Q61392304]] |- | [[Angerja mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q23042838|Q23042838]] |- | [[Anija mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q2968092|Q2968092]] |- | [[Anijala mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q31272133|Q31272133]] |- | [[Anikatsi mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q23042840|Q23042840]] |- | [[Aniste mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q61392426|Q61392426]] |- | [[Annamõisa mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q23042850|Q23042850]] |- | [[Anne mõis (Urvaste)|Anne mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q16413252|Q16413252]] |- | [[Anne mõis (Tartu-Maarja)|Anne mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q137568475|Q137568475]] |- | [[Annemõisa mõis (Kullamaa)|Annemõisa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31279935|Q31279935]] |- | [[Annemõisa mõis (Harju-Madise)|Annemõisa mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q97285706|Q97285706]] |- | [[Annemõisa mõis (Märjamaa)|Annemõisa mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q131540334|Q131540334]] |- | [[Annikvere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20529981|Q20529981]] |- | [[Ao mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12359474|Q12359474]] |- | [[Apandiku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392416|Q61392416]] |- | [[Araski mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392418|Q61392418]] |- | [[Aravuse mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q23042864|Q23042864]] |- | [[Arbavere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | [[Dellingshausen]] | [[Arbavere mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286138|Q3286138]] |- | [[Are mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q23042866|Q23042866]] |- | [[Arju mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q23042868|Q23042868]] |- | [[Arkna mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q3286139|Q3286139]] |- | [[Aru mõis (Mihkli)|Aru mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q16410641|Q16410641]] |- | [[Aru mõis (Nõo)|Aru mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q16410647|Q16410647]] |- | [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q23042876|Q23042876]] |- | [[Aru mõis (Karja)|Aru mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522762|Q25522762]] |- | [[Aru mõis (Viru-Jaagupi)|Aru mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522836|Q25522836]] |- | [[Aru mõis (Keila)|Aru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31280319|Q31280319]] |- | [[Aru mõis (Haljala)|Aru mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285709|Q97285709]] |- | [[Aru mõis (Simuna)|Aru mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285710|Q97285710]] |- | [[Aru mõis I (Peetri)|Aru mõis I]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q65260094|Q65260094]] |- | [[Aru mõis II (Peetri)|Aru mõis II]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q65260090|Q65260090]] |- | [[Aru mõis III (Peetri)|Aru mõis III]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q97223023|Q97223023]] |- | [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla mõis]] | mõis Koeru kihelkonnas | [[Koeru kihelkond]] | [[Karl Wilhelm von Toll]] | [[Aruküla mõisa peahoone]]<br/>[[Aruküla mõisa kalmistu]] | [[:d:Q2968133|Q2968133]] |- | [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla mõis]] | mõis Harju-Jaani kihelkonnas | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | [[Aruküla mõisa peahoone]] | [[:d:Q12359736|Q12359736]] |- | [[Arula mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q23042880|Q23042880]] |- | [[Arumäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q23042884|Q23042884]] |- | [[Aruselja mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q23042886|Q23042886]] |- | [[Arussaare mõis]] | mõis Viljandimaal | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q23042890|Q23042890]] |- | [[Aruvalla mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q20530131|Q20530131]] |- | [[Aseri mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12359805|Q12359805]] |- | [[Asu mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q23042910|Q23042910]] |- | [[Asuküla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q23042914|Q23042914]] |- | [[Ataste mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q23042916|Q23042916]] |- | [[Atla mõis (Juuru)|Atla mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q20530187|Q20530187]] |- | [[Atla mõis (Kihelkonna)|Atla mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q23042918|Q23042918]] |- | [[Atsalama mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272152|Q31272152]] |- | [[Auaste mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q23042920|Q23042920]] |- | [[Audla mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q16410975|Q16410975]] |- | [[Audru mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q12359899|Q12359899]] |- | [[Aulepa mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411056|Q16411056]] |- | [[Aunaku mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q23042937|Q23042937]] |- | [[Auvere mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q12360060|Q12360060]] |- | [[Avanduse mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | [[Avanduse mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286145|Q3286145]] |- | [[Avinurme mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q23042944|Q23042944]] |- | [[Boose mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517125|Q25517125]] |- | [[Burchardi suvemõis]] | suvemõis Tallinnas | | | | [[:d:Q124123658|Q124123658]] |- | [[Bööckenhofi suvemõis]] | | | | | [[:d:Q25514600|Q25514600]] |- | [[Cederhilmi suvemõis]] | Suvemõis Tallinnas | [[Tallinn]] | | | [[:d:Q21819873|Q21819873]] |- | [[Clementinenthali suvemõis]] | | [[Tallinn]] | | | [[:d:Q108441642|Q108441642]] |- | [[Dubniku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517126|Q25517126]] |- | [[Dunteni mõis]] | | [[Tallinn]] | | | [[:d:Q16408781|Q16408781]] |- | [[Ebavere mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285717|Q97285717]] |- | [[Edise mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530694|Q20530694]] |- | [[Edivere mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q97285719|Q97285719]] |- | [[Edivere mõis (Simuna)|Edivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285720|Q97285720]] |- | [[Ehavere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517829|Q25517829]] |- | [[Ehmja mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q16412642|Q16412642]] |- | [[Eidapere mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q16411190|Q16411190]] |- | [[Eigu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392448|Q61392448]] |- | [[Eikla mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517327|Q25517327]] |- | [[Einmanni mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411210|Q16411210]] |- | [[Eistvere mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12361800|Q12361800]] |- | [[Eivere mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | [[Eivere mõisa peahoone]] | [[:d:Q2968239|Q2968239]] |- | [[Elistvere mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q12361891|Q12361891]] |- | [[Elme mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517328|Q25517328]] |- | [[Emmaste mõis]] | | [[Emmaste kihelkond]] | | | [[:d:Q20529473|Q20529473]] |- | [[Emumäe mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517134|Q25517134]] |- | [[Enari mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517132|Q25517132]] |- | [[Enge mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517131|Q25517131]] |- | [[Engevere mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392301|Q61392301]] |- | [[Enivere mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517130|Q25517130]] |- | [[Erastvere mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25513091|Q25513091]] |- | [[Ereda mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517129|Q25517129]] |- | [[Ereste mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q137757527|Q137757527]] |- | [[Ernemaa mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285747|Q97285747]] |- | [[Erra mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q20529542|Q20529542]] |- | [[Ervita mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q16408623|Q16408623]] |- | [[Esna mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12362369|Q12362369]] |- | [[Essu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q12362377|Q12362377]] |- | [[Haabersti mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q3741630|Q3741630]] |- | [[Haabneeme mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517536|Q25517536]] |- | [[Haamse mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517330|Q25517330]] |- | [[Haanja mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517377|Q25517377]] |- | [[Haansalu mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518354|Q25518354]] |- | [[Haaslava mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25512885|Q25512885]] |- | [[Haava mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25513026|Q25513026]] |- | [[Habaja mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q21591159|Q21591159]] |- | [[Haeska mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q12363248|Q12363248]] |- | [[Haeska mõis (Valjala)]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q12363247|Q12363247]] |- | [[Hageri kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517336|Q25517336]] |- | [[Hagudi mõis]] | mõis Eestis | [[Rapla kihelkond]] | | [[Hagudi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12363259|Q12363259]] |- | [[Haiba mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12363257|Q12363257]] |- | [[Haimre mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12363264|Q12363264]] |- | [[Halinga mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517317|Q25517317]] |- | [[Haljava mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25510847|Q25510847]] |- | [[Hallika mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272153|Q31272153]] |- | [[Halliku mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517539|Q25517539]] |- | [[Halliku mõis (Rapla)|Halliku mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q31279925|Q31279925]] |- | [[Halliste kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518428|Q25518428]] |- | [[Hallivere mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517482|Q25517482]] |- | [[Hanelu mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517502|Q25517502]] |- | [[Hardu mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518399|Q25518399]] |- | [[Hargla kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518619|Q25518619]] |- | [[Harju-Jaani kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518633|Q25518633]] |- | [[Harku mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | [[Liivimaa ordu|Liivi ordu]] | [[Harku mõisa peahoone]]<br/>[[Harku mõisa park]] | [[:d:Q2968248|Q2968248]] |- | [[Harmi mõis (Haljala)|Harmi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392367|Q61392367]] |- | [[Hatu mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q12363522|Q12363522]] |- | [[Heimtali mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q12123207|Q12123207]] |- | [[Heisri mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517396|Q25517396]] |- | [[Hellamaa mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518020|Q25518020]] |- | [[Hellenurme mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q12363753|Q12363753]] |- | [[Helme kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518719|Q25518719]] |- | [[Helme mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q21819897|Q21819897]] |- | [[Hermamäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517503|Q25517503]] |- | [[Hermani mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12363891|Q12363891]] |- | [[Hertu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12363930|Q12363930]] |- | [[Hiienurme mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q61392455|Q61392455]] |- | [[Hiiessaare mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272150|Q31272150]] |- | [[Hiiru mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518280|Q25518280]] |- | [[Hilja mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25512893|Q25512893]] |- | [[Hirmuse mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517992|Q25517992]] |- | [[Holdre mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q12364031|Q12364031]] |- | [[Holsta mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285756|Q97285756]] |- | [[Holstre mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517026|Q25517026]] |- | [[Hulja mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12364122|Q12364122]] |- | [[Humala mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309327|Q4309327]] |- | [[Hummuli mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | [[Hummuli mõisa peahoone]] | [[:d:Q21819972|Q21819972]] |- | [[Hundisaare mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517457|Q25517457]] |- | [[Hurmi mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530345|Q20530345]] |- | [[Hurtja mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97219202|Q97219202]] |- | [[Huuksi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16410035|Q16410035]] |- | [[Härgla mõis]] | rüütlimõis Harjumaal Juuru kihelkonnas | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954715|Q14954715]] |- | [[Härjanurme mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517642|Q25517642]] |- | [[Härma mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q12364166|Q12364166]] |- | [[Häädemeeste kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517944|Q25517944]] |- | [[Häädemeeste mõis]] | | [[Häädemeeste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517943|Q25517943]] |- | [[Hõbeda mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12364194|Q12364194]] |- | [[Hõreda mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12364197|Q12364197]] |- | [[Hüüru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q3741592|Q3741592]] |- | [[Idavere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517340|Q25517340]] |- | [[Idova mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272192|Q31272192]] |- | [[Igi mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q31272193|Q31272193]] |- | [[Ihaste mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392308|Q61392308]] |- | [[Iigaste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25512910|Q25512910]] |- | [[Iisaku mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517988|Q25517988]] |- | [[Ilbaku mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25519029|Q25519029]] |- | [[Illi mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272803|Q31272803]] |- | [[Illuka mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | [[Illuka mõisa peahoone]] | [[:d:Q20530539|Q20530539]] |- | [[Illuste mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | [[Illuste mõisa peahoone]]<br/>[[Illuste mõisa kalmistu]] | [[:d:Q12364385|Q12364385]] |- | [[Ilmandu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285760|Q97285760]] |- | [[Ilmatsalu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25512921|Q25512921]] |- | [[Ilmjärve mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517686|Q25517686]] |- | [[Ilpla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623083|Q18623083]] |- | [[Ilumäe mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392457|Q61392457]] |- | [[Imastu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16412457|Q16412457]] |- | [[Imavere mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q16410416|Q16410416]] |- | [[Immersoo mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518455|Q25518455]] |- | [[Imukvere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517837|Q25517837]] |- | [[Ingliste mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12364555|Q12364555]] |- | [[Inju mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12123200|Q12123200]] |- | [[Inju-Aru mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518452|Q25518452]] |- | [[Issaku mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517699|Q25517699]] |- | [[Jaama mõis]] | mõis Tartu linnas, varem Tartu-Maarja kihekonnas | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | [[Jaama mõisa peahoone]] | [[:d:Q16410649|Q16410649]] |- | [[Jaama mõis (Jõhvi)|Jaama mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25522392|Q25522392]] |- | [[Jaani kirikumõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518006|Q25518006]] |- | [[Jaanika mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518595|Q25518595]] |- | [[Jabara mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12364970|Q12364970]] |- | [[Jakobi mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25519038|Q25519038]] |- | [[Jalametsa mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12365029|Q12365029]] |- | [[Jalumäe mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285762|Q97285762]] |- | [[Jaska mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518286|Q25518286]] |- | [[Joala mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517508|Q25517508]] |- | [[Joora mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392316|Q61392316]] |- | [[Joosu mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q11064465|Q11064465]] |- | [[Jootme mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623096|Q18623096]] |- | [[Juba mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517380|Q25517380]] |- | [[Juhkentali mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517504|Q25517504]] |- | [[Juuliku karjamõis]] | | | | | [[:d:Q16412566|Q16412566]] |- | [[Juuru kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236911|Q22236911]] |- | [[Juuru mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954907|Q14954907]] |- | [[Jädivere mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q12365642|Q12365642]] |- | [[Jägala mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25510883|Q25510883]] |- | [[Jälgimäe mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q12365651|Q12365651]] |- | [[Jäneda mõis]] | mõis endises Ambla kihelkonnas | [[Ambla kihelkond]] | | [[Jäneda mõisa peahoone]] | [[:d:Q5079852|Q5079852]] |- | [[Järlepa mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954891|Q14954891]] |- | [[Järumetsa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q61392458|Q61392458]] |- | [[Järvajõe mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517282|Q25517282]] |- | [[Järvakandi mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12365681|Q12365681]] |- | [[Järve mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q12365686|Q12365686]] |- | [[Järveküla mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q31272095|Q31272095]] |- | [[Järvepera mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517839|Q25517839]] |- | [[Järvere mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q14954879|Q14954879]] |- | [[Jäärja mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q16411236|Q16411236]] |- | [[Jõberna mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q31272179|Q31272179]] |- | [[Jõe mõis]] | mõis Tartumaal | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q16408606|Q16408606]] |- | [[Jõe mõis (Käina)|Jõe mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392370|Q61392370]] |- | [[Jõelähtme kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518636|Q25518636]] |- | [[Jõelähtme mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517537|Q25517537]] |- | [[Jõepere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12365735|Q12365735]] |- | [[Jõesse mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518236|Q25518236]] |- | [[Jõetaguse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25519039|Q25519039]] |- | [[Jõetaguse mõis (Kadrina)|Jõetaguse mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31280085|Q31280085]] |- | [[Jõgeva mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12365749|Q12365749]] |- | [[Jõgeveste mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517472|Q25517472]] |- | [[Jõgise mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272196|Q31272196]] |- | [[Jõgisoo mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309313|Q4309313]] |- | [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522850|Q25522850]] |- | [[Jõhvi mõis]] | mõis Jõhvi kihelkonnas | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530778|Q20530778]] |- | [[Jõksi mõis (Kanepi)|Jõksi mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522341|Q25522341]] |- | [[Jõksi mõis (Paistu)|Jõksi mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522380|Q25522380]] |- | [[Jõõpre mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517297|Q25517297]] |- | [[Jööri mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517967|Q25517967]] |- | [[Jüri kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518635|Q25518635]] |- | [[Jürsi mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517966|Q25517966]] |- | [[Kaagjärve mõis]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q21819989|Q21819989]] |- | [[Kaagjärve-Mäemõisa mõis]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517438|Q25517438]] |- | [[Kaagri mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517395|Q25517395]] |- | [[Kaagvere mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q16408878|Q16408878]] |- | [[Kaalepi mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517172|Q25517172]] |- | [[Kaali mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q25517975|Q25517975]] |- | [[Kaali mõis (Karksi)|Kaali mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522959|Q25522959]] |- | [[Kaare mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272195|Q31272195]] |- | [[Kaarepere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25512946|Q25512946]] |- | [[Kaarli mõis (Halliste)|Kaarli mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25522219|Q25522219]] |- | [[Kaarli mõis (Ambla)|Kaarli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522299|Q25522299]] |- | [[Kaarli mõis (Tartu-Maarja)|Kaarli mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522345|Q25522345]] |- | [[Kaarli mõis (Kambja)|Kaarli mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522507|Q25522507]] |- | [[Kaarli mõis (Maarja-Magdaleena)|Kaarli mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522590|Q25522590]] |- | [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25522822|Q25522822]] |- | [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522814|Q25522814]] |- | [[Kaarma mõis (Kaarma)|Kaarma mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25522870|Q25522870]] |- | [[Kaarma-Loona mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517331|Q25517331]] |- | [[Kaarma-Suuremõisa mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517332|Q25517332]] |- | [[Kaarmise mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518000|Q25518000]] |- | [[Kaave mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12365946|Q12365946]] |- | [[Kaavere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16408978|Q16408978]] |- | [[Kabala mõis (Pilistvere)|Kabala mõis]] | mõis Pilistvere kihelkonnas | [[Pilistvere kihelkond]] | | [[Kabala mõisa peahoone]] | [[:d:Q12365947|Q12365947]] |- | [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]] | mõis Viru-Nigula kihelkonnas | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12365949|Q12365949]] |- | [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala mõis]] | mõis Rapla kihelkonnas | [[Rapla kihelkond]] | | [[Kabala mõisa peahoone]] | [[:d:Q14954938|Q14954938]] |- | [[Kabina mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517166|Q25517166]] |- | [[Kadrina mõis (Maarja-Magdaleena kihelkond)|Kadrina mõis]] | mõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q12365989|Q12365989]] |- | [[Kadrina mõis (Kodavere)|Kadrina mõis]] | mõis Kodavere kihelkonnas | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25522414|Q25522414]] |- | [[Kaelase mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517318|Q25517318]] |- | [[Kaera mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392436|Q61392436]] |- | [[Kaeva mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518515|Q25518515]] |- | [[Kaguvere mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272194|Q31272194]] |- | [[Kahkva mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q12366037|Q12366037]] |- | [[Kahtla mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517167|Q25517167]] |- | [[Kaiavere mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q12366055|Q12366055]] |- | [[Kaimri mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q31272197|Q31272197]] |- | [[Kaisma mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517169|Q25517169]] |- | [[Kaiu mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14954946|Q14954946]] |- | [[Kalda mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392375|Q61392375]] |- | [[Kaldama mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q31272199|Q31272199]] |- | [[Kaliküla mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517170|Q25517170]] |- | [[Kalina mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272198|Q31272198]] |- | [[Kalju mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517171|Q25517171]] |- | [[Kallavere mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517173|Q25517173]] |- | [[Kalle mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517174|Q25517174]] |- | [[Kalli mõis (Mihkli)|Kalli mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25522656|Q25522656]] |- | [[Kalli mõis (Valjala)|Kalli mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522722|Q25522722]] |- | [[Kalvi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | [[Kalvi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12123205|Q12123205]] |- | [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25522388|Q25522388]] |- | [[Kambi mõis (Pärnu)|Kambi mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522634|Q25522634]] |- | [[Kammeri mõis]] | mõis Tartumaal Kambja kihelkonnas | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517663|Q25517663]] |- | [[Kandla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518216|Q25518216]] |- | [[Kandle mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20530914|Q20530914]] |- | [[Kanepi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517399|Q25517399]] |- | [[Kangru mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517176|Q25517176]] |- | [[Kangru mõis (Tartu-Maarja)|Kangru mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392322|Q61392322]] |- | [[Kangruselja mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q12366306|Q12366306]] |- | [[Kantsi mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518019|Q25518019]] |- | [[Kapera mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392282|Q61392282]] |- | [[Kapi mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518018|Q25518018]] |- | [[Kapsta mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q12366319|Q12366319]] |- | [[Kapu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q16409582|Q16409582]] |- | [[Karala mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517180|Q25517180]] |- | [[Karaski mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25513078|Q25513078]] |- | [[Kardla mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392326|Q61392326]] |- | [[Kareda mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518008|Q25518008]] |- | [[Kargi mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q16409640|Q16409640]] |- | [[Karila mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518458|Q25518458]] |- | [[Karinu mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16409670|Q16409670]] |- | [[Karinõmme mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q12366353|Q12366353]] |- | [[Karitsa mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12366358|Q12366358]] |- | [[Karitsa mõis (Rakvere)|Karitsa mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20531026|Q20531026]] |- | [[Karivärava mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285767|Q97285767]] |- | [[Karja mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q12366355|Q12366355]] |- | [[Karksi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517826|Q25517826]] |- | [[Karksi mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q21595655|Q21595655]] |- | [[Karkuse mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517178|Q25517178]] |- | [[Karlova mõis]] | mõis Tartus | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12366502|Q12366502]] |- | [[Karlsruue mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518527|Q25518527]] |- | [[Karste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517023|Q25517023]] |- | [[Karu mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272200|Q31272200]] |- | [[Karula kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517437|Q25517437]] |- | [[Karula mõis (Haljala)|Karula mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522268|Q25522268]] |- | [[Karula mõis (Viljandi)|Karula mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522391|Q25522391]] |- | [[Karula mõis (Karula)]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q21820595|Q21820595]] |- | [[Karunga mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285768|Q97285768]] |- | [[Kasari mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517182|Q25517182]] |- | [[Kasenurme mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517181|Q25517181]] |- | [[Kaserahu mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517465|Q25517465]] |- | [[Kassari mõis]] | mõis Hiiumaal, Kassari Tagukülas | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q12366565|Q12366565]] |- | [[Kassi mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517179|Q25517179]] |- | [[Kassinurme mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16409836|Q16409836]] |- | [[Kasti mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623122|Q18623122]] |- | [[Kastna mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517851|Q25517851]] |- | [[Kastolatsi mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517183|Q25517183]] |- | [[Kastre mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q22231518|Q22231518]] |- | [[Katku mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285770|Q97285770]] |- | [[Katlepa mõis]] | Endine karjamõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q137757491|Q137757491]] |- | [[Kaubi mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517184|Q25517184]] |- | [[Kauksi mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517186|Q25517186]] |- | [[Kaunispe mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517222|Q25517222]] |- | [[Kaunissaare mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517467|Q25517467]] |- | [[Kaunivere mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517225|Q25517225]] |- | [[Kauri mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517224|Q25517224]] |- | [[Kautjala mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q4309311|Q4309311]] |- | [[Kavastu mõis (Haljala)|Kavastu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20531104|Q20531104]] |- | [[Kavastu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21820605|Q21820605]] |- | [[Kavilda mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517313|Q25517313]] |- | [[Keava mõis]] | rüütlimõis Eestis | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14954972|Q14954972]] |- | [[Keblaste mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q16409945|Q16409945]] |- | [[Keedika mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25512812|Q25512812]] |- | [[Keelitse mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518548|Q25518548]] |- | [[Keeni mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25512932|Q25512932]] |- | [[Keeri mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25512934|Q25512934]] |- | [[Kehra mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25510864|Q25510864]] |- | [[Kehtna mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | [[Kehtna mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969459|Q2969459]] |- | [[Keila mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q16410011|Q16410011]] |- | [[Keila-Joa mõis]] | mõis Keila kihelkonnas | [[Keila kihelkond]] | | [[Keila-Joa mõisa peahoone]] | [[:d:Q12366758|Q12366758]] |- | [[Kelba mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517335|Q25517335]] |- | [[Kellamäe mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517227|Q25517227]] |- | [[Kellavere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285773|Q97285773]] |- | [[Kergu mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517226|Q25517226]] |- | [[Kerguta mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392487|Q61392487]] |- | [[Kernu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | [[Kernu mõisa peahoone]] | [[:d:Q12366812|Q12366812]] |- | [[Keskküla mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517212|Q25517212]] |- | [[Keskvere mõis]] | endine mõis Martna kihelkonnas | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q16412956|Q16412956]] |- | [[Keskvere mõis (Pöide)|Keskvere mõis]] | endine mõis Pöide kihelkonnas | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522889|Q25522889]] |- | [[Kihelkonna kirikumõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518659|Q25518659]] |- | [[Kihlevere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q20531212|Q20531212]] |- | [[Kihnu mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517220|Q25517220]] |- | [[Kihnu mõis (Pilistvere)|Kihnu mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q31280088|Q31280088]] |- | [[Kiideva mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25511504|Q25511504]] |- | [[Kiidjärve mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q20531221|Q20531221]] |- | [[Kiikla mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q16410291|Q16410291]] |- | [[Kiisa mõis (Keila)|Kiisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285774|Q97285774]] |- | [[Kiiu mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q12366960|Q12366960]] |- | [[Kilbavere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517840|Q25517840]] |- | [[Kilingi mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517228|Q25517228]] |- | [[Kiltsi mõis]] | mõis Väike-Maarja kihelkonnas | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | [[Kiltsi mõisa peahoone]] | [[:d:Q3739069|Q3739069]] |- | [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõis]] | mõis Ridala kihelkonnas | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q12366981|Q12366981]] |- | [[Kingli mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25518552|Q25518552]] |- | [[Kintsli mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q12367002|Q12367002]] |- | [[Kirdalu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517229|Q25517229]] |- | [[Audru kirikumõis|kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q23042923|Q23042923]] |- | [[Kirimäe mõis (Kose)|Kirimäe karjamõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q12367028|Q12367028]] |- | [[Kirimäe mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518400|Q25518400]] |- | [[Kirna mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | [[Kirna mõisa peahoone]]<br/>[[Kirna mõisa kalmistu]] | [[:d:Q2969488|Q2969488]] |- | [[Kirna mõis (Hageri)|Kirna mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q31280089|Q31280089]] |- | [[Kiska mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517496|Q25517496]] |- | [[Kiuma mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517230|Q25517230]] |- | [[Kivi-Vigala mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q16410562|Q16410562]] |- | [[Kivijärve mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16413036|Q16413036]] |- | [[Kiviloo mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12367072|Q12367072]] |- | [[Kivistiku mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285776|Q97285776]] |- | [[Kloodi mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20531315|Q20531315]] |- | [[Klooga mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q627358|Q627358]] |- | [[Kloostri mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q12367120|Q12367120]] |- | [[Kodasema mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12367135|Q12367135]] |- | [[Kodasoo mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | [[Kodasoo mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286225|Q3286225]] |- | [[Kodavere mõis (Haljala)|Kodavere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285778|Q97285778]] |- | [[Kodijärve mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q21820612|Q21820612]] |- | [[Kodila mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12367147|Q12367147]] |- | [[Kogula mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517232|Q25517232]] |- | [[Kohala mõis]] | rüütlimõis Rakvere kihelkonnas | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20531345|Q20531345]] |- | [[Kohatu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12367193|Q12367193]] |- | [[Kohatu mõis (Kullamaa)|Kohatu mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522856|Q25522856]] |- | [[Kohila mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q16410809|Q16410809]] |- | [[Kohtla mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517231|Q25517231]] |- | [[Koigi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | [[Grünewaldt]] | | [[:d:Q3286216|Q3286216]] |- | [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522266|Q25522266]] |- | [[Koigi mõis (Pöide)|Koigi mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522270|Q25522270]] |- | [[Koigi mõis (Haljala)|Koigi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285779|Q97285779]] |- | [[Koigu mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517233|Q25517233]] |- | [[Koikküla mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q20531373|Q20531373]] |- | [[Koikla mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518155|Q25518155]] |- | [[Koila mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q12367227|Q12367227]] |- | [[Koitjärve mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309314|Q4309314]] |- | [[Kokora mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517541|Q25517541]] |- | [[Kolga-Jaani kirikumõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518732|Q25518732]] |- | [[Koltse mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517237|Q25517237]] |- | [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16411069|Q16411069]] |- | [[Kolu mõis (Türi)]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q21483145|Q21483145]] |- | [[Koluvere mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q18623135|Q18623135]] |- | [[Konju mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529043|Q20529043]] |- | [[Konuvere mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q1781836|Q1781836]] |- | [[Konvere mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272721|Q31272721]] |- | [[Koogi mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272201|Q31272201]] |- | [[Koogu mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12367398|Q12367398]] |- | [[Koolme mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272202|Q31272202]] |- | [[Koonga mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q12367410|Q12367410]] |- | [[Koonu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25513042|Q25513042]] |- | [[Kooraste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25513095|Q25513095]] |- | [[Koordi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411216|Q16411216]] |- | [[Koorküla mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517234|Q25517234]] |- | [[Kopli mõis]] | Tallinna linnamõis | [[Tallinn]] | | | [[:d:Q25520028|Q25520028]] |- | [[Koppelmaa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q18623141|Q18623141]] |- | [[Korba mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517292|Q25517292]] |- | [[Korjodi mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q31272203|Q31272203]] |- | [[Korova mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392325|Q61392325]] |- | [[Kose mõis (Maarja-Magdaleena)|Kose mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522604|Q25522604]] |- | [[Kose mõis (Jõelähtme)]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q12367493|Q12367493]] |- | [[Kose suvemõis]] | | [[Tallinn]] | | [[Kose suvemõisa elumaja]] | [[:d:Q12367499|Q12367499]] |- | [[Kose-Uuemõisa mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | [[Kose-Uuemõisa mõisa peahoone]] | [[:d:Q12367482|Q12367482]] |- | [[Kostivere mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | [[Kostivere mõisa peahoone]] | [[:d:Q20529072|Q20529072]] |- | [[Kotlandi mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517239|Q25517239]] |- | [[Krabi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517236|Q25517236]] |- | [[Kriimani mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q12367545|Q12367545]] |- | [[Krootuse mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20933421|Q20933421]] |- | [[Kruusimäe mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272205|Q31272205]] |- | [[Krüüdneri mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517235|Q25517235]] |- | [[Kudina mõis]] | mõis Tartumaal | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q12367645|Q12367645]] |- | [[Kudjape mõis]] | rüütlimõis Saaremaal | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q12367650|Q12367650]] |- | [[Kudruküla mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517505|Q25517505]] |- | [[Kuie mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411601|Q16411601]] |- | [[Kuigatsi mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21821258|Q21821258]] |- | [[Kuijõe mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12367656|Q12367656]] |- | [[Kuimetsa mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518281|Q25518281]] |- | [[Kuivastu mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517249|Q25517249]] |- | [[Kuivaveski mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392496|Q61392496]] |- | [[Kukevere mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517241|Q25517241]] |- | [[Kukruse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | [[Kukruse mõisa peahoone]]<br/>[[Kukruse mõisa kalmistu]]<br/>[[Kukruse mõisa hobusetall]]<br/>[[Kukruse mõisa ait]]<br/>[[Kukruse mõisa kuivati]]<br/>[[Kukruse mõisa tuuleveski]] | [[:d:Q12367680|Q12367680]] |- | [[Kuksema mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411686|Q16411686]] |- | [[Kukulinna mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411704|Q16411704]] |- | [[Kulani mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q18623152|Q18623152]] |- | [[Kulina mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518389|Q25518389]] |- | [[Kullaaru mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20529195|Q20529195]] |- | [[Kullenga mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285782|Q97285782]] |- | [[Kulli mõis (Kärla)|Kulli mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522771|Q25522771]] |- | [[Kuluse mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272254|Q31272254]] |- | [[Kumna mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Kumna mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969502|Q2969502]] |- | [[Kunda mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12367745|Q12367745]] |- | [[Kupna mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517242|Q25517242]] |- | [[Kuremaa mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | [[Kuremaa loss|Kuremaa mõisa peahoone]]<br/>[[Kuremaa mõisa kalmistu]]<br/>[[Kuremaa mõisa tuuleveski]] | [[:d:Q12367794|Q12367794]] |- | [[Kuressaare mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517310|Q25517310]] |- | [[Kurevere mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517243|Q25517243]] |- | [[Kurge mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517240|Q25517240]] |- | [[Kurisoo mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q12367822|Q12367822]] |- | [[Kurista mõis]] | mõis Laiuse kihelkonnas | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12367821|Q12367821]] |- | [[Kurista mõis (Võnnu)|Kurista mõis]] | mõis Võnnu kihelkonnas | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522545|Q25522545]] |- | [[Kurisu mõis]] | | [[Emmaste kihelkond]] | | | [[:d:Q137757510|Q137757510]] |- | [[Kurkse mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q25517244|Q25517244]] |- | [[Kurna mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25510881|Q25510881]] |- | [[Kursi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236894|Q22236894]] |- | [[Kursi mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517083|Q25517083]] |- | [[Kurtna mõis]] | rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas Virumaal | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529422|Q20529422]] |- | [[Kurtna mõis (Hageri)|Kurtna mõis]] | rüütlimõis Hageri kihelkonnas Harjumaal | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522279|Q25522279]] |- | [[Kuru mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517284|Q25517284]] |- | [[Kuuda mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517246|Q25517246]] |- | [[Kuusalu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236904|Q22236904]] |- | [[Kuusiku mõis]] | mõis Rapla kihelkonnas | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14955039|Q14955039]] |- | [[Kuusiku mõis (Maarja-Magdaleena)|Kuusiku mõis]] | mõis Maarja-Magdaleena kihelkonnas | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522275|Q25522275]] |- | [[Kuusna mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12367918|Q12367918]] |- | [[Kuusnõmme mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517245|Q25517245]] |- | [[Kvissentali mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392327|Q61392327]] |- | [[Käblaküla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517248|Q25517248]] |- | [[Käblamõisa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517247|Q25517247]] |- | [[Kädva mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12367935|Q12367935]] |- | [[Käesalu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q2969451|Q2969451]] |- | [[Käesla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518215|Q25518215]] |- | [[Kähri mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517252|Q25517252]] |- | [[Käo mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q31272255|Q31272255]] |- | [[Käpla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392497|Q61392497]] |- | [[Käravete mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | [[Käravete mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286213|Q3286213]] |- | [[Kärbla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517251|Q25517251]] |- | [[Kärde mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12367961|Q12367961]] |- | [[Kärdla mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517345|Q25517345]] |- | [[Kärdlamõisa mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517254|Q25517254]] |- | [[Kärevere mõis (Äksi)|Kärevere mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522340|Q25522340]] |- | [[Kärevere mõis (Türi)|Kärevere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522364|Q25522364]] |- | [[Kärgula mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517250|Q25517250]] |- | [[Kärkna mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517360|Q25517360]] |- | [[Kärla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518001|Q25518001]] |- | [[Kärmu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517256|Q25517256]] |- | [[Kärsa mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518296|Q25518296]] |- | [[Kärstna mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | [[Kärstna mõisa peahoone]]<br/>[[Kärstna mõisa kalmistu]] | [[:d:Q3286214|Q3286214]] |- | [[Kärsu mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25512613|Q25512613]] |- | [[Käru mõis (Simuna)|Käru mõis]] | mõis Simuna kihelkonnas | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16413358|Q16413358]] |- | [[Käru mõis]] | mõis Vändra kihelkonnas | [[Vändra kihelkond]] | | [[Käru mõisa peahoone]] | [[:d:Q21595687|Q21595687]] |- | [[Käsmu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517253|Q25517253]] |- | [[Käända mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517257|Q25517257]] |- | [[Kääniku mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517146|Q25517146]] |- | [[Kääsla mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517147|Q25517147]] |- | [[Kõhastu mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q61392495|Q61392495]] |- | [[Kõiguste mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517145|Q25517145]] |- | [[Kõima mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25511432|Q25511432]] |- | [[Kõinastu mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518021|Q25518021]] |- | [[Kõljala mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q16408927|Q16408927]] |- | [[Kõltsi mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517142|Q25517142]] |- | [[Kõltsu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309315|Q4309315]] |- | [[Kõmmaste mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q25512785|Q25512785]] |- | [[Kõnnu mõis (Kuusalu)|Kõnnu mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309317|Q4309317]] |- | [[Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)|Kõnnu mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522282|Q25522282]] |- | [[Kõnnu mõis (Torma)|Kõnnu mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25522283|Q25522283]] |- | [[Kõnnu mõis (Võnnu)|Kõnnu mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522286|Q25522286]] |- | [[Kõnnu mõis (Kihelkonna)|Kõnnu mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31280090|Q31280090]] |- | [[Kõo mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12368045|Q12368045]] |- | [[Kõpu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517471|Q25517471]] |- | [[Kõpu mõis (Reigi)|Kõpu mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522309|Q25522309]] |- | [[Kõpu mõis (Tõstamaa)|Kõpu mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522648|Q25522648]] |- | [[Kõrgepalu mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517379|Q25517379]] |- | [[Kõrgessaare mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q14954930|Q14954930]] |- | [[Kõrgessaare mõis (Rõuge)|Kõrgessaare mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q31280092|Q31280092]] |- | [[Kõruse mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272256|Q31272256]] |- | [[Kõrve mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392499|Q61392499]] |- | [[Kõrvetaguse mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517143|Q25517143]] |- | [[Köisi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12368094|Q12368094]] |- | [[Kübassaare mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517144|Q25517144]] |- | [[Küdema mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517141|Q25517141]] |- | [[Küti mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517140|Q25517140]] |- | [[Küti mõis (Peetri)|Küti mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522367|Q25522367]] |- | [[Kütke mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517139|Q25517139]] |- | [[Laadjala mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517333|Q25517333]] |- | [[Laagna mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q16409157|Q16409157]] |- | [[Laanemetsa mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q20529698|Q20529698]] |- | [[Laanemõisa mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285789|Q97285789]] |- | [[Laasma mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q61392270|Q61392270]] |- | [[Laatre mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517187|Q25517187]] |- | [[Laatre mõis (Ruhja)|Laatre mõis]] | | [[Põhja-Ruhja kihelkond]] | | | [[:d:Q31280093|Q31280093]] |- | [[Laatsi mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q25518567|Q25518567]] |- | [[Laekvere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16409214|Q16409214]] |- | [[Laeva mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517643|Q25517643]] |- | [[Lagedi mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517198|Q25517198]] |- | [[Lahetaguse mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q16409314|Q16409314]] |- | [[Lahmuse mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12368202|Q12368202]] |- | [[Laiksaare mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517037|Q25517037]] |- | [[Laiküla mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q12368230|Q12368230]] |- | [[Laimetsa mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q16409388|Q16409388]] |- | [[Laimjala mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517347|Q25517347]] |- | [[Laitse mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q14955056|Q14955056]] |- | [[Laius-Tähkvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12368258|Q12368258]] |- | [[Laiuse mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16409418|Q16409418]] |- | [[Lammasküla mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21822122|Q21822122]] |- | [[Lange mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392271|Q61392271]] |- | [[Laoküla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285790|Q97285790]] |- | [[Lasila mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | [[Lasila mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969661|Q2969661]] |- | [[Lasinurme mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517061|Q25517061]] |- | [[Lasputre mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517058|Q25517058]] |- | [[Lasva mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517369|Q25517369]] |- | [[Laugu mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518157|Q25518157]] |- | [[Lauguta mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517059|Q25517059]] |- | [[Lauka mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517322|Q25517322]] |- | [[Laulasmaa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q13359534|Q13359534]] |- | [[Laulepa mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517056|Q25517056]] |- | [[Laupa mõis]] | mõis Eestis | [[Türi kihelkond]] | | [[Laupa mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969684|Q2969684]] |- | [[Lautna mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517055|Q25517055]] |- | [[Leebiku mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q16409671|Q16409671]] |- | [[Leedi mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12368391|Q12368391]] |- | [[Leediküla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517054|Q25517054]] |- | [[Leesi mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272258|Q31272258]] |- | [[Leetse mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q12368420|Q12368420]] |- | [[Leevi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517057|Q25517057]] |- | [[Leevi mõis (Võnnu)|Leevi mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522553|Q25522553]] |- | [[Leevre mõis]] | mõis Rapla maakonnas Märjamaa vallas | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517060|Q25517060]] |- | [[Lehetu mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518587|Q25518587]] |- | [[Lehmja mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q16409759|Q16409759]] |- | [[Lehmja mõis (Keila)|Lehmja mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285791|Q97285791]] |- | [[Lehola mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Lehola mõisa viinavabrik]] | [[:d:Q12368433|Q12368433]] |- | [[Lehtmetsa mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517255|Q25517255]] |- | [[Lehtse mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | [[Lehtse mõisa peahoone]] | [[:d:Q12368452|Q12368452]] |- | [[Leila mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517259|Q25517259]] |- | [[Leisi mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517260|Q25517260]] |- | [[Lellapere mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14955069|Q14955069]] |- | [[Lelle mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517949|Q25517949]] |- | [[Lemmatsi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517258|Q25517258]] |- | [[Lemmiku mõis]] | Haimre mõisa juurde kuulunud endine karjamõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392274|Q61392274]] |- | [[Lemuvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q31272264|Q31272264]] |- | [[Lepa mõis (Põlva)|Lepa mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25522288|Q25522288]] |- | [[Lepiku mõis (Kadrina)|Lepiku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285794|Q97285794]] |- | [[Lepiku mõis (Keila)|Lepiku mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285795|Q97285795]] |- | [[Lepna mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285796|Q97285796]] |- | [[Levala mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517841|Q25517841]] |- | [[Libatse mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517262|Q25517262]] |- | [[Liberty suvemõis]] | | | [[Koch]]<br/>[[Eesti Vabaõhumuuseum]] | | [[:d:Q18107875|Q18107875]] |- | [[Libumäe mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517263|Q25517263]] |- | [[Lihasoo mõis]] | eramõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272265|Q31272265]] |- | [[Lihula mõis]] | mõis Lihula kihelkonnas | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q18623175|Q18623175]] |- | [[Lihulõpe mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285797|Q97285797]] |- | [[Lihuntsi mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392278|Q61392278]] |- | [[Liigvalla mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12368714|Q12368714]] |- | [[Liigvere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392277|Q61392277]] |- | [[Liinemõisa mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16410056|Q16410056]] |- | [[Liiva-Nõmpa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272266|Q31272266]] |- | [[Liivamäe mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517459|Q25517459]] |- | [[Liivi mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12368775|Q12368775]] |- | [[Lilastvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517418|Q25517418]] |- | [[Lilli-Anne mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q20530124|Q20530124]] |- | [[Lilu mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517723|Q25517723]] |- | [[Lindheimi suvemõis]] | | | | | [[:d:Q31277375|Q31277375]] |- | [[Lindi mõis (Audru)|Lindi mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q25522301|Q25522301]] |- | [[Linnamäe mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21822128|Q21822128]] |- | [[Linnape mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517285|Q25517285]] |- | [[Lohu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | [[Lohu mõisa peahoone]] | [[:d:Q16410359|Q16410359]] |- | [[Loja mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517261|Q25517261]] |- | [[Loksu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285799|Q97285799]] |- | [[Lokuta mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517194|Q25517194]] |- | [[Lontova mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517264|Q25517264]] |- | [[Loo mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309318|Q4309318]] |- | [[Loobu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q16410448|Q16410448]] |- | [[Loode mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q31272268|Q31272268]] |- | [[Loodi mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q21820616|Q21820616]] |- | [[Loodna mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511162|Q25511162]] |- | [[Loona mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q12369021|Q12369021]] |- | [[Loopre mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q16410526|Q16410526]] |- | [[Loosi mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517367|Q25517367]] |- | [[Loosu mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25519100|Q25519100]] |- | [[Lootvina mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517038|Q25517038]] |- | [[Lota mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517737|Q25517737]] |- | [[Lubja mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517036|Q25517036]] |- | [[Luiste mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511172|Q25511172]] |- | [[Luka mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309319|Q4309319]] |- | [[Luke mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q6702128|Q6702128]] |- | [[Lustivere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q11251036|Q11251036]] |- | [[Luua mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | [[Luua mõisa peahoone]] | [[:d:Q12369136|Q12369136]] |- | [[Luua mõis (Paide)|Luua mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522271|Q25522271]] |- | [[Luulupe mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517048|Q25517048]] |- | [[Luunja mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21822134|Q21822134]] |- | [[Luusika mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272263|Q31272263]] |- | [[Luutsniku mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517378|Q25517378]] |- | [[Lähevere mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16410740|Q16410740]] |- | [[Läsna mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272135|Q31272135]] |- | [[Läti mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16410776|Q16410776]] |- | [[Läti mõis (Vigala)|Läti mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392376|Q61392376]] |- | [[Lõhavere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518287|Q25518287]] |- | [[Lõmala mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517049|Q25517049]] |- | [[Lõo mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517291|Q25517291]] |- | [[Lõusa mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16410875|Q16410875]] |- | [[Lõve mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517190|Q25517190]] |- | [[Lööne mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q16410893|Q16410893]] |- | [[Lööra mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q61392507|Q61392507]] |- | [[Lümanda mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517046|Q25517046]] |- | [[Lümandu mõis (Hageri)|Lümandu mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12369296|Q12369296]] |- | [[Lümandu mõis (Märjamaa)|Lümandu mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522327|Q25522327]] |- | [[Maalse mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517045|Q25517045]] |- | [[Maardu mõis]] | mõis Jõelähtme kihelkonnas | [[Jõelähtme kihelkond]] | [[Fersen]] | [[Maardu mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286242|Q3286242]] |- | [[Maaritsa mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517044|Q25517044]] |- | [[Maarjamäe mõis (Võnnu)|Maarjamäe mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392378|Q61392378]] |- | [[Maarjamäe suvemõis]] | | | | | [[:d:Q22262119|Q22262119]] |- | [[Maarjamõisa mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q18623191|Q18623191]] |- | [[Maasi mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517349|Q25517349]] |- | [[Maasika mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97220394|Q97220394]] |- | [[Maaska mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517439|Q25517439]] |- | [[Maeru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392521|Q61392521]] |- | [[Maheda mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285803|Q97285803]] |- | [[Mahtra mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q16413388|Q16413388]] |- | [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla mõis]] | mõis Haljala kihelkonnas | [[Lüganuse kihelkond]] | [[Wrangell]] | | [[:d:Q2971072|Q2971072]] |- | [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõis]] | mõis Juuru kihelkonnas | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14955123|Q14955123]] |- | [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla mõis]] | mõis Hageri kihelkonnas | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522321|Q25522321]] |- | [[Maidla mõis (Kambja)|Maidla mõis]] | kõrvalmõis Kambja kihelkonnas | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522508|Q25522508]] |- | [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla mõis]] | mõis Kullamaa kihelkonnas | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522859|Q25522859]] |- | [[Malla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12369600|Q12369600]] |- | [[Maramaa mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517416|Q25517416]] |- | [[Masa mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q61392266|Q61392266]] |- | [[Massu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q16412703|Q16412703]] |- | [[Massu mõis (Vändra)|Massu mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q31280094|Q31280094]] |- | [[Matsalu mõis]] | rüütlimõis Läänemaal | [[Karuse kihelkond]] | | [[Matsalu mõisa peahoone]]<br/>[[Matsalu mõisa park]] | [[:d:Q3286246|Q3286246]] |- | [[Meedla mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517334|Q25517334]] |- | [[Meeksi mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517373|Q25517373]] |- | [[Meeri mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q21820618|Q21820618]] |- | [[Meossaare mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q61392265|Q61392265]] |- | [[Meremõisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309320|Q4309320]] |- | [[Meriküla mõis (Vaivara)|Meriküla mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25522402|Q25522402]] |- | [[Meriküla mõis (Viru-Jaagupi)|Meriküla mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522752|Q25522752]] |- | [[Metsamõisa mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518518|Q25518518]] |- | [[Metsiku mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517339|Q25517339]] |- | [[Metsküla mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518162|Q25518162]] |- | [[Metstaguse mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16411658|Q16411658]] |- | [[Misso mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517368|Q25517368]] |- | [[Moe mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q12370424|Q12370424]] |- | [[Moora mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518298|Q25518298]] |- | [[Mooritsa mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517842|Q25517842]] |- | [[Mooste mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q3763687|Q3763687]] |- | [[Morna mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q16411855|Q16411855]] |- | [[Muhu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236796|Q22236796]] |- | [[Muhu-Suuremõisa mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518016|Q25518016]] |- | [[Muike mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285814|Q97285814]] |- | [[Mullutu mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517337|Q25517337]] |- | [[Munalaskme mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q18623206|Q18623206]] |- | [[Muraja mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517350|Q25517350]] |- | [[Muraste mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Muraste mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286258|Q3286258]] |- | [[Muratsi mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q22574214|Q22574214]] |- | [[Murikatsi mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517043|Q25517043]] |- | [[Mustajõe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517042|Q25517042]] |- | [[Mustamäe mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Glehni loss]] | [[:d:Q42326596|Q42326596]] |- | [[Musti mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25519057|Q25519057]] |- | [[Mustja mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517366|Q25517366]] |- | [[Mustjala mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q18623207|Q18623207]] |- | [[Muuga mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | [[Carl Timoleon von Neff]] | | [[:d:Q2970105|Q2970105]] |- | [[Muusi mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392379|Q61392379]] |- | [[Mädapea mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20529363|Q20529363]] |- | [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522349|Q25522349]] |- | [[Mäe mõis (Valjala)|Mäe mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522730|Q25522730]] |- | [[Mäe-Nõmpa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518210|Q25518210]] |- | [[Mäeküla mõis (Hageri)|Mäeküla mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522328|Q25522328]] |- | [[Mäeküla mõis (Türi)|Mäeküla mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522369|Q25522369]] |- | [[Mäemõisa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517486|Q25517486]] |- | [[Mäesaare mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517381|Q25517381]] |- | [[Mäetaguse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | [[Mäetaguse mõisa peahoone]] | [[:d:Q12123204|Q12123204]] |- | [[Mägiotsa mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517374|Q25517374]] |- | [[Mägise mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517164|Q25517164]] |- | [[Mäkaste mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517163|Q25517163]] |- | [[Mäksa mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q12370671|Q12370671]] |- | [[Mälgu mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272262|Q31272262]] |- | [[Mällikvere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12370677|Q12370677]] |- | [[Männiku mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517165|Q25517165]] |- | [[Männikvälja mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518465|Q25518465]] |- | [[Mäo mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | [[Mäo mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969886|Q2969886]] |- | [[Vana-Märjamaa mõis|Märjamaa mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517430|Q25517430]] |- | [[Märjandi mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272137|Q31272137]] |- | [[Määri mõis]] | mõis Virumaal | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517040|Q25517040]] |- | [[Mõdriku mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q976749|Q976749]] |- | [[Mõigu mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411822|Q16411822]] |- | [[Mõisaküla mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25517041|Q25517041]] |- | [[Mõisaküla mõis (Viljandi)|Mõisaküla mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392449|Q61392449]] |- | [[Mõisalõpe mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285815|Q97285815]] |- | [[Mõisamaa mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16411850|Q16411850]] |- | [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q16411856|Q16411856]] |- | [[Mõndavere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285816|Q97285816]] |- | [[Mõniste mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q25513100|Q25513100]] |- | [[Mõnnuste mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518209|Q25518209]] |- | [[Mõntu mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517039|Q25517039]] |- | [[Mõra mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12370762|Q12370762]] |- | [[Mõraste mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12370760|Q12370760]] |- | [[Mõtsu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q16411904|Q16411904]] |- | [[Möllatsi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392328|Q61392328]] |- | [[Mügra mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517400|Q25517400]] |- | [[Mündi mõis]] | | [[Paide kihelkond]]<br/>[[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411930|Q16411930]] |- | [[Müta mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392332|Q61392332]] |- | [[Müüriku mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12370797|Q12370797]] |- | [[Müüsleri mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12370795|Q12370795]] |- | [[Nabala mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25510897|Q25510897]] |- | [[Naha mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517376|Q25517376]] |- | [[Nahkja mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285818|Q97285818]] |- | [[Naissaare mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31272261|Q31272261]] |- | [[Nakamaa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517489|Q25517489]] |- | [[Nava mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517843|Q25517843]] |- | [[Navesti mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517985|Q25517985]] |- | [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16412245|Q16412245]] |- | [[Neeruti mõis (Otepää)|Neeruti mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25522535|Q25522535]] |- | [[Nehatu mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q16412249|Q16412249]] |- | [[Nehatu mõis (Türi)|Nehatu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522371|Q25522371]] |- | [[Nehatu mõis (Karuse)|Nehatu mõis]] | mõis Läänemaal | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25522386|Q25522386]] |- | [[Nenu mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q61392534|Q61392534]] |- | [[Nigula mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517739|Q25517739]] |- | [[Niibi mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518404|Q25518404]] |- | [[Niidu mõis (Ambla)|Niidu mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31280141|Q31280141]] |- | [[Niidu mõis (Rääma)|Niidu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q97347611|Q97347611]] |- | [[Niinja mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518235|Q25518235]] |- | [[Niitvälja mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309322|Q4309322]] |- | [[Nissi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517077|Q25517077]] |- | [[Noarootsi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236835|Q22236835]] |- | [[Nolgimõisa mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q31272260|Q31272260]] |- | [[Norra mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12371176|Q12371176]] |- | [[Nugeri mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97220768|Q97220768]] |- | [[Nurme mõis]] | Mõis Saue vallas | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q21820621|Q21820621]] |- | [[Nurme mõis (Karja)|Nurme mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q31280095|Q31280095]] |- | [[Nurme mõis (Muhu)|Nurme mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q31280143|Q31280143]] |- | [[Nurme mõis (Rakvere)|Nurme mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q61392382|Q61392382]] |- | [[Nurtu mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518545|Q25518545]] |- | [[Nutu mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517613|Q25517613]] |- | [[Nõlva mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517484|Q25517484]] |- | [[Nõmbra mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q31272145|Q31272145]] |- | [[Nõmme mõis (Kose)|Nõmme mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522454|Q25522454]] |- | [[Nõmme mõis (Väike-Maarja)|Nõmme mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522818|Q25522818]] |- | [[Nõmmküla mõis (Ambla)|Nõmmküla mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q21820620|Q21820620]] |- | [[Nõmmküla mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q61388727|Q61388727]] |- | [[Nõmmpere mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517425|Q25517425]] |- | [[Nõva mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q16408779|Q16408779]] |- | [[Nüpli mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517688|Q25517688]] |- | [[Oandu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285826|Q97285826]] |- | [[Oeküla mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q61392538|Q61392538]] |- | [[Ohakvere mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518308|Q25518308]] |- | [[Ohekatku mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12371336|Q12371336]] |- | [[Ohtja mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518217|Q25518217]] |- | [[Ohtla mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518414|Q25518414]] |- | [[Ohtu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Ohtu mõisa peahoone]] | [[:d:Q2090050|Q2090050]] |- | [[Ohukotsu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q16408940|Q16408940]] |- | [[Ohulepa mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517338|Q25517338]] |- | [[Oidrema mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25511407|Q25511407]] |- | [[Oisu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517460|Q25517460]] |- | [[Oiu mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518912|Q25518912]] |- | [[Ojaküla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392386|Q61392386]] |- | [[Ojataguse mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517290|Q25517290]] |- | [[Oju mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517977|Q25517977]] |- | [[Olbrüki mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518166|Q25518166]] |- | [[Olgina mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517509|Q25517509]] |- | [[Ollepa mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12371441|Q12371441]] |- | [[Olli mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16412564|Q16412564]] |- | [[Olukvere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517844|Q25517844]] |- | [[Olustvere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | [[Olustvere mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286153|Q3286153]] |- | [[Ontika mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q16412583|Q16412583]] |- | [[Oonurme mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518323|Q25518323]] |- | [[Oonurme mõis (Kadrina)|Oonurme mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285829|Q97285829]] |- | [[Oosoli mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q25518577|Q25518577]] |- | [[Orajõe mõis]] | | [[Häädemeeste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517947|Q25517947]] |- | [[Oraniku mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q16413408|Q16413408]] |- | [[Orasaare mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q16409123|Q16409123]] |- | [[Orava mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517309|Q25517309]] |- | [[Orava mõis (Tarvastu)|Orava mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522311|Q25522311]] |- | [[Orava mõis (Nõo)|Orava mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q61392385|Q61392385]] |- | [[Orgita mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517424|Q25517424]] |- | [[Orgmetsa mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517218|Q25517218]] |- | [[Orguse mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272140|Q31272140]] |- | [[Oriküla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518211|Q25518211]] |- | [[Orina mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25511516|Q25511516]] |- | [[Orissaare mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517348|Q25517348]] |- | [[Orjaku mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517497|Q25517497]] |- | [[Orjaku-Kuriste mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392539|Q61392539]] |- | [[Orkse mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q31272143|Q31272143]] |- | [[Oru mõis (Jõhvi)|Oru mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25521379|Q25521379]] |- | [[Oru mõis (Kose)|Oru mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522090|Q25522090]] |- | [[Oru mõis (Lääne-Nigula)|Oru mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522862|Q25522862]] |- | [[Oru mõis (Viru-Nigula)|Oru mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285830|Q97285830]] |- | [[Oti mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q21822116|Q21822116]] |- | [[Oti mõis (Harju-Madise)|Oti mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q97285831|Q97285831]] |- | [[Otsa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517382|Q25517382]] |- | [[Paadla mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518206|Q25518206]] |- | [[Paadrema mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q12371756|Q12371756]] |- | [[Paasiku mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517466|Q25517466]] |- | [[Paasvere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517084|Q25517084]] |- | [[Paate mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392280|Q61392280]] |- | [[Paatsa mõis]] | | [[Mustjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518214|Q25518214]] |- | [[Paatsalu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25518226|Q25518226]] |- | [[Pada mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12371772|Q12371772]] |- | [[Padise mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q12371780|Q12371780]] |- | [[Paduri mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285833|Q97285833]] |- | [[Pae mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12371791|Q12371791]] |- | [[Pae mõis (Risti)|Pae mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31280316|Q31280316]] |- | [[Paeküla mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517086|Q25517086]] |- | [[Paenasti mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q16409490|Q16409490]] |- | [[Pagari mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530106|Q20530106]] |- | [[Pahkla mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q21822141|Q21822141]] |- | [[Pahuvere mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517087|Q25517087]] |- | [[Paistu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518726|Q25518726]] |- | [[Pajaka mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518579|Q25518579]] |- | [[Paju mõis]] | | [[Luke kihelkond]] | | [[Paju mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623235|Q18623235]] |- | [[Paju mõis (Kihelkonna)|Paju mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522119|Q25522119]] |- | [[Paju mõis (Kullamaa)|Paju mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392445|Q61392445]] |- | [[Pajusi mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12371842|Q12371842]] |- | [[Pakasmäe mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517088|Q25517088]] |- | [[Pakaste mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12371849|Q12371849]] |- | [[Pakitu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285834|Q97285834]] |- | [[Pala mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q12371864|Q12371864]] |- | [[Pala mõis (Puhja)|Pala mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522310|Q25522310]] |- | [[Pala mõis (Kadrina)|Pala mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q25522820|Q25522820]] |- | [[Palase mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q16409644|Q16409644]] |- | [[Palasi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16409651|Q16409651]] |- | [[Palivere mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q12371901|Q12371901]] |- | [[Pallaste mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q4309324|Q4309324]] |- | [[Pallasvere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285836|Q97285836]] |- | [[Palmse mõis]] | mõis Eestis | [[Kadrina kihelkond]] | [[Pahlen]] | [[Palmse mõisa peahoone]] | [[:d:Q920492|Q920492]] |- | [[Palo mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q18623240|Q18623240]] |- | [[Palu mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q978319|Q978319]] |- | [[Palupera mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q20530196|Q20530196]] |- | [[Palvere mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517614|Q25517614]] |- | [[Pamma mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518159|Q25518159]] |- | [[Pandivere mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518297|Q25518297]] |- | [[Pangodi mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25517405|Q25517405]] |- | [[Papiniidu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392542|Q61392542]] |- | [[Papipalu karjamõis|Papipalu mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q137322396|Q137322396]] |- | [[Parasmaa mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12371974|Q12371974]] |- | [[Parasmetsa mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518161|Q25518161]] |- | [[Pargi mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517426|Q25517426]] |- | [[Parila mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517136|Q25517136]] |- | [[Parkhofi mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q124289793|Q124289793]] |- | [[Partsi mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511494|Q25511494]] |- | [[Partsi mõis (Põlva)|Partsi mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25522360|Q25522360]] |- | [[Paslepa mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530269|Q20530269]] |- | [[Pataste mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517135|Q25517135]] |- | [[Pati mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25512873|Q25512873]] |- | [[Patküla mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q21822307|Q21822307]] |- | [[Patsu mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517138|Q25517138]] |- | [[Paunküla mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25510980|Q25510980]] |- | [[Pavestküla mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392543|Q61392543]] |- | [[Pedaniku mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518536|Q25518536]] |- | [[Peeri mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272146|Q31272146]] |- | [[Peetri mõis (Keila)|Peetri mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309323|Q4309323]] |- | [[Peetri mõis (Paistu)|Peetri mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q31280317|Q31280317]] |- | [[Peetrimõisa mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517133|Q25517133]] |- | [[Peetrimõisa mõis (Viljandi)]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q22231705|Q22231705]] |- | [[Pekre mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517828|Q25517828]] |- | [[Penijõe mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q3286260|Q3286260]] |- | [[Peningi mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25510865|Q25510865]] |- | [[Penuja mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517137|Q25517137]] |- | [[Peri mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517444|Q25517444]] |- | [[Perila mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517468|Q25517468]] |- | [[Perjatse mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517511|Q25517511]] |- | [[Permisküla mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518327|Q25518327]] |- | [[Pidula mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372392|Q12372392]] |- | [[Pihtla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623249|Q18623249]] |- | [[Piibe mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12372413|Q12372413]] |- | [[Piigandi mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530443|Q20530443]] |- | [[Piila mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517110|Q25517110]] |- | [[Piira mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517111|Q25517111]] |- | [[Piirsalu mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16410313|Q16410313]] |- | [[Piiskopi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517112|Q25517112]] |- | [[Piiumetsa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12372442|Q12372442]] |- | [[Pikajärve mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q19921968|Q19921968]] |- | [[Pikaküla mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372443|Q12372443]] |- | [[Pikavere mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25510989|Q25510989]] |- | [[Pikkjärve mõis]] | Karula mõisa kõrvalmõis, Karula kihelkond | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517108|Q25517108]] |- | [[Pikkjärve mõis (Palamuse)|Pikkjärve mõis]] | Kaarepere mõisa karjamõis, Palamuse kihelkond | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q123965365|Q123965365]] |- | [[Pikva mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q12372455|Q12372455]] |- | [[Pilguse mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372457|Q12372457]] |- | [[Pilka mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517107|Q25517107]] |- | [[Pilkuse mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25512968|Q25512968]] |- | [[Pindi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517385|Q25517385]] |- | [[Pinska mõis]] | | [[Kõpu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517470|Q25517470]] |- | [[Pirgu mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q12372533|Q12372533]] |- | [[Pirmastu mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517474|Q25517474]] |- | [[Pivarootsi mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517495|Q25517495]] |- | [[Plaani mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517383|Q25517383]] |- | [[Poaka mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517106|Q25517106]] |- | [[Poka mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25512922|Q25512922]] |- | [[Pokardi mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q20530596|Q20530596]] |- | [[Poksi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392335|Q61392335]] |- | [[Polli mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25512770|Q25512770]] |- | [[Polli mõis (Kadrina)|Polli mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31280142|Q31280142]] |- | [[Pootsi mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12372669|Q12372669]] |- | [[Pootsiku mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518333|Q25518333]] |- | [[Porkuni mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12372679|Q12372679]] |- | [[Pornuse mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517104|Q25517104]] |- | [[Praakli mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517109|Q25517109]] |- | [[Praakmani mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517371|Q25517371]] |- | [[Pragi mõis]] | endine mõis Võrumaal | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517097|Q25517097]] |- | [[Prandi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q978332|Q978332]] |- | [[Prangli mõis (Jõelähtme)|Prangli mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q61392444|Q61392444]] |- | [[Preedi mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12372730|Q12372730]] |- | [[Preedi mõis (Tartu-Maarja)|Preedi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]]<br/>[[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q61392337|Q61392337]] |- | [[Pressi mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285839|Q97285839]] |- | [[Pringi mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517099|Q25517099]] |- | [[Prossa mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517098|Q25517098]] |- | [[Pruuna mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q2969033|Q2969033]] |- | [[Prääma mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q12372835|Q12372835]] |- | [[Prümli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517095|Q25517095]] |- | [[Pudivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518300|Q25518300]] |- | [[Puhatu mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q97285844|Q97285844]] |- | [[Puhkova mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517512|Q25517512]] |- | [[Puhtu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q20933447|Q20933447]] |- | [[Puiatu mõis]] | | [[Kõpu kihelkond]] | | | [[:d:Q25513038|Q25513038]] |- | [[Puiatu mõis (Anna)|Puiatu mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q31280146|Q31280146]] |- | [[Puka mõis (Viru-Jaagupi)|Puka mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522874|Q25522874]] |- | [[Purdi mõis]] | | [[Anna kihelkond]] | | | [[:d:Q12372932|Q12372932]] |- | [[Purila mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | [[Purila mõisa peahoone]] | [[:d:Q2614555|Q2614555]] |- | [[Purtse mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q1767967|Q1767967]] |- | [[Pusu mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518963|Q25518963]] |- | [[Puta mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392338|Q61392338]] |- | [[Putkaste mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q11889172|Q11889172]] |- | [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522774|Q25522774]] |- | [[Puurmani mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | [[Puurmani mõisa peahoone]] | [[:d:Q3740412|Q3740412]] |- | [[Puusta mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392545|Q61392545]] |- | [[Pädaste mõis]] | mõis Saaremaal Muhu kihelkonnas | [[Muhu kihelkond]] | | [[Pädaste mõisa peahoone]] | [[:d:Q16411004|Q16411004]] |- | [[Pähkla mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517096|Q25517096]] |- | [[Pähklimäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517510|Q25517510]] |- | [[Pähu mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518514|Q25518514]] |- | [[Päidla mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q12372978|Q12372978]] |- | [[Päinurme mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411029|Q16411029]] |- | [[Päite mõis|Päite kirikumõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517092|Q25517092]] |- | [[Pällu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285847|Q97285847]] |- | [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522102|Q25522102]] |- | [[Päri mõis (Türi)|Päri mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522267|Q25522267]] |- | [[Päri mõis (Kadrina)|Päri mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392439|Q61392439]] |- | [[Päri mõis (Viljandi)]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q21822438|Q21822438]] |- | [[Pärinurme mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q65259348|Q65259348]] |- | [[Pärna mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221124|Q97221124]] |- | [[Pärnamaa mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518592|Q25518592]] |- | [[Pärnu kirikumõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517767|Q25517767]] |- | [[Pärnu-Jaagupi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518679|Q25518679]] |- | [[Pärsama mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518163|Q25518163]] |- | [[Pärsti mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q21820631|Q21820631]] |- | [[Päsula mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221143|Q97221143]] |- | [[Päädeva mõis]] | Endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517093|Q25517093]] |- | [[Päärdu mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q12373067|Q12373067]] |- | [[Põdra mõis (Jämaja)|Põdra mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522766|Q25522766]] |- | [[Põdrangu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12373083|Q12373083]] |- | [[Põhjaka mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411352|Q16411352]] |- | [[Põhu mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517372|Q25517372]] |- | [[Põlgaste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | [[Põlgaste mõisa peahoone]] | [[:d:Q20530776|Q20530776]] |- | [[Põlli mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518588|Q25518588]] |- | [[Põlliku mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517094|Q25517094]] |- | [[Põllküla mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q25517213|Q25517213]] |- | [[Põlula mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411493|Q16411493]] |- | [[Põlula-Uuemõisa mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518466|Q25518466]] |- | [[Põlva kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518620|Q25518620]] |- | [[Põriki mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517090|Q25517090]] |- | [[Põvvatu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517091|Q25517091]] |- | [[Pöögle mõis]] | | [[Karksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25512884|Q25512884]] |- | [[Pööravere mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12373211|Q12373211]] |- | [[Pühajärve mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q16411595|Q16411595]] |- | [[Pühajõe mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517089|Q25517089]] |- | [[Pühatu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q16411622|Q16411622]] |- | [[Pürksi mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q12373250|Q12373250]] |- | [[Püssi mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q21822441|Q21822441]] |- | [[Raadi mõis]] | Mõis Tartumaal | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | [[Raadi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12373288|Q12373288]] |- | [[Raadlovi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392341|Q61392341]] |- | [[Raanitsa mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517265|Q25517265]] |- | [[Raasiku mõis]] | mõis Eestis | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12373305|Q12373305]] |- | [[Rabivere mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q16411788|Q16411788]] |- | [[Rae mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25510899|Q25510899]] |- | [[Raeküla mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517266|Q25517266]] |- | [[Rahivere mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25517204|Q25517204]] |- | [[Rahkla mõis (Simuna)|Rahkla mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522298|Q25522298]] |- | [[Rahkla mõis (Viru-Nigula)|Rahkla mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392438|Q61392438]] |- | [[Rahu mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q65259428|Q65259428]] |- | [[Rahula mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25517192|Q25517192]] |- | [[Rahumäe mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517375|Q25517375]] |- | [[Rahuoru mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517279|Q25517279]] |- | [[Raigla mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517272|Q25517272]] |- | [[Raigu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517276|Q25517276]] |- | [[Raikküla mõis]] | | [[Rapla vald]] | [[Keyserlingk]] | [[Raikküla mõisa peahoone]] | [[:d:Q2970350|Q2970350]] |- | [[Raka mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623296|Q18623296]] |- | [[Rakitse mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q124425319|Q124425319]] |- | [[Rakvere mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | [[Rakvere mõisa peahoone-teatrihoone]] | [[:d:Q16412005|Q16412005]] |- | [[Ramma mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517273|Q25517273]] |- | [[Randvere mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517275|Q25517275]] |- | [[Randvere mõis (Pühalepa)|Randvere mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q61392435|Q61392435]] |- | [[Ranna mõis (Kodavere)|Ranna mõis]] | | [[Kodavere kihelkond]] | | | [[:d:Q25522294|Q25522294]] |- | [[Ranna mõis (Muhu)|Ranna mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q65259451|Q65259451]] |- | [[Rannaküla mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518022|Q25518022]] |- | [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522249|Q25522249]] |- | [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25522808|Q25522808]] |- | [[Rannamõisa mõis (Viru-Nigula)|Rannamõisa mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285856|Q97285856]] |- | [[Rannapungerja mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518331|Q25518331]] |- | [[Rannu mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q21820698|Q21820698]] |- | [[Rapla kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q12373581|Q12373581]] |- | [[Rapla mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12373580|Q12373580]] |- | [[Rasina mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q21822561|Q21822561]] |- | [[Rasivere mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518470|Q25518470]] |- | [[Rassivere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285859|Q97285859]] |- | [[Ratla mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q137757490|Q137757490]] |- | [[Raudna mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q61392549|Q61392549]] |- | [[Rava mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12373654|Q12373654]] |- | [[Ravila mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | [[Ravila mõisa peahoone]] | [[:d:Q12373660|Q12373660]] |- | [[Reastvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12373678|Q12373678]] |- | [[Rebasemõisa mõis]] | | [[Karula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517278|Q25517278]] |- | [[Reegoldi mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517274|Q25517274]] |- | [[Reigi kirikumõis]] | kirikumõis Hiiumaal | | | | [[:d:Q22236888|Q22236888]] |- | [[Reigi mõis (Reigi)|Reigi mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q31280318|Q31280318]] |- | [[Reihenau mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q16412312|Q16412312]] |- | [[Reina mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q16412322|Q16412322]] |- | [[Reiu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517271|Q25517271]] |- | [[Reo mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q25517974|Q25517974]] |- | [[Reola mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517665|Q25517665]] |- | [[Reopalu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517206|Q25517206]] |- | [[Reopä mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272138|Q31272138]] |- | [[Repniku mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q16412327|Q16412327]] |- | [[Restu mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21820703|Q21820703]] |- | [[Riguldi mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529341|Q20529341]] |- | [[Rihula mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221499|Q97221499]] |- | [[Riidaja mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | [[Riidaja mõisa peahoone]] | [[:d:Q12123206|Q12123206]] |- | [[Riidaku mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12373950|Q12373950]] |- | [[Riigi mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517517|Q25517517]] |- | [[Riisipere mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | [[Stackelberg]] | [[Riisipere mõisa peahoone]]<br/>[[Riisipere mõisa park]] | [[:d:Q2970375|Q2970375]] |- | [[Rikassaare mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517205|Q25517205]] |- | [[Rinsi mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518017|Q25518017]] |- | [[Ripuka mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12374082|Q12374082]] |- | [[Risti mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q12374090|Q12374090]] |- | [[Roela mõis]] | mõis Viru-Jaagupi kihelkonnas | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q12374159|Q12374159]] |- | [[Roela mõis (Palamuse)|Roela mõis]] | mõis Palamuse kihelkonnas | [[Palamuse kihelkond]] | | [[Roela mõisa peahoone]] | [[:d:Q12374161|Q12374161]] |- | [[Rogosi mõis]] | mõis Võrumaal Rõuge kihelkonnas | [[Rõuge kihelkond]] | [[Glasenapp]] | [[Rogosi mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286272|Q3286272]] |- | [[Rohu mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q14955735|Q14955735]] |- | [[Rojasilla mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392343|Q61392343]] |- | [[Roobaka mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q16411484|Q16411484]] |- | [[Roobe mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517277|Q25517277]] |- | [[Roodevälja mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q20529592|Q20529592]] |- | [[Roodi mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q21822884|Q21822884]] |- | [[Rooküla mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517195|Q25517195]] |- | [[Roosna mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517191|Q25517191]] |- | [[Roosna mõis (Lääne-Nigula)|Roosna mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522841|Q25522841]] |- | [[Roosna mõis (Viru-Jaagupi)|Roosna mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522881|Q25522881]] |- | [[Roosna-Alliku mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q2969454|Q2969454]] |- | [[Rootsiküla mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517280|Q25517280]] |- | [[Roovere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517207|Q25517207]] |- | [[Ropka mõis]] | mõis Eestis Tartu-Maarja kihelkonnas | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q16411521|Q16411521]] |- | [[Rosentali mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518471|Q25518471]] |- | [[Ruila mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | [[Ruila mõisa peahoone]] | [[:d:Q12374319|Q12374319]] |- | [[Rumba mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q12374328|Q12374328]] |- | [[Rummu mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517197|Q25517197]] |- | [[Russalu mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518582|Q25518582]] |- | [[Rutiku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q97285872|Q97285872]] |- | [[Rutikvere mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16413161|Q16413161]] |- | [[Ruuna mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q65256303|Q65256303]] |- | [[Rägavere mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q16411760|Q16411760]] |- | [[Rägavere mõis (Ambla)|Rägavere mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25522293|Q25522293]] |- | [[Räni mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517281|Q25517281]] |- | [[Ränna mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q137757545|Q137757545]] |- | [[Räpina kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518630|Q25518630]] |- | [[Räpina mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q16411794|Q16411794]] |- | [[Räsna mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517286|Q25517286]] |- | [[Rätla mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517469|Q25517469]] |- | [[Rääbise mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q16411835|Q16411835]] |- | [[Räägu mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q21820713|Q21820713]] |- | [[Rääma mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517766|Q25517766]] |- | [[Rääsa mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25518341|Q25518341]] |- | [[Rõhu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517454|Q25517454]] |- | [[Rõngu mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q12374412|Q12374412]] |- | [[Rõuge kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517384|Q25517384]] |- | [[Rõuge mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25513104|Q25513104]] |- | [[Rõusa mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517948|Q25517948]] |- | [[Rõõmu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392345|Q61392345]] |- | [[Röa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12374432|Q12374432]] |- | [[Röa mõis (Hageri)|Röa mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522410|Q25522410]] |- | [[Röösa mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q16411907|Q16411907]] |- | [[Saadjärve mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q21820712|Q21820712]] |- | [[Saaluse mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517388|Q25517388]] |- | [[Saarde kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q22236866|Q22236866]] |- | [[Saardu mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517491|Q25517491]] |- | [[Saare mõis (Noarootsi)|Saare mõis]] | mõis Noarootsi kihelkonnas | [[Noarootsi kihelkond]] | [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Saare mõisa peahoone]] | [[:d:Q3286236|Q3286236]] |- | [[Saare mõis (Maarja-Magdaleena)|Saare mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q16412007|Q16412007]] |- | [[Saare mõis (Tarvastu)|Saare mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522319|Q25522319]] |- | [[Saare mõis (Pöide)|Saare mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522330|Q25522330]] |- | [[Saarjärve mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517450|Q25517450]] |- | [[Saarnakõrve mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517612|Q25517612]] |- | [[Saastna mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25512821|Q25512821]] |- | [[Saduküla mõis]] | | [[Kursi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517644|Q25517644]] |- | [[Saeveski mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392347|Q61392347]] |- | [[Sagadi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | [[Sagadi mõisa peahoone]] | [[:d:Q775979|Q775979]] |- | [[Saha mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517538|Q25517538]] |- | [[Saia mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517615|Q25517615]] |- | [[Saiakopli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q16412179|Q16412179]] |- | [[Saida mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518591|Q25518591]] |- | [[Saka mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q14955805|Q14955805]] |- | [[Sakla mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517970|Q25517970]] |- | [[Saksi mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q16412217|Q16412217]] |- | [[Saku mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Saku mõisa peahoone]]<br/>[[Saku mõisa park]] | [[:d:Q3286277|Q3286277]] |- | [[Sakussaare mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285873|Q97285873]] |- | [[Salajõe mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25511355|Q25511355]] |- | [[Salla mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | [[Salla mõisa peahoone]] | [[:d:Q20968019|Q20968019]] |- | [[Salumä mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221698|Q97221698]] |- | [[Salutaguse mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12374644|Q12374644]] |- | [[Samma mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518366|Q25518366]] |- | [[Sandla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q25517973|Q25517973]] |- | [[Sangaste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | [[Sangaste loss]] | [[:d:Q1030641|Q1030641]] |- | [[Sangla mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q31272144|Q31272144]] |- | [[Santovi mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518532|Q25518532]] |- | [[Sarakuste mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517713|Q25517713]] |- | [[Sargvere mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q2970635|Q2970635]] |- | [[Saru mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q25513116|Q25513116]] |- | [[Sassi mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517968|Q25517968]] |- | [[Satsu mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518349|Q25518349]] |- | [[Saue mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q18623338|Q18623338]] |- | [[Sauga mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517768|Q25517768]] |- | [[Sauküla mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q61392552|Q61392552]] |- | [[Saulepi mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623344|Q18623344]] |- | [[Saumetsa mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517618|Q25517618]] |- | [[Saunja mõis (Lääne-Nigula)|Saunja mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522849|Q25522849]] |- | [[Sause mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518228|Q25518228]] |- | [[Sauste mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517341|Q25517341]] |- | [[Sausti mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q3286198|Q3286198]] |- | [[Saverna mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517401|Q25517401]] |- | [[Savi mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517323|Q25517323]] |- | [[Savikoja mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392300|Q61392300]] |- | [[Windecki suvemõis|Scheeli suvemõis]] | | | | | [[:d:Q18623348|Q18623348]] |- | [[Sealepa mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31272147|Q31272147]] |- | [[Seewaldi suvemõis]] | suvemõis Tallinas | | | | [[:d:Q139463488|Q139463488]] |- | [[Seidla mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q14955829|Q14955829]] |- | [[Seira mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517217|Q25517217]] |- | [[Selgase mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q31272149|Q31272149]] |- | [[Seli mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q14955833|Q14955833]] |- | [[Seliküla mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517216|Q25517216]] |- | [[Seliste mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517850|Q25517850]] |- | [[Selja mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20530317|Q20530317]] |- | [[Seljaküla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518406|Q25518406]] |- | [[Selli mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25518306|Q25518306]] |- | [[Sibula mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392298|Q61392298]] |- | [[Siitame mõis]] | karjamõis Halliste kihelkonnas Viljandimaal | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q123913915|Q123913915]] |- | [[Siivertsi mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q97285876|Q97285876]] |- | [[Sika mõis]] | karjamõis Halliste kihelkonnas Viljandimaal | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q123913909|Q123913909]] |- | [[Sikassaare mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q21823225|Q21823225]] |- | [[Sikeldi mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q12374985|Q12374985]] |- | [[Sillamäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517516|Q25517516]] |- | [[Silmsi mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12375017|Q12375017]] |- | [[Sinalepa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517490|Q25517490]] |- | [[Sindi mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q25517359|Q25517359]] |- | [[Sinnepali mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285877|Q97285877]] |- | [[Sipa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | [[Sipa mõisa peahoone]] | [[:d:Q25511181|Q25511181]] |- | [[Sipa mõis (Lihula)|Sipa mõis]] | | [[Lihula kihelkond]] | | | [[:d:Q25522773|Q25522773]] |- | [[Sirgu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517152|Q25517152]] |- | [[Siugumetsa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517148|Q25517148]] |- | [[Sompa mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517154|Q25517154]] |- | [[Sonda mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97221837|Q97221837]] |- | [[Soodla mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517403|Q25517403]] |- | [[Soomevere mõis]] | | [[Palamuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517123|Q25517123]] |- | [[Soomukse mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285879|Q97285879]] |- | [[Sooniste mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511211|Q25511211]] |- | [[Soonlepa mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q18623376|Q18623376]] |- | [[Soontaga mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q12375243|Q12375243]] |- | [[Soonurme mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517124|Q25517124]] |- | [[Sooru mõis]] | | [[Luke kihelkond]] | | | [[:d:Q25517122|Q25517122]] |- | [[Soosaare mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517473|Q25517473]] |- | [[Sootaga mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517363|Q25517363]] |- | [[Sootaguse mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392535|Q61392535]] |- | [[Sootaguse mõis (Simuna)|Sootaguse mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285881|Q97285881]] |- | [[Sprinckthali suvemõis]] | Suvemõis Tallinnas | | | | [[:d:Q21823236|Q21823236]] |- | [[Sugalepa mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q31272148|Q31272148]] |- | [[Suigu mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q25517357|Q25517357]] |- | [[Sulu mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272151|Q31272151]] |- | [[Surju mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517769|Q25517769]] |- | [[Suru mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q4309325|Q4309325]] |- | [[Suterma mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517120|Q25517120]] |- | [[Sutlema mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q12375518|Q12375518]] |- | [[Sutlepa mõis]] | mõis Läänemaal | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517118|Q25517118]] |- | [[Suuga mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272259|Q31272259]] |- | [[Suur-Aru mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q97285884|Q97285884]] |- | [[Suur-Soldina mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517121|Q25517121]] |- | [[Suur-Öötla mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q18623425|Q18623425]] |- | [[Suure-Jaani kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518728|Q25518728]] |- | [[Suure-Kambja mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q18623429|Q18623429]] |- | [[Suure-Konguta mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | [[Suure-Konguta mõisa peahoone]] | [[:d:Q21823254|Q21823254]] |- | [[Suure-Kullamaa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517119|Q25517119]] |- | [[Suure-Kõpu mõis]] | mõis Viljandimaal | [[Kõpu kihelkond]] | | | [[:d:Q16412506|Q16412506]] |- | [[Suure-Lähtru mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q12375566|Q12375566]] |- | [[Suure-Rõude mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25511385|Q25511385]] |- | [[Suure-Ulila mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517314|Q25517314]] |- | [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]] | mõis Hiiumaal | [[Pühalepa kihelkond]] | [[Stenbock]] | [[Suuremõisa mõisa peahoone]] | [[:d:Q751635|Q751635]] |- | [[Suuremõisa mõis (Vormsi)|Suuremõisa mõis]] | | [[Vormsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522256|Q25522256]] |- | [[Sämi-Silla mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285885|Q97285885]] |- | [[Sänna mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | [[Sänna mõisa peahoone]] | [[:d:Q20529740|Q20529740]] |- | [[Särevere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12375655|Q12375655]] |- | [[Sääla mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272173|Q31272173]] |- | [[Sääre mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517116|Q25517116]] |- | [[Sääsküla mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25517115|Q25517115]] |- | [[Sõmerpalu mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q21820717|Q21820717]] |- | [[Sõmeru mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25517117|Q25517117]] |- | [[Sõmeru mõis (Kose)|Sõmeru mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522453|Q25522453]] |- | [[Sõreste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517402|Q25517402]] |- | [[Sõtke mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517114|Q25517114]] |- | [[Sõõrike mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517319|Q25517319]] |- | [[Söderbi mõis]] | | [[Vormsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517481|Q25517481]] |- | [[Sündepää mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517113|Q25517113]] |- | [[Sürgavere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q18623448|Q18623448]] |- | [[Taabri mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12376006|Q12376006]] |- | [[Taagepera mõis]] | mõis Helme kihelkonnas | [[Helme kihelkond]] | | [[Taagepera loss]]<br/>[[Taagepera mõisa kalmistu]] | [[:d:Q50356342|Q50356342]] |- | [[Taagepera-Vanamõisa mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q25517162|Q25517162]] |- | [[Taali mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q12376012|Q12376012]] |- | [[Taaliku mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518023|Q25518023]] |- | [[Tabivere mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q12376051|Q12376051]] |- | [[Taebla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25517161|Q25517161]] |- | [[Taevere mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518293|Q25518293]] |- | [[Tagajõe mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q97285887|Q97285887]] |- | [[Tagamõisa mõis]] | | [[Kihelkonna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517978|Q25517978]] |- | [[Tagavere mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25512870|Q25512870]] |- | [[Taheva mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q18625708|Q18625708]] |- | [[Tahkuranna mõis]] | | [[Häädemeeste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517946|Q25517946]] |- | [[Tahu mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518227|Q25518227]] |- | [[Tahula mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518202|Q25518202]] |- | [[Taikse mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517461|Q25517461]] |- | [[Tali mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517772|Q25517772]] |- | [[Tamba mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392531|Q61392531]] |- | [[Tamma mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517493|Q25517493]] |- | [[Tamme mõis (Nõo)|Tamme mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q20530314|Q20530314]] |- | [[Tamme mõis (Kanepi)|Tamme mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20530322|Q20530322]] |- | [[Tamme mõis (Rannu)|Tamme mõis]] | mõis Rannu vallas | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q31280148|Q31280148]] |- | [[Tamme mõis (Tartu-Maarja)|Tamme mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392349|Q61392349]] |- | [[Tammiku mõis (Kose)|Tammiku mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25522095|Q25522095]] |- | [[Tammiku mõis (Simuna)|Tammiku mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25522821|Q25522821]] |- | [[Tammiku mõis (Jõhvi)|Tammiku mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522854|Q25522854]] |- | [[Tammiku mõis (Koeru)|Tammiku mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25522890|Q25522890]] |- | [[Tammispea mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517342|Q25517342]] |- | [[Tammiste mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517771|Q25517771]] |- | [[Tammistu mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q21823258|Q21823258]] |- | [[Tamsalu mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517288|Q25517288]] |- | [[Tamse mõis (Muhu)|Tamse mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25522757|Q25522757]] |- | [[Tamse mõis (Risti)|Tamse mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31280320|Q31280320]] |- | [[Tapa mõis]] | mõis Ambla kihelkonnas | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623482|Q18623482]] |- | [[Tapiku mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12376346|Q12376346]] |- | [[Tapu mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392530|Q61392530]] |- | [[Tarakuse mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272139|Q31272139]] |- | [[Tarakvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q18623483|Q18623483]] |- | [[Tarvastu kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517324|Q25517324]] |- | [[Tarvastu mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q21820718|Q21820718]] |- | [[Tatruse mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517343|Q25517343]] |- | [[Tedre mõis (Türi)|Tedre mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522368|Q25522368]] |- | [[Teedla mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517315|Q25517315]] |- | [[Teenuse mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | [[Teenuse mõisa peahoone]] | [[:d:Q25511219|Q25511219]] |- | [[Tellista mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272186|Q31272186]] |- | [[Telliste mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272187|Q31272187]] |- | [[Terakjärve mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272174|Q31272174]] |- | [[Tereski mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392353|Q61392353]] |- | [[Tereski mõis (Haljala)|Tereski mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97222020|Q97222020]] |- | [[Tergemäe mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518201|Q25518201]] |- | [[Tidriküla mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517215|Q25517215]] |- | [[Tiinuse mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q12376895|Q12376895]] |- | [[Tiirimetsa mõis]] | | [[Anseküla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517293|Q25517293]] |- | [[Tila mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392358|Q61392358]] |- | [[Tille mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q61392528|Q61392528]] |- | [[Tillika mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285890|Q97285890]] |- | [[Tilsi mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q12376978|Q12376978]] |- | [[Timo mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517445|Q25517445]] |- | [[Tingiste mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518199|Q25518199]] |- | [[Tirma mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q18623500|Q18623500]] |- | [[Tiskre mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31272171|Q31272171]] |- | [[Tobia mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q97285892|Q97285892]] |- | [[Tohisoo mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q18409571|Q18409571]] |- | [[Toila mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518313|Q25518313]] |- | [[Tolli mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518415|Q25518415]] |- | [[Tondi mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q18623503|Q18623503]] |- | [[Toolamaa mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q21820720|Q21820720]] |- | [[Toomla mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q31272172|Q31272172]] |- | [[Tootsi mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q20529658|Q20529658]] |- | [[Tordi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517407|Q25517407]] |- | [[Torgu mõis]] | | [[Jämaja kihelkond]] | | | [[:d:Q25518167|Q25518167]] |- | [[Tori kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518665|Q25518665]] |- | [[Tori mõis]] | | [[Tori kihelkond]] | | | [[:d:Q25517358|Q25517358]] |- | [[Tori mõis (Türi)|Tori mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522376|Q25522376]] |- | [[Torma mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q12377179|Q12377179]] |- | [[Traksi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392359|Q61392359]] |- | [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]] | rüütlimõis Kose kihelkonnas | [[Kose kihelkond]] | | [[Kõue-Triigi mõisa peahoone]] | [[:d:Q12377241|Q12377241]] |- | [[Triigi mõis (Karja)|Triigi mõis]] | | [[Karja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522764|Q25522764]] |- | [[Triigi mõis (Väike-Maarja)]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12377240|Q12377240]] |- | [[Trilli mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517287|Q25517287]] |- | [[Truuta mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517362|Q25517362]] |- | [[Tsitre mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q3743111|Q3743111]] |- | [[Tsooru mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517387|Q25517387]] |- | [[Tudu mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518395|Q25518395]] |- | [[Tudulinna mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518335|Q25518335]] |- | [[Tuhala mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q18623512|Q18623512]] |- | [[Tuhalaane mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517015|Q25517015]] |- | [[Tumala mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517355|Q25517355]] |- | [[Turpla mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q31272170|Q31272170]] |- | [[Tusari mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31272168|Q31272168]] |- | [[Tusti mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517476|Q25517476]] |- | [[Tuudi mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25511145|Q25511145]] |- | [[Tuula mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25510960|Q25510960]] |- | [[Tuuliku mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q25517773|Q25517773]] |- | [[Tuulivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285897|Q97285897]] |- | [[Tuulukse mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517513|Q25517513]] |- | [[Tuusna mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q97285899|Q97285899]] |- | [[Tähtvere mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | [[Tüki mõis]] | [[:d:Q2970744|Q2970744]] |- | [[Tännassilma mõis (Viljandi)|Tännassilma mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522381|Q25522381]] |- | [[Tännassilma mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61388778|Q61388778]] |- | [[Tärivere mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25518346|Q25518346]] |- | [[Täätsi mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q61392517|Q61392517]] |- | [[Tõdu mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517453|Q25517453]] |- | [[Tõdva-Kõnnu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q25518314|Q25518314]] |- | [[Tõhelgi karjamõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q123975104|Q123975104]] |- | [[Tõikvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517420|Q25517420]] |- | [[Tõikvere mõis (Haljala)|Tõikvere mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392434|Q61392434]] |- | [[Tõlliste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q12377491|Q12377491]] |- | [[Tõlluste mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q18623518|Q18623518]] |- | [[Tõrevere mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272169|Q31272169]] |- | [[Tõstamaa kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518673|Q25518673]] |- | [[Tõstamaa mõis]] | | [[Tõstamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q3286293|Q3286293]] |- | [[Tõugu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285901|Q97285901]] |- | [[Tülba mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517451|Q25517451]] |- | [[Türi mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517436|Q25517436]] |- | [[Türi-Alliku mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q12377622|Q12377622]] |- | [[Türje mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25518519|Q25518519]] |- | [[Türsamäe mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517514|Q25517514]] |- | [[Tüükri mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518357|Q25518357]] |- | [[Ubasalu mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518419|Q25518419]] |- | [[Ubja mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q25518351|Q25518351]] |- | [[Uderna mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q18623532|Q18623532]] |- | [[Udeva mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12377683|Q12377683]] |- | [[Udriku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | [[Rehbinder]] | [[Udriku mõisa peahoone]] | [[:d:Q2968338|Q2968338]] |- | [[Uduvere mõis (Pärnu-Jaagupi)|Uduvere mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522308|Q25522308]] |- | [[Uhe mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517991|Q25517991]] |- | [[Uhe mõis (Väike-Maarja)|Uhe mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285902|Q97285902]] |- | [[Uhti mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517675|Q25517675]] |- | [[Uhtna mõis]] | | [[Rakvere kihelkond]] | | | [[:d:Q21823337|Q21823337]] |- | [[Uibujärve mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517446|Q25517446]] |- | [[Uku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q97285903|Q97285903]] |- | [[Ullaste mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q31272276|Q31272276]] |- | [[Ulvi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q21820721|Q21820721]] |- | [[Umbru mõis]] | | [[Juuru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518285|Q25518285]] |- | [[Undla mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12377750|Q12377750]] |- | [[Ungru mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | [[Ungru mõisa peahoone]] | [[:d:Q1826090|Q1826090]] |- | [[Uniküla mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517740|Q25517740]] |- | [[Uniküla mõis (Sangaste)|Uniküla mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25522603|Q25522603]] |- | [[Unipiha mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q21820723|Q21820723]] |- | [[Unukse mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518359|Q25518359]] |- | [[Urvaste kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517027|Q25517027]] |- | [[Urvaste mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517031|Q25517031]] |- | [[Uudeküla mõis]] | | [[Ambla kihelkond]] | | | [[:d:Q25517289|Q25517289]] |- | [[Uue-Antsla mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517365|Q25517365]] |- | [[Uue-Harmi mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25511021|Q25511021]] |- | [[Uue-Kaarma mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518197|Q25518197]] |- | [[Uue-Kariste mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q21823328|Q21823328]] |- | [[Uue-Karjaküla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25517984|Q25517984]] |- | [[Uue-Kasti mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517428|Q25517428]] |- | [[Uue-Kavilda mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392525|Q61392525]] |- | [[Uue-Kirepi mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q18623549|Q18623549]] |- | [[Uue-Lõve mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517972|Q25517972]] |- | [[Uue-Märjamaa mõis]] | Endine poolmõis ning hilisem Vana-Kasti mõisa kõrvalmõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517427|Q25517427]] |- | [[Uue-Puka mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517847|Q25517847]] |- | [[Uue-Põltsamaa mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q18623550|Q18623550]] |- | [[Uue-Suislepa mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517325|Q25517325]] |- | [[Uue-Varbla mõis]] | endine mõis Läänemaal | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623552|Q18623552]] |- | [[Uue-Varudi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285908|Q97285908]] |- | [[Uue-Virtsu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25518224|Q25518224]] |- | [[Uue-Vändra mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517950|Q25517950]] |- | [[Uueküla mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517202|Q25517202]] |- | [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]] | mõis Ridala kihelkonnas | [[Ridala kihelkond]] | [[House of Shakhovskoy]] | [[Uuemõisa mõisa peahoone]]<br/>[[Uuemõisa mõisa park]] | [[:d:Q2970120|Q2970120]] |- | [[Uuemõisa mõis (Hageri)|Uuemõisa mõis]] | | [[Hageri kihelkond]] | | | [[:d:Q25522322|Q25522322]] |- | [[Uuemõisa mõis (Pöide)|Uuemõisa mõis]] | | [[Pöide kihelkond]] | | | [[:d:Q25522329|Q25522329]] |- | [[Uuemõisa mõis (Viru-Jaagupi)|Uuemõisa mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522879|Q25522879]] |- | [[Uuemõisa mõis (Väike-Maarja)|Uuemõisa mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285910|Q97285910]] |- | [[Uuesalu mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517168|Q25517168]] |- | [[Uugla mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25511366|Q25511366]] |- | [[Uulu mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517024|Q25517024]] |- | [[Uusna mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517477|Q25517477]] |- | [[Vaabina mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25513175|Q25513175]] |- | [[Vaali mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25517456|Q25517456]] |- | [[Vaalu mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517846|Q25517846]] |- | [[Vaeküla mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q21823342|Q21823342]] |- | [[Vaemla mõis]] | | [[Käina kihelkond]] | | | [[:d:Q12377963|Q12377963]] |- | [[Vaguja mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517485|Q25517485]] |- | [[Vahakõnnu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q14956329|Q14956329]] |- | [[Vahastu mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517462|Q25517462]] |- | [[Vahenurme mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517321|Q25517321]] |- | [[Vahi mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517408|Q25517408]] |- | [[Vahu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q25518530|Q25518530]] |- | [[Vaiatu mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517421|Q25517421]] |- | [[Vaida mõis]] | | [[Jüri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517219|Q25517219]] |- | [[Vaikna mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25518420|Q25518420]] |- | [[Vaimastvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q18623571|Q18623571]] |- | [[Vaimõisa mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q12378013|Q12378013]] |- | [[Vaiste mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623573|Q18623573]] |- | [[Vaivara mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517520|Q25517520]] |- | [[Vaivina mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q31272167|Q31272167]] |- | [[Valga kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518571|Q25518571]] |- | [[Valgjärve mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q21823345|Q21823345]] |- | [[Valgma mõis (Risti)|Valgma mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q31280145|Q31280145]] |- | [[Valgu mõis]] | | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25511452|Q25511452]] |- | [[Valguta mõis]] | | [[Rannu kihelkond]] | | | [[:d:Q21822447|Q21822447]] |- | [[Valila mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q61392524|Q61392524]] |- | [[Valingu mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q12378138|Q12378138]] |- | [[Valipe mõis]] | keskaegne mõis Hiiumaal | [[Pühalepa kihelkond]] | | [[Valipe mõisahoone]] | [[:d:Q51636890|Q51636890]] |- | [[Valjala kirikumõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25518661|Q25518661]] |- | [[Valkla mõis]] | | [[Kuusalu kihelkond]] | | | [[:d:Q10968313|Q10968313]] |- | [[Vallisaare mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517518|Q25517518]] |- | [[Valtu mõis]] | | [[Rapla kihelkond]] | | | [[:d:Q3744949|Q3744949]] |- | [[Vana-Antsla mõis]] | | [[Urvaste kihelkond]] | | | [[:d:Q18623582|Q18623582]] |- | [[Vana-Aru mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518472|Q25518472]] |- | [[Vana-Harmi mõis]] | | [[Kose kihelkond]] | | | [[:d:Q25511014|Q25511014]] |- | [[Vana-Kariste mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517830|Q25517830]] |- | [[Vana-Karjaküla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309305|Q4309305]] |- | [[Vana-Kasaritsa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517391|Q25517391]] |- | [[Vana-Kasti mõis]] | endine rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas | [[Märjamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q21820603|Q21820603]] |- | [[Vana-Kastre mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517189|Q25517189]] |- | [[Vana-Kirepi mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517651|Q25517651]] |- | [[Vana-Koiola mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517449|Q25517449]] |- | [[Vana-Kuuste mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q12378208|Q12378208]] |- | [[Vana-Lõve mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517969|Q25517969]] |- | [[Vana-Nursi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q20529810|Q20529810]] |- | [[Vana-Nõmpa mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q31272184|Q31272184]] |- | [[Vana-Nõo mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25517404|Q25517404]] |- | [[Vana-Otepää mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517700|Q25517700]] |- | [[Vana-Piigaste mõis]] | | [[Kanepi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529819|Q20529819]] |- | [[Vana-Prangli mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517676|Q25517676]] |- | [[Vana-Puka mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517845|Q25517845]] |- | [[Vana-Pärsti mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517479|Q25517479]] |- | [[Vana-Pääla mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309309|Q4309309]] |- | [[Põltsamaa mõis|Vana-Põltsamaa mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q16411467|Q16411467]] |- | [[Vana-Riisipere mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25511045|Q25511045]] |- | [[Vana-Roosa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q21822453|Q21822453]] |- | [[Vana-Saaluse mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517389|Q25517389]] |- | [[Vana-Suislepa mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517326|Q25517326]] |- | [[Vana-Sõtke mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517515|Q25517515]] |- | [[Vana-Varbla mõis]] | | [[Varbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623588|Q18623588]] |- | [[Vana-Varudi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q97285914|Q97285914]] |- | [[Vana-Vigala mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q14956356|Q14956356]] |- | [[Vana-Võidu mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q12378218|Q12378218]] |- | [[Vanaaseme mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392355|Q61392355]] |- | [[Vanaküla mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q97285915|Q97285915]] |- | [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q726517|Q726517]] |- | [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309307|Q4309307]] |- | [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa mõis]] | | [[Kirbla kihelkond]] | | | [[:d:Q18623597|Q18623597]] |- | [[Vanamõisa mõis (Tartu-Maarja)|Vanamõisa mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25522343|Q25522343]] |- | [[Vanamõisa mõis (Torma)|Vanamõisa mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25522350|Q25522350]] |- | [[Vanamõisa mõis (Maarja-Magdaleena)|Vanamõisa mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25522601|Q25522601]] |- | [[Vanamõisa mõis (Halliste)|Vanamõisa mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25522652|Q25522652]] |- | [[Vanamõisa mõis (Leebiku mõisa kõrvalmõis)|Vanamõisa mõis]] | | [[Helme kihelkond]] | | | [[:d:Q65261428|Q65261428]] |- | [[Vanamõisa mõis (Ridala)|Vanamõisa mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q65261432|Q65261432]] |- | [[Vanaveski mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q61392513|Q61392513]] |- | [[Vandu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272166|Q31272166]] |- | [[Vao mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q12378249|Q12378249]] |- | [[Vao mõis (Koeru)|Vao mõis]] | mõis Koeru kihelkonnas | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12378252|Q12378252]] |- | [[Vara mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25513020|Q25513020]] |- | [[Varangu mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12378263|Q12378263]] |- | [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q25522334|Q25522334]] |- | [[Varbuse mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25513082|Q25513082]] |- | [[Vardi mõis]] | | [[Nissi kihelkond]] | | | [[:d:Q25511031|Q25511031]] |- | [[Vardi mõis (Paistu)|Vardi mõis]] | rüütlimõis Viljandimaal | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392388|Q61392388]] |- | [[Varja mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25517994|Q25517994]] |- | [[Varmassaare mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517463|Q25517463]] |- | [[Varudi mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25513086|Q25513086]] |- | [[Vasalemma mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | [[Vasalemma mõisa peahoone]] | [[:d:Q12378305|Q12378305]] |- | [[Vasila mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517475|Q25517475]] |- | [[Vasivere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272164|Q31272164]] |- | [[Vasknarva mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517521|Q25517521]] |- | [[Vaskrääma mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517770|Q25517770]] |- | [[Vasta mõis]] | | [[Viru-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q18626971|Q18626971]] |- | [[Vastemõisa mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25517028|Q25517028]] |- | [[Vastse-Kambja mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q21820724|Q21820724]] |- | [[Vastse-Kasaritsa mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517392|Q25517392]] |- | [[Vastse-Koiola mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517433|Q25517433]] |- | [[Vastse-Kuuste mõis]] | | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25513012|Q25513012]] |- | [[Vastse-Nursi mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517393|Q25517393]] |- | [[Vastse-Nõo mõis]] | | [[Nõo kihelkond]] | | | [[:d:Q25517406|Q25517406]] |- | [[Vastse-Otepää mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q61392510|Q61392510]] |- | [[Vastse-Prangli mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517678|Q25517678]] |- | [[Vastse-Roosa mõis]] | | [[Hargla kihelkond]] | | | [[:d:Q12378344|Q12378344]] |- | [[Vastse-Tõlliste mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q25517848|Q25517848]] |- | [[Vastseliina kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517370|Q25517370]] |- | [[Vastseliina mõis]] | | [[Vastseliina kihelkond]] | | | [[:d:Q25513182|Q25513182]] |- | [[Vasula mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517409|Q25517409]] |- | [[Vatku mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q25518317|Q25518317]] |- | [[Vatla mõis]] | | [[Karuse kihelkond]] | | [[Vatla mõisa peahoone]]<br/>[[Vatla mõisa park]] | [[:d:Q3286304|Q3286304]] |- | [[Vedu mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517364|Q25517364]] |- | [[Vee mõis]] | | [[Pärnu-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517320|Q25517320]] |- | [[Veelikse mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q25508895|Q25508895]] |- | [[Veibri mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517410|Q25517410]] |- | [[Velise mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | [[Velise mõisa peahoone]] | [[:d:Q25517488|Q25517488]] |- | [[Veltsa mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q12378442|Q12378442]] |- | [[Veltsi mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q20530149|Q20530149]] |- | [[Venevere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q18623640|Q18623640]] |- | [[Vennarti mõis]] | | [[Kärla kihelkond]] | | | [[:d:Q25518200|Q25518200]] |- | [[Vepsküla mõis]] | | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q31272165|Q31272165]] |- | [[Veriora mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q21822471|Q21822471]] |- | [[Veski mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q12378514|Q12378514]] |- | [[Vesneri mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25513021|Q25513021]] |- | [[Vestli mõis]] | | [[Kaarma kihelkond]] | | | [[:d:Q25518195|Q25518195]] |- | [[Vetepere mõis]] | | [[Järva-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q31272134|Q31272134]] |- | [[Vidrike mõis]] | | [[Otepää kihelkond]] | | | [[:d:Q25517698|Q25517698]] |- | [[Vidriku mõis]] | | [[Valga kihelkond]] | | | [[:d:Q25518569|Q25518569]] |- | [[Vidruka mõis]] | | [[Lääne-Nigula kihelkond]] | | | [[:d:Q25518408|Q25518408]] |- | [[Vihterpalu mõis]] | | [[Risti kihelkond]] | | | [[:d:Q18623647|Q18623647]] |- | [[Vihula mõis]] | rüütlimõis Haljala kihelkonnas | [[Haljala kihelkond]] | | [[Vihula mõisa peahoone]] | [[:d:Q3741649|Q3741649]] |- | [[Viimsi mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | [[Alexander von Buxhoeveden]]<br/>[[Viktor von Maydell|Viktor Karl Jakob von Maydell]]<br/>[[Stenbock]] | [[Viimsi mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623650|Q18623650]] |- | [[Viira mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517448|Q25517448]] |- | [[Viira mõis (Tartu-Maarja)|Viira mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q61392352|Q61392352]] |- | [[Viiratsi mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517478|Q25517478]] |- | [[Viisu mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12378590|Q12378590]] |- | [[Viitina mõis]] | | [[Rõuge kihelkond]] | | | [[:d:Q25517394|Q25517394]] |- | [[Vilivalla mõis]] | | [[Pühalepa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517487|Q25517487]] |- | [[Viljandi kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25517081|Q25517081]] |- | [[Viljandi mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q21822468|Q21822468]] |- | [[Vilkla mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q31272161|Q31272161]] |- | [[Viluvere mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q25517952|Q25517952]] |- | [[Vinni mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q20529186|Q20529186]] |- | [[Viraksaare mõis]] | | [[Paide kihelkond]] | | | [[:d:Q25517455|Q25517455]] |- | [[Virtsu mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q18623669|Q18623669]] |- | [[Visila mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q97285920|Q97285920]] |- | [[Viskoosa mõis]] | | [[Reigi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517308|Q25517308]] |- | [[Vismeistri mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q31273361|Q31273361]] |- | [[Vissuvere mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517464|Q25517464]] |- | [[Visusti mõis]] | | [[Äksi kihelkond]] | | | [[:d:Q25512947|Q25512947]] |- | [[Viti mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q3286311|Q3286311]] |- | [[Vodja mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q18623679|Q18623679]] |- | [[Vohnja mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q12378826|Q12378826]] |- | [[Voka mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518316|Q25518316]] |- | [[Voltveti mõis]] | | [[Saarde kihelkond]] | | | [[:d:Q18623685|Q18623685]] |- | [[Voore mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q4309310|Q4309310]] |- | [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25522842|Q25522842]] |- | [[Voorepere mõis]] | | [[Lüganuse kihelkond]] | | | [[:d:Q25518344|Q25518344]] |- | [[Vooru mõis]] | | [[Tarvastu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517329|Q25517329]] |- | [[Voose mõis]] | | [[Hanila kihelkond]] | | | [[:d:Q25518225|Q25518225]] |- | [[Vorbuse mõis]] | mõis Eestis | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517412|Q25517412]] |- | [[Vorsti mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q18623686|Q18623686]] |- | [[Vorsti mõis (Põltsamaa)|Vorsti mõis]] | | [[Põltsamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25522924|Q25522924]] |- | [[Vägeva mõis]] | | [[Koeru kihelkond]]<br/>[[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q18627104|Q18627104]] |- | [[Väike-Kareda mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q12378933|Q12378933]] |- | [[Väike-Konguta mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517316|Q25517316]] |- | [[Väike-Kullamaa mõis]] | | [[Kullamaa kihelkond]] | | | [[:d:Q25517009|Q25517009]] |- | [[Väike-Kõpu mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q25517006|Q25517006]] |- | [[Väike-Lähtru mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517008|Q25517008]] |- | [[Väike-Puka mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q31272091|Q31272091]] |- | [[Väike-Pungerja mõis]] | | [[Iisaku kihelkond]] | | | [[:d:Q25517007|Q25517007]] |- | [[Väike-Reola mõis]] | | [[Kambja kihelkond]] | | | [[:d:Q137757530|Q137757530]] |- | [[Väike-Rõngu mõis]] | | [[Rõngu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517005|Q25517005]] |- | [[Väike-Rõude mõis]] | | [[Martna kihelkond]] | | | [[:d:Q25511405|Q25511405]] |- | [[Väike-Soldina mõis]] | Endine rüütlimõis Vaivara kihelkonnas | [[Vaivara kihelkond]] | | | [[:d:Q25517004|Q25517004]] |- | [[Väike-Ulila mõis]] | | [[Puhja kihelkond]] | | | [[:d:Q25517002|Q25517002]] |- | [[Väike-Öötla mõis]] | | [[Peetri kihelkond]] | | | [[:d:Q25517458|Q25517458]] |- | [[Väikemõisa mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q12123203|Q12123203]] |- | [[Väiküla mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285921|Q97285921]] |- | [[Väimela mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | [[Väimela mõisa peahoone]] | [[:d:Q12378970|Q12378970]] |- | [[Väinjärve mõis]] | | [[Koeru kihelkond]] | | | [[:d:Q12378968|Q12378968]] |- | [[Välgita mõis]] | | [[Viljandi kihelkond]] | | | [[:d:Q12378985|Q12378985]] |- | [[Välja mõis]] | | [[Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q61392508|Q61392508]] |- | [[Vända mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q97285922|Q97285922]] |- | [[Vändra kirikumõis]] | | | | | [[:d:Q25518671|Q25518671]] |- | [[Vändra mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | | [[:d:Q12379022|Q12379022]] |- | [[Vängla mõis]] | | [[Vigala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517000|Q25517000]] |- | [[Vääna mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | [[Vääna mõisa peahoone]] | [[:d:Q2969181|Q2969181]] |- | [[Vääsna mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392505|Q61392505]] |- | [[Väätsa mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | [[Väätsa mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623712|Q18623712]] |- | [[Võduvere mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q31272162|Q31272162]] |- | [[Võhksa mõis]] | | [[Valjala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517971|Q25517971]] |- | [[Võhma mõis]] | | [[Jõhvi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518964|Q25518964]] |- | [[Võhmuta mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q21820728|Q21820728]] |- | [[Võhmuta mõis (Harju-Jaani)|Võhmuta mõis]] | | [[Harju-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25522260|Q25522260]] |- | [[Võhu mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q25518482|Q25518482]] |- | [[Võidula mõis]] | | [[Vändra kihelkond]] | | [[Võidula mõisa peahoone]] | [[:d:Q18623689|Q18623689]] |- | [[Võikvere mõis]] | | [[Laiuse kihelkond]] | | | [[:d:Q12379079|Q12379079]] |- | [[Võisiku mõis]] | | [[Kolga-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q12379086|Q12379086]] |- | [[Võivere mõis]] | | [[Simuna kihelkond]] | | | [[:d:Q25517159|Q25517159]] |- | [[Võle mõis]] | | [[Haljala kihelkond]] | | | [[:d:Q61392506|Q61392506]] |- | [[Võlla mõis]] | | [[Muhu kihelkond]] | | | [[:d:Q25517160|Q25517160]] |- | [[Võlla mõis (Audru)|Võlla mõis]] | | [[Audru kihelkond]] | | | [[:d:Q25522303|Q25522303]] |- | [[Võnnu kirikumõis]] | kirikumõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal | [[Võnnu kihelkond]] | | | [[:d:Q25518617|Q25518617]] |- | [[Võnnu mõis]] | | [[Ridala kihelkond]] | | | [[:d:Q25517492|Q25517492]] |- | [[Võrevere mõis]] | | [[Pilistvere kihelkond]] | | | [[:d:Q12379117|Q12379117]] |- | [[Võrsna mõis]] | | [[Püha kihelkond]] | | | [[:d:Q31272159|Q31272159]] |- | [[Võru mõis]] | | [[Põlva kihelkond]] | | | [[:d:Q25517157|Q25517157]] |- | [[Võrungi mõis]] | | [[Mihkli kihelkond]] | | | [[:d:Q25517153|Q25517153]] |- | [[Võsu mõis]] | | [[Kadrina kihelkond]] | | | [[:d:Q61392419|Q61392419]] |- | [[Võtikvere mõis]] | | [[Torma kihelkond]] | | | [[:d:Q25517423|Q25517423]] |- | [[Võõpsu mõis]] | | [[Räpina kihelkond]] | | | [[:d:Q25517155|Q25517155]] |- | [[Vööla mõis]] | | [[Noarootsi kihelkond]] | | | [[:d:Q25516999|Q25516999]] |- | [[Wöhrmannshof]] | | | | | [[:d:Q25516873|Q25516873]] |- | [[Ädara mõis]] | | [[Viru-Jaagupi kihelkond]] | | | [[:d:Q18623726|Q18623726]] |- | [[Ädu mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q61392295|Q61392295]] |- | [[Älli mõis]] | | [[Järva-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q61392292|Q61392292]] |- | [[Ämari mõis]] | | [[Harju-Madise kihelkond]] | | | [[:d:Q15264269|Q15264269]] |- | [[Ängi mõis]] | | [[Suure-Jaani kihelkond]] | | | [[:d:Q25516998|Q25516998]] |- | [[Äntu mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25516995|Q25516995]] |- | [[Ärina mõis]] | | [[Väike-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q25516860|Q25516860]] |- | [[Ätte mõis]] | | [[Maarja-Magdaleena kihelkond]] | | | [[:d:Q25516862|Q25516862]] |- | [[Ääsmäe mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]] | [[Ääsmäe mõisa peahoone]] | [[:d:Q2968227|Q2968227]] |- | [[Õisu mõis]] | | [[Paistu kihelkond]] | | | [[:d:Q1378656|Q1378656]] |- | [[Õru mõis]] | | [[Sangaste kihelkond]] | | | [[:d:Q61392291|Q61392291]] |- | [[Üksnurme mõis]] | | [[Keila kihelkond]] | | | [[:d:Q25510972|Q25510972]] |- | [[Ülejõe mõis]] | | [[Türi kihelkond]] | | | [[:d:Q25516845|Q25516845]] |- | [[Ülejõe mõis (Pärnu)|Ülejõe mõis]] | | [[Pärnu kihelkond]] | | | [[:d:Q61392389|Q61392389]] |- | [[Ülemõisa mõis]] | | [[Halliste kihelkond]] | | | [[:d:Q31272132|Q31272132]] |- | [[Ülenurme mõis]] | | [[Tartu-Maarja kihelkond]] | | | [[:d:Q18325017|Q18325017]] |- | [[Ülgase mõis]] | | [[Jõelähtme kihelkond]] | | | [[:d:Q25516847|Q25516847]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} f5j6btfxt0305lrbu7rwgunvjfs93tc 0 520731 7231781 6702409 2026-09-10T16:02:11Z ~2026-49091-15 237302 ja 7231781 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib riigigümnaasiumist; sama nime kandis varem [[Paide Hammerbecki Põhikool]]}}{{Infokast kool | nimi = Paide Gümnaasium | pilt = Paide Gymnasium building.jpg | asukoht = Paide, Järvamaa | aadress = Posti 12 | kooli ajaleht = Novus | koolitüüp = riigigümnaasium }} '''Paide''' on [[riigigümnaasium]] [[Paide]]s. Kool tegutseb [[1. september|1. septembrist]] [[2018]].<ref name=":0">[https://web.archive.org/web/20210501095515/https://www.hm.ee/et/uudised/paide-riigigumnaasium-rajatakse-kohaliku-kogukonna-tahtel-ajaloolisse-koolihoonesse Paide riigigümnaasium rajatakse kohaliku kogukonna tahtel ajaloolisse koolihoonesse]. www.hm.ee (vaadatud 01.05.2021)</ref> 0000. aastast tegutseb Reijo Kaselaid uues majas aadressil [[Posti tänav (Paide)|Posti tänav]] 12.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://paide.edu.ee/ Kooli koduleht] [[Kategooria:Paide koolid]] [[Kategooria:Eesti riigigümnaasiumid]] hsilt7iclc3t9sv0z41e7911v8vbxo5 0 520988 7231809 7039862 2026-09-10T18:00:03Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231809 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jelgavkrasti | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 1,24 | elanikke = 111 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2572 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:Jelgavkrasti, Ceriņu iela (1).jpg|pisi|left]] '''Jelgavkrasti''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Limbaži piirkond|Limbaži piirkonnas]] [[Liepupe vald|Liepupe vallas]]. [[Küla]] asub merepinnast 25 meetri kõrgusel [[Liepupe jõgi|Liepupe jõe]] kaldal, [[Riia]]st 69, endisestpiirkonnakeskusest [[Salatsi]]st 34 ja valla keskusest [[Mustkalni]]st 6 kilomeetri kaugusel. Küla kujunes [[Liepupe mõis]]a maadele. Aastatel 2009–2021 kuulus küla [[Salatsi piirkond]]a. Tänapäeval asub Jelgavkrasti [[Via Baltica]] ääres, külas asub [[motell]] ja [[ambulatoorium]].<ref>http://www.salacgriva.lv/lat/liepupe/doktorati/</ref> Jelgavkrastis asuvad Liepupes pagrieziensi bussipeatus<ref>[http://www.atd.lv/pieturvietas/1501 Autotransporta direcija]</ref> ja kaks Jelgavkrasti bussipeatust.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/lv/pieturvietas |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-02-14 |arhiivimisaeg=2021-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210227125836/http://www.atd.lv/lv/pieturvietas |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Liepupe kirik]] jääb Jelgavkrasti külla, ka asuvad seal endise [[Liepupe kirikumõis]]a hooned. Liepupe kirik ja kabel,<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/6447 Liepupes luterāņu baznīca ar kapelu]</ref> lisaks veel Liepupe linnamägi on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.<ref>[https://mantojums.lv/cultural-objects/1460 Liepupes pilskalns]</ref> Külas kasvavad Liepupe kirikumõisa pärn, Liepupe kalmistu männid, Liepupe kirikuaia männid ja Liepupīte pajud on looduskaitse all.<ref>Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā [https://ozols.gov.lv/pub OZOLS]</ref> ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 62 (1935) * 59 (1965) * 156 (1989) * 162 (2000) <td> * 143 (2011) * 92 (2018) * 113 (2021) * 111 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Liepupe vald}} {{commonskat|Jelgavkrasti}} [[Kategooria:Limbaži piirkonna külad]] g4ucgmco9n0vauqpbj7a6k58ibxody7 0 522548 7231871 5427341 2026-09-10T20:52:51Z Kuriuss 38125 7231871 wikitext text/x-wiki '''Kuramaa provintsiaalmuuseum''' (saksa keeles ''Kurländisches Provincialmuseum'') oli aastatel [[1818]]–[[1939]] tegutsenud [[muuseum]] Lätis [[Jelgava]]s. Muuseumis eksponeeriti eelkõige [[Kuramaa]]ga seotut. Muuseum asutati [[15. oktoober|15. oktoobril]] [[1818]] ([[ukj]]) [[Kuramaa Kirjanduse ja Kunsti Selts]]i eestvõttel, seda juhtis [[Johann Friedrich von Recke]]. Recke oli ka muuseumi esimene direktor. [[Kategooria:Läti muuseumid]] [[Kategooria:Kuramaa]] [[Kategooria:Jelgava ajalugu]] fzb56tafy08q393w0khr68y84r9cg9q 0 523652 7231864 7231502 2026-09-10T20:50:41Z Raamaturott 56450 /* Juuni */ 7231864 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1995}} ''Siin on loetletud [[1995]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[4. jaanuar]] – [[Tuuli Tomingas]], eesti laskesuusataja *[[5. jaanuar]] – [[Martin Jõgi (jalgpallur)|Martin Jõgi]], Eesti jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Dominik Livaković]], Horvaatia jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Kevin Saar]], eesti võrkpallur *[[18. jaanuar]] – [[Jack Miller]], Austraalia Grand Prix' mootorrataste võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Iris (laulja)|Iris]], Belgia laulja *[[20. jaanuar]] – [[José Giménez]], Uruguay jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Nguyễn Công Phượng]], Vietnami jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur * 24. jaanuar – [[Joni Mäki]], Soome murdmaasuusataja * 24. jaanuar – [[Nacho Vidal (jalgpallur)|Nacho Vidal]], Hispaania jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Léo Ceará]], Brasiilia jalgpallur *[[8. veebruar]] – [[Erle Kont]], eesti klarnetist *[[9. veebruar]] – [[Nadine Visser]], hollandi kergejõustiklane *[[11. veebruar]] – [[Milan Škriniar]], Slovakkia jalgpallur *[[18. veebruar]] – [[Matheus Reis]], Brasiilia jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Gavrikov]], Venemaa jäähokimängija *21. veebruar – [[Steffi Pähn]], eesti näitleja *[[22. veebruar]] – [[Muamer Tanković]], Rootsi jalgpallur *[[23. veebruar]] – [[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Kōsuke Nakamura]], Jaapani jalgpallur ==Märts== *[[10. märts]] – [[Irõna Heraštšenko]], ukraina kõrgushüppaja *10. märts – [[Domingos Duarte]], Portugali jalgpallur *[[15. märts]] – [[János Hahn]], Ungari jalgpallur *[[16. märts]] – [[Alexander Barboza]], Argentina jalgpallur *[[21. märts]] – [[Gerli Liinamäe]], Eesti iluuisutaja *21. märts – [[Hany Mukhtar]], Saksamaa jalgpallur *[[23. märts]] – [[Kevin Kauber]], eesti jalgpallur * 23. märts – [[Ester Ledecká]], Tšehhi lumelaudur ja mäesuusataja * 23. märts – [[Ozan Tufan]], türgi jalgpallur * 23. märts – [[Juan Sebastián Quintero]], Colombia jalgpallur * 23. märts – [[Michael Cherry]], USA jooksja *[[25. märts]] – [[Matthias Agur]], Eesti veemootorisportlane ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Petra Uberalová]], Slovakkia tennisist *11. aprill – [[Li Xueyao]], Hiina naissuusahüppaja *[[22. aprill]] – [[Neja Filipič]], Sloveenia kaugus- ja kolmikhüppaja *[[24. aprill]] – [[Ken Rüütel]], eesti näitleja *[[29. aprill]] – [[Tristan Jarry]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[1. mai]] – [[Falaye Sacko]], Mali jalgpallur *[[2. mai]] – [[Marcel Johannes Kits]], eesti tšellist *[[5. mai]] – [[Rosanna Lints]], eesti laulja *[[9. mai]] – [[Beth Mead]], Inglismaa jalgpallur *[[12. mai]] – [[Thaciano]], Brasiilia jalgpallur *[[14. mai]] – [[Rose Lavelle]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[15. mai]] – [[Reetta Hurske]], soome tõkkejooksja *[[18. mai]] – [[Zurab Otšigava]], Ukraina jalgpallur *[[19. mai]] – [[Yahya Hassan]], taani luuletaja *[[21. mai]] – [[Danas Rapšys]], leedu ujuja *[[24. mai]] – [[Joseph Wenzel]], Liechtensteini prints *[[27. mai]] – [[Katrin Aasmaa]], eesti moekunstnik ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Triin Tobi]], Eesti mäesuusataja *[[8. juuni]] – [[Jean Butez]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. juuni]] – [[Hindrek Ojamaa]], eesti jalgpallur * 12. juuni – [[Meril Beilmann]], eesti laskesuusataja * 12. juuni – [[Andreas Almgren]], rootsi jooksja *[[15. juuni]] – [[Emmanuel Korir]], Keenia jooksja *[[18. juuni]] – [[Mario Hermoso]], hispaania jalgpallur * 18. juuni – [[Habib Diallo]], Senegali jalgpallur * 18. juuni – [[Karel Hussar]], eesti pikamaajooksja *[[22. juuni]] – [[Dua Lipa]], Inglise laulja *[[25. juuni]] – [[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Nicholas Latifi]], Kanada vormelisõitja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Ryan Murphy]], USA ujuja *[[8. juuli]] – [[Ryan Hedges]], Walesi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ada Hegerberg]], Norra jalgpallur *[[11. juuli]] – [[Aygöl Iźrisova]], Baškiiria kabetaja *[[13. juuli]] – [[Zharnel Hughes]], Suurbritannia sprinter *[[18. juuli]] – [[Marõna Behh-Romantšuk]], Ukraina kergejõustiklane *[[25. juuli]] – [[María Sákkari]], Kreeka tennisist *[[30. juuli]] – [[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur ==August== *[[2. august]] – [[Kristaps Porziņģis]], Läti korvpallur *[[8. august]] – [[Netiporn Sanesangkhom]], Tai antimonarhistlik aktivist *[[18. august]] – [[Markkus Keel]], eesti võrkpallur *[[21. august]] – [[Agustín Rossi (jalgpallur)|Agustín Rossi]], Argentina jalgpallur *[[22. august]] – [[Rasmus Andreas Raide]], eesti pianist * 22. august – [[Dua Lipa]], Inglise laulja * 22. august – [[Laura Štoma]], Eestis tegutsev läti dirigent ja laulja *[[23. august]] – [[Vlada Kubassova]], Eesti naisjalgpallur * 23. august – [[Brooke Andersen]], Ameerika Ühendriikide vasaraheitja *[[27. august]] – [[Grete Paia]], eesti laulja *[[31. august]] – [[Oliver Orav]], eesti võrkpallur ==September== *[[2. september]] – [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]], Soome jäähokimängija *[[3. september]] – [[Niklas Süle]], Saksa jalgpallur *[[5. september]] – [[Abderrahman Samba]], Katari kergejõustiklane * 5. september – [[Bruna Tuzi]], albaania maletaja *[[8. september]] – [[Julian Weigl]], saksa jalgpallur * 8. september – [[Martin Ponsiluoma]], Rootsi laskesuusataja * 8. september – [[Uziel Muñoz]], Mehhiko kuulitõukaja *[[11. september]] – [[Andreas Aadel]], eesti näitleja ja lavastaja *[[12. september]] – [[Steven Gardiner]], Bahama jooksja *[[24. september]] – [[Brigitte Susanne Hunt]], eesti ajakirjanik ja näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Norah Jeruto]], Keenia päritolu Kasahstani kergejõustiklane *[[17. oktoober]] – [[Maris Nõlvak]], eesti näitleja * 17. oktoober – [[Anton Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Aleksei Mirantšuk]], vene jalgpallur * 17. oktoober – [[Laura Evisalu]], eesti kirjanik, õpetaja, ratsutamistreener *[[24. oktoober]] – [[Tony DeAngelo]], USA jäähokimängija *[[22. oktoober]] – [[Arno Kamminga]], Hollandi ujuja *[[29. oktoober]] – [[Ida Karstoft]], Taani jooksja *[[31. oktoober]] – [[Maksim Anohhin]], Eesti jäähokimängija ==November== *[[2. november]] – [[Hanna Öberg]], Rootsi laskesuusataja *[[14. november]] – [[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja *[[17. november]] – [[Ernest John Obiena]], Filipiinide teivashüppaja *[[19. november]] – [[Johan Vahter]], eesti võrkpallur *[[20. november]] – [[Timothy Cheruiyot]], Keenia jooksja *[[22. november]] – [[Zouhair Bahaoui]], Maroko räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[26. november]] – [[Devynne Charlton]], Bahama tõkkejooksja *[[28. november]] – [[Tin Jedvaj]], Horvaatia jalgpallur ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Ana Peleteiro-Compaoré]], Hispaania kolmikhüppaja *[[3. detsember]] – [[Anna Iriyama]], jaapani laulja * 3. detsember – [[Julius Honka]], soome jäähokimängija * 3. detsember – [[Martin Trudnikov]], eesti akordionist, ansamblijuht ja dirigent * 3. detsember – [[Angèle]], Belgia laulja, helilooja, instrumentalist ja muusikaprodutsent *[[1. detsember]] – [[Marianne Leibur]], Eesti muusik *[[4. detsember]] – [[Dina Asher-Smith]], Suurbritannia sprinter *[[5. detsember]] – [[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur *[[16. detsember]] – [[Aliis Aalmann]], eesti kirjanik ja õpetaja *[[19. detsember]] – [[Karel Käos]], eesti näitleja *[[20. detsember]] – [[Umut Meraş]], türgi jalgpallur * 20. detsember – [[Dominic Hyam]], Šotimaa jalgpallur *[[24. detsember]] – [[Anett Kontaveit]], Eesti tennisist *[[25. detsember]] – [[Andy Díaz]], Kuuba päritolu Itaalia kolmikhüppaja *[[27. detsember]] – [[David Browne]], Paapua Uus-Guinea jalgpallur * 27. detsember – [[Timothée Chalamet]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[29. detsember]] – [[Ross Lynch]], USA näitleja, laulja, tantsija ja pillimängija <!--- * [[Kevin Aloe]] * [[Maksim Anohhin]] * [[Vladimir Avilov]] * [[Meril Beilmann]] * [[Héctor Bellerín]] * [[Eva Boto]] * [[Michael Clifford]] * [[Laura Dekker]] * [[Aleksander Eerma]] * [[Freddi]] * [[Vladislav Gavrikov]] * Jevgeni Harin * Airika Harrik * Yahya Hassan * Georgie Henley * Adnan Januzaj * Mikolas Josef * Kevin Kauber * Ats Kiisa * Katariina Maria Kits * Sara Kolak * Rauno Koorts * Kea Kruuse * Vlada Kubassova * Mark Lapidus * Valev Laube * Ester Ledecká * Lexa * Ralf Mackenbach * Nathan MacKinnon * María Isabel * Pavel Marin * Trayvon Martin * Melanie Martinez * Francesca Michielin * Takumi Minamino * Anton Mirantšuk * Lourdes Mohedano * Niko Nurmi * Hindrek Ojamaa * Sten Olmre * Kaarel Orumägi * Kaetlyn Osmond * Gabriella Papadakis * Rasmus Peetson * Rebecca Peterson * Kätlin Piirimäe * Post Malone * Mette-Triin Purde * Rasmus Andreas Raide * Yulimar Rojas * Kelly Rosen * Rivo Saaremäe * Joseph Saliste * Siimon Sander * Joseph Schooling * Luke Shaw * Mikaela Shiffrin * Justs Sirmais * Sergei Sirotkin * Nina Sublatti * Aleksandr Zakarljuka * Kerli Zirk * Timothy Henry Charles Tamm * Tuuli Tomingas * Bertrand Traoré * Troye Sivan * Taavi Tšernjavski * Marie Turmann * Marie Vaigla * Kelly Vainlo * Bogdan Vaštšuk * Madis Vihmann * Hans Villemi * Nadine Visser * Lisa Vittozzi * Anisa Vänikver * Andrew Wiggins * Amelia Windsor ---> alp4fws1cy3pnzyttpy0p56t4qsald5 0 529598 7232178 5390457 2026-09-11T11:33:02Z Kuriuss 38125 7232178 wikitext text/x-wiki '''Kohtupsühhiaatria-kohtupsühhologia kompleksekspertiis''' (ingl k ''Complex Forensic Psychiatry and Psychology Expert Assessment'') on [[kohtumenetlus]]es komisjoniekspertideks määratud isikute [[psühhiaatria]] ja [[psühholoogia]] valdkonna erialane tegevus, mille käigus komisjon uurib [[kohus|kohtu]] esitatud materjali ning teeb [[ekspertiis]]iülesandest lähtuvalt ja oma mitteõiguslikele eriteadmistele toetudes teaduslikult põhjendatud järelduse, mis on kriminaal-, tsiviil- või haldusasjas uus [[tõend]]. ==Kohtupsühhiaatria ja kohtupsühholoogia== [[Kohtupsühhiaatria]] ja [[kohtupsühholoogia]] on teadusharude järgi eristatud ekspertiisiliigid, mis on praktika käigus kujunenud iseseisvad rakendusvaldkonnad isikute psüühilise seisundi ning sellega seotud toimetulekutaseme hindamiseks õiguslikus kontekstis. Võimalikud psühhiaatria-, psühholoogiaeksperdi rollid võivad olla: * Eksperimentaalne - kohtuasja suhtes relevantse eksperimentaalteaduse teabe vahendamine, laboratoorsete või välitingimustes tehtud eksperimentide läbiviimine; * Kliiniline - normi ja patoloogia hindamine, kahjustuste käitumusliku mõju selgitamine, intellektuaalse taseme hindamine jmt, kasutades vaatlust, intervjuud, teste, juhtumianalüüse; * Hinnanguline -  mingi sündmuse või omaduse esinemissageduse, tõenäosuse, ulatuse või keskmise väärtuse hindamine; * Nõuandev - kohtu nõustamine väljaspool kaitse või süüdistuse tunnistajana esinemist. <ref>Bachmann, T. 2015. ''Psühholoogia. Raamat Juristile.'' Juura, lk 311</ref> ==Kompleksekspertiis== Kohtuekspertiisi teooriast lähtuvalt on kompleks- ehk mitmealase ekspertiisiga tegu, kui ekspertiisi tegemisel on rakendatud mitme teadusharu või ühe teadusharu eri valdkondade eriteadmisi. Kompleksekspertiis on korraldatud komisjonekspertiisina. Ekspertiisi komplekssus väljendub ekspertiisiobjekti terviklikul ja igakülgsel hõlmamisel. Kompleksekspertiisile on omased järgmised eritunnused: * Kompleksekspertiisi teeb eksperdiuuringute terviklikkuse ja igakülgsuse tagamiseks ekspertide komisjon; * Ekspertide komisjon koosneb ühe teadusharu eri valdkondade või külgnevate teadusharude esindajatest; * Uuritakse sama uurimismaterjali ja lahendatakse ühiseid ekspertiisiülesandeid; * Iga eksperdi uuringute tulemusi kasutatakse ekspertiisiülesannete lahendamisel lähteandmetena; * Ekspertide komisjoni kõik liikmed osalevad uuringutulemuste hindamisel ja ekspertiisiülesannetest lähtuvalt ühisjärelduse tegemisel; * Iga ekspert vastutab nii oma uuringutulemuste kui ka ühisjärelduste õigsuse eest. <ref>Lindmäe, H. 1997. ''Menetlustaktika II''. Juura, lk 22-24</ref> ==Eksperdiarvamus== Kohtuekspertiisiseaduse § 3 määratleb eksperdiarvamuse kui tõendamisel tähtsa asjaolu kohta tehtud ja ekspertiisiaktis väljendatud kategoorilise või tõenäolise eksperdijärelduse. <ref>KES [https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015021] (09.11.2018)</ref> Ekspertiisiaktil on oma teatud struktuur. Sissejuhatav osa – sedastatud faktide loetelu. Uurimisosa – eksperdi kasutatud meetodid ja teaduslik põhjendus. Järeldused. Struktuuri juurde kuulub ka arvamuse vorm. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §-le 107 annab ekspert arvamuse kirjalikult. Ekspert on kohustatud kirjutama ekspertiisiaktile alla, ilma eksperdi allkirjata on ekspertiisiakt kehtetu. <ref>KrMS [https://www.riigiteataja.ee/akt/120052016007](09.11.2018)</ref> ==Ekspert== Psühhiaatri ja psühholoogi tegevus eksperdina on reguleeritud kohtuekspertiisiseaduse ja menetlusseadustikega. Kohtuekspertiisiseaduse § 10 määratleb riiklikult tunnustatud eksperdi kui isiku, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja. <ref name="Luts2">KES (09.11.2018)</ref> Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus. Instituudi tegevusvaldkond on kohtuekspertiiside ja -uuringute tegemine. Lisaks sellele tegeleb instituut ekspertiisitegevust toetava teadus- ja arendustegevusega, korraldab koolitust ning täidab muid ekspertiisivaldkondadega seotud ülesandeid. <ref>Eesti Kohtuekspertiisi Instituut [https://www.ekei.ee/et](09.11.2018)</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Õigusteadus]] [[Kategooria:Psühhiaatria]] [[Kategooria:Psühholoogia]] 1nb5y89p52c2vkl39qnr6yxelii3ik5 0 531794 7232054 7210832 2026-09-11T09:16:44Z 1234qwer1234qwer4 69201 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Grassman's third law of additive colour mixture.png]] → [[File:Grassmann's third law of additive colour mixture.png]] [[c:COM:FR#FR3|Criterion 3]] 7232054 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Seeing red.jpg|pisi|Värviaistingu tekkimine skeemina: valgusallika nähtav kiirgus > valgust valikuliselt peegeldav materiaalne objekt > ärritust vastu võttev ja edastav [[silm]]a [[võrkkest]], täpsemalt selle valgustundlikud rakud [[kolvikesed]] > aju [[nägemiskeskus]]]] '''Värvitaju''' on võime ära tunda erinevusi [[valgus]]e spektraalses koostises. Värvitaju moodustab osa [[Nägemine|nägemisaistingust]] ja põhineb asjaolul, et [[värvus]]i tajuvate elusolendite [[silm]]as on eri tüüpi [[retseptorrakk|retseptor]]id, millest igaüks on tundlik valguse spektri kindlate piirkondade suhtes. == Värvitaju uurimise ajalugu == [[Pilt:Modern Color Vision Model.svg|pisi|Komplementaarne (kaht vastanduvat teooriat ühendav) värvitaju käsitlus näitab valgusärrituse töötlemist ja kodeerimist juba võrkkesta rakkudes, jagades protsessi kaheks faasiks. Trikromaatilises faasis reageerivad erinevat tüüpi kolvikesed positiivselt teatud lainepikkustele. Oponentses faasis võtavad heledustundlikud oponent-rakud ärrituse kolvikestelt vastu ja töötlevad neid erinevalt: Cg-rakud edastavad punase ja sinise signaalid ning blokeerivad rohelise. Cb-rakud edastavad punase ja rohelise signaalid, blokeerivad sinise omad. Oponentsed neuronid annavad toe samast spektripiirkonnast tulnud signaalidele ja takistavad teistest spektripiirkondadest tulevaid signaale]] * 1672 – [[Isaac Newton]] avastas, et nähtav valge valgus on tegelikult liitkiirgus, mis sisaldab kõiki spektrivärve<ref>https://royalsocietypublishing.org/doi/10.1098/rstl.1671.0072</ref>. * 1794 – [[John Dalton]] kirjeldas oma värvinägemispuuet, mis laskis tal näha punast vaid ebamäärase toonina ning rohelist, kollast ja oranži kollase eri varjunditena. Punase-rohelise [[värvipimedus]] sai tema järgi nimetuse ''daltonism''. * 1801 – [[Thomas Young]] oletas, et võimalus kõik värvused kolmest [[primaarvärvus]]est tuletada põhineb nägemise füsioloogial, ning püstitas [[hüpotees]]i, et silma võrkkestas on kolme tüüpi retseptoreid, mille tundlikkus vastab põhivärvide lainepikkustele<ref>https://royalsocietypublishing.org/doi/10.1098/rstl.1802.0004</ref>. * 1850 – [[Hermann von Helmholtz]] kinnitas Thomas Youngi hüpoteesi ja sõnastas värvitaju trikromaatilise teooria, mida nimetatakse ka [[Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria]]ks. * 1855 – [[James Clerk Maxwell]] avastas värvipimeduse mitu eri tüüpi ja selgitas neid, tuginedes eri tüüpi retseptorite teooriale<ref>https://www.cambridge.org/core/journals/earth-and-environmental-science-transactions-of-royal-society-of-edinburgh/article/xviiiexperiments-on-colour-as-perceived-by-the-eye-with-remarks-on-colourblindness/5E589C9929D114B96CB9325E8FF0CAB3</ref>. * 1874 – füsioloog [[Ewald Hering]] sõnastas kolmevärviteooriale vastanduva [[Heringi oponenttaju teooria|oponentse värvitaju teooria]]. * 1902 – füsioloog ja psühholoog [[Johannes von Kries]] avaldas Heringi teooria edasiarenduse, milles lahendab Youngi-Helmholtzi teooria ja Heringi teooria näilise vastukäivuse ja näitas, et kaks teooriat on tegelikult komplementaarsed. * 1956 – [[Gunnar Svaetichin]] tõestas katseliselt kolmele eri lainepikkusele tundlike rakkude olemasolu võrkkestas. == Absorptsioon ja refleksioon == Mitteläbipaistvalt objektilt valgus kas peegeldub, seda nimetatakse valguse [[peegeldumine|refleksioon]]iks, või neeldub objekti pinnas, seda nimetatakse [[Absorptsioon (füüsika)|absorptsioon]]iks. Ka refleksioonil võib osa valgusest samaaegselt neelduda. Kui neeldumine ja peegeldumine toimub kõigi spektriosade suhtes mitteselektiivselt, tajub vaataja [[akromaatiline värvus|akromaatilist värvust]]. * Pinda, mis mitteselektiivselt peegeldab suurema osa valgusest, tajume valgena. * Pinda, mis mitteselektiivselt suurema osa sellele langenud valgusest neelab, tajume mustana. * Pinda, mis miteselektiivselt osa kiirgusest neelab ja osa peegeldab, tajume hallina. Kui neelamine ja peegeldumine toimub eri spektriosade suhtes valikuliselt, tajub vaataja [[kromaatiline värvus|kromaatilist värvust]]. * Kui pinnalt peegeldub vaid roheline spektriosa ja punane ja violetne neelduvad, tajume pinda rohelisena. * Kui pinnalt peegelduvad punane ja roheline spektriosa ja violetne neeldub, tajume pinda kollasena. Keemilisi ühendeid, millel on võime valikuliselt neelata ja peegeldada valgust, nimetatakse [[pigment]]ideks. Värvusaistingu tekitavad nii [[anorgaanilised ühendid]] ([[Värvipigment|värvipigmendid]]) kui ka [[orgaanilised ühendid]] (pigmendid) elusolendite [[rakk]]udes samal põhimõttel, valguse valikulisel absorptsioonil ja refleksioonil. Pinnalt peegeldunud valguse jaotust kirjeldab [[spektraalse refleksiooni kõver]], mis on igal keemilisel ühendil ainult sellele ühendile omane. Igal keemilisele ühendile ainuomane peegeldumis-neeldumisspekter leiab kasutust näiteks [[Kunstiajalugu|kunstiajaloo]] ja [[pärandkultuur]]i objektide uurimises [[multispektraalfotograafia]] abil<ref>{{Netiviide |url=https://renovatum.ee/autor/parandkultuuri-uurimine-erinevate-tehniliste-meetodite-abil-niguliste-kiriku-peaaltari-naitel |pealkiri=A. Uueni, H. Pagi, H. Hiiop. Pärandkultuuri uurimine erinevate tehniliste meetodite abil, Niguliste kiriku peaaltari näitel. – Renovatum anno 2015 |vaadatud=2018-12-26 |arhiivimisaeg=2018-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181227084726/https://renovatum.ee/autor/parandkultuuri-uurimine-erinevate-tehniliste-meetodite-abil-niguliste-kiriku-peaaltari-naitel |url-olek=ei tööta }}</ref>. == Värvitaju füsioloogia == [[Pilt:Spectre absorption des cones.svg|pisi|Kepikeste (must joon) ja kolme tüüpi kolvikeste (sinine, roheline ja punane joon) tundlikkuse ulatus]] [[Pilt:Ventral-dorsal streams.svg|pisi|Nägemise juhteteed inimajus]] === Silm === Objektilt valikuliselt peegeldunud valgus jõuab vaataja ajusse nägemiselundi vahendusel. [[Inimene|Inimese]] (ja teiste [[imetaja]]te) kaameratüüpi silmas langeb valgus läbi [[silmaava]] silma tagaseinas asuvale [[võrkkest]]ale, milles on nelja erinevat tüüpi valgustundlikke rakke ehk [[fotoretseptor]]eid. Kepprakud ehk [[kepikesed]] tajuvad ainult valguse heledust, värvitaju seisukohalt on olulised kolme eri tüüpi koonusrakud ehk [[kolvikesed]]. Iga kolvikesetüüp reageerib erinevale valguse [[lainepikkus]]te vahemikule (see on tänapäeval ka elektrofüsioloogiliste uuringutega tõestatud) ja nende järgi nimetatakse inimese värvinägemist [[Trikromaasia|kolmekomponendiliseks värvinägemiseks]]. Inimese silm hakkab tajuma valgust 3-5 [[footon]]i valgusenergia mõjul. Väga nõrga valguse puhul värvitaju ei teki ja valgusele reageerivad vaid kepikesed. Värvitaju tekkeks peab valgusärritus olema teatud minimaalse intensiivsusega (0,1 [[Kandela|cd]]/cm²) ja sellest allpool on võimalik ainult heleduse-tumeduse eristamine (illustreerivaks näiteks sobib hästi vanasõna "öösel on kõik kassid hallid"). === Aju === Eri lainepikkusega valguslained kutsuvad võrkkestas esile erinevate [[pigmentrakk]]ude reaktsiooni ja valgusenergia transformeerub elektrokeemilise protsessi tagajärjel [[närviimpulss]]ideks. Võrkkesta bipolaar-, horisontaal-, amakriin- ja ganglionrakud formeerivad [[nägemisnärv]]i, kus on ligikaudu 1 miljon [[närvikiud]]u. Edasi liigub transformeerunud valgusenergia [[nägemisteed]]es, milleks on eelpool nimetatud multipolaarsete rakkude [[akson]]id. Valguse energiat kandev biovool liigub kiirusega ligikaudu 100&nbsp;m/s ja põhineb raku membraani valikulisel, peamiselt Na+ ja K+, aga ka Ca2+ ja Cl- ioonide läbilaskvusel. Nägemisteed lõpevad nägemiskulglatena koorealustes nägemiskeskustes, enamik ehk 80% neist [[vaheaju]] külgmises [[põlvikkeha]]s, kuid osa kiude siseneb ka [[nägemiskühm]]u ja [[keskaju]] katteplaadi, [[nelikküngastik]]u ülakünkasse. Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa algab subkortikaalsetest keskustest, kus närvikiud moodustavad kimbu – nägemisradiatsiooni ja suunduvad [[ajukoor]]e [[kuklasagar]]a mediaalossa, kannusvao piirkonnas asuvasse [[nägemiskeskus]]se. Seal asub optilise analüsaatori tsentraalne osa, kus toimub valgusärrituse kõrgem analüüs ja süntees ning kulgevad juhtteed teistesse keskustesse<ref>https://www.tlu.ee/opmat/ts/TST6007/varvitaju/8n.html</ref>. == Värvide eristamine == [[Pilt:Eyesensitivity.svg|pisi|Silma tundlikkus värvitooni muutusele on suurim spektri keskosas ja langeb nii punase kui violetse otsa suunas]] Inimsilm eristab eri hinnangutel 1 kuni 10 miljonit värvivarjundit. Katsed on näidanud, et kõige paremini eristab inimsilm lainepikkuse muutumist spektri [[Kollane|kollase]] ja [[Tsüaansinine|tsüaansinise]] piirkonnas ja nende vahel, kõige halvemini [[Punane|punase]] algus- ja [[violett|violetse]] lõpuosa. Keskmiselt on lainepikkuse muutus, mille puhul märkame värvitooni muutumist, 2 [[Nanomeeter|nanomeetrit]]. Personaalselt sõltub see värvieristusvõimest. Värvide eristamist mõjutab * valgus (täpsemalt selle spektraalne koostis) * [[Fokuseerimine|fokuseerimise]] teravus * pindade ruumiline eraldatus * värvinäidise suurus * mitu värvikarakteristikut muutub (heledus, küllastus, toon) * silma treenitus === Värvitaju eripärasid === ==== Metamerism ==== [[Pilt:Grassmann's third law of additive colour mixture.png|pisi|Metameerse värvitooni (M1 ja M2 on metameerid) tekkimine erinevatest algkomponentidest]] Metameerseteks nimetatakse erineva spektraalse koostisega värve (see tähendab, ka erineva keemilise koostisega), mis tekitavad ühesuguse värvimulje. Metamerismi teke on tingitud erinevatest peegelduskõveratest. [[Spektrofotomeetria|Spektrofotomeetriliste mõõtmisega]] võivad eri värvainete [[Lab-väärtus]]ed ühes valguses kattuda, teises erineda. Näiteid: * Valgena võime tajuda nii ühtlast valgusspektrit kui kolme kitsa spektririba aditiivse liitumise tulemust * Kaks värvi, mis paistavad samad päikesevalguses, võivad erineda siseruumi kunstvalguses (sisekujunduse-, tekstiili- ja moevaldkonnas tuntakse seda järelefekti saksakeelse nimetuse ''Abendfarbe'' 'õhtuvärv' all) Metamerismi ilmingu vältimiseks tuleb kontrollmõõtmisi viia läbi paralleelselt eri valgusallikate all. Igapäevaelu näitena on tuntud tekstiilitootjate tava esitleda ostjale kangaid nii tehis- kui loomulikus valguses. ==== Värvikonstantsuse illusioon ==== [[Pilt:Optical grey squares orange brown.svg|pisi|Värvikonstantsuse illusioon: sama hall võib paista eri kontekstides nii valge kui mustana, sama ruuge paistab [[oranž]]i ja [[pruun]]ina]] Tegemist on värvitaju iseärasusega tõlgendada täpselt samu värve eri kontekstis erinevatena. Värvikonstantsuse fenomeni illustreerimiseks on välja mõeldud erinevaid optilisi illusioone. Üks tuntumaid nendest on Edward Adelsoni malelaua-illusioon<ref>{{Netiviide |url=https://www.illusionsindex.org/ir/checkershadow |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-27 |arhiivimisaeg=2018-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181227230249/https://www.illusionsindex.org/ir/checkershadow |url-olek=ei tööta }}</ref>. ==== Weberi-Fechneri seadus vähima märgatava erinevuse kohta ==== [[Pilt:Weber-Fechner law demo - circles.svg|pisi|Weberi ja Fechneri seaduse illustratsioon. Ülemises reas kasvab ringi [[diameeter]] aritmeetilises progressioonis, igal astmel 10 ühiku võrra. Seda tajume ebaühtlase kasvamisena (20 ja 30 erinevus on suurem kui 60 ja 70 erinevus). Alumises reas kasvab ringi diameeter geomeetrilises progressioonis, iga järgmise ringi diameeter on eelmisest 40% suurem. Seda tajume ühtlase kasvamisena]] Tajupsühholoogias tähendab vähim märgatav erinevus (inglise keeles ''just-noticeable-difference'') suurust, mille võrra miski peab muutuma selleks, et muutus oleks märgatav<ref>{{Netiviide |url=https://www.verywellmind.com/what-is-the-just-noticeable-difference-2795306 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-27 |arhiivimisaeg=2018-12-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181227181531/https://www.verywellmind.com/what-is-the-just-noticeable-difference-2795306 |url-olek=ei tööta }}</ref>. [[Ernst Heinrich Weber]]i 1843. aastal sõnastatud seadus sätestab, et vähima märgatava värvierinevuse taju on konstantses suhtes algstiimuliga (st füüsikalise suurusega). [[Gustav Fechner]]i teooria, mis toetab Weberi seadust, kirjeldab seost füüsilise ärrituse suuruse ja sellele antava tajuhinnangu vahel. Füüsikalise suuruse (R) väärtuse ja sellele antava subjektiivse hinnangu (S) vahel kehtib logaritmiline sõltuvus S = c logR (c on konstant R_i/R_j, kus R_i ja R_j on kaks sama tõenäosusega eristatavat stiimulit). Seadusest tuleb välja, et selleks, et vaataja tajuks aistingu tugevnemist [[Aritmeetiline progressioon|aritmeetilises progressioonis]], peab füüsiline ärritaja tugevnema [[Geomeetriline progressioon|geomeetrilises progressioonis]]. Seadust on kasutatud halltoonide ridade ja värvide heledusastmestike konstrueerimiseks põhimõttel, et vaataja tajuks üleminekuid võrdsetena. ==== Silma adaptatsioon ==== adaptatsioon või adaptatsioon on silma kohanemine välise ärritajaga. Pidev ümberkohanemine on vältimatu, sest ümbritsevad valgusolud muutuvad pidevalt. Valgusolude muutumisel võib silm [[Fotoopiline nägemine|fotoopiliselt nägemiselt]] minna üle [[skotoopiline nägemine|skotoopilisele nägemisele]] või vastupidi. Näiteid: * Heades valgusoludes visuaalne tundlikkus langeb ja astudes päeval hämarasse ruumi toimub pimedusadaptatsioon. See kestab mitu minutit, et silm harjuks pimedusega ja visuaalne tundlikkus tõuseks (ganglionirakud hakkavad rohkem impulsse saama kepikestelt). * Kehvades valgusoludes, näiteks õhtuhämaras, on visuaalne tundlikkus kõrge ja valguse äkilisel süttimisel oleme pimestatud. Valgusadaptatsioon kestab mõnikümmend sekundit, kuni visuaalne tundlikkus langeb päevanägemise tasemele (ganglionid hakkavad peamist infot saama kolvikestelt). ==== Värvikonstantsus ==== Kromaatiline adaptatsioon ehk värvikonstantsus on üks silma adaptatsiooni erivorme. See on inimese nägemisaparaadi omadus arvestada valguse muutumisega, et tajuda ümbritsevate objektide värve muutumatuna, tagamaks nende äratundmine ja orienteerumine keskkonnas. Silm peab jooksvalt võrdlema värve ja minimeerima valgusallika poolt tehtud muudatuse. Näide: * Inimene näeb objekte päeva jooksul väga erinevas valguses, aga tajub neid oma värvi säilitavana. Fotoaparaat, millel pole kohanemismehhanismi, jäädvustab objektid eri valguses erinevate värvidega. ==== Purkinje nihe ==== See on tšehhi anatoomi [[Jan Evangelista Purkyně]] kirjeldatud nägemisele omane tendents, mis tekib fotoopiliselt nägemiselt skotoopilisele nägemisele ülemineku mesoopilises vahefaasis. Nõrgas valguses nihkub silma tundlikkus spektri sinise otsa poole. See tähendab, et kui päevavalguses paistavad säravamad punased ja punakad toonid, siis hämaruses paistavad rohkem silma sinakad toonid. ==Vaata ka== * [[Trikromaasia]] * [[Tetrakromaasia]] * [[Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria]] * [[Heringi oponenttaju teooria]] * [[Värvipimedus]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.tlu.ee/opmat/ts/TST6007/varvitaju/3.html Värvitaju teooria. – Nägemisanalüsaator ja testimisvõimalused (TLÜ õppematerjal)] * [https://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?MEELEELUNDID___N%C3%84GEMISMEEL Nägemismeel. – Pärnumaa KHK õppematerjal] * [http://opiobjektid.tptlive.ee/Varviop/VT_Varvitaju_Nagemine2.htm Nägemisprotsess. – Värviõpetuse teooria e-kursus, 2013] * [http://opiobjektid.tptlive.ee/Varviop/VT_Varvitaju_Nagemine3.htm Värvitaju teooriad. – Värviõpetuse teooria e-kursus, 2013] * [https://www.youtube.com/watch?v=UZ5UGnU7oOI Video: What is color? Colm Kelleher. TED-Ed lesson (inglise keeles)] * [https://www.youtube.com/watch?v=l8_fZPHasdo Video: How we see color. Colm Kelleher. TED-Ed lesson (inglise keeles)] [[Kategooria:Nägemine]] [[Kategooria:Värviõpetus]] [[Kategooria:Taju]] g3ui3ex2l4j4ph8lru1id9vha5z1ykg 0 533417 7231869 7174847 2026-09-10T20:51:42Z Kuriuss 38125 7231869 wikitext text/x-wiki '''Elektrooniline kauplemine''' on kõige populaarsem viis [[väärtpaber]]itega kauplemiseks. Infotehnoloogia on võimaldanud luua virtuaalse väärtpaberite turuplatsi, kus on võimalik tuua müüja ja ostja kokku ning mõlemad osapooled saavad teha väärtpaberitega seotud tehinguid, ilma et kumbki osapool peaks teisega kohtuma või teineteist tundma. Institutsionaalsed investorid kasutavad tänapäeval ka tumedaid basseine, taolised tehingud ei kajastu kunagi avalikul virtuaalsel turuplatsil, tumedates basseinides tehtud tehingutega tekib oht, et aktsiate hinda võib manipuleerida.<ref>https://www.bloomberg.com/quicktake/dark-pools</ref> Elektroonilise kauplemise eelkäijaks on põrandal kauplemine, mille puhul pidi väärtpaberi omanik helistama [[börsimaakler]]ile, kes proovis leida tema väärtpaberile ostjat ning vastupidi. Tänaseks on põrandal kauplemine enamasti välja surnud ning elektrooniline kauplemine valitseb väärtpaberite turge.<ref>https://www.nytimes.com/2011/01/02/business/02speed.html?pagewanted=all</ref> == Ajalugu == [[File:NYSE.jpg|thumb|New Yorgis asuv põrandaturg]] Elektrooniline kauplemine arenes väga kiiresti. Aastal 1992 lasti käiku CME Globexi süsteem, mis oli unikaalne seetõttu, et aktsionäridel oli nüüd võimalik osta ja müüa väärtpabereid interneti vahendusel. Pärast CME süsteemi avamist algas põrandal kauplemise populaarsus aina vähenema. Elektrooniline kauplemine avas ukse ka väikeaktsionäridele, sest neil oli esimest korda ajaloos võimalik näha täpselt mis toimub turgudel ning seda informatsiooni ära kasutada. Eelnevalt said väikeaktsionärid teada mis toimub turgudel helistades enda börsimaaklerile või läbi ajalehe. Tänaseks on põrandal kauplemine enamjaolt välja surnud. Suuremad [[Investeerimispank|investeerimispangad]] ja institutsioonid teevad tehinguid läbi börsimaaklerite, kuid kasutavad tehingute sooritamiseks spetsiaalseid algoritme. Väikeaktsionärid kasutavad samamoodi börsimaaklerite tarkvara, et sooritada väärtpaberite tehinguid, kuid siiski teostavad nad tehinguid üldiselt manuaalselt. Tänu infotehnoloogia arengule on väärtpaberiturgudel osalejatel võimalik kasutada enda algoritme, et teostada tehinguid, kuid algoritmide programmeerimine on kallis, aeganõudev ja riskantne. Tänu elektroonilisele kauplemisele on välja kujunenud kaks turgu. Üheks turuks on äridelt äridele turg – äridelt äridele turul müüvad börsimaaklerid suuri positsioone investeerimispankadele. Teiseks turuks on äridelt tarbijatele – äridelt tarbijatele turul vahendavad börsimaaklerid erinevates suurustes väärtpaberi positsioonide müüke väikeaktsionääride ning institutsioonide vahel (näiteks [[riskifond]]id, kindlustusfirmad jne). Tänapäeval on väikeaktsionärid elektroonilistel väärtpaberiturgudel kõige väiksema osakaaluga osalejad. Kõige rohkem [[likviidsus]]t lisavad elektroonilistele turgudele suured institutsioonid ning äridelt äridele tehingute teostajad.<ref>{{Netiviide |url=https://www.gffbrokers.com/death-of-the-pit-trader/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-15 |arhiivimisaeg=2019-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190115184227/https://www.gffbrokers.com/death-of-the-pit-trader/ |url-olek=ei tööta }}</ref> == Mõju turgudele == Elektrooniliste turgude loomine on mõjutanud väärtpaberite turgu mitmel viisil. * Väiksemad komisjonitasud – tänu elektroonilistele turgudele on väärtpaberite maakleritel võimalik vähendada tehingute maksumusi. Tehingute maksumused on vähenenud, sest toimingud on automatiseeritud ning ei hoita palgal inimesi, kes põrandaturgudel tehinguid teostaksid ning otsiksid igale tehingule teist osapoolt. * Rohkem likviidsust – elektrooniline kauplemine võimaldab nii eraisikutel kui ka firmadel leida väärtpaberi tehingule teine osapool läbi interneti. Juhul kui turul on olemas keegi, kes on nõus võtma tehingu teise poole, siis on võimalik nupuvajutusega tehing ka teostada. Rohkem likviidsust tähendab ka väiksemaid ostu–müügioptsioone, mis tähendab seda, et positsioone on kiiresti kergem maha müüa ning müüjale jääb rohkem kapitali alles. * Läbipaistvamad turud – tänu elektroonilisele kauplemisele on ka väärtpaberiturud rohkem läbipaistvamad ning ausad. Kuna kõik informatsioon on internetis olemas, siis on palju kergem leida väärtpaberi päris hinda ning ei pea usaldama vahemeest teisel pool telefonitoru. Väikeaktsionäridele on elektrooniline kauplemine alati kõige rohkem mõju avaldanud. Suurtel institutsioonidel on alati informatsiooni voog kvaliteetsem olnud, isegi ajal millal oli põrandakauplemine veel populaarne. Väikeaktsionärid saavad aga tänaseks otsida suuri positsioone, mida institutsioonid ostnud on ning seda informatsiooni enda jaoks ära kasutada.<ref>https://www.bis.org/publ/cgfs16.pdf</ref> == Kõrge sagedusega kauplemine == Elektroonilistel turgudel on tänaseks välja kasvanud absoluutselt uus väärtpaberitega kauplemise haru, mille ümber on loodud mitmeid firmasid. Kõrge sagedusega kauplemine panustab sellele, et arvutialgoritmid leiavad arbitraaživõimalusi erinevatel turgudel. Juhul kui on kaks identset [[börsiindeks|indeksit]], mis kauplevad kahel erineval turul, siis mõlemad indeksid on alati sama väärtusega. Indeksid püsivad samal väärtusel, sest iga kord kui hinnad liiguvad sükroonist välja tekib [[arbitraaž]]ivõimalus ning arvutiprogramm müüb kallimal turul indeksi hoiused maha ja ostab odavamal turul sama palju tagasi, kuni hinnad on jälle sünkroonis. Üldiselt on hindade vahe vaid paar senti, siiski tasuvad taolised süsteemid massiivselt ära, kuna hinnad liiguvad pidevalt sünkroonist välja, sest erinevatel elektroonilistel turgudel toimuvad erinevates suurustes tehingud ning algoritmid teostavad tehinguid vaid mõne millisekundi jooksul. Näiteks kahe identse indeksi [[S&P 500]] ja ES arbitraaživõimaluste pealt on võimalik teenida 75 miljonit dollarit aastas ning see on ainult üks indeksipaar. Kõrge sagedusega kauplemise süsteemid arenevad pidevalt. Aastal 2005 oli arbitraaživõimaluse aeg keskmiselt 97 millisekundit, aastaks 2011 mõõdeti arbitraaživõimaluse keskmiseks kestvuseks 7 millisekundit. Võrdluseks, inimese silmapilk kestab umbes 400 millisekundit.<ref>https://academic.oup.com/qje/article/130/4/1547/1916146#84607655</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Finantsturg]] jz6chtxgtz9drm3zuhqjdnoi6gjp2nr 0 534577 7231844 7209159 2026-09-10T20:42:01Z Muide 2484 7231844 wikitext text/x-wiki '''Soome suursaadik Eestis''' on [[Soome]] volitatud [[suursaadik]] [[Eesti]]s. Suursaadik resideerib [[Soome suursaatkond Tallinnas|Soome suursaatkonnas Tallinnas]].<ref name="vm.ee">http://vm.ee/et/riigid/Soome?display=relations (vaadatud 22.03.2019)</ref> == Soome saadikud Eestis == * [[Erkki Reijonen]] – saadik 1921–1923 (eelnevalt ajutine volinik 1919–1920 ja ajutine asjur 1920–1921) * [[Rudolf Holsti]] – saadik 1923–1927 * [[Aarne Wuorimaa]] – saadik 1928–1933 * [[Paavo J. Hynninen]] – saadik 1933–1940 == Soome suursaadikud Eestis == * [[Jaakko Kaurinkoski]] – suursaadik 1991–1996 * [[Pekka Oinonen]] – suursaadik 1996–2001 * [[Jaakko Blomberg]] – suursaadik 2001–2005 * [[Jaakko Kalela]] – suursaadik 2005–2010 * [[Aleksi Härkönen]] – suursaadik 2010–2014 * [[Kirsti Narinen]] – suursaadik 2014–2018 * [[Timo Kantola]] – suursaadik 2018–2022 * [[Vesa Vasara]] – suursaadik 2022–2026 * [[Hannu Heinonen]] – suursaadik 2026–<ref>{{netiviide | url = https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/58760-riigipea-vottis-vastu-prantsuse-soome-ja-paraguay-suursaadikute-volikirjad | pealkiri = Riigipea võttis vastu Prantsuse, Soome ja Paraguay suursaadikute volikirjad | aeg = 10. september 2026 | koht = Tallinn | väljaandja = Vabariigi Presidendi Kantselei | vaadatud = 10. september 2026 }}</ref> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.finland.ee/public/default.aspx?nodeid=40606&contentlan=13&culture=et-EE Ajalugu] Soome Tallinna suursaatkonna kodulehel * [https://www.err.ee/688559/soome-uus-suursaadik-eestis-on-timo-kantola Soome uus suursaadik Eestis on Timo Kantola] ERR, 09.03.2018 [[Kategooria:Soome diplomaadid]] [[Kategooria:Soome loendid]] [[Kategooria:Eesti loendid]] fq08p1vv4u44tql418ria4f5x8ixmje 0 535176 7232168 6615400 2026-09-11T11:18:04Z Koidutar 212587 kaart lisatud 7232168 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=tšuktši keel|originaalnimi=ԓыгъоравэтԓьэн йиԓыйиԓ | keelkonnavärv = paleosiberi | riigid=[[Venemaa]] | piirkond = [[Tšuktšimaa]] | rääkijad = 5095 | keelkond = [[tšuktši-kamtšadali keeled]] | riik = | kiri = [[kirillitsa]] | keelehoole = | kood 3 = ckt |kaart=Chukotko-Kamchatkan map.svg}} '''Tšuktši keel''' (tšuktši keeles ''ԓыгъоравэтԓьэн йиԓыйиԓ'') on [[tšuktši-kamtšadali keeled|tšuktši-kamtšadali keelte]] hulka kuuluv [[paleoaasia keel]], mida kõnelevad [[tšuktšid]] [[Tšuktšimaa]]l. == Kõnelejate arv == [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel valdas [[Venemaa]]l tšuktši keelt 5095 inimest, kuigi tšuktšiks pidas ennast umbes 16 000 inimest. Tšuktši keel on UNESCO punase raamatu hinnangul tõsiselt ohustatud keel. == Keelesugulus == Tšuktši keel liigitatakse tšuktši-kamtšadali keelte hulka, ning selle lähimad sugulaskeeled on [[Korjaki keel|korjaki]] ja [[alutori keel]]. == Murded == Tšuktši keel jaguneb ida-, lääne- ja lõunamurderühmaks. Erinevused murrete vahel ei ole suured. == Fonoloogia == Tšuktši häälikusüsteem koosneb 6 täishäälikust ja 14 kaashäälikust. Helilised klusiilid puuduvad. Kaashäälikuühendid ei ole sõna alguses ja lõpus lubatud, sõna keskel võib olla vaid kahest kaashäälikust koosnev kaashäälikuühend. == Morfoloogia == Tšuktši keel on [[Polüsünteetiline keel|polüsünteetiline]], [[inkorporatsioon|inkorporeeriv]], [[Aglutinatiivne keel|aglutinatiivne]] ja [[ergatiiv-absolutiivne keel]], tüvele võivad liituda prefiksid ja sufiksid. Nimisõna muutub 2 arvus ja 9 käändes. Tšuktši arvusüsteem oli algselt vigesimaalne, kuid vene keele mõjul mindi üle [[kümnendsüsteem]]ile. Sõnajärg lauses on üsna vaba, aga tavalisem on [[SOV]]. == Tšuktši kirjakeel == Esimene tšuktšikeelne raamat ilmus juba 1823. aastal, kuid kirjakeel [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|loodi alles]] 1931. aastal, esialgu ladina kirjal põhinev, 1937. aastast mindi üle kirillitsapõhisele kirjasüsteemile. Kirjakeele aluseks võeti idamurderühma kuuluv ueleni murre. {| |<center>'''Kirillitsal põhinev tšuktši tähestik''' |- | {| class=standard cellpadding=5 style="font-size: 1.5em; line-height: 2.5em; text-align: center;" | style=«width:3em;» |А а | style=«width:3em;» |Б б | style=«width:3em;» |В в | style=«width:3em;» |Г г | style=«width:3em;» |Д д | style=«width:3em;» |Е е | style=«width:3em;» |Ё ё | style=«width:3em;» |Ж ж | style=«width:3em;» |З з | style=«width:3em;» |И и |- | style=«width:3em;» |Й й | style=«width:3em;» |К к | style=«width:3em;» |Ӄ ӄ | style=«width:3em;» |Л л | style=«width:3em;» |Ԓ ԓ | style=«width:3em;» |М м | style=«width:3em;» |Н н | style=«width:3em;» |Ӈ ӈ | style=«width:3em;» |О о | style=«width:3em;» |П п |- | style=«width:3em;» |Р р | style=«width:3em;» |С с | style=«width:3em;» |Т т | style=«width:3em;» |У у | style=«width:3em;» |Ф ф | style=«width:3em;» |Х х | style=«width:3em;» |Ц ц | style=«width:3em;» |Ч ч | style=«width:3em;» |Ш ш | style=«width:3em;» |Щ щ |- | style=«width:3em;» |Ъ ъ | style=«width:3em;» |Ы ы | style=«width:3em;» |Ь ь | style=«width:3em;» |Э э | style=«width:3em;» |Ю ю | style=«width:3em;» |Я я | style=«width:3em;» |ʼ |} |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{vikisõnastikuKat}} [[Kategooria:Tšuktši-kamtšadali keeled]] 4fcr2le7emdek67h91a514bk96v1ilq 0 540025 7231876 6841788 2026-09-10T20:57:23Z Kuriuss 38125 7231876 wikitext text/x-wiki '''Eesti Idapartnerluse Keskus''' (lühend EIPK) oli Eesti [[sihtasutus]], mis tegeles [[idapartnerlus]]ega seotuga. 1. jaanuaril 2011 loodi [[Eesti Diplomaatide Kool]]i (EDK) ja Eesti [[Välisministeerium]]i koostöös [[Eesti Idapartnerluse Keskus]] (EIPK).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Organisatsioon |url=https://edk.edu.ee/et/meist/organisatsioon/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=Eesti Diplomaatide Kool |keel=et}}</ref> Keskust rahastati nii Välisministeeriumi arengukoostöö vahenditest kui ka mitmepoolsetest koostööprogrammidest samameelsete doonoritega. EIPK korraldas eelkõige idapartnerluse (IP) partnerriikide keskmise ja vanema astme ametnikele suunatud koolitusi, tugevdamaks nende riikide haldussuutlikkust ja võimekust teha koostööd [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Sihtasutus pakkus IP partnerriikide noortele diplomaatidele, riigiametnikele, kodanikuühenduste ja meediaesindajatele koolitusi ning korraldas idapartnerlust ja selle partnerriike puudutavaid uuringuid, seminare, ümarlaudu ja konverentse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-08-30 |pealkiri=Visioon ja eesmärgid |url=https://eceap.eu/et/idapartnerluskeskus/visioon-ja-eesmargid/ |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201230163802/https://eceap.eu/et/idapartnerluskeskus/visioon-ja-eesmargid/ |arhiivimisaeg=30. detsember 2020 |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=EIPK}}</ref> 2015. aasta novembris registreeriti EIPK eraldiseisva sihtasutusena. 2016. aasta oktoobrist 2019. aastani juhtis Eesti Idapartnerluse Keskuse Sihtasutust Välisministeeriumi Idapartnerluse erivolitustega diplomaatiline esindaja [[Jaan Reinhold]]. 2019. aastast kuni selle sulgemiseni juhtis sihtasutust diplomaat [[Gert Antsu]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=13. aprill 2023 |pealkiri=Eesti alaline esindaja IRENA juures Jaan Reinhold andis üle volikirja |url=https://www.vm.ee/uudised/eesti-alaline-esindaja-irena-juures-jaan-reinhold-andis-ule-volikirja |vaadatud=2024-05-02 |väljaanne=[[Välisministeerium]] |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-07-30 |pealkiri=Eesti Idapartnerluse Keskuse uueks juhiks saab Gert Antsu |url=https://www.postimees.ee/6741420/eesti-idapartnerluse-keskuse-uueks-juhiks-saab-gert-antsu |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=Postimees |keel=et |agentuur=BNS}}</ref> 2017. aasta Eesti [[Euroopa Liidu Nõukogu|Euroopa Liidu Nõukogus]] eesistumise raames oli EIPK peakorraldajaks Tallinnas toimuvatele Idapartnerluse tippkohtumist toetavatele konverentsidele, milleks oli Idapartnerluse Vabakonna konverents (25.–27. oktoobril), Idapartnerluse Ärifoorum (26.–27. oktoobril) ja e-Partnerluse konverents (4. oktoobril).<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-04-26 |pealkiri=Jüri Ratas: idapartnerluse keskus on unikaalne välispoliitiline instrument |url=https://www.delfi.ee/artikkel/78020982/juri-ratas-idapartnerluse-keskus-on-unikaalne-valispoliitiline-instrument |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> Kõik eelnimetatud üritused toimusid kaaskorraldusel [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoniga]],<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Reinhold |eesnimi=Jaan |kuupäev=2017-11-28 |pealkiri=Milline on olnud Idapartnerluse hooaeg |url=https://icds.ee/et/milline-on-olnud-idapartnerluse-hooaeg/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=ICDS |keel=et}}</ref> kaasatud olid ka Eesti vabakonna organisatsioonid, [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus|EAS]], [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|EKTK]], [[E-Riigi Akadeemia]] ja teised.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev=2017-10-24 |pealkiri=Idapartnerluse ärifoorum toob Eestisse üle 450 võimaliku äripartneri |url=https://eas.ee/idapartnerluse-arifoorum-toob-eestisse-ule-450-voimaliku-aripartneri/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=EASi ja KredExi ühendasutus |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Idapartnerluse riikide küberturvalisuse ja e-demokraatia uuring |url=https://ega.ee/et/publication/idapartnerluse-riikide-kuberturvalisuse-ja-e-demokraatia-uuring/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=E-riigi Akadeemia |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=märts 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kokku osales eelnimetatud konverentsidel üle tuhande osaleja EL ja partnerriikidest.{{Lisa viide}} Eelnimetatuist oli Idapartnerluse Ärifoorum üks suurima osavõtjate arvuga eesistumis-üritusi, kus osales üle 550 ettevõtja ja äriorganisatsioonide esindaja. Ärifoorumi raames toimus üle 500 B2B-kohtumise ja äridelegatsioonide visiidid Tartusse ja Ida-Virumaale.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |kuupäev=2017-10-27 |pealkiri=EASi juhatuse esimees: Eesti võiks idapartnerluse riikide ettevõtjatele olla värav Euroopa Liidu turule |url=https://eas.ee/easi-juhatuse-esimees-eesti-voiks-idapartnerluse-riikide-ettevotjatele-olla-varav-euroopa-liidu-turule/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=EASi ja KredExi ühendasutus |keel=et}}</ref> 2017. aasta Idapartnerluse tippkohtumine toimus 24. novembril [[Brüssel|Brüsselis]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Idapartnerluse tippkohtumine, 24. november 2017 |url=https://www.consilium.europa.eu/et/meetings/international-summit/2017/11/24/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=[[Euroopa Ülemkogu]] |arhiivimisaeg=2024-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240114004233/https://www.consilium.europa.eu/et/meetings/international-summit/2017/11/24/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Eesti Idapartnerluse Keskus oli algatanud ka idapartnerluse aastakonverentside traditsiooni, mille peamiseks eesmärgiks {{Kas|on}} päevakajaliste idapartnerluse poliitikat mõjutavate teemade tutvustamine Eestis, kaasates aruteludesse ka tunnustatud rahvusvahelisi eksperte, diplomaate ja arvamusliidreid EL ja idapartnerluse riikidest ning ka väljastpoolt. Nimetatud konverentsid on kindlustanud endale koha idapartnerluse iga-aastases tegevuskalendris ja huvi sellel osalemise vastu on aasta-aastalt suurenenud. 2018. aasta märtsis Tallinnas toimunud viiendal idapartnerluse aastakonverentsil osales kokku 213 delegaati.<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. märts 2018 |pealkiri=Idapartnerluse perspektiividest |url=https://uudiskiri.etag.ee/2018/03/idapartnerluse-perspektiividest/ |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=uudiskiri.etag.ee |arhiivimisaeg=2024-01-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240114004232/https://uudiskiri.etag.ee/2018/03/idapartnerluse-perspektiividest/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Konverentsi peakorraldaja oli Eesti Idapartnerluse Keskus ning seda rahastati Eesti arengukoostöö vahenditest. Sihtasutus kustutati registrist 30. juulil 2021.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sihtasutus Eesti Idapartnerluse Keskus |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/90013236/Sihtasutus-Eesti-Idapartnerluse-Keskus |vaadatud=2024-01-14 |väljaanne=[[Äriregister|e-Äriregister]]}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://eceap.eu/et/ Koduleht]{{Kõdulink}} {{Arhiivilink|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220123025815/https://eceap.eu/et/|url=https://eceap.eu/et/|arhiivimisaeg=2022-01-23}} [[Kategooria:Eesti sihtasutused]] [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] e1xwle9kwlir4sb3jwdoftppnt1nicf 0 541490 7231841 7209157 2026-09-10T20:41:01Z Muide 2484 7231841 wikitext text/x-wiki {{liita| Soome saadikud Eestis}} '''Soome suursaadik Eestis''' on [[Soome]] volitatud [[suursaadik]] [[Eesti]]s. Suursaadik resideerib [[Soome suursaatkond Tallinnas|Soome suursaatkonnas Tallinnas]].<ref name="vm.ee">http://vm.ee/et/riigid/Soome?display=relations (vaadatud 22.03.2019)</ref> == Soome saadikud Eestis == * [[Erkki Reijonen]] – saadik 1921–1923 (eelnevalt ajutine volinik 1919–1920 ja ajutine asjur 1920–1921) * [[Rudolf Holsti]] – saadik 1923–1927 * [[Aarne Wuorimaa]] – saadik 1928–1933 * [[Paavo J. Hynninen]] – saadik 1933–1940 == Soome suursaadikud Eestis == * [[Jaakko Kaurinkoski]] – suursaadik 1991–1996 * [[Pekka Oinonen]] – suursaadik 1996–2001 * [[Jaakko Blomberg]] – suursaadik 2001–2005 * [[Jaakko Kalela]] – suursaadik 2005–2010 * [[Aleksi Härkönen]] – suursaadik 2010–2014 * [[Kirsti Narinen]] – suursaadik 2014–2018 * [[Timo Kantola]] – suursaadik 2018–2022 * [[Vesa Vasara]] – suursaadik 2022–2026 * [[Hannu Heinonen]] – suursaadik 2026–<ref>{{netiviide | url = https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/58760-riigipea-vottis-vastu-prantsuse-soome-ja-paraguay-suursaadikute-volikirjad | pealkiri = Riigipea võttis vastu Prantsuse, Soome ja Paraguay suursaadikute volikirjad | aeg = 10. september 2026 | koht = Tallinn | väljaandja = Vabariigi Presidendi Kantselei | vaadatud = 10. september 2026 }}</ref> ==Vaata ka== *[[Eesti suursaadik Soomes]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Välismaa suursaadikud Eestis]] [[Kategooria:Soome]] [[Kategooria:Eesti-Soome suhted]] jtjujb3oanpb0h1ssx0gc8abobfq9jq 0 548698 7232042 7231705 2026-09-11T08:53:20Z Avjoska 1538 /* Aprill */ 7232042 wikitext text/x-wiki {{Sündinud|1963}} ''Siin on loetletud [[1963]]. aastal sündinud tuntud isikuid. ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Elle Põldoja]], eesti arstiteadlane ja anatoom *[[3. jaanuar]] – [[Ahti Kallikorm]], eesti riigiametnik *[[4. jaanuar]] – [[Till Lindemann]], saksa muusik *[[5. jaanuar]] – [[Sven Papp]], eesti vandeadvokaat * 5. jaanuar – [[Emil Oja]] (Piilu), eesti muusik * 5. jaanuar – [[Urmas Kokassaar]], eesti bioloog, biokeemik *[[6. jaanuar]] – [[Tony Halme]], [[Soome]] sportlane ja poliitik * 6. jaanuar – [[Ahti Puudersell]], eesti näitleja * 6. jaanuar – [[Priit Aimla (trompetist)]], eesti trompetist *[[7. jaanuar]] – [[Clint Mansell]], inglise muusik ja helilooja *[[8. jaanuar]] – [[Aina Leeben]], eesti bioloog *[[9. jaanuar]] – [[Jiří Parma]], tšehhi suusahüppaja * 9. jaanuar – [[Annika Künnap]], eesti tekstiilikunstnik *[[10. jaanuar]] – [[Francesco Panetta]], itaalia kesk- ja pikamaajooksja *[[11. jaanuar]] – [[Anti Perkson]], eesti keemik *[[12. jaanuar]] – [[Avo Karus]], eesti biokeemik *[[14. jaanuar]] – [[Steven Soderbergh]], [[USA]] [[filmirežissöör]] * 14. jaanuar – [[Even Tudeberg]], eesti ettevõtja * 14. jaanuar – [[Leonid Kožara]], Ukraina poliitik *[[16. jaanuar]] – [[Erli Aasamets]], eesti koolijuht *[[22. jaanuar]] – [[Minna Lindgren]], soome kirjanik ja ajakirjanik * 22. jaanuar – [[Ene Tannberg]], Eesti haridustegelane ja poliitik *[[31. jaanuar]] – [[Manuela Di Centa]], itaalia suusataja ==Veebruar== *[[5. veebruar]] – [[Goran Jurić]], Horvaatia jalgpallur *[[10. veebruar]] – [[Kalle Kiik]], [[eesti]] maletaja *[[17. veebruar]] – [[Michael Jordan]], [[USA]] [[korvpall]]ur *[[19. veebruar]] – [[Seal]], Suurbritannia muusik ==Märts== *[[14. märts]] – [[Pedro Duque]], Hispaania astronaut *[[18. märts]] – [[Vanessa Lynn Williams]], [[USA]] näitleja ja laulja *[[24. märts]] – [[Torsten Voss]], saksa kümnevõistleja ja bobisõitja *[[27. märts]] – [[Quentin Tarantino]], [[USA]] filminäitleja, -režissöör, -stsenarist ja -produtsent *27. märts – [[Xuxa]] (María da Graça Meneghel), Brasiilia näitleja ja laulja ==Aprill== *[[11. aprill]] – [[Tarmo Kõuts (mereteadlane)|Tarmo Kõuts]], eesti geofüüsik *[[13. aprill]] – [[Garri Kasparov]], malemaailmameister *[[15. aprill]] – [[Viljo Vetik]], eesti ettevõtja, sporditoetaja ja kohaliku omavalitsuse poliitik *[[18. aprill]] – [[Eric McCormack]], Kanada-USA näitleja, produtsent ja kirjanik *[[19. aprill]] – [[Barbi Pilvre]], eesti ajakirjanik *[[24. aprill]] – [[Tõnu Trubetsky]], eesti kirjanik, muusik ja anarhist *24. aprill – [[Lajos Détári]], Ungari jalgpallur ja jalgpallitreener *[[26. aprill]] – [[Jet Li]], võitluskunstide meister ja filminäitleja ==Mai== *[[8. mai]] – [[Agu Kivimägi]], eesti informaatik * 8. mai – [[Florence Parly]], Prantsusmaa ettevõtja ja poliitik *[[11. mai]] – [[Natasha Richardson]], USA näitleja * 11. mai – [[Ingbert Liebing]], Saksamaa poliitik *[[25. mai]] – [[Eha Rünne]], Eesti kergejõustiklane *[[28. mai]] – [[Zemfira Meftahətdinova]], Aserbaidžaani jahilaskur ==Juuni== *[[8. juuni]] – [[Piret Päär]], eesti näitleja * 8. juuni – [[Lutz Seiler]], saksa kirjanik *[[9. juuni]] – [[Johnny Depp]], USA näitleja *[[10. juuni]] – [[Jeanne Tripplehorn]], USA filminäitleja *[[17. juuni]] – [[Temir Sarijev]], Kõrgõzstani poliitik * 17. juuni – [[Meelis Paavel]], eesti ametnik * 17. juuni – [[Sven Reintak]], endine eesti kergejõustiklane *[[15. juuni]] – [[Brigitte Nielsen]], [[taani]] päritolu [[USA]] näitleja *[[25. juuni]] – [[George Michael]], laulja ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Hirvo Surva]], eesti koorijuht *[[5. juuli]] – [[Alar Tamming]], eesti ärimees *[[6. juuli]] – [[Andrei Ojamets]], eesti võrkpallitreener * 6. juuli – [[Ene Paaver]], eesti dramaturg ja ajakirjanik *[[7. juuli]] – [[Tiina Rebane]], eesti näitleja ja lavastaja *[[8. juuli]] – [[Dmitri Pevtsov]], vene näitleja *[[9. juuli]] – Armin Velgre, eesti laulja ja laululooja *[[10. juuli]] – [[Andrei Hvostov]], Eesti publitsist * 10. juuli – [[Urmas Kaarlep]], eesti audiitor * 10. juuli – [[Piia Post]], eesti atmosfäärifüüsik * 10. juuli – [[Odvar Voie Eikeland]], Norra poliitik * 10. juuli – [[Raivo Stern]], eesti füüsik *[[11. juuli]] – [[Manuel Marrero]], Kuuba poliitik *[[16. juuli]] – [[Catherine Wilkening]], prantsuse filminäitleja *[[30. juuli]] – [[Lisa Kudrow]], USA näitleja *[[31. juuli]] – [[Fatboy Slim]], Briti muusik * 31. juuli – [[Allan Puur]], eesti rahvastikuteadlane * 31. juuli – [[Piret Tibbo-Hudgins]], eesti filmiprodutsent ==August== *[[1. august]] – [[Coolio]] (Artis Ivey, Jr.), USA räppar * 1. august – [[John Carroll Lynch]], USA näitleja * 1. august – [[Amber Rudd]], Suurbritannia poliitik * 1. august – [[Inga Bērziņa]], Läti poliitik *[[3. august]] – [[Tasmin Archer]], inglise laulja * 3. august – [[Graham Arnold]], Austria jalgpallur ja jalgpallitreener * 3. august – [[Lisa Ann Walter]], USA näitleja * 3. august – [[James Hetfield]], ameerika kitarrist * 3. august – [[Ed Roland]], ameerika muusik * 3. august – [[Isaiah Washington]], ameerika näitleja *[[9. august]] – [[Whitney Houston]], USA laulja *[[11. august]] – [[Pierre Johnsson]], rootsi kaskadöör ja näitleja * 11. august – [[Piret Viires]], eesti kirjanduskriitik * 11. august – [[Andri Fedoriv]], endine Nõukogude Liidu ja Venemaa sprinter *[[15. august]] – [[Alejandro González Iñárritu]], Mehhiko filmirežissöör * 15. august – [[Katrin Aava]], eesti kommunikatsiooniõppejõud *[[19. august]] – [[Pille-Riin Purje]], eesti teatrikriitik *[[22. august]] – [[Tori Amos]], laulja *[[24. august]] – [[Yrsa Sigurðardóttir]], islandi kirjanik *[[29. august]] – [[Karl Markovics]], Austria näitleja ==September== *[[2. september]] – [[Anneli Salk]], eesti psühholoog *[[4. september]] – [[John Vanbiesbrouck]], USA jäähokimängija *[[5. september]] – [[Jaanus Rahumägi]], Eesti poliitik *[[6. september]] – [[Patrick Nevin]], šoti jalgpallur * 6. september – [[Ivan Hašek]], tšehhi jalgpallur * 6. september – [[Geert Wilders]], Hollandi poliitik * 6. september – [[Simo Frangén]], soome koomik ja telesaatejuht *[[9. september]] – [[Markus Wasmeier]], Saksamaa mäesuusataja * 9. september – [[Roberto Donadoni]], itaalia jalgpallur ja treener * 9. september – [[Anu Vehviläinen]], Soome poliitik ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Andres Noormets]], eesti näitleja ja lavastaja *[[2. oktoober]] – [[Maria Ressa]], Filipiinide ajakirjanik *[[6. oktoober]] – [[Elisabeth Shue]], USA filminäitleja * 6. oktoober – [[Ülle Marks]], eesti graafik * 6. oktoober – [[Thomas Bickel]], Šveitsi jalgpallur, poolkaitsja * 6. oktoober – [[Urmas Sule]], eesti arst ja meditsiinitegelane *[[9. oktoober]] – [[Toomas Kahur]], Eesti diplomaat *[[10. oktoober]] – [[Vegard Ulvang]], Norra murdmaasuusataja * 10. oktoober – [[Vahur Kivistik]], eesti jurist * 10. oktoober – [[Jolanda de Rover]], Hollandi ujuja *[[15. oktoober]] – [[Arūnas Norvaišas]], leedu kabetaja *[[23. oktoober]] – [[Edminas Bagdonas]], Leedu poliitik ja diplomaat *[[28. oktoober]] – [[Eros Ramazzotti]], itaalia laulja * 28. oktoober – [[Christian Plaziat]], Prantsusmaa kergejõustiklane * 28. oktoober – [[Lauren Holly]], Ameerika Ühendriikide näitleja ==November== *[[5. november]] – [[Tatum O'Neal]], USA näitleja * 5. november – [[Jean-Pierre Papin]], Prantsusmaa jalgpallur (ründaja) ja treener * 5. november – [[Ya'ir Lapid]], Iisraeli poliitik ja kirjanik * 5. november – [[Hans Gillhaus]], Hollandi jalgpallur *[[8. november]] – [[Marje Oona]], eesti arstiteadlane, perearst ja pediaater *[[9. november]] – [[Ott Köstner]], Eesti majandustegelane ja poliitik * 9. november – [[Viktar Babarõka]], Valgevene pankur, filantroop ja opositsionäär *[[12. november]] – [[Jaan Kalda]], Eesti füüsik * 12. november – [[Natalja Negoda]], vene näitleja * 12. november – [[Inna Bulkina]], ukraina kirjandusteadlane * 12. november – [[Aare Taveter]], Eesti purjetaja *[[15. november]] – [[Urmas Jõemees]], eesti animaoperaator *[[17. november]] – [[Aivar Toomiste]], eesti korvpallur * 17. november – [[Eve Laur]], eesti tõlkija *[[19. november]] – [[Justine Greiner]], USA modell *[[20. november]] – [[Andres Dvinjaninov]], eesti näitleja, lavastaja ja teatrijuht *[[21. november]] – [[Alar Arukuusk]]. Eesti murdmaasuusataja ja sporditegelane *21. november – [[Nicollette Sheridan]], briti näitleja *21. november – [[Mihhail Mamiašvili]], Nõukogude Liidu Kreeka-Rooma maadleja *[[23. november]] – [[Aare Kasemets]], Eesti sotsioloog, riigiametnik ja kodanikuühiskonna aktivist ==Detsember== *[[3. detsember]] – [[Terri Schiavo]], USA patsient * 3. detsember – [[Tõnu Jõesaar]], eesti tšellist *[[4. detsember]] – [[Sergei Bubka]], ukraina kergejõustiklane * 4. detsember – [[Juri Kaškarov]], Nõukogude Liidu laskesuusataja * 4. detsember – [[Jaak Rand]], Eesti riigiametnik, arhivaar * 4. detsember – [[Jozef Sabovčík]], Slovakkia iluuisutaja *[[15. detsember]] – [[Toomas Lunge]], Eesti muusik *[[16. detsember]] – [[Benjamin Bratt]], ameerika näitleja *[[18. detsember]] – [[Brad Pitt]], näitleja *[[26. detsember]] – [[Lars Ulrich]], taani päritolu ameerika trummar ([[Metallica]]) * 26. detsember – [[Aivar Kivisiv]], eesti väikeettevõtja, kaitseliitlane ja kirjanik *[[29. detsember]] – [[Mart Soidro]], eesti literaat ja ajakirjanik * 29. detsember – [[Airi Alnek]], eesti orienteeruja *[[30. detsember]] – [[Toomas Pallo]], eesti keskkonnateadlane *[[31. detsember]] – [[Ekwee David Ethuro]], Keenia poliitik [[Kategooria:Sündinud 1960. aastatel|1963]] 4ozrbkda7453aha9zi0wpzv396felyq 0 548784 7231909 5384050 2026-09-10T21:39:56Z Kruusamägi 1530 /* Perekondi */ link fix 7231909 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | värvus = taimed | nimi = Naistesõnajalalised | pilt = | pildi_seletus = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = [[Keerdlehikud]] ''Pteridopsida'' | selts = ''[[Polypodiales]]'' | sugukond = '''Naistesõnajalalised''' | binaarne = ''Woodsiaceae '' | binaarse_autor = }} '''Naistesõnajalalised''' ehk '''kiviürdilised''' (vastavalt ''Woodsiaceae'' või ''Athyriaceae'') on [[sõnajalgtaimed]]e [[Sugukond (bioloogia)|sugukond]]. ==Perekondi== *[[Naistesõnajalg (perekond)|naistesõnajalg]] (''Athyrium''; üks pärismaine liik ka Eestis: [[harilik naistesõnajalg]]) *[[põisjalg]] (''Cystopteris''; mitmeid pärismaiseid liike ka Eestis) *[[kiviürt]] (''Athyrium''; üks pärismaine liik ka Eestis: [[ida-kiviürt]]) *[[kolmissõnajalg]] (''Gymnocarpium''; mitmeid pärismaiseid liike ka Eestis) *[[laanesõnajalg (perekond)|laanesõnajalg]] (''Matteuccia''; üks pärismaine liik ka Eestis: [[harilik laanesõnajalg]]) [[Kategooria:Sõnajalgtaimed]] fo0ifx7pr0ns53vwidh74x3o02w8iyh 0 554758 7232036 6746625 2026-09-11T08:27:53Z Taurus404 80079 7232036 wikitext text/x-wiki {{Infokast ülikool | nimi = Canterbury ülikool | omakeelne_nimi = University of Canterbury<br>Te Whare Wānanga o Waitaha | pilt = Arts Center Christchurch.JPG | pildi_laius = | pildi_seletus = Ülikooli hoone | ladina_nimi = | deviis = | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1873}} | suletud = | tüüp = | usukallak = | toetusfond = | eelarve = | rektor = | juht1 = | juhi_nimetus1 = | juht2 = | juhi_nimetus2 = | juht3 = | juhi_nimetus3 = | kantsler = | akadeemilisi_töötajaid = 867 (2020) | tugitöötajaid = 1395 (2020) | üliõpilasi = 21 361 | bakalaureuseõppes = | magistriõppes = | doktoriõppes = | asukoht = [[Christchurch]], [[Uus-Meremaa]] | ülikoolilinnak = | endised_nimed = | muu = | muu_silt = | sporditegevus = | värvid = | hüüdnimi = | maskott = | nobeli_laureaate = | ühendused = | logo = | veebileht = [https://www.canterbury.ac.nz/ canterbury.ac.nz] | laiuskoordinaat = | pikkuskoordinaat = }} '''Canterbury ülikool''' (inglise keeles ''University of Canterbury'') on [[ülikool]] [[Uus-Meremaa]]l [[Canterbury piirkond|Canterbury piirkonnas]] [[Christchurch]]is. Ülikool asutati [[1873]]. Ülikoolis õpib üle 15 000 üliõpilase. == Välislingid == *[https://www.canterbury.ac.nz/ Koduleht] [[Kategooria:Uus-Meremaa ülikoolid]] nuodt339ej4azpl2k2py8mvlgzz1a57 0 564535 7231725 5834375 2026-09-10T12:52:11Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231725 wikitext text/x-wiki {{keeled|nimi=iškateegi keel|originaalnimi= |keelkonnavärv=Ameerika |riigid=[[Mehhiko]]s |piirkond= [[Oaxaca osariik|Oaxaca]] |rääkijad= 21 (2010) |keelkond=[[oto-mange keeled]]<br>&nbsp; [[popoloka keelkond]]<br>&nbsp;&nbsp; [[iškateegi keel]] |kood 3=ixc |kaart = |kaardi legend= }} '''Iškateegi keel''' on [[popoloka keeled|popoloka keelkonda]] kuuluv keel, mida räägivad [[iškateegid]] [[Mehhiko]]s [[Oaxaca osariik|Oaxaca osariigis]]. Išakteegi keel on väljasuremisohus. 2000. aastal loendati 21 emakeelena kõnelejat.<ref>[https://web.archive.org/web/20180613062545/http://site.inali.gob.mx/pdf/estadistica/VARIANTE/VARIANTE_C3_monolinguismo.pdf «Población de 5 años y más hablante de alguna lengua indígena por variante lingüística según bilingüismo lengua indígena-español. Localidades con asentamientos históricos , 2000»]. Estadística básica de la población hablante de lenguas indígenas nacionales. 2010</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == *http://www.endangeredlanguages.com/lang/2057 [[Kategooria:Mehhiko keeled]] [[Kategooria:Oto-mange keeled]] fnkr9uft8r5swn04mgdnmxyf5c657cu 0 567964 7231880 6189057 2026-09-10T21:00:13Z Kuriuss 38125 7231880 wikitext text/x-wiki '''Eesti 2021. aasta rahvaloendus''' (lühendatult '''REL2021''', varem '''REGREL''') oli loendusmomendiga [[31. detsember|31. detsembril]]<nowiki/> [[2021]] kell 00:00 varahommikul kohaliku aja järgi [[Eesti]]s toimunud rahva- ja eluruumide loendus. Rahvaloendus toimus kombineeritud meetodil. Enamik vajalikke andmeid saadi riiklike andmekogude info alusel. Lisatunnuste andmed koguti [[28. detsember|28. detsembrist]] 2021 [[22. jaanuar]]ini [[2022]] juhuvalimi kaudu 60 000 vastajaga tehtud valikküsitlusega <ref>[https://rahvaloendus.ee/et/loendus-2021/metoodika Rahvaloenduse metoodika.]</ref><ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/rahvaloenduse-hind-soltub-loendatavate-arvust-ja-metoodikast |pealkiri=Diana Beltadze: "Rahvaloenduse hind sõltub loendatavate arvust ja metoodikast". Statistikaameti blogi. 16.12.2019 |vaadatud=20.12.2019 |arhiivimisaeg=20.12.2019 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191220152740/https://www.stat.ee/rahvaloenduse-hind-soltub-loendatavate-arvust-ja-metoodikast |url-olek=ei tööta }}</ref>. Rahvaloendust korraldas [[Statistikaamet]]. 2021. aasta rahvaloendus oli kaheteistkümnes loendus Eesti alal. Varasemad rahvaloendused toimusid [[1881]]., [[1897]]., [[1922]]., [[1934]]., [[1941]]., [[1959]]., [[1970]]., [[1979]]., [[1989]]., [[2000]] ja [[2011]]. aastal. == Taust == Eelmine rahva- ja eluruumide loendus korraldati 2011. aastal. Vabariigi valitsus moodustas vastavalt riikliku statistika seadusele [[7. august]]il [[2014]] Vabariigi Valitsuse loenduskomisjoni, mis teeb valitsusele ja valitsusasutustele ettepanekuid loenduse tegemisega seotud õigusaktide ettevalmistamiseks, annab arvamusi vastavate õigusaktide eelnõude kohta; koordineerib loenduse korraldamist riigivalitsemisorganite tasemel, suunab riigi- ja omavalitsusasutuste koostööd loenduse korraldamisel; kooskõlastab loenduse tegemise ajakava ja jälgib selle täitmist; analüüsib loenduse korraldamisega seotud kulude vajadusi ja täidab muid valitsuse sätestatud loendusega seotud ülesandeid. Komisjoni esimees on rahandusminister. Rahvaloendus oli algselt plaanitud läbi viia 31. detsembril [[2020]] ja selle ametlik lühend oli REGREL. <ref>[https://www.stat.ee/dokumendid/406624 Andres Oopkaup: "Eesti esimene registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL)." Eesti Statistikaamet. Pressikonverentsi andmed 3. juuni 2016]</ref> == Loendusel kasutatavad registrid == Rahvaloenduse andmete kogumiseks kasutati 29 registrit:<ref>[https://rahvaloendus.ee/et/loendus-2021/riiklike-andmekogude-kasutamine Loendusel kasutatavad registrid. 2021. aasta rahvaloenduse koduleht.]</ref> #[[Eesti hariduse infosüsteem]] EHIS #[[Elamis- ja töölubade register]] ETR #[[Elering]]i andmeladu. #[[e-toimik]] #[[Isikut tõendatavate dokumentide andmekogu]] KMAIS #[[Kaitseväekohustuslaste register]] KVKR #[[Kinnistusraamat]] KR #[[Kohustusliku kogumispensioni register]] KPR (KOPIS) #[[Liiklusregister]] #[[Maa-ameti aadressiandmete süsteem]] ADS #[[Maksukohustuslaste register]] MKR #[[Meditsiiniline sünniregister]] EMSR #[[Rahvastikuregister]] RR #[[Ravikindlustuse andmekogu]] KIRST #[[Retseptikeskus]] RETS #[[Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register]] RKOARR #[[Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu]] SAP #[[Riiklik ehitisregister]] EHR #[[Riiklik kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute register]] VANGIS #[[Riiklik pensionikindlustuse register]] PKR #[[Riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register]] RAKS #[[Sotsiaalkaitse infosüsteem]] SKAIS #[[Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister]] STAR #[[Surmapõhjuste register]] SPR #[[Töötamise register]] TÖR #[[Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register]] EMPIS #[[Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu]] TETRIS #[[Vangide ja kriminaalhooldusaluste register]] KIR #[[Äriregister]] ARIREG == Tunnused == *Euroopa Liidu kohustuslikud isiku- ja eluruumitunnused (alaline elukoht, sugu, vanus, kodakondsus, haridustase) *Eesti tarbijate ja teadlaste vajadusest lähtuvad tunnused (rahvus, emakeel, usuline kuuluvus, samal aadressil elavate inimeste arv, teised elatusallikad, keeleoskus, tagasiränne, pikaajaline haigus) == Prooviloendused == Rahvaloenduse eel toimus kaks prooviloendust: loendusmomendiga 31. detsembril [[2015]] <ref>{{Netiviide |url=https://www.stat.ee/esimene-registripohine-prooviloendus-eestis |pealkiri=Prooviloenduse raport |vaadatud=2019-10-06 |arhiivimisaeg=2019-10-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191006134053/https://www.stat.ee/esimene-registripohine-prooviloendus-eestis |url-olek=ei tööta }}</ref> ja 31. detsembril [[2018]]. Teise prooviloenduse tunnused 'amet' ja 'töökoha asukoht' kontrolliti [[31. juuli]]l [[2019]]. Statistikaamet korraldas [[30. detsember|30. detsembrist]] 2020 [[31. jaanuar]]ini 2021 rahvaloenduse peaproovi kaheosalise testküsitlusega: elektroonilise loenduse ja küsitlusloendusega. == Tulemused == === Esimese prooviloenduse tulemused === Loendusel kasutati 24 registri andmeid. Loendus hõlmas 1 315 944 isikut, kellest tavaleibkondadesse määrati 1 254 705 inimest ja asutusleibkondadesse 12 320 inimest. Loendusel tuvastati omavalitsusüksuse täpsusega elukohaga inimeste osatähtsus, mis on suurim [[Valga maakond|Valga maakonnas]] ja väikseim [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]]. Loendusel hinnati puuduvate väärtuste osatähtsust, suurim probleem oli registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus.<ref>[https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-07/Esimese%20prooviloenduse%20tulemused%202016_0.pdf Esimese prooviloenduse tulemused. Statistikaamet]</ref> === Teise prooviloenduse tulemused === Loendusel kasutati üldkogumite ja loendustunnuste moodustamiseks 25 registrit. Prooviloenduse üldkogumiks oli 1 324 820 elanikku, 540 491 tavaleibkonda (345 966 perekonda) ja 723 483 eluruumi (neist 543 417 asustatud). Suurim probleem loendustulemustes oli eluruumide määratlemine ehitusaja järgi.<ref>[https://www.stat.ee/sites/default/files/2020-07/Teise%20prooviloenduse%20tulemused%202019.pdf Teise prooviloenduse tulemused. Statistikaamet]</ref> https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__kodakondsus/RL21421/table/tableViewLayout2 === Prooviküsitluse tulemused === Küsitluse vastamismäär oli 87% ja loendusel osales üle 1600 vastaja. Veebi teel vastati testküsitlusele veidi vähem kui pooltelt valimisse kuulunud aadressidelt. Küsitlejad loendasid ülejäänud valimisse sattunud isikud, 205 tühja eluruumi ja 81 eluruumi, mille elanikega ei õnnestunud kontakti saada. 18 juhul keelduti küsitlusele vastamast.<ref>[https://rahvaloendus.ee/et/uudised/rahvaloenduse-peaproovis-osales-ule-1600-inimese Prooviloenduse tulemused. Statistikaamet]</ref> === Põhiloenduse tulemused === Eestis elas 31. detsembri 2021 seisuga alaliselt 1 331 824 inimest, kellest 47,6 protsenti moodustasid mehed ja 52,4 protsenti naised. Eesti elanike keskmine vanus oli 42,2 eluaastat. Tööealise elanikkonna hulk oli vähenenud 2,7 protsenti. 61,2 protsenti elanikest elas linnades. Rahvastiku koosseisus moodustasid [[eestlased]] 69,4 protsenti (919 711), venelased 23,7 protsenti (315 252), ukrainlased 2,1 protsenti (27 828), valgevenelased 0,87 protsenti (11 606), soomlased 0,64 protsenti (8543), lätlased 0,29 protsenti (3827), sakslased 0,2 protsenti (2701) ja leedulased 0,16 protsenti (2097). Erinevaid rahvusi elas Eestis kokku 211. Eesti kodanikud moodustasid 84,7% alalistest elanikest (1 128 433 inimest). Venemaa kodanikke oli 81 695 (6,13%) ja kodakondsuseta elanikke 66 592 (5,0%).<ref name="kodak">https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvaloendus__rel2021__rahvastiku-demograafilised-ja-etno-kultuurilised-naitajad__kodakondsus/RL21421/table/tableViewLayout2</ref> == Kriitika == Vaid registripõhine rahvaloendus ei kajastaks registriväliseid tunnuseid, näiteks eluruumide tehnilisi tunnuseid <ref>[https://leht.postimees.ee/3910393/prooviloendus-toi-valja-registrite-probleemkohad Prooviloendus tõi välja registrite probleemkohad. Postimees, 14. november 2016]</ref>, religioosset kuuluvust, [[migratsioon]]i, tervist ja iseõpitud võõrkeeli. 36 teadlast ([[Jüri Allik]], [[Raul Eamets]], [[Allan Puur]], [[Luule Sakkeus]], jt) esitasid [[3. detsember|3. detsembril]] [[2019]] valitsusele märgukirja, milles soovisid kombineeritud rahvaloenduse korraldamist ja toonitasid registripõhise rahvaloenduse korraldamise puuduseid. <ref>[https://www.etis.ee/Portal/News/Display/a8eb66cb-d8b3-4d9e-9b07-d70a6515b7d5 Teadlaste pöördumine 3. detsembril 2019]</ref> Teadlaste hinnangul pole rahvaloendus piisavalt täpne ja usaldusväärne. Inimese elukoha teave registrites on ebatäpne, mitmed olulised loendustunnused prognoositakse matemaatiliste mudelite, mitte vaatluse abil, valimiuuring läheb vastuollu loenduse aluspõhimõttega ehk teabe kogumisega ühiskonna kõigi liikmete kohta, sest valimiuuringutega kaasneb alati esindusviga, kuna valimisse sattunute omadused ei peegelda kogu rahvastikku täpselt. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://rahvaloendus.ee/ Rahvaloenduse ametlik koduleht.] *[https://www.stat.ee/et/statistikaamet/rahvaloendus-2021 2021. aasta rahvaloenduse tutvustus. Eesti Statistikaamet.] *[https://www.err.ee/keyword/2126084 Rahvaloendusega seotud artiklid ERR portaalis] {{EestiRahvaloendused}} [[Kategooria:Eesti rahvaloendused]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] hrm4x5i4h3swkn6ebprwx03yalnypbn 0 568883 7231899 7231490 2026-09-10T21:10:49Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7231899 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|2000}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ice Spice]], USA räppar *[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja * 3. jaanuar – [[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja *[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja *[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur *[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja *[[24. jaanuar]] – [[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]], Inglismaa jalgpallur *[[27. jaanuar]] – [[Romano Schmid]], Austria jalgpallur * 27. jaanuar – [[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur *[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane *[[3. veebruar]] – [[Enzo Le Fée]], Prantsusmaa jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[15. veebruar]] – [[Maximiliano Araújo]], Uruguay jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja *[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane == Märts == *[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja *9. märts – [[Khaby Lame]], Itaalia sisulooja *[[13. märts]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja *[[20. märts]] – [[Barbra Banda]], Sambia jalgpallur *[[21. märts]] – [[Jace Norman]], USA näitleja *[[24. märts]] – [[Benjamín Rollheiser]], Argentina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur *25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur *25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter *25. märts – [[Ivor Pandur]], Horvaatia jalgpallur *27. märts – [[Halle Bailey]], USA laulja, näitleja *[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja * 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja *[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja *[[6. aprill]] – [[Olivier Deman]], Belgia jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Loïc Badé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja * 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur * 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja *[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja *[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur *[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja ==Mai== *[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur *[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell *[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja *17. mai – [[Matěj Kovář]], T *[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur *[[23. mai]] – [[Barış Alper Yılmaz]], Türgi jalgpallur *[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist *[[28. mai]] – [[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja * 28. mai – [[Kyle Garland]], USA kümnevõistleja *[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[13. juuni]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur *[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja *[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Leo Neugebauer]], Saksamaa kümnevõistleja *[[24. juuni]] – [[Nehuén Pérez]], Argentina jalgpallur *[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Mikkel Damsgaard]], Taani jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja *[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja *[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane *[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Alhassan Yusuf]], Nigeeria jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Meg Donnelly]], USA näitleja, laulja *[[27. juuli]] – [[Jayden Bogle]], Inglismaa jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja ==August== * [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja * [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja * 10. august – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja * [[17. august]] – [[Lil Pump]], USA räppar * [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja * [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur ==September== *[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja *[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur *[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja *[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur *18. september – [[Alex Warren]], USA laulja *[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja *[[24. september]] – [[Alexandro Bernabei]], Argentina jalgpallur *[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja *[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja *[[2. oktoober]] – [[Erick Pulga]], Brasiilia jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik *[[20. oktoober]] – [[Kenneth Walker III]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent *[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik *[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik *25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur *31. oktoober – [[Willow Smith]], USA muusik, näitleja == November == * [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur * [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur * [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur * 21. november – [[Isabel May]], USA näitleja *[[23. november]] – [[Jack Clarke]], Inglismaa jalgpallur * [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) * [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja *[[28. november]] – [[Tete Yengi]], Austraalia jalgpallur *[[29. november]] – [[Yann Aurel Bisseck]], Saksamaa jalgpallur ==Detsember== *[[10. detsember]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Josha Vagnoman]], Saksamaa jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja *[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja *[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja * 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja *[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja *[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur dhh45ocgulsbaydawjkney0v6wnqig7 7231900 7231899 2026-09-10T21:10:59Z Raamaturott 56450 /* Mai */ 7231900 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|2000}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ice Spice]], USA räppar *[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja * 3. jaanuar – [[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja *[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja *[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur *[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja *[[24. jaanuar]] – [[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]], Inglismaa jalgpallur *[[27. jaanuar]] – [[Romano Schmid]], Austria jalgpallur * 27. jaanuar – [[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur *[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane *[[3. veebruar]] – [[Enzo Le Fée]], Prantsusmaa jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[15. veebruar]] – [[Maximiliano Araújo]], Uruguay jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja *[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane == Märts == *[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja *9. märts – [[Khaby Lame]], Itaalia sisulooja *[[13. märts]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja *[[20. märts]] – [[Barbra Banda]], Sambia jalgpallur *[[21. märts]] – [[Jace Norman]], USA näitleja *[[24. märts]] – [[Benjamín Rollheiser]], Argentina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur *25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur *25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter *25. märts – [[Ivor Pandur]], Horvaatia jalgpallur *27. märts – [[Halle Bailey]], USA laulja, näitleja *[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja * 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja *[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja *[[6. aprill]] – [[Olivier Deman]], Belgia jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Loïc Badé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja * 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur * 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja *[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja *[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur *[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja ==Mai== *[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur *[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell *[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja *17. mai – [[Matěj Kovář]], Tšehhi jalgpallur *[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur *[[23. mai]] – [[Barış Alper Yılmaz]], Türgi jalgpallur *[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist *[[28. mai]] – [[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja * 28. mai – [[Kyle Garland]], USA kümnevõistleja *[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[13. juuni]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur *[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja *[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Leo Neugebauer]], Saksamaa kümnevõistleja *[[24. juuni]] – [[Nehuén Pérez]], Argentina jalgpallur *[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Mikkel Damsgaard]], Taani jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja *[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja *[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane *[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Alhassan Yusuf]], Nigeeria jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Meg Donnelly]], USA näitleja, laulja *[[27. juuli]] – [[Jayden Bogle]], Inglismaa jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja ==August== * [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja * [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja * 10. august – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja * [[17. august]] – [[Lil Pump]], USA räppar * [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja * [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur ==September== *[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja *[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur *[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja *[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur *18. september – [[Alex Warren]], USA laulja *[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja *[[24. september]] – [[Alexandro Bernabei]], Argentina jalgpallur *[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja *[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja *[[2. oktoober]] – [[Erick Pulga]], Brasiilia jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik *[[20. oktoober]] – [[Kenneth Walker III]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent *[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik *[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik *25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur *31. oktoober – [[Willow Smith]], USA muusik, näitleja == November == * [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur * [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur * [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur * 21. november – [[Isabel May]], USA näitleja *[[23. november]] – [[Jack Clarke]], Inglismaa jalgpallur * [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) * [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja *[[28. november]] – [[Tete Yengi]], Austraalia jalgpallur *[[29. november]] – [[Yann Aurel Bisseck]], Saksamaa jalgpallur ==Detsember== *[[10. detsember]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Josha Vagnoman]], Saksamaa jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja *[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja *[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja * 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja *[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja *[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur 72j925hzjgc9n713tp1ia03h4cu2j96 7232156 7231900 2026-09-11T11:06:42Z Avjoska 1538 /* September */ 7232156 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[2000]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|2000}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Ice Spice]], USA räppar *[[3. jaanuar]] – [[Aleksa Gold]], eesti ujuja * 3. jaanuar – [[Leandro Barreiro]], Luksemburgi jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Max Aarons]], Inglismaa jalgpallur *[[8. jaanuar]] – [[Noah Cyrus]], USA laulja ja näitleja *[[12. jaanuar]] – [[Žansaja Äbdimälik]], kasahhi maletaja *[[14. jaanuar]] – [[Anrijs Miška]], läti korvpallur *[[20. jaanuar]] – [[Selemon Barega]], Etioopia pikamaajooksja *[[24. jaanuar]] – [[Ben Johnson (jalgpallur)|Ben Johnson]], Inglismaa jalgpallur *[[27. jaanuar]] – [[Romano Schmid]], Austria jalgpallur * 27. jaanuar – [[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur *[[31. jaanuar]] – [[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Patrīcija Eiduka]], Läti murdmaasuusataja *[[2. veebruar]] – [[Jorinde van Klinken]], hollandi kergejõustiklane *[[3. veebruar]] – [[Enzo Le Fée]], Prantsusmaa jalgpallur *[[7. veebruar]] – [[Simon Ehammer]], Šveitsi kümnevõistleja *[[15. veebruar]] – [[Maximiliano Araújo]], Uruguay jalgpallur *[[19. veebruar]] – [[Muhammed Sanneh]], Gambia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Kristóf Milák]], Ungari ujuja *[[23. veebruar]] – [[Femke Bol]], Hollandi kergejõustiklane == Märts == *[[5. märts]] – [[Beatrice Chebet]], Keenia jooksja *9. märts – [[Khaby Lame]], Itaalia sisulooja *[[13. märts]] – [[Ashley Moloney]], Austraalia kümnevõistleja *[[20. märts]] – [[Barbra Banda]], Sambia jalgpallur *[[21. märts]] – [[Jace Norman]], USA näitleja *[[24. märts]] – [[Benjamín Rollheiser]], Argentina jalgpallur *[[25. märts]] – [[Jadon Sancho]], Inglismaa jalgpallur *25. märts – [[Ozan Kabak]], türgi jalgpallur *25. märts – [[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter *25. märts – [[Ivor Pandur]], Horvaatia jalgpallur *27. märts – [[Halle Bailey]], USA laulja, näitleja *[[31. märts]] – [[Giulian Biancone]], Prantsusmaa jalgpallur ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Margaret Markvardt]], eesti ujuja * 1. aprill – [[Barbora Seemanová]], tšehhi ujuja *[[5. aprill]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja *[[6. aprill]] – [[Olivier Deman]], Belgia jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Loïc Badé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[12. aprill]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja * 12. aprill – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur * 12. aprill – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja * 12. aprill – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja *[[19. aprill]] – [[Uku Kõrre]], eesti jalgpallur *[[21. aprill]] – [[Karmen Vagula]], eesti kabetaja *[[22. aprill]] – [[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja *[[25. aprill]] – [[Henri Drell]], eesti korvpallur *[[27. aprill]] – [[Annik Kälin]], Šveitsi seitsmevõistleja ==Mai== *[[9. mai]] – [[Artur Konontšuk]], Eesti korvpallur *[[13. mai]] – [[Gregor Kulla]], Eesti helilooja, oboemängija, luuletaja, kriitik ja modell *[[17. mai]] – [[Maian Lomp]], Eesti laulja *17. mai – [[Matěj Kovář]], Tšehhi jalgpallur *[[18. mai]] – [[Ryan Sessegnon]], Inglismaa jalgpallur *[[23. mai]] – [[Barış Alper Yılmaz]], Türgi jalgpallur *[[27. mai]] – [[Jelena Malõgina]], eesti tennisist *[[28. mai]] – [[Ayden Owens-Delerme]], Puerto Rico kümnevõistleja * 28. mai – [[Kyle Garland]], USA kümnevõistleja *[[29. mai]] – [[Lishanna Ilves]], eesti kergejõustiklane ==Juuni== *[[13. juuni]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur *[[15. juuni]] – [[Mary Moraa]], Keenia jooksja *[[17. juuni]] – [[Masai Russell]], USA tõkkejooksja *[[19. juuni]] – [[Leo Neugebauer]], Saksamaa kümnevõistleja *[[24. juuni]] – [[Nehuén Pérez]], Argentina jalgpallur *[[27. juuni]] – [[Kevin Bahl]], Kanada jäähokimängija *[[30. juuni]] – [[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Mikkel Damsgaard]], Taani jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Kevin Maltsev]], eesti suusahüppaja *[[9. juuli]] – [[Kliment Kolesnikov]], Venemaa ujuja *[[12. juuli]] – [[Vinícius Júnior]], Brasiilia jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Cordell Tinch]], USA kergejõustiklane *[[18. juuli]] – [[Lutsharel Geertruida]], Hollandi jalgpallur *[[20. juuli]] – [[Alhassan Yusuf]], Nigeeria jalgpallur *[[21. juuli]] – [[Erling Haaland]], Norra jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Meg Donnelly]], USA näitleja, laulja *[[27. juuli]] – [[Jayden Bogle]], Inglismaa jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Marcus Armstrong]], Uus-Meremaa võidusõitja ==August== * [[6. august]] – [[Tormis Laine]], eesti mäesuusataja * [[10. august]] – [[Jüri Vips]], eesti vormelisõitja * 10. august – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja * [[17. august]] – [[Lil Pump]], USA räppar * [[20. august]] – [[Anastassija Gubanova]], Venemaa iluuisutaja * [[31. august]] – [[Angel Gomes]], inglise jalgpallur ==September== *[[7. september]] – [[Ariarne Titmus]], Austraalia ujuja *[[14. september]] – [[Ethan Ampadu]], Walesi jalgpallur *[[15. september]] – [[Kristina Škuleta-Gromova]], Eesti iluuisutaja *[[18. september]] – [[Mikk Jurkatamm]], eesti korvpallur *18. september – [[Alex Warren]], USA laulja *[[19. september]] – [[Jakob Ingebrigtsen]], norra jooksja *[[24. september]] – [[Alexandro Bernabei]], Argentina jalgpallur *[[25. september]] – [[EiK]], eesti muusik ja luuletaja *[[29. september]] – [[Iver Tildheim Andersen]], norra murdmaasuusataja * 29. september – [[Kevin Castaño]], Colombia jalgpallur == Oktoober == *[[1. oktoober]] – [[Kalle Rovanperä]], Soome rallisõitja *[[2. oktoober]] – [[Erick Pulga]], Brasiilia jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Gabriel Brazão]], Brasiilia jalgpallur *[[15. oktoober]] – [[Villemdrillem]], Eesti muusik *[[20. oktoober]] – [[Kenneth Walker III]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Imanbek]], Kasahstani DJ ja produtsent *[[23. oktoober]] – [[Emili Rohumaa]], eesti näitleja ja muusik *[[25. oktoober]] – [[Karl Juhan Bahovski]], Eesti poliitik *25. oktoober – [[Dan Ndoye]], Šveitsi jalgpallur *[[26. oktoober]] – [[Marcel Ruiz]], Mehhiko jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Georges Mikautadze]], Gruusia jalgpallur *31. oktoober – [[Willow Smith]], USA muusik, näitleja == November == * [[2. november]] – [[Alphonso Davies]], Libeeria päritolu Kanada jalgpallur * [[7. november]] – [[Callum Hudson-Odoi]], Inglise jalgpallur * [[19. november]] – [[Emma Treiberg]], eesti jalgpallur * 21. november – [[Isabel May]], USA näitleja *[[23. november]] – [[Jack Clarke]], Inglismaa jalgpallur * [[25. november]] – [[Elisabeth Egel]], eesti parasportlane (ujuja) * [[26. november]] – [[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja *[[28. november]] – [[Tete Yengi]], Austraalia jalgpallur *[[29. november]] – [[Yann Aurel Bisseck]], Saksamaa jalgpallur ==Detsember== *[[10. detsember]] – [[Jeremie Frimpong]], Hollandi jalgpallur *[[11. detsember]] – [[Josha Vagnoman]], Saksamaa jalgpallur *[[12. detsember]] – [[Kate O'Connor]], iiri mitmevõistleja *[[18. detsember]] – [[Alex Saaremaa]], eesti võrkpallur *[[14. detsember]] – [[Karoliine Loit]], eesti vehkleja *[[22. detsember]] – [[Joshua Bassett]], USA näitleja ja laulja * 22. detsember – [[Ewa Różańska]], poola vasaraheitja *[[26. detsember]] – [[Isac Elliot]], Soome laulja *[[30. detsember]] – [[Kaishū Sano]], Jaapani jalgpallur pp97o5cwxa2vjigxzsh44r2m7ecpsvi 0 570107 7231855 6601301 2026-09-10T20:47:18Z Kuriuss 38125 7231855 wikitext text/x-wiki '''Pühakiri''' ehk '''kaanon''' või '''kanooniline tekst''', ka lihtsalt "kiri" (viidates "kirjakohale", "kirjatundjale" vmt), on pühaks peetavate tekstide kogumik, mida säilitatakse muutumatul kujul. Laiemas mõttes võib see tähendada ka muutumatult edasi antavat [[pärimus|suulist pärimust]]. ==Kristlus== [[Kristlus]] ehk ristiusk on [[monoteism|monoteistlik]] [[usund]], üks [[maailmareligioon]]idest ja üks [[Aabrahamlik religioon|aabrahamlikest religioonidest]]. Selle keskmeks on [[Jeesus]] [[Kristus]]e elu ja õpetused. === Piibel === [[Piibel]] (ka Pühakiri või Jumala Sõna) on kristluse kanoniseeritud tekstide kogum, mis koosneb Vanast ja Uuest Testamendist. ==== Vana Testament ==== [[Vana Testament]] on kristliku Piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne [[Jeesus Kristus|Jeesus]]e sündimist. Vanas Testamendis on 39 raamatut, millele lisandub veel 19 [[deuterokanoonilised raamatud|deuterokanoonilist raamatut]] ehk [[apokriiva]]t. ==== Uus Testament ==== [[Uus Testament]] koosneb 27 raamatust. Neli esimest on [[evangeelium]]id, mis kirjeldavad Jeesuse elu; järgnevad [[Apostlite teod]], mis kirjeldavad [[kogudus]]te moodustamist pärast Jeesuse surma ja [[ülestõusmine|ülestõusmist]], valik eri autorite kirju kogudustele ning [[apokalüpsis|apokalüptiline]] Johannese [[Ilmutuseraamat]]. ==Judaism== [[Judaism]], ka juudi usk või juudiusk; [[kreeka keel|kreeka]] sõnast ἰουδαϊσμός ''iudaismos'', on peamiselt [[juudid|juudi]] rahva usund, üks aabrahamlikest religioonidest. === Tanah === [[Tanah]] ([[heebrea keel]]es תנ״ך TNK ehk 'tanakh'; [[eesti keel]]es on kasutatud ka vormi ''Tanak'') on judaismi pühakiri, mille sisu vastab kristliku piibli Vanale Testamendile. ==== Toora ==== [[Toora]] (heebrea ''תורה''; [[Pentateuh]] ehk Viisraamat) vastab kristliku piibli viiele Moosese raamatule. ==== Nevi'im ==== [[Nevi'im]] (heebrea ''נביאים''; Prohvetid), vastab kristliku piibli [[prohvet]]ite raamatutele. ==== Ketuvim ==== [[Ketuvim]] (heebrea ''כתובים''; Kirjad), vastab kristliku piibli ülejäänud raamatutele: Psalmid ehk Laulud, Iiob, Õpetussõnad, Rutt, Ülemlaul, Koguja, Nutulaulud, Ester, Taaniel, Esra, Nehemja ja Ajaraamat. === Talmud === [[Talmud]] (heebrea keeles תלמוד‎ 'õpetus', 'õppimine') on judaismi pärimuste kogu [[5. sajand eKr|5. sajandist eKr]], mis koosneb 63 osast ja 517 peatükist ning sisaldab tuhandete [[rabi]]de õpetusi, arvamusi ja arutelusid paljudel usulistel teemadel. ==Islam== [[Islam]] ([[araabia keel]]es الإسلام (''islām'') 'alistumine <nowiki>[</nowiki>[[Allah]]i tahtele<nowiki>]</nowiki>' sõnast ''aslama'' 'allutab end') on üks [[maailmareligioon]]idest ja üks aabrahamlikest religioonidest. === Koraan === [[Koraan]] (araabia keeles أَلْقُرآن (''al-qur'ān'')) on islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi [[Muhammad]]ile ajavahemikul [[610]]-[[632]]. Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk [[suura]]ks. Kõik suurad algavad märkega ilmutuse saamise asukoha kohta ([[Meka]] või [[Mediina]]). Alguses on peatükid pikemad, lõpu poole lühemad. Pikim, teine peatükk, sisaldab 286 värssi ''(âya)''. Lühimad, 103., 106. ja 108. ainult 3 värssi. ==Budism== [[Budism]] (ka Buddha õpetus või Buddha dharma) on [[6. sajand eKr|6.]]–[[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] elanud Siddhattha Gotama ([[sanskriti keel]]es [[Siddhārtha Gautama]]) õpetus ning selle põhjal [[India]]s tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud [[traditsioon]], õpetuste kogum ja [[kultuur]], üks maailmareligioonidest. === Tipitaka === [[Tipiṭaka]] või Tripitaka ([[paali keel]]es ''tipiṭaka'', ‘kolm korvi, kolmikkorv’; sanskriti keeles ''tripiṭaka'') ehk Paali kaanon on budismi pühakirjakogu, mida [[theravaada]] koolkonnas peetakse [[Buddha]] õpetuste kõige autentsemaks ja täielikumaks kogumikuks. ==== Vinaya Piṭaka ==== [[Vinaya Pitaka]], ka Vinajakorv, lühendatult Vin, sisaldab kõiki käitumisreegleid [[munk]]adele ja [[nunn]]adele ning mungaelu korralduslikke juhised. Ta koosneb 3 suuremast jaotusest ja 5 alajaotusest. ==== Sutta Piṭaka ==== [[Sutta Piṭaka]] sisaldab Buddha põhilisi jutlusi ehk suttaid (sanskriti keeles 'suutra'). Ta koosneb viiest suurest kogumikust ehk nikayast. ===== Dīgha-nikāya ===== [[Dīgha-nikāya]], ka Pikkade tekstide kogumik, lühendatult DN, sisaldab 34 pikka vestlust ehk suttat. Nende hulka kuuluv ''Mahā-satipaṭṭhāna-sutta'' (DN 22) on tõlgitud ka eesti keelde. ===== Majjhima-nikāya ===== [[Majjhima-nikāya]], ka Keskmise pikkusega tekstide kogumik, lühendatult MN, sisaldab 152 suttat, koosneb 15 peatükist. ===== Saṃyutta-nikāya ===== [[Saṃyutta-nikāya]], ka Rühmade kogumik, lühendatult SN, mille suttade koguarv võib olla erinev. ''Pali Text Society'' väljaandes on neid 2889. Jaguneb viieks rühmaks. ===== Aṅguttara-nikāya ===== [[Aṅguttara-nikāya]], ka Jaotuste kogumik, lühendatult AN, sisaldab 9557 suttat jaotatuna 11 alaossa. ===== Khuddaka-nikāya ===== [[Khuddaka-nikāya]], ka Lühikeste tekstide kogumik, lühendatult KN, koosneb 15 osast. Kõige tuntum neist on [[Dhammapada]]. ==== Abhidhamma Pitaka ==== [[Abhidhammapiṭaka]], ka Abhidhammakorv, lühendatult Abhi, koosneb 7 osast. See on Buddha filosoofilis-psühholoogiliste õpetuste süstematiseeritud kogumik. === Mahajaana suutrad === [[Mahajaana]] ([[sanskriti keel]]es ''mahāyāna'', 'suur sõiduk') on üks budismi kolmest suunast [[theravaada]] ja [[vadžrajaana]] kõrval. Lisaks [[tipiṭaka]]le kuuluvad mahajaana kaanonisse ka [[mahajaana suutrad]], mille arv ja koosseis varieerub koolkonniti; tänapäeval on säilinud umbes 600 mahajaana suutrat. ==== Ületava mõistmise suutrad ==== [[Ületava mõistmise suutrad]] ehk prajñāpāramitā suutrad moodustavad mahajaana suutrate seas omaette tekstirühma, mis sisaldab umbes 40 teksti. * [[Teemantsuutra]] * [[Südasuutra]] * Aṣṭasāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra * [[Ühetähesuutra]] ==== Õnnemaa suutrad ==== [[Õnnemaa suutrad]] ehk puhta maa suutrad on eriti olulised ''jingtu'' ehk õnnemaa (puhta maa) koolkonnas. ==== Lootossuutra ==== {{Vaata|Lootossuutra}} === Vadžrajaana tantrad === [[Vadžrajaana]], tuntud ka kui tantristlik budism, mantrajaana või tantrajaana, on budismi esoteeriline suund theravaada ja mahajaana kõrval, mõnikord on vadžrajaanat loetud ka mahajaana hulka, mille pühad tekstid on [[tantrad]]. ==== Krijatantra ==== {{Vaata|Krijatantra}} ==== Tšarjatantra ==== {{Vaata|Tšarjatantra}} ==== Guhyasamāja tantra ==== {{Vaata|Guhyasamāja tantra}} ==Hinduism== [[Hinduism]] on Indias ja Indiast levinud usund või usundite kogum, üks [[dharmalik religioon|dharmalikest religioonidest]] [[budism]]i, [[džainism]]i ja [[sikhism]]i kõrval. === Šruti === [[Šruti]] 'see, mis on kuuldud' on hinduismi pühakirjade kõige vanem ja kõige kõrgemalt austatud osa, mis pikka aega püsis vaid suulises pärimuses. ==== Veedad ==== Neli [[veedad|veedat]] ([[sanskrit]]i sõnast ''veda'' 'teadmine') on hinduismi vanimad pühakirjad. Laiemas mõttes kuuluvad [[veedade kirjandus]]e hulka ka braahmanad, upanišadid ja aranjakad. # "[[Rigveeda]]" # "[[Jadžurveeda]]" # "[[Saamaveeda]]" # [[Atharvaveeda]] ==== Braahmanad ==== [[Braahmanad]] on veedade selgitused ja [[preester|preestrite]] [[rituaal]]sed [[käsiraamat]]ud, mis kirjutati üles umbes 1000–800 eKr. ==== Upanišadid ==== [[Upanišadid]] ehk vedaanta on aastatest 800–600 eKr pärinevad tekstid, sisuliselt braahmanate kommentaarid – usundifilosoofilised teosed, mida on umbes 200. ==== Aranjakad ==== [[Aranjakad]] on veedade rituaalide filosoofilised selgitused. ==== Samhitad ==== [[Samhitad]] on veedadega seotud mantrad, hümnid, palved jne. === Smriti === [[Smriti]] (tähendusega ''see, mis on meeles hoitud'') esindab kirja pandud pühasid tekste hinduismis. ==== Eeposed ==== [[Itihasa]] (sanskriti keeles 'ajalugu') ehk kaks eepost. [[Ramayana]] on [[eepos]], mille peategelaseks on legendaarne kuningas [[Rama]]. [[Mahabharata]] on eepos, milles kaks suguvõsa omavahel võitlevad. Selle kõige tuntum osa on [[Bhagavadgītā]], milles jumal [[Krišna]] jagab õpetusi. ==== Puraanad ==== [[Puraanad]] on põhiliselt jutustava sisuga, nende aluseks on veedade kokkuvõtted ja nad selgitavad hinduismi põhimõtteid väga lihtsal viisil, keskendudes müütidele maailma loomisest ja jumalatest, legendidele muistsetest valitsejatest jms. Hinduism kui üldrahvalik religioon põhinebki peamiselt puraanadel. ==== Tantrad ==== {{Vaata|Tantrad}} ==== Suutrad ==== {{Vaata|Suutra}} ==Taoism== [[Taoism]] on Hiinast alguse saanud religioosne ja filosoofiline õpetus. === Daozang === {{Vaata|Taoismi varamu}} Umbes 1445. aastal, [[Mingi dünastia]] ajal, pandi trükiks ettevalmistamisel kokku Daozang'iks nimetatav kaanon. Kaanon koosnes 1432 teosest (5305 kirjarulli ja 480 kausta). [[1607]]. aastal lisati viimasele väljaandele veel 56 teost. Lõplikuks üldmahuks sai 5486 kirjarulli ja 512 kausta. Kõige tuntumad tekstid on [[Daodejing]] ja [[Zhuangzi]]. Daozang jaguneb kolmeks koopaks. Iga koobas jaguneb omakorda 12 ossa, mis sisaldavad põhitekste, talismane, kommentaare, diagramme ja illustratsioone, ajalugusid ja genealoogiaid, ennustusi, tseremooniaid, rituaale, praktikaid, biograafiaid, hümne ja mälestusi. Tõelisuse koobas ([[Dongzhen]]): Ülima puhtuse (''Shangqing'' traditsiooni) tekstid. Tao meistri kõrgeim aste. Müstilisuse koobas ([[Dongxuan]]): Püha aarde (''Lingbao'' traditsiooni) tekstid. Tao meistri keskmine aste. Vaimsuse koobas ([[Dongshen]]): Kolme valitseja (''Sanhuang'' traditsiooni) tekstid. Tao meistri madalaim aste. === Neli lisa === # Taixuan # Taiping # Taiqing # Zhengyi {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Religioon]] 81vkgc8ip8drhplddhok488rmqlmca8 0 570135 7231776 6966910 2026-09-10T15:17:48Z Neptuunium 58653 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Suhkurtõbi]]; lisatud [[Kategooria:Diabeet]] 7231776 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=november}} '''Kasside [[Suhkurtõbi|diabeet]]''' (suhkurtõbi; [[Ladina keel|ladina keeles]] ''diabetes melliteus'') on [[kass]]ide krooniline haigus, mis on põhjustatud ebapiisavast [[insuliinireaktsioon]]i vastusest või [[insuliiniresistentsus]]est, mis viib püsivalt suurenenud [[Glükoos|glükoosi]]<nowiki/>sisaldusele [[Veri|veres]]. Kasside diabeet sarnaneb inimeste [[II tüüpi diabeet|teist tüüpi diabeediga]].<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Niessen, Forcada, Mantis, Lamb, Harrington, Fowkes, Korbonits, Smith, Church|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4449218/|pealkiri=Studying Cat (Felis catus) Diabetes: Beware of the Acromegalic Imposter|väljaanne=PLoS One|aeg=29. may 2015|vaadatud=09.11.2019}}</ref> Kasside diabeedi päritolu ei ole põhjalikult uuritud, aga arvatakse, et seda võivad põhjustada nii geneetilised eeldused kui ka keskkonnategurid. == Sümptomid == Üldiselt diabeedi sümptomid ei ole nähtavad ja haigus võib jääda märkamatuks. Esimesed nähtavad sümptomid on äkiline kaalukaotus (või äkiline kehakaalu suurenemine), mis kaasneb liigse joomisega ja kusemisega. Kass võib näiteks hakata lakkuma vett kausi ümbert.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Diabetes_in_cats|pealkiri=Diabetes in cats|väljaanne=Wikipedia|aeg=|vaadatud=09.11.2019}}</ref> Isu on äkiliselt kas väga suur (kolm korda suurem kui tavaliselt) või puudub. Sellised sümptomid viitavad sellele, et organism ei suuda kasutada glükoosi kui energiaallikat. Diabeedi diagnoosimiseks kodus võib kasutada glükomeetrit, sobib ka see, mida kasutatakse inimeste puhul. === Hädaolukorrad === Liiga väike [[insuliin]]i<nowiki/>sisaldus veres kutsub esile koe nälgimise (kuna glükoosi tase ajus ja kehas ei ole normis). Koos kehastressiga ([[dehüdraatimine]], [[nälgimine]]) viitab looma tegevusetus diabeetilisele [[ketoatsidoos]]ile (väga raske haiguslik seisund, mida ei saa ravida kodus). Sellises seisundis saabuvad tihti haiglasse just diagnoosimata diabeediga kassid. Esmaabi seisneb insuliinisüstis, sümptomite ravimises ja haiglas viibimises ööpäeva jooksul.<ref name=":2">{{Netiviide|autor=McCann, Simpson, Shaw, Butt, Gunn-Moore|url=https://journals.sagepub.com/doi/10.1016/j.jfms.2007.02.001|pealkiri=Feline diabetes mellitus in the UK: The prevalence within an insured cat population and a questionnaire-based putative risk factor analysis|väljaanne=Journal of Feline Medicine and Surgery|aeg=1. august 2007|vaadatud=09.11.2019}}</ref> == Põhjused == Enamasti põevad suhkurtõbe keskealised kodukassid, eriti need kassid, kellel esineb [[rasvumus|rasvumust]] ja kelle eluviis pole piisavalt aktiivne. Diabeeti põdevatel kassidel on tihti patofüsioloogilisi leide, sealhulgas amüloidi ladestumist rakkudes. Teised riskid, mis on seotud kasside suhkurtõvega, on isaste [[kastratsioon]], halvad sisetingimused ja ravimine spetsiifiliste ravimitega. Rasvumine on globaalne probleem nii inimeste kui ka kasside puhul. Kodukassid veedavad tihti terve oma elu [[lemmikloom]]ana, keda toidetakse kaubanduslike söötadega ning mõnikord rohkem kui vaja.<ref name=":3">{{Netiviide|autor=Öhlund, Fall, Ström Holst, Hansson‐Hamlin, Bonnett, Egenvall|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4858030/|pealkiri=Incidence of Diabetes Mellitus in Insured Swedish Cats in Relation to Age, Breed and Sex|väljaanne=Journal of Veterinary Internal Medicine|aeg=Sep-Oct 2015|vaadatud=09.11.2019}}</ref> == Ravimine == Suhkurtõbe ei ole võimalik ravida, aga saab toetada kassi vere suhkrusisaldust normaalses piiris. Ravimata suhkurtõbi on eluohtlik. Väga olulised on regulaarne vere suhkrusisalduse kontroll ja dieet, milles [[Süsivesinikud|süsivesikute]] sisaldus oleks väike. == Toitumine == Õige dieet on ülioluline ja see saab ka olla ainus ravimisviis. Tänapäeval soovitavad [[loomaarst]]id väikese süsivesikusisaldusega kassitoitu. Süsivesikute sisaldus on suurem [[Kuivtoit|kuivtoidus]] ja on parem kasutada [[kassikonserv]]e, kuna need sisaldavad rohkem [[Valgud|valke]] ja [[Lipiidid|lipiide]].<ref name=":0" /> Omanik peab ka jälgima, et 10% kassi toidust sisaldaks süsivesikuid. == Insuliin == Insuliini kasutamine seisneb [[Veresuhkur|vere suhkrusisaldust]] normis hoidva aeglaselt toimiva ravimi süstimises. Insuliini kasutamisel peab vältima kassi ülesöötmist ja arvestama sellega, et söötmise ajal on vere insuliinisisaldus tavalisest suurem. Kassil peaks olema oma toitumis- ja süstimisplaan, mis aitab omanikul manustada ravimit õigel ajal. === Hüpoglükeemia === Hüpoglükeemia on väga väike vere suhkrusisaldus. Kassi insuliinisisaldus võib muutuda väga kiiresti. Hüpoglükeemia sümptomiteks on rahutus, pearinglus, kusepidamatus, [[oksendamine]] ja teadvuse kaotamine. Hüpoglükeemia puhul peab hõõruma igemetele [[Mesi|mett]] või puuviljasiirupit isegi siis, kui kass ei ole teadvusel. Krampide esinemisel ei tohi seda teha. Hüpoglükeemia puhul peab viima kassi loomaarsti juurde nii kiiresti kui võimalik ja jätkama mee või puuviljasiirupi hõõrumist kuni loomaarsti saabumiseni. Looma omanik peab võimalikult kiiresti kassi toitma, kui glükomeeter näitab < 2,2 mmol/l või 40 mg/dl (kui muid sümptomeid ei esine). Hüpoglükeemiaga kass ei pruugi süüa, siis peab hõõruma igemetele mett või puuviljasiirupit. Kerged hüpoglükeemia nähud võivad jääda märkamata (mõnikord kass võib urineerida [[Liivakast (toaloomapidamine)|liivakasti]] lähedale).<ref name=":1" /> Mõni tund pärast kerget hüpoglükeemiat võib kassi vere suhkrusisaldus olla väga suur, sest ta organism reageerib ja stimuleerib [[Maks|maksas]] [[glükogeen]]i lagundamist. == Viited == <ref>{{Netiviide|autor=Frank, Anderson, Pazak, Hodgkings, Ballam, Lafllamme|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19746667|pealkiri=Use of a high-protein diet in the management of feline diabetes mellitus.|väljaanne=Journal of Veterinary Pharmacology and Therapeutics|aeg=Summer 2001|vaadatud=09.11.2019}}</ref><ref>{{Netiviide|autor=Öhlund, Egenvall, Fall,Hansson‐Hamlin, Röcklinsberg,Holst|url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5259626/|pealkiri=Environmental Risk Factors for Diabetes Mellitus in Cats|väljaanne=Journal of Veterinary Internal Medicine|aeg=Jan-Feb 2017|vaadatud=09.11.2019}}</ref> {{viited}} [[Kategooria:Diabeet]] [[Kategooria:Kasside haigused]] lqv3jpqqcg5176haiy4p50fad0fmqf3 0 570462 7232003 7156364 2026-09-11T07:27:26Z Kuriuss 38125 7232003 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|aasta=2026|kuu=september}} {{Organisatsioon | Nimi = Kolme mere algatus | Pilt = Three Seas Initiative.svg | pildisuurus = 200px | Pildiallkiri = Euroopa Liit ja selle 12 Kolme mere algatusse kuuluvat liikmesriiki | lühend = 3SI, TSI, I3M | asutatud = 2016 | liikmed = 12 liikmesriiki:<br>{{Riigi ikoon|Austria}} Austria<br>{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} Bulgaaria<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} Eesti<br>{{Riigi ikoon|Horvaatia}} Horvaatia<br>{{Riigi ikoon|Leedu}} Leedu<br>{{Riigi ikoon|Läti}} Läti<br>{{Riigi ikoon|Poola}} Poola<br>{{Riigi ikoon|Rumeenia}} Rumeenia<br>{{Riigi ikoon|Slovakkia}} Slovakkia<br>{{Riigi ikoon|Sloveenia}} Sloveenia<br>{{Riigi ikoon|Tšehhi Vabariik}} Tšehhi Vabariik<br>{{Riigi ikoon|Ungari}} Ungari | veebileht = {{URL|http://three-seas.eu}} }} '''Kolme mere algatus''' ([[inglise keel]]es Three Seas Initiative, 3SI) on 12 Kesk- ja Ida-Euroopas asuva [[Euroopa Liidu liikmesriik|Euroopa Liidu liikmesriigi]] [[foorum]]. Algatuse kohta kasutatakse nimetust inglise keeles Baltic, Adriatic, Black Sea Initiative (Läänemere, Aadria mere ja Musta mere algatus) ehk BABS. Nende 12 riigi territoorium ühendab [[Aadria meri|Aadria mere]], [[Läänemeri|Läänemere]] ja [[Must meri|Musta mere]]. Algatuse, mille autorid on [[Horvaatia]] president [[Kolinda Grabar-Kitarović]] ja [[Poola]] president [[Andrzej Duda]], eesmärk on luua liikmesriike mõjutavaid küsimusi käsitlev regionaalne dialoog.<ref name="vm">[https://vm.ee/et/uudised/valisminister-reinsalu-oleme-valmis-tooma-kolme-mere-tippkohtumise-eestisse Välisminister Reinsalu: oleme valmis tooma Kolme mere tippkohtumise Eestisse]. Vm.ee, 06.06.2019. Vaadatud 15.11.2019.</ref> Algatusse kuuluvate riikide presidendid kohtusid esimest korda 2016. aastal [[Dubrovnik|Dubrovnikis]] toimunud tippkohtumisel. Algatuse partnerriigid on [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Saksamaa]].<ref name="3si">[https://vm.ee/et/kolme-mere-algatus-3si Kolme Mere Algatus (3SI)]. Vaadatud 15.11.2019.</ref> Riikide ministrid kohtuvad ka väljaspool tippkohtumisel. Näiteks toimus 2017. aasta 6. detsembril Varssavis ühenduse riikide põllumajanduskodade esimene kohtumine, mille käigus arutati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] põllumajanduse tulevikuga seotut. Kohtumise raames toimunud kahest arutelust üks käsitles[[Ühine põllumajanduspoliitika| ühise põllumajanduspoliitikaga]] ja teine jätkusuutliku põllumajandusega seotut.<ref>[https://www.pollumajandus.ee/uudised/2017/12/12/12-riigi-pollumajandusshykojad-said-kokku 12 riigi põllumajanduskojad said kokku]. Põllumajandus.ee, 12.12.2017. Vaadatud 15.11.2019.</ref> 2019. aasta septembris kohtusid [[Varssavi|Varssavis]] riikide rahandusministrid, et arutada koostööd energeetika ja transpordiühenduste arendamisel.<ref name="rm">[https://web.archive.org/web/20191115114832/https://www.rahandusministeerium.ee/et/uudised/helme-regionaalne-koostoo-toetab-energia-ja-transpordiuhenduste-arendamist Helme: regionaalne koostöö toetab energia- ja transpordiühenduste arendamist]. Rahandusministeerium.ee, 27.09.2019. Vaadatud 15.11.2019.</ref> Algatuse viies tippkohtumine koos ärifoorumiga korraldati 19.–20. oktoobril 2020 Eestis.<ref name="rm" /> ==Kolme mere algatuse 12 liikmesriiki== Kolme mere algatuse 12 liikmesriiki jäävad põhja-lõunasuunalisele teljele, mis ühendab Läänemerd Aadria mere ja Musta merega. Nende liikmesriikide hulka kuuluvad [[Austria]], [[Bulgaaria]], [[Eesti]], [[Horvaatia]], [[Leedu]], [[Läti]], [[Poola]], [[Rumeenia]], [[Slovakkia]], [[Sloveenia]], [[Tšehhi Vabariik]] ja [[Ungari]].<ref name=":0">{{Cite news|url=https://eblnews.com/news/croatia/dubrovnik-forum-adopts-declaration-called-three-seas-initiative-34593|title=Dubrovnik Forum adopts declaration called "The Three Seas Initiative"|date=25.08.2016|work=EBL News|access-date=04.07.2017|language=en|archive-date=16.01.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170116042751/https://eblnews.com/news/croatia/dubrovnik-forum-adopts-declaration-called-three-seas-initiative-34593|url-status=dead}}</ref> ==Ajalugu== Algatuse esimene tippkohtumine Horvaatias Dubrovnikis leidis aset 25.–26. augustil 2016. Kahepäevane üritus lõppes majanduskoostöö deklaratsiooniga, mis käsitles nii energiavaldkonda kui ka transpordi- ja sideinfrastruktuuri.<ref name=":0" /> [[Poola president]] [[Andrzej Duda]] kirjeldas algatust: "Uus kontseptsioon Euroopa ühtsuse ja sidususe edendamisel; see on mõte koostööst 12 riigi, kes asuvad Kesk-Euroopa kolme mere: Aadria mere, Läänemere ja Musta mere".<ref>{{Cite web|url=http://www.prezydent.pl/en/news/art,425,minister-szczerski-three-seas-initiative-to-boost-european-unity--.html|title=President of the Republic of Poland / News / Minister Szczerski: Three Seas initiative to boost European unity|website=Prezydent.pl|language=en|access-date=04.07.2017|archive-date=13.06.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170613040448/http://www.prezydent.pl/en/news/art,425,minister-szczerski-three-seas-initiative-to-boost-european-unity--.html|url-status=dead}}</ref> Tippkohtumise külalisesinejate hulgas olid välisasjadega seotud [[Hiina]] ametnik Liu Haixing, kes rääkis seotusest Hiina valitsuse ülesseatud majandusvööndi ja maanteede algatusega "Belt and Road Initiative", ja endine [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] riikliku julgeoleku nõunik kindral James L. Jones, kes rõhutas algatuse rolli Euroopa arengus ja julgeolekus.<ref>{{Cite web|url=https://visegradpost.com/en/2016/08/28/the-three-seas-initiative-central-and-eastern-europe-takes-charge-of-its-own-destiny/|title=The Three Seas Initiative: Central and Eastern Europe takes charge of its own destiny {{!}} Visegrád Post|website=Visegradpost.com|language=en-GB|access-date=04.07.2017|archive-date=18.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170818221515/https://visegradpost.com/en/2016/08/28/the-three-seas-initiative-central-and-eastern-europe-takes-charge-of-its-own-destiny/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite news|url=http://www.atlanticcouncil.org/blogs/new-atlanticist/making-the-three-seas-initiative-a-priority-for-trump|title=Making the Three Seas Initiative a Priority for Trump|last=Ansley|first=Rachel|work=Atlantic Council|access-date=04.07.2017|language=en-gb}}</ref> Algatuse teine tippkohtumine peeti 6.–7. juulil 2017 Poolas Varssavis. Tippkohtumisel osales ka [[Ameerika Ühendriikide president]] [[Donald Trump]].<ref>{{Cite news|url=http://www.foxnews.com/world/2017/06/13/trump-trip-to-poland-forces-3-seas-summit-change.html|title=Trump trip to Poland forces 3 Seas summit change|date=13.06.2017|work=Fox News|access-date=04.07.2017|language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.cnbc.com/2017/07/04/reuters-america-factbox-three-seas-initiative-summit-in-warsaw.html|title=FACTBOX-Three Seas Initiative summit in Warsaw|last=CNBC|date=04.07.2017|access-date=04.07.2017|archive-date=4.07.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170704105034/http://www.cnbc.com/2017/07/04/reuters-america-factbox-three-seas-initiative-summit-in-warsaw.html|url-status=dead}}</ref> Kohtumisel osalenud riigid leppisid ühehäälselt kokku kolme mere ärifoorumi asutamises.<ref>{{cite web|title=President Rumen Radev in Warsaw: the Joint Projects and Investments of the Central and Eastern European Countries will Make the European Union Stronger|url=https://www.president.bg/news3837/president-rumen-radev-in-warsaw-the-joint-projects-and-investments-of-the-central-and-eastern-european-countries-will-make-the-european-union-stronger.html%26lang%3Den|website=President.bg|accessdate=11.07.2017|archive-date=18.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170818214113/https://www.president.bg/news3837/president-rumen-radev-in-warsaw-the-joint-projects-and-investments-of-the-central-and-eastern-european-countries-will-make-the-european-union-stronger.html%26lang%3Den|url-status=dead}}</ref><ref name="threeseas-2018-summit">{{Cite web | url=http://three-seas.eu/2018-summit/ | title=2018 Summit – Three Seas Initiative | website=Three-seas.eu | archive-url=https://web.archive.org/web/20180906030850/http://three-seas.eu/2018-summit/ | archive-date=06.09.2018 | url-status=live | accessdate=06.09.2018}}</ref> Algatuse kolmas tippkohtumine toimus 17.–18. septembril 2018 Rumeenia pealinnas [[Bukarest]]is. Kohtumisel osalenud kiitsid heaks prioriteetsete mitmepoolsete projektide nimekirja kolmes peamises valdkonnas transpordi-, energia- ja digitaalsektoris.<ref name="2018-projects">{{Cite web | url=http://three-seas.eu/wp-content/uploads/2018/09/3SI-short-list-of-priority-interconnection-projects.pdf | title=The Three Seas Initiative-Priority Interconnection Projects | website=Three-seas.eu | archive-url=https://web.archive.org/web/20181006190632/http://three-seas.eu/wp-content/uploads/2018/09/3SI-short-list-of-priority-interconnection-projects.pdf | archive-date=06.10.2018 | url-status=live | access-date=06.10.2018}}</ref> Prioriteetprojektide nimekirja on Eesti esitanud neli projekti: [[Paldiski]] LNG-terminali, Põhja-Eestisse rajatava 500 MW [[pumpelektrijaam|pumpelektrijaama]], Via Baltica ja Rail Balticu.<ref name="3si" /> Külalistena osalesid tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president]] [[Jean-Claude Juncker]], [[Saksamaa]] välisminister [[Heiko Maas]] ja Ameerika Ühendriikide energeetikaminister [[Rick Perry]]. Samal ajal korraldati ka esimene ärifoorum, mille raames loodi kaubandus-tööstuskodade võrgustik, millega liitusid Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Ungari, ning allkirjastati kolme mere investeerimisfondi loomise kavatsuskiri. Selle allkirjastasid Horvaatia, Tšehhi, Läti, Poola, Rumeenia ja Slovakkia.<ref name="3si" /><ref>{{cite web |title=Press releases |url=http://three-seas.eu/press-releases/ |website=Three Seas Initiative |accessdate=19.09.2018}}</ref><ref>{{cite web |title=Croatian President at Third Three Seas Initiative Summit |url=https://www.croatiaweek.com/croatian-president-at-third-three-seas-initiative-summit/ |website=Croatia Week |accessdate=19.09.2018 |language=en}}</ref> ===Tippkohtumised=== {| class="wikitable" |- ! !! Toimumisaeg || Asukoht || Võõrustav riigipea || Märkused/viited |- | 1. || 25.–26. august 2016 || {{Riigi ikoon|Horvaatia}} Dubrovnik, Horvaatia || Kolinda Grabar-Kitarović ||<ref>{{Cite web|url=https://eblnews.com/news/croatia/dubrovnik-forum-adopts-declaration-called-three-seas-initiative-34593|title=Dubrovnik Forum adopts declaration called "The Three Seas Initiative"|date=25.08.2016|website=EBL News|language=en|access-date=04.11.2019|archive-date=16.01.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170116042751/https://eblnews.com/news/croatia/dubrovnik-forum-adopts-declaration-called-three-seas-initiative-34593|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://visegradpost.com/en/2016/08/28/the-three-seas-initiative-central-and-eastern-europe-takes-charge-of-its-own-destiny/|title=The Three Seas Initiative: Central and Eastern Europe takes charge of its own destiny|date=28.08.2016|website=Visegrád Post|language=en-GB|access-date=04.11.2019|archive-date=18.08.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170818221515/https://visegradpost.com/en/2016/08/28/the-three-seas-initiative-central-and-eastern-europe-takes-charge-of-its-own-destiny/|url-status=dead}}</ref> |- | 2. || 6.–7. juuli 2017 || {{Riigi ikoon|Poola}} Varssavi, Poola || [[Andrzej Duda]] || Kohtumisel osales Ameerika Ühendriikide president Donald Trump.<ref>{{Cite web|url=https://time.com/4846780/read-donald-trump-speech-warsaw-poland-transcript/|title=Read Donald Trump’s Remarks at the Three Seas Initiative Summit in Poland|website=Time|language=en|access-date=04.11.2019|archive-date=11.12.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201211024042/https://time.com/4846780/read-donald-trump-speech-warsaw-poland-transcript/|url-status=dead}}</ref> |- | 3. || 17.–18. september 2018 || {{Riigi ikoon|Rumeenia}} Bukarest, Rumeenia ||[[Klaus Iohannis]] ||Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Horvaatia president Kolinda Grabar-Kitarovic ja Ameerika Ühendriikide energeetikaminister Rick Perry.<ref>{{Cite web|url=https://www.dw.com/en/three-seas-summit-in-bucharest-seeks-backing-from-western-europe/a-45531946|title=Three Seas summit in Bucharest seeks backing from Western Europe {{!}} DW {{!}} 17.09.2018|last=Welle (www.dw.com)|first=Deutsche|website=DW.COM|language=en-GB|access-date=04.11.2019}}</ref> |- | 4. || 5.–6. juuni 2019 || {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Ljubljana]], Sloveenia || [[Borut Pahor]] ||Kohtumisel osalesid Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, Saksamaa president [[Frank-Walter Steinmeier]] ja Ameerika Ühendriikide energeetikaminister Rick Perry.<ref>{{Citation|title=Pobuda Tri morja|date=05.06.2019|url=https://sl.wikipedia.org/w/index.php?title=Pobuda_Tri_morja&oldid=5141860|work=Wikipedija, prosta enciklopedija|language=sl|access-date=05.06.2019}}.</ref><ref>{{cite web|url=https://www.total-croatia-news.com/politics/35246-central-europe|title=Czech and Croatian Presidents Advocate Stronger Central Europe|website=Total Croatia News|language=en-gb|accessdate=12.04.2019|archive-date=7.11.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201107232545/https://www.total-croatia-news.com/politics/35246-central-europe|url-status=dead}}</ref> |- | 5. |19.–20. oktoober 2020 |{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tallinn]], Eesti |[[Kersti Kaljulaid]] |<ref>{{Cite web|url=https://vm.ee/en/news/foreign-minister-reinsalu-we-are-ready-host-three-seas-initiative-summit-estonia|title=Foreign Minister Reinsalu: we are ready to host the Three Seas Initiative summit in Estonia {{!}} Ministry of Foreign Affairs|website=Vm.ee|language=en|access-date=26.06.2019}}</ref><ref name="covid" /> |- | 6. |8.–9. juuli 2021 |{{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Sofia]], Bulgaaria |[[Rumen Radev]] | Kutsutud [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Katerina Sakellaropoulou]] ärifooriumi osalema. |- | 7. |20.–21. juuni 2022 |{{Riigi ikoon|Läti}} [[Riia]], Läti |[[Egils Levits]] | Arutlusel [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sanktsiooni teemal]]. |- | 8. | 5.–6. september 2023 | {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Bukarest]], Rumeenia | Klaus Iohannis | |- | 9. | 11. aprill 2024 | {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]], Leedu | [[Gitanas Nausėda]] | |- | 10. | 28.-29. aprill 2025 | {{Riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]], Poola | Andrzej Duda | |- |- | 11. | 28.-29. aprill 2026 | {{Riigi ikoon|Horvaatia}} [[Dubrovnik]], Horvaatia | Andrej Plenković | |- |} ==Projektid== [[Pilt:President Donald J. Trump Leads a Bilateral Meeting with President Andrzej Duda, July 6, 2017.jpg|thumb|Donald Trumpi visiit Poolasse, juuli 2017]] [[Pilt:The Bulgarian Head of State is on a visit to Romania to take part in the Three Seas initiative summit 2018 10.jpg|thumb|2018. aasta tippkohtumine Bukarestis]] Algatus on lähedalt seotud piirkonna kahe suure taristuprojektiga: * põhja-lõunasuunaline maantee Via Carpatia, mis ühendab [[Klaipeda]]t Leedus [[Thessaloníki]]ga Kreekas; * [[veeldatud maagaas]]i taristu koos Poolas ja Horvaatias asuvate mereterminalide ning ühendavate gaasijuhtmetega.<ref>{{Cite news|url=http://www.businessinsider.com/r-poland-hopes-to-tap-trumps-business-acumen-at-regional-summit-2017-7?IR=T|title=Poland hopes to tap Trump's business acumen at regional summit|work=Business Insider|access-date=04.07.2017|language=en|archive-date=29.07.2017|archive-url=https://web.archive.org/web/20170729182658/http://www.businessinsider.com/r-poland-hopes-to-tap-trumps-business-acumen-at-regional-summit-2017-7?IR=T|url-status=dead}}</ref> Teiste algatusega seotud projektide hulka kuuluvad Balti-Aadria koridor, [[E67|Via Baltica]], [[Rail Baltica|Rail Baltic]] ja raudteekaubaveo koridor (inglise keeles Amber Rail Freight Corridor)''.''<ref>{{Cite web|url=https://rfc-amber.eu/|title=Amber Rail Freight Corridor|website=Rfc-amber.eu|access-date=2019-11-15|archive-date=2020-06-05|archive-url=https://web.archive.org/web/20200605125225/https://rfc-amber.eu/|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.viacarpatia.eu/novinka-8-jun-2018-15-09-50|title=From Warsaw to Bucharest - The Way Forward for the Three Seas Initiative|website=Viacarpatia.eu|access-date=2019-11-15|archive-date=2020-08-13|archive-url=https://web.archive.org/web/20200813174537/http://www.viacarpatia.eu/novinka-8-jun-2018-15-09-50|url-status=dead}}</ref> ===Kolme mere investeerimisfond=== Fondi rajanud institutsioonid võtsid endale kohustuse teha fondi makseid kogusummas üle 500 mln euro.<ref name=":1">{{Cite web|url=http://www.sloveniatimes.com/three-seas-initiative-summit-urges-eu-to-consider-its-goals|title=Three Seas Initiative Summit urges EU to consider its goals|website=www.sloveniatimes.com|access-date=04.11.2019|archive-date=4.11.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191104075425/http://www.sloveniatimes.com/three-seas-initiative-summit-urges-eu-to-consider-its-goals|url-status=dead}}</ref> Lisaks fondiga algul liitunud riikidele on fond avatud. Teistele olme mere algatuse riikidele, kes soovivad sellega hiljem liituda. Fondi järelevalvenõukogu koosneb Poola, Rumeenia ja Tšehhi arengupankade esindajatest.<ref>{{Cite web|url=https://www.total-croatia-news.com/politics/36352-three-seas-initiative|title=Three Seas Initiative Gets Investment Fund|website=www.total-croatia-news.com|language=en-gb|access-date=04.11.2019|archive-date=4.11.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191104075424/https://www.total-croatia-news.com/politics/36352-three-seas-initiative|url-status=dead}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://media.bgk.pl/61041-the-three-seas-initiative-investment-fund-officially-established|title=The Three Seas Initiative Investment Fund officially established|website=media.bgk.pl|language=pl|access-date=04.11.2019|archive-date=4.11.2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20191104080353/https://media.bgk.pl/61041-the-three-seas-initiative-investment-fund-officially-established|url-status=dead}}</ref> 2019. aastal allkirjastasid Poola riiklik arengupank ''B''ank Gospodarstwa Krajowego ja Rumeenia ekspordiimpordi pank EximBank kolme mere algatuse investeerimisfondi asutamislepingu.<ref>{{Cite web|url=https://www.actmedia.eu/daily/iohannis-at-the-summit-of-the-three-seas-initiative-the-us-economic-presence-in-the-region-is-a-true-catalyst-for-co-operation/81243|title=Iohannis at the summit of the Three Seas Initiative :The US economic presence in the region is a true catalyst for co-operation|website=www.actmedia.eu|access-date=04.11.2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://www.ceep.be/three-seas-initiative-investment-fund-established/|title=Three Seas Initiative Investment Fund established {{!}} Central Europe Energy Partners|website=www.ceep.be|access-date=04.11.2019|archive-date=28.02.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200228103742/https://www.ceep.be/three-seas-initiative-investment-fund-established/|url-status=dead}}</ref> Fondi fookuses on projektid, mis loovad nende kolme mere piirkonna digitaalset, transpordi-, energiataristut. Fondiga kutsuti liituma ka [[pensionifond]]ide ja erakapitali investeerimisfondide erainvestoreid ning muid üksusi. Fondi eesmärk on kaasata 5 mld eurot.<ref name=":1" /> Fond hakkab ärilistel alustel tegelema taristuprojektidega, mille koguväärtus on kuni 100 mld eurot; samas on kolme mere piirkonna vajaduste suuruseks hinnatud üle 570 mld euro.<ref>{{Cite web|url=https://biznesalert.com/polish-briefing-the-three-seas-fund-will-finance-energy-investments/|title=Polish Briefing: The Three Seas Fund will finance energy investments|last=staff|first=Editorial|date=21.08.2018|website=BiznesAlert EN|language=en-US|access-date=04.11.2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://emerging-europe.com/news/polish-and-romanian-banks-establish-three-seas-investment-fund/|title=Polish and Romanian banks establish Three Seas investment fund|last=Patricolo|first=Claudia|date=11.06.2019|website=Emerging Europe {{!}} News, Intelligence, Community|access-date=04.11.2019}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://irei.com/news/new-fund-supplement-eu-infrastructure-project-financing/|title=New fund to supplement EU infrastructure project financing {{!}} News|date=12.06.2019|website=Institutional Real Estate, Inc.|access-date=04.11.2019}}</ref> Fond planeerib rakendada ka teisi finantseerimisallikaid, näiteks üksikute riikide ressursse või Euroopa Liidu vahendeid. ==2020. aasta tippkohtumine Eestis== Algatuse 2020. aasta tippkohtumine ja ärifoorum pidid esialgu toimuma 16.–17. juunini Eestis.<ref name="rm" /><ref name="covid">[https://www.err.ee/1070670/kolme-mere-tippkohtumine-lukkus-oktoobrisse Kolme Mere tippkohtumine lükkus oktoobrisse]. ERR, 30.03.2020.</ref> Tippkohtumise korraldamise soovi avaldas algatuse 2019. aasta tippkohtumisel Eesti president Kersti Kaljulaid ja seda kinnitas ka [[Eesti välisminister]] [[Urmas Reinsalu]].<ref name="vm" /> Seoses [[Koroonapandeemia|koroonapandeemiaga]] lükati tippkohtumine ja sellega seotud ärifoorum edasi 2020. aasta oktoobrisse. Juunis toimuma pidanud ürituse uueks toimumisajaks määrati 19.–20. oktoober. Seoses juunikuise tippkohtumisega spekuleeriti, et seal võiks osaleda ka Donald Trump, kuid kuna oktoobrisse lükatud kohtumine toimub vaid loetud nädalad enne [[2020. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi]], on see ebatõenäoline.<ref name="covid" /> Tallinnas toimuva viienda tippkohtumise ja kolmanda ärifoorumi ühed võimalikud fookusteemad on [[digitaliseerimine]] ja digitaalne infrastruktuur.<ref name="3si" /> ==Vaata ka== * [[Kesk-Euroopa Kaitsekoostöö]] * [[Craiova grupp]] * [[Międzymorze|Międzymorze (Intermarium)]] * [[Visegrádi grupp]] ==Viited== {{Viited|2}} ==Välislingid== {{commonskat|Three Seas Initiative}} *[http://three-seas.eu Kolme Mere Algatuse ametlik koduleht] *[https://3si-business.com Kolme Mere Algatuse Ärifoorumi ametlik koduleht] *[https://3seas.eu/et Kolme mere virtuaalne tippkohtumine ja veebifoorum] {{ENref|:en:Three Seas Initiative|15.11.2019}} [[Kategooria:Euroopa Liit]] [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] [[Kategooria:Eesti välispoliitika]] nwezy9w4p5lc2upj7895eb0z17esjsb 0 572146 7231976 7152278 2026-09-11T05:44:23Z ~2026-49208-81 237330 7231976 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Social Media Marketing Strategy.jpg|pisi|250px|[[Sotsiaalmeedia]]sse postitades loob inimene enda aktiivset digitaalset jalajälge]] '''[[Digitaalne jalajälg]]''' ([[inglise keel]]es ''[[Digital Underground|digital]] [[footprint]]'' [[või]] ''[[Digitalis|digital]] [[Bonnie blue|shadow]]'') on [[internet]]is või digitaalsetes seadmetes sooritatud jälgitavate digitaalsete tegevuste ja suhtluste unikaalne kogum.<ref>[http://www.dictionary.com/browse/digital-footprint Dictionary.com: digital footprint]. ''www.dictionary.com''. Vaadatud 13.04.2017.</ref><ref>{{cite web|title=What is Digital Footprint? Webopedia Definition|url=http://www.webopedia.com/TERM/D/digital_footprint.html|website=www.webopedia.com|accessdate=13.04.2017|language=en|archive-date=6.11.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232437/http://www.webopedia.com/TERM/D/digital_footprint.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|title=Digital Footprint Definition|url=https://techterms.com/definition/digital_footprint|website=techterms.com|accessdate=13.04.2017|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=http://whatis.techtarget.com/definition/digital-footprint|title=What is digital footprint? - Definition from WhatIs.com|website=WhatIs.com|accessdate=13.04.2017|language=inglise}}</ref> [[Veeb]]is on interneti jalajälg<ref>{{Cite conference|last=Garfinkel|first=Simson|url=http://simson.net/clips/academic/2009.BL.InternetFootprint.pdf|title=Finding and Archiving the Internet Footprint|location=London, England|last2=Cox|first2=David|publication-place=Presented at the first Digital Lives Research Conference|booktitle=}}</ref> (ka "kübervari", "elektrooniline jalajälg" ja "digitaalne vari") veebi lehitsemisest maha jäänud andmed kasutaja kohta, mis talletatakse [[HTTP-küpsis|küpsistena]]. Digitaalseks jalajäljeks võivad olla veebikeskkonnas sisselogituna avaldatud fotod, tekstid, postitused jmt inimese enda tekitatud sisu.<ref name="hitsa">[https://web.archive.org/web/20191210122049/https://digialgus.hitsa.ee/sonaraamat/digitaalne-jalajalg/ Digitaalne jalajälg | Digialgus.hitsa.ee]. ''digialgus.edu.ee'' Vaadatud 10.12.2019.</ref> Digitaalne jalajälg ei tähenda ainult avalikult kättesaadavat teavet. Selle alla kuuluvad muu hulgas ka riigi, pankade jt asutuste andmebaasides leiduvad ja ainult teatud inimestele kättesaadavad andmed.<ref name="lipmaa">[https://novaator.err.ee/258569/100-sekundi-video-digitaalne-jalajalg-ja-privaatsus 100 sekundi video: Digitaalne jalajälg ja privaatsus]. ''novaator.err.ee''. Vaadatud 10.12.2019.</ref> Teisalt on registrites avalik näiteks [[korteriühistu]]te liikmete aadressid, sest üldiselt elatakse samal aadressil, kuhu on registreeritud korteriühistu.<ref>Koppel, Peeter. [https://edasi.org/49374/peeter-koppel-andmetest-on-saamas-ohtlik-ja-vaartuslik-toore-tuhistamiskultuurist-ja-palkade-avalikustamisest/ Peeter Koppel: andmetest on saamas ohtlik ja väärtuslik toore. “Tühistamiskultuurist” ja palkade avalikustamisest]. e''dasi.org'', 21.11.2019. Vaadatud 10.12.2019.</ref> Mõiste "digitaalne jalajälg" viitab tavaliselt üksikisikule, kuid ka ettevõttel, organisatsioonil või korporatsioonil on oma digitaalne jalajälg.<ref>Collins, Katie. [https://web.archive.org/web/20130812132756/http://www.wired.co.uk/news/archive/2013-07/01/digital-shadows-alastair-paterson Monitoring digital footprints to prevent reputation damage and cyber attacks]. Vaadatud 08.08.2013.</ref> ==Digitaalse jalajälje liigid== Digitaalne jalajälg jaotatakse kaheks peamiseks tüübiks: passiivne ja aktiivne digitaalne jalajälg. * Passiivne digitaalne jalajälg on andmete kogum, mis on kogutud ilma kasutaja teadmata (sageli inimese [[IP-aadress]]i kasutades).<ref>{{Cite journal|author1=Girardin, Fabien |author2=Calabrese, Francesco |author3=Fiore, Filippo Dal |author4=Ratti, Carlo |author5=Blat, Josep |date=2008|title=Digital Footprinting: Uncovering Tourists with User-Generated Content|journal=IEEE Pervasive Computing|volume=7|issue=4|pages=36–43|doi=10.1109/MPRV.2008.71|citeseerx=10.1.1.208.3177}}</ref> Passiivse digitaalse jalajälje üle on inimesel väga vähe kontrolli.<ref name="lipmaa" /> * Aktiivne digitaalne jalajälg tekib siis, kui kasutajad tahtlikult oma isikuandmeid avaldavad: jagavad enda kohta teavet veebilehtedel või sotsiaalmeedias.<ref>{{cite web|last=Madden|first=Mary|url=http://www.pewinternet.org/2007/12/16/digital-footprints/|title=Digital Footprints|website=Pew Research Center|date=2007|last2=Fox|first2=Susannah|last3=Smith|first3=Aaron|last4=Vitak|first4=Jessica}}</ref> Teise jaotuse järgi jaguneb digitaalne jalajälg kontrollimatuks digitaalseks jalajäljeks (kui keegi teine avaldab inimese kohta midagi) ja kontrollitavaks digitaalseks jalajäljeks (mille inimene ise enda kohta maha jätab).<ref name="hitsa" /> Digitaalses maailmas inimesest tahtlikult või tahtmatult maha jäävaid andmeid koguvad neist huvitatud osapooled, tehes seda kas aktiivselt või passiivselt. Olenevalt sellest, kui palju inimene endast jälgi maha jätab, võib tema kohta suures koguses teavet koguda ainult [[otsingumootor]]eid kasutades. Teoreetiliselt on inimestel võimalik taotleda privaatset informatsiooni sisaldavate allikate eemaldamist, kuid see ei pruugi andmeid päriselt kaotada (need pole lihtsalt enam avalikult leitavad).<ref name="lipmaa" /> ==Keskkonnamõju== Inimkonna üha kasvaval digitaalsel jalajäljel on negatiivne mõju ka keskkonnale. Kasvav digitaalne jalajälg vajab järjest suuremaid serveriruume, mis tarbivad üha rohkem energiat. Olulise osa serveritesse talletatud teabest moodustab aga digitaalne prügi (andmed, mida enam ei kasutata). Prognoosi järgi tarbivad [[Andmehoidla|andmehoidlad]] 2025. aastal juba viiendiku maailmas toodetud energiast, olles ka suurimad reostajad.<ref name="dtark">[https://digitark.ee/kasvav-digitaalne-prugimagi/ Kasvav digitaalne prügimägi]. ''digitark.ee'', 16.01.2019. Vaadatud 10.12.2019.</ref> Ligikaudu saja pildi ja mõne paariminutilise videoklipi pilve salvestamise keskkonnamõju on võrdne autoga umbes 17 kilomeetri läbimisega.<ref>[https://www.am.ee/digiprugi-pildistamisel Ekspert juhib tähelepanu: liigne pildistamine ja digiprügi on samuti keskkonnale koormav]. ''am.ee'', 29.07.2019. Vaadatud 10.12.2019.</ref> ==Vaata ka== *[[Digitaalne identiteet]] *[[Privaatsus internetis]] *[[Ökoloogiline jalajälg]] ==Viited== {{viited|2}} {{ENref|:en:Digital footprint|10.12.2019}} [[Kategooria:Internet]] [[Kategooria:Keskkonnakaitse]] fynx2sqv203dw0q8f3xvcgyv395kr21 7231978 7231976 2026-09-11T06:05:30Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7231976|7231976]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-49208-81|~2026-49208-81]] ([[User talk:~2026-49208-81|arutelu]]) 7231978 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Social Media Marketing Strategy.jpg|pisi|250px|[[Sotsiaalmeedia]]sse postitades loob inimene enda aktiivset digitaalset jalajälge]] '''Digitaalne jalajälg''' ([[inglise keel]]es ''digital footprint'' või ''digital shadow'') on [[internet]]is või digitaalsetes seadmetes sooritatud jälgitavate digitaalsete tegevuste ja suhtluste unikaalne kogum.<ref>[http://www.dictionary.com/browse/digital-footprint Dictionary.com: digital footprint]. ''www.dictionary.com''. Vaadatud 13.04.2017.</ref><ref>{{cite web|title=What is Digital Footprint? Webopedia Definition|url=http://www.webopedia.com/TERM/D/digital_footprint.html|website=www.webopedia.com|accessdate=13.04.2017|language=en|archive-date=6.11.2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201106232437/http://www.webopedia.com/TERM/D/digital_footprint.html|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|title=Digital Footprint Definition|url=https://techterms.com/definition/digital_footprint|website=techterms.com|accessdate=13.04.2017|language=en}}</ref><ref>{{cite web|url=http://whatis.techtarget.com/definition/digital-footprint|title=What is digital footprint? - Definition from WhatIs.com|website=WhatIs.com|accessdate=13.04.2017|language=inglise}}</ref> [[Veeb]]is on interneti jalajälg<ref>{{Cite conference|last=Garfinkel|first=Simson|url=http://simson.net/clips/academic/2009.BL.InternetFootprint.pdf|title=Finding and Archiving the Internet Footprint|location=London, England|last2=Cox|first2=David|publication-place=Presented at the first Digital Lives Research Conference|booktitle=}}</ref> (ka "kübervari", "elektrooniline jalajälg" ja "digitaalne vari") veebi lehitsemisest maha jäänud andmed kasutaja kohta, mis talletatakse [[HTTP-küpsis|küpsistena]]. Digitaalseks jalajäljeks võivad olla veebikeskkonnas sisselogituna avaldatud fotod, tekstid, postitused jmt inimese enda tekitatud sisu.<ref name="hitsa">[https://web.archive.org/web/20191210122049/https://digialgus.hitsa.ee/sonaraamat/digitaalne-jalajalg/ Digitaalne jalajälg | Digialgus.hitsa.ee]. ''digialgus.edu.ee'' Vaadatud 10.12.2019.</ref> Digitaalne jalajälg ei tähenda ainult avalikult kättesaadavat teavet. Selle alla kuuluvad muu hulgas ka riigi, pankade jt asutuste andmebaasides leiduvad ja ainult teatud inimestele kättesaadavad andmed.<ref name="lipmaa">[https://novaator.err.ee/258569/100-sekundi-video-digitaalne-jalajalg-ja-privaatsus 100 sekundi video: Digitaalne jalajälg ja privaatsus]. ''novaator.err.ee''. Vaadatud 10.12.2019.</ref> Teisalt on registrites avalik näiteks [[korteriühistu]]te liikmete aadressid, sest üldiselt elatakse samal aadressil, kuhu on registreeritud korteriühistu.<ref>Koppel, Peeter. [https://edasi.org/49374/peeter-koppel-andmetest-on-saamas-ohtlik-ja-vaartuslik-toore-tuhistamiskultuurist-ja-palkade-avalikustamisest/ Peeter Koppel: andmetest on saamas ohtlik ja väärtuslik toore. “Tühistamiskultuurist” ja palkade avalikustamisest]. e''dasi.org'', 21.11.2019. Vaadatud 10.12.2019.</ref> Mõiste "digitaalne jalajälg" viitab tavaliselt üksikisikule, kuid ka ettevõttel, organisatsioonil või korporatsioonil on oma digitaalne jalajälg.<ref>Collins, Katie. [https://web.archive.org/web/20130812132756/http://www.wired.co.uk/news/archive/2013-07/01/digital-shadows-alastair-paterson Monitoring digital footprints to prevent reputation damage and cyber attacks]. Vaadatud 08.08.2013.</ref> ==Digitaalse jalajälje liigid== Digitaalne jalajälg jaotatakse kaheks peamiseks tüübiks: passiivne ja aktiivne digitaalne jalajälg. * Passiivne digitaalne jalajälg on andmete kogum, mis on kogutud ilma kasutaja teadmata (sageli inimese [[IP-aadress]]i kasutades).<ref>{{Cite journal|author1=Girardin, Fabien |author2=Calabrese, Francesco |author3=Fiore, Filippo Dal |author4=Ratti, Carlo |author5=Blat, Josep |date=2008|title=Digital Footprinting: Uncovering Tourists with User-Generated Content|journal=IEEE Pervasive Computing|volume=7|issue=4|pages=36–43|doi=10.1109/MPRV.2008.71|citeseerx=10.1.1.208.3177}}</ref> Passiivse digitaalse jalajälje üle on inimesel väga vähe kontrolli.<ref name="lipmaa" /> * Aktiivne digitaalne jalajälg tekib siis, kui kasutajad tahtlikult oma isikuandmeid avaldavad: jagavad enda kohta teavet veebilehtedel või sotsiaalmeedias.<ref>{{cite web|last=Madden|first=Mary|url=http://www.pewinternet.org/2007/12/16/digital-footprints/|title=Digital Footprints|website=Pew Research Center|date=2007|last2=Fox|first2=Susannah|last3=Smith|first3=Aaron|last4=Vitak|first4=Jessica}}</ref> Teise jaotuse järgi jaguneb digitaalne jalajälg kontrollimatuks digitaalseks jalajäljeks (kui keegi teine avaldab inimese kohta midagi) ja kontrollitavaks digitaalseks jalajäljeks (mille inimene ise enda kohta maha jätab).<ref name="hitsa" /> Digitaalses maailmas inimesest tahtlikult või tahtmatult maha jäävaid andmeid koguvad neist huvitatud osapooled, tehes seda kas aktiivselt või passiivselt. Olenevalt sellest, kui palju inimene endast jälgi maha jätab, võib tema kohta suures koguses teavet koguda ainult [[otsingumootor]]eid kasutades. Teoreetiliselt on inimestel võimalik taotleda privaatset informatsiooni sisaldavate allikate eemaldamist, kuid see ei pruugi andmeid päriselt kaotada (need pole lihtsalt enam avalikult leitavad).<ref name="lipmaa" /> ==Keskkonnamõju== Inimkonna üha kasvaval digitaalsel jalajäljel on negatiivne mõju ka keskkonnale. Kasvav digitaalne jalajälg vajab järjest suuremaid serveriruume, mis tarbivad üha rohkem energiat. Olulise osa serveritesse talletatud teabest moodustab aga digitaalne prügi (andmed, mida enam ei kasutata). Prognoosi järgi tarbivad [[Andmehoidla|andmehoidlad]] 2025. aastal juba viiendiku maailmas toodetud energiast, olles ka suurimad reostajad.<ref name="dtark">[https://digitark.ee/kasvav-digitaalne-prugimagi/ Kasvav digitaalne prügimägi]. ''digitark.ee'', 16.01.2019. Vaadatud 10.12.2019.</ref> Ligikaudu saja pildi ja mõne paariminutilise videoklipi pilve salvestamise keskkonnamõju on võrdne autoga umbes 17 kilomeetri läbimisega.<ref>[https://www.am.ee/digiprugi-pildistamisel Ekspert juhib tähelepanu: liigne pildistamine ja digiprügi on samuti keskkonnale koormav]. ''am.ee'', 29.07.2019. Vaadatud 10.12.2019.</ref> ==Vaata ka== *[[Digitaalne identiteet]] *[[Privaatsus internetis]] *[[Ökoloogiline jalajälg]] ==Viited== {{viited|2}} {{ENref|:en:Digital footprint|10.12.2019}} [[Kategooria:Internet]] [[Kategooria:Keskkonnakaitse]] i0g4lge3hz2xonenga9x9jk8gabrrww 0 584624 7232167 5684177 2026-09-11T11:17:57Z Kuriuss 38125 7232167 wikitext text/x-wiki {{Telekanal | nimi = Skrypin.ua | logo = | alustas = 14. mai 2016 | omanik = [[Roman Skrõpin]] | formaat = | loosung = | riik = [[Ukraina]] | leviala = kõik internetiühendusega piirkonnad maailmas | turuosa = | võtmeisikud = Roman Skrõpin | peakorter = | tütarkanalid = | koduleht = https://skrypin.ua/ }} '''Skrypin.ua''' on [[Ukraina]]s tegutsev internetitelevisioon ja meediaprojekt. [[Pilt:В студії skrypin.ua.jpg|pisi|Skrypin.ua stuudio Kiievis aprillis 2019]] [[Youtube|YouTube]]'is videoid edastavale projektile pani 2016. aastal aluse ajakirjanik [[Roman Skrõpin]]. Esimene saade läks eetrisse sama aasta 14. mail.<ref>[https://detector.media/rinok/article/115128/2016-05-14-skripin-zapustiv-novii-proekt-skrypinua/ Скрипін запустив новий проект skrypin.ua] detector.media, 14. mai 2016.</ref> Skrõpin on koos projekti kaasatud kolleegidega teinud mitu saatesarja, mida kantakse otse-eetris üle YouTube'is või lisatakse sinna videoklippidena. Peaaegu kõik saated on filmitud [[Kiiev]]is asuvas stuudios, välja arvatud reisivideod. ==Saatesarjad== *"UMN" – regulaarne aktuaalseid sündmusi käsitlev saade *"Фронт" – Ida-Ukrainas toimuvaid sõjasündmusi ning sõjaväega seotud teemasid käsitlev saade *"Редколегія" – nädalasündmusi kokku võttev saade, milles saatekülalisteks projektivälised ajakirjanikud *"16+" – jutusaade avaliku elu tegelastega, peamiselt poliitikutega *"Історія з м'ясом" – ajalooteemaline jutusaade, mida juhib ajaloolane ja ajakirjanik [[Danõlo Janevskõi]] *"ЛАМПА" – jutusaade, mille külalisteks peamiselt kultuuritegelased ==Ukrainian Media Network== Skrypin.ua on tihedalt seotud Danõlo Janevskõi juhitud meediaprojektiga Ukrainian Media Network, mille saateid kantakse samuti üle Skrypin.ua Youtube'i kanalil ning mida filmitakse samas stuudios. ==Rahastus== Projekti käivitamise järel ei avaldanud Skrõpin, milliste rahastusallikate toel see võimalikuks sai.<ref>[https://detector.media/infospace/article/115296/2016-05-19-roman-skripin-ne-rozgoloshue-investoriv-novogo-proektu-skrypinua/ Роман Скрипін не розголошує інвесторів нового проекту skrypin.ua] detector.media, 19. mai 2016.</ref> Edaspidi on projekti osalised järjepidevalt rõhutanud, et see on jätkuvalt käigus tänu vaatajate annetustele. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.youtube.com/channel/UC-UYoJdfHiMXzO_FHfQaABw Skrypin.ua] kanal Youtube'is [[Kategooria:Ukraina meedia]] lf2snx5fxvl7jgq278oifdmn6tl5vb1 0 586046 7231943 7192638 2026-09-10T22:45:36Z Nyt sivistyn 237321 Pilt 7231943 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}} {{Infokast persoon | nimi = George Floyd | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = George Perry Floyd Jr. | sünniaeg = {{Sünniaeg|1973|10|14}} | sünnikoht = [[Fayetteville (Põhja-Carolina)|Fayetteville]], [[Põhja-Carolina]], [[Ameerika Ühendriigid]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2020|5|25|1973|10|14}} | surmakoht = [[Minneapolis]], [[Minnesota]], [[Ameerika Ühendriigid]] | rahvus = | tegevusala = | tuntud = [[George Floydi surm]] }} [[File:Wandbild Portrait George Floyd von Eme Street Art im Mauerpark (Berlin).jpg|thumb|George Floyd]] '''George Perry Floyd''' ([[14. oktoober]] [[1973]] [[Fayetteville (Põhja-Carolina)|Fayetteville]], [[Põhja-Carolina]] – [[25. mai]] [[2020]] [[Minneapolis]], [[Minnesota]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[afroameeriklased|afroameeriklane]], kelle surm politsei poolt kinnipidamisel põhjustas 2020. aastal ulatusliku protestilaine [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] ja mujal maailmas. Floydi surmast sai üks tuntumaid juhtumeid aruteludes [[politseivägivald|politseivägivalla]], [[rassiline ebavõrdsus|rassilise ebavõrdsuse]], [[Black Lives Matter]]i ja [[Ameerika Ühendriikide politsei|USA politseitöö]] üle.<ref name="NYTProtests2020">{{Netiviide |url=https://www.nytimes.com/interactive/2020/07/03/us/george-floyd-protests-crowd-size.html |pealkiri=Black Lives Matter May Be the Largest Movement in U.S. History |väljaanne=The New York Times |aeg=3.07.2020 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> [[25. mai]]l [[2020]] pidasid [[Minneapolise politseiosakond|Minneapolise politseinikud]] Floydi kinni seoses kahtlusega, et ta oli kasutanud võltsitud 20-[[Ameerika Ühendriikide dollar|dollarilist]] rahatähte. Kinnipidamise ajal surus politseinik [[Derek Chauvin]] põlve Floydi kaela piirkonnale üle üheksa minuti, samal ajal kui Floyd lamas [[käerauad|käeraudades]] kõhuli maas. Floyd viidi [[kiirabi]]ga haiglasse, kus ta surnuks tunnistati.<ref name="ReutersConviction">{{Netiviide |url=https://www.reuters.com/world/us/jurors-resume-deliberations-derek-chauvin-murder-trial-2021-04-20/ |pealkiri=Minneapolis jury convicts ex-policeman Derek Chauvin of murdering George Floyd |väljaanne=Reuters |aeg=21.04.2021 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> [[Hennepini maakond|Hennepin County]] kohtuarsti lõplikus kokkuvõttes märgiti Floydi surma põhjuseks [[südame-kopsuseiskus]], mis tekkis politsei rakendatud allutamise, kinnihoidmise ja kaelasurve ajal. Surma viisiks märgiti „''homicide''” ehk teise inimese põhjustatud surm; see on kohtuarstlik kategooria ega tähenda iseenesest õiguslikku otsust [[mõrv]]a või [[tapmine|tapmise]] kohta. Oluliste kaasuvate asjaoludena nimetati arteriosklerootilist ja hüpertensiivset [[südamehaigus]]t, [[fentanüül]]imürgistust ning hiljutist [[metamfetamiin]]i tarvitamist.<ref name="HennepinME2020">{{Netiviide |url=https://content.govdelivery.com/attachments/MNHENNE/2020/06/01/file_attachments/1464238/2020-3700%20Floyd%2C%20George%20Perry%20Update%206.1.2020.pdf |pealkiri=Press Release Report: George Perry Floyd |väljaanne=Hennepin County Medical Examiner's Office |aeg=1.06.2020 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> == Elulugu == George Floyd sündis [[Põhja-Carolina]] osariigis [[Fayetteville (Põhja-Carolina)|Fayetteville]]'is ja kasvas üles [[Houston]]is [[Texas]]es. Ta elas Houstoni Third Wardi piirkonnas, mis on ajalooliselt olnud üks linna tähtsamaid afroameeriklaste kogukondi.<ref name="SnopesCriminalRecord">{{Netiviide |url=https://www.snopes.com/news/2020/06/12/george-floyd-criminal-record/ |pealkiri=Background Check: Investigating George Floyd's Criminal Record |väljaanne=Snopes |aeg=12.06.2020 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> Nooruses tegeles Floyd [[korvpall]]i ja [[Ameerika jalgpall]]iga. Ta õppis Jack Yatesi keskkoolis Houstonis ning mängis kooli spordivõistkondades. Hiljem õppis ta lühikest aega [[Lõuna-Florida osariigi kolledž]]is ja seejärel [[Texas A&M University–Kingsville]]'is, kuid ei lõpetanud kõrgkooli.<ref name="BiographyFloyd">{{Netiviide |url=https://www.biography.com/crime/george-floyd |pealkiri=George Floyd |väljaanne=Biography |vaadatud=3.06.2026 |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=juuli 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Houstonis oli Floyd seotud kohaliku [[hiphop]]i ja kogukonnaeluga. Ta esines räpparina nime all ''Big Floyd'' ning oli seotud Houstoni hiphopikollektiiviga Screwed Up Click. Hiljem osales ta ka kristlikes kogukonna- ja noorsootöö algatustes.<ref name="BiographyFloyd" /> == Kriminaalkaristused == Enne [[Minnesota]]sse kolimist oli Floydil [[Texas]]e osariigis pikk [[karistusregister]]. Avalike [[kohturegister|kohturegistrite]] põhjal mõisteti ta aastatel [[1997]]–[[2009]] korduvalt süüdi, muu hulgas [[narkokuritegu]]des, [[vargus]]es, [[omavoliline sissetung|omavolilises sissetungis]] ja [[relvastatud rööv]]is.<ref name="SnopesCriminalRecord" /><ref name="StarTribuneFacts2025">{{Netiviide |url=https://www.startribune.com/george-floyd-derek-chauvin-fact-check/601346076 |pealkiri=Fact checking claims about George Floyd and Derek Chauvin |väljaanne=Star Tribune |aeg=21.05.2025 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en |arhiivimisaeg=17.01.2026 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260117094300/https://www.startribune.com/george-floyd-derek-chauvin-fact-check/601346076 |url-olek=ei tööta }}</ref> Floydi varasemad süüdimõistmised leidsid aset [[Harris County (Texas)|Harris County]]s. [[1997]]. aastal mõisteti ta süüdi narkootilise aine omamises. Järgnevatel aastatel mõisteti ta süüdi mitmes teises juhtumis, sealhulgas [[vargus]]e ja [[kokaiin]]iga seotud kuritegude eest. Tema karistusregister hõlmas nii lühemaid vangistusi kui ka hilisemat pikemat vanglakaristust raskema kuriteo eest.<ref name="SnopesCriminalRecord" /> Kõige raskem süüdimõistmine puudutas [[2007]]. aasta relvastatud röövi juhtumit. Süüdistuse järgi tungisid Floyd ja teised isikud kannatanu koju; üks osalejatest esitles end veevärgitöötajana ning kannatanut ähvardati [[tulirelv]]aga. Floyd tunnistas end [[2009]]. aastal süüdi raskendavatel asjaoludel toime pandud [[rööv]]is ning talle määrati viie aasta pikkune [[vangistus|vanglakaristus]]. Ta vabastati vanglast [[2013]]. aastal.<ref name="SnopesCriminalRecord" /><ref name="StarTribuneFacts2025" /> Floydi kriminaalne minevik sai pärast tema surma oluliseks osaks avalikust vaidlusest. Osa väljaandeid, kommentaatoreid ja [[sotsiaalmeedia]]postitusi tõi esile, et Floydi ei saa kujutada üksnes süütu [[politseivägivald|politseivägivalla]] ohvrina, sest tal oli korduvate süüdimõistmistega kriminaalne taust, sealhulgas relvastatud röövi süüdimõistmine. Seda kasutati vastukaaluks avalikus ruumis levinud käsitlusele, kus Floydist sai eeskätt [[Black Lives Matter]]i ja politseireformi sümbol.<ref name="StarTribuneFacts2025" /> Samas ei olnud Floydi varasemad kriminaalkaristused otseselt seotud [[25. mai]] [[2020]]. aasta kinnipidamisega, mis algas kahtlusest võltsitud 20-[[Ameerika Ühendriikide dollar|dollarilise]] rahatähe kasutamises. Seetõttu käsitlesid kohtumenetlus ja ametlikud uurimised eeskätt politseinike tegevust konkreetse kinnipidamise ajal, mitte Floydi varasemat elukäiku.<ref name="ReutersConviction" /><ref name="StarTribuneFacts2025" /> Floydi varasema kriminaalse mineviku kohta levis pärast tema surma ka ebatäpseid ja eksitavaid väiteid. Faktikontrollid kinnitasid tema varasemate süüdimõistmiste olemasolu, kuid osutasid ka sellele, et mõnes sotsiaalmeediapostituses kasutati valesid fotosid või ebatäpseid kirjeldusi.<ref name="FactCheckFloyd2020">{{Netiviide |url=https://www.factcheck.org/2020/06/meme-spreads-wrong-photo-details-in-floyd-criminal-case/ |pealkiri=Meme Spreads Wrong Photo, Details in Floyd Criminal Case |väljaanne=FactCheck.org |aeg=17.06.2020 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="SnopesCriminalRecord" /> == Kolimine Minnesotasse == Pärast vanglast vabanemist püüdis Floyd oma elu muuta ning kolis hiljem [[Minnesota]] osariiki, kus elas [[Minneapolis]]e piirkonnas. Ta töötas muu hulgas turvatöötaja ja autojuhina. Avalike allikate järgi ei saanud ta Minnesotas elades karistusi raskete kriminaalkuritegude eest.<ref name="StarTribuneFacts2025" /> Minnesotas töötas Floyd mõnda aega ööklubis turvatöötajana. [[Koroonapandeemia]] ajal kaotas ta osa tööst, kui ööklubid ja meelelahutusasutused suleti või nende tegevust piirati.<ref name="BiographyFloyd" /> == Surm == {{vaata|George Floydi surm}} [[25. mai]]l [[2020]] kutsuti [[Minneapolise politseiosakond|Minneapolise politsei]] Cup Foodsi kaupluse juurde, mille töötaja kahtlustas, et Floyd oli kasutanud võltsitud 20-dollarilist rahatähte. Politseinikud Thomas Lane ja J. Alexander Kueng leidsid Floydi lähedal pargitud autost. Kinnipidamine salvestati politseinike [[kehakaamera]]te ja pealtnägijate telefonidega.<ref name="BodycamTranscript">{{Netiviide |url=https://www.famous-trials.com/george-floyd/2671-transcript-of-floyd-s-arrest-from-police-video-cam |pealkiri=Transcript of Floyd's Arrest from Police Bodycam |väljaanne=Famous Trials |aeg=7.07.2020 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> Kehakaamera stenogrammide järgi oli Floyd kinnipidamise algfaasis ärev, ütles, et ta on [[klaustrofoobia|klaustrofoobiline]], ja kordas juba enne pikemat maas kinnihoidmist, et ta ei saa hingata. Politseiautosse paigutamise ajal ütles ta muu hulgas "I can't breathe" ja "I want to lay on the ground".<ref name="PBSBodycam2020">{{Netiviide |url=https://www.pbs.org/newshour/nation/transcripts-show-officer-told-george-floyd-it-takes-a-lot-of-oxygen-to-talk-before-his-death |pealkiri=Transcripts show officer told George Floyd 'It takes ... a lot ... of oxygen to talk' before his death |väljaanne=PBS NewsHour |aeg=9.07.2020 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref><ref name="BodycamTranscript" /> Pärast seda, kui politseinikel ei õnnestunud Floydi politseiautosse paigutada, toodi ta autost välja ja pandi maapinnale kõhuli. Chauvin surus põlve Floydi kaela piirkonnale üle üheksa minuti. Floyd oli käeraudades, korrutas, et ta ei saa hingata, ja jäi lõpuks liikumatuks. Floyd viidi kiirabiga haiglasse, kus ta surnuks tunnistati.<ref name="ReutersConviction" /> Floydi surma asjaolude üle tekkis avalik poleemika. Ühe käsitluse järgi oli surma otsustavaks põhjuseks politsei jõukasutus ja pikaajaline kõhuliasendis kinnihoidmine. Teise käsitluse järgi mängisid olulist või otsustavat rolli Floydi terviseseisund, [[narkootikum]]ide tarvitamine ja asjaolu, et ta kurtis [[hingamisraskus]]t juba enne pikemat maas kinnihoidmist.<ref name="PBSBodycam2020" /><ref name="HennepinME2020" /> [[2021]]. aasta aprillis tunnistas [[vandekohus]] Derek Chauvini süüdi teise astme tahtmatus [[mõrv]]as, kolmanda astme mõrvas ja teise astme [[tapmine|tapmises]]. Sama aasta juunis mõistis kohus talle 22 aasta ja 6 kuu pikkuse [[vangistus|vanglakaristuse]].<ref name="ReutersConviction" /><ref name="ChauvinSentence2021">{{Netiviide |url=https://www.straitstimes.com/world/united-states/ex-police-officer-derek-chauvin-sentenced-to-over-22-years-for-george-floyd |pealkiri=Ex-police officer Derek Chauvin sentenced to over 22 years in jail for George Floyd murder |väljaanne=The Straits Times |aeg=26.06.2021 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> == Pärand ja mõju == Floydi surmast sai rahvusvaheline sümbol aruteludes [[politseivägivald|politseivägivalla]], [[rassism]]i, [[rassiline ebavõrdsus|rassilise ebavõrdsuse]] ja [[õiguskaitse]] üle. Tema surmale järgnenud protestid tõid kaasa arutelud politseireformi, [[kodanikuõigused|kodanikuõiguste]], avaliku korra, ajalooliste monumentide ja institutsionaalse rassismi üle.<ref name="NYTProtests2020" /> [[2020]]. aastal esitasid [[Ameerika Ühendriikide Demokraatlik Partei|USA Kongressi demokraadid]] politseireformi eelnõu „''George Floyd Justice in Policing Act''”. Eelnõu eesmärk oli muu hulgas piirata kägistamisvõtete kasutamist, tugevdada politseinike vastutust ja luua andmebaas politseinike väärkäitumise juhtumite kohta.<ref name="MinnPostBill2020">{{Netiviide |url=https://www.minnpost.com/national/2020/06/u-s-house-passes-george-floyd-justice-in-policing-act-senate-prospects-dim/ |pealkiri=U.S. House passes George Floyd Justice in Policing Act; Senate prospects dim |väljaanne=MinnPost |aeg=26.06.2020 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> [[2021]]. aasta märtsis kiitis [[Minneapolise linnavolikogu]] heaks 27 miljoni [[Ameerika Ühendriikide dollar|dollari]] suuruse kokkuleppe Floydi perekonna esitatud [[tsiviilhagi]]s. Tegemist oli ühe suurema politsei tegevusega seotud tsiviilkokkuleppega [[Ameerika Ühendriigid|USA]] ajaloos.<ref name="CNNSettlement2021">{{Netiviide |url=https://edition.cnn.com/2021/03/12/us/george-floyd-minneapolis-settlement/index.html |pealkiri=Minneapolis will pay George Floyd's estate $27 million after city council votes to settle lawsuit with family |väljaanne=CNN |aeg=13.03.2021 |vaadatud=3.06.2026 |keel=en}}</ref> == Vaata ka == * [[George Floydi surm]] * [[Black Lives Matter]] * [[Politseivägivald]] * [[Rassism Ameerika Ühendriikides]] * [[Fergusoni rahutused]] * [[1992. aasta Los Angelese rahutused]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonskat|George Floyd|George Floyd}} {{JÄRJESTA:Floyd, George}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] [[Kategooria:Surnud 2020]] qaefe6o6lrnel77hd1qzgclzeo2hgnw 0 600792 7232008 7227914 2026-09-11T07:35:12Z Avjoska 1538 /* Goo */ 7232008 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Go)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Go". ==Gob== *[[Charles Albert Gobat]], Šveitsi jurist ja poliitik (1843–1914) *[[Jean-Baptiste Gobel]], Prantsusmaa vaimulik ja poliitik (1727–1794) *[[Arthur de Gobineau]], prantsuse rassiteoreetik (1816–1882) *[[Paul A. Goble]], USA analüütik ja poliitikavaatleja (1949–) ==Goc== *[[Karolina Gočeva]], Makedoonia laulja (1980–) ==God== *[[Jean-Luc Godard]], Prantsuse-Šveitsi filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (1930–2022) *[[Henry H. Goddard]], USA eugeenik ja psühholoog (1866–1957) *[[Paulette Goddard]], ameerika näitleja (1910–1990) *[[Robert Goddard]], Ameerika Ühendriikide insener, professor, füüsik ja leiutaja (1882–1945) *[[Geoffrey Goddu]], USA filosoof (1968–) *[[Carl Godeffroy]], Hansa diplomaat (1787–1848) *[[Berndt Abraham Godenhjelm]], soome maalikunstnik (1799–1881) *[[Nikita Godenov]], Venemaa jalgpallur (1991–) *[[Diego Godín]], Uruguay jalgpallur (1986–) *[[Louis Godin]], prantsuse astronoom (1704–1760) *[[Guntars Godiņš]], läti tõlkija ja luuletaja (1958–) *[[Kevin Godley]], Briti muusik (1945–) *[[Ivars Godmanis]], Läti poliitik (1951–) *[[Thomas Godoj]], Saksa laulja (1978–) *[[Arturo Godoy]], Tšiili poksija (1912–1986) *[[Dominique Alexandre Godron]], prantsuse arst ja botaanik (1807–1880) *[[John Godson]], Poola poliitik (1970–) *[[Boriss Godunov]], Vene tsaar (1551–1605) *[[John William Godward]], inglise maalikunstnik (1861–1922) ==Goe== *[[Joseph Goebbels]], Saksa poliitik (1897–1945) *[[Magda Goebbels]], Joseph Goebbelsi abikaasa (1901–1945) *[[Kees de Goede]], Hollandi kunstnik (1954–) *[[Charles Goerens]], Luksemburgi poliitik (1952–) *[[Hugo van der Goes]], flaami maalikunstnik (suri 1482) *[[Jelle Goes]], hollandi jalgpallitreener (1970–) *[[Otto Goes]], Kuldīga komtuur 16. sajandil *[[Johann Wolfgang von Goethe]], saksa kirjanik (1749–1832) *[[Walther von Goethe]], saksa helilooja, [[Johann Wolfgang von Goethe]] pojapoeg (1818–1885) *[[Alexander Goette]], saksa zooloog, embrüoloog ja arengubioloog (1840–1922) ==Gof== *[[Philippe Goffin]], Belgia poliitik (1967–) *[[Erving Goffman]], kanada päritolu Ameerika sotsioloog ja esseist (1922–1982) ==Gog== *[[Octavian Goga]], Rumeenia poliitik (1881–1938) *[[Sofia Goggia]], itaalia mäesuusataja (1992–) *[[Theo van Gogh]], hollandi filmirežissöör, teleprodutsent ja näitleja (1957–2004) *[[Nikolai Gogol]], vene kirjanik (1809–1852) *[[Alexander Gogun]], vene-Saksa ajaloolane (1980–) ==Goh== *[[Goh Kun]] *[[Rolf Gohs]], rootsi illustreerija ja koomiksijoonistaja (1933–2020) ==Goi== *[[Elina Goidina]], Eesti iluuisutaja (2010–) *[[Damião de Góis]], portugali filosoof (1502–1574) *[[Marielle Goitschel]], Prantsusmaa mäesuusataja (1945–) ==Goj== *[[Kuddus Ĝojamiyarow]], uiguuri helilooja (1918–1994) *[[Veaceslav Gojan]], Moldova endine poksija (1983–) ==Gol== *[[Marek Gołąb]], Poola tõstja (1940–2017) *[[Eden Golan]], Iisraeli laulja (2003–) *[[Argo Golberg]], eesti sprinter (1982–) *[[Pål Golberg]], Norra murdmaasuusataja (1990–) *[[Gold Panda]], Briti muusik (1980–) *[[Kristjan Gold]], eesti raadiosaatejuht (1982–) *[[Moses Wolf Goldberg]], Eesti juudi päritolu keemik (1905–1964) *[[Stanislav Goldberg]], Eesti jalgpallur (1992–) *[[Whoopi Goldberg]], USA näitleja (1955–) *[[Andreas Goldberger]], Austria suusahüppaja (1972–) *[[Jeff Goldblum]], USA näitleja ja laulja (1952–) *[[Ernst Goldenbaum]], Saksa DV riigitegelane (1898–1990) *[[Ernő Goldfinger]], juudi päritolu Briti arhitekt (1902–1987) *[[Daniel Goldhagen]], Ameerika Ühendriikide politoloog (1959–) *[[Goldie]], Suurbritannia elektroonilise muusika produtsent, DJ, visuaalkunstnik ja näitleja (1965–) *[[Bruce Golding]], Jamaica poliitik (1947–) *[[Julian Golding]], Briti jooksja (1975–) *[[Julius Golding]], eesti jalgrattur (1898–1989) *[[William Golding]], inglise kirjanik (1911–1993) *[[Alan Goldman]], USA filosoof (1945–) *[[Alvin Goldman]], USA filosoof (1938–2024) *[[Emma Goldman]], anarhist ja feminist (1869–1940) *[[James Goldman]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1927–1998) *[[William Goldman]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1931–) *[[Jānis Goldmanis]], Läti poliitik (1875–1955) *[[Carlo Goldoni]], itaalia näitekirjanik (1707–1793) *[[Adolph Goldschmidt]], Saksa kunstiteadlane (1863–1944) *[[Akiva Goldsman]], USA filmistsenarist ja -produtsent (1962–) *[[Edward Goldsmith]], inglise-prantsuse keskkonnakaitsja, ökoloog, kirjanik ja filosoof (1928–2009) *[[Zac Goldsmith]], Briti ajakirjanik ja poliitik (1975–) *[[William Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide muusik, trummar (1972–) *[[Aleksandr Goldstein]], vene kirjanik ja esseist (1957–2006) *[[Laurence Goldstein]], Briti filosoof (1947–2014) *[[Laurence Goldstein (luuletaja)|Laurence Goldstein]], USA luuletaja ja kirjandusteadlane (1943–2023) *[[Lawrence S. B. Goldstein]], USA arstiteadlane (1956–) *[[Adrian Goldsworthy]], Briti ajaloolane (1969–) *[[Daniel Goleman]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (1946–) *[[Alexandru G. Golescu]], Rumeenia poliitik (1819–1891) *[[Nicolae Golescu]], Rumeenia poliitik (1810–1877) *[[Ștefan Golescu]], Rumeenia poliitik (1809–1874) *[[Camillo Golgi]], itaalia arst, patoloog, histoloog, neuroteadlane (1843–1926) *[[Ronald Golias]], Brasiilia näitleja (1929–2005) *[[Wilhelm August Golicke]], saksa päritolu Venemaa maali- ja portreekunstnik (1802–1848) *[[Filipp Golikov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1900–1980) *[[Jevgeni Golikov]], eesti poliitik (1946–) *[[Tatjana Golikova]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1966–) *[[Aleksandr Nikolajevitš Golitsõn]], Venemaa riigitegelane (1773–1844) *[[Boriss Golitsõn]], vene füüsik ja geofüüsik, üks seismoloogia rajajatest (1862–1916) *[[Mihhail Golitsõn]], Venemaa riigitegelane (1756–1827) *[[Mihhail Mihhailovitš Golitsõn]], Venemaa sõjaväelane (1675–1730) *[[Yvan Goll]], saksa, prantsuse ja inglise keeles kirjutanud juudi luuletaja ja tõlkija (1891–1950) *[[Pierluigi Gollini]], itaalia jalgpallur (1995–) *[[Yahya Golmohammadi]], Iraani jalgpallur (1971–) *[[Robert Golob]], Sloveenia poliitik (1967–) *[[Aleksandr Goloborodko]], ukraina rahvusest Vene näitleja (1938–) *[[Samuel Golomb]], juudi rahvusest Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (1957–2026) *[[Liidia Golovataja]], Eesti näitleja (1944–) *[[Jekaterina Golovatenko]], Eesti iluuisutaja (1979–) *[[Avtomon Golovin]], Vene sõjaväelane (1667–1720) *[[Vassili Golovnin]], vene meresõitja ja maadeavastaja (1776–1831) *[[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (1929–2024) *[[Georgi Golst]], Eesti insener (1909–1998) *[[Mihhail Goltisson]], vene helilooja ja laulja (1872–1914) *[[Rüdiger von der Goltz]], Saksa sõjaväelane, Landeswehri juht (1865–1946) *[[German Golub]], Eesti filmirežissöör (1993–) *[[Valentina Golubenko]], Horvaatia maletaja (1990–) *[[Marija Golubeva]], Läti politoloog ja poliitik (1973–) *[[Zoja Golubeva]], Läti kabetaja (1967–) *[[Volodõmõr Golubnõtšõi]], Ukraina käija (1936–2021) *[[Peeter Golubov]], Eesti arst ja sõjaväelane (1869–1936) *[[Fjodor Golubtsov]], Venemaa riigitegelane (1759–1829) ==Gom== *[[Paul Goma]], rumeenia kirjanik (1935–2020) *[[Ernst Gombrich]], Briti kunstiajaloolane (1909–2001) *[[Witold Gombrowicz]], poola kirjanik (1904–1969) *[[Nawang Gombu]], Nepali alpinist (1935–2011) *[[Vahtang Gomelauri]], Gruusia poliitik (1974–) *[[Aleksandr Gomelski]], vene korvpallitreener (1928–2005) *[[Ana Gomes]], Portugali endine diplomaat poliitik (1954–) *[[Aristides Gomes]], Guinea-Bissau poliitik (1954–) *[[Arthur Gomes]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Carlos Gomes Júnior]], Guinea-Bissau poliitik (1949–) *[[Heurelho Gomes]], Brasiilia jalgpallur (1981–) *[[Isilda Gomes]], Portugali poliitik (1951–) *[[João Gomes]], Brasiilia jalgpallur (2001–) *[[Nuno Gomes]], endine Portugali jalgpallur (1976–) *[[Diego Gómez]], Paraguay jalgpallur (2003–) *[[Gustavo Gómez]], Paraguay jalgpallur (1993–) *[[Joe Gomez]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Mario Gómez]], saksa jalgpallur (1985–) *[[Maxi Gómez]], Uruguay jalgpallur (1996–) *[[Rónald Gómez]], Costa Rica jalgpallur (1975–) *[[Selena Gomez]], USA näitleja ja laulja (1992–) *[[Sergi Gómez]], hispaania jalgpallur (1992–) *[[Laureano Gómez Castro]], Colombia poliitik, president aastatel 1950–1953 (1889–1965) *[[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (1948–2024) *[[Ramón Gómez de la Serna]], hispaania kirjanik (1888–1963) *[[Władysław Gomułka]], Poola poliitik (1905–1982) ==Gon== *[[Maxime Gonalons]], prantsuse jalgpallur (1989–) *[[Claude Gonçalves]], portugali jalgpallur (1994–) *[[Edmond Huot de Goncourt]], prantsuse kirjanik, kriitik ja kirjastaja (1822–1896) *[[Shūichi Gonda]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Gong Lijiao]], Hiina kuulitõukaja (1989–) *[[Luis de Góngora]], hispaania vaimulik ja luuletaja (1561–1627) *[[Ralph Gonsalves]], Saint Vincenti ja Grenadiinide poliitik (1946–) *[[Rob Gonsalves]], Kanada kunstnik (1959–2017) *[[Otoniel Gonzaga (laulja)|Otoniel Gonzaga]], Filipiinidelt pärit Ameerika tenor *[[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]], Filipiinide laskesportlane (1913–) *[[Paul Gonzales]], USA endine poksija (1964–) *[[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur (1994–) *[[Arancha González]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (1969–) *[[Arístides González]], Puerto Rico poksija (1961–) *[[Edith González]], Mehhiko filminäitleja (1964–2019) *[[Derlis González]], Paraguay jalgpallur (1994–) *[[Giovanni González]], Uruguay jalgpallur (1994–) *[[Jaslene Gonzalez]], modell (1986–) *[[José González]], Argentina päritolu Rootsi muusik (1978–) *[[José Froilán González]], Argentina võidusõitja (1922–2013) *[[Mario González]], Mehhiko poksija (1969–) *[[Nicolás González]], Hispaania jalgpallur (2002–) *[[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (1945–2024) *[[Alejandro González Iñárritu]], Mehhiko filmirežissöör (1963–) *[[Luis Ángel González Macchi]], Paraguay poliitik (1947–) *[[Lawrence Gonzi]], Malta poliitik (1953–) *[[Adam Gontier]], Kanada muusik (1978–) *[[Jevgeni Gontmahher]], vene majandusteadlane (1953–) *[[Ivan Gontšarov]], vene kirjanik (1812–1891) *[[Pavel Gontšarov]], Eesti jurist, kohtunik (1976–) *[[Vassili Gontšarov]], vene muusik (1984–) *[[Natalja Gontšarova]], vene luuletaja Aleksander Puškini abikaasa ja muusa (1812–1863) *[[Oleksi Gontšaruk]], Ukraina poliitik (1984–) ==Goo== *[[Jane Goodall]], Briti primatoloog, etoloog ja antropoloog (1934–2025) *[[Bertram Goodhue]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1869–1924) *[[Cuba Gooding noorem]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja telenäitleja (1968–) *[[Mason Gooding]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1996–) *[[Omar Gooding]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1976–) *[[Amy Goodman]], USA ajakirjanik (1957–) *[[Benny Goodman]], USA muusik (1909–1986) *[[Irwin Goodman]], soome laulja (1943–1991) *[[John Goodman]], USA näitleja (1962–) *[[Nelson Goodman]], USA filosoof (1906–1998) *[[Barclay Goodrow]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Brian Goodwin]], inglise bioloog (1931–) *[[Craig Goodwin]], Austraalia jalgpallur (1991–) *[[Ginnifer Goodwin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978)– *[[Jason Goodwin]], Suurbritannia kirjanik ja ajaloolane (1964–) *[[Toos Goorhuis-Tjalsma]], hollandi matkaja (1915–2004) ==Gop== *[[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik (1982–) *[[Kārlis Goppers]], Läti sõjaväelane (1876–1941) ==Gor== *[[Jacek Góralski]], poola jalgpallur (1992–) *[[Vladislav Goranov]], Bulgaaria poliitik (1977–) *[[Marko Gorban]], Eesti riigiametnik (1980–) *[[Viktor Gorbatko]], Nõukogude kosmonaut (1934–2017) *[[Aleksandr Gorbatov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1891–1973) *[[Julia Gorbatšjova]], Eesti politseinik (1974–2004) *[[Mihhail Gorbatšov]], Nõukogude Liidu riigijuht (1931–2022) *[[Gorboduc]], brittide kuningas *[[Gorbonianus]], brittide kuningas *[[Gorbonianuse poeg]], brittide kuningas (3. sajand eKr) *[[Vassili Gorbunov]], ersa kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik ja pedagoog (1914–1983) *[[Anatolijs Gorbunovs]], Läti poliitik (1942–) *[[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1949–2024) *[[Gordianus I]] *[[Gordianus II]] *[[Gordianus III]] *[[Oleg Gordijevski]], Nõukogude Liidu luuretöötaja ja topeltagent (1938–2025) *[[Herman Gordijn]], Hollandi kunstnik (1932–2017) *[[Nadine Gordimer]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1923–2014) *[[Dora Gordine]], Eesti skulptor (1895–1991) *[[Alexander Gordon]], šoti päritolu Venemaa sõjaväelane (1670–1752) *[[Anthony Gordon]], Inglismaa jalgpallur (2001–) *[[Ben Gordon]], USA korvpallur (1983–) *[[Dmõtro Gordon]], Ukraina ajakirjanik (1967–) *[[George Gordon]], Briti botaanik (1801–1893) *[[Ilja Gordon]], Valgevene kabetaja (1906–1943) *[[James Edward Gordon]], Briti materjaliteadlane (1913–1998) *[[Jehue Gordon]], Trinidadi ja Tobago tõkkejooksja (1991–) *[[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1998–) *[[Thomas Gordon]], USA psühholoog (1918–2002) *[[Joseph Gordon-Levitt]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1981–) *[[Al Gore]], USA poliitik, ärimees, keskkonnakaitsja (1948–) *[[Martin Gore]], inglise muusik (1961–) *[[Halina Górecka]], Poola ja Saksamaa jooksja (1938–) *[[Henryk Górecki]], poola helilooja (1933–2010) *[[Ivan Goremõkin]], Venemaa riigitegelane (1839–1917) *[[Leon Goretzka]], Saksamaa jalgpallur (1995–) *[[Claude Goretta]], Šveitsi filmilavastaja (1929–2019) *[[Gorgias]], vanakreeka filosoof (umbes 485 eKr – umbes 380 eKr) *[[Zygmunt Gorgolewski]], poola arhitekt (1845–1903) *[[Juri Gorgonijev]], vene orientalist ja filoloog (1932–1972) *[[Pavel Gorgulov]], vene terrorist (1895–1932) *[[Christopher Gorham]], Ameerika Ühendriikide tele- ja filminäitleja (1974–) *[[Gori (karikaturist)|Gori]], eesti karikaturist (1894–1944) *[[Daisuke Gōri]], jaapani näitleja (1952–2010) *[[Gerty Gori]], USA biokeemik (1896–1957) *[[Nikolai Gorinov]], eesti farmatseut (1914–1959) *[[Aleksandra Gorjatškina]], vene maletaja (1998–) *[[Aleksandra Gorjatšova]], Eesti filosoof (1925–2009) *[[Maksim Gorki]], vene kirjanik (1868–1936) *[[Aleksandr Gorkin]], NSV Liidu riigiametnik (1897–1988) *[[Stanislav Gorkovenko]], vene dirigent (1938–2018) *[[Kaspars Gorkšs]], Läti jalgpallur (1981–) *[[Valeria Gorlats]], Eesti tennisist (1998–) *[[Dinda Gorlée]], hollandi semiootik ja tõlketeoreetik (1943–) *[[Nikolai Gorlinski]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja riigitegelane (1907–1965) *[[Gorm Vana]], Taani kuningas (9.–10. sajand) *[[Amanda Gorman]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja aktivist (1998–) *[[Brandon Gormley]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Edyta Górniak]], poola laulja ja laulutekstide autor (1972–) *[[Reinaldo Gorno]], Argentina pikamaajooksja (1918–1994) *[[Artjom Gornostajev]], Eesti jäähokimängija (1993–) *[[Jevgeni Gornõi]], vene ajakirjanik *[[Sergei Gorodetski]], vene luuletaja (1884–1967) *[[Nikolai Goromulinsky (vanem)]], Eesti arst (1878–1971) *[[Nikolai Goromulinsky (noorem)]], Eesti arst (1910–1984) *[[Néstor Gorosito]], Argentina endine jalgpallur (1964–) *[[Irena Górska-Damięcka]], poola näitleja ja lavastaja (1910–2008) *[[Mihhail Gorškov]] *[[Janusz Gortat]], poola poksija ja poksitreener (1948–2023) *[[Marcin Gortat]], poola endine elukutseline korvpallur (1984–) *[[Aleksander Gortšakov]] *[[Aleksandr Gortšakov]], Venemaa Keisririigi diplomaat ja riigitegelane (1798–1883) ==Gos== *[[John Gosden]], võidusõiduhobuste treener (1951–) *[[Robin Gosens]], saksa jalgpallur (1994–) *[[Józef Gosławski]], Poola skulptor ja medalikunstnik (1908–1963) *[[James Gosling]], Kanada arvutiteadlane (1955–) *[[Ryan Gosling]], Kanada filminäitleja (1980–) *[[Shayne Gostisbehere]], USA jäähokimängija (1993–) ==Goz== *[[Leonid Gozman]], Venemaa poliitik (1950–) *[[Carlo Gozzi]], itaalia näitekirjanik (1720–1806) ==Got== *[[Alenka Gotar]], sloveeni laulja (1977–) *[[Michi Goto]], jaapani jalgpallur (1990–) *[[Yukio Gotō]], jaapani jalgpallur (1976–) *[[John Richard Gott]], USA astrofüüsik (1947–) *[[Karel Gott]], tšehhi laulja (1939–2019) *[[Gilbert Gottfried]], USA näitleja (1955–2022) *[[Jeremias Gotthelf]], Šveitsi kirjanik ja pastor (1797–1854) *[[John Gotti]], Ameerika Ühendriikide organiseeritud kuritegevuse, [[Gambino]] maffiaperekonna juhtfiguur (1940–2001) *[[Felix Gottwald]], Austria kahevõistleja (1976–) *[[Klement Gottwald]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1896–1953) *[[Gottfried]], Saaremaa piiskop (13. sajand) ==Gou== *[[Guillaume Gouffier]], Prantsusmaa sõjaväelane *[[Amine Gouiri]], Alžeeria jalgpallur (2000–) *[[Vasílis Goulandrís]], kreeka reeder, kunstikoguja ja filantroop (1913–1994) *[[Sylvie Goulard]], Prantsusmaa poliitik (1964–) *[[Dana Gould]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1964–) *[[Glenn Gould]], Kanada pianist (1932–1982) *[[Morton Gould]], USA helilooja, dirigent, arranžeerija ja pianist (1913–1996) *[[Shane Gould]], Austraalia endine ujuja (1956–) *[[Stephen Jay Gould]], ameerika bioloog (1941–2002) *[[Ellie Goulding]], Inglise laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist (1986–) *[[Graham Gouldman]], Briti muusik (1946–) *[[Charles Gounod]], prantsuse helilooja (1818–1893) *[[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Gaspard Gourgaud]], prantsuse kindral, keiser Napoleoni adjutant (1783–1852) *[[Sergueï Gouriev]], majandusteadlane (1971–) *[[Yohan Goutt Goncalves]], Ida-Timori mäesuusataja (1994–) ==Gov== *[[Michael Gove]], Suurbritannia poliitik ja ajakirjanik (1967–) *[[Leonid Govorov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1955) ==Gow== *[[Ian Gow]], Suurbritannia poliitik (1937–1990) *[[John Gower]], inglise luuletaja (suri 1408) ==Goy== *[[Francis Goya]], belgia kitarrist (1946–) *[[Francisco Goya]], hispaania kunstnik (1746–1828) *[[Piyush Goyal]], India poliitik (1964–) *[[Jan van Goyen]], hollandi maalikunstnik (1596–1656) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Go, Biograafiad]] s7pqdlujbnhqcws12jxkrdepmp3bxhl 0 600802 7231919 7224418 2026-09-10T21:55:31Z Sjur 66496 /* Wit */ 7231919 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Wi)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Wi". ==Wib== *[[Suryo Agung Wibowo]], Indoneesia sprinter (1983–) ==Wic== *[[Marcin Wicha]], juudi rahvusest Poola tarbegraafik, karikaturist, kolumnist ja kirjanik (1972–2025) *[[Wickbert]], Võnnu komtuur (suri 1209) *[[Roger Wicker]], Ameerika Ühendriikide poliitik, advokaat ja erusõjaväelane (1951–) *[[Connor Wickham]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Jani Wickholm]], soome laulja (1977–2026) *[[Ranil Wickremesinghe]], Sri Lanka poliitik (1949–) ==Wid== *[[Ann Widdecombe]], Briti poliitik (1947–2026) *[[Lydia Wideman-Lehtonen]], soome murdmaasuusataja (1920–2019) *[[Ulla-Maj Wideroos]], Soome poliitik (1951–) *[[Andreas Widhölzl]], Austria suusahüppaja (1976–) *[[Silvan Widmer]], Šveitsi jalgpallur (1993–) *[[Urs Widmer]], Šveitsi kirjanik ja tõlkija (1938–2014) *[[Eveline Widmer-Schlumpf]], Šveitsi poliitik (1956–) *[[Widukind]], sakside juht, Saksimaa hertsog (8. sajand) ==Wie== *[[Alwin Wieck]], saksa viiuldaja ja klaveriõpetaja (1821–1885) *[[Friedrich Wieck]], saksa klaveriõpetaja, hääleõpetaja, klaveripoe omanik ning esseede ja muusikaülevaadete autor (1785–1873) *[[Arnold Theodor Benjamin Wieckmann]], eesti vaimulik (1877–1969) *[[Maximilian zu Wied-Neuwied]], saksa maadeuurija, etnoloog ja loodusuurija (1782–1867) *[[Friedrich Fromhold Wieckmann]], eesti vaimulik (1865–1945) *[[Carl Gustav Wiedemann]], Haapsalu raehärra (1773–1839) *[[Ferdinand Johann Wiedemann]], Eesti keeleteadlane (1805–1887) *[[Oskar Johann Wiedemann]], keeleteadlane (1860–1918) *[[Johannes Wiedewelt]], taani skulptor (1731–1802) *[[Felix Wiedwald]], saksa jalgpallur (1990–) *[[Friedrich Wiegand]], saksa evangeelne teoloog ja õppejõud (1860–1934) *[[Gabriel Wiegel]], Narva kullassepp *[[Arnold Othmar Wieland]], saksa teoloog, endine Saksa ordu kõrgmeister (1940–) *[[Christoph Martin Wieland]], saksa kirjanik (1733–1813) *[[Krzysztof Wielicki]], poola alpinist (1950–) *[[Norbert Wiener]], USA matemaatik (1894–1964) *[[Sarah Wiener]], Saksa-Austria ettevõtja, telekokk ja poliitik (1962–) *[[Jan Wienese]], Hollandi sõudja (1942–) *[[August Wiera]], eesti lavastaja (1853–1919) *[[Dorothea Wierer]], Itaalia laskesuusataja (1990–) *[[Harm Wiersma]], hollandi kabetaja (1953–) *[[Joeri Wiersma]], Hollandi poliitik (1976–) *[[Anna Wierzbicka]], poola keeleteadlane (1938–) *[[Elie Wiesel]], juudi kirjanik ja poliitaktivist (1928–2016) *[[Greta Wieselgren]], rootsi filoloog ja ajaloolane (1901–1998) *[[Per Wieselgren]], rootsi keele- ja kirjandusteadlane (1900–1989) *[[Simon Wiesenthal]], juudi päritolu Austria arhitekt, holokausti üleelaja (1908–2005) ==Wig== *[[Marburgi Wigand]], Preisimaa kroonik (14. sajand) *[[Magister Wigbold]], Saksamaa mereröövel (suri 1402) *[[Ingrid Wigernæs]], norra murdmaasuusataja (1928–2023) *[[Andrew Wiggins]], Kanada korvpallur (1995–) *[[Jake Wightman]], Suurbritannia keskmaajooksja (1994–) *[[Eugene Wigner]], USA füüsik (1902–1995) ==Wii== *[[Kalevi Wiik]], Soome keeleteadlane (1932–2015) *[[Vesa Wiik]], Soome endine poksija *[[Eduard Wiiralt]], eesti kunstnik (1898–1954) ==Wij== *[[Vineetha Wijesuriya]], austraalia maletaja (1970–) *[[Nicolaas van Wijk]], hollandi keeleteadlane (1880–1941) *[[Georginio Wijnaldum]], Hollandi jalgpallur (1990–) ==Wik== *[[Per Olav Wiken]], norra purjetaja (1937–2011) *[[Ilon Wikland]], Eesti päritolu rootsi kunstnik (1930–) *[[Adolf Wiklund]], rootsi helilooja ja dirigent (1879–1950) *[[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]], rootsi laskesuusataja (1921–1970) *[[Bruno Wikszemski]], arstiteadlane (1847–1890) ==Wil== *[[Ulrich von Wilamowitz-Moellendorff]], saksa klassikaline filoloog (1848–1931) *[[Ken Wilber]], USA mõtleja (1949–) *[[Martin Andreas Wilberg]], eesti koorijuht ja muusikategelane (1821–1903) *[[Alexander Wilbrecht]], Venemaa matemaatik, geograaf, kartograaf ja astronoom (1757–1823) *[[Joachim Nicolaus Wilcken]], Eesti vaimulik (1685–1738) *[[Johann Wilcken]], Eesti vaimulik (1645–1710) *[[Konstantin Wilcken]], Eesti arhitekt (?–?) *[[Robert Wilcox]], Hawaii poliitik (1855–1903) *[[Frank Wilczek]], USA füüsik ja matemaatik (1951–) *[[Kamil Wilczek]], poola jalgpallur (1988–) *[[Karl August Wilde]], Eesti vaimulik (1773–1834) *[[Oscar Wilde]], inglise kirjanik (1854–1900) *[[Peter Ernst Wilde]], baltisaksa arst ja valgustaja (1732–1785) *[[Alan Wilder]], inglise muusik (1959–) *[[Billy Wilder]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist, produtsent, kunstnik ja ajakirjanik (1906–2002) *[[Gene Wilder]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, filmilavastaja, stsenarist ja filmiprodutsent (1933–2016) *[[Laura Ingalls Wilder]], USA kirjanik (1867–1957) *[[Thornton Wilder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1897–1975) *[[Geert Wilders]], Hollandi poliitik (1963–) *[[Maya Wildevuur]], hollandi maalikunstnik (1944–2023) *[[Ludwig Wilding]], saksa maalikunstnik (1927–2010) *[[Yanic Wildschut]], hollandi jalgpallur (1991–) *[[Andrew Wiles]], inglise matemaatik (1953–) *[[Jason Wiles]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1970–) *[[John C. Wiley]], USA diplomaat (1893–1967) *[[Wilhelm (Albaania)|Wilhelm]], Albaania vürst (1876–1945) *[[Wilhelm (Austria)|Wilhelm]], Austria hertsog *[[Wilhelm I]], Saksamaa keiser (1797–1888) *[[Wilhelm I (Braunschweig)|Wilhelm]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (1270–1292) *[[Wilhelm I (Braunschweig-Grubenhagen)|Wilhelm I]], Grubenhageni vürst (umbes 1298 – 1360) *[[Wilhelm II]], Saksamaa keiser (1859–1941) *[[Wilhelm II (Württemberg)|Wilhelm II]], Württembergi kuningas (1848–1921) *[[Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Wilhelm II]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (umbes 1425 – 1503) *[[Wilhelm V (Hessen-Kasseli maakrahv)|Wilhelm V]], Hessen-Kasseli maakrahv (1602–1637) *[[Wilhelm August]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog ja Harburgi isand (1564–1642) *[[Kati Wilhelm]], saksa laskesuusataja (1976–) *[[Wilhelm Modenast]], paavsti legaat (suri 1251) *[[Wilhelmina]], Madalmaade kuninganna (1880–1962) *[[Christian Wilhelmsson]], rootsi jalgpallur (1979–) *[[Catherine Wilkening]], prantsuse filminäitleja (1963–) *[[David Wilkie]], Šoti ujuja (1954–2024) *[[John Wilkins]], inglise piiskop ja filosoof (1614–1672) *[[Laisha Wilkins]], Mehhiko näitleja (1976–) *[[Mac Wilkins]], USA kergejõustiklane (1950–) *[[Alex Wilkinson]], Austraalia jalgpallur (1984–) *[[Fred Willard]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1939–2020) *[[Johannes Theodor Willberg]], Eesti vaimulik (1863–1945) *[[Richard Traugott Paul Willberg]], baltisaksa vaimulik (1896–1974) *[[Willem II (Hollandi krahv)|Willem II]], Hollandi krahv (1228–1256) *[[Willem II]], Madalmaade kuningas (1792–1849) *[[Willem III]], Madalmaade kuningas (1817–1890) *[[Christophe Willem]], prantsuse laulja (−1983) *[[Oranje Willem]] (1533–1584) *[[Willem-Alexander]], Madalmaade kroonprints (1967–) *[[Marianne von Willemer]], Austria näitleja ja tantsija (1784–1860) *[[Eske Willerslev]], taani geneetik (1971–) *[[William I Vallutaja]] *[[William II]], Inglismaa kuningas (suri 1100) *[[William III]], Inglismaa ja Iirimaa kuningas (1650–1702) *[[William IV]], Suurbritannia kuningas (1765–1837) *[[William, Cambridge'i hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1982–) *[[Gloucesteri prints William]], Briti kuningliku perekonna liige (1941–1972) *[[William (Poitiers' krahv)|William]], Inglismaa prints, Poitiers' krahv (1153–1156) *[[William De La Mare]], filosoof ja teoloog (13. sajand) *[[Andy Williams]], USA laulja (1927–2012) *[[Bernard Williams]], inglise filosoof (1929–2003) *[[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]], USA kergejõustiklane (1978–) *[[Betty Williams]], Põhja-Iirimaa ühiskonnategelane (1943–2020) *[[Calan Williams]], Austraalia võidusõitja (2000–) *[[Charles Williams]], Briti poliitik ja literaat (1933–2019) *[[Danielle Williams]], Jamaica kergejõustiklane (1992–) *[[Deron Williams]], USA korvpallur (1984–) *[[Eliud Williams]], Dominica poliitik ja riigiametnik (1948–) *[[Hank Williams III]], USA muusik (1972–) *[[Hank Williams juunior]], USA kantrimuusik (1949–) *[[Hank Williams|Hank Williams seenior]], USA kantrimuusik (1923–1953) *[[Hayley Williams]], USA laulja (sündinud 1988) *[[Holly Williams]], USA kantrimuusik (1981–) *[[Iñaki Williams]], Hispaania jalgpallur (1994–) *[[J. C. P. Williams]], Uus-Meremaa kardioloog (1922–) *[[Jeffrey Williams]], NASA astronaut (1958–) *[[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]], USA kõrgushüppaja (1983–) *[[Jody Williams]], USA õpetaja ja inimõiguslane, Nobel 1997 (1950–) *[[John Williams]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja dirigent (1932–) *[[Justin Williams]], Kanada jäähokimängija (1981–) *[[Katt Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Lou Williams]], USA korvpallur (1986–) *[[Mark Williams]], inglise näitleja (1959–) *[[Mark Williams (snuukerimängija)|Mark Williams]], Walesi snuukrimängija (1975–) *[[Mark Williams (laulja)|Mark Williams]], Uus-Meremaa laulja (1954–) *[[Mark Williams (pesapallur)|Mark Williams]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (1953–) *[[Michael K. Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–2021) *[[Michelle Williams]], USA filminäitleja (1980–) *[[Mo Williams]], USA korvpallur (1982–) *[[Neco Williams]], Walesi jalgpallur (2001–) *[[Raymond Williams]], Walesi päritolu kultuuriuurija (1921–1988) *[[Robbie Williams]], inglise poplaulja (1974–) *[[Robert Williams]], Kreeka laulja (1949–2022) *[[Robin Williams]], USA filminäitleja (1951–2014) *[[Rodney Williams]], Antigua ja Barbuda poliitik ja arst (1947–) *[[Sada Williams]], Barbadose kergejõustiklane (1997–) *[[Serena Williams]], USA tennisist (1981–) *[[Stanley Williams]], Cripsi jõugu liider ja asutaja (1953–2005) *[[Sunita Williams]], USA mereväelane, katselendur ja astronaut (1965–) *[[Tennessee Williams]], USA näitekirjanik (1911–1983) *[[Vanessa A. Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1963–) *[[Vanessa L. Williams]], Ameerika Ühendriikide R&B/pop laulja ja näitleja, Miss Ameerika 1983 (1963–) *[[Venus Williams]], USA tennisist (1980–) *[[Gavin Williamson]], Suurbritannia poliitik (1976–) *[[Matthew Williamson]], Briti moelooja (1971–) *[[Willian Borges da Silva]], Brasiilia jalgpallur (1988–) *[[Philipp Willigerod]], ajaloolane ja pedagoog (1779–1848) *[[Adalbert Hugo Willigerode]], Eesti vaimulik, kirjanik ja laulupidude tegelane (1818–1893) *[[Adalbert Hugo Willigerode (jun)|Adalbert Hugo Willigerode]], Eesti vaimulik (1883–1953) *[[Paul Gerhard Adalbert Willigerode]], Eesti vaimulik ja Moskva kindralsuperintendent (1859–1919) *[[Beau Willimon]], Ameerika Ühendriikide näitekirjanik ja stsenarist (1977–) *[[Bruce Willis]], USA filminäitleja (1955–) *[[Pete Willis]], Briti muusik (1960–) *[[Moritz Willkomm]], botaanik (1821–1895) *[[Asta Willmann]], eesti kirjanik, teatriteadlane, näitleja ja lavastaja (1916–1984) *[[Herman Willoch]], norra kunstnik (1892–1968) *[[Kåre Willoch]], Norra poliitik (1928–2021) *[[Joe Willock]], Inglismaa jalgpallur (1999–) *[[Wolfgang Willrich]], saksa kunstnik (1897–1948) *[[Lucy Wills]], inglise hematoloog (1888–1964) *[[Alfred Wilm]], saksa insener (1869–1937) *[[Heinrich Wilmanns]], saksa arheoloog (1845–1878) *[[Sophie Wilmès]], Belgia poliitik (1975–) *[[Barry Wilmore]], Ameerika Ühendriikide mereväe katselendur ja NASA astronaut (1962–) *[[Jack Wilshere]], inglise jalgpallur (1992–) *[[Alan Wilson]], USA muusik (1943–1970) *[[Alexander Wilson]], USA luuletaja, ornitoloog ja illustraator (1766–1813) *[[Allan Wilson]], Uus-Meremaa biokeemik (1934–1991) *[[Brian Wilson]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, laululooja ja produtsent (1942–2025) *[[Callum Wilson]], Inglismaa jalgpallur (1992–) *[[Chandra Wilson]], USA filminäitleja (1969–) *[[Charles Thomson Rees Wilson]], šoti füüsik ja meteoroloog (1869–1959) *[[Damon Wilson]], Ameerika Ühendriikide välispoliitikaekspert (1973–) *[[Dave Wilson]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (1933–2002) *[[Edward Osborne Wilson]], USA entomoloog ja sotsiobioloog (1929–2021) *[[Henry Wilson]], Ameerika Ühendriikide poliitik, asepresident (1812–1875) *[[Jackie Wilson]], USA laulja (1934–1984) *[[John Tuzo Wilson]], Kanada geoloog (1908–1993) *[[Kyren Wilson]], inglise elukutseline snuukrimängija (1991–) *[[Lambert Wilson]], prantsuse filminäitleja (1959–) *[[Luke Wilson]], USA näitleja (1971–) *[[Mary Wilson]], USA laulja (1944–2021) *[[Nerida Wilson]], Austraalia molekulaarbioloog (?–) *[[Owen Wilson]], USA näitleja ja stsenarist (1968–) *[[Rebel Wilson]], Austraalia filminäitleja ja koomik (1986–) *[[Robert Brian Wilson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1962–) *[[Robert Woodrow Wilson]], USA astronoom (1936–) *[[Sid Wilson]], USA muusik (1977–) *[[Taylor Wilson]], USA leiutaja (1994–) *[[Woodrow Wilson]], USA poliitik (1856–1924) *[[Grant Wilson-Claridge]], Briti diskor ja muusikaärimees ==Win== *[[Simon Winchester]], Briti psühholoog ja teaduskirjanik (1975–) *[[Jonas Wind]], taani jalgpallur (1999–) *[[Wilhelm Windelband]], saksa filosoof (1848–1915) *[[Kathrine Windfeld]], taani filmilavastaja (1966–2015) *[[Alfred Candidus Ferdinand zu Windisch-Graetz]], Austria sõjaväelane *[[William Windom]], USA filminäitleja (1923–2012) *[[Alexander Windsor, Ulsteri krahv]], Briti aadlik (1974–) *[[Amelia Windsor]] (1995–) *[[Edward Windsor, lord Downpatrick]] (1988–) *[[Frederick Windsor]] (1979–) *[[Gabriella Windsor]] (1981–) *[[George Windsor, St. Andrewsi krahv]], Briti aadlik (1962–) *[[Helen Marina Windsor]] (1964–) *[[Marina-Charlotte Windsor]], Briti aadlik (1992–) *[[Nicholas Charles Windsor]] (1970–) *[[Rose Windsor]], Briti aadlik (1980–) *[[Xan Windsor, parun Culloden]], Briti kuningliku perekonna sugulane (2007–) *[[Amy Winehouse]], Briti muusik (1983–2011) *[[David Wineland]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1944–) *[[Oprah Winfrey]], Ameerika Ühendriikide telesaatejuht (1954–) *[[Reginald Wingate]], Suurbritannia sõjaväelane *[[Stein Winge]], norra draama- ja ooperilavastaja (1940–2024) *[[Mick Wingert]], USA näitleja (1974–) *[[Sven Wingquist]], rootsi leiutaja ja tööstur (1876–1953) *[[Gary Winick]], USA filmirežissöör (1961–) *[[Bogusław Walenty Winid]], Poola diplomaat (1960–) *[[August Winkelmann]], saksa ajaloolane (1838–1896) *[[Abraham Winkler noorem]], Eesti vaimulik (1649–1696) *[[Abraham Winkler vanem]], Eesti vaimulik (1606–1657) *[[Abraham Nicolaus Winkler]], Eesti vaimulik (1762–1848) *[[Constantin Winkler]], Eesti vaimulik (1809–1855) *[[Eberhard Winkler]], saksa keeleteadlane (1955–) *[[Iuliu Winkler]], ungari rahvusest Rumeenia insener ja poliitik (1964–) *[[Johann Abraham Winkler]], Eesti vaimulik (1722–1769) *[[Johann Abraham Winkler vanem]], Eesti vaimulik (1676–1742) *[[Henry Winkler]], ameerika filminäitleja, -režissöör ja -produtsent (1945–) *[[Karl von Winkler]], Eesti kunstnik (1860–1911) *[[Reinhold Winkler]], Eesti vaimulik, Saaremaa superintendent (1838–1895) *[[Reinhold Winkler vanem]], Eesti vaimulik (1686–1733) *[[Reinhold Johann Winkler noorem]], Eesti vaimulik (1767–1815) *[[Reinhold Johann Winkler vanem]], Eesti vaimulik (1731–1795) *[[Rudolf Adam Winkler]], Eesti vaimulik (1855–1917) *[[Samuel Matthäus Winkler]], Eesti vaimulik (1676–1710) *[[Theodor Winkler]], Eesti vaimulik (1686–1735) *[[Harry Winks]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Michael Winner]], inglise filmilavastaja ja -produtsent (1935–2013) *[[Thomas Winner]], juudi päritolu USA semiootik ja slavist (1917–2004) *[[Donald Winnicott]], inglise pediaater ja psühhoanalüütik (1896–1971) *[[Daniel Winnik]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Alice Winocour]], prantsuse stsenarist ja filmilavastaja (1976–) *[[Kate Winslet]], inglise filminäitleja (1975–) *[[Douglas Winston]], Austraalia sprinter (1932–) *[[Otto Winzer]], Saksa DV riigitegelane (1902–1975) *[[David Alexandre Winter]], Hollandi laulja (1943–) *[[Nick Winter]], Austraalia kergejõustiklane (1894–1955) *[[Jonathan Winters]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1925–2013) *[[Lisa Winters]], USA modell (1937–) *[[Richard Winters]], USA sõjaväelane (1918–2011) *[[Shelley Winters]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1920–2006) *[[Jeanette Winterson]], inglise kirjanik (1959–) *[[Nicholas Winton]], Briti filantroop (1909–2015) *[[Paul Wintrebert]], prantsuse embrüoloog (1867–1966) ==Wir== *[[Kwasi Wiredu]], Ghana filosoof (1931–) *[[Ulvi Wirén]], eesti-soome kirjanik *[[William von Wirén]], Eesti sportlane (1894–1956) *[[Adalbert Wirkhaus]], eesti helilooja ja dirigent (1880–1961) *[[David Wirkhaus]] *[[David Otto Wirkhaus]] *[[Joosep Wirkhaus]] *[[Tapio Wirkkala]], soome disainer ja skulptor (1915–1985) *[[Bjørn Wirkola]], norra suusahüppaja ja jalgpallur (1943–) *[[Petteri Wirtanen]], soome jäähokimängija (1986–) *[[Niklaus Wirth]], Šveitsi informaatik (1934–2024) *[[Florian Wirtz]], Saksamaa jalgpallur (2003–) ==Wis== *[[John Oulton Wisdom]], iiri filosoof (1908–1993) *[[John Wisdom]], Briti filosoof (1904–1993) *[[Isabel Wiseler-Lima]], Luksemburgi poliitik (1961–) *[[Debbie Wiseman]], inglise helilooja (1963–) *[[Toea Wisil]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane (1988–) *[[Michalina Wisłocka]], poola günekoloog ja seksuoloog (1921–2005) *[[Franciszka Urszula Wiśniowiecka]], poola ja valgevene kirjanik (1705–1753) *[[Michał Korybut Wiśniowiecki]], Poola kuningas (1640–1673) *[[Yoane Wissa]], Kongo Demokraatliku Vabariigi jalgpallur (1996–) *[[Ruth Wisse]], Kanada kirjandusteadlane ja poliitiline aktivist (1936–) *[[Daniel Wisser]], austria kirjanik ja muusik (1971–) *[[Volker Wissing]], Saksamaa poliitik (1970–) *[[Reinhold von Wistinghausen]], baltisaksa päritolu Eesti arst (1863–1939) ==Wit== *[[Elżbieta Witek]], Poola poliitik (1957–) *[[Jane Withers]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1926–2021) *[[Reese Witherspoon]], USA filminäitleja (1976–) *[[Stanisław Ignacy Witkiewicz]], Poola kirjanik, kunstnik ja kunstiteoreetik (1885–1939) *[[Steve Witkoff]], Ameerika Ühendriikide kinnisvaraärimees, jurist ja diplomaat (1957–) *[[Stefan Witkowski]], poola maletaja (1931–2007) *[[Lightner Witmer]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (1867–1956) *[[Axel Witsel]], Belgia jalgpallur (1989–) *[[Erwin von Witzleben]], Saksamaa sõjaväelane (1881–1944) *[[Josephine Witt]], saksa feministlik aktivist (1993–) *[[Katarina Witt]], saksa iluuisutaja (1965–) *[[Marcos Witt]], USA laulja ja pastor (1962–) *[[Benedict Witte vanem|Benedict Witte]], Eesti vaimulik (1735–1781) *[[Benedict Witte]], Eesti vaimulik (1768–1822) *[[Lisanne de Witte]], Hollandi jooksja (1992–) *[[Sergei Witte]], Vene poliitik (1849–1915) *[[Wittekind (Waldeck)|Wittekind]], Waldecki ja Pyrmonti vürst (1936–2024) *[[Edward Witten]], juudi päritolu USA füüsikateoreetik (1951–) *[[Johann von Witten]], Tallinna komtuur 1533 *[[Ludwig Wittgenstein]], filosoof (1889–1951) *[[Peter Wittgenstein]], Venemaa sõjaväelane (1769–1843) *[[Bernhard Wittlich]], grafoloog (1902–1975) *[[Felix Wittlich]], eesti grafoloog (1905–1950) *[[Michael Wittlich]], keemik (1866–1933) *[[Gundel Wittmann]], saksa naisjooksja (1905–1990) *[[Michael Wittmann]], Saksamaa sõjaväelane (1914–1944) *[[Reinhard Wittram]], baltisaksa ajaloolane (1902–1973) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Wi, Biograafiad]] se034izwvvlfctqo8yw0txn5jd5fk66 0 601154 7232021 7159766 2026-09-11T08:08:11Z Kuriuss 38125 7232021 wikitext text/x-wiki [[File:MZK 001 Nr 10 Charakteristik der Baudenkmale Böhmens - Fig. 23 Burgruine Klingenstein Kapitäl.jpg|thumb|Pungkapiteel Klingensteini linnusest Böömimaal]] [[File:Belmont Abbey Chapter House Capital 2 Camille Enlart 1921.png|thumb|Stiliseeritud rullunud lehemotiividega pungkapiteel]] [[File:Belmont_Abbey_Loggia_Left_Capital_Camille_Enlart_1921.png|thumb|Naturalistlike rullunud lehemotiividega pungkapiteel]] '''Pungkapiteel''' ([[saksa keel]]es ''Knospenkapitell'', ''Kelchknospenkapitell'', [[prantsuse keel]]es ''chapiteau à crochet'' 'konksudega kapiteel', ''crochet'' on ka [[Krabi (arhitektuur)|krabi]]) on [[Gooti kunst|gooti]] [[karikkapiteel]]i erikuju, karikakujuliselt ülal ühtlaselt laienev [[kapiteel]]itüüp, mis on kaunistatud [[pung]]ataoliste ümarate nuppude kujuliste kokkurullitud lehemotiividega.<ref>[http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/17176/Reili_Sigrid.pdf;jsessionid=3557435635C8FF5014B374E210D5D501?sequence=1 S. Reili. Väike saksa-eesti keskaja arhitektuuri seletav sõnastik. Magistriprojekt. Tartu, 2005]</ref> Seda esineb eriti sageli prantsuse varagooti arhitektuuris, kuid ka mujal gooti arhitektuuris, sealhulgas Eesti keskaegsetes kivikirikutes [[Läänemaa]]l<ref>[http://kirikud.muinas.ee/?page=3&subpage=3362&id=13 Valjala Püha Martini kirik. - muinas.ee]</ref><ref>[http://kirikud.muinas.ee/?page=2&subpage=266&id=267 Lääne-Nigula Püha Nikolause kirik. - muinas.ee]</ref> ja [[Kesk-Eesti]]s ning [[Viljandi ordulinnus]]es.<ref name="a-vislapuu">{{Netiviide |url=http://muuseum.viljandimaa.ee/vana/indexd6cf.html?op=body&id=80&prn=1 |pealkiri=A. Vislapuu. Viljandi ordulinnuse kapiteelid. - Viljandi Muuseum |vaadatud=2021-02-10 |arhiivimisaeg=2024-03-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240319110815/https://muuseum.viljandimaa.ee/vana/indexd6cf.html?op=body&id=80&prn=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> == Pildid == <gallery> Prag Agneskloster St. Salvator 287.jpg|Pungkapiteeliga sammas [[Praha Püha Agnese klooster|Agnese kloostris Prahas]] Rothenburg ob der Tauber, Alte Burg, Ehemaliger Palas-20151230-001, Knospenkapitell.jpg|Pungkapiteeliga poolsammas, Rothenburg ob der Tauber Mouzon Notre-Dame Column 847.jpg|Kahe pungareaga pungkapiteel ümarsambal, Mouzoni Notre-Dame Neuwied Abtei Rommersdorf 60371.JPG|Kaksiksamba pungkapiteelid Rommersdorfi kloostri ristikäigus The Light of Faith.JPG|Bambergi katedraali idapoolne kooriruum Gelnhausen Marienkirche Kapitell 413.JPG|Kapiteel [[Gelnhausen]]i Maarja kirikus Karja kiriku skulptuurid.jpg|Nurgasammas lehemotiividega pungkapiteeliga Karja kirikus </gallery> == Ajaloost == Gooti karikkapiteeli on peetud [[korintose kapiteel]]i edasiarenduseks [[gooti arhitektuur]]is. Korintose kapiteeli ja figuraalse kapiteeli asemele, mis valitsesid arhitektuuris 12. sajandi esimesel poolel, ilmub kapiteelitüüp, mille abakus on lihtne ruudukujuline, puuduvad [[Voluut|voluudid]] ja [[abakuseõis]] ning kahes reas paiknevate [[akantusleht]]ede asemel on lihtsad keeljad ja tipus kergelt välja kaarduvad lehed (sks ''Zungenblattkapitell''). [[Kuup-karikkapiteel]] esines vaid Prantsusmaa kirdeosas, [[Laon]]i ja [[Tournai]] kirikutes, kuid 12. sajandi teises pooles levis seal nagu kõikjal Prantsusmaal gooti karikkapiteel. On leitud sarnasusi ka varagooti pungkapiteeli ja hilisromaani kuup-karikkapiteeli lehtdekooriga vormide vahel. Lihtsate keeljate lehtedega kapiteel oli kasutuses 12. sajandi keskpaigast alates [[Burgundia]] [[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] arhitektuuris, Saksamaal tsistertslaste kloostrites [[Arnsburg]]is, [[Otterberg]]is jm 13. sajandini välja. Nuputaoliste rullunud tippudega pungkapiteel levis [[Põhja-Prantsusmaa]]l, Saksamaal esineb pungkapiteel prantsuse arhitektuuri mõjuna esimest korda 1214. aastal alustatud [[Rommersdorf]]i [[premonstraadid|premonstraatide]] kloostris, seejärel 1220. aasta paiku alustatud [[Bambergi toomkirik]]u [[kooriruum]]is (Georgenchor). Gooti pungkapiteel liigub arengus naturalistliku kujutuse suunas, kapiteeli üldvormiga veel tihedalt seotud ümaratest liigendamata nuppudest kujundatakse hilisematel kapiteelidel looduslähedasest lehest või mõnest muust taimeosast rullunud nupud või pungad. [[Strassburgi toomkirik]]u 1225. aasta paiku ehitatud [[transept]]is ja [[Magdeburgi toomkirik]]u piiskoppidegaleriis (u 1230) on pungad juba reeglipäratud ja looduslikke lehti järele aimavad, kuid mitte veel loodust kopeerivad. [[Gelnhauseni Maarja kirik]]u [[letner]]il aga imiteerib kapiteelide dekoor [[viinapuu]] oksi ja marju juba üsna täpselt. Varagooti pungkapiteelist kujuneb tasapisi kõrggooti naturalistliku taimdekooriga [[lehtkapiteel]], mis hilisgootikas muutub veel realistlikumaks ja vormilt rahutumaks.<ref>[https://www.rdklabor.de/wiki/Blattkapitell Blattkapitell. - Reallexikon zur Deutschen Kunstgeschichte]</ref> == Eesti arhitektuuris == [[Eesti arhitektuur]]is leiab veel romaanipäraselt suletud vormiga pungkapiteele [[Viljandi ordulinnus]]e raidkivide hulgast, kuid seal leidub ka looduslähedasema dekooriga detaile.<ref name="a-vislapuu" /> Keskaegseid pungkapiteele on üksikute näidetena säilinud [[Valjala kirik]]us, [[Lääne-Nigula kirik]]u lääneportaalil, [[Karja kirik]]us, Kesk-Eesti kirikutes leidub pungkapiteeliga seostuvat dekoori [[Türi kirik|Türi]] ja [[Koeru kirik]]u [[piilar]]eil. Pungkapiteelidega sambaid on kujutatud ka Valjala kiriku [[seinamaaling]]uil. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://fr.wikisource.org/wiki/Dictionnaire_raisonn%C3%A9_de_l%E2%80%99architecture_fran%C3%A7aise_du_XIe_au_XVIe_si%C3%A8cle/Crochet Crochet. - Dictionnaire raisonné de l’architecture française du XIe au XVIe siècle]. Édition BANCE — MOREL de 1854 à 1868 [[Kategooria:Kapiteelid]] [[Kategooria:Gooti arhitektuur]] jzlz8ipuxfnf6nym8w34iiswq54k2e8 0 603138 7232113 5873270 2026-09-11T10:14:58Z Raudteelane 171007 Ei leia esimesel otsimisel kuskilt, et oleks kasutatud tõlget "toimimisvõrgu teooria"; küll aga tuleb ette "toimijavõrgustiku teooria" või "toimija-võrgustiku teooria"(nt https://ojs.erm.ee/index.php/ermer/en/article/view/180/234; https://www.sirp.ee/inimese-ja-mitte-inimese-uhisloovusest/?cmplz-force-reload=1789121673644). Jätsin praegu algse variandi alles, aga võib-olla saab selle ka lihtsalt eemaldada. 7232113 wikitext text/x-wiki '''Toimijavõrgustiku (ka toimimimisvõrgu) teooria''' on sotsiaaluuringutes kasutatav vaade. Selle kohaselt jääb reaalsuse seletamine kontseptide ja nende vahekordade kaudu ülelihtsustatuks, samaaegselt tuleb vaadelda ka reaalseid inimesi ja asju ning nende suhteid. Seda vaadet nimetataks ka "materialislik-semiootiliseks" meetodiks. Tuntumad esindajate seas on Pariisi Mäe Instituudi sotsioloogia professor [[Michel Callon]] (s. 1945), prantsuse filosoof ja sotsioloog [[Bruno Latour]] (s. 1947), inglise sotsioloog [[John Law]] (s. 1946). Eesti keeles on ilmunud Bruno Latour raamat "Me pole kunagi olnud modernsed<ref>{{Raamatuviide|autor=Bruno Latour|pealkiri=https://www.ester.ee/record=b3064474*est|aasta=2014|kirjastus=Tallinna Ülikool}}</ref>". tõlkija [[Anti Saar]]. Selle raamatu teemal on avaldanud [[Eik Hermann]] "Mitmikajastu vaimud ja kohalik konnatiik"<ref>Eik Hermann "Mitmikajastu vaimud ja kohalik konnatiik". Looming . August, 2019.</ref>, ''Looming'', August 2019. Akadeemias on [[Silver Rattasepp|Silver Rattasepa]] tõlgitud "Miks on kriitikal toss väljas? Tõsiasjadest hooleasjadeni"<ref>"Miks on kriitikal toss väljas? Tõsiasjadest hooleasjadeni" Akadeemia 2020, 2.</ref>, ''Akadeemia'' 2020, 2. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Sotsiaalteadused]] 50gmgm0qbpw3jivl58fexr8pzlo9xqb 0 605788 7232011 7044298 2026-09-11T07:41:36Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7232011 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kaugurmuiža | hääldus = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 0,446 | elanikke = 42 (2025)<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/search?objectID=2988 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Kaugurmuiža''' on [[Küla (Läti)|küla]] ([[läti keel]]es ''ciems'') [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonna]] [[Kauguri vald|Kauguri vallas]]. Küla asub valla loodeosas [[Riia]]st 110 kilomeetri kaugusel [[Valmiera]] linna piiril. Külas on lasteaed. Seal asuvad Dumbrāji bussipeatused.<ref>{{Netiviide |url=http://www.atd.lv/lv/pieturvietas |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2021-04-03 |arhiivimisaeg=2021-02-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210227125836/http://www.atd.lv/lv/pieturvietas |url-olek=ei tööta }}</ref> Kaugurmuiža on tekkinud endise [[Kauguri mõis]]a keskuse juurde, kuigi mõisakompleks ise jääb Valmiera linna. Aastail 2009–2021 kuulus küla [[Beverīna piirkond]]a. Aastal 2016 oli külas 48 elanikku, aastal 2018 oli elanikke 53, aastal 2021 aga 40. ==Elanikkond== <table><tr valign=top><td> * 86 (1989) * 64 (2000) * 38 (2011) * 48 (2016) <td> * 53 (2018) * 40 (2021) * 42 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Kauguri vald}} [[Kategooria:Valmiera piirkonna külad]] nyiz7jv0q2h6j24mc6yttrxghcfyui9 0 608700 7231779 7182093 2026-09-10T15:29:47Z Neptuunium 58653 7231779 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kyllike Sillaste-Elling | omakeelne_nimi = | pilt = Estonia - India political consultation on 12 March 2023 -- Eesti - India poliitilised konsultatsioonid 12.03.2023 - 1 05.jpg | pildiallkiri = Kyllike Sillaste-Elling (2023) | amet = [[Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures]]. | ametiajaalgus = 2024 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Aivo Orav]] | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Eesti alaline esindaja NATO juures]] | ametiajaalgus3 = 2017 | ametiajalõpp3 = 2021 | eelmine3 = [[Lauri Lepik]] | järgmine3 = [[Jüri Luik]] | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1971|11|05}} | sünnikoht = [[Toronto]], [[Kanada]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = eestlane | partei = | abikaasa = | vanemad = [[Henno Sillaste]],<br>Maie Sillaste<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sillaste, Henno |url=https://isik.tlulib.ee/index.php?id=1962 |vaadatud=2021-05-11 |väljaanne=[[TLÜAR]] väliseesti isikud |arhiivimisaeg=2021-05-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210511164322/https://isik.tlulib.ee/index.php?id=1962 |url-olek=robot: teadmata }}</ref> | lapsed = 3<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Raud |eesnimi=Neeme |autor-link=Neeme Raud |kuupäev=2020-02-26 |pealkiri=USA kontrollib, kui kiiresti väed sõja korral Euroopasse jõuaksid |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://arvamus.postimees.ee/6908938/neeme-raud-siin-usa-kontrollib-kui-kiiresti-vaed-soja-korral-euroopasse-jouaksid}}</ref> | sugulased = Heiki Sillaste (vend) | elukoht = | haridus = [[Toronto Eesti Keskkool]] | alma_mater = [[McGilli Ülikool]] (BA)<br>[[London School of Economics]] (MSc) | elukutse = diplomaat | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = | moodul = }} '''Kyllike Sillaste-Elling''' (sündinud [[5. november|5. novembril]] [[1971]] [[Toronto]]s [[Kanada]]s) on [[Eesti]] [[diplomaat]], 2024. aastast [[Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures]]. == Haridus == * [[Toronto Eesti Keskkool]] ja Gümnaasium (1989)<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=1989-05-30 |pealkiri=Toronto Eesti Keskkooli ja Gümnaasiumi lõpuaktus |lehekülg=4, 8 |väljaanne=[[Vaba Eestlane]] |url=https://dea.digar.ee/page/vabaeestlane/1989/05/30/4}}</ref> * [[McGilli Ülikool]], [[Montréal]] (BA, [[ajalugu]], 1993) * [[London School of Economics and Political Science]], [[London]] (MSc, [[politoloogia]], 1995)<ref name=":0">{{Netiviide |autor=Maripuu |eesnimi=Mihkel |autor-link=Mihkel Maripuu |perekonnanimi2=Raud |eesnimi2=Neeme |autor2-link=Neeme Raud |aeg=2019-11-30 |pealkiri=Kyllike Sillaste-Elling: riigikaitse ei ole mingil juhul vaid meeste asi |url=https://leht.postimees.ee/6837449/kyllike-sillaste-elling-riigikaitse-ei-ole-mingil-juhul-vaid-meeste-asi |väljaanne=[[Postimees]]}}</ref> == Diplomaatiline karjäär == * 1996 Atašee Euroopa Liidu rühm, poliitikaosakond, [[Eesti välisministeerium]] * 1996–1997 Euroopa Liidu büroo direktor, poliitikaosakond, välisministeerium * 1997–1998 Euroopa Liidu osakonna peadirektor, välisministeerium * 1998–1999 Poliitika planeerimise osakonna peadirektor, välisministeerium * 1999–2002 [[Eesti Suursaatkond Londonis|Londoni suursaatkonna]] 1. sekretär (poliitikaküsimused) * 2002–2003 Ministri kantselei peadirektor, välisministeerium * 2003–2009 [[Eesti peaminister|Peaministri]] välisnõunik, [[riigikantselei]] * 2009–2012 [[Eesti Suursaatkond Washingtonis|Washingtoni suursaatkonna]] asejuht * 2013–2017 Poliitikaküsimuste asekantsler, välisministeerium * 2017–2021 [[Eesti suursaadik NATO juures]]<ref name=":0" /> * 2021–2022 Välisministeeriumi NATO ja Atlandi-üleste suhete osakonna direktor<ref>{{Netiviide |aeg=2022-04-06 |pealkiri=Kyllike Sillaste-Elling |url=https://lmc.icds.ee/speaker/kyllike-sillaste-elling/ |vaadatud=2022-07-01 |väljaanne=[[Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus]]}}</ref><ref>{{Netiviide |aeg=2022-03-24 |pealkiri=Sillaste-Elling: praeguse NATO strateegiadokumendiga ei saa edasi minna |url=https://www.err.ee/1608542290/sillaste-elling-praeguse-nato-strateegiadokumendiga-ei-saa-edasi-minna |väljaanne=[[ERR]]}}</ref> * 2022–2024 Välisministeeriumi poliitikaküsimuste asekantsler.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kyllike Sillaste-Elling, Undersecretary for Political Affairs |url=https://www.vm.ee/en/ministry-news-and-contacts/about-ministry-foreign-affairs/directorate-ministry |vaadatud=2024-04-19 |väljaanne=[[Eesti välisministeerium]]}}</ref> * Alates 2024 suvest [[Eesti alaline esindaja Euroopa Liidu juures]].<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2024-06-06 |pealkiri=Eesti esinduse juhiks Euroopa Liidu juures saab Kyllike Sillaste-Elling |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1609363592/eesti-esinduse-juhiks-euroopa-liidu-juures-saab-kyllike-sillaste-elling}}</ref> [[Fail:Kyllike Sillaste-Elling at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Kyllike Sillaste-Elling 2022. aasta [[Arvamusfestival]]il]] ==Tunnustus== * 2004 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * 2016 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] == Viited == {{viited}} {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Sillaste-Elling, Küllike}} [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:McGilli Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] 1mk55bv65bo6wbnxs9mj7dlvugs9cks 2 617214 7232029 7231271 2026-09-11T08:17:28Z ~2026-48723-91 237208 /* */ 7232029 wikitext text/x-wiki Aron Sarapuu izngra3kzaw6fo0iriu0g4tyvmdwcb3 2 619134 7231796 7230668 2026-09-10T17:46:37Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7231796 wikitext text/x-wiki {{Wikidata list |sparql= SELECT (wd:Q29934200 as ?item) (substr(GROUP_CONCAT(?l),1,2000000) as ?all) { hint:Query hint:optimizer "None". { SELECT (CONCAT("[[",?n,"]] · ") as ?l) { ?i wikibase:statements 0 . [ ] schema:about ?i ; schema:isPartOf <https://et.wikipedia.org/>; schema:name ?n } } } |columns=?all|short=true|chart=y }} {| class='wikitable sortable' ! ?all |- | [[Tert-butüüloksükarbonüülrühm]] · [[Graafi struktuur]] · [[Graafide süsteem]] · [[Valgumistakistus]] · [[Kleebis]] · [[Depešš]] · [[Kliimanäitaja]] · [[Družinnik]] · [[Coriolisi teoreem]] · [[Arteriograaf]] · [[Usundi seitse dimensiooni]] · [[Oktofoonia]] · [[Koolinädal]] · [[Taani Monarhia]] · [[Standardne kasutajamudel]] · [[Orav (väitlus)]] · [[Võrdlusmõõtkava]] · [[Sonderstaffel Buschmann]] · [[1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljon]] · [[Suurendatud septakord]] · [[Bari ringkond (Puntland)]] · [[Bönpo]] · [[Kunstiteadus]] · [[Rēzekne foogt]] · [[Õuna-kirsimahl]] · [[Interluudium (teater)]] · [[Elektripaigaldis]] · [[Transpordimasin]] · [[Soome sild]] · [[Läbim]] · [[Lähiajalugu]] · [[Lähisantarktiline kliimavööde]] · [[Lähistroopiline kliimavööde]] · [[Lähtetoorik]] · [[Lapsetoetus]] · [[Laste suremuskordaja]] · [[Lasteülikool]] · [[Lasumuselemendid]] · [[Latiivne määrus]] · [[Laugjas erosioon]] · [[Laugrannik]] · [[Laulasmaa deklaratsioon]] · [[Laulusillad]] · [[Lause kõrvalliikmed]] · [[Lause põhitüübid]] · [[Lause suhtluseesmärk]] · [[Lausetüüp]] · [[Lebelistika]] · [[Leedu meedia]] · [[Lefebvre'i ruumiteooria]] · [[Lehtedetupp]] · [[Lehtmetsavöönd]] · [[Leida Peips (kokteil)]] · [[Leivaauto]] · [[Lektoloogia]] · [[Lembeluul]] · [[Leningradi must]] · [[Lepna surnumaja]] · [[Leviathan (ingel)]] · [[Levinud väärarusaam]] · [[Lihtöeldis]] · [[Lihtintress]] · [[Lihtne teist järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Lihula jaoskonnakohus]] · [[Lihvmääre]] · [[Liigendmehhanism]] · [[Liigierisus (ökoloogia)]] · [[Liigikaitse]] · [[Liigikaitseline introduktsioon]] · [[Liiklussõlm]] · [[Liiklussagedus]] · [[Liikumatu liide]] · [[Liite võll]] · [[Liitheli]] · [[Liitintervall]] · [[Liitlane]] · [[Liitlasriik]] · [[Liitsed minevikuajad]] · [[Liittähk]] · [[Liivimaa maapäev]] · [[Liköör (kakaomass)]] · [[Lindanisa (ring)]] · [[Lindiskandaal]] · [[Lineaarvõrratusesüsteem]] · [[Lingayeni lahe dessant (1941)]] · [[Lingayeni lahe lahing]] · [[Linnaelanikud (provintsiaalõigus)]] · [[Linnaline asula]] · [[Linnaline liikuvus]] · [[Linnaregioon]] · [[Lintlihvpink]] · [[Lipukaartide mäng]] · [[Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis]] · [[Lisavarustus]] · [[Litereerimine]] · [[Liugkontakt]] · [[Livländische Güterurkunden]] · [[Lodenrode ja Koila]] · [[Loetud read]] · [[Logelemine]] · [[Logical Learning Theory]] · [[Logistikasüsteem]] · [[Lokatiivne määrus]] · [[Londoni haldusjaotus]] · [[Looduse õigused]] · [[Looduse ühetaolisus]] · [[Looduskaitse biogeograafia]] · [[Looduskompleks]] · [[Looduslähedane vesiehitus]] · [[Looduslik karjamaa]] · [[Looduslik kooslus]] · [[Looduslik niit]] · [[Loodusvara kasutusõiguse tasu]] · [[Loodusvara säästev hind]] · [[Loodusvarade nappus]] · [[Loogilised uurimused (Frege)]] · [[Loogilised uurimused (Trendelenburg)]] · [[Loomeliitude ühispleenum]] · [[Loomingu talvekool]] · [[Loomislaul]] · [[Loomulik duur]] · [[Loomuliku iibe kordaja]] · [[Lossifoogtikohus]] · [[Lovi]] · [[Lutter von der Recke]] · [[Luuaraag]] · [[Altereeritud intervall]] · [[Altpoolt tulev algatus]] · [[Alumine kvartiil]] · [[Alus (filosoofia)]] · [[Aluseline keskkond]] · [[Aluspind]] · [[Alveool]] · [[Amfibiont]] · [[Amfoteerne aine]] · [[Amplituudpinge]] · [[Ampomatobe neem]] · [[Anadroomne leht]] · [[Analüütilise filosoofia seminar]] · [[Analoogiamaagia]] · [[Andekas laps]] · [[Animatöör]] · [[Annual Gulf Breeze UFO Conference]] · [[Ansamblimuusika]] · [[Antarktiline kliimavööde]] · [[Antiikkultuur]] · [[Antipateetiline eksitus]] · [[Aparaadiõli]] · [[Aplikatuur]] · [[Aposterioorne teadmine]] · [[Applespot]] · [[Aprilli keskmine õhutemperatuur]] · [[Aprioorne teadmine]] · [[Araabika kohv]] · [[Arenguabi agentuur]] · [[Arenguabi lahtisidumine]] · [[Arenguabi rahavood]] · [[Arenguabi sidumine]] · [[Arengumaade võlakriis]] · [[Argumentatsioon]] · [[Arktiline õhumass]] · [[Arktiline geograafiline vööde]] · [[Armeegrupp A]] · [[Armeegrupp Felber]] · [[Aruandlusstandardid AccountAbility 1000]] · [[Arukus (filosoofia)]] · [[Aruniit]] · [[Arup & Arup Ltd]] · [[Arutlev kirjand]] · [[Arvjada]] · [[Arvprogrammpink]] · [[Arvutuslaud]] · [[Arvutusliku Tehisintellekti Keskus]] · [[Asümmeetriatundlikkuse tegur]] · [[Asendiisomeeria]] · [[Asfaltbetoonkate]] · [[Asjaajamine]] · [[Aspektverb]] · [[Assai (vili)]] · [[Astmeline dissotsiatsioon]] · [[Astmeline polümerisatsioon]] · [[Astmeline suurus]] · [[Astmeline tulumaks]] · [[Atmosfääri koostis]] · [[Atmosfäärikaitse]] · [[Atmosfäärikiht]] · [[Atmosfäärirõhk]] · [[Atonaalne helirida]] · [[August Rauberi medal]] · [[Augusti keskmine õhutemperatuur]] · [[Aurustamine]] · [[Austria keiser ja Ungari kuningas]] · [[Austusobjekt]] · [[Autohtoonne liik]] · [[Automaatjuhtimissüsteem]] · [[Automaatreguleerimine]] · [[Automaattootmissüsteem]] · [[Auvilistlane]] · [[Auvis]] · [[Ava]] · [[Ava (masinaehitus)]] · [[Avalik arutelu]] · [[Avalik teave]] · [[Avalikustamise strateegia]] · [[Avamus]] · [[Avariiplaaster]] · [[Avasüsteem]] · [[Avatud menetlus]] · [[Baasõli]] · [[Baieri hertsog]] · [[Baieri kuningas]] · [[Bakteriaalne endokardiit]] · [[Bakteriaalne perikardiit]] · [[Balansseerimine]] · [[Baldrisy neem]] · [[Balti küsimus]] · [[Baltikum – õppimata õppetunnid]] · [[Barcelona protsess]] · [[Baueri reegel]] · [[Beetakiirgus]] · [[Belau saared]] · [[Benedictus XVI kanoniseerimised]] · [[Benedictus XVI oikumeeniline tegevus]] · [[Benedictus XVI pastoraalsed visiidid]] · [[Benedictus XVI poolt moodustatud piiskopkonnad]] · [[BK77]] · [[2010. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2011. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2011. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2012. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[2013. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[281. julgestusdiviis]] · [[289. Politsei Jalaväepataljon]] · [[290. Politsei Pioneeripataljon]] · [[291. Politsei Jalaväepataljon]] · [[292. Politsei Jalaväepataljon]] · [[293. Politsei Jalaväepataljon]] · [[3-bensülideenftaliid]] · [[3. Eesti Piirikaitserügement]] · [[31. Eesti Politseipataljon]] · [[32. Eesti Politseipataljon]] · [[45. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[46. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[47 Eesti ohvitseri kiri]] · [[47. Relva-SS Grenaderirügement]] · [[5. Eesti Piirikaitserügement]] · [[6. Üksik Jalaväepataljon]] · [[60-aastane kliimatsükkel]] · [[659. Eesti Pataljon]] · [[660. Eesti Pataljon]] · [[7. lend]] · [[9. kaardiväe suurtükiväebrigaad]] · [[917. Laskurpolk]] · [[921. Laskurpolk]] · [[925. Laskurpolk]] · [[A-klassi isolatsioon]] · [[Aaderduspintsel]] · [[Aadressiarvutus]] · [[Aadressiteisendus]] · [[Aadressitu käsk]] · [[Aafrika manner]] · [[Aastaäravool]] · [[Aastaaberratsioon]] · [[Aastane õhutemperatuuri amplituud]] · [[Aastane sademete hulk]] · [[Aatomiabsorptsioonispektroskoopia]] · [[Aatomidiplomaatia]] · [[Aatomite ergastamine ja ionisatsioon elektriväljas]] · [[Aatomrefraktsioon]] · [[Aatomruumala]] · [[Aatomsoojus]] · [[Abar]] · [[Abiahel]] · [[Abielusündimuse erikordaja]] · [[AOL-tehnika]] · [[Abielulisus]] · [[Abilaevastik]] · [[Abimaterjal]] · [[Abiogeensus]] · [[Abiprotsess]] · [[Abrasiivsus]] · [[Absoluutne viga]] · [[Absoluutsus]] · [[Aditiivne tunnus]] · [[Adjektiivne võrdlustarind]] · [[Aegumistähtaeg]] · [[Aerobioos]] · [[Aerofiil]] · [[Aeroioon]] · [[Aeroobne protsess]] · [[Aerotank]] · [[Afiinsed ülesanded]] · [[Agregatsioon (ökoloogia)]] · [[Agrokliima ressursid]] · [[Agrokliimavööde]] · [[Ahelaisomeeria]] · [[Ahelpolümerisatsioon]] · [[Ahelreaktsioon (keemia)]] · [[Ahelverb]] · [[Ahiküte]] · [[Aitioloogia (üldmõiste)]] · [[Ajalooline kliima]] · [[Ajalugu ja loodusteadus]] · [[Aju- ja pagunähtus]] · [[Ajutise Valitsuse korrakaitse]] · [[Ajuvesi]] · [[Akadeemiline kapitalism]] · [[Akropetaalne kasv]] · [[Aksiaallaager]] · [[Aksiaalradiaallaager]] · [[Aleksejevi reegel]] · [[Algebraline pind]] · [[Algebraline täiend]] · [[Algebraliselt kinnine korpus]] · [[Aliteerimine]] · [[Alküülkloriidid]] · [[Allüülne asend]] · [[Allüülne kloorimine]] · [[Allikaelustik]] · [[Allohtoonsus]] · [[Allveekaevandamine]] · [[Alpiinne reljeef]] · [[Läänemere Bioloogid]] · [[Läätseline porfüroblast]] · [[Normaalrõhk]] · [[0,7% eesmärk]] · [[00-tüüpi sort]] · [[00-tüüpi sortide segu]] · [[1. Eesti Piirikaitserügement]] · [[1. Saarekaitse rügement]] · [[100-protsendiline alkohol]] · [[13. kuupalk]] · [[181. Eesti julgestusgrupp]] · [[182. Eesti julgestusgrupp]] · [[184. Eesti julgestusgrupp]] · [[185. Eesti julgestusgrupp]] · [[186. Eesti julgestusgrupp]] · [[2. Eesti Piirikaitserügement]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Novi Sadi valikturniir]] · [[2010. aasta Eesti Popmuusika Aastaauhinnad]] · [[Benedictus XVI välispoliitika]] · [[Betoonipäev]] · [[Määratlus]] · [[Märtsi keskmine õhutemperatuur]] · [[Märtsiaasta]] · [[Märtsirevolutsioon]] · [[Mõõgavõitlus]] · [[Mõõteahel]] · [[Mõõtmestamine]] · [[Mõigasroie]] · [[Mõisamehed]] · [[Mõjuinstitutsioonid]] · [[Mõttetalgud]] · [[Mööndusmäärus]] · [[Müüdilisus]] · [[Metsatundravöönd]] · [[Metsistumine]] · [[Mikrokeha]] · [[Mikroobikandlus]] · [[Mikstuur]] · [[Mina Corporation]] · [[Mineraalmuld]] · [[Mineri reegel]] · [[Minimaalne elujõuline populatsioon]] · [[Minu esimene raamat]] · [[Minu loomad]] · [[Missiooniluul]] · [[Mitmelisidus süsteem]] · [[Mitmemandaadiline valimisringkond]] · [[Mitteühtlane liikumine]] · [[Mitteelektrolüüt]] · [[Mittekarbonaatne karedus]] · [[Mittelülitatav sidur]] · [[Mittelineaarne ahel]] · [[Mittemolekulaarne aine]] · [[Mittepositiivne arv]] · [[Mitteringjoonelisus]] · [[Mobiil-ID]] · [[Molekulaarkineetiline teooria]] · [[Molekulaarne aine]] · [[Molekulide kontsentratsioon]] · [[Monika (lumetorm)]] · [[Monokromaasia]] · [[Monokromaatsus]] · [[Monomineraalne kivim]] · [[Monoodiline meelika]] · [[Montenegro kuningas]] · [[Monumentaalskulptuur]] · [[Moonutav stiimul]] · [[Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus]] · [[Moskva raadio]] · [[Moskvitši teine platvorm]] · [[Mudaelustik]] · [[Mudel (muusika)]] · [[Muhu dessant]] · [[Muhu mänd]] · [[Mulgi Raadio]] · [[Mulje]] · [[Mulla boniteet]] · [[Mullatekketegur]] · [[Murdeliit]] · [[Murend]] · [[Museaal]] · [[Mushungwe]] · [[Musikē]] · [[Must komöödia]] · [[Mustamäe II mikrorajoon]] · [[Mustamäe III mikrorajoon]] · [[Muusika elementaarteooria]] · [[Muusikafolkloristika]] · [[Muusikaharidus keskaegses Rootsis]] · [[Muusikaline ootus]] · [[Muuttakisti]] · [[Muutumatu sõna]] · [[Muutuv pinge]] · [[Muutuv voolamine]] · [[Na Agrarnom Fronte]] · [[Naha- ja jalatsitööstus]] · [[Naine libahundiks]] · [[Naiste sündimuskordaja]] · [[NaisteMaailm.ee]] · [[Narva Kunstiühing]] · [[Natura hindamine]] · [[NB Festival]] · [[Negatiivne määratlus]] · [[Negatiivne pinnavorm]] · [[Negrillorass]] · [[Neljamõõtmelisus]] · [[Neovitalism]] · [[Nihe (tugevusõpetus)]] · [[Nihkepingete paarsuse seadus]] · [[NSV Liidu piirivalve Eestis]] · [[NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi Luure Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuues Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Seitsmes Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Leningradi oblasti valitsus]] · [[Nimekorraldus]] · [[Nitriitimine]] · [[Njuuton meetri kohta]] · [[Milano suurlinnapiirkonna vapp]] · [[Läitenöör]] · [[Läti meedia]] · [[Lõhisfaasmootor]] · [[Lõhkaja]] · [[Lõhkamismasin]] · [[Lõhkelaeng]] · [[Lõiketöötlemine]] · [[Lõikumissuhete printsiip]] · [[Lõuna-Eesti maastikuvaldkond]] · [[Lõunapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (India ookean)]] · [[Lõunapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Lössikõrb]] · [[Lühiajalise võlgnevuse käibekordaja]] · [[Lühiteraapia]] · [[Lüli ülekandesuhe]] · [[Lülitatav sidur]] · [[Lünett (masinaehitus)]] · [[Lüofoobsus]] · [[Maailm (filosoofia)]] · [[Maailmaharidus]] · [[Maailmamudel]] · [[Maailmasüsteem]] · [[Maameeste lipkond]] · [[Maapäev (rüütelkond)]] · [[Maarja aasta]] · [[Maasilinna foogt]] · [[Maasilinna foogtkond]] · [[Maatriksi järk]] · [[Maavaba talupoeg]] · [[Madalpaar]] · [[Madarapunane]] · [[Magasin (mesindus)]] · [[Magasiniraam]] · [[Magistriõpe]] · [[Magnetilise induktsiooni joon]] · [[Magnetnõel]] · [[Mahtuvustakistus]] · [[Mai keskmine õhutemperatuur]] · [[Maiskondade konflikt]] · [[Majandamine]] · [[Majandusarvestus]] · [[Majandushoob]] · [[Majanduslik ekstremism]] · [[Majandusstruktuur]] · [[Majarühm]] · [[Makroergilised ühendid]] · [[Makrofüüdijärv]] · [[Maksumaksja sõber]] · [[Maksusüsteemid]] · [[Maksustatav tulu]] · [[Malai kirjandus]] · [[Mandriline paraskliima]] · [[Manihheistlik kosmogoonia]] · [[Marginaalsus]] · [[Marjakultuur]] · [[Markerensüümid]] · [[Markusepäev]] · [[Martin Guerre'i tagasitulek]] · [[Masinpsüühika]] · [[Masintunnetus]] · [[Massumõisa sademetemõõtejaam]] · [[Materjal (tugevusõpetus)]] · [[Materjalikulu]] · [[Matriits]] · [[Matsalu turismipiirkond]] · [[Mawashibiki]] · [[Medības]] · [[Meediasüsteem]] · [[Meediatööstus]] · [[Meediumkirjandus]] · [[Meeproduktiivsus]] · [[Meeste ühekanuu 1000 m]] · [[Meeste ühesüst 1000 m]] · [[Meetmed]] · [[Mehaanilise energia jäävuse seadus]] · [[Mehhanismi kinemaatiline skeem]] · [[Mehhanismi struktuurskeem]] · [[Mehitamine]] · [[Meie aabits ja lugemik]] · [[Meloodia indeks]] · [[Membraaniteooria]] · [[Membraanstruktuurid]] · [[Menstruatsioonitaoline vereeritus]] · [[Mensuur (noodikiri)]] · [[Merevoorimees]] · [[Mesilaspere]] · [[Mesilassülem]] · [[Mesopotaamia madalik]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)]] · [[Metallüülkloriid]] · [[Metallivõre]] · [[Metallkeraamika]] · [[Metalloksiidsed nanokristallid]] · [[Meteoriidikraatri vall]] · [[Metroloogia (ajalugu)]] · [[Metsastepivöönd]] · [[Bikar]] · [[Bimetalltajur]] · [[Binauraalne tuiklemine]] · [[Biogeograafiline rajoneerimine]] · [[Biograafiad (Ä)]] · [[Biohermeneutika]] · [[Bioloogiline surm]] · [[Bioloogiline vanus]] · [[Biomeetrilised isikuandmed]] · [[Bioplastid]] · [[Biruutvõrrand]] · [[Bis!]] · [[Björk – õpi Põhjamaades!]] · [[Brahma päev]] · [[Brutoproduktsioon]] · [[Brutoreaktsioon]] · [[Buršvilistlane]] · [[Burera]] · [[Burjaadi kirjandus]] · [[Burromeeter]] · [[Bussifirma]] · [[Butaani ja propaani segu]] · [[C-klassi isolatsioon]] · [[Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituut]] · [[C-tüüpi isiksus]] · [[Cantori aksioom]] · [[Chargiertenconvent]] · [[Claudia Ševtšenko flamenkotantsu stuudio]] · [[CM1200HC-66H]] · [[CO2-tootlus]] · [[Commodore BASIC emulaatorid]] · [[Corno alto - corno basso]] · [[Cul de sac resonants]] · [[Cutasept F]] · [[Düü]] · [[Düaad]] · [[Dünaamiline IP-aadress]] · [[Dünaamiline kõvadus]] · [[Düstroofiad]] · [[Daktüloloogia]] · [[Damchen Garwa'i Nagpo]] · [[Dandong]] · [[Datoveksel]] · [[De fide orthodoxa]] · [[Deduktiivne arutlus]] · [[Deduktiivne loogika]] · [[Deem]] · [[Defektoskoop]] · [[Definiitsus ja indefiniitsus]] · [[Deformatsioonienergia tihedus]] · [[Deformatsioonivõrrand]] · [[Deglatsiatsioon]] · [[Dekontaminatsioon]] · [[Delegeerimine]] · [[Deltarannik]] · [[Deluviaalsed veed]] · [[Demineraliseerimine]] · [[Demograafiline kriis]] · [[Demokraatlikud vabadused]] · [[Denominatio intrinseca]] · [[Deplaneerumine]] · [[Depressant (ökoloogia)]] · [[Depressiivne luul]] · [[Depressioon (hüdroloogia)]] · [[Desaksiaalne nukkmehhanism]] · [[Descartesi dualism]] · [[Desinfitseerimisaine]] · [[Desinsektsioon]] · [[Detektorism]] · [[Detsembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Devoni lavamaa]] · [[Diametraalnukk]] · [[Diatooniline helilaad]] · [[Diatoonilisus]] · [[Dies irae (muusika)]] · [[Diferentseerimisoperaator]] · [[Diferentsiaalvõrrandi üldlahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi erilahend]] · [[Diferentsiaalvõrrandi järk]] · [[Digiretsept]] · [[Digitaalne isikutunnistus]] · [[Diplomaatiline õigus]] · [[Diplomaatiline auaste]] · [[Diskrimineerimine tööturul]] · [[Dispositsioon (muusika)]] · [[Distsiplinaarkaristus (sõjandus)]] · [[Divoltiinsus]] · [[Dokumendihaldur]] · [[Domeenireform]] · [[Dominantsus]] · [[Doonor]] · [[Doos (üldmõiste)]] · [[Drogani kollane]] · [[Drosseldamine]] · [[Duur-moll-süsteem]] · [[Umbtee (liiklusmärk)]] · [[Ummuksisolek]] · [[Unelmate ühiskond]] · [[Ungari renessanss]] · [[Unistuste bänd]] · [[Nädalategu]] · [[Närvitrükk]] · [[Nominaalne kontaktpind]] · [[Nominalisatsioon]] · [[Noor Muusik]] · [[Nooremallohvitseride kursus]] · [[Universaalne loogikalülitus]] · [[Univoltiinsus]] · [[Usuasjade volinik]] · [[Utværi kabel]] · [[Utværi raadiomajakas]] · [[Uurali keelepuu]] · [[Uurimisrobot]] · [[Uus tants]] · [[Uus-Meremaa saared]] · [[Uusasjalikkus (muusika)]] · [[Uusvokalism]] · [[Vaakumõli]] · [[Vaba õiguse koolkond]] · [[Vaba elektron]] · [[Vaba radikaal]] · [[Vaba tahte probleem]] · [[Vabadik]] · [[Vabaduse filosoofia]] · [[Vabaplastika]] · [[Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu]] · [[Vabariigi Presidendi auhind]] · [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]] · [[Vabariigi Valitsuse koosolek 8. jaanuaril 1936]] · [[Vabatahtlikud keskkonnalepped]] · [[Vabavool]] · [[Vahekliimavööde]] · [[Vaheristikuga sidur]] · [[Vahetatavus]] · [[Vahetu animatsioonfilm]] · [[Vaikimise väraval]] · [[Vaikiv olek]] · [[Vaimse tervise päev 2005]] · [[Vaimulik kirjandus]] · [[Vaimulik rüütliordu]] · [[Valdemar-Eriku lääniõigus]] · [[Valemivihik]] · [[Valge rumm]] · [[Valguse murdumine]] · [[Valgusreklaam]] · [[Valgustuskirjandus]] · [[Valikvarustus]] · [[Valimisõigus]] · [[Valitsuskriis]] · [[Vallassündimuskordaja]] · [[Vana-Liivimaa linnadepäev]] · [[Vana-Pärnu]] · [[Vandenõud maailma valitsemiseks]] · [[VapoChill]] · [[Varda tööseisund]] · [[Varjestatud keerdpaarjuhe]] · [[Vasknarva foogtkond]] · [[Mazsalaca vasallilinnus]] · [[VÕTA]] · [[Väikesemõõtkavaline kaart]] · [[Välgutamine (seksuoloogia)]] · [[Vaskvitriol]] · [[Vastuolulisus]] · [[Vastupoliitika]] · [[Vedelike füüsikalised omadused]] · [[Vedelikmäärimine]] · [[Vedelikusamba rõhk]] · [[Veebruari keskmine õhutemperatuur]] · [[Veekogude tervendamine]] · [[Veelahkmeahelik]] · [[Veerežiim]] · [[Veetemperatuur]] · [[Veini virde ülepumpamine]] · [[Vektorgraafikatarkvara]] · [[Vene Kirjandusring Tallinnas]] · [[Venemaa Keisririigi Kindralstaap]] · [[Venemaa okupatsioon Eestis]] · [[Venemaa riigihaldus]] · [[Ventraalsus]] · [[Vertikaalmigratsioon]] · [[Vesikondade tervikmajandamine]] · [[Vesilahustuvad vitamiinid]] · [[Vestfaali süsteem]] · [[Vibroakustiline teraapia]] · [[Vibrokindlus]] · [[Viikingvõitlus]] · [[Viimistlusmaterjalid]] · [[Viis viimast]] · [[Viivikonna rike]] · [[Viljalehed]] · [[Viljandi Ringkonnakohus]] · [[Villis]] · [[Viltina sadamakompleks]] · [[Viru säru]] · [[Vlad Țepeși büst]] · [[Vokaalansambel (žanr)]] · [[Vokaalpolüfoonia]] · [[Voolukiirus]] · [[Vooluristlõige]] · [[Voor (keeleteadus)]] · [[Keelõis]] · [[Keeleõpe]] · [[Keelenõuanne]] · [[Keelend]] · [[Keelerežiim]] · [[Keeleressursid]] · [[Keelesemiootika]] · [[Keelevõime]] · [[Keelkontakttajur]] · [[Keelpillikvartett (žanr)]] · [[Keelutsoon]] · [[Keemiline aktiivsus]] · [[Keemiline käimla]] · [[Keetmine (laboris)]] · [[Keevitustrafo]] · [[Keha tasakaal]] · [[Kehade süsteemi sisejõud]] · [[Kehakeel (viipekeel)]] · [[Kehalisus]] · [[Kehtetus]] · [[Kehtivuskinnituse teenus]] · [[Kelmiküla (Kuressaare)]] · [[Kelt (konjak)]] · [[Kemogeensed setted]] · [[Kerge vaimne alaareng]] · [[Kergetankirühm]] · [[Kes koera saba kergitab, kui koer ise]] · [[Kesk-Eesti lavamaa]] · [[Kesk-Vigala]] · [[Keskkonna heterogeensus]] · [[Keskkonna isepuhastusvõime]] · [[Keskkonna väärtuse rahaline hindamine]] · [[Keskkonnaaruanne]] · [[Keskkonnabilanss]] · [[Keskkonnaesteetika]] · [[Keskkonnafilosoofia]] · [[Keskkonnafond]] · [[Keskkonnahoidlik eluviis]] · [[Keskkonnainfo]] · [[Keskkonnakorraldus]] · [[Keskkonnakulutused]] · [[Keskkonnakvaliteedinorm]] · [[Keskkonnarisk]] · [[Keskkonnaruumi seadus]] · [[Keskkonnastrateegia]] · [[Keskkonnateadlikkus]] · [[Keskkonnateadvus]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkuse indikaator]] · [[Keskkonnategevuskava]] · [[Keskmine ping]] · [[Keskmise pronksiaja külm ajajärk]] · [[Keskrajoon (Tallinn)]] · [[Keskratas]] · [[Kestustugevus]] · [[Kevadine nigulapäev]] · [[Kevadpealinn]] · [[Kieveli katekismus]] · [[Killustatuse ajastu]] · [[Kineskoopkuvar]] · [[Kinnine tootmistsükkel]] · [[Kinnipidamiskoht]] · [[Kinnisliide]] · [[Kirchholmi leping]] · [[Kirgiisi kirjandus]] · [[Kiri (post)]] · [[Kiriku vandenõud]] · [[Kirjanduslugu]] · [[Kirjeldus (programmeerimine)]] · [[Kirjendamine]] · [[Kirjutuskiri]] · [[Klapid eest!]] · [[Klarnetikvartett F-duur KV 378=317d]] · [[Klassikaline ja mitteklassikaline ratsionaalsuse ideaal]] · [[Kliimakaart]] · [[Kliimatüüp]] · [[Kliimatekketegurid]] · [[Knjaz Vorontsov]] · [[Kobarlõime]] · [[Kodanikupäev]] · [[Kodustaadion]] · [[Koelmu]] · [[Kogeja-omajalause]] · [[Kognitiivne muusikapsühholoogia]] · [[Kogukonnaarengu projektid]] · [[Kogutoodang]] · [[Kohalik areng]] · [[Kohaliku omavalitsuse korraldus]] · [[Kohamäärus]] · [[Kohamuistend]] · [[Kohanemine]] · [[Kohtukoda]] · [[Kohtulik hüpoteek]] · [[Kollektiivkaubamärk]] · [[Kolmemõõtmelisus]] · [[Kommunismi ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev]] · [[Kommutatsioon]] · [[Tolmulapp]] · [[Elenktika]] · [[Pihustuspürolüüs]] · [[Piiramplituuddiagramm]] · [[Piiriülene saaste]] · [[Piirmõõde]] · [[Piirpingevahemik]] · [[Piisav tingimus]] · [[Pillitundmine]] · [[Pimesimultaan]] · [[Pindtugevus]] · [[Pindväsimuskulumine]] · [[Pingetsükkel]] · [[Pinguga liide]] · [[Pinna asendihälve]] · [[Pinnakääritamine]] · [[Pinnakaredustegur]] · [[Pinnasevesi]] · [[Pinnatugevustegur]] · [[Pinnaviimistlusketas]] · [[Pirita tee (Loo)]] · [[Pitka mägi]] · [[Pius IX kanoniseerimised]] · [[Pius IX moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius X kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius X moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pius XII kanoniseeritud pühakud]] · [[Pius XII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Plaanseibpadrun]] · [[Plagioklassi number]] · [[Plahvatusohtlik aine]] · [[Planaarkromatograafia]] · [[Planimeetria]] · [[Planktoniammuti]] · [[Plastaken]] · [[Plastne deformatsioon]] · [[Platvorm teenusena]] · [[Plaueni praostkond]] · [[Plurivoltiinsus]] · [[Poeetika]] · [[Polüfüülia]] · [[Polügeneetiline vulkaan]] · [[Polüglükoolõli]] · [[Polünoomi nullkoht]] · [[Polüploidsus]] · [[Polaarsus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Poliitiline kaart (geopoliitika)]] · [[Poliitiline Politsei]] · [[Politsei ja Omakaitse Valitsus]] · [[Politsei- ja Piirivalveameti kriminaalpolitseiosakond]] · [[Pomel]] · [[Pontes novi]] · [[Ponuur]] · [[Poogen (portaal)]] · [[Poola armee 1939. aastal]] · [[Poolitamata muhvsidur]] · [[Poolitatud muhvsidur]] · [[Poolkera]] · [[Poolkera (geograafia)]] · [[Poollõik]] · [[Poolvaba elektron]] · [[Positiivne arv]] · [[Positiivne sisepind]] · [[Positiivsuspiirkond]] · [[Pottsepis]] · [[Prügikalad]] · [[Pragmapoeetika]] · [[Prenüülkloriid]] · [[Presidendi sõnavõistlus]] · [[Primaarmähis]] · [[Primaarne süsinikuaatom]] · [[Primaarpinge]] · [[Primaarrelee]] · [[Primaartõrge]] · [[Primaarvalgusallikas]] · [[Primaarvool]] · [[Primus]] · [[Probleemtoode]] · [[Professorite Instituut]] · [[Profilograaf]] · [[Proliferatiivne glomerulonefriit]] · [[Promootor (keemia)]] · [[Promulgeerimine]] · [[Pronksiaja kliimaoptimum]] · [[Proportsionaaljaotur]] · [[Prosenhüümne rakk]] · [[Psühholoogi eetikakoodeks]] · [[Pseudovoor]] · [[Publitsistlik romaan]] · [[Pudiviru]] · [[Puhas mõistus]] · [[Puhastuskulu]] · [[Puhtimaginaararv]] · [[Puhverdusvõime (ökoloogia)]] · [[Puidumäärus]] · [[Puiskarjamaa]] · [[Puistuelement]] · [[Puitehistöö]] · [[Puitmaterjal]] · [[Eeltuumne rakk]] · [[Edifikaator]] · [[Eelparlament]] · [[Eesti ajaloo periodiseerimine]] · [[Eesti Aleksandrikooli liikumine]] · [[Eesti Antarktika Ekspeditsioon]] · [[Eesti filosoofia aastakonverents]] · [[Eesti Fotoklubi]] · [[Normaalerosioon]] · [[Normaalpuistu]] · [[Normaliseerimine]] · [[Nothos]] · [[Novembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Nukitsa konkurss]] · [[Nõmme lumepark]] · [[Nõmme Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Nõrkvoolupaigaldis]] · [[Nõudluse ohjamine]] · [[Nõukogude Eesti]] · [[Nõukogude Eesti kirjandus]] · [[Nõukogude Liidu luuretegevus Eestis]] · [[Nõukogude okupatsioon Eestis]] · [[Nõukogude tööpataljonid Eestis]] · [[Nüüdisaegne rahvastiku taastetüüp]] · [[Ohtlikud jäätmed]] · [[Ohvitseride teenistuskäigu seadlus]] · [[Okasmetsavöönd]] · [[Oksülofüüdid]] · [[Oksamännas]] · [[Olümpiamängude autasud]] · [[Olümpiamängude autasustamistseremoonia]] · [[Olümpiarituaalid]] · [[Olümpiasolidaarsus]] · [[Olelusringipõhine lähenemine]] · [[Omadussõnaline täiend]] · [[Omasõna]] · [[Omavalitsuste Teataja]] · [[Ooberst von Schwartz]] · [[Opositsioon (kabe)]] · [[Optiline inkrementaalandur]] · [[Optopaartajur]] · [[Orgaaniline analüüs]] · [[Orienteerumisõpetus]] · [[Orkestriteos]] · [[Osaluseksperiment]] · [[Otsene piiramine]] · [[Paarituslend]] · [[Padrun (masinaehitus)]] · [[Pagaripärmi adhesiinid]] · [[Paguvesi]] · [[Paide foogtikohus]] · [[Paide piiramine (1581)]] · [[Paide Vallimäe mündileid]] · [[Paindekatse]] · [[Paindtootmismoodul]] · [[Paindtootmissüsteem]] · [[Pakisorteerimisliin]] · [[Pala (muusika)]] · [[Paldiski kreis]] · [[Paleotsönoos]] · [[Paluküla kerge]] · [[Palumetsad]] · [[Pan Grpowski]] · [[Panathenaikoni staadion]] · [[Paralleelsiin]] · [[Paranenud ravist hoolimata]] · [[Paranoiline luul]] · [[Parasiitsõna]] · [[Parasitoid (moodustis)]] · [[Parasvöö]] · [[Parasvöötme kliima]] · [[Parenhüümne rakk]] · [[Paroksüsm (geoloogia)]] · [[Parred]] · [[Passionaarne tõuge]] · [[Patarei (sõjandus)]] · [[Patendiõigus]] · [[Patendiraamatukogu]] · [[Patutunnistamise sakrament]] · [[Paulus VI kanoniseerimised]] · [[Paunvere]] · [[Paunvere väljanäitus]] · [[Peakorje]] · [[Peamine Muhu väina laevatee]] · [[Peamurre]] · [[Pearaharahutused]] · [[Peipsivenelaste külad]] · [[Pekingi deklaratsioon]] · [[Pelobiondid]] · [[Penetromeeter]] · [[Peretoetused]] · [[Perfektiivne situatsioon]] · [[Performatiivsus]] · [[Personaalne auaste]] · [[Pesitsemine]] · [[Peterburi Kunstide Edendamise Selts]] · [[Petrogradi erakorraline komisjon võitluseks kontrrevolutsiooni ja sabotaažiga]] · [[Petrogradi Rahvusasjade Komissariaat]] · [[Petrotektoonilised kooslused]] · [[Pidurdussünaps]] · [[Pihutoidulised]] · [[Isikusamasuse kontrollimine]] · [[Isoalkeen]] · [[Seismilised pinnalained]] · [[Seisuslik monarhia]] · [[Seksiostjad]] · [[Seksuaalne eelistus]] · [[Sekundaarelement]] · [[Sekundaarmähis]] · [[Sekundaarne süsinikuaatom]] · [[Sekundaarpinge]] · [[Sekundaarrelee]] · [[Sekundaartõrge]] · [[Sekundaarvalgusallikas]] · [[Sekundaarvool]] · [[Selgitustaotlus]] · [[Selitamine]] · [[Semantiline väärtus]] · [[Semioversum]] · [[Semivoltiinsus]] · [[Seotud laiend]] · [[Seouli piiskopid ja peapiiskopid]] · [[Septembri keskmine õhutemperatuur]] · [[Serbia ja Montenegro lagunemine]] · [[Seriaalkonstruktsioon]] · [[Seto leelopäev]] · [[Side (majandus)]] · [[Siderotroofne järv]] · [[Sidumisbatika]] · [[Sigimine]] · [[Sihtotstarbeline arenguabi]] · [[Siirdeühiskond]] · [[Siirdeveed]] · [[Siire (masinaehitus)]] · [[Silelihasrakud]] · [[Sillakohus]] · [[Silm (geograafia)]] · [[Silotid]] · [[Simuleerimine]] · [[Simunapäev (luulekogu)]] · [[Sinised koridorid]] · [[Sisehõõrdumine]] · [[Siseveekogu]] · [[Sisuedastus]] · [[Sisuline ühildumine]] · [[Skandinaavia õigusrealism]] · [[Skeletilihaskude]] · [[Sleipniri stipendium]] · [[Sloveeni kirjandus]] · [[Sobitusrühm]] · [[Soklikorrus]] · [[Soodaglasuur]] · [[Soojusefekt]] · [[Soojuskihistus]] · [[Soojusmasina kasutegur]] · [[Soojusvöö]] · [[Soolak]] · [[Soome jäähokimeeskond 2010. aasta taliolümpiamängudel]] · [[Soome-ugri rahvaste folkloorifestival]] · [[Soome-ugri rahvaste konsultatiivkomitee]] · [[Soostunud metsad]] · [[Sooviljelus]] · [[Soovlause]] · [[Sortside saladused]] · [[Sotsiaalmaks]] · [[Sotsiaalne aruanne]] · [[Sotsiaalne kompetentsus]] · [[Sotsiaalne vahetus]] · [[Sotsiaalne vastutus]] · [[Sotsiaalteenus]] · [[Species sensibilis]] · [[Sportjaht]] · [[Stabiilsuse kadu]] · [[Standarditud sündimuskordaja]] · [[Standardproov]] · [[Stohhastiline planeerimine]] · [[Stroof (tants)]] · [[Subjekt (loogika)]] · [[Subjekt-objekt-suhe]] · [[Subjektifilosoofia]] · [[Sublitoraal (limnoloogia)]] · [[Subsideerimine]] · [[Substitutsioon]] · [[Sugutäkk]] · [[Suguvõsa]] · [[Suhkruturniir]] · [[Suhteline vanus]] · [[Suhteline viga]] · [[Suhtumisluul]] · [[Sularahalehm]] · [[Sulawesi kohv]] · [[Sulfaatijad bakterid]] · [[Sump]] · [[Sun FM]] · [[Sundbyberg (asula)]] · [[Sundfossi lüüs]] · [[Sunnismaisus]] · [[Suremuse üldkordaja]] · [[Surulaeng]] · [[Suurbritannia meedia]] · [[Suure-Jaani jaoskonnakohus]] · [[Eesti Graafikakoda]] · [[Eesti kirikulugu]] · [[Eesti Komitee]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1966]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1968]] · [[Eesti Kongressi esimene istungjärk]] · [[Eesti Kunstnikkude Liit]] · [[Eesti lähiajalugu]] · [[Eesti lõõtspill]] · [[Eesti Leegioni Sõprade Selts]] · [[Eesti limused]] · [[Eesti linnud]] · [[Eesti mängud]] · [[Eesti Maakrediitselts]] · [[Eesti maastikuline liigestus]] · [[Eesti monoklinaal]] · [[Eesti muinasjutud]] · [[Eesti Muusikute Ühing Stockholmis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis]] · [[Eesti NSV floora]] · [[Eesti NSV järglasriik]] · [[Eesti NSV Pedagoogika Teadusliku Uurimise Instituut]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 1. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee piirkondlikud asutused]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Tartu osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi osakond 2-N]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi banditismivastase võitluse osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeerium]] · [[Eesti NSV Teatriühingu lavakunstistuudiod]] · [[Eesti Põhiüksus Narvas]] · [[Eesti politsei (1918–1940)]] · [[Eesti pulmakombed]] · [[Eesti punane raamat]] · [[Eesti putukad]] · [[Eesti raamatu aasta]] · [[Eesti rahva kannatuste aasta]] · [[Eesti Rahva Tänumedal]] · [[Eesti regionaalarengu strateegia]] · [[Eesti riiklik e-tervise projekt]] · [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] · [[Eesti spordi taskuentsüklopeedia]] · [[Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus]] · [[Eesti varauusaeg]] · [[Eesti.ee]] · [[Eestimaa ülemmaakohus]] · [[Eestimaa alammaakohus]] · [[Eestimaa ametiühingute I kongress]] · [[Eestimaa kubermang ja Venemaa Keisririigi sõjavägi]] · [[Eestimaa kubermangu korrakaitse]] · [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]] · [[Eestirand (külmutuslaev)]] · [[Eestkostepere]] · [[Ego-libiido]] · [[Ehe]] · [[Ehitise elektripaigaldis]] · [[Ehitusõigus]] · [[Ehitushinnaindeks]] · [[Ehitusmäärus]] · [[Eitav kõneliik]] · [[Eksekutsioon]] · [[Eksemplar-lause]] · [[Eksistentsialistlik kirjandus]] · [[Eksperimenta!]] · [[Ekspluatatsioon]] · [[Eksponentrida]] · [[Ekvantpunkt]] · [[Ekvatoriaalne õhumass]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (India ookean)]] · [[Ekvatoriaalne vastuhoovus (Vaikne ookean)]] · [[Elanike arv]] · [[Elastne deformatsioon]] · [[Elastne järelmõju]] · [[Elav ajalugu]] · [[Elektriliselt isoleeritud süsteem]] · [[Elektrisütik]] · [[Elektritarbija]] · [[Elektritarviti]] · [[Elektriturg]] · [[Elektrivälja jõujoon]] · [[Elektrivarustus]] · [[Elektrodünaamiline vastastikmõju]] · [[Elektrokardiograafia]] · [[Elektromagnetiline inerts]] · [[Elektronvalem]] · [[Elementaargeomeetria]] · [[Elementaarlüli]] · [[Elementaarlause]] · [[Elementaarne arvuteooria]] · [[Märtsipleenum]] · [[Sõltumatu noortefoorum]] · [[Äärmusliku usugrupi psühholoogia]] · [[Äge pulmokardiaalne puudulikkus]] · [[Ärihai]] · [[Ärisaladus]] · [[Õhtumaade muusikalugu I]] · [[Õhukesed polümeerkiled]] · [[Õhusaasteained]] · [[Õhutemperatuuri miinimum]] · [[Õhutusklapp]] · [[Õigusperekond]] · [[Õigusprintsiip]] · [[Õigusvõime]] · [[Õlikivide uurimise laboratoorium]] · [[Õpilasfirma]] · [[Õppemoodul]] · [[Ööpäevaringne tugevdatud toetusega hooldamine]] · [[Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral]] · [[Öeldisverb]] · [[Ökoamplituud]] · [[Ökopessimism]] · [[Ühe muutuja polünoom]] · [[Üheaastased talvetaimed]] · [[Ühefaasiline kommutaatormootor]] · [[Üheksakümne kuue kopikane livonees]] · [[Ühendustee]] · [[Üheverstane topograafiline kaart]] · [[Ühine hädaabi palve]] · [[Ühisantenn]] · [[Ühiskeel]] · [[Ühtivad sirged]] · [[Ühtlane sirgjooneline liikumine]] · [[Ühtne Eesti suurkogu]] · [[Üksikpuude rinne]] · [[Üksjalg]] · [[Ülavesi]] · [[Üldine usundilugu]] · [[Üldpatoloogia]] · [[Üleandmise leping]] · [[Ülemine kvartiil]] · [[Üleminekuperiood (1990–1992)]] · [[Ülesseade]] · [[Üliõpilaskond]] · [[Ülijumal]] · [[Ülikool relvavabaks]] · [[Ümarmaterjal]] · [[Šugni-rušani keeled]] · [[Šveitsi haridussüsteem]] · [[Väändeprinkus]] · [[Vääriskala]] · [[Väärispuit]] · [[Väärnegatiivne tulemus]] · [[Väärpositiivne tulemus]] · [[Väärtusarendus]] · [[Väävlibakterid]] · [[Väli (muusika)]] · [[Väline kõvaketas]] · [[Väliselektronkiht]] · [[Välisringhääling]] · [[Väljaviik]] · [[Vältimatu sotsiaalabi]] · [[Värtnaõli]] · [[Värvikompositsioon]] · [[Väsimuspiir]] · [[Väsimuspiirkoormus]] · [[Võimehüpotees]] · [[Võimekusluul]] · [[Võllhammasratas]] · [[Võllisüsteem]] · [[Võnnu foogt]] · [[Võrguprinter]] · [[Võrsumissõlmkond]] · [[Võru sadul]] · [[Võruvisioon]] · [[Württembergi kuningas]] · [[Waltzingi Saint-Bernardi kirik]] · [[Where the Truth Lies]] · [[Woldouby seis]] · [[X noorte laulupeo kava]] · [[Yilin]] · [[Ylle, Culle, Env, Muntelene, Tappete, Yalde, Melete ja Cake]] · [[Zaijaniidide riik]] · [[Zurab Nogaideli valitsus]] · [[Zwiesprache]] · [[Isoetiidid]] · [[Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi vapp]] · [[Izjumi lahing]] · [[Jaanuari keskmine õhutemperatuur]] · [[Jaatav kõneliik]] · [[Jahilaskmine]] · [[Jahutusradiaator]] · [[Jääkreostus]] · [[Jääksoode arengusuunad]] · [[Jäänukjärv]] · [[Jääpaisjärv]] · [[Jäätmekäitluskoht]] · [[Jäätmevedu]] · [[Jäik sidur]] · [[Jälitusluul]] · [[Jämesoole mikrofloora]] · [[Järellisand]] · [[Järeltäiend]] · [[Järva foogtkond]] · [[Järva Kuku]] · [[Järveelustik]] · [[Järvetüübid]] · [[Jõgeva jaoskonnakohus]] · [[Jõupooljuhtmuundur]] · [[Jaotatud programmeerimine]] · [[Jaotumus]] · [[Jaroslavli eesti kunstnike kollektiiv]] · [[Jeruusalemma kuningas]] · [[Johannes Paulus II kanoniseeritud pühakud]] · [[Johannes Paulus II moodustatud piiskopkonnad]] · [[Johannes Paulus II välispoliitika]] · [[Joomasööst]] · [[Juhtimine (küberneetika)]] · [[Juhtoks]] · [[Julgeolekupolitsei ja SD Eestis]] · [[Julgestusgrupp]] · [[Juuliküüditamine]] · [[Juuni keskmine õhutemperatuur]] · [[Juurdepääs]] · [[Juurdepääs õigusemõistmisele]] · [[Juurdepääsuõiguste tõendamise meetod]] · [[Juurimine]] · [[Juurmine leht]] · [[Juurvõrrand]] · [[Kaablikanalisatsioon]] · [[Kaablisoon]] · [[Kaader (töötajaskond)]] · [[Kaadripoliitika]] · [[Kaadripoliitika Nõukogude Liidus]] · [[Kaal 0%]] · [[Kaasavedav padrun]] · [[Kaasnemismäärus]] · [[Kadrioru Valitsemise Komitee]] · [[Kaelustihend]] · [[Kaenlasisene õis]] · [[Kaevuvinn]] · [[Kahekõnelus (1)]] · [[Kahekõnelus (2)]] · [[Kahekõnelus (3)]] · [[Kaheli õiekate]] · [[Kahemõõtmelisus]] · [[Kahepoolne ametlik arenguabi]] · [[Kahesuguline õis]] · [[Kahevalentne loogika]] · [[Kaitsealade võrgustik]] · [[Kaitsemaagia]] · [[Kaksikkulissmehhanism]] · [[Kaksikpedaalnui]] · [[Kaksikverb]] · [[Kalendrikirjandus]] · [[Kamardumine]] · [[Kandava foogtkond]] · [[Kaptenleitnant]] · [[Kapukas]] · [[Karakteristik]] · [[Karbiidset päritolu süsinik]] · [[Karbonüülühend]] · [[Karr (lõige)]] · [[Kassatsioonikohus]] · [[Kasulik mudel]] · [[Kateeder (kõrgkool)]] · [[Katehheetika]] · [[Katkevenivus]] · [[Katteepiteelkude]] · [[Katvus]] · [[Kaubadeklaratsioon]] · [[Kaubadokumendid]] · [[Kaubamärgistus]] · [[Kaubandusabi]] · [[Kaubeldavad load]] · [[Kaust (ree osa)]] · [[Kavatsuslikkus]] · [[Kazahstan (jõelaev)]] · [[Keelekaitse]] · [[Keelekomisjon]] · [[Keelekonverentsid]] · [[Käik (male)]] · [[Käitis (keskkonnaõigus)]] · [[Kämping]] · [[Kännuvõsu]] · [[Kärbeskaal]] · [[Käsklause]] · [[Käsn]] · [[Käsukorrapoliitika]] · [[Käsumajandus]] · [[Kommutatiivne ring]] · [[Kompensatoorne fiskaalpoliitika]] · [[Kompensatsiooniala]] · [[Kompleksmuutuja funktsioon]] · [[Kompositsiooni eriala]] · [[Kompositsioonimeetod]] · [[Komposter (augustaja)]] · [[Kompostimine]] · [[Kompressoriõli]] · [[Konfirmatsioon]] · [[Kongregatsioon]] · [[Konjunktsioon (astronoomia)]] · [[Konkurentsipoliitika]] · [[Konsekutiivsed reaktsioonid]] · [[Konservatiivne ökoloogia]] · [[Konsortsium (ökoloogia)]] · [[Kontaktita andur]] · [[Kontaktiteooria]] · [[Kontaktnakkus]] · [[Kontaktpinge]] · [[Kontaktvõrk]] · [[Kontraktsioon]] · [[Kontroll- ja juhtimismasin]] · [[Kontrollaeg]] · [[Kontrollarvutus (masinaehitus)]] · [[Kontrollkood]] · [[Kontsentreeritud hajutamine]] · [[Koonddokument]] · [[Koondparameeter]] · [[Koopiatrükk]] · [[Koormislõik]] · [[Koosa osavald]] · [[Korporatsioon Ruthenia]] · [[Korraldatud jäätmevedu]] · [[Korrapärane püramiid]] · [[Korrosioonmehaaniline kulumine]] · [[Korrosioonväsimus]] · [[Kose ajalugu]] · [[Kose-Uuemõisa sõda]] · [[Kosmiline kiirus]] · [[Kosmogoonia (humanitaarteadused)]] · [[Krae (Naksitrallid)]] · [[Kriisiabi]] · [[Kriisikolle]] · [[Krooni valuutavahetuspunkti rööv]] · [[Krooniline glomerulonefriit]] · [[Kruvimehhanism]] · [[Ksv!]] · [[Kugihiki]] · [[Kuivastu maantee]] · [[Kujutavate Kunstnikkude Kutseühing]] · [[Kuldmamma!]] · [[Kuldsuud Põltsamaal]] · [[Kultuuritehase Festival]] · [[Kultuurkarjamaa]] · [[Kulumine (majandus)]] · [[Kumari laevatee]] · [[Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut]] · [[Kupits]] · [[Kuramaa piiskop]] · [[Kuressaare oblast]] · [[Kuu keskmine õhutemperatuur]] · [[Kuulmiselundid]] · [[Kvantitatiivne tunnus]] · [[Kvintessents]] · [[Kvinthäälestus]] · [[Kyōto sihtarv]] · [[Kõikjal on taevas]] · [[Kõnnumaa]] · [[Kõnnumaa (Kõrvemaa)]] · [[Kõrge päritolu luul]] · [[Kõrgem Akadeemiatevaheline Atestatsioonikomisjon]] · [[Kõrgem algebra]] · [[Kõrvalreaktsioon]] · [[Kõrvekarvad]] · [[Kõverjooneline liikumine]] · [[Köögiviljasupp]] · [[Köislaava]] · [[Küüntest kübar]] · [[Külgvöönd]] · [[Küljendustarkvara]] · [[Küpsuskirjand]] · [[Kütt]] · [[Laast (kirjandus)]] · [[Laborimeditsiin]] · [[Ladina kvartal (Tallinn)]] · [[Ladumisaabits]] · [[Laenukihid]] · [[Laevade tuled]] · [[Laevapiletid.ee]] · [[Laevaremonditehas]] · [[Ellujäämus]] · [[Eluta loodus]] · [[Elutingimused]] · [[Emajõe ääres kasvanud]] · [[Enamuspuuliik]] · [[Energiamahukus]] · [[Energiaväli]] · [[Enneaadid VI 6]] · [[Eosinofiilne dermatiit ja turse]] · [[Erakla]] · [[Eralduvate muutujatega esimest järku diferentsiaalvõrrand]] · [[Eramu]] · [[Erguti (elekter)]] · [[Ergutusvoolu reguleerimine]] · [[Eriõigus]] · [[Eriline kaup]] · [[Erituselundkond]] · [[Erutussünaps]] · [[Esimese astme linn]] · [[Ettevõtte keskkonnategevuse seire]] · [[Ettevõtte päästeallüksus]] · [[Eukleidese teoreem]] · [[Euleri valem (geomeetria)]] · [[Eurütoopne organism]] · [[Euroopa Liidu Läänemere strateegia]] · [[Euroopa Liidu politseimissioonid]] · [[Euroopa Liidu transpordipoliitika]] · [[Euroopa maad]] · [[Euroopa regionaalse/ruumilise planeerimise harta]] · [[Evolutsiooni mehhanismid]] · [[Evolutsiooniline progress]] · [[Eynne schonne hysthorie]] · [[Füüsika (õppeaine)]] · [[Füüsikaline maailmapilt]] · [[Füüsiline planeerimine]] · [[Fükofaag]] · [[Füsiosemiootika]] · [[Fabritseeritud lahendite meetod]] · [[Faktooringuleping]] · [[Falsifikatsioon]] · [[Fashioncore]] · [[Fatima kirik]] · [[Fenomenoloogiline seminar]] · [[Fikseeriv laager]] · [[Filosoofia (õppeaine)]] · [[Filtratsioon (hüdroloogia)]] · [[Finantsinspektsioon (üldmõiste)]] · [[Fiskaalne keskkonnamaks]] · [[Fleckeby vapp]] · [[Fleksioon]] · [[Fluoritud õli]] · [[Folaat]] · [[Fonogrammitootja]] · [[Foogtikohus]] · [[Forsvarets overkommando (1940)]] · [[Fotoelektriline andur]] · [[Fotoelektriline signalisatsioon]] · [[Fraasi laiendosa]] · [[Fraasi peasõna]] · [[Frekvents]] · [[Friedeli-Craftsi alküülimine]] · [[Funktsiooni üldavaldis]] · [[Güby valla vapp]] · [[Gaasiõlid]] · [[Galettpatarei]] · [[Garantiimärk]] · [[Gauja (mootorjalgratas)]] · [[Gay ja Lesbi Infokeskus]] · [[Geminaadivaheldus]] · [[Geneetiline info]] · [[Geofüüt]] · [[Geograafiline objekt]] · [[Geohüdroloogia]] · [[Geoloogiline kaardistamine]] · [[Glasuurpõletus]] · [[Globaalne ümberorienteerumine]] · [[Go-Lab]] · [[Goldschmidti reeglid]] · [[GPS-i gravimeetriline geoidi mudel]] · [[Graafi orbiit]] · [[Graafi semioos]] · [[Grafiitmääre]] · [[Grant]] · [[Granulaarne düstroofia]] · [[Gratineerimine]] · [[Greimase semiootikakeskus]] · [[Gruzija]] · [[Guajaana rannikumadalik]] · [[Guangzhou Shi]] · [[Hajuparameeter]] · [[Hajuvusmõõdud]] · [[Haldussüsteem]] · [[Hammasliide]] · [[Hang (vaim)]] · [[Hannoveri kuningas]] · [[Haplodiploidsus]] · [[Hapnikubilanss]] · [[Happeline keskkond]] · [[Tegusõna pöördelised vormid]] · [[Päästekomando]] · [[Laguahel]] · [[Lahtine aken]] · [[Lahtine ninahääldus]] · [[Lahustunud aine]] · [[Lahustunud hapnik]] · [[Laialehiste ja segametsade vöönd]] · [[Laialehiste metsade vöönd]] · [[Laiapinnalise grafeeni valmistamine keemilise aurufaassadestuse meetodil]] · [[Laine amplituud]] · [[Laine murdumine]] · [[Laineperiood]] · [[Lainete murdumisseadus]] · [[Lamerihmülekanne]] · [[Lammorg]] · [[Lampivaara ametüstikaevandus]] · [[Langatuslehter]] · [[Langenud vabadusvõitleja päev]] · [[Tektoonilised rikked]] · [[Telefoniõigus]] · [[Tempel (stantsimine)]] · [[Tensori järk]] · [[Tentaakel]] · [[Teoloogia summa Ia q. 23]] · [[Teose kompileerimine]] · [[Termomehaaniline liide]] · [[Termotakistustajur]] · [[Territoriaalne planeerimine]] · [[Territoriaalseisus]] · [[Terve Mõistuse Sündikaat]] · [[Tähtmehhanism]] · [[Täisnurkkeere]] · [[Täius (metsandus)]] · [[Täna Otsustan Mina]] · [[Täpsusklass]] · [[Täpsustuslisand]] · [[Tõenäosushinnang]] · [[Tõlgendamine (õigusteadus)]] · [[Töö (füüsika)]] · [[Tööliste ja Talupoegade Punaarmee Staabi IV Valitsus]] · [[Tööstusdisainilahendus]] · [[Tööstusomand]] · [[Töötlemine (masinaehitus)]] · [[Terviklik tootepoliitika]] · [[Tetraeedriline süsinik]] · [[Tihendamine]] · [[Tihendusmääre]] · [[Tiina Kapperi tantsustuudio]] · [[Tikutoosietikett]] · [[Tingimusmäärus]] · [[Tingmärklühend]] · [[Tippmeloodia]] · [[Toetatud elamine]] · [[Toetatud töötamine]] · [[Toffleri ühiskonnaarengu lained]] · [[Toimesüsteem]] · [[Toimesüsteemi analüüs]] · [[Toimetuleku riiklik õppekava]] · [[Toimetulekukool]] · [[Tonaalne helirida]] · [[Tonalism]] · [[Toolse foogtkond]] · [[Toomapäev]] · [[Toompea tulekahju]] · [[Tooni]] · [[Tooniline suurus]] · [[Toora Jookus]] · [[Toormemahukas tootmine]] · [[Tootmise automatiseerimine]] · [[Tootmise hierarhiline juhtimine]] · [[Tootmisprotsess]] · [[Topoloogiline teisendus]] · [[Totalitaarne riik]] · [[Townsendi teine koefitsient]] · [[Trükiajakirjandus]] · [[Trükilülitus]] · [[Trükiveakurat]] · [[Traagika]] · [[Traditsiooniline rahvastiku taastetüüp]] · [[Transtsendentne üleloomulik olend]] · [[Trapetsiaalsed hauaplaadid]] · [[Trapetskeere]] · [[Treitera]] · [[TriaLogos]] · [[Trofogeenne kiht]] · [[Truvori rist]] · [[Tsüklilisus rahvusvahelistes suhetes]] · [[Tsüklomorfoos]] · [[Tsemendivabriku "Port-Kunda" võlatähikud]] · [[Tsementiitimine]] · [[Tsenter (masinaehitus)]] · [[Tsentraaltelg]] · [[Tsentraalvakuool]] · [[Tsentraliseeritud riik]] · [[Tsentrifugaalkiirendi]] · [[Tsiteerimine (filosoofia)]] · [[Tsiteerimise demonstratiiviteooria]] · [[Tsiteerimise pilditeooria]] · [[Tsiviilokupatsioon]] · [[Tudulinna sulglohk]] · [[Tugipunkt (CNC)]] · [[Hapnikutarve]] · [[Haridusnõudlus]] · [[Harilik murd]] · [[Häil (geograafia)]] · [[Päästiktegur]] · [[Päevaraamat]] · [[Päevaraamatukirjend]] · [[Päikesekalender]] · [[Pärandkooslus]] · [[Pärimuskultuuri fond]] · [[Päringutarkvara]] · [[Pärisalamhulk]] · [[Pärisaruniit]] · [[Pärnu krahvkond]] · [[Pärnu Raadio]] · [[Põhi-Lõuna]] · [[Põhikliimavööde]] · [[Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava]] · [[Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava]] · [[Põhilainekuju]] · [[Põhiseaduse kriis 1930. aastate algul Eesti Vabariigis]] · [[Põhivärvinimede teooria]] · [[Põhivõnkumine]] · [[Põhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogramm]] · [[Põhjamaade kirjanike atlas]] · [[Põhjamaade Kompetentsikeskused]] · [[Põhjamaade Laste ja Noorte Komitee]] · [[Põhjamaade mänguprogramm]] · [[Põhjamaade Magistriõpe]] · [[Põhjamaade majandus]] · [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis]] · [[Põhjamaade näitekirjandusauhind]] · [[Põhjamaade Põllumajandusuuringute Ühiskomitee]] · [[Põhjamaade raamatukogunädal]] · [[Põhjavee survetase]] · [[Põhjaveetoiteala]] · [[Põie-lootekusejuha sopis]] · [[Põikmadal]] · [[Põikpind]] · [[Põikpinna telginertsmoment]] · [[Põltsamaa foogt]] · [[Põlvkonnasisene õiglus]] · [[Põlvkonnavaheldus]] · [[Põlvnemine]] · [[Pööripäev]] · [[Pööriselektriväli]] · [[Püünis]] · [[Püha]] · [[Püsiasustusega väikesaar]] · [[Püstivus]] · [[Puittoode]] · [[Puitumine]] · [[Pulseeriv pinge (tugevusõpetus)]] · [[PunaMust]] · [[Punane roos]] · [[Punktkoormus]] · [[Putkõis]] · [[Puuaiasõda]] · [[Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomise standardreeglid]] · [[Puutepingekaitse]] · [[Raamatuasjandus]] · [[Raamatupidamise eest vastutav isik]] · [[Radiaalaksiaallaager]] · [[Radiaallaager]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee istungjärk]] · [[RNA degradatsioon]] · [[Sisekaitseakadeemia päästekolledž]] · [[Rafineeritud õli]] · [[Raha keskmine laekumisperiood]] · [[Rahaline karistus]] · [[Rahvakomissaride Nõukogu]] · [[Rahvuskultuur]] · [[Rahvusteadused]] · [[Rahvusvähemuste päev]] · [[Rahvusvaheline arenguabi]] · [[Rahvusvaheline konverents, teaduslik konverents]] · [[Rahvusvaheline planeering]] · [[Rahvusvaheline raudteeliin]] · [[Raidkunst]] · [[Rakendusbioloogia]] · [[Rakenduskõrgharidus]] · [[Rakvere foogt]] · [[Rakvere Ringkonnakohus]] · [[Randla]] · [[Ranna kaitseliin]] · [[Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap]] · [[Rannageoloogia]] · [[Rannak]] · [[Raskusjõud]] · [[Rasvaprotsent]] · [[Ratsionaliseerimise Komitee]] · [[Raudbetoontarind]] · [[Ravipedagoogika]] · [[Reaalservituut]] · [[Reaktsiooni tee]] · [[Red Star Enterprises]] · [[Reduktiivjõud]] · [[Redutseerija]] · [[Referentsaasta]] · [[Põhja- ja Baltimaade koorifestival]] · [[Häirivmass]] · [[Hälsinglandi ja Gästriklandi hertsoginna]] · [[Hävitusagent]] · [[Hõõgsüüde]] · [[Hüdrauliline mudel (Descartes)]] · [[Hüdrauliline takistus]] · [[Hüdroülekanne]] · [[Hüdroajami proportsionaaljuhtimine]] · [[Hüdroakumulaator]] · [[Hüdrobotaanika]] · [[Hüdroenergeetika]] · [[Hüdroisohüps]] · [[Hüdromonitor]] · [[Hüdrovõimendi]] · [[Hügieenivahendid]] · [[Hüpoidõli]] · [[Hüpotooniline lahus]] · [[Harmoneeritud standard]] · [[Harvendusraie]] · [[Heaoluveterinaaria]] · [[Heite piirväärtus]] · [[Heited-tõuked]] · [[Hektaritagavara]] · [[Heli põhinimetus]] · [[Helipilt]] · [[Hemeroobsus]] · [[Herbivooria]] · [[Hetkvõimsus]] · [[Hetman (hobune)]] · [[Hiiu Raadio]] · [[Hinnavõrdlus]] · [[Hiromant Pastelli]] · [[Hiroshima Rahukivi Ühing]] · [[Hirsnik]] · [[Hispaania meedia]] · [[Holistiline]] · [[Hollandi meedia]] · [[Hooldusklass]] · [[Hooldusteenus]] · [[Hospitaliseerimine]] · [[Humiinained]] · [[Hutude ja tutside suhted]] · [[I Riiginõukogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[I Riigivolikogu]] · [[I Riigivolikogu välis- ja riigikaitsekomisjon]] · [[Idealism (eluhoiak)]] · [[Igaüks on oma õnne sepp]] · [[Igapäevaelu toetamine]] · [[Igijää]] · [[Ihtüopatoloogia]] · [[Iisraeli relvaost]] · [[Illegaalsus]] · [[Immuniteedikiri]] · [[Impulsimomendi jäävuse seadus]] · [[Impulssdiood]] · [[Inauguratsiooniloeng]] · [[Indeks (kood)]] · [[Indeks (majandus)]] · [[Indikaatorid (pakendamise lisatarvikud)]] · [[Individuaalne õppekava]] · [[Induktiivne ahel]] · [[Induktiivne arutlus]] · [[Induktiivne loogika]] · [[Induktiivne tugevus]] · [[Induktiivtakistus]] · [[Induktor (mähis)]] · [[Induktsiooniprintsiip]] · [[Infertiilsus]] · [[Infovajadus]] · [[Infrastruktuur teenusena]] · [[Inimese organismi funktsioonid]] · [[Inimese organismi struktuurid]] · [[Inimkesksus (keskkonnaeetika)]] · [[Inkassonõue]] · [[Innervatsioon]] · [[Instruktsioon TGMS]] · [[Integriteet]] · [[Intensiivõenduse õde-spetsialist]] · [[Interaktsioon (statistika)]] · [[Internetipsühholoogia]] · [[Interpretatsiooniteooria]] · [[Intramolekulaarne efekt]] · [[Intressipuhkus]] · [[Introduktsioon (bioloogia)]] · [[Invaliidsus]] · [[Inversioon (permutatsioonis)]] · [[Ioonide hüdraatumine]] · [[Ippolitov-Ivanov]] · [[Iraagi okupatsioon Kuveidis]] · [[Irboska vürst]] · [[Isepidurduvus]] · [[Iseseisvuse Taastamise Võitluslaen]] · [[Isikkoosseis]] · [[Isiklik kompetentsus]] · [[Isikuline tegumood]] · [[Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus (1991)]] · [[Rändmuusik]] · [[Ränist küllastatuse aste]] · [[Rõhuepüür]] · [[Rööbaspuud]] · [[Röövloom]] · [[Rüütlikasvatus]] · [[Rüütlikirjandus]] · [[Rüütlilaul]] · [[Rühm (haridus)]] · [[Rütmika (õppeaine)]] · [[Rēzekne foogtkond]] · [[Reflektomeeter]] · [[Reformaatorlusluul]] · [[Regionaalgeoloogia]] · [[Register (elektroonika)]] · [[Regiviis]] · [[Regulaarliin]] · [[Reguleerimine (tehnika)]] · [[Rehabilitatsioonimeeskond]] · [[Reisi-kaubalaev]] · [[Reisikiri]] · [[Reklaamkingitus]] · [[Relativistlik liikumine]] · [[Reljeef (ruum)]] · [[Renaturatsioon]] · [[Rentaablus]] · [[Reostaatandur]] · [[Reostuskoormus]] · [[Reporter (Kanal 2)]] · [[Retrograadne liikumine]] · [[Retsessiivsus]] · [[Riia vikaarpiiskopkond]] · [[Riigi abistrateegia]] · [[Riigi arengutase]] · [[Riigi infosüsteemide osakond]] · [[Riigikogu komisjonid]] · [[Riikliku Julgeoleku Komitee esindus SDV-s]] · [[Riimiline luule]] · [[Riisumine]] · [[Ringlussevõtt]] · [[Rockabilly Invasion]] · [[Roheline Rist]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevatee]] · [[Rohundid]] · [[Romantika]] · [[Ronneby valla vapp]] · [[Roseni deklaratsioon]] · [[Rullnokk]] · [[Rullumismeetod]] · [[Russelli hüpotees]] · [[Ruumiline kujund]] · [[Ruutvõrrandisüsteem]] · [[Ryōba]] · [[Saama-tulevik]] · [[Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piir]] · [[Saaremaa 1. jaoskonnakohus]] · [[Saaremaa 2. jaoskonnakohus]] · [[Saastamise vältimine]] · [[Saaste eksport]] · [[Saastumine]] · [[Saastumus]] · [[Sadul (muusika)]] · [[Sahara kiltmaa]] · [[Saksa Julgeolekupolitsei ja SD]] · [[Saksa kuningas]] · [[Saksa okupatsioon Ingeris]] · [[Saksamaa lõhenemine]] · [[Saksamaa rahvuslill]] · [[Saksi-Altenburgi hertsog]] · [[Saksi-Hildburghauseni hertsog]] · [[Saksi-Jena hertsog]] · [[Saksi-Meiningeni hertsog]] · [[Saladuslik Käsi]] · [[Salajane pealtkuulamine ja salvestamine]] · [[Salme kaitseliin]] · [[Saltser]] · [[Salumetsad]] · [[Samarõhupind]] · [[Samblikuained]] · [[San Juan Theater]] · [[San Luis Potosí vald]] · [[San Marino kaptenregendid 1701–1800]] · [[Saprofüüt]] · [[Saproob]] · [[Saprotroof]] · [[Sarvdüstroofia]] · [[Satelliidi testimine]] · [[Satelliitokeanograafia]] · [[SdKfz 251/22]] · [[SdKfz 7 Flakvierling]] · [[Seadis]] · [[Seanina (sõjandus)]] · [[Sedimentatsioon (geoloogia)]] · [[Seisundimäärus]] · [[SESTO (andmebaas)]] · [[Släm]] · [[Säästev elatis]] · [[Säilitamine (arhiivindus)]] · [[Sõjavägede Staabi II osakond]] · [[Sõlmevahe]] · [[Sõltuvusmäärus]] · [[Sõnnikuhark]] · [[Sõrmpukssidur]] · [[Sõrulased]] · [[Söebassein]] · [[Süüteokoosseis]] · [[Süütetaht]] · [[Sügispealinn]] · [[Sümmeetriakaalutlused]] · [[Sünergiline mõju]] · [[Süsinikskelett]] · [[Süvvahavva Koulu]] · [[Sēlpilsi foogt]] · [[Suur tamm]] · [[Suure rahvasterändamise aja kliimapessimum]] · [[Suurendav lüli]] · [[Suurmõmmik]] · [[Suurtükiväe Inspektuur]] · [[Suvekvintett]] · [[Suvelilled]] · [[Taandatud viga]] · [[Taani kuninga asehaldur]] · [[Taaralinna taaderant]] · [[Taaskasutusühiskond]] · [[Taaskehastajate massilahing]] · [[Tactus Technology]] · [[Tagalateenistus]] · [[Tagasijooks]] · [[Tallinn Raadio]] · [[Tallinna Jalaväe Kool]] · [[Tallinna kreis]] · [[Tallinna kullasseppade tsunft]] · [[Tallinna raeteenrite amet]] · [[Tallinna rahvusvaheline kabeturniir]] · [[Tallinna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Talveöö unenägu]] · [[Talvine madisepäev]] · [[Tanatotsönoos]] · [[Tankitõrjekompanii]] · [[Tantsusammud]] · [[Tantsustuudio Amrita]] · [[Tapa jaoskonnakohus]] · [[Tardkivimite klassifikatsioon]] · [[Tarkvara prototüüp]] · [[Tarkvaralahendus]] · [[Tartu Ülikooli arvutuskeskus]] · [[Tartu Ülikooli filosoofia osakond]] · [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]] · [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli Kunstiajalooline Fotokogu]] · [[Tartu Ülikooli skandinavistika osakond]] · [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond]] · [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]] · [[Tartu 3. jaoskonnakohus]] · [[Tartu Hansapäevad 2012]] · [[Tartu ilukirjanduses]] · [[Tartu liiklus]] · [[Tartu maavolikogu (1938)]] · [[Tartu rahutused: valik jutte]] · [[Tartu sotsiaalhoolekanne]] · [[Tartumaa trallam]] · [[Tartumaa trallam (2007)]] · [[Tasa sõuad, kaugele jõuad]] · [[Tasapingus]] · [[Tasapinnalisus]] · [[Taskuhäälingu kasutusvaldkonnad]] · [[Tavajäätmeprügila]] · [[Teadmiseargument]] · [[Teaduste klassifikatsioon]] · [[Teatrisemiootika]] · [[Teed Lõuna-Koreas]] · [[Teenistustoimkond]] · [[Tegelik mõõde]] · [[Tegevusobjekt]] · [[Tegijamäärus]] · [[Tegusõna vabad laiendid]] · [[Tehing]] · [[Tehiskooslus]] · [[Tehniline vaseliin]] · [[Tehnoloogia sotsiaalne kujundamine]] · [[Tehnoloogiline masin]] · [[Tehnoloogiline optimism]] · [[Teine rinne]] · [[Teise maailmasõja väejuhid]] · [[Teisikuluul]] · [[Tejo lahing]] · [[Tektooniline režiim]] · [[Tektoonilised tsüklid]] · [[TM-37]] · [[TOUREST]] · [[Töövõime (masinaehitus)]] · [[Töövarjupäev]] · [[Tüümianiõli]] · [[Tüüp-lause]] · [[Tüüpsõna]] · [[Tüüptingimus]] · [[Tühi võimalik maailm]] · [[Türgi rahvatants]] · [[Türgi sultan]] · [[Türi kevadfestival]] · [[Türkmeeni-Khorāsāni mäestik]] · [[Tüvevaheldus]] · [[Tārā]] · [[Tšakrate avamine]] · [[Tšehhi meedia]] · [[Tšernjavskaja balletistuudio]] · [[Tulema-tarind]] · [[Tuletoojate marss]] · [[Tunderfelt]] · [[Tundeväärtus]] · [[Tundmuste kristallisatsioonituum]] · [[Tundravöönd]] · [[Tunnustatud Eesti Maatoit]] · [[Tunnusvärvid]] · [[Turaida stiftifoogt]] · [[Turbiiniõli]] · [[Turustus]] · [[Tuultolmleja]] · [[Tuumakaitse]] · [[Tuumamootor]] · [[Tuumarelvastus]] · [[UIA kuldmedal]] · [[Ujuleht]] · [[Rahvuslik alaväärsustunne]] · [[16. piirkond]] · [[Talumaja]] · [[Lõuna-Gruusia mägismaa]] · [[Vestfirðiri poolsaar]] · [[Vara]] · [[Kõdu]] · [[Billingeni katastroof]] · [[Tahk (ihumiskivi)]] · [[Liivimaa küünar]] · [[Riia vakk]] · [[Tünder]] · [[Vakamaa]] · [[Antropogeensed tegurid]] · [[Bogdogeegen]] · [[Upmale]] · [[Alammaakohus]] · [[Alammaakohus (asutus)]] · [[Alekseipäev]] · [[Aluskott]] · [[Ankur (anum)]] · [[Annepäev]] · [[Aolinn]] · [[Eesti Muuseumide Infosüsteem]] · [[Eesti Muusika Almanak I]] · [[Eesti Muusikaloo Toimetised]] · [[Eesti nüüdiskirjandus]] · [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 2. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 7. osakond]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeerium]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi piirkondlikud asutused]] · [[Eesti Nyingma ajalugu]] · [[Eesti otsib lemmiklaulu]] · [[Eesti personaalsed omavalitsused]] · [[Eesti proosa]] · [[Eesti raamatukauplustest ja avalikest raamatukogudest kõrvaldamisele kuuluva kirjanduse nimestik]] · [[Eesti rahvakultuuri leksikon]] · [[Hädaleib]] · [[Härjakara]] · [[Hõbevalge (etnograafia)]] · [[Idarahaskandaal]] · [[Imerohi]] · [[ImproTest]] · [[Keila Linnaorkester]] · [[Kidur]] · [[Kiidjärve Laari ristipuud]] · [[Kingsepamäng]] · [[Kiriku tee (Valjala)]] · [[Lielvārde stiftifoogt]] · [[Liigujoomine]] · [[Loobu lahing]] · [[Looduskaitse all olevad liigid Eestis]] · [[Peibutuspart]] · [[Peipsivenelased]] · [[Pendipäev]] · [[Peterburi patrioodid]] · [[Piirikaitserügemendid]] · [[Piksekivi]] · [[Arbuja]] · [[Armuadramaa]] · [[Aruküla pärnaallee]] · [[Aseri rike]] · [[Att]] · [[August Traksmaa bareljeef]] · [[Aukoht]] · [[Balti landesraat]] · [[Eesti rahvusväeosad]] · [[Eesti Raudtee erastamine]] · [[Eesti Relva-SS korpus]] · [[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]] · [[Eesti sõjaväe ja Sõjaministeeriumi organisatsioon (1939)]] · [[Eesti samblad]] · [[Eesti segakooride võistulaulmine]] · [[Eesti vigur]] · [[Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee]] · [[Eestimaa suvemängud]] · [[Eestimaa talimängud]] · [[Inseneriväe Inspektuur]] · [[Ivanoskoroona]] · [[Jaagupipäev]] · [[Jaanihein]] · [[Jalarätt]] · [[Jeruusalemma mägi]] · [[Kodanlik õhukaitse]] · [[Kodukaunistamine]] · [[Koknese stiftifoogt]] · [[Kollikakk]] · [[Koolialmanahh]] · [[Lännik]] · [[Loomeliitude kultuurinõukogu]] · [[Lossidroost]] · [[Lutsu ristipuud]] · [[Maakategooria]] · [[Maavald]] · [[Madlipäev]] · [[Politsei Peavalitsus]] · [[Politseivalitsus]] · [[Poluvernikud]] · [[Porgandi ristipuud]] · [[Postivahe]] · [[Pringi ohvrimäe tammed]] · [[Professor Lillepooli kroonika]] · [[Professorite kiri kaitseministrile]] · [[Puhaskasurubla]] · [[Puskaru ristipuud]] · [[Puuri ristikuusk]] · [[Puuri ristimets]] · [[Romaanivõistlus]] · [[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk]] · [[183. Eesti julgestusgrupp]] · [[78 protsess]] · [[Aasta isa]] · [[Abiajamine]] · [[Arheovisioon]] · [[Aruküla Ambulatoorium]] · [[Baltic Tremolo]] · [[Eesti tüübid]] · [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus]] · [[Eestimaa kubermangu kohtukorraldus]] · [[Estonia Muusika Osakond]] · [[Hambapüha]] · [[Inimtegevuse mõju Eesti soodele]] · [[Isikumandaat]] · [[Järva maavolikogu (1940)]] · [[Jaguõhtud]] · [[Jevdokiapäev]] · [[Kahi]] · [[Keila-Joa luurekool]] · [[Koormapuu]] · [[Kräss]] · [[Kreutzwaldi sajand]] · [[Kuressaare krahvkond]] · [[Kuressaare rahuleping]] · [[Lapsepink]] · [[Leheristipäev]] · [[Liivamäe lahing]] · [[Liivimaa Evangeeliumi Luteriusu Konsistoorium]] · [[Linnuristipäev]] · [[Mänd (etnograafia)]] · [[Männiku plahvatus]] · [[Märkamisaeg]] · [[Märtsiküüditamine Võrumaal]] · [[Märtsiküüditamine Virumaal]] · [[Mõisapolitsei]] · [[Makaveipäev]] · [[Mardi mägi]] · [[Marja allasum]] · [[Mazsalaca muinaslinnus]] · [[Mega FM]] · [[Memorandum 14]] · [[Mererajoon]] · [[Merihärg (mütoloogia)]] · [[Merilehm]] · [[Metsik]] · [[Metste ristipuu]] · [[Midruskipäev]] · [[Mooni]] · [[Muinsuskaitse Nõukogu]] · [[Mustamäe I mikrorajoon]] · [[Mustamäe IV mikrorajoon]] · [[Mustamäe V mikrorajoon]] · [[Nääriorikas]] · [[Nääris]] · [[Narva Orkestrantide Ühingu sümfooniaorkester]] · [[Narva-2 kaitseliin]] · [[Neio koolulaul & Suurõq sajaq]] · [[Neuermühleni lahing]] · [[Noore Tantsu festival]] · [[Noorteraadio]] · [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis]] · [[NSV Liidu sõjaväebaasid Eestis 1940. aastal]] · [[Oktoobri rajoon]] · [[Põhjasõda Eesti alal]] · [[Pihkva lahing (1061)]] · [[Piiriomakaitse]] · [[Pressinõukogu]] · [[Rõivastustüli]] · [[Raadio Viru]] · [[Raadiorežii]] · [[Rahvaastronoomia]] · [[Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks]] · [[Rahvuskongress]] · [[Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester]] · [[Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut]] · [[Rakvere foogtikohus]] · [[Rakvere foogtkond]] · [[Randrüütel]] · [[Rauna stiftifoogt]] · [[Režii õppetool]] · [[Recker]] · [[Riigikaitse Nõukogu (1933–1940)]] · [[Riigikogu üldkoosolek]] · [[Riigireform]] · [[Riigivanema auhind]] · [[Rimmi püha mänd]] · [[Ringi ümber tütre]] · [[Robootika Kodulabor]] · [[Rohelised maskid]] · [[Rosma Moorimäe ristipuud]] · [[Rosma ristipuud]] · [[Rublatehing]] · [[Saaremaa käsikiri]] · [[Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Saaremaa rügement]] · [[Saluut (Tartu kino)]] · [[Sisekaitseakadeemia justiitskolledž]] · [[TTÜ Küberneetika Instituudi foneetika ja kõnetehnoloogia laboratoorium]] · [[Kristjan Palusalu mälestusvõistlus]] · [[2012. aasta kiiruskaamera skandaal]] · [[Aiamulk]] · [[August Gailiti nimeline novelliauhind]] · [[Draamake]] · [[Eesti Demokraatia Uuendamine]] · [[Eesti Minut]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee Rapla jaoskond]] · [[Eesti relvajõud]] · [[Harjaste võtmine]] · [[Hiiurootslased]] · [[Hinnus]] · [[Jõulusandid]] · [[Külakost]] · [[Külmking]] · [[Kodanliku Õhukaitse Nõukogu]] · [[Kolmanda astme linn]] · [[Komöödia (festival)]] · [[Krimulda muinaslinnus]] · [[Liivimaa kuningas]] · [[Pärnu Üksik-jalaväepataljon]] · [[Poola koridor (Tartu)]] · [[Postimehe aasta arvamusliider]] · [[Raadio Top]] · [[Rakvere 1. jaoskonnakohus]] · [[Rannaõigus]] · [[Saaga (andmekogu)]] · [[2014. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[30. Eesti Politseipataljon]] · [[4. Eesti Piirikaitserügement]] · [[4221. Eesti Vahikompanii]] · [[6. Eesti Piirikaitserügement]] · [[Aganaleib]] · [[Ahervare]] · [[Ahjuluud]] · [[Ahjupann]] · [[Ahjupealne]] · [[Ahjuredel]] · [[Ahtehark]] · [[Aktantne atribuut]] · [[Alamkorrakohus]] · [[Baltcon-1]] · [[CiTV]] · [[Düünapoisid]] · [[David Oistrahhi festival]] · [[Demograafiline vetsupott]] · [[Dokumendivahetuskeskus]] · [[Draama (teatrifestival)]] · [[Dreek Stuudio]] · [[Eesti 1. Tagavararügement]] · [[Eesti asustus]] · [[Eesti ETNO]] · [[Eesti Isikulooline Indeks]] · [[Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu valimised 1970]] · [[Eesti kronostratigraafiline skaala]] · [[Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond]] · [[Eesti Looming]] · [[Eesti uusaeg]] · [[Erakorralise meditsiini arst]] · [[Fox Life Estonia]] · [[Frege loengud]] · [[Göteborgi Eesti Lasteaed "Tilluke"]] · [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused]] · [[Haavlikott]] · [[Hanemaja]] · [[Hapurokk]] · [[Hea Toidu Laat]] · [[Heinakorv]] · [[Hiiu väina laevatee]] · [[Hiiumaa ajalugu]] · [[Hingedeaeg]] · [[Hingesandid]] · [[Hitse]] · [[Hullunud Tartu]] · [[Jõgevamaa Spordiliit "Kalju"]] · [[Jõuluhani (rahvakultuur)]] · [[Jõululeib]] · [[Käädripäev]] · [[Kähri ristipuu]] · [[Kämmerei]] · [[Kaarnakivi (rahvausund)]] · [[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond]] · [[Kaitseväeteenistuse tunnistus]] · [[Kakk (toit)]] · [[Kaksikdiagnoosiga Klientide Päevakeskus]] · [[Kalamaja (elamu)]] · [[Kalju Lepiku luulevõistlus]] · [[Kanepitemp]] · [[Karilatsi ristimänd]] · [[Karjapasun]] · [[Katariina Jee]] · [[Keelehooldekeskus]] · [[Keemia ajalugu Eestis]] · [[Kodu (Koidula luuletus)]] · [[Kodukariõigus]] · [[Laashoone]] · [[Labajalavalss]] · [[Laekroon]] · [[Lahkme-Eesti]] · [[Lahttasku]] · [[Laki I kvartal]] · [[Lamba-Ada rannabaar]] · [[Langebrauni portselan]] · [[Laurissaare]] · [[Lehelis]] · [[Leivategu]] · [[Lepalind (folkloor)]] · [[Lepatriinupunane]] · [[Nõmme alevivolikogu]] · [[Nõmme Linnaosa Halduskogu]] · [[Narva foogtkond]] · [[Neue Nordische Miscellaneen]] · [[Olavipäev]] · [[Olev Siinmaa bareljeef]] · [[Palvekirjaaktsioon]] · [[Perekonnanimede kaitseregister]] · [[Tallinn teise maailmasõja ajal]] · [[Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut]] · [[Talumaa]] · [[Taluperemees]] · [[Talurahvaasjade komissar]] · [[Taluteenija]] · [[Walrabe von Hunsbach]] · [[2. Tankitõrjekompanii]] · [[Abivaim]] · [[Bandiit]] · [[Benedictus XVI läkitused eetikast]] · [[Daniel (preester)]] · [[Eeslaulja]] · [[Eesti Helikunsti Keskus]] · [[Eesti Seltsi Sümfooniaorkester]] · [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Gevehard]] · [[Jaoskonnaarst]] · [[Käsundusametnik]] · [[Karksi foogt]] · [[Leo XIII moodustatud piiskopkonnad]] · [[Liivimaa ordu majandusülem]] · [[Liivimaa vallakogukonna seadus]] · [[Mõisavald]] · [[Maakäsitööline]] · [[Ortodont]] · [[Paulus VI moodustatud piiskopkonnad]] · [[Pearahamaks]] · [[Pooleteramees]] · [[Relvatöökoda]] · [[Romantik]] · [[Saksimaa kuningas]] · [[Sotsiaalhoolekandeminister]] · [[Tenochtitláni dünastia]] · [[Toolse foogt]] · [[Vasknarva foogt]] · [[Viljandi foogt]] · [[Valge hobuse tants]] · [[Skeemipesa]] · [[Tehismuld]] · [[Tartu Indiefest]] · [[Wu (mõttelugu)]] · [[Mežotne piiramine]] · [[Sēlpilsi muinaslinnus]] · [[Sattesele]] · [[Sotecle linnus]] · [[Talupoegade pagemine]] · [[Trikāta (ajalooline piirkond)]] · [[Turaida muinaslinnus]] · [[Turaida vaherahu]] · [[Uexkülli loengud]] · [[Võnnu liit]] · [[Vabatalupoeg]] · [[Vasalliteet]] · [[Viezo]] · [[Viljakümnis]] · [[Virumaa piiskop]] · [[Volmari liit]] · [[Warhaftig Histori]] · [[Öölaulupidu "Järjepidevus"]] · [[Ülalistmine]] · [[Budakoda]] · [[Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledž]] · [[Kõmsi kivikalmed]] · [[Karlova tüüpi kivikirves]] · [[Kirimäe põletusmatus]] · [[Põltsamaa.info]] · [[Popkooripidu]] · [[Rahvusvaheline kabeturniir "Tallinn 1985"]] · [[Rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff]] · [[Sõrve maantee]] · [[Saaremaa konsistoorium]] · [[Sulev Tuka mälestusturniir]] · [[Tähe perepäevad]] · [[Tännassilma kivimeteoriit]] · [[Tallinn (paikkond)]] · [[Tallinna Abikeskus]] · [[Tallinna aeg]] · [[Tallinna garnison]] · [[Tallinna Keskraamatukogu ajalugu]] · [[Tallinna Keskraamatukogu muusika- ja filmisaal]] · [[Tallinna Linnavalitsuse nimekomisjon]] · [[Tallinna linnusekohus]] · [[Tallinna logo]] · [[Tallinna rae ametikohus]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli matemaatika-loodusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna vapipäev]] · [[Tallinna Visioonikonverents]] · [[Tartu Ülikooli kinesioloogia ja biomehaanika labor]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo kabinet]] · [[Tartu Ülikooli kunstiajaloo osakond]] · [[Tartu Ülikooli orientalistikakeskus]] · [[Tartu Ülikooli psühhiaatria õppetool]] · [[Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituut]] · [[Tartu ülikooli pedagoogilis-filoloogiline seminar]] · [[Tartu ülikooli ujumisõpetaja]] · [[Tartu ülikooli vehklemisõpetaja]] · [[Tartu Hansapäevad 2008]] · [[Tartu Hansapäevad 2009]] · [[Tartu Hansapäevad 2010]] · [[Tartu Hansapäevad 2014]] · [[Tartu linna kassatähed]] · [[Tartu linna päev]] · [[Tartu linna põhimäärus]] · [[Tartu linnasiire]] · [[Tartu logo]] · [[Tartu maarjalaat]] · [[Tartu muinsuskaitsepäevad]] · [[Tartu Näitekunsti Stuudio]] · [[Tartu on unenägu]] · [[Tartu rulluisumaraton]] · [[Tartu sümfooniaorkester]] · [[Teaduse ja religiooni kolleegium]] · [[Teise astme linn]] · [[Tudengite teatripäevad]] · [[Võitlusgrupp Rebane]] · [[Võru Draamastuudio]] · [[Võru sümfooniaorkester]] · [[Võrulaste tahteväljenduspäev]] · [[Vallikraavivaht]] · [[Viljandi Muusikakooli Puhkpilliorkester]] · [[Viljandi sümfooniaorkester]] · [[Viljandi vanamuusika festival]] · [[Vooremaa auhinnavõistlus maadluses]] · [[Ylo]] · [[Ordinatuur]] · [[Õigeusk Eestimaal]] · [[Üleliiduline Vabatahtlik Karskusühing]] · [[Koknese muinaslinnus]] · [[Krimulda (ajalooline piirkond)]] · [[Kuramaa liivlased]] · [[Liivimaa Üldkasulik Ühing]] · [[Põltsamaa foogtkond]] · [[Säässaare ristimänd]] · [[Sigulda vandenõu]] · [[Sipe Kõivusaare kased]] · [[Sossolid]] · [[Stalinlik revolutsioon]] · [[SU-85I]] · [[Täievoliline esindaja]] · [[Tütarsaared]] · [[Tšigorini-nimeline maleklubi]] · [[Taevaskoja ristipuu]] · [[Tagaküla Tiigi talu ristimännid]] · [[Tallame puruks valgesoome mao]] · [[Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee Siseasjade Valitsus]] · [[Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr. 1]] · [[Vabariiklik õigekeelsuskomisjon]] · [[Vanaküla ohvripuud]] · [[Vanaküla Sanksaare ristimets]] · [[Vasakpoolsete Sotsialistide-Revolutsionääride (internatsionalistide) Partei]] · [[Vene SFNV Rahvusasjade Rahvakomissariaadi Eesti osakond]] · [[Viieteistkümnekopikane münt]] · [[VK(b)P Eesti Osakondade Keskkomitee]] · [[Vostokneftedobõtša]] · [[1896-klassi hüdrograafialaev]] · [[371 Admiraliteet-klassi kaater]] · [[Atlandi künnis]] · [[Autoostuluba]] · [[Colin Archeri laht]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Rahukaitsekomitee]] · [[Eestimaa konsistoorium]] · [[Isiksuse kõlbelise palge rollist ajaloolise kollektiivi elus]] · [[IV Erakorraline tööliste, soldatite, talupoegade ja kasakate nõukogude kongress]] · [[Jaosmaa]] · [[Karksi foogtkond]] · [[Kolomenski Štandart]] · [[Kremass]] · [[Läti NSV Siseasjade Rahvakomissariaat]] · [[Löögiüksus Admiral Pitka]] · [[Leedu NSV Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[Mõisate ülevõtmine]] · [[Moskva Tšekaa]] · [[Nõukogude kultuuripoliitika]] · [[NKVD struktuur]] · [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuv Riikliku Julgeoleku Komitee]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kaheksas Peavalitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kolmas Valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Kuueteistkümnes valitsus]] · [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Neljas Valitsus]] · [[NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi 4. valitsus]] · [[Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon]] · [[Ordžonikidze krai]] · [[Patent (õigusakt)]] · [[Peterburi ülempolitseimeister]] · [[Plaanikomitee]] · [[Adramadrus]] · [[Adrasajandik]] · [[Avalik veekogu]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 7. osakond]] · [[Eesti Partisaniliikumise Staap]] · [[Interpreet]] · [[Kirikueestseisja]] · [[Kolin Pirunkirkko]] · [[Kommaan]] · [[Kontšog-Džungne]] · [[Kuldrebane]] · [[Kuuendikumaa]] · [[Kvoodimaa]] · [[Müristaja (raudteesuurtükk)]] · [[Mitteavalik veekogu]] · [[Mongoolia kloostrid]] · [[Põhjaeesti kirjakeel]] · [[Raskekauglaskepatarei]] · [[Ripats (üliõpilasorganisatsioonides)]] · [[Soome penikoorem]] · [[Sunghyun Kim]] · [[Suur Tõll (raudteesuurtükk)]] · [[Talurendimaa]] · [[Tapper (raudteesuurtükk)]] · [[Tartu Ülikooli ideelabor]] · [[Välisriikide aukonsulid Eestis (1938)]] · [[Vallakohus]] · [[15. mai – 1. juuni 1992]] · [[Abbe Nilsson]] · [[Abbeville'i leiukoht]] · [[Eesti riiklike teenetemärkide galerii]] · [[Eesti semiootika sügiskool]] · [[Eesti Teadusinfosüsteem]] · [[Eesti-Läti Laevasõidu Agentuur]] · [[Emand Karlsson]] · [[Itaalia kronoloogia]] · [[Kõne Tallinna juutkonnale]] · [[Kultuuridessant]] · [[Kungla (mütoloogia)]] · [[Kurši murrakud]] · [[MÖH? FUI! ÖÄK! OSSA! VAU!]] · [[Mängukoobas]] · [[Naftariik]] · [[NarTest Technologies]] · [[Regionaaltelevisioon Eesti]] · [[Register 2007]] · [[Riia õigus]] · [[Riigi Julgeoleku Peaameti Julgeolekuteenistus]] · [[Riigikaitseõpetus]] · [[Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon]] · [[Rindesõprade päevad]] · [[Robotex]] · [[Soome-Ugri Kirjanduste Assotsiatsioon]] · [[Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus]] · [[Sotsia]] · [[SS-korpus]] · [[Stahli grammatika]] · [[Stegeborgi hertsog]] · [[Stencibility]] · [[Stockholmi Eesti Ühing]] · [[Stockholmi Eesti Lasteaed "Pääsuke"]] · [[Suhtesõlmed]] · [[Suitsuprii klass]] · [[Suunakood]] · [[Suurbritannia rüütliseisus]] · [[Taani meedia]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu Euroopa dokumendikeskus]] · [[Tasuta maa]] · [[Teadusbuss]] · [[Tiibeti budismi ajalugu]] · [[Tiibeti budistlik panteon]] · [[Tipp TV]] · [[UTTV]] · [[Võistkondlik suusamaraton]] · [[Võru–Petseri ürgorg]] · [[Võsareporter]] · [[Vaimse tervise päev 2008]] · [[Vakujaosed]] · [[Viljaneitsi]] · [[Virumaa Kolmiküritus]] · [[Õhukaitse suurtükiväegrupp]] · [[Õppeinfosüsteem]] · [[Üksikud jalaväepataljonid]] · [[Ülemtalurahvakohus]] · [[Alaealiste koloonia]] · [[Anatoolia kiltmaa]] · [[Andriamasinavalonad]] · [[Artekon Raadio Tallinn]] · [[Asenduskoduteenus]] · [[Asustusüksus]] · [[Baltisches historisches Ortslexikon]] · [[Fengshui Shan]] · [[Gomang]] · [[Grööni kirjandus]] · [[Gruusia Partei]] · [[Gupo sild]] · [[Guttanneni vapp]] · [[Küüslauguküüned]] · [[Leki oja]] · [[Letipea-Mahu]] · [[Liechtensteini valitsusjuht]] · [[Linnapäev]] · [[Linnareform]] · [[Lotmani loengud]] · [[Nädalalõpp Kanal 2ga]] · [[Neli kuningat]] · [[Norra džäss]] · [[Norra nimi]] · [[Olavi Paavolaise Selts]] · [[Ortoire]] · [[Paimio lahing]] · [[Pakane (mütoloogia)]] · [[Pannilöömine]] · [[Rõugutaja]] · [[Roheline Tārā]] · [[Roomlased]] · [[Rootsi-Eesti Ühing]] · [[Rwampanga]] · [[Säässaare ristipuud]] · [[Süütalastepäev]] · [[Saksa DV-ga Sõpruse Arendamise Nõukogude Ühingu Eesti osakond]] · [[Sakslaste küüditamine (1945)]] · [[Scandinavian Shipping Gazette]] · [[Seapraad]] · [[Segarent]] · [[Seišellikreooli kirjandus]] · [[Seitsmemagajapäev]] · [[Seitsmesed uudised]] · [[Seitsmevennapäev]] · [[Suveräänsus Eesti põhiseaduses]] · [[Tõlet (muinsuskaitseklubi)]] · [[Tõrva Noortevolikogu]] · [[Tõrvas]] · [[Töö Leedu Hüvanguks]] · [[Tüüringi maakrahvkond]] · [[Tšarjatantra]] · [[Taani keelepoliitika]] · [[Taani kliima]] · [[Taani muusika kuldaeg]] · [[Taassünni päev]] · [[Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester]] · [[Tallinna rakenduskunsti triennaal]] · [[Tallinna turberaamatud]] · [[Talvine nigulapäev]] · [[TM-34]] · [[Tondi jutud]] · [[Tooru õhtu]] · [[Topelt-Kiiks]] · [[Toronto Eesti Ühispank]] · [[Trinidadi ja Tobago peaminister]] · [[Triobet]] · [[Tsirgupäev]] · [[Tule TV]] · [[Tulehaldjad]] · [[TuleTulemine]] · [[Tulutooja]] · [[Turbahorisont]] · [[Turbalasund]] · [[Turvastumine]] · [[Turvastunud muld]] · [[Tuulehaldjad]] · [[Tuuleristipäev]] · [[TV3 (Rootsi)]] · [[Valge kuningas]] · [[Valgele valgega ehk värviliselt]] · [[Valgemiao keel]] · [[Valimiskogu]] · [[Vana eesti rahvausk]] · [[Varanduse vedajad]] · [[Varesepäev]] · [[Venemaa Radikaaldemokraatlik Partei]] · [[Ventimigliade linnus]] · [[Viareggio vapp]] · [[Vigala valla volikogu]] · [[Walesi poolsaar]] · [[Wastne Testament]] · [[Wirkhausi-nimeline puhkpillimuusika stipendium]] · [[Wuhan Shi]] · [[Bioloogia ja lingvistika]] · [[Blog.tr.ee]] · [[Bugesera nõgu]] · [[Dalmaatsia saared]] · [[Digitark]] · [[Disainiaasta]] · [[Donostia vald]] · [[Duumarubla]] · [[Eesti avalikud tegelased]] · [[Eesti etnograafia sõnaraamat]] · [[Eesti kirjandus (toetusprogramm)]] · [[Eesti kirjanduse biograafiline leksikon]] · [[Eesti kirjarahva leksikon]] · [[Eesti Komitee Asemike Kogu]] · [[Eesti luureajalugu]] · [[Gruusia meedia]] · [[Ida-Madagaskar]] · [[Idumealased]] · [[Inimesehaldjad]] · [[Intel i9]] · [[Itapipoca vald]] · [[Jeesuse sugulased]] · [[Judenburgi vapp]] · [[Juudi vähemusrahvuse IV kultuurnõukogu]] · [[Karepa kant]] · [[Katvanga]] · [[Keelesild]] · [[Kirikukonvent]] · [[Kivihaldjad]] · [[Kohustuslik kogumispension]] · [[Läänlane (portaal)]] · [[Läti rahvausund]] · [[Lõuna-Aafrika Vabariigi Põhihariduse Ministeerium]] · [[Maa-alune]] · [[Maidla kivikalme]] · [[Majahaldjad]] · [[Mereviki]] · [[Modica krahvide linnus]] · [[Norra tantsukunst]] · [[Põhjakotkas]] · [[Põltsamaa suudlus]] · [[Püha Ihu gild]] · [[Piibel. Uue maailma tõlge (2014)]] · [[Pikne (äiksejumal)]] · [[Piraadirannik]] · [[Pitka jõgi]] · [[Politseitalitus]] · [[Pontus Magnusson]] · [[Portugali meedia]] · [[Poti laat]] · [[Potilaat]] · [[Praktiskais Latvietis]] · [[Prantsuse maalikunst]] · [[Prantsusmaa kuningas]] · [[Pritsikuur]] · [[Professor Talis Bachmanni labor]] · [[Proletaar]] · [[Purke linnus]] · [[Rabinaat]] · [[Rahaaugu haldjad]] · [[Rahvaraamat]] · [[Senegali peaminister]] · [[Sg-122]] · [[Siseränne Eestis]] · [[Sixten, Benka, Jonte]] · [[SK-39]] · [[Sloveenia meedia]] · [[Sobrali vald]] · [[Soome keelepoliitika]] · [[Tangupuder]] · [[Tarastamiskohustus]] · [[Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp]] · [[Tartu Ülikooli Euroopa kolledž]] · [[Tartu Hansapäevad 2015]] · [[Uhhuduur]] · [[Uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat]] · [[Uljaste kuplistik]] · [[Unkalauad]] · [[Uppuva pardi juhtum]] · [[USA punk]] · [[Ussikuningas]] · [[Xánthi vallaüksus]] · [[Xánthi vallakogukond]] · [[Xaafuuni neem]] · [[Ya'ani ringkond]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstnik]] · [[Kõiv akna all]] · [[Gnoosis]] · [[Maavägi]] · [[Eestimaa superintendent]] · [[Fredehelmus Poyg]] · [[Laengsidestusseadis]] · [[A-tüüpi isiksus]] · [[Neljas]] · [[Vahtrik]] · [[Aasta muld]] · [[Ametkond (keskaeg)]] · [[Armuõigus]] · [[Auk (loomapüünis)]] · [[Riigikeel]] · [[Piastide võlv]] · [[Aaderduskamm]] · [[Aktiivtakisti]] · [[Alussõna]] · [[Ettevõtte juhtimine]] · [[Kõrgvesi]] · [[Kaug-Lõuna]] · [[Kohalik päikeseaeg]] · [[Kuritegevus]] · [[Loodusteadus]] · [[Mõtestatud lause]] · [[Olümpialiikumine]] · [[Olümpiamängude mälestusmedal]] · [[Olümpiamündid]] · [[Olümpiaprintsiip]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee auliige]] · [[Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige]] · [[Tüüp-sõna]] · [[Teoloogia summa Ia q. 2]] · [[Teoloogia summa Ia q. 22]] · [[Tunnetusrelativism]] · [[Usuartikkel]] · [[ÜRO embleem]] · [[Aktsentueeriv värsisüsteem]] · [[Altariesine]] · [[Aritmeetiline operatsioon]] · [[Elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria]] · [[Inimese areng]] · [[Issand]] · [[Kamberkaevandamine]] · [[Katehhees]] · [[Kodanikkond]] · [[Konfessioon]] · [[Mäendus]] · [[Manoury notatsioon]] · [[Metafooriteooria]] · [[Otsustusinstitutsioonid]] · [[Pärisklass]] · [[Pühitsus]] · [[Polüneesia kosmogoonia]] · [[Polaartelg]] · [[Positiivne pinnavorm]] · [[Prioriteet]] · [[Religiooniõpetus]] · [[Reljeefitüüp]] · [[Reumaatiliste haiguste klassifikatsioon]] · [[Sõnaseletus]] · [[Schickid]] · [[Soololaul]] · [[Subjekt-subjekt-suhe]] · [[Tööstusomandi õiguskaitsetaotlus]] · [[Usulahk]] · [[Väljamine]] · [[Valkdüstroofiad]] · [[Õgurannik]] · [[Üleminekuline maakoor]] · [[Aisad]] · [[Aktiivne äär]] · [[Angoobmaal]] · [[Asendushooldus]] · [[Avatusluul]] · [[Co-edition]] · [[Ebasarikas]] · [[Eestkosteasutus]] · [[Gregoriuse aasta]] · [[Hüpopaatia]] · [[Halduse kandja]] · [[Hoolduspere]] · [[Hooldusvajadus]] · [[Instseneeringuluul]] · [[Jagamisrakis]] · [[Külmvöö]] · [[Kaardivõrk]] · [[Kodarjoon]] · [[Kuiva kehaehitusega hobune]] · [[Laidrannik]] · [[Lauskmaa]] · [[Leidurlusluul]] · [[Looduskomponent]] · [[Mõõteriista täpsusklass]] · [[Mažoorne helirida]] · [[Masinpsühholoogia]] · [[Mississippi madalik]] · [[Muusikapaleograafia]] · [[Palavvöö]] · [[Parasvöötme õhumass]] · [[Pascal-B]] · [[Ridamus]] · [[Riiklik järelevalve]] · [[Rikkusluul]] · [[Seadeelement]] · [[Serbia ja horvaadi kirjandus]] · [[Suuremõõtkavaline kaart]] · [[Taylori printsiip]] · [[Teenistuslik järelevalve]] · [[Tikkpolt]] · [[Toimetulekutoetus]] · [[Troopiline õhumass]] · [[Tugiheli]] · [[Võidusõidukaarik]] · [[Äge glomerulonefriit]] · [[Anarhofuturism]] · [[Avaliku ja eraõiguse eristamine]] · [[Blatnoi]] · [[Epopöa]] · [[Geonoomia]] · [[Germanomaania]] · [[Graniidistumine]] · [[Idavere lade]] · [[Järskrannik]] · [[Klibuvall]] · [[Konvenientsipoliitika]] · [[Koomika]] · [[Latorpi lade]] · [[Liitmisreegel]] · [[Litoloogiliselt heterogeenne põiksus]] · [[Loodususund]] · [[Maastikuauto]] · [[Magmakeha]] · [[Normaalmurrang]] · [[Orogeenne vöönd]] · [[Paljandumine]] · [[Pimp TV]] · [[Plagu]] · [[Puänt]] · [[Rööplasumus]] · [[Raamatute varjatud sõnumid]] · [[Risti ümberpööramine]] · [[Säästukaart]] · [[Süütegu]] · [[Sünonüümia]] · [[Statistiline meetod]] · [[Taevaisa]] · [[Temperavärv]] · [[Tonaalne muusika]] · [[Ökosüsteemi taastamiskulu]] · [[Ühe muutujaga lineaarvõrratus]] · [[Ühe muutujaga ruutvõrratus]] · [[Üheseinaline nanotoru]] · [[Ühisteenused]] · [[Üldkeel]] · [[Anorgaaniline analüüs]] · [[Chinese Semiotic Studies]] · [[Dünaamiline situatsioon]] · [[Demokraatia arendamise sihtasutus]] · [[Duratiivne situatsioon]] · [[Eesti veksel]] · [[Elektridetonaator]] · [[Emotsioonide geopoliitika]] · [[Eraldusvõime]] · [[Eustaasia]] · [[Fluorokinoloonid]] · [[Fotokeemiline reaktsioon]] · [[Geneetiline muundamine]] · [[Graafi klikk ja vöö]] · [[Graafi sümmeetria]] · [[Imeline Ajalugu]] · [[Intervallmeetod]] · [[Isohaliin]] · [[Jäätmete kõrvaldamine]] · [[Kaebeõigus]] · [[Kallasrada]] · [[Kangakudumine]] · [[Keskkonnaküsimuste sidustamine]] · [[Keskkonnavastutus]] · [[Kiipkaardiluger]] · [[Kobestuslaeng]] · [[Konteinerhaljastus]] · [[Lõhkematerjal]] · [[Lõhketöö]] · [[Linnamööbel]] · [[Lubatushinnang]] · [[Mäeeraldise teenindusmaa]] · [[Mõistusega olend]] · [[Maksusoodustus]] · [[Marksistlikud rahvusvaheliste suhete teooriad]] · [[Mitmeseinaline nanotoru]] · [[Multivalentne muusikaanalüüs]] · [[Murdvõrratus]] · [[Oportunistlik majandusteooria]] · [[Orgaaniliste ühendite lagundamine]] · [[Põhja- ja Ida-Euroopa Nukukunstide Keskus]] · [[Peitsimine]] · [[Plahvatuspõlemine]] · [[Psühhosemiootika]] · [[Pseudolitoraal]] · [[Ratsaponi]] · [[Raudbetoonkoorik]] · [[Ruumhajuvusmõõtja]] · [[Säästev linnaplaneerimine]] · [[Süütel]] · [[Saksa Majanduse Auhind Eestis]] · [[Staatiline situatsioon]] · [[Supiinitarindid]] · [[Tarvitamisõigus]] · [[Tasakaalustusmaks]] · [[Toksigeensus]] · [[Tootemaks]] · [[Tugiasustamine]] · [[Väljapaiskelaeng]] · [[Vetikate heterotroofne toitumine]] · [[Videoturundus]] · [[Äravoolukiht]] · [[Äravoolumaht]] · [[Ühesuguline õis]] · [[Abielusündimuskordaja]] · [[Abikontaktor]] · [[Abilüliti]] · [[Absoluutne kiirus]] · [[B-klassi isolatsioon]] · [[Düseutroofne järv]] · [[Digitaalne dokumendihaldus]] · [[Elastne keha]] · [[Elastne keskkond]] · [[Ergutusahel]] · [[Füsioloogiline akustika]] · [[Flandeerimine]] · [[Harmooniline intervall]] · [[Heli tulendnimetus]] · [[Helirea kulgevad astmed]] · [[Helirea püsivad astmed]] · [[Helistike sugulus]] · [[Hiiliv tõrge]] · [[Hulgasõna]] · [[Jäätmejaam]] · [[Käivitusmoment]] · [[Käivitusmootor]] · [[Käivitusvool]] · [[Kõrgustähistus]] · [[Kaevamishark]] · [[Kephalos Klazomenaist]] · [[Kolmikmeremiil]] · [[Kommutaatormasin]] · [[Kromaatiline helirida]] · [[Lihtintervall]] · [[Maastikusfäär]] · [[Mardilaat]] · [[Meditsiiniline abivahend]] · [[Meloodiline intervall]] · [[Minoorne helirida]] · [[NARIS]] · [[Nominaaltulusus]] · [[Poolhääl]] · [[Pragmaatiline abisõna]] · [[Radioaktiivne kiirgus]] · [[Reservaaž (graafika)]] · [[Riikide sõjajõud Teise maailmasõja alguses]] · [[Rulllaager]] · [[Sündimuse erikordaja]] · [[Sündimuse kogukordaja]] · [[Savi kuivamine]] · [[Segahääl]] · [[Semidüstroofne järv]] · [[Sisendkeel]] · [[Toonikakolmkõla]] · [[FIDE nõukogu]] · [[Üldgeograafiline kaart]] · [[Abrasiivkulumine]] · [[Aniloks-värviaparaat]] · [[Aniloks-värvivalts]] · [[Aprioorsus]] · [[Arvestuspoogen]] · [[Elastne sidur]] · [[Erosioonkulumine]] · [[Ferridromofiilia]] · [[Filosoofia valdkonnad]] · [[Hammassidur]] · [[Jäävöönd]] · [[Joaskulumine]] · [[Joonpingus]] · [[Kalendristika]] · [[Kavitatsioonkulumine]] · [[Kompenseeriv sidur]] · [[Koost]] · [[Lõtkuga ist]] · [[Masinaehitusmaterjalid]] · [[Masinaelement]] · [[Mehaaniline kulumine]] · [[Mittetunnustamispoliitika]] · [[Piirseisund]] · [[Pikima ametiajaga poliitilised liidrid]] · [[Polümerisatsiooniaste]] · [[Primitiivne algtegur]] · [[Proportsionaalsuspiir]] · [[Sööbekulumine]] · [[Servojuhtimine]] · [[Silinderhõõrdülekanne]] · [[Sonaaditsükkel]] · [[Soveldamine]] · [[Tõrge]] · [[Tõutervis]] · [[Tantsusüit]] · [[Teise maailmasõja survel tehtud leiutised]] · [[Traditsionalism]] · [[Tugevus]] · [[Vakuoolne düstroofia]] · [[Valdus]] · [[2004. aasta olümpiamängude Kreeka-Rooma maadluse Taškendi valikturniir]] · [[Agressiivne keskkond]] · [[Ajatamine]] · [[Alluvuse ühesus]] · [[Ametkondlikkus]] · [[Arvesti]] · [[Autostumine]] · [[Avatud maailmaühiskond]] · [[Barca raport]] · [[Bilansikirje]] · [[Bilansiväline kirje]] · [[Bugarura saar]] · [[Dünaamiline viskoossus]] · [[Destilleerimisseade]] · [[Dfu-programmer]] · [[Elektrilõhkevõrk]] · [[Elektriseadmestik]] · [[Elodeiidid]] · [[Emulgatsioon]] · [[Hüdrauliline masin]] · [[Hüdrograafiline võrk]] · [[Hapnikusisaldus]] · [[Happesadenemine]] · [[Harunemine]] · [[Hiib]] · [[Humisool]] · [[Ihtüotsiid]] · [[Imendumine]] · [[Isehõrenemine]] · [[Jahutussegu]] · [[Käibevara]] · [[Külmumine]] · [[Keskmine tihedus]] · [[Klarett]] · [[Klassivanem]] · [[Kompaktsusteoreem]] · [[Lähis-Ida esiaeg]] · [[Loodeteelektrijaam]] · [[Masinakäsk]] · [[Mereelustik]] · [[Metsapealinn]] · [[Mina ja keskkond]] · [[Neurolepsia]] · [[Nivikool]] · [[Nukleofiilne tsenter]] · [[Olmereovesi]] · [[Põhjasüvendi]] · [[Põhjavee-elustik]] · [[Parasvöötme rohtlad]] · [[Pindaktiivsus]] · [[Pseudotsüfellid]] · [[Raamatupidamise sise-eeskiri]] · [[Rabastumine]] · [[Rannikuluide]] · [[Reaktiiv]] · [[Reostaatjuhtimine]] · [[Reservuaar]] · [[Riimvee-elustik]] · [[Rodoloogia]] · [[Rohtlavöönd]] · [[Säärikud]] · [[Säästulamp]] · [[Soojussõlm]] · [[Soojusvõrk]] · [[Soostumus]] · [[Stügobiont]] · [[Tõusukõrgvesi]] · [[Töönduskala]] · [[Tööränne]] · [[Tööstusettevõtete asukoha teooria]] · [[Tasakaaluprofiil]] · [[Tasuta turundus]] · [[Teekond maailma lõppu]] · [[Tootmisreovesi]] · [[Uued tööstusharud]] · [[Veeproov]] · [[Vistseraalne rasv]] · [[Voolavus]] · [[Älves]] · [[Üldkaredus]] · [[Aegjärkne raie]] · [[Ajalooline laev]] · [[Akumulatsiooniala]] · [[Avaldus]] · [[Barokktrio]] · [[Beibe]] · [[Computer Music Melodian]] · [[Demograafiline tööturusurve indeks]] · [[Dokumendiliik]] · [[Ehitise laiendamine]] · [[Ehitise rekonstrueerimine]] · [[Elukultuuri Instituut]] · [[Elusloodus]] · [[Eraldusriba]] · [[Höövelmasin]] · [[Hüpotroofid]] · [[Hoiatushüüd]] · [[Infojuhtimine]] · [[Jälitustegevus]] · [[Katadroomne leht]] · [[Kestvusratsutamine]] · [[Kiskahel]] · [[Lamarcki seadused]] · [[Loomamaal]] · [[Luuavars]] · [[Märjamaa lahing]] · [[Müratasandi]] · [[Maailmapilt]] · [[Maandur]] · [[Maanduri valgumisala]] · [[Maanduspaigaldis]] · [[Maantee klass]] · [[Mandrinõlv]] · [[Marss-seilkuunar]] · [[Meeste sündimuskordaja]] · [[Meremärk]] · [[Meremaal]] · [[Mesotroofid]] · [[Metallilõikepink]] · [[Modelleeriv süsteem]] · [[Mustkate]] · [[Nardid]] · [[Netoproduktsioon]] · [[Ohutegur]] · [[Oma ja võõras]] · [[Piesoisohüps]] · [[Pindamine]] · [[Pottpaat]] · [[Puidutöötlemise tehnoloogia]] · [[Rauasulam]] · [[Relv lae ja kaitseriivista!]] · [[Sõltumatu Infokeskus]] · [[Sündimatus]] · [[Saagimine]] · [[Shannoni esimene teoreem]] · [[Tõeline hallutsinatsioon]] · [[Tõuk]] · [[Taakselkuunar]] · [[Talitlus]] · [[Tuulepõhi]] · [[Unioon]] · [[Uusvasakpoolsed]] · [[Vähima olulise erinevuse test]] · [[Võrdlus]] · [[Vallassündimuse erikordaja]] · [[Vandumine]] · [[Veerandaeg]] · [[Viimne kohtupäev]] · [[Ökokaardistamine]] · [[Ühtlaselt kiirenev liikumine]] · [[Aberratsioonikonstant]] · [[Abiellumus]] · [[Abilöök]] · [[Abioperatsioon]] · [[Aktiivne temperatuur]] · [[Arboritsiid]] · [[Arenguideoloogia]] · [[Arenguplaneerimine]] · [[Beetaversioon]] · [[Biokeemiline geneetika]] · [[Diferentseerimine]] · [[Dosaator]] · [[Egiptuse rahvatants]] · [[Ehtekunst]] · [[Epifütootia]] · [[Forsseerimine]] · [[Globaalne kapitalism]] · [[Hüpoikoon]] · [[Hulgulind]] · [[Käskjuhitavus]] · [[Käsuviip]] · [[Kümnendkorrektsioon]] · [[Kaebus]] · [[Kahju tekitamine]] · [[Kapitaliinerts]] · [[Katseseeria]] · [[Keskkonnakompleksluba]] · [[Keskkonnaluba]] · [[Keskkonnariski hindamine]] · [[Lendstart]] · [[Ligikaudne arv]] · [[Likviidsuse suhtarvud]] · [[Loodusvara lubatava kasutuse määr]] · [[Märgukiri]] · [[Maaelu]] · [[Maastike mitmekesisus]] · [[Majandusüksus]] · [[Mikroenergeetika]] · [[Orbiitgraaf]] · [[Otsekood]] · [[Põhja-Aafrika rahvatantsud]] · [[Pöörlev rõngas-ketaselektrood]] · [[Paremakäelisus]] · [[Pistikupesa]] · [[Praekahvel]] · [[Punkteeritud ümbrus]] · [[Rehabilitatsioon]] · [[Roheline pipar]] · [[Säästev energeetika]] · [[Sotsiaalne märgis]] · [[Tööjõumahukas tootmine]] · [[Taevapoolkera]] · [[Teisene toore]] · [[Universaalinstrument]] · [[Uusparempoolsus]] · [[Ööbinokkel]] · [[Absoluutne sügavus]] · [[Aisting]] · [[Aktiivne jõud]] · [[Avapind]] · [[Bioaktiivne ühend]] · [[Dünaamiline koormus]] · [[Esimene rinne]] · [[Firmasport]] · [[Homogeenne elektriväli]] · [[Jäätmekategooriad]] · [[Kõrgusindeks]] · [[Kaaspind]] · [[Kavandamine]] · [[Keevitatavus]] · [[Keskmine lõtk]] · [[Klemmliide]] · [[Kolm kriitikat]] · [[Konvendihoone]] · [[Kristlik ekstremism]] · [[Kultuuritehas]] · [[Lendkarvad]] · [[Liivapaber]] · [[Loomaks moondumine]] · [[Meditsiiniline biokeemia]] · [[Mullastik]] · [[Pöördemoment]] · [[Pajatus]] · [[Peapind]] · [[Rasvlahustuvad vitamiinid]] · [[Regivärss]] · [[Silikaltsiit]] · [[Staatikaga määratav skeem]] · [[Staatikaga määratavad ülesanded]] · [[Suruõhu kuivatamine]] · [[Teabelevi]] · [[Tensotajur]] · [[Tingimus]] · [[Tsangpadrun]] · [[Ubikinoonid]] · [[UDA-tehnoloogia]] · [[Ujuv laager]] · [[Usuline ekstremism]] · [[Vähendav lüli]] · [[Väsimustugevus]] · [[Vaidemenetlus]] · [[Valgustuse projekt]] · [[Õietolmuspekter]] · [[1N3716]] · [[1N60]] · [[1N970B]] · [[2N3096]] · [[Abiarhitektuur]] · [[Absoluutne vanus]] · [[Afüllia]] · [[Aine omadused]] · [[Arhiivihaldus]] · [[Assotsiatiivne ring]] · [[Bilateraalne sümmeetria]] · [[Biogeenid]] · [[Eesseisja]] · [[Eesti-Ma Rahwa Kalender]] · [[Elatuskorje]] · [[Elektronskeem]] · [[Eoseline sigimine]] · [[Euroopa Liidu dokumentatsioon]] · [[Filmimine]] · [[GA400TD60U]] · [[Gamavit]] · [[Hüppekiht]] · [[Harvik]] · [[Homoallüülne rühm]] · [[Humoraalne regulatsioon]] · [[Ioonsed ained]] · [[Ioonvõrrand]] · [[IRF3710]] · [[IRF5210]] · [[Kohanemus]] · [[Kolloidsüsteem]] · [[Kolmikmiil]] · [[Kuivendus]] · [[Kummihaamer]] · [[KV1236]] · [[KZ405]] · [[Lõikuvad sirged]] · [[Libertaarimperatiiv]] · [[Loomarakk]] · [[Mäesuusakool]] · [[Matusetoetus]] · [[MJ11016]] · [[Nüüdismuusikaansambel]] · [[Niit]] · [[Põrunui]] · [[Pühakoda]] · [[Rabamets]] · [[Rehabilitatsiooniteenus]] · [[Roheline liikumine]] · [[Sülemikast]] · [[Seebid]] · [[Singulaarne maatriks]] · [[Spastiline halvatus]] · [[Suitsulõõts]] · [[Survetorustik]] · [[Suundorienteerumine]] · [[Täis- ja murdosa]] · [[Tänava kaitsevöönd]] · [[Tänavamaa]] · [[Taustamine]] · [[Universaalhulk]] · [[Vabavõnkumine]] · [[Vahetusleping]] · [[Vaimse tervise päev 1996]] · [[Vastandelement]] · [[Vastandmaatriks]] · [[Wahli reegel]] · [[Waveframe]] · [[Eestäiend]] · [[Faasiverb]] · [[Gatherings in Biosemiotics]] · [[Infiniitfraas]] · [[Inseneritöö]] · [[Ioonne elektroaktiivne polümeer]] · [[Jätkusuutlikkuse hindamine]] · [[Kümnendmurd]] · [[Kaksikvedur]] · [[Keelehoole]] · [[Keskkonnategevuse tulemuslikkus]] · [[Korduvust näitav määrus]] · [[Laboratoorne diagnostika]] · [[Liitmõju]] · [[Liivapritsitööd]] · [[Looduslikkus]] · [[Määrustäiend]] · [[Maastikuhooldus]] · [[Maastikupoliitika]] · [[Magneetikud]] · [[Murru laiendamine]] · [[Omastavaline täiend]] · [[Oskussõnastik]] · [[Partitiivverb]] · [[Portfoolio]] · [[Prootonjuhtoksiidid]] · [[Puutumus]] · [[Reaalmuutuja funktsioon]] · [[Säästev inimareng]] · [[Säästev kasutus]] · [[Saastetasu]] · [[Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll]] · [[Seotud vektor]] · [[Siduja]] · [[Tähtpäev]] · [[Tegusõna käändelised vormid]] · [[Tehislikkus]] · [[Terministandard]] · [[Toimumisaega näitav määrus]] · [[Trimmerkondensaator]] · [[Võrdlev usundilugu]] · [[Variatsiooniulatus]] · [[Vastupinge]] · [[Ühine humanitaaroperatsioonide plaan]] · [[Aritmeetiline juur]] · [[Bioloogiline oksüdatsioon]] · [[Bioproduktsioon]] · [[Euroopa Liidu arengukoostöö]] · [[Euroopa rahvusvahelise koostöö foorum]] · [[Geolitoraal]] · [[Gumofiilia]] · [[Holsteini meri]] · [[Hulgafraas]] · [[Hulgamäärus]] · [[Humanitaarabipalve]] · [[Imikusuremus]] · [[Jalaväekompanii]] · [[Kahepoolne arengukoostöö]] · [[Kalakasvatussump]] · [[Kerishüpokaust]] · [[Kiilung]] · [[Kompanii sisetoimkond]] · [[Lünklause]] · [[Lahtine kate]] · [[Mandri tuum]] · [[Meeste domineerimine]] · [[Mitmepoolne arengukoostöö]] · [[Otstarbemäärus]] · [[Põhilised sotsiaalteenused]] · [[Põhjusmäärus]] · [[Passaathoovused]] · [[Predikatsioon]] · [[Preventiivne veterinaaria]] · [[Reaalarvude hulk]] · [[Regressiivne tulumaks]] · [[Sürjametsad]] · [[Seitsmenda päeva adventistid]] · [[Semantiline kunst]] · [[Sidend]] · [[Siinvõrk]] · [[Skalaariga korrutamine]] · [[Substantiivifraas]] · [[Telglõige]] · [[Temporoloogia]] · [[Tugevusmoment]] · [[Vaeglause]] · [[Valdajamäärus]] · [[Vastandvektor]] · [[Viisimäärus]] · [[Webware 100]] · [[Lahingukomplekt]] · [[Päristuumne rakk]] · [[Ülepinge]] · [[Aksiaalne väntliugurmehhanism]] · [[Algordinaat]] · [[Arvutuslik tugevus]] · [[Arvutuspinge]] · [[Dünaamiline pinge]] · [[Deformatsioonide võrdsuse tingimus]] · [[Destillaatõli]] · [[Efektiivne kontsentratsioonitegur]] · [[EM-määre]] · [[Hüdrostaatika põhivõrrand]] · [[Hüdrostaatiline rõhk]] · [[Immutusõli]] · [[Induktsioonivool]] · [[Inglise jalg]] · [[Iseloomulik lõige]] · [[Jõusüsteem]] · [[Joonkiirus]] · [[Juveniilne vesi]] · [[Külaliskorter]] · [[Kaabliõli]] · [[Kapsaraud]] · [[Karastusõli]] · [[Kehade süsteem]] · [[Kesktemperatuuriline määre]] · [[Kiilmehhanism]] · [[Kompaundõli]] · [[Kontaktpind]] · [[Kuumustugevus]] · [[Lenkimine]] · [[Lihtside]] · [[Liigvarras]] · [[Marineeritud kurk]] · [[Mastaabitegur]] · [[Nullist pulseeriv pinge]] · [[Ohtlik punkt]] · [[Paigaldus]] · [[Paljutsükliline väsimus]] · [[Piklid]] · [[Pingeteooria]] · [[Prantsuse jalg]] · [[Puhkemaja]] · [[Releetajur]] · [[Süllogistika]] · [[Soolakurk]] · [[Survevool]] · [[Tõusunurk]] · [[Tabatav pind]] · [[Tasakaalus vedelik]] · [[Tehnoloogiline protsess]] · [[Termiline väsimus]] · [[Tsüklite baasarv]] · [[Tugevustingimus]] · [[Vägilasmuistend]] · [[Õpivilumuste spetsiifilised häired]] · [[Biokilereaktor]] · [[Conrad Aramis]] · [[Eesti Turist]] · [[Elektrisignaal]] · [[Gerd Neggo tantsustuudio]] · [[Hernestel põlvitamine]] · [[Ideaalmina]] · [[Influentsaviirus]] · [[Jääksoode tüübid]] · [[Kaitselahing]] · [[Katalüsaatorimürk]] · [[Keeletüübid]] · [[Kindlusvangistus]] · [[Kirjandusfilosoofia]] · [[Kliendikaart]] · [[Kombinatiivne muutlikkus]] · [[Kvalitatiivne matemaatika]] · [[Lgr-valgud]] · [[Linnuklubi]] · [[Loodete-tüüpi tehismärgala]] · [[Miljööväärtuslik ala]] · [[Mina piirid]] · [[Modernistlik kunst]] · [[Mullageneetika]] · [[Mullamineraloogia]] · [[Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus]] · [[Pakkimine]] · [[Peenes]] · [[Plaueni Lutheri kogudus]] · [[Pop Tipp]] · [[Rästiklaste mürk]] · [[Rühm T]] · [[Satelliitringhääling]] · [[Stiihia]] · [[Talibor]] · [[Tarkvararakendus]] · [[Termaalvesi]] · [[Tordipõhi]] · [[Turismiinfokeskus]] · [[Võidusõidukaater]] · [[Veealune mälestis]] · [[Vihtlemine]] · [[Vilikond]] · [[Elektrooniline kaitse]] · [[Elektrooniline rünnak]] · [[Elektrooniline toetus]] · [[Juhtimissõda]] · [[Paunküla aardeleiud]] · [[Tolmutoru]] · [[Vaida aare]] · [[Kahtla asulakoht]] · [[Kurevere ohvrikivid]] · [[Paluküla leid]] · [[Rohe leiud]] · [[Sibula juure biomolekulid ja mineraalsed toiteained]] · [[Üleajateenija]] · [[Ürgkogukondlik kord]] · [[Aposterioorne õigustus]] · [[Aposterioorne mõiste]] · [[Aposterioorne tõde]] · [[Aprioorne õigustus]] · [[Aprioorne tõde]] · [[Baatoks]] · [[Eessõna]] · [[Enese ja teise asümmeetria]] · [[Entitas]] · [[Inkorporeerimine]] · [[Isikuvastased vägivallateod]] · [[Jõudluskontroll]] · [[Külmhoone]] · [[Kululuud]] · [[Mõisastamine]] · [[Metsakorraldus]] · [[Morfosüntaks]] · [[Munandimanusejuha]] · [[Munitsipaalettevõte]] · [[Näitav asesõna]] · [[Nissan C-hatch]] · [[Philosophia prima, sive Ontologia]] · [[Riiklik kaitse]] · [[Sagedusdetektor]] · [[Surnutepüha]] · [[Teokonsekventsialism]] · [[Tiitelnurk]] · [[Transiitteenus]] · [[Vaigutamine]] · [[Veosekäive]] · [[Verekeskus]] · [[Vinnutamine]] · [[Ähvardamine]] · [[Ühispesitsemine]] · [[Üldõpetus]] · [[Aastaajalised muutused]] · [[Adverbiaalne tajuteooria]] · [[Bilineaarvorm]] · [[Brentano tees]] · [[Bronhidega seotud lümfikude]] · [[Coheni-Bradfordi mõjumudel]] · [[Hemotsütoblast]] · [[Hinnangute tingimine]] · [[Intentsionaalne objekt]] · [[Juudakristlus]] · [[Kõugutabel]] · [[Kõuk]] · [[Külakalmistu]] · [[Külm halastus]] · [[Kasvajaga seotud põletik]] · [[Keskmise tugevusega hape]] · [[Kiire parvlaev]] · [[Konsulaarasutus]] · [[Kopsutüvi]] · [[Lähteaine]] · [[Lümfiurked]] · [[Lümfoidkoe arengut mõjutavad rakud]] · [[Limaskestabarjäär]] · [[Loogikalülitus]] · [[Maamiilits]] · [[Madalmurusus]] · [[Marsiorkester]] · [[Mathematics, Matter and Method]] · [[Meaning and Knowledge]] · [[Mitmikisadus]] · [[Mitteinvasiivne sünnieelne diagnostika]] · [[Musterpeenar]] · [[Muutmine]] · [[NanoID]] · [[Neerusegment]] · [[Ninaga seotud lümfikude]] · [[Põhjuslik tajuteooria]] · [[Pseudokuppel]] · [[Raamatukoer]] · [[Rahvamuusikaorkester]] · [[Rahvapilliorkester]] · [[Rauasulatus]] · [[Readers of the Book of Life]] · [[Süvenemise tõenäosus]] · [[Saavutusvajadus]] · [[SMD 2835]] · [[Sookarjamaa]] · [[Surnuaiapüha]] · [[Syneidēsis]] · [[System der Logik und Metaphysik]] · [[Tõeteooria]] · [[Tüpoloogia]] · [[Talibid]] · [[Uno Naissoo nimeline loomingu- ja interpretatsioonikonkurss]] · [[Väljamõeldud entiteet]] · [[Vasak ühisunearter]] · [[Veenipõimik]] · [[Veenmise kahe-protsessi teooria]] · [[Venoosõõs]] · [[Vereringe]] · [[Viini veinipiirkond]] · [[Zave.ee]] · [[Õieleht]] · [[Õigusrikkuja]] · [[4C/ID-mudel]] · [[Aleetilised modaalsused]] · [[Anşār ash-Sharī‘ah]] · [[Artokraatia]] · [[Asundustalu]] · [[Doktoritöö]] · [[Eelarveaasta]] · [[Eesti Omavalitsuse Sisedirektoorium]] · [[Ehisnael]] · [[Elatisabi]] · [[Endomeetriumi retseptiivsus]] · [[Esmased lümfoidorganid]] · [[Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond]] · [[Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks]] · [[Explanation and Reference]] · [[Harjalatt]] · [[Haudelind]] · [[Horisontaallaudis]] · [[Ideoloogiakriitika]] · [[IgLON]] · [[Kõvaduse mõõtmine]] · [[Külavainu]] · [[Kalts]] · [[Kataboolne plasmiid]] · [[Kaugeeslinnastumine]] · [[Koormus]] · [[Kutsehariduskeskus]] · [[Kvantitatiivne kromatograafiline analüüs]] · [[Langeallikas]] · [[Larmori sagedus]] · [[Laudis]] · [[Lignotselluloosi lagundamine]] · [[Lineaarne molekul]] · [[LostNf.com]] · [[Mõisasüda]] · [[Maksa regeneratsioon]] · [[Members' Needs, Intragroup Conflict, and Group Performance]] · [[Metsa süsinikuringe]] · [[Mittevõrdus]] · [[Moderaator]] · [[Molekulaartehnoloogia]] · [[MtDNA rekombinatsioon]] · [[Põhivabadused]] · [[Pühasõdalane]] · [[Paigalind]] · [[Peakonsul]] · [[Petikuks]] · [[Piirkasulikkus]] · [[Piltvaip]] · [[Plafoon]] · [[Polümeeride pundumine]] · [[Populatsiooni struktuur]] · [[Postiasutus]] · [[Pottmüts]] · [[Prosspulk]] · [[PSK modulaator]] · [[Puitpits]] · [[Puunõu]] · [[Räästakarniis]] · [[Röntgenallikas]] · [[Raadio HIT FM]] · [[Raiddekoor]] · [[Ringküla]] · [[Süsihappegaasi emissioon]] · [[Seeneliha]] · [[Staapel]] · [[Strobeerimine]] · [[Sulgimine]] · [[Tõusuallikas]] · [[Tüümuse koor]] · [[Tüümuse kortikomedullaarne tsoon]] · [[Tüümuse perivaskulaarsed ruumid]] · [[Takistuse meetod]] · [[Tarbimiskaal]] · [[Teabeoperatsioon]] · [[Toitjakaotus]] · [[Toitjakaotuspension]] · [[TOL-plasmiid]] · [[Treemel]] · [[Tupe mikrofloora]] · [[Tuuleliist]] · [[Tuumikküla]] · [[Väärtuste realiseerimise teooria]] · [[Väeosa]] · [[Vägivalla propaganda]] · [[Võrgukuur]] · [[Vahvärk]] · [[Valgustundlikud kaitserühmad]] · [[Vertikaallaudis]] · [[Ühiskordne]] · [[Ühitatud veos]] · [[Üleriigiline planeering]] · [[Ümarpuit]] · [[Aasta keskmine sademete hulk]] · [[Aeglased kõikuvliikumised]] · [[Aerofoto dešifreerimine]] · [[Algotest]] · [[Anaerobioos]] · [[AudioSculpt]] · [[Hajuv valgusvihk]] · [[Huumusained]] · [[Idand]] · [[Katlavinn]] · [[Kemomanipulatsioon]] · [[Kinkeleping]] · [[Koagulatsioon]] · [[Kohortimine]] · [[Kohrutamine]] · [[Kolvirõngad]] · [[Konto debiteerimine]] · [[Kultuurniit]] · [[Kumulatiivne sagedus]] · [[Lahinguteenindustoetus]] · [[Lisaõhuklapp]] · [[Mõttetegevus]] · [[Organisatsioonilis-tegevuslik mäng]] · [[Otsak]] · [[Otsik]] · [[Pähklike]] · [[Puhverdusvõime]] · [[Puhvermahtuvus]] · [[Registerpant]] · [[Rektifikatsioonikolonn]] · [[Saematerjal]] · [[Sagedustabel]] · [[Sidetehnika]] · [[Suremuskordaja]] · [[Tähtaeg]] · [[Töötuba]] · [[Talvepealinn]] · [[Tarbimisühiskond]] · [[Tupplehed]] · [[Uhtaine]] · [[Võõris]] · [[Avalik internetipunkt]] · [[Ehitusjoonis]] · [[FeAlN]] · [[Hõivatu]] · [[Hapukirss]] · [[Jaotusmagistraal]] · [[Jaotustänav]] · [[Külapood]] · [[Kidunud lahend]] · [[Kinnisvaraturg]] · [[Konfokaalsed koonuselõiked]] · [[Kvartalisisene tänav]] · [[Lähiristumissurutis]] · [[Määramata avaldis]] · [[Magnetilised süsiniknanostruktuurid]] · [[Magnetmonopool]] · [[Maguskirss]] · [[Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik]] · [[Majandusmets]] · [[Mitteelastne nõudlus]] · [[Mobiilne krematoorium]] · [[Palumännik]] · [[Personaalraamat]] · [[Plokk-laava]] · [[Psoriaatilised naastud]] · [[Puulaid]] · [[Reaaltulu]] · [[Renditalu]] · [[Riigibibliograafia]] · [[Riigimuuseum]] · [[Sõjatehnika]] · [[Seadlus]] · [[Sedelgas]] · [[Spordiala]] · [[SV-MRAM]] · [[Tööealine rahvastik]] · [[Tütarküla]] · [[Tagametsa oja]] · [[Taktiilne kommunikatsioon]] · [[Taktiilsus]] · [[Teaduskultuurilinn]] · [[Toiduainete steriliseerimine]] · [[Toomakirjandus]] · [[Transporditeenus]] · [[Tudeng TV]] · [[Usaldav uskumine]] · [[Vaegomadussõna]] · [[Valgustusfilosoofia]] · [[Õhkpadi]] · [[Aadriraud]] · [[Adratald]] · [[Aganik]] · [[Ahkju]] · [[Alltuulekülg]] · [[Alustainas]] · [[Argitanu]] · [[Aurukast]] · [[Elektronseadis]] · [[Ensüümikomisjon]] · [[Etikukivi]] · [[Gibbsi refleksioonimudel]] · [[Hagerik]] · [[Hajus närvisüsteem]] · [[Hauskar]] · [[Heinamärss]] · [[Hundiaed]] · [[Hundiork]] · [[Kütis]] · [[Kabimüts]] · [[Kaltsud]] · [[Kupuliud]] · [[Kupuraud]] · [[Kupusarv]] · [[Linuk]] · [[Lusikanuga]] · [[Märss]] · [[Mikrotsoonanalüüs paberil]] · [[Neuropsühholoogiline hindamine]] · [[Norra põllumajandus]] · [[Pajarõngas]] · [[Petik]] · [[Piimapütt]] · [[Pohemold]] · [[Puu õõnestamine]] · [[Puurkaev]] · [[Rabamine]] · [[Sõba]] · [[Süstemaatiline anatoomia]] · [[Soovitatav päevane kogus]] · [[Suhteline eelis]] · [[Suurepärane käik]] · [[Telliskivisein]] · [[Toitumisteadus]] · [[Turismitoode]] · [[Urmelid]] · [[Urnimatus]] · [[Vaalikurikas]] · [[Veersekk]] · [[Voolmed]] · [[Õlitussüsteem]] · [[Šaržeerimine]] · [[Alusringjoon]] · [[Asendiandur]] · [[Automaatliin]] · [[Fossiliseerumine]] · [[Frittglasuur]] · [[Frittimine]] · [[Geomeetriline lukustamine]] · [[Gravitatsioonijõud]] · [[Interpolaator]] · [[Juveniilne pind]] · [[Kõrgpaar]] · [[Külmstantsimine]] · [[Kasutajaprogramm]] · [[Keevisliide]] · [[Kiirtaandusmehhanism]] · [[Klaaskiudkaabel]] · [[Kulumiskiirus]] · [[Lõikekulumine]] · [[Löökkulumine]] · [[Ladejärk]] · [[Lihvõli]] · [[Lineaarne programmeerimine]] · [[Magnetvedelik]] · [[Mineraali reljeef]] · [[Mittestabiilne loogikalülitus]] · [[Modulatsiooniketas]] · [[Naatriummääre]] · [[Naftaõli]] · [[Optiline tajur]] · [[Põhimaterjal]] · [[Paindtootmine]] · [[Paroniit]] · [[Pikkusplaat]] · [[Pindasurumine]] · [[Pius XI kanoniseeritud pühakud]] · [[Rasvõli]] · [[Riistvaraline programmeerimine]] · [[Robotsüsteem]] · [[Siirdeandur]] · [[Teabenõue]] · [[Väntpõlvmehhanism]] · [[Vulkaaniline materjal]] · [[Läänemaa Vabatahtlik Jäägrikompanii]] · [[Pensionäride meeleavaldus jaanuaris 1993]] · [[TAOK rogain]] · [[Tartu Tsensuurikomitee]] · [[Tsensuurikomitee]] · [[Võru kalmistu mälestusmiiting]] · [[Vene kuritegevuse ajalugu]] · [[Ärakanne]] · [[Ökomaksureform]] · [[Abikool]] · [[Abstraktsus]] · [[Ahelindeks]] · [[Anaeroobne keskkond]] · [[Arengukoridor]] · [[Arengustrateegia]] · [[Arvutikaitse]] · [[Biosüsteem]] · [[Dielektrikuskadu]] · [[Heterogeenne reaktsioon]] · [[Hindamine]] · [[Hoolduskool]] · [[JK-triger]] · [[Keskkondlik paradigma]] · [[Keskkonnamärgis]] · [[Keskkonnanormatiiv]] · [[Keskkonnapoliitika vahend]] · [[Keskkonnatasu]] · [[Kinnine ninahääldus]] · [[Lõppdesinfektsioon]] · [[Lasteraamatukogundus]] · [[Loomik]] · [[Lotta II]] · [[Merepiir]] · [[Mittenegatiivne arv]] · [[Negatiivne arv]] · [[Non Grata]] · [[Püsiasustus]] · [[Paralleelreaktsioonid]] · [[Projekteerimistingimused]] · [[Rohelised Maskid]] · [[Süsi]] · [[Sialliitne murenemine]] · [[Sisejulgeolek]] · [[Sulfaatrespiratsioon]] · [[Tähtpäevakurss]] · [[Tavakool]] · [[Toimetulekuklass]] · [[Tuhamägi]] · [[Tuumatooraine]] · [[Uus keskkonnaparadigma]] · [[Väikepala]] · [[Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd]] · [[Varuained]] · [[Verbaalne notatsioon]] · [[Vokaalne düslaalia]] · [[Ablatiivjahutus]] · [[Ablatsioonimoreen]] · [[Abonendikaabel]] · [[Aed-mustköömne eeterlik õli]] · [[Aed-mustköömne rasvõli]] · [[Atmosfääripõud]] · [[Bioloogiline isolatsioon]] · [[Dramatiseering]] · [[Foorumirollimäng]] · [[Hallutsinatsiooniargument]] · [[Hellenite kirik]] · [[Humanistlik kristlus]] · [[Jalgtänav]] · [[Käsitööselts]] · [[Kõrvaltänav]] · [[Kogumispension]] · [[Lümfotsüütide aktivatsiooni signaalmolekul]] · [[Laokohaõigus]] · [[Le Théâtre des Ombres]] · [[Meelte ja tunnete taimed]] · [[Opening Pandora's Box]] · [[Põhitänav]] · [[Põllumajandusnäitus]] · [[Põllumeesteselts]] · [[Piimaühistu]] · [[Porgandijuur]] · [[Prohvetlik usund]] · [[Rahvamuusikapidu]] · [[Silmuköök]] · [[Tüümuse ekstrakt]] · [[Tüümuse taandareng]] · [[Tümostimuliin]] · [[Tunnuslind]] · [[Uduniisutus]] · [[Urnmatus]] · [[Uskumine]] · [[Valgusinstallatsioon]] · [[Vihmutus]] · [[Antiikkirjandus]] · [[Erihoolekandeteenus]] · [[Fromoloogia]] · [[Kaksikdiagnoos]] · [[Koodimuundur]] · [[Metallitööline]] · [[Mittesirgjoonelisus]] · [[Olmeluul]] · [[Sõltuvusaine]] · [[Sisend-väljundplokk]] · [[AD3-vitamiin]] · [[Alepõld]] · [[Alepõllundus]] · [[Autoritunnistus]] · [[De monade, numero et figura]] · [[Elulised vajadused]] · [[Ensüümiperekond]] · [[Fekaalid]] · [[Feodaallinnus]] · [[Humanitaaruuringute Akadeemia]] · [[Imbi ja Ärni]] · [[Kõrbevöönd]] · [[Külvipõll]] · [[Kantarssin]] · [[Kantjalg]] · [[Kantsüld]] · [[Kariibi mere saared]] · [[Kattega tee]] · [[Keemiline analüüs]] · [[Keerdküsimus]] · [[Keskkonnamürgid]] · [[Kesklainesaatja]] · [[Kohvikute päev]] · [[Lasterong]] · [[Lehemesi]] · [[Linnamets]] · [[Magasivili]] · [[Maitse]] · [[Marsruudi leppemärgid]] · [[MAZ 5428]] · [[Metsmesindus]] · [[Naatri Leeni]] · [[Organogeensed mullahorisondid]] · [[Perekonna tola]] · [[Plaueni Pauluse kogudus]] · [[Poolkõrbevöönd]] · [[Räägu Rein]] · [[Raudpats]] · [[Rauts]] · [[Res Musica]] · [[Söödalisandid]] · [[Soovitusturundus]] · [[Tallinna vakk]] · [[Tasandikujõgi]] · [[Teadvuseteadus]] · [[Vaestehoolekanne]] · [[Vakutalu]] · [[Vitamiinide nomenklatuur]] · [[Vitamiinide teooria]] · [[Vitamiinikartell]] · [[Vitamiinilaadsed biomolekulid]] · [[Vitamiinipreparaadid]] · [[Willsi faktor]] · [[Õpetatud sepp]] · [[Eesti NSV Teenindusministeerium]] · [[Kõrgemad riigikaitsekursused]] · [[Eksponentvõrrand]] · [[Emotsionaalne inadekvaatsus]] · [[Erituskude]] · [[Filmitehnika]] · [[Geoloogiline materjal]] · [[Haldusorgan]] · [[Hulkliige]] · [[Isetsentreeruv padrun]] · [[Juuli keskmine õhutemperatuur]] · [[Kasseli ahi]] · [[Kemolitotroofid]] · [[Kohastumine]] · [[Lähisarktiline kliimavööde]] · [[Lõunamere saared]] · [[Laagrikael]] · [[Leeritunnistus]] · [[Luureohvitser]] · [[Mõõtemeetod]] · [[Masinaoperaator]] · [[Meeleparanduse sakrament]] · [[Mittesilindrilisus]] · [[Mittetasapinnalisus]] · [[Ohutis]] · [[Pakutrükk]] · [[Parafeerimine]] · [[Pikkliin]] · [[Režiistsenaarium]] · [[Sündimuse üldkordaja]] · [[Sademete hulk]] · [[Selgelthaistmine]] · [[Selgeltkuulmine]] · [[Selgeltmaitsmine]] · [[Selgelttajumine]] · [[Senestopaatia]] · [[Skolastiline meetod]] · [[Sulandaja]] · [[Suljutaimed]] · [[Suurringjoon]] · [[Tütarrakk]] · [[Teatmemõõdud]] · [[Terakasvaja]] · [[Traatkopikas]] · [[Tundeelu tuimenemine]] · [[Välisluure]] · [[Vaimulikuseisuse sakrament]] · [[Autohtoonsus]] · [[Autokool]] · [[Ceteris absentibus]] · [[Erifond]] · [[Erirühm]] · [[Esindusõigus]] · [[Euroopa Liidu narkostrateegia]] · [[Euroopa meediasüsteem]] · [[Fokuseerimine]] · [[Haugi mälu]] · [[Heitmed]] · [[Hooldusõpe]] · [[Joonisanimatsioon]] · [[Käendaja]] · [[Kõrgsagedustrafo]] · [[Katteloor]] · [[Kommunikatiivsed lausetüübid]] · [[Kompimiselundid]] · [[Komplekslause]] · [[Kontaktne mõõtmismeetod]] · [[Kuulmispuue]] · [[Lähisekvatoriaalsed hõrendikud]] · [[Lähtejärv]] · [[Lause moodustajad]] · [[Lause pealiikmed]] · [[Leppetrahv]] · [[Liitöeldis]] · [[Normaallause]] · [[Olemasolulause]] · [[Olmejäätmed]] · [[Pärandumine]] · [[Pakettandmeside]] · [[Paskalsekund]] · [[Passiivilause]] · [[Positsioneerimisteenus]] · [[Progressiivtarind]] · [[Soolapaberfoto]] · [[Täislause]] · [[Tõenäosustihedus]] · [[Taskuhäälingu tarkvara]] · [[Tavajäätmed]] · [[Uurdejärv]] · [[Väikekannel]] · [[Väitlause]] · [[Vaegus]] · [[Varjatud reklaam]] · [[Apteegitilliravimid]] · [[Asustusgeograafia]] · [[Basiiliku ürt]] · [[Breakdown of Will]] · [[Elektripaigaldise projekt]] · [[Enesemääratluspädevus]] · [[Euroopa tsivilisatsioon]] · [[Grammatilised vahendid]] · [[Hintoni test]] · [[Infradüünvastuvõtja]] · [[Järeldav rinnastus]] · [[Jõuk]] · [[Käte sanitar]] · [[Kontiinum]] · [[Lõikeriist]] · [[Lauseeitus]] · [[Lennukitrepp]] · [[Linnuatlas]] · [[Ma-tegevusnimi]] · [[Mullaprotsessid]] · [[Pöördjärjestusega hulgafraas]] · [[Piiritluslisand]] · [[Polariseeritud relee]] · [[Rahvakohtunik]] · [[Rahvusvahelise Looduskaitseliidu soovitused ökoloogiliseks taastamiseks]] · [[Soo määramine]] · [[Tümopoees]] · [[Territoriaalplaneerimine]] · [[Toorpuit]] · [[Tugevvoolupaigaldis]] · [[Ubuntu Vabastusliikumine]] · [[Väärtuspädevus]] · [[Võlvik]] · [[Vipratoks]] · [[Bifoorne aken]] · [[Kreneleering]] · [[Lemmikloomade parasiidid]] · [[Ulgkivi]] · [[Eesti Kunstide Keskus]] · [[Inimese jalatalla rõhu mõõtesüsteem]] · [[Lindla]] · [[Sketš]] · [[The Strife of Systems]] · [[Üldeitav otsustus]] · [[Üldjaatav otsustus]] · [[Aidamade]] · [[Aktiivsünnitus]] · [[Antibiootikumid veekeskkonnas]] · [[Arhitektuuriansambel]] · [[Bisubstraatsed inhibiitorid]] · [[Ditiokarbonaadid]] · [[Emassuguelundid]] · [[Folklooriliikumine]] · [[Folkloorirühm]] · [[Hõimuliikumine]] · [[Hajatalu]] · [[Ilumark]] · [[Innovatsioonikool]] · [[Jahipidamisvahendid]] · [[Juhtmevaba toitega täitur]] · [[Karjakontrolliühing]] · [[Katastriüksus]] · [[Katastriüksuse sihtotstarve]] · [[Kiirabibaas]] · [[Klassikaline keemiline analüüs]] · [[Koonusfreesimine]] · [[Kraejalad]] · [[Ksantogeenhapped]] · [[Läbipaistev pangakonto]] · [[Lämmastiksaaste]] · [[Lantaan-strontsium-koobaltoksiid]] · [[Lestkeel]] · [[Mõõtenõud]] · [[Maa-arvestus]] · [[Maade vahetus]] · [[Maafond]] · [[Maagelõng]] · [[Maakataster]] · [[Mahtanalüüs]] · [[Moreenküngas]] · [[Munemine]] · [[Murumüts]] · [[Nanoosakeste süntees]] · [[Ortoloogid]] · [[Osaeitav otsustus]] · [[Osajaatav otsustus]] · [[Plaueni Jaani kogudus]] · [[Poliitiline reklaam]] · [[Rästikumürgi antiseerum]] · [[Raats]] · [[Rabamispink]] · [[Rajapunkt]] · [[Rasvhapete mobilisatsioon]] · [[Reaktiivne molekulaardünaamika]] · [[RRNA modifikatsioonid]] · [[RRNA transkriptsiooni regulatsioon soolekepikeses]] · [[Söödakultuur]] · [[Sisepunkt]] · [[Sotsiaalse identiteedi teooria]] · [[Sotsiaalsete representatsioonide teooria]] · [[Tüvendtaimed]] · [[Takistustermomeeter]] · [[Tehismärgalapuhasti]] · [[Tehnoökoloogia]] · [[Termokeemiline muundamine]] · [[Vabed]] · [[Vaipseelik]] · [[Veebipõhine test]] · [[X-bosonid]] · [[Disainiöö]] · [[Diskursuseteooria]] · [[Eesti NSV taluseadus]] · [[Intuitiivteaduste Kool]] · [[Kaarma lahing]] · [[Liivimaa konstitutsioonid]] · [[Liivimaa ordinatsioonid]] · [[Linnu]] · [[Love, Friendship, and the Self]] · [[Meditsiiniliseks eriotstarbeks mõeldud dieettoidud]] · [[MVA-MERS-S]] · [[Pardipill]] · [[Plätud]] · [[Projekt 657 PTS]] · [[Sibulakasvatus]] · [[Tänavanoorsootöö]] · [[Tekiehitis]] · [[Ärritus]] · [[Õhutemperatuuri maksimum]] · [[Õlikatk]] · [[Õpitulemuste välishindamine]] · [[Ülemine bjeff]] · [[Üleminekuline paraskliima]] · [[Üliõpilasesindus]] · [[Abeli diferentsiaal]] · [[Aeroobne lagunemine]] · [[Alumine bjeff]] · [[Ametiraha]] · [[Arteesia allikas]] · [[Desulfatsioon]] · [[Duoloog]] · [[Elias Treeman]] · [[Eriveeheide]] · [[Euglenoidne liikumine]] · [[Igilumi]] · [[Inimekvivalent]] · [[Kašmiir]] · [[Kadakasakslased]] · [[Kanneljas leht]] · [[Kibara vöö]] · [[Kiirvool]] · [[Kultuuriselts]] · [[Langud]] · [[Lillemuru]] · [[Linnastumise määr]] · [[Luuviljalised]] · [[Magevee-elustik]] · [[Magneesiumisulamid]] · [[Muusikaturundus]] · [[Oleofiilsus]] · [[Optimaalseisund]] · [[Pööristähk]] · [[Passionaarsus]] · [[Pelofiilid]] · [[Platsentaarbarjäär]] · [[Polükondensaadid]] · [[Polüloog]] · [[Priiskava poja kojutulek]] · [[Puistangumets]] · [[Rahvusvaheline Ökoloogia Assotsiatsioon]] · [[Riskihindamine]] · [[Sõjakunst]] · [[Sülearvuti toide]] · [[Sertifitseerimine]] · [[Suubumisjärv]] · [[Täistööaeg]] · [[Tagasihaare]] · [[Taimetoiteained]] · [[Võie]] · [[Veekoguja-leht]] · [[Vettpidav kiht]] · [[Ökoloogilised astmelauad]] · [[Avalik pilv]] · [[Holistlik mõtlemine]] · [[Kaudne kasutamisväärtus]] · [[Privaatpilv]] · [[Raskejõustikuklubi Leola]] · [[Tarbimisväärtus]] · [[Tulevikustsenaarium]] · [[Komparativism]] · [[Linnak]] · [[Projekteerimisinstituut]] · [[Süvarihv]] · [[Tartu Ülikooli maaliosakond]] · [[Vari-muutmälu]] · [[Abiparred]] · [[Adverbiaalne võrdlustarind]] · [[Aganalasn]] · [[Demarkatsioonijoon]] · [[Diastoolne vererõhk]] · [[Digitaalloogika]] · [[Eelteema]] · [[Eesjäse]] · [[Eesti kirivöö]] · [[Elektrooniline ajurünnak]] · [[Esindaja]] · [[Falsifikatsionism]] · [[Finiitfraas]] · [[Fraasimäärus]] · [[Härjaraud]] · [[Hülgeõng]] · [[Haavakliinik]] · [[Heinakäru]] · [[Hundiõng]] · [[Interaktsiooniprotsesside analüüs]] · [[Intransitiivlause]] · [[Jõukaabel]] · [[Jahikalender]] · [[Jahikott]] · [[Jahvatamine]] · [[Jalashäll]] · [[Käsitöökool]] · [[Kaapotkleit]] · [[Kaapotkuub]] · [[Kaaruspael]] · [[Kaelaraha]] · [[Kangareha]] · [[Katuselasn]] · [[Kausatiivtarind]] · [[Kausatiivverb]] · [[Kerapõhi]] · [[Kestust näitav määrus]] · [[Kikk-kõrvamüts]] · [[Kirjaraud]] · [[Kiviregi]] · [[Lõõr]] · [[Lüpsivõistlus]] · [[Laeva jõuseadmed]] · [[Liigesepind]] · [[Lindberghi auhind]] · [[Maahindamine]] · [[Maaviljelussüsteem]] · [[Misjonilingvistika]] · [[Noorendik]] · [[Põhjavee seire]] · [[Põlendik]] · [[Põletusora]] · [[Pühendusnimi]] · [[Pütipaber]] · [[Piiri väljendav kohamäärus]] · [[Plankimine]] · [[Puidutõrv]] · [[Puusapõll]] · [[Raamatupidamistalu]] · [[Randmeribad]] · [[Ribad]] · [[Sõnnikukonks]] · [[Sünkroonne ajurünnak]] · [[Süstoolne vererõhk]] · [[Saakloom]] · [[Sagedusmodulaator]] · [[Satelliitnavigatsioon]] · [[Seemnesari]] · [[Seinapink]] · [[Separatiivne määrus]] · [[Sotsiaalne mõju]] · [[Struktuurimudel]] · [[Tõuraamat]] · [[Tõutunnistus]] · [[Tagajäse]] · [[Tangeriin]] · [[Tattnina]] · [[Teatelaad]] · [[Teemasin]] · [[Toidumärgis]] · [[Traatside]] · [[Trahheaalkops]] · [[Turismitalu]] · [[Valikküsilause]] · [[Veokast]] · [[Vibuhäll]] · [[XXI Sajandi Orkester]] · [[Häme daikiparv]] · [[Keskaja ja vararenessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Kihnu kivilaev]] · [[Kivilaev]] · [[Kiviveolaev]] · [[Kostivere aardeleiud]] · [[Kutsekomisjon]] · [[Kutsestandard]] · [[Kutsetunnistus]] · [[Lääne-Eesti sademetehari]] · [[Linnaõhk teeb vabaks]] · [[Meremehekast]] · [[Raikküla kärajad]] · [[Renessansi kirjanduse antoloogia]] · [[Sibulasordid]] · [[Siseministeeriumi usuasjade osakond]] · [[Teadvustamatus]] · [[Afiinsuskonstant]] · [[Handi köök]] · [[Isuri köök]] · [[Karjala köök]] · [[Mari köök]] · [[Sümmeetriline Universum]] · [[Saaremaa majandusvalitsus]] · [[Soome-ugri köök]] · [[Vadja köök]] · [[Valang]] · [[Vepsa köök]] · [[Citroën DS5 LR]] · [[Honda Mean Mower]] · [[Kollektiivse tegevuse probleem]] · [[Kromatograafiline analüüs]] · [[Leproomid]] · [[Metastaseerumine]] · [[Motivatsiooniuuringud]] · [[Ohver]] · [[Rästikuhammustuse mürgistus]] · [[Soojusenergia]] · [[Tööstuspsühholoogia]] · [[Tuletusalus]] · [[Ussiviin]] · [[Viiekümneaastane sõda]] · [[Ökooptimism]] · [[Aeroobne keskkond]] · [[Arhitektoonika]] · [[Autosidur]] · [[Buxhoevedeni Rist]] · [[Diplomaatilisus]] · [[Elektrofüüsika]] · [[Elektrooniline ballast]] · [[Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupi embleem]] · [[Juveniilne staadium]] · [[Kaksiktee]] · [[Kaksikteeke]] · [[Koirohutee]] · [[Kontinentaalne rift]] · [[Kriminaalmiilits]] · [[Kvaternaarne süsinikuaatom]] · [[Lellepoeg]] · [[Lihttala]] · [[Maksumaksja vaenlane]] · [[Meediakanal]] · [[Metsaneenetsi kirjandus]] · [[Mudavool]] · [[Oktoobri keskmine õhutemperatuur]] · [[Orjanduslik kord]] · [[Osaalus]] · [[Osoonikihi hõrenemine]] · [[Põhjamaade Aasia-uuringute Instituut]] · [[Põhjamaade Bioeetika Komitee]] · [[Põhjamaade e-maksuportaal]] · [[Põhjamaade Kiirguskaitse Selts]] · [[Põhjamaade kultuuripunkt]] · [[Põhjamaade rahvatervise auhind]] · [[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]] · [[Parameetriline võnkumine]] · [[Prootonhapped]] · [[Süütur]] · [[Sildeehitis]] · [[Silencium ad cantum!]] · [[Sillasammas]] · [[Surnulava]] · [[Tõkkesõlm]] · [[Tööstuselektroonika]] · [[Tüvepikendus]] · [[Tantsukunst]] · [[Tarbimislaen]] · [[Teenäitaja]] · [[Tertsiaarne süsinikuaatom]] · [[Transpordigeograafiline asend]] · [[Tribla]] · [[Uus Põhjala toit]] · [[Väljendverb]] · [[1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus]] · [[Eesti Evangeelne Vennastekogudus]] · [[Kogemusteadus]] · [[Linnusepiirkond]] · [[Riigikirik]] · [[Tartu toomkapiitel]] · [[Vöörmünder]] · [[Viis miinust]] · [[Balti Trükitööliste Ühing]] · [[Interdistsiplinaarne mõiste]] · [[Lagunemine]] · [[Linna koolikolleegium]] · [[Linna maksuvalitsus]] · [[Majauss]] · [[NAO indeks]] · [[Orienteerumiskaardistamine]] · [[Rõhumärk]] · [[Sorteerimine]] · [[Tartu Ülikooli ajaloo osakond]] · [[Tegevusruum]] · [[Õhukott]] · [[Õiglase sõja teooria]] · [[Abitootmine]] · [[Abivasar]] · [[Algvorm]] · [[Analüütiline otsustus]] · [[Analüütiline propositsioon]] · [[Aposterioorsus]] · [[Bürokratism]] · [[Baasiteisendusmaatriks]] · [[Bantu keelte S-rühm]] · [[Constantinus Suure usupoliitika]] · [[Digitaalne kihistumine]] · [[DRAMi kondensaator]] · [[Eruväelane]] · [[Hiina kaneel]] · [[Infokihistumine]] · [[Inimese lümfisõlmede loetelu]] · [[Jänesepaelad]] · [[Jahiselts]] · [[Juurpuu]] · [[Käämer]] · [[Käised]] · [[Kärbis]] · [[Kõhunäärme endokriinsed kasvajad]] · [[Küünarpuu]] · [[Kaevekepp]] · [[Kaevutark]] · [[Kaksiknööp]] · [[Kamalutäis]] · [[Kammipill]] · [[Kandepuud]] · [[Kassiauk]] · [[Katapõõsa lehed]] · [[Kiin]] · [[Klaaskehaneste]] · [[Kontingentne propositsioon]] · [[Korphöövel]] · [[Kortsuton]] · [[Kraasid]] · [[Lümfifolliikul]] · [[Lümfijuha]] · [[Lümfiplasma]] · [[Lümfiteed]] · [[Lümfoidkude]] · [[Lümfosarkoom]] · [[Labiilsus]] · [[Lasipuu]] · [[Lausung]] · [[Lineaarne sõltumatus]] · [[Lisahaistmissibul]] · [[Lokulaud]] · [[Lootekest]] · [[Männivaik]] · [[Maoliha]] · [[Moraaliantirealism]] · [[Mortal Questions]] · [[Neeru-sugusegmendid]] · [[Ortogonaalne maatriks]] · [[Otsaju]] · [[Põõnasaag]] · [[Püha Peaingel Miikaeli Rüütliordu]] · [[Paratamatu propositsioon]] · [[Peabronh]] · [[Perioodiline protsess]] · [[Pidev protsess]] · [[PIN-kalkulaator]] · [[Pioneer 1507]] · [[Poolkuuklapid]] · [[Prahitaim]] · [[Rasvamüüser]] · [[Reverberaator]] · [[Ristbaas]] · [[Ristreeper]] · [[Sümpaatia]] · [[Sünteetiline otsustus]] · [[Sütevakk]] · [[Siluhöövel]] · [[Suurosa]] · [[Suveräänne parun]] · [[Tõmbekeskuste Eesti]] · [[Termolokatsioonielund]] · [[Tirinui]] · [[Tolmutera]] · [[Triikpuu]] · [[Tuleaed]] · [[Unenägude seletaja]] · [[Uurdesaag]] · [[Väärarend]] · [[Vältevaheldus]] · [[Värkraud]] · [[Võrguhark]] · [[Võtmeliik]] · [[Vabaduse Raamat]] · [[Vabakäiguvang]] · [[Viimane viisik]] · [[Vitsahammas]] · [[Vurrpuur]] · [[Koerakaelanurk]] · [[Korstnapits]] · [[Rippdekoor]] · [[Tallinna Inseneridistants]] · [[Teoloogia summa Ia q. 3]] · [[Trollipeatus]] · [[Jõesadam]] · [[Kodusadam]] · [[Korstnamärk]] · [[Laevapere]] · [[Leostunud mullad]] · [[Lossimine]] · [[Meremisjon]] · [[Poolruum]] · [[Postilaev]] · [[Subboteja]] · [[ACE geen]] · [[Avaveeline märgala]] · [[Funktsionaalsed toitumisrühmad]] · [[Inimese tüümus]] · [[Jõgeva reoveepuhasti]] · [[Juhuleiud]] · [[Kõneanalüüs]] · [[Kütuseelementide vesinikuenergeetika]] · [[Lap-süsteem]] · [[Niidukoosluse taimestiku taastamine]] · [[Ravimtaimeteed]] · [[Sotsiaalmajanduslik segregatsioon]] · [[Uus induktsioonimõistatus]] · [[Kellukese fond]] · [[Eesti Noorte Puhkpilliorkester]] · [[Sibulaõli]] · [[Abimäärsõna]] · [[Asemäärsõna]] · [[Inimeste ja rahvaste traagilisest elutundest]] · [[Liivimaa Langetõbiste ja Nõdrameelsete eest Hoolekandmise Selts]] · [[Modifitseeritud tärklis]] · [[Paekalda]] · [[Planeerimiskultuur]] · [[Rõhumäärsõna]] · [[Arvutisemantika]] · [[Kõnelejatuvastus]] · [[Liigilise mitmekesisuse laiuskraadiline gradient]] · [[Süsiniknanotorude funktsionalisatsioon]] · [[Hariliku sibula uurimislugu]] · [[Juurehingamine]] · [[Kaljuvoor]] · [[Lineaarne ekstsentrilisus]] · [[Maoliste klassifikatsioon]] · [[Speculum. De l'autre femme]] · [[Statotsüüt]] · [[Taime stress]] · [[Tallinnfilmi sürrrealistid]] · [[Ümberasumisliikumine]] · [[Arvutifonoloogia]] · [[Guide des Objets Sonores]] · [[Häilraie]] · [[Hüperboolsed funktsioonid]] · [[I Eesti meeste tantsupidu]] · [[II Eesti meeste tantsupidu]] · [[Intriigikomöödia]] · [[Kristiine heinamaa]] · [[Kullo noortelaager]] · [[Kuppelmaastik]] · [[Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Liitkontrapunkt]] · [[Looduse Aasta Foto]] · [[Müntimiskoda]] · [[Magnetiline inklinatsioon]] · [[Metsakasvatus]] · [[Moto by Lenovo]] · [[Narva Prefektuur]] · [[Põllumajandusmaa]] · [[PB Shamshad]] · [[Pihkva piirivalvekaatrite divisjon]] · [[Proovikoda]] · [[Räägu Liina]] · [[Rahvasport]] · [[Säästev metsamajandamine]] · [[Satelliidi alamsüsteemid]] · [[Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus]] · [[Seemnekasvatus]] · [[Tähed jääl]] · [[Töövihik]] · [[Tantsupidu]] · [[Tariif]] · [[Tolmukaniit]] · [[Tootmiskoondis]] · [[Värske õhu müümine]] · [[Valikraie]] · [[Vastutuskooslus]] · [[Vedu puhkpilliorkester]] · [[Veerraie]] · [[Viinatööstus]] · [[Lantsettkaar]] · [[Liivimaa Maakrediitselts]] · [[Lipuväljak]] · [[Puriinalused]] · [[Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee 5. osakond]] · [[Intrapersonaalsed oskused]] · [[Kubermangugümnaasium]] · [[Munsterroll]] · [[On Loyalty]] · [[Tallinn Open]] · [[Time, Tense and Causation]] · [[Tulusekott]] · [[Blokeeringuga tellised]] · [[Küünlaümbriste jaht]] · [[Kummik]] · [[Puistevill]] · [[Siseringjoon]] · [[Trassoloogia]] · [[Veeprinter]] · [[Mart Saare nimeline lauljate konkurss]] · [[Pärnu Ooperi orkester]] · [[Rahvusvaheline Lepo Sumera nimeline noorte heliloojate loomingukonkurss]] · [[Rahvusvaheline noorte kitarristide konkurss Tallinn]] · [[Vajuv vesi]] · [[Radari peegelduvus]] · [[Balti Kirurgide Assotsiatsioon]] · [[Eestimaa Rahvuste Foorum]] · [[Tartu I aare]] · [[Tulekaitsemuhv]] · [[Õigustuskontekst]] · [[Bauska foogtkond]] · [[Elektromagnetiline ohutus]] · [[Grobiņa foogtkond]] · [[Kutse]] · [[Lihula kivikalme]] · [[Pöide foogtkond]] · [[Tõde ja tähendus]] · [[Unite the Armies. Save the Planet]] · [[2. Soomusrongi Rügement]] · [[Anatoolia suusamaraton]] · [[Balti Keskkonnafoorum]] · [[Eelprojekt]] · [[Grėjaus namas]] · [[Jäägiga jagamine]] · [[Läti filosoofia]] · [[Liustikutuul]] · [[Magnetlintsalvesti]] · [[Manööversõda]] · [[Matkateed Narva lähistel ehk Vaivara radadel]] · [[Relvastatud jõu kasutamine rahvusvahelises õiguses]] · [[Sipa maa-alune kalmistu]] · [[Amuur (laev)]] · [[Atika (arhitektuur)]] · [[Fookus (geomeetria)]] · [[Fookus (veebisaade)]] · [[Glükokortikoidid (ravimirühm)]] · [[Illuminaadid (vandenõuteooria)]] · [[Islamiriigi sõja kronoloogia (2014. aasta juunist)]] · [[Juurdepääs (tee)]] · [[Kant (geograafia)]] · [[Ksenoon (narkoosigaas)]] · [[Latt (puit)]] · [[Mac (eesliide)]] · [[Minimalism (elustiil)]] · [[Paik (lapp)]] · [[Valgustus (filosoofia)]] · [[Kamber (muusikakollektiiv)]] · [[Objektiiv (portaal)]] · [[Astana palee]] · [[Botorca kalmistu]] · [[Dorolțu kirikuaed]] · [[Erijuhtivus]] · [[Käsundusohvitser]] · [[Kindralstaabi Valitsus]] · [[Kohtuballistika]] · [[Lennuväerügement]] · [[Ohvitseridekogu]] · [[Sidepataljon]] · [[Soomusrongide Brigaad]] · [[Transilvaania kindluskirikuga asulad]] · [[Vanemallohvitser]] · [[Bolšoje Zagrivje]] · [[Maloje Zagrivje]] · [[Novaja Fjodorovka]] · [[Räkälä]] · [[Savistumine]] · [[Korrelatsioon (muusika)]] · [[Lõng (informaatika)]] · [[Alus (laevandus)]] · [[Jäämurdja (rajatis)]] · [[Massiiv (tugevusõpetus)]] · [[Operatsioon (masinaehitus)]] · [[Positsioon (masinaehitus)]] · [[Projektarvutus (masinaehitus)]] · [[Rahu (saar)]] · [[Termin (loogika)]] · [[Austraalia pajud]] · [[Ehitusarheoloogia]] · [[Huumlamp]] · [[Mussoonkliima]] · [[Purjespordivõistluste loetelu]] · [[Virve nõiutud männid]] · [[Priima (gümnaasium)]] · [[Aadressiväli (operand)]] · [[Adapter (CNC)]] · [[Akumulatsioon (hüdroloogia)]] · [[Ambon (varakristlik kirik)]] · [[Andur (botaanika)]] · [[Duo (žanr)]] · [[Eluvorm (ökoloogia)]] · [[Helitugevus (muusika)]] · [[Inkubatsiooniperiood (kulumine)]] · [[Kael (masinaehitus)]] · [[Katse (tõenäosusteooria)]] · [[Kavern (hüdraulika)]] · [[Kompanii (ettevõte)]] · [[Kontsert (barokk)]] · [[Liin (nöör)]] · [[Määrus (õigusteadus)]] · [[Maa (elektrotehnika)]] · [[Põhjapassaathoovus (Atlandi ookean)]] · [[Põhjapassaathoovus (Vaikne ookean)]] · [[Pasta (salv)]] · [[Rühm (muusika)]] · [[Seeria (muusika)]] · [[Soon (sisselõige)]] · [[Suletud süsteem (küberneetika)]] · [[Tõmmis (leotis)]] · [[Tangid (kabe)]] · [[Tapp (masinaehitus)]] · [[Temperatuuritegur (tugevusõpetus)]] · [[Terra sigillata (ravim)]] · [[Trio (žanr)]] · [[Voolamine (tugevusõpetus)]] · [[Ameerika pajud]] · [[Paju ravimtaimena]] · [[Tartu laht]] · [[The Myth of Morality]] · [[Ärakanne (suurus)]] · [[Ümarmaterjal (metallurgia)]] · [[Doonor (majandus)]] · [[Ekskavaator (meditsiin)]] · [[Ekspositsioon (bioloogia)]] · [[Essee (koolitöö)]] · [[Filtreerimine (toitumisviis)]] · [[Inversioon (kirjandusteadus)]] · [[Kalapüük (sümbol)]] · [[Klaster (muusika)]] · [[Komm (sädemetepüüdja)]] · [[Kroon (institutsioon)]] · [[Lennuk (purjekas)]] · [[Manner (geoloogia)]] · [[Matemaatika (õppeaine)]] · [[Modulatsioon (helisüntees)]] · [[Orvand (geomorfoloogia)]] · [[Põlvkond (bioloogia)]] · [[Polaris (kiiljaht)]] · [[Poolsammas (heegeldamine)]] · [[Ramp (laevandus)]] · [[Revokatsioon (kaubandus)]] · [[Tähtpäev (majandus)]] · [[Teema (keeleteadus)]] · [[Toiduvõrgustik (majandus)]] · [[Transpositsioon (matemaatika)]] · [[Ulster (riie)]] · [[Vahiteenistus]] · [[Valhalla (portaal)]] · [[Aberratsioon (bioloogia)]] · [[Aer (mensuraalnotatsioon)]] · [[Agregaat (mineraloogia)]] · [[Aktseptor (keemia)]] · [[Aurutamine (keemia)]] · [[Dispersioon (hüdrogeoloogia)]] · [[Doonor (keemia)]] · [[Element (stiihia)]] · [[Indeks (keemia)]] · [[Iseregulatsioon (bioloogia)]] · [[Kõrgus (astronoomia)]] · [[Kaal (riideese)]] · [[Kadett (vanuseklass)]] · [[Kapp (anum)]] · [[Laenamine (muusika)]] · [[Lemming (jumal)]] · [[Levi (bioloogia)]] · [[Mahutavus (keemiline vooluallikas)]] · [[Moodul (kosmonautika)]] · [[Morna (Õnne 13)]] · [[Pätt (jalanõu)]] · [[Püloon (lennundus)]] · [[Pesakond (koomiks)]] · [[Sekretsioon (geoloogia)]] · [[Tank (laevandus)]] · [[Ting (koosviibimine)]] · [[Vari (vesiehitus)]] · [[Variant (keeleteadus)]] · [[Vesper (muusika)]] · [[Aspirant (sõjandus)]] · [[Kaubakäive (sadamas)]] · [[Register (heliallikate rühm)]] · [[Terminal (transport)]] · [[Astel (ajalugu)]] · [[Dihhotoomia (loogika)]] · [[Hakk (viljakoristus)]] · [[Huik (etnograafia)]] · [[Kaelkook (karjatamine)]] · [[Kasvik (zooloogia)]] · [[Kilk (pill)]] · [[Kloaak (jäätmekäitlus)]] · [[Kohver (etnograafia)]] · [[Kolmjalg (etnograafia)]] · [[Koloniaallaevastik (Battlestar Galactica)]] · [[Kong (mesindus)]] · [[Kopp (etnograafia)]] · [[Kopsud (kulinaaria)]] · [[Lasipuu (tööriist)]] · [[Maks (kulinaaria)]] · [[Pööre (keeleteadus)]] · [[Pederastia (kuritegu)]] · [[Petus]] · [[Pii (detail)]] · [[Reeper (matemaatika)]] · [[Sõltuvus (metafüüsika)]] · [[Sedimentatsioon (keemia)]] · [[Tühjus (eetika)]] · [[Tsirkus (lauamäng)]] · [[Vahtkond (metsandus)]] · [[Valetamine (kaardimäng)]] · [[Vara (tööriist)]] · [[Jakuudi teaduskeskus]] · [[Seppel]] · [[Klipikultuur]] · [[Üldkatis]] · [[Aparaat]] · [[Baltikumi aasta parim kõrgtõus]] · [[Ditsükliline taim]] · [[Kõrgalpinism]] · [[Kõrvakesed]] · [[Kattesoomus]] · [[Libled]] · [[Monotsükliline taim]] · [[Must kera]] · [[Põisik]] · [[Polütsükliline taim]] · [[Presidendi institutsiooni ja kiriku suhe]] · [[Puhmik]] · [[Representatsiooni kriis]] · [[Sisekliima]] · [[Soojustakistus]] · [[TRÜ sotsioloogia laboratoorium]] · [[Tulekindel savi]] · [[Kirami dünastia]] · [[Rihu ämm]] · [[World Rally Team Estonia]] · [[Geoidi mudel]] · [[Õnnemaa suutrad]] · [[Õpetaja Tammiku rehabiliteerimine]] · [[Õpilaste Teaduslik Ühing]] · [[Ühe suve akvarellid]] · [[Ühiskondlikud planeedid]] · [[15. lend]] · [[2015. aasta Eesti Muusikaauhinnad]] · [[4-hüdroksübensüülalkohol]] · [[Aasta küla]] · [[Aasta seen]] · [[Ametlikud Teadaanded]] · [[Ants ja Maria Silvere ning Sigfried Panti mälestusfond]] · [[Avalikult kasutatav veekogu]] · [[Baltischer Kulturhistorischen Bilder-Atlas]] · [[Chastel Neufi senjööria]] · [[Dynamic Spread of Happiness in a Large Social Network: Longitudinal Analysis over 20 Years in the Framingham Heart Study]] · [[Eeltipp]] · [[Eesti 2017. aasta riigieelarve]] · [[Eesti Film 100]] · [[Eesti IKT Klaster]] · [[Eesti Tuletõrje Korpuse koosseis 1940]] · [[Eesti-Soome ühistantsupidu]] · [[Eestimaa kubermangu seltsiasjade nõukogu]] · [[Eestimaa talurahvaasjade komisjon]] · [[Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Eestis kehtiva õiguse määrus]] · [[Emotsioonide tõlgendusteooria]] · [[Foucault' kardiograafia]] · [[Franciscuse välispoliitika]] · [[Generatiivse Grammatika Grupp]] · [[Geotermiline aste]] · [[Good and Evil: An Absolute Conception]] · [[Häälerühm]] · [[Igamine]] · [[Ingerimaa ja Käkisalmi kindralkuberner]] · [[Isiklikud planeedid]] · [[ISKE]] · [[Jazz Symphony]] · [[Juhistik]] · [[Künnis]] · [[Kadrioru lossivalitsus]] · [[Kassett '90]] · [[Kevadpüha]] · [[Kirmas]] · [[Kivimkompleks]] · [[Klassika ja tänapäev: kaks ajastut kodanliku filosoofia arengus]] · [[Klooga aedlinn]] · [[Komissaarne riigivalitsus]] · [[Konkretiseering]] · [[Kosmeetikatooted]] · [[Kosmosemutid]] · [[Kuldmuna]] · [[Kullamaa vakuraamat]] · [[Lõo loopealne]] · [[Laineplaat]] · [[Lazio mägi]] · [[Legeerimine]] · [[Leipuri]] · [[Lemmikloomade kiibistamine]] · [[Liivi lahe vesikond]] · [[Liivimaa õiguspeegel]] · [[Liivimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]] · [[Maalimine]] · [[Magnetohüdrodünaamiline pump]] · [[Maps of Meaning: An Introduction to Cultural Geography]] · [[Maroni senjööria]] · [[Metsakorraldaja]] · [[Mikrolülitus]] · [[Moraalne motivatsioon]] · [[Nutulaul]] · [[On a New List of Categories]] · [[Orund]] · [[Põrm]] · [[Pühhapäwa Wahhe-luggemissed]] · [[Parem Eesti]] · [[Pastry: Savoury and Sweet]] · [[Peipsi järve vesikond]] · [[Philosophy of Science: A Contemporary Approach]] · [[Politsei ratsareserv]] · [[ProgeTiiger]] · [[Psychosemantics: The Problem of Meaning in the Philosophy of Mind]] · [[Raadio Muusikamoos]] · [[Raievõistlused]] · [[Saarte vesikond]] · [[Seto Kongress]] · [[Seto kuningriigipäev]] · [[Sise-Eesti kliimavaldkond]] · [[Spirituality for the Skeptic: The Thoughtful Love of Life]] · [[Spordiregister]] · [[Sublitoraal]] · [[Tõeväidete süsteem]] · [[Taimede haigusresistentsus]] · [[Taimerasv]] · [[Tartu Ülikooli kuratoorium]] · [[Tartu Ülikooli senat]] · [[Transtsendentaalsed planeedid]] · [[Varinurme linnaosa]] · [[Vello Saage etluskonkurss]] · [[Vierendeeli sõrestik]] · [[Mudelautor]] · [[Nahastamine]] · [[Pärandihoidja]] · [[Pepeljajev]] · [[Peptiidisünteesi aktivaatorid]] · [[Programmeeritav loogikaseade]] · [[Reas]] · [[Regionaalne identiteet]] · [[Reostus Läänemeres]] · [[Repliik]] · [[Riia mark]] · [[Riigikogu vanematekogu]] · [[Risti teeneterist]] · [[RluA]] · [[Sooideoloogia]] · [[Soome nimi]] · [[Suhtekorralduse dialoogiteooria]] · [[Tõlkeuniversaalid]] · [[Taimede morfoloogiline plastilisus]] · [[Tallinna sõjakuberner]] · [[Tartu-Valga prefektuur]] · [[Telkmantel]] · [[Võõrtäht]] · [[Vabariigi Valitsuse korraldus]] · [[Vabariigi Valitsuse määrus]] · [[Vaskmünt]] · [[Veetee]] · [[Veetehnika]] · [[Viru-Järva prefektuur]] · [[Volitus Eesti Omavalitsuse juhtidele]] · [[Vorckele]] · [[Wanehusen]] · [[Luukamber (muusika)]] · [[Aristokraat]] · [[Arvutiõpetus]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi 6. osakond]] · [[Eesti NSV Siseministeeriumi Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus]] · [[Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu]] · [[Inseneriväe peamarssal]] · [[Islami riigiteooria]] · [[Juudi kultuuromavalitsus]] · [[Külmuti]] · [[Keskkonnahariduskeskus]] · [[Konditsioneerimine]] · [[Konservaator]] · [[Kuressaare merepäevad]] · [[Lennuväe peamarssal]] · [[Love in dark times: Iris Murdoch on openness and the void]] · [[Moral Saints]] · [[Morality and Partiality]] · [[Rämeda poolsaar]] · [[Riigikogu fraktsioon]] · [[Sideväe peamarssal]] · [[Soojusenergia arvesti]] · [[Soojuskandja]] · [[Soojustagasti]] · [[Soojustegur]] · [[Soojusvarustus]] · [[Tankiväe peamarssal]] · [[Termopuit]] · [[Termostaatventiil]] · [[Uridüleerimine]] · [[Virtuaalne objekt]] · [[Anomanulk]] · [[Augupüük]] · [[Aunurk]] · [[Fizz Superstar]] · [[Kodarraha]] · [[Laulupealinn]] · [[Obligatsiooniõigus]] · [[Wagrami vürst]] · [[Eesti Entsüklopeedia: teatmeteos Eesti maast, rahvast ja kultuurist]] · [[Asendus (keeleteadus)]] · [[Bodrog (laev)]] · [[Brigaadikindral (Läti)]] · [[Brigaadikindral (Leedu)]] · [[Etendusasutus]] · [[Graafikakonveier]] · [[Hoius]] · [[Kannus (botaanika)]] · [[Kesklinn (Kuressaare)]] · [[Kindral (Läti)]] · [[Kindralfeldmarssal (Baieri)]] · [[Loogikavärav (bioloogia)]] · [[Makseinstrument]] · [[Makseviis]] · [[Mulgi Öömatk]] · [[MyHits (muusikatelekanal)]] · [[Naljaleht (raamat)]] · [[Päikesepealinn]] · [[Põhiheli (meetrum)]] · [[Poogen (paber)]] · [[Proportsionaalregulaator]] · [[Ramla (suguvõsa)]] · [[Riigiteater]] · [[Sülearvuti akud]] · [[Sideaine (kunst)]] · [[Tapeetimine]] · [[Tollipunkt]] · [[Vahelik (ruum)]] · [[Vene-Poola sõda (1562–1582)]] · [[WeMos D1 Mini]] · [[Baltimaade õigeusu vennastekogu]] · [[Emiteerimistulu]] · [[Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsents]] · [[Graafide identifitseerimine]] · [[Hõlmikpuu Eestis]] · [[Hõlmikpuuleht]] · [[Hõlmikpuuseemned]] · [[Inseneriväe marssal]] · [[Kolesõna]] · [[Kutseõpe]] · [[Kutseharidusstandard]] · [[Raasiku valla kodulooline tegevus]] · [[Roaldi nädal]] · [[Soodesõda]] · [[Termoregulaator]] · [[Termoreguleerventiil]] · [[The justification of national partiality]] · [[Üürileping]] · [[Eesti keele käsiraamat]] · [[Kunstnike vapp]] · [[Menetlus]] · [[Minu Eesti]] · [[Numbernotatsioon]] · [[Otsesed tõlkevõtted]] · [[Päästeteenistuse Kuldrist]] · [[Political Philosophy]] · [[Rahvusvaheline auhind "Usk ja ustavus"]] · [[Suur Naljahammas]] · [[Taastuvenergia tasu]] · [[Teatrisündmus]] · [[Vahel on tunne, et elu saab otsa ja armastust polnudki]] · [[Danzigi hertsog]] · [[Archiv für die Geschichte Liv-, Est- und Curlands]] · [[Aulakoosolek]] · [[Automaatkaitse]] · [[Automaatkontroll]] · [[Deutsch in Estland]] · [[E-arve]] · [[Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut Rootsis]] · [[Eesti kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta]] · [[Hõlmikpuu Jaapanis]] · [[Käsiõng]] · [[Küttekaabel]] · [[Kaastööline]] · [[Keraamiline pliit]] · [[Kimmkatus]] · [[Koonilised projektsioonid]] · [[Lobatševski medal]] · [[Loodusajakirjanik]] · [[Masinaühistu]] · [[Meediainnovatsiooni ja digikultuuri tippkeskus]] · [[Meie Matsi tähtraamat]] · [[Metkohka oja]] · [[Metsa kõlakojad]] · [[Metsaökosüsteem]] · [[Misjoni lendleht]] · [[Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas]] · [[Päevauudised]] · [[Programmjuhtimine]] · [[Pseudosilindrilised projektsioonid]] · [[Puuvõõriku ürt]] · [[Rahvusvaheline tööohutuse ja töötervishoiu päev]] · [[Silindriline projektsioon]] · [[Tammekoor]] · [[Teemeister]] · [[Tegevtoimetaja]] · [[Uimastava juustumarja droog]] · [[Vabakunstnik]] · [[Valgejõe lahing]] · [[Vastutav toimetaja]] · [[VH1's 100 Greatest One-Hit Wonders]] · [[Karkass]] · [[Kavatis]] · [[Maikrahv]] · [[Miljöö]] · [[Pannoo]] · [[Transitiivne graaf]] · [[Õhuheliisolatsioon]] · [[Õhurünnakud Tartule veebruaris-märtsis 1944]] · [[Aasta sammal]] · [[Diferentsiaalregulaator]] · [[Hülgeoda]] · [[Hülgepüss]] · [[Hülgevõrk]] · [[Hernepuder]] · [[Hoiustamine]] · [[Hundivõrk]] · [[Integraalregulaator]] · [[Jahukört]] · [[Jahupuder]] · [[Käks]] · [[Kännujuurimine]] · [[Kübarsepp]] · [[Kaapekakk]] · [[Kaeratangupuder]] · [[Kaeratumm]] · [[Kamakäkk]] · [[Kanatool]] · [[Kapamaa]] · [[Karjalase]] · [[Kassimärss]] · [[Katlakook]] · [[Kehik]] · [[Kildsann]] · [[Kindlustus Eestis]] · [[Kuhjamaa]] · [[Löögiheliisolatsioon]] · [[Leedutuli]] · [[Lehepill]] · [[Lihula Muusikapäevad]] · [[Linnupaelad]] · [[Linnupete]] · [[Mahlatila]] · [[Malid]] · [[Muusikalavastus]] · [[Püünisauk]] · [[Pahmas]] · [[Pealaud]] · [[PI-regulaator]] · [[PISA-test]] · [[Pistemaaker]] · [[Purask]] · [[Riigikaitse]] · [[Säärepael]] · [[Söepüss]] · [[Salapulk]] · [[Semmipuu]] · [[Sookingad]] · [[Tahma-Toomas]] · [[Tanki kaitsesüsteemid]] · [[Tantsutehnika]] · [[Termobimetall]] · [[The Moral Demands of Memory]] · [[Võimasin]] · [[Vaalikaigas]] · [[Valguskujundus]] · [[Vaselised]] · [[Verileib]] · [[Vesivagu]] · [[Videoprojektsioon]] · [[Videvikupidamine]] · [[Viisuluda]] · [[Vitsik]] · [[Vastseliina maarahva laat]] · [[Eesti NSV kriminaalkoodeks]] · [[Eesti Põllumajandusülikooli mullateaduse ja agrokeemia instituut]] · [[Eesti riiklik julgeolek]] · [[Kaks kanget]] · [[Kasari luht]] · [[Kultuuripärandi digitaalse säilitamise nõukogu]] · [[Läänemaa teenetemärk]] · [[Märjamaa sõlg]] · [[Narva Spordiklubi]] · [[Palamuse valla aukodanik]] · [[Raplamaa kuldne vapimärk]] · [[Selge sõnum]] · [[Series episcoporum Curoniae]] · [[Tõlliste valla aumärk]] · [[Tartu Teerajajate allee]] · [[Võrumaa teenetemärk]] · [[Valgamaa teenetemärk]] · [[Valgamaa vapimärk]] · [[Valmiera Siimona ja Juuda kogudus]] · [[Viljandi Avatud Noortetehas]] · [[Viljandimaa vapimärk]] · [[Aasta õppija]] · [[Eesti Lasteuuringute Võrgustik]] · [[Eesti rahvusliblikas]] · [[Kultuuri Tegu]] · [[Linnusekohus]] · [[Rahvusarhiivi tudengipreemia]] · [[Saeveski metsaonn]] · [[Talurahvaseadus]] · [[Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse aastaraamat]] · [[Vabaduse laul]] · [[Valla täiskogu]] · [[Läti Regionaal- ja Vähemuskeelte Liit]] · [[Kultuuriväärtuste konserveerimine]] · [[Tõmmits]] · [[Castillo Moralese teraapia]] · [[Harku kapitulatsiooniakt]] · [[Aasta parim treener (jalgpall)]] · [[Assistent (abiõppejõud)]] · [[Baltlaste Piirikivi]] · [[Gerardus]] · [[Godefridus]] · [[Jordaania kuningas]] · [[Luka Knjazev]] · [[Mardikas toosis]] · [[Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele]] · [[Platonism (matemaatika)]] · [[Rõuk]] · [[Revidentmetsaülem]] · [[Sarõal Afanasjev]] · [[Taluperenaine]] · [[Vladislav Popov]] · [[Jugoslaavlased]] · [[Aasta noor tekstiilikunstnik]] · [[Aasta tekstiilitegu]] · [[Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud]] · [[David Suits]] · [[Eesti keeleklubi Göteborgis]] · [[Eesti kohanemisprogramm]] · [[Eestist väljasaatmine]] · [[Franciscuse kuulutatud pühakud ja õndsad]] · [[Franciscuse loodud piiskopkonnad]] · [[Gerdrudis Czoie]] · [[Hõlmader]] · [[Harkader]] · [[Hitsmeader]] · [[Johannes Paulus II rajatud titulaarkirikud]] · [[Külvikalender]] · [[Külvikonks]] · [[Külvinädalad]] · [[Külvirind]] · [[Kaja Karu-Espenberg]] · [[Kindralkuberner (Eesti)]] · [[Klubi Estetic]] · [[Kolk (viljapeks)]] · [[Konksader]] · [[Koorem (mõõtühik)]] · [[Kulpader]] · [[Lõikader]] · [[Lõuguti]] · [[Lina harimine]] · [[Linahari]] · [[Linakamm]] · [[Linamasin]] · [[Linamees]] · [[Linavurr]] · [[Mõisateenija]] · [[Naber]] · [[Peo]] · [[Perearstiteenus]] · [[Rõuguredel]] · [[Ropsilaud]] · [[Ropsitakud]] · [[Sara Lenninger]] · [[Sard]] · [[Uku Masingu bibliograafia]] · [[Vannasader]] · [[Üle-eestiline meeskooride võistulaulmine]] · [[Šoti seltskonnatants]] · [[Aasta lind]] · [[Aasta spordihetk]] · [[Aasta terviseedendaja]] · [[Aasta tervisesõber]] · [[Baltimore'i Eesti Maja]] · [[Centrumi keskus]] · [[Edvard Griegi rahvusvaheline klaverikonkurss]] · [[Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring]] · [[EESTI 200]] · [[Eesti Ajaleht Välismaal]] · [[Eesti kodakondsuseksam]] · [[Eesti kodakondsuspoliitika]] · [[Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia]] · [[Eesti lõimumispoliitika]] · [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rahvusvahelised trompetipäevad]] · [[Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad]] · [[Eesti otsib superstaari (seitsmes hooaeg)]] · [[Eesti sibulakasvatus]] · [[Eesti tantsib]] · [[Eesti venekeelne meedia]] · [[Eestirootslaste Kultuuriomavalitsus]] · [[Eskilstuna Eesti Kodu]] · [[Estoloppet]] · [[Estonia (soomusauto)]] · [[Estonia 010]] · [[Estonian Folk Orchestra]] · [[Ettevõtluse auhind]] · [[Franz Blankenfeld]] · [[Göteborgi Eesti Maja]] · [[Gotthard Residents]] · [[Gröndali Seenioride Kodu]] · [[Hõlmikpuu sündroom]] · [[Haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm]] · [[Harrastusteatrite festival]] · [[Järvamaa kultuurihoidja]] · [[Järvamaa spordipreemia]] · [[Külateatrite festival]] · [[Kaitseväe tagalakeskus]] · [[Keeledušš]] · [[Kevadümin]] · [[Kodanikujulguse aumärk]] · [[Kolme Kooli Kohtumine]] · [[Kuldne Nael]] · [[Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool]] · [[Lahe Koolipäev]] · [[Lakewoodi Eesti Maja]] · [[Laupa rannamoodustised]] · [[Leicesteri Eesti Maja]] · [[Long Islandi Eesti Kodu]] · [[Lootuse festival]] · [[Lotmani päevad]] · [[Lotmani seminar]] · [[Lundi Eesti Maja]] · [[Maalehe ajakirjanduspreemia]] · [[Metsanduse elutööpreemia]] · [[Mihklilaat]] · [[Mooste Elühelü]] · [[Mulgi uisumaraton]] · [[Noorte Riigikogu]] · [[Nutilabor]] · [[Pärimusmuusika Lõikuspidu]] · [[Piirialade valitsuskomisjon]] · [[Piirikotkas]] · [[Poiste-solistide võistulaulmine]] · [[Punane Selver]] · [[Raadioteatri näitlejaauhind]] · [[Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid]] · [[Riia Eesti Maja]] · [[Riigi teaduspreemiate komisjon]] · [[Sünnijärgne kodakondsus]] · [[Saaremaa miniteatripäevad]] · [[Soome-ugri toetusrühm]] · [[Tabasalu Jazz Fest]] · [[Tagasipöördumine Eestisse]] · [[Tallinna suusamaraton]] · [[Talveakadeemia]] · [[Tammeka Cup]] · [[Tammiku kultuurihoiuala]] · [[Topeltkodakondsus Eestis]] · [[Ungari filmipäevad]] · [[Utria Dessant]] · [[Uus Laul 1994]] · [[Uussisserändajad Eestis]] · [[Võidupüha mereparaad]] · [[Võrtsjärve mängud]] · [[Vaba Vaimu priis]] · [[Vabadussõja mälestusrist]] · [[Vana aja päev]] · [[Viimsi JazzPopFest]] · [[Viru laul]] · [[Viru ralli]] · [[Aasta parim rannajalgpallur]] · [[Aasta parim staadion]] · [[Ammossovi-nimelise Kirde Föderaalülikooli auprofessor]] · [[Andranovondronina]] · [[Arktika Riiklik Kunstide ja Kultuuri Instituut]] · [[Balti triennaal]] · [[Budismi kronoloogia]] · [[Eesti elukestva õppe strateegia 2020]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis]] · [[Eesti NSV teeneline tööstustöötaja]] · [[Eesti teaduskeele konverents]] · [[Eller Brass]] · [[Fitlap]] · [[Friederici]] · [[Homoseran]] · [[Jakuudi ANSV Ministrite Nõukogu]] · [[Jakuudi-Sahha NSV]] · [[Jakuudi-Sahha NSV Ministrite Nõukogu]] · [[Kõtškinite spordidünastia]] · [[Kampflied der Nationalsozialisten]] · [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool]] · [[Kräfting]] · [[Lääneranna veskiraha]] · [[Lõpekund]] · [[Leem]] · [[Lemmu]] · [[Lennubaas (1927–1940)]] · [[Leps]] · [[Licht-Land]] · [[Lilly]] · [[Looduskaitsealaseid töid]] · [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)]] · [[Metsküla kaelavõru]] · [[Mittesakslane]] · [[Monreale]] · [[Nachumsiedlung]] · [[Narva teenetemärk]] · [[NSV Liidu strateegilised raketiväed Eestis]] · [[Oliphant]] · [[Pärnu teenetemärk]] · [[Perona]] · [[Philologia Estonica Tallinnensis]] · [[Pröbsting]] · [[Rakvere jõulupuu]] · [[Rock City]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Ammossovi-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi aukodanik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Kulakovski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Oiunski-nimeline riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvakunstnik (kujutav kunst)]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi rahvaluuletaja]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi riiklik preemia]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline arst]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline kunstitegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline teadustegelane]] · [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline treener]] · [[Sahha estraaditeater]] · [[Sahha rahvuslik tantsuteater]] · [[Sahha teaduste akadeemia]] · [[Sahha teaduste akadeemia kuldmedal]] · [[Sahha vaimsuse akadeemia]] · [[Sahha valitsus]] · [[Scheurmann]] · [[Sotnik-TV]] · [[Stiilipäevik]] · [[Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskond]] · [[Teadus kolme minutiga]] · [[TeadusEST]] · [[Teaduslik-tehniline ühing]] · [[Tertsiaalrent]] · [[Toonela (soomusauto)]] · [[Võõrsõnade leksikon]] · [[Vanemuise teatriuuendus]] · [[Venemaa Föderatsiooni kohtusüsteem]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia audoktor]] · [[Venemaa Teaduste Akadeemia auprofessor]] · [[Viitseadmiral (Läti)]] · [[Ameerika Ühendriikide riigiasutused]] · [[Anders Bengtsson]] · [[Armenija]] · [[Belmont-sur-Yverdon]] · [[Diepholz]] · [[Idoru]] · [[Jokk]] · [[Kandava foogt]] · [[Karistussalk]] · [[Kotsu]] · [[Lahemaa]] · [[Liefländische Historia]] · [[Mohe]] · [[Narvataguse]] · [[Neresheim]] · [[Nov]] · [[On the Go]] · [[Pöialpoiss]] · [[Pelgulinn]] · [[Piiroja]] · [[Rafaila]] · [[Rakvere JK Tarvas II]] · [[San Marino kaptenregendid 1801–1900]] · [[Sarrewerden]] · [[Selgeltnägijate tuleproov]] · [[Sugulased (romaan)]] · [[T. G. Ševtšenko]] · [[Tallinna JK Visadus]] · [[Talude kruntimine]] · [[Turis]] · [[Vardo (laev)]] · [[Xi'an]] · [[Xiangtan]] · [[Wiedemanni fond]] · [[Õiguse Eest Seisja]] · [[Õpilaste teadusfestival]] · [[23. Tallinna hävituslennuväepolk]] · [[4. Suurtükiväegrupp]] · [[400 kiri]] · [[Aasta arst]] · [[Automaatika kateeder]] · [[Automaatikavahendite labor]] · [[Avalike teenuste nõukogu]] · [[Avatud mänguväljad]] · [[Boreaalsolaarium]] · [[Brasiilia 2018. aasta taliolümpiamängudel]] · [[De Facto (festival)]] · [[Eesti 2018. aasta riigieelarve]] · [[Eesti kõrgeimad puud]] · [[Eesti Mee Päevad]] · [[Eesti Mesinduse Koostöökogu]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu II koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu III koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IV koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu IX koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu V koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VI koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VII koosseis]] · [[Eesti NSV Ülemnõukogu VIII koosseis]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu teaduspreemia]] · [[Eestimaa au ja uhkuse orden]] · [[Elanikkonnakaitse]] · [[Elva Nike Arena]] · [[Estival]] · [[Estonia-2]] · [[Estonia-3]] · [[Estvokaal]] · [[Gasiirid]] · [[Gazanfer ağa]] · [[Hiiumaa ringtee]] · [[Illusion (kino)]] · [[Inemise sisu]] · [[Irmi, Armi ja Mustukene]] · [[Jääkeldri algatus]] · [[Jõgeva metsamajand]] · [[Kaelkirjak (Kivirähk)]] · [[Kajalood (saade)]] · [[Kakuam (paat)]] · [[Kalafestival]] · [[Keelesaade]] · [[Keskkonnaajaloo keskus]] · [[Kikerpära soo]] · [[Klassikaraadio tuleb külla]] · [[Kodanliku õhukaitse nädal]] · [[Kodused asjad]] · [[Kollektiivne pöördumine]] · [[Kuldala elamukvartal]] · [[Kuldne Mask Eestis]] · [[Kunstirevolutsioon Eestis]] · [[Lääne-Virumaa vapimärk]] · [[Lähis-Ida ja Vahemeremaade vanade kultuuride uurimiskeskus]] · [[Lõks (seriaal)]] · [[Labor (saade)]] · [[Lessovski]] · [[Maailm täna]] · [[Margavahetuspaanika]] · [[Maria (kala)]] · [[Matkajuhtide kokkutulek]] · [[Merry Pipers]] · [[Mobilitas Pluss]] · [[Monomaffia]] · [[Pärimuspreemia]] · [[Põlva valla aukodanik]] · [[Püha Siena Katariina kloostri kabel]] · [[Pension 2050]] · [[Pobifo revüü]] · [[Poolkuu Igor Gräziniga]] · [[Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste ekspertkomisjon]] · [[Raasiku valla ajalookonverents]] · [[Rahanduse ja krediidi kateeder]] · [[Rapla Rüblik]] · [[Rooma õiguse retseptsioon]] · [[Selge sõnumi auhind]] · [[Seto surnuitk]] · [[Sviby tulekahju]] · [[Tšerkeska]] · [[Tallinna kirikurenessanss]] · [[Tallinna kultuuritegu]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli elektroonika kateeder]] · [[Tantsuveski]] · [[Tartu Ülikooli botaanikaaia skulptuurid]] · [[Tartu linnamaraton]] · [[Teadusaasta]] · [[Teater kohvris]] · [[Teater Noorele Vaatajale]] · [[Teras Beach]] · [[Toompäevad]] · [[Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist]] · [[Võõpsu tulekahju]] · [[Võimalik vaid Venemaal]] · [[Vaba mõtte klubi]] · [[Valie Export Society]] · [[Vihterpalu metsapõlengud]] · [[Reservaat]] · [[Ülemiste järve äärne mets]] · [[Üleriiklik kaupmeeste kongress]] · [[1932. aasta hipodroomivõistlus mootorratastele]] · [[25 kauneimat Eesti raamatut]] · [[Anglokatoliku Kirik]] · [[Arppe Kool]] · [[Aruküla põhjaveereostus]] · [[Automaatikapäev]] · [[Beechcraft Super King Air 350ER]] · [[Die Damen aus der Hölle]] · [[Dovlatovi päevad]] · [[Eesti õhupiiri rikkumised Venemaa Föderatsiooni lennukite poolt]] · [[Eesti õhuruum]] · [[Eesti Aleksandrikooli nais-abikomitee]] · [[Eesti Kergejõustikuauhinnad]] · [[Eesti kodanikuaktiivsuse uuringud]] · [[Eesti parim toiduaine]] · [[Eesti Spordileht (Eesti Olümpiakomitee)]] · [[Eesti Välisinvestorite Nõukogu]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioon]] · [[Elektroonika ja kommunikatsioonitehnoloogiad]] · [[Elektroonika ja telekommunikatsioon]] · [[Esterm]] · [[Estonia (purjelaev)]] · [[Estonia huku uurimiskomisjon]] · [[Ettelugemise päev]] · [[Formulaarprotsess]] · [[Gripenbergi skandaal]] · [[Hälbiva käitumise uuringud]] · [[Illiku päevad]] · [[Jõgeva küüslaugufestival]] · [[Kõpu kõrgustik]] · [[Kõpu rannamoodustised]] · [[Kõpu sulglohk]] · [[Külmalinna talvefestival]] · [[Kammkeraamika teooria]] · [[Kapa Rock]] · [[Keskkonnafestival]] · [[Kiidjärve külastuskeskus]] · [[Kingissepa vikaarpiiskopkond]] · [[Kullamaa Ühispank]] · [[Kuri Proge]] · [[Läänemere kultuurikeskus]] · [[Laske elada]] · [[LasnaPiknik]] · [[Lielkangari mõis]] · [[Lindanisa]] · [[Linnafestival UIT]] · [[Mõõtesüsteemide labor]] · [[Mõõtesüsteemide laboratoorium]] · [[Maikellukese päevad]] · [[Miku-Manni oma raamat]] · [[Mootorpaat nr 10]] · [[Mulgi kultuuri festival]] · [[Nõmme laulu- ja tantsupäev]] · [[Nõukogude Liit Eurovisiooni lauluvõistlusel]] · [[Nõukogude okupatsioon Lätis (1940–1941)]] · [[Naeruvääristatud Jeesus]] · [[Neljas Dimensioon]] · [[Pärimisregister]] · [[Pühajärve Beach Party]] · [[Pühapaikade andmekogu]] · [[Paremjõudude Liit (liikumine)]] · [[Paunküla hüdromeetriajaam]] · [[Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti-Vene ühiskomisjon]] · [[Piltene rüütelkonna aadlimatrikkel]] · [[Podakājase mõis]] · [[PON-2]] · [[Priikooli õigus]] · [[Puhtulaiu tamm]] · [[Rõuge veepidu]] · [[Rakenduselektroonika õppetool]] · [[Riigikantselei heraldikanõukogu]] · [[Ropaži kirikumõis]] · [[Saastna nõiamänd]] · [[Sunlight (raadiojaam)]] · [[Tõstamaa-Varbla kõrgustik]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitus-mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehituskonstruktsioonide kateeder]] · [[Tallinna Polütehnilise Instituudi ehitusteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika akadeemia]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli Automaatikainstituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusosakond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskonna akadeemiline struktuur]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond]] · [[Tallinna Tehnikaülikooli mõõteelektroonika õppetool]] · [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]] · [[Tartu linnakirjaniku stipendium]] · [[Tartu tselluloositehas]] · [[Turjamaa]] · [[Vaaksaare kõrgustik]] · [[Varbla looduskeskus]] · [[Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamide Komitee]] · [[Viie Kooli Võistlus]] · [[Viru rand]] · [[Vudila mängumaa]] · [[Windland Smith Rice International Awards]] · [[Anglikaani kirikumuusika]] · [[Balti ajakirjandussõda]] · [[Eesti aserbaidžaanlased]] · [[Eesti Hüpoteegipank]] · [[Eesti kaunis kodu]] · [[Eesti kehalise kasvatuse kongress]] · [[Eesti Kohtueelse Uurimise Amet]] · [[Eesti rahvusloom]] · [[Eesti teadussüsteem]] · [[Eesti-Afganistani sõprusleping]] · [[Eesti-Hiina sõprusleping]] · [[Elva ujula]] · [[Hansa Liidu Pihkva kaubakontor]] · [[Haridus Tallinnas]] · [[Hiiumaa aasta ema]] · [[Inimõiguste ümarlaud]] · [[Köök (seriaal)]] · [[Küüntelaastust kübar]] · [[Kalvinistlik kirikumuusika]] · [[Kuldkelluke]] · [[Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache]] · [[Läti Rahvusarhiiv]] · [[Lennujaama ühissõidukipeatus]] · [[Linda ait]] · [[Maltsvetlased]] · [[Marcelle]] · [[Meditsiiniteenistuse kindralleitnant]] · [[Modern]] · [[Mootor (ettevõte)]] · [[Nieburi rahu]] · [[Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse]] · [[Petseri tulekahju]] · [[Saami kultuuri päevad]] · [[Saksa okupatsioon Lätis (1915–1918)]] · [[St. Johannes]] · [[Tallinna üldplaneering]] · [[Tallinna Koolinoorte Spordiringide Ühing]] · [[Tallinna linna valimiskomisjon]] · [[Tallinna Merekohus]] · [[Tarkuseraamat]] · [[Teadusnõunik]] · [[Võluvits]] · [[Valaskala (mütoloogia)]] · [[Veremänd]] · [[Viivisekalkulaator]] · [[Wiedemanni sõnaraamat]] · [[Šveitsi-Balti Kaubanduskoda]] · [[3. lennuväedivisjon]] · [[Aruküla Turbatööstus]] · [[Balti Seemnekasvatuse Ühing]] · [[Die Letten, vorzüglich in Liefland, am Ende des philosophischen Jahrhunderts]] · [[Eesti Külaehitus]] · [[Eesti Kirjanduse Komitee]] · [[Eesti kultuuritegelaste pensionikassa]] · [[Eesti Kunstiakadeemia Kirjastus]] · [[Eesti maarahva kongress]] · [[Eesti merekindlused]] · [[Eesti NSV Riiklik Põllumajanduse Tootmistehnika Komitee]] · [[Eesti NSV teeneline kõrgharidustöötaja]] · [[Eesti NSV teeneline noortejuhendaja]] · [[Eesti rahva ajalugu]] · [[Eesti trükise punane raamat]] · [[Eesti. Maa. Rahvas. Kultuur]] · [[Eestimaa Konstitutsiooniline Erakond]] · [[Ehstland und die Ehsten]] · [[Emajõe forsseerimine Kastre suunal]] · [[Estonia Stereo]] · [[Estonia-3M]] · [[Hindadekomissar]] · [[Hirvelaane pataljon]] · [[Kaljuvald]] · [[Karbiküla (Tallinn)]] · [[Kasahstani Elektronpost]] · [[Kolhooside ehituskontor]] · [[Koolielu]] · [[Kultus (kohvik)]] · [[Linden (kohvik)]] · [[Maatameeste konverents]] · [[Maikrahv (restoran)]] · [[Nõmme keskus]] · [[Nõmme rajoon]] · [[Pärl (kohvik)]] · [[Pärnu siht]] · [[Põllumeeste Keskpank]] · [[Pühakodade säilitamine ja areng]] · [[Piirivalve Valitsus]] · [[Polaris (selts)]] · [[Prooviabielu]] · [[Sajandi 100 arukülalast]] · [[Spekter (saade)]] · [[Tõulava]] · [[Tallinn (kohvik)]] · [[Tankitõrje Eesti Kaitseväes enne Teist maailmasõda]] · [[Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskus]] · [[Toidutare.ee]] · [[Tooma Põllutöö- ja Maaparanduskool]] · [[Võltsitud maailm]] · [[Vabariigi Presidendi Rahvusvähemuste Ümarlaud]] · [[Vadja muuseum]] · [[Vene ääremaad]] · [[Estonia-55]] · [[III Eesti meeste tantsupidu]] · [[Ingerisoomlaste evakuatsioon Teise maailmasõja ajal]] · [[Istik Eesti Mulda]] · [[Kroonu onu]] · [[Läti kunst]] · [[Pipi!Nuki!Puhh!]] · [[Radio BeFree]] · [[Regilaulutuba]] · [[Ressource'i Selts]] · [[Sydney Eesti Seltsi kuldmärk]] · [[Thriller (The Boondocks)]] · [[Torma valla auraha]] · [[Tunnustatud klaasikunstnik]] · [[Värske Raamat]] · [[Estonia (kirjastus)]] · [[Haigushüvitis]] · [[Hambavaap]] · [[Harju-Kabala vasallilinnus]] · [[Käendusleping]] · [[Kärajad]] · [[Kõrrekoorel]] · [[Küünlapähkel]] · [[Kalevala (eepos)]] · [[Kevadtalv]] · [[Kiirusühik]] · [[Kirju liblika suvi]] · [[Kohus või tribunal ELTL art 267 tähenduses]] · [[Koonga piiskopilinnus]] · [[Korallroosa]] · [[Läsna-Valgejõe lahing]] · [[Liisuvõtmine]] · [[Mageveekogu]] · [[Mahuühik]] · [[Massiühik]] · [[Minu Eestile]] · [[Muuseuminõukogu]] · [[Pärnu muusikafestival]] · [[Põhjakotkas (mütoloogia)]] · [[Püsililled]] · [[Paadrema vasallilinnus]] · [[Paldiski foogtikohus]] · [[Pardiralli]] · [[Pesapuu]] · [[Pindpinevustegur]] · [[Presidendi kärajad]] · [[Räätsamatk]] · [[Rahvuslik debüütfilmide festival Dviženije]] · [[Regionaalarengu auhind]] · [[Renessanssaed]] · [[Riigikaitse Nõukogu]] · [[Õigusteenus]] · [[Aasta ehitaja]] · [[Aasta keskkonnasõbralik ettevõte]] · [[Aasta ohvitser]] · [[Aasta suhtekorraldaja]] · [[Eesti keele akadeemiline välisõpe]] · [[Eesti räpialbumid]] · [[Ehitusmasin]] · [[Küünlatoos]] · [[Loodusgiid]] · [[Looduskultuuri seminar]] · [[Luurepiilkond]] · [[Manipuleerimisega toimetulek]] · [[Mega (portaal)]] · [[Menetlusautonoomia]] · [[Narva Energiajooks]] · [[Otskiud]] · [[Põhipuhkuse hüvitamine]] · [[Põltsamaa meierei]] · [[Põltsamaa roosiaed]] · [[Paide-Türi rahvajooks]] · [[Paldiski Insenerikomando]] · [[Pikikiud]] · [[Poomkant]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte]] · [[Proportsionaalsuse põhimõte Euroopa Liidu õiguses]] · [[Puidu niiskusmõõtur]] · [[Puidusüü]] · [[Pulanna]] · [[Purpura]] · [[Raikküla vasallilinnus]] · [[Rakvere viljasalv]] · [[Rapla Selveri Suurjooks]] · [[Ruumiline keskkond]] · [[Ruumiloome]] · [[Ruumipoliitika]] · [[Ruumisemiootika]] · [[Südamehaigused]] · [[Sürjakomid]] · [[Saaremaa Blues]] · [[Sillamäe-Kotka laevaliin]] · [[Tõrva Loits]] · [[Tapipesa]] · [[Tsooru vasallilinnus]] · [[Võru Spordikeskus]] · [[Valetaja lause]] · [[Valga–Veski rongiliin]] · [[Vandeadvokaadi abi]] · [[Viljandi vanalinn]] · [[Dott]] · [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi märgid]] · [[Eesti saarte pärimuspäevad]] · [[Eibofolke ehk rootslased Eestimaa randadel ja Ruhnus]] · [[Haardnoot]] · [[Järvamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Juuremugul]] · [[Käänivõrk]] · [[Kümme tõotust]] · [[Kaheksa tõotust]] · [[Kaitseehitis]] · [[Kalamaja päevad]] · [[Kaldanoot]] · [[Kipper (kalandus)]] · [[Kooditähis]] · [[Kunda linnaorkester]] · [[Linnade ja valdade päevad]] · [[Magnetgeneraator]] · [[Mudilaskoor]] · [[Mungarüü]] · [[Nõmme Kevad]] · [[Nobel Digital]] · [[Nootkond]] · [[Pöördnoot]] · [[Pelgulinna päevad]] · [[Punn (ehitus)]] · [[Rahvatantsujuhtide kool]] · [[Relatiivne rõhuskaala]] · [[Res publicae]] · [[Runo]] · [[Ärireis]] · [[Õiguseetika]] · [[Ökoväli]] · [[94. punalipuline miinitraalerite brigaad]] · [[Abielukott]] · [[Ahjuahven]] · [[Ajumehed]] · [[Alalispinge mikrovoltmeeter]] · [[Alalisvoolu mikrovoltmeeter]] · [[Alistuv käitumine]] · [[Audioelektroonika]] · [[Auhinnatöö]] · [[Aukartus]] · [[Balti väärtpaberiturg]] · [[Baltic Trio]] · [[Biidermeier (muusika)]] · [[Bikontinentaalne linn]] · [[Biosfääri programmiala]] · [[Bukranionfriis]] · [[Digivõti]] · [[DoubleTree by Hilton Chicago Magnificent Mile]] · [[Ebamõrsja]] · [[Eesti õigusteadlaste päevad]] · [[Eesti talupojapulm]] · [[Eestkäibija]] · [[Harjutanu]] · [[Isamees]] · [[Järelpulmad]] · [[Joodud]] · [[Kaasanaine]] · [[Kaasitaja]] · [[Kanahändtanu]] · [[Kannuraha kogumine]] · [[Karuäke]] · [[Ketas]] · [[Kihlad]] · [[Kikktanu]] · [[Kinga-ajamine]] · [[Kinkpulmad]] · [[Kirstu lunastamine]] · [[Kirstu varastamine]] · [[Kirstukakk]] · [[Kirstumees]] · [[Kiutpõll]] · [[Süüdimatus]] · [[Süüteo aegumine]] · [[Sündmuspõhised tehnoloogiad]] · [[Sünnitoetus]] · [[Sihtfinantseerimine]] · [[Siseturundus]] · [[Skaalafunktsioon]] · [[Sorokini armastusemudel]] · [[Sotsiaalne kaasatus]] · [[Spinellkollane]] · [[Stiilivõtted]] · [[Suhtlustõkked]] · [[Suhtlustreening]] · [[Sundtoomine]] · [[Supervisioon]] · [[Täpsustamine]] · [[Tõrksus]] · [[Töökeskkond]] · [[Töökeskkonna ohutegurid]] · [[Tööturuteenus]] · [[Taasdiskreetimisartefakt]] · [[Taliturism]] · [[Tallinna Üleskutse]] · [[Tallinna-Narva ekspressliin]] · [[Tantsuline liikumine]] · [[Tasakaaluhind]] · [[Teadusandmed]] · [[Teeninduskeel]] · [[Teise astme kohus]] · [[Teivaslohisti]] · [[Tekstitüüp]] · [[TerVE]] · [[The Baltic Brick and Roof Award]] · [[Toetav-julgustav kuulamine]] · [[Tseesiumkloriidi tasakaaluline tihedusgradient-tsentrifuugimine]] · [[Tsiviilkohus]] · [[Tugirada]] · [[Tunnete teadvustamine]] · [[Ukseavajad]] · [[Värvikontrast]] · [[Värvisüsteem]] · [[Vaatmik]] · [[Vaikne kuulamine]] · [[Vaimne küündimatus]] · [[Valeütlus]] · [[Valio Eesti AS Laeva meierei]] · [[Valuuta forvardleping]] · [[Varalahususe varasuhe]] · [[Varjupaigataotlejate Majutuskeskus]] · [[Vart (etnograafia)]] · [[Veebistandardid]] · [[Viitenumber]] · [[Viljandi jõulukuusk 2018]] · [[Viridiaanroheline]] · [[Vormiarv]] · [[Wilcken (Bebri)]] · [[Äraütlemine]] · [[Aasta lind (Armeenia)]] · [[Aasta lind (Lõuna-Aafrika Vabariik)]] · [[Aasta lind (Portugal)]] · [[Aasta lind (Valgevene)]] · [[Abivajav laps]] · [[Alaealise ülekuulamine]] · [[Arhailine õigus]] · [[Arvelduspäev]] · [[Asumiselts]] · [[Atsetüleerimine]] · [[Audiokanal]] · [[Auditoorne õpe]] · [[Automatiseeritud kauplemine]] · [[Balti Folkloori Instituut]] · [[Balti Teatri Sügis]] · [[Beebiroosa]] · [[Biosemiootika: uurimus elu märkidest ja märkide elust]] · [[Blessig]] · [[Charles Hayteri värvisüsteem]] · [[Dekodeerimine]] · [[Dekoratsioon]] · [[Eendtugi]] · [[Eesti keele allkeeled]] · [[Eesti teaduslepe]] · [[Ehitusmaterjalitööstus]] · [[Elamisluba Eestis]] · [[Elektrooniline aktsiatega kauplemine]] · [[Elektrooniline maksevahend]] · [[Elektroonne voltmeeter]] · [[Eluvastased süüteod]] · [[Eneseavamine]] · [[Esmasus, teisasus, kolmasus]] · [[EstNLTK]] · [[Etendaja]] · [[Ettevõtluspoliitika]] · [[Ferriitmaterjal]] · [[Food Network]] · [[Fred Kudu mälestusvõistlus]] · [[Frey (Eestimaa suguvõsa)]] · [[Geneetiline ressurss]] · [[Gerd Neggo stipendium]] · [[Gordoni aken]] · [[Hagita menetlus]] · [[Hariduse tehnoloogiakompass]] · [[Haridusturism]] · [[Harklohisti]] · [[Helipuldi kvaliteedimäärajad]] · [[Helisignaal]] · [[Hoonestusõigus]] · [[Isikutaju]] · [[Küberhügieen]] · [[Kütke (kinnitusvahend)]] · [[Karoliina]] · [[Katharina (laev)]] · [[Kauni keele auhind]] · [[Keskkonnaseire andmekogu]] · [[Kohuke (kaubamärk)]] · [[Korraline evalveerimine]] · [[Kuldsulg (auhind)]] · [[Kuulueit]] · [[Kuuselatväke]] · [[Läbivkarakteristik]] · [[Leideni manifest teaduse paremaks hindamiseks]] · [[Lennart Meri soome-ugri rahvaste filmientsüklopeedia]] · [[Liina Reimani mälestussõrmus]] · [[Maie Orava võistutantsimine]] · [[Mannlicher Modell 1895 (8mm)]] · [[Mehaanika (tehnika)]] · [[Noore haridustegelase reaalteaduste eripreemia]] · [[Noore IT-teadlase preemia]] · [[Noorsõdur]] · [[Oskar Rütli medal]] · [[Põxit]] · [[Paul Kerese aasta]] · [[Pegasus (klubi)]] · [[Pionersk]] · [[Pooja]] · [[Programmide struktuurne süntees]] · [[Ragnar Nurkse mälestuskivi]] · [[Rahvusvahelistes sõjaoperatsioonides osalenute medal]] · [[Rotax E-RAVE]] · [[Selts Scouts Rügement]] · [[Sihtevalveerimine]] · [[Tõmbekeskus]] · [[Tagasisidestamine]] · [[Teadlaskarjäär]] · [[Teadmistepõhine Eesti]] · [[The Language of Thought]] · [[Thor (laev)]] · [[Tiina (ballett)]] · [[Tiit Kuusiku nimeline lauluvõistlus]] · [[Tollkeere]] · [[Toy goldendoodle]] · [[Umbluu preemia]] · [[Vagula (külmutustraaler)]] · [[Valguspult]] · [[Voldemar Ööveli mälestusvõistlus]] · [[Will Happiness Find Me?]] · [[Idaeurooplaste tootmislaevad Shetlandi saarestikus]] · [[Lõputoit]] · [[Laevabrigaad]] · [[Langujoot]] · [[Lapuline]] · [[Laua otsa viimine]] · [[Laua pühkimine (pulm)]] · [[Lemmkibu]] · [[Lihttanu]] · [[Liider (laev)]] · [[Lilltanu]] · [[Lohmann (aadlisuguvõsa)]] · [[Luige Nokk]] · [[Mõisahoone]] · [[Mõrsjaitk]] · [[Maitseained]] · [[Martin Kiik]] · [[Meie Mall]] · [[Metafüüsika (Baumgarten)/Indeks]] · [[Metsaühistu]] · [[Metsaherilane]] · [[Midtown]] · [[Nõmme Perearstikeskus]] · [[Noorik]] · [[Nooriku tantsitamine]] · [[Ohelik]] · [[Osavald]] · [[Põlle lappimine]] · [[Põlletamine]] · [[Põranda pühkimine]] · [[Põranda pühkimine (pulm)]] · [[Pakkäke]] · [[Peiupoisid]] · [[Pereõde]] · [[Perearstikeskus]] · [[Perkovits]] · [[Piiramine (pulm)]] · [[Piitsaraha küsimine]] · [[Protseduuriline müra]] · [[Pruudiaasta]] · [[Pruudipärg]] · [[Pruudipõll]] · [[Pruudivend]] · [[Pruuttüdrukud]] · [[Pulmahani]] · [[Pulmahobune]] · [[Pulmakell]] · [[Pulmakohus]] · [[Pulmakott]] · [[Pulmaleib]] · [[Pulmaline]] · [[Pulmalipp]] · [[Pulmamõõk]] · [[Pulmanaljad]] · [[Pulmapäevad]] · [[Pulmapõll]] · [[Pulmapass]] · [[Pulmapukk]] · [[Pulmaratsanik]] · [[Pulmarong]] · [[Pulmasünnitaja]] · [[Pulmatohter]] · [[Pulmatoit]] · [[Pulmaviin]] · [[Rõigas]] · [[Rüpepoiss]] · [[Raadioaparaat]] · [[Raadiomõõtmised]] · [[Raamäke]] · [[Raha korjamine]] · [[Rahatants]] · [[Sängiraha]] · [[Säpliraha]] · [[Sünkroontöötlus]] · [[Saajarahvas]] · [[Saksatanu]] · [[Seemnevili]] · [[Segustamine]] · [[Sony Channel]] · [[Soomusfriis]] · [[Sotsiaalne diferentseerumine]] · [[Subsidiaarsus]] · [[Subsistents]] · [[Suletud uste taga]] · [[Taldrikureegel]] · [[Tanu näitamine]] · [[Tanutamine]] · [[Tarkvara arendustsükkel]] · [[Teravmõigasroie]] · [[Terviseviin]] · [[Toimkond]] · [[Torutanu]] · [[Trükimeedia]] · [[Aasta parim ujuja]] · [[Ideaalsus]] · [[Imiku toitmine]] · [[Implanteerimine]] · [[Isiku kahtlustatavana kinnipidamine]] · [[Järelpärija]] · [[Johann Wetberg]] · [[Käiguvahetus (psühholoogia)]] · [[Klassikalise sõnalavastuse valguskujundus]] · [[Kohtujurist]] · [[Kohtuotsus]] · [[Kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis]] · [[Kohtupsühholoogiaekspertiis]] · [[Kolk]] · [[Kolmeosaline mina-sõnum]] · [[Komisjoniline kohtupsühhiaatriaekspertiis]] · [[Konfigureeritav kultuur]] · [[Konkludentne petmine]] · [[Kontakt (psühholoogia)]] · [[Kontaktõpe]] · [[Kontakti hoidmine]] · [[Kontakti lõpetamine]] · [[Kontakti loomine]] · [[Kontaktiks valmistumine]] · [[Kontra]] · [[Koostööoskus]] · [[Krich]] · [[Kuklarihm]] · [[Kurgualune rihm]] · [[Kust sa tead?]] · [[Kuulamine]] · [[Läti SNV vapp]] · [[Lõplik muundur]] · [[Lõplik olekumuundur]] · [[Lükk]] · [[Laiendatud teovõime]] · [[Lapse heaolu]] · [[Lavakujundus]] · [[Lehv]] · [[Leinatoetuslaager]] · [[Lepinguõigus]] · [[Linik (riietus)]] · [[Logaritmiline sageduskarakteristik]] · [[Lokao]] · [[Mõjutamine suhtlemisel]] · [[Mõjutusvahend]] · [[Maeztu krahv]] · [[Magnetsüdamikmälu]] · [[Majandusanalüüs]] · [[Maksejõuetus]] · [[Maksepuhkus]] · [[Martellato]] · [[Merendusetnoloogia]] · [[Merivälja objekt]] · [[Metüleerimine]] · [[Metamudel (suuline kommunikatsioon)]] · [[Mitmikkodakondsus Eestis]] · [[Mobiiliorienteerumine]] · [[Mobilitas]] · [[Monoliitsüsteemid]] · [[Mudel (loogika)]] · [[Muukeelne haridus Eestis]] · [[Nöörirada]] · [[Nišiturism]] · [[Nutikas spetsialiseerumine]] · [[Okslohisti]] · [[Omanikujärelevalve]] · [[Orienteerumisklubi]] · [[Orienteerumispäevak]] · [[Osakapital]] · [[Oskuskeelekorraldus]] · [[Ostuturism]] · [[Otsmikurihm]] · [[Põhiheli]] · [[Põserihmad]] · [[Pürodraama]] · [[Püsikomaarv]] · [[Parmas]] · [[Pehme magnetmaterjal]] · [[Piiratud teovõime]] · [[Plaadikompass]] · [[Poliitiline realism]] · [[Possaadnik (asehaldur)]] · [[Postels]] · [[Pronksivalu. Welcome to Estonia!]] · [[Psühhosotsiaalsed ohutegurid]] · [[Rahaturuinstrument]] · [[Rahvusnimekiri]] · [[Rahvusvaheline kaitse]] · [[Ramón y Cajali markii]] · [[Redux (JavaScripti raamistik)]] · [[Repliik (kunst)]] · [[Reproduktsioon]] · [[Riigi järjepidevus]] · [[Riigihange]] · [[Rooma asjaõigus]] · [[Ruumipsühholoogia]] · [[Safloor]] · [[Saflooriõli]] · [[Shikon]] · [[Šura-Bura seadused]] · [[Afektiseisund]] · [[Ahjupraad]] · [[Arhiivimoodustaja]] · [[Asenduspõhimõte]] · [[Asepärija]] · [[Au teotamine]] · [[Automaatikavahendid]] · [[Autoriõiguste kollektiivne teostamine]] · [[Autorileping]] · [[Balti Postiliit]] · [[Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts]] · [[Betoonitööd]] · [[Biomeditsiinielektroonika]] · [[Bruksismi kape]] · [[Deliktiskeem]] · [[Eel- ja järelpärimine]] · [[Eestkoste Eestis]] · [[Eksperimentaaltöökoda]] · [[Elektriline]] · [[Elektriliste suuruste mõõtmine]] · [[Elektrimõõtmised]] · [[Elektronorel]] · [[Elektroonilised termomeetrid]] · [[Elektroonsed mõõtmised]] · [[Ettevaatamatus (karistusõigus)]] · [[Fasomeeter]] · [[Funktsionaalne keeleoskus]] · [[Hambaarsti konsultatsioon]] · [[Hambakivi eemaldamine]] · [[Hambaplomm]] · [[Haridusuuringud]] · [[Helju Mikkeli nimeline Tartumaa rahvatantsupreemia]] · [[Hilisromantism (kirjandus)]] · [[Hilisromantism (kujutav kunst)]] · [[Hilisromantism (muusika)]] · [[Hoiak]] · [[Hooletus]] · [[Hot-Deck imputeerimismeetod]] · [[Iha (filosoofia)]] · [[Implantoloogia]] · [[Inimvara arendamise strateegia teadlastele]] · [[Innovatsiooni juhtimine]] · [[Internet lennukis]] · [[Juurekanali avamine ja laiendamine]] · [[Käi ja koo]] · [[Küsitlus]] · [[Kaaspärijad]] · [[Kahepoolne teip]] · [[Kaldajoon]] · [[Kalibraator]] · [[Kaseiinivaba toitumine]] · [[Kergemeelsus]] · [[Kindlustusvöönd]] · [[Kinnipeetav]] · [[Kirme]] · [[Kivikatus]] · [[Kivivill]] · [[Klaveri embuses]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse põhimäärus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud (aastal 2018)]] · [[Kohaliku omavalitsuse arengukava]] · [[Kollektiivse esindamise organisatsioon]] · [[Kompensaator]] · [[Kompleksjuhtivuse mõõtur]] · [[Koolivalmidus]] · [[Kulumõõtur]] · [[Kuluvorm]] · [[Kuri vaim]] · [[Laiendatud tonaalsus]] · [[Lapse ülalpidamiskohustus]] · [[Lehetäi (romaan)]] · [[Lepitusmenetlus]] · [[Liisuvõtmine (sõjandus)]] · [[Lolo TV]] · [[Loovtants]] · [[Lundi Eesti Maja Ühing]] · [[Magnetlintreverberaator]] · [[Maksehäireregister]] · [[Metallbreketid]] · [[Metsakuivendus]] · [[Muda, muri ja mura]] · [[Mudaravi]] · [[Muusikaline objekt]] · [[Tulekahju kustutamine (pulm)]] · [[Vähimruutude meetodi regulariseerimine]] · [[Välisturistide arv Eestis]] · [[Vabaühenduste Fond]] · [[Vakarahvas]] · [[Valeviinad]] · [[Valtsnoorik]] · [[Vanavara]] · [[Vankritegemine]] · [[Varastamine (pulm)]] · [[Veimekirst]] · [[Verelaskmine (pulm)]] · [[Vibraatormuundur]] · [[Vihtlemine (pulm)]] · [[Lõõg]] · [[Tallinna Toidumess]] · [[Teemantpuur]] · [[Toiduvalgust tingitud enterokoliit]] · [[Tondijutt]] · [[Tootejuhtimine]] · [[Tuleristsed]] · [[Tuuleheide]] · [[Ukraina Õigeusu Kiriku ajalugu]] · [[Ulenbrock]] · [[Ulguränd]] · [[Värvuse toonikvaliteet]] · [[Vanemuine (laev, 1936)]] · [[Vastutustundlik turism]] · [[Viiekümnesendine münt]] · [[We Are Family (Family album)]] · [[Eesti alpinismi traagilised sündmused]] · [[Eesti NSV Hariduse Rahvakomissariaat]] · [[Eestkoste (Rooma õigus)]] · [[Esindusväljak]] · [[Jätkusuutlik säästumäär]] · [[Keskkonnafunktsioon]] · [[Keskkonnainnovatsioon]] · [[Klapp (tehnika)]] · [[Kliimamuutusega kohanemine]] · [[Kokkupandu]] · [[Kosu karjäär]] · [[Kurnpüünis]] · [[Lips (kalandus)]] · [[Lukk]] · [[Lutsumänd]] · [[Mail (kalandus)]] · [[Marako keel]] · [[Materiaalne jalajälg]] · [[Metsaülikool Austraalias]] · [[Mjene keel]] · [[Motivatsiooniteooriad]] · [[Motoorne alaalia]] · [[Muhu roosa]] · [[Nääk]] · [[Naised alpinismis]] · [[Nikk (paat)]] · [[NSV Liidu lagundamise vandenõu]] · [[Põhjaõngejada]] · [[Põhjanoot]] · [[Pelaagiline õngejada]] · [[Planeeringu rohefaktor]] · [[Prizreni ülikool]] · [[Proosula]] · [[Protsessvärv]] · [[Seiner]] · [[Seinnoot]] · [[Tallinna tudengipäevad]] · [[Tantsukunst Kumus]] · [[Vastaline]] · [[Veeder]] · [[Õnnepank]] · [[11. öölahingulennugrupp]] · [[127. luurelennugrupp]] · [[5 kauneimat Eesti lasteraamatut]] · [[Aasta kokk]] · [[Aasta menuraamat]] · [[Aasta naiskoor]] · [[Aasta parasportlane]] · [[Aasta parim võrkpallur]] · [[Aasta tegu Eesti lennunduses]] · [[Aasta tekstiiliteos]] · [[Aureoliinkollane]] · [[Balti Purjespordi Liit]] · [[Balti vabadusauhind]] · [[Baltic Bikini]] · [[Borodinskoje Polje]] · [[CoCoViLa]] · [[Digipööre hariduses]] · [[Eesti Disainiauhinnad]] · [[Eesti Loomaarstide Ühingu elutööpreemia]] · [[Eesti Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal]] · [[Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus]] · [[Eesti rootsikeelne meedia]] · [[Eesti Talupäevad]] · [[Eine]] · [[Eller Sümfoniett]] · [[Endla nõgu]] · [[Estonian-Revelia Academic Fund]] · [[Fittipaldi kuulipilduja]] · [[Hoovihm]] · [[Käsikäes]] · [[Kümnesendine münt]] · [[Karinu kuused]] · [[Keila linna teenetemärk]] · [[Kurista roosiaed]] · [[Läänemeresoome keelte lõunarühm]] · [[Lambamust]] · [[Lembitu (ooper)]] · [[Leso]] · [[Luke Brunning]] · [[Müügiesindaja]] · [[Müügikampaania]] · [[Münsteri fragment]] · [[Mütt]] · [[Maamess]] · [[Meremess]] · [[Metsade elupaigad]] · [[Pühajärv (ooper)]] · [[Paberipuit]] · [[Pergerus]] · [[Puurkruvi]] · [[Raudne kodu]] · [[Südasuvi]] · [[Solitäär]] · [[Soonliitmik]] · [[SRT-4244]] · [[Tõlvlehik]] · [[Töötülide lahendamise komisjon]] · [[Talirüps]] · [[Tallinna teeneka kultuuritegelase preemia]] · [[Enesekavandamine]] · [[Eneseloome]] · [[EstSum]] · [[Ettevõtlikkus]] · [[Ettevõtlikkusõpe]] · [[Euroopa Liidu õigusaktid]] · [[Euroopa Liidu põhivabaduste piiramise lubatavus]] · [[European Energy Manager]] · [[Füüsikaline atmosfäär]] · [[Faasisünkronisatsioonisüsteem]] · [[Gaasbensiin]] · [[Hädakaitse]] · [[Ihu ja hingega internetis: kuidas mõista sotsiaalmeediat]] · [[Implanteeritavus]] · [[Improvisatsioonkõne]] · [[Informeeriv kõne]] · [[Innovaatiline organisatsioon]] · [[Innovatsioonisüsteemid]] · [[Intelligentne organisatsioon]] · [[Isikutuvastusandmed]] · [[Jõuergonoomika]] · [[Jaoskond (metsandus)]] · [[Käideldavus]] · [[Käsitööteadus]] · [[Küberolümpia]] · [[Kütusepiiritus]] · [[Kaablitangid]] · [[Kataloogikirje]] · [[Keelusüsteem]] · [[Kehtetu argument]] · [[Keldi ja šoti kultuuri instituut]] · [[Kodune testament]] · [[Kodurahu]] · [[Komberuum]] · [[Kommunikatsioonijuhtimine]] · [[Komplekssuurus]] · [[Komplekstakistuse mõõtur]] · [[Konfidentsiaalsus]] · [[Konteinertankla]] · [[Korrakaitseõigus]] · [[Kuldkask]] · [[Kunstnike raamat]] · [[Kunstnikuraamat]] · [[Kutsikavabrik]] · [[Kvalifitseeritud registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenus]] · [[Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja]] · [[Laulumäng]] · [[Lausekujund]] · [[Lehtvõti]] · [[Lepinguvälised võlasuhted]] · [[Loitsude, loitsimise ja loitsijate uurimise töörühm]] · [[Loojang]] · [[Loov enesetõhusus]] · [[Lubadus]] · [[Mänti keel]] · [[Mõõtedetektor]] · [[Mõõtetehnoloogia]] · [[Maailmamix]] · [[Maalides head]] · [[Magnetiline helisalvestus]] · [[Marssal (Bulgaaria)]] · [[Matuste arheoentomoloogia]] · [[Meditsiinielektroonika]] · [[Meediasemiootika]] · [[Mitmeplatvormsus]] · [[Mitte-elektrilised suurused]] · [[Mittediegeetiline heli]] · [[Moraalsus]] · [[Näivleetunud muld]] · [[Nicolaus Alberti]] · [[Nihe (filosoofia)]] · [[Notariaalselt tõestatud testament]] · [[Notarile hoiule antud testament]] · [[NUTIKAS programm]] · [[Omafinantseerimine]] · [[Omaladina]] · [[Pärandaja]] · [[Pärandi hooldaja]] · [[Pärandvara hoiumeetmed]] · [[Pärija]] · [[Pärija üleskutsemenetlus]] · [[Pärimisõiguse põhiprintsiibid]] · [[Pärimise järjekorra põhimõte]] · [[Pärimisleping]] · [[Pärimistunnistus]] · [[Pealpool pilvi]] · [[Pidulik kõne]] · [[PLL-töörühm]] · [[Projekti aruandluse süsteem]] · [[Propulse]] · [[Prototron]] · [[Füüsiline õpikeskkond]] · [[GASP fenotüüp]] · [[Grupeto]] · [[Hädavajalikkusargument]] · [[Haspel (kalandus)]] · [[Huviharidus]] · [[Jätkusuutlik majandus]] · [[Juhus]] · [[Juuste haigused]] · [[Karlever]] · [[Keeleoskustase]] · [[Klaster (humanitaarabi)]] · [[Kohaliku omavalitsuse õigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus]] · [[Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigus]] · [[Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon]] · [[Kohtuistungi sekretär]] · [[Kontojääk]] · [[Kujutis]] · [[Kulude plaanimine]] · [[Kvaliteedijuhtimise plaanimine]] · [[Läänemere taimestik]] · [[Labamasin]] · [[Lahkarvamus]] · [[Lapsepõlvefilosoofia]] · [[Lavaline rahvatants]] · [[Lechts]] · [[Lehisviht]] · [[Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Selts]] · [[Linnuvaatlusturism]] · [[Looja]] · [[Loovettevõtlus]] · [[Loovust soodustav töökeskkond]] · [[Luggenhusen]] · [[Määruskaebus]] · [[Mõistlik egoism]] · [[Makrokeskkond]] · [[Matthias (suguvõsa)]] · [[Merekindlus]] · [[Mikrotsement]] · [[Mitokondriaalsed nukleoidid]] · [[Monte Carlo analüüs]] · [[Moraaliabsolutism]] · [[Murelipuu]] · [[Muusikaline struktuur]] · [[Negavatt]] · [[Neil Delaney]] · [[Nuhtlusisend]] · [[Ohustatud taimekoosluste seire]] · [[Oraalne tolerants]] · [[Pakendidisain]] · [[Pealisehitis]] · [[Philosophy of Mathematics: An Introduction]] · [[Piltjutustus]] · [[Pinnase stabiliseerimine]] · [[Postnarrativist Philosophy of Historiography]] · [[Programmijuht]] · [[Projekti ebaõnnestumine]] · [[Projekti edu kriteeriumid]] · [[Projekti kvaliteedijuhtimine]] · [[Projekti lõpetamine]] · [[Projektijuhtimise audit]] · [[Projektijuhtimise edu]] · [[Põhjus ja tagajärg]] · [[Põllumajanduspank]] · [[Projektijuhtimise elutsükkel]] · [[Projektijuhtimise juhised]] · [[Projektijuhtimise plaan]] · [[Projektikava]] · [[Projektipõhine organisatsioon]] · [[Projektiportfell]] · [[Projektistumine]] · [[Projektitsükkel]] · [[Prototüüpimine]] · [[Puhasväärtus]] · [[Puitsõrestik]] · [[Rahvamajandus]] · [[Range kaitse vajak]] · [[Renni]] · [[Riskiregister]] · [[Säilikpuu]] · [[Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel]] · [[Südametunnistuskohus]] · [[Saavutatud väärtus]] · [[Saladuslik tsaar]] · [[Seikluskasvatus]] · [[Spektroskoopiline ellipsomeetria]] · [[Suhtlusmeetod]] · [[Tühi Ruum]] · [[Taju mikrogenees]] · [[Tarneahela läbipaistvus]] · [[Tarnija]] · [[Tavategevus]] · [[Teadustaristu]] · [[Teatriharidus Eestis]] · [[Tense Bees and Shell-Locked Crabs]] · [[Terviklik kvaliteedijuhtimine]] · [[The Quest for Reality]] · [[Aru mõis I (Peetri)]] · [[Aru mõis II (Peetri)]] · [[Beyond Rigidity]] · [[Eesti arhitektuuripoliitika]] · [[Eesti iluvõimlemise rühmkava rahvuskoondis]] · [[Eestimaa uhkus]] · [[Egiptuse jõelaev]] · [[Elva lasketiir]] · [[Emeriitadvokaat]] · [[Epistemology]] · [[Fixing Reference]] · [[Funktsionaalne lugemisoskus]] · [[Jõgeva 3]] · [[Joala (laev)]] · [[Käsi- ja koduraamat]] · [[Kõrgrenessanss]] · [[Kalameister]] · [[Kassari hiiemets]] · [[Keila laulupidu]] · [[Kirjeldav nimi]] · [[Klaarpõll]] · [[Kodutamine]] · [[Kogula Valla Põllumeeste Kogu]] · [[Kohvikoor]] · [[Kondiraha ajamine]] · [[Konflikti reguleerimine]] · [[Kontaktioskused]] · [[Kordnik]] · [[Kosjad]] · [[Kosjajutt]] · [[Kosjaviin]] · [[Kukehändtanu]] · [[Kukermiit]] · [[Kultuurtehniline maaparandus]] · [[Kuressaare linnajooks]] · [[Kuulamine (etnoloogia)]] · [[Pärnu vanalinn]] · [[Põhukorv]] · [[Pöör (kinnitusvahend)]] · [[Pöör (sulgemisvahend)]] · [[Püssirohuait]] · [[Papüüruslaev]] · [[Rahvuskaaslaste programm]] · [[Raud(III)sulfaat]] · [[Riemanni ruum]] · [[Riigikohtu otsus 3-1-1-125-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-2-1-4-06]] · [[Riigikohtu otsus 3-3-1-85-07]] · [[Ruhi]] · [[Sääs]] · [[Sõrmuse sõda]] · [[Selgnöör]] · [[Sikuti]] · [[Silmutorbik]] · [[Slovakkia pass]] · [[Tšehhi pass]] · [[T1 vaateratas]] · [[Tallinn liigub!]] · [[Tallinna ettevõtlusauhinnad]] · [[Tallinna Fotokuu]] · [[Tallinna jõulupuu]] · [[Tallinna Katusekino]] · [[Tallinna Laul]] · [[Tallinna Orienteerumisnädal]] · [[Tallinna orienteerumisneljapäevakud]] · [[Tallinna Uue Linna Päevad]] · [[Tallinna–Helsingi lennuliin]] · [[Tartu elevaator]] · [[Tartu Maratoni Klassik]] · [[Tartu noore kunsti oksjon]] · [[Tartu vaimulik laulupidu]] · [[Tasuja (laev 1910)]] · [[Tehnikaülikool]] · [[Uusklassitsism (kirjandus)]] · [[Uusklassitsism (muusika)]] · [[Vähimõrd]] · [[Vähinatt]] · [[Võrgulina]] · [[Võru rattaralli]] · [[Vannutatud Advokaatide Nõukogu]] · [[Višegradi Mehmed Paša Sokolovići sild]] · [[Viljandi kalapidu]] · [[Viljandi talvine tantsupidu]] · [[Tallinna moenädal]] · [[Ülerahvastusefekt]] · [[Abikaasa eelosa]] · [[Abikaasade vastastikune testament]] · [[Algse korra põhimõte]] · [[Annak]] · [[Apodiktiline otsustus]] · [[Arhiivikirjeldamine]] · [[Arhiivinimistu]] · [[Balti Assamblee medal]] · [[Balti Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Ühendus]] · [[Balti-Ameerika Vabadusliiga]] · [[Baltimaade teaduste akadeemiate medal]] · [[Biomeditsiinilised mõõtmised]] · [[Detekteerimine]] · [[Diegeetiline heli]] · [[Digitaalne innovatsioon]] · [[Dokumentide loetelu]] · [[Eelpingestus]] · [[Eesti inimarengu aruanne]] · [[Eesti inimarengu aruanne 2018/2019]] · [[Eesti juust]] · [[Eesti NSV teaduspreemiad]] · [[Elektrikitarrimuusika]] · [[Mõõteelektroonika]] · [[Mõõtesüsteem]] · [[Mõõtesild]] · [[Mõõtetehnika]] · [[Mycoform]] · [[Närvivapustus]] · [[Nüüdisaegne õpikeskkond]] · [[Noonakord]] · [[Nullkoht]] · [[Oktaav]] · [[Operaatorarvutus]] · [[Pärandvara jagamine]] · [[Pärija nimetamise korraldus]] · [[Pärimine]] · [[Pärimisõiguse transmissioon]] · [[Põhiregister]] · [[Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi kohtuasi nr 3-4-1-6-12]] · [[Põhjaeesti hõimumurre]] · [[Põlevkivielektrijaam]] · [[Põlvkonna Eluteed]] · [[Pajustik]] · [[Pakettkommutatsiooniga võrgu latentsusaeg]] · [[Paraksiaalsete kiirte kimbud]] · [[Patsiendi monitooringu süsteemid]] · [[Plaadimängija]] · [[Protsentmeetriline mõõtur]] · [[Provenientsipõhimõte]] · [[Raadioelektroonika]] · [[Rakenduselektroonika]] · [[Raplamaa laulu- ja tantsupidu]] · [[Research in Estonia]] · [[Retakord]] · [[Riigi äriühing]] · [[Rooma tsiviilprotsessiõigus]] · [[Rootslased Titanicul]] · [[Sõrmushiir]] · [[Sageduskarakteristik]] · [[Selvelaud]] · [[Sertifikaat]] · [[Signaali sagedus]] · [[Signaali spekter]] · [[Sonograafia]] · [[Soodapesu]] · [[Sotsiaalkorter]] · [[Spektrianalüüs]] · [[Struktuuriüksus]] · [[STS Baltic]] · [[Sugulusliinide põhimõte]] · [[Tõepõhjata ajastu]] · [[Tõlkeabiprogramm]] · [[Töökoha ergonoomika]] · [[Tööväärtused]] · [[Taanlased Titanicul]] · [[Tahtlus]] · [[Tallinki Logistikakeskus]] · [[Tamroni reisifoto]] · [[Teadmusjuhtimise strateegiad]] · [[Teadus- ja arendusasutus]] · [[Teemantliist]] · [[Teenistusaste]] · [[Teleoperaator]] · [[Topoloogia (3D-modelleerimine)]] · [[Uurimisgrupp]] · [[Välistamispõhimõte]] · [[Võlaõiguslik leping]] · [[Vaimusünnitus]] · [[Vaimutöö]] · [[Vanapagana jäljehauad]] · [[Vangistusõigus]] · [[Venemaa Föderatsiooni lennukite õhupiiririkkumised]] · [[Vikkel (käsitöö)]] · [[Viltimine]] · [[Visuaalne juhtimine]] · [[XL]] · [[Éloge de l'amour]] · [[Õpetajate tuba]] · [[Ühendus]] · [[Ülekoormus]] · [[Aardam]] · [[Ai (riideosa)]] · [[Ajurand]] · [[Alajäse]] · [[Anorgaaniline ühend]] · [[Astronoomiline vaatlus]] · [[Bester]] · [[Dünamo]] · [[Direktiiv]] · [[Diskograafia (meditsiin)]] · [[Diversioon]] · [[Duon]] · [[Eksponent]] · [[Elektromagnetiline ballast]] · [[Elumus]] · [[Etik]] · [[Faktor 4]] · [[Inspektor]] · [[Internaat]] · [[Kõrsik]] · [[Kaladi]] · [[Kale]] · [[Karismaatiline juhtimine]] · [[Kaubanduse liberaliseerimine]] · [[Keskkonnatehnika]] · [[Kiirgusvöönd]] · [[Kiks]] · [[Klosett]] · [[Kodulennujaam]] · [[Lang]] · [[Lapsekäru]] · [[Lass]] · [[Loppenowe]] · [[Maavesi]] · [[Maksevõime suhtarvud]] · [[Naast (riietus)]] · [[Nissan e-NV200]] · [[Pürolüüsigaasikromatograafia]] · [[Paigalduskaabel]] · [[Parool]] · [[Pilak]] · [[PMOLED]] · [[Pulmakroon]] · [[Puutepunkt]] · [[Salaoja]] · [[Seemnesegu]] · [[Sense and Sensibilia]] · [[Silmaüline kilbis]] · [[Simss]] · [[Soojärv]] · [[Stigma]] · [[Tanu]] · [[Tari]] · [[Tiivik]] · [[Torbik]] · [[Tracker]] · [[Trass]] · [[Väikesaar]] · [[Vahr]] · [[Veimed]] · [[Video]] · [[XS]] · [[XXS]] · [[Sisevete pindala]] · [[Ärirahanduse ja investeeringute õppetool]] · [[Õhu tsirkulatsioon]] · [[Õpilasleiutajate riiklik konkurss]] · [[Õppiv organisatsioon]] · [[Alaline juht]] · [[Allprojekt]] · [[Aprioorne otsustus]] · [[Asapeptiidid]] · [[Avaliku omandi manifest]] · [[Avatäited]] · [[Buprenorfiinvõõrutus]] · [[Disaini audit]] · [[Disainiprotsess]] · [[Dolen]] · [[Ebaausad kauplemisvõtted]] · [[Ebamari]] · [[Eesti advokatuuri kvaliteedijuhtimise tunnistus]] · [[Elektroketrus]] · [[EN 1090]] · [[Eurokeel]] · [[Feministlik kehakäsitus]] · [[Filosoofiline probleem]] · [[Finantsplaneerimine]] · [[Küünlakäärid]] · [[Küünlakirn]] · [[Pärnu ehitusmaterjalide tehas]] · [[Püha Birma Eesti Tõuklubi]] · [[Raadiotehniline elektroonika]] · [[Raadiotehniline seadmestik]] · [[Rahvusteavik]] · [[Rahvusvaheline Teatriuurijate Föderatsioon]] · [[Reduktsioon (filosoofia)]] · [[Registreeritud e-andmevahetusteenus]] · [[Riigi vastutus Euroopa Liidu õiguse rikkumise eest]] · [[Riigipidamise kava]] · [[Ringikorraldaja]] · [[RITA programm]] · [[Rituaalne aasta]] · [[Rollimäng (õppemeetod)]] · [[Roosimine]] · [[Rops]] · [[Säilituseksemplar]] · [[Säilitustähtaeg]] · [[Sümbolmeloodia]] · [[Sünkroondetekteerimine]] · [[Sünkroonmuundamine]] · [[Sünteetiline teater]] · [[Saan]] · [[Salgamatus]] · [[Savi töötlemine]] · [[Semantiline võrk]] · [[Semiotsiid]] · [[Siinuseline suurus]] · [[Soovitussortiment]] · [[Statistikanõukogu]] · [[Subjekt ja predikaat]] · [[Suhtluse ajalugu]] · [[Sundosa]] · [[Suruõhuvasar]] · [[Tüvikonna põhimõte]] · [[Taimne Teisipäev]] · [[Tajuprobleem]] · [[Teadmuse säilitamine]] · [[Teadmusjuhtimise tulemuslikkuse mõõtmine]] · [[Teaduste struktuur]] · [[Teisesuse filosoofia]] · [[Telespektromeeter]] · [[Teller]] · [[Teoloogia summa Ia-IIae q. 1]] · [[Terviseteadus]] · [[Testaator]] · [[Testamendi tõlgendamine]] · [[Testamenditäitja]] · [[Testeerimisvabadus]] · [[Tinuline]] · [[Toiduaineteadus]] · [[Toimik]] · [[Transpordilaev]] · [[Tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud testament]] · [[Universaalne arhiveerimismoodul]] · [[Usaldusteenus]] · [[Usuõpetus]] · [[Usundiõpetus]] · [[Uudisväärtus]] · [[Uue eakuse rahvakogu]] · [[Uus teadus]] · [[Väärtpaberiturg]] · [[Väikeliising]] · [[Võlausaldaja üleskutsemenetlus]] · [[Vabatahtlik merepääste]] · [[Vahelduvsignaali detektor]] · [[Valgevene-eesti transkriptsioon]] · [[Vargapesa]] · [[Vastastikusus]] · [[Veenmiskõne]] · [[Vektormõõtmine]] · [[Vektormeetrilised mõõteseadmed]] · [[Viimse tahte avaldus]] · [[Virmalise tort]] · [[Ääremõrd]] · [[Õngejada]] · [[Õngpüünis]] · [[Õpetaja-metoodik]] · [[Ökosüsteemi taastamise kulu]] · [[Üksikmajapidamise reoveesüsteem]] · [[Avaveemõrd]] · [[Boliivia pass]] · [[Digitaalne õppevara]] · [[Eesti Ehitab]] · [[Eesti ingerisoomlaste laulu- ja tantsupidu]] · [[Eesti missa]] · [[Eesti Muinsuskaitse Ümarlaud]] · [[Eesti naiskooride võistulaulmine]] · [[Eesti orelid]] · [[Eesti Riigimetsad]] · [[Eesti Spordiajaloo Seltsi Teataja]] · [[Eesti-Soome ühislaulupidu]] · [[Eestifoto]] · [[Elektriline bioimpedants]] · [[Elektriline suurus]] · [[Elektroonikateadlane]] · [[Elektrooniline isikutuvastamine]] · [[Elutähtis teenus]] · [[Eluta aine]] · [[Emantsipatoorne meeskarakter]] · [[Endoskoop]] · [[Euroopa Liidu kodaniku seadus]] · [[Follonica vald]] · [[Galaktikasüsteem]] · [[Galaktikate osarühm]] · [[Holograafiline projektor]] · [[Ibe]] · [[Impedantsspekter]] · [[Jõemõrd]] · [[Jõuühik]] · [[Juhtaiata mõrd]] · [[Käekook]] · [[Kõne tempo ja rütmi häired]] · [[Kaits]] · [[Kaldavõrk]] · [[Kastmõrd]] · [[Katik]] · [[Keila püss]] · [[Kindralleitnant (Ukraina)]] · [[Kirjagarnituur]] · [[Korpuse laiend]] · [[Kupp (kalandus)]] · [[Kuurits]] · [[Lõhandik]] · [[Lõkspüünis]] · [[Liiv (kalandus)]] · [[Määrdeprits]] · [[Mõrrajada]] · [[Marjareha]] · [[Mutt (kalandus)]] · [[Muusikaaed]] · [[Näpitsfriis]] · [[Nõuandja]] · [[Nakkepüünis]] · [[Nakkevõrk]] · [[NSV Liidu Teaduste Akadeemia Geofüüsika Instituut]] · [[Oliver Kulpsoo nimeline tunnustus]] · [[Orbetello vald]] · [[Päevaneutraalsed taimed]] · [[Pärnu kesklinna koolide võimla]] · [[Pärnu rannapromenaad]] · [[Püüvõrk]] · [[Pagaritoode]] · [[Peru (kalandus)]] · [[Pitigliano vald]] · [[Pujus]] · [[Raamvõrk]] · [[Rahvusputukas]] · [[Ratsionaalsus]] · [[Rei vindicatio]] · [[Repositoorium]] · [[Rivimõrd]] · [[Sälitis]] · [[Seadmuseratas]] · [[Sumqayıti Riiklik Ülikool]] · [[Tõstevõrk]] · [[Teadmuste riskijuhtimine]] · [[Teenindaja]] · [[Tindimõrd]] · [[Toidu kuumtöötlemine]] · [[Triivõngejada]] · [[Tuudiköied]] · [[UNESCO maailmapärand Bermudal]] · [[UNESCO maailmapärand Curaçaol]] · [[UNESCO maailmapärand Gibraltaris]] · [[UNESCO maailmapärand Gröönimaal]] · [[Värska kuurortravikeskus]] · [[Võrgulaev]] · [[Võrgusilm]] · [[Vallaleht]] · [[Vedel (kalandus)]] · [[Venekeelne elanikkond Eestis]] · [[Veonoot]] · [[Kraadisoonega T-seotis/sulundseotis]] · [[Äärmus]] · [[Õiglase kaubanduse nädal]] · [[Õpikäsitus]] · [[Õpilaste teadustööde riiklik konkurss]] · [[Õpilasuurimus]] · [[Õppekirjandus]] · [[Ametkond]] · [[Biarmia (poeem)]] · [[Blokeering]] · [[Bullerjani ahi]] · [[Chichi]] · [[Citizen OS]] · [[Dasa Bala]] · [[Eend]] · [[Eksperimentaalarendus]] · [[Elukestev õpe]] · [[Enharmoonia]] · [[Eraldis]] · [[Esikmets]] · [[Ferm]] · [[Filosoofiline küsimus]] · [[Fkh1]] · [[Galvaanilise eraldusega alalispingemuundur]] · [[Hea]] · [[Kasekäsnaravimid]] · [[Kasv]] · [[Katastroofirisk]] · [[Kere (tehnika)]] · [[Kipper]] · [[Klikker]] · [[Kollajuure juurikas]] · [[Konsulent]] · [[Koppel]] · [[Korp]] · [[Kubu]] · [[Kuva]] · [[Lapseea aktiivsus- ja tähelepanuhäire]] · [[Leen]] · [[Liinilaev]] · [[Loodusrekordid]] · [[Love Army]] · [[Määratlemata õigusmõiste]] · [[Mõisamaa]] · [[Mafia III Soundtrack]] · [[Naabrusõigused]] · [[Ney]] · [[Ohvitseri asetäitja]] · [[Ooteplatvorm]] · [[Püstsirge]] · [[Paneel]] · [[Pelgupaik]] · [[Persona]] · [[Piksekaitse]] · [[Postipunkt]] · [[Progres]] · [[Räsa]] · [[Rõhtsirge]] · [[Rahvusmaastik]] · [[Rakend]] · [[Raut]] · [[Renn]] · [[Ric-8]] · [[Rohujahu]] · [[Rosenbach (aadlisuguvõsa)]] · [[Saras]] · [[Seade]] · [[Soolõime teaduses]] · [[Space and Time]] · [[Tõenäosuse ja mõjukuse maatriks]] · [[Tööpakett]] · [[Tööviljakus]] · [[Tünn]] · [[Tantsukunstnik]] · [[Teeleminek ja kojutulek]] · [[Tervetaktipaus]] · [[Tibu]] · [[Tuan]] · [[Tulekindel materjal]] · [[Tulme]] · [[Turisminõudlus]] · [[Turismiteenuse kvaliteet]] · [[Umut Baysan]] · [[UNESCO Läänemere projekt]] · [[Väärtpaberikonto]] · [[Välikaabel]] · [[Väliskaubandus]] · [[Värvide segamine]] · [[Võlukübar]] · [[Võrdetegur]] · [[Võsamaa]] · [[Vastutustundlik tarbimine]] · [[VEPA Käitumisoskuste Mäng]] · [[Viljakusmonitor]] · [[Viljakusteadlikkuse meetod]] · [[Visand (muusika)]] · [[Vitspunutis]] · [[Wacke]] · [[Talupere]] · [[Reherull]] · [[Kõik mis hea]] · [[Antoni (Šutov)]] · [[Kirill (Timofejev)]] · [[Abielu lahutamine Vana-Roomas]] · [[Tšarterlend]] · [[Tuletundlikkus]] · [[Tuluskivi]] · [[UNESCO ühendkoolide võrgustik]] · [[Võlvisiil]] · [[Varikalad]] · [[Vectorbloc]] · [[Eesti keele riigieksam]] · [[Eesti Sõjaväelaste Büroo]] · [[Ehituskäru]] · [[Ameerika Ühendriikide diplomaatilised esindajad Hawaiil]] · [[Bibikovi ratsasalk]] · [[Depoo toidutänav]] · [[Ekspressliin]] · [[Euroopa Liidu elamisluba]] · [[Euroopa Liidus kujutiste kaubamärgina registreerimise piirangud]] · [[Hõivamine]] · [[Igamine Vana-Rooma õiguses]] · [[Jalas (aluspuu)]] · [[Inimeseõpetus]] · [[Innovatsiooni ökosüsteem]] · [[Interlok]] · [[Jalas]] · [[Kahemõõtmelised materjalid]] · [[Kandpuud]] · [[Kangasõlg]] · [[Kapp (mõõtühik)]] · [[Kaubandus- ja Tööstusministeerium]] · [[Maohaavandid hobusel]] · [[NKVD rahvuslikud operatsioonid]] · [[Ole valmis!]] · [[Ost-müük (Rooma õigus)]] · [[Otsiktanu]] · [[Päris-Eesti]] · [[Põlva Mesikäpa Hall]] · [[Põrkeionisatsioon]] · [[Põsepill]] · [[Pöidratas]] · [[Püünisraud]] · [[Paabapraasnik]] · [[Paadipöör]] · [[Paater]] · [[Paatkond]] · [[Padinad]] · [[Pael (püünis)]] · [[Pagurand]] · [[Paistekakk]] · [[Pajaaken]] · [[Palmik]] · [[Palmik (peaehe)]] · [[Patsas]] · [[Pignus]] · [[Piirelaud]] · [[Piisknakkusevastased kaitsevahendid]] · [[Pruuklaen]] · [[Pudrunui]] · [[Puudriroosa]] · [[Rääts (korv)]] · [[Räbik]] · [[Räsamine]] · [[Räsasratas]] · [[Rõhud]] · [[Rüü]] · [[Rüiu]] · [[Raha emissioon]] · [[Rahvusvaheline organisaator]] · [[Rajamustrid]] · [[Ratasüll]] · [[Rattapainik]] · [[Rattapink]] · [[Repneauk]] · [[Res mancipi]] · [[Sõnamoodustus]] · [[Sõne (informaatika)]] · [[Süsinikuleke]] · [[Sakala (laev 1886)]] · [[Seguvispel]] · [[Tähtajaline hoius]] · [[Töö- ja Hoolekandeministeerium]] · [[Tagatis]] · [[Tantsuakadeemia]] · [[Tarutuur]] · [[Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskus]] · [[TheTomsikene]] · [[Tingiv kõneviis]] · [[Tipi tee]] · [[Toitumisonkoloogia]] · [[Tomati ajalugu]] · [[Toortõlge]] · [[Tootmiskaubad]] · [[Treng]] · [[Tsirkuseteraapia]] · [[Tudengiorganisatsioon]] · [[Vabaõhuteater]] · [[Vaibevara]] · [[Vaim (tont)]] · [[Vaju keel]] · [[Valeuudis]] · [[Valguspilt]] · [[Ida-Viru Investeeringute Agentuur]] · [[DNA-põhine nanobioelektroonika]] · [[E-apostill]] · [[Eesmärgitus]] · [[Eesti disaini päev]] · [[Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia]] · [[Eesti Maakogu]] · [[Eesti Teatriliidu aasta lavastuse auhind]] · [[Eesti Teatriliidu etendust teenindava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu haldus- ja administratiivtöötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu kunstnikuauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastajaauhind]] · [[Eesti Teatriliidu lavastust ettevalmistava töötaja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meeskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu meespeaosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] · [[Eesti Teatriliidu sõna-, muusika-, balleti- ja tantsulavastuste žürii eriauhind]] · [[Eesti Teatriliidu tehnilise töötaja auhind]] · [[Eesti Vabariigi Elekterside Riigi Inspektsioon]] · [[Erastamisväärtpaber]] · [[Erodeeritud muld]] · [[ESTHub]] · [[Euroopa Liidu õiguse kasuliku mõju põhimõte]] · [[Höövelspoon]] · [[Hüpermobiilsus]] · [[IV liiga 2020]] · [[Kamber (taluarhitektuur)]] · [[Kapitalism (ideoloogia)]] · [[Karula pikk jalgsimatkarada]] · [[Keila Terviserajad]] · [[Kirikindad]] · [[Kliimat kujundavad astronoomilised tegurid]] · [[Kodarapüss]] · [[Kohila Noortevolikogu]] · [[Kolvikäik]] · [[Konsensuaalsed lepingud Rooma õiguses]] · [[Kulumaks]] · [[Luuüdi doonorite register]] · [[Maandumisseadmed]] · [[Maatriksi määratus]] · [[Maavärinaohtlikud piirkonnad]] · [[Metroorong]] · [[Nõelakindad]] · [[Nõukogude Liidu ja Venemaa alalised esindajad ÜRO-s]] · [[Katlaahel]] · [[Katlapuu]] · [[Kongo sünekliis]] · [[Kunstniku vastutus]] · [[Legaliteedipõhimõte]] · [[Pöör (kudumisvahend)]] · [[Pöördprojekteerimine (tarkvara)]] · [[Raamatufond]] · [[Rahel Olbrei nimeline auhind]] · [[Raietööline]] · [[Rannikulõugas]] · [[Rauakooli tee]] · [[Redwell]] · [[Reeglid Tartu Ülikooli üliõpilaste korporatsioonidele]] · [[Rein Siimu Taiji Kool]] · [[Reomägi]] · [[Reservaaž (keraamika)]] · [[Rinnaleht]] · [[Rohuküla–Heltermaa laevaliin]] · [[Roopill]] · [[Õppekorraldaja]] · [[Öökullsõlg]] · [[Hispaania rahvalik muusika]] · [[Ida-Viru klindilõik]] · [[Isiklik kasutusõigus]] · [[Piigat]] · [[Piimaallergia]] · [[Pind (noorteseriaal)]] · [[Poekett]] · [[Polümeerid nanoelektroonikas]] · [[Post-]] · [[Pozzuoli punane]] · [[Priekule vasallilinnus]] · [[Probleemmale]] · [[Professor Peeter Tulviste mälestusfond]] · [[Psühholoogiline žest]] · [[Puidutolm]] · [[Punasefiguuriline stiil]] · [[Vähksõlg]] · [[Välde]] · [[Välismaailma probleem]] · [[Vangiški kihistu]] · [[Varvistik]] · [[Allakäik]] · [[Bartertehing]] · [[Bassein]] · [[Bios]] · [[Eelpõletus]] · [[Eesti rahvuslind]] · [[Elastsusjõud]] · [[Fantoom]] · [[Fenomenoloogia]] · [[Forex]] · [[Grampiani mäed (Austraalia)]] · [[Hüdroõli]] · [[Inklinatsioon]] · [[Kaitseväikepinge]] · [[Kaitseväikepingetrafo]] · [[Kommutaator]] · [[Koormusliigitegur]] · [[Kromaatika]] · [[Kurisu]] · [[1934. aasta Leningradi maleturniir]] · [[1939. aasta Ķemeri maleturniir]] · [[1946. aasta Helsingi maleturniir]] · [[Aerodünaamiline takistus]] · [[Antimeetod]] · [[Aru mõis III (Peetri)]] · [[Auditi objekt]] · [[Austla sõda]] · [[Autarkia (filosoofia)]] · [[Autokaardid]] · [[Brežnevi isikukultus]] · [[Das Kausalgesetz und seine Grenzen]] · [[Druja kihistu]] · [[Eesti Looduseuurijate Seltsi ornitoloogiasektsioon]] · [[Eesti plokkvibu naiskond]] · [[Eesti rekord odaviskes]] · [[Gattšina lipnikekool]] · [[Geenius.ee]] · [[Haalamine]] · [[Märgitus]] · [[Mandrilava (õigus)]] · [[Markiis (mööbel)]] · [[Modaalsus (keeleteadus)]] · [[Monoliit (arheoloogia)]] · [[Nüüdisühiskond]] · [[Neerukivid kassidel]] · [[Notari tasu]] · [[Novosiltsov (Orjol)]] · [[Nullfoononriba ja foonon külgriba]] · [[Omavoli]] · [[Osanik]] · [[Osjapill]] · [[Otto Hermanni nimeline auhind]] · [[Painard]] · [[Pangagarantii]] · [[Parell]] · [[Peensulekalligraafia]] · [[Perli andmebaas]] · [[Sõjakirjanduse seeria: Maailmasõja memuaaride sari]] · [[Stanisław Moniuszko (laev)]] · [[Strusto kihistu]] · [[Suga]] · [[Taara]] · [[The Significance of Philosophical Scepticism]] · [[Ukmerge kihistu]] · [[Vaata!Festival]] · [[Vaidlėnai kihistu]] · [[Vaivara kirves]] · [[Muutuste juhtimine]] · [[ÉSTIE]] · [[Õigus olla]] · [[Õigussubjekt]] · [[Ülekurss]] · [[1986. aasta Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Aasta noorsootöötaja]] · [[Ahju suitsuauk]] · [[Ahju võlvkaar]] · [[Ahjuauk]] · [[Ahjuesine]] · [[Ahjukülg]] · [[Ahjukivi]] · [[Ahjukumm]] · [[Ahjulääv]] · [[Ahjulagi]] · [[Ahjupõrand]] · [[Ahjusüda]] · [[Ahjusuu]] · [[Algebraline summa]] · [[Ananasspeeker]] · [[Küüned (kaardimäng)]] · [[Kaubandusettevõtte imago]] · [[Kaugas]] · [[Kaustregi]] · [[Keha (käsitöö)]] · [[Kere (ehitis)]] · [[Kerilaud]] · [[Kerimine]] · [[Kirjanikupalk]] · [[Kirsturaami kate]] · [[Kives]] · [[Klambriliin StitchLiner Mark III]] · [[Klassipilt]] · [[Kodar (ree osa)]] · [[Kodarregi]] · [[Kohtu- ja Siseministeerium]] · [[Komplementlause]] · [[Koolidraama]] · [[Koolipärimus]] · [[Korjanduskott]] · [[Kui kunagi veel näeme]] · [[Kuivastu–Virtsu laevaliin]] · [[Kuritarvitamine]] · [[Laomädanik]] · [[Laudi]] · [[Leelisglasuur]] · [[Lendva]] · [[Liivsavi]] · [[Piibualasi]] · [[Piibupuur]] · [[Piibusoon]] · [[Piimakamber]] · [[Piimakirn]] · [[Pikkvanker]] · [[Pilakujalg]] · [[Pingipill]] · [[Plaanvanker]] · [[Pook]] · [[Poolivokk]] · [[Poort (riietus)]] · [[Priipass]] · [[Putk (tööriista osa)]] · [[Rõtšanõ kihistu]] · [[Rusteeritud sammas]] · [[Sörulase aabits]] · [[Sakramendinišš]] · [[Segmentvõlv]] · [[Setu kannel]] · [[Sikusarv]] · [[Souss]] · [[Taganemisõigus]] · [[Tagasi paradiisis.2]] · [[Takistuslülitus]] · [[Tootmestamine]] · [[Tsüklonite ehitus]] · [[Tuvihall]] · [[Uusromantikud]] · [[Välismaal Elavate Venemaa Kaasmaalaste Õiguskaitse- ja Toetusfond]] · [[Võimukorraldus]] · [[Vahitüürimees]] · [[Vanemtüürimees]] · [[Vankriratas]] · [[Vee jaotumine maal]] · [[Veebi kasutamise andmekaeve]] · [[Veebioom]] · [[Velda Otsuse hõbepeeker]] · [[Vetukad]] · [[Algebraline tehe]] · [[Andmekandja]] · [[Diatoonika]] · [[Järjestus]] · [[Juhe]] · [[Kõnesüntesaator]] · [[Kare]] · [[Kosk]] · [[Pinus]] · [[Rähk]] · [[Sõne]] · [[Tarbekunst]] · [[Teim]] · [[Tellimustootmine]] · [[Trahter]] · [[Tsentroid]] · [[Tugevuspiir]] · [[Uuk]] · [[Väärtus]] · [[Vabatahtlik]] · [[Veer]] · [[Volbripäev]] · [[Kõne (keeleteadus)]] · [[Latter]] · [[Märtsipommitamine]] · [[Meresüld]] · [[Misjon (usundilugu)]] · [[Moodus]] · [[Neuroleptikumid]] · [[Pärandkultuur]] · [[Pine]] · [[Ping]] · [[Pistis]] · [[Puidutöötluspink]] · [[Ristraam]] · [[Silpnimetus (absoluutne solmisatsioon)]] · [[Üte]] · [[1N4007]] · [[1N5401]] · [[Aisakell]] · [[Akutrell]] · [[Allüülrühm]] · [[Andmeedastus]] · [[Deebetmakse]] · [[Ekspositsioon]] · [[Geoelement]] · [[Glatsioisostaatiline maakerge]] · [[Haigestumus]] · [[Heinapill]] · [[Inkarnaat]] · [[Jälg]] · [[Järta]] · [[Konto]] · [[Korjus]] · [[Lõmm]] · [[Lõmmuõrred]] · [[Leaving You for Me]] · [[Liigesevedelik]] · [[Lineaarne mootor]] · [[Lohisti]] · [[Lokaalsus]] · [[Magneetumine]] · [[Miorõ kihistu]] · [[Moos]] · [[Moritz (suguvõsa)]] · [[Nõukogude Liidu ja Saksa DV maavõistlus kergejõustikus]] · [[Narkodiiler]] · [[Narotši kihistu]] · [[Orutuul]] · [[Pärimuskultuur]] · [[Paadisadam]] · [[Pajapink]] · [[Parkapzuk]] · [[Pasmas]] · [[Peakott]] · [[Peapael]] · [[Pearätik]] · [[Peavöö]] · [[Peerukiskumine]] · [[Peretuba]] · [[Pesuküna]] · [[Pesunui]] · [[Pesupali]] · [[Preparatiivne kromatograafia]] · [[Rõõsk (küpsetis)]] · [[Raag]] · [[Rahuoperatsioonide Keskus]] · [[Rent]] · [[Roovialune]] · [[Sõnastik]] · [[Süvaõpe]] · [[Seade (muusika)]] · [[Sebaregi]] · [[Seedeelundkond]] · [[Sekundaarproduktsioon]] · [[Shittur]] · [[Sidepulkregi]] · [[Signild (reisilaev)]] · [[Siseauditi roll vilepuhumise protsessis]] · [[Siseauditi tarkvarad]] · [[Sisekontroll]] · [[Soetusmaksumus]] · [[Sotsiaalne ettevõtlus Eestis]] · [[Stalini rahupreemia]] · [[Suurbritannia ja Šveitsi kaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Fääri saarte vabakaubandusleping]] · [[Suurbritannia ja Lõuna-Korea kaubandusleping]] · [[Tartu Ülikooli raamatukogu kalender]] · [[Triool]] · [[Väärtuskasvatus]] · [[Väikekodanlane]] · [[Välgumihkel]] · [[Vabaproua]] · [[Vannas]] · [[Variatsioon (muusika)]] · [[Vehmer]] · [[Liiga]] · [[Looduskalender.ee]] · [[Mehhiko kapsel]] · [[Merekultuur]] · [[Oterdis]] · [[Pisiplastika]] · [[Ploschkus]] · [[Poola romaanide sari]] · [[Privaatsuskaitsekile]] · [[Propastop]] · [[Res universitatis]] · [[Rinnakee]] · [[Ristkapsel]] · [[Rootsi kapsel]] · [[Seaduseelnõu]] · [[Seto kroon]] · [[Sotsioloogiline teadmusteooria]] · [[Teenistuslaev]] · [[The Robust Demands of the Good]] · [[Tsiseleerimine]] · [[Võrkklaas]] · [[Varrasahelik]] · [[Vastutustundliku laenamise põhimõte]] · [[Venemaa suurmeister]] · [[Voog (infotehnoloogia)]] · [[Õhuliin]] · [[Šariaat Iraanis]] · [[Eesti Teatriliidu tantsuauhind]] · [[Pärnu orelifestival]] · [[Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium]] · [[Süüvõime]] · [[20. SS-väljaõppe ja tagavararügement]] · [[Abieluvararegister]] · [[Digikultuuriaasta]] · [[Dispositiivsus]] · [[Eelmenetlus]] · [[Eesti õigusajalugu]] · [[Eesti kõrgalpinism]] · [[Eesti Notarite Ühing]] · [[Eesti NSV Advokaatide Kolleegium]] · [[Eliittreener]] · [[Euroopa Liidu Maja]] · [[FIDE auliige]] · [[Hagimenetlus]] · [[II liiga 2018]] · [[II liiga 2019]] · [[III liiga 2018]] · [[III liiga 2019]] · [[Jüri Kirikumõisa park]] · [[Jalgpalliklubi 32. Keskkool]] · [[Juhivits]] · [[Kõrvalkohustus]] · [[Kastlõks]] · [[Kliendileping]] · [[Kohtueelne kriminaalmenetlus]] · [[Kohtueelne menetlus]] · [[Kohtuistung]] · [[Kohtusüsteem Mandri-Euroopalikus õigussüsteemis]] · [[Kohtutäituri tasu]] · [[Kriminaalkoodeks]] · [[Kuressaare vanalinn]] · [[Kutsesaladus]] · [[Läige (õng)]] · [[Lõks (püünis)]] · [[Lööklõks]] · [[Maleturniiri kategooria]] · [[Meistertreener]] · [[Merikotka]] · [[Mittetäielik õigusnorm]] · [[Mold]] · [[Moraalne kahju]] · [[Nõudeõigus]] · [[Nõudeõiguse aegumine]] · [[Notari ametitoiming]] · [[Notariaalne tõestamine]] · [[NSV Liidu suurmeister]] · [[Oluline eksimus]] · [[Otsusevõimetus]] · [[Paastuaja 5. pühapäev]] · [[PAKRI Teadus- ja Tööstuspark]] · [[Roostehaigused]] · [[Tuvalu kuningas]] · [[Vaimsus]] · [[Vankriredel]] · [[Äkkekelk]] · [[57. valvelaevade divisjon]] · [[87. üksik öine pommituseskadrill Tasuja]] · [[Abilatt]] · [[ARC-tüüpi inhibiitorid]] · [[Auditi liigid]] · [[Auditiuniversum]] · [[Baškiiri kirjandus]] · [[Cīrava vasallilinnus]] · [[Eesti elektrisüsteem]] · [[Eesti gaasi ülekandevõrk]] · [[Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta]] · [[Elektrisõidukite ajalugu]] · [[Fluidum]] · [[II liiga 2020]] · [[III liiga 2020]] · [[Küte (Dagö)]] · [[Kanepiplokk]] · [[Kattevärv]] · [[Kino Capitol]] · [[Lennuki salongipersonal]] · [[Lennundusfraseoloogia]] · [[Lootuses]] · [[Maa-alused (haigus)]] · [[Maajumal]] · [[Mari Möldre nimeline preemia]] · [[Näitus "Kohtumised"]] · [[Nõelakoda]] · [[Nõiamärgid]] · [[Nõiasõnad]] · [[Ohvriaed]] · [[Oode]] · [[Otsekülv]] · [[Palgikelk]] · [[Savimullad]] · [[Taevaskoja bioloogiajaam]] · [[Testamendijärgne pärimine]] · [[Torikseened]] · [[Turbatablett]] · [[Ukukivi (ohvrikivi)]] · [[Ukuvakk]] · [[Venemaa Kinematograafia Akadeemia]] · [[Wood Buffalo rahvuspargi kopratamm]] · [[Auaadress]] · [[Brigaadiadmiral]] · [[Dispositsioon (õigusteadus)]] · [[Edasikaebamisõigus]] · [[Eesti Advokatuuri eetikakoodeks]] · [[Eesti jalgpallikoondise peatreener]] · [[Eesti naiste jääpallikoondis]] · [[Eesti NSV Prokuratuur]] · [[Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Miilitsavalitsus]] · [[Eesti NSV Vabariiklik Kaitsekomitee]] · [[Eesti Suurorient]] · [[Ehisinitsiaal]] · [[Elukaar]] · [[Ereda koonduslaager]] · [[Eriotstarbeline laev]] · [[Esmatasandi tervisekeskus]] · [[Estonian Open (darts)]] · [[Fenoloogiline suvi]] · [[FIDE instruktor]] · [[FIDE maailmameistrivõistlused males (1993–2006)]] · [[Flokeeritud kangas]] · [[Fototurism]] · [[Groovy]] · [[Hädaseisund]] · [[Halduskaristus]] · [[Hannoveri kapsel]] · [[Harimalk]] · [[Hotellimajandus]] · [[Ike (härjaike)]] · [[Inglise kapsel]] · [[IV liiga 2018]] · [[IV liiga 2019]] · [[Jaanilinna sillapea]] · [[Jakk (rõivas)]] · [[Juhtmekoorimistangid]] · [[Kämmal]] · [[Kõrgmäestik]] · [[Kaitsealune]] · [[Kanuumatk]] · [[Katteüksus]] · [[Keekandja]] · [[Keeletalgud]] · [[Kirimale naiste rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale naiste suurmeister]] · [[Kirimale rahvusvaheline meister]] · [[Kirimale rahvusvaheline seeniormeister]] · [[Kirjutustõlge]] · [[Kognitiivsus]] · [[Kollokatsioonid]] · [[Kolmas isik]] · [[Komsomoliopositsioon]] · [[Korterelamu]] · [[Korteriomand]] · [[Kuljused]] · [[Lõugas (iste)]] · [[Lapseea migreen]] · [[Lauter (paadisadam)]] · [[Leid (rakmed)]] · [[Lemerigi keel]] · [[Leppedemokraatia]] · [[Liikmesriigi trahvimine direktiivi üle võtmata jätmise eest]] · [[Liikmesriigi trahvimine kohtuotsuse mittetäitmise eest]] · [[Link (sulus)]] · [[Lokspäri]] · [[Lont (nöör)]] · [[LPMO]] · [[Lusikavarn]] · [[Müügikõne]] · [[Müügitulu]] · [[Mehaaniline teater]] · [[Mittediskrimineerimise põhimõte. Diskrimineerimise keeld usutunnistuse alusel.]] · [[Modernne riik]] · [[Niks]] · [[Ohjad]] · [[Põlva keskväljak]] · [[Pühalaul]] · [[Pehme seiklusturism]] · [[Personaalne müük]] · [[Potihark]] · [[Primitiivne veesõiduk]] · [[Rahvusvahelised siseauditeerimise kutsetegevuse standardid]] · [[Rangiroomad]] · [[Sõidukite maksustamine Euroopa Liidus]] · [[Sihitisesõnastik]] · [[Sorid]] · [[Sotnik]] · [[Suudim]] · [[Tähtvõti]] · [[Tiisel]] · [[Turustuskanal]] · [[Ujulestad]] · [[Urotrakti infektsioonid imiku- ja lapseeas]] · [[Uurimisasutus]] · [[Võõrastemaja]] · [[Vakk (anum)]] · [[Valga Maakohus]] · [[Vampel]] · [[Zimbabwe kirjandus]] · [[Antigua ja Barbuda kuningas]] · [[Balletto]] · [[Malk]] · [[Narva Linna Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] · [[Parisnik]] · [[Fint]] · [[Peergkorv]] · [[Seepiapruun]] · [[Pahmamine]] · [[Pant (kalandus)]] · [[Plaaniline meditsiiniabi]] · [[Jalam]] · [[Kallaspapp]] · [[Lapimaa (põld)]] · [[Nöörimaa]] · [[Umbaed]] · [[Ääremaastumine]] · [[Põletuskiri]] · [[Põristi]] · [[Texta toolkit]] · [[Ülalpidamisleping]] · [[Elurendis]] · [[Verstapost]] · [[PySimpleGUI]] · [[Hoone digipäevik]] · [[Luukapäev]] · [[Eestimaa Maapäev]] · [[Palivere lastekodu]] · [[Donetski Rahvavabariigi võitlejate vägistamine Kadõrovi pataljoni poolt]] · [[USA probleemsete teismeliste instituudid]] · [[Riigikogu 2022 Ukraina sõja avaldused]] · [[Soome-ugri rahvaste III maailmakongress]] · [[Rahvusvaheline sotsiaaltöö päev]] · [[Tädi Maali]] · [[Ixchiq]] · [[Šveitsi stiil]] · [[Sõdurivanne]] · [[Lutheri heinamaa]] · [[STARTUp Day]] · [[Eesti Käsipalli Liit (1923)]] · [[Kunstnikupalk]] · [[Reichard]] · [[Tartu Muinsuskaitse Ühendus]] · [[TREV]] · [[Viru Maavalitsus]] · [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsus]] · [[Kuidas küla koerale, nõnda koer külale]] · [[Tartu Ülikooli üliõpilasesindus]] · [[Virumaa Töörahva Nõukogu]] · [[Eesti otsib superstaari (kaheksas hooaeg)]] · [[Muuseumikaart]] · [[Partisan (kino)]] · [[Tallinna Russ]] · [[Viire (laev)]] · [[Eesti NSV Sideministeerium]] · [[Külasema tüüpi kivikirves]] · [[Rõuge tüüpi keraamika]] · [[Thornycrofti 72-jalane torpeedokaater]] · [[Eesti NSV Tervishoiu Rahvakomissariaat]] · [[Eestimaa rüütliõigus]] · [[Põdrakasvataja]] · [[Toomhospidal]] · [[Tallinna Linna Statistikabüroo]] · [[Kastre jõelahing]] · [[Keila lahing (1918)]] · [[Doktor Silva]] · [[Tagasirändur]] · [[Pikksaare lahing]] · [[Lebavere lahing]] · [[Annemõisa mõis (Märjamaa)]] · [[Rakvere 2. jaoskonnakohus]] · [[Narva foogtikohus]] · [[Viidumäe bioloogiajaam]] · [[Eesti NSV Toiduainete Tööstuse Ministeerium]] · [[Papipalu karjamõis]] · [[Canzone kooristuudio]] · [[Liivimaa kubermanguvalitsus]] · [[Viimsi noortevolikogu]] · [[Saaremaa asehaldur]] · [[Korporatsioon Fraternitas Leholensis]] · [[Kristlik Naisüliõpilaste Ühing]] · [[Üliõpilasühing Hacfiro]] · [[Korporatsioon Limuwia]] · [[Organiseerumatute Büroo]] · [[EELK Põhja-Eesti piiskopkond]] · [[Looduskaitsepäev]] · [[Tallinna Tuletõrjeühingu puhkpilliorkester]] · [[Meesüliõpilaste Ühing Ümera]] · [[Tallinna 1. löögipataljon]] · [[Linnutaja naiskoor]] · [[Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. september 2026 – ...)]] · |} {{Wikidata list end}} 5xta9nqukwdv1pyl10m5jmxqcf5bai1 0 620466 7231859 7189440 2026-09-10T20:49:14Z Kuriuss 38125 7231859 wikitext text/x-wiki '''Kriitika''' (kriitika; kreeka keeles κριτική, kritikē) on kellegi või millegi [[arvustamine]]<ref>{{Netiviide|url=https://www.eki.ee/dict/qs2018/index.cgi?C03=1&Q=kriitika|pealkiri=Kriitika|väljaanne=Eesti õigekeelsussõnaraamat|aeg=2018}}</ref> või kahtluse alla seadmine. Kriitika tegeleb arusaamisega ja millegi osadeks lahti võtmisega esitades “miks” küsimusi. Peale selle tegeleb kriitika peegeldusega sellest, mis kritiseeritaval on ja mida pole. Eelnimetatu [[eesmärk]] on kritiseeritava [[Objekt|objekti]] parendamine. Kriitikat võib anda igaüks, kuid erialaselt kritiseerib [[kriitik]]. == Algusaeg == Mõiste pärineb [[Vana-Kreeka|Vana-Kreekast]], tol ajal mõeldi selle all spetsiifilisemalt [[Kirjanduskriitika|kirjanduskriitikat]]. Tolleaegne [[filosoof]] [[Aristoteles]] käsitles kirjanduskriitika [[Mõiste|mõistet]] ja sellega seotud tegevust. Nii tema kui ka tema õpilane filosoof [[Platon]] kasutasid seda otsustus- ja eristusvõime tähenduses.<ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Rein Veidemann|pealkiri="Kriitikakunst"|aasta=2000|kirjastus=Avita|lehekülg=10-15}}</ref> Aristotelest isegi [[Tituleerima|tituleeritakse]] lisaks paljule muule ka “kriitika esiisaks” (ing. k. ''the father of criticism'').<ref>{{Raamatuviide|autor=Nagendra Prasad|pealkiri=Personal Bias in Literary Criticism: Dr. Johnson, Matthew Arnold, T.S. Eliot|aasta=2002}}</ref> == Definitsioon == Kriitika on [[sünonüüm]] sõnale [[arvustus]], mis tähendab esemete, nähtuste, tegude, õpetuste, kirjanduse ja kunstiteoste suunas välja öeldud või kirjutatud hindavat [[Eritlus|eritelu]]. Tihtipeale on kriitika sisult pigem eitav, negatiivne, puudusi välja toov ja vastuolusid esitav.<ref name=":1">{{Netiviide|url=http://eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=kriitika|pealkiri=Kriitika|väljaanne=Võõrsõnade leksikon}}</ref> Lisaks kasutatakse seda [[Termin|terminit]] ka millegi usaldatavuse teadusliku kontrolli kohta.<ref name=":1" /> == Lühikirjeldus == Kriitika on kellelegi või millelegi [[Hinnang|hinnangu]] andmine. Kuigi tegelikult on tegu hindava analüüsiga, siis kõnekeeles kasutatakse seda peamiselt negatiivses tähenduses – kritiseerima, ehk negatiivselt kellegi või millegi kohta ütlema, kirjutama, mõtlema. Ajaloost tulenevalt on kriitika käinud käsikäes kirjandusega, mis laieneb tekstile, mis omakorda laieneb igasugusele kunstile, sest igasugusel kunstivormil on olemas mingi mõte, [[alltekst]], lugu, mille osas kriitikat jagada. Tänapäeval on antud termin lisaks kunstile laienenud paljudesse [[Valdkond (ühiskond)|valdkondadesse]]. Kritiseerida saab iseennast, ühiskonda, inimeste käitumist jm. Kriitika võib olla laastav ja negatiivsete hinnangutega maha tegev, aga ka konstruktiivne. [[Konstruktiivne kriitika]] on edasiviiv. See tähendab, et kritiseerija omapoolset kriitikat andes pakub lahendusi või toob esile kohti, mida annaks lahendada, et kritiseeritav objekt, inimene või muu edeneks. Tihti esineb kriitika andmine tagasisidestamises. Tagasiside on kas kokkuleppeline või palutud peegeldamine tagasisidet sooviva isiku poolt, kes soovib saada edasiviivat eritelu enda või enda loodu kohta. [[Kriitiline diskursusanalüüs|Kriitilise diskursuse]] erilisus seisneb selles, et eristav ja hindav kaemus on lahutamatus [[Sümbioos|sümbioosis]].<ref name=":0" /> == Ajalugu == [[Vana-Kreeka]] [[filosoof]] [[Aristoteles]] pani oma kirjutistes aluse kriitika mõistele variandis, kus see oli hea [[Hinnang|hinnangu]] andmise standard. [[Hellenism|Hellenismiajastul]] seostus kriitika mõiste eeskätt [[Filoloogia|filoloogiaga]]. [[Aleksandria koolkond]] samastas kriitika [[Grammatika|grammatikaga]], [[Pergamoni koolkond|Pergamoni koolkonnast]] [[Krates Mallosest]], kes oli kreeka keele grammatika uurija, sai kriitikast aru, kui filosoofilisest distsipliinist, mille haruks on grammatika. Kratese jaoks grammatika tegeles ainult tähistajaga, aga mitte tähistatuga sisuliselt.<ref name=":0" /> 14. sajandil võib leida prantsuse keelest sõna ''critique'' ja 16. sajandil inglise keeles sõna ''critic, critical''. 17. sajandil kasutati inglise keeles sõna ''criticism''. Eelnimetatute puhul seostusid need mõisted juba üldisemalt millegi omaduste või eeliste ja kvaliteetide üle otsustamise kunstiga. Eeskätt on see kirjandusliku või kunstilise väärtuse [[hindamine]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.etymonline.com/word/criticism|pealkiri=Criticism|väljaanne=Online Etymology Dictionary}}</ref> == Eestis == Kuni 1950. aastateni oli kriitika, spetsiifilisemalt kirjanduskriitika, Eestis kirjandusteaduste ülesandeid täitmas. Kõik [[Sünkroonsus|sünkroonilises]] kriitikas toimuvad muutused tähendasid ka muutusi [[Kirjandusteadus|kirjandusteaduses]].<ref name=":0" /> [[Nõukogude Eesti|Nõukogude Eestis]] toimus näituste väljapanek ja nende kritiseerimine regulaarselt. Tolle aja [[Ekspert|eksperdid]] kirjutasid nii negatiivse kui ka positiivse sisuga arvustusi. See vähenes [[Taasiseseisvumispäev|taasiseseisvumisaja]] algades. Kasvas peegeldamine siseringis, kunstikajastuse maht vähenes [[Meedia|meedias]], kuna see ei pälvinud enam piisavalt suur huvi, kunstikriitika on paljuski kriitikute [[Ekspertgrupp|ekspertgruppide]] seas omakeskis arutluse all ja avalikkusega jagatakse ainult [[Konsensus|konsensuslike]] parimate osas.<ref>{{Raamatuviide|pealkiri="Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev"|aasta=2006|koht=Tallinn|kirjastus=TLÜ Kirjastus|lehekülg=41-42}}</ref> Aasta 2021 seisuga on Eestis avaldatava kriitikaga väga hea seis, mis puudutab [[Kvantiteet|kvantiteeti]]. Teatrist ja tantsust kirjutatakse ja mõtiskletakse intensiivselt. Seda siis arvutuste, ülevaadete, [[Retsensioon|retsensioonide]], lavastuste tutvustuste, kunstnikega tehtavate [[Intervjuu|intervjuude]], [[TantsuKuukiri|TantsuKuukirja]] peegelduste ja probleemartiklitega.<ref>{{Netiviide|autor=Priit Põldmaa|url=https://kultuur.err.ee/1608185458/priit-poldma-eesti-teatrikriitika-maastik-on-lahenemisviiside-poolest-sumpaatselt-paljutine|pealkiri=Priit Põldma: Eesti teatrikriitika maastik on lähenemisviiside poolest sümpaatselt paljutine|väljaanne=ERR|aeg=21.04.2021|vaadatud=22.12.2021}}</ref> Kriitikat kirjutatakse erinevatesse Eesti väljaannetesse: [[Sirp (ajaleht)|Sirp,]] [[Müürileht]], [[Postimees]], [[Eesti Ekspress]] jt. Kajastust saavad teater, kino, näitused, muusika jne. “Teatrikriitikat (nii kitsas kui laiemas tähenduses) ilmub meil palju, isegi väga palju, seejuures oluliselt rohkem kui mõnikümmend aastat tagasi. Selle taga on levikanalite paljusus. Neid, kes teatrist kirjutavad-kõnelevad, on samuti hulgaliselt: möödunud aastal kolmandiku jagu rohkem kui aastal 1998 ehk umbes 120–130, kusjuures see arv on ennemini ala- kui ülehinnatud.”<ref>{{Netiviide|autor=Luule Epner|url=https://www.temuki.ee/archives/2316|pealkiri=TÄHELEPANEKUID TEATRIKRIITIKAST|väljaanne=Teater. Muusika. Kino|aeg=juuni 2020|vaadatud=22.12.2021}}</ref> [[Tsensuur|Tsensuurivabas]] Eestis leiab aset ka laialdane kritiseerimine [[Sotsiaalmeedia|sotsiaalmeedias]]. [[Facebook|Facebooki]] või [[Delfi (portaal)|Delfi]] kommentaariumides võib igaüks oma arvamust avaldada ning pahatihti on see negatiivse sisuga. [[Eesti Rahvusringhääling|Eesti Rahvusringhäälingu]] kodulehel on eraldi portaal ‘’[[Meediakriitika]]’’, mis hoiab silma peal sellel, kas meedias kajastuv info on pädev või eksimustega.<ref>{{Netiviide|url=https://www.err.ee/k/meediakriitika|pealkiri=Meediakriitika|väljaanne=ERR}}</ref> == Eestis jagatavad kriitikaauhinnad == [[Ants Orase nimeline kirjanduskriitika auhind|Ants Orase nimelise kirjanduskriitika]] auhind määratakse ühe aasta jooksul eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta avaldatud parima arvustuse või ülevaate autorile.<ref>{{Netiviide|autor=Pille-Riin Larm|url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/kirjanduskriitika-auhinna-esimesed-kandidaadid/|pealkiri=Kirjanduskriitika auhinna esimesed kandidaadid|väljaanne=Sirp|aeg=20.11.2015|vaadatud=22.12.2021}}</ref> “[[Reet Neimari nimeline kriitikaauhind]] antakse autorile või autorite kooslusele eelmise kalendriaasta jooksul kirjalikus või suulises vormis avalikkuseni jõudnud ühe või mitme arvustuse, artikli, saate, trükise vms eest, mis analüüsivad ja kirjeldavad pädevalt Eesti teatripilti ja teatrikunsti. Auhinda annavad välja Eesti Teatriliit ja Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapital.”<ref>{{Netiviide|url=http://www.teatriliit.ee/auhinnad/statuudid/reet-neimari-nimeline-kriitikaauhind|pealkiri=Reet Neimari nimeline kriitikaauhind|väljaanne=Eesti Teatriliit|aeg=25. aprill 2016|vaadatud=22.12.2021}}</ref> == Loetelu == * [[Kirjanduskriitika]] * [[Teatrikriitika]] (laieneb etenduskunstidele ja tantsule) * [[Muusikakriitika]] * [[Kunstikriitika]] * [[Enesekriitika]] * [[Meediakriitika]] == Vaata ka == * [[Kolm kriitikat]] * [[Kriitik]] * [[Kirjanduskriitika]] * [[Arvustus]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Kriitika]] njr57aavhmujm58zncaq675yeo80ipq 0 620930 7232116 7216250 2026-09-11T10:19:50Z Avjoska 1538 /* Aprill */ 7232116 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2022]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2022}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Francesco Forte]], Itaalia poliitik (92) *1. jaanuar – [[Max Julien]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja skulptor (89) *1. jaanuar – [[Calisto Tanzi]], itaalia ettevõtja (83) *[[2. jaanuar]] – [[Charles Njonjo]], Keenia jurist ja poliitik (101) *2. jaanuar – [[Jarmo Jääskeläinen]], soome ajakirjanik, dokumentaalfilmide produtsent ja režissöör (84) *2. jaanuar – [[Richard Leakey]], inglise rahvusest Keenia paleoantropoloog (77) *[[3. jaanuar]] – [[Mordechai Ben-Porat]], Iisraeli poliitik (98) *3. jaanuar – [[Adam Maldzis]], valgevene kirjandusteadlane, kriitik ja publitsist (89) *3. jaanuar – [[Gianni Celati]], itaalia kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (84) *3. jaanuar – [[Viktor Sanejev]], Nõukogude Liidu kolmikhüppaja (76) *3. jaanuar – [[Andres Taimla]], Eesti sporditegelane, -pedagoog ja poliitik (74) *3. jaanuar – [[Jelena Drapenko]], Vene näitleja ja poliitik (73) *3. jaanuar – [[Oussou Konan]], Elevandiluuranniku jalgpallur (32) *[[4. jaanuar]] – [[Joan Copeland]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) *4. jaanuar – [[Hilton Cheong-Leen]], Hongkongi poliitik ja ettevõtja (99) *4. jaanuar – [[Jaakko Jonkka]], soome jurist (68) *[[5. jaanuar]] – [[Lawrence Brooks]], Ameerika Ühendriikide ülipikaajaline (112) *5. jaanuar – [[Taimi Parve]], eesti loomaarst (95) *5. jaanuar – [[Enrico Berti]], itaalia filosoof (86) *5. jaanuar – [[Aadu Kaasik]], eesti käsipallur ja käsipallitreener (84) *5. jaanuar – [[Olga Szabó-Orbán]], ungari rahvusest Rumeenia vehkleja (83) *5. jaanuar – [[Kim Mi-soo]], Lõuna-Korea näitleja (29) *[[6. jaanuar]] – [[Sidney Poitier]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *6. jaanuar – [[Mariano Laurenti]], itaalia filmilavastaja ja näitleja (92) *6. jaanuar – [[Udo Käär]], eesti tööstusjuht (89) *6. jaanuar – [[Peter Bogdanovich]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja -näitleja (82) *6. jaanuar – [[Toomas Sõmera]], eesti poliitik ja sideinsener (76) *6. jaanuar – [[Maria Klenskaja]], Eesti näitleja (70) *6. jaanuar – [[Kristi Ojasaar]], eesti moetoimetaja ja disainer (38) *[[7. jaanuar]] – [[Aleksandr Timofejevski]], vene lastekirjanik, luuletaja ja stsenarist (88) *7. jaanuar – [[Anatoli Kvašnin]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (75) *[[8. jaanuar]] – [[Eino Veskis]], eesti ajalooõpetaja ja kodu-uurija (90) *8. jaanuar – [[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane ja lastekirjanik (90) *8. jaanuar – [[Attila Kelemen]], ungari rahvusest Rumeenia poliitik (73) *8. jaanuar – [[Nina Rotševa]], Nõukogude Liidu suusataja (73) *8. jaanuar – [[Viktor Mazin]], Nõukogude Liidu tõstja (67) *[[9. jaanuar]] – [[Heljo Krall]], eesti botaanik (92) *9. jaanuar – [[Toshiki Kaifu]], Jaapani poliitik (91) *9. jaanuar – [[Arvo Ots]], eesti energeetikateadlane, akadeemik (90) *9. jaanuar – [[Dwayne Hickman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (87) *9. jaanuar – [[Aare Urm]], Eesti miilitsatöötaja, meediajuht ja pankur (71) *9. jaanuar – [[Bob Saget]], Ameerika Ühendriikide koomik, näitleja ja saatejuht (65) *[[10. jaanuar]] – [[Olavi Rinteenpää]], soome tõkkejooksja ja jooksja (97) *10. jaanuar – [[Əbdürrəhman Vəzirov]], Aserbaidžaani NSV partei- ja riigitegelane (91) *10. jaanuar – [[Deon Lendore]], Trinidadi ja Tobago sprinter (29) *[[11. jaanuar]] – [[Ernest Shonekan]], Nigeeria jurist ja poliitik (85) *11. jaanuar – [[Ants Lõhmus (füüsik)|Ants Lõhmus]], eesti füüsik (77) *11. jaanuar – [[Herman Rechberger]], austria päritolu Soome helilooja (74) *11. jaanuar – [[Anatoli Aljabjev]], Nõukogude Liidu laskesuusataja (70) *11. jaanuar – [[Priit Pallo]], eesti teedeinsener ja autosportlane (67) *11. jaanuar – [[David Sassoli]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (65) *11. jaanuar – [[Mihhail Zelenski]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (46) *11. jaanuar – [[Ahmet Yılmaz Çalık]], türgi jalgpallur (27) *[[12. jaanuar]] – [[Juhan Lepasaar]], eesti looduskirjanik (100) *12. jaanuar – [[Guy Mouminoux]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *12. jaanuar – [[Īraj Pezeshkzād]], pärsia kirjanik (94) *12. jaanuar – [[Ronnie Spector]], Ameerika Ühendriikide laulja (78) *[[13. jaanuar]] – [[Jean-Jacques Beineix]], prantsuse filmilavastaja (75) *[[14. jaanuar]] – [[Juri Žuravljov]], vene matemaatik (87) *14. jaanuar – [[Boriss Brožovski]], vene filmioperaator (86) *14. jaanuar – [[Leonid Derkatš]], Ukraina riigiametnik ja sõjaväelane (82) *14. jaanuar – [[Dallas Frazier]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (82) *14. jaanuar – [[Ricardo Bofill]], katalaani arhitekt (82) *14. jaanuar – [[Anastassia Voznessenskaja]], vene näitleja (78) *14. jaanuar – [[Dave Wolverton]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (64) *[[15. jaanuar]] – [[Nino Cerruti]], itaalia moelooja ja ettevõtja (91) *15. jaanuar – [[Rink Babka]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (85) *15. jaanuar – [[Alexa McDonough]], Kanada poliitik (77) *15. jaanuar – [[Ursel Soomets]], eesti biokeemik (59) *[[16. jaanuar]] – [[Carmela Corren]], Iisraeli laulja (83) *16. jaanuar – [[Ibrahim Boubacar Keïta]], Mali poliitik, riigi president 2013–2020 (76) *16. jaanuar – [[Françoise Forton]], Brasiilia näitleja (64) *[[17. jaanuar]] – [[Michel Subor]], prantsuse näitleja (86) *17. jaanuar – [[Yvette Mimieux]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *17. jaanuar – [[Armando Gama]], portugali laulja (67) *[[18. jaanuar]] – [[Saturnino de la Fuente García]], hispaania ülipikaealine (114) *18. jaanuar – [[Eduard Kuuskor]], Eesti sõjaväelane ja radist (104) *18. jaanuar – [[Heino Ross]], eesti tehnikateadlane (92) *18. jaanuar – [[Alberto Michelotti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallikohtunik (91) *18. jaanuar – [[Paco Gento]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (88) *18. jaanuar – [[Paavo Heininen]], soome helilooja (84) *18. jaanuar – [[André Leon Talley]], Ameerika Ühendriikide moeajakirjanik ja stilist (73) *[[19. jaanuar]] – [[Hardy Krüger]], saksa näitleja ja kirjanik (93) *19. jaanuar – [[Antonina Girycz]], poola näitleja (82) *19. jaanuar – [[Nils Arne Eggen]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *19. jaanuar – [[Stanisław Grędziński]], poola kergejõustiklane (76) *19. jaanuar – [[Hans-Jürgen Dörner]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (70) *19. jaanuar – [[Kirsten Fründt]], Saksamaa poliitik (54) *19. jaanuar – [[Gaspard Ulliel]], prantsuse filminäitleja (37) *[[20. jaanuar]] – [[Camillo Milli]], itaalia näitleja (92) *20. jaanuar – [[Elza Soares]], Brasiilia laulja (91) *20. jaanuar – [[Benjamin Kogo]], Keenia kergejõustiklane (77) *20. jaanuar – [[Meat Loaf]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (74) *[[21. jaanuar]] – [[Felicia Donceanu]], rumeenia kunstnik ja helilooja (90) *21. jaanuar – [[Viivi Viilmann]], eesti kunstiteadlane (90) *21. jaanuar – [[Heinu Põder]], eesti arstiteadlane, kurortoloog (87) *21. jaanuar – [[Arnis Līcītis]], läti näitleja (76) *21. jaanuar – [[Louie Anderson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja telesaatejuht (68) *21. jaanuar – [[Clark Gillies]], Kanada jäähokimängija (67) *[[22. jaanuar]] – [[Thích Nhất Hạnh]], vietnami buda munk, kirjanik ja rahuaktivist (95) *[[23. jaanuar]] – [[Barbara Krafftówna]], poola näitleja (93) *23. jaanuar – [[Thierry Mugler]], prantsuse moekunstnik (73) *[[24. jaanuar]] – [[Fatma Girik]], türgi näitleja (79) *24. jaanuar – [[Tadeusz Bradecki]], poola näitleja ja teatrilavastaja (67) *24. jaanuar – [[Szilveszter Csollány]], ungari võimleja (51) *[[25. jaanuar]] – [[Etchika Choureau]], prantsuse näitleja (92) *25. jaanuar – [[Vladimir Gubarev]], vene ulmekirjanik, näitekirjanik ja ajakirjanik (83) *25. jaanuar – [[Gert Schutte]], Hollandi poliitik (82) *25. jaanuar – [[Wim Jansen]], hollandi jalgpallur ja treener (75) *[[26. jaanuar]] – [[Ernst Stankovski]], Austria näitleja (93) *26. jaanuar – [[Philippe Contamine]], prantsuse ajaloolane (89) *26. jaanuar – [[Moses J. Moseley]], Ameerika Ühendriikide näitleja, kirjanik ja modell (31) *[[27. jaanuar]] – [[René de Obaldia]], prantsuse näitekirjanik ja luuletaja (103) *27. jaanuar – [[Nedjeljko Mihanović]], Horvaatia poliitik (91) *27. jaanuar – [[Georg Christoph Biller]], saksa dirigent (66) *[[28. jaanuar]] – [[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (84) *28. jaanuar – [[Volodõmõr Virtšis]], ukraina poksija (48) *[[29. jaanuar]] – [[Howard Hesseman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *29. jaanuar – [[Freddy Thielemans]], Belgia poliitik (77) *29. jaanuar – [[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (64) *[[30. jaanuar]] – [[Zvonimir Šeparović]], Horvaatia jurist ja poliitik (93) *30. jaanuar – [[Maia Buzinova]], vene multifilmide režissöör ja kunstnik-multiplikaator (92) *30. jaanuar – [[Hermann Rappe]], Saksamaa poliitik ja ametiühingutegelane (92) *30. jaanuar – [[Leonid Kuravljov]], vene näitleja (85) *30. jaanuar – [[Viktor Merežko]], vene stsenarist, filmilavastaja, näitleja ja telesaatejuht (84) *[[31. jaanuar]] – [[Carleton Carpenter]], Ameerika Ühendriikide näitleja, mustkunstnik ja kirjanik (95) *31. jaanuar – [[Jaan Kollist]], eesti ehitusinsener (76) *31. jaanuar – [[Voldemaras Novickis]], leedu käsipallur (65) *31. jaanuar – [[Miquel Aubà Fleix]], Hispaania ettevõtja ja poliitik (56) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Mari-Liis Küla]], eesti teatrikunstnik (97) *1. veebruar – [[Ellen Tiedtke]], saksa näitleja (91) *1. veebruar – [[Shintarō Ishihara]], Jaapani kirjanik ja poliitik (89) *1. veebruar – [[Paolo Graziosi]], itaalia näitleja (82) *1. veebruar – [[Teemu Vasankari]], soome ettevõtja (52) *1. veebruar – [[Svetlana Danilova]], Eesti baleriin (40) *1. veebruar – [[Hanna-Maria Sell]], eesti modell (23) *[[2. veebruar]] – [[Monica Vitti]], itaalia näitleja (90) *2. veebruar – [[Helje Kaarma]], eesti arstiteadlane (günekoloogia, sünnitusabi ja antropoloogia) (88) *2. veebruar – [[Noel Treacy]], Iirimaa poliitik (70) *[[3. veebruar]] – [[Ludmila Vaňková]], tšehhi näitleja (94) *3. veebruar – [[Chrístos Sartzetákis]], Kreeka poliitik, riigi president 1985–1990 (92) *3. veebruar – [[Lora Jakovleva]], vene kirimaletaja (89) *3. veebruar – [[Juli Tsirkin]], vene ajaloolane (86) *3. veebruar – [[Dieter Mann]], saksa näitleja (80) *3. veebruar – [[Lauro António]], portugali filmilavastaja (79) *3. veebruar – [[Madis Milling]], Eesti näitleja ja poliitik (51) *3. veebruar – [[Abu Ibrahim al-Hashimi al-Qurashi]], iraagi islamisõdalane (45) *[[4. veebruar]] – [[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (92) *4. veebruar – [[Väino Luup]], eesti nukunäitleja ja lavastaja (85) *4. veebruar – [[Jerzy Osiatyński]], Poola poliitik ja ökonomist (80) *4. veebruar – [[Urmas Voolpriit]], eesti muusik (45) *[[5. veebruar]] – [[Anne Parijõgi]], eesti raadiotoimetaja (90) *5. veebruar – [[Boriss Melnikov]], vene vehkleja (83) *5. veebruar – [[Todd Gitlin]], Ameerika Ühendriikide sotsioloog (79) *5. veebruar – [[Viktor Buturlin]], vene filmilavastaja ja stsenarist (75) *5. veebruar – [[Ivan Kučírek]], tšehhi jalgrattur (75) *5. veebruar – [[Leili Pärnpuu]], eesti maletaja (72) *5. veebruar – [[Ilmārs Verpakovskis]], läti jalgpallur (63) *5. veebruar – [[Kenta Nishimura]], jaapani kirjanik (54) *[[6. veebruar]] – [[Abram Hassin]], Vene maletaja (98) *6. veebruar – [[Lata Mangeshkar]], India laulja ja helilooja (92) *6. veebruar – [[George Crumb]], Ameerika Ühendriikide helilooja (92) *6. veebruar – [[Ronnie Hellström]], rootsi jalgpallur (72) *[[7. veebruar]] – [[Margarita Lozano]], hispaania näitleja (90) *7. veebruar – [[Zbigniew Namysłowski]], poola džässmuusik ja helilooja (82) *7. veebruar – [[Jerzy Bartmiński]], poola keeleteadlane, etnoloog ja folklorist (82) *7. veebruar – [[Ivan Hudec]], Slovaki kirjanik ja poliitik (74) *[[8. veebruar]] – [[Borivoj Dovniković]], horvaadi animafilmirežissöör ja karikaturist (91) *8. veebruar – [[Luc Montagnier]], prantsuse viroloog (89) *8. veebruar – [[Gerhard Roth]], austria kirjanik (79) *8. veebruar – [[Götz Werner]], saksa ettevõtja (78) *[[9. veebruar]] – [[Nora Nova]], bulgaaria laulja (93) *9. veebruar – [[Betty Davis]], Ameerika Ühendriikide funk ja soul laulja (77) *9. veebruar – [[Ian McDonald]], inglise muusik (75) *9. veebruar – [[André Wilms]], prantsuse näitleja (74) *9. veebruar – [[Ruben Karapetjan]], armeenia näitleja (74) *9. veebruar – [[Tanel Linnus]], eesti haridustegelane (67) *[[10. veebruar]] – [[Oku Tamm]], eesti arst ja Eesti NSV tervishoiujuht (94) *10. veebruar – [[Eduard Kukan]], Slovakkia poliitik (82) *10. veebruar – [[Manuel Esquivel]], Belize'i poliitik (81) *10. veebruar – [[Jevgenija Brik]], vene näitleja (40) *[[11. veebruar]] – [[Kevin Hogarth]], Austraalia poksija (88) *11. veebruar – [[Lomer Ahvlediani]], gruusia filmilavastaja (87) *[[12. veebruar]] – [[Ülo Lepik]], eesti matemaatik ja mehaanikateadlane (100) *12. veebruar – [[Karl Vaino]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (98) *12. veebruar – [[Zinaida Kirijenko]], vene näitleja ja laulja (88) *12. veebruar – [[Rahul Bajaj]], India ettevõtja (83) *12. veebruar – [[Mati Ahven]], eesti põllumajandusinsener ja poliitik (79) *12. veebruar – [[Ivan Reitman]], Slovaki-Kanada filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (75) *12. veebruar – [[Vello Õunpuu]], eesti autosportlane (72) *12. veebruar – [[Kaarel Valter]], eesti raadioajakirjanik ja DJ (34) *[[13. veebruar]] – [[Anatol Sügis]], eesti füüsik (87) *13. veebruar – [[Berit Berthelsen]], norra kergejõustiklane (77) *[[14. veebruar]] – [[Borislav Ivkov]], serbia maletaja ja malekohtunik (88) *14. veebruar – [[Voldemar Vaino]], Eesti kinnisvaraettevõtja (73) *14. veebruar – [[Željko Mijač]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[15. veebruar]] – [[Asta Oraspõld]], eesti geoloog (96) *15. veebruar – [[Edgars Račevskis]], läti dirigent (85) *15. veebruar – [[Arnaldo Jabor]], Brasiilia filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *15. veebruar – [[P. J. O'Rourke]], Ameerika Ühendriikide poliitiline satiirik ja ajakirjanik (74) *[[16. veebruar]] – [[Boriss Balmont]], Nõukogude Liidu riigitegelane (94) *16. veebruar – [[Cristina Calderón]], [[jagani keel]]e viimane emakeelena kõneleja (93) *16. veebruar – [[Michel Deguy]], prantsuse luuletaja ja tõlkija (91) *16. veebruar – [[Amos Sawyer]], Libeeria poliitik, riigi president 1990–1994 (76) *[[17. veebruar]] – [[Romāns Apsītis]], Läti poliitik ja jurist (83) *[[18. veebruar]] – [[Gennadi Juhtin]], vene näitleja (89) *18. veebruar – [[Lindsey Pearlman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (43) *[[19. veebruar]] – [[Irma Rosnell]], Soome poliitik (94) *19. veebruar – [[Lilian Kosenkranius]], eesti ajakirjanik (91) *19. veebruar – [[Jacques Poos]], Luksemburgi poliitik (86) *19. veebruar – [[Gary Brooker]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik (76) *[[20. veebruar]] – [[Eduardo Bonomi]], Uruguay poliitik (73) *[[21. veebruar]] – [[Jevgeni Kozlovski]], vene geoloog ja Nõukogude Liidu riigitegelane (92) *21. veebruar – [[Virve Kiisa]], eesti motosportlane ja sporditegelane (91) *21. veebruar – [[Krista Grinbergs-Raigla]], eesti laulja (68) *[[22. veebruar]] – [[Mari Kanasaar]], eesti moekunstnik (84) *22. veebruar – [[Oleg Vavilov]], vene näitleja (72) *22. veebruar – [[Mark Lanegan]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja poliitik (57) *[[23. veebruar]] – [[Antonietta Stella]], itaalia ooperilaulja (92) *23. veebruar – [[Britta Schall Holberg]], Taani poliitik (80) *23. veebruar – [[Jaakko Kuusisto]], soome viiuldaja, helilooja ja dirigent (48) *[[24. veebruar]] – [[Arvo Tikk]], Eesti arst (92) *24. veebruar – [[John Landy]], Austraalia jooksja ja poliitik (91) *24. veebruar – [[Sally Kellerman]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (84) *24. veebruar – [[Vitali Skakun]], Ukraina sõjaväelane (25) *[[25. veebruar]] – [[Reet Martinson]], eesti dokumentaalfilmide lavastaja (92) *25. veebruar – [[Maris-Lembi Balbat]], eesti teatriloolane, teatri- ja filmikriitik ning ajakirjanik (85) *25. veebruar – [[Dimitris Tsovolas]], Kreeka poliitik (79) *[[26. veebruar]] – [[Lee O-young]], Lõuna-Korea kirjanduskriitik ja kirjanik (88) *26. veebruar – [[Boriss Sokolov (näitleja)|Boriss Sokolov]], vene näitleja (77) *[[27. veebruar]] – [[Jaak Adamson]], eesti maalikunstnik, graafik ja kunstipedagoog (83) *27. veebruar – [[Veronica Carlson]], inglise näitleja (77) *27. veebruar – [[Mariétta Giannákou]], Kreeka poliitik (70) *[[28. veebruar]] – [[Abuzed Omar Dorda]], Liibüa poliitik (77) *28. veebruar – [[Leonhard Lapin]], eesti arhitekt, kunstnik, arhitektuuriajaloolane ja luuletaja (74) ==Märts== *[[1. märts]] – [[Alevtina Koltšina]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (91) *1. märts – [[Jevhen Malõšev]], ukraina laskesuusataja (19) *[[2. märts]] – [[Frédérick Tristan]], prantsuse kirjanik (90) *2. märts – [[Andrei Suhhovetski]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[3. märts]] – [[Bruno Saul]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane ning eesti ettevõtja (90) *3. märts – [[Valli Ilvik]], eesti koorijuht (70) *3. märts – [[Dean Woods]], Austraalia jalgpallur (55) *[[4. märts]] – [[Mitchell Ryan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *4. märts – [[Paula Marosi]], ungari vehkleja (85) *4. märts – [[Tadeusz Borowski]], poola näitleja (80) *4. märts – [[Shane Warne]], austraalia kriketimängija (52) *[[5. märts]] – [[Elgudža Burduli]], gruusia näitleja ja laulja (80) *5. märts – [[Antonio Martino]], Itaalia poliitik (79) *5. märts – [[Denõss Kirejev]], ukraina pankur (45) *[[6. märts]] – [[Giuseppe Wilson]], itaalia jalgpallur (76) *[[7. märts]] – [[Muhammad Rafiq Tarar]], Pakistani poliitik ja jurist (92) *7. märts – [[Avraham Hirschson]], Iisraeli poliitik (81) *7. märts – [[Oleksandr Martšenko]], Ukraina poliitik (57) *7. märts – [[Anne Vasar]], eesti maali- ja vitraažikunstnik (55) *[[8. märts]] – [[Jukka Ruohomäki]], soome elektroonilise muusika helilooja (74) *8. märts – [[Tomás Boy]], Mehhiko jalgpallur (70) *8. märts – [[Volodõmõr Rogovski]], ukraina jalgpallur (68) *[[9. märts]] – [[Hugo-Eduard Vaino]], eesti vanim mees (106) *9. märts – [[Ilme-Anu Neemre]], eesti tekstiilikunstnik (81) *9. märts – [[Justice Christopher]], nigeeria jalgpallur (40) *[[10. märts]] – [[Bobbie Nelson]], Ameerika Ühendriikide pianist ja laulja (91) *10. märts – [[Jürgen Grabowski]], saksa jalgpallur (77) *10. märts – [[Sorapong Chatree]], tai näitleja (71) *10. märts – [[Martin Komárek]], tšehhi raiesportlane (45) *[[11. märts]] – [[Rupiah Banda]], Sambia poliitik ja diplomaat (85) *11. märts – [[Rüstəm İbrahimbəyov]], aserbaidžaani kirjanik, filmistsenarist ja filmirežissöör (83) *11. märts – [[Andrei Kolesnikov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (45) *[[12. märts]] – [[Pentti Karvonen]], soome pikamaajooksja (90) *12. märts – [[Nikolai Kristoffel]], eesti füüsik (90) *12. märts – [[Karl Offmann]], Mauritiuse poliitik (81) *12. märts – [[Alain Krivine]], Prantsusmaa poliitik (80) *[[13. märts]] – [[Algimantas Baltakis]], leedu luuletaja, kirjanduskriitik ja tõlkija (92) *13. märts – [[Erhard Busek]], Austria poliitik (80) *13. märts – [[William Hurt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *13. märts – [[Brent Renaud]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik (50) *[[14. märts]] – [[Akira Takarada]], jaapani näitleja (87) *14. märts – [[Ľubomír Roman]], slovaki näitleja ja poliitik (77) *14. märts – [[Leida Lepik]], eesti geograaf ja kartograaf (53) *[[15. märts]] – [[Eugene Parker]], Ameerika Ühendriikide füüsik (94) *15. märts – [[Anneli Sauli]], soome näitleja (89) *15. märts – [[Piet Bukman]], Hollandi poliitik (88) *15. märts – [[Oleg Mitjajev]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (47) *[[16. märts]] – [[Sirje Raudsik]], eesti näitleja ja teatripedagoog (86) *16. märts – [[Włodzimierz Nowak]], poola näitleja (80) *16. märts – [[Helene Vannari]], eesti näitleja (73) *16. märts – [[Dzintars Jaundžeikars]], Läti poliitik (66) *16. märts – [[Raido Kalbach]], eesti kuulitõukaja (40) *[[17. märts]] – [[Christopher Alexander]], Austria päritolu Ameerika Ühendriikide arhitekt (85) *17. märts – [[Peter Bowles]], inglise näitleja (85) *17. märts – [[Natalja Nazarova]], vene näitleja (72) *17. märts – [[Oksana Švets]], ukraina näitleja (67) *17. märts – [[Jean-Pierre Demailly]], prantsuse matemaatik (64) *17. märts – [[Indrek Leibur]] (Nõia-Ints), eesti sensitiiv (44) *17. märts – [[Sergei Suhharev]], Venemaa sõjaväelane, polkovnik (41) *[[18. märts]] – [[Grigori Jastrebenetski]], vene skulptor (98) *18. märts – [[Don Young]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *[[19. märts]] – [[Shahabuddin Ahmed]], Bangladeshi poliitik (92) *19. märts – [[Jüri Randla]], eesti mootorrattasportlane (85) *19. märts – [[Joel Hasse Ferreira]], Portugali poliitik (77) *19. märts – [[Marian Zembala]], Poola südamekirurg ja poliitik (72) *19. märts – [[Roberts Ķīlis]], Läti sotsiaalantropoloog ja poliitik (54) *19. märts – [[Andrei Palii]], Venemaa mereväelane, 1. järgu kapten (51) *19. märts – [[Federico Martín Aramburú]], argentina ragbimängija (42) *[[20. märts]] – [[Raimon Carrasco]], hispaania ettevõtja ja sporditegelane (98) *[[21. märts]] – [[Vitali Melnikov (filmilavastaja)|Vitali Melnikov]], vene filmilavastaja ja stsenarist (93) *21. märts – [[Soumeylou Boubèye Maïga]], Mali poliitik (67) *21. märts – [[Yvan Colonna]], Korsika rahvuslane (61) *[[22. märts]] – [[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (58) *22. märts – [[Alexander Lubina]], saksa kergejõustiklane (42) *[[23. märts]] – [[Guðrún Helgadóttir]], Islandi lastekirjanik ja poliitik (86) *23. märts – [[Madeleine Albright]], USA diplomaat ja poliitik (84) *23. märts – [[Oksana Baulina]], vene ajakirjanik (42) *23. märts – [[Raven Alexis]], Ameerika Ühendriikide pornonäitleja (35) *23. märts – [[Lidia Ponomarjova]], vene modell (26) *[[24. märts]] – [[Arcadio Poveda]], Mehhiko astronoom (91) *[[25. märts]] – [[Jakov Rezantsev]], Venemaa sõjaväelane, kindralleitnant (48) *25. märts – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (50) *25. märts – [[Urmas Purde]], eesti tehnoloogiaettevõtja (46) *25. märts – [[Maksim Kagal]], ukraina kikkpoksija (30) *[[26. märts]] – [[Gianni Cavina]], itaalia näitleja (81) *26. märts – [[Claudette Bradshaw]], Kanada poliitik (72) *[[27. märts]] – [[Titus Buberník]], slovaki jalgpallur (88) *27. märts – [[Aleksandra Zabelina]], vene vehkleja ja vehklemistreener (85) *27. märts – [[Ayaz Mütəllibov]], Nõukogude Liidu ja Aserbaidžaani poliitikategelane (83) *27. märts – [[Enrique Pinti]], Argentina näitleja ja koomik *[[28. märts]] – [[Nikolai Fedortsov]], vene näitleja (81) *28. märts – [[Raquel Pankowsky]], Mehhiko näitleja (69) *28. märts – [[Oleksi Džunkivski]], ukraina poksija ja poksitreener *[[29. märts]] – [[Zigmunds Skujiņš]], läti kirjanik (95) *29. märts – [[Miguel Van Damme]], belgia jalgpallur (28) *[[30. märts]] – [[Valeri Maksimov]], eesti spordiajakirjanik (72) *30. märts – [[Tom Parker (laulja)|Tom Parker]], inglise poplaulja (33) *[[31. märts]] – [[Georgi Atanasov]], Bulgaaria poliitik (88) *31. märts – [[Zoltán Friedmanszky]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *31. märts – [[Günter Deckert]], Saksa poliitikategelane (82) *31. märts – [[Patrick Demarchelier]], prantsuse moefotograaf (78) *31. märts – [[Sven Melander]], rootsi ajakirjanik, saatejuht ja näitleja (74) *31. märts – [[Oleksi Tsõbka]], ukraina ragbimängija ja spordimänedžer (55) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[C. W. McCall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (93) *1. aprill – [[Jiří Šalamoun]], tšehhi kunstnik ja raamatuillustraator (86) *1. aprill – [[Jolanta Lothe]], poola näitleja (79) *1. aprill – [[Arno Saar]], eesti fotograaf (68) *1. aprill – [[Aleksandra Jakovleva]], vene näitleja (64) *1. aprill – [[Andrei Babitski]], vene ajakirjanik (57) *[[2. aprill]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (93) *2. aprill – [[Leonel Sánchez]], Tšiili jalgpallur (85) *2. aprill – [[Silvio Longobucco]], itaalia jalgpallur (70) *2. aprill – [[Mirjana Majurec]], horvaadi näitleja (69) *2. aprill – [[Sergio Chejfec]], Argentina kirjanik (65) *2. aprill – [[Mantas Kvedaravičius]], leedu filmilavastaja-dokumentalist (45) *2. aprill – [[Oleksandr Suhhenko]], ukraina jalgpallur (25) *[[3. aprill]] – [[Lygia Fagundes Telles]], Brasiilia kirjanik (98) *3. aprill – [[Ave Alavainu]], eesti luuletaja ja prosaist (79) *3. aprill – [[Snežana Nikšić]], serbia näitleja (78) *[[4. aprill]] – [[John McNally]], Iirimaa ja Põhja-Iirimaa poksija (89) *4. aprill – [[Heikki Hedman]], soome tennisist ja tennisetreener (81) *4. aprill – [[Petar Skansi]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (78) *4. aprill – [[Diango Cissoko]], Mali poliitik (73/74) *[[5. aprill]] – [[Stanisław Kowalski]], poola kergejõustiklane ja ülipikaealine (111) *5. aprill – [[Nehemiah Persoff]], Ameerika Ühendriikide näitleja (102) *5. aprill – [[Josef Panáček]], tšehhi laskesportlane (84) *5. aprill – [[Sidney Altman]], Kanada-Ameerika Ühendriikide molekulaarbioloog (82) *5. aprill – [[Bobby Rydell]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (79) *[[6. aprill]] – [[Rae Allen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *6. aprill – [[Karol Divín]], slovaki iluuisutaja (86) *6. aprill – [[Vladimir Žirinovski]], Venemaa poliitik (75) *6. aprill – [[Viktor Otserklevõtš]], Ukraina sõjaväelane (35) *[[7. aprill]] – [[Dušan Čkrebić]], Serbia poliitik (94) *7. aprill – [[Ludwik Dorn]], Poola poliitik (67) *[[8. aprill]] – [[Henri Depireux]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (78) *[[9. aprill]] – [[Mihhail Bronštein]], Eesti majandusteadlane (99) *9. aprill – [[Jack Higgins]], inglise kirjanik (92) *9. aprill – [[Uwe Bohm]], saksa näitleja (60) *9. aprill – [[Dwayne Haskins]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (24) *[[10. aprill]] – [[Philippe Boesmans]], Belgia helilooja (85) *10. aprill – [[Chiara Frugoni]], itaalia ajaloolane (82) *10. aprill – [[Marju Kuut]], eesti laulja, laululooja, muusikaprodutsent ja DJ (76) *10. aprill – [[Enno Mattisen]], eesti klarnetist ja muusikamänedžer (71) *[[11. aprill]] – [[Gábor Görgey]], ungari luuletaja ja proosakirjanik (92) *11. aprill – [[Hans Junkermann]], saksa jalgrattur (87) *[[12. aprill]] – [[Gilbert Gottfried]], Ameerika Ühendriikide koomik (67) *12. aprill – [[Irina Vorobjova]], vene iluuisutaja (63) *12. aprill – [[Sergei Jašin]], vene jäähokimängija (60) *[[13. aprill]] – [[Michel Bouquet]], prantsuse näitleja (96) *13. aprill – [[Letizia Battaglia]], itaalia fotograaf ja fotoajakirjanik (87) *13. aprill – [[Wolfgang Fahrian]], saksa jalgpallur (80) *13. aprill – [[Freddy Rincón]], Colombia jalgpallur (55) *[[14. aprill]] – [[Silvia Nagelmaa]], eesti kirjandusteadlane (92) *14. aprill – [[Ilkka Kanerva]], Soome poliitik (74) *[[15. aprill]] – [[Henry Plumb]], Suurbritannia poliitik (97) *15. aprill – [[Eunice Muñoz]], portugali näitleja (93) *15. aprill – [[Liz Sheridan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (93) *15. aprill – [[Michael O'Kennedy]], Iirimaa poliitik (86) *15. aprill – [[Boriss Zavolokin]], vene näitleja (82) *15. aprill – [[Mike Bossy]], Kanada jäähokimängija (65) *[[16. aprill]] – [[Lembit Arro]], eesti põllumajandusjuht ja poliitik (92) *16. aprill – [[Halina Winiarska]], poola näitleja (88) *16. aprill – [[Ninell Tugi]], eesti maalikunstnik (86) *16. aprill – [[Jan Kořenský]], tšehhi keeleteadlane (84) *16. aprill – [[Joachim Streich]], saksa jalgpallur (71) *[[17. aprill]] – [[Catherine Spaak]], Belgia-Itaalia näitleja ja laulja (77) *17. aprill – [[Tõnu Meetua]], eesti jalgpallur (66) *17. aprill – [[DJ Kay Slay]], Ameerika Ühendriikide hiphoppar (55) *[[18. aprill]] – [[Leo Rannamägi]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (92) *18. aprill – [[Leonid Heifets]], vene teatrilavastaja (87) *18. aprill – [[Harrison Birtwistle]], inglise helilooja (87) *18. aprill – [[Rein Ratas]], eesti bioloog ja poliitik (83) *18. aprill – [[Hermann Nitsch]], austria avangardistlik maali- ja etenduskunstnik (83) *18. aprill – [[Andrzej Korzyński]], poola helilooja ja pianist (82) *18. aprill – [[Vjatšeslav Trubnikov]], Venemaa riigitegelane ja diplomaat (77) *18. aprill – [[Valerio Evangelisti]], itaalia kirjanik (69) *[[19. aprill]] – [[Kane Tanaka]], Jaapani ülipikaealine, maailma vanim inimene (119) *19. aprill – [[Carlos Lucas]], Tšiili poksija (91) *[[20. aprill]] – [[Hilda Bernard]], Argentina näitleja (101) *20. aprill – [[Antonín Kachlík]], tšehhi filmilavastaja (99) *20. aprill – [[Robert Morse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. aprill – [[Erwina Ryś-Ferens]], poola kiiruisutaja (67) *20. aprill – [[Ivan Bidnjak]], ukraina laskesportlane (36) *[[21. aprill]] – [[Arnold Anton]], eesti muusik, helilooja, orkestrijuht ja koduloolane (100) *21. aprill – [[Renate Holm]], Saksa-Austria filminäitleja ja ooperilaulja (90) *21. aprill – [[Mwai Kibaki]], Keenia poliitik, riigi president 2002–2013 (90) *21. aprill – [[Jacques Perrin]], prantsuse näitleja, filmitegija ja produtsent (80) *[[22. aprill]] – [[Els Roode]], eesti kandlemängija ja muusikapedagoog (87) *22. aprill – [[Guy Lafleur]], Kanada hokimängija (70) *[[23. aprill]] – [[Orrin Hatch]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) *23. aprill – [[Kalmer Sarv]], eesti pedagoog ja koolijuht (52) *[[25. aprill]] – [[Ursula Lehr]], Saksa teadlane ja poliitik (91) *25. aprill – [[Ivar Siig]], eesti jalgpallifunktsionäär (55) *[[26. aprill]] – [[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (91) *26. aprill – [[İsmail Ogan]], türgi maadleja ja maadlustreener (89) *26. aprill – [[Klaus Schulze]], saksa helilooja, muusik ja muusikaprodutsent (74) *[[27. aprill]] – [[Bernard Pons]], Prantsusmaa poliitik (95) *27. aprill – [[Kenneth Tsang]], Hongkongi näitleja (86) *27. aprill – [[Kristian Lundberg]], rootsi kirjanik ja kirjanduskriitik (56) *27. aprill – [[Konstantinos Takidellis]], kreeka rallisõitja (19) *[[28. aprill]] – [[Neal Adams]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (80) *28. aprill – [[Zoran Sretenović]], serbia korvpallur ja korvpallitreener (57) *[[29. aprill]] – [[Ahmad Rithauddeen Ismail]], Malaisia poliitik (94) *29. aprill – [[Joanna Barnes]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (87) *29. aprill – [[Priidu Pukk]], eesti tehnikateadlane Rootsis (78) *29. aprill – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *29. aprill – [[Andrei Simonov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (55) *[[30. aprill]] – [[Abul Maal Abdul Muhith]], Bangladeshi ökonomist, kirjanik ja poliitik (88) *30. aprill – [[Ain Heinaru]], eesti geneetik (78) *30. aprill – [[Naomi Judd]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (76) *30. aprill – [[Ülo Tulik]], Eesti poliitik ja agronoom (64) *30. aprill – [[Mino Raiola]], itaalia päritolu hollandi jalgpalliagent (54) == Mai == *[[1. mai]] – [[Ricardo Alarcón]], Kuuba poliitik (84) *1. mai – [[Benno Beltšikov]], Eesti muusikamänedžer (74) *1. mai – [[Ilan Gilon]], Iisraeli poliitik (65) *[[2. mai]] – [[Joseph Raz]], Iisraeli filosoof (83) *[[3. mai]] – [[Norman Mineta]], Ameerika Ühendriikide poliitik (90) *3. mai – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik (87) *3. mai – [[Lino Capolicchio]], itaalia näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (78) *[[4. mai]] – [[Juhani Salmenkylä]], soome orienteeruja ja korvpallur (90) *4. mai – [[Lalli Partinen]], soome jäähokimängija (80) *4. mai – [[Harm Ottenbros]], hollandi maanteerattur (78) *[[5. mai]] – [[Leo Wilden]], saksa jalgpallur (85) *5. mai – [[Kenneth Welsh]], Kanada näitleja (80) *5. mai – [[Mike Hagerty]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) *[[6. mai]] – [[Kuno Todeson]], Eesti NSV riigitegelane ja kaubandusjuht (97) *6. mai – [[George Pérez]], Ameerika Ühendriikide koomiksite kirjutaja ja kunstnik (67) *[[7. mai]] – [[Juri Averbahh]], Vene maletaja (100) *7. mai – [[Mickey Gilley]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (86) *7. mai – [[Antón Arieta]], hispaania jalgpallur (76) *7. mai – [[Kang Soo-yeon]], Lõuna-Korea näitlejanna (55) *[[8. mai]] – [[Vilma Paalma]], eesti muusika- ja teatriteadlane (94) *8. mai – [[Aare Kuusik]], eesti entomoloog (93) *8. mai – [[Marija Gussakova]], vene murdmaasuusataja (91) *8. mai – [[Kim Chi-ha]], Lõuna-Korea luuletaja ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[Fred Ward]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. mai – [[Dennis Waterman]], inglise näitleja ja laulja (74) *8. mai – [[Antonio Salazar (jalgpallur)|Antonio Salazar]], Mehhiko jalgpallur (33) *[[9. mai]] – [[Qin Yi]], hiina näitlejanna (100) *9. mai – [[Adreian Payne]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (31) *[[10. mai]] – [[Leonid Kravtšuk]], Ukraina poliitik, riigi president 1991–1994 (88) *10. mai – [[Pēteris Liepiņš]], läti näitleja (78) *10. mai – [[Bob Lanier]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (73) *[[11. mai]] – [[Henk Groot]], hollandi jalgpallur (84) *11. mai – [[Jeroen Brouwers]], hollandi kirjanik (82) *11. mai – [[Trevor Strnad]], Ameerika Ühendriikide hevilaulja (41) *[[12. mai]] – [[Maria Pańczyk-Pozdziej]], Poola poliitik (80) *[[13. mai]] – [[Teresa Berganza]], hispaania ooperilaulja (89) *13. mai – [[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]], Araabia Ühendemiraatide president ja Abu Dhabi emiir 2004–2022 (73) *13. mai – [[Karim Djoudi]], Alžeeria poliitik (63) *13. mai – [[Lil Keed]], Ameerika Ühendriikide räppar (24) *[[14. mai]] – [[Renat Ibrahimov]], tatari laulja (74) *14. mai – [[Bernard Bigot]], prantsuse füüsik (72) *14. mai – [[Toomas Suuman]], eesti näitleja ja lavastaja (66) *14. mai – [[Meeli Sedrik]], eesti keeleteadlane (53) *14. mai – [[Maxi Rolón]], Argentina jalgpallur (27) *[[15. mai]] – [[Juhan Unger]], eesti sporditegelane ja -pedagoog (91) *15. mai – [[Ignacy Gogolewski]], poola näitleja (90) *15. mai – [[Robert Cogoi]], Belgia laulja (82) *15. mai – [[Jerzy Trela]], poola näitleja (80) *[[16. mai]] – [[Per Gunnar Evander]], rootsi kirjanik (89) *16. mai – [[Rainer Basedow]], saksa näitleja (83) *16. mai – [[Josef Abrhám]], tšehhi näitleja (82) *16. mai – [[Ademola Okulaja]], Nigeeria päritolu Saksamaa korvpallur (46) *[[17. mai]] – [[Rolands Kalniņš]], läti filmilavastaja (100) *17. mai – [[Vangelis]], kreeka helilooja (79) *17. mai – [[Musa Yamak]], türgi päritolu saksa poksija (38) *[[18. mai]] – [[Toomas Pill]], eesti kirjandusteadlane Austraalias (84) *18. mai – [[Faouzi Mansouri]], Alžeeria jalgpallur (66) *[[19. mai]] – [[Jerzy Zass]], poola näitleja (84) *19. mai – [[Aseff Ahmad Daula]], Pakistani poliitik (81) *19. mai – [[Jean-Louis Comolli]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (80) *[[20. mai]] – [[Hillar Palamets]], eesti ajaloolane, pedagoog ja ajaloo õpetamise metoodik (94) *20. mai – [[Kirill Teiter]], Eesti ajakirjanik, poliitik ja humorist (69) *[[21. mai]] – [[Colin Cantwell]], Ameerika Ühendriikide filmikunstnik (90) *21. mai – [[Natalja Velitško]], vene näitleja ja filmilavastaja (81) *21. mai – [[Linda Järve]], eesti ajakirjanik (75) *21. mai – [[Henn Jõks]], eesti jurist ja kohtunik (66) *21. mai – [[Marco Cornez]], Tšiili jalgpallur (64) *[[22. mai]] – [[Nikolai Arbus]], eesti õigeusu vaimulik (diakon) Rootsis (98) *22. mai – [[Jaakko Syrjä]], soome kirjanik ja kirjastustöötaja (96) *22. mai – [[Takashi Ishii]], jaapani filmirežissöör (75) *22. mai – [[Kanamat Botašev]], Venemaa sõjaväelendur, (eru)kindralmajor (63) *[[23. mai]] – [[Anita Gradin]], Rootsi poliitik ja diplomaat (88) *23. mai – [[Ilkka Suominen]], Soome poliitik (83) *23. mai – [[David Datuna]], gruusia päritolu Ameerika Ühendriikide kunstnik ja kunstikoguja (48) *[[24. mai]] – [[Horst Sachtleben]], saksa näitleja (91) *24. mai – [[Katarina Brodin]], Rootsi diplomaat (78) *24. mai – [[Thomas Ulsrud]], norra kurlingumängija (50) *[[25. mai]] – [[Eduardo Lizalde]], mehhiko luuletaja (92) *25. mai – [[Lívia Gyarmathy]], ungari filmilavastaja ja stsenarist (90) *[[26. mai]] – [[Ciriaco De Mita]], Itaalia poliitik (94) *26. mai – [[Alan White]], inglise ja Ameerika Ühendriikide trummar *26. mai – [[Ray Liotta]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (67) *26. mai – [[Andy Fletcher]], inglise muusik (60) *[[27. mai]] – [[Michael Sela]], Iisraeli immunoloog (98) *27. mai – [[Angelo Sodano]], itaalia katoliku vaimulik, kardinal (94) *[[28. mai]] – [[Priit Kuusk]], eesti muusikateadlane ja -ajakirjanik (83) *28. mai – [[Marino Masé]], itaalia näitleja (83) *28. mai – [[Raik-Hiio Mikelsaar]], eesti arstiteadlane ja molekulaarbioloog (82) *28. mai – [[Péter Haumann]], ungari näitleja (81) *28. mai – [[Bo Hopkins]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *28. mai – [[Evaristo Carvalho]], São Tomé ja Príncipe poliitik, president 2016–2021, peaminister 1994 ja 2001–2002 (79) *28. mai – [[Bujar Nishani]], Albaania poliitik, riigi president 2012–2017 (55) *[[29. mai]] – [[Laine Pukk]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (86) *29. mai – [[Ausma Ziedone-Kantāne]], Läti näitleja ja poliitik (80) *[[30. mai]] – [[Boris Pahor]], sloveeni kirjanik (108) *30. mai – [[Friedrich Christian Delius]], saksa kirjanik (79) *[[31. mai]] – [[Anatoli Dolinskõi]], ukraina tehnikateadlane (soojusenergeetik), akadeemik (90) *31. mai – [[Vassili Filippov]], jakuudi tehnikateadlane ja poliitik (71) == Juuni == *[[1. juuni]] – [[Mark Purslow]], Walesi mootorrattasportlane (29) *[[2. juuni]] – [[Andrei Gaponov-Grehhov]], vene füüsik (95) *2. juuni – [[Uri Zohar]], Iisraeli filmilavastaja, näitleja, koomik ja rabi (86) *2. juuni – [[Markus Hess]], eesti rahvusest Kanada mehaanikainsener (68) *[[3. juuni]] – [[Liliana de Curtis]], itaalia näitleja ja kirjanik (89) *[[4. juuni]] – [[György Moldova]], ungari kirjanik (88) *4. juuni – [[Dmitri Kovtun]], Venemaa ettevõtja, Aleksandr Litvinenko mõrvas kahtlustatu (56 või 57) *4. juuni – [[Goran Sankovič]], sloveeni jalgpallur (42) *[[5. juuni]] – [[Alec John Such]], Ameerika Ühendriikide basskitarrist (70) *5. juuni – [[Roman Kutuzov]], Venemaa sõjaväelane, kindralmajor (43) *5. juuni – [[Trouble (räppar)|Trouble]], Ameerika Ühendriikide räppar (34) *[[6. juuni]] – [[Aime Jürjo]], eesti skulptor (93) *6. juuni – [[Eric Nesterenko]], Kanada hokimängija (88) *6. juuni – [[Valeri Rjumin]], Venemaa kosmonaut (82) *6. juuni – [[Zeta Emilianidou]], Küprose jurist ja poliitik (67) *6. juuni – [[Orlando Jorge Mera]], Dominikaani Vabariigi poliitik (55) *[[7. juuni]] – [[Carl (Württembergi hertsog)|Carl]], Württembergi kuningliku perekonna pea (85) *7. juuni – [[Raivo Trass]], eesti näitleja ja lavastaja (76) *[[8. juuni]] – [[Paula Rego]], portugali kunstnik (87) *8. juuni – [[Toomas Tenno]], eesti keemik (82) *8. juuni – [[Costică Dafinoiu]], rumeenia poksija (68) *[[9. juuni]] – [[Julee Cruise]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja, näitleja ja muusik (65) *9. juuni – [[Matt Zimmerman]], Kanada näitleja (87) *[[10. juuni]] – [[Simon Joffe]], Eesti NSV väliskommentaator (101) *10. juuni – [[Väinö Markkanen]], soome laskesportlane (93) *[[11. juuni]] – [[Stanislav Fišer]], tšehhi näitleja (90) *11. juuni – [[Bernd Bransch]], saksa jalgpallur (77) *[[12. juuni]] – [[Philip Baker Hall]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *12. juuni – [[Vello Lään]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (85) *[[13. juuni]] – [[Henri Garcin]], Belgia näitleja (93) *13. juuni – [[Giuseppe Pericu]], Itaalia poliitik (84) *13. juuni – [[Rafael Kotandžjan]], armeenia näitleja (79) *13. juuni – [[Akeem Omolade]], nigeeria jalgpallur (39) *[[14. juuni]] – [[Dalimil Klapka]], tšehhi näitleja (89) *14. juuni – [[Johan Cullberg]], rootsi psühhiaater, psühholoog ja psühhoanalüütik (88) *14. juuni – [[Abraham B. Jehošua]], Iisraeli kirjanik (85) *[[15. juuni]] – [[Toivo Treima]], eesti erusõjaväelane ja õigeusu preester (63) *15. juuni – [[Ari-Pekka Lattu]], soome tõkkejooksja (43) *15. juuni – [[Cho Min-ho]], Lõuna-Korea hokimängija (35) *[[16. juuni]] – [[Juri Fedotov]], Venemaa diplomaat (74) *16. juuni – [[Tim Sale]], Ameerika Ühendriikide koomiksikunstnik (66) *[[17. juuni]] – [[Marlenka Stupica]], sloveeni raamatuillustraator (94) *17. juuni – [[Jean-Louis Trintignant]], prantsuse filminäitleja (91) *[[18. juuni]] – [[Ilka Soares]], Brasiilia näitleja (89) *18. juuni – [[Uffe Ellemann-Jensen]], Taani poliitik (80) *[[19. juuni]] – [[Artur Nilson]], eesti metsateadlane (90) *19. juuni – [[Gennadi Burbulis]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik (76) *[[20. juuni]] – [[Sture Allén]], rootsi keeleteadlane (93) *20. juuni – [[Regimantas Adomaitis]], leedu näitleja (85) *20. juuni – [[Caleb Swanigan]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (25) *[[21. juuni]] – [[Dragan Tomić]], Serbia poliitik (86) *21. juuni – [[Patrizia Cavalli]], itaalia luuletaja (75) *21. juuni – [[Jaak Kanepi]], eesti tennisetreener ja -mänedžer (68) *21. juuni – [[Jaylon Ferguson]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (26) *[[22. juuni]] – [[Yves Coppens]], prantsuse antropoloog (87) *22. juuni – [[Ilmar Pihlak]], eesti tehnikateadlane (86) *22. juuni – [[Eppie Lederer]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (83) *22. juuni – [[Jonny Nilsson]], rootsi kiiruisutaja (79) *22. juuni – [[Jüri Tarmak]], eesti kõrgushüppaja (75) *[[23. juuni]] – [[Ernane Galvêas]], Brasiilia ökonomist ja poliitik (99) *23. juuni – [[Ernst Jacobi]], saksa näitleja (88) *23. juuni – [[Massimo Morante]], itaalia kitarrist (69) *23. juuni – [[Juri Šatunov]], vene laulja (48) *[[25. juuni]] – [[Raul Tammet]], eesti filmi- ja teatrilavastaja (73) *[[26. juuni]] – [[Raffaele La Capria]], itaalia kirjanik, stsenarist ja tõlkija (99) *26. juuni – [[Juri Gorobets]], vene näitleja (90) *26. juuni – [[Frank Moorhouse]], Austraalia kirjanik (83) *26. juuni – [[Mary Mara]], Ameerika Ühendriikide näitleja (61) *[[27. juuni]] – [[Fina García Marruz]], Kuuba luuletaja ja kirjandusteadlane (99) *27. juuni – [[Eeles Landström]], Soome teivashüppaja ja poliitik (90) *27. juuni – [[Leonardo Del Vecchio]], itaalia ettevõtja (87) *27. juuni – [[Mats Traat]], eesti kirjanik (85) *[[28. juuni]] – [[Cüneyt Arkın]], türgi näitleja, filmilavastaja ja produtsent (84) *28. juuni – [[Rolf Skoglund]], rootsi näitleja (81) *28. juuni – [[Hichem Rostom]], Tuneesia näitleja (75) *28. juuni – [[Toomas Kirss]], eesti teleprodutsent ja režissöör (63) *28. juuni – [[Deborah James]], inglise ajakirjanik (40) *[[29. juuni]] – [[Sonny Barger]], Ameerika Ühendriikide mootorrattur, Põrguinglite motoklubi asutaja (83) *29. juuni – [[Ülle Sisa]], eesti klaveripedagoog (83) *[[30. juuni]] – [[Helge Pihelga]], eesti metallikunstnik (97) *30. juuni – [[Kazimierz Zimny]], poola kergejõustiklane (87) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Maurizio Pradeaux]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (91) *1. juuli – [[Richard Taruskin]], Ameerika Ühendriikide muusikateadlane ja muusikakriitik (77) *1. juuli – [[Mare Vichmann]], eesti keraamik (66) *1. juuli – [[Tjahjo Kumolo]], Indoneesia poliitik (65) *[[2. juuli]] – [[Leonid Švartsman]], Venemaa animafilmilavastaja (101) *2. juuli – [[Peter Brook]], inglise teatri- ja filmilavastaja (97) *2. juuli – [[Susana Dosamantes]], Mehhiko näitleja (74) *2. juuli – [[Andy Goram]], Šotimaa jalgpallur (58) *2. juuli – [[Dmitri Kolker]], Venemaa füüsik (54) *[[3. juuli]] – [[Lennart Hjulström]], rootsi näitleja ja lavastaja (83) *3. juuli – [[Soila Komi]], soome näitleja (79) *3. juuli – [[Sergei Sosnovski]], vene näitleja (67) *[[4. juuli]] – [[Remco Campert]], hollandi proosakirjanik, luuletaja ja kolumnist (92) *4. juuli – [[Janusz Kupcewicz]], poola jalgpallur ja jalgpallitreener (66) *4. juuli – [[Elena Bodnarenco]], ukraina rahvusest Moldova poliitik (57) *[[5. juuli]] – [[Arne Åhman]], rootsi kergejõustiklane, kolmikhüppaja (97) *5. juuli – [[Manny Charlton]] šoti kitarrist (80) *5. juuli – [[Hannes Varblane]], eesti luuletaja (73) *5. juuli – [[Mohammed Barkindo]], Nigeeria poliitik, OPEC-i peasekretär (63) *[[6. juuli]] – [[İlter Türkmen]], Türgi diplomaat ja poliitik (94) *6. juuli – [[Arnaldo Pambianco]], itaalia jalgpallur (86) *6. juuli – [[James Caan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *6. juuli – [[Ing-Marie Wieselgren]], rootsi psühhiaater (64) *6. juuli – [[Kazuki Takahashi]], jaapani mangakunstnik (60) *6. juuli – [[Bryan Marchment]], Kanada jäähokimängija (53) *[[7. juuli]] – [[János Berecz]], Ungari kommunistlik riigitegelane (91) *[[8. juuli]] – [[Luis Echeverría]], Mehhiko poliitik, riigi president 1970–1976 (100) *8. juuli – [[Larry Storch]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (99) *8. juuli – [[Mirjam Kälkäjä]], soome kirjanik ja ajakirjanik (82) *8. juuli – [[Tony Sirico]], Ameerika Ühendriikide näitleja (79) *8. juuli – [[José Eduardo dos Santos]], Angola poliitik, riigi president 1979–2017 (79) *8. juuli – [[Gregory Itzin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja seriaalinäitleja (74) *8. juuli – [[Shinzō Abe]], Jaapani poliitik (67) *[[9. juuli]] – [[L. Q. Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (94) *9. juuli – [[András Törőcsik]], ungari jalgpallur (67) *[[10. juuli]] – [[Lasse Raustela]], soome kirjanik (90) *10. juuli – [[Tiiu Usk]], eesti pianist ja muusikapedagoog (85) *10. juuli – [[Ənvər Çingizoğlu]], aserbaidžaani ajaloolane, etnoloog ja genealoog (60) *[[11. juuli]] – [[Monty Norman]], inglise helilooja (94) *11. juuli – [[Juri Mažuga]], ukraina näitleja ja teatripedagoog (91) *11. juuli – [[Víctor Benítez]], Peruu jalgpallur (86) *11. juuli – [[Enn Riisalu]], eesti poksija (85) *[[12. juuli]] – [[Philip Lieberman]], USA keeleteadlane (87) *12. juuli – [[Tõnu Saar]], eesti näitleja (77) *12. juuli – [[Kristjan Meri]], eesti ettevõtja (55) *[[13. juuli]] – [[Antti Litja]], soome näitleja (84) *13. juuli – [[Charlotte Valandrey]], prantsuse näitleja ja kirjanik (53) *13. juuli – [[Bobby East]], Ameerika Ühendriikide autovõidusõitja (37) *[[14. juuli]] – [[Francisco Morales-Bermúdez]], Peruu poliitik ja sõjaväelane, riigi president 1975–1980 (100) *14. juuli – [[Eugenio Scalfari]], itaalia ajakirjanik (98) *14. juuli – [[Nikolai Krogius]], Venemaa maletaja, malekohtunik ja maleliteraat (91) *14. juuli – [[Germano Longo]], itaalia näitleja (89) *14. juuli – [[Jürgen Heinsch]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *14. juuli – [[Pleun Strik]], hollandi jalgpallur (78) *14. juuli – [[Ivana Trump]], tšehhi päritolu Ameerika Ühendriikide ettevõtja, moelooja ja modell (73) *14. juuli – [[Rein Leppik]], eesti sporditegelane (67) *14. juuli – [[Jak Knight]], Ameerika Ühendriikide koomik (28) *[[15. juuli]] – [[Luís (Brasiilia)|Luís]], Brasiilia keiserliku perekonna pea 1981–2022 (84) *15. juuli – [[Georgi Jartsev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *15. juuli – [[Reet Brauer]], eesti dirigent (70) *[[16. juuli]] – [[Herbert W. Franke]], Austria füüsik ja ulmekirjanik (95) *16. juuli – [[Ellen Pedak]], eesti keemik (91) *16. juuli – [[Francisco Cumplido]], Tšiili jurist ja poliitik (91) *16. juuli – [[Georgs Andrejevs]], Läti arst, diplomaat ja poliitik (89) *16. juuli – [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], eesti autosportlane (83) *16. juuli – [[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane (81) *16. juuli – [[Igor Malinovski]], vene laskesuusataja (25) *[[17. juuli]] – [[Erden Kıral]], türgi filmilavastaja ja stsenarist (80) *17. juuli – [[Jessie Duarte]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (68) *[[18. juuli]] – [[Claes Oldenburg]], USA skulptor (93) *18. juuli – [[Aloyzas Sakalas]], Leedu füüsika ja poliitik (91) *[[19. juuli]] – [[Ruslana Põssanka]], ukraina näitleja ja telesaatejuht (56) *[[20. juuli]] – [[Mai Kreem]], ujumistreener ja eesti aktivist Kanadas (98) *20. juuli – [[Judith Stamm]], Šveitsi jurist ja poliitik (88) *20. juuli – [[Bernard Labourdette]], prantsuse jalgrattur (75) *[[21. juuli]] – [[Martti Lehtevä]], soome poksija (91) *21. juuli – [[Vytautas Paukštė]], leedu näitleja (90) *21. juuli – [[Milan Dvořák]], tšehhi jalgpallur (87) *21. juuli – [[Uwe Seeler]], saksa jalgpallur (85) *21. juuli – [[Reino Paasilinna]], Soome poliitik ja kirjanik (82) *21. juuli – [[Luca Serianni]], itaalia keeleteadlane ja filoloog (74) *[[22. juuli]] – [[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (86) *22. juuli – [[Stefan Soltész]], ungari päritolu Austria dirigent (73) *22. juuli – [[Airi Liimets]], eesti kasvatusfilosoof ja kasvatusteadlane (63) *[[23. juuli]] – [[Rinus Ferdinandusse]], hollandi kirjanik ja ajakirjanik (90) *23. juuli – [[Bob Rafelson]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (89) *23. juuli – [[Juha Rantanen]], soome päritolu Eesti kokk (59) *[[24. juuli]] – [[Tamar Eshel]], Iisraeli diplomaat ja poliitik (102) *24. juuli – [[Berta Riaza]], hispaania näitleja (94) *24. juuli – [[Vytautas Tomkus]], leedu näitleja (81) *24. juuli – [[David Warner]], inglise näitleja (80) *24. juuli – [[Carla Cassola]], itaalia näitleja (74) *[[25. juuli]] – [[Endel Vooremaa]], eesti jääpurjetaja (92) *25. juuli – [[Knuts Skujenieks]], läti luuletaja, ajakirjanik ja tõlkija (85) *25. juuli – [[Paul Sorvino]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *25. juuli – [[Marit Paulsen]], norra rahvusest Rootsi kirjanik ja poliitik (82) *25. juuli – [[David Trimble]], Põhja-Iirimaa poliitik (77) *25. juuli – [[Yōko Shimada]], jaapani näitleja (69) *25. juuli – [[Kyaw Min Yu]], Birma kirjanik, poliitaktivist ja -vang (53) *25. juuli – [[Bridget Namiotka]], Ameerika Ühendriikide iluuisutaja, paarissõitja (32) *[[26. juuli]] – [[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik, polühistor ja aimeraamatute autor (103) *26. juuli – [[Uri Orlev]], Iisraeli laste- ja noortekirjanik ning tõlkija (91) *26. juuli – [[Inger Alfvén]], rootsi kirjanik ja sotsioloog (82) *26. juuli – [[Aarne Biin]], eesti kirjanik (79) *26. juuli – [[Branko Cvejić]], serbia näitleja (75) *26. juuli – [[Anne-Marie Garat]], prantsuse kirjanik (75) *[[27. juuli]] – [[Celina Seghi]], itaalia mäesuusataja (102) *27. juuli – [[Antonio Casagrande]], itaalia näitleja (91) *27. juuli – [[Ralf Långbacka]], soomerootsi teatri- ja filmilavastaja ning stsenarist (89) *27. juuli – [[Mary Alice]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *27. juuli – [[Christopher Meyer]], Suurbritannia diplomaat (78) *27. juuli – [[Tony Dow]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent ja lavastaja (77) *[[28. juuli]] – [[Bernard Cribbins]], inglise näitleja ja laulja (93) *28. juuli – [[Pietro Citati]], itaalia kirjanik, esseist ja kirjanduskriitik (92) *28. juuli – [[Alexander Mühle]], eesti ja saksa võrkpallur ning võrkpallitegelane (88) *28. juuli – [[Terry Neill]], Põhja-Iirimaa jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *28. juuli – [[Ron Zimmerman]], Ameerika Ühendriikide koomiksikirjutaja (64) *28. juuli – [[József Kardos]], ungari jalgpallur (62) *[[29. juuli]] – [[Yitzchok Tuvia Weiss]], [[ẖaredi judaism|ẖaredi]] juudi rabi (95) *29. juuli – [[Jean Bobet]], prantsuse jalgpallur (92) *29. juuli – [[Margot Eskens]], saksa laulja (82) *29. juuli – [[Olga Katšura]], Donetski Rahvavabariigi sõjaväelane (52) *[[30. juuli]] – [[Pat Carroll]], Ameerika Ühendriikide näitleja (95) *30. juuli – [[Nichelle Nichols]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja tantsija (89) *30. juuli – [[Roberto Nobile]], itaalia näitleja (74) *[[31. juuli]] – [[Fidel V. Ramos]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik, riigi president 1992–1998 (94) *31. juuli – [[Bill Russell]], Ameerika Ühendriikide elukutseline korvpallur ja korvpallitreener (88) *31. juuli – [[Vadim Bakatin]], Nõukogude Liidu riigitegelane (84) *31. juuli – [[Oleksi Vadaturskõi]], ukraina põllumajandusettevõtja (74) ==August== *[[1. august]] – [[Teresa Ferenc]], poola luuletaja (88) *1. august – [[Ilinka Mitreva]], Põhja-Makedoonia poliitik (72) *[[2. august]] – [[Lucien Kroll]], Belgia arhitekt (95) *[[3. august]] – [[Villiam Vecchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (73) *3. august – [[Jackie Walorski]], Ameerika Ühendriikide poliitik (58) *3. august – [[Ralf Alasoo]], eesti luterlik vaimulik (57) *3. august – [[Andrejs Rubins]], läti jalgpallur (43) *[[4. august]] – [[Ebbe Schön]], rootsi kirjandusteadlane, etnoloog ja kirjanik (92) *4. august – [[Akin Mabogunje]], Nigeeria geograaf (90) *[[5. august]] – [[Issey Miyake]], jaapani moelooja (84) *5. august – [[Judith Durham]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja muusik (79) *5. august – [[Ana Luísa Amaral]], portugali luuletaja (66) *[[6. august]] – [[Torgny Söderberg]], rootsi muusikaprodutsent ja laulukirjutaja (77) *[[7. august]] – [[David McCullough]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajaloolane (89) *7. august – [[Roger E. Mosley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *7. august – [[Rostislav Václavíček]], tšehhi näitleja (75) *7. august – [[Külli Bärenson]], eesti arst (65) *7. august – [[Leandro Lo]], brasiillasest ''jūjutsu'' maailmameister (33) *[[8. august]] – [[Zofia Posmysz]], poola kirjanik ja stsenarist (98) *8. august – [[Per Jansen]], norra näitleja (80) *8. august – [[Olivia Newton-John]], Austraalia laulja ja filminäitleja (73) *[[9. august]] – [[Nikolai Sljunkov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (93) *9. august – [[Alberto Orzan]], itaalia jalgpallur (91) *9. august – [[Heinz Behrens]], saksa näitleja (89) *9. august – [[Raymond Briggs]], inglise illustraator, karikaturist ja kirjanik (88) *9. august – [[Lamont Dozier]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (83) *9. august – [[Enn Loigu]], eesti geograaf-hüdroloog (76) *9. august – [[Ingemar Erlandsson]], rootsi jalgpallur (64) *9. august – [[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (57) *9. august – [[Taiki Yanagida]], jaapani ratsasportlane (28) *[[10. august]] – [[Yi-Fu Tuan]], hiina päritolu Ameerika Ühendriikide inimgeograaf (91) *10. august – [[Eino Oksanen]], soome pikamaajooksja (91) *10. august – [[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja, laulja ja humorist (77) *10. august – [[Fernando Chalana]], portugali jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *10. august – [[Sven Raudsepp]], eesti teleajakirjanik (40) *[[11. august]] – [[Jean-Jacques Sempé]], prantsuse kunstnik ja karikaturist (89) *11. august – [[Manuel Ojeda]], Mehhiko näitleja (81) *11. august – [[Michael Badnarik]], Ameerika Ühendriikide tarkvarainsener ja poliitik (68) *11. august – [[Richard Nool]], eesti punkmuusik (60) *11. august – [[Anne Heche]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *11. august – [[Hana Mazi Jamnik]], sloveeni suusataja (19) *[[12. august]] – [[Wolfgang Petersen]], saksa filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (81) *12. august – [[Claudio Garella]], itaalia jalgpallur (67) *12. august – [[Adèle Milloz]], prantsuse suusamägironija (26) *[[13. august]] – [[Rossana Di Lorenzo]], itaalia näitleja (84) *[[14. august]] – [[Kristaq Dhamo]], albaania filmilavastaja (89) *14. august – [[Svika Pick]], Poolas sündinud Iisraeli laulja ja laulukirjutaja (72) *14. august – [[Marshall Napier]], Uus-Meremaa näitleja (70) *14. august – [[Denise Dowse]], Ameerika Ühendriikide näitleja (64) *14. august – [[Dmitri Vrubel]], vene ja saksa kunstnik (62) *[[15. august]] – [[Frederick Buechner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja teoloog (96) *15. august – [[Kalle Mesila]], eesti luterlik vaimulik (82) *15. august – [[Rajmund Zieliński]], poola jalgrattur (81) *[[16. august]] – [[Matti Lehtinen]], soome laulja (100) *16. august – [[Hans Peterson]], rootsi kirjanik (99) *16. august – [[Eva-Maria Hagen]], saksa näitleja ja laulja (87) *16. august – [[Viktor Zozulin]], vene näitleja (77) *[[17. august]] – [[Ingvar Gíslason]], Islandi poliitik (96) *[[18. august]] – [[Josephine Tewson]], inglise näitleja (91) *18. august – [[Sombat Metanee]], tai näitleja ja filmilavastaja (85) *18. august – [[Mari Montegriffo]], Gibraltari poliitik (72) *[[19. august]] – [[Tekla Juniewicz]], poola ülipikaealine (116) *19. august – [[Aime Kinnep]], eesti raamatukoguhoidja ja koduloolane (75) *[[20. august]] – [[Bram Peper]], Hollandi poliitik (82) *20. august – [[Leon Vitali]], inglise näitleja (74) *20. august – [[Cláudia Jimenez]], Brasiilia näitleja (63) *20. august – [[Darja Dugina]], vene ajakirjanik ja poliitaktivist (29) *20. august – [[Audun Heimdal]], norra suusaorienteeruja (25) *[[21. august]] – [[Nikolai Lebedev]], vene näitleja (100) *21. august – [[Anabel Gutiérrez]], Mehhiko näitleja (90) *21. august – [[Alexei Panshin]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik ja kriitik (82) *21. august – [[Robert Williams]], Kreeka laulja (72) *[[22. august]] – [[Vincent Gil]], Austraalia näitleja (83) *[[23. august]] – [[Božidar Delić]], Serbia poliitik ja sõjaväelane (66) *23. august – [[Üllar Nõlv]], eesti luterlik vaimulik (60) *[[24. august]] – [[Kallistos Ware]], inglise teoloog ja õigeusu piiskop (87) *24. august – [[Joe E. Tata]], Ameerika Ühendriikide näitleja (85) *24. august – [[Tim Page]], inglise fotograaf (78) *[[25. august]] – [[Enzo Garinei]], itaalia näitleja (96) *25. august – [[Andrei Slavnov]], vene füüsikateoreetik (82) *25. august – [[Herman Van Springel]], Belgia jalgrattur (79) *[[26. august]] – [[Espen Skjønberg]], norra näitleja (98) *26. august – [[Hana Zagorová]], tšehhi laulja, laulukirjutaja ja näitleja (75) *26. august – [[Olav Anton]], Eesti poliitik ja elektriinsener (68) *[[27. august]] – [[Milutin Šoškić]], serbia jalgpallur (84) *27. august – [[Manolo Sanlúcar]], hispaania flamenko helilooja ja kitarrist (78) *27. august – [[Jaak Vaus]], eesti teatrikunstnik (76) *27. august – [[Robert LuPone]], Ameerika Ühendriikide näitleja (76) *27. august – [[Vicenç Pagès i Jordà]], katalaani kirjanik ja kirjanduskriitik (58) *27. august – [[Suleiman Kangangi]], Keenia jalgrattur (33) *[[28. august]] – [[Peter Zurbriggen]], Šveitsi päritolu roomakatoliku vaimulik, 2001–2005 Eesti apostellik administraator (79) *[[29. august]] – [[Hans-Christian Ströbele]], Saksamaa poliitik ja jurist (83) *29. august – [[Charlbi Dean]], Lõuna-Aafrika Vabariigi näitlejanna ja modell (32) *[[30. august]] – [[Mihhail Gorbatšov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik ning ühiskonnategelane (91) *30. august – [[Jaak Kangilaski]], eesti kunstiajaloolane (82) *30. august – [[Gheorghe Berceanu]], Rumeenia maadleja (72) ==September== *[[1. september]] – [[Barbara Ehrenreich]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja poliitaktivist (81) *1. september – [[Earnie Shavers]], Ameerika Ühendriikide poksija (78) *1. september – [[Ravil Maganov]], tatari päritolu Venemaa tööstusjuht (67) *1. september – [[Abbas Maroufi]], Iraani kirjanik ja ajakirjanik (65) *[[2. september]] – [[Frank Drake]], Ameerika Ühendriikide astronoom ja astrofüüsik (92) *2. september – [[Jordi Cervelló]], katalaani helilooja (86) *2. september – [[Mišo Cebalo]], horvaadi maletaja (77) *2. september – [[Manuel Duarte]], portugali jalgpallur (77) *[[3. september]] – [[Shavez Hart]], Bahama sprinter (29) *[[4. september]] – [[Thorkild Simonsen]], Taani poliitik (96) *4. september – [[Boriss Lagutin]], vene poksija (84) *4. september – [[Peter Straub]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (79) *[[5. september]] – [[Mariella Mehr]], Šveitsi kirjanik (74) *5. september – [[Lars Vogt]], saksa kontsertpianist ja dirigent (51) *[[6. september]] – [[Hilda Žīgure]], läti näitleja (104) *6. september – [[Magdalena Ruiz Guiñazú]], Argentina ajakirjanik ja kirjanik (91) *6. september – [[Sydney Shoemaker]], Ameerika Ühendriikide filosoof (90) *6. september – [[Vambola Velli-Vällik]], eesti helirežissöör (85) *6. september – [[Just Jaeckin]], prantsuse filmilavastaja, fotograaf ja skulptor (82) *[[7. september]] – [[Marsha Hunt]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja aktivist (104) *7. september – [[Eino-Jüri Laarmann]], Eesti teede- ja sillaehitusinsener, ettevõtja ja poliitik (86) *7. september – [[Valeri Poljakov]], Venemaa kosmonaut ja arstiteadlane (80) *7. september – [[Dagmar Schipanski]], Saksa füüsik, elektriinsener ja poliitik (79) *[[8. september]] – [[Elizabeth II]], Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendatud Kuningriigi kuninganna (96) *8. september – [[Leo Õispuu]], eesti mehaanikainsener, küüditatu ja ajaloolane (92) *8. september – [[Jüri Rünkla]], eesti tehnikateadlane (84) *8. september – [[Anders Lönnbro]], rootsi näitleja (76) *8. september – [[Ingo Normet]], eesti lavastaja ja teatriõppejõud (76) *[[10. september]] – [[B. B. Lal]], India arheoloog (101) *10. september – [[Jack Ging]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *10. september – [[Leo Rohlin]], eesti keraamik (83) *10. september – [[Ilja Seifert]], Saksamaa poliitik (71) *[[11. september]] – [[Alain Tanner]], Šveitsi filmilavastaja ja stsenarist (92) *11. september – [[Javier Marías]], hispaania kirjanik ja tõlkija (70) *11. september – [[Anthony Varvaro]], USA pesapallur ja politseinik (37) *11. september – [[Elias Theodorou]], Kanada vabavõitleja (34) *[[12. september]] – [[Ramsey Lewis]], Ameerika Ühendriikide džässhelilooja ja -pianist (87) *12. september – [[Rimantas Šidlauskas]], Leedu diplomaat (60) *12. september – [[Oleksandr Šapoval]], Ukraina balletitantsija ja -pedagoog (47) *[[13. september]] – [[Linda Kongo]], eesti teadusajaloolane (93) *13. september – [[Jean-Luc Godard]], Prantsuse-Šveitsi filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (91) *13. september – [[Ken Starr]], Ameerika Ühendriikide jurist ja kohtunik (76) *[[14. september]] – [[Irene Papas]], kreeka näitleja ja laulja (96) *14. september – [[Henry Silva]], USA näitleja (95) *14. september – [[Mária Wittner]], Ungari vabadusvõitleja ja poliitik (85) *14. september – [[Vladimir Sungorkin]], vene ajakirjanik ja meediamänedžer (68) *[[15. september]] – [[Diana Maggi]], Argentina näitleja (97) *15. september – [[Jörg Faerber]], saksa dirigent (93) *15. september – [[Fritz Pleitgen]], saksa ajakirjanik (84) *15. september – [[Saul Kripke]], juudi päritolu USA filosoof (81) *15. september – [[Radko Polič]], sloveeni diplomaat (80) *15. september – [[Tibor Frank]], ungari ajaloolane (74) *[[16. september]] – [[Brian Hewson]], Briti keskmaajooksja (89) *16. september – [[Toomas Mikli]], eesti matemaatik ja infotehnoloog (81) *[[17. september]] – [[Maarten Schmidt]], Hollandi-Ameerika astronaut (92) *17. september – [[Igor Maslennikov]], vene filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (90) *17. september – [[Mirjam Peil]], eesti kunstiteadlane (83) *17. september – [[Vlado Milunić]], horvaadi päritolu Tšehhi arhitekt (81) *[[18. september]] – [[Nick Holonyak]], USA insener (93) *18. september – [[Kjell Espmark]], rootsi kirjanik ja kirjandusteadlane (92) *18. september – [[Mustafa Dağıstanlı]], türgi maadleja (91) *18. september – [[Ilona Kuśmierska]], poola näitleja (74) *18. september – [[Nicolas Schindelholz]], Šveitsi jalgpallur (34) *[[19. september]] – [[Luule Käis]], eesti jurist ja õigusteadlane (93) *19. september – [[Lija Brīdaka]], läti luuletaja (90) *19. september – [[Charles-Villem Vallmann]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (89) *19. september – [[Valeri Poljakov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa kosmonaut (80) *[[20. september]] – [[Virginio Rognoni]], Itaalia poliitik (98)<!--märgitud ka 19. september!!--> *[[21. september]] – [[Lydia Alfonsi]], itaalia näitleja (94) *21. september – [[Roland Bulirsch]], saksa matemaatik (89) *21. september – [[Hanon Barabaner]], Eesti insener ja majandusteadlane (89) *21. september – [[Rein Raamat (füüsik)|Rein Raamat]], eesti füüsik (81) *21. september – [[Greg Lee]], USA korvpallur ja rannavõrkpallur (70) *[[22. september]] – [[Ren Rongrong]], hiina lastekirjanik ja tõlkija (99) *22. september – [[Donald M. Blinken]], USA ettevõtja ja diplomaat (96) *22. september – [[Jorge Fons]], Mehhiko filmilavastaja (83) *22. september – [[Hilary Mantel]], inglise kirjanik (70) *[[23. september]] – [[Boriss Dobrodejev]], vene stsenarist (95) *23. september – [[Franciszek Pieczka]], poola näitleja (94) *23. september – [[Vladimir Krasnopolski]], vene filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (89) *23. september – [[Louise Fletcher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (88) *23. september – [[Leon Langstädtler]], saksa mootorrattur (24) *[[24. september]] – [[Hudson Austin]], Grenada sõjaväelane ja poliitik (84) *24. september – [[Pharoah Sanders]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (81) *24. september – [[Chris Davidson]], Austraalia surfar (45) *[[25. september]] – [[Nikolai Kirtok]], Nõukogude Liidu piloot (101) *25. september – [[Jossif Gitelzon]], Vene biofüüsik (94) *25. september – [[Rafael Tšimiškjan]], Nõukogude Liidu tõstja (93) *25. september – [[James Florio]], Ameerika Ühendriikide poliitik (85) *25. september – [[Jelena Jelagina]], vene kunstnik (73) *[[26. september]] – [[Ruth Mirov]], eesti rahvaluuleteadlane (93) *26. september – [[Gunnar Karu]], eesti füüsika ja matemaatika õpetaja, füüsikadidaktik (92) *26. september – [[Mark Souder]], Ameerika Ühendriikide poliitik (72) *[[27. september]] – [[Arved Kaju]], eesti rallisõitja (84) *27. september – [[Viljar Kasemaa]], eesti lauatennisist, lauatennisekohtunik ja sporditegelane (82) *27. september – [[Boriss Moissejev]], Venemaa estraadilaulja, tantsija ja koreograaf (68) *[[28. september]] – [[Bruno Bolchi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *28. september – [[Coolio]], Ameerika Ühendriikide räppar (59) *28. september – [[Alar Ilumets]], Eesti piirivalvur (39) *[[29. september]] – [[Héctor López (pesapallur)|Héctor López]], Panama pesapallur (93) *29. september – [[Paul Veyne]], prantsuse ajaloolane ja arheoloog (92) *29. september – [[Alexandru Arșinel]], rumeenia näitleja ja teatrilavastaja (83) *[[30. september]] – [[Outi Heiskanen]], soome kunstnik (85) *30. september – [[Juri Zaitsev]], Nõukogude Liidu tõstja (71) *30. september – [[Aleksei Katerinitšev]], Venemaa sõjaväelane, Hersoni oblasti asekuberner (48) ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Antonio Inoki]], Jaapani maadleja, võitluskunstnik ja poliitik (79) *[[2. oktoober]] – [[Douglas Kirkland]], Kanadas sündinud Ameerika Ühendriikide fotograaf (88) *2. oktoober – [[Éder Jofre]], Brasiilia poksija (86) *2. oktoober – [[Bjarne Mørk-Eidem]], Norra poliitik (85) *2. oktoober – [[Rein Vahisalu]], eesti kardioloog ja publitsist (76) *2. oktoober – [[Sacheen Littlefeather]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja aktivist (75) *2. oktoober – [[Mary McCaslin]], Ameerika Ühendriikide folklaulja (75) *[[3. oktoober]] – [[Erna Saar-Võerahansu]], eesti pianist ja klaveripedagoog (98) *3. oktoober – [[Eduard Tüür]], eesti karikaturist (91) *3. oktoober – [[Jerzy Urban]], Poola ajakirjanik, publitsist, kirjanik ja poliitik (89) *3. oktoober – [[Florin Zalomir]], rumeenia vehkleja (41) *[[4. oktoober]] – [[Lucienne Schmidt-Couttet]], Prantsusmaa mäesuusataja (95) *4. oktoober – [[Loretta Lynn]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (90) *4. oktoober – [[Zhang Qiusheng]], hiina lastekirjanik (83) *4. oktoober – [[Jürgen Sundermann]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (82) *4. oktoober – [[Dave Dryden]], Kanada jäähokimängija (81) *4. oktoober – [[Peter Robinson]], Briti-Kanada kirjanik (72) *[[5. oktoober]] – [[Wolfgang Kohlhaase]], saksa stsenarist, filmilavastaja ja kirjanik (91) *5. oktoober – [[Barbara Stamm]], Saksamaa poliitik (77) *[[6. oktoober]] – [[Hans Küüts]], eesti põllumajandusteadlane, akadeemik (89) *6. oktoober – [[Phil Read]], inglise motosportlane (83) *6. oktoober – [[Carl Fredrik Bunæs]], Norra sprinter (82) *6. oktoober – [[Jody Miller]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja (80) *6. oktoober – [[Seppo Kervinen]], soome ajakirjanik ja estofiil (78) *6. oktoober – [[Chrissy Rouse]], Suurbritannia motosportlane (26) *[[7. oktoober]] – [[Toshi Ichiyanagi]], jaapani helilooja ja pianist (89) *7. oktoober – [[Bill Nieder]], Ameerika Ühendriikide kuulitõukaja (89) *7. oktoober – [[Jure Robežnik]], sloveeni helilooja ja pianist (89) *7. oktoober – [[Anna Wahlgren]], rootsi kirjanik (80) *[[8. oktoober]] – [[Gerben Karstens]], hollandi jalgrattur (80) *8. oktoober – [[Elmo Viigipuu]], eesti sideinsener, filatelist ja filateeliaaktivist (64) *[[9. oktoober]] – [[Eileen Ryan]], USA näitleja (94) *9. oktoober – [[Josep Soler i Sardà]], katalaani helilooja, kirjanik ja muusikateoreetik (87) *9. oktoober – [[Vjatšeslav Štšegolev]], Venemaa kabetaja (81) *9. oktoober – [[Bruno Latour]], prantsuse filosoof, antropoloog ja sotsioloog (75) *[[10. oktoober]] – [[Leon Schidlowsky]], Tšiili-Iisraeli helilooja (91) *10. oktoober – [[Sergio Brighenti]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) *10. oktoober – [[Paavo Roininen]], soome poksija (87) *10. oktoober – [[Michael Callan]], USA näitleja (86) *10. oktoober – [[Mulayam Singh Yadav]], India poliitik (82) *10. oktoober – [[Taaniel Mägi]], eesti ettevõtja (33) *[[11. oktoober]] – [[Angela Lansbury]], Suurbritannia-Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (96) *11. oktoober – [[Sulev Luht]], eesti koolijuht (86) *11. oktoober – [[Allan Wood]], Austraalia ujuja (79) *11. oktoober – [[Doru Ana]], rumeenia näitleja (68) *11. oktoober – [[Victor Steeman]], hollandi mootorrattasportlane (22) *[[12. oktoober]] – [[Lucious Jackson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (80) *12. oktoober – [[Bernardo Adam Ferrero]], Hispaania helilooja, dirigent ja musikoloog (80) *12. oktoober – [[Osmo Pekonen]], soome matemaatik ja teadusajaloolane (62) *[[13. oktoober]] – [[Halvor Næs]], Norra suusahüppaja (94) *13. oktoober – [[James McDivitt]], Ameerika Ühendriikide õhuväelane, katselendur, aeronautikainsener ja astronaut (93) *13. oktoober – [[Lennart Söderberg]], rootsi jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *13. oktoober – [[Stávros Saráfis]], kreeka jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *13. oktoober – [[Bruce Sutter]], USA pesapallur (69) *13. oktoober – [[Juri Kerpatenko]], Ukraina dirigent, orkestrant ja bajaanimängija (46) *13. oktoober – [[Agnes Tirop]], Keenia pikamaajooksja (25) *[[14. oktoober]] – [[Ted White]], USA kaskadöör ja näitleja (96) *14. oktoober – [[Ralf Wolter]], saksa näitleja (95) *14. oktoober – [[Svetlana Bless]], Läti näitleja (79) *14. oktoober – [[Kay Parker]], Suurbritannia pornonäitleja (78) *14. oktoober – [[Mariana Nicolesco]], rumeenia ooperilaulja (73) *14. oktoober – [[Robbie Coltrane]], Šoti näitleja (72) *14. oktoober – [[Stanislav Kropilák]], slovaki korvpallur (67) *14. oktoober – [[Are Habicht]], eesti jalgpallikohtunik (63) *14. oktoober – [[Alexandros Nikolaidis]], kreeka ''taekwondo'' võitleja (42) *[[15. oktoober]] – [[Tullio Pozzan]], itaalia biokeemik (73) *[[16. oktoober]] – [[Lodewijk van den Berg]], Hollandi keemiainsener (90) *16. oktoober – [[Josef Somr]], tšehhi näitleja (88) *16. oktoober – [[Benjamin Civiletti]], USA jurist ja poliitik (87) *16. oktoober – [[Jüri Arrak]], eesti maalikunstnik ja graafik (85) *16. oktoober – [[Naima Klitsner]], eesti õpetaja (81) *16. oktoober – [[Rein Viiralt]], eesti põllumajandusteadlane (80) *[[17. oktoober]] – [[Zdzisław Tobiasz]], poola näitleja (96) *17. oktoober – [[Younoussi Touré]], Mali poliitik (81) *17. oktoober – [[Kari Tikka]], soome helilooja, dirigent ja oboemängija (76) *[[18. oktoober]] – [[Vilma Trummal]], eesti ajaloolane (97) *18. oktoober – [[Charles Duncan Jr.]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (96) *18. oktoober – [[Harvey Wollman]], Ameerika Ühendriikide laulja (87) *18. oktoober – [[Ole Ellefsæter]], norra murdmaasuusataja (83) *18. oktoober – [[Tõnu Kipper]], eesti astrofüüsik (83) *18. oktoober – [[Robert Gordon]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) *[[19. oktoober]] – [[Charley Trippi]], Ameerika Ühendriikide ameerika jalgpallur (100) *19. oktoober – [[Stanisław Ciosek]], Poola poliitik ja diplomaat (83) *19. oktoober – [[Philip Waruinge]], Keenia poksija (77) *19. oktoober – [[Valeri Rubakov]], vene füüsikateoreetik (65) *19. oktoober – [[David Keosajan]], armeenia rahvusest Vene näitleja, filmilavastaja, stsenarist ja produtsent (61) *[[20. oktoober]] – [[Anton Dončev]], bulgaaria kirjanik ja stsenarist (92) *20. oktoober – [[Ron Masak]], Ameerika Ühendriikide näitleja (86) *20. oktoober – [[Lucy Simon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (82) *[[21. oktoober]] – [[Masato Kudō]], jaapani jalgpallur (32) *[[22. oktoober]] – [[Dietrich Mateschitz]], Austria ettevõtja (78) *22. oktoober – [[Rodney Graham]], Kanada kunstnik (73) *22. oktoober – [[Leszek Engelking]], poola filoloog, kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja kirjanduskriitik (67) *[[23. oktoober]] – [[Adriano Moreira]], Portugali jurist, õppejõud ja poliitik (100) *23. oktoober – [[Libor Pešek]], tšehhi dirigent (89) *23. oktoober – [[Andres Veske]], eesti geeniteadlane (57) *[[24. oktoober]] – [[Allison R. Palmer]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog ja geoloog (95) *24. oktoober – [[Tomasz Wójtowicz]], poola võrkpallur (69) *24. oktoober – [[Ashton Carter]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja füüsik (68) *24. oktoober – [[Leslie Jordan]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja kirjanik (67) *[[25. oktoober]] – [[Tony Street]], Austraalia poliitik (96) *25. oktoober – [[Jules Bass]], Ameerika Ühendriikide animafilmilavastaja ja -produtsent (87) *25. oktoober – [[Mike Davis]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, aktivist ja ajaloolane (76) *25. oktoober – [[Zuzana Burianová]], tšehhi näitleja ja laulja (75) *[[26. oktoober]] – [[Lia Origoni]], itaalia laulja (103) *26. oktoober – [[Ervin-Raol Valla]], eesti motosportlane (92) *26. oktoober – [[Pierre Soulages]], prantsuse kunstnik (102) *26. oktoober – [[Vladimir Kostrov]], vene luuletaja (87) *26. oktoober – [[Michael Basman]], armeenia päritolu inglise maletaja ja maleliteraat (76) *26. oktoober – [[Julie Powell]], Ameerika Ühendriikide toidublogija (49) *[[27. oktoober]] – [[Bahaa Taher]], egiptuse kirjanik (87) *[[28. oktoober]] – [[Vello Vaaderpass]], eesti motosportlane (92) *28. oktoober – [[Jerry Lee Lewis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja pianist (87) *28. oktoober – [[Priit Rebane]], eesti luterlik vaimulik Ameerika Ühendriikides (85) *28. oktoober – [[D. H. Peligro]], Ameerika Ühendriikide trummar (63) *[[29. oktoober]] – [[Lukas Nola]], horvaadi filmilavastaja ja stsenarist (58) *29. oktoober – [[Jaan Kalmus]], eesti meediategelane ja helimees (64) *[[30. oktoober]] – [[Rosemarie Köhn]], saksa päritolu Norra teoloog ja luterlik vaimulik (83) *[[31. oktoober]] – [[Abbas Ali Akhtari]], Iraani ajatolla (82) *31. oktoober – [[Enn Käiss]], eesti alpinist, matkajuht, looduseuurija ja fotograaf (75) == November == *[[1. november]] – [[Romano Mazzoli]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (89) *1. november – [[Wilson Kiprugut]], Keenia keskmaajooksja (84) *1. november – [[Tõnis Saadre]], eesti geoloog ja fotograaf (80) *1. november – [[Takeoff]], Ameerika Ühendriikide räppar (28) *[[2. november]] – [[Ela Bhatt]], India aktivist ja sotsiaalettevõtja (89) *2. november – [[Mauro Forghieri]], itaalia insener (87) *2. november – [[Ronnie Radford]], inglise jalgpallur (79) *2. november – [[Michael Möllenbeck]], saksa kettaheitja (52) *[[3. november]] – [[Maimu Saarepera]], eesti majandusteadlane (90) *3. november – [[Peter Danckert]], Saksa poliitik ja jurist (82) *3. november – [[Enno Holm]], eesti mööblidisainer ja sisearhitekt (81) *3. november – [[Ray Guy]], USA ameerika jalgpallur (72) *3. november – [[Douglas McGrath]], Ameerika Ühendriikide stsenarist, filmilavastaja ja näitleja (64) *3. november – [[Igor Sypniewski]], poola jalgpallur (48) *[[4. november]] – [[Toralv Maurstad]], norra näitleja (95) *4. november – [[Bill Sheffield]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *4. november – [[Balakh Sher Mazari]], Pakistani poliitik (94) *4. november – [[Dow Finsterwald]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (93) *4. november – [[Dag Kaas]], norra suusatreener (75) *4. november – [[Dave Butz]], USA ameerika jalgpallur (72) *4. november – [[Fazil Məmmədov]], Aserbaidžaani poliitik (58) *5. november – [[Bill Treacher]], inglise näitleja (92) *5. november – [[Karmenu Mifsud Bonnici]], Malta poliitik (89) *5. november – [[Aaron Carter]], Ameerika Ühendriikide laulja (34) *[[6. november]] – [[Edward C. Prescott]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane ja ökonomist (81) *6. november – [[Andres Sarits]], Eesti sõjaväelane, major (41) *[[7. november]] – [[Leslie Phillips]], inglise näitleja (98) *7. november – [[Lia Tüür]], eesti ehtekunstnik (78) *[[8. november]] – [[Mario Conti]], šoti vaimulik (88) *8. november – [[Ülo Vevers]], eesti maaparandusinsener ja munitsipaalpoliitik (81) *8. november – [[Marie Poledňáková]], tšehhi filmilavastaja, stsenarist ja kirjanik (81) *8. november – [[Dan McCafferty]], šoti laulja ja laulukirjutaja (76) *8. november – [[Peter Reith]], Austraalia poliitik (72) *8. november – [[Viktor Tšerkessov]], Venemaa riigiametnik (72) *[[9. november]] – [[Gal Costa]], Brasiilia lauljatar (77) *9. november – [[Werner Schulz]], Saksa poliitik (72) *9. november – [[Carlos Pacheco]], hispaania koomiksikunstnik (59) *9. november – [[Einārs Gņedojs]], läti jalgpallur (57) *9. november – [[Kirill Stremoussov]], ukraina kollaborantlik poliitik (45) *[[10. november]] – [[Henry Anglade]], prantsuse jalgrattur (89) *10. november – [[Kevin Conroy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (66) *10. november – [[Keith Farmer]], Põhja-Iirimaa mootorrattur (35) *[[11. november]] – [[Wolf Schneider]], saksa ajakirjanik (97) *11. november – [[Sven-Bertil Taube]], rootsi näitleja laulja (87) *11. november – [[Madis Salum]], eesti ajakirjanik (76) *11. november – [[Gallagher]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (76) *11. november – [[Veli Seppä]], soome kunstnik ja kunstivõltsija (75) *11. november – [[Francisco Javier Sanz Alonso]], hispaania maletaja (69) *11. november – [[Keith Levene]], inglise kitarrist (65) *11. november – [[Kalle Voolaid]], eesti spordiajaloolane (53) *[[12. november]] – [[Velta Skurstene]], näitleja (91) *12. november – [[Mehran Karimi Nasseri]], Iraani päritolu poliitiline põgenik Prantsusmaal (77) *[[13. november]] – [[Nodar Natadze]], Gruusia kirjanduskriitik, keeleteadlane ja poliitik (93) *13. november – [[Constantin Codrescu]], rumeenia näitleja (91) *13. november – [[Anthony Johnson]], Ameerika Ühendriikide vabavõitleja (38) *[[14. november]] – [[Virginia McLaurin]], Ameerika Ühendriikide vabatahtlik ja ülipikaealine (113) *14. november – [[Heimo Linna]], Soome poliitik (96) *14. november – [[Jerzy Połomski]], poola laulja ja näitleja (89) *14. november – [[Pál Révész]], ungari matemaatik (88) *14. november – [[Werner Franke]], saksa raku- ja molekulaarbioloog (82) *[[15. november]] – [[Luis Zingerle]], Itaalia poliitik (89) *15. november – [[Carolina Ödman-Govender]], Šveitsi füüsik ja akadeemik (48) *[[16. november]] – [[Valentin Oopkaup]], eesti matemaatikaõpetaja (93) *16. november – [[Hilja Kitt]], eesti tantsupedagoog (91) *16. november – [[Carol Leigh]], USA kirjanik ja aktivist (71) *16. november – [[Isabel Salgado]], Brasiilia võrkpallur (62) *[[17. november]] – [[Fred Brooks]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane ja tarkvarainsener (91) *17. november – [[Azio Corghi]], itaalia helilooja ja muusikateadlane (85) *17. november – [[Aleksandr Gorškov]], Nõukogude Liitu esindanud vene iluuisutaja (76) *17. november – [[Gerhard Rodax]], Austria jalgpallur (57) *17. november – [[Marcus Sedgwick]], Briti kirjanik ja illustreerija (54) *[[18. november]] – [[Ned Rorem]], Ameerika Ühendriikide helilooja (99) *18. november – [[Päiviö Tommila]], soome ajaloolane (91) *[[19. november]] – [[Ele Alenius]], Soome poliitik (97) *19. november – [[Nico Fidenco]], itaalia laulja ja helilooja (89) *19. november – [[Daisy Tourné]], Uruguay poliitik (71) *19. november – [[Greg Bear]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (71) *19. november – [[Jason David Frank]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja võitluskunstide meister (49) *[[20. november]] – [[Hédi Fried]], Rumeenia juudi päritolu Rootsi kirjanik ja psühholoog (98) *20. november – [[Veera Hirsik]], eesti pedagoog ning seto laulukultuuri hoidja ja edasikandja (95) *20. november – [[Hebe de Bonafini]], Argentina aktivist (93) *20. november – [[Mickey Kuhn]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *20. november – [[Riho Sibul]], eesti kitarrist, laulja ja helilooja (64) *20. november – [[Priit Piilmann]], eesti ettevõtja (57) *[[21. november]] – [[Jürgen Nöldner]], saksa jalgpallur ja spordiajakirjanik (81) *21. november – [[Kálmán Mészöly]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *21. november – [[Esko Raipia]], soome näitleja ja teatritegelane (76) *21. november – [[Wilko Johnson]], inglise kitarrist (75) *21. november – [[Karim Gazzetta]], Šveitsi jalgpallur (27) *[[22. november]] – [[John Y. Brown Jr.]], USA poliitik (88) *22. november – [[Erasmo Carlos]], Brasiilia laulja ja laulukirjutaja (81) *22. november – [[Pablo Milanés]], Kuuba laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (79) *22. november – [[Roberto Maroni]], Itaalia poliitik (67) *[[23. november]] – [[Puriša Đorđević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (98) *23. november – [[Paula D'Hondt]], Belgia poliitik (96) *23. november – [[António da Cunha Telles]], portugali filmilavastaja ja produtsent (87) *23. november – [[Milovan Danojlić]], serbia luuletaja, esseist ja kirjanduskriitik (85) *23. november – [[Enrique Rodríguez]], hispaania poksija (71) *[[24. november]] – [[Hans Magnus Enzensberger]], saksa kirjanik, tõlkija ja toimetaja (93) *24. november – [[Li Guowen]], hiina kirjanik (92) *24. november – [[Börje Salming]], Rootsi jäähokimängija (71) *24. november – [[Christian Bobin]], prantsuse proosakirjanik ja luuletaja (71) *24. november – [[Vladimir Kirejev]], Eesti psühhiaater (69) *24. november – [[André Malherbe]], Belgia motokrossisõitja (66) *24. november – [[Ulvar Pavlov]], eesti suusataja (58) *24. november – [[Moisés Fuentes]], Mehhiko poksija (37) *[[25. november]] – [[Héctor Bonilla]], Mehhiko näitleja (83) *25. november – [[Irene Cara]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (63) *[[26. november]] – [[Renato Balestra]], itaalia moelooja (98) *26. november – [[Albert Pyun]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (69) *26. november – [[Ivar Sipra]], eesti trummar, laulja ja laulukirjutaja (68) *26. november – [[Fernando Gomes]], Portugali jalgpallur (66) *26. november – [[Uładzimir Makiej]], Valgevene diplomaat ja poliitik (64) *[[27. november]] – [[Ain Otstavel]], eesti tootmisjuht, Tartu Ülikooli haldusprorektor, bridžimängija ja korvpallikohtunik (79) *27. november – [[Yoichi Sai]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (73) *27. november – [[Gábor Csapó]], ungari veepallur (72) *[[28. november]] – [[Olev Nigul]], eesti tööstusjuht (94) *28. november – [[Clarence Gilyard]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja teatripedagoog (66) *28. november – [[Donald McEachin]], Ameerika Ühendriikide poliitik (61) *28. november – [[Pavel Starkov]], Eesti keemik (39) *[[29. november]] – [[Jüri Täht]], eesti tšellist (92) *[[30. november]] – [[Jiang Zemin]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (96) *30. november – [[Endla Jäetma]], Eesti aerutaja ja sõudja (93) *30. november – [[Murray Halberg]], Uus-Meremaa kergejõustiklane (89) *30. november – [[Christiane Hörbiger]], Austria näitleja (84) *30. november – [[Christine McVie]], inglise laulja ja klahvpillimängija (79) *30. november – [[Davide Rebellin]], itaalia jalgrattur (51) == Detsember == *[[1. detsember]] – [[Gerardo Bianco]], Itaalia poliitik (91) *1. detsember – [[Ercole Baldini]], itaalia jalgpallur (89) *1. detsember – [[Mylène Demongeot]], prantsuse näitleja (87) *1. detsember – [[Gaylord Perry]], USA pesapallur (84) *1. detsember – [[Dorothy Pitman Hughes]], USA feminist ja publitsist (84) *1. detsember – [[Haralds Sīmanis]], läti laulja (71) *[[2. detsember]] – [[Tiit-Rein Viitso]], eesti keeleteadlane (84) *2. detsember – [[Mihhail Mosin]], mordva keeleteadlane (82) *2. detsember – [[Yoshio Kikugawa]], jaapani jalgpallur (78) *[[3. detsember]] – [[Volodõmõr Kožukhar]], ukraina dirigent (81) *3. detsember – [[Jim Kolbe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (80) *3. detsember – [[Svenne Hedlund]], rootsi laulja (77) *3. detsember – [[Aleksei Zaitsev]], Eesti poksija ja poksikohtunik (51) *[[4. detsember]] – [[Magomedali Magomedov]], dargi rahvusest Venemaa poliitik (92) *4. detsember – [[Karl Merkatz]], Austria näitleja (92) *4. detsember – [[Dominique Lapierre]], prantsuse kirjanik (91) *4. detsember – [[Nick Bollettieri]], Ameerika Ühendriikide tennisetreener (91) *4. detsember – [[Bob McGrath]], Ameerika Ühendriikide näitleja (90) *4. detsember – [[Patrick Tambay]], prantsuse võidusõitja (73) *4. detsember – [[Manuel Göttsching]], saksa muusik ja helilooja (70) *[[5. detsember]] – [[Endel Noor]], eesti kasvatusteadlane (87) *5. detsember – [[Kirstie Alley]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *[[6. detsember]] – [[Miha Baloh]], sloveeni näitleja (94) *6. detsember – [[Mills Lane]], USA poksikohtunik (85) *6. detsember – [[Risto Alapuro]], soome sotsioloog (78) *6. detsember – [[Adolfas Šleževičius]], Leedu poliitik (74) *6. detsember – [[Ichirō Mizuki]], jaapani laulja (74) *[[7. detsember]] – [[Jan Nowicki]], poola näitleja (83) *7. detsember – [[Anu Vabamäe]], eesti näitleja ja kostümeerija (74) *[[8. detsember]] – [[Martha Hildebrandt]], Peruu keeleteadlane ja poliitik (97) *8. detsember – [[Yoshishige Yoshida]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (89) *8. detsember – [[Miodrag Ješić]], serbia jalgpallitreener ja jalgpallur (64) *8. detsember – [[Igor Tšikinjov]], Eesti vehklemistreener (61) *8. detsember – [[Rostam Ghasemi]], Iraani sõjaväelane ja poliitik (58) *[[9. detsember]] – [[Joseph Kittinger]], Ameerika Ühendriikide lennuväeohvitser (94) *9. detsember – [[Ruth Madoc]], briti näitleja (79) *9. detsember – [[Grant Wahl]], Ameerika Ühendriikide spordiajakirjanik (49) *[[10. detsember]] – [[Georgia Holt]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja laulukirjutaja (96) *10. detsember – [[Beryl Grey]], inglise baleriin (95) *10. detsember – [[Virve Köster]] (Kihnu Virve), eesti rahvalaulik (94) *10. detsember – [[Soňa Valentová]], slovaki näitleja (76) *[[11. detsember]] – [[Angelo Badalamenti]], Ameerika Ühendriikide (filmi)helilooja (85) *11. detsember – [[Paul Silas]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (79) *11. detsember – [[Wolf Erlbruch]], saksa illustraator ja lastekirjanik (74) *11. detsember – [[Walter Bénéteau]], prantsuse jalgrattur (50) *[[12. detsember]] – [[Latinka Perović]], serbia ajaloolane ja poliitik (89) *12. detsember – [[Hermann Nuber]], saksa jalgpallur (87) *12. detsember – [[Heiti Annus]], eesti treener (82) *12. detsember – [[Stuart Margolin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *12. detsember – [[Mirosław Hermaszewski]], poola lendur ja kosmonaut (81) *12. detsember – [[Iván Faragó]], ungari maletaja (76) *12. detsember – [[Jim Carr]], Kanada poliitik (71) *12. detsember – [[Raid Liiver]], eesti muusik (66) *[[13. detsember]] – [[Stephen Boss]], Ameerika Ühendriikide tantsija (40) *[[14. detsember]] – [[Frank J. Shakespeare]], USA diplomaat (97) *14. detsember – [[Haydée Padilla]], Argentina näitleja (86) *14. detsember – [[Ivo Manfred Rebane]], Eesti riigiametnik ja heraldik (83) *[[15. detsember]] – [[Juozas Jermalavičius]], Leedu NSV partei- ja riigitegelane (82) *15. detsember – [[Juta Saarevet]], Eesti ametnik (44) *[[16. detsember]] – [[Antonín Bajaja]], tšehhi kirjanik (80) *16. detsember – [[Siniša Mihajlović]], serbia jalgpallitreener ja jalgpallur (53) *16. detsember – [[Elia Alessandrini]], Šveitsi jalgpallur (25) *[[17. detsember]] – [[Philip Pearlstein]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (98) *17. detsember – [[Dieter Henrich]], saksa filosoof (95) *17. detsember – [[Werner Leich]], saksa teoloog ja luterlik vaimulik (95) *17. detsember – [[Nélida Piñon]], Brasiilia kirjanik (85) *17. detsember – [[Eero Tapio]], soome maadleja (81) *17. detsember – [[Urmas Sisask]], eesti helilooja (62) *[[18. detsember]] – [[Ljudmila Agranovskaja]], vene alpinist ja treener (90) *18. detsember – [[Lando Buzzanca]], itaalia näitleja (87) *18. detsember – [[Mihhail Moissejev]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (83) *18. detsember – [[Arne Pagil]], eesti ajakirjanik ja ajalehe väljaandja (82) *18. detsember – [[Daniela Giordano]], itaalia näitleja (76) *18. detsember – [[Terry Hall]], inglise laulja (63) *[[19. detsember]] – [[Stanley Drucker]], USA klarnetist (93) *19. detsember – [[Erwin Josef Ender]], saksa katoliku vaimulik (85) *19. detsember – [[Mircea Dușa]], Rumeenia poliitik (67) *19. detsember – [[Sonya Eddy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (55) *[[20. detsember]] – [[Voldemar Kuristik]], eesti hammasatleet (76) *20. detsember – [[Franco Harris]], USA ameerika jalgpallur (72) *20. detsember – [[Martin Duffy]], inglise klahvpillimängija (55) *[[21. detsember]] – [[György Tumpek]], ungari ujuja (93) *21. detsember – [[Franz Gertsch]], Šveitsi maalikunstnik ja graafik (92) *21. detsember – [[Diane McBain]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) *21. detsember – [[Ronnie Hillman]], USA ameerika jalgpallur (31) *[[22. detsember]] – [[Anton Tkáč]], slovaki jalgrattur (71) *22. detsember – [[Ronan Vibert]], inglise näitleja (58) *22. detsember – [[Stephan Bonnar]], Ameerika Ühendriikide vabavõitleja (45) *22. detsember – [[Volodõmõr Ježov]], Ukraina videomängude väljatöötaja (38) *[[23. detsember]] – [[Erich Kõlar]], eesti dirigent (98) *23. detsember – [[George Cohen]], inglise jalgpallur (83) *23. detsember – [[Txetxu Rojo]], hispaania jalgpallur (75) *23. detsember – [[Philippe Streiff]], prantsuse võidusõitja (67) *23. detsember – [[Maxi Jazz]], briti muusik (65) *23. detsember – [[Massimo Savić]], horvaadi laulja (60) *[[24. detsember]] – [[Vittorio Adorni]], itaalia jalgrattur (85) *24. detsember – [[Kathy Whitworth]], Ameerika Ühendriikide golfimängija (83) *24. detsember – [[Aleksandr Buzakov]], Venemaa laevaehitaja ja tootmisjuht (66) *24. detsember – [[Franco Frattini]], Itaalia poliitik (65) *24. detsember – [[Pavel Antov]], Venemaa lihatööstur (65) *24. detsember – [[Aleksandr Ponomarenko (humorist)|Aleksandr Ponomarenko]], vene humorist (55) *24. detsember – [[Tunisha Sharma]], India näitleja (20) *[[25. detsember]] – [[Bogusław Litwiniec]], Poola teatrilavastaja ja poliitik (91) *25. detsember – [[Haim Drukman]], Iisraeli rabi ja poliitik (90) *25. detsember – [[Alja Nikulina]], vene näitleja (85) *25. detsember – [[Andrei Prii]], eesti poliitik ja majandusjuht (84) *25. detsember – [[Uldis Krasts]], liivi rahvusest läti ajakirjanik, tõlkija, poeet ja kirjanik (79) *25. detsember – [[Aleksei Maslov]], Venemaa sõjaväelane (69) *25. detsember – [[Fabián O'Neill]], Uruguay jalgpallur (49) *[[26. detsember]] – [[Lars Lönndahl]], rootsi laulja ja näitleja (94) *26. detsember – [[Saulvedis Cimermanis]], läti ajaloolane ja etnograaf (93) *26. detsember – [[Blasco Giurato]], itaalia filmioperaator (81) *26. detsember – [[Françoise Bourdin]], prantsuse kirjanik (70) *26. detsember – [[Emilian Kamiński]], poola näitleja ja teatrilavastaja (70) *26. detsember – [[Victoria Lee]], hiina-korea päritolu Ameerika Ühendriikide vabavõitleja (18) *[[27. detsember]] – [[Arnie Ferrin]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (97) *27. detsember – [[Imre Szöllősi]], ungari sõudja (81) *27. detsember – [[Andrzej Iwan]], poola jalgpallur (63) *[[28. detsember]] – [[Ivi Tivik]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (86) *[[29. detsember]] – [[Tony Vaccaro]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (100) *29. detsember – [[Arata Isozaki]], jaapani arhitekt (91) *29. detsember – [[Ian Tyson]], Kanada laulja ja laulukirjutaja (89) *29. detsember – [[Eduard Artemjev]], vene helilooja (85) *29. detsember – [[Ruggero Deodato]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) *29. detsember – [[János Varga]], ungari maadleja (83) *29. detsember – [[Pelé]], Brasiilia jalgpallur (82) *29. detsember – [[Vivienne Westwood]], inglise moekunstnik, ärinaine ja kodanikuaktivist (81) *29. detsember – [[Mikko Saarinen]], soome poksija (76) *29. detsember – [[Mihalj Kertes]], ungari-horvaadi päritolu Jugoslaavia ja Serbia poliitik (75) *29. detsember – [[Edgar Savisaar]], Eesti poliitik (72) *29. detsember – [[Miroslav Číž]], Slovakkia poliitik (68) *29. detsember – [[Abdul-Kerim Edilov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa vabavõitleja (31) *29. detsember – [[Claus Mootse]], eesti koomik Austraalias (28) *[[30. detsember]] – [[Janez Zemljarič]], Sloveenia jurist ja poliitik (94) *30. detsember – [[Barbara Walters]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja meediategelane (93) *30. detsember – [[Vladimir Barkaja]], gruusia ja Nõukogude Liidu jalgpallur (85) *30. detsember – [[Brian Glencross]], Austraalia maahokimängija ja -treener (81) *[[31. detsember]] – [[Jüri Jegorov (õigusajaloolane)|Jüri Jegorov]], eesti õigusajaloolane (100) *31. detsember – [[Feodor Feodorov]], Eesti ajakirjanik (96) *31. detsember – [[Benedictus XVI]], Rooma paavst 2005–2013 (95) *31. detsember – [[Salvador Sánchez-Terán]], Hispaania insener ja poliitik (88) *31. detsember – [[Pietro Spada]], itaalia pianist ja muusikateadlane (87) *31. detsember – [[Anita Pointer]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) *31. detsember – [[Jeremiah Green]], Ameerika Ühendriikide trummar (45) [[Kategooria:2022]] f99ifjayzxvhk2f2u65mw6bdfm8uj3i 0 620951 7231905 6022050 2026-09-10T21:15:58Z Bwag 55557 new file 7231905 wikitext text/x-wiki [[Fail:Wien - Heldenplatz.JPG|pisi|Heldenplatz]] '''Heldenplatz''' ([[eesti keel]]es 'Kangelaste väljak') on [[Austria]] pealinna [[Viin]]i [[Hofburgi palee]] tagune avalik ruum. ==Ajalugu== Seal on toimunud palju aktsioone ja sündmusi, millest kõige tähelepanuväärsem oli [[Natsi-Saksamaa]] füüreri [[Adolf Hitler]]i tseremoniaalne kõne, mis peeti [[15. märts]]il [[1938]]. aastal [[Austria Liitriik|Austria Liitriigi]] annekteerimise puhul. [[Fail:Bundesarchiv Bild 183-1987-0922-500, Wien, Heldenplatz, Rede Adolf Hitler.jpg|pisi|vasakul|Hitler teavitamas kohalikke [[anšluss]]ist, taamal [[Viini raekoda]]]] [[Fail:Gottfried Semper 001.jpg|pisi|Suures osas teostamata jäänud [[Gottfried Semper]]i projekt Kaiserforum (tagaplaanil), mis oleks ümbritsenud Heldenplatzi kolmest küljest]] ==Vaata ka== *[[Volksgarten]] ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{koord}} [[Kategooria:Viini väljakud]] 5e32yv8t07iqz2wkf8bazfx0vbf9s08 0 623770 7231973 6925306 2026-09-11T05:09:18Z Svencapoeira 67038 7231973 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Hallik | värvus = seened | pilt = Jahu-kobarheinik.jpg | pildi_seletus = [[Jahu-kobarheinik]] ''Tephrocybe rancida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = '''Hallik''' ''Tephrocybe'' }} '''Hallik''' (''Tephrocybe'') on [[Kobarheinikulised|kobarheinikuliste]] sugukonda kuuluv perekond [[seened|seeni]]. ==Eesti liigid== *''Tephrocybe ambusta'' – [[näsa-kobarheinik]] *''[[Tephrocybe anthracophila]]'' *''Tephrocybe atrata'' – [[söe-kobarheinik]] *''[[Tephrocybe coracina]]'' *''Tephrocybe rancida'' – [[jahu-kobarheinik]] ==Välislingid== * {{elurikkus|129628}} [[Kategooria:Kobarheinikulised]] gts9qtz4muobc1836kzjzrrvyjvfv7r 0 628790 7231858 7100334 2026-09-10T20:48:22Z Kuriuss 38125 7231858 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Kvissentali kaart.png|alt=Kvissentali kaart|pisi|Kvissentali kaart<ref>{{Netiviide |kuupäev=27.07.2023 |pealkiri=Tartu linnaosad |url=https://www.tartu.ee/et/linnaosad#tartu-linnaosad |vaadatud=27.07.2023 |väljaanne=Tartu.ee}}</ref>]] '''Kvissentali''' on [[Tartu]] linnaosa, mis asub [[Emajõgi|Emajõe]] vasaku kaldal ning piirneb [[Piibe maantee]]ga. Asub Tartu linnas alates 22. aprillist 1977, mil Tartu territoorium suurenes. == Ajalugu == .2021. aasta linna üldplaneeringuga eraldati Kvissentali piirkond [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõel]] omaette linnaosaks. See asub linna põhjaosas, paiknedes Emajõe vasakkalda ja linnast väljuva [[Piibe maantee]] vahel. Kõrgemal, ürgoru pervel asuvad kuivemad arud (sellest ka sinne kohanimi: Aruküla) ja liivakivisse uuristunud koopad, Kvissentali ajalooline süda paikneb aga otse jõe ääres. Et piirkond on jõge mööda hõlpsasti ligipääsetav, on Kvissental olnud tuntud linnalähedase väljasõidukohana. Emajõe kaldal asub vana Kvissentali keskushoone, kus pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] töötas üks esimesi [[Tartu Ülikool]]i [[internaat]]e. 2020. aastatel on piirkonda palju arendatud. Jõeäärset prestiižset ala iseloomustab kaasaegne eramuarhitektuur, seal on [[Kapteni tänav (Tartu)|Kapteni]], [[Pootsmani tänav (Tartu)|Pootsmani]] jt tänavad ning nende kõrval oma nimega seotud poleemika tõttu üleriikliku tuntust kogunud [[Madruse tänav]].<ref>{{Netiviide|autor=Jaan Vaher|url=https://tartu.postimees.ee/3583447/madruse-tanavast-kvissentali-elanike-pilgu-labi|pealkiri=Madruse tänavast Kvissentali elanike pilgu läbi|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=15.02.2016|vaadatud=26.04.2022}}</ref> Teised tänavanimed viitavad varem piirkonnas asunud taludele (Meruski, Ignatsi, Klaose).<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Tartu linn|url=https://tartu.ee/et/linnaosad#kvissentali|pealkiri=Kvissentali|väljaanne=Tartu.ee|aeg=03.02.2022|vaadatud=26.04.2022}}</ref> 2021. aastal elas Kvissentalis 729 inimest, selle pindalaks oli 150 ha.<ref name=":0" /> == Kohalik elu ja kultuur == Alates 2022. aastast toimub Kvissentalis iga-aastane kodukohvikute päev.<ref>{{Netiviide|url=https://kvissentalikodukohvikud.ee/|pealkiri=Kvissentali kodukohvikute päev|vaadatud=23.05.2022|väljaanne=kvissentalikodukohvikud.ee}}</ref> 2023. aastal toimus esimene Kvissentali hoovimüük.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kvissentali hoovimüük |url=https://kvissentalihoov.ee/ |vaadatud=2023-09-11 |väljaanne=Kvissentali hoovimüük |keel=et-EE |arhiivimisaeg=2023-09-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230929201344/https://kvissentalihoov.ee/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 1. juunil 2023 avati Klaose tänaval vabaajaväljak.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-09-09 |pealkiri=Avati Kvissentali mänguväljak {{!}} Tartu linn |url=https://www.tartu.ee/et/avati-kvissentali-manguvaljak |vaadatud=2023-09-11 |väljaanne=www.tartu.ee |keel=et}}</ref> Kvissentalis on olemas ka tänavaraamatukogu.<ref>{{Netiviide|url=https://www.instagram.com/kvissentali_tanavaraamatukogu/|pealkiri=Kvissentali Tänavaraamatukogu|väljaanne=Instagram|vaadatud=23.05.2022}}</ref> Selle tegevus on kajastatud Instagrami kontos, kus saab teada raamatukogu täiendustest, Kvissentali rajoonist ja Tartu kirjanduslinnast.<gallery> Fail:Kvissentali Tänavaraamatukogu.jpg|Kvissentali Tänavaraamatukogu Fail:Kodukohvikute päev 2022.jpg|Kvissentali kodukohvikute päev Fail:Kvissentali kodukohvik EluPuu 2022.jpg|Kodukohvik EluPuu Fail:Kvissentali kodukohvikute päeva meelelahutus.jpg|Kodukohvikute päeva meelelahutus </gallery> == Kajastamine kultuuris == 1978. aastal kirjutatud tudengilaul "Kvissental" räägib sealsest ühiselamust.<ref>{{Netiviide|url=https://www.laulud.ee/laul/kvissental-789.aspx|pealkiri=Kvissental|väljaanne=Laulud.ee|vaadatud=26.04.2022}}</ref> == Haljasalad ja veekogud == * [[Emajõgi]] * [[Aruküla koopad]] * Suur haljasala Meruski ja Ujula tänava vahel * [[Tartu baptisti kalmistu|Baptisti kalmistu]] * [[Vana-Peetri kalmistu]] <gallery> Fail:Vana-Peetri kalmistu Tartus.JPG|Vana-Peetri kalmistu sissepääs Fail:Laeva vrakk.JPG|Mahajäetud laev Emajõel </gallery> == Tänavad == {{Veergude loend|* Aeru * [[Aruküla tee|Aruküla tee]] (osaliselt) * Hauskari * Ignatsi * Kapteni * Klaose * Kvissentali põik * Kvissentali tee * [[Lootsi tänav (Tartu)|Lootsi]] * [[Madruse tänav|Madruse]] * Meruski * Pootsmani * [[Puiestee tänav|Puiestee]] (osaliselt) * Riistapuu}} == Vaata ka == * [[Kvissentali mõis]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://kvissental.ee/ Kvissentali seltsi koduleht] * [https://teele.luts.ee/taxonomy/term/1682 Tartu ilukirjanduses: katekndid "Kvissentali" kohta] * [https://teele.luts.ee/taxonomy/term/1995 Tartu ilukirjanduses: katkendid "Kvissentali ühiselamu" kohta] {{Tartu linnaosad}} [[Kategooria:Tartu linnaosad]] [[Kategooria:2021. aasta Eestis]] 02yruzz04jok9v2u4le9uim8rb6cs9t 0 631973 7231845 7231094 2026-09-10T20:42:32Z Raamaturott 56450 /* Oktoober */ 7231845 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1992]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[6. jaanuar]] – [[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur *[[12. jaanuar]] – [[Ishak Belfodil]], Alžeeria jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Marija Vuković]], Montenegro kõrgushüppaja *[[27. jaanuar]] – [[Artjom Savitski]], eesti laulja *[[30. jaanuar]] – [[Erik Aunapuu]], eesti tennisist * 30. jaanuar – [[Martti Keel]], eesti võrkpallur *[[31. jaanuar]] – [[Victor Crone]], Rootsi muusik ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja * 2. veebruar – [[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Cheick Fantamady Diarra]], Mali jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[André Ramalho]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Lukas Weißhaidinger]], Austria kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur * 27. veebruar – [[Callum Wilson]], Inglismaa jalgpallur * 27. veebruar – [[Jimmy Vicaut]], Prantsusmaa sprinter ==Märts== *[[9. märts]] – [[Mateusz Przybylko]], Saksamaa kõrgushüppaja *9. märts – [[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur *9. märts – [[Cornelia Jakobs]], rootsi laulja ja laulukirjutaja *[[10. märts]] – [[Emily Osment]], USA näitleja *[[21. märts]] – [[Karolína Plíšková]], Tšehhi tennisist *[[26. märts]] – [[Henri Kukke]], Eesti sumomaadleja *[[27. märts]] – [[Nette Peit]], Eesti võrkpallur *[[28. märts]] – [[Sten-Mark Bachmann]], Eesti purjetaja ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Epp Mäe]], eesti maadleja *[[10. aprill]] – [[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja *[[15. aprill]] – [[Amy Diamond]], Rootsi laulja *[[19. aprill]] – [[Laura Niils]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Valter Soosalu]], eesti koorijuht *[[26. aprill]] – [[Sten Kalder]], Eesti veemotosportlane *26. aprill – [[Marko Meerits]], Eesti jalgpallur ==Mai== *[[4. mai]] – [[Rasmus Mägi]], eesti tõkkejooksja *4. mai – [[Phyllis Francis]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. mai]] – [[Karen Vapper]], Eesti ujuja *[[12. mai]] – [[Vetle Sjåstad Christiansen]], Norra laskesuusataja *[[21. mai]] – [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja *[[28. mai]] – [[Henri Treial]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Laura Ikauniece]], läti seitsmevõistleja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja *1. juuni – [[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur *[[7. juuni]] – [[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja *[[15. juuni]] – [[Dafne Schippers]], hollandi kergejõustiklane * 15. juuni – [[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Erika Kirpu]], Eesti vehkleja *[[26. juuni]] – [[Margit Viirma]], Eesti kabetaja ja laulja *[[30. juuni]] – [[Lynx Gaede]] ja [[Lamb Gaede]], USA lauljad ([[Prussian Blue]]) ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Crystal Dunn]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja *[[11. juuli]] – [[Isabelle Deluce]], Kanada filminäitleja *[[8. juuli]] – [[Sandi Morris]], USA teivashüppaja *8. juuli – [[Nikita Gussev]], vene jäähokimängija *[[21. juuli]] – [[Julia Beljajeva]], Eesti vehkleja *[[22. juuli]] – [[Selena Gomez]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Jannik Vestergaard]], taani jalgpallur * 3. august – [[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja *[[8. august]] – [[Kätlin Sepp]], Eesti ujuja *[[16. august]] – [[Piotr Lisek]], poola teivashüppaja *[[19. august]] – [[Kadi Kullerkann]], Eesti võrkpallur *[[20. august]] – [[Demi Lovato]], USA laulja *[[25. august]] – [[Borja Bastón]], Hispaania jalgpallur *[[27. august]] – [[Kim Petras]], saksa laulja *[[31. august]] – [[Silvia Ilves]], eesti tšellist ==September== *[[1. september]] – [[Kirani James]], Grenada jooksja *[[8. september]] – [[Marianna Liik]], eesti helilooja *[[13. september]] – [[Felix Klaus]], Saksamaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Danielle Williams]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. september]] – [[Nick Jonas]], USA laulja ([[Jonas Brothers]]) *[[18. september]] – [[Kendra Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Håvard Holmefjord Lorentzen]], Norra kiiruisutaja *[[14. oktoober]] – [[Will Still]], Belgia-Inglise jalgpallitreener *[[20. oktoober]] – [[Liis Lemsalu]], Eesti laulja *20. oktoober – [[Klemen Prepelič]], Sloveenia korvpallur *[[24. oktoober]] – [[Alexander Scholz]], Taani jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Édouard Louis]], prantsuse sotsioloog ja kirjanik ==November== *[[15. november]] – [[Kelly Nevolihhin]], eesti pikamaajooksja *15. november – [[Kevin Wimmer]], Austria jalgpallur *[[23. november]] – [[Miley Cyrus]], USA laulja ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Zlatko Tripić]], Norra jalgpallur *[[3. detsember]] – [[Justyna Święty-Ersetic]], poola jooksja *[[15. detsember]] – [[Mart Naaber]], eesti võrkpallur *[[18. detsember]] – [[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane *[[27. detsember]] – [[Maicel Uibo]], eesti kümnevõistleja *[[30. detsember]] – [[Thomas Walkup]], Ameerika-Kreeka korvpallur [[Kategooria:Sündinud 1992| ]] lr0fzk2ij8q60knwzjk9rsqgfbkn6ze 7231924 7231845 2026-09-10T21:59:10Z Sjur 66496 /* September */ 7231924 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1992]]. aastal sündinud tuntud inimesi. ==Jaanuar== *[[6. jaanuar]] – [[Merilin Paalo]], eesti võrkpallur *[[12. jaanuar]] – [[Ishak Belfodil]], Alžeeria jalgpallur *[[14. jaanuar]] – [[Robbie Brady]], Iirimaa jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Marija Vuković]], Montenegro kõrgushüppaja *[[27. jaanuar]] – [[Artjom Savitski]], eesti laulja *[[30. jaanuar]] – [[Erik Aunapuu]], eesti tennisist * 30. jaanuar – [[Martti Keel]], eesti võrkpallur *[[31. jaanuar]] – [[Victor Crone]], Rootsi muusik ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja * 2. veebruar – [[Joonas Tamm]], eesti jalgpallur *[[11. veebruar]] – [[Cheick Fantamady Diarra]], Mali jalgpallur *[[16. veebruar]] – [[André Ramalho]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Lukas Weißhaidinger]], Austria kettaheitja *[[27. veebruar]] – [[Jonjo Shelvey]], inglise jalgpallur * 27. veebruar – [[Callum Wilson]], Inglismaa jalgpallur * 27. veebruar – [[Jimmy Vicaut]], Prantsusmaa sprinter ==Märts== *[[9. märts]] – [[Mateusz Przybylko]], Saksamaa kõrgushüppaja *9. märts – [[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur *9. märts – [[Cornelia Jakobs]], rootsi laulja ja laulukirjutaja *[[10. märts]] – [[Emily Osment]], USA näitleja *[[21. märts]] – [[Karolína Plíšková]], Tšehhi tennisist *[[26. märts]] – [[Henri Kukke]], Eesti sumomaadleja *[[27. märts]] – [[Nette Peit]], Eesti võrkpallur *[[28. märts]] – [[Sten-Mark Bachmann]], Eesti purjetaja ==Aprill== *[[2. aprill]] – [[Epp Mäe]], eesti maadleja *[[10. aprill]] – [[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja *[[15. aprill]] – [[Amy Diamond]], Rootsi laulja *[[19. aprill]] – [[Laura Niils]], eesti näitleja *[[23. aprill]] – [[Valter Soosalu]], eesti koorijuht *[[26. aprill]] – [[Sten Kalder]], Eesti veemotosportlane *26. aprill – [[Marko Meerits]], Eesti jalgpallur ==Mai== *[[4. mai]] – [[Rasmus Mägi]], eesti tõkkejooksja *4. mai – [[Phyllis Francis]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. mai]] – [[Karen Vapper]], Eesti ujuja *[[12. mai]] – [[Vetle Sjåstad Christiansen]], Norra laskesuusataja *[[21. mai]] – [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]], Venemaa murdmaasuusataja *[[28. mai]] – [[Henri Treial]], eesti võrkpallur *[[31. mai]] – [[Laura Ikauniece]], läti seitsmevõistleja ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Gianmarco Tamberi]], Itaalia kõrgushüppaja *1. juuni – [[Rubén Sobrino]], hispaania jalgpallur *[[7. juuni]] – [[Karl Robert Saaremäe]], eesti näitleja *[[15. juuni]] – [[Dafne Schippers]], hollandi kergejõustiklane * 15. juuni – [[Mohamed Salah]], egiptuse jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Erika Kirpu]], Eesti vehkleja *[[26. juuni]] – [[Margit Viirma]], Eesti kabetaja ja laulja *[[30. juuni]] – [[Lynx Gaede]] ja [[Lamb Gaede]], USA lauljad ([[Prussian Blue]]) ==Juuli== *[[3. juuli]] – [[Crystal Dunn]], Ameerika Ühendriikide jalgpallur *[[4. juuli]] – [[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja *[[11. juuli]] – [[Isabelle Deluce]], Kanada filminäitleja *[[8. juuli]] – [[Sandi Morris]], USA teivashüppaja *8. juuli – [[Nikita Gussev]], vene jäähokimängija *[[21. juuli]] – [[Julia Beljajeva]], Eesti vehkleja *[[22. juuli]] – [[Selena Gomez]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Jannik Vestergaard]], taani jalgpallur * 3. august – [[Gesa Felicitas Krause]], Saksamaa jooksja *[[8. august]] – [[Kätlin Sepp]], Eesti ujuja *[[16. august]] – [[Piotr Lisek]], poola teivashüppaja *[[19. august]] – [[Kadi Kullerkann]], Eesti võrkpallur *[[20. august]] – [[Demi Lovato]], USA laulja *[[25. august]] – [[Borja Bastón]], Hispaania jalgpallur *[[27. august]] – [[Kim Petras]], saksa laulja *[[31. august]] – [[Silvia Ilves]], eesti tšellist ==September== *[[1. september]] – [[Kirani James]], Grenada jooksja *[[8. september]] – [[Marianna Liik]], eesti helilooja *[[10. september]] – [[Lisanne de Witte]], Hollandi jooksja *[[13. september]] – [[Felix Klaus]], Saksamaa jalgpallur *[[14. september]] – [[Danielle Williams]], Jamaica kergejõustiklane *[[16. september]] – [[Nick Jonas]], USA laulja ([[Jonas Brothers]]) *[[18. september]] – [[Kendra Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Håvard Holmefjord Lorentzen]], Norra kiiruisutaja *[[14. oktoober]] – [[Will Still]], Belgia-Inglise jalgpallitreener *[[20. oktoober]] – [[Liis Lemsalu]], Eesti laulja *20. oktoober – [[Klemen Prepelič]], Sloveenia korvpallur *[[24. oktoober]] – [[Alexander Scholz]], Taani jalgpallur *[[30. oktoober]] – [[Édouard Louis]], prantsuse sotsioloog ja kirjanik ==November== *[[15. november]] – [[Kelly Nevolihhin]], eesti pikamaajooksja *15. november – [[Kevin Wimmer]], Austria jalgpallur *[[23. november]] – [[Miley Cyrus]], USA laulja ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Zlatko Tripić]], Norra jalgpallur *[[3. detsember]] – [[Justyna Święty-Ersetic]], poola jooksja *[[15. detsember]] – [[Mart Naaber]], eesti võrkpallur *[[18. detsember]] – [[Ryan Crouser]], USA kergejõustiklane *[[27. detsember]] – [[Maicel Uibo]], eesti kümnevõistleja *[[30. detsember]] – [[Thomas Walkup]], Ameerika-Kreeka korvpallur [[Kategooria:Sündinud 1992| ]] ibqziq3r1pi86335dlz4y22evs8115j 0 633800 7231945 7231072 2026-09-10T22:53:52Z Raamaturott 56450 /* August */ 7231945 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1997]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1997}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Gonzalo Montiel]], argentina jalgpallur * 1. jaanuar – [[Oliver Helander]], Soome odaviskaja *[[2. jaanuar]] – [[Carlos Soler]], hispaania jalgpallur * 2. jaanuar – [[Arshad Nadeem]], Pakistani odaviskaja * 2. jaanuar – [[Mikk Tarros]], Eesti kohaliku omavalitsuse tegelane *[[4. jaanuar]] – [[Angeliño]], Hispaania jalgpallur *[[9. jaanuar]] – [[Karl Patrick Lauk]], eesti elukutseline jalgrattur *[[19. jaanuar]] – [[Maria Żodzik]], Poola kõrgushüppaja *[[24. jaanuar]] – [[Mathías Villasanti]], Paraguay jalgpallur *[[28. jaanuar]] – [[Hardo Adamson]], eesti näitleja ==Veebruar== *[[9. veebruar]] – [[Brigita Murutar]], eesti laulja * 9. veebruar – [[Lilly King]], USA ujuja * 9. veebruar – [[Saquon Barkley]], USA Ameerika jalgpallur *[[13. veebruar]] – [[Veini Vehviläinen]], Soome jäähokimängija *[[14. veebruar]] – [[Kreete Verlin]], eesti kergejõustiklane *[[18. veebruar]] – [[Konstanze Klosterhalfen]], Saksamaa jooksja *[[23. veebruar]] – [[Érick Aguirre]], Mehhiko jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Allan Rodrigues de Souza]], Brasiilia jalgpallur *3. märts – [[Camila Cabello]], Ameerika Ühendriikide laulja *[[8. märts]] – [[Kevin Nisbet]], Šotimaa jalgpallur *[[14. märts]] – [[Simone Biles]], Ameerika Ühendriikide sportvõimleja *[[17. märts]] – [[Katie Ledecky]], USA ujuja *17. märts – [[Konrad Bukowiecki]], poola kuulitõukaja *[[19. märts]] – [[Rūta Meilutytė]], leedu ujuja *[[24. märts]] – [[Maarja Johanna Mägi]], eesti näitleja *[[28. märts]] – [[Uudo Sepp]], eesti laulja *28. märts – [[Sebastian Samuelsson]], rootsi laskesuusataja ==Aprill== *[[5. aprill]] – [[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur * 5. aprill – [[Nina Kennedy]], Austraalia teivashüppaja *[[6. aprill]] – [[Dominik Greif]], Slovakkia jalgpallur *[[7. aprill]] – [[Tomoki Iwata]], Jaapani jalgpallur *[[11. aprill]] – [[Ryōya Morishita]], Jaapani jalgpallur *[[13. aprill]] – [[Mateo Cassierra]], Colombia jalgpallur *13. aprill – [[Kyle Walker-Peters]], Inglismaa jalgpallur *[[14. aprill]] – [[Guilherme Arana]], Brasiilia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Leonardo Fabbri]], itaalia kuulitõukaja * 15. aprill – [[Donavan Brazier]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[20. aprill]] – [[Alexander Zverev]], Saksamaa tennisist *[[23. aprill]] – [[Tobi Amusan]], Nigeeria kergejõustiklane *[[25. aprill]] – [[Alexander Doom]], Belgia jooksja ==Mai== *[[4. mai]] – [[Jimmy Gressier]], Prantsusmaa jooksja *[[6. mai]] – [[Duncan Scott]], Suurbritannia ujuja *[[7. mai]] – [[Darja Kassatkina]], vene tennisist *[[8. mai]] – [[Elise Metsanurk]], eesti näitleja ja lavastaja *[[13. mai]] – [[Ryōta Yamamoto]], Jaapani kahevõistleja *[[19. mai]] – [[Stefan Kaibald]], eesti võrkpallur *[[23. mai]] – [[Maximilian Kilman]], Inglismaa jalgpallur ==Juuni== *[[6. juuni]] – [[Frants Tikerpuu]], eesti pianist ja helilooja *[[7. juuni]] – [[Deniss Gurjanov]], Venemaa jäähokimängija * 7. juuni – [[Liina Tsimmer]], eesti laulja ja laulukirjutaja *[[9. juuni]] – [[Kregor Hermet]], eesti korvpallur *[[12. juuni]] – [[Brent Pere]], eesti ajakirjanik *[[13. juuni]] – [[Zaidu Sanusi]], Nigeeria jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Ayrton Lucas]], Brasiilia jalgpallur *[[22. juuni]] – [[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja *[[23. juuni]] – [[Gudaf Tsegay]], Etioopia jooksja ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Rico Henry]], Inglismaa jalgpallur * 8. juuli – [[Phil Neumann]], Saksamaa jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Ebba Andersson]], rootsi murdmaasuusataja * 10. juuli – [[Doris Kudre]], eesti orienteeruja *[[14. juuli]] – [[Elisa Kolk]], eesti laulja *[[18. juuli]] – [[Noah Lyles]], USA sprinter *[[25. juuli]] – [[Álvaro Valles]], Hispaania jalgpallur *[[26. juuli]] – [[Sebastian Aho]], soome jäähokimängija * 26. juuli – [[Ewa Swoboda]], Poola kergejõustiklane, sprinter ==August== *[[1. august]] – [[Yomif Kejelcha]], Etioopia jooksja *[[3. august]] – [[Mariann Tammaru]], eesti näitleja *[[4. august]] – [[Bence Halász]], ungari vasaraheitja *4. august – [[Mark Sykes]], Iirimaa jalgpallur *[[7. august]] – [[Matty Cash]], inglise-poola jalgpallur * 7. august – [[Karolina Kudelina]], eesti energeetik ja teaduse populariseerija *[[8. august]] – [[Antonee Robinson]], USA jalgpallur *[[9. august]] – [[Leon Bailey]], Jamaica jalgpallur * 9. august – [[Gabriel Suazo]], Tšiili jalgpallur * 9. august – [[Luisa Stefani]], Brasiilia tennisist * [[10. august]] – [[Kylie Jenner]], Ameerika Ettevõtja ja modell *[[11. august]] – [[Helina Rüütel]], eesti sulgpallur *[[12. august]] – [[Taiwo Awoniyi]], Nigeeria jalgpallur *[[15. august]] – [[Maarja Mõts]], eesti näitleja *[[21. august]] – [[Jass Kalev Mäe]], eesti näitleja *[[24. august]] – [[Alan Walker]], Norra DJ *[[26. august]] – [[Paul Zujenkov]], eesti veemootorisportlane *[[27. august]] – [[Lucas Paquetá]], Brasiilia jalgpallur *[[29. august]] – [[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur ==September== *[[4. september]] – [[Balázs Tóth]], Ungari jalgpallur *[[9. september]] – [[Fredrik Jensen]], soome jalgpallur *[[14. september]] – [[Benjamin Ingrosso]], rootsi laulja *[[18. september]] – [[Viktor Hovland]], Norra golfar *[[25. september]] – [[Martin Miller]], eesti jalgpallur * 25. september – [[Mariano García]], hispaania jooksja * [[26. september]] – [[Ekke Märten Hekles]], eesti näitleja ==Oktoober== *[[2. oktoober]] – [[Tammy Abraham]], Inglismaa jalgpallur *[[6. oktoober]] – [[Osvald Nitski (ujuja)|Osvald Nitski]], Eesti ujuja *[[8. oktoober]] – [[Carmel Kallemaa]], eesti iluvõimleja * 8. oktoober – [[Annabella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * 8. oktoober – [[Steven Bergwijn]], Hollandi jalgpallur * 8. oktoober – [[Marco Odermatt]], Šveitsi mäesuusataja * 8. oktoober – [[Josh Kerr]], Suurbritannia keskmaajooksja * 8. oktoober – [[Bella Thorne]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja *[[9. oktoober]] – [[Angelica Moser]], Šveitsi teivashüppaja * 9. oktoober – [[Oskar Seeman]], eesti näitleja *[[16. oktoober]] – [[Naomi Ōsaka]], jaapani tennisist *[[20. oktoober]] – [[Jaan Tristan Kolberg]], eesti näitleja *[[21. oktoober]] – [[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja *[[23. oktoober]] – [[Ezri Konsa]], Inglismaa jalgpallur *[[24. oktoober]] – [[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur ==November== *[[1. november]] – [[Nordi Mukiele]], Prantsusmaa jalgpallur *1. november – [[Elvis Rexhbeçaj]], Kosovo jalgpallur *[[2. november]] – [[Filip Hronek]], tšehhi jäähokimängija *[[9. november]] – [[Matías Viña]], Uruguay jalgpallur *[[10. november]] – [[Daniel James]], Walesi jalgpallur *10. november – [[Joost Klein]], Hollandi muusik, räppar, laulja ja endine juutuuber *[[12. november]] – [[Robson Bambu]], Brasiilia jalgpallur *[[13. november]] – [[Daniel Roberts]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[14. november]] – [[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur *[[15. november]] – [[Emmanuel Dennis]], Nigeeria jalgpallur *[[16. november]] – [[Bruno Guimarães]], Brasiilia jalgpallur * 16. november – [[Alisa Vainio]], soome jooksja *[[18. november]] – [[Robert Sánchez]], hispaania jalgpallur *[[19. november]] – [[Grant Holloway]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja *[[20. november]] – [[Risto Lillemets]], eesti kümnevõistleja *[[21. november]] – [[Ryan Yates]], inglise jalgpallur *[[25. november]] – [[Juhan Luik]], eesti mäesuusaaja *[[26. november]] – [[Aaron Wan-Bissaka]], Inglismaa jalgpallur *[[27. november]] – [[Harold Moukoudi]], Kameruni jalgpallur *[[28. november]] – [[Julia Levtšenko]], ukraina kõrgushüppaja *[[29. november]] – [[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Sada Williams]], Barbadose jooksja *[[3. detsember]] – [[Michael Norman]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[9. detsember]] – [[Alexander Bah]], Taani jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Martin Hõbemägi]], eesti rendžumängija *[[24. detsember]] – [[Stefan Airapetjan]], Eesti laulja *24. detsember – [[Neeraj Chopra]], India odaviskaja [[Kategooria:1997]] ruf87pcmzs8es7ezzwbb0te5ti75dm2 2 635519 7231907 6180371 2026-09-10T21:19:10Z Kruusamägi 1530 + Kuu vikipedisti tunnustäht 7231907 wikitext text/x-wiki {| style="border: 1px solid {{{border|gray}}}; background-color: {{{color|#fdffe7}}};" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Sport_of_athletics_golden_barnstar.png|100px]] |rowspan="2" | |style="font-size: x-large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Jooksva Mehe Tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | Suure hulga kergejõustikuteemaliste artiklite eest. – [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 19. august 2022, kell 23:49 (EEST) |} {| style="border: 1px solid gray; background-color: #F2D479;" |rowspan="2" valign="middle" | [[Pilt:Original_Barnstar_Hires.png|100px|Kuu vikipedisti tunnustäht (august 2026)]] |rowspan="2" | |style="font-size: large; padding: 0; vertical-align: middle; height: 1.1em;" | '''Kuu vikipedisti tunnustäht''' |- |style="vertical-align: middle; border-top: 1px solid gray;" | [[Vikipeedia:Kuu vikipedist|Kuu vikipedist]] augustis 2026. Suur tänu Vikipeedia arengusse panustamise eest! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. september 2026, kell 00:19 (EEST) |} a05to58faxed353vj9cxyh827jxg649 0 638515 7231795 7022841 2026-09-10T17:18:02Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231795 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Jaunsaurieši | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Jaunsaurieši | pindala = 2,64 | elanikke = 502 (2025) | asendikaardi_pilt = }} '''Jaunsaurieši''' on [[Küla (Läti)|küla]] (''ciems'') [[Läti]]s [[Salaspilsi piirkond|Salaspilsi piirkonna]]s [[Salaspilsi vald|Salaspilsi vallas]].<ref>[https://vietvardi.lgia.gov.lv/lv/search?objectID=138827 Vietvārdu datubāze]</ref> Küla asub valla keskosas. Asula jääb piirkonna keskusest [[Salaspils]]ist 11,5 ja [[Riia]]st 24,8 kilomeetri kaugusele. Külast kagus asub Salaspilsi kipsikarjäär. Külla jäävad Stopiņi,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/14463 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-09-30 |arhiivimisaeg=2022-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221024192040/https://www.atd.lv/pieturvietas/14463 |url-olek=ei tööta }}</ref> Guntiņase,<ref>{{Netiviide |url=https://www.atd.lv/pieturvietas/14593 |pealkiri=Autotransporta direcija |vaadatud=2025-09-30 |arhiivimisaeg=2022-10-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221024190439/https://www.atd.lv/pieturvietas/14593 |url-olek=ei tööta }}</ref> Zeltiņi<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/13347 Autotransporta direcija]</ref> ja Blāzmase bussipeatus.<ref>[https://www.atd.lv/pieturvietas/14693 Autotransporta direcija]</ref> ==Elanike arv== <table><tr valign=top><td> * 554 (1970) * 333 (1979) * 176 (2000) <td> * 263 (2011) * 576 (2021) * 502 (2025) </table> ==Viited== {{viited}} {{Salaspilsi vald}} [[Kategooria:Salaspilsi piirkonna külad]] 158nghvihhueigw19cx5wzopbpxk1xz 0 640959 7232005 7230385 2026-09-11T07:31:18Z Kalle 51 7232005 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=detsember}} {{Spordiliiga | nimi = Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis | pilt = | pildiallkiri = | praegune hooaeg = | viimane hooaeg = | järgmine hooaeg = 2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis | sport = võrkpall | asutatud = [[1948]] | võistkondi = 24 (finaalturniiril) | esimene hooaeg = [[1948. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1948]] | regioon = [[Euroopa]] ([[CEV]]) | lõpetatud = | meister = {{Riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]] (2) | enim meistritiitleid = {{Riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu võrkpallikoondis|NSV Liit]] (12 tiitlit) }} '''Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis''' on ametlik võistlus meeste [[võrkpall]]i rahvuskoondistele [[Euroopa]]s, mida korraldab [[Euroopa Võrkpalliliit]] (CEV). Esimest korda peeti võistlus [[1948]]. aastal [[Itaalia]]s. Võistluste intervall on olnud erinev, kuid alates [[1975]]. aastast on need toimunud iga kahe aasta tagant. 2023. aastal vaatas [[FIVB]] suurvõistluste korraldamise korra üle ning otsustas Euroopa meistrivõistlusi hakata korraldama paarisarv aastatel, mille tõttu jäi kahe võistluse vahele kolm aastat.<ref>[https://www.fivb.com/en/about/news/volleyball-calendar-2025-2028-approved-by-the-fivb?id=100917 Volleyball calendar 2025-2028 approved by the FIVB Board of Administration] FIVB, 22.06.2023.</ref> Algusaastatel oli osalevate koondiste arv erinev, jäädes vahemikku 6–22. [[1975. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1975]]–[[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] osales finaalturniiril 12 meeskonda (v.a [[1999. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1999]]. aastal, kui osales 8 meeskonda). [[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]]. aastaks suurendati finaalturniirile pääsejate arvu kuueteistkümnele ning alates [[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]]. aastast on finaalturniirile pääsenud 24 meeskonda. [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]. aastal tuli Euroopa meistriks teist korda [[Poola võrkpallikoondis|Poola]], kes võitis finaalis 3:0 [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaaliat]]. Turniiri väärtuslikemaks mängijaks (MVP) valiti Poola nurgaründaja [[Wilfredo León Venero]].<ref>Martyna Szydłowska: [https://eurovolley.cev.eu/en/articles/2023-men/poland-claim-eurovolley-crown/ Poland claim EuroVolley crown] CEV article, 16.09.2023.</ref> ==Tulemused== {| class="wikitable" !Aasta !Korraldaja ! rowspan="35" bgcolor="ffffff" | !Meister !Finaali lõppskoor !Teine !Kolmas ! rowspan="35" bgcolor="ffffff" | !Koondiseid |- |[[1948. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1948]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia meeste võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |6 |- |[[1950. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1950]] |{{PisiLipp|Bulgaaria|1946}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu meeste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia meeste võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{riigi ikoon|Ungari|1949}} [[Ungari meeste võrkpallikoondis|Ungari]] |6 |- |[[1951. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1951]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu meeste võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Bulgaaria|1946}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |10 |- |[[1955. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1955]] |{{PisiLipp|Rumeenia|1952}} |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia meestevõrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Rumeenia|1952}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |{{riigi ikoon|Bulgaaria|1946}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |14 |- |[[1958. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1958]] |{{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia meeste võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Rumeenia|1952}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu meeste Liit]] |20 |- |[[1963. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1963]] |{{PisiLipp|Rumeenia|1952}} |{{riigi ikoon|Rumeenia|1952}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari meeste bvõrkpallikoondis|Ungari]] |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu meeste võrkpallikoondis|NSV Liit]] |17 |- |[[1967. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1967]] |{{PisiLipp|Türgi}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]] |20 |- |[[1971. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1971]] |{{PisiLipp|Itaalia}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{riigi ikoon|Rumeenia|1965}} [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] |22 |- |[[1975. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1975]] |{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]] |{{riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia võrkpallikoondis|Jugoslaavia]] |12 |- |[[1977. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1977]] |{{PisiLipp|Soome}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]] |{{riigi ikoon|Rumeenia|1965}} [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] |12 |- |[[1979. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1979]] |{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]] |{{riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia võrkpallikoondis|Jugoslaavia]] |12 |- |[[1981. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1981]] |{{PisiLipp|Bulgaaria|1971}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]] |{{riigi ikoon|Bulgaaria|1971}} [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |12 |- |[[1983. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1983]] |{{PisiLipp|Ida-Saksamaa}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]] |{{riigi ikoon|Bulgaaria|1971}} [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |12 |- |[[1985. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1985]] |{{PisiLipp|Holland}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |turniiri-süsteem |{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |12 |- |[[1987. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1987]] |{{PisiLipp|Belgia}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka võrkpallikoondis|Kreeka]] |12 |- |[[1989. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1989]] |{{PisiLipp|Rootsi}} |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi võrkpallikoondis|Rootsi]] |{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland võrkpallikoondis|Holland]] |12 |- |[[1991. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1991]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu võrkpallikoondis|NSV Liit]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland võrkpallikoondis|Holland]] |12 |- |[[1993. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1993]] |{{PisiLipp|Soome}} |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland võrkpallikoondis|Holland]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaa]] |12 |- |[[1995. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1995]] |{{PisiLipp|Kreeka}} |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland võrkpallikoondis|Holland]] |{{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Jugoslaavia FV võrkpallikoondis|Jugoslaavia FV]] |12 |- |[[1997. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1997]] |{{PisiLipp|Holland}} |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi võrkpallikoondis|Holland]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Jugoslaavia FV võrkpallikoondis|Jugoslaavia FV]] |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |12 |- |[[1999. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1999]] |{{PisiLipp|Austria}} |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaa]] |{{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Jugoslaavia FV võrkpallikoondis|Jugoslaavia FV]] |8 |- |[[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] |{{PisiLipp|Tšehhi}} |{{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Jugoslaavia FV võrkpallikoondis|Jugoslaavia FV]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaa]] |12 |- |[[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] |{{PisiLipp|Saksamaa}} |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaa]] |12 |- |[[2005. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2005]] |{{riigi ikoon|Itaalia}}{{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Itaalia]] / [[Serbia ja Montenegro]] |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaa]] |{{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia ja Montenegro]] |12 |- |[[2007. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2007]] |{{PisiLipp|Venemaa}} |{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania võrkpallikoondis|Hispaania]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaa]] |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |16 |- |[[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] |{{PisiLipp|Türgi}} |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]] |16 |- |[[2011. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2011]] |{{riigi ikoon|Austria}}{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Austria]] / [[Tšehhi]] |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]] |16 |- |[[2013. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2013]] |{{riigi ikoon|Taani}}{{riigi ikoon|Poola}} [[Taani]] / [[Poola]] |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaa]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |16 |- |[[2015. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2015]] |{{riigi ikoon|Bulgaaria}}{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Bulgaaria]] / [[Itaalia]] |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia võrkpallikoondis|Sloveenia]] |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |16 |- |[[2017. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2017]] |{{PisiLipp|Poola}} |{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaa]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |16 |- |[[2019. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2019]] |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}}{{riigi ikoon|Sloveenia}}{{riigi ikoon|Belgia}}{{riigi ikoon|Holland}} [[Prantsusmaa]] / [[Sloveenia]] / [[Belgia]] / [[Holland]] |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] | align="center" |3 : 1 |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia võrkpallikoondis|Sloveenia]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]] |24 |- |[[2021. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2021]] |{{riigi ikoon|Poola}}{{riigi ikoon|Tšehhi}}{{riigi ikoon|Eesti}}{{riigi ikoon|Soome}} [[Poola]] / [[Tšehhi]] / [[Eesti]] / [[Soome]] |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | align="center" |3 : 2 |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia võrkpallikoondis|Sloveenia]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]] |24 |- |[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] |{{riigi ikoon|Itaalia}}{{riigi ikoon|Bulgaaria}}{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}}{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Itaalia]] / [[Bulgaaria]] / [[Põhja-Makedoonia]] / [[Iisrael]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]] | align="center" |3 : 0 |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia võrkpallikoondis|Sloveenia]] |24 |- |[[2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2026]] |{{riigi ikoon|Bulgaaria}}{{riigi ikoon|Soome}}{{riigi ikoon|Itaalia}}{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Bulgaaria]] / [[Soome]] / [[Itaalia]] / [[Rumeenia]] | | align="center" | | | | |} ==Medalitabel== {| class=wikitable ! Koht ! Riik |bgcolor=gold | {{kuld}} |bgcolor=silver | {{hõbe}} |bgcolor=CC9966 | {{pronks}} ! Kokku |- |1||{{riigi ikoon|NSVL}} [[NSV Liidu võrkpallikoondis|NSV Liit]] ||<center> 12</center> ||<center> 0</center> ||<center> 2</center> ||<center> '''14'''</center> |- |2||{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia võrkpallikoondis|Itaalia]] ||<center> 7</center> ||<center> 5</center> ||<center> 3</center> ||<center> '''15'''</center> |- |3||{{riigi ikoon|Tšehhoslovakkia}} [[Tšehhoslovakkia võrkpallikoondis|Tšehhoslovakkia]] ||<center> 3</center> ||<center> 4</center> ||<center> 0</center> ||<center> '''7'''</center> |- |4||{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola võrkpallikoondis|Poola]]||<center>2</center>||<center> 5</center>||<center> 4</center>||<center> '''11'''</center> |- |5||{{riigi ikoon|Venemaa}} [[Venemaa võrkpallikoondis|Venemaa]]||<center>2</center>||<center> 3</center>||<center> 3</center>||<center> '''8'''</center> |- |6||{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia võrkpallikoondis|Serbia]]||<center>2</center>||<center> 0</center>||<center> 3</center>||<center> '''5'''</center> |- |7||{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] ||<center>1</center> ||<center> 4</center> ||<center> 2</center> ||<center> '''7'''</center> |- |rowspan="2"|8||{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi võrkpallikoondis|Holland]] ||<center>1</center> ||<center> 2</center> ||<center> 2</center> ||<center> '''5'''</center> |- |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]]||<center>1</center> ||<center> 2</center> ||<center> 2</center> ||<center> '''5'''</center> |- |10||{{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Jugoslaavia FV võrkpallikoondis|Jugoslaavia FV]]<br/>{{riigi ikoon|Serbia ja Montenegro}} [[Serbia ja Montenegro võrkpallikoondis|Serbia ja Montenegro]]||<center>1</center> ||<center> 1</center> ||<center> 3</center> ||<center> '''5'''</center> |- |11||{{riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania võrkpallikoondis|Hispaania]]||<center>1</center> ||<center> 0</center> ||<center> 0</center> ||<center> '''1'''</center> |- |12||{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia võrkpallikoondis|Sloveenia]]||<center>0</center> ||<center> 3</center> ||<center> 1</center> ||<center> '''4'''</center> |- |13||{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]]||<center>0</center> ||<center> 1</center> ||<center> 4</center> ||<center> '''5'''</center> |- |14||{{riigi ikoon|Ungari}} [[Ungari võrkpallikoondis|Ungari]]||<center>0</center> ||<center> 1</center> ||<center> 1</center> ||<center> '''2'''</center> |- |rowspan="2=|15||{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa võrkpallikoondis|Saksamaa]]||<center>0</center> ||<center> 1</center> ||<center> 0</center> ||<center> '''1'''</center> |- |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi võrkpallikoondis|Rootsi]]||<center>0</center> ||<center> 1</center> ||<center> 0</center> ||<center> '''1'''</center> |- |17||{{riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia võrkpallikoondis|Jugoslaavia]]||<center>0</center> ||<center> 0</center> ||<center> 2</center> ||<center> '''2'''</center> |- |18||{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka võrkpallikoondis|Kreeka]]||<center>0</center> ||<center> 0</center> ||<center> 1</center> ||<center> '''1'''</center> |} ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://eurovolley.cev.eu CEV koduleht] *[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/History.aspx?ID=1247 Võistluste tulmuste ajalugu CEV arhiivis] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis| ]] otbv5zuq9bbm5wt311g0b0cs4alzoa1 0 641908 7231748 7077905 2026-09-10T13:56:07Z Kask 77839 7231748 wikitext text/x-wiki '''Debora Saarnak''' (sündinud [[11. jaanuar]]il [[2001]]){{lisa viide}} on [[eesti]] [[ajakirjanik]]. Ta on alates 2022. aastast [[Eesti Rahvusringhääling|ERRi]] spordiuudiste toimetaja-saatejuht. == Haridus == *[[Emmaste Põhikool]]{{lisa viide}} *2019 [[Hiiumaa Gümnaasium]]<ref>https://www.hiig.edu.ee/en/Graduates</ref> *[[Tartu Ülikool]]{{lisa viide}} == Spordisaavutused == Ta sai 2014. aastal Emmaste rattarallil 15 km rattasõidul kuni 15-aastaste naiste vanuseklassis teise koha ja 2015. aastal Hiiumaa koolinoorte meistrivõistlustel 6.-7. klassi tüdrukute seas [[kõrgushüpe|kõrgushüppes]] esikoha.<ref>Peep Lillemägi: [https://dea.digar.ee/article/hiiuleht/2022/10/14/9.1 "Debora Saarnak – Hiiumaa sportlikust perest sporditoimetuse uudisteankruks".] Hiiu Leht 14. oktoober 2022, lk.6</ref> == Isiklikku == Debora Saarnaki isa on [[Hiiumaa]] sporditegelane [[Tõnis Saarnak]]. Isapoolne suguvõsa on pärit [[Saarnaki laid|Saarnaki laiult]].<ref>[https://vikerraadio.err.ee/1609102184/owe-peterselli-show-kulas-on-debora-saarnak Owe Peterselli show. Külas on Debora Saarnak] Vikerraadio, ERR. 29. september 2023</ref><ref>Karmen Rebane: "[https://menu.err.ee/1609118960/debora-saarnak-ma-ei-julgenud-spordiajakirjaniku-toost-isegi-unistada Debora Saarnak: ma ei julgenud spordiajakirjaniku tööst isegi unistada.]" Menu. ERR. 2. oktoober 2023</ref> == Tunnustus == *[[2025]] – [[Eesti Rahvuskultuuri Fond]]i [[Lembitu Kuuse]] nimelise allfondi [[stipendium]]<ref>[https://sport.err.ee/1609586978/err-i-spordireporter-debora-saarnak-palvis-esimese-lembitu-kuuse-nimelise-stipendiumi "ERR-i spordireporter Debora Saarnak pälvis esimese Lembitu Kuuse nimelise stipendiumi"] ERR sport, 26. jaanuar 2025</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus== *Raul Vinni: [https://hiiuleht.ee/spordihaal-debora-saarnak-kaib-paljudes-eestimaa-kodudes/ "SPORDIHÄÄL | Debora Saarnak käib paljudes Eestimaa kodudes".] [[Hiiu Leht]] 27. august 2026 ==Välislingid== *[https://digileht.ohtuleht.ee/1074567/jalkafannidest-naised-need-on-erakordsed-maailmameistrivoistlused- Jalkafännidest naised: „Need on erakordsed maailmameistrivõistlused.“] Õhtuleht, 24. november 2022 *Ats Kuldkepp: "[https://sport.delfi.ee/artikkel/120251476/televaatajaid-roomustav-debora-saarnak-teised-tudrukud-imestasid-kuidas-mulle-jalgpall-nii-meeldida-saab Televaatajaid rõõmustav Debora Saarnak: teised tüdrukud imestasid, kuidas mulle jalgpall nii meeldida saab]". Delfi, 1. detsember 2023 {{JÄRJESTA:Saarnak, Debora}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti saatejuhid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] rbfkb17cpofqp8jur53rtn1q93yx2so 0 642595 7231857 7231488 2026-09-10T20:48:13Z Raamaturott 56450 /* Detsember */ 7231857 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2002]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2002}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Santeri Väänänen]], Soome jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Sverre Aav]], eesti korvpallur *[[10. jaanuar]] – [[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja *[[13. jaanuar]] – [[Frederik Vesti]], Taani vormelisõitja *[[15. jaanuar]] – [[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija *[[18. jaanuar]] – [[Alessandro Ghiretti]], Prantsuse võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Reinier Jesus]], Brasiilia jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Caitlin Clark]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[23. jaanuar]] – [[Joško Gvardiol]], Horvaatia jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Kaio Jorge]], Brasiilia jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Taylor Harwood-Bellis]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Stefan Rettenegger]], Austria kahevõistleja *[[5. veebruar]] – [[Davis Cleveland]], USA näitleja *[[9. veebruar]] – [[Regan Smith]], USA ujuja *[[11. veebruar]] – [[Liam Lawson]], Uus-Meremaa võidusõitja *11. veebruar – [[Anis Hadj Moussa]], Alžeeria jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Karolina Kibbermann]], Eesti võrkpallur *[[17. veebruar]] – [[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja *[[21. veebruar]] – [[Anna Gret Asi]], eesti korvpallur *[[25. veebruar]] – [[Maghnes Akliouche]], Prantsusmaa jalgpallur *25. veebruar – [[Filip Stanković]], Serbia jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Sami Taoufik]], Maroko võidusõitja ==Märts== *[[3. märts]] – [[Keely Hodgkinson]], Suurbritannia jooksja *[[7. märts]] – [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija *[[10. märts]] – [[Ian Maatsen]], Hollandi jalgpallur *[[18. märts]] – [[Trai Hume]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *[[22. märts]] – [[Andrei Jessipenko]], Venemaa maletaja *[[25. märts]] – [[Javi López (sündinud 2002)|Javi López]], Hispaania jalgpallur *[[28. märts]] – [[Lucas Raymond]], Rootsi jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja *[[5. aprill]] – [[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja *[[13. aprill]] – [[Karl Jakob Hein]], Eesti jalgpallur *[[16. aprill]] – [[Filip Jörgensen]], Taani jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Cristian Olivera]], Uruguay jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Maya Le Tissier]], Inglismaa jalgpallur *[[19. aprill]] – [[William Alatalo]], Soome võidusõitja ==Mai== *[[1. mai]] – [[David Vidales]], Hispaania võidusõitja *[[6. mai]] – [[Cole Palmer]], Inglismaa jalgpallur *[[7. mai]] – [[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur *[[13. mai]] – [[Diribe Welteji]], Etioopia jooksja *[[14. mai]] – [[Margarita Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna liige *[[15. mai]] – [[Amy Hunt]], Suurbritannia sprinter *[[17. mai]] – [[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja *[[20. mai]] – [[Ditaji Kambundji]], Šveitsi tõkkejooksja *[[22. mai]] – [[Oliver Reimann]], eesti näitleja *[[28. mai]] – [[Gianluca Busio]], USA jalgpallur *[[31. mai]] – [[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja ==Juuni== *[[4. juuni]] – [[Kaylen Frederick]], Ameerika võidusõitja *[[7. juuni]] – [[Tanguy Nianzou]], Prantsusmaa jalgpallur * 7. juuni – [[Tomáš Suslov]], slovaki jalgpallur *[[8. juuni]] – [[Athing Mu]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[11. juuni]] – [[Olli Caldwell]], Briti võidusõitja *[[12. juuni]] – [[Koni De Winter]], Belgia jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Tiago Tomás]], Portugali jalgpallur *16. juuni – [[Jeremy Sarmiento]], Ecuadori jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur *[[23. juuni]] – [[Andrew Omobamidele]], Iirimaa jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Kirill Chukavin]], Eesti maletaja *[[26. juuni]] – [[Mamadou Sangaré]], Mali jalgpallur ==Juuli== *[[5. juuli]] – [[Adam Eteki]], Prantsuse võidusõitja *[[9. juuli]] – [[Amaury Cordeel]], Belgia võidusõitja *[[12. juuli]] – [[Nico Williams]], Hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Lukáš Horníček]], Tšehhi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Enzo Millot]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. juuli]] – [[Fábio Silva]], Portugali jalgpallur *[[22. juuli]] – [[Felix (Taani prints)|Felix]], Taani kuningliku perekonna liige *[[23. juuli]] – [[Jon Aramburu]], Venezuela jalgpallur *23. juuli – [[Tiago Santos]], Portugali jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Adam Hložek]], Tšehhi jalgpallur * 25. juuli – [[Rasmus Roosleht]], eesti kümnevõistleja *[[30. juuli]] – [[Sékou Mara]], Prantsusmaa jalgpallur ==August== *[[8. august]] – [[Carmely Reiska]], Eesti iluvõimleja *[[13. august]] – [[Satoshi Tanaka]], Jaapani jalgpallur *[[19. august]] – [[Pippi-Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja *[[21. august]] – [[Zion Suzuki]], Jaapani jalgpallur *[[29. august]] – [[Destiny Chukunyere]], Malta laulja ==September== *[[1. september]] – [[Illja Zabarnõi]], Ukraina jalgpallur *[[2. september]] – [[Elina Tzengko]], Kreeka odaviskaja *[[5. september]] – [[Alika Milova]], Eesti laulja *[[6. september]] – [[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. september]] – [[Gaten Matarazzo]], USA näitleja *[[17. september]] – [[ZENA]], Valgevene laulja *[[18. september]] – [[Hugo Bueno]], Hispaania jalgpallur *[[28. september]] – [[Mykolas Alekna]], Leedu kettaheitja *[[30. september]] – [[Maddie Ziegler]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Alessandro Giardelli]], itaalia motosportlane *[[6. oktoober]] – [[Cleopatra Stratan]], Moldova laulja *[[10. oktoober]] – [[James Trafford]], Inglismaa jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Thierno Barry]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Ansu Fati]], Hispaania jalgpallur ==November== *[[8. november]] – [[Marx Aru]], eesti võrkpallur *[[10. november]] – [[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. november]] – [[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist *[[14. november]] – [[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane *[[17. november]] – [[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija *[[20. november]] – [[Ugo de Wilde]], Belgia võidusõitja *[[21. november]] – [[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur *[[22. november]] – [[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Jay Stansfield]], inglise jalgpallur *[[29. november]] – [[Yunus Musah]], USA jalgpallur ==Detsember== *[[12. detsember]] – [[Timothé Mumenthaler]], Šveitsi sprinter *[[16. detsember]] – [[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja *[[17. detsember]] – [[Castello Lukeba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Sofie Dokter]], hollandi seitsmevõistleja dd6ah13m6wofagrsfduwoxdwbld53lp 7231867 7231857 2026-09-10T20:51:15Z Raamaturott 56450 /* Juuni */ 7231867 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2002]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2002}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Santeri Väänänen]], Soome jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Sverre Aav]], eesti korvpallur *[[10. jaanuar]] – [[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja *[[13. jaanuar]] – [[Frederik Vesti]], Taani vormelisõitja *[[15. jaanuar]] – [[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija *[[18. jaanuar]] – [[Alessandro Ghiretti]], Prantsuse võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Reinier Jesus]], Brasiilia jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Caitlin Clark]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[23. jaanuar]] – [[Joško Gvardiol]], Horvaatia jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Kaio Jorge]], Brasiilia jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Taylor Harwood-Bellis]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Stefan Rettenegger]], Austria kahevõistleja *[[5. veebruar]] – [[Davis Cleveland]], USA näitleja *[[9. veebruar]] – [[Regan Smith]], USA ujuja *[[11. veebruar]] – [[Liam Lawson]], Uus-Meremaa võidusõitja *11. veebruar – [[Anis Hadj Moussa]], Alžeeria jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Karolina Kibbermann]], Eesti võrkpallur *[[17. veebruar]] – [[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja *[[21. veebruar]] – [[Anna Gret Asi]], eesti korvpallur *[[25. veebruar]] – [[Maghnes Akliouche]], Prantsusmaa jalgpallur *25. veebruar – [[Filip Stanković]], Serbia jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Sami Taoufik]], Maroko võidusõitja ==Märts== *[[3. märts]] – [[Keely Hodgkinson]], Suurbritannia jooksja *[[7. märts]] – [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija *[[10. märts]] – [[Ian Maatsen]], Hollandi jalgpallur *[[18. märts]] – [[Trai Hume]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *[[22. märts]] – [[Andrei Jessipenko]], Venemaa maletaja *[[25. märts]] – [[Javi López (sündinud 2002)|Javi López]], Hispaania jalgpallur *[[28. märts]] – [[Lucas Raymond]], Rootsi jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja *[[5. aprill]] – [[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja *[[13. aprill]] – [[Karl Jakob Hein]], Eesti jalgpallur *[[16. aprill]] – [[Filip Jörgensen]], Taani jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Cristian Olivera]], Uruguay jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Maya Le Tissier]], Inglismaa jalgpallur *[[19. aprill]] – [[William Alatalo]], Soome võidusõitja ==Mai== *[[1. mai]] – [[David Vidales]], Hispaania võidusõitja *[[6. mai]] – [[Cole Palmer]], Inglismaa jalgpallur *[[7. mai]] – [[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur *[[13. mai]] – [[Diribe Welteji]], Etioopia jooksja *[[14. mai]] – [[Margarita Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna liige *[[15. mai]] – [[Amy Hunt]], Suurbritannia sprinter *[[17. mai]] – [[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja *[[20. mai]] – [[Ditaji Kambundji]], Šveitsi tõkkejooksja *[[22. mai]] – [[Oliver Reimann]], eesti näitleja *[[28. mai]] – [[Gianluca Busio]], USA jalgpallur *[[31. mai]] – [[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Yan Couto]], Brasiilia jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Kaylen Frederick]], Ameerika võidusõitja *[[7. juuni]] – [[Tanguy Nianzou]], Prantsusmaa jalgpallur * 7. juuni – [[Tomáš Suslov]], slovaki jalgpallur *[[8. juuni]] – [[Athing Mu]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[11. juuni]] – [[Olli Caldwell]], Briti võidusõitja *[[12. juuni]] – [[Koni De Winter]], Belgia jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Tiago Tomás]], Portugali jalgpallur *16. juuni – [[Jeremy Sarmiento]], Ecuadori jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur *[[23. juuni]] – [[Andrew Omobamidele]], Iirimaa jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Kirill Chukavin]], Eesti maletaja *[[26. juuni]] – [[Mamadou Sangaré]], Mali jalgpallur ==Juuli== *[[5. juuli]] – [[Adam Eteki]], Prantsuse võidusõitja *[[9. juuli]] – [[Amaury Cordeel]], Belgia võidusõitja *[[12. juuli]] – [[Nico Williams]], Hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Lukáš Horníček]], Tšehhi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Enzo Millot]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. juuli]] – [[Fábio Silva]], Portugali jalgpallur *[[22. juuli]] – [[Felix (Taani prints)|Felix]], Taani kuningliku perekonna liige *[[23. juuli]] – [[Jon Aramburu]], Venezuela jalgpallur *23. juuli – [[Tiago Santos]], Portugali jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Adam Hložek]], Tšehhi jalgpallur * 25. juuli – [[Rasmus Roosleht]], eesti kümnevõistleja *[[30. juuli]] – [[Sékou Mara]], Prantsusmaa jalgpallur ==August== *[[8. august]] – [[Carmely Reiska]], Eesti iluvõimleja *[[13. august]] – [[Satoshi Tanaka]], Jaapani jalgpallur *[[19. august]] – [[Pippi-Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja *[[21. august]] – [[Zion Suzuki]], Jaapani jalgpallur *[[29. august]] – [[Destiny Chukunyere]], Malta laulja ==September== *[[1. september]] – [[Illja Zabarnõi]], Ukraina jalgpallur *[[2. september]] – [[Elina Tzengko]], Kreeka odaviskaja *[[5. september]] – [[Alika Milova]], Eesti laulja *[[6. september]] – [[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. september]] – [[Gaten Matarazzo]], USA näitleja *[[17. september]] – [[ZENA]], Valgevene laulja *[[18. september]] – [[Hugo Bueno]], Hispaania jalgpallur *[[28. september]] – [[Mykolas Alekna]], Leedu kettaheitja *[[30. september]] – [[Maddie Ziegler]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Alessandro Giardelli]], itaalia motosportlane *[[6. oktoober]] – [[Cleopatra Stratan]], Moldova laulja *[[10. oktoober]] – [[James Trafford]], Inglismaa jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Thierno Barry]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Ansu Fati]], Hispaania jalgpallur ==November== *[[8. november]] – [[Marx Aru]], eesti võrkpallur *[[10. november]] – [[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. november]] – [[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist *[[14. november]] – [[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane *[[17. november]] – [[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija *[[20. november]] – [[Ugo de Wilde]], Belgia võidusõitja *[[21. november]] – [[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur *[[22. november]] – [[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Jay Stansfield]], inglise jalgpallur *[[29. november]] – [[Yunus Musah]], USA jalgpallur ==Detsember== *[[12. detsember]] – [[Timothé Mumenthaler]], Šveitsi sprinter *[[16. detsember]] – [[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja *[[17. detsember]] – [[Castello Lukeba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Sofie Dokter]], hollandi seitsmevõistleja 7rj0715w56orrpv61el1l5yyr0xvdvs 7232072 7231867 2026-09-11T09:23:36Z Avjoska 1538 /* Veebruar */ 7232072 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2002]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2002}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Santeri Väänänen]], Soome jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Sverre Aav]], eesti korvpallur *[[10. jaanuar]] – [[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja *[[13. jaanuar]] – [[Frederik Vesti]], Taani vormelisõitja *[[15. jaanuar]] – [[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija *[[18. jaanuar]] – [[Alessandro Ghiretti]], Prantsuse võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Reinier Jesus]], Brasiilia jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Caitlin Clark]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[23. jaanuar]] – [[Joško Gvardiol]], Horvaatia jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Kaio Jorge]], Brasiilia jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Taylor Harwood-Bellis]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Stefan Rettenegger]], Austria kahevõistleja *[[5. veebruar]] – [[Davis Cleveland]], USA näitleja *[[9. veebruar]] – [[Regan Smith]], USA ujuja *[[11. veebruar]] – [[Liam Lawson]], Uus-Meremaa võidusõitja *11. veebruar – [[Anis Hadj Moussa]], Alžeeria jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Karolina Kibbermann]], Eesti võrkpallur *[[17. veebruar]] – [[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja *[[21. veebruar]] – [[Anna Gret Asi]], eesti korvpallur *[[25. veebruar]] – [[Maghnes Akliouche]], Prantsusmaa jalgpallur *25. veebruar – [[Filip Stanković]], Serbia jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Maarten Vandevoordt]], Belgia jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Sami Taoufik]], Maroko võidusõitja ==Märts== *[[3. märts]] – [[Keely Hodgkinson]], Suurbritannia jooksja *[[7. märts]] – [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija *[[10. märts]] – [[Ian Maatsen]], Hollandi jalgpallur *[[18. märts]] – [[Trai Hume]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *[[22. märts]] – [[Andrei Jessipenko]], Venemaa maletaja *[[25. märts]] – [[Javi López (sündinud 2002)|Javi López]], Hispaania jalgpallur *[[28. märts]] – [[Lucas Raymond]], Rootsi jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja *[[5. aprill]] – [[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja *[[13. aprill]] – [[Karl Jakob Hein]], Eesti jalgpallur *[[16. aprill]] – [[Filip Jörgensen]], Taani jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Cristian Olivera]], Uruguay jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Maya Le Tissier]], Inglismaa jalgpallur *[[19. aprill]] – [[William Alatalo]], Soome võidusõitja ==Mai== *[[1. mai]] – [[David Vidales]], Hispaania võidusõitja *[[6. mai]] – [[Cole Palmer]], Inglismaa jalgpallur *[[7. mai]] – [[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur *[[13. mai]] – [[Diribe Welteji]], Etioopia jooksja *[[14. mai]] – [[Margarita Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna liige *[[15. mai]] – [[Amy Hunt]], Suurbritannia sprinter *[[17. mai]] – [[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja *[[20. mai]] – [[Ditaji Kambundji]], Šveitsi tõkkejooksja *[[22. mai]] – [[Oliver Reimann]], eesti näitleja *[[28. mai]] – [[Gianluca Busio]], USA jalgpallur *[[31. mai]] – [[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Yan Couto]], Brasiilia jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Kaylen Frederick]], Ameerika võidusõitja *[[7. juuni]] – [[Tanguy Nianzou]], Prantsusmaa jalgpallur * 7. juuni – [[Tomáš Suslov]], slovaki jalgpallur *[[8. juuni]] – [[Athing Mu]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[11. juuni]] – [[Olli Caldwell]], Briti võidusõitja *[[12. juuni]] – [[Koni De Winter]], Belgia jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Tiago Tomás]], Portugali jalgpallur *16. juuni – [[Jeremy Sarmiento]], Ecuadori jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur *[[23. juuni]] – [[Andrew Omobamidele]], Iirimaa jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Kirill Chukavin]], Eesti maletaja *[[26. juuni]] – [[Mamadou Sangaré]], Mali jalgpallur ==Juuli== *[[5. juuli]] – [[Adam Eteki]], Prantsuse võidusõitja *[[9. juuli]] – [[Amaury Cordeel]], Belgia võidusõitja *[[12. juuli]] – [[Nico Williams]], Hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Lukáš Horníček]], Tšehhi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Enzo Millot]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. juuli]] – [[Fábio Silva]], Portugali jalgpallur *[[22. juuli]] – [[Felix (Taani prints)|Felix]], Taani kuningliku perekonna liige *[[23. juuli]] – [[Jon Aramburu]], Venezuela jalgpallur *23. juuli – [[Tiago Santos]], Portugali jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Adam Hložek]], Tšehhi jalgpallur * 25. juuli – [[Rasmus Roosleht]], eesti kümnevõistleja *[[30. juuli]] – [[Sékou Mara]], Prantsusmaa jalgpallur ==August== *[[8. august]] – [[Carmely Reiska]], Eesti iluvõimleja *[[13. august]] – [[Satoshi Tanaka]], Jaapani jalgpallur *[[19. august]] – [[Pippi-Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja *[[21. august]] – [[Zion Suzuki]], Jaapani jalgpallur *[[29. august]] – [[Destiny Chukunyere]], Malta laulja ==September== *[[1. september]] – [[Illja Zabarnõi]], Ukraina jalgpallur *[[2. september]] – [[Elina Tzengko]], Kreeka odaviskaja *[[5. september]] – [[Alika Milova]], Eesti laulja *[[6. september]] – [[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. september]] – [[Gaten Matarazzo]], USA näitleja *[[17. september]] – [[ZENA]], Valgevene laulja *[[18. september]] – [[Hugo Bueno]], Hispaania jalgpallur *[[28. september]] – [[Mykolas Alekna]], Leedu kettaheitja *[[30. september]] – [[Maddie Ziegler]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Alessandro Giardelli]], itaalia motosportlane *[[6. oktoober]] – [[Cleopatra Stratan]], Moldova laulja *[[10. oktoober]] – [[James Trafford]], Inglismaa jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Thierno Barry]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Ansu Fati]], Hispaania jalgpallur ==November== *[[8. november]] – [[Marx Aru]], eesti võrkpallur *[[10. november]] – [[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. november]] – [[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist *[[14. november]] – [[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane *[[17. november]] – [[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija *[[20. november]] – [[Ugo de Wilde]], Belgia võidusõitja *[[21. november]] – [[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur *[[22. november]] – [[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Jay Stansfield]], inglise jalgpallur *[[29. november]] – [[Yunus Musah]], USA jalgpallur ==Detsember== *[[12. detsember]] – [[Timothé Mumenthaler]], Šveitsi sprinter *[[16. detsember]] – [[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja *[[17. detsember]] – [[Castello Lukeba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Sofie Dokter]], hollandi seitsmevõistleja mv97lmpykxrp8lezzxv1j1wypljsiul 7232076 7232072 2026-09-11T09:26:24Z Avjoska 1538 /* Mai */ 7232076 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2002]]. aastal sündinud inimesi ja loomi. {{Sündinud|2002}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Santeri Väänänen]], Soome jalgpallur *[[3. jaanuar]] – [[Sverre Aav]], eesti korvpallur *[[10. jaanuar]] – [[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja *[[13. jaanuar]] – [[Frederik Vesti]], Taani vormelisõitja *[[15. jaanuar]] – [[Tim Stützle]], Saksamaa jäähokimängija *[[18. jaanuar]] – [[Alessandro Ghiretti]], Prantsuse võidusõitja *[[19. jaanuar]] – [[Reinier Jesus]], Brasiilia jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Caitlin Clark]], Ameerika Ühendriikide korvpallur *[[23. jaanuar]] – [[Joško Gvardiol]], Horvaatia jalgpallur *[[24. jaanuar]] – [[Kaio Jorge]], Brasiilia jalgpallur *[[30. jaanuar]] – [[Taylor Harwood-Bellis]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Stefan Rettenegger]], Austria kahevõistleja *[[5. veebruar]] – [[Davis Cleveland]], USA näitleja *[[9. veebruar]] – [[Regan Smith]], USA ujuja *[[11. veebruar]] – [[Liam Lawson]], Uus-Meremaa võidusõitja *11. veebruar – [[Anis Hadj Moussa]], Alžeeria jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Karolina Kibbermann]], Eesti võrkpallur *[[17. veebruar]] – [[Kelly Sildaru]], eesti vigursuusataja *[[21. veebruar]] – [[Anna Gret Asi]], eesti korvpallur *[[25. veebruar]] – [[Maghnes Akliouche]], Prantsusmaa jalgpallur *25. veebruar – [[Filip Stanković]], Serbia jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Maarten Vandevoordt]], Belgia jalgpallur *[[27. veebruar]] – [[Sami Taoufik]], Maroko võidusõitja ==Märts== *[[3. märts]] – [[Keely Hodgkinson]], Suurbritannia jooksja *[[7. märts]] – [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]], Hispaania käija *[[10. märts]] – [[Ian Maatsen]], Hollandi jalgpallur *[[18. märts]] – [[Trai Hume]], Põhja-Iirimaa jalgpallur *[[22. märts]] – [[Andrei Jessipenko]], Venemaa maletaja *[[25. märts]] – [[Javi López (sündinud 2002)|Javi López]], Hispaania jalgpallur *[[28. märts]] – [[Lucas Raymond]], Rootsi jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Caio Collet]], Brasiilia võidusõitja *[[5. aprill]] – [[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja *[[13. aprill]] – [[Karl Jakob Hein]], Eesti jalgpallur *[[16. aprill]] – [[Filip Jörgensen]], Taani jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Cristian Olivera]], Uruguay jalgpallur *[[18. aprill]] – [[Maya Le Tissier]], Inglismaa jalgpallur *[[19. aprill]] – [[William Alatalo]], Soome võidusõitja ==Mai== *[[1. mai]] – [[David Vidales]], Hispaania võidusõitja *[[6. mai]] – [[Cole Palmer]], Inglismaa jalgpallur *[[7. mai]] – [[Naatan Skyttä]], Soome jalgpallur *[[13. mai]] – [[Diribe Welteji]], Etioopia jooksja *[[14. mai]] – [[Margarita Armstrong-Jones]], Briti kuningliku perekonna liige *[[15. mai]] – [[Amy Hunt]], Suurbritannia sprinter *[[17. mai]] – [[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja *[[20. mai]] – [[Ditaji Kambundji]], Šveitsi tõkkejooksja *[[22. mai]] – [[Oliver Reimann]], eesti näitleja *[[26. mai]] – [[Maxime Estève]], Prantsusmaa jalgpallur *[[28. mai]] – [[Gianluca Busio]], USA jalgpallur *[[31. mai]] – [[Sander Skotheim]], norra kümnevõistleja ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Yan Couto]], Brasiilia jalgpallur *[[4. juuni]] – [[Kaylen Frederick]], Ameerika võidusõitja *[[7. juuni]] – [[Tanguy Nianzou]], Prantsusmaa jalgpallur * 7. juuni – [[Tomáš Suslov]], slovaki jalgpallur *[[8. juuni]] – [[Athing Mu]], Ameerika Ühendriikide jooksja *[[11. juuni]] – [[Olli Caldwell]], Briti võidusõitja *[[12. juuni]] – [[Koni De Winter]], Belgia jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Tiago Tomás]], Portugali jalgpallur *16. juuni – [[Jeremy Sarmiento]], Ecuadori jalgpallur *[[19. juuni]] – [[Nuno Mendes]], Portugali jalgpallur *[[23. juuni]] – [[Andrew Omobamidele]], Iirimaa jalgpallur *[[25. juuni]] – [[Kirill Chukavin]], Eesti maletaja *[[26. juuni]] – [[Mamadou Sangaré]], Mali jalgpallur ==Juuli== *[[5. juuli]] – [[Adam Eteki]], Prantsuse võidusõitja *[[9. juuli]] – [[Amaury Cordeel]], Belgia võidusõitja *[[12. juuli]] – [[Nico Williams]], Hispaania jalgpallur *[[13. juuli]] – [[Lukáš Horníček]], Tšehhi jalgpallur *[[17. juuli]] – [[Enzo Millot]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. juuli]] – [[Fábio Silva]], Portugali jalgpallur *[[22. juuli]] – [[Felix (Taani prints)|Felix]], Taani kuningliku perekonna liige *[[23. juuli]] – [[Jon Aramburu]], Venezuela jalgpallur *23. juuli – [[Tiago Santos]], Portugali jalgpallur *[[25. juuli]] – [[Adam Hložek]], Tšehhi jalgpallur * 25. juuli – [[Rasmus Roosleht]], eesti kümnevõistleja *[[30. juuli]] – [[Sékou Mara]], Prantsusmaa jalgpallur ==August== *[[8. august]] – [[Carmely Reiska]], Eesti iluvõimleja *[[13. august]] – [[Satoshi Tanaka]], Jaapani jalgpallur *[[19. august]] – [[Pippi-Lotta Enok]], eesti mitmevõistleja *[[21. august]] – [[Zion Suzuki]], Jaapani jalgpallur *[[29. august]] – [[Destiny Chukunyere]], Malta laulja ==September== *[[1. september]] – [[Illja Zabarnõi]], Ukraina jalgpallur *[[2. september]] – [[Elina Tzengko]], Kreeka odaviskaja *[[5. september]] – [[Alika Milova]], Eesti laulja *[[6. september]] – [[Asher Angel]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[8. september]] – [[Gaten Matarazzo]], USA näitleja *[[17. september]] – [[ZENA]], Valgevene laulja *[[18. september]] – [[Hugo Bueno]], Hispaania jalgpallur *[[28. september]] – [[Mykolas Alekna]], Leedu kettaheitja *[[30. september]] – [[Maddie Ziegler]], Ameerika Ühendriikide tantsija, näitleja ja modell ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[Alessandro Giardelli]], itaalia motosportlane *[[6. oktoober]] – [[Cleopatra Stratan]], Moldova laulja *[[10. oktoober]] – [[James Trafford]], Inglismaa jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Thierno Barry]], Prantsusmaa jalgpallur *[[31. oktoober]] – [[Ansu Fati]], Hispaania jalgpallur ==November== *[[8. november]] – [[Marx Aru]], eesti võrkpallur *[[10. november]] – [[Eduardo Camavinga]], Prantsusmaa jalgpallur *[[13. november]] – [[Emma Raducanu]], Suurbritannia tennisist *[[14. november]] – [[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane *[[17. november]] – [[Jekaterina Mirotvortseva]], Eesti käija *[[20. november]] – [[Ugo de Wilde]], Belgia võidusõitja *[[21. november]] – [[Kevor Palumets]], eesti jalgpallur *[[22. november]] – [[Owen Power]], Kanada jäähokimängija *[[24. november]] – [[Jay Stansfield]], inglise jalgpallur *[[29. november]] – [[Yunus Musah]], USA jalgpallur ==Detsember== *[[12. detsember]] – [[Timothé Mumenthaler]], Šveitsi sprinter *[[16. detsember]] – [[Silja Kosonen]], Soome vasaraheitja *[[17. detsember]] – [[Castello Lukeba]], Prantsusmaa jalgpallur *[[19. detsember]] – [[Sofie Dokter]], hollandi seitsmevõistleja 3r39kndf5gjqhnor2figzoyoox0gxc6 0 643418 7231927 7231515 2026-09-10T22:04:20Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7231927 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1998}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter * 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter * 17. jaanuar – [[Lovro Majer]], Horvaatia jalgpallur *17. jaanuar – [[Amos Pieper]], Saksamaa jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur * 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja *[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur *31. jaanuar – [[Chris Willock]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur * 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist *[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur * 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja *[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja *[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja *[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja *[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur *[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur * 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur *==Märts== *[[3. märts]] – [[Darius Olaru]], Rumeenia jalgpallur *[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *4. märts – [[Petar Musa]], Horvaatia jalgpallur *[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur * 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur * 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja *[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja *[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja *[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja *[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka *[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane *[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja *[[25. märts]] – [[Ermedin Demirović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja *[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur *[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur * 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[5. aprill]] – [[Nathan Broadhead]], Walesi jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur *8. aprill – [[Ridle Baku]], Saksamaa jalgpallur *[[10. aprill]] – [[Florinel Coman]], Rumeenia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja *[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur * 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Jay Dasilva]], Walesi jalgpallur *[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja *[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist * 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija *[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *10. mai – [[Patriks Gailums]], Läti odaviskaja *[[11. mai]] – [[Fran Villalba]], Hispaania jalgpallur *[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur *[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja * 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja *[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja *[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja *[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Josep Martínez]], Hispaania jalgpallur ==Juuni== * [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur *[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja *11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja *[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja * 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur *29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja *29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja * 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja * 8. juuli – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja * 8. juuli – [[Alexander Bernhardsson]], Rootsi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja *[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur *[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur *[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija * 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja *[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja *[[28. juuli]] – [[Sam Surridge]], inglise jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar *[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija * 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja *[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja ==August== *[[1. august]] – [[Zian Flemming]], Hollandi jalgpallur *[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja *[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur *[[12. august]] – [[Stéfanos Tsitsipás]], Kreeka tennisist *[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[16. august]] – [[Dominic Lobalu]], Lõuna-Sudaani päritolu Šveitsi jooksja *[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja *[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur ==September== *[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja *[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja * 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur *[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja *[[12. september]] – [[Juan Portilla]], Colombia jalgpallur *[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja * 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur * 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja *[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja *[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur *[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur *[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja *[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja *[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja * 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur *9. oktoober – [[Carlos Miguel]], Brasiilia jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Jason Joseph]], Šveitsi tõkkejooksja *[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja * 14. oktoober – [[Lewis O'Brien]], Inglismaa jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Stefán Teitur Þórðarson]], Islandi jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Kerem Aktürkoğlu]], Türgi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur * 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur *[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija ==November== *[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja *[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur *[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur *[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur *[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik *[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija * 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[15. november]] – [[Anton Stach]], Saksamaa jalgpallur *[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]] (Dodô), Brasiilia jalgpallur *[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *26. november – [[Jón Dagur Þorsteinsson]], Islandi jalgpallur *[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija * 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja *[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur *[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist *[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja *[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur *[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur raampvvd79ysu08tsods0x0e5nbkg1a 7231947 7231927 2026-09-10T22:54:51Z Raamaturott 56450 7231947 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1998}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter * 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter * 17. jaanuar – [[Lovro Majer]], Horvaatia jalgpallur *17. jaanuar – [[Amos Pieper]], Saksamaa jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur * 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja *[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur *31. jaanuar – [[Chris Willock]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur * 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist *[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur * 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja *[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja *[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja *[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja *[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur *[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur * 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Darius Olaru]], Rumeenia jalgpallur *[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *4. märts – [[Petar Musa]], Horvaatia jalgpallur *[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur * 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur * 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja *[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja *[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja *[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja *[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka *[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane *[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja *[[25. märts]] – [[Ermedin Demirović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja *[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur *[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur * 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[5. aprill]] – [[Nathan Broadhead]], Walesi jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur *8. aprill – [[Ridle Baku]], Saksamaa jalgpallur *[[10. aprill]] – [[Florinel Coman]], Rumeenia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja *[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur * 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Jay Dasilva]], Walesi jalgpallur *[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja *[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist * 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija *[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *10. mai – [[Patriks Gailums]], Läti odaviskaja *[[11. mai]] – [[Fran Villalba]], Hispaania jalgpallur *[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur *[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja * 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja *[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja *[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja *[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Josep Martínez]], Hispaania jalgpallur ==Juuni== * [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur *[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja *11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja *[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja * 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur *29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja *29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja * 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja * 8. juuli – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja * 8. juuli – [[Alexander Bernhardsson]], Rootsi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja *[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur *[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur *[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija * 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja *[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja *[[28. juuli]] – [[Sam Surridge]], inglise jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar *[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija * 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja *[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja ==August== *[[1. august]] – [[Zian Flemming]], Hollandi jalgpallur *[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja *[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur *[[12. august]] – [[Stéfanos Tsitsipás]], Kreeka tennisist *[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[16. august]] – [[Dominic Lobalu]], Lõuna-Sudaani päritolu Šveitsi jooksja *[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja *[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur ==September== *[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja *[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja * 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur *[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja *[[12. september]] – [[Juan Portilla]], Colombia jalgpallur *[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja * 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur * 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja *[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja *[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur *[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur *[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja *[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja *[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja * 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur *9. oktoober – [[Carlos Miguel]], Brasiilia jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Jason Joseph]], Šveitsi tõkkejooksja *[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja * 14. oktoober – [[Lewis O'Brien]], Inglismaa jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Stefán Teitur Þórðarson]], Islandi jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Kerem Aktürkoğlu]], Türgi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur * 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur *[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija ==November== *[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja *[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur *[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur *[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur *[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik *[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija * 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[15. november]] – [[Anton Stach]], Saksamaa jalgpallur *[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]] (Dodô), Brasiilia jalgpallur *[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *26. november – [[Jón Dagur Þorsteinsson]], Islandi jalgpallur *[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija * 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja *[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur *[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist *[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja *[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur *[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur bu27pfx3cljnuqj6cft2szlf7bj9ydp 7232045 7231947 2026-09-11T08:56:25Z Avjoska 1538 /* Mai */ 7232045 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel on loetletud [[1998]]. aastal sündinud tuntud inimesi.'' {{Sündinud|1998}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Enock Mwepu]], sambia jalgpallur *[[4. jaanuar]] – [[Krystian Bielik]], poola jalgpallur *[[5. jaanuar]] – [[Carles Aleñá]], Hispaania jalgpallur *[[10. jaanuar]] – [[Michael Mmoh]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[11. jaanuar]] – [[Salih Özcan]], Türgi jalgpallur *[[15. jaanuar]] – [[Niklas Dorsch]], Saksamaa jalgpallur *[[16. jaanuar]] – [[Odsonne Édouard]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. jaanuar]] – [[Anthony Zambrano]], Colombia sprinter * 17. jaanuar – [[Natalia Bukowiecka]], poola sprinter * 17. jaanuar – [[Lovro Majer]], Horvaatia jalgpallur *17. jaanuar – [[Amos Pieper]], Saksamaa jalgpallur *[[18. jaanuar]] – [[Éder Militão]], Brasiilia jalgpallur * 18. jaanuar – [[Vashti Cunningham]], USA kõrgushüppaja *[[20. jaanuar]] – [[Attila Szalai]], Ungari jalgpallur *[[21. jaanuar]] – [[Pervis Estupiñán]], Ecuadori jalgpallur *[[22. jaanuar]] – [[Justin Bijlow]], hollandi jalgpallur *[[23. jaanuar]] – [[XXXTentacion]], Ameerika Ühendriikide räppar, laulja ja laulukirjutaja *[[31. jaanuar]] – [[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur *31. jaanuar – [[Chris Willock]], Inglismaa jalgpallur ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur * 3. veebruar – [[Mattias Siimar]], eesti tennisist *[[4. veebruar]] – [[Eray Cömert]], Šveitsi jalgpallur * 4. veebruar – [[Maximilian Wöber]], Austria jalgpallur *[[5. veebruar]] – [[Karel Tilga]], eesti kümnevõistleja *[[11. veebruar]] – [[Niklas Kaul]], saksa kümnevõistleja *[[13. veebruar]] – [[Miika Pihlak]], eesti näitleja *[[14. veebruar]] – [[Sander Berge]], norra jalgpallur *[[15. veebruar]] – [[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[16. veebruar]] – [[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 17. veebruar – [[Hannes Soomer]], eesti motoringrajasõitja *[[18. veebruar]] – [[Ángelo Preciado]], Ecuadori jalgpallur *[[21. veebruar]] – [[Kertu Laak]], eesti võrkpallur *[[25. veebruar]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur *[[26. veebruar]] – [[Trevor Bassitt]], USA jooksja *[[28. veebruar]] – [[Teun Koopmeiners]], Hollandi jalgpallur * 28. veebruar – [[Hebert Conceição]], Brasiilia poksija * 28. veebruar – [[Karl Andre Vallner]], eesti jalgpallur ==Märts== *[[3. märts]] – [[Darius Olaru]], Rumeenia jalgpallur *[[4. märts]] – [[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *4. märts – [[Petar Musa]], Horvaatia jalgpallur *[[5. märts]] – [[Sergio Díaz]], Paraguay jalgpallur * 5. märts – [[Merih Demiral]], türgi jalgpallur * 5. märts – [[Vladislav Artemjev]], vene maletaja *[[6. märts]] – [[Jemma Reekie]], Suurbritannia jooksja * 6. märts – [[Ernest Agyiri]], Ghana jalgpallur *[[10. märts]] – [[Matías Zaracho]], Argentina jalgpallur *[[12. märts]] – [[Nadežda Dubovitskaja]], Kasahstani kõrgushüppaja *[[14. märts]] – [[Tyson Jost]], Kanada jäähokimängija *[[16. märts]] – [[Haruka Kitaguchi]], Jaapani odaviskaja *[[17. märts]] – [[Jere Innala]], soome jäähokimängija *[[18. märts]] – [[Miltiádis Tentóglou]], kreeka kaugushüppaja *[[19. märts]] – [[Li Lirisman]], eesti karateka *[[21. märts]] – [[Ralf Aron]], eesti autosportlane *[[22. märts]] – [[Daniel Albert Naurits]], Eesti iluuisutaja *[[25. märts]] – [[Ermedin Demirović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur *[[26. märts]] – [[Johannes Erm]], eesti kümnevõistleja *[[27. märts]] – [[Haji Wright]], USA jalgpallur *[[29. märts]] – [[Brett Howden]], Kanada jäähokimängija ==Aprill== *[[3. aprill]] – [[Roberts Uldriķis]] Läti jalgpallur * 3. aprill – [[Kenneth Raisma]], eesti tennisist * 3. aprill – [[Paris Jackson]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell *[[5. aprill]] – [[Nathan Broadhead]], Walesi jalgpallur *[[8. aprill]] – [[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur *8. aprill – [[Ridle Baku]], Saksamaa jalgpallur *[[10. aprill]] – [[Florinel Coman]], Rumeenia jalgpallur *[[15. aprill]] – [[Melissa Greeff]], Lõuna-Aafrika Vabariigi maletaja *[[17. aprill]] – [[Edrisa Lubega]], Uganda jalgpallur * 17. aprill – [[Kristoffer Ajer]], norra jalgpallur *[[22. aprill]] – [[Jay Dasilva]], Walesi jalgpallur *[[26. aprill]] – [[Jan-Krzysztof Duda]], poola maletaja *[[27. aprill]] – [[Cristian Romero]], Argentina jalgpallur * 27. aprill – [[Drake Batherson]], Kanada jäähokimängija ==Mai== *[[2. mai]] – [[Jonathan Ikoné]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. mai]] – [[Arõna Sabalenka]], valgevene tennisist * 5. mai – [[Jordan Kyrou]], Kanada jäähokimängija *[[7. mai]] – [[Lauri Tolmats]], eesti koduloolane * 7. mai – [[Jesse Puljujärvi]], soome hokimängija *[[10. mai]] – [[Vitaly Janelt]], saksa jalgpallur *10. mai – [[Patriks Gailums]], Läti odaviskaja *[[11. mai]] – [[Fran Villalba]], Hispaania jalgpallur *[[12. mai]] – [[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija *[[17. mai]] – [[Patricia Guijarro]], Hispaania jalgpallur *[[19. mai]] – [[Rebeka Koha]], läti tõstja * 19. mai – [[Alex Král]], tšehhi jalgpallur *[[21. mai]] – [[Ari Ólafsson]], islandi laulja *[[22. mai]] – [[Laulauga Tausaga]], USA kettaheitja *[[23. mai]] – [[Salwa Eid Naser]], Bahreini jooksja *[[25. mai]] – [[Jorge Carrascal]], Colombia jalgpallur *[[26. mai]] – [[Montassar Talbi]], Tuneesia jalgpallur *[[27. mai]] – [[Josep Martínez]], Hispaania jalgpallur ==Juuni== * [[2. juuni]] – [[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur *[[4. juuni]] – [[Vladislav Homutov]], Ukraina jalgpallur *[[5. juuni]] – [[Kale Clague]], Kanada jäähokimängija *[[6. juuni]] – [[Jahor Šaranhovič]], valgevene jäähokimängija *[[11. juuni]] – [[Wilma Murto]], Soome teivashüppaja *11. juuni – [[Hans Christian Aavik]], eesti viiuldaja *[[15. juuni]] – [[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur *[[16. juuni]] – [[Ritsu Dōan]], jaapani jalgpallur *[[24. juuni]] – [[Pierre-Luc Dubois]], Kanada jäähokimängija *[[25. juuni]] – [[Jakob Chychrun]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija *[[28. juuni]] – [[Joel Eriksson]], Rootsi vormelisõitja * 28. juuni – [[Óscar Rodríguez]], hispaania jalgpallur *[[29. juuni]] – [[Mattias Käit]], Eesti jalgpallur *29. juuni – [[Emma Oosterwegel]], Hollandi seitsmevõistleja *29. juuni – [[Eberechi Eze]], Inglismaa jalgpallur *[[30. juuni]] – [[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja * 30. juuni – [[Houssem Aouar]], Alžeeria jalgallur ==Juuli== *[[8. juuli]] – [[Jaden Smith]], USA laulja ja näitleja * 8. juuli – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja * 8. juuli – [[Alexander Bernhardsson]], Rootsi jalgpallur *[[10. juuli]] – [[Angus Cloud]], USA näitleja *[[12. juuli]] – [[Shai Gilgeous-Alexander]], Kanada korvpallur *[[13. juuli]] – [[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur *[[14. juuli]] – [[Henri Roos]], eesti murdmaasuusataja *[[17. juuli]] – [[Joachim Blichfeld]], taani jäähokimängija * 17. juuli – [[Arilena Ara]], albaania laulja *[[20. juuli]] – [[Morgan Geekie]], Kanada jäähokimängija *[[22. juuli]] – [[Marc Cucurella]], hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Bindi Irwin]], [[Austraalia]]/[[USA]] laulja, näitleja *[[28. juuli]] – [[Sam Surridge]], inglise jalgpallur *[[29. juuli]] – [[Clayton Keller]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija * 29. juuli – [[AG (laulja)|AG]], eesti räppar *[[30. juuli]] – [[Jesper Bratt]], rootsi jäähokimängija * 30. juuli – [[Kristjan Kalev Nuus]] ehk Marmormaze, eesti räppar ja arvutimängu looja *[[31. juuli]] – [[Quincy Hall]], USA jooksja ==August== *[[1. august]] – [[Zian Flemming]], Hollandi jalgpallur *[[2. august]] – [[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja *[[8. august]] – [[Liam Scales]], Iirimaa jalgpallur *[[12. august]] – [[Stéfanos Tsitsipás]], Kreeka tennisist *[[13. august]] – [[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija *[[16. august]] – [[Dominic Lobalu]], Lõuna-Sudaani päritolu Šveitsi jooksja *[[18. august]] – [[Clairo]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[20. august]] – [[Lieke Klaver]], hollandi jooksja *[[28. august]] – [[Weston McKennie]], USA jalgpallur ==September== *[[3. september]] – [[Johanna Maria Tõugu]], Eesti poliitik ja keskkonnakaitsja *[[6. september]] – [[Michele Perniola]], Itaalia laulja * 6. september – [[Kiernan Dewsbury-Hall]], inglise jalgpallur *[[7. september]] – [[Gerardo Arteaga]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur * 7. september – [[Ola Solbakken]], norra jalgpallur *[[8. september]] – [[Alessio Lorandi]], itaalia võidusõitja *[[12. september]] – [[Juan Portilla]], Colombia jalgpallur *[[18. september]] – [[Hans-Christian Hausenberg]], eesti kümnevõistleja * 18. september – [[Christian Pulisic]], USA jalgpallur * 18. september – [[Harald Østberg Amundsen]], norra murdmaasuusataja *[[20. september]] – [[Marco Arop]], Kanada jooksja *[[21. september]] – [[Tadej Pogačar]], Sloveenia jalgrattur *[[22. september]] – [[Renet Vanker]], eesti võrkpallur *[[28. september]] – [[Milica Gardašević]], serbia kaugushüppaja *[[29. september]] – [[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Agustín Canobbio]], Uruguay jalgpallur *[[3. oktoober]] – [[Yemisi Mabry]], Saksamaa kuulitõukaja *[[6. oktoober]] – [[Christopher Repka]], slovaki maletaja * 6. oktoober – [[Lloyd Kelly]], Inglismaa jalgpallur *[[9. oktoober]] – [[Patson Daka]], Sambia jalgpallur *9. oktoober – [[Carlos Miguel]], Brasiilia jalgpallur *[[11. oktoober]] – [[Jason Joseph]], Šveitsi tõkkejooksja *[[14. oktoober]] – [[Anneli Trees]], eesti kabetaja * 14. oktoober – [[Lisette Tammik]], eesti jalgpallur * 14. oktoober – [[Victor Nelsson]], taani jalgpallur * 14. oktoober – [[Kenneth Bednarek]], USA jooksja * 14. oktoober – [[Lewis O'Brien]], Inglismaa jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Stefán Teitur Þórðarson]], Islandi jalgpallur *[[21. oktoober]] – [[Kerem Aktürkoğlu]], Türgi jalgpallur *[[22. oktoober]] – [[Ianis Hagi]], Rumeenia jalgpallur * 22. oktoober – [[Harry Souttar]], Austraalia jalgpallur *[[27. oktoober]] – [[Dayot Upamecano]], Prantsusmaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Carlos Jürgens]], eesti korvpallur *[[28. oktoober]] – [[Lou Jeanmonnot]], Prantsusmaa laskesuusataja *[[30. oktoober]] – [[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija * 30. oktoober – [[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija ==November== *[[1. november]] – [[Mariel Merlii Pulles]], eesti murdmaasuusataja *[[2. november]] – [[Riley McGree]], Austraalia jalgpallur *[[4. november]] – [[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur *[[5. november]] – [[Takehiro Tomiyasu]], jaapani jalgpallur *[[10. november]] – [[Tuuli Põhjakas]], eesti ajakirjanik ja kultuurikriitik *[[12. november]] – [[Elias Pettersson]], Rootsi jäähokimängija * 12. november – [[Jules Koundé]], Prantsusmaa jalgpallur *[[14. november]] – [[Sofia Kenin]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[15. november]] – [[Anton Stach]], Saksamaa jalgpallur *[[17. november]] – [[Domilson Cordeiro dos Santos]] (Dodô), Brasiilia jalgpallur *[[26. november]] – [[Luka Ivanušec]], Horvaatia jalgpallur *26. november – [[Jón Dagur Þorsteinsson]], Islandi jalgpallur *[[27. november]] – [[Martin Pärn (jalgpallur)|Martin Pärn]], eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Randal Kolo Muani]], Prantsusmaa jalgpallur *[[17. detsember]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[18. detsember]] – [[Jake Oettinger]], USA jäähokimängija * 18. detsember – [[Simona Quadarella]], itaalia ujuja *[[20. detsember]] – [[Kylian Mbappé]], prantsuse jalgpallur *[[22. detsember]] – [[Casper Ruud]], Norra tennisist *[[23. detsember]] – [[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja *[[24. detsember]] – [[Declan McKenna]], inglise laulja, laulukirjutaja ja muusik *[[27. detsember]] – [[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur *[[29. detsember]] – [[Victor Osimhen]], Nigeeria jalgpallur *[[31. detsember]] – [[Valentin Kordas]], eesti võrkpallur psu32vs7mo9lpkr9ul2wkogk0oqkohr 0 650949 7231811 7220646 2026-09-10T18:26:00Z Minnekon 64742 7231811 wikitext text/x-wiki '''Siinsetes loeteludes''' on kokku võetud [[arvamusküsitlus]]te tulemused [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023.]] ja [[2027. aasta Riigikogu valimised|2027. aasta Riigikogu valimiste]] vahelisel ajal. ==Erakonnaeelistused== [[Fail:2027 Estonian Election Polling.svg|keskel|raamita|1000x1000px]] Arv tabelis näitab, mitu protsenti erakonnaeelistusega vastajatest valiks just seda parteid. Suurima toetusega partei tulemus on esitatud värvilisel taustal. [[Valimiskünnis]]t (vähemalt 5%) ületavate parteide tulemus on paksus kirjas. Küsitlusfirmadest [[Turu-uuringute AS]] küsitleb inimesi võrdselt nii veebis kui ka telefoni teel,<ref>[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Erakondade toetuse muutumine alates 2022]. [[Turu-uuringute AS]]-i kodeleht, 13. aprill 2023</ref> [[Kantar Emor]] umbes 2/3 veebis ja 1/3 telefoni teel<ref>[https://www.err.ee/1608478460/kantar-emor-reformierakond-langes-toetuselt-neljandaks Kantar Emor: Reformierakond langes toetuselt neljandaks]. [[ERR]], 27. jaan 2022</ref><ref name="KuidasSünnivad">[https://www.err.ee/1608874922/ak-nadal-kuidas-sunnivad-erakondade-reitingud-ja-milline-on-nende-moju "AK. Nädal": kuidas sünnivad erakondade reitingud ja milline on nende mõju?]. [[ERR]], 5. veebruar 2023</ref> ja [[Norstat]] peamiselt telefoni teel, osaliselt ka veebis.<ref name="KuidasSünnivad" /> {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px;" ! style="width:280px;" | Küsitlusperiood ! style="width:20px;" | Valim ! style="width:195px;" | Küsitleja ! style="width:195px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:195px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:195px;" | [[Eesti 200]] ! style="width:195px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:195px;" | [[Eestimaa Vasakliit|Vasakliit]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Parempoolsed|Parempoolsed]] ! style="width:195px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Rohelised]] ! style="width:20px;" | Valitsus<ref>Valitsuskoalitsiooni kuuluvate erakondade toetus kokku. Pärast 2023. aasta valimisi moodustatud [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandasse valitsusse]] kuuluvad parteid (Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond) said valimistel kokku 53,8% häältest. Alates 11. märtsist 2025 valitsuse moodustanud Reformierakond ja Eesti 200 said valimistel kokku 44,5% häältest</ref> |- |3.–7. september 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-september-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''16''' |'''21''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |0 |13 |- |31. august – 5. september 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,3''' |1,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''21,9''' | - |'''7,2''' |0,5 |15,7 |- |24.–29. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''11,8''' |'''20,4''' |1,5 |'''19,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,1''' | - |'''6,7''' |0,3 |15,0 |- |17.–23. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,3''' |'''11,3''' |'''23,6''' |1,5 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | - |'''7,5''' |0,7 |14,8 |- |11.–19. august 2026 |1502 |[https://www.err.ee/1610116069/emor-sotsid-tousid-keskerakonna-kannule Kantar Emor] |'''12,5''' |'''11,5''' |'''19,1''' |2,5 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA" |'''25,7''' |– |'''6,9''' |1,4 |15,0 |- |10.–15. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,9''' |'''21,2''' |1,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''22,3''' | - |'''7,9''' |1,3 |14,6 |- |6.–12. august 2026 |906 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-august-2026/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''21''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''9''' |1 |12 |- |3.–9. august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''13,8''' |'''21,5''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''29,9''' | - |4,4 |0,7 |13,6 |- |27. juuli – 2.august 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,1''' |'''12,2''' |'''22,7''' |1,4 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |'''5,8''' |0,7 |15,5 |- |20.–26. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''12,9''' |'''23,1''' |1,2 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |'''5,2''' |1,2 |13,3 |- |13.–20. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,4''' |'''17,7''' |'''20,3''' |2,0 |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''6,5''' |1,0 |14,4 |- |6.–16. juuli 2026 |1554 |[https://www.err.ee/1610087119/reformierakond-vordsustas-toetuse-ekre-ja-sotsiaaldemokraatidega Kantar Emor] |'''14,1''' |'''14,2''' |'''20,3''' |1,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,8''' |2,0 |16,0 |- |6.–13. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,3''' |'''15,0''' |'''22,4''' |1,6 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |'''7,0''' |1,5 |11,9 |- |29. juuni – 5. juuli 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,7''' |'''13,4''' |'''20,3''' |2,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |1,1 |15,7 |- |16.–25. juuni 2026 |906 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-ja-keskerakond-jagavad-liidrikohta/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |15 |- |15.–20. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''11,8''' |'''23,0''' |1,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''6,7''' |0,5 |14,4 |- |8.–17. juuni 2026 |1587 |[https://www.err.ee/1610058097/emor-isamaa-ja-keskerakond-jatkavad-populaarsustabeli-tipus Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,4''' |'''21,5''' |2,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,7''' |0,7 |14,1 |- |8.–14. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,6''' |'''24,1''' |1,6 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''5,1''' |0,8 |14,1 |- |1.–5. juuni 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''13,5''' |'''20,0''' |1,5 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,7''' | – |'''6,3''' |0,7 |13,2 |- |25.–31. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,4''' |'''21,0''' |1,4 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''8,4''' |1,2 |15,6 |- |18.–23. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,4''' |'''14,3''' |'''21,6''' |3,3 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |'''5,3''' |1,1 |14,7 |- |11.–20. mai 2026 |1429 |[https://www.err.ee/1610029849/valitsusliidu-koondtoetus-langes-rekordmadalale-12-protsendile Kantar Emor] |'''9,9''' |'''13,9''' |'''20,6''' |2,4 |'''17,4''' | style="background:#87CEFA" |'''23,5''' |– |'''8,5''' |1,6 |12,3 |- |11.–17. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''13,0''' |'''20,2''' |1,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |'''6,2''' |1,1 |13,5 |- |7.–13. mai 2026 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-mai-2026/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''14''' | style="background:#D3F2D0" |'''25''' |2 |'''14''' |'''20''' |0 |'''11''' |0 |13 |- |4.–10. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,7''' |'''14,3''' |'''21,9''' |2,0 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''24,4''' | – |'''6,0''' |1,7 |13,7 |- |27. aprill – 3. mai 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''13,5''' |'''23,3''' |1,3 |'''15,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' | – |'''5,4''' |0,7 |12,3 |- |20.–26. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,0''' |'''13,6''' |'''20,9''' |1,9 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''5,9''' |1,4 |14,9 |- |13.–22. aprill 2026 |1526 |[https://www.err.ee/1610004634/emor-isamaa-ja-keskerakond-juhivad-reitinguid-tasavagiselt Kantar Emor] |'''12,2''' |'''8,7''' |'''21,9''' |3,9 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''7,8''' |1,5 |16,1 |- |13.–19. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,4''' |'''23,7''' |0,7 |'''12,7''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |'''7,0''' |0,8 |13,2 |- |6.–12. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,5''' |'''14,8''' |'''21,6''' |2,3 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,9''' |0,3 |14,8 |- |2.–8. aprill 2026 |876 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-aprill-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''11''' |'''23''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |1 |16 |- |30. märts – 5. aprill 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''12,0''' |'''22,6''' |1,5 |'''16,6''' | style="background:#87CEFA"|'''24,3''' | – |'''5,7''' |1,1 |14,1 |- |23.–28. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,2''' |'''13,5''' |'''20,9''' |2,0 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA"|'''24,9''' | – |'''6,8''' |0,9 |16,2 |- |16.–21. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,9''' |'''11,5''' |'''22,4''' |1,3 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |'''6,2''' |0,8 |14,2 |- |9.–18. märts 2026 |1515 |[https://www.err.ee/1609971788/emor-keskerakond-tousis-isamaa-kannule Kantar Emor] |'''12,0''' |'''13,8''' |'''22,8''' |2,1 |'''14,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,2''' |– |'''7,0''' |1,7 |14,1 |- |9.–15. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''11,0''' |'''21,4''' |1,4 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |'''6,1''' |0,9 |13,5 |- |5.–9. märts 2026 |872 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetus-eestis-marts-2026/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' | style="background:#D3F2D0" |'''23''' |1 |'''14''' |'''22''' |0 |'''7''' |1 |14 |- |2.–7. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,6''' |'''21,8''' |2,3 |'''12,2''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |'''6,5''' |1,0 |16,3 |- |23. veebruar – 1. märts 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,2''' |'''11,5''' |'''19,5''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,6''' |1,3 |14,0 |- |16.–21. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''14,4''' |'''22,4''' |2,1 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''25,0''' | – |'''5,4''' |0,6 |14,9 |- |11.–18. veebruar 2026 |1446 |[https://www.err.ee/1609945106/kantar-emor-veebruaris-kasvas-toetus-sotsiaaldemokraatidele Kantar Emor] |'''12,4''' |'''13,3''' |'''21,3''' |2,1 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''8,1''' |1,0 |14,5 |- |9.–15. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,6''' |'''13,8''' |'''21,1''' |2,3 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''6,7''' |1,0 |14,9 |- |5.–9. veebruar 2026 |899 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-veebruar-2026/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''14''' |'''21''' |2 |'''14''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |14 |- |2.–7. veebruar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,0''' |'''12,4''' |'''18,6''' |1,6 |'''15,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''6,3''' |1,1 |15,6 |- |26.–31. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,4''' |'''13,2''' |'''22,0''' |1,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,0''' | – |4,6 |0,5 |17,2 |- |14.–21. jaanuar 2026 |1621 |[https://www.err.ee/1609917533/kantar-emor-keskerakonna-toetus-tousis-seitsme-aasta-korgeimale-tasemele Kantar Emor] |'''12,6''' |'''13,3''' |'''22,7''' |1,4 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA" |'''25,5''' |– |'''6,9''' |1,4 |14,0 |- |19.–24. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,0''' |'''10,9''' |'''20,7''' |2,4 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,0''' | – |'''6,3''' |1,3 |17,4 |- |15.–19. jaanuar 2026 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-jaanuar-2026/ Turu-uuringud] |'''14''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''20''' |3 |'''15''' |'''19''' |0 |'''9''' |1 |17 |- |12.–18. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,3''' |'''14,9''' |'''21,2''' |1,5 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''6,8''' |0,5 |15,8 |- |5.–11. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''11,3''' |'''19,0''' |1,6 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |'''6,1''' |0,6 |17,8 |- |29. detsember 2025 – 3. jaanuar 2026 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,6''' |'''9,3''' |'''19,5''' |2,6 |'''13,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |'''7,2''' |0,4 |16,2 |- |15.–21. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,0''' |'''15,5''' |'''22,1''' |1,4 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |12,4 |- |8.–14. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,3''' |'''14,0''' |'''19,5''' |2,4 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,7''' |0,7 |14,7 |- |4.–10. detsember 2025 |877 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-reitingud-detsember-2025/ Turu-uuringud] |'''12''' |'''15''' | style="background:#D3F2D0" |'''22''' |1 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |13 |- |3.–10. detsember 2025 |1621 |[https://www.err.ee/1609882336/kantar-emor-keskerakonna-toetus-on-hakanud-eestlaste-seas-kasvama Kantar Emor] |'''13,7''' |'''11,7''' |'''20,7''' |2,6 |'''14,6''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''8,8''' |1,0 |16,3 |- |1.–7. detsember 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,5''' |'''14,4''' |'''22,1''' |2,4 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,1''' | – |'''6,2''' |1,4 |13,9 |- |24.–30. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''20,8''' |1,0 |'''16,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,2''' | – |'''5,4''' |1,0 |11,1 |- |17.–23. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,7''' |'''14,4''' |'''19,7''' |2,0 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''7,4''' |0,9 |12,7 |- |10.–16. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,2''' |'''14,2''' |'''21,8''' |2,8 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''7,3''' |1,0 |14,0 |- |6.–10. november 2025 |887 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''13''' |'''19''' |2 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''9''' |1 |15 |- |3.–12. november 2025 |1483 |[https://www.err.ee/1609862811/valimiste-tuules-on-isamaa-toetus-tousnud-ekre-toetus-langenud Kantar Emor] |'''11,6''' |'''12,9''' |'''19,0''' |2,5 |'''15,6''' | style="background:#87CEFA" |'''25,6''' |– |'''8,7''' |1,3 |14,1 |- |3–9. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,9''' |'''13,4''' |'''21,4''' |0,9 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,6''' |0,3 |11,8 |- |27. oktoober – 2. november 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,8''' |'''14,8''' |'''22,0''' |1,9 |'''11,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,5''' | – |'''7,1''' |1,1 |12,7 |- |20.–26. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''13,4''' |'''23,7''' |2,1 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |'''5,1''' |0,4 |12,6 |- |13.–17. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,8''' |'''21,4''' |1,8 |'''13,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |'''5,0''' |1,8 |12,3 |- |6.–12. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,5''' |'''18,9''' |'''19,4''' |2,4 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,4''' |0,8 |12,9 |- |3.–13. oktoober 2025 |1684 |[https://www.err.ee/1609832352/keskerakonna-toetus-kerkis-ukraina-soja-eelsele-tasemele Kantar Emor] |'''13,1''' |'''14,9''' |'''19,8''' |2,5 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA" |'''22,6''' |– |'''9,3''' |1,0 |15,6 |- |6.–9. oktoober 2025 |902 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-sde-toetus-on-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''13''' |'''14''' |'''18''' |3 |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''9''' |1 |16 |- |28. september – 5. oktoober 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,2''' |'''18,7''' |'''20,6''' |2,1 |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,0''' |0,9 |15,3 |- |22.–28. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,5''' |'''17,0''' |'''19,0''' |2,5 |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |'''6,1''' |0,9 |17,0 |- |15.–22. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,0''' |'''16,4''' |'''19,3''' |2,9 |'''11,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,0''' |1,3 |12,9 |- |10.–17. september 2025 |1502 |[https://www.err.ee/1609804104/kantar-emor-reformierakond-pooras-sugava-languse-tousule Kantar Emor] |'''14,2''' |'''12,4''' |'''18,1''' |2,0 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''23,6''' |– |'''7,6''' |1,2 |16,2 |- |8.–14. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,8''' |'''15,2''' |'''19,8''' |1,4 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |'''6,2''' |1,1 |14,2 |- |4.–9. september 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/vastandumine-reformierakonnale-on-isamaa-toetust-suurendanud/ Turu-uuringud] |'''11''' |'''13''' |'''17''' |2 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |'''10''' |1 |13 |- |1.–8. september 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''17,1''' |'''20,6''' |1,3 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''6,2''' |0,5 |11,7 |- |25.–31. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,1''' |'''18,3''' |'''20,1''' |3,6 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |'''5,4''' |0,6 |16,7 |- |18.–24. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''11,3''' |'''16,4''' |'''20,2''' |2,7 |'''11,0''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''7,4''' |2,0 |14,0 |- |13.–19. august 2025 |1547 |[https://www.err.ee/1609775058/emor-reformierakonna-toetus-rekordmadal-keskerakonnal-viimaste-aastate-korgeim Kantar Emor] |'''10,5''' |'''15,1''' |'''18,6''' |3,3 |'''14,7''' | style="background:#87CEFA" |'''25,4''' |– |'''7,7''' |1,5 |13,8 |- |11.–17. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,1''' |'''17,7''' |'''17,1''' |1,5 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |'''6,1''' |1,8 |13,6 |- |7.–11. august 2025 |892 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-reformierakonna-toetus-langenud-rekordmadalale/ Turu-uuringud] |'''10''' |'''19''' |'''16''' |'''5''' |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''21''' |0 |'''10''' |0 |15 |- |4.–9. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''9,6''' |'''19,3''' |'''17,5''' |3,0 |'''13,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''5,7''' |0,5 |12,6 |- |28. juuli – 3. august 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,4''' |'''17,0''' |'''17,3''' |3,1 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,8''' | – |'''7,8''' |0,7 |17,5 |- |21.–28. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''15,6''' |'''17,9''' |3,0 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''31,1''' | – |'''5,8''' |0,4 |13,1 |- |14.–21. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,1''' |'''20,0''' |'''17,2''' |3,0 |'''14,8''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |'''6,7''' |1,6 |13,1 |- |10.–17. juuli 2025 |1592 |[https://www.err.ee/1609751112/kantar-emor-tallinnas-toimuv-andis-tugeva-hoobi-reformierakonna-reitingule Kantar Emor] |'''14,1''' |'''15,3''' |'''17,0''' |3,1 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,3''' |– |'''7,6''' |1,7 |17,2 |- |7.–14. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''10,4''' |'''16,1''' |'''18,6''' |4,2 |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,5''' | – |'''6,0''' |1,5 |14,6 |- |30. juuni – 6. juuli 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,8''' |'''17,8''' |'''17,4''' |3,3 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,6''' | – |'''5,5''' |0,8 |17,1 |- |16.–22. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,6''' |'''19,0''' |'''15,7''' |2,1 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,8''' | – |4,8 |0,6 |16,7 |- |12.–18. juuni 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609725540/kantar-emor-isamaa-veidi-kaotas-ja-ekre-kasvatas-toetust Kantar Emor] |'''15,6''' |'''13,6''' |'''18,1''' |3,5 |'''12,3''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''7,8''' |1,4 |19,1 |- |9.–15. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''19,0''' |'''16,0''' |3,4 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |3,9 |0,7 |20,2 |- |5.–13. juuni 2025 |908 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-erakondade-toetusreitingud-pusinud-muutumatuna/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''17''' |'''14''' |4 |'''11''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''8''' |1 |23 |- |2.–8. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''19,7''' |'''15,8''' |2,5 |'''9,8''' | style="background:#87CEFA"|'''26,3''' | – |'''5,3''' |1,9 |20,4 |- |26. mai – 1. juuni 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,0''' |'''17,4''' |'''16,4''' |2,7 |'''12,9''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,8 |0,6 |18,7 |- |19.–25. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''15,4''' |'''17,4''' |3,8 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |'''5,6''' |2,4 |21,7 |- |14.–21. mai 2025 |1493 |[https://www.err.ee/1609701312/kantar-emor-isamaa-reiting-kerkis-ekre-oma-langes Kantar Emor] |'''15,1''' |'''11,9''' |'''17,3''' |3,6 |'''11,6''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''7,6''' |1,8 |18,7 |- |12.–18. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''15,8''' |'''17,8''' |4,3 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |'''5,7''' |0,9 |20,4 |- |5.–11. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''14,0''' |'''16,8''' |1,5 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |'''5,8''' |1,1 |19,9 |- |2.–7. mai 2025 |893 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-isamaa-jatkab-liidrina/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''15''' |'''16''' |3 |'''12''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |2 |20 |- |28. aprill – 4. mai 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,9''' |'''13,9''' |1,8 |'''13,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,4''' | – |'''7,2''' |0,6 |19,4 |- |21.–28. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''12,0''' |'''16,4''' |'''19,1''' |4,1 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |4,7 |1,2 |16,1 |- |14.–21. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,3''' |'''16,8''' |3,2 |'''11,5''' | style="background:#87CEFA"|'''24,2''' | – |4,6 |1,4 |21,0 |- |9.–15. aprill 2025 |1488 |[https://www.err.ee/1609666325/isamaa-kaotas-toetust-keskerakond-on-reformierakonnale-jarele-joudnud Kantar Emor] |'''17,0''' |'''14,8''' |'''16,5''' |2,9 |'''11,7''' | style="background:#87CEFA" |'''22,8''' |– |'''8,5''' |2,4 |19,9 |- |7.–13. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''14,9''' |'''17,3''' |3,3 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''28,1''' | – |'''6,1''' |0,9 |22,7 |- |3.–9. aprill 2025 |903 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetusreitingud-rahastusskandaali-sattunud-isamaa-on-liidripositsiooni-kaotamas/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''19''' |'''16''' |3 |'''9''' | style="background:#87CEFA"|'''20''' |0 |'''9''' |2 |22 |- |31. märts – 6. aprill 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''15,4''' |'''18,4''' |3,6 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,1''' | – |4,7 |1,2 |23,8 |- |24.–30. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''13,5''' |'''14,2''' |4,0 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,8''' | – |'''6,4''' |1,7 |21,5 |- |17.–23. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''16,3''' |'''17,0''' |1,4 |'''10,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |3,7 |1,1 |19,5 |- |12.–19. märts 2025 |1587 |[https://www.err.ee/1609638085/valitsusvahetus-kergitas-reformierakonna-toetust-eesti-200-madalseis-pusib Kantar Emor] |'''17,6''' |'''14,0''' |'''16,0''' |3,0 |'''11,9''' | style="background:#87CEFA" |'''25,2''' |– |'''8,4''' |1,4 |20,6 |- |10.–16. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,1''' |'''14,9''' |1,7 |'''8,8''' | style="background:#87CEFA"|'''33,6''' | – |3,3 |1,2 |17,9 |- |11. märts 2025|| colspan="12" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] ministrid vabastati ametist. Valitsuskoalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]] ja [[Eesti 200]].<ref>[https://www.err.ee/1609629425/karis-vabastas-sotsidest-ministrid-ametist Karis vabastas sotsidest ministrid ametist]. [[ERR]], 11. märts 2025</ref> |- |6.–12. märts 2025 |891 |[https://turu-uuringute.eu/uus-valitsuskoalitsioon-alustab-20-protsendilise-toetusega/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''17''' |'''13''' |3 |'''10''' | style="background:#87CEFA"|'''29''' |0 |'''6''' |1 |20 |- |3.–9. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''16,0''' |'''15,2''' |2,7 |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |3,9 |0,4 |32,9 |- |25. veebruar – 2. märts 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,4''' |'''20,1''' |'''14,2''' |2,2 |'''9,6''' | style="background:#87CEFA"|'''33,0''' | – |4,1 |1,1 |25,2 |- |17.–23. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,6''' |'''15,5''' |3,9 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,6 |1,0 |30,2 |- |13.–19. veebruar 2025 |1612 |[https://www.err.ee/1609610141/reformierakonna-reiting-langes-2004-aasta-tasemele Kantar Emor] |'''14,4''' |'''15,1''' |'''15,2''' |2,6 |'''13,2''' | style="background:#87CEFA" |'''29,4''' |– |'''6,3''' |1,4 |30,2 |- |10.–16. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''16,8''' |'''13,4''' |3,2 |'''12,0''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |3,1 |1,4 |32,4 |- |7.–16. veebruar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/karistus-porto-franco-kriminaalasjas-pole-keskerakonna-toetust-vahendanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''15''' |'''15''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |'''8''' |0 |35 |- |3.–9. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,9''' |'''17,7''' |'''12,8''' |1,8 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |'''5,0''' |1,1 |32,1 |- |27. jaanuar – 2. veebruar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,7''' |'''15,9''' |'''12,3''' |2,2 |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''33,1''' | – |4,9 |1,1 |30,8 |- |20.–26. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,3''' |'''17,0''' |'''14,3''' |3,0 |'''11,4''' | style="background:#87CEFA"|'''32,4''' | – |4,5 |0,9 |29,7 |- |16.–28. jaanuar 2025 |886 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-on-jatkuvalt-kasvutrendis/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''13''' |'''13''' |3 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''8''' |1 |36 |- |13.–21. jaanuar 2025 |1537 |[https://www.err.ee/1609583956/kantar-emor-toetus-sotsidele-ja-ekre-le-veidi-kasvas Kantar Emor] |'''15,8''' |'''13,6''' |'''13,1''' |3,4 |'''15,5''' | style="background:#87CEFA" |'''26,0''' |– |'''7,2''' |2,7 |34,7 |- |13.–19. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,1''' |'''16,5''' |'''17,0''' |3,1 |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |4,2 |0,3 |29,6 |- |6.–12. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,2''' |'''14,5''' |'''13,9''' |1,9 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''28,9''' | – |4,9 |1,2 |34,8 |- |30. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''16,2''' |'''14,3''' |2,1 |'''12,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,4''' | – |3,9 |2,3 |32,5 |- |16.–22. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,4''' |'''17,9''' |'''15,3''' |3,7 |'''11,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,4''' | – |3,0 |1,4 |33,4 |- |9.–15. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,8''' |'''15,8''' |'''14,7''' |3,2 |'''15,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,5''' | – |4,5 |2,4 |34,0 |- |4.–11. detsember 2024 |1537 |[https://www.err.ee/1609548742/kantar-emor-kuuga-sai-enim-toetust-juurde-isamaa Kantar Emor] |'''17,5''' |'''12,2''' |'''13,5''' |3,6 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA" |'''27,3''' |– |'''6,3''' |2,1 |34,4 |- |2.–8. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,0''' |'''13,4''' |'''13,8''' |2,9 |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |'''5,6''' |1,6 |36,4 |- |25. november – 2. detsember 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''13,8''' |'''12,3''' |3,3 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,0''' | – |3,9 |1,1 |38,9 |- |21.–30. november 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/parempoolsete-toetus-tousis-novembri-lopus-rekordilise-7-protsendini/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''14''' |'''13''' |4 |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''7''' |1 |36 |- |18.–24. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,3''' |'''12,1''' |'''13,5''' |4,5 |'''15,1''' | style="background:#87CEFA"|'''24,6''' | – |4,4 |1,1 |40,9 |- |14.–21. november 2024 |1516 |[https://www.err.ee/1609528222/kantar-emor-sotsiaaldemokraatide-toetus-jai-keskerakonnale-alla Kantar Emor] |'''17,4''' |'''13,7''' |'''14,8''' |4,3 |'''13,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,1''' |– |'''6,4''' |1,4 |35,6 |- |11.–17. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''12,3''' |'''13,4''' |3,8 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |'''5,3''' |1,2 |37,0 |- |4.–10. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,6''' |'''13,5''' |'''17,2''' |4,8 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |2,9 |2,1 |35,0 |- |28. oktoober – 3. november 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,1''' |'''12,6''' |'''11,7''' |3,6 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''32,7''' | – |'''5,5''' |1,6 |33,5 |- |24.–30. oktoober 2024 |894 |[https://turu-uuringute.eu/keskerakonna-ja-eesti-200-toetus-on-taastumas-kuid-erk-i-toetus-vahenemas/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''10''' |'''14''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |21.–28. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''12,3''' |'''14,3''' |3,7 |'''12,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |'''5,1''' |1,2 |32,9 |- |14.–21. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''12,0''' |'''13,0''' |3,8 |'''15,7''' | style="background:#87CEFA"|'''27,5''' | – |4,3 |1,7 |39,6 |- |10.–16. oktoober 2024 |1505 |[https://www.err.ee/1609493113/kantar-emor-nelja-erakonna-toetused-uhtlustusid Kantar Emor] |'''17,0''' |'''13,3''' |'''14,4''' |2,8 |'''14,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,4''' |– |'''6,4''' |1,9 |34,7 |- |7.–14. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''12,4''' |'''11,1''' |4,7 |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''31,4''' | – |4,6 |1,6 |36,6 |- |1.–10. oktoober 2024 |886 |[https://turu-uuringute.eu/toetust-on-juurde-voitnud-isamaa-kuid-kaotanud-eesti-200-ja-keskerakond/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''11''' |'''9''' |4 |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |'''6''' |1 |38 |- |30. september – 6. oktoober 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''13,2''' |'''14,9''' |4,0 |'''13,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,2''' | – |'''6,0''' |1,3 |35,6 |- |23.–29. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' |'''13,6''' |'''12,4''' |3,8 |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |4,0 |1,1 |38,7 |- |16.–23. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''11,7''' |'''13,9''' |4,2 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |4,2 |1,1 |35,2 |- |12.–18. september 2024 |1553 |[https://www.err.ee/1609464529/madisoni-liitumine-keskerakonna-reitingut-ei-tostnud Kantar Emor] |'''18,1''' |'''9,5''' |'''13,9''' |3,9 |'''16,0''' | style="background:#87CEFA" |'''24,5''' |– |'''5,3''' |1,3 |38,0 |- |9.–14. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,1''' |'''12,1''' |'''13,8''' |'''5,0''' |'''12,5''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,8 |35,6 |- |29. august – 12. september 2024 |885 |[https://turu-uuringute.eu/juhivahetus-on-eesti-200-toetust-kasvatanud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''12''' |'''13''' |'''6''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''6''' |1 |40 |- |2.–8. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,2''' |'''14,6''' |'''12,7''' |4,1 |'''11,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,1''' |0,8 |35,4 |- |26. august – 1. september 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,0''' |'''11,0''' |4,3 |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,3''' | – |3,9 |1,3 |40,6 |- |19.–25. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,9''' |'''11,5''' |'''11,4''' |2,9 |'''18,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |4,5 |0,8 |41,1 |- |15.–21. august 2024 |1528 |[https://www.err.ee/1609431406/kantar-emor-ekre-toetus-langes-kaheksa-aasta-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''17,5''' |'''9,9''' |'''13,6''' |3,8 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''23,0''' |– |'''7,1''' |1,5 |39,3 |- |12.–19. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,4''' |'''16,0''' |'''12,7''' |2,9 |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''27,4''' | – |2,7 |1,2 |36,5 |- |5.–11. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,1''' |'''11,6''' |'''12,1''' |3,3 |'''17,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |'''6,2''' |0,6 |41,3 |- |1.–9. august 2024 |893 |[https://turu-uuringute.eu/reformierakonna-ja-ekre-toetus-on-vahenenud-uue-konservatiivse-erakonna-toetus-on-3/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''11''' |'''12''' |3 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |'''6''' |2 |36 |- |29. juuli – 4. august 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,6''' |'''13,0''' |'''11,3''' |3,2 |'''18,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,7''' | – |'''5,3''' |0,9 |38,0 |- |22.–29. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''15,0''' |'''13,0''' |2,7 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''29,4''' | – |4,5 |0,9 |35,7 |- |22. juuli 2024|| colspan="12" | Pärast peaminister Kaja Kallase tagasiastumist kinnitati ametisse [[Kristen Michali valitsus]]. Koalitsioonis jätkasid [[Reformierakond]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]].<ref>[https://www.err.ee/1609398196/galerii-michal-sai-presidendilt-ulesande-valitsus-moodustada Galerii: Michal sai presidendilt ülesande valitsus moodustada]. [[ERR]], 16. juuli 2024</ref><ref>[https://www.err.ee/1609404112/president-nimetas-kristen-michali-valitsuse-ametisse President nimetas Kristen Michali valitsuse ametisse]. [[ERR]], 22. juuli 2024</ref> |- |15.–22. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''12,6''' |'''13,6''' |2,6 |'''17,0''' | style="background:#87CEFA"|'''30,2''' | – |4,5 |1,6 |35,2 |- |11–17. juuli 2024 |1512 |[https://www.err.ee/1609400323/erakondade-reitingud-tammuvad-parast-muutusi-paigal Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,6''' |'''13,8''' |2,6 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA" |'''27,5''' |0,6 |'''5,4''' |1,4 |35,7 |- |8.–12. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''11,2''' |'''12,5''' |3,8 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,3''' | – |3,8 |0,5 |39,3 |- |1.–5. juuli 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''11,0''' |'''12,2''' |3,3 |'''15,4''' | style="background:#87CEFA"|'''33,7''' | – |'''5,8''' |1,9 |33,9 |- |17–24. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''13,0''' |'''13,6''' |3,7 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''30,0''' | – |4,7 |1,2 |36,2 |- |10–17. juuni 2024 |1557 |[https://www.err.ee/1609374641/pereheitmine-viis-ekre-toetuse-viimaste-aastate-madalaimale-tasemele Kantar Emor] |'''16,0''' |'''12,8''' |'''14,1''' |2,6 |'''17,5''' | style="background:#87CEFA" |'''27,1''' |0,4 |'''8,4''' |1,2 |36,1 |- |10–17. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,6''' |'''11,8''' |'''12,5''' |2,4 |'''17,8''' | style="background:#87CEFA"|'''30,5''' | – |'''6,1''' |1,3 |35,8 |- |3–10. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''16,3''' |'''10,0''' |2,9 |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,6''' | – |'''6,9''' |0,8 |34,8 |- |1.–11. juuni 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/eesti-200-toetus-langes-juunis-allapoole-valimiskunnist/ Turu-uuringud] |'''20''' |'''15''' |'''11''' |4 |'''17''' | style="background:#87CEFA"|'''23''' |0 |'''5''' |1 |41 |- |27. mai – 2. juuni 2024 |1489 |[https://www.err.ee/1609361549/kantar-emor-sotsiaaldemokraadid-kaotasid-toetust Kantar Emor] |'''19''' |'''18''' |'''12''' |'''5''' |'''15''' | style="background:#87CEFA" |'''23''' |– |4 |2 |39 |- |27. mai – 1. juuni 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,3''' |'''13,6''' |'''10,0''' |'''5,6''' |'''14,2''' | style="background:#87CEFA"|'''29,0''' | – |'''5,9''' |0,7 |39,1 |- |20.–27. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''17,6''' |'''13,3''' |'''5,3''' |'''16,2''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,8 |0,6 |40,9 |- |13.–20. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,4''' |'''12,7''' |'''12,3''' |'''7,5''' |'''12,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,7''' | – |4,9 |2,1 |39,0 |- |9.–21. mai 2024 |897 |[https://turu-uuringute.eu/maikuus-on-isamaa-toetus-vahenenud-kuid-sde-toetus-suurenenud-2/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''16''' |'''8''' |'''6''' |'''19''' | style="background:#87CEFA"|'''22''' |0 |'''5''' |2 |42 |- |6.–15. mai 2024 |1471 |[https://www.err.ee/1609343811/kantar-emor-ainsana-kasvatasid-toetust-sotsiaaldemokraadid Kantar Emor] |'''17,5''' |'''17,0''' |'''12,7''' |4,9 |'''18,0''' | style="background:#87CEFA" |'''21,5''' |1,2 |'''5,4''' |2,0 |40,4 |- |6.–13. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''15,7''' |'''12,3''' |'''6,1''' |'''14,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |2,3 |1,7 |38,2 |- |29. aprill – 6. mai 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''17,5''' |'''11,9''' |4,2 |'''15,9''' | style="background:#87CEFA"|'''27,6''' | – |2,8 |1,8 |37,9 |- |22.–29. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''19,8''' |'''8,3''' |4,6 |'''14,4''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |3,9 |2,2 |38,7 |- |15.–22. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,5''' |'''17,9''' |'''10,7''' |4,2 |'''12,6''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |4,2 |2,2 |37,3 |- |9.–17. aprill 2024 |1484 |[https://www.err.ee/1609316871/emor-tallinna-voimuvahetuse-rabedus-langetas-sotside-ja-isamaa-toetust Kantar Emor] |'''18,8''' |'''18,3''' |'''13,8''' |4,8 |'''14,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |1,2 |4,6 |2,2 |37,8 |- |8.–15. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''15,2''' |'''16,7''' |'''10,8''' |'''7,8''' |'''16,4''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,3 |1,1 |39,4 |- |4.–11. aprill 2024 |871 |[https://turu-uuringute.eu/aprillis-on-vahenenud-ekre-toetus/ Turu-uuringud] |'''19''' |'''15''' |'''10''' |'''5''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''27''' |0 |4 |2 |37 |- |1.–8. aprill 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,6''' |'''20,2''' |'''8,9''' |4,9 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''26,9''' | – |3,8 |1,3 |37,8 |- |25.–29. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''17,4''' |'''12,8''' |4,5 |'''14,3''' | style="background:#87CEFA"|'''27,9''' | – |3,5 |1,0 |36,1 |- |18.–25. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,0''' |'''19,2''' |'''11,2''' |4,5 |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''28,5''' | – |1,8 |1,0 |37,7 |- |14.–20. märts 2024 |1567 |[https://www.err.ee/1609288698/reitingud-sde-tousis-populaarseimaks-valitsusparteiks Kantar Emor] |'''15,0''' |'''16,1''' |'''13,9''' |3,6 |'''17,6''' | style="background:#87CEFA" |'''26,7''' |0,6 |4,5 |1,9 |36,2 |- |11.–18. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,8''' |'''19,7''' |'''10,0''' |'''6,7''' |'''13,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,8''' | – |2,0 |2,1 |38,2 |- |7.–18. märts 2024 |909 |[https://turu-uuringute.eu/martsikuus-erakondade-toetusnaitajad-muutunud-pole/ Turu-uuringud] |'''17''' |'''19''' |'''10''' |'''6''' |'''15''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |38 |- |4.–8. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''16,3''' |'''10,5''' |'''6,6''' |'''15,2''' | style="background:#87CEFA"|'''30,9''' | – |2,1 |2,1 |38,0 |- |26. veebruar – 4. märts 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''14,9''' |'''19,8''' |'''12,8''' |'''5,8''' |'''13,0''' | style="background:#87CEFA"|'''29,3''' | – |2,0 |1,4 |33,7 |- |19.–23. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,7''' |'''20,1''' |'''10,2''' |'''5,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''29,2''' | – |2,1 |1,6 |36,4 |- |12.–19. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,2''' |'''18,0''' |'''13,7''' |'''5,8''' |'''13,3''' | style="background:#87CEFA"|'''28,7''' | – |2,5 |1,3 |35,5 |- |8.–19. veebruar 2024 |889 |[https://turu-uuringute.eu/sisepingetest-rasitud-keskerakonna-toetus-on-veebruaris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''17''' |'''8''' |'''7''' |'''16''' | style="background:#87CEFA"|'''24''' |0 |3 |2 |41 |- |7.–14. veebruar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609253568/kantar-emor-isamaa-toetus-kerkis-rekordkorgele-keskerakonna-langus-jatkus Kantar Emor] |'''16,7''' |'''15,2''' |'''11,8''' |'''5,3''' |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''27,0''' |0,7 |3,2 |2,9 |39,2 |- |5.–9. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,0''' |'''16,4''' |'''8,1''' |3,0 |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''31,3''' | – |2,8 |0,8 |40,1 |- |28. jaanuar – 2. veebruar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,2''' |'''18,9''' |'''9,7''' |4,5 |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''29,1''' | – |1,7 |1,7 |37,8 |- |22.–26. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''13,5''' |'''21,5''' |'''12,5''' |'''6,5''' |'''17,1''' | style="background:#87CEFA"|'''25,3''' | – |1,5 |1,1 |37,1 |- |18.–25. jaanuar 2024 |872 |[https://turu-uuringute.eu/sotsiaaldemokraatliku-erakonna-toetus-on-jaanuaris-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''16''' |'''16''' |'''12''' |'''5''' |'''18''' | style="background:#87CEFA"|'''25''' |0 |3 |1 |39 |- |17.–24. jaanuar 2024 |1498 |[https://www.err.ee/1609232529/emor-reformierakond-ja-sotsid-kasvatasid-toetust-eesti-200-langes-alla-kunnise Kantar Emor] |'''18,7''' |'''17,4''' |'''14,0''' |3,9 |'''17,2''' | style="background:#87CEFA" |'''22,1''' |0,6 |3,7 |2,4 |39,8 |- |15.–22. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,8''' |'''17,9''' |'''11,0''' |'''6,8''' |'''17,5''' | style="background:#87CEFA"|'''23,5''' | – |2,3 |1,5 |43,1 |- |8.–12. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,5''' |'''15,3''' |'''12,3''' |'''5,3''' |'''16,1''' | style="background:#87CEFA"|'''27,3''' | – |2,8 |2,8 |38,9 |- |2.–8. jaanuar 2024 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''19,5''' |'''17,6''' |'''15,1''' |'''5,7''' |'''11,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,2''' | – |2,2 |1,6 |36,9 |- |18.–22. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,6''' |'''14,9''' |'''6,6''' |'''10,5''' | style="background:#87CEFA"|'''27,1''' | – |2,8 |1,4 |33,4 |- |11.–18. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,4''' |'''20,4''' |'''14,2''' |'''5,8''' |'''10,7''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,8 |1,6 |32,9 |- |6.–13. detsember 2023 |1497 |[https://www.err.ee/1609194139/reformierakonna-ja-keskerakonna-toetused-vordsustusid Kantar Emor] | '''15,2''' |'''19,8''' |'''15,2''' |'''6,1''' |'''11,8''' | style="background:#87CEFA" |'''24,9''' |0,4 |4,1 |2,7 |33,2 |- |4.–8. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,8''' |'''22,5''' |'''16,2''' |'''5,5''' |'''10,4''' | style="background:#87CEFA"|'''25,4''' | – |1,6 |0,9 |32,7 |- |30. november – 6. detsember 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/ekre-toetus-on-detsembris-vahenenud/ Turu-uuringud] |'''18''' |'''16''' |'''12''' |'''6''' |'''13''' | style="background:#87CEFA"|'''26''' |0 |4 |1 |37 |- |27. november – 1. detsember 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,0''' |'''19,9''' |'''15,7''' |'''6,5''' |'''10,9''' | style="background:#87CEFA"|'''26,5''' | – |1,5 |1,4 |34,4 |- |20.–24. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,2''' |'''20,8''' |'''14,0''' |'''6,9''' |'''10,6''' | style="background:#87CEFA"|'''25,8''' | – |1,5 |1,7 |35,7 |- |16.–22. november 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609173103/kantar-emor-noorte-ja-naisvalijate-lisandumine-viis-isamaa-populaarseimaks Kantar Emor] | '''16,1''' |'''20,6''' |'''13,4''' |'''6,3''' |'''12,9''' | style="background:#87CEFA" |'''24,8''' |0,4 |3,3 |2,1 |35,3 |- |13.–17. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,3''' |'''19,3''' |'''14,4''' |'''5,5''' |'''9,4''' | style="background:#87CEFA"|'''30,6''' | – |1,8 |1,5 |31,2 |- |6.–10. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''17,3''' |'''24,0''' |'''10,1''' |'''6,1''' |'''11,6''' | style="background:#87CEFA"|'''26,7''' | – |2,3 |1,1 |35,0 |- |30. oktoober – 6. november 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''16,7''' |'''24,1''' |'''14,3''' |'''5,0''' |'''9,2''' | style="background:#87CEFA"|'''25,6''' | – |2,5 |1,5 |30,9 |- |26. oktoober – 6. november 2023 |899 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Turu-uuringud] |'''18,0''' |'''20,5''' |'''10,9''' |'''5,1''' |'''10,0''' | style="background:#87CEFA"|'''25,9''' |0,5 |3,7 |1,1 |33,1 |- |23.–27. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,3''' | style="background:#6495ED" |'''22,1''' |'''14,7''' |'''6,1''' |'''11,0''' |'''21,6''' | – |2,7 |1,0 |37,4 |- |16.–20. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''18,3''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''13,1''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''22,6''' | – |2,9 |1,1 |35,0 |- |13.–18. oktoober 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609137773/emor-isamaa-tousis-teiseks-keskerakond-jaab-alla-ka-sotsidele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''19,7''' |'''17,4''' |'''14,3''' |'''7,2''' |'''14,8''' |'''18,5''' |1,2 |4,1 |2,8 |41,7 |- |10.–13. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''22,3''' |'''15,9''' |'''6,2''' |'''9,6''' |'''20,1''' | – |2,8 |1,8 |36,2 |- |3.–9. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''20,4''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''15,1''' |'''6,2''' |'''10,9''' |'''17,0''' | – |3,4 |1,8 |37,5 |- |28. september – 6. oktoober 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-edestab-oktoobri-alguses-keskerakonda/ Turu-uuringud]<ref>[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsemaks-erakonnaks-on-novembris-tousnud-isamaa/ Kõige populaarsemaks erakonnaks on novembris tõusnud Isamaa]. [[Turu-uuringute AS]] koduleht, 9. november 2023</ref> | style="background:#FEF4AE" |'''23,1''' |'''18,8''' |'''14,3''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''15,7''' |0,6 |3,9 |1,9 |41,2 |- |26. september – 2. oktoober 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,2''' |'''21,8''' |'''14,4''' |'''6,8''' |'''10,2''' |'''18,0''' | – |3,2 |1,7 |40,2 |- |18.–25. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,2''' | style="background:#6495ED" |'''24,8''' |'''15,0''' |'''6,2''' |'''9,7''' |'''16,9''' | – |2,4 |1,0 |39,1 |- |14.–20. september 2023 |1491 |[https://www.err.ee/1609106687/september-toi-erakondade-toetusnumbritesse-olulisi-muutusi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,2''' |'''20,6''' |'''16,4''' |'''7,3''' |'''11,9''' |'''12,8''' |0,5 |4,1 |2,2 |43,4 |- |11.–18. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''21,2''' |'''15,5''' |'''6,1''' |'''10,7''' |'''15,2''' | – |2,7 |2,3 |41,9 |- |4.–11. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,8''' |'''24,1''' |'''16,6''' |'''6,6''' |'''10,1''' |'''13,1''' | – |1,1 |1,5 |42,5 |- |31. august – 10. september 2023 |891 |[https://turu-uuringute.eu/isamaa-toetus-on-viimaste-aastate-korgeimal-tasemel/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" |'''23''' |'''20''' |'''18''' |'''6''' |'''10''' |'''14''' |1 |4 |2 |40 |- |29. august – 4. september 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,2''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''16,8''' |'''6,2''' |'''8,6''' |'''13,3''' | – |1,4 |2,8 |40,0 |- |21.–28. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,2''' |'''22,5''' |'''16,6''' |'''7,6''' |'''10,5''' |'''11,2''' | – |2,7 |1,0 |45,3 |- |14.–21. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,1''' |'''23,5''' |'''19,0''' |'''8,9''' |'''10,6''' |'''9,5''' | – |2,2 |1,2 |43,6 |- |10.–16. august 2023 |1494 |[https://www.err.ee/1609066367/emor-sotside-ja-isamaa-toetused-tousid-viimaste-aastate-korgeimale-tasemele Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''25,3''' |'''17,6''' |'''17,0''' |'''7,4''' |'''13,8''' |'''10,6''' |1,5 |4,1 |2,7 |46,5 |- |7.–14. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,9''' | style="background:#6495ED" |'''25,2''' |'''17,9''' |'''8,2''' |'''9,2''' |'''9,9''' | – |2,5 |1,3 |42,3 |- |3.–13. august 2023 |877 |[https://turu-uuringute.eu/augustis-on-ekre-toetus-kasvanud/ Turu-uuringud] |'''23''' | style="background:#6495ED" |'''24''' |'''16''' |'''8''' |'''13''' |'''9''' |1 |3 |1 |44 |- |31. juuli – 7. august 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''23,8''' | style="background:#6495ED" |'''23,8''' |'''18,1''' |'''8,5''' |'''11,1''' |'''10,0''' | – |2,5 |1,2 |43,4 |- |24.–31. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''20,2''' |'''19,1''' |'''9,0''' |'''12,0''' |'''9,4''' | – |1,5 |2,7 |46,1 |- |18.–23. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,5''' |'''21,2''' |'''17,5''' |'''8,0''' |'''9,5''' |'''9,8''' | – |2,2 |1,5 |47,0 |- |10.–20. juuli 2023 |1486 |[https://www.err.ee/1609043300/reformierakond-kindlustas-liidrikohta-eesti-200-toetuse-langus-peatus Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''26,3''' |'''20,2''' |'''16,2''' |'''9,8''' |'''11,5''' |'''8,5''' |1,4 |3,5 |2,6 |47,6 |- |11.–17. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,3''' |'''22,6''' |'''18,4''' |'''6,9''' |'''8,9''' |'''10,1''' | – |2,6 |1,1 |44,1 |- |4.–10. juuli 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,7''' |'''23,8''' |'''17,7''' |'''7,3''' |'''9,8''' |'''10,1''' | – |2,1 |1,4 |42,8 |- |26.–30. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''29,3''' |'''24,2''' |'''16,1''' |'''5,9''' |'''9,2''' |'''10,0''' | – |1,8 |1,9 |44,4 |- |12.–20. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''28,6''' |'''20,4''' |'''15,8''' |'''9,3''' |'''8,6''' |'''12,0''' | – |2,3 |2,1 |46,5 |- |8.–14. juuni 2023 |1476 |[https://www.err.ee/1609008194/eesti-200-toetus-langes-veelgi Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''24,9''' |'''21,2''' |'''16,8''' |'''9,4''' |'''11,9''' |'''9,1''' |0,6 |3,9 |2,4 |46,2 |- |7.–13. juuni 2023 |871 |[https://turu-uuringute.eu/juunis-on-eesti-200-toetus-jatkuvalt-langenud/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''26''' |'''20''' |'''17''' |'''10''' |'''10''' |'''9''' |1 |3 |2 |46 |- |6.–12. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''25,4''' |'''15,4''' |'''8,3''' |'''11,7''' |'''10,0''' | – |3,1 |0,9 |44,0 |- |29. mai – 5. juuni 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''27,7''' |'''21,8''' |'''15,1''' |'''9,7''' |'''9,2''' |'''10,3''' | – |2,7 |2,1 |46,6 |- |23.–29. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''25,0''' | style="background:#6495ED" |'''26,3''' |'''18,1''' |'''8,3''' |'''9,3''' |'''8,1''' | – |1,8 |1,4 |42,6 |- |15.–22. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''25,1''' |'''24,5''' |'''17,0''' |'''10,6''' |'''9,7''' |'''8,1''' | – |2,3 |2,1 |45,4 |- |10.–17. mai 2023 |1501 |[https://www.err.ee/1608980636/reformierakonna-ja-ekre-toetus-vordsustus-eesti-200-reiting-langes-enim Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''22,7''' |'''22,5''' |'''17,6''' |'''12,6''' |'''10,4''' |'''8,0''' |1,2 |2,7 |2,4 |45,7 |- |8.–15. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''23,3''' | style="background:#6495ED" |'''27,0''' |'''20,1''' |'''8,8''' |'''7,9''' |'''7,8''' | – |2,0 |1,7 |40,0 |- |4.–15. mai 2023 |879 |[https://turu-uuringute.eu/koige-populaarsem-erakond-on-endiselt-reformierakond/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''23''' |'''20''' |'''16''' |'''14''' |'''10''' |'''8''' |1 |3 |3 |48 |- |2.–6. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,0''' | style="background:#6495ED" |'''24,0''' |'''18,6''' |'''13,5''' |'''7,7''' |'''6,9''' | – |2,1 |1,1 |45,2 |- |25. aprill – 1. mai 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,6''' |'''22,0''' |'''15,7''' |'''15,1''' |'''9,2''' |'''6,5''' | – |3,2 |2,0 |48,9 |- |18.–24. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" |'''24,4''' |'''22,1''' |'''14,7''' |'''15,8''' |'''7,8''' |'''9,0''' | – |3,2 |1,7 |48,0 |- |17. aprill 2023|| colspan="12" | [[Kaja Kallase kolmas valitsus]] ([[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Eesti 200]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] koalitsioon) kinnitati ametisse.<ref>[https://www.err.ee/1608950416/reformierakonna-eesti-200-ja-sotsiaaldemokraatide-valitsus-astus-ametisse Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatide valitsus astus ametisse]. [[ERR]], 17. aprill</ref> |- |10.–19. aprill 2023 |1495 |[https://www.err.ee/1608952477/emor-reformierakonna-toetus-kukkus-jarsult Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''23,2''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''16,5''' |'''12,1''' |'''6,6''' |1 |4,2 |3,2 | |- |10.–17. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] |'''21,6''' | style="background:#6495ED" |'''24,6''' |'''17,2''' |'''14,2''' |'''9,3''' |'''7,3''' | – |2,1 |2,0 | |- |aprill 2023 |1174 |[https://turu-uuringute.eu/erakondade-toetuse-muutumine-alates-2022/ Turu-uuringud] | style="background:#FEF4AE" | '''24''' |'''19''' |'''13''' |'''17''' |'''10''' |'''8''' |1 |4 |1 | |- |3.–10. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''23,8''' |'''19,3''' |'''18,2''' |'''16,1''' |'''10,1''' |'''8,3''' | – |2,6 |0,8 | |- |28. märts – 3. aprill 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''26,8''' |'''18,0''' |'''18,3''' |'''14,7''' |'''8,4''' |'''8,0''' | – |2,2 |1,2 | |- |20.–27. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''24,8''' |'''17,3''' |'''18,6''' |'''16,0''' |'''10,2''' |'''7,7''' | – |1,8 |1,7 | |- |14.–20. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''14,2''' |'''17,1''' |'''15,5''' |'''11,9''' |'''7,5''' | – |1,9 |1,0 | |- |9.–17. märts 2023 |1586 |[https://www.err.ee/1608920762/emor-eesti-200-ja-sotside-reiting-touseb-isamaal-langeb Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | '''29,3''' |'''15,7''' |'''15,4''' |'''16,3''' |'''11,6''' |'''5,9''' |1,5 |2,9 |1,6 | |- |7.–13. märts 2023 |≥1000 |[https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | '''30,2''' |'''14,9''' |'''13,5''' |'''17,5''' |'''9,2''' |'''8,6''' | – |3,0 |1,3 | |- |style="background:#EFEFEF"|5. märts 2023 |style="background:#EFEFEF"| |style="background:#EFEFEF"|[https://rk2023.valimised.ee/et/election-result/index.html VALIMISTULEMUS 2023] |style="background:#EFEFEF"| '''31,2''' |style="background:#EFEFEF"|'''16,1''' |style="background:#EFEFEF"|'''15,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''13,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''9,3''' |style="background:#EFEFEF"|'''8,2''' |style="background:#EFEFEF"| 2,4 |style="background:#EFEFEF"| 2,3 |style="background:#EFEFEF"| 1,0 |style="background:#EFEFEF"| |} ===Eelistused haridusrühmades=== ;Alg- või põhiharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 30,8 | 15,2 | 0,9 | 7,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 1,3 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 14 | 24 | 5 | 3 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,1 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 19,1 | 1,6 | 7,4 | 28,7 | 0,8 | 1,6 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 25 | 17 | 8 | 7 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 7 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 30,0 | 15,1 | 3,0 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 2,3 | 0,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | style="background:#6495ED" | 26 | 22 | 0 | 18 | 21 | 4 | 5 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,1 | 31,4 | 10,7 | 2,9 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,2 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | style="background:#6495ED" | 30 | 9 | 7 | 14 | 28 | 3 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 25,4 | 16,8 | 3,9 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 2,2 | 2,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 19 | 7 | 5 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 4 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 27,3 | 13,7 | 4,4 | 6,5 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 2,7 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 18 | 22 | 5 | 5 | style="background:#87CEFA"| 23 | 11 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,7 | 27,5 | 13,1 | 0,8 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 37,0 | 0,8 | 2,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 19 | 16 | 7 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,3 | 27,8 | 12,3 | 1,2 | 8,2 | style="background:#87CEFA" | 35,9 | 2,0 | 0,8 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | style="background:#6495ED" | 30 | 12 | 3 | 14 | 27 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,2 | 21,6 | 12,7 | 2,0 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 36,1 | 2,5 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 15 | 9 | 3 | 25 | style="background:#87CEFA" | 35 | 7 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 28,1 | 14,3 | 2,0 | 5,6 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 0,6 | 2,0 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 0 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 43 | 0 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 22,0 | 14,8 | 3,4 | 9,0 | style="background:#87CEFA" | 30,9 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 25 | 5 | 9 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 2 | 3 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,5 | 19,1 | 16,2 | 2,1 | 7,6 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 1,1 | 2,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 11 | 5 | 7 | style="background:#87CEFA" | 37 | 1 | 7 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,3 | 20,3 | 10,1 | 2,8 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 37,4 | 1,2 | 3,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 9 | 5 | 9 | 21 | style="background:#87CEFA" | 38 | 0 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,5 | 20,5 | 7,8 | 1,5 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 35,5 | 0,7 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 6 | 9 | 4 | style="background:#87CEFA" | 36 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | 18,2 | 7,8 | 2,0 | 11,2 | style="background:#87CEFA" | 41,0 | 2,9 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 22 | 17 | 0 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 1 | 4 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 24,1 | 11,0 | 2,6 | 10,4 | style="background:#87CEFA" | 38,2 | 3,5 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 11 | 5 | 10 | style="background:#87CEFA" | 40 | 4 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 26,0 | 12,3 | 4,7 | 9,4 | style="background:#87CEFA" | 30,2 | 2,3 | 2,2 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 12 | 3 | 11 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 32,4 | 7,3 | 5,7 | 8,6 | style="background:#87CEFA" | 32,6 | 2,1 | 1,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 12 | 2 | 7 | 28 | 0 | 4 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 29,0 | 7,7 | 4,0 | 7,5 | style="background:#87CEFA" | 34,3 | 1,5 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 20 | 18 | 0 | 23 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | style="background:#6495ED" | 33,0 | 12,6 | 2,9 | 10,2 | 28,5 | 0,6 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 14 | 11 | 5 | 24 | style="background:#87CEFA" | 32 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,4 | 29,4 | 9,2 | 6,4 | 8,5 | style="background:#87CEFA" | 33,1 | 0,0 | 1,7 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 22 | 13 | 0 | 14 | style="background:#87CEFA" | 39 | 0 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,3 | style="background:#6495ED" | 35,3 | 12,8 | 4,1 | 7,8 | 23,8 | 1,1 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 14 | 6 | 0 | 20 | style="background:#87CEFA" | 34 | 2 | 15 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,4 | style="background:#6495ED" | 32,9 | 12,6 | 2,3 | 10,3 | 28,4 | 1,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 32 | 11 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA" | 40 | 1 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | style="background:#6495ED" | 36,8 | 17,2 | 5,0 | 7,7 | 17,8 | 1,8 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 23 | 12 | 15 | 11 | 10 | 9 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | style="background:#6495ED" | 35,5 | 17,6 | 6,0 | 8,1 | 15,0 | 1,0 | 1,1 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 24 | 7 | 6 | 17 | 0 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,7 | style="background:#6495ED" | 36,1 | 20,9 | 5,3 | 7,3 | 11,7 | 2,3 | 1,1 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 23 | 18 | 4 | 18 | 14 | 0 | 4 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | style="background:#6495ED" | 35,0 | 22,5 | 5,8 | 4,6 | 9,0 | 0,0 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 32 | 16 | 1 | 13 | 17 | 0 | 6 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,4 | style="background:#6495ED" | 37,9 | 17,2 | 7,2 | 7,1 | 10,7 | 2,0 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 23 | 20 | 5 | 10 | 16 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | style="background:#6495ED" | 42,7 | 17,2 | 6,2 | 4,7 | 8,7 | 1,4 | 1,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | style="background:#6495ED" | 32 | 21 | 5 | 15 | 3 | 4 | 1 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | style="background:#6495ED" | 32,5 | 21,2 | 8,4 | 6,2 | 6,4 | 1,7 | 2,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 7 | 22 | 5 | 3 | 0 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,3 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,1 | 12,8 | 8,3 | 11,6 | 1,8 | 0,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | style="background:#6495ED" | 27 | 13 | 15 | 5 | 8 | 5 | 0 |} ;Kutse-, kesk- või keskeriharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 17,3 | 22,1 | 1,9 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 4,5 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 17 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 19,9 | 19,7 | 2,2 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 4,8 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 20 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,5 | 18,9 | 20,1 | 2,8 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 5,0 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 17 | 3 | 11 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 21,3 | 19,1 | 1,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 3,6 | 0,7 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 23 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,9 | 18,4 | 2,6 | 10,0 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 4,9 | 0,9 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 14 | 19 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,6 | 19,0 | 20,9 | 3,4 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 27,7 | 3,3 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 18 | 17 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 24 | 6 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 17,0 | 14,8 | 2,7 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 4,2 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 20,1 | 15,4 | 2,6 | 9,4 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,5 | 1,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 16 | 16 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 35 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,6 | 14,6 | 2,3 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 3,1 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 16 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 18,0 | 16,0 | 2,2 | 11,8 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 3,9 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 15 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 14,8 | 15,4 | 3,6 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 3,2 | 0,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 14,2 | 14,7 | 3,3 | 11,1 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 3,9 | 1,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 15,4 | 14,1 | 4,2 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 3,0 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 15 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 13,7 | 13,5 | 4,0 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 4,2 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 6 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | 14,8 | 14,5 | 3,2 | 12,8 | style="background:#87CEFA"| 32,5 | 4,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 14 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 14,6 | 12,4 | 3,3 | 14,3 | style="background:#87CEFA"| 32,0 | 4,6 | 3,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 28 | 8 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 18,5 | 13,5 | 5,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 2,4 | 1,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 19 | 12 | 6 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 20,0 | 11,3 | 4,5 | 12,6 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 2,5 | 1,5 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 21 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 23 | 4 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 21,4 | 11,9 | 4,4 | 12,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,2 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 13 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 19,4 | 12,7 | 4,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 32,3 | 1,8 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 19 | 10 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,3 | 20,1 | 14,9 | 4,7 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 2,2 | 1,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 15 | 3 | 15 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 21,5 | 16,7 | 5,9 | 8,6 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,8 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 16 | 6 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 24,4 | 14,2 | 5,0 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 29,2 | 1,7 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 24 | 13 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 0 | 3 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | style="background:#6495ED" | 25,6 | 15,6 | 5,6 | 8,2 | 22,7 | 1,9 | 1,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 20 | 13 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 20 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | style="background:#6495ED" | 24,9 | 16,4 | 4,9 | 9,5 | 16,9 | 2,3 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 25 | 17 | 6 | 11 | 14 | 3 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,4 | style="background:#6495ED" | 26,1 | 19,5 | 7,4 | 8,9 | 10,0 | 2,6 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 20 | 17 | 7 | 13 | 12 | 3 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 23,5 | 19,7 | 7,5 | 8,3 | 11,1 | 2,1 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 24 | 17 | 9 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,4 | style="background:#6495ED" | 25,9 | 16,7 | 6,7 | 8,8 | 11,0 | 2,4 | 1,5 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 9 | 11 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 20,0 | 9,5 | 7,7 | 8,1 | 1,8 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 18 | 12 | 9 | 9 | 2 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,1 | style="background:#6495ED" | 24,6 | 17,7 | 14,3 | 8,0 | 8,4 | 2,9 | 1,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 20 | 17 | 16 | 10 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 18,7 | 16,6 | 14,8 | 8,8 | 7,1 | 2,0 | 1,7 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 19 | 15 | 16 | 11 | 6 | 2 | 2 |} ;Kõrgharidus {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 8,4 | 18,3 | 2,7 | 15,4 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 10,8 | 1,2 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 9 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 17 | 12 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 8,6 | 17,2 | 4,3 | 17,3 | style="background:#87CEFA"| 24,6 | 10,6 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 8 | 17 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | style="background:#87CEFA"| 22 | 11 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 9,0 | 15,5 | 4,4 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 10,8 | 1,4 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 7 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 24 | 20 | 10 | 3 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,8 | 9,7 | 14,2 | 4,3 | 15,2 | 22,5 | 8,0 | 1,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 6 | 14 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | 8,3 | 15,4 | 3,5 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 22,8 | 7,7 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 6 | 16 | 5 | 16 | 20 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,8 | 7,7 | 14,9 | 3,6 | 14,8 | 22,0 | 8,6 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 9 | 14 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 20 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,0 | 9,8 | 17,3 | 2,7 | 13,7 | 23,9 | 6,1 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 13 | 3 | 14 | 19 | 13 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | 9,5 | 12,5 | 3,7 | 15,7 | style="background:#87CEFA" | 26,0 | 6,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 8 | 15 | 3 | 16 | 21 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 9,5 | 14,6 | 3,2 | 16,2 | style="background:#87CEFA" | 23,3 | 8,0 | 1,2 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 8 | 12 | 6 | 19 | 19 | 11 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 8,0 | 12,4 | 4,3 | 16,7 | 22,9 | 6,4 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 17 | 5 | 17 | 17 | 11 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,3 | 6,3 | 11,7 | 5,1 | 22,2 | 21,2 | 6,3 | 1,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 8 | 13 | 5 | 19 | 18 | 9 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,8 | 6,9 | 10,0 | 5,9 | 21,1 | 20,8 | 8,2 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 5 | 16 | 4 | 21 | 19 | 8 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 6,3 | 13,0 | 5,2 | 17,3 | 20,5 | 7,6 | 0,7 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 6 | 15 | 3 | 19 | 17 | 10 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,0 | 6,8 | 10,9 | 3,2 | 22,9 | 21,7 | 6,2 | 1,5 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 5 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 23 | 18 | 9 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,4 | 6,0 | 12,2 | 3,5 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 24,0 | 6,3 | 1,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 12 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 22 | 9 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,6 | 10,3 | 7,7 | 4,3 | 20,4 | 21,9 | 9,3 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 16 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,9 | 6,9 | 10,7 | 7,0 | 20,5 | 23,4 | 4,7 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 9 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 21 | 19 | 8 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 10,6 | 8,5 | 6,2 | 19,6 | 21,9 | 5,8 | 2,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 7 | 13 | 7 | 20 | 18 | 8 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 8,3 | 11,6 | 8,1 | 21,4 | 22,3 | 2,8 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 14 | 6 | 20 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,9 | 10,7 | 8,7 | 7,0 | 19,3 | style="background:#87CEFA"| 25,7 | 3,8 | 1,5 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 8 | 16 | 7 | style="background:#ff8484 | 22 | 20 | 5 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,4 | 9,2 | 10,8 | 8,1 | 22,0 | 21,7 | 3,1 | 2,3 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 9 | 14 | 6 | 22 | 17 | 7 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,8 | 11,5 | 13,8 | 7,5 | 15,5 | style="background:#87CEFA"| 24,7 | 3,3 | 1,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 15 | 7 | 16 | style="background:#87CEFA"| 21 | 8 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,7 | 12,6 | 12,0 | 9,1 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 23,2 | 2,8 | 1,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 14 | 10 | 16 | style="background:#87CEFA"| 22 | 3 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 13,9 | 11,8 | 8,2 | 14,9 | 17,4 | 5,1 | 1,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 11 | 17 | 10 | 15 | 16 | 5 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,5 | 14,7 | 12,5 | 8,9 | 12,3 | 14,4 | 3,1 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 10 | 15 | 10 | 15 | 10 | 7 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,0 | 14,0 | 13,9 | 11,4 | 13,9 | 10,0 | 2,4 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 12 | 18 | 10 | 16 | 8 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 33,4 | 13,7 | 13,9 | 9,0 | 15,3 | 8,2 | 3,0 | 2,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 11 | 15 | 12 | 15 | 9 | 6 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 36,4 | 11,0 | 13,0 | 11,3 | 12,6 | 9,5 | 3,0 | 2,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 11 | 15 | 10 | 15 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 31,7 | 14,1 | 16,6 | 13,5 | 11,3 | 6,8 | 2,7 | 2,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 14 | 17 | 14 | 12 | 8 | 4 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,9 | 12,9 | 13,3 | 20,0 | 11,9 | 7,5 | 3,1 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 9 | 16 | 20 | 14 | 5 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 9,8 | 14,5 | 18,8 | 13,0 | 7,5 | 2,8 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 8 | 16 | 18 | 13 | 6 | 3 | 2 |} ===Eelistused rahvusrühmades=== ;Eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 17,7 | 10,6 | 2,1 | 13,9 | style="background:#87CEFA"| 33,2 | 7,2 | 0,9 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 9 | 2 | 20 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,2 | 19,7 | 9,6 | 3,1 | 13,2 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 7,0 | 1,3 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 7 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 18,7 | 9,4 | 3,5 | 14,2 | style="background:#87CEFA"| 31,7 | 7,6 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 7 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 20,9 | 7.9 | 2,9 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 5,6 | 1,1 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 7 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,4 | 7,8 | 3,3 | 13,6 | style="background:#87CEFA"| 30,3 | 6,4 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 32 | 9 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 18,2 | 8,4 | 3,9 | 11,0 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 5,8 | 1,1 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 6 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 3 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 17,5 | 6,1 | 2,7 | 10,9 | style="background:#87CEFA"| 35,2 | 5,1 | 1,1 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 16 | 6 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,0 | 5,9 | 2,9 | 12,1 | style="background:#87CEFA" | 34,7 | 4,8 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 5 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 8 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 17,3 | 6,7 | 2,3 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 35,9 | 5,0 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 16,9 | 7,6 | 3,1 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 5,0 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 13 | 4 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA"| 32 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | 14,1 | 5,1 | 4,4 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 4,9 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 15 | 5 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 13,0 | 5,8 | 4,1 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 33,9 | 5,7 | 1,4 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 5 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 14,0 | 5,7 | 4,3 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 4,8 | 1,1 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 11 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,6 | 4,5 | 3,3 | 18,0 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 4,5 | 1,0 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 5 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | 13,2 | 4,8 | 3,3 | 17,7 | style="background:#87CEFA"| 34,9 | 5,1 | 1,4 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 14 | 4 | 2 | 18 | style="background:#87CEFA"| 33 | 6 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 14,5 | 4,1 | 3,6 | 16,0 | style="background:#87CEFA"| 33,7 | 6,7 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 15 | 3 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 10 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,7 | 16,6 | 5,2 | 6,4 | 14,8 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,5 | 1,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 2 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 19,8 | 3,2 | 5,4 | 14,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,8 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 3 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 19,5 | 3,6 | 5,7 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 2,6 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 18 | 3 | 4 | 18 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 19,7 | 4,8 | 5,0 | 13,4 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 2,4 | 1,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 4 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 32 | 3 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 18,8 | 5,6 | 6,2 | 16,3 | style="background:#87CEFA"| 29,8 | 2,4 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 19 | 4 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 21,5 | 8,2 | 6,1 | 11,2 | style="background:#87CEFA"| 30,1 | 2,5 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 21 | 5 | 5 | 13 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 23,1 | 6,4 | 6,1 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 2,2 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 23 | 5 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA"| 29 | 1 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,4 | style="background:#6495ED" | 24,7 | 7,2 | 6,5 | 11,1 | 23,1 | 3,2 | 1,5 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 19 | 4 | 8 | 15 | style="background:#87CEFA"| 23 | 5 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,0 | 23,8 | 9,1 | 6,7 | 10,8 | 18,1 | 2,6 | 1,6 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 7 | 7 | 12 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,8 | 24,9 | 11,8 | 8,8 | 10,5 | 11,9 | 2,7 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 19 | 9 | 8 | 14 | 13 | 4 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 23,4 | 12,3 | 8,2 | 10,4 | 11,2 | 2,3 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 31 | 22 | 8 | 10 | 11 | 10 | 4 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 24,4 | 9,3 | 8,6 | 10,3 | 11,7 | 2,8 | 1,6 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 23 | 10 | 10 | 11 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 27,2 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 13,0 | 11,0 | 8,6 | 8,7 | 2,2 | 1,6 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 25 | 8 | 14 | 10 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,2 | 23,5 | 10,5 | 16,6 | 9,3 | 8,6 | 3,2 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 18 | 9 | 17 | 13 | 8 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 18,3 | 9,7 | 16,9 | 10,6 | 9,2 | 2,4 | 1,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 18 | 7 | 18 | 12 | 7 | 3 | 2 |} ;Mitte-eestlased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" | [[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" | [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" | [[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" | [[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,9 | 8,7 | style="background:#D3F2D0" | 68,0 | 1,4 | 4,5 | 4,9 | 0,5 | 1,7 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 3 | 5 | 3 | 0 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,0 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 67,8 | 1,0 | 6,6 | 6,7 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 71 | 1 | 5 | 2 | 0 | 0 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 2,7 | 8,4 | style="background:#D3F2D0" | 67,2 | 2,7 | 8,6 | 6,3 | 0,6 | 0,6 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 65 | 2 | 9 | 2 | 2 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,3 | 6,3 | style="background:#D3F2D0" | 66,3 | 2,6 | 7,5 | 6,1 | 0,4 | 0,8 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 1 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 74 | 3 | 5 | 2 | 2 | 0 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,4 | 6,8 | style="background:#D3F2D0" | 66,7 | 2,1 | 5,5 | 5,5 | 0,6 | 1,5 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 5 | 10 | 3 | 0 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,2 | 6,9 | style="background:#D3F2D0" | 69,6 | 2,0 | 7,1 | 3,5 | 0,7 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 68 | 2 | 6 | 4 | 1 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 3,4 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 63,6 | 1,1 | 8,1 | 6,9 | 0,5 | 1,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 66 | 1 | 10 | 7 | 1 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,7 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 1,9 | 7,0 | 6,7 | 1,4 | 1,1 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 62 | 1 | 16 | 4 | 1 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,9 | 8,9 | style="background:#D3F2D0" | 54,7 | 3,9 | 10,4 | 5,1 | 2,9 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 13 | 10 | 1 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,1 | 10,1 | style="background:#D3F2D0" | 53,7 | 1,8 | 9,4 | 5,9 | 0,5 | 3,3 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 11 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 11 | 8 | 2 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,2 | 5,5 | style="background:#D3F2D0" | 59,4 | 2,4 | 9,5 | 6,8 | 0,7 | 1,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 1 | 9 | 5 | 3 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,6 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 53,2 | 3,4 | 13,5 | 4,0 | 1,1 | 1,5 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 2 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 4 | 10 | 4 | 2 | 1 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 8,0 | style="background:#D3F2D0" | 50,1 | 4,5 | 10,7 | 8,9 | 1,8 | 1,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 1 | 15 | 2 | 2 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,9 | 11,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,2 | 3,3 | 13,5 | 6,7 | 3,3 | 1,1 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 48 | 4 | 16 | 5 | 1 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,8 | 7,2 | style="background:#D3F2D0" | 54,8 | 2,5 | 11,9 | 9,5 | 2,6 | 0,7 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 6 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 3 | 13 | 6 | 2 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 4,3 | 10,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 3,1 | 13,9 | 8,8 | 2,1 | 0,7 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 5 | 4 | style="background:#D3F2D0" | 58 | 2 | 16 | 8 | 3 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 11,9 | style="background:#D3F2D0" | 52,3 | 2,6 | 13,2 | 5,1 | 1,4 | 2,4 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 5 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 17 | 4 | 1 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,5 | 12,9 | style="background:#D3F2D0" | 51,0 | 4,4 | 12,5 | 6,5 | 2,1 | 1,4 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 5 | 9 | 8 | 0 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,5 | 11,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,4 | 4,6 | 12,3 | 6,0 | 0,5 | 2,7 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 8 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 3 | 17 | 6 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,0 | 12,2 | style="background:#D3F2D0" | 48,7 | 4,2 | 16,2 | 6,9 | 1,7 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 7 | 19 | 8 | 2 | 6 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,6 | 14,4 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 5,4 | 11,2 | 3,8 | 0,9 | 2,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 51 | 3 | 19 | 4 | 2 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 7,4 | 14,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,7 | 6,5 | 8,1 | 6,6 | 0,3 | 1,6 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 54 | 9 | 9 | 7 | 1 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 6,7 | 15,7 | style="background:#D3F2D0" | 52,9 | 4,7 | 7,9 | 5,7 | 1,1 | 1,0 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 6 | 14 | 10 | 4 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 5,6 | 14,3 | style="background:#D3F2D0" | 59,0 | 5,8 | 5,8 | 3,1 | 1,5 | 0,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 4 | 14 | 2 | 1 | 3 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,6 | 18,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 4,5 | 7,1 | 3,0 | 1,0 | 1,7 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 12 | style="background:#D3F2D0" | 52 | 9 | 10 | 2 | 1 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 16,9 | style="background:#D3F2D0" | 49,8 | 6,1 | 9,7 | 1,4 | 1,4 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 46 | 7 | 13 | 2 | 4 | 0 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,8 | 13,8 | style="background:#D3F2D0" | 51,6 | 5,6 | 7,8 | 2,1 | 0,9 | 0,9 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 7 | 15 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 9 | 12 | 2 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,5 | 15,5 | style="background:#D3F2D0" | 49,7 | 6,5 | 7,0 | 3,5 | 0,9 | 2,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 6 | 15 | 4 | 2 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,3 | 15,2 | style="background:#D3F2D0" | 47,9 | 7,3 | 8,1 | 2,1 | 1,6 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 13 | style="background:#D3F2D0" | 56 | 7 | 10 | 3 | 1 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,4 | 12,5 | style="background:#D3F2D0" | 52,5 | 7,7 | 7,1 | 3,1 | 0,7 | 1,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 43 | 14 | 10 | 1 | 3 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,2 | 9,8 | style="background:#D3F2D0" | 50,9 | 9,6 | 7,3 | 1,1 | 1,0 | 1,1 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 47 | 11 | 12 | 0 | 1 | 0 |} ===Eelistused sugude kaupa=== ;Mehed {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 21,9 | 17,7 | 1,4 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 31,0 | 7,6 | 0,4 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 13 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,0 | 22,2 | 16,4 | 2,2 | 6,9 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 7,8 | 1,0 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 20 | 15 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 9,8 | 22,6 | 15,9 | 2,3 | 8,5 | style="background:#87CEFA"| 30,9 | 7,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 20 | 14 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,8 | 15,2 | 2,5 | 6,2 | style="background:#87CEFA" | 31,0 | 5,5 | 0,6 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 9 | 1 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 21,8 | 14,3 | 2,7 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 6,3 | 1,4 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 15 | 3 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 11 | 2 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 22,1 | 16,1 | 2,3 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 4,8 | 0,8 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 19 | 14 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,8 | 20,2 | 14,5 | 1,7 | 7,0 | style="background:#87CEFA"| 35,0 | 5,4 | 0,8 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 16 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 23,3 | 13,2 | 2,2 | 6,4 | style="background:#87CEFA" | 32,2 | 5,1 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 19 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 9 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,4 | 19,6 | 12,5 | 2,7 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 34,8 | 6,1 | 0,6 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 18 | 9 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 10 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 21,5 | 14,6 | 2,0 | 7,6 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 5,3 | 1,8 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 11 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 31 | 6 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 16,3 | 13,0 | 3,2 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 4,9 | 0,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 16 | 12 | 4 | 9 | style="background:#87CEFA"| 29 | 10 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,5 | 11,8 | 3,2 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 6,5 | 1,0 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 17 | 12 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 28 | 9 | 1 |- | 2–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,6 | 12,1 | 3,9 | 8,7 | style="background:#87CEFA"| 29,3 | 6,3 | 0,8 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 15,7 | 11,0 | 2,9 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 6,0 | 0,7 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 14 | 13 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 25 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,2 | 17,0 | 10,7 | 1,9 | 11,5 | style="background:#87CEFA"| 33,6 | 6,0 | 1,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 17 | 12 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 30 | 7 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,1 | 18,1 | 8,9 | 2,9 | 12,3 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 7,9 | 1,2 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 16 | 12 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 29 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 19,6 | 12,1 | 4,5 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,2 | 2,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 23 | 9 | 6 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 8 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 23,0 | 7,3 | 5,9 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 28,9 | 5,1 | 1,7 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 11 | 5 | 11 | 24 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 23,4 | 9,9 | 4,5 | 9,7 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 2,7 | 1,3 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 20 | 11 | 3 | 16 | style="background:#87CEFA"| 28 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 24,2 | 10,6 | 5,1 | 7,9 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 3,2 | 1,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 22 | 9 | 5 | 12 | style="background:#87CEFA"| 28 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 25,3 | 10,4 | 5,5 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 27,4 | 2,7 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 26 | 12 | 4 | 13 | 23 | 4 | 1 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 25,7 | 12,6 | 5,3 | 6,8 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,5 | 1,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 25 | 10 | 6 | 8 | style="background:#87CEFA" | 25 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 10,5 | 5,8 | 7,1 | 27,7 | 3,0 | 1,2 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 28 | 11 | 4 | 10 | 25 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,1 | style="background:#6495ED" | 29,0 | 11,9 | 6,2 | 7,6 | 21,5 | 3,4 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 23 | 9 | 7 | 13 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 29,3 | 13,3 | 6,1 | 6,7 | 16,7 | 2,6 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | style="background:#6495ED" | 26 | 16 | 8 | 6 | 16 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,7 | style="background:#6495ED" | 30,0 | 15,2 | 7,8 | 6,4 | 11,8 | 2,3 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 13 | 7 | 9 | 15 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,6 | style="background:#6495ED" | 30,2 | 14,8 | 7,5 | 7,0 | 11,3 | 3,0 | 1,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 27 | 14 | 9 | 9 | 11 | 4 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,5 | style="background:#6495ED" | 29,9 | 11,8 | 7,5 | 8,1 | 11,4 | 3,3 | 2,1 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 9 | 8 | 10 | 5 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | style="background:#6495ED" | 33,6 | 16,1 | 9,4 | 5,5 | 8,6 | 2,6 | 1,4 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 15 | 11 | 7 | 9 | 4 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | style="background:#6495ED" | 28,7 | 14,1 | 14,5 | 6,1 | 8,9 | 3,6 | 1,7 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 13 | 15 | 7 | 8 | 6 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 22,0 | 14,9 | 12,0 | 7,8 | 7,3 | 2,4 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 12 | 15 | 8 | 8 | 3 | 1 |} ;Naised {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 11,6 | 21,5 | 2,5 | 17,0 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,9 | 1,5 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 2 | 19 | 21 | 6 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,0 | 14,0 | 20,8 | 3,3 | 16,8 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,7 | 1,4 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 10 | 22 | 3 | 20 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 12,6 | 19,4 | 4,3 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 25,5 | 5,9 | 1,1 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 11 | 19 | 4 | style="background:#ff8484 | 20 | style="background:#87CEFA"| 20 | 6 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 17,2 | 14,7 | 3,2 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 25,3 | 4,3 | 1,3 |- | 12.–18. juuni 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 9 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 17 | 19 | 6 | 2 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 10,5 | 19,5 | 3,4 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 25,0 | 4,8 | 1,2 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 20 | 5 | 16 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 11,6 | 19,3 | 4,8 | 14,1 | style="background:#87CEFA"| 22,3 | 5,1 | 1,4 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 11 | 19 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 20 | 8 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,0 | 12,7 | 16,2 | 3,0 | 13,3 | style="background:#87CEFA"| 26,9 | 3,4 | 1,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 3 | 14 | style="background:#87CEFA"| 24 | 7 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,7 | 14,7 | 3,3 | 15,6 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 3,5 | 1,3 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 18 | 3 | 17 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 12,9 | 15,9 | 2,5 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 3,4 | 1,1 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 18 | style="background:#87CEFA"| 24 | 5 | 3 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 11,2 | 14,5 | 3,7 | 16,9 | style="background:#87CEFA"| 25,3 | 3,5 | 2,1 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 11 | 11 | 4 | 17 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 10,0 | 14,8 | 4,8 | 18,9 | style="background:#87CEFA"| 23,6 | 3,7 | 1,8 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 12 | 17 | 4 | 18 | 20 | 4 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 9,8 | 14,8 | 4,7 | 18,5 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 3,6 | 1,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 16 | 3 | 19 | style="background:#87CEFA"| 22 | 5 | 3 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,6 | 10,0 | 14,0 | 4,7 | 16,2 | style="background:#87CEFA"| 28,2 | 2,6 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 7 | 15 | 5 | 19 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 2 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,0 | 9,8 | 12,4 | 3,7 | 21,7 | style="background:#87CEFA"| 25,4 | 3,0 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 6 | 15 | 4 | style="background:#ff8484| 24 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 8,4 | 14,5 | 4,2 | 21,2 | style="background:#87CEFA"| 28,5 | 3,5 | 1,5 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 9 | 15 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 10,4 | 13,6 | 4,1 | 18,4 | style="background:#87CEFA"| 28,1 | 4,4 | 0,9 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 16 | 3 | 23 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,2 | 12,7 | 12,7 | 6,9 | 19,2 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 2,3 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 12 | 16 | 4 | style="background:#ff8484 | 22 | 19 | 4 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,3 | 11,9 | 4,7 | 18,1 | style="background:#87CEFA"| 26,1 | 2,3 | 1,6 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 21 | 13 | 17 | 5 | 17 | 20 | 4 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 14,1 | 12,2 | 6,5 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 26,7 | 2,0 | 1,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 13 | 16 | 4 | 19 | style="background:#87CEFA"| 26 | 3 | 3 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 13,9 | 12,0 | 4,8 | 18,7 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 1,5 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 10 | 15 | 5 | 21 | style="background:#87CEFA"| 26 | 2 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,0 | 14,6 | 6,5 | 19,7 | style="background:#87CEFA"| 24,3 | 1,7 | 1,5 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 11 | 16 | 4 | 21 | style="background:#87CEFA"| 22 | 4 | 4 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 16,0 | 17,3 | 6,8 | 13,8 | style="background:#87CEFA"| 24,8 | 1,9 | 1,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 15 | 19 | 6 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 3 | 3 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 16,7 | 15,5 | 6,0 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 26,6 | 1,2 | 1,7 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 15 | 15 | 9 | 15 | style="background:#87CEFA"| 25 | 5 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 18,4 | 16,9 | 6,5 | 12,7 | 19,2 | 2,6 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 19 | 8 | 16 | 14 | 3 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,9 | 17,8 | 17,0 | 6,6 | 13,1 | 15,1 | 2,2 | 1,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 16 | 17 | 7 | 17 | 11 | 3 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,0 | 18,4 | 20,1 | 8,9 | 13,6 | 9,0 | 2,7 | 1,0 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 20 | 8 | 18 | 7 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 15,6 | 20,8 | 8,0 | 12,3 | 8,7 | 1,4 | 1,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 15 | 18 | 11 | 13 | 7 | 3 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,8 | 17,1 | 18,8 | 9,0 | 11,2 | 9,6 | 1,9 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 15 | 19 | 10 | 15 | 9 | 3 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,9 | 19,4 | 20,1 | 11,2 | 10,8 | 7,1 | 1,7 | 1,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 18 | 20 | 14 | 13 | 7 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 16,2 | 19,0 | 16,0 | 11,5 | 6,9 | 2,1 | 1,6 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 12 | 19 | 18 | 16 | 5 | 3 | 3 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 29,3 | 13,0 | 16,8 | 15,6 | 11,9 | 8,5 | 2,1 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 30 | 10 | 19 | 17 | 14 | 4 | 2 | 2 |} ===Eelistused vanuserühmades=== ;18–24-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 1.–28. september 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 8,8 | 10,3 | 20,9 | 3,4 | style="background:#ff8484 | 26,3 | 22,8 | 3,7 | 2,6 |- | 10.–17. september 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 13 | 14 | 8 | 26 | style="background:#87CEFA"| 28 | 3 | 2 |- | 4.–31. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 10,6 | 9,5 | 17,6 | 7,6 | style="background:#ff8484| 28,5 | 18,0 | 3,6 | 2,9 |- | 13.–19. august 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 17 | 15 | 11 | style="background:#ff8484| 23 | 16 | 3 | 3 |- | 7. juuli – 3. august 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,8 | 13,0 | 17,4 | 9,0 | 19,0 | style="background:#87CEFA"| 22,9 | 4,5 | 1,8 |- | 10.–17. juuli 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 8 | 17 | 16 | 1 | style="background:#ff8484 | 37 | 10 | 4 | 2 |- | 2. juuni – 6. juuli 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 14,0 | 12,0 | 7,2 | style="background:#ff8484| 22,4 | 21,9 | 3,6 | 3,3 |- | 5. mai – 1. juuni 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,8 | 16,9 | 14,2 | 10,3 | 21,9 | 15,0 | 3,3 | 3,6 |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 3 | style="background:#D3F2D0" | 22 | 5 | 18 | 16 | 5 | 12 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,3 | 17,8 | 9,8 | style="background:#ff8484 | 21,6 | 14,5 | 1,2 | 2,3 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 7 | 20 | 8 | style="background:#ff8484 | 21 | 18 | 0 | 5 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,0 | 15,0 | 11,0 | 4,6 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 19,9 | 2,0 | 3,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 11 | 8 | style="background:#ff8484 | 36 | 18 | 6 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 16,9 | 15,3 | 5,3 | style="background:#ff8484 | 22,9 | 19,7 | 2,1 | 3,2 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 3 | 22 | 15 | 1 | style="background:#ff8484 | 35 | 13 | 1 | 6 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 12,0 | 13,4 | 9,2 | style="background:#ff8484 | 22,8 | 20,3 | 1,5 | 0,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 5 | 3 | 3 | style="background:#ff8484 | 53 | 3 | 11 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 11,3 | 18,4 | 14,6 | 5,8 | style="background:#ff8484 | 25,6 | 15,9 | 2,5 | 4,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 4 | 19 | 3 | style="background:#ff8484 | 39 | 16 | 1 | 4 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,9 | 8,4 | 8,5 | style="background:#ff8484 | 25,8 | 17,9 | 2,7 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 4 | 10 | style="background:#ff8484 | 42 | 15 | 3 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 9,0 | 17,5 | 7,4 | style="background:#ff8484 | 26,9 | 15,3 | 2,0 | 2,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 6 | 19 | 18 | 7 | style="background:#ff8484 | 26 | 10 | 3 | 6 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 11,8 | 5,9 | 11,0 | style="background:#ff8484 | 31,9 | 18,5 | 2,0 | 2,4 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 4 | 12 | 13 | style="background:#ff8484 | 34 | 16 | 6 | 3 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,9 | 13,1 | 9,1 | 8,4 | style="background:#ff8484 | 25,3 | 19,4 | 5,0 | 5,2 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 12 | 11 | 3 | style="background:#ff8484 | 32 | 23 | 1 | 7 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,6 | 11,0 | 8,3 | 10,1 | style="background:#ff8484 | 29,5 | 21,3 | 4,8 | 1,6 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 5 | 3 | 11 | style="background:#ff8484 | 33 | 29 | 9 | 0 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,5 | 13,3 | 9,0 | 15,7 | style="background:#ff8484 | 22,0 | 20,2 | 2,1 | 2,9 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 10 | 10 | style="background:#ff8484 | 30 | 21 | 1 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,4 | 11,0 | 11,5 | 14,9 | style="background:#ff8484 | 26,5 | 17,2 | 4,6 | 1,8 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 9 | 11 | 9 | style="background:#ff8484 | 25 | 19 | 1 | 3 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,8 | 19,6 | 7,8 | 12,6 | style="background:#ff8484 | 23,0 | 12,2 | 2,5 | 4,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 7 | 4 | 9 | style="background:#ff8484 | 39 | 25 | 7 | 1 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 17,2 | 15,1 | 14,6 | style="background:#ff8484 | 19,5 | 12,9 | 0,5 | 2,2 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 4 | 15 | 8 | 12 | style="background:#ff8484 | 41 | 9 | 4 | 8 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | style="background:#6495ED" | 24,1 | 7,9 | 11,2 | 22,7 | 12,8 | 2,0 | 3,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 10 | 7 | 4 | style="background:#ff8484 | 37 | 16 | 5 | 7 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,1 | style="background:#6495ED" | 21,0 | 14,1 | 14,8 | 19,5 | 11,6 | 0,4 | 4,0 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 6 | 9 | 6 | style="background:#ff8484 | 28 | 19 | 5 | 13 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,4 | 19,8 | 8,2 | 15,0 | style="background:#ff8484 | 23,9 | 12,3 | 1,7 | 4,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 19 | 7 | 7 | style="background:#ff8484 | 28 | 17 | 2 | 6 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,4 | 12,6 | 18,5 | style="background:#ff8484 | 27,3 | 5,8 | 1,6 | 1,8 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 10 | 20 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 6 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,5 | style="background:#6495ED" | 28,2 | 8,2 | 12,3 | 15,4 | 9,4 | 0,6 | 2,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 13 | 15 | style="background:#ff8484 | 23 | 5 | 4 | 4 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,5 | 13,5 | 10,5 | 19,4 | 21,3 | 9,0 | 1,7 | 2,7 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 16 | 9 | 15 | 22 | 7 | 0 | 6 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 17,9 | 12,5 | 15,7 | 14,1 | 6,5 | 2,0 | 4,6 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 24 | 9 | style="background:#DDA0DD | 25 | 20 | 5 | 1 | 3 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 21,2 | 17,8 | 10,9 | 18,4 | 20,1 | 7,7 | 0,7 | 3,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 14 | 9 | style="background:#DDA0DD | 24 | 23 | 3 | 1 | 4 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 23,5 | 16,1 | 10,6 | 21,7 | 15,6 | 5,2 | 2,3 | 4,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | style="background:#DDA0DD | 21 | 19 | 2 | 4 | 5 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 17,3 | 12,7 | style="background:#DDA0DD | 21,8 | 15,6 | 6,9 | 0,4 | 4,4 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 13 | 11 | style="background:#DDA0DD | 22 | style="background:#ff8484 | 22 | 7 | 4 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,7 | 18,8 | 11,3 | style="background:#DDA0DD | 23,9 | 16,7 | 6,4 | 0,3 | 2,4 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 7 | 19 | 21 | 3 | 1 | 3 |} ;25–34-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 14 | 11 | 7 | 22 | style="background:#87CEFA"| 24 | 4 | 0 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,6 | 15,0 | 5,9 | 17,5 | style="background:#87CEFA"| 20,5 | 4,8 | 2,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | 10 | 15 | 4 | style="background:#ff8484 | 27 | 19 | 8 | 4 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 15,7 | 11,5 | 3,7 | 16,6 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 3,5 | 2,0 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 11 | 13 | 6 | 21 | 20 | 3 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,7 | 16,9 | 11,7 | 5,8 | 15,1 | style="background:#87CEFA"| 27,0 | 3,9 | 2,0 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 12 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 27 | 6 | 0 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 18,6 | 10,3 | 3,4 | 18,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 3,5 | 1,9 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 9 | 16 | 6 | 4 | 24 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 6 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 14,0 | 10,1 | 5,7 | 18,6 | style="background:#87CEFA"| 25,9 | 3,5 | 2,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 17 | 8 | 8 | 16 | style="background:#87CEFA"| 27 | 5 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 11,7 | 7,2 | 8,0 | style="background:#ff8484 | 25,0 | 18,2 | 4,6 | 2,9 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 15 | 9 | 6 | 16 | style="background:#87CEFA"| 26 | 9 | 4 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 11,6 | 7,8 | 5,7 | 21,4 | style="background:#87CEFA" | 25,1 | 6,2 | 3,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 16 | 9 | 5 | 17 | style="background:#87CEFA"| 21 | 7 | 2 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 15,8 | 10,6 | 6,6 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 4,7 | 1,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 11 | 13 | 4 | 25 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 13,5 | 8,8 | 4,2 | 22,7 | style="background:#87CEFA" | 25,8 | 5,8 | 1,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 7 | 11 | 6 | 22 | style="background:#87CEFA"| 25 | 6 | 4 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,6 | 10,7 | 7,8 | 5,7 | 24,8 | style="background:#87CEFA" | 25,5 | 4,4 | 1,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 8 | 2 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 14,9 | 9,9 | 5,8 | 19,5 | style="background:#87CEFA" | 26,6 | 6,0 | 2,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 11 | 9 | 4 | style="background:#ff8484 | 29 | 25 | 11 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,0 | 17,6 | 8,3 | 9,6 | 20,4 | style="background:#87CEFA" | 23,2 | 1,3 | 2,8 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 10 | style="background:#6495ED" | 24 | 8 | 12 | 23 | 15 | 5 | 3 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,6 | 20,0 | 6,2 | 7,5 | 17,4 | style="background:#87CEFA" | 26,8 | 2,6 | 2,3 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | style="background:#6495ED" | 25 | 8 | 7 | 21 | 17 | 3 | 5 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 21,7 | 4,7 | 9,6 | style="background:#ff8484 | 22,1 | 19,1 | 2,6 | 1,9 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 19 | 7 | 3 | style="background:#ff8484 | 27 | 25 | 5 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,7 | 22,2 | 8,7 | 7,7 | 17,3 | style="background:#87CEFA" | 26,1 | 2,5 | 2,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 12 | 4 | 12 | style="background:#ff8484 | 24 | 23 | 4 | 4 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,1 | 19,7 | 7,1 | 11,1 | 19,6 | style="background:#87CEFA" | 20,7 | 2,5 | 2,6 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 12 | 15 | 8 | 10 | style="background:#ff8484 | 26 | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,5 | 18,1 | 12,1 | 10,7 | 14,0 | style="background:#87CEFA" | 21,3 | 3,4 | 2,5 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 21 | 10 | 18 | 14 | 17 | 3 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 16,7 | 10,2 | 10,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 23,6 | 2,3 | 2,4 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | style="background:#6495ED" | 22 | 13 | 12 | 15 | 18 | 3 | 5 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,0 | style="background:#6495ED" | 23,8 | 11,2 | 11,1 | 14,5 | 15,9 | 3,8 | 2,3 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 20 | 10 | 6 | style="background:#ff8484 | 22 | 16 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,6 | style="background:#6495ED" | 23,3 | 12,2 | 11,2 | 14,4 | 11,8 | 1,9 | 2,9 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 11 | 16 | 9 | 4 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 22,7 | 21,7 | 13,1 | 14,0 | 14,0 | 10,6 | 2,5 | 1,4 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 13 | 12 | 14 | 21 | 9 | 3 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,4 | 20,1 | 15,3 | 12,2 | 13,9 | 6,5 | 1,6 | 2,8 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 19 | 9 | 14 | 18 | 8 | 5 | 4 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,9 | 21,8 | 12,8 | 11,4 | 14,8 | 6,2 | 3,8 | 2,8 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 18 | 16 | 15 | 17 | 5 | 2 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,4 | style="background:#6495ED" | 28,3 | 15,2 | 13,5 | 13,6 | 7,5 | 2,8 | 1,9 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 20 | 16 | 16 | 14 | 9 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,3 | 19,7 | 9,8 | style="background:#DDA0DD | 22,9 | 12,7 | 6,2 | 3,0 | 3,8 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 18 | style="background:#6495ED" | 18 | 14 | 16 | 17 | 7 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,1 | 17,5 | 10,5 | 19,5 | 13,5 | 5,7 | 2,4 | 1,6 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 22 | 13 | 17 | 21 | 13 | 7 | 3 | 1 |} ;35–49-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 18 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 27 | 10 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,5 | 18,7 | 3,1 | 8,4 | style="background:#87CEFA"| 27,2 | 5,3 | 1,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 16 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 21 | 13 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,4 | 16,7 | 15,6 | 2,7 | 9,2 | style="background:#87CEFA"| 30,8 | 4,9 | 0,6 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 11 | 13 | 24 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 30 | 9 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,7 | 17,7 | 11,3 | 2,7 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 6,3 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 17 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 30 | 6 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,8 | 13,5 | 12,5 | 1,9 | 10,0 | style="background:#87CEFA" | 34,8 | 7,8 | 0,7 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 14 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 25 | 9 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 15,9 | 13,3 | 3,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA" | 27,9 | 4,1 | 1,7 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 9 | 12 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 32 | 9 | 2 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 12,7 | 13,5 | 3,6 | 11,9 | style="background:#87CEFA" | 29,4 | 4,6 | 1,5 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 16 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 1 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 12,7 | 11,9 | 5,4 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 30,7 | 6,2 | 0,9 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 10 | 15 | 2 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 7 | 4 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,2 | 12,7 | 5,1 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 28,9 | 5,1 | 1,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 16 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 7 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 12,2 | 8,9 | 2,4 | 15,3 | style="background:#87CEFA" | 29,0 | 5,7 | 1,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 10 | 13 | 4 | style="background:#ff8484| 20 | 19 | 9 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 13,5 | 11,3 | 2,5 | 13,9 | style="background:#87CEFA" | 32,7 | 5,8 | 0,9 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 10 | 17 | 4 | 16 | style="background:#87CEFA" | 26 | 4 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 13,3 | 11,4 | 3,0 | 14,8 | style="background:#87CEFA" | 28,1 | 7,1 | 1,1 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 29 | 6 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,3 | 12,9 | 4,3 | 12,0 | style="background:#87CEFA" | 27,2 | 5,0 | 1,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 11 | 15 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 25 | 7 | 1 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,1 | 17,2 | 10,1 | 5,1 | 13,4 | style="background:#87CEFA" | 28,4 | 3,7 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 18 | 18 | 5 | 11 | style="background:#87CEFA" | 24 | 6 | 1 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,6 | 16,1 | 9,8 | 5,4 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 31,5 | 1,9 | 2,4 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 5 | 18 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 2 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 15,9 | 10,9 | 4,4 | 14,1 | style="background:#87CEFA" | 31,8 | 3,2 | 1,4 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 17 | 4 | 14 | style="background:#87CEFA" | 30 | 2 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,9 | 15,4 | 11,9 | 5,7 | 13,2 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,2 | 1,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 18 | 19 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA" | 22 | 3 | 2 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,9 | 21,8 | 11,1 | 5,9 | 10,3 | style="background:#87CEFA" | 27,7 | 2,3 | 1,4 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 20 | 13 | 6 | 13 | style="background:#87CEFA" | 26 | 6 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,1 | 23,8 | 11,1 | 6,9 | 9,3 | style="background:#87CEFA" | 27,1 | 2,4 | 1,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 20 | 14 | 8 | 14 | style="background:#87CEFA" | 21 | 1 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,1 | 21,2 | 13,9 | 7,0 | 8,0 | 20,5 | 2,9 | 1,2 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | style="background:#6495ED" | 19 | style="background:#D3F2D0" | 19 | 9 | 11 | 18 | 3 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,6 | 24,3 | 12,6 | 6,3 | 9,6 | 15,4 | 2,9 | 1,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 20 | 17 | 9 | 11 | 15 | 4 | 1 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 24,7 | 15,0 | 6,5 | 9,1 | 11,6 | 2,8 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 13 | 20 | 8 | 12 | 10 | 5 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 24,0 | 12,1 | 8,1 | 11,2 | 11,6 | 3,0 | 1,5 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 17 | 21 | 12 | 10 | 8 | 2 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,1 | 22,5 | 11,9 | 9,7 | 8,6 | 11,7 | 2,1 | 2,2 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 21 | 17 | 11 | 10 | 9 | 6 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,1 | style="background:#6495ED" | 29,1 | 14,7 | 11,2 | 6,4 | 9,6 | 2,3 | 2,1 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 11 | 11 | 5 | 2 | 3 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 24,4 | 21,6 | 13,5 | 17,7 | 7,7 | 8,9 | 3,4 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 16 | 16 | 18 | 11 | 6 | 5 | 4 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,8 | 16,2 | 12,3 | 16,8 | 9,6 | 8,2 | 1,8 | 1,5 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 16 | 14 | 18 | 10 | 5 | 4 | 2 |} ;50–64-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 17 | 20 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA"| 31 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 20,0 | 17,4 | 1,9 | 5,9 | style="background:#87CEFA"| 29,4 | 6,7 | 0,5 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 16 | 18 | 3 | 4 | style="background:#87CEFA"| 27 | 9 | 2 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 17,1 | 16,0 | 1,2 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 5,6 | 0,5 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 15 | 19 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 2 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 20,3 | 15,5 | 1,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 3,7 | 0,9 |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 12 | 15 | 3 | 9 | style="background:#87CEFA"| 35 | 10 | 2 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,2 | 18,5 | 14,4 | 0,8 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 33,3 | 4,8 | 0,8 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 15 | 17 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 2 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,3 | 18,3 | 15,8 | 0,7 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 27,3 | 6,5 | 1,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 13 | 19 | 4 | 5 | style="background:#87CEFA"| 31 | 7 | 3 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,5 | 15,5 | 17,4 | 2,8 | 9,5 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 4,1 | 0,6 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 12 | 18 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA"| 27 | 8 | 2 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,9 | 14,8 | 13,4 | 2,1 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 5,3 | 1,2 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 15 | 18 | 2 | 9 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 16,7 | 13,3 | 3,4 | 6,3 | style="background:#87CEFA"| 29,0 | 5,6 | 1,0 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 10 | 15 | 2 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 7 | 3 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,5 | 15,6 | 14,4 | 1,8 | 13,0 | style="background:#87CEFA"| 28,0 | 4,8 | 0,2 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 12 | 15 | 1 | 12 | style="background:#87CEFA"| 30 | 5 | 0 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 13,1 | 13,2 | 18,2 | 1,6 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 4,6 | 0,8 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 16 | 15 | 2 | 14 | style="background:#87CEFA"| 29 | 6 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,8 | 16,9 | 11,4 | 2,1 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 6,0 | 0,4 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 17 | 15 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA"| 23 | 12 | 1 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,8 | 19,2 | 12,0 | 4,4 | 10,1 | style="background:#87CEFA"| 27,8 | 4,5 | 0,7 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | style="background:#6495ED" | 22 | 15 | 2 | 14 | 21 | 6 | 2 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 22,9 | 10,5 | 3,4 | 9,8 | style="background:#87CEFA"| 26,8 | 4,6 | 1,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 16 | 15 | 4 | 12 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 12,5 | 20,6 | 16,5 | 2,9 | 10,5 | style="background:#87CEFA"| 31,8 | 3,2 | 0,5 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 14 | 21 | 18 | 3 | 12 | style="background:#87CEFA" | 24 | 4 | 4 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,0 | 23,1 | 10,9 | 3,6 | 9,1 | style="background:#87CEFA"| 31,2 | 2,1 | 0,7 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 20 | 11 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 33 | 4 | 2 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,2 | 19,1 | 14,1 | 4,2 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 30,4 | 2,2 | 1,0 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 21 | 8 | 4 | 15 | style="background:#87CEFA" | 23 | 4 | 3 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 23,0 | 16,6 | 3,9 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 29,5 | 2,4 | 0,7 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 13 | 22 | 19 | 2 | 7 | style="background:#87CEFA" | 30 | 5 | 2 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,6 | 27,6 | 14,6 | 1,6 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 28,8 | 2,3 | 0,3 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 18 | 14 | 3 | 10 | style="background:#87CEFA" | 35 | 6 | 0 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,8 | style="background:#6495ED" | 30,1 | 14,3 | 1,8 | 5,8 | 22,8 | 3,7 | 1,1 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 16 | 16 | 4 | 14 | 18 | 5 | 4 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 27,1 | 13,5 | 4,5 | 7,6 | 17,1 | 2,5 | 1,5 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 23 | 22 | 19 | 5 | 8 | 15 | 5 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,3 | style="background:#6495ED" | 28,0 | 18,0 | 5,9 | 8,2 | 11,2 | 3,4 | 1,3 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | style="background:#6495ED" | 24 | 17 | 4 | 14 | 12 | 5 | 3 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 26,8 | 25,6 | 18,2 | 4,0 | 8,8 | 10,7 | 2,5 | 1,2 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | style="background:#6495ED" | 27 | 17 | 4 | 11 | 9 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,5 | style="background:#6495ED" | 28,8 | 16,3 | 5,4 | 5,9 | 12,8 | 3,3 | 1,4 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | style="background:#6495ED" | 26 | 15 | 5 | 9 | 13 | 5 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | style="background:#6495ED" | 30,3 | 18,9 | 8,2 | 5,9 | 7,5 | 1,6 | 0,7 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 28 | 16 | 12 | 6 | 12 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,6 | style="background:#6495ED" | 26,5 | 17,9 | 10,1 | 5,8 | 9,7 | 3,6 | 0,9 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 19 | 16 | 14 | 9 | 9 | 4 | 1 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 27,3 | 20,5 | 16,9 | 12,3 | 7,4 | 8,6 | 3,1 | 0,8 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 17 | 16 | 15 | 9 | 8 | 3 | 1 |} ;65–74-aastased {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 19 | 12 | 16 | 1 | 8 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 18,9 | 19,2 | 1,8 | 7,4 | style="background:#87CEFA"| 30,6 | 4,6 | 0,0 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 17 | 1 | 6 | style="background:#87CEFA"| 32 | 5 | 1 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,7 | 15,3 | 21,8 | 1,5 | 6,4 | style="background:#87CEFA"| 29,9 | 4,0 | 0,3 |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 23 | 7 | 2 | 6 | style="background:#87CEFA"| 26 | 8 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,3 | 19,9 | 17,4 | 0,8 | 8,1 | style="background:#87CEFA"| 30,0 | 3,4 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 17 | 18 | 0 | 6 | style="background:#87CEFA" | 36 | 4 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,2 | 18,7 | 14,8 | 0,3 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 31,9 | 3,0 | 0,5 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 17 | 14 | 16 | 0 | 16 | style="background:#87CEFA" | 28 | 4 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,6 | 16,8 | 18,9 | 0,9 | 8,8 | style="background:#87CEFA"| 27,9 | 4,6 | 0,9 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 20 | 11 | 2 | 11 | 20 | 4 | 1 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,9 | 14,8 | 21,4 | 1,5 | 7,7 | style="background:#87CEFA"| 28,6 | 3,8 | 0,3 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 19 | 4 | 7 | style="background:#87CEFA"| 25 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 14,0 | 16,7 | 1,9 | 5,3 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,4 | 0,3 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 16 | 14 | 11 | 1 | 15 | style="background:#87CEFA"| 29 | 7 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,5 | 10,9 | 17,7 | 2,0 | 11,3 | style="background:#87CEFA"| 32,2 | 1,7 | 0,3 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 6 | 10 | 5 | 15 | style="background:#87CEFA"| 31 | 5 | 1 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,9 | 12,7 | 16,4 | 1,3 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 1,8 | 0,3 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 14 | 13 | 2 | 12 | style="background:#87CEFA"| 22 | 10 | 2 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,3 | 14,8 | 15,1 | 0,8 | 14,9 | style="background:#87CEFA"| 32,6 | 4,7 | 0,3 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 13 | 14 | 3 | 13 | style="background:#87CEFA"| 35 | 4 | 0 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,3 | 14,7 | 13,8 | 0,6 | 11,7 | style="background:#87CEFA"| 30,5 | 7,5 | 0,0 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | 16 | 18 | 2 | 8 | style="background:#87CEFA"| 25 | 7 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 14,8 | 14,9 | 18,6 | 2,2 | 13,1 | style="background:#87CEFA"| 30,7 | 2,6 | 1,1 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 22 | style="background:#6495ED" | 23 | 9 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 23 | 8 | 4 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,7 | 20,4 | 11,4 | 2,1 | 11,6 | style="background:#87CEFA"| 28,7 | 3,0 | 2,1 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 20 | 19 | 14 | 4 | 15 | 19 | 6 | 2 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 17,1 | 12,7 | 2,1 | 11,4 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 2,1 | 0,0 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 17 | 15 | 2 | 4 | style="background:#87CEFA"| 36 | 5 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,5 | 15,5 | 11,5 | 1,6 | 14,5 | style="background:#87CEFA"| 34,6 | 1,9 | 0,9 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 15 | 21 | 11 | 2 | 15 | style="background:#87CEFA"| 32 | 2 | 1 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 16,0 | 17,1 | 16,9 | 1,0 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,0 | 0,8 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 24 | 11 | 2 | 10 | style="background:#87CEFA"| 29 | 2 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 20,6 | 18,7 | 1,6 | 9,3 | style="background:#87CEFA"| 28,4 | 0,8 | 0,2 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 23 | 16 | 2 | 5 | style="background:#87CEFA"| 29 | 3 | 1 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 17,2 | 23,6 | 16,6 | 2,5 | 5,1 | style="background:#87CEFA"| 32,7 | 1,2 | 0,5 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 25 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 30 | 4 | 1 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,8 | 23,0 | 15,9 | 1,7 | 8,3 | style="background:#87CEFA"| 27,1 | 2,3 | 1,4 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 16 | 10 | 4 | 11 | style="background:#87CEFA"| 26 | 6 | 1 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 18,4 | style="background:#D3F2D0" | 23,3 | 2,3 | 8,5 | 19,7 | 3,0 | 0,8 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 16 | 16 | 1 | 12 | 13 | 4 | 2 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,8 | style="background:#6495ED" | 27,3 | 23,0 | 5,1 | 6,7 | 7,7 | 2,4 | 0,8 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 18 | 19 | 1 | 5 | 12 | 6 | 2 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 23,0 | style="background:#D3F2D0" | 27,0 | 5,2 | 6,2 | 12,5 | 0,6 | 0,0 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 37 | 16 | 18 | 4 | 6 | 13 | 5 | 1 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,9 | 26,9 | 19,1 | 3,0 | 7,2 | 10,6 | 2,2 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 22 | 22 | 2 | 12 | 7 | 4 | 3 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 30,0 | 22,9 | 26,6 | 4,9 | 5,0 | 6,9 | 1,0 | 1,0 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 24 | 22 | 22 | 9 | 6 | 11 | 3 | 2 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 25,7 | 24,7 | 23,9 | 9,0 | 6,6 | 5,2 | 3,0 | 0,5 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 19 | 20 | 15 | 8 | 5 | 4 | 2 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,0 | 15,3 | 24,4 | 13,0 | 6,2 | 8,3 | 2,8 | 1,0 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 39 | 17 | 16 | 12 | 11 | 4 | 1 | 0 |} ;75-aastased ja vanemad {| class="wikitable" style="text-align:center; font-size:90%; line-height:16px; max-width:750px;" ! style="width:700px;" | Küsitlusperiood ! style="width:550px;" | Allikas ! style="width:150px;" | [[Eesti Reformierakond|Reform]] ! style="width:150px;" |[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] ! style="width:150px;" | [[Eesti Keskerakond|Kesk]] ! style="width:150px;" |[[Eesti 200|E200]] ! style="width:150px;" |[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|SDE]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Isamaa|Isamaa]] ! style="width:150px;" |[[Parempoolsed|Parem]] ! style="width:150px;" |[[Erakond Eestimaa Rohelised|Roh]] |- | 14.–21. mai 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 4 | 19 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA"| 26 | 11 | 1 |- | 31. märts – 28. aprill 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 20,2 | 12,7 | 19,7 | 2,2 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 32,1 | 4,2 | 1,2 |- | 9.–15. aprill 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 14 | 13 | 2 | 12 | 17 | 8 | 0 |- | 3.–30. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 14,6 | 17,3 | 0,5 | 6,1 | style="background:#87CEFA"| 31,1 | 3,8 | – |- | 12.–19. märts 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 13 | 7 | 1 | 9 | 25 | 14 | 1 |- | 3. veebruar – 2. märts 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,0 | 12,1 | 16,5 | 1,4 | 7,1 | style="background:#87CEFA"| 40,1 | 3,5 | – |- | 13.–19. veebruar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 18 | 14 | style="background:#D3F2D0" | 28 | 1 | 9 | 23 | 5 | 1 |- | 6. jaanuar – 2. veebruar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 18,4 | 11,6 | 26,1 | 1,5 | 6,7 | style="background:#87CEFA"| 31,3 | 3,1 | 0,0 |- | 13.–21. jaanuar 2025 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 9 | 15 | 3 | 8 | style="background:#87CEFA" | 28 | 14 | 1 |- | 2. detsember 2024 – 5. jaanuar 2025 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,2 | 10,7 | 17,6 | 2,2 | 10,3 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 2,4 | 0,6 |- | 4.–11. detsember 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 8 | 13 | 1 | 14 | style="background:#87CEFA" | 27 | 6 | 0 |- | 4. november – 2. detsember 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 26,1 | 8,1 | 17,4 | 0,4 | 8,0 | style="background:#87CEFA"| 34,3 | 4,3 | 1,2 |- | 14.–21. november 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 14 | 19 | 3 | 17 | 16 | 4 | 0 |- | 30. september – 28. oktoober 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,0 | 9,2 | 19,7 | 1,8 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 31,6 | 1,8 | 0,8 |- | 10.–16. oktoober 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 35 | 7 | 12 | 0 | 11 | 30 | 5 | 0 |- | 2.–29. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,4 | 10,1 | 13,7 | 1,2 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 34,7 | 3,3 | 0,6 |- | 12.–18. september 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 26 | 8 | 14 | 1 | 13 | style="background:#87CEFA"| 27 | 4 | 0 |- | 5. august – 1. september 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 24,7 | 4,7 | 18,3 | 2,6 | 14,0 | style="background:#87CEFA"| 31,5 | 2,4 | 0,6 |- | 15.–21. august 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 26 | 10 | 19 | 0 | 12 | 22 | 7 | 1 |- | 1.–29. juuli 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,8 | 6,6 | 14,7 | 1,8 | 15,6 | style="background:#87CEFA"| 35,7 | 1,9 | 0,0 |- | 11.–17. juuli 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 21 | 10 | 17 | 1 | 10 | style="background:#87CEFA"| 32 | 8 | 1 |- | 27. mai – 24. juuni 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 23,2 | 7,8 | 14,6 | 1,5 | 14,7 | style="background:#87CEFA"| 35,3 | 2,1 | 0,3 |- | 10.–17. juuni 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 23 | 12 | 12 | 1 | 11 | style="background:#87CEFA"| 35 | 5 | 2 |- | 29. aprill – 27. mai 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 22,2 | 15,4 | 10,4 | 1,8 | 15,9 | style="background:#87CEFA"| 33,8 | 0,6 | 0,0 |- | 6.–15. mai 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 6 | 16 | 1 | 18 | 24 | 2 | 0 |- | 1.–29. aprill 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 16,3 | 10,6 | 1,8 | 13,7 | style="background:#87CEFA"| 32,8 | 2,6 | 0,0 |- | 9.–17. aprill 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 36 | 25 | 9 | 0 | 5 | 22 | 1 | 0 |- | 4.–29. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,9 | 12,0 | 15,9 | 2,5 | 10,2 | style="background:#87CEFA"| 37,8 | 0,7 | 0,8 |- | 14.–20. märts 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 8 | 16 | 2 | 13 | style="background:#87CEFA"| 33 | 4 | 0 |- | 5. veebruar – 4. märts 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 13,6 | 15,7 | 0,9 | 12,5 | style="background:#87CEFA"| 33,1 | 1,9 | 0,3 |- | 7.–14. veebruar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 29 | 9 | 20 | 4 | 11 | 21 | 3 | 3 |- | 2.–26. jaanuar 2024 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,7 | 15,4 | 21,7 | 2,5 | 10,7 | style="background:#87CEFA"| 25,6 | 1,6 | 0,4 |- | 17.–24. jaanuar 2024 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 25 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 34 | 2 | 9 | 16 | 5 | 0 |- | 27. november – 22. detsember 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 15,5 | 14,7 | 24,0 | 1,4 | 7,8 | style="background:#87CEFA"| 34,1 | 1,8 | 0,3 |- | 6.–13. detsember 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 20 | 19 | style="background:#D3F2D0" | 30 | 2 | 9 | 17 | 2 | 0 |- | 30. oktoober – 24. november 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 19,4 | 15,0 | 21,8 | 0,6 | 5,5 | style="background:#87CEFA"| 36,2 | 0,9 | 0,6 |- | 16.–22. november 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 25 | 22 | 19 | 4 | 3 | 24 | 3 | 2 |- | 3.–27. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 21,5 | 17,3 | 23,7 | 1,3 | 7,5 | style="background:#87CEFA"| 26,2 | 1,6 | 0,7 |- | 13.–18. oktoober 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 27 | 13 | 16 | 3 | 12 | 24 | 4 | 2 |- | 4. september – 2. oktoober 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,9 | 12,6 | style="background:#D3F2D0" | 26,9 | 2,6 | 8,6 | 20,8 | 1,9 | 0,4 |- | 14.–20. september 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 38 | 18 | 14 | 2 | 8 | 16 | 2 | 3 |- | 31. juuli – 28. august 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 28,9 | 19,3 | style="background:#D3F2D0" | 33,1 | 2,9 | 6,4 | 7,9 | 0,9 | 0,5 |- | 10.–16. august 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 23 | 19 | 3 | 9 | 13 | 1 | 1 |- | 4.–31. juuli 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 32,1 | 15,6 | style="background:#D3F2D0" | 32,2 | 3,7 | 4,1 | 9,9 | 1,6 | 0,3 |- | 10.–20. juuli 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 41 | 19 | 17 | 5 | 5 | 6 | 4 | 2 |- | 29. mai – 30. juuni 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 35,2 | 14,1 | 28,1 | 2,9 | 5,7 | 12,5 | 1,4 | 0,0 |- | 8.–14. juuni 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 32 | 18 | 22 | 3 | 7 | 14 | 3 | 2 |- | 2.–29. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 32,6 | 13,9 | 27,3 | 6,6 | 9,2 | 7,1 | 2,2 | 0,8 |- | 10.–17. mai 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 28 | 15 | 25 | 11 | 12 | 7 | 3 | 0 |- | 3. aprill – 1. mai 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | 25,3 | 17,7 | style="background:#D3F2D0" | 30,4 | 8,0 | 9,5 | 7,3 | 1,1 | 0,3 |- | 10.–19. aprill 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | 24 | 10 | style="background:#D3F2D0" | 26 | 17 | 11 | 3 | 3 | 6 |- | 7. märts – 3. aprill 2023 | [https://reitingud.ee/reitingud Norstat] | style="background:#FEF4AE" | 28,2 | 11,0 | style="background:#D3F2D0" | 28,2 | 9,5 | 8,7 | 11,2 | 1,9 | 1,2 |- | 9.–17. märts 2023 | [https://www.err.ee/reitingud Kantar Emor] | style="background:#FEF4AE" | 33 | 9 | 21 | 8 | 16 | 6 | 5 | 2 |} ==Vaata ka== *[[Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti erakonnad| ]] [[Kategooria:Poliitiline kommunikatsioon]] [[Kategooria:2023. aasta Eestis]] [[Kategooria:2024. aasta Eestis]] [[Kategooria:2025. aasta Eestis]] [[Kategooria:2026. aasta Eestis]] [[Kategooria:2027. aasta Eestis]] lj4ojk4740wm5eozfhs84znxklmqisg 0 653107 7231788 6861856 2026-09-10T16:39:43Z Yousiphh 132855 7231788 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=aprill}} {{infokast ajakiri | nimi = Alem-i Nisvan | logo = | pilt = Алем-и_нисван.jpg | pildiallkiri = | peatoimetaja = [[Şefiqa Gaspıralı]] | toimetaja_amet1 = | toimetaja1 = | toimetaja_amet2 = | toimetaja2 = | autorid = | fotograaf = | valdkond = | sagedus = | trükiarv = | kirjastaja = | asutaja = [[Ismail Gasprinsky]] | asutatud = | esimene_kuupäev = 3. märts 1906 | viimane_kuupäev = 1911 | viimane_number = | riik = | asukoht = [[Bakhchysarai]] | keel = [[Krimmitatari keel|krimmitatari]] ([[araabia kiri]]) | ISSN = }} '''Alem-i Nisvan''' ([[krimmitatari keel]]es عالم نسوان, [[eesti keel]]es Naiste maailm) oli [[Krimmitatari keel|krimmitatari]] ajakiri, mis oli suunatud naistele ja ilmus aastatel 1906–1911. Selle asutas juhtiv krimmitatari intellektuaal ja ajakirjanik [[Ismail Gasprinsky]] ning juhtis kogu selle ilmumisaja tema tütar [[Şefiqa Gaspıralı]]. ==Ajalugu== Krimmitatari naistele mõeldud ajakirja kontseptsiooni propageeris juhtiv intellektuaalide ja ajakirjanike juht [[Ismail Gasprinsky]]. Kuigi Gasprinsky populaarses [[Terciman|Tercimanis]] tõstatati aeg-ajalt naiste kogukonnale vastavaid küsimusi, leidis Gasprinsky, et spetsiaalselt naistele pühendatud ajakiri on vajalik. Selle tulemusel loodi "Alem-i Nisvan", mille toimetajana töötas Gasprinsky tütar [[Şefiqa Gaspıralı]]<ref name=":0">{{Cite web |last=Kosenko |first=Yury |date=19 March 2013 |title=«Алем-и нисван» - первый женский тюрко-мусульманский журнал в мире |trans-title="Alem-i Nisvan" - esimene naiste moslemite türgi ajakiri maailmas |url=http://islam.in.ua/ru/istoriya/alem-i-nisvan-pervyy-zhenskiy-tyurko-musulmanskiy-zhurnal-v-mire |access-date=25. juuni 2022 |website=Islam Ukrainas |language=ru}}</ref> ja väljaandjana Gasprinsky.<ref name=":1">{{Cite web |last=Chubukchiyeva |first=Lenara |title=Женский вопрос на страницах журнала «Алеми нисван» |trans-title=Naistenumber ajakirja "Alem-i Nisvan" lehekülgedel |url=http://www.archive.gov.tatarstan.ru/magazine/go/anonymous/main/?path=mg:/numbers/2013_1_2/02/04/ |archive-url=https://web.archive.org/web/20180507003156/http://www.archive.gov.tatarstan.ru/magazine/go/anonymous/main/?path=mg:/numbers/2013_1_2/02/04/ |archive-date=7. mai 2018 |access-date=25. juuni 2022 |website=Mineviku kajad |language=ru}}</ref> Teine oluline isik "Alem-i Nisvani" loomisel oli Gasprinsky naine Zehra Akçurina-Gaspıralı. Akçurina-Gaspıralı oli varem üritanud 1887. aastal edutult luua naistele suunatud krimmitatari väljaannet "Terbiye". Gasprinsky püüdis ka iga kahe kuu tagant ajalehte "Kadın" (eestu keeles "naine") täiendada, kuid [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] võimud olid nende ettevõtmiste vastu kuni [[1905. aasta revolutsioon|1905. aasta Vene revolutsiooni]] tagajärgedeni. Hilisemad poliitilised reformid võimaldasid sellist ajakirja välja anda.<ref name=":0" /> Ajakirja eesmärk oli harida krimmitatari naisi, kellel tollal krimmitatari ühiskonda juhtinud sotsiaalkonservatiivsuse tõttu haridus üldiselt puudus. Peamised eesmärgid olid kirjaoskamatuse kaotamine, krimmitatari kultuuri kasvatamine ja [[Šariaat|šariaadi]] õpetamine. See avaldas nii teavet šariaadiga naiste staatuse kohta kui ka ilmalikke hügieeni-, majapidamis- ja õmblusjuhiseid. Samuti oli teadusele ja kirjandusele pühendatud sektsioon. "Alem-i Nisvani" lehtedel oli kuulsate naiste elulugusid, lugusid välisriikidest ja ilukirjandust.<ref name=":0" /> Aastatel 1906–1908 ilmus Alem-i Nisvan iganädalase Tercimani tasuta lisana. Aastatel 1908–1909 tegutses see sõltumatu ajalehena, enne kui naasis 1910. aastal "Tercimani". "Alem-i Nisvani" viimane number ilmus 1911. aastal.<ref name=":1" /> ==Pärand== 2011. aastal toimus [[Krimmi Inseneri- ja Pedagoogikaülikool]]is "Alem-i Nisvani" asutamise 105. aastapäevale pühendatud konverents. Kaasaegne krimmitatari naisteajakiri Arzı (eesti keeles "Unistus") peab end "Alem-i Nisvani" otseseks järglaseks.<ref name=":0" /> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ajakirjad]] hy5elwesahqmqb47o90v538znen9npt 0 657749 7231863 6894285 2026-09-10T20:50:17Z Amherst99 15496 7231863 wikitext text/x-wiki '''Karl Klein''' [[VR II/3]] ([[29. mai]] [[1894]] [[Tallinn]] – [[3. juuni]] [[1967]]) oli Eesti ujuja ja sporditegelane. == Elulugu == Lõpetas 1913. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]], õppis 1918 [[Riia Polütehnikum|Riia Polütehnikumis]] ning 1922–1926 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] kaubandust.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Klein, Karl - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/klein_karl |vaadatud=2023-07-10 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref> Klein hakkas sportima 1911. aastal Tallinna Valvaja spordiosakonnas, omandas iseseisvalt ujumisoskuse, sai süstemaatilise ujumisõppe [[Anton Õunapuu|Anton Õunapuult]], astus 1913. aastal Tallinna Kalevisse, võitis I Eesti üliõpilaste olümpial 1914. aastal viievõistluse, võistles 1918. aastal mitteametlikel Eesti ujumise meistrivõistlustel.<ref name=":0" /> Klein töötas Kalevis ujumisõpetajana, oli 1917. aastal Pirital ujumiskursuste korraldaja, 1919. aastal I spordikongressi organiseerija, aastatel 1928–1933 [[EKRAVE Liit|EKRAVE Liidu]] veespordiosakonna abijuhataja, 1944–1949 Klooga abimetsaülem, 1949–1950 ehitustööline Ukrainas, 1950. aastatel töötas Valga ehituskontoris, hiljem 1960. aastani Rapla sovhoosis.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-07 |pealkiri=Karl Klein |url=https://www.geni.com/people/Karl-Klein/6000000045906125128?through=6000000023843348376 |vaadatud=2024-12-26 |väljaanne=geni_family_tree |keel=et}}</ref> Klein võttis mereväe dessantpataljonis ja kompaniiülemana [[Kalevlaste Maleva|Kalevlaste Malevas]] osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] ja sai autasuks talu [[Klooga|Kloogal]].<ref name=":0" /> == Tunnustus == * Vabadusristi II liigi 3. järk (1920) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20307 Karl Klein Ohvitseride andmekogus] {{JÄRJESTA:Klein, Karl}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Kalevi Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Vana-Kaarli kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1967]] dgc98zkelv14gmzqfxhlmy8bh6cys1a 7231870 7231863 2026-09-10T20:52:39Z Amherst99 15496 7231870 wikitext text/x-wiki '''Karl Klein''' [[VR II/3]] ([[29. mai]] [[1894]] [[Tallinn]] – [[3. juuni]] [[1967]]) oli Eesti ujuja ja sporditegelane. == Elulugu == Lõpetas 1913. aastal [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Reaalkooli]], õppis 1918 [[Riia Polütehnikum|Riia Polütehnikumis]] ning 1922–1926 [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikoolis]] kaubandust.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Klein, Karl - Eesti Entsüklopeedia |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/klein_karl |vaadatud=2023-07-10 |väljaanne=entsyklopeedia.ee}}</ref> Klein hakkas sportima 1911. aastal Tallinna [[Valvaja]] spordiosakonnas, omandas iseseisvalt ujumisoskuse, sai süstemaatilise ujumisõppe [[Anton Õunapuu|Anton Õunapuult]], astus 1913. aastal Tallinna Kalevisse, võitis I Eesti üliõpilaste olümpial 1914. aastal viievõistluse, võistles 1918. aastal mitteametlikel Eesti ujumise meistrivõistlustel.<ref name=":0" /> Klein töötas Kalevis ujumisõpetajana, oli 1917. aastal Pirital ujumiskursuste korraldaja, 1919. aastal I spordikongressi organiseerija, aastatel 1928–1933 [[EKRAVE Liit|EKRAVE Liidu]] veespordiosakonna abijuhataja, 1944–1949 Klooga abimetsaülem, 1949–1950 ehitustööline Ukrainas, 1950. aastatel töötas Valga ehituskontoris, hiljem 1960. aastani Rapla sovhoosis.<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-10-07 |pealkiri=Karl Klein |url=https://www.geni.com/people/Karl-Klein/6000000045906125128?through=6000000023843348376 |vaadatud=2024-12-26 |väljaanne=geni_family_tree |keel=et}}</ref> Klein võttis mereväe dessantpataljonis ja kompaniiülemana [[Kalevlaste Maleva|Kalevlaste Malevas]] osa [[Vabadussõda|Vabadussõjast]] ja sai autasuks talu [[Klooga|Kloogal]].<ref name=":0" /> == Tunnustus == * Vabadusristi II liigi 3. järk (1920) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1&id=20307 Karl Klein Ohvitseride andmekogus] {{JÄRJESTA:Klein, Karl}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Eesti sporditegelased]] [[Kategooria:Kalevi Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]] [[Kategooria:Korporatsioon Vironia liikmed]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Vana-Kaarli kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1894]] [[Kategooria:Surnud 1967]] rknpshmc7ck47ns7fg2tkpz8yti4gyv 0 659742 7231842 7231074 2026-09-10T20:41:14Z Raamaturott 56450 /* Detsember */ 7231842 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2004]]. aastal sündinud inimesi ja loomi'' {{Sündinud|2004}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Adriana Vilagoš]], Serbia odaviskaja *[[10. jaanuar]] – [[Kaitlyn Maher]], USA laulja *[[15. jaanuar]] – [[Grace VanderWaal]], USA laulja ja laulukirjutaja *[[19. jaanuar]] – [[Dino Beganovic]], Rootsi-Bosnia võidusõitja *[[21. jaanuar]] – [[Ingrid Alexandra]], Norra printsess, kroonprints Haakon Magnuse ja kroonprintsess Mette-Mariti tütar *[[26. jaanuar]] – [[Tijmen van der Helm]], Hollandi võidusõitja *[[29. jaanuar]] – [[Erriyon Knighton]], Ameerika Ühendriikide sprinter ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Berit Saar]], Eesti kergejõustiklane *[[4. veebruar]] – [[Paul Aron]], Eesti autosportlane *[[13. veebruar]] – [[Jonny Edgar]], Briti võidusõitja *13. veebruar – [[Collen Kebinatshipi]], Botswana jooksja *[[19. veebruar]] – [[Millie Bobby Brown]], inglise näitleja *[[21. veebruar]] – [[Martin Vetkal]], eesti jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Roman Staněk]], Tšehhi võidusõitja *25. veebruar – [[Kirke Perillus]], Eesti poliitik *[[26. veebruar]] – [[Hadrien David]], Prantsusmaa võidusõitja ==Märts== *[[13. märts]] – [[Coco Gauff]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[13. märts]] – [[Viktor Morozov]], Eesti kergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Elisabeth Pihela]], Eesti kergejõustiklane *15. märts – [[Zsófia Szerafin]], Ungari sportlane *[[19. märts]] – [[Carlos Forbs]], Portugali jalgpallur *[[27. märts]] – [[Audrey Werro]], Šveitsi jooksja *[[28. märts]] – [[Henri Veesaar]], eesti korvpallur *[[30. märts]] – [[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Anna Maria Millend]], eesti kergejõustiklane *[[5. aprill]] – [[Erik Makke]], eesti korvpallur *[[15. aprill]] – [[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Darla]], Tallinna loomaaia emane amuuri leopard *[[25. aprill]] – [[Miguel Terceros]], Boliivia jalgpallur ==Mai== *[[1. mai]] – [[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide tantsija *[[3. mai]] – [[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur * 3. mai – [[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur ==Juuni== *[[9. juuni]] – [[Salme Adeele Hollas]], eesti võrkpallur *[[18. juuni]] – [[Laura-Liis Valdmaa]], Eesti ujuja ==Juuli== *[[13. juuli]] – [[Häli Vahula]], eesti võrkpallur * 13. juuli – [[Faith Cherotich]], Keenia takistusjooksja ==August== *[[1. august]] – [[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja * 1. august – [[Emmanuel Wanyonyi]], Keenia jooksja *[[14. august]] – [[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja *[[17. august]] – [[Tina Clayton]], Jamaica sprinter *[[22. august]] – [[Liisa-Maria Lusti]], Eesti kergejõustiklane *[[31. august]] – [[Mikałaj Łukašenka]], Valgevene diktaatori poeg ==September== *[[8. september]] – [[Lewis Hall]], Inglismaa jalgpallur *[[15. september]] – [[David Popovici]], Rumeenia ujuja *15. september – [[Garang Kuol]], Austraalia jalgpallur *[[18. september]] – [[Nodirbek Abdusattorov]], Usbekistani maletaja *[[28. september]] – [[Isack Hadjar]], Prantsuse võidusõitja ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Bronny James]], USA korvpallur *[[9. oktoober]] – [[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja * 9. oktoober – [[Zdeněk Chovanec]], Tšehhi-Venezuela võidusõitja *[[12. oktoober]] – [[Darci Lynne]], Ameerika Ühendriikide kõhurääkija *[[23. oktoober]] – [[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur ==November== *[[17. november]] – [[Linda Nosková]], Tšehhi tennisist ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Robin Risser]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Jules LeBlanc]], ameerika juutuuber mlq2xvc2wnt3xncv5e2pq5ceoppr3u8 7231893 7231842 2026-09-10T21:07:27Z Raamaturott 56450 /* Aprill */ 7231893 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2004]]. aastal sündinud inimesi ja loomi'' {{Sündinud|2004}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Adriana Vilagoš]], Serbia odaviskaja *[[10. jaanuar]] – [[Kaitlyn Maher]], USA laulja *[[15. jaanuar]] – [[Grace VanderWaal]], USA laulja ja laulukirjutaja *[[19. jaanuar]] – [[Dino Beganovic]], Rootsi-Bosnia võidusõitja *[[21. jaanuar]] – [[Ingrid Alexandra]], Norra printsess, kroonprints Haakon Magnuse ja kroonprintsess Mette-Mariti tütar *[[26. jaanuar]] – [[Tijmen van der Helm]], Hollandi võidusõitja *[[29. jaanuar]] – [[Erriyon Knighton]], Ameerika Ühendriikide sprinter ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Berit Saar]], Eesti kergejõustiklane *[[4. veebruar]] – [[Paul Aron]], Eesti autosportlane *[[13. veebruar]] – [[Jonny Edgar]], Briti võidusõitja *13. veebruar – [[Collen Kebinatshipi]], Botswana jooksja *[[19. veebruar]] – [[Millie Bobby Brown]], inglise näitleja *[[21. veebruar]] – [[Martin Vetkal]], eesti jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Roman Staněk]], Tšehhi võidusõitja *25. veebruar – [[Kirke Perillus]], Eesti poliitik *[[26. veebruar]] – [[Hadrien David]], Prantsusmaa võidusõitja ==Märts== *[[13. märts]] – [[Coco Gauff]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[13. märts]] – [[Viktor Morozov]], Eesti kergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Elisabeth Pihela]], Eesti kergejõustiklane *15. märts – [[Zsófia Szerafin]], Ungari sportlane *[[19. märts]] – [[Carlos Forbs]], Portugali jalgpallur *[[27. märts]] – [[Audrey Werro]], Šveitsi jooksja *[[28. märts]] – [[Henri Veesaar]], eesti korvpallur *[[30. märts]] – [[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Anna Maria Millend]], eesti kergejõustiklane *[[5. aprill]] – [[Erik Makke]], eesti korvpallur *[[15. aprill]] – [[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Darla]], Tallinna loomaaia emane amuuri leopard *[[25. aprill]] – [[Miguel Terceros]], Boliivia jalgpallur *25. aprill – [[Álex Valle]], Hispaania jalgpallur ==Mai== *[[1. mai]] – [[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide tantsija *[[3. mai]] – [[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur * 3. mai – [[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur ==Juuni== *[[9. juuni]] – [[Salme Adeele Hollas]], eesti võrkpallur *[[18. juuni]] – [[Laura-Liis Valdmaa]], Eesti ujuja ==Juuli== *[[13. juuli]] – [[Häli Vahula]], eesti võrkpallur * 13. juuli – [[Faith Cherotich]], Keenia takistusjooksja ==August== *[[1. august]] – [[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja * 1. august – [[Emmanuel Wanyonyi]], Keenia jooksja *[[14. august]] – [[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja *[[17. august]] – [[Tina Clayton]], Jamaica sprinter *[[22. august]] – [[Liisa-Maria Lusti]], Eesti kergejõustiklane *[[31. august]] – [[Mikałaj Łukašenka]], Valgevene diktaatori poeg ==September== *[[8. september]] – [[Lewis Hall]], Inglismaa jalgpallur *[[15. september]] – [[David Popovici]], Rumeenia ujuja *15. september – [[Garang Kuol]], Austraalia jalgpallur *[[18. september]] – [[Nodirbek Abdusattorov]], Usbekistani maletaja *[[28. september]] – [[Isack Hadjar]], Prantsuse võidusõitja ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Bronny James]], USA korvpallur *[[9. oktoober]] – [[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja * 9. oktoober – [[Zdeněk Chovanec]], Tšehhi-Venezuela võidusõitja *[[12. oktoober]] – [[Darci Lynne]], Ameerika Ühendriikide kõhurääkija *[[23. oktoober]] – [[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur ==November== *[[17. november]] – [[Linda Nosková]], Tšehhi tennisist ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Robin Risser]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Jules LeBlanc]], ameerika juutuuber s56kxctp2223gh8fn6hfsv4mb1kqyi9 7231903 7231893 2026-09-10T21:12:54Z Raamaturott 56450 /* August */ 7231903 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2004]]. aastal sündinud inimesi ja loomi'' {{Sündinud|2004}} ==Jaanuar== *[[2. jaanuar]] – [[Adriana Vilagoš]], Serbia odaviskaja *[[10. jaanuar]] – [[Kaitlyn Maher]], USA laulja *[[15. jaanuar]] – [[Grace VanderWaal]], USA laulja ja laulukirjutaja *[[19. jaanuar]] – [[Dino Beganovic]], Rootsi-Bosnia võidusõitja *[[21. jaanuar]] – [[Ingrid Alexandra]], Norra printsess, kroonprints Haakon Magnuse ja kroonprintsess Mette-Mariti tütar *[[26. jaanuar]] – [[Tijmen van der Helm]], Hollandi võidusõitja *[[29. jaanuar]] – [[Erriyon Knighton]], Ameerika Ühendriikide sprinter ==Veebruar== *[[3. veebruar]] – [[Berit Saar]], Eesti kergejõustiklane *[[4. veebruar]] – [[Paul Aron]], Eesti autosportlane *[[13. veebruar]] – [[Jonny Edgar]], Briti võidusõitja *13. veebruar – [[Collen Kebinatshipi]], Botswana jooksja *[[19. veebruar]] – [[Millie Bobby Brown]], inglise näitleja *[[21. veebruar]] – [[Martin Vetkal]], eesti jalgpallur *[[25. veebruar]] – [[Roman Staněk]], Tšehhi võidusõitja *25. veebruar – [[Kirke Perillus]], Eesti poliitik *[[26. veebruar]] – [[Hadrien David]], Prantsusmaa võidusõitja ==Märts== *[[13. märts]] – [[Coco Gauff]], Ameerika Ühendriikide tennisist *[[13. märts]] – [[Viktor Morozov]], Eesti kergejõustiklane *[[15. märts]] – [[Elisabeth Pihela]], Eesti kergejõustiklane *15. märts – [[Zsófia Szerafin]], Ungari sportlane *[[19. märts]] – [[Carlos Forbs]], Portugali jalgpallur *[[27. märts]] – [[Audrey Werro]], Šveitsi jooksja *[[28. märts]] – [[Henri Veesaar]], eesti korvpallur *[[30. märts]] – [[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Anna Maria Millend]], eesti kergejõustiklane *[[5. aprill]] – [[Erik Makke]], eesti korvpallur *[[15. aprill]] – [[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur *[[17. aprill]] – [[Darla]], Tallinna loomaaia emane amuuri leopard *[[25. aprill]] – [[Miguel Terceros]], Boliivia jalgpallur *25. aprill – [[Álex Valle]], Hispaania jalgpallur ==Mai== *[[1. mai]] – [[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide tantsija *[[3. mai]] – [[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur * 3. mai – [[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur ==Juuni== *[[9. juuni]] – [[Salme Adeele Hollas]], eesti võrkpallur *[[18. juuni]] – [[Laura-Liis Valdmaa]], Eesti ujuja ==Juuli== *[[13. juuli]] – [[Häli Vahula]], eesti võrkpallur * 13. juuli – [[Faith Cherotich]], Keenia takistusjooksja ==August== *[[1. august]] – [[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja * 1. august – [[Emmanuel Wanyonyi]], Keenia jooksja *[[3. august]] – [[Ruben van Bommel]], Hollandi jalgpallur *[[14. august]] – [[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja *[[17. august]] – [[Tina Clayton]], Jamaica sprinter *[[22. august]] – [[Liisa-Maria Lusti]], Eesti kergejõustiklane *[[31. august]] – [[Mikałaj Łukašenka]], Valgevene diktaatori poeg ==September== *[[8. september]] – [[Lewis Hall]], Inglismaa jalgpallur *[[15. september]] – [[David Popovici]], Rumeenia ujuja *15. september – [[Garang Kuol]], Austraalia jalgpallur *[[18. september]] – [[Nodirbek Abdusattorov]], Usbekistani maletaja *[[28. september]] – [[Isack Hadjar]], Prantsuse võidusõitja ==Oktoober== *[[6. oktoober]] – [[Bronny James]], USA korvpallur *[[9. oktoober]] – [[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja * 9. oktoober – [[Zdeněk Chovanec]], Tšehhi-Venezuela võidusõitja *[[12. oktoober]] – [[Darci Lynne]], Ameerika Ühendriikide kõhurääkija *[[23. oktoober]] – [[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur ==November== *[[17. november]] – [[Linda Nosková]], Tšehhi tennisist ==Detsember== *[[2. detsember]] – [[Robin Risser]], Prantsusmaa jalgpallur *[[5. detsember]] – [[Jules LeBlanc]], ameerika juutuuber 6bli1okf46apw87v766ulco3wo2oqi2 0 660036 7232030 7205301 2026-09-11T08:17:56Z Kuriuss 38125 7232030 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Donald Trump (25858585711).jpg|pisi|[[Donald Trump]] kampaaniaüritusel (2016)]] '''Trumpism''' on [[Donald Trump]]i ja tema toetajatega seotud [[poliitiline ideoloogia]], [[haldus]]stiil, [[poliitiline liikumine]] ning võimule saamise ja seal püsimise strateegia. Trumpismi toetajaid nimetatakse trumpistideks. Mida trumpism endast täpselt kujutab, on vaieldav; sellele on viidatud kui 2010. aastate lõpus ja 2020. aastate alguses eri riikides üle maailma levinud [[paremäärmuslus|paremäärmusliku]] [[parempopulism|parempopulistliku]] ja [[uusrahvuslus|uusrahvusliku]] poliitika [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] variandile. Kuigi trumpism ei ole konkreetselt seotud ühegi erakonnaga, tõusid Donald Trumpi toetajad võimule esmalt Ameerika Ühendriikide [[Vabariiklik Partei|Vabariiklikus Parteis]], teisi poliitilisi jõude peeti "eliidiks" või "''establisment''’iks". Mõned vabariiklased asutasid vastukaaluks Trumpi-vastsae liikumise [[Liikumine Never Trump|Never Trump]] ning oli ka protesti korras erakonnast väljaastujaid. Mõnede poliitikavaatlejate hinnangul ei ole trumpism pelgalt osa [[populism]]ist, vaid uut moodi [[fašism]]i või [[neofašism]]i suunas liikuva poliitika trendist. Trumpismi on peetud ka [[autoritarism|autoriaarseks]] ja [[illiberaalne demokraatia|illiberaalselt demokraatlikuks]]. Teised uurijad on trumpismi pidanud [[Fašism Ameerika Ühendriikides|Ameerika Ühendriikide fašismi]] pehmeks versiooniks, kuid paralleele on toodud ka [[Euroopa fašism]]i tõusuga 1930. aastatel. Paralleelide juures on siiski tõdetud, et on palju võtmeerinevusi. Trumpistideks, Trumpi toetajateks või koguni oma riigi Donald Trumpideks on sildistatud [[rahvuskonservatism|rahvuskonservatiivseid]] jõude ja poliitikuid ka väljaspool Ameerika Ühendriike. Trumpismiga on seostatud näiteks [[Jair Bolsonaro]]t, [[Recep Tayyip Erdoğan]]i, [[Viktor Orbán]]i, [[Jacob Zuma]]t, [[Shinzō Abe]]t ja [[Yoon Suk Yeol]]i. [[Eesti]] [[Riigikogu]] [[XIV Riigikogu|XIV koosseisu]] ajal tegutses alates novembrist 2018, mil Trump oli [[Ameerika Ühendriikide president]], Donald Trumpi toetusrühm. Toetusrühma algatasid ning sinna kuulusid [[EKRE|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] saadikud ja selle esimees oli [[Peeter Ernits]].<ref>[https://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/riigikogus-loodi-president-donald-trumpi-toetsuruhm/ Riigikogu. (2018). Riigikogus loodi president Donald Trumpi toetusrühm. ''Riigikogu''.]</ref><ref>[https://www.postimees.ee/7150867/riigikogu-trumpi-toetusruhm-plaanib-nime-vahetada Postimees. (2021). Riigikogu Trumpi toetusrühm plaanib nime vahetada. Postimees, 8. jaanuar 2021.]</ref> ==Vaata ka== * [[America First (poliitika)]] * [[Ameerika rahvuslus]] * [[Kodanikuõiguste liikumine]] * [[Isikukultus]] * [[Ameerika Ühendriikide ajalugu (2008–)]] * [[John Birch Society]] * [[The Lincoln Project]] * [[Donald Trumpi poolt propageeritud vandenõuteooriate loend]] * [[Donald Trumpi poliitilised vaated]] * [[Donald Trumpi presidentuur]] * [[Reagani demokraat]] * [[Republican Accountability Project]] * [[Paremradikaalsus (Ameerika Ühendriigid)]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{cite news |last1=Stoicescu|first1=Kalev|date=8. jaanuar 2021|title=Kalev Stoicescu: trumpism on märatsev ja sallimatu |newspaper=[[err.ee|ERR]] |url=https://www.err.ee/1232932/kalev-stoicescu-trumpism-on-maratsev-ja-sallimatu |access-date=21. august 2021 |author-link1=Kalev Stoicescu|url-status=live }} * {{cite news |last1=Hololei|first1=Henrik|last2=Sildam|first2=Toomas|date=29. detsember 2020|title=Hololei: ei usu, et trumpism kaob poliitikast koos Trumpiga |newspaper=[[err.ee|ERR]] |url=https://www.err.ee/1217029/hololei-ei-usu-et-trumpism-kaob-poliitikast-koos-trumpiga |access-date=21. august 2021 |author-link1=Henrik Hololei|author-link2=Toomas Sildam|url-status=live }} * {{cite news |last1=Lucas|first1=Edward|date=8. august 2023|title=Edward Lucas: sea end valmis, Euroopa, Trump(ism) on tulekul |newspaper=[[Eesti Päevaleht]] |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120222561/kolumn-edward-lucas-sea-end-valmis-euroopa-trump-ism-on-tulekul |access-date=21. august 2021 |author-link1=Edward Lucas|url-status=live }} * {{cite news |last1=Värk|first1=Joosep|date=27. märts 2016|title=Kas Eestis võib esile kerkida oma kodukootud Donald Trump? |newspaper=[[Postimees]] |url=https://leht.postimees.ee/3632877/kas-eestis-voib-esile-kerkida-oma-kodukootud-donald-trump |access-date=21. august 2021 |author-link1=|url-status=live }} * {{cite news |last1=Mölder|first1=Holger|date=9. jaanuar 2021|title=Holger Mölder: trumpism ja häda mõistuse pärast|newspaper=[[Äripäev]] |url=https://www.aripaev.ee/arvamused/2021/01/09/holger-molder-trumpism-ja-hada-moistuse-parast |access-date=21. august 2021 |author-link1=Holger Mölder|url-status=live }} * {{cite news |last1=Oidsalu|first1=Meelis|date=aprill 2021|title=Demokraatia kriis Eestis – mida see tähendab?|newspaper=[[Vikerkaar]] |url=https://www.vikerkaar.ee/archives/27087 |access-date=21. august 2021 |author-link1=Meelis Oidsalu|url-status=live }} * {{cite news |last1=Saar|first1=Jüri|date=15. jaanuar 2021|title=Trumpi ja EKRE poliitseikluse anatoomia|newspaper=[[Sirp]] |url=https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/trumpi-ja-ekre-poliitseikluse-anatoomia/ |access-date=21. august 2021 |author-link1=Jüri Saar|url-status=live }} [[Kategooria:Donald Trump]] [[Kategooria:Konservatism]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide poliitika]] bfescrqu9mh7zoe9b3v2tl8ki5tzxgg 0 660992 7232057 7212742 2026-09-11T09:18:23Z Avjoska 1538 /* Fog */ 7232057 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Fo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Fo". ==Fo== *[[Dario Fo]], itaalia kirjanik, lavastaja, näitleja ja helilooja (1926–2016) ==Foa== *[[Michael Foale]], Briti-USA astrofüüsik ja astronaut (1957–) ==Foc== *[[Eduard von Fock]], Eestimaa aadlik (1799–1884) *[[Ernst von Fock (1721–1782)|Ernst von Fock]], Eestimaa aadlik (1721–1782) *[[Jenő Fock]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1916–2001) *[[Ansgar Focke]], Saksamaa poliitik (1982–) *[[Henrich Focke]], saksa lennunduse pioneere ja ettevõtja (1890–1979) ==Fod== *[[Jerry Fodor]], USA filosoof (1935–2017) ==Foe== *[[Warren Foegele]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[David Foenkinos]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (1974–) ==Fof== *[[Ibrahima Kassory Fofana]], Guinea poliitik (1954–) *[[Mohamed Said Fofana]], Guinea poliitik (1952–) *[[Wesley Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur (2000–) *[[Yahia Fofana]], Elevandiluuranniku jalgpallur (2000–) *[[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur (1999–) ==Fog== *[[Jürgen Fogel]], eesti teleajakirjanik (1979–) *[[Martin Fogel]], saksa ajaloolane ja polüglott (1635–1675) *[[Robert Fogel]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane ja -ajaloolane (1926–2013) *[[John Fogerty]], Ameerika Ühendriikide kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (1945–) *[[Giovanni Battista Foggini]], Itaalia skulptor (1652–1725) *[[Jared Fogle]] *[[Giacomo Fogliano]], itaalia vararenessansi helilooja, organist ja oreliasjatundja (1467/1468–1548) ==Foi== *[[Sabina-Francesca Foisor]], ameerika maletaja (1989–) *[[Cristina Adela Foișor]], rumeenia maletaja (1967–2017) *[[Gaston de Foix]], Nemoursi hertsog, d'Étampesi krahv ja Narbonne'i vikont (1489–1512) ==Fok== *[[Vladimir Fok]], vene füüsik (1898–1974) *[[Mihhail Fokin]], vene ja USA balletitantsija ja koreograaf (1880–1942) *[[Ženja Fokin]], Eesti stilist ja saatejuht (1985–) *[[Anthony Fokker]], hollandi lennukikonstruktor ja lennukiehitaja (1890–1939) ==Fol== *[[Nick Foligno]], USA jäähokimängija (1987–) *[[Christian Folin]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Konstantin Folker]], Eesti politseinik (1894–1960) *[[Peter Folling]], rootsi vaimulik (suri 1565) *[[Arianna Follis]], itaalia suusataja (1977–) ==Fom== *[[Anatoli Fomenko]], vene matemaatik ja ajaloolane (1945–) *[[Aleksandr Fomin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (1959–) *[[Daniil Fomin]], vene jalgpallur (1997–) *[[Tatjana Fomina]], eesti maletaja ja treener (1954–) *[[Keit Fomotškin]], eesti koolijuht ja kodanikuaktivist (1981–) ==Fon== *[[Bryn Fôn]], Suurbritannia näitleja ja laulja (1954–) *[[Bridget Fonda]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Henry Fonda]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1905–1982) *[[Jane Fonda]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1937–) *[[Aslak Fonn Witry]], norra jalgpallur (1996–) *[[Francisco Fonseca]], Mehhiko jalgpallur (1979–) *[[Hermes Rodrigues da Fonseca]], Brasiilia president (1855–1923) *[[Jorge Carlos Fonseca]], Roheneemesaarte poliitik ja õigusteadlane (1950–) *[[Manuel Deodoro da Fonseca]], Brasiilia president (1827–1892) *[[Anne Fontaine]], Prantsusmaa filmilavastaja, -stsenarist ja -näitleja (1959–) *[[Nicole Fontaine]], Prantsusmaa ja Euroopa Liidu poliitik (1942–2018) *[[Robert Fontaine]], Šveitsi maletaja (1980–) *[[Jimmy Fontana]], itaalia näitleja, kontrabassist ja laulja-laulukirjutaja (1934–2013) *[[Lavinia Fontana]], Itaalia maalikunstnik (1552–1614) *[[Walter Fontana]], itaalia laulja (1986–) *[[Theodor Fontane]], saksa proosakirjanik ja luuletaja (1819–1898) *[[Jacques Fontanille]], prantsuse semiootik (1948–) *[[José Fonte]], portugali jalgpallur (1983–) *[[Margot Fonteyn]], inglise baleriin (1919–1991) ==Foo== *[[Philippa Foot]], Briti filosoof (1920–2010) ==For== *[[Derek Forbort]], USA jäähokimängija (1992–) *[[Herluf Forchhammer]], taani ehitusinsener (1875–1958) *[[Gerald Ford]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1913–2006) *[[Harrison Ford]], USA näitleja (1942–) *[[Henry Ford]], USA tööstur ja leiutaja (1863–1947) *[[John Ford]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja (1894–1973) *[[John Ford (näitekirjanik)|John Ford]], inglise näitekirjanik ja luuletaja (1586–u.1639) *[[Lita Ford]], USA laulja (1958–) *[[Rob Ford]], Kanada poliitik (1969–2016) *[[Tennessee Ernie Ford]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (1919–1991) *[[Tom Ford]], Ameerika Ühendriikide moelooja ja filmirežissöör (1961–) *[[François-Alphonse Forel]], Šveitsi teadlane, hüdroloog, rajas limnoloogia (1842–1912) *[[Emmelie de Forest]], taani laulja (1993–) *[[Diego Forlán]], Uruguay jalgpallur (1979–) *[[Arnaldo Forlani]], Itaalia poliitik (1925–2023) *[[Enrico Forlanini]], itaalia insener, leidur ja lennunduspioneer (1848–1930) *[[Miloš Forman]], Tšehhi ja USA filmilavastaja (1932–2018) *[[Antonie Formanová]], tšehhi näitleja (1998–) *[[Damià Forment]], Hispaania skulptor (suri 1540) *[[Ivar Formo]], norra murdmaasuusataja (1951–2006) *[[Formosus]], paavst (suri 896) *[[Pablo Fornals]], Hispaania jalgpallur (1996–) *[[Bruno Fornaroli]], Uruguay jalgpallur (1987–) *[[John Forrest]], Austraalia maadeavastaja ja poliitik (1847–1918) *[[James Forrester]], USA filosoof (?–) *[[Anton Forsberg]], Rootsi jäähokimängija (1992–) *[[Emil Forsberg]], rootsi jalgpallur (1991–) *[[Filip Forsberg]], Rootsi jäähokimängija (1994) *[[Magdalena Forsberg]], Rootsi laskesuusataja (1967–) *[[Peter Forsberg]], endine Rootsi elukutseline jäähokimängija (1973–) *[[Maire Forsel]], eesti ettevõtja ja sotsioloog (1963–) *[[Bengt Gottfried Forselius]] (suri 1688) *[[Johann Haquinus Forselius]], Eesti vaimulik (1607–1684) *[[Gustaf Forsell]], Eesti vaimulik *[[Petteri Forsell]], Soome jalgpallur (1990–) *[[Sigfrid Aronus Forsius]], Rootsi vaimulik ja õpetlane (suri 1624) *[[Gustav Forsling]], rootsi jäähokimängija (1996–) *[[Mikael Forssell]], Soome jalgpallur (1981–) *[[Edward Morgan Forster]], inglise romaanikirjanik (1879–1970) *[[Fraser Forster]], inglise jalgpallur (1988–) *[[Ágnes Forsthoffer]], Ungari riigitegelane ja poliitik (1980–) *[[Kurt Forstreuter]], Saksamaa ajaloolane (1897–1979) *[[Frederick Forsyth]], inglise kirjanik (1938–2025) *[[John Forsythe]], USA näitleja (1918–2010) *[[Charles Fort]], USA kirjanik ja anomaalsete nähtuste uurija (1874–1932) *[[Dominique Fortier]], kanada kirjanik ja tõlkija (1972–) *[[Wojciech Fortuna]], poola suusahüppaja (1952–) *[[Pim Fortuyn]], Hollandi poliitik, sotsioloog, publitsist ja ajakirjanik (1948–2002) ==Fos== *[[Richard Fosbury]], USA kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1947–2023) *[[Paolo Antonio Foscarini]], itaalia teoloog, füüsik ja astronoom (suri 1616) *[[Ugo Foscolo]], itaalia luuletaja, tõlkija ja kirjanduskriitik (1778–1827) *[[Jon Fosse]], norra kirjanik (1959–) *[[Dian Fossey]], USA zooloog (1932–1985) *[[Arlene Foster]], Põhja-Iirimaa poliitik (1970–) *[[Ben Foster]], inglise jalgpallur (1983–) *[[Jodie Foster]], USA filminäitleja, -produtsent ja -lavastaja (1962–) *[[Norman Foster]], Briti arhitekt (1935–) *[[Brigitte Foster-Hylton]], Jamaica tõkkejooksja (1974–) *[[Roman Fosti]], eesti pikamaajooksja (1983–) ==Foz== *[[Tuhfa Fozilova]], tadžiki näitleja ja laulja (1917–1985) ==Fot== *[[Anna Fotyga]], Poola poliitik (1957–) ==Fou== *[[Léon Foucault]], prantsuse füüsik (1819–1868) *[[Michel Foucault]], prantsuse filosoof (1926–1984) *[[Joseph Fouché]], Prantsusmaa poliitik (1759–1820) *[[Simon Foucher]], prantsuse filosoof (1644–1696) *[[Nils-Eric Fougstedt]], soome helilooja ja dirigent (1910–1961) *[[Arthur Foulkes]], Bahama ajakirjanik ja poliitik (1928–) *[[Antoinette Fouque]], psühhoanalüütik (1936–2014) *[[George Fouracres]], Briti näitleja ja koomik (1990–) *[[Martin Fourcade]], Prantsusmaa laskesuusataja (1988–) *[[Simon Fourcade]], Prantsusmaa laskesuusataja (1984–) *[[Jackson Fourgeaud]], elektroonilise muusika artist (1979–) *[[Charles Fourier]], prantsuse visionäär (1772–1837) *[[Joseph Fourier]], prantsuse matemaatik ja füüsik (1768–1830) *[[Loukás Fourlás]], Küprose poliitik (1969–) *[[Jean-Louis Fournier]], prantsuse kirjanik, humorist ja telerežissöör (1938–) ==Fow== *[[William Alfred Fowler]], USA astrofüüsik, [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] laureaat 1983 (1911–1995) *[[John Fowles]], inglise kirjanik (1926–) *[[Derek Fowlds]], inglise näitleja (1937–2020) *[[Cam Fowler]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1991–) *[[Robbie Fowler]], inglise jalgpallur ja treener (1975–) ==Fox== *[[Adam Fox]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1998–) *[[De'Aaron Fox]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1997–) *[[Liam Fox]], Suurbritannia poliitik (1961–) *[[Matthew Fox]], USA filminäitleja ja modell (1966–) *[[Megan Fox]], USA modell ja filminäitleja (1986–) *[[Michael J. Fox]], Kanada-USA filminäitleja (1961–) *[[Nate Fox]], USA korvpallur (1977–2014) *[[Robin Lane Fox]], inglise päritolu ajaloolane ja aiandusteoste autor (1946–) *[[Samantha Fox]], Briti laulja ja modell (1966–) *[[Sidney Fox]], USA biokeemik (1912–1998) *[[Terry Fox]], Kanada sportlane (1958–1981) *[[Vicente Fox]], Mehhiko poliitik (1942–) *[[William Fox (produtsent)|William Fox]], USA produtsent (1879–1952) *[[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (1940–2026) *[[Jeff Foxworthy]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja koomik (1958–) *[[Jamie Foxx]], USA filminäitleja, koomik, R&B laulja ja pianist (1967–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Fo, Biograafiad]] 562pfszxvetnj8hvy2c50dbt89uimbk 0 662214 7231877 7050326 2026-09-10T20:58:14Z Kuriuss 38125 7231877 wikitext text/x-wiki '''Käitumisarheoloogia''' on [[arheoloogia]] suund, mis uurib [[Arheoloogilised leiud|arheoloogiliste leidude]] ja neid esemeid kasutanud isikute vahelisi seoseid ja nende esemete uurimise kaudu inimeste [[Käitumismustrid|käitumismustreid]]. <ref name=":0">1</ref> Käitumisarheoloogias saab eristada nelja erinevat strateegiat, mille abil saab uurida ühiskonnas elanud inimeste käitumist ja nende asustustihedust aladel, kus nad elasid. Esimese strateegiana on [[Arheoloogiline kontekst|arheoloogilise konteksti]] ja leiumaterjali seostamine kunagiste [[Ühiskond|ühiskondadega]] ja inimestega, kes asustasid neid alasid, kust leiud on leitud. Teise strateegiana uuritakse [[Materiaalne kultuuripärand|materiaalset kultuuri]] ja nendega seotud tegevusi tänapäeval, kuidas neid kasutati ja milleks neid kasutati, et aidata luua järeldusi minevikus olnu kohta. Selle kaudu uuritakse [[Loomaluud|loomaluid]] ja esemeleide ning rekonstrueeritakse muistseid ühiskondi. Kolmas strateegia uurib materiaalset kultuuri ja nende kasutust ja rakendusi tänapäeva ühiskonna valdkondades. Seda võiks ka nimetada [[Rakendusarheoloogia|rakendusarheoloogiaks]]. Neljas strateegia uurib läbi eksperimentide inimese ja materiaalsete esemete vahelisi seoseid tänapäevases ühiskonnas, et neid siis hiljem suhestada minevikus olnud ühiskondadega ja nende käitumismustritega. <ref name=":1">2</ref> == Viited == # <ref name=":0" /> https://uofupress.lib.utah.edu/behavioral-archaeology/ # <ref name=":1" /> https://www.jstor.org/stable/674794 # <ref name=":1" /> Hollenback, Kacy L. Behavioral Archaeology. Southern Methodist University. USA. 2018. lk 2-3 [[Kategooria:Arheoloogia]] [[Kategooria:Käitumine]] 8h2cnpqb1oii12csg4r9i7552gd61sx 0 665206 7231770 6959912 2026-09-10T14:40:56Z ~2026-49227-85 237298 ilma viideteta väited juba aasta aega. 7231770 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Eesti otsib superstaari}} {{JÄRJESTA:Mürk, Margareth}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 2007]] cmyg4wqegeukgk8dalkb1hg7q6v2ht3 7231771 7231770 2026-09-10T14:41:19Z Veritas Sapientiae 172838 Reverted edits by [[Special:Contribs/~2026-49227-85|~2026-49227-85]] ([[User talk:~2026-49227-85|talk]]) to last version by Kuriuss: unexplained content removal 6959912 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}} '''Margareth Mürk''' (sündinud [[8. august]]il [[2007]] Tartus) on eesti poplaulja. Nelja-aastaselt asus ta perega elama [[Šotimaa]]le.{{lisa viide}} Ta õppis lugema ja kirjutama inglise keeles. 2024. aastal lõpetas ta [[Tallinna Kunstigümnaasium]]is põhikooli.{{lisa viide}} Mürk osales 2017. aastal saates "[[Väikesed hiiglased]]".{{lisa viide}} 2019. aastal võitis ta lauluvõistluse "[[Best of WAF]]".{{lisa viide}} Saate "[[Eesti Laul 2020]]" finaalis esitas ta [[Victor Crone]]'i eelmise aasta võiduloo "[[Storm (Victor Crone laul)|Storm]]", sest laulja ei saanud ise osaleda. 2023. aastal saavutas ta saates "[[Eesti otsib superstaari]]" teise koha. Tema lauluõpetaja on [[Kadri Koppel]]. {{Eesti otsib superstaari}} {{JÄRJESTA:Mürk, Margareth}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 2007]] nzkftkwsda6nolxja0yrytf60i94x6v 0 666079 7231890 7057068 2026-09-10T21:06:03Z Kuriuss 38125 7231890 wikitext text/x-wiki '''Täiendustellimus''' (ingl.k. ''home call'') on tellimus, mis saadetakse tarnijale arvestusega, et varem on lepitud tarnijaga kokku ostumahud ja kõik olulised ostuga seotud tingimused (toote või teenuse hind, tarnetingimused, maksetähtaeg jms). Tarnijat teavitatakse tellimuse suurusest ja soovitud tarnetähtajast. Täiendustellimus on kaubanduses kõige kasutatavam tellimuse liik. <ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Hanke- ja ostujuhtimine |kirjastus=Seilecs |aasta=2023 |isbn=9789916985205}}</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Majandus]] a7fuxjs5el7f9c8zdw1f0x3hxlng3k3 0 667737 7231813 7224005 2026-09-10T18:34:24Z ~2026-49114-55 237309 7231813 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=95 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Viimsi keskus 2 |avati=*1997 *2023 *2024 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/95/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=94 |järgmine liin=96 |järgmine=96 (Tallinna bussiliin) |eelmine=94 (Tallinna bussiliin) |päev=LP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/95/a-b sõiduplaan] |uuendus=10. september 2026 |suleti=1998 }} '''Tallinna ööbussiliin 95''' sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Viimsi keskus]]e vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laupäeval ja pühapäeval öösel. Väljumised 30 minuti tagant == Ajalugu == Ööliin avati 01.01.2024. Aastal 1997-1998 oli [[MRP Linna Liinid]]el sama numbriga liin marsruudil [[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]]. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2024 !Balti jaam - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Balti jaam |- | ; Balti jaam 1 ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Tornimäe ; Paberi ; Raua ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Raua ; Paberi ; Tornimäe ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[1 (Tallinna bussiliin)|1]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/95/a-b/ 95. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/95/b-a/ 95. bussiliini sõiduplaan (Balti jaama suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] j5h8men7lmi7l7ll85upjv4vk36sw3a 7231816 7231813 2026-09-10T18:44:47Z ~2026-49114-55 237309 7231816 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=95 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Viimsi keskus 2 |avati=*1997 *2024 |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/95/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=94 |järgmine liin=96 |järgmine=96 (Tallinna bussiliin) |eelmine=94 (Tallinna bussiliin) |päev=LP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/95/a-b sõiduplaan] |uuendus=10. september 2026 |suleti=1998 }} '''Tallinna ööbussiliin 95''' sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Viimsi keskus]]e vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laupäeval ja pühapäeval öösel. Väljumised 30 minuti tagant == Ajalugu == Ööliin avati 01.01.2024. Aastal 1997-1998 oli [[MRP Linna Liinid]]el sama numbriga liin marsruudil [[Lasnamäe Maksimarket]] – [[Priisle]] – [[Kuristiku]]. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2024 !Balti jaam - Viimsi keskus !Viimsi keskus - Balti jaam |- | ; Balti jaam 1 ; A. Adamsoni ; Tõnismägi ; Vabaduse väljak ; Estonia ; Tornimäe ; Paberi ; Raua ; L. Koidula ; J. Poska ; Reidi tee ; Lauluväljak ; Lillepaviljon ; Maarjamägi ; Mälestusvälja ; Lillepi ; Rummukõrtsi ; Rummu ; Pirita ; Supluse puiestee ; Randvere tee ; Mähe tee ; Kaasiku ; Aia tee ; Tuule tee ; Merivälja ; Mõisapargi ; Viimsi kool ; Viimsi keskus 2 | ; Viimsi keskus 2 ; Mõisapargi ; Merivälja ; Tuule tee ; Aia tee ; Kaasiku ; Mähe tee ; Randvere tee ; Supluse puiestee ; Pirita ; Rummu ; Lillepi ; Mälestusvälja ; Maarjamägi ; Lillepaviljon ; Lauluväljak ; Reidi tee ; J. Poska ; F. R. Kreutzwaldi ; Raua ; Paberi ; Tornimäe ; Estonia ; Vabaduse väljak ; Tõnismägi ; Hotell Tallinn ; Toompark ; Balti jaam ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[1 (Tallinna bussiliin)|1]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/95/a-b/ 95. bussiliini sõiduplaan (Viimsi keskuse suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/95/b-a/ 95. bussiliini sõiduplaan (Balti jaama suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] [[Kategooria:Viimsi vald]] ezcq42u94h1wfldbfanxbm2hb2smvqf 0 668113 7231815 7217948 2026-09-10T18:44:41Z ~2026-49114-55 237309 7231815 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=96 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Viimsi keskus 2 |avati=2024 (tänasel kujul) |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/96/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=95 |järgmine liin=97 |järgmine=97 (Tallinna bussiliin) |eelmine=95 (Tallinna bussiliin) |päev=LP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/96/a-b sõiduplaan] |uuendus=10. september 2026 }} '''Tallinna ööbussiliin 96''' sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Vana-Pääsküla]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laupäeval ja pühapäeval öösel. Väljumised 30 minuti tagant == Ajalugu == Ööliin avati 01.01.2024. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2024 !Balti jaam - Vana-Pääsküla !Vana-Pääsküla - Balti jaam |- | ; Balti jaam 2 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva jaam ; Värava ; Karusmarja ; P. Kerese ; Kraavi ; Astri ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Vana-Pääsküla ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Mere puiestee ; Linnahall ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[1 (Tallinna bussiliin)|1]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|14]] * [[18 (Tallinna bussiliin)|18]] * [[18A]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/96/a-b/ 96. bussiliini sõiduplaan (Vana-Pääsküla suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/96/b-a/ 96. bussiliini sõiduplaan (Balti jaama suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] mcac4rr0gzf8ha5ody4o5qop10j6us1 7231817 7231815 2026-09-10T18:45:01Z ~2026-49114-55 237309 7231817 wikitext text/x-wiki {{Liin |name=96 |operaator=[[TLT]] |algpeatus=Balti jaam |lõpppeatus=Viimsi keskus 2 |avati=2024 |number= |bgcolor=#00E1B4 |seisund=avatud |asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}} |kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/96/a-b/01610-1/map kaart] |eelmine liin=95 |järgmine liin=97 |järgmine=97 (Tallinna bussiliin) |eelmine=95 (Tallinna bussiliin) |päev=LP |sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#nightbus/96/a-b sõiduplaan] |uuendus=10. september 2026 }} '''Tallinna ööbussiliin 96''' sõidab [[Balti jaam]]a ja [[Vana-Pääsküla]] vahel. Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub laupäeval ja pühapäeval öösel. Väljumised 30 minuti tagant == Ajalugu == Ööliin avati 01.01.2024. == Peatuste loend == {| class="wikitable" |+Marsruut alates 1.01.2024 !Balti jaam - Vana-Pääsküla !Vana-Pääsküla - Balti jaam |- | ; Balti jaam 2 ; Linnahall ; Mere puiestee ; Viru ; Vabaduse väljak ; Kosmos ; Vineeri ; Tallinn-Väike ; Kalev ; Hallivanamehe ; Järve ; Virve ; Risti ; Liiva jaam ; Värava ; Karusmarja ; P. Kerese ; Kraavi ; Astri ; Nõmme ; Võsu ; Hiiu jaam ; Salve ; Kivimäe jaam ; Laane ; Värsi ; Pääsküla jaam ; Rohula ; Pärnu maantee ; Vana-Pääsküla | ; Vana-Pääsküla ; Vana-Pääsküla ; Teelise ; Naaritsa ; Raba ; Vikerkaare ; Hõimu ; J. V. Jannseni ; Hiiu ; Kaare ; Nurme ; Valdeku ; Haava ; Näituse ; Liiva ; Risti ; Järve ; Hallivanamehe ; Kalev ; Tallinn-Väike ; Vineeri ; Kosmos ; Vabaduse väljak ; Viru ; Mere puiestee ; Linnahall ; Balti jaam |} == Vaata ka == * [[Tallinna ühistranspordiliinid]] * [[1 (Tallinna bussiliin)|1]] * [[14 (Tallinna bussiliin)|14]] * [[18 (Tallinna bussiliin)|18]] * [[18A]] == Välislingid == * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/96/a-b/ 96. bussiliini sõiduplaan (Vana-Pääsküla suunal) Tallinna linna veebilehel] * [https://transport.tallinn.ee/#nightbus/96/b-a/ 96. bussiliini sõiduplaan (Balti jaama suunal) Tallinna linna veebilehel] {{Tallinna bussiliinid}} [[Kategooria:Tallinna bussiliinid]] quvm2t5m77h7wm1mfgpred5cbw982ul 0 669627 7231772 7229483 2026-09-10T14:55:02Z Nimelik 60716 7231772 wikitext text/x-wiki '''Järguühik''' on [[kümnendsüsteem]]i [[arv]]ude [[Positsiooniline arvusüsteem |numbrikoht]], millel on erinimetus ja mille väärtus väljendub 10 [[aste (matemaatika) |astmena]]. Nii on 10² nimetus [[sada]], 10³ on [[tuhat]], 10⁶ on [[miljon]]. Miljonist kõrgemate järguühikute nimetustel võib eri maadel olla erisugune väärtus. Eestis on iga järgmine järguühik 10³ korda suurem: [[triljon]] on 10¹², [[kvadriljon]] 10¹⁵, [[kvintiljon]] 10¹⁸ jne. 10 astmed on [[täisarv]]ulised ja seega võivad olla ka [[negatiivne arv|negatiivsed arvud]]. Näiteks 10⁻¹ = 0,1 on kümnendik, 10⁻² = 0,01 on sajandik ja 10⁻³ = 0,001 on tuhandik. Need on [[murdarv]]ulised järguühikud. == Vaata ka == * [[Suurte arvude nimetused]] * [[Järkarvud]] [[Kategooria: Arvusüsteemid]] ry3nskb4v3kk5vsx9fg3ezac0l8wlvo 0 670658 7231987 7202224 2026-09-11T06:53:22Z Amherst99 15496 /* */ 7231987 wikitext text/x-wiki [[Fail:Christmas_-_queen_Juliana_and_princess_Beatrix.jpg|pisi|Juliana ja Beatrix 1960. aastal]] '''Jalgrattamonarhia''' (inglise keeles ''bicycle monarchy'') on termin [[Skandinaavia]] ja [[Madalmaad]]e kuningaperede vaoshoituma stiili kohta. Algselt oli "jalgrattamonarhia" mõneti halvustav termin, millega vihjati nende kuningakodade väiksemale pidulikkusele ja [[Tseremoniaalsus|tseremoniaalsusele]] võrreldes Briti krooniga.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-07-16 |pealkiri=Picture a thoroughly modern monarch |url=https://www.thenorthernecho.co.uk/news/7023502.picture-thoroughly-modern-monarch/ |vaadatud=2024-02-14 |väljaanne=The Northern Echo |keel=en}}</ref> Tänapäeval ei ole see enam halvustav termin, vaid ka mõneti positiivne, mida kasutavad peamiselt need, kes on vastu Briti kuningakoja tseremoniaalsele aspektile, aga samas ei toeta monarhia kaotamist.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2003-09-21 |pealkiri=Lib Dems see off monarchy vote call |keel=en-GB |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/uk_news/politics/3127516.stm |vaadatud=2024-02-14}}</ref> Termini päritoluks on väidetud, et see võib tulla kas [[Holland|Hollandi]] või [[Taani]] kuningakojalt:<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2001-04-09 |pealkiri=Bicycling monarchy: Getting on yer bike |keel=en-GB |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/special_report/1999/02/99/e-cyclopedia/1268315.stm |vaadatud=2024-02-14}}</ref> Hollandi versiooni kohaselt pärineb see kuninganna [[Juliana (Madalmaade kuninganna)|Juliana]] armastusest jalgrattasõidu vastu, isegi oma valitsusajal, kuid ta oli kuulsaim tema sagedaste, korraldamata esinemistega avalikkuses; ka tema tütar, hilisem kuninganna [[Beatrix (Madalmaade kuninganna)|Beatrix]], sõitis tihti jalgrattaga, mis säilitas "jalgrattamonarhia" kuvandit. [[Fail:Prins_Willem-Alexander_rijdt_op_een_bakfiets,_Bestanddeelnr_926-8328.jpg|pisi|Beatrixi poeg prints [[Willem-Alexander]] jalgrattal 1973. aastal]] Taani versiooni kohaselt pärineb see Saksa okupatsioonist Taanis, kui aastail 1940–1943 tegutses Taani valitsus tavapärasel kujul, mis kutsus esile kollaboratsioonisüüdistused, mispeale hakkasid solidaarsusest rahvaga kroonprints [[Frederik IX|Frederik]] (tulevane kuningas Frederik IX) ja abikaasa Ingrid sõitma jalgrattaga läbi [[Kopenhaagen|Kopenhaageni]]. Igal juhul ei olnud termini allikaks vaesus või pōhiseadusliku võimu puudumine – näiteks Hollandi monarhil on täielikud kuninglikud eesõigused ja perekonna vara väärtuseks hinnati 2003. aastal 250 miljonit dollarit.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2003-06-23 |pealkiri=Dutch royalty denies billionaire status |keel=en-GB |url=http://news.bbc.co.uk/2/hi/business/3014110.stm |vaadatud=2024-02-14}}</ref> Ka Saksamaa viimase keisri [[Wilhelm II]] pojapoeg ja toonane Preisi kuningliku perekonna pea [[Louis Ferdinand]] avaldas ajakirjanik C. L. Sulzbergerile 1977. aastal antud intervjuus tugevat imetlust Skandinaavia, Hollandi ja Belgia "jalgrattamonarhia" ja "kroonitud vabariigi" stiili üle, kuidas ka autod, milles sõitis kuningas või kuninganna, jäid valgusfooride taga seisma. Ta teatas, et kui tema eluajal Saksamaal taastataks Hohenzollernite monarhia, kavatseks ta seda stiili järgida.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Sulzberger |eesnimi=C. L. |pealkiri=The Fall of Eagles |url=https://archive.org/details/fallofeagles00sulz |kirjastus=Crown Publishers |aasta=1977 |leheküljed=[https://archive.org/details/fallofeagles00sulz/page/388 384]-393 |keel=en}}</ref> == Vaata ka == * [[jalgratas]] * [[skandinaavia kuningakojad]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Valitsemine]] d8jx1f88r7q5nufrebaf4dt6h0neeyl 0 671377 7231738 7230750 2026-09-10T13:49:52Z Teomees 97479 /* Mehed */ 7231738 wikitext text/x-wiki {{Infokast kergejõustikuvõistlus | Nimi = | Logo = | Linn = Birmingham | Kuupäevad = 10.–16. august | Staadioni pilt = [[Pilt:Alexander Stadium during the 2022 Commonwealth Games.jpg|260px]] | Osalevaid sportlasi = |Osalevaid riike = | Võistlusalasid = 50 | Eelmine = [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024]] | Järgmine = [[2028. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus''' peetakse 27. korda 10.–16. augustini 2026. aastal [[Suurbritannia|Ühendkuningriigis]] [[Birmingham]]is [[Alexander Stadium|Alexanderi staadionil]]. See on esimene kord, kui Birmingham võõrustab [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|kergejõustiku Euroopa meistrivõistlusi]], kuigi linn on varem korraldanud mitmeid kõrgetasemelisi kergejõustikuvõistlusi, sealhulgas [[2007. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2007. aasta kergejõustiku sisemeistrivõistlusi]], [[2003. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2003.]] ja [[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018. aasta IAAF-i sisemaailmameistrivõistlusi]] ning 2022. aasta [[Rahvaste Ühenduse mängud|Rahvaste Ühenduse mänge]]. Alexanderi staadion renoveeriti aastatel 2019–2022. Staadionil on 18 000 alalist istekohta, kuid suurvõistluste ajaks saab selle mahutavust suurendada kuni 40 000 pealtvaatajani. 11. novembril 2022. valis [[Euroopa Kergejõustikuliit|Euroopa Kergejõustikuliidu]] (EAA) nõukogu [[Poola]]s [[Varssav]]is toimunud koosolekul korraldajaks Birminghami. Briti linn osutus valituks pärast seda, kui [[Ungari]] pealinn [[Budapest]] loobus kandideerimisest. Juba 2022. aasta juunis oli EAA teatanud, et 2026. aasta kergejõustiku Euroopa meistrivõistlused toimuvad taas iseseisva võistlusena, mitte koos Euroopa mitme ala meistrivõistlustega, nagu 2018. ja 2022. aastal. ==Eestlaste osalemine== 2026. aasta kergejõustiku EM-il esindab [[Eesti]]t 20-liikmeline koondis:<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=Kergejõustiku EM-il osaleb 20 Eesti sportlast |url=https://sport.err.ee/1610100028/kergejoustiku-em-il-osaleb-20-eesti-sportlast |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> {| width="100%" | valign="top" width="50%" |'''Mehed''' * [[Henri Sai]] * [[Johannes Erm]] * [[Karel Tilga]] * [[Rasmus Roosleht]] * [[Risto Lillemets]] * [[Karel Hussar]] * [[Tiidrek Nurme]] * [[Robert Kompus]] * [[Henri Apri]] * [[Viktor Morozov]] * [[Adam Kelly]] | valign="top" width="50%" |'''Naised''' * [[Ann Marii Kivikas]] * [[Liis-Grete Hussar]] * [[Laura Maasik]] * [[Viola Hambidge]] * [[Liisa-Maria Lusti]] * [[Karmen Bruus]] * [[Allika Inkeri Moser]] * [[Marleen Mülla]] * [[Gedly Tugi]] |} ==Tulemused== ===Mehed=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Romell Glave]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,09 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jeremiah Azu]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|10,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|10,19 |- | align=center|4. || [[Elvis Afrifa]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|10,22 |- | align=center|5. || [[Dominik Kopeć]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|10,29 |- | align=center|6. || [[Chituru Ali]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|10,34 |- | align=center|7. || [[Marcell Jacobs]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|12,26 |- | align=center|8. || [[Simon Verherstraeten]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|13,12 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Henri Sai]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,66 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9,58 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[16. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9,80 [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]] ([[1. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''EM rekord''': 9,95 [[Zharnel Hughes]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2018]] [[Berliin]])<br>9,95 Marcell Jacobs, Itaalia ([[16. august]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 10,02 Marcell Jacobs, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste 100 m jooks] {{clear}} ====[[200 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Owen Ansah]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|19,95 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zharnel Hughes]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|20,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Eseosa Fostine Desalu]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|20,26 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Timothé Mumenthaler]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|20,26 |- | align=center|5. || [[Oskars Grava]] || {{PisiLipp|Läti}} || align=center|20,28 |- | align=center|6. || [[Delvis Santos]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|20,55 |- | align=center|7. || [[Filippo Dezza]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|20,58 |- | align=center|8. || [[William Reais]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|20.63 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 19,19 [[Usain Bolt]], [[Jamaica]] ([[20. august]] [[2009]] [[Berliin]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 19,72 [[Pietro Mennea]], [[Itaalia]] ([[12. september]] [[1979]] [[México]]) <br>'''EM rekord''': 19,76 [[Ramil Guliyev]], [[Türgi]] ([[9. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 20,28 [[Timothé Mumenthaler]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229605&gender=M Meeste 200 m jooks] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Matthew Hudson-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|44,17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Muhammad Abdallah Kounta]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|44,40 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jonas Phijffers]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|44,41 |- | align=center|4. || [[Attila Molnár]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|44,45 |- | align=center|5. || [[Jean Paul Bredau]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|44,93 |- | align=center|6. || [[Maksymilian Szwed]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|45,06 |- | align=center|7. || [[Patrik Simon Enyingi]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|45,36 |- | align=center|8. || [[Daniel Segers]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|45,48 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 43,03 [[Wayde van Niekerk]], [[LAV]] ([[14. august]] [[2016]] [[Rio de Janeiro]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 43,44 [[Matthew Hudson-Smith]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 44,15 [[Alexander Doom]], [[Belgia]] ([[10. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 44,15 Alexander Doom, Belgia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229631&gender=M Meeste 400 m jooks] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Mark English]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|1.45,26 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marino Bloudek]] || {{PisiLipp|Horvaatia}} || align=center|1.45,62 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mohamed Attaoui]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,71 |- | align=center|4. || [[David Barroso]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|1.45,75 |- | align=center|5. || [[Francesco Pernici]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.45,77 |- | align=center|6. || [[Ben Pattison]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.46,14 |- | align=center|7. || [[Corentin Le Clezio]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.46,24 |- | align=center|- || [[Max Burgin]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|DNS |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.40,91 [[David Lekuta Rudisha]], [[Keenia]] ([[10. august]] [[2012]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.41,11 [[Wilson Kipketer]], [[Taani]] ([[24. august]] [[1997]] [[Köln]]) <br>'''EM rekord''': 1.43,84 [[Olaf Beyer]], [[Saksa DV]] ([[31. august]] [[1978]] [[Praha]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]: 1.44,85 [[Gabriel Tual]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229501&gender=M Meeste 800 m jooks] {{clear}} ====[[1500 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Stefan Nilessen]] || {{PisiLipp|Holland}} || 3.35,70 |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Samuel Pihlström]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 3:36.16 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Andrew Coscoran]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 3:36.24 |- | 4. || [[Jake Heyward]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:36.40 |- | 5. || [[Arlo Ludewick]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:36.65 |- | 6. || [[Jake Wightman]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 3:37.18 |- | 7. || [[Narve Gilje Nordås]] || {{PisiLipp|Norra}} || 3:37.31 |- | 8. || [[Romain Mornet]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 3:37.37 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 3.26,00 [[Hicham El Guerrouj]], [[Maroko]] ([[14. juuli]] [[1998]] [[Rooma]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 3.26,73 [[Jakob Ingebrigtsen]], [[Norra]] ([[12. juuli]] [[2024]] [[Fontvieille]]) <br>'''EM rekord''': 3.31,95 Jakob Ingebrigtsen, Norra ([[12. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#1500 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 3.31,95 Jakob Ingebrigtsen, Norra <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229502&gender=M Meeste 1500 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jakob Ingebrigtsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.15,21 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Florian Bremm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 13.15,60 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Etienne Daguinos]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,09 |- | align=center|4. || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 13.16,36 |- | align=center|5. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 13.16,59 |- | align=center|6. || [[Mahadi Abdi Ali]] || {{PisiLipp|Holland}} || 13.17,17 |- | align=center|7. || [[Dominic Lokinyomo Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 13.18,24 |- | align=center|8. || [[Nick Griggs]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 13.21,07 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 23 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12.35,36 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[14. august]] [[2020]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12.44,27 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. juuni]] [[2025]] [[Stockholm]]) <br>'''EM rekord''': 13.10,15 [[Jack Buckner]], [[Suurbritannia]] ([[31. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|Euroopa meister 2024]]''': 13.20,11 Jakob Ingebrigtsen, [[Norra]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229609&gender=M Meeste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[10 000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Andreas Almgren]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 27:23.44 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Dominic Lobalu]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 27:42.67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jimmy Gressier]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28:07.90 |- | align=center|4. || [[Yemaneberhan Crippa]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 28:08.56 |- | align=center|5. || [[Baptiste Guyon ]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 28:20.61 |- | align=center|6. || [[Magnus Tuv Myhre]] || {{PisiLipp|Norra}} || 28:21.25 |- | align=center|7. || [[Abdessamad Oukhelfen]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 28:21.89 |- | align=center|8. || [[Jonas Raess]] || {{PisiLipp|Šveits}} || 28:22.41 |} </div> <br> Finaal: [[15. juuni]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 26.11,00 [[Joshua Cheptegei]], [[Uganda]] ([[7. oktoober]] [[2020]] [[Valencia]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 26.46,57 [[Mo Farah]], [[Suurbritannia]] ([[3. juuni]] [[2011]] [[Eugene]]) <br>'''EM rekord''': 27:23.44 [[Andreas Almgren]], [[Rootsi]] ([[15. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 meetri jooks|Euroopa meister 2024]]''': 28.00,32 [[Dominic Lobalu]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229610&gender=M Meeste 10 000 m jooks] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Amanal Petros]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 2:09.11 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Pietro Riva]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 2:09.18 |- bgcolor="#FFDAB9 | {{Pronks}} || [[Gashau Ayale]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:09.21 |- | 4. || [[Suldan Hassan]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 2:09.24 |- | 5. || [[Tadesse Getahon]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:09.31 |- | 6. || [[Valentin Gondouin]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 2:09.34 |- | 7. || [[Mahamed Mahamed]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2:09.43 |- | 8. || [[Haimro Alame]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || 2:09.45 |- |colspan="7"|... |- | 31. || [[Tiidrek Nurme]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:18.18 |- | 39. || [[Karel Hussar]] || {{PisiLipp|Eesti}} || 2:19.42 |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1:59.30 [[Sebastian Sawe]], [[Keenia]] ([[26. aprill]] [[2026]] [[London]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 2:03.36 [[Bashir Abdi]], [[Belgia]] ([[24. oktoober]] [[2021]] [[Rotterdam]]) <br>'''EM rekord''': 2:09.11 [[Amanal Petros]], [[Saksamaa]] ([[16. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton|Euroopa meister 2022]]''': 2:10.21 [[Richard Ringer]], [[Saksamaa]] ([[15. august]] [[2022]] [[Berliin]]) <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229634&gender=M Meeste maraton] {{clear}} ====[[110 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jason Joseph]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|13,12 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Just Kwaou-Mathey]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,16 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jakub Szymański]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|13,26 |- | align=center|4. || [[Thomas Wilkes]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,36 |- | align=center|5. || [[Enzo Diessl]] || {{PisiLipp|Austria}} || align=center|13,44 |- | align=center|6. || [[Theo Pedre]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|13,46 |- | align=center|7. || [[Samuel Bennett]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,62 |- | align=center|8. || [[Milan Trajkovic]] || {{PisiLipp|Küpros}} || align=center|13,87 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,75 [[Ja'Kobe Tharp]], [[USA]] ([[10. juuni]] [[2026]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,91 [[Colin Jackson]], [[Suurbritannia]] ([[20. august]] [[1993]] [[Stuttgart]]) <br>'''EM rekord''': 13,02 Colin Jackson, Suurbritannia ([[22. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#110 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 13,05 [[Lorenzo Simonelli]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229611&gender=M Meeste 110 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Karsten Warholm]] || {{PisiLipp|Norra}} || 46,63 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emil Agyekum]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|47,87 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[İsmail Nezir]] || {{PisiLipp|Türgi}} || align=center|48,26 |- | align=center|4. || [[Oskar Edlund]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|48,36 |- | align=center|5. || [[Owe Fischer-Breiholz]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|48,56 |- | align=center|6. || [[Jesús David Delgado]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|48,66 |- | align=center|7. || [[Matic Ian Guček]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|48,76 |- | align=center|8. || [[Alessandro Sibilio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|49,83 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 45,94 [[Karsten Warholm]], [[Norra]] ([[3. august]] [[2021]] [[Tokyo]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 45,94 Karsten Warholm, Norra (3. august 2021 Tokyo) <br>'''EM rekord''': 46,63 Karsten Warholm, Norra ([[14. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 46,98 Karsten Warholm, Norra <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229612&gender=M Meeste 400 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[3000 m takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Frederik Ruppert]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|8.25,33 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ruben Querinjean]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|8.25,61 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Karl Bebendorf]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|8.26,65 |- | align=center|4. || [[Daniel Arce]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|8.27,02 |- | align=center|5. || [[Pierre Boudy]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|8.28,90 |- | align=center|6. || [[Alejandro Quijada]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|8.29,15 |- | align=center|7. || [[Remi Schyns]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|8.29,25 |- | align=center|8. || [[Nicolas-Marie Daru]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|8.49,46 |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 7.51,11 [[Lamecha Girma]], [[Etioopia]] ([[9. juuni]] [[2023]] [[Pariis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 7.57,80 [[Frederik Ruppert]], [[Saksamaa]] ([[31. mai]] [[2026]] [[Rabat]]) <br>'''EM rekord''': 8.07,87 [[Mahiedine Mekhissi-Benabbad]], [[Prantsusmaa]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks|Euroopa meister 2024]]''': 8.14.01 [[Alexis Miellet]], [[Prantsusmaa]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229614&gender=M Meeste 3000 m takistusjooks] {{clear}} ====[[Poolmaratoni käimine]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Paul McGrath (käija)|Paul McGrath]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || align=center|1:23.23 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Francesco Fortunato]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || align=center|1:23.36 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrea Cosi]] || {{Pisilipp|Itaalia}} || align=center|1:23.49 |- | align=center|4. || [[Mykola Rushchak]] || {{Pisilipp|Ukraina}} || align=center|1:24.12 |- | align=center|5. || [[Salih Korkmaz]] || {{Pisilipp|Türgi}} || align=center|1:24.45 |- | align=center|6. || [[David Kenny]] || {{Pisilipp|Iirimaa}} || align=center|1:24.49 |- | align=center|7. || [[Álvaro López]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || align=center|1:25.25 |- | align=center|8. || [[Diego García]] || {{Pisilipp|Hispaania}} || align=center|1:25.41 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 24 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1:20.34 [[Toshikazu Yamanishi]], [[Jaapan]] ([[15. veebruar]] [[2026]] [[Kobe]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1:17.02 [[Francesco Fortunato]], [[Itaalia]] ([[8. mai]] [[2026]] [[Poděbrady]]) <br> <br>'''Ametlikud tulemused''':[https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10230472&gender=M Meeste poolmaratoni käimine] {{clear}} ====[[Kõrgushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gianmarco Tamberi]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||align=center| 2.32 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Oleh Doroštšuk]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|2.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Matteo Sioli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2.27 |- | align=center|4. || [[Kimani Jack]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|2.23 |- | align=center|5. || [[Joel Clarke-Khan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|2.23 |- | align=center|5. || [[Jonathan Kapitolnik]] || {{PisiLipp|Iisrael}} || align=center|2.23 |- | align=center|5. || [[Mateusz Kołodziejski]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|2.23 |- | align=center|8. || [[Thomas Carmoy]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|2.18 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 2.45 [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]] ([[27. juuli]] [[1993]] [[Salamanca]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 2.42 [[Patrik Sjöberg]], [[Rootsi]] ([[30. juuni]] [[1987]] [[Stockholm]])<br />2.42 [[Bogdan Bondarenko]], [[Ukraina]] ([[14. juuni]] [[2014]] [[New York]]) <br>'''EM rekord''': 2.37 [[Gianmarco Tamberi]], [[Itaalia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 2.37 Gianmarco Tamberi, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229615&gender=M Meeste kõrgushüpe] {{clear}} ====[[Teivashüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Armand Duplantis]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 6.15 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emmanouil Karalis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|6.00 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Baptiste Thiery]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.85 |- | align=center|4. || [[Mathieu Collet]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|5.70 |- | align=center|5. || [[Oleksandr Onufrijev]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|5.70 |- | align=center|6. || [[Pedro Buaró]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|5.70 |- | align=center|6. || [[Sondre Guttormsen]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|5.70 |- | align=center|8. || [[Ben Broeders]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|5.70 |- |colspan="7"|... |- | align=center|17. || [[Robert Kompus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|5.45 |- |colspan="7"|... |- | 22.–27. || [[Henri Apri]] || {{PisiLipp|Eesti}} || tulemuseta |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 6.31 [[Armand Duplantis]], [[Rootsi]] ([[12. märts]] [[2026]] [[Uppsala]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 6.31 Armand Duplantis, Rootsi (12. märts 2026 Uppsala) <br>'''EM rekord''': 6.15 Armand Duplantis, Rootsi (16. august 2026 [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Teivashüpe|Euroopa meister 2024]]''': 6.10 Armand Duplantis, Rootsi <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229616&gender=M Meeste teivashüpe] {{clear}} ====[[Kaugushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Miltiádis Tentóglou]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||8.27||8.19||8.27||'''8.44'''||align=center|X||align=center|X||align=center|8.44 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Simon Ehammer]] || {{PisiLipp|Šveits}} ||align=center|X||'''8.29'''||6.15||8.22||8.05||align=center|X||align=center|8.29 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Bozhidar Sarâboyukov]] || {{PisiLipp|Bulgaaria}} ||8.10||7.84||8.03||8.09||8.05||'''8.26'''||align=center|8.26 |- | align=center|4. || [[Gerson Baldé]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||7.91||align=center|X||7.86||7.98||align=center|X||'''8.18'''||align=center|8.18 |- | align=center|5. || [[Luka Bošković]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||7.91||7.94||7.84||7.91||8.03||'''8.08'''||align=center|8.08 |- | align=center|6. || [[Francesco Ettore Inzoli]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||7.80||'''8.04'''||align=center|X|| 7.91||align=center|X||7.58||align=center|8.04 |- | align=center|7. || [[Eusebio Cáceres]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||align=center|X||'''7.92'''||7.987||align=center|X||7.61||align=center|X||align=center|7.92 |- | align=center|8. || [[Petr Meindlschmid]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||'''7.81'''||align=center|X|| || || || ||align=center|7.81 |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.95 [[Mike Powell]], [[USA]] ([[30. august]] [[1991]] [[Tōkyō]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.86 [[Robert Emmijan]], [[Nõukogude Liit]] ([[22. mai]] [[1987]] [[Tsaghkadzor]]) <br>'''EM rekord''': 8.65 [[Miltiadis Tentoglou]], [[Kreeka]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kaugushüpe|Euroopa meister 2024]]''': 8.65 Miltiádis Tentóglou, Kreeka <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229630&gender=M Meeste kaugushüpe] {{clear}} ====[[Kolmikhüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Andy Díaz Hernández]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|X||'''18.15'''||17.78||align=center |–||align=center|X|| align=center|X|| align=center|18.15 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pedro Pichardo]] || {{PisiLipp|Portugal}} ||'''17.76'''||17.50||16.99||align=center|-||align=center|-||align=center|-||align=center|17.76 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Andrea Dallavalle]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''17.37'''||align=center|X|| align=center|X|| 17.16||16.83 ||align=center|-||align=center|17.37 |- | align=center|4. || [[Thomas Gogois]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|X|| align=center|X|| 16.55||align=center|X||16.59||'''17.21'''||align=center|17.21 |- | align=center|5. || [[Can Özüpek]] || {{PisiLipp|Türgi}} || '''16.73'''||16.58||16.52||16.28||align=center|-|| align=center|X||align=center|16.73 |- | align=center|6. || [[Endiorass Kingley]] || {{PisiLipp|Austria}} ||16.28||16.55||'''16.57'''||16.20|| align=center|X||15.66||align=center|16.57 |- | align=center|7. || [[Jonathan Seremes]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 15.58||'''16.31'''||16.09||16.24||align=center|X||align=center|X||align=center|16.31 |- | align=center|8. || [[Dimitrios Tsiamis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||'''16.27'''|| align=center|X|| align=center|X||align=center|X|| align=center|X|| align=center|X||align=center|16.27 |} </div> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 18.29 [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]] ([[7. august]] [[1995]] [[Göteborg]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 18.29 Jonathan Edwards, Suurbritannia (7. august 1995 Göteborg) <br>'''EM rekord''': 18.18 [[Jordan Díaz ]], [[Hispaania]] ([[11. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kolmikhüpe|Euroopa meister 2024]]''': 18.18 Jordan Díaz, Hispaania <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229618&gender=M Meeste kolmikhüpe] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leonardo Fabbri]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 21.36||21.78||'''22.31'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|22.31 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Zane Weir]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''21.12'''||20.16||align=center|X||20.68||19.95||20.91||align=center|21.12 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Wictor Petersson]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||20.44||20.526||20.30||20.86||20.31||'''20.97'''||align=center|20.97 |- | align=center|4. || [[Scott Lincoln]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 20.40||'''20.81'''||20.43||align=center|X||20.79||20.09||align=center|20.81 |- | align=center|5. || [[Andrei Toader]] || {{PisiLipp|Rumeenia}} ||20.44||'''20.80'''||19.87||20.18||20.14||20.18||align=center|20.80 |- | align=center|6. || [[Nick Ponzio]] || {{PisiLipp|Itaalia}} ||'''20.76'''||align=center|X||20.36||20.36||20.27||align=center|X||align=center|20.76 |- | align=center|7. || [[Konrad Bukowiecki]] || {{PisiLipp|Poola}} ||19.86||'''20.38'''||19.94||19.88||19.74||align=center|X||align=center|20.38 |- | align=center|8. || [[Armin Sinančević]] || {{PisiLipp|Serbia}} ||20.00||'''20.02'''||align=center|X||19.84||align=center|X||align=center|X||align=center|20.02 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 23.56 [[Ryan Crouser]], [[USA]] ([[27. mai]] [[2023]] [[Los Angeles]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 23.06 [[Ulf Timmermann]], [[Lääne-Saksamaa]] ([[22. mai]] [[1988]] [[Chaniá]]) <br>'''EM rekord''': 22.45 Leonardo Fabbri, [[Itaalia]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge|Euroopa meister 2024]]''': 22.45 Leonardo Fabbri, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229619&gender=M Meeste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Kettaheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Kristjan Čeh]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} ||70.83||70.13||'''72.51'''||68.92||69.29||70.68|| align=center|72.51<span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Mykolas Alekna]] ||{{PisiLipp|Leedu}}||'''69.89'''||68.40||align=center|X||align=center|X||align=center|X||69.23||align=center|69.89 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} ||[[Henrik Janssen]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||69.08||'''69.53'''||67.40||67.29||66.29||66.39||align=center|69.53 |- | align=center|4. ||[[Daniel Ståhl]] || {{PisiLipp|Rootsi}} ||67.68||67.40||64.75||'''68.22'''||align=center|X||align=center|X||align=center|68.22 |- | align=center|5. ||[[Shaquille Emanuelson]] || {{PisiLipp|Holland}} ||64.48||67.80||align=center|X||65.71||'''67.79'''|| align=center|X||align=center|67.79 |- | align=center|6. ||[[Diego Casas]] || {{PisiLipp|Hispaania}} ||'''65.64'''||align=center|x||65.54||align=center|X||61.82||65.26||align=center|65.64 |- | align=center|7. ||[[Ruben Rolvink]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''65.45'''||62.55||62.35||60.69||64.47||align=center|X||align=center|65.45 |- | align=center|8. ||[[Dimitrios Pavlidis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||62.45||'''64.34'''||62.33||61.55||61.52||align=center|X||align=center|64.34 |} </div> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>Riike: 21 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 75.56 [[Mykolas Alekna]], [[Leedu]] ([[13. aprill]] [[2025]] [[Ramona (Oklahoma)|Ramona]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 75.56 Mykolas Alekna, Leedu (4. aprill 2024 Ramona) <br>'''EM rekord''': 72.51 [[Kristjan Čeh]], [[Sloveenia]] ([[13. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kettaheide|Euroopa meister 2024]]''': 68.08 Kristjan Čeh, Sloveenia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229620&gender=M Meeste kettaheide] {{clear}} ====[[Odavise]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Julian Weber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 83.71||80.24||79.43||77.61||79.62||'''90.40'''||align=center|90.40 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Nick Thumm]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||81.10||78.20||80.80||82.59||'''83.76'''||align=center|X||align=center|83.76 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Patriks Gailums]] || {{PisiLipp|Läti}} || 70.93||78.59||'''82.97'''||78.30||77.73||80.33||align=center|82.97 |- | align=center|4. || [[Dawid Wegner]] || {{PisiLipp|Poola}} || 78.62||'''82.96'''||align=center|X||82.44||78.80||81.19||align=center|82.96 |- | align=center|5. || [[Jakub Vadlejch]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||79.12||82.58||79.38||79.19 ||align=center|X||'''82.88''' ||align=center|82.88 |- | align=center|6. || [[Edis Matusevičius]] || {{PisiLipp|Leedu}} || 78.87||80.60||78.60||'''81.07'''||79.53||80.02|| align=center|81.07 |- | align=center|7. || [[Marcin Krukowski]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''79.69'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|79.69 |- | align=center|8. || [[Topi Parviainen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 71.93||'''77.82'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||76,86||align=center|77.82 |} </div> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 29 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 98.48 [[Jan Železný]], [[Tšehhi]] ([[25. mai]] [[1986]] [[Jena]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 98.48 Jan Železný, Tšehhi (25. mai 1986 Jena) <br>'''EM rekord''': 90.40 [[Julian Weber]], [[Saksamaa]] ([[15. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Odavise|Euroopa meister 2024]]: 88.65 [[Jakub Vadlejch]], [[Tšehhi]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229636&gender=M Meeste odavise] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Bence Halász]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||80.96||77.99||81.84||80.69||'''84.25'''||align=center|X||align=center|84.25 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Merlin Hummel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||79.08||align=center|X||align=center|X||75.97||'''81.30'''||align=center|X ||align=center|81.30 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Mõhhailo Kohhan]] || {{PisiLipp|Ukraina}} ||78.70||align=center|X||78.76||79.10||'''79.49'''||align=center|X||align=center|79.49 |- | align=center|4. || [[Volodymyr Myslyvčuk]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} ||78.45||79.42||76.89||78.93||'''79.42'''||align=center|X||align=center|79.42 |- | align=center|5. || [[Paweł Fajdek]] || {{PisiLipp|Poola}} ||'''79.13'''||align=center|X||76.71 ||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|79.13 |- | align=center|6. || [[Sören Klose]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||77.10||75.94||'''78.13'''||align=center|X||77.16||align=center|X||align=center|78.13 |- | align=center|7. || [[Hilmar Örn Jónsson]] || {{PisiLipp|Island}} ||74.38||'''77.26'''||align=center|X||76.89||align=center|X||align=center|X||align=center|77.26 |- | align=center|8. || [[Ármin Szabados]] || {{PisiLipp|Ungari}} ||align=center|X||align=center|X||'''76.91'''||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|76.91 |- |colspan="7"|... |- | 22. || [[Adam Kelly]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||68.63||align=center|X ||'''71.63'''|| || || ||align=center|71.63 |} </div> Finaal: 11. august <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 86.74 [[Juri Sedõhh]], [[NSV Liit]] ([[30. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''EM rekord''': 86.74 Juri Sedõhh, NSV Liit (30. august 1986 Stuttgart) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide|Euroopa meister 2024]]''': 80.95 [[Wojciech Nowicki]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229621&gender=M Meeste vasaraheide] {{clear}} ====[[Kümnevõistlus]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Alade tulemused !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Leo Neugebauer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||10,90-'''7.82'''-'''17.13'''-1.99-48,81-14,94-'''54.31'''-4.90-60.10-4.38,36 ||align=center|8611 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} ||[[Niklas Kaul]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||11,23-7.22-15.26-2.02-47,99-14,73-48.88-4.90-'''73.54'''-4.20,70|| align=center|8573 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Sander Skotheim]] || {{PisiLipp|Norra}} ||10,95-7.80-14.45-'''2.05'''-48,31-14,50-43.23-5.00-59.43-4.25,99|| align=center|8433 |- | align=center|4. || [[Jeff Tesselaar]] || {{PisiLipp|Holland}} ||10,75-7.67-15.11-1.96-'''47,06'''-14,65-45.26-4.70-53.80-4.16,13|| align=center|8378 |- | align=center|5. || [[Karel Tilga]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||11,22-7.28-15.46-2.02-49,10-15,04-49.14-4.90-60.05-4.24,65|| align=center|8286 |- | align=center|6. || [[Makenson Gletty]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} ||10,80-7.20-15.65-2.02-48,18-'''14,18'''-41.60-4.60-63.07-4.26,11 || align=center|8270 |- | align=center|7. || [[Rasmus Roosleht]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||10,91-6.95-15.88-1.93-47,84-14,72-45.19-4.80-64.58-4.36,34 || align=center|8199 |- | align=center|8. || [[Amadeus Gräber]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||10,79-7.23-13.29-1.99-48,31-14,74-43.44-'''5.10'''-60.03-4.34,25||align=center|8162 |- |colspan="7"|... |- |align=center|12. || [[Risto Lillemets]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||11.09-6.97-15.47-1.96-49.23-14,64-46.37-4.80-55.89-4.32,53||align=center|8026 |- | || [[Johannes Erm]] || {{PisiLipp|Eesti}} ||10.88-7.49-14.55-1.99-48,07 ||Katkestas |} Finaal: [[12. august|12.]]–[[13. august]] <br>Osavõtjaid: 25 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 9126 [[Kevin Mayer]], [[Prantsusmaa]] ([[16. september]] [[2018]] [[Talence]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 9126 Kevin Mayer, Prantsusmaa (16. september 2018 Talence) <br>'''EM rekord''': 8811 [[Daley Thompson]], [[Suurbritannia]] ([[28. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kümnevõistlus|Euroopa meister 2024]]''': 8764 [[Johannes Erm]], [[Eesti]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229629&gender=M Meeste kümnevõistlus] {{clear}} ===Naised=== ====[[100 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,00 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Ewa Swoboda]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|11,02 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Delphine Nkansa]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|11,06 |- | align=center|4. || [[Géraldine Di Tizio-Frey]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,07 |- | align=center|5. || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|11,10 |- | align=center|6. || [[Patrizia Van der Weken]] || {{PisiLipp|Luksemburg}} || align=center|11,10 |- | align=center|7. || [[Zaynab Dosso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|11,12 |- | align=center|8. || [[Salomé Kora]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|11,51 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|10,35 |} </div> <br> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 10,49 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[16. juuli]] [[1988]] [[Indianapolis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 10,73 [[Christine Arron]], [[Prantsusmaa]] ([[19. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''EM rekord''': 10,73 Christine Arron, Prantsusmaa (19. august 1998 Budapest) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m 2|Euroopa meister 2024]]''': 10,99 Dina Asher-Smith, [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229509&gender=W Naiste 100 m jooks] {{clear}} ====[[200 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Amy Hunt]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,19 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Rhasidat Adeleke]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || align=center|22,28 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Dina Asher-Smith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,29 |- | align=center|4. || [[Fabienne Hoenke]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|22,55 |- | align=center|5. || [[Gémima Joseph]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|22,63 |- | align=center|6. || [[Success Eduan]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|22,66 |- | align=center|7. || [[Jaël Bestué]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|22,69 |- | align=center|8. || [[Boglárka Takács]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|22,82 |- |colspan="7"|... |- | 19.-20. || [[Ann Marii Kivikas]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|23,34 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 21,34 [[Florence Griffith Joyner]], [[USA]] ([[29. september]] [[1988]] [[Seoul]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 21,63 [[Dafne Schippers]], [[Holland]] ([[28. august]] [[2015]] [[Peking]]) <br>'''EM rekord''': 21,71 [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]] ([[29. august]] [[1986]] [[Stuttgart]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#200 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 22,49 [[Mujinga Kambundji]], [[Šveits]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229510&gender=W Naiste 200 m jooks] {{clear}} ====[[400 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Henriette Jæger]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|49,04 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Natalia Bukowiecka]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|50,04 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Lieke Klaver]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|50,15 |- | align=center|4. || [[Lurdes Gloria Manuel]] || {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center|50,86 |- | align=center|5. || [[Yemi Mari John]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|51,12 |- | align=center|6. || [[Charlotte Henrich]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|51,29 |- | align=center|7. || [[Helena Ponette]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|51,43 |- | align=center|8. || [[Paula Sevilla]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|52,03 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 47,60 [[Marita Koch]], [[Saksa DV]] ([[6. oktoober]] [[1985]] [[Canberra]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 47,60 Marita Koch, Saksa DV (6. oktoober 1985 Canberra) <br>'''EM rekord''': 48,16 Marita Koch, Saksa DV ([[8. september]] [[1982]] [[Ateena]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 48,98 [[Natalia Kaczmarek]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229511&gender=W Naiste 400 m jooks] {{clear}} ====[[800 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Audrey Werro]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|1.54,81 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Keely Hodgkinson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.55,01 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Femke Broeders-Bol]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|1.55,54 |- | align=center|4. || [[Gabija Galvydytė]] || {{PisiLipp|Leedu}} || align=center|1.59,12 |- | align=center|5. || [[Jemma Reekie]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|1.59,15 |- | align=center|6. || [[Eloisa Coiro]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.59,35 |- | align=center|7. || [[Valentina Rosamilia]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|1.59,42 |- | align=center|8. || [[Veronica Vancardo]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|2.00,17 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 31 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 1.53,28 [[Jarmila Kratochvílová]], [[Tšehhoslovakkia]] ([[26. juuli]] [[1983]] [[München]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 1.53,28 Jarmila Kratochvílová, Tšehhoslovakkia (26. juuli 1983 München) <br>'''EM rekord''': 1.54,81 [[Audrey Werro]], [[Šveits]] ([[14. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#800 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 1.58,65 [[Keely Hodgkinson]], [[Suurbritannia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229512&gender=W Naiste 800 m jooks] {{clear}} ====[[5000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.37,84 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Marta García]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.39,98 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Micol Majori]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || 15.40,65 |- | align=center|4. || [[Sarah Healy]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} || 15.40,95 |- | align=center|5. || [[Hannah Nuttall]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 15.41,27 |- | align=center|6. || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.41,51 |- | align=center|7. || [[Amina Maatoug]] || {{PisiLipp|Holland}} || 15.44,03 |- | align=center|8. || [[Maria Forero]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || 15.44,25 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 26 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 14.06,62 [[Beatrice Chebet]], [[Keenia]] ([[5. juuli]] [[2025]] [[Eugene]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]: 14.13,42 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[23. juuli]] [[2023]] [[London]]) <br>EM rekord: 14.35,29 [[Nadia Battocletti]], [[Itaalia]] ([[7. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m jooks 2|Euroopa meister 2024]]: 14.35,29 Nadia Battocletti, Itaalia <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229514&gender=W Naiste 5000 m jooks] {{clear}} ====[[10 000 meetri jooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadia Battocletti]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|31:41.17 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Maureen Koster]] || {{PisiLipp|Holland}} || align=center|31:45.76 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Jana Van Lent]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|31:47.81 |- | align=center|4. || [[Idaira Prieto]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|31:59.84 |- | align=center|5. || [[Elisa Palmero]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|32:00.06 |- | align=center|6. || [[Federica Del Buono]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|32:01.42 |- | align=center|7. || [[Maruša Mišmaš Zrimšek]] || {{PisiLipp|Sloveenia}} || align=center|32:02.57 |- | align=center|8. || [[Megan Keith]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|32:04.81 |} </div> <br> Finaal: [[14. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 28:54.14 [[Beatrice Chebet]], [[Keenia]] ([[25. mai]] [[2024]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 29.06,82 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[6. juuni]] [[2021]] [[Hengelo]]) <br>'''EM rekord''': 30.01,09 [[Paula Radcliffe]], [[Suurbritannia]] ([[6. august]] [[2002]] [[München]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 meetri jooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 30.51,32 [[Nadia Battocletti]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229521&gender=W Naiste 10 000 m jooks] {{clear}} ==== [[Maraton]] ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | {{Kuld}} || [[Alisa Vainio]] || {{PisiLipp|Soome}} || 2:22:26 <span style="color: " class="explain" title="Euroopa meistrivõistluste rekord">'''EMR'''</span> |- bgcolor="#DCE5E5" | {{Hõbe}} || [[Lili Anna Vindics-Tóth]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|2:27:21 |- bgcolor="#FFDAB9" | {{Pronks}} || [[Abbie Donnelly]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|2:27:33 |- | 4. || [[Nóra Szabó]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|2:27:39 |- | 5. || [[Natasha Wilson]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|2:27:54 |- | 6. || [[Rebecca Lonedo]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2:27:55 |- | 7. || [[Sofiia Yaremchuk]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|2:28:02 |- | 8. || [[Carolina Robles]] || {{PisiLipp|Hispaania}} || align=center|2:28:07 |- |colspan="7"|... |- | 39. || [[Liis-Grete Hussar]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center| 2:41:17 |} </div> <br> Finaal: [[16. august]] <br>Osavõtjaid: 60 <br>[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: 2:09.56 [[Ruth Chepngetich]], [[Keenia]] ([[13. oktoober]] [[2024]] [[Chicago]]) <br>[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]:2:13.44 [[Sifan Hassan]], [[Holland]] ([[8. oktoober]] [[2024]] Chicago) <br>EM rekord: 2:22:26 [[Alisa Vainio]], [[Soome]] ([[16. august]] [[2026]] [[Birmingham]]) <br>[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Maraton 2|Euroopa meister 2022]]: 2:28.36 [[Aleksandra Lisowska]], [[Poola]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''':[https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229534&gender=W Naiste maraton] <br> <br>Võistkondlikus arvestuses sai esikoha Suurbritannia (7:26:01), teise koha Itaalia (7:28:59) ja kolmanda koha Hispaania (7:30:41). {{clear}} ====[[100 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Nadine Visser]]|| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Pia Skrzyszowska]] ||{{PisiLipp|Poola}} || align=center|12,67 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Laëticia Bapté]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,73 |- | align=center|4. || [[Ditaji Kambundji]] || {{PisiLipp|Šveits}} || align=center|12,75 |- | align=center|5. || [[Luca Kozák]] || {{PisiLipp|Ungari}} || align=center|12,84 |- | align=center|6. || [[Sacha Alessandrini]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|12,92 |- | align=center|7. || [[Yanla Ndjip-Nyemeck]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|12,97 |- | align=center|8. || [[Marcia Sey]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|13,01 |} </div> <br> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 12,12 [[Tobi Amusan]], [[Nigeeria]] ([[24. juuli]] [[2022]] [[Eugene]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 12,21 [[Jordanka Donkova]], [[Bulgaaria]] ([[20. august]] [[1988]] [[Stara Zagora]]) <br>'''EM rekord''': 12,31 [[Cyréna Samba-Mayela]], [[Prantsusmaa]] ([[8. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#100 m tõkkejooks|Euroopa meister 2024]]''': 12,31 Cyréna Samba-Mayela, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229522&gender=W Naiste 100 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[400 m tõkkejooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Emma Zapletalová]] || {{PisiLipp|Slovakkia}} || align=center| 52,91 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Emily Newnham]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|53,33 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Fatoumata Binta Diallo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || align=center|53,55 |- | align=center|4. || [[Paulien Couckuyt]] || {{PisiLipp|Belgia}} || align=center|53,87 |- | align=center|5. || [[Ayomide Folorunso]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|54,29 |- | align=center|6. || [[Lina Nielsen]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|54,35 |- | align=center|7. || [[Amalie Iuel]] || {{PisiLipp|Norra}} || align=center|54,70 |- | align=center|8. || [[Louise Maraval]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|54,88 |- |colspan="7"|... |- | 28. || [[Viola Hambidge]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|56,66 |} </div> <br> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 36 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 50,37 [[Sydney McLaughlin]], [[USA]] ([[8. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 50,95 [[Femke Bol]], [[Holland]] ([[14. juuli]] [[2024]] [[La Chaux-de-Fonds]]) <br>'''EM rekord''': 52,49 Femke Bol, Holland ([[11. juuni]] [[2024]] [[Rooma]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 m tõkkejooks 2|Euroopa meister 2024]]''': 52,49 Femke Bol, Holland <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229523&gender=W Naiste 400 m tõkkejooks] {{clear}} ====[[3000 m takistusjooks]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlased !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Gesa Felicitas Krause]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.12,69 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Alice Finot]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.14,24 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Olivia Gürth]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.15,33 |- | align=center|4. || [[Lea Meyer]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|9.17,07 |- | align=center|5. || [[Elise Thorner]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || align=center|9.18,14 |- | align=center|6. || [[Clara Entresangle]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.21,03 |- | align=center|7. || [[Flavie Renouard]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|9.21,88 |- | align=center|8. || [[Ilona Mononen]] || {{PisiLipp|Soome}} || align=center|9.25,62 |- |colspan="7"|... |- | align=center|27. || [[Laura Maasik]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center| 9.57,06 |} </div> <br> Finaal: [[13. august]] <br>Osavõtjaid: 34 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 8.44,32 [[Beatrice Chepkoech]], [[Keenia]] ([[20. juuli]] [[2018]] [[Monaco]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 8.58,67 [[Alice Finot]], [[Prantsusmaa]] ([[6. august]] [[2024]] [[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) <br>'''EM rekord''': 9.11,31 [[Luiza Gega]], [[Albaania]] ([[20. juuli]] [[2022]] [[München]]) <br>'''[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#3000 m takistusjooks 2|Euroopa meister 2022]]''': 9.16,22 Alice Finot, Prantsusmaa <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229524&gender=W Naiste 3000 m takistusjooks] {{clear}} ====[[Kõrgushüpe]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jaroslava Mahutšihh]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|1.97 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Maria Żodzik]] || {{PisiLipp|Poola}} || align=center|1.95 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Marija Vuković]] || {{PisiLipp|Montenegro}} || align=center|1.95 |- | align=center|4. || [[Christina Honsel]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|1.92 |- | align=center|5. || [[Iryna Geraštšenko]] || {{PisiLipp|Ukraina}} || align=center|1.92 |- | align=center|6. || [[Louise Ekman]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || align=center|1.88 |- | align=center|7. || [[Asia Tavernini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|1.88 |- | align=center|8. || [[Solène Gicquel]] || {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|1.88 |- |colspan="7"|... |- | align=center|13.–15. || [[Karmen Bruus]] || {{PisiLipp|Eesti}} || align=center|1.83 |} </div> <br> Finaal: [[15. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 2.10 [[Jaroslava Mahutšihh]], [[Ukraina]] ([[7. juuli]] [[2024]] [[Pariis]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 2.10 Jaroslava Mahutšihh, Ukraina (7. juuli 2024 Pariis) <br>'''EM rekord''': 2.03 [[Tia Hellebaut]], [[Belgia]] ([[9. august]] [[2006]] [[Göteborg]]) <br>2.03 [[Venelina Veneva-Mateeva]], [[Bulgaaria]] (9. august 2006 Göteborg) <br>2.03 [[Blanka Vlašić]], [[Horvaatia]] ([[1. august]] [[2010]] [[Barcelona]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kõrgushüpe 2|Euroopa meister 2024]]''': 2.01 Jaroslava Mahutšihh, Ukraina <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229526&gender=W Naiste kõrgushüpe] {{clear}} ====[[Kuulitõuge]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik ! 1. ! 2. ! 3. ! 4. ! 5. ! 6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Jessica Schilder]] || {{PisiLipp|Holland}} ||19.81||20.09||20.52||align=center|X||20.09||'''20.73'''|| align=center|20.73 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Jorinde van Klinken]] || {{PisiLipp|Holland}} ||'''19.64'''||19.34||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|19.64 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Yemisi Mabry]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 19.20||align=center|X||align=center|X||align=center|X||'''19.50'''||19.33||align=center|19.50 |- | align=center|4. || [[Fanny Roos]] || {{PisiLipp|Rootsi}} || 18.83||'''19.05'''||align=center|X||19.04||18.70||'''18.44||align=center|19.05 |- | align=center|5. || [[Auriol Dongmo]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.46||align=center|X||'''19.05'''||19.01||18.97||18.97||align=center|19.05 |- | align=center|6. || [[Jessica Inchude]] || {{PisiLipp|Portugal}} || 18.35||18.38||align=center|X||align=center|X||'''18.57'''||align=center|X||align=center|18.57 |- | align=center|7. || [[Katharina Maisch]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} ||'''18.39'''||18.28||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|X||align=center|18.39 |- | align=center|8. || [[Nina Chioma Ndubuisi]] || {{PisiLipp|Saksamaa}} || 18.08||align=center|X||'''18.21'''||17.30||'''17.70||18.09||align=center|18.16 |} </div> Finaal: [[10. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 22.63 [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]] ([[7. juuni]] [[1987]] [[Moskva]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 22.63 Natalja Lissovskaja, Nõukogude Liit (7. juuni 1987 Moskva) <br>'''EM rekord''': 21.69 [[Vita Pavlõš]], [[Ukraina]] ([[20. august]] [[1998]] [[Budapest]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Kuulitõuge 2|Euroopa meister 2024]]''': 18.77 Jessica Schilder, [[Holland]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229530&gender=W Naiste kuulitõuge] {{clear}} ====[[Vasaraheide]]==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class=wikitable |- !Koht !Sportlane !Riik !1. !2. !3. !4. !5. !6. !Tulemus |- bgcolor="#F7F6A8" | align=center|{{Kuld}} || [[Silja Kosonen]] || {{PisiLipp|Soome}} || 69.96||74.97||'''76.28'''||74.05||align=center|X||75.47||align=center|76.28 |- bgcolor="#DCE5E5" | align=center|{{Hõbe}} || [[Sara Fantini]] || {{PisiLipp|Itaalia}} || '''74.35'''||align=center|X||73.81||74.11||73.41||72.14||align=center|74.35 |- bgcolor="#FFDAB9" | align=center|{{Pronks}} || [[Beatrice Nedberge Llano]] || {{PisiLipp|Norra}} || '''72.88'''||align=center|X||70.38||71.86||71.27||70.23||align=center|72.88 |- | align=center|4. || [[Anita Włodarczyk]] || {{PisiLipp|Poola}} || 69.75||71.81||'''72.37'''||72.23||71.24||71.67||align=center|72.37 |- | align=center|5. || [[Nicola Tuthill]] || {{PisiLipp|Iirimaa}} ||70.30||67.30||align=center|X||'''70.33'''||69.57||69.78||align=center|70.33 |- | align=center|6. || [[Charlotte Payne]] || {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 68.95||'''70.12'''||70.01||66.93||align=center|X||69.93||align=center|70.12 |- | align=center|7. || [[Stamatia Scarvelis]] || {{PisiLipp|Kreeka}} ||67.90||68.98||67.97||align=center|X||69.42||'''69.54'''||align=center|69.54 |- | align=center|8. || [[Aleksandra Śmiech]] || {{PisiLipp|Poola}} || 67.72||align=center|X||69.07||67.39||68.77||'''69.12'''||align=center|69.12 |} </div> Finaal: [[12. august]] <br>Osavõtjaid: 30 <br>'''[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]''': 82.98 [[Anita Włodarczyk]], [[Poola]] ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''[[Kergejõustiku Euroopa rekord|Euroopa rekord]]''': 82.98 Anita Włodarczyk, Poola ([[28. august]] [[2016]] [[Varssavi]]) <br>'''EM rekord''': 78.94 Anita Włodarczyk, Poola ([[12. august]] [[2018]] [[Berliin]]) <br>'''[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Vasaraheide 2|Euroopa meister 2024]]''': 74.18 [[Sara Fantini]], [[Itaalia]] <br> <br>'''Ametlikud tulemused''': [https://worldathletics.org/competition/calendar-results/results/7192415?eventId=10229532&gender=W Naiste vasaraheide] {{clear}} == Medalitabel == {{legend|#ccccff|Korraldajariik (Suurbritannia)|border=solid 1px #AAAAAA}} {| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1. ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || 10 || 6|| 6 || 22 |-style="background:#ccccff;" | 2. ||align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} || 9 || 8 || 2 || 19 |- | 3. ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || 6 || 10 || 5 || 21 |- | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || 5 || 3 || 6 || 14 |- | 5. ||align=left| {{PisiLipp|Norra}} || 4 || 0 || 2 || 6 |- | 6. ||align=left| {{PisiLipp|Šveits}} || 3 || 3 || 1 || 7 |- | 7. ||align=left| {{PisiLipp|Hispaania}} || 2 || 2 || 4 || 8 |- | 8. ||align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} || 2 || 1 || 2 || 5 |- | 9. ||align=left| {{PisiLipp|Iirimaa}} || 2 || 2 || 2 || 6 |- | 10. ||align=left| {{PisiLipp|Soome}} || 2 || 1 || 0 || 3 |- | 11. ||align=left| {{PisiLipp|Ukraina}} || 1 || 1 || 2 || 4 |- | rowspan=3|12. ||align=left| {{PisiLipp|Horvaatia}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | align=left| {{PisiLipp|Ungari}} || 1 || 1 || 0 || 2 |- | 15. ||align=left| {{PisiLipp|Iisrael}} || 1 || 0 || 1 || 2 |- | rowspan=2|16. ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Sloveenia}} || 1 || 0 || 0 || 1 |- | 18. ||align=left| {{PisiLipp|Poola}} || 0 || 6 || 2 || 8 |- | 19. ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 0 || 3 || 8 || 11 |- | 20. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || 0 || 1 || 3 || 4 |- | 21. ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 1 || 2 || 3 |- | rowspan=2|22. ||align=left| {{PisiLipp|Leedu}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Luksemburg}} || 0 || 1 || 0 || 1 |- | 24. ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || 0 || 0 || 2 || 2 |- | rowspan=4|25. ||align=left| {{PisiLipp|Läti}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Montenegro}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Serbia}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || 0 || 0 || 1 || 1 |- !colspan=2| Kokku riike 28|| 52 || 52 || 53 || 157 |} == Viited == {{Viited}} {{Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus]] [[Kategooria:Birmingham]] 3o2tgrte5dcnc3wksxx8ilqcf9wm2dj 0 672945 7231961 7231548 2026-09-11T03:16:14Z Kalle 51 7231961 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2026. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis | pilt = CEV EuroVolley W 2026 logo.png | kuupäevad = 9.-26. september | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} }} | osalejaid = 24 | meister = | eelmine = [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]] | järgmine = [[2028. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2028]] }} '''2026. aasta Euroopa meistrivõistlused võrkpallis''' on 34. [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]], mida korraldab [[Euroopa Võrkpalliliit CEV]]. Finaalturniir toimub neljandat korda neljas riigis: [[Bulgaaria]]s, [[Soome]]s, [[Itaalia]]s, ja [[Rumeenia]]s. Kokku kvalifitseerus võistlustele 24 Euroopa võrkpallikoondist. ==Toimumisaasta muutus== 2023. aastal vaatas [[FIVB]] suurvõistluste korraldamise korra üle ning otsustas kontinentaalseid meistrivõistlusi hakata korraldama paarisarv aastatel, mille tõttu lükkus võistlus planeeritust aasta edasi.<ref>[https://www.fivb.com/en/about/news/volleyball-calendar-2025-2028-approved-by-the-fivb?id=100917 Volleyball calendar 2025-2028 approved by the FIVB Board of Administration] FIVB, 22.06.2023.</ref> ==Korraldajad== * {{PisiLipp|Bulgaaria}} * {{PisiLipp|Soome}} * {{PisiLipp|Itaalia}} * {{PisiLipp|Rumeenia}} 5. detsembril 2022 kuulutati esimeseks korraldajaks [[Rumeenia]].<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/romania-to-host-cev-eurovolley-2025-men-pool-phase/ Romania to host CEV EuroVolley 2025 Men pool phase!] CEV, 05.12.2022.</ref> Teise korraldajana tehti 26. veebruaril 2024 teatavaks [[Bulgaaria]], kellest sai sellega esimene riik, kes on järjestikustel turniiridel korraldaja olnud.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/bulgaria-joins-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Bulgaria joins pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 26.02.2024.</ref> [[Soome]] linn [[Tampere]] kuulutati 14. märtsil 2024 üheks alagrupi korraldajaks.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/tampere-finland-to-welcome-back-cev-eurovolley-men-in-2026/ Tampere, Finland to welcome back CEV EuroVolley Men in 2026!] CEV, 14.03.2024.</ref> Viimase korraldajana tehti teatavaks 25. märtsil 2024 [[Itaalia]], kes samuti oli üks korraldajatest ka eelmistel võistlustel.<ref>[https://www.cev.eu/articles/volleyball/italy-completes-pool-of-cev-eurovolley-2026-men-co-organisers/ Italy completes pool of CEV EuroVolley 2026 Men co-organisers] CEV, 25.03.2024.</ref> == Kvalifitseerunud võistkonnad == [[Bulgaaria võrkpallikoondis|Bulgaaria]], [[Soome võrkpallikoondis|Soome]], [[Itaalia võrkpallikoondis|Itaalia]] ja [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] kvalifitseerusid finaalturniirile korraldajatena. [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023. aasta EM-i]] kaheksa parimat pääsesid otse finaalturniirile (va korraldajatena juba koha saanud). Läbi valiksarja kvalifitseerus lisaks 12 Euroopa võrkpallikoondist. {| class="wikitable" style="text-align:left;" ! width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik ! colspan="2" width="150" |Kvalifitseerumise viis ! width="150" |Riik |- | rowspan="4" |Korraldaja |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | rowspan="12" |Kvalifikatsioon |A alagrupp |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] |- |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] |B alagrupp |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] |- |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |C alagrupp |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] |- |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |D alagrupp |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti meeste võrkpallikoondis|Eesti]] |- | rowspan="8" |[[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023 EM]] |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] |E alagrupp |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] |- |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] |F alagrupp |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] |- |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] |G alagrupp |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] |- |{{riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] | rowspan="5" |Parimad alagrupi<br>teised |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] |- |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] |- |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisrael meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] |- |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] |- |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |- ! colspan="5" |Kokku 24 võistkonda finaalturniiril |} == Alagruppide protseduur == === Alagruppide moodustamine === # Korraldaja riigid asetatakse erinevatesse alagruppidesse (Itaalia alagrupis A, Bulgaaria alagrupis B, Soome alagrupis C ning Rumeenia alagrupis D). # Eelnevate meistrivõistluste kaks parimat loositakse erinevatesse alagruppidesse (Poola ei saanud olla ühes alagrupis Itaaliaga). # Korraldajad saavad valida oma alagruppi ühe võistlustele kvalifitseerunud võistkonna (Rootsi valiti A alagruppi, Põhja-Makedoonia B alagruppi, Eesti C alagruppi ja Läti D alagruppi). # Ülejäänud võistkonnad jagatakse CEV rahvuste edetabeli koha alusel alanevas järjekorras erinevatesse loosikaussidesse ning loositakse alagruppidesse. Loosimine toimus 5. oktoobril 2025 [[Bari]]s, [[Itaalia]]s.<ref>Adrian Costeiu: [https://www.cev.eu/articles/volleyball/mouthwatering-clashes-stem-from-drawing-of-lots-for-the-cev-eurovolley-2026-men/ Mouthwatering clashes stem from Drawing of Lots for the CEV EuroVolley 2026 Men] CEV News, 04.10.2025.</ref> === Edasipääseja selgitamine === # Võidetud mängud (mängud võidetud/mängud kaotatud) # Kui võistkonnad jäävad viiki, siis arvestatakse võidetud punkte: #* 3 punkti: mäng võidetud 3:0 või 3:1 #* 2 punkti: mäng võidetud 3:2 #* 1 punkt: mäng kaotatud 2:3 #* 0 punkti: mäng kaotatud 0:3 või 1:3 # Kui võistkonnad on viigis ka selles arvestuses, siis selgitatakse võitja alljärgnevas järjekorras: #* Geimide jagatis: järjestus selgitatakse kõigi võidetud geimide jagamisel kõigi kaotatud geimidega. #* Punktide jagatis: kui geimide jagatise põhjal viik püsib, selgitatakse järjestus kõigi saadud punktide jagamisel kõigi kaotatud punktidega. #* Kui viik püsib ka punktide jagatise arvestuses, selgitatakse võitja võrdsete meeskondade omavaheliste mängude põhjal. Kui võrdsed on kolm või rohkem meeskonda, siis arvestatakse ainult nende meeskondade omavahelisi mänge. == Alagrupiturniir == * Iga alagrupi neli paremat võistkonda pääsevad väljalangemismängudele. {| class="wikitable" style="text-align:left" | width="10px" bgcolor="#ccffcc" | |Pääsenud väljalangemismängudele. |} ''Tulemused uuendatud 10.09.26.'' === A-alagrupp === * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], [[Modena]] ja [[Napoli]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Itaalia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rootsi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Kreeka}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Tšehhi}} [[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] | | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] | | | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|21:05 || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{Riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Rootsi meeste võrkpallikoondis|Rootsi]] || align=center|('''25:22''', '''25:21''', '''25:17''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84508&ID=1572&CID=12862&PID=2990 ITA-SWE] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Tšehhi meeste võrkpallikoondis|Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Kreeka meeste võrkpallikoondis|Kreeka]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84509&ID=1572&CID=12862&PID=2990 TCH-GRE] |- | align=center|21:00 || align=right| [[Slovakkia meeste võrkpallikoondis|Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Sloveenia}} [[Sloveenia meeste võrkpallikoondis|Sloveenia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84510&ID=1572&CID=12862&PID=2990 SVK-SLO] |} ===B-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Varna]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Poola}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Ukraina}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Portugal}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Iisrael}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] | bgcolor="Silver" | | | | | |'''3:0''' |'''1''' |0 |3 |3 |0 |MAX |75 |54 |1,389 |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Poola}} [[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]] | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | | |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Ukraina}} [[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | |- |'''2.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Iisrael}} [[Iisraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] | | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] |0:3 | | | | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |1 |0 |0 |3 |0,00 |54 |75 |0,720 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="170" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|19:00 || align=right|'''[[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center|('''25:17''', '''25:19''', '''25:18''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84477&ID=1572&CID=12863&PID=2990 BUL-MKD] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Poola meeste võrkpallikoondis|Poola]]''' {{Riigi ikoon|Poola}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] || align=center|('''25:12''', '''25:18''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84811&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POL-POR] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Iiraeli meeste võrkpallikoondis|Iisrael]] {{Riigi ikoon|Iisrael}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Ukraina}} '''[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]]''' || align=center|('''22:25''', '''19:25''', 25:22, '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84479&ID=1572&CID=12863&PID=2990 ISR-UKR] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|[[Ukraina meeste võrkpallikoondis|Ukraina]] {{Riigi ikoon|Ukraina}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} [[Põhja-Makedoonia meeste võrkpallikoondis|Põhja-Makedoonia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84480&ID=1572&CID=12863&PID=2990 UKR-MKD] |- | align=center|19:00 || align=right| [[Portugali meeste võrkpallikoondis|Portugal]] {{Riigi ikoon|Portugal}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} [[Bulgaaria meeste võrkpallikoondis|Bulgaaria]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84481&ID=1572&CID=12863&PID=2990 POR-BUL] |} ===C-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Soome}} [[Tampere]], [[Nokia Arena]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Soome}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Eesti}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Serbia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Belgia}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Holland}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Taani}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Holland}} [[Holland meeste võrkpallikoondis|Holland]] | | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] | | | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|20:00 || align=right|'''[[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]]''' {{Riigi ikoon|Soome}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center|('''25:22''', '''25:17''', '''25:20''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84579&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-DEN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84580&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84581&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|15:00 || align=right|[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84582&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-NED] |- | align=center|18:00 || align=right| [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84583&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[13. september|13. sept]] || align=center|15:00 || align=right|[[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84584&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-DEN] |- | align=center|18:00 || align=right| [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84585&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-SRB] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[14. september|14. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Holland}} [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84586&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-NED] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] {{Riigi ikoon|Eesti}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84587&ID=1572&CID=12864&PID=2990 EST-BEL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[15. september|15. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] {{Riigi ikoon|Belgia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Taani}} [[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84588&ID=1572&CID=12864&PID=2990 BEL-DEN] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Soome}} [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84589&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-FIN] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[16. september|16. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Taani meeste võrkpallikoondis|Taani]] {{Riigi ikoon|Taani}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84590&ID=1572&CID=12864&PID=2990 DEN-SRB] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Hollandi meeste võrkpallikoondis|Holland]] {{Riigi ikoon|Holland}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84591&ID=1572&CID=12864&PID=2990 NED-EST] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[17. september|17. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Serbia meeste võrkpallikoondis|Serbia]] {{Riigi ikoon|Serbia}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Belgia meeste võrkpallikoondis|Belgia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84592&ID=1572&CID=12864&PID=2990 SRB-BEL] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Soome meeste võrkpallikoondis|Soome]] {{Riigi ikoon|Soome}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti võrkpallikoondis|Eesti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84593&ID=1572&CID=12864&PID=2990 FIN-EST] |} ===D-alagrupp=== * '''Asukoht:''' {{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Cluj-Napoca]] {| class="wikitable" style="text-align:center;" ! rowspan="2" width="50" |Koht tabelis ! rowspan="2" width="200" |Võistkond ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Läti}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Türgi}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Šveits}} ! rowspan="2" width="20" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} ! colspan="2" width="40" |Mänge ! rowspan="2" width="40" |{{Tooltip|Pts|Punktid}} ! colspan="3" width="20" |Geimid ! colspan="3" width="50" |{{Tooltip|Punktid|Punktid geimidest}} |- ! width="30" |{{Tooltip|V|Võidud}} ! width="30" |{{Tooltip|K|Kaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GV|Gemivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|GK|Geimikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|GJ|Geimide jagatis}} ! width="30" |{{Tooltip|PV|Punktivõidud}} ! width="30" |{{Tooltip|PK|Punktikaotused}} ! width="30" |{{Tooltip|PJ|Punktide jagatis}} |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] | bgcolor="Silver" | | | | | |'''3:1''' |'''1''' |0 |3 |3 |1 |3,00 |95 |94 |1,011 |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]] | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Saksamaa}} [[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Türgi}} [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | | |- |'''1.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Šveits}} [[Šveits meeste võrkpallikoondis|Šveits]] | | | | | bgcolor="Silver" | | | | | | | | | | | |- |'''6.''' | style="text-align:left;" |{{riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] |1:3 | | | | | bgcolor="Silver" | |'''0''' |1 |0 |1 |3 |0,33 |94 |95 |0,990 |} <small>Allikas: [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=1572 CEV Enel EuroVolley 2026 | Men]</small> {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="265" align="center"| Geimid !width="93" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|20:00 || align=right|[[Rumeenia meeste võrkpallikoondis|Rumeenia]] {{Riigi ikoon|Rumeenia}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} '''[[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]]''' || align=center|('''24:26''', 25:18, '''21:25''', '''24:26''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84492&ID=1572&CID=12865&PID=2990 ROU-LAT] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Prantsusmaa meeste võrkpallikoondis|Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] || align=center| ('''25:23''', '''31:29''', '''25:21''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84493&ID=1572&CID=12865&PID=2990 FRA-SUI] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Türgi meeste võrkpallikoondis|Türgi]] {{Riigi ikoon|Türgi}} || align=center|'''1 - 3''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Saksamaa}} '''[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]]''' || align=center|(25:23, '''22:25''', '''21:25''', '''19:25''') ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84494&ID=1572&CID=12865&PID=2990 TUR-GER] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|17:00 || align=right|[[Saksamaa meeste võrkpallikoondis|Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}} ||align=center|'''0 - 0''' || align=left| {{Riigi ikoon|Läti}} [[Läti meeste võrkpallikoondis|Läti]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84495&ID=1572&CID=12865&PID=2990 GER-LAT] |- | align=center|20:00 || align=right| [[Šveitsi meeste võrkpallikoondis|Šveits]] {{Riigi ikoon|Šveits}} || align=center|'''0 - 0''' ||align=left| {{Riigi ikoon|Rumeenia}} [[Rumeenia võrkpallikoondis|Rumeenia]] || align=center| ||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=84496&ID=1572&CID=12865&PID=2990 SUI-ROU] |} ==Vaata ka== *[[2026. aasta naiste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://www.cev.eu/ CEV koduleht] *[https://www.cev.eu/national-team/rankings/ CEV Senior Continental Ranking - Men] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2026. aasta spordis|Euroopa meistrivõistlused, 2026. aasta võrkpallis (meeste)]] fsf27n5r9co45x8cm2i21mnkjfga1ms 0 677864 7231930 6678170 2026-09-10T22:10:05Z Kruusamägi 1530 Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Ripstiivalised]] 7231930 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib sõnajalgtaimede sugukonnast; varasemalt on seda nime kandnud ka putukate selts [[ripstiivalised]].}} {{Taksonitabel | nimi = Põisjalalised | värvus = taimed | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = [[Keerdlehikud]] ''Polypodiopsida'' | selts = '''[[Pärissõnajalalaadsed]]''' ''Polypodiales'' | sugukond = '''Põisjalalised''' ''Cystopteridaceae'' }} '''Põisjalalised''' (''Cystopteridaceae'') on [[sõnajalgtaimed]]e [[hõimkond (bioloogia)|hõimkonda]] kuuluv [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. == Välislingid == * {{Elurikkus|245354}} [[Kategooria:Keerdlehikud]] a8lkz3qfy255zcplbvrojbt8ccje2jv 7231969 7231930 2026-09-11T04:24:23Z Ojassaar 206682 7231969 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib sõnajalgtaimede sugukonnast; varasemalt on seda nime kandnud ka putukate selts [[ripstiivalised]].}} {{Taksonitabel | nimi = Põisjalalised | värvus = taimed | pilt = | pildi_seletus = | pildi_laius = | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Sõnajalgtaimed]] ''Pteridophyta'' | klass = [[Keerdlehikud]] ''Polypodiopsida'' | selts = [[Pärissõnajalalaadsed]] ''Polypodiales'' | sugukond = '''Põisjalalised''' ''Cystopteridaceae'' }} '''Põisjalalised''' (''Cystopteridaceae'') on [[sõnajalgtaimed]]e [[hõimkond (bioloogia)|hõimkonda]] kuuluv [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. == Välislingid == * {{Elurikkus|245354}} [[Kategooria:Keerdlehikud]] icto35kuo5nmnu8lm9858s44qfpx492 0 678589 7231911 7230647 2026-09-10T21:42:37Z Raamaturott 56450 /* Aprill */ 7231911 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1901]]. aastal sündinud tuntud isikuid.'' ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Filippo Anfuso]], Itaalia diplomaat ja poliitik * [[3. jaanuar]] – [[Ngô Đình Diệm]], Lõuna-Vietnami poliitik *[[4. jaanuar]] – [[C. L. R. James]], Trinidadi ja Tobago ajaloolane, ajakirjanik ja kirjanik *[[6. jaanuar]] – [[Pat Aherne]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik *[[16. jaanuar]] – [[Fulgencio Batista]], Kuuba sõjaväelane ja poliitik *[[24. jaanuar]] – [[A. M. Cassandre]], Prantsuse kunstnik *24. jaanuar – [[Mihhail Romm]], Vene filmilavastaja *[[26. jaanuar]] – [[René Chaloult]], Kanada poliitik *26. jaanuar – [[Abe Meyer]], USA filmihelilooja *[[30. jaanuar]] – [[Rudolf Caracciola]], Saksa võidusõitja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Clark Gable]], USA näitleja *[[3. veebruar]] – [[Johannes Feldbach]], eesti kriitik *[[9. veebruar]] – [[Friedrich Ackermann]], saksa põllumajandusteadlane *[[10. veebruar]] – [[Stella Adler]], ameerika näitleja *[[12. veebruar]] – [[Karim Abdullayev]], usbeki helilooja *[[13. veebruar]] – [[Paul Reim]], Eesti metsateadlane *[[14. veebruar]] – [[Johannes Hüsse]], Eesti keemik *[[16. veebruar]] – [[Joseph Ackermann]], Šveitsi poliitik *[[20. veebruar]] – [[René Dubos]], mikrobioloog ja rohelise ideoloogia arendaja *[[21. veebruar]] – [[Julius Bleyer]], Eesti postiajaloo uurija *[[25. veebruar]] – [[Zeppo Marx]], USA koomik *[[27. veebruar]] – [[Jaan Audova]], Eesti vaimulik *[[28. veebruar]] – [[Julius Eerme]], Eesti sõjaväelane ja poliitik *28. veebruar – [[Linus Pauling]], keemik ==Märts== *[[1. märts]] – [[Armenak Sarkisjan]], Armeenia luuletaja *[[2. märts]] – [[Grete Hermann]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik-teoreetik *[[3. märts]] – [[Evald Etverk]], eesti põllumees *[[6. märts]] – [[Naum Ahhijezer]], matemaatik *[[8. märts]] – [[Karl Abenthum]], saksa katoliku vaimulik *[[10. märts]] – [[Karl Eenmaa]], Eesti kohtunik *[[11. märts]] – [[Léopold III]], Belgia kuningas *[[13. märts]] – [[Margaret Craven]], ameerika kirjanik *[[15. märts]] – [[Hendrik Allik]], Eesti poliitik *[[16. märts]] – [[Julius Oengo|J. Oro]], Eesti lastekirjanik *[[18. märts]] – [[William Johnson (kunstnik)|William Johnson]], USA kunstnik *[[19. märts]] – [[Josef Wirmer]], saksa jurist ja vastupanuvõitleja *[[23. märts]] – [[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend *[[24. märts]] – [[Karl Fischer]], saksa keemik *24. märts – [[Ub Iwerks]], USA animaator, filmilavastaja- ja produtsent *[[27. märts]] – [[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik *27. märts – [[Carl Barks]], USA koomiksikunstnik ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Whittaker Chambers]], ameerika kirjanik *[[5. aprill]] – [[Melvyn Douglas]], USA näitleja *[[11. aprill]] – [[Richard Antik]], Eesti bibliograaf *[[12. aprill]] – [[Oskar Juul]], Eesti vaimulik *[[13. aprill]] – [[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik ja psühhiaater *[[15. aprill]] – [[Joe Davis]], Inglismaa snuukrimängija *[[17. aprill]] – [[Karl Beurlen]], Saksa paleontoloog *[[20. aprill]] – [[Michel Leiris]], prantsuse kirjanik ja etnograaf *[[23. aprill]] – [[E. B. Ford]], briti geneetik *[[29. aprill]] – [[Hirohito]], Jaapani keiser ==Mai== *[[1. mai]] – [[Hyman Abrams]], USA gängster *[[6. mai]] – [[Aleksandra Raatma]], kohtuarstiteadlane (surnud 22. juunil 1967) *[[7. mai]] – [[Gary Cooper]], USA filminäitleja *[[8. mai]] – [[Eduard Brock]], Eesti tõstja *8. mai – [[Hilda Kauri]], Eesti ajaloolane ja pedagoog (surnud 6. detsembril 1990) *[[10. mai]] – [[John Desmond Bernal]], Briti füüsik *[[17. mai]] – [[Hilda Anso]], eesti näitleja ja lavastaja *[[19. mai]] – [[Franz Ackerl]], Austria geodeet *[[20. mai]] – [[Max Euwe]], Hollandi maletaja *[[23. mai]] – [[Renate Beckmann]], eesti arst *[[27. mai]] – [[Conrad Elvehjem]], ameerika biokeemik ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[John Van Druten]], inglise näitekirjanik ja teatrilavastaja *[[7. juuni]] – [[Richard Aavik]], Eesti sõjaväelane *[[10. juuni]] – [[Frederick Loewe]], USA helilooja *[[13. juuni]] – [[Tage Erlander]], Rootsi poliitik *[[16. juuni]] – [[Inocencia Alcubierre]], aragoni tummfilminäitleja *[[18. juuni]] – [[Jeanette MacDonald]], USA filminäitleja *18. juuni – [[Anastassija Nikolajevna]], Venemaa suurvürstitar *[[28. juuni]] – [[Betti Aronstamm]], Eesti arst *28. juuni – [[Irene Derrik]], Eesti arst ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Felix Randel]] (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist *[[3. juuli]] – [[Ruth Crawford Seeger]], USA helilooja ja musikoloog *[[5. juuli]] – [[Sergei Obraztsov]], vene lavastaja *[[7. juuli]] – [[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja *7. juuli – [[Eiji Tsuburaya]], Jaapani filmitegija ja kinematograaf *[[9. juuli]] – [[Barbara Cartland]], inglise kirjanik *[[13. juuli]] – [[Jean Dubuffet]], prantsuse kunstnik *[[15. juuli]] – [[Nicola Abbagnano]], Itaalia filosoof *[[21. juuli]] – [[Robert Falla]], Uus-Meremaa ornitoloog ==August== *[[3. august]] – [[Elisabeth Birkenthal]], eesti arst *[[4. august]] – [[Louis Armstrong]], USA džässmuusik *[[5. august]] – [[Margarita Abella Caprile]], Argentina kirjanik *[[8. august]] – [[Ernest Lawrence]], USA tuumafüüsi *[[15. august]] – [[Arnulfo Arias Madrid]], Panama poliitik *[[18. august]] – [[Arne Borg]], Rootsi ujuja *18. august – [[Lucienne Boyer]], prantsuse meelelahutaja ja muusik *[[20. august]] – [[Gustav Padar]], Eesti sõjaväelane *20. august – [[Salvatore Quasimodo]], Itaalia kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1959]] *[[25. august]] – [[Kjeld Abell]], Taani näitekirjanik *[[29. august]] – [[Herbert Küttim]], Eesti kergejõustiklane ja võistlustantsija *[[30. august]] – [[Felix Abraham]], Saksamaa arst ==September== *[[1. september]] – [[Carl Achatz]], Austria päritolu Rootsi flötist ja dirigent *[[8. september]] – [[Hendrik Verwoerd]], Lõuna-Aafrika psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik *[[9. september]] – [[Artur Uritamm]], Eesti helilooja ja pedagoog *[[16. september]] – [[Eduard Ahas]], Eesti kunstnik *[[17. september]] – [[Karl Aberle]], Saksamaa kirjanik ja poliitik *[[19. september]] – [[Ludwig von Bertalanffy]], bioloog *[[21. september]] – [[Clarence Houser]], USA kergejõustiklane *[[23. september]] – [[Jaroslav Seifert]], tšehhi kirjanik ja ajakirjanik *[[25. september]] – [[Robert Bresson]], Prantsuse filmilavastaja *[[26. september]] – [[George Raft]], USA näitleja ja tantsija *[[29. september]] – [[Enrico Fermi]], Itaalia füüsik *29. september – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[John Alton]], USA operaator *[[10. oktoober]] – [[Alberto Giacometti]], Šveitsi skulptor ja maalikunstnik *[[12. oktoober]] – [[John Elliott (Suurbritannia poksija)|John Elliott]], Briti poksija *[[15. oktoober]] – [[Hermann Josef Abs]], saksa ärijuht *[[16. oktoober]] – [[Stig Blomberg]], rootsi skulptuur *[[20. oktoober]] – [[Frank Churchill]], ameerika filmihelilooja *[[21. oktoober]] – [[Margarete Buber-Neumann]], Saksa kommunist *[[26. oktoober]] – [[Elmar Elisto]], eesti keelemees ja toimetaja *[[27. oktoober]] – [[Aleksandrs Čaks]], läti kirjanik ==November== *[[1. november]] – [[Joachim Ernst]], Anhalti hertsog *[[2. november]] – [[James Dunn]], USA näitleja *[[3. november]] – [[Léopold III]], belglaste kuningas *[[5. november]] – [[Etta Moten Barnett]], USA näitleja ja laulja *[[8. november]] – [[Gustave Abel]], Austria koopauurija *[[10. november]] – [[Ly Lasner]], eesti näitleja (surnud 14. veebruaril 1967) *[[15. november]] – [[Elmar Gustav Kaljot]], Eesti jalgpallur ja treener *[[19. november]] – [[Nina Bari]], Nõukogude Liidu matemaatik *[[21. november]] – [[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik *[[23. november]] – [[Johannes Kichlefeldt]], Eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Walt Disney]], USA animaator ja filmiprodutsent *[[6. detsember]] – [[Marian Spychalski]], Poola riigitegelane *[[7. detsember]] – [[Lily Abegg]], Šveitsi ajakirjanik ja publitsist *[[9. detsember]] – [[Ödön von Horváth]], Austria-Ungari näite- ja romaanikirjanik *[[14. detsember]] – [[Aino Bach]], Eesti graafik *14. detsember – [[Henri Cochet]], Prantsuse tennisist *20. detsember – [[Robert J. Van de Graaff]], USA füüsik ja leiutaja *[[24. detsember]] – [[Aleksandr Fadejev]], vene kirjanik *[[25. detsember]] – [[printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna]] *[[26. detsember]] – [[Jakub Berman]], juudi rahvusest Poola poliitik ja riigitegelane *[[27. detsember]] – [[Marlene Dietrich]], näitleja ja laulja *[[31. detsember]] – [[Karl-August Fagerholm]], Soome poliitik [[Kategooria:Sündinud 1901| ]] pbsfal8w04pnaqwd8ei7nhnbe8xuaqf 7231912 7231911 2026-09-10T21:43:15Z Raamaturott 56450 /* Juuli */ 7231912 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1901]]. aastal sündinud tuntud isikuid.'' ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Filippo Anfuso]], Itaalia diplomaat ja poliitik * [[3. jaanuar]] – [[Ngô Đình Diệm]], Lõuna-Vietnami poliitik *[[4. jaanuar]] – [[C. L. R. James]], Trinidadi ja Tobago ajaloolane, ajakirjanik ja kirjanik *[[6. jaanuar]] – [[Pat Aherne]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik *[[16. jaanuar]] – [[Fulgencio Batista]], Kuuba sõjaväelane ja poliitik *[[24. jaanuar]] – [[A. M. Cassandre]], Prantsuse kunstnik *24. jaanuar – [[Mihhail Romm]], Vene filmilavastaja *[[26. jaanuar]] – [[René Chaloult]], Kanada poliitik *26. jaanuar – [[Abe Meyer]], USA filmihelilooja *[[30. jaanuar]] – [[Rudolf Caracciola]], Saksa võidusõitja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Clark Gable]], USA näitleja *[[3. veebruar]] – [[Johannes Feldbach]], eesti kriitik *[[9. veebruar]] – [[Friedrich Ackermann]], saksa põllumajandusteadlane *[[10. veebruar]] – [[Stella Adler]], ameerika näitleja *[[12. veebruar]] – [[Karim Abdullayev]], usbeki helilooja *[[13. veebruar]] – [[Paul Reim]], Eesti metsateadlane *[[14. veebruar]] – [[Johannes Hüsse]], Eesti keemik *[[16. veebruar]] – [[Joseph Ackermann]], Šveitsi poliitik *[[20. veebruar]] – [[René Dubos]], mikrobioloog ja rohelise ideoloogia arendaja *[[21. veebruar]] – [[Julius Bleyer]], Eesti postiajaloo uurija *[[25. veebruar]] – [[Zeppo Marx]], USA koomik *[[27. veebruar]] – [[Jaan Audova]], Eesti vaimulik *[[28. veebruar]] – [[Julius Eerme]], Eesti sõjaväelane ja poliitik *28. veebruar – [[Linus Pauling]], keemik ==Märts== *[[1. märts]] – [[Armenak Sarkisjan]], Armeenia luuletaja *[[2. märts]] – [[Grete Hermann]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik-teoreetik *[[3. märts]] – [[Evald Etverk]], eesti põllumees *[[6. märts]] – [[Naum Ahhijezer]], matemaatik *[[8. märts]] – [[Karl Abenthum]], saksa katoliku vaimulik *[[10. märts]] – [[Karl Eenmaa]], Eesti kohtunik *[[11. märts]] – [[Léopold III]], Belgia kuningas *[[13. märts]] – [[Margaret Craven]], ameerika kirjanik *[[15. märts]] – [[Hendrik Allik]], Eesti poliitik *[[16. märts]] – [[Julius Oengo|J. Oro]], Eesti lastekirjanik *[[18. märts]] – [[William Johnson (kunstnik)|William Johnson]], USA kunstnik *[[19. märts]] – [[Josef Wirmer]], saksa jurist ja vastupanuvõitleja *[[23. märts]] – [[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend *[[24. märts]] – [[Karl Fischer]], saksa keemik *24. märts – [[Ub Iwerks]], USA animaator, filmilavastaja- ja produtsent *[[27. märts]] – [[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik *27. märts – [[Carl Barks]], USA koomiksikunstnik ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Whittaker Chambers]], ameerika kirjanik *[[5. aprill]] – [[Melvyn Douglas]], USA näitleja *[[11. aprill]] – [[Richard Antik]], Eesti bibliograaf *[[12. aprill]] – [[Oskar Juul]], Eesti vaimulik *[[13. aprill]] – [[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik ja psühhiaater *[[15. aprill]] – [[Joe Davis]], Inglismaa snuukrimängija *[[17. aprill]] – [[Karl Beurlen]], Saksa paleontoloog *[[20. aprill]] – [[Michel Leiris]], prantsuse kirjanik ja etnograaf *[[23. aprill]] – [[E. B. Ford]], briti geneetik *[[29. aprill]] – [[Hirohito]], Jaapani keiser ==Mai== *[[1. mai]] – [[Hyman Abrams]], USA gängster *[[6. mai]] – [[Aleksandra Raatma]], kohtuarstiteadlane (surnud 22. juunil 1967) *[[7. mai]] – [[Gary Cooper]], USA filminäitleja *[[8. mai]] – [[Eduard Brock]], Eesti tõstja *8. mai – [[Hilda Kauri]], Eesti ajaloolane ja pedagoog (surnud 6. detsembril 1990) *[[10. mai]] – [[John Desmond Bernal]], Briti füüsik *[[17. mai]] – [[Hilda Anso]], eesti näitleja ja lavastaja *[[19. mai]] – [[Franz Ackerl]], Austria geodeet *[[20. mai]] – [[Max Euwe]], Hollandi maletaja *[[23. mai]] – [[Renate Beckmann]], eesti arst *[[27. mai]] – [[Conrad Elvehjem]], ameerika biokeemik ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[John Van Druten]], inglise näitekirjanik ja teatrilavastaja *[[7. juuni]] – [[Richard Aavik]], Eesti sõjaväelane *[[10. juuni]] – [[Frederick Loewe]], USA helilooja *[[13. juuni]] – [[Tage Erlander]], Rootsi poliitik *[[16. juuni]] – [[Inocencia Alcubierre]], aragoni tummfilminäitleja *[[18. juuni]] – [[Jeanette MacDonald]], USA filminäitleja *18. juuni – [[Anastassija Nikolajevna]], Venemaa suurvürstitar *[[28. juuni]] – [[Betti Aronstamm]], Eesti arst *28. juuni – [[Irene Derrik]], Eesti arst ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Felix Randel]] (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist *[[3. juuli]] – [[Ruth Crawford Seeger]], USA helilooja ja musikoloog *[[5. juuli]] – [[Sergei Obraztsov]], vene lavastaja *[[7. juuli]] – [[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja *7. juuli – [[Eiji Tsuburaya]], Jaapani filmitegija ja kinematograaf *[[9. juuli]] – [[Barbara Cartland]], inglise kirjanik *[[13. juuli]] – [[Jean Dubuffet]], prantsuse kunstnik *[[15. juuli]] – [[Nicola Abbagnano]], Itaalia filosoof *[[21. juuli]] – [[Robert Falla]], Uus-Meremaa ornitoloog *[[28. juuli]] – [[Rudy Vallée]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Elisabeth Birkenthal]], eesti arst *[[4. august]] – [[Louis Armstrong]], USA džässmuusik *[[5. august]] – [[Margarita Abella Caprile]], Argentina kirjanik *[[8. august]] – [[Ernest Lawrence]], USA tuumafüüsi *[[15. august]] – [[Arnulfo Arias Madrid]], Panama poliitik *[[18. august]] – [[Arne Borg]], Rootsi ujuja *18. august – [[Lucienne Boyer]], prantsuse meelelahutaja ja muusik *[[20. august]] – [[Gustav Padar]], Eesti sõjaväelane *20. august – [[Salvatore Quasimodo]], Itaalia kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1959]] *[[25. august]] – [[Kjeld Abell]], Taani näitekirjanik *[[29. august]] – [[Herbert Küttim]], Eesti kergejõustiklane ja võistlustantsija *[[30. august]] – [[Felix Abraham]], Saksamaa arst ==September== *[[1. september]] – [[Carl Achatz]], Austria päritolu Rootsi flötist ja dirigent *[[8. september]] – [[Hendrik Verwoerd]], Lõuna-Aafrika psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik *[[9. september]] – [[Artur Uritamm]], Eesti helilooja ja pedagoog *[[16. september]] – [[Eduard Ahas]], Eesti kunstnik *[[17. september]] – [[Karl Aberle]], Saksamaa kirjanik ja poliitik *[[19. september]] – [[Ludwig von Bertalanffy]], bioloog *[[21. september]] – [[Clarence Houser]], USA kergejõustiklane *[[23. september]] – [[Jaroslav Seifert]], tšehhi kirjanik ja ajakirjanik *[[25. september]] – [[Robert Bresson]], Prantsuse filmilavastaja *[[26. september]] – [[George Raft]], USA näitleja ja tantsija *[[29. september]] – [[Enrico Fermi]], Itaalia füüsik *29. september – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[John Alton]], USA operaator *[[10. oktoober]] – [[Alberto Giacometti]], Šveitsi skulptor ja maalikunstnik *[[12. oktoober]] – [[John Elliott (Suurbritannia poksija)|John Elliott]], Briti poksija *[[15. oktoober]] – [[Hermann Josef Abs]], saksa ärijuht *[[16. oktoober]] – [[Stig Blomberg]], rootsi skulptuur *[[20. oktoober]] – [[Frank Churchill]], ameerika filmihelilooja *[[21. oktoober]] – [[Margarete Buber-Neumann]], Saksa kommunist *[[26. oktoober]] – [[Elmar Elisto]], eesti keelemees ja toimetaja *[[27. oktoober]] – [[Aleksandrs Čaks]], läti kirjanik ==November== *[[1. november]] – [[Joachim Ernst]], Anhalti hertsog *[[2. november]] – [[James Dunn]], USA näitleja *[[3. november]] – [[Léopold III]], belglaste kuningas *[[5. november]] – [[Etta Moten Barnett]], USA näitleja ja laulja *[[8. november]] – [[Gustave Abel]], Austria koopauurija *[[10. november]] – [[Ly Lasner]], eesti näitleja (surnud 14. veebruaril 1967) *[[15. november]] – [[Elmar Gustav Kaljot]], Eesti jalgpallur ja treener *[[19. november]] – [[Nina Bari]], Nõukogude Liidu matemaatik *[[21. november]] – [[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik *[[23. november]] – [[Johannes Kichlefeldt]], Eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Walt Disney]], USA animaator ja filmiprodutsent *[[6. detsember]] – [[Marian Spychalski]], Poola riigitegelane *[[7. detsember]] – [[Lily Abegg]], Šveitsi ajakirjanik ja publitsist *[[9. detsember]] – [[Ödön von Horváth]], Austria-Ungari näite- ja romaanikirjanik *[[14. detsember]] – [[Aino Bach]], Eesti graafik *14. detsember – [[Henri Cochet]], Prantsuse tennisist *20. detsember – [[Robert J. Van de Graaff]], USA füüsik ja leiutaja *[[24. detsember]] – [[Aleksandr Fadejev]], vene kirjanik *[[25. detsember]] – [[printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna]] *[[26. detsember]] – [[Jakub Berman]], juudi rahvusest Poola poliitik ja riigitegelane *[[27. detsember]] – [[Marlene Dietrich]], näitleja ja laulja *[[31. detsember]] – [[Karl-August Fagerholm]], Soome poliitik [[Kategooria:Sündinud 1901| ]] lox2guhtyixguz8u3qkguie5sfi4h57 7231913 7231912 2026-09-10T21:44:00Z Raamaturott 56450 /* September */ 7231913 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1901]]. aastal sündinud tuntud isikuid.'' ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Filippo Anfuso]], Itaalia diplomaat ja poliitik * [[3. jaanuar]] – [[Ngô Đình Diệm]], Lõuna-Vietnami poliitik *[[4. jaanuar]] – [[C. L. R. James]], Trinidadi ja Tobago ajaloolane, ajakirjanik ja kirjanik *[[6. jaanuar]] – [[Pat Aherne]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik *[[16. jaanuar]] – [[Fulgencio Batista]], Kuuba sõjaväelane ja poliitik *[[24. jaanuar]] – [[A. M. Cassandre]], Prantsuse kunstnik *24. jaanuar – [[Mihhail Romm]], Vene filmilavastaja *[[26. jaanuar]] – [[René Chaloult]], Kanada poliitik *26. jaanuar – [[Abe Meyer]], USA filmihelilooja *[[30. jaanuar]] – [[Rudolf Caracciola]], Saksa võidusõitja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Clark Gable]], USA näitleja *[[3. veebruar]] – [[Johannes Feldbach]], eesti kriitik *[[9. veebruar]] – [[Friedrich Ackermann]], saksa põllumajandusteadlane *[[10. veebruar]] – [[Stella Adler]], ameerika näitleja *[[12. veebruar]] – [[Karim Abdullayev]], usbeki helilooja *[[13. veebruar]] – [[Paul Reim]], Eesti metsateadlane *[[14. veebruar]] – [[Johannes Hüsse]], Eesti keemik *[[16. veebruar]] – [[Joseph Ackermann]], Šveitsi poliitik *[[20. veebruar]] – [[René Dubos]], mikrobioloog ja rohelise ideoloogia arendaja *[[21. veebruar]] – [[Julius Bleyer]], Eesti postiajaloo uurija *[[25. veebruar]] – [[Zeppo Marx]], USA koomik *[[27. veebruar]] – [[Jaan Audova]], Eesti vaimulik *[[28. veebruar]] – [[Julius Eerme]], Eesti sõjaväelane ja poliitik *28. veebruar – [[Linus Pauling]], keemik ==Märts== *[[1. märts]] – [[Armenak Sarkisjan]], Armeenia luuletaja *[[2. märts]] – [[Grete Hermann]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik-teoreetik *[[3. märts]] – [[Evald Etverk]], eesti põllumees *[[6. märts]] – [[Naum Ahhijezer]], matemaatik *[[8. märts]] – [[Karl Abenthum]], saksa katoliku vaimulik *[[10. märts]] – [[Karl Eenmaa]], Eesti kohtunik *[[11. märts]] – [[Léopold III]], Belgia kuningas *[[13. märts]] – [[Margaret Craven]], ameerika kirjanik *[[15. märts]] – [[Hendrik Allik]], Eesti poliitik *[[16. märts]] – [[Julius Oengo|J. Oro]], Eesti lastekirjanik *[[18. märts]] – [[William Johnson (kunstnik)|William Johnson]], USA kunstnik *[[19. märts]] – [[Josef Wirmer]], saksa jurist ja vastupanuvõitleja *[[23. märts]] – [[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend *[[24. märts]] – [[Karl Fischer]], saksa keemik *24. märts – [[Ub Iwerks]], USA animaator, filmilavastaja- ja produtsent *[[27. märts]] – [[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik *27. märts – [[Carl Barks]], USA koomiksikunstnik ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Whittaker Chambers]], ameerika kirjanik *[[5. aprill]] – [[Melvyn Douglas]], USA näitleja *[[11. aprill]] – [[Richard Antik]], Eesti bibliograaf *[[12. aprill]] – [[Oskar Juul]], Eesti vaimulik *[[13. aprill]] – [[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik ja psühhiaater *[[15. aprill]] – [[Joe Davis]], Inglismaa snuukrimängija *[[17. aprill]] – [[Karl Beurlen]], Saksa paleontoloog *[[20. aprill]] – [[Michel Leiris]], prantsuse kirjanik ja etnograaf *[[23. aprill]] – [[E. B. Ford]], briti geneetik *[[29. aprill]] – [[Hirohito]], Jaapani keiser ==Mai== *[[1. mai]] – [[Hyman Abrams]], USA gängster *[[6. mai]] – [[Aleksandra Raatma]], kohtuarstiteadlane (surnud 22. juunil 1967) *[[7. mai]] – [[Gary Cooper]], USA filminäitleja *[[8. mai]] – [[Eduard Brock]], Eesti tõstja *8. mai – [[Hilda Kauri]], Eesti ajaloolane ja pedagoog (surnud 6. detsembril 1990) *[[10. mai]] – [[John Desmond Bernal]], Briti füüsik *[[17. mai]] – [[Hilda Anso]], eesti näitleja ja lavastaja *[[19. mai]] – [[Franz Ackerl]], Austria geodeet *[[20. mai]] – [[Max Euwe]], Hollandi maletaja *[[23. mai]] – [[Renate Beckmann]], eesti arst *[[27. mai]] – [[Conrad Elvehjem]], ameerika biokeemik ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[John Van Druten]], inglise näitekirjanik ja teatrilavastaja *[[7. juuni]] – [[Richard Aavik]], Eesti sõjaväelane *[[10. juuni]] – [[Frederick Loewe]], USA helilooja *[[13. juuni]] – [[Tage Erlander]], Rootsi poliitik *[[16. juuni]] – [[Inocencia Alcubierre]], aragoni tummfilminäitleja *[[18. juuni]] – [[Jeanette MacDonald]], USA filminäitleja *18. juuni – [[Anastassija Nikolajevna]], Venemaa suurvürstitar *[[28. juuni]] – [[Betti Aronstamm]], Eesti arst *28. juuni – [[Irene Derrik]], Eesti arst ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Felix Randel]] (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist *[[3. juuli]] – [[Ruth Crawford Seeger]], USA helilooja ja musikoloog *[[5. juuli]] – [[Sergei Obraztsov]], vene lavastaja *[[7. juuli]] – [[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja *7. juuli – [[Eiji Tsuburaya]], Jaapani filmitegija ja kinematograaf *[[9. juuli]] – [[Barbara Cartland]], inglise kirjanik *[[13. juuli]] – [[Jean Dubuffet]], prantsuse kunstnik *[[15. juuli]] – [[Nicola Abbagnano]], Itaalia filosoof *[[21. juuli]] – [[Robert Falla]], Uus-Meremaa ornitoloog *[[28. juuli]] – [[Rudy Vallée]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Elisabeth Birkenthal]], eesti arst *[[4. august]] – [[Louis Armstrong]], USA džässmuusik *[[5. august]] – [[Margarita Abella Caprile]], Argentina kirjanik *[[8. august]] – [[Ernest Lawrence]], USA tuumafüüsi *[[15. august]] – [[Arnulfo Arias Madrid]], Panama poliitik *[[18. august]] – [[Arne Borg]], Rootsi ujuja *18. august – [[Lucienne Boyer]], prantsuse meelelahutaja ja muusik *[[20. august]] – [[Gustav Padar]], Eesti sõjaväelane *20. august – [[Salvatore Quasimodo]], Itaalia kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1959]] *[[25. august]] – [[Kjeld Abell]], Taani näitekirjanik *[[29. august]] – [[Herbert Küttim]], Eesti kergejõustiklane ja võistlustantsija *[[30. august]] – [[Felix Abraham]], Saksamaa arst ==September== *[[1. september]] – [[Carl Achatz]], Austria päritolu Rootsi flötist ja dirigent *[[8. september]] – [[Hendrik Verwoerd]], Lõuna-Aafrika psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik *[[9. september]] – [[Artur Uritamm]], Eesti helilooja ja pedagoog *[[16. september]] – [[Eduard Ahas]], Eesti kunstnik *[[17. september]] – [[Karl Aberle]], Saksamaa kirjanik ja poliitik *[[19. september]] – [[Ludwig von Bertalanffy]], bioloog *[[21. september]] – [[Clarence Houser]], USA kergejõustiklane *[[23. september]] – [[Jaroslav Seifert]], tšehhi kirjanik ja ajakirjanik *[[25. september]] – [[Robert Bresson]], Prantsuse filmilavastaja *[[26. september]] – [[George Raft]], USA näitleja ja tantsija *[[28. september]] – [[Ed Sullivan]], USA telesaatejuht *[[29. september]] – [[Enrico Fermi]], Itaalia füüsik *29. september – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[John Alton]], USA operaator *[[10. oktoober]] – [[Alberto Giacometti]], Šveitsi skulptor ja maalikunstnik *[[12. oktoober]] – [[John Elliott (Suurbritannia poksija)|John Elliott]], Briti poksija *[[15. oktoober]] – [[Hermann Josef Abs]], saksa ärijuht *[[16. oktoober]] – [[Stig Blomberg]], rootsi skulptuur *[[20. oktoober]] – [[Frank Churchill]], ameerika filmihelilooja *[[21. oktoober]] – [[Margarete Buber-Neumann]], Saksa kommunist *[[26. oktoober]] – [[Elmar Elisto]], eesti keelemees ja toimetaja *[[27. oktoober]] – [[Aleksandrs Čaks]], läti kirjanik ==November== *[[1. november]] – [[Joachim Ernst]], Anhalti hertsog *[[2. november]] – [[James Dunn]], USA näitleja *[[3. november]] – [[Léopold III]], belglaste kuningas *[[5. november]] – [[Etta Moten Barnett]], USA näitleja ja laulja *[[8. november]] – [[Gustave Abel]], Austria koopauurija *[[10. november]] – [[Ly Lasner]], eesti näitleja (surnud 14. veebruaril 1967) *[[15. november]] – [[Elmar Gustav Kaljot]], Eesti jalgpallur ja treener *[[19. november]] – [[Nina Bari]], Nõukogude Liidu matemaatik *[[21. november]] – [[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik *[[23. november]] – [[Johannes Kichlefeldt]], Eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Walt Disney]], USA animaator ja filmiprodutsent *[[6. detsember]] – [[Marian Spychalski]], Poola riigitegelane *[[7. detsember]] – [[Lily Abegg]], Šveitsi ajakirjanik ja publitsist *[[9. detsember]] – [[Ödön von Horváth]], Austria-Ungari näite- ja romaanikirjanik *[[14. detsember]] – [[Aino Bach]], Eesti graafik *14. detsember – [[Henri Cochet]], Prantsuse tennisist *20. detsember – [[Robert J. Van de Graaff]], USA füüsik ja leiutaja *[[24. detsember]] – [[Aleksandr Fadejev]], vene kirjanik *[[25. detsember]] – [[printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna]] *[[26. detsember]] – [[Jakub Berman]], juudi rahvusest Poola poliitik ja riigitegelane *[[27. detsember]] – [[Marlene Dietrich]], näitleja ja laulja *[[31. detsember]] – [[Karl-August Fagerholm]], Soome poliitik [[Kategooria:Sündinud 1901| ]] hghjchnkqnw3u1h4x5fppb78op6j8th 7231914 7231913 2026-09-10T21:44:34Z Raamaturott 56450 /* November */ 7231914 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1901]]. aastal sündinud tuntud isikuid.'' ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Filippo Anfuso]], Itaalia diplomaat ja poliitik * [[3. jaanuar]] – [[Ngô Đình Diệm]], Lõuna-Vietnami poliitik *[[4. jaanuar]] – [[C. L. R. James]], Trinidadi ja Tobago ajaloolane, ajakirjanik ja kirjanik *[[6. jaanuar]] – [[Pat Aherne]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik *[[16. jaanuar]] – [[Fulgencio Batista]], Kuuba sõjaväelane ja poliitik *[[24. jaanuar]] – [[A. M. Cassandre]], Prantsuse kunstnik *24. jaanuar – [[Mihhail Romm]], Vene filmilavastaja *[[26. jaanuar]] – [[René Chaloult]], Kanada poliitik *26. jaanuar – [[Abe Meyer]], USA filmihelilooja *[[30. jaanuar]] – [[Rudolf Caracciola]], Saksa võidusõitja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Clark Gable]], USA näitleja *[[3. veebruar]] – [[Johannes Feldbach]], eesti kriitik *[[9. veebruar]] – [[Friedrich Ackermann]], saksa põllumajandusteadlane *[[10. veebruar]] – [[Stella Adler]], ameerika näitleja *[[12. veebruar]] – [[Karim Abdullayev]], usbeki helilooja *[[13. veebruar]] – [[Paul Reim]], Eesti metsateadlane *[[14. veebruar]] – [[Johannes Hüsse]], Eesti keemik *[[16. veebruar]] – [[Joseph Ackermann]], Šveitsi poliitik *[[20. veebruar]] – [[René Dubos]], mikrobioloog ja rohelise ideoloogia arendaja *[[21. veebruar]] – [[Julius Bleyer]], Eesti postiajaloo uurija *[[25. veebruar]] – [[Zeppo Marx]], USA koomik *[[27. veebruar]] – [[Jaan Audova]], Eesti vaimulik *[[28. veebruar]] – [[Julius Eerme]], Eesti sõjaväelane ja poliitik *28. veebruar – [[Linus Pauling]], keemik ==Märts== *[[1. märts]] – [[Armenak Sarkisjan]], Armeenia luuletaja *[[2. märts]] – [[Grete Hermann]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik-teoreetik *[[3. märts]] – [[Evald Etverk]], eesti põllumees *[[6. märts]] – [[Naum Ahhijezer]], matemaatik *[[8. märts]] – [[Karl Abenthum]], saksa katoliku vaimulik *[[10. märts]] – [[Karl Eenmaa]], Eesti kohtunik *[[11. märts]] – [[Léopold III]], Belgia kuningas *[[13. märts]] – [[Margaret Craven]], ameerika kirjanik *[[15. märts]] – [[Hendrik Allik]], Eesti poliitik *[[16. märts]] – [[Julius Oengo|J. Oro]], Eesti lastekirjanik *[[18. märts]] – [[William Johnson (kunstnik)|William Johnson]], USA kunstnik *[[19. märts]] – [[Josef Wirmer]], saksa jurist ja vastupanuvõitleja *[[23. märts]] – [[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend *[[24. märts]] – [[Karl Fischer]], saksa keemik *24. märts – [[Ub Iwerks]], USA animaator, filmilavastaja- ja produtsent *[[27. märts]] – [[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik *27. märts – [[Carl Barks]], USA koomiksikunstnik ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Whittaker Chambers]], ameerika kirjanik *[[5. aprill]] – [[Melvyn Douglas]], USA näitleja *[[11. aprill]] – [[Richard Antik]], Eesti bibliograaf *[[12. aprill]] – [[Oskar Juul]], Eesti vaimulik *[[13. aprill]] – [[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik ja psühhiaater *[[15. aprill]] – [[Joe Davis]], Inglismaa snuukrimängija *[[17. aprill]] – [[Karl Beurlen]], Saksa paleontoloog *[[20. aprill]] – [[Michel Leiris]], prantsuse kirjanik ja etnograaf *[[23. aprill]] – [[E. B. Ford]], briti geneetik *[[29. aprill]] – [[Hirohito]], Jaapani keiser ==Mai== *[[1. mai]] – [[Hyman Abrams]], USA gängster *[[6. mai]] – [[Aleksandra Raatma]], kohtuarstiteadlane (surnud 22. juunil 1967) *[[7. mai]] – [[Gary Cooper]], USA filminäitleja *[[8. mai]] – [[Eduard Brock]], Eesti tõstja *8. mai – [[Hilda Kauri]], Eesti ajaloolane ja pedagoog (surnud 6. detsembril 1990) *[[10. mai]] – [[John Desmond Bernal]], Briti füüsik *[[17. mai]] – [[Hilda Anso]], eesti näitleja ja lavastaja *[[19. mai]] – [[Franz Ackerl]], Austria geodeet *[[20. mai]] – [[Max Euwe]], Hollandi maletaja *[[23. mai]] – [[Renate Beckmann]], eesti arst *[[27. mai]] – [[Conrad Elvehjem]], ameerika biokeemik ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[John Van Druten]], inglise näitekirjanik ja teatrilavastaja *[[7. juuni]] – [[Richard Aavik]], Eesti sõjaväelane *[[10. juuni]] – [[Frederick Loewe]], USA helilooja *[[13. juuni]] – [[Tage Erlander]], Rootsi poliitik *[[16. juuni]] – [[Inocencia Alcubierre]], aragoni tummfilminäitleja *[[18. juuni]] – [[Jeanette MacDonald]], USA filminäitleja *18. juuni – [[Anastassija Nikolajevna]], Venemaa suurvürstitar *[[28. juuni]] – [[Betti Aronstamm]], Eesti arst *28. juuni – [[Irene Derrik]], Eesti arst ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Felix Randel]] (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist *[[3. juuli]] – [[Ruth Crawford Seeger]], USA helilooja ja musikoloog *[[5. juuli]] – [[Sergei Obraztsov]], vene lavastaja *[[7. juuli]] – [[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja *7. juuli – [[Eiji Tsuburaya]], Jaapani filmitegija ja kinematograaf *[[9. juuli]] – [[Barbara Cartland]], inglise kirjanik *[[13. juuli]] – [[Jean Dubuffet]], prantsuse kunstnik *[[15. juuli]] – [[Nicola Abbagnano]], Itaalia filosoof *[[21. juuli]] – [[Robert Falla]], Uus-Meremaa ornitoloog *[[28. juuli]] – [[Rudy Vallée]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Elisabeth Birkenthal]], eesti arst *[[4. august]] – [[Louis Armstrong]], USA džässmuusik *[[5. august]] – [[Margarita Abella Caprile]], Argentina kirjanik *[[8. august]] – [[Ernest Lawrence]], USA tuumafüüsi *[[15. august]] – [[Arnulfo Arias Madrid]], Panama poliitik *[[18. august]] – [[Arne Borg]], Rootsi ujuja *18. august – [[Lucienne Boyer]], prantsuse meelelahutaja ja muusik *[[20. august]] – [[Gustav Padar]], Eesti sõjaväelane *20. august – [[Salvatore Quasimodo]], Itaalia kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1959]] *[[25. august]] – [[Kjeld Abell]], Taani näitekirjanik *[[29. august]] – [[Herbert Küttim]], Eesti kergejõustiklane ja võistlustantsija *[[30. august]] – [[Felix Abraham]], Saksamaa arst ==September== *[[1. september]] – [[Carl Achatz]], Austria päritolu Rootsi flötist ja dirigent *[[8. september]] – [[Hendrik Verwoerd]], Lõuna-Aafrika psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik *[[9. september]] – [[Artur Uritamm]], Eesti helilooja ja pedagoog *[[16. september]] – [[Eduard Ahas]], Eesti kunstnik *[[17. september]] – [[Karl Aberle]], Saksamaa kirjanik ja poliitik *[[19. september]] – [[Ludwig von Bertalanffy]], bioloog *[[21. september]] – [[Clarence Houser]], USA kergejõustiklane *[[23. september]] – [[Jaroslav Seifert]], tšehhi kirjanik ja ajakirjanik *[[25. september]] – [[Robert Bresson]], Prantsuse filmilavastaja *[[26. september]] – [[George Raft]], USA näitleja ja tantsija *[[28. september]] – [[Ed Sullivan]], USA telesaatejuht *[[29. september]] – [[Enrico Fermi]], Itaalia füüsik *29. september – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[John Alton]], USA operaator *[[10. oktoober]] – [[Alberto Giacometti]], Šveitsi skulptor ja maalikunstnik *[[12. oktoober]] – [[John Elliott (Suurbritannia poksija)|John Elliott]], Briti poksija *[[15. oktoober]] – [[Hermann Josef Abs]], saksa ärijuht *[[16. oktoober]] – [[Stig Blomberg]], rootsi skulptuur *[[20. oktoober]] – [[Frank Churchill]], ameerika filmihelilooja *[[21. oktoober]] – [[Margarete Buber-Neumann]], Saksa kommunist *[[26. oktoober]] – [[Elmar Elisto]], eesti keelemees ja toimetaja *[[27. oktoober]] – [[Aleksandrs Čaks]], läti kirjanik ==November== *[[1. november]] – [[Joachim Ernst]], Anhalti hertsog *[[2. november]] – [[James Dunn]], USA näitleja *[[3. november]] – [[Léopold III]], belglaste kuningas *[[5. november]] – [[Etta Moten Barnett]], USA näitleja ja laulja *[[8. november]] – [[Gustave Abel]], Austria koopauurija *[[10. november]] – [[Ly Lasner]], eesti näitleja *[[15. november]] – [[Elmar Gustav Kaljot]], Eesti jalgpallur ja treener *[[18. november]] – [[George Gallup]], USA statistik *[[19. november]] – [[Nina Bari]], Nõukogude Liidu matemaatik *[[21. november]] – [[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik *[[23. november]] – [[Johannes Kichlefeldt]], Eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Walt Disney]], USA animaator ja filmiprodutsent *[[6. detsember]] – [[Marian Spychalski]], Poola riigitegelane *[[7. detsember]] – [[Lily Abegg]], Šveitsi ajakirjanik ja publitsist *[[9. detsember]] – [[Ödön von Horváth]], Austria-Ungari näite- ja romaanikirjanik *[[14. detsember]] – [[Aino Bach]], Eesti graafik *14. detsember – [[Henri Cochet]], Prantsuse tennisist *20. detsember – [[Robert J. Van de Graaff]], USA füüsik ja leiutaja *[[24. detsember]] – [[Aleksandr Fadejev]], vene kirjanik *[[25. detsember]] – [[printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna]] *[[26. detsember]] – [[Jakub Berman]], juudi rahvusest Poola poliitik ja riigitegelane *[[27. detsember]] – [[Marlene Dietrich]], näitleja ja laulja *[[31. detsember]] – [[Karl-August Fagerholm]], Soome poliitik [[Kategooria:Sündinud 1901| ]] n7mc92emhffyw1rm4lxwwrafm5r9tro 7231915 7231914 2026-09-10T21:45:01Z Raamaturott 56450 /* Detsember */ 7231915 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1901]]. aastal sündinud tuntud isikuid.'' ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Filippo Anfuso]], Itaalia diplomaat ja poliitik * [[3. jaanuar]] – [[Ngô Đình Diệm]], Lõuna-Vietnami poliitik *[[4. jaanuar]] – [[C. L. R. James]], Trinidadi ja Tobago ajaloolane, ajakirjanik ja kirjanik *[[6. jaanuar]] – [[Pat Aherne]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik *[[16. jaanuar]] – [[Fulgencio Batista]], Kuuba sõjaväelane ja poliitik *[[24. jaanuar]] – [[A. M. Cassandre]], Prantsuse kunstnik *24. jaanuar – [[Mihhail Romm]], Vene filmilavastaja *[[26. jaanuar]] – [[René Chaloult]], Kanada poliitik *26. jaanuar – [[Abe Meyer]], USA filmihelilooja *[[30. jaanuar]] – [[Rudolf Caracciola]], Saksa võidusõitja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Clark Gable]], USA näitleja *[[3. veebruar]] – [[Johannes Feldbach]], eesti kriitik *[[9. veebruar]] – [[Friedrich Ackermann]], saksa põllumajandusteadlane *[[10. veebruar]] – [[Stella Adler]], ameerika näitleja *[[12. veebruar]] – [[Karim Abdullayev]], usbeki helilooja *[[13. veebruar]] – [[Paul Reim]], Eesti metsateadlane *[[14. veebruar]] – [[Johannes Hüsse]], Eesti keemik *[[16. veebruar]] – [[Joseph Ackermann]], Šveitsi poliitik *[[20. veebruar]] – [[René Dubos]], mikrobioloog ja rohelise ideoloogia arendaja *[[21. veebruar]] – [[Julius Bleyer]], Eesti postiajaloo uurija *[[25. veebruar]] – [[Zeppo Marx]], USA koomik *[[27. veebruar]] – [[Jaan Audova]], Eesti vaimulik *[[28. veebruar]] – [[Julius Eerme]], Eesti sõjaväelane ja poliitik *28. veebruar – [[Linus Pauling]], keemik ==Märts== *[[1. märts]] – [[Armenak Sarkisjan]], Armeenia luuletaja *[[2. märts]] – [[Grete Hermann]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik-teoreetik *[[3. märts]] – [[Evald Etverk]], eesti põllumees *[[6. märts]] – [[Naum Ahhijezer]], matemaatik *[[8. märts]] – [[Karl Abenthum]], saksa katoliku vaimulik *[[10. märts]] – [[Karl Eenmaa]], Eesti kohtunik *[[11. märts]] – [[Léopold III]], Belgia kuningas *[[13. märts]] – [[Margaret Craven]], ameerika kirjanik *[[15. märts]] – [[Hendrik Allik]], Eesti poliitik *[[16. märts]] – [[Julius Oengo|J. Oro]], Eesti lastekirjanik *[[18. märts]] – [[William Johnson (kunstnik)|William Johnson]], USA kunstnik *[[19. märts]] – [[Josef Wirmer]], saksa jurist ja vastupanuvõitleja *[[23. märts]] – [[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend *[[24. märts]] – [[Karl Fischer]], saksa keemik *24. märts – [[Ub Iwerks]], USA animaator, filmilavastaja- ja produtsent *[[27. märts]] – [[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik *27. märts – [[Carl Barks]], USA koomiksikunstnik ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Whittaker Chambers]], ameerika kirjanik *[[5. aprill]] – [[Melvyn Douglas]], USA näitleja *[[11. aprill]] – [[Richard Antik]], Eesti bibliograaf *[[12. aprill]] – [[Oskar Juul]], Eesti vaimulik *[[13. aprill]] – [[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik ja psühhiaater *[[15. aprill]] – [[Joe Davis]], Inglismaa snuukrimängija *[[17. aprill]] – [[Karl Beurlen]], Saksa paleontoloog *[[20. aprill]] – [[Michel Leiris]], prantsuse kirjanik ja etnograaf *[[23. aprill]] – [[E. B. Ford]], briti geneetik *[[29. aprill]] – [[Hirohito]], Jaapani keiser ==Mai== *[[1. mai]] – [[Hyman Abrams]], USA gängster *[[6. mai]] – [[Aleksandra Raatma]], kohtuarstiteadlane (surnud 22. juunil 1967) *[[7. mai]] – [[Gary Cooper]], USA filminäitleja *[[8. mai]] – [[Eduard Brock]], Eesti tõstja *8. mai – [[Hilda Kauri]], Eesti ajaloolane ja pedagoog (surnud 6. detsembril 1990) *[[10. mai]] – [[John Desmond Bernal]], Briti füüsik *[[17. mai]] – [[Hilda Anso]], eesti näitleja ja lavastaja *[[19. mai]] – [[Franz Ackerl]], Austria geodeet *[[20. mai]] – [[Max Euwe]], Hollandi maletaja *[[23. mai]] – [[Renate Beckmann]], eesti arst *[[27. mai]] – [[Conrad Elvehjem]], ameerika biokeemik ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[John Van Druten]], inglise näitekirjanik ja teatrilavastaja *[[7. juuni]] – [[Richard Aavik]], Eesti sõjaväelane *[[10. juuni]] – [[Frederick Loewe]], USA helilooja *[[13. juuni]] – [[Tage Erlander]], Rootsi poliitik *[[16. juuni]] – [[Inocencia Alcubierre]], aragoni tummfilminäitleja *[[18. juuni]] – [[Jeanette MacDonald]], USA filminäitleja *18. juuni – [[Anastassija Nikolajevna]], Venemaa suurvürstitar *[[28. juuni]] – [[Betti Aronstamm]], Eesti arst *28. juuni – [[Irene Derrik]], Eesti arst ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Felix Randel]] (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist *[[3. juuli]] – [[Ruth Crawford Seeger]], USA helilooja ja musikoloog *[[5. juuli]] – [[Sergei Obraztsov]], vene lavastaja *[[7. juuli]] – [[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja *7. juuli – [[Eiji Tsuburaya]], Jaapani filmitegija ja kinematograaf *[[9. juuli]] – [[Barbara Cartland]], inglise kirjanik *[[13. juuli]] – [[Jean Dubuffet]], prantsuse kunstnik *[[15. juuli]] – [[Nicola Abbagnano]], Itaalia filosoof *[[21. juuli]] – [[Robert Falla]], Uus-Meremaa ornitoloog *[[28. juuli]] – [[Rudy Vallée]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Elisabeth Birkenthal]], eesti arst *[[4. august]] – [[Louis Armstrong]], USA džässmuusik *[[5. august]] – [[Margarita Abella Caprile]], Argentina kirjanik *[[8. august]] – [[Ernest Lawrence]], USA tuumafüüsi *[[15. august]] – [[Arnulfo Arias Madrid]], Panama poliitik *[[18. august]] – [[Arne Borg]], Rootsi ujuja *18. august – [[Lucienne Boyer]], prantsuse meelelahutaja ja muusik *[[20. august]] – [[Gustav Padar]], Eesti sõjaväelane *20. august – [[Salvatore Quasimodo]], Itaalia kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1959]] *[[25. august]] – [[Kjeld Abell]], Taani näitekirjanik *[[29. august]] – [[Herbert Küttim]], Eesti kergejõustiklane ja võistlustantsija *[[30. august]] – [[Felix Abraham]], Saksamaa arst ==September== *[[1. september]] – [[Carl Achatz]], Austria päritolu Rootsi flötist ja dirigent *[[8. september]] – [[Hendrik Verwoerd]], Lõuna-Aafrika psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik *[[9. september]] – [[Artur Uritamm]], Eesti helilooja ja pedagoog *[[16. september]] – [[Eduard Ahas]], Eesti kunstnik *[[17. september]] – [[Karl Aberle]], Saksamaa kirjanik ja poliitik *[[19. september]] – [[Ludwig von Bertalanffy]], bioloog *[[21. september]] – [[Clarence Houser]], USA kergejõustiklane *[[23. september]] – [[Jaroslav Seifert]], tšehhi kirjanik ja ajakirjanik *[[25. september]] – [[Robert Bresson]], Prantsuse filmilavastaja *[[26. september]] – [[George Raft]], USA näitleja ja tantsija *[[28. september]] – [[Ed Sullivan]], USA telesaatejuht *[[29. september]] – [[Enrico Fermi]], Itaalia füüsik *29. september – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[John Alton]], USA operaator *[[10. oktoober]] – [[Alberto Giacometti]], Šveitsi skulptor ja maalikunstnik *[[12. oktoober]] – [[John Elliott (Suurbritannia poksija)|John Elliott]], Briti poksija *[[15. oktoober]] – [[Hermann Josef Abs]], saksa ärijuht *[[16. oktoober]] – [[Stig Blomberg]], rootsi skulptuur *[[20. oktoober]] – [[Frank Churchill]], ameerika filmihelilooja *[[21. oktoober]] – [[Margarete Buber-Neumann]], Saksa kommunist *[[26. oktoober]] – [[Elmar Elisto]], eesti keelemees ja toimetaja *[[27. oktoober]] – [[Aleksandrs Čaks]], läti kirjanik ==November== *[[1. november]] – [[Joachim Ernst]], Anhalti hertsog *[[2. november]] – [[James Dunn]], USA näitleja *[[3. november]] – [[Léopold III]], belglaste kuningas *[[5. november]] – [[Etta Moten Barnett]], USA näitleja ja laulja *[[8. november]] – [[Gustave Abel]], Austria koopauurija *[[10. november]] – [[Ly Lasner]], eesti näitleja *[[15. november]] – [[Elmar Gustav Kaljot]], Eesti jalgpallur ja treener *[[18. november]] – [[George Gallup]], USA statistik *[[19. november]] – [[Nina Bari]], Nõukogude Liidu matemaatik *[[21. november]] – [[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik *[[23. november]] – [[Johannes Kichlefeldt]], Eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Walt Disney]], USA animaator ja filmiprodutsent *5. detsember – [[Werner Heisenberg]], saksa füüsik *[[6. detsember]] – [[Marian Spychalski]], Poola riigitegelane *[[7. detsember]] – [[Lily Abegg]], Šveitsi ajakirjanik ja publitsist *[[9. detsember]] – [[Ödön von Horváth]], Austria-Ungari näite- ja romaanikirjanik *[[14. detsember]] – [[Aino Bach]], Eesti graafik *14. detsember – [[Henri Cochet]], Prantsuse tennisist *20. detsember – [[Robert J. Van de Graaff]], USA füüsik ja leiutaja *[[24. detsember]] – [[Aleksandr Fadejev]], vene kirjanik *[[25. detsember]] – [[printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna]] *[[26. detsember]] – [[Jakub Berman]], juudi rahvusest Poola poliitik ja riigitegelane *[[27. detsember]] – [[Marlene Dietrich]], näitleja ja laulja *[[31. detsember]] – [[Karl-August Fagerholm]], Soome poliitik [[Kategooria:Sündinud 1901| ]] i3w9qeqyysbislbxmuao58acxjikbfq 7231916 7231915 2026-09-10T21:45:44Z Raamaturott 56450 /* Detsember */ 7231916 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1901]]. aastal sündinud tuntud isikuid.'' ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Filippo Anfuso]], Itaalia diplomaat ja poliitik * [[3. jaanuar]] – [[Ngô Đình Diệm]], Lõuna-Vietnami poliitik *[[4. jaanuar]] – [[C. L. R. James]], Trinidadi ja Tobago ajaloolane, ajakirjanik ja kirjanik *[[6. jaanuar]] – [[Pat Aherne]], inglise näitleja *[[14. jaanuar]] – [[Kustav Kuuskvere]], Eesti kohtunik *[[16. jaanuar]] – [[Fulgencio Batista]], Kuuba sõjaväelane ja poliitik *[[24. jaanuar]] – [[A. M. Cassandre]], Prantsuse kunstnik *24. jaanuar – [[Mihhail Romm]], Vene filmilavastaja *[[26. jaanuar]] – [[René Chaloult]], Kanada poliitik *26. jaanuar – [[Abe Meyer]], USA filmihelilooja *[[30. jaanuar]] – [[Rudolf Caracciola]], Saksa võidusõitja ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Clark Gable]], USA näitleja *[[3. veebruar]] – [[Johannes Feldbach]], eesti kriitik *[[9. veebruar]] – [[Friedrich Ackermann]], saksa põllumajandusteadlane *[[10. veebruar]] – [[Stella Adler]], ameerika näitleja *[[12. veebruar]] – [[Karim Abdullayev]], usbeki helilooja *[[13. veebruar]] – [[Paul Reim]], Eesti metsateadlane *[[14. veebruar]] – [[Johannes Hüsse]], Eesti keemik *[[16. veebruar]] – [[Joseph Ackermann]], Šveitsi poliitik *[[20. veebruar]] – [[René Dubos]], mikrobioloog ja rohelise ideoloogia arendaja *[[21. veebruar]] – [[Julius Bleyer]], Eesti postiajaloo uurija *[[25. veebruar]] – [[Zeppo Marx]], USA koomik *[[27. veebruar]] – [[Jaan Audova]], Eesti vaimulik *[[28. veebruar]] – [[Julius Eerme]], Eesti sõjaväelane ja poliitik *28. veebruar – [[Linus Pauling]], keemik ==Märts== *[[1. märts]] – [[Armenak Sarkisjan]], Armeenia luuletaja *[[2. märts]] – [[Grete Hermann]], saksa matemaatik, filosoof ja füüsik-teoreetik *[[3. märts]] – [[Evald Etverk]], eesti põllumees *[[6. märts]] – [[Naum Ahhijezer]], matemaatik *[[8. märts]] – [[Karl Abenthum]], saksa katoliku vaimulik *[[10. märts]] – [[Karl Eenmaa]], Eesti kohtunik *[[11. märts]] – [[Léopold III]], Belgia kuningas *[[13. märts]] – [[Margaret Craven]], ameerika kirjanik *[[15. märts]] – [[Hendrik Allik]], Eesti poliitik *[[16. märts]] – [[Julius Oengo|J. Oro]], Eesti lastekirjanik *[[18. märts]] – [[William Johnson (kunstnik)|William Johnson]], USA kunstnik *[[19. märts]] – [[Josef Wirmer]], saksa jurist ja vastupanuvõitleja *[[23. märts]] – [[Albert Kosenkranius]], eesti metsavend *[[24. märts]] – [[Karl Fischer]], saksa keemik *24. märts – [[Ub Iwerks]], USA animaator, filmilavastaja- ja produtsent *[[27. märts]] – [[Eisaku Satō]], Jaapani poliitik *27. märts – [[Carl Barks]], USA koomiksikunstnik ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Whittaker Chambers]], ameerika kirjanik *[[5. aprill]] – [[Melvyn Douglas]], USA näitleja *[[11. aprill]] – [[Richard Antik]], Eesti bibliograaf *[[12. aprill]] – [[Oskar Juul]], Eesti vaimulik *[[13. aprill]] – [[Jacques Lacan]], prantsuse psühhoanalüütik ja psühhiaater *[[15. aprill]] – [[Joe Davis]], Inglismaa snuukrimängija *[[17. aprill]] – [[Karl Beurlen]], Saksa paleontoloog *[[20. aprill]] – [[Michel Leiris]], prantsuse kirjanik ja etnograaf *[[23. aprill]] – [[E. B. Ford]], briti geneetik *[[29. aprill]] – [[Hirohito]], Jaapani keiser ==Mai== *[[1. mai]] – [[Hyman Abrams]], USA gängster *[[6. mai]] – [[Aleksandra Raatma]], kohtuarstiteadlane (surnud 22. juunil 1967) *[[7. mai]] – [[Gary Cooper]], USA filminäitleja *[[8. mai]] – [[Eduard Brock]], Eesti tõstja *8. mai – [[Hilda Kauri]], Eesti ajaloolane ja pedagoog (surnud 6. detsembril 1990) *[[10. mai]] – [[John Desmond Bernal]], Briti füüsik *[[17. mai]] – [[Hilda Anso]], eesti näitleja ja lavastaja *[[19. mai]] – [[Franz Ackerl]], Austria geodeet *[[20. mai]] – [[Max Euwe]], Hollandi maletaja *[[23. mai]] – [[Renate Beckmann]], eesti arst *[[27. mai]] – [[Conrad Elvehjem]], ameerika biokeemik ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[John Van Druten]], inglise näitekirjanik ja teatrilavastaja *[[7. juuni]] – [[Richard Aavik]], Eesti sõjaväelane *[[10. juuni]] – [[Frederick Loewe]], USA helilooja *[[13. juuni]] – [[Tage Erlander]], Rootsi poliitik *[[16. juuni]] – [[Inocencia Alcubierre]], aragoni tummfilminäitleja *[[18. juuni]] – [[Jeanette MacDonald]], USA filminäitleja *18. juuni – [[Anastassija Nikolajevna]], Venemaa suurvürstitar *[[28. juuni]] – [[Betti Aronstamm]], Eesti arst *28. juuni – [[Irene Derrik]], Eesti arst ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Felix Randel]] (pseud. Redo), eesti maalikunstnik ja karikaturist *[[3. juuli]] – [[Ruth Crawford Seeger]], USA helilooja ja musikoloog *[[5. juuli]] – [[Sergei Obraztsov]], vene lavastaja *[[7. juuli]] – [[Vittorio De Sica]], itaalia filmilavastaja ja -näitleja *7. juuli – [[Eiji Tsuburaya]], Jaapani filmitegija ja kinematograaf *[[9. juuli]] – [[Barbara Cartland]], inglise kirjanik *[[13. juuli]] – [[Jean Dubuffet]], prantsuse kunstnik *[[15. juuli]] – [[Nicola Abbagnano]], Itaalia filosoof *[[21. juuli]] – [[Robert Falla]], Uus-Meremaa ornitoloog *[[28. juuli]] – [[Rudy Vallée]], USA laulja ==August== *[[3. august]] – [[Elisabeth Birkenthal]], eesti arst *[[4. august]] – [[Louis Armstrong]], USA džässmuusik *[[5. august]] – [[Margarita Abella Caprile]], Argentina kirjanik *[[8. august]] – [[Ernest Lawrence]], USA tuumafüüsi *[[15. august]] – [[Arnulfo Arias Madrid]], Panama poliitik *[[18. august]] – [[Arne Borg]], Rootsi ujuja *18. august – [[Lucienne Boyer]], prantsuse meelelahutaja ja muusik *[[20. august]] – [[Gustav Padar]], Eesti sõjaväelane *20. august – [[Salvatore Quasimodo]], Itaalia kirjanik, [[Nobeli kirjandusauhind]] [[1959]] *[[25. august]] – [[Kjeld Abell]], Taani näitekirjanik *[[29. august]] – [[Herbert Küttim]], Eesti kergejõustiklane ja võistlustantsija *[[30. august]] – [[Felix Abraham]], Saksamaa arst ==September== *[[1. september]] – [[Carl Achatz]], Austria päritolu Rootsi flötist ja dirigent *[[8. september]] – [[Hendrik Verwoerd]], Lõuna-Aafrika psühholoog, sotsioloog, ajakirjanik ja poliitik *[[9. september]] – [[Artur Uritamm]], Eesti helilooja ja pedagoog *[[16. september]] – [[Eduard Ahas]], Eesti kunstnik *[[17. september]] – [[Karl Aberle]], Saksamaa kirjanik ja poliitik *[[19. september]] – [[Ludwig von Bertalanffy]], bioloog *[[21. september]] – [[Clarence Houser]], USA kergejõustiklane *[[23. september]] – [[Jaroslav Seifert]], tšehhi kirjanik ja ajakirjanik *[[25. september]] – [[Robert Bresson]], Prantsuse filmilavastaja *[[26. september]] – [[George Raft]], USA näitleja ja tantsija *[[28. september]] – [[Ed Sullivan]], USA telesaatejuht *[[29. september]] – [[Enrico Fermi]], Itaalia füüsik *29. september – [[Johannes Santpank]], Eesti sõjaväelane ==Oktoober== *[[5. oktoober]] – [[John Alton]], USA operaator *[[10. oktoober]] – [[Alberto Giacometti]], Šveitsi skulptor ja maalikunstnik *[[12. oktoober]] – [[John Elliott (Suurbritannia poksija)|John Elliott]], Briti poksija *[[15. oktoober]] – [[Hermann Josef Abs]], saksa ärijuht *[[16. oktoober]] – [[Stig Blomberg]], rootsi skulptuur *[[20. oktoober]] – [[Frank Churchill]], ameerika filmihelilooja *[[21. oktoober]] – [[Margarete Buber-Neumann]], Saksa kommunist *[[26. oktoober]] – [[Elmar Elisto]], eesti keelemees ja toimetaja *[[27. oktoober]] – [[Aleksandrs Čaks]], läti kirjanik ==November== *[[1. november]] – [[Joachim Ernst]], Anhalti hertsog *[[2. november]] – [[James Dunn]], USA näitleja *[[3. november]] – [[Léopold III]], belglaste kuningas *[[5. november]] – [[Etta Moten Barnett]], USA näitleja ja laulja *[[8. november]] – [[Gustave Abel]], Austria koopauurija *[[10. november]] – [[Ly Lasner]], eesti näitleja *[[15. november]] – [[Elmar Gustav Kaljot]], Eesti jalgpallur ja treener *[[18. november]] – [[George Gallup]], USA statistik *[[19. november]] – [[Nina Bari]], Nõukogude Liidu matemaatik *[[21. november]] – [[Juhan Kaarlimäe]], Eesti poliitik *[[23. november]] – [[Johannes Kichlefeldt]], Eesti jalgpallur ==Detsember== *[[5. detsember]] – [[Walt Disney]], USA animaator ja filmiprodutsent *5. detsember – [[Werner Heisenberg]], saksa füüsik *[[6. detsember]] – [[Marian Spychalski]], Poola riigitegelane *[[7. detsember]] – [[Lily Abegg]], Šveitsi ajakirjanik ja publitsist *[[9. detsember]] – [[Ödön von Horváth]], Austria-Ungari näite- ja romaanikirjanik *[[14. detsember]] – [[Aino Bach]], Eesti graafik *14. detsember – [[Henri Cochet]], Prantsuse tennisist *[[16. detsember]] – [[Margaret Mead]], USA kultuuriantropoloog *20. detsember – [[Robert J. Van de Graaff]], USA füüsik ja leiutaja *[[24. detsember]] – [[Aleksandr Fadejev]], vene kirjanik *[[25. detsember]] – [[printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna]] *[[26. detsember]] – [[Jakub Berman]], juudi rahvusest Poola poliitik ja riigitegelane *[[27. detsember]] – [[Marlene Dietrich]], näitleja ja laulja *[[31. detsember]] – [[Karl-August Fagerholm]], Soome poliitik [[Kategooria:Sündinud 1901| ]] 84p15o401viaga6z6nmqj839kvogc61 0 679673 7232099 7230917 2026-09-11T09:54:28Z Avjoska 1538 /* Mai */ 7232099 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[1972]]. aastal sündinud tuntud inimesi. {{Sündinud|1972}} == Jaanuar == * [[1. jaanuar]] – [[Lilian Thuram]], Prantsusmaa jalgpallur * [[5. jaanuar]] – [[Sákis Rouvás]], Kreeka laulja * [[9. jaanuar]] – [[Jaan Raik]], eesti arvutiteadlane * [[10. jaanuar]] – [[Thomas Alsgaard]], Norra murdmaasuusataja * [[11. jaanuar]] – [[Amanda Peet]], USA filminäitleja * [[16. jaanuar]] – [[Radivoje Manić]], Serbia jalgpallur * [[19. jaanuar]] – [[Alissa Galljamova]], Venemaa maletaja * 19. jaanuar – [[Drea de Matteo]], ameerika näitleja * [[20. jaanuar]] – [[Oscar Dronjak]], rootsi kitarrist * 20. jaanuar – [[Nikki Haley]], Ameerika Ühendriikide poliitik * [[22. jaanuar]] – [[Stephen Graham Jones]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[25. jaanuar]] – [[Juri Melnitšenko]], Kasahstani maadleja * [[27. jaanuar]] – [[Valdo Jahilo]], eesti humorist ja ajakirjanik * [[28. jaanuar]] – [[Indrek Sammul]], eesti näitleja * [[29. jaanuar]] – [[Merit Miller]], eesti endine kabetaja, Juustukuningate kaasasutaja, koolitaja, coach ja Eesti Pereettevõtjate Liidu president == Veebruar == * [[1. veebruar]] – [[Leymah Gbowee]], Aafrika rahuaktivist * 1. veebruar – [[Christian Ziege]], Saksamaa jalgpallur * [[3. veebruar]] – [[Mart Poom]], eesti jalgpallur * [[7. veebruar]] – [[Essence Atkins]], ameerika näitleja * [[13. veebruar]] – [[Virgilijus Alekna]], Leedu kergejõustiklane * [[14. veebruar]] – [[Fernando Picún]], Uruguay jalgpallur * 14. veebruar – [[Jaan Tallinn]], eesti programmeerija ja ettevõtja * [[15. veebruar]] – [[Jaromír Jágr]], tšehhi jäähokimängija * [[16. veebruar]] – [[Mõhhailo Podoljak]], Ukraina presidendi kantselei nõunik * [[17. veebruar]] – [[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik * 17. veebruar – [[Billie Joe Armstrong]], Ameerika Ühendriikide muusik * 17. veebruar – [[Ralphie May]], ameerika näitleja * 17. veebruar – [[Anton Vaino]], Venemaa diplomaat * [[18. veebruar]] – [[Fabian Picardo]], Gibraltari poliitik * [[22. veebruar]] – [[Michael Chang]], Ameerika Ühendriikide tennisist * [[25. veebruar]] – [[Jaak Mae]], eesti murdmaasuusataja * [[26. veebruar]] – [[Keith Ferguson]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja * 26. veebruar – [[Liisi Ojamaa]], eesti Luuletaja ja tõlkija * [[28. veebruar]] – [[Ion Chicu]], Moldova poliitik * 28. veebruar – [[Ville Haapasalo]], Soome näitleja * [[29. veebruar]] – [[Pedro Sánchez]], Hispaania poliitik == Märts == *[[1. märts]] – [[Helika Mäekivi]], Eesti keeletoimetaja ja keelekoolitaja *[[2. märts]] – [[Sérgio Manoel]], Brasiilia jalgpallur *2. märts – [[Mauricio Pochettino]], Argentina Jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[3. märts]] – [[Christian Oliver]], Saksamaa näitleja * [[4. märts]] – [[Nocturno Culto]], Norra muusik *4. märts – [[Jos Verstappen]], Hollandi võidusõitja * [[6. märts]] – [[Peter Sendel]], Saksamaa laskesuusataja * [[9. märts]] – [[Pille Pürg]], eesti näitleja * [[10. märts]] – [[Timbaland]], USA helilooja *[[13. märts]] – [[Peep Mardiste]], eesti keskkonnakaitsja ja kodanikuühiskonna aktivist * 13. märts – [[Common]], Ameerika Ühendriikide räppar ja näitleja * [[15. märts]] – [[Mark Hoppus]], ameerika muusik *15. märts – [[Krista Mikkonen]], Soome poliitik *[[16. märts]] – [[Vladas Radvilavičius]], leedu päritolu Eesti ettevõtja ja näitleja *16. märts – [[Veiko Õunpuu]], eesti filmirežissöör ja lavastaja * [[17. märts]] – [[Mia Hamm]], USA jalgpallur *[[18. märts]] – [[Leino Rei]], eesti näitleja ja lavastaja * [[21. märts]] – [[Derartu Tulu]], Etioopia kergejõustiklane * [[23. märts]] – [[Jonas Björkman]], Rootsi tennisist * 23. märts – [[Joseph Calzaghe]], Walesi poksija * [[25. märts]] – [[Naftali Bennett]], Iisraeli poliitik * [[26. märts]] – [[Arkadi Dvorkovitš]], Venemaa majandusteadlane * [[27. märts]] – [[Jimmy Floyd Hasselbaink]], Hollandi jalgpallur * [[29. märts]] – [[Rui Costa]], Portugali jalgpallur * 29. märts – [[Hera Björk Þórhallsdóttir]], Islandi laulja * 29. märts – [[Priti Patel]], Suurbritannia poliitik * [[30. märts]] – [[Karel Poborský]], Tšehhi jalgpallur == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Florin Cîțu]], Rumeenia poliitik * [[2. aprill]] – [[Masahiro Andō]], Jaapani jalgpallur * [[3. aprill]] – [[Lola Pagnani]], Itaalia näitleja * [[5. aprill]] – [[Nima Arkani-Hamed]], Ameerika Ühendriikide füüsik *[[6. aprill]] – [[Roberto Torres]], Paraguay jalgpallur * [[8. aprill]] – [[Paul Gray]], Ameerika Ühendriikide muusik * 8. aprill – [[Sergei Magnitski]], Venemaa jurist * 8. aprill – [[Piotr Świerczewski]], Poola jalgpallur * [[9. aprill]] – [[RedOne]], Maroko-Rootsi laulja-laulukirjutaja * 9. aprill – [[Siiri Vallner]], eesti arhitekt * [[10. aprill]] – [[Priit Kasesalu]], eesti programmeerija ja tarkvaraarendaja * [[15. aprill]] – [[Toomas Trapido]], Eesti poliitik * [[17. aprill]] – [[Jennifer Garner]], ameerika näitleja *[[19. aprill]] – [[Rivaldo]], Brasiilia jalgpallur *[[20. aprill]] – [[Carmen Electra]], ameerika modell ja näitleja *20. aprill – [[Željko Joksimović]], Serbia laulja *20. aprill – [[Svetlana Išmuratova]], Venemaa laskesuusataja *[[21. aprill]] – [[Narges Moḩammadī]], Iraani inimõigusaktivist, [[Nobeli rahuauhind|Nobeli rahuauhinna]] laureaat 2023 *21. aprill – [[Severina Vučković]], Horvaatia laulja *[[25. aprill]] – [[Annette Sikveland]], norra laskesuusataja *[[28. aprill]] – [[Edwin Ifeanyi]], Kameruni jalgpallur *28. aprill – [[Helena Tulve]], Eesti helilooja *[[30. aprill]] – [[Hiroaki Morishima]], Jaapani jalgpallur *[[29. aprill]] – [[Takahiro Yamada]], Jaapani jalgpallur == Mai == * [[2. mai]] – [[Dwayne Johnson]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 2. mai – [[Ahti Heinla]], eesti programmeerija * 2. mai – [[Teruo Iwamoto]], Jaapani jalgpallur * [[3. mai]] – [[Stephen Barclay]], Suurbritannia poliitik * [[4. mai]] – [[Mike Dirnt]], USA muusik * 4. mai – [[Ilmar Tamm]], Eesti sõjaväelane * [[5. mai]] – [[Devin Townsend]], Kanada muusik * [[6. mai]] – [[Martin Brodeur]], Kanada jäähokimängija * [[10. mai]] – [[Pärtel Piirimäe]], eesti ajaloolane * 10. mai – [[Toomas Väli (sõjaväelane)|Toomas Väli]], eesti sõjaväelane * 10. mai – [[Christian Wörns]], Saksamaa jalgpallur * [[11. mai]] – [[Tomáš Dvořák]], Tšehhi sportlane * [[14. mai]] – [[Kirstjen Nielsen]], USA poliitik * [[16. mai]] – [[Andrzej Duda]], Poola poliitik * 16. mai – [[Eha Urbsalu]], eesti muusik, näitleja, produtsent ja režissöör * [[19. mai]] – [[Miapetra Kumpula-Natri]], Soome poliitik * [[20. mai]] – [[Busta Rhymes]], ameerika muusikaprodutsent ja näitleja * [[21. mai]] – [[The Notorious B.I.G.]], USA räppar. * [[22. mai]] – [[Andrus Aug]], eesti jalgrattur * 22. mai – [[Monika Haukanõmm]], Eesti poliitik * [[23. mai]] – [[Rubens Barrichello]], Brasiilia rallisõitja * [[24. mai]] – [[Maia Sandu]], Moldova poliitik * 24. mai – [[Kristi Viiding]], Eesti klassikaline filoloog ja tõlkija * [[31. mai]] – [[Frode Estil]], Norra murdmaasuusataja == Juuni == * [[2. juuni]] – [[Wentworth Miller]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 2. juuni – [[Wayne Brady]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[4. juuni]] – [[Henna Virkkunen]], Soome poliitik * [[6. juuni]] – [[Noriaki Kasai]], Jaapani suusahüppaja ja treener * [[7. juuni]] – [[Tõnis Tamm]], Eesti maadleja * 7. juuni – [[Maarika Võsu]], eesti vehkleja * 7. juuni – [[Karl Urban]], Uus-Meremaa näitleja * [[8. juuni]] – [[Roosevelt Skerrit]], Dominica poliitik * [[10. juuni]] – [[Radmila Šekerinska]], Põhja-Makedoonia poliitik * [[13. juuni]] – [[Kristjan Järvi]], eesti dirigent * [[16. juuni]] – [[Andy Weir]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[18. juuni]] – [[Anu Tali]], eesti dirigent * 18. juuni – [[Kadri Tali]], Eesti dirigent ja poliitik * [[19. juuni]] – [[Jean Dujardin]], Prantsusmaa näitleja * [[22. juuni]] – [[Emanuele Filiberto]], Savoia dünastia liige * [[23. juuni]] – [[Zinédine Zidane]], Prantsusmaa jalgpallur ja jalgpallitreener * 23. juuni – [[Gō Ōiwa]], Jaapani jalgpallur * 23. juuni – [[Riina Solman]], Eesti poliitik *[[26. juuni]] – [[Garou]], Kanada laulja *[[28. juuni]] – [[Ngô Bảo Châu]], vietnami päritolu Prantsusmaa matemaatik *[[29. juuni]] – [[Samantha Smith]], ameerika koolitüdruk *[[30. juuni]] – [[Ramon Menezes Hubner]], Brasiilia jalgpallur == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Davith Bakradze]], Gruusia poliitik * 1. juuli – [[Steffi Nerius]], Saksamaa odaviskaja * [[4. juuli]] – [[Nina Badrić]], Horvaatia laulja * 4. juuli – [[Aleksei Širov]], Läti maletaja * [[6. juuli]] – [[Laurent Gaudé]], prantsuse kirjanik * [[10. juuli]] – [[Sofía Vergara]], Colombia-USA näitleja, teleprodutsent ja modell * 10. juuli – [[Urve Paris Palo]], Eesti poliitik * [[13. juuli]] – [[Gabriela Firea]], Rumeenia ajakirjanik ja poliitik * [[11. juuli]] – [[Henrique Capriles Radonski]], Venezuela poliitik ja advokaat * [[12. juuli]] – [[Jake Wood]], Briti näitleja * [[13. juuli]] – [[Evelyn Sepp]], Eesti poliitik ja sporditegelane *[[14. juuli]] – [[Manfred Weber]], Saksamaa poliitik * [[17. juuli]] – [[Jaap Stam]], hollandi jalgpallur * [[22. juuli]] – [[Andrew Holness]], Jamaica poliitik * [[23. juuli]] – [[Masaki Tsuchihashi]], Jaapani jalgpallur * 23. juuli – [[Giovane Élber]], Brasiilia jalgpallur * [[25. juuli]] – [[Aleksandr Borodai]], vene politoloog, ajakirjanik ja ettevõtja * 25. juuli – [[Masayuki Okano]], Jaapani jalgpallur * [[26. juuli]] – [[Indrek Sei]], eesti ujuja * [[27. juuli]] – [[Sheikh Muszaphar Shukor]], Malaisia arst ja kosmonaut * [[29. juuli]] – [[Wil Wheaton]], Ameerika Ühendriikide näitleja == August == * [[2. august]] – [[Justyna Steczkowska]], Poola laulja * [[3. august]] – [[Triinu Meriste]], eesti näitleja * 3. august – [[Sandis Ozoliņš]], Läti jäähokimängija * [[4. august]] – [[Audrey Azoulay]], Prantsusmaa poliitik * [[6. august]] – [[Geri Halliwell]], Suurbritannia laulja * [[8. august]] – [[Axel Merckx]], Belgia jalgrattur * 8. august – [[Liina Vahtrik]], eesti näitleja * [[9. august]] – [[Juanes]], Colombia muusik * 9. august – [[Argo Rosin]], eesti tehnikateadlane * [[15. august]] – [[Ben Affleck]], USA filminäitleja, režissöör ja stsenarist * [[19. august]] – [[Roberto Abbondanzieri]], Argentina jalgpallur * [[22. august]] – [[Mari Väina]], eesti folklorist * [[25. august]] – [[Siniša Mali]], Serbia poliitik ja ökonomist. * [[28. august]] – [[Aleksei Djumin]], Venemaa poliitik ja sõjaväelane * [[29. august]] – [[Kentarō Hayashi]], Jaapani jalgpallur * 29. august – [[Sara Stridsberg]], Rootsi kirjanik * 29. august – [[Joe Wright]], Suurbritannia filmirežissöör * [[30. august]] – [[Pavel Nedvěd]], tšehhi jalgpallur * 30. august – [[Cameron Diaz]], ameerika näitleja * 30. august – [[Mustapha Adib]], Liibanoni diplomaat ja poliitik. == September == * [[6. september]] – [[Idris Elba]], Suurbritannia näitleja * 6. september – [[Mait Malmsten]], eesti näitleja * 6. september – [[China Miéville]], inglise kirjanik * [[10. september]] – [[João Carlos dos Santos]], Brasiilia jalgpallur * 10. september – [[Bledar Sejko]], Albaania laulja * 10. september – [[Bente Skari]], Norra murdmaasuusataja * 10. september – [[Takeshi Watanabe]], Jaapani jalgpallur * [[15. september]] – [[Jimmy Carr]], Briti-Iiri koomik * 15. september – [[Timothy Mack]], USA kergejõustiklane * [[16. september]] – [[Nerva (kunstnik)|Nerva]], Eesti kunstnik * 16. september – [[Vebjørn Rodal]], Norra kergejõustiklane * [[19. september]] – [[N. K. Jemisin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik * [[20. september]] – [[Victor Ponta]], Rumeenia jurist ja poliitik * [[21. september]] – [[Liam Gallagher]], Suurbritannia laulja * [[23. september]] – [[Umaro Sissoco Embaló]], Guinea-Bissau poliitik ja sõjaväelane * [[24. september]] – [[Olena Petrova]], Ukraina laskesuusataja * [[26. september]] – [[Kai Aareleid]], Eesti kirjanik * 26. september – [[Beto O'Rourke]], Ameerika poliitik ja aseesimees * [[27. september]] – [[Gwyneth Paltrow]], USA filminäitleja ja laulja * 27. september – [[Lhasa de Sela]], USA päritolu Kanada laulja * [[28. september]] – [[Dita von Teese]], Ameerika Ühendriikide tantsija * 28. september – [[Kirsti Vainküla]], Eesti ajakirjanik * [[30. september]] – [[Ari Behn]], Norra kirjanik. * 30. september – [[Maki Haneta]], Jaapani jalgpallur == Oktoober == *[[2. oktoober]] – [[Aleksandar Vulin]], Serbia poliitik * [[5. oktoober]] – [[Annely Akkermann]], Eesti poliitik * 5. oktoober – [[Tom Hooper]], Briti filmirežissöör * [[6. oktoober]] – [[Mark Schwarzer]], Austraalia jalgpallur * [[7. oktoober]] – [[Giorgio Di Centa]], Itaalia murdmaasuusataja *7. oktoober – [[Loek van Wely]], hollandi maletaja, maletreener ja poliitik * [[8. oktoober]] – [[Priit Joosu]], eesti alpinist * [[11. oktoober]] – [[Claudia Black]], Austraalia näitleja * [[12. oktoober]] – [[Vasíleios Tsiártas]], Kreeka jalgpallur * [[15. oktoober]] – [[Sandra Kim]], Belgia laulja * 15. oktoober – [[Amrullah Saleh]], Afganistani poliitik * 15. oktoober – [[Hiroshige Yanagimoto]], Jaapani jalgpallur *[[16. oktoober]] – [[Darius Kasparaitis]], leedu hokimängija * [[17. oktoober]] – [[Eminem]], USA räppar, muusikaprodutsent ja näitleja * 17. oktoober – [[Tarkan Tevetoğlu]], Türgi laulja *[[18. oktoober]] – [[Karl Nehammer]], Austria poliitik *[[21. oktoober]] – [[Evhen Tsybulenko]], õigusteadlane * [[25. oktoober]] – [[Esther Duflo]], Prantsusmaa majandusteadlane * [[26. oktoober]] – [[Daniel Elena]], Monaco kaardilugeja * [[27. oktoober]] – [[Elissa]], Liibanoni laulja *27. oktoober – [[Maria Mutola]], Mosambiigi sportlane *[[29. oktoober]] – [[Gabrielle Union]], ameerika näitleja *[[30. oktoober]] – [[Taeko Kawakatsu]], Jaapani jalgpallur *30. oktoober – [[Tõnis Tüür]], tarkvaraarendaja, džässmuusik ja -helilooja * [[31. oktoober]] – [[Arti Hilpus]], Eesti diplomaat == November == * [[1. november]] – [[Toni Collette]], Austraalia filminäitleja * 1. november – [[Jenny McCarthy]], USA modell ja koomik * [[4. november]] – [[Luís Figo]], Portugali jalgpallur * [[6. november]] – [[Laura Flessel-Colovic]], Prantsusmaa poliitik * 6. november – [[Rebecca Romijn]], Ameerika Ühendriikide näitleja * [[8. november]] – [[Aksel V. Johannesen]], Fääri Saarte jurist ja poliitik * [[9. november]] – [[Eric Dane]], ameerika näitleja * [[14. november]] – [[Josh Duhamel]], USA filminäitleja * [[20. november]] – [[Corinne Niogret]], prantsuse laskesuusataja * [[21. november]] – [[David Tua]], Uus-Meremaa poksija * [[26. november]] – [[Sergei Aksjonov]], [[Venemaa]] ja [[Ukraina]] poliitik. * 26. november – [[André da Silva]], Brasiilia kergejõustiklane * 26. november – [[Šarūnas Šulskis]], leedu maletaja * [[28. november]] – [[Anastasía Kelesídou]], Kreeka kettaheitja * 28. november – [[Hiroshi Nanami]], Jaapani jalgpallur * 28. november – [[Sergi Skatšenko]], Ukraina jalgpallur * 28. november – [[Jesper Strömblad]], Rootsi muusik * [[29. november]] – [[Andreas Goldberger]], Austria suusahüppaja * [[30. november]] – [[Stanislav Kitto]], Eesti jalgpallur == Detsember == *[[1. detsember]] – [[Tončo Tončev]], Bulgaaria poksija *[[2. detsember]] – [[Miriam Lexmann]], Slovakkia poliitik *[[6. detsember]] – [[Ramona Mănescu]], Rumeenia poliitik *[[7. detsember]] – [[Hermann Maier]], Austria mäesuusataja *[[8. detsember]] – [[Indrek Allmann]], Eesti arhitekt *[[9. detsember]] – [[Tré Cool]], ameerika trummar * 9. detsember – [[Peeter Roosma]], Eesti advokaat *[[12. detsember]] – [[Wilson Kipketer]], Taani kergejõustiklane * 12. detsember – [[Hank Williams III]], Ameerika Ühendriikide muusik *[[13. detsember]] – [[Kuno Rooba]], Eesti orienteeruja ja treener *[[14. detsember]] – [[Miranda Hart]], inglise näitleja *[[16. detsember]] – [[Julia Klöckner]], Saksamaa poliitik *[[17. detsember]] – [[Iván Pedroso]], Kuuba sportlane *[[18. detsember]] – [[Eimear Quinn]], Iirimaa laulja *[[19. detsember]] – [[Alyssa Milano]], [[USA]] näitleja ja laulja *[[22. detsember]] – [[Vanessa Paradis]], Prantsusmaa laulja *[[27. detsember]] – [[Hocine Soltani]], Alžeeria poksija *[[29. detsember]] – [[Jude Law]], inglise näitleja *[[31. detsember]] – [[Grazia Zafferani]], San Marino poliitik 0wi7o77t3301xe921yxi514yuxzn6uu 0 686477 7232127 7194471 2026-09-11T10:41:31Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7232127 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Kjaram Slojan | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = 27. aprill 1996 | sünnikoht = [[Artašavan]], [[Armeenia]] | surmaaeg = 1. või 2. aprill 2016 <br/> (19-aastaselt) | surmakoht = [[Ağdərə|Martakert]], [[Mägi-Karabahhi Vabariik]] <br/> (praegune [[Aserbaidžaan]]) | maetud = [[Artašavan]], [[Armeenia]] | haridus = | truudusvanded = {{flagicon image|Flag of Artsakh.svg}} [[Mägi-Karabahhi Vabariik]] | teenistused = [[Artsahhi kaitsearmee]] | teenistusaeg = 2014–2016 | auaste = [[sõdur]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = [[Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = I järgu Lahinguristi orden <br/> (2016, postuumselt) | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | allkiri = | allkirja_suurus = | allkirja_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Kjaram Slojan''' ([[armeenia keel]]es Քյարամ Սլոյան; [[27. aprill]] [[1996]] – [[1. aprill|1.]] või [[2. aprill]] [[2016]]) oli [[Mägi-Karabahhi Vabariik|Mägi-Karabahhi]] [[sõdur]], kes teenis [[Artsahhi kaitsearmee]]s. Ta hukkus [[Aserbaidžaani-Armeenia konflikt 2016. aastal|2016. aasta Aserbaidžaani-Armeenia konflikti]] käigus. Pärast surma lõikasid [[Aserbaidžaan]]i sõdurid tal pea maha ning postitasid tema surnukehast pilte ja videoid sotsiaalmeediasse.<ref name="suntimes">{{cite news|last1=Beliakov|first1=Dmitry|last2=Franchetti|first2=Mark|title=Former Russian states on brink of renewing war|url=http://www.thesundaytimes.co.uk/sto/news/world_news/Middle_East/article1686450.ece?CMP=OTH-gnws-standard-2016_04_09|archive-url=https://web.archive.org/web/20160419152207/http://www.thesundaytimes.co.uk/sto/news/world_news/Middle_East/article1686450.ece?CMP=OTH-gnws-standard-2016_04_09|url-status=dead|archive-date=April 19, 2016|work=[[The Sunday Times]]|date=10 April 2016}}</ref><ref>{{cite web|url=http://ezidipress.com/en/karabakh-conflict-azerbaijani-soldiers-behead-ezidi-soldier-from-armenia/|title=Karabakh conflict: Azerbaijani soldiers behead Ezidi from Armenia – EzidiPress English|publisher=|access-date=2024-12-29|archive-date=2020-11-17|archive-url=https://web.archive.org/web/20201117161127/http://www.ezidipress.com/en/karabakh-conflict-azerbaijani-soldiers-behead-ezidi-soldier-from-armenia/|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.mediamax.am/en/news/karabakh/17555/|title=Iraqi Yezidis express solidarity with Armenians|work=mediamax.am}}</ref><ref>{{cite web|url=http://ekurd.net/azerbaijani-behead-yazidi-kurd-2016-04-04|title=Azerbaijani soldiers behead Armenian Yazidi Kurd: Karabakh conflict|work=[[Ekurd.net]]|access-date=2024-12-29|archive-date=2016-04-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20160416060642/http://ekurd.net/azerbaijani-behead-yazidi-kurd-2016-04-04|url-status=dead}}</ref><ref>{{cite web|url=http://regnum.ru/news/polit/2110349.html|title=ИГИЛ в Карабахе: азербайджанские военные отрезали голову армянскому солдату|work=ИА REGNUM|access-date=22 April 2016|archive-date=2016-04-23|archive-url=https://web.archive.org/web/20160423225603/http://regnum.ru/news/polit/2110349.html|url-status=dead}}</ref><ref name="lragir1">{{cite web |author=Lragir.am |url=http://www.lragir.am/index/eng/0/country/view/35534 |title=Beheading of Armenian Soldier by Azerbaijanis Is Typical Practice of Islamic State |website=Lragir.am |date= |access-date=2016-04-21 |archive-date=2018-05-14 |archive-url=https://web.archive.org/web/20180514161013/http://www.lragir.am/index/eng/0/country/view/35534 |url-status=dead }}</ref> Mais 2016 andis [[Armeenia president]] talle postuumselt I järgu Lahinguristi ordeni.<ref name="rus.azatutyun.am">{{Cite web|url=https://rus.azatutyun.am/a/27766023.html|title=В школе Арташавана открыт бюст Кярама Слояна|website=Радио Свобода}}</ref> ==Vaata ka== * [[Anuš Apetjani tapmine]] * [[Guren Magarjani mõrv]] * [[Jeziidid]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Slojan, Kjaram}} [[Kategooria:Sõjaväelased]] [[Kategooria:Armeenia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] [[Kategooria:Surnud 2016]] tfswqjcu83y3w0tu6uxh4iluntn9djk 0 687142 7231848 7102390 2026-09-10T20:44:07Z Amherst99 15496 7231848 wikitext text/x-wiki '''Ivan Suija''' ([[vene keel]]es ''Иван Яковлевич Суйя'') ([[12. aprill]] [[1904]] [[Pihkva kubermang]] – [[22. september]] [[1969]] [[Kohtla-Järve|Kohtla-Järve rajoon]]) oli [[Eesti NSV]] riigi- ja [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|partei]]tegelane. Ivan Jakobi poeg<ref>[https://dea.digar.ee/article/kommunaar/1954/04/20/7Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi SEADLUS sm. Ivan Jakobi p. Suija autasustamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga]{{Kõdulink|aeg=veebruar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Kommunaar : EKP Abja Rajoonikomitee ja Abja Rajooni TSN häälekandja, nr 47, 20. aprill 1954</ref> Suija sündis 1904. aastal [[Pihkva kubermang]]us. Pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i ja [[Venemaa kodusõda|Vene kodusõda]] töötas ta Obžinski nõukogude majandis. 1923. aastal sai temast [[komsomol|Venemaa Kommunistliku Noorsooühingu]] liige. 1930. aastal võeti Suija [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|VK(b)P]] liikmeks. Alates 1929. aastast oli ta juhtival partei- ja nõukogude tööl [[Leningradi oblast]]is. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal mobiliseeriti ja 1942. aasta oktoobris suunati ta [[1. Eesti Üksik Tagavara Laskurpolk|I Eesti Tagavara Laskurpolku]], algul tagavaraväelaseks, veidi hiljem pataljoni [[partorg]]iks. Pärast Teise maailmasõja lõppu saadeti ta tööle Eestisse. 1946. aastal sai temast [[Harju Maakonna Töörahva Saadikute Nõukogu|Harjumaa TSN]] Täitevkomitee rahandusosakonna juhataja, 1947–1950 oli ta [[Virumaa]] TSN Täitevkomitee esimees. 1951. aastal viidi ta üle Eesti NSV metsatööstuse ministri asetäitjaks. 1952. aastast oli [[Pärnu oblast]]i Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee asetäitja.<ref>[https://dea.digar.ee/article/sovetskajaestonija/1952/06/18/3 В ПРЕЗИДИУМЕ ВЕРХОВНОГО СОВЕТА ЭСТОНСКОЙ ССР утвердили исполнительные комитеты областных Советов депутатов трудящихся: По Пярнуской области - председатель тов. Нинепу Рихард Мартинович, заместители председателя тт. Суйя Иван Яковлевич, Михельсон Освальд Аугустовпч, секретарь тов. Таркпеа Эрих Карлович, члены тт. Меримаа Отто Оттович, Алгус Леонид Артурович.], Советская Эстония : орган ЦК Компартии Эстонии, Верховного Совета и Совета Министров Эстонской ССР, nr. 143, 18 juuni 1952</ref> Aastatel 1953–1957 oli ta [[Tapa rajoon]]i ja 1957–1959 [[Kiviõli rajoon]]i täitevkomitee esimees. 1959. aasta veebruaris suunati ta [[Jõhvi rajoon]]i põllumajandusinspektsiooni juhatajaks. 1962. aastal viidi ta üle parteitööle: algul oli ta [[EKP Kohtla-Järve Linnakomitee]] instruktor, seejärel [[Kurtna sovhoos]]i parteiorganisatsiooni sekretär (Kurtnas loodi esimene parteikomitee Kohtla-Järve rajoonis). 1967. aastal läks Suija [[personaalpensionär]]ina vanaduspuhkusele, kuid jätkas ka pensionil parteitööd [[Mäetaguse sovhoos]]is<ref>[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1969/09/25/15 IVAN SUIJA (1904–1969)], Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr 112, 25. september 1969</ref>. Ivan Suija oli autasustatud [[Tööpunalipu orden]]iga ning medalitega "[[Töövapruse eest]]", "[[Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941–1945]]", "[[Sangarliku töö eest Suure Isamaasõja ajal 1941–1945]]" ja "[[20 aastat võidust Suures Isamaasõjas 1941–1945]]". == Viited == {{viited}} == Välislngid == *[https://dea.digar.ee/article/punanetaht/1969/09/25/15 IVAN SUIJA (1904–1969)], Punane Täht: EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rakvere Rajooni RSN häälekandja, nr 112, 25. september 1969 *[https://dea.digar.ee/article/kommunaar/1954/04/20/7Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi SEADLUS sm. Ivan Jakobi p. Suija autasustamise kohta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi aukirjaga], Kommunaar : EKP Abja Rajoonikomitee ja Abja Rajooni TSN häälekandja, nr 47, 20. aprill 1954 {{JÄRJESTA:Suija, Ivan}} [[Kategooria:Pärnu oblasti koosseis]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Sündinud 1904]] [[Kategooria:Surnud 1969]] 62qwy3ri8i8b9sdd8dwhs8gbxg5uuwq 0 699856 7231739 7231469 2026-09-10T13:52:23Z MoroccoCentral 100804 Alaosa: surm. 7231739 wikitext text/x-wiki {{Infokast muusik | nimi = Giórgos Mazonákis (Γιώργος Μαζωνάκης) | pilt = Giorgos Mazonakis, Live at Fantasia Live Stage Summer 2014.jpg | sünninimi = Γεώργιος Αποστόλου (Geórgios Apostólou) | sünniaeg = {{Sünniaeg|1972|03|04}} | sünnikoht = [[Pireus]], [[Kreeka]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|2026|09|09|1972|03|04}} | surmakoht = [[Ateena]] | stiil = [[laïka]], [[popmuusika]] | tegev = 1993–2026 | plaadifirma = [[Universal Music Group]] (1993–2001), [[Heaven Music]] (2001–2016), [[Minos EMI]] (2017–2026) }} '''Giórgos Mazonákis''' ([[Kreeka keel|kreeka keeles]] Γιώργος Μαζωνάκης; kodanikunimega '''Geórgios Apostólou''' (Γεώργιος Αποστόλου); 4. märts 1972 [[Pireus]] – 9. september 2026 [[Ateena]]<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-09-09 |pealkiri=Πέθανε ο Γιώργος Μαζωνάκης από ανακοπή - Διακομίσθηκε στο Ελπίς από την ιδιωτική κλινική Stem Cell στο Κολωνάκι |url=https://www.protothema.gr/greece/article/1876308/pethane-o-giorgos-mazonakis-apo-anakopi-exepneuse-sto-nosokomeio-elpis/ |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=ProtoThema |keel=el}}</ref>) oli kreeka [[laïka]]- ja [[Popmuusika|pop]]<nowiki/>laulja. == Surm == Mazonákise süda seiskus Kolonakis asuvas erapraksises 9. septembril 2026, kuhu ta oli läinud plaanilisele plasmavahetusprotseduurile. Ta viidi ilma pulsita Elpise haiglasse, kus ta kuulutati 54-aastaselt surnuks. Seejärel algatasid võimud protseduuri ja praksise tegevuse asjaolude uurimise. == Viited == {{viited}} {{DEFAULTSORT:Mazonakis, Giorgos}} [[Kategooria:Kreeka lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] [[Kategooria:Surnud 2026]] flfsrnb0goecs5lk0wgyj5g8y8g3v6r 0 700725 7231763 6968790 2026-09-10T14:26:08Z Svencapoeira 67038 7231763 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Roheline punalehik | värvus = seened | seisund = | pilt = Roheline punalehik1.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | pilt2 = Roheline punalehik.jpg | pildi2_seletus = '''Roheline punalehik''' ''Entoloma incanum'' | pildi2_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = [[Punalehik]] ''Entoloma'' | liik = '''Roheline punalehik''' | binaarne = ''Entoloma incanum'' | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Roheline punalehik''' (''Entoloma incanum'') on [[punalehikulised|punalehikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Punalehik|punalehiku]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seened|seene]][[liik (bioloogia)|liik]]. Seen on põlend kummi või hiirepissi lõhnaga. == Välislingid == * {{Elurikkus|146333}} [[Kategooria:Punalehikulised]] 4upv81ra2towinpgxf1f9vtsc95dpep 0 702878 7232115 7140145 2026-09-11T10:18:06Z Kuriuss 38125 7232115 wikitext text/x-wiki :''See artikkel on kriketivõistlusest. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Ashes|Ashes (täpsustus)]].'' [[Pilt:Ashes Urn.jpg|pisi|The Ashesi urn]] '''The Ashes''' ([[inglise keel]]est ''Tuhk'') on [[kriket|kriketivõistlus]], mis toimub iga kahe aasta tagant [[Inglismaa kriketikoondis|Inglismaa]] ja [[Austraalia kriketikoondis|Austraalia]] vahel. Võistlus sai nime 1882. aastal [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik|Briti]] spordiajalehes The Sporting Times ilmunud satiirilisest järelehüüdest pärast Austraalia võitu [[The Oval]]il [[London]]is (esimene Austraalia ''test cricet''i võit [[Inglismaa|Inglise]] pinnal). Nekroloogis seisis, et Inglise kriket on surnud ning et surnukeha kremeeritakse ja tuhk saadetakse Austraaliasse.<ref>{{cite book | author=Wendy Lewis | author-link= | author2=Simon Balderstone | author3=John Bowan | name-list-style=amp | title=Events That Shaped Australia | page=75 | publisher=New Holland | year=2006 | isbn=978-1-74110-492-9 }}</ref> Tuha tagasitoomise nali hakkas levima ning enne järgmise aasta võistlust lubas Inglismaa kapten [[Ivo Bligh, kaheksas Darnley krahv|Ivo Bligh]] Austraaliast tuha tagasi tuua. Inglise meedia nimetas 1882.–1883. aasta turniiri tuha tagasitoomise retkeks. Inglased võitsidki 1882.–1883. aasta turniiri ning Bligh'le kingiti selle puhul [[Melbourne]]'is väike urn.<ref name=events>{{Cite news |date=20 February 1884 |title=Summary of Events |newspaper=The Illustrated Australian News |location=Melbourne |url=http://nla.gov.au/nla.news-article63185850 |page=18}}</ref> Urnis oli puidutuhk, mida kriketimängijad nimetasid naljatledes [[Austraalia]] kriketi tuhaks.<ref>{{Cite news |date=4 June 1908 |title=Cricket |newspaper=The Mercury |location=Hobart |url=http://nla.gov.au/nla.news-article12673335 |page=8}}</ref> Pärast Bligh' surma 1927. aastal annetas tema lesk kriketiklubile [[Marylebone Cricket Club]] savist urni, kuid ei ole kindel, kas see oli sama, mille Bligh 1883. aastal Austraalias sai. Kuna urn kingiti Bligh'le isiklikult, ei ole see turniiri ametlik trofee, siiski tähistavad võitjad tavaliselt koopiaga.<ref>{{cite web|title=The Ashes History|url=http://www.lords.org/history/mcc-history/the-ashes|publisher=Lords|access-date=21 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181009142619/https://www.lords.org/history/mcc-history/the-ashes/|archive-date=9 October 2018|url-status=dead}}</ref> Alates 1999. aastast saab võitja [[Waterford Crystal]]i klaaskristallist urnikujulise karika. Originaalurni hoitakse MCC muuseumis [[Lord's]]is. See on näitamiseks viidud Austraaliasse kahel korral, 1988. ja 2007. aastal. 2023. aasta seisuga on The Ashesi meistrivõistlust peetud 73 korda. Austraalia on võitnud 40 (millest 6 viigiga) ning Inglismaa 33 korda (üks viigiga võit). ==Vaata ka== * [[The Women's Ashes]] * [[Ella–Mobbs Trophy]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{Cite book| last = Berry | first = S. | year = 2006 | title = Cricket's Burning Passion | url = https://archive.org/details/cricketsburningp0000scyl | location = London | publisher=Methuen | isbn = 0-413-77627-1 }} * {{Cite book | last = Birley | first = D. | year = 2003 | title = A Social History of English Cricket | location = London | publisher = Aurum Press | isbn = 1-85410-941-3 | url-access = registration | url = https://archive.org/details/socialhistoryofe0000birl }} * {{Cite book| last = Frith | first = David | year = 1990 | title = Australia versus England: A Pictorial History of Every Test Match Since 1877 | url = https://archive.org/details/australiaversuse0000frit_g6e4 | location = Victoria (Australia) | publisher=Penguin Books | isbn = 0-670-90323-X }} * {{Cite book| last = Frith | first = David | year = 2002 | title = Bodyline Autopsy: The Full Story of the Most Sensational Test Cricket Series – England v Australia 1932–3 | url = https://archive.org/details/bodylineautopsyf0000frit | location = London | publisher=Aurum Press | isbn = 978-1-8541-0896-8 }} * {{Cite book| last = Gibb | first = J. | year = 1979 | title = Test Cricket Records From 1877 | url = https://archive.org/details/testcricketrecor0000gibb | location = London | publisher=Collins | isbn = 0-00-411690-9 }} * {{Cite book| last = Gibson | first = A. | year = 1989 | title = Cricket Captains of England | url = https://archive.org/details/cricketcaptainso0000gibs | location = London | publisher=Pavilion Books | isbn = 1-85145-395-4 }} * {{Cite book| last = Green | first = B. | year = 1979 | title = Wisden Anthology 1864–1900 | location = London | publisher=M & J/QA Press | isbn = 0-356-10732-9 }} * {{Cite book| last = Harte | first = Chris | year = 2003 | title = Penguin History of Australian Cricket | url = https://archive.org/details/penguinhistoryof0000hart | publisher=Penguin Books | isbn = 0-670-04133-5 }} * {{Cite book| last = Munns | first = J. | year = 1994 | title = Beyond Reasonable Doubt – Rupertswood, Sunbury – The Birthplace of the Ashes | location = Australia | publisher=Joy Munns | isbn = 0-646-22153-1 }} * {{Cite book| last = Warner | first = P. | year = 1987 | title = Lord's 1787–1945 | url = https://archive.org/details/lords178719450000warn | location = London | publisher=Pavilion Books | isbn = 1-85145-112-9 }} * {{Cite book| last = Warner | first = P. | year = 2004 | title = How We Recovered the Ashes: MCC Tour 1903–1904 | url = https://archive.org/details/howwerecoveredas0000pelh | location = London | publisher=Methuen | isbn = 0-413-77399-X }} * Willis, R. [http://www.lutterworth.com/product_info.php?products_id=486 ''Cricket's Biggest Mystery: The Ashes''], The Lutterworth Press (1987), {{ISBN|978-0-7188-2588-1}}. * {{Cite book| last = Wynne-Thomas | first = P. | year = 1989 | title = The Complete History of Cricket Tours at Home and Abroad | url = https://archive.org/details/completehistoryo0000wynn |location = London | publisher=Hamlyn | isbn = 0-600-55782-0 }} [[Kategooria:Kriket]] [[Kategooria:Spordivõistlused]] kiobbj8cl75xzzvl9eaidf2xe15cufp 0 704237 7232128 7199719 2026-09-11T10:44:31Z ~2026-49027-95 237347 /* Euroopa Tudengite Meistrivõistlused (EUDC) */ lisasin infot 2026. aasta kohta 7232128 wikitext text/x-wiki {{Kustutada|Artikli sisu põhjal ja põgusa guugeldamise tulemusena tundub, et pole etwiki jaoks tähelepanuväärne}} '''Tartu Ülikooli väitlusklubi''' on [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] juures tegelev [[väitlus]]<nowiki/>klubi. Klubis väideldakse [[Briti parlamentaarne formaat|Briti parlamentaarset formaati]]. Väitlused toimuvad sügis- ja kevadsemestri korra nädalas eesti, inglise ja vene keeles. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/TUvaitlusklubi |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231116212908/https://www.facebook.com/TUvaitlusklubi |arhiivimisaeg=2023-11-16 |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=www.facebook.com |keel=en |url-olek=töötab }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=TÜ Väitlusklubi |url=https://olerohkem.ee/tudengile/vaitlusklubi/ |vaadatud=2025-11-18 |väljaanne=OLE ROHKEM. |keel=et}}</ref> == Ajalugu == === Algusaastad === Tartu Üliõpilaste Väitlusklubi alustas aktiivset tegevust 1997. aasta 27. septembril korraldatud seminariga. Sealt edasi (täpsemalt 6. oktoobrist) algas regulaarne tudengiväitlejate kogunemine. Esimestena liitusid klubiga need, kes olid väitlusega tegelenud juba keskkoolis, kuid leidus ka selliseid, kes puutusid väitlusega kokku esmakordselt. 1997. aasta lõpuks käis klubis aktiivselt väitlemas 15-20 inimest. Esimesel aastal väideldi keskkoolidele mõeldud [[Karl Popperi formaat|Karl Popperi formaadis]]. Peale klubiõhtute muid üritusi ei korraldatud, küll aga käidi kohtunikena mitmetel keskkoolide väitlusüritustel. Tartu Üliõpilaste Väitlusklubi esimene president oli Marko Lepik, asepresident [[Heiko Pääbo]], sekretär [[Kristi Hakkaja]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Huik |eesnimi=Grete Isabel |kuupäev=2023-06-29 |pealkiri=Persoon: Marko Lepik |url=https://argument.ee/persoon/persoon-marko-lepik/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Eesti Väitlusselts |keel=et}}</ref> Parlamentaarne väitlusformaat jõudis Tartusse 1998. aasta kevadel. 1999. aasta märtsis toimusid esimesed tudengite [[Eesti meistrivõistlused väitluses]]. Eesti meistriteks krooniti võistkond koosseisus Heiko Pääbo ja Enn Metsar Tartu Ülikooli Väitlusklubist. Enn Metsar võitis ühtlasi ka parima kõneleja tiitli. A Sama aasta oktoobris korraldas klubi esimese avaliku väitluse, kus toonane Eesti Vabariigi haridusminister [[Tõnis Lukas]] ja Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]] väitlesid klubi liikmete Kristi Hakkaja ja Enn Metsari vastu teemal “Kõrgharidus on Eesti Nokia”. === Juhatuste koosseisud === {| class="wikitable" |+ !Aasta !Koosseis !Kommentaar |- |1997/1998 |president Marko Lepik, asepresident Heiko Pääbo, sekretär Kristi Hakkaja. |Klubi asutamine |- |1998/1999 | |Koosseis teadmata |- |1999/2000 | |Koosseis teadmata |- |2000/2001 |president Kristi Hakkaja, asepresident Henri Enniste, varahoidja Enn Metsar , sekretär Liina Naaber | |- |2001/2002 |president Liina Naaber, asepresident Matti Laarma, sekretärid Liisa Past ja Andero Uusberg | |- |2002/2003 |Rosa Rotko (p), Maia-Liisa Anton (ap), Marko Uibu (s) | |- |2003/2004 |Maarja Teder (p), Pille Heido (ap), Liis Lipre (s) | |- |2005/2006 |Martin Aher (p), Silva Otti (ap), Karin Palo | |- |2006/2007 |Martin Mäesalu (p), Tajo Oja (ap), Siim Vahtrus (s) | |- |2007/2008 |Anna Karolin (p), Siim Vahtrus (ap), Holger Nõmm (s) | |- |2008/2009 |Jaanus Korjas (p), Mirko Kikkamägi (ap), Triinu Põdramägi (s) | |- |2009/2010 |Meeli Mullari (p), Martin Tiitmaa (ap), Age Tomson (s) | |- |2010/2011 |Viktor Nikonov (p), Elise Nikonov (ap) | |- |2011/2012 |Kaspar Kelder, Maarja Pild | |- |2012/2013 |Kaspar Kelder, Maarja Pild | |- |2013/2014 |Kristin Parts, Helery Maidlas | |- |2014/2015 |Kerli Kalk, Karl Martin Jaup, Jerzy Edvard Kaplinski, Kaur Kristjuhan, Tuule Sõber | |- |2016 |Gertrud Metsa, Triin Toimetaja, Erik Haamer, Maria Kull, Maarja Tambet, Valle Morel, Vladislav Lushin |2015-2016 aastate vahetusel muudeti juhatuse mandaat kalendriaasta järgseks, et hõlbustada sügiseti uute liikmete värbamist. |- |2017 |Heiki Viisimaa, Henry Aigro, Karmel Kristin Einberg, Susanna Vain, Triin Toimetaja, Tuule Sõber | |- |2018 |Erik Haamer, Heidi Raudsepp, Maarja Tambet, Maria Kull, Triin Toimetaja | |- |2019 |Kaisa Madleen Kaisla, Annabel Sarapuu | |- |2020 |Helen Laane, Kaisa Madleen Kaisla, Heidi Raudsepp | |- |2021 |Markus Laanoja, Karl-Enrik Kriis, Anette Andresoo | |- |2022 |Markus Laanoja, Karl-Enrik Kriis, Anette Andresoo, Christina Kiik, Brett-Peeter Rästas | |- |2023 |Helen Haamer, Aurelia Pärtelson, Maare Karmen Oras, Marko Karilaid, Riin Suuster | |- |2024 |Breca Borga, Triinu Vaher, Martina Laan, Jaak Sootak | |- |2025 |Breca Borga, Triinu Vaher, Henrik Peegel, Tommi Valgma, Lotta Vaher | |- |2026 |Lotta Vaher, Linda Triinu Altnurme, Emma Sofia Meri, Kristin Mölder, Alex Henri Paugus, Karl Pillak | |} === Korraldatavad turniirid === 1999. aastal korraldas Tartu Ülikooli Väitlusklubi esimest korda turniiri, kus võistkonnad moodustati põhimõttel "üks uus ja üks vana väitleja". See turniir kasvas üle-eestiliseks Üliõpilaste Algajate Turniiriks. [[Fail:TÜVK pastakas ja kleeps.jpg|pisi|Tartu Ülikooli Väitlusklubi logoga pastakas ja kleeps.Logo autor on Taavet Kutsar<ref>{{Netiviide |kuupäev=14. juuli 2023 |pealkiri=TÜVK Facebooki postitus |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=739686938162957&set=a.739686904829627 |vaadatud=10.02.2026}}</ref>]] (nüüd tuntud kui [[BP algajate turniir]]), mis toimub siiani igal aastal. BP algajate turniiri korraldatakse kolmes keeles (eesti, inglise, vene) ning Tartu Ülikooli Väitlusklubi ja TalTechi väitlusklubi korraldavad seda kordamööda.<ref>{{Netiviide |pealkiri=BP algajate turniir 2025 |url=https://argument.ee/event/bp-algajate-turniir-2025/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Eesti Väitlusselts |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=BP algajate turniir |url=https://argument.ee/event/bp-algajate-turniir/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Eesti Väitlusselts |keel=et}}</ref><ref name="voistlused">{{Netiviide |pealkiri=Võistlused |url=https://argument.ee/vaitlus/voistlused/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Eesti Väitlusselts |keel=et}}</ref> Iga-aastaseid Eesti Meistrivõistluseid briti parlamentaarses väitlusformaadis korraldavad Tartu Ülikooli Väitlusklubi ja TalTechi väitlusklubi kordamööda.<ref name="voistlused" /> 2023. aastast hakkas Tartu Ülikooli Väitlusklubi igaastaselt korraldama imelike ja halbade teemade turniiri. Turniiri teeb eriliseks ebatraditsiooniline teemavalik.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023 |pealkiri=Imelike ja halbade teemade turniir 1 |url=https://www.facebook.com/events/185718230723244/ |vaadatud=10.02.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2025 |pealkiri=Imelike ja halbade teemade turniir 2 |url=https://www.facebook.com/events/3979617342295174/ |vaadatud=10.02.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Imelike ja halbade teemade turniir 3 |url=https://www.facebook.com/events/1563321181470000 |vaadatud=10.02.2026}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Imelik ja Halb Turniir 26 {{!}} Welcome to Imelike ja halbade teemade turniir 2026 |url=https://argument.calicotab.com/imelik26/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=argument.calicotab.com |keel=en}}</ref> 2026. aasta juunis korraldas klubi rahvusvahelise ingliskeelse veebivõistluse "Tartu Pre-EUDC 2026". Sündmuse eesmärk oli aidata toetada Tartu võistkondi ja kohtunikke, kes lähevad 2026. aastal Euroopa Meistrivõistlustele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=mai 2026 |pealkiri=Tartu Pre-EUDC 2026 |url=https://www.facebook.com/events/1472996234281258 |vaadatud=01.07.2026}}</ref> Võistlusel osales 21 võistkonda. Isiklikus arvestuses parima koha saavutas Tartu Ülikooli Väitlusklubi liige Richard Käsper.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Tartu Pre-EUDC 2026 Tab |url=https://tartupreeudc.calicotab.com/t/ |vaadatud=01.07.2026}}</ref> === Saavutused === '''Eesti Meistrivõistlused''' 2024. aastal võitis Eesti Meistrivõistlused Tartu Ülikooli Väitlusklubi võistkond koosseisus Mia Karolina Altküla ja Andreas Põšnograjev.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV 2024 EST {{!}} Results |url=https://argument.calicotab.com/emv2024est/results/round/7/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=argument.calicotab.com |keel=en}}</ref> 2025. aastal võitis Eesti Meistrivõistlused Tartu Ülikooli Väitlusklubi võistkond koosseisus Karl Toom ja Oskar Samuel Rebane.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMV 2025 EST {{!}} Results |url=https://argument.calicotab.com/emv2025est/results/round/7/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=argument.calicotab.com |keel=en}}</ref> 2026. aastal võitis Eesti Meistrivõitlused võistkond, kuhu kuulus ka Tartu Ülikooli Väitlusklubi liige Richard Käsper. Richard Käsper võitis ka turniiri individuaalarvestuse.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026 |pealkiri=Eesti Meistrivõistlused 2026 Tab |url=https://argument.calicotab.com/emv26est/ |vaadatud=01.07.2026}}</ref> ==== Euroopa Ülikoolide Meistrivõistlused (EUDC) ==== 1999. aastal võtsid Enn Metsar ja Kristi Hakkaja osa tudengite Euroopa meistrivõistlustest (EUDC) Hollandis ning murdsid inglise keel võõrkeelena kõnelejate klassis finaalidesse.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saavutused |url=https://argument.ee/vaitlus/voistlused/saavutused/ |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Eesti Väitlusselts |keel=et}}</ref> 2000. aastal saavutasid Kristi Hakkaja ja Enn Metsar taaskord inglise keelt võõrkeelena kõnelejate klassis esimene koht.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu väitlejad tõid Eestisse võidukarika |url=https://www.ohtuleht.ee/91061/tartu-vaitlejad-toid-eestisse-voidukarika |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eestlane osutus parimaks mandri-Euroopa väitlejaks |url=https://www.delfi.ee/artikkel/50823857/eestlane-osutus-parimaks-mandri-euroopa-vaitlejaks |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=Delfi}}</ref> 2025. aastal saavutasid Tartu Ülikooli Väitlusklubi väitlejad Kristjan Suuder üldarvestuses 2. koha ja Tanel Mütt 6. koha. Inglise keel võõrkeelena kategoorias sai Kristijan Suuder 1. koha ja Tanel Mütt 3. koha, võistkondlikus arvestuses saavutati 3. koht.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EUDC 2025 {{!}} Welcome to Copenhagen European Universities Debating Championships 2025 |url=https://eudc2025.calicotab.com/_/?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAYnJpZBExZHczYU9XbjNERWpjbzdvRXNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR7nHhSJZjwpdI2a6KMgDKIiK2j-oEzUbuLlHdCrjYIS1_KugLNUZvmQ38unPg_aem_VIObr1_IfvB7k44zHaOz5A |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=eudc2025.calicotab.com |keel=en}}</ref> 2026. aastal osales Tartu Ülikooli Väitlusklubist 5 võistkonda ja 4 kohtunikku.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=1626834969448145&set=a.739686894829628 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.facebook.com}}</ref><ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=Dutch EUDC 2026 {{!}} Welcome to Dutch European Universities Debating Championships 2026 |url=https://eudc2026.calicotab.com/_/ |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=eudc2026.calicotab.com |keel=en}}</ref> Võistkond Tartu A (koosseisus Mirtel Etverk ja Richard Käsper) murdis kategoorias inglise keel võõrkeelena veerandfinaalidesse ning pääses sealt edasi poolfinaalidesse, ning üldarvestuses veerandfinaalidesse. Mirtel Etverk saavutas inglise keel võõrkeelena kategoorias 11. koha.<ref name=":1" /> ==== Oxford IV ==== 2025. aastal võitis Tartu Ülikooli Väitlusklubi võistkond koosseisus Kristjan Suuder ja Tanel Mütt inglise keel võõrkeelena kategoorias võistkondlikus arvestuses 1. koha.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Oxford IV 2024 {{!}} Results |url=https://oxiv2024.calicotab.com/_/results/round/9/?fbclid=IwZXh0bgNhZW0CMTAAYnJpZBExZHczYU9XbjNERWpjbzdvRXNydGMGYXBwX2lkEDIyMjAzOTE3ODgyMDA4OTIAAR7Kxk6j2pw5Za0ECQjfVrub5FfUOa3-VxSHiN2LtcoxCl2Q0uXtrM878KfmiA_aem_CkAOncEfDv6UcqMQ9dgp_g |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=oxiv2024.calicotab.com |keel=en}}</ref> ==== SSE Riga Open ==== 2025. aastal võitis Tartu Ülikooli Väitlusklubi võistkond "Tartu A" koosseisus Kristjan Suuder ja Tanel Mütt 1. koha, kõnelejate arvestuses Kristjan Suuder 1. koha ja Tanel Mütt 2. koha. <ref>{{Netiviide |pealkiri=SSER IV 2025 {{!}} Results |url=https://tab.pikta.lt/sseriv25/results/round/7/?fbclid=IwY2xjawP3PXVleHRuA2FlbQIxMABicmlkETFkdzNhT1duM0RFamNvN29Fc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHiRweI4nIAMw-bhVos9QSI-ORmKeYjL2lI3fwjY4Mwbr5wB5fq4kCBtWzIbz_aem_2nlCL_CH79jYYLOcLc5esw |vaadatud=2026-02-09 |väljaanne=tab.pikta.lt |keel=en}}</ref> == Välislingid == [https://olerohkem.ee/tudengile/vaitlusklubi/ Tartu Ülikooli väitlusklubi "Ole Rohkem" leht] [https://www.facebook.com/TUvaitlusklubi Tartu Ülikooli väitlusklubi Facebooki leht] [http://argument.ee/ Eesti Väitlusseltsi kodulehekülg] [https://argument.calicotab.com/ Eestis toimunud väitlusvõistluste tulemused] == Viited == <references /> [[Kategooria:Väitlus]] [[Kategooria:Eesti klubid]] [[Kategooria:Tartu Ülikool]] domearxmt6r3vtwxsox9cjeag85kd1c 0 705171 7232056 7220931 2026-09-11T09:17:16Z Rebane450 173683 uus number SA Kadunud 7232056 wikitext text/x-wiki '''Usaldustelefon''' ehk '''kriisitelefon''' (inglise keeles ''crisis hotline'') on vaimse tervise kriisiolukorras abi pakkuv telefoniliin, kuhu inimene saab pöörduda emotsionaalse toe, nõu või kriisiabi saamiseks. Esimene usaldustelefon Eestis alustas tööd Tallinnas 1. jaanuaril 1988.<ref>{{Viide |pealkiri=Hingeabi assotsiatsioon "Usaldus" |kuupäev=2019-08-28 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hingeabi_assotsiatsioon_%22Usaldus%22&oldid=5437711 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2025-12-02}}</ref> Usaldustelefoni-tüüpi teenused said alguse 1953. aastal, mil Inglise vaimulik [[Chad Varah]] rajas organisatsiooni [[The Samaritans]]. Ligikaudu kakskümmend aastat hiljem lõi Varah rahvusvaheliste abistamiskeskuste tegevuse koordineerimiseks organisatsiooni [[Befrienders|Befrienders International]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Eluliin |url=https://www.eluliin.ee/ajalugu |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=www.eluliin.ee}}</ref> ==Usaldustelefoni nõuandeliinid Eestis== 24.08.2026 seisuga {| class="wikitable" |+ ! scope="col" | Nimetus ! scope="col" | Kontaktandmed |- ! [https://www.eluliin.ee/ MTÜ Eluliin emotsionaalse toe telefon] | * '''655 8088''' eesti ja '''655 5688''' vene keeles. * Tasuta, iga päev kell 19.00–07.00 eesti ja vene keeles.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Emotsionaalse toe telefon {{!}} Eluliin |url=https://www.eluliin.ee/node/15 |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=www.eluliin.ee}}</ref> |- ! [https://www.facebook.com/SAKadunud SA Kadunud suitsiidiennetus telefon] | * '''56 2424 26''' * Tasuta, 24/7. * Mõeldud teavitamaks kadunud inimestest ja ka toeks suitsiidmõtete ja suitsiidse käitumisviisiga inimestele kui ka nende lähedastele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. detsember 2025 |pealkiri=Aasta suitsiidiennetusliiniga: nähtamatu kriis Eestis ja inimesed, kes elavad tänu ühele telefonikõnele |url=https://aitaneestit.ee/2025/12/12/aasta-suitsiidiennetusliiniga-nahtamatu-kriis-eestis-ja-inimesed-kes-elavad-tanu-uhele-telefonikonele/ |vaadatud=22. märts 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=SA Kadunud suitsiidiennetuse nõustamise telefon vastab alates septembrist 2026 uuel numbril |url=https://www.facebook.com/story.php?story_fbid=1398737945729134&id=100067788266114&post_id=100067788266114_1398737945729134&rdid=azYFEEPPlu5Toywh# |vaadatud=11.09.2026}}</ref> |- ! [https://www.palunabi.ee/et/emotsionaalne-tugi Hingehoiutelefon (Ohvriabi)] | * '''116 123'''. Võimalik suhelda veebis. * Tasuta, iga päev kell 10.00–00.00 eesti, vene ja inglise keeles.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Emotsionaalne tugi |url=https://www.palunabi.ee/et/emotsionaalne-tugi |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Palunabi |keel=et}}</ref> |- ! [https://www.palunabi.ee/et/ohvriabi Ohvriabi kriisitelefon] | * '''116 006''' (välismaalt helistades: +372 614 7393). Võimalik suhelda veebis. * Tasuta, 24/7 eesti, vene ja inglise keeles. * Kui oled kannatanud kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu või kannatanu lähedane.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ohvriabi |url=https://www.palunabi.ee/et/ohvriabi |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Palunabi |keel=et}}</ref> |- ! [https://www.lasteabi.ee/et Lasteabi] | *'''116 111''' (välismaalt helistades: +372 600 4434). Võimalik suhelda veebis. *Tasuta, 24/7 eesti, vene ja inglise keeles. * Mõeldud lastele, noortele ja täiskasvanutele nõu küsimiseks, abi saamiseks ja abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lasteabi 116111 {{!}} Lasteabi |url=https://www.lasteabi.ee/et/lasteabi-116111 |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=www.lasteabi.ee |keel=et}}</ref> |- ! [https://koolipsyhholoogid.ee/ Koolipsühholoogide nõuandeliin] | *'''1226''' (välismaalt helistades +372 682 7620). * Tasuta, igal tööpäeval kell 16.00-20.00 eesti keeles ja igal teisipäeval ka vene keeles. * Mõeldud õpilastele ja tudengitele, õpetajatele (jt lastega töötavatele spetsialistidele) ning vanematele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Koolipsühholoogide Ühing |url=https://koolipsyhholoogid.ee/ |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Eesti Koolipsühholoogide Ühing |keel=et}}</ref> |- ! [https://www.narko.ee/siit-saad-abi/tugiliin/ Narko.ee tugiliin] | *'''641 4110.''' Võimalik suhelda veebis. *Tasuta, iga päev kell 09.00-21.00 eesti ja vene keeles. * Mõeldud kõigile, kellele uimastid tekitavad küsimusi ja valmistavad muret.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tugiliin |url=https://www.narko.ee/siit-saad-abi/tugiliin/ |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Narko |keel=et}}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sotsiaalabi]] [[Kategooria:Teenused]] 83bua3h9i26uzc7rlsoff3avo6zkzg8 7232061 7232056 2026-09-11T09:19:20Z Rebane450 173683 7232061 wikitext text/x-wiki '''Usaldustelefon''' ehk '''kriisitelefon''' (inglise keeles ''crisis hotline'') on vaimse tervise kriisiolukorras abi pakkuv telefoniliin, kuhu inimene saab pöörduda emotsionaalse toe, nõu või kriisiabi saamiseks. Esimene usaldustelefon Eestis alustas tööd Tallinnas 1. jaanuaril 1988.<ref>{{Viide |pealkiri=Hingeabi assotsiatsioon "Usaldus" |kuupäev=2019-08-28 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Hingeabi_assotsiatsioon_%22Usaldus%22&oldid=5437711 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2025-12-02}}</ref> Usaldustelefoni-tüüpi teenused said alguse 1953. aastal, mil Inglise vaimulik [[Chad Varah]] rajas organisatsiooni [[The Samaritans]]. Ligikaudu kakskümmend aastat hiljem lõi Varah rahvusvaheliste abistamiskeskuste tegevuse koordineerimiseks organisatsiooni [[Befrienders|Befrienders International]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Eluliin |url=https://www.eluliin.ee/ajalugu |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=www.eluliin.ee}}</ref> ==Usaldustelefoni nõuandeliinid Eestis== 11.09.2026 seisuga {| class="wikitable" |+ ! scope="col" | Nimetus ! scope="col" | Kontaktandmed |- ! [https://www.eluliin.ee/ MTÜ Eluliin emotsionaalse toe telefon] | * '''655 8088''' eesti ja '''655 5688''' vene keeles. * Tasuta, iga päev kell 19.00–07.00 eesti ja vene keeles.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Emotsionaalse toe telefon {{!}} Eluliin |url=https://www.eluliin.ee/node/15 |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=www.eluliin.ee}}</ref> |- ! [https://www.facebook.com/SAKadunud SA Kadunud suitsiidiennetus telefon] | * '''56 2424 26''' * Tasuta, 24/7. * Mõeldud teavitamaks kadunud inimestest ja ka toeks suitsiidmõtete ja suitsiidse käitumisviisiga inimestele kui ka nende lähedastele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=12. detsember 2025 |pealkiri=Aasta suitsiidiennetusliiniga: nähtamatu kriis Eestis ja inimesed, kes elavad tänu ühele telefonikõnele |url=https://aitaneestit.ee/2025/12/12/aasta-suitsiidiennetusliiniga-nahtamatu-kriis-eestis-ja-inimesed-kes-elavad-tanu-uhele-telefonikonele/ |vaadatud=22. märts 2026}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=SA Kadunud suitsiidiennetuse nõustamise telefon vastab alates septembrist 2026 uuel numbril |url=https://www.facebook.com/story.php?story_fbid=1398737945729134&id=100067788266114&post_id=100067788266114_1398737945729134&rdid=azYFEEPPlu5Toywh# |vaadatud=11.09.2026}}</ref> |- ! [https://www.palunabi.ee/et/emotsionaalne-tugi Hingehoiutelefon (Ohvriabi)] | * '''116 123'''. Võimalik suhelda veebis. * Tasuta, iga päev kell 10.00–00.00 eesti, vene ja inglise keeles.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Emotsionaalne tugi |url=https://www.palunabi.ee/et/emotsionaalne-tugi |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Palunabi |keel=et}}</ref> |- ! [https://www.palunabi.ee/et/ohvriabi Ohvriabi kriisitelefon] | * '''116 006''' (välismaalt helistades: +372 614 7393). Võimalik suhelda veebis. * Tasuta, 24/7 eesti, vene ja inglise keeles. * Kui oled kannatanud kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu või kannatanu lähedane.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ohvriabi |url=https://www.palunabi.ee/et/ohvriabi |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Palunabi |keel=et}}</ref> |- ! [https://www.lasteabi.ee/et Lasteabi] | *'''116 111''' (välismaalt helistades: +372 600 4434). Võimalik suhelda veebis. *Tasuta, 24/7 eesti, vene ja inglise keeles. * Mõeldud lastele, noortele ja täiskasvanutele nõu küsimiseks, abi saamiseks ja abivajavast või hädaohus olevast lapsest teatamiseks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lasteabi 116111 {{!}} Lasteabi |url=https://www.lasteabi.ee/et/lasteabi-116111 |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=www.lasteabi.ee |keel=et}}</ref> |- ! [https://koolipsyhholoogid.ee/ Koolipsühholoogide nõuandeliin] | *'''1226''' (välismaalt helistades +372 682 7620). * Tasuta, igal tööpäeval kell 16.00-20.00 eesti keeles ja igal teisipäeval ka vene keeles. * Mõeldud õpilastele ja tudengitele, õpetajatele (jt lastega töötavatele spetsialistidele) ning vanematele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Koolipsühholoogide Ühing |url=https://koolipsyhholoogid.ee/ |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Eesti Koolipsühholoogide Ühing |keel=et}}</ref> |- ! [https://www.narko.ee/siit-saad-abi/tugiliin/ Narko.ee tugiliin] | *'''641 4110.''' Võimalik suhelda veebis. *Tasuta, iga päev kell 09.00-21.00 eesti ja vene keeles. * Mõeldud kõigile, kellele uimastid tekitavad küsimusi ja valmistavad muret.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tugiliin |url=https://www.narko.ee/siit-saad-abi/tugiliin/ |vaadatud=2025-12-02 |väljaanne=Narko |keel=et}}</ref> |} == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Sotsiaalabi]] [[Kategooria:Teenused]] 4q4zju3nk8fi9bb12ldu3j6n4tjghei 0 706690 7231780 7231633 2026-09-10T15:56:08Z Velirand 67997 /* September */ 7231780 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) [[Kategooria:2026]] 5kqp58oiukqfk1uzsp366xv0gnl3z07 7231782 7231780 2026-09-10T16:03:36Z Velirand 67997 /* September */ 7231782 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98) *9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == * [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) * 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46) * [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) * [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) * [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) * 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89) * 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88) * [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97) * 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95) * 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95) * 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87) * 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81) * 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66) * 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43) * [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86) * 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95) * 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93) * 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83) * 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80) * 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74) * 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70) * [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100) * 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97) * 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81) * 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74) * 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68) * [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84) * 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) * 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75) * 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64) * 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49) * [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103) * 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92) * 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91) * 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87) * 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86) * 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84) * 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76) * [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) * 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88) * 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) * [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97) * 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91) * 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91) * 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82) * 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78) * 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73) * [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94) * 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90) * [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96) * 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89) * 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88) * 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86) * 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86) * [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92) * 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85) * 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80) * 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78) * 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60) * 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56) * 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53) * 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48) * 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47) * [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88) * 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82) * 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79) * 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77) * 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68) * 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57) * [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91) * 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73) * [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101) * 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100) * 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98) * 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96) * 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91) * 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88) * 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81) * 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57) * [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90) * 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86) * 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76) * 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76) * 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63) * [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85) * 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80) * [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101) *22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92) * 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92) * 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81) * 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67) * [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93) * 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81) * 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81) * 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79) * 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68) * 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36) * [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97) * 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97) * 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65) * 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40) * 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30) * [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94) * 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89) * 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84) * 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78) * 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56) * 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47) * [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91) * 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83) * 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83) * 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82) * 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80) * [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98) * 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94) * 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93) * 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79) * [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84) * 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81) * [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86) * 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79) * 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76) * [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93) * 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91) * 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88) * 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86) == Mai == * [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99) * 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85) * 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79) * 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79) * 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59) * [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94) * 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92) * 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89) * 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82) * 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82) * 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80) * [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97) * 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86) * 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73) * [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87) * 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84) * 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79) * 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78) * 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69) * [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91) * 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89) * [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91) * 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87) * 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86) * 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85) * 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75) * 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71) * 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71) * 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69) * [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96) * 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93) * 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93) * 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92) * 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84) * 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82) * 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82) * 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81) * 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73) * [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93) * 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86) * 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68) * 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64) * [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90) * 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86) * 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84) * 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82) * 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78) * [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86) * 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85) * 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82) * 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67) * [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91) * 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50) * 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29) * [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99) * 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88) * 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87) * 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79) * 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79) * 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) * 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69) * 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67) * 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47) * 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36) * [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97) * 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90) * 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88) * [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102) * 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85) * 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85) * 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84) * 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84) * 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83) * 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) * 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80) * [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101) * 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95) * 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95) * 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92) * 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85) * 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83) * 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79) * 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56) * [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92) * 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91) * 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90) * 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88) * [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93) * 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88) * 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86) * 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70) * 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25) * [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93) * 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91) * 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88) * 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85) * 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84) * 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81) * 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74) * 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70) * 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64) * 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64) * 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62) * [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91) * 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91) * 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87) * 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86) * 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81) * [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83) * 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70) * [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91) * 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87) * 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82) * 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82) * 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76) * 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41) * [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88) * 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83) * 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52) * [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101) * 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80) * 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80) * 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77) * 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88) * 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84) * 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84) * 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81) * 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46) * [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95) * 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93) * 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90) * 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83) * 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75) * 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69) * 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68) * 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59) * 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49) * 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21) * [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95) * 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90) * 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88) * 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86) * 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70) * 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52) * [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112) * 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91) * 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89) * 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88) * 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87) * 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82) * [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96) * 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86) * 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85) * 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80) * 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80) * 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60) * 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40) * [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104) * 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88) * 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63) * 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43) * 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36) * [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100) * 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89) * 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81) * 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69) * 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69) * [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76) * mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86) * mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89) == Juuni == * [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86) * 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85) * 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80) * 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80) * 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79) * 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72) * 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72) * 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33) * [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86) * 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75) * 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62) * 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61) * [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84) * 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84) * 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81) * 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72) * 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41) * 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35) * [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92) * 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91) * 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76) * 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56) * [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97) * 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93) * 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86) * 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85) * 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84) * 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68) * 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51) * 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34) * [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93) * 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88) * 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87) * 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84) * 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) * [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98) *7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92) * 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85) * 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84) * 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59) * [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89) * 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80) * 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) * 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58) * [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94) * 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93) * 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38) * [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94) * 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92) * 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84) * 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84) * 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73) * 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54) *[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89) * 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88) * 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87) * 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86) * 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75) * 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47) *[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100) * 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) * 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85) * 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79) * 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49) * 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42) *[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93) * 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91) * 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88) * 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81) * 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67) * 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36) *[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83) * juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83) * 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78) * 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57) * 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32) * 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28) *[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96) * 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91) * 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81) * 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47) * 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45) * 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35) *[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86) * 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83) * 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81) * 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78) * 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35) *[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98) * 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87) * 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81) * 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64) * 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56) *[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96) * 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93) * 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93) * 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82) * 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81) *[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90) * 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88) * 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87) * 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85) * 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83) * 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79) * 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69) * 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58) *[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101) * 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98) * 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96) * 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91) * 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82) * 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76) *[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98) * 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94) * 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87) * 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82) * 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71) * 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67) *[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100) * 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94) * 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93) * 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90) * 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89) * 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80) * 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43) * 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24) *[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87) * 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86) * 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81) * 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48) * 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32) *[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98) * 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87) * 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84) * 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24) *[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95) *25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) * 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65) * 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28) *[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98) * 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96) * 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86) * 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78) * 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77) * 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75) * 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75) * 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73) * 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54) * 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44) *[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98) *27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88) * 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63) *[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98) * 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86) * 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82) * 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65) * 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63) *[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94) *29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91) * 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90) * 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88) * 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86) *[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97) * 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94) * 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80) * 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74) * 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68) == Juuli == * [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89) * 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82) * 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82) * 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48) * [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96) * 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83) * 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79) * 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70) * 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64) * [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95) * 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91) * 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87) * 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80) * 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67) * [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99) * 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98) * 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85) * 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64) * 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33) * [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81) * 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80) * 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69) * 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59) * [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95) * 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94) * 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) * 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82) * [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81) * 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78) * [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87) * 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80) * 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75) * [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86) * 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78) * 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78) * 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75) * [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93) * 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75) * 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74) * 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69) * 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56) * [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89) * 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87) * 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86) * 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71) * 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25) * [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94) * 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87) * 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82) * 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74) * 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68) * [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92) * 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91) * 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86) * 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83) * 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78) * 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74) * 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38) * [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95) * 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92) * 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61) * 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53) * [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99) * 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92) * 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91) * 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86) * 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86) * 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82) *[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102) * 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92) * 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81) * 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79) * 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73) * 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71) * 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43) *[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92) * 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91) * 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89) * 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89) * 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) * 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) *[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91) * 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87) * 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73) * 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67) * 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59) * 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26) *[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91) * 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83) * 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78) * 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50) *[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90) * 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89) * 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86) * 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83) * 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75) * 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64) * 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58) * 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26) *[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86) * 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81) * 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50) * 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18) *[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98) * 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92) * 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91) * 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74) *[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87) * 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79) * 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78) * 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69) * 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68) * 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65) *[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101) * 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92) * 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88) * 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65) * 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38) *[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87) * 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86) * 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85) * 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80) *[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99) * 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86) *[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77) * 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67) * 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59) *[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96) * 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92) * 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88) * 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76) * 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71) * 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50) *[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76) * 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65) * 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64) * 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56) * 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41) *[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100) * 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87) * 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83) * 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81) * 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66) * 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62) * 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43) *[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91) * 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60) * 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55) * 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39) == August == *[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99) *1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95) * 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91) * 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79) * 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56) * 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37) *[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93) * 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83) * 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83) * 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79) * 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78) *[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95) * 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93) * 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88) * 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88) * 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78) * 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61) * 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43) * 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34) *[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99) *4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94) * 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90) * 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87) * 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83) *[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99) * 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81) * 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78) * 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70) * 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64) * 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40) *[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92) * 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90) * 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86) * 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76) *[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109) *7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93) *7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86) * 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83) * 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79) *[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94) * 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69) * 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68) *[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96) *9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87) * 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86) * 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84) * 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84) * 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) * 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25) *[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) * 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) * 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93) * 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78) *[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96) * 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95) * 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83) * 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79) * 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73) *[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105) * 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97) * 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89) * 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80) * 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56) *[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100) * 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97) * 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94) * 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87) * 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87) * 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86) * 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78) * 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76) * 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33) *[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96) * 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90) * 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86) * 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80) * 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79) * 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78) * 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78) * 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76) * 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41) * 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97) *[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100) *15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92) * 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86) * 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83) * 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79) * 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76) * 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72) * 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) *[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89) * 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36) *[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98) * 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94) * 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92) * 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84) * 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79) * 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77) * 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61) * 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56) *[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98) * 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97) * 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91) * 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89) * 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85) * 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81) * 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80) * 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) * 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) *[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) * 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95) * 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) * 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) * 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74) * 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73) * 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66) *[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92) * 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87) * 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81) * 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79) * 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72) *[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100) * 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97) * 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94) * 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) * 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91) * 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87) * 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85) * 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84) * 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79) * 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70) * 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48) * 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38) *[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88) * 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82) * 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77) * 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59) * 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25) *[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98) * 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95) * 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88) * 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87) * 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84) * 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82) * 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76) * 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70) * 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63) *[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96) * 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91) * 24. august – [[Hideki Shirakawa]], Jaapani keemik (90) * 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89) * 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71) * 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63) * 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63) * 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57) *[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95) * 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90) * 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89) * 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80) * 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80) * 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77) *[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87) * 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85) * 26. august – [[Toyohiro Akiyama]], Jaapani teleajakirjanik, akadeemik ja astronaut (84) * 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83) * 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79) * 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52) * 26. august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44) *[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91) * 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84) * 27. august – [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV]], [[Tooro kuningriik|Tooro kuningriigi]] valitseja (34) *[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89) * 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85) * 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79) * 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69) *[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98) * 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94) * 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92) * 29. august – [[Richard E. Stearns]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (90) * 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89) * 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86) * 29. august – [[Rein Joost]], eesti agronoom ja aednik (86) * 29. august – [[Mehdi Zana]], Türgi poliitik ja kirjanik (85) * 29. august – [[Jaroslav Olejár]], Slovakkia jalgpallur (67) * 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59) * 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50) *[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95) * 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78) * 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75) * 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58) *[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97) * 31. august – [[Wendell Berry]], Ameerika Ühendriikide kirjanik, keskkonnaaktivist ja kultuurikriitik (92) * 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87) * 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78) * 31. august – [[Bill Schmidt]], Ameerika Ühendriikide odaviskaja (78) * 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77) * 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49) *august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77) == September == *[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100) * 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94) * 1. september – [[Charles Josselin]], Prantsusmaa poliitik (88) * 1. september – [[Charles Hatcher]], Ameerika Ühendriikide poliitik (87) * 1. september – [[Eberhard Vogel]], Saksamaa jalgpallur ja jalgpallitreener (83) * 1. september – [[Cassandra Wilson]], Ameerika Ühendriikide džässlaulja, laulukirjutaja ja produtsent (70) * 1. september – [[Alan Knight]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (65) * 1. september – [[Carla Jeffery]], Ameerika Ühendriikide näitleja (33) *[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99) * 2. september – [[Hasegawa Yoshikazu]], jaapani paleontoloog (96) * 2. september – [[Gloria Steinem]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja feminist (92) * 2. september – [[Gracindo Júnior]], Brasiilia filmilavastaja ja näitleja (83) * 2. september – [[Tony Gatlif]], prantsuse filmilavastaja, stsenarist, helilooja, näitleja ja produtsent (77) * 2. september – [[Wilfried Wesemael]], Belgia jalgrattur (76) * 2. september – [[Peep Miidla]], eesti matemaatik (75) * 2. september – [[Ivan Gudelj]], horvaadi jalgpallur ja jalgpallitreener (66) * 2. september – [[Olivia Oras]], soome suunamudija (27) *[[3. september]] – [[Michel Paulin]], prantsuse näitleja (92) * 3. september – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78) * 3. september – [[Győző Martos]], ungari jalgpallur (76) * 3. september – [[Milan Ohnisko]], tšehhi luuletaja, toimetaja ja publitsist (61) *[[4. september]] – [[Igor Uluhhanov]], vene keeleteadlane (91) * 4. september – [[Jorge Gallego]], Colombia jalgpallur (86) * 4. september – [[Petras Bražėnas]], leedu kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja esseist (85) * 4. september – [[Richard O'Sullivan]], inglise näitleja (82) * 4. september – [[Nikolai Nikitski]], vene entomoloog (79) * 4. september – [[Leo Näpinen]], ingerisoome päritolu Eesti teadusfilosoof (78) * 4. september – [[Tahir Nikšić]], Bosnia näitleja (76) * 4. september – [[Husky Kihal]], prantsuse näitleja (64) *[[5. september]] – [[Erni Mangold]], Austria näitleja (99) * 5. september – [[Fredi-Armand Tomps]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (98) * 5. september – [[Robin Morgan]], Ameerika Ühendriikide radikaalne feministlik aktivist, kirjanik ja ajakirjanik (85) * 5. september – [[Michael Mendl]], saksa näitleja (82) * 5. september – [[Robert Alexy]], saksa riigiõigusteadlane ja õigusfilosoof (80) * 5. september – [[Jouni Juhani Johansson]], soome päritolu Eesti ettevõtja (63) * 5. september – [[Andrus Joost]], eesti loomaarst (56) * 5. september – [[Serhat Kılıç]], türgi näitleja ja raadiosaatejuht (51) *[[6. september]] – [[Edward Field]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (102) *[[7. september]] – [[Norberto Galasso]], Argentina ajaloolane ja esseist (90) * 7. september – [[Rihards Pīks]], Läti poliitik, filmilavastaja ja -operaator (84) * 7. september – [[Toomas Karjahärm]], eesti ajaloolane (82) *[[8. september]] – [[Harry Burrows]], inglise jalgpallur (85) * 8. september – [[Blanche d'Alpuget]], Austraalia kirjanik (82) *[[9. september]] – [[Arvo Kruusement]], eesti stsenarist, filmi- ja teatrilavastaja ning näitleja (98) * 9. september – [[Elio Zamuto]], itaalia näitleja (85) * 9. september – [[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (54) [[Kategooria:2026]] 3bautfau1ie95o8mwsoxhyologu3uhq 1 706835 7231750 7051994 2026-09-10T13:58:45Z ~2026-48927-01 237294 /* */ Vastus 7231750 wikitext text/x-wiki Artikkel vajab täiendamist, mitte kustutamist. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 13:26 (EET) Mina ka ei kustutaks. Aga eluloolisi andmeid eriti ei ole. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 13:32 (EET) : Võimalik, et mõnes Etnograafiamuuseumi aastaraamatus on tema eluloolisi andmeid. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 28. detsember 2025, kell 15:25 (EET) ::No siin on info kättesaadavam ja seega on mõistlik see info siia tuua - mitte artiklit kustutada. [[Eri:Kaastöö/~2026-48927-01|~2026-48927-01]] ([[Kasutaja arutelu:~2026-48927-01|arutelu]]) 10. september 2026, kell 16:58 (EEST) oi3xkdx95ff6fwnylpe3pzpvfggu20u 0 707797 7232085 7072624 2026-09-11T09:35:51Z Ehitaja 63547 7232085 wikitext text/x-wiki '''Mihkel Link''' ([[20. november]] ([[vkj]] 8. november) [[1895]] [[Tori vald (Tori kihelkond)|Tori vald]] – [[10. märts]] [[1985]] [[Viljandi]])<ref name="e21"/><ref name="e25"/> oli [[Eesti NSV]] kohaliku võimu tegelane. Juulis 1940 astus varem [[Kingsepp|kingsepana]] töötanud Mihkel Link [[Eestimaa KP|EKP]] liikmeks.<ref name="e25"/> Sama aasta novembrist töötas ta parteikomitees kütja-koristajana. Viljandimaa parteijuhi [[Oskar Abori]] initsiatiivil määrati ta 12. veebruaril 1941 [[Viljandi Linna TSN Täitevkomitee]] esimeheks ([[Jakob Koppel]]i asemele, kes oli maha võetud).<ref name="e25"/><ref name="e27"/> Link oli ise hiljem meenutanud, et ta läks kohe Abori jutule, et tema täitevkomitee esimeheks ei lähe, sest tal puuduvad selleks vajalikud teadmised, aga kui linna täitevkomiteesse on vaja koristajat, siis ta võib minna küll. Abor vastas, et kommunistil tuleb käsk täita.<ref name="e27"/> Tema ametiajal kõik linna ettevõtted allutati linna heakorratrustile (aprillis), hakati jagama [[Nõukogude Liidu pass]]e (juunis) ja [[juuniküüditamine|küüditati]] Viljandist 132 perekonda (14. juuni öösel).<ref name="e22"/> 19. juunil 1941 purustati linna ja maakonna täitevkomitee juhtide algatusel [[Viljandimaa Vabadussammas|Vabadussõjas langenute mälestussammas]].<ref name="e22"/> Hävitustöö algatajateks ja põhiorganiseerijateks olid [[Vladimir Laante]], [[Elfriede Piip]] ja Mihkel Link.<ref name="e23"/> 22. juunil algas sõda [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja Nõukogude Liidu vahel. Linna täitevkomitee esimehe esimeseks ülesandeks oli hobuste kokkuvõtmine mobilisatsiooni korras. Täitevkomitee organiseeris inimesi kindlustustöödele, tankitõrjekraavide kaevamisele. Lingi ülesandeks oli ka leida varustust vastloodud [[Hävituspataljonid Eestis|Viljandi hävituspataljon]]i kasarmu jaoks, mis loodi [[Valuoja koolimaja]]s. Öösel vastu 7. juulit võttis Link osa sõjanõukogu koosolekust, kus arutati evakueerimise küsimusi, kuid päev hiljem vallutas üks Saksa motoriseeritud eelüksus Viljandi ühepäevase lahinguga.<ref name="e22"/> Link jõudis lahkuda koos teistega Viljandist 8. juulil. Sõideti [[Tartu]]sse, kust edasi liiguti [[Narva]] kaudu [[Leningrad]]i ja sealt evakueeriti juba [[Tšuvaššia]]sse.<ref name="e22"/> Ta pälvis medali vapra töö eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]].<ref name="e25"/> Pärast Viljandi hõivamist [[Punaarmee]] üksuste poolt 23. septembril 1944<ref name="e26"/> naasis ta Viljandisse, kus kuulus hiljem mitmel korral Viljandi Linna Täitevkomitee koosseisu. Pensionieas töötas ta parteikomitee valvurina.<ref name="e25"/> Mihkel Link suri 1985. aastal ja maeti [[Viljandi Metsakalmistu]]le.<ref name="e24"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">Päring Rahvastikuregistrist 10. jaanuaril 2026</ref> <ref name="e22">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 214–216</ref> <ref name="e23">[https://sakala.postimees.ee/7044191/sumboli-sund-ja-surm-reinkarnatsiooni-valikud Sümboli sünd ja surm. Reinkarnatsiooni valikud]. Sakala, 22. august 2020</ref> <ref name="e24">[https://kalmistud.ee/burial-place/dM9N673YGa73 Vana osa, 1, 7-3, 2-kohaline kirstuplats]. kalmistud.ee</ref> <ref name="e25">[[Heiki Raudla]]. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 253</ref> <ref name="e26">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 250</ref> <ref name="e27">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 260–261</ref> }} {{JÄRJESTA:Link, Mihkel}} [[Kategooria:Viljandi linna täitevkomitee esimehed]] [[Kategooria:Viljandi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1985]] pdullt4lomdqeiy4uj8yy73tl28kdck 7232086 7232085 2026-09-11T09:36:30Z Ehitaja 63547 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti käsitöölised]] 7232086 wikitext text/x-wiki '''Mihkel Link''' ([[20. november]] ([[vkj]] 8. november) [[1895]] [[Tori vald (Tori kihelkond)|Tori vald]] – [[10. märts]] [[1985]] [[Viljandi]])<ref name="e21"/><ref name="e25"/> oli [[Eesti NSV]] kohaliku võimu tegelane. Juulis 1940 astus varem [[Kingsepp|kingsepana]] töötanud Mihkel Link [[Eestimaa KP|EKP]] liikmeks.<ref name="e25"/> Sama aasta novembrist töötas ta parteikomitees kütja-koristajana. Viljandimaa parteijuhi [[Oskar Abori]] initsiatiivil määrati ta 12. veebruaril 1941 [[Viljandi Linna TSN Täitevkomitee]] esimeheks ([[Jakob Koppel]]i asemele, kes oli maha võetud).<ref name="e25"/><ref name="e27"/> Link oli ise hiljem meenutanud, et ta läks kohe Abori jutule, et tema täitevkomitee esimeheks ei lähe, sest tal puuduvad selleks vajalikud teadmised, aga kui linna täitevkomiteesse on vaja koristajat, siis ta võib minna küll. Abor vastas, et kommunistil tuleb käsk täita.<ref name="e27"/> Tema ametiajal kõik linna ettevõtted allutati linna heakorratrustile (aprillis), hakati jagama [[Nõukogude Liidu pass]]e (juunis) ja [[juuniküüditamine|küüditati]] Viljandist 132 perekonda (14. juuni öösel).<ref name="e22"/> 19. juunil 1941 purustati linna ja maakonna täitevkomitee juhtide algatusel [[Viljandimaa Vabadussammas|Vabadussõjas langenute mälestussammas]].<ref name="e22"/> Hävitustöö algatajateks ja põhiorganiseerijateks olid [[Vladimir Laante]], [[Elfriede Piip]] ja Mihkel Link.<ref name="e23"/> 22. juunil algas sõda [[Kolmas riik|Saksamaa]] ja Nõukogude Liidu vahel. Linna täitevkomitee esimehe esimeseks ülesandeks oli hobuste kokkuvõtmine mobilisatsiooni korras. Täitevkomitee organiseeris inimesi kindlustustöödele, tankitõrjekraavide kaevamisele. Lingi ülesandeks oli ka leida varustust vastloodud [[Hävituspataljonid Eestis|Viljandi hävituspataljon]]i kasarmu jaoks, mis loodi [[Valuoja koolimaja]]s. Öösel vastu 7. juulit võttis Link osa sõjanõukogu koosolekust, kus arutati evakueerimise küsimusi, kuid päev hiljem vallutas üks Saksa motoriseeritud eelüksus Viljandi ühepäevase lahinguga.<ref name="e22"/> Link jõudis lahkuda koos teistega Viljandist 8. juulil. Sõideti [[Tartu]]sse, kust edasi liiguti [[Narva]] kaudu [[Leningrad]]i ja sealt evakueeriti juba [[Tšuvaššia]]sse.<ref name="e22"/> Ta pälvis medali vapra töö eest [[Suur Isamaasõda|Suures Isamaasõjas]].<ref name="e25"/> Pärast Viljandi hõivamist [[Punaarmee]] üksuste poolt 23. septembril 1944<ref name="e26"/> naasis ta Viljandisse, kus kuulus hiljem mitmel korral Viljandi Linna Täitevkomitee koosseisu. Pensionieas töötas ta parteikomitee valvurina.<ref name="e25"/> Mihkel Link suri 1985. aastal ja maeti [[Viljandi Metsakalmistu]]le.<ref name="e24"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e21">Päring Rahvastikuregistrist 10. jaanuaril 2026</ref> <ref name="e22">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 214–216</ref> <ref name="e23">[https://sakala.postimees.ee/7044191/sumboli-sund-ja-surm-reinkarnatsiooni-valikud Sümboli sünd ja surm. Reinkarnatsiooni valikud]. Sakala, 22. august 2020</ref> <ref name="e24">[https://kalmistud.ee/burial-place/dM9N673YGa73 Vana osa, 1, 7-3, 2-kohaline kirstuplats]. kalmistud.ee</ref> <ref name="e25">[[Heiki Raudla]]. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 253</ref> <ref name="e26">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 250</ref> <ref name="e27">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 260–261</ref> }} {{JÄRJESTA:Link, Mihkel}} [[Kategooria:Viljandi linna täitevkomitee esimehed]] [[Kategooria:Viljandi Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1895]] [[Kategooria:Surnud 1985]] [[Kategooria:Eesti käsitöölised]] d9q4r8pyobz7ldvda3nnq7i3xexnnd5 0 707799 7232084 7080089 2026-09-11T09:34:03Z Ehitaja 63547 7232084 wikitext text/x-wiki '''Vladimir Laante''' ([[5. mai]] ([[vkj]] 23. aprill) [[1893]] [[Taali vald]] – [[3. jaanuar]] [[1971]] [[Viljandi]])<ref name="e28"/> oli eesti [[loomaarst]] ja [[Eesti NSV]] kohaliku võimu tegelane, [[Viljandi maavanem]] (1940–1941). == Haridus == Ta õppis aastatel 1904–1908 Riia Vaimulikus Koolis, 1908–1914 [[Riia Vaimulik Seminar|Riia Vaimulikus Seminaris]] ja 1914–1918 [[Tartu Veterinaarinstituut|Tartu Veterinaarinstituudis]] (lõpetas [[veterinaararst]]ina).<ref name="e28"/> == Loomaarstina == 1919–1920 teenis ta [[Eesti kaitsevägi|Eesti sõjaväes]], osales loomaarstina vabatahtlikult [[Vabadussõda|Vabadussõjas]] [[2. Suurtükiväepolk|2. Suurtükiväepolgus]].<ref name="e28"/> Aastatel 1921–1930 töötas ta jaoskonna loomaarstina [[Põltsamaa]]l, seejärel kuni 1940. aastani samas ametis [[Vändra]]s.<ref name="e28"/> Ta kuulus [[Loomaarstide Koda|Loomaarstide Koja]] liikmeskonda. == Poliitiline karjäär == Ta kuulus alates 1920. aastast [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]]sse, aastatel 1925–1932 oli ta [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] liige.<ref name="e28"/> Detsembris 1926 valiti Laante Põltsamaa linnavolinikuks (kandideeris Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei nimekirjas).<ref name="e24"/> Veebruaris 1927 Põltsamaal toimunud [[Karl August Hermann]]i mälestamise komitee asutamiskoosolekul valiti ta koos abikaasa Helene Laantega viieliikmelise komitee liikmeks.<ref name="e23"/> 1940. aastal kuulus ta Vändra töölisühingusse, siis Viljandi omasse. 1940. aasta juulist oli Laante [[Eestimaa KP|EKP]] liige.<ref name="e28"/> === Viljandi maavanemana === 5. juulil 1940 nimetati Laante Vabariigi Presidendi käskkirja alusel 8. juulist 1940 [[Viljandi maavanem]]aks. Sama käskkirjaga vabastati 1937. aastast maavanema ametis töötanud [[Mihkel Hansen]]. Juba 2. augustil 1940 esitas Laante siseministeeriumile kinnitamiseks Viljandimaa [[vald (ENSV)|valdade]] vallavalitsuste uued koosseisud.<ref name="e28"/> 1941. aasta jaanuaris vabastati ta maavanema ametist, sellest ajast hakkas see ametikoht kandma nimetust "[[Viljandi Maakonna TSN Täitevkomitee|maakonna täitevkomitee esimees]]".<ref name="e28"/> ==Pärast maavanema ametist vabastamist== 1941.aasta jaanuarist juulini töötas Laante [[ETKVL]] Viljandi Tarbijate Kooperatiivi juhatuse liikmena.<ref name="e28"/> 1. juunil 1941 sai [[EK(b)P Viljandimaa Komitee]] esimene sekretär [[Oskar Abori]] kaebekirja, et Laante käis enne juunipööret läbi [[vapsid|vapside]] juhtivate tegelastega. Juba 7. mail 1941 oli kohalik parteiorganisatsioon ta [[Eestimaa KP|komparteist]] välja visanud. Eriti aktiivselt toetasid tema väljaheitmist Abori ja [[Elfriede Piip|Piip]].<ref name="e28"/> 19. juunil 1941 purustati linna ja maakonna täitevkomitee juhtide algatusel [[Viljandimaa Vabadussammas|Vabadussõjas langenute mälestussammas]].<ref name="e26"/> Hävitustöö algatajateks ja põhiorganiseerijateks olid Vladimir Laante, [[Elfriede Piip]] ja [[Mihkel Link]].<ref name="e27"/> Siis algas sõda ja EK(b)P Keskkomitee väljaheitmise kinnitamiseni ei jõudnud ning Laante jäi edasi partei liikmeks.<ref name="e28"/> Ajavahemikus 2. juulist 1941 kuni 14. juulini 1941 osales ta [[Hävituspataljonid Eestis|Viljandi hävituspataljoni]] tegevuses. Aastatel 1941–1944 töötas veterinaararstina [[NSVL|Nõukogude Liidu]] tagalas. 1944.aasta aprillist kuni sama aasta oktoobrini kuulus ta [[ENSV Rahvakomissaride Nõukogu]] operatiivgruppi. Sõja lõpus omas veterinaarteenistuse [[major]]i auastet.<ref name="e28"/> ==Pärast sõda== Aastatel 1944–1951 oli ta Võhma tapamaja veterinaararst, 1946. aastast alates valiti ta mitmel korral partei Viljandi linna territoriaalse algorganisatsiooni sekretäriks. Oli 1946. aasta juunist kuni 1947. aasta aprillini [[Viljandimaa TSN Täitevkomitee]] loomakasvatuse osakonna juhataja. 1949. aasta detsembris suunas [[EK(b)P Viljandimaa Komitee|parteikomitee]] (tollane juht [[Aleksander Jaanus]]) ta maakonna peaveterinaararsti kohale, kusjuures kohakaasluse alusel jäi ta edasi ka tapamaja veterinaararstiks.<ref name="e28"/> Kohakaasluse alusel töötas Laante aastatel 1946–1951 ka Viljandi linnukasvatuse juhatuse esimehena. See amet tõi talle kaasa kriminaalasja. 19. märtsil 1951 visati ta parteist välja ja ning kohus määras talle poolteist aastat vanglakaristust ning kahjutasu maksmise ligi 95 000 rubla ulatuses.<ref name="e28"/> Vanglast vabanemise järel töötas ta taas Võhma tapamaja veterinaararstina. Alates 1962. aastast kuni elu lõpuni oli ta liha, piima ja toiduainete kontrolljaama juhataja.<ref name="e28"/> Vladimir Laante suri 1971. aastal 77 aasta vanuses ja maeti [[Viljandi Vana kalmistu|Viljandi Vanale kalmistule].<ref name="e28"/> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="e23">Dr. Hermanni mälestamise komitee Põltsamaal asutatud. Põltsamaa Teataja, 26.02.1927, lk 2</ref> <ref name="e24">[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=AKriigiteataja19270121.2.9&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Põltsamaa linnavolinikkude ja nende kandidaatide nimekiri]. dea.digar.ee, Riigi Teataja, nr. 5, 21 jaanuar 1927</ref> <ref name="e26">Heiki Raudla. "Raekojas läbi aegade". Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 214–216</ref> <ref name="e27">[https://sakala.postimees.ee/7044191/sumboli-sund-ja-surm-reinkarnatsiooni-valikud Sümboli sünd ja surm. Reinkarnatsiooni valikud]. Sakala, 22. august 2020</ref> <ref name="e28">[[Heiki Raudla]]. "Viljandi Maavalitsuse 100 aastat". Viljandi: Heiki Raudla, 2022. Lk 153–154</ref> }} {{JÄRJESTA:Laante, Vladimir}} [[Kategooria:Eesti loomaarstid]] [[Kategooria:Loomaarstide Koja liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV kohaliku võimu tegelased]] [[Kategooria:Viljandi maavanemad]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1971]] ftiicjg6zxdtma5j64olwdjqk7id1ll 0 709295 7231958 7203282 2026-09-11T00:57:50Z Nyt sivistyn 237321 Pilt 7231958 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuli}} [[File:Louis Ide.jpg|thumb|Louis Ide (2008)]] '''Louis Ide''' (sündinud [[3. juuli]]l [[1973]] [[Roeselare]]s) on [[Belgia]] arst ja poliitik, ta on Uue Flaami Liidu (N-VA) liige. Ta lõpetas [[1999]]. aastal meditsiinidoktorina [[Leuveni Katoliiklik Ülikool|Leuveni Katoliikliku Ülikooli]]. Aastatel 1999–2000 jätkas ta troopilise meditsiini õpinguid [[Antwerpen]]is. Ta spetsialiseerus infektsioonide tõrjele, mükoloogiale ja antibiootikumipoliitikale. [[2006]]. aastal tunnustati teda kliinilise bioloogina ja ta hakkas seda ametit pidama Jan Palfijni haiglas [[Gent]]is. Ta töötas ka organisatsioonis [[Piirideta Arstid]], sealhulgas [[Sudaan]]is ja [[Tšaad]]is. Alates Uue Flaami Liidu asutamisest hakkas ta selle liikmena aktiivselt poliitikas osalema. 2004. aastal valiti ta partei juhatusse ja aastatel 2004–2008 oli ta liidu aseesimees. Ide pidas N-VA eest läbirääkimisi 2007., 2009. ja 2010. aasta koalitsioonilepingute üle. Alates 2007. aasta juunist oli ta partei otsevalitud senaator [[Senat (Belgia)|Senatis]], kus ta püsis kuni 2014. aasta maini ja oli institutsioonilise ja sotsiaalkomisjoni liige. 2012. aastal võeti vastu Ide seadus, mis lubas inimestel verd loovutada kuni 71. eluaastani. Ta oli ka kvestor aastatel 2011–2013 ja senati asepresident aastatel 2013–2014. [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] võitis ta oma parteiga neljanda koha Euroopa Parlamendis, kus ta oli siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni liige. Ta teenis seal kuni 2014. aasta lõpuni ja seejärel asus tema ametikohale [[Anneleen Van Bossuyt]]. [[13. detsember|13. detsembril]] [[2014]] valiti ta oma partei riiklikuks sekretäriks, kellena töötab ta siiani{{millal}}. {{JÄRJESTA:Ide, Louis}} [[Kategooria:Belgia poliitikud]] [[Kategooria:Belgiast valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Arstid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] nx8yric1ozv23eouq511n6drnk6utl3 0 713941 7232109 7140499 2026-09-11T10:13:05Z Kuriuss 38125 7232109 wikitext text/x-wiki Ajakiri '''Sõna''' oli kirjandus- ja kunstirühmituse [[Tuulisui]] kirjanduslik-humanitaarteaduslik väljaanne, mis ilmus Rootsis aastatel 1948–1950. Ajakirja ilmus 1948. aastal neli, 1949. aastal kuus ja 1950. aastal kolm numbrit. Toimetusse kuulusid [[Raimond Kolk]], [[Kalju Lepik]] ja [[Ilmar Talve]] ning 1950. aastast ka [[Arvo Mägi]]. [[Stensiil|Stensiile]]ide kirjutas [[Elga Eliaser]]. Toimetuse soov oli pakkuda vaba intellektuaalset kultuurilist foorumit eesti kirjanikele, kunstnikele ja humanitaarteadlastele paguluses. Ajakirjas avaldati luulet, proosat, ajaloolisi ning kirjandus-, keele ja rahvateaduslikke artikleid ning nende kokkuvõtteid inglise, saksa ja prantsuse keeles. Lisaks arvustusi ja ülevaateid ning järelehüüdeid. Ajakirja illustreeriti kunstiteoste reproduktsioonidega. "Sõna erineb eelkäijatest ka selle poolest, et ta ei jää seisma ei sisuliste ega majanduslike raskuste sunnil. Ta lõpetab oma ilmumise lihtsalt seetõttu, et ta loeb oma ülesande täidetuks. Sõna ülesandeks oli algusest peale täita seda tühikut, mis pagulaskonna kultuuripilti kultuurajakirja puudumise tõttu oli tekkinud. Toimetus võib rahuldatult konstateerida, et ajakiri selle ülesande on suutnud täita, Ja kuna vahepeal on juba ilmuma hakanud uus kirjanduse- ja kultuuriajakiri [[Tulimuld]], ei näe meie mingit põhjust, miks pagulaskonnal peaks olema kaks samalaadset ajakirja."<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=1950 |pealkiri=Ajakirja lõpusõnad |ajakiri=Sõna |üksiknumber=3 |lehekülg=158}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Väliseesti ajakirjad]] 2ec5ld4pzmqz58i81jo6cm9fjojiais 0 714443 7232117 7146937 2026-09-11T10:20:34Z Svencapoeira 67038 7232117 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Nabatümak | värvus = seened | seisund = | seisundi_süsteem = | seisundi_ref = | pilt = Nabatümak1.jpg | pildi_seletus = Nabatümak ''Postia ceriflua'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Torikulaadsed]] ''Polyporales'' | sugukond = ''[[Dacryobolaceae]]'' | perekond = ''[[Postia]]'' | liik = '''Nabatümak''' ''Postia ceriflua'' }} '''Nabatümak''' (''Postia ceriflua'') on [[Torikulaadsed|torikulaadsete]] seltsi kuuluv seen. ==Välislingid== * {{elurikkus|168744}} [[Kategooria:Torikulaadsed]] fbhx41gl68twql3rwr1pe8d82mqp7z2 0 715853 7231846 7231489 2026-09-10T20:43:16Z Raamaturott 56450 /* Märts */ 7231846 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[1996]]. aastal sündinud tuntud inimesi ja loomi. {{Sündinud|1996}} ==Jaanuar== * [[1. jaanuar]] – [[Mahmoud Dahoud]], Saksamaa jalgpallur * [[2. jaanuar]] – [[Õilme Võro]], eesti sprinter * [[10. jaanuar]] – [[Kostjantõn Nemitšev]], Ukraina sõjaväelane ja poliitik * [[12. jaanuar]] – [[Rin Sumida]], Jaapani jalgpallur * [[15. jaanuar]] – [[Dove Cameron]], USA laulja ja näitleja * [[16. jaanuar]] – [[Jennie Kim]], Lõuna-Korea laulja * [[17. jaanuar]] – [[Klaus Mäkelä]], Soome dirigent * [[23. jaanuar]] – [[Rauno Sappinen]], Eesti jalgpallur * [[24. jaanuar]] – [[Breno Lopes]], Brasiilia jalgpallur * [[25. jaanuar]] – [[Calum Hood]], Austraalia muusik * [[30. jaanuar]] – [[Ruka Norimatsu]], Jaapani jalgpallur * [[31. jaanuar]] – [[Regina Ermits]], Eesti laskesuusataja ==Veebruar== *[[2. veebruar]] – [[Anna Maria Sepp]], eesti purjetaja * 2. veebruar – [[Sander Terras]], Eesti ajakirjanik *[[5. veebruar]] – [[Anete Kociņa]], läti odaviskaja *[[10. veebruar]] – [[Aleksandr Georgijev (jäähokimängija)|Aleksandr Georgijev]], Bulgaaria-Venemaa jäähokimängija *[[11. veebruar]] – [[Lucas Torreira]], Uruguay jalgpallur * 11. veebruar – [[Daniil Medvedev]], Venemaa tennisist * 11. veebruar – [[Michael Amir Murillo]], Panama jalgpallur *[[14. veebruar]] – [[Viktor Kovalenko]], Ukraina jalgpallur *[[17. veebruar]] – [[Sebastian Johannes Aho]], Rootsi jäähokimängija * 17. veebruar – [[Renato Kayzer]], Brasiilia jalgpallur *[[20. veebruar]] – [[Amanda Hermiine Künnapas]], Eesti näitleja ja koreograaf *20. veebruar – [[Mabel]], Suurbritannia laulja *[[22. veebruar]] – [[Kirke Leinatamm]], Eesti moedisainer *[[25. veebruar]] – [[Mari-Liis Kirsimägi]], Eesti kunstnik *[[26. veebruar]] – [[Karolin Jürise]], Eesti näitleja ==Märts== * [[1. märts]] – [[Sage Northcutt]], USA vabavõitleja * [[2. märts]] – [[Karl Johan Pechter]], Eesti jalgpallur * [[7. märts]] – [[Manel Navarro]], Hispaania laulja * [[8. märts]] – [[Mihkel Ainsalu]], Eesti jalgpallur * [[15. märts]] – [[Kristiina Kresmer]], Eesti murdmaasuusataja *15. märts – [[Ewandro]], Brasiilia jalgpallur * [[16. märts]] – [[Hisui Haza]], Jaapani jalgpallur * [[18. märts]] – [[Roland Poom]], Eesti rallisõitja * [[20. märts]] – [[Matthieu Udol]], Prantsusmaa jalgpallur * [[25. märts]] – [[Afonso (Beira prints)]], Portugali prints * [[26. märts]] – [[Eleryn Tiit]], Eesti laulja * [[28. märts]] – [[German Šlein]], Eesti jalgpallur ==Aprill== * [[2. aprill]] – [[Martin Rump]], Eesti autosportlane *[[4. aprill]] – [[Rasmus Karjalainen]], Soome jalgpallur * [[5. aprill]] – [[Märten Kuusk]], Eesti jalgpallur * 5. aprill – [[Uğurcan Çakır]], Türgi jalgpallur * [[6. aprill]] – [[Kätlin Kivisild]] ([[Kätlin Tammiste]]), eesti purjetaja * [[9. aprill]] – [[Merit Männiste]], Eesti laulja * 9. aprill – [[Yuka Momiki]], Jaapani jalgpallur * [[10. aprill]] – [[Loïc Nottet]], Belgia laulja * [[12. aprill]] – [[Matteo Berrettini]], Itaalia tennisist * 12. aprill – [[Kauro Tafitšuk]], Eesti muusik ja helirežissöör *[[14. aprill]] – [[Abigail Breslin]], USA näitleja * [[16. aprill]] – [[Kento Misao]], Jaapani jalgpallur * 16. aprill – [[Anya Taylor-Joy]], USA näitleja, modell * [[18. aprill]] – [[Daniil Dubov]], Venemaa maletaja * [[24. aprill]] – [[Svjatoslav Jakovlev]], Eesti jalgpallur * [[26. aprill]] – [[Inga Tislar]], Eesti laulja * 26. aprill – [[Raiven]], Sloveenia laulja * [[30. aprill]] – [[Iván Rodríguez del Pozo]], Hispaania jalgpallur *30. aprill – [[Augusto Batalla]], Argentina jalgpallur ==Mai== * [[3. mai]] – [[Domantas Sabonis]], Leedu korvpallur * 3. mai – [[Mayo Doko]], Jaapani jalgpallur * 8. mai – [[6ix9ine]], USA räppar * [[9. mai]] – [[Saron Läänmäe]], Eesti jalgpallur * [[11. mai]] – [[Adin Hill]], Kanada jäähokimängija * [[14. mai]] – [[Martin Garrix]], Hollandi DJ * [[15. mai]] – [[Birdy (laulja)|Birdy]], inglise laulja * 15. mai – [[Karleen Kersa]], eesti ujuja * 15. mai – [[Jolene Marie Rotinsulu]], Indoneesia – Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja * [[21. mai]] – [[Josh Allen]], USA Ameerika jalgpallur * [[26. mai]] – [[Zećira Mušović]], Rootsi jalgpallur ==Juuni== * [[1. juuni]] – [[Tom Holland]], inglise näitleja * [[4. juuni]] – [[Maria Bakalova]], Bulgaaria näitleja * [[7. juuni]] – [[Christian McCaffrey]], USA Ameerika jalgpallur *7. juuni – [[Gaëtan Perrin]], Prantsusmaa jalgpallur * [[10. juuni]] – [[Kristjan Ilves]], eesti suusakahevõistleja ja suusahüppaja * [[13. juuni]] – [[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur * [[15. juuni]] – [[Aurora (laulja)|Aurora Aksnes]], Norra laulja * 15. juuni – [[Risa Shimizu]], Jaapani jalgpallur * [[23. juuni]] – [[Ivo Van Tamm]], Eesti korvpallur * [[26. juuni]] – [[Nublu (räppar)|Nublu]], Eesti räppar ==Juuli== *[[2. juuli]] – [[Helina Metsik]], eesti modell * [[4. juuli]] – [[Andris Celminš]], Eesti käsipallur * [[5. juuli]] – [[lammas Dolly]], esimene kloonitud imetaja * [[7. juuli]] – [[Getriin Strigin]], Eesti jalgpallur * [[7. juuli]] – [[Paula Andrea Rodríguez Rueda]], Colombia maletaja * [[8. juuli]] – [[Ksenia Belomestnova]], Eesti allveeujuja * [[11. juuli]] – [[Alessia Cara]], Kanada laulja * 11. juuli – [[Sindra Kriisa]], eesti iluuisutaja * 11. juuli – [[Philipp Lienhart]], Austria jalgpallur * [[12. juuli]] – [[Adam Buksa]], Poola jalgpallur *[[15. juuli]] – [[Vivianne Miedema]], Hollandi jalgpallur * [[16. juuli]] – [[Luke Hemmings]], Austraalia laulja * [[17. juuli]] – [[Vladislav Žarov]], Eesti ''taekwondo''-sportlane * [[20. juuli]] – [[Karl Johan Lips]], eesti korvpallur * [[23. juuli]] – [[Álex Mula]], Hispaania jalgpallur * [[24. juuli]] – [[Anette Veerpalu]], eesti murdmaasuusataja * [[25. juuli]] – [[Jaafar Jackson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja * [[26. juuli]] – [[Koya Kitagawa]], Jaapani jalgpallur * 26. juuli – [[Tatjana Vorobjova]], Eesti tennisist * [[29. juuli]] – [[Samuel Chatto]], Briti aadlik ==August== * [[7. august]] – [[Dani Ceballos]], Hispaania jalgpallur * [[14. august]] – [[Maxi Gómez]], Uruguay jalgpallur * [[15. august]] – [[Irma Miranda]], Mehhiko modell * 15. august – [[Maria Romanjuk]], Eesti ujuja * [[16. august]] – [[Caeleb Dressel]], USA ujuja * [[19. august]] – [[Laura Tesoro]], Belgia laulja * [[27. august]] – [[Stefanie Giesinger]], Saksamaa modell * [[30. august]] – [[Gabriel Barbosa]], Brasiilia jalgpallur * [[31. august]] – [[Jalen Brunson]], USA korvpallur ==September== * [[1. september]] – [[Zendaya]], USA näitleja, laulja * [[3. september]] – [[Veronika Domjan]], sloveeni kettaheitja * [[6. september]] – [[Lana Rhoades]], USA netipersoon * [[13. september]] – [[Janno Ligur]], Eesti rallikrossisõitja *13. september – [[Neto Borges]], Brasiilia jalgpallur * [[14. september]] – [[Henri-Kaido Veermäe]], Eesti animaator ja režissöör * [[17. september]] – [[Esteban Ocon]], Prantsuse vormelisõitja * [[17. september]] – [[Duje Ćaleta-Car]], Horvaatia jalgpallur * [[20. september]] – [[Marlos Moreno]], Colombia jalgpallur * [[23. september]] – [[Valentin Bassov]], Eesti veemotosportlane * [[23. september]] – [[Ingrid Landmark Tandrevold]], Norra laskesuusataja * [[25. september]] – [[Karli Allik]], eesti võrkpallur * 25. september – [[Anett Vilipuu]], Eesti jalgpallur * [[27. september]] – [[Mami Ueno]], Jaapani jalgpallur ==Oktoober== * [[3. oktoober]] – [[Kelechi Iheanacho]], Nigeeria jalgpallur *[[5. oktoober]] – [[Santi Comesaña]], Hispaania jalgpallur * [[6. oktoober]] – [[Kevin Diks]], Hollandi jalgpallur * [[7. oktoober]] – [[Lewis Capaldi]], Šoti laulja * [[8. oktoober]] – [[Sara Sorribes Tormo]], Hispaania tennisist * 8. oktoober – [[Ola Aina]], Nigeeria jalgpallur * [[11. oktoober]] – [[Rhea Ripley]], Austraalia maadleja * [[13. oktoober]] – [[Joshua Wong]], Hongkongi aktivist * [[15. oktoober]] – [[Andres Petrov]], Eesti snuukrimängija * [[19. oktoober]] – [[Bella Hadid]], USA modell * [[22. oktoober]] – [[Johannes Høsflot Klæbo]], norra murdmaasuusataja * [[27. oktoober]] – [[Nadiem Amiri]], Saksamaa jalgpallur * 27. oktoober – [[Rasmus Andersson]], Rootsi jäähokimängija * [[29. oktoober]] – [[Emilia (laulja)|Emilia]], Argentina laulja ==November== * [[1. november]] – [[Daniela Melchior]], Portugali näitleja * 1. november – [[Lil Peep]], USA räppar * [[3. november]] – [[Maria Teresa Kalmet]], Eesti näitleja * [[5. november]] – [[Miho Manya]], Jaapani jalgpallur * [[9. november]] – [[Kasey Palmer]], Jamaica jalgpallur * [[11. november]] – [[Tye Sheridan]], USA näitleja *[[14. november]] – [[Reio Käsnapuu]], eesti veemotosportlane *14. november – [[Mason Gooding]], USA näitleja * [[15. november]] – [[Reena Koll]], eesti teivashüppaja * 15. november – [[Demi Vollering]], Hollandi jalgrattur * [[16. november]] – [[Mackenyu]], Jaapani näitleja * [[22. november]] – [[Hailey Baldwin|Hailey Bieber]], USA modell * [[27. november]] – [[Vlasi Sinjavski]], Eesti jalgpallur * [[29. november]] – [[Kelly Vask]], Eesti laulja ==Detsember== * [[4. detsember]] – [[Kristiine Miilen]], Eesti võrkpallur * 4. detsember – [[Diogo Jota]], Portugali jalgpallur * [[6. detsember]] – [[Mihkel Kirves]], Eesti korvpallur * [[9. detsember]] – [[Mackenzie Blackwood]], Kanada jäähokimängija * [[11. detsember]] – [[Anna Maria Čeh]], Eesti kergejõustiklane * 11. detsember – [[Hailee Steinfeld]], USA näitleja, laulja * [[15. detsember]] – [[Jenifer Brening]], Saksamaa laulja * [[19. detsember]] – [[Mouctar Diakhaby]], Guinea jalgpallur * [[22. detsember]] – [[Maik-Kalev Kotsar]], Eesti korvpallur * [[23. detsember]] – [[Marten Liiv]], eesti kiiruisutaja * [[24. detsember]] – [[Emanuel Cecchini]], Argentina jalgpallur * [[28. detsember]] – [[Edgar Tur]], Eesti jalgpallur * [[31. detsember]] – [[Chika Hirao]], Jaapani jalgpallur [[Kategooria:1996]] abgupj00q1f2mmgns7bggq4ghy702i6 0 715891 7231892 7231073 2026-09-10T21:06:58Z Raamaturott 56450 /* Jaanuar */ 7231892 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2005]]. aastal sündinud inimesi ja loomi'' {{Sündinud|2005}} ==Jaanuar== *[[6. jaanuar]] [[Jacobo Ramón]], Hispaania jalgpallur * [[21. jaanuar]] – [[IShowSpeed]], USA juutuuber * 21. jaanuar – [[Ryan Leonard]], USA jäähokimängija * [[22. jaanuar]] – [[Andreas Maasing]], Eesti e-sportlane * 22. jaanuar – [[Oliver Moore]], USA jäähokimängija * [[24. jaanuar]] – [[Karmen Bruus]], eesti kõrgushüppaja * [[30. jaanuar]] – [[Hashem bin al-Abdullah]], Jordaania prints ==Veebruar== * [[7. veebruar]] – [[Mattia Furlani]], Itaalia kaugushüppaja * [[10. veebruar]] – [[Oliver Ojakäär]], eesti tennisist ==Märts== * [[2. märts]] – [[Mihhail Kolobov]], eesti jalgpallur * [[28. märts]] – [[D4vd]], USA laulja *28. märts – [[Joaquin Seys]], Belgia jalgpallur ==Aprill== * [[8. aprill]] – [[Leah Isadora Behn]], Norra kuningliku perekonna liige * [[17. aprill]] – [[Antonio Nusa]], Norra jalgpallur * [[29. aprill]] – [[Dipangkorn Rasmijoti]], Tai prints ==Mai== * [[4. mai]] – [[Kenan Yıldız]], Türgi jalgpallur * [[8. mai]] – [[Stefan Vaaks]], eesti korvpallur * [[10. mai]] – [[Markus Mölder]], eesti tennisist * [[23. mai]] – [[Alexandra Eala]], Filipiinide tennisist ==Juuni== *[[3. juuni]] – [[Désiré Doué]], Prantsusmaa jalgpallur * [[5. juuni]] – [[Irene (Hispaania printsess)|Irene]], Hispaania kuningliku perekonna liige * [[7. juuni]] – [[Henry Russell, Tavistocki markii]], Briti aristokraat * [[13. juuni]] – [[Tristan Täht]], eesti võrkpallur * [[22. juuni]] – [[Triinu Jalg]], eesti kabetaja * [[26. juuni]] – [[Alexia]], Madalmaade printsess * 26. juuni – [[Luana]], Madalmaade kuningliku perekonna liige * [[28. juuni]] – [[Mathias Villota]], eesti jalgpallur ==Juuli== * [[1. juuli]] – [[Oskar Hõim]], eesti jalgpallur * [[5. juuli]] – [[Sombr]], USA laulja * [[17. juuli]] – [[Theoz]], Rootsi laulja * 17. juuli – [[Connor Bedard]], Kanada jäähokimängija * [[20. juuli]] – [[Jakob Kulbin]], eesti laskesuusataja * [[23. juuli]] – [[Georgina]], Liechtensteini printsess * [[24. juuli]] – [[Carlos Espí]], Hispaania jalgpallur * [[26. juuli]] – [[Angelina Topić]], Serbia kergejõustiklane ==August== *[[8. august]] – [[Alysa Liu]], USA iluuisutaja * 8. august – [[Palina Malašonak]], Valgevene laulja *[[9. august]] – [[Gerli Endrekson]], eesti sõudja *[[10. august]] – [[Rameshbabu Praggnanandhaa]], India maletaja *[[15. august]] – [[Gregor Rasva]], eesti triatleet *[[19. august]] – [[Rasmus Rannula]], eesti saalihokimängija ja -treener ==September== * [[2. september]] – [[Markus Miiter]], eesti jalgpallur ==Oktoober== * [[4. oktoober]] – [[Emmanuel Leopold Guillaume François Marie]], Belgia prints * [[15. oktoober]] – [[Christian (Taani prints)|Christian Valdemar Henri John]], Taani prints * [[16. oktoober]] – [[Rihard Meesit]], eesti jalgpallur * [[21. oktoober]] – [[Gustav Talmar]], eesti muusik * [[22. oktoober]] – [[Kristofer Põldme]], eesti jalgpallur * [[31. oktoober]] – [[Infanta Leonor|Leonor]], Hispaania infanta * 31. oktoober – [[Nora Lember]], eesti võrkpallur ==November== * [[6. november]] – [[Robert Kompus]], eesti kergejõustiklane * [[28. november]] – [[Arlet Levandi]], eesti iluuisutaja * [[29. november]] – [[Heleri-Anete Neider]], eesti jalgpallur ja näitleja ==Detsember== * [[1. detsember]] – [[Robert Veering]], eesti jalgpallur * [[3. detsember]] – [[Sverre Magnus]], Norra prints * [[4. detsember]] – [[Stefan Sorokin]], eesti vigursuusataja * [[6. detsember]] – [[Stian Solberg]], Norra jäähokimängija * [[13. detsember]] – [[prints Nicolas|Nicolas Casimir Marie]], Belgia prints * 13. detsember – [[prints Aymeric|Aymeric Auguste Marie]], Belgia prints * [[17. detsember]] – [[Clavicular]], USA striimer * [[23. detsember]] – [[Paul Wanner]], Austria jalgpallur p2udt7xpswksc9u5wt6moxu3amwd0w0 0 717462 7231860 7211075 2026-09-10T20:49:19Z Raamaturott 56450 /* Juuni */ 7231860 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[2007]]. aastal sündinud inimesi ja loomi'' {{Sündinud|2007}} == Jaanuar == * [[6. jaanuar]] – [[João Simões]], Portugali jalgpallur * [[22. jaanuar]] – [[Pau Cubarsí]], Hispaania jalgpallur == Veebruar == * [[12. veebruar]] – [[Hugo Malmsten (noorem)|Hugo Malmsten]], eesti näitleja * [[16. veebruar]] – [[Marcus Viks]], eesti sõudja *[[28. veebruar]] – [[Lalla Khadija]], Maroko printsess == Märts == * [[12. märts]] – [[Xan Windsor, parun Culloden]], Briti aristokraat * [[14. märts]] – [[Simeon Hassan Muñoz]], Bulgaaria kuninga lapselaps * [[17. märts]] – [[Abdul Muntaqim]], Brunei prints * [[18. märts]] – [[Nettspend]], Ameerika Ühendriikide räppar == Aprill == *[[7. aprill]] – [[Haalah bint Hashim]], Jordaania printsess * [[10. aprill]] – [[Ariane (Hollandi printsess)|Ariane]], Madalmaade printsess *[[13. aprill]] – [[Kaimar Vagul]], eesti suusahüppajad *[[18. aprill]] – [[Hayah bint Hamzah]], Jordaania printsess * 18. aprill – [[Lerotholi Seeiso]], Lesotho prints * [[19. aprill]] – [[Miia Ott]], eesti kergejõustiklane *[[21. aprill]] – [[Isabella (Taani printsess)|Isabella]], Taani printsess * [[29. aprill]] – [[Mirra Andrejeva]], Venemaa tennisist * 29. aprill – [[infanta Sofía|Sofía]], Hispaania infanta == Mai == * [[29. mai]] – [[Federico Coletta]], Itaalia jalgpallur == Juuni == * [[5. juuni]] – [[Adelija Petrosjan]], Venemaa iluuisutaja * 5. juuni – [[Andrija Maksimović]], Serbia jalgpallur * [[14. juuni]] – [[Bryce James]], Ameerika Ühendriikide korvpallur * [[21. juuni]] – [[Tony Varjund]], eesti jalgpallur * [[28. juuni]] – [[Etriin Etverk]], eesti triatleet == Juuli == * [[13. juuli]] – [[Lamine Yamal]], Hispaania jalgpallur * [[31. juuli]] – [[Ilja Kurucs]], Läti korvpallur == August == * [[8. august]] – [[Margareth Mürk]], eesti laulja * [[26. august]] – [[Marek-Adrian Mäsak]], eesti judoka == September == * [[15. september]] – [[Sten-Erik Iir]], Eesti kergejõustiklane * [[24. september]] – [[Adem Avdić]], Serbia jalgpallur == Oktoober == * [[2. oktoober]] – [[Ayyoub Bouaddi]], Maroko jalgpallur == November == * [[12. november]] – [[Patrik Kristal]], eesti jalgpallur * [[21. november]] – [[Mia Mireia Uusorg]], eesti kergejõustiklane == Detsember == * [[4. detsember]] – [[Tristan Konso]], eesti kergejõustiklane * [[25. detsember]] – [[Romet Nigula]], eesti jalgpallur 2fjzw4lowskv0zqw8jjvz0em4xgyxrx 0 719162 7231934 7198514 2026-09-10T22:16:07Z Nyt sivistyn 237321 Link 7231934 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Pubbsm.jpg|pisi|Tüüpiline [[Suurbritannia|Briti]] pubi]] '''Pubi''' [[Inglismaa|inglis]]- või [[Iirimaa|iiripärane]] [[kõrts]], kus pakutakse õlut ja teisi alkohoolseid jooke ning harilikult lihtsamat sorti tugevat toitu. ==Vaata ka== * [[Alkoholilitsentsiseadused Suurbritannias]] * [[Campaign for Real Ale]] * [[Pubiralli]] * [[Iiri pubi]] * [[SpåraKoff]] {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Kõrtsid]] [[Kategooria:Inglismaa kultuur]] [[Kategooria:Iirimaa kultuur]] ofpvx3x31z4e9sgxh4kfsf5ukm0dcd5 0 719779 7231834 7210874 2026-09-10T20:33:34Z Amherst99 15496 7231834 wikitext text/x-wiki '''Adolf Mölder''' (1. august [[1912]] [[Pärniku (Iisaku kihelkond)|Pärniku]] küla, [[Tudulinna vald (Iisaku kihelkond)|Tudulinna vald]] – [[4. veebruar]] [[1976]] [[Tartu]]) oli eesti loomakasvatusteadlane. Sündis 1912. a. taluniku pojana. 1930 lõpetas Kuremaa kontrollassistentide kooli, 1937 Jäneda Põllutöökeskkooli ja [[1945]] Tartu ülikooli. Töötanud algul kontrollassistendina, karjaravitsejana, konsulendina, raamatupidajana ja majandijuhina. 1948–55 Eesti Punase Karja Riikliku Tõulava direktor ja 1947–1976 Eesti Punase Karja Tõuaretusnõukogu esimees. 1947–1976 töötas [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudis]] (ELVI; 1956–1976 direktor). Aastast 1976 kandis ELVI tema nime.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=EE, kd. 14}}</ref> Põllumajandusdoktor (1965), professor (1966), Üleliidulise Lenini-nimelise Põllumajandusteaduse Akadeemia kirjavahetajaliige (1967) ja akadeemik (1972). Tema elutööks võib pidada eesti punase veisetõu aretamist ja täiustamist, ta on uurinud veiste jõudluspärilikkuse hindamist, veisekasvatussaaduste tootmise tehnoloogiat ja algatanud veiste tõuaretuse süsteemi loomise. 1966–1970 oli NSVL Ülemnõukogu saadik. ENSV teeneline zootehnik (1956). ENSV riiklik preemia 1965 ja 1972, NSVL-i riiklik preemia 1975. ==Töid== *Eesti punane kari (1949) *Eesti punase veisetõu aretus (1966) *Проверка быков-производителей по потомству (1966) ==Tunnustus== *[[Eesti NSV riiklik preemia]] (1965 ja 1972) *[[NSV Liidu riiklik preemia]] (1975) *[[NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e väike kuldmedal (1958) *[[Orden "Austuse märk"]] (1959) *[[Lenini orden]] (1965) *[[Oktoobrirevolutsiooni orden]] (1971) ==Isiklikku== Mölderi kaksikpojad [[Mati Mölder|Mati]] ja [[Aavo Mölder]] (30. III 1944 Vasula) on loomakasvatusteadlased, põllumajanduskandidaadid. Poeg Enn (1947-1977) oli Viljandi näidissovhoosi direktor. ==Kirjandus== *Perekonnaõhtu. Adolf Möldri perekonnas. 14. märts 1969  - ERR arhiiv *''Adolf Mölder:'' [nekroloog] – Rahva Hääl 7. II 1976 *''Akadeemik A. Mölderi teaduslike tööde bibliograafia''. Tallinn, 1982 *''[[Eesti teaduse biograafiline leksikon]]''. 2. köide. Tallinn, 2005 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mölder, Adolf}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1976]] o23a4p65g0wdvrtaar3uk2vzhvjxzpp 7231884 7231834 2026-09-10T21:02:49Z Amherst99 15496 7231884 wikitext text/x-wiki '''Adolf Mölder''' ([[1. august]] [[1912]] [[Pärniku (Iisaku kihelkond)|Pärniku]] küla, [[Tudulinna vald (Iisaku kihelkond)|Tudulinna vald]] – [[4. veebruar]] [[1976]] [[Tartu]]) oli eesti loomakasvatusteadlane. Ta sündis 1912. a. taluniku pojana. 1930 lõpetas Kuremaa kontrollassistentide kooli, 1937 Jäneda Põllutöökeskkooli ja [[1945]] Tartu ülikooli. Töötanud algul kontrollassistendina, karjaravitsejana, konsulendina, raamatupidajana ja majandijuhina. 1948–55 Eesti Punase Karja Riikliku Tõulava direktor ja 1947–1976 Eesti Punase Karja Tõuaretusnõukogu esimees. 1947–1976 töötas [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudis]] (ELVI; 1956–1976 direktor). Aastast 1976 kandis ELVI tema nime.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=EE, kd. 14}}</ref> Põllumajandusdoktor (1965), professor (1966), Üleliidulise Lenini-nimelise Põllumajandusteaduse Akadeemia kirjavahetajaliige (1967) ja akadeemik (1972). Tema elutööks võib pidada eesti punase veisetõu aretamist ja täiustamist, ta on uurinud veiste jõudluspärilikkuse hindamist, veisekasvatussaaduste tootmise tehnoloogiat ja algatanud veiste tõuaretuse süsteemi loomise. 1966–1970 oli NSV Liidu Ülemnõukogu saadik. ==Töid== *Eesti punane kari (1949) *Eesti punase veisetõu aretus (1966) *Проверка быков-производителей по потомству (1966) ==Tunnustus== *[[Eesti NSV teeneline zootehnik]] (1956) *[[Eesti NSV riiklik preemia]] (1965 ja 1972) *[[NSV Liidu riiklik preemia]] (1975) *[[NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näitus]]e väike kuldmedal (1958) *[[Orden "Austuse märk"]] (1959) *[[Lenini orden]] (1965) *[[Oktoobrirevolutsiooni orden]] (1971) ==Isiklikku== Mölderi kaksikpojad [[Mati Mölder|Mati]] ja [[Aavo Mölder]] (30. III 1944 Vasula) on loomakasvatusteadlased, põllumajanduskandidaadid. Poeg Enn (1947-1977) oli Viljandi näidissovhoosi direktor. ==Kirjandus== *Perekonnaõhtu. Adolf Möldri perekonnas. 14. märts 1969  - ERR arhiiv *''Adolf Mölder:'' [nekroloog] – Rahva Hääl 7. II 1976 *''Akadeemik A. Mölderi teaduslike tööde bibliograafia''. Tallinn, 1982 *''[[Eesti teaduse biograafiline leksikon]]''. 2. köide. Tallinn, 2005 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Mölder, Adolf}} [[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised zootehnikud]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Oktoobrirevolutsiooni ordeni kavalerid]] [[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]] [[Kategooria:NSV Liidu Ülemnõukogu saadikud]] [[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1912]] [[Kategooria:Surnud 1976]] h52jlbkklc8llqjecmulp7mk8qe3h0p 0 719825 7231940 7211738 2026-09-10T22:33:18Z Nyt sivistyn 237321 Pilt 7231940 wikitext text/x-wiki [[File:2014-07-01-Europaparlament Comodini Cachia by Olaf Kosinsky -64 (2).jpg|thumb|Therese Comodini Cachia (2014)]] '''Therese Comodini Cachia''' (sündinud [[23. veebruar]]il [[1973]] [[Attard]]is) on [[Malta]] jurist ja poliitik ning endine Euroopa Parlamendi liige. == Haridus == Ta sündis aastal [[1973]] [[Attard]]is (asub [[Malta saar]]e keskosas), Ta õppis [[Malta Ülikool]]is, kus ta omandas kaks magistrikraadi. Ta omandas õigusteaduse doktori kraadi (LLD) [[1997]]. aastal ja hiljem kaitses ta [[2012]]. aastal doktorikraadi inimõiguste alal. == Professionaalne karjäär == Ta on elukutselt jurist, kes töötab inimõiguste valdkonnas. Ta on esindanud inimõiguste rikkumiste ohvreid alates 1997. aastast mitmel tasandil, kohtumenetlustes Malta ülemkohtutes ja Euroopa Inimõiguste Kohtus Strasbourgis. Tema klientide hulka on kuulunud eraisikud, äriühingud, valitsusasutused ja ka seadusandlikult moodustatud organid. Oma juristikarjääri jooksul on ta tegutsenud mitme Malta valitsusvälise organisatsiooni, sealhulgas Malta Skautide Ühingu, Malta Naisorganisatsioonide Konföderatsiooni ja Malta Vaimse Tervise Ühingu õigusnõunikuna. Aastatel 2008–2010 nõustas ja konsulteeris ta riiklikku võrdõiguslikkuse komisjoni (NCPE) Euroopa õiguse ja võrdõiguslikkuse direktiivide olemuse küsimustes, abistas diskrimineerimisalastes uurimistes ja toetas mitmesuguseid muid uurimisprojekte. Praegu on ta [[Malta Ülikool]]is inimõiguste alase õiguse õppejõud. Samuti koordineerib ta ülikooli inimõiguste ja demokratiseerimise magistrikraadi. Varem on ta töötanud külalisõppejõuna [[Utrechti Ülikool]]is Hollandis ja [[Viadrina Euroopa Ülikool]]is [[Frankfurt Oderi ääres|Frankfurdis Oderi ääres]] [[Saksamaa]]l. == Poliitiline karjäär == Ta on [[Malta Rahvuspartei]] (Partit Nazzjonalista) liige ja on aktiivselt partei tegevuses osalenud. Teda peetakse sageli parlamendirühma tugisambaks, kuna ta on panustanud mitmete seisukohtade, sealhulgas Malta põhiseaduse muudatuste koostamisse. Ta kandideeris esmakordselt poliitilisele ametikohale Malta parlamendi üldvalimistel 2013. aasta märtsis. 2013. aastal määrati ta PN-i põhikirja ja parteistruktuuride läbivaatamise komisjoni liikmeks. Ta määrati koos [[Richard Muscat]]iga ka Kandidaatide Foorumi kaasesimeheks. Enne Euroopa Parlamenti valimist aitas ta esindada Rahvuslikku Parteid põhiseaduslikus kohtuasjas Malta valimiskomisjoni vastu seoses ebavõrdsusega häältelugemisprotsessis 2013. aasta üldvalimistel. Pärast seda, kui häältelugemise viga kohtus vaidlustati, aitas ta PN-i pika ja detailse kohtuprotsessi käigus kaitsta. [[2014]]. aasta mais valiti ta [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] liikmeks. 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Maltal sai Rahvuslik Partei veidi üle 40% riigi häältest ja võitis kolm Malta kuuest Euroopa Parlamendi kohast. See oli esimene kord, kui PN suutis Euroopa Parlamendis saada kolm kohta – kolmanda koha, mille võitis Comodini Cachia. Euroopa Parlamendi liikmena kuulus ta [[Euroopa Rahvapartei]] fraktsiooni. Ta oli Euroopa Parlamendis kolme komisjoni ja delegatsiooni liige. Ta oli õiguskomisjoni (JURI), Palestiina Seadusandliku Nõukoguga suhtlemise delegatsiooni ja Vahemere Liidu Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni liige. Õiguskomisjonis oli ta parlamendi autoriõiguse raportöör. Lisaks oli ta inimõiguste allkomisjoni (DROI), kultuuri- ja hariduskomisjoni (CULT) ning Hiina Rahvavabariigiga suhtlemise delegatsiooni asendusliige. Ta on ka parlamendi ELi diabeedi töörühma kaasesimees. Pärast Euroopa Parlamendi liikmeks valimist asus Comodini Cachia oma kodumaal täitma täiendavaid juhtivaid rolle. 2014. aasta oktoobris nimetas tollane Rahvusliku Partei ja opositsiooniliider [[Simon Busuttil]] ta partei poliitikafoorumite koordinaatoriks Maltal ning 2015. aasta jaanuaris nimetas partei ta PN-i haridus- ja tööhõiveministriks. 2017. aastal osales ta üldvalimistel ja valiti kaheksandas valimisringkonnas 4244 häälega 22. hääletusvoorus. Algselt keeldus ta oma kohast, kuid muutis seejärel oma otsust ja teatas, et astub tagasi Euroopa Parlamendi liikme kohalt ja asub parlamendiliikme kohale. 9. juulil 2020 nimetati Comodini Cachia Rahvusliku Partei juhiks pärast seda, kui ametisolev juht dr [[Adrian Delia]] kaotas umbusaldushääletuse. == Publikatsioonid == Ta on esitanud oma uurimistöid ja aruandeid inimõigustega seotud teemadel (keskendudes Maltale) mitmetele Euroopa institutsioonidele. Ta on kaastööd teinud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) erinevatele väljaannetele, sealhulgas töödele alaealiste inimkaubanduse, rassismi, ksenofoobia, diskrimineerimise, teabekaitse, vaimse tervise, ebaseadusliku immigratsiooni ja repatrieerimise kohta. Ta on kaastööd teinud Maltale Euroopa Inimõiguste Kohtus aastatel 1987–2021, toimetaja Mark A. Sammut. Comodini Cachia esitas aruandeid diskrimineerimise kohta töökohal rassi, veendumuste või seksuaalse sättumuse alusel. Ta on avaldanud artikleid Ameerika Ülikooli Washingtoni Õigusteaduskonna ajakirjas Human Rights Brief ja ka Euroopa Avaliku Õiguse Grupis. == Auhinnad == 2008. aastal pälvis Malta Rahvusvaheline Noortekoda (JCI) talle iga-aastase kümne silmapaistva noore inimese (TOYP) auhinna kahes erinevas kategoorias – lapsed, maailmarahu ja inimõigused – ning poliitika, õiguse ja valitsusasjad. 2016. aasta märtsis nimetas ajakiri The Parliament Magazine Comodini Cachia aasta Euroopa Parlamendi liikmeks äriühingu juhtimise valdkonnas. See oli tema esimene auhind Brüsselis ja ajakiri märkis, et „Comodini Cachiat on kiidetud tema töösse panustatava entusiasmi ja kire eest. Ta on pühendunud Malta kodanikuühiskonna kaasamise suurendamisele ELi poliitikakujundamises.“ 2017. aasta märtsis asetas shr POLITICO 2017. aasta oluliste Euroopa Parlamendi liikmete nimekirjas 27. kohale oma töö eest autoriõiguse reformi alal. == Isiklikku == Ta on abielus Vladimiro Comodiniga, neil on üks laps. == Välislingid == * [https://www.europarl.europa.eu/meps/et/124968/THERESE_COMODINI+CACHIA/history/8 Therese Comodini Cachia Euroopa Parlamendi kodulehel] {{JÄRJESTA:Comodini Cachia, Therese}} [[Kategooria:Malta poliitikud]] [[Kategooria:Maltalt valitud Euroopa Parlamendi liikmed]] [[Kategooria:Juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] b53hc6nt713coe1tskvxbe083ygzd1l 0 720209 7231819 7221564 2026-09-10T18:51:43Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7231819 wikitext text/x-wiki {{Infokast sportlane | nimi = Johann Zarco | pilt = Johann Zarco at the 2025 Malaysian Grand Prix.jpg | pildiallkiri = Johann Zarco (2025) | riik = Prantsusmaa | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|7|16}} | sünnikoht = [[Cannes]], Prantsusmaa | spordiala = [[MotoGP]] | märkus_silt = Võistlusnumber | märkus = 5 }} '''Johann Sylvain Pierre Zarco''' (sündinud [[16. juuli|16. juulil]] [[1990]]) on [[Prantsusmaa|prantsuse]] [[Mootorrataste Grand Prix' võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõitja]], kes võistleb MotoGP-s [[LCR Team|Castrol Honda LCR]] võistkonnas. Ta on kahekordne Moto2 maailmameister ([[2015. aasta Moto2 hooaeg|2015]] ja [[2016. aasta Moto2 hooaeg|2016]]). Ta sai oma esimese MotoGP etapivõidu 2023. aasta [[Austraalia mootorrataste Grand Prix|Austraalia Grand Prix]]'l [[Prima Pramac Racing|Prima Pramac Racingu]] võistkonnas.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2026-07-12 |pealkiri=Zarco admits he thought first MotoGP win ‘is not going to happen’ |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/zarco-admits-thoughts-that-first-motogp-win-is-not-going-to-happen/10535621/ |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}</ref> Zarco tegi oma MotoGP debüüdi 2017. aastal [[Tech3 Racing|Monster Yamaha Tech3]] võistkonnas. Hooaja avaetapil ta juhtis esimestel ringidel ning tekitas 2-sekundilise vahe teise kohaga, kuni ta kukkus kuuenda ringi teises kurvis.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2017-03-28 |pealkiri=Qatar crash part of MotoGP learning curve &#8211; Johann Zarco |url=https://www.motorsportweek.com/2017/03/28/14161/ |vaadatud=2026-08-22 |väljaanne=Motorsport Week |keel=en-GB}}</ref> Ta saavutas oma esimese MotoGP-klassi poodiumi sama aasta [[Prantsuse mootorrataste Grand Prix|Prantsuse Grand Prix]]'l.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=since 1955 |eesnimi=the experts at MCN-the voice of motorcyclists |pealkiri=MotoGP: Zarco makes history with debut podium at home |url=https://www.motorcyclenews.com/sport/motogp/2017/may/motogp-zarco-makes-history-with-debut-podium-at-home/ |vaadatud=2026-08-22 |väljaanne=www.motorcyclenews.com |keel=en}}</ref> 2025. aasta Prantsuse Grand Prix'l tuli Zarco esimeseks prantslaseks pärast 71 aastat, kes on võitnud oma koduetapil.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-05-12 |pealkiri=Zarco ends France’s 71-year wait for home Grand Prix glory |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/05/12/zarco-ends-frances-71-year-wait-for-home-grand-prix-glory/www.motogp.com/en/news/2025/05/12/zarco-ends-frances-71-year-wait-for-home-grand-prix-glory/749085 |vaadatud=2026-08-22 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The World of Motorcycling- News detail |url=https://www.fim-moto.com/en/news/news-detail/article/chapeau-zarco-emerges-victorious-in-history-making-french-gp |vaadatud=2026-08-22 |väljaanne=www.fim-moto.com}}</ref> == Tulemused == === Red Bull MotoGP Rookies Cup === ('''paksus kirjas''' on toodud kvalifikatsioonivõidud; ''kaldkirjas'' kiireim ring) {| class="wikitable" style="text-align:center;" !Aasta !1 !2 !3 !4 !5 !6 !7 !8 !Koht !Pnt |- !2007 | style="background:#ffdf9f;" |[[:en:Circuito_de_Jerez|SPA]] {{small|3}} | style="background:#ffffbf;" |'''''[[:en:Mugello_Circuit|ITA]]''''' {{small|1}} | style="background:#dfdfdf;" |[[:en:Donington_Park|GBR]] {{small|2}} | style="background:#dfffdf;" |'''[[:en:TT_Circuit_Assen|NED]]''' {{small|13}} | style="background:#dfdfdf;" |'''[[:en:Sachsenring|GER]]''' {{small|2}} | style="background:#ffffbf;" |[[:en:Brno_Circuit|CZE]] {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |'''[[:en:Circuito_do_Estoril|POR]]''' {{small|1}} | style="background:#ffffbf;" |''[[:en:Circuit_Ricardo_Tormo|VAL]]'' {{small|1}} ! style="background:#ffffbf;" |1st ! style="background:#ffffbf;" |159 |} === Mootorrataste Grand Prix' võidusõit === ==== Hooaja kaupa ==== {| class="wikitable" style="text-align:right;" !Aasta !Klass !Tootja !Meeskond !Sõite !Võite !Poodiume !{{Tooltip|Kval.v|Kvalifikatsioonivõite}} !{{Tooltip|Kiir.r|Kiireimaid ringe}} !Punkte !Koht |- !2009 | style="text-align:left;" |125cc | style="text-align:left;" |[[Aprilia]] | style="text-align:left;" |WTR San Marino Team |16 |0 |0 |0 |0 |32.5 |20. |- !2010 | style="text-align:left;" |125cc | style="text-align:left;" |[[Aprilia]] | style="text-align:left;" |WTR San Marino Team |17 |0 |0 |0 |1 |77 |11. |- !2011 | style="text-align:left;" |125cc | style="text-align:left;" |[[Derbi (mototehnika)|Derbi]] | style="text-align:left;" |Avant-AirAsia-Ajo |17 |1 |11 |4 |4 |262 | style="background:#DFDFDF;" |'''2.''' |- !2012 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Motobi]] | style="text-align:left;" |JiR Moto2 |17 |0 |0 |0 |0 |95 |10. |- !2013 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Suter]] | style="text-align:left;" |Came IodaRacing Project |17 |0 |2 |0 |2 |141 |9. |- !2014 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |Caterham [[Suter]] | style="text-align:left;" |AirAsia Caterham |18 |0 |4 |1 |0 |146 |6. |- !2015 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Ajo Motorsport]] |18 |8 |14 |7 |1 |352 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- !2016 | style="text-align:left;" |Moto2 | style="text-align:left;" |[[Kalex]] | style="text-align:left;" |[[Ajo Motorsport]] |18 |7 |10 |7 |4 |276 | style="background:#FFFFBF;" |'''1.''' |- !2017 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="text-align:left;" |[[Tech3 Racing|Monster Yamaha Tech3]] |18 |0 |3 |2 |4 |174 |6. |- !2018 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]] | style="text-align:left;" |[[Tech3 Racing|Monster Yamaha Tech3]] |18 |0 |3 |2 |0 |158 |6. |- ! rowspan="2" |2019 | rowspan="2" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[KTM]] | style="text-align:left;" |[[Red Bull KTM Factory Racing]] |13 |0 |0 |0 |0 |27 | rowspan="2" |18. |- | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |[[LCR Honda|LCR Honda Idemitsu]] |3 |0 |0 |0 |0 |3 |- !2020 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Esponsorama Racing|Avintia Esponsorama Racing]] |14 |0 |1 |1 |1 |77 |13. |- !2021 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Pramac Racing]] |18 |0 |4 |1 |2 |173 |5. |- !2022 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Pramac Racing]] |20 |0 |4 |2 |2 |166 |8. |- !2023 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Ducati]] | style="text-align:left;" |[[Pramac Racing|Prima Pramac Racing]] |20 |1 |6 |0 |2 |225 |5. |- !2024 | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |[[LCR Team|Castrol Honda LCR]] |20 |0 |0 |0 |0 |55 |17. |- ![[2025. aasta MotoGP hooaeg|2025]] | style="text-align:left;" |MotoGP | style="text-align:left;" |[[Honda]] | style="text-align:left;" |[[LCR Team|Castrol Honda LCR]] |22 |1 |2 |0 |0 |148 |12. |- ![[2026. aasta MotoGP hooaeg|2026]] |MotoGP |[[Honda]] |[[LCR Team|Castrol Honda LCR]] |6 |0 |0 |0 |0 |34 |17.* |- ! colspan="4" |Kokku |'''310''' |'''18''' |'''64''' |'''27''' |'''23''' |'''261.5''' | |} == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Zarco, Johann}} [[Kategooria:Mootorrattasportlased]] [[Kategooria:Prantsusmaa sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] 8o3ud68lgvlk6up2tfjqheerquskqeq 0 720779 7231825 7231533 2026-09-10T19:21:57Z Hannesvalk 176021 /* 9. september */ 7231825 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Novorossiisk]]i naftaterminali, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]] ja helikopter [[Mi-8]]. Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 10. september === Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile, [[Sumõ]]le, [[Dniprole]] ja [[Pavlohrad]]ile hukkus vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši.9] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 4of3o5zyqndn85mnpoe8i23wtm239q0 7231827 7231825 2026-09-10T19:28:11Z Hannesvalk 176021 /* 10. september */ 7231827 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Novorossiisk]]i naftaterminali, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]] ja helikopter [[Mi-8]]. Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 10. september === Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le ja [[Pavlohrad]]ile hukkus vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] a4yzrlg4npsqtnjqogqv45mi9yiyo3p 7231965 7231827 2026-09-11T03:44:14Z Hannesvalk 176021 /* 10. september */ 7231965 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Novorossiisk]]i naftaterminali, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]] ja helikopter [[Mi-8]]. Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 10. september === Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 10. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 2zo5rp19xm2vp13l8t4ea5yd45l0hsd 7231968 7231965 2026-09-11T03:58:40Z Hannesvalk 176021 /* 9. september */ 7231968 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. septembrist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == September == [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-09-01 (01).webp| thumb| Korterelamu Kiievis peale Venemaa õhurünnakut]] === 1. september === Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.<ref>[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026</ref> === 2. september === Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>, Odessale<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref> ja Dniprole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026</ref>. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada vähemalt 66 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#venerynnak Vene rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 67 ukrainlast] ERR, 3. IX 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610126746/venemaa-kaotas-ukraina-rindel-teist-kuud-jarjest-ule-40-000-soduri#tyhistama Zelenski: Venemaale suunduvaid lende on juba hakatud tühistama] ERR, 3. IX 2026</ref> Ukraina kinnitas Venemaa lennuki [[Mikojan-Gurevitš MiG-29|Mig-29]] ja kopteri [[Ka-27]] hävitamist.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02ES4Wg69qM77opKk8zM4a6jn8jPpRbk1Q6XJm24Th4hJQeDFYshhrNgXWSe6eijJ4l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2. IX 2026</ref> Kiievis toimus relvastatud konflikt [[Ukraina Julgeolekuteenistus|Ukraina Julgeolekuteenistuse SBU]] ja [[HUR MO|sõjaväeluure HUR]] võitlejate vahel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608655/ulevaade-ukraina-julgeolekumeeste-tulevahetuse-pohjused-on-kremli-vastases-vene-uksuses ÜLEVAADE | Ukraina julgeolekumeeste tulevahetuse põhjused on Kremli-vastases vene üksuses] Delfi, 6. IX 2026</ref> === 3. september === Venemaa andis [[Kiievi oblast]]is [[Borõspili rajoon]]is löögi Ukraina suurimale ravimilaole<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608082/venemaa-andis-kiievi-oblastis-loogi-ukraina-suurimale-ravimilaole Venemaa andis Kiievi oblastis löögi Ukraina suurimale ravimilaole] Delfi, 3. IX 2026</ref> ja Coca-Cola tehasele Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608284/kaheksas-runnakupaev-kiievi-vastu-tabati-coca-cola-tehast-see-on-selge-sonum-ameerikale Kaheksas rünnakupäev Kiievi vastu: tabati Coca-Cola tehast. „See on selge sõnum Ameerikale“] Delfi, 4. IX 2026</ref> Ukraina on alates 25. augustist edenenud [[Harkivi oblast]]is [[Kupjansk]]ist põhjas Zapande ja Dvorchina piirkonnas.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> === 4. september === Venemaa droon ründas [[Ukraina julgeolekuteenistus]]e (SBU) peakorterit Kiievis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608475/vene-droon-rundas-ukraina-julgeolekuteenistuse-peakorterit Vene droon ründas Ukraina julgeolekuteenistuse peakorterit] Delfi, 4. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610128213/venemaa-droon-tabas-reede-paeval-kiievi-kesklinna#droon Venemaa droon tabas reede päeval Kiievi kesklinna] ERR, 4. IX 2026</ref> Ukraina ründas sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat [[Sotši]]s.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608280/ukraina-rundas-sotsi-linna-tabati-sojavaeobjekti-laeva-ja-naftahoidlat Ukraina ründas Sotši linna. Tabati sõjaväeobjekti, laeva ja naftahoidlat] Delfi, 4. IX 2026</ref> === 5. september === Algas USA saadikute visiit Moskvasse, kus Witkoff ja Kushner kohtusid Putiniga.<ref>[https://www.err.ee/1610129602/rahulabiraakijad-witkoff-ja-kushner-kohtuvad-moskvas-putiniga Rahuläbirääkijad Witkoff ja Kushner kohtuvad Moskvas Putiniga] ERR, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608588/trumpi-erisaadikud-witkoff-ja-kushner-saabusid-rahuplaaniga-moskvasse Trumpi erisaadikud Witkoff ja Kushner saabusid rahuplaaniga Moskvasse] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608650/putini-kohtumine-usa-esindajatega-kestis-kolm-tundi-arutati-nii-soda-kui-usa-vene-majanduskoostood Putini kohtumine USA esindajatega kestis kolm tundi, arutati nii sõda kui USA-Vene majanduskoostööd] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ja Ukraina lubasid saadikute visiidi ajaks peatada õhurünnakud pealinnadele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608559/venemaa-jatkas-kiievi-pommitamist-hoolimata-usa-saadikute-visiidiks-pakutud-relvarahust Venemaa jätkas Kiievi pommitamist, hoolimata USA saadikute visiidiks pakutud relvarahust] Delfi, 5. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608610/putin-kaskis-peatada-runnakud-kiievile-trumpi-saadikute-visiidi-ajaks Putin käskis peatada rünnakud Kiievile Trumpi saadikute visiidi ajaks] Delfi, 5. IX 2026</ref> Venemaa ründas [[Dnipropetrovski oblast]]i [[Kamjanske]] linna viie ballistilise raketiga. Metallurgiatehases Kametstal hukkus viis töötajat.<ref>[https://www.err.ee/1610129368/soja-1654-paev-ukraina-valistas-uhepoolse-relvarahu#kametstal Venemaa rünnakus tehasele Dnipropetrovski oblastis hukkus viis inimest] ERR, 5. IX 2026</ref> === 6. september === USA presidendi Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner kohtusid Kiievis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja tema meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1610129947/witkoff-konelused-kiieviga-olid-sisukad-ja-jatkuvad-nii-kaua-kui-vaja Witkoff: kõnelused Kiieviga olid sisukad ja jätkuvad nii kaua kui vaja] ERR, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608691/kushneri-ja-witkoffi-kiievi-visiit-suurt-labimurret-ei-toonud-zelenskoi-soda-jatkub-ilmselt-ka-sel-talvel Kushneri ja Witkoffi Kiievi visiit suurt läbimurret ei toonud. Zelenskõi: sõda jätkub ilmselt ka sel talvel] Delfi, 6. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608771/ukraina-ametnik-witkoff-ja-kushner-toid-tohusamaid-rahuettepanekuid Ukraina ametnik: Witkoff ja Kushner tõid tõhusamaid rahuettepanekuid] Delfi, 7. IX 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis Rjazani naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120608681/video-soda-jatkub-esialgu-valjaspool-kiievit-ja-moskvat-ukraina-suutas-rjazani-naftatehase VIDEO | Sõda jätkub esialgu väljaspool Kiievit ja Moskvat. Ukraina süütas jälle Rjazani naftatehase] Delfi, 6. IX 2026</ref> [[Krasnodari krai]]s [[Sotši]] lennuväljal hävitas Ukraina kaks kopterit - [[Ka-52]] ja [[Mil Mi-28|Mi-28]] ning kahjustas helikopterit [[Mi-8]].<ref>[https://www.err.ee/1610129821/soja-1656-paev-venemaa-rundas-ukraina-lennujaamu-usa-erisaadikute-visiidi-eel#kopter Ukraina relvajõud hävitasid Sotšis kaks Vene ründekopterit] ERR, 6. IX 2026</ref> === 7. september === Ukraina droonirünnak tabas kolme naftarafineerimistehast - [[Rjazani oblast]]is,[[Permi krai]]s ja [[Tatarstan]]is.<ref>[https://www.err.ee/1610130238/soja-1657-paev-ukraina-tabas-droonidega-kolme-venemaa-naftatehast#tehased Ukraina tabas droonidega kolme Venemaa naftatehast] ERR, 7. IX 2026</ref> === 8. september === Venemaa õhurünnakutes Kiievile hukkus vähemalt kaks ja sai haavata seitse inimest.<ref>[https://www.err.ee/1610131543/saksamaa-saadab-ukrainale-enda-varudest-veel-puudurrakette#kaks Vene õhurünnakutes Kiievile sai surma kaks inimest] ERR, 8. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609087/venemaa-rundas-kiievit-rakettide-ja-droonidega Venemaa ründas Kiievit rakettide ja droonidega. Hukkunud on kaks inimest] Delfi, 8. IX 2026</ref> Samuti ründas Venemaa kolme reisirongi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609245/venemaa-on-tana-ukrainas-runnanud-kolme-reisirongi-hukkus-uks-vagunisaatja-ja-on-vigastatuid Venemaa on täna Ukrainas rünnanud kolme reisirongi. Hukkus üks vagunisaatja ja on vigastatuid] Delfi, 8. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Saratov]]i naftatöötlemistehast, [[Engels]]i sõjaväelennuvälja<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609118/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-oblastit Venemaal ründasid droonid Saratovi oblastit] Delfi, 8. IX 2026</ref> ning tabas ja kahjustas [[Taganrog]]i lennuväljal Venemaa koptereid [[Mi-35]] ja [[Mi-8]]. === 9. september === Venemaa rünnakutes Ukraina eri piirkondadele on hukkunud vähemalt 12 ja vigastada saanud 66 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609439/venemaa-rundas-ukrainas-suurelt-ka-mokolajivi-oblastit Venemaa ründas Ukrainas suurelt ka Mõkolajivi oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609370/vene-droonirunnak-tappis-ukraina-moldova-piiripunktis-kaks-inimest Vene droonirünnak tappis Ukraina-Moldova piiripunktis kaks inimest. Taas rünnati ka Kiievi linna ja oblastit] Delfi, 9. IX 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Novorossiisk]]i naftaterminali, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609355/ukraina-droonid-rundasid-venemaal-novorossiiski-naftaterminali VIDEO | Ukraina droonid ründasid öösel Venemaa Novorossiiski naftaterminali] Delfi, 9. IX 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1610132518/ukraina-ohurunnak-tabas-novorossiiski-sadamat#novorossiisk Ukraina õhurünnak tabas Novorossiiski sadamat] ERR, 9. IX 2026</ref> [[Anapa]]s said tabamuse hävitaja [[Su-33]], helikopter [[Mi-8]] ja kaks radarisüsteemi - [[Kasta-2E2]] ja õhutõrjesüsteemi [[S-300|S-300/400]] radar 92N6.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8543905/ukraina-relvajoud-havitasid-haruldase-venemaa-havitaja |pealkiri=Ukraina relvajõud hävitasid haruldase Venemaa hävitaja |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-11 |vaadatud=2026-09-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonid ründasid esmakordselt [[Jamali Neenetsi autonoomne ringkond|Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas]] asuvat [[Novõi Urengoi]] naftagaasikondensaadi tehas, mis asub Ukraina piirist 3200 km kaugusel.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8541741/blogi-1659-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-tabasid-sihtmarki-kaugel-laane-siberis?liveblogPost=637674 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Lääne-Siberis asuvat tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-09-09 |vaadatud=2026-09-09 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609632/seni-sugavaim-runnak-ukraina-tabas-venemaa-gaasirajatist-3000-kilomeetri-kaugusel-piirist Seni sügavaim rünnak: Ukraina tabas Venemaa gaasirajatist 3000 kilomeetri kaugusel piirist] Delfi, 10. IX 2026</ref> === 10. september === Venemaa rünnakutes [[Kiiev]]ile<ref>[https://www.err.ee/1610133721/ukraina-pustitas-ohurunnakute-kaugusrekordi#ohvrid Venemaa rünnakutes Kiievile hukkus üks ja sai vigastada 16 inimest] ERR, 10. IX 2026</ref>, [[Sumõ]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609639/video-ja-fotod-venemaa-andis-ukrainas-sumos-loogi-kaubanduskeskuse-parklale-hukkus-kaks-ja-sai-viga-20-inimest VIDEO ja FOTOD | Venemaa andis Ukrainas Sumõs löögi kaubanduskeskuse parklale. Hukkus kaks ja sai viga 20 inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref>, [[Dnipro]]le<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609774/venemaa-rundas-dnipros-kaks-korda-uht-ettevotet-ja-hukkus-kaks-inimest Venemaa ründas Dnipros kaks korda üht ettevõtet ja hukkus kaks inimest] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja [[Pavlohrad]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609917/venemaa-rundas-pavlohradi-kaubanduskeskust-vigastada-sai-67-inimest-hukkunuid-on-viis Venemaa ründas Pavlohradi kaubanduskeskust: vigastada sai 67 inimest, hukkunuid on viis] Delfi, 10. IX 2026</ref> hukkus vähemalt 10 ja vigastada sai umbes 100 inimest. Ukraina ründas droonidega [[Mahhatškala]] sadamat<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609692/droonid-rundasid-venemaal-mahhatskalad Droonid ründasid Venemaal Mahhatškalad] Delfi, 10. IX 2026</ref> ja meredroonidega [[Sotši]] sadamat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120609638/videod-venemaal-rundasid-meredroonid-sotsit-kus-puhkes-tulekahju VIDEOD | Venemaal ründasid meredroonid Sotšit, kus puhkes tulekahju] Delfi, 10. IX 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 2xhru5pp9hf51q4d7ekyf4sajrqt7tk 0 720799 7231966 7229568 2026-09-11T03:46:09Z CommonsDelinker 1930 Fail András_Baka_with_István_Lajtár_2026_(cropped).png on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Krd|Krd]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: No permission since 3 September 2026. 7231966 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = András Baka | pilt = | pildiallkiri = András Baka (2026) | amet = [[Ungari president]] | ametiajaalgus = [[19. august]] [[2026]] | ametiajalõpp = | eelmine = [[Tamás Sulyok]]<br>[[Ágnes Forsthoffer]] (k.t.) | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = András Bálint Baka | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1952|12|11}} | sünnikoht = [[Budapest]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = Katalin Kövesdi ​ | vanemad = | lapsed = 2 | sugulased = | elukoht = | alma_mater = [[Loránd Eötvösi ülikool]] | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} '''András Bálint Baka''' (sündinud 11. detsembril 1952 [[Budapest]]is) on [[Ungari]] [[jurist]] ja [[poliitik]], [[Ungari president]] alates 19. augustist 2026. Varem oli ta Ungari Ülemkohtu president aastatel 2009–2011 ja [[Rahvuskogu (Ungari)|Rahvuskogu]] liige aastatel 1990–1991. Kaks ametiaega, aastatel 1991–2008, oli Baka [[Euroopa Inimõiguste Kohus|Euroopa Inimõiguste Kohtu]] kohtunik. 11. augustil 2026 valiti Baka [[Tisza Partei]] kandidaadina parlamendis toimunud ülemhääletusega Ungari kaheksandaks presidendiks. Tema ametiaeg algas 19. augustil 2026. ==Isiklikku== Baka isa, kelle nimi oli samuti András, oli masinaehitaja ja ema Margit Maurer oli keskkooliõpetaja, spetsialiseerudes ungari ja saksa keelele. Tal on üks noorem õde. 1977. aastal abiellus Baka Katalin Kövesdiga, kes on samuti õpetaja. Neil on kaks last. {{JÄRJESTA:Baka, Andras}} [[Kategooria:Ungari presidendid]] [[Kategooria:Ungari juristid]] [[Kategooria:Ametiühingutegelased]] [[Kategooria:Loránd Eötvösi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] j7lqheqgymffcofwlrfdwmucxt2gkwn 0 720821 7232064 7229722 2026-09-11T09:20:11Z Avjoska 1538 7232064 wikitext text/x-wiki '''Giacomo Fogliano''' (ka Giacomo Fogliano da Modena, Jacopo Fogliani või Jacobus Folianus; sündinud 1467. või 1468. aastal [[Modena]]s; surnud 10. aprillil 1548 Modenas) oli itaalia vararenessansi [[helilooja]], [[organist]] ja [[orel]]iasjatundja. == Eluloolist == Giacomo Fogliano oli Alessandro Fogliano poeg; ta varase elu või väljaõppe kohta pole teavet. Ka Giacomo vend Lodovico (u 1475 – u 1540) oli helilooja ja [[muusikateoreetik]]. Modena linna surmaregistris ja Giacomo Fogliano [[hauakivi]]l katedraalis on ta surmaaeg ning märge, et ta elas 80-aastaseks. Foglianost sai 1489. aastal [[Modena katedraal]]i organist ja ta pidas seda ametit 1497. aastani. Muusikaajaloolased on oletanud, et Fogliano töötas Modena katedraali koorijuhina (''maestro di cappella''). Dokumenteeritud on, et ta jätkas organistitööd katedraalis alates 1504. aastast kuni oma surmani 1548. aastal. Lisaks organisti kohustustele kuulusid tema ülesannete hulka laulmine, kooripoiste juhendamine, helilooming ja orelimängu õpetamine. [[Ottaviano Petrucci]] avaldatud Fogliano teoste hulgas varaseim on 1502. aastal ilmunud ''[[frottola]]''. Aastatel 1512–1514 õpetas helilooja [[kardinal]] [[Ippolito I d’Este]] palvel klahvpillimängu tulevasele kardinalile [[Giulio Segni]]le (1498–1561); selle õppetöö lõppemist kinnitab Fogliano 13. märtsil 1514 Ippolitole saadetud kiri, millele oli lisatud üks Fogliano [[motett]]idest. 1543. aastal reisis Fogliano [[Parma]]sse, et üle vaadata sealne orel, mille oli ehitanud [[Reggio]] meister Carlo Sabbadini, samuti vaatas ta 1547. aastal üle oreli, mille Giovanni Cipria da Finale ehitas Modena San Francesco kiriku jaoks. == Teosed == Giacomo Fogliano helilooming tema Modena katedraali organistina töötamise ajast on neli käsikirjas säilinud oreli[[ritšerkaar]]i, mis kuuluvad Itaalia varaseimate säilinud oreliteoste hulka, lisaks [[Marco Antonio Cavazzoni]] 1523. aastal Veneetsias ilmunud kogumikule "Recercari, motetti, canzoni. Libro Primo". Tema loodud kümne liturgilise vespripsalmi seadetes on kõrvuti lihtsad ''[[falsobordone]]'' stiilis rütmilised osad ja keerukamad [[Imitatsioon (muusika)|imitatsioon]]ilised lõigud. Samuti pärineb temalt 29 [[madrigal]]i ja mõned frottolad, ''[[lauda]]''d ja motetid. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Fogliano, Giacomo}} [[Kategooria:Itaalia heliloojad]] [[Kategooria:Renessansiajastu heliloojad]] [[Kategooria:Surnud 1548]] ex3rl8nr8eipbks8t2j3gzx0k66x90j 0 720855 7231967 7231410 2026-09-11T03:49:15Z Kalle 51 7231967 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 1999. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[7. september|7.]] – [[12. september|12. sept]] 1999 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Austria}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 8 | meister = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia]] | eelmine = [[1997. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1997]] | järgmine = [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] }} '''1999. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 21. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] ''Confédération Européenne de Volleyball'' (CEV). Need toimusid kahes [[Austria]] linnas, [[Wiener Neustadt]]is ja [[Viin]]is, 7.–12. septembrini 1999. aastal. Hollandi koondis ei suutnud kaitsta kaks aastat tagasi võidetud tiitlit. Itaalia võitis meistrivõistlused neljandat korda, alistades Venemaa neljasetilises finaalis (19-25, 25-17, 25-22, 29-27). == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaheksa võistkonda jagati kahte neljaliikmelisse alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Kolmanda ja neljanda koha saavutanud võistkonnad mängisid viienda kuni kaheksanda koha nimel. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp [[Wiener Neustadt]] *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp [[Viin]] *{{PisiLipp|Austria}} *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Venemaa}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||1:3 || 3||2||1 ||7:5 ||288:247||'''5''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||'''3:2''' ||3 ||2 ||1||7:7|| 295:314 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |1:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||6:6 ||262:286 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} | '''3:1''' ||2:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||1 ||2 ||5:7 ||278:276 ||'''4''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=40 CEV 1998/1999 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="160" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="160" align="center"| Riik !width="287" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. september|7. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{riigi ikoon|Jugoslaavia}}||align=center|'''3 - 1''' || align=left| {{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center| ('''25:20''', '''25:14''', 24:26, '''25:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3102&ID=40&CID=244&PID=95 JUG-TCH] |- | align=center|19:30 || align=right|'''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}}|| align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center|('''26:24''', '''27:25''', '''30:28''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3103&ID=40&CID=244&PID=95 FRA-NED] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[8. september|8. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Tšehhi]]''' {{riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=center| (19:25, '''25:20''', 17:25, '''25:23''', '''18:16''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3105&ID=40&CID=244&PID=95 TCH-NED] |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Jugoslaavia]]''' {{riigi ikoon|Jugoslaavia}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center|('''25:12''', '''25:17''', 25:27, '''25:17''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3104&ID=40&CID=244&PID=95 JUG-FRA] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Tšehhi]]''' {{riigi ikoon|Tšehhi}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ('''26:22''', '''25:19''', 20:25, 23:25, '''15:13''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3107&ID=40&CID=244&PID=95 TCH-FRA] |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|(17:25, '''25:21''', '''25:21''', '''25:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3106&ID=40&CID=244&PID=95 NED-JUG] |} === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Austria}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' || 3||3||0 ||9:2 ||266:216||'''6''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |1:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||3 ||2 ||1||7:3|| 233:209 || '''5''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Bulgaaria}} |1:3|| 0:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||3 ||1||2 ||4:6 ||219:229 ||'''4''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Austria}} | 0:3 ||0:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||3 ||0 ||3 ||0:9 ||161:225 ||'''3''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=40 CEV 1998/1999 Senior European Championships] {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[7. september|7. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''25:12''', '''25:16''', '''25:19''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3097&ID=40&CID=243&PID=95 ITA-AUT] |- | align=center|19:30 || align=right|'''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center|('''27:25''', 17:25, '''25:13''', '''25:16''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3096&ID=40&CID=243&PID=95 RUS-BUL] |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[8. september|8. sept]] || align=center|17:00 || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Bulgaaria}} || align=center| ('''25:21''', '''25:21''', '''25:23''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3098&ID=40&CID=243&PID=95 ITA-BUL] |- | align=center|19:30 || align=right| [[Austria]] {{riigi ikoon|Austria}}|| align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center|('''19:25''', '''13:25''', '''22:25''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3099&ID=40&CID=243&PID=95 AUT-RUS] |- |valign=top rowspan=3 align=center|[[9. september|9. sept]] || align=center|17:00 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' {{riigi ikoon|Bulgaaria}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''25:22''', '''25:23''', '''25:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3100&ID=40&CID=243&PID=95 BUL-AUT] |- | align=center|19:30 || align=right| '''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Itaalia}} || align=center|('''25:20''', 22:25, '''25:18''', '''25:20''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=3101&ID=40&CID=243&PID=95 RUS-ITA] |} == Väljalangemismängude voor == === Mängud kohtadele 5.-8. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=5.-8. koht |RD2=5. koht |Consol=7. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |11. september|{{PisiLipp|Bulgaaria}} |0|{{PisiLipp|Holland}} |3 |11. september| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |3| {{PisiLipp|Austria}} |0 <!-- final --> |12. september|{{PisiLipp|Holland}}|3|{{PisiLipp|Prantsusmaa}}|2 <!-- third place --> |12. september|{{PisiLipp|Bulgaaria}}|3|{{PisiLipp|Austria}} |0 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|9:30 || align=right|[[Bulgaaria]] {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Holland}}'''|| align=center| ('''17:25''', '''19:25''', '''18:25''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23784&ID=40&CID=5154&PID=95 BUL-NED] |- | align=center|12:00 || align=right| '''[[Prantsusmaa]]''' {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center|('''25:15''', '''25:23''', '''27:25''')||align=center| [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23785&ID=40&CID=5154&PID=95 FRA-AUT] |} ==== 7. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="260" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|9:30 || align=right| '''[[Bulgaaria]]''' {{Riigi ikoon|Bulgaaria}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Austria}} || align=center| ('''25:23''', '''25:19''', '''25:15''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23789&ID=40&CID=5156&PID=95 BUL-AUT] |} ==== 5. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="155" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="155" align="center"| Riik !width="300" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Holland]]''' {{Riigi ikoon|Holland}} ||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=center| ('''25:21''', 23:25, 22:25, '''25:23''', '''24:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23790&ID=40&CID=5156&PID=95 NED-FRA] |} === Mängud kohtadele 1.-4. === {{#invoke:RoundN|N4 <!-- parameters --> |RD1=Poolfinaal |RD2=Finaal |Consol=3. koha mäng |bold_winner=high|3rdplace=yes <!-- Date-Place|Team 1|Score 1|Team 2|Score 2 --> <!-- semi finals --> |11. september| {{PisiLipp|Venemaa}}|3|{{PisiLipp|Tšehhi}} |0 |11. september| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |3|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|1 <!-- final --> |12. september|{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]|3|{{PisiLipp|Venemaa}} |1 <!-- third place --> |12. september|{{PisiLipp|Jugoslaavia}}|3|{{PisiLipp|Tšehhi}}|0 }} {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=2 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|16:00 || align=right|'''[[Venemaa]]''' {{Riigi ikoon|Venemaa}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left|{{PisiLipp|Tšehhi}} || align=center| ('''25:21''', '''25:15''', '''25:13''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23786&ID=40&CID=5154&PID=95 RUS-TCH] |- | align=center|18:30 || align=right|'''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} || align=center|( '''25:15''', '''25:22''', 24:26, '''25:22''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23788&ID=40&CID=5154&PID=95 ITA-JUG] |} ==== 3. koht ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|16:00 || align=right| [[Tšehhi]] {{Riigi ikoon|Tšehhi}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Jugoslaavia}}''' || align=center| ('''17:25''', '''19:25''', '''23:25''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23791&ID=40&CID=5156&PID=95 TCH-JUG] |} ==== '''Finaal''' ==== {| class = "wikitable" style="text-align:left;" !width="60" align="center| Kuupäev !width="40" align="center"| Kellaaeg !width="164" align="center"| Riik !width="50" align="center"| Tulemus !width="164" align="center"| Riik !width="270" align="center"| Geimid !width="97" align="center"| Mängude<br>statistika |- |valign=top rowspan=1 align=center|[[12. september|12. sept]] || align=center|18:30 || align=right|[[Venemaa]] {{Riigi ikoon|Venemaa}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| {{riigi ikoon|Itaalia}} '''[[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]''' || align=center| (25:19, '''17:25''', '''22:25''', '''27:29''')||align=center|[https://www-old.cev.eu/Competition-Area/MatchPage.aspx?mID=23792&ID=40&CID=5156&PID=95 RUS-ITA] |} == Lõplik paremusjärjestus == {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align: center;" !width=40|Koht !width=160|Riik |- align=center bgcolor="#F7F6A8" |'''1.''' |style="text-align:left;"| {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]] |- align=center bgcolor="#DCE5E5" |'''2.''' |style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |- align=center bgcolor="#FFDAB9" |'''3.''' |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Jugoslaavia}} |- align=center |4. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Tšehhi}} |- align=center |5. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Holland}} |- align=center |6. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- align=center |7. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Bulgaaria}} |- align=center |8. |style="text-align:left;"|{{PisiLipp|Austria}} |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|1999. aasta Euroopa meistrid<br>{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Itaalia meeste võrkpallikoondis|Itaalia]]<br>4 meistritiitel |- |} {| style="text-align: center; margin-top: 2em; margin-left: auto; margin-right: auto" |+'''12-meheline koosseis''' |- |[[Marco Bracci]], [[Mirko Corsano]], [[Andrea Gardini]], [[Andrea Giani]], [[Leondino Giombini]], [[Pasquale Gravina]], [[Marco Meoni]], [[Luigi Mastrangelo]], [[Samuele Papi]], [[Simone Rosalba]], [[Andrea Sartoretti]] ja [[Paolo Tofoli]]. |- |'''Peatreener''' |- |[[Andrea Anastasi]] |} {{col-end}} == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=40 CEV 1998/1999 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1999.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-1999-o98 European Championship 1999] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:1999. aasta spordis]] c9bvjuvislnnnnatfhua8g3lkg7e88l 0 720931 7231747 7231483 2026-09-10T13:55:38Z Evlper 104506 /* Viited */ 7231747 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Vinec | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Vinec | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = VinecObec.jpg | pildiallkiri = Vaade külale kirikust | lipp = Vinec - Flag.png | lipu_link = [[Vineci lipp]] | vapp = Vinec - CoA.png | vapi_link = [[Vineci vapp]] | pindala = 4.42 | elanikke = 266 | asendikaart = Tšehhi }} '''Vinec''' on [[küla]] [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Mladá Boleslavi ringkond|Mladá Boleslavi ringkonnas]]. Seal elab umbes 300 inimest. Asula paikneb [[Jizera]] jõe paremal kaldal Jizera lavamaal. Peamine vaatamisväärsus on [[romaanika]] perioodil püstitatud Vineci Püha Nikolause kirik, nüüd kaitsealune riiklik [[kultuurimälestis]]. Vinec asub umbes 3 km [[Mladá Boleslav]]ist edelas ja 40 km [[Praha]]st kirdes. See paikneb [[Jizera lavamaa]] põllumajanduspiirkonnas. Kõrgeim punkt asub 290 meetri kõrgusel merepinnast. == Ajaloost == Esmakordselt mainitakse Vinecit kirjalikes allikates 1352. aastal, kuid aastaarv 1165 on kirjas kohalikul kirikul. == Vaatamisväärsused == [[File:Vinec Kostel sv. Mikuláše.jpg|thumb|left|160px|Püha Nikolause kirik]] Püha Nikolause kirik on üks piirkonna tähtsamaid [[keskaeg]]seid [[ehitismälestis]]i. See romaani kirik ehitati tõenäoliselt 1240. aastal, kuid selle esimene ehitusjärk pärineb juba 12. sajandist. Kirikut on korduvalt ümber ehitatud ja muudetud, kuid 1886. aastal eemaldati kõik hilisemad lisandused ja ennistati hoone romaanika vormides.<ref>{{cite web |title=Kostel sv. Mikuláše|url=https://pamatkovykatalog.cz/kostel-sv-mikulase-2147901|publisher=National Heritage Institute|language=cs|access-date=2023-01-17}}</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi külad]] 6l3k2ojpxvk4css21xuv9yvuvwpgm6t 0 720932 7231745 7231494 2026-09-10T13:55:01Z Evlper 104506 /* Viited */ 7231745 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Potvorov | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Potvorov | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Potvorov - kostel svatého Mikuláše.jpg | pildiallkiri = Potvorovi Nikolause kirik | lipp = Potvorov Flag.jpg | lipu_link = [[Vineci lipp]] | vapp = Potvorov CoA.jpg | vapi_link = [[Vineci vapp]] | pindala = 6.23 | elanikke = 131 | asendikaart = Tšehhi }} '''Potvorov''' on küla [[Tšehhi]]s [[Plzeňi maakond|Plzeňi maakonnas]] [[Plzeňi põhjaringkond|Plzeňi põhjaringkonnas]]. Külas elab umbes 100 inimest. Potvorov asub umbes 30 km [[Plzeň]]ist põhja pool ja 74 km [[Praha]]st lääne pool. == Vaatamisväärsused == Külas asub 13. sajandi esimesel poolel ehitatud ühe[[lööv]]iline [[Romaani kunst|romaani]] kirik, pühitsetud [[Nikolaus|pühale Nikolausele]]. Kirikut on mainitud juba 1160. aastal. [[18. sajand]]ist pärineb lõunakülje juurdeehitis ja 1825. aastast [[kellatorn]]. [[Kirikla]] on [[mansardkatus]]ega [[Barokk|barokne]] hoone, mis kannab 1758. aastast pärinevaid Plaßi kloostri ja abt Fortunát Hartmanni vappe. == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi külad]] ehc435yjzil1ohityf6031bxp1i60nb 0 720935 7231838 7231509 2026-09-10T20:38:21Z Sjur 66496 7231838 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Dominic Lokinyomo Lobalu | pilt = Corrida bulloise 2019 1711.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Dominic Lobalu (2019) | riik = Šveits | sünniaeg = {{süv|1998|08|16}} | sünnikoht = [[Chukudum]], [[Sudaan]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = LC Brühl/On (2019–); Tegla Loroupe Peace Foundation (2016–2019) | treener = Markus Hagmann (2019–); Tegla Loroupe (2016–2019) | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m|10 000 m]]}} {{Hõbemedal|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026 Birmingham]]|[[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#10 000 m|10 000 m]]}} {{Pronksmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#5000 m|5000 m]]}} }} '''Dominic Lokinyomo Lobalu''' (sündinud [[16. august]]il [[1998]] [[Chukudum]]is) on [[Lõuna-Sudaan]]i päritolu [[Šveits]]i [[pikamaajooks]]ja. Ta sündis [[Sudaan]]is, praeguse Lõuna-Sudaani riigi aladel, 25 kilomeetri kaugusel [[Keenia]] ja [[Uganda]] piirist. Ta kaotas [[Sudaani teine kodusõda|Sudaani teise kodusõja]] ajal oma vanemad ja põgenes koos nelja õega Keeniasse.<ref name="refugee">{{Cite web |title=Lokinyomo: ‘I want to be the first refugee to get a medal’ |url=https://worldathletics.org/news/feature/dominic-lokinyomo-athlete-refugee-team |access-date=9 September 2026 |website=worldathletics.org }}</ref> Keenias märkas Lobalu talenti endine tippjooksja [[Tegla Loroupe]], kelle heategevusfondi toetatud treeninglaagrite kaudu pääses ta [[Rahvusvaheline Kergejõustikuliit|Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu]] ja Lorupe asutatud pagulaste kergejõustikuprogrammi. Lobalu ja teised programmi kuulunud sportlased said ligipääsu headele treeningvõimalustele ning osaleda rahvusvahelistel võistlustel, sealhulgas olümpiamängudel ja kergejõustiku maailmameistrivõistlustel.<ref name="man">{{Cite web |title=The Fastest Man Without a Country |url=https://www.outsideonline.com/running/news/dominic-lobalu-refugee-athlete/|access-date=10 September 2026 |website=outsideonline.com }}</ref> Alates 2024. aastast esindab Lobalu Šveitsi. [[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Rooma]]s tuli ta 10 000 meetri jooksus Euroopa meistriks. 5000 meetri jooksus võitis ta [[Jakob Ingebrigtsen]]i ja [[George Mills]]i järel hõbemedali. [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el ei saanud ta luba esindada Šveitsi ning võistles [[Pagulaste olümpiakoondis]]es. Ta sai 5000 meetri jooksus neljanda koha. [[2026. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2026. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Birmingham]]is võitis ta 10 000 meetri jooksus [[Andreas Almgren]]i järel hõbemedali. 5000 meetri jooksus oli ta seitsmes. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''1.50,90''' || [[16. september]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Thun]] |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.34,39''' || [[22. august]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Lausanne]] |- | [[2000 m jooks]] || align="center"| '''5.12,20''' || [[24. juuli]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Bern]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.27,68''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[20. juuli]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]] |- | [[5000 m jooks]] || align="center"| '''12.50,87''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[12. juuni]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]] |- | [[10 000 m jooks]] || align="center"| '''27.36,29''' || [[4. mai]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[Interlaken]] |- | [[Poolmaraton]] || align="center"| '''59.12''' <span style="color: " class="explain" title="Rahvusrekord">NR</span> || [[18. september]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Taani}} [[Kopenhaagen]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[1500 m jooks]] || align="center"| '''3.48,63''' || [[23. veebruar]] [[2025]] || {{Riigi ikoon|Šveits}} [[St. Gallen]] |- | [[3000 m jooks]] || align="center"| '''7.39,32''' || [[10. veebruar]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Liévin]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Isiklikku == 2023. aastal valmis Lobalust lühidokumentaalfilm "The Right to Race". Filmi režissöör on austraallane Richard Bullock ja tootja [[Hungry Man Productions]].<ref name="on">{{Cite web |title=The Right to Race – Dominic Lokinyomo Lobalu’s journey to the Olympics |url=https://www.on.com/en-us/stories/the-right-to-race-dominic-lokinyomo-lobalus-journey-to-the-olympics |access-date=9 September 2026 |website=on.com }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{commonscat}} *{{IAAF}} {{JÄRJESTA:Lobalu, Dominic}} [[Kategooria:Šveitsi jooksjad]] [[Kategooria:Lõuna-Sudaani inimesed]] [[Kategooria:Pikamaajooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] ntef7zlc5jeiii92skeyylkamufp1cu 0 720941 7231733 7231684 2026-09-10T13:30:55Z Evlper 104506 /* Tismice Neitsi Maarja Taevaminemise kirik */ 7231733 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tismice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Tismice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Tismice bazilika zezadu.jpg | pildiallkiri = Vaade Tismice basiilikale idast | lipp = Tismice flag.jpg | lipu_link = [[Tismice lipp]] | vapp = Tismice CoA.jpg | vapi_link = [[Tismice vapp]] | pindala = 7.50 | elanikke = 585 | asendikaart = Tšehhi }} '''Tismice''' on küla [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]]. Külas elab umbes 600 elanikku. Tismice asub umbes 28 km [[Praha]] kesklinnast idas ja kolm kilomeetrit [[Český Brod]]ist edelas. Küla läbib Bušineci oja. Külas elab 585 inimest. Küla mainitakse kirjalikes allikates 1295. aastal, kuid külas asuv [[Romaani kunst|romaani]] [[basiilika]] pärineb [[12. sajand]]i lõpust. == Tismice Neitsi Maarja Taevaminemise kirik == Tismice Neitsi Maarja Taevaminemise kirik on kolme[[lööv]]iline romaani basiilika, mis pärineb 12. sajandi lõpust; kiriku tornid ja läänefassaad pärinevad [[15. sajand]]i lõpust. Parempoolse torni ülemine korrus valmis [[Barokk|barokiperioodi]] ümberehituse käigus. Hoone on ehitatud [[liivakivi]]plokkidest ning sellel on kaks [[läänetorn]]i ja kolm ida[[apsiid]]i. Aastail 2008–2010 tehtud restaureerimise käigus avastati, et lõunasein varises 15. sajandil ja taastati nii algsete kui ka uute kividega. Samuti leiti gooti [[Portaal (arhitektuur)|portaal]] Tismice Vrbíki suguvõsa vapiga.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=base&id=1833186&x=14.8218441&y=50.0558266&z=17 Basilica of the Assumption in Tismice. - Mapy.com]</ref> Pärast 1700. aastat täiendati kirikut lääneportaali, trepi ja barokse [[võlv]]laega; aastatel 1767–1775 valmisid [[Savoia Maria Theresia]] tellimusel [[käärkamber]], rõdu ja lõunapoolne torn.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=base&id=1833186&x=14.8218441&y=50.0558266&z=17 Basilica of the Assumption in Tismice. - Mapy.com]</ref> Kirikus asuvad 1755. aasta barokkaltar, [[rokokoo]]stiilis külgaltarid ja kantsel ning 1786. aastast pärinev tinast ristimisnõu. 1990. aastal varastati umbes 1385. aastast pärinev gooti skulptuur Tismice Madonna ja praegu on kirikus kipskoopia; teine koopia on Český Brodis Podlipany muuseumis. Põhjapoolses tornis asub 1442. aasta [[kirikukell]]. Kaks [[hauaplaat]]i kirikus on 1582. ja 1609. aastast.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=base&id=1833186&x=14.8218441&y=50.0558266&z=17 Basilica of the Assumption in Tismice. - Mapy.com]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi asulad]] e38sinm8hbd8iho0ylx3ugm4ctcwik5 7231746 7231733 2026-09-10T13:55:22Z Evlper 104506 /* Viited */ 7231746 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tismice | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Tismice | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Tismice bazilika zezadu.jpg | pildiallkiri = Vaade Tismice basiilikale idast | lipp = Tismice flag.jpg | lipu_link = [[Tismice lipp]] | vapp = Tismice CoA.jpg | vapi_link = [[Tismice vapp]] | pindala = 7.50 | elanikke = 585 | asendikaart = Tšehhi }} '''Tismice''' on küla [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Kolíni ringkond|Kolíni ringkonnas]]. Külas elab umbes 600 elanikku. Tismice asub umbes 28 km [[Praha]] kesklinnast idas ja kolm kilomeetrit [[Český Brod]]ist edelas. Küla läbib Bušineci oja. Külas elab 585 inimest. Küla mainitakse kirjalikes allikates 1295. aastal, kuid külas asuv [[Romaani kunst|romaani]] [[basiilika]] pärineb [[12. sajand]]i lõpust. == Tismice Neitsi Maarja Taevaminemise kirik == Tismice Neitsi Maarja Taevaminemise kirik on kolme[[lööv]]iline romaani basiilika, mis pärineb 12. sajandi lõpust; kiriku tornid ja läänefassaad pärinevad [[15. sajand]]i lõpust. Parempoolse torni ülemine korrus valmis [[Barokk|barokiperioodi]] ümberehituse käigus. Hoone on ehitatud [[liivakivi]]plokkidest ning sellel on kaks [[läänetorn]]i ja kolm ida[[apsiid]]i. Aastail 2008–2010 tehtud restaureerimise käigus avastati, et lõunasein varises 15. sajandil ja taastati nii algsete kui ka uute kividega. Samuti leiti gooti [[Portaal (arhitektuur)|portaal]] Tismice Vrbíki suguvõsa vapiga.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=base&id=1833186&x=14.8218441&y=50.0558266&z=17 Basilica of the Assumption in Tismice. - Mapy.com]</ref> Pärast 1700. aastat täiendati kirikut lääneportaali, trepi ja barokse [[võlv]]laega; aastatel 1767–1775 valmisid [[Savoia Maria Theresia]] tellimusel [[käärkamber]], rõdu ja lõunapoolne torn.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=base&id=1833186&x=14.8218441&y=50.0558266&z=17 Basilica of the Assumption in Tismice. - Mapy.com]</ref> Kirikus asuvad 1755. aasta barokkaltar, [[rokokoo]]stiilis külgaltarid ja kantsel ning 1786. aastast pärinev tinast ristimisnõu. 1990. aastal varastati umbes 1385. aastast pärinev gooti skulptuur Tismice Madonna ja praegu on kirikus kipskoopia; teine koopia on Český Brodis Podlipany muuseumis. Põhjapoolses tornis asub 1442. aasta [[kirikukell]]. Kaks [[hauaplaat]]i kirikus on 1582. ja 1609. aastast.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=base&id=1833186&x=14.8218441&y=50.0558266&z=17 Basilica of the Assumption in Tismice. - Mapy.com]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi külad]] lphcrtaoy6x9as1sz0x6365ebi85jjh 0 720945 7231743 7231699 2026-09-10T13:54:26Z Evlper 104506 /* Viited */ 7231743 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kondrac | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Kondrac | nimi2_keel = saksa | nimi2 = | pilt = Kondrac, kostel sv. Bartoloměje.jpg| | pildiallkiri = Kondraci Püha Bartolomeuse kirik | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 12.77 | elanikke = 535 | asendikaart = Tšehhi }} '''Kondrac''' on küla [[Tšehhi]]s [[Kesk-Tšehhi maakond|Kesk-Tšehhi maakonnas]] [[Benešovi ringkond|Benešovi ringkonnas]]. Seal elab umbes 500 elanikku. Läheduses asuvad [[Vlašim]]i, [[Benešov]]i, [[Tábor]]i ja [[Sedlčany]] linnad. Kunagi [[Kaevandamine|kaevandati]] Kondracis hõbedat ja kulda.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=muni&id=3507&x=14.8880196&y=49.6769040&z=13 Kondrac. - Mapy.com]</ref> == Vaatamisväärsused == Kondraci silmapaistvaimaks ehitiseks on [[12. sajand]]ist pärinev [[Romaani kunst|romaani]] Püha Bartolomeuse kirik, kus leidub väärtuslikke freskosid ja barokkstiilis sisustust.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=muni&id=3507&x=14.8880196&y=49.6769040&z=13 Kondrac. - Mapy.com]</ref> Kondracis asub Farní muzeum, 2010. aastal asutatud ainulaadne muuseum, mis annab ülevaate maapiirkondade vaimulike elust.<ref>[https://mapy.com/en/turisticka?source=muni&id=3507&x=14.8880196&y=49.6769040&z=13 Kondrac. - Mapy.com]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi külad]] blh9pf59qpaw8uhs377p0xx2b35i5sq 0 720952 7231728 2026-09-10T13:14:58Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|Jeemeni linnast|India küla|Mokha (Sultanpur Lodhi)}} {{Infokast asula | nimi = Al-Mukhā | nimi1_keel = | nimi1 = المخا | pilt_üldvaade = Mocha Red Sea - panoramio.jpg | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 16 794 (2005) | laius = | pikkus = | asendikaart = Jeemen }} '''Al-Mukhā''' ([[araabia keel]]es المَخا; ka '''Moka''', '''Mohka''', '''Mocha''' või '''Mukha''') on [[linn]] [[Jeemen]]is [[Punane meri|Punase mere]]...' 7231728 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Jeemeni linnast|India küla|Mokha (Sultanpur Lodhi)}} {{Infokast asula | nimi = Al-Mukhā | nimi1_keel = | nimi1 = المخا | pilt_üldvaade = Mocha Red Sea - panoramio.jpg | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 16 794 (2005) | laius = | pikkus = | asendikaart = Jeemen }} '''Al-Mukhā''' ([[araabia keel]]es المَخا; ka '''Moka''', '''Mohka''', '''Mocha''' või '''Mukha''') on [[linn]] [[Jeemen]]is [[Punane meri|Punase mere]] ääres.<ref name="Encyclopædia Britannica">{{cite web |title=Mocha {{!}} Yemen |url=https://www.britannica.com/place/Mocha-Yemen |website=[[Encyclopædia Britannica]] |access-date=31 August 2022 |language=en |archive-date=29 September 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929085228/https://www.britannica.com/place/Mocha-Yemen |url-status=live }}</ref><ref name="Sõnaveeb">{{cite web |title=Moka [moka]|url=https://xn--snaveeb-10a.ee/search/unif/dlall/dsall/Moka/1/est |website=[[Sõnaveeb]] |access-date=10. september 2026|language=en |archive-date=|archive-url=|url-status=live }}</ref> Mokha oli kuni 19. sajandini Jeemeni pealinna [[Sanaa]] põhiline sadam. Sadamas kaubitseti kohviga ning linna järgi on nimetatud kohviuba [[moka (kohviuba)|moka]].<ref name="Eschner2017">{{cite web |last1=Eschner |first1=Kat |title=Your Mocha is Named After the Birthplace of the Coffee Trade |url=https://www.smithsonianmag.com/smart-news/your-mocha-named-after-birthplace-coffee-trade-180965016/ |website=Smithsonian |access-date=3 July 2020 |archive-date=11 September 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200911165406/https://www.smithsonianmag.com/smart-news/your-mocha-named-after-birthplace-coffee-trade-180965016/ |url-status=live |date=29 September 2017}}</ref> ==Vaata ka== * [[Moka (kohviuba)]] * [[Moka (kohv)]] * [[Almaqah]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{Citation |publisher = Black, Parry & Co. |location = London |title = Oriental Commerce |author = William Milburn |date = 1813 |oclc = 6856418 |chapter-url= http://hdl.handle.net/2027/uc2.ark:/13960/t1hh6sn82?urlappend=%3Bseq=217 |chapter= Mocha |hdl = }} * {{Citation |publisher = S. Converse |location = New Haven |author1 = Jedidiah Morse |author-link1=Jedidiah Morse |author2=Richard C. Morse |title = A New Universal Gazetteer |date = 1823 |edition= 4th |chapter-url= https://archive.org/stream/newuniversalgaze00morsrich#page/478/mode/2up |chapter= Mocha }} * {{Citation |title=Dictionary of Geography |publisher = T. Tegg |location = London |author = Josiah Conder |author-link=Josiah Conder (editor and author) |date = 1834 |chapter-url=https://archive.org/stream/dictionaryofgeog00cond#page/430/mode/2up |chapter=Mocha }} * {{cite book |title=Commercial Statistics |author=John Macgregor |publisher=C. Knight and Co. |location=London |year= 1844 |chapter-url= https://books.google.com/books?id=wnVPAAAAYAAJ&pg=PA374 |chapter=Mocha }} [[Kategooria:Jeemeni linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] 9sbkfpe3g7p1revmnr2akxh1ucyju22 7231732 7231728 2026-09-10T13:18:47Z Taurus404 80079 /* Kirjandus */ 7231732 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Jeemeni linnast|India küla|Mokha (Sultanpur Lodhi)}} {{Infokast asula | nimi = Al-Mukhā | nimi1_keel = | nimi1 = المخا | pilt_üldvaade = Mocha Red Sea - panoramio.jpg | pildiallkiri = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = 16 794 (2005) | laius = | pikkus = | asendikaart = Jeemen }} '''Al-Mukhā''' ([[araabia keel]]es المَخا; ka '''Moka''', '''Mohka''', '''Mocha''' või '''Mukha''') on [[linn]] [[Jeemen]]is [[Punane meri|Punase mere]] ääres.<ref name="Encyclopædia Britannica">{{cite web |title=Mocha {{!}} Yemen |url=https://www.britannica.com/place/Mocha-Yemen |website=[[Encyclopædia Britannica]] |access-date=31 August 2022 |language=en |archive-date=29 September 2022 |archive-url=https://web.archive.org/web/20220929085228/https://www.britannica.com/place/Mocha-Yemen |url-status=live }}</ref><ref name="Sõnaveeb">{{cite web |title=Moka [moka]|url=https://xn--snaveeb-10a.ee/search/unif/dlall/dsall/Moka/1/est |website=[[Sõnaveeb]] |access-date=10. september 2026|language=en |archive-date=|archive-url=|url-status=live }}</ref> Mokha oli kuni 19. sajandini Jeemeni pealinna [[Sanaa]] põhiline sadam. Sadamas kaubitseti kohviga ning linna järgi on nimetatud kohviuba [[moka (kohviuba)|moka]].<ref name="Eschner2017">{{cite web |last1=Eschner |first1=Kat |title=Your Mocha is Named After the Birthplace of the Coffee Trade |url=https://www.smithsonianmag.com/smart-news/your-mocha-named-after-birthplace-coffee-trade-180965016/ |website=Smithsonian |access-date=3 July 2020 |archive-date=11 September 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20200911165406/https://www.smithsonianmag.com/smart-news/your-mocha-named-after-birthplace-coffee-trade-180965016/ |url-status=live |date=29 September 2017}}</ref> ==Vaata ka== * [[Moka (kohviuba)]] * [[Moka (kohv)]] * [[Almaqah]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{Citation |publisher = Black, Parry & Co. |location = London |title = Oriental Commerce |author = William Milburn |date = 1813 |oclc = 6856418 |chapter-url= http://hdl.handle.net/2027/uc2.ark:/13960/t1hh6sn82?urlappend=%3Bseq=217 |chapter= Mocha |hdl = }} * {{Citation |publisher = S. Converse |location = New Haven |author1 = Jedidiah Morse |author-link1=Jedidiah Morse |author2=Richard C. Morse |title = A New Universal Gazetteer |date = 1823 |edition= 4th |chapter-url= https://archive.org/stream/newuniversalgaze00morsrich#page/478/mode/2up |chapter= Mocha }} * {{Citation |title=Dictionary of Geography |publisher = T. Tegg |location = London |author = Josiah Conder |author-link=Josiah Conder (toimetaja ja kirjanik) |date = 1834 |chapter-url=https://archive.org/stream/dictionaryofgeog00cond#page/430/mode/2up |chapter=Mocha }} * {{cite book |title=Commercial Statistics |author=John Macgregor |publisher=C. Knight and Co. |location=London |year= 1844 |chapter-url= https://books.google.com/books?id=wnVPAAAAYAAJ&pg=PA374 |chapter=Mocha }} [[Kategooria:Jeemeni linnad]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] 2fvnpy3o3h0fe84l4fpxc6hi85f8ig7 0 720953 7231729 2026-09-10T13:15:35Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Al-Mukhā]] 7231729 wikitext text/x-wiki #suuna [[Al-Mukhā]] 6cokqfcpew4hgqw5lmu7e1dwyh2y9zz 0 720954 7231730 2026-09-10T13:16:16Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Al-Mukhā]] 7231730 wikitext text/x-wiki #suuna [[Al-Mukhā]] 6cokqfcpew4hgqw5lmu7e1dwyh2y9zz 0 720955 7231736 2026-09-10T13:44:19Z Robert Treufeldt 9117 Uus lehekülg: ''''De la Gardie reduut''' oli [[Tallinna muldkindlusvöönd]]i lõunaosas iseseisvalt kaitstav viisnurkne suletud muldkindlustis. Sellest sissepoole jäi [[Wismari raveliin]]. Reduudil oli parem ja vask [[fass]] (esiküljed), parem ja vasak flank ning tagakülg. Kõik need olid kaetud [[eskarp]]müüriga. Reduudi [[Tõnismägi|Tõnismäe]]-poolses küljes oli vall suurtükkide laskepesadega. Reduudi ees oli oma väike vallikraav ja reduudist kummalegi poole jäi täiendav...' 7231736 wikitext text/x-wiki '''De la Gardie reduut''' oli [[Tallinna muldkindlusvöönd]]i lõunaosas iseseisvalt kaitstav viisnurkne suletud muldkindlustis. Sellest sissepoole jäi [[Wismari raveliin]]. Reduudil oli parem ja vask [[fass]] (esiküljed), parem ja vasak flank ning tagakülg. Kõik need olid kaetud [[eskarp]]müüriga. Reduudi [[Tõnismägi|Tõnismäe]]-poolses küljes oli vall suurtükkide laskepesadega. Reduudi ees oli oma väike vallikraav ja reduudist kummalegi poole jäi täiendav külgvall. Reduudi orienteeruvad välised pikkusmõõdud (tuginedes ajaloolistele joonistele) on järgmised: fassid umbes 26–28 meetrit ja flangid umbes 19–21 meetrit ning suure varjatud tee poolne tagakülg umbes 57–60 meetrit. Reduut jääb tänapäeval 1860.–1870. aastatel rajatud [[Tallinna Kaarlik kirik|Kaarli kiriku]] ja 1970. aastatel rajatud [[Kaarli puiestee]] alla. ==Kirjandus== *[[Robert Treufeldt]]. "Kaitsekäigud Tallinna bastionides". // Muinsuskaitse aastaraamat 2006. Muinsuskaitseamet. Tallinn 2007. Lk 10 *Osaühing Agu EMS. [https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-3817_A-eelu_2007_NurkR_mka-2589_Tln-KaarliKirik1.pdf Tallinna Kaarli kiriku arheoloogilised eeluuringud (KMRR nr 1237 ja 2589)]. Tallinn 2008 {{koord}} [[Kategooria:Tallinna muldkindlusvöönd]] e7xdkzqht690gsd15sckhc58py73zer 7231740 7231736 2026-09-10T13:53:27Z Robert Treufeldt 9117 7231740 wikitext text/x-wiki '''De la Gardie reduut''' oli [[Tallinna muldkindlusvöönd]]i lõunaosas iseseisvalt kaitstav viisnurkne suletud muldkindlustis. Sellest sissepoole jäi [[Wismari raveliin]]. Reduudil oli parem ja vask [[fass]] (esiküljed), parem ja vasak flank ning tagakülg. Kõik need olid kaetud [[eskarp]]müüriga. Reduudi [[Tõnismägi|Tõnismäe]]-poolses küljes oli vall suurtükkide laskepesadega. Reduudi ees oli oma vallikraav ja reduudist kummalegi poole jäi täiendav külgvall. Reduudi orienteeruvad välised pikkusmõõdud (tuginedes ajaloolistele joonistele) on järgmised: fassid umbes 26–28 meetrit ja flangid umbes 19–21 meetrit ning suure varjatud tee poolne tagakülg umbes 57–60 meetrit. Reduut vasak osa jääb tänapäeval 1860.–1870. aastatel rajatud [[Tallinna Kaarlik kirik|Kaarli kiriku]] ja peamiselt jääb reduut 1970. aastatel rajatud [[Kaarli puiestee]] alla. ==Kirjandus== *[[Robert Treufeldt]]. "Kaitsekäigud Tallinna bastionides". // Muinsuskaitse aastaraamat 2006. Muinsuskaitseamet. Tallinn 2007. Lk 10 *Osaühing Agu EMS. [https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/L-3817_A-eelu_2007_NurkR_mka-2589_Tln-KaarliKirik1.pdf Tallinna Kaarli kiriku arheoloogilised eeluuringud (KMRR nr 1237 ja 2589)]. Tallinn 2008 {{koord|NS=59.432237|EW=24.738608|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Tallinna muldkindlusvöönd]] qui11fyk0nkacc57oachfriohe115ac 0 720956 7231742 2026-09-10T13:54:08Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Lennufirma | lennufirma_nimi = Air Tanzania | logo = 5H-TCG@PEK (20221104080346).jpg | logo_suurus = | IATA = TC | ICAO = ATC | kutsung = TANZANIA | asutatud = Air Tanzania Corporation | alustas = 1977 ({{aega tagasi|1977}}) | lõpetas = | kodulennujaamad = | sõlmlennujaamad = [[Julius Nyerere rahvusvaheline lennujaam|Dar es Salaam]] | võtmelinnad = Kilimanjaro rahvusvaheline lennujaam|Kilimanj...' 7231742 wikitext text/x-wiki {{Lennufirma | lennufirma_nimi = Air Tanzania | logo = 5H-TCG@PEK (20221104080346).jpg | logo_suurus = | IATA = TC | ICAO = ATC | kutsung = TANZANIA | asutatud = Air Tanzania Corporation | alustas = 1977 ({{aega tagasi|1977}}) | lõpetas = | kodulennujaamad = | sõlmlennujaamad = [[Julius Nyerere rahvusvaheline lennujaam|Dar es Salaam]] | võtmelinnad = [[Kilimanjaro rahvusvaheline lennujaam|Kilimanjaro]] <br/> [[Mwanza lennujaam|Mwanza]] <br/> [[Abeid Amani Karume rahvusvaheline lennujaam|Sansibar]] | boonusprogramm = | ootesaal = | ühendus = | tütarfirmad = | lennukeid = 15 | sihtkohti = 36 | emafirma = | deviis = | peakorter = [[Dar es Salaam]], [[Tansaania]] | võtmeisikud = | veebileht = [https://www.airtanzania.co.tz/ www.airtanzania.co.tz] }} '''Air Tanzania''' on [[Tansaania]] [[lennufirma|riiklik lennufirma]]. See asub [[Dar es Salaam]]is, sõlmlennujaam on [[Julius Nyerere rahvusvaheline lennujaam]]. Air Tanzania asutati aastal 1977, kui [[East African Airways]] suleti. Samas liitus Air Tanzania [[Aafrika Lennufirmade Liit|Aafrika Lennufirmade Liiduga]].<ref name="afraa">{{cite web | url=http://www.afraa.org/index.php/membership/current-members/item/172 | title=Current Members: ATCL | publisher=[[African Airlines Association]] | access-date=24 December 2013 | archive-url=https://web.archive.org/web/20141219053510/http://www.afraa.org/index.php/membership/current-members/item/172 | archive-date=19 December 2014 | url-status=dead | df=dmy-all }}</ref> Aastatel 2002–2006 oli Air Tanzania osaliselt erastatud, enne ja pärast seda on kuulunud sajaprotsendiliselt Tansaania riigile. Aastal 2016 teatas [[Tansaania president]] [[John Magufuli]] plaanist Air Tanzania tegevus 2022. aastaks kahekordistada ning hankida [[Bombardier Aviation]]ilt ja [[Boeing]]ult hulgaliselt uusi lennukeid.<ref>{{cite web | url=http://www.bombardier.com/en/media/newsList/details.bombardier-wins-orders-for-two-cs300-and-one-q400-aircraft-from-.bombardiercom.html|title=Bombardier Wins Orders for Two CS300 and One Q400 Aircraft from Tanzania | publisher=Bombardier Inc. | date=2 December 2016 | access-date=2 December 2016}}</ref><ref>{{cite web|url=http://www.xinhuanet.com/english/2019-10/26/c_138505600.htm|archive-url=https://web.archive.org/web/20191027141130/http://www.xinhuanet.com/english/2019-10/26/c_138505600.htm|url-status=dead|archive-date=27 October 2019|title=Tanzania takes delivery of second Boeing 787-8 Dreamliner|date=26 October 2019|publisher=Xinhua}}</ref><ref>{{cite web|url=https://www.reuters.com/article/us-tanzania-airlines-idUSKBN1X50B5|title=Tanzania state carrier aims to double fleet to 14 planes by 2022: official|date=26 Oct 2019|publisher=Reuters}}</ref> Aastal 2021 hoiatas Tansaania Riigikontroll, et Air Tanzania on suurtes võlgades. Valitsus otsustas lennufirmasse investeerimist siiski jätkata. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.airtanzania.co.tz/ Koduleht] [[Kategooria:Lennufirmad]] [[Kategooria:Tansaania]] e8a6twan7wgd6aym3l3jhvyl3b5febg 0 720957 7231744 2026-09-10T13:54:38Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Air Tanzania]] 7231744 wikitext text/x-wiki #suuna [[Air Tanzania]] 5qtxu05yjm7fwmtjreebiy01tjwxbhn 0 720958 7231768 2026-09-10T14:32:06Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Ekstsentriline punalehik | värvus = seened | seisund = | pilt = Ekstsentriline punalehik.jpg | pildi_seletus = Ekstsentriline punalehik ''Entoloma excentricum'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''En...' 7231768 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Ekstsentriline punalehik | värvus = seened | seisund = | pilt = Ekstsentriline punalehik.jpg | pildi_seletus = Ekstsentriline punalehik ''Entoloma excentricum'' | pildi_laius = 250 px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Punalehikulised]] ''Entolomataceae'' | perekond = [[Punalehik]] ''Entoloma'' | liik = '''Ekstsentriline punalehik''' ''Entoloma excentricum'' | binaarne = | binaarse_autor = | leviku_kaart = }} '''Ekstsentriline punalehik''' (''Entoloma excentricum'') on [[punalehikulised|punalehikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[Punalehik|punalehiku]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[seened|seene]][[liik (bioloogia)|liik]]. Seen on tihti ekstsentrilise jalaga. == Välislingid == * {{Elurikkus|146291}} [[Kategooria:Punalehikulised]] lij3ohvmgsqutvynf9tccffum8utbcx 0 720959 7231784 2026-09-10T16:23:19Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Ekstsentriline punalehik]] 7231784 wikitext text/x-wiki #suuna[[Ekstsentriline punalehik]] 5fr13p9m1sh8di02k466x76uoocoozq 0 720960 7231798 2026-09-10T17:49:34Z Violanta22 168018 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1358958413|Myristica fragrans]]" tõlkimisel 7231798 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Muskaadipuu | värvus = taimed | pilt = Myristica fragrans - Köhler–s Medizinal-Pflanzen-097.jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | perekond = ''Myristica'' | binaarne = ''Myristica fragrans'' | binaarse_autor = [[Martinus Houttuyn|Houtt.]] | liik = '''Lõhnav muskaadipuu''' | sugukond = [[Muskaadilised]] ''Myristicaceae'' | selts = [[Magnoolialaadsed]] ''Magnoliales'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' }} '''Lõhnav muskaadipuu''' ''(Myristica fragrans)'', tuntud ka kui '''muskaatpähklipuu'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aromaatne muskaat |url=https://maakodu.delfi.ee/artikkel/65669668/aromaatne-muskaat |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=Maakodu |keel=et}}</ref>, on [[Igihaljus|igihaljas]] taimeliik, [[Pärismaine elustik|mille kodumaaks on]] [[Indoneesia]] [[Maluku saared]]. Selle aromaatse puu majanduslik tähtsus seisneb selles, et teda kasvatatakse kahe erineva vürtsi peamise allikana. Nendeks on [[Muskaat|muskaatpähkel]], mida saadakse selle seemnest, ja [[maasis]] ehk muskaatõis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muskaatõis, Mace (Jawantr), East End, 50g - Pipraveski |url=https://pipraveski.ee/toode/muskaatois-mace-jawantr-east-end-50g/ |vaadatud=2026-09-10 |keel=et}}</ref> mida saadakse taime [[Seemnerüü|seemnerüüst]]. Lõhnavat muskaadipuud on sajandeid hinnatud ülemaailmses vürtsikaubanduses. Tänapäeval kasvatatakse seda laialdaselt [[Troopika|troopilistes piirkondades]], sealhulgas Kagu-Aasias (Indoneesia, [[Malaisia]] ), Lõuna-Aasias ( [[Kerala]] [[India|Indias]], [[Sri Lanka]] ), Ida-Aasias ( [[Guangdong]] ja [[Yunnan]] [[Hiina|Hiinas]], [[Taiwan]]), Kariibi mere piirkonnas (eelkõige [[Grenada]]) ja Lõuna-Ameerikas. == Kirjeldus == [[File:Myristica_Fragrans_-_ജാതിമരം.JPG|pisi| Vilja kandev lõhnav muskaadipuu]] Lõhnav muskaadipuu on igihaljas puu, enamasti 5–15 meetrit kõrge. On juhuseid, kus puu on ulatunud ka 20 meetri, [[Tidore]]'i saarel isegi 30 meetri kõrguseni. Vahelduvalt asetsevad lehed on tumerohelised, 5–15 cm pikad ja 2–7 cm laiad ning umbes sentimeetri pikkuste [[Leherood|leheroodudega]]. Liik on [[Kahekojaline taim|kahekojaline]], st [[Isasõis|isasõied]] ja [[Emasõis|emasõied]] kasvavad erinevatel taimedel, kuigi üksikud isendid võivad kanda mõlemat tüüpi õisi. Lõhnava muskaadipuu õied on kellukesekujulised, kahvatukollased ning mõnevõrra vahajad ja lihakad. Isasõied on 5-7 mm pikad ning koondunud ühe- kuni kümneõielistesse kobaratesse; emasõied on kuni 10 mm pikad ning asetsevad väiksemates, ühe- kuni kolmeõielistes kobarates. Emastaimed toodavad siledaid kollaseid muna- või pirnikujulisi vilju. Vili on 6–9 cm pikk, läbimõõduga 3.5–5 cm. Viljal on lihakas kest. Küpsena jaguneb kest mööda piki vilja kulgevat joont kaheks pooleks. Vilja sees on lillakaspruun läikiv 2,3 cm pikkune seeme. Seda katab punane [[seemnerüü]]. Seemnest toodetakse [[Muskaat|muskaati]], seemnerüüst [[Muskaat|muskaatõit]]. [[Kategooria:Taimed]] 6eek8s5jiobp8fqyao79rtndudasc1l 7231804 7231798 2026-09-10T17:51:58Z Violanta22 168018 Violanta22 teisaldas lehekülje [[Muskaadipuu]] pealkirja [[Lõhnav muskaadipuu]] alla: Kirjaviga pealkirjas 7231798 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Muskaadipuu | värvus = taimed | pilt = Myristica fragrans - Köhler–s Medizinal-Pflanzen-097.jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | perekond = ''Myristica'' | binaarne = ''Myristica fragrans'' | binaarse_autor = [[Martinus Houttuyn|Houtt.]] | liik = '''Lõhnav muskaadipuu''' | sugukond = [[Muskaadilised]] ''Myristicaceae'' | selts = [[Magnoolialaadsed]] ''Magnoliales'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' }} '''Lõhnav muskaadipuu''' ''(Myristica fragrans)'', tuntud ka kui '''muskaatpähklipuu'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aromaatne muskaat |url=https://maakodu.delfi.ee/artikkel/65669668/aromaatne-muskaat |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=Maakodu |keel=et}}</ref>, on [[Igihaljus|igihaljas]] taimeliik, [[Pärismaine elustik|mille kodumaaks on]] [[Indoneesia]] [[Maluku saared]]. Selle aromaatse puu majanduslik tähtsus seisneb selles, et teda kasvatatakse kahe erineva vürtsi peamise allikana. Nendeks on [[Muskaat|muskaatpähkel]], mida saadakse selle seemnest, ja [[maasis]] ehk muskaatõis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muskaatõis, Mace (Jawantr), East End, 50g - Pipraveski |url=https://pipraveski.ee/toode/muskaatois-mace-jawantr-east-end-50g/ |vaadatud=2026-09-10 |keel=et}}</ref> mida saadakse taime [[Seemnerüü|seemnerüüst]]. Lõhnavat muskaadipuud on sajandeid hinnatud ülemaailmses vürtsikaubanduses. Tänapäeval kasvatatakse seda laialdaselt [[Troopika|troopilistes piirkondades]], sealhulgas Kagu-Aasias (Indoneesia, [[Malaisia]] ), Lõuna-Aasias ( [[Kerala]] [[India|Indias]], [[Sri Lanka]] ), Ida-Aasias ( [[Guangdong]] ja [[Yunnan]] [[Hiina|Hiinas]], [[Taiwan]]), Kariibi mere piirkonnas (eelkõige [[Grenada]]) ja Lõuna-Ameerikas. == Kirjeldus == [[File:Myristica_Fragrans_-_ജാതിമരം.JPG|pisi| Vilja kandev lõhnav muskaadipuu]] Lõhnav muskaadipuu on igihaljas puu, enamasti 5–15 meetrit kõrge. On juhuseid, kus puu on ulatunud ka 20 meetri, [[Tidore]]'i saarel isegi 30 meetri kõrguseni. Vahelduvalt asetsevad lehed on tumerohelised, 5–15 cm pikad ja 2–7 cm laiad ning umbes sentimeetri pikkuste [[Leherood|leheroodudega]]. Liik on [[Kahekojaline taim|kahekojaline]], st [[Isasõis|isasõied]] ja [[Emasõis|emasõied]] kasvavad erinevatel taimedel, kuigi üksikud isendid võivad kanda mõlemat tüüpi õisi. Lõhnava muskaadipuu õied on kellukesekujulised, kahvatukollased ning mõnevõrra vahajad ja lihakad. Isasõied on 5-7 mm pikad ning koondunud ühe- kuni kümneõielistesse kobaratesse; emasõied on kuni 10 mm pikad ning asetsevad väiksemates, ühe- kuni kolmeõielistes kobarates. Emastaimed toodavad siledaid kollaseid muna- või pirnikujulisi vilju. Vili on 6–9 cm pikk, läbimõõduga 3.5–5 cm. Viljal on lihakas kest. Küpsena jaguneb kest mööda piki vilja kulgevat joont kaheks pooleks. Vilja sees on lillakaspruun läikiv 2,3 cm pikkune seeme. Seda katab punane [[seemnerüü]]. Seemnest toodetakse [[Muskaat|muskaati]], seemnerüüst [[Muskaat|muskaatõit]]. [[Kategooria:Taimed]] 6eek8s5jiobp8fqyao79rtndudasc1l 7231807 7231804 2026-09-10T17:52:55Z Violanta22 168018 7231807 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Muskaadipuu | värvus = taimed | pilt = Myristica fragrans - Köhler–s Medizinal-Pflanzen-097.jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' | perekond = ''Myristica'' | binaarne = ''Myristica fragrans'' | binaarse_autor = [[Martinus Houttuyn|Houtt.]] | liik = '''Lõhnav muskaadipuu''' | sugukond = [[Muskaadilised]] ''Myristicaceae'' | selts = [[Magnoolialaadsed]] ''Magnoliales'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' }} '''Lõhnav muskaadipuu''' ''(Myristica fragrans)'', tuntud ka kui '''muskaatpähklipuu'''<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aromaatne muskaat |url=https://maakodu.delfi.ee/artikkel/65669668/aromaatne-muskaat |vaadatud=2026-09-10 |väljaanne=Maakodu |keel=et}}</ref>, on [[Igihaljus|igihaljas]] taimeliik, [[Pärismaine elustik|mille kodumaaks on]] [[Indoneesia]] [[Maluku saared]]. Selle aromaatse puu majanduslik tähtsus seisneb selles, et teda kasvatatakse kahe erineva vürtsi peamise allikana. Nendeks on [[Muskaat|muskaatpähkel]], mida saadakse selle seemnest, ja [[maasis]] ehk muskaatõis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Muskaatõis, Mace (Jawantr), East End, 50g - Pipraveski |url=https://pipraveski.ee/toode/muskaatois-mace-jawantr-east-end-50g/ |vaadatud=2026-09-10 |keel=et}}</ref> mida saadakse taime [[Seemnerüü|seemnerüüst]]. Lõhnavat muskaadipuud on sajandeid hinnatud ülemaailmses vürtsikaubanduses. Tänapäeval kasvatatakse seda laialdaselt [[Troopika|troopilistes piirkondades]], sealhulgas Kagu-Aasias (Indoneesia, [[Malaisia]] ), Lõuna-Aasias ( [[Kerala]] [[India|Indias]], [[Sri Lanka]] ), Ida-Aasias ( [[Guangdong]] ja [[Yunnan]] [[Hiina|Hiinas]], [[Taiwan]]), Kariibi mere piirkonnas (eelkõige [[Grenada]]) ja Lõuna-Ameerikas. == Kirjeldus == [[File:Myristica_Fragrans_-_ജാതിമരം.JPG|pisi| Vilja kandev lõhnav muskaadipuu]] Lõhnav muskaadipuu on igihaljas puu, enamasti 5–15 meetrit kõrge. On juhuseid, kus puu on ulatunud ka 20 meetri, [[Tidore]]'i saarel isegi 30 meetri kõrguseni. Vahelduvalt asetsevad lehed on tumerohelised, 5–15 cm pikad ja 2–7 cm laiad ning umbes sentimeetri pikkuste [[Leherood|leheroodudega]]. Liik on [[Kahekojaline taim|kahekojaline]], st [[Isasõis|isasõied]] ja [[Emasõis|emasõied]] kasvavad erinevatel taimedel, kuigi üksikud isendid võivad kanda mõlemat tüüpi õisi. Lõhnava muskaadipuu õied on kellukesekujulised, kahvatukollased ning mõnevõrra vahajad ja lihakad. Isasõied on 5-7 mm pikad ning koondunud ühe- kuni kümneõielistesse kobaratesse; emasõied on kuni 10 mm pikad ning asetsevad väiksemates, ühe- kuni kolmeõielistes kobarates. Emastaimed toodavad siledaid kollaseid muna- või pirnikujulisi vilju. Vili on 6–9 cm pikk, läbimõõduga 3.5–5 cm. Viljal on lihakas kest. Küpsena jaguneb kest mööda piki vilja kulgevat joont kaheks pooleks. Vilja sees on lillakaspruun läikiv 2,3 cm pikkune seeme. Seda katab punane [[seemnerüü]]. Seemnest toodetakse [[Muskaat|muskaati]], seemnerüüst [[Muskaat|muskaatõit]]. ==Viited== [[Kategooria:Taimed]] sj9e0pgevauvt9oocoqd8t81f5n4hhl 0 720961 7231805 2026-09-10T17:51:58Z Violanta22 168018 Violanta22 teisaldas lehekülje [[Muskaadipuu]] pealkirja [[Lõhnav muskaadipuu]] alla: Kirjaviga pealkirjas 7231805 wikitext text/x-wiki #suuna [[Lõhnav muskaadipuu]] eq5m7aim0z84kcwqnsyafzl8x5cbarh 2 720962 7231830 2026-09-10T19:51:40Z StefanNoviSad 235293 /* */ 7231830 wikitext text/x-wiki StefanNoviSad oc6p0rtwb3brxu60vq9nfniz1qb44hs 0 720963 7231918 2026-09-10T21:53:29Z Sjur 66496 Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Lisanne de Witte | pilt = 2018 European Athletics Championships Day 6 (14).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Lisanne de Witte 2018. aastal | riik = Madalmaad | sünniaeg = {{süv|1992|09|10}} | sünnikoht = [[Vlaardingen]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1,75 m | kaal = 60 kg | spordiklubi = AV Trias | treener = Sven Ootjers (2016–) | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|2024. aasta suveolümpiamängud|2024...' 7231918 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Lisanne de Witte | pilt = 2018 European Athletics Championships Day 6 (14).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Lisanne de Witte 2018. aastal | riik = Madalmaad | sünniaeg = {{süv|1992|09|10}} | sünnikoht = [[Vlaardingen]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 1,75 m | kaal = 60 kg | spordiklubi = AV Trias | treener = Sven Ootjers (2016–) | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#4 × 400 m teatejooks_2|4 × 400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2023 Budapest]]|[[2023. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m teatejooks_2|4 × 400 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4 × 400 m teatejooks_2|4 × 400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2024 Glasgow]]|[[2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4 × 400 m teatejooks_2|4 × 400 m teatejooks]]}} {{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4 × 400 m teatejooks_2|4 × 400 m teatejooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks_2|4 × 400 m teatejooks]]}} {{Kuldmedal|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2024 Rooma]]|[[2024. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks_2|4 × 400 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018 Berliin]]|[[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 meetrit]]}} {{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2021 Toruń]]|[[2021. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#4 × 400 m teatejooks_2|4 × 400 m teatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019 Glasgow]]|[[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#400 meetrit_2|400 meetrit]]}} }} '''Lisanne de Witte''' (sündinud [[10. september|10.septembril]] [[1992]] [[Vlaardingen]]is) on [[Holland]]i [[sprinter]]. [[2018. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2018. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[Berliin]]is võitis de Witte 400 meetri jooksus [[Justyna Święty-Ersetic]]i ja [[María Belibasáki]] järel pronksmedali Hollandi rekordiga 50,77. [[2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2019. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[Glasgow]]'s võitis de Witte 400 meetri jooksus pronksmedali [[Léa Sprunger]]i ja [[Cynthia Bolingo]] järel. De Witte lõpetas sportlaskarjääri 2026. aastal. ==Isiklikud rekordid== ;Tavarada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''12,32''' || [[17. mai]] [[2012]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Heiloo]] |- | [[100 m jooks]] || align="center"| '''12,32''' || [[30. juuni]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Lier]] |- | [[300 m jooks]] || align="center"| '''37,75''' || [[11. mai]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Lisse]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''50,77''' || [[11. august]] [[2018]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Berliin]] |- | [[600 m jooks]] || align="center"| '''1.27,10''' || [[11. mai]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Lisse]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''2.05,39''' || [[24. august]] [[2013]] || {{Riigi ikoon|Belgia}} [[Merksem]] |} ;Lühirada {| class="wikitable" ! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht |- | [[200 m jooks]] || align="center"| '''23,67''' || [[17. veebruar]] [[2019]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |- | [[400 m jooks]] || align="center"| '''51,90''' || [[8. veebruar]] [[2020]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]] |- | [[500 m jooks]] || align="center"| '''1.09,87''' || [[4. veebruar]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Boston]] |- | [[800 m jooks]] || align="center"| '''2.07,61''' || [[27. jaanuar]] [[2024]] || {{Riigi ikoon|Holland}} [[Apeldoorn]] |} <small>Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]</small> == Isiklikku == Lisanne de Witte noorem õde on sprinter [[Laura de Witte]]. == Välislingid == {{commonscat}} *{{IAAF}} {{Maailmameistrid naiste 4×400 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Witte, Lisanne de}} [[Kategooria:Hollandi sprinterid]] [[Kategooria:Sündinud 1992]] 474493l55ya8c2lyrts27ukizvopzfh 0 720964 7231932 2026-09-10T22:13:57Z Kruusamägi 1530 Ümbersuunamine lehele [[Viltjas kübarnarmik]] 7231932 wikitext text/x-wiki #suuna[[Viltjas kübarnarmik]] f6w1nk717btw0i1kluy9adr7jjhbhle 0 720965 7231951 2026-09-10T23:17:03Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:CINvNYC 2022-06-29 - Geoff Cameron, Nick Hagglund, Roman Celentano, Luciano Acosta (52186352542) (cropped).jpg|pisi|Luciano Acosta 2022. aastal [[FC Cincinnati]] mängijana]] '''Luciano Federico Acosta''' (sündinud [[31. august]]il [[1994]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Fluminense FC|Fluminense]]. 2014. aastal debüteeris ta Argentina kõrgliigaklubis Bo...' 7231951 wikitext text/x-wiki [[File:CINvNYC 2022-06-29 - Geoff Cameron, Nick Hagglund, Roman Celentano, Luciano Acosta (52186352542) (cropped).jpg|pisi|Luciano Acosta 2022. aastal [[FC Cincinnati]] mängijana]] '''Luciano Federico Acosta''' (sündinud [[31. august]]il [[1994]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Fluminense FC|Fluminense]]. 2014. aastal debüteeris ta Argentina kõrgliigaklubis [[Boca Juniors]]. Klubikarjääri jooksul on Acosta suurimat edu saavutanud [[Major League Soccer]]i (MLS), kus ta mänginud kolme klubi koosseisus: [[D.C. United]] (2016–2019), [[FC Cincinnati]] (2021–2024) ja [[FC Dallas]] (2025). 2022. aastal lõi ta Cincinnati meeskonnas MLS-is 10 väravat ja oli liigas enim väravasööte andnud mängija (19 väravasöötu). Järgmisel aastal lõi ta liigas 17 väravat ning andis 14 väravasöötu ning valiti hooaja lõpus liigahooaja parimaks mängijaks.<ref>{{cite news |date=27 November 2023 |title=FC Cincinnati's Luciano Acosta named 2023 Landon Donovan MLS MVP |url=https://www.mlssoccer.com/news/fc-cincinnati-s-luciano-acosta-named-2023-landon-donovan-mls-mvp |access-date=27 November 2023 |publisher=Major League Soccer}}</ref> Lisaks valiti tema 23. septembril 2023 mängus [[Charlotte FC]] vastu löödud värav liigahooaja parimaks väravaks.<ref>{{cite news|date=9 November 2023|title=FC Cincinnati's Luciano Acosta wins 2023 AT&T 5G MLS Goal of the Year|url=https://www.mlssoccer.com/news/fc-cincinnati-s-luciano-acosta-wins-2023-at-t-5g-mls-goal-of-the-year-x7275|access-date=11 November 2023|publisher=Major League Soccer}}</ref> Lisaks on Acosta mänginud veel Argentina kõrgliigaklubis [[Estudiantes de La Plata|Estudiantes]] (2015) ja Mehhiko kõrgliigaklubis [[Club Atlas]] (2020–2021). 2025. aasta augustis liitus ta Fluminensega.<ref name="Acosta Transfer to Fluminense">{{cite web |title=FC Dallas transfer Luciano Acosta to Fluminense |url=https://www.mlssoccer.com/news/fc-dallas-transfer-luciano-acosta-to-fluminense |website=Major League Soccer |publisher=Major League Soccer LLC |access-date=19 August 2025}}</ref> == Saavutused == ;FC Cincinnati *[[Supporters' Shield]]: 2023 ;Individuaalsed *[[Major League Soccer]]i (MLS) väärtuslikum mängija: 2023 *Enim väravasööte andnud mängija MLS-is: 2022 *MLS-i sümboolne koosseis: 2018, 2022, 2023, 2024 *MLS-i tähtede mäng: 2022, 2023, 2024 *MLS-i kuu parim mängija: september 2018, juuni 2022, juuli 2023, august 2023, mai 2024 *MLS-i aasta parim värav: 2023 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Acosta, Luciano}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Boca Juniorsi mängijad]] [[Kategooria:Fluminense Football Clubi mängijad]] [[Kategooria:Argentina Primera Divisióni mängijad]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 2bhcaomw8j7lmy88tka1qormig0dnyo 7231952 7231951 2026-09-10T23:17:53Z Raamaturott 56450 7231952 wikitext text/x-wiki [[File:CINvNYC 2022-06-29 - Geoff Cameron, Nick Hagglund, Roman Celentano, Luciano Acosta (52186352542) (cropped).jpg|pisi|Luciano Acosta 2022. aastal [[FC Cincinnati]] mängijana]] '''Luciano Federico Acosta''' (sündinud [[31. august]]il [[1994]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Fluminense FC|Fluminense]]. 2014. aastal debüteeris ta Argentina kõrgliigaklubis [[Boca Juniors]]. Klubikarjääri jooksul on Acosta suurimat edu saavutanud [[Major League Soccer]]i (MLS), kus ta mänginud kolme klubi koosseisus: [[D.C. United]] (2016–2019), [[FC Cincinnati]] (2021–2024) ja [[FC Dallas]] (2025). 2022. aastal lõi ta Cincinnati meeskonnas MLS-is 10 väravat ja oli liigas enim väravasööte andnud mängija (19 väravasöötu). Järgmisel aastal lõi ta liigas 17 väravat ning andis 14 väravasöötu ning valiti hooaja lõpus liigahooaja parimaks mängijaks.<ref>{{cite news |date=27 November 2023 |title=FC Cincinnati's Luciano Acosta named 2023 Landon Donovan MLS MVP |url=https://www.mlssoccer.com/news/fc-cincinnati-s-luciano-acosta-named-2023-landon-donovan-mls-mvp |access-date=27 November 2023 |publisher=Major League Soccer}}</ref> Lisaks valiti tema 23. septembril 2023 mängus [[Charlotte FC]] vastu löödud värav liigahooaja parimaks väravaks.<ref>{{cite news|date=9 November 2023|title=FC Cincinnati's Luciano Acosta wins 2023 AT&T 5G MLS Goal of the Year|url=https://www.mlssoccer.com/news/fc-cincinnati-s-luciano-acosta-wins-2023-at-t-5g-mls-goal-of-the-year-x7275|access-date=11 November 2023|publisher=Major League Soccer}}</ref> Lisaks on Acosta mänginud veel Argentina kõrgliigaklubis [[Estudiantes de La Plata|Estudiantes]] (2015) ja Mehhiko kõrgliigaklubis [[Atlas FC|Atlas]] (2020–2021). 2025. aasta augustis liitus ta Fluminensega.<ref name="Acosta Transfer to Fluminense">{{cite web |title=FC Dallas transfer Luciano Acosta to Fluminense |url=https://www.mlssoccer.com/news/fc-dallas-transfer-luciano-acosta-to-fluminense |website=Major League Soccer |publisher=Major League Soccer LLC |access-date=19 August 2025}}</ref> == Saavutused == ;FC Cincinnati *[[Supporters' Shield]]: 2023 ;Individuaalsed *[[Major League Soccer]]i (MLS) väärtuslikum mängija: 2023 *Enim väravasööte andnud mängija MLS-is: 2022 *MLS-i sümboolne koosseis: 2018, 2022, 2023, 2024 *MLS-i tähtede mäng: 2022, 2023, 2024 *MLS-i kuu parim mängija: september 2018, juuni 2022, juuli 2023, august 2023, mai 2024 *MLS-i aasta parim värav: 2023 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Acosta, Luciano}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Boca Juniorsi mängijad]] [[Kategooria:Fluminense Football Clubi mängijad]] [[Kategooria:Argentina Primera Divisióni mängijad]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 5dh1lclkv6ywcj8kwu159a36hle5jhh 7231956 7231952 2026-09-11T00:05:00Z Kruusamägi 1530 7231956 wikitext text/x-wiki [[File:CINvNYC 2022-06-29 - Geoff Cameron, Nick Hagglund, Roman Celentano, Luciano Acosta (52186352542) (cropped).jpg|pisi|Luciano Acosta 2022. aastal [[FC Cincinnati]] mängijana]] '''Luciano Federico Acosta''' (sündinud [[31. august]]il [[1994]] [[Buenos Aires]]es) on [[Argentina]] [[jalgpallur]], kes mängib [[ründav poolkaitsja|ründava poolkaitsjana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Fluminense FC|Fluminense]]. 2014. aastal debüteeris ta Argentina kõrgliigaklubis [[Boca Juniors]]. Klubikarjääri jooksul on Acosta suurimat edu saavutanud [[Major League Soccer]]i liigas (MLS), kus ta mängis kolme klubi koosseisus: [[D.C. United]] (2016–2019), [[FC Cincinnati]] (2021–2024) ja [[FC Dallas]] (2025). 2022. aastal lõi ta Cincinnati meeskonnas MLS-is 10 väravat ja oli liigas enim väravasööte andnud mängija (19 väravasöötu). Järgmisel aastal lõi ta liigas 17 väravat ning andis 14 väravasöötu ning valiti hooaja lõpus liigahooaja parimaks mängijaks.<ref>{{cite news |date=27 November 2023 |title=FC Cincinnati's Luciano Acosta named 2023 Landon Donovan MLS MVP |url=https://www.mlssoccer.com/news/fc-cincinnati-s-luciano-acosta-named-2023-landon-donovan-mls-mvp |access-date=27 November 2023 |publisher=Major League Soccer}}</ref> Lisaks valiti tema 23. septembril 2023 mängus [[Charlotte FC]] vastu löödud värav liigahooaja parimaks väravaks.<ref>{{cite news|date=9 November 2023|title=FC Cincinnati's Luciano Acosta wins 2023 AT&T 5G MLS Goal of the Year|url=https://www.mlssoccer.com/news/fc-cincinnati-s-luciano-acosta-wins-2023-at-t-5g-mls-goal-of-the-year-x7275|access-date=11 November 2023|publisher=Major League Soccer}}</ref> Lisaks on Acosta mänginud veel Argentina kõrgliigaklubis [[Estudiantes de La Plata|Estudiantes]] (2015) ja Mehhiko kõrgliigaklubis [[Atlas FC|Atlas]] (2020–2021). 2025. aasta augustis liitus ta Fluminensega.<ref name="Acosta Transfer to Fluminense">{{cite web |title=FC Dallas transfer Luciano Acosta to Fluminense |url=https://www.mlssoccer.com/news/fc-dallas-transfer-luciano-acosta-to-fluminense |website=Major League Soccer |publisher=Major League Soccer LLC |access-date=19 August 2025}}</ref> == Saavutused == ;FC Cincinnati *[[Supporters' Shield]]: 2023 ;Individuaalsed *[[Major League Soccer]]i (MLS) väärtuslikum mängija: 2023 *Enim väravasööte andnud mängija MLS-is: 2022 *MLS-i sümboolne koosseis: 2018, 2022, 2023, 2024 *MLS-i tähtede mäng: 2022, 2023, 2024 *MLS-i kuu parim mängija: september 2018, juuni 2022, juuli 2023, august 2023, mai 2024 *MLS-i aasta parim värav: 2023 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Acosta, Luciano}} [[Kategooria:Argentina jalgpallurid]] [[Kategooria:Boca Juniorsi mängijad]] [[Kategooria:Fluminense Football Clubi mängijad]] [[Kategooria:Argentina Primera Divisióni mängijad]] [[Kategooria:Major League Socceri mängijad]] [[Kategooria:Liga MX-i mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] qls0ttv6wn3skiid9d78g6pxmnl9f82 0 720966 7231954 2026-09-10T23:40:36Z Raamaturott 56450 Uus lehekülg: '[[File:FC RB Salzburg gegen Feyenoord Rotterdam (Testspiel 2022-07-09) 28 (cropped).jpg|pisi|Danilo 2022. aastal [[Feyenoord]]i mängijana]] '''Danilo Pereira da Silva''' (tuntud ka lihtsalt kui '''Danilo'''; sündinud [[7. aprill]]il [[1999]] [[São Paulo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskründaja (jalgpall)|keskründajana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Botafogo FR|Botafogo]]. Ta käis noorena läbi mitme Brasiilia klubi akadeemiast, kuid siirdus 2017...' 7231954 wikitext text/x-wiki [[File:FC RB Salzburg gegen Feyenoord Rotterdam (Testspiel 2022-07-09) 28 (cropped).jpg|pisi|Danilo 2022. aastal [[Feyenoord]]i mängijana]] '''Danilo Pereira da Silva''' (tuntud ka lihtsalt kui '''Danilo'''; sündinud [[7. aprill]]il [[1999]] [[São Paulo]]s) on [[Brasiilia]] [[jalgpallur]], kes mängib [[keskründaja (jalgpall)|keskründajana]] Brasiilia kõrgliigaklubis [[Botafogo FR|Botafogo]]. Ta käis noorena läbi mitme Brasiilia klubi akadeemiast, kuid siirdus 2017. aastal Hollandi klubisse [[Amsterdami Ajax]]. 2018. aasta märtsis debüteeris ta Ajaxi reservmeeskonnas Hollandi esiliigas. Hooajal 2018/19 lõi ta Hollandi esiliigas 19 väravat. Ajaxi põhimeeskonnas debüteeris Danilo 23. veebruaril 2020 liigamängus [[Almelo Heracles]]e vastu. Neli päeva hiljem lõi ta [[UEFA Euroopa Liiga]] kuueteistkümendikfinaalis värava Hispaania klubi [[Getafe CF|Getafe]] vastu. Hooajal 2020/21 oli Danilo Ajaxist laenul Hollandi kõrgliigaklubis [[FC Twente]], mille koosseisu lõi ta Hollandi kõrgliigas 17 väravat. Liigas oli ta sellega paremuselt neljas väravalööja. Hooajal 2021/22 jäi tema arvele Ajaxi meeskonnas mängides Hollandi kõrgliigas 13 mänguga kaks väravat, kuid Hollandi karikavõistlustel lõi ta kolme mänguga kuus väravat. Hooajal 2022/23 mängis Danilo Hollandi kõrgliigaklubis [[Feyenoord]], kelle koosseisus lõi ta Hollandi kõrgliigas kümme väravat ja tuli sel hooajal ka klubiga Hollandi meistriks. 14 löödud väravaga kõikide võistluse peale oli ta sel hooajal [[Santiago Giménez]]i järel klubi teine suurim väravalööja. 2023. aasta juulis sõlmis ta viieaastase lepingu Šotimaa kõrgliigaklubiga [[Rangers FC|Rangers]].<ref>{{cite news |url=https://www.bbc.co.uk/sport/football/66339617 |title=Danilo: Rangers sign Brazilian striker from Feyenoord for undisclosed fee |work=BBC Sport |date=28 July 2023 |access-date=4 August 2023}}</ref> Šotimaa kõrgliigas lõi ta esimese värava 12. augustil 2023 hooaja esimeses kodumängus [[Livingston FC|Livingstoni]] vastu. Hooaja 2025/26 teises pooles oli ta Rangersist laenul Hollandi kõrgliigaklubis [[Nijmegeni NEC]]. 2026. aasta juulis läks ta kuni 2027. aasta juunini laenule Brasiilia kõrgliigaklubisse [[Botafogo FR|Botafogo]].<ref>[https://ge.globo.com/futebol/times/botafogo/noticia/2026/07/25/botafogo-anuncia-a-contratacao-do-centroavante-danilo-pereira.ghtml "Botafogo anuncia a contratação do centroavante Danilo Pereira"]. ge.globo.com. 25.7.2026. Vaadatud 11.9.2026</ref> 2020. aastal mängis Danilo korra Brasiilia kuni 23-aastaste koondises. == Saavutused == ;Jong Ajax *[[Eerste Divisie]]: 2017–18 ;Ajax *[[Eredivisie]]: [[Eredivisie hooaeg 2021–2022|2021–22]] ;Feyenoord *Eredivisie: [[Eredivisie hooaeg 2022–2023|2022–23]] ;Rangers *[[Scottish League Cup]]: 2023–24 == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Danilo Pereira da Silva}} [[Kategooria:Brasiilia jalgpallurid]] [[Kategooria:Amsterdami Ajaxi mängijad]] [[Kategooria:FC Twente jalgpallurid]] [[Kategooria:Feyenoordi mängijad]] [[Kategooria:Rangers FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Botafogo de Futebol e Regatase mängijad]] [[Kategooria:Eredivisie mängijad]] [[Kategooria:Campeonato Brasileiro Série A mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] gophi9rdwrfbtbyvyl76hn20ur0v298 0 720967 7231963 2026-09-11T03:16:21Z Yeagvr 76541 Yeagvr teisaldas lehekülje [[Salorno]] pealkirja [[Salorno sulla Strada del Vino]] alla 7231963 wikitext text/x-wiki #suuna [[Salorno sulla Strada del Vino]] az75pzcmm4yter0itz809guofy0nmqd 0 720968 7231970 2026-09-11T05:03:49Z Svencapoeira 67038 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Jahu-kobarheinik | värvus = seened | pilt = Jahu-kobarheinik.jpg | pildi_seletus = Jahu-kobarheinik ''Tephrocybe rancida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = '''Hallik''' ''Tephrocybe'' | liik = '''Jahu-kobarheinik''' ''Tephrocybe rancida'' }...' 7231970 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jahu-kobarheinik | värvus = seened | pilt = Jahu-kobarheinik.jpg | pildi_seletus = Jahu-kobarheinik ''Tephrocybe rancida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = '''Hallik''' ''Tephrocybe'' | liik = '''Jahu-kobarheinik''' ''Tephrocybe rancida'' }} '''Jahu-kobarheinik''' (''Tephrocybe rancida'') on [[Kobarheinikulised|kobarheinikuliste]] sugukonda kuuluv liik [[seened|seeni]]. ==Välislingid== * {{elurikkus|177477}} [[Kategooria:Kobarheinikulised]] dg13mh0rmvhwyofx4r5dsx7k1gyznfi 7231971 7231970 2026-09-11T05:07:32Z Svencapoeira 67038 7231971 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jahu-kobarheinik | värvus = seened | pilt = Jahu-kobarheinik.jpg | pildi_seletus = Jahu-kobarheinik ''Tephrocybe rancida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = [[Hallik]] ''Tephrocybe'' | liik = '''Jahu-kobarheinik''' ''Tephrocybe rancida'' }} '''Jahu-kobarheinik''' (''Tephrocybe rancida'') on [[Kobarheinikulised|kobarheinikuliste]] sugukonda kuuluv liik [[seened|seeni]]. ==Välislingid== * {{elurikkus|177477}} [[Kategooria:Kobarheinikulised]] 5ct930tk23xub8hjt7itkd48lhiqbdt 7231972 7231971 2026-09-11T05:08:45Z Svencapoeira 67038 7231972 wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Jahu-kobarheinik | värvus = seened | pilt = Jahu-kobarheinik.jpg | pildi_seletus = Jahu-kobarheinik ''Tephrocybe rancida'' | pildi_laius = 250px | riik = [[Seened]] ''Fungi'' | hõimkond = [[Kandseened]] ''Basidiomycota'' | klass = ''[[Agaricomycetes]]'' | selts = [[Šampinjonilaadsed]] ''Agaricales'' | sugukond = [[Kobarheinikulised]] ''Lyophyllaceae'' | perekond = [[Hallik_(seen)|Hallik]] ''Tephrocybe'' | liik = '''Jahu-kobarheinik''' ''Tephrocybe rancida'' }} '''Jahu-kobarheinik''' (''Tephrocybe rancida'') on [[Kobarheinikulised|kobarheinikuliste]] sugukonda kuuluv liik [[seened|seeni]]. ==Välislingid== * {{elurikkus|177477}} [[Kategooria:Kobarheinikulised]] s5z8wmsvve8jsrtda2vgh9mi7gui3v6 0 720969 7231979 2026-09-11T06:06:18Z Ojassaar 206682 Ümbersuunamine lehele [[Jahu-kobarheinik]] 7231979 wikitext text/x-wiki #suuna[[jahu-kobarheinik]] 3pa8yptyvfv7ruyae6w7vwcx65iln4y 0 720970 7231995 2026-09-11T07:03:46Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Luciano Acosta]] 7231995 wikitext text/x-wiki #suuna [[Luciano Acosta]] nvmb6r831n197zg6sjp5yzinj88zgus 0 720971 7232032 2026-09-11T08:22:32Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = Vaikse Ookeani Saarte Foorum | omakeelne_nimi = | embleem = Flag of the Pacific Islands Forum.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = PIF | deviis = | asutatud = 1971 ({{aega tagasi|1971}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Suva]], [...' 7232032 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Vaikse Ookeani Saarte Foorum | omakeelne_nimi = | embleem = Flag of the Pacific Islands Forum.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = PIF | deviis = | asutatud = 1971 ({{aega tagasi|1971}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Suva]], [[Fidži]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = ''[[Vaikse Ookeani Riikide Foorum#Liikmed|18 liiget]]'' | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Eesistujariik | juht_nimi = [[Saalomoni Saared]] | juht2_nimetus = Peasekretär | juht2_nimi = [[Baron Waqa]] | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://forumsec.org/ www.forumsec.org] | ideoloogia = | märkused = }} '''Vaikse ookeani saarte foorum''' on [[valitsustevahelisus|valitsustevaheline]] [[organisatsioon]], mille eesmärk on [[Austraalia ja Okeaania]] riikide ja alade koostööd tihendada, hallata kaubandusblokki ja korraldada regionaalseid rahuvalvemissioone. Organisatsioon loodi aastal 1971 Lõuna-Vaikse ookeani foorumina, aastast 1999 hõlmab see uue nime all suuremat ala. Foorumi raames langetatud otsuseid viib täide Vaikse ookeani saarte foorumi sekretariaat. Liikmesriikidest on kaugelt võimsaimad [[Austraalia]] ja [[Uus-Meremaa]], kusjuures Austraalia rahvaarv ületav kõikide teiste liikmesmaade populatsiooni kahekordselt ja majandus teiste majandusi viiekordselt. Austraalia ja Uus-Meremaa rahastavad suurt osa foorumi tööst ning on teistele maadele perspektiivikad eksporditurud. Foorumi raames on korraldatud rahuvalvemissioone [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saartel]] ja [[Nauru]]l. ==Liikmed== {|class="wikitable" style="width:100%; font-size:95%; white-space:nowrap;" |- | colspan="4" style="text-align:center;"| [[File:Members of Pacific Island Forum.svg|650px|Map indicating the members and associate members of the Pacific Islands Forum]] |- !colspan="4" style="background:#6679bf; color:white;"| Liikmed<ref name="2008Forum">{{cite web |url=http://www.spc.int/sppu/images/stories/2008%20communique%20forum.pdf |title=Forum Communiqué, Alofi, Niue |date=20 August 2008 |work=Thirty-Ninth Pacific Islands Forum |publisher=Pacific Islands Forum Secretariat |access-date=22 August 2008 }} The ''Niue Declaration on Climate Change'' is Appendix B of this document.</ref> |- | style="width:25%;"| {{pisilipp|Austraalia}} (AU) || style="width:25%;"| {{pisilipp|Cooki saared}} (CK) || style="width:25%;"| {{pisilipp|Fidži}} (FJ) || style="width:25%;"| {{pisilipp|Prantsuse Polüneesia}} (PF)<ref name="2016Forum">{{cite web |url=http://www.forumsec.org/resources/uploads/embeds/file/2016_Forum_Communique_11sept(1).pdf |title=Forum Communiqué, Pohnpei, Federated States of Micronesia |date=10 September 2016 |work=Forty-Seventh Pacific Islands Forum |publisher=Pacific Islands Forum Secretariat |access-date=15 September 2016 |archive-date=16 February 2017 |archive-url=https://web.archive.org/web/20170216155919/http://www.forumsec.org/resources/uploads/embeds/file/2016_Forum_Communique_11sept(1).pdf |url-status=dead }}</ref> </tr> |- | {{pisilipp|Kiribati}} (KI) || {{pisilipp|Marshalli Saared}} (MH) || {{pisilipp|Mikroneesia}} (FM) || {{pisilipp|Nauru}} (NR)<ref name="2016Forum" /> |- | {{pisilipp|Uus-Kaledoonia}} (NC) || {{pisilipp|Uus-Meremaa}} (NZ) || {{pisilipp|Niue}} (NU) || {{pisilipp|Belau}} (PW) |- | {{pisilipp|Paapua Uus-Guinea}} (PG) || {{pisilipp|Samoa}} (WS) || {{pisilipp|Saalomoni Saared}} (SB) || {{pisilipp|Tonga}} (TO) |- | {{pisilipp|Tuvalu}} (TV) || {{pisilipp|Vanuatu}} (VU) || |- !colspan="1" style="background:#5f8dd3; color:white;"| Assotseerunud liikmed !colspan="3" style="background:#99b4df; color:white;"| Vaatlejad |- | {{pisilipp|Ameerika Samoa}} (AS) <td> {{pisilipp|Põhja-Mariaanid}} (MP) </td><td> {{pisilipp|Ida-Timor}} (TL) </td><td> [[Organisation of African, Caribbean and Pacific States|ACP]] sekretariaat </td></tr> | {{pisilipp|Guam}} (GU) <td> [[Aasia Arengupank]]</td><td> [[Rahvaste Ühenduse sekretariaat]] </td><td> [[Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon|IOM]] </td></tr> | {{pisilipp|Tokelau}} (TK)<ref name="2016Forum" /><ref>{{cite web |date=27 September 2016 |title=Tokelau happy as forum associate member |url=http://www.radionz.co.nz/international/pacific-news/314331/tokelau-happy-as-forum-associate-member |access-date=27 September 2016 |work=Pacific News |publisher=Radio New Zealand International}}</ref> || {{riigi ikoon|ÜRO}} [[ÜRO sekretariaat]] </td><td> [[Western and Central Pacific Fisheries Commission|WCPFC]]</td>|| [[Maailmapank]]</td></tr> |{{pisilipp|Wallis ja Futuna}} (WF)<ref>{{cite web |date=6 September 2018 |title=Wallis and Futuna now closer to Forum nest |url=https://www.rnz.co.nz/international/pacific-news/365863/wallis-and-futuna-now-closer-to-forum-nest |access-date=30 August 2024 |publisher=[[Radio New Zealand]] }}</ref> <td></td></td><td></td></tr> |- !colspan="4" style="background:#6679bf; color:white;"| Dialoogipartnerid |- | style="width:25%;"| {{pisilipp|Kanada}} || style="width:25%;"| {{pisilipp|Tšiili}} | style="width:25%;"| {{pisilipp|Hiina}} (CN) || style="width:25%"| {{pisilipp|Kuuba}} </td></tr> | style="width:25%" | {{pisilipp|Euroopa Liit}} || {{pisilipp|Prantsusmaa}} || {{pisilipp|Saksamaa}} || {{pisilipp|India}} </tr> | {{pisilipp|Indoneesia}} (ID) || {{pisilipp|Itaalia}} || {{pisilipp|Jaapan}} || {{pisilipp|Malaisia}} (MY) </tr> | {{pisilipp|Norra}} <td> {{pisilipp|Filipiinid}} (PH) </td><td> {{pisilipp|Singapur}}<ref name="mfa">{{Cite web |title=Singapore Admitted as Dialogue Partner of the Pacific Islands Forum |url=http://www.mfa.gov.sg/Newsroom/Press-Statements-Transcripts-and-Photos/2022/01/20220127-Singapore-Admitted-as-PIF-Dialogue-Partner |website=www.mfa.gov.sg}}</ref> </td><td> {{pisilipp|Lõuna-Korea}} </td></tr> | {{pisilipp|Hispaania}} <td> {{pisilipp|Tai}} </td><td> {{pisilipp|Türgi}} </td><td> {{pisilipp|Suurbritannia}} </td></tr> | {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} (US) <td><td></td><td></td></tr> |- ! colspan="4" style="background:#6679bf; color:white;" | Arengupartner |- |width="25%"| {{pisilipp|Taiwan}} (TW)<ref>{{Cite web|url=https://subsite.mofa.gov.tw/igo/https%3a%2f%2fsubsite.mofa.gov.tw%2figo%2fNews_Content.aspx%3fn%3d5957%26sms%3d1618%26s%3d109996%26Create%3d1|title=太平洋島國論壇（PIF）|date=18 September 2024|website=參與國際組織|access-date=23 May 2026}}</ref> |} ==Vaata ka== * [[Vaikse Ookeani Saarte Foorumi Kalandusamet]] * [[Melanesian Spearhead Group]] * [[Vaikse Ookeani Kogukond]] * [[Pacific Forum Line]] * [[Vaikse ookeani mängud]] * [[Vaikse Ookeani Liit]] * [[Polynesian Leaders Group]] * [[Kaubandusblokk]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://forumsec.org/ Koduleht] [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania]] 37khsgvx9g5t84nftgsctki8rf4hzlt 0 720972 7232033 2026-09-11T08:23:31Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Vaikse Ookeani Saarte Foorum]] 7232033 wikitext text/x-wiki #suuna [[Vaikse Ookeani Saarte Foorum]] jkq5h5wyxp3p3rwa5spg09rk7iua4l1 0 720973 7232035 2026-09-11T08:23:41Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Vaikse Ookeani Saarte Foorum]] 7232035 wikitext text/x-wiki #suuna [[Vaikse Ookeani Saarte Foorum]] jkq5h5wyxp3p3rwa5spg09rk7iua4l1 0 720974 7232037 2026-09-11T08:28:53Z Kalle 51 Uus lehekülg: '{{Infokast turniir | nimi = 2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[8. september|8.]] – [[16. september|16. sept]] 2001 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Tšehhi}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia]] | eelmine = 1997. aasta meeste Euroopa meist...' 7232037 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[8. september|8.]] – [[16. september|16. sept]] 2001 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Tšehhi}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia]] | eelmine = [[1997. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1997]] | järgmine = [[2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2001]] }} '''2001. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 22. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] ''Confédération Européenne de Volleyball'' (CEV). Need toimusid [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigis]] [[Ostrava]]s, 8.–16. septembrini 2001. aastal. Itaalia ei suutnud kaitsta oma kahe aasta tagust tiitlit. Jugoslaavia võitis meistrivõistlused, alistades valitseva meistri kolmesetilises finaalis (25-21, 25-18, 25-20). See oli Jugoslaavia võrkpalli ajaloo esimene Euroopa meistrivõistluste kuldmedal. Jugoslaavia ründaja [[Ivan Miljković]] nimetati turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP). Sama mängija pälvis ka parima ründaja auhinna. 1999. aasta meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistluste esimesed kuus võistkonda – Itaalia, Jugoslaavia, Venemaa, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik (mis li ka korraldajariik) ja Holland – kvalifitseerusid automaatselt 2001. aasta meistrivõistlustele. Teised võistkonnad pidid kvalifitseeruma aasta varem peetud kvalifikatsiooniturniiri alusel. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kahte kuueliikmelisse alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Kolmanda ja neljanda koha saavutanud võistkonnad mängisid viienda kuni kaheksanda koha nimel. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Venemaa}} *{{PisiLipp|Slovakkia}} *{{PisiLipp|Sloveenia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Saksamaa}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Ungari}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Slovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Sloveenia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||1:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' || 5||4||1 ||13:5 ||418:367||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:6|| 427:362 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |'''3:1'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||3||2 ||12:7 ||443:407 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Bulgaaria}} | 1:3 ||1:3 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||3 ||2 ||11:9 ||431:435 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Slovakkia}} |0:3|| 1:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||5 ||1||4 ||5:14 ||393:452 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Sloveenia}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0||5 ||3:15 ||339:428 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Poola}} !width=20 | {{riigi ikoon|Ungari}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksamaa}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' ||2:3 || 5||4||1 ||14:6 ||473:412||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2||11:7|| 436:383 || '''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |2:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||13:9 ||492:481 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} | 0:3 ||0:3 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2 ||9:10 ||437:434 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Ungari}} |1:3|| 0:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||5:12 ||361:418 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | '''3:2''' ||1:3 ||1:3 ||1:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1||4 ||6:14 ||407:478 ||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_2001.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-2001-o100 European Championship 2001] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2001. aasta spordis]] k34qhd5nslxobfjsg1r0cu93np4of74 7232039 7232037 2026-09-11T08:31:25Z Kalle 51 7232039 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[8. september|8.]] – [[16. september|16. sept]] 2001 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Tšehhi}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia]] | eelmine = [[1999. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1999]] | järgmine = [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] }} '''2001. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 22. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] ''Confédération Européenne de Volleyball'' (CEV). Need toimusid [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigis]] [[Ostrava]]s, 8.–16. septembrini 2001. aastal. Itaalia ei suutnud kaitsta oma kahe aasta tagust tiitlit. Jugoslaavia võitis meistrivõistlused, alistades valitseva meistri kolmesetilises finaalis (25-21, 25-18, 25-20). See oli Jugoslaavia võrkpalli ajaloo esimene Euroopa meistrivõistluste kuldmedal. Jugoslaavia ründaja [[Ivan Miljković]] nimetati turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP). Sama mängija pälvis ka parima ründaja auhinna. 1999. aasta meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistluste esimesed kuus võistkonda – Itaalia, Jugoslaavia, Venemaa, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik (mis li ka korraldajariik) ja Holland – kvalifitseerusid automaatselt 2001. aasta meistrivõistlustele. Teised võistkonnad pidid kvalifitseeruma aasta varem peetud kvalifikatsiooniturniiri alusel. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kahte kuueliikmelisse alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Kolmanda ja neljanda koha saavutanud võistkonnad mängisid viienda kuni kaheksanda koha nimel. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Venemaa}} *{{PisiLipp|Slovakkia}} *{{PisiLipp|Sloveenia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Saksamaa}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Ungari}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Slovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Sloveenia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||1:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' || 5||4||1 ||13:5 ||418:367||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:6|| 427:362 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |'''3:1'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||3||2 ||12:7 ||443:407 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Bulgaaria}} | 1:3 ||1:3 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||3 ||2 ||11:9 ||431:435 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Slovakkia}} |0:3|| 1:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||5 ||1||4 ||5:14 ||393:452 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Sloveenia}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0||5 ||3:15 ||339:428 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Poola}} !width=20 | {{riigi ikoon|Ungari}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksamaa}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' ||2:3 || 5||4||1 ||14:6 ||473:412||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2||11:7|| 436:383 || '''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |2:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||13:9 ||492:481 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} | 0:3 ||0:3 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2 ||9:10 ||437:434 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Ungari}} |1:3|| 0:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||5:12 ||361:418 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | '''3:2''' ||1:3 ||1:3 ||1:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1||4 ||6:14 ||407:478 ||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_2001.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-2001-o100 European Championship 2001] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2001. aasta spordis]] 8tf9saui8pzmdkbt0rzevm5k681ipl3 7232040 7232039 2026-09-11T08:32:41Z Kalle 51 7232040 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[8. september|8.]] – [[16. september|16. sept]] 2001 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Tšehhi}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia]] | eelmine = [[1999. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1999]] | järgmine = [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] }} '''2001. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 22. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] ''Confédération Européenne de Volleyball'' (CEV). Need toimusid [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigis]] [[Ostrava]]s, 8.–16. septembrini 2001. aastal. Itaalia ei suutnud kaitsta oma kahe aasta tagust tiitlit. Jugoslaavia võitis meistrivõistlused, alistades valitseva meistri kolmesetilises finaalis (25-21, 25-18, 25-20). See oli Jugoslaavia võrkpalli ajaloo esimene Euroopa meistrivõistluste kuldmedal. Jugoslaavia ründaja [[Ivan Miljković]] nimetati turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP). Sama mängija pälvis ka parima ründaja auhinna. 1999. aasta meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistluste esimesed kuus võistkonda – Itaalia, Jugoslaavia, Venemaa, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik (mis oli ka korraldajariik) ja Holland – kvalifitseerusid automaatselt 2001. aasta meistrivõistlustele. Teised võistkonnad pidid kvalifitseeruma aasta varem peetud kvalifikatsiooniturniiri alusel. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kahte kuueliikmelisse alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Kolmanda ja neljanda koha saavutanud võistkonnad mängisid viienda kuni kaheksanda koha nimel. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Venemaa}} *{{PisiLipp|Slovakkia}} *{{PisiLipp|Sloveenia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Saksamaa}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Ungari}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Slovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Sloveenia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||1:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' || 5||4||1 ||13:5 ||418:367||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:6|| 427:362 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |'''3:1'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||3||2 ||12:7 ||443:407 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Bulgaaria}} | 1:3 ||1:3 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||3 ||2 ||11:9 ||431:435 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Slovakkia}} |0:3|| 1:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||5 ||1||4 ||5:14 ||393:452 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Sloveenia}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0||5 ||3:15 ||339:428 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Poola}} !width=20 | {{riigi ikoon|Ungari}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksamaa}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' ||2:3 || 5||4||1 ||14:6 ||473:412||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2||11:7|| 436:383 || '''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |2:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||13:9 ||492:481 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} | 0:3 ||0:3 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2 ||9:10 ||437:434 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Ungari}} |1:3|| 0:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||5:12 ||361:418 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | '''3:2''' ||1:3 ||1:3 ||1:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1||4 ||6:14 ||407:478 ||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_2001.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-2001-o100 European Championship 2001] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2001. aasta spordis]] dc0mcs67hrifizc8c1w8kww9jrmjju6 7232184 7232040 2026-09-11T11:43:01Z Kruusamägi 1530 7232184 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = 2001. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis <br>[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]] | kuupäevad = [[8. september|8.]]–[[16. september|16. september]] 2001 | korraldaja = {{lihtne loend| * {{PisiLipp|Tšehhi}} }} | Toimumiskohad | osalejaid = 12 | meister = {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} [[Jugoslaavia]] | eelmine = [[1999. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1999]] | järgmine = [[2003. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2003]] }} '''2001. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 22. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] (''Confédération Européenne de Volleyball'' ehk CEV). Need toimusid [[Tšehhi|Tšehhi Vabariigis]] [[Ostrava]]s, 8.–16. septembrini 2001. Itaalia ei suutnud kaitsta oma kahe aasta tagust tiitlit. Jugoslaavia võitis meistrivõistlused, alistades valitseva meistri kolmesetilises finaalis (25-21, 25-18, 25-20). See oli Jugoslaavia võrkpalli ajaloo esimene Euroopa meistrivõistluste kuldmedal. Jugoslaavia ründaja [[Ivan Miljković]] nimetati turniiri kõige väärtuslikumaks mängijaks (MVP). Sama mängija pälvis ka parima ründaja auhinna. 1999. aasta meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistluste esimesed kuus võistkonda – Itaalia, Jugoslaavia, Venemaa, Prantsusmaa, Tšehhi Vabariik (mis oli ka korraldajariik) ja Holland – kvalifitseerusid automaatselt 2001. aasta meistrivõistlustele. Teised võistkonnad pidid kvalifitseeruma aasta varem peetud kvalifikatsiooniturniiri alusel. == Võistluste formaat == Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kahte kuueliikmelisse alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Kolmanda ja neljanda koha saavutanud võistkonnad mängisid viienda kuni kaheksanda koha nimel. == Alagruppide koosseisud == {{Veerud|100%}} * I-alagrupp *{{PisiLipp|Bulgaaria}} *{{PisiLipp|Tšehhi}} *{{PisiLipp|Holland}} *{{PisiLipp|Venemaa}} *{{PisiLipp|Slovakkia}} *{{PisiLipp|Sloveenia}} {{veerud-piir}} * II-alagrupp *{{PisiLipp|Prantsusmaa}} *{{PisiLipp|Saksamaa}} *{{PisiLipp|Itaalia}} *{{PisiLipp|Ungari}} *{{PisiLipp|Poola}} *{{PisiLipp|Jugoslaavia}} {{veerud-lõpp}} == Eelvoor == === I-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}} !width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Holland}} !width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}} !width=20 | {{riigi ikoon|Slovakkia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Sloveenia}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Tšehhi}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||1:3 ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' || 5||4||1 ||13:5 ||418:367||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Venemaa}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:6|| 427:362 || '''9''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Holland}} |'''3:1'''|| 1:3||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' ||'''3:0''' ||5 ||3||2 ||12:7 ||443:407 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Bulgaaria}} | 1:3 ||1:3 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||5 ||3 ||2 ||11:9 ||431:435 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Slovakkia}} |0:3|| 1:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||5 ||1||4 ||5:14 ||393:452 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Sloveenia}} | 1:3 ||0:3 ||0:3 ||0:3 ||2:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0||5 ||3:15 ||339:428 ||'''5''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] === II-alagrupp === {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !width=50 | Koht tabelis !width=150| Riik !width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}} !width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} !width=20 | {{riigi ikoon|Poola}} !width=20 | {{riigi ikoon|Ungari}} !width=20 | {{riigi ikoon|Saksamaa}} !width=22 | Mänge !width=22 | Võite !width=22 | Kaotusi !width=22 | Tulemus !width=70 | Punktid<br>geimist !width=50 | Punktid |-style="background: #AAFFAA" |'''1.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Jugoslaavia}} |bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:2''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' ||2:3 || 5||4||1 ||14:6 ||473:412||'''9''' |-style="background: #AAFFAA" |'''2.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Itaalia}} |0:3 ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2||11:7|| 436:383 || '''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''3.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |2:3|| '''3:2'''||bgcolor=Silver|X||2:3 || '''3:0''' ||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||13:9 ||492:481 ||'''8''' |-style="background: #CCFFCC" |'''4.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Poola}} | 0:3 ||0:3 ||'''3:2''' ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||3 ||2 ||9:10 ||437:434 ||'''8''' |- |'''5.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Ungari}} |1:3|| 0:3||0:3 ||1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||5 ||1||4 ||5:12 ||361:418 ||'''6''' |- |'''6.'''||style="text-align:left;"| {{PisiLipp|Saksamaa}} | '''3:2''' ||1:3 ||1:3 ||1:3 ||0:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||1||4 ||6:14 ||407:478 ||'''6''' |} {{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] == Välislingid == * [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=50 CEV 2000/2001 Senior European Championships] * [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_2001.html Tulemused] * [https://volleybox.net/men-european-championships-2001-o100 European Championship 2001] {{Meeste VõrkpalliEM}} [[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]] [[Kategooria:2001. aasta spordis]] bac9n5hzijefcjn1utzhzl3aux9pciv 0 720975 7232066 2026-09-11T09:20:43Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[Giacomo Fogliano]] 7232066 wikitext text/x-wiki #suuna [[Giacomo Fogliano]] k53lprzer9m6178zin6jntgfctbw8rv 0 720976 7232067 2026-09-11T09:21:06Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[Giacomo Fogliano]] 7232067 wikitext text/x-wiki #suuna [[Giacomo Fogliano]] k53lprzer9m6178zin6jntgfctbw8rv 0 720977 7232069 2026-09-11T09:21:32Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[Giacomo Fogliano]] 7232069 wikitext text/x-wiki #suuna [[Giacomo Fogliano]] k53lprzer9m6178zin6jntgfctbw8rv 1 720978 7232089 2026-09-11T09:37:59Z Ehitaja 63547 Uus lehekülg: 'Ega ta Harri või Kert Kingo sugulane ole? --~~~~' 7232089 wikitext text/x-wiki Ega ta Harri või Kert Kingo sugulane ole? --[[Kasutaja:Ehitaja|Ehitaja]] ([[Kasutaja arutelu:Ehitaja|arutelu]]) 11. september 2026, kell 12:37 (EEST) 6e03olwhhyc6clbnra4dala7zzjpobg 1 720979 7232111 2026-09-11T10:13:50Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'Kas "stensiil" on siin juhtkirja tähenduses? ~~~~' 7232111 wikitext text/x-wiki Kas "stensiil" on siin juhtkirja tähenduses? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. september 2026, kell 13:13 (EEST) mts77f7x9oq6szzsmz4wk0sdm7c5dei 0 720980 7232121 2026-09-11T10:26:31Z ~2026-49145-66 237344 Uus lehekülg: '"'''Valged ööd'''" on [[19. sajand]]i vene kirjaniku [[Fjodor Mihhailovitš Dostojevski]] lugu, mille ta kirjutas 1848. aastal. Dostojevski kirjutas loo 1848. aasta septembris-novembris. Sel ajal sõbrunes ta luuletaja ja kirjaniku [[Aleksei Pleštšejev]]iga, <ref>https://ru.wikipedia.org/wiki/Плещеев,_Алексей_Николаевич</ref> kellega nad olid algul Nikolai ja Andrei Beketovi kirjandus- ja filosoofiaringkonna ning hiljem [[Mihhail Petraševski]]...' 7232121 wikitext text/x-wiki "'''Valged ööd'''" on [[19. sajand]]i vene kirjaniku [[Fjodor Mihhailovitš Dostojevski]] lugu, mille ta kirjutas 1848. aastal. Dostojevski kirjutas loo 1848. aasta septembris-novembris. Sel ajal sõbrunes ta luuletaja ja kirjaniku [[Aleksei Pleštšejev]]iga, <ref>https://ru.wikipedia.org/wiki/Плещеев,_Алексей_Николаевич</ref> kellega nad olid algul Nikolai ja Andrei Beketovi kirjandus- ja filosoofiaringkonna ning hiljem [[Mihhail Petraševski]] <ref>https://ru.wikipedia.org/wiki/Петрашевский,_Михаил_Васильевич</ref> ringi liikmed. 31. oktoobril 1848 saadi [[Peterburi]] [[tsensuur]]ikomiteelt luba loo avaldamiseks. See avaldati esmakordselt ajakirja Отечествные записки (Isamaa märkmed) kaheteistkümnendas numbris pühendusega Pleštšejevile. Hiljem tehti loole märkimisväärne ümbertöötlemine. 1860. aastal, oma kogutud teoste ettevalmistamise käigus, andis Dostojevski peategelase romantilistele motiividele suurema määratluse, töötades ümber oma monoloogi ja lisades [[Puškin]]i kujundlikkust. Teadlased märgivad ka, et kirjanik jättis pärast [[sunnitöö]]lt naasmist välja fraasi: "Räägitakse, et karistuse lähedus tekitab kurjategijas tõelist kahetsust ja mõnikord ka kõige kõvemas südames südametunnistuse piinu. Räägitakse, et see on hirmu mõju." Eeldatakse, et sunnitööaastate jooksul lakkas Dostojevski seda väidet uskumast. Eemaldati ka mõned sentimentaalsed ja romantilised fraasid, näiteks: "ja puhkesin nutma", "maha surudes pisaraid, mis olid valmis mu silmist voolama". 1860. aasta väljaandes oli pühendus Pleštšejevile endiselt säilinud; 1865. aasta väljaandes oli see juba eemaldatud. Loo peategelane on unistaja, üksildane ja arglik mees. Ühel valgel ööl kohtub unistaja kogemata tüdrukuga nimega Nastenka ning armub temasse. Naine aga näeb teda hingesugulase, vennana. Nastenka jutustab talle oma loo. Ta veetis oma esimesed eluaastad pimeda vanaema juures, kes oli tema juurde tulnud pärast vanemate surma. Nastenka elu oli üksluine ja rõõmutu. Kuid kõik muutus, kui nende juurde elama tuli üürnik. Nastenka armus ja plaanis temaga lahkuda, kuid mees oli väga vaene ja lubas aasta pärast tagasi tulla. Veendunud, et kallim oli ta hüljanud, otsustas Nastenka unistaja tunnetele vastata. Peategelase prototüüp põhines osaliselt Dostojevskil endal. Peterburi Kroonika neljanda följetoni lõpus märkis kirjanik: "...me kõik oleme enam-vähem unistajad!" Hiljem mainis ta oma "kuldseid ja põletikulisi unenägusid", mis puhastavad hinge ja on kunstnikule vajalikud. Unistaja kirjanduslike prototüüpide hulka kuuluvad näiteks [[E. T. A. Hoffmann]]i teoste kangelased, kellega Unistaja jagab rahulolematust ümbritseva eluga ja soovi põgeneda ideaalsesse maailma. Dostojevski teose ainetel on loodud kolm ooperit (1967 — kammerooper „Valged ööd“, helilooja Juri Butsko, 1984 — ooper "Valged ööd", helilooja Stanojlo Rajičić ja 2015 — ooper „Valged ööd“, helilooja Jevgeni Karmazin) ja kümneid teatrilavastusi, samuti 28 filmi, neist esimene aastal 1934 (“Peterburi öö”, lavastajad Grigori Rošal ja Vera Strojeva (NSV Liit)) ja seni viimane aastal 2017 (“Valged ööd”, lavastajad Tatjana Voronetskaja, Andrei Bogatõrjov (Venemaa)). Eestis on see teos teatrilavadele toodud neljal korral: 1993 Ugala ja [[Von Krahl]]i Teatri koostöös, 2006 [[Theatrum]]is (mängiti [[Tallinna Püha Katariina kirik]]us), 2014 Ugalas (mängiti suvelavastusena [[Õisu mõis]]a pargis) ja viimati 2015 Vene Teatris. [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Raadioteater]] salvestas 1984. aastal kuuldemängu, milles peaosaliste rollides on [[Kersti Kreismann]] ja [[Toomas Lõhmuste]].<ref>[https://jupiter.err.ee/1608398096/kuuldemang-fjodor-dostojevski-valged-ood Kuuldemäng. Fjodor Dostojevski "Valged ööd"], jupiter.err.ee</ref> [[Taylor Hackford]]i<ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Taylor_Hackford</ref> lavastatud filmil "Valged ööd" (1985) pole Dostojevski looga mingit seost. 25g4bsyiv88xajahg0xaiyx9nr0lbsq 7232180 7232121 2026-09-11T11:37:25Z Kruusamägi 1530 7232180 wikitext text/x-wiki "'''Valged ööd'''" on [[19. sajand]]i vene kirjaniku [[Fjodor Mihhailovitš Dostojevski]] lugu, mille ta kirjutas [[1848]]. aastal. Dostojevski kirjutas loo 1848. aasta septembris-novembris. Sel ajal sõbrunes ta luuletaja ja kirjaniku [[Aleksei Pleštšejev]]iga, <ref>https://ru.wikipedia.org/wiki/Плещеев,_Алексей_Николаевич</ref> kellega nad olid algul Nikolai ja Andrei Beketovi kirjandus- ja filosoofiaringkonna ning hiljem [[Mihhail Petraševski]] <ref>https://ru.wikipedia.org/wiki/Петрашевский,_Михаил_Васильевич</ref> ringi liikmed. 31. oktoobril 1848 saadi [[Peterburi]] [[tsensuur]]ikomiteelt luba loo avaldamiseks. See avaldati esmakordselt ajakirja Отечествные записки (Isamaa märkmed) kaheteistkümnendas numbris pühendusega Pleštšejevile. Hiljem tehti loole märkimisväärne ümbertöötlemine. 1860. aastal, oma kogutud teoste ettevalmistamise käigus, andis Dostojevski peategelase romantilistele motiividele suurema määratluse, töötades ümber oma monoloogi ja lisades [[Puškin]]i kujundlikkust. Teadlased märgivad ka, et kirjanik jättis pärast [[sunnitöö]]lt naasmist välja fraasi: "Räägitakse, et karistuse lähedus tekitab kurjategijas tõelist kahetsust ja mõnikord ka kõige kõvemas südames südametunnistuse piinu. Räägitakse, et see on hirmu mõju." Eeldatakse, et sunnitööaastate jooksul lakkas Dostojevski seda väidet uskumast. Eemaldati ka mõned sentimentaalsed ja romantilised fraasid, näiteks: "ja puhkesin nutma", "maha surudes pisaraid, mis olid valmis mu silmist voolama". 1860. aasta väljaandes oli pühendus Pleštšejevile endiselt säilinud; 1865. aasta väljaandes oli see juba eemaldatud. Loo peategelane on unistaja, üksildane ja arglik mees. Ühel valgel ööl kohtub unistaja kogemata tüdrukuga nimega Nastenka ning armub temasse. Naine aga näeb teda hingesugulase, vennana. Nastenka jutustab talle oma loo. Ta veetis oma esimesed eluaastad pimeda vanaema juures, kes oli tema juurde tulnud pärast vanemate surma. Nastenka elu oli üksluine ja rõõmutu. Kuid kõik muutus, kui nende juurde elama tuli üürnik. Nastenka armus ja plaanis temaga lahkuda, kuid mees oli väga vaene ja lubas aasta pärast tagasi tulla. Veendunud, et kallim oli ta hüljanud, otsustas Nastenka unistaja tunnetele vastata. Peategelase prototüüp põhines osaliselt Dostojevskil endal. Peterburi Kroonika neljanda följetoni lõpus märkis kirjanik: "...me kõik oleme enam-vähem unistajad!" Hiljem mainis ta oma "kuldseid ja põletikulisi unenägusid", mis puhastavad hinge ja on kunstnikule vajalikud. Unistaja kirjanduslike prototüüpide hulka kuuluvad näiteks [[E. T. A. Hoffmann]]i teoste kangelased, kellega Unistaja jagab rahulolematust ümbritseva eluga ja soovi põgeneda ideaalsesse maailma. Dostojevski teose ainetel on loodud kolm ooperit (1967 — kammerooper „Valged ööd“, helilooja [[Juri Butsko]], 1984 — ooper "Valged ööd", helilooja [[Stanojlo Rajičić]] ja 2015 — ooper „Valged ööd“, helilooja [[Jevgeni Karmazin]]) ja kümneid teatrilavastusi, samuti 28 filmi, neist esimene aastal 1934 (“Peterburi öö”, lavastajad [[Grigori Rošal]] ja [[Vera Strojeva]] (NSV Liit)) ja seni viimane aastal 2017 (“Valged ööd”, lavastajad Tatjana Voronetskaja, Andrei Bogatõrjov (Venemaa)). Eestis on see teos teatrilavadele toodud neljal korral: 1993 [[Ugala]] ja [[Von Krahl]]i Teatri koostöös, 2006 [[Theatrum]]is (mängiti [[Tallinna Püha Katariina kirik]]us), 2014 Ugalas (mängiti suvelavastusena [[Õisu mõis]]a pargis) ja viimati 2015 Vene Teatris. [[Eesti Rahvusringhääling]]u [[Raadioteater]] salvestas 1984. aastal kuuldemängu, milles peaosaliste rollides on [[Kersti Kreismann]] ja [[Toomas Lõhmuste]].<ref>[https://jupiter.err.ee/1608398096/kuuldemang-fjodor-dostojevski-valged-ood Kuuldemäng. Fjodor Dostojevski "Valged ööd"], jupiter.err.ee</ref> [[Taylor Hackford]]i lavastatud filmil "Valged ööd" (1985) pole Dostojevski looga mingit seost. == Viited == {{Viited}} issi8x64421bkkv7j0vv4znq1ebggbs 0 720981 7232124 2026-09-11T10:37:21Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[Kevin Castaño]] 7232124 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kevin Castaño]] 6a48iynkr87x0hu7cujjn3albo7av5a 0 720982 7232125 2026-09-11T10:37:55Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[Kevin Castaño]] 7232125 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kevin Castaño]] 6a48iynkr87x0hu7cujjn3albo7av5a 0 720983 7232126 2026-09-11T10:38:12Z Avjoska 1538 Ümbersuunamine lehele [[Kevin Castaño]] 7232126 wikitext text/x-wiki #suuna [[Kevin Castaño]] 6a48iynkr87x0hu7cujjn3albo7av5a 0 720984 7232131 2026-09-11T10:46:07Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Christopher Luxon | omakeelne_nimi = | pilt = LUXON, Christopher - Botany (cropped).png | pildiallkiri = Christopher Luxon (2023) | amet = [[Uus-Meremaa peaminister]] | ametiajaalgus = 27. november 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Chris Hipkins]] | järgmine = | amet2 = [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]] juht | ametiajaalgus2 = 30. november 2021 | ametiajalõpp2 = [[Judith Collins]] | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = Uus-Meremaa oposits...' 7232131 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Christopher Luxon | omakeelne_nimi = | pilt = LUXON, Christopher - Botany (cropped).png | pildiallkiri = Christopher Luxon (2023) | amet = [[Uus-Meremaa peaminister]] | ametiajaalgus = 27. november 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Chris Hipkins]] | järgmine = | amet2 = [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]] juht | ametiajaalgus2 = 30. november 2021 | ametiajalõpp2 = [[Judith Collins]] | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Uus-Meremaa opositsiooniliider]] | ametiajaalgus3 = 30. november 2021 | ametiajalõpp3 = 27. november 2023 | eelmine3 = [[Judith Collins]] | järgmine3 = [[Chris Hipkins]] | amet4 = [[Uus-Meremaa parlament|Uus-Meremaa parlamendi]] liige | ametiajaalgus4 = 17. oktoober 2020 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Christopher Mark Luxon | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1970|7|19}} | sünnikoht = [[Christchurch]], [[Uus-Meremaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Canterbury Ülikool]] <br/> (ärihaldus, 1992) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Christopher Luxon Signature1.svg | moodul = }} '''Christopher Mark Luxon''' (snd 19. juulil 1970) on [[Uus-Meremaa]] [[poliitik]] ja [[ärimees]], alates aastast 2023 [[Uus-Meremaa peaminister]]. Ta kuulub [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]]sse ning aastast 2020 [[Uus-Meremaa Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 2021–2023 oli ta [[Uus-Meremaa opositsiooniliider|opositsiooniliider]]. Enne poliitikasse minemist töötas ta aastatel 2013–2019 [[Air New Zealand]]i juhatuse esimehena. Luxon kasvas üles [[Auckland]]i [[Howick (Uus-Meremaa)|Howicki]] linnaosas ning õppis [[Canterbury Ülikoolis]] kaubandust. Aastal 1993 asus ta tööle [[Unilever]]is ning sai aastal 2008 selle Uus-Meremaa haru juhiks. Aastal 2011 lahkus ta Unileverist ning asus tööle Air New Zealandis. Aastal 2021 sai temast Rahvuspartei juht, aastal 2023 [[2023. aasta Uus-Meremaa üldvalimised|võitis Rahvuspartei valimised]]. Ta sõlmis erakondadega [[ACT Uus-Meremaa]] ja [[New Zealand First]] koalitsioonilepingu ja ta astus 27. novembril 2023 peaministrina ametisse. Luxoni valitsusajal prooviti majandust elavdada ametnikkonna vähenamise ja turismi edendamisega. Ta on arvamusteküsitluste järgi olnud pigem ebapopulaarne peaminister. Aprillis 2026 kukkus talle umbusalduse avaldamine läbi. Augustis 2026 pikendas ta oma ametiaega Rahvuspartei esimehena. ==Vaata ka== * [[Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] {{JÄRJESTA:Luxon, Christopher}} [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Ärijuhid]] [[Kategooria:Uus-Meremaa peaministrid]] rxragh5vfdnhdirpq80wdpjpsfkfu36 7232132 7232131 2026-09-11T10:47:02Z Taurus404 80079 7232132 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Christopher Luxon | omakeelne_nimi = | pilt = LUXON, Christopher - Botany (cropped).png | pildiallkiri = Christopher Luxon (2023) | amet = [[Uus-Meremaa peaminister]] | ametiajaalgus = 27. november 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Chris Hipkins]] | järgmine = | amet2 = [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]] juht | ametiajaalgus2 = 30. november 2021 | ametiajalõpp2 = [[Judith Collins]] | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Uus-Meremaa opositsiooniliider]] | ametiajaalgus3 = 30. november 2021 | ametiajalõpp3 = 27. november 2023 | eelmine3 = [[Judith Collins]] | järgmine3 = [[Chris Hipkins]] | amet4 = [[Uus-Meremaa parlament|Uus-Meremaa parlamendi]] liige | ametiajaalgus4 = 17. oktoober 2020 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Christopher Mark Luxon | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1970|7|19}} | sünnikoht = [[Christchurch]], [[Uus-Meremaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Canterbury Ülikool]] <br/> (ärihaldus, 1992) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Christopher Luxon Signature1.svg | moodul = }} '''Christopher Mark Luxon''' (snd 19. juulil 1970) on [[Uus-Meremaa]] [[poliitik]] ja [[ärimees]], alates aastast 2023 [[Uus-Meremaa peaminister]]. Ta kuulub [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]]sse ning aastast 2020 [[Uus-Meremaa Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 2021–2023 oli ta [[Uus-Meremaa opositsiooniliider|opositsiooniliider]]. Enne poliitikasse minemist töötas ta aastatel 2013–2019 [[Air New Zealand]]i juhatuse esimehena. Luxon kasvas üles [[Auckland]]i [[Howick (Uus-Meremaa)|Howicki]] linnaosas ning õppis [[Canterbury Ülikool]]is ärindust. Aastal 1993 asus ta tööle [[Unilever]]is ning sai aastal 2008 selle Uus-Meremaa haru juhiks. Aastal 2011 lahkus ta Unileverist ning asus tööle Air New Zealandis. Aastal 2021 sai temast Rahvuspartei juht, aastal 2023 [[2023. aasta Uus-Meremaa üldvalimised|võitis Rahvuspartei valimised]]. Ta sõlmis erakondadega [[ACT Uus-Meremaa]] ja [[New Zealand First]] koalitsioonilepingu ja ta astus 27. novembril 2023 peaministrina ametisse. Luxoni valitsusajal prooviti majandust elavdada ametnikkonna vähenamise ja turismi edendamisega. Ta on arvamusteküsitluste järgi olnud pigem ebapopulaarne peaminister. Aprillis 2026 kukkus talle umbusalduse avaldamine läbi. Augustis 2026 pikendas ta oma ametiaega Rahvuspartei esimehena. ==Vaata ka== * [[Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] {{JÄRJESTA:Luxon, Christopher}} [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Ärijuhid]] [[Kategooria:Uus-Meremaa peaministrid]] i5fs0shdasdp2yvn1edut09e8ok2cja 7232149 7232132 2026-09-11T11:03:18Z Velirand 67997 7232149 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Christopher Luxon | omakeelne_nimi = | pilt = LUXON, Christopher - Botany (cropped).png | pildiallkiri = Christopher Luxon (2023) | amet = [[Uus-Meremaa peaminister]] | ametiajaalgus = 27. november 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Chris Hipkins]] | järgmine = | amet2 = [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]] juht | ametiajaalgus2 = 30. november 2021 | ametiajalõpp2 = [[Judith Collins]] | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Uus-Meremaa opositsiooniliider]] | ametiajaalgus3 = 30. november 2021 | ametiajalõpp3 = 27. november 2023 | eelmine3 = [[Judith Collins]] | järgmine3 = [[Chris Hipkins]] | amet4 = [[Uus-Meremaa parlament|Uus-Meremaa parlamendi]] liige | ametiajaalgus4 = 17. oktoober 2020 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Christopher Mark Luxon | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1970|7|19}} | sünnikoht = [[Christchurch]], [[Uus-Meremaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Canterbury Ülikool]] <br/> (ärihaldus, 1992) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Christopher Luxon Signature1.svg | moodul = }} '''Christopher Mark Luxon''' (sündinud 19. juulil 1970) on [[Uus-Meremaa]] [[poliitik]] ja [[ärimees]], alates aastast 2023 [[Uus-Meremaa peaminister]]. Ta kuulub [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]]sse ning aastast 2020 [[Uus-Meremaa Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 2021–2023 oli ta [[Uus-Meremaa opositsiooniliider|opositsiooniliider]]. Enne poliitikasse minemist töötas ta aastatel 2013–2019 [[Air New Zealand]]i juhatuse esimehena. Luxon kasvas üles [[Auckland]]i [[Howick (Uus-Meremaa)|Howicki]] linnaosas ning õppis [[Canterbury Ülikool]]is ärindust. Aastal 1993 asus ta tööle [[Unilever]]is ning sai aastal 2008 selle Uus-Meremaa haru juhiks. Aastal 2011 lahkus ta Unileverist ning asus tööle Air New Zealandis. Aastal 2021 sai temast Rahvuspartei juht, aastal 2023 [[2023. aasta Uus-Meremaa üldvalimised|võitis Rahvuspartei valimised]]. Ta sõlmis erakondadega [[ACT Uus-Meremaa]] ja [[New Zealand First]] koalitsioonilepingu ja ta astus 27. novembril 2023 peaministrina ametisse. Luxoni valitsusajal prooviti majandust elavdada ametnikkonna vähenamise ja turismi edendamisega. Ta on arvamusteküsitluste järgi olnud pigem ebapopulaarne peaminister. Aprillis 2026 kukkus talle umbusalduse avaldamine läbi. Augustis 2026 pikendas ta oma ametiaega Rahvuspartei esimehena. ==Vaata ka== * [[Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] {{JÄRJESTA:Luxon, Christopher}} [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Ärijuhid]] [[Kategooria:Uus-Meremaa peaministrid]] dnx0fxjbu6arzoc3xk2g4bvhpoccsr3 7232150 7232149 2026-09-11T11:04:07Z Velirand 67997 7232150 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Christopher Luxon | omakeelne_nimi = | pilt = LUXON, Christopher - Botany (cropped).png | pildiallkiri = Christopher Luxon (2023) | amet = [[Uus-Meremaa peaminister]] | ametiajaalgus = 27. november 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Chris Hipkins]] | järgmine = | amet2 = [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]] juht | ametiajaalgus2 = 30. november 2021 | ametiajalõpp2 = [[Judith Collins]] | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Uus-Meremaa opositsiooniliider]] | ametiajaalgus3 = 30. november 2021 | ametiajalõpp3 = 27. november 2023 | eelmine3 = [[Judith Collins]] | järgmine3 = [[Chris Hipkins]] | amet4 = [[Uus-Meremaa parlament|Uus-Meremaa parlamendi]] liige | ametiajaalgus4 = 17. oktoober 2020 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Christopher Mark Luxon | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1970|7|19}} | sünnikoht = [[Christchurch]], [[Uus-Meremaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Canterbury Ülikool]] <br/> (ärihaldus, 1992) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Christopher Luxon Signature1.svg | moodul = }} '''Christopher Mark Luxon''' (sündinud 19. juulil 1970) on [[Uus-Meremaa]] [[poliitik]] ja [[ärimees]], alates aastast 2023 [[Uus-Meremaa peaminister]]. Ta kuulub [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]]sse ning aastast 2020 [[Uus-Meremaa Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 2021–2023 oli ta [[Uus-Meremaa opositsiooniliider|opositsiooniliider]]. Enne poliitikasse minemist töötas ta aastatel 2013–2019 [[Air New Zealand]]i juhatuse esimehena. Luxon kasvas üles [[Auckland]]i [[Howick (Uus-Meremaa)|Howicki]] linnaosas ning õppis [[Canterbury Ülikool]]is ärindust. Aastal 1993 asus ta tööle [[Unilever]]is ning sai aastal 2008 selle Uus-Meremaa haru juhiks. Aastal 2011 lahkus ta Unileverist ning asus tööle Air New Zealandis. Aastal 2021 sai temast Rahvuspartei juht, aastal 2023 [[2023. aasta Uus-Meremaa üldvalimised|võitis Rahvuspartei valimised]]. Ta sõlmis erakondadega [[ACT Uus-Meremaa]] ja [[New Zealand First]] koalitsioonilepingu ja ta astus 27. novembril 2023 peaministrina ametisse. Luxoni valitsusajal prooviti majandust elavdada ametnikkonna vähenamise ja turismi edendamisega. Ta on arvamusteküsitluste järgi olnud pigem ebapopulaarne peaminister. Aprillis 2026 kukkus talle umbusalduse avaldamine läbi. Augustis 2026 pikendas ta oma ametiaega Rahvuspartei esimehena. ==Vaata ka== * [[Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] {{JÄRJESTA:Luxon, Christopher}} [[Kategooria:Ärijuhid]] [[Kategooria:Uus-Meremaa peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] jekb426bg5br6kjrnpaom76cvwi20di 7232177 7232150 2026-09-11T11:32:39Z Kruusamägi 1530 typo 7232177 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Christopher Luxon | omakeelne_nimi = | pilt = LUXON, Christopher - Botany (cropped).png | pildiallkiri = Christopher Luxon (2023) | amet = [[Uus-Meremaa peaminister]] | ametiajaalgus = 27. november 2023 | ametiajalõpp = | eelmine = [[Chris Hipkins]] | järgmine = | amet2 = [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]] juht | ametiajaalgus2 = 30. november 2021 | ametiajalõpp2 = [[Judith Collins]] | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = [[Uus-Meremaa opositsiooniliider]] | ametiajaalgus3 = 30. november 2021 | ametiajalõpp3 = 27. november 2023 | eelmine3 = [[Judith Collins]] | järgmine3 = [[Chris Hipkins]] | amet4 = [[Uus-Meremaa parlament|Uus-Meremaa parlamendi]] liige | ametiajaalgus4 = 17. oktoober 2020 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = Christopher Mark Luxon | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1970|7|19}} | sünnikoht = [[Christchurch]], [[Uus-Meremaa]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]] | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | haridus = | alma_mater = [[Canterbury Ülikool]] <br/> (ärihaldus, 1992) | elukutse = | tegevusala = | tunnustus = | autogramm = Christopher Luxon Signature1.svg | moodul = }} '''Christopher Mark Luxon''' (sündinud 19. juulil 1970) on [[Uus-Meremaa]] [[poliitik]] ja [[ärimees]], alates aastast 2023 [[Uus-Meremaa peaminister]]. Ta kuulub [[Uus-Meremaa Rahvuspartei]]sse ning aastast 2020 [[Uus-Meremaa Esindajatekoda|Esindajatekotta]]. Aastatel 2021–2023 oli ta [[Uus-Meremaa opositsiooniliider|opositsiooniliider]]. Enne poliitikasse minemist töötas ta aastatel 2013–2019 [[Air New Zealand]]i juhatuse esimehena. Luxon kasvas üles [[Auckland]]i [[Howick (Uus-Meremaa)|Howicki]] linnaosas ning õppis [[Canterbury Ülikool]]is ärindust. Aastal 1993 asus ta tööle [[Unilever]]is ning sai aastal 2008 selle Uus-Meremaa haru juhiks. Aastal 2011 lahkus ta Unileverist ning asus tööle Air New Zealandis. Aastal 2021 sai temast Rahvuspartei juht, aastal 2023 [[2023. aasta Uus-Meremaa üldvalimised|võitis Rahvuspartei valimised]]. Ta sõlmis erakondadega [[ACT Uus-Meremaa]] ja [[New Zealand First]] koalitsioonilepingu ja ta astus 27. novembril 2023 peaministrina ametisse. Luxoni valitsusajal prooviti majandust elavdada ametnikkonna vähendamise ja turismi edendamisega. Ta on arvamusteküsitluste järgi olnud pigem ebapopulaarne peaminister. Aprillis 2026 kukkus talle umbusalduse avaldamine läbi. Augustis 2026 pikendas ta oma ametiaega Rahvuspartei esimehena. ==Vaata ka== * [[Riigipeade ja valitsusjuhtide koondtabel]] {{JÄRJESTA:Luxon, Christopher}} [[Kategooria:Ärijuhid]] [[Kategooria:Uus-Meremaa peaministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] hyh7gfr6mqgvddcaynu7g8tpmpiu532 0 720985 7232144 2026-09-11T10:58:38Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast sõjaväelane | pilt = 2026.2025 Yahya Saree (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Yahya Saree (2026) | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Yahya Saree | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = Yahya Qasim Saree | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = 1970 | sünnikoht = Şa‘dah...' 7232144 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = 2026.2025 Yahya Saree (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Yahya Saree (2026) | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Yahya Saree | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = Yahya Qasim Saree | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = 1970 | sünnikoht = [[Şa‘dah' kubernerkond]], [[Jeemeni Araabia Vabariik|Põhja-Jeemen]] <br/> (praegune [[Jeemen]]) | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = {{pisilipp|Jeemen}} * [[Al-Ḩūthiyyūn]] | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = [[Brigaadikindral]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = [[Jeemeni kodusõda (2015–)|Jeemeni kodusõda]] <br/> [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Gaza sõda]] <br/> [[2024. aasta Iraani rünnakud Iisraelile]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | autogramm = | autogrammi_suurus = | autogrammi_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Yahya Qasim Saree''' ([[araabia keel]]es يحيى قاسم سريع; snd 1970) on [[Jeemen]]i [[sõjaväelane]] ([[brigaadikindral]]). Ta on [[Al-Ḩūthiyyūn|hutidega]] liidus oleva ning [[Jeemeni sõjavägi|Jeemeni sõjaväest]] lahku löönud [[Kõrgeim Poliitnõukogud|Kõrgeima Poliitnõukogu]] kõneisik. Ta esineb meedias Poliitnõukogu teadetega näiteks [[Punase mere kriis]]iga seoses. Saree teateid vahendatakse tavaliselt telekanalis [[Al-Masirah]] ning [[Telegram (tarkvara)|Telegramis]] ja [[Twitter]]is. ==Vaata ka== * [[Abdul-Malik al-Houthi]] {{JÄRJESTA:Saree, Yahya}} [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Jeemeni inimesed]] [[Kategooria:Sõjaväelased]] fwp42xg87y5ntbg3emjehe1jfopj10c 7232145 7232144 2026-09-11T10:59:42Z Velirand 67997 7232145 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = 2026.2025 Yahya Saree (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Yahya Saree (2026) | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Yahya Saree | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = Yahya Qasim Saree | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = 1970 | sünnikoht = [[Şa‘dah' kubernerkond]], [[Jeemeni Araabia Vabariik|Põhja-Jeemen]] <br/> (praegune [[Jeemen]]) | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = {{pisilipp|Jeemen}} * [[Al-Ḩūthiyyūn]] | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = [[Brigaadikindral]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = [[Jeemeni kodusõda (2015–)|Jeemeni kodusõda]] <br/> [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Gaza sõda]] <br/> [[2024. aasta Iraani rünnakud Iisraelile]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | autogramm = | autogrammi_suurus = | autogrammi_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Yahya Qasim Saree''' ([[araabia keel]]es يحيى قاسم سريع; sündinud 1970) on [[Jeemen]]i [[sõjaväelane]] ([[brigaadikindral]]). Ta on [[Al-Ḩūthiyyūn|hutidega]] liidus oleva ning [[Jeemeni sõjavägi|Jeemeni sõjaväest]] lahku löönud [[Kõrgeim Poliitnõukogud|Kõrgeima Poliitnõukogu]] kõneisik. Ta esineb meedias Poliitnõukogu teadetega näiteks [[Punase mere kriis]]iga seoses. Saree teateid vahendatakse tavaliselt telekanalis [[Al-Masirah]] ning [[Telegram (tarkvara)|Telegramis]] ja [[Twitter]]is. ==Vaata ka== * [[Abdul-Malik al-Houthi]] {{JÄRJESTA:Saree, Yahya}} [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Jeemeni inimesed]] [[Kategooria:Sõjaväelased]] amyedal4w1ofcf1qqoq4rgfd9da580h 7232148 7232145 2026-09-11T11:02:15Z Velirand 67997 7232148 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | pilt = 2026.2025 Yahya Saree (cropped).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Yahya Saree (2026) | alt_tekst = <!-- --> | nimi = Yahya Saree | prefiks = | sufiks = <!-- --> | täisnimi = Yahya Qasim Saree | sünninimi = | hüüdnimi = | sünniaeg = 1970 | sünnikoht = [[Şa‘dah' kubernerkond]], [[Jeemeni Araabia Vabariik|Põhja-Jeemen]] <br/> (praegune [[Jeemen]]) | surmaaeg = | surmakoht = | maetud = | haridus = | truudusvanded = {{pisilipp|Jeemen}} * [[Al-Ḩūthiyyūn]] | teenistused = | teenistusaeg = | auaste = [[Brigaadikindral]] | teenistusnumber = | üksused = | juhitud_üksused = | sõjad/lahingud = [[Jeemeni kodusõda (2015–)|Jeemeni kodusõda]] <br/> [[Iisraeli-Ḩamāsi sõda|Gaza sõda]] <br/> [[2024. aasta Iraani rünnakud Iisraelile]] | sõjad/lahingud_silt = | autasud = | ausambad = | abikaasad = | lapsed = | sugulased = | muu_töö = <!-- --> | autogramm = | autogrammi_suurus = | autogrammi_alt = <!-- --> | veebileht = <!-- --> | moodul = }} '''Yahya Qasim Saree''' ([[araabia keel]]es يحيى قاسم سريع; sündinud 1970) on [[Jeemen]]i [[sõjaväelane]] ([[brigaadikindral]]). Ta on [[Al-Ḩūthiyyūn|hutidega]] liidus oleva ning [[Jeemeni sõjavägi|Jeemeni sõjaväest]] lahku löönud [[Kõrgeim Poliitnõukogud|Kõrgeima Poliitnõukogu]] kõneisik. Ta esineb meedias Poliitnõukogu teadetega näiteks [[Punase mere kriis]]iga seoses. Saree teateid vahendatakse tavaliselt telekanalis [[Al-Masirah]] ning [[Telegram (tarkvara)|Telegramis]] ja [[Twitter]]is. ==Vaata ka== * [[Abdul-Malik al-Houthi]] {{JÄRJESTA:Saree, Yahya}} [[Kategooria:Jeemeni inimesed]] [[Kategooria:Sõjaväelased]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] 7csu7hyti6ow5rta7hfbugpqa1j8slk 0 720986 7232147 2026-09-11T11:01:06Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Yahya Saree]] 7232147 wikitext text/x-wiki #suuna [[Yahya Saree]] ip0x5xmpx06yg0kk6jb6zzxduea8s8q 0 720987 7232154 2026-09-11T11:06:20Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Christopher Luxon]] 7232154 wikitext text/x-wiki #suuna [[Christopher Luxon]] s2irq9ts5lzd5ovb6mywt2o28zflybh 1 720988 7232160 2026-09-11T11:08:45Z Velirand 67997 Uus lehekülg: 'Lugu? Jutustus vist ikka. ~~~~' 7232160 wikitext text/x-wiki Lugu? Jutustus vist ikka. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. september 2026, kell 14:08 (EEST) ps4zicbaej3jqf4utimqnc21ctih3gt 7232181 7232160 2026-09-11T11:38:11Z Kruusamägi 1530 7232181 wikitext text/x-wiki Lugu? Jutustus vist ikka. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 11. september 2026, kell 14:08 (EEST) :Novell? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 11. september 2026, kell 14:38 (EEST) e7anoe83e03mu1gc6tklfpmkdy07o44 1 720989 7232166 2026-09-11T11:13:47Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Oma sugulase Martial Daru toel oli ta 1806–1808 prantslaste poolt allutatud Braunschweigi hertsogiriigi sõjakomissar'' – vajab selgemat sõnastust. ~~~~' 7232166 wikitext text/x-wiki ''Oma sugulase Martial Daru toel oli ta 1806–1808 prantslaste poolt allutatud Braunschweigi hertsogiriigi sõjakomissar'' – vajab selgemat sõnastust. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 11. september 2026, kell 14:13 (EEST) otdsopcg616nh3nxbq9u4s2kk1xkf63 0 720990 7232172 2026-09-11T11:20:54Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{See Artikkel|Iraani regulaarvägede õhuväest|Revolutsioonilise kaardiväe õhuväe|Islami revolutsioonilise kaardiväe õhu- ja kosmosevägi|Iraani õhukaitseväe|Iraani Islamivabariigi õhukaitsevägi}} {{Infokast väeüksus | nimi = Iraani Islamivabariigi õhuvägi | pilt = Seal of the Islamic Republic of Iran Air Force.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 1925 (Iraani keiserlik õhuvägi) <br/> 197...' 7232172 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|Iraani regulaarvägede õhuväest|Revolutsioonilise kaardiväe õhuväe|Islami revolutsioonilise kaardiväe õhu- ja kosmosevägi|Iraani õhukaitseväe|Iraani Islamivabariigi õhukaitsevägi}} {{Infokast väeüksus | nimi = Iraani Islamivabariigi õhuvägi | pilt = Seal of the Islamic Republic of Iran Air Force.svg | pildiallkiri = | algusaeg = 1925 (Iraani keiserlik õhuvägi) <br/> 1979 (Iraani Islamivabariigi õhuvägi) | lõpuaeg = | aeg = | riik = | kuuluvus = [[Iraani Islamivabariigi sõjavägi]] | haru = | liik = | ülesanne = | suurus = 37 000 sõdurit <br/> 330–350 lennukit | alluv = | garnison = [[Teheran]] | garnisonisilt = | hüüdnimi = تیزپروازان <br/> ([[pärsia keel]]est ''Kiirlendurid'') | patroon = | deviis = "بلند آسمان جایگاه من است" <br/> ([[pärsia keel]]est "''Minu koht on taevas kõrgel''") | värvid = {{värviruut|#3F00FF}} [[Ultramariinsinine]] | värvisilt = | marss = | maskott = | tähtpäevad = 8. veebruar (õhuväepäev) | varustus = | varustusesilt = | lahingud = | lahingusilt = | aumärgid = | autasud = | lõpetatud = | lennutunnid = <!-- Ülemad --> | praegune_ülem = [[Iraani kõrgeim juht]] [[Mojtaba Khamenei]] | praegune_ülem_silt = [[Iraani relvajõudude ülemjuhataja]] | tseremoniaalne_ülem = [[Brigaadikindral]] [[Bahman Behmard]] | tseremoniaalne_ülem_silt = Õhuväe ülem | rügemendi_kolonel = | rügemendi_kolonel_silt = | märkimisväärsed_ülemad = <!-- Sümboolika --> | märk = [[Pilt:Roundel of Iran.svg|75 px]] | märk_silt = Eraldusmärk | märk_2 = [[Pilt:Flag of the Islamic Republic of Iran Air Force.svg|135 px]] | märk_2_silt = Lipp | märk_3 = | märk_3_silt = | märk_4 = | märk_4_silt = <!-- Õhusõidukid --> | ründelennuk = | pommituslennuk = | elektrooniline_lennu = | hävituslennuk = | helikopter = | rünnakhelikopter = | püüdehävituslennuk = | patrulllennuk = | luurelennuk = | õppelennuk = | transportlennuk = }} '''Iraani Islamivabariigi õhuvägi''' ([[pärsia keel]]es نیروی هوایی ارتش جمهوری اسلامی ایران, ''Niruye Havâyiye Arteše Jomhuriye Eslâmiye Irân'') on [[Iraani Islamivabariigi sõjavägi|Iraani Islamivabariigi sõjaväe]] [[õhuvägi]]. Praegusel kujul tekkis [[Iraan]]i õhuvägi, kui keiserlik õhuvägi pärast [[Iraani revolutsioon|1979. aasta revolutsiooni]] ümber nimetati. Iraani õhujõud said hulgaliselt lahingukogemust [[Iraani-Iraagi sõda|Iraani-Iraagi sõjas]] (1980–1988), kui korraldati näiteks operatsioonid [[Operatsioon Kaman 99|Kaman 99]], [[Operatsioon Sultan 10|Sultan 10]] ning [[H-3 (õhulöök)|H-3]] ning ajaloo esimene löök tuumarajatisele, [[operatsioon Kõrvetav Mõõk]]. Pärast sõda oli Iraani teenistuses hulganisti [[lennuäss]]asid (piirkonnas oli neid rohkem vaid [[Iisrael]]is). Üle kuue vastase oli väidetavalt alla lasknud seitse Iraani pilooti, edukaim lennuk oli [[Grumman F-14 Tomcat]]. Iraani-Iraagi sõja veteranid moodustasid õhuväe juhtkonna tulevasteks aastateks. Sanktsioonide tõttu vananes Iraani õhuväe varustus kiiresti ning [[Iisraeli rünnak Iraanile juunis 2025|kaheteistkümnepäevases sõjas]] (2025) jäädi [[Iisraeli õhuvägi|Iisraeli õhuväele]] selgelt alla. Ükski Iraani hävituslennuk õhku ei tõusnudki ning see andis Iisraelile eelise.<ref name="auto">{{Cite web|url=https://www.bbc.com/news/articles/cx2lxkpekedo|title=Israel's smaller, sophisticated military opposes larger Iran|date=June 16, 2025|website=www.bbc.com}}</ref> [[2026. aasta Iraani sõda|2026. aasta Iraani sõjas]] kasutas Iraani õhuvägi [[USA|Ameerika Ühendriikide]] baaside ründamiseks lennukeid [[McDonnell Douglas F-4 Phantom II]], [[Northrop F-5]] ja [[Suhhoi Su-24]]. Edukas rünnak korraldati näiteks Ameerika Ühendriikide [[Camp Buehring]]i baasile [[Kuveit|Kuveidis]].<ref>{{Cite web |first=Paul |last=Iddon |title=Iran's Outdated Air Force Went On The Offensive During U.S.-Israel War |date=4 May 2026 |access-date=4 May 2026 |work=[[Forbes]] |url=https://www.forbes.com/sites/pauliddon/2026/05/04/irans-outdated-air-force-went-on-the-offensive-during-us-israel-war/ }}</ref> ==Vaata ka== * [[Iraani õhuväe ajalugu]] * [[F-14 Tomcati ajalugu]] * [[Iraagi õhulahinguvõidud Iraani-Iraagi sõjas]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Väeüksused]] [[Kategooria:Iraani sõjandus]] k4k7ehkt94oesgxbjokdacw3sun086n 0 720991 7232173 2026-09-11T11:21:38Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Iraani Islamivabariigi õhuvägi]] 7232173 wikitext text/x-wiki #suuna [[Iraani Islamivabariigi õhuvägi]] jfbfyb8w3l0jzsa17hntqcj74tybocx 0 720993 7232186 2026-09-11T11:45:59Z Kalle 51 Uus lehekülg: ''''Poola meeste võrkpallikoondis''' ([[poola keel|poola k.]]: ''Reprezentacja Polski w piłce siatkowej mężczyzn'') esindab [[Poola]]t rahvusvahelistel [[võrkpall|võrkpallivõistlustel]]. Meeskonda juhib Poola Võrkpalliliit (Polski Związek Piłki Siatkowej, PZPS), mis on Poola võrkpalli juhtorgan ja esindab riiki rahvusvahelistel võistlustel ja sõprusmängudel. Poola suurimad saavutused seni on olnud Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976. aasta suveo...' 7232186 wikitext text/x-wiki '''Poola meeste võrkpallikoondis''' ([[poola keel|poola k.]]: ''Reprezentacja Polski w piłce siatkowej mężczyzn'') esindab [[Poola]]t rahvusvahelistel [[võrkpall|võrkpallivõistlustel]]. Meeskonda juhib Poola Võrkpalliliit (Polski Związek Piłki Siatkowej, PZPS), mis on Poola võrkpalli juhtorgan ja esindab riiki rahvusvahelistel võistlustel ja sõprusmängudel. Poola suurimad saavutused seni on olnud [[Võrkpall 1976. aasta suveolümpiamängudel|1976. aasta suveolümpiamängude]] [[Montreal]]is kuldmedal, kolm [[Võrkpalli maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] tiitlit (1974, 2014 ja 2018), kaks [[Meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|Euroopa meistrivõistluste]] tiitlit ([[2009. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2009]] ja [[2023. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|2023]]), [[Võrkpalli maailmaliiga|maailmaliiga]] (2012) ja [[meeste võrkpalli Rahvuste liiga|Rahvuste liiga]] (2023, 2025 ja 2026) võit. 2026. aasta augusti seisuga on Poola üks maailma tugevamaid meeskondi, olles FIVB maailma edetabelis esikohal.<ref>[https://en.volleyballworld.com/volleyball/world-ranking/men FIVB Men’s Volleyball World Ranking] www.en.volleyballworld.com</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [https://www.pzps.pl/pl Poola võrkpalli liidu ametlik veebileht] [[Kategooria:Võrkpallikoondised]] h8iqpy3q8j1bts465g90ayguev4z6s8